Main Page

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.3/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.3/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.3.xsd" version="0.3" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Wikibooks</sitename>
    <base>http://et.wikibooks.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.10alpha</generator>
    <case>first-letter</case>
      <namespaces>
      <namespace key="-2">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1">Eri</namespace>
      <namespace key="0" />
      <namespace key="1">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4">Wikibooks</namespace>
      <namespace key="5">Wikibooks arutelu</namespace>
      <namespace key="6">Pilt</namespace>
      <namespace key="7">Pildi arutelu</namespace>
      <namespace key="8">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10">Mall</namespace>
      <namespace key="11">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12">Juhend</namespace>
      <namespace key="13">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15">Kategooria arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Main Page</title>
    <id>1</id>
    <revision>
      <id>1345</id>
      <timestamp>2004-12-22T14:42:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xillimiandus</username>
        <id>7</id>
      </contributor>
      <comment>&quot;Main Page&quot; Redirect.</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Esileht]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esileht</title>
    <id>2</id>
    <revision>
      <id>4474</id>
      <timestamp>2006-10-18T09:40:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.195.165</ip>
      </contributor>
      <comment>Eraldi sektsioon erilehekülgedele.  Kõik kategooriad on kättesaadavad spetsiaalselt lehelt. Mallid samuti - neile pole eraldi kategooriat luua tarvis.</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__

[[Vikiraamatukogu:Teretulemast|Tere tulemast]] '''Vikiraamatukogusse'''! Vikiraamatukogu on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja muude sama laadi raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiraamatukogus kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia.

==Raamatud==

{{Staadiumid}}

{{Raamaturiiulid}}

==Erileheküljed==

* [http://et.wikibooks.org/w/index.php?title=Eri%3AAllpages&amp;from=&amp;namespace=14 Kategooriad]
* [http://et.wikibooks.org/w/index.php?title=Eri%3AAllpages&amp;from=&amp;namespace=10 Mallid]

==Sõsarprojektid==

Vikiraamatukogu jooksutab mittetulunduslik [[Wikimedia:Home|Wikimedia Foundation]]. Wikimedia opereerib ka mitmeid teisi [[w:Wikipedia:Multilingual coordination|mitmekeelseid]] ning [[w:Wikipedia:Copyrights|avatud sisuga]] viki projekte:

{| border=&quot;0&quot; width=&quot;100%&quot; align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;2&quot;
|- valign=&quot;top&quot;
| [[Image:Wikimedia-logo.svg|35px.png|35px|Meta-Wiki]]
| [[m:|'''Meta-Wiki''']]&lt;br /&gt;Kõigi wikimedia projektide koordineerimine
| [[Image:Wikipedia-logo.png|35px.png|35px|Wikipedia]]
| [[w:|'''Wikipedia'''|Vikipeedia]]&lt;br /&gt;Tasuta entsüklopeedia
| [[Image:Commons-logo.svg|35px.png|35px|Wikimedia Commons]]
| '''[[commons:|Commons]]'''&lt;br /&gt;Jagatud meedia hoidla
| [[Image:Wiktionary-logo-en.png|35px|&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;]]
| '''[[wikt:|Wiktionary|Vikisõnaraamat]]'''&lt;br /&gt;Sõnaraamat ja tesaurus
|- valign=&quot;top&quot;
| [[Image:Wikiquote-logo.svg|35px|&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;]]
| '''[[q:|Wikiquote]]'''&lt;br /&gt;Vabalt levitatavad raamatud
| [[Image:Wikisource-logo.png|35px|&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;]]
| '''[[s:|'Wikisource]]'''&lt;br /&gt;Vabalt levitatavad teosed
| [[Image:Wikispecies-logo.png|35px|Wikispecies]]
| '''[[wikispecies:|Wikispecies]]'''&lt;br /&gt;Liikide entsüklopeedia
| [[Image:Wikinews-logo-en.png|35px|&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;]]
| '''[[n:|Wikinews]]'''&lt;br /&gt;Vaba sisuga uudised
|}


[[he:]]
[[de:Hauptseite]]
[[el:Κύρια Σελίδα]]
[[en:Main_page]]
[[es:Portada]]
[[eo:Cxefpagxo]]
[[fi:Etusivu]]
[[fr:accueil]]
[[hu:]]
[[ja:メインページ]]
[[nl:Hoofdpagina]]
[[na:Main Page]]
[[pl:Strona główna]]
[[pt:Página principal]]
[[ru:Заглавная страница]]
[[sv:Huvudsida]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS</title>
    <id>3</id>
    <revision>
      <id>4380</id>
      <timestamp>2006-10-13T14:01:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Sissejuhatuse tõstmine eraldi alampeatükki. (kritiseerides teisi, tulevad ilmsiks ka enda vead :)</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__

'''CSS''' on keel '''veebilehtede kujundamiseks'''. Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt elementaarseid teadmisi [[HTML]]-ist. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku:

{{Staadiumid}}

==Sisukord==

===Põhitõed===

* [[CSS:Sissejuhatus|Sissejuhatus]] {{Staadium lühidalt|50%|13. okt. 2006}}
* [[CSS:Sidumine HTML-iga|CSS-i ja HTML-i sidumine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Keele struktuur|Keele struktuur]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Ühikud|Ühikud]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Valikuline selekteerimine|Valikuline selekteerimine]] {{Staadium lühidalt|75%|26 okt. 2005}} - klassid ja ID-d
* [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}

===CSS-i parameetrid teemade kaupa===

* [[CSS:Fontide sättimine|Fontide sättimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Teksti paigutamine|Teksti paigutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid|Servad, veerised ja polstrid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Positsioneerimine|Positsioneerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Taustad|Taustad]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - taustapildid ja nende paigutus.
* [[CSS:Loendid|Loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - järjestatud ja järjestamata loendid.
* [[CSS:Raamide imitatsioonid|Raamide imitatsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - overflow.
* [[CSS:Objektide tüübid|Objektide tüübid]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - display, float
* [[CSS:Printimine|Printimine]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - @page, page-breaks, orphans, widows

===Spetsiifilisemalt===

* [[CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] {{Staadium lühidalt|50%|17 juuni 2005}}
* [[CSS:Paigutused|CSS-i põhised paigutused]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Float|Float]] - {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} a'la [http://css.maxdesign.com.au/floatutorial float-tutorial]
* [[CSS:Pildiasendustehnikad|Pildiasendustehnikad]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}} - kuidas asendada tekste pildiga
* [[CSS:Häkid|CSS-i Häkid]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Menüüde ehitamine|Menüüde ehitamine]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} -  a'la [http://css.maxdesign.com.au/listamatic Listamatic]
* [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid|Meediaspetsiifilised stiilid]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}}
* [[CSS:Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}}

===Ekstra===

* [[CSS:Selektorid|Selektorid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 okt. 2005}} - kõik CSS1, CSS2 ja CSS3 selektorid
* Loendurid ja content-creation, jutumärgid (counter-reset, counter-increment, content, quotes, :before, after)
* Table-model (display: table, table-cell ...)
* Kahesuunaline tekst (direction, unicode-bidi)
* Brauserispetsiifilised stiilid?
* CSS ja XML (XSL)

==Lisad==

* [[CSS:Parameetrite indeks|Parameetrite indeks]] - kõik CSS-i parameetrid ehk inglise keeles ''properties'', tähestiku järjekorras.

==Välislingid==

===Eestikeelsed materjalid===

* [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga.

===Inglisekeelsed materjalid===

* [http://www.alistapart.com/ A List Apart] - veebiajakiri inimestele kes teevad veebilehti, ajakirja fookus on suunatud veebistandardite rakendamise eelistele ja tehnikatele.
* [http://www.meyerweb.com/eric/css/edge/ CSS Edge] - Eric Meyer'i isiklik eksperimentaallehekülg CSS-i võimaluste katsetamiseks.
* [http://www.csszengarden.com/ CSS Zen Garden] - lehekülg, mis demonstreerib CSS-i võimalusi.
* [http://css-discuss.incutio.com/ CSS-discuss wiki] - inglisekeelne CSS-i wiki.
* [http://www.htmldog.com/ HTML dog] - HTML-i ja CSS-i õpetused, artiklid ning uudised.
* [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php Web browser standards support] - ülevaade sellest, kuidas on olukord standardite toega brauserites Internet Explorer, Firefox ja Opera.

===W3C dokumendid ja vahendid===

* [http://www.w3.org/TR/CSS21/ W3C CSS 2.1 spetsifikatsioon]
* [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator]

[[Category:Tarkvara]]
[[en:Programming:CSS]]
[[nl:Cascading Style Sheets]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS</title>
    <id>4</id>
    <revision>
      <id>1348</id>
      <timestamp>2005-01-31T16:36:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Plaan on '''keskenduda''' CSS-i kasutamisele koos HTML-iga, kuna see on põhiline valdkond ning siin on ka põhilised probleemid. ''CSS-ist'' kui vahendist XML dokumentide kujundamiseks võib rääkida eraldi alateemas. [[User:Nene|Nene]] 19:03, 26 Jul 2004 (UTC)

== css ja tyypiline weeb ==

Huvitaks kohe kuidas weebikuduja peaks css abil ühe tüüpilise veebi valmis meisterdama... võks lausa näite teha kus lehel on päis bänneriga jalus copyright infoga ja vasakus ääres menyy graafiliste ja tekstinuppude ning kui veel saab siis ka layeritega....

On plaan selline näide teha. Peaks võtma mõne üldtuntud lehekülje, mis kasutab ohtralt mitmesugust halba HTML-i ja konverteerima selle siis täielikult XHTML+CSS-i peale. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 16:36, 31 Jan 2005 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Sidumine HTML-iga</title>
    <id>5</id>
    <revision>
      <id>4383</id>
      <timestamp>2006-10-13T14:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>muudetud navigatsiooni</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML faili sidumiseks CSS-ga on 3 võimalust: paigutada stiilid HTML-i päisesse, linkida eraldi stiilifail ning kirjutada stiilid iga vastava HTML elemendi sisse. Neid kõiki võimalusi me järgnevalt ka vaatame. Lisaks vaatame ka stiililehtede sidumist &lt;code&gt;@import&lt;/code&gt; käsuga.

==Stiilid HTML-i päises==

Olgu meil alustuseks üks lihtne HTML dokument:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Juku kodulehekülg&lt;/title&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;
  &lt;h1&gt;Teretulemast Juku kodukale&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada
  teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma
  olen otsustanud rikastada CSS-iga.&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Selline lehekülg on küll kenasti struktureeritud (nagu üks korralik lehekülg olema peabki), aga välimus on sellel must-valge ja igav. Et lisada natuke värvi sellesse lehte, muudame CSS-i abiga pealkirja punaseks:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red }
&lt;/pre&gt;

Sisestame selle koodi oma HTML dokumenti spetsiaalsete &lt;code&gt;style&lt;/code&gt;-elementide vahele järgmiselt:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Juku kodulehekülg&lt;/title&gt;
  &lt;style type=&quot;text/css&quot;&gt;
    h1 { color: red }
  &lt;/style&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;
  &lt;h1&gt;Teretulemast Juku kodukale&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada
  teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma
  olen otsustanud rikastada CSS-iga.&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Selles dokumendis ütleb '''style'''-element ja tema sisu, et:
* tegemist on CSS-keelse stiilikirjeldusega ning
* kõigi &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; elementide tekstivärvus selles dokumendis on punane.

Et laiendada värvigammat veelgi enam lisame stiile veel:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Juku kodulehekülg&lt;/title&gt;
  &lt;style type=&quot;text/css&quot;&gt;
    h1 { color: red }
    p { background-color: green; font-style: italic }
  &lt;/style&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;
  &lt;h1&gt;Teretulemast Juku kodukale&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada
  teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma
  olen otsustanud rikastada CSS-iga.&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Selles näites märgib lisatud rida, et elemedi &lt;code&gt;p&lt;/code&gt;:
* taust on roheline ja
* tekst on kursiivis (kaldkirjas).

==Lingitud stiililehed==

Veelgi parem, kui stiilide paigutamine &lt;code&gt;style&lt;/code&gt;-elemetide vahele, on nende hoidmine hoopis eraldi failis. Selleks loome eraldi tekstifaili, millele paneme nimeks näiteks &lt;code&gt;juku.css&lt;/code&gt; ning kirjutame sellesse oma stiilid:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red }
p { background-color: green; font-style: italic }
&lt;/pre&gt;

'''NB!''' faili kirjutatakse vaid stiilide kirjeldused, ümbritsevaid &lt;code&gt;style&lt;/code&gt;-elemente nagu HTML-is sinna ei kirjutata.

HTML-ist eemaldatud style-osa asemele paneme aga järgmise rea:

&lt;pre&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; href=&quot;juku.css&quot; type=&quot;text/css&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

See märgib, et selle HTML dokumendiga on ühendatud stiilileht, mis asub failis &quot;juku.css&quot;, stiililehe tüüp on CSS formaadis tekst.

HTML näeb meil seejärel välja selline:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Juku kodulehekülg&lt;/title&gt;
  &lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; href=&quot;juku.css&quot; type=&quot;text/css&quot; /&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;
  &lt;h1&gt;Teretulemast Juku kodukale&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada
  teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma
  olen otsustanud rikastada CSS-iga.&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Tungivalt soovitatav on eelistada sellist HTML-iga linkimise tehnikat eelpool kirjeldatud CSS-i paigutamisele HTML-i sisse. Linkimise eelisteks on:

* võimalus kasutada ühte CSS-i faili mitmes HTML dokumendis,
* muutes kujundust ühes CSS-i failis muutuvad korraga kõik sellega seotud HTML dokumendid,
* väheneb veebilehekülje maht, sest stiilid tuleb alla laadida vaid esimese lehekülje külastamisel, ülejäänute puhul kasutatakse juba olemasolevat faili.

==Reasisesed stiilid==

Reasisesed ehk inglise keeles ''inline'' stiilid, kirjutatakse vastava HTML elemendi sisse, kasutades selleks atribuuti &lt;code&gt;style&lt;/code&gt;. Näiteks, et muuta tekst pealkirjas roheliseks ning kursiiviks võiksime kirjutada nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;h1 style=&quot;color: green; font-style: italic&quot;&gt;Juku kodukas&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

Reasiseste stiilide kasutamist praktikas tuleb vältida iga hinna eest.

Miks? Aga sellepärast, et sellisena kaotavad nad oma mõtte, mõtteks oli aga hoida lahus dokumendi struktuur (HTML) ning kujundus (CSS). Kui me soovime määrata, et kõik pealkirjad oleksid kursiivis, siis peaksime reasiseste stiilide puhul kirjutame stiilimäärangu näiteks iga &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; elemendi sisse, mis võib olla aga suur hulk tööd, kui meil on natukegi rohkem pealkirju kui üks. Eraldiseisvasse stiililehte võiksime aga kirjutada vaid üheainsa rea, mis muudab kõigis selle stiililehega seotud dokumentides pealkirjad just sellisteks nagu meil tarvis. Tegelikult ei tule ka ühe pealkirja puhul selline asi kõne alla, sest sellisel juhul on meile hindamatuks abiks elemetidele [[CSS:Valikuline_selekteerimine#Klassid_ja_ID-d|klasside ja ID-de määramine]], misläbi saame määrata näiteks mõne konkreetse pealkirja kuju.

==Stiililehtede @importimine==

Kui meie stiililehed kasvavad väga suureks, muutub kõigi stiilide hoidmine ühes failis tülikaks ning siis on arukas tegu jagada see suur fail mitme väiksema faili vahel. Näiteks paigutada ühte faili menüü ning teise sisuosa kujundus ja siis importida menüü kujundust sisaldav fail sisukujunduse faili alguses:

&lt;pre&gt;
@import url(&quot;stiilid/menyy.css&quot;);
@import url(&quot;stiilid/menyylisa.css&quot;);

h1,h2,h3 { color: blue }
p { font-style: italic }
...
&lt;/pre&gt;

Nii lihtne see ongi. Tuleb vaid meeles pidada, et &lt;code&gt;@import&lt;/code&gt; käsud peavad asuma CSS-i alguses, enne kõike muud. Lisaks tuleb meeles pidada, et iga &lt;code&gt;@import&lt;/code&gt; käsk pikendab stiililehe allalaadimise aega, sest brauser peab pöörduma iga faili hankimiseks ikka uuesti ja uuesti serveri poole. Võimaluse korral tuleks stiililehtede importimisest loobuda või siis kasutada seda vaid lehekülje loomise faasis ning töösse minevas versioonis lihtsalt kõik stiililehed üheksainsaks failiks kokku ühendada.

Kuna stiililehtede importimine on vanades brauserites halvasti toetatud, siis kasutatakse CSS-i &lt;code&gt;@import&lt;/code&gt; käsku ka kui üht nn. [[CSS:Häkid|CSS-i häkki]].

{{Navigatsioon|CSS|Sissejuhatus|Keele struktuur}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS:Sidumine HTML-iga</title>
    <id>6</id>
    <revision>
      <id>1350</id>
      <timestamp>2004-12-14T19:21:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Ma ei tea, et Vikipeedias saaks oma css-faile kujundamiseks kasutada. (kustutasin ära vananenud arutelu/monoloogi).</comment>
      <text xml:space="preserve">:Kui ma teen näiteks table.css faili, siis kuhu see üleslaadida või kus asuvad css failid Vikipeedias? [[Kasutaja:194.204.2.14|194.204.2.14]] 12:36, 13 Dec 2004 (UTC)

::Ma ei tea, et Vikipeedias saaks oma css-faile kujundamiseks kasutada. Üksnes inline stiilid on minu teada võimalikud, kui sa muidugi seda silmas pead. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 19:21, 14 Dec 2004 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Red.png</title>
    <id>7</id>
    <revision>
      <id>1351</id>
      <timestamp>2004-07-27T08:39:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Algusjärgus teksti ikoon</comment>
      <text xml:space="preserve">Algusjärgus teksti ikoon</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Upload log</title>
    <id>8</id>
    <restrictions>sysop</restrictions>
    <revision>
      <id>1352</id>
      <timestamp>2004-12-17T12:26:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>uploaded &quot;Excel01.jpg&quot;: Kuvaripilt</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;ul&gt;&lt;li&gt;12:26, 17 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded &quot;[[:Pilt:Excel01.jpg|Excel01.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Kuvaripilt)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;16:00, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded &quot;[[:Pilt:Sourceberg.jpg|Sourceberg.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Vikipeediast)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;15:59, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded &quot;[[:Pilt:Wiki.png|Wiki.png]]&quot; &lt;em&gt;(Vikipeedia logo)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;10:21, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Alustame_ie.png|HTML_Alustame_ie.png]]&quot; &lt;em&gt;(Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;10:19, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_2.png|HTML_Alustame_notepad_2.png]]&quot; &lt;em&gt;(HTML-faili loomine Notepad-iga (2))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;10:18, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_1.png|HTML_Alustame_notepad_1.png]]&quot; &lt;em&gt;(HTML-faili loomine Notepad-iga)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:49, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_ASCII.png|HTML_ASCII.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:15, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-9.png|HTML_iso-8859-9.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:13, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-8.png|HTML_iso-8859-8.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:12, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-7.png|HTML_iso-8859-7.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:10, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-6.png|HTML_iso-8859-6.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:08, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-5.png|HTML_iso-8859-5.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:07, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-4.png|HTML_iso-8859-4.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-3.png|HTML_iso-8859-3.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-2.png|HTML_iso-8859-2.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:05, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-15.png|HTML_iso-8859-15.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:01, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-14.png|HTML_iso-8859-14.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:00, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-13.png|HTML_iso-8859-13.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:59, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-11.png|HTML_iso-8859-11.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:46, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-10.png|HTML_iso-8859-10.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:44, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_iso-8859-1.png|HTML_iso-8859-1.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:02, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_menyyd_rollover.png|CSS_menyyd_rollover.png]]&quot; &lt;em&gt;(Rollover menüü CSS-i abiga)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:24, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png|CSS_menyyd_lilledega.png]]&quot; &lt;em&gt;(Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;07:33, 14 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]&quot;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]&quot; &lt;em&gt;(overflow: scroll; ja overflow: auto;)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png]]&quot; &lt;em&gt;(overflow: visible; ning overflow: hidden;)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;21:10, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png|CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]]&quot; &lt;em&gt;(Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;08:16, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png|CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]]&quot; &lt;em&gt;(Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:26, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]]&quot; &lt;em&gt;(Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:25, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]]&quot; &lt;em&gt;(Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;20:23, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]]&quot; &lt;em&gt;(Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;10:24, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png]]&quot; &lt;em&gt;(esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;10:22, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png]]&quot; &lt;em&gt;(pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:44, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png|CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:43, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk.png|CSS_Taustad_siksakk.png]]&quot; &lt;em&gt;(Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:42, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_loss_tulemus.png|CSS_Taustad_loss_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:41, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_loss.png|CSS_Taustad_loss.png]]&quot; &lt;em&gt;(Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:17, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png|CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;13:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png|CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:04, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png|HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Siksakilise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk.png|HTML_Taustad_siksakk.png]]&quot; &lt;em&gt;(Siksakk taustapilt. Loodud Gimpiga.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;11:57, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Taustad_loss_tulemus.png|HTML_Taustad_loss_tulemus.png]]&quot; &lt;em&gt;(Lossiservakujulise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;11:55, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Taustad_loss.png|HTML_Taustad_loss.png]]&quot; &lt;em&gt;(Taustapilt lossiservakujulise sikksakiga. Loodud Gimpiga.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:54, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg|HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:49, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg|HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:47, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Tabel_rowspan.jpg|HTML_Tabel_rowspan.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(rowspan (autor Kaido Kikkas))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:44, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg|HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;12:42, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Tabel_colspan.jpg|HTML_Tabel_colspan.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(colspan (autor Kaido Kikkas))&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;11:53, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg|HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg]]&quot; &lt;em&gt;(Kataloogid veebiserveris)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:21, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_solid.png|CSS_border-style_solid.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: solid)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:20, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_ridge.png|CSS_border-style_ridge.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: ridge)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:19, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_outset.png|CSS_border-style_outset.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: outset)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:18, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_inset.png|CSS_border-style_inset.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: inset)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:17, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_groove.png|CSS_border-style_groove.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: groove)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:16, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_double.png|CSS_border-style_double.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: double)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:15, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_dotted.png|CSS_border-style_dotted.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: dotted)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;19:13, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_border-style_dashed.png|CSS_border-style_dashed.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS border-style: dashed)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;17:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_kasti_mudel.png|CSS_kasti_mudel.png]]&quot; &lt;em&gt;(Joonis CSS-is kasutatavate servade veeriste ja polstrite kohta.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;14:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png|CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]]&quot; &lt;em&gt;(Peatüki lõpuks valminud kujunduse ekraanipilt.)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;11:37, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:CSS_varvide_tabel.png|CSS_varvide_tabel.png]]&quot; &lt;em&gt;(Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;18:57, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS fontide perekonnad)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;18:02, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]&quot; &lt;em&gt;(CSS fontide perekonnad)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;08:44, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:Green.png|Green.png]]&quot; &lt;em&gt;(Valmis teksti ikoon)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;08:43, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:Yellow.png|Yellow.png]]&quot; &lt;em&gt;(Arendusjärgus teksti ikoon)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;08:39, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded &quot;[[:Pilt:Red.png|Red.png]]&quot; &lt;em&gt;(Algusjärgus teksti ikoon)&lt;/em&gt;&lt;/li&gt;

&lt;/ul&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Yellow.png</title>
    <id>9</id>
    <revision>
      <id>1353</id>
      <timestamp>2004-07-27T08:43:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Arendusjärgus teksti ikoon</comment>
      <text xml:space="preserve">Arendusjärgus teksti ikoon</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Green.png</title>
    <id>10</id>
    <revision>
      <id>1354</id>
      <timestamp>2004-07-27T08:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Valmis teksti ikoon</comment>
      <text xml:space="preserve">Valmis teksti ikoon</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhend:Kuidas artiklit redigeerida</title>
    <id>11</id>
    <revision>
      <id>3293</id>
      <timestamp>2005-11-10T08:43:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.138.131</ip>
      </contributor>
      <comment>/* == Uus osa */</comment>
      <text xml:space="preserve">'''Vikipeedia kasutamisjuhend'''

Kui te soovite olemasolevat lehekülge muuta, klõpsake lehekülje all olevale lingile &quot;Redigeeri seda artiklit&quot;. See avab akna, mis sisaldab vastava lehekülje kodeeritud teksti. Te võite seda muuta ja täiendada. Kui olete lõpetanud, klõpsake nupule &quot;Näita eelvaadet&quot;, kontrollige, ja kui kõik on nii, nagu soovite, vajutage nupule &quot;Salvesta&quot;. 

All olevad tabelid näitavad, kuidas saab teksti kujundada. Paremal pool on koodid, vasakul pool on tulemus.

&lt;h2&gt;Pealkirjad, listid, read&lt;/h2&gt;

&lt;table border=1&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;
Pealkirjad:

== Uus osa ==

=== Uus alaosa ===

==== Uus alaosa ====
&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;pre&gt;
== Uus osa ==

=== Uus alaosa ===

==== Uus alaosa ====
&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;
&lt;p&gt;Teksti alustamine uuelt realt
ei tekita uut lõiku.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Aga tühja vahereaga&lt;p&gt;
saab lõigud eraldada.&lt;/p&gt;&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Teksti alustamine uuelt realt
ei tekita uut lõiku.

Aga tühja vahereaga
saab lõigud eraldada.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Selle koodiga&lt;br&gt;
saate uuest reast alustada.&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Selle koodiga&lt;br&gt;
saate uuest reast alustada.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;
* Listid on mõnusad:
** Nendega saab teksti struktureerida
** Nii on ilusam&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;* Listid on mõnusad:
** Nendega saab teksti struktureerida
** Nii on ilusam&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;
# Nummerdatud loendid on ka praktilised:
# Selged
## Ilusad&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;# Nummerdatud loendid on ka praktilised:
# Selged
## Ilusad&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;
; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone
; Selgitatav sõna : sõna selgitus&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone
; Selgitatav sõna : sõna selgitus&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td valign=&quot;center&quot;&gt;
* Erinevat tüüpi
*# liste saab nüüd ka
*#* lihtsalt segada
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;
* Erinevat tüüpi
*# liste saab nüüd ka
*#* lihtsalt segada&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;
:Taandread võivad
::alata
:::erinevalt kauguselt&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;:Taandread võivad
::alata
:::erinevalt kauguselt&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;
&lt;td&gt;
 Kui rida algab tühikuga, siis
   ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud;
   mitteproportsionaalses fondis;&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt; Kui rida algab tühikuga, siis
   ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud;
   mitteproportsionaalses fondis;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;Tekst võib olla rea keskel.&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;&lt;center&gt;Tekst võib olla rea keskel.&lt;/center&gt;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Eraldusjoon: ülalpool
----
allpool.&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Eraldusjoon: ülalpool
----
allpool.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

&lt;h2&gt;Lingid&lt;/h2&gt;

&lt;table border=1&gt;
&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Link: [[HomePage]].&lt;br&gt;
Et luua uus lehekülg, looge kõigepealt link sellele leheküljele, seejärel klõpsake sellele lingile.&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Link: [[HomePage]].&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]].&lt;br&gt;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]]&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.&lt;br&gt;
Võite selle luua, klõpsates punasele lingile.&lt;br&gt;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Ümbersuunamine teisele artiklile:&lt;br&gt;
kirjutage lähteartikli esimesele reale järgmine tekst (topeltnurksulgudes sihtartikli nimi).&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;#REDIRECT [[Eesti]]&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.&lt;br&gt;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

&lt;h2&gt;Tüpograafia&lt;/h2&gt;

&lt;table border=1&gt;
&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.&lt;br&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;font size=+1 color=red&gt;Punased ja suured tähed&lt;/font&gt;&lt;br&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;&lt;font size=+2 color=red&gt;Punased ja suured tähed&lt;/font&gt;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;
&lt;td&gt;Kirjutusmasina tähed &lt;tt&gt;tehnilise teksti&lt;/tt&gt; jaoks.&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Kirjutusmasina tähed &lt;tt&gt;tehnilise teksti&lt;/tt&gt; jaoks.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Võite sõnu &lt;strike&gt;läbi kriipsutada&lt;/strike&gt;&lt;br&gt;
või &lt;u&gt;alla kriipsutada&lt;/u&gt;.&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Võite sõnu &lt;strike&gt;läbi kriipsutada&lt;/strike&gt; 
või &lt;u&gt;alla kriipsutada&lt;/u&gt;.&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Klaviatuuril puududa võivad tähed&lt;br&gt;
&amp;Agrave; &amp;Aacute; &amp;Acirc; &amp;Atilde; &amp;Auml; &amp;Aring; &amp;AElig; &lt;br&gt;
&amp;Ccedil; &amp;Egrave; &amp;Eacute; &amp;Ecirc; &amp;Euml; &amp;Igrave; &amp;Iacute; &lt;br&gt;
&amp;Icirc; &amp;Iuml; &amp;Ntilde;
&amp;Ograve; &amp;Oacute; &amp;Ocirc; &amp;Otilde; &lt;br&gt;
&amp;Ouml; &amp;Oslash; &amp;Ugrave; &amp;Uacute; &amp;Ucirc; &amp;Uuml; &amp;szlig; &lt;br&gt;
&amp;agrave; &amp;aacute; &amp;acirc; &amp;atilde; &amp;auml; &amp;aring; &amp;aelig; &lt;br&gt;
&amp;ccedil; &amp;egrave; &amp;eacute; &amp;ecirc; &amp;euml; &amp;igrave; &amp;iacute; &lt;br&gt;
&amp;icirc; &amp;iuml; &amp;ntilde; &amp;ograve; &amp;oacute; &amp;ocirc; &amp;otilde; &lt;br&gt;
&amp;ouml; &amp;oslash; &amp;ugrave; &amp;uacute; &amp;ucirc; &amp;uuml; &amp;yuml;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;


&amp;amp;Agrave; &amp;amp;Aacute; &amp;amp;Acirc; &amp;amp;Atilde; &amp;amp;Auml; &amp;amp;Aring; &amp;amp;AElig;
&amp;amp;Ccedil; &amp;amp;Egrave; &amp;amp;Eacute; &amp;amp;Ecirc; &amp;amp;Euml; &amp;amp;Igrave; &amp;amp;Iacute;
&amp;amp;Icirc; &amp;amp;Iuml; &amp;amp;Ntilde; &amp;amp;Ograve; &amp;amp;Oacute; &amp;amp;Ocirc; &amp;amp;Otilde;
&amp;amp;Ouml; &amp;amp;Oslash; &amp;amp;Ugrave; &amp;amp;Uacute; &amp;amp;Ucirc; &amp;amp;Uuml; &amp;amp;szlig;
&amp;amp;agrave; &amp;amp;aacute; &amp;amp;acirc; &amp;amp;atilde; &amp;amp;auml; &amp;amp;aring; &amp;amp;aelig;
&amp;amp;ccedil; &amp;amp;egrave; &amp;amp;eacute; &amp;amp;ecirc; &amp;amp;euml; &amp;amp;igrave; &amp;amp;iacute;
&amp;amp;icirc; &amp;amp;iuml; &amp;amp;ntilde; &amp;amp;ograve; &amp;amp;oacute; &amp;amp;ocirc; &amp;amp;otilde;
&amp;amp;ouml; &amp;amp;oslash; &amp;amp;ugrave; &amp;amp;uacute; &amp;amp;ucirc; &amp;amp;uuml; &amp;amp;yuml;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Kirjavahemärgid: &amp;iquest; &amp;iexcl; &amp;laquo; &amp;raquo; &amp;sect; &amp;para;&lt;br&gt;
&amp;dagger; &amp;Dagger; &amp;bull;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;&amp;amp;iquest; &amp;amp;iexcl; &amp;amp;laquo; &amp;amp;raquo; &amp;amp;sect; &amp;amp;para;
&amp;amp;dagger; &amp;amp;Dagger; &amp;amp;bull;
&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Muid imelikke märke: &amp;trade; &amp;copy; &amp;reg; &amp;cent; &amp;euro; &amp;yen; &amp;pound; &amp;curren; &lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;&amp;amp;trade; &amp;amp;copy; &amp;amp;reg; &amp;amp;cent; &amp;amp;euro; &amp;amp;yen; &amp;amp;pound; &amp;amp;curren;
&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Allindeks: x&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; Ülaindeks: x&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;Allindeks: x&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; Ülaindeks: x&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Kreeka tähed: &amp;alpha; &amp;beta; &amp;gamma; &amp;delta;
&amp;epsilon; &amp;zeta; &amp;eta;&lt;br&gt;
&amp;theta; &amp;iota; &amp;kappa; &amp;lambda; &amp;mu; &amp;nu; &amp;xi; &lt;br&gt;
&amp;pi; &amp;rho;  &amp;sigma; &amp;sigmaf; &amp;tau; &amp;upsilon; &amp;phi;&lt;br&gt;
&amp;chi; &amp;psi; &amp;omega; &lt;br&gt;
&amp;Gamma; &amp;Delta; &amp;Theta; &amp;Lambda; &amp;Xi; &amp;Pi; &amp;Sigma; &lt;br&gt;
&amp;Phi; &amp;Psi; &amp;Omega;
&lt;/td&gt;

&lt;td&gt;&lt;pre&gt;&amp;amp;alpha; &amp;amp;beta; &amp;amp;gamma; &amp;amp;delta; &amp;amp;epsilon; &amp;amp;zeta; &amp;amp;eta;
&amp;amp;theta; &amp;amp;iota; &amp;amp;kappa; &amp;amp;lambda; &amp;amp;mu; &amp;amp;nu; &amp;amp;xi; 
&amp;amp;pi; &amp;amp;rho;  &amp;amp;sigma; &amp;amp;sigmaf; &amp;amp;tau; &amp;amp;upsilon; &amp;amp;phi;
&amp;amp;chi; &amp;amp;psi; &amp;amp;omega;
&amp;amp;Gamma; &amp;amp;Delta; &amp;amp;Theta; &amp;amp;Lambda; &amp;amp;Xi; &amp;amp;Pi; &amp;amp;Sigma; 
&amp;amp;Phi; &amp;amp;Psi; &amp;amp;Omega;
&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;Matemaatilisi sümboleid:&lt;br&gt;
&amp;int; &amp;sum; &amp;prod; &amp;radic; &amp;plusmn; &amp;infin; &lt;br&gt;
&amp;asymp; &amp;prop; &amp;equiv; &amp;ne; &amp;lt; &amp;gt; &amp;le; &amp;ge; &amp;rarr; &lt;br&gt;
&amp;times; &amp;middot; &amp;divide; &amp;part; &amp;prime; &amp;Prime; &amp;nabla; &lt;br&gt;
&amp;permil; &amp;deg; &amp;there4; &amp;alefsym;&lt;br&gt;
&amp;oslash; &amp;isin; &amp;ni; &amp;cap; &amp;cup; &amp;sub; &amp;sup; &amp;sube; &amp;supe;&lt;br&gt;
&amp;not; &amp;and; &amp;or; &amp;exist; &amp;forall; &amp;rArr; &amp;hArr; 
&lt;/td&gt;

&lt;td valign=center&gt;&lt;pre&gt;&amp;amp;int; &amp;amp;sum; &amp;amp;prod; &amp;amp;radic; &amp;amp;plusmn; &amp;amp;infin;
&amp;amp;asymp; &amp;amp;prop; &amp;amp;equiv; &amp;amp;ne; &amp;amp;lt; &amp;amp;gt; &amp;amp;le; &amp;amp;ge; &amp;amp;rarr;
&amp;amp;times; &amp;amp;middot; &amp;amp;divide; &amp;amp;part; &amp;amp;prime; &amp;amp;Prime; &amp;amp;nabla;
&amp;amp;permil; &amp;amp;deg; &amp;amp;amp;there4; &amp;amp;alefsym;
&amp;amp;oslash; &amp;amp;isin; &amp;amp;ni; &amp;amp;cap; &amp;amp;cup; &amp;amp;sub; &amp;amp;sup; &amp;amp;sube; &amp;amp;supe;
&amp;amp;not; &amp;amp;and; &amp;amp;or; &amp;amp;exist; &amp;amp;forall; &amp;amp;rArr; &amp;amp;hArr;&lt;/pre&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

&lt;h2&gt;Tabelid&lt;/h2&gt;

&lt;table border=1&gt;
&lt;caption&gt;Tabel&lt;/caption&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Esimene pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Teine pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Kolmas pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Üleval vasakul&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;Üleval keskel&lt;/td&gt;
&lt;td rowspan=2&gt;Paremal pool&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;All vasakul&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;All keskel&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td colspan=3 align=center&gt;Alumine rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

&lt;pre&gt;&lt;table border=1&gt;
&lt;caption&gt;Tabel&lt;/caption&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Esimene pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Teine pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Kolmas pealkiri&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Üleval vasakul&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;Üleval keskel&lt;/td&gt;
&lt;td rowspan=2&gt;Paremal pool&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Alla vasakul&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;All keskel&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td colspan=3 align=center&gt;Alumine rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Spikker</title>
    <id>12</id>
    <revision>
      <id>1356</id>
      <timestamp>2004-07-27T09:17:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Vikipeedia:Kuidas_artiklit_redigeerida]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Nene</title>
    <id>13</id>
    <revision>
      <id>4292</id>
      <timestamp>2006-09-16T23:05:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Hetkel on minu missiooniks korraliku eestikeelse CSS-i õpetuse loomine.

''lisaks pean ma vist mingit huvitavat monoloogi, sest olen siin üpris üksi :P''

Kasutajale &quot;Nene&quot;: Mul on küsimus, kuidas ma saaksin üleslaaditud faile redigeerida?
kasutajalt: &quot;zep118&quot;
* Laadides samanimelise faili uuesti üles. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 16. september 2006, kell 23:05 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Keele struktuur</title>
    <id>14</id>
    <revision>
      <id>3208</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:29:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">==Lihtsad stiilid==

Kõige lihtsamal juhul määratakse stiilid järgneva konstruktsiooniga:

&lt;pre&gt;
ELEMENT { PARAMEETER: VÄÄRTUS }
&lt;/pre&gt;

kus
* '''ELEMENT''' on suvaline HTML-i element,
* '''PARAMEETER''' on suvaline CSS-i parameeter ja
* '''VÄÄRTUS''' on üks võimalikest antud parameetri väärtustest.

Näiteks parameetri &lt;code&gt;[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]&lt;/code&gt; väärtuseks võib muuhulgas olla kas &lt;code&gt;red&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;blue&lt;/code&gt; või &lt;code&gt;green&lt;/code&gt;. Seega võime anda elementidele &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt; näiteks järgmised &lt;code&gt;color&lt;/code&gt; väärtused:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red }
h2 { color: blue }
h3 { color: blue }
h4 { color: green }
h5 { color: green }
&lt;/pre&gt;

Selle tulemusena näidatakse: 

* &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; teksti punasena,
* &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt; teksti sinisena ning 
* &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt; teksti rohelisena. 

==Stiilid mitmele elemendile korraga==

Kuna nii &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt; kui ka &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt; on täpselt sama stiiliga, siis võime need deklaratsioonid kokku võtta, eraldades elemendid komaga:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red }
h2, h3 { color: blue }
h4, h5 { color: green }
&lt;/pre&gt;

See deklaratsioon on täiesti samaväärne eelnenuga.

Järgnevalt lisame uue parameetri &lt;code&gt;[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]&lt;/code&gt;. See võib omada väärtusi &lt;code&gt;none&lt;code&gt;, &lt;code&gt;underline&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;overline&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;line-through&lt;/code&gt; või &lt;code&gt;blink&lt;/code&gt;. Lisame mõningad &lt;code&gt;text-decoration&lt;/code&gt; parameetrid oma stiilidele:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red }
h1 { text-decoration: underline }
h2, h3 { color: blue }
h2, h3 { text-decoration: line-through }
h4, h5 { color: green }
h4 { text-decoration: overline }
h5 { text-decoration: none }
&lt;/pre&gt;

Selle stiililehe rakendamise tulemus on, et:

* &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; on punane ja allajoonitud,
* &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt; on sinised ning läbijoonitud,
* &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt; on roheline ja ülajoonitud ning
* &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt; on roheline ja ilma jooneta.

Ka siinkohal saame oma stiililehte lihtsustada, koondades ühe elemendi kohta käivad parameetrid looksulgude sisse ja eraldades semikooloniga:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red; text-decoration: underline }
h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through }
h4, h5 { color: green }
h4 { text-decoration: overline }
h5 { text-decoration: none }
&lt;/pre&gt;

võib ka nii:

&lt;pre&gt;
h1 { color: red; text-decoration: underline }
h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through }
h4 { color: green; text-decoration: overline }
h5 { color: green; text-decoration: none }
&lt;/pre&gt;

Samuti võib loetavuse parandamise huvides lisada tühikuid ja reavahetusi, et liigendada teksti just nii nagu tarvis:

&lt;pre&gt;
h1 { 
    color: red; 
    text-decoration: underline; 
}

h2, h3 { 
    color: blue; 
    text-decoration: line-through; 
}

h4 { 
    color: green; 
    text-decoration: overline; 
}

h5 { 
    color: green; 
    text-decoration: none; 
}
&lt;/pre&gt;

Tasub tähele panna, et viimases näites on semikoolonid paigutatud iga parameetri järele, mitte üksnes nende vahele. Viimase parameetri järel olev semikoolon on küll valikuline, kuid pigem võib selline praktika pigem kasulikuks osutuda, sest niiviisi ei teki probleeme sellest, et lisades deklaratsioonile uue parameetri unustatakse lisada semikoolon eelmise parameetri ja uue vahele.

==Vaikimisi väärtused==

Kõigil HTML-i elementidel on juba eelnevalt defineeritud vaikimisi stiilid. &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt; element on alati rasvane, &lt;code&gt;a&lt;/code&gt; element alla joonitud, &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; suur ja rasvane. Näiteks parameeter &lt;code&gt;[[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]&lt;/code&gt; on elemendil &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; vaikimisi &lt;code&gt;italic&lt;/code&gt;. Kui me soovime, et element &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; oleks kaldkirjas võime me talle kirjutada järgmise stiili:

&lt;pre&gt;
em {
    font-style: italic;
}
&lt;/pre&gt;

Üldjuhul me seda aga ei tee, sest &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; on alati kaldkirjas. Pigem muudame me &lt;code&gt;em&lt;/code&gt;-i parameetrit &lt;code&gt;font-style&lt;/code&gt; siis, kui soovime, et ta kindlasti kaldkirjas poleks.

==Kaskaadimine==

Mis aga juhtub siis, kui me teeme sellise stiililehe:

&lt;pre&gt;
p { text-decoration: underline }
p, em { text-decoration: overline }
h1, p { text-decoration: line-through }
&lt;/pre&gt;

Siinkohal avaldub CSS-i kaskaaduv iseloom. Brauser liigub läbi meie CSS-faili ülevalt alla ning kui ta kohtab samal elemendil sama omadust uuesti, siis ta lihtsalt jätab meelde viimase. Seda protsessi võib ette kujutada järgnevalt:

# rida: element &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; on alla joonitud,
# rida: element &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; on ülajoonitud, element &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; on ülajoonitud,
# rida: element &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; on läbikriipsutatud, element &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; on ülajoonitud, element &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; on läbikriipsutatud.

Kaskaadumine on CSS-i üks peamisi omadusi, mille abil võib saavutada suurepäraseid tulemusi. Kaskaadimise teema leiab käsitlemist ka mitmetes järgnevates peatükkides.

==Kommentaarid==

Kommentaarid kirjutatakse CSS-is märkide &lt;code&gt;/*&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;*/&lt;/code&gt; vahele:

&lt;pre&gt;
/* See on üks üsna pikk kommentaar, 
   mis võiks kirjeldada näiteks seda
   et järgnev stiil muudab kõik
   paragrahvid läbijoonituks,
   kuid ei pane teksti kursiivi. */
p { 
    text-decoration: line-through;
    /* color: red; */
}
&lt;/pre&gt;

Kommentaare kasutatakse selleks et lisada koodi kirjeldavat teksti või märkusi. Samuti on kommentaarid kasulikud selleks, et osa koodist &quot;välja kommenteerida&quot; ehk kehtetuks muuta, nagu on eelmises näites tehtud parameetriga &lt;code&gt;[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]&lt;/code&gt;.

{{Navigatsioon|CSS|Sidumine HTML-iga|Ühikud}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML</title>
    <id>15</id>
    <revision>
      <id>4391</id>
      <timestamp>2006-10-13T19:10:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>--</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__
Veebilehe tegemiseks kasutatakse HTML-keelt (''Hypertext Markup Language'' - hüperteksti märkimiskeel). HTML ei ole programmeerimiskeel ja veebi tegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada (ja ka vastupidi - HTML-i omandamine võib olla heaks eelduseks programmeerimise õppimisele).

==Sisukord==

{{Staadiumid}}

===Põhitõed===

* [[HTML:Alustame|Alustame]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}}
* [[HTML:Lihtsa lehekülje loomine|Lihtsa lehekülje loomine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}}
* [[HTML:Viited|Viited]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;a&lt;/code&gt;
* [[HTML:Pildid|Pildid]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} - &lt;code&gt;img&lt;/code&gt;

===HTML-i elemendid teemade kaupa===

====Lihtne teksti märgendamine====

* [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused|Tekstilõigud ja reavahetused]] {{Staadium lühidalt|75%|28 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;p&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;br&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt;
* [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned|Pealkirjad ja eraldusjooned]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt; &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;hr&lt;/code&gt;
* [[HTML:Nimekirjad ja loendid|Nimekirjad ja loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|27 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;ol&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;ul&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;li&lt;/code&gt;
* [[HTML:Teksti rõhutamine|Teksti rõhutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;

====Keerukamad tekstimärgendid====

* [[HTML:Tsiteerimine|Tsiteerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;blockquote&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;q&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt;
* [[HTML:Lühendid|Lühendid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;acronym&lt;/code&gt;
*[[HTML:Definitsioonid|Definitsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;dfn&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;dl&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;dt&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;dd&lt;/code&gt;
*[[HTML:Üla- ja alaindeksid|Üla- ja alaindeksid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;sup&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;sub&lt;/code&gt;
*[[HTML:Koodinäited|Koodinäited]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;code&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;kbd&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;samp&lt;/code&gt;
*[[HTML:Muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;var&lt;/code&gt;
*[[HTML:Muudatused dokumendis|Muudatused dokumendis]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;ins&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;del&lt;/code&gt;
*[[HTML:Kontaktinfo|Kontaktinfo]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;address&lt;/code&gt;
*[[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|Rasvane- ja kaldkiri]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - &lt;code&gt;b&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;i&lt;/code&gt;
*[[HTML:Neutraalsed elemendid|Neutraalsed elemendid]] {{Staadium lühidalt|50%|7 veebr. 2006}} - &lt;code&gt;div&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;span&lt;/code&gt;; juhuks kui muu enam ei aita

====Keerukamad elemendid====

* [[HTML:Tabelid|Tabelid]] {{Staadium lühidalt|25%|26 jaan. 2005}}
* [[HTML:Vormid|Vormid]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}}

====Süntaktilised elemendid====

* [[HTML:DOCTYPE seletus|DOCTYPE seletus]] {{Staadium lühidalt|75%|25 veebr. 2006}}
* [[HTML:Doctype|Doctype]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}}
* [[HTML:Metainfo|Metainfo]] {{Staadium lühidalt|50%|28 jaan. 2006}}
* [[HTML:Tehnilised detailid|Tehnilised detailid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 jaan. 2006}}

===Mitmesugust===

* [[HTML:Ajalugu|Ajalugu]] {{Staadium lühidalt|100%|22 okt. 2005}}
* [[HTML:Kodeering|Kodeering]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}}
* [[HTML:Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}}
* [[HTML:Pisipiltide kasutamine|Pisipiltide kasutamine]] {{Staadium lühidalt|75%|23 okt. 2005}}

* [[HTML:Elementide indeks|Elementide indeks]]

==Välisviited==

* [http://www.w3.org/TR/html4/ W3C HTML 4.01 spetsifikatsioon]
* [http://www.w3.org/TR/xhtml1/ W3C XHTML 1.0 spetsifikatsioon]
* [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php Veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. Sealt kopeeritud tekst moodustab olulise osa käesolevast õpetusest.


[[Category:Tarkvara]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Parameetrite indeks</title>
    <id>16</id>
    <revision>
      <id>1360</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:50:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__
==B==
* [[CSS:Taustad#Lühidefinitsioon: background|background]]
* [[CSS:Taustad#Kinnitus: background-attachment|background-attachment]]
* [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]
* [[CSS:Taustad#Taustapilt: background-image|background-image]]
* [[CSS:Taustad#Asend: background-position|background-position]]
* [[CSS:Taustad#Paanimine: background-repeat|background-repeat]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-bottom]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-bottom-color]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-bottom-style]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-bottom-width]]
* border-collapse
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-color]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-left]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-left-color]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-left-style]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-left-width]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-right]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-right-color]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-right-style]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-right-width]]
* border-spacing
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-style]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-top]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-top-color]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-top-style]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-top-width]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-width]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]]

==C==
* clear
* clip
* [[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]
* content
* counter-incremet
* counter-reset
* cursor

==D==
* direction
* display

==E==
* empty-cells

==F==
* float
* [[CSS:Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]]

==H==
* [[CSS:Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|height]]

==L==
* [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]]
* letter-spacing
* [[CSS:Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]]
* [[CSS:Loendid#Lühendatult: list-style|list-style]]
* [[CSS:Loendid#Pilt: list-style-image|list-style-image]]
* [[CSS:Loendid#Taandrida: list-style-position|list-style-position]]
* [[CSS:Loendid#Sümbol: list-style-type|list-style-type]]

==M==
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-bottom]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-left]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-right]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-top]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-height]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-width]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-height]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-width]]

==O==
* orphans
* outline
* outline-color
* outline-style
* outline-width
* [[CSS:Raamide imitatsioonid#Ülevoolamine: overflow|overflow]]

==P==
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-bottom]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-left]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-right]]
* [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-top]]
* page-break-after
* page-break-before
* page-break-inside
* [[CSS:Positsioneerimine#Positsioneerimisskeem: position|position]]

==Q==
* quotes

==R==
* [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]]

==T==
* table-layout
* [[CSS:Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]
* [[CSS:Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]]
* [[CSS:Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]]
* [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]]

==U==
* unicode-bidi

==V==
* vertical-align
* visibility

==W==
* white-space
* widows
* [[CSS:Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|width]]
* word-spacing

==Z==
* z-index</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Background tag</title>
    <id>17</id>
    <revision>
      <id>3546</id>
      <timestamp>2006-01-26T12:57:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">''See artikkel kuulub kustutamisele. Antud teemat käsitleb [[CSS:Taustad]]''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS:Parameetrite indeks</title>
    <id>18</id>
    <revision>
      <id>1362</id>
      <timestamp>2004-07-27T23:24:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>pealkirjadest ja indeksist</comment>
      <text xml:space="preserve">Pealkirjade puhul tuleks juhinduda wikibooksi soovitusest, mis on siis:

Raamatu_nimi+Peatüki_nimi+Lõigu_nimi

ehk siis kujul:

&lt;pre&gt;
[[CSS &lt;Peatüki_nimi&gt;#&lt;Lõigu_nimi&gt;]]
&lt;/pre&gt;

Mõtlen, et iga parameetri kohta eraldi pole vast mõtet artiklit kirjutada. Pigem võiks olla mingid suuremad peatükid, mis siis koondaksid enda alla vastavad lõigud. Umbes nagu w3c manuaalis on. Igatahes mõeldakse indeksi all raamatute puhul sellist osa, kuhu on koondatud süstematiseeritud viited raamatu sisule. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 23:24, 27 Jul 2004 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Fontide sättimine</title>
    <id>19</id>
    <revision>
      <id>3214</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:51:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+Nav</comment>
      <text xml:space="preserve">==Kaldkirjas tekst: font-style==

Väärtus: '''normal''' | '''italic''' | '''oblique''' | '''inherit'''

Atribuut '''font-style''' määrab ära kas tekst on tavalises või kaldkirjas ehk kursiivis. Põhimõtteliselt pole mingit vahet, kas kasutada 'italic' või 'oblique'. Enamik brausereid näitavad neid täpselt ühte moodi ning isegi W3C spetsifikatsioon ei tee neil olulist vahet. Seega jääb maitse asjaks, kumba keegi kasutab.

&lt;pre&gt;
body { font-style: italic }
em { font-style: normal }
&lt;/pre&gt;

Ülalolevas näites on kogu dokumendi sisu kaldkirjas ning elemendi 'em' sisu, mis on vaikimisi kursiivis, on seekord püstine.

==Rasvane tekst: font-weight==

Väärtus: '''normal''' | '''bold''' | '''bolder''' | '''lighter''' | '''100''' | '''200''' | '''300''' | '''400''' | '''500''' | '''600''' | '''700''' | '''800''' | '''900''' | '''inherit'''

Atribuut '''font-weight''' määrab ära teksti rasvasuse ehk raskuse. Harilikult kasutatakse väärtusi 'normal' ja 'bold', sest ülejäänuid tõlgendavad erinevad brauserid üsna erinevalt või ei tõlgenda üldse. W3C järgi vastab väärtusele '400' väärtus 'normal' ning väärtusele '700' väärtus 'bold'. 'bolder' muudab teksti ühe astme võrra rasvasemaks ning 'lighter' astme võrra vähem rasvaseks.

&lt;pre&gt;
p { font-weight: bold }
strong { font-weight: normal }
&lt;/pre&gt;

Näites muudetakse iga paragrahvi tekst rasvaseks, aga elemendi 'strong' sisu, mis vaikimisi on rasvane, seatakse tavaliseks.

==Trükitähtedega tekst: font-variant==

Väärtus: '''normal''' | '''small-caps''' | '''inherit'''

Atribuudi '''font-variant''' väärtus 'small-caps' muudab tekstis väiketähed samasugusteks suurtähtedega ainukese vahega, et nood on natukene väiksemad.

&lt;pre&gt;
h1 { font-variant: small-caps }
em { font-style: italic; font-variant: small-caps }
&lt;/pre&gt;

Näites on kõik pealkirjad 'h1' kirjutatud trükitähtedega ning kõik pealkirjades olevad 'em' elemendid kaldkirjas ning suurte tähtedega.

==Teksti suurus: font-size==

Väärtus: '''xx-small''' | '''x-small''' | '''small''' | '''medium''' | '''large''' | '''x-large''' | '''xx-large''' | '''smaller''' | '''larger''' | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''inherit'''

Teksti suurust määrab parameeter '''font-size'''. Suurust võib määrata nii absoluutselt kui suhteliselt. Põhiliselt määratakse suurus kasutades väärtusi 'xx-small' kuni 'xx-large', kus 'xx-small' on kõige väiksem, 'medium' keskmine ning 'xx-large' kõige suurem font.

&lt;pre&gt;
h1 { font-size: xx-large }
h2 { font-size: x-large }
h3 { font-size: large }
p  { font-size: medium }
em { font-size: small }
h4 { font-size: x-small }
h5 { font-size: xx-small }
&lt;/pre&gt;

Tasub tähele panna, et mitmed brauserid on seadistatud sedasi, et liiga väikseks teksti muuta ei saa. Nii võivad näiteks eelnenud näites elementide 'h4' ja 'h5' fondid olla kuvatud täpselt ühesuurustena.

Suhteliselt saab määrata suurust väärtustega 'smaller' ja 'larger'. Esimene muudab teksti väiksemaks, teine suuremaks.

&lt;pre&gt;
h1 { font-size: large }
strong { font-size: larger }
&lt;/pre&gt;

Näites on elemendi 'h1' font seatud astme võrra suuremaks kui keskmine, kui aga element 'strong' peaks asuma 'h1' sees, siis näidatakse seda teksti veel astme võrra suuremalt, ehk siis võrdselt väärtusega 'x-large'.

Samuti võib määrata fondi suurust kasutades pikkusühikuid või protsente:

&lt;pre&gt;
p { font-size: 12pt }
h1 { font-size: 32px }
pre { font-size: 1.5em }
h2 { font-size: 5cm }
code { font-size: 50% }
&lt;/pre&gt;

Näites on elementide:
* 'p' font 12 punkti kõrgune,
* 'h1' font 32 ekraani pikseli kõrgune,
* 'pre' font poolteist korda suurem kui tavaliselt,
* 'h2' font viie sentimeetri kõrgune ja
* 'code' font poole väiksem kui harilikult.

==Teksti font: font-family==

Väärtus: '''&amp;lt;fondiperekonna-nimi&amp;gt;''' , '''&amp;lt;üldperekonna-nimi&amp;gt;''' | '''inherit'''

Atribuut '''font-family''' määrab teksti fondi.

Väärtus '''&lt;fondiperekonna-nimi&gt;''' võib olla suvalise fondi nimi nagu näiteks &quot;Times New Roman&quot;, &quot;Lucidia Sans&quot; või &quot;Verdana&quot;. Valida tuleks font, mis oleks olemas võimalikult paljudel arvutikasutajatel, võib pakkuda ka alternatiive juhuks, kui nimetatud font kasutaja arvutis puudub. Alternatiivid eristatakse komadega. Kindlasti tuleks viimase alternatiivina nimetada ka fondi üldperekonna nimi.

Väärtus '''&lt;üldperekonna-nimi&gt;''' võib olla üks viiest fontide üldperekonna nimest:

* 'serif' - šerifitega font, näiteks &quot;Times New Roman&quot; või &quot;New Century Schoolbook&quot;.
* 'sans-serif' - ilma šerifitega font, näiteks &quot;Verdana&quot; või &quot;Arial&quot;.
* 'cursive' - käsikirjas või kursiivis font, näiteks &quot;Lucida Calligraphy&quot; ja mitmed teised kalligraafilised fondid.
* 'fantasy' - siia kuuluvad mitmesugused erikujulised fondid, näiteks &quot;Comic Sans MS&quot; või &quot;Minu enda tehtud font&quot;.
* 'monospace' - võrdsete tähevahedega font, näiteks &quot;Courier New&quot;.

Graafiliselt võivad vastavad fontide perekonnad välja näha järgnevalt:

[[Pilt:css_font_family_generic_names.png|CSS fontide perekonnad]]

Järgneb koodinäide:

&lt;pre&gt;
body { font-family: Verdana, Helvetica, sans-serif }
h1,h2,h3 { font-family: &quot;Mechanical works&quot;, fantasy }
pre { font-family: monospace }
&lt;/pre&gt;

Näites määratakse levinud praktika kohaselt kogu dokumendi fondiks sans-serif font &quot;Verdana&quot;, pealkirjade jaoks fantasy font &quot;Mechanical works&quot; ning eelvormindatud teksti fondiks monospace.

==Ehk lühendatult: font==

väärtus: [[#Fondi märkimine lühendatud kujul|&amp;lt;fondi-parameetrid-lühendatult&amp;gt;]] | [[#Süsteemsed fondid|&amp;lt;süsteemne-font&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuuti '''font''' kasutatakse peamiselt fondiga seotud parameetrite ülesmärkimiseks lühendatud kujul ent selle kaudu saab kasutada ka klientarvuti operatsioonisüsteemis määratud fonte.

===Fondi märkimine lühendatud kujul===

Väärtus: [[#Kaldkirjas tekst: font-style|&amp;lt;font-style&amp;gt;]] [[#Trükitähtedega tekst: font-variant|&amp;lt;font-variant&amp;gt;]] [[#Rasvane tekst: font-weight|&amp;lt;font-weight&amp;gt;]] [[#Teksti suurus: font-size|&amp;lt;font-size&amp;gt;]] / [[CSS:Teksti_paigutamine#Reakõrgus: line-height|&amp;lt;line-height&amp;gt;]] [[#Teksti font: font-family|&amp;lt;font-family&amp;gt;]]

Fontide lühendatud kujul ülesmärkimisel tuleb järgida ülaltoodud järjekorda. Kui mõni parameeter on seadistamata, siis kasutatakse sellel vaikimisi väärtusi.

&lt;pre&gt;
h1 { font: italic bold x-large sans-serif }
h2 { font: normal small-caps &quot;Verdana&quot;, sans-serif }
h3 { font: 12px/3px &quot;Lucida Handwriting&quot;, cursive }
&lt;/pre&gt;

===Süsteemsed fondid===

Väärtus: '''caption''' | '''icon''' | '''menu''' | '''message-box''' | '''small-caption''' | '''status-bar'''

Süsteemsete fontide idee on võimaldada lehekülje disainimisel lähtuda iga kasutaja süsteemsetest iseärasustest. Näiteks kui kasutaja A arvutis on akna tiitliriba fondiks rasvane 12 pikseli suurune Arial ning kasutaja B arvutis 25 pikseliline &quot;Madise oma font&quot;, siis järgnev stiil määrab, et kasutajad A ja B näevad oma arvutis pealkirju 'h1' just selliselt nagu näeb välja nende akende tiitliriba font.

&lt;pre&gt;
h1 { font: caption }
&lt;/pre&gt;

Tegelikkuses on aga brauserite toetus sellele võimalusele olematu ning reaalselt me seda kasutada ei saa.

==Teksti värv: color==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&amp;lt;värv&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuut '''color''' määrb teksti värvi.

&lt;pre&gt;
body { color: black }
em { color: red }
strong { color: #ff3 }
&lt;/pre&gt;

Näites on elemendi 'body' tekst must, 'em' tekst punane ning 'strong' tekst kollane. Täpsemalt võib erinevate värvide määramise kohta lugeda [[CSS:Ühikud#Värvid|ühikute peatükist]].

==Suur ja väiketähed: text-transform==

Väärtus: '''none''' | '''uppercase''' | '''lowercase''' | '''capitalize''' | '''inherit'''

Atribuuti '''text-transform''' kasutatakse selleks, et muuta kõik tähed SUURTÄHTEDEKS 'uppercase', väiketähtedeks 'lowercase' või et muuta suureks Iga Sõna Esimene Täht 'capitalize'. Väärtus 'none' märgib, et teksti ei muudeta.

&lt;pre&gt;
h1 { text-transform: uppercase }
em { text-transform: capitalize }
&lt;/pre&gt;

Teksti suurtähtedeks muutmisega tasub olla ettevaatlik. Esiteks on suurtähtedes kirjutatud teksti raskem lugeda ja teiseks tuntakse arvutimaailmas sellist kirjastiili kui karjumist, mida ei taunita. Suuremate tekstilõikude puhul sobib tõenäoliselt paremini parameeter 'font-variant'. Mõistagi sõltub kõik konkreetsest olukorrast - lasteaialastele mõeldud teksti puhul on suurtähed ainumõeldav lahendus.

==Dekoreerimine: text-decoration==

Väärtus: '''none''' | '''underline''' | '''overline''' | '''line-through''' | '''blink''' | '''inherit'''

Atribuuti text-decoration kasutatakse tekstile mitmesuguste dekoratsioonide tekitamiseks, peamiselt alla- ja läbijoonimiseks. Väärtus 'none' märgib, et dekoratsioonid puuduvad.

* '''underline''' - joonib teksti alla
* '''overline''' - tekitab teksti kohale joone
* '''line-through''' - kriipsutab teksti läbi
* '''blink''' - paneb teksti vilkuma

&lt;pre&gt;
h1 { text-decoration: overline }
a { text-decoration: none }
del { text-decoration: line-through }
&lt;/pre&gt;

Näites on pealkiri 'h1' ülajoonitud, linkidelt on allajoonimine eemaldatud ning eemaldatud tekst 'del' on läbikriipsutatud.

Üldiselt pole eriti soovitatav linkidelt allajoonimist ära kaotada, kuigi see on levinud praktika, sest sellised ebastandartse välimusega lingid võivad kasutajates segadust tekitada. Kui alljoon ikkagi eemaldada, siis linkide värvust muu tekstiga sarnaseks muuta ei tohiks - soovitavalt peaksid lingid olema sinist värvi. Kindlasti ei tohiks aga kasutada allajoonimist mitte millegi muu kui linkide puhul, sest inimesed seostavad veebis allajoonitud teksti automaatselt lingiga. Teksti rõhutamiseks sobib märksa paremini näiteks teksti rasvaseks tegemine.

Väärtusi 'underline', 'overline', 'line-through' ja 'blink' võib omavahel kombineerida:

&lt;pre&gt;
a { text-decoration: underline overline }
em { text-decoration: underline line-through overline blink }
&lt;/pre&gt;

Näites on elemendil 'a' joon nii teksti peal kui all ning elemendil 'em' on rakendatud kõik efektid.

{{Navigatsioon|CSS|Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Teksti paigutamine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Värvimine</title>
    <id>20</id>
    <revision>
      <id>1364</id>
      <timestamp>2004-08-12T20:45:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>peatükk kuulub kustutamisele</comment>
      <text xml:space="preserve">''Selle peatüki sisu on jaotatud kolme peatüki vahel. Peatükk ise kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Teksti paigutamine</title>
    <id>21</id>
    <revision>
      <id>3230</id>
      <timestamp>2005-10-31T12:37:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>84.50.16.53</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Joondamine: text-align */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Taandrida: text-indent==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuuti '''text-indent''' kasutatakse taandridade tekitamiseks. Null suvalist ühikut võrdub mõistagi taandrea puudumisega. Parim on taandrea jaoks kasutada teksti suurusega seotud ühikuid 'em' ja 'ex', sellisel juhul jääb taane alati proportsionaalseks fondi suurusega.

&lt;pre&gt;
p { text-indent: 4em }
&lt;/pre&gt;

Kuna arvutiekraanilt on inimesel teksti raskem lugeda kui paberilt, siis kasutatakse üldlevinud praktika kohaselt lõikude eristamiseks taandridade asemel tühja ruumi nende vahel. Trükkimiseks mõeldud materjalide puhul on taandread aga igati õigustatud, sest erinevalt veebipinnast paber maksab.

'''Rasvane kiri'''==Joondamine: text-align==

Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''center''' | '''justify''' | '''inherit'''

Atribuuti '''text-align''' kasutatakse teksti joondamiseks vasakule 'left', paremale 'right', keskele 'center' ning ühtlaselt 'justify'.

&lt;pre&gt;
p { text-align: justify }
&lt;/pre&gt;

==Reakõrgus: line-height==

Väärtus: '''normal''' | [[CSS:Ühikud#Arvud|&amp;lt;arv&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuut '''line-height''' määrab reakõrguse. Kui reakõrgus on väiksem kui fondi suurus, siis üksteise all olevad read osaliselt kattuvad. Reakõrguse võib määrata kasutades pikkusühikut või protsenti. Pikkusühikutest on sobivaim em. Täpselt sama tulemuse kui em-i kasutamine annab ilma ühikuta antud arv. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed:

&lt;pre&gt;
p { line-height: 1.5em }
p { line-height: 1.5 }
p { line-height: 150% }
&lt;/pre&gt;

Väärtus 'normal' on reakõrgus mida konkreetne brauser kasutab vaikimisi, harilikult võrdub see väärtusega '1.2'.

==Taustavärv: background-color==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&amp;lt;värv&amp;gt;]] | '''transparent''' | '''inherit'''

Atribuut '''background-color''' määrab taustavärvi. Kui väärtuseks on 'transparent', siis on taust läbipaistev. Kui väärtuseks on värv, siis on taust kaetud selle värviga. Vaikimisi on kõigi elementide taust läbipaistev.

&lt;pre&gt;
body { background-color: #fff }
em { background-color: #bac }
&lt;/pre&gt;

Ala, mille taustavärv hõlmab sõltub paljuski elemendist, millele see määratakse. Tekstisiseste elementide nagu 'em', 'strong' ja 'a' puhul värvitakse ära vaid see osa, mis jääb selle teksti taha. blokitasandi elementide nagu 'p', 'h1' ja 'pre' puhul täidab värv kogu tekstibloki, hõlmates ekraani servast servani. Näiteks elemendile 'body' taustavärvi määramine muudab kogu lehekülje tausta.

Teksti ja taustavärvi valimisel tasub silmas pidada, et  värvid oleksid kontrastsed. Näiteks tumedad või mustad tähed heledal või kergelt kreemjal taustal või vastupidi. Näiteks järgnev värvivalik pole just kuigi hea:

&lt;pre&gt;
body {
    color: #a00;
    background-color: 0a0;
}
&lt;/pre&gt;

Sest hoolimata sellest, et värvid on esmapilgul täiesti erinevad (punane ja roheline), on nad täpselt ühe heledusega ning seetõttu võib juhtuda, et puna-rohe värvipimedusega isikud näevad teksti asemel täiesti tühja lehte.&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Fontide sättimine|Servad, veerised ja polstrid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Brauserite võrdlustabel</title>
    <id>22</id>
    <revision>
      <id>3174</id>
      <timestamp>2005-10-21T21:37:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>See lehekülg peaks rändama prügikasti.</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__

''See lehekülg peaks rändama prügikasti. Palju parem ja täpsem info on kenasti saadaval [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php ühel inglisekeelsel leheküljel].''

* '''CSS2''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 2.1 standardile
* '''CSS1''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 1 standardile
* '''pv''' - (pisiviga) kõik pole päris nii nagu spetsifikatsioonis, aga ebakõlad on tühise tähtsusega.
* '''o''' - (osaline) märgib, et brauser ei saa aru atribuudi kõigist võimalikest väärtustest.
* '''v''' - (vigane) märgib, et brauser tõlgendab seda atribuuti või mõnda tema väärtust valesti.
* '''X''' - märgib, et brauser ei saa sellest atribuudist aru.
* '''?''' - märgib, et vastava lahtri jaoks andmed puuduvad.

&lt;table border=1&gt;
&lt;caption&gt;Brauserite võrdlustabel&lt;/caption&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;parameeter&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;IE 6.0&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Mozilla&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Opera&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Konquerer&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Safari&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#background-color|background-color]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#color|color]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font|font]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font-family|font-family]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font-size|font-size]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2 v&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font-style|font-style]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font-variant|font-variant]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#font-weight|font-weight]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS1 pv&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2 pv&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2 pv&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2 pv&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#line-height|line-height]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#text-align|text-align]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#text-decoration|text-decoration]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2 o&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#text-indent|text-indent]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;[[#text-transform|text-transform]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;CSS2&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;?&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

==[[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]==

==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]==

==[[CSS:Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]]==

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''.

Ükski brauser ei toeta süsteemseid fonte iseloomustavaid väärtusi 'caption', 'icon', 'menu', 'message-box', 'small-caption' ja 'status-bar'.

Lisaks kõik need vead, mis atribuutide 'font-family', 'font-size', 'font-style', 'font-variant', 'font-weight' ja 'line-height' puhul.

==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]]==

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''.

==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]]==

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'.

'''Opera''' - Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'. 'smaller' ja 'larger' ei muuda fondi suurust päris täpselt. Näiteks:

&lt;pre&gt;
&lt;p style=&quot;font-size: xx-large&quot;&gt;
  tekst1&lt;br /&gt;
  &lt;span style=&quot;font-size: smaller&quot;&gt;tekst2&lt;/span&gt;
  &lt;span style=&quot;font-size: x-small&quot;&gt;tekst3&lt;/span&gt;
&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

siin peaksid olema nii 'tekst2' kui 'tekst3' ühesugused ('x-small'), aga Opera näitab sõna 'tekst2' suuremana kui 'tekst3'.

==[[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]==

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''.

==[[CSS:Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]]==

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''.

==[[CSS:Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]]==

Arvulisi väärtusi '100' kuni '900' tõlgendavad praktiliselt kõik kliendid erinevalt.

'''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' on natuke rasvasem ning '700' kuni '900' on päris rasvased. Väärtus 'bolder' muudab fonti 300 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 300 ühiku võrra vähem rasvaseks.

'''Mozilla''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 200 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 100 ühiku võrra vähem rasvaseks.

'''Opera''' - väärtused '100' kuni '400' on hariliku fondiga, '500' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 100 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' muudab rasvase fondi mitterasvaseks.

'''Konqueror''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab alati rasvaseks ning 'lighter' mitterasvaseks.

==[[CSS:Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]]==

==[[CSS:Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]]==

==[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]==

'''Konqueror''' - väärtus 'blink' ei tööta, aga see pole ka tarvilik

==[[CSS:Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]]==

==[[CSS:Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]]==</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Css font family generic names.png</title>
    <id>23</id>
    <revision>
      <id>1367</id>
      <timestamp>2004-08-01T18:08:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==CSS fontide perekonnad==

Pildil on näha üks võimalikest viisidest, kuidas brauser võib tõlgendada fontide üldperekondade nimesid.

* Ekraanipilt, võetud brauserist Opera 7.51</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Ühikud</title>
    <id>24</id>
    <revision>
      <id>3436</id>
      <timestamp>2005-12-09T00:09:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.35.240.122</ip>
      </contributor>
      <comment>suurtähe viga</comment>
      <text xml:space="preserve">==Arvud==

Arv võib nii positiivne kui negatiivne ja ka kümnendmurd (komakohta tähistatakse punktiga). Arvud on osa mõõtühikutest ning samuti kasutatakse neid mõningate parameetrite väärtustena.

==Pikkusühikud==

Pikkused tähistatakse CSS-is [[#Arvud|arvuga]], millele järgneb mõõtühik. Mõõtühikud jaotatakse suhtelisteks ja absoluutseteks.

===Suhtelised pikkusühikud===

* '''px''' - ekraanipiksel
* '''em''' - fondi suurus
* '''ex''' - tähe 'x' kõrgus

Antud pikkusühikud sobivad hästi pikkuste määramiseks ekraanil. Pikselid 'px' sobivad hästi kasutamiseks koos rastergraafikaga, näiteks sättimiseks tekstiblokli sama laiaks kui taustapilt. Teksti suurusega seotud ühikud nagu 'em' sobivad sinna, kus mõõtmed peavad olema proportsionaalsed tekstiga. Eriti oluline on see arvestades seda, et enamik brausereid pakuvad võimalust teksti suurust vastavalt soovile muuta. Nii näiteks jääb taandrida, mille suuruseks '2em' ka siis, kui fonti suurendada 5 korda, ikka kahe tähepikkuse laiuseks samas, kui mõõduga '20px' määratud taane kahaneb vaevumärgatavaks.

&lt;pre&gt;
p { width: 400px }
p { text-indent: 3em }
p { font-size: 2.5em }
&lt;/pre&gt;

===Absoluutsed pikkusühikud===

* '''mm''' - millimeeter
* '''cm''' - sentimeeter
* '''in''' - toll (ingl. k. ''inch'') = 2.54cm
* '''pt''' - punkt = 1/72 tolli
* '''pc''' - pica = 12 punkti

Absoluutseid ühikuid on mõistlik kasutada vaid seal, kus võib nende peale kindel olla. Näiteks kasutada punkti 'pt' trükkimiseks mõeldud kujunduses teksti fondi suuruse ja reavahe määramisel ning millimeetrit 'mm' ja sentimeetrit 'cm' piltide suuruse määramisel.

&lt;pre&gt;
p { font-size: 12pt }
body { margin: 2cm }
&lt;/pre&gt;

==Protsendid==

Protsentidega saab määrata mitmeid suhtelisi mõõte. Näiteks muuta fondi suurust kahekordseks, vähendada tekstibloki laiust kolmandiku võrra. Formaat on põhimõtteliselt sama, mis pikkuste puhul: [[#Arvud|arv]], millele järgneb protsendimärk '%'.

&lt;pre&gt;
a { font-size: 150% }
p { width: 75% }
&lt;/pre&gt;

==URI-d==

'''URI = URL + URN'''

URI (Unidorm Resource Identifier) on põhimõtteliselt suvalise ressursi (näiteks faili) täisaadress, mis koosneb URL-ist (Uniform Resource Location) ja URN-ist (Uniform Resource Name).

CSS-is tõlgitakse kõik osalised ja suhtelised aadressid läbi funktsiooni 'url()' absoluutseteks URI-deks:

&lt;pre&gt;
body { background-image: url(&quot;../taust.jpg&quot;) }
p { background-image: url(&quot;http://www.myimages.com/images/024.png&quot;) }
&lt;/pre&gt;

==Värvid==

Värve võib CSS-is esitada värvinimena või punase, rohelise ja sinise kombinatsioonina kas siis kümnend- või kuueteistkõmnendsüsteemis või protsendina. CSSis kasutatakse aditiivset (kiirgavad) RGB värvisüsteemi, erinevalt trükis kasutatavast substraktiivsest (peegeldav) CMYK systeemist.

===Värvinimed===

Seitsmeteistkümne põhivärvi jaoks on olemas vastavad inglisekeelsed nimed, mida saab koodis kasutada.

[[Pilt:CSS_varvide_tabel.png]]

===Värvid funktsioonina===

Värvuse võib esitada kasutades funktsiooni

&lt;pre&gt;
rgb(red, green, blue)
&lt;/pre&gt;

kus 'red' tähistab punase, 'green' rohelise ja 'blue' sinise värvi hulka. Hulk märgitakse kas täisarvuna vahemikus 0 kuni 255

&lt;pre&gt;
p { color: rgb(255, 0, 0) }
em { color: rgb(255, 0, 255) }
h1 { color: rgb(127, 127, 127) }
&lt;/pre&gt;

või protsendina

&lt;pre&gt;
p { color: rgb(100%, 0, 0) }
em { color: rgb(100%, 0, 100%) }
h1 { color: rgb(50%, 50%, 50%) }
&lt;/pre&gt;

Näidetes on elemendi 'p' värviks punane, 'em' värviks violetne ning 'h1' värviks hall.

===Värvid kuueteistkümnendsüsteemis===

Kõige sagedamini esitatakse värve kuueteistkümnendsüsteemi arvudena. Põhimõtteliselt on see sama mis 'rgb()' funktsiooni kasutamine, aga kirjutatuna lühemalt. Kuueteistkümnendsüsteemi arvud esitatakse järgneval kujul:

&lt;pre&gt;
#RRGGBB
&lt;/pre&gt;

Kus 'RR' tähistab punase, 'GG' rohelise ja 'BB' sinise värvi hulka 16-nd süsteemis vahemikus '00' kuni 'FF', mis on samaväärne kümnendsüsteemi vahemikuga 0 kuni 255. Iga 16-nd süsteemi arvu ette kirjutatakse trellid '#'. Arvud võib kirjutada nii suurte kui võikeste tähtedega.

&lt;pre&gt;
p { color: #FF0000 }
em { color: #ff00ff }
h1 { color: #7f7f7f }
&lt;/pre&gt;

Kuueteistkümnendsüsteemi arve võib märkida ka lühendatult, kasutades vaid kolme numbrit.

&lt;pre&gt;
#RGB
&lt;/pre&gt;

Sellisel juhul tähistab iga number tegelikult kahte sedasama numbrit. Järgnev näide on võrdväärne eelnevatega:

&lt;pre&gt;
p { color: #F00 }
em { color: #f0f }
h1 { color: #7f7f7f }
&lt;/pre&gt;

Selliselt kujul on värve hea kasutada juba näiteks seetõttu, et enamik graafikaprogramme pakub võimalust sellises formaadis värvikoode lihtsalt kopeerida ja muuta.

{{Navigatsioon|CSS|Keele struktuur|Valikuline selekteerimine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Kõik artiklid pealkirja järgi</title>
    <id>25</id>
    <restrictions>sysop</restrictions>
    <revision>
      <id>1369</id>
      <timestamp>2004-08-13T13:00:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>24.29.135.164</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">&lt;table&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td align=&quot;right&quot;&gt;&lt;a href=&quot;/w/wiki.phtml?title=Eri:Allpages&amp;amp;from=Background_tag&quot; title =&quot;Eri:Allpages&quot;&gt;Background tag&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt; to &lt;/td&gt;&lt;td align=&quot;left&quot;&gt;Main Page&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS varvide tabel.png</title>
    <id>26</id>
    <revision>
      <id>1370</id>
      <timestamp>2004-08-13T11:46:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">'''Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega.'''

Pilt loodud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt võetud Opera brauserist, redigeeritud Gimp-iga.

CSS:
&lt;pre&gt;
tr &gt; td { color: #fff }
tr &gt; td + td { color: #000 }
td { 
    padding: 0.5em; 
    margin: 0em; 
    font-family: monospace; 
    white-space: pre;
    font-weight: bold;
}
&lt;/pre&gt;

HTML:
&lt;pre&gt;
&lt;table cellspacing=&quot;0&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#800000&quot;&gt;maroon  #800000&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#ff0000&quot;&gt;red     #ff0000&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#808000&quot;&gt;olive   #808000&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#ffff00&quot;&gt;yellow  #ffff00&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#008000&quot;&gt;green   #008000&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#00ff00&quot;&gt;lime    #00ff00&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#008080&quot;&gt;teal    #008080&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#00ffff&quot;&gt;aque    #00ffff&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#000080&quot;&gt;navy    #000080&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#0000ff&quot;&gt;blue    #0000ff&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#800080&quot;&gt;purple  #800080&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#ff00ff&quot;&gt;fuchsia #ff00ff&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#000000&quot;&gt;black   #000000&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#ffffff&quot;&gt;white   #ffffff&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#808080&quot;&gt;gray    #808080&lt;/td&gt;
    &lt;td style=&quot;background-color:#c0c0c0&quot;&gt;silver  #c0c0c0&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;background-color:#ffa500&quot;&gt;orange  #ffa500&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Teksti kujundamine</title>
    <id>27</id>
    <revision>
      <id>1371</id>
      <timestamp>2004-08-13T12:35:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Teksti kujundamine moved to CSS Teksti paigutamine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS Teksti paigutamine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS valikuline selekteerimine loplik.png</title>
    <id>28</id>
    <revision>
      <id>1372</id>
      <timestamp>2004-08-13T14:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Peatüki lõpuks valminud kujundus. Ekraanipilt võetud brauserist Opera, redigeeritud Gimp-iga. HTML-i ja CSS-i kood asub peatükis [[CSS Valikuline selekteerimine]].</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Valikuline selekteerimine</title>
    <id>29</id>
    <revision>
      <id>3205</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:24:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+Navigatsioon</comment>
      <text xml:space="preserve">Tihtipeale jääb väheseks üksnes võimalusest omistada stiile HTML-i elemendi nime järgi, näiteks muuta mõni konkreetne pealkiri allajoonituks või teha ühe lõigu piires kõik rõhutatud sõnad punaseks. Selleks ja veel palju enamaks on CSS-is mitmesugused selektorid.

==Kõigi elementide selekteerimine==

Sümbol &lt;code&gt;*&lt;/code&gt; (tärn) selekteerib kõik elemendid. Esmapilgul võib tunduda, et selle effekt on täpselt sama, mis kasutades &lt;code&gt;body&lt;/code&gt; elementi, kuid neil kahel on siiski selgelt tuntav vahe.

Mille poolest erinevad üksteisest näiteks järgnevad deklaratsioonid:

 * { color: green }
 body { color: green }

Mõlemad muudavad kogu teksti roheliseks, aga erinevus seisneb selles, et määrates värvi elemendile &lt;code&gt;body&lt;/code&gt;, kandub see edasi kõigile temas sisalduvatele elementidele, välja arvatud nendele, millele on atribuut &lt;code&gt;color&lt;/code&gt; juba eelnevalt määratud. Seega muutub roheliseks kõik ülejäänud tekst peale linkide, sest neile on juba antud sinine värv. Kasutades tärni (&lt;code&gt;*&lt;/code&gt;) muutub aga roheliseks kogu tekst, sealhulgas ka lingid. Põhimõtteliselt on tärn samaväärne sellega, kui me kirjutaksime kõik html-i elemendid ja eraldaksime nad komadega:

 a, abbr, acronym, ... , var { ... }

==Alamelementide selekteerimine==

Selguse huvides kasutame järgmist HTML-i koodinäidet:

&lt;pre&gt;
&lt;body&gt;
  &lt;h1&gt;Lorem ipsum &lt;em&gt;dolor&lt;/em&gt;&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Lorem ipsum dolor &lt;strong&gt;sit amet&lt;/strong&gt;, consectetur
   adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et 
   dolore magna aliqua. Ut &lt;em&gt;enim&lt;/em&gt; ad minim veniam, quis 
   nostrud &lt;a href=&quot;#&quot;&gt;exercitation &lt;em&gt;ullamco&lt;/em&gt; laboris&lt;/a&gt; 
   nisi ut aliquip ex ea &lt;a href=&quot;#&quot;&gt;commodo&lt;/a&gt; consequat. Duis 
   aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum 
   dolore eu fugiat nulla &lt;em&gt;pariatur&lt;/em&gt;. Excepteur sint occaecat 
   cupidatat non proident, sunt in culpa qui &lt;em&gt;officia&lt;/em&gt; 
   deserunt mollit anim id est laborum&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/pre&gt;

Sooviksime, et kõik &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; elemendid, mis on pealkirjades oleksid hariliku kaldkirja asemel hoopis allajoonitud, aga linkide (&lt;code&gt;a&lt;/code&gt;) sees olevad &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; id oleksid nii üla- kui alajoonitud, kõik ülejäänud oleksid kaldkirjas nagu ikka.

Sellisel puhul aitab meid võimalus selekteerida alamelemente ehk siis elemente, mis asuvad teise elemendi sees. Süntaks on järgmine:

 E F { ... }

Taoline selektor valib kõik elemendid &lt;code&gt;F&lt;/code&gt;, mis asuvad elemendi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; sees või viimases sisalduva elemendi sees jne jne. Seega võime koostada järgmise stiililehe:

&lt;pre&gt;
h1 em {
    text-decoration: underline;
    font-variant: normal;
}
a em {
    text-decoration: underline overline;
    font-variant: normal;
}
&lt;/pre&gt;

Selle sama võib kirjutada ka järgmiselt:

&lt;pre&gt;
h1 em, a em { font-variant: normal }
h1 em { text-decoration: underline }
a em { text-decoration: underline overline }
&lt;/pre&gt;

Pange tähele, et korraga on eraldatud &lt;code&gt;h1 em&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;a em&lt;/code&gt;, kuna koma on väga madala prioriteediga selektor ning võetakse arvesse kõige viimasena (samamoodi nagu matemaatikas liitmistehe tehekse alles peale korrutamisi, jagamisi ja astendamisi). Järgnev näide ei tee seda, mida ta näib tegevat:

 h1  em,strong { color: blue }

Selle asemel et muuta siniseks pealkirjas resideeruvad &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt; elemendid, muudetakse siniseks vaid pealkirjades asuvad &lt;code&gt;em&lt;/code&gt;-id ning &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;-id tehakse kõik siniseks.

Järglaste selektorit võib kasutada ka mitu korda järjest. Näiteks, et selekteerida &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; elemendid, mis asuvad lõikude sees:

 p a em { ... }

võib pikendada seda seda selektorit veelgi:

 html body p a em { ... }

Selektoris võib elemendi asemel kasutada ka tärni (&lt;code&gt;*&lt;/code&gt;), mille koha peale sobib suvaline element. Näiteks, et selekteerida kõik rõhutused, mis asuvad lõigu piires mõne teise elemendi sees:

 p * em { ... }

Või selekteerida ''kõik'' elemendid, mis asuvad lõigus mõne teise elemendi sees:

 p * * { ... }

==Klassid ja ID-d==

HTML lubab määrata igale elemendile klassi (parameeter &lt;code&gt;class&lt;/code&gt;) ja / või identifikaatori (parameeter &lt;code&gt;id&lt;/code&gt;). Klassi ja identifikaatori peamine erinevus seisneb selles, et ID peab olema lehekülje piires unikaalne, ehk siis &lt;code&gt;id&lt;/code&gt; väärtust, mis määratud ühele elemendile, ei saa enam anda teisele. Ühte klassi võib samas aga kuuluda piiramatu arv elemente. Lisaks võib üks element kuuluda korraga mitmesse klassi.

Klassid ja ID-d annavad võimaluse lisada HTML-ile semantilist (tähenduslikku) infot. Päris kindlasti vajavad aga klassi ja / või ID määramist elemendid &lt;code&gt;div&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;span&lt;/code&gt;, millel muidu puudub igasugune sementiline tähendus.

Olgu meil näiteks selline HTML-i lõik:

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;peatykk-1&quot; class=&quot;peatykk&quot;&gt;
  &lt;h1&gt;Lorem ipsum &lt;em&gt;dolor&lt;/em&gt;&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;Lorem ipsum dolor &lt;strong&gt;sit amet&lt;/strong&gt;, consectetur
   adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et 
   dolore magna aliqua. Ut &lt;em&gt;enim&lt;/em&gt; ad minim veniam, quis 
   nostrud &lt;a href=&quot;#peatykk_2&quot; class=&quot;siselink&quot;&gt;exercitation&lt;/a&gt;
   ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea &lt;a href=&quot;#&quot;&gt;commodo&lt;/a&gt;
   consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate
   velit esse cillum dolore eu fugiat nulla &lt;em&gt;pariatur&lt;/em&gt;.&lt;/p&gt;
  &lt;p&gt;Excepteur sint &lt;span class=&quot;laul&quot;&gt;juhheirassa, huhhei&lt;/span&gt;
   qui &lt;em&gt;officia&lt;/em&gt; deserunt mollit anim id est laborum&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;div id=&quot;peatykk-2&quot; class=&quot;peatykk&quot;&gt;
  &lt;h1&gt;At vero eos et accusamus&lt;/h1&gt;
  &lt;p&gt;At vero eos et accusamus et iusto odio dignissimos ducimus qui 
   blanditiis &lt;a href=&quot;peatykk_1&quot; class=&quot;siselink&quot;&gt;praesentium&lt;/a&gt; 
   voluptatum deleniti atque corrupti quos dolores et quas molestias 
   excepturi &lt;em&gt;sint occaecati cupiditate&lt;/em&gt; non provident, 
   similique sunt in culpa qui. &lt;strong class=&quot;hoiatus&quot;&gt;Officia 
   deserunt mollitia attencione!&lt;/strong&gt; Id est laborum et dolorum 
   fuga. Et harum quidem rerum facilis est et expedita 
   distinctio.&lt;/p&gt;
  &lt;p class=&quot;laul&quot;&gt;Kes hommikuti külas käib,&lt;br /&gt;
   see asjatult ei longi,&lt;br /&gt;
   sest teavad kõik - param-paraa -&lt;br /&gt;
   et selleks hommik ongi.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

===Klassid===

Klasside selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele punkt &lt;code&gt;.&lt;/code&gt;, peale mida kirjutatakse klassi nimi. Süntaks järgmine:

 element.klassinimi { ... }

Seda teades võime kirjutada stiilid eelmises HTML-i näites toodud klasside jaoks:

&lt;pre&gt;
div.peatykk { border-bottom: double thin gray }
a.siselink { text-decoration: underline overline }
span.laul, p.laul { font-style: italic }
strong.hoiatus {
    background-color: red;
    text-transform: uppercase;
}
&lt;/pre&gt;

Kuna tegelikult sooviksime kõigi klassi &lt;code&gt;laul&lt;/code&gt; kuuluvate elemntide teksti kirjutada kursiivis, siis võime kasutada kõikide elementide selektorit &lt;code&gt;*&lt;/code&gt;:

 *.laul { font-style: italic }

Selles konstruktsioonis võime ka tärni ära jätta ning kirjutada lihtsalt:

 .laul { font-style: italic }

See on täiesti samaväärne koos-tärniga variandiga.

===Identifikaatorid===

Identifikaatorite selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele sümbol &lt;code&gt;#&lt;/code&gt; (trellid), mille järel omakorda identifikaatori nimi.

 element#identifikaator { ... }

Seega võime kirjutada stiilid meie HTML-i näites olevatele ID-dele:

 div#peatykk-1 { background-color: #ccd }
 div#peatykk-2 { background-color: #dcc }

Analoogselt klassidega võime kasutades tärni (&lt;code&gt;*&lt;/code&gt;) valida suvalise elemendi, millele vastav ID on seatud:

 *#peatykk-1 { background-color: #ccd }

Või kirjutada sama ilma tärnita:

 #peatykk-1 { background-color: #ccd }

Tihtipeale ongi mugav kasutada just viimati toodud süntaksi, sest nagunii omab seda ID-d vaid üks element, mille tüüp on üldjuhul teada ega muutu.

==!important==

Teinekord on tarvis, et mõni stiil oleks kõrgema prioriteediga kui teised.

Olgu meil üks suur pikk dokument, mis on jaotatud &lt;code&gt;div&lt;/code&gt; elemente kasutades alamosadeks: sissejuhatus, sisuosa, kokkuvõte ja lisad. Me soovime värvida igas dokumendi osas olevad pealkirjad erineva värviga ning kirjutame seega nõnda:

 #sisu         h2, #sisu         h3 { color: green }
 #sissejuhatus h2, #sissejuhatus h3 { color: blue  }
 #kokkuvote    h2, #sissejuhatus h3 { color: brown }
 #lisad        h2, #lisad        h3 { color: black }

Kuid mõningad osad meie dokumendist on alles kirjutamisel ning seetõttu me lisame igale pooleliolevale sektsioonile klassi &lt;code&gt;pooleli&lt;/code&gt;. Kuna me soovime lugejaid selgelt informeerida, millised osad tekstist on alles toimetamisel, muudame nende sektsioonide teksti punaseks:

 .pooleli { color: red }

Kuid oh häda - sedasi tehes muutub punaseks vaid tekst ning pealkirjad jäävad endiselt seda värvi, mis nad olid ülalpool määratud. Isegi kui me kirjutame nõnda:

 .pooleli, .pooleli h2, .pooleli h3 { color: red }

Või, kui me oleme nõus, et ka lingid, mis on poolelioleva teksti sees, samuti punaseks muutuvad, siis saame kirjutada veelgi lühemalt:

 .pooleli * { color: red }

Tuleb tunnistada, et reaalses elus on situatsioonid, kus meil on tarvis veebilehe kujundamisel &lt;code&gt;!important&lt;/code&gt; käsku kasutada, niisama harvad kui Eesti maavärinad. Märksa olulisemat rolli mängib &lt;code&gt;!important&lt;/code&gt; aga kasutajapoolsetes stiililehtedes, kus see on praktiliselt ainus võimalus määramaks stiile, mida veebilehe autorid üle kirjutade ei saa.


==Selektorite kombineerimine==

Klasse ja ID-sid saab kenasti kasutada koos ning kombineerida neid teiste selektoritega. Näiteks võime täpsustada, et ID &lt;code&gt;peatykk-1&lt;/code&gt; peab kuuluma klassi &lt;code&gt;peatykk&lt;/code&gt;:

 div.peatykk#peatykk-1 { ... }

Võib määrata, et kõigi esimeses peatükis olevate linkide taustavärv oleks roheline:

 div#peatykk-1 a { background-color: green }

ning siselinkide oma kollane:

 div#peatykk-1 a.siselink { background-color: yellow }

Lõpetuseks võib kõik need näited kokku klapitada, lisada väikseid täiendusi ning saada sellise stiilile:

&lt;pre&gt;
body {
  font-family: sans-serif;
  padding: 0em;
}

div.peatykk {
    padding: 1em;
    margin: 0em;
}

div.peatykk h1 { border-bottom: double thick gray }

div#peatykk-1 { background-color: #ccd }
div#peatykk-2 { background-color: #dcc }


a.siselink { text-decoration: underline overline }

div.peatykk a { background-color: yellow }

.laul { font-style: italic }

strong.hoiatus {
    background-color: red;
    text-transform: uppercase;
}
&lt;/pre&gt;

mis annab meie lehele umbes sellise välimuse:

[[Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]]

{{Navigatsioon|CSS|Ühikud|Pseudoklassid ja pseudoelemendid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS kasti mudel.png</title>
    <id>30</id>
    <revision>
      <id>1374</id>
      <timestamp>2004-08-13T18:00:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Joonis CSS-is kasutatavate servade, veeriste ja polstrite kohta.

Pilt on valmistatud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt on võetud brauserist Opera, töödeldud Gimpiga.

HTML:

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;veeris&quot;&gt;
  Veeris / Margin
  &lt;div id=&quot;serv&quot;&gt;
    Serv / Border
    &lt;div id=&quot;polster&quot;&gt;
      Polster / Padding
      &lt;div id=&quot;sisu&quot;&gt;
        Sisu
      &lt;/div&gt;
    &lt;/div&gt;
  &lt;/div&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;&lt;span&gt;&lt;/span&gt; - läbipaistev ala&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;&lt;span&gt;&lt;/span&gt; - serva värv (border-color)&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;&lt;span&gt;&lt;/span&gt; - taustavärv (background-color)&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/pre&gt;

CSS:

&lt;pre&gt;
body {
    padding: 2em;
    font-size: large;
    font-weight: bold;
    font-family: sans-serif;
}

div { padding: 1.5em; padding-top: 0em; line-height: 1.5em; text-align: center}

#veeris { border: dashed 2px black; width: 300px }
#serv { background: green }
#polster { background: yellow }
#sisu { border: dashed 2px black; padding-top: 1.5em;}


ul { margin-left: 0em; padding-left: 0em; list-style-type: none}
li { padding-left: 0.6em; margin-bottom: 0.2em; }
li span { background: white; padding-left: 3em; border: solid 1px black }
li+li span { background: green }
li+li+li span { background: yellow }
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Servad, veerised ja polstrid</title>
    <id>31</id>
    <revision>
      <id>3216</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:54:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:CSS_kasti_mudel.png]]

Igat objekti ümbritsevad polster, serv ja veeris. Objektiks võib olla täht, sõna, lõik, pilt, kasvõi kogu dokument.

* '''padding''' - '''polster''' on ala, mis jääb objekti enda ja tema serva vahele. Veeris on sama värvi kui objekti taustavärv.
* '''border''' - '''serv''' on joon, mis ümbritseb objekti. Serval võib olla eraldi määratud värv, kuju ja paksus.
* '''margin''' - '''veeris''' on ala, mis eraldab objekti teistest tema kõrval, ees ja järel asuvatest objektidest. Veeris on sama värvi kui objekti ümbritseva elemendi taust - täpsemalt öeldes, veeris on läbipaistev.

Polster, serv ja veeris võivad olla elemendi neljal küljel täiesti erinevad või puududa hoopis. Vaikimisi puuduvadki need paljudel elementidel.

==Polstrid: padding==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuut '''padding''' võib omada nelja erisugust süntaksit:

&lt;pre&gt;
padding: &lt;kõik-küljed&gt;;
padding: &lt;ülal-all&gt; &lt;paremal-vasakul&gt;;
padding: &lt;ülal&gt; &lt;paremal-vasakul&gt; &lt;all&gt;;
padding: &lt;ülal&gt; &lt;paremal&gt; &lt;all&gt; &lt;vasakul&gt;;
&lt;/pre&gt;

* Esimene muudab polstri nii ülal, all, vasakul kui paremal ühesuuruseks.
* Teine annab ülemise ja alumise polstri väärtuseks &lt;ülal-all&gt; ning parema ja pahema väärtuseks &lt;paremal-vasakul&gt;.
* Kolmandas määratakse esiteks ülemise, siis parema ja pahema ning viimaks alumise polstri laius.
* Neljandas antakse igale küljele eraldi väärtus.

Näiteks:

&lt;pre&gt;
p { padding: 3em }
p { padding: 5px 10px }
p { padding: 1em 2em 0em }
p { padding: 10% 5% 15% 5% }
&lt;/pre&gt;

* Esimene muudab kõik polstrid kolme tähekõrguse laiuseks.
* Teine muudab ülemise ja alumine polstri viie ning parema ja vasaku kümne pikseli paksuseks.
* Kolmas määrab ülemisele väärtuseks '1em', külgedele '2em' ning alumisele '0em'.
* Neljas annab igale küljele eraldi väärtuse: üleval 10%, paremal 5%, all 15% ja vasakul 5% elemendi laiusest (määratud atribuudiga 'width').

Lisaks parameetrile 'padding' saab polstri määramiseks kasutada ka atribuute '''padding-top''', '''padding-right''', '''padding-bottom''' ja '''padding-left''', mis siis vastavalt määravad ülemise, parema, alumise ja vasakpoolse polstri. Neid on mugav kasutada, kui on vaja määrata polster üksnes ühele küljele või määrata mõnele küljele erinev polster ülejäänutest.

&lt;pre&gt;
p {
    padding: 4em;
    padding-left: 1em;
}
&lt;/pre&gt;

Näites muudetakse alustuseks kõikide külgede polster '4em' paksuseks ning seejärel seatakse vasaku polstri laiuseks '1em'.

==Veerised: margin==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''auto''' | '''inherit'''

Veeriste puhul on pea kõik analoogne polstritega. Atribuudi 'margin' väärtus võib olla neljas eri vormis:

&lt;pre&gt;
margin: &lt;kõik-küljed&gt;;
margin: &lt;ülal-all&gt; &lt;paremal-vasakul&gt;;
margin: &lt;ülal&gt; &lt;paremal-vasakul&gt; &lt;all&gt;;
margin: &lt;ülal&gt; &lt;paremal&gt; &lt;all&gt; &lt;vasakul&gt;;
&lt;/pre&gt;

Näiteks:

&lt;pre&gt;
p { margin: 3em }
p { margin: 5px 10px }
p { margin: 1em 2em 0em }
p { margin: 10% 5% 15% 5% }
&lt;/pre&gt;

Samuti saab kasutada ka eraldi parameetreid kõigi külgede jaoks: '''margin-top''', '''margin-right''', '''margin-bottom''' ja '''margin-left'''.

&lt;pre&gt;
p {
    margin-top: 3em;
    margin-bottom: 2em;
}
&lt;/pre&gt;

===Automaatsed veerised===

Väärtus 'auto' tähendab, et kogu vaba ruum sellel küljel täidetakse automaatselt veerisega. Et 'auto' toimiks, peab elemendile olema määratud laius (atribuut 'width'). Kui vasakule ja paremale küljele määratakse väärtus 'auto', siis täidetakse kummalgi pool pool olev vaba ruum võrdselt, mille tulemusena joondatakse element horisontaalselt keskele. Kui anda väärtus 'auto' vasakule küljele, siis paigutub element paremale.

p { 
    width: 200px;
    margin: 1em auto;
}

===Veeriste kattumine===

Meil on tarvis, et iga esimese taseme pealkirja ja temale järgneva teksti vahel oleks 30 pikseli jagu vahet ning eelneva tekstiga oleks vahe 60 pikselit. Iga lõigu vahel peaks aga tühja ruumi olema 10 pikseli jagu. Seega me teeme sellise stiililehe:

&lt;pre&gt;
p {
    margin-top: 10px;
    margin-bottom: 10px;
}
h1 {
    margin-top: 30px;
    margin-bottom: 20px;
}
&lt;/pre&gt;

Kui palju jääb nende stiilide kohaselt üksteisele järgnevate lõikude vahele? Näib, et kuna ühe 'p' alumine veeris on 10px ja järgmise ülemine veeris samuti 10px, siis kokku tuleb vaheks 20px. Tegelikult on aga vahe vaid 10px, sest kui veerised vertikaalsuunas kohtuvad, siis nad kattuvad ning vahe jääb suurema veerise paksuseks. Niiviisi pole ka 'h1' ja 'p' vahekaugus 20px + 10px = 30px vaid hoopis max( 20px, 10px ) = 20px.

Kattumises seisnebki veerise ja polstri üks põhilisi erinevusi: veerised on tekstiblokkide eraldamiseks, polstrid on tekstibloki siseseks kasutamiseks.

==Servad==

===Serva kuju: border-style===

Väärtus: '''none''' | '''hidden''' | '''solid''' | '''dotted''' | '''dashed''' | '''double''' | '''groove''' | '''ridge''' | '''inset''' | '''outset''' | '''inherit'''

Atribuut '''border-style''' määrab serva kuju. Väärtuseks võib olla üks võtmesõnadest:

* '''none''' - serv puudub, samaväärne serva paksuse sättimisega nulliks.
* '''hidden''' - sama mis 'none', aga kasutades koos atribuudiga 'border-collapse', annab erineva tulemuse.
* [[Pilt:CSS_border-style_solid.png]] '''solid''' - ühtlane joon.
* [[Pilt:CSS_border-style_dotted.png]] '''dotted''' - punktjoon.
* [[Pilt:CSS_border-style_dashed.png]] '''dashed''' - punktiirjoon.
* [[Pilt:CSS_border-style_double.png]] '''double''' - topeltjoon.
* [[Pilt:CSS_border-style_groove.png]] '''groove''' - väljapoole surutud joon.
* [[Pilt:CSS_border-style_ridge.png]] '''ridge''' - sissepoole surutud joon.
* [[Pilt:CSS_border-style_inset.png]] '''inset''' - sissepoole surutud ala piirjoon.
* [[Pilt:CSS_border-style_outset.png]] '''outset''' - väljapoole surutud ala piirjoon.

Vaikimisi on serva stiiliks 'none' ning paksuse ja / või värvi määramisest hoolimata ei muutu serv nähtavaks. Lihtsa joone nähtavale toomiseks tuleb määrata serva stiiliks vähemalt 'solid'.

Süntaks sama, mis atribuutidel 'margin' ja 'padding':

&lt;pre&gt;
border-style: &lt;kõik-küljed&gt;;
border-style: &lt;ülal-all&gt; &lt;paremal-vasakul&gt;;
border-style: &lt;ülal&gt; &lt;paremal-vasakul&gt; &lt;all&gt;;
border-style: &lt;ülal&gt; &lt;paremal&gt; &lt;all&gt; &lt;vasakul&gt;;
&lt;/pre&gt;

Näiteks:

&lt;pre&gt;
p { border-style: solid }
em { border-style: dashed dotted }
a { solid none solid double }
&lt;/pre&gt;

Samuti on ka atribuudid iga külje jaoks: '''border-top-style''', '''border-right-style''', '''border-bottom-style''' ja '''border-left-style'''.

&lt;pre&gt;
pre {
    border-style: solid;
    border-left-style: none;
}
&lt;/pre&gt;

===Serva paksus: border-width===

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | '''thin''' | '''medium''' | '''thick''' | '''inherit'''

Atribuut '''border-width''' määrab serva paksuse. Paksus võib olla määratud konkreetse mõõduga, nagu näiteks:

&lt;pre&gt;
a { border-width: 1px }
&lt;/pre&gt;

või hoopis võtmesõnaga:

* '''thin''' - õhuke serv
* '''medium''' - harilik serv (see väärtus on kasutusel vaikimisi)
* '''thick''' - paks serv

Võtmesõnade arvulised väärtused on brauserispetsiifilised ega vasta kindlale pikkusühikule.

&lt;pre&gt;
p { border-width: thick }
&lt;/pre&gt;

Parameeter 'border-width' toimib samamoodi nagu 'border-style':

&lt;pre&gt;
p { border-width: 1px }
p { border-width: 2px 0px }
p { border-width: thin thin medium }
p { border-width: thin 0px thin thick }
&lt;/pre&gt;

Lisaks on olemas ka atribuudid iga konkreetse serva jaoks: '''border-top-width''', '''border-rigth-width''', '''border-bottom-width''', '''border-left-width'''.

&lt;pre&gt;
p {
    border-width: 1px;
    border-bottom-width: 2px;
}
&lt;/pre&gt;

===Serva värv: border-color===

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&amp;lt;värv&amp;gt;]] | '''transparent''' | '''inherit'''

Atribuut '''border-color''' määrab serva värvuse. Väärtus 'transparent' teeb serva läbipaistvaks ehk siis sama värvi mis objekti taustavärv. Kui Servale värvi mitte määrata, siis kasutatakse objekti tekstivärvi (määratud atribuudiga 'color'). Süntaks on üldjoontes sama, mis eelnevatel:

&lt;pre&gt;
p { border-color: #ff5080 }
p { border-color: #fff #000 }
p { border-color: #f00 #0f0 #00f }
p { border-color: red green blue transparent }
&lt;/pre&gt;

Samuti on ka atribuudid iga serva jaoks: '''border-top-color''', '''border-rigth-color''', '''border-bottom-color''', '''border-left-color'''.

&lt;pre&gt;
em {
    border-color: blue;
    border-left-color: #fac;
    border-right-color: #0cc;
}
&lt;/pre&gt;

===Lühendatud parameeter: border===

Väärtus: [[#Serva kuju: border-style|&amp;lt;border-style&amp;gt;]] | [[#Serva paksus: border-width|&amp;lt;border-width&amp;gt;]] | [[#Serva värv: border-color|&amp;lt;border-color&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuut '''border''' ja tema velled '''border-top''', '''border-rigth''', '''border-bottom''' ja '''border-left''' annavad võimaluse määrata korraga serva kuju, paksuse ja värvi. Atribuut 'border' määrab need omadused korraga kõigi külgede jaoks, ülejäänud parameetrid määravad need vaid vastava külje kohta.

&lt;pre&gt;
p { border: solid thin red }
&lt;/pre&gt;

Selles näites määratakse kõik servad ühtlaseks, õhukeseks ja punaseks.

&lt;pre&gt;
em {
    color: red;
    border-left: dashed;
}
&lt;/pre&gt;

Siin näites määratakse vasak serv hariliku paksusega punktiirjooneks, mis on sama värvi kui elemendi tekstivärv; antud juhul punane.

&lt;pre&gt;
h1 { 
    border-bottom-style: solid;
    border-bottom: #ccc 5px;
}
&lt;/pre&gt;

Selles näites aga pealkirja 'h1' alla joont ei teki, ehkki alguses on määratud stiiliks 'solid', mis peaks ju joone nähtavale tooma. Kuid atribuut 'border-bottom' kirjutab üle kõik kolm serva omadust ning nende tarbeks mida mainitud pole, kasutab vaikimisi väärtusi mitte neid, mis on juba varem sellele servale määratud.

{{Navigatsioon|CSS|Teksti paigutamine|Positsioneerimine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style dashed.png</title>
    <id>32</id>
    <revision>
      <id>1376</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:13:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: dashed</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: dashed</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style dotted.png</title>
    <id>33</id>
    <revision>
      <id>1377</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:15:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: dotted</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: dotted</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style double.png</title>
    <id>34</id>
    <revision>
      <id>1378</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:16:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: double</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: double</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style groove.png</title>
    <id>35</id>
    <revision>
      <id>1379</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:17:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: groove</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: groove</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style inset.png</title>
    <id>36</id>
    <revision>
      <id>1380</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:18:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: inset</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: inset</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style outset.png</title>
    <id>37</id>
    <revision>
      <id>1381</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:19:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: outset</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: outset</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style ridge.png</title>
    <id>38</id>
    <revision>
      <id>1382</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:20:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: ridge</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: ridge</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS border-style solid.png</title>
    <id>39</id>
    <revision>
      <id>1383</id>
      <timestamp>2004-08-15T19:21:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS border-style: solid</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS border-style: solid</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid</title>
    <id>40</id>
    <revision>
      <id>3204</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:22:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+Mall:Navigatsioon</comment>
      <text xml:space="preserve">==Viis peamist pseudoklassi==

Pseudoklassid võimaldavad lisada erinevaid efekte mingitele selektoritele või nende osadele. Pseudoklassid on tõenäoliselt kõige populaarsem CSS-i kasutusvaldkond, mida tunnevad ka need, kes muidu oma leheküldel absoluutselt CSS-i abi ei kasuta. Pseudoklassi üldkuju on järgmine:

&lt;pre&gt;
selektor:pseudoklass { ... }
&lt;/pre&gt;

Pseudoklasse on viis:

* '''link''' - külastamata link
* '''visited''' - külastatud link
* '''hover''' - element kursori ülelibistamise ajal
* '''active''' - element hiirevajutuse ajal
* '''focus''' - element on valitud (näiteks vormielement, mis ootab teksti sisestamist)

Näiteks võime omistada elemendi 'a' pseudoklassidele järgmised stiilid:

&lt;pre&gt;
a:link { color: blue }
a:visited { color: gray }
a:hover { color: red }
a:active { color: purple }
&lt;/pre&gt;

Sellisel juhul on külastamata lingid sinised ja külastatud hallid. Kui hiirekursoriga üle lingi libistada, siis muutub see punaseks, kui hiire esimene klahv lingil olles alla vajutada, siis muutub värv violetseks.

==Järjekord loeb!==

Järgnevalt väärib meie tähelepanu asjaolu, et pseudoklasside deklareerimise '''järjekord on oluline'''. Kui eelpool toodud järjekorda muuta, siis hakkab lehekülg töötama teistviisi:

&lt;pre&gt;
a:link { color: blue }
a:active { color: purple }
a:hover { color: red }
a:visited { color: gray }
&lt;/pre&gt;

Sellise järjestuse puhul on tulemuseks see, et külastamata lingid on endiselt sinised ja lingist kursoriga üle käies muutub see punaseks, aga hiire klahvi vajutamise peale ei juhtu midagi. Hoopis imelik on aga lugu külastatud linkidega, sest need on ja jäävad halliks ükskõik kui palju sa ka nende peal kursorit ei liigutaks ega klikiks.

Mõnikord on selline linkide käitumine just see, mida sa soovid, aga enamasti siiski mitte. Seega järjekord on tähtis, aga miks just selline, ja miks käituvad elemendid toodud järjestuste puhul just nõnda?

Põhjus on selles, et element võib üheaegselt kuuluda mitmesse erinevasse pseudoklassi. Näiteks võib link olla üheaegselt külastamata ning kursori all. Kuna pseudoklasside &quot;kaalud&quot; on võrdsed, siis jääb sellises olukorras peale see pseudoklass, mis on deklareeritud viimasena. Vaadeldes viimast näidet näeme nüüd, et link ei muutunud violetseks (purple) kordagi seetõttu, et alati kui lingi peale vajutati asus hiir lingi kohal ning 'hover'-iga määratud stiil kirjutas 'active'-stiili üle. Samuti, kui link oli juba külastatud, siis varjutas see nii 'hover' kui 'active' staatuse, sest oli deklareeritud viimasena.

Seega tasub meeles pidada järjekord 'link', 'visited', 'hover' ja 'active', ehk lühendatult LVHA, ehk mnemooniliselt &quot;LoVe, HA!&quot;. Klasside 'link' ja 'visited' omavaheline järjekord pole tegelikult oluline, sest link ei saa üheaegselt olla külastatud ja külastamata, aga on lihtsalt loogilisem kirjeldada külastamata link enne. Pseudoklass 'focus' võiks asuda aga kõige lõpus - kui muidugi soovitakse, et näiteks tekstikast oleks teksti sisestamise ajal punase taustaga hoolimata sellest, kas kursor on selle kohal või mitte.

==Pseudoklasside kombineerimine==

Pseudoklasse võib ka omavahel kombineerida määramaks täpselt mis juhtub, kui element kuulub korraga mitmesse klassi.

&lt;pre&gt;
a { 
    text-decoration: none; 
    font-size: large; 
    font-weight: bold
}
a:link { color: green }
a:link:hover { color: olive }
a:link:hover:active { color: #0f0 }
a:visited { color: red }
a:visited:hover { color: purple }
a:visited:hover:active { color: #ff0 }
&lt;/pre&gt;

Siin määratakse esmalt, et kõik lingid, hoolimata olekust, on allajoonimata, suured ja rasvased. Järgmised deklaratsioonid määravad, et kui link on külastamata, siis on ta sinine, kursori all oliivikarva ja klikkimise ajal neoonroheline. Külastatud lingid on punased, kursori all violetsed ning klikkimise ajal erk-kollased.

==Pseudoklasside määramine mitte-linkidele==

CSS lubab määrata pseudoklasse 'hover', 'active' ja 'focus' kõigile elementidele (mitte ainult linkidele). Kahjuks ei toeta mitmed laialt levinud brauserid (eeskätt Microsoft Internet Explorer) seda võimalust. 'focus'-t muidugi lingile määrata ei saagi, aga see selleks.

Näiteks võib määrata, et tekstilõik muutub hiirega üle libistades kontrastsemaks, klikkides aga negatiivseks:

&lt;pre&gt;
p {
    color: #222;
    background-color: #ddd;
}
p:hover {
    color: #000;
    background-color: #fff;
}
p:active {
    color: #fff;
    background-color: #000;
}
&lt;/pre&gt;

NB! Efekti nägemiseks kasuta mõnda uuemat brauserit näiteks perekondadest Mozilla, Opera, Konqueror või Safari.


==Pseudoelemendid: esimene rida ja esimene täht==

CSS annab võimaluse määrata eraldi stiil tekstilõigu esimesele reale ja / või tähele. Selleks saab kasutada pseudoelemente '''first-line''' ja '''first-letter''':

&lt;pre&gt;
p:first-line { font-variant: small-caps }
p:first-letter { font-size: xx-large }
&lt;/pre&gt;

Näites määratakse, et esimene on kirjutatud trükitähtedega ning esimene täht on ülejäänutest märgatavalt suurem (oletades, et elemendi 'p' kirjusuurus on 'medium'). Stiili rakendamise tulemus võib olla umbes selline:

[[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter.png]]

Tihtipeale soovitakse aga, et esimene täht oleks nn ''Drop Cap''. Selleks puhuks sobib suurepäraselt parameeter '''float''':

&lt;pre&gt;
p:first-letter {
    font-size: xx-large;
    float: left;
}
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

[[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter float.png]]

Ka pseudoelementide puhul tegelikult järjekord oluline pole, sest pseudoelemendid on erineva kaaluga ning kui tekst kuulub korraga mitmesse pseudoelementi, siis saab määravaks spetsiifilisem element. Kahjuks ei kehti see aga Microsoft Internet Exploreri puhul, mis tõlgendab neid võrdse kaaluga olevateks ning arvestab seda, mis määratud viimasena. Näiteks järgmine stiilileht ei anna IE-ga vaadates soovitavat tulemust:

&lt;pre&gt;
div:first-letter { 
    color: blue; 
    font-size: xx-large;
}
div:first-line { color: red }
&lt;/pre&gt;

Siin on elemendi esimene rida punane ning esimene täht suur ja samuti punane. Õnneks on sellele probleemile väga lihtne lahendus - kirjeldada kõigepealt 'first-line' ja alles siis 'first-letter':

&lt;pre&gt;
div:first-line { color: red }
div:first-letter { 
    color: blue; 
    font-size: xx-large;
}
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Valikuline selekteerimine|Fontide sättimine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Taustad</title>
    <id>41</id>
    <revision>
      <id>3218</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:56:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">Tausta defineerimiseks on järgmised võimalused:


==Taustapilt: background-image==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&amp;lt;URI&amp;gt;]] | '''none''' | '''inherit'''

Atribuut '''background-image''' määrab taustaks kasutatava pildi. Vaikimisi paanitakse pilti niimitu korda, kui on tarvis kogu tausta katmiseks. Kui pilt on läbipaistev (näiteks gif või png formaadis), siis on läbipaistvad alad taustaga ühte värvi (määratud atribuudiga [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]). Väärtus 'none' määrab, et taustapilt puudub (muidugi võib ka kogu parameetri ära jätta).

Sedaviisi on lihtne luua mitmesuguseid mustreid kasutades pilte, mis üksteise kõrvale paigutades ühte sulavad. Mõningaid selliseid pilte on väga kerge ise luua (näiteks mitmesugused triibulised või ruudulised taustad), samas mitmete keerukamate jaoks on tarvis juba meistrikätt ja / või vastavat programmi.

&lt;pre&gt;
body { background-image: url(&quot;ruudud.png&quot;) }
h1 { background-image: url(&quot;triibud.png&quot;) }
&lt;/pre&gt;

Kuigi taustamustrid on toredad, tuleb nendega olla ettevaatlik, et mitte muuta teksti loetamatuks.


==Paanimine: background-repeat==

Väärtus: '''repeat''' | '''repeat-x''' | '''repeat-y''' | '''no-repeat''' | '''inherit'''

Atribuut '''background-repeat''' määrab, kas ja millisel moel taustapilti korratakse. Väärtustel on järgmine tähendus:

* '''repeat''' - pilti paanitakse nii horisontaal- kui vertikaalsuunas (see väärtus on kasutusel vaikimisi)
* '''repeat-x''' - pilti paanitakse horisontaalsuunas ehk x-telge pidi
* '''repeat-y''' - pilti paanitakse vertikaalsuunas ehk y-telge pidi
* '''no-repeat''' - pilti ei paanita

Atribuudi 'background-repeat' abiga saab luua mitmeid kenasid veeriseid. olgu meil näiteks sellised pildid:

* [[Pilt:CSS Taustad siksakk.png]] - 'siksakk.png'
* [[Pilt:CSS Taustad loss.png]] - 'loss.png'

Nendega võime teha kaks erinevat stiililehte. Esimesel juhul kasutades 'repeat-y':

&lt;pre&gt;
body
{
    background-image: url(&quot;siksakk.png&quot;);
    background-repeat: repeat-y;
    padding-left: 100px;   /* jätame pildi laiuse jagu ruumi */
}
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

[[Pilt:CSS Taustad siksakk tulemus.png]]

Teisel juhul kasutades 'repeat-y':

&lt;pre&gt;
body
{
    background-image: url(&quot;loss.png&quot;);
    background-repeat: repeat-x;
    padding-top: 25px;   /* jätame pildi kõrguse jagu ruumi */
}
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

[[Pilt:CSS Taustad loss tulemus.png]]


==Asend: background-position==

Väärtus: 
[[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | '''left''' | '''center''' | '''right''' ||
[[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | '''top''' | '''center''' | '''bottom''' |
'''inherit'''

Atribuut '''background-position''' määrab taustapildi asendi (vertikaal- ja horisontaalpositsiooni). Enamasti määratakse asend kahe võtmesõna kombinatsioonina:

* '''top left''' või '''left top'''- ülal vasakul (0% 0%)
* '''top center''', '''center top''' või '''top''' - ülal keskel (50% 0%)
* '''top right''' või '''right top''' - ülal paremal (100% 0%)
* '''center left''' või '''left center''' või '''left''' - keskel vasakul (0% 50%)
* '''center center''' või '''center''' - lehe keskel (50% 50%)
* '''center right''', '''right center''' või '''right''' - keskel paremal (100% 50%)
* '''bottom left''' või '''left bottom''' - all vasakul (0% 100%)
* '''bottom center''', '''center bottom''' või '''bottom'''- all keskel (50% 100%)
* '''bottom right''' või '''right bottom''' - all paremal (100% 100%)

Kuid võib määrata ka kasutades protsente - '''x% y%'''. Väärtus '0% 0%' tähendab, et pildi ülemine vasak nurk asub tausta ülemises vasakus nurgas. Väärtus '100% 100%' tähistab, et pildi alumine parem nurk asub tausta alumises paremas nurgas. Väärtus '10% 30%' tähistab, et punkt pildil asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt, asetatakse taustal punkti asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt. Kui on antud vaid üks väärtus, siis on teine automaatselt 50%.

Määrates asukoha kasutades mõõtühikuid (näiteks '''Xpx Ypx''') paigutatakse pildi ülemine vasak nurk X ühiku kaugusele tausta vasakust servast ning Y ühiku kaugusele tausta ülaservast. Puuduv väärtus asendatakse 50%-ga. 

Näiteks võime paigutada teksti taha vesipildi, mis asuks teksti keskel:

&lt;pre&gt;
body
{
    background-image: url(&quot;vesipilt.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;
    background-position: center;
}
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

[[Pilt:CSS Taustad vesipilt tulemus.png]]

Või kasutades koos paanimisega:

&lt;pre&gt;
body {
    background-image: url(&quot;hoiatusriba.png&quot;);
    background-repeat: repeat-y;
    background-position: right;
    padding-right: 55px;
}
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

[[Pilt:CSS Taustad hoiatusriba tulemus.png]]


==Kinnitus: background-attachment==

Väärtus: '''fixed''' | '''scroll''' | '''inherit'''

Atribuut '''background-attachment''' määrab, kas taust on &quot;kinni kleebitud&quot; või liigub lehekülje kerimisel kaasa. Väärtuse 'fixed' puhul taust ei liigu 'scroll' puhul liigub. Vaikimisi on väärtuseks 'scroll'. Näiteks järgnev kood tekitab lehekülje vasakule servale graafilise veerise, mis lehekülje kerimisel paigale jääb:

&lt;pre&gt;
body
{
    background-image: url(&quot;stars.png&quot;);
    background-repeat: repeat-y;
    background-position: left;
    background-attachment: fixed;
}
&lt;/pre&gt;

Tausta fikseerimine toimub ainult peaakna või -vaate suhtes. See tähendab, et näiteks leheküljel olevale kerimisribaga kastil ei liigu taustavärv kui kogu lehekülge kerida, ega ka siis kui kerida vaid konkreetse elemendi sisu.

==Lühidefinitsioon: background==

Väärtus: [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|&amp;lt;background-color&amp;gt;]]| [[#Taustapilt: background-image|&amp;lt;background-image&amp;gt;]] | [[#Paanimine: background-repeat|&amp;lt;background-repeat&amp;gt;]] | [[#Asend: background-position|&amp;lt;background-position&amp;gt;]] | [[#Kinnitus: background-attachment|&amp;lt;background-attachment&amp;gt;]] | '''inherit'''

Lühidefinitsioon kõigi taustaparameetrite koos defineerimiseks. 

Näide:

&lt;pre&gt;
body { background: #00ffcc url(taust.gif) no-repeat fixed top left }
&lt;/pre&gt;

Lühidefinitsiooni on mugav kasutada ka näiteks üksnes taustavärvi või pildi määramiseks:

&lt;pre&gt;
h1 { background: blue }
p { background: url(&quot;lilled.png&quot;) }
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Positsioneerimine|Loendid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Loendid</title>
    <id>42</id>
    <revision>
      <id>3219</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:58:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">HTMLi pakutavatele võimalustele loendite tegemiseks lisab CSS veel mõned.

==Sümbol: list-style-type==

Väärtus: '''disc''' | '''circle''' | '''square''' | '''decimal''' | '''decimal-leading-zero''' | '''lower-roman''' | '''upper-roman''' | '''lower-greek''' | '''lower-alpha''' | '''upper-alpha''' | '''lower-latin''' | '''upper-latin''' | '''armenian''' | '''georgian''' | '''none''' | '''inherit'''

Atribuut '''list-style-type''' täiendab oluliselt HTMLi loendimärgivalikut, lisades juurde ka näiteks armeenia ja gruusia keelele vastavad märkimisviisid. Kasutada on kujundid:

* '''disc''' - seest täis ring
* '''circle''' - seest tühi ring
* '''square''' - ruut

numbrid:

* '''decimal''' - araabia number
* '''decimal-leading-zero''' - juhtnulliga araabia number (01, 02, 03 jne)
* '''lower-roman''' - väike rooma number (i, ii, iii, iv, v, jne)
* '''upper-roman''' - suur rooma number (I, II, III, IV, V, jne)
* '''armenian''' - armeenia number
* '''georgian''' - gruusia number

ja tähed:

* '''lower-alpha''' - väiketäht (a, b, c, d, jne)
* '''upper-alpha''' - suurtäht (A, B, C, D, jne)
* '''lower-latin''' - ladina väiketäht (rangelt ladina tähestik, täpitähti jne pole)
* '''upper-latin''' - ladina suurtäht
* '''lower-greek''' - kreeka väiketäht (α, β, γ, jne)

või kui tarvis võib märgid hoopistükkis välja lülitada:

* '''none''' - puudub

Enamik nendest väärtustest ei tohiks küsimusi tekitada, ainukestena ehk 'armenian' ja 'georgian', mis jäägu lugejale endale katsetada proovida - tulemused peaksid olema vähemalt huvitavad.

Näide: 

&lt;pre&gt;
ul { list-style-type: lower-roman }
&lt;/pre&gt;

==Pilt: list-style-image==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&amp;lt;URI&amp;gt;]] | '''none''' | '''inherit'''

Atribuut '''list-style-image''' võimaldab defineerida graafilise loenditähise (sisuliselt pildi). Kui väärtuseks on 'none', siis näidatakse parameetriga 'list-style-type' määratud sümbolit. Samuti näidatakse viimast juhul, kui vastavat pildifaili ei suudeta serverist leida.

Näide: 

&lt;pre&gt;
ul
{
    list-style-image: url(&quot;jubin.png&quot;);
    list-style-type: circle;
}
&lt;/pre&gt;

NB! Kuna graafika võib olla eri põhjustel kättesaamatu, tuleb alati lisada varuvariandina ka 'list-style-type'-atribuut!

==Taandrida: list-style-position==

Väärtus: '''inside''' | '''outside''' | '''inherit'''

Atribuut '''list-style-position''' määrab, kas loend on taandega või ilma (s.t. esimene rida ümbritsevast tekstist paremale nihutatud).

* '''inside''' - taandega
* '''outside''' - ilma taandeta

Vaikimisi on elemendid 'ol' ja 'ul' ilma taandeta ('outside').

Näide:

&lt;pre&gt;
ol { list-style-position: inside }
&lt;/pre&gt;

==Lühendatult: list-style==

Väärtus: [[#Sümbol: list-style-type|&amp;lt;list-style-type&amp;gt;]] | [[#Pilt: list-style-image|&amp;lt;list-style-image&amp;gt;]] | [[#Taandrida: list-style-position|&amp;lt;list-style-position&amp;gt;]] | '''inherit'''

Atribuuti '''list-style''' kasutatakse loendi kõigi kolme omaduse üheaegseks määramiseks:

&lt;pre&gt;
ul { list-style: url(&quot;pildid/kala.png&quot;) disc inside }
ol { list-style: upper-roman outside }
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Taustad|Raamide imitatsioonid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Ajalugu</title>
    <id>43</id>
    <revision>
      <id>1387</id>
      <timestamp>2004-12-04T19:48:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>peatükkideks jaotamine ja korrigeerimine wikipedia põhjal</comment>
      <text xml:space="preserve">Märkus: käesolev alapeatükk on mõnevõrra tehniline ja rohkem mõeldud suuremate eelteadmistega lugejale. Arvutimaailmas vähem kodus olev lugeja võib aga selle alapeatüki vahele jätta ja siirduda kohe veebitegemise põhitõdede juurde järgmises peatükis.

==Algus==

Vajadus luua standardseid dokumente, kus sisu ja vorm oleks üksteisest eraldatud, on märksa vanem kui veeb - samu põhimõtteid rakendati ka paberdokumentatsiooni ettevalmistamisel. Nii loodi 70. aastatel '''SGML''' - ''Standardized Generalized Markup Language'' - millest loodeti üldkasutatavat standardit igasuguse dokumentatsiooni koostamiseks. See osutuks aga suuremahuliseks ning üpris keerukaks ja kohmakaks süsteemiks ning enamik dokumente koostati muul viisil (nagu TeX või PostScript). See sai ka üheks veebi leiutamise ajendiks - luua standardne dokumendiesitusviis, mis oleks samas ka lihtsalt õpitav ja arusaadav. Nii tuletatigi SGMList '''HTML''' - ''HyperText Markup Language''. 

==Versioonid==

Esialgne HTML võimaldas kasutada lihtsaid tekstivorminguid (lõik, reavahetus, nimistud), linke ja lihtsat graafikat. HTMLi versiooni 1.0 ametlikult ei eksisteeri, kuna alguses kasutasid erinevad grupid erinevaid tõlgendusi. 1993 aasta lõpus järgnes otsingute periood (HTML 1.1, HTML+), mil mitmed osapooled pakkusid välja uusi tehnikaid, millest suur osa jäi piisava toetuse puudumisel kõrvale (kuid mitmed neist leidsid oma koha hilisemates versioonides. Kokkuleppele jõutud materjali põhjal aga loodi HTML 2.0.

'''Versioon 2.0''' aastast 1994 oli esimene laialdaselt heakskiidetud standard, mis võimaldas lisaks eelnevale kasutada ka sisestusvorme (eeldasid töötlustarkvara olemasolu serveris).

'''Versioon 3.2''' aastast 1996 - järgmine suurem standard (aasta varem ilmunud 3.0 jagas HTML+ saatust - palju uuendusi põhjustas lahkarvamusi ja standard ei leidnudki lõplikku heakskiitu), mis tõi laia kasutusse raamidega (''frame'') lehed, samuti tabelid ning HTMLi-väliste vahenditega loodud valmisprogrammid (''applet''). Tagantjärgi peetakse ebaõnnestunud uuenduseks 'font'-märgendit, mis oli mõeldud teksti välimuse määratlemiseks, kuid oli liiga jäik ja rikkus pealegi sisu ja vormi lahususe põhimõtet. Alternatiivina pakuti välja stiililehed ([[CSS]] ehk ''Cascading Style Sheets'') - ehkki ka nende puhul võttis ühisele arusaamisele jõudmine aega, tagasid nad siiski lehe loetavuse ka juhul, kui stiilimääranguid mingil põhjusel kasutada ei saanud. Märkida võib ka asjaolu, et lõigumärgend 'p' muutus alles siin paarismärgendiks - eelnev standard sätestas selle üksikuna.

'''Versioon 4.0/4.01''' aastast 1998 - viimane klassikalise HTMLi versioonidest. Olulise muudatusena viidi kogu esituskuju määramisega tegelev osa (kirjastiilid, värvid jne) märgenditest välja (neid saab kasutada, kuid see on ebasoovitav) - stiililehed leidsid oma koha põhistandardis. Ka laiendati väliste objektide (eri programmeerimiskeeltes loodud skriptid jms) lisamise mehhanismi. Viimase suure muutusena oli erinevate keelte parema toetuse lisamine - seni oli HTML olnud üsna ladina tähestiku keskne.

==XHTML==

2000. aastast pärineb teine laialt kasutatav SGMLi tuletis - '''XML''' ehk ''Extensible Markup Language''. Kui HTMLi eesmärgiks oli võrgudokumentide loomine võimalikult lihtsal viisil (ja seetõttu keskendus sageli rohkem nende ekraanivälimusele kui struktuurile), siis XML lähtub suuremal määral SGMLi algsest eesmärgist - luua hea struktuuriga dokumente. XML on tänaseks leidnud kindla koha failiformaatides (näiteks OpenOffice.org-i dokumendid põhinevad XMLil, ka Microsoft kavatsevat oma tulevased dokumendiformaadid sellele rajada). Muuhulgas eristab XMLi HTMList ka võimalus ise märgendeid luua.

HTMLi ja XMLi &quot;kokkusulatamisel&quot; 2001. aastal saadi '''XHTML''', mis käesoleva materjali kirjutamise ajal on W3C ametlikuks soovituseks. XHTMLi eripäraks varasemate versioonidega võrreldes on mõnevõrra suurem rangus - kõik märgendid on paaris, nõutav on väiketähtede kasutamine märgendites (XML on tõstutundlik) jne. Põhimõtteks on saavutada ühilduvus XMLiga, samal ajal täites ka HTML 4.01 nõudeid - seega on tegu mitte otseselt uue HTMLi versiooniga, vaid HTML 4.01 &quot;uuestikirjutamisega&quot; läbi XMLi reeglistiku. 

==Mõned tähtsamad muutused HTMLi ajaloo jooksul==

* Varajane HTML kasutas nii paaris- kui üksikmärgendeid, viimased standardid kasutavad üksnes paarismärgendeid (mõnel juhul saab kasutada lühivorme).
* Varasemates versioonides (2.0, 3.2) soovitati märgendid kirjutada suurtähtedega (klassikaline HTML oli tõstutundetu, kuid nii olid märgendid muust tekstist paremini eristuvad), 4.0-s muutus soovitus vastupidiseks ning XHTMLis peab kasutama väiketähti.
* Varasemates versioonides võis lisaparameetrite argumente kirjutada nii jutumärkidega kui ilma (lubatud olid nii ''&amp;lt;p align=center&amp;gt;'' kui ''&amp;lt;p align=&quot;center&quot;&amp;gt;''), XHTML muutis jutumärgid kohustuslikuks.
* Dokumendi tüübidefinitsiooni (DTD - ''Document Type Definition'') tähtsus on kasvanud - ehkki see võeti kasutusele päris algusest, ei lisatud seda enamikule lehtedele. Nüüdseks on ka see kohustuslik.

==Viited==

* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebilehekülg]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Alustame</title>
    <id>44</id>
    <revision>
      <id>3629</id>
      <timestamp>2006-02-09T15:05:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Esimese veebilehe loomine */ + osa teksti loendina</comment>
      <text xml:space="preserve">==Natuke terminoloogiast==

Veebilehel on lühidalt öeldes kaks peamist koostisosa - sisu ja struktuur. Sisu all mõistame materjali, mida soovime lugejale esitada (tekst, pildid, helid), struktuuri all aga selle materjali ülesehitust - lõigud, pealkirjad, tabelid jne.

Veebilehe struktuur antakse edasi HTML-i märgendite abil. '''Märgendid''' (inglise keeles ''tag'') kirjutatakse &lt;code&gt;&amp;lt;&lt;/code&gt; (väiksem-kui) ja &lt;code&gt;&amp;gt;&lt;/code&gt; (suurem-kui) märkide vahele ning kasutatakse tüüpiliselt näiteks nii:

 Siin on üks '''&amp;lt;strong&amp;gt;'''eriti tähtis'''&amp;lt;/strong&amp;gt;''' asi - &quot;eriti tähtis&quot; on paksus kirjas.

Märgendeid kasutatakse reeglina paarikaupa - märgistatava tekstilõigu alguses ja lõpus. Lõppmärgend erineb algusmärgendist kaldkriipsu poolest märgendi alguses. Seega ülalolevas näites on &lt;code&gt;&amp;lt;strong&amp;gt;&lt;/code&gt; algusmärgend ja &lt;code&gt;&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;/code&gt; lõpumärgend.

Algus ja lõpumärgend koos nende vahel asetseva tekstiga moodustavad '''elemendi'''. Seega eelmises näites on meil &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;-element, mis tervikuna on selline: &lt;code&gt;&amp;lt;strong&amp;gt;eriti tähtis&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;/code&gt;.

Lisaks algus- ja lõpumärgendile kuuluvad HTML-i elementide juurde ka '''atribuudid''' ning nende '''väärtused'''. Näiteks:

 Siin on üks &amp;lt;strong '''title=&quot;vahva kirjeldus&quot;'''&amp;gt;eriti tähtis&amp;lt;/strong&amp;gt; asi.

Siin on &lt;code&gt;title&lt;/code&gt; on atribuut ning tema väärtuseks on &lt;code&gt;vahva kirjeldus&lt;/code&gt;. Nagu näha, siis on atribuut seotud oma väärtusega võrdusmärgi abil. Atribuudi väärtus peab aga alati olema jutumärkide vahel (alternatiivina võib kasutada ka ülakomasid - &lt;code&gt;'&lt;/code&gt;).

Peamised terminid selged, võime asuda oma esimese veebilehe koodi kallale.

==HTML-Dokument vanasti==

HTML-dokumendil on mõned kohustuslikud märgendid, mis määravad dokumendi piirid ja põhilise jaotuse. Esmalt tuleb määrata &quot;algus ja ots&quot; ehk dokumendi piirid. Varem oli asi hoopis lihtne:

&lt;pre&gt;
&lt;HTML&gt;
&lt;HEAD&gt;
  &lt;TITLE&gt;Minu esimene veebileht&lt;/TITLE&gt;
&lt;/HEAD&gt;
&lt;BODY&gt;

  &lt;H1&gt;Pealkiri&lt;/H1&gt;

  &lt;P&gt;Üks rida teksti...&lt;/P&gt;

&lt;/BODY&gt;
&lt;/HTML&gt;
&lt;/pre&gt;

Dokumendi alguses ja lõpus asuvad '''HTML'''-märgendid ning vahepealne jaguneb  &quot;peaks&quot; ehk päiseks ('''HEAD''') ja &quot;kehaks&quot; ehk põhiosaks ('''BODY'''). Päis on mõeldud dokumenti iseloomustava info jaoks, selle sisse aga paigutatakse omaette '''TITLE'''-märgendite vahele dokumendi pealkiri (ilmub harilikult veebilehitseja tiitliribal). Kehaosas asub kogu ülejäänud tekst.

==HTML-Dokument tänapäeval==

Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;

&lt;html xmlns=&quot;http://www.w3.org/1999/xhtml&quot; xml:lang=&quot;et&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Minu esimene veebileht&lt;/title&gt;
  &lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=windows-1252&quot; /&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

  &lt;h1&gt;Pealkiri&lt;/h1&gt;

  &lt;p&gt;Üks rida teksti...&lt;/p&gt;

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi - aeg luua esimene veebileht.

==Esimese veebilehe loomine==

Ava oma lemmik '''tekstiredaktor''' ja kopeeri ülaltoodud näites olev tekst sinna täht-tähelt ümber. Võid muidugi ka käsitsi kirjutada, aga kopeerides saab lihtsalt rutem.

Kui ''tekstiredaktor'' on sinu jaoks ebaselge termin, siis vali üks lihtne programm, millega saab harilikku tekstifaili kirjutada. Windowsi kasutajatele sobib selleks hästi '''Notepad''', aga kindlasti mitte Word. Linuxi kasutajatel on reeglina palju mitmesuguseid tekstiredaktoreid: Vi, Emacs, pico, nano, Kate... - kõik need sobivad suurepäraselt.

Seejärel salvesta fail, andes talle nime, mille lõpus on &quot;.html&quot;, näiteks &quot;esimene.html&quot;.

Notepadi puhul vali &quot;File&quot; -&gt; &quot;Save As...&quot;.

* Faili nimeks kirjuta &quot;esimene.html&quot;,
* faili tüübiks määra &quot;All files&quot;,
* faili kodeeringuks pane &quot;ANSI&quot;
ning kliki &quot;Save&quot;.

[[Pilt:HTML_Alustame_Notepad_Save_As.png|frame|center|Notepad'iga HTML faili salvestamine]]

Kui fail salvestatud, siis ava see oma veebibrauseris, näiteks tehes topeltkliki faili ikoonil või valides brauseri menüüst &quot;File&quot; -&gt; &quot;Open...&quot; ning otsides üles vastava faili.

Kui kirjutasid faili täpselt selle teksti, mis näites toodud, siis avaneb brauseris üks suhteliselt tühi lehekülg lühikese igava tekstiga &quot;dokumendi sisu&quot;. Kui vaatad brauseri tiitelribale (programmiakna kõige ülemisele ribale, mille paremas otsas on &quot;X&quot; nupp), siis seisab seal uhke tekst &quot;Minu esimene veebileht&quot;.

[[Pilt:HTML_Alustame_ie.png|frame|center|Veebilehe kuvamine MS Internet Explorer'iga]]

Järgnev peatükk räägib sellest, mida on võimalik kirjutada &lt;code&gt;&amp;lt;body&amp;gt;&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;&amp;lt;/body&amp;gt;&lt;/code&gt; vahele.

{{Navigatsioon algus|HTML|Lihtsa lehekülje loomine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Tehnilised detailid</title>
    <id>45</id>
    <revision>
      <id>3605</id>
      <timestamp>2006-01-28T21:29:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Tõstan siia lihtsalt ühe jupi teksti ümber... näis mis sest saab</comment>
      <text xml:space="preserve">==Täpitähed ja muud sümbolid==

Uuemad brauserid saavad küll aru näiteks Windowsis kirjutatud ja täpitähti sisaldavast leheküljest, kuid mõnes muus süsteemis (näiteks Unixi terminalilt) kirjutamisel võib tekkida probleeme - töökoha klaviatuuril võivad täpitähed lihtsalt puududa. Sel juhul tuleb asendada erisümbolid (paraku on anglofiilist arvutile meie jaoks omased täpitähed ikkagi vaid erimärgid!) neid esindavate koodidega. Seda tehakse kahel võimalikul moel:

* Sümbol &quot;&amp;amp;&quot;, numbritähis &quot;#&quot;, vastava tähemärgi kood (näit. 64 - @), semikoolon
* Sümbol &quot;&amp;amp;&quot;, &quot;alusmärk&quot; (näiteks &quot;a&quot;), &quot;efektikood&quot; (näiteks &quot;uml&quot;), semikoolon

Teise meetodi korral saadakse märk mingist standardsest tähest, millele lisatakse mingi täiendav osa (täpid, kriips vms). Eesti tähtede puhul vajatakse lisaefektina täppe (''uml'' - tuleneb saksa ''Umlaut''-ist, kuna saksa keel on ilmselt maailma tuntuim täpitähti kasutav keel), ja lainelist joont ehk tildet (''tilde''), seega kirjutatakse neid nii:

* õ - &amp;amp;otilde; või &amp;amp;#245;
* ä - &amp;amp;auml; või &amp;amp;#228;
* ö - &amp;amp;ouml; või &amp;amp;#246;
* ü - &amp;amp;uuml; või &amp;amp;#252;
* š - &amp;amp;#154;
* ž - &amp;amp;#158;

Suurtähed kirjutatakse analoogiliselt:

* Õ - &amp;amp;Otilde; või &amp;amp;#213;
* Ä - &amp;amp;Auml; või &amp;amp;#196;
* Ö - &amp;amp;Ouml; või &amp;amp;#214;
* Ü - &amp;amp;Uuml; või &amp;amp;#220;
* Š - &amp;amp;#138;
* Ž - &amp;amp;#142;

Päris kindlasti tuleb erisümboleid kasutada aga siis kui soovime kirjutada märke, mis on HTML-is erisümboli staatuses:

* &amp;amp; - &amp;amp;amp; (''ampersand'')
* &amp;lt; - &amp;amp;lt; (''less then'')
* &amp;gt; - &amp;amp;gt; (''grater then'')

==Märgendite põimimine==

NB! Siinkohal oleks ilmselt sobiv mainida veel üht asjaolu, mis XHTMLi tulekuga rangemaks läks. Nimelt ei ole seal lubatud põimitud märgendipaare, nagu näiteks

&lt;pre&gt;
&lt;em&gt;Niimoodi &lt;strong&gt;küll&lt;/em&gt;&lt;/strong&gt; ei tohi seda kirjutada.
&lt;/pre&gt;

Seega erinevate märgendipaaride kasutamisel peab üks paar asuma tervikuna teise sees, mitte aga vaheliti. Sama lause sellisel kujul

&lt;pre&gt;
&lt;em&gt;Niimoodi &lt;strong&gt;küll&lt;/strong&gt;&lt;/em&gt; on korrektne seda kirjutada.
&lt;/pre&gt;

on aga korrektne.

Ja veel üheks soovituseks on jätta tühikud väljapoole vormindamismärgendeid, mitte nende sisse - vastasel juhul võib mõni veebilehitseja neid ignoreerida. Seega mitte

&lt;pre&gt;
Niimoodi&lt;strong&gt; küll &lt;/strong&gt;ei tohi seda kirjutada.
&lt;/pre&gt;

vaid hoopis nii:

&lt;pre&gt;
Niimoodi &lt;strong&gt;küll&lt;/strong&gt; on korrektne seda kirjutada.
&lt;/pre&gt;

==Kommentaarid==

Kommentaari all mõeldakse teksti, mille eesmärgiks on selgituste andmine veebilehe eri osade kohta. Kommentaar on nähtav ainuüksi veebilehe koodis, brauseriga lehe vaatamisel teda näha ei ole. HTML-is ja ka XML-is on kommentaari üldkuju selline:

&lt;pre&gt;
&lt;!-- see on kommentaar --&gt;
&lt;/pre&gt;

==CDATA==

===Eksiarvamus===

Levinud on arvamus, et XML-is on kommentaaride kuju järgmine:

&lt;pre&gt;
&lt;![CDATA[seda teksti pole näha]]&gt;
&lt;/pre&gt;

===Tegelik kasutusvaldkond===

Tegelikult tähendab CDATA (''Character Data'') hoopis teksti, mida XML-i parser ei töötle. Tekst alates märgendist &quot;&lt;![CDATA[&quot; ja lõpetades märgendiga &quot;]]&gt;&quot; võib sisalda kõiksuguseid XML-i erisümboleid, mis tavalisel kujul koodi paigutatuna võiksid vigu tekitada. Näiteks kui soovime oma veebilehel esitada ühte HTML-i koodinäidet, siis oleks loogiline ümbritseda see lihtsalt 'pre'-dega:

&lt;pre&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;
 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
 &lt;html&gt;
 &lt;head&gt;
 &lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=utf-8&quot; /&gt;
 &lt;title&gt;Pealkiri&lt;/title&gt;
 &lt;/head&gt;
 &lt;body&gt;
 
 &lt;/body&gt;
 &lt;/html&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

Kuid see oleks ääretult vigane, sest brauserid leiaksid 'pre'-de vahelt hulga elemente, mis asuvad kardinaalselt vales kohas ja suure tõenäosusega poleks lehekülje vaatamisel näha mitte kui midagi. Just selliste probleemide vältimiseks on XML-is CDATA. Korraliku XML-dokumendi puhul pole meil tarvis teha muud kui lisada sellise kahtlase teksti algusesse ja lõppu CDATA märgendid:

&lt;pre&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;![CDATA
 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
 &lt;html&gt;
 &lt;head&gt;
 &lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=utf-8&quot; /&gt;
 &lt;title&gt;Pealkiri&lt;/title&gt;
 &lt;/head&gt;
 &lt;body&gt;
 
 &lt;/body&gt;
 &lt;/html&gt;
]]&gt;&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

Nüüd ei proovi brauser enam tõlgendada ühtki html-i elementi, mis 'pre'-de vahele jääb ja me saame oma kena koodinäite ilma olulisi muudatusi sisse viiata oma veebilehele lisada.

===See ei tööta!===

Kahjuks on aga hetkel olukord brauserite vallas selline, et antud meetod ei tööta. Vaid paar brauserit (Mozilla ja Opera) oskavad sellist koodi õieti tõlgendada ja sedagi vaid siis, kui meie veebilehekülg serveeritakse serveri poolt kui application/xhtml+xml. Kõigil teistel juhtudel aga CDATA sisse jäävat teksti ei näidata üldse (sellest ka ekslik arvamus samaväärsusest kommentaariga) või siis näidatakse hoopis vigaselt (mõnede vanade brauserite puhul, mis üldse CDATA-st teadlikud pole).

Seega ei jää meil ikkagi muud võimalust kui kasutada edasi vana-head '&lt;' ja '&gt;' asemdamist '&amp;amp;lt;' ja '&amp;amp;gt;'-ga:

&lt;pre&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;
 &amp;amp;lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;html&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;head&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=utf-8&quot; /&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;title&amp;amp;gt;Pealkiri&amp;amp;lt;/title&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;/head&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;body&amp;amp;gt;
 
 &amp;amp;lt;/body&amp;amp;gt;
 &amp;amp;lt;/html&amp;amp;gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

==HTML-Dokument tänapäeval==

Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline:

&lt;pre&gt;
&lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;iso-8859-1&quot;?&gt;

&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;

&lt;html xmlns=&quot;http://www.w3.org/1999/xhtml&quot; xml:lang=&quot;et&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;pealkiri&lt;/title&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

  dokumendi sisu

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi. Kommentaariks siiski niipalju, et:

* rida (?xml ...) näitab, et tegu on XMLiga ühilduva dokumendiga, mis kasutab iso-8859-1 kodeeringut. Et maailmas on väga palju eri keeli ja kirjaviise, siis on eri keelte tähestike jaoks kasutusel erinevad kodeeringud - näiteks vajab eesti keel õ-tähte, tšehhi keel č-tähte, vene ja vietnami keel hoopis erinevaid jne. [[HTML:ISO 8859-1|ISO-8859-1]] on ladina tähestiku [[HTML:Kodeering|kodeering]], millesse võimaldavad salvestada paljud programmid, teiste hulgas Notepad.
* rida (!DOCTYPE ...) näitab kasutatavat [[HTML:Doctype|dokumenditüüpi]] (XHTML 1.0 Strict) ning selle kohta käiva info asukohta võrgus.
* rida (html...) on endise lihtsa HTML-märgendi edasiarendus, sisaldades keelemääranguid nii XMLi kui HTMLi vormis (et - eesti keel) ning jällegi võrguviidet vastavale standardile.

Nagu näeme, on ka märgendite kirjaviis erinev - vanas versioonis kasutati suurtähti, uues väiketähti. Välja arvatud DOCTYPE, mis kirjutatakse ''alati'' suurte tähtedega.

==HTML-Dokument praktikas==

Tegelikkuses on aga nii, et kõik ei toimi sugugi nõnda nagu standardid ette näevad, ja nii tekib mõnel brauseril probleeme, kui nad kohtavad dokumendi alguses XML-i deklaratsiooni. Kahjuks on selline probleem hetkel kõige levinumal veebilehitsejal - Microsoft Internet Explorer-il (IE). Õnneks pole XML-i deklaratsiooni lisamine kohustuslik ning me võime ta rahumeeli ära jätta. Sellega ühes läheb küll kaduma ka informatsioon selle kohta, millist kodeeringut dokument kasutab. Kuid vastav informatsioon on võimalik edasi anda ka sobivat 'meta'-elementi kasutades.

Seega oleks soovituslik baasdokument järgmine:

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;

&lt;html xmlns=&quot;http://www.w3.org/1999/xhtml&quot; xml:lang=&quot;et&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Minu esimene veebileht&lt;/title&gt;
  &lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=iso-8859-1&quot; /&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

   dokumendi sisu

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Viited</title>
    <id>46</id>
    <revision>
      <id>4103</id>
      <timestamp>2006-08-07T20:26:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Siseviited */ ankrute asemel kasutatud ID-sid. Heitsin välja teksti, mis puudutas screenreader tarkvara, kuna koodinäite parandus muutis selle tekstilõigu ülearuseks.</comment>
      <text xml:space="preserve">Järgnevalt tuleb juttu veebi ühest põhiomadusest - eri lehtede ühendamisest viidete abil.

==Alguseks==

Meie senitehtud töö on tegelikult sarnane mistahes tekstitöötlusprogrammis loodud dokumendiga - sisestame teksti ning kujundame seda vastavalt oma vajadustele. Nüüd aga lisame oma dokumendile selle, mis tegelikult veebi nii populaarseks on teinud - ühendused teistele lehekülgedele.

Viidete lisamise eelduseks on muidugi asjaolu, et me teame nende taga peituvate dokumentide sisu ja see on mingisuguseks täienduseks meie lehel öeldule. Väga veider on vaadata lehte, kus on kõrvuti ühendused Valgesse majja ja Playboy kodulehele - kui veel arvestada, et harilikult on sellise lehekülje enda sisu nullilähedane, siis puudub sellisel üllitisel tegelikul igasugune otstarve.

==Absoluutaadress==

Absoluutadressiga viite all mõtleme viidet mõnda teise Interneti-arvutisse. Sellise viite lihtsaim üldkuju on järgmine:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;soovitud URL&quot;&gt;Viite tekst&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Näide:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;http://www.ttu.ee/users/jyri/&quot;&gt;Jüri lehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Absoluutne URL koosneb seega WWW-dokumendi tunnusest (&lt;code&gt;http://&lt;/code&gt;), arvuti aadressist (&lt;code&gt;www.ttu.ee&lt;/code&gt;) ja kataloogidest, mida mööda dokumendini jõuda (&lt;code&gt;/users/jyri&lt;/code&gt;). Uuem standard näeb üldiselt ette ka viidete kirjeldamise '''title'''-parameetriga - see aitab nii tavalise veebilehitseja kasutajat (hiirekursori viimisel viite tekstile kuvatakse kursori juures vastav kirjeldus) kui alternatiivsete meetoditega (näiteks pimeda inimese ekraanilugeja) veebi lugevat inimest. Niisiis on viisakas kirjutada nii:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;http://www.ttu.ee/users/jyri/&quot; title=&quot;Jüri Juurika kodulehekülg&quot;&gt;Jüri lehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Siin on veel üks asjaolu, mida tuleks arvestada. Enamikus veebiserverites on igal kasutajal võimalik luua oma kataloogi alla kindlaksmääratud nimega alamkataloog, kuhu paigutada oma veebilehed (nimega &quot;public_html&quot;, &quot;html.docs&quot; vms). Väljaspool seda kataloogi asetsevad leheküljefailid ei ole lugejale kättesaadavad. Veebikataloogi enda nime aga URL-i ei lisata. 

Näitena toodud kasutajakataloogis &lt;code&gt;/users/jyri/&lt;/code&gt; on veebilehtede jaoks tegelikult veel kolmas alamkataloog &quot;public_html&quot;, mida aga URL-i ei lisata, samuti ei määrata ka dokumendi nime (URL lõpeb katalooginimega ja kaldkriipsuga) - eeldatakse, et &quot;public_html&quot; kataloog sisaldab dokumenti nimega &quot;index.html&quot; (kõige tavalisem vaikimisi dokumendi nimi, sõltub veebiserveri häälestusest). Sellise nimega dokumendi puudumisel annab server lugejale veateate (''&quot;404 File Not Found&quot;'').


==Suhtaadress==

Suhtelise aadressiga viite all mõtleme viidet samas arvutis asetsevale dokumendile. Suhtelise (ja ka absoluutse) aadressi õigeks kasutamiseks peame teadma kataloogide struktuuri ja failide asukohta sihtkohaks olevas arvutis. Veebiserverites on peaaegu eranditult puukujuline kataloogistik - s.t. on olemas peakataloog, millest hargnevad &quot;puuokstena&quot; alamkataloogid, nendest omakorda nende alamkataloogid jne. Olgu toodud näitena järgnev joonis:

[[Pilt:HTML Kataloogid veebiserveris.jpg]]

Joonisel on toodud tüüpilise Unixi-põhise veebiserveri kolme kasutaja kodukataloogid, nendes asuvad veebikataloogid ja veebilehefailid. Kui nüüd nii Jüri, Mari kui Ats hakkavad endale kodulehti tegema, loovad nad esimeseks leheks automaatselt tuvastatava lehekülje - enamasti nimega &quot;index.html&quot;.

Jüri on loonud oma kataloogi kaks lehekülge - &quot;index.html&quot; (avalehekülg) ja &quot;teine.html&quot;. Kui Jüri soovib nüüd viidata oma ühelt lehelt teisele lehele, lisab ta näiteks &quot;index.html&quot;-ile sellise viite:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;teine.html&quot; title=&quot;Jüri teine leht&quot;&gt;Minu teine lehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Kuna leheküljed asuvad ühes ja samas kataloogis, piisab URL-iks vaid failinimest.

Kui Mari tahab lisada oma lehele viite Jüri koduleheküljele, kirjutab ta sellise viite:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;../jyri/&quot; title=&quot;Minu sõbra Jüri kodukas&quot;&gt;Jüri kodulehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Kuna URLi ei lisata veebikataloogi nime (&quot;public_html&quot;) ja antud juhul ka mitte soovitava faili nime (otsitav on &quot;index.html&quot;), siis piisab vaid katalooginimest (&quot;jyri&quot;). Selleni jõudmiseks tuleb aga teha kataloogipuus samm tagasi (kataloogi &quot;users&quot;) ja siis alles astuda Jüri kataloogi. Tagasisammu märgitakse kahe punktiga (&quot;..&quot;).

Täpselt samasuguse tulemuse aga annaks ka kogu Jüri kataloogile eelneva kataloogistiku lisamine URLi - seega saaks ka nii:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;/users/jyri/&quot; title=&quot;Minu sõbra Jüri kodukas&quot;&gt;Jüri kodulehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Siin tähistab esimene kaldkriips peakataloogi.

Kui aga Mari soovib viidata Jüri teisele leheküljele, peab ta lisama ka failinime (kuid jällegi jätab välja &quot;public_html&quot;-i!): 

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;/users/jyri/teine.html&quot; title=&quot;Jüri tegi teise lehe ka&quot;&gt;Jüri teine lehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;


==Siseviited==

Siseviite all mõistame sama dokumendi piires toimivat viidet. Siseviited on eriti heaks abiliseks pikkade ja keerulise sisuga dokumentide korral (teadusartiklid jms.). Ka on pikema dokumendi puhul heaks tooniks lisada dokumendi algusesse siseviidetest koosnev sisukord, millelt saab &quot;hüpata&quot; otse huvipakkuvale lõigule. Muidugi on siinkohas mõistlik tuletada meelde ka soovitust mitte panna ühte faili ülearu pikki tekste - kuid kui vahel on seda siiski vaja teha, siis kasutame siseviiteid.

Siseviite määramiseks tuleb ära märkida nii viide ise kui ka koht dokumendis, kuhu viidatakse. Näiteks soovib Mari panna oma retseptikogu Internetti kõigile lugeda. Retsepte on aga palju ja seepärast tuleks iga retsepti pealkiri tähistada ID-ga, millele me saame hiljem viidata. Näiteks seljanka retsepti pealkirjale lisada &lt;code&gt;id&lt;/code&gt; atribuut väärtusega &quot;Seljanka&quot;:

&lt;pre&gt;
&lt;h2 id=&quot;Seljanka&quot;&gt;Seljanka&lt;/h2&gt;
&lt;/pre&gt;

Dokumendi algusesse aga tuleks teha sisukord, mis võiks olla näiteks selline:

&lt;pre&gt;
&lt;ol&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;#Bubert&quot;&gt;Bubert&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;#Kotletid&quot;&gt;Kotletid&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;#Seljanka&quot;&gt;Seljanka&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;#Vahvlid&quot;&gt;Vahvlid&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ol&gt;
&lt;/pre&gt;

Siseviide on seega viide nimega märgitud kohale samas dokumendis. Nime ette käib sümbol &quot;#&quot; (nn. trellid). 

Kui nüüd Jüri sooviks oma lehelt viidata ühele retseptile Mari kokaraamatus (olgu selle faili nimeks toidud.html), peaks tema viide nägema välja nii:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;/users/mari/toidud.html#Tort&quot;&gt;Mari fantastilise tordi retsept&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

==E-postiviited==

Siiani tegime oma lehekülge n.ö. ühes suunas - meie teeme ja teised loevad. Kui aga soovime saada teada oma lugejate arvamust või muud tagasisidet, on lihtsaimaks võimaluseks lisada oma lehele elektronpostiviide. See on analoogiline tavalise viitega, kuid teisele lehele viimise asemel käivitab lugeja arvutis brauseriga määratud E-postiprogrammi (Outlook, Evolution, Pegasus, Pine vms.). Selle meetodi kasutamine eeldab meie lugejailt E-postiprogrammi olemasolu ja brauseri vastavat häälestust - seega ei garanteeri leheküljele pandud viide lugejale reaalset võimalust meile teadet saata (kuid annab vähemalt teada meie aadressi, kuhu seda hiljem läkitada). Kindla teateedastusmeetodina tuleb kasutada sisestusvorme (nende kasutamine eeldab mingis programmeerimiskeeles loodud täiendavate käivitusskriptide olemasolu, seepärast on need käesolevast materjalist välja jäetud).

E-postiviide lisatakse leheküljele nii:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;mailto:jyri@marvin.ttu.ee&quot;&gt;Jüri Juurikas - jyri@marvin.cc.ttu.ee&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Seega asendatakse E-postiviites hüpertekstilehekülje tunnus (&lt;code&gt;http://&lt;/code&gt;) postitunnusega (&lt;code&gt;mailto:&lt;/code&gt;) ning URL adressaadi E-aadressiga, muus osas on viide sama.

Selle materjali varasemas versioonis leidus soovitus kirjutada E-aadress lisaks viitele endale ka viite teksti - kui lugeja soovib seda endale üles kirjutada või meelde jätta, ei pea ta hakkama viidet ennast &quot;torkima&quot;. See põhimõte ei ole iseendast valeks muutunud, kuid paraku on suure osa inimeste rumalus olukorda mõneti karmistanud. Jutt on muidugi spämmist ehk rämpspostist.

Raskema kategooria spämmilevitajad kasutavad aadresside kogumiseks veebi otsimootoritega samal põhimõttel toimivaid otsiroboteid - kui kuskil veebilehel leidub meiliaadressi meenutav tekstilõik (tüüpiliselt siis &lt;code&gt;mingitekst@mingitekst&lt;/code&gt;), salvestatakse see roboti poolt automaatselt andmebaasi. Kui tegu on reaalselt töötava veebiaadressiga, hakatakse sinna varsti saatma üleskutseid osta Viagrat, pornolehti ja vanu pükse - loomulikult aadressiomanikult selleks luba küsimata. Probleemi saab lahendada mitmeti:

* vältida meiliaadresside panekut veebi - kõige kindlam, kuid vahel see vajadus siiski tekib
* asendada @-sümbol mingi muu tekstiga - levinud on moodus &lt;code&gt;jyri(at)marvin.cc.ttu.ee&lt;/code&gt; .
* Lisada aadressi mingi selgelt üleliigne tekst, mille mõistuslik inimene oskab aadressist enne kasutamist eemaldada, loll robot aga lisab andmebaasi kasutuskõlbmatu aadressi - näiteks &lt;code&gt;jyri@VISKASEEVÄLJA!.marvin.cc.ttu.ee&lt;/code&gt; .</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Kataloogid veebiserveris.jpg</title>
    <id>47</id>
    <revision>
      <id>1391</id>
      <timestamp>2004-08-24T16:26:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin allika</comment>
      <text xml:space="preserve">Kataloogid veebiserveris

Allikas: [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/p353.php Kaido Kikkase &quot;Veebi ABC&quot;].</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Pildid</title>
    <id>48</id>
    <revision>
      <id>3602</id>
      <timestamp>2006-01-28T17:08:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>eemaldatud ''deprecated'' atribuutide kirjeldused</comment>
      <text xml:space="preserve">Pildiküllane lehekülg on sageli ilus ja informatiivne. Oskamatu graafikakasutus seevastu võib tulemuseks anda tõelise &quot;Kört-Pärtli särgi&quot;, mis näeb kole välja ja kust midagi üles leida ülimalt keeruline. Järgnevalt mõned näpunäited veebigraafikast.

==Pane pilt ja pea aru==

Veebilehte ei kujuta paljud tänapäeval enam ilma graafikata ettegi. Loomulikult annab oskuslikult valitud ja paigutatud pildimaterjal lehele palju juurde, samas aga meenutagem kaht asja. Esiteks - esimesed veebilehed olid hoopis ilma graafikata ning sisaldasid ainult teksti ja viiteid, ka praegu koostatakse nii mõnedki leheküljed samadel alustel. Teiseks - on palju kasutajaid, kes kas siis tehnilistel (nõrgem arvuti, tekstikuvar, aeglane modemiühendus, tekstibrauser jne) või isiklikel (nägemispuue) põhjustel ei saa graafiliselt esitatud infot kasutada. Seda arvestades tuleks graafika lisamisel järgida põhimõtet &quot;nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik&quot;. Macromedia Flashil põhinevate veebilehtede lai levik on kogu probleemile andnud veel hoopiski uue mõõtme - täiesti Flashi-põhise lehe jaoks tuleb harilikult luua eraldi HTMLis alternatiivversioon.

Tervenisti graafiliste lehekülgede lugejaid kummitavad järgmised probleemid, millest tihtipeale autoril aimu pole:

* tekstibrauseri (näiteks Lynx) kasutajad jäävad pahatihti üldse &quot;ukse taha&quot;.
lehekülje laadimine lugeja arvutisse võib olla nii aeglane, et too vihaga ühenduse katkestab ja mujale paremat materjali otsima läheb.
* Brauserist sõltuvad leheküljed (&quot;Best viewed with&quot;) vihastavad paljusid potentsiaalseid lugejaid, kellel mingil põhjusel vastavat brauserit pole (suurim patune on selles kahtlemata MS Internet Explorer).
* Suurte piltide paigutamine oma WWW-süsteemi avaleheküljele (ja eriti selle algusesse) tekitab paljudel aeglasema ühendusega lugejatel soovi vajutada &quot;Stop&quot;-nuppu ja minna kuhugi mujale.
* Üldkasutatava ja pikemat lugemist eeldava lehekülje (otsimissüsteem, tähtis infoleht) uputamine karjuva graafikaga on kuritegu lugejate nägemiselundite vastu.

Kui mingil põhjusel on ikkagi tarvis luua sedasorti lehekülg, peaks tegija mõtlema ka alternatiivlehekülje loomisele. See sisaldagu kas ainult teksti (s.h. põhilehekülje tähtsamate piltide sõnalisi kirjeldusi) või minimaalselt graafikat.


==Lihtgraafika==

Tavalise pildi paigutamine veebilehele toimub kõige lihtsamal kujul selliselt (jällegi XHTMLi lühikujul):

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;pildifaili nimi&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Siiski on siin hulk parameetreid praktiliselt kohustuslikud. Kõige rohkem räägitud on neist ilmselt '''alt''' - pilti lühidalt kirjeldav alternatiivtekst, mida näeme tekstibrauseris (sisutu teksti [IMAGE] asemel) või ka graafilises veebilehitsejas, kui viime hiirekursori pildile. 

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;foto.jpg&quot; alt=&quot;Foto - mina, vanaema ja meie  kass.&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

On ka juhuseid, kus kirjeldamisel ei ole mõtet - näiteks lõigu algust märkivate graafiliste sümbolite (pallikesed, tärnid jms) puhul. &quot;Siin on sinine muna&quot;-sarnane kirjeldus ei ole eriti informeeriv. Sellisel juhul tuleks alt-parameeter ikkagi lisada, vältimaks &quot;[IMAGE]&quot;-märget, kuid jätta kas tühjaks (''alt=&quot;&quot;'') või panna kirjelduseks näiteks tärn vms.

Teiseks abistavaks parameetriks alt-i kõrval on '''longdesc''' - viide tekstifailile, kus asub pikem tekstiline kirjeldus pildi kohta. Rangelt võttes on see hädavajalik vaid ülisuurt infomahtu kandvate piltide juures, kuid puuetega kasutajate ligipääsunõuded (millel on suur võimalus muutuda lähiajal kohustuslikuks standardiks!) sätestavad ka selle parameetri praktiliselt kohustuslikuna. Niisiis:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;foto.jpg&quot; alt=&quot;Foto - mina, vanaema ja meie  kass.&quot; 
longdesc=&quot;fotokirjeldus.txt&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Veel on mõistlik uurida välja meie kasutatav pildi mõõtmed pikselites ehk ekraanipunktides (seda saab teha nii veebilehitseja kui enamiku graafikaprogrammide abil) ja anda pildimärgendile parameetriteks ka pildi kõrgus ja laius - sellega vähendame kasutaja brauseri töökoormust ja tulemuseks on pildi kiirem laadimine. Niisiis:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;foto.jpg&quot; alt=&quot;Foto - mina, vanaema ja meie  kass.&quot; 
longdesc=&quot;fotokirjeldus.txt&quot; width=&quot;200&quot; height=&quot;140&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;


==Graafikaformaatidest ja pildifailidest==

Veebis saab selle kirjatüki kirjutamise ajal kasutada kolme liiki graafikafaile - '''GIF'''-, '''JPEG'''- ja '''PNG'''-tüüpi (tegelikult on ka neljas - Microsofti BMP, mis aga on oma suure mahu tõttu veebi sobimatu). Jämedalt eristatuna on esimene teisest veidi parema kvaliteediga ja võimaldab oma uuemas, 89. aasta modifikatsioonis salvestada ka animatsiooni (vt. täpsemalt allpool), teine aga pastelsema väljanägemise ning väiksema mahuga. PNG on GIF-i sarnane puhaste värvitoonidega formaat, mis aga lubab suuremat värvitoonide arvu. PNG puhul on väikeseks miinuseks vähesem levik kahe esimesega võrreldes - ehkki tänased veebilehitsejad saavad üldiselt kõik ka selle formaadiga hakkama. Seepärast on - jällegi laias laastus - võimalik soovitada GIF-i joonistatud graafika ja väikeste fotode jaoks, JPEG-d aga suurte piltide ja fotode tarvis. Veebipoolseid ettekirjutusi kummagi formaadi kasutamiseks aga ei ole. Ilmselt vahetab millalgi tulevikus PNG GIF-i välja - seda enam, et GIF-i puhul on juba aastaid õhus kohtuvaidlus õiguste üle sellele failiformaadile.

Kõik mainitud formaadid võimaldavad kasutada lisaefekte, millest tuntumad on läbipaistev taust (''transparency'') ja kihtesitus (''interlaced GIF'', ''progressive JPEG'' - pilt laetakse kihtidena, algne udune kujutis teravustub kiht-kihilt; võimaldab saada pildi sisust aimu varakult ja soovi korral suure pildi laadimine katkestada). GIF 89 -standard laseb luua ka animatsioone - ühte GIF-faili salvestatakse multifilmina rida erinevaid kaadreid ning GIF-i laadimine käivitab animatsiooni.

Lehekülge looma hakates on ilmselt tarvis koguda endale vajaminev graafikamaterjal ning see siis oma veebikataloogi kopeerida. Kui tegu pole just paari-kolme pildiga, oleks otstarbekas luua veebikataloogi alla omaette alamkataloog graafika jaoks - suurtes, sadu pilte sisaldavates süsteemides võiks veel ka graafika ära sorteerida - fotod ühte, taustad teise, joonised kolmandasse, muu pudi-padi neljandasse &quot;kasti&quot;. Sellisel juhul tuleb muidugi lisada katalooginimed ka graafikamärgendisse (lühiduse mõttes oleme jätnud suurema osa parameetritest siin kirjutamata, kuid see ei tähenda, et neid ei tuleks lisada!):

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;graafika/fotod/mari.jpg&quot; alt= &quot;Mari pilt&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Nagu viidete puhul, saab ka graafika korral kasutada nii lähi- kui kaugviiteid. Näiteks kui Mari kirjutab oma kodulehele eespooltoodud graafikamärgendi (eeldades, et ta on loonud public_html alla alamkataloogid graafika ja fotod), siis Jüri, kes sooviks panna Mari pilti ka enda lehele, peab sinna lisama sellise rea:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;/users/mari/graafika/fotod/mari.jpg&quot;  alt=&quot;Minu pruudi pilt&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Kui aga Mari pilti tahab oma lehele panna näiteks teises linnas õppiv vend Volli, peab ta kas 1) kopeerima pildifaili mari.jpg oma arvutisse ja kasutama tavalist pildimärgendit, või 2) kasutama kaugviidet Mari pildile. Teise variandi korral näeks Volli lehe graafikamärgend välja selline:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;http://www.ttu.ee/users/mari/fotod/mari.jpg&quot; alt= &quot;Minu õe pilt&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Tõsi, kaugviiteid tasub kasutada vaid juhul, kui viidatav arvuti ei asu väga kaugel (vastasel juhul võib pildi lugemine võtta mõttetult palju aega) või pildi omanik ei luba mingil põhjusel seda teistel endale kopeerida.


==Graafilised viited==

Graafikat saab kasutada ka viidete tegemiseks kas siis viite teksti asemel või koos sellega. Selleks tuleb lihtsalt kombineerida graafika- ja viitemärgendid. Näiteks juba meil vaadeldud viide Jüri leheküljelt Mari lehele:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;/users/mari/&quot; title=&quot;Mari koduleht&quot;&gt;Mari lehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Mari pildile viitamine aga käis nii (jällegi jättes osa parameetreid kirjutamata):

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;/users/mari/fotod/mari.jpg&quot; alt=&quot;Mari pilt&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Nüüd paneme need kaks kokku:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;/users/mari/&quot; title=&quot;Mari koduleht&quot;&gt;&lt;img 
src=&quot;/users/mari/fotod/ mari.jpg&quot; alt=&quot;Mari pilt&quot;
 /&gt;Mari kodulehekülg&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemuseks on viide tekstiga &quot;Mari kodulehekülg&quot;, mille ees on samuti viitena toimiv Mari foto. 

Veel ühe märkusena võib lisada võimaluse eemaldada pildi ümbert sinna vaikimisi pandav viidet tähistav raamjoon - selleks tuleb stiilifaili lisada järgnev deklaratsioon:

&lt;pre&gt;
a img { border: none }
&lt;/pre&gt;

Aga võib luua ka sellise stiili, et alles hiirega pildi peale minnes ilmub joon nähtavale (külastamata linkidele sinine, külastatud linkidele violetne):

&lt;pre&gt;
a img { border: solid white }
a:hover img { border: solid blue }
a:visited:hover img { border: solid purple }
&lt;/pre&gt;

==Mida teha suurte piltidega?==

Kui ennist sai mainitud, et suurte piltide panemine pealeheküljele on halb mõte, siis tuleks nüüd vaadata, mida suurte piltidega teha tuleks. Lihtne variant on teha lehele vastavasse kohta lihtsalt viide:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;pildifaili nimi&quot; title=&quot;Minu sünnipäevapilt&quot;&gt;Siin on suur 
pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Nagu näeme, on pildi kirjeldusele lisatud ka pildi suurus - enamik kasutajaid oskab siis hinnata, kas pilt pakub huvi ja kas on aega selle lugemist ära oodata.

Selle variandi miinuseks on asjaolu, et kasutaja, kes valib viite ja vaatab pilti, peab kasutama tagasiminemiseks brauseri tagurdusmehhanismi (mida mõnel vanal brauseril ei ole). Veidi soliidsem variant oleks teha eraldi lehekülg, mis sisaldab ainult pilti ja viidet tagasi alglehele. Seega on esilehel viide:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;fotoleht.html&quot; title=&quot;Minu sünnipäevapilt&quot;&gt;Siin on suur 
pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

ja pildilehel ''fotoleht.html'' pildi all viide tagasi (oletagem, et algleht on index.html): 

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;index.html&quot; title=&quot;Tagasi&quot;&gt;Tagasi esilehele&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Ehk kõige soliidsem variant, mis nõuab küll veidi tööd graafikaga, on teha suurest pildist vähendatud koopia (inglise keeles kasutatakse terminit thumbnail - &quot;pöidlaküüs&quot;) ja panna see graafilise viitena esilehele:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;fotoleht.html&quot; title=&quot;Minu sünnipäevapilt&quot;&gt;&lt;img 
src=&quot;v_foto.gif&quot; alt= &quot;pildilink suurele pildile&quot;&gt;Suur pilt minu 
sünnipäevapeost (555 kB)&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Selline lahendus annab kasutajale aimu suurest pildist nii viite teksti kui ka väikese pildi kaudu.

==Paar sõna animatsioonidest ja multimeediast==

Veebianimatsiooni lihtsaim vorm on animeeritud GIF-fail - multifilmisarnane kaadrite kogum. Sel juhul ei erine tema märgendid tavalise graafika omadest. Teised animatsiooniliigid ja muu multimeedia eeldavad reeglina veebilehitsejale lisaks paigaldatud vastavat tarkvara (''plugin''). Sellisena jääb see teema meie õppematerjali käsitletavast osast välja.

Lihtsakoeliste &quot;liikuvate piltide&quot; lisamine leheküljele annab küll mõningase uudsena näiva efekti esmakordsel lugemisel, pideval lehekülje külastamisel aga muutuvad animatsioonid pahatihti häirivaks (ekstreemse näitena on teada juhuseid, kus need kutsusid epilepsiahaigel esile haigushoo). Seega oleks ehk asjakohane soovitus - maksimaalselt üks animatsioon lehekülje kohta.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Tabelid</title>
    <id>49</id>
    <revision>
      <id>3603</id>
      <timestamp>2006-01-28T20:59:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veel parameetreid */</comment>
      <text xml:space="preserve">Tabelite kasutusvõimalus on HTMLis olemas juba pikka aega. Lisaks oma algsele otstarbele - esitada tabelikujul infot - said tabelimärgendid endale peagi ka teise otstarbe, millest samuti allpool juttu tuleb.

==Üldpõhimõtted==

Tabelimärgendite esmaseks kasutusalaks oli muidugi mõista tabelkujul info kuvamine. Samas on HTMLi üks peamisi puudusi olnud ekraanielementide paigutusvõimaluste piiratus - nii leidsidki kavalad veebisepad lahenduse tabelielementide kasutamises. Kogu ekraanipilt kujundati nähtamatu tabelina ning kõik lehe elemendid paigutati selle lahtritesse. Ehkki see ei ole kaugeltki parim lahendus, ei ole isegi [[CSS]]i kasutuselevõtt suutnud tabelite kasutamist kujundusvõttena lõplikult kõrvale tõrjuda. Pikka aega oli probleemiks ka puuetega veebikasutajate raske ligipääs tabelikujul infole, tänased ekraanilugejad on seda küll lugema õppinud, kuid ikkagi ei ole tabelipõhine lehekülg kuigi hea variant - kui on võimalik seda vältida, siis tulekski nii teha.

Lihtsal kujul luuakse tabel nii:

&lt;pre&gt;
&lt;table&gt;
  &lt;caption&gt;Tabeli pealkiri&lt;/caption&gt; (pealkiri tabeli ülaservas)
  &lt;tr&gt;                               (rea algus)
    &lt;th&gt;1. veeru pealkiri&lt;/th&gt;       (veergude pealkirjad)
    &lt;th&gt;2. veeru pealkiri&lt;/th&gt;
    ...
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;td&gt; Lahter &lt;/td&gt;                 (lahter)
    ...                                                
  &lt;/tr&gt;                               (rea lõpp)
  &lt;tr&gt;                                (uus rida)
    ...
  &lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;

Tähelepanuks: ehkki tabeli (''caption'') ja veergude (''th'') pealkirjad ei ole rangelt kohustuslikud, oleks neid reaalsete tabelite puhul (mitte tabeli kasutamisel lehe kujundamiseks nagu eespool mainitud) alati mõistlik kasutada - see suurendab muuhulgas ka lehe ligipääsetavust puuetega kasutajatele, samuti mitmesuguste alternatiivseadmete pruukijatele.

Märkus: nagu eespool nimistute juures, tasub ka tabelite HTML-i kirjutamisel kasutada treppimist - see hõlbustab märgatavalt tabeli koodis orienteerumist.

Seega sisestatakse tabeli väärtused üldiselt ridupidi:


[[Pilt:HTML Tabeli läbimise üldskeem.jpg]]


Näiteks osa korvpallimeeskonna andmeid sisaldavast tabelist (allpool on toodud ka tulemus):

&lt;pre&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
  &lt;caption&gt;Kükametsa Kalevi meeskond&lt;/caption&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;th&gt;Nimi&lt;/th&gt;
    &lt;th&gt;Pikkus&lt;/th&gt;
    &lt;th&gt;Kaal &lt;/th&gt;
    &lt;th&gt;Jalanumber&lt;/th&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;td&gt;Ants&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;185&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;88&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;43&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;td&gt;Kalle&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;194&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;94&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;44&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt; 
    &lt;td&gt;Mikk&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;177&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;78&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;42&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;


[[Pilt:HTML Tabel korvpallurite andmed.jpg]]

Pealkirjadena võib defineerida ka ridade alguslahtreid. Näiteks nii: 

&lt;pre&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;th&gt;Nimi:&lt;/th&gt;
    &lt;td&gt;Jüri Jurakas&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;th&gt;Telefon:&lt;/th&gt;
    &lt;td&gt;610 2030&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;th&gt;Mobiil:&lt;/th&gt;
    &lt;td&gt;050 12 345&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;

Veel üks märkus: tühja lahtri jätmiseks tabelisse ei piisa reeglina konstruktsioonist ''&amp;lt;td&amp;gt;&amp;lt;/td&amp;gt;'' - kui tabelis kasutatakse vahejooni, jääb ära ka lahtri piirjoon ning tulemus ei näe ilus välja (v.a. erijuhud, mil see võib olla taotluslik). Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega (vt. ka erisümbolite teemat eespool): ''&amp;lt;td&amp;gt; &amp;lt;/td&amp;gt;''

==Eri suurusega lahtrid==

Vahel on vaja tabelisse paigutada ka infot, mis võtab enda alla mitu lahtrit. Selleks kasutatakse lahtrimärgendis rowspan- ja colspan-parameetreid. Näiteks võime eelmise näite baasil saada sellised kujud:

&lt;pre&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;th rowspan=&quot;2&quot;&gt;Jüri Jurakas&lt;/th&gt;
    &lt;td&gt;610 2030&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;td&gt;050 12 345&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;


[[Pilt:HTML Tabel rowspan.jpg]]

&lt;pre&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
  &lt;tr&gt;
  &lt;th colspan=&quot;2&quot;&gt;Jüri Jurakas&lt;/th&gt;
  &lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;
    &lt;td&gt;610 2030&lt;/td&gt;
    &lt;td&gt;050 12 345&lt;/td&gt;
  &lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;


[[Pilt:HTML Tabel colspan.jpg]]

==Tabel kui konteiner - muud märgendid tabeli sees==

Selles alapunktis toodud põhimõtted ongi muuhulgas aluseks ka tabelimärgendite kasutamisele lehekülgede kujundamisel - praktika, mis CSS-i arenguga loodetavasti pikapeale taandub. Vahel aga on vaja ka &quot;päris&quot; tabelisse muud lisada, seepärast vaatleme neid tehnikaid ka siin (lõppude lõpuks on tegemist standardiga tunnustatud võtetega). Üldiselt on tabeli lahtrites lubatud kasutada kõiki standardseid märgendeid, kaasa arvatud tabelid (tabel tabelis). Järgmises näites on toodud suur tabel, mille lahtrid sisaldavad kõiki seniõpitud tähtsamaid märgendeid:

&lt;pre&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
&lt;caption&gt;üks suur ja segane tabel&lt;/caption&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;
      &lt;p&gt;Tekstilõik&lt;/p&gt;
      &lt;p&gt;Teine tekstilõik&lt;/p&gt;
  &lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;
    &lt;p&gt;&lt;a href=&quot;http://www.neti.ee&quot; title=&quot;Neti&quot;&gt;Viide 
neti.ee'le&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
  &lt;/td&gt;
 &lt;/tr&gt;
 &lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;
      &lt;p&gt;Siin on pilt:&lt;/p&gt;
      &lt;p&gt;&lt;img src=&quot;julla.png&quot; alt=&quot;&quot; longdesc=&quot;&quot; width=&quot;60&quot; 
height=&quot;40&quot;&gt;&lt;/p&gt;
  &lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;Siin on teine tabel:
   &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
   &lt;tr&gt;
     &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;
     &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;
   &lt;/tr&gt;
   &lt;tr&gt;
     &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;
     &lt;td&gt;4&lt;/td&gt;
   &lt;/tr&gt;
   &lt;/table&gt;
  &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Siin on järjestamata nimekiri:
   &lt;ul&gt;
    &lt;li&gt;luik&lt;/li&gt;
    &lt;li&gt;haug&lt;/li&gt;
    &lt;li&gt;vähk&lt;/li&gt;
   &lt;/ul&gt;
  &lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;Siin on järjestatud nimekiri:
   &lt;ol&gt;
    &lt;li&gt;luik&lt;/li&gt;
    &lt;li&gt;haug&lt;/li&gt;
    &lt;li&gt;vähk&lt;/li&gt;
   &lt;/ol&gt;
  &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemus näeb välja nii:

[[Pilt:HTML Tabel tabeli sees.jpg]]


==Teeme ruumi==

Tabel on oma tavakujul üsna tihedalt kokkusurutud, vahel on aga tarvis jätta &quot;hingamisruumi&quot; nii lahtrite sisse kui ka nende vahele. Selleks kasutatakse '''cellpadding'''- ja '''cellspacing'''-parameetreid.

Järgnev näide illustreerib võimalust jätta vaba ruumi lahtri sisu ja serva vahele:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Tavaline tabel:&lt;/p&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Esimene&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Teine&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;cellpadding=15&lt;/em&gt;-parameetriga:&lt;/p&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;15&quot;&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Esimene&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Teine&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemus näeb välja nii:

''PILT''

Samalaadne on võimalus jätta vahesid lahtrite vahele:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Tavaline tabel:&lt;/p&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Esimene&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Teine&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
&lt;p&gt;&lt;em&gt;cellspacing=15&lt;/em&gt;-parameetriga:&lt;/p&gt;
&lt;table border=&quot;1&quot; cellspacing=&quot;10&quot;&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Esimene&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
  &lt;td&gt;Teine&lt;/td&gt;
  &lt;td&gt;rida&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt; 
&lt;/pre&gt;

Tulemus on selline:

''PILT ''

==Veel...==

Siin peatükis tulen kirjeldada veel järgnevaid elemente:

* &lt;code&gt;thead&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;tfoot&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;tbody&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;col&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;colgroup&lt;/code&gt;

Ja järgmisi atribuute:

* &lt;code&gt;&amp;lt;table summary=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;col span=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;col width=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;td headers=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;td scope=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;td abbr=&quot;&quot;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;td axis=&quot;&quot;&lt;/code&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Tabel colspan.jpg</title>
    <id>50</id>
    <revision>
      <id>1394</id>
      <timestamp>2004-08-24T12:42:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>colspan (autor Kaido Kikkas)</comment>
      <text xml:space="preserve">colspan (autor Kaido Kikkas)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Tabel korvpallurite andmed.jpg</title>
    <id>51</id>
    <revision>
      <id>1395</id>
      <timestamp>2004-08-24T12:43:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas)</comment>
      <text xml:space="preserve">Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Tabel rowspan.jpg</title>
    <id>52</id>
    <revision>
      <id>1396</id>
      <timestamp>2004-08-24T12:47:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>rowspan (autor Kaido Kikkas)</comment>
      <text xml:space="preserve">rowspan (autor Kaido Kikkas)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Tabel tabeli sees.jpg</title>
    <id>53</id>
    <revision>
      <id>1397</id>
      <timestamp>2004-08-24T12:49:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas)</comment>
      <text xml:space="preserve">Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Tabeli läbimise üldskeem.jpg</title>
    <id>54</id>
    <revision>
      <id>1398</id>
      <timestamp>2004-08-24T12:54:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas)</comment>
      <text xml:space="preserve">Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Metainfo</title>
    <id>55</id>
    <revision>
      <id>1399</id>
      <timestamp>2004-08-24T13:09:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Kaido Kikkase &quot;Veebi ABC&quot;-st</comment>
      <text xml:space="preserve">Senine töö oli kõik suunatud otseselt n.ö. tarbija suunas - lõime leheküljele sisu ning korraldasime selle esitamist. Lisaks on aga olemas grupp märgendeid, mis küll väljapoole ei paista, kuid millel on suur tähtsus näiteks otsimootorite ja kataloogide jaoks - eriti oluliseks muutub see neile, kelle jaoks on tähtis maksimaalselt välja paista (kaupmehed, reklaamijad jne). See teave asub reeglina eraldi märgenditena lehekülje päises ehk head-osas.

Üldmärgendiks on '''meta''', millel on omakorda mitmeid parameetreid. Alati on märgendis olemas parameeter ''content=&quot;mingi_väärtus&quot;'', sellele aga eelneb konkreetse info tüübi määrang. Järgnevalt mõned näited.

==Name==

'''name''' on mõeldud dokumendi sisu kirjeldamiseks. Võimalikud väärtused on:

* '''author''' - dokumendi autor
* '''description''' - lühikirjeldus (reeglina 1-2 lauset)
* '''keywords''' - võtmesõnad (ca 5-10)
* '''generator''' - lehe loomisel kasutatud tarkvara (kui on tegu automaatselt genereeritud veebilehega)
* '''date''' - loomiskuupäev
* '''revised''' - viimaste muudatuste tegemise aeg ja/või muutja nimi
* '''robots''' - käsud otsingumootorite indekseerimisrobotitele. Variandid: 
** '''all''' - lubab indekseerimist ning viidete järgimist
** '''index''' - lubab indekseerimist
** '''nofollow''' - keelab viidete järgimise
** '''noindex''' - keelab indekseerimise.

Näiteid 'name'-parameetri kohta (NB! Kasutatakse jällegi XHTML lühikuju): 

&lt;pre&gt;
&lt;meta name=&quot;keywords&quot; content=&quot;arvuti, PC, kuvar, kõvaketas, mälu&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;author&quot; content=&quot;Jüri Juurikas&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;description&quot; content=&quot;Jüri Juurika arvutipood&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;generator&quot; content=&quot;1st Page 2000 v3&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;date&quot; content=&quot;2003-05-05T09:45:32+00:00&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;revised&quot; content=&quot;Jüri Juurikas, 05/05/03&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;robots&quot; content=&quot;all&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

==http-equiv==

'''http-equiv''' on mõeldud mitmesuguste erijuhtude kirjeldamiseks veebilehe päises. Mõned võimalikud väärtused (lisaks on veel mitmeid spetsiifilisi) on:

* '''content-type''' - määrab dokumendi tüübi ja kasutatava märgitabeli
* '''expires''' - määrab dokumendi kehtivusaja, peale mille lõppu teda enam ei näidata
* '''refresh''' - sätestab kas lehe pideva uuestilaadimise mingi aja tagant (kasulik pidevalt uuendava teabe nagu näiteks börsiinfo kuvamisel!) või ümbersuunamise teisele aadressile (tüüpiline &quot;Me oleme kolinud!&quot;-lehtedel)

Näiteid:

&lt;pre&gt;
&lt;meta http-equiv=&quot;content-type&quot; content=&quot;text/html; charset=iso-8859-1&quot;&gt;
&lt;meta http-equiv=&quot;expires&quot; content=&quot;Tue, 24 Jun 2003 21:00:00 GMT&quot;&gt; 
&lt;meta http-equiv=&quot;refresh&quot; content=&quot;5&quot; /&gt;
&lt;meta http-equiv=&quot;refresh&quot; content=&quot;5;url=http://www.uuskoht.ee/&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Nagu juba öeldud, eksisteerib lisaks siintoodutele veel teisigi meta-märgendi kasutusvõimalusi, kuid nende kasutus jääb üldiselt juba edasijõudnud veebimeistrite töömaale.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:HTML</title>
    <id>56</id>
    <revision>
      <id>1400</id>
      <timestamp>2004-08-24T20:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Tõin siia üle priske osa Kaido Kikkase raamatust &quot;Veebi ABC&quot;. Kohandasin selle teksti kiiresti ja enam-vähem selle wikiga. Paljuski läheb tarvis ühtlustamist ja silumist. Välja tuleks ehk võtta ka mitmed vananenud võtete kirjeldused nagu &amp;lt;div align=&quot;right&quot;&amp;gt; jms, mis kuulub pigem CSS-i pärusmaale. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20:27, 24 Aug 2004 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Taustad loss.png</title>
    <id>57</id>
    <revision>
      <id>1401</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:47:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</comment>
      <text xml:space="preserve">''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Taustad loss tulemus.png</title>
    <id>58</id>
    <revision>
      <id>1402</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:49:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</comment>
      <text xml:space="preserve">''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Taustad siksakk.png</title>
    <id>59</id>
    <revision>
      <id>1403</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:50:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</comment>
      <text xml:space="preserve">''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Taustad siksakk tulemus.png</title>
    <id>60</id>
    <revision>
      <id>1404</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:51:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</comment>
      <text xml:space="preserve">''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad vesipilt tulemus.png</title>
    <id>61</id>
    <revision>
      <id>1405</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:03:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad hoiatusriba tulemus.png</title>
    <id>62</id>
    <revision>
      <id>1406</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:17:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad loss.png</title>
    <id>63</id>
    <revision>
      <id>1407</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:41:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga.</comment>
      <text xml:space="preserve">Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad loss tulemus.png</title>
    <id>64</id>
    <revision>
      <id>1408</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:42:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad siksakk.png</title>
    <id>65</id>
    <revision>
      <id>1409</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:43:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga.</comment>
      <text xml:space="preserve">Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Taustad siksakk tulemus.png</title>
    <id>66</id>
    <revision>
      <id>1410</id>
      <timestamp>2004-08-25T13:44:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Pseudoklassid</title>
    <id>67</id>
    <revision>
      <id>1411</id>
      <timestamp>2004-08-26T13:55:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Pseudoklassid moved to CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter.png</title>
    <id>68</id>
    <revision>
      <id>1412</id>
      <timestamp>2004-08-27T10:22:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter float.png</title>
    <id>69</id>
    <revision>
      <id>1413</id>
      <timestamp>2004-08-27T10:24:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Pisipiltide kasutamine</title>
    <id>70</id>
    <revision>
      <id>3180</id>
      <timestamp>2005-10-23T14:14:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>ümberkorraldatud</comment>
      <text xml:space="preserve">==Milleks pisipildid?==

Tihtipeale on veebilehekülgi tehes vaja hoida ja näidata fotosid. Kuna fotod on üldreeglina mahukad, siis ei soovitata üle 2-3 suure pildi ühele lehele panna. Esiteks on probleemiks aeglus ja seda seetõttu, et suured fotod tuleb läbi interneti oma arvutisse saada ning see võtab aega. Ka võtab aega nende piltide suurendamine või vähendamine veebisirvijas endas ning vähemvõimekates arvutites on üsna ebameeldiv sellisel juhul suuri fotosi vaadata. Et hoida kokku ressursse tehakse fotodest '''pisipildid''' (thumbnails), mis ei ole sama kvaliteediga, mis orginaalid, kuid siiski suudavad anda edasi selle, mida see foto kujutab.

==Erinevad lahendused==

Fotod on eri mõõtudes, mõned on püstformaadis, teised laiformaadis, võimalik ka panoraamvaade. Pisipiltide tegemisel tuleb neid arvestada ning mitte venitamisega moonutada pilti. Võimalikud lahendused mis ei venita fotot pisipildil:

# Pisipildiks tehakse mingi osa fotost. Näiteks silm, puu, auto vms. 
#* + iga kasutaja saab pisut omapära piltidesse pannna
#* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated
#* ? erinevad mõõtesuhteid omavad pisipildid raskendavad veebikujunduse tegemist
#* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti
#* - ei ole automatiseeritav
#* - ei näe kogu pilti
# Pisipildiks tehakse automaatselt mingi osa pildist. Näiteks maksimaalne ruudukujuline osa pildist
#* + automatiseeritav
#* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated
#* + kuna kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on sellevõrra kergem teha 
#* ? automatiseeritud pildid võivad tulla ebamugavatest kohtadest
#* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti
#* - ei näe kogu pilti
# Piltides hoitakse suhet ühe mõõtme järgi. Näiteks pisipildi kõrgus on on igal pildil üks, laius aga püst ja laiformaadi piltidel erinev.
#* + automatiseeritav
#* + sobib kui kõik pildid omavad samat mõõdusuhet. Näiteks kõik pildid on püstformadis
#* + näha kogu pilti
#* ? kui kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on kerge teha, kui erimõõtmelised sisi tulemus ei ole ilus 
#* ? võimalik et ei sobi väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated
#* - pisipiltide suurus on erinev püst ja laiformaadi puhul
#* - ei sobi kui on erinevate laiussuhetega fotod
# Piltides hoitakse suhet mõlema mõõtme järgi. Vähendatakse pilti senikaua kuni pilt mahub etteantud ritküliku või ruudu sisse.  
#* + automatiseeritav
#* + näha kogu pilti
#* + veebikujundust on kerge teha 
#* + sobib erinevate laiussuhetega piltide korral
#* ? panoraamfotode korral on tulemus enamasti liiga väike</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Häkid</title>
    <id>71</id>
    <revision>
      <id>4079</id>
      <timestamp>2006-07-26T18:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>212.27.248.67</ip>
      </contributor>
      <comment>/* IE Star Hack */</comment>
      <text xml:space="preserve">==@import hack==

Väga vanad brauserid nagu näiteks Netscape 4 ja IE4, mis mõistavad CSS-i vaid äärmiselt piiratud määral võivad näidata lehekülge liialt valesti. Kasutades stiililehe HTML-iga sidumiseks '&lt;link&gt;' asemel '@import' käsku saame peita NS4 eest kõik või enamiku stiile.

&lt;pre&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; type=&quot;text/css&quot; href=&quot;lihtne.css&quot; /&gt;
&lt;style type=&quot;text/css&quot;&gt; @import &quot;keerukas.css&quot;; &lt;/style&gt;
&lt;/pre&gt;

Toodud näite puhul, leiavad vanad IE4 ja NS4 üles vaid faili 'lihtne.css', keerukamaid stiilimääranguid sisaldav 'keerukas.css' on kättesaadav vaid targematele brauseritele, mis @import käsku mõistavad.

Selliselt imporditud stiililehtedele võib mugavalt määrata ka meedia:

&lt;pre&gt;
&lt;style type=&quot;text/css&quot; media=&quot;print&quot;&gt; @import &quot;print.css&quot;; &lt;/style&gt;
&lt;/pre&gt;


===media=&quot;all&quot;===

Netscape 4 eest (ent arvatavasti mitte IE4 eest) saab stiililehed peita määrates meediaks '''all'':

&lt;pre&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; type=&quot;text/css&quot; href=&quot;stiilid.css&quot; media=&quot;all&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

==IE Box-model hack==

IE5 (ka IE6, kui korralik doctype pole määratud) tõlgendab CSS-i box-model'it valesti. Reeglite järgi on nii, et mingi bloki laius koos tema serve, polstri ja veerisega võrdub:

* margin + border + padding + width + padding + border + margin

IE5 aga tõlgendab seda asja valesti ning tema arvates peab kogu sellise bloki laius olema:

* margin + width + margin

Sisu laius, mis peaks olema määratud width-atribuudiga on IE5-s aga:

* width - 2 x padding - 2 x border

Õnneks saab sellest veast jagu sellise häkiga:

Olgu meil alguses selline korralikus brauseris töötav css:
Kood:

&lt;pre&gt;
div { 
  margin: 30px;
  border: 5px;
  padding: 45px;
  width:300px;
}
&lt;/pre&gt;

Standardeid arvestav brauseris on siinkohal sisu laius 300px ning kogu krempli laius:

* 30 + 5 + 45 + 300 + 45 + 5 + 30 = 460

IE5 aga arvutab sisu laiuse:

* 300 - 5 - 5 - 45 - 45 = 200

ning kogu asja laiuse:

* 30 + 300 + 30 = 360

Kui me tahaksime muuta asja sobivaks IE5-le, siis me peaksime suurendama width atribuuti borderite ja paddingute paksuse võrra, seega:

* 5 + 45 + 300 + 45 + 5 = 400.

Et nüüd asi ka teistes brauserites töötaks, siis kirjutame nõnda:

&lt;pre&gt;
div { 
  margin: 30px;
  border: 5px;
  padding: 45px;
  width:400px; 
  voice-family: &quot;\&quot;}\&quot;&quot;; 
  voice-family:inherit;
  width:300px;
}
&lt;/pre&gt;

Siin näites on alguses kõik nii nagu IE5-le sobiv, aga siis järgneb voice-family parameeter mille järel olevast escape'itud jutumärgist '\&quot;' IE5 aru ei saa ning näeb deklaratsiooni lõppu '}' ning lõpetab siinkohal selle deklaratsiooni läbimise. Ülejäänud brauserid aga mõistavad, et see '\&quot;' pole mitte stringi lõpp vaid stringis sisalduv sümbol '&quot;' ning jätkavad. Järgnev voice-family: inherit; seab selle parameetri taas vaikimisi olekusse ning seejärel olev width: 300px; ütleb teistele brauseritele, et tegelikult pole laius mitte 400px vaid hoopis 300px.

==IE Star Hack==

IE versioonid &lt; 7 arvavad, et element &lt;code&gt;html&lt;/code&gt; on veel mingi elemendi sees. Seda viga on võimalik ära kasutada selleks, et määrata spetsiaalselt IE6 ja vanemate jaoks erinevaid stiile.

&lt;pre&gt;
p {color:green}
* html p {color:red}
&lt;/pre&gt;

Toodud koodi puhul näitab IE6 paragrahve punasena, ülejäänud brauserid (sh IE7) aga rohelistena.

==Viited==

* [http://css-discuss.incutio.com/?page=CssHack CSSHack] - css-discuss wiki
* [http://www.tantek.com/CSS/Examples/boxmodelhack.html Box Model Hack] Tantek Çelik
* [http://www.digital-web.com/articles/keep_css_simple/ Keep CSS Simple] Peter-Paul Koch

{{Navigatsioon|CSS|Pildiasendustehnikad|Menüüde ehitamine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Positsioneerimine</title>
    <id>72</id>
    <revision>
      <id>3217</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:55:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">==Positsioneerimisskeem: position==

Väärtus: '''static''' | '''relative''' | '''absolute''' | '''fixed''' | '''inherit'''

Atribuut '''position''' määrab millise algoritmi järgi objekti asukoht arvutatakse. Teisisõnu määrab see parameeter teatud positsioneerimisskeemi. Vaikimisi on veebilehe tekst ekraanil samas järjekorras kui selle lehe HTML-failis. Pealkirjad, lõigud, loendid ja muud järgnevad üksteisele muutmata järjestuses ning üldiselt ongi see just see, mida me soovime. Mõnikord aga sooviksime objektide asukohta muuta: paigutada osa tekstist kitsasse tulpa peateksti kõrval, kergitada mõni sõna teistest kõrgemale jmt. Selleks tarbeks pakub CSS meile lisaks harilikule positsioneerimisele (vaikimisi kasutatav väärtus '''static''') ka kolme erilist positsioneerimistehnikat: 

* '''relative''' - suhteline positsioneerimine. Objekti nihutatakse tema esialgse asukoha suhtes.
* '''absolute''' - absoluutne positsioneerimine. Objekt asetatakse dokumendis kindlale kohale, näiteks ülevale paremasse nurka või dokumendi keskele.
* '''fixed''' - &quot;kleebitud&quot; positsioon. Sama, mis eelmine, aga fikseeritud objekt ei liigu lehekülje kerimisel kaasa.

Kõigi nimetatud kolme väärtuse puhul kasutatakse asukoha määramiseks atribuute [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]] ja [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]], millest järgnevalt lähemalt.

==Asukoht: left, right, top ja bottom==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''auto''' | '''inherit'''

Parameetrid '''left''', '''right''', '''top''' ja '''bottom''' määravad objekti asukoha. Need parameetrid omavad toimet vaid juhul kui parameetri 'position' väärtus ''pole'' 'static'. Asukoha määramisel on aluseks milline positsioneerimisskeem on valitud:

* Suhtelise positsioneerimise puhul määrab 'top', kui palju liigutatakse objekti allapoole tema esialgsest positsioonist, 'bottom' määrab kui palju liigutatakse ülespoole, 'left' kui palju paremale ning 'right' kui palju vasakule.
* Absoluutse positsioneerimise puhul määrab 'top', kui kaugel asub objekti ülaserv (veerise ehk 'margin'-i välimine piir) dokumendi ülaservast, 'bottom' määrab kauguse alumisest servast, 'left' vasakust ning 'right' paremast
* Kui aga element, millele on määratud absoluutne positsioneering, asub sellise elemendi sees, millele on antud suhteline positsioneering, siis arvutatakse elemendi positsioon selle konteinerelemendi suhtes. Seega näiteks 'left' määrab kauguse konteineri vasakust servast ning 'top' kauguse ülaservast.
* 'fixed' puhul kehtib üldiselt sama, mis absoluutse positsioneerimis puhul, aga objekti asukoht arvutatakse alati brauseri akna suhtes (mitte kunagi suhteliselt positsioneeritud konteineri suhtes) ega liigu dokumenti kerides kaasa.

Näitena võiksime võtta sellise HTML-i:

&lt;pre&gt;
&lt;div&gt;
&lt;p&gt;Irure dolor in reprehenderit in voluptate velit 
cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur 
sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa 
qui officia deserunt mollit anim id est laborum&lt;/p&gt; 
&lt;p class=&quot;nr&quot;&gt;135&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing
elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et 
dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis&lt;/p&gt; 
&lt;p class=&quot;nr&quot;&gt;136&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Kombineerides suhtelist ja absoluutset positsioneerimist võime saavutada kujunduse, kus antud järjekorranumber (klass 'nr') asub muu tekstiga kõrvuti.

&lt;pre&gt;
div { 
    background: #ccbc2d;
    width: 300px;
    padding-right: 50px;
    position: relative;
}

div p.nr {
    position: absolute;
    width: 50px;
    top: 0;
    right: 0;
    font-weight: bold;
    color: #802000;
}
&lt;/pre&gt;

[[Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]]


Väärtustena võib kasutada nii positiivseid kui negatiivseid pikkuseid, mis teeb võimalikuks kirjutada üht ja sama asja mitmel eri moel. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed (element 'em' liigutatakse ühe tähepikkuse jagu paremale):

&lt;pre&gt;
em {
    position: relative;
    left: 1em;
}
em {
    position: relative;
    right: -1em;
}
&lt;/pre&gt;

''(Väärtus 'auto' vajab seletamist.)''

==Laius ja kõrgus: width ja height==

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] | '''auto''' | '''inherit'''

Parameetrid '''width''' ja '''height''' määravad vastavalt kui lai ja kõrge on elemendi sisu ehk, kui lai ja kõrge on element ''ilma'' servade, veeriste ja polstriteta. 

&lt;pre&gt;
p {
    width: 400px;
    height: 300px;
    margin: 20px;
    border: 5px solid red;
    padding: 15px;
}
&lt;/pre&gt;

Vaadeldes eelnenud näidet, proovige vastata järgnevatele küsimustele:

# Kui kaugel on üksteisest parem ja vasak serv (servasid kaasa arvamata)?
# Kui kaugel on üksteisest ülemine ja alumine veeris (veeriseid kaasa arvamata)?
# Kui lai ja kõrge on element 'p' ''koos'' kõigi oma polstrite, servade ja veeristega?
# Kui lai ja kõrge on element 'p' ''ilma'' polstrite, servade ja veeristeta?

Õiged vastused on:

# Vasaku polstri laius + sisu laius + parema polstri laius: 15px + 400px + 15px = 430px.
# Üleminese serva paksus + ülemise polstri paksus + sisu kõrgus + alumise polstri paksus + alumise serva paksus: 5px + 15px + 300px + 15px + 5px = 340px.
# Laius: 20px + 5px + 15px + 400px + 15px + 5px + 20px = 480px. &lt;br /&gt;Kõrgus: 20px + 5px + 15px + 300px + 15px + 5px + 20px = 380px.
# Sisu laius = 'width' = 400px. &lt;br /&gt;Sisu kõrgus = 'height' = 300px.

Mõneti võib näida imelik, et kasti laiust mõõdetakse tema sisu laiuse järgi ja mitte servast servani, kuid nii juba kord CSS töötab. Kahjuks pidasid sellist käitumist imelikuks ka Microsoft Internet Explorer 5 loojad ning leidsid, et märksa parem oleks, kui atribuudid 'width' ja 'height' määraksid ära vahemaa servast servani - nii tehtigi. Kuid see läks vastuollu kõigi teiste brauseritega, mille arendajad tegid nii nagu W3C spetsifikatsioon ette nägi. Nüüdseks on Microsoft selle vea oma brauseri kuuendas versioonis kõrvaldanud, kuid eelmises püsib see siiski. Õnneks on selle vastu olemas rohi nimega '''the box model hack''' (loe selle kohta vastavast peatükist).

Kui me seame tekstilõigule väiksema laiuse kui tal algselt on, siis tehakse lõik küll kitsamaks ent kuna tekst on tarvis siiski obketi sisse ära paigutada, siis muutub lõik pikemaks. Näiteks alguses on meie lõik selline:

&lt;pre&gt;
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do
eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut 
enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris 
nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor 
in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat
nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, 
sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.
&lt;/pre&gt;

ning pärast laiuse vähendamist (''width: 50%;'') selline:

&lt;pre&gt;
Lorem ipsum dolor sit amet, 
consectetur adipisicing elit, sed
do eiusmod tempor incididunt ut 
labore et dolore magna aliqua. Ut
enim ad minim veniam, quis 
nostrud exercitation ullamco 
laboris nisi ut aliquip ex ea 
commodo consequat. Duis aute 
irure dolor in reprehenderit in 
voluptate velit esse cillum 
dolore eu fugiat nulla pariatur. 
Excepteur sint occaecat cupidatat
non proident, sunt in culpa qui 
officia deserunt mollit anim id 
est laborum.
&lt;/pre&gt;

See on täiesti korralik ja mõistlik käitumine tolle lõigu poolt ja ette heita pole midagi. Kui me nüüd aga määrame kõrguse, mis on väiksem kui tema praegune kõrgus (''height: 7em;''), siis võiks arvata, et osa teksti läheb kaduma:

&lt;pre&gt;
Lorem ipsum dolor sit amet, 
consectetur adipisicing elit, sed
do eiusmod tempor incididunt ut 
labore et dolore magna aliqua. Ut
enim ad minim veniam, quis 
nostrud exercitation ullamco 
laboris nisi ut aliquip ex ea 
&lt;/pre&gt;

Tegelikult jääb aga näha kogu tekst, kuid kuna kõrgus on fikseeritud, siis tegelikult kõrgus ka selliseks saab, aga tekst lihtsalt voolab üle alumise serva ja kui sellele fikseeritud kõrgusega lõigule järgneks veel üks, siis kataks ülevalguv tekst kõik mis talle järgneb. Reeglina mitte just eriti meeldiv tulemus, ülevoolamist aitab meil õnneks väga hästi kontrollida parameeter 'overflow' (loe selle kohta eraldi peatükist).

'''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda valesti ja ei tekita sellist ülevoolamist vaid suurendab hoopis kõrgust.

==Miinimum- ja maksimumlaiused ning -kõrgused==

Kohe alguses tuleb ära öelda, et siin peatükis kirjeldatud parameetrid pole toetatud MS Internet Exploreri poolt. Sellegipoolest võib neid kasutada, et pakkuda teiste brauserite kasutajatele lisamugavusi.

===min-width ja max-width===

Parameeter: '''min-width'''

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] '''inherit'''

Vaikimisi: '''0'''

Parameeter: '''max-width'''

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] '''none''' | '''inherit'''

Vaikimisi: '''none'''

Kui meie teksti laius muutub vastavalt brauseriakna laiusele, siis on see üldjuhul hea asi, aga kui ekraan on suur või isegi väga suur, siis võivad read venida liialt pikaks ja kogu tekst muutub raskesti loetavaks. Seepärast oleks hea kui me saaksime määrata, et teksti laius võib varieeruda vaid kindlas vahemikus.

Parameeter '''min-width''' määrab ära kui minimaalse laiuse ning '''max-width''' maksimaalse võimaliku laiuse. Vaikimisi on miinimumlaius 0 ning maksimumlaiuseks 'none', mis tähendab, et maksimumile pole piirangut seatud.

===min-height ja max-height===

Parameeter: '''min-height'''

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] '''inherit'''

Vaikimisi: '''0'''

Parameeter: '''max-height'''

Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&amp;lt;pikkus&amp;gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&amp;lt;protsent&amp;gt;]] '''none''' | '''inherit'''

Vaikimisi: '''none'''

Kui laiuse puhul osutub kasulikumaks maksimumlaiuse määramise võimalus, siis kõrguse puhul osutub selleks hoopis miinimumkõrgus. Kujutame ette näiteks sellist kujundust, kus iga peatüki vasakul küljel asub kujunduselemendina väike rosett suurusega 150x200 pikselit. CSS-is on see üles tähendatud nõnda, et peatüki vasakut polstrit on suurendatud 150 pikseli võrra ning ülemisse vasakusse nurka on asetatud taustapilt, millel on paanimine keelatud (no-repeat). Seni kuni kõik peatükid on kõrgemad kui 200 pikselit näeb kõik kena välja, aga kui mõni peatükk osutub antud mõõdust lühemaks, siis lõigatakse meie kena rosett teksti lõppemisega ühelt joonelt lihtsalt pooleks ning see ei näeks just eriti kaunis välja. Seega oleks siin hea, kui me määraksime peatükkidele miinimumkõrguse, millest väiksemaks enam peatükk ei muutu.

Parameeter '''min-height''' määrab minimaalse kõrguse ning '''max-height''' maksimaalse kõrguse. Vaikimisi on 'min-height' 0 ning 'max-height' 'none' (piirang puudub).

{{Navigatsioon|CSS|Servad, veerised ja polstrid|Taustad}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Paigutused</title>
    <id>73</id>
    <revision>
      <id>3930</id>
      <timestamp>2006-06-17T14:05:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>muudetud navigatsiooni</comment>
      <text xml:space="preserve">See peatükk vaatleb mitmeid enimlevinud sisupaigutusi veebis ning õpetab, kuidas neid saavutada CSS-iga.

==Dokumendi üldine struktuur==

Enne, kui üldse hakatagi mõtlema CSS-i kirjutamisele ja kujundusele, tuleb paika panna dokumendi üldine struktuur. HTML-i loomisel ei tohiks teha mingeid eeldusi selle kohta, milline hakkab olema kujundus - veelgi enam - ideaalsel juhul ei nõua kujunduse muutmine mitte ainumastki muudatust HTML-is.

Lihtsaimal juhul koosneb veebileht ühetainsast HTML-failist. Alguses lehekülje pealkiri, siis natuke juttu, veel mõned pealkirjad ja veel veidi juttu. Kõik see jookseb ka kujunduslikus plaanis kenasti ühe ühise nivoona ülevalt alla kuni tekst lõpeb. Veebiajastu koidikul paljud lehed just nõnda lihtsad olidki, ent tänapäeval on sellised lehed pigem harulduseks saanud. Liigume edasi millegi reaalsema juurde...

Lihtsal juhul koosneb üks tänapäevane lehekülg sisust ning menüüst, viimane võimaldab navigatsiooni erinevate sisuosade vahel. Tõenäoliselt peame menüü eraldi identifitseerima, et saaksime seda eraldi ülejäänud tekstist kujundada. Kasulikuks võib osutuda ka sisuosa vastav tähistamine. Näiteks nõnda (selles ja järgnevates näidetes on toodud vaid dokumendi body osa):

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;menyy&quot;&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;foo.html&quot;&gt;Foobarbaz&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;bar.html&quot;&gt;Barbazfoo&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;baz.html&quot;&gt;Bazfoobar&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;


&lt;div id=&quot;sisu&quot;&gt;

&lt;h1&gt;Lorem ipsum&lt;/h1&gt;

&lt;p&gt;Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean
diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, 
tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra 
porta neque.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel 
nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. 
Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. 
Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros
nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi
vestibulum nulla et sem.&lt;/p&gt;

&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Kena, aga mis siis kui menüü osas pole mitte kolm vaid kolmkümmend linki? CSS-iga võime muidugi menüü asukohta muuta, aga need kasutajad, kelle brauser CSS-i ei toeta? Kas nad peaksid igal leheküljel enne tükk aega kerima, kuni jõuavad viimaks sisuni? Ning need kasutajad kes ei näe? Kas nad peaksid kuulama kuidas iga lehe alguses neile kogu menüü ette loetakse?

Ei! Kindlasti ei pea nad seda tegema. Nad võivad teie lehelt niisama kergesti lahkuda, kui nad sinna tulid. Ja häda sulle, kui nende seas oli nii mõnigi potensiaalne klient. On sellele probleemile lahendus?

Loodetavasti on see küsimus lugeja poolt juba ette vastuse leidnud: me paigutame menüü dokumendi lõppu. Nii lihtne see ongi. Ja kui peaks olema kaks menüüd, siis paigutame ka nad mõlemad dokumendi lõppu. Tegelikult kehtib lihtne ja üldine reegel: '''me korraldame oma dokumendi sisu tähtsuse järjekorras'''.

Kui meil on näiteks uudisteleht, kus on viimaste uudiste nimekiri, menüü erinevate uudiste kategooriatega, viited teistele uudiste-lehekülgedele ning uudis ise, siis milline peaks olema järjekord? Kõigepealt kindlasti konkreetne uudis (avalehel päevauudis ja muudel kusagilt menüüst valitud uudis), siis viimaste uudiste nimekiri, siis uudised kategooriate kaupa ning lõpetuseks (kõige igavam ja vähem huvipakkuv) teised uudistelehed. Umbes nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;uudis&quot;&gt;
&lt;h1&gt;Peaminister lendas nagu tuvi!&lt;/h1&gt;
&lt;p&gt;Täna võisime kõik nautida kuidas meie kallis peaminister
võttis viimaks selga tiivad ja bla bla bla bla bla bla bla
bla bla blaaa blabalbal blaa blab blaa bla bla blaaahh.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;viimased_uudised&quot;&gt;
&lt;h6&gt;Viimased uudised&lt;/h6&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;peaminister.html&quot;&gt;Peaministrer lendab&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;nato.html&quot;&gt;Õhuväebaas tuleb Narvasse&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;seks.html&quot;&gt;Üleriigiline seksiskandaal&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;kategooriad&quot;&gt;
&lt;h6&gt;Kategooriatena:&lt;/h6&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;eesti.html&quot;&gt;Kodumaised&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;euro.html&quot;&gt;Euroopa Liit&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;maailm.html&quot;&gt;Muu maailm&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;imelik.html&quot;&gt;Imelikud uudised&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;teised_lehed&quot;&gt;
&lt;h6&gt;Teised uudistelehed&lt;/h6&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;http://www.epl.ee&quot;&gt;Eesti Päevaleht&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;http://www.postimees.ee&quot;&gt;Postimees&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Vastust küsimusele, miks me kasutasime kuuenda astme pealkirju ('h6'), tuleb otsida asjaolust, et HTML-is puudub võimalus märkimaks ilma järguta pealkirja. Kuna me haruharva jõuame situatsioonini, kus kuuenda astme pealkirja tarvis läheb, siis saab seda üsna ohutult kasutada kui üldist pealkirja. Antud jutt on muidugi vaid põhjendus meie teole, mitte mingi sulakuld.

Ent nüüd, kus lehekülje struktuur peaks olema paigas, võime asuda CSS-i kallale.


==Kahe tulbaga paigutus==

Alustuseks teeme lihtsa lehekülje, kus menüü asub vasakpoolses kitsamas tulbas ning sisu parempoolses tulbas, mille laius venib vastavalt brauseri akna suurusele. Aluseks võtame HTML-i, mis toodud peatüki alguses, ent nüüd on menüü pärast sisuosa:

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;sisu&quot;&gt;

&lt;h1&gt;Lorem ipsum&lt;/h1&gt;

&lt;p&gt;Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean
diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, 
tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra 
porta neque.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel 
nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. 
Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. 
Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros
nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi
vestibulum nulla et sem.&lt;/p&gt;

&lt;/div&gt;


&lt;div id=&quot;menyy&quot;&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;foo.html&quot;&gt;Foobarbaz&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;bar.html&quot;&gt;Barbazfoo&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;baz.html&quot;&gt;Bazfoobar&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Kohe tekib mõte kasutada absoluutset positsioneerimist ning tõsta seeläbi menüü oma kohale, et menüü piirid oleks selgemini tajutavad, siis lisame ajutiselt punase joone:

&lt;pre&gt;
#menyy {
    position: absolute;
    left: 0;
    top: 0;
    border: 1px solid red;
}
&lt;/pre&gt;

[[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]]

Kuid menüü katab nüüd ära osa meie teksti. Pole viga, võime sisu vasakule küljele ruumi juurde tekitada. Et oleks kindel palju menüü ruumi tahab, siis fikseerime selle laiuse:

&lt;pre&gt;
#sisu {
    margin-left: 16em;
}
#menyy {
    width: 15em;
}
&lt;/pre&gt;

[[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]]

Üldiselt ongi meil käes paigutus, mida soovisime. Nüüd jääb veel lisada natuke CSS-i põmitud fantaasiat ja me saame juba täiesti kasutatava kujunduse:

&lt;pre&gt;
body {
    color: #242;
    background: #eee url(&quot;triibud.png&quot;) repeat-y 7.7em;
    font-family: Verdana, Arial, sans-serif;
    
}

#menyy {
    position: absolute;
    left: 0;
    top: 4.5em;
    width: 9em;
}

#sisu {
    margin-left: 10em;
}

#menyy ul {
    list-style-type: square;
    color: #7a3;
    margin-left: 1.5em;
    padding-left: 0;
}

#menyy ul a {
    color: #7a3;
    font-weight: bold;
    text-decoration: none;
}

#menyy ul a:hover {
    text-decoration: underline;
}
&lt;/pre&gt;

[[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]]

{{Navigatsioon|CSS|Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Float}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Paigutused Kaks tulpa A.png</title>
    <id>74</id>
    <revision>
      <id>1418</id>
      <timestamp>2004-09-04T20:23:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Paigutused Kaks tulpa B.png</title>
    <id>75</id>
    <revision>
      <id>1419</id>
      <timestamp>2004-09-04T20:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Paigutused Kaks tulpa C.png</title>
    <id>76</id>
    <revision>
      <id>1420</id>
      <timestamp>2004-09-04T20:26:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Valideerimine</title>
    <id>77</id>
    <revision>
      <id>1421</id>
      <timestamp>2004-09-24T22:49:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">''See peatükk peaks rääkima sellest, miks CSS-i valideerimine vajalik on, mis on selle head küljed ja tagasilöögid. Kena, kui saaksid kirjeldatud kõik Validaatori erinevad veateated.''

==Välislingid==

* [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Menüüde ehitamine</title>
    <id>78</id>
    <revision>
      <id>3227</id>
      <timestamp>2005-10-26T21:11:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">Enamik lehekülgi sisaldab endas mingisugust sorti menüüd, kuhu on koondatud olulisimad leheküljel navigeerimist võimaldavad lingid. Menüüd võivad olla nii horisontaalsed kui vertikaalsed, nii ühe- kui mitmetasandilised, neid võib olla vaid üks aga ka päris hulgem.

Paljud &quot;vana-kooli-lehed&quot; paigutavad iga menüüelemendi eraldi tabelilahtrisse, samamoodi nagu tehakse ka kogu ülejäänud lehega. Tihtipeale asendatakse tekst tabelilahtrites piltidega ning igale pildile lisatakse eriline ''roll-over'' effekt - skript, mis vahetab esialgse pildi teise vastu, kui hiirekursor satub pildi peale, ning taastab esialgse pildi, kui kursor selle kohalt lahkub. Täiesti samaväärse efekti võib aga saavutada vaid oskuslikult CSS-i kasutades.

Tegelikult taandub igasugune menüü oma põhiolemuselt üheks lihtsaks (järjestamata) loendiks, sest sisult on ju tegemist vaid ühe lihtsa linkide nimekirjaga. Lisaks võime oma loandile lisada ka pealkirja ja kapseldada selle ühe unikaalse id-ga div-i sisse. Näiteks nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;menyy&quot;&gt;
&lt;h1&gt;Menüü&lt;/h1&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;link1.html&quot;&gt;Link 1&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;link2.html&quot;&gt;Link 2&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;link3.html&quot;&gt;Link 3&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;link4.html&quot;&gt;Link 4&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Välimus, mille me niiviisi saavutame pole arvatavasti see, mida ihkaksime, aga CSS-i abiga võime oma menüü välimust tundmatuseni muuta.

Esimesena häirivad meid need mustad mummud, mis on vaikimisi iga loendi elemendi ees. Ringid võiksime asendada näiteks ruutudega, või mis veelgi parem, piltidega:

&lt;pre&gt;
#menyy ul { list-style-image: url(&quot;lilleke.png&quot;) }
&lt;/pre&gt;

[[Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png]]


Võime aga kaotada need pildid/sümbolid sealt ka üleüldse:

&lt;pre&gt;
#menyy ul { list-style-type: none }
&lt;/pre&gt;

''(vahepealne osa vajab kirjutamist)''

Lõpptulemus:

[[Pilt:CSS_menyyd_rollover.png]]

CSS:

&lt;pre&gt;
#menyy { 
    border: 2px solid #6c502c;
    border-bottom: none;
    font-family: Verdana, Arial, sans-serif;
    width: 160px;
    voice-family: &quot;\&quot;}\&quot;&quot;; 
    voice-family:inherit;
    width: 150px;
}

#menyy h1 {
    color: #453520;
    padding: 2px 5px;
    margin: 0;
    font-size: larger;
    font-variant: small-caps;
    background-color: #e88e19;
    text-align: center;
    width: 156px;
    voice-family: &quot;\&quot;}\&quot;&quot;; 
    voice-family:inherit;
    width: 146px;
}

#menyy ul { 
    list-style-type: none; 
    padding: 0; 
    margin: 0;
    border-top: 2px solid #6c502c;
}

#menyy a { 
    color: #6c502c;
    font-weight: bold;
    text-decoration: none;
    background-color: #e2c6a2;
    border-bottom: 2px solid #6c502c;
    display: block;
    padding: 2px 5px;
    width: 156px;
    voice-family: &quot;\&quot;}\&quot;&quot;; 
    voice-family:inherit;
    width: 146px;
}

#menyy a:hover { 
    background-color: #6c502c;
    color: #e2c6a2;
}
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Häkid|Meediaspetsiifilised stiilid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Pildiasendustehnikad eriline pealkiri.png</title>
    <id>79</id>
    <revision>
      <id>1423</id>
      <timestamp>2004-10-11T08:16:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt</comment>
      <text xml:space="preserve">Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Pildiasendustehnikad</title>
    <id>80</id>
    <revision>
      <id>3630</id>
      <timestamp>2006-02-09T16:51:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kokkuvõte */ typos</comment>
      <text xml:space="preserve">Teinekord ei piisa meil CSS-i poolt pakutavatest fondi sättimise vahenditest. Näiteks soovime me kasutada pealkirjana mingit erilise kujuga kalligraafilist kirja nagu näiteks järgmine tekst &quot;Eriline pealkiri&quot;:

[[Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]]

Kui me määraksime oma pealkirjale CSS-ga sellise fondi, siis töötaks meie arvutis kõik kenasti, aga oleks naiivne loota, et ka kõigi meie lehekülje külastajate arvutisse see font installeeritud on (tegelikult ei saa me kindlad olla üheski konkreetses fondis). Üks võimalus oleks märkida atribuudi 'font-family' parameetriks fondifaili aadressi:

&lt;pre&gt;
h1#eriline { font-family: url(&quot;http://www.allthefonts.com/specialfont.ttf&quot;) }
&lt;/pre&gt;

Aga '''seda ei peeta heaks tooniks''', ja lisaks võivad fondifailid olla suhteliselt suured. Ja veelkord: selline kasutajale pealesunnitud fontide allalaadimine on äärmiselt taunimisväärne tegevus ning ainukeseks mõeldavaks variandiks jääb teksti asendamine pildiga - pealegi ei pruugi me ju kasutada lihtsalt mingit fonti vaid hoopis näiteks mõnda fotot tekstiga või 3D programmiga renderdatud tähti, misiganes.

Üheks variandiks, mis esimesena pähe kargab on panna pealkirja asemele 'img' element:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;eriline_pealkiri.png&quot; alt=&quot;eriline pealki&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

Aga sellega me rikume struktuuri ja kujunduse lahus hoidmise põhimõtet, sest sedasi tehes me lisame leheküljele pildi, mis tegelikult omab vaid kujunduslikku tähtsust ning ühtlasi ei saa me enam lehekülje kujundust muuta ilma et viiksime sisse muutusi HTML-i. Seda me aga teha ei soovi.

Õnneks on loodud mitmeid tehnikaid, mis võimaldavad HTML-i elemendi sisuks oleva teksti asendada pildiga. Ükski nendest tehnikatest pole ideaalne, ning juhul kui olete idealist, siis need võtted teile tõenäoliselt ei sobi, aga kuna me elame nagunii vigaste brauserite ja kohutavalt ebastandartsete veebilehtede maailmas, siis on need tehnikad siiski üsna süütud.

==FIR==

Fahrner Image Replacement (FIR) on oma nime saanud selle meetodi looja Todd Fahrner'i järgi. Tehnika seisneb selles, et asendatava HTML-i elemendi sisse lisatakse üks ekstra 'span' element:

&lt;pre&gt;
&lt;h1 id=&quot;eriline&quot;&gt;&lt;span&gt;Eriline pealkiri&lt;/span&gt;&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

Seejärel seatakse elemendi taustaks meie soovitud pilt ning seatakse elemendi kõrgus võrdseks pildi kõrgusega. Lisaks peidetakse 'span' sees asuv tekst.

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    /* taustapilt */
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;

    /* pildi suurus */
    height: 59px;
}

h1#eriline span { display: none }
&lt;/pre&gt;

===Plussid===

* Kui kasutaja on CSS välja lülitatud või ta kasutab brauserit, mis CSS-i ei toeta, siis näeb ta harilikku pealkirja. Kui CSS on lubatud, näidatakse hariliku pealkirja asemel pilti.
* Lihtsus.

===Miinused===

* Ei tööta paljudes ekraanilugejates (ing. k. ''screenreader'' - vaegnägijatele mõeldud programm, mis loeb arvutiekraanilt teksti valjult ette). Sellel teemal on kirjutanud pikalt Joe Clark &quot;A List Apart'i&quot; artiklis [http://www.alistapart.com/articles/fir/ Facts and Opinion About Fahrner Image Replacement].
* Ei tööta siis kui kasutaja on piltide näitamise välja lülitanud, aga CSS on sisse lülitatud. Paljud kasutajad, kelle internetiühendus on aeglane või kes maksavad iga edastatud baidi pealt kasutavad aga tihti võimalust pilte mitte alla laadida, küll aga CSS-i.
* Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol.

==LIR==

Leahy/Langridge Image Replacement (LIR) on tehnika, mille mõtlesid üksteisest sõltumatult ja praktiliselt üheagselt välja Seamus Leahy ja Stuart Langridge. Selle võtte eesmärk oli vabaneda FIR-i vajadusest kasutada mittesemantilist 'span' elementi. Meetodi idee on äärmiselt lihtne: selle asemel, et peita tekst 'span'-i nähtamatuks muutmisega, seatakse elemendi kõrgus nulliks, pildi jaoks aga tehakse ruumi ülemise või alumise polstri suuruse määramisega.

&lt;pre&gt;
&lt;h1 id=&quot;eriline&quot;&gt;Eriline pealkiri&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    /* taustapilt */
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;
    
    /* teksti peitmine */
    height: 0;
    overflow: hidden;

    /* pildi suurus */
    padding-top: 59px;
}
&lt;/pre&gt;

See meetod töötab kenasti kõigis uuemates brauserites, ent IE5 vigase box-modeli tõlgenduse tõttu ei ilmu seal midagi nähtavale. Õnneks aitab meid vastav [[CSS:Häkid|häkk]], mida kasutades meie kood omandab alljärgneva kuju ja hakkab ka IE5-s kenasti tööle.

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;
    
    padding-top: 59px;
    overflow: hidden;
    
    /* Väärtus IE5-le */
    height: 59px;
    
    /* IE box-model hack */
    voice-family: &quot;\&quot;}\&quot;&quot;; 
    voice-family:inherit;
    
    /* Väärtus teistele brauseritele */
    height: 0;
}
&lt;/pre&gt;

===Plussid===

* CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja.
* Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud.
* Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi.

===Miinused===

* Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud.
* Vajab mõne olulise brauseriga (IE5) töötamiseks häkki.

==text-indent meetod==

Selle meetodi autoriks on Mike Rundle. Üldpõhimõte on sama FIR-il, aga kõrguse nullimise asemel kasutatakse siin teksti taandamist nii kaugele, et see kaob vaateväljast.

&lt;pre&gt;
&lt;h1 id=&quot;eriline&quot;&gt;Eriline pealkiri&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    /* taustapilt */
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;
    
    /* teksti peitmine */
    text-indent: -9000px;

    /* pildi suurus */
    height: 59px;
}
&lt;/pre&gt;

Ka siin tekib probleem IE5-ga, mis koos teksti negatiivse taandamisega liigutab kaasa ka taustapildi. Üheks võimaluseks on paigutada see element absoluutselt positsioneeritud konteineri sisse, aga mõistagi pole see variant kaugeltki alati vastuvõetav. Teine võimalus oleks ära jätta 'no-repeat' ning taandada teksti mingi arvu pildipikkuste jagu ja ühtlasi fikseerida ka elemendi laius. Näiteks nõnda:

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    /* taustapilt */
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: repeat-x; /* selle võib ka üldse ära jätta */
    
    /* teksti peitmine -10x560px */
    text-indent: -5600px;

    /* pildi suurus */
    height: 59px;
    width: 560px;
}
&lt;/pre&gt;

===Plussid===

* CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja.
* Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud.
* Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi.
* Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk.

===Miinused===

* Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud.

==Katmise meetod==

See tehnika püüab vältida kõigis eelnevates sisalduvat puudust, ning tulla vastu neile kasutajatele, kes on oma brauseril pildid välja lülitanud. Idee seisneb selles, et koodile lisatakse üks tühi 'span' element, millele määratakse taust, ning läbi absoluutse positsioneerimise kaetakse sellega tekst (absoluutselt positsioneeritud elemendid asuvad teadagi &quot;kõrgemal&quot; kui muud elemendid). Kui mingil põhjusel pilti ei laeta, siis jääb 'span'-i läbipaistvuse tõttu nähtavale harilik pealkiri, pildi laadimisel aga kaetakse see.

&lt;pre&gt;
&lt;h1 id=&quot;eriline&quot;&gt;&lt;span&gt;&lt;/span&gt;Eriline pealkiri&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;pre&gt;
h1#eriline {
    /* pildi suurus */
    width: 560px;
    height: 59px;

    /* väärtuse 'relative' läbi hakkab selle
       elemendi sees absoluutne positsioneerimine
       toimuma selle elemendi suhtes */
    position: relative;
}

h1#eriline span {
    /* taustapilt */
    background-image: url(&quot;eriline_pealkiri.png&quot;);
    background-repeat: no-repeat;
    
    /* positsioneerimine */
    position: absolute;
    left: 0;
    top: 0;

    /* pildi suurus */
    width: 560px;
    height: 59px;
}
&lt;/pre&gt;

===Plussid===

* CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja.
* Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud.
* Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk.
* Töötab juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud.

===Miinused===

* Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol.


==Kokkuvõte==

Pildiasendustehnikaid ja nende variatsioone on veel palju-palju rohkem kui siin kirjeldatud, aga kõigil neil on vähemalt üks arvestatav viga ning halvemal juhul rohkem. Kindlasti ei tasuks kasutada FIR-i, mis on küll kõige vanem ja ka kõige lihtsam, kuid sisaldab liialt palju puudusi. Järgnevalt, kui oleme FIR-i kõrvale jätnud tuleb meil kaaluda, kas meile on olulisem, et meie koodis poleks mittesemantilisi tühjasid 'span' elemente või see, et meie lehekülge saaksid kasutada ka aeglase modemiühendusega kliendid, kes on brauseril piltide allalaadimise keelanud. Kui otsustame esimese valiku kasuks, siis on meil valida LIR-i ning text-indent meetodi vahel, kui aga kaldume teisele poolele, siis jääb meile katmise võimalus. See valik pole kerge ning mõnel juhul võime valida hoopis taolistest tehnikatest loobumise, aga see valik jääb igaühe enda teha, seni kuni näiteks brauserid ei hakka toetama hetkel loomisel olevat standardit CSS 3, aga see aeg on mägede taga.

{{Navigatsioon|CSS|Float|Häkid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Raamide imitatsioonid</title>
    <id>81</id>
    <revision>
      <id>3220</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:59:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">==Raamide head ja vead==

Väga paljudel veebilehtedel on kasutuses raamid (ing. k. ''frames''), mis kujutavad endast konteinereid, mille sees asub teine, pea täiesti iseseisev lehekülg. Raamidele saab anda nimed ning linkidele on võimalik määrata atribuudiga 'target' millises raamis viidatud lehekülg avatakse. Sellisel kombel on üsna lihtne konstrueerida lehekülgi, mis koosnevad muutumatust osast (logo, menüü jms) ning muutuvast osast, milleks on raam. Veebilooja elu muutub seeläbi lihtsamaks, sest ta peab looma vaid ühe faili, mis sisaldab menüüd, logo ja raami, ning siis võib ta teha lugematu hulga faile, mis on mõeldud avamiseks raami sees. Seeläbi pääseb lehe looja kas siis a) tüütust korduva koodi kopeerimisest või b) keerukast dünaamilise lehekülje programmeerimisest. Seepärast on raamide kasutamine väga populaarne.

Kuid raamid tekitavad ka üksjagu probleeme. Esiteks pole raamid toetatud kõigi brauserite poolt, õieti on nad praktiliselt kõigis tänapäeval kasutuses olevates brauserites toetatud, ent paljudel juhtudel muudavad raamid lehekülje raskesti kasutatavaks, et mitte öelda kasutamiskõlbmatuks. Näiteks raamidega lehe avamisel võib selline brauser küsida, kas soovid näha raami &quot;sisu&quot; või raami &quot;menüü&quot;? Halvemal juhul pakutakse valida raamide &quot;parem&quot; ja &quot;vasak&quot; või veel halvemal juhul &quot;foo&quot; ja &quot;bar&quot; vahel. Kui kasutaja valib &quot;sisu&quot;, siis näeb ta lehel olevat teksti, aga ei tea midagi sellest, et kusagil teises raamis peaks olema hulk linke. Kui aga valitakse menüü, siis nähakse linkide loetelu, aga nägemata jääb esileht, kus võivad olla näiteks firma puhul päeva parimad pakkumised.

Teiseks ei armasta raamisid ka need kasutajad, kes vaatavad veebi läbi raamidega ilma probleemideta toime tulevate brauserite. Nende jaoks on ebamugav, et nad ei saa harjunud kombel kasutada brauseri kerimisriba vaid peavad kasutama raami(de) kerimisriba(sid). Paljuski on see juba maitse küsimus aga suuresti tingitud ka sellest, et raame kasutatakse tihtipeale seal, kuhu nad ei sobi.

==Raamid CSS-ga, kas paremad raamid?==

CSS annab meile võimaluse luua väljanägemiselt raamide sarnase funktsionaalsusega objekte. Näiteks määratakse lehekülje sisuosale kindel kõrgus ning juhul kui tekst ületab määratud kõrguse tekitatakse servale kerimisriba:

&lt;pre&gt;
div#sisu {
    height: 400px;
    overflow: auto;
}
&lt;/pre&gt;

Välimuselt saavutatakse sama efekt, mis raamide kasutamisel, aga lehekülg jääb kasutatavaks ka siis, kui brauser CSS-i ei toeta, sest siis kuvatakse lihtsalt kogu tekst tema täies pikkuses. Seega ei teki ühegi brauseriga lehekülje kasutamisel selliseid probleeme nagu raamide puhul.

===Millal kasutada?===

Peamiselt tekib vajadus selliste &quot;raamide&quot; järele siis, kui meil on tarvis, et tekst jääks teatud kindlatesse raamidesse (loogiline, kas pole). Näiteks kui meie veebileht esitab koodinäiteid, mille puhul reeglina reamurdmist ei kasutata, siis soovime end ehk relvastada olukorra vastu, kus mõni üksik pikk koodirida venitab meie lehe inetult kümme korda laiemaks. Selleks puhuks pole vaja muud, kui määrata näiteks elemendile 'pre' maksimaalne laius ning sellest üleminekul nõuda horisontaalse kerimisriba tekkimist.

==Ülevoolamine: overflow==

Väärtus: '''visible''' | '''hidden''' | '''scroll''' | '''auto''' | '''inherit'''

Parameeter '''overflow''' määrab, mis juhtub kasti sisuga, kui see on suurem kui kasti fikseeritud mõõtmed. Kasti sisu all peame reeglina silmas teksti, aga see võib olla ka näiteks pilt või mõni muu objekt. Kasti suuruse saame fikseerida parameetritega 'width' ja 'height'. Väärtustel on järgmine tähendus:

'''visible''' - tekst voolab üle kasti piirjoonte. See väärtus on kasutusel vaikimisi. '''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda väärtust valesti ning hoopis suurendab kasti proportsioone, et mahutada kogu sisu. Õnneks määrame harilikult fikseeritud suurusega kastidel overflow-le mõne muu väärtuse.

'''hidden''' - tekst, mis peaks üle servade voolama, peidetakse.

[[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow a.png]]

'''scroll''' - kastile lisatakse horisontaalne ja vertikaalne kerimisriba. Kui sisu ei mahu kasti ära, siis saab seda nähtavale tuua üles-alla/paremale-vasakule kerides.

'''auto''' - nagu 'scroll', aga horisontaalne ja/või vertikaalne kerimisriba paigutatakse vastavalt vajadusele.

[[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]]

{{Navigatsioon|CSS|Loendid|Objektide tüübid}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Positsioneerimine suhteline positsioneerimine.png</title>
    <id>82</id>
    <revision>
      <id>1426</id>
      <timestamp>2004-10-11T21:10:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</comment>
      <text xml:space="preserve">Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow a.png</title>
    <id>83</id>
    <revision>
      <id>1427</id>
      <timestamp>2004-10-13T13:36:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">overflow: visible; ning overflow: hidden;

Ekraanipilt võetud Mozilla brauserist, koos pildiga:

[[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]]

Piltide loomiseks kasutatud kood:

CSS:
&lt;pre&gt;
body { font: xx-small Verdana, sans-serif }
p { 
    margin: 0.5em 0.5em; 
    text-indent: 1.5em 
}
div { 
    height: 108px; 
    border: solid 1px #336633; 
    width: 300px; 
    background: #99cc66; 
    margin: 1em 0;
}
#visible { overflow: visible }
#hidden { overflow: hidden; margin-top: 12em }
#scroll { overflow: scroll }
#auto { overflow: auto }
&lt;/pre&gt;

HTML:
&lt;pre&gt;
&lt;div id=&quot;visibe&quot;&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, 
porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et 
ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec 
condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet 
vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, 
lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing 
augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. 
Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla 
facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac 
habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris 
vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;hidden&quot;&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, 
porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et 
ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec 
condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet 
vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, 
lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing 
augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. 
Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla 
facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac 
habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris 
vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;scroll&quot;&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, 
porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et 
ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec 
condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet 
vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, 
lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing 
augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. 
Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla 
facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac 
habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris 
vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div id=&quot;auto&quot;&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, 
porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et 
ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec 
condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet 
vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, 
lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing 
augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. 
Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla 
facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac 
habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris 
vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png</title>
    <id>84</id>
    <revision>
      <id>1428</id>
      <timestamp>2004-10-13T13:31:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>overflow: scroll; ja overflow: auto;</comment>
      <text xml:space="preserve">overflow: scroll; ja overflow: auto;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Meediaspetsiifilised stiilid</title>
    <id>85</id>
    <revision>
      <id>3228</id>
      <timestamp>2005-10-26T21:13:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">Erinevad meediad kasutvad erinevaid väljendusvorme. Presentatsioonis, mida näidatakse suurele seinale, kasutatakse suurt rasvast teksti ning tugevat kontrasti. Veebilehel püüeldakse mahedate värvide ning kasutatakse reeglina mõnda ekraanilt kergesti loetavat sans-serif fonti. Trükitud materjalides seevastu kirjutatakse paberi ja tindi kokkuhoiu pärast võimalikult tihedalt ning väikeselt, kasutades peamiselt musta värvi valgel taustal ning tüüpilisi serifitega trükifonte.

CSS pole mõeldud üksnes veebilehtede ning ekraanil kuvamise tarbeks, ehkki see on ta peamine sihtkoht. CSS-ga saab samavõrd hästi disainida ka trükiseid ja esitlusi ning isegi kõnesüntesaatori tonaalsust.

Näiteks ühe tüüpiline veebileht koos oma kujundusega pole reeglina just kõige sobivam materjal printimiseks: lillelised taustad, gradiendid, kahkjasrohekas tekst jms. See ei lähe kohe mitte. Õnneks pakub CSS meile võimaluse määrata, milliseid stiile millise meedia puhul kasutada ning me võime oma veebilehe koodis öelda, et sel juhul kui see dokument läheb printerisse, siis kasuta hoopis ühte teist stiililehte, mis on meil kohandatud täpselt printimise tarbeks.

==Meediatüüpide määratlemine==

Meediatüübi määratlemiseks on mitmeid mooduseid:

* Meedia määratlemine '''HTML-dokumendis stiililehe linkimisel'''. Selle meetodi eeliseks on, et vastavad stiililehed laetakse alla alles siis kui nende järgi on vajadus. Näiteks prinditava meedia stiilidega CSS-fail laetakse alla alles siis, kui dokumenti printima hakatakse.

&lt;pre&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; type=&quot;text/css&quot; media=&quot;screen&quot; href=&quot;foo.css&quot; /&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; type=&quot;text/css&quot; media=&quot;print, handheld&quot; href=&quot;bar.css&quot; /&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; type=&quot;text/css&quot; media=&quot;projection&quot; href=&quot;foobar.css&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

* Meedia määratlemine importimisel '''@import'''-konstruktsiooniga.

&lt;pre&gt;
@import url(&quot;foo.css&quot;) print;
&lt;/pre&gt;

* Meedia määratlemine '''@media'''-konstruktsiooniga. Vastavale meediale spetsiifilised stiilid kirjutatakse vastava @media-bloki sisse.

&lt;pre&gt;
@media print {
    body {font-family: &quot;Times New Roman&quot;, sans-serif }
    a {color: black; font-style: italic }
}
&lt;/pre&gt;

==Meediatüübid==

* '''all''' - Kõik meediatüübid.
* '''braille''' - Kombitavat pimedate kirja (braille) genereerivad seadmed.
* '''embossed''' - Pimedate kirja lehekülgede kaupa trükkivad seadmed.
* '''handheld''' - Kaasaskantavad, tüüpiliselt väikse ekraaniga ning aeglase ühendusega, seadmed (pihuarvutid, mobiiltelefonid).
* '''print''' - Trükitav materjal, lehekülgede kaupa esitatav.
* '''projection''' - Esitlused, presentatsioonid.
* '''screen''' - Peamiselt värvilised arvutiekraanid.
* '''speech''' - Kõnesüntesaatorid.
* '''tty''' - Ettemääratud suurusega sümboliruudustikud nagu terminalide ning teletaibi ekraanid. Idee poolest peaks see meediatüüp kehtima selliste brauserite nagu lynx puhul.
* '''tv''' - Teleritüüpi seadmed (madal resolutsioon, värvid, piiratud kerimisvõimalused, heli).

{{Navigatsioon|CSS|Menüüde ehitamine|Valideerimine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Float</title>
    <id>86</id>
    <revision>
      <id>3224</id>
      <timestamp>2005-10-26T21:08:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">''(Selle peatüki sisu vajab veel kirjutamist.)''

{{Navigatsioon|CSS|Paigutused|Pildiasendustehnikad}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS menyyd lilledega.png</title>
    <id>87</id>
    <revision>
      <id>1431</id>
      <timestamp>2004-11-22T19:24:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst.</comment>
      <text xml:space="preserve">Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:CSS menyyd rollover.png</title>
    <id>88</id>
    <revision>
      <id>1432</id>
      <timestamp>2004-11-22T20:02:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Rollover menüü CSS-i abiga</comment>
      <text xml:space="preserve">Rollover menüü CSS-i abiga</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Doctype</title>
    <id>89</id>
    <revision>
      <id>1433</id>
      <timestamp>2004-12-13T21:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* XHTML 1.1 */ miks XHTML 1.1 ja XHTML Basic kasutamine on hetkel problemaatiline.</comment>
      <text xml:space="preserve">==HTML 4.01==

HTML 4.01 on viimane HTML-i spetsifikatsioon. HTML-i edasise arendamisega enam ei tegeleta ning soovitav on üleminek XHTML-ile. Paljudesse süsteemidesse on HTML aga väga tihedalt sisse põimitud ning sel puhul on mugavam kasutada HTML 4.01 deklaratsioone kui hakata kogu süsteemi ümber ehitama.

===HTML 4.01 Strict===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE HTML PUBLIC &quot;-//W3C//DTD HTML 4.01//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

See dokumenditüüp on, nagu nimigi ütleb, kõige rangem HTML 4.01 DTD. Kõik kujundamiseks mõeldud spetsiaalsed atribuudid selles puuduvad ning kujundus tuleks luua üksnes stiililehtede abiga.

===HTML 4.01 Transitional===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE HTML PUBLIC &quot;-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga HTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks valideeruvale/standadsele HTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid.

===HTML 4.01 Frameset===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE HTML PUBLIC &quot;-//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

Seda dokumenditüüpi tuleks kasutada vaid juhul, kui kasutatakse lehekülje osadeks jagamiseks raame (''frames'').


==XHTML 1.0==

===XHTML 1.0 Strict===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

Sama, mis HTML 4.01 Strict.

===XHTML 1.0 Transitional===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

Sama, mis HTML 4.01 Transitional.

See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga XHTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks HTML-ist XHTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid.

===XHTML 1.0 Frameset===

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-frameset.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

Sama, mis HTML 4.01 Frameset.


==XHTML 1.1==

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.1//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml11/DTD/xhtml11.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

See dokumenditüüp on HTML 1.0-i edasiarendus - modulaarne XHTML. Siin on erineva funktsiooniga elemendid jagatud erinevatesse moodulitesse (näiteks on seal teksti, hüperteksti, linkide ja loendite moodulid).

Dokumente XHTML 1.1 ja järgnevas XHTML Basic formaadis ''tuleb'' edastada kui &quot;application/xhtml+xml&quot;, mitte kui &quot;text/html&quot;. See tähendab, et brauser peab sellist tüüpi faili käsitlema kui ranget xml-i, mis tähendab, et iga väiksemagi vea puhul dokumenti ei kuvata. Sellest pole muidugi häda - me oleme võimelised looma täiesti korrektset html-i, aga suur probleem on selles, et kõige levinum brauser MS IE ei mõista &quot;application/xhtml+xml&quot;-mime-tüüpi üleüldse veebilehena näidata ning seega pole vähemalt hetkel eriti praktiline XHTML 1.1 või XHTML Basic dokumenditüüpi kasutada.

==XHTML Basic==

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML Basic 1.0//EN&quot;
 &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml-basic/xhtml-basic10.dtd&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

XHTML Basic on minimaalne komplekt XHTML-i vahendeid (elemente ja parameetreid). Keerukamad konstruktsioonid nagu näiteks teisi tabeleid sisaldavad tabelid ja ''inline'' stiilid pole lubatud. Dokumenditüüp on mõeldud eelkõige mitmete väiksemate riistvaraliste võimalustega aparaatidele (pihuarvutid, mobiiltelefonid) veebi kättesaadavaks tegemiseks.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-1.png</title>
    <id>90</id>
    <revision>
      <id>1434</id>
      <timestamp>2004-12-09T20:44:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-10.png</title>
    <id>91</id>
    <revision>
      <id>1435</id>
      <timestamp>2004-12-09T20:46:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-11.png</title>
    <id>92</id>
    <revision>
      <id>1436</id>
      <timestamp>2004-12-09T20:59:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-13.png</title>
    <id>93</id>
    <revision>
      <id>1437</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:00:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-14.png</title>
    <id>94</id>
    <revision>
      <id>1438</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:01:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-15.png</title>
    <id>95</id>
    <revision>
      <id>1439</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:05:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-2.png</title>
    <id>96</id>
    <revision>
      <id>1440</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:06:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-3.png</title>
    <id>97</id>
    <revision>
      <id>1441</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:06:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-4.png</title>
    <id>98</id>
    <revision>
      <id>1442</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:07:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-5.png</title>
    <id>99</id>
    <revision>
      <id>1443</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:08:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-6.png</title>
    <id>100</id>
    <revision>
      <id>1444</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:10:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-7.png</title>
    <id>101</id>
    <revision>
      <id>1445</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:12:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-8.png</title>
    <id>102</id>
    <revision>
      <id>1446</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:13:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML iso-8859-9.png</title>
    <id>103</id>
    <revision>
      <id>1447</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:15:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML ASCII.png</title>
    <id>104</id>
    <revision>
      <id>1448</id>
      <timestamp>2004-12-09T21:49:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Kodeering</title>
    <id>105</id>
    <revision>
      <id>3471</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:35:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Taastatud vana versioon</comment>
      <text xml:space="preserve">Kõige suuremat segadust külvab HTML-i loomise juures kasutatav tähestik ehk kodeering; inglise keeles ''encoding'' või ''character set''.

==Mis asi see kodeering siis ikkagi on?==

Alustuseks ei tee paha meelde tuletada mõningaid arvutialaseid baasteadmisi.

Ühte tähemärki on arvutis juba ammust aega üles märgitud ühe baidiga. Üks bait koosneb kaheksast bitist ja seega saab bait omada 256 erinevat väärtust, näiteks arvud 0 kuni 255 või arvud -127 kuni 128. Seega saame me ühe baidiga märkida üles maksimaalselt 256 erinevat tähte.

Kodeering polegi mitte midagi muud keerukamat, kui üks teatav standard, mis määrab, millisele baidile milline täht vastab. Näiteks väärtusele 65 vastab A, väärtusele 66 vastab B jne. Näib lihtne, aga keerukaks muudab asjalood tõik, et erinevaid kodeeringustandardeid on päris priske ports ning mitte üheski neist ei vasta iga bait mõnele konkreetsele kirjamärgile ning mis kõige hullem: 256 tähte on lootusetult vähe, et üles märkida kõik maailmas kasutatavad sümbolid (isegi kui hieroglüüfid välja jätta).

Järgnevalt vaatleme lähemalt mitmesuguseid tuntumaid kodeeringuid.

==ASCII==

Kuna arvutid hakkasid arenema ja laiemalt levima kõigepealt just ingliskeelses maailmas, siis on ka arusaadav, et esimestes kasutusele võetud kodeeringutes olid peaasjalikult esindatud inglise keele tähestik, numbrid ja kirjavahemärgid.

'''ASCII''' (''American Standard Code for Information Interchange'') on rangelt seitsmebitine koodistik (väärtused 0..127), kus pole küll ruumi ühelegi mitte-inglise sümbolile, kuid see-eest nende peale, mis seal on, võib alati kindel olla.

* Esimesed 32 kohta ASCII kooditabelis omavad mitmesuguseid eritähendusi nagu näiteks reavahetus ja süsteemi kellahelin.
* Kohtadel 48 kuni 57 on numbrid 0 kuni 9.
* Kohtadel 65 kuni 90 on suurtähed A..Z.
* Kohtadel 97 kuni 122 on väiketähed a..z.
* Ülejäänud positsioonidel asuvad kirjavahemärgid.


&lt;table border=1 style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=17 style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ASCII&lt;/th&gt;&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x1&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x2&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x3&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x4&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x5&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x6&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x7&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x8&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x9&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xA&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xB&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xC&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xD&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xE&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xF&lt;/th&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Null&quot;&gt;NUL&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Start of Heading&quot;&gt;SOH&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Start of Text&quot;&gt;STX&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Text&quot;&gt;ETX&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Transmission&quot;&gt;EOT&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Enquiry&quot;&gt;ENQ&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Acknowledge&quot;&gt;ACK&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Bell&quot;&gt;BEL&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Backspace&quot;&gt;BS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Horizontal Tab&quot;&gt;TAB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Line Feed&quot;&gt;LF&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Vertical Tab&quot;&gt;VT&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Form Feed&quot;&gt;FF&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Carriage Return&quot;&gt;CR&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Shift Out&quot;&gt;SO&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Shift In&quot;&gt;SI
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Data Link Escape&quot;&gt;DLE&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 1&quot;&gt;DC1&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 2&quot;&gt;DC2&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 3&quot;&gt;DC3&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 4&quot;&gt;DC4&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Negative Acknowledge&quot;&gt;NAK&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Synchronous Idle&quot;&gt;SYN&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Transmission Block&quot;&gt;ETB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Cancel&quot;&gt;CAN&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Medium&quot;&gt;EM&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Substitute&quot;&gt;SUB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Escape&quot;&gt;ESC&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;File Separator&quot;&gt;FS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Group Separator&quot;&gt;GS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Record Separator&quot;&gt;RS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Unit Separator&quot;&gt;US
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Space Character&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;0&lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;}&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Delete&quot;&gt;DEL
&lt;/table&gt;

==ISO 8859 perekond==

Kõik selle perekonna kodeeringud täiendavad standardset ASCII tähestikku võttes kasutusse ka kaheksanda biti ja määrates seega tähenduse ülejäänud 128-le väärtusele (kohad 128 kuni 255).

Eestikeelses tekstis läheb lisaks ASCII-s määratud sümbolitele tarvis veel 12 tähemärki (Õ, Ä, Ö, Ü, Š, Ž, õ, ä, ö, ü, š ja ž). Eesti keele vajadused rahuldavad neli ISO-8859 kodeeringut: [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]], [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]], [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]], [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]]. Viimane neist, '''ISO 8859-15 on Eest riigi poolt sätestatud kui ametlik eesti keele ISO 8859 kodeering'''.

Ehkki sobilikud tuleb ka nende hulgast valida üks kodeering ja selle juurde jääda, sest kuigi täpitähed asuvad samadel positsioonidel, siis tähed Š, Ž, š ja ž on alati erinevates kohtades.

Mõned nendest ülejäänud ISO-8859 kodeeringutest on üsna lähedal eesti keele vajadustele ning esmapilgul võib tunduda, et vastav kodeering sobib. Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]], [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ja [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] on olemas kõik täpitähed, aga puuduvad susisevad häälikud (Š, Ž, š ja ž). Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ja [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-16]] on olemas kõik vajaminevad tähed peale Õ ja õ.

===ISO 8859 perekonna kooditabelid===

* [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]] ehk ''Latin 1''
* [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ehk ''Latin 2''
* [[HTML:ISO 8859-3|ISO 8859-3]] ehk ''Latin 3'' ehk ''Lõuna Euroopa''
* [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]] ehk ''Latin 4'' ehk ''Põhja Euroopa''
* [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] ehk ''Kirillitsa''
* [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-6]] ehk ''Araabia''
* [[HTML:ISO 8859-7|ISO 8859-7]] ehk ''Kreeka''
* [[HTML:ISO 8859-8|ISO 8859-8]] ehk ''Heebrea''
* [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ehk ''Latin 5'' ehk ''Türgi''
* [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]] ehk ''Latin 6''
* [[HTML:ISO 8859-11|ISO 8859-11]] ehk ''Tai''
* [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]] ehk ''Latin 7'' ehk ''Balti segu''
* [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] ehk ''Latin 8'' ehk ''Keldi''
* [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] ehk ''Latin 9'' ehk ''Latin 0''
* [[HTML:ISO 8859-16|ISO 8859-16]] ehk ''Latin 10'' ehk ''Kagu Euroopa''

Nimekirjast puudub ISO 8859-12, mida ei eksisteerigi. Antud number oli ajutiselt korraga kasutusel kahe erineva kooditabeli ettepaneku poolt.

===Näited kodeeringute segamisest===

Järgnevalt toome paar näidet selle kohta, mis võib juhtuda näiteks siis, kui HTML dokumendi kodeering valesti määrata.

Olgu meil üks eestikeelne luuletus, mis on salvestatud [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringus ja näeb sama kodeeringuga vaadates välja järgmine:

''Igav liiv ja tühi väli,''&lt;br /&gt;
''taevas pilvine;''&lt;br /&gt;
''jõuan tulles metsa äärde,''&lt;br /&gt;
''tuleb nõmmetee.''

''Pedak heleroheline,''&lt;br /&gt;
''kask kuldkollane!''&lt;br /&gt;
''Nõmm on sügisele''&lt;br /&gt;
''langend kaenlasse.''

Vaadates sama teksti aga venekeelsele tähestikule mõeldud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringuga on täpitähed asendunud aga kirillitsa märkidega:

''Igav liiv ja tќhi vфli,''&lt;br /&gt;
''taevas pilvine;''&lt;br /&gt;
''jѕuan tulles metsa ффrde,''&lt;br /&gt;
''tuleb nѕmmetee.''

''Pedak heleroheline,''&lt;br /&gt;
''kask kuldkollane!''&lt;br /&gt;
''Nѕmm on sќgisele''&lt;br /&gt;
''langend kaenlasse.''

Ning vastupidi. Kirjutades venekeelse luuletuse [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringus:

''Я вас любил: любовь еще, быть может,''&lt;br /&gt;
''В душе моей угасла не совсем;''&lt;br /&gt;
''Но пусть она вас больше не тревожит;''&lt;br /&gt;
''Я не хочу печалить вас ничем.''

''Я вас любил безмолвно, безнадежно,''&lt;br /&gt;
''То робостью, то ревностью томим;''&lt;br /&gt;
''Явас любил так искренно, так нежно,''&lt;br /&gt;
''Как дай вам бог любимой быть другим.''

ja avades selle [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringuga, on tulemus täiesti loetamatu:

''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ: ÛîÑÞÒì ÕéÕ, Ñëâì ÜÞÖÕâ,''&lt;br /&gt;
''² ÔãèÕ ÜÞÕÙ ãÓÐáÛÐ ÝÕ áÞÒáÕÜ;''&lt;br /&gt;
''œÞ ßãáâì ÞÝÐ ÒÐá ÑÞÛìèÕ ÝÕ âàÕÒÞÖØâ;''&lt;br /&gt;
''Ï ÝÕ åÞçã ßÕçÐÛØâì ÒÐá ÝØçÕÜ.''

''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ ÑÕ×ÜÞÛÒÝÞ, ÑÕ×ÝÐÔÕÖÝÞ,''&lt;br /&gt;
''ÂÞ àÞÑÞáâìî, âÞ àÕÒÝÞáâìî âÞÜØÜ;''&lt;br /&gt;
''ÏÒÐá ÛîÑØÛ âÐÚ ØáÚàÕÝÝÞ, âÐÚ ÝÕÖÝÞ,''&lt;br /&gt;
''ºÐÚ ÔÐÙ ÒÐÜ ÑÞÓ ÛîÑØÜÞÙ Ñëâì ÔàãÓØÜ.''

==Kodeeringud kirillitsa tarbeks==

Spetsiifilisematest kooditabelitest on Eestis kindlasti põhjust rääkida nendest, mida tarvitatakse kirillitsa kirjapanekuks. Ehkki ka eelmises peatükis tutvustatud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeering on mõeldud kirillitsa tarbeks on sellest oluliselt populaarsemad KOI8-R, KOI8-U ja Windows-1251. 

Vene keeles on lühendi KOI8 tähendus Код Обмена Информацией, 8 бит. Erinevalt ISO 8859-5 ja Windows-1251 koodistikust on KOI8 puhul kirillitsa tähed järjestatud võimalikult lähedaselt ladina alfabeedile. Sellise järjestuse eeliseks on, et kui eemaldada viimane bitt, siis muutub kirillitsas kirjutatud tekst arusaadavaks ASCII terminali ekraanil. Näiteks fraasist &quot;Русский Текст&quot; saab fraas &quot;rUSSKIJ tEKST&quot;.

===Kirillitsat kasutavad kooditabelid===

* [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] (vähekasutatud ja puudustega)
* [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] - vene ja bulgaaria keel
* [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] - ukraina keel
* [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] - ungari keel


==Unicode==

Kõik eelpoolkirjeldatud kodeeringud kannatavad ühe tõsise puuduse all - neid kasutades pole vähimatki võimalust kirjutada ühel leheküljel kahes vähegi erineva tähestikuga keeles - isegi niivõrd triviaalset asja, nagu eesti-vene sõnaraamat, on täiesti võimatu koostada. Appi tuleb internatsionaliseerijate kõige suurem sõber - unicode.

'''Unicode''' on tõsiselt ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on ühte kodeeringusse paigutada kõik maailmas kasutatavad või kasutusel olnud sümbolid. Seal on ruumi kirillitsale ja ruunidele, hieroglüüfidele ja rooma numbritele ja palju palju enam. Teoreetiliselt mahutab unicode-i tähestik 2&lt;sup&gt;20&lt;/sup&gt; + 2&lt;sup&gt;16&lt;/sup&gt; erinevat sümbolit, mida peaks olema piisavalt (täpselt 1&amp;nbsp;114&amp;nbsp;112 ehk veidi üle miljoni). Hetkel on kasutuses veidi üle 96&amp;nbsp;000 märgi ning unicode on maailma kõige täielikum kodeering.

Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (''Unicode Transformation Format''). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev.

Hoolimata mitmetest tehnilistest raskustest on unicode saavutanud domineeriva positsiooni operatsioonisüsteemides. Microsoft Windows NT ning selle järglased Windows 2000 ja Windows XP kasutavad laialdaselt UTF-16 kodeeringut. UNIX-i laadsed operatsioonisüsteemid nagu GNU/Linux, BSD ja Mac OS X kasutavad mitmekeelse teksti tarbeks UTF-8 kodeeringut.

Veebis omab unicode erilist tähtsust, sest kõik moodsad brauserid kasutavad sisemiselt unicode-i ning on seega (vastavate fontide olemasolul) võimelised kuvama lehekülgi kõigis maailma keeltes. XML-i ja XHTML-i vaikimisi kodeeringuks on määratud UTF-8 ning unicode-i kasutamist soovitab ka W3C.

Ka käesolev lehekülg ja kogu Wikibooks-i ja Wikipedia leheküljestikud kasutavad unicode-i.

* [[HTML:UTF-7|UTF-7]]
* [[HTML:UTF-8|UTF-8]]
* [[HTML:UTF-16|UTF-16]]
* [[HTML:UTF-32|UTF-32]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Enkodeering</title>
    <id>106</id>
    <revision>
      <id>1450</id>
      <timestamp>2004-12-11T18:08:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Enkodeering moved to HTML Kodeering</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML Kodeering]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-1</title>
    <id>107</id>
    <revision>
      <id>1451</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin-1'''.

Seda standardit valitsevad kõige segasemad lood. Nimelt on ametlikus ISO-8859-1 standardis puudu mitmed sümbolid, mis millegipärast ''jäid sinna kandmata'' - eesti keele jaoks on sealt puudu Š, Ž, š ja ž.

Microsoft on aga loonud sellest kodeeringust oma versiooni, mis püüab tühjad kohad sobivate sümbolitega täita. Ka Apple on loonud oma versiooni, mis aga mitte ainult ei täienda vaid paigutab praktiliselt kõik sümbolid ümber.

&lt;table border=1 style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=17 style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-1
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=2 colspan=16 style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93;&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=2 colspan=16 style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax
&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP
&lt;td&gt;&amp;#161;
&lt;td&gt;&amp;#162;
&lt;td&gt;&amp;#163;
&lt;td&gt;&amp;#164;
&lt;td&gt;&amp;#165;
&lt;td&gt;&amp;#166;
&lt;td&gt;&amp;#167;
&lt;td&gt;&amp;#168;
&lt;td&gt;&amp;#169;
&lt;td&gt;ª
&lt;td&gt;&amp;#171;
&lt;td&gt;&amp;#172;
&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY
&lt;td&gt;®
&lt;td&gt;&amp;#175;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Bx
&lt;td&gt;°
&lt;td&gt;&amp;#177;
&lt;td&gt;²
&lt;td&gt;³
&lt;td&gt;&amp;#180;
&lt;td&gt;&amp;#181;
&lt;td&gt;&amp;#182;
&lt;td&gt;&amp;#183;
&lt;td&gt;&amp;#184;
&lt;td&gt;¹
&lt;td&gt;º
&lt;td&gt;&amp;#187;
&lt;td&gt;¼
&lt;td&gt;½
&lt;td&gt;¾
&lt;td&gt;&amp;#191;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;Þ&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;ð&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;þ&lt;td&gt;ÿ
&lt;/table&gt;


==Windows-1252==

&lt;table border=1 style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=17 style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;Windows-1252 (CP1252)&lt;/th&gt;&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x1&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x2&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x3&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x4&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x5&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x6&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x7&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x8&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x9&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xA&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xB&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xC&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xD&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xE&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xF&lt;/th&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Null&quot;&gt;NUL&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Start of Heading&quot;&gt;SOH&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Start of Text&quot;&gt;STX&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Text&quot;&gt;ETX&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Transmission&quot;&gt;EOT&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Enquiry&quot;&gt;ENQ&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Acknowledge&quot;&gt;ACK&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Bell&quot;&gt;BEL&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Backspace&quot;&gt;BS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Horizontal Tab&quot;&gt;TAB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Line Feed&quot;&gt;LF&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Vertical Tab&quot;&gt;VT&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Form Feed&quot;&gt;FF&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Carriage Return&quot;&gt;CR&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Shift Out&quot;&gt;SO&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Shift In&quot;&gt;SI
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Data Link Escape&quot;&gt;DLE&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 1&quot;&gt;DC1&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 2&quot;&gt;DC2&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 3&quot;&gt;DC3&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Device Control 4&quot;&gt;DC4&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Negative Acknowledge&quot;&gt;NAK&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Synchronous Idle&quot;&gt;SYN&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Transmission Block&quot;&gt;ETB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Cancel&quot;&gt;CAN&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;End of Medium&quot;&gt;EM&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Substitute&quot;&gt;SUB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Escape&quot;&gt;ESC&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;File Separator&quot;&gt;FS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Group Separator&quot;&gt;GS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Record Separator&quot;&gt;RS&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Unit Separator&quot;&gt;US
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Space Character&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;0&lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;}&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Delete&quot;&gt;DEL
&lt;tr style=&quot;background-color:#FF7&quot;&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td&gt;&amp;euro;&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;sbquo;&lt;td&gt;&amp;fnof;&lt;td&gt;&amp;bdquo;&lt;td&gt;&amp;hellip;&lt;td&gt;&amp;#8224;&lt;td&gt;&amp;#8225;&lt;td&gt;&amp;#710;&lt;td&gt;&amp;#8240;&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;&amp;le;&lt;td&gt;&amp;OElig;&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr style=&quot;background-color:#FF7&quot;&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;lsquo;&lt;td&gt;&amp;rsquo;&lt;td&gt;&amp;ldquo;&lt;td&gt;&amp;rdquo;&lt;td&gt;&amp;bull;&lt;td&gt;&amp;ndash;&lt;td&gt;&amp;mdash;&lt;td&gt;&amp;tilde;&lt;td&gt;&amp;trade;&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;&amp;ge;&lt;td&gt;&amp;oelig;&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;Yuml;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax
&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot; title=&quot;Non-Breaking Space&quot;&gt;NBSP
&lt;td&gt;&amp;#161;
&lt;td&gt;&amp;#162;
&lt;td&gt;&amp;#163;
&lt;td&gt;&amp;#164;
&lt;td&gt;&amp;#165;
&lt;td&gt;&amp;#166;
&lt;td&gt;&amp;#167;
&lt;td&gt;&amp;#168;
&lt;td&gt;&amp;#169;
&lt;td&gt;ª
&lt;td&gt;&amp;#171;
&lt;td&gt;&amp;#172;
&lt;td style=&quot;text-decoration: underline&quot;&gt;SHY
&lt;td&gt;®
&lt;td&gt;&amp;#175;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Bx
&lt;td&gt;°
&lt;td&gt;&amp;#177;
&lt;td&gt;²
&lt;td&gt;³
&lt;td&gt;&amp;#180;
&lt;td&gt;&amp;#181;
&lt;td&gt;&amp;#182;
&lt;td&gt;&amp;#183;
&lt;td&gt;&amp;#184;
&lt;td&gt;¹
&lt;td&gt;º
&lt;td&gt;&amp;#187;
&lt;td&gt;¼
&lt;td&gt;½
&lt;td&gt;¾
&lt;td&gt;&amp;#191;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;Þ&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;ð&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;þ&lt;td&gt;ÿ
&lt;/table&gt;

==MacRoman==

&lt;table border=1 style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=17 style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;MacRoman&lt;/th&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x1&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x2&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x3&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x4&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x5&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x6&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x7&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x8&lt;/th&gt;&lt;th&gt;x9&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xA&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xB&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xC&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xD&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xE&lt;/th&gt;&lt;th&gt;xF&lt;/th&gt;
&lt;tr style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&lt;th&gt;0x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline; background-color: #fff;&quot;&gt;TAB&lt;td style=&quot;text-decoration:underline; background-color: #fff;&quot;&gt;LF&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline; background-color: #fff;&quot;&gt;CR&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&lt;th&gt;1x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;/th&gt;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;0&lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;7x&lt;/th&gt;&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;}&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;8x
&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;á&lt;td&gt;à&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;å&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;é&lt;td&gt;è
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;í&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;&amp;dagger;&lt;td&gt;°&lt;td style=&quot;background-color: #fff;&quot;&gt;¢&lt;td style=&quot;background-color: #fff;&quot;&gt;£&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;bull;&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;ß&lt;td&gt;®&lt;td style=&quot;background-color: #fff;&quot;&gt;©&lt;td&gt;&amp;trade;&lt;td&gt;´&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;&amp;ne;&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ø
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;&amp;infin;&lt;td style=&quot;background-color: #fff;&quot;&gt;±&lt;td&gt;&amp;le;&lt;td&gt;&amp;ge;&lt;td&gt;¥&lt;td style=&quot;background-color: #fff;&quot;&gt;µ&lt;td&gt;&amp;part;&lt;td&gt;&amp;sum;&lt;td&gt;&amp;prod;&lt;td&gt;&amp;pi;&lt;td&gt;&amp;int;&lt;td&gt;ª&lt;td&gt;º&lt;td&gt;&amp;Omega;&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ø
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;¿&lt;td&gt;¡&lt;td&gt;¬&lt;td&gt;&amp;radic;&lt;td&gt;&amp;fnof;&lt;td&gt;&amp;asymp;&lt;td&gt;&amp;#8710;&lt;td&gt;«&lt;td&gt;»&lt;td&gt;&amp;hellip;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline;&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;&amp;OElig;&lt;td&gt;&amp;oelig;
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;&amp;ndash;&lt;td&gt;&amp;mdash;&lt;td&gt;&amp;ldquo;&lt;td&gt;&amp;rdquo;&lt;td&gt;&amp;lsquo;&lt;td&gt;&amp;rsquo;&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;&amp;loz;&lt;td&gt;ÿ&lt;td&gt;&amp;Yuml;&lt;td&gt;&amp;frasl;&lt;td&gt;&amp;euro;&lt;td&gt;&amp;lsaquo;&lt;td&gt;&amp;rsaquo;&lt;td&gt;&amp;#64257;&lt;td&gt;&amp;#64258;
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;&amp;Dagger;&lt;td&gt;·&lt;td&gt;&amp;sbquo;&lt;td&gt;&amp;bdquo;&lt;td&gt;&amp;permil;&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;È&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô
&lt;tr style=&quot;background-color:#FFC&quot;&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;&amp;#305;&lt;td&gt;&amp;circ;&lt;td&gt;&amp;tilde;&lt;td&gt;¯&lt;td&gt;&amp;#728;&lt;td&gt;&amp;#729;&lt;td&gt;&amp;#730;&lt;td&gt;¸&lt;td&gt;&amp;#733;&lt;td&gt;&amp;#731;&lt;td&gt;&amp;#711;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-2</title>
    <id>108</id>
    <revision>
      <id>1452</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:27:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 2'''.

Mõeldud järgmiste Ida Euroopa keelte jaoks: bosnia, horvaatia, tsehhi, ungari, poola, rumeenia, serbia (ladina tähestiku puhul), serbia-horvaadi, slovaki, sloveenia, ülem-serbia ja alam-serbia keel.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-2
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#260;&lt;td&gt;&amp;#728;&lt;td&gt;&amp;#321;&lt;td&gt;¤&lt;td&gt;&amp;#317;&lt;td&gt;&amp;#346;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;&amp;#350;&lt;td&gt;&amp;#356;&lt;td&gt;&amp;#377;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td&gt;&amp;#379;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;&amp;#261;&lt;td&gt;&amp;#731;&lt;td&gt;&amp;#322;&lt;td&gt;´&lt;td&gt;&amp;#318;&lt;td&gt;&amp;#347;&lt;td&gt;&amp;#711;&lt;td&gt;¸&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;&amp;#351;&lt;td&gt;&amp;#357;&lt;td&gt;&amp;#378;&lt;td&gt;&amp;#733;&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;#380;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#340;&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;&amp;#258;&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;&amp;#313;&lt;td&gt;&amp;#262;&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;&amp;#268;&lt;td&gt;É&lt;td&gt;&amp;#280;&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;&amp;#282;&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;&amp;#270;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#272;&lt;td&gt;&amp;#323;&lt;td&gt;&amp;#327;&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;&amp;#336;&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;&amp;#344;&lt;td&gt;&amp;#366;&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;&amp;#368;&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;&amp;#354;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#341;&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;&amp;#259;&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;&amp;#314;&lt;td&gt;&amp;#263;&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;&amp;#269;&lt;td&gt;é&lt;td&gt;&amp;#281;&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;&amp;#283;&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;&amp;#271;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#273;&lt;td&gt;&amp;#324;&lt;td&gt;&amp;#328;&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;&amp;#337;&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;&amp;#345;&lt;td&gt;&amp;#367;&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;&amp;#369;&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;&amp;#355;&lt;td&gt;&amp;#729;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-3</title>
    <id>109</id>
    <revision>
      <id>1453</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:28:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 3''' või '''Lõuna Euroopa'''.

Mõeldud katmaks türgi, malteesi ja esperanto keele vajadusi. Hilisem standard ISO-8859-9 on türgi keele jaoks siiski sobilikum. Kodeering omab aga suuremat populaarsust esperanto kasutajate hulgas.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-3
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax
 &lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP
 &lt;td&gt;&amp;#294;
 &lt;td&gt;&amp;#728;
 &lt;td&gt;&amp;#163;
 &lt;td&gt;&amp;#164;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#292;
 &lt;td&gt;&amp;#167;
 &lt;td&gt;&amp;#168;
 &lt;td&gt;&amp;#304;
 &lt;td&gt;&amp;#350;
 &lt;td&gt;&amp;#286;
 &lt;td&gt;&amp;#308;
 &lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#379;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx
 &lt;td&gt;&amp;#176;
 &lt;td&gt;&amp;#295;
 &lt;td&gt;&amp;#178;
 &lt;td&gt;&amp;#179;
 &lt;td&gt;&amp;#180;
 &lt;td&gt;&amp;#181;
 &lt;td&gt;&amp;#293;
 &lt;td&gt;&amp;#183;
 &lt;td&gt;&amp;#184;
 &lt;td&gt;&amp;#305;
 &lt;td&gt;&amp;#351;
 &lt;td&gt;&amp;#287;
 &lt;td&gt;&amp;#309;
 &lt;td&gt;&amp;#189;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#380;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;/th&gt;&lt;td&gt;&amp;#192;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#193;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#194;&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;td&gt;&amp;#196;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#266;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#264;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#199;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#200;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#201;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#202;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#203;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#204;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#205;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#206;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#207;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;/th&gt;
&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;td&gt;&amp;#209;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#210;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#211;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#212;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#288;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#214;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#215;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#284;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#217;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#218;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#219;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#220;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#364;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#348;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#223;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;/th&gt;&lt;td&gt;&amp;#224;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#225;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#226;&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;td&gt;&amp;#228;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#267;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#265;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#231;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#232;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#233;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#234;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#235;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#236;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#237;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#238;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#239;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;/th&gt;
&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;td&gt;&amp;#241;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#242;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#243;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#244;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#289;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#246;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#247;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#285;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#249;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#250;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#251;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#252;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#365;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#349;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&amp;#729;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-4</title>
    <id>110</id>
    <revision>
      <id>1454</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:29:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 4''' või '''Põhja Euroopa'''.

Mõeldud Eesti, Läti, Leedu, gröönimaa ja saami keelte tähestike katmiseks. Hilisem standard ISO-8859-10 on selle kodeeringu osatähtsust vähendanud.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-4
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#260;&lt;td&gt;&amp;#312;&lt;td&gt;&amp;#342;&lt;td&gt;¤&lt;td&gt;&amp;#296;&lt;td&gt;&amp;#315;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;&amp;#274;&lt;td&gt;&amp;#290;&lt;td&gt;&amp;#358;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td&gt;¯
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;&amp;#261;&lt;td&gt;&amp;#731;&lt;td&gt;&amp;#343;&lt;td&gt;´&lt;td&gt;&amp;#297;&lt;td&gt;&amp;#316;&lt;td&gt;&amp;#711;&lt;td&gt;¸&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;&amp;#275;&lt;td&gt;&amp;#291;&lt;td&gt;&amp;#359;&lt;td&gt;&amp;#330;&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;#331;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#256;&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;&amp;#302;&lt;td&gt;&amp;#268;&lt;td&gt;É&lt;td&gt;&amp;#280;&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;&amp;#278;&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;&amp;#298;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;&amp;#325;&lt;td&gt;&amp;#332;&lt;td&gt;&amp;#310;&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;&amp;#370;&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;&amp;#360;&lt;td&gt;&amp;#362;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#257;&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;&amp;#303;&lt;td&gt;&amp;#269;&lt;td&gt;é&lt;td&gt;&amp;#281;&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;&amp;#279;&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;&amp;#299;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#273;&lt;td&gt;&amp;#326;&lt;td&gt;&amp;#333;&lt;td&gt;&amp;#311;&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;&amp;#371;&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;&amp;#361;&lt;td&gt;&amp;#363;&lt;td&gt;&amp;#729;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-5</title>
    <id>111</id>
    <revision>
      <id>1455</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:17:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Kirillitsa'''.

Mõeldud kirillitsat kasutavate keelte tarbeks, näiteks vene, ukraina ja valgevene keel. Kodeering pole aga kuigi laialt levinud ning pigem kasutatakse [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] ja [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]], ja ka [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] kodeeringut.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-5
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;&lt;small&gt;SP&lt;/small&gt;&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#1025;&lt;td&gt;&amp;#1026;&lt;td&gt;&amp;#1027;&lt;td&gt;&amp;#1028;&lt;td&gt;&amp;#1029;&lt;td&gt;&amp;#1030;&lt;td&gt;&amp;#1031;&lt;td&gt;&amp;#1032;&lt;td&gt;&amp;#1033;&lt;td&gt;&amp;#1034;&lt;td&gt;&amp;#1035;&lt;td&gt;&amp;#1036;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#1038;&lt;td&gt;&amp;#1039;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#1040;&lt;td&gt;&amp;#1041;&lt;td&gt;&amp;#1042;&lt;td&gt;&amp;#1043;&lt;td&gt;&amp;#1044;&lt;td&gt;&amp;#1045;&lt;td&gt;&amp;#1046;&lt;td&gt;&amp;#1047;&lt;td&gt;&amp;#1048;&lt;td&gt;&amp;#1049;&lt;td&gt;&amp;#1050;&lt;td&gt;&amp;#1051;&lt;td&gt;&amp;#1052;&lt;td&gt;&amp;#1053;&lt;td&gt;&amp;#1054;&lt;td&gt;&amp;#1055;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#1056;&lt;td&gt;&amp;#1057;&lt;td&gt;&amp;#1058;&lt;td&gt;&amp;#1059;&lt;td&gt;&amp;#1060;&lt;td&gt;&amp;#1061;&lt;td&gt;&amp;#1062;&lt;td&gt;&amp;#1063;&lt;td&gt;&amp;#1064;&lt;td&gt;&amp;#1065;&lt;td&gt;&amp;#1066;&lt;td&gt;&amp;#1067;&lt;td&gt;&amp;#1068;&lt;td&gt;&amp;#1069;&lt;td&gt;&amp;#1070;&lt;td&gt;&amp;#1071;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#1072;&lt;td&gt;&amp;#1073;&lt;td&gt;&amp;#1074;&lt;td&gt;&amp;#1075;&lt;td&gt;&amp;#1076;&lt;td&gt;&amp;#1077;&lt;td&gt;&amp;#1078;&lt;td&gt;&amp;#1079;&lt;td&gt;&amp;#1080;&lt;td&gt;&amp;#1081;&lt;td&gt;&amp;#1082;&lt;td&gt;&amp;#1083;&lt;td&gt;&amp;#1084;&lt;td&gt;&amp;#1085;&lt;td&gt;&amp;#1086;&lt;td&gt;&amp;#1087;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#1088;&lt;td&gt;&amp;#1089;&lt;td&gt;&amp;#1090;&lt;td&gt;&amp;#1091;&lt;td&gt;&amp;#1092;&lt;td&gt;&amp;#1093;&lt;td&gt;&amp;#1094;&lt;td&gt;&amp;#1095;&lt;td&gt;&amp;#1096;&lt;td&gt;&amp;#1097;&lt;td&gt;&amp;#1098;&lt;td&gt;&amp;#1099;&lt;td&gt;&amp;#1100;&lt;td&gt;&amp;#1101;&lt;td&gt;&amp;#1102;&lt;td&gt;&amp;#1103;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#8470;&lt;td&gt;&amp;#1105;&lt;td&gt;&amp;#1106;&lt;td&gt;&amp;#1107;&lt;td&gt;&amp;#1108;&lt;td&gt;&amp;#1109;&lt;td&gt;&amp;#1110;&lt;td&gt;&amp;#1111;&lt;td&gt;&amp;#1112;&lt;td&gt;&amp;#1113;&lt;td&gt;&amp;#1114;&lt;td&gt;&amp;#1115;&lt;td&gt;&amp;#1116;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;#1118;&lt;td&gt;&amp;#1119;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-6</title>
    <id>112</id>
    <revision>
      <id>1456</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:30:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Araabia'''.

Mõeldud katma araabia tähestikku kasutavate keelte vajadusi, kuid sellest puuduvad mitmed olulised märgid ning seepärast pole see kunagi erilist populaarsust võitnud.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-6
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax
 &lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;¤
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#1548;
 &lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#1563;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#1567;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#1569;
 &lt;td&gt;&amp;#1570;
 &lt;td&gt;&amp;#1571;
 &lt;td&gt;&amp;#1572;
 &lt;td&gt;&amp;#1573;
 &lt;td&gt;&amp;#1574;
 &lt;td&gt;&amp;#1575;
 &lt;td&gt;&amp;#1576;
 &lt;td&gt;&amp;#1577;
 &lt;td&gt;&amp;#1578;
 &lt;td&gt;&amp;#1579;
 &lt;td&gt;&amp;#1580;
 &lt;td&gt;&amp;#1581;
 &lt;td&gt;&amp;#1582;
 &lt;td&gt;&amp;#1583;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx
 &lt;td&gt;&amp;#1584;
 &lt;td&gt;&amp;#1585;
 &lt;td&gt;&amp;#1586;
 &lt;td&gt;&amp;#1587;
 &lt;td&gt;&amp;#1588;
 &lt;td&gt;&amp;#1589;
 &lt;td&gt;&amp;#1590;
 &lt;td&gt;&amp;#1591;
 &lt;td&gt;&amp;#1592;
 &lt;td&gt;&amp;#1593;
 &lt;td&gt;&amp;#1594;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex
 &lt;td&gt;&amp;#1600;
 &lt;td&gt;&amp;#1601;
 &lt;td&gt;&amp;#1602;
 &lt;td&gt;&amp;#1603;
 &lt;td&gt;&amp;#1604;
 &lt;td&gt;&amp;#1605;
 &lt;td&gt;&amp;#1606;
 &lt;td&gt;&amp;#1607;
 &lt;td&gt;&amp;#1608;
 &lt;td&gt;&amp;#1609;
 &lt;td&gt;&amp;#1610;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1611;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1612;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1613;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1614;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1615;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1616;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1617;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#1618;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-7</title>
    <id>113</id>
    <revision>
      <id>1457</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:31:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Kreeka'''.

Mõeldud tänapäevase kreeka keele ning ka matemaatiliste sümbolite ülestähendamiseks.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-7
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#8216;&lt;td&gt;&amp;#8217;&lt;td&gt;£&lt;td&gt;&amp;#x20AC;&lt;td&gt;&amp;#x20AF;&lt;td&gt;¦&lt;td&gt;§&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;©&lt;td&gt;&amp;#890;&lt;td&gt;«&lt;td&gt;¬&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#894;&lt;td&gt;&amp;#8213;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;²&lt;td&gt;³&lt;td&gt;&amp;#900;&lt;td&gt;&amp;#901;&lt;td&gt;&amp;#902;&lt;td&gt;·&lt;td&gt;&amp;#904;&lt;td&gt;&amp;#905;&lt;td&gt;&amp;#906;&lt;td&gt;»&lt;td&gt;&amp;#908;&lt;td&gt;½&lt;td&gt;&amp;#910;&lt;td&gt;&amp;#911;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#912;&lt;td&gt;&amp;#913;&lt;td&gt;&amp;#914;&lt;td&gt;&amp;#915;&lt;td&gt;&amp;#916;&lt;td&gt;&amp;#917;&lt;td&gt;&amp;#918;&lt;td&gt;&amp;#919;&lt;td&gt;&amp;#920;&lt;td&gt;&amp;#921;&lt;td&gt;&amp;#922;&lt;td&gt;&amp;#923;&lt;td&gt;&amp;#924;&lt;td&gt;&amp;#925;&lt;td&gt;&amp;#926;&lt;td&gt;&amp;#927;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx
 &lt;td&gt;&amp;#928;
 &lt;td&gt;&amp;#929;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#931;
 &lt;td&gt;&amp;#932;
 &lt;td&gt;&amp;#933;
 &lt;td&gt;&amp;#934;
 &lt;td&gt;&amp;#935;
 &lt;td&gt;&amp;#936;
 &lt;td&gt;&amp;#937;
 &lt;td&gt;&amp;#938;
 &lt;td&gt;&amp;#939;
 &lt;td&gt;&amp;#940;
 &lt;td&gt;&amp;#941;
 &lt;td&gt;&amp;#942;
 &lt;td&gt;&amp;#943;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#944;&lt;td&gt;&amp;#945;&lt;td&gt;&amp;#946;&lt;td&gt;&amp;#947;&lt;td&gt;&amp;#948;&lt;td&gt;&amp;#949;&lt;td&gt;&amp;#950;&lt;td&gt;&amp;#951;&lt;td&gt;&amp;#952;&lt;td&gt;&amp;#953;&lt;td&gt;&amp;#954;&lt;td&gt;&amp;#955;&lt;td&gt;&amp;#956;&lt;td&gt;&amp;#957;&lt;td&gt;&amp;#958;&lt;td&gt;&amp;#959;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#960;&lt;td&gt;&amp;#961;&lt;td&gt;&amp;#962;&lt;td&gt;&amp;#963;&lt;td&gt;&amp;#964;&lt;td&gt;&amp;#965;&lt;td&gt;&amp;#966;&lt;td&gt;&amp;#967;&lt;td&gt;&amp;#968;&lt;td&gt;&amp;#969;&lt;td&gt;&amp;#970;&lt;td&gt;&amp;#971;&lt;td&gt;&amp;#972;&lt;td&gt;&amp;#973;&lt;td&gt;&amp;#974;&lt;td&gt;&amp;#975;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-8</title>
    <id>114</id>
    <revision>
      <id>1458</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:32:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Heebrea'''.

Sisaldab kõiki heebrea tähti (üksnes konsonandid, vokaale tähistavad lisamärgid puuduvad). Kuna heebrea keeles kirjutatakse paremalt vasakule, siis eksisteerib kaks variatsiooni sellest kodeeringust: visuaalne ja loogiline. Visuaalse puhul (tähistatud lihtsalt ISO-8859-8) pannaksegi suunas paremalt vasakule, loogilise puhul (tähistatakse ISO-8859-8-i) kirjutatakse aga tekst vasakult paremale ning veebibrauseri hooleks jääb tekst korralikult paremalt vasakule suunas joonistada. Tänapäeval kasutatakse üha enam loogilist varianti.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-8
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#65533;&lt;td&gt;¢&lt;td&gt;£&lt;td&gt;¤&lt;td&gt;¥&lt;td&gt;¦&lt;td&gt;§&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;©&lt;td&gt;×&lt;td&gt;«&lt;td&gt;¬&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;®&lt;td&gt;¯
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;²&lt;td&gt;³&lt;td&gt;´&lt;td&gt;µ&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;·&lt;td&gt;¸&lt;td&gt;¹&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;»&lt;td&gt;¼&lt;td&gt;½&lt;td&gt;¾&lt;td&gt;&amp;#1455;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#1456;&lt;td&gt;&amp;#1457;&lt;td&gt;&amp;#1458;&lt;td&gt;&amp;#1459;&lt;td&gt;&amp;#1460;&lt;td&gt;&amp;#1461;&lt;td&gt;&amp;#1462;&lt;td&gt;&amp;#1463;&lt;td&gt;&amp;#1464;&lt;td&gt;&amp;#1465;&lt;td&gt;&amp;#1466;&lt;td&gt;&amp;#1467;&lt;td&gt;&amp;#1468;&lt;td&gt;&amp;#1469;&lt;td&gt;&amp;#1470;&lt;td&gt;&amp;#1471;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#1472;&lt;td&gt;&amp;#1473;&lt;td&gt;&amp;#1474;&lt;td&gt;&amp;#1475;&lt;td&gt;&amp;#1476;&lt;td&gt;&amp;#1477;&lt;td&gt;&amp;#1478;&lt;td&gt;&amp;#1479;&lt;td&gt;&amp;#1480;&lt;td&gt;&amp;#1481;&lt;td&gt;&amp;#1482;&lt;td&gt;&amp;#1483;&lt;td&gt;&amp;#1484;&lt;td&gt;&amp;#1485;&lt;td&gt;&amp;#1486;&lt;td&gt;&amp;#1487;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#1488;&lt;td&gt;&amp;#1489;&lt;td&gt;&amp;#1490;&lt;td&gt;&amp;#1491;&lt;td&gt;&amp;#1492;&lt;td&gt;&amp;#1493;&lt;td&gt;&amp;#1494;&lt;td&gt;&amp;#1495;&lt;td&gt;&amp;#1496;&lt;td&gt;&amp;#1497;&lt;td&gt;&amp;#1498;&lt;td&gt;&amp;#1499;&lt;td&gt;&amp;#1500;&lt;td&gt;&amp;#1501;&lt;td&gt;&amp;#1502;&lt;td&gt;&amp;#1503;	
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#1504;&lt;td&gt;&amp;#1505;&lt;td&gt;&amp;#1506;&lt;td&gt;&amp;#1507;&lt;td&gt;&amp;#1508;&lt;td&gt;&amp;#1509;&lt;td&gt;&amp;#1510;&lt;td&gt;&amp;#1511;&lt;td&gt;&amp;#1512;&lt;td&gt;&amp;#1513;&lt;td&gt;&amp;#1514;&lt;td&gt;&amp;#1515;&lt;td&gt;&amp;#1516;&lt;td&gt;&amp;#1517;&lt;td&gt;&amp;#1518;&lt;td&gt;&amp;#1519;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-9</title>
    <id>115</id>
    <revision>
      <id>1459</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:33:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 5''' või '''Türgi'''.

Mõeldud katmaks türgi keele vajadusi paremini, kui seda tegi ISO-8859-3 kodeering.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-9
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;¡&lt;td&gt;¢&lt;td&gt;£&lt;td&gt;¤&lt;td&gt;¥&lt;td&gt;¦&lt;td&gt;§&lt;td&gt;¨&lt;td&gt;©&lt;td&gt;ª&lt;td&gt;«&lt;td&gt;¬&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;®&lt;td&gt;¯
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;²&lt;td&gt;³&lt;td&gt;´&lt;td&gt;µ&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;·&lt;td&gt;¸&lt;td&gt;¹&lt;td&gt;º&lt;td&gt;»&lt;td&gt;¼&lt;td&gt;½&lt;td&gt;¾&lt;td&gt;¿
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#286;&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;&amp;#304;&lt;td&gt;&amp;#350;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#287;&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;&amp;#305;&lt;td&gt;&amp;#351;&lt;td&gt;ÿ&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-10</title>
    <id>116</id>
    <revision>
      <id>1460</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:33:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 6'''.

Mõeldud katma põhjamaade keeli ning olema kasulikum kui ISO-8859-4 kodeering.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-10
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#260;&lt;td&gt;&amp;#274;&lt;td&gt;&amp;#290;&lt;td&gt;&amp;#298;&lt;td&gt;&amp;#296;&lt;td&gt;&amp;#310;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;#315;&lt;td&gt;&amp;#272;&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;&amp;#358;&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#362;&lt;td&gt;&amp;#330;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;&amp;#261;&lt;td&gt;&amp;#275;&lt;td&gt;&amp;#291;&lt;td&gt;&amp;#299;&lt;td&gt;&amp;#297;&lt;td&gt;&amp;#311;&lt;td&gt;·&lt;td&gt;&amp;#316;&lt;td&gt;&amp;#273;&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;&amp;#359;&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;#362;&lt;td&gt;&amp;#363;&lt;td&gt;&amp;#331;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#256;&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;&amp;#302;&lt;td&gt;&amp;#268;&lt;td&gt;É&lt;td&gt;&amp;#280;&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;&amp;#278;&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;&amp;#325;&lt;td&gt;&amp;#332;&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;&amp;#360;&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;&amp;#370;&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;Þ&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#257;&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;&amp;#303;&lt;td&gt;&amp;#269;&lt;td&gt;é&lt;td&gt;&amp;#281;&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;&amp;#279;&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;ð&lt;td&gt;&amp;#326;&lt;td&gt;&amp;#333;&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;&amp;#361;&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;&amp;#371;&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;þ&lt;td&gt;&amp;#312;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-11</title>
    <id>117</id>
    <revision>
      <id>1461</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Tai'''.

Katab kõik tai keeles kasutatavad tähed. Standard on praktiliselt identne Tai rahvusliku standardiga TIS-620, üksnes baidi 160 väärtus on ISO-8859-11 puhul NBSP (murdmatu tühik), TIS-620 jätab aga selle väärtuse defineerimata.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-11
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#3585;&lt;td&gt;&amp;#3586;&lt;td&gt;&amp;#3587;&lt;td&gt;&amp;#3588;&lt;td&gt;&amp;#3589;&lt;td&gt;&amp;#3590;&lt;td&gt;&amp;#3591;&lt;td&gt;&amp;#3592;&lt;td&gt;&amp;#3593;&lt;td&gt;&amp;#3594;&lt;td&gt;&amp;#3595;&lt;td&gt;&amp;#3596;&lt;td&gt;&amp;#3597;&lt;td&gt;&amp;#3598;&lt;td&gt;&amp;#3599;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#3600;&lt;td&gt;&amp;#3601;&lt;td&gt;&amp;#3602;&lt;td&gt;&amp;#3603;&lt;td&gt;&amp;#3604;&lt;td&gt;&amp;#3605;&lt;td&gt;&amp;#3606;&lt;td&gt;&amp;#3607;&lt;td&gt;&amp;#3608;&lt;td&gt;&amp;#3609;&lt;td&gt;&amp;#3610;&lt;td&gt;&amp;#3611;&lt;td&gt;&amp;#3612;&lt;td&gt;&amp;#3613;&lt;td&gt;&amp;#3614;&lt;td&gt;&amp;#3615;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#3616;&lt;td&gt;&amp;#3617;&lt;td&gt;&amp;#3618;&lt;td&gt;&amp;#3619;&lt;td&gt;&amp;#3620;&lt;td&gt;&amp;#3621;&lt;td&gt;&amp;#3622;&lt;td&gt;&amp;#3623;&lt;td&gt;&amp;#3624;&lt;td&gt;&amp;#3625;&lt;td&gt;&amp;#3626;&lt;td&gt;&amp;#3627;&lt;td&gt;&amp;#3628;&lt;td&gt;&amp;#3629;&lt;td&gt;&amp;#3630;&lt;td&gt; &amp;#3631; 
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx
 &lt;td&gt;&amp;#3632;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3633;
 &lt;td&gt;&amp;#3634;
 &lt;td&gt;&amp;#3635;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3636;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3637;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3638;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3639;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3640;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3641;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3642;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td&gt;&amp;#3647;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex
 &lt;td&gt;&amp;#3648;
 &lt;td&gt;&amp;#3649;
 &lt;td&gt;&amp;#3650;
 &lt;td&gt;&amp;#3651;
 &lt;td&gt;&amp;#3652;
 &lt;td&gt;&amp;#3653;
 &lt;td&gt;&amp;#3654;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3655;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3656;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3657;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3658;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3659;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3660;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3661;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFF&quot;&gt;&amp;nbsp;&amp;#3662;
 &lt;td&gt;&amp;#3663;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx
 &lt;td&gt;&amp;#3664;
 &lt;td&gt;&amp;#3665;
 &lt;td&gt;&amp;#3666;
 &lt;td&gt;&amp;#3667;
 &lt;td&gt;&amp;#3668;
 &lt;td&gt;&amp;#3669;
 &lt;td&gt;&amp;#3670;
 &lt;td&gt;&amp;#3671;
 &lt;td&gt;&amp;#3672;
 &lt;td&gt;&amp;#3673;
 &lt;td&gt;&amp;#3674;
 &lt;td&gt;&amp;#3675;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
 &lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-13</title>
    <id>118</id>
    <revision>
      <id>1462</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 7''' või '''Balti segu''' (''Baltic Rim'' ?).

Mõeldud balti keelte tähestike katmiseks: läti, leedu ja mitmed väljasurnud keeled. Sellesse standardisse on lisatud mitmeid märke, mis puuduvad varasemates ISO-8859-4 ja ISO-8859-10 kodeeringutes.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-13
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#8221;&lt;td&gt;¢&lt;td&gt;£&lt;td&gt;¤&lt;td&gt;&amp;#8222;&lt;td&gt;¦&lt;td&gt;§&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;©&lt;td&gt;&amp;#342;&lt;td&gt;«&lt;td&gt;¬&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;®&lt;td&gt;Æ
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;²&lt;td&gt;³&lt;td&gt;&amp;#8220;&lt;td&gt;µ&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;·&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;¹&lt;td&gt;&amp;#343;&lt;td&gt;»&lt;td&gt;¼&lt;td&gt;½&lt;td&gt;¾&lt;td&gt;æ
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#260;&lt;td&gt;&amp;#302;&lt;td&gt;&amp;#256;&lt;td&gt;&amp;#262;&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;&amp;#280;&lt;td&gt;&amp;#274;&lt;td&gt;&amp;#268;&lt;td&gt;É&lt;td&gt;&amp;#377;&lt;td&gt;&amp;#278;&lt;td&gt;&amp;#290;&lt;td&gt;&amp;#310;&lt;td&gt;&amp;#298;&lt;td&gt;&amp;#315;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;&amp;#323;&lt;td&gt;&amp;#325;&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;&amp;#332;&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;&amp;#370;&lt;td&gt;&amp;#321;&lt;td&gt;&amp;#346;&lt;td&gt;&amp;#362;&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;&amp;#379;&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#261;&lt;td&gt;&amp;#303;&lt;td&gt;&amp;#257;&lt;td&gt;&amp;#263;&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;&amp;#281;&lt;td&gt;&amp;#275;&lt;td&gt;&amp;#269;&lt;td&gt;é&lt;td&gt;&amp;#378;&lt;td&gt;&amp;#279;&lt;td&gt;&amp;#291;&lt;td&gt;&amp;#311;&lt;td&gt;&amp;#299;&lt;td&gt;&amp;#316;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;&amp;#324;&lt;td&gt;&amp;#326;&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;&amp;#333;&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;&amp;#371;&lt;td&gt;&amp;#322;&lt;td&gt;&amp;#347;&lt;td&gt;&amp;#363;&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;&amp;#380;&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;#8217;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-14</title>
    <id>119</id>
    <revision>
      <id>1463</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:36:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 8''' või '''Keldi'''.

Mõeldud katmaks keldi keelti: ''gaelic'', ''welsh'' ja bretooni keel.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-14
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#7682;&lt;td&gt;&amp;#7683;&lt;td&gt;£&lt;td&gt;&amp;#266;&lt;td&gt;&amp;#267;&lt;td&gt;&amp;#7690;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;#7808;&lt;td&gt;©&lt;td&gt;&amp;#7810;&lt;td&gt;&amp;#7691;&lt;td&gt;&amp;#7922;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;®&lt;td&gt;&amp;#376;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#7710;&lt;td&gt;&amp;#7711;&lt;td&gt;&amp;#288;&lt;td&gt;&amp;#289;&lt;td&gt;&amp;#7744;&lt;td&gt;&amp;#7745;&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;&amp;#7766;&lt;td&gt;&amp;#7809;&lt;td&gt;&amp;#7767;&lt;td&gt;&amp;#7811;&lt;td&gt;&amp;#7776;&lt;td&gt;&amp;#7923;&lt;td&gt;&amp;#7812;&lt;td&gt;&amp;#7813;&lt;td&gt;&amp;#7777;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#372;&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;&amp;#7786;&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;&amp;#374;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#373;&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;&amp;#7787;&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;&amp;#375;&lt;td&gt;ÿ&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-15</title>
    <id>120</id>
    <revision>
      <id>1464</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:37:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin 9''' ja mitteametlikult kui '''Latin 0''', aga mitte kunagi kui '''Latin-15'''.

Mõeldud inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja portugali (ning teiste Lääne Euroopa keelte) tähestike kodeerimiseks. See erineb ISO-8859-1 standardist vaid kaheksa märgi poolest.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-15
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;¡&lt;td&gt;¢&lt;td&gt;£&lt;td&gt;&amp;#8364;&lt;td&gt;¥&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;©&lt;td&gt;ª&lt;td&gt;«&lt;td&gt;¬&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;®&lt;td&gt;¯
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;²&lt;td&gt;³&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td&gt;µ&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;·&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;¹&lt;td&gt;º&lt;td&gt;»&lt;td&gt;&amp;OElig;&lt;td&gt;&amp;oelig;&lt;td&gt;&amp;#376;&lt;td&gt;¿
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;Ã&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;Å&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;Ñ&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;Õ&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;×&lt;td&gt;Ø&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;Ý&lt;td&gt;þ&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;ã&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;å&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;ð&lt;td&gt;ñ&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;õ&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;÷&lt;td&gt;ø&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;ý&lt;td&gt;Þ&lt;td&gt;ÿ&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:ISO 8859-16</title>
    <id>121</id>
    <revision>
      <id>1465</id>
      <timestamp>2004-12-11T19:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tuntud ka kui '''Latin-10''' või '''Kagu Euroopa'''.

Mõeldud katmaks albaania, horvaatia, ungari, itaalia, poola, rumeenia ja sloveenia, aga ka soome, prantsuse, saksamaa ja iiri ''gaelic'' keele tähestikke. Erineb teistest ISO-8859 perekonna kodeeringutest selle poolest, et selles on vähe sümboleid ning see-eest võimalikult palju tähti.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;ISO/IEC 8859-16
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;&amp;#93&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;NBSP&lt;td&gt;&amp;#260;&lt;td&gt;&amp;#261;&lt;td&gt;&amp;#321;&lt;td&gt;&amp;#8364;&lt;td&gt;&amp;#8222;&lt;td&gt;&amp;#352;&lt;td&gt;§&lt;td&gt;&amp;#353;&lt;td&gt;©&lt;td&gt;&amp;#536;&lt;td&gt;«&lt;td&gt;&amp;#377;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SHY&lt;td&gt;&amp;#378;	&lt;td&gt;&amp;#379;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;°&lt;td&gt;±&lt;td&gt;&amp;#268;&lt;td&gt;&amp;#322;&lt;td&gt;&amp;#381;&lt;td&gt;&amp;#8221;&lt;td&gt;¶&lt;td&gt;·&lt;td&gt;&amp;#382;&lt;td&gt;&amp;#269;&lt;td&gt;&amp;#537;&lt;td&gt;»&lt;td&gt;&amp;#338;&lt;td&gt;&amp;#339;&lt;td&gt;&amp;#376;&lt;td&gt;&amp;#380;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;À&lt;td&gt;Á&lt;td&gt;Â&lt;td&gt;&amp;#258;&lt;td&gt;Ä&lt;td&gt;&amp;#262;&lt;td&gt;Æ&lt;td&gt;Ç&lt;td&gt;È&lt;td&gt;É&lt;td&gt;Ê&lt;td&gt;Ë&lt;td&gt;Ì&lt;td&gt;Í&lt;td&gt;Î&lt;td&gt;Ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;Ð&lt;td&gt;&amp;#323;&lt;td&gt;Ò&lt;td&gt;Ó&lt;td&gt;Ô&lt;td&gt;&amp;#336;&lt;td&gt;Ö&lt;td&gt;&amp;#346;&lt;td&gt;&amp;#368;&lt;td&gt;Ù&lt;td&gt;Ú&lt;td&gt;Û&lt;td&gt;Ü&lt;td&gt;&amp;#280;&lt;td&gt;&amp;#538;&lt;td&gt;ß
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;à&lt;td&gt;á&lt;td&gt;â&lt;td&gt;&amp;#259;&lt;td&gt;ä&lt;td&gt;&amp;#263;&lt;td&gt;æ&lt;td&gt;ç&lt;td&gt;è&lt;td&gt;é&lt;td&gt;ê&lt;td&gt;ë&lt;td&gt;ì&lt;td&gt;í&lt;td&gt;î&lt;td&gt;ï
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#273;&lt;td&gt;&amp;#324;&lt;td&gt;ò&lt;td&gt;ó&lt;td&gt;ô&lt;td&gt;&amp;#337;&lt;td&gt;ö&lt;td&gt;&amp;#347;&lt;td&gt;&amp;#369;&lt;td&gt;ù&lt;td&gt;ú&lt;td&gt;û&lt;td&gt;ü&lt;td&gt;&amp;#281;&lt;td&gt;&amp;#539;&lt;td&gt;ÿ&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:KOI8-R</title>
    <id>122</id>
    <revision>
      <id>1466</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:14:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Mõeldud katmaks vene keele vajadusi, ent sobib ka bulgaaria keelele. Samasse perekonda kuulub ka [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] kodeering, mis on mõeldud ukraina keelele.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;KOI8-R
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td&gt;&amp;#x2500;&lt;td&gt;&amp;#x2502;&lt;td&gt;&amp;#x250c;&lt;td&gt;&amp;#x2510;&lt;td&gt;&amp;#x2514;&lt;td&gt;&amp;#x2518;&lt;td&gt;&amp;#x251c;&lt;td&gt;&amp;#x2524;&lt;td&gt;&amp;#x252c;&lt;td&gt;&amp;#x2534;&lt;td&gt;&amp;#x253c;&lt;td&gt;&amp;#x2580;&lt;td&gt;&amp;#x2584;&lt;td&gt;&amp;#x2588;&lt;td&gt;&amp;#x258c;&lt;td&gt;&amp;#x2590;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x&lt;td&gt;&amp;#x2591;&lt;td&gt;&amp;#x2592;&lt;td&gt;&amp;#x2593;&lt;td&gt;&amp;#x2320;&lt;td&gt;&amp;#x25a0;&lt;td&gt;&amp;#x2219;&lt;td&gt;&amp;#x221a;&lt;td&gt;&amp;#x2248;&lt;td&gt;&amp;#x2264;&lt;td&gt;&amp;#x2265;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;&lt;small&gt;NBSP&lt;/small&gt;&lt;td&gt;&amp;#x2321;&lt;td&gt;&amp;#x00b0;&lt;td&gt;&amp;#x00b2;&lt;td&gt;&amp;#x00b7;&lt;td&gt;&amp;#x00f7;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td&gt;&amp;#x2550;&lt;td&gt;&amp;#x2551;&lt;td&gt;&amp;#x2552;&lt;td&gt;&amp;#x0451;&lt;td&gt;&amp;#x2553;&lt;td&gt;&amp;#x2554;&lt;td&gt;&amp;#x2555;&lt;td&gt;&amp;#x2556;&lt;td&gt;&amp;#x2557;&lt;td&gt;&amp;#x2558;&lt;td&gt;&amp;#x2559;&lt;td&gt;&amp;#x255a;&lt;td&gt;&amp;#x255b;&lt;td&gt;&amp;#x255c;&lt;td&gt;&amp;#x255d;&lt;td&gt;&amp;#x255e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#x255f;&lt;td&gt;&amp;#x2560;&lt;td&gt;&amp;#x2561;&lt;td&gt;&amp;#x0401;&lt;td&gt;&amp;#x2562;&lt;td&gt;&amp;#x2563;&lt;td&gt;&amp;#x2564;&lt;td&gt;&amp;#x2565;&lt;td&gt;&amp;#x2566;&lt;td&gt;&amp;#x2567;&lt;td&gt;&amp;#x2568;&lt;td&gt;&amp;#x2569;&lt;td&gt;&amp;#x256a;&lt;td&gt;&amp;#x256b;&lt;td&gt;&amp;#x256c;&lt;td&gt;&amp;#x00a9;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#x044e;&lt;td&gt;&amp;#x0430;&lt;td&gt;&amp;#x0431;&lt;td&gt;&amp;#x0446;&lt;td&gt;&amp;#x0434;&lt;td&gt;&amp;#x0435;&lt;td&gt;&amp;#x0444;&lt;td&gt;&amp;#x0433;&lt;td&gt;&amp;#x0445;&lt;td&gt;&amp;#x0438;&lt;td&gt;&amp;#x0439;&lt;td&gt;&amp;#x043a;&lt;td&gt;&amp;#x043b;&lt;td&gt;&amp;#x043c;&lt;td&gt;&amp;#x043d;&lt;td&gt;&amp;#x043e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#x043f;&lt;td&gt;&amp;#x044f;&lt;td&gt;&amp;#x0440;&lt;td&gt;&amp;#x0441;&lt;td&gt;&amp;#x0442;&lt;td&gt;&amp;#x0443;&lt;td&gt;&amp;#x0436;&lt;td&gt;&amp;#x0432;&lt;td&gt;&amp;#x044c;&lt;td&gt;&amp;#x044b;&lt;td&gt;&amp;#x0437;&lt;td&gt;&amp;#x0448;&lt;td&gt;&amp;#x044d;&lt;td&gt;&amp;#x0449;&lt;td&gt;&amp;#x0447;&lt;td&gt;&amp;#x044a;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#x042e;&lt;td&gt;&amp;#x0410;&lt;td&gt;&amp;#x0411;&lt;td&gt;&amp;#x0426;&lt;td&gt;&amp;#x0414;&lt;td&gt;&amp;#x0415;&lt;td&gt;&amp;#x0424;&lt;td&gt;&amp;#x0413;&lt;td&gt;&amp;#x0425;&lt;td&gt;&amp;#x0418;&lt;td&gt;&amp;#x0419;&lt;td&gt;&amp;#x041a;&lt;td&gt;&amp;#x041b;&lt;td&gt;&amp;#x041c;&lt;td&gt;&amp;#x041d;&lt;td&gt;&amp;#x041e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#x041f;&lt;td&gt;&amp;#x042f;&lt;td&gt;&amp;#x0420;&lt;td&gt;&amp;#x0421;&lt;td&gt;&amp;#x0422;&lt;td&gt;&amp;#x0423;&lt;td&gt;&amp;#x0416;&lt;td&gt;&amp;#x0412;&lt;td&gt;&amp;#x042c;&lt;td&gt;&amp;#x042b;&lt;td&gt;&amp;#x0417;&lt;td&gt;&amp;#x0428;&lt;td&gt;&amp;#x042d;&lt;td&gt;&amp;#x0429;&lt;td&gt;&amp;#x0427;&lt;td&gt;&amp;#x042a;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:KOI8-U</title>
    <id>123</id>
    <revision>
      <id>1467</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:15:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Mõeldud ungari keele vajaduste katmiseks. Samasse perekonda kuulub veel [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]], mis sobib vene ja bulgaaria keele jaoks.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;KOI8-U
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''kasutamata''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;[&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td&gt;&amp;#x2500;&lt;td&gt;&amp;#x2502;&lt;td&gt;&amp;#x250c;&lt;td&gt;&amp;#x2510;&lt;td&gt;&amp;#x2514;&lt;td&gt;&amp;#x2518;&lt;td&gt;&amp;#x251c;&lt;td&gt;&amp;#x2524;&lt;td&gt;&amp;#x252c;&lt;td&gt;&amp;#x2534;&lt;td&gt;&amp;#x253c;&lt;td&gt;&amp;#x2580;&lt;td&gt;&amp;#x2584;&lt;td&gt;&amp;#x2588;&lt;td&gt;&amp;#x258c;&lt;td&gt;&amp;#x2590;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x&lt;td&gt;&amp;#x2591;&lt;td&gt;&amp;#x2592;&lt;td&gt;&amp;#x2593;&lt;td&gt;&amp;#x2320;&lt;td&gt;&amp;#x25a0;&lt;td&gt;&amp;#x2219;&lt;td&gt;&amp;#x221a;&lt;td&gt;&amp;#x2248;&lt;td&gt;&amp;#x2264;&lt;td&gt;&amp;#x2265;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;&lt;small&gt;NBSP&lt;/small&gt;&lt;td&gt;&amp;#x2321;&lt;td&gt;&amp;#x00b0;&lt;td&gt;&amp;#x00b2;&lt;td&gt;&amp;#x00b7;&lt;td&gt;&amp;#x00f7;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td&gt;&amp;#x2550;&lt;td&gt;&amp;#x2551;&lt;td&gt;&amp;#x2552;&lt;td&gt;&amp;#x0451;&lt;td&gt;&amp;#x0454;&lt;td&gt;&amp;#x2554;&lt;td&gt;&amp;#x0456;&lt;td&gt;&amp;#x0457;&lt;td&gt;&amp;#x2557;&lt;td&gt;&amp;#x2558;&lt;td&gt;&amp;#x2559;&lt;td&gt;&amp;#x255a;&lt;td&gt;&amp;#x255b;&lt;td&gt;&amp;#x0491;&lt;td&gt;&amp;#x255d;&lt;td&gt;&amp;#x255e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#x255f;&lt;td&gt;&amp;#x2560;&lt;td&gt;&amp;#x2561;&lt;td&gt;&amp;#x0401;&lt;td&gt;&amp;#x0404;&lt;td&gt;&amp;#x2563;&lt;td&gt;&amp;#x0406;&lt;td&gt;&amp;#x0407;&lt;td&gt;&amp;#x2566;&lt;td&gt;&amp;#x2567;&lt;td&gt;&amp;#x2568;&lt;td&gt;&amp;#x2569;&lt;td&gt;&amp;#x256a;&lt;td&gt;&amp;#x0490;&lt;td&gt;&amp;#x256c;&lt;td&gt;&amp;#x00A9;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#x044e;&lt;td&gt;&amp;#x0430;&lt;td&gt;&amp;#x0431;&lt;td&gt;&amp;#x0446;&lt;td&gt;&amp;#x0434;&lt;td&gt;&amp;#x0435;&lt;td&gt;&amp;#x0444;&lt;td&gt;&amp;#x0433;&lt;td&gt;&amp;#x0445;&lt;td&gt;&amp;#x0438;&lt;td&gt;&amp;#x0439;&lt;td&gt;&amp;#x043a;&lt;td&gt;&amp;#x043b;&lt;td&gt;&amp;#x043c;&lt;td&gt;&amp;#x043d;&lt;td&gt;&amp;#x043e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#x043f;&lt;td&gt;&amp;#x044f;&lt;td&gt;&amp;#x0440;&lt;td&gt;&amp;#x0441;&lt;td&gt;&amp;#x0442;&lt;td&gt;&amp;#x0443;&lt;td&gt;&amp;#x0436;&lt;td&gt;&amp;#x0432;&lt;td&gt;&amp;#x044c;&lt;td&gt;&amp;#x044b;&lt;td&gt;&amp;#x0437;&lt;td&gt;&amp;#x0448;&lt;td&gt;&amp;#x044d;&lt;td&gt;&amp;#x0449;&lt;td&gt;&amp;#x0447;&lt;td&gt;&amp;#x044a;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#x042e;&lt;td&gt;&amp;#x0410;&lt;td&gt;&amp;#x0411;&lt;td&gt;&amp;#x0426;&lt;td&gt;&amp;#x0414;&lt;td&gt;&amp;#x0415;&lt;td&gt;&amp;#x0424;&lt;td&gt;&amp;#x0413;&lt;td&gt;&amp;#x0425;&lt;td&gt;&amp;#x0418;&lt;td&gt;&amp;#x0419;&lt;td&gt;&amp;#x041a;&lt;td&gt;&amp;#x041b;&lt;td&gt;&amp;#x041c;&lt;td&gt;&amp;#x041d;&lt;td&gt;&amp;#x041e;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#x041f;&lt;td&gt;&amp;#x042f;&lt;td&gt;&amp;#x0420;&lt;td&gt;&amp;#x0421;&lt;td&gt;&amp;#x0422;&lt;td&gt;&amp;#x0423;&lt;td&gt;&amp;#x0416;&lt;td&gt;&amp;#x0412;&lt;td&gt;&amp;#x042c;&lt;td&gt;&amp;#x042b;&lt;td&gt;&amp;#x0417;&lt;td&gt;&amp;#x0428;&lt;td&gt;&amp;#x042d;&lt;td&gt;&amp;#x0429;&lt;td&gt;&amp;#x0427;&lt;td&gt;&amp;#x042a;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Windows-1251</title>
    <id>124</id>
    <revision>
      <id>1468</id>
      <timestamp>2004-12-11T20:36:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Microsofti loodud kodeering kirillitsa tarbeks.

&lt;table border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center&quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;th colspan=&quot;17&quot; style=&quot;background-color:#FCB&quot;&gt;Windows-1251
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;&lt;th&gt;x0&lt;th&gt;x1&lt;th&gt;x2&lt;th&gt;x3&lt;th&gt;x4&lt;th&gt;x5&lt;th&gt;x6&lt;th&gt;x7&lt;th&gt;x8&lt;th&gt;x9&lt;th&gt;xA&lt;th&gt;xB&lt;th&gt;xC&lt;th&gt;xD&lt;th&gt;xE&lt;th&gt;xF
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;0x&lt;td rowspan=&quot;2&quot; colspan=&quot;16&quot; style=&quot;background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center&quot;&gt;''unused''
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;1x
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;2x&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;SP&lt;td&gt;!&lt;td&gt;&quot;&lt;td&gt;#&lt;td&gt;$&lt;td&gt;%&lt;td&gt;&amp;amp;&lt;td&gt;'&lt;td&gt;(&lt;td&gt;)&lt;td&gt;*&lt;td&gt;+&lt;td&gt;,&lt;td&gt;-&lt;td&gt;.&lt;td&gt;/
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;3x&lt;td&gt; 0 &lt;td&gt;1&lt;td&gt;2&lt;td&gt;3&lt;td&gt;4&lt;td&gt;5&lt;td&gt;6&lt;td&gt;7&lt;td&gt;8&lt;td&gt;9&lt;td&gt;:&lt;td&gt;;&lt;td&gt;&amp;lt;&lt;td&gt;=&lt;td&gt;&gt;&lt;td&gt;?
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;4x&lt;td&gt;@&lt;td&gt;A&lt;td&gt;B&lt;td&gt;C&lt;td&gt;D&lt;td&gt;E&lt;td&gt;F&lt;td&gt;G&lt;td&gt;H&lt;td&gt;I&lt;td&gt;J&lt;td&gt;K&lt;td&gt;L&lt;td&gt;M&lt;td&gt;N&lt;td&gt;O
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;5x&lt;td&gt;P&lt;td&gt;Q&lt;td&gt;R&lt;td&gt;S&lt;td&gt;T&lt;td&gt;U&lt;td&gt;V&lt;td&gt;W&lt;td&gt;X&lt;td&gt;Y&lt;td&gt;Z&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;[&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;\&lt;td&gt;]&lt;td&gt;^&lt;td&gt;_
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;6x&lt;td&gt;`&lt;td&gt;a&lt;td&gt;b&lt;td&gt;c&lt;td&gt;d&lt;td&gt;e&lt;td&gt;f&lt;td&gt;g&lt;td&gt;h&lt;td&gt;i&lt;td&gt;j&lt;td&gt;k&lt;td&gt;l&lt;td&gt;m&lt;td&gt;n&lt;td&gt;o
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;7x&lt;td&gt;p&lt;td&gt;q&lt;td&gt;r&lt;td&gt;s&lt;td&gt;t&lt;td&gt;u&lt;td&gt;v&lt;td&gt;w&lt;td&gt;x&lt;td&gt;y&lt;td&gt;z&lt;td&gt;{&lt;td&gt;|&lt;td&gt;&lt;nowiki&gt;}&lt;/nowiki&gt;&lt;td&gt;~&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;8x&lt;td&gt;&amp;#x0402;&lt;td&gt;&amp;#x0403;&lt;td&gt;&amp;#x201A;&lt;td&gt;&amp;#x0453;&lt;td&gt;&amp;#x201E;&lt;td&gt;&amp;#x2026;&lt;td&gt;&amp;#x2020;&lt;td&gt;&amp;#x2021;&lt;td&gt;&amp;#x20AC;&lt;td&gt;&amp;#x2030;&lt;td&gt;&amp;#x0409;&lt;td&gt;&amp;#x2039;&lt;td&gt;&amp;#x040A;&lt;td&gt;&amp;#x040C;&lt;td&gt;&amp;#x040B;&lt;td&gt;&amp;#x040F;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;9x&lt;td&gt;&amp;#x0452;&lt;td&gt;&amp;#x2018;&lt;td&gt;&amp;#x2019;&lt;td&gt;&amp;#x201C;&lt;td&gt;&amp;#x201D;&lt;td&gt;&amp;#x2022;&lt;td&gt;&amp;#x2013;&lt;td&gt;&amp;#x2014;&lt;td style=&quot;background-color:#CFC&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;td&gt;&amp;#x2122;&lt;td&gt;&amp;#x0459;&lt;td&gt;&amp;#x203A;&lt;td&gt;&amp;#x045A;&lt;td&gt;&amp;#x045C;&lt;td&gt;&amp;#x045B;&lt;td&gt;&amp;#x045F;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ax&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;&lt;small&gt;NBSP&lt;/small&gt;&lt;td&gt;&amp;#x040E;&lt;td&gt;&amp;#x045E;&lt;td&gt;&amp;#x0408;&lt;td&gt;&amp;#x00A4;&lt;td&gt;&amp;#x0490;&lt;td&gt;&amp;#x00A6;&lt;td&gt;&amp;#x00A7;&lt;td&gt;&amp;#x0401;&lt;td&gt;&amp;#x00A9;&lt;td&gt;&amp;#x0404;&lt;td&gt;&amp;#x00AB;&lt;td&gt;&amp;#x00AC;&lt;td style=&quot;text-decoration:underline&quot;&gt;&lt;small&gt;SHY&lt;/small&gt;&lt;td&gt;&amp;#x00AE;&lt;td&gt;&amp;#x0407;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Bx&lt;td&gt;&amp;#x00B0;&lt;td&gt;&amp;#x00B1;&lt;td&gt;&amp;#x0406;&lt;td&gt;&amp;#x0456;&lt;td&gt;&amp;#x0491;&lt;td&gt;&amp;#x00B5;&lt;td&gt;&amp;#x00B6;&lt;td&gt;&amp;#x00B7;&lt;td&gt;&amp;#x0451;&lt;td&gt;&amp;#x2116;&lt;td&gt;&amp;#x0454;&lt;td&gt;&amp;#x00BB;&lt;td&gt;&amp;#x0458;&lt;td&gt;&amp;#x0405;&lt;td&gt;&amp;#x0455;&lt;td&gt;&amp;#x0457;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Cx&lt;td&gt;&amp;#x0410;&lt;td&gt;&amp;#x0411;&lt;td&gt;&amp;#x0412;&lt;td&gt;&amp;#x0413;&lt;td&gt;&amp;#x0414;&lt;td&gt;&amp;#x0415;&lt;td&gt;&amp;#x0416;&lt;td&gt;&amp;#x0417;&lt;td&gt;&amp;#x0418;&lt;td&gt;&amp;#x0419;&lt;td&gt;&amp;#x041A;&lt;td&gt;&amp;#x041B;&lt;td&gt;&amp;#x041C;&lt;td&gt;&amp;#x041D;&lt;td&gt;&amp;#x041E;&lt;td&gt;&amp;#x041F;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Dx&lt;td&gt;&amp;#x0420;&lt;td&gt;&amp;#x0421;&lt;td&gt;&amp;#x0422;&lt;td&gt;&amp;#x0423;&lt;td&gt;&amp;#x0424;&lt;td&gt;&amp;#x0425;&lt;td&gt;&amp;#x0426;&lt;td&gt;&amp;#x0427;&lt;td&gt;&amp;#x0428;&lt;td&gt;&amp;#x0429;&lt;td&gt;&amp;#x042A;&lt;td&gt;&amp;#x042B;&lt;td&gt;&amp;#x042C;&lt;td&gt;&amp;#x042D;&lt;td&gt;&amp;#x042E;&lt;td&gt;&amp;#x042F;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Ex&lt;td&gt;&amp;#x0430;&lt;td&gt;&amp;#x0431;&lt;td&gt;&amp;#x0432;&lt;td&gt;&amp;#x0433;&lt;td&gt;&amp;#x0434;&lt;td&gt;&amp;#x0435;&lt;td&gt;&amp;#x0436;&lt;td&gt;&amp;#x0437;&lt;td&gt;&amp;#x0438;&lt;td&gt;&amp;#x0439;&lt;td&gt;&amp;#x043A;&lt;td&gt;&amp;#x043B;&lt;td&gt;&amp;#x043C;&lt;td&gt;&amp;#x043D;&lt;td&gt;&amp;#x043E;&lt;td&gt;&amp;#x043F;
&lt;tr&gt;&lt;th&gt;Fx&lt;td&gt;&amp;#x0440;&lt;td&gt;&amp;#x0441;&lt;td&gt;&amp;#x0442;&lt;td&gt;&amp;#x0443;&lt;td&gt;&amp;#x0444;&lt;td&gt;&amp;#x0445;&lt;td&gt;&amp;#x0446;&lt;td&gt;&amp;#x0447;&lt;td&gt;&amp;#x0448;&lt;td&gt;&amp;#x0449;&lt;td&gt;&amp;#x044A;&lt;td&gt;&amp;#x044B;&lt;td&gt;&amp;#x044C;&lt;td&gt;&amp;#x044D;&lt;td&gt;&amp;#x044E;&lt;td&gt;&amp;#x044F;&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Lihtsa lehekülje loomine</title>
    <id>125</id>
    <revision>
      <id>3623</id>
      <timestamp>2006-02-06T22:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+link</comment>
      <text xml:space="preserve">Peale seda, kui oled [[HTML:Alustame|eelmises peatükis]] saanud rõõmu tunda oma esimesest veebilehest, soovid kindlasti seda üksjagu täiendada, sest olgem ausad - ühel tublil veebilehel leidub palju rohkem kui lihtsalt tekst &quot;dokumendi sisu&quot; - seal on pealkirjad, lingid, pildid ja muudki, mida me kohe järgnevalt ka vaatame.

Järgnevates näidetes käsitletakse üksnes seda, mis jääb HTML-dokumendi märgendite &lt;code&gt;&lt;body&gt;&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;&lt;/body&gt;&lt;/code&gt; vahele. Kasuta eelmises peatükis toodud baasdokumenti ning eksperimenteeri sellega lisades kehaosasse järgnevaid näiteid.

==Alustame pealkirjast==

HTML-is on kuus erineva taseme pealkirja. Esimese taseme pealkiri on &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt;, teise taseme oma &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; jne kuni kõige madalama taseme pealkirjani &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt;. Täht &quot;h&quot; tuleneb inglisekeelsest sõnast ''heading'' - pealkiri.

Siin on üks suur ja oluline pealkiri:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Suur ja oluline pealkiri&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

ning siin on üks madalama taseme pealkiri:

&lt;pre&gt;
&lt;h2&gt;Alapealkiri&lt;/h2&gt;
&lt;/pre&gt;

==Lisame teksti==

Tekst kirjutatakse reeglina lõikude kaupa. Raamatutes algab uus lõik taandreast, veebis taandridu enamasti ei kasutata ja lõikude vahele jäetakse rea jagu tühja ruumi. Lõiku tähistab element &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; (''paragraph'').

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;See on esimene lõik.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;See on teine, natukene pikem lõik.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;See on kolmas lõik, mis sisaldab klassikalist teksti:
&quot;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing 
elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et 
dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis 
nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex 
ea commodo consequat.&quot;&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

==Rõhutame olulist==

Teksti rõhutamiseks on element &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; (''emphasis''):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Peeter ja Tanel olid &lt;em&gt;erilised marakratid&lt;/em&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Tugevaks rõhutamiseks on element &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt; (''strong emphasis''):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Esimese veebilehitseja looja on &lt;strong&gt;Tim Berners Lee&lt;/strong&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

==Lisame pilte==

Piltide lisamiseks on element &lt;code&gt;img&lt;/code&gt; (''image'' - pilt), mille juures tuleb määrata pildifaili aadress &lt;code&gt;src&lt;/code&gt; (''source'' - allikas) ning alternatiivtekst &lt;code&gt;alt&lt;/code&gt; juhuks, kui piltide näitemine pole võimalik.

Kuna element &lt;code&gt;img&lt;/code&gt; ei sisalda mingit teksti, siis selleks, et poleks tarvis kirjutada pikalt:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;kass.jpg&quot; alt=&quot;minu ja minu kass&quot;&gt;&lt;/img&gt;
&lt;/pre&gt;

on mugavam ja otstarbekam kasutada lühendatud kirjaviisi:

&lt;pre&gt;
&lt;img src=&quot;kass.jpg&quot; alt=&quot;minu ja minu kass&quot; /&gt;
&lt;/pre&gt;

==Lingime teisi lehekülgi==

Lingid on need, mis teevad veebist selle, mis ta on - üheainsa hiirevajutusega võid jõuda teisele poole maailma ning sama kiiresti tagasi. Lingi jaoks on märgend &lt;code&gt;a&lt;/code&gt; (''anchor'' - ankur). Lisaks on tarvis määrata, millisele veebilehele me viitame, lisades vastava lehe täieliku aadressi.

Näiteks link Tartu Ülikooli lehele:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Eesti suurim kõrgkool on &lt;a href=&quot;http://www.ut.ee&quot;&gt;Tartu Ülikool&lt;/a&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Linkidega võib viidata ka omaenda veebilehe alamlehekülgedele. Kui teed veel ühe HTML-faili ja salvestad ta samasse kataloogi praegusega, siis võid sellele viidata järgneva lingiga:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Vaata ka minu tehtud &lt;a href=&quot;teine.html&quot;&gt;teist lehekülge&lt;/a&gt;!&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Muidugi eeldusel, et teise faili nimi on &quot;teine.html&quot;.

==Mitmesugused loendid==

Mitmesuguste andmete jaoks nagu:

*sisukorrad,
*nimekirjad,
*jms,

on hea kasutada loendeid.

#Nummerdamata loendite jaoks on element &lt;code&gt;ul&lt;/code&gt; (''unordered list'') ja
#Nummerdatud loendite jaoks &lt;code&gt;ol&lt;/code&gt; (''ordered list'').
#Loendi elemendid märgitakse elemendiga &lt;code&gt;li&lt;/code&gt; (''list item'').

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Sisukord&lt;/h1&gt;

&lt;ul&gt;
&lt;li&gt;Sissejuhatus&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Pealkiri 1&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Pealkiri 2&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Kokkuvõte&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Kümnevõistluse tulemused&lt;/h1&gt;

&lt;ol&gt;
&lt;li&gt;Mihkel Murakas&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Karl Kopter&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Toomas Muru&lt;/li&gt;
&lt;li&gt;Peeter Saar&lt;/li&gt;
&lt;/ol&gt;
&lt;/pre&gt;

==Kirjutame luuletuse==

Arvatavasti oled märganud, et reavahetused ei avalda lehekülje välimusele brauseris vähimatki mõju. Üldiselt pole sellest lugu, aga mis siis, kui me tahame kirjutada midagi, kus revahetused esinevad ühe lõigu sees - näiteks luuletust?

Reavahetuse tekitamiseks saame kasutada elementi &lt;code&gt;br&lt;/code&gt; (''break''):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Igav liiv ja tühi väli,&lt;br /&gt;
taevas pilvine;&lt;br /&gt;
jõuan tulles metsa äärde,&lt;br /&gt;
tuleb nõmmetee.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;Pedak heleroheline,&lt;br /&gt;
kask kuldkollane!&lt;br /&gt;
Nõmm on sügisele&lt;br /&gt;
langenud kaenlasse.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|HTML|Alustame|Tekstilõigud ja reavahetused}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Alustame notepad 1.png</title>
    <id>126</id>
    <revision>
      <id>1470</id>
      <timestamp>2004-12-13T10:18:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML-faili loomine Notepad-iga</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML-faili loomine Notepad-iga</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Alustame notepad 2.png</title>
    <id>127</id>
    <revision>
      <id>1471</id>
      <timestamp>2004-12-13T10:19:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML-faili loomine Notepad-iga (2)</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML-faili loomine Notepad-iga (2)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Alustame ie.png</title>
    <id>128</id>
    <revision>
      <id>1472</id>
      <timestamp>2004-12-13T10:21:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga</comment>
      <text xml:space="preserve">Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Wiki.png</title>
    <id>129</id>
    <revision>
      <id>1473</id>
      <timestamp>2004-12-16T15:59:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>Vikipeedia logo</comment>
      <text xml:space="preserve">Vikipeedia logo</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Sourceberg.jpg</title>
    <id>130</id>
    <revision>
      <id>1474</id>
      <timestamp>2004-12-16T16:00:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>Vikipeediast</comment>
      <text xml:space="preserve">Vikipeediast</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel</title>
    <id>131</id>
    <revision>
      <id>1475</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:52:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sisujuht */ muudetud linkide aadressid</comment>
      <text xml:space="preserve">==Sissejuhatus==
'''Microsoft Excel''' on tabelarvutussüsteem ehk tabelarvutusprogramm ja tabeltöötlusprgramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega.
*Allpool avaldatu aluseks on MS Excel XP versioon.
 
==Mõisted==
*'''Tabel''' ''(workbook)'' salvestatakse faili: nimetus.xls
*'''Tööleht''' ''(worksheet, spreadsheet: sheet1,)'' on joonitud leht, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks
**'''Töölehtede arv''' ühes failis on piiratud arvuti mäluga, vaikimisi 255
*'''Rida''' ''(row)'' on tähistatud numbritega 1, 2, 3 jne. (65536 rida)
**'''Rea kõrgus''' on 409 punkti
*'''Veerg''' ''(column)'' on tähistatud tähtedega A, B, C jne. kuni IV (256 veergu)
**'''Veeru laius''' on 255
*'''Lahter''' ''(cell)'' on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25
*'''Aktiivne lahter''' on ümbritsetud tumeda joonega.
**'''Lahtri sisu''' mahutab tekstina 255 märki ja avaldisena 1024 märki
*'''Plokk''' koosneb mitmetest lahtritest, mida tähistatakse vasak-ülemise ja parem-alumise lahtri järgi (C5:K10)
**'''Plokipiirkond''' plokkidest koosnev piirkond (B5:B10;D5:D10), plokid eraldatud semikooloniga
*'''Numbrikohti arvus''' on 15

==Kuvaripilt==
*'''Nimeriba:''' Microsoft Excel - Book1 ''(nimeta, uus tabel)'', salvestatult: failinimi.xls
*'''Menüüriba:''' ( File | Edit | View | Insert | Format | Tools | Data | Window | Help ) sisaldab grupeeritult erinevaid käske.
*'''Nupuriba:''' ehk kiirvalik on valik menüükäskudest, mida saab lisada, eemaldada ja ise luua.
*'''Sisestusriba:''' vasakul asub tekstiaken, kus näha aktiivne lahter, kuvaripildil '''C3'''; paremall on andmete, valemite, funktsioonide sisestamise tekstiaken, mille ees on käsunupud '''X''' - Cancel, '''&amp;radic;''' - Enter ja '''''ƒ&lt;sub&gt;x&lt;/sub&gt;'''''.
*'''Töölehtede riba''' asub lehe alaosas, kus näha töölehed ''(sheet1)'' või nimed. Tõõlehtedele nime andmine: parema hiire nupuga klikkida &quot;sheet1&quot;, avaneb menüüaken, kus klikkida &quot;Rename&quot; ''(ümbernimetamine)'' ja kirjutada uus nimi, lõpetada käsuga &quot;Enter&quot;.
*'''Olekuriba''' asub kuvaripildi alaosas, kus andmete sisestamisel, kopeerimisel, salvestamisel jne. ilmub selgitav tekst. Valmisolek on tähistatud &quot;Ready&quot;.

[[Pilt:Excel01.jpg|Kuvaripilt]]


==Märgid==
Tabelarvutussüsteemis alustatakse valemite ja funktsioonide kirjutamist ('''&quot;=&quot;''') võrdusmärgiga.
*'''Aritmeetilised tehtemärgid:'''
**'''+''' (plussmärk) liitmine '''*3''', näiteks: valem =A1+A2 kirjutatakse lahtrisse A3 (summa)
**'''–''' (miinusmärk) lahutamine '''*3'''
**'''*''' (tärn) korrutamine '''*2'''
**'''/''' (kaldkriips) jagamine '''*2'''
**'''%''' (protsendimärk) protsent '''*1'''
**'''^''' (katusemärk) astendamine '''*1'''
**'''&amp;''' (jaatusmärk) ühendamine '''*4'''
***'''NB!''' Tärn ja number tähendab tehtejärjekorda, näited:
**** =A1+A2*A3 - esmalt A2 ja A3 korrutatakse ja siis liidetakse A1
**** =A1*(A2+A3) - esmalt liidetakse sulgudes ja siis korrutatakse A1-ga
*'''Võrdlusmärgid:'''
**'''=''' (võrdusmärk) võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1=B1'''
**'''&gt;''' (märk: suurem kui) suurem kui, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1&gt;B1'''
**'''&lt;''' (märk: väiksem kui) väiksem kui, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1&lt;B1'''
**'''&gt;=''' (märk: suurem või võrdne) suurem või võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1&gt;=B1'''
**'''&lt;=''' (märk: väiksem või võrdne) väiksem või võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1&lt;=B1'''
**'''&lt;&gt;''' (märk: ei võrdu) ei võrdu, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1&lt;&gt;B1'''

==Sisujuht==
===Menüüriba===
*[[Microsoft Excel:Menüü käsud|Menüü käsud]] {{Algus}}
===Nupuriba===
*[[Microsoft Excel:Käsunupud|Käsunupud]]
===Hiir===
*[[Microsoft Excel:Hiire kasutamine|Hiire Kasutamine]]
===Valemid===
*[[Microsoft Excel:Valemid|Valemid]]
===Funktsioonid===
*[[Microsoft Excel:Funktsioonid|Funktsioonid]] {{Algus}}
*[[Microsoft Excel:Funktsioonid kategooriate järgi|Funktsioonid kategooriate järgi]]
*[[Microsoft Excel:Kõik funktsioonid|Kõik funktsioonid]]
===Tabelite koostamine===
*[[Microsoft Excel:Kassa010|Lihtsa tabeli koostamine]] {{Algus}}
*[[Microsoft Excel:Kassa011|Tabeli edasiarendus]]

==Välislingid==
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Excel Microsoft Excel - Eesti VikipeediA]


{{Täienda}}

[[Category:Tarkvara]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Excel01.jpg</title>
    <id>132</id>
    <revision>
      <id>1476</id>
      <timestamp>2004-12-17T12:26:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>Kuvaripilt</comment>
      <text xml:space="preserve">Kuvaripilt</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Tarkvara</title>
    <id>133</id>
    <revision>
      <id>1477</id>
      <timestamp>2004-12-17T12:48:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>cat.</comment>
      <text xml:space="preserve">[[Category:Arvutid ja internet]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Arvutid ja internet</title>
    <id>134</id>
    <revision>
      <id>1478</id>
      <timestamp>2004-12-17T12:51:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Raamatukogu</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Paullepp</title>
    <id>135</id>
    <revision>
      <id>1479</id>
      <timestamp>2004-12-17T16:42:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Paul Lepp
*Aitan kaasa, nii kuis jõuan!</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Paullepp</title>
    <id>136</id>
    <revision>
      <id>1480</id>
      <timestamp>2004-12-17T16:51:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">''Hea nõu aitab tegijat!''
----</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Täienda</title>
    <id>137</id>
    <revision>
      <id>1481</id>
      <timestamp>2004-12-17T17:12:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">{| cellspacing=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both&quot;
|style=&quot;width:40%;text-align:right&quot;| 
|&lt;b&gt;Täienda seda artiklit!&lt;/b&gt;
|}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Algus</title>
    <id>138</id>
    <revision>
      <id>1482</id>
      <timestamp>2004-12-20T00:16:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:red.png|Algusjärgus tekst]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Erileheküljed</title>
    <id>139</id>
    <revision>
      <id>1483</id>
      <timestamp>2004-12-19T22:20:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Erileheküljed</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Valmis</title>
    <id>140</id>
    <revision>
      <id>1484</id>
      <timestamp>2004-12-20T00:14:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:green.png|Praktiliselt valmis tekst]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Pooleli</title>
    <id>141</id>
    <revision>
      <id>1485</id>
      <timestamp>2004-12-20T00:13:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:yellow.png|Pooleliolev mahukas tekst]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Template</title>
    <id>142</id>
    <revision>
      <id>1486</id>
      <timestamp>2004-12-20T00:07:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>Palun kustutada!</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Microsoft Excel</title>
    <id>143</id>
    <revision>
      <id>1487</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:53:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Ma mõtlen, et kas on mõtet kirjutada üht järjekordset raamatut Excelist? Minu teada on eesti keeles ilmunud terve rida raamatuid, mis seda teemat käsitlevad (ning arvatavasti käsitlevad seda hästi). Pealegi on Excel ühe konkreetse firma programm, mis on saavutanud turul peaaegu monopoolse rolli - kas wikipedia projekt peaks aitama kaasa selle positsiooni tugevnemisele?

Ka OpenOffice.org-i kohta on hiljaaegu raamat ilmunud - seega ka see lünk oleks nagu täidetud. Kuid on ju veel mitmeid tabelarvutusprogramme - Coreli Quattro Pro, Gnome-i Gnumeric, KDE KSpread...

Minu ettepanek on, et miks mitte kirjutada raamat, mis kataks enamikku tabelarvutusprogramme. Põhilised tegevused käivad ju kõigis enam-vähem sama moodi. Ma muidugi ei kujuta ette kuivõrd mõeldav selline ettevõtmine üldse oleks - võibolla on erinevused siiski liialt suured ja raamat muutub üleliia keerukaks.

Aga konkreetselt MS Exelist kirjutamise puhul ei suuda ma näha, mida see annaks juurde juba olemasolevatele materjalidele (ehkki tasuliselt levitatavad). Mu arvamus tuleneb sellest, et ma ise kirjutan XHTML-ist ja CSS-ist, mille koha pealt eestikeelne materjal praktiliselt puudub (eriti CSS-i osas); lisaks pole minu isiklikus arvutis ka kõnealust programmi. [[Kasutaja:Nene|Nene]]

:Entsüklopeediad on ka eesti keeles ilmunud ja palju muudki aga arvutis on ta ikkagi mugavam. Teiseks paljudel mu tuttavatel on need raamatud olemas, kuid pöörduvad palvega minu poole, et aitaks. Ju neis raamatutes on see liialt keerukas, et aru ei saada - võib olla eksin, sest ise ei ole neid lugenud. Arvan samuti, et hea oleks kui enamik tabelarvutusprogrammidest saaks raamatu kirjutada, kuid samuti ei kujuta ette seda suurt ettevõtmist. Ma üritan excelit koostada nii kuis aega jagub, ise loodan küll, et teisigi abistamas näen. Ehk meie alustatu julgustab ka teisi. Põhimõtteliselt, nii valemite kui funktsioonide osas nad suuresti kattuvadki, ju siis ka excelist selles osas mingit abi saab. Kahtlemata on Sinu ettevõtmine iseenest suur töö ja tänuväärne tegevus. Ise kasutan CSS-i juba kolm aastat ja olen selle idee tuline pooldaja. Niiet jõudu, nii Sulle kui mulle. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 00:03, 20 Dec 2004 (UTC)

::Võib-olla, et läksin liialt hoogu. Kirjuta muidugi (kasvõi Excelist), siin Eesti vikiraamatukogus on masendavalt vähe neid, kes midagi kirjutavad/teevad - s.t. alguses olin ma praktiliselt üksi, nüüd oled ka sina :) [[Kasutaja:Nene|Nene]] 13:08, 20 Dec 2004 (UTC)

==Peatükkide nimed==

Viisin peatükkide nimed kujule '''Raamat:Peatükk'''. Niiviisi tekib iga raamatu tarbeks oma nn nimeruum, mis ei lähe konflikti teiste raamatutega. Sellist stiili kasutatakse ka inglisekeelses wikibook'is (õigupoolest on see levinuim stiil - on ka teistsuguseid, aga see näib kõige mõistlikum); ma ei mõista, miks nad seal seda asja ütlustada ei püüa, igatahes olen mina arvamusel, et peaks eestikeelses vikiraamatukogus mingi kindla poliitika selles osas paika panema.

Tegelikult on raamatutes [[CSS]] ja [[HTML]] küll kasutatud natuke teistsugust stiili (kooloni asemel on tühik), aga ma muudan ka selle ära.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria arutelu:Template</title>
    <id>144</id>
    <revision>
      <id>1488</id>
      <timestamp>2004-12-20T00:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Katsetasin, kuid ei tööta korrektselt, palun kustudada. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 00:09, 20 Dec 2004 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Objektide tüübid</title>
    <id>1060</id>
    <revision>
      <id>3221</id>
      <timestamp>2005-10-26T21:00:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+nav</comment>
      <text xml:space="preserve">'''(See peatükk nõuab tõsist täiendamist.)'''

==display==

Väärtus: '''inline''' | '''block''' | '''list-item''' | '''run-in''' | '''inline-block''' | '''none''' | '''table''' | '''inline-table''' | '''table-row-group''' | '''table-column''' | '''table-column-group''' | '''table-header-group''' | '''table-footer-group''' | '''table-row''' | '''table-cell''' | '''and table-caption''' | '''inherit'''

* '''inline''' - reasisene element (reasiseseid kaste võib tekkida mitu).
* '''block''' - blokitasandi element.
* '''list-item''' - loendi element.
* '''run-in''' - vastavalt kontekstile tekib kas blokk- või inline-element.
* '''inline-block''' - sama, mis 'inline', aga tekib vaid üks reasisene kast.
* '''none''' - element ei genereeri üldse blokki - muutub olematuks.
* '''table''' , '''inline-table''' , '''table-row-group''' , '''table-column''' , '''table-column-group''' , '''table-header-group''' , '''table-footer-group''' , '''table-row''' , '''table-cell''' , '''and table-caption''' - määravad käitumise vastavate tabelielementide kohaselt. '''(Vaata lisaks CSS-i tabelimudelit käsitlevat peatükki.)'''


==Ujutamine: float==

Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''none''' | '''inherit'''

* '''left''' - element ujutatakse vasakusse serva.
* '''right''' - element ujutatakse paremasse serva.
* '''none''' - elementi ei ujutata.


==clear==

Väärtus: '''none''' | '''left''' | '''right''' | '''both''' | '''inherit'''


==Kihtide järjestus: z-index==

Väärtus: '''auto''' | '''&lt;täisarv&gt;''' | '''inherit'''

{{Navigatsioon|CSS|Raamide imitatsioonid|Printimine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Printimine</title>
    <id>1061</id>
    <revision>
      <id>3933</id>
      <timestamp>2006-06-17T14:07:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Muudatus navigatsioonis</comment>
      <text xml:space="preserve">''(See peatükk vajab veel tublisti täiendamist.)''

==Lehekülje omadused: @page==

veeriste sättimine: margin, margin-right, margin-bottom, margin-left, margin-top.

&lt;pre&gt;
@page {
    margin-left: 2cm;
    margin-right: 3cm;
}
&lt;/pre&gt;

==Reavahetused==

===page-break-before ja page-break-after===

Väärtus: '''auto''' | '''always''' | '''avoid''' | '''left''' | '''right''' | '''inherit'''


===page-break-inside===

Väärtus: '''auto''' | '''avoid''' | '''inherit'''

==Reavahetused elementide sees==

===Orvud: orphans===

Väärtus: '''&lt;täisarv&gt;''' | '''inherit'''

Atribuut 'orphans' määrab minimaalse ridade arvu paragrahvist, mida lehe alumisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2.

===Lesed: widows===

Väärtus: '''&lt;täisarv&gt;''' | '''inherit'''

Atribuut 'widows' määrab minimaalse arvu ridasid paragrahvist, mida lehe ülemisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2.

{{Navigatsioon|CSS|Objektide tüübid|Lehekülje paigutamine ekraani keskele}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel:Funktsioonid</title>
    <id>1062</id>
    <revision>
      <id>2406</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:01:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>muudetud linkide aadressid</comment>
      <text xml:space="preserve">*Funktsiooni lisamiseks tuleb: valida menüüribalt '''Insert''' -&gt; '''Function''' ehk nupuribal või sisesturibal nupp '''''ƒ&lt;sub&gt;x&lt;/sub&gt;'''''.
**Pilt
*Avanevas aknas '''&quot;Insert Function&quot;''' (lisa funktsioon) on võimalik otsida funktsioone, sisestades tekstiaknasse funktsiooninime ja klikkides &quot;GO&quot; nupule või otsida [[Microsoft Excel:Funktsioonid kategooriate järgi|funktsioone kategooriate hulgast]] või [[Microsoft Excel:Kõik funktsioonid|kogu nimekirjast]]. Leitud vajaliku funktiooni ja sellele klikkides avaneb aken:
**'''Functions Arguments''', kus vastavalt esitatud kirjele tuleb täita tekstiaknad.
**Pilt</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel:Menüü käsud</title>
    <id>1063</id>
    <revision>
      <id>2407</id>
      <timestamp>2004-12-26T12:49:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">'''Menüüriba'''
==File==
{|border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;1&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
!Menüü käsud!!Tähendused
|-
|'''New...'''||Uus tööleht
|-
|'''Open...'''||Ava salvestatud tööleht
|-
|'''Close'''||Sulge tööleht
|-
|'''Save'''||Salvesta tööleht
|-
|'''Save As...'''||Salvesta tööleht nii: võimaldab salvestada valikuliselt, nii uue nimega ja/või uude kataloogi
|-
|'''Save as Web Page...'''||Salvesta tööleht nagu '''Veebileht'''
|-
|'''Save Workspace...'''||
|-
|'''Search...'''||
|-
|'''Web Page Preview'''||
|-
|'''Page Setup...'''||
|-
|'''Print Area''' ►||
|-
|'''Set Print Area'''||
|-
|'''Clear Print Area'''||
|-
|'''Print Preview'''||
|-
|'''Print...'''||
|-
|'''Send To''' ►||
|-
|'''Properties'''||
|-
|'''Exit'''||
|}

==Edit==

==View==

==Insert==

==Format==

==Tools==

==Data==

==Window==

==Help==</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel:Kassa010</title>
    <id>1064</id>
    <revision>
      <id>2408</id>
      <timestamp>2005-01-03T19:54:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">'''Kassa010''' on näide lihtsast tabelist, mida saab igapäeva elus kasutada, nii kodus kui väikeettevõtluses. Alustame tabeli koostamist tabelile nime andmisega:
*selleks salvestame tühja töölehe &quot;Book1&quot; nimega näiteks '''Kassa010.xls''' kataloogi My Documents;
==Tabeli koostamine==
Pealkirjade kirjutamisel on hea kasutada lühikesi omastavaid sõnu või lühendeid, mis hilisemal tabeli kujundamisel võimaldab meil lahtrite suurusi optimaalselt määrata, et ta mahuks paberformaadile [[Microsoft Excel:Tabeli formaadi häälestamine|A4]], mis on algselt ka määratud.
*Tabeli koostamist soovitan alustada mitte esimesest reast vaid näiteks 3-st reast, mis võimaldab meil üleval hiljem vabaks jäänud ridu kasutada erijuhtumite korral, näiteks lisada valemeid, funktsioone, käsunuppe või lihtsalt tabeli nimetust ja sissejuhatavat teksti ja muid märkusi.Hiljem saab ka tühje ridasid ja/või veergusid juurde lisada käsuga &quot;Insert&quot;, enne klõpsates rea või veeru tähisel, mille ette tahetakse lisada veerg või  rida.
===Pealkirjad===
*Kirjutame lahtritesse:
**A3 - Jrk ''(järjekorranumber)''
**B3 - Kuupäev
**C3 - Klient ''(müüjad, hankijad, tarnijad, kauplused, firmad, teenusepakkujad jne.)''
**D3 - OpKirje ''(Operatsiooni kirjeldus: kauba või teenuse ostmine jm.)''
**E3 - DokNum ''(dokumendi number või viide operatsiooni kirjeldusele)''
**F3 - Deebet ''(rahalised sissetulekud, mille tähendus tuleneb raamatupidamise kassa kannete kirjeldamisest)''
**G3 - Kreedit ''(rahalised väljaminekud)''
**H3 - Saldo ''(raha hetkeseisu jääk pärast igat operatsiooni)''
===Tabeli täitmine===
*Kirjutame lahtritesse:
**A4 - 1
**B4 - 1.12.2004
**C4 - Minu kassa
**D4 - Algsaldo
**H4 - 1000
*Oletame, et saime palka 3. detsembril 6000.00 krooni, kirjutame lahtritesse:
**A5 - 2
**B5 - 3.12.2004
**C5 - Tööandja
**D5 - Palk
**E5 - November
**F5 - 6000
**H5 - =H4+F5-G5 ''(Valem)''
*Kulutasime sama päev, kirjutame lahtritesse:
**A6 - 3
**B6 - 3.12.2004
**C6 - Lillekauplus
**D6 - Lilled armsamale
**E6 - Detsember
**G6 - 100
**H6 - =H5+F6-G6
*** ehk kopeerime (copy) lahtri H5 ja kleebime (paste) lahtrisse H6 klahvikäsuga &quot;Enter&quot;
*Täidame veel ühe rea:
**A7 - 4
**B7 - 20.12.2004
**C7 - EMT
**D7 - Arve
**E7 - A04120001
**G7 - 350
**H7 - =H6+F7-G7

Me oleme nüüd koostanud esialgse tabeli, mida võiksime seadistada ja kujundada, et edaspidi juba kopeerimise ja kleepimise teel lisada uusi ridu.
Tabel näeb välja järgmiselt:
[[Pilt:Kassa010_xls.jpg]]

===Tabeli lahtrite seadistamine===
*Selekteerime lahtrid '''A4:A7''', seejärel vajutades hiire paremale nupule, avame menüüakna, kus klikime käsul '''Format Cells...''', avanevas aknas klikime Category: '''Number''', kus paremal '''Decimal place''' tekstiaknas oleva '''2''' asemel seame '''0''', nii et üleval '''Sample''' on näha '''1''' ja seejärel klikime '''OK'''.
*Selekteerime lahtrid '''B4:B7''', seejärel toimime nagu eespool, '''Format Cells''' aknas valime Category: '''Date''', kus paremal aknas valime järjestuse '''14.03.01''' ehk see häälestuse tüüp on: '''dd.mm.yy''' ja klikime '''OK'''.
*Selekteerime lahtrid '''F4:H7''', seejärel toimime nagu eespool, '''Format Cells''' aknas valime Category: '''Number''', kus paremal '''Decimal places:''' tekstiaknas olev '''2''' jääbki ja linnukese paneme '''Use 1000 Separator (')''' ette ja klikime '''OK'''.
*Selekteerime lahtrid '''A3:H3''' ja klikime tekstiformaat nupule '''Center''', mille tulemusena pealkirjad seatakse keskmisse asendisse.


==Vaata ka==
[[Microsoft Excel]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Menüü käsud</title>
    <id>1065</id>
    <revision>
      <id>2409</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:04:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Menüü käsud moved to Microsoft Excel: Menüü käsud</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel: Menüü käsud]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Funktsioonid</title>
    <id>1066</id>
    <revision>
      <id>2410</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:05:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Funktsioonid moved to Microsoft Excel: Funktsioonid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel: Funktsioonid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kassa010</title>
    <id>1067</id>
    <revision>
      <id>2411</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:06:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Kassa010 moved to Microsoft Excel: Kassa010</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel: Kassa010]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel: Menüü käsud</title>
    <id>1068</id>
    <revision>
      <id>2412</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:10:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Microsoft Excel: Menüü käsud moved to Microsoft Excel:Menüü käsud</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel:Menüü käsud]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel: Funktsioonid</title>
    <id>1069</id>
    <revision>
      <id>2413</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Microsoft Excel: Funktsioonid moved to Microsoft Excel:Funktsioonid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel:Funktsioonid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Excel: Kassa010</title>
    <id>1070</id>
    <revision>
      <id>2414</id>
      <timestamp>2004-12-27T15:11:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Microsoft Excel: Kassa010 moved to Microsoft Excel:Kassa010</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Microsoft Excel:Kassa010]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Alustame</title>
    <id>1071</id>
    <revision>
      <id>2415</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:55:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Alustame moved to HTML:Alustame</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Alustame]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Lihtsa lehekülje loomine</title>
    <id>1072</id>
    <revision>
      <id>2416</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:55:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Lihtsa lehekülje loomine moved to HTML:Lihtsa lehekülje loomine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Lihtsa lehekülje loomine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Tekst</title>
    <id>1073</id>
    <revision>
      <id>2417</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:56:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Tekst moved to HTML:Tekst</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Tekst]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Viited</title>
    <id>1074</id>
    <revision>
      <id>2418</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Viited moved to HTML:Viited</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Viited]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Pildid</title>
    <id>1075</id>
    <revision>
      <id>2419</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:56:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Pildid moved to HTML:Pildid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Pildid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Tabelid</title>
    <id>1076</id>
    <revision>
      <id>2420</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:57:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Tabelid moved to HTML:Tabelid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Tabelid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Ajalugu</title>
    <id>1077</id>
    <revision>
      <id>2421</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:57:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Ajalugu moved to HTML:Ajalugu</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Ajalugu]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Doctype</title>
    <id>1078</id>
    <revision>
      <id>2422</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:58:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Doctype moved to HTML:Doctype</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Doctype]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Kodeering</title>
    <id>1079</id>
    <revision>
      <id>2423</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Kodeering moved to HTML:Kodeering</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Kodeering]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Metainfo</title>
    <id>1080</id>
    <revision>
      <id>2424</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:58:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Metainfo moved to HTML:Metainfo</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Metainfo]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML-tips</title>
    <id>1081</id>
    <revision>
      <id>2425</id>
      <timestamp>2004-12-27T16:59:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML-tips moved to HTML:tips</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:tips]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-1</title>
    <id>1082</id>
    <revision>
      <id>2426</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-1 moved to HTML:ISO 8859-1</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-1]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-2</title>
    <id>1083</id>
    <revision>
      <id>2427</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:04:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-2 moved to HTML:ISO 8859-2</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-2]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-3</title>
    <id>1084</id>
    <revision>
      <id>2428</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:05:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-3 moved to HTML:ISO 8859-3</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-3]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-4</title>
    <id>1085</id>
    <revision>
      <id>2429</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:05:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-4 moved to HTML:ISO 8859-4</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-4]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-5</title>
    <id>1086</id>
    <revision>
      <id>2430</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:06:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-5 moved to HTML:ISO 8859-5</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-5]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-6</title>
    <id>1087</id>
    <revision>
      <id>2431</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:06:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-6 moved to HTML:ISO 8859-6</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-6]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-7</title>
    <id>1088</id>
    <revision>
      <id>2432</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-7 moved to HTML:ISO 8859-7</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-7]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-8</title>
    <id>1089</id>
    <revision>
      <id>2433</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-8 moved to HTML:ISO 8859-8</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-8]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-9</title>
    <id>1090</id>
    <revision>
      <id>2434</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-9 moved to HTML:ISO 8859-9</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-9]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-10</title>
    <id>1091</id>
    <revision>
      <id>2435</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:07:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-10 moved to HTML:ISO 8859-10</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-10]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-11</title>
    <id>1092</id>
    <revision>
      <id>2436</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:07:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-11 moved to HTML:ISO 8859-11</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-11]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-13</title>
    <id>1093</id>
    <revision>
      <id>2437</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:07:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-13 moved to HTML:ISO 8859-13</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-13]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-14</title>
    <id>1094</id>
    <revision>
      <id>2438</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-14 moved to HTML:ISO 8859-14</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-14]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-15</title>
    <id>1095</id>
    <revision>
      <id>2439</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:08:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-15 moved to HTML:ISO 8859-15</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-15]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML ISO 8859-16</title>
    <id>1096</id>
    <revision>
      <id>2440</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:08:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML ISO 8859-16 moved to HTML:ISO 8859-16</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:ISO 8859-16]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML KOI8-R</title>
    <id>1097</id>
    <revision>
      <id>2441</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:09:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML KOI8-R moved to HTML:KOI8-R</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:KOI8-R]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML KOI8-U</title>
    <id>1098</id>
    <revision>
      <id>2442</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:09:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML KOI8-U moved to HTML:KOI8-U</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:KOI8-U]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML Windows-1251</title>
    <id>1099</id>
    <revision>
      <id>2443</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:09:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML Windows-1251 moved to HTML:Windows-1251</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Windows-1251]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Sidumine HTML-iga</title>
    <id>1100</id>
    <revision>
      <id>2444</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Sidumine HTML-iga moved to CSS:Sidumine HTML-iga</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Sidumine HTML-iga]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS Sidumine HTML-iga</title>
    <id>1101</id>
    <revision>
      <id>2445</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Arutelu:CSS Sidumine HTML-iga moved to Arutelu:CSS:Sidumine HTML-iga</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Arutelu:CSS:Sidumine HTML-iga]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Keele struktuur</title>
    <id>1102</id>
    <revision>
      <id>2446</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Keele struktuur moved to CSS:Keele struktuur</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Keele struktuur]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Ühikud</title>
    <id>1103</id>
    <revision>
      <id>2447</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:20:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Ühikud moved to CSS:Ühikud</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Ühikud]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Valikuline selekteerimine</title>
    <id>1104</id>
    <revision>
      <id>2448</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:20:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Valikuline selekteerimine moved to CSS:Valikuline selekteerimine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Valikuline selekteerimine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid</title>
    <id>1105</id>
    <revision>
      <id>2449</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:21:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid moved to CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Fontide sättimine</title>
    <id>1106</id>
    <revision>
      <id>2450</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:21:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Fontide sättimine moved to CSS:Fontide sättimine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Fontide sättimine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Teksti paigutamine</title>
    <id>1107</id>
    <revision>
      <id>2451</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:22:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Teksti paigutamine moved to CSS:Teksti paigutamine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Teksti paigutamine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Servad, veerised ja polstrid</title>
    <id>1108</id>
    <revision>
      <id>2452</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:22:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Servad, veerised ja polstrid moved to CSS:Servad, veerised ja polstrid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Servad, veerised ja polstrid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Positsioneerimine</title>
    <id>1109</id>
    <revision>
      <id>2453</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:23:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Positsioneerimine moved to CSS:Positsioneerimine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Positsioneerimine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Taustad</title>
    <id>1110</id>
    <revision>
      <id>2454</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:23:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Taustad moved to CSS:Taustad</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Taustad]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Loendid</title>
    <id>1111</id>
    <revision>
      <id>2455</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:23:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Loendid moved to CSS:Loendid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Loendid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Raamide imitatsioonid</title>
    <id>1112</id>
    <revision>
      <id>2456</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:23:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Raamide imitatsioonid moved to CSS:Raamide imitatsioonid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Raamide imitatsioonid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Objektide tüübid</title>
    <id>1113</id>
    <revision>
      <id>2457</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:24:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Objektide tüübid moved to CSS:Objektide tüübid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Objektide tüübid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Printimine</title>
    <id>1114</id>
    <revision>
      <id>2458</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:24:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Printimine moved to CSS:Printimine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Printimine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Paigutused</title>
    <id>1115</id>
    <revision>
      <id>2459</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:24:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Paigutused moved to CSS:Paigutused</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Paigutused]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Float</title>
    <id>1116</id>
    <revision>
      <id>2460</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:25:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Float moved to CSS:Float</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Float]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Pildiasendustehnikad</title>
    <id>1117</id>
    <revision>
      <id>2461</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:25:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Pildiasendustehnikad moved to CSS:Pildiasendustehnikad</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Pildiasendustehnikad]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Häkid</title>
    <id>1118</id>
    <revision>
      <id>2462</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:25:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Häkid moved to CSS:Häkid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Häkid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Menüüde ehitamine</title>
    <id>1119</id>
    <revision>
      <id>2463</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Menüüde ehitamine moved to CSS:Menüüde ehitamine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Menüüde ehitamine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Meediaspetsiifilised stiilid</title>
    <id>1120</id>
    <revision>
      <id>2464</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:26:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Meediaspetsiifilised stiilid moved to CSS:Meediaspetsiifilised stiilid</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Valideerimine</title>
    <id>1121</id>
    <revision>
      <id>2465</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:26:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Valideerimine moved to CSS:Valideerimine</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Valideerimine]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Parameetrite indeks</title>
    <id>1122</id>
    <revision>
      <id>2466</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:26:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Parameetrite indeks moved to CSS:Parameetrite indeks</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Parameetrite indeks]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS Parameetrite indeks</title>
    <id>1123</id>
    <revision>
      <id>2467</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:26:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Arutelu:CSS Parameetrite indeks moved to Arutelu:CSS:Parameetrite indeks</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Arutelu:CSS:Parameetrite indeks]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS Brauserite võrdlustabel</title>
    <id>1124</id>
    <revision>
      <id>2468</id>
      <timestamp>2004-12-27T17:26:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>CSS Brauserite võrdlustabel moved to CSS:Brauserite võrdlustabel</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[CSS:Brauserite võrdlustabel]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikiraamatukogu:Teretulemast</title>
    <id>1125</id>
    <revision>
      <id>2469</id>
      <timestamp>2004-12-27T19:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Vikiraamatukogu on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja muude sama laadi raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiraamatukogus kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia.

==Kirjutamine==

Igaüks võib vabalt muuta ja täiendada Vikiraamatukogu - lisada uusi raamatuid, redigeerida olemasolevaid tekste.

===Nimede andmine===

Soovituslik stiil raamatu peatükkide nimetamiseks oleks:

* '''Raamatunimi:Peatükinimi'''

[http://en.wikibooks.org/wiki/Wikibooks:Naming_conventions Inglisekeelne Wikibooks küll ei sea konkreetseid eeskirju peatükkide nimetamiseks] ja pakub välja mitmeid erinevaid variante. 

Selge on see, et ''Peatükinimi'' ilma vastava raamatu eesliiteta võib sattuda kergesti konflikti mitmete olemasolevate raamatute pealkirjadega. Näiteks peatükid nimega &quot;Sissejuhatus&quot;, &quot;Kokkuvõte&quot; või &quot;Indeks&quot; on äärmiselt tavalised ja neid ei tohiks kindlasti kasutada.

Seega on valida mitmete variantide seast, kuidas peatükinime ja raamatunime eraldada. Eraldamine tühikuga (''Raamatunimi Peatükinimi'') võib olla segadusttekitav - võiks olla siiski selgelt arusaadav, millisesse raamatusse mingi lehekülg kuulub. Eraldamine sidekriipsuga (''Raamatunimi - Peatükinimi'') pole palju parem, pealegi on see üsna pikk ja lohisev (tühik, sidekriips, tühik). Eraldamine kaldkriipsuga (''Raamatunimi/Peatükinimi'') on küll lühike, aga on ilmselgelt laen failisüsteemides kasutatust ning ei sobi eriti Vikiraamatukogusse.

Vikiraamatukogus ja Vikipeedias üldse on juba kasutusel kaks süsteemi:

* Artikkel (Temaatika)
* Nimeruum:Artikkel

Sulgudega variant Vikiraamatute jaoks hästi ei sobi - pigem sobike see sellisel juhul, kui meil oleks kaks ühe nimega raamatut, mis aga kuuluvad erinevatesse valdkondadesse - sellise olukorra tekkimine on aga vähetõenäoline ja mugavam on probleemi lahendada raamatutele erinevate nimede andmisega. Nimeruumides kasutatav koolon on aga vägagi sobiv, sest on just nimelt mõeldud selleks, et kaitsta erinevate artiklite nimede lõikumist, a'la artikkel &quot;Teretulemast&quot; ja &quot;Vikiraamatukogu:Teretulemast&quot;.

Sarnaselt kasutusega nimeruumides peaks kasutama ''vaid'' koolonit (''Raamatunimi:Peatükinimi'') mitte koolon+tühik (''Raamatunimi: Peatükinimi'')!

Alampeatükid ja alamalampeatükid peaksid kasutama sama süsteemi (''Raamatunimi:Alampeatükinimi'') mitte aga lisama ka peatükinime (''Raamatunimi:Peatükinimi:Alampeatükinimi''). Viimane variant oleks lihtsalt liialt pikk, kohmakas ja kasutu, sest ühe raamatu piires peatükkide nimed reeglina ei lõiku, või kui peaksid lõikuma, siis on arvata, et raamatu ülesehitus on liialt keerukas.

Piltidele nimede andmisel tasuks järgida midagi sarnast, sest piltide puhul on samade nimede andmise võimalus veelgi suurem. Näiteks:

* '''Pilt:Raamatunimi Pildinimi'''

või

* '''Pilt:Raamatunimi:Pildinimi'''

Sellised topelt-nimeruumid tunduvad kuidagi ülepingutatud, ülemine näide näib sobivam. ''(Seda küsimust peaks veel arutama)''

''(See jutt siin kajastab hetkel [[Kasutaja:Nene|minu]] isiklikku arvamust ja peaks ehk pigem asuma Arutelu osas. Kuna aga ma vastavalt sellele jutule muutsin küllaltki paljude peatükkide nimesid (võibolla ennatlikult), siis on see hetkel siin ja ootab edasist arutelu ja kriitikat)''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Vikiraamatukogu:Teretulemast</title>
    <id>1126</id>
    <revision>
      <id>2470</id>
      <timestamp>2004-12-27T21:40:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Mul ei ole lisada midagi - avaldan toetust ja järgin Su eeskuju. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 21:40, 27 Dec 2004 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP</title>
    <id>1127</id>
    <revision>
      <id>3614</id>
      <timestamp>2006-02-02T08:40:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>80.53.142.78</ip>
      </contributor>
      <comment>+pl</comment>
      <text xml:space="preserve">==Sissejuhatus==

Vabast entsüklopeediast Vikipeedia.

PHP (inglise keelne rekursiivne lühend PHP Hypertext Preprocessor 'PHP Hüperteksti preprotsessor') on programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning läbi erinevate moodulite veel väga palju erinevaid protokolle ja rakendusi.

Avatud lähtekood ning võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste lehekülgede loomisel. Eriti populaarne on kombinatsioon Apache (veebiserver) + PHP + MySQL (andmebaas).

===Põhitõed===
* [[PHP:süntaks|Süntaks]] {{Algus}}
* [[PHP:andmetüübid|Andmetüübid]] {{Algus}}
* [[PHP:muutujad|Muutujad]] {{Algus}}
* [[PHP:konstandid|Konstandid]] {{Algus}}
* [[PHP:operaatorid|Operaatorid]] {{Algus}}
* [[PHP:lausendid|Lausendid]] {{Algus}}
* [[PHP:funktsioonid|Funktsioonid]] {{Algus}}
* [[PHP:objektid|Objektid ja klassid]] {{Algus}}
* [[PHP:viidad|Viidad]] {{Algus}}

===PHP funktsioonid===
* [[PHP:funktsioonid_alfabeet|Tähestikuliselt järjestatud]] {{Algus}}
* [[PHP:funktsioonid_teema|Temaatiliselt järjestatud]] {{Algus}}

===Näited ja lahendused===

Näide: Vanaema ülesanded
&lt;?php
   //autor: Dynamite110 at hotmail.com
   //stringi loomine ja väljastamine ekraanil
   $str = 'Vanaemal oli palju tööd teha.'.'&amp;lt;BR&amp;gt;';
   echo $str;
   //teeme tööde nimekirjast massiivi
   //ja loeme palju massiivis element on
   $tood = array( 'kudumine', 'söögi tegemine', 'koristamine', 'kõplamine', 'karja ajamine');
   $elemente = count($tood);
   //töötleme läbi kõik massiivis leiduvad elemendid
   //ja koostame elementide põhjal lause mille väljastame ekraanil
   foreach ($tood as $id=&gt;$nimi){
      if($id == 0){
          echo 'Vanaema tööde hulka kuuluvad: '.$tood[$id].', ';
      }
      elseif($id == ($elemente-2)){
          echo $tood[$id].' ';
      }
      elseif($id == ($elemente-1)){
          echo 'ja '.$tood[$id].'.'.'&amp;lt;BR&amp;gt;';
      }
      else{
          echo $tood[$id].', ';
      }
   }
   //genereerime suvalise elemendi
   //mis on piiratud massiivi pikkusega
   //seejärel väljastame tulemuse ekraanil
   $suvaline = rand(0, $elemente-1);
   printf ('Vanaema tegeleb hetkel: %s', str_replace('mine', 'misega',$tood[$suvaline]));
?&gt;

Väljund:&lt;BR&gt;
Vanaemal oli palju tööd teha.&lt;BR&gt;
Vanaema tööde hulka kuuluvad: kudumine, söögi tegemine, koristamine, kõplamine ja karja ajamine.&lt;BR&gt;
Vanaema tegeleb hetkel: koristamisega

==Välislingid==

* [http://www.php.net/ PHP kodulehekülg] ja manuaal.
* [http://php.center.ee/ PHP Center] - hulk [http://php.center.ee/opetused.php?1 õpetusi] ja [http://php.center.ee/manuaal.php funktsioonide kirjeldusi] eesti keeles pluss skriptikogu.
* [http://www.php.ee/ php.ee] - PHP eestikeelsed õpetused ja foorum.

[[Category:Tarkvara]]

[[fr:Programmation_PHP]]
[[en:Programming:PHP]]
[[es:Programación:PHP]]
[[nl:Programmeren in PHP]]
[[pl:Programowanie:PHP]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funktsioonid alfabeet</title>
    <id>1128</id>
    <revision>
      <id>3049</id>
      <timestamp>2005-08-19T07:58:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Spämm välja!</comment>
      <text xml:space="preserve">[[PHP:funkstioonid_#|#]],
[[PHP:funkstioonid_A|A]],
[[PHP:funkstioonid_B|B]],
[[PHP:funkstioonid_C|C]],
[[PHP:funkstioonid_D|D]],
[[PHP:funkstioonid_E|E]],
[[PHP:funkstioonid_F|F]],
[[PHP:funkstioonid_G|G]],
[[PHP:funkstioonid_H|H]],
[[PHP:funkstioonid_I|I]],
[[PHP:funkstioonid_J|J]],
[[PHP:funkstioonid_K|K]],
[[PHP:funkstioonid_L|L]],
[[PHP:funkstioonid_M|M]],
[[PHP:funkstioonid_N|N]],
[[PHP:funkstioonid_O|O]],
[[PHP:funkstioonid_P|P]],
[[PHP:funkstioonid_Q|Q]],
[[PHP:funkstioonid_R|R]],
[[PHP:funkstioonid_S|S]],
[[PHP:funkstioonid_T|T]],
[[PHP:funkstioonid_U|U]],
[[PHP:funkstioonid_V|V]],
[[PHP:funkstioonid_W|W]],
[[PHP:funkstioonid_X|X]],
[[PHP:funkstioonid_Y|Y]],
[[PHP:funkstioonid_Z|Z]],</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid A</title>
    <id>1129</id>
    <revision>
      <id>2473</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:28:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">* [[PHP:funktsioon:abs|abs]] Absoluutne väärtus
* [[PHP:funktsioon:acos|acos]] arkuskoosinus
* [[PHP:funktsioon:acosh|acosh]] vastupidine kõverjoone koosinus
* [[PHP:funktsioon:addcslashes|addcslashes]] lisab stringi teatud osade ette tagurpidi kaldkriipsu
* [[PHP:funktsioon:addslashes|addslashes]] lisab stringis teatud sümbolite ette kaldkriipsu
* [[PHP:funktsioon:apache_child_terminate|apache_child_terminate]] peale selle funktsiooni väljakutsumist lõpetatakse teatud apache protsess
* [[PHP:funktsioon:apache_lookup_uri|apache_lookup_uri]] viib läbi URI osalise väljakutsumise ja väljastab selle kohta teada saadud informatsiooni
* [[PHP:funktsioon:apache_note|apache_note]] paneb paika ja loeb apache teateid
* [[PHP:funktsioon:apache_setenv|apache_setenv]] paigaldab apache subprocess_env väärtuse
* [[PHP:funktsioon:array|array]] tekitab massiivi
* [[PHP:funktsioon:array_change_key_case|array_change_key_case]] väljastab massiivi ning selle strigi võtmed suur- ja väiketähtedena
* [[PHP:funktsioon:array_chunk|array_chunk]] tükeldab massiivi osadeks
* [[PHP:funktsioon:array_count_values|array_count_values]] loeb massiivi väärtusi
* [[PHP:funktsioon:array_diff|array_diff]] selgitab välja massiivide erinevused
* [[PHP:funktsioon:array_fill|array_fill]] täidab massiivi väärtustega
* [[PHP:funktsioon:array_filter|array_filter]] filtreerib massiivi elemente kasutades tagasikutse funktsiooni
* [[PHP:funktsioon:array_flip|array_flip]] vahetab massiivi väärtusi ja võtmeid
* [[PHP:funktsioon:array_intersect|array_intersect]] selgitab välja massiivi ühisosad
* [[PHP:funktsioon:array_keys|array_keys]] väljastab kõik massiivi võtmed
* [[PHP:funktsioon:array_key_exists|array_key_exists]] kontrollib, kas massiiv sisaldab võtit või indeksit
* [[PHP:funktsioon:array_map|array_map]] kasutab massiivi elementide peal tagasikutse funktsiooni
* [[PHP:funktsioon:array_merge|array_merge]] liidab kaks või enam massiivi kokku
* [[PHP:funktsioon:array_merge_recursive|array_merge_recursive]] ühendab kaks või enam massiivi rekursiivselt
* [[PHP:funktsioon:array_multisort|array_multisort]] sorteerib paljusid või mitmemõõtmelisi massiive
* [[PHP:funktsioon:array_pad|array_pad]] suurendab väärtuse abiga massiivi kindlaksmääratud pikkusele
* [[PHP:funktsioon:array_pop|array_pop]] väljastab massiivi viimase elemendi
* [[PHP:funktsioon:array_push|array_push]] lisab ühe või mitu elementi massiivi lõppu
* [[PHP:funktsioon:array_rand|array_rand]] kuvab elemente suvalises järjestuses
* [[PHP:funktsioon:array_reduce|array_reduce]] vähendab korduvalt, kasutades tagasikutse funktsiooni, massiivi väärtuseks
* [[PHP:funktsioon:array_reverse|array_reverse]] väljastab massiivi vastupidises järjekorras elementidega
* [[PHP:funktsioon:array_search|array_search]] otsib massiivist väärtuse ning selle leidmise korral väljastab võtme
* [[PHP:funktsioon:array_shift|array_shift]] väljastab massiivi algusest elemendi
* [[PHP:funktsioon:array_slice|array_slice]] väljastab ühe osa massiivist
* [[PHP:funktsioon:array_splice|array_splice]] eemaldab massiivi ühe osa ja asendab selle mingi teise osaga
* [[PHP:funktsioon:array_sum|array_sum]] väljastab massiivi väärtuste summa
* [[PHP:funktsioon:array_unique|array_unique]] eemaldab massiivist sarnased väärtused
* [[PHP:funktsioon:array_unshift|array_unshift]] lisab array algusesse ühe või enam elementi
* [[PHP:funktsioon:array_values|array_values]] väljastab massiivi kõik väärtused
* [[PHP:funktsioon:array_walk|array_walk]] kasutab massiivi igal elemendil kasutajafunktsiooni
* [[PHP:funktsioon:arsort|arsort]] sordib massiivi tähestikule vastupidisesse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt
* [[PHP:funktsioon:ascii2ebcdic|ascii2ebcdic]] stringijada tõlgitud koodist ASCII koodi EBCDIC
* [[PHP:funktsioon:asin|asin]] arkussiinus
* [[PHP:funktsioon:asinh|asinh]] vastupidine kõverjoone siinus
* [[PHP:funktsioon:asort|asort]] sordib massiivi tähestikulisse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt
* [[PHP:funktsioon:aspell_check|aspell_check]] kontrollib üle sõna
* [[PHP:funktsioon:aspell_check_raw|aspell_check_raw]] kontrollib sõna samamoodi nagu see üle antakse
* [[PHP:funktsioon:aspell_new|aspell_new]] loeb sisse uue sõnaraamatu
* [[PHP:funktsioon:aspell_suggest|aspell_suggest]] pakub välja erinevaid võimalikke kirjutusviise
* [[PHP:funktsioon:assert|assert]] kontrollib, kas mõni tingimus või küsimus on FALSE
* [[PHP:funktsioon:assert_options|assert_options]] paneb või võtab assert valikuid
* [[PHP:funktsioon:atan|atan]] arkustangens
* [[PHP:funktsioon:atan2|atan2]] arkustangens kahest väärtusest
* [[PHP:funktsioon:atanh|atanh]] vastupidine kõverjoone tangens</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid B</title>
    <id>1130</id>
    <revision>
      <id>2474</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:34:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">* [[PHP:fuktsioon:base64_decode|base64_decode]] - dekodeerib andmeid kasutades MIME base64
* [[PHP:fuktsioon:base64_encode|base64_encode]] - kodeerib andmeid kasutades MIME base64
* [[PHP:fuktsioon:basename|basename]] - väljastab faili nime tervikust asukohateest
* [[PHP:fuktsioon:base_convert|base_convert]] - konverdib väärtusi erinevate numbrisüsteemide baaside vahemikus
* [[PHP:fuktsioon:bcadd|bcadd]] - lisab kaks suvalise täpsusega numbrit
* [[PHP:fuktsioon:bccomp|bccomp]] - võrdleb kahte suvalise täpsusega numbrit
* [[PHP:fuktsioon:bcdiv|bcdiv]] - jagab kahte suvalise täpsusega numbrit
* [[PHP:fuktsioon:bcmod|bcmod]] - kahe suvalise täpsusega arvu mooduli leidmine
* [[PHP:fuktsioon:bcmul|bcmul]] - korrutab kahte suvalise täpsusega arvu
* [[PHP:fuktsioon:bcpow|bcpow]] - astme leidmine suvalise täpsusega
* [[PHP:fuktsioon:bcsqrt|bcsqrt]] - suvalise täpsusega ruutjuur
* [[PHP:fuktsioon:bcsub|bcsub]] - lahutab kahte arvu suvalise täpsusega
* [[PHP:fuktsioon:bin2hex|bin2hex]] - muudab kahend-andmed kuueteistkümnendik-andmeteks
* [[PHP:fuktsioon:bindec|bindec]] - muudab kahendiku kümnendikuks
* [[PHP:fuktsioon:bind_textdomain_codeset|bind_textdomain_codeset]] - määrab ära märkide kodeerimise, kusjuures väljastatakse teade DOMAIN teadete kataloogist
* [[PHP:fuktsioon:break|break]] - katkestab for, while või switch funktsiooni töö
* [[PHP:fuktsioon:bzclose|bzclose]] - sulgeb bzip2 faili pointeri
* [[PHP:fuktsioon:bzcompress|bzcompress]] - pakib stringi bzip2 kodeeritud andmeteks
* [[PHP:fuktsioon:bzdecompress|bzdecompress]] - pakib bzip2 kodeeritud andmed lahti
* [[PHP:fuktsioon:bzerrno|bzerrno]] - väljastab bzip2 vea numbri
* [[PHP:fuktsioon:bzerror|bzerror]] - väljastab massiivina bzip2 vea numbri ja vea kirjelduse
* [[PHP:fuktsioon:bzerrstr|bzerrstr]] - väljastab bzip2 veateate
* [[PHP:fuktsioon:bzflush|bzflush]] - puhverdatud andmete kirjutama sundmine
* [[PHP:fuktsioon:bzopen|bzopen]] - avab bzip2 pakitud faili
* [[PHP:fuktsioon:bzread|bzread]] - loeb kahendandmeid bzip2 pakitud failist
* [[PHP:fuktsioon:bzwrite|bzwrite]] - kirjutab bzip2 faili</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid C</title>
    <id>1131</id>
    <revision>
      <id>2475</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:37:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> call_user_func kasutaja poolt defineeritud funktsiooni väljakutsumine
 call_user_func_array kasutaja poolt defineeritud parameetritega massiivi poolt määratud funktsiooni väljaskutsumine
 call_user_method kutsub välja kasutaja poolt defineeritud kindla objekti meetodi
 call_user_method_array parameetritega massiivi poolt määratud kasutaja meetodi väljakutsumine
 cal_days_in_month väljastab kalendrile määratud aasta päevade arvu kuus
 ccvs_add lisab andmeid toimingusse
 ccvs_auth teostab toimingul krediidi autoriseerimise testi
 ccvs_command teostab käsku, mis on omapärane ühele protokollile ja see ei ole saadaval üldises CCVS APIs
 ccvs_count otsib välja, kui palju toiminguid antud tüübile on süsteemis salvestatud
 ccvs_delete kustutab toimingu
 ccvs_done lõpetab CCVS töö ja teostab puhastust
 ccvs_init käivitab kasutamiseks CCVSi
 ccvs_lookup otsib andmebaasist üles erilist tüüpi osa
 ccvs_new tekitab uue, tühja toimingu
 ccvs_report tagastab informatsiooni ja olukorda taustal toimuvate käskude ja protsesside kohta
 ccvs_return krediitkaardil olevate ressursside ülekandmine müüjalt kliendile
 ccvs_reverse teostab juba ära toimunud autorisatsioonil täielikku ümberpööramist
 ccvs_sale krediitkaardilt ressursside ülekandmine kliendilt müüjale
 ccvs_status kontrollib müügiarve olukorda
 ccvs_textvalue eelmise funktsiooni väljakutsele teksti tagastusväärtuse saamine
 ccvs_void teostab lõpetatud toimingul täielikku ümberpääramist
 ceil funktsioonide ülespoole ümardamine
 chdir kataloogi vahetamine
 checkdate kontrollib Gregooriuse kuupäeva ja kellaaja kehtivust
 checkdnsrr kontrollib DNS-sissekandeid, et kas seal esineb sarnasust ühe määratud interneti hosti nimega või IP aadressiga
 chgrp vahetab faili kuuluvust gruppi
 chmod muudab faili õiguseid
 chop eemaldab tükikud ja tabulaatorid stringi lõpust
 chown vahetab faili omanikku
 chr tagastab spetsiifilise ehk erilise märgi
 chroot vahetab root kataloogi
 chunk_split tükeldab stringi sarnasteks osadeks
 class_exists kontrollib, kas class on defineeritud
 clearstatcache puhastab vahemälu
 closedir kataloogi sulgemine
 closelog sulgeb ühenduse süsteemi loggeriga
 com COM klassid
 compact tekitab massiivi koos muutujatega ning nende väärtustega
 com_addref suurendab komponentide loendurit
 com_get väljastab COM komponendi omaduse väärtuse
 com_invoke kutsub välja COM komponendi meetodi
 com_isenum kutsub välja, võtab kasutusele IEnumVariant
 com_load teeb COM komponendile uue viite
 com_load_typelib loeb sisse Typelib
 com_propget väljastab COM komponendi omaduse väärtuse
 com_propput omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse
 com_propset omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse
 com_release vähendab komponentide loendurit
 com_set määrab COM komponendi omadusele väärtuse
 connection_aborted väljastab TRUE, kui client ühendus lõpetatud sai
 connection_status väljastab ühenduse seisundi bitiala
 connection_timeout väljastab TRUE, kui skripti tegevuse aeg on lõppenud
 constant tagastab konstandi väärtuse
 convert_cyr_string muudab stringe ümber ühest cyrillic kodeeringust teise
 copy kopeerib faili
 cos koosinus
 cosh vastupidine kõverjoone koosinus
 count loetleb elemendid muutujas
 count_chars väljastab informatsiooni stringis kasutatud sümbolite kohta
 cpdf_add_annotation lisab märkmed
 cpdf_add_outline lisab käesolevale lehele bookmarki
 cpdf_arc joonistab kaare
 cpdf_begin_text alustab teksti osa tegemisega
 cpdf_circle joonistab ringi
 cpdf_clip kärbib kõiki pilte, joonistusi käesoleva asukohateeni
 cpdf_close sulgeb PDF dokumendi
 cpdf_closepath sulgeb asukohatee
 cpdf_closepath_fill_stroke sulgeb, täidab ja joonistab käesoleva asukohatee
 cpdf_closepath_stroke sulgeb asukohatee ja joonistab mööda seda joone
 cpdf_continue_text väljastab teksti järgmisel real
 cpdf_curveto joonistab kurvi
 cpdf_end_text lõpetab teksti osa
 cpdf_fill täidab käesoleva asukohatee
 cpdf_fill_stroke täidab ja sulgeb käesoleva asukohatee
 cpdf_finalize lõpetab dokumendi
 cpdf_finalize_page lõpetab lehe
 cpdf_global_set_document_limits määrab piirangud kõigile PDF dokumentidele
 cpdf_import_jpeg avab JPEG pildi
 cpdf_lineto joonistab joone
 cpdf_moveto määrab käesoleva asukoha
 cpdf_newpath alustab uut asukohateed
 cpdf_open avab uue PDF dokumendi
 cpdf_output_buffer väljastab PDF dokumendi mälu puhvrist
 cpdf_page_init alustab uue lehega
 cpdf_place_inline_image paneb lehele pildi
 cpdf_rect joonistab ristküliku
 cpdf_restore taastab eelnevalt salvestatud keskkonna
 cpdf_rlineto joonistab joone
 cpdf_rmoveto määrab suhtelise käesoleva asukoha
 cpdf_rotate teeb kindlaks pöördenurga
 cpdf_rotate_text määrab teksti pöördenurga
 cpdf_save salvestab käesoleva keskkonna
 cpdf_save_to_file salvestab PDF dokumendi faili
 cpdf_scale teeb kindlaks suurenduse
 cpdf_setdash katkendlik joon
 cpdf_setflat teeb kindlaks tasasuse
 cpdf_setgray paneb nn hallile väärtusele joonistuse ja täitmise värvi
 cpdf_setgray_fill paneb täitevärvi hallile väärtusele
 cpdf_setgray_stroke määrab joonistamise värvi halliks väärtuseks
 cpdf_setlinecap teeb kindlaks joone lõpu väärtuse
 cpdf_setlinejoin teeb kindlaks joonte omavaheliste ühenduste väärtuse
 cpdf_setlinewidth määrab joone laiuse
 cpdf_setmiterlimit määrab terava nurga väärtuse
 cpdf_setrgbcolor määrab joonistus- ja täitevärvi RGB väärtuseks
 cpdf_setrgbcolor_fill määrab täitevärviks RGB väärtuse
 cpdf_setrgbcolor_stroke määrab joonistusvärvi RGB värvi väärtuseks
 cpdf_set_action_url paneb paika lingi
 cpdf_set_char_spacing määrab tähevahe
 cpdf_set_creator määrab PDF dokumendi algatuse ala
 cpdf_set_current_page paneb paika käesoleva lehe
 cpdf_set_font valib käesoleva fondi stiili ja suuruse
 cpdf_set_font_directories määrab nimekirja, mida kasutatakse väliste fontide kasutamisel
 cpdf_set_font_map_file määrab väliste fontide kasutamise juures ära fondi-faili nime korrastuse, tõlgendamise
 cpdf_set_horiz_scaling määrab horisontaalse teistiulatuse
 cpdf_set_keywords määrab PDF dokumendi märksõna-ala
 cpdf_set_leading määrab teksti ridade vahe
 cpdf_set_page_animation määrab lehtedevahelise kestuse, vältuse
 cpdf_set_subject määrab PDF dokumendi teema ala
 cpdf_set_text_matrix määrab teksti maatriksi
 cpdf_set_text_pos määrab teksti asukoha
 cpdf_set_text_rendering määrab ära, kuidas tekst edasi antakse
 cpdf_set_text_rise määrab teksti vertikaalse tõusu
 cpdf_set_title määrab PDF dokumendi tiitli ehk pealkirja ala
 cpdf_set_viewer_preferences määrab, kuidas lehte brauseris näidata
 cpdf_set_word_spacing määrab sõnade vahe
 cpdf_show väljastab teksti käesolevast asukohast
 cpdf_show_xy väljastab teksti määratud asukohast
 cpdf_stringwidth väljastab stringi laiuse käesolevas fondis
 cpdf_stroke joonistab joone mööda rada
 cpdf_text väljastab teksti koos parameetritega
 cpdf_translate määrab koordinaadisüsteemi alguse koha
 crack_check kontrollib määratud parooli
 crack_closedict sulgeb CrackLib sõnaraamatu
 crack_getlastmessage väljastab viimase kontrolli teate
 crack_opendict avab CrackLib sõnaraamatu
 crc32 arvutab stringi polünomiaalse CRC32 väärtuse
 create_function tekitab anonüümse, ajutise, lambda stiilis funktsiooni
 crypt ühesuunaline stringi krüpteerimine
 ctype_alnum kontrollib tekstis olevaid märke
 ctype_alpha kontrollib tekstis olevaid märke
 ctype_cntrl kontrollib kontrollmärke
 ctype_digit kontrollib numbreid
 ctype_lower kontrollib väiketähti
 ctype_print kontrollib prinditavaid märke
 ctype_upper kontrollib suurtähti
 ctype_xdigit kontrollib märke, mis esinevad kui kuueteistkümnendik numbrid
 curl_close sulgeb CURL sessiooni
 curl_errno väljastab täisarvu, mis sisaldab viimase errori numbrit
 curl_error väljastab stringi, mis sisaldab käesoleva sessiooni viimast errorit
 curl_exec teostab CURL sessiooni
 curl_getinfo informatsiooni saamine erilise ülekande suhtes
 curl_init CURL sessiooni käivitamine
 curl_version väljastab käesoleva CURL versiooni
 current väljastab massiivi käesoleva elemendi
 cybercash_base64_decode base64 dekodeeritud andmed Cybercashi jaoks
 cybercash_base64_encode base64 kodeeritud andmed Cybercashi jaoks
 cybercash_decr Cybercash lahtikodeering
 cybercash_encr Cybercash kodeering
 cybermut_creerformulairecm tekitab HTML formulari maksmiseks, tasumiseks
 cybermut_creerreponsecm tekitab kinnituse, et makse on sooritatud
 cybermut_testmac kontrollib, et kinnitamise teates poleks valeandmeid petmiseks
 cyrus_authenticate Cyrus IMAP serveri usaldatavus
 cyrus_bind seob tagasikutseid Cyrus IMAP serveriga
 cyrus_close sulgeb ühenduse cyrus serveriga
 cyrus_connect loome ühenduse Cyrus IMAP serveriga
 cyrus_query saada Cyrus IMAP serverile päring
 cyrus_unbind lahtisidumine</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid D</title>
    <id>1132</id>
    <revision>
      <id>2476</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:38:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> date kohaliku aja/kuup&amp;auml;eva moodustamine
 dbase_add_record lisab kirje dbase andmebaasi
 dbase_close sulgeb dbase andmebaasi
 dbase_delete_record kustutab kirje dbase andmebaasist
 dbase_get_record loeb kirje dbase andmebaasist
 dbase_numfields leiab, palju välju dbase andmebaasis on
 dbase_numrecords leiab, kui palju kirjeid dbase andmebaasis on
 dbase_open avab dbase andmebaasi
 dbase_pack pakib dbase andmebaasi
 define defineerib konstandi
 defined Kontrollib, kas sisestatud konstant eksisteerib
 die funktsiooni exit() alias
 diskfreespace Väljastab, palju on vaba ruumi sinu kõvakettal
 doubleval Võtab 2x väärtuse</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid E</title>
    <id>1133</id>
    <revision>
      <id>2477</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:39:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> echo väljastab ühe või enama arvu stringe
 end Paneb pointeri array viimase elemendi juurde
 ereg_replace asendab tavalise väljastuse
 error_log saadab veateate
 error_reporting määrab ära, kuidas PHP veateateid näitama peaks
 eval tõlgendab stringi PHP koodina
 exit väljastab teate ja lõpetab praeguse skripti
 explode stringiga teise stringi lõikumine</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid F</title>
    <id>1134</id>
    <revision>
      <id>2478</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:41:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> fclose suleb avatud faili
 filesize näitab faili suurust
 floor ümardab murrud
 fopen Avab faili või URLi
 ftp_cdup läheb tagasi peakausta
 ftp_chdir vahetab kaustu FTP serveris
 ftp_connect loob FTP ühenduse
 ftp_delete kustutab faili FTP serverist
 ftp_get laeb alla faili FTP serverist
 ftp_login FTP ühendusele sisse logimiseks
 ftp_pwd väljastab hetke kausta nime
 function_exists Tagastab _TRUE kui funktsioon on defineeritud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid G</title>
    <id>1135</id>
    <revision>
      <id>2479</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:41:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> getcwd võtab kausta kus hetkel töötatakse
 getdate annab informatsiooni aja kohta
 getimagesize tagastab pildi suurused
 get_defined_constants tagastab ühendatud jada kõikide konstantide ja nende väärtustega
 get_defined_functions tagastab jada kõikide defineeritud funktsioonidega
 get_defined_vars tagastab kõikide defineeritud muutujatega jada
 get_extension_funcs tagastab mooduli kõikide funktsioonide nimedega jada
 get_loaded_extensions tagastab kõikide kompileeritud ja sisseloetud moodulite nimedega jada</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid H</title>
    <id>1136</id>
    <revision>
      <id>2480</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:42:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> htmlentities konverteerib kõik vastavad HTML märgid HTML-ile sobilikuks
 htmlspecialchars konverteerib spetsiaalsed märgid HTML-ile sobilikuks</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid I</title>
    <id>1137</id>
    <revision>
      <id>2481</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> ignore_user_abort kui klient sulgeb brauseri, siis skript töötab/ei tööta edasi.
 implode jada elementide liitmine stringiga
 in_array tulemus on t&amp;otilde;ene, kui v&amp;auml;&amp;auml;rtus esineb jada
 isset kontrollib kas muutuja on määratud või ei
 is_array kontrollib, kas määraja on massiiv
 is_bool kontrollib kas muutuja on boolean tüüpi
 is_int kontrollib kas muutuja on täisarv
 is_string kontrollib kas muutuja on string</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid J</title>
    <id>1138</id>
    <revision>
      <id>2482</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:45:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> join liidab stringiga massiivi elemendid stringiks</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid K</title>
    <id>1139</id>
    <revision>
      <id>2483</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:46:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> key väljastab assotsiatiivse massiivi võtme
 ksort sordib massiivi tähestikulisse järjekorda võtme järgi</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid L</title>
    <id>1140</id>
    <revision>
      <id>2484</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:47:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> list määrab muutujad jadana</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid M</title>
    <id>1141</id>
    <revision>
      <id>2485</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:47:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> md5 kalkuleerib stringi md5-hash'i
 md5_file kalkuleerib antud failinimele vastava faili sisu md5-hash'i
 mime_content_type väljastab faili MIME sisutüübi
 mkdir loob kataloogi
 mysql_affected_rows Kui palju ridasid mõjutati eelmise MySql operatsiooniga.
 mysql_close Sulgeb Mysql ühenduse
 mysql_connect Avab ühenduse MySQL serveriga
 mysql_create_db Teeb MySQL andemabaasi
 mysql_drop_db Kustutab MySQL andmebaasi
 mysql_errno Tuleb numbriline väärtus, mis oli viga eelmise MySQL operatsioonil
 mysql_error Tuleb tekstina mis oli viga eelmisel MySQL operatsioonil
 mysql_field_name väljastab konkreetse välja nime päringust
 mysql_get_client_info MySQL kliendi info
 mysql_get_host_info MySQL host'i info
 mysql_get_proto_info MySQL protokolli info
 mysql_get_server_info MySQL serveri info
 mysql_num_fields loendab veergude arvu päringust
 mysql_num_rows Tagastab päringu tulemuste arvu
 mysql_result tagastab andmed MySQL result set-ist</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid N</title>
    <id>1142</id>
    <revision>
      <id>2486</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:48:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> natcasesort sordib massiivi kasutades tõstutundetut &quot;loomuliku järjekorra&quot; algoritmi
 natsort sordib massiivi kasutades &quot;loomuliku järjekorra&quot; algoritmi
 next liigutab edasi ühevõrra massiivi osutit e. pointrit
 nl2br sisestab HTML reavahetused enne igat uut rida stringis</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid O</title>
    <id>1143</id>
    <revision>
      <id>2487</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:48:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> ord Tagastab tähemärgi ASCII väärtuse</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid P</title>
    <id>1144</id>
    <revision>
      <id>2488</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:49:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> pg_affected_rows Tagastab mõjutatud kirjete arvu
 pg_cancel_query Katkestab asünkroonse päringu
 phpinfo väljastab täpse info php kohta
 phpversion Saab teada sinu php versiooni.
 pi Võtab pi väärtuse
 pos v&amp;auml;ljasta k&amp;auml;esolev element jadast
 preg_replace sooritab regulaarse avalduse otsingu ja asenduse
 prev liigutab osutit e. pointrit ühe elemendi võrra tagasi
 print väljastab stringi
 printf väljastab vormindatud stringi</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid R</title>
    <id>1145</id>
    <revision>
      <id>2489</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> range loob massivi, mis sisaldab elementide vahemikku
 rawurldecode Dekodeerib URL-kodeeritud stringi
 rename vahetab faili nime
 reset paneb massiivi osuti (e. pointri) massiivi algusesse
 restore_error_handler taastab eelmise veateate funktsiooni
 rmdir Kustutab katalooge (directoris)
 round ümardab arvu teatud kohani!
 rsort sordib massiivi tähestikulisele järjekorrale vastupidiselt</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid S</title>
    <id>1146</id>
    <revision>
      <id>2490</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:51:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> session_destroy Hävitab kõik andmed, mis on sessiooni registeeritud
 session_register kindlate muutujate registreerimine kindlasse sessiooni
 session_start eelnevalt registreeritud sessioonist andmete lugemine
 session_unregister deregistreerib käesolevast sessioonist saadud muutuja
 session_unset Teeb vabaks kõik sessiooni muutujad
 sin siinus
 sizeof leiab elementide arvu muutujas
 sleep viivitab ja viib täide
 sort sordib massiivi
 split tükeldab stringi massiiviks, kasutades regulaaravaldist
 sqrt ruutjuur
 srand Suvalise numbri generaator
 stripslashes eemaldab stringis teatud sümbolite eest kaldkriipsud, mis lisati funktsiooniga addslashes()
 strlen hangib stringi pikkuse
 strrchr leiab stringis sümboli viimase esinemise
 strstr leiab stringi esimese esinemise stringis
 strtolower muudab stringis kõik tähed väiketähtedeks
 strtoupper muudab stringis kõik tähed suurtähtedeks
 strtr tõlgib stringis teatud sümbolid
 str_repeat kordab stringi
 substr toob välja osa stringist
 substr_count loeb kokku substringide esinemiste arvu
 substr_replace asendab teksti stringi teatud osa ulatuses</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid T</title>
    <id>1147</id>
    <revision>
      <id>2491</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:52:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> tan tangens
 time ütleb meile UNIX aja</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid U</title>
    <id>1148</id>
    <revision>
      <id>2492</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:52:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> ucfirst teeb stringi esimese tähe suurtäheks
 ucwords teeb stringi iga sõna esimese tähe suurtäheks
 uksort sordib massiivi võtmete järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni
 unlink Kustutab faili
 user_error tekitab kasutaja-tasandil error/warning/notice teate
 usleep lükkab tegevust edasi mikrosekundite võrra
 usort sordib massiivi väärtuste järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid V</title>
    <id>1149</id>
    <revision>
      <id>2493</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:53:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> vprintf väljastab vormindatud stringi
 vsprintf tagastab vormindatud stringi</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:funkstioonid W</title>
    <id>1150</id>
    <revision>
      <id>2494</id>
      <timestamp>2004-12-31T05:54:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsjeesus</username>
        <id>3</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve"> wordwrap lõigub ühe stringi sinupoolt antud tähtede arvuni kasutades stringi lõpetamise meetodit</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Metsjeesus</title>
    <id>1151</id>
    <revision>
      <id>2495</id>
      <timestamp>2005-01-01T20:07:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Teretulemast vikiraamatukogusse Metsjeesus</comment>
      <text xml:space="preserve">Teretulemast vikiraamatukogusse Metsjeesus! Ehk saaksid sa natuke antud raamatu ideed lahti seletada, selles mõttes, et funktsioonide loetelu on üks-ühele php.center´ist, ja peatükkide pealkirjad on otse php.net´i manuaalist. Lisaks ei tea ma täpselt kummagi allika litsentsipoliitikat. Edu! [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20:07, 1 Jan 2005 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Kassa010 xls.jpg</title>
    <id>1152</id>
    <revision>
      <id>2496</id>
      <timestamp>2005-01-03T19:33:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Paullepp</username>
        <id>6</id>
      </contributor>
      <comment>Microsoft Excel:Kassa010</comment>
      <text xml:space="preserve">Microsoft Excel:Kassa010</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Vikipeedia:Tiitelandmed</title>
    <id>1153</id>
    <revision>
      <id>2497</id>
      <timestamp>2005-02-11T08:01:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>203.113.150.96</ip>
      </contributor>
      <comment>www.melodygroup.com</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;nowiki&gt;Insert non-formatted text here&lt;/nowiki&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esperanto</title>
    <id>1154</id>
    <revision>
      <id>4075</id>
      <timestamp>2006-07-18T20:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.250.210.46</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">&lt;center&gt;[[Image:Flag of Esperanto.svg|450px]]
== '''Bonvenon !''' ==

[[w:et:esperanto| Esperanto]]

[http://www.lernu.net/lernu.php?lingvo=fi Lernu!]

[[de:Esperanto]]
[[en:Esperanto]]
[[eo:Esperanto por komencantoj]]
[[es:Esperanto]]
[[fr:Espéranto]]
[[id:Bahasa Esperanto]]
[[ms:Bahasa Esperanto]]
[[ja:エスペラント]]
[[nl:Esperanto]]
[[pl:Esperanto]]
[[pt:Esperanto]]
[[fi:Esperanton kieli]]
[[sv:Esperanto]]
[[zh:世界语]]
[[he:אספרנטו]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Esperanto</title>
    <id>1155</id>
    <revision>
      <id>4088</id>
      <timestamp>2006-08-01T11:52:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>27</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Arvan, et selle peaks ära kustutama. [[Kasutaja:217.159.133.205|217.159.133.205]] 14:31, 3 May 2005 (UTC)

Tuleks kustutada. Aga pole ühtegi administraatorit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. august 2006, kell 11.52 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX</title>
    <id>1156</id>
    <revision>
      <id>2500</id>
      <timestamp>2005-05-26T03:32:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>212.107.47.2</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Ülesehitusest */</comment>
      <text xml:space="preserve">'''BSD''', ehk siis lahtikirjutatuna '''''Berkeley Software Distribution''''', on [[Unixi-laadne]], otseselt [[UNIX]]-ist põlvnev tänapäeva [[vabavara]]line [[operatsioonisüsteem]]. BSD arendamist alustati [[1970. aastad|1970-ndatel]] [[California ülikool]]is, [[Berkeley]]s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on [[NetBSD|NetBSD]], [[FreeBSD|FreeBSD]] ja [[OpenBSD|OpenBSD]].

----

= WikiRaamatust =

Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused?

== Ülesehitusest ==

Käesolev artikkel on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks:

* Sissejuhatus: BSD ajalugu, ideoloogia, litsents
* UNIX süsteemide tutvustus: tuum, kest, lihtsamad tegemised käsureal
* Süsteemi ülesehitus: tuum, baassüsteem, pkgsrc
* Süsteemi paigaldamine: NetBSD ja FreeSBIE
* Süsteemi uuendamine: uuendamine kasutades CVS süsteemi
* Kolmandate poolte tarkvara: pkgsrc, paigaldamine, uuendamine, audit
* Süsteemi turvalisus: audit, eripärased võimalused
* Viited lisamaterjalidele: spetsiifilised artiklid, kasulikumad viidad, dokumentatsioon

Iga osa kõigist sektsioonidest on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'ist ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks.

== Suunitlusest ==

''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamat on mõeldud kasutamiseks nii koolides kui ka iseseisvaks lugemiseks kõigile UNIX huvilistele: firmade IT spetsialistidele ja arvutientusiastidele. Raamat peaks olema võimalikult huvitav ja sõbralik ka UNIX vallas algajatele. BSD pere operatsioonisüsteemid on kasutajasõbralikud ja mugavad, saagu ka see raamat loodud sarnasel ideoloogial põhinevaks.

== Tulevikust ==

''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamatu tulevikk on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada siis on nad alati teretulnud seda tegema.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Small Business Server 2003</title>
    <id>1157</id>
    <revision>
      <id>4072</id>
      <timestamp>2006-07-04T19:16:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.89.37.181</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on minu (Peeter Parder) kursuse lõputöö. Kui lugejatel on asjalikke ettepanekuid raamatu sisu suhtes või nad soovivad tekste lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema.
----


Tänapäeva väikefirmade edu võti peitub oma toodete ja/või teenuste müügis, klientidega suhtemises, uute kontaktide leidmises, konkurentide tegevuse jälgimises, oma ettevõtte töö kordineerimises ja toodete arendamises. Kõigi nende ülesannete edukaks täitmiseks vajatakse lihtsat, funktsionaalset ja mugavat tehnoloogiat, mis ei oleks liialt kallis kuid suudaks võistelda suurfirmade, korporatsionidega, kellel on pahatihti võimalus kasutada rohkem rahalisi vahendeid ja inimressursse kui seda saavad endale lubada 15 - 30 töötajaga väikeettevõtted.

''Microsoft Windows Small Business Server 2003'' (edaspidi SBS) on ärikriitiline lahendus, mille Microsoft on välja töötanud just firmadele, kellel ei ole ressursse või vajadus palgata IT meeskonda. SBS on ühtne, suhteliselt mugav ja odav viis lahendamaks väikefirmade arvutivõrgu administreerimise ja infosüsteemi loomise vajadused. Windows Small Business Server 2003 lubab ettevõtetel keskenduda oma äritegevuse edendamisele mitte IT probleemide tavaliselt kulukale lahendamisele.

Käesolev teos on kirjutatud eesmärgiga selgitamaks kuidas Microsoft Windows Small Business Server 2003 abil võib luua väikefirmale stabiilse ja funktsionaalse IT infrastruktuuri, kirjeldada tänapäevaseid arvutivõrke ning nende planeerimise, loomise ja haldamisega seotud probleeme.

= Raamatust =

Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused?

== Ülesehitusest ==

Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on jagatud nelja loogilisse sektsiooni:

* Sissejuhatav osa
* Süsteemi installeerimine
* Süsteemi seadistamine
* Süsteemi administreerimine

Iga osa neljast seksioonist on kirjutatud eeldusega, et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks.

== Suunitlusest ==

Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele, keda huvitavad Microsoft Windows perekonna võrguoperatsioonisüsteemid ja kes soovivad neid kasutada ärirakendustes. Käesolev teos peaks olema abiks väikefirma juhtidele või IT-spetsialistidele tutvustamaks kes soovivad saada ülevaadet Windows Small Business Server paketi võimalustest ja tehnilistest lahendustest.

== Tulevikust ==

Windows Small Business Server 2003 WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada siis on nad alati teretulnud seda tegema.


= Sisukord =

Microsoft Small Business Server 2003 WikiRaamatu sisukorra eesmärgiks on olla üldiseks sisujuhiks suurematele ja väiksematele teemadele. Käsitletav materjal on jagatud pealkirjadeks ja alapealkirjadeks.

#[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus|Sissejuhatus]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrgud ja Windows Server 2003|Arvutivõrgud ja Windows Server 2003]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Mis on arvutivõrk?|Mis on arvutivõrk?]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrgu tähtsamad komponendid|Arvutivõrgu tähtsamad komponendid]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Serverid|Serverid]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Klientarvutid|Klientarvutid]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Klientarvutite ja serverite erinevused|Klientarvutite ja serverite erinevused]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Servereid ja kliente ühendav meedium|Servereid ja kliente ühendav meedium]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Võrguseadmed, meediumid|Võrguseadmed, meediumid]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Võrgukaardid|Võrgukaardid]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Meedium|Meedium]]
#####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Keerupaarvõrgud|Keerupaarvõrgud]]
#####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Koaksiaalvõrgud|Koaksiaalvõrgud]]
#####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Fiiberoptilised võrgud|Fiiberoptilised võrgud]]
#####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Traadita võrgud|Traadita võrgud]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Hub|Hub]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Switch|Switch]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Ruuter|Ruuter]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Access Point|Access Point]]
####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Eriotstarbelised seadmed|Eriotstarbelised seadmed]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrkude loogiline ülesehitus|Arvutivõrkude loogiline ülesehitus]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#&quot;Peer-to-Peer&quot; võrgusüsteem|&quot;Peer-to-Peer&quot; võrgusüsteem]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem|Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Tüüpilisemad arvutivõrgud|Tüüpilisemad arvutivõrgud]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Kodused arvutivõrgud|Kodused arvutivõrgud]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Väikefirma arvutivõrgud|Väikefirma arvutivõrgud]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Keskmise suurusega arvutivõrgud|Keskmise suurusega arvutivõrgud]]
###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Suurfirmade arvutivõrgud|Suurfirmade arvutivõrgud]]


##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Installeerimine|Installeerimine]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Seadistamine|Seadistamine]]
##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Administreerimine|Administreerimine]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:170672474241d1c32cbea64.jpg</title>
    <id>1158</id>
    <revision>
      <id>2502</id>
      <timestamp>2005-05-16T17:25:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Small Business Server 2003:Sissejuhatus</title>
    <id>1159</id>
    <revision>
      <id>3923</id>
      <timestamp>2006-05-28T16:05:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.219.64.68</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Väikefirma arvutivõrgu planeerimine */</comment>
      <text xml:space="preserve">= Arvutivõrgud ja Windows Server 2003 =

Microsoft Windows Small Business Server 2003 baseerub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_2003 Microsoft Windows Server 2003 ] võrguoperatsioonisüsteemidel. Microsoft Windows Server 2003 on [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft link Microsofti] viimase põlvkonna võrguoperatsioonisüsteemide pere toode, mis on ärikriitiliste teenuste pakkumiseks suurfirmades ja korporatsioonides. Kuna SBS on lihtsalt Microsoft Windows Server 2003 natukene piiratud varjant, on tegemist mugavdatud versiooniga suunatud just väikefirmadele. Põhiliseks erinevuseks SBS ja Microsoft Windows Server 2003 vahel on kliendi arvutivõrgu suurus.

Selleks et osata valida Microsofti võrguoperatsioonide vahel tuleb kõigepealt selgeks teha mis on arvuti võrk ja kuidas ta töötab ja kuidas on tema abil võimalik muuta väikefirma töö effektiivsemaks: [http://en.wikipedia.org/wiki/Sharepoint dokumendihaldus tsentraalseks], kohalik ja mugav [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Exchange_Server elektroonilise posti] süsteem, interneti ühenduse jagamine ja arvutite hooldus ning turvamine.
== Mis on arvutivõrk? ==

Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteeks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal.

Ka internet on ise tavaline arvutivõrk mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet Internet]

Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida.&lt;br&gt;
Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.

== Arvutivõrgu tähtsamad komponendid ==

Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid.

=== Serverid ===

[http://en.wikipedia.org/wiki/Server Server] on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse.&lt;br&gt; Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse.

SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised teenused ühte kohta ja teha nad üle arvutivõrgu kättesaadavaks kõigile autoriseeritud klientarvutitele. Nende teenuste eesmärk on rahuldada väikefirma vajadusi infotehnoloogilisel tasandil: elektrooniline post, printerinte jagamise teenused, firma sisevõrgu veeb jne. Lisaks teenintavatele funkstioonidele on koondatud ka administreerivad ja turvalahendused.

=== Klientarvutid ===

Klientarvuti on &lt;u&gt;seade arvutivõrgus mis kasutab serveri poolt pakutavaid teenuseid&lt;/u&gt;, kui ta on loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server. &lt;br&gt;Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada küll personaalarvutiteks, [http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer PC-deks]. &lt;br&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/Workstation Tööjaamadeks] omakorda nimetatakse võimsaid arvutisüsteeme mis ei pruugi küll erineda oma välimuselt tavalistest koduarvutitest kuid on palju võimsamad ja kallimad.

Klientarvutid on tavaliselt üksikud arvutivõrgu komponendid mis ei serveeri teistele arvutivõrgu komponentidele oma ressursse, vaid kasutavad serveri poolt pakutavaid lahendusi. Klienid kasutavad printimisteenust, loevad elektronposti, kasutavad keskset dokumendihaldussüsteemi ja ühenduvad internetti kasutades selleks serveri poolt pakutud võrgulahendust. Klientarvutid ei ole tavaliselt sama võimsad kui server, kuid iseseisvate arvutivõrgukomponentidena on täisfunktsionaalsed ja professionaalsed töövahendid.

=== Klientarvutite ja serverite erinevused ===

Väikefirmades on klientarvutite ja serverite vaheliseks erinevuseks üsna tihti ainult operatsioonisüsteem. Kuna puudub vajadus ülivõimsate serverisüsteemide jaoks mille ülesanne on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid.

Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi. Selles osas on määravaks tihtipeale lihtsalt isiklik maitse. Tööjaamades on üldlevinud operatsioonisüsteemiks Windows 2000 ja XP.

Kui väikefirma on otsustanud oma IT infrastruktuuris riistvaralise lahendusena kasutada HP/Compaq tooteid, näiteks HP Evo DC5100 MT seeria lauaarvuteid, siis võib ühest sellisest arvutisüsteemist edukalt luua ka võrguserveri riistvaralise platformi.

HP Evo DC5100 MT - lisa siia alla url

* Protsessor: Intel Celeron D330 2.6 GHz
* Kõvaketas: 40 GB S-ATA, 7200rpm 
* Mälu: 256 MB, laiendatav kuni 4096 MB 
* Võrgukaart: Integreeritud
* CD/DVD seade: CD


Sellist arvutisüsteemi võib väga edukalt kasutada nii SBS serverina kui ka tavalise tööjaamana. Serverisse tuleks '''vajadusel''' lisada teine võrgukaart, rohkem mälu, kõvakettamassiivi kuid väikefirma vajadused on ka standardse varustuse juures rahuldatud.

=== Servereid ja kliente ühendav meedium ===

Arvutivõrgu komponendid on omavahel ühendatud üle spetsiaalse võrgu meediumi, füüsilise ühendusega komponentide vahel. Meediumi hulka kuuluvad näiteks võrgukaardid, arvutivõrgukaablid, swichid, hubid, traadita interneti lüüsid. Arvutivõrgu meedium, olles vahend arvutivõrgu komponentide ühendamiseks, peab olema stabiilne ja turvaline, kuna IT infrastruktuur ja selle täisfunktsionaalne töö on sõltuv meediumist. Halvasti planeeritud või teostatud arvutivõrgu projekteerimine ja paigaldamine võib pikemas perspektiivis saada suureks takistuseks võrgu töös ja laiendatavuses. Selle pärast ongi soovitatav kasutada kvaliteetseid võrguseadmeid ja vajadusel proffesionaalseid arvutivõrgu spetsialiste kes oskavad välja töötada parima lahenduse konkreetse väikefirma tarvis.

=== Võrguseadmed, meediumid ===

Arvutivõrkude projekteerimise ja ehitamise juures tuleb kindlasti olla kursis olemasolevate riistvaraliste ja tehnoloogiliste lahendustega, nende võimaluste, vigade, eeliste ja hinnaga. Erineva funktsionaalsuse ja suurusega arvutivõrgud vajavad oma optimaalsemaks tööks [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_networking_device spetsiifilisi seadmeid], millega SBS administraator peaks kursis olema.


==== Võrgukaardid ====
Kõige esimeseks komponendiks arvuti ja arvutivõrgu vahel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_interface_card võrgukaart]. Võrgukaart (mõnikord nimetatud ka võrguadapteriks, võrguliideseks, NIC'ks jne) on osa arvuti riistvarast, mille eesmärk on võimaldada arvutite omavahelist suhtlemist üle arvutivõrgu.

Kuigi enamasti on võrgukaart eraldi seisev, eraldi lisatud, komponent arvuti emaplaadil (ISA,  PCI võrgukaardid) siis uuematel [http://en.wikipedia.org/wiki/Motherboard emaplaatidel] on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest.

Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda loomulikult füüsilist meediumit kasutavate arvutivõrkude puhul. Traadita võrkude korral võib, aga ei pruugi, olla võrgukaardi küljes signaali sugevuse parandamiseks antenn.

[[media:usb-pcmcia.jpg|PCMCIA ja USB kaardid]]&lt;br&gt;
[[media:800px-Network_card.jpg|tavaline võrgukaart]]

==== Meedium ====

Erinevates arvutivõrgu struktuurides kasutatakse erinevaid võrgumeediume: kohalikes
arvutivõrkudes keerupaarvõrgud või koksiaalvõrgud, suuremat kiirust ja vahemaid nõudvates võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud.


===== Keerupaarvõrgud ===== 
Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on [http://en.wikipedia.org/wiki/Cat5 cat5]. cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga kus võrgumeediumi moodustab omavahel [http://en.wikipedia.org/wiki/Twisted_pair keeratud]vaskkiududest kaabel. Tegemsit on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri.
[[media:cat5.jpg|Pilt: cat5]]

===== Koaksiaalvõrgud =====  
Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist kulukam ja ebamugavam kui keerupaarvõrkude kasutamine, kuigi koaksiaalvõrgu kaabel suudab kvaliteetset signaali edastada pikema distantsi taha kui keerupaarkaabel.
[[media:koaksiaal.jpg|Pilt: Koaksiaalkaabel kooritult ja otsikuga]]

===== Fiiberoptilised võrgud =====
Fiiberoptiline meedium on kõige kallim ja samas võimsaim viis informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. Fiiberoptikaga on omavahel ühendatud linnade, riikide ja kontinentide vahelised arvutivõrgud. Eeliseks võrreldes teiste võrgumeediumitega on:
* informatsiooni vähene kadu pikematel distantsidel
* suur andmeedastusmaht (kuni 3 TB/S)
* immuunsus elektromagnetilistele mõjudele
* suhteliselt kerge kaal
* signaali edastamiseks kulub vähe energiat

Fiiberoptilisi lahendusi ei kasutata väiksemate võrkude rajamisel eelkõige tema kõrge hinna pärast, eelistatakse keerupaar või koaksiaalvõrke.
[[media:fiiberoptiline.jpg|Pilt: Fiiberoptiline kaabel]]

===== Traadita võrgud =====

Traadita kohtvõrgud ehk [http://en.wikipedia.org/wiki/WLAN WLAN'id] kasutavad andmeedastuseks raadiosignaale: ühenduse viimane osa mis jõuab kasutaja arvutisse on üle traadita side, ühenduse enda selgroog baseerub tavaliselt kaabelvõrgu meediumil. Traadita võrgu suurimateks miinusteks on andmeedastus kiirus ja turvalisus, suurimateks plussideks mobiilsus, mugavus ja võrgu paindlikus. Enimlevinud standard on hetkel [http://en.wikipedia.org/wiki/802.11b 802.11b].

====Hub====
Hub on võrgukeskseade, inglise keeles tähendab ta naba ehk võrgunaba (keskpunkt). Hub asub võrgu keskpunktis, ning tema külge ühendatakse kõik arvutid. Hubi tööpõhimõte on lihtne, kõik info mis siseneb ühte porti korratakse ülejäänud portidele. Hubi kiirus on kas 10 Mb/s või 100 Mb/s, uuemad hubid toetavad samaaegselt ka mõlemat kiirust. Hub’itud võrk on jagatud ressurs, see tähendab, et arvutitel on seal 10 või 100 Mb/s kasutada omavahel. Kõigile arvutitele või seadmetele jagatakse võrdne kiirus.
[[media:hub.jpg|TRENDneti 4-pordiga USB Hub]]

====Switch====

Switch on Hub'iga väga sarnane seade. Vahe seisneb selles, et switch teab milline arvuti asub millise pordi taga ja saadab info ainult vajalikku porti. Sellega seoses saab iga arvuti suhelda kiirusel 10 või 100 Mb/s. Kui 10 Mb/s võrgus 10 arvutit ja nad kõik kasutavad võrku aktiivselt, siis igale ühele neist jääb ainult 10 Mb/s.
[[media:switch.jpg|Pilt: TRENDnet 9-pordine 10/100/1000Mbps Switch]]

====Ruuter====

[http://en.wikipedia.org/wiki/Router Ruuteriga]on tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on routeri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Router on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Eesti keelne vaste oleks ruuter või marsruuter.
[[media:ruuter.jpg|TRENDneti VPN tulemüür/ruuter]]

====Access Point====
AP (Access Point) on  jällegi üks võrgu keskseade, aga seekord on tegemist traadita andmesidega. AP on selline asi, millel on küljes tavaliselt 1 port kuhu saab ühendada kaabliga oma tavalise traadiga võrgu ja siis on tal sees raadiokaart antenniga. AP külge ühenduvad kõik wireless võrgukaardid sinu võrgus. Kaks traadita kaarti on võimalik panna omavahel suhtlema ka ilma AP-ta.
[[media:AccessPoint.jpg|TRENDneti Wireless AP]]

=== Eriotstarbelised seadmed ===
Võrguprinteri eeliseks on tavalise printeri ees kokkuhoid. Kasulikum on osta üks printer kui osta iga arvuti jaoks eraldi printer. Võrguprinterid on printerid, mis on iseseisva liidesega ühendatud otse LAN'i ning mille poole iga klient kohtvõrgus saab pöörduda. Sama skeemi järgi toimivad ka skännerid ja faxid.

== Arvutivõrkude loogiline ülesehitus ==

Microsoft Windows pere operatsioonisüsteemid kasutavad kahte tüüpi loogilisi lahendusi arvutivõrkude grupeerimiseks: &quot;workgroup&quot; ja &quot;domain&quot;. &quot;Workgroup&quot; on [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer &quot;peer-to-peer&quot;] tüüpi võrgusüsteem, [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_domain &quot;domain&quot;] on tsentraalse administreerimis ja ülesehitusloogikaga võrgusüsteem. Microsofti serveri domeene ei tohi segi ajada [http://en.wikipedia.org/wiki/Domain_Name_System DNS domeeninime] süsteemiga!


=== &quot;Peer-to-Peer&quot; võrgusüsteem ===

Kui arvutivõrgu ressursid on asetatud võrku eraldi seisvatesse tööjaamadesse ja juurdepääs nendele ressurssidele ei ole tsentraalselt administreeritud ja kordineeritud, nimetatakse seda võrgsüsteemi „peert-to-peer“ arvutivõrguks. Selliseid võrke kasutatakse Microsoft Windows 3.11, 95, 98, ja XP Home operatsioonisüsteemide puhul. Microsoft Windows maailmas nimetatakse taolist loogilist grupeeringut &quot;workgroupiks&quot;. Sellises olukorras on kõigil mõnda kindlasse nn. töögruppi kuuluval arvutil enda kohalik kasutajate andmebaas mille kaudu määratakse juurdepääsuõigusi näiteks selle konkreetse arvuti failidele ja kataloogidele. Kui väikefirma arvutivõrgus on vajalik ühel kasutajal pääseda ligi mitmes eri klientarvutis asuvatele dokumentidele, ja samas keelata teistel neile juurdepääsu, siis tuleb kõigis neis tööjaamades luua seesama kasutaja, anda talle parool ja määrata õigused. Kui kasutaja soovib oma parooli muuta, siis tuleb seda teha jälle kõigis arvutites, eraldi. Väiksemate võrkude puhul võib see skeem töötada aga kui firmas on juba üle 20 tööjaama siis muutub selline arhailine ja tükeldatud süsteem üsna tülikaks. Microsoft ise soovitab workgroup tüüpi võrkudest loobuda juba 10 arvutiga võrgu puhul.


[[Pilt:Peertopeer.PNG|376px|centre]]
&lt;center&gt;'''Workgroup tüüpi arvutivõrk'''&lt;/center&gt;

=== Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem ===

Windows Small Business Server 2003 abil luuakse server/klient arvutivõrk – server on keskseks administreerimis ja kordineerimisliideseks mille kaudu käib arvutivõrgu ressursside jagamine ja nendele juurdepääsu autoriseerimine. Selle loogilise lahenduse kaudu on võimalik kasutajaid luua, nende paroole ja õigusi muuta kõigis serveriga ühenduses olevates arvutites korraga. Tsentraliseeritud võrgusüsteemis ei kasutata loogiliseks grupeerimiseks enam &quot;workgroup&quot; tüüpi lahendust vaid kõik klientarvutid ja kasutajad autoriseeritakse &quot;domeeni&quot;. Domeen selles mõistes on lihtsalt loogiline grupeering mingite võrguressursside jagamiseks ja autoriseerimise tsentraliseerimiseks, kindlasti ei tohi seda Microsofti domeeni segamini ajada DNS süsteemiga!


[[Pilt:servu v6rk.png|376px|centre]]
&lt;center&gt;'''Tsentraalne domeeni tüüpi arvutivõrk'''&lt;/center&gt;

== Tüüpilisemad arvutivõrgud ==

=== Kodused arvutivõrgud ===

Kodused arvutivõrgud on kõige lihtsamat tüüpi arvutivõrgud, mis koosnevad modemist, switchist, hubist, sillast, ühest või enamast arvutist ja olemasolul lisaseadmetest nagu printer või skänner. Enimlevinud on ühe arvutiga ja võrguseadmega kodused arvutivõrgud. Kui kodus on rohkem kui üks arvuti, kasutatakse nendevahelise ühenduse loomiseks odavamaid switche või hube, võrguressursside jagamiseks on saadaval lai valik just kodukasutajale mõeldud ruutereid. &lt;br&gt;
Enamasti avalikes internetipunktides kasutatav raadioside võrgumeedium, 802.11b on enim levinud standard, muutub üha populaarsemaks ka koduste arvutikasutajate seas. Traadita internet annab just sülearvuti kasutajatele suurema liikumisvabaduse, seda nii kodus kui ka tööl.
[[Pilt:Koduv6rk3.png|376px|centre|kahe arvutiga koduvõrk]]

=== Väikefirma arvutivõrgud ===

Väikefirmade arvutivõrgud on tavaliselt ehitatud keerupaarmeediumile või harvematel juhtudel ka traadita interneti lahendusele. Enamjaolt sellistes väiksemates võrkudes keerulisi lahendusi ei kohta ja erinevad nad tavalistest kodustest võrkudest ainult oma suuruse poolest - seal on kasutusel lihtsalt rohkem arvuteid. Rohkem kui 10 arvutiga väikefirmade võrgud, olenevalt loomulikult IT alasest vajadusest, võivad endas juba sisaldada ka lihtsamaid võrguservereid. Just sellistele ja natukene suurematele võrkudele ongi Microsoft suunanud oma SBS paketi.

2 joonist. 1 p2p väike firma võrk koos silla/modem - switch - arvutid -printer skeemiga ja natukene suurem sild/modem - tulemüür/ruuter - server - switch - arvutid ja printer vms pi

=== Keskmise suurusega arvutivõrgud ===

Keskmise suurusega firmad, käsitleme selles kontekstis firma IT  ja võrgulahenduste vajaduse hulka, nõuavad keerukamaid lahendusi oma arvuti- ja infotehnoloogiliste probleemide lahendamiseks. Firma või asutuse võrk ei pruugi enam paikneda ühes füüsilises majas koos vaid võib olla üle linna või harukontoritena isegi üle riigi laiendatud. Selliste vajaduste rahuldamiseks kasutatakse koos erinevaid võrgulahendusi: võrgumeediumid, serverisüsteemid ja üldine arvutivõrgu arhitektuur võib nõuda juba professionaalset IT meeskonda. SBS lahenduste rakendamine nendes oludes on võimalik kuid ei pruugi ennast alati õigustada, kõik oleneb siiski otseselt firma IT alastest vajadustest. Keskmise suurusega firmade arvutivõrgu suurus klientide koha pealt võib ulatuda 50-75 tööjaamani.

Siinkohal ka paar joonist millised võiksid välja näha tüüpilised keskmise suurusega firma arvutivõrgud.

=== Suurfirmade arvutivõrgud ===

Suurfirma arvutivõrgus, kus on minimaalselt 50-75 arvutit ja firma võrk võib laieneda linna, riigi või isegi kontinentide piirides, on SBS kasutamine mõeldav ainult väiksemates harukontorites kus kohalik IT infrastruktuur ei ole lülitatud firma üldisesse suurde arvutivõrku. Enamalt jaolt on selliste asutuste IT alased vajadused siiski tunduvalt suuremad kui seda on SBS funktsionaalsus. Suurfirmade arvutivõrgud sisaldavad eraldi faili-, veebi-, ftp-, varundus- ja prindiservereid ning kasutatakse mitmeid erinevaid võrguoperatsioonisüsteeme. Sellisesse infrastruktuuri saab kõige edukamalt integreerida Microsoft Windows Server 2003 Enterprise paketti kuuluvaid tooteid.

petsile 1 ilus suur joonis nuputamiseks ;)


= Väikefirma arvutivõrgu planeerimine =
Enne IT infrastruktuuri planeerimist arvutivõrgu ehitamist ja kallite tarkvaralitsentside ostmist tuleb välja selgitada firma vajadused. Hoolikas planeerimine aitab säästa rahalisi ressursse ja vähendada vea tekkimise võimalusi. IT infrastruktuuri arhitektuurilistel lahendustel tuleb silmas pidada ka edaspidist laiendamisvõimalust ja kogu süsteemi paindlikust.

== Vajaduste selgitamine ==
Määrates kindlaks arvutivõrgu täpsed võimalused on võimalik luua optimaalseim lahendus: kalli ja uue tehnoloogia asemel võiks enamus tänapäeva firmasid kasutada hoopis säästlikumaid ja produktiivsemaid lahendusi. Planeerimisel tuleks silmas pidada järgmisi punkte:
* tsentraalne kasutajate administreerimine
* interneti, veebi, elektroonilise posti juurdepääsu võimaldamine
* tsentraalne andmete ladustamine ja jagamine
* vajadus andmebaasisüsteemi järele
* tsentraalne varundussüsteem
* võrguressursside ja võrguseadmete jagamine
* kaugtöö võimalused
* intraneti vajadus

Tuleb selgeks teha, kas firmale on tähtsam stabiilsus ja turvalisus või soovitakse kasutada väga spetsiifilisi ja mõndasid ebastabiilsemaid lahendusi. Sellisel juhul, kui otsustatakse viimase kasuks, peaks juba arvestama võimalike probleemidega kogu infrasüsteemi stabiilses töös.

== Internetiühenduse valimine ==
Internetiühenduse valimiseks väikefirma arvutivõrgu tarvis tuleks hoolega uurida tegelikke vajadusi ja võimalusi lähtudes vaatevinklist, et vähim millega edukalt hakkama saab on ka parim lahendus. Taas kord tuleb arvestada edaspidiste vajadustega ja võimalustega.

=== Ribalaiuse vajaduste määramine ===
Üldjuhul võib ribalaiuse valimisel lähtuda järgmisest skeemist, kus on arvestatud arvutivõrgu kasutajate hulka kindlal ajahetkel.

 Download/Upload kiirus  Kasutajate hulk
 256/128  Kbps           1–10
 512/256  Kbps           10–20
 768/384  Kbps           15–30
 1024/512 Kbps           20–40
 1536/768 Kbps           30–60

Kui firmal on vajadus võimaldada oma töötajatele ka kaugtööd üle VPN protokolli tuleks arvestada ühenduse üleslaadimiskoormuse tõusuga umbes 128 Kbps kasutaja kohta. Väikefirmadele on veebi ja mailiteenuse osas otstarbekaim kasutada mõne webhostingu firma teenust, kuid kui on vajadus oma veebi või FTP serveri järele, tuleks ribalaiust tunduvalt suurendada.

== Võrgutüübi valimine ==
Väga tähtis samm arvutivõrgu planeerimisel on füüsilise võrgutüübi valik. Selle valimisel tuleb arvestada arvutite füüsilise asetusega ja ühenduse kiiruse vajadusega. Kui kogu arvutivõrk on kontsentreeritud ühte kindlasse kohta ja võrgu elemendid, eelkõige klientarvutid, ei asetse teineteisest väga kaugel, on kõige otstarbekam kasutada keerupaarkaablile baseeruvat võrku. Kui tegemist on hajutatud arvutivõrguga ja/või süsteemis on palju mobiilseid kasutajaid, tuleks kaaluda traadita interneti lahenduste rakendamist. Üldjuhul on kaablil baseeruvad võrgud siiski võimsamad ja statsionaarsemate töökohtadega firmas otstarbekamad.

== Riistvara valimine ==
Arvutiriistvara valikul tuleb lähtuda võrgutüübist ja kasutajate hulgast. Üldjuhul saab väiksemate arvutivõrkude riistvarana kasutada odavaid seadmeid. Väiksemat tüüpi võrgud ei vaja kalleid ja samas võimsaid switche, ruutereid, riistvaralisi tulemüüre või isegi kallemaid võrgukaarte. Riistvara valik võrgutehnika osas on varieeruv olenevalt firma vajadustest ja üldist malli kõigi väikeettevõtete jaoks luua ei saa.

=== Serveri riistvara valimine ===
Serveri riistvara valimisel tuleb lähtuda kindlasti edaspidisest laiendamisvõimalusest. Kord soetatud serveri süsteem peaks kindlasti olema kergelt ja odavalt uuendatav, ning vastupidav. Ei ole otstarbekas kohe alguses hakata kokku hoidma ja osta oma riistvara kõige odavama pakkumise teinud tarnijalt, pigem kaaluda kvaliteetsema riistvara soetamist, mis kestab kauem ja on usaldusväärsem.

Olenevalt sellest, kui suurt koormust peab tulevane server kandma, tuleb valida ka serverarvuti. SBS 2003 nõuded riistvarale erinevates situatsioonides ja töökoormuse korral on järgmised:
[[Pilt:Serveri riistvara valimine.PNG]]

=== Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimine ===
Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimisel tuleb arvestada, mis tööd selle konkreetse süsteemiga tegema hakatakse. Tavalisi kontoritöö programme nagu WORD ja EXCEL võib väga edukalt jooksutada ka vanemal riistvaral, samas kui proffessionaalsed graafikaprogrammid vajavad uusi võimsaid arvutisüsteeme.

SBS 2003 serveriga arvutivõrgus töötavad kõige edukamalt Windows 2000 ja XP pere süsteemid. Käesolev tabel näitab ära minimaalsed nõuded nendele operatsioonisüsteemidele: 
[[Pilt:arvutivalimine.PNG]]

== Turvalisuse planeerimine ==
Väikefirma arvutivõrgu turvalisus ei ole mitte vähem kriitiline kui seda on suurfirmade puhul. SBS 2003 võimaldab kasutada väga laia valikut viirusekaitse tarkvara ja tarkvaralisi tulemüüri süsteeme. Kui väikefirmal ei ole võimalik majanduslikel kaalutlustel soetada kallist viirusetõrje ja tulemüürtarkvara, võib tulemüürina väga edukalt ja odavalt rakendada Linux/BSD võimalusi ja vabavaralisi viirusekaitse programme. SBS 2003 arvutivõrgus on siiski eeldatud kommertslike viirusekaitse ja tulemüüri süsteemide kasutamine, väga kulukaks ei tohiks ka selle tarkvara soetamine kujuneda, sest paljud tarkvarafirmad teevad väikeettevõtetele soodustusi.


Kui väikefirmas on turvalisus ülimalt tähtis ja tõukab tagaplaanile isegi kasutamismugavuse, tuleks Microsoft Windows toodetele otsida alternatiivi mujalt.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Ka.Ta.Na</title>
    <id>1160</id>
    <revision>
      <id>2504</id>
      <timestamp>2005-05-16T22:53:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka.Ta.Na</username>
        <id>11</id>
      </contributor>
      <comment>Ojaa!</comment>
      <text xml:space="preserve">Nonii, siis ka minu kasutaja arutelu üles leitud, andke minna, kritiseerige :P</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Microsoft Small Business Server 2003</title>
    <id>1161</id>
    <revision>
      <id>4073</id>
      <timestamp>2006-07-04T19:17:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.89.37.181</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Niih, siin peaks nüüd kõik alguseks sobima. Tuleb hoolega uusi pealkirju ja alapealkirju tekitada, neid sisukorda panna ja kirjeldusi lisada. Visioga jooniste tegemise jätab Petsi hoolde, käsiraamatust tõlkida võime me aga mõlemad.

:panin mõne tühiku ja koma juurde. Avjoska olen.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:P2p.PNG</title>
    <id>1162</id>
    <revision>
      <id>2506</id>
      <timestamp>2005-05-16T21:31:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Servu võrk.png</title>
    <id>1163</id>
    <revision>
      <id>2507</id>
      <timestamp>2005-05-16T21:32:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Peertopeer.PNG</title>
    <id>1164</id>
    <revision>
      <id>2508</id>
      <timestamp>2005-05-16T21:56:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Servu v6rk.png</title>
    <id>1165</id>
    <revision>
      <id>2509</id>
      <timestamp>2005-05-16T22:03:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Python</title>
    <id>1166</id>
    <revision>
      <id>4560</id>
      <timestamp>2006-11-05T06:51:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tigru</username>
        <id>41</id>
      </contributor>
      <comment>Interwiki</comment>
      <text xml:space="preserve">[http://www.python.org Python] on [http://en.wikipedia.org/wiki/Interpreter_%28computer_software%29 interpreteeritud] interaktiivne, [http://en.wikipedia.org/wiki/Object_oriented objektorienteeritud] [http://en.wikipedia.org/wiki/Programming_language programmeerimiskeel]. Tihti võrreldatakse seda [http://en.wikipedia.org/wiki/Tcl Tcl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Perl Perl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Scheme_programming_language Scheme'ga] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Java_programming_language Java'ga]. Kuigi Python võib algajale programmeerijale olla palju lihtsam kui eelmainitud keeled. Python ühendab endas märkimisväärset võimsust väga selge süntaksiga. Just selge süntaks ja kiirus millega on võimalik luua uut tarkvara või modifitseerida vana muudavad Pythoni iga päevaga üha polulaarsemaks. Python on väga paindlik keel ja tema interpretaator jookseb enamustel [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix-like UNIX-laadsetel] [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system operatsioonisüsteemidel], [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_windows Microsoft Windowsil], [http://en.wikipedia.org/wiki/OS/2 OS-2'l],[http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Macintosh Mac'il] ja paljudel teistel tarkvaralistel platformidel.&lt;br&gt;
Pythoni arendatakse kui [http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source OpenSource] projekti ja tema arengut kordineerib [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_Software_Foundation Python Software Foundation]. Viimaseks väljalaskeks on hetkel Python 2.4.1, 30. märts 2005.

Pythonit kasutatakse veebi, serveritarkvara, harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pythonit soovitatakse ka algajatele programmeerijatele oma lihtsuse, võimsuse, laiendatavuse ja loogilisuse pärast.

----

= WikiRaamatust =

Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused?

== Sisukord ==

Käesolev WikiRaamat on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks:


* &lt;b&gt;[[Python:Esimene_Peatykk|Esimene peatükk]]&lt;/b&gt; &lt;br&gt;&lt;i&gt;Miks valida programmeerimise õppimiseks just Python, kuidas on organiseeritud Python WikiRaamat, millise metoodika abil WikiRaamat programmeerimist õpetab,  Pythoni ajaloost, filosoofiast, keele omapäradest ja võimalustest ning kasutatavusest([http://en.wikipedia.org/wiki/Blender_%28software%29 Blender]).&lt;/i&gt;
* &lt;b&gt;[[Python:Teine_Peatykk|Teine peatükk]]&lt;/b&gt; &lt;br&gt;&lt;i&gt;Pythoni paigaldamine Microsoft Windows keskkonnas, Windows keskkona kohandamine, esimese Python programmi kirjutamine, Pythoni interpretaatori ja IDE kasutamise tutvustus. [http://spe.pycs.net/ Stani's Python Editor], tema võimalused ja kasutamine.&lt;/i&gt;
* &lt;b&gt;[[Python:Kolmas_Peatykk|Kolmas peatükk]]&lt;/b&gt; &lt;br&gt; &lt;i&gt;Python keele süntaks. Tüübid, muutjad, esimesed iseseisvad ülesanded.&lt;i&gt;
* Neljas peatükk: 
* Viies peatükk: 
* Kuues peatükk: 
* Seitsmes peatükk: 

Iga osa mainitud peatükist on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks.

== Suunitlus ==

Python WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele, kes on huvitatud Python programmeerimiskeelest või soovivad astuda esimesi samme programmeerimise võimalusterohkel teel. See WikiRaamat õpetab programmeerimist lihtsa metoodiga abil, mis paneb rõhku loogikale ja interaktiivsusele. Programmeerimise õppimine, eriti veel Pythonis, ei tohiks olle küll kuidagi igav ja hirmutav ning selle teose eesmärk ongi äratada noortes arvutientusiastides huvi programmeerimise ja Pythoni vastu.

== Tulevik ==

Python WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema.

Eriti loodab Pythoni WikiRaamat noortele ja vanadele entusiastidele, kes alles õpivad Python keelt või soovivad kaasa lüüa selle võimsa ja mugava keele kasutamise propageerimises ja õpetamises. Loodetavasti õnnestub ka Eesti koole veenda Python keele kasusele võtmises programmeerimise võlude tutvustamisel vananenud keelte [http://en.wikipedia.org/wiki/BASIC_programming_language BASIC] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_programming_language Pascal] asemel.

== Tähtsamad viidad ==

* [http://www.python.org Pythoni ametlik lehekülg]
* [http://www.ibiblio.org/obp/thinkCSpy/ How to Think Like a Computer Scientist: Learning with Python]
* [http://diveintopython.org/ Dive Into Python: Python from novice to pro]
* [http://mindview.net/Books/TIPython/ Thinking in Python]
* [http://www.awaretek.com/tutorials.html Erinevad Python õpetused]
* [http://www.physic.ut.ee/~kkannike/valitud_viidad/programmeerimine.html Kristjan Kannikese kodulehekülg]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_programming_language Wikipedia Python]

[[de:Python-Programmierung]]
[[es:Python]]
[[fr:Programmation Python]]
[[it:Linguaggio Python]]
[[nl:Programmeren in Python]]
[[pl:Python]]
[[pt:Python]]
[[fi:Python]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ka.Ta.Na</title>
    <id>1167</id>
    <revision>
      <id>2511</id>
      <timestamp>2005-05-26T02:24:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka.Ta.Na</username>
        <id>11</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Ka.Ta.Na, ehk siis kodanikunimega Martin Roots, on 1983 aasta kevadel sündinud noormees keda köidavad arvutid ja pea kõik sellega seotu. Eriti paeluvad teda BSD pere operatsioonisüsteemid, Python programmeerimiskeel ja marketing/turundus(vist selle pärast on ta ka Microsofti toodete kasutaja). Avalikkuses üsna tagasihoidlik noormees kuid tuttavate ringis teatud tuntud aktivist. Töötab ta Estiko-Plastar'is flexotrükkijana, elab Tartus Karlova linnaosas, vabal ajal üritab oma aega jagada neiu, sõprade ja arvutihuvide vahel. Ongi vist kõik, vähemalt tema enda poolt nähtuna ;)

----

= WikiRaamatud =

Hetkel on käsil kolm WikiRaamatut:

* [[Microsoft_Small_Business_Server_2003]]
* [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]]
* [[Python]]


== Microsoft Small Business Server 2003 ==

On sõbra ja kursavenna kursuse lõputöö. Valmis peaks ta saama järgmise kuu alguseks, nii et selle projektiga tegelen ma hetkel kõige rohkem. Tegemist on Microsoft Small Business Server 2003 tutvustusega koos sissejuhatusega arvutivõrkude teemale. Võimalikult kiiresti valmis saada!

== BSD ==

BSD teemalene teos selle võimsa ja kahjuks nii vähekasutatud operatsioonisüsteemi kohta.

== Python ==

&quot;Those who can, teach, and those who can't, write books&quot;. Niiet siis ainuüksi enda harimiseks tuleb see raamat ette võtta. Idee tekkis küll juba aastaid tagasi aga puudusid ressursid ja aeg, nüüd paistab mõlemat olevat ning asi tuleb käima panna, täie hooga!

= Ühiskondlik aktiivsus =

[http://www.bsd.ee MTÜ BSD Eesti]

= Lingikogu =

Siia paneb ta igast sodi mis ei tohi meelest minna</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Microsoft Small Business Server 2003:Sissejuhatus</title>
    <id>1168</id>
    <revision>
      <id>2512</id>
      <timestamp>2005-05-17T19:41:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>62.65.236.70</ip>
      </contributor>
      <comment>Peetrile nuputamiseks</comment>
      <text xml:space="preserve">Siia alla tee koduste arvutivõrkude kohta joonis(ed) ja lisa tekst, millised nad välja näevad tüüpiliselte(kas või enda ja sõprade võrkude näidete varal).</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Terminalv6rk.png</title>
    <id>1169</id>
    <revision>
      <id>2513</id>
      <timestamp>2005-05-19T22:53:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>terminalvõrk</comment>
      <text xml:space="preserve">terminalvõrk</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Koduv6rk.png</title>
    <id>1170</id>
    <revision>
      <id>2514</id>
      <timestamp>2005-05-19T22:55:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>kodukasutaja võrk</comment>
      <text xml:space="preserve">kodukasutaja võrk</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Usb-pcmcia.jpg</title>
    <id>1171</id>
    <revision>
      <id>2515</id>
      <timestamp>2005-05-21T19:05:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:800px-Network card.jpg</title>
    <id>1172</id>
    <revision>
      <id>2516</id>
      <timestamp>2005-05-21T19:08:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Cat5.jpg</title>
    <id>1173</id>
    <revision>
      <id>2517</id>
      <timestamp>2005-05-21T19:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>cat5</comment>
      <text xml:space="preserve">cat5</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Koaksiaal.jpg</title>
    <id>1174</id>
    <revision>
      <id>2518</id>
      <timestamp>2005-05-21T19:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga</comment>
      <text xml:space="preserve">koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Fiiberoptiline.jpg</title>
    <id>1175</id>
    <revision>
      <id>2519</id>
      <timestamp>2005-05-21T19:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Hub.jpg</title>
    <id>1176</id>
    <revision>
      <id>2520</id>
      <timestamp>2005-05-21T20:06:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Switch.jpg</title>
    <id>1177</id>
    <revision>
      <id>2521</id>
      <timestamp>2005-05-21T20:13:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Ruuter.jpg</title>
    <id>1178</id>
    <revision>
      <id>2522</id>
      <timestamp>2005-05-21T20:44:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router</comment>
      <text xml:space="preserve">TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:AccessPoint.jpg</title>
    <id>1179</id>
    <revision>
      <id>2523</id>
      <timestamp>2005-05-21T20:54:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge</comment>
      <text xml:space="preserve">TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:HTML:Alustame</title>
    <id>1180</id>
    <revision>
      <id>2524</id>
      <timestamp>2005-05-21T21:04:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>84.50.121.14</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">1) viisakas raamatus on asjad kirjas ikkagi alusest, seega kasvõi 10 lauset Charles Goldfarbist, SGML-ist ja veebi protokollist kuuluvad asja juurde või mis?

2) Oleks väga mõistlik, kui ladina kodeeringu asemel kasutataks ka näidetes tulevikku suunatuid näiteid unikoodiga!

suwa</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Koduv6rk2.png</title>
    <id>1181</id>
    <revision>
      <id>2525</id>
      <timestamp>2005-05-21T21:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Koduv6rk3.png</title>
    <id>1182</id>
    <revision>
      <id>2526</id>
      <timestamp>2005-05-21T22:05:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BSD</title>
    <id>1183</id>
    <revision>
      <id>2527</id>
      <timestamp>2005-05-26T02:20:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka.Ta.Na</username>
        <id>11</id>
      </contributor>
      <comment>BSD moved to BSD: samm sammult</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[BSD: samm sammult]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BSD: samm sammult</title>
    <id>1184</id>
    <revision>
      <id>2528</id>
      <timestamp>2005-05-26T02:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka.Ta.Na</username>
        <id>11</id>
      </contributor>
      <comment>BSD: samm sammult moved to BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]]
</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Serveri riistvara valimine.PNG</title>
    <id>1185</id>
    <revision>
      <id>2529</id>
      <timestamp>2005-06-01T13:14:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>Serveri riistvara valimine</comment>
      <text xml:space="preserve">Serveri riistvara valimine</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Arvutivalimine.PNG</title>
    <id>1186</id>
    <revision>
      <id>2530</id>
      <timestamp>2005-06-01T13:55:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kabeliwaim</username>
        <id>12</id>
      </contributor>
      <comment>arvuti valimine</comment>
      <text xml:space="preserve">arvuti valimine</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Microsoft Small Business Server 2003:Seadistamine</title>
    <id>1187</id>
    <revision>
      <id>3924</id>
      <timestamp>2006-05-28T16:14:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.219.64.68</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Windows Small Business Server 2003 esialgne seadistamine */</comment>
      <text xml:space="preserve">
== Windows Small Business Server 2003 esialgne seadistamine ==
Kui sbs esialgne paigaldusprotsess on edukalt lõppenud, antakse administraatorile võimalus süsteemi oma vajaduste järgi häälestada. Spetsiaalne interaktiivne nimekiri ülesannetest, mis peaksid kogu häälestusprotsessi tegema oluliselt lihtsamaks, käivitub esmasel sisselogimisel. Selle aplikatsiooni nimi on To Do List.


=== To Do List ===
Peale serverioperatsioonisüsteemi paigaldamist avaneb (või kui iseenesest ei avane tuleb ise välja otsida) To Do List. Käivitada saab teda Start &gt; Server Management &gt; To Do List. To Do List on Windows Small Business Server 2003 poolt installatsiooni käigus vastavalt võrguoperatsioonisüsteemi paigaldaja valikutest genereeritud nimekiri ülesannetest, mis soovituslik läbida Sbs seadistamisel. To Do List sisaldab endas interaktiivseid viitasid erinevatele serveri konfiguratsiooni viisarditele nende tähtsuse järjekorras. Kui administraator mingil põhjusel otsustab To Do List soovituste asemel ise käsitsi teenuseid seadistada, võib tekkida olukord kus teenused, mis on eelnevalt sõltuvad mingi teenuse seadistusest, lihtsalt ei tööta. Läbinud edukalt kõik elemendid, mis To Do List aknas asetsevad, peaks täisfunktsionaalne võrguoperatsioonisüsteem olema töövalmis.

==== Security Best Practices ====
Esimene element To Do List nimekirjas on Security Best Practices. Security Best Practices eesmärk on tutvustada sbs administraatorile võimalikult lihtsat, loogilist, turvalist viisi süsteemi häälestamiseks, tuues välja tähtsamad ülesanded arvutivõrgu turvalisust silmas pidades. Kirjeldatakse tähtsamaid aspekte ja võimalusi arvutivõrkude turvamisel, tegemist on üldiselt kirjeldava osaga, mille peaks siiski hoolega läbi lugema.

==== Connect to the Internet ====
Teine element To Do List nimekirjas on Connect To The Internet viisard. Viisardi käivitamiseks tuleb klikata Start nuppu Connect To The Internet kõrval. Käivituma peaks Configure E-Mail and Internet Connection Wizard

==== Configure Remote Access ====


==== Activate Your Server ====</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Vormid</title>
    <id>1615</id>
    <revision>
      <id>3604</id>
      <timestamp>2006-01-28T21:15:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>mis üldse see peatükk sisaldama peaks</comment>
      <text xml:space="preserve">Elemendid ja atribuudid, mida see peatükk võiks käsitleda:

* &lt;code&gt;&amp;lt;form action=&quot;&quot; method=&quot;&quot; enctype=&quot;&quot; accept=&quot;&quot; accept-charset=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;input type=&quot;&quot; name=&quot;&quot; value=&quot;&quot; size=&quot;&quot; maxlength=&quot;&quot; checked=&quot;&quot; src=&quot;&quot; /&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;button name=&quot;&quot; value=&quot;&quot; type=&quot;&quot; /&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;select name=&quot;&quot; size=&quot;&quot; multiple=&quot;&quot; &amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;optgroup label=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;option label=&quot;&quot; selected=&quot;&quot; value=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;textarea name=&quot;&quot; rows=&quot;&quot; cols=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;label for=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;fieldset&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;legend&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;x tabindex=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;x accesskey=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;x disabled=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;
* &lt;code&gt;&amp;lt;x readonly=&quot;&quot;&amp;gt;&lt;/code&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:lausendid</title>
    <id>1634</id>
    <revision>
      <id>3047</id>
      <timestamp>2005-08-16T19:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.219.73.55</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">if(see on tõene) {
     tee seda;
} else {
     tee toda;
}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PHP:andmetüübid</title>
    <id>1635</id>
    <revision>
      <id>3158</id>
      <timestamp>2005-09-28T05:14:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.160.167</ip>
      </contributor>
      <comment>/* jutumärkide abil */</comment>
      <text xml:space="preserve">PHP-s on kaheksa andmetüüpi:

* tõeväärtus
* täisarv
* ujukomaarv
* sõne
* massiiv
* objekt
* resurss
* null

==sõne==

Sõne (string) on suvaline märgijada (tekst).

Sõne saab luua kolmel viisil:

* ülakomade abil
* jutumärkide abil
* heredoc süntaksi abil

===ülakomade abil===

Kergeim viis sõne loomiseks on kasutada ülakomasid (' märk)

 &lt;nowiki&gt;&lt;?php
    echo 'olen sõne';

    echo 'sõne võib
olla mitme-
realine';

    // kui soovida ülakomades omakorda ülakoma kasutada, 
    // tuleb kasutada põgemist alltoodud viisil:
    echo 'olen\'d ikke, siin pole midagi keerulist';

    // väljastab: ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t
    echo 'ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t';

    // väljastab: samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid
    echo 'samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid';
 ?&gt;&lt;/nowiki&gt;

===jutumärkide abil===

Luues sõne jutumärkide (&quot;) abil on võimalik kasutada järgnevaid erimärke:

&lt;table border=&quot;1&quot;&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\n&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;reavahetus&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\r&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;tagasijooks&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\t&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;tabeldus&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\\&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;\ (kaldkriips)&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\$&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;dollari-märk&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\&quot;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;jutumärk&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\[0-7]{1,3}&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;regulaaravaldisele vastav märk kaheksandkujul&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;\x[0-9A-Fa-f]{1,2}&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;regulaaravaldisele vastav märk kuueteistkümnendkujul&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:PHP</title>
    <id>1636</id>
    <revision>
      <id>3051</id>
      <timestamp>2005-08-19T11:03:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.168.16.3</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Selle raamatu eesmärk */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Selle raamatu eesmärk==

Sellegi raamatu puhul tuleks kõigepealt mõelda, mis on kogu selle teksti eesmärk. Mul on tunne, et hetkel liigub see asi suunas &quot;PHP manuaali eestikeelne koopia&quot;, mis minu arvates on üpris mõttetu ettevõtmine. Ma arvan, et enamik rahvast kasutab nii või naa ametlikku manuaali, kui on tarvis teada saada mõne funktsiooni täpset süntaksit. Kuna IMHO peaks selle raamatu eeldatavaks lugejaskonnaks olema ikkagi need, kes alles seda keelt tundma õpivad, siis oleks vast parem jagada õpetust teemade kaupa, alustades lihtsamatest asjadest ja liikudes keerukamate probleemide poole. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 08:11, 19 august 2005 (UTC)

==Manuaali tõlkimisest==

Manuaali, eriti funktsioonide osa tõlkimine, on mõttetu ka minuarust. Küll on aga manuaali &quot;language reference&quot; osas paljugi sellist, mida sealt tõlkida võiks. Tunnen mitmeid noori php-huvilisi, kelle ingliskeele oskused on veel tagasihoidlikud ning neile ühtede ja samade algtõdede seletamine on ammu juba tüütavaks muutunud :P</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Valideerimine</title>
    <id>1645</id>
    <revision>
      <id>4390</id>
      <timestamp>2006-10-13T18:56:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>üks suurepärane näide :)</comment>
      <text xml:space="preserve">Järgnevalt on toodud üks reaalne näide koodist, mis osade brauseritega nagu IE ja Firefox töötab, kuid teistega nagu Opera, ei toimi.

&lt;pre&gt;
&lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN&quot;
&quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd&quot;&gt; 
&lt;html xmlns=&quot;http://www.w3.org/1999/xhtml&quot; xml:lang=&quot;et&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
&lt;head&gt;
&lt;meta http-equiv=&quot;Content-Type&quot; content=&quot;text/html; charset=iso-8859-15&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;generator&quot; content=&quot;ise tehtud :)&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;author&quot; content=&quot;Kaido Kikkas&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;classification&quot; content=&quot;õppematerjal&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;description&quot; content=&quot;VeebiABC - juhend algajale 
veebitegijale&quot; /&gt;
&lt;meta name=&quot;keywords&quot; content=&quot;Veeb, WWW, HTML, XHTML, CSS, veebidisain, 
veebigraafika, Internet&quot; /&gt;
&lt;title&gt;VeebiABC&lt;/title&gt;
&lt;link rel=&quot;stylesheet&quot; href=&quot;veebiABC.css&quot; type=&quot;text/css&quot; /&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;
&lt;h1&gt;&lt;span class=&quot;sinine&quot;&gt;V&lt;/span&gt;eebi&lt;span class=&quot;sinine&quot;&gt;ABC&lt;/span&gt;&lt;h1&gt;
&lt;h2&gt;algaja veebisepa abimees&lt;/h2&gt;
&lt;h3&gt;Kaido Kikkas&lt;/h3&gt;
&lt;hr width=&quot;25%&quot; align=&quot;left&quot; noshade=&quot;noshade&quot; /&gt;

&lt;p&gt;VeebiABC valmimist toetas:&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;img src=&quot;eitsa.gif&quot; alt=&quot;Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus&quot;
longdesc=&quot;Materjal on valminud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse granti
toel&quot; /&gt;&lt;/p&gt;


&lt;h3&gt;Sisukord&lt;/h3&gt;

&lt;p&gt;&lt;a href=&quot;saateks.php&quot; title=&quot;Saateks&quot;&gt;Saateks&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;a href=&quot;saateks.php#1&quot; title=&quot;Sissejuhatus&quot;&gt;Sissejuhatus&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;a href=&quot;p1.php&quot; title=&quot;Internetist üldisemalt&quot;&gt;1. Internetist üldisemalt&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;margin-left: 5%&quot;&gt;&lt;a href=&quot;p1.php#1&quot; title=&quot;Mis ta siis on&quot;&gt;1.1. Mis ta siis on?&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;margin-left: 5%&quot;&gt;&lt;a href=&quot;p12.php&quot; title=&quot;Aadressid&quot;&gt;1.2. Aadressid&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;margin-left: 5%&quot;&gt;&lt;a href=&quot;p13.php&quot; title=&quot;Interneti peamised teenused&quot;&gt;1.3. Interneti peamised teenused&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;margin-left: 10%&quot;&gt;&lt;a href=&quot;p13.php#1&quot; title=&quot;E-post&quot;&gt;1.3.1. E-post&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;

&lt;hr align=&quot;left&quot; width=&quot;20%&quot; noshade=&quot;noshade&quot; /&gt;
&lt;p&gt;
Copyright &amp;copy; 2003-2006 Kaido Kikkas.&lt;br /&gt;
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on &lt;br /&gt;
sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või 
uuem).&lt;br /&gt;
&lt;a href=&quot;http://www.gnu.org/licenses/fdl.html&quot;
title=&quot;Litsents&quot;&gt;Litsentsi ingliskeelne täistekst&lt;/a&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Viimati muudetud 13. märtsil 2006&lt;/p&gt;
&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Salvesta ülaltoodud kood faili ning vaata erinevate brauseritega. Koodis on täpselt üks viga. Kus kohas see on?

Polnud just eriti lihtne, või mis?

* [http://validator.w3.org W3C validaator]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korp! Revelia</title>
    <id>1646</id>
    <revision>
      <id>3091</id>
      <timestamp>2005-08-22T16:15:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jyriruut</username>
        <id>15</id>
      </contributor>
      <comment>/* Korp!Revelia entsüklopeedia */</comment>
      <text xml:space="preserve">== Korp!Revelia entsüklopeedia ==
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

=== WWW ===

[http://www.revelia.ee Korp! Revelia]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korp! Revelia:Entsüklopeedia:A</title>
    <id>1647</id>
    <revision>
      <id>3117</id>
      <timestamp>2005-08-22T18:02:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jyriruut</username>
        <id>15</id>
      </contributor>
      <comment>/* A!D! */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Aabloo, Alvo== – (Abloid) revelus, taasasutajaliige. 24.11.1965 (Tartu), c.1989 I, phys. Taasasutatud vilistlaskogu esimene esimees. Tartu Ülikooli Eksperimentaalfüüsika ja Tehnoloogia Instituut, rakendusfüüsika õppetooli kompuuterfüüsika dotsent, robotite ehitaja.

==aasimine== – peen tögamine. Tuletatud ladina keelest: ''asinus'' – eesel, kelleks tahetakse vestluskaaslast teha.

== aastapäeva üldine sidepidamine paguluses ==  – tänaseks hääbunud traditsioon, mille kohaselt korp! Revelia aastapäeval 3. detsembril või sellele lähimal laupäeval tõusid kõik koondise liikmed enne kindlaksmääratud ja igale liikmele teatatud kellaajal, ükskõik kus nad viibisid, minutiliseks vaikuseks, et mõelda üksteisele ja mälestada manalasse varisenud liikmeid. Mälestatati neid, kes olid langenud Eesti eest võideldes, kommunistide ohvreid, meenutati neid, kes on viibinud süütuina Nõukogude Liidu vangilaagreis, meenutati tänulikus meeles kõikide reveluste vanemaid, abikaasasid, lapsi ja omakseid, kes on varisenud manalasse. Seejärel tõsteti klaas ja joodi kõigi reveluste, nende perekondade ja lähedaste terviseks. “Sel momendil ei lahuta meid ükski kaugus, maa või merepiir ega ka riikide piirid. Me teame, et samal momendil me mõtleme üksteisele,” kirjutas selle traditsiooni looja vil! Harald Raudsepp. Traditsioon algatati USAs 1957. aastal, teised koondised liitusid 1958. Reeglina võeti mälestushetke ajaks USA idaranniku aeg kell 21. Pühalikule momendile eelnes koondise esimehe sõnavõtt mälestusmomendi sisust ja tähtsusest, mis lõppes täpselt mälestusmomendi algusega.

==Aavik, Georg== – revelus. 06.05.1901-05.01.1969 (Tartu), c. 1945, med. Maetud Tartu Raadi kalmistule.

==Aavik, Juhan== – revelus, liitus vilistlaskoguga paguluses. 29.01.1884 (Viljandimaa, Holstre vald) - 26.11.1982 (Stockholm). Helilooja ja dirigent, professor (1928). Sündis Pulleritsu kooliõpetaja pojana. Ema, Epp Ainsoni, onu oli Mihkel Veske. 1901 astus Peterburi konservatooriumi, kus lõpetas 1907 trompeti- ja 1911 kompositsiooniklassi. 1911-1914 töötas “Vanemuise” teatri muusikajuhina. 1919-1925 Tartu Kõrgema Muusikakooli (praegune Elleri-kool) esimene direktor. 1911-1925 “Vanemuise” segakoori ja orkestri dirigent. 1923 astus Veljesto liikmeks. Aastast 1925 Tallinnas. 1933. aastani “Estonia” teatri muusikajuht ja dirigent. Samal ajal Tallinna konservatooriumi õppejõud. 1933-1940 ja 1941-1944 Tallinna konservatooriumi direktor. Tema ajal saavutati 1935 konservatooriumi riigistamine. IX, X ja XI laulupeo üldjuht. Aastast 1944 Rootsis. Maetud Stockholmi.

Helilooming: on põhiliselt lüüriline ning tugineb rahvaviisidele. 17 laulu segakoorile “Kodurajalt” (1910), “Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile” (1929), ooper “Sügisunelm” (1939), sümfoonia d-moll (1946) ja e-moll (1948), jõululaul “Läbi lume sahiseva”. Revelia ametliku laulu “Hoia, Jumal, Eestit” autor.

Raamatud: “Eesti muusika ajalugu I-IV” ja mälestusraamatu “Muusika radadelt” (Toronto, 1959).

Autasud: Valgetäht III (1935), Kotkarist III (1934), Läti KTO (1933).

[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=9 Eesti biograafiline andmebaas ISIK ]

==Aavik, Martti== – (Šeik) rotalus, kes tegi Reveliaga kaasa 1997. aasta Ungari pulma.

==abiesimees== – subsenior. Esimehe parem käsi ja asendaja. E! liige.

==abikirjatoimetaja== – subscriba. Kirjatoimetaja abiline ja asendaja. L!E! liige.

==abilaekur== – laekuri abiline ja asendaja. L!E! liige.

==Abloid== – vt. [[#Aabloo, Alvo|Aabloo, Alvo]]

==Åbo Nation== – rootsi tudengiorganisatsioon Helsingis. Värvid: kuld (kitsas)-sinine (keskmine)-hõbe(lai)-sinine (keskmine)-kuld (kitsas).

[http://www.helsinki.fi/jarj/abo/index.shtml http://www.helsinki.fi/jarj/abo/index.shtml]

==A!D!== – [[#Arminia Dorpatensis|korp! Arminia Dorpatensis]].

==ad libitum== – (lad) soovi kohaselt. Vastus ettejoomisel kui ei soovi mõõtu põhjani juua, vaid oma tahte järgi lonksata.

==ad locam== – (lad) kohale. Vanamehe või magister bibendi käsklus kohtadele istumiseks.

==ad locas== – (lad) kohtadele.

==ad pedes== – (lad) püsti.

==Adler, Andres== – revelus. 11.06.1948 Kanadas. Raadioamatöör Argentiinas, Bariloches(?)

[http://www.eesti.ca/main.php?op=article&amp;articleid=6550 http://www.eesti.ca/main.php?op=article&amp;articleid=6550]

==Aestia== – nimi, mille all üritas EÜS-ist lahku löönud hilisem Fraternitas Estica end 1904 korporatsiooniks registreerida. Toona valitud värvikombinatsioon oli roheline-valge-must. Korp!-i registreerimine takerdus 1905. aasta revolutsiooni sündmustesse ja hiljem otsustati ümber nii nimi kui värvid.

==Age quad agis!== – (lad.) “Tee, mis teed!” Korp! Leola lipukiri.

==Ahokainen, Olli== – revelus. 03.11.1961 Soome, c. 1994 I, hist. Mitmekordne vanamees. Abielludes ungarlanna Judithiga, pidas 1997 suvel võimsa pulma Ungaris, kus osales ka bussitäis revelusi.

==AK!== – (A/K) vt. [[#aukohus]].

==akadeemia== – kõrgkool. Sõna on tulnud kreeka keelest “Akademeia” – atika muinaskangelasele, Akademosele pühendatud hiis Ateena lähedal, kus Platon õpetas ja oma kooli pidas.

==akadeemiline ema== – korporatsiooni värvikandja, kelle määrab rebasele tema teadmata rebase akadeemiline isa. Akadeemiline ema jälgib noorliiget kriitilise pilguga ja annab sellest ülevaate noorliikmele värvide andmise arutamise koosolekul. Värvide andmisel võib noorliige arvata ühe korra, kes on tema akadeemiline ema. Õige arvamise korral….….Akadeemiline ema asetab noorliikme rinnale esimese värvilindina kommersilindi. Naiskorporatsioonides on akadeemiline emavõrdväärne  meeskorporatsioonide akadeemilise isaga.

==akadeemiline isa== – (lad. pater) korporatsiooni värvikandja, kelle rebane valib (tavaliselt nädala jooksul) endale usaldusmeheks ja teejuhatajaks korporatsiooni ellu. Akadeemiline isa valib rebase teadmata akadeemilise ema. Akadeemilise isa ülesanne on varustada oma rebane lauluraamatu ja konvendi võtmega. Kui noorliige on akadeemilise isa arvates värvide saamiseks küps, esitab ta värvikandjate koosolekule vastava ettepaneku ja korjab rapiirikorvi salajase hääletuse kaardid. Akadeemiline isa asetab värvide andmisel noorliikmele pähe oma tekli, millega saab noorliige kolmeks päevaks oma akadeemilise isa akadeemilise vanuse. Akadeemiline isa täidab need kolm päeva rebase ülesandeid.

==akadeemiline poeg== – (lad. filius) akadeemilise isa poolt kureeritav korporatsiooni liige.

==akadeemiline suguvõsa== – akadeemilise isa liini pidi hargnev sugupuu.

==akadeemiline tütar== – akadeemilise ema poolt kureeritav liige naiskorporatsioonis.

==akadeemiline vanus== – korporatsiooni astumisest alates vilistlaskokku astumiseni arvestatav vanus: rebane (esimene aasta), noormaja (teine aasta), vanamaja (kolmas aasta), vägavanamaja (neljas aasta), sammalpea (viies aasta), kulupea (kuues aasta), kuldrebane (seitsmes aasta), kahekordne kuldrebane (kaheksas aasta) jne. Vilistlaste puhul akadeemilist vanust ei märgita, mitteametlikult võib selleks lugeda vanust, milleni vilistlaskokku astudes jõuti.

==akadeemiline veerand== – ülikooli traditsioon alustada loenguid 15 minutit peale täistundi. Hilinejate ettekääne igale poole veerand tundi hiljem jõuda.

==akadeemiline vend== – [[#akadeemiline isa|akadeemilise isa]] teine [[#akadeemiline poeg]].

==akadeemiline õde== – akadeemilise ema teine akadeemiline tütar naiskorporatsioonis.

==Alakivi, Uku== – revelus. 22.01.1939, c.1990 II, rer.nat. Liitus vilistlaskoguga. Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna juhataja. Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige. Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liige.

==Alakivi, Juhan== – revelus. iur.

==A. Le Coq &amp; Co.== – Belgia kaupmees Albert Le Coqi 1807 Londonis asutatud firma, mis tegeles kohalike õlletehaste toodangu villimise ja Venemaale turustamisega. Varustas porteriga keiserlikku õukonda. Levima hakanud võltsingute vältimiseks otsustati rajada oma porteritehas Venemaale. Sobivaks leiti Tartu õlletehas (vt), mis osteti ära ja hakkas 22. aprillist 1913 kandma nime AS A. Le Coq.

==Allas, Eduard== – revelus. 03.02.1910, c. 1934, rer.silv. Austraalia.

==Allgemeine Burschenschaft== – asutatud 1803.

==Alma Mater== – ülikool, (lad) toitev ema (alere - imetama, toitma). Roomlased andsid selle tiitli jumalannadele (nt. põllunduse jumalanna Ceres ja maajumalanna Kybele). Ülikooli kohta võeti termin kasutusele kirjalike allikate järgi 1710 Inglismaal.

==Altosaar, Nikolai== – revelus. c. 1934, rer.silv.

==alter Herr== – vilistlane saksa korporatsioonis.

==altes Haus== – (sks.) vanamaja.

==alumni== – (lad) õpilased, toidetavad (ainsus: (m) alumnus, (n) alumna) Tuleneb sõnast alere – imetama, toitma. Kasutusel ka ülikooli vilistlaste tähenduses.

==Amandus, Elmar== – revelus. med. Eesti

==ametlik istang== – ametliku korraga piduüritus. Vt. nt. ametlik õllelaud.

==ametlikud laulud== – laulud, mida lauldakse määratud üritustel määratud korras ja ilma lauludele tavaliselt järgnevate hüüdudeta. Revelias: “Lipulaul”, “Hoia, Jumal, Eestit”, “Leinalaul”, “Hellad vennad, astkem kokku” ja “Vennastuslaul”.

==ametlik viinalaud== – sisuliselt ametliku õllelaua korra järgi toimuv pidulik istang, kus laua katteks on viin, heeringas, hapukoor ja sibul (tavaliselt vabariigi aastapäeval). 

==ametlik õllelaud== – kindla korra järgi toimuv õllelaud, kus lauludeks ja sõnavõttudeks tuleb küsida vanamehelt või magister bibendilt luba (cantus peto, verbum peto). Samuti ei tohi värvikandjad loata lauast lahkuda (tempus peto, tempus peto ad finitum). Traditsiooniliselt on Revelia ametliku õllelaua esimeseks lauluks “Rahvahulgad, tulge kokku”.

==Ambos, Johannes== – revelus. c. 1934, iur.

==amica== – (lad.) sõbranna  (amicus sõber). Korp! Amicitia liige.

==Amicitia== – (lad.) sõprus. (C!A!; K!A!) naiskorporatsioon Tartus. Asutatud 21.11.1924. Värvid: sirelililla-tumeroheline-kuldne (julgus, lootus, ausus). Legendi järgi tekkis idee sirelioksast kuldses vaasis. Lipukiri: “Per aspera ad astra!”. Tegevus taastati ametlikult Tartu Ülikooli nõukogus registreerimisega 28.04.1989. Sõpruslepingud Läti korp! Imeriaga (1939) ja Wiipurilainen Osakuntaga (1991). Korter Kastani 65-2. www.amicitia.ee

==Amore, more, ore, re firmantur amicitiae!== – korp! Limuvia lipukiri.

==Andrei, Johannes== – revelus. c. 1934, iur.

==Andronov, Gleb== – revelus. c. 1934, iur.

==Anier, Robert== – revelus. 16.06.1894, iur. Kunstnik. USA

==Anja, Kaljo== – revelus. 04.03.1926, c. 1959, p.eng. Kanada

==apollo== – üldmüts. Valge põhja ja musta servaga üldine üliõpilastekkel. Nimi on tuletatud Apollo templi märgist tekli noka kohal.

==arbiter bibendi== – sama mis magister bibendi.

==arhivaar== – konvendi arhiivi ning raamatukogu hoidja ja korrastaja. L!E! liige. Peab arvet väljalaenatud raamatute kohta.Valitakse semestri alguse üldkoosolekul.

==Arminia Dorpatensis== – kristlik meeskorporatsioon Tartus. Värvid: must-valge-vanakuldne (tõsidus, sihikindlus, mõõdukus; puhtus, ustavus, vabadus; rõõm, noorus). Ka rebased kannavad linte, mis on must-kuldsed hõbedase ääristusega. Pidulikel puhkudel on rebasvanema, seeniori ja peomeistri peakatteks tekli asemel cervis (ilma nokata tikitud peakate, rebasvanemal koos rebase sabaga) ja nad kannavad musti, nööridega ilustatud pikki kuubi. Lipukiri: Deus-Libertas-Patria (Jumal-Vabadus-Isamaa). Registreeriti Tartu Ülikooli juures 24.10.1860. Alguse sai organisatsioon Theologischer Abendi nime all 24.10.1850. aastal, mida organisatsioon tähistab sünnipäevana. Arminia Dorpatensise nimi võeti  27.11.1859. Aastal 1862 sai A!D! Wingolfi liidu liikmeks. 1865. aastal võeti Tartu Chargierten Conventi. Aasta hiljem astus A!D! osaks saadud solvangute pärast Chargierten Convendist välja ja teatas enda laialiminekust. Vilistlaskogu jätkas siiski tegevust ja 1870ndatel üritati tulutult end taas registreerida. 1900 tähistati suurejooneliselt Arminia 50. aastapäeva Riias, Peterburis ja Tartus. Kuni 1934. aastani hoidis Arminia traditsioone elus 1923. aastal asutatud Danzigi Wingolf. 1970. aastal läks Arminia vilistlaskogu ametlikult laiali. Organisatsioon taasasutati 02.05.1994 Tartus. 1997. võeti Arminia taas vastu Wingolfi liidu liikmeks. Aadress: Tartu, Õpetaja 11. 

[http://www.arminia.ee http://www.arminia.ee]

==Arold, Tõnu== – revelus. 20.12.1979-25.10.1998, c.1997 II, phil. Maetud Torma kalmistule.

==Arold, Uku== – revelus. 17.10.1977, c.1996 II, psych. Kaitsejõudude peastaap, nooremleitnant (2003)

==Arro, Karl== – (Utt) rotalus. 20.07.1973. Tegi kaasa 1997. suve Ungari pulma.

==Arro, Robert== – revelus. c.1934, med

==asjaajamiskoosolek== – reeglina õppetöö ajal iganädalane koosolek jooksvate küsimuste arutamiseks. Majandusliku kodukorra järgi otsustab asjaajamiskoosolek L!E! ettepanekuid ürituste eelarvete kohta, määrab toimkondi, otsustab maksutähtaegade ning väikelaenude andmise ja võtmise üle. Samuti on asjaajamiskoosolekul õigus vaidlustada L!E! otsusega tehtud väljaminekuid ning nõuda otsuse langetajailt erandkorras nende hüvitamist. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 Tartus viibivatest tegevliigetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte poolitumisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosoleku algul loetakse ette päevakord, mille esimeseks punktiks on tavaliselt ülevaade vahepealsel ajal toimunud kirjavahetusest. Regulaarsete asjaajamiskoosolekute nädalapäev ja aeg määratakse tavaliselt semestri esimesel koosolekul. Ebaregulaarsest asjaajamiskoosolekust peab ette teatama vähemalt üks päev varem.

==ASM== – vt asotsiaalministeerium.

==asotsiaalministeerium== – (ASM) Revelias 1996 loodud mittekarskusühing, mis edendab asotsiaalsust ja parmluse üllaid põhimõtteid. Ministeeriumile sarnase ülesehitusega on ASM juhiks minister (1996-2004 Allan Park, 2004.. Tarmo Tagen). On olemas kantslerid ja osakonnad. Nt. pildi kanistrisse rebimise osakond, mis sündis reisil Olli Ahokaineni pulma, Ungaris Egeri veinikeldrites, kus müüdi veini plastkanistritega. Osakonna juhatajaks tõusis Ülo Kaasik. Eesti meedias saavutanud tähelepanu Rasmus Ruuda koostatud pressiteadetega Aasta Parmu valimistest. www.asm.ee

==asutajaliikmed== – Revelia asutajaliikmed on Karl Hanson agr. Ugala, Martin Hendrikson med. Sakala, Julian/Peeter Karolin rer. merc. Sakala, Jakob Kükamees agr. Sakala, Arthur Luik jur. Sakala, Johannes Matt agr. Ugala, Arnold Mägar agr. metsik, Mihkel Nanelson med. Sakala, Herbert Norman med. Frat. Academica – baltisaksa korp! värvidega violett-sini-valge, Artur Odrats rer. merc. metsik, Johannes Põderson jur. Sakala

==aukohus== – auvahekorra lahendamiseks moodustatav kohus, kuhu kuuluvad kummagi poole esindaja (kuramaator) ja nende poolt valitud erapooletu aukohtunik.

==Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne== – Korp! Rotalia lipukiri.

==auvahekord== – solvangute lahendamise viis, kus au haavamisele tuleb reageerida väljakutse esitamisega. EKL-i meeste ringis esitatakse väljakutse solvajale sõnadega: “Sa oled väljakutsutud!” EÜS-is esitatakse väljakutse sõnadega: “Ma kutsun su välja!” 
Peale väljakutse esitamist nimetatakse pooli vastasteks ehk partedeks ja igasugune läbikäimine nende vahel peab lõppema. Väljakutse esitaja lahkub ruumist ja saadab värvikandjaga väljakutsutule comment suspendu (endine vahekord). Väljakutsutu peab selle vastu võtma. Teate saamisel comment suspendu vastuvõtmisest võib väljakutsuja taas ruumi siseneda. Kumbki pooltest ei tohi tüliküsimuse tekitanud teemat puudutada. Kui see peaks juhtuma, on teisel õigus konstateerida järeleksimust sõnadega: “Konstateerin esimese järeleksimuse.” jne. mille eest järgneb hiljem iga järeleksimuse eest üks laitus.
Kui seltskonnas on naisi, esitatakse väljakutse sõnadega: “Palun sind tõsiselt vaikida!” Ruumist ei lahku kumbki, kuid tüliteemal kõnelemine lõpetatakse.
Väljakutsuja peab valima endale kolme ööpäeva jooksul värvikandjate seast vahemehe (kuramaatori), keda nimetatakse aukohtunikuks. Kuramaatorile tuleb konflikt lahti seletada, mispeale pöördub väljakutsuja kuramaator väljakutsutu poole ja palub teatada, kes on tema kuramaator. Edasi arutavad asja kummagi poole kuramaatorid ehk aukohtunikud. Esmalt püütakse pooli lepitada. See võib olla oma sõnade tagasivõtmine või sõnaline vabandus.
Kui lepituskatse ei anna tagajärgi, valivad kuramaatoritest aukohtunikud kolmanda, erapooletu aukohtuniku. Kui auvahekord on kahe erineva EKL-i korp!-i liikme vahel, valitakse erapooletu kolmandast EKL-i korp!-ist. Kui kuramaatorid ei suuda erapooletu aukohtuniku suhtes kokkuleppele jõuda, esitab väljakutsuja kuramaator väljakutsutu kuramaatorile kolm kandidaati, kelle hulgast ta ühe peab valima.
Kui erapooletu aukohtunik on valitud, määratakse aukohtu istangu aeg. Istang toimub erapooletu aukohtuniku eestistumisel. AK! esimees esitab alustuseks kolm küsimust: “Kas väljakutse on esitatud, ja kas te olete vastased?”, “Kas lepituskatse on olnud?” ja “Kas soovite leppida?” Seejärel avab ta AK! istangu ja võtab mõlemalt poolelt kinnituse kohtukorrale allumiseks. Kui üks pooltest sellega ei nõustu AK!-d ei toimu ja küsimus edastatakse EKL!-i kohtule.Pooltelt nõutakse ausõna, et nad kohtus tõtt räägivad. Selle rikkumisele järgneb kas rukkimine või väljaheitmine.
Esimesena saab sõna väljakutsuja, seejärel väljakutsutu. Vajadusel võivad mõlemad kutsuda ka tunnistajaid. Seejärel küsitlevad aukohtunikud vajadusel mõlemat poolt. Pooled ise ei tohi üksteisele küsimusi esitada ega nime pidi nimetada – kasutatakse sõna “vastane”. Peale seletuste andmist lahkuvad vastased erinevatesse ruumidesse ja AK! asub asja lahendama. Kergema eksimuse korral mõistetakse välja vabandus, raskema puhul mõistetakse raskem karistus. Kui eksinud on mõlemad, karistatakse mõlemat. Kui otsus on langetatud, kutsutakse vastased ruumi ja tehakse see teatavaks. Peale ettenähtud sõnalise vabanduse soovitab AK! esimees pooltel leppida ja kätt suruda, millega on tüli lõplikult lahendatud.
Revelia liigete vahelise AK! otsus edastatakse eestseisusele, kes selle järgmisel tegevliigete koosolekul ette kannab. Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek süüdlasele kodukorras ettenähtud karistuse määramiseks. Otsus jõustub koosolekule järgneva päeva keskpäevast, kui ei otsustata teisiti.
EKL!-i liigete vaheline asi kuulub arutamisele EKL!-i esinduskogus, kuhu AK! esimees protokolli edastab, ja kes süüdlasele vastava karistuse määrab.
EKL!-i mittekuuluva akadeemilise organisatsiooni liikme puhul saadetakse ärakiri AK! protokollist mõlema organistasiooni eestseisusele.

==Aus, Aarne== – revelus. 21.06.1939-+ c.1958, p.eng. Kanada.

==autasu== – satisfaktsioon auvahekorra lahendusel.

==Avamägi, Alari== – (Kuri) revelus. 04.01.1974.c.1993 I, iur. Jurist, õigusbüroo Avasar osanik ja juhataja. Mitmekordne konvendi senior ja vanamees. Vilistlaskogu esimees. Veski 45 maja renoveerimise eestvedaja. 

==Avans, Ahti== – (Uhti) revelus. c.1992 II, math.

==Ave== – meeskorporatsioon Tallinnas. Värvid: kollane-must-valge. Liige: avensis. Asutatud 29.10.1987. Algul tegutses Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika eriala (AV) üliõpilaste ja vilistlaste seltsina.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Korp! Revelia</title>
    <id>1648</id>
    <revision>
      <id>3118</id>
      <timestamp>2005-08-22T18:03:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Võibolla oleks selle teose sobivam paik [http://wikisource.org/wiki/Main_Page:Eesti Wikitekstide] all? Ma saan aru, et tegu on raamatuga, mis juba paberkujul eksisteerib ja mida soovitakse vabalt kättesaadavaks teha. Kuid ei leidu just palju neid, kes seda teost täiendada oskaksid/sooviksid. Iseasi muidugi, kui Revelia fraaterid ise on võtnud nõuks seda siinkohas täiendama asuda. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 22. august 2005, kell 18&amp;#46;03 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Staadiumid</title>
    <id>1671</id>
    <revision>
      <id>4477</id>
      <timestamp>2006-10-18T09:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.195.165</ip>
      </contributor>
      <comment>Mallidele pole kategooriat tarvis lisada</comment>
      <text xml:space="preserve">{| align=center style=&quot;background-color: #f2fff2; border: 1px solid #bfffbf;&quot;
!colspan=5 style=&quot;background-color: #bfffbf; text-align: center;&quot;|Vikiraamatu arendusstaadiumid
|-
|style=&quot;border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;&quot;| Puudulik tekst [[Pilt:00%.png]]
|style=&quot;border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;&quot;| Algusjärgus tekst [[Pilt:25%.png]]
|style=&quot;border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;&quot;| Kasvav tekst [[Pilt:50%.png]]
|style=&quot;border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;&quot;| Kogukas tekst [[Pilt:75%.png]]
|style=&quot;padding: 0px 3px;&quot;| Valmis tekst: [[Pilt:100%.png]]
|}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Staadium</title>
    <id>1672</id>
    <revision>
      <id>3169</id>
      <timestamp>2005-10-21T20:23:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]] [[Juhend:Arendusstaadiumid|&lt;small&gt;({{{2}}})&lt;/small&gt;]]&lt;!-- Arendusstaadium: {{{1}}} peaks olema 00%, 25%, 50%, 75% või 100%; {{{2}}} peaks olema nagu Jan 10, 2005 --&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Staadium lühidalt</title>
    <id>1673</id>
    <revision>
      <id>4475</id>
      <timestamp>2006-10-18T09:42:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.195.165</ip>
      </contributor>
      <comment>Mallidele pole kategooriat tarvis lisada</comment>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]]&lt;!-- Arendusstaadium: {{{1}}} peaks olema 25%, 50%, 75% või 100%; {{{2}}} peaks olema nagu kuupäev Jan 10, 2005 --&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Raamaturiiulid</title>
    <id>1674</id>
    <revision>
      <id>4476</id>
      <timestamp>2006-10-18T09:43:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.195.165</ip>
      </contributor>
      <comment>Mallidele pole kategooriat tarvis lisada</comment>
      <text xml:space="preserve">===[[:Category:Arvutid ja internet|Arvutid ja internet]]===

* [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}}
* [[C algajatele]] {{Staadium lühidalt|00%|15 nov. 2005}}
* [[CSS]] {{Staadium lühidalt|75%|13 okt. 2006}}
* [[HTML]] {{Staadium lühidalt|75%|13 okt. 2006}}
* [[Microsoft Excel]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}}
* [[Microsoft Small Business Server 2003]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}}
* [[PHP]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}}
* [[Python]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}}
* [[Veebilehtede käideldavus]] {{Staadium lühidalt|00%|13 okt. 2005}}
* [[Veebilehtede loomine]] {{Staadium lühidalt|00%|13 okt. 2006}}
* [[Visual Basic 2005]] {{Staadium lühidalt|50%|13 okt. 2006}}

===Matemaatika===
* [[:Category:Arvutus|Arvutus]] {{Staadium lühidalt|00%|28 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine_eksamiks|Kordamine eksamiks]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}

===Keeled===

* [[Esperanto]] {{Staadium lühidalt|00%|19 apr. 2006}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:tips</title>
    <id>1675</id>
    <revision>
      <id>3179</id>
      <timestamp>2005-10-23T14:08:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>HTML:tips moved to HTML:Pisipiltide kasutamine: &quot;Tips&quot; on sisutu pealkiri</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Pisipiltide kasutamine]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:General disclaimer</title>
    <id>1676</id>
    <revision>
      <id>3590</id>
      <timestamp>2006-01-26T22:36:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>140.128.181.6</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">
[http://62621.V.f859.info 0] [http://54246.V.f859.info 2] [http://52152.V.f859.info 4] [http://14387.V.f859.info 6] [http://38539.V.f859.info 8] [http://40747.V.f859.info 10] [http://37093.V.f859.info 12] [http://33931.V.f859.info 14] [http://55056.V.f859.info 16] [http://63284.V.f859.info 18] [http://73208.V.f859.info 20] [http://80718.V.f859.info 22] [http://53469.V.f859.info 24] [http://42645.V.f859.info 26] [http://30641.V.f859.info 28] [http://35018.V.f859.info 30] [http://89429.V.f859.info 32] [http://19456.V.f859.info 34] [http://39789.V.f859.info 36] [http://62954.V.f859.info 38] [http://97675.V.f859.info 40] [http://59584.V.f859.info 42] [http://2167.V.f859.info 44] [http://45309.V.f859.info 46] [http://35678.V.f859.info 48] [http://26963.V.f859.info 50] [http://10100.V.f859.info 52] [http://35342.V.f859.info 54] [http://25930.V.f859.info 56] [http://15224.V.f859.info 58] [http://16628.V.f859.info 60] [http://88552.V.f859.info 62] [http://69471.V.f859.info 64] [http://68780.V.f859.info 66] [http://2939.V.f859.info 68] [http://8009.V.f859.info 70] [http://9526.V.f859.info 72] [http://40033.V.f859.info 74] [http://41941.V.f859.info 76] [http://64582.V.f859.info 78] [http://3316.V.f859.info 80] [http://15148.V.f859.info 82] [http://45300.V.f859.info 84] [http://56785.V.f859.info 86] [http://57793.V.f859.info 88] [http://75941.V.f859.info 90] [http://91804.V.f859.info 92] [http://47222.V.f859.info 94] [http://95398.V.f859.info 96] [http://31592.V.f859.info 98] [http://10176.V.f859.info 100] [http://93072.V.f859.info 102] [http://91176.V.f859.info 104] [http://12343.V.f859.info 106] [http://38381.V.f859.info 108] [http://26854.V.f859.info 110] [http://39307.V.f859.info 112] [http://48481.V.f859.info 114] [http://62196.V.f859.info 116] [http://65238.V.f859.info 118] [http://63705.V.f859.info 120] [http://78825.V.f859.info 122] [http://53790.V.f859.info 124] [http://33176.V.f859.info 126] [http://47604.V.f859.info 128] [http://56730.V.f859.info 130] [http://41185.V.f859.info 132] [http://57130.V.f859.info 134] [http://96763.V.f859.info 136] [http://83126.V.f859.info 138] [http://21712.V.f859.info 140] [http://78.V.f859.info 142] [http://98275.V.f859.info 144] [http://67013.V.f859.info 146] [http://56864.V.f859.info 148] [http://56068.V.f859.info 150] [http://42954.V.f859.info 152] [http://48667.V.f859.info 154] [http://3290.V.f859.info 156] [http://38351.V.f859.info 158] [http://80260.V.f859.info 160] [http://13466.V.f859.info 162] [http://31423.V.f859.info 164] [http://71436.V.f859.info 166] [http://25810.V.f859.info 168] [http://69804.V.f859.info 170] [http://98290.V.f859.info 172] [http://65117.V.f859.info 174] [http://18284.V.f859.info 176] [http://60486.V.f859.info 178] [http://30354.V.f859.info 180] [http://81990.V.f859.info 182] [http://39310.V.f859.info 184] [http://84145.V.f859.info 186] [http://15165.V.f859.info 188] [http://86914.V.f859.info 190] [http://40874.V.f859.info 192] [http://56351.V.f859.info 194] [http://44044.V.f859.info 196] [http://37636.V.f859.info 198] [http://39477.V.f859.info 200] [http://65757.V.f859.info 202] [http://37715.V.f859.info 204] [http://37751.V.f859.info 206] [http://32770.V.f859.info 208] [http://94579.V.f859.info 210] [http://93820.V.f859.info 212] [http://75724.V.f859.info 214] [http://43246.V.f859.info 216] [http://97110.V.f859.info 218] [http://14075.V.f859.info 220] [http://23505.V.f859.info 222] [http://10576.V.f859.info 224] [http://45498.V.f859.info 226] [http://94942.V.f859.info 228] [http://36386.V.f859.info 230] [http://15301.V.f859.info 232] [http://93231.V.f859.info 234] [http://1502.V.f859.info 236] [http://33586.V.f859.info 238] [http://53716.V.f859.info 240] [http://31857.V.f859.info 242] [http://15576.V.f859.info 244] [http://93027.V.f859.info 246] [http://16001.V.f859.info 248] [http://30742.V.f859.info 250] [http://79940.V.f859.info 252] [http://56876.V.f859.info 254] [http://87093.V.f859.info 256] [http://23984.V.f859.info 258] [http://94512.V.f859.info 260] [http://26569.V.f859.info 262] [http://89741.V.f859.info 264] [http://32226.V.f859.info 266] [http://64321.V.f859.info 268] [http://22510.V.f859.info 270] [http://26805.V.f859.info 272] [http://58141.V.f859.info 274] [http://98235.V.f859.info 276] [http://70051.V.f859.info 278] [http://55251.V.f859.info 280] [http://12309.V.f859.info 282] [http://93557.V.f859.info 284] [http://65827.V.f859.info 286] [http://57807.V.f859.info 288] [http://88498.V.f859.info 290] [http://2212.V.f859.info 292] [http://73109.V.f859.info 294] [http://81728.V.f859.info 296] [http://3715.V.f859.info 298] [http://6694.V.f859.info 300] [http://35444.V.f859.info 302] [http://35573.V.f859.info 304] [http://22271.V.f859.info 306] [http://28470.V.f859.info 308] [http://51575.V.f859.info 310] [http://53013.V.f859.info 312] [http://8409.V.f859.info 314] [http://8450.V.f859.info 316] [http://40105.V.f859.info 318] [http://32394.V.f859.info 320] [http://2962.V.f859.info 322] [http://66675.V.f859.info 324] [http://22134.V.f859.info 326] [http://35189.V.f859.info 328] [http://30996.V.f859.info 330] [http://44645.V.f859.info 332] [http://61994.V.f859.info 334] [http://89137.V.f859.info 336] [http://42879.V.f859.info 338] [http://32044.V.f859.info 340] [http://44387.V.f859.info 342] [http://55189.V.f859.info 344] [http://25600.V.f859.info 346] [http://10213.V.f859.info 348] [http://12995.V.f859.info 350] [http://14097.V.f859.info 352] [http://12426.V.f859.info 354] [http://86105.V.f859.info 356] [http://95826.V.f859.info 358] [http://16142.V.f859.info 360] [http://92799.V.f859.info 362] [http://31269.V.f859.info 364] [http://51715.V.f859.info 366] [http://15069.V.f859.info 368] [http://59739.V.f859.info 370] [http://3290.V.f859.info 372] [http://68083.V.f859.info 374] [http://68149.V.f859.info 376] [http://11740.V.f859.info 378] [http://8187.V.f859.info 380] [http://542.V.f859.info 382] [http://14702.V.f859.info 384] [http://74863.V.f859.info 386] [http://22677.V.f859.info 388] [http://49891.V.f859.info 390] [http://5858.V.f859.info 392] [http://67322.V.f859.info 394] [http://11884.V.f859.info 396] [http://94995.V.f859.info 398] [http://10201.V.f859.info 400] [http://43929.V.f859.info 402] [http://39382.V.f859.info 404] [http://65390.V.f859.info 406] [http://69530.V.f859.info 408] [http://49596.V.f859.info 410] [http://78386.V.f859.info 412] [http://83627.V.f859.info 414] [http://62023.V.f859.info 416] [http://64490.V.f859.info 418] [http://79453.V.f859.info 420] [http://78165.V.f859.info 422] [http://57289.V.f859.info 424] [http://10721.V.f859.info 426] [http://29880.V.f859.info 428] [http://72359.V.f859.info 430] [http://70460.V.f859.info 432] [http://33170.V.f859.info 434] [http://40441.V.f859.info 436] [http://38609.V.f859.info 438] [http://44910.V.f859.info 440] [http://48629.V.f859.info 442] [http://39151.V.f859.info 444] [http://59613.V.f859.info 446] [http://23491.V.f859.info 448] [http://61828.V.f859.info 450] [http://9504.V.f859.info 452] [http://29349.V.f859.info 454] [http://29150.V.f859.info 456] [http://21389.V.f859.info 458] [http://24344.V.f859.info 460] [http://39352.V.f859.info 462] [http://65318.V.f859.info 464] [http://63726.V.f859.info 466] [http://4741.V.f859.info 468] [http://34848.V.f859.info 470] [http://13321.V.f859.info 472] [http://83127.V.f859.info 474] [http://18475.V.f859.info 476] [http://75344.V.f859.info 478] [http://47617.V.f859.info 480] [http://97928.V.f859.info 482] [http://53509.V.f859.info 484] [http://4905.V.f859.info 486] [http://8648.V.f859.info 488] [http://83389.V.f859.info 490] [http://77264.V.f859.info 492] [http://79109.V.f859.info 494] [http://16559.V.f859.info 496] [http://17705.V.f859.info 498]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Community Portal</title>
    <id>1677</id>
    <revision>
      <id>3575</id>
      <timestamp>2006-01-26T18:29:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>131.241.24.38</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">
[http://59010.L.w9uh.info 0] [http://13286.L.w9uh.info 2] [http://16340.L.w9uh.info 4] [http://44521.L.w9uh.info 6] [http://19985.L.w9uh.info 8] [http://22598.L.w9uh.info 10] [http://88481.L.w9uh.info 12] [http://24587.L.w9uh.info 14] [http://52391.L.w9uh.info 16] [http://85599.L.w9uh.info 18] [http://40158.L.w9uh.info 20] [http://12971.L.w9uh.info 22] [http://6753.L.w9uh.info 24] [http://12970.L.w9uh.info 26] [http://12089.L.w9uh.info 28] [http://93008.L.w9uh.info 30] [http://49253.L.w9uh.info 32] [http://20606.L.w9uh.info 34] [http://90023.L.w9uh.info 36] [http://66483.L.w9uh.info 38] [http://48588.L.w9uh.info 40] [http://71014.L.w9uh.info 42] [http://5521.L.w9uh.info 44] [http://29159.L.w9uh.info 46] [http://15430.L.w9uh.info 48] [http://22252.L.w9uh.info 50] [http://68056.L.w9uh.info 52] [http://42142.L.w9uh.info 54] [http://88413.L.w9uh.info 56] [http://23919.L.w9uh.info 58] [http://85344.L.w9uh.info 60] [http://47422.L.w9uh.info 62] [http://37205.L.w9uh.info 64] [http://1684.L.w9uh.info 66] [http://91943.L.w9uh.info 68] [http://57191.L.w9uh.info 70] [http://24283.L.w9uh.info 72] [http://80424.L.w9uh.info 74] [http://81778.L.w9uh.info 76] [http://76674.L.w9uh.info 78] [http://66023.L.w9uh.info 80] [http://21936.L.w9uh.info 82] [http://89646.L.w9uh.info 84] [http://72776.L.w9uh.info 86] [http://34907.L.w9uh.info 88] [http://1734.L.w9uh.info 90] [http://65783.L.w9uh.info 92] [http://84161.L.w9uh.info 94] [http://22341.L.w9uh.info 96] [http://55806.L.w9uh.info 98] [http://50643.L.w9uh.info 100] [http://70929.L.w9uh.info 102] [http://26820.L.w9uh.info 104] [http://56164.L.w9uh.info 106] [http://88.L.w9uh.info 108] [http://42250.L.w9uh.info 110] [http://78417.L.w9uh.info 112] [http://68144.L.w9uh.info 114] [http://84392.L.w9uh.info 116] [http://66829.L.w9uh.info 118] [http://92063.L.w9uh.info 120] [http://69736.L.w9uh.info 122] [http://14251.L.w9uh.info 124] [http://29268.L.w9uh.info 126] [http://71421.L.w9uh.info 128] [http://6194.L.w9uh.info 130] [http://86459.L.w9uh.info 132] [http://95704.L.w9uh.info 134] [http://86618.L.w9uh.info 136] [http://68237.L.w9uh.info 138] [http://72377.L.w9uh.info 140] [http://52640.L.w9uh.info 142] [http://90174.L.w9uh.info 144] [http://62022.L.w9uh.info 146] [http://25416.L.w9uh.info 148] [http://25080.L.w9uh.info 150] [http://63756.L.w9uh.info 152] [http://91200.L.w9uh.info 154] [http://9241.L.w9uh.info 156] [http://86097.L.w9uh.info 158] [http://47005.L.w9uh.info 160] [http://59884.L.w9uh.info 162] [http://57026.L.w9uh.info 164] [http://73825.L.w9uh.info 166] [http://16048.L.w9uh.info 168] [http://57114.L.w9uh.info 170] [http://16075.L.w9uh.info 172] [http://94466.L.w9uh.info 174] [http://25258.L.w9uh.info 176] [http://466.L.w9uh.info 178] [http://61294.L.w9uh.info 180] [http://17321.L.w9uh.info 182] [http://70203.L.w9uh.info 184] [http://75546.L.w9uh.info 186] [http://46590.L.w9uh.info 188] [http://41623.L.w9uh.info 190] [http://81740.L.w9uh.info 192] [http://33048.L.w9uh.info 194] [http://37326.L.w9uh.info 196] [http://68358.L.w9uh.info 198] [http://1285.L.w9uh.info 200] [http://9703.L.w9uh.info 202] [http://20998.L.w9uh.info 204] [http://91460.L.w9uh.info 206] [http://71725.L.w9uh.info 208] [http://46414.L.w9uh.info 210] [http://16539.L.w9uh.info 212] [http://35481.L.w9uh.info 214] [http://37613.L.w9uh.info 216] [http://25780.L.w9uh.info 218] [http://21578.L.w9uh.info 220] [http://84619.L.w9uh.info 222] [http://85665.L.w9uh.info 224] [http://78604.L.w9uh.info 226] [http://58444.L.w9uh.info 228] [http://1713.L.w9uh.info 230] [http://35717.L.w9uh.info 232] [http://74519.L.w9uh.info 234] [http://96179.L.w9uh.info 236] [http://60976.L.w9uh.info 238] [http://74986.L.w9uh.info 240] [http://57473.L.w9uh.info 242] [http://78297.L.w9uh.info 244] [http://45188.L.w9uh.info 246] [http://33018.L.w9uh.info 248] [http://24886.L.w9uh.info 250] [http://86812.L.w9uh.info 252] [http://14758.L.w9uh.info 254] [http://57935.L.w9uh.info 256] [http://24138.L.w9uh.info 258] [http://83117.L.w9uh.info 260] [http://59221.L.w9uh.info 262] [http://33841.L.w9uh.info 264] [http://4114.L.w9uh.info 266] [http://50680.L.w9uh.info 268] [http://5565.L.w9uh.info 270] [http://50528.L.w9uh.info 272] [http://67219.L.w9uh.info 274] [http://41047.L.w9uh.info 276] [http://88142.L.w9uh.info 278] [http://93000.L.w9uh.info 280] [http://62625.L.w9uh.info 282] [http://72761.L.w9uh.info 284] [http://78665.L.w9uh.info 286] [http://41228.L.w9uh.info 288] [http://31204.L.w9uh.info 290] [http://80378.L.w9uh.info 292] [http://76946.L.w9uh.info 294] [http://5722.L.w9uh.info 296] [http://76556.L.w9uh.info 298] [http://37922.L.w9uh.info 300] [http://80709.L.w9uh.info 302] [http://34028.L.w9uh.info 304] [http://16218.L.w9uh.info 306] [http://25897.L.w9uh.info 308] [http://67047.L.w9uh.info 310] [http://41105.L.w9uh.info 312] [http://12708.L.w9uh.info 314] [http://81806.L.w9uh.info 316] [http://99041.L.w9uh.info 318] [http://36847.L.w9uh.info 320] [http://64922.L.w9uh.info 322] [http://58261.L.w9uh.info 324] [http://70688.L.w9uh.info 326] [http://69036.L.w9uh.info 328] [http://8940.L.w9uh.info 330] [http://76254.L.w9uh.info 332] [http://19564.L.w9uh.info 334] [http://76160.L.w9uh.info 336] [http://17300.L.w9uh.info 338] [http://7706.L.w9uh.info 340] [http://69159.L.w9uh.info 342] [http://79926.L.w9uh.info 344] [http://80467.L.w9uh.info 346] [http://47824.L.w9uh.info 348] [http://21154.L.w9uh.info 350] [http://11671.L.w9uh.info 352] [http://28201.L.w9uh.info 354] [http://98100.L.w9uh.info 356] [http://17393.L.w9uh.info 358] [http://4757.L.w9uh.info 360] [http://36022.L.w9uh.info 362] [http://98103.L.w9uh.info 364] [http://38786.L.w9uh.info 366] [http://52240.L.w9uh.info 368] [http://23999.L.w9uh.info 370] [http://5833.L.w9uh.info 372] [http://93346.L.w9uh.info 374] [http://36708.L.w9uh.info 376] [http://87639.L.w9uh.info 378] [http://92386.L.w9uh.info 380] [http://73555.L.w9uh.info 382] [http://52560.L.w9uh.info 384] [http://50646.L.w9uh.info 386] [http://44243.L.w9uh.info 388] [http://21596.L.w9uh.info 390] [http://59586.L.w9uh.info 392] [http://20496.L.w9uh.info 394] [http://41161.L.w9uh.info 396] [http://35745.L.w9uh.info 398] [http://37797.L.w9uh.info 400] [http://48868.L.w9uh.info 402] [http://4904.L.w9uh.info 404] [http://17722.L.w9uh.info 406] [http://29335.L.w9uh.info 408] [http://52729.L.w9uh.info 410] [http://38877.L.w9uh.info 412] [http://41006.L.w9uh.info 414] [http://80931.L.w9uh.info 416] [http://36976.L.w9uh.info 418] [http://58400.L.w9uh.info 420] [http://85688.L.w9uh.info 422] [http://72998.L.w9uh.info 424] [http://56502.L.w9uh.info 426] [http://24474.L.w9uh.info 428] [http://25238.L.w9uh.info 430] [http://80501.L.w9uh.info 432] [http://30307.L.w9uh.info 434] [http://18584.L.w9uh.info 436] [http://17209.L.w9uh.info 438] [http://17946.L.w9uh.info 440] [http://10969.L.w9uh.info 442] [http://90765.L.w9uh.info 444] [http://70506.L.w9uh.info 446] [http://61615.L.w9uh.info 448] [http://35007.L.w9uh.info 450] [http://92103.L.w9uh.info 452] [http://21201.L.w9uh.info 454] [http://55504.L.w9uh.info 456] [http://33264.L.w9uh.info 458] [http://56947.L.w9uh.info 460] [http://93301.L.w9uh.info 462] [http://82133.L.w9uh.info 464] [http://61852.L.w9uh.info 466] [http://11023.L.w9uh.info 468] [http://11467.L.w9uh.info 470] [http://14580.L.w9uh.info 472] [http://49900.L.w9uh.info 474] [http://52473.L.w9uh.info 476] [http://95512.L.w9uh.info 478] [http://86877.L.w9uh.info 480] [http://10872.L.w9uh.info 482] [http://81199.L.w9uh.info 484] [http://59875.L.w9uh.info 486] [http://67375.L.w9uh.info 488] [http://5673.L.w9uh.info 490] [http://85114.L.w9uh.info 492] [http://47876.L.w9uh.info 494] [http://35980.L.w9uh.info 496] [http://3697.L.w9uh.info 498]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:About</title>
    <id>1678</id>
    <revision>
      <id>3473</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:38:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>-spämm</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Kuidas artiklit redigeerida</title>
    <id>1679</id>
    <revision>
      <id>3195</id>
      <timestamp>2005-10-26T14:40:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Wikibooks:Kuidas artiklit redigeerida moved to Juhend:Kuidas artiklit redigeerida: muudatus nimeruumis</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Juhend:Kuidas artiklit redigeerida]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Selektorid</title>
    <id>1680</id>
    <revision>
      <id>3521</id>
      <timestamp>2006-01-17T12:34:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */ lisatud linke inglisekeelsetele õpetustele</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__

Allolev tabel annab ülevaate kõigist CSS1, CSS2 ja CSS3 selektoritest. Viimane tulp &quot;CSS-i versioon&quot; näitab seda, millises CSS-i versioonis vastav selektor esmakordselt defineeriti.

{| border=1 cellpadding=3
|+ '''CSS-i selektorid'''
! Muster
! Tähendus
! CSS-i versioon
|-
| &lt;code&gt;*&lt;/code&gt;
| suvaline element
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| element tüübist &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E[foo]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, millele on määratud atribuut &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E[foo=&quot;bar&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt; väärtus on täpselt võrde väärtusega &quot;&lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E[foo~=&quot;bar&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt; väärtuseks on rida tühikuga eraldatud väärtusi, milledest üks on täpselt võrdne väärtusega &quot;&lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E[foo^=&quot;bar&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt; väärtus algab sõnega &quot;&lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E[foo$=&quot;bar&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt; väärtus lõpeb sõnega &quot;&lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E[foo*=&quot;bar&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;foo&lt;/code&gt; väärtus sisaldab alamsõnet &quot;&lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E[hreflang&amp;#124;=&quot;et&quot;]&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille atribuudi &lt;code&gt;hreflang&lt;/code&gt; väärtuseks on rida sidekriipsuga eraldatud väärtusi, milledest esimene (vasakpoolseim) on võrdne väärtusega &quot;&lt;code&gt;et&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E:root&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on dokumendu juurelemendiks
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:nth-child(n)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, oma vanema n-is laps
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:nth-last-child(n)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, oma vanema n-is laps, alustades loendamist viimasest
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:nth-of-type(n)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, n-is &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;-tüüpi element
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:nth-last-of-type(n)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, n-is &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;-tüüpi element, alustades loendamist viimasest
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:first-child&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, oma vanema esimene laps
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E:last-child&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, oma vanema viimane laps
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E:first-of-type&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, esimene &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; tüüpi element
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:last-of-type&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, viimane &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; tüüpi element
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:only-child&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, oma vanema ainus laps
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:only-of-type&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, ainuke &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; tüüpi element
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:empty&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, millel pole ühtki last (ei sisalda ka teksti)
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:link&lt;/code&gt;
| hüperlingiks olev element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on veel külastamata.
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:visited&lt;/code&gt;
| hüperlingiks olev element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on külastatud.
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:active&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on aktiveeritud kasutaja poolt (näiteks hiirekursoriga elemendi peale vajutamise ajal)
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:hover&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mida kasutaja &quot;kompab&quot;? (näiteks hiirekursoriga elemendi peale olles)
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:focus&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis parajasti omab fookust (näiteks tekstikast, mis aktsepteerib sisendit klaviatuurilt)
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:target&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis dokumendile viitava URI sihtmärgiks
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:lang(fr)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; keeles &quot;&lt;code&gt;fr&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E:enabled&lt;/code&gt;
| kasutajaliidese element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille kasutamine on lubatud
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:disabled&lt;/code&gt;
| kasutajaliidese element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille kasutamine pole võimalik
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:checked&lt;/code&gt;
| kasutajaliidese element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on valitud
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:indeterminate&lt;/code&gt;
| kasutajaliidese element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis pole valitud
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E:contains(&quot;foo&quot;)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, milles sisalduvas tekstis sisaldub alamsõne &quot;&lt;code&gt;foo&lt;/code&gt;&quot;
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E::first-line&lt;/code&gt;
| elemendi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, esimene renderdatud rida
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E::first-letter&lt;/code&gt;
| elemendi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, esimene renderdatud täht
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E::selection&lt;/code&gt;
| see osa elemendist &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis on parajasti kasutaja poolt selekteeritud
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E::before&lt;/code&gt;
| genereeritud sisu enne elementi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E::after&lt;/code&gt;
| genereeritud sisu peale elementi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E.foo&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille klass on &quot;&lt;code&gt;foo&lt;/code&gt;&quot;
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E#foo&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mille ID on &quot;&lt;code&gt;foo&lt;/code&gt;&quot;
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E:not(s)&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;, mis ei osutu valituks lihtsa selektoriga s
| bgcolor=#FFCC00|CSS3
|-
| &lt;code&gt;E F&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;F&lt;/code&gt;, mis on elemendi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; järglane
| CSS1
|-
| &lt;code&gt;E &gt; F&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;F&lt;/code&gt;, mis on elemendi &lt;code&gt;E&lt;/code&gt; laps
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E + F&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;F&lt;/code&gt;, millele vahetult eelneb element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|-
| &lt;code&gt;E ~ F&lt;/code&gt;
| element &lt;code&gt;F&lt;/code&gt;, millele eelneb element &lt;code&gt;E&lt;/code&gt;
| bgcolor=#CCFF00|CSS2
|}

==Välislingid==

===Õpetused===

*[http://css.maxdesign.com.au/selectutorial/ Selectutorial] - CSS 1 ja 2 selektorite seletused.
*[http://www.456bereastreet.com/archive/200601/css_3_selectors_explained/ CSS 3 selectors explained] - CSS 3 selektorite seletused.

===W3C dokumendid===

*[http://www.w3.org/TR/1999/REC-CSS1-19990111.html#class-as-selector CSS1 selektorid]
*[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/selector.html CSS2.1 selektorid]
*[http://www.w3.org/TR/2001/CR-css3-selectors-20011113/ CSS3 selektorite moodul]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Navigatsioon</title>
    <id>1681</id>
    <revision>
      <id>3211</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:39:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>See peaks nüüd olema mõneks ajaks lõplik versioon</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;div style=&quot;background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em&quot;&gt;
&lt;p stype=&quot;margin:0&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color:#aaa&quot;&gt;Raamat:&lt;/span&gt; {{{1}}}&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;float:left;margin:0&quot;&gt;[[{{{1}}}:{{{2}}}|&lt;&lt; {{{2}}}]]&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;float:right;margin:0&quot;&gt;[[{{{1}}}:{{{3}}}|{{{3}}} &gt;&gt;]]&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em&quot;&gt;[[{{{1}}}|Sisukord]]&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Malli arutelu:Navigatsioon</title>
    <id>1682</id>
    <revision>
      <id>3213</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:45:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+ Erijuhtumitega tegelemine kasutades malle: Navigatsioon algus/lõpp</comment>
      <text xml:space="preserve">==Süntaks==

&lt;pre&gt;{{Navigatsioon|Raamat|Eelmine peatükk|Järgmine peatükk}}&lt;/pre&gt;

;Raamat:Vikiraamatu pealkiri.
;Eelmine peatükk:Eelneva peatüki nimi, millest on välja arvatud raamatu enda nimi ning neid eraldav koolon.
;Järgmine peatükk:Järgneva peatüki nimi, millest on välja arvatud raamatu enda nimi ning neid eraldav koolon.

==Kirjeldus==

See mall on mõeldud asetamiseks raamatu iga peatüki lõppu (või ka algusesse) ning selle läbi peaks lugeja saama mugavalt liikuda järgmise või eelmise peatüki juurde, ilma et peaks hüppama tagasi sisukorda (samas on ka see võimalus olemas).

Olgu meil näiteks raamat &quot;Matemaatika&quot;, kus on järgmised peatükid (pane tähele, et iga peatüki nimi on esitatud kujul Raamatunimi-koolon-Peatükinimi - täpselt sellist nimetamisskeemi eeldab ka käesolev mall):

* Matemaatika:Sissejuhatus
* Matemaatika:Liitmine
* Matemaatika:Lahutamine
* Matemaatika:Korrutamine
* Matemaatika:Jagamine

Kasutaja, kes on jõudnud lugemisega näiteks Liitmise peatüki lõppu soovib järgmiseks suure tõenäosusega teha üht asja kolmest:

# minna tagasi sisukorda,
# asuda lugema järgmist peatükki,
# hüpata tagasi eelmise peatüki juurde.

Seepärast kasutamegi Liitmise peatüki lõpus järgmist malli:

&lt;pre&gt;{{Navigatsioon|Matemaatika|Sissejuhatus|Lahutamine}}&lt;/pre&gt;

mis annab meile tulemuseks:

{{Navigatsioon|Matemaatika|Sissejuhatus|Lahutamine}}

Kusjuures pane veelkord tähele, et me '''ei''' kirjutanud:

&lt;pre&gt;{{Navigatsioon|Matemaatika|Matemaatika:Sissejuhatus|Matemaatika:Lahutamine}}&lt;/pre&gt;

Antud malli puhul lisatakse raamatu nimi automaatselt peatüki nimedele juurde - kõik sellepärast, et sul oleks vähem kirjutamist :)

===Erijuhtumid===

Esimeses ja viimases peatükis ei saa me seda malli aga kasutada, sest ühel juhul puudub eelmine ja teisel juhul järgmine peatükk, millele viidata. Selleks tarbeks on loodud kaks spetsiaalset malli: [[Mall:Navigatsioon algus]] ja [[Mall:Navigatsioon lõpp]].

Seega, esimese peatüki puhul me kirjutaksime:

&lt;pre&gt;{{Navigatsioon algus|Matemaatika|Liitmine}}&lt;/pre&gt;

Ning tulemus oleks:

{{Navigatsioon algus|Matemaatika|Liitmine}}

Viimase peatüki puhul aga:

&lt;pre&gt;{{Navigatsioon lõpp|Matemaatika|Korrutamine}}&lt;/pre&gt;

Ning tulemus oleks:

{{Navigatsioon lõpp|Matemaatika|Korrutamine}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Navigatsioon algus</title>
    <id>1683</id>
    <revision>
      <id>3209</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:35:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>See mall on praktiliselt sama, mis 'Mall:Navigatsioon', aga mõeldud kasutamiseks esimestes peatükkides</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;div style=&quot;background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em&quot;&gt;
&lt;p stype=&quot;margin:0&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color:#aaa&quot;&gt;Raamat:&lt;/span&gt; {{{1}}}&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;float:right;margin:0&quot;&gt;[[{{{1}}}:{{{2}}}|{{{2}}} &gt;&gt;]]&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em&quot;&gt;[[{{{1}}}|Sisukord]]&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Navigatsioon lõpp</title>
    <id>1684</id>
    <revision>
      <id>3210</id>
      <timestamp>2005-10-26T20:38:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>See mall on samuti nagu 'Navigatsioon', aga mõeldud viimaste peatükkide tarbeks</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;div style=&quot;background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em&quot;&gt;
&lt;p stype=&quot;margin:0&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color:#aaa&quot;&gt;Raamat:&lt;/span&gt; {{{1}}}&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;float:left;margin:0&quot;&gt;[[{{{1}}}:{{{2}}}|&lt;&lt; {{{2}}}]]&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em&quot;&gt;[[{{{1}}}|Sisukord]]&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C algajatele</title>
    <id>1724</id>
    <revision>
      <id>4590</id>
      <timestamp>2007-01-02T20:14:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.182.97</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Põhitõed */ + Funktsioonid</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__
Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele C programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol.
==Õpetused==
Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt tugevat soovi programeerimist õppida. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku:
&lt;table style=&quot;float: left; padding-right: 1em; margin-right: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 100%;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td width=&quot;170&quot; valign=&quot;middle&quot; bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; style=&quot;padding-right: 1em;padding-left: 1em;&quot;&gt;&lt;p align=&quot;left&quot;&gt;

===Kuidas alustada===
* [[C:Sissejuhatus|Sissejuhatus]]

===Põhitõed===
* [[C:kommentaarid|Kommentaarid]]
* [[C:muutujad|Muutujad]]
* [[C:tingimuslaused|Tingimuslaused]]
* [[C:osutaja|Osutajad]]
* [[C:funktsioonid|Funktsioonid]]

&lt;td valign=&quot;middle&quot; style=&quot;padding-left: 1em;padding-right: 1em; border: #cccccc solid 3px&quot;&gt;
{{Staadiumid}}

==Hello World==
Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate &lt;tt&gt;Tere maailm!&lt;/tt&gt; ning lõpetab seejärel töö.

 #include &lt;stdio.h&gt;
 
 int main(void) { 
   printf(&quot;Tere maailm!&quot;);
   getchar();
   return 0; 
 }

Mida need erinevad read seal tähendavad?

*Kõigepealt &lt;tt&gt;#include &lt;stdio.h&gt;&lt;/tt&gt;, lisame teegi mis sisaldeb funktsioone konsooli teadete kuvamise ja lugemise kohta. 
*Järgmisena &lt;tt&gt;int main(void) {&lt;/tt&gt;. Selle deklareerime meie programmi kui reaalarvulise muutuja, mis lõpetab oma töö kui on saanud endale väärtuse. 
*void mis asetseb main'i sulgudes tähistab ära, et üleantavaid parameetreid meie programm ei kasuta. Void'i kirjutamine pole vajalik.
*&lt;tt&gt;return 0;&lt;/tt&gt;'iga omistatakse main'ile väärtus, enne seda tuleb kirja panna kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. 
*Printf(); on funktsioon mis kuvab stringi konsooli. 
*String on tähemärkide jada mis on antud jutumärkide vahel
*getchar() on funktsioon mis tagastab klahvivajutuse, antud juhul kasutatakse seda, et konsooli ei suletaks enne, kui oleme teksti jõudnud ekraanilt lugeda ja klahvivajutuse teostanud.
*NB: Pane muide tähele semikoolonit - C-keeles peab iga rida semikooloniga lõppema, muidu tekib üks suur segadus ja programm ei tööta.
Antud juhul, peab programm ennem töö lõpetamist konsooli kuvama stringi &quot;Tere maailm!&quot;.

==Välislingid==

*[http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C++]
*[http://chscite.sourceforge.net ChScite]
*[http://www.softintegration.com/download/ Ch Standard Edition].

[[Category:Tarkvara]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Current events</title>
    <id>1725</id>
    <revision>
      <id>3545</id>
      <timestamp>2006-01-26T12:24:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>spam removal</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhend:Contents</title>
    <id>1726</id>
    <revision>
      <id>3595</id>
      <timestamp>2006-01-28T00:25:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MediaWiki spam cleanup</username>
        <id>25</id>
      </contributor>
      <comment>Reverting to last version not containing links to *.f859.info</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>WCAG 1.0</title>
    <id>1727</id>
    <revision>
      <id>3324</id>
      <timestamp>2005-11-27T14:17:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>jäetud alles vaid minimaalne info</comment>
      <text xml:space="preserve">==Prioriteet 1==

Veebiarendaja '''peab''' selle prioriteedi nõudmised täitma. Vastasel juhul on osadele kasutajatele võimatu leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine on eeldus selleks, et teatud kasutajate grupid saaksid üleüldse veebidokumente kasutada.

===Üldine===

* Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile
* Veendu, et kogu informatsioon, mida edastatakse värviga on saadaval ka ilma värvita
* Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides
* Organiseeri dokumendid nõnda, et nad oleksid loetavad ka ilma stiililehtedeta
* Ensure that equivalents for dynamic content are updated when the dynamic content changes
* Seni kuni kasutaja agendid ei luba kasutajatel kontrollida vilkumist, väldi ekraani vilkumise põhjustamist
* Kasuta võimalikult selget ja lihtsat keelt, mis antud lehekülje sisu puhul kohane

===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte (''image-maps'')===

* Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke
* Kasuta serveripoolsete kliendikaartide asemel kliendipoolseid pildikaarte. Välja arvatud juhul, kui regioone pole võimalik määrata olemasolevate geomeetriliste kujunditega.

===Ning kui sa kasutad tabeleid===

* Märgista andmetabelites ridade ja veergude päised
* Kasuta märgendikeelt, et siduda andmelahtrid ja päiselahtrid andmetabelites, kus on kaks või rohkem taset rea või veerupäiseid

===Ning kui sa kasutad raame (''frames'')===

* Määra igale raamile pealkiri, et hõlbustada raamide identifitseerimist ja navigeerimist

===Ning kui sa kasutad applette ja skripte===

* Veendu, et leheküljed on kasutatavad, kui skriptid, appletid ja muud programmeeritavad objektid on väljalülitatud või pole saadaval. Kui see pole võimalik, siis paku ekvivalentset infot alternatiivsel käideldaval leheküljel.

===Ning kui sa kasutad multimeediat===

* Seni kuni kasutaja agendid ei suuda automaatselt ette lugeda visuaalse klipi teksti-ekvivalenti, paku helilist kirjeldust olulisest infost multimeedia-esitluse visuaalses klipis
* Sünkroniseeri iga ajal-baseeruva multimeedia-esituse (näiteks filmi või animatsiooni) ekvivalentsed alternatiivid (näiteks subtiitrid või audio-kirjeldused) esitluse endaga.

===Ning kui kõik muu ebaõnnestub===

* Kui ka pärast suurimaid pingutusi ei õnnestu sul luua käideldavat lehekülge, siis tee kättesaadavaks link alternatiivsele leheküljele, mis kasutab W3C tehnoloogiaid, on käideldav, omab ekvivalentset informatsiooni (või funktsionaalsust), ning mida uuendatakse sama tihti kui mittekäideldavat (originaalset) lehekülge.

==Prioriteet 2==

Veebiarendaja '''peaks''' rahuldama selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine eemaldab olulised tõkked, mis takistavad veebilehtedele ligipääsemist.

===Üldine===

* Veendu, et tausta ja esiplaani värvide kombinatsioonid pakuvad piisavalt kontrasti, kui veebilehte vaatab kasutaja, kellel on värvide tajumise puue, või kui lehte vaadatakse mustvalgel ekraanil [Priority 2 for images, Priority 3 for text]
* Kui leidub sobiv märgendkeel, siis kasuta info edastamiseks pigem seda kui pilte
* Loo dokumente, mis valideeruvad avaldatud formaalsete grammatikate vastu
* Kasuta stiililehti, et kontrollida paigutust ja kujundust
* Kasuta võimaluse korral absoluutsete mõõtühikute asemel suhtelisi. Seda nii märgendkeele atribuutides kui stiililehtede atribuutide väärtustes.
* Kasuta pealkirja-elemente märkimaks dokumendi struktuuri. Kasuta neid kooskõlas spetsifikatsiooniga.
* Märgenda loendid ja loendi elemendid korrektselt
* Märgenda tsiteerimised. Ära kasuta tsiteerimiselemente saavutamaks kujunduslikke effekte nagu näiteks lõigu taandamine.
* Veendu, et dünaamiline sisu on ligipääsetav. Kui seda pole võimalik teha, siis paku alternatiivne esitus või lehekülg.
* Väldi lehekülje sisu vilkumist. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust vilkumise kontrollimiseks.)
* Ära loo perioodiliselt automaatselt värskenduvaid lehekülgi. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust värskendamise peatamiseks.)
* Ära kasuta märgendkeelt lehekülgedevaheliseks ümbersuunamiseks. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust automaatse ümbersuunamise peatamiseks, konfigureeri parem oma server nõnda, et see teostaks ümbersuunamisi.)
* Ära tekita uusi aknaid ilma kasutajat eelnevalt informeerimata. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust uute akande loomist välja lülitada, ära tekita pop-up aknaid või vii fookust teise aknasse kasutajat eelnevalt informeerimata.)
* Kasuta W3C tehnoloogiaid, kui need on saadaval ning ülesandeks sobilikud. (Kasuta tehnoloogiate uusimaid versioone, kui need on toetatud.)
* Väldi W3C tehnoloogiate ''deprecated'' featuure
* Jaga suured infoblokid hallatavamateks gruppideks seal kus loomulik ja sobilik
* Identifitseeri selgelt iga lingi sihtmärk
* Paku meta-andmeid, et lisada semantilist informatsiooni lehtedele ja saitidele
* Paku informatsiooni leheküljestiku üldise struktuuri kohta. (Näiteks sisukaart või sisukord.)
* Kasuta navigatsioonimehhanisme konsistentsel moel

===Ning kui sa kasutad tabeleid===

* Ära kasuta tabeleid paigutuseks, kui tabel pole lineariseeritud kujul arusaadav. (Kui sul ei õnnestu tabelitest loobuda, siis paku alternatiivset tabelivaba lehekülge.)
* Kui kasutatad paigutuseks tabelit, siis ära kasuta struktuuri lisavaid märgendeid visuaalse formaatimise eesmärgil

===Ning kui sa kasutad raame===

* Kirjelda raamide eesmärke, kui raamide pealkirjad ei paku piisavalt infot mõistmaks, kuidas raamid omavahel seotud on

===Ning kui sa kasutad vorme===

* !!! Until user agents support explicit associations between labels and form controls, for all form controls with implicitly associated labels, ensure that the label is properly positioned.
* Loo otsesed seosed vormi elementide ja neid kirjeldavate siltide vahele

===Ning kui sa kasutad skripte ja applette===

* Veendu, et sündmuste haldurid on sisestusvahendist sõltumatud
* Väldi objektide liikumist lehekülgedel. (Seni kuni kasutaja-agendid ei paku kasutajatele võimalust liikumisi seisata.)
* Tee programmeeritud objektid otseselt kättesaadavateks või kompatiibliks assisteerivate tehnoloogiatega [Priority 1 if functionality is important and not presented elsewhere, otherwise Priority 2.]
* Veendu, et igat element, millel on oma liides, saab opereerida sõltumata kasutatavast seadmest
* Määra loogilised sündmuste haldurid seadmest sõltuvate sündmuste haldurite asemel

==Prioriteet 3==

Veebiarendaja '''võib''' rahuldada ka selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele mõneti raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine parandab ligiüääsetavust veebilehtedele.

===Üldine===

* Defineeri iga lühendi ja akronüümi tähendus seal, kus see esmakordselt dokumendis esineb.
* Määra dokumendi primaarne keel
* Loo loogiline liikumisjärjekord läbi linkide, vormi elementide ja objektide
* Paku klaviatuuri kiirkäsklusi oluliste linkide tarbeks. Ka nendele linkidele, mis asuvad kliendipoolsetes ''image-map''-des; vormi kontroll-elementidele ning vormi kontrollelementide gruppidele.
* Ära paiguta linke üksteise kõrvale ilma vahet jätmata. Eralda lingid vähemalt ühe prinditava sümboliga. (Seni, kuni kasutaja-agendid (ja assisteerivad tehnoloogiad) ei renderda kõrvutiasuvaid linke selgelt eristuvatena.)
* Paku infot, nii et kasutajad võiksid saada dokumente vastavalt oma eelistustele. (Näiteks keel, Content-type, jne.)
* Kasuta navigatsiooniribasid, et navigatsioon selgelt eristada ning pakkuda kasutajatele ligipääsu sellele.
* Grupeeri seotud lingid. Anna grupile nimi, ning seni, kuni kasutaja-agendid ise abi ei paku, paku võimalust grupist mööduda.
* Kui pakud otsingut, siis paku seda erinevale oskustasemele ja eelistustele
* Paiguta eristav info pealkirjade, lõikude, loendite jms algusesse
* Paku infot dokumentide kollektsioonide kohta. (Näiteks mitmeleheküljelise dokumentide puhul.)
* Paku võimalust jätta vahele mitme-realine ASCII kunsti blokk
* Täienda teksti graafika ja auditoorse presentatsiooniga seal, kus see abistab lehekülje sisust arusaamisel.
* Loo kujundus, mis on ühtlane üle terve lehekülgede grupi

===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte===

* Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke. (Kuni kasutaja-agendid ei renderda automaatselt teksti-ekvivalente pildikaartide linkidele.)

===Ning kui sa kasutad tabeleid===

* Loo tabelitele kokkuvõtted (''summary'')
* Paku tabeli päiste siltidele lühendeid
* ??? Until user agents (including assistive technologies) render side-by-side text correctly, provide a linear text alternative (on the current page or some other) for all tables that lay out text in parallel, word-wrapped columns.

===Ning kui sa kasutad vorme===

* !!! Until user agents handle empty controls correctly, include default, place-holding characters in edit boxes and text areas.

==Välislingid==
* [http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT/ Web Content Accessibility Guidelines 1.0]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede käideldavus</title>
    <id>1728</id>
    <revision>
      <id>3325</id>
      <timestamp>2005-11-27T14:20:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile==

Mitte-teksti elementide hulka kuuluvad: pildid, piltide regioonid (''image map''), animatsioonid, appletid ja muud programmeeritavad objektid, ASCII-kunst, raamid, skriptid, helid ja audiofailid, video heli ning video.

Kasuta &lt;code&gt;alt&lt;/code&gt; atribuuti piltidel ja &lt;code&gt;image&lt;/code&gt;-tüüpi &lt;code&gt;input&lt;/code&gt;-elementidel:

 &lt;img src=&quot;triinu.jpg&quot; alt=&quot;Foto lepatriinust&quot; /&gt;

 &lt;input type=&quot;image&quot; src=&quot;otsi.png&quot; alt=&quot;Otsi&quot; /&gt;

Kui kasutad pilte, millel on vaid kujunduslik tähtsus, siis kasuta nende puhul tühja &lt;code&gt;alt&lt;/code&gt;-teksti:

 &lt;img src=&quot;alumine-vasak-nurk.gif&quot; alt=&quot;&quot; /&gt;

Kui lühikesest teksti-ekvivalendist ei piisa, et pildi funktsiooni või rolli edasi anda, siis kasuta &lt;code&gt;longdesc&lt;/code&gt; atribuuti viitamaks failile, mis pakub täpsemat infot:

 &lt;img src=&quot;kasum99.gif&quot; alt=&quot;Kasumi graafik 1999. aasta lõikes&quot; longdesc=&quot;kasum99.html&quot; /&gt;

Eeltoodud näite puhul võiks &lt;code&gt;kasum99.html&lt;/code&gt; sisaldada näiteks järgnevat teksti:

&lt;blockquote&gt;Graafik, mis näitab kuidas jaotus kasum 1999. aasta jooksul. Jaanuaris oli kasum 25 000 krooni, veebruaris langes see 2000 võrra, ...&lt;/blockquote&gt;

Seni kuni vaid vähesed brauserid toetavad &lt;code&gt;longdesc&lt;/code&gt; atribuuti, paku eraldi link, mis pikemale kirjeldusele viitab:

 &lt;img src=&quot;kasum99.gif&quot; alt=&quot;Kasumi graafik 1999. aasta lõikes&quot; longdesc=&quot;kasum99.html&quot; /&gt;
 &lt;a href=&quot;kasum99.html&quot; title=&quot;Kirjeldus 1999. aasta kasumi graafikule&quot;&gt;[K]&lt;/a&gt;

Kui kasutad elementi &lt;code&gt;object&lt;/code&gt;, paiguta teksti-ekvivalent selle sisse. Näiteks, selleks et näidata infot tabeli kujul, kui pilti graafikust pole võimalik näidata:

&lt;pre&gt;
&lt;object data=&quot;kasum99.gif&quot; type=&quot;image/gif&quot;&gt;
 &lt;table summary=&quot;Kasumi tabel 1999. aasta lõikes&quot;&gt;
 &lt;caption&gt;1999. aasta kasum&lt;/caption&gt;
 &lt;thead&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Kuu&lt;/th&gt;&lt;th&gt;Kasum&lt;/th&gt;&lt;/tr&gt;
 &lt;/thead&gt;
 &lt;tbody&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Jaanuar&lt;/th&gt;  &lt;td&gt;20 000 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Veebruar&lt;/th&gt; &lt;td&gt;19 000 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Märts&lt;/th&gt;    &lt;td&gt;19 500 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Aprill&lt;/th&gt;   &lt;td&gt;19 600 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Mai&lt;/th&gt;      &lt;td&gt;12 100 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Juuni&lt;/th&gt;    &lt;td&gt;13 000 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Juuli&lt;/th&gt;    &lt;td&gt;13 100 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;August&lt;/th&gt;   &lt;td&gt;13 000 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;September&lt;/th&gt;&lt;td&gt;12 900 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Oktoober&lt;/th&gt; &lt;td&gt;11 500 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;November&lt;/th&gt; &lt;td&gt;11 700 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;tr&gt;&lt;th&gt;Detsember&lt;/th&gt;&lt;td&gt;12 300 EEK&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
 &lt;/tbody&gt;
 &lt;/table&gt;
&lt;/object&gt;
&lt;/pre&gt;

==Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides==

Kasuta &lt;code&gt;lang&lt;/code&gt; (või XHTML-i puhul &lt;code&gt;xml:lang&lt;/code&gt;) atribuuti märkimaks üles keelelisi muutusi dokumendis:

&lt;pre&gt;
&lt;html lang=&quot;et&quot;&gt;
&lt;head&gt;
 &lt;title&gt;Mitmekeelne dokument&lt;/title&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

 &lt;p&gt;See dokument sisaldab teksti mitmes keeles.&lt;/p&gt;
  
 &lt;p lang=&quot;en&quot;&gt;Everwhere I went in France
 the bakeries had signs up saying &lt;em lang=&quot;fr&quot;&gt;PAIN&lt;/em&gt;,
 but despite that the bakers seemed quite happy.&lt;/p&gt;
  
 &lt;p lang=&quot;fr&quot;&gt;En janvier, toutes les boutiques de Londres
 affichent des panneaux &lt;span lang=&quot;en&quot;&gt;SALE&lt;/span&gt;,
 mais en fait ces magasins sont bien propres!&lt;/p&gt;

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

==Standardid==

* [[WCAG 1.0|Web Content Accessibility Guidelines 1.0]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:DIY</title>
    <id>1739</id>
    <revision>
      <id>3368</id>
      <timestamp>2005-11-30T15:04:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>V6sa</username>
        <id>19</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">DIY (Do It Yourself) on kategooria kust võib leida juhendeid lihtsate vidinate ehituseks.

* [[DIY wireless võrgu antenn]]
* [[DIY tda2050 baasil võimendi]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Zigger</title>
    <id>1747</id>
    <revision>
      <id>3427</id>
      <timestamp>2005-12-03T03:07:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zigger</username>
        <id>20</id>
      </contributor>
      <comment>en</comment>
      <text xml:space="preserve">[[wikipedia:User:Zigger]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Zigger</title>
    <id>1748</id>
    <revision>
      <id>3428</id>
      <timestamp>2005-12-03T03:07:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zigger</username>
        <id>20</id>
      </contributor>
      <comment>en</comment>
      <text xml:space="preserve">[[wikipedia:User talk:Zigger]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhendi arutelu:Contents</title>
    <id>1749</id>
    <revision>
      <id>3467</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:29:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>-rämps</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Kogukonnavärav</title>
    <id>1750</id>
    <revision>
      <id>3469</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>-rämps</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks arutelu:Kogukonnavärav</title>
    <id>1751</id>
    <revision>
      <id>3468</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:30:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>-rämps</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Esileht</title>
    <id>1752</id>
    <revision>
      <id>4107</id>
      <timestamp>2006-08-08T16:32:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>62.65.237.31</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Arvan, et projekti nimi võiks olla &quot;Vikiõpikud&quot;, muidu läheb Vikitekstidega segi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuni 2006, kell 09.21 (UTC)

: Minu poolest sobiks. Õpikud oleks tegelikult ka täpsem, sest siin ju ongi vaid õpikud. Inglisekeelne ''wikibooks'' on vist tuletatud sõnast ''text-book'', mis ju tähendabki õpikut. Ühtlasi on see lühem ja suupärasem. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 8. august 2006, kell 14:13 (UTC)

Kas keeleõpikud tuleks/saaks teha nii, et sõnad oleksid lingitud Vikisõnaraamatusse?

: Saab ikka. Kõiki sõnu muidugi pole mõtet linkida. Vaata näiteid [http://en.wikibooks.org/wiki/Wikibooks:Languages_bookshelf inglisekeelsest wikibooks'ist]. Muidugi... siin eestikeelses versioonis on see rohkem nagu pseudo-probleem, sest pole veel ühtegi natukegi valmis keeleõpikut. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 8. august 2006, kell 14:13 (UTC)

: Mul oli üsna ähmane plaan eesti keele kui võõrkeele õpikuga ja arvestades eesti keele eripära ma kujutasin ette, et iga sõna (või vähemalt iga uus sõnavorm või iga uus sõna) võiks olla link selle sõna artikli juurde, kus on ära toodud tema kõik muutevormid ja tõlge erinevatesse keeltesse. Wikibooks'ist ma samasuguseid näiteid ei leidnud.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:194.126.101.135</title>
    <id>1753</id>
    <revision>
      <id>3472</id>
      <timestamp>2005-12-15T22:36:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Selle IP pealt tuli nüüd üksjagu vandaalitsemist - häbi, häbi.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Gangleri</title>
    <id>1767</id>
    <revision>
      <id>3517</id>
      <timestamp>2006-01-01T19:22:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gangleri</username>
        <id>22</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">[{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|action=purge}} ↺]
[{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|oldid={{REVISIONID}}}} rev-ID : {{REVISIONID}}]&lt;br /&gt;
[{{SERVER}}{{localurl:special:Prefixindex|from=Gangleri&amp;namespace=2}} special:Prefixindex|from=Gangleri&amp;namespace=2]
&lt;br clear=&quot;all&quot; /&gt;
__NOTOC____NOEDITSECTION__
===== [[commons:User:Gangleri]] =====
[[Image:Redirect arrow without text.png|left]]

::* '''irc://irc.freenode.net/wikimedia'''
::* [[wikipedia:de:Benutzer:Gangleri]]
::* [[wikipedia:en:User:Gangleri]]
::* [[wikipedia:eo:Vikipediisto:Gangleri]]
::* [[wikipedia:is:Notandi:Gangleri]]
::* [[wikipedia:ro:Utilizator:Gangleri]]
::* [[wikipedia:yi:באַניצער:Gangleri]]
::* '''[[meta:User:Gangleri]]'''

[[de:Benutzer:Gangleri]] [[en:User:Gangleri]] [[eo:Vikipediisto:Gangleri]] [[is:Notandi:Gangleri]] [[ro:Utilizator:Gangleri]] [[yi:באַניצער:Gangleri]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Gangleri</title>
    <id>1768</id>
    <revision>
      <id>3518</id>
      <timestamp>2006-01-01T19:22:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gangleri</username>
        <id>22</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">__TOC__</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Tsiteerimine</title>
    <id>1769</id>
    <revision>
      <id>3550</id>
      <timestamp>2006-01-26T16:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>ümber tõstetud HTML:Tekst alt</comment>
      <text xml:space="preserve">==Blokk-tsitaadid==

Veebitekstides on tsiteerimine üks sagedasemaid tegevusi. Levinud praktika on kopeerida oma lehele lõik mõnelt teiselt lehelt ning selle ees või järel mainida aadress, kuskohast tsitaat pärineb. Selliste tsitaatide jaoks on element '''blockquote''' (blokk-tsitaat):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;&lt;a href=&quot;http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu&quot;&gt;Vikipeedia&lt;/a&gt; andmetel
on Pärnus alla 50 tuhande elaniku:&lt;/p&gt;

&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest,
2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;/pre&gt;

Enamik brausereid kuvavad &lt;code&gt;blockquote&lt;/code&gt; märgenditega ümbritsetud lõiku taandatuna. Ülaltoodud kood näeb sinu brauseris hetkel välja järgmine:

&lt;blockquote&gt;
[[:w:Pärnu|Vikipeedia]] andmetel on Pärnus alla 50 tuhande elaniku:

&lt;blockquote&gt;Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.&lt;/blockquote&gt;
&lt;/blockquote&gt;

==Reasisesed tsitaadid==

Lisaks blokk-tsitaadile on olemas ka element reasiseste tsiteeringute tarbeks: '''q''' (lühend sõnast ''quote''). Ideaalis peaks see toimima nõnda, et &lt;code&gt;q&lt;/code&gt;-dest ümbritsetud tekst pannakse automaatselt jutumärkidesse:

 Biibel ütleb: &lt;q&gt;Sa ei tohi abielu rikkuda!&lt;/q&gt;

Võimalik kuvamine:

&lt;blockquote&gt;Biibel ütleb: &quot;Sa ei tohi abielu rikkuda!&quot;&lt;/blockquote&gt;

Reaalsuses on aga nõnda, et vaid vähesed brauserid lisavad need jutumärgid, veelgi vähem on neid, mis oskavad lisada jutumärgid vastavalt kasutuses olevale keelele. Seega on praktikas targem ümbritseda reasisesed tsitaadid käsitsi sobilike jutumärkidega ning hoiduda &lt;code&gt;q&lt;/code&gt; kasutamisest.

==Tsitaadi allikale viitamine==

Tegelikult on tsiteeritava allika märkimiseks &lt;code&gt;blockquote&lt;/code&gt; elemendil spetsiaalne atribuut '''cite''', ent hetkel ei toeta seda praktiliselt ükski brauser. Ideaalis võiksime ülaltoodud tsitaadi siduda tema allikaga järgnevalt:

&lt;pre&gt;
 &lt;blockquote cite=&quot;http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu&quot;&gt;
&lt;/pre&gt;

Praktikas pole aga suurt vahet, kas määrame selle atribuudi või mitte - selle väärtust näeksid vaid need, kes lähtekoodi uuriksid. Märksa praktilisem on kasutada allika määratlemiseks harilikku linki (&lt;code&gt;a&lt;/code&gt;).

Kuid küllalt tihti tuleb ette ka olukordi, kus me tsiteerime allikat, mis ei asu veebis ja millele me URL-ga viidata ei saa. Näiteks, kui tsiteerime mõnda raamatut. Tsiteeritavale allikale viitamiseks on element '''cite'''. Pane tähele, et &lt;code&gt;blockquote&lt;/code&gt; elemendil on samanimeline ja samatähenduslik atribuut, mis erineb vaid selle poolest, et tema väärtuseks peab olema URL - ka &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; elemendi sisuks võib olla URL, ent enamasti sooviksime sellisel juhul kasutada juba linki.

Siinkohal võib tekkida aga küsimus, milleks meil üldse on tarvis mingit raamatu nime &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; märgenditega ümbritseda? Kas ei piisaks üksnes jutumärkidest:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;&quot;Kevade&quot; algab nõnda:&lt;/p&gt;

&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;/pre&gt;

Tõepoolest, eesti keeles on kombeks esitada teoste nimed jutumärkides, seevastu inglise keeles esitatakse need kaldkirjas - ning enamik brausereid kuvavad &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; elemendi sisu just kaldkirjas. Seega, kui me tegeleme inglisekeelsete tekstidega, on &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; kasutamine igati kohane:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;A famous quote from &lt;cite&gt;Alice in wonderland&lt;/cite&gt;:&lt;/p&gt;

&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round,
'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw,
'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here.
I'm mad. You're mad.'&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

&lt;blockquote&gt;
A famous quote from &lt;cite&gt;Alice in wonderland&lt;/cite&gt;:

&lt;blockquote&gt;&lt;p&gt;'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round, 'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw, 'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here. I'm mad. You're mad.'&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;/blockquote&gt;

Võib vaielda, kas &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; elementi tuleks kasutada ka näiteks eestikeelsetes tekstides. Ühelt poolt on pealkirjade kuvamine kaldkirjas ebasoovitav, mistõttu peaksime kasutama stiililehte kaldkirja eemaldamiseks - kuid CSS-i toetuseta brauserid kuvaksid need ikkagi kaldkirjas. Lisaks jääb õhku veel küsimus, kas kirjutada &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; märgendid sisse- või väljapoole jutumärke?</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Lühendid</title>
    <id>1770</id>
    <revision>
      <id>3551</id>
      <timestamp>2006-01-26T17:00:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Ümber tõstetud HTML:Tekst alt</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML-is on lühendite üles märkimiseks kaks elementi:

* '''abbr''' - lühend (''abbreviation'')
* '''acronym''' - akronüüm

Mõlema kasutamine on analoogne - lühendi selgitus antakse &lt;code&gt;title&lt;/code&gt; atribuudi kaudu:

 &lt;abbr title=&quot;Eesti Televisioon&quot;&gt;ETV&lt;/abbr&gt;

==Lühendite ja akronüümide erinevused==

Kuid mis vahe nendel on? Misasi üldse on akronüüm?

* Selgub, et '''akronüüm''' on lühend, mis on moodustatud mõne pikema nimetuse algtähtedest (näiteks laser - '''''L'''ight '''A'''mplification by '''S'''timulated '''E'''mission of '''R'''adiation'') või sõnade osadest (näiteks radar - '''''Ra'''dio '''D'''etection '''a'''nd '''R'''anging''). Nagu näidetestki näha, siis on akronüümide peamine omapära see, et lugemisel hääldatakse nad välja sõnana (öeldakse &quot;laser&quot;, mitte &quot;ell-aa-ess-ee-err&quot;). Tihtipeale nimetatakse akronüümideks ka selliseid lühendeid nagu HTML ja DNA - rangelt võttes on tegu aga initsialismidega.
* '''Initsialism''' on lühend, mis on moodustatud esitähtedest ning seda hääldatakse, erinevalt akronüümist, tähthaaval. Tuntud initsialismid on näiteks USA ('''''U'''nited '''S'''tates of '''A'''merica''), PDF ('''''R'''itch '''T'''ext '''F'''ormat'') ja MIT ('''''M'''assachusetts '''I'''nstitute of '''T'''echnology'').
* '''Lühend''' on aga lühendatud vorm sõnast või sõnadest. Kõik initsialismid ja akronüümid on samuti lühendid (ent mitte vastupidi). Mõned lühendid on sellised, mida me kasutame ka kõnes - näiteks info (informatsioon). Teised on jällegi sellised, mida me kirjutame pea alati lühendina, aga välja hääldame pikalt - näiteks Hr (härra), Pr (proua), Prl (preili), e. (ehk), cm (sentimeeter), kg (kilogramm), jne (ja nii edasi). Kolmandaks on veel lühendeid, mis on moodustatud ühe keele sõnadest, välja öeldakse aga teises keeles - etc tuleneb ladinakeelsest fraasist ''&quot;et cetera&quot;'', kuid lauset lugedes öeldakse selle asemel hoopis &quot;ja nii edasi&quot;.

Kui ülalolev jutt veel piisavalt segane ei tundunud, siis tuleb juurde lisada, et on lühendeid, mida osad inimesed hääldavad sõnana, teised aga tähthaaval - näiteks ametlikus kõnepruugis öeldakse USA kenasti tähthaaval &quot;uu-ess-aa&quot;, mitteametlikult on see paljude suus aga lihtsalt &quot;usa&quot;. Siis on veel lühendeid, mida osaliselt hääldatakse tähthaaval, osaliselt aga sõnana (CD-ROM hääldatakse kas &quot;tsii-dii-romm&quot; või eestipärasemalt &quot;tsee-dee-romm&quot;).

Kokkuvõttes võib aga öelda, et lihtsaim ja mõistlikuim variant on kasutada kõigi lühendite ülesmärkimiseks &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; elementi - loobudes täiesti üritusest akronüüme eraldi tähistada.

==Brauseritugi==

Kuid sellega ei lõpe veel meie hädad, sest juhtumisi toetab maailma levinuim brauser IE6 (Microsoft Internet Explorer 6) vaid &lt;code&gt;acronym&lt;/code&gt; elementi - ignoreerides &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt;-i täielikult. Kõige lihtsam lahendus oleks kasutada kõigi lühendite märgistamiseks hoopis elementi &lt;code&gt;acronym&lt;/code&gt; - sest sellest saavad aru ka kõik need brauserid, kes &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; elementi tunnevad, ning kasutaja jaoks pole tegelikult mingit vahet, kui harilik lühend on tähistatud hoopis akronüümina.

Ent lisaks visuaalsetele brauseritele, mis saavad &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; või &lt;code&gt;acronym&lt;/code&gt; &lt;code&gt;title&lt;/code&gt;-atribuudi sisu kuvada väljahüppava abitekstina, või audio-brauseritele, mis võivad selle lihtsalt välja öelda, on veel terve rida tekstipõhiseid brausereid, millest ükski ei oma vahendeid &lt;code&gt;title&lt;/code&gt;-atribuutide sisu vaatamiseks.

Lisaks sellele pole lühendite seletused kättesaadavad ka juhul, kui veebileht on välja prinditud, sest me ei saa ju puust paberi kohal enam hiirekursorit vibutada.

Üheks lahenduseks oleks lisada lühendite nimekiri dokumendi lõppu, ning viidata sellele hariliku dokumendisisese lingiga. Sealjuures saame lingile lisada ka &lt;code&gt;title&lt;/code&gt;-atriuudi, mida ka IE rõõmsalt tunnistab, et sõna aga ikkagi lühendina üles märkida, siis võib lingi mähkida veel lisaks ka &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; sisse:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;&lt;abbr title=&quot;Eesti Televisioon&quot;&gt;&lt;a title=&quot;Eesti Televisioon&quot;
href=&quot;#abbr-etv&quot;&gt;ETV&lt;/a&gt;&lt;/abbr&gt; kõrgem organ on 9-liikmeline
Ringhäälingunõukogu, mille nimetab Riigikogu.&lt;/p&gt;

&lt;h2&gt;Kasutatud lühendite seletused&lt;/h2&gt;
&lt;dl&gt;
  &lt;dt id=&quot;abbr-etv&quot;&gt;ETV&lt;/dt&gt;
  &lt;dd&gt;Eesti televisioon&lt;/dd&gt;
  &lt;dt id=&quot;abbr-skp&quot;&gt;SKP&lt;/dt&gt;
  &lt;dd&gt;Sisetoodangu koguprodukt&lt;/dd&gt;
&lt;/dl&gt;
&lt;/pre&gt;

==Millal kasutada?==

Esiteks tekib meil küsimus: '''milliseid lühendeid on üldse mõtet üles märkida?'''

Paljud tuntud lühendid nagu radar, laser ja info on muutunud niivõrd harilikeks, et meile tihtipeale ei tule pähegi, et tegu on lühenditega. Sellisel juhul pole selgituse järele tõesti vajadust.

Siis on hulk lühendeid, mis on meie kirjapildis niivõrd levinud, et igaüks, kes vähegi keelt tunneb, peab kindlasti tundma ka neid lühendeid (näiteks nr, tk, kg, cm, jms, jne). Kui oled kindel, et tegu on tõesti üldtuntud lühendiga, siis pole ülesmärkimine tarvilik.

Kuid kõik sellised lühendid, mille puhul ei saa eeldada, et kõik seda keelt rääkivad isikud seda mõistaksid, tuleks võimaluse korral seletusega varustada. Näiteks kui veebileht analüüsib süviti HTML-i elemente &lt;code&gt;abbr&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;acronym&lt;/code&gt;, siis on kerge eeldada, et seda lehekülge vaevalt et hakkab lugema keegi, kes lühendi HTML tähendust ei mõista - kuid veebis ei saa me kunagi kindlad olla, kes meie lehekülge loeb ja millised on tema eelteadmised, sest võib ju olla, et külastaja on meie lehele sattunud hoopis seetõttu, et tunneb filoloogina huvi akronüümide vastu, ent HTML-ist pole tal aimugi.

Siit jõuame aga teise küsimuseni: '''mitu korda tuleks ühte lühendit üles märkida?'''

On ju selge, et kui &quot;HTML&quot; esineb igas kolmandas lauses 60 lehekülje pikkuses tekstis, siis on iga esinemise seletusega varustamine kaunis suur vaev. Üldiselt soovitatakse alati üles märkida lühend siis, kui ta esmakordselt meie tekstis esineb, samamoodi nagu me trükimeedias kasutaks sulgusid:

 ETV (Eesti Televisioon) on üks vaadatumaid telekanaleid Eestis.

Kuid jällegi ei saa me kindlad olla, et meie veebilehte loetakse kenasti algusest lõpuni. Tegelikult on märksa tõenäolisem, et külastajad hüppavad lehel kiiresti selle koha juurde, mis neid huvitab, mistõttu võib kergesti vahele jääda see osa, kus lühendit seletati. Ega siin mingeid raudseid reegleid polegi - tuleb juhenduda lihtsalt oma sisetundest. Näiteks võib iga suurema sektsiooni alguses kõik lühendid uuesti ära kirjeldada. Igal juhul tasub alati teha viga selles suunas, et lühendeid saab üles märgitud liiga palju, kui et liiga vähe.

==Lisalugemist==

* [http://www.alistapart.com/articles/hattrick The Accessibility Hat Trick: Getting Abbreviations Right]
* [http://larsholst.info/blog/2003/09/28/abbreviations-acronyms-initialisms/ Abbreviations, Acronyms, Initialisms]
* Vikipeedia artiklid: [http://en.wikipedia.org/wiki/Acronym_and_initialism Acronym and initialism] ning [http://en.wikipedia.org/wiki/Abbreviation Abbreviation]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Presentatiivsed elemendid</title>
    <id>1771</id>
    <revision>
      <id>3568</id>
      <timestamp>2006-01-26T17:58:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>peatükk kuulub eemaldamisele</comment>
      <text xml:space="preserve">''Antud peatükk on jaotatud kaheks: [[HTML:Üla- ja alaindeksid|Üla- ja alaindeksid]] ja [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|Rasvane- ja kaldkiri]]. Peatükk kuulub eemaldamisele''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Teksti rõhutamine</title>
    <id>1772</id>
    <revision>
      <id>3553</id>
      <timestamp>2006-01-26T17:09:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Üle tõstetud HTML:Tekst alt</comment>
      <text xml:space="preserve">Kõige sagedamini on erinevates tekstides kiri esile tõstetud selleks, et seda rõhutada. Teksti rõhutamiseks on HTML-is kaks elementi:

* '''em''' - rõhutus (''emphasis''), tavaliselt kaldkiri
* '''strong''' - tugev rõhutus (''strong emphasis''), harilikult rasvane kiri

Võib tekkida küsimus, millal kasutada harilikku rõhutust ja millal tugevat rõhutust. Üks variant on proovida lauset valjusti välja öelda - need fraasid, mida sooviksime kuulutada kõuehäälel, peaksid olema märgendatud &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;-i kasutades; ülejäänud olulisemate silpide puhul võiks piirduda &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; elemendiga:

 &amp;lt;strong&amp;gt;Suur teadaanne!&amp;lt;/strong&amp;gt; Uduvere väiksesse
 kauplusesse on saabunud müügile &amp;lt;em&amp;gt;suurem kogus&amp;lt;/em&amp;gt;
 nahktaldadega saapaid.

Brauseris võib see välja näha järgneval kujul:

&lt;blockquote&gt;'''Suur teadaanne!''' Uduvere väiksesse kauplusesse on saabunud müügile ''suurem kogus'' nahktaldadega saapaid.&lt;/blockquote&gt;

Enamasti siiski sellist suurt karjumist meie lehel ei esine. Kuid sellegipoolest soovime tihti mõningaid olulisi fraase tugevasti rõhutada, et need lehekülje külastajale paremini silma hakkaksid. Näiteks füüsikaalasel lehel võib leiduda järgnev tekst:

 &amp;lt;strong&amp;gt;Newtoni esimene seadus&amp;lt;/strong&amp;gt; ehk inertsiseadus väidab,
 et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui
 talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.

&lt;blockquote&gt;'''Newtoni esimene seadus''' ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.&lt;/blockquote&gt;

&lt;code&gt;em&lt;/code&gt; elementi läheb aga sageli tarvis juhul, kui soovime mõnd sõna või fraasi anda edasi erilise intonatsiooniga:

 Tema &amp;lt;em&amp;gt;tarkus&amp;lt;/em&amp;gt; paistis kõigile juba kaugelt ära.

&lt;blockquote&gt;Tema ''tarkus'' paistis kõigile juba kaugelt ära.&lt;/blockquote&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Tekstilõigud ja reavahetused</title>
    <id>1773</id>
    <revision>
      <id>3596</id>
      <timestamp>2006-01-28T14:41:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>suuresti ümberkirjutatud - arvatavasti siiski mitte päris lõplik</comment>
      <text xml:space="preserve">==Kaduma läinud reavahetused ja tühikud==

Tavalist, ilma mingite lisailustustega teksti võib veebilehele sisuliselt kirjutada ilma mingeid märgendeid lisamata - enamik veebilehitsejaid suudab seda mõista (muidugi tähendab selline toimine vilistamist kõigi standardite peale). Tuleb aga silmas pidada, et lehekülje lugemisel ei arvestata ühtegi sisestamisel ''Enter''-klahviga tehtud reavahetust - seda selleks, et kindlustada teksti paindlik kujundamine brauseris (lugemisakna suurendamisel või vähendamisel paigutub aknas olev tekst vastavalt akna uutele mõõtudele automaatselt ringi).

Lisaks reavahetustele ei näidata ka tühikuid päris nii nagu lähtekoodis. Mitu kõrvutiasuvat tühikut loetakse alati üheks (on ka üks erand, millest tuleb juttu allpool). Ka HTML-is olevad reavahetused loetakse tühikuteks. Näiteks, kui kirjutame HTML-faili järgmise teksti:

&lt;pre&gt;
    Juku ja Mari mängisid õues palli.
Nad olid sellest mängust nii hõivatud,
et ei märganudki, et väljas oli juba
pimedaks läinud.

    Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel
elutsevad loomadki olid hakanud oma
sügavatest urgudest maapinnale ronima.
Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.
&lt;/pre&gt;

Kuid kui vaatame seda brauseris, siis on kõik meie taandread kaduma läinud, ning kaks väikest tekstilõiku on sulandunud üheks pikaks lõiguks:

&lt;blockquote style=&quot;max-width: 35em&quot;&gt;Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud. Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.&lt;/blockquote&gt;

==Tekstilõigud==

HTML-is tähistatakse uut lõiku '''p'''-elemendiga (''paragraph''). Iga lõigu algusesse kirjutatakse &lt;code&gt;&amp;lt;p&amp;gt;&lt;/code&gt; ja lõppu &lt;code&gt;&amp;lt;/p&amp;gt;&lt;/code&gt;:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Juku ja Mari mängisid õues palli.
Nad olid sellest mängust nii hõivatud,
et ei märganudki, et väljas oli juba
pimedaks läinud.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel
elutsevad loomadki olid hakanud oma
sügavatest urgudest maapinnale ronima.
Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Kui raamatutes ja käsikirjas alustatakse uut lõiku taandreaga, siis arvutiekraanilt loetava teksti puhul eristatakse lõigud suurema reavahega:

&lt;blockquote style=&quot;max-width: 35em&quot;&gt;&lt;p&gt;Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.&lt;/p&gt;&lt;/blockquote&gt;

Selliselt vormistatud teksti on ekraanilt märksa mugavam lugeda kui sellist, kus on kasutatud taandridu - ent mis siis, kui me ikkagi sooviks lõike eraldada taandreaga?

Sellisel puhul tulevad meile appi stiililehed, mis lubavad mugavalt määrata, kuidas üks või teine HTML-i element brauseris välja peab nägema. Näiteks järgnev stiilideklaratsioon määrab, et kõik HTML-faili tekstilõigud peavad algama taandreaga ning mitte kasutama tühja ruumi enda ees ja järel:

 p {
     text-indent: 2em;
     margin-top: 0;
     margin-bottom: 0;
 }

&lt;blockquote style=&quot;max-width: 35em&quot;&gt;&lt;p style=&quot;text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;&quot;&gt;Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.&lt;/p&gt;
&lt;p style=&quot;text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;&quot;&gt;Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.&lt;/p&gt;&lt;/blockquote&gt;

Stiililehtede kasutamise kohta leiad lisainfot vikiraamatukogu [[CSS|CSS-i raamatust]].

==Reavahetused==

Kui soovime tekstis kasutada kindlaksmääratud reavahetust, tuleb see panna paika '''br'''-elemendiga (tuleneb sõnast ''break'' - murdekoht, katkestus). Näiteks:

&lt;pre&gt;
Kogu see lause paistab brauseri suures aknas lugedes ühe pika lausena kuni siiani,&lt;br /&gt;
see tekst aga on uuel real.
&lt;/pre&gt;

Siin näeme jällegi üht olulist muutust, mille XHTML on kaasa toonud. Varasemas HTMLis piisas katkestuse tegemiseks üksikust &lt;code&gt;br&lt;/code&gt;-märgendist, nüüd aga on kõik märgendid paaris. Et aga selle ja veel mõne teise tühja märgendipaari kasutamisel tööd kokku hoida, on loodud alternatiivne esitus ehk lühikuju: 

&lt;pre&gt;
&lt;br&gt;&lt;/br&gt;  =&gt;  &lt;br /&gt;
&lt;/pre&gt;

Tähelepanu - kaldkriipsu ees on tühik! See säästab vanemaid brausereid, mis XHTMLi ei tunne, &quot;lolliks minemisest&quot; - tühik võimaldab neil järgnevat kaldkriipsu ignoreerida ja tõlgendada märgendit veidi vigase, kuid siiski loetava &quot;vana HTML-i&quot; märgendina. 

Kuid '''ettevaatust!''' Reavahetuste kasutamisega tasub olla konservatiivne. Enamikel juhtudel tuleks kasutada teisti HTML-i elemente, millele saab stiililehtedega määrata teistsuguse välimuse, kui see neil vaikimisi on.

Õigupoolest on vaid paar üldtuntud juhtu, kus reavahetuse kasutamine õigustatud on:

* luuletused ja
* aadressid.

Näiteks:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Haapsalu 90550,&lt;br /&gt;
Tallinna mnt. 8-12,&lt;br /&gt;
Juhan Juurikas.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

==Eelvormindatud tekst==

Vahel tuleb siiski tekst esitada fikseeritud kujul - näiteks arvutiprogrammi kood või mõni moodsam luuletus. Siis on kõige käepärasem kasutada '''pre''' - märgendipaari (''preformatted'' ehk eelvormindatud), mille vahel olev tekst kuvatakse täpselt selliselt, nagu ta on sisestatud. Enamasti näitavad veebilehitsejad &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt;-teksti teistsuguses kirjastiilis kui tavalist teksti - levinuim on Courier-font. Enamiku luuletuste puhul pole tarvis enamat, kui lihtsalt reavahetusi õigetes kohtades - sellisel juhul tuleks kasutada &lt;code&gt;br&lt;/code&gt; elementi. Kui aga oluline on ka see, kui palju tühja ruumi sõnade vahele jäetakse jms, siis on vast sobilikum &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt;:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Artur Alliksaar&lt;/h1&gt;

&lt;h2&gt;Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma&lt;/h2&gt;

&amp;lt;pre&amp;gt;Saad korra rüübata,
                    kui algab lahtumine.
Käest
      puruks kukub
                   kilgendav kristall.
Saad vaevalt süttida, 
                      kui algab jahtumine,
ja uhmjat udu 
              ujub pahinal.
Hing kaugust kirgab veel, 
                          kui algab ahtumine
ja piksed pimenevad 
                    kahinal.
See, mis meid ligindab, 
                        on lahkumine.
Öö. 
    Uni. 
         Õli vaikib tahi all.
Et elujõud on 
              ulmamahtumine,
ei enam 
        meelde tulegi vist tal...&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned</title>
    <id>1774</id>
    <revision>
      <id>4583</id>
      <timestamp>2006-12-04T16:47:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>pigem siis juba pilt</comment>
      <text xml:space="preserve">==Pealkirjad==

Pealkirja-elemente on HTML-is 6, kõik eri suuruse ja stiiliga. Üldkuju on selline:

&lt;pre&gt;
&lt;hx&gt;Pealkiri&lt;/hx&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;var&gt;x&lt;/var&gt; tähistab siin numbrit ühest kuueni - &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; on suurim ja &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt; väikseim pealkiri (või teisisõnu: &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; on esimese astme ja &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt; madalaima astme pealkiri). Pealkirjad paigutatakse automaatselt omaette reale, reavahetussümboleid ei pea siin kasutama.

Tasub meelde jätta, et &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; elementi kasutatakse ainult suurte lehekülgede avapealkirjas - kaks &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; pealkirja mõjuvad ühel ja samal lehel liigse karjumisena. Teisalt aga tuleks arvesse võtta dokumendi loogilist struktuuri ja mitte hüpata alapealkirjade kasutamisel vahepealsetest üle, kasutades näiteks suure &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; pealkirja järel alapealkirjas &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt; elementi (loogiline oleks &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt;; muuhulgas teeb selle reegli ignoreerimine lehe halvemini loetavaks ka ekraanilugejat kasutavatele puuetega inimestele).

Näitlik pealkirjade kasutamine:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Aadu arvutiäri&lt;/h1&gt;

&lt;h2&gt;Tere tulemast!&lt;/h2&gt;

&lt;p&gt;...siin on avatekst, tervitus vms...&lt;/p&gt;

&lt;h3&gt;Arvutid&lt;/h3&gt;

&lt;p&gt;...tekst...&lt;/p&gt; 
&lt;p&gt;...........&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;...........&lt;/p&gt;

&lt;h3&gt;Tarkvara&lt;/h3&gt;

&lt;p&gt;...tekst...&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;...........&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;...........&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Ülalolev kood näeb brauseris vaadates välja selline:

[[Pilt:HTML_Pealkirjad.png]]

==Eraldusjooned==

Teinekord on tarvis tekitada tekstilõikude vahele pikem paus, milleks pealkiri ei sobi. Tuttav peaks olema ilukirjanduses kasutatav &quot;kolme tärniga eraldamine&quot;:

&lt;pre&gt;
    Lorem ipsum dolor  sit amet,  consectetuer adi-
piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum.
Etiam hendrerit  purus convallis leo.  Pellentesque
nibh. Nam scelerisque rhoncus sem.
    Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium
aliquam purus. Morbi cursus erat.

                      * * *

    Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus.
Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum
ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri-
ces posuere cubilia Curae;  Fusce interdum massa at
sapien. 
&lt;/pre&gt;

Sellisel juhul pole aga õige kasutada pealkirja, mille sisuks on kolm tärni: &lt;code&gt;&amp;lt;h2&amp;gt;* * *&amp;lt;/h2&amp;gt;&lt;/code&gt; - tegu pole ju pealkirjaga. Samuti pole päris õige ka kolme tärni sisaldava lõigu tegemine, sest tegu pole ka tekstiga.

Selliste pauside tekitamiseks on HTML-is olemas element '''hr''' (''horisontal rule'' - horisontaalne joon). Ning tõepoolest, nagu nimigi ütleb, annab &lt;code&gt;hr&lt;/code&gt; kasutamine enamikes brauserites tulemuseks horisontaalse eraldusjoone, mis ulatub ühest ekraaniservast teise. Ent sellest vaikimisi kasutatavast välimusest ei tasu ennast heidutada lasta - stiililehtede abil võib selle joone asendada täpselt sellise graafikaga nagu tarvis.

Ülaltoodud näite puhul oleks &lt;code&gt;hr&lt;/code&gt; kasutamine järgnev:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Lorem ipsum dolor  sit amet,  consectetuer adi-
piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum.
Etiam hendrerit  purus convallis leo.  Pellentesque
nibh. Nam scelerisque rhoncus sem.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium
aliquam purus. Morbi cursus erat.&lt;/p&gt;

&lt;hr /&gt;

&lt;p&gt;Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus.
Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum
ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri-
ces posuere cubilia Curae;  Fusce interdum massa at
sapien.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Teaduslikud ja arvutialased tekstid</title>
    <id>1775</id>
    <revision>
      <id>3573</id>
      <timestamp>2006-01-26T18:02:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>peatükk kuulub kustutamisele</comment>
      <text xml:space="preserve">''Selle peatüki sisu on jaotatud mitme teise peatüki vahel. Peatükk kuulub kustutamisele.''</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Nimekirjad ja loendid</title>
    <id>1776</id>
    <revision>
      <id>3587</id>
      <timestamp>2006-01-26T22:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>rohkem alampeatükke ja link definitsioonide loendi kirjeldusele</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML võimaldab teha järjestamata ja järjestatud loendeid.

==Järjestamata loendid==

Järjestamata loend luuakse '''ul'''-elemendiga (''unordered list''), loendi iga element tähistatakse '''li'''-ga (''list item''). Näiteks nii:

&lt;pre&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;Kapsad&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;Kaalikad&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;Porgandid&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt; 
&lt;/pre&gt;

Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks . Ehkki HTML ei arvesta tühikuid rea ees ja lehe väljund &lt;code&gt;li&lt;/code&gt; ette löödud tühikutest ei muutu, on sellist HTML-koodi palju kergem lugeda (seda eriti pikkade lehtede puhul) ja ka hallata. 

==Järjestatud loendid==

Järjestatud loendi ('''ol''' - ''ordered list'') tegemine on igati samalaadne:

&lt;pre&gt;
&lt;ol&gt;
  &lt;li&gt;Esimene&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;Teine&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;Kolmas&lt;/li&gt;
&lt;/ol&gt; 
&lt;/pre&gt;

Erinevuseks järjestamata loendist on see, et loendi kuvamisel paigutatakse loendi elementide ette kasvavas järjekorras numbrid.

==Millal kasutada loendeid?==

Loendite kasutamine näib lihtne, lausa elementaarne. Ometigi kasutatakse veebis loendeid märksa vähem kui ehk võiks. Küsimus on selles, et alati ei osata loendit ära tunda. Vaatleme mõningaid näiteid.

===Tekstisisestest loenditest vabanemine===

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Meie veebilehelt võite leida pilte minu kassist,
õpetusi kasside pildistamiseks ja nimekirja minu
lemmik-kassitõegudest.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Paljudel veebilehtedel leidub sedasorti tekstisiseseid loendeid. Põhimõtteliselt pole nendel midagi häda, aga kui soovime oma teksti muuta võimalikult loetavaks ja ligitõmbavaks, siis ei tasu peljata selliste nimekirjade eraldi loenditena üles märkimist. Pealegi ei maksa veebilehel &quot;paber&quot; mitte sentigi, mistõttu pole tugevat põhjust, miks me ei võiks kirjutada eelneva hoopis nii:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Meie veebilehelt võite leida:&lt;/p&gt;

&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;pilte minu kassist,&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;õpetusi kasside pildistamiseks ja&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;nimekirja minu lemmik-kassitõegudest.&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/pre&gt;

===Menüüsüsteemid===

Järgnevalt kujutagem endale ette üht horisontaalset navigatsiooni (või menüü) riba. Paljud autorid märgivad oma menüü üles nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;a href=&quot;index.html&quot;&gt;Avaleht&lt;/a&gt;&lt;br /&gt;
&lt;a href=&quot;img.html&quot;&gt;Minu pildid&lt;/a&gt;&lt;br /&gt;
&lt;a href=&quot;bio.html&quot;&gt;Minu elulugu&lt;/a&gt;&lt;br /&gt;
&lt;a href=&quot;cnt.html&quot;&gt;Kontaktandmed&lt;/a&gt;
&lt;/pre&gt;

Oma olemuselt on ju tegu ikkagi ühe järjestamata loendiga. Seega loogilisem HTML oleks järgnev:

&lt;pre&gt;
&lt;ul&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;index.html&quot;&gt;Avaleht&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;img.html&quot;&gt;Minu pildid&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;bio.html&quot;&gt;Minu elulugu&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
  &lt;li&gt;&lt;a href=&quot;cnt.html&quot;&gt;Kontaktandmed&lt;/a&gt;&lt;/li&gt;
&lt;/ul&gt;
&lt;/pre&gt;

Võibolla ei meeldi autorile, et brauser kuvab vaikimisi iga &lt;code&gt;li&lt;/code&gt; ette mummukese? Kuid mitte miski ei keela ju kirjutada sobilikku stiililehte, mis ebameeldivad mummud kõrvaldab:

&lt;pre&gt;
ul li { list-style-type:none; }
&lt;/pre&gt;

Lisaks sellele, et sellist menüüd on väga lihtne CSS-i abil muuta, on loendina üles märkimisel veel ka see eelis, et näiteks ekraanilugemistarkvara kasutavad isikud kuulevad alustuseks &quot;neljast elemendist koosnev järjestamata loend&quot; ja võivad seejärel otsustada kogu selle menüü vahele jätta - menüülinkide reavahetustega eemaldamisel sellist võimalust aga pole.

===Kommentaarid veebilehel===

Järgnevalt kujutame endale ette ühte tüüpilist blogi, kus sissekande lõpus on rida kommentaare. Ka nende kommentaaride puhul on tegemist loendiga - konkreetselt järjestatud loendiga, sest üks kommentaar järgneb teisele ning see järjekord on oluline. Seega loend... aga mis siis, kui kommentaare on vaid üksainus? Kas me sellisel juhul enam tohime loendit kasutada? Sellest pole aga probleemi - loendis võib olla kasvõi üksainus element - loend on ta ikkagi, lihtsalt loendamine lõpeb arvu 1 juures:

&lt;pre&gt;
&lt;h2&gt;Kommentaarid&lt;/h2&gt;

&lt;ol&gt;
  &lt;li&gt;
    &lt;p&gt;&lt;strong&gt;Mari&lt;/strong&gt; lausus:&lt;/p&gt;
    &lt;p&gt;Olen 100% nõus!&lt;/p&gt;
  &lt;/li&gt;
&lt;/ol&gt;
&lt;/pre&gt;

==Veel loendeid==

Lisaks järjestatud ja järjestamata loenditele on HTML-is veel ka [[HTML:Definitsioonid|definitsioonide loendid]], millest räägib eraldi peatükk.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Tekst</title>
    <id>1777</id>
    <revision>
      <id>3560</id>
      <timestamp>2006-01-26T17:26:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>[[HTML:Tekst]] moved to [[HTML:Tehnilised detailid]]: Peatüki pealkiri &quot;Tekst&quot; ei peegeldanud enam sisu.</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Tehnilised detailid]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Üla- ja alaindeksid</title>
    <id>1778</id>
    <revision>
      <id>3730</id>
      <timestamp>2006-04-16T15:22:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>212.27.248.67</ip>
      </contributor>
      <comment>bugix</comment>
      <text xml:space="preserve">Indeksite esitamiseks (nihkega üles või alla) on märgendid '''sup''' (''superscript'' - ülemine indeks) ja '''sub''' (''subscript'' - alumine indeks).

Üla ja alaindekseid läheb tihti tarvis keemiliste või matemaatiliste valemite esitamisel, samuti on mõnes keeles (nagu näiteks prantsuse) üla- ja alaindeksitel oluline roll.

&lt;pre&gt;
H&amp;lt;sub&amp;gt;2&amp;lt;/sub&amp;gt;O

E = mc&amp;lt;sup&amp;gt;2&amp;lt;/sup&amp;gt;

&amp;lt;span lang=&quot;fr&quot;&amp;gt;M&amp;lt;sup&amp;gt;lle&amp;lt;/sup&amp;gt; Dupont&amp;lt;/span&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;E = mc&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;&lt;span lang=&quot;fr&quot;&gt;M&lt;sup&gt;lle&lt;/sup&gt; Dupont&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;

Keerukamate valemite esitamiseks tuleks kindlasti kasutada kas MathML-i või pilte, aga kui tekstis on tarvis mainida vaid mõnda paaritähelist valemit, siis on viimatinimetatud vahendite kasutamine liigne vaev. Näiteks MathML-is näeks mc&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; välja järgmine:

&lt;pre&gt;
 &amp;lt;math xmlns=&quot;http://www.w3.org/1998/Math/MathML&quot;&amp;gt;
  &amp;lt;mrow&amp;gt;
    &amp;lt;mi&amp;gt;m&amp;lt;/mi&amp;gt;
    &amp;lt;msup&amp;gt;
      &amp;lt;mi&amp;gt;c&amp;lt;/mi&amp;gt;
      &amp;lt;mn&amp;gt;2&amp;lt;/mn&amp;gt;
    &amp;lt;/msup&amp;gt;
  &amp;lt;/mrow&amp;gt;
 &amp;lt;/math&amp;gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Rasvane- ja kaldkiri</title>
    <id>1779</id>
    <revision>
      <id>3567</id>
      <timestamp>2006-01-26T17:56:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Tekst üle toodud</comment>
      <text xml:space="preserve">Lisaks paljudele struktuursetele elementidele nagu näiteks &lt;code&gt;em&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;dfn&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt;, mis enamasti annavad tulemuseks kas rasvase- või kaldkirja, on HTML-is ka kaks spetsiaalset elementi märkimaks, et nende sisu peab olema kas kald- või rasvases kirjas:

* '''i''' - kaldkiri (''italics'')
* '''b''' - rasvane kiri (''bold'')

Kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest nad ei kanna endas pea mingit struktuurset informatsiooni, ning enamasti leidub mõni sobilikum element, mida kasutada nende asemel. Mõnede ekspertide hinnangul ei tohiks &lt;code&gt;i&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;b&lt;/code&gt; elemente üleüldse kasutada ja need tuleks lausa HTML-i standardist eemaldada. Meie siinkohal niivõrd äärmuslikuks ei lähe.

Muidugi, eks kõik me taha ju lihtsalt hakkama saada, ning on õite lihtne mõelda selles laadis: &quot;Ma tahan, et see tekst oleks kaldkirjas - seega kasutan &lt;code&gt;i&lt;/code&gt; elementi.&quot; Esmalt tuleks aga hoopistükkis mõelda, ''miks'' me soovime, et üks või teine tekstiosa oleks rasvases kirjas või kursiivis. Vaatlemegi järgnevalt enamlevinud juhtumeid.

==Vaja läheb kaldkirja==

&lt;table border=1&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Põhjus kaldkirja kasutamiseks&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Näide&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Semantiline HTML-i element&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Rõhutatud tekst&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;Ma olen ''tõesti'' pahane!&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;em&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Teose tsiteerimine inglisekeelses tekstis&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;Jared Diamond’s &lt;cite&gt;Guns, germs, and steel&lt;/cite&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;cite&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Matemaatilised muutujad&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;var&gt;E&lt;/var&gt; = &lt;var&gt;m&lt;/var&gt;&lt;var&gt;c&lt;/var&gt;&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;var&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Teksti sees defineeritud terminid&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;''Täisarv'' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;dfn&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Taksonoomilised nimed&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;''Homo sapiens sapiens''&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;span lang=&quot;la&quot;&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Tekstid teistes keeltes&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;See on ''de facto'' standard.&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;span lang=&quot;??&quot;&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

Kaks viimast juhtu on sellised, kus mõningate ekspertide arvates on &lt;code&gt;span&lt;/code&gt; asemel parem kasutada &lt;code&gt;i&lt;/code&gt; elementi, sest niiviisi jääb tekst, mis peab kaldkirjas olema, kaldkirja ka siis, kui brauser stiililehti ei toeta - või mis veelgi olulisem, kui brauser ei toeta kaldkirja (nagu paljud tekstipõhised brauserid), siis näitab ta &lt;code&gt;i&lt;/code&gt; elementi ikkagi muust tekstist eristuvana.

Kui aga tekst peab olema kaldkirjas näiteks seetõttu, et tegu on pealkirjaga, sissejuhatava lõiguga või lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata kaldkiri stiililehega.

==Vaja läheb rasvast kirja==

&lt;table border=1&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;Põhjus rasvase kirja kasutamiseks&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Näide&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;Semantiline HTML-i element&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Tugevalt rõhutatud tekst&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;Ma pole mitte ärritunud vaid '''vihane!'''&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Teksti sees defineeritud terminid&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;'''Täisarv''' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;dfn&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Pealkirjad&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;'''Sissejuhatus'''&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;h1&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h3&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h4&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h5&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Tabelilahtrite päised&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;table border=1&gt;&lt;tr&gt;&lt;th&gt;nimi&lt;/th&gt;&lt;th&gt;vanus&lt;/th&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Juku&lt;/td&gt;&lt;td&gt;16&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;code&gt;th&lt;/code&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

Kui aga tekst peab olema rasvane lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata rasvane kiri stiililehega.

==Lisalugemist==

* Matthew Thomas [http://mpt.net.nz/archive/2004/05/02/b-and-i When semantic markup goes bad] - &lt;code&gt;b&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;i&lt;/code&gt; kasutamisest.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Koodinäited</title>
    <id>1780</id>
    <revision>
      <id>3592</id>
      <timestamp>2006-01-26T22:40:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Tüüpiliselt on veebis arvutikoodi esitamiseks kasutatud &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt; elementi, mis tagab meile eelvormindatud teksti:

&lt;pre&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;
for (int i=0; i&amp;amp;lt;max; i++){
    print i;
}
&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

Kuid HTML sisaldab ka elemente, mis on mõeldud just lähtekoodi jms tarbeks:

* '''code''' - programmitekst. Näiteks regulaaravaldis &lt;code&gt;&amp;lt;code&amp;gt;/^[a-z]+.[0-9]{2-8}/i&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;/code&gt;, funktsiooni nimi &lt;code&gt;&amp;lt;code&amp;gt;preg_replace()&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;/code&gt; või ka pikem koodilõik &lt;code&gt;&amp;lt;code&amp;gt;body { font-family: Verdana, Arial, Tahoma, sans-serif; color: white; background: url(/img/pat.png) repeat-x #f8c; }&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;/code&gt;.
* '''kbd''' - (''keyboard'') kasutaja sisestatav tekst. Selleks võib olla näidistekst, mis kirjutatakse mõnda sisend-kasti &lt;code&gt;&amp;lt;kbd&amp;gt;Leopold Lill&amp;lt;/kbd&amp;gt;&lt;/code&gt;, käsureale kirjutatav käsk &lt;code&gt;&amp;lt;kbd&amp;gt;ping 127.0.0.1&amp;lt;/kbd&amp;gt;&lt;/code&gt; või ka lihtsalt klaviatuutil vajutatav klahv või nende kombinatsioon &lt;code&gt;&amp;lt;kbd&amp;gt;Ctrl&amp;lt;/kbd&amp;gt;+&amp;lt;kbd&amp;gt;Alt&amp;lt;/kbd&amp;gt;+&amp;lt;kbd&amp;gt;Delete&amp;lt;/kbd&amp;gt;&lt;/code&gt;.
* '''samp''' - (''sample'') programmi vms näidisväljund. Näiteks võib elektronkella manuaalis olla kirjas: &lt;code&gt;Kui ekraanile ilmub &amp;lt;samp&amp;gt;--:--&amp;lt;/samp&amp;gt; vajavad kella patareid kohest vahetamist.&lt;/code&gt; Märksa tüüpilisem on selle elemendi kasutamine aga juhul, kui on tarvis demonstreerida mõne käsurealt töötava programmi väljundit - näiteks võib hädasolev isik kirjutada &lt;code&gt;Mida tähendab veateade &amp;lt;samp&amp;gt;NameError: name 'close' is not defined&amp;lt;/samp&amp;gt;?&lt;/code&gt;

Peamine erinevus &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt; elemendist on see, et neid saab kasutada ka muu teksti sees - nagu oli juba näha ka ülaltoodud näidetest. Kuid erinevalt &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt;-st ei loeta &lt;code&gt;code&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;kbd&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;sample&lt;/code&gt; sees sisalduvaid mitmekordseid tühikuid oluliseks. Näiteks kirjutades järgneva koodi:

&lt;pre&gt;
Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse
rida tühikuid: &lt;code&gt;print &quot;         Tekst&quot;;&lt;/code&gt;
&lt;/pre&gt;

Brauseris kuvatakse seda aga topelt-tühikuid arvestamata:

&lt;blockquote&gt;Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse rida tühikuid: &lt;code&gt;print &quot;         Tekst&quot;;&lt;/code&gt;&lt;/blockquote&gt;

Sellisel juhul on kindluse mõttes vast parem kasutada &lt;code&gt;pre&lt;/code&gt; elementi. Kuid seejuures võime ikkagi lisada ka &lt;code&gt;code&lt;/code&gt; märgendid, et tähistada teksti kui programmikoodi. Võime aga minna veelgi kaugemale ja kirjutada sellise jutu:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Salvestame faili &quot;hello.sh&quot;
järgneva koodijupi:&lt;/p&gt;

&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;code&gt;
#!/usr/bin/bash

echo &quot;Hello, world!&quot;;
&lt;/code&gt;&amp;lt;/pre&amp;gt;

&lt;p&gt;Seejärel anname failile käivitamisõigused
(&lt;kbd&gt;chmod +x hello.sh&lt;/kbd&gt;), ning paneme oma
tuliuue skripti käsurealt käima:&lt;/p&gt;

&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;samp&gt;bash $ &lt;/samp&gt;&lt;kbd&gt;./hello.sh&lt;/kbd&gt;
&lt;samp&gt;Hello, world!
bash $&lt;/samp&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemus:

&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Salvestame faili &quot;hello.sh&quot; järgneva koodijupi:&lt;/p&gt;

&lt;pre&gt;#!/usr/bin/bash

echo &quot;Hello, world!&quot;;&lt;/pre&gt;

&lt;p&gt;Seejärel anname failile käivitamisõigused
(&lt;code&gt;chmod +x hello.sh&lt;/code&gt;), ning paneme oma
tuliuue skripti käsurealt käima:&lt;/p&gt;

&lt;pre&gt;bash $ ./hello.sh
Hello, world!
bash $&lt;/pre&gt;
&lt;/blockquote&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Muutujad</title>
    <id>1781</id>
    <revision>
      <id>3570</id>
      <timestamp>2006-01-26T18:00:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Sisu üle toodud</comment>
      <text xml:space="preserve">Teaduslikes ja ka muudes tekstides on kombeks muutujanimed kirjutada kaldkirjas või mõnel muul ülejäänud tekstist eristuval moel. Muutujate ülesmärkimiseks on igati sobilik element '''var''' (''variable'' - muutuja). Näiteks:

 Kiirust tähistab &amp;lt;var&amp;gt;v&amp;lt;/var&amp;gt;.

&lt;blockquote&gt;Kiirust tähistab &lt;var style=&quot;font-family:Georgia, serif&quot;&gt;v&lt;/var&gt;.&lt;/blockquote&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Definitsioonid</title>
    <id>1782</id>
    <revision>
      <id>3589</id>
      <timestamp>2006-01-26T22:35:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lisalugemist */ muudetud linki pealkirja</comment>
      <text xml:space="preserve">==Reasisesed definitsioonid==

Teinekord soovime tekstis anda mõne termini definitsiooni. Me kas siis eeldame, et vastav termin on lugeja jaoks suure tõenäosusega uus, või siis soovime määratleda, mida me selle termini all antud juhul silmas peame.

Defineeritava sõna või väljendi ülesmärkimiseks on element '''dfn'''. Näiteks võime anda definitsiooni ratsionaalarvudele:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;&lt;dfn&gt;Ratsionaalarvud&lt;/dfn&gt; on need reaalarvud, mida saab
esitada kahe täisarvu &lt;var&gt;m&lt;/var&gt; ja &lt;var&gt;n&lt;/var&gt; jagatise
&lt;var&gt;m&lt;/var&gt;/&lt;var&gt;n&lt;/var&gt; kujul ehk murruna.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Brauserid kuvavad &lt;code&gt;dfn&lt;/code&gt; sisu enamasti kas kald- või rasvases kirjas. Näiteks järgnevalt:

&lt;blockquote&gt;'''Ratsionaalarvud''' on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu &lt;var style=&quot;font-family:Georgia,serif&quot;&gt;m&lt;/var&gt; ja &lt;var style=&quot;font-family:Georgia,serif&quot;&gt;n&lt;/var&gt; jagatise &lt;var style=&quot;font-family:Georgia,serif&quot;&gt;m&lt;/var&gt;/&lt;var style=&quot;font-family:Georgia,serif&quot;&gt;n&lt;/var&gt; kujul ehk murruna.&lt;/blockquote&gt;

==Definitsioonide loendid==

Lisaks definitsioonide esitamisele teksti sees võivad meil olla ka terved '''definitsioonide loendid''', umbes nagu sõnaraamatutes:

* '''dl''' - definitsioonide loend, milles omakorda sisalduvad:
** '''dt''' - defineeritav termin ja
** '''dd''' - definitsioon ise.

Enamasti koosneb definitsiooniloend defineeritavate terminite ja neid seletavate definitsioonide paaridest:

&lt;pre&gt;
&lt;dl&gt;
  &lt;dt&gt;Porgand&lt;/dt&gt;
    &lt;dd&gt;punane söödav juurikas&lt;/dd&gt;
  &lt;dt&gt;Kapsas&lt;/dt&gt;
    &lt;dd&gt;peakujuline köögivili&lt;dd&gt;
&lt;/dl&gt;
&lt;/pre&gt;

Kuid nii termineid &lt;code&gt;dt&lt;/code&gt; kui definitsioone &lt;code&gt;dd&lt;/code&gt; võib esineda ka mitu tükki järjest. Sellisel juhul võib ühele terminile vastata mitu definitsiooni, ja vastupidi, ja isegi nõnda, et mitmele ühetähenduslikule terminile on mitu seletust:

&lt;pre&gt;
&lt;dl&gt;
  &lt;dt&gt;Porgand&lt;/dt&gt;
    &lt;dd&gt;punane söödav juurikas&lt;/dd&gt;
    &lt;dd&gt;lumememme nina&lt;/dd&gt;
  &lt;dt&gt;Kapsas&lt;/dt&gt;
  &lt;dt&gt;Kapsapea&lt;/dt&gt;
    &lt;dd&gt;peakujuline köögivili&lt;/dd&gt;
    &lt;dd&gt;köögiviljakujuline pea&lt;/dd&gt;
&lt;/dl&gt;
&lt;/pre&gt;

Tulemus näeb veebilehitsejas välja nii: 

&lt;blockquote&gt;
;Porgand
:punane söödav juurikas
:lumememme nina
;Kapsas
;Kapsapea
:peakujuline köögivili
:köögiviljakujuline pea
&lt;/blockquote&gt;

==Lisalugemist==

* [http://www.cs.tut.fi/~jkorpela/def.html Definition: a definition and an analysis]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Muudatused dokumendis</title>
    <id>1783</id>
    <revision>
      <id>3593</id>
      <timestamp>2006-01-26T22:43:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+ alampealkirjad</comment>
      <text xml:space="preserve">==Lisatud ja eemaldatud sisu==

Mõnikord on meil tarvis selgelt näidata, et dokumendis on toimunud muudatused - midagi on eemaldatud, midagi on lisatud. Selleks puhuks on kaks elementi:

* '''ins''' - lisatud sisu (''inserted content'')
* '''del''' - eemaldatud sisu (''deleted content'')

Need elemendid on HTML-is mõneti ebatavalised, sest võivad esineda nii bloki-tasandi elementidena kui ka reasiseselt. Mõlemad järgnevad näited on korrektsed:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Poola lillkapsa hind on täna &lt;del&gt;15&lt;/del&gt;&lt;ins&gt;10&lt;/ins&gt; krooni kilo.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

&lt;pre&gt;
&lt;ins&gt;
&lt;h1&gt;Viimased arengusuunad&lt;/h1&gt;
&lt;p&gt;Meile hiljuti saabunud teadete kohaselt on Jaapanis välja
aretatud uus liik porikärbseid, kes toituvad küll lihtsast porist,
aga toodavad kõige puhtamat mett.&lt;/p&gt;
&lt;/ins&gt;
&lt;/pre&gt;

Enamasti kuvavad brauserid &lt;code&gt;del&lt;/code&gt; sisu mahakriipsutatud tekstina. &lt;code&gt;ins&lt;/code&gt; elementi aga tihtipeale muust tekstist ei eristatagi - seetõttu tuleb antud elementide kasutamisel kindlasti määrata stiililehes, kuidas nad välja peaksid nägema.

==Muudatuste põhjuste ülesmärkimine==

Tihtipeale on oluline ka info, miks ja millal märgistatud muudatused dokumenti sisse viidi. Nende andmete jaoks saame kasutada kahte atribuuti:

* '''datetime''' väärtus määrab muudatuste sisseviimise kuupäeva ja kellaaja.
* '''cite''' väärtus määrab URL-i, kustkohast me võime leida lisainfot muudatuste põhjuste kohta.

&lt;code&gt;datetime&lt;/code&gt; väärtus peab olema formaadis: &lt;code&gt;YYYY-MM-DDThh:mm:ssTZD&lt;/code&gt;, kus:

* '''YYYY''' on aasta,
* '''MM''' on kuu (01=Jaanuar jne),
* '''DD''' on päev (01 kuni 31),
* '''T''' on kuupäeva ja kellaaja eraldusmärk, mis kirjutataksegi lihtsalt &quot;T&quot;,
* '''hh''' on tund (00 kuni 23),
* '''mm''' on minut (00 kuni 59),
* '''ss''' on sekund (00 kuni 59) ja
* '''TZD''' määrab ajavööndi (''Time Zone Designator'')

Ajavöönd võib olla üks järgnevatest:

* '''Z''' - tähistab UTC ajavööndit (Greenwitchi aeg),
* '''+hh:mm''' - näitab kui mitu tundi &lt;code&gt;hh&lt;/code&gt; ja minutit &lt;code&gt;mm&lt;/code&gt; on aeg ees UTC ajast,
* '''-hh:mm''' - näitab kui mitu tundi &lt;code&gt;hh&lt;/code&gt; ja minutit &lt;code&gt;mm&lt;/code&gt; on aeg maas UTC ajast.

Eesti ajavöönd on talvel +02:00 ja suveajal +03:00. Seega 15. veebruar 2003 kell 12:50:05 eesti aja järgi oleks &lt;code&gt;2003-02-15T12:50:05+02:00&lt;/code&gt;. Kuna me tihtipeale ei oska sekundi pealt öelda, millal muudatus sisse viidi, siis võib sekundid, minutid ja ka tunnid asendada &lt;code&gt;00&lt;/code&gt;-ga - näiteks &lt;code&gt;2003-02-15T12:00:00+02:00&lt;/code&gt; või koguni &lt;code&gt;2003-02-15T00:00:00Z&lt;/code&gt;. Oluline on, et ühtegi &lt;code&gt;detetime&lt;/code&gt; atribuudi väärtuse ose ei tohi ära jätta.

Kuna nii &lt;code&gt;cite&lt;/code&gt; kui &lt;code&gt;datetime&lt;/code&gt; atribuudid pole brauserite poolt pea üldse toetatud, siis võib olla kasu veel ka &lt;code&gt;title&lt;/code&gt; elemendi kasutamisest:

&lt;pre&gt;
&lt;del datetime=&quot;2003-02-15T12:00:00+02:00&quot;
     cite=&quot;http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html&quot;
     title=&quot;Eemaldatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile&quot;&gt;
&lt;p&gt;Meie osakonnas antud hetkel selle probleemiga ei tegeleta.&lt;/p&gt;
&lt;/del&gt;

&lt;ins datetime=&quot;2003-02-15T12:00:00+02:00&quot;
     cite=&quot;http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html&quot;
     title=&quot;Lisatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile&quot;&gt;
&lt;p&gt;P versus NP probleemiga on hiljaaegu asunud meie osakonnas
tegelema A. L. Murakas.&lt;/p&gt;
&lt;/ins&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Kontaktinfo</title>
    <id>1784</id>
    <revision>
      <id>3577</id>
      <timestamp>2006-01-26T19:22:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+sisu</comment>
      <text xml:space="preserve">Küllap olete sattunud veebilehtedele, mille alumises servas on andmed lehekülje autorite või omanikega kontakteerumiseks. HTML sisaldab taolise kontaktinfo pakkumiseks koguni eraldi elementi '''address'''.

&lt;code&gt;address&lt;/code&gt; kasutamine on sarnane &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; elemendiga selles osas, et tekst kirjutatakse otse märgendite vahele (&lt;code&gt;address&lt;/code&gt; sisse omakorda &lt;code&gt;p&lt;/code&gt;-de või muude blokitasandi elementide lisamine pole lubatud):

&lt;pre&gt;
&lt;address&gt;Lisainfo Juhani muusikapoe kohta:&lt;br /&gt;
Telefon: 55382606, E-post: juhan@example.com&lt;br /&gt;
Aadress: Kamlati põik 6, Tõrva 15722&lt;/address&gt;
&lt;/pre&gt;

Mitmed brauserid kuvavad &lt;code&gt;address&lt;/code&gt; sisu kaldkirjas - praktikas on küllap mõistlik määrata sellele CSS failis konkreetne kujundus.

==Hoidu väärkasutusest!==

Tihtipeale arvatakse, et &lt;code&gt;address&lt;/code&gt; on mõeldud lihtsalt kõiksuguste aadresside ülesmärkimiseks. Näib, et kui sul on pikk nimekiri aadressidest, siis sa võiksid kirjutada nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Vigane näide &lt;code&gt;address&lt;/code&gt; kasutamisest&lt;/h1&gt;

&lt;h2&gt;Villavabrik&lt;/h2&gt;
&lt;address&gt;Rauavilja 8, Tallinn 15029&lt;/address&gt;

&lt;h2&gt;Pagaritöökoda&lt;/h2&gt;
&lt;address&gt;Lai 28-15, Tapa 40223&lt;/address&gt;

&lt;h2&gt;Pandimaja&lt;/h2&gt;
&lt;address&gt;Karja 7a, Pärnu 77512&lt;/address&gt;
&lt;/pre&gt;

Harilikke aadresse oleks parem üles märkida pigem kuidagi nõnda:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Näide aaddresside ülesmärkimisest&lt;/h1&gt;

&lt;h2&gt;Villavabrik&lt;/h2&gt;
&lt;p class=&quot;address&quot;&gt;Rauavilja 8, Tallinn 15029&lt;/p&gt;

&lt;h2&gt;Pagaritöökoda&lt;/h2&gt;
&lt;p class=&quot;address&quot;&gt;Lai 28-15, Tapa 40223&lt;/p&gt;

&lt;h2&gt;Pandimaja&lt;/h2&gt;
&lt;p class=&quot;address&quot;&gt;Karja 7a, Pärnu 77512&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Elementide indeks</title>
    <id>1785</id>
    <revision>
      <id>3601</id>
      <timestamp>2006-01-28T14:51:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>läks tiba nihu</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__
==A==

* [[HTML:Viited|a]]
* [[HTML:Lühendid|abbr]]
* [[HTML:Lühendid|acronym]]
* [[HTML:Kontaktinfo|address]]
* applet

==B==

* [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|b]]
* base
* bdo
* [[HTML:Tsiteerimine#Blokk-tsitaadid|blockquote]]
* body
* [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Reavahetused|br]]
* button

==C==

* caption
* [[HTML:Tsiteerimine#Tsitaadi allikale viitamine|cite]]
* [[HTML:Koodinäited|code]]
* col
* colgroup

==D==

* [[HTML:Definitsioonid|dd]]
* del
* [[HTML:Definitsioonid|dfn]]
* div
* [[HTML:Definitsioonid|dl]]
* [[HTML:Definitsioonid|dt]]

==E==

* [[HTML:Teksti rõhutamine|em]]

==F==

* fieldset
* form

==H==

* [[HTML:Pealkirjad|h1]]
* [[HTML:Pealkirjad|h2]]
* [[HTML:Pealkirjad|h3]]
* [[HTML:Pealkirjad|h4]]
* [[HTML:Pealkirjad|h5]]
* [[HTML:Pealkirjad|h6]]
* head
* hr
* html

==I==

* [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|i]]
* [[HTML:Pildid|img]]
* input
* [[HTML:Muudatused dokumendis|ins]]

==K==

* [[HTML:Koodinäited|kbd]]

==L==

* label
* legend
* [[HTML:Nimekirjad ja loendid|li]]
* link

==M==

* meta

==N==

* noscript

==O==

* object
* [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ol]]
* optgroup
* option

==P==

* [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Tekstil.C3.B5igud|p]]
* param
* [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused#Eelvormindatud tekst|pre]]

==Q==

* [[HTML:Tsiteerimine#Reasisesed tsitaadid|q]]

==S==

* [[HTML:Koodinäited|samp]]
* script
* select
* span
* [[HTML:Teksti rõhutamine|strong]]
* style
* [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sub]]
* [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sup]]

==T==

* table
* tbody
* td
* textarea
* tfoot
* th
* thead
* title
* tr

==U==

* [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ul]]

==V==

* [[HTML:Muutujad|var]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Dubaduba</title>
    <id>1786</id>
    <revision>
      <id>3613</id>
      <timestamp>2006-02-01T11:24:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>193.225.194.254</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">
&lt;div style=&quot;float: right; text-align: center;&quot;&gt;[[Image:Other-langs.png]]&lt;br&gt;[[:meta:User:Dubaduba|'''Other languages''']]&lt;br&gt;
&lt;/div&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Pealkirjad</title>
    <id>1787</id>
    <revision>
      <id>3616</id>
      <timestamp>2006-02-05T10:55:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>[[HTML:Pealkirjad]] moved to [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned]]: teema sisu on laienenud</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:Neutraalsed elemendid</title>
    <id>1788</id>
    <revision>
      <id>3621</id>
      <timestamp>2006-02-06T22:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>divitis ja classitis</comment>
      <text xml:space="preserve">==Kui muu enam ei aita==

HTML pakub elemente paljudeks puhkudeks, aga sugugi mitte kõigiks elujuhtumiteks. Aega-ajalt satume probleemi ette, kus sobilikku elementi lihtsalt pole. Sellised situatsioonil jaotuvad laias laastus kaheks:

* Esimesel juhul puudub meile vajalik piisavalt spetsiifiline element, küll on aga olemas üldisema tähendusega element. Näiteks pole HTML-is eraldi elementi veateadete jaoks - küll aga on olemas elemendid teksti rõhutamiseks, ning mis muu see veateade ikka on, kui üks rõhutatud tekst, mis kindlasti peab ümbritsevast selgesti esile tõusma. Sellisel juhul saame kasutada näiteks elementi &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt; ning lisada sellele &lt;code&gt;error&lt;/code&gt;-nimelise klassi: &lt;code&gt;&amp;lt;strong class=&quot;error&quot;&amp;gt;Sisestatud parool on vigane!&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;/code&gt;.
* Teisel juhul puudub meil aga ka üldisema tähendusega element, mida võiksime klassi abil spetsiifilisemaks muuta. Siis tulevadki appi elemendid '''div''' ja '''span''', mis mingit eeldefineeritud tähendust ei omagi. Samuti ei eristu nende sisu vaikimisi mitte millegi poolest neid ümbritsevast tekstist. &lt;code&gt;div&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;span&lt;/code&gt; on semantiliselt samaväärsed, erinevus on vaid see, et:
**&lt;code&gt;span&lt;/code&gt; on reatasandi element ning
**&lt;code&gt;div&lt;/code&gt; on blokitasandi element.

Näiteks puudub HTML-is eraldi element sissejuhatuse ülesmärkimiseks. Seega võime kasutada &lt;code&gt;div&lt;/code&gt; koos klassiga &lt;code&gt;intro&lt;/code&gt;, et sulgeda selle sisse sissejuhatus:

&lt;pre&gt;
&lt;div class=&quot;intro&quot;&gt;
  &lt;h2&gt;Sissejuhatus&lt;/h2&gt;
  &lt;p&gt;Esimene lõik...&lt;/p&gt;
  &lt;p&gt;Teine lõik...&lt;/p&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

==Divitis ja classitis==

&lt;code&gt;div&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;span&lt;/code&gt; elementide kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, et mitte langeda ''divitis'' nimelise haiguse küüsi. nn ''divitis'' avaldub selles, et &lt;code&gt;div&lt;code&gt; ja/või &lt;code&gt;span&lt;/code&gt; elemente kasutatakse ohjeldamatutes kogustes ning suuresti seal, kus oleks võimalik kasutada ka muid elemente. ''Divitis'' tuleb harilikult koos ''classitis'' nimelise haigusega, mis viitab massilisele klassinimede kasutamisele. Tüüpiline ''divitis/classitis'' näeb välja umbes selline:

&lt;pre&gt;
&lt;div class=&quot;suur-pealkiri&quot;&gt;Tooted&lt;/div&gt;

&lt;div class=&quot;toodete-nimekiri&quot;&gt;

  &lt;div class=&quot;toode&quot;&gt;
    &lt;div class=&quot;pealkiri&quot;&gt;AC-82&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Mudel:&lt;/span&gt; AC-82e2&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Kaal:&lt;/span&gt; 12Kg&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Mõõtmed:&lt;/span&gt; 320x180x50mm&lt;/div&gt;
  &lt;/div&gt;

  &lt;div class=&quot;toode&quot;&gt;
    &lt;div class=&quot;pealkiri&quot;&gt;AC-84&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Mudel:&lt;/span&gt; AC-84e6&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Kaal:&lt;/span&gt; 10Kg&lt;/div&gt;
    &lt;div class=&quot;toote-omadus&quot;&gt;&lt;span class=&quot;tiitel&quot;&gt;Mõõtmed:&lt;/span&gt; 300x200x50mm&lt;/div&gt;
  &lt;/div&gt;

&lt;/div&gt;
&lt;/pre&gt;

Klassid &lt;code&gt;pealkiri&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;suur-pealkiri&lt;/code&gt; oleks mõistlik asendada &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; elementidega. Toodete nimekiri ei kujuta endast midagi muud, kui ühte järjestamata loendit: seega &lt;code&gt;ul&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;li&lt;/code&gt;. Toote omadused aga moodustavad silt-väärtus paarid, mistõttu oleks sobilik kasutada definitsioonide loendit. Lõpptulemus võiks olla järgnev:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Tooted&lt;/h1&gt;

&lt;ul&gt;

&lt;li&gt;
  &lt;h2&gt;AC-82&lt;/h2&gt;
  &lt;dl&gt;
    &lt;dt&gt;Mudel:&lt;/dt&gt;   &lt;dd&gt;AC-82e2&lt;/dd&gt;
    &lt;dt&gt;Kaal:&lt;/dt&gt;    &lt;dd&gt;12Kg&lt;/dd&gt;
    &lt;dt&gt;Mõõtmed:&lt;/dt&gt; &lt;dd&gt;320x180x50mm&lt;/dd&gt;
  &lt;dl&gt;
&lt;/li&gt;

&lt;li&gt;
  &lt;h2&gt;AC-84&lt;/h2&gt;
  &lt;dl&gt;
    &lt;dt&gt;Mudel:&lt;/dt&gt;   &lt;dd&gt;AC-84e6&lt;/dd&gt;
    &lt;dt&gt;Kaal:&lt;/dt&gt;    &lt;dd&gt;10Kg&lt;/dd&gt;
    &lt;dt&gt;Mõõtmed:&lt;/dt&gt; &lt;dd&gt;300x200x50mm&lt;/dd&gt;
  &lt;dl&gt;
&lt;/li&gt;

&lt;/ul&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Alustame Notepad Save As.png</title>
    <id>1789</id>
    <revision>
      <id>3627</id>
      <timestamp>2006-02-09T14:52:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">HTML-faili salvestamine Notepad'iga. Asendamaks vanu faile [[Media:HTML_Alustame_notepad_1.png]] ja [[Media:HTML_Alustame_notepad_2.png]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTML:DOCTYPE seletus</title>
    <id>1790</id>
    <revision>
      <id>4102</id>
      <timestamp>2006-08-07T14:47:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Näitlik DOCTYPE-i kirjutamine */</comment>
      <text xml:space="preserve">HTML-i DOCTYPE deklaratsioon on vast üks kõige krüptilisema välimusega HTML dokumendi osi. Pole just palju neid veebimeistreid, kes oskaksid selle oma HTML failile lisada ilma, et peaksid kusagilt järele vaatama.

Antud peatüki eesmärk on seletada DOCTYPE deklaratsiooni ülesehituse detaile ning seeläbi ehk muuta too korrektse HTML faili kohustuslik osa arusaadavamaks ning ehk lausa meeldejäetavaks.

Vaatleme DOCTYPE'i osade kaupa.

==Deklaratsiooni algus ja lõpp==

Dokumenditüübi deklaratsiooni alguses on &lt;code&gt;&lt;!DOCTYPE&lt;/code&gt; ning lõpus &lt;code&gt;&gt;&lt;/code&gt;:

 '''&lt;!DOCTYPE''' ... '''&gt;'''

Esimene asi, mis DOCTYPE deklaratsiooni puhul silma hakkab on see, et ta ei vasta XHTML-i reeglitele. &quot;Elemendi&quot; alguses on hüüumärk (!), &quot;DOCTYPE&quot; on kirjutatud suurte tähtedega ning pole ei sulgevat elementi &lt;code&gt;&lt;/!DOCTYPE&gt;&lt;/code&gt; ega ka kaldkriipsu elemendi lõpus: &lt;code&gt;&lt;!DOCTYPE ... /&gt;&lt;/code&gt;.

Pole ka ime, sest dokumenditüübid pärinevad varasemast ajast kui XHTML ja XML, nimelt on nad osa SGML-ist (Standard Generalized Markup Language). Ka HTML on defineeritud kui SGML-i reeglitele vastav keel. XHTML on defineeritud küll kui XML keel, aga XML on jällegi SGML-i reeglite alamhulk.

Järgnevalt vaatame, mida kirjutatakse DOCTYPE deklaratsiooni sisse.

==Deklaratsiooni sisu==

&lt;code&gt;&lt;!DOCTYPE&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;&gt;&lt;/code&gt; vahele jääv osa on kirjeldatav järgmiselt:

 &lt;!DOCTYPE '''Juurelement''' '''Kättesaadavus''' &quot;...&quot; &quot;'''URI'''&quot; &gt;

===Juurelement===

Juurelement on see element, milles sisaldavad kõik antud dokumenditüübi ülejäänud elemendid. XHTML-i puhul on juurelemendiks &quot;html&quot; (väikeste tähtedega). HTML-i puhul pole tähesuurus oluline, võib kirjutada nii &quot;HTML&quot;, &quot;html&quot; kui ka &quot;Html&quot; või veel midagi muud. Meelde tasub jätta, et väikeste tähtedega &quot;'''html'''&quot; on alati korrektne:

 &lt;!DOCTYPE html ... &gt;

===Kättesaadavus===

Kättesaadavus märgib, millist sorti identifikaator on järgnevate jutumärkide vahel. Võimalikke väärtusi on kaks:

* '''PUBLIC''' - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga ([[HTML:DOCTYPE seletus#Formal Public Identifier (FPI)|FPI]]), mida vaatleme allpool täpsemalt.
* '''SYSTEM''' - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu URI.

Kuna me HTML-i puhul viitame me pea alati avalikult kättesaadavatele dokumenditüüpide definitsioonidele, siis kasutame alati siinkohal PUBLIC:

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;...&quot; ... &gt;

===URI===

URI (''Uniform Resource Identifier'') on lihtsalt aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale. URI kirjutatakse jutumärkide vahele. Näiteks HTML 4.01 standardis kirjeldatud dokumenditüüpide definitsioonid on leitavad järgmistelt aadressidelt.

 http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd
 http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd
 http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd

Külastades ülaltoodud linke saad näha vastavaid SGML keelseid definitsioone.

'''NB!''' URI lisamine DOCTYPE-le on valikuline, aga tungivalt soovituslik, sest ilma selleta võivad osad brauserid kasutada ''standards mode'' režiimi asemel ''quirks mode'' režiimi.

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;...&quot; &quot;http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd&quot;&gt;

==Formal Public Identifier (FPI)==

'''FPI''' (''Formal Public Identifier'' - otsetõlkes &quot;formaalne avalik identifikaator&quot;) on unikaalne nimi, mis määratakse igale dokumenditüübile. See ongi see keerukas osa DOCTYPE elemendist. Näiteks HTML 4.01 standardis on kirjeldatud järgmised kolm FPI-d:

 -//W3C//DTD HTML 4.01//EN
 -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN
 -//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN

XHTML 1.0 puhul on see praktiliselt sama, ainult et Strict versiooni puhul on &quot;Strict&quot; FPI-sse sisse kirjutatud:

 -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN
 -//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN
 -//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN

Järgnevalt seletame FPI-de ülesehitust.

 &quot;Registreeritus//Organisatsioon//Tüüp Kirjeldus//Keel&quot;

===Registreeritus===

&lt;code&gt;'''+'''&lt;/code&gt; siinkohal märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.

&lt;code&gt;'''-'''&lt;/code&gt; märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning and W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.

===Organisatsioon===

DTD avaldanud organisatsiooni ametlik tunnus (''OwnerID''). Näiteks &quot;W3C&quot; või &quot;IETF&quot;:

===Tüüp===

Tüüp (''Public Text Class'') määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML-i puhul viitame me alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati &quot;'''DTD'''&quot;.

===Kirjeldus===

Kirjeldus (''Public Text Description'') on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks &quot;HTML 4.01 Strict&quot; või &quot;XHTML 1.0 Transitional&quot;.

===Keel===

Määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega &quot;EN&quot;.

==Näitlik DOCTYPE-i kirjutamine==

Seege võime järgi proovida iseseisvalt ühe DOCTYPE deklaratsiooni kirjutamist. Kuna kogu käesoleva wikiraamatu jooksul on kasutatud XHTML 1.0 Strict dokumenditüüpi, siis proovimegi kirjutada sellele vastava DOCTYPE deklaratsiooni.

* Kõige algusesse käib teadagi &lt;code&gt;&lt;!DOCTYPE&lt;/code&gt;

 &lt;!DOCTYPE

* Järgneb juurelemendi nimetus, milleks XHTML-is on &lt;code&gt;html&lt;/code&gt;

 &lt;!DOCTYPE html

* Kuna viitame avalikule standardile, siis muidugimõista võtmesõna &lt;code&gt;PUBLIC&lt;/code&gt;

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC

* Alustame FPI kirjutamist jutumärgi lisamisega

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;

* W3C pole ISO poolt tunnustatud standardiorganisatsioon, seega miinusmärk

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-

* Lisame organisatsiooni nime, mis on eraldusmärkide &quot;//&quot; vahel

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//

* Tegemist on XHTML 1.0 Strict DokumendiTüübi Definitsiooniga, seega &quot;DTD XHTML 1.0 Strict&quot;

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict

* FPI lõppu lisame veel ühe eraldusmärgi ning inglise keele tähise

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN

* Veel üks jutumärk ning FPI on valmis

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;

* Nüüd jääb vaid lisada ka sobilik URL, mis on vaat et raskemgi veel, kui FPI koostamine, aga teeme proovi.

* W3C veebisaiti teavad vast kõik. Seal asuvad ka meile vajalikud DTD-d. Seega alustame domeenist www.w3.org (loomulikult koos http ja muu vajalikuga)

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/

* Kõik W3C tehnilised soovitused (''Technical Recommendations'') asuvad kataloogis &quot;TR&quot;

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/TR/

* Järgnevalt sõltub, millise HTML-i või XHTML-i versiooniga meil tegu on. Näiteks HTML 4.01 perekond on kataloogis &quot;html4&quot;, XHTML 1.0 kataloogis &quot;xhtml1&quot; ning XHTML 1.1 kataloogis &quot;xhtml11&quot;. Küllaltki lihtne meeles pidada, eksole. Seega:

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/

* Kui meil oleks nüüd tegemist HTML 4.01-ga, siis järgnevalt polekski muud, kui lisada vastav DTD failinimi: Strict puhul &quot;strict.dtd&quot;, Transitional puhul &quot;loose.dtd&quot; ning Frameset puhul &quot;frameset.dtd&quot;. XHTML-i puhul peame aga kõigepealt laskuma &quot;DTD&quot; kataloogi.

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/

* Ning nüüd siis lisame failinime, mis on kujul &quot;xhtml1-{variant}.dtd&quot;, kus {variant} asemel on kas &quot;strict&quot;, &quot;transitional&quot; või &quot;frameset&quot;. Seega XHTML 1.0 Strict puhul:

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd

* Ning koos sulgeva jutumärgi ja nurksuluga ongi meie DOCTYPE valmis

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN&quot;
   &quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd&quot;&gt;

==Harjutused==

Proovi nüüd iseseisvalt järgmisi harjutusi:

# Kirjuta XHTML-i DOCTYPE jättes jutumärkide vahele käivad osad (FPI ja URI) välja.
# Kirjuta HTML 4.01 Transitional dokumenditüübi FPI.
# Milline erinevus on XHTML 1.0 Strict ja HTML 4.01 Strict FPI-del?
# Mis aadressil asuvad World Wide Web Consortium'i tehnilised soovitused?
# Kirjuta XHTML 1.0 Transitional DTD faili aadress.
# Kirjuta HTML 4.01 Strict DOCTYPE deklaratsioon.
# Modifitseeri eelmist, et sellest saaks HTML 4.01 Transitional DOCTYPE deklaratsioon.

==Lahendused==

===1.===

 &lt;!DOCTYPE html PUBLIC &quot;&quot; &quot;&quot;&gt;

===2.===

 -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN

===3.===

HTML-i puhul jäetakse kirjutamata sõna &quot;Stirct&quot;:

 -//W3C//DTD HTML 4.01//EN
 -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN

===4.===

 http://www.w3.org/TR/

===5.===

 http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd

===6.===

 &lt;!DOCTYPE HTML PUBLIC &quot;-//W3C//DTD HTML 4.01//EN&quot;
  &quot;http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd&quot;&gt;

===7.===

 &lt;!DOCTYPE HTML PUBLIC &quot;-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN&quot;
  &quot;http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd&quot;&gt;

==Viited==

* [http://xml.coverpages.org/fpiRoadtrip.html Formal Public Identifier RoadTrip]
* [http://msdn.microsoft.com/workshop/author/dhtml/reference/objects/doctype.asp?frame=true !DOCTYPE kirjeldus MSDN-is]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005</title>
    <id>1849</id>
    <revision>
      <id>4459</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:45:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__&lt;!--
&lt;table style=&quot;float: left; margin-right: 2em; margin-bottom: 0.5em; width: 295px; border: #99B3FF solid 3px&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;'''Lisavalikud'''&lt;/center&gt;&lt;p&gt;
----
----&lt;/p&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Kui siin on jäänud midagi ebaselgeks, on tekkinud tunne mida tuleks täiendada, sooviks veel näha või mis näiteid tuleks tuua, siis anna teada.&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;[[Visual Basic 2005:Teha|Tuleb teha!]]&lt;/p&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Siia on kogutud vabavara koodijuppe mida saab uurida ja kautada.&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;[[Visual Basic 2005:Koodipank|Sisene koodipanka]]&lt;/p&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;--&gt;

Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt tugevat soovi programmeerimist õppida. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku:
&lt;table style=&quot;float: left; padding-right: 1em; margin-right: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 100%;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td width=&quot;170&quot; valign=&quot;middle&quot; bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; style=&quot;padding-right: 1em;padding-left: 1em;&quot;&gt;&lt;p align=&quot;left&quot;&gt;

===Kuidas alustada===
* [[Visual Basic 2005:Sissejuhatus|Sissejuhatus]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:Puust_ja_punaselt|Puust ja punaselt]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}

===Põhitõed===
* [[Visual Basic 2005:andmetüübid|Andmetüübid]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:funktsioonid|Funktsioonid]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:kommentaarid|Kommentaarid]] {{Staadium lühidalt|100%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:operaatorid|Operaatorid]] {{Staadium lühidalt|75%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:konstandid|Konstandid]] {{Algus}}
* [[Visual Basic 2005:tingimuslaused|Tingimuslaused]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}}
* [[Visual Basic 2005:Väldi|Mida tuleks vältida]]{{Algus}}

===Edasijõudnule===
* [[Visual Basic 2005:API|Windows'i API]] {{Algus}}
* [[Visual Basic 2005:Massiivid|Massiivid]] {{Algus}}

===Lisa===
* [[Visual Basic 2005:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|50%|29 apr. 2006}}
&lt;!--
* [[Visual Basic 2005:Näited|Harjutused]] {{Staadium lühidalt|0%|29 apr. 2006}}
==Iseseisev harjutus==
#[[VB 8:Harjutus 1|Harjutus 1]]
#[[VB 8:Harjutus 2|Harjutus 2]]
#[[VB 8:Harjutus 3|Harjutus 3]]
--&gt;

&lt;td valign=&quot;middle&quot; style=&quot;padding-left: 1em;padding-right: 1em; border: #cccccc solid 3px&quot;&gt;
{{Staadiumid}}
===Hello World===
Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate &lt;tt&gt;Tere maailm!&lt;/tt&gt;, ootab kasutaja nupuvajutust ning lõpetab seejärel töö.

 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Module&lt;/font&gt; Module1
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Sub&lt;/font&gt; Main()
        Console.WriteLine(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Tere maailm!&quot;&lt;/font&gt;) &lt;font color=&quot;green&quot;&gt;'kommentaar&lt;/font&gt;
        Console.ReadLine()
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Sub&lt;/font&gt;
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Module&lt;/font&gt;
Mida need erinevad read seal tähendavad?

Kõigepealt programmi kood on kirjutatud moodulisse. Esimene rida ütleb ära, et siit algab moodul nimega &lt;tt&gt;&quot;Module1&quot;&lt;/tt&gt; ja viimane rida lõpetab selle. Järgmisena &lt;tt&gt;Sub Main()&lt;/tt&gt;. Kui on tegemist konsoolipõhise mooduliga, siis käivitatakse esimese makrona makro nimega ''Main()''. Selle käsuga algab programmi see osa, mis midagi teeb. Selle ja &lt;tt&gt;&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Sub&lt;/font&gt;&lt;/tt&gt; vahele jääb kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. Antud juhul jääb sinna vahele &lt;tt&gt;Console.WriteLine(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Tere maailm!&quot;&lt;/font&gt;)&lt;/tt&gt;, mis on siis käsk trükkida ekraanile jutumärkides olev sõnapaar.
Järgmine rida &lt;tt&gt;Console.ReadLine()&lt;/tt&gt; ootab kasutajapoolset nupuvajutust. Ilma selle reata lõpeks programmi töö enne kui sa jõuaksid teate läbi lugeda.  
Pane muide tähele Visual Basic ei nõua rea lõpetamiseks sisestada semikoolonit.

==Välislingid==

*[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/vb/download/ Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) internetipõhine installerimine]
*[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/support/install/ Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) cd-pilt ehk .iso fail]&lt;br&gt;

[[Category:Tarkvara]]
[[de:Visual Basic .NET]]
[[en:Visual Basic .NET]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:operaatorid</title>
    <id>1850</id>
    <revision>
      <id>4466</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:08:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|kommentaarid|konstandid}}


==Operaatorid==
Visual Basic  2005'le on sisse ehitatud palju operaatoreid millega saame andmeid mõjutada. Operaator täidab funktsiooni ühel või mitmel alusel operandide vahel. Näiteks me liidame kaks arvväärtusmuutujat operaatoriga &quot;+&quot; ja salvestame saadud väärtuse operaatoriga &quot;=&quot; kolmandasse muutujasse järgnevalt: üldarv x + üldarv y = üldarv z. Kahte muutujat (x, y) kutsutakse operandideks. VB 2005 on palju erinevaid tüüpe operande ja järgnevalt on nad kirja pandud oma funktsioonitähtsuselt.
 
===Aritmeetilised Operaatorid===
Aritmeetilisi operaatoreid kasutatakse aritmeetikalistes ülesannetes mille arvutatakse numbrilisi väärtuseid. Allpool asetsev tabel iseloomustab neid:
&lt;br /&gt;
&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table id=&quot;table11&quot; title=&quot;Arithmeetilised Operaatorid&quot; cellspacing=&quot;4&quot; cellpadding=&quot;4&quot; bordercolor=&quot;#3399FF&quot; border=&quot;1&quot; width=&quot;80%&quot;&gt;
	&lt;tr bgcolor=&quot;Maroon&quot;&gt;
		&lt;td width=&quot;13%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Operaator&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/p&gt;
		&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;83%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Kasutamine&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;^&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Astendamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;-&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;&lt;b&gt;
		Negatsioon&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;*&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Korrutamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;/&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Jagamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;\&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Jagatise täisosa eraldamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;Mod&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Jagatise jäägi eraldamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;+&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Liitmine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;-&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Lahutamine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
====Näide====
See näide iseloomustab kuidas tuleb andmeid sidurdada ja andmeid väärtustada.

    Sub Main()
        Dim a As String = &quot;Konstanti Pi ligikaudne väärtus on &quot;
        Dim b As String = &quot;, millest täisosa on &quot;
        Dim c As String = &quot;, millest murdosa on &quot;
        Const pi As Double = Math.PI
        Dim täisosa As Integer = pi
        Dim murdosa As Double = pi Mod 1
        Dim Teade As String = a &amp; pi &amp; b &amp; täisosa &amp; c &amp; murdosa &amp; &quot;.&quot;
        Console.WriteLine(Teade)
        Console.Read()
    End Sub
või
    Sub Main()
        Dim Teade As String = &quot;Konstanti Pi ligikaudne väärtus on {1},&quot; &amp; _
        &quot;millest täisosa on {2}, millest murdosa on {3}.&quot;
        Const pi As Double = Math.PI
        Dim murdosa As Double = pi Mod 1
        Dim täisosa As Integer = pi
        Console.WriteLine(Teade, vbNewLine, pi, täisosa, murdosa)
        Console.Read()
    End Sub
NB: Konsooli ilmuks teade: 
 &quot;Konstanti Pi ligikaudne väärtus on 3,14159265358979, millest täisosa on 3, millest murdosa on 0,14159265358979.&quot;

===Aheldamise Operaatorid ehk Sidurdajad===
Aheldamise Operaatorid ühendavad stringid üheks stringiks. 
&lt;br /&gt;
&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table id=&quot;table11&quot; title=&quot;Arithmeetilised Operaatorid&quot; cellspacing=&quot;4&quot; cellpadding=&quot;4&quot; bordercolor=&quot;#3399FF&quot; border=&quot;1&quot; width=&quot;80%&quot;&gt;
	&lt;tr bgcolor=&quot;#000000&quot;&quot;&gt;
		&lt;td width=&quot;13%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Operaator&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/p&gt;
		&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;83%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Kasutamine&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;amp;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;Stringi 
		sidurdaja&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;+&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Stringi sidurdaja&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;{}&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Stringi asendaja, C analoog.&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;/table&gt;
====Näide====
See näide näitab kuidas on võimalik stringe ja arve omavahel sidurdada
    Sub Main()
        Dim a As String = &quot;Eile olin ma &quot;
        Dim b As String = &quot;, aga täna olen ma &quot;
        Dim c As Integer = 18
        Dim Teade As String = a &amp; c &amp; b &amp; c + 1 &amp; &quot;.&quot;
        Console.WriteLine(Teade)
        Console.Read()
    End Sub
'NB: Konsooli tuleb teade: 
 &quot;Eile olin ma 18, aga täna olen ma 19.&quot;
====Näide 2====
See näide näitab kuidas on võimalik stringis olevaid muutujaid asendada.
    Sub Main()
        Dim a As String = &quot;Eile olin ma {1}, aga täna olen ma {2}.{0}&quot;
        Dim c As Integer = 18
        Console.Write(a, vbNewLine, c, c + 1)
        Console.Read()
    End Sub
Seletus; Stringis olev {0} asendatakse esimese muutujaga mis talle järgneb. Sealjuures tähistab {} sulgudes sees olev number mitmenda talle järgneva muutujaga tuleb ennast asendada. Kusjuures pole tähtis mitu korda ja kas üldse kasutatakse kõiki muutujaid. Veidi suurem vahe on näitega 1 see, et nüüd kasutatakse reavahetuseks konstanti vbNewLine. Asendusmuutujaks vormistatakse ala mis järgneb stringile ja on komaga eraldatud talle eelnevatest asendusmuutujatest.
'NB: Konsooli tuleb teade: 
 &quot;Eile olin ma 18, aga täna olen ma 19.&quot;

===Võrde Operaatorid===
Võrde operaatorite abil võrreldakse võrratuse operande ja tagastatakse loogiline väärtus mis võib olla ka tõene või väär. Seda sümboliseerib tabel allpool:
&lt;br /&gt;
&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table id=&quot;table11&quot; title=&quot;Võrde Operaatorid&quot; cellspacing=&quot;4&quot; cellpadding=&quot;4&quot; bordercolor=&quot;#3399FF&quot; border=&quot;1&quot; width=&quot;80%&quot;&gt;
	&lt;tr bgcolor=&quot;Maroon&quot;&gt;
		&lt;td width=&quot;13%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Operaator&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/p&gt;
		&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;83%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Kasutamine&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;=&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Võrdväärsus (mitte vähem ega rohkem)&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;lt;&amp;gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Ebavõrdsus (vähem kui või rohkem kui) &lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;lt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;vähem kui&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;rohkem kui&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;lt;=&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;vähem kui või võrdväärne&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&amp;gt;=&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;rohkem kui või võrdväärne&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;/table&gt;

===Loogikalised/Biti Operaatorid===
Loogikalised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväärtuse(tõene/väär). Lühidalt loogikalised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse/tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse kas tõene või väär. Järgnev tabel iseloomustab neid:
&lt;br /&gt;
&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table id=&quot;table11&quot; title=&quot;Loogikalised Operaatorid&quot; cellspacing=&quot;4&quot; cellpadding=&quot;4&quot; bordercolor=&quot;#3399FF&quot; border=&quot;1&quot; width=&quot;80%&quot;&gt;
	&lt;tr bgcolor=&quot;Maroon&quot;&gt;
		&lt;td width=&quot;13%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Operaator&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/p&gt;
		&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;83%&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;&lt;b&gt;Kasutamine&lt;/b&gt;&lt;/font&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;Not&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;&lt;b&gt;
		Negatsioon [ Mitte ]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;And&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Konjunktsioon (sidesõna) [ Ja ]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;AndAlso&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Konjunktsioon (sidesõna) [ JaVeel ]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Or&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Disjunktsioon (katkendlikkus) [ Või ]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;OrElse&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Disjunktsioon (katkendlikkus) [ VõiVeel ]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;XOr&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Disjunktsioon (katkendlikkus) [ XVeel]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;/table&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:kommentaarid</title>
    <id>1851</id>
    <revision>
      <id>4441</id>
      <timestamp>2006-10-16T09:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|muutujad|operaatorid}}
===Kommentaarid===
Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Visual Basic 2005 ei toeta kaherealiseid kommentaare. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette &lt;tt&gt;&lt;font color=&quot;green&quot;&gt;'&lt;/font&gt;&lt;/tt&gt; panekust. Need on nö Visual Basic stiilis kommentaarid. Kuigi kommentaaride jaoks on ka käsk &lt;tt&gt;&lt;font color=&quot;green&quot;&gt;rem&lt;/font&gt;&lt;/tt&gt; siis &lt;tt&gt;&lt;font color=&quot;green&quot;&gt;'&lt;/font&gt;&lt;/tt&gt; on lühem ja võtab vähem ruumi. (Muide täht asub eesti klaviatuuri puhul tähe Ä kõrval.)

    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Function&lt;/font&gt; ring_c(&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByVal&lt;/font&gt; r &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;as Long&lt;/font&gt;)
        &lt;font color=&quot;green&quot;&gt;'Funktsioon tagab ümberringjoone pikkuse, kui r tähistab ümberringjoone raadiust.&lt;/font&gt;
        ring_c = 2 * r * Math.PI &lt;font color=&quot;green&quot;&gt;'Valem on : C=2rπ&lt;/font&gt;
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Function&lt;/font&gt;

Programmi täitmisel ignoreeritakse kommentaare. Kõik kommentaarid on algselt seadistatud kuvatud olema rohelisena. Mitmerealised kommentaarid saadakse, kui pannakse iga rea ette kommentaari tähis.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:andmetüübid</title>
    <id>1852</id>
    <revision>
      <id>4462</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:57:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|Puust ja punaselt|funktsioonid}}
==Andmetüübid==
&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table id=&quot;table11&quot; title=&quot;Arithmeetilised Operaatorid&quot; cellspacing=&quot;4&quot; cellpadding=&quot;4&quot; bordercolor=&quot;#3399FF&quot; border=&quot;1&quot; width=80%&gt;
	&lt;tr bgcolor=&quot;#000000&quot;&quot;&gt;
		&lt;td width=&quot;71&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;p align=&quot;center&quot;&gt;&lt;b&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;Andmetüüp&lt;/font&gt;&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;
		&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;107&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot; align=&quot;center&quot;&gt;&lt;b&gt;
		&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;Suurus Baitides&lt;/font&gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;264&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot; align=&quot;center&quot;&gt;&lt;b&gt;
		&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;Kirjeldus&lt;/font&gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td width=&quot;131&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot; align=&quot;center&quot;&gt;&lt;b&gt;
		&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;Tüüp&lt;/font&gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot;&gt;
		&lt;b&gt;[[Visual Basic 2005:andmetüübid:byte|Byte]]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; width=&quot;20%&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;1&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; width=&quot;40%&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;8-bitine täisarv&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; width=&quot;20%&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.byte&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;[[Visual Basic 2005:andmetüübid:char|Char]]&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;2&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;16-bitised Unicode&amp;#39;i sümbolid&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.char&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Integer&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;4&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;32-bitine täisarv&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Int32&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;32&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Double&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;32&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;8&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;32&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;64-bit liikuva komakohaga muutuja&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;32&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Double&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;30&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Long&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;30&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;8&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;30&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;64-bitine täisarv&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;30&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Int64&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Short&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;2&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;16-bitine täisarv&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Int16&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Single&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;4&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;32-bitine liikuva komakohaga muutuja&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Single&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;String&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Muutuv&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;mittenumbriline tüüp / sümbolirida &lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.String&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Date&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;8&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;ajaväärtus&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Date&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Boolean&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;2&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;mittenumbriline tüüp / tõene või väär&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Boolean&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Object&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;4&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;mittenumbriline tüüp / objekt&amp;nbsp; &lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Object&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Decimal&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;16&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;128-bitine liikuva komakohaga muutuja&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.Demical&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; colspan=&quot;4&quot; bgcolor=&quot;#000000&quot;&gt;
		&lt;b&gt;&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;Mitte sisseehitatud tüüp&lt;/font&gt;&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;tr&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot;&gt;
		&lt;b&gt;IntPtr&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;107&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;platvormist olenev&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;264&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;Integer mille suurus sõltub protsessori bitisüsteemist millel ta asetseb, seega on ta kas 32- või 64-bitine&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
		&lt;td bordercolor=&quot;#FFFFFF&quot; style=&quot;border: 1px solid #3399FF; &quot; height=&quot;31&quot; width=&quot;131&quot; align=&quot;center&quot;&gt;
		&lt;b&gt;System.IntPtr&lt;/b&gt;&lt;/td&gt;
	&lt;/tr&gt;
	&lt;/table&gt;
NB: Liikuva komakohaga muutuja on tuntud ka kui ujuvkomakohaga muutuja.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:muutujad</title>
    <id>1853</id>
    <revision>
      <id>4440</id>
      <timestamp>2006-10-16T09:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|funktsioonid|kommentaarid}}
==Muutujad==
Muutuja on mälupesa kuhu saab andmeid ajutiselt tõsta. Muutujatele võib anda erinevaid andmeid hoida. Muutujad jagunevad oma andmekandmisvõime alusel tüüpidesse. 

Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda:
&lt;pre&gt;
Module Module1

    Sub Main()
        Dim muutuja As Long = 7
        Console.WriteLine(&quot;Muutuja väärtus on&quot; &amp; muutuja)
        Console.ReadLine()
    End Sub

End Module
&lt;/pre&gt;
Rida &lt;tt&gt;Dim muutuja As Long = 7&lt;/tt&gt; tähendab muutuja deklareerimist, tüübiga &lt;tt&gt;Long&lt;/tt&gt; ja arvväärtusega 7. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse &lt;tt&gt;Muutuja väärtus on 7&lt;/tt&gt;.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:tingimuslaused</title>
    <id>1854</id>
    <revision>
      <id>4467</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:13:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|konstandid|Väldi}}

==Tingimused==
Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult teatud tingimustel
===If...then...else===
See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset.

&lt;pre&gt;
Module Module1

    Sub Main()
        Dim kuubi_ruumala
        Console.WriteLine(&quot;Esimese kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine)
        Console.WriteLine(&quot;Teise kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine)

        If a1 &gt; a2 Then 'kui esimene küljepikkus on suurem
            'tingimus on tõene, a1 oli suurem
            kuubi_ruumala = a1 ^ 3 
        Else
            'tingimus on väär, a2 oli suurem
            kuubi_ruumala = a2 ^ 3
        End If
        
        Console.WriteLine(&quot;Suurema kuubi ruumala on &quot; &amp; kuubi_ruumala &amp; &quot; ühikut.&quot;)'väljasta tulemus
        Console.ReadLine()
    End Sub

End Module
&lt;/pre&gt;

===IIf===
See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if lauset.
&lt;pre&gt;
Module Module1

    Sub Main()
        Dim kuubi_ruumala
        Console.WriteLine(&quot;Esimese kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine)
        Console.WriteLine(&quot;Teise kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine)

        kuubi_ruumala = IIf(a1 &gt; a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3)

        Console.WriteLine(&quot;Suurema kuubi ruumala on &quot; &amp; kuubi_ruumala &amp; &quot; ühikut.&quot;)
        Console.ReadLine()
    End Sub

End Module
&lt;/pre&gt;
,kuid võimalik on ka
&lt;pre&gt;
Module Module1

    Sub Main()
        Console.WriteLine(&quot;Esimese kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine)
        Console.WriteLine(&quot;Teise kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine)

        Console.WriteLine(&quot;Suurema kuubi ruumala on &quot; &amp; IIf(a1 &gt; a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3) &amp; &quot; ühikut.&quot;)
        Console.ReadLine()
    End Sub

End Module
&lt;/pre&gt;

===select...case===
See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse case lause plokki.
&lt;pre&gt;
Module Module1

    Sub Main()
        Dim kuubi_ruumala
        Console.WriteLine(&quot;Esimese kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine)
        Console.WriteLine(&quot;Teise kuubi küljepikkus ? &quot;)
        Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine)

        Select Case a1
            Case Is &gt; a2
                kuubi_ruumala = a1 ^ 3
            Case Else
                kuubi_ruumala = a2 ^ 3
        End Select

        Console.WriteLine(&quot;Suurema kuubi ruumala on &quot; &amp; kuubi_ruumala &amp; &quot; ühikut.&quot;)
        Console.ReadLine()
    End Sub

End Module
&lt;/pre&gt;
==Vaste puhul täidetav vahetus==
===Switch===
===Choose===
==Tingimuse põhjal täidetav kordus==
Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult seni kui mingi tingimus on täidetud või täitmata jäätud ja korduvalt.Kui kõige alguses õpiti kuidas kuvada teadet Tere Maailm, tekib vahel vajadus taolist protseduuri korrata.
===for...next===
Kui me teame enne protseduuri, mitu korda tuleks mingit osa täita, on mugav kasutada For... next kordust.
NT: Tuleks kuvada ekraanile teadet &quot;Tere maailm&quot; 10 korda
    Sub Main()
        Dim i
        For i = 1 To 10 'step 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        Next i
        Console.ReadLine()
    End Sub
Kommentaarina on lisatud step 1, see on osa mis määrab ära i täitmissuuna. Kui teda ei ole lisatud on tema vaikeväärtuseks step 1 ehk pärast igat next i kordust kasvab i väärtus 1 võrra. Kui i väärtus saab 10 lõpetatakse kordus. Kordusest saab väljuda ka käsuga Exit For, kuid eesmärgipäraselt ei tohiks seda vaja minna.  
NT2: Tuleks kuvada ekraanile teadet &quot;Tere maailm&quot; korduvalt (a la kinnine sulg)
    Sub Main()
        Dim i
        For i = 1 To 10 step -1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        Next i
    End Sub
Samalaadne oleks kui algtingimus on For i = 10 to 1, sest i väärtus kasvab vales suunas, ega rahulda tingimust ilma lisa tingimuseta.
===for each...next===
Selle tingimusega käiakse läbi mingit hulka, ja seega ta on piiratud umbkaudselt kuid kindlalt hulga mahtuvusega.

    Sub Main()
        Dim kollektsioon As New Collection
        Dim muutuja As String
        Dim Teade As String = &quot;Tere Maailm&quot;
        Dim i As Long

        For i = 1 To 10
            kollektsioon.Add(Teade)
        Next i

        For Each muutuja In kollektsioon
            Console.WriteLine(muutuja)
        Next muutuja

        Console.ReadLine()
    End Sub

NB: Siin tuleb tähelepanu pöörata pisiasjadele. Kui deklareerida kollektsiooni siis võtmesõna new on hädavajalik, sest me soovime luua uut mitte refereerida sellele väärtust. Ennem kollektsiooni kasutamist peab ta omama väärtust, ja tähtis on teada, et kollektsiooni uurimine lõpeb pärast tema läbikäimist, kus iga hetkeväärtus refereeritakse muutuja muutujasse. Seega pole otseselt tähtis kas me üldse kasutame muutujasse refereeritud väärtus või mitte, esmaselt on paika pandud, et kollektsioon käiakse läbi. Kuna andsime kollektsiooni 10 väärtust käib ta läbi 10 korda. Seega täidaks sama funktsiooni Console.WriteLine(muutuja) asemel ka Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;), kui ka Console.WriteLine(Teade).

===do...loop===
Tegemist on kinnise kordusega, st. kordusest on vaja väljumiseks mingit tingimust. Tingimusi saab lisada Do ja Loop päisele ja tingimusteks on while [kuni järgnev tingimus on täidetud] ja until [kuni järgnev tingimus saab täidetud], ning nad võivad esineda ka protseduuri täitmise ajal lisades If'ile väljumistingimuse.
NT: Tuleks kuvada ekraanile teadet &quot;Tere maailm&quot; korduvalt (a la kinnine sulg)
     Sub Main()
        Do
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        Loop
     End Sub
NT2: Tuleks kuvada ekraanile teadet &quot;Tere maailm&quot; 10 korda
====While====
Enne 
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0
        Do While i &lt; 10
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere&quot; &amp; i)
        Loop 
        Console.ReadLine()
    End Sub
Pärast
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0
        Do
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere&quot; &amp; i)
        Loop While i &lt; 10
        Console.ReadLine()
    End Sub
NB: i+=1 on sama mis i=i+1
NB: Enne ja pärast vahe on see, et kui esimesel juhul oleks i väärtus enne kordusesse asumist 10 või suurem jäetakse kogu kordus vahele, teisel juhul käidaks aga sisu 1 kord läbi.
====Until====
Enne 
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0
        Do While i &gt; 10
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        Loop 
        Console.ReadLine()
    End Sub
Pärast
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0
        Do
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        Loop While i &gt; 10
        Console.ReadLine()
    End Sub
NB: Samalaadne whilega, aga tingimuse sisu on ümberpööratud.
====Error meetod====
&lt;pre&gt;
Sub Main()
        On Error GoTo vealahend
        Dim i As Long = 0
        Dim muutuja As Integer

        Do
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
            muutuja = Math.Sqrt(9 - i)
        Loop
vealahend:
        Console.ReadLine()
End Sub
&lt;/pre&gt;
Ennem mainitakse ära mis peaks tehtama kui esineb viga. Antud juhul kui esineb viga jätkatakse sildi vealahend: asukohast.

====Sisemine tingimus====
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0

        Do
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
            if i=10 then exit do
        Loop

        Console.ReadLine()
    End Sub
===while===
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0

        While i &gt; 10 = False
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        End While

        Console.ReadLine()
    End Sub
NB:Tingimusi saab kirjutada ka tingimus ja võrrelda seda olukorra vastavusega ehk &quot;i &gt; 10 = False&quot; on sama mis &quot;i &lt; 10&quot;. Samas 2 kordne eitus muutub jaatuseks seega võiks kirjutada ka i &lt; 10 = False = False mis oleks samuti sobilik.

Samas kui loogika kursus on läbimata võib teha vahel sisse mõne vea

Nt:
    Sub Main()
        Dim i As Long = 0

        While i &gt; Not 10 = False
            i += 1
            Console.WriteLine(&quot;Tere Maailm&quot;)
        End While

        Console.ReadLine()
    End Sub

Nüüd ei ole 2 kordne [bitibäärtuslik] eitus, vaid eitatakse 1 kord i suuremaks olemis 10'st - selle tulemusena sobivad tingimusse kõik arvud st. a'la kinnine sulg.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:M2s17</title>
    <id>1855</id>
    <revision>
      <id>4491</id>
      <timestamp>2006-10-19T20:36:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>see oli vist mulle mõeldud</comment>
      <text xml:space="preserve">[http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:M2s17 M2s17]
==Konspektid==
*[[Konspektid:Füüsika_1|Füüsika 1]]
*[[Konspektid:Matemaatika|Matemaatika]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:15795898385.jpg</title>
    <id>1856</id>
    <revision>
      <id>3764</id>
      <timestamp>2006-04-20T16:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt minust.</comment>
      <text xml:space="preserve">Pilt minust.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:2 monitoriline pilt VB 2005'est.PNG</title>
    <id>1857</id>
    <revision>
      <id>3771</id>
      <timestamp>2006-04-20T17:32:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:konstandid</title>
    <id>1858</id>
    <revision>
      <id>4465</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:07:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|operaatorid|tingimuslaused}}
==Omadeklareeritud Konstandid==
Võimalik on deklareerida kindla muutumatu suurusega konstanti, mida koodi jooksul oleks mugav kasutada. Luues tuleb konstandile kohe väärtus anda. Konstandid sarnanevad muutujatega ja omavad samaväärset kasutusviisi, kuid on kuid on kindla väärtusega mida muuta ei saa programmi jooksul.
 Const konstandi_nimi [As konstandi_tüüp] = konstandi väärtus_väärtus
Kusjuures konstandile ei saa otseselt omistata muutuja väärtust. 

&lt;!--Pikk loetelu--&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Näited</title>
    <id>1859</id>
    <revision>
      <id>4447</id>
      <timestamp>2006-10-16T10:15:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* Iseseisev harjutus */</comment>
      <text xml:space="preserve">#[[VB 8:Kasutajanime tagastamine|Kasutajanime tagastamine (API funktsioon)]]
#[[VB 8:Faktoriaali arvutamine|Faktoriaali arvutamine]]
#[[VB 8:Hüpotenuusi arvutamine|Hüpotenuusi arvutamine]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Arvutus</title>
    <id>1860</id>
    <revision>
      <id>3791</id>
      <timestamp>2006-04-28T04:01:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[category:Matemaatika]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutus</title>
    <id>1861</id>
    <revision>
      <id>3806</id>
      <timestamp>2006-04-28T05:33:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* [[Arvutus:Diferentseerimine_(sisu)|Diferentseerimine]] */</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__

&lt;center&gt;Teretulemast Wikiraamatusse&lt;br&gt;&lt;br&gt;
&lt;big&gt;&lt;big&gt;&lt;big&gt;'''Arvutus'''&lt;/big&gt;&lt;/big&gt;&lt;/big&gt;&lt;br&gt;
&lt;br&gt;See matemaatika teadusharu katab enda alla
&lt;br&gt;Diffenrentseerimise ja Integreerimise,
&lt;br&gt;läbi lõpmatute seeriajate.&lt;/center&gt;

== Missioon ==
Selle raamatu eesmärgiks hõlbustada arvutuste õppimist emakeeles. Palun täiendage seal, kus peate seda vajalikuks.
{{Staadiumid}}

== Sisu ==
===[[Arvutus:Sissejuhatus|Sissejuhatus]]===

===[[Arvutus:Diferentseerimine_(sisu)|Diferentseerimine]]===
*[[Arvutus:Diferentseerimine|Diferentseerimine]] [[Pilt:00%25.png]]

===[[Arvutus:Integreerimine_(sisu)|Integreerimine]]===
*[[Arvutus:Integreerimine|Integreerimine]]

[[Category:Arvutus]]
[[en:calculus]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutus:</title>
    <id>1862</id>
    <revision>
      <id>3800</id>
      <timestamp>2006-04-28T04:56:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutus:Diferentseerimine</title>
    <id>1863</id>
    <revision>
      <id>4086</id>
      <timestamp>2006-08-01T11:48:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>27</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">== Mis on diferentseerimine? ==
Diferentseerimine on tuletise leidmise operatsioon.
===Tõusu definitsioon===
==== Maksimum ja miinimum ====

==Tuletise definitsioon==
=== Näide ===
[[Pilt:y=2*3x^2.PNG|thumb|right|290px|Funktsioon y = 2*3x^2]] 
Joonesta kõver mis on defineeritud funktsiooniga &lt;math&gt; y=3x^2 &lt;/math&gt; ja vali sellel punkt. Me valisime selleks punktiks koha, kus x=4; 

''Mis on selle punkti tõus?''

Seda võib lahendada ka &quot;ebaratsionaalselt&quot;, &lt;u&gt;kasutamata&lt;/u&gt; diferentseerimist, nagu järgneb, kasutades kalkulaatorit ja väikeseid vahesid all- ja ülalpool antud punktist.:

Kui x=3.999 ,siis y=47.976003

Kui x=4.001 ,siis y=48.024003

Kahe erineva x-i väärtuse vahe on Dx=0.002

Kahe erineva y-i väärtuse vahe on Dy=0.048


ja koefitsient Dy/Dx= kalle = 24 mis on trigomeetriline tangens alfa;, kus alfa(&quot;α&quot;); on nurk horisontaalini tangensi joonelt, punktilt kus joonisel x=4

Nüüd &lt;u&gt;kasutades&lt;/u&gt; diferentseerimise reegleid (nähtaval allapool) lahendamaks seda probleemi uuesti, funktsiooni &lt;math&gt; y=3x^2 &lt;/math&gt; tuletist (ehk ka tõusu), saab kohe määrata olenemata kõvera punktist, arvutades y'=6x.

Meie x on 4, niisiis y'=dy/dx=6 korda 4 = 24. Selleks aga ei läinud vaja kalkulaatorit!

&lt;center&gt;&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;f'(x_0) = \lim_{\Delta x \to 0}\left[\frac{f(x_0+\Delta x)-f(x_0)}{\Delta x}\right]&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;&lt;/center&gt;

See on tuletise definitsioon. Funktsiooni f tuletiseks punktis x&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt; nimetatakse funktsiooni muudu ja selle argumendi muudu suhte piirväärtust lähenemisel nullile.

Võimalik, et järgnev vajab parandamist
:Visuaalne selgitus sellele valemile oleks, et puutuja tõus võrdub lõikaja tõusu piirväärtusega, kui punktide vahe (&lt;math&gt;\Delta x&lt;/math&gt;) läheneb nullile.
&lt;!--Inglise keeles oleks:&quot;The slope of the tangent line is the limit of the slope of a secant line when the difference of the points (Δx) tends to zero.&quot;--&gt;

===Tuletise notatsiooni mõistmine===
===Ülesanded===
==Diferentseerimisreeglid==
===Konstantse funktsiooni tuletis===
===Lineaarfunktsiooni tuletis===
===Konstantide liitmise ja lahutamise reeglid===
===Konstandi reegel===
===Liitmise ja lahutamise reeglid===
===Astendaja reegel===
===Polünoomide derivaadid===
==== Kaudne diferentseerimine ====
==== Müügisissetuleku näide ====
===Kasutus===
[[category:Arvutus]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutus:Diferentseerimine (sisu)</title>
    <id>1864</id>
    <revision>
      <id>3803</id>
      <timestamp>2006-04-28T05:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">''Üldine''
*[[Arvutus:Diferentseerimine|Diferentseerimine]] - Sissejuhatus
*[[Arvutus:Diferentseerimise_reeglid|Veel diferentseerimise reegleid]] - Veel reegleid diferentseerimiseks
*[[Arvutus:Kaudne_diferentseerimine|Kaudne diferentseerimine]]
*[[Arvutus:Diferentseerimine:Harjutused|Harjutused]]

''Derivaatide Rakendus''
*[[Arvutus:Newton'i_Meetod|Newton'i Meetod]]
*[[Arvutus:Kinematika|Kinemaatika]]
*[[Arvutus:Optimisatsioon|Optimisatsioon]]

''Tähtsad Teoreemid''
*[[Arvutus:Rolle'i Teoreem|Rolle'i Teoreem]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Y=2*3x^2.PNG</title>
    <id>1865</id>
    <revision>
      <id>3813</id>
      <timestamp>2006-04-28T08:22:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Teha</title>
    <id>1866</id>
    <revision>
      <id>4253</id>
      <timestamp>2006-09-14T12:26:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Tuleks parandada==
Tühi
==Tuleks lisada==
Lisada nõned näited, otsese seletusega nende funktsioonile. 
==Tahaks näha näiteid mis...==
Tühi</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:andmetüübid:byte</title>
    <id>1867</id>
    <revision>
      <id>3824</id>
      <timestamp>2006-04-29T17:10:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">====Byte====
8 bitine, hoiab endas täisarvu väärtuses 0 kuni 255.
Deklareerimine:
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; Minu_Byte_väärtus &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As&lt;/font&gt; Byte</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:andmetüübid:char</title>
    <id>1868</id>
    <revision>
      <id>3825</id>
      <timestamp>2006-04-29T17:14:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">====Char====
16 bitine (2 baidine), hoiab endas üht unicode sümbolit vahemikus 0 kuni 65,535. 
Deklareerimine:
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; Minu_Byte_väärtus &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As&lt;/font&gt; Char</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks</title>
    <id>1869</id>
    <revision>
      <id>3848</id>
      <timestamp>2006-04-29T22:22:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Selle raamatu mõte on võimalikult interaktiivses matemaatika kiirõppe võimaluse pakkumises, õpilastele kes on kogu kooliaasta mööda lasknud, aga tahaks siiski eksamid hästi sooritada.
*[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Põhikool|Põhikool]] {{Staadium lühidalt|00%|29 apr. 2006}}
*[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Gümnaasium|Gümnaasium]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}
[[Category:Matemaatika]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium</title>
    <id>1870</id>
    <revision>
      <id>4185</id>
      <timestamp>2006-09-02T17:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.89.37.181</ip>
      </contributor>
      <comment>logoritm - logaritm</comment>
      <text xml:space="preserve">{{Staadiumid}}
----
===Logaritm- ja eksponentfunktsioonid===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|75%|29 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}
===Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|100%|29 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}}

===Geomeetria tasandil===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|50%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}}

===Geomeetria ruumis===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}

===Trigonomeetrilised funktsioonid===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}

===Vektor tasandil===
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandil:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandi:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}
* [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandioonid:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Valemid</title>
    <id>1871</id>
    <revision>
      <id>3894</id>
      <timestamp>2006-05-01T06:51:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* Valemid */</comment>
      <text xml:space="preserve">====Valemid====
:&lt;math&gt;a^c=b \Leftrightarrow c=log_ab; a&gt;0; a \neq 1; b&gt;0&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;
\begin{matrix} 
a^{log_{a^b}}=b\\ 
log_a1=0\\
log_aa=1
\end{matrix}
&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;log_bc=\frac{log_ab}{log_ac}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;
\begin{matrix} 
log_a{b^n}=nlog_ab
\end{matrix}
&lt;/math&gt;, kui b&gt;0
:&lt;math&gt;
\begin{matrix} 
log_abc=log_ab+log_ac
\end{matrix}
&lt;/math&gt;, kui b&gt;0 ja c&gt;0
:&lt;math&gt;log_a{\frac{b}{c}}=log_ab-log_ac&lt;/math&gt;, kui b&gt;0 ja c&gt;0</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Näited</title>
    <id>1872</id>
    <revision>
      <id>3835</id>
      <timestamp>2006-04-29T20:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Arvuti pahavara &quot;Dx2&quot; dubleerib ennast 7 sekundi tagant. Mitme minuti pärast on pahavara &quot;Dx2&quot; ennast üle miljoni suutnud paljundada, kui neid on arvutis juba 2 tükki? Vastus anda kümnendkohta täpsusega.

&lt;math&gt;2^x&gt;1000000&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;a^b=c\Rightarrow b=log_ac\Rightarrow b=\frac{log_{10}c}{log_{10}a}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;x&gt;\frac{log_{10}1000000}{log_{10}2} \Rightarrow x&gt;\frac{6}{0,30102999566} \Rightarrow x&gt;19,931568569324&lt;/math&gt;

x * 7 sekundit = aeg

aeg = 19,931568569324 * 7 sekundit =~ 139,5 sekundit = 2,3 minutit

Vastus: Pahavara on ennast suutnud paljundada  2,3 minuti jooksul üle miljoni.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded</title>
    <id>1873</id>
    <revision>
      <id>4264</id>
      <timestamp>2006-09-16T11:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.35.236.53</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Leia x ja lihtsusta avaldis */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Leia x ja lihtsusta avaldis==

:1) &lt;math&gt;3^x=\frac{1}{81}&lt;/math&gt;
:2) &lt;math&gt;10^x=81&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Valemid</title>
    <id>1874</id>
    <revision>
      <id>3895</id>
      <timestamp>2006-05-01T06:56:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kombinatoorika valemid */</comment>
      <text xml:space="preserve">====Kombinatoorika valemid====

:&lt;math&gt;V_n^m=n*(n-1)*(n-2)*\ldots*(n-m+1)=\frac{n!}{(n-m)!}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;C_n^m=\frac{V_n^m}{P_m}=\frac{n!}{m!(n-m)!}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
n!=n(n-1)*(n-2)*...*2*1
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;C_n^m=C_n^{n-m}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
0!=0 \\
1!=1 \\
P_n=n!
\end{matrix}&lt;/math&gt;

====Bernoulli valem====

&lt;math&gt;P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}&lt;/math&gt;, kus
:n -katsete arv,
:k -sündmuste esiletuleku arv,
:p -sündmuste esiletuleku tõenäosus ühel katsel
:q=1-p
====Aritmeetiline keskmine====
&lt;math&gt;\bar x=\frac{x_1f_1+x_2f_2+\ldots+x_mf_m}{n}&lt;/math&gt;, kus f&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;+f&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;+...f&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;=n
====Dispersioon====
&lt;math&gt;\sigma^2=\frac{(x_1-\bar x)^2f_1+(x_2-\bar x)^2f_2+\ldots+(x_m-\bar x)^2f_m}{n}&lt;/math&gt;
====Standardhälve====
&lt;math&gt;\sigma=\sqrt{\sigma^2}&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Näited</title>
    <id>1875</id>
    <revision>
      <id>3862</id>
      <timestamp>2006-04-30T07:50:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Peeter hakkab viskama vabaviskeid, tal on antud 10 viset. Tõenäosus, et Peeter sisse viskab on 42%. Leidke tõeonäosus, et Peeter tabab 8 viset kümnest.

&lt;math&gt;P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}&lt;/math&gt;
Asendame ülessande tingimustest 
:n=10
:k=8
:p=0,42
:q=0,58
:&lt;math&gt;C_{10}^8=\frac{1*2*3*4*5*6*7*8*9*10}{1*2*3*4*5*6*7*8}=9*10=90&lt;/math&gt;
&lt;math&gt;P(X=8)=P_{10,8}=C_{10}^8*0,42^8*0,42^{10-8}=0,0153721783095100416 \approx 1,537%&lt;/math&gt;

Vastus: Tõenäosus, et Peeter tabab 10'st viskest 8 on 1,537%.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded</title>
    <id>1876</id>
    <revision>
      <id>4265</id>
      <timestamp>2006-09-16T11:27:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.35.236.53</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Tekstülessanded */</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Kolmnurk.PNG</title>
    <id>1877</id>
    <revision>
      <id>3852</id>
      <timestamp>2006-04-30T05:56:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Valemid</title>
    <id>1878</id>
    <revision>
      <id>3903</id>
      <timestamp>2006-05-01T08:28:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kolmnurk */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Ruut==
[[Pilt:Ruut.PNG|thumb|right|270px|Ruut]]

:&lt;math&gt;\begin{matrix} 
d=a\sqrt2  
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix} 
S=a^2  
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Kolmnurk==
[[Pilt:Kolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Kolmnurk]]
:&lt;math&gt;S=\frac{b*h}{2}=\frac{a*b*sin\gamma}{2}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;S=\sqrt{p(p-a)(p-b)(p-c)},&lt;/math&gt; kus &lt;math&gt;p=\frac1 2(a+b+c)&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\left.\begin{matrix}
a^2=b^2+c^2-2bc*cos\alpha \\
b^2=a^2+c^2-2ac*cos\beta\\
c^2=a^2+b^2-2ab*cos\gamma
\end{matrix}\right\}
&lt;/math&gt;[[http://et.wikipedia.org/wiki/Koosinusteoreem Koosinusteoreem]]
:&lt;math&gt;\frac{a}{sin\alpha}=\frac{b}{sin\beta}=\frac{c}{sin\gamma}=2R
&lt;/math&gt;[[http://et.wikipedia.org/wiki/Siinusteoreem Siinusteoreem]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
\alpha+\beta+\gamma=180^0 \\ 
\mbox{R - }  \ddot{u} \mbox{mberringjoone raadius}
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Täisnurkne kolmnurk==
[[Pilt:Tkolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Täisnurkne kolmnurk]]
&lt;math&gt;a^2+b^2=c^2\Rightarrow c=\sqrt{a^2+b^2}&lt;/math&gt; [http://et.wikipedia.org/wiki/Pythagorase_teoreem Pyagorase teoreem]

&lt;math&gt;S=\frac{ab}{2}=\frac{ch}{2}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;sin\alpha=\frac{a}{c}=cos\beta&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;cos\alpha=\frac{b}{c}=sin\beta&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;tan\alpha=\frac{a}{b}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;\begin{matrix} \alpha+\beta=90^0 \\a^2=f*c; &amp; sin(90^0-\alpha)=cos\alpha \\ b^2=g*c; &amp; cos(90^0-\alpha)=sin\alpha \\ h^2=f*g; &amp; tan(90^0-\alpha)=\frac{1}{tan\alpha}\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Ringjoon, ring, sektor==
[[Pilt:Ring.PNG|thumb|right|270px|Ring]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
C=2*\pi*r=\pi*d
\end{matrix}&lt;/math&gt;, C on ümberringjoone pikkus
:&lt;math&gt;S=\pi*r^2=\frac{\pi*d^2}{4}&lt;/math&gt;, S on täispindala
:&lt;math&gt;S_s=\frac{\pi*r^2}{2\pi}*x=\frac{x*r^2}{2}=\frac{l*r}{2}&lt;/math&gt;, S&lt;sub&gt;s&lt;/sub&gt; on sektori pinda
:&lt;math&gt;l=\frac{2*\pi*r}{2\pi}*x=x*r&lt;/math&gt;, l on sektori kaare pikkus

==Ristkülik==
[[Pilt:Ristkülik.PNG|thumb|right|270px|Ristkülik]]

:&lt;math&gt;\begin{matrix} 
d=\sqrt{a^2+b^2} 
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix} 
S=a*b 
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Romb==
[[Pilt:Romb.PNG|thumb|right|270px|Romb]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S = a*h
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=a^2sin\alpha
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=\frac{1}{2}d_1d_2
\end{matrix}&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Kolmnurk v.PNG</title>
    <id>1879</id>
    <revision>
      <id>3854</id>
      <timestamp>2006-04-30T06:13:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Ruut.PNG</title>
    <id>1880</id>
    <revision>
      <id>3858</id>
      <timestamp>2006-04-30T06:42:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Tkolmnurk.PNG</title>
    <id>1881</id>
    <revision>
      <id>3860</id>
      <timestamp>2006-04-30T07:43:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Romb.PNG</title>
    <id>1882</id>
    <revision>
      <id>3863</id>
      <timestamp>2006-04-30T08:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Ring.PNG</title>
    <id>1883</id>
    <revision>
      <id>3864</id>
      <timestamp>2006-04-30T08:35:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Ise tehtud</comment>
      <text xml:space="preserve">Ise tehtud</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Ristkülik.PNG</title>
    <id>1884</id>
    <revision>
      <id>3868</id>
      <timestamp>2006-04-30T09:04:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Näited</title>
    <id>1885</id>
    <revision>
      <id>3874</id>
      <timestamp>2006-04-30T10:40:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Tekstülessanded==
* 1) Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. 
&lt;math&gt;h=\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;S_{romb}=a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;d_1=\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;r=\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;S_{ring}=\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;x=\frac{S_{ring}}{S_{romb}}\Rightarrow x=\frac{\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}\Rightarrow x= \pi*\frac{4a^2*\frac{d_2^2-\frac{a^2}{4}}{d_2^2}}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}} \Rightarrow &lt;/math&gt;

&lt;math&gt;\Rightarrow x=4\pi a\frac{(d_2^2-\frac{a^2}{4})*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2^{2}}
\Rightarrow &lt;/math&gt;

&lt;math&gt;\Rightarrow x=(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}&lt;/math&gt;

Vastus: Romb on ringist &lt;math&gt;(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}&lt;/math&gt; korda väiksem.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Ülessanded</title>
    <id>1886</id>
    <revision>
      <id>3875</id>
      <timestamp>2006-04-30T10:43:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">1) Ruudu sees on 5 ühesuurust ringi. Avalda ruudu pindalast x, ringide pindalade summa.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Valemid</title>
    <id>1887</id>
    <revision>
      <id>4580</id>
      <timestamp>2006-11-29T15:19:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>193.210.65.69</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Koonus */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Risttahukas==
[[Pilt:Risttahukas.PNG|thumb|right|270px|Risttahukas]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=2(ab+ac+bc)
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
V=abc
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
d=\sqrt{a^2+b^2+c^2}
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Kuup==
[[Pilt:Kuup.PNG|thumb|right|270px|Kuup]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=6a^2
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
V=a^3
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Püst- ja kaldprisma==
[[Pilt:Püst- ja kaldprisma.PNG|thumb|right|270px|Püst- ja kaldprisma]]
==Korrapärane püramiid==
[[Pilt:Korrapärane püramiid.PNG|thumb|right|270px|Korrapärane püramiid]]
==Silinder==
[[Pilt:Silinder.PNG|thumb|right|270px|Silinder]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=S_k+2Sp=2 \pi r(h+r)
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
V=S_ph=\pi r^2h
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Koonus==
[[Pilt:Koonus.PNG|thumb|right|270px|Koonus]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
m^2=r^2+h^2
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=S_k+S_p=\pi r(m+r)
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
V=\frac{1}{3}S_ph=\frac{1}{3}\pi r^2h
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Sfäär ja kera==
[[Pilt:Sfäär ja kera.PNG|thumb|right|270px|Sfäär ja kera]]
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
S=4\pi R^2
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\begin{matrix}
V=\frac{4}{3}\pi R^3
\end{matrix}&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülessanded</title>
    <id>1888</id>
    <revision>
      <id>3880</id>
      <timestamp>2006-04-30T16:54:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>27</id>
      </contributor>
      <comment>[[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded]]</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülessanded</title>
    <id>1889</id>
    <revision>
      <id>3882</id>
      <timestamp>2006-04-30T16:54:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>27</id>
      </contributor>
      <comment>[[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded]]</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Näited</title>
    <id>1890</id>
    <revision>
      <id>3884</id>
      <timestamp>2006-04-30T17:19:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">====Tekstülessanded====
Sfääri sisse on moodustatud maksimaalne kuup. Leia kera ruumala, kui kuubi alus a=2 cm.

&lt;math&gt;R=\frac{a}{2}\sqrt{3}&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;V=\frac{4}{3}\pi R^3\Rightarrow V=\frac{4}{3}\pi{\frac{a}{2}\sqrt{3}}^3\Rightarrow V=2\sqrt{3}\pi a &lt;/math&gt;

&lt;math&gt;V=2\sqrt{3}\pi 2 \Rightarrow V=4\sqrt{3}\pi&lt;/math&gt;

Vastus: Ruumala pindala on &lt;math&gt;4\sqrt{3}\pi&lt;/math&gt; cm.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:M2s17</title>
    <id>1891</id>
    <revision>
      <id>4322</id>
      <timestamp>2006-09-24T22:00:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==LaTeXi meeldetuletus==
Aitab kiiresti tavakirja loetavaks teha, kui ka on võimalik  luua mitmerealine maatriks. Järgmist rida alusta, lidases &quot;\\&quot; rea algusesse.
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}

\end{matrix}&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;

Ühisosa tähistamine, nõnda et ühisosamärk kataks kogu tingimuste ala.
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;
\left\{
  \begin{matrix} 

  \end{matrix}
\right.\,
&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;

Piirväärtuse saame
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;
\lim_{x \to \infty} (sisu)
&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;

Jagamine esimeste loogeliste sulgude vahel on nimetaja, teiste lugeja
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;
  \frac{}{}
&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;


Index lisatakse &quot;_&quot; märgi taga olevatesse loogelistesse sulgudesse ja aste &quot;^&quot; märgi taga olevatesse loogelistesse sulgudesse. Ühekohalise indeksi või astendaja puhul pole vajalik kasutada loogelisi sulgusid.
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;
  x^{astendaja}_{indeks}
&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;
nt:
&lt;pre&gt;
&lt;math&gt;
x^{astendaja^{astendaja2}_{indeks2}}_{indeks^{astendaja3}_{indeks3}}
&lt;/math&gt;
&lt;/pre&gt;
&lt;math&gt;
  x^{astendaja^{astendaja2}_{indeks2}}_{indeks^{astendaja3}_{indeks3}}
&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Puust ja punaselt</title>
    <id>1892</id>
    <revision>
      <id>4461</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:56:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Plõksides -&gt; Klikkides</comment>
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|Sissejuhatus|andmetüübid}}
[[Pilt:VB2005alg.JPG|thumb|right|290px|Pilt 1]]
[[Pilt:VB2005alg2.JPG|thumb|right|290px|Pilt 2]]
==Sissejuhatus==
Vahel läheb vaja esmast abi, ennem kui geniaalsus tõeliselt väljenduma võib hakata. Siia on kirja pandud seletuselaadse iseloomuga õpetused, mis võiks isegi algaja näo punastama panna, kui õppejõudu sellega tülitada, samas mis võiks olla kui stopper ja ise ei pruugi sellele suuta vastust leida.

==Kuidas käivitada koode==
#Käivitada programm
#Avada uus projekt 
#*Vajutades klahvikombinatsiooni &quot;Ctrl&quot; + &quot;N&quot;
#*Klikkides &quot;Projekt&quot; esilehelt 
#*Valides menüüst File-&gt;New Project
#Võtke konsooli projekt pilt 1
#Teile avaneb koodimoodul
#Kirjutage [http://et.wikibooks.org/wiki/Visual_Basic_2005#Hello_World Tere Maailm!] kood 
#Käivitage kood 
#*Vajutades &quot;F5&quot;
#*Klikkides rohelist kolmnurka
#*Valides menüüst Debug-&gt;Start Debugging
#Avanema peaks pilt number 2
#Vajutage &quot;Enter&quot;
#Muutke sisestatud koodi teksti
#Käivitage uuesti

:Kui jõudsite niikaugele olete omandanud kõige algelisema omaduse programmeerimiseks - iseseisvalt suutnud täita loodud raamistikus käske. 

'''Nüüd võite proovida juba uusi koode.'''

==Kuidas luua graafilist liidest oma programmile==
[[Pilt:Tava.JPG|thumb|right|290px|Esmapilk Graafilisele liidesele]]
[[Pilt:VB2005tava+.JPG|thumb|right|290px|Pärast objektide lisamist]]
[[Pilt:VB2005tava+autogen.JPG|thumb|right|290px|Automaatselt genereeritud pärast topetpõksi]]
[[Pilt:VB2005tava+autogen+.JPG|thumb|right|290px|Automaatselt genereeritakse abi täitmise ajal]]

Meeltetuletuseks, see on vaid lühijuhend kuidas alustada graafilist OOP [objekt orienteeritud programmeerimine] programmeerimist, seega ei oma endas kunsti kuidas Kasutajaliidest luua ehk &quot;Skin&quot;´'e tekitada ja rakendada.

Loome näidisprogrammi Pööra_mind
* Valime uue graafilise projekti projekti
* Esmalt tõstke vormile objektelementide kogumikust 1 label ja 1 textbox
* Sooritades topeltplõksu textbox'il avatakse vormisisene koodimoodul, kus on automaatselt lisatud kood, mis käivitub iga kord kui textbox'is tekst muutub.
* Vormil olevatele objektideele pääseme ligi läbi vormi objekti. Aktiivse vormi objekt on ME. Igale järgnevale objektile pääseb ligi lisades &quot;.&quot; vahele. Kuna me ei muutnud taxtbox'i ega label'i ligipääsu nimesid, siis pääseb nendele tavaväärtuste kaudu. Tähele tasuks panna, et kui on alustatud alamobjekti või mõne tema atribuudi poole pöördumisega proovitakse abistada võimalike variantidega. Kui mingil põhjusel ei leidu loetelus soovitavat objekti on ta juured pärit mujalt või püüad juurdepääsu vale nime kaudu.
* Lõpuks peaks kood nägema välja järgmine:

 Public Class Form1

    Private Sub TextBox1_TextChanged(ByVal sender As System.Object, _
    ByVal e As System.EventArgs) Handles TextBox1.TextChanged
        Me.Label1.Text = StrReverse(Me.TextBox1.Text)
    End Sub

 End Class

NB: Kuigi võib ise kirjutada Stringi ümberpööramise funktsiooni, võib kasutada ka olemasolevat süsteemifunktsiooni. Koodiseletuseks on ainsa isekirjutatud reaga öeldud järgmist - Võta vormilt objekt Label1 ja määra tema atribuudi tekst1 uueks väärtuseks vormil oleva textbox1'e atribuudi text'i stringi ümberpööratud väärtus.
* Kui kõik vastas eelnevale on aeg käivitada programm.
[[Pilt:VB2005tava+autogen+tulem.JPG|thumb|left|290px|Programm tööhoos]]
* Soovi korral võib sellest luua *.exe fail mida on võimalik kasutada ilma VB 8 käivitamata.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Koodipank</title>
    <id>1893</id>
    <revision>
      <id>3910</id>
      <timestamp>2006-05-01T17:38:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Siia on kokku kogutud vabavarapõhiseid Visual Basic 2005'e koode, mida võib kasutada nii õppimiseks kui täiendamiseks.

[[category:Visual Basic 2005:Koodipank]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VB 8:Kasutajanime tagastamine</title>
    <id>1894</id>
    <revision>
      <id>4472</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>pigem siis juba selline link</comment>
      <text xml:space="preserve">===[[VB 8:Kasutajanime tagastamine]]===
Järgnevalt on näidatud, kuidas saab olemasolevaid andmeid [[Visual Basic 2005:API|API]] funktsiooniteekides käija toomas.
&lt;tt&gt;
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Module&lt;/font&gt; Module1
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Declare Function&lt;/font&gt; too_kasutajanimi_ära &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Lib&lt;/font&gt; &lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;advapi32.dll&quot;&lt;/font&gt; &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Alias&lt;/font&gt; &lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;GetUserNameA&quot;&lt;/font&gt; _
        (&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByVal&lt;/font&gt; Kasutajanime_puhvrimuutuja &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As String&lt;/font&gt;, &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByRef&lt;/font&gt; Väljastatav_pikkus &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As Integer&lt;/font&gt;) &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As Integer&lt;/font&gt;
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Sub&lt;/font&gt; Main()
        &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; puhver &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As String&lt;/font&gt; = &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;New String&lt;/font&gt;(&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;CChar&lt;/font&gt;(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot; &quot;&lt;/font&gt;), 25)
        &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; tagasta_väärtus &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As Integer&lt;/font&gt; = too_kasutajanimi_ära(puhver, 25)
        &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; kasutajanimi &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As String&lt;/font&gt; = Strings.Left(puhver, InStr(puhver, Chr(0)) - 1)
        Console.WriteLine(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Sa oled hetkel sisse logitud kasutajaga &quot;&lt;/font&gt; &amp; kasutajanimi &amp; &lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;.&quot;&lt;/font&gt;)
        Console.ReadLine()
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Sub&lt;/font&gt;
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Module&lt;/font&gt;
&lt;/tt&gt;

[[category:Visual Basic 2005:Koodipank]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Visual Basic 2005:Koodipank</title>
    <id>1895</id>
    <revision>
      <id>3912</id>
      <timestamp>2006-05-01T17:46:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Koodipank, koodid esitatud tähestiku järjekorras.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VB 8:Faktoriaali arvutamine</title>
    <id>1896</id>
    <revision>
      <id>3915</id>
      <timestamp>2006-05-01T17:51:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">&lt;tt&gt;
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Module&lt;/font&gt; Module1
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Dim&lt;/font&gt; väärtus &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As Double&lt;/font&gt;  = 1
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Sub&lt;/font&gt; Main()
        MsgBox(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Selle arvu faktoriaal on &quot;&lt;/font&gt; &amp; faktoriaal(InputBox(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Sisesta faktoriaali alus.&quot;&lt;/font&gt;)) &amp; &lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;.&quot;&lt;/font&gt;)
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Sub&lt;/font&gt;
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Function&lt;/font&gt; faktoriaal(&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByVal&lt;/font&gt; a) &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;As Double&lt;/font&gt;
        &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;If&lt;/font&gt; a &gt; 1 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Then&lt;/font&gt; faktoriaal(a - 1) : väärtus *= a : faktoriaal = väärtus
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Function&lt;/font&gt;
 &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Module&lt;/font&gt;
&lt;/tt&gt;

[[Category:Visual Basic 2005:Koodipank]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele</title>
    <id>1897</id>
    <revision>
      <id>3934</id>
      <timestamp>2006-06-18T11:43:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.202.81</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Lahendus CSS-is */</comment>
      <text xml:space="preserve">Levinud praktikaks veebilehtede loomisel on lehe paigutamine veebilehitseja aknas keskele.

==Vana-kooli lahendus==

CSS-i eelseks lahenduseks oli kasutada tabelit ja &lt;code&gt;center&lt;/code&gt; elementi:

&lt;pre&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Keskele joondatud leht&lt;/title&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

&lt;center&gt;
  &lt;table width=&quot;750&quot;&gt;
    &lt;tr&gt;&lt;td&gt;Lehekülje sisu&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
  &lt;/table&gt;
&lt;/center&gt;

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Kuid &lt;code&gt;center&lt;/code&gt; element on aga uuematest HTML-i standarditest eemaldatud, nagu kõik teised puhtalt kujunduslikku ülesannet täitvad elemendid ja atribuudid. Kuna kujundamiseks on mõeldud CSS siis, kuidas saavutada sama effekt CSS-ga?

==Lahendus CSS-is==

Kindlasti torkab paljudele pähe, et CSS-is on atribuut &lt;code&gt;text-align&lt;/code&gt;, mis joondab elemendi sees oleva teksti keskele, kas lahendus ei peaks olema mitte selline HTML:

&lt;pre&gt;
&lt;html&gt;
&lt;head&gt;
  &lt;title&gt;Keskele joondatud leht&lt;/title&gt;
&lt;/head&gt;
&lt;body&gt;

&lt;div id=&quot;sisu&quot;&gt;Lehekülje sisu&lt;/div&gt;

&lt;/body&gt;
&lt;/html&gt;
&lt;/pre&gt;

Koos järgneva CSS-ga:

&lt;pre&gt;
body {
    text-align:center;
}

#sisu {
    width: 750px;
    border: solid green; /* et muuta blokk nähtavaks */
}
&lt;/pre&gt;

Ning tõesti... kasutades vanemaid IE versioone, selline lahendus töötabki, kuid teistes brauserites mitte. &lt;code&gt;text-align&lt;/code&gt; on nimelt mõeldud vaid teksti keskele joondamiseks, kuid blokk-elementidele see mõju ei avalda. Korrektne on kasutada hoopis veerise väärtust &lt;code&gt;auto&lt;/code&gt;, määrates selle vasakule ja paremale veerisele:

&lt;pre&gt;
#sisu {
    margin-left: auto;
    margin-right: auto;
}
&lt;/pre&gt;

või lihtsalt:

&lt;pre&gt;
#sisu { margin: 0 auto }
&lt;/pre&gt;

Jah, see toimib kenasti, kuid õnnetuseks ei mõista seda vanemad IE versioonid.

==Lõpplahendus==

Lõpplahenduseks on kombineerida mõlemad tehnikad:

&lt;pre&gt;
body {
    text-align: center; /* IE jaoks */
}

#sisu {
    text-align: left; /* seame teksti-joonduse tagasi normaalseks */
    margin: 0 auto; /* moodsamate brauserite jaoks */

    width: 750px;
    border: solid green;
}
&lt;/pre&gt;

{{Navigatsioon|CSS|Printimine|Paigutused}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Da3rX</title>
    <id>2003</id>
    <revision>
      <id>4074</id>
      <timestamp>2006-07-15T09:53:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Da3rX</username>
        <id>33</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">da3rX</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Kaiko</title>
    <id>2004</id>
    <revision>
      <id>4076</id>
      <timestamp>2006-07-26T08:30:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaiko</username>
        <id>34</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Kaiko Kaur, sünd 1981 31 juuli.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS:Häkid</title>
    <id>2005</id>
    <revision>
      <id>4080</id>
      <timestamp>2006-07-26T18:13:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Tärni häkk on IE7-s ära kaotatud. Sellele võiks praegu juba reageerida. [[Kasutaja:Kaiko|Kaiko]] 26. juuli 2006, kell 12.11 (UTC)
:Reageeritud... [[Kasutaja:Nene|Nene]] 26. juuli 2006, kell 18.13 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:CSS:Keele struktuur</title>
    <id>2006</id>
    <revision>
      <id>4081</id>
      <timestamp>2006-07-26T18:20:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Kas kaskaadimise juures võiks ära mainida, et suurema eelise saavutab spetsiifilisem reegel? Võibolla ei ole vaja väga täpselt kirjeldada, aga see punktide kogumise süsstem (http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/cascade.html#specificity) peaks olema mainitud. [[Kasutaja:Kaiko|Kaiko]] 26. juuli 2006, kell 12.21 (UTC)
:Kuna see peatükk peaks olema rohkem algajatele suunatud, siis sellest punktisüsteemist rääkimine siinkohal ajaks vast asja liialt keerukaks. Aga sa oled teretulnud seda süsteemi näiteks mõnes eraldi peatükis kirjeldama. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 26. juuli 2006, kell 18.20 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Arvutus</title>
    <id>2007</id>
    <revision>
      <id>4087</id>
      <timestamp>2006-08-01T11:49:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>27</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Selle lehekülje pealkiri peaks olema pigem &quot;Matemaatiline analüüs&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. august 2006, kell 11.41 (UTC)

Raamat tuleb inglise keelest korralikult tõlkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. august 2006, kell 11.49 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakett</title>
    <id>2008</id>
    <revision>
      <id>4384</id>
      <timestamp>2006-10-13T14:15:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Hmmm... ma küll ei plaaninud seda teksti toona kustutada, tahtsin vaid kommenteerida... läks vist veidi nihu...</comment>
      <text xml:space="preserve">Tahaksite ise teha raketti, sellist, nagu need vilekad on? Igatahes siit saate tegemisõpetuse:
----
----
Kõigepealt- vaja oleks ühte raudtoru, mille läbimõõt võiks jääda 5 mm ja 8 mm vahele (ohutum) ja
mille pikkus oleks umbes 5 cm. Ainetest läheks vaja peent püssirohtu, (nagu montaažikates on), paberit ja süütenööri(võib ka ilma süütenöörita).
----
----
1)võta raudtoru( vahemärkus: parem oleks, kui toru oleks kergest metallist, alumiinium sobiks paremini ja toru paksus oleks umbes 1mm), ja tao selle esimene ots koonuseks, niimoodi, et valgus sealt läbi ei paista.
----
VERSIOON 1: pane tekkinud tops poolenisti püssirohtu täis ja torka tagant sisse süütenöör. Siis pane paberitropp tagant veel sisse, et püssirohi välja ei tuleks ja torka valmis rakett kuskile naela otsa, aga hästi kergelt, et rakett ikka ära saaks lennata. [Joon.1]
----
VERSIOON 2: pane tekkinud tops poolenisti püssirohtu täis ja pane tagant tropp ette, et püssirohi välja ei pudeneks ja torka see kuskile naela otsa, aga nii, et raketi kaldenurk jääks
20 ja  50 kraadi vahele ning pane raketi alla teeküünal. [Joon.2]

[[Pilt:rakett1.png]][[Pilt:rakett2.png]]

NB! Rakett võib minna üleni nii kuumaks, et sulatab alumiiniumkesta ära, sealjuures tõuseb raketi temperatuur 600 kraadi juurde ja välistatud pole ka uue raketikesta tegemine. MITTE SUUNATA RAKETTI KERGESTI SÜTTIVATE ESEMETE VÕI AINETE POOLE!!
--[[Kasutaja:Xarro|Xarro]] 3. august 2006, kell 09:29 (UTC)


Mul tekib seda juttu lugedes kohe küsimus, et kustkohast sa võtad tänapäeval püssirohtu? Sulgudes on küll lisatud &quot;nagu montaažikates on&quot;, kuid kusagil pole öeldud, mis asi on see &quot;montaažikas&quot;. Umbes sama lugu on süütenööriga. 

Selliste isetehtud asjade puhul on alati plahvatusoht. Samuti võib rakett lennul suunda muuta ja autorit rünnata (kirjeldatud raketil pole isegi stabilisaatorit). Tuleks kirjeldada elementaarseid ettevaatusabinõusid nagu peale süütenööri süütamist raketist võimalikult kaugele minemine või kuhugi taha varjumine.

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 4. august 2006, kell 10:55 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Rakett1.png</title>
    <id>2009</id>
    <revision>
      <id>4090</id>
      <timestamp>2006-08-03T09:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xarro</username>
        <id>35</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Rakett2.png</title>
    <id>2010</id>
    <revision>
      <id>4091</id>
      <timestamp>2006-08-03T09:12:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xarro</username>
        <id>35</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Xarro</title>
    <id>2011</id>
    <revision>
      <id>4097</id>
      <timestamp>2006-08-03T18:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.89.34.59</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Xarro on leiutaja tüüp, tegeleb ka keemia ja füüsikaga ning üritab nende seadusi peapeale pöörata.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Amb.png</title>
    <id>2012</id>
    <revision>
      <id>4094</id>
      <timestamp>2006-08-03T09:38:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xarro</username>
        <id>35</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:funktsioonid</title>
    <id>2013</id>
    <revision>
      <id>4463</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|andmetüübid|muutujad}}
==Kontseptsioon==
Funktsioon algab käsureaga Function funktsiooni_nimi(parameetrid) ja lõppeb käsureaga End Function. Nende kahe käsurea vahel tuleb funktsioonile omistada väärtus. Nt:

    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Function&lt;/font&gt; ring_c(&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByVal&lt;/font&gt; r &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;as Long&lt;/font&gt;)
        ring_c = 2 * r * Math.PI
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Function&lt;/font&gt;

==Kasutusviis==

Funktsioone kutsutakse välja nende nime järgi ja nad võivad kutsuda välja teisi funktsioone, iseennast ja alamprogramme. Näide:

    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Sub&lt;/font&gt; Main()
        Console.WriteLine(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Sisesta ringjoone raadius.&quot;&lt;/font&gt;)
        Console.WriteLine(&lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;Ringjoone pikkus on &quot;&lt;/font&gt; &amp; ring_c(val(Console.ReadLine)) &amp; &lt;font color=&quot;red&quot;&gt;&quot;.&quot;&lt;/font&gt;)
        Console.ReadLine()
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Sub&lt;/font&gt;

    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;Function&lt;/font&gt; ring_c(&lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;ByVal&lt;/font&gt; r &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;as Long&lt;/font&gt;)
        ring_c = 2 * r * Math.PI
    &lt;font color=&quot;blue&quot;&gt;End Function&lt;/font&gt;

Esimese reaga kuvatakse konsooli lause &quot;Sisesta ringjoone raadius.&quot;. Siis oodatakse kuni kasutaja sisestab väärtuse, sest ''Console.WriteLine'' vajab mida kuvada, ning enne tuleb leida ''Console.ReadLine'' kasutaja sisestus. Aga enne kui kuvatakse vastus, võetakse kasutaja sisestus ja kutsutakse funktsioon mis tagab sisestusest arvväärtuse ''val(Console.ReadLine)'' ja saadetakse see arvväärtus funktsiooni ''ring_c'' mis tagastab ümberringjoone. Nüüd on ''Console.WriteLine'' jaoks tagastatud vajalik ja konsooli kuvatakse vastus. Viimane rida ''Console.ReadLine()'' ootab kasutajalt programmi sulgemist.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Tava.JPG</title>
    <id>2085</id>
    <revision>
      <id>4191</id>
      <timestamp>2006-09-05T16:43:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>Esmapilt mille taoline avaneb kui avada GUI Projekt. Ise loodud.</comment>
      <text xml:space="preserve">Esmapilt mille taoline avaneb kui avada GUI Projekt. Ise loodud.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005tava+.JPG</title>
    <id>2086</id>
    <revision>
      <id>4194</id>
      <timestamp>2006-09-05T17:41:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005tava+autogen.JPG</title>
    <id>2087</id>
    <revision>
      <id>4195</id>
      <timestamp>2006-09-05T17:42:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005tava+autogen+.JPG</title>
    <id>2088</id>
    <revision>
      <id>4196</id>
      <timestamp>2006-09-05T17:45:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005tava+autogen+tulem.JPG</title>
    <id>2089</id>
    <revision>
      <id>4197</id>
      <timestamp>2006-09-05T17:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005alg.JPG</title>
    <id>2090</id>
    <revision>
      <id>4199</id>
      <timestamp>2006-09-05T17:54:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:VB2005alg2.JPG</title>
    <id>2091</id>
    <revision>
      <id>4200</id>
      <timestamp>2006-09-05T18:00:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Väldi</title>
    <id>2092</id>
    <revision>
      <id>4468</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:20:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">=Sissejuhatus=

Efektiivne programmeerimine olenemata keelest, milles programm kirjutatud on, peaks omama kindlat ja struktureeritud ülesehitust. Kood peaks olema organiseeritud osade kaupa ja peaks minimaalselt kasutama enesele vajalikke ressursse ja samas saavutama optimaalseima tulemuse. Kui taoline tehnika on omandatud, on võimalik esinevate vigade arvu minimiseerida ja neid kergemini leida. See peaks kiirendama kogu programmeerimise protsessi ja muutma programmeerimise nauditavamaks.

=Üldised soovitused=

*Deklareeritud muutujatele tuleb määrata andmetüüp, selle saab muuta kohustuslikuks käsuga Option Explicit, mis lisatakse mooduli ülaossa.
*Kasuta muutujate ja makrode nimedena sisutähendusliku informatsiooni 
*Ära lühenda nimesid kui nende täispikk tähendus on mõistetavam
*Püüa vältida globaalse skoobiga muutujate deklareerimist
*Kasuta Debug [nt: .Print ; .Assert] objekti koodiväärtuste kontrollimiseks
*Loo ja proovi teste
*Kõigepealt pane programm tööle nagu vaja ja alles siis hakka optimeerima
*Kui muutujas kasutatakse piiratud väärtusega diskreetseid väärtuseid kasuta enum tüübi deklaratsiooni
*Võimalusel kasuta süsteemikutseid, see võimaldab programmil aega säästa
*Väldi GoTo käsklauset, see muudab koodi lugemise raskeks
*Pikkade elseif lausete puhul kasuta Select...case loend if lauset
*Püüa vältida loogiliste tehete eituseid, substantsi eituseid ja pikki tingimusi, sest keerulised loogikalised tingimused lihtsalt võivad sisu koodi ülevaatajale nö. ära krüpteerida.

==Loogilised operatsioonid==
Olles juba harjunud koodi kirjutama, parandama ja dokumenteerima on arvatavasti välja kujunenud oma stiil kuidas teatud operatsioone läbi viia. Lahendusi on alati palju, kuid optimaalseid on 1. Tihti ei ole aega kõiki valemeid läbi proovida, seega tasuks oma stiilipõhiline koodiülesehitus optimeerida.

===Näide=== 
Meil on tavaline bitisuurune loogika väärtuse tüüpi otsustaja, mille ülesandeks on kas kuvada lisaandmeid või mitte. Vaja on kirjutada vaid kood mis vahetaks olemasoleva väärtuse ümber kui nuppu vajutatakse.

(Siin järgnevas tekstis tuleks tekst &quot;keskmiselt x-y sekundiga&quot; asendada tekstiga &quot;keskmiselt z sekundiga&quot;, kus z on see keskmine arv; või siis &quot;vahemikus x-y sekundit&quot;, kuid selle näite puhul pole täpne vahemik oluline, samuti piisaks vaid ühest-kahest kohast peale koma.)

 If kuvan = True Then kuvan = False Else kuvan = True

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,843-16,094 sekundiga

 kuvan = IIf(kuvan, False, True)

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 32,719-34,203 sekundiga

 kuvan = kuvan = False

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,686-15,796 sekundiga

 kuvan = Not kuvan

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,609-15,781 sekundiga

 kuvan += 1

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,594-15,891 sekundiga

 kuvan -= True

5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,750-15,828 sekundiga

Kõik eeltoodud variandid saaksid sellega hakkama, seega pole ainult tähtis kas kood on hästi üles ehitatud ja dokumenteeritud - suurt tähtsust omab ka millest kood koosneb ja kui kergesti on see teistele omandatav. Tähtis on ka kiirus ja nagu näha vaid üks pakutud 6 variandist oli märgatavalt aeglasem kui teised. Kood millega testiti oli järgmine:

&lt;pre&gt;
Dim i, j, a, b

For j = 1 To 3
    a = Now.Minute * 60 + Now.Second + Now.Millisecond / 1000
    For i = 1 To 50000000
        'valem testimiseks
    Next i
    b = Now.Minute * 60 + Now.Second + Now.Millisecond / 1000
    Debug.Print(&quot;Katse &quot; &amp; j &amp; &quot;: &quot; &amp; b - a)
    Application.DoEvents()
Next j
&lt;/pre&gt;

Järeldus antud ülesande variantidele on: Katselise tulemuse järgi pean parimaks booleani väärtuse ümberpööramisvalemiks sisu ümberpööramist [valem 4], mis on ka kergesti mõistetav ja koodikokkuhoidlik.

== Tüübid Integer ja Long ==

Juba VB6'ga leiti, et kui programm kasutab numbrimääramise tüübina Long'i jookseb programm kiiremini kui samad arvud deklareerituna integerina. Meeldetuletuseks veel, kui jäetakse andmed piiritlemata, ehk tüüp andmata, on nende andmetüübiks Variant.

Kasutage:
  Dim I as Long
mitte:
  Dim I as Integer

Lisaks, on tähitis võtta teadmiseks asjaolu, et kiirus on vaja määrata pärast publitseerimist, et ta vastaks lõpptulemusele, aga mitte vahepealsele kooditestimise järgule.

Ainuke põhjus miks veel kasutada Integer suurust on, kui anda argumente refereeritud funktsioonidele mida ise muuta ei saa. Sest teame, et refereeritud funktsioonide argumendid peavad olema samast tüübist.

==Koodiridade pikkus==
On palju müüte koodiridade pikkusest. Leidub inimesi kes isegi selle põhjal hindavad, kui tasemel programmeerija on. Samas ka on veidi vähem võhikud vastupidisel arvamusel - mida lühemalt pannakse kood kirja ja saavutatakse eesmärk, seda parem on koodi kirjutaja. Tegelikult aga parim kood saavutatakse hoopis hästiloetava koodiga.

===Näide===
Kirjutada vähima ridade arvuga järgmist ülesannet täitev kood:

Ülesanne: Võtta C kettalt tekst failist C:\Kuupäev.txt kuupäev, mis on antud kujul pp.kk.aaaa ja leida mis nädalapäevaga oli tegemist. Vastus anda C:\Vastus.txt faili, kujul nt: &quot;Antud kuupäev 04.02.1944 oli reede.&quot;. Arvestada tuleb liigaastatega. Teada on, et 01.01.1900 oli esmaspäev ja sellest vanemate kuupäevadega ei pea arvestama.         
*Nt: 1 võimalik lahendus:
Meeldetuletuseks, järgnev kood on kirja pandud 1 koodireaga! 
&lt;pre&gt;
Sub main()
   My.Computer.FileSystem.WriteAllText(&quot;C:\Vastus.txt&quot;, &quot;Antud kuupäev &quot; &amp; Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 1, 2)) &amp; &quot;.&quot; &amp; Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 4, 2)) &amp; &quot;.&quot; &amp; Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) &amp; &quot; oli &quot; &amp; CStr(Choose((356 * (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) + Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 1, 2)) + Val(CStr(Choose(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 4, 2), &quot;0&quot;, &quot;31&quot;, &quot;59&quot;, &quot;90&quot;, &quot;120&quot;, &quot;151&quot;, &quot;181&quot;, &quot;212&quot;, &quot;242&quot;, &quot;273&quot;, &quot;303&quot;, &quot;334&quot;))) + (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) / 4 - (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) Mod 4 - IIf((Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) &gt; 400, 3 / 4 * ((Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) / 400 - (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText(&quot;C:\Kuupäev.txt&quot;), 7, 4)) - 1900) Mod 400), 0)) Mod 7, &quot;esmaspäev&quot;, &quot;teisipäev&quot;, &quot;kolmapäev&quot;, &quot;neljapäev&quot;, &quot;reede&quot;, &quot;laupäev&quot;, &quot;pühapäev&quot;)) &amp; &quot;.&quot;, True)
End Sub
&lt;/pre&gt;
Järgmiste failide sisu:
*Kuupäev.txt: 14.02.1987
*Vastus.txt: Antud kuupäev 14.2.1987 oli neljapäev.

'''Meeldetuletuseks:''' 1 realine kood ei saa sisaldada endas Try...Catch veapüüdmist, mis oleks vajalik, kui näiteks dokumenti, kust lugeda püütakse ei eksisteeri.

Taoline 1 reaga kogu vajaliku 1 korraga kirjapanemine, on tunduvalt raskem teostada, kuid ka tingib järgnevatelt inimestelt üsna head koodilugemisoskust, et aru saada mida on kirja pandud. See on hea näide, seletamaks ka miks tuleb dokumenteerida. Muuseas tuletan meelde, et VB 2005'ga on võimalik kirja panna asju, mida teistes keeltes annab järgi teha. Olgu eelnev otsene näide sellest.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:API</title>
    <id>2093</id>
    <revision>
      <id>4470</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">==Sissejuhatus==
API ehk ''Windows Application Programming Interface'', kujutab endast süsteemilähedat teekide kogu mille abil on võimalik muuta oma programm võimsamaks ja tõsta tema funktsionaalsust.

==Mis ikkagi on API?==
API (''Application Programming Interface'') on ette määratletud Windowsi funktsioonid millega võimaldatakse kontrollida välimust ja käitumisviise mis esinevad ükskõik millisel Windowsi elemendil. Iga kasutaja tegevus käivitab mitu API funktsiooni, öeldes Windowsile mis on juhtunud. Ehk API abiga on võimalik Windowsis kõike korda saata, muutes ka klassikalise Basic'u tõsiseltvõetavaks programmeerimisvahendiks.

Teised keeled võimaldavad kasutada automatiseeritud kutsungeid või kergemat ligipääsu API'le. Ka seda teed on läinud Basic, kuid hoopis teist moodi. Basic on täielikult peitnud API, muutes keeleloome kergeks.
Iga kord kui kasutatakse mingit koodi tõlgitakse VB ümber API funktsioonidesse ja saadetakse Windowsile. 

Kõigi nähtuste ilmingul kutsutavad koodid, on käivitatud Windowsi ja protseduuri funktsiooniandmevahetusest. Seega kasutades nupu klõpsimise ilmingul tõstetavat koodi, ei pea vaevama ennast kuidas seda tehti, ning saab pühenduda tähelepanuga koodile mis järgneb pärast ilmingut. 

==Mida on lisatud==
VB 8 on läinud teed, kus kasutajad peaksid praktikas vähem API kutsungeid tarvitama. Loodud on objekt My mille kaudu saab palju ära teha.

==Lingid==
[http://www.geocities.com/siliconvalley/lab/1632/apitutor.html Silicon Valley sissejuhatus]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Füüsika 1</title>
    <id>2094</id>
    <revision>
      <id>4579</id>
      <timestamp>2006-11-12T23:42:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>88.196.36.82</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <text xml:space="preserve">=Pea meeles=
&lt;table&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;
&lt;div style=&quot;width:100%;height:400px; overflow:auto; padding:3px; border:1px dotted gray;&quot;&gt;
==Newtoni 3 põhiseadust==
'''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset '''füüsikalist loodusseadust''', mis panevad aluse '''klassikalisele mehaanikale'''.
 
*'''Newtoni esimene seadus''' ehk '''inertsiseadus''' väidab, et '''keha''' liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate '''jõudude''' resultant võrdub nulliga.

*'''Newtoni teine seadus''' väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha '''mass'''i ja kiirenduse korrutisega.

*'''Newtoni kolmas seadus''' väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

'''Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral.''' Vastasel korral tuleb kasutada '''Albert Einsteini relatiivsusteooriat'''.
==Doppleri efekt==
'''Doppleri efekt''' seisneb selles, et '''lainepikkuse''' muutus on võrdeline '''laineallika  kiirusega vaatleja''' suhtes.

Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui '''rong''' mööda sõidab. Rongi poolt tekitatava '''heli''' '''helikõrgus''' ehk '''sagedus''' tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti.

==Lorenzi jõud==
Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata '''vasaku käe reegliga'''. 
==Vasaku käe reegel==
Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda.
==Pascali seadus==
Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt: kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt.
==Gravitatsiooniline punanihe==
Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses.
==Nihe==
Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis &lt;math&gt;\vec{s}&lt;/math&gt;.

Nihke pikkus ja teepikkus pole tavaliselt võrdsed. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on &lt;math&gt;\overrightarrow{AB}&lt;/math&gt;. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks &lt;math&gt;\overrightarrow{AC}&lt;/math&gt;.
&lt;!--*******************************************************--&gt;
&lt;!--Kuisa valemeid ei sisesta,  siis siit edasi äratäienda.--&gt;
&lt;!--*******************************************************--&gt;
&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;vertical-align:top&quot;&gt;__toc__&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;&lt;/div&gt;

=Valemid=
&lt;math&gt;\vec{F}=-\gamma*\frac{M*m}{r^3}*\vec{r}&lt;/math&gt;&lt;br /&gt;
&lt;math&gt;\vec{F}=-\gamma*\frac{d*\vec{p}}{dt}&lt;/math&gt;&lt;br /&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}pV^\gamma=const\end{matrix}&lt;/math&gt;&lt;br /&gt;

=Ülesanded=
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_2|2]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_13|13]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_21|21]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_30|30]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_41|41]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_48|48]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_53|53]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_60|60]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_72|72]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_81|81]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_84|84]],
[[Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded_86|86]],

=Vaata ka=
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton en:Newton]
*[[w:Füüsika]]
*[[w:Kategooria:Füüsika]]
*[http://www.obs.ee/~jaak/ Jaak'u õppematerjalid]
[[Category:Konspektid]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded 2</title>
    <id>2095</id>
    <revision>
      <id>4231</id>
      <timestamp>2006-09-08T17:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Antud==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v_1=60 \frac{km}{h};
v_2=110 \frac{km}{h};
v_3=90 \frac{km}{h};
\end{matrix}&lt;/math&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
s_1=\frac{s*10}{100}=10%;
s_2=\frac{s*20}{100}=20%;
s_3=s-s_1-s_2=\frac{s*70}{100}=70%;
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Leida==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\Delta v
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Lahendus==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\Delta v=s_1*v_1+s_2*v_2+s_3*v_3
\end{matrix}&lt;/math&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\Delta v=10%*60 \frac{km}{h};+20%*110 \frac{km}{h}+70%*90 \frac{km}{h}=91 \frac{km}{h}=91 \frac{1000 m}{3600 s}
\end{matrix}&lt;/math&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\Delta v=91 \frac{1000 m}{3600 s}=\frac{910}{36}\frac{m}{s}=25,2(7)\frac{m}{s}
\end{matrix}&lt;/math&gt;
, kuna arvul on 2 kehtivat numbrit, siis:&lt;br&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\Delta v=25\frac{m}{s}
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Kontroll==
1) Ühikud, korras&lt;br&gt;
2) Erijuhud puuduvad
==Vastus==
Vastus: &quot;Auto keskmine kiirus kogu sõidu ajal on &lt;math&gt;\begin{matrix}25\frac{m}{s}\end{matrix}&lt;/math&gt;.&quot;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded 13</title>
    <id>2096</id>
    <revision>
      <id>4258</id>
      <timestamp>2006-09-15T10:25:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>193.40.254.221</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Lahendus */</comment>
      <text xml:space="preserve">==Antud==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
t_1= 4,0 s;
v_0=0;
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Leida==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
t_7=?
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Lahendus==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v_7=6*a*t
\\a=1/16
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Kontroll==

==Vastus==
Vastus: &quot;&quot;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Matemaatika:Valemid:Määramata integraal</title>
    <id>2097</id>
    <revision>
      <id>4250</id>
      <timestamp>2006-09-11T13:24:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">:::&lt;math&gt;\int x\, \mathrm{d}x=x+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int x^\alpha\, \mathrm{d}x=\frac{x^\alpha+1}{\alpha+1}+C&lt;/math&gt;(α ≠ -1)
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{x}\, \mathrm{d}x=ln|x|+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int x^e\, \mathrm{d}x=e+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int x^a\, \mathrm{d}x=\frac{a^x}{ln(a)}+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int sin(x)\, \mathrm{d}x=-cos(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int cos(x)\, \mathrm{d}x=sin(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{cos^2(x)}\, \mathrm{d}x=tan(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{sin^2(x)}\, \mathrm{d}x=-cot(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{\sqrt{1-x^2}}\, \mathrm{d}x=arcsin(x)+C=-arccos(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{1-x^2}\, \mathrm{d}x=arctan(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{x^2}\, \mathrm{d}x=-\frac{1}{x}+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{1}{2\sqrt{x}}\, \mathrm{d}x=\sqrt{x}+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int a*f(x)\, \mathrm{d}x=a\int f(x)\, \mathrm{d}x&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int [f(x)+g(x)]\, \mathrm{d}x=\int f(x)\, \mathrm{d}x+\int g(x)\, \mathrm{d}x&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int f(a*x+b)\, \mathrm{d}x=\frac{1}{a}*f(a*x+b)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int\, \mathrm{d}(cos(x))=cos(x)+C&lt;/math&gt;
:::&lt;math&gt;\int \frac{u+v}{x}\, \mathrm{d}x=\int \frac{u}{x}\, \mathrm{d}x+\int \frac{v}{x}\, \mathrm{d}x&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Matemaatika</title>
    <id>2098</id>
    <revision>
      <id>4324</id>
      <timestamp>2006-10-01T21:26:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">&lt;!--==Lingid==
http://staff.ttu.ee/~pallasl/taiendusope/--&gt;
==Valemid==
*[[Konspektid:Matemaatika:Valemid:Tuletis|Funktsiooni tuletis]]
*[[Konspektid:Matemaatika:Valemid:Määramata_integraal|Määramata integraal]]

[[Category:Konspektid]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Matemaatika:Valemid:Tuletis</title>
    <id>2099</id>
    <revision>
      <id>4251</id>
      <timestamp>2006-09-11T13:25:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <comment>/* Logoritmiline diferentseerimine */</comment>
      <text xml:space="preserve">=Diferentseerimine=
==Valemid==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
x'=1 
\\(x^2)'=2x
\\(x^\alpha)'=\alpha x^{\alpha-1}
\\(\sqrt{x})'=\frac{1}{2\sqrt{x}}
\\(\frac{1}{x})'=\frac{1}{x^2}
\\(e^x)'=e^x
\\(ln(x))'=\frac{1}{x}
\\(log_ax)'=\frac{1}{xln(a)}
\end{matrix}&lt;/math&gt;&lt;math&gt;\begin{matrix}
(a)'=0
\\(a*u)'=a*(u)'
\\(u+v)'=u'+v'
\\(u-v)'=u'-v'
\\(u*v)'=u'*v+u*v'
\\(\frac{u}{v})'=\frac{u'*v-u*v'}{v^2}
\\(a^x)'=a^xln(a)
\end{matrix}&lt;/math&gt;&lt;math&gt;\begin{matrix}
(sin(x))'=cos(x)
\\(cos(x))'=-sin(x)
\\(tan(x))'=\frac{1}{cos^2(x)}
\\(cot(x))'=\frac{1}{sin^2(x)}
\\(arcsin(x))'=\frac{1}{\sqrt{1-x^2}}
\\(arccos(x))'=-\frac{1}{\sqrt{1-x^2}}
\\(arctan(x))'=\frac{1}{1+x^2}
\\(arccottan(x))'=-\frac{1}{1+x^2}
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Meeldetuletuseks==
Tähemärk a on konstant, mis on kindla ühe arvväärtusega element. Arv e=~2,71828182845905...&lt;br&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
ln(a*b)=ln(a)+ln(b)
\\ln(\frac{a}{b})=ln(a)-ln(b)
\\ln(a^b)=b*ln(a)
\end{matrix}&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt; e=\lim_{x \to \infty} (1+\frac{1}{x})^x &lt;/math&gt;

=Logaritmiline diferentseerimine=
*korrutan mõlemad pooled naturaallogaritmiga läbi
*diferenseerin x järgi
*avaldan tuletise
*asendan y tema algväärtusega
==Ülessanne 1==
&lt;math&gt;\begin{matrix}y=x^x\end{matrix}&lt;/math&gt;,leida y'
&lt;math&gt;\begin{matrix}y=x^x|ln
\\ln(y)=x*ln(x)|\frac{d}{dx}
\\\frac{1}{y}*y'=1*ln(x)+x*\frac{1}{c}
\\y'=y(ln(x)+1)=x^x(ln(x)+1)=x^{x^x}+x^x
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Ülessanne 2==
&lt;math&gt;\begin{matrix}y=x^{x^x}\end{matrix}&lt;/math&gt;,leida y'
&lt;math&gt;\begin{matrix}y=x^{x^x}|ln
\\ln(y)=x^x*ln(x)|ln
\\ln(ln(y))=x*ln(x)+ln(ln(x))|\frac{d}{dx}
\\\frac{1}{ln(y)}*\frac{1}{y}*y'=1*ln(x)+x*\frac{1}{x}+\frac{1}{ln(x)}*\frac{1}{x}
\\y'=y*ln(y)*(ln(x)+1+\frac{1}{x*ln(x)})
\\y'=x^{x^x}*x^x*ln(x)*(ln(x)+1+\frac{1}{x*ln(x)})
\end{matrix}&lt;/math&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Visual Basic 2005</title>
    <id>2100</id>
    <revision>
      <id>4397</id>
      <timestamp>2006-10-14T15:00:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Minu arust see on täitsa hea ülevaade Visual Basic 2005 .net frameworki programmist, kuigi konspektile võinuks lisada mõndade programmide tegemise õpetused. Ise olen õppinud Visual Basic 6.0'i ning nüüd ka natuke VB 2005'te, isegi mina saint siit nii mõndagi uut teada!
:Tore teada. ToDo kava on täeindatud, konkreetse näite puhul täpsustada selle olemust. --[[Kasutaja:M2s17|M2s17]] 14. september 2006, kell 12:25 (UTC)

Ma arvan, et sissejuhatuse võiks tõsta eraldi alampeatükki, millele esilehelt vaid viidatakse. Hetkel surub sissejuhatus aga õpiku sisukorra lehe alumisse otsa. Pealegi, sissejuhatus on ju asi mida loetakse heal juhul korra. Sisukorda aga pöördutakse ikka ja jälle tagasi. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 13. oktoober 2006, kell 13:53 (UTC)
:Õige :P --[[Kasutaja:M2s17|M2s17]] 14. oktoober 2006, kell 15:00 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Konspektid</title>
    <id>2101</id>
    <revision>
      <id>4262</id>
      <timestamp>2006-09-15T18:16:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Vaata linke allpool.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matemaatika:Kordamine eksamiks:Põhikool</title>
    <id>2102</id>
    <revision>
      <id>4585</id>
      <timestamp>2006-12-27T09:36:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>84.50.242.176</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Variant A */</comment>
      <text xml:space="preserve">= Põhikooli matemaatika lõpueksami ülesanded 2005. a =
== Pane tähele ==
Vaja on lahendada kuus ülesannet 1, 2, 3 ja 4 ning omal valikul kaks ülesannet 5.-8. Kuue ülesande lahendamise eest on võimalik saada kuni 40 punkti. Lahendamiseks on aega 180 min. Ülesannete juures olevaid jooniseid tuleb vajaduse kohaselt täiendada ning kujundid tähistada. Jooniste ülekandmine lahenduste lehele ei ole tarvilik. Ülesannete lahendusi tuleb selgitada.

== Hindamine ==
*36-40 punkti, hinne &quot;5&quot;;
*28-35 punkti, hinne &quot;4&quot;;
*20-27 punkti, hinne &quot;3&quot;;
*10-19 punkti, hinne &quot;2&quot;;
*0-19 punkti, hinne &quot;1&quot;.


== Variant A ==
=== Ülessanne 1. (6p.) === 
Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel selle täpne väärtus, kui c = -2: 

&lt;math&gt;\begin{matrix}
1/c+1*(3c+1/c-1+c).
\end{matrix}&lt;/math&gt;

&lt;!-- võib ka
&lt;math&gt;\begin{matrix}
\frac{1}{c+1}*(3*c+\frac{1}{c}-1+c).
\end{matrix}&lt;/math&gt;
--&gt;

Näide matemaatika keelest:

&lt;math&gt;\frac{q}{b} = \frac{b}{c} \to q \cdot c=b \cdot b=b^2&lt;/math&gt;

Ülesanne:
Lihtsusta avaldis matemaatika keeles.

=== Ülesanne 2. (6p.) ===
Lahenda võrrandisüsteem ja kontrolli lahendit kirjalikult: 

&lt;math&gt;
\left\{
  \begin{matrix} 
    3(y+2)=3-2x; 
    \\4x+5y=-7;
  \end{matrix}
\right.\,
&lt;/math&gt;

=== Ülesanne 3. (6p.)===
Ruudukujulise plekitahvli ühest äärest lõigatakse ära 8 dm laiune riba, kusjuures järelejäänud plekitahvli pindala on 209 ruutdm. Arvuta esialgse plekitahvli serva pikkus. 

=== Ülesanne 4. (6p.)===
Õpilasgrupp sooritas matka lähtekohast sihtkohta ja tagasi, millest graafik kujutab ainult minekut sihtkohta koos ühe puhkepeatusega (vt joonist).  
1.Leia graafiku abiga 
*a) lähte-ja sihtkoha vaheline kaugus; 
*b) kui palju aega kulus lähtekohast sihtkohta jõudmiseks (puhkeaeg kaasa arvatud); 
*c) kui suur oli grupi keskmine kiirus liikumisel lähtekohast sihtkohta (puhkeaeg kaasa arvatud). 
2. Täienda ise joonist graafikuga, mis kujutab sihtkohal veedetud aega ning tagasitulekut lähtekohta, kui on teada, et grupp väljus sihtkohast kell 14.00, liikus 1 tunniga 3 km, peatus siis 30 minutit ning jõudis lähtekohta tagasi kell 17.00. 

=== Ülesanne 5. (8p.) ===
Korteriomanik planeerib korteri remondikuludeks 35 500 kr., millest tal endal on olemas 15 000 kr. Puuduv summa laenatakse sõbralt tähtajaga 2 aastat. Laenu eest maksab korteriomanik sõbrale intresse 4%  laenusummast iga aasta kohta. Leppe kohaselt lisatakse intressid laenusumale selle tagastamisel pärast laenutähtaja möödumist. Arvuta:
*1) kui palju läheb remont intressidega kokku tegelikult maksma; 
*2) mitu protsenti kogu kuludest moodustavad intressid. Vastus ümarda kümnendikeni. 

=== Ülesanne 6. (8p.) === 
Koonuse telglõige on võrdhaarne kolmnurk (vt joonist), mille haar on 6 dm ja alus 4 dm. Arvuta koonuse:
*1) külgpindala täpne väärtus ja ligikaudne kümnendikeni ümardatud väärtus; 
*2) põhja pindala täpne väärtus; 
*3) kõrguse täpne väärtus; 
*4) ruumala täpne väärtus ja ligikaudne kümnendikeni ümardatud väärtus; 
*5) telglõike alusnurga tangensi täpne väärtus.

=== Ülesanne 7. (8p.) ===
Eramurajooniks eraldatud maa-ala on kujult rööpkülik (vt joonist). Rööpküliku kaks külge on 150 m ja 350 m ning nende vahelise nurga a siinus on 0,7 (sin a = 0,7). Maast 2/5 läheb haljastuse ja teede alla. Ülejäänud osale tuleb suurim võimalik arv  eramukrunte, igaüks pindalaga keskmiselt 800 ruutm. Kruntidest veel üle jäänud maale rajatakse laste mängukohad. Avruta, kui suur on laste mängukohtade alla jääva maa pindala. V:450 ruutm 

=== Ülesanne 8. (8p.) ===
On antud ruutfunktsioon &lt;math&gt;\begin{matrix} y=x^2-2x.\end{matrix}&lt;/math&gt; 
*1.Arvuta selle funktsiooni nullkohad. 
*2. Täida selle funktsiooni väärtuste tabel ja joonesta kõrvalolevale joonisele funktsiooni graafik. 
*3. Leia arvutamise teel, kas punktid A(-0,9;2,61) ja B(1,2;-0,93) asetsevad antud funktsiooni graafikul. 
*4. Arvuta muutuja x väärtused, mille korral y=2. Vastused ümarda sajandikeni.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikibooks:Juhend</title>
    <id>2103</id>
    <revision>
      <id>4269</id>
      <timestamp>2006-09-16T12:24:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zep118</username>
        <id>38</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Seda infot veel ei ole. Info salvestamiseks avage boks (juhend). Väljumiseks vajutage brauseri ''back''-nupule.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Visiitkaart.GIF</title>
    <id>2104</id>
    <revision>
      <id>4271</id>
      <timestamp>2006-09-16T13:22:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zep118</username>
        <id>38</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">[[Pilt:visiitkaart.jpg]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Zep118</title>
    <id>2105</id>
    <revision>
      <id>4285</id>
      <timestamp>2006-09-16T14:40:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zep118</username>
        <id>38</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">'''Vabadus!'''   (Alliksaar)&lt;br&gt;
Raske on vabadust kanda,&lt;br&gt;
sest vabadus tähendab&lt;br&gt;
maalide mõtlemist,&lt;br&gt;
laulude loomist&lt;br&gt;
ja viiside viimistluspiinu.&lt;br&gt;
Vabadus tähendab võimete sõltumatust,&lt;br&gt;
teadmist oma peaga,&lt;br&gt;
tundmist oma südamega&lt;br&gt;
ja astumist oma jalgadel.&lt;br&gt;
Vabadus tähendab õiglust kakelda ja &lt;br&gt;
valida veetlevaim veene.&lt;br&gt;
Vabadus on rahutus viljade pärast, mis ei saand valmida&lt;br&gt;
ja südamevalu kergema võimaluse pärast,&lt;br&gt;
mis ikka jäi peale&lt;br&gt;
Vabadus on otsimine.&lt;br&gt;
Vabadus on eksimine.&lt;br&gt;
Vabadus on kaotamine, jälleleidmine&lt;br&gt;
ja lakkamatu küllastumatus.&lt;br&gt;
Ühevõrra tuttav on talle maitsmise&lt;br&gt;
ja keeldumise keel.&lt;br&gt;
Vabaduse jaoks sündinu ei &lt;br&gt;
kadesta vange,&lt;br&gt;
kuigi neil võib olla kergem.&lt;br&gt;
Ta on vaba!</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Zep118</title>
    <id>2106</id>
    <revision>
      <id>4278</id>
      <timestamp>2006-09-16T14:25:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zep118</username>
        <id>38</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Mina olen 1972 a. sündinud ja lõpetanud 1996 a. Tallinna Pedagoogika Ülikooli. Elu on olnud väga kaootiline ja CV-s on suured lüngad. Olen sündinud Tallinnas ja elanud Tööstuse tänaval ja praegu Lasnamäel Paekaares. Tondiraba keskkooli lõpetasin 1990 aastal, käisin seal keskkoolis. Mis puutub minu esivanematesse, siis on minu kauge sugulane ka  Liidia Koidula. Emapoolt olen taluniku perest pärit.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhendi arutelu:Kuidas artiklit redigeerida</title>
    <id>2107</id>
    <revision>
      <id>4294</id>
      <timestamp>2006-09-16T23:21:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>See luuletus ei puutu artiklite redigeerimisse</comment>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Matemaatika:Kordamine eksamiks:Põhikool</title>
    <id>2108</id>
    <revision>
      <id>4313</id>
      <timestamp>2006-09-24T09:39:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">*Eelnev küljendus hakkas silmadele, seega pidasin vajalikuks see välja vahetada. Muutsin ka valemid üheseltmõistetavamaks. ----</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede loomine</title>
    <id>2109</id>
    <revision>
      <id>4480</id>
      <timestamp>2006-10-18T10:06:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osa 1 */ + staadiumid</comment>
      <text xml:space="preserve">__NOTOC__
[[Pilt:Suurendusklaas.jpg|frame|See õpik räägib sellest, mis on veebilehe sees.]]

Selle õpiku eesmärk on koondada endasse nii [[HTML]]-i kui [[CSS]]-i algõpetus, ehk siis teadmised, mis on vajalikud alustamaks veebilehtede meisterdamist. Siin vikis olemasolevad HTML-i ja CSS-i õpetused on hetkel liialt detailsed ja kalduvad rohkem manuaali kui õpetuse poole.

{{Staadiumid}}

==Sisukord==

===Osa 1===

* [[Veebilehtede loomine/Mis on veebileht|Mis on veebileht?]] {{Staadium lühidalt|100%|14 okt. 2006}} Iga veebileht on tegelikult HTML fail. Iga internetis leiduva lehekülje koodi on võimalik vabalt vaadata kasutades ''view source'' funktsiooni.

* [[Veebilehtede loomine/Maailma lihtsaim veebileht|Maailma lihtsaim veebileht.]] {{Staadium lühidalt|75%|14 okt. 2006}} Õpetatakse kuidas salvestada tekstifail sisuga &quot;Minu esimene veebileht&quot;, panna laiendiks .html ja avada see brauseris. Kuna sellise lehe näol pole tegemist korrektse HTML'ga, siis tutvustame elementi &lt;code&gt;title&lt;/code&gt; ja lisame oma lehele ka pealkirja ning vaatame, kuidas see ilmub brauseri tiitelribale.

* [[Veebilehtede loomine/Lihtne tekstipõhine lehekülg|Lihtne tekstipõhine lehekülg.]] {{Staadium lühidalt|25%|18 okt. 2006}} Võtame ette ühe lihtsa teksti, kus on pealkiri, paar alampealkirja, tekstilõigud ja tibake rõhutatud teksti ning vaatame, kuidas see HTML-is kirja panna. Õpime, et HTML-i renderdamisel ei arvestata reavahetusi ega topelt-tühikuid. Õpime kasutama elemente h1..h6, p, em ja strong.

* [[Veebilehtede loomine/Lingid - veebi alustala|Lingid - veebi alustala.]] {{Staadium lühidalt|25%|18 okt. 2006}} Räägime sellest, kuidas linkide abil luua lehtede vahele ühendusi. Alustuseks lingid samas kataloogis olevatele lehtedele, siis alam- ja ülemkataloogid ning viimaks lingid laia veebi suvalistele lehtedele.

* [[Veebilehtede loomine/Veebilehe struktuur|Veebilehe struktuur.]] Avaldame kiivalt hoitud saladuse, et eeskujulik HTML leht peab sisaldama ka html, head ja body elemente. See peatükk on eelduseks sellele, et me saame järgmises peatükis õppida HTML-i ja CSS-i sidumist.

* [[Veebilehtede loomine/Natuke värvi sellesse halli maailma|Natuke värvi sellesse halli maailma!]] Esmatutvus CSS-iga. Õpime CSS-i sidumist style ning link elemendi abil. Kujundame pealkirjad värvilistena. Õpime CSS-i atribuudi color lihtsama variandi, kus väärtusteks on võtmesõnad.

* [[Veebilehtede loomine/Elementaarne tüpograafia|Elementaarne tüpograafia.]] Õpime mitmeid teksti-kujundamise võimalusi CSS-is: text-align, font-weight, font-style, font-size. Ühtlasi õpime ka deklaratsioone grupeerima ning kogu lehele omaduste määramiseks kasutama body selektorit.

* [[Veebilehtede loomine/Kokkuvõte|Kokkuvõte.]] Proovime seni omandatut kasutades koostada ühe väikese leheküljestiku. Kasutame kõigil failidel ühist stiililehte.

===Osa 2: Minek internetti===

* Serveriruumi leidmine.
* Ülevaade Eesti tasuta hostingupakkujatest.
* FTP: Lehekülje laadimine serverisse.

===Osa 3: Veel HTML'i baasteadmisi===

* Pildid
* Listid ja nende kujundamine.
* Erisümbolid &lt;, &gt; ja &amp;. pre kasutamine.
* Täpitähtede probleem. Sissejuhatus kodeeringutesse.
* Korrektsuse kontroll - koodi valideerimine. DOCTYPE määramine.

===Osa 4: box model===

* Sissejuhatus veeriste (''margin'') kasutamisse. Reavahetuste kasutamine vaid siis kui tarvis. Õpetus sellest, kuidas eraldada lõigud taandridadega.
* Mäng servajoontega. Pealkirja allajoonimise näide.
* Polstrid (''padding'') ja nende seos taustavärvi ja -pildiga.
* Kokkuvõte CSS-i kasti-mudelist.

===Osa 5: klassid ja ID-d===

* Klasside määramine HTML'is ja selekteerimine CSS-is.
* Sama ID-de kohta. (Millal klass? Millal ID?)
* Neutraalsed elemendid div ja span.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Suurendusklaas.jpg</title>
    <id>2110</id>
    <revision>
      <id>4326</id>
      <timestamp>2006-10-02T09:22:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede loomine/Mis on veebileht</title>
    <id>2111</id>
    <revision>
      <id>4458</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:44:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Enne, kui asume õppima seda, kuidas veebilehti luua, oleks paslik selgust saada selles, mis asi see veebileht üldse on? Ehk mida me konkreetselt mõtleme, kui räägime veebilehest?

==Veebileht==

Arvatavasti on lugejal olemas oma isiklik arusaam sellest, mida üks veebileht endast kujutab. Nagu nimigi ütleb, on veebi leheküljed on justkui raamatu leheküljed. Peamine asi, mis neid paberist raamatu lehtedest eristab on see, et lehekülgedel on lingid, millele vajutades pääseb teistele lehekülgedele ning seal linkidele klikkides omakorda järgmistele jne.

Lõppude-lõpuks on ju ka seesama õpetus siin üks veebileht ning lugeja, keda on hakanud huvitama, kuidas ise veebilehti teha, on kindlasti enne siia lehele jõudmist juba ise paljusid-paljusid lehekülgi külastanud.

Oot-oot, aga kuidas see külastamine täpselt toimub? Me ei saa ju lihtsalt niisama keset metsa veebilehti külastada, midagi on meil selleks tarvis - mingit vahendit, millega saaksime selles veebilehtede maailmas ringi sõita.

==Brauser ehk veebilehitseja==

Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi, mida kutsutakse veebilehitsejaks ehk inglisepäraselt brauseriks.

Windowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks veebilehitsejaks [[w:Internet Explorer|Internet Explorer]], Mac'i kasutajatel on operatsioonisüsteemiga kaasas [[w:Safari|Safari]]. Alljärgnevalt on ära toodud mõnede tuntumate brauserite ekraanipildid.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Internet_Explorer_6.png|Microsoft Windows'iga kaasa tulev [[w:Internet Explorer|Internet Explorer]]
Pilt:Mozilla_Firefox.png|Avatud lähtekoodiga [[w:Mozilla Firefox|Mozilla Firefox]]
Pilt:Opera_Browser.png|Norrakate vabavaraline [[w:Opera|Opera]]
Pilt:Safari.png|Mac'i ametlik brauser [[w:Safari|Safari]]
Pilt:Konqueror.png|KDE vaikimisi brauser [[w:Konqueror|Konqueror]]
Pilt:Lynx.png|Tekstipõhine [[w:Lynx|Lynx]]
Pilt:OmniWeb.png|Tasuline [[w:OmniWeb|OmniWeb]]
&lt;/gallery&gt;

Kõigil nendel erinevatel programmidel on üks ühine ja äärmiselt oluline oskus - oskus näidata veebilehti. Kuid olgugi, et ühte veebilehte saab vaadata paljude erinevate brauseritega, ei näe lehekülg erinevates brauserites sugugi täpselt ühesugune välja. (Eriti hästi teavad seda need, kes on külastanud veebilehti pihuarvuti või mobiiltelefoniga, või kasutanud hoopis tekstipõhist brauserit nagu ülaltoodud Lynx.)

Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt, mis läbi traadi sinu arvutisse rändab, vaid hoopis mingi isemoodi informatsioon, mille põhjal brauser vastavalt oma võimetele veebilehe ekraanile kuvab.

Mis isevärki info see selline siis on?

==Veebilehtede keel==

Iga veebileht on tegelikult kirja pandud spetsiaalses keeles, mis ütleb brauserile, milline see lehekülg peaks välja nägema. Brauser vaatab seda kirjeldust ning kuvab selle alusel ekraanile vastava veebilehe.

Seega pea kogu veebilehtede loomise kunst taandub oskusele kõneleda veebilehtede keelt. Tegelikkuses läheb ühe veebilehe koostamiseks tarvis ka teisi oskusi, näiteks kirjutamise oskus, et koostada veebilehel olev tekst ning graafilise disaini oskused andmaks leheküljele kauni väljanägemise, kuid kõigist neist oskustest pole veebilehtede loomisel vähimat kasu, kui me ei oska neid realiseerida brauseritele arusaadavas keeles - veebilehtede keeles.

Veebilehtede loomisel kasutatavaid keeli on tegelikult mitu, kuid peamine keel, mis on kõige aluseks ja mida kõik leheküljed kasutavad, on '''HTML''' - inglise keeles ''Hypertext Markup Language'', eesti keeles oleks see otsetõlkes &quot;hüperteksti ülesmärkimise keel&quot;, kuid seda tuleks pigem tõlgendada kui &quot;veebilehtede kirjutamise keel&quot;, mida ta oma olemuselt tegelikkuses on.

==Veebilehtede lähtekoodi vaatamine==
[[Pilt:Suurendusklaas.jpg|thumb|Mis peitub veebilehe sees?]]

Selleks, et saada aimu, milline see veebilehtede keel siis ikkagi välja näeb, on lihtsaim moodus uurida mõne olemasoleva veebilehe üleskirjutust tema algses keeles. (Edaspidi nimetame seda selle lehekülje '''lähtekoodiks'''.) Kuidas me seda teeme?

Üks veebi võrratutest omadustest on see, et me saame vaadata iga lehekülje lähtekoodi, kui me seda vaid soovime (muidugi tingimusel, et me kõigepealt pääseme brauseriga tollele lehele). Igas tuntumas veebilehitsejas on see funktsioon lausa sisse ehitatud. Harilikult tuleb selleks programmi menüüst valida ''View source'', ''Vaata lähteteksti'' või midagi sarnast.

* Näiteks kasutades Internet Explorer'it tuleb peamenüüst valida ''View'' -&gt; ''Source''. Eesti keelse Windows'i puhul ''Vaade'' -&gt; ''Lähtetekst''.
* Kasutades aga Mozilla Firefox'i: ''View'' -&gt; ''Page source''.

Esmakordselt veebilehtede keelega kokku puutudes võib see tunduda äraütlemata keeruline ja arusaamatu. See on täiesti loomulik, sest nõndaviisi tunneme me alati kui puutume kokku mõne võõra keelega. Näiteks kohtudes mõne Aafrika suguharuga võib nende keel tunduda kohutavalt keerukas ja arusaamatu, kuid olles toda keelt natukene õppinud, selgub hoopis, et tegu on märgatavalt lihtsama keelega, kui su armas emakeel.

Samamoodi on ka veebilehtede keelega, ja ma võin lubada, et HTML-i õppimine on palju-palju lihtsam, kui mistahes Aafrika suguharu keele omandamine.

==Küsimused==

# Mis vahe on brauseril ja veebilehitsejal?
# Mis on peamine keel, milles veebilehti kirjutatakse?
# Mis on veebilehe lähtekood?

==Ülesanded==

# Millist brauserit kasutad sina veebilehtede külastamiseks?
# Uuri, milliseid veebilehitsejaid on sinu arvutisse veel installeeritud. Mille poolest need brauserid üksteisest erinevad?
# Kas sinu arvutis on veebilehitsejad [http://www.mozilla.com/firefox/ Firefox] ja [http://www.opera.com Opera]? Kui ei, siis külasta vastavaid kodulehti ning installeeri endale need kaks küllaltki omanäolist brauserit.
# Mine leheküljele http://www.example.com ning vaata selle küllaltki lihtsa lehe lähtekoodi. Leia lähtekoodist järgmine rida: &lt;pre&gt;&lt;TITLE&gt;Example Web Page&lt;/TITLE&gt;&lt;/pre&gt;
# Kus kohas näitab brauser &lt;code&gt;&amp;lt;TITLE&amp;gt;&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;&amp;lt;/TITLE&amp;gt;&lt;/code&gt; vahel olevat teksti?
# Vaata ka mitmete teiste lehtede lähtekoodi (näiteks http://www.google.ee, http://www.neti.ee). Kas suudad nende lehtede lähtekoodist leida samalaadse rea?</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Opera Browser.png</title>
    <id>2112</id>
    <revision>
      <id>4335</id>
      <timestamp>2006-10-05T15:15:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Internet Explorer 6.png</title>
    <id>2113</id>
    <revision>
      <id>4336</id>
      <timestamp>2006-10-05T15:15:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Mozilla Firefox.png</title>
    <id>2114</id>
    <revision>
      <id>4337</id>
      <timestamp>2006-10-05T15:16:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Safari.png</title>
    <id>2115</id>
    <revision>
      <id>4338</id>
      <timestamp>2006-10-05T15:17:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded 41</title>
    <id>2116</id>
    <revision>
      <id>4344</id>
      <timestamp>2006-10-06T09:40:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Antud==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
x= 1,0 t^3;
\\y= 2,0 t;
\\t= 0,80 s;
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Leida==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v_{xy}=?
a_{xy}=?
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Lahendus==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v_x= 1,92 m/s;
\\v_y= 2 m/s;
\\a_x= 6 t;
\\a_y= 0;
\\v_{xy}= \sqrt{(1,92 m/s)^2+(2 m/s)^2}= 2,77 \frac{m}{s};
\\a_{xy}= \sqrt{6t} \frac{m}{s^2}= 4,8 \frac{m}{s^2}
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Kontroll==

==Vastus==
Vastus: &quot;&quot;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konspektid:Füüsika 1:Ülessanded 48</title>
    <id>2117</id>
    <revision>
      <id>4345</id>
      <timestamp>2006-10-06T10:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Antud==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
S= A+Bt-Ct^3;
\\r= 50 m;
\\A= 10 m;
\\B= 10 \frac{m}{s};
\\C= 0,50 \frac{m}{s^2};
\\t= 5,0 s;
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Leida==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v=?
a_{k}=?
\end{matrix}&lt;/math&gt;

==Lahendus==
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v=\frac{S'}{t'}=B-2*c*t;
\\a_{k}=\sqrt{(a_{\tau})^2+(a_{n})^2}=\sqrt{(\frac{\Delta v}{\Delta t})^2+(\frac{v^2}{R})^2};
\end{matrix}&lt;/math&gt;
&lt;math&gt;\begin{matrix}
v=10-2*0,5*5,0=5,0 \frac{m}{s}; 
\\a_{k}=\sqrt{(-2*0,50)^2+(\frac{25}{50})^2}=\sqrt{1,25}=1,1180=1,1 \frac{m}{s^2};
\end{matrix}&lt;/math&gt;
==Kontroll==

==Vastus==
Vastus: &quot;&quot;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Konqueror.png</title>
    <id>2118</id>
    <revision>
      <id>4347</id>
      <timestamp>2006-10-06T14:55:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:Lynx.png</title>
    <id>2119</id>
    <revision>
      <id>4348</id>
      <timestamp>2006-10-06T14:56:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:OmniWeb.png</title>
    <id>2120</id>
    <revision>
      <id>4349</id>
      <timestamp>2006-10-06T14:56:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VB 8:Hüpotenuusi arvutamine</title>
    <id>2121</id>
    <revision>
      <id>4357</id>
      <timestamp>2006-10-09T12:15:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">&lt;pre&gt;
Sub Main()
        Console.WriteLine(&quot;See programm arvutab täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi.&quot;)
        Console.Write(&quot;Sisesta külg a: &quot;)
        Dim a As String = Console.ReadLine()
        Console.Write(&quot;Sisesta külg b: &quot;)
        Dim b As String = Console.ReadLine()

        If Val(a) = 0 Or Val(b) = 0 Then
            Console.WriteLine(&quot;Tegemist on punktmassi, mitte kolmnurgaga.&quot;)
            Console.Read()
	    Exit Sub
        End If

        Dim c = Math.Sqrt(Val(a) ^ 2 + Val(b) ^ 2)
        Console.WriteLine(&quot;Kolmnurga hüpotenuusi moodul on &quot; &amp; c &amp; &quot;.&quot;)

        Console.Read()
End Sub
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Massiivid</title>
    <id>2122</id>
    <revision>
      <id>4471</id>
      <timestamp>2006-10-16T21:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">==Mis on massiiv==
Peale üksikute muutujate leidub ka, muutujate kogum, mida kutsutakse massiiviks (vaata ka kollektsioon). Massiivil on alati olemas tüüp, ja ta saab sisaldada ainult seda tüüpi elemente, millena ta on deklareeritud. 
==Massiivi suurus==
Massiivi suuruse määravad ära tema dimensioonid. Deklareeritud muutujale antakse dimensioonina kindel arv, kindla tüübiga elemente. Ühe dimensiooniga muutuja kujutab endast rida, kahega maatriksit ja kolmega 3d ruumi. VB 2005'ga on võimalik deklareerida ka massiiv massiive. Massiivi suuruse määrab ära deklareeritud tüübi korrutis, kõikide dimensioonide korrutisega. Näide:
 Dim a(10) As Long
Deklareeritud on massiiv a(), mille suurus on 11 longi suurust. Esimene massiivi a() väärtus on a(0)=0, teine a(1)=0, kolmas a(2)=0 jne.
 Dim a(10, 10, 10) As Long
Deklareeritud on massiiv a(), mille suurus on 1331 longi suurust. Esimene massiivi a() väärtus on a(0,0,0)=0, teine a(0,0,1)=0, kolmas a(0,0,2)=0 ... kaheteistkümnes a(0,1,0)=0 jne.
 Dim a() As Long
Deklareeritud on massiiv a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni rida massiiv.
 Dim a(,,) As Long
Deklareeritud on massiiv a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni kuup massiiv.
 Dim a()()() As Long
Deklareeritud on massiiv massiive a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni massiiv massiive.
==Massiivi suuruse muutmine==
Basic on teinud massiivide muutmise ja seal leiduvate andmete leidmise, töötlemise kergeks. Kui soovime olemasoleva massiivi väärtustemahtu suurendada, siis võime kasutada:
&lt;pre&gt;
1) ReDim Preserve a(a.GetLength(0))
2) Array.Resize(a, a.GetLength(0) + 1)
&lt;/pre&gt;

==Väärtustamine==
Kui soovime määrata massiivi 8 elemendile anda väärtus seitse siis:
Esmalt loome massiivi a 8 stringiga.
&lt;pre&gt;
Dim a(7) as String
a.SetValue(&quot;seitse&quot;, 7)
'või
a(7) = &quot;seitse&quot;
&lt;/pre&gt;
Samas võime teostada väärtustamise ka juba deklareerimise ajal:
&lt;pre&gt;
Dim a() As String = {&quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;&quot;, &quot;seitse&quot;}
&lt;/pre&gt;
==Kasutusviis==
===Eri tüübid===
Kui ennist sa mainitud, et massiivil on üks tüüp ja kõik tema elemendid on sama tüüpi, siis kui oleks vaja panna ühte massiivi siiski erinevaid võiks käituda järgnevalt:
&lt;pre&gt;
Dim õpilane(3) As Object
õpilane(0) = &quot;Peet Nugis&quot;
õpilane(1) = &quot;16372 Kopli tänav&quot;
õpilane(2) = 20
õpilane(3) = #3/11/1986#
&lt;/pre&gt;
ja antud andmeid võib pärast kasutada otse või anda need üle muutujatele, korrektne oleks anda andmetele ka õige formaat:
&lt;pre&gt;
Dim nimi As String = CStr(õpilane(0))
Dim elukoht As String = CStr(õpilane(1))
Dim ainepunkte As Integer = CInt(õpilane(2))
Dim sünniaasta As Date = CDate(õpilane(3))
&lt;/pre&gt;
===Kiirväärtustamine===
Kui tahame luua muutuja olemasolevast tekstist, kus väärtuste eraldamiseks on kasutatud &quot;, &quot;, siis:
&lt;pre&gt;
Dim tekst As String = &quot;v_1, v_2, v_3, v_4, jne&quot;
Dim sõnad() As String = Split(tekst, &quot;, &quot;)
&lt;/pre&gt;
sellega samaväärne oleks olnud
&lt;pre&gt;
Dim sõnad(4) As String
sõnad(0)=&quot;v_1&quot;
sõnad(1)=&quot;v_2&quot;
sõnad(2)=&quot;v_3&quot;
sõnad(3)=&quot;v_4&quot;
sõnad(4)=&quot;jne&quot;
&lt;/pre&gt;
Massiivi kiirväärtustamie pöördoperatsioon oleks:
&lt;pre&gt;
Dim tekst As String = &quot;v_1, v_2, v_3, v_4, jne&quot;
Dim sõnad() As String = Split(tekst, &quot;, &quot;)
Dim tekst2 As String = Join(sõnad, &quot;, &quot;)
&lt;/pre&gt;
Kus tekst = tekst2 = &quot;v_1, v_2, v_3, v_4, jne&quot;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede loomine/Maailma lihtsaim veebileht</title>
    <id>2123</id>
    <revision>
      <id>4483</id>
      <timestamp>2006-10-18T10:24:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>/* Natuke terminoloogiast */ lihtsustatud</comment>
      <text xml:space="preserve">Kuid aitab lobast, aeg luua esimene veebileht. Et asja mitte keerukaks ajada, seame eesmärgiks luua maailma kõige lihtsam lehekülg.

==Vahendid==

Nii nagu puussepp ei torma paljaste kätega plangu kallale, vaid otsib välja oma sae, höövli ja teised riistad, nii vaatame meiegi enne veebilehe loomise kallale asumist järele, kas meil on olemas tarvilikud tööriistad. Arvutimaailmas on tööriistadeks muidugi programmid. Seega, milliseid programme me vajame?

===Tekstiredaktor===

&lt;p style=&quot;float:right; width: 37%; padding-left:1%; border-left: 1px solid gray; margin-left:3%&quot;&gt;&lt;small&gt;UNIX'i laadsetes operatsioonisüsteemides (Mac OS X, Linux, BSD) on reeglina olemas konsoolipõhised tekstiredaktorid nagu vi, pico ja emacs. Graafilistest tekstiredaktoritest on levinumad Mac OS X'i TextEdit, KDE keskkonna KWrite ja Kate ning Gnome keskkonna gedit. Käesolev peatükk kasutab näitliku tekstiredaktorina Notepad'i, kuid õpetus on üldjoontes rakendatav ka teiste graafiliste redaktorite puhul.&lt;/small&gt;&lt;/p&gt;

Nagu eelnevast peatükist juba aimata võis, pole veebileht midagi muud, kui üks lihtne tekstifail. Täpselt nagu need failid, millel on &lt;code&gt;.txt&lt;/code&gt; laiend, ainult et HTML keelsetel veebilehtedel on &lt;code&gt;.html&lt;/code&gt; laiend.

Tekstiredaktoriks nimetame aga programmi, millega me saame selliseid tavalisi tekstifaile kirjutada. Igas Windows'iga arvutis on selliseks programmiks '''Notepad'''.

'''NB!''' Päris kindlasti ei sobi tekstiredaktorina kasutamiseks MS Word ega OpenOffice Writer või mõni muu sarnane programm. Sellised programmid salvestavad lisaks tekstile faili veel hulga informatsiooni lehekülje paigutuse, teksti suuruse jms kohta, kuid meil on tarvis vaid teksti ilma igasuguste lisanditeta.

===Brauser===

Peale seda, kui oleme veebilehe valmis teinud, on meil tarvis programmi, mille abil seda vaadata. Selleks sobib meile suvaline veebilehitseja: Internet Explorer, Firefox, Opera, Safari või mis iganes meil parajasti käepärast on.

Nüüd, kus vahendid on olemas, võime alustada.

==Esimene lehekülg==

Avame tekstiredaktori ja kirjutame sinna teksti, mis meie lihtsamast-lihtsamal veebilehel võiks ilutseda. Näiteks nõnda:

 Minu esimene veebileht.

[[Pilt:HTML_Alustame_Notepad_Save_As.png|thumb|Notepad'iga HTML faili salvestamine]]

Seejärel salvesta fail, andes talle nime, mille lõpus on &quot;.html&quot;, näiteks &quot;esimene.html&quot;.

Notepadis vali &quot;File&quot; -&gt; &quot;Save As...&quot;.

* Faili nimeks kirjuta &quot;esimene.html&quot;,
* faili tüübiks määra &quot;All files&quot;,
* faili kodeeringuks pane &quot;ANSI&quot;

ning kliki &quot;Save&quot;. (Salvestamise protsess on näitlikustatud ka juuresoleval pildil.)

Kui fail salvestatud, siis ava see oma veebibrauseris, näiteks tehes topeltkliki faili ikoonil või valides brauseri menüüst &quot;File&quot; -&gt; &quot;Open...&quot; ning otsides üles vastava faili.

Kui kõik läks õnnelikult, siis avaneb brauseri aknas veebileht, mille sisuks on see tekst, mille sa faili kirjutasid.

==Natuke terminoloogiast==

Veebilehel on lühidalt öeldes kaks peamist koostisosa - sisu ja struktuur. Sisu all mõistame materjali, mida soovime lugejale esitada (tekst, pildid, helid), struktuuri all aga selle materjali ülesehitust - lõigud, pealkirjad, tabelid jne.

Veebilehe struktuur antakse edasi HTML-i märgendite abil. '''Märgendid''' kirjutatakse &quot;&lt;code&gt;&amp;lt;&lt;/code&gt;&quot; (väiksem-kui) ja &quot;&lt;code&gt;&amp;gt;&lt;/code&gt;&quot; (suurem-kui) märkide vahele ning kasutatakse tüüpiliselt nõndaviisi:

 Siin on üks '''&amp;lt;strong&amp;gt;'''eriti tähtis'''&amp;lt;/strong&amp;gt;''' asi - &quot;eriti tähtis&quot; on paksus kirjas.

Märgendeid kasutatakse reeglina paarikaupa - märgistatava tekstilõigu alguses ja lõpus. Lõppmärgend erineb algusmärgendist kaldkriipsu poolest märgendi alguses. Seega ülalolevas näites on &lt;code&gt;&amp;lt;strong&amp;gt;&lt;/code&gt; algusmärgend ja &lt;code&gt;&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;/code&gt; lõpumärgend.

Algus ja lõpumärgend koos nende vahel asetseva tekstiga moodustavad '''elemendi'''. Seega eelmises näites on meil &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt;-element, mis tervikuna on selline: &lt;code&gt;&amp;lt;strong&amp;gt;eriti tähtis&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;/code&gt;.

Lisaks algus- ja lõpumärgendile kuuluvad HTML-i elementide juurde ka '''atribuudid''' ning nende '''väärtused'''. Näiteks:

 Siin on üks &amp;lt;strong '''title=&quot;vahva kirjeldus&quot;'''&amp;gt;eriti tähtis&amp;lt;/strong&amp;gt; asi.

Siin on &lt;code&gt;title&lt;/code&gt; on atribuut ning tema väärtuseks on &lt;code&gt;vahva kirjeldus&lt;/code&gt;. Nagu näha, siis on atribuut seotud oma väärtusega võrdusmärgi abil. Atribuudi väärtus peab aga alati olema jutumärkide vahel (alternatiivina võib kasutada ka ülakomasid - &lt;code&gt;'&lt;/code&gt;).

Kuid meie esimesel veebilehel pole kasutatud veel ainsatki märgendit, atribuutidest rääkimata. Selle vea parandame kohe, lisades oma leheküljele iga HTML faili kohustusliku osa - pealkirja.

==Lehekülje pealkiri==

[[Pilt:HTML_Alustame_ie.png|thumb|Veebilehe kuvamine MS Internet Explorer'iga - üksjagu iganenud screenshot]]

Just pealkiri on see osa, mis on iga veebilehe juures kohustuslik. Kui vaatad brauseri tiitelribale (programmiakna kõige ülemisele ribale, mille paremas otsas on &quot;X&quot; nupp), siis seisab seal tekst &quot;Untitled document&quot;. Tõepoolest, brauser lausa kaebab, et sellel lehel puudub pealkiri. Egas siis midagi - lisame oma lehele ka pealkirja.

Avame uuesti Notepad'iga oma HTML faili ning lisame selle algusesse kaks märgendit &lt;code&gt;&lt;title&gt;&lt;/code&gt; ja &lt;code&gt;&lt;/title&gt;&lt;/code&gt;, ning nende vahele oma pealkirja:

 &lt;title&gt;Maailma lihtsaim lehekülg&lt;/title&gt;
 Minu esimene veebileht.

Kui me oma lehekülje nüüd uuesti brauseris avame, ilutseb tiitelribal uhke tekst &quot;Maailma lihtsaim lehekülg&quot;. Nüüd võime lugeda oma lehekülje valminuks.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CSS:Sissejuhatus</title>
    <id>2124</id>
    <revision>
      <id>4382</id>
      <timestamp>2006-10-13T14:05:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>+ navigatsioon</comment>
      <text xml:space="preserve">CSS on keel '''kujundamiseks''', peamiselt veebilehekülgede kujundamiseks. Täpsemalt öeldes on tegu keelega, milles kirjeldatakse kujundust. CSS-iga saab muuta teksti või mõne muu elemendi värvust, kuju, tausta, asukohta, käitumist, praktiliselt kõike. CSS võimaldab hoida üksteisest lahus dokumendi struktuuri ja kujunduse. Niiviisi võib kogu kujunduse koondada ühtseks tervikuks, ning piisab vaid ühest väikesest muudatusest CSS-failis, et korraga muutuks suure hulga dokumentide välimus.

Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist ''Cascading Style Sheets'', mis eesti keelde tõlgituna oleks &quot;kaskaaduvad stiililehed&quot; või &quot;astmelised stiililehed&quot;. Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest.

Stiililehtede kasutamist veebilehekülgede kujundamisel soovitab ka W3C (''World Wide Web Consortsium'') - organisatsioon, mille eesmärgiks interneti arendamine ning veebistandardite väljatöötamine.

==CSS-i plussid==

Kui sa kahtled, kas CSS on ikka see, mida sa vajad, siis võivad abiks olla järgnevad punktid, mis räägivad CSS-i kasuks.

* '''Sisu ja vorm on selgelt eraldatud''' - disainerid ja programmeerijad saavad töötada ilma et nad üksteist oma tööga segaksid. Kogu lehe disaini võib muuta ilma, et läheks tarvis ainsatki muudatust HTML'is või programmitekstis.
* '''Väheneb lehekülgede suurus''' - paigutades kogu kujunduse kohta käiva info ühte CSS-i faili, tuleb kasutajal kujundus alla laadida vaid esimesel korral, ülejäänud lehekülgede puhul kasutatakse juba varem allalaetud stiililehte. Brauserid, mis stiile ei näita, ei pea neid üleüldse alla laadima.
* '''Suureneb arusaadavus''' - CSS-ist on märksa kergem aru saada kui vastavast HTML-is kirjutatud kujundusest, ühtlasi muutub paremini loetavaks ka HTML, kui sealt on kujunduse info eemaldatud.
* '''CSS on tulevik''' - varem või hiljem loobutakse HTML-i kasutamisest lehekülgede kujundamiseks ning minnakse üle puhtalt CSS-i põhistele lahendustele. See protsess on juba alanud.

{{Navigatsioon algus|CSS|Sidumine HTML-iga}}</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Visual Basic 2005:muutujad</title>
    <id>2125</id>
    <revision>
      <id>4388</id>
      <timestamp>2006-10-13T17:15:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Muutuja nimi</comment>
      <text xml:space="preserve">Mulle näib, et see rida on vigane:

 Console.WriteLine(&quot;Muutuja väärtus on&quot; &amp; muutuja)

Olen küll VB-ga vaid üsna vähe kokku puutunud, kuid paistab, et ekraanile ei trükita mitte:

 Muutuja väärtus on 7

vaid:

 Muutuja väärtus on7

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 13. oktoober 2006, kell 16:44 (UTC)

== Muutuja nimi ==

Näites võiks anda muutujale mõne muu nime kui &quot;muutuja&quot;.

Hetkel on tekstis väga raske aru saada, mida tähendab lause: &quot;Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda.&quot;

Alustuseks ei saa ma aru, kas ma kirjutan suvalise muutuja või muutuja nimega &quot;muutuja&quot;. Lause lõpp on muidugi eriti jabur - mida see järgmine rida siis teeb?

Mina pakuks välja mõne veidi elulisema näite:

 vanus = 7
 Console.Writeline(&quot;Mari on &quot; &amp; vanus &amp; &quot; aastane.&quot;)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visual Basic 2005:Sissejuhatus</title>
    <id>2126</id>
    <revision>
      <id>4460</id>
      <timestamp>2006-10-16T20:50:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Basic ikka suure tähega - see on nimi. + muud kirjavead</comment>
      <text xml:space="preserve">{{Navigatsioon|Visual_Basic_2005|Sissejuhatus|Puust ja punaselt}}
==Sissejuhatus==
Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele Visual Basic programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol.[[Pilt:Tava.JPG|thumb|right|290px|Esmapilk Graafilisele liidesele]]
Visual Basic 2005 a'la VB 8 on objektorjenteeritud  programmeerimiskeel. Kui paljud kujutavad ette endale, et klassikaline Basic on ehituselt lihtne, koodi on kere üles ehitada ja kuigi temaga saab palju teha on tema tegevusvaldkond piiratud - see ei ole vale, tõepoolest selles peitub osake tõtt, samas VB 8 ei ole klassikaline Basic. 

Basic on tuntud, kui keelena milles on võimalik lahendada ülesandeid ilma laskumata sügavusse kuidas süsteem on ehitatud, kuidas andmeid talletatakse, kuidas toimub mälujagamine jne. See iseloomustab ka VB 8, aga lisaga, et see kõik on võimalik. Kuna selles keeles on tavaproblemaatika vähendatud miinimumini, saab keskenduda probleemi lahendamisele. See on põhjus miks, leidub tema eelkäijate märgatavalt suures kogumikes koode internetis, miks suurfirmad eelistavad .asp veebilehti, miks ei leidu programmeerijaid kes sellest keelest pole midagi kuulnud. 

Ümberlükkamatult omab Basic ühte suurimat aktiivset kasutajate hulka maailmas. Ka kohalikel inimestel meeldib uhkeldada oma oskustega, pole harv näht, kui mainitakse oma inglise keele oskuseks 'fluent', omades mitte lähedalegi sarnaseid oskuseid, sarnane hooplemine kehtib ka osade Basic programmeerijate seas. Basic on nõnda lihtne, et isegi algaja saaks sellega midagi korda saata ja kui ta on sellega hakkama saanud, peab ta ennast juba programmeerijaks. Tihti leidub juhuseid kus sellega piirdutaksegi, mis jätab mõne teise keele harrastaja neile altkulmu vaatama. 

Basic sobib hästi algajatele kellel puudub eelnev programmeerimise kogemus, kuid sarnaselt teistele keeltele, peab olema kannatust tuhnida help failides ja omama head lugemust kui on soov saada osavaks. Kuid Basic laadseid raamatuid võib leida mujaltki, peaks see olema üks esimesi Emakeelseid materjale just Visual Basic 2005.

==Kuvaripilt==
*'''Nimeriba:''' WindowsApplication1 - Microsoft Visual Basic 2005 Express Edition ''
*'''Menüüriba:''' ( File | Edit | View | Project | Debug | Data | Tools | Window | Community |Help ) sisaldab grupeeritult erinevaid käske.
*'''Nupuriba:''' ehk kiirvalik on valik menüükäskudest, mida saab lisada, eemaldada ja ise luua.
*'''Töövahendite kast:''' vasakul asuv aken kus on loetelu objektidest mida saad lisada.
*'''Disainimise kast:''' vasakult teine kast, kus saab visuaalse külje üles ehitada. NB: Pildil on näidatud mis juhtub kui asi pange läheb
*'''Kaasatud objektide kast:''' Paremal üleval, sisaldab endas kõiki faile mis on projektiga kaasatud.
*'''Sätestuse kast''' asub paremal lehe alaosas, valitud objektide andmeid saab sealt muuta
*'''Olekuriba''' asub kuvaripildi alaosas, kus andmete sisestamisel, kopeerimisel, salvestamisel jne. ilmub selgitav tekst. Valmisolek on tähistatud &quot;Ready&quot;.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:Sissejuhatus</title>
    <id>2127</id>
    <revision>
      <id>4584</id>
      <timestamp>2006-12-19T10:19:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>84.50.194.230</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Intro==
C keeleperekond on Java kõrval üks levinumaid programmeerimiskeeli maailmas. C loodi algselt Bell'i laboratoorses õppeinstituudis. C on üks vanemaid keeli, millest vanemad mis siiani kasutuses on Fortran, Lisp ja Basic. C on avaldanud suurt mõju teiste keelte täiustumisele, sest seal puudusid piirangud. C oli juba tollal võimalik uusi tüüpe defineerida, seega polnud ta limiteeritud võimalustega mis teegid talle olid komplikeerijale lisatud. Erinevalt PL1 mis kasutas ainult protseduure, omas loodud C uut protseduuri erijuhtu, ehk funktsiooni, kus nime kaudu oli võimalik edastada väärtuseparameeter. C uuem vend on C++ mis omab tugevat objektorienteeritud keele tuge.

Et keelt õppida, on kõigepealt vaja kahte programmi - üht koodi kirjutamiseks ning teist programmi masinkeelde tõlkimiseks ehk kompileerimiseks. Erinevate operatsioonisüsteemide puhul esinevad erinevused, seega tookski nad eraldi välja:

==Käivitamine Linuxis==

Linux on ehitatud C'ga ja omab selle täielikku tuge. Ka on selle instruktsioonid olemas lihtsasti kättesaadavad. Et kirja panna C kood, võib kasutada suvalist tekstiredaktorit, kuid kasutaja mugavust silmas pidades oleks mugav, kui kasutatakse C'le iseloomuliku koodi toneerimist ja liigendamist, üks selliseid programme on Scite. Kui kood on kirja pandud .c laiendvormiga faili, siis selle käivitamiseks tuleb enne ümber kompilleerida. Selleks minna terminalis samasse kausta kus fail asetseb ja kirjutada sisse rida:

 gcc -o sobiliknimi minukood.c

mis tekitab käivitatava faili sobiliknimi sinu kirjutatud koodist minukood.c. See juhtub muidugi, kui koodis ei esinenud vigasid. Nüüd on võimalik käivitada programm sobiliknimi järgnevalt: 

 ./sobiliknimi

Veel lisaks kui on vaja midagi C kohta leida, võib alati esitada päringu terminali. Näiteks kui tahate kasutada koosinuse funktsiooni, aga ei tea mis teek tuleks lisada, või mis osa tuleks lisada käivitatava faili loomiseks käsurea lõppu esitage päring:

 man cos

==Käivitamine Windowsis==

Kõige mugavam on algajatele vast [http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C++] kasutamine. Sellel on sisseehitatud kompilaator, nii et kui oled koodi ära kirjutanud, valid menüüst &quot;Compile and Run&quot; ja ongi korras. Teine, pea sama mugav variant on [http://chscite.sourceforge.net ChScite] + [http://www.softintegration.com/download/ Ch Standard Edition].

Täpsemad kasutamisjuhised leiad programmide kodulehelt, vähemalt seni kuni neid siia pole kirja pandud.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:kommentaarid</title>
    <id>2128</id>
    <revision>
      <id>4407</id>
      <timestamp>2006-10-15T13:39:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">===Kommentaarid===
Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Programmi algul on kaherealine kommentaar, mille alguses on &lt;tt&gt;/*&lt;/tt&gt; ja lõpus &lt;tt&gt;*/&lt;/tt&gt;. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette &lt;tt&gt;//&lt;/tt&gt; panekust. Need on nö C++ stiilis kommentaarid.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:muutujad</title>
    <id>2129</id>
    <revision>
      <id>4586</id>
      <timestamp>2007-01-02T12:34:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.182.97</ip>
      </contributor>
      <comment>+Paomärgid</comment>
      <text xml:space="preserve">==Muutujad==
Sammu võrra keerukamaks minnes jõuame muutujateni. Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda:

 #include &lt;stdio.h&gt;
 
   int main() {
   int muutuja;
 
   muutuja = 7;
   printf(&quot;Muutuja v22rtus on %d\n&quot;, muutuja);
   return 0;
 }

Rida &lt;tt&gt;int muutuja;&lt;/tt&gt; tähendab muutuja deklareerimist. Sa nö tutvustad programmile, et keegi tuli lisaks. Tulija nimeks on antud juhul &lt;tt&gt;muutuja&lt;/tt&gt; ja tüübiks &lt;tt&gt;int&lt;/tt&gt;, ehk siis lihtsalt (täisarvuline) number. Muutujatüüpe on veel, aga sellest hiljem.

Real &lt;tt&gt;muutuja = 7;&lt;/tt&gt; annad sa muutujale väärtuse. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse &lt;tt&gt;Muutuja v22rtus on 7&lt;/tt&gt;. 

Kusjuures meeletuletuseks, printf() funktsioon toob ekraanile stringi. Ennem ekraanile kuvamist on vaja aga stringi lisada meie muutuja. Selleks lisame stringi sisse muutuja tüübi tähise, mis täisarvulise numberväärtuse puhul on d (või i) ja lisame selle ette %-märgi. Veel on vaja tähistada, kust ta selle vääruse saab. Niisiis lisame stringi järele koma ja paneme muutuja sinna kirja. Nüüd vahetatakse stringis olev jupp &quot;%d&quot; (või &quot;%i&quot;) ära muutujale omistatud väärusega.

Stringi lõpus olev paomärk &lt;tt&gt;/n&lt;tt&gt; viib kursori järgmisele reale peale stringi ekraanile väljastamist. Veel paomärke:

\a      hoiatus, genereerib helisignaali&lt;BR&gt;
\b      backspace, samm tagasi koos kustutamisega&lt;BR&gt;
\n      new-line, reavahetus&lt;BR&gt;
\r      carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse&lt;BR&gt;
\t      tabulaator&lt;BR&gt;
\v      vertikaalne tabulaator&lt;BR&gt;
\'      apostroof&lt;BR&gt;
\&quot;      jutumärgid stringi sisse&lt;BR&gt;
\\      backslash, tagurpidine kaldkriips&lt;BR&gt;

Teades eelnevat, kui sooviksime ekraanile kuvada tulemuse: &lt;tt&gt;Muutuja v22rtus on 7, mille ruut on 49&lt;/tt&gt;, siis võime printf() funktsiooni rida täiendada järgnevalt.
    printf(&quot;Muutuja v22rtus on %d, mille ruut on %d\n&quot;, muutuja, muutuja^2);</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:tingimuslaused</title>
    <id>2130</id>
    <revision>
      <id>4410</id>
      <timestamp>2006-10-15T13:41:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Tingimused==
Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult siis või seni kui mingi tingimus on täidetud.
===If..else===
See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset.
 #include &lt;stdio.h&gt;
 #include &lt;math.h&gt;
 
 int main() {
   int a1, a2, kuubi_ruumala;    
    
   //andmete sisestus
   printf(&quot;Esimese kuubi kyljepikkus? &quot;);
   scanf(&quot;%d&quot;, &amp;a1);
   printf(&quot;  Teise kuubi kyljepikkus? &quot;);
   scanf(&quot;%d&quot;, &amp;a2);
    
   if (a1 &gt; a2) {                  //kui esimene küljepikkus on suurem
        kuubi_ruumala = pow(a1, 3); //tõsta a1 kuupi
   } else {
       kuubi_ruumala = pow(a2, 3); //muul juhul tõsta a2 kuupi
   }
    
   //väljasta tulemus
   printf(&quot;Suurema kuubi ruumala on %d yhikut\n&quot;, kuubi_ruumala);
        
   getchar();
   return 0;
 }

===Do..While===
See programm teostab liitmistehteid. Kasutajalt küsitakse mitu liitmistehet on vaja teha, seejärel küsitakse vastav arv kordi liidetavat ning lõpuks väljastatakse vastus.

 #include &lt;stdio.h&gt;
 
 int main() {
   int i=0, mitu, vahevastus, liidetav;
    
   //andmete sisestus
   printf(&quot;Mitu arvu liita kavatsed? &quot;);
   scanf(&quot;%d&quot;, &amp;mitu);
    
   //tsükkel
   do {
       printf(&quot;Liidetav? &quot;);
       scanf(&quot;%d&quot;, &amp;liidetav);
       vahevastus = vahevastus + liidetav;
       ++i;
   } while (i&lt;mitu);
    
   //vastuse väljastamine
   printf(&quot;Vastus on %d\n&quot;, vahevastus);
   
   getchar();
   return 0;
 }

===While===
Programm teeb põhimõtteliselt sama mis eelmine, aga kasutab &lt;tt&gt;while&lt;/tt&gt; ehk järelkontrolliga tsüklit ülesande täitmiseks.

 #include &lt;stdio.h&gt;
 
 int main() {
   int i=0, mitu, vahevastus, liidetav;
    
   //andmete sisestus
   printf(&quot;Mitu arvu liita kavatsed? &quot;);
   scanf(&quot;%d&quot;, &amp;mitu);
    
   //tsükkel
   while (i&lt;mitu) {
       printf(&quot;Liidetav? &quot;);
       scanf(&quot;%d&quot;, &amp;liidetav);
       vahevastus = vahevastus + liidetav;
       ++i;
   }
    
   //vastuse väljastamine
   printf(&quot;Vastus on %d\n&quot;, vahevastus);
    
   getchar();
   return 0;
 }

===For===
Taaskord sama ülesande pisut erinev lahendus.
 #include &lt;stdio.h&gt;
 
 int main() {
   int i, mitu, vahevastus, liidetav;
    
   //andmete sisestus
   printf(&quot;Mitu arvu liita kavatsed? &quot;);
   scanf(&quot;%d&quot;, &amp;mitu);
    
   //tsükkel
   for (i=0; i&lt;mitu; ++i) {
       printf(&quot;Liidetav? &quot;);
       scanf(&quot;%d&quot;, &amp;liidetav);
       vahevastus = vahevastus + liidetav;
   }
   
   //vastuse väljastamine
   printf(&quot;Vastus on %d\n&quot;, vahevastus);
   
   getchar();
   return 0;
 }</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:HTML:Valideerimine</title>
    <id>2131</id>
    <revision>
      <id>4419</id>
      <timestamp>2006-10-15T17:31:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <minor />
      <text xml:space="preserve">Ma oletan, et on mõeldud Heading 1 sulgemise asemel avati ta uuesti. See muudab talle järgnenud suurused ebakorrektseks. Samas puuduvad kasutajal kõik ülejäänud lingitud failid, täheldada tuleks et need peaksid leiduma ka samas kataloogis kus käivitatav fail index.htm. 

Kas veaks ei saa mitte lugeda juba seda, et .html koodiga kuvatakse infot ja stiile? Olen kuulnud, et asju tuleks kasutada vastavalt nende funktsioonile. CSS on mõelud stiilide ja XML sisu väljendamiseks HTML lehel. 

Kas kirja pandud jooned pididki olema erineva pikkusega ja miks nende atribuudid pole märgitud üles CSS'i stiilis vaid: 
&lt;pre&gt;&lt;hr align=&quot;left&quot; width=&quot;25%&quot; noshade=&quot;noshade&quot; /&gt;&lt;/pre&gt;. Ise leian, et korrektsem oleks
&lt;pre&gt;&lt;hr style=&quot;width: 25%; text-align: left; color: gray;&quot; /&gt;&lt;/pre&gt;
Selle peale saab isegi Opera ja nn. selle taolised aru millega tegemist. 

Kui ma pidin leidma ainult 1 vea, siis eelnevast võib järeldada, et mul ebaõnnestus see. Kui nõnda raske ülessanne antakse võiks sellega kaasas käia autori vastus. --[[Kasutaja:M2s17|M2s17]] 15. oktoober 2006, kell 16:23 (UTC)

----

See peatükk on hetkel rohkem ideetasandil või nii. Lihtsalt leidsin ühe lehekülje, mille koodi saab kasutada hea näitena sellest, miks valideerimine kasulik on. Kuna kood on pärit reaalselt leheküljelt, siis on ta ühtlasi ka kaugel ideaalist. Arvatavasti peaks siin näiteks screenshottidega välja tooma, millist viga koodist just otsida tuleb. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 15. oktoober 2006, kell 17:30 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:C:Sissejuhatus</title>
    <id>2132</id>
    <revision>
      <id>4456</id>
      <timestamp>2006-10-16T14:38:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Linuxi näite puhul tuleks arvestada, et mitte iga distributsiooniga ei pruugi C kompilaatorit kaasa tulla, mistõttu gcc käsu peale ilmub vaid rida &quot;command not found&quot;. Just lihtsamale/tavakasutajale mõeldud distrodes võib see probleemiks osutuda. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 15. oktoober 2006, kell 20:25 (UTC)
:&quot;Ei pruugi kaasa tulla&quot; - , kas on mõeldud pigem, pole paigaldatud? Teate &quot;command not found&quot; esinedes  ja aktiivne internetiühendus olemasolul, tasuks paigaldada uusim [http://gcc.gnu.org/releases.html gcc] | [ftp://gcc.gnu.org/pub/gcc/releases/ (pea ftp)]. Kuid tavakasutaja võib ka oma distro cd/ dvd/ hdd/ usb/ jne kasutades gcc (.rpm/.deb) paketi paigaldada. Ja probleem kaob!? --[[Kasutaja:M2s17|M2s17]] 16. oktoober 2006, kell 09:37 (UTC)
::Jajah... mõtlesingi seda, et pole vaikimisi paigaldatud. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 16. oktoober 2006, kell 14:38 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:C algajatele</title>
    <id>2133</id>
    <revision>
      <id>4429</id>
      <timestamp>2006-10-15T20:38:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>Teatav probleem on selle õpiku pealkirjaga</comment>
      <text xml:space="preserve">Teatav probleem on selle õpiku pealkirjaga. Siin on selleks &quot;C algajatele&quot;, aga alampeatükid pole mitte stiilis &quot;C algajatele:alampeatüki nimi&quot; vaid &quot;C:alampeatüki nimi&quot;.

Lisaks võiks nii siin kui ka teistes värskemates õpikutes võtta raamatu ja peatüki nime eraldajana kooloni &quot;:&quot; asemel kasutusele kaldkriipsu &quot;/&quot;. Vähemasti on seda teed mindud inglisekeelses wikibooks'is. [[en:Wikibooks:Naming_policy]]

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 15. oktoober 2006, kell 20:38 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Visual Basic 2005:Väldi</title>
    <id>2134</id>
    <revision>
      <id>4487</id>
      <timestamp>2006-10-18T17:43:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>M2s17</username>
        <id>26</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Loogilised operatsioonid==
&lt;blockquote&gt;Lahendusi on alati palju, kuid optimaalseid on 1. Tihti ei ole aega kõiki valemeid läbi proovida, seega tasuks oma stiilipõhiline koodiülesehitus optimeerida.&lt;/blockquote&gt;

Ma ei saa sellega kuidagi nõus olla. Optimaalseid lahendusi võib probleemile vabalt olla mitmeid. Tihtipeale on üksnes stiili või maitse küsimus, millist neist kasutada.

Eriti ohtlik tee on aga proovida koodi koheselt võimalikult palju optimeerida. Ehk siis tsiteerides klassikuid:

&lt;blockquote&gt;Premature optimization is the root of all evil.&lt;/blockquote&gt;

Loogikatehete optimeerimine näib mulle aga eriti asjatu vaev - praktiliselt olematud on olukorrad, kus loogikatehete kiirus hakkab oluliselt mõjutama programmi kiirust.

See, et algajad kirjutavad

 x = not x

asemel

 if x = true then x = false else x = true

tuleneb kogenematusest. Põhjendusest, et esimene variant on lihtsamini loetav/kirjutatav, peaks täiesti piisama. Kiirus on siin täiesti ebaoluline.

Teine viga mis tehakse just näilise kiirusega seoses, on keerukate tehete paigutamine ühele reale. A'la:

 if (isMan or isWoman) and (hasAxe or hasKnife or hasGun) then
     runAwayFrom(x)
 end if

Märksa parem on grupeerida sellised pikad ja lohisevad loogikatehted arusaadavamateks alamosadeks, nagu siin:

 isHuman = isMan or isWoman
 hasWeapon = hasAxe or hasKnife or hasGun
 if ( isHuman and hasWeapon ) then
     runAwayFromHim()
 end if

[[Kasutaja:Nene|Nene]] 16. oktoober 2006, kell 22:05 (UTC)

==Re:==
&quot;Loogikatehete optimeerimine näib mulle aga eriti asjatu vaev&quot;. Näiline ≠ Tõeline, püüan seleteada:
Loogikapõhised tehted on tingimuste ja korduste alused, millest sõltub kogu kood. Kuid ma ei rääkinud loogikatehete endi optimeerimisest, vaid nn. korduva uurimise vähendamisest.

Selle asemel, et kirjutada kood: 
&lt;pre&gt;
Private Sub Timer1_Tick() Handles Timer1.Tick
   if checkbox=true then render=true:exit for
   ...jne
End Sub
&lt;/pre&gt;
hoopis
&lt;pre&gt;
Private Sub CheckBox1_CheckedChanged() Handles CheckBox1.CheckedChanged
   bool1=not bool1
End Sub
Private Sub Timer1_Tick() Handles Timer1.Tick
   if bool1=true then render=true:exit for
   ...jne
End Sub
&lt;/pre&gt;
See näide demonstreerib, et objekti uurimine võtab kauem aega. Samal põhjusel on Css'is mitme faili avamine aeganõudvam kui ühe, kuigi sisu on neil kokku sama. Ning koodi saab optimeerida kui, taoline objekti poole pöördimine ära jätta. 

Boolean väärtus on kui elementaarlüliti, millel on väga palju kasutusalasid. Oleks äärmiselt töömahukas projekt seletada ära põhivormidki. Kirja sai pandud punktid, mis kajastavad 1 realisi boolean käsitusviise üldisel tasemel, ja näitlustatud kuidas oleks võimalik võrrelda mis on parim.

Aga üldistadesi taolise koodijupi elementaarlülitini, ununes kuskil selle käigus, et kõik inimesed ei oma sama hoomatavust koodile mida kirja panen. --[[Kasutaja:M2s17|M2s17]] 18. oktoober 2006, kell 17:43 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede loomine/Lihtne tekstipõhine lehekülg</title>
    <id>2135</id>
    <revision>
      <id>4485</id>
      <timestamp>2006-10-18T10:29:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>- see ei sobi siia, kuna varem pole body't käsitletud</comment>
      <text xml:space="preserve">Peale seda, kui oled [[../Maailma lihtsaim veebileht|eelmises peatükis]] saanud rõõmu tunda oma esimesest veebilehest, soovid kindlasti seda üksjagu täiendada, sest olgem ausad - ühel tublil veebilehel leidub palju rohkem kui lihtsalt tekst &quot;dokumendi sisu&quot; - seal on pealkirjad, lingid, pildid ja muudki, mida me kohe järgnevalt ka vaatame.

==Alustame pealkirjast==

HTML-is on kuus erineva taseme pealkirja. Esimese taseme pealkiri on &lt;code&gt;h1&lt;/code&gt;, teise taseme oma &lt;code&gt;h2&lt;/code&gt; jne kuni kõige madalama taseme pealkirjani &lt;code&gt;h6&lt;/code&gt;. Täht &quot;h&quot; tuleneb inglisekeelsest sõnast ''heading'' - pealkiri.

Siin on üks suur ja oluline pealkiri:

&lt;pre&gt;
&lt;h1&gt;Suur ja oluline pealkiri&lt;/h1&gt;
&lt;/pre&gt;

ning siin on üks madalama taseme pealkiri:

&lt;pre&gt;
&lt;h2&gt;Alapealkiri&lt;/h2&gt;
&lt;/pre&gt;

==Lisame teksti==

Tekst kirjutatakse reeglina lõikude kaupa. Raamatutes algab uus lõik taandreast, veebis taandridu enamasti ei kasutata ja lõikude vahele jäetakse rea jagu tühja ruumi. Lõiku tähistab element &lt;code&gt;p&lt;/code&gt; (''paragraph'').

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;See on esimene lõik.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;See on teine, natukene pikem lõik.&lt;/p&gt;

&lt;p&gt;See on kolmas lõik, mis sisaldab klassikalist teksti:
&quot;Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing 
elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et 
dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis 
nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex 
ea commodo consequat.&quot;&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

==Rõhutame olulist==

Teksti rõhutamiseks on element &lt;code&gt;em&lt;/code&gt; (''emphasis''):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Peeter ja Tanel olid &lt;em&gt;erilised marakratid&lt;/em&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Tugevaks rõhutamiseks on element &lt;code&gt;strong&lt;/code&gt; (''strong emphasis''):

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Esimese veebilehitseja looja on &lt;strong&gt;Tim Berners Lee&lt;/strong&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebilehtede loomine/Lingid - veebi alustala</title>
    <id>2136</id>
    <revision>
      <id>4479</id>
      <timestamp>2006-10-18T10:02:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.196.195.165</ip>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">==Lingime teisi lehekülgi==

Lingid on need, mis teevad veebist selle, mis ta on - üheainsa hiirevajutusega võid jõuda teisele poole maailma ning sama kiiresti tagasi. Lingi jaoks on märgend &lt;code&gt;a&lt;/code&gt; (''anchor'' - ankur). Lisaks on tarvis määrata, millisele veebilehele me viitame, lisades vastava lehe täieliku aadressi.

Näiteks link Tartu Ülikooli lehele:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Eesti suurim kõrgkool on &lt;a href=&quot;http://www.ut.ee&quot;&gt;Tartu Ülikool&lt;/a&gt;.&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Linkidega võib viidata ka omaenda veebilehe alamlehekülgedele. Kui teed veel ühe HTML-faili ja salvestad ta samasse kataloogi praegusega, siis võid sellele viidata järgneva lingiga:

&lt;pre&gt;
&lt;p&gt;Vaata ka minu tehtud &lt;a href=&quot;teine.html&quot;&gt;teist lehekülge&lt;/a&gt;!&lt;/p&gt;
&lt;/pre&gt;

Muidugi eeldusel, et teise faili nimi on &quot;teine.html&quot;.

==TODO==
* Osa teksti saab üle võtta siit: [[HTML:Viited]]</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Nene</title>
    <id>2137</id>
    <revision>
      <id>4490</id>
      <timestamp>2006-10-19T20:26:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <comment>pähh.. jälle ma olin sisse logimata</comment>
      <text xml:space="preserve">*Mis sõna &quot;klikk&quot; on? [http://enet.animato.ee/index.php?otsida=click&amp;pl=0&amp;submit.x=83&amp;submit.y=24 Sõnaraamat]
**Mnjah, sõnaraamatus seda tõesti pole, ning kindlasti ka kaunis ingliskeele sugemetega sõna. Ainuke pluss on sellel sõnal see, et ta on kaunis levinud ja üheselt mõistetav, samas kui &quot;plõksima&quot; märksa levinum tähendus on &quot;tüli norima&quot; vms (vähemasti mulle seostus see automaatselt sellega). &quot;Klõpsama&quot; peaks olema kõige parem/korrektsem eesti keelne vaste. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 19. oktoober 2006, kell 20:26 (UTC)</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Tigru</title>
    <id>2194</id>
    <revision>
      <id>4559</id>
      <timestamp>2006-11-05T06:48:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tigru</username>
        <id>41</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve">Ma olema hallintomies soomalaisessa Vikiraamatukogusse. Ja ; mina ei olema hea eestikeel.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilt:HTML Pealkirjad.png</title>
    <id>2195</id>
    <revision>
      <id>4582</id>
      <timestamp>2006-12-04T16:45:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nene</username>
        <id>1</id>
      </contributor>
      <text xml:space="preserve" />
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:osutaja</title>
    <id>2196</id>
    <revision>
      <id>4589</id>
      <timestamp>2007-01-02T19:12:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.182.97</ip>
      </contributor>
      <comment>+punktid</comment>
      <text xml:space="preserve">&lt;tt&gt;Osutaja&lt;tt&gt; on mälu aadressile viitav muutuja.

Kõigepealt väike näide, siis seletus:
'''
 #include &lt;stdio.h&gt;
 
 int main() {
 	int i, *j;
 	i=12345;
 	j=&amp;i;
 	printf(&quot;muutuja i v22rtus on: %d\nosutaja j v22rtus on: %d\n\n&quot;, i, *j);
 
 	char *k=&quot;67890&quot;, *l;
 	l=&amp;k[0]+2;
 	printf(&quot;osutaja k v22rtus on: %s\nosutaja l v22rtus on: %s\n&quot;, k, l);
 	return 0;
 }

* &lt;tt&gt;int i, *j;&lt;tt&gt; deklareerib täisarvtüüpi muutuja &lt;tt&gt;i&lt;tt&gt; ning täisarvtüüpi mäluväljale osutava muutuja &lt;tt&gt;*j&lt;tt&gt;.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;i=12345;&lt;tt&gt; paneb muutuja &lt;tt&gt;i&lt;tt&gt; väärtuseks numbri 12345.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;j=&amp;i;&lt;tt&gt; paneb osutaja &lt;tt&gt;j&lt;tt&gt; väärtuseks mäluvälja &lt;tt&gt;i&lt;tt&gt; aadressi. Märk &lt;tt&gt;&amp;&lt;tt&gt; annab muutuja või osutaja enda aadressi&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;printf&lt;tt&gt; koos oma argumentidega kuvab ekraanile muutujate &lt;tt&gt;i&lt;tt&gt; ja &lt;tt&gt;j&lt;tt&gt; väärtused. NB! Pane tähele, kuidas on osutaja j funktsiooni printf argumendiks pandud.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;char *k=&quot;67890&quot;, *l;&lt;tt&gt; deklareerib osutaja &lt;tt&gt;*k&lt;tt&gt; mille algväärtustab stringiga &quot;67890&quot; ja osutaja &lt;tt&gt;*l&lt;tt&gt; mis viitab &lt;tt&gt;char&lt;tt&gt; tüüpi mäluväljale.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;l=&amp;k[0]+2;&lt;tt&gt; annab viitajale &lt;tt&gt;l&lt;tt&gt; stringi &lt;tt&gt;k&lt;tt&gt; esimesest tähemärgist 2 märgi võrra edasi asetseva tähemärgi aadressi. Seega saab &lt;tt&gt;l&lt;tt&gt; endale tähemärgi 8 aadressi ning sellega hakkab ta viitama stringile &quot;890&quot;, kuna iga string lõppeb stringilõputähisega &lt;tt&gt;\0&lt;tt&gt;.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;printf&lt;tt&gt; väljastab jällegi osutajate väärtused, kuid siinkohal tuleks jällegi tähelepanu juhtida viitade kasutamise viisile.&lt;BR&gt;
* &lt;tt&gt;return 0;&lt;tt&gt; lõpetab programmi töö ja tagastab juhtimisjärje operatsioonisüsteemile ning 0-ga ütleb ta et ühtegi viga programmi töös ei esinenud või et programm lõpetas töö edukalt. Kui &lt;tt&gt;main&lt;tt&gt; funktsioon tagastab mingi nullist erineva numbri, siis see ütleb operatsioonisüsteemile, et programmi töös tekkis viga.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C:funktsioonid</title>
    <id>2197</id>
    <revision>
      <id>4592</id>
      <timestamp>2007-01-03T14:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>217.159.182.97</ip>
      </contributor>
      <comment>täpitähed korda</comment>
      <text xml:space="preserve">Kõigepealt üks lihtne näide ning seejärel seletus:

 #include  &lt;stdio.h&gt;
 
 int arvuta_pindala(int x, int y);
 
 int main() {
 	int a, b, pindala;
 	printf(&quot;Sisestage ristkyliku kylgede pikkused (t2isarvud ja tyhik vahele): &quot;);
 	scanf(&quot;%i %i&quot;, &amp;a, &amp;b);
 	pindala = arvuta_pindala(a, b);
 	printf(&quot;Ristkyliku %i * %i pindala on: %i\n&quot;, a, b, pindala);
 	return 0;
 }
 
 int arvuta_pindala(int x, int y){
 	int z;
 	z = x * y;
 	return z;
 }

* &lt;tt&gt;int arvuta_pindala(int x, int y);&lt;tt&gt; - see rida on funktsiooni deklaratsioon. Kõik funktsioonid C-s peavad olema enne &lt;tt&gt;main&lt;tt&gt; funktsiooni deklareeritud. &lt;tt&gt;int&lt;tt&gt; enne &lt;tt&gt;arvuta_pindala&lt;tt&gt;t tähistab funktsiooni väljundtüüpi. Sulgudes on aga sisendargumentide tüübid ja muutujad.
* &lt;tt&gt;pindala = arvuta_pindala(a, b);&lt;tt&gt; - siin kutsume välja funktsiooni &lt;tt&gt;arvuta_pindala&lt;tt&gt; andes talle argumentideks ristküliku külgede pikkused &lt;tt&gt;a&lt;tt&gt; ja &lt;tt&gt;b&lt;tt&gt;. Funktsioon arvutab ja tagastab ristküliku pindala.

Järgmiseks funktsioon ise:

 int arvuta_pindala(int x, int y){
 	int z;
 	z = x * y;
 	return z;
 }

* Funktsioon algab sama moodi nagu oli tema deklaratsioon, kuid ei lõppe semikooloniga vaid algab ja lõppeb { ja } märkidega nagu main funktsioongi.
* Funktsioon kasutab lisamuutujat &lt;tt&gt;z&lt;tt&gt;, salvestamaks ristküliku pindala. 
* &lt;tt&gt;return z;&lt;tt&gt; tagastab funktsiooni tehte tulemuse, mis annab &lt;tt&gt;main&lt;tt&gt; funktisoonis väärtuse muutujale &lt;tt&gt;pindala&lt;tt&gt;.</text>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Html</title>
    <id>2198</id>
    <revision>
      <id>4593</id>
      <timestamp>2007-01-25T19:04:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Da3rX</username>
        <id>33</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Redirecting to [[HTML]]</comment>
      <text xml:space="preserve">#REDIRECT [[HTML]]</text>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>