Wikipeetia gucwiki https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC MediaWiki 1.44.0-wmf.3 first-letter Ayaakuwapülee Analayaapülee kasa Yootirawaa Ka'yataayakalü Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü Wikipeetia Yootirawaa süchiki Wikipeetia Anaajaalaa Yootirawaa süchiki anaajaalaa MediaWiki Yootirawaa süchiki MediaWiki Anouktia sukua'ipa Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa Akaaliijiaa Yootirawaa süchiki akaaliijiaa Akotchajülee sünülia Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia TimedText TimedText talk Módulo Módulo discusión Ee'iyalaaya a'laülaasü 0 1 15164 14905 2024-08-08T01:13:18Z Shushugah 1518 Wikidata not archive 15164 wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#FFF; padding:2px; border:4px solid blue"> <div style="background-color:#FFF; padding:18px;border:2px solid red"> {{Ee'iyalayaa}} ---- {{KojuyaaAyaakua}} ---- {{Eekalü_sulu'u}} ---- <inputbox> type = create width = 60 background= #FFF preload = Template:Standard content for new page editintro = Template:Instructions prefix = </inputbox> ---- {| style="width:100%; background:#FFF; border:2px #FFF; font-size:90%" |- style=font-size:120% !style=text-align:left| [[Anaajaalaa:Grey-bg rounded cropped.svg]] [[Anaajaalaa:Wikipedia-logo.svg|35px]] Wikipeetia naatajatü süka sünüiki wayuu wattaje'ewalü |- | {| style="width:100%; background:#FFF; border:0px #FFF; line-height:20px" |- |width=5% | [[Image:Flag of Cusco.svg|51px|[[:qu:Runa Simi]]]] |width=20%| '''[https://qu.wikipedia.org Runa Simi]'''<br />Keechwanaiki |width=5% | [[Image:Flag of Mexico.svg|45px|border|[[:nah:Nawatlahtolli]]]] |width=20%| '''[https://nah.wikipedia.org Nawatlahtolli]'''<br />Naawuatülenaiki |width=5% | [[Image:Navajo flag.svg|51px|[[:nv:Diné bizaad]]]] |width=20%| '''[https://nv.wikipedia.org Diné bizaad]'''<br />Nawaajaanaiki |width=5% | [[Image:Flag of Paraguay.svg|51px|[[:gn:Avañe'ẽ]]]] |width=20%| '''[https://gn.wikipedia.org Avañe'ẽ]'''<br />Waaraniinaiki |- |[[Image:Banner of the Qulla Suyu.svg|40px|[[:ay:Aymar aru]]]] |'''[https://ay.wikipedia.org Aymar aru]'''<br />Aimaaranaiki |[[Image:Flag of Greenland.svg|51px|border|[[:kl:Kalaallisut]]]] |'''[https://kl.wikipedia.org Kalaallisut''']<br />Kürolantiaanaiki |[[Image:Flag of Nunavut.svg|51px|border|[[:iu:|ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ]]]] |'''[https://iu.wikipedia.org ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ]'''<br />Inuuktitutenaiki |[[Image:Flag of Alaska.svg|51px|[[:ik:|Iñupiak]]]] |'''[https://ik.wikipedia.org Iñupiak]'''<br />Iñuupiakünaiki |- |[[Image:Flag of the Cherokee Nation.svg|51px|[[:chr:|ᏣᎳᎩ]]]] |'''[https://chr.wikipedia.org ᏣᎳᎩ]'''<br />Cherookinaiki |[[Image:Bandera Red Earth Cree.PNG|51px|border|[[:cr:|ᓀᐦᐃᔭᐍᐏᐣ]]]] |'''[https://cr.wikipedia.org ᓀᐦᐃᔭᐍᐏᐣ]'''<br />Küriinaiki |[[Image:Flag of Northern Cheyenne.svg|51px|[[:chy:|Cheyenne]]]] |'''[https://chy.wikipedia.org Tsėhesenėstsestotse]'''<br />Cheyeenenaiki |[[Image:Nitaskinan flag.png|51px|[[:atj:|Atikamekw]]]] |'''[https://atj.wikipedia.org Atikamekw]'''<br />Atikamekw |- |[[Image:Flag of the Mapuches (1992).svg|51px|[[Wp/arn|Ñizol Wvbgiñ]]]] |'''[https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/arn/W%C3%BCne_pakina Mapudungun]'''<br />Mapuutunkunaiki |[[Image:600px-Maya flag.png|51px|border|[[Wp/yua|Yich Táanil Ju'un]]]] |'''[https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/yua/Yich_T%C3%A1anil_Ju%27un Maaya t'aan]'''<br />Maayanaiki |[[Image:Flag of Brazil.svg|51px|[[Wp/yrl|Ipirungáwa]]]] |'''[https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/yrl/Ipirung%C3%A1wa Ñe'engatú]'''<br />Ñe'enkatuunaiki |[[Image:Flag of Guatemala.svg|51px|border|[[Wp/yua|Nab'ey wuj]]]] |'''[https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/cak/Nab%27ey_wuj Kaqchikel]'''<br />Kakchikeelünaiki |} |- | {| style="width:100%; background:#FFF; border:0px #FFF; font-size:120%" |- !style=text-align:left| [[Anaajaalaa:Grey-bg rounded cropped.svg]] [[Anaajaalaa:Wikimedia-logo-circle.svg|35px]] Soo'omüin tü a'yatawaaka sünainjeeka Shikiipü'ü Wikimedia |- {| style="width:100%; background:#FFF; border:0px #FFF; line-height:20px" |- |width=5% | [[Image:Commons-logo.svg|40x40px|[[:commons:|Commons]]]] |width=20%| '''[https://commons.wikimedia.org/ Commons]'''<br />Ayaakuwaapülee |width=5% | [[Image:WikiNews-Logo-en.svg|40x40px|[[:n:|Wikinews]]]] |width=20%| '''[https://es.wikinews.org/ Wikiachikimaajatü]'''<br />Achikimaajatü |width=5% | [[Image:Wikipütchimaajatü.png|40x40px|[[wikt:|Wiktionary]]]] |width=20%| '''[https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wt/guc/Ee'iyalaaya_a'laülaasü Wikipütchimaajatü]'''<br />Pütchimaajatü |width=5% | [[Image:Wikiquote-logo.svg|40x40px|[[:q:|Wikiquote]]]] |width=20%| '''[https://es.wikisource.org/wiki/Portada Wikiquote]'''<br />Akotchajiaapülee sünüiki wayuu kekiisü |- |[[Image:Wikibooks-logo-35px.png|40x40px|[[:b:|Wikibooks]]]] |'''[https://es.wikibooks.org/wiki/ Wikikaralo'utapülee]'''<br />Karalo'uta jutatüsü |[[Image:Wikisource-logo-35px.png|40x40px|[[:s:|Wikisource]]]] |'''[https://es.wikisource.org/wiki/ Wikiekirajaaya]'''<br />Akotchajülee ekirajaaya |[[Image:Wikispecies-logo.svg|40x40px|[[:wikispecies:|Wikispecies]]]] |'''[https://species.wikimedia.org/wiki/ Wikiwuchiirua]'''<br />Süpülajana sünülia wuchiirua |[[Image:Wikiversity-logo.svg|40x40px|[[:v:|Wikiversity]]]] |'''[https://es.wikiversity.org/wiki/ Wikiekirajülee mulo'u]'''<br />Ekirajiaapülee tijitaalü |- |[[Image:MediaWiki-2020-logo.svg|40x40px|[[w:es:MediaWiki|MediaWiki]]]] |'''[https://www.mediawiki.org/wiki/ MediaWiki]'''<br />O'ttiaapülee |[[Image:Wikidata-logo-en.svg|40x40px|[[d:Wikidata:Portada|Wikidata]]]] |'''[https://www.wikidata.org Wikidata]'''<br />Suurala atüjalaka |[[Image:Wikimedia Community Logo.svg|40x40px|[[m:|Meta-Wiki]]]] |'''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Portada/Es Meta-Wiki]'''<br />Shikiipülee aa'innaka |[[Image:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40x40px|[[w:es:Wikivoyage|Wikivoyage]]]] |'''[https://www.wikivoyage.org WikiO'unajawaa]'''<br />Süchikimaajatü o'unajawaa |} |} 4gy8h682d2c9nl60drh0icw0n7cum59 MediaWiki:Sitesupport-url 8 2 2 2023-02-27T17:22:01Z Maintenance script 1 Setting sidebar link 2 wikitext text/x-wiki https://donate.wikimedia.org/?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=guc.wikipedia.org&uselang=guc p4tfnifr6q2ib9t9u98sugzaznwns2f Anouktia sukua'ipa:Alijunapiapa'a 10 3 13794 12361 2023-10-27T20:03:55Z JOAN 174 13794 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox geography" style="width: 300px; background: #cedaf2; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | <span style="font-size: large; font-weight: bold;">{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|{{{nombre_oficial}}}|{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}}}</span><br />{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|''{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}''}} |- | align="center" colspan="2" style="background: #FFFFFF;" | {| align="center" width="95%" style="text-align: center; background: #FFFFFF;" {{#ifeq: {{{wanteera|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">[[Anaajaalaa:{{#if:{{{wanteera|}}}|{{{wanteera}}}|No flag.svg}}|{{#if:{{{wanteera_aja'apüin|}}}|{{{wanteera_aja'apüin}}}|150px}}|Wanteera {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]</span>}} {{#ifeq: {{{escudo|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} [[Anaajaalaa:{{#if:{{{escudo|}}}|{{{escudo}}}|No coats of arms.svg}}|{{#if:{{{escudo_aja'apüin|}}}|{{{escudo_aja'apüin}}}|120px}}|Escudo {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]}} |- {{#if:{{{maapa|}}}|{{!}} colspan="2" align="center" valign="center" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">{{{maapa}}}</span>}} |} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Mma | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{mma}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Mmapa'akalü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{mmapa'akalü}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Anüiki aashajaanüka | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{anüiki aashajaanüka}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" |Jalapünaasü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{jalapünaasü|}}}|<small>{{{jalapünaasü}}}</small>|&nbsp;}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Nümülo'use nuulia palaakai | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if:{{{altura|}}}|{{{altura}}} [[metro|msnm]]|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Saja'apüin mmakalü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{Saja'apüin mmakalü|}}}|{{{Saja'apüin mmakalü|}}} [[km²]]|n/d}} |{{#if: {{{tipo_div_1|}}}{{{div_1|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_1|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_1|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_2|}}}{{{div_2|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_2|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_2|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_3|}}}{{{div_3|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_3|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_3|}}} {{!}}}}{{#if: {{{fundación|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}}}}- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | O'ttusu no'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{o'ttusu no'u|}}}|{{{o'ttusu no'u}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nanoujaka anain: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{nanoujaka anain|}}}|{{{nanoujaka anain}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Wayuuirua eekalü sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{poblacion|}}}|{{{poblacion}}} way. {{#if: {{{censo|}}}|<span style="font-size: small;">({{{censo}}})</span>}}|}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Süyaawase wayuuirua sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{densidad|}}}|{{{densidad}}} way./km&sup2;|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{nayaawase|}}}|{{{nayaawase}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Shikiipü'ü müinma yaa: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{shikiipü'ü müinma yaa|}}}|{{{shikiipü'ü müinma yaa}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Koorika postaala münaka: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika|}}}|{{{koorika}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase süpüla kachuweera: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika taleepana|}}}|{{{koorika taleepana}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Ee'iyalaaya walekerü: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{ee'iyalaaya walekerü|}}}|{{{ee'iyalaaya walekerü}}}|n/d}} |} |} <noinclude> Se puede ver un ejemplo acá: [[Marakaaya]] [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> lh0xo6nyhdtegiqnh4u93hy9zdhhwfg Anouktia sukua'ipa:Commonscat 10 4 13793 13792 2023-10-27T20:03:28Z JOAN 174 13793 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="margin:1em auto -0.5em auto; clear:both; width:100%;" | width=40 | [[Anaajaalaa:Commons-logo.svg|20px|Wikimedia Commons]] | Wikimedia Commons tiene archivos relacionados con: '''''[[:Commons:Category:{{{1|{{PAGENAME}}}}}|{{{2|{{{1|{{PAGENAME}}}}}}}}]]''''' |} <noinclude>[[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> td4ilmxwl4dnobzg62wzkmxpigeimya Anouktia sukua'ipa:Edições da wikipedia 10 5 13786 43 2023-10-27T19:55:25Z JOAN 174 13786 wikitext text/x-wiki <br clear="all" /> {| align="center" class="toccolours" cellspacing="0" |-bgcolor="#ccccff" ! Mundo Lusófono |- align="center" || <div width="88%" style="background:none;text-align:center;padding:5px 5px 0 5px;margin-bottom:0px;"> <div align="center" style="font-family:Verdana, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size:100%"> Edições da Wikipedia: <br> [[Anaajaalaa:Flag_of_Portugal.svg|25px]] [[:pt:|Português]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Pt-mdr1.png|25px]] [[:mwl:|Mirandés]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[:tet:|Tetun]] &nbsp;• [[:gom:|Goa Konkani]] &nbsp;• <div align="center" style="font-family:Verdana, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size:100%"> Edições da Wikipedia na Incubadora: <br> [[Anaajaalaa:Flag_of_Cape_Verde.svg|25px]] [[Wp/kea/Pájina prinsipal|Kabuverdianu]] (Crioulo Cabo-verdiano) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Macau.svg|25px]] [[Wp/mzs/Main Page|Patuá]] (Patuá Macaense) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag of São Tomé and Príncipe.svg|25px]] [[Wp/cri|São-tomense]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/yrl/Yupirũgawa|Ñe'engatú]] (Nheengatu) &nbsp;• <br> [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/ddg/Sorot Fanu|Fataluku]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/tca|Duüxügu]] (Ticuna) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/kgp|kanhgág]] (Kaingang) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/kgk|Kayova]] (Kaiwá) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/gub|Guajajara]] (Teneteara) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/mbc|Macushi]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/ter|Terêna]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/xav|Aʼuwẽ]] (Xavante) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/mav|Sataré]] (Mawé) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Brazil.svg|25px]] [[Wp/tuo|Dahseyé]] (Tucano) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/mgm|Mambai]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/mkz|Makasae]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/aoz|Uab Metô]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/kem|Kemak]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/bfn|Bunak]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_East_Timor.svg|25px]] [[Wp/tkd|Tokodede]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/umb|Umbundu]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/kmb|Kimbundu]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/cjk|Chokwe]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/lch|Chiluchazi]] (Luchazi) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/nyk|Lunyaneka]] (Nyaneka) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/nsx|Songo]] (Nsongo) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/vmw|Emakuana]] (Makhuwa) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/seh|Sena]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Angola.svg|25px]] [[Wp/ndc|chiNdau]] (Ndau) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/ngl|Elomwe]] (Lomwe) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/cce|Chichopi]] (Chopi) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/chw|Cuabo]] (Chuwabu) &nbsp;• <br> [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/rng|ShiRonga]] (Ronga) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/wmw|Kimwani]] (Mwani) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Mozambique.svg|25px]] [[Wp/tsc|Xitswa]] (Tswa) &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Guinea-Bissau.svg|25px]] [[Wp/ble|Balanta]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Guinea-Bissau.svg|25px]] [[Wp/mfv|Manjak]] &nbsp;• [[Anaajaalaa:Flag_of_Guinea-Bissau.svg|25px]] [[Wp/pbo|Papel]] &nbsp; <div class="center">[https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=List_of_Wikipedias/pt&uselang=pt Lista Completa de Wikipedias] </div> |} <noinclude>[[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> c442sdazlcvxot8hpz0wd9ule58210t Anouktia sukua'ipa:Index 10 6 46 45 2023-02-27T18:58:40Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 44 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Index]] a6cvuhkguj3jusbmfrbmt1u6xt3eaim Anouktia sukua'ipa:Lang 10 7 13789 11678 2023-10-27T20:01:22Z JOAN 174 13789 wikitext text/x-wiki <span lang="{{{1}}}" xml:lang="{{{1}}}">{{{2}}}</span><!-- --><noinclude> <!--Categories--> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]] <!--Interwikis--> [[zh-classical:Template:Languageicon]] [[ar:قالب:إيقونة لغة]] [[arc:ܩܠܒܐ:ܨܢܕܘܩ ܪܡܙܐ ܕܠܫܢܐ]] [[arz:قالب:InterWiki]] [[av:Шаблон:Lang]] [[ba:Ҡалып:Тел]] [[bi:Template:Interwiki]] [[bm:Modèle:Indication de langue]] [[bs:Šablon:Simboli jezika]] [[cbk-zam:Plantilla:InterWiki]] [[cs:Šablona:Infobox jazyk]] [[km:ទំព័រគំរូ:ប្រអប់ព័ត៌មាន ភាសា]] [[fur:Model:InterWiki]] [[ga:Teimpléad:IdirVicí]] [[gd:Teamplaid:Cànan]] [[hi:साँचा:भाषा]] [[hr:Predložak:Jezikk]] [[io:Shablono:Linguo]] [[iu:Template:InterWiki]] [[krc:Шаблон:Тил]] [[kv:Шаблон:Кыв]] [[kw:Skantlyn:Yntrawiki]] [[lb:Schabloun:Wikipedia]] [[li:Sjabloon:Taal]] [[lmo:Mudel:Lengua]] [[ln:Modèle:InterWiki]] [[lt:Šablonas:InterWiki]] [[map-bms:Cithakan:Languageicon]] [[ml:ഫലകം:Languageicon]] [[mr:साचा:माहितीचौकट भाषा]] [[nds-nl:Mal:Interwiki]] [[nn:Mal:Interwiki]] [[rmy:Sikavno:MashkarViki]] [[sq:Stampa:Ikonë gjuha]] [[sh:Šablon:Interwiki]] [[ss:Template:InterWiki]] [[stq:Foarloage:Infobox Sproake]] [[szl:Muster:Godka infobox]] [[tt:Калып:Tel]] [[yi:מוסטער:וויקיפעדיע]] </noinclude> gpnioxq1ybichs1xz538svqa0lojk55 Anouktia sukua'ipa:Lang-es 10 8 13791 11680 2023-10-27T20:02:03Z JOAN 174 13791 wikitext text/x-wiki [[Español]]: {{lang|es|{{{1}}}}}<!-- -->{{#if:{{{2|}}}|, ''{{{2}}}''}}<!-- --><noinclude> <!--Categories--> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]] <!--Interwikis--> [[be-x-old:Шаблён:Мова-es]] [[bg:Шаблон:Lang-es]] [[ka:თარგი:Lang-ast]] [[tr:Şablon:Dil-es]] [[xmf:თარგი:Lang-ast]] </noinclude> idc3pjnohh2p0h18hhqt7tci96sj8jc Anouktia sukua'ipa:Mma 10 9 13796 12635 2023-10-27T20:04:34Z JOAN 174 13796 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="mma" style="width: 300px; background: #cedaf2; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | <span style="font-size: large; font-weight: bold;">{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|{{{nombre_oficial}}}|{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}}}</span><br />{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|''{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}''}} |- | align="center" colspan="2" style="background: #FFFFFF;" | {| align="center" width="95%" style="text-align: center; background: #FFFFFF;" {{#ifeq: {{{wanteera|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">[[Anaajaalaa:{{#if:{{{wanteera|}}}|{{{wanteera}}}|No flag.svg}}|{{#if:{{{wanteera_aja'apüin|}}}|{{{wanteera_aja'apüin}}}|150px}}|Wanteera {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]</span>}} {{#ifeq: {{{escudo|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} [[Anaajaalaa:{{#if:{{{escudo|}}}|{{{escudo}}}|No coats of arms.svg}}|{{#if:{{{escudo_aja'apüin|}}}|{{{escudo_aja'apüin}}}|120px}}|Escudo {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]}} |- {{#if:{{{maapa|}}}|{{!}} colspan="2" align="center" valign="center" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">{{{maapa}}}</span>}} |} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Alijunapiapa'a mulo'usuka | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{alijunapiapa'a mulo'usuka}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Wayuuirua sulu'u | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{je'rashin_wayuuirua_sulu'u}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Miichi eere na ekiipü'ükana | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{miichi eere na ekiipü'ükana}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Anüiki aashajaanüka | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{anüiki aashajaanüka}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nanülia na cheje'ewaliikana | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{nanülia na cheje'ewaliikana}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Ekiipü'ükai müinma yaa | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{ekiipü'ükai müinma yaa}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Natneetse | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{natneetse}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" |Jalapünaasü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{jalapünaasü|}}}|<small>{{{jalapünaasü}}}</small>|&nbsp;}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Nümülo'use nuulia palaakai | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if:{{{altura|}}}|{{{altura}}} [[metro|msnm]]|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Saja'apüin mmakalü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{Saja'apüin mmakalü|}}}|{{{Saja'apüin mmakalü|}}} [[km²]]|n/d}} |{{#if: {{{tipo_div_1|}}}{{{div_1|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_1|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_1|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_2|}}}{{{div_2|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_2|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_2|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_3|}}}{{{div_3|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_3|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_3|}}} {{!}}}}{{#if: {{{fundación|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}}}}- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | O'ttusu no'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{o'ttusu no'u|}}}|{{{o'ttusu no'u}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Wayuuirua eekalü sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{poblacion|}}}|{{{poblacion}}} way. {{#if: {{{censo|}}}|<span style="font-size: small;">({{{censo}}})</span>}}|}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Süyaawase wayuuirua sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{densidad|}}}|{{{densidad}}} way./km&sup2;|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Koorika postaala münaka: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika|}}}|{{{koorika}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase süpüla kachuweera: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika taleepana|}}}|{{{koorika taleepana}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase sulu'u internet: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{Nayaawase sulu'u internet|}}}|{{{nayaawase sulu'u internet}}}|n/d}} |} |} <noinclude> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> o45s1lpiauculh5w2ahkxildesgic8f Anouktia sukua'ipa:NUMBEROFARTICLES 10 10 72 71 2023-02-27T18:58:41Z Jon Harald Søby 12 6 revisiones importadas 71 wikitext text/x-wiki [[Analayaapülee kasa:Prefixindex/Wp/guc|{{PAGESINCATEGORY:Wp/guc}}]]<noinclude> </noinclude> 867b3w4g0wjwyqxl2kp1up1s3y3eusy Anouktia sukua'ipa:PurgeButton 10 11 74 73 2023-02-27T18:58:41Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 73 wikitext text/x-wiki <span class="noprint plainlinks" style="background:#e0e0e0">&nbsp;[{{fullurl:{{FULLPAGENAMEE}}|action=purge}} {{#if:{{{1|}}}|{{{1}}}|Purge server cache}}]&nbsp;</span><noinclude> <hr>Basic usage: <code><nowiki>{{</nowiki>{{PAGENAME}}|Update Now<nowiki>}}</nowiki></code> yields {{{{PAGENAME}}|Update Now}} [[Akotchajülee sünülia:{{#titleparts: {{PAGENAME}} | 2 }}]] </noinclude> h3iugyz87ys55ojt5i9xzg1ymipgrrl A'anaa 0 12 13667 12847 2023-10-13T21:14:40Z Leonfd1992 13 /* Sukua'ipa saainjia süi */ 13667 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Foto 6 a'anaa.jpg|alt=Armando el chinchorro|thumb|upright=1.25|Wayuu jierü sünain a'anaa süi]] '''A'anaa''' ([[alijunaiki]]: ''armar chinchorro,'' proviene de la palabra süi, jama'a = chinchorro, hamaca) tü a'anaaka shia tü aainjaaka süi müsia a'anaa jama'a sutuma wayuu. Süpünala woushinuu sümaiwa süpüla nalatirüinjatüin sümüin nachounyuu süma naikeyuu süpüla watta ka'i. Shia na'anasianjatüka naa majayutnuukana süpüla aainjainjatülüin sulu'u suumain tü süikat o'ulaa sutuma wayuu süpüla atunkaa müsia eemerawaa, aainjünüsü suupuna luma eere jülüjain na'in tü nakuaippaka watta ka'i. Wainmapü'üsü tü sa'aniapalaka müsia tü saainjiapalaka sünain wattain saalin so'u müsia tü sünakat. Tü süikat kekiisü, kayülainsü jee kapanasü. Tü jama'akalü ichesü tü saainjiakalü. Tü wayuukat müsüka sa'in tü walekerü sünain aainjaa süi.<ref name=a'anaa>[https://web.archive.org/web/20220307170350/https://artesaniasdecolombia.com.co/Documentos/Contenido/29783_tejeduria_del_pueblo_indigena_wayuu.pdf TEJEDURÍA DEL PUEBLO INDÍGENA WAYUU]</ref> == Sukuwa'ipa saainjia süi == [[Anaajaalaa:Foto 3 a'anaa.jpg|thumb|Müsü tü süsa'aka eere a'anaanüin]] Ashawaletnüsü tü anütpalaaka süpüla sujutnuin tü süikat müsia shiale tü jama'akalü aka waneejatüin tü sujuniakat, süchikijee tia o'ttüshii sünain ojunaa tü süikalü: Palajana oko'ojunusü tü jiitpaikalü sünain piantuain. Ashawaletnüsü tü anütpalaaka süpüla sujutnuin tü süikalü süka tü jiittapai oko'ojuushikalü. Ojutnüsü sünain waimain sukua'ipa tü sünakalü müsia so'ujana. Kettaapa sünain sha'watuin, atu'utnüsü tü shikiipalaka süpüla sa'atnuin tü süikalü.<ref name=a'anaa/> === Jamalu'ulu sümüin wayuu tü a'anaaka === Tü a'anaaka jama'a süma aainjaa süi wainmaputsü sujutu namuin naa wayuukana, yalapa naya joyotuin sünain, waima tü jülüjaka na'in ma'aka tü sukuaippaka sünaa tü kasa eekalü sulu'u tü mmapa'aka wajiira, süpüla ne'itaain sünain so'ujanain tü o'ulaakalü. Nekiiru'usu waneepia sukuaippa naainjüin süma na'anuin. Anasü na'in sünain tü aainjaaka, eesü nama'ana tü a'anaaka, tü akaaliji'rawaaka müsia nnojoluin tü mojuuka a'in nama'ana. Sünain tü a'anaaka nojutuin na'in suulia tü kasa mojusu eekai alatüin namuin. == Sukuaippa tü a'anaaka == [[Anaajaalaa:Foto 5 a'anaa.jpg|alt=TIPO DE CHINCHORRO|thumb|Waneejatüwaisü tü sünaaka süi]] Waimaputsü sukuaippa saainjia tü süikalu. Eesü tü kayülainsüka, shia tü palajatka sukua'ipa saainjia süi. Tü piito'uyaa münaka shia tü wattaawakaa asa'a, waima so'u sutuma tü süsa'akat. Tü kolompianaayaakat shia tü wane'ewaikalü saapaaya süsa'a, kaalapüsü ma'in saainjia. Eesü süpüla waneeshian müsia piamalee tü shiyülainka tü süikalu. Tü patu'uwasükat shia tü piantuaka ajunia süpüla sukumajünuin sukuaippa süpüla sututnüin, ayutnusu sünaa shi'ipa'aya tü atuliaka. Waima sukuaippa sünaa tü a'anuushika nayu'uluin sünainjee sukua'ipa tü kasa sukorolaka wayuu.<ref name=a'anaa/> === Sükalia saainjia wanee süi === Sükalia wane süi sünain saaijünüin eesü ma'aka piama sünainmuin aipirua kashi, müleka shi'yataanün sünain waneepia sutuma tü aainjütka süi süma tü a'anütka jama'a. Tü süi patua'sükat eesü alatüin sükalia ma'aka akaratshi kashi sünainmuin wanee juya süka atuluushin shia.<ref name=a'anaa/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 4ou22dag7tdispm2g770744gyf0nz15 A'laülaakuwa'ipashajia 0 13 10536 9855 2023-03-10T23:54:52Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10536 wikitext text/x-wiki =='''A'laülaakuwa'ipashajia'''== [[Anaajaalaa:Wikimedia Foundation organization chart.svg|thumb|A'laülaakuwa'ipashajia.]] '''A'laülaakuwa'ipashajia''' ([[alijunaiki]]: ''Organigrama'') es la representación gráfica de la estructura de una empresa o de una organización. Representa las estructuras departamentales y en algunos casos, las personas que las dirigen, haciendo un esquema sobre las relaciones jerárquicas y de responsabilidades que existen en la organización. pqp46kcwvgyzdc1h7iy8azugqg94ejs A'laüle'era aa'in 0 14 14645 12739 2024-04-10T16:18:43Z Leonfd1992 13 14645 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:To'umainpaa.jpg|thumb|laülaa süma sülüin]] '''Alaü'le'era aa'in''' ([[alijunaiki]]: ''ser prudente'') tü ala'üle'eraaka aa'in shia tü sukuaipaka sujutu wayuu sümaiwa süpüla nounajitnüinjatüin sulu'u tü wopu analuutka otta laülainjatüin nain watta kai süpüla jülüjainjatüin nain nakuaipapü,ükat na laülayuukanat, atama'asü tü oushu'ukalü maalia süpüla yootuinjatüin nama na süikeyuukana süchiki tü sukuaipaka wayuu süpüla kojutuinjatüin amüin waneepia. Sujutu wayuu süpüla tü ala'üle'eraaka aa'n. Süpüla tü ala'üle'eraaka aa'in choujaasü tü nakuaipaka na apüshiikana süpüla nashatüinjatuin na naikeyuukana otta na nachoinkana süpüla neitainjatüin shiki tü anaakalü akuaipa waneepia sulu'u woumain musia napüla na apüshiikana. Sukuaipaka wayuu eekai laülain naain. Na wayuu laülaayuukanna aa'in naya na asakakana wayuu eekai suunajain no'u, aamaajaakana süi no'ula, na asiraakana kepein, na alakaajana, na asukakana, ajaitakana wuin , [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] d5r6b22d1bkjgp7rkgl3zr59ws1oekl A'ttieekalü 0 15 12975 12973 2023-08-27T20:03:36Z Leonfd1992 13 12975 wikitext text/x-wiki '''A'ttieekat''' Shia süpüshua'a tü nüpünajakat wane wayuu; makatka maiki, pitchuushi, waana, kalaapaasü, wüirü je waneeirua. Tü a'ttieekat sulu'usü wane yüüja, aa'inmajünüsü suulia shikajüin mürüt, wuchii. Ousüna aa'ulu nütüma chi ka'ttiashikai, eesü müleka nuusirüle shia wayuu süka wane yanama. Aa'inmajünüsü shia suulia jokoma. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 2j7n41is55npirlwexpo1ealv3t8x9z A'yatawaa jüpüla anaatawaa 0 16 12976 10915 2023-08-27T20:04:08Z Leonfd1992 13 12976 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cosechas exitosas.jpg|thumb]] '''A'yatawaa jüpüla anaatawaa''' na akumalaakat Alpina, USAID, OIM müsia Kansiyeriakaa julu'u mmakat [[Süchipkii|Ichipkii]] (Uribia), yala Amuruluu, Waletpaa müsia Siiapala. Jukumaja akua'ipalü müsia ju'yataain müima'a jia jüpüla anaataa jukua'ipa wayuu, apünüin ji'ipapa'a tü jüikakaa anain: - Waneepianjatüin eküülü - Akanajaa nnerü, müsia - Pa'injirawaa; [[Anaajaalaa:Resultado proyecto.jpg|thumb|Comunidades participantes]] jüpüla tü apünajaakat müsia epijaa. Tü Akumalaakat Alpina jümaa USAID, OIM müüsia tu jikiikaa tü aluwatasüka jünain jukua'ipa wanasükawama julu'u wounmain, atijashii jüchiki tü anaataa akua'ipa jünain tü aikünaka jüpüla einjatüin eküülü waneepia, müsia oika'awa jüpüshi, ji'ree anattainjatüin jukua'ipa nachounni, napushi müsia nounmain. Jünain tü ekirajaka apütasü kasa anas, maa ka tü e'raajirawakaa, tü alewakaa, müsia tu kamarainka namüin jüpüla a'yatawaa. Tü Kamalainka namüin jía tü kaliina akaüsijukarü, kaliina ashukutka, müsia tü apünajaka jüpula ein a'ttia waneepia; juchikijee akatalaa neküin, noikkaain jüpushi jüpula kanneetsen, Talatüshi napüshu'a jukajee akumajain nakuaippa. Mauu'luu yaa akotchijirashii jüpula noikkaain yalejeeru'u makaa Parralietu'u, Sia'panaa, Neimalu'u, utalu'upü, müsia jachiituma. ==A'ttaalee anooipa'ajee== * [https://web.archive.org/web/20191101151707/https://www.fundacionalpina.org/es-es/ Página principal de la Fundación] [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 8rdt1khlim9eaphnxcdtxl2jy44mhkv Aamaka 0 18 13819 11599 2023-10-31T23:59:38Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 13819 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Amuuyuu.jpg|thumb|250px|Aamaka]] '''Aamakaa''' ([[alijunaiki]]: ''Cementerio'') Shia eere shi'itaanüin wane wayuu eekai ouktüin, otta eere shijitünüin shiipüse natüma naa kasayuukana sünain. Tü aamakaakalü a'wanaja'awaisü sukua'ipa saainjia. Naata sukua'ipa saamaka wayuu suulia saamaka alijuna. == Aamakaa sulu'u nakua'ipa naa wayuukana. == [[Anaajaalaa:Simbolismo de la etnia Wayuu.jpg|thumb|right|250px|Amuuyuu icha wajiira]] Natüma naa wayuukana tü aamakaakalü napülajatü naa kasayuukana anainyüü ([[alijunaiki]]: ''cementerio familiar''), sulu'usü tü mma noumainkat naa kaamakashiikana. Chi wayuukai ouktüshikai, süpülapünaa ouktüin nia, nütüjaa aa'ulu otta nuchuntüin jalainjachin ni'itaanüin. Sulu'u nakua'ipa naa wayuukana, wanee wayuu ouktapa nia sümaainjachi nüpüshi chi nüshikai, naa nu'upayuukana. Sulu'u tü aamakaakat naya ne'e e'itaanaka naa kasayuukana anainyuu, nnojotsü e'itaanüin wayuu naatajatü. Maa'ulu yaa, tü sütakat wayuu eekai ouktüin shia tü sukumajalakalü alijuna. Paalainka aainjünüsü süka wunu'u ootoluushi; eesü eekai saainjünüin süka patsua. Wanaa sümaa ouktüin wanee wayuu eeshi müleka nüntinnüle wane nünüike'ejena [[Ma'leiwa]] supüla achuntaa naa'u chi ouktüshikai süpüla ni'itaanüin.<ref>[https://www.aa.com.tr/es/pg/galer%C3%ADa-im%C3%A1genes/el-segundo-entierro-una-tradici%C3%B3n-de-los-ind%C3%ADgenas-wayuu-en-colombia/ El segundo entierro, una tradición de los indígenas Wayuu en Colombia]</ref> Tü aamakaakat kapülainsü je kojutsü natüma naa wayuukana süka yalain ne'itaanuin napüshua'a naa kasayuukana anainyüü eekai ouktüin. Sünain wane aamaka antüsü wayuu wattajeejatü süpüla alapajaa naa'u nüpüshi chi ouktüshikai, jai'taichi nnojolin ne'raajüin chi ouktüshikai; antüsü sünain alapajaa saa'u nüpüshi eekai ne'raajüin. == A'inralaa sünain aamaka-ouktaa == Tü outaaka wanee kasa mio'ushana alataka namüin wayuu, moju a'in, yaajeechiki pa'inwajirasü tü apüshiika, sünain a'yalajiira sa'u naamaka süma sümojula na'in. Outaiwaa wanee wayuu asitnaatüjülinjatia yootshi suulia jawaimaatüin jee keejumaatüin, süpüla eeinjatüin süka'iya ma'aka türa apünüin otta pienchi ka'i shi'yalajitnüin a'u, shi'ayasaa yalee kettapa süka'lia alü'üjünüsü amouyuupa'amüin, süpüla su'unuin saa'in jepiramüin; jepira, shia mma eere süntüin saa'in wayuu antapayaa müsü tü wayuukalüira, antürasü tü wayuukalüirua eesü e'irukukat kajuyamain sünain alapaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20221024011141/https://muyuyoec.com/2020/11/06/el-segundo-entierro-una-de-las-tradiciones-mas-importantes-en-las-comunidades-wayuu/ El segundo entierro de los wayúu]</ref> == Sulu'uku tü outaaka mainma ma'aka saa'in: == Outaa süma ayuuli: Mayaasü ya'awaa outüin wanee wayuu asitnatüjüinjatia yotshi suulia jawaija shia supula e'irapu'ujatüjüinjatia sa'a apünüin jee pienchi ka'i shiale süpüla shiikünatüin. O'ojinaüsü ma'aka tü outuin shia süpüla jawawain tü sütaaka eetaaria nüsaa shia sulu'u sütaaka eetaana nüsa'a shia sulu'u sütaka. Laülaalee tü outsüka, alanitnusu sulüinchen sa'upünaa suulia sülü'üjain na'in. Nnojotsü arütketnüin erü sü'ütpa'a tü outsukat, joloiweet süta sütuma süpülaijeerü shiaya. Kasemaasü süpüla anakia süpüno'u sa'in o'unaa jepiramüin, suulia süpütüin sa'inchikii sa'lia süpütüin sa'inchikii sa'u machon mma. Alüjiapu'u tü amaakaat chamüin amo'uyuupa'amüin. Sümaiwa nnojotsü eewaajüin nünüiki ma'leiwa tü miisa münaka sutuma aliijuna, saamaaka. == Outaa süka katkouse, eewawaa, pasiruawaa otta e'iyajirawa. == Ashokottunusu süka mainma kasa süpüla nnojolüin pache'in. == Ver además == *[[Ouktaa sulu'u sukuwa'itpa wayuu]] == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Juyaawusee woumainpa'a]] rityq7jcypid7bkwo1tkxwnol7jtze9 Aapüshaina 0 19 208 207 2023-02-27T18:58:49Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 207 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Aapüshana]] mp7djs596dmn7wy7qn4mt5t7nnfjkeu Aapüshana 0 20 14508 12953 2024-03-27T03:33:13Z Leonfd1992 13 14508 wikitext text/x-wiki '''Aapüshana''' ([[alijunaiki]]: ''clan del zámuro'') shia wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. Chi wuchii natuushikai naa aapüshanakana nia chi samutkai; "watuushi chi samutkai", müshii. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] gkciao5g70sa2iyxx9o568r81ol5li3 Achajaya 0 21 14432 9857 2024-03-14T23:32:57Z Profepi2 1029 14432 wikitext text/x-wiki Achajaya( Alijunaiki: buscador ) es un sistema que fácilita información a cerca de una investigación que se está realizando, es dónde las personas tienen accesibilidad mas rápida, a la información que requieren al momento, es una herramienta factible y eficaz que nos brinda la tecnología. En la actualidad existen varios tipos de buscadores, por lo cual los usuarios pueden utilizar el que les parezca más útil y que cumpla con sus expectativas al momento de realizar alguna búsqueda. Entre los buscadores más reconocidos a nivel global , podemos mencionar algunos; Google, Yahoo, Firefox, Opera, Explorer, Chrome entre otros. =='''Tü achajaya'''== '''Tü achajaya''' (del árabe kēme (kem, كيمياء), que significa 'tierra') a la ciencia que estudia tanto la composición, estructura y propiedades de la materia como los cambios que ésta experimenta durante las reacciones químicas y su relación con la energía. Históricamente la química moderna es la evolución de la alquimia tras la Revolución química (1733). Las disciplinas de la química se han agrupado según la clase de materia bajo estudio o el tipo de estudio realizado. Entre éstas se tienen la química inorgánica, que estudia la materia inorgánica; la química orgánica, que trata con la materia orgánica; la bioquímica, el estudio de substancias en organismos biológicos; la físico-química, que comprende los aspectos energéticos de sistemas químicos a escalas macroscópicas, moleculares y atómicas; la química analítica, que analiza muestras de materia y trata de entender su composición y estructura. Otras ramas de la química han emergido en tiempos recientes, por ejemplo, la neuroquímica estudia los aspectos químicos del cerebro. [[Akotchajülee sünülia:Achajaya| ]] hpeh1qju563mcvbj3x1kyjym7nzzyjk Ache'e 0 22 10540 9858 2023-03-10T23:56:00Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10540 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Gray904.png|right|Ache'e.]] '''Ache'eka''' ([[alijunaiki]]: ''oreja o pabellón auricular'') shia eepünaale aapajünüin wane pütchi jee müsia shipijana kasairua, tü maka sulu'usu süche'e wayuu otta müsia mürülü eekai kache'ein. Tü ache'eka süsüla otta sütaa wayuu shi'ipajee shikii.<ref name=or>[https://www.gaes.es/perdida-auditiva/partes-y-funcion-oido/pabellon-auricular#:~:text=el%20pabell%C3%B3n%20auricular-,%C2%BFQu%C3%A9%20es%20el%20pabell%C3%B3n%20auricular%3F,cart%C3%ADlagos%20cubiertos%20por%20tejido%20cut%C3%A1neo./ La única parte visible del oído: el pabellón auricular]</ref> Tü süche'eka wayuu anasü süpüla aapajaa shipijana kasa, aapajaa pütchi sünain yootirawaa, otta müsia süpüla ayaawata kasa eekai kei'rain. Tü süche'eka wayuu saapaain süchikimaajatü wane kasa wana sümaa yalain sünain ayaawata kasa, jee müsia yalejee a'luwataasü tü aapajünaka paala nümüin chi ekiisholoinkai süpüla atüjaa kasa kanainjeeka tü shipijanaka wane kasa jee pütchi. Tü süche'eka wayuu müsüka saa'in tü weichi, waanakü jee wouu.<ref name=or/> Tü sukua'ipaka süche'e wayuu waneejatü suulia süche'e mürülü, sükajee naa mürütkana kache'eshaanashi süpüla aapajaa shipijana kasa ja'itairua motson ma'in shi'irain, makatka tü erükalüirua jee müsia tü muusakalüirua. Tü süche'ekalüirua mürülü eesü süpüla o'unuin süchiirua shipijana kasa, akutulaasü süpüla tia, jee müsia süche'e wayuu nnojotsü müin sukua'ipa.<ref name=or/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> 9gfuxbnl9bb6vvofhlq7av1ul9rs5tq Achiawaa 0 23 11454 10788 2023-04-07T16:43:57Z Leonfd1992 13 11454 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Putchipü.png|thumb|upright=1.25|Pütchipü'üi sünain achiawaa wayuu. ]] '''Achiawaa''' ([[alijunaiki]]: ''Aconsejar, exhortar'') tü achiawaaka sukua'ipa wayuu laülaayuu süpüla anaatiraa pütchi eere kasa alatüin sümüin tü apüshiikat sulu'u suumain; süpüla tia eesu tü achiawaaka müinka mojulaale wane apüshii eekai achonluin ma'aka sa'in alünyuu müsia asiipü achiaanüshii suulia tü mojujirawaaka sünainje wane kasachiki, eesü achiawaa natuma naa wayuu laülaayukana.<ref name=püt>[http://ve.scielo.org/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1315-62682006000100008/ Resolución de conflictos en la sociedad Wayuu contemporánea]</ref><ref name=alarcon>[https://web.archive.org/web/20221031174631/http://www.ugr.es/~pwlac/G25_05Johnny_Alarcon_Puentes.html Palabra y poder. El 'pütchipü' y el cruce de fronteras culturales]</ref> Naa laülaayuukana antüshii sünain a'ikale'era akua'ipa süka yootirawaa su'upala tü apüshiikalü, eere nashajanüin namaa süpüla nu'ulain suulia wanee akua'ipa eekai mojuin, achiaanüshii suulia tü kasa mojusukalü maka sa'in wane a'luwajaa, atkawaa, kaainjalaa müsia eere wane pasiruawaa sünainje tia; eesü tü aikalawaakalü süpüla tü achiawaa münakat sutuma wayuu. Eere wane kasachiki mülo'u achajaanüshi wane pütchipü'üi süpüla nünaatüin tü sukua'ipaka, eesü yootirawaa süma tü apüshiikat süpüla eeinjatüin wane anaata pütchi süpüla nnojoluinjatüin eein tü o'uktirawaakalü sünainje tü kasachikat. Eesü tü mannaaka süpüla eein walawaa süpüla anaatiraa sukua'ipa saainjala tü apüshiikat. Achuntunusu watta saali kakuuna müsia mürülü süpüla eein tü anajirawaakalü.<ref name=püt/> == Tü wayuu jietkat sünain tü achiawaaka == [[Anaajaalaa:Sukuaippa wayúu.jpg|thumb|left|Naa jieyuu yootushi saa'u nachonyuu]] Tü wayuu jietkalü aikalaasü namaa süchoinyuu müsia namaa süikeeyuu, achijiraasü maalia süpüla yooto, shi'itaain pütchi analu'ulu namuin süpüla naikale'erüin nekii süpüla jülüjain naa'in tü anaaka waneepia, tü jietkalü kojutusu namüin naa apüshiikana aaka shian aikalaain namaa sütooloinyuu süpüla achiawaa suulia atkawaa sünainje naainjala naa achonyuukana namaa naa aikeyuukana. Shia anaa süpütüinjatüka namüin süpüla watta ka'i, aikalainjana naya namaa nachoin süpüla natüjainjatüin nakua'ipa sülatapa wane kasa namüin sünainje saainjala nachoin.<ref name=püt/> Wane wayuu jierü achiaasü weinshi naa süchonyuukana jee müsia süikeyuu, aka jamüin, süchonyuu shi'rukuu, achiaasü süpüla nnojoluin kasain alatüin namüin otta shi'ire kekiin naya watta ka'i yüütapa shiakalü. Wane wayuu jierü shia a'yalajaka saa'u süchonyuu, shia achujetka süchonyuu tepichiiwa naya, shia alinjatüka amüin maka sülatülee wane kasachiki namüin. == Sukua'ipa tü achiawaaka == [[Anaajaalaa:Pütchipü.jpg|thumb|Achiawaa sutuma wayuu]] Tü achiawaaka wainmapü'üsü, eesü tü sünainjeejatüka süshaitala tepiichi, achiajaanüshi suulia atkawaa namaa nawalayuu, eesü tü sünainjejatükalü sutkaala wayuu sulu'u woumain sünainje alirajaa sünain kasa eekai a'luwajuushin, süpüla tia aikalaashi naa laülayuukana süpüla nanaatüin sukua'ipa suulia wattain saali sukua'ipa atumaa. Eesü tü achiawaaka sünainje ei'rukuu sutuma saainjala tü apüshiika müleka eere wane ouktirawaa ei'taanushi chi pütchipü'ükai süpüla nünaatüin sukua'ipa suulia eein ouktaa sünainje. Süka tü achiajirawaaka eesü walawaa so'u watta saali juya süpüla eein wane anajiirawaa süchiküjee saapünüin kakuuna, mürülü müsia nneerü mo'ulu yaa aka shi'raajünüin sainküin mmakat wajiira.<ref name=püt/> == Sujutu sünüiki laülaayuu == [[Anaajaalaa:Jayeechimajanas wayuu de la alta Guajira.jpg|thumb|left|Laülaayu yootushii]] Tü pütchika namüin naa laülaayuukana kojutushantasü ma'in süka naikalaain paala sünain yooto süchiki wane anaa sümüin tü apüshiikat süpüla saapapa sünüiki koujeinjetü süpüla anain sukua'ipa tü anajirawaaka. Wane laülaa süpüla nüikalaain sünain wanee anaatawa pütchi, yootushii palajana süchiki sujutu wane kasa otta aashajaashi süchiki sukua'ipa wayuu, shi'ire naapajüin naa jütkatüshiikana na'ato'u. Sünain wane yootirawaa nnojotsü oo'ulaanüin tepichi sünain aapajawaa, naa atkaashikana nnojoishi pejeewain suulia o'ttuin sünain aülüjirawaa süchukua'a. Naa laülaayuukana naya aashajaaka shi'ire nanaatüin sukua'ipaka. Mapan, keraapa tü yootirawaaka, naya o'unushi nepialu'umüin otta aikalaashi namaa naa kanainjeekalü tü yootirawaa, sünain tia, chi laülaakai achiaashi saa'u.<ref name=püt/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat]] 91wtgux54ymurrj1mjaogmtq3f11y3y Achikii Wajiira 0 24 14864 10916 2024-05-08T04:58:46Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14864 wikitext text/x-wiki =='''Achikii Wajiira'''== '''Pütchi kama'airu süchiki tü Mmakat''' [[Anaajaalaa:Antushi Jayaa Wajiiramüin2012-10-28 08.08.46.jpg|thumb|Antüshi jayaa Wajiiramüin]]'''Sukumajaiwa Mmakat chaa [[Wajiira]]''' Palajana nnojotsu kassa ein so'ü mmakat shiia nee ejaatü [[Ma'leiwa]] (''Mioüshikai Tataa'') [[Siruma]] (''Chaa ein Shuliwala'kei'') Píushi siia Meeshi. Nainjaká Ma'leiwa, chií Kaikai (''Sol''), tü Kashikai (''Luna''), siia Shuliwalakei (''Estrellas''), supüla warat'tuinjatu mmakat Suchikeje nainjuin Mmakat (''Tierra''), Wuinka (''Agua''), siia Jouktaika (''Aire''), supüla einjatú katoüwa. Ma'leiwa nulüatain Wuinka nuwatain so'ü Mmaka sumürajaiwa piamaleyaa. Nía'atain nutchen sumaa apiushejaa [[Siruma|sirúma'ka]], numüralü juyaaka siia napülairúa. Palajanaa ememajusú, eitta musíia mioushatasu shiré nii'puolüin mmaka. Ma'leiwa nirúin mioüin juyaaka nukumajaka supülajana wuinka, tü Paala'ka, nulüwatain jouktai palaamüin (''Viento del Norte'') so'ü wuinka, kawachirái shiia so'ü mmakat. Süchikeje nainjuin [[Mürütkana|Murútka]] (''Animales''), siia wuitushikaa (''Plantas''), napüin sumüin katouwa supüla waráitainjatu shimiwaa, atamasu sainrúin munakaa sumüin. Tuú wuitushikaa napüin maima sukuwaitpaa supüla kachoinjatu akünukaa, níitajuin so'ü súpaá mmaka. ==Tü Palajutuú'ka Wajiira== [[Anaajaalaa:Soou Uuchii.jpg|thumb|Serrania de la Guajira]] Chaa ípunaa soujeé [[Siruma|Sirúma'ka]], kepiashi Ma'leiwa chií kainjalakai tü Wuinka, Mmakat, Kaikai siia supüshuwale kassa'ka ein. Chaa nimiwaa mujüshi nain Ma'leiwa. Nainjaka niakai nuchoinñu jieyuu, náapaka sumüin piamaleyaa mioü máa, supüla nekirái niia suchoinñu, sainjai Úuchi ein nuintüin supüla atunka niakai nushakaiwa ipunajee. Talatashatashi Ma'leiwa sukaa nainjala, kee motusú nain ein wanneya nuchon. Susoutaká nuchonka: -Tashii (''Padre''); ¿Jetsü Mma paa'puinjatuu Tamüin? Nnojotsu ein kassa pusülajüin tamüin Nirákaa Ma'leiwa nuchon motusú'ka nain, kaamashi asoútain kajamüin nnojolüipaa mma numanaa, níitajuipaa supüshuwale. Nunanajaka wattamüin, niráaka wanne sushawalajie wuin ayatasu paalä sutuma. Náapaka shiia supüla nuchon. Ma'leiwa nülikajaká so'ü wanne Uuchi mioü, náapaka nüu Kouchen (Honda-Resortera), nujutaka sumüin wuinka ein sushawalajie wuinka. Jutusu ipaaka so'ü Ipaa Kasutolü (''Piedra Blanca''), ounusu wuinka yalejeé sutuma sutchenka ipaaka, ajuita musiia Wajiira'ka müin sain wanne ipaa shikotó. Yaläa ee jeketka mma, nayulian wuin súupunaje mmakat, nnojotsu [[Wayuu]], eesü iichi sutuma ein paalä sumaiwa. ==Tü Palajatukaa Wayuu== [[Anaajaalaa:Shiyakua Wajiira.jpg|thumb|Shiyakua Wajiira]] Makaá eipaa [[Wajiira|Wajiira'ka]], nnojorulesu kassa ein sulü shiia nee Meensh y Jepirach. Jepirachi (''Jouktai'') emijashi nee sumaa wuinka paaläiruaka, awatashi so'ü shiré nukutulai. Meensh chií wanepiajachikai, joyotüshi so'ü wanne ipaa erajushi no'u suwatirá wuinka nutuma nawalakai Jepirachi. Mmaka taa'sain ayatuin waneepia, kaa nnojotsu müin kajamüin tü palaaka eesü shikajain shi'ipa mmakat. Wanne kai, Suchonka Ma'leiwa tü kainjaka mmaka waráitusu sá'atou [[jaweii]] mioü, shiráká shiakua sulü wuinka sunain yalain shawatuin, sáapaka nuiki wanne toolö niia Paalä chií alüwatashikai so'ü wuinka, kaa nojotsu shiruin. Jat'tapa waráitaka nnojotsu kassa shirúin, majasu suchonka Ma'leiwa: -Niechí Meensh, kachonka taya atuma! supüla ein [[Wayuu]] so'ü mmakat tü. Musuu sutuma. Ekerotusu numaa, kachonka shiia nutuma Meensh 3 (''Apunuinsu'') súchoon Jieyuu. Wanee ekerotusu numaa Paalä kachonka shiia 3 (''Apunuinsu''): *'''Juyaapü''' (''Invierno'') mioüka juyaa; *'''Hourateur''' (''Verano'') nnojotsu juyaa; *'''Iwa''' (''Primavera'') Juyaa anaská Sulatapaa akalia, chií Jepirachi (''Viento del Norte'') nuwayuushe amüin [[Iwa]], náapaka shiia. Kachonka shiia Iwa nutuma Jepirach, tü palajatka [[Wayuu]]. Tü Wayuukalirúa suchoon Iwa (''Primavera'') numaa Jepirachi (''Viento del Norte''), sunainje turáa maimajasu Wayuu so'ü máaka [[Wajiira|Wajira]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Achikii]] [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 4tazu0esd4o40pufa59g1p3zf2iy7a4 Achikiimaajatü 0 25 11215 10917 2023-03-21T09:47:47Z Amherst99 384 11215 wikitext text/x-wiki '''Achikiimaajatü''' ([[alijunaiki]]: ''curriculum vitae'') Shiia wanee pütchii latiinjewalü kalüko tü alataka sunain ka'atouwa, shiia wanee [[Karalo'uta|karalo'utakana]] ein akotchajunüin siia ashajunüin tü sainraka [[alijuna]]/[[wayuu]] müin (Ekirajaaka'anain, ayatawaka'anain siia nünainjeka). Tü makaa akumujunusu supüla achajaa waneeyan ayatawa, achuntunusu nutuma chii alaamainkai sunain tü ayatawa jeketü, kajamüin ein sulü nukuwaitpaa chii achuntaakai ayatawa. ==Jamüin Akumaja Achikiimaajatü== Ees apünuin sukuwaitpaa supüla akumaja wanee achikiimaajatü: #Küronoloojiko (''Ayawajuna/Cronológico''): shiia ayawajuna siia anatiraa tü achikiimaajatü, anainje tü sumaiwajatüka anainmüin tü joolükana, nojotsu anain sumüin ee awanajain maimatua ayatawa #Awanajanaka: anaas supüla ei'alaa tü atijanaka sunain ayatawa #Ei'alaaka tü atijaakana sunain kassa: shi'itajüin tü achikiimaajatü anain'lü sa'atapuna nee. ===Akumajana wanee achikiimaajatü=== Anaainjatü kajamüin tü achikiimaajatü shirajüintü chii alaamainkai, sutuma müin, chii akumujeshikai wanee achikiimaajatü na'apainjatü wanee akuwaitpaa anaaka apüla ashajaa anain, anaaka supüla eishejera, ket'taka sunain waneshi [[karalo'uta]] siia nojolüinjatü aküjüin sa'alain Anaainjatü sukumajie, anaainjatü supüla erajaa siia eishejera siia uleeinjatü; ees supüla ein wanee ashajanaka sumaa sunüiki pütchii. Tü sushajie anaainjatü, nojolüinjatü ein pütchii ee mojüin. 84rklbxp7a5vylq2b70tf7tc3goygnb Achimpajawa 0 26 14867 12612 2024-05-08T05:10:38Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14867 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Achimpajawaa.jpg|thumb|Juego tradicional wayuu]] '''Achimpajawaa''' shia wane su'uluku nemi'ira naa wayuukana. Süshalira tooloyuu; tepichi otta miyo'uyuu. Eesü süpüla nashaittüin piamashii nanainmüin polooshii wayuu. Ashaittünüsü süka jatü je uraichi, eesü wane jatü kanüliasü meera, eittaanüsü wattalu'u. Wane shaittüi piamawai süchon najatü, nujutuinjatü sünainmüin tü jatü meerakat. Akanajüshi chi eekai nü'ittüin tü meerakat o'ulaka müleka suttule najatü sü'ütpa'a. O'ulaka chi shaittüikai nojoishi süchiiruajachin akanajaa neerü o'ulaka korolo eekai kojutüin ma'i, eeka ne'e natuma tü asuji'rawaa münakat, o'ulaka nakanajüin nemia eekat nama'ana. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] psxwa97b5tm2vu4r9bd0hy3k00yhrrx Ai 0 27 14017 13987 2023-12-09T16:27:54Z Anyerpal16 98 14017 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:മരച്ചീനി.jpg|thumb|Ai.]] Tü '''Ai''' ([[alijunaiki]]: ''Yuca'', ''Mandioca'', ''Manihot esculenta'') Ai shia wane wunülia müsu sain mayasuka sain wane mojuii akatsa kakaliasu sunuin eein Shia. Shiale tuu shipishikat tuu " manihot esculenta, namakat alijuna" Chejewat jee apünajuin main uuchimuin so'uje amerika. Ekunaka sunain shia tuu sutuinka. Muusu sain wane suurula, eesü suain mio'u jee jouchon. Tü Aikat wane wunülia katchin ain supula tuu tutshikat akatsa cheijasu sumuin tuu saamatuinkat jee tuu nuwarala kaikai supula nümio'ilain. Kakaliasu supula amio'ulawaa, sunainje tuu joosu supula saakain mojui, cheesu alujuin ainwa suuli suupunain shia mojui. Sunainmuin aipirua kashi eesu supula shiyutnuin tuu sütuin supula ekuna. Muleka sulatuin tuu sukali amoujasu tuu sutüinkat achechejasu nojot musuja anein supula ekuna. es un arbusto perenne de la especie ''Manihot esculenta'', originario y extensamente cultivado en Sudamérica y el Pacífico por su raíz almidonosa de alto valor alimentario. La mandioca es endémica de la región subtropical de Argentina y Paraguay, y de la región tropical de Bolivia, Brasil, Colombia, Ecuador, México, Panamá, Perú y Venezuela, aunque se estima que las variedades hoy conocidas son efecto de la selección artificial. La yuca es un arbusto perenne que crece hasta unos dos o tres metros de altura. Está adaptada al clima tropical cálido y necesita humedad y mucho sol para crecer. Su crecimiento es lento en los primeros meses, por lo que el control de hierbas es esencial para un correcto desarrollo. En su uso normal, la planta entera se arranca al año de edad para extraer las raíces comestibles; si alcanza mayor edad, la raíz se endurece hasta que se vuelve incomible. De las plantas sin raíces se extraen los recortes para la replantación. La raíz de la mandioca es cilíndrica y alcanza el metro de largo y los 10 cm de diámetro. La cáscara es dura y leñosa y no se puede comer. La pulpa es firme e incluso dura antes de la cocción, surcada por fibras longitudinales más rígidas; muy rica en hidratos de carbono y azúcares, se oxida rápidamente una vez desprovista de la corteza. Según la variedad, puede ser blanca o amarillenta. ==Achikii== [[Anaajaalaa:Manihot esculenta dsc07325.jpg|thumb|Raices de Yuca.]] La evidencia más antigua del cultivo de la mandioca proviene de los datos arqueológicos de que se cultivó en el Perú hace 4.000 años y fue uno de los primeros cultivos domesticados en América. Las siguientes referencias al cultivo de yuca (''Manihot utilissima'') provienen de la cultura maya, hace 1.400 años en Joya de Cerén (El Salvador). En efecto, recientes investigaciones tienden a demostrar que el complemento alimentario de los mayas, el que les permitió sostener poblaciones muy numerosas, sobre todo durante el periodo clásico, y muy particularmente en la región sur de América Central (Tikal, Copán, Calakmul) fue la Yuca. Aun hoy es parte integrante de la dieta de las diversas poblaciones que viven en la región maya y también en la cuenca del Mar Caribe. Otra variedad, la ''Manihot esculenta'', se originó posiblemente más al sur, en Brasil y Paraguay. Con su mayor potencial alimenticio, se había convertido en un alimento básico de las poblaciones nativas del norte de Sur América, sur de América central, y las islas del Caribe en la época de la llegada de los españoles, y su cultivo fue continuado con los portugueses y españoles. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nfx728sx50vpas5lwkv04c16ty4s560 Ainawaa 0 28 13857 364 2023-11-12T19:15:10Z Leonfd1992 13 13857 wikitext text/x-wiki Tü '''A'inawaakat''' shia wane su'uluku tü nashalirakat na wayuukana. Wane suwala'ata sünülia shia a'inawaa süka yoshushula. Piamawai wayuu shaitüsü sünain. Asha'walaashi wane ni'ipoujee chi wanee, o'ulakiraa müshi'iya süka tü yoshushulukat, apünüinwai nüüyo'u waneeshia, akanajüshi chi eekai kojuyatuain nü'ittüin. [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] jmb5zfonwddc21wv8b8cbxkiec66r5i Aipia 0 29 14721 13906 2024-04-15T02:34:27Z Leonfd1992 13 14721 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aiipia.jpg|thumb|right|Aipia pasanain sünain wane wopu]] '''Aipia''' ([[alijunaiki]]: ''Trupillo'', ''prosopis juliflora'') jia wanee wunu'u süpüshi tü kanüliakalü sutuma alijuna ''Acacia Farnesiana,'' wainma shiipüse sünain sütüna, sutuma tia cha'aya Epaainya kanüliasu ''Espinillo blanco''. Tü wunu'ukat cheje'ewalü kojuyasü icha Meejiko otta müsia Ameerika Pasanainjatkat, eesü shia sonnaa tü palaakat cha'aya Australia otta müsia uuchejeeru'u sulu'u Aasia. Tü wunu'ukat miyo'upa shia süsa'watüin mekiisat "metro" saja'apüin sulu'u iipünamüin<ref>[http://www.hort.purdue.edu/newcrop/duke_energy/Acacia_farnesiana.html Purdue University]</ref> jee süsa'watüin 25 sünainmüin 50 juya suuyase.<ref>[http://www.worldwidewattle.com/infogallery/utilisation/acaciasearch/pdf/salicina.pdf Acacia Search]</ref> Tü aippiakalü shia wanee wunu'u jouutsu sulu'u woumain, anasü nümüin wayuu süpüla nukumajia nipia, süpüla nulumase, süpüla külaala, süpüla siki, watta saalii tü anakat apülaa tü aippiakat. Chi aippiakai neemeraaya wayuu sünain arüleejaa, suutkajaaya mürülü süchikejee ekajawaa. Chi aippiakai che'ujaashi nümüin wayuu; tü süpanakaa anasü süpüla so'ojüin tepichi jo'uuiwaa shia, süpüla kakaliainjanain mülo'upa naya. == Aipia namüin naa wayuukana == [[Anaajaalaa:Aipiia aliüka.jpg|thumb|Aliuuka saa'u wanee aipia]] Tü aipiakat natüma naa wayuukana süsa'asü piichi, luma. Nütüma chi o'ulaküikai naapaain süpüla ni'rüinjatüin sukua'ipa wanee wayuu, nipejüin pala'jana süpüla ni'rüinjatüin wanee akuaipa sükajee tü suwaralakat, süpüla nütüjaain saa'u tü alatüinjatkat nümüin chi wayuu o'ulakinnakai anain sütüma nüpüshi. Tü süchonkat aipia ekünüsu süpüla nnojolüin laülaamaatüin wayuu, wulesü sule'eru'u tepichi sütüma. Otta shiküin shia tü mürütkat jee kaüsüsü sütüma. Müleka shiküle shia mürüt juyapo'ulu ashütajaasü sütüma. A'lakajünüsü tü süchonkat aipia jee asünüsü tü shirakat süpüla suukalaa ashaa, müleka sü'lakajünüle sümaa paneera anasü süpüla ojuittiraa wuliuuna süle'eruje'e wayuu, asajünüsü so'u ja'rai ka'i. Tü sütakat aipia anasü süpüla yülaa. Tü aipiakat sulu'u a'lakajuushin anasü tü shirakat süpüla ayu'laa süchounla wayuu otta müsia süchounla kaa'ula otta anneerü. Tü aipiakat anasü süpüla aainjia luma, piichi, süsa'asü jee sutujunasü. Anasü süpüla aainjia kulaala otta müsia yüüja, otta tü sütakat a'ütaanüsü wanee kasa süka. Wayuu sümaiwa sü'lakajapü'üin tü sü'ükat ma'aka saa'in pitchuushi, pusiasü jee aainjünapü akalü uujolu. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] {{DEFAULTSORT: Aippia}} pib1olvpddubxhfrhssr5kf9s7r080d Aippia 0 30 401 400 2023-02-27T18:58:57Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 400 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Aipia]] i72bb5ict9aw6f0gg066vbduck1tteq Ajapü 0 31 409 408 2023-02-27T18:58:57Z Jon Harald Søby 12 7 revisiones importadas 408 wikitext text/x-wiki '''Ajapü''' Mano Shia wanee shi'ipa shi'iruku wayuu, sümainjee sütüna Kerain sünaimüin suchon süjapü. Ajapü (derecha) ekia, epe'e ( izquierda). Tü wajapükat kachonsü, ja'rai suchonyuu, kapato'usesü, anas süpüla apawaa wane kasa, ajaraitaa, achüijawa, apüttaa. Shia tü weirukukalü wepetkalaka wane kasa, samatüle shia, eke jain, n3oftwom4ztuhn4jmenbxzvchkcipdx Ajawajawaa 0 32 13858 12879 2023-11-12T19:16:46Z Leonfd1992 13 13858 wikitext text/x-wiki Tü '''Ajaawajawaakat''' ([[alijunaiki]]: ''tejo wayuu'') shia wane su'uluku nemi'ira naa [[wayuu]]kana. Süshalira tooloyuu; tepichi otta miyo'uyuu. Eesü süpüla nashaittüin piamashii nanainmüin polooshii wayuu. Ashaittünüsü süka ipa eekai kapa'achein, eesü wane kanüliasü meera, e'itaanüsü wattalu'u ma'aka sa'in jarai tüna. Wane shaitüi apünüinwai ipa nüma'ana, nujutuinjatü sünainmüin tü meerakat. Akanajüshi chi eekai nü'ittüin tü meerakat o'ulaka müleka nu'ttirüle niipaain sü'ütpa'a. [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] 933l9f31enycvql74filb09b9gqxa6f Akalio'ushajülee 0 33 9864 424 2023-02-27T22:17:47Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q30849]] 9864 wikitext text/x-wiki '''Akalio'ushajülee''' ([[alijunaiki]]: ''Blog'', ''bitácora digital'', ''ciberdiario'') es una página web que se actualiza periódicamente y que muestra en orden cronológico artículos de uno o varios autores, apareciendo primero el más reciente, donde el autor conserva siempre la libertad de dejar publicado lo que crea pertinente. Es muy frecuente que los blogs tengan de una lista de links a otros blogs, a páginas para ampliar información, citar fuentes o hacer notar que se continúa con un tema que empezó otro blog. También suelen disponer de un sistema de comentarios que permiten a los lectores establecer una conversación con el autor y entre ellos acerca de lo publicado. h143n6z1xk7wiihiwsg1eklbbl7njzy Akatkulaajaa 0 34 10439 9865 2023-03-10T01:52:04Z Kwamikagami 48 10439 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Casio fx-85WA 20050529.jpg|thumb|upright|"Casio" Akatkulaajaa.]] '''Akatkulaajiaa''' ([[alijunaiki]] ''calculadora'') es un dispositivo usado para realizar cálculos matemáticos. Aunque las calculadoras modernas incorporan cálculos generales, se diseñan para realizar ciertas operaciones en específico, por lo que hay muchos tipos de calculadoras; por ejemplo, existen calculadoras gráficas especializadas en campos matemáticos gráficos como la [[apünüinsheke'eirüyaawatia]] y la [[atijaayayaawatia]]. También suelen ser más portátiles que la mayoría de los computadoras, si bien algunas [[PDA]] tienen tamaños similares a los modelos típicos de calculadora. s7fh82p6d5gkgi3hpvxipp4rmwd61ce Akatkulaajiapana 0 35 10545 9866 2023-03-10T23:57:09Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10545 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:LO Calc 5 2 ca.png|thumb|Akatkulaajiapana [[LibreOffice]]jatü.]] '''Akatkulaajiapana''' ([[alijunaiki]]: ''Hoja de cálculo'') shiia wanee püroküraama eere anain supüla akümajiaa anaaka apüla awanajaa tü atijaaya numeraa otta müsia ashajiapüle'numeraa , antunusu anain müin saa'in wanee tapüla aainjushi müinka wanee [[Kulaala]] (Tü makaa eesü supüla sukumujüin wanee matüriisü piamaja'apüinrü sha'washa'watüsüka siia palastasü). Tü [[Kulaala]] shiia wanee waneeyaawajia palajatükaa so'ü achikiimaajatü sulu'u tü akatkulaajiapana, ein ekerotunüin tü sulia'akat siia tü anaatakat tü akatkulajaa. Eesü supüla waneepiain aainjaa tü akatkulajaa ee kapülein süka ayaawatia siia eke eein ashajia saa'u kassa [[Ayaawase]]. jzqahrm9mu3dp66jl02hngl834pixow Akatkulaajülü 0 36 10546 9867 2023-03-10T23:57:11Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10546 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Gcalctool-basic.png|thumb|Akatkulaajiaa (Linux).]] '''Akatkulaajülü''' ([[alijunaiki]] ''calculadora de software'') es un programa de software que consiste en una calculadora usada en la [[komputatoora]], en el [[taleepana serulaalü]] o en el [[PDA]]. t4fme8fs8o15lqv9z2sqljfnlx1ilvl Akoosto 0 37 9868 465 2023-02-27T22:17:53Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q122]] 9868 wikitext text/x-wiki '''Akoosto''' ([[alijunaiki]]: ''Agosto'') Nia chii mekiisatkai kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana suluü apunüin shikii waneshimuin; shia palaa tu apuniunka kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Akoosto''' ([[alijunaiki]]: ''Agosto'') es el octavo mes del año en el calendario gregoriano y tiene 31 días. Se le puso este nombre en honor del emperador romano [[Augustus Octavius|Augusto Octavio]]. En el antiguo calendario romano, el año comenzaba en marzo y el sexto mes se llamaba ''sextilis'' pero, en el año 24 antes de nuestra era, Octavio Augusto decidió darle su nombre y desde entonces ''sextilis'' se llamó ''augustus''. Octavio imitaba así al ya fallecido Julio César quien, veintiún años antes, había hecho lo mismo con el quinto mes, hasta entonces llamado quinctilis y que con él pasó a llamarse iulius en homenaje a la familia Iulia, a la que pertenecía. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] j2tbqqx92mquwnmn8g71xjdym75hgu8 Akuwa'ipaa eejatülee mmanain 0 38 10547 9869 2023-03-10T23:57:13Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10547 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:ConstellationGPS.gif|thumb|Constelación de GPS.]] Tü '''Akuwa'ipaa Eejatülee Mmanain''' ([[alijunaiki]]: ''Sistema de Posicionamiento Global'', ''GPS'') shia wanee a'yatawaajiraaya kassa atamüinree süka eraajakaa soo'u Mma ipunaje (Satélite GNSS), anaasü supüla eraajaa soo'u kassa chaa wattapüna, shiyawatie mmakat supushua'a, shiyawatie jalain kamion, jalain wayuu siia eke ein kamaanain GPS Ayawatie, tairü shiain palitchon waraa soo'u shiakua. Tü a'yatawaajiraaya aainjunusu, eitanusu siia joolu'u a'yataipaa sutuma Shipiia Aimajakaa chaa [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü]]. Tü GPS ayatasuu süka kusu 24 piama shiiki sumaa pienchi erajakaa soo'u mma ipunaje (24 Satelites), tü waraitusu ipunaje soo'u Mmakat supushua'a, saa'ujee 20.200 km akumujunusu supüla waraitaa saa'u sspalü mmaka supushua'a. 85497fcpvac6tnk16eqwdu6aeqby9ry Aküjalaa jüchikuwa wayentuuna 0 39 12727 11509 2023-08-14T16:08:31Z Leonfd1992 13 12727 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mito acerca de la piedra del destino.jpg|thumb|wayentuuna chayaa jachitüma'ana en la zona norte extrema]] '''Aküjalaa jüchikuwa wayentuuna''' ([[alijunaiki]]: ''Mito acerca de la piedra del destino'') Wayeentuuna jünülia wanee ipa mule'ushaana julu'u Pülasüin jia chaya wuinpumuin julu'u türa mmakakat Taluwayuupana etnajünüsü julu'u Jachituma'ana jümünuin juumain wayuu Uliana (corregimiento de Punta Espada zona Norte extrema de La alta Guajira) Türa putchi Taluwayuupana maru'utka ojuitaasü ma'a ya Talu'u : juleeru_ wayuupana _ wayuu jüka jamuin julatüin tü wayuukairua jüleerupuna ma'aka jaa'n julee wanee wayuu wei. [[Akotchajülee sünülia:Süchikuu pülaiwa'a mmapa'akat]] [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] fmsvncezow2y1rkivb0ibl0rayqvdcx Ala'ule'era aa'in 0 40 483 482 2023-02-27T18:59:01Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 482 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[A'laüle'era aa'in]] kmotat6co1h6atv9jiqiyoax3njacuq Alapajaa 0 41 14868 14275 2024-05-08T05:11:44Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14868 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Adultos Wayuu.JPG|thumb|Alapajaa amuuyuupa'a]] [[Anaajaalaa:Nemecio Montiel Fernández.JPG|thumb|Asakaa wayuu]] '''Alapajaa''' ([[alijunaiki]]: ''visita solidaria'') shia nuwaraijaapa wane wayuu shi'iree ounajawaa no'u wayuu eekai kasa alatüin namüin, tia maka shi'iree yalain naya namaa jee sünain aapajawaa kasa aashajaanaka saa'ujee. Sünain sukuwa'ipa wayuu, anasü alapalaa napüshi kataiwa'a no'u. == Sünain ouktaa == Eesü alapajaaka sünain kaamakaa münaka sütüma wayuu eere a'yalajüno'ulu wayuu sünaajaapa natuma süpüshi, natuma su'rulainrua, natuma shi'raajüin napüshua'a, paala sümaleiwa e'eyalaajunoü naa müliishi sutumaa napüshii maaliipünaa. === Süküjala wayuu laülaayuu === Ouktaiwa wane wayuu tü naa'in o'unusu icha'a jepiramüin, sünain tia o'unaaka kemiashii wopulu'u, o'unusu nümaa tü saa'inka kaa'ulaa, pa'a, anneerü, eekai ekiirain sü'ütpünaa alapajaa, tia maka sükajee cho'ujaain nümüin süpüla anainjachin nia icha'a jepira eere shia nürüleejattaain. Süsalijaanapa wanee wayuu, palajana aashajaasü süpüshi nümaa sulu'u lapü, kakalia süchikajee ouktaa, ale'eyaa sukua'ipa tia, sünainjeejatüin kajutüin sutuma wayuu saamakaa, chira wayuu müliashii. === Wainma sukua'ipa alapajaaka === * Alapajuno'u wayuu eekai anaajaain sutuma ayuule, eekai pasiruain, ojoi'tunushii maka piama otta apünuin ka'i süchikejee niyokojooin. * Eekaja'a chi asiruukai nnojoishi alapajuno'u, ojoi'jaanüshi wattuwo'ushi (nnojoishi alapajuno'u) maka tü kainjalaaka nnojotsü kekiirain. Chi asiruukai ojoi'tunushi mmaapü nimüiiwa'a wattalu'u suulia aamakaka. Otta chi anaajaashikai sutuma ayuulee wooweralu'ushi. * Eetaasü tü a'yalajiraaka soo'u wayuu ekaai kama'airüin anaajaain shia tü jiipüpaashia. === Ekiira sünain alapajaa === Sünain wane jutkataa süchiirua wane alapajaa, eeweesü shikiira, sükajee saashin wayuu laülaayuu cho'ujaasü eeinjatüin süpüla shiküin yolujaa jee müsia naa wayuukana jutkatushiikana. Akatsa'a nnojolu'uin wanaawain shikiira wane kasa, sükajee eein jutkataa eekai achuntuushin sutuma lapüt jee müsia eesü jutkataa o'ttusu sünainjee wane kasachiki jee sünainjee ouktaa. Eesü alapajaa eekai akumajünüin paala, yootunüsü palajana süpülapünaa aa'injünüin, e'itaanüsü wane ka'i süpüla, süntapa'a chi ka'ka'i outkajaashi wayuu sünain, jee müsia eeshi wayuu eekai kakoloin shi'ipajee. Otta müsia, naa shipiajanaka ounuwaashi palajana, süpülapünaa jutkataaka shi'iree eeshaatain eküülü jee emiraa sünain. Naa wayuukana natüjaa aa'u tü nakua'ipaka, sükajee shiain tü nakua'ipain sümaiwajee, natüjaa aa'u jamüinjatüin sukua'ipa wane alapajaa jee müsia wane jutkataa, sutuma tia, eeshi wayuu eekai kamülüin otta eesü mürülü nama'ana suulia müliakuu müin naya sünain wanee jutkataa eekai mekiirain. == Alapajaa saa'u wayuu ayuuisu == Naa wayuukana alapatshi weinshi wayuu maka eere wane kasa alataka namüin natünajutu otta sümüin nüpüshi. Tü alapajaaka wayuu müsüka saa'in wane o'unajawaa shi'iree e'rajawaa jee müsia asakiraa süchiirua jamüirü naa'in naa wayuu eekai ayuulin. Jee müsia maka eere wane kasachiki eekai alatüin namüin naa alapatnüshiikana. Maka eere wane müjaa otta cho'ujaale kasa sümüin wane wayuu, eesü süpüla süntüin nüpüshi otta nutünajutu shi'iree asakitnüin jamüirü naa'in. Ale'eyan sukua'ipa wayuu, eesü akaalijirawaa waneepia. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] ncascxole4eyf3o2evhsqsom7rq16y7 Albania 0 42 14956 12077 2024-05-23T18:30:07Z Leonfd1992 13 14956 wikitext text/x-wiki {{Pu'wanajaa sünüiki}} {{Alijunapiapa'a | anülia = Albania | wanteera = Flag of Albania (La Guajira).svg | escudo = Escudo de Albania (La Guajira).svg | maapa = [[Anaajaalaa:Colombia - La Guajira - Albania.svg|sinmarco]] | mma = [[Kolomwia]] | mma'ipakat = | jalaapünasu = 11°09′39″N 72°35′32″O | altura = 320 | sulaktain = 425 | santaa so'ü = | sukumujaiwa = | poblacion = 26 606 | censo = 2015 | densidad = 67 | sunulia'jewai = | sa'atkaattein = | koorika = | koorika taleepana = | ee'iyalaaya walekerü = http://www.albania-laguajira.gov.co/ |}} Pueulo '''Albania''', es un municipio de [[Kolomwia]], situado en el [[Wajiira]]. Es el municipio más joven de este Departamento, junto con el municipio de Uribia, creado el 19 de marzo de 2000. Está ubicada en cercanías de la mina de carbón [[El Cerrejón]]. Su [[Sa'atkaattein]] es [[Yan Keller Hernández Herazo]]. == Clima == El Municipio de Albania posee un clima cálido con lluvias frecuentes entre los meses de junio y julio, y de septiembre a noviembre. Los frentes de lluvia provienen, por un lado del golfo de Venezuela, y por otro, del mar Caribe desplazados por los vientos alisios. En los terrenos elevados, las lluvias son muy abundantes. == Historia == En la época de dominio indígena, esas tierras estaban habitadas por ''kariachiles'', [[wayuu]] y ''kusinas'' (o ''cocinas''). Bajo el dominio del colonialismo español, estas tierras no eran dominadas por ninguna potencia colonialista de forma regia. Para inicios del siglo XVI, expediciones europeas surcan el territorio por medio del río Ranchería, al que ellos llamaron El Hacha. La invasión y ocupación de sus tierras estaban bajo la jurisdicción de la Provincia de Río del Hacha. Durante el siglo XIX, perteneció a la Provincia de Padilla, y después en su totalidad al Estado Soberano del Magdalena, en la Colombia federal. En 1911 es integrado a la Comisaría de La Guajira, entidad subnacional a la que ha pertenecido durante su historia como Intendencia y Departamento. En la actualidad, por acto de la Asamblea Departamental de La Guajira, el 19 de marzo de 2000 se crea el Municipio, comprendiendo territorios de los Municipios de Fonseca y [[Maikau|Maicao]]. == División administrativa == === Corregimientos === * Cabecera Municipal de Albania * Cuestecitas * Los Remedios * Porciosa * Wareware === Comunidades === *Albania (''sede Municipal'') *Campamento *Campo Herrera *Ceibabocalito *Cuestecita *Delicias *El Paraíso *El Rancho *Fíjate Bien * Horqueta *Karalouptamahana *La Bendición *La Lomita *Loma Fresca *Los Playones *Los Remedios *Seís Hermanos *Mushaisa *Porciosa *Santa Fé *Sí Se Puede * Siruma *Tabaco *Tigre Pozo *Urapa *Warare === Resguardos indígenas === *Resguardo Indígena Wayúu de la Alta y Media Guajira *Resguardo Indígena Wayúu Cuatro de Noviembre [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Albania]] n58tozkfskekhuq8b497x43m1wlnhqo Alberto Antonio González Pava 0 43 15207 15047 2024-08-29T03:09:20Z 2803:9800:9013:486B:8550:449:7C64:1BE5 /* Nüchikua */El vive en Argentina 15207 wikitext text/x-wiki '''Alberto Antonio González Pava''' ([[Marakaaya]], Zulia, Venezuela, 2 de Noviembre de 1990) es un actor, escultor y artista plástico venezolano de origen wayuu. ==Nüchikua== Ha trabajado en diferentes medios de comunicación en la ciudad de Maracaibo hasta que decide emigrar hacia la ciudad de Santiago de Chile en busca de oportunidades. Sus padres fueron Denis María Pava y Antonio González, este ultimo de origen wayuu. Siendo el sexto entre sus 7 hermanos, comienzas sus estudios en 1998 en el Escuela Básica Nacional Alonso de Ojeda, bajo la responsabilidad de su hermana mayor Rubí González, quien decide ocuparse de sus hermanos al fallecer su madre. Desde muy temprana edad demostró su inclinación a las artes plásticas y a la actuación como arte representativo. Comenzó a mostrar su trabajo en una exposición de arte infantil en el Museo de Artes Luis Chacón en el año 2001, siendo su primera experiencia como expositor, para luego presentarse en una Bienal de Arte Libre en San José de la Matilla en el municipio Jesús Enrique Losada en el año 2004. Posteriormente mientras sigue su preparación académica en la Institución Francisco Ochoa, allí se le designa como encargado de realizar el escudo de la escuela como reconocimiento a sus destrezas en al arte de esculpir, el cual expone en el año 2006 en la Bienal Chiara Lubich. Comenzó a liberar su pasión por el arte con el apoyo de su padre, quien le aconsejo ¨seguir el camino en el trazo de cada pincelada¨, de tal manera que su arte busque representar una parte de la cosmovisión wayuu, población indígena que se caracteriza por manejar un arte muy colorido en sus diseños y estampados, los cuales son representados en la vestimenta y los bolsos tejidos a mano. Hasta el 2008 cursó estudios en la Unidad Educativa Nacional Dr. Francisco Ochoa para luego entrar en la Escuela de Artes Plásticas Julio Arreaga a partir del año 2009, logrando exponer el mismo año en la exposición de esculturas Hall Galería Daniel Rincón en el que fue considerado por la revista tendencias como artista de relevo haciendo mención a la generación de las artes 2011. Mientras continua su preparación, el mismo año 2011 participa en una muestra de esculturas y pinturas en la Universidad Católica Cecilio Acosta, casa de estudio que lo acogería después como alumno. En el año 2012 decide crear un movimiento ecologista al que denomino Eco Verde Zulia, antes de ingresar formalmente como estudiante de la Universidad Católica Cecilio Acosta, primeramente a prepararse como comunicador social y luego a cursar la carrera de artes visuales mención museología bajo la tutela de Laura Rondón, escultora zuliana reconocida por sus aportes en el diseño del Monumento a la Virgen de la Chiquinquira en el paseo Ciencias de Maracaibo y Rubén Suarez como motivador y profesor de escultura. Luego de incursionar en el año 2017 en las artes cinematográficas con su protagonismo en el Destetado, decide salir de Venezuela rumbo a Uruguay en donde reside durante meses hasta establecerse en Santiago de Chile donde vivió hasta 2019 , para luego migrar nuevamente en este caso a Buenos Aires donde se encuentra en estos momentos. Creo en el año 2012 la sociedad ambientalista Eco Verde con la finalidad de exponer la situación ambiental en barrios y comunidades de bajos recursos con el propósito de expandir la información necesaria sobre la conservación de los espacios naturales y reciclaje en ciudades grandes como Maracaibo, idea que acompaño la Biblioteca Pública del Estado Zulia cediendo sus espacios para charlas, talleres y exposiciones de arte con temática ambientalista. De tales encuentros nace la brigada ambientalista Villa Luz con el apoyo y acompañamiento de una comunidad llamada Ciudad Losada al noroeste de Maracaibo. ==Exposiciones== Sus obras han sido expuestas en lugares como el Hall de Galería Daniel Rincón, el ateneo de Maracaibo Bellas Artes, en la sala de exposición del Teatro Baralt, en la sala expositiva del Modulo C. Además de participar en la muestra colectiva de promoción de la Universidad Católica Cecilio Acosta con sus esculturas en donde trato de representar la anatomía humana y estilos de neo surrealismo. Entre 2015 y 2017 participo en la bienal Chiara Lubich. ==Incursión en la actuación== El Destetado es un cortometraje que protagonizo González Pava en el año 2017 con la dirección de Héctor Silva Núñez, corto en el cual le dio vida a Jairo, un joven que busca un lugar en su constante autoexploración, situación que enfrenta en su realidad de diversidad y los estereotipos estéticos, étnicos y sociales que se impone de acuerdo a la cultura mayoritaria. El filme conto con una producción franco venezolana en donde Eva Chillon le dio un toque de surrealismo. La producción conto con la participación de Luiggi Shamanna, Rayza de la Hoz y Gloria Jusayu, por lo cual la temática fue expuesta en español y wayunaiki en lugares de Maracaibo y sus paisajes circundantes. El Destetado fue estrenado en el año 2018 en el Festival Internacional de cine de Toronto, evento en el que se le considero a Jairo como un personaje de ¨exploración del ser¨, además de ser un proceso creativo que le dio vida a un personaje surreal que además padecía el mal de Poland. ==El filme ha sido presentado en Festivales como:== Festival Internacional de Cine Toronto TIFF (Canadá). Festival Internacional de cine y comunicación de los pueblos indígenas originarios ficmayab (Guatemala). Muestra Internacional de cine indígena de Venezuela (Venezuela). Festival de nuevo cine latinoamericano de la Habana (Cuba). Flirckfest International short film festival of Sydney (Australia). Festival Internacional de cine de Cartagena de Indias (Colombia). 23 Festival de cine de Lima PUCP (Perú). Narrative short film program MAD (USA). Festival de cine de Monterrey (México). Sao Paulo ISFF (Brasil). Vancouver latin american film festival (USA). Festival Short México (México). Muestra de cine y video indígena Duapara (Colombia). Festival Bio Bio Concepción (Chile). Muestra indígena de cine y memoria de resistencia (USA). Cine estudio del círculo de bellas artes de Madrid (España). Festival internacional cinematográfico de Montevideo (Uruguay). Festival internacional de cine indígena de Wallmapu Temuco (Chile). Festival de cine venezolano de Tokio (Japón). Festival de cine latinoamericano del Rosario (Argentina). == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 7rlgsegf7w82zfohvoc2xuad2iy276z Aleemasain 0 44 10918 10551 2023-03-11T01:52:26Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10918 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = Aleemasain | wanteera = Flag of Manaure (La Guajira).svg | escudo = Coat of arms of Manaure, La Guajira.png | maapa = [[Anaajaalaa:Colombia - La Guajira - Manaure.svg|frameless]] | mma = [[Kolomwia]] | mma'ipakat = [[Departamento Wajiira|Wajiira]] | jalaapünasu = 11°46′″N 72°27′″O | altura = 3 | sulaktain = 1.971 | santaa so'ü = Santaa Riita | sukumujaiwa = 1 Outuuwüre so'ü juyaa 1723 | poblacion = 68,578 | censo = 2005 | densidad = 34,79 | sunulia'jewai = Manaureera | sa'atkaattein = [[Humberto Martinez Fajardo]] ([[Partido Conservador Colombiano|PCC]]) | koorika = 441001 | koorika taleepana = 5 | ee'iyalaaya walekerü = http://manaure-laguajira.gov.co |}} Amma '''Aleemasain''' ([[alijunaiki]]: ''Manaure'') waneshia [[pueulo]] (je süwaa) oulia [[Kolomwia]], kawitalaka anainjee Depawameentaka oulia [[Mma'ipakat Wajiira|Wajiira]]. Limita por el norte con el mar Caribe, por el noroccidente con el municipio de Uribia; por el sur con el municipio de Maicao y por el occidente con el municipio de Riohacha. [[Anaajaalaa:Salinas de Manaure.JPG|thumb|Salinas de Manaure.]] El mar es la materia prima para la industria de la sal, base de la economía del municipio, que produce la mayoría de la sal consumida en Colombia. Otras actividades económicas son la pesca y el turismo. El municipio recibe regalías por concepto de la producción y transporte de gas natural del yacimiento de Ballenas, transportado por gasoducto. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] cmjdld9t7sp2dxxjrzqfr595dtc5h9p Alfabeto en wayuunaiki 0 45 11094 10922 2023-03-17T23:24:38Z Leonfd1992 13 11094 wikitext text/x-wiki → '''[[Aacheemaajatü wayuu]]''' '''Alfabeto en Wayuunaiki''' * a, * ch, * e, * i, * j, * k, * l, * m, * n, * o, * p, * r, * t, * s, * sh, * y, * u, * ü, * (v), * w, * y, * ꞌ == Las vocales == Las vocales en wayuunaiki presentan muchas semejanzas con las vocales del castellano, exceptuando la ü, que se pronuncia estirando los labios hacia atrás (como sonriendo)una característica especial de las vocales. En wayuunaiki las vocales se clasifican en:  vocales simples y vocales largas o geminadas. Vocales simples: a, e, i, o, u, ü. Las primeras se escriben y se leen como las del castellano exceptuando la sexta ü, la cual se pronuncia estirando los labios hacia atrás,lo contrario a la posición de los labios mientras se pronuncia la u. === Vocales largas o geminadas: aa, ee, ii, uu, üü === Es la unión de dos vocales en una palabra. Esto marca la diferencia con relación a la pronunciación entre vocales cortas y largas.  Las vocales largas indican mediante la duplicación de la vocal ,ejemplo Aapüshana- eenakaa-iisho-oonojoo-uuchi-püülükü == Las consonantes == En las consonantes existen 16 grafemas. Ch, j, k, l, m, n, (ñ), p, r, t, s, sh, (v), w, y, ꞌ (saltillo) Ejemplos de palabras con las letras del alfabeto en wayuunaiki: === CH === Chira-chise-chisa-chaamaa-chooko-chamüin-choochoo- chajatü-chiira. [[Anaajaalaa:Trompo.gif|thumb|Choochoo]] === J === Jasai-juichi-jolotoo-jotusu-jemeta-juya-jemiai-jawata-jetaka-jamüsü-jayapa-jeketa—jaküta. [[Anaajaalaa:Arena Guajira.jpg|thumb|]] === K === Kashi-kaasha-kaarai-kenna-kulaala-kochi-kepein-konkon-kuluula-kasuutai-kalapaasü-kepiashi. === L === Laa-luutaa-leetaa-lamuuna-lapü-lumia-laüta-laülaa-lüütaa-alepü-alapajaa. === M === Muusa-mapa-maasi-mojuui-moolo-muurai-mürülü-müsichi-maiki- meruna === N === Nashi-nei-nna-nasipü-naya-newii-namaa-natuushi-najapü-nachon-natuma-nanüiki-nnojoo-nnojootsü. === Ñ === Miñaasü-luuiña-waireña-saiña-paaña-waina-aiña-weküinñaa. === P === Paipai-piyüi-palajachi-paruusa-paitaa-paratüsü-püichi-patsua-paala-pipia-polu-püna-piichi === R === Rouya-rüi-rülipi-irasü-ruluma-rüipe-parousa-karawaata === S === Siruma-sütta-sutta-soula-susu-sirapü-samulu-sese-sawa-suulia-sipata-sitana-sawaachi  === Sh === Shia-shaakuma-shira-shunui-shaataa-sheitaa Shaneeta-ashajaa === T === Taata-tulu-taashaa-tepia-tashi-tawala-tütüshi-touain-toushi-tatuushi-tepichi-tayein-tapülain-tashiia === W === Wayuu-wopu-wepia-weinshi-waneepia-wusi-washi-walaa-wüita-wapüshi-wuin-wouain-watuma-waliru-walerü-wayunkeera. === Y === Yonna-yosu-yülaa-yakata-yaja-youla-yawa-yanama-yotojolo-yolujaa-kayaasü- === Ꞌ === Acheꞌee-aleꞌee-asaꞌaa-oꞌuu-oꞌunaa-waaꞌawai-shiꞌira-kaꞌlaira-chünüꞌu-eꞌraa-wattaꞌa-aꞌirajaa-koꞌoi-chünüꞌü-kaleoꞌu-maꞌleꞌiwaꞌkaꞌi-sheꞌi-toꞌu-jiaꞌai. [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] t046hzkw90470h6uy0xv2lrx1u0e8cn Aliita 0 46 14698 13118 2024-04-15T00:48:33Z Leonfd1992 13 14698 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Daotien.jpg|thumb|right|Aliita]] '''Aliita''' ([[alijunaiki]]: ''tapara, crescentia cujete'') Nia wane wunu'u süpüshi tü kanüliakalü ''Crescentia cujete''. Chi wunu'ukai yaletüshi iipünamüin, nüsa'watüin ja'rai waara naja'apüin.Cheje'ewai sulu'u tü mmakat Brasil otta Antillas.<ref>Jesús Hoyos F.: ''Guía de árboles de Venezuela'', monografía n.º 32, pág.&nbsp;58. Caracas: Sociedad de Ciencias Naturales La Salle, 1983.</ref> Sulu'u tü mmakat Wajiira, eere wainmain ma'i tü aliitakaa ekünapü'üsü. Sü'ü tü süchonka Suunnaa tü kashikalüirua abril otta mayo, wanaa sümaa suunaa tü kashikalüirua agosto otta septiembre, o'unapü'üshii naa wayuukana unaa'inküinmüin süpüla atpajaa shiayaalu'u tü akotchijaaka [[Anaajaalaa:Totumas 1.jpg|thumb|Taparas.]] Tü sütaka tü süchonkaa aainjiasü iita süpüla asajia kepein, aainjüna akalü alepü süpüla ekiee je asajia kerasü, je süpüla aja'itia uujolu, ookotuushi je yajaaushi. Keitainpü'üsü wayuu sümaiwa, nnojotsü asiraain süka shiitain. Apülajünüsü shia sutuma wayuu,sülüjain epünalee suluu sükattoushee,sünain alapajaaa, akotchiirawaa Naa wayuu jieyuukana naainjüin tü aliitaka süpüla süta nachepa; "washü'ü" sünülia natüma. Tü kanüliaka washü'ü, piamasü iitachen, miyo'u shiimata wanee sümüin shiimata suulia tü wanee, süpüla keraainjatüin ma'in shiairua sa'aniraanapa. Tü aliitachen ka'apünnuukalü, eesü ma'aka poloo je poloo ja'ralimüin "centímetro" seeruluin. Tü sütakat nnojotsü ka'lein ma'in, shiajasa ichen shia. Tü aliitakat ekünüsü sü'ü, aainjünüsü süpüla iitain shia sulu'u wane miichi, süpüla asajiee, süpüla ekiee, je süpüla eekai eein ne'e. ==Pütchi sünainjee Aliita== '''Aliita'ü:''' Sü'ü aliita '''Aliitashula:''' Sushula aliita '''Aliitatüna:''' Sütüna aliita '''Aliitapü'ü:''' Süpü'üya aliita '''Aliita'in:''' Mma eere süpülee aliita '''Aliitakat:''' Tü aliitakat '''Aliito'ulia:''' Mma eere wainmain su'ulia aliita '''Aliitasii:''' Süsii aliita '''Aliitapana:''' Süpana Aliita '''Aliiteemasü:''' Seejuu aliita '''Aliitachon:''' Aliita jo'uuchon '''Aliita'ata:''' Sa'ata aliita '''Aliitainmalu'u:''' Sünülia wane mma wainma alu'ulu aliita '''Aliitayuui:''' ''<sub>Wayuu kamalain amüinchi aliita</sub>'' '''Aliitakai:''' Chi aliitakai ==Nuchikimajatü== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] b02paa8wrejbyqh5kb5068wfmw99xdy Alijunaiki 0 47 15138 14122 2024-07-02T21:10:55Z Eduardo FRomero 1443 15138 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Map-Hispanophone World.svg|upright=2|thumb|El Alijunaiki en el mundo.]] Tü '''Alijunaiki''' ([[alijunaiki]]: ''la lengua de los [[alijuna]]'', ''idioma español'') shiia [[anüikii|sunüiki]] alijuna joolü tü antusu chejee Iberikalaje, yootunusu sulü [[Ameerika Latiina]], [[Eipaainya]] siia Mma Mulo'usu Ameerikajatü, sutuma tü shiia piamajutka anuiki yootashanakaa so'ü [[Mmakat]] sutuma tü alijuna kanuika shiia, suchikeje tü Chinaa Mantarim sukaa 420 miyonkaa, siia yootunusu sutuma waneskalia siia piatua anuiki 460 miyonkaa; sulatiruin 500 miyonkaa Chinaaka yootaka mantarim, kaajat nojoyulia ayawajunuin tü Chinaaka matijainka yoota wanneya anuiki, sutuma tü ees supüla shiian tü apünuinjutka anuiki so'ü Mmakat. Tü Alijunaiki shiia piantuaka anuiki erajanakaa suchikeje tü Ingles, sukaa 20 miyon (Piama Shikii Miyon) ekirajakaa soou siia pinuinsuka (Tercera) anuiki sumaa ka'yataayakalü sulü Internetlujutu (164 Miyon, 7,8% supushuwale) siia piantua akujaa putchi so'ü mmakat. Tü Alijunaiki shiia wanee anuiki sa'akaje aipirúaa sunüiki tü ONU; siia shiia sunüiki waneeiru outkjaja mmakat siia eemijaka müin (UE, UA, OEA, TLCAN, Unasur, Caricom, FIFA, COI, IAAF siia wanee) Tü Alijunaiki müin sain tü waneeiru anuiki antusu sutuma tü anuiki Latín chaa sumaiwa so'ü sikülaa II, kaa suchikejee awalakajain tü mulousuka [[Impeeria Romaana]] kaaja müin yaa tü wattaka yalejee apaasu sukuwaitpaa sunüiki shimiwa sunainje yoota sutuma tü Imperioo Romanoo, suchikejee müin akumujusu tü anuiki utuma tü kamanakaa palajana anuiki Latín, sutuma tü makaá antaa musiia tü Alijunaiki ekirajaz musiia tü wayuukaliru so'ü Ameerika kaa müin shiia atuma, aapasu katchenwa so'ü mmakat [[Akotchajülee sünülia:Alijunaiki| ]] [[Akotchajülee sünülia:Pütchi]] 3873tzwgips92mvnlay2z59nxb296fz Alijunaiki Tutko 0 48 10553 9874 2023-03-10T23:57:24Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10553 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Learning Arabic calligraphy.jpg|thumb|Texto en Alijunaiki tutko]]'''Alijunaiki Tutko''', el idioma hablado por los árabes o [[Alijunakai tutkos|tutkos]]. Es el octavo idioma más hablado en el mundo (por número de hablantes nativos) y es la única lengua oficial en veinte países y cooficial en al menos otros seis, y una de las seis lenguas oficiales de la [[ONU]] y es también la lengua religiosa del [[Islam]]. [[Akotchajülee sünülia:Pütchi]] [[Akotchajülee sünülia:Alijunaiki Tutko|*]] 8o796pzuyclvpupldu4yz3mvpkih1tk Alijunaiki krinko 0 49 608 607 2023-02-27T18:59:08Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 607 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Inküleenaiki]] hayk0x4s996c8kdagcjob79cfl0ukwy Alijunakai tutkos 0 50 10924 9875 2023-03-11T02:00:15Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10924 wikitext text/x-wiki '''Alijunakai Tutkos''' ([[alijunaiki]]: ''Personas del Medio Oriente'') shiia wanee mmakat müin sain sumioüshe Mmakatpa Asia. Sutuma alijunaka chejeeka sunulia musuu [[Orientee Pürooksima]]. Tü Orientaa Meriia shiia anuliaka shi'itanaka sutuma tü [[Atijaaka Ekirajuui Alijuna]] (Real Academia Española) kajamüin shiian anaaska supüla münaa tü supüshuwayale Mmakat sulüko tü [[Orientaa Meriia]] müin yaa: Arawia Sautita, Wairein, [[Chiipüre]], Ejipta, Emirata Arawe Unitat, Irak, Iran, [[Ira'eerü]], Sisjurtania, Jortania, Kuwai, Liwana, Liwia, Oman, Katar, Siriia, Tutkia siia Yemen siia tü mmakat sumanakat Alüwatka Mmakat Palestinaa müin tü ([[Püraanja Kaasa]] siia sa'ata Sisjurtania), tairu sumüin apunuin mmakat pejaka sunain müin sain tü (Chipüre, Ejiptaa siia Iran). ==Tü Shiia Su'uyashe Alijuna sulü tü Mmakat Orientaa Meriia== {| class="wikitable" |- ! Sunulia Mmakat !! Su'uyashe Alijuna Sulü Mma !! Outkapüle Mma !! Juyaa ee Ayawanujuin |- | Arawia Sautita || 26.534.504 || Riyadh || 2012 |- | Emirata Arawe Unitat || 5.314.317 || Abu Dhabi || 2012 |- | Katar || 1.951.591 || Doha || 2012 |- | Liwana || 4.140.289 || Weirut || 2012 |- | Jortania || 6.508.887 || Amman || 2012 |- | Kuwai || 2.646.314 || Kuwait || 2012 |- | Irak || 31.129.225 || Bagdad || 2012 |- | Iran || 77,891,220 || Teheran || 2012 |- | Ira'eerü || 7.590.758 || Jerusalee || 2012 |- | Oman || 3.090.150 || Muscat || 2012 |- | Siiria || 22.530.746 || Damasco || 2012 |- | Yemen || 24.771.809 || Yemen || 2012 |- | Wairein || 1.248.348 || Manama ||2012 |- | Palestinaa || 2,568,555 || Ramallah || 2012 |} {{DEFAULTSORT:Alijunaiki Tutko}} [[Akotchajülee sünülia:Alijunakana]] [[Akotchajülee sünülia:Tutkai| ]] no4b3dm6gqanbd1iiihox650s7jw3t2 Alijunapiapa'a 0 51 10554 9876 2023-03-10T23:57:26Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10554 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Piraeus_map_1908.jpg|thumb|[[Maapa]] [[Pireea]]jatü.]] '''Alijunapiapa'a''' ([[alijunaiki]]: ''ciudad'') suele utilizarse para designar una determinada entidad político-administrativa urbanizada. En muchos casos, sin embargo, la palabra también se usa para describir un área de urbanización contigua (que puede abarcar diversas entidades administrativas). Por ejemplo, la ciudad de Londres propiamente dicha tiene apenas unos 860 mil habitantes. No obstante, cuando alguien se refiere a la ciudad de Londres, suele referirse a su área metropolitana, es decir, al conjunto de su área urbanizada, la cual tiene aproximadamente 7,5 millones de habitantes. 1lc9p3aj8vddsf505k3caqzuk31c853 Ama 0 52 13669 13668 2023-10-13T21:58:45Z Leonfd1992 13 13669 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ama.png|thumb|250px|Ama shipialu'u wayuu]][[File:Ac marbles.jpg|thumb|250px|Niyaakuwa centauro icha partenón]][[File:NAMA Epinetron Bellérophon.jpg|thumb|250px|Belerofonte otta Quimera (425–420 n. C)]][[File:LicorneMadrid1658.jpg|thumb|250px|Ejeerajuushi nutuma Ange Vergèce (Francia, 1554).]] '''Ama''' ([[alijunaiki]]: ''caballo'') wane mürülü pienchisü süsa'a, miyo'u sunulü, eküshi alama otta müsia mojuui. Wane mürülü e'ejetuu nütüma chi wayuukai; mürülü jümülüin wayuu, jümaiwale'e ma'i aapajuushi namüin naa wayuu eejanaka nutuma chi pülashikai, ja'ujee ni'rüin nümülian wayuu jüka nü'üi, alumajunüshi(sü) jüpüla e'ejenaa, otta müsia jutuma wayuu eekai eein ama jüma'ana, wayuu washirü, kojutushii atumaa ja'ujee amaajuchin, na wayuu epijüliikana otta arüleejüliikana ama, epijaashi ama jüpüla e'ejetaa, jüpüla awatawaa, arüleejia, otta müsia apalaalajia, süpüla o'nooya. == Nukuwa'ipa ama nümaiwa == Chi amakai, etnüshi sümaiwa maka saa'in wane mürülü miyo'u, katchinkai ma'i, anachoshii ma'i, wuleshi nia o'upa'alu'u; antünaa anainchi sulu'u karalo'uta eere akuwentajünüin nüchikuwa, aju'itüshi no'uyaakuwa sulu'u sütneetse alijuna wattajee. Eesü wane pütchi na'u chi amakai, naküjala na griego icha jümaiwa, sulu'u naküjalaka na griego manükalü, eeshinka wane ama icha jümaiwa, akatsa'a chi amakai chia sünainjee tü nikiika sünainmüiree nüse'erü müshii na'in wane wayuu, katünashi müinka na'in wane wayuu, jo yalejee sünainjee nüse'erü a'wanajaasü sünainmüin nütapa'ala wane ama, chi wuchiikai chia "[[centauro]]" nünülia natuma, kepiapü'üshi icha Tesalia, müsü tü pütchika naküjalaka na griego münakalü.<ref>[https://www.persee.fr/doc/piot_1148-6023_2011_num_90_1_1732/ De la néréide à la centauresse. Un porte-lampes en bronze inédit conservé au musée du Louvre]</ref> Jo wane naküjala na griego münaka shia tüü: eeshinka wane ama "[[Pegaso]]" nünülia, chi amakai ''pegaso'' katünashi, niaja'a chi palajachikai ama o'unakai iipünaamüin nanainmüin na pülashiikana eere naya kepiain sulu'u wane mma ''[[Olimpo]]'' münüsü, chi amakai chia nümülüin chi shikiipü'ükai na pülashiikana, ''[[Zeus]]'' nünülia. Tü aküjalaka tüü cheje'ewalü sulu'u wane mma Grecia münüsü.<ref>[https://books.google.com.co/books?id=pfYGAAAAQAAJ&q=P%C3%A9gase+origin+mythe&dq=P%C3%A9gase+origin+mythe&hl=es&ei=xZktTM7PHaSgsQaH0by2Ag&sa=X&oi=book_result&ct=result&redir_esc=y#v=onepage&q=P%C3%A9gase%20origin%20mythe&f=false/ Traité d'archéologie comparée: la sculpture antique; origines--description]</ref> Otta eesü wane'eyan süküjala alijuna na'u chi amakai, naashin eepü'üsü wane ama "[[Unicornio]]" münüshin, chi amakai chia ko'uwashi nii'ipo'upünaa, akatsa'a waneeshin tü nu'uwaka, chi amakai chia ja'yasü sulu'u tü naküjalaka na alijunaka kepiashiikana sulu'u tü mma Europa münaka, wane ama pülashi süka jamüin ee'iyalaashi ne'e sümüin alijuna eekai lotoshaatain sukuwa'ipa. == Ama namüin na wayuukana == [[File:Wayuu amaajüna.jpg|thumb|250px|Wayuu toolo amoushi]] Tü amakalü namüin na wayuukana aküjasü süchiki kapülainyuu, yala'yalaa, kojutaa akuwa'ipa, anaa, aküjasü süchiki sünain anashin wayuu, chi wayuu kama'anakai shia e'nnajüshi ma'i sutuma tü mürütka eekalü nüma'ana. Cho'ujaasü süpüla awaraijawaa, ayoujirawaa, ne'ejena. Maka eere wane alapajaa, chi wayuu kama'anakai wane ama, o'unushi saa'u, ne'ejena müsia shia; arütkaashi sünaimüin, jai'tairüa wattain shia, motso'osü nukua sulu'u. Nnojotsü aijünüin wüin saa'u ama; shia tü püliikükalü aapaakanaka süpüla tü a'yatawaakalü tia. Chi amakai aküjashi süchiki washiraa otta aküjashii süchiki wayuu eekai anain nukuwa'ipa otta eekai jouuluin mürülü nüma'ana. Icha jümaiwa nnojoluiwa'a tü kemionka otta tü mooto jo eekai eein joolu'u, niapü'üshi chi amakai o'unakai sünain kasa supushuwa'a süka jamüin jamaamain nukua soo'opünaa tü jasaika otta sulu'u wopu eepünaale naya. Eeyülia ama joolu'u, eeyülia wayuu kama'anaka ama müinma yaa, nama'anasü süka jamüin nnojotsü kojutuin otta mapüleesalü tü epijaaka mürülü wuna'apü. Akatsa'a tü kemionka kojutashaatasü sülia namüin na wayuu nnojotka akanajüin nneerü. Sünain wane anaatawaa pütchi, sünain wane maünaa otta sünain wane achuntaa jieyuu achuntunapü'üshi shikii ama süpüla awalaajawa süpaünaa wane wayuu, wane kasachiki otta wane kasa eekai juyaalain. === Ama sümaa e'ejetuuin === Ama e'ejetuukai(lü) anasü ma'i niinase, nujuleenain, nipeyonse, nukutpeetse, nukushpalajana a'nennüshii ma'i walawaire nujuitui chi wayuu ke'ejenakai, ne'ejena sünain a'yatawaa, sünain mekeerüü, ne'ejena sünain alapajaa, ne'ejena wane anüliee, ne'ejena wane pütchipü'üi sünain e'ikajawaa pütchi. Eesü süpüla ne'ejenain wane wayuu toolo otta wane wayuu jierü. Otta eesü müleka nuwate'erüin sünain tü shaitaa kanüliakalü awate'era ama. === Nüshein chi amakai === #Sünainjana shakuma #Uleena #Türiiya #Wo'olu == Tü amakalüirua sünain tü aashiajawaaka == Naküjala na atüjaka süpüleerua ashajaa süchiki tü wayuukalüirua icha jümaiwa, tü amakalüirua aapaanüsü sutuma tü wayuukalüirua sünainjee nakuwa'ipa na alijunaka, süka jamüin nayalajüin süka sülia ichii, ipa, wunu'u, kaa'ula otta mürülü eejatüka nama'ana wanaa sümaa nantüin na alijunaka sotpa'amüin tü palaaka.<ref>[https://www.redalyc.org/pdf/937/93751303.pdf/ WAYUU RESISTENCIA HISTORICA A LA VIOLECIA]</ref> Na alijunaka motpü'üshi neema na wayuukana süka jamüin jashichin ma'in naya. <ref name=way>[https://www.banrepcultural.org/biblioteca-virtual/credencial-historia/numero-6/la-rebelion-guajira-de-1769/ La rebelión Guajira de 1769: algunas constantes de la Cultura Wayuu y razones de su pervivencia]</ref> Wanaa sümaa tia, na alijunaka katatawaisü tü nakuwa'ipaka, eeshi na alijuna ingleses, otta eejatü na alijunaka españoles, na ingleses a'aleewajaashin namaa na wayuukana shi'iree nasütüin tü mmapa'akalü eejatüka najapülu'u na españoles.<ref name=way/> Tü wayuukalüirua icha jümaiwa nayalajüin tü amakalüirua noulia na alijunaka, yalejee ekirajaashin naya sünain amouwa'a eepünaale naya waraittüin.<ref name=way/> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] a9z966clyzbgwbigtv7tfsqr3ridjqu Amasoona (Kolomwia) 0 53 10725 10555 2023-03-11T00:54:37Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10725 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Amazonas (Colombia).svg|thumb|[[Panteera]] Amasoonajatü.]] [[Anaajaalaa:Amazonas in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Amasoonajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Amasoona''' (Alijunaiki: ''Departamento Amazonas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. {{DEFAULTSORT: Amasoona}} [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Amasoona (Kolomwia)|Amasoona]] jtbi1trkkggbo6t51ger0sqn0bbhrjb Amasoona (Wenesueela) 0 54 14848 10457 2024-05-05T11:16:17Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14848 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Amazonas in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Amasoonajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Amasoona''' (Alijunaiki: ''Estado Amazonas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> {{DEFAULTSORT: Amasoona}} [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] f5gmeb00qzoq7zbw9ae10mofagp00b4 Ameerika Uuchimüin 0 55 13725 13696 2023-10-23T22:58:37Z Петров Эдуард 930 13725 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:South America (orthographic projection).svg|thumb|Maapa Ameerika Uuchimüinjatü.]] '''Ameerika Uuchimüin''' ([[Alijunaiki]]: ''América del Sur'') shiia mmakat chejeka molümüin sunainje mmakat mioüsuka [[Ameerika]]. [[Ekuwatoorü]] naa pasanain sunain Ameerika Uuchimüin shiia áapaka mioü sa'ata mma sunainje Ameerika kajamüin chaain achirua sunainje Mmakat Ameerika ipunamüin. Tü Ameerika Uuchimüin sotpasuu [[Wuinka Atülantikaa]] jee [[Wuinka Pasiipikaa]] wanee sunainje wopumüin siia tü wanee chaa wuinpumüin, siia tü [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]] (''Mar Caribe'') sumaa Wuinka Atülantikaa antusu soou Ameerika Uuchimüin palaamüin sunain siia mólümüin sunain. Sumioüshe mmakat shiia 17,8 miyon Km² tü makaá shiia 42% sumioüshe mma Ameerika siia 12% sunainje mmakat supushuwale, kepiasu sulü 6% tü wayuukaliru soou mmakat. Sulü Ameerika Uuchimüin eesü 12 (po'loo piamamüin) mmakat, tü shiia: [[Wurasiirü]], Arüjentiina, [[Woliiwia]], [[Chiire]], [[Kolomwia]], [[Ekuwatoorü]], [[Kuyaana]], Parawaai, [[Peruu]], [[Surinam]], [[Uruwai]] siia [[Wenesueela]] kaajatu eipaa karalo'üta kalüko mmakat chejee palaa Kariwe müin sain [[Türinitaa je Towaako]] kaa pejein sunain Wenesueela saatoü supalaashe. Tü mmakat antaka sunain [[Palaa Caribe|Palaa Kariwe]] shiia [[Kolomwia]], Wenesueela, Kuyaana, Surinam siia Türinitaa je Towaako siia'yaa Kuyaana Püransesa (Mmakat sainjüin [[Püransia]]) sumaa [[Aruuwa]], Kurasai siia Wonaire sainjaka Mmakat Molükoo (''Países Bajos'') tü makaá erajunusu sukaa anülia Kariwe Ameerika'nain Uuchimüin (''Caribe Sudamericano''). Siia chejekaa molümüin sunainje Ameerika Uuchimüin tü Wurasiirü, Arüjentiina, Chiire siia Uruwai erajunusu sukaa anülia Konoo Mólümüin. Chaa soou Mmakat eesü anaa kepia sutuma anaain sukuwaitpaa sutuma ein maima kassa sulü müin sain tü [[Palaa]], tü Wuitushika, eesü washiraka sulü; [[Kolomwia]] siia [[Wenesueela]] káamanasu Palaa Kariwe, sulüsu tü mmakat Uuchikana Andinoo siia sulüsu tü mmakat chejee Amasonaas sutuma tü makaá eesü maima washiraka sulü tü miamaka mmakat siia maima kassa sulü müin sain Uuchi, Palaa, Juyaapüle Uuchimüin, Shawajale Wuin, Maa Aapünajie, siia ekee ein soou mmakat tuirúa, eesü supüla shiian tü Mmakat Washitshataka soou Maa supushuwayale [[Akotchajülee sünülia:Ameerika]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 7q2ilqtqf500zp3kkd8t27xuwgdokeu Amulo'ujalü 0 56 10557 9881 2023-03-10T23:58:08Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10557 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Magnifying glass - Faberge.jpg|thumb|Amulo'ujalü.]] '''Amulo'ujalü''' ([[alijunaiki]]: ''lupa'') es un instrumento óptico que consta de una lente que desvía la luz de modo que se forma una imagen virtual ampliada del objeto por detrás de una. La imagen se llama virtual porque los rayos que parecen venir de una base parecieran pasar realmente por la lupa. Una imagen virtual no se puede proyectar en una pantalla al igual que se observa, por ejemplo, en una superficie plana pulida. m57xz9tt8yrijpv551zlmht6k85dixt Amuuyuu 0 57 14869 12979 2024-05-08T05:16:47Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14869 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Amuuyuu.jpg|thumb|amuuyuu de una comunidad de majayutma'ana]] [[Anaajaalaa:Amuuyuu_paalirou.webm|miniaturadeimagen|Cementerio familiar]] '''Tü amuyuuka:''' Sunülia tü mmapa'akat eere shi'ikajaanüin na apüshiikana outuskana, wanee mma kojutsü atumaa, kanainjejanasü, mma süttüsü eere eere tü e'iküleekalü sutuma wayuu. shia eere sojoitunuin wayuu, eitaanüsü tü apüshiika, na wayuu eein suchuntuin süshi jee naa oupayuu suchuntüin suchonni shi'itaanüin sa'aka apüshika akatsa kettaapa süpüla süsalijüin ounajatü sa'amuuyuselu'umuin, nnojotsu makatüin. Tü amuyuuka laülaapa shia eiratüsü sünülia iitnünusu, shiise apüshiika. Piama sükua'ipa tü iilakalu eesü sulu'u paliraain jee katataawain tü jipükalü. Sulu'u tu amuyuuka katatatusu sümuinwa'a tu wayuuka asiruukalü, nntojotsu sa'kain tu outusüka sütuma laülawaa jee ayuulii. Cho'ujaasü mamüin naa waikeyuukana süpüla nayaawatüin noummain, süpüla neerajüin jaralin natuushinu jee jalain nojoitünüin jee ne'eraajüin napüshikana. Tü amuyuuka shiyawasesu tü nuurala wayuu jee noummain, tü amuuyuuka kojutusu natuma wayuu, nnojotsu süpüla shikerojaanüin suluu'u jee shi'itaanüin piichi sulu'u, pülasü, eesü saa'in wayuu saa'u. Nnojotsü ma'i pejein sünain piichi, wattasü suulia; otta jo maka nnojolüin shia miyo'u, e'itaanüsü süpücho'u. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] ossxpy5gr2skifz4lcxkuso8a986e6f Amüchi 0 58 13864 13863 2023-11-12T23:37:25Z Leonfd1992 13 /* Sukuwa'ipa namüin naa wayuukana */ 13864 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Amüchi 2.jpg|thumb|Amüchi ichaa walerü]]'''Amüchi''' ([[alijunaiki]]: ''múcura'') Shia wanee sükorolo wayuu, ainjuushi süka pootchi, müsüka saa'in posu, süpülajanainjatü wuin, eesü eekai süpülain a'lakajawaa otta waneeirua süpüla anaaja wane kasa. ==Sukumajia wanee Amüchi== Tü amüchikalü atükünüsü jüka pootshi ishooutüsü asaajuushi chejee anooi. Tü atükatkalü amüchi jia wane laülaachon, atüjaasü jaa'u jukuwa'ipa tia aka pülasüin jia, nnojotsü asaajaanüin ne'e tü pootshikalü, kashajiasü jiitpai [[ishosü]], akolojuna amüinrü tü wayuu koumainpa'akat ma'aka wakawaala jüma kepein jüpüla anashatainjatüin jukuwa'ipa jaainjia. Tü amüchikalü aainjünüsü jüka ajapü,eesü jüpüla jukumajünün jiaakua mürülüiruayaasan wayuuirua ma'aka chira pütchipü'ükai otta jiaakua wayuu jiet, müleka jüchekünüin jüjünüin ajüjünüinjatü jüka wuliisha, pootshi eeishojuushi, cha'aya wuinpümüin ajuruttunusu jüka wuin jüpüla anachoinjatüin jaainjia, oosoojuna münüsia jüpüla ka'i.<ref>[https://albaciudad.org/wp-content/uploads/2021/05/amuchi_wayuu_la_ceramica_guajira.pdf/ Amüchi wayuu, la cerámica guajira]</ref> == Sukuwa'ipa namüin naa wayuukana == [[Anaajaalaa:Amüchi ulerii.jpg|thumb|Wayuu sünain aja'itaa wuin]]Nnojolüiwa'a süntüin alijuna wattajee wa'akamüin, paalainka eepü'üsü tü amüchika süpüla kasa supushuwa'a süpüla a'lakajawaa, aja'itaa wuin otta kasa anaka apüla shia, tü amüchikalü aapanüsü süpüla wuin otta müsia uujoluu sünain kasa wattasalii, ma'aka saa'in, ouutkajawaa, mi'iraa, ojutitiraa majayülü, alapajaa, asalijünaa.<ref name=wiki>[https://albaciudad.org/wp-content/uploads/2021/05/amuchi_wayuu_la_ceramica_guajira.pdf/ Libro sobre amüchi, karalo'uta süchiwaa amüchi]</ref> == Süchikua amüchi == Tu amüchika akumajünüsü süka potchi ishoulu sirualaa sünulia jotta süü ipa ipaü münüsü atükünüsü süka ajapaa ajünüsü palajana süpüla anainjatün sukumajia suulia tü süwalakajain achuntunusu sümüin tü mma ere'e shia joulun kachisesü wayuu laulayu sümüin suulia mojüin sukuaipa makasain turaa kepein. Tü amüchika anasü süpüla ajaitiyee wuin mirukuje jotta anajaye süpüla samatüin shia.  esü süpüla ousinapa oujolü jotta chisoi nümüin chiraa apüsha wattain. etasü süpüla anajaye pitchushi. (alijunaiki tinaja wayuu) sükorolo wayuu laülaayuu namaiwajana sünaajaya eküülü, ma'aka sain laüjalü, ishiruuna, ujot, otta musia wuin ainjünusü suka pootchi kanuliasü ipa'ü otta chuuja wanee pottchi sa'usu jalalashi; tü amuchikalü naashin na laülayuukana sukumala jiyeyu müitkala shia ka'ülijanain, akumajuushi sünainje cho'ujawa sümaiwa sukumajia tü amüchikat ale'eyajüsü shi'ipawaya shia'sa kettapa a'ajüsü suka pa'acha woyotüsú sa'ajia musia süyajünuin shiawase suka uliisha musia suchon ichi süpula ishoinjatuin shia keraapa. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 6kblhnf7uz17cmn2nqol88bdub6hut0 AnaMariia Kampo 0 59 748 747 2023-02-27T18:59:16Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 747 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ana María Campos]] 9gxcr9f2ozjmz7smm48gblcmu52sim6 Ana Estela Nava González 0 60 13055 12820 2023-08-28T18:40:51Z Leonfd1992 13 13055 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu)|native_name=Ana Estela Nava González|conventional_long_wayuu_name=Poocha Aapüshana|ayaakuwa=Ana Estela Nava Pocha.jpg|ka'i_jemeiwaa=23/08/1943|jaleje'ewalü=Walerü|e'irukuu=Aapüshana|suumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Ekirajülee Wawiini|ekijaapülee_mülo'u_eejatülee=Cursos|shi'yataaka_anain=Ekirajaa wayuu}} '''Ana Estela Nava González''' (Walerü, 23 no'u kashikai akoosto'u no'u chi juyakai 1943) Eetaasü wanee wayuu jemeisü sulu'u tü mma Walerü münaka, Suuria, [[Wajiira]], [[Wenesueela]]; so'u tü ka'ika piama shikii apünüinmüin, chii kashika'i akoosto'u, nünain chii juya po'loo po'lootuamüin shikii mekietsatmüin pienchi shikii apünüinmüin.<ref name=ana>[https://www.elheraldo.co/la-guajira/wayuunaiki-es-lengua-oficial-pero-no-difundida-en-la-guajira-213130/ Wayuunaiki es lengua oficial, pero no difundida en La Guajira]</ref> == Süchikimaajatü == Naashein naa laülayuukana Wulanka Jusepita Wonsalee Aapüshana (''Blanca Josefina González Aapüshana'') jee Jusee Minkelü Naawa (Jose Miguel, aliijuna frances) sünülia sulu'u karalo'uta shia Aana Teela Naawa Wonsaale (Ana Estela Nava González), otta müsia shime'erajia shia "Pocha", shia shi'irumaka shii, Pocha münüsü aka jamüin waneein jintutchon anachonsü ma'in, kasutatchonsü, ko'oyocheinshi suwalaachein. Pocha waneesiasü sünain jietchon shia wanaa sümaa tiasan.<ref name=ana/> Sümülie müinma yaa nia wanee toolo kanüliakai Lesanter (Alexander). Pocha sülüin tü laülaaka Purerepinta Wonsalee, wayuu Aapüshana, shia tü wayuu eetüjütka Walerü, wanee wayuu washirü sümainwajatü. Waneesia sünain jietchón shia na'aka waimma tooloyuu süpüshi, emi'ijaasü namaa süka shimi'ira tooloyuu, müinka chocho, awate'eraa kayuusia, jatü, junaaya, atchinjirawaa otta müsia wayuunkeera jee waneeiruaya. == Tü shikirajaaka anain == Ekirajaasü miyo'upa shia alepujaa sukua'ipa wayuu sümaiwaa, natüjaapa so'u kasa mojuin namüin, otta müsia ekirajaasü yala Walerü namaa naa Kapüchiina jee Mounjairua aipirua juya. Pocha sünain tepichiin jee jimo'olüin shia wanee wayuu kamaneesü ma'in, keme'eraluu, namaa na ekirajaakana sümaa sukaaliijüin naya sünain tü nashajalaaka sulu'u tü ekiirajüleekalü. Pocha shia tü akalijakaa naa ekirajaakana sümaa, noulia naa ekirajulinkana jee naa mounjakanaa eeshi eekai kaü'nüüraliin jee mojulain, eetüjülia sa'in sünain shikiipü'üin shia kasa, atüjasü alijunaiki nünainje süshi, wanee wayuu yootui ma'in. O'una müsia Marakaayamüin sünain wane'eya shikirajaaya sünain aipirua juya wachiyetka shia cheje'eya, otta müsia mainma tü kutsa (curso) sa'inrüikaa süchikua wainma kasa. Eeshi wanee sülaüla nüwala süshi, ni'rüin yo'oyoin ma'in shia nümaakuu nümüsü süka sütüjüin wayuunaiki, jee alijunaiki , shia tü akujütkaa pütchii namüin naa wayuukanaa eepünalee naya sünain aainraa kampañaa (campaña) sünain tü Laü'layupiakaa kasutatkaa (Partido de Acción Democrática), yalejeejatü tü süchekalain a'yatawaa sümaa laü'laapia süpüla sükalijüin naa wayuukanaa wajiirü. == Sünüiki Pocha == ''“Debemos hablar nuestro idioma en la casa y en la calle de manera permanente, nos debe causar orgullo”'' (Nava Aapüshana, 2015). Pocha aashajaasü waneepia saa'uje tü wanüikika shii'iree süchecheraainjatüin sulu'u nekii na tepichikana.<ref name=pocha>[https://www.elheraldo.co/la-guajira/hablar-wayuunaiki-es-un-acto-de-resistencia-la-pocha-199580/ “Hablar wayuunaiki es un acto de resistencia”: La Pocha]</ref> == Süpüshii Pocha == Kasaatsü nümaa wanee alijunaa Aantoonia Ture (Antonio Torres) nünülia, mekietsat süchonyuu nümaa, ja'rai tooloyuu jee pienchi jieyuu, kachonsü wanee senkeyuu piama jieyuu, nanülia süchoinyuu shia: Minket Ranjet (Miguel Ángel),( shii anaajashi ). Pürankit Aantoonia.(Franklin Antonio), Juwana Aima'ara (Juana Aimara), Mashula Teela (Mazula Estela), Aantoonia (Antonio), shii anaajashii ) Aalesanter Karinoya (Alexander Karinoa), Kenemaa Yosusii (Kenelma yosusii), Tamaruu Jelimat (Tamaru Angelimar) jee Juransiko Aantoonia (Francisco Antonio). == Shi'yataain Pocha == Pocha sünainje jintulüin shia eetüjülü saa'in sünain shikiipü'üinjatüin mainma kasa, kamalaintüjülia sümüin shi'yataain süpüla jee so'u wayuu, kajutsu wayuu sutuma, wanaawasü salii tü müliasüka jee washirüin sümüin. Wayuukalü tüü mainma shi'yataain, sünain majayulüin shia e'itaanusü shikiipü'üin shia tü wayuukalüirua Walerü . Keepiasü wayuu miichiirua anaasü shiitala jaülapia miosuka suluu woumain Walerü suchuntala laulaka Poosha. Jarai woliwalü sulia sumaiwalee sutuma tiaa alijunakalürua , awalajunüsü sünain mainma juya. Yaleejejetü tü pipienta joyotoko shipian mainma wayuu Walerü. ( viviendas rurales). Ana Estela Nava González Wayuu Aapüshana a'yatasü mainma juya sümaa tü laülapiakalu suluu woumain , shia wanee wayuu achejalü ana'a namüin naa wayuukana Walerü, eekalü ayuulin , püreesain , anajain aapüshii, eekalü achuntüin kaliwaa sümüin , süchejain shiaka sukua'ipa süpüla einjatüin shia , jee anaainjatüin tü wayuukalüirua. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] e3je7ksi4qgf4cv14r09z6ueeqde0jz Ana María Campos 0 61 12774 788 2023-08-14T18:32:59Z Leonfd1992 13 12774 wikitext text/x-wiki '''Ana Mariia Kampo''' wanee jietrü yalayatsü süpüla tüü taashinjatüin Wenesueela. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 3u3gq05uskkga5k64sk76r5yxldoc2o Anaajawaa 0 62 14870 12981 2024-05-08T05:17:22Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14870 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Anaajawaa .jpg|thumb|Ayulaa jiipü]][[Anaajaalaa:Audio Anaajawa.wav|thumb|audio anaajawa]][[Anaajaalaa:Anaajawa.jpg|thumb|Anaajawaa sütüma wayuu|left]] [[Anaajaalaa:Anaajawaa 1.jpg|thumb|Anaajawaa]] '''Anaajawaa''' ([[alijunaiki]]: ''Segundo velorio'') tü anaajawaakat shia tü piantuaka ojoitaa. Ayu'nnusu tü jiipükat jüpüla jo'otojonüinjatüin suchikejee anaajaanüsü julu'u wanee jiipapala. Wanee jiipü ayatülee ma'in jia anaajaanüsü juchukua'aya, jia tü ana'nnüsü münakat, wanee jiipü kettaapa jia wulesü jünain josoin jia. Tü anaajaainjatükat tü jiipükat jiainjatü wane o'uliwo'u, eesü jüpüla wanee achonnu otta wanee alüinyüü, otta eesü jüpüla niyu'luin wanee toolo ma'aka aire ma'in nüpüla tü wayuu ouktüsükat. Tü anaajawaakat ainüsü maalia. Jüchikejee jiyu'nnapa tu jiipükat aikale'ennüsü juupunaa wane luma jüpüla ji'yalajünüinjatüin aa'u. Otta tü wayuu ayu'tsüka o'oojinnüsü jüchikejee keraapa jia aikale'ennüsü julu'u wanee süi. Tu wayuukat nnojotsü jüpüla jutunkuinjatüin juulia jo'otooin tü jiyolujaasekat tü juyu'luinkat, musujese'e e'irajünüin jaa'u juulia jutunkajüin. Otta asüsü wunu'u süpüla. == Anaajawaa sutuma wayuu == Tu ayulaaka jiipü wamuin waya wayukana kasa mulo'u main. Chii wayuukai eeshi süpüla nunaajain sulu'u suumain nüchonyuu. Munyaka ooutule nia sulu'u nuumain sumaiwajatü, eitaanüshi sa'aka nupüshi. Sülaatapa po'loo juya jo soomüin, süchiikejee oüktuin nia, eeshi süpüla nukujüin sükajee wanee lapü, kaa tü aantuipain nükalia süpüla nünaatunuijachin, kaa keptaipain nükalia süpula o'unaa jepiramuin. Sünainjee piama jüya akumajunüsü tü sükuaipainjatu, tu ayuulaka jiipü süpula anaashantainjatü sükua'ipa natüma naa nüpushikana. Supüla tu ayulaaka jiipü, anekunusü wanee jimoolu jo wanee majayut, eesu süpüla nüchoin jo wanee nüsiipü. tü wayuu ayulunjatuka jipu, nnojotsü eküinjatüin, müshia nnojotsu atunkajatüin wanee ai, nnojotsu shipettatujatuin sütaa, nnojotsü ekuinjatüin asalaa, asuinjatü oujolu. Oojinnusu süka wunu'ulia supulajatu nnojoluin so'otooin naawain chi sunaajakai. Asottünuüsu sutuma tooloyuu tu amuuyuka, nupushichechon chi wayuu anaajanakai. Paala sumaiwa anaajanapusu wayuu sulu'u amüchi, ooyotunusu chirinche, süpüla jimatuinjatü naa wanee outushinkanairua. aapanushi sunaaije nikii, sünainmüin nuwui, asalijunusu süpuashua'a niipüseka. Asalitnusu sulu'u wanee riuulu kasuutou, suchikeje anaatuna münüshi sulu'u tu amuchika. Sujalajaapa sukonchajunuin jiipuka, alujunushi shiyuupuna wanee lumaa eere niiyalajuin oou sutuma nupüshi, sou nii mushia nou nushii. Ayalajunoutchi munyaka wanaa sumaa outuin nia. Apunuinmuin ka'i eikajanushi eenjachiree nikunuin nuchukuawa süpüla weinshi. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 3d6c309zlvaho81auk5s5hh0sq4k74j Anaatawa pütchi 0 63 14647 12982 2024-04-10T16:19:34Z Leonfd1992 13 14647 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Anaatawa pütchi.wav|thumb|Anaataa pütchi]] '''Anaataa pütchi''' ([[alijunaiki]]: ''Mediar con la palabra'') tü sükuaipa sujutu wayuu sümaiwa, ei'taanüsü shikii natuma na laülayuukanat süpüla noulaaküinjatüin watta kai na aikeyuukana namaa na asiipüükana süpüla nakuaipainjatüin musia napütüinjatüin napüla na nachoinkana. Tü anaataaka pütchi shia eepa wane kasa alatüin sümüin tü apüshikat, eesü wane outkajawa palajana süpüla asakira sünain tü kanainjejatükat tü mojujirawaaka süpüla anainjatüin sünaatia tü pütchika. Anaataa pütchi münüsü sutuma wayuu akaa shiain sukuaipain wayuu supula yootirawaa otta nanaatüin sukuaipa wane pütchi eekai mojulu'ulüin. == Sujutu tü pütchikat == Tü pütchikat kojutusü main sutuma wayuu aka sukuaipain sünüiki wayuu sümaiwajatü kojutushantasü muleeka saapüi wane wayuu pütchi analu'ulu, ko'ujeinjatü sutuma supula kojutüinjatüin sutuma tü eirukukat. Eere kasachiki sünainje nainjala na apüshiikana, anaatünüsü sukuaipa tü pütchika supula süchajanüin tü wopü suunajatka alu'u süpüla wane ekettaja pütchi. == Sukua'ipa tü anaataaka pütchi == Waimapütsü tü anaataaka pütchi, eesü tü alatakat sümüin tü apüshijirawaakat sünainje naatkaala na aikeyuuwakana namaa na asiipüükana, eere naikalain nalaüla namaa na laülayuukanat supula yootirawaa musia ko'ujeinjatüin shia atumaa supula neerajüin tü sujutuka pütchi. Tü süpüla e'injatüin tü anajirawaaka namaa na apüshiikana, nojotsü süpüla e'injatüin wane mojujirawaa sünainje tü atkawaakat, eejeesü wane kottirawaa supüla eepa wane kasachiki mulo'u sumuin tü apüshikat. Eesü tü peipajirawaaka sünainje wanee o'utirawaa otta atkawaa sutuma tü eirukuukat. == Chi pütchipü'ükai süpüla nünaatüin tü pütchikat == Chii wane wayuu toolo atüjashi süpüleerua nünüiki süpüla anaataa pütchi, kojutushi sümüin wayuu supushua, na apüshiikana nachajain yootirawaa nama na pütchipü'ükana süpüla neikajeerüin pütchi analu'ulu namuin na neipajejanakat supula ee,in wane anaataa pütchi, ee,in wanee mannaa, walawaa süka mürülü, kakuuna otta neerü. Süka tia ee'sü tü anajirawaaka muleeka pansain sukuaipa tü pütchika otta musia tü a'apajalaakat ma'aka tü ojutaaka so'u tü kai eitanaaka paala süpüla ee'in tü walawaaka. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] hxx0yr8dadv806uuc0be7h3mfstm29j Anaatawa pütchi ( Mediar con la palabra) 0 64 872 871 2023-02-27T18:59:21Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 871 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Anaatawa pütchi]] lxr71qdp59gahnw24f3js2iehzmktzp Anajia 0 65 10561 9883 2023-03-10T23:58:21Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10561 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Computer monitor screen image simulated.jpg|thumb|Anajia.]] [[Alijunaiki]]: '''Monitor''', '''Pantalla de computadora'''. [[Alijunaiki krinko]]: '''Computer screen''', '''Computer display''' kj2uovpmj3cuevzxe995oqsgigivctj Anneerü 0 66 13664 13663 2023-10-12T00:33:03Z Leonfd1992 13 13664 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Rodrigues Sheep.jpg|thumb|250px|Anneerü]] '''Anneerü''' ([[alijunaiki]]: ''carnero'', ''ovejo'') shia wanee mürülü cha'aya [[Wajiira]], aapaanüsü süpüla mürüla sutuma Wayuu. Sünülia natuma na atüjaka süpüleerua wuchiirua otta kasa supushuwa'a shia ''Ovis Orientalis Aries''. == Jaleje'ewalü tü anneetka == [[Anaajaalaa:Kaa'ulaa.jpg|thumb|250px|Anneerü ko'uwasü]] Tü mürütka tia antitnüsü chejee sulu'ujee wane mma ''Oriente medio'' münüsü, na mürütkana tia epijaanüsü sutuma alijuna icha sümaiwa, nnojoluiwa kanüliain Europa otta Asia. Mapa, antüsü wajiiramüin natuma na alijuna antaka sulu'u anuwa icha sümaiwa. Tü anneetka epijaanüsü sutuma alijuna icha sümaiwa süpüla neküinjatüin tü shi'irukuuka, süka jamüin anain süpüla ekünaa otta süpüla aapaanüin tü sütaka.<ref>[https://ia600205.us.archive.org/20/items/biostor-80539/biostor-80539.pdf/ Usage of 17 specific names based on wild species which are pre-dated by or contemporary with those based on domestic animals (Lepidoptera, Osteichthyes, Mammalia): conserved]</ref> Tü anneetka süpa'apünaasü tü mmapa'akalü, sainküinpünaasü mmakalü süka jamüin motso sukua sünain ipooluin shia. == Anneerü sümüin wayuu == Tü anneetkalüirua epijaanüsü sutuma wayuu shi'iree neküinjatüin tü shi'irukuuko otta süpüla naapaainjatüin supushuwa'a eekalü sünain.<ref>[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448822001195/Typification of ovine and caprine production systems in the Colombian dry tropic]</ref> Cha'aya [[Wajiira]] eesü anain tü [[Mürütkana|mürütka]] sükajee anain tü mmakalü süpüla a'imajünaa sümaa ka'ulayuu, tü kama'anakalü waima washiraapala aka jamüin sülatapa wane kasa, ouktaa, achuntunaa otta eekai alatüin, achajaanüsü wanee jo wainma mürülü supüla shiyainjatüin ekiiraa, saa'u ekawaa sünain alapajaa otta müsia sünain ayulaa jiipü. Ja'itairü shiyainjatüin süpüla awalaaja apaünaa otta müsia pasiruwaa, achajaanüsü kaa'ula otta jo anneerü. Cho'ujaasü sümüin ouutsu süpüla shiküinjatüin yolüjaa, müsiaka sa'in süpüla [[majayülü]] suju'itapa sünaijee süttaa. Anasü tü kama'anawaaka mürülü icha Wajiira, süka jamüin eesü [[aipia]] shiküin, wuin süsüin, nnojotpaa kasa shiküin, awaraijünüsü süpa'apünaa mmakalü Wajiira. Aikünüsü shi'iruku anneerü otta müsia shi'iruku kaa'ula müinka sain shi'iruku paa'a yalaa eere outkajaain wayuuirua sünain ayaata nemia yala [[Pala'aipo'u]], [[Marakaaya]], [[Maiko'u]], Ichitki otta müsia supushuwa'ale mmapa'akalü wajiira. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] isr5sbfqdj12bqp32a8itczkewf2zy6 Ansuwaateki 0 67 12767 10455 2023-08-14T18:25:02Z Leonfd1992 13 12767 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Anzoátegui State.svg|thumb|[[Panteera]] Ansuwaatekijatü.]] [[Anaajaalaa:Anzoategui in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Ansuwaatekijatü.]] Tü '''Mma'ipakat Ansuwaateki''' (Alijunaiki: ''Estado Anzoátegui'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 6xlykbq0m3nhifgpeo2u3zhj1d15m5d Departamento Antioquia 0 68 11159 11157 2023-03-19T21:39:01Z Leonfd1992 13 11159 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Antioquia Department.svg|thumb|[[Panteera]] Antiookiajatü.]] [[Anaajaalaa:Antioquia in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Antiookiajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Antiookia''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Antioquia'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia]] gl0euwgcspqg5qxh098fkd4kp4fq6gf Antirawaa 0 69 14649 12983 2024-04-10T16:20:09Z Leonfd1992 13 14649 wikitext text/x-wiki '''Antirawaa''' ([[alijunaiki]]: encuentro) tü antirawaakat shia tü o'utkajawakat sutuma wayuu süpüleerua kasa eekai alatüin sümüin tü apüshiikat, muinyaka saa'in wanee achunta jieyu, awalaaja paünaa, ayotnajiira shikiira sujuitia majayutnu, alapaja, ana'ajawaa jiipü, aküja süchiki lapü süpüla kou'jeinjatüin shia atumaa. Su'utnaa tü antirawaakalü eesü yooto süchirua tü kasa alatakalü. Muleeka eere kasachiki suma wanee eiru'uku yalejee ajütünüshi chi pütchipu'ukai süpüla nünatüin sukuaipa tü alatakalü namuin. Tü achekünakalü sünainje tü antirawaakalü shia tü sujutukat wayuu supula anajirainjanain naya sulu'u tü noumainkalü musia ainjatüin napüla tü apushiikat. Sünainjee tü achechetnüsü tü sukua'ipaka sujutu wayuu ma'aka sain tü kootirawaakalü, kaliinjirawaa, kamane'ewa musia tü aya'awatakalü a'ain supula talatüin nain sulu'u tü antirawaakalü. Eesia antirawaa otta jo antaajira wopülu'u. Shia saa'a sukua'ipa wayuu anamia. ==Achuntaa jieyuu== Shia kettapa nakuaipa na amüra'ajirashiikana supula kawayuuse. Eesü o'utkajawaa palajana sutuma tü apüsheekat. Aluwataanüshi chii pütchipü'ükai natuma nülauyayuu chii toolokai-jimaikai supula achuntaa tü jietkat. Süpüla ti'a eesü antirawaa shipialu tü jietkat sumaa süpüshi musia nipialu chi toolokai sumaa nüpüshi. ==Paünaa== Tü paünaakat shia tü sujutkalü jieyuu a'apünüsü kakuuna, tuuma, mürülü ma'aka sain anne'erü, kaula, muula suma ama musia watta saali ne'erü. Tü jiet anakalü main süpaüna kojutuinjatü sumuin nüpüshi chi toolokai musia süpüshi tü jietkat kojutuinjatü numuin chi toolokai supula einjatuin wanee kojutujirawaa. ==Awalajaa== Tü awalajakat shia keetapa sükalia saapünüinjatüin tü ojutu'ukalü sunainje paala wane kasachiki eekai alatüin sumuin tü apüsheekat muinyaaka sain wanee outirawaa, atkawaa, pütchi mojulu'uluin sünaatünüle sukuaipa eesü walawaa. ==Ayonnajirra== Tü wayuukalüirua ayonnajitshii shikiira kasa eekai alatuin namuin ma'aka sujuitia wane majayut, suchuntunui sutuma lapü supula sülatüinjatüin kasa mojusu sumuin tü apüsheekat. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] cmm375pi3k507gs5m7ikb1h0o91zk6j Anuana 0 70 11554 11553 2023-04-09T14:20:32Z Juanwikiwayuudigital2022 35 11554 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Anuana.png|alt=anuana jimio'usekai samüt|miniaturadeimagen|'''wuchii kanüliakai anuana jutuma wayuu''']] '''Anuana suka wayuunaki''' '''(suka alijünaiki Rey de los Gallinazos)''' wuchii wuna´apüje'ewai nia chi kalulikai anuana wattaje'ewai nia wane wüchii jimio'üse tü samutkalü kantüleshii eere outuin wane mürulu ekale miyo'uin ma'aka jain pa'a, muula, ama, püliiku, nuntapa chi anuanakai kojuulashanasü nütuna, katüna'irashi main apünusu jütuma wayuu ekale pejein nünain. chi wuchikai kanüliakai anuana nia jimiüseka jupüshuaya tü ekunnuka jawaisü ma'aka tü samütkalüirua, tü walüwaseechika nia aluwataaka chi anuanakai; eere outuin wane mürulu a'atapünüshi nüntüin chi anuanakai, nia ekaka palajana juulia tü samutkalüirua nüntapa chi anuanakai nikaka tü jo'ukalü müsia tü jiyeekalü kettaapa tia o'unushi nüchikuaya eere nüpüle matüjainsai jaya mojüipashi waneepia. naashin na wayuu la'ülayuukana chi wuchiikai chi ke'ipajanashi merüle tü miyo'uyuukalü tü aapirakalü muinka eere o'utuin wane mürülu müshia nia nojoishi jo'uluin wane'ewaishi kantülewaishi eepa ekawaa nüpula. kuenta nüchikikuwa chi anuanakai muinka kachonle nia polo'owai juya na'atapüin jüpüla nuwatüinjachin nojoishi awatamaatüin ma'aka jain tü wane wüchiikalüirua, kakaliawaishi, matüjainsai e'iyatawaa kepiashi eere miyo'uyuin wunu'ülia ja'aka ku'ushii. anuana wane wuchii miyo'u juulia samut kekemerainshi nia, otta nia kasuutalü nainto'upünaa jünain mütsiain nütünapunaa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] nhkoto0x60o47fo0nepxqtcfcsd7xbf Anüikii 0 71 14631 10928 2024-04-10T14:48:07Z Leonfd1992 13 14631 wikitext text/x-wiki Tü '''Anüikiika''' ([[alijunaiki]]: ''Lingüística'') Jiia tü acha'ajanaka sientipikat sünainje tü sukumü'jaiwa tü anüiki, jee siia tü atijanaka sutuma tü yootakalirüa suchukujee. Tü pütchiika «lingüista» antünüsü anaain palajanaa sulü tü [[Karalo'uta|karalo'uta]] 1 sünain kalüko I sooüje tü ashaajünaka ''Choix des poésies des troubadours'', sooü juyaa 1816 nutuma Raynouard. Tü pütchiika «lingüística» jüstü'nüsü palajana sooü juyaa 1883. Kaa eesü mü'nüin jiia sutuma ''Cours de linguistique générale'', münaka nüshaajüin Ferdinand de Saussure, ein ni'itajuin sumüin siensiaka, tü nü'karalo'utashee ein ashaajünüin nüchukuwaje. [[Akotchajülee sünülia:Yooto wayuunaiki]] l6wfw4cw1cdozqqqw5mw9duwlpeieck Anükii jümüin mmakat 0 72 943 942 2023-02-27T18:59:26Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 941 wikitext text/x-wiki == ANÜKII JÜMÜIN MMAKAT == Wapushuwa'aya ¡Kolompia toumain pia! talu'ujain pia julu'u ta'in, tanoujain aneerüin pukua'ipa, ta'ata pajüin sünain te'erüin pia waneepia: mulo'uin, otta kapülain pia suma taashin. Aisü tapüla pünainje supushua tü kanainkat ta'in: talatüin pia pa'anasian, tapüshi, namaaka na laülayuukana, tü tanoujaitka, tü talataakat, otta anain ta'alapüin, tü tachekaka mai: surulaalüin taya süma talu'ujüin pünülia Kolompia julu'u ta'in, otta outüin taya pünainjee suka ta'inmajúin pia. <br /> g3u1sbh4n2zf2aitqdgdui1xjwg0yo2 Anüliaa waaramaajatü 0 73 10565 9888 2023-03-10T23:58:54Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10565 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:EAN13.svg|thumb|Anüliaa waaramaajatü.]] '''Anüliaa waaramaajatü''' ([[alijunaiki]]: ''Código de barras'') nes un código basado en la representación mediante un conjunto de líneas paralelas verticales de distinto grosor y espaciado que en su conjunto contienen una determinada información, es decir, las barras y espacios del código representan pequeñas cadenas de letras y números. De este modo, el código de barras permite reconocer rápidamente un artículo de forma única en un punto de la cadena logística y así poder hacer inventario o consultar sus características asociadas rápidamente. Actualmente, el código de barras se usa en todas las industrias del mundo. np65njtb6jym62yl4w9u6mpyl61s5hg Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia 0 74 12959 12881 2023-08-27T19:10:56Z Leonfd1992 13 12959 wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#fafafa;color:#333333;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#555555;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#555555;">'''Püneekajaa tü püshajeeka achiki sa'akajee türa ayaakuwaka yala mmolu'u'''</span><span style="color:#555555;"></span></span><br /> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">[[Anaajaalaa:Two moving spirals scroll pump.gif|right|frameless]]</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Draw family of 6.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Ayaawatia_wap%C3%BCshi '''Sünülia wapüshi''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Panteera Wayuu Aumentado.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Woumainkal%C3%BC '''Sünülia woumain''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Icon library.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:S%C3%BCchikimaajat%C3%BC_wayuuirua '''Süchikimaajatü wayuu''']<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Zabava.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Jayeechip%C3%BClee '''Süchiki jayeechi''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:FireV3.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Kuwentamaajat%C3%BC '''Kuwentamaajatü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEEB;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Eclipsing binary star animation 2.gif|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Jolots%C3%BCkal%C3%BCirua '''Shuliwalaa akuwa'ipa''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#B0C4DE;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Nuvola apps kalzium.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:At%C3%BCjia '''Atüjalaa''']<span style="color:#000000;"></span> |- | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#F08080;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Nuvola apps kate.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Wayuunaiki '''Sukuwa'ipa wayuunaikika''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FA8072;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Radio Takchang.jpg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:A%27walakaj%C3%BCtkal%C3%BCirua_p%C3%BCtchi '''A'walakajülü pütchi''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#CD5C5C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Nuvola apps edu science.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Achajaya '''Süchikuu achajaya''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#00FA9A;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Indoor archery pictogram.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sheitaa '''Süchikuu shaitaa''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:P religion world.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:S%C3%BCnoula_wayuu '''Sünoula wayuu''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Iita sümüiwaa.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Epinasee '''Epinasee''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFA07A;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Majayülü.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukuwa%27itpa_wayuu '''Sukuwa'ipa wayuu''']<span style="color:#000000;"></span> |- | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFA500;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Wayuunkeera.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukumajaala_wayuu '''Sukumajaala wayuu''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FF7F50;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Nuvola apps khangman.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Wunu%27ulia '''Wunu'ulia''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FF4500;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Walk cycle of a tetrapod.gif|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Wuchiirua_otta_m%C3%BCr%C3%BCl%C3%BC '''Wuchiirua otta mürülü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#F5DEB3;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Kawaii earth clipart.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukua%27ipa_mmapa%27akal%C3%BC '''Sukuwa'ipa mmapa'akalü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Dinner - The Noun Project.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Ek%C3%BC%C3%BCl%C3%BC_shik%C3%BCin_wayuu '''Eküülü shiküin wayuu''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#DAA520;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Optical Toy, Phenakistiscope Disc with Geometric Shapes, ca. 1840 (CH 18607983)-R.gif|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:S%C3%BCchikuu_p%C3%BClaiwa%27a_mmapa%27akat '''Pülaiwa'a mmapa'a''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#B8860B;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Native template.gif|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Wayuu_naatajat%C3%BC_akua%27ipa '''Wayuu naatajatü akuwa'ipa''']<span style="color:#000000;"></span> |- | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#8B4513;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Flag-map of Venezuela.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukua%27ipamaajat%C3%BC_Wenesueela '''Wenesuweera''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#6B8E23;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Flag of Colombia.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukua%27ipamaajat%C3%BC_Kolompia '''Kolompia''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#7FFF00;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Amulet (jewelry).jpg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Ap%C3%BClajawaa '''Apülajawaa''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFD700;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:AnalogClockAnimation1 2hands 1h in 6sec.gif|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:S%C3%BCyaawatia_juyakal%C3%BC '''Süyaawatia juyakalü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#4169E1;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Noun Conversation 1325511.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCtchi_jekennuu_s%C3%BCka_wayuunaiki '''Pütchi jekennuu wayuunaikiru'u''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#4169E1;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Sukuaippa wayúu.jpg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:E%27irukuu_wayuu '''E'irukuu wayuu''']<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#fafafa;color:#333333;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#555555;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#555555;">'''Sukuwa'ipa alijuna'''</span><span style="color:#555555;"></span></span><br /> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">[[Anaajaalaa:Two moving spirals scroll pump.gif|right|frameless]]</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Icon OnlinePublication DigitalPreservation.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Achikimaajatü '''Achikimaajatü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Fast-food-menu.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Shiküin_alijuna '''Shiküin alijuna''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Geographylogo.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Mmakalükuwa'ipamaajatü '''Mmakalükuwa'ipamaajatü''']<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:P history clock.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Alatakaa_sümaiwa '''Alatakaa sümaiwa''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Venezuela politic personality icon.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Poliitikalü '''Poliitikalü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEEB;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Trans-Female icon - Tao symbol combined with Female gender symbol-large.jpg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Nanoujaka_anain '''Nanoujaka anain''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#B0C4DE;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Space ship (97578) - The Noun Project.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sukuwa'ipa_shuliwalaka '''Shuliwalaa''']<span style="color:#000000;"></span> |- | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#00FA9A;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Bull icon 05.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Wuchiikalüirua '''Sukuwa'ipa wuchiikalüirua''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#00FF00;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Deforestation.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Süle'eche_mmapa'akalü '''Süle'eche mmapa'akalü''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#3CB371;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Infectious Disease - The Noun Project.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Ayuuli '''Ayuulee''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#7FFFD4;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Sustainable electricity - renewable energy icon.png|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Sütsüin_a'yatawaa '''Sütsüin süpüshua'a''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#5F9EA0;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:ISO 7000 - Ref-No 0034.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Emeriijia '''Emeriijia''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#1E90FF;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Endangered languages logo.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Anüikikalüirua '''Anüikikalüirua''']<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#4169E1;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Ice Skating - The Noun Project.svg|50px]] [https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchaj%C3%BClee_s%C3%BCn%C3%BClia:Shaitaakalüirua '''Sukuwa'ipa shaitaa''']<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] 8w3gvq6ucwf6dshck7vxonmo0aujklz Anüliaashajio'u 0 75 10566 9890 2023-03-10T23:58:56Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10566 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Amsterdam Treaty FA Denmark.svg|thumb|Anüliaashajio'u.]] '''Anüliaashajio'u''' ([[alijunaiki]]: ''firma'') es una escritura gráfica o Grafo manuscrito que representa el nombre y apellido, o título, que una persona escribe de su propia mano y se usa con fines identificatorios, jurídicos, representativos y diplomáticos. Su fin es identificar, asegurar o autentificar la identidad de un autor o remitente, o como una prueba del consentimiento y/o de verificación de la integridad y aprobación de la información contenida en un documento o similar y tiene carácter legal. 8w0vkkj0qea4dbradwq0ym6eofgdqw2 Anülü 0 76 10929 10567 2023-03-11T02:01:42Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10929 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Loom assoc fem Souss-Massa NP.jpg|thumb|Anülü.]] '''Anülü''' ([[alijunaiki]]: ''Telar'') shiia wanee ayatawajatkaa supüla eiina kulüka, ainjunusu sukaa wunuu siia kuchuwera siia ees supüla ainjushi sutuma [[Wayuu]] siia sutuma ainjusuka mioü sutuma [[alijuna]]. Sulü sukuwaitpaa Wayuu apanusu supüla ainjaa suii siia [[Susu]] ainjushi soou, tü makaa ekirajanusu jintulüiwa ma'apan mioüpaa atijusu shimiwa. Tü shiyatain jieyuu kajamüin suchonñu waleker sumaiwa, tü jintutko ekirajanusu sut'tapa so'ü Majayula sutuma soushi, yalaa sulü asürutna atijasu kassa so'ü sukuwaitpaa Wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Aainjaa]] [[Akotchajülee sünülia:Anülü|*]] 2uemy4l4r88c0ufbyttjn4081c9nkbm Apain 0 77 12984 10728 2023-08-27T20:10:42Z Leonfd1992 13 12984 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Apain 3.webm|thumb|Corregimiento Bahia Honda]] [[Anaajaalaa:Apain 2.jpg|thumb|Apain chajatü toumainpa]] '''Apain / Japain''' ([[alijunaiki]]: ''huerto'') jia tü shi'ipakalü mma eere apünajünüin tü nekakalo'u wayuu, nnojotsü joolu'ujutüin tü a'yatawaakat sünain, eesü süka'lia wamaa. Kottusu sümaa tü arüleejaaka, akatsa'a nnojolüin wainmain tü apünajakat, paliraasü maka sa'in maiki, ai (yuca), pejetchi, kalapaasü, meruuna, wiirü, kepeshuuna, waana, püla'ana, piruua; maka pejere sünain uuchi.<ref name=yuuja>[https://colombiavisible.com/asi-crece-una-huerta-comunitaria-en-el-desierto-de-la-guajira/ Así crece una huerta comunitaria en el desierto de La Guajira]</ref> == A'yatawaa sünain wanee apain == Eesü a'yatawaa miyo'u sulu'u wanee apain; o'usunusu palajanaa tü mmakat, süchikejee, asononusu, e'itanawaisü jo sü'ü tü wunu'ukolu. Chi wayuu apünajünakai apain, nütijaa'u joujeerüin juya. Yapashi süpüla apünajaa; eirakaashi iipünamüin, shiaalu ni'irüin jolotsü, iiwo'u. Maka eere siruma, süpülapünaa juya. Chi wayuu atüjakai süpüleerua apünajaa, sotusu naa'in waneepia tü waüyee süpülainjatüka apünajaa, yalasü nutuma kachetüin sulu'u wane katto'ui iipünaa sünain miichika, jo tü'liki shiale.<ref name="yuuja" /> Tü mmakat eere wane apain kayaawasesü nutuma chi wayuu apünajakai; süttüsü nutuma suulia shikajüin mürülü süsotapa tü wunu'u nüpünajaka. Jülüjüsü na'in weinshi sünainmüiree keraapa tü süchonkalüirua; mapan eküshii sünainjee tü nüpünajaka, müinka sa'in süchuwala, uujolu, pitchuushi irolu, otta waneeirua.<ref name=yuuja/> Tü apünajaaka sümüin wayuu, wane a'yatawaa kojutsu, süka tü na'atiaka eepüsü yonna sünainjee, eesü emiraa, eesü mi'iraa aainjünaka sünainjee, otta müsia eesü kakoloin wayuu sünain tü anaajawaaka jiipü otta wane ouktaa, aka jamüin, cho'ujaasü tü eküütka sünain wane jutkataa makatka tia. Cho'ujaasü tü apainkalüirua sükajee shiain ekirakaa wayuu maka eere jamü süpa'apünaa mmakat. Chi wayuu atüjakai apünajaa, wane wayuu washirü sünainjee tü ni'yataainka.<ref>[https://www.radionacional.co/regiones/caribe/la-guajira-huertas-caseras-de-las-comunidades-wayuu/ Huertas caseras en La Guajira, esperanza en medio del desierto]</ref> == Apain / yuuja (huerta wayuu) == Mma eekai süttuin, eere shi'itaanüin tü pünajütkalü sutuma wayuu asürütnüsü süka wunu'u apoluwajuushi müinka eere wunu'u wainma; shiasa'a nnojolule wunu'u aainjünüsü süka yosu. Sümaiwajeinka aponuushi eere shi'itaanüin tü apainkalü, e'itaanusü sa'u namünashi otta sonnaa luwopushii süpüla saamatüinjatüin tü pünajütkalü. Sulu'u wane apain e'itaanusü tü pünajütkalü ma'aka sa'in ko'oi, iruwa, maiki, katsalia, wüirü, kalapaasü, supushua'aya tü ekünakalü sutuma wayuu; sünainjee wanee apain joutsü yanama, eesü o'usaa otta müsia apünajaa juyapo'ulü, sü'ütnaa iiwa, patünainjanaa, iruwalaa. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] qrk1niquxqxij8cpksa18niuxxg9o0a Apuure 0 78 12768 10458 2023-08-14T18:25:35Z Leonfd1992 13 12768 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Apure State.svg|thumb|[[Panteera]] Apuurejatü.]] [[Anaajaalaa:Apure in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Apuurejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Apuure''' (Alijunaiki: ''Estado Apure'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. Su territorio formó parte de las provincias de Mérida, Maracaibo y Barinas, de acuerdo con sucesivas ordenaciones territoriales dictadas por las autoridades coloniales. En 1824 fue creado el Departamento Apure, bajo jurisdicción de Barinas, lo que sentó las bases de la entidad actual. En 1856 se disgrega Barinas y por primera vez aparece Apure como provincia independiente, que en 1864 adquiere rango de estado. En 1881, sin embargo, una nueva división territorial une Apure y Guayana para formar un solo estado, con el nombre de Bolívar. En 1899 se restablece su autonomía y finalmente, mediante la Constitución de 1909, adquiere sus actuales límites. Su territorio fue famoso por las plumas de garza y la piel de Baba, que eran compradas para el lujo de cortes europeas y otros usos en el extranjero. De igual forma, fue escenario de encuentros bélicos que marcaron la evolución de la Guerra de Independencia, así como también de numerosas batallas durante la guerra civil. En el ambiente apureño se inspiró Rómulo Gallegos para escribir su novela Doña Bárbara, que describe la magnitud de esta tierra. ==Población indigena en Apure== En este estado se encuentran comunidades pumé en las llanuras de los ríos Arauca y Sinaruco, a unos 160 km de San Fernando de Apure, la capital del Estado, en poblados como Palmarito y Guachara. En años recientes un pequeño número ha emigrado hacia el norte del estado, para establecerse en las inmediaciones de la carretera principal, desde Achaguas hasta San Fernando. [[Kowennatoot]]: [[Arturo Suárez]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 0bxqd7w6hn802m1cv8a9h7dqdyyz3pd Apünajaa 0 79 14871 11692 2024-05-08T05:19:32Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14871 wikitext text/x-wiki Tü apünajaaka sutuma wayuu shia süntapa sükalia juya woumainpaa eesü talaata sümaiwa süka jouleerün attieka sainküin suumain wayuu eesü juyapü asalijaawaa waüyee, sü'ü wüirü, kalapaasü, meruuna otta musia maiki, waana, katsaalia sumaa pitshuushi. Joutsü tü attiekat , eesü emiraa sainküin wajiira sümaiwa, shia shipijaaka o'u wayuu. [[Anaajaalaa:Sükuaipa apünaja.jpg|thumb|Apünaja attie]] Talaatüüsü wayuu juyapü aka jouleerün tü attieka süchikije tü apünajaaka waüya. Sukuaipa wayuu tü sümaiwa, eesü sain sünain sünaatüin tü apainkalüirua. Eesü awanaajawaa attie sou shiiruku kaula süpüla kaiwanain tü eküütkat musia sou paneera, suukala, roo otta pireewa. Sujutu tü apünajaaka namuin apüshiikana. Sünainjee tü apünajaaka sümaiwa suluu woumainpaa, weitain sukuaipa napüla na aikeyuukana süpüla nojoluinjanain naya outuin sutuma jamu, noulaaküinjatüin tü ayatawaaka juyapü süpüla nojoluinjanain shakulain naya, nojotsü sukuaipain wayuu tía shokulaaka. Apünajaaka atüjala sulu'u sukuaipa wayuu. Sulu'u sukuaipaka wayuu, apünajaa münüsü tü eitawaaka sujutu sumaa sukuaipa wayuu sümaiwajatü natuma naa laülayuukanat eere shiitanuin tü pütchi analuutka maaka sain tü kamaneewakat, akaliijirawaaka, kojutajirawaaka, ekirawaaka, musia tü yanamaaka. Suutna tü yanamaaka joutsü ekawaa akaa jouluin tü attiekat apunajo'u. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] ta8rlp55axpwagmy4dwcwe2vgujhog0 Apünüinsheke'einrü 0 80 9894 1064 2023-02-27T22:18:39Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q19821]] 9894 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Triangle illustration.svg|thumb|El triángulo es un polígono de tres lados.]] Chi '''Apünüinsheke'einrü''' ([[alijunaiki]]: ''triángulo'') es, en geometría, un polígono determinado por tres rectas que se cortan dos a dos en tres puntos que no se encuentran alineados. Los puntos de intersección de las rectas son los vértices y los segmentos de recta determinados son los lados del triángulo. Dos lados contiguos forman uno de los ángulos interiores del triángulo. [[Akotchajülee sünülia:Matemaatika]] 1ld85l6cz2qjqycd2xr0q9gbdh2x2gg Apüriirü 0 81 15024 9895 2024-06-03T16:38:32Z Vicenta Harker 1316 15024 wikitext text/x-wiki '''Apüriirü''' ([[alijunaiki]]: ''Abril'') Niai chii pienchikai kashi suluu shiyawashe juya natuma naa alijunakana. Apununuin shikii ka'i, shia palaa tü piama shikii kashi. '''Apüriirü''' ([[alijunaiki]]: ''Abril'') es el cuarto mes del año Juliano y Gregoriano y es uno de los cuatro meses que tienen 30 días. Abril era el segundo mes del año en el antiguo calendario romano. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] tnuh8g7pcc4ylnyiyw4mal7e5d6qcra Apürika 0 82 10569 9896 2023-03-10T23:59:02Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10569 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:550px-Africa (orthographic projection).png|thumb|Apürika]] '''Apürika''' ([[Alijunaiki]]: ''África'') es el tercer continente del mundo por extensión. Limita al norte con el mar Mediterráneo, al oeste con el océano Atlántico, al sur con la unión de los océanos Atlántico e Índico y al este con el mar Rojo y el océano Índico. Su superficie total de 30.272.922 Km². De este continente hacen parte 54 países, siendo todos ellos miembros de la Unión Africana, con excepción de [[Maruweeka]]. [[Akotchajülee sünülia:Apürika]] a5v269i5gdjo71v19uod9nompdds1ir Araaukat 0 83 10729 10570 2023-03-11T00:55:17Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10729 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Arauca.svg|thumb|[[Panteera]] Araaukajatü.]] [[Anaajaalaa:Arauca in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Araaukajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Araaukat''' (Alijunaiki: ''Departamento Arauca'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Araaukat| ]] qrrmpovq7cgb0c4kvbsdbx481bknga0 Araawa 0 84 12771 12769 2023-08-14T18:26:38Z Leonfd1992 13 12771 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Aragua State.svg|thumb|[[Panteera]] Araawajatü.]] [[Anaajaalaa:Aragua in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Araawajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Araawat''' (Alijunaiki: ''Estado Aragua'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] nzdlt1vj9axgs1jcike0rv7my15k7k8 Aran Epieyu 0 85 14875 14793 2024-05-08T05:33:43Z Vicenta Harker 1316 Aranaga Epieyu, no'u chi juyakai 2021 14875 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aran Epinayu.png|miniaturadeimagen|Aranaga Epieyu, no'u chi juyakai 2021]] '''Aran Epieyu''' (Bahía Honda, Mmakat [[Ichitkii]], [[Wajiira|Wajirra]], [[Kolompia]]) po'olo chikii akaratsemüin (27) sünain kashikat [[juunio]] saa'u chi juyai 1983). ==Nüchiküa== Nia wanee wayuu a'yataakai sümaa [[Peliikula|ayaakuwaa]]. Jemeishi cha [[Wenesueela]]. Ekirajaashi saa'u epijanaoülii sulu'u tü [[Ekirajupüle Katolikat Cecilio Acosta]] (Universidad Católica Cecilio Acosta) sünain juyaka 2012 cha Marakaaya <ref name=AranagaEpieyu>[https://vimeo.com/epieyu/ Eere pütchi nüchiküaje]. Aranaga Epieyu</ref>. A'yataashi palajana sümaa ayaakuwaa saa'u nojotka shiimüin (ficción) eein ni'yataain sünain ashajaakat (Guionista), ashatakai ayaakua (Actor) otta müsia alaülaashikai (Director). Ekerotüshi sulu'u Ayaakuwaapüle cha Mmakat [[Wenesueela]] sümaa tü Ayaakuwaa [[Jintukaa Marakaaya|Jintutkaa Marakaaya]] nükumalaka chi alijunakai wenesueelajewai [[Miguel Curiel]], sünain tü akumalaka tüü niakai a'yataashi sünain akaaliija tü aainjawaaka (asistente de producciones), otta müsia ashataa ayakuwaa. Süchikeje, a'yataashi sulu'u Ayakuwaka ¨Tü Ale'ejawaaka¨ (El regreso), sukumalaka tü alijunaka [[Patricia Ortega]], sünain tü ayaakuwaka tüü nüshatüin nukuwa'ipa ¨Juse¨, wanee jima'ai chejewai [[wajiira]]je, sulu'u sukuwa'ipa ayaakuwaka, chi toolokai Juse atkashi saa'u no'umain süma na ¨wuchiikalirua¨ tü ka'apülasüka paraako antaka cha Wajiira sümainwa, nnojotka o'unein suulia no'umain na wayuukanairua<ref name=AranagaEpieyu/>. Nü'yataain nümüiwa'a shia wanee Ayaakuwaa kanüliaka [[Wachikua|Wachikua-Una historia wayuu]] nükumalain süchikeje nükeraajapa tü nikirajaaka anain. Wachikua shia wane ayaakuwa eere ee'iyatünüin sukuwa'ipa wayuu otta müsia süchikuaje naashajaka na alaülaayuko cha sümaiwa<ref name=AranagaEpieyu/>. ==Kulaalayaawatia== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 958sd064q545fxtl0ckvfk6skprphnf Aranaga Epieyu 0 86 1128 1127 2023-02-27T19:00:03Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 1127 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Aran Epieyu]] cvxlzd6wp95y26bf736jiz6h4n4s38z Arcadio Montiel 0 87 14849 1133 2024-05-05T11:16:41Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14849 wikitext text/x-wiki '''Arcadio Montiel''', nacido el 20 de Abril de 1949, es diputado a la [[Asamblea Nacional de Venezuela]] por el partido [[PODEMOS]] como representante de los pueblos indígenas de Venezuela para el período 2010-2015. Es de origen wayuu, de linaje Uraliyuu. ==Biografía== Actualmente se desempeña en el cargo de Vicepresidente de la Comisión Permanente de Asuntos Indígenas de la Asamblea Nacional, miembro del Directorio Nacional de PODEMOS, y subsecretario de PODEMOS en el Estado Zulia. Además de esto, se desempeña como Profesor de La Universidad del Zulia en las Cátedras: Lenguas Indígenas y Culturas Indígenas. Fue el primer legislador indígena electo a la Asamblea del estado Zulia, para el período 2000-2004 y fue reelecto para el período 2004-2008 Es miembro fundador del Consejo Indígena de América del Sur, (CISA). ==Estudios Realizados== Es Licenciado en Educación, mención Ciencias Sociales, con Postgrado en Ciencias Sociales obtenido en La Universidad del Zulia. Su tesis fue "Problemática Intercultural del Pueblo Guajiro y su Relación con el Aspecto Educativo". == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Poliitika]] [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] go3mw0kbm8b0vdq8kfdjrqpw1tz633w Aroowa 0 88 10572 9899 2023-03-10T23:59:07Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10572 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:At sign.svg|thumb|Aroowa.]] '''Aroowa''' ([[alijunaiki]] ''arroba'') es un símbolo usado en computación que aparece en las direcciones de correo electrónico y otros servicios de red que utilizan el formato usuario@servidor. Esta relación se deriva del hecho de que, en inglés, el símbolo @ se lee at ('a' o 'en') y por lo tanto indica que el usuario está hospedado 'en' el servidor, en vez de ser local. [[Akotchajülee sünülia:Komputasion]] 8evxgg3ujf040il7ogs87ye1a4za0zl Aruuwa 0 90 10730 10573 2023-03-11T00:55:21Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10730 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Aruba.svg|thumb|[[Panteera]] Aruuwajatü.]] [[Anaajaalaa:Aruba map.png|thumb|[[Maapa]] Aruuwajatü.]] '''Aruuwa''' es una isla del Mar Caribe, que se encuentra a 25 km al norte de la península de Paraguaná, al noroeste de Venezuel, al este de la península de La Guajira y al oeste de la isla de Curazao. Formó parte de las Antillas Holandesas, aunque desde el 1 de enero de 1986 es un País autónomo dentro del Reino de los Países Bajos. a1haiw6e8ppiwbyrcpenj5wywkd5x9j Arüleeja 0 91 14872 14282 2024-05-08T05:20:10Z Vicenta Harker 1316 14872 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Arüleeja.jpg|thumb|250px|Arüleeja mürüt ]] '''Arüleejaa''' ( [[alijunaiki]] ''Pastoreo'') sünainjee tepichin chi jintüikai e'itaanüshi nütüma nutuushi otta nüshi sünain arüleejaa süpüla nütüjüinjachin nukuwa'ipa watta ka'i. Chi jintüi arüleejüikai, achijiraashi maalii sünain ali'ichajaa nümülüin süpüla yajaushi nüsüin süpülapünaa arüleeja.<ref name=pastor>[https://www.euston96.com/pastoreo/ Arüleejaa]</ref> chi jintui aluwatanushi nutuma chi laulakai shinai tamawa.watamalual shinai kumaja keshu alichajawa ounamushi shuma tú nurelejunkai nujunyantui kaliou chi jintui waima tú nutujuka shinai tú waraitaka waima tú niraka atujashi == Wayuu sünain arüleeja == [[Anaajaalaa:Arüleejaa.webm|thumb|250px|Arüleejaa ]] Kemiashi wuin, awawaijalashi süchiirua nürüleejüin, alü'jüshi junaaya nülojia wuchii eekai wanaain nümaa sa'aka mujuiikalü. Nüsiirüin wuin wattamaalü otta müsia aliuuka nükotchajüin motsopa ka'ikat nutkalüin sa'ato'u nipia jülüjusü na'in waneepia süka nümülün shia, suulia süntajalüin tü mojulasükat sünain. Jo'utaleulu oonooshi emüinlee kekülooin maka otta müsia eere tü wuinka müinka saa'in [[laa]] ale'eresa tü mürütka oonoonü apüleruat suulia aja'lajaain sa'in sütüma jamü otta jo miasü. Chi wayuu arüleejüikai makülajaasai sümaa nike'ejüin. Süi'tapa juya nuumainpa'a o'unüshi nüchuwa'aya ejewa'iree nia sümaa nürüleejüin. Eesü süpüla jierüin tü arüleejutkalü, shia wanee jierü tütüsü je yala'yalatsü. Tüü [[Mürütkana|mürütka]] alatipsü kasa nuulia wayuu müinka sa'in o'ukttaa, achuntaa [[jieyuu]] otta kasakat supushua'a süntülee ni'iyo'u je nüpüshi chira wattajeejachi, asalijüshii nayaalü. Watta saali sukua'ipa tü arüleejakat, naa chira [[wayuu]] arüleejakai nümülüin nimüiiwa, na chira alu'wataakai ayanamajünüin amüiwa'a; kamülüinkai sünainjee nürüleejüin.<ref name=sukua'ipa>[https://www.servindi.org/actualidad-noticias/04/08/2017/el-pastoreo-es-un-legado-economico-y-espiritual/ El pastoreo es un legado económico y espiritual]</ref> == Sukuai'pa arüleeja == Mayaasejee a'yatawain jia, aapüsü anaa otta kojutaa atumaa, sulu'u woumain, shiasa'a kapülain waa'in sünain tü arüleejaa mürülü saa'ujee kojutüin wamüin tü süliapala . Watüjaa aau'lü tü süliapalakat wanee asiruu otta wayuwaainkalü. Watüjaa aau'lu tü süliapalakat wanee asiruu otta müin ayalajaakalü kasa süka mürülü. Eesü ama'ana tü mürütkalü saa'u sulu'ujanain alijunayuu sümaiwa sulu'umüin tü woumainkalü. Chi aruleejüikai, e'raajunüshi sulu'u wayuuin, ma'akaa jamülee nukua'ipa cho'ujaale nneerü ouikushii koojuyasu mürülü süpüla najapaitüin nneerü. (Anasüle'e ma'in tü arüleejakat, aikaanajatü süpüla kasa che'injaain nümüin.chi aruleejuika == Wayuukana süma tü mürülükalü == Na wayuukana sulu'u noumain, Wajiira, arüleejülii naya, eesü nama'na mürülü maka sa'in: pa'aa, shiyain tü kajutuinma'in natuma, nnojotpeje'e jouluin shia süka kapüleein ma'in so'u tü mmapa'akat. Tü mürütkat joutka ma'in shia tü ka'ulakat sümaa anneerü, shiyain tü neka'olu, na'liichajüin tü ka'ulakat nasa müsia shia. Neküin tü asalaakat nnojotpa kasa nekünjatüin. Müsia shia che'ijaasü namüin süpüla nawalaajüinjatüin wanee kasa alatüsü namüin, kasa naainjala, eere ouktaa, eere kasachiki, müsia kawayuusepa wanee achon. == Yajeewat tü annerükalüirua == Tü annerü waraitapüsü waneepia sü'ütpünaa tü palakat, nachajain neküin, nümaa chi arülejüikai, shiasa'a so'u wane ka'i ale'ejashi nachukua'aya, süka eitüin juyaka, nnojotpeje'a nale'ejaain sotpa'a palakat süka mülo'ushaanain juyakat, nounaka sulu'u wanee wopü naatajatü. Süchikejee tü wanee aika, tü annerükalü alatüshii sotpünaa palaakat nachikua'a süka josoipain shia, nu'unaka chi arülejüika nachiirua jülüjüsü na'in süchikanain suwuii tü annerükat. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] gciqxqa6x2s7wls79h23o9kryatu4iu Ko'oi 0 92 11120 11119 2023-03-18T15:57:31Z Leonfd1992 13 11120 wikitext text/x-wiki '''Ko'oi''' ([[alijunaiki]]: ''avispa'') tü ko'oikalü waneeira wuchii joutshaataka sulu'u noumain na wayuukana. Mainma sukua'ipa na ko'oikalü, kanülia müshi naya sutuma wayuu süpüla nayaawatüinjatüin jaralin shiain. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] swqa904l5tnwffrx06nsl5pn6ggjbpx Asakaa 0 93 14651 14473 2024-04-10T16:21:06Z Leonfd1992 13 14651 wikitext text/x-wiki '''Asakaa''' ([[alijunaiki]]: ''saludar'') Tü asakaka sutumaa wayuu waneejatü sümuin sukua'ipa suulia sukua'ipa alijuna, na asakünaka naya na antüshiikana natüma na nepialu'ujanakana, jüchikijee nasakünüin aikaletnushii juupuuna wanee luma, asinnushii kepein, uujolu, ekitnushii eküülü, yootuna amanii naya. Sukua'ipa tü asakaaka natüjain na tepichikana, na jimaliikana, na jimo'onnuukana, na majayuutnuukana motsoyuutnuiwaya naya, eere ne'rüin na napüshikana sünain asakaa kasakalüirua nanain, nepialu'u otta eepunalee naya; ma'aka sa'in sünain alapajaa, yonna, shaitaa, yanama, pa'ünaa, ekawaa sa'u lania jee walaa. Maka wanaalee amaawaa wanee wayuu asakünüshi ja'itaichi nnojolüin ennajünüin, toololee nia wa'lee, taata, talaüla münüshi otta jierülee shia nii wa'irü, maachon münüsü. Tü wayuuwaaka eesü kamaneewa nama'ana, chi wayuu kamaneekai atüjashi asakaa, erajirashi nia sümaa wayuu. Na tepichikana ekirajünushii jünain asakaa natumaa natuushi, noushi, nalaüla otta müsia nei, süpüla miyo'uyuupa naya kamaneeinjanain nasaküinjanain otta ayatüinjatüin tü sukua'ipaka wayuu natuma. Sünainjee tü asakaka eesü ama'anawaa tü kamaneewaaka otta müsia tu e'raajirawaaka. Asakünule wanee wayuu wanaa süintüin sünain wanee kasa, su'napa sünainjee eere shia apütaasü sünüinjatüpa, ee müsüja'a tü e'rajirawaaka. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] 1hr56wm6cdhlvwsujl7xsjpkzf3afb3 Asanaalü Walekerülü'ü 0 94 10575 9902 2023-03-10T23:59:37Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10575 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Browsers.png|thumb|Asanaalü Walekerülü'ü.]] [[Alijunaiki]]: '''Navegador web''', '''Navegador de internet'''. [[Alijunaiki krinko]]: '''Web browser''' p69rlsnmv1k41vf8gzhy9fur0cr0amn Ashajia 0 95 10931 9903 2023-03-11T02:02:25Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10931 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Craies de couleur.jpg|right|thumb]] Tü '''Ashajia''' ([[alijunaiki]]: ''tiza'') shia wanee potchichon [[Kasutot]] ainjunaka makatka saa'in wariia ko'usü, anas supüla ejeerajaa wane kasa, karalo'uta, pisaara sutuma alijuna ekirajunüin [[Wayuu]] . tü makala yaa cho'ujaasü supüla ashajaa. Sunuliasu tü ainjushi sukaa yesaa so'ü emijakaa sumaa woliche (Pool) apanusu ashulejanusu shi'ichipüna tü wunuko supüla nojolüinjatu achuchejain sushetapaa tü wunuko, tü Ashajia achuwerajanusu supüla tü makaa sumaa wolicheka. Tü Ashajia ainjunusu sukaa yesaa siia wuin ajurut'tunusu sumaa waneeirú kassa supüla müinjatu soupaa, kettapa shiia oyotunusu sulü wanee supülajana müin sain wariachon joüchon. Kettapa shiia sulü supülajana ayutnusu siia eitanusu supüla kai josoiwa shiia; yalejee yalaa aikunusu sumüin ayatain sukaa tü Ashajia. Tü ashajiaaka eesü wane akalu'ujünawaisü, aainjuushi jutuma aljuna wattaje'ewannu, jüpüla ashajaa julu'u eere jikirajaain tepichi, waima jüjüjia, ala'ajanusü jajalajaapa ashajaa, malu'upa jia mano'uchonsalü achuntusu akau'ujunaa. e2vgejxrmi1ioz2utfd877zu5stuise Ashe'inpala 0 96 15360 14873 2024-09-25T03:37:59Z CommonsDelinker 21 Removing [[:c:File:Ashempala_nunain_Tatushi.jpg|Ashempala_nunain_Tatushi.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: No license since 13 September 2024. 15360 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ashe'inpala.jpg|left|thumb|Ashe'inpala nünain wane jima'ai]] '''Ashe'inpalaa''' ([[alijunaiki]]: ''Mantón'') Tü ashe'inpalaakalü nüshe'in wayuu toolo süpüla oju'ittaa sünain alapajaa saa'u ouktaa je jiipü, süpüla wane ouutkawaa, süpüla oju'ittaa alijunapiapa'amüin. Tü ashe'inpalaakalü süpülajatü na'atüin wayuu toolo süpüla awaraijawaa, süpüla ayaataa naa'u wane wayuu sulu'umüin wane mma, sünain wanee mi'ira, sünain wane maüna, sünain achuntaa wane jierü. Nüshe'in wane wayuu nümüiwa'a, nnojotsü sa'atüin eekai eein ne'e, süka kojutuin chi wayuukai je kojutsü tü nüshe'inkalü.<ref name=si'ira>[http://www.upme.gov.co/guia_ambiental/carbon/areas/minorias/contenid/wayuu.htm#:~:text=En%20cuanto%20al%20vestido%20los,sandalias%20de%20cuero%20sin%20adornos./ LOS WAYUU]]</ref> Saashin wayuu laülaayuu, müleka sa'atünüle nüshe'in wane wayuu sütüma wane wayuu naatajatü, joojeechi nia süpüla wayuu, nnojoleechi kojutüin nia atümawaa. Tü ashe'inpalaakalü nnojotpü'üsü nüshe'in wane wayuu, jeketüinka ne'e na'atüin chi wayuukai. Otta süka sa'akaichipain alijuna chi wayuukai, naapaain tü süma'anakat alijuna, maa aka na'atüin manta naa jieyuukana, aainjünüsü wane ma'aya akaa süpüla nüshe'in wayuu toolo. Chi wayuukai kojutshi ma'in namüin naa waneeirua naashajaapa sünain nünain tü ashe'inpalaakalü süka kojutüin nünüiki sütüma otta eesü süpüla na'atüin süpüla achiajawaa sünain wane kasachiki, maa aka naa'in wane pütchipü'ü. Tü nüshe'inkalü wayuu toolo müsü saa'in nüwaraaratse, nükuoma otta nüko'usüin. Nnojolüiwa'aya tü ashe'inpalakaalü, chi wayuukai shia nünainpü'üka ne'e tü si'irakalü otta nüiche; tü si'irakalü palajatü süpüleerua tü ashe'inpalakalü.<ref name=si'ira/> == Ashe'inpala (''manta de gala'') == Tü ashe'inpalaakalü müsü aka wane manta, akatsa'a ko'uuin saa'into'upünaa. Paalainka aainjünüsü maa aka saainjia tü süi a'anuushikat, aainjünakat süka atia. Suupünaa tü ashe'inpalaakalü a'atünüsü wane si'ira aanjuushi süka jiitpai, a'anuushi, kamoso'olasü, miyo'uyuu sümoso'ola, eesü süwo'olüin, süpüla anaajia nneerü je yüi. Tü si'irakalü saa'ujeesü tü nüichekat wayuu. Ashe'inyüükat tüü nia ne'e kashe'inka wayuu toolo, süpülajatü ojuittia; nünainsü chi pütchipü'ükai sünain e'ikajawaa wane pütchi, süpüla akumajaa sukuaippa wane kasa eekai sülatüin; nünainsü wane wayuu sünain wane mi'iraa, sünain wane ouutkajawaa, sünain alapajaa saa'u ouktaa je jiipü. Nnojotsü a'atünüin süpüla ayonnajaa süka kuluuluin miyo'u shia. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] dbpgvu5ivaoelem8l209yvd0brjbhki Asijuushi 0 97 11143 1275 2023-03-19T21:12:57Z Leonfd1992 13 11143 wikitext text/x-wiki '''Asijuushi''' ([[alijunaiki]]: ''ovejo asado'') Tü eküülu asijuushika shia tü shi'irukuuka anneerü akashajuushi jemetajuushi süka ichii süma seita ei'taana münüsia so'u asijaaleka. Tü asijuushika shia tü shi'irukuu anneerü, kaa'ulaa otta pa'a asijaanüsü so'u shikemechi siki. Palajana akashajünüsü süpüla arülainjatü, eichiijüna münüsia süpüla shi'itaanajatüin so'u asijaaleka, eesü asijaanüin süwatshe, süche'e, süchü'ü, süpana jee nüshü'ü ma'aka tooloin nia. Eesü asijawaa eepa wane jutkataa, alapajaa, anaate'era sukua'ipa wane kasachikü, sünain shikiira achuntaa jieyuu shia asijaaka tü wayuu jierü yo'oyoka akua'ipa. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 0on1gi6y1lc1r7zjeea79n4zh114ro2 Asonuushi 0 98 14912 12987 2024-05-20T01:13:13Z Leonfd1992 13 14912 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Foto tomado como referencia cultural.jpg|alt=wayuu la'üla |miniaturadeimagen|'''José Crisanto Jayariyu: Juseetat wayuu atüjashi asoonoFoto tomado desde el territorio ancestral wayuu koolerrama'na Maicao la Guajira colombia 26/05/2023''' ]] '''Asonuushi''' sünülia wane akuwai'pa sünain a'yatawaa sünain aainjaa sükorolo wayuu ma'aka sa'in sükorolo ama, muula, püliikü, katto'ui, piyu'ula, kaparoote, shein, wüsi mantaalüja, shipeyonse ama, shaakuma, shi'ira..... Tü kanüliakalü asonuushi shia tü sainjiakalü ma'aka sa'in tü shi'iniapalakalü wanaa sümaa shi'yataanüin asonnüsü süka wutia. == Süchikuwaa osoonoo== Tüü asonuushika akumajünüsü süka jitpai asotnusu süka wuttia supülajati'a watta salii sükua'ipa esü süpülaa kattoui jee joucheni akumajunusu suluu wanee wunu telat münüsü achitushi süka külawaa esü süpülaa ko'ushot jee jutnooulii tüü utiakat süsoniakat akumajasü süka kachueera nutuma chi atijakai süpülerua nainjain tia asoniakalü. [[Anaajaalaa:Video ancestral wayuu.jpg|alt=Practica de la cotidianidad|miniaturadeimagen|'''Practica de la cotidianidad wayuu sobre los tejidos propios''' ]] Tü aso'onushikat watta salii sükua'ipa esü suluu kattoui jouchein, ko'oyoin jee susuchein etasü jee Shi suluu (cuadrado) watta salii sünaa esü suluu shiakua wunuli'a, wuchii, waima sükua'ipa sünaa wane korolo asoonuushi Mainma shi’iapa’a tü asonuushika eesü sunain sainjain ji’eyu , ma’aka sainjain tooloyuu, tü asoonüshika ashoonüsü suka shi’ipa puui, o ura’ichi kanüliasü asoonia, chi asoniakai akumajuushi natuma naa wayuu atüjakana süpüleerüa nnootsü nainjain ekale matüjan supüleerüa. Mainma sükua’ipa tü koroolo ayu’ulaaka sünainje tü asoonuushikalü: Ma’aka sain kutpeera Ma’aka sain shaaküma Ma’aka sain shipeyonse ama [[Anaajaalaa:Tariia.jpg|alt=materiales wayuu|miniaturadeimagen|'''Türiia''' ]] Ma’aka sain kat’toui Ma’aka sain supú kat’toui Ma’aka sain susu Ma’aka sain puyut Ayonnüsü shipisaatse ama. Juleenaki. Wayuu katatainka tü asoonooka, wayuu kojútchii sülü’ü naku’aipa e’inajüshi, keejiashii süchiirua tü natüjaionka ke’iyoushii achuntunushii süchiirua tü nayatainka eshi wayuu ekale asoonüin koroloo süka pa’ata ma’aka sain süta pa’a, süta ka’ula, süta irama, süta uyala a’ayolojuushi, Koroonpa sünülia tü o’uttajiakalü wane a’ayatawa süpüla akumajaa koloolo. Nüyakua wayuu la'üla atüjashi süpüleerua asoono kanuliashii juseemat, Jose crisanto Jayariyu wuinpeje'ewai nalüin wayuu miyo'uyuu wayuu la'ülaayuu namaijana kanuliashi kuriia, semaana. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 3ksgl9469xn7ue17yzbmkswa1d8hziq Asüwaai 0 99 10733 10577 2023-03-11T00:55:40Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10733 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Azuay.svg|thumb|[[Panteera]] Asüwaaijatü.]] [[Anaajaalaa:Azuay in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Asüwaaijatü.]] Tü '''Mma'ipakat Asüwaai''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Azuay'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Asüwaai| ]] nk6uklfo2dx5u80emc4myjuobijlw0r Atalejaa 0 100 13037 13036 2023-08-27T23:32:33Z Leonfd1992 13 13037 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Süchikuwa Atalejaa.wav|thumb|Aküjala süchikuwa atalejaa kaasha]] '''Atalejaa''' ([[alijunaiki]]: ''toque de kaasha'') tü atalejaaka shia tü ataletaaka kaasha. Tü kaashaka akumajuushi Süka süsa seiwa ootojushi je'e piamasü uraichi shiatia etna'ajünüsü Süka shiera kasha. Chii atalejaaka kaasha wane wayuu toolo tü atalejaka ataletaasü süka wane lapü. Sulu'u tü suumain wayuu eeshi wane atijüshi ma'in süpüla tü atalejaaka. Eesü nüma'ana supüshua'a shipijanaka atalejaa, e'raajünüshii sutuma wayuuirua. Tü shipijanaka akoyotirushi sümaa sukua'ipa suichikana tü mürütkalüirua ma'aka: Suichikana ama, nüwatira samulu, sukua wawaachi otta taitachira. Tü atalejaaka aapitsü süntia juya, ma'aka sujuitia majayüt süchikü süttaa otta müsia sülatiria wane kasachikü. [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] ixpkg9jiy7igz3smiur6jdocyjsdv9q Atkawa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya 0 101 1310 1309 2023-02-27T19:00:10Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 1309 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Atkawaa soo'opüna Lamuunaka Marakaaya]] b4wq67x5t3j7rksi0q831uf93y5iboe Atkawaa Karawoowajatü 0 102 1312 1311 2023-02-27T19:00:10Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 1311 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Atkawaa Karawoowajatü (1821)]] 38v7zwind504340xq5ob5y32jswlrfu Atkawaa Karawoowajatü (1821) 0 103 10932 10495 2023-03-11T02:02:51Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10932 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:BatallaCarabobo02.JPG|thumb|"Batalla de Carabobo" de Martín Tovar y Tovar.]] '''Atkawaa Karawoowajatü''' ([[alijunaiki]]: ''Batalla de Carabobo'') Shiia wanee atkawaa supüla ajutala sukuwaitpaa [[Wenesueela]] sajapülü tü alijunaka chejeewai [[Epaainya]], chii kamanakat atchen niia [[Simoon Woliwaa]] palajanachikai sunain tü makaa. Chii palajanakai so'ü Wenesueela niia Simon Woliwat siia Mikelü Toree so'ü Epaainya. Tü atkawaaka tü alaatusu so'ü kai 24 juniiolü so'ü juyaa 1821 chaa mma'ipakat Karawowaat pejee sunain [[alijunapiapa'a]] Walensiaa; sunain tü atkawaaka makaa, akettajunusu sukuwaitpaa Mioü Kolomwia siia supüla anaata sukuwaitpaa [[Karakas]] siia supüshuwayale mmakat joolü [[Wenesueela]]; tü wanee atkawaa so'ü sujalaja'jie suliia sutchen [[Epaainya]] soou [[Wenesueela]] alaatusu soou [[Wuinka Marakaaya]] sunain tü [[Atkawaa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya]] ([[alijunaiki]]: ''Batalla Naval del Lago de Maracaibo''). Müin shiia ajalajuin tü atkawaaka so'ü waneeirü kai chii Simon Woliwat ne'enajüin nupüshika ejetsitaa supüla atkawaain so'ü mmakat [[Marakaaya]] kajamüin tü [[Mioü Kolomwia]] sa'apain tü mmakat Marakaaya chaa kai 28 eneroülü so'ü juyaa 1821 ==Atkawaaka== [[Anaajaalaa:Batalla de Carabobo.JPG|thumb|Batalla de Carabobo]] Wattachompa so'ü kai 24 juniiolü so'ü juyaa 1821 chejee ipüna soou Uuchika Anaa'oulü (''Cerro Buena Vista''), Woliwat nirajoulü jamüin sukuwaitpaa sutkalee tü alijunaka [[epaainya]]jewai, kettapa erajaa mushii kaa nojolerü antuna anain suriiamüin siia shi'ipoloje. Müin shiia nulüwataka anaatera tü ejetsitaa [[wenesueela]]jewai supüla ekerolia sulü wopükot wuinpumüin shire anta ee nojolüin shirüin tü ejetsitaa epaainyajewai; anaas numaka ''Simon Woliwat'' kajamüin tü alijunaka nojotsu sutijaa'ou yaalain tü ejetsitaa [[wenesueela]]jewai, tü shi'ipajeka antaka palajana shiia tü watayon numaanaka Paes siia Serreña (''Paez y Cedeño''), siia tuwaneirü supünalüsu eipoloje sunain tü ejetsitaa epaainyajewai supüla atkawaain palajana. ==Aleyajanaa tü 1na. Atkasuka siia Alejaa Suliioü Wurkos (Burgos)== [[Anaajaalaa:Altar de la Patria.jpg|thumb|Altar de la Patria]]Sutijapa'ou tü ejetsitaa epaainyajewalü, alüwatanusu atka tü watayon Wurkos chaa ipunamüin sumaa Jashichisuka Apüree ([[alijunaiki]]: ''Bravos de Apure'') kajamüin tü jashichisuka Apüree shiia shiikika palajana sunain tü ejetsitaa wenesueelajewai, tü alijunaka supüla anta sunain tü ejetsitaa wenesueelajewai sulatirüin tü suwataleeka wuin Karawowaat. Tü sutkalee Wurkos emetutshatasu, sutuma tü makaa tü ejetsitaa Jashichisuka Apüree ounusu piantua, tü makaa alaatusu sun'tapa tü watayon Alojushi Inkülesu (''Cazadores Británicos''). Sunain tü atkawaaka tü watayon Jashichisuka Apüree siia sumaa Alojushi Inkülesu, ouktushi chii Kumantante Tumas Farriar (''Tomas Farriar'') siia 17 (Poloo Akaratshi) wariaa epaainyajewai; sutuma tü ees supüla akumujunuin suchukuwaya tü sutkalee siia achajaa sukuwaitpaa jamüinjatü so'ü supüla akanajaa tü atkawaaka musuu sutuma numajatnukaa Paes. Müin tü watayonka Wurkos antusu sumaa ayurajaa tü watayonka Inpante siia Hostalrich; kaa nojotsu supüla sukanajuinjatü tü ejetsitaa [[Wenesueela]]jatü kajamüin apünuinsu sutchen joolü sumaasu Jashichisuka Apüree, Alojushi Inkülesu siia Ajutakalirü. Kaa müin shiia atuma, tü alijunaka sulüwatain supüshuwayale suwatayonshe sunain atkawaaka, müin sain tü watayon Pürinsipe, Warwastra siia Inpante atka musiia sunain, sa'as suchiiki kajamüin maima patüriota numajatu Woliwat; tú alijunaka sulüwatain tü watayon achiruajatüka, yaleje ounusu kajamüin ouktusu maima ejetsitaa sutuma numajatuka Woliwat ==Oünaa Natuma Alijunaka== Kaa müin tü sukuwaitpaa alijunaka, apalitchonjasu kajamüin maima tü ouktaka sajapülü ejetsitaa [[Wenesueela]]jatü, tü numajatuka alijunaka ounusu kamüshein suliia oukta. Sujalaja'jie chii Tore münakai nulüwatain tü watayon Ajutaka Sunain Reikai ([[alijunaiki]]: ''Lanceros del Rey''), atka sunain tü ejetsitaa chejee [[Kolomwia]]je tü watayonka ounusu apattajain sunainje müin sumülian siia mojüin sukuwaitpaa, katchenshatasu numajatuka Woliwat. Tü alijunaka apattajasu chaamüin Walensiaa, siia tü ejetsitaa wenesueelajewai suchirua. Sunain tü atkawaaka tü Alijunaka amüloisu sunainje 4.279 alijuna ejetsitaa, 2 (Piama) mioüsukana militara, 120 (Poloo shiiki sumaa piama poloo) pasanainka sunain mioüsuka siia 2.786 surülarü. Siia sunainje tuwaneirü tairu amüloisiaje maima sunainjeka, tü alijunaka sun'tapa chaamüin Walensiaa, anüjulasu sulü Puetta Kaweyo (''Puerto Cabello'') [[Akotchajülee sünülia:Achikii Wenesueela]] mj6hxmuulqu7bdv1mspnorhnq93nixh Atkawaa Woyakaajatü 0 104 10578 9906 2023-03-10T23:59:44Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10578 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Batalla de Boyaca de Martin Tovar y Tovar.jpg|thumb|"Batalla de Boyacá" de Martín Tovar y Tovar.]] '''Atkawaa Woyakaajatü''' ([[alijunaiki]]: ''Batalla de Boyacá'') shiia atkawaaka shimüinsuka so'ü sukettajie siia sajalajie anaain tü Outkajapüle Ajutajie'ka tü Jeketka Kuranadaa (Campaña Libertadora de Nueva Granada) siia tü atkawaaka Kajutkaa so'ü tü anaaka soou [[Ameerika Uuchimüin]] tü makaa ainjunusu sutuma tü alijuna sumaiwa. Tü Atkawaaka ainjunusu chaa kai 7 (Akaratshi) akostoulü so'ü juyaa 1819, saatoü tü suwatale wuin Teatinos, saatoü mma [[Tunja]]. Tü atkawaaka ajalajasu suchukuwaje 77 (Akaratshi Shiiki sumaa Akaratshi) kai suchukuwaje ainjunuin tü Outkajapüle chejee [[Wenesueela]] nutuma chií ajutalakai mma [[Simoon Woliwaa]], atkashikai sumaa tü alijunayuko kamanakaa sumaiwa tü mmakat [[Wenesueela]] chejee [[Epaainya]] . [[Akotchajülee sünülia:Achikii Kolomwia]] 0avwehwmti86uf0vhb0cvjtnmre5kis Atkawaa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya 0 105 1336 1335 2023-02-27T19:00:11Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 1335 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Atkawaa soo'opüna Lamuunaka Marakaaya]] b4wq67x5t3j7rksi0q831uf93y5iboe Atkawaa soo'opüna Lamuunaka Marakaaya 0 106 10933 10496 2023-03-11T02:03:03Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10933 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Acción del castillo de Maracaibo.jpg|thumb]] Tü '''Atkawa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya''' ([[alijunaiki]]: ''Batalla Naval del Lago de Maracaibo'') jia wanee atkawa shirokosu wuin, alaatusu sunain kai 24 [[Juulio]] sunain juyaa 1823, chaamüin soou [[Wuinka Marakaaya]] ein tü mma'ipakat [[Suuria]], [[Wenesueela]]. Tü makaa sunainmüinsü ajutala sukuwaitpaa Wenesueela suliia sutchen [[Epaainya]], sutuma amülolüin tü Rialaa Ejetsitaa Epaainyajewai sajapülü tü Ejetsitaa Wuinkana sunain Mioü Kolomwia ==Jetsüirü atkawa sumaiwa== So'ü kai 25 [[Maayo]] sunain juyaa 1823, e'epünasu wanee atkawa sunain wuin chaa Shi'ichimüin Parümaa (''Punta Palma'') chaamüin [[Sotpaa Orientala sunain Wuinka Marakaaya]], natuma chii [[José Prudencio Padilla|Jusee Padiyaa]] numaa epaainyajewai Juransiiku Salaas Echewaeriia. Apünuin kai suchikeje ees waneeyan atkawa chaamüin Puetta Altaküraasi siia Kapitan Chiiko, jünain makaa akanajusu tü repü'pülikanat alijuna siia emerojosü tü Jatü'ka Waireñaa ([[alijunaiki]]: ''Flechera Guaireña'') sutuma müin sukuwaitpaa tü epaainyajewai ounusu chaamüin Kurasaoo, yaleje ounusu suchukuwaya chaa 4 [[Juulio]] suchikeje anatiraa sa'anüain. Tü Repü'pülikanat suchikeje atkawa apünuintua sumaa tü epaainyajewai, ashawalasü sunain tü Puetta Mopooro, yalaasü jimatüin kajamüin nojotsu atkawa. Aliu'kaa sunain kai 23 [[Juulio]] tü epaainyajewai ounusu chaamüin [[Sotpaa Orientala sunain Wuinka Marakaaya]] peje'püna jünain kapitan Chiiko, yalaa atapajusu ein atkawaka. ===Sutchen Atkasuka=== Sunain atkawaaka ees tü repü'pülikanat numaa chii palajachikai Almiraante [[José Prudencio Padilla|Jusee Pürutensio Padiyaa]] (''Jose Prudencio Padilla''); alüwatakai sunain anuwajatü mariina siia kamanakat sutchen mma'ipakat [[Suuria]] siia sumaa tü epaainyajewai niia chii kapitan Anjerü Lowortee siia Nawaroo (''Ángel Laborde y Navarro'') Kumantante so'ü Puetta Kaweyo siia piatuwakai kamanakat tü ejetsitaa sunain sotpaa wuin. Tü Anuwaka werkantines (''Bergantines'') sumanaaka tü patüriota shiia: Independiente, Matte, Fama, Confianza, siia Mioü Woliwaa; tü werkantin kooleta: Spattana, Independencia, Manüeraa, Chiitii, Emperatoora, Awentiina, Peacok, Antoniia manüeraa siia Kalairaa. Anuwaka sumanaaka tü epaainyajewai shiia: Werkantin San Katchon, tü werkantin-kooleta; Esperanza siia riego, tü jatü'püle Atürevida siia marakaayawa siia maima s'anuain tü epaainyajewai. ==Atkawakaa== Watta'pia sunain kai 24 so'ü kashii [[Juulio]] chii alüwatakai jünain tü ejetsitaaka epaainyajewai, eenajanusu anainmüin tü anüwaka Werkatin Intepentientee, ein chii [[José Prudencio Padilla|Almirantee Padiya]] jünain apa'a tü sujalajie nü'nüiki supüla atkawaa, nuwanajüin kassa, nojotsu ket'tain sukaa mushii; sunain 10:00 alatushi niakai soou anüwaka supüla erajaa sukaa no'uu, supüshuwale tü ejetsitaaka Sajalajapa tü makaa, ees maima anuwa sainjüin tü epaainyajewai asolojonaka sutuma tü patüriota [[wenesueela]]jewai. Tü atkawaka ajalajasu sa'atoü tü Kastiyo San Katchon [[Akotchajülee sünülia:Achikii Wenesueela]] qlax91we9ww6tv1w7n3nxngb66drzsq Atpajawaa 0 107 12989 10934 2023-08-27T20:14:25Z Leonfd1992 13 12989 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jaipai.jpg|thumb|Jaipai]] '''Atpajawaa''' Wainma shikakalü wayuu sümaiwa yaa sulu'u woumain, tü kanüliakalü atpajawaain sütüma wayuu laülayuu. Wainma tü wunu'u ekünakalü achon, atpajünakalü sümaiwa, makatka: yosu, paruluwa, jasa, atuunolu, jamüche'e, shoo'o, aipia, wayamüi, ka'liiyuu, kajü, paleunsa, jupeechi, aliita, kousholu, jumu'u, koujiirü, ji'irawaai, jontoroyooi, mokochira, jaipai, yo'ule, waira, kane'wa, mashula, jaishi, otta waneeirua nnojotkalü we'raajüin. Yaapüna yaayaa shia we'raajaka kayuusü; ekünüsü shia je asünüsü shia. Yosu; ekünüsü tü süchonkalü, jemetsü ma'i, püsiasü je jashü'üchansü, eesü eekai ishon, eesü wane müsü kasuukai saa'in, simoyo münüsü. Jamüche'e; jayajaya sünülia süchon, ekünüsü je asünüsü. Aliita; ekünüsü tü sü'ükalü, o'lojünüsü je e'itujunusü, eesü süpüla shikünün ma'aya ne'e, otta eesü süpüla shiyüüjaanüin, sawasü. Ka'liiyuu; ekünüsü sünain iyain je ja'yuuin. Mokochira; asünüsü je ekünüsü tü süchonkalü, sünain iyain je sünain ja'yuuin. Aipia; a'lakajünüsü tü süchonkalü je achinnasü süpüla ekunaa. Jaipai; ekünüsü je asünüsü tü süchonkalü, kachonsü juyapo'ulu, sonnaa luwopü. [[Anaajaalaa:Atpajawaa Jaipai.jpg|thumb|Atpajawaa]] == Atpajawaa münüsü wane'eya makatka: == Olojoo atpanaa, irama, woosole'echi, wawaachi, iru'ui, mo'uwa; atpajaa mapa, ko'ooi, ma'leeya. Wainma tü ekünapü'ukalü paalainka. Je maa'ulu yaa nnojojüitpa ekünüin, shia eküneeka shiküin alijuna. Müsüle'e tü kanüliakalü atpajawaa münüin. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] effornl9cw9cbou1jt8rclku9jwfzkm Atpanaa 0 108 11756 11755 2023-05-05T18:26:47Z 191.156.46.138 11756 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lepus starcki 165504490.jpg|right|thumb|Atpanaa.]] '''Atpanaa''' ([[alijunaiki]]: ''Conejo, liebre'') Nia wanee [[Mürütkana|mürüt]] süpüshi tü ''Leporidae'', kepiashi mmalu'u, sulu'u maka eere atpanaapüle, kalu'uko aipirua sünainmüin po'oloo atpanaa sulu'u tü nepiakat eere jiet otta müsia toolo; chi alu'watakai so'u supüshika atpanaa nia chi toolokai, akajamüin, nia kachonka sümaa watta saalii atpanaa jieyuu Chi atpanaakai nia wanee mürüt ajuittapüshi aipaawai müsia wattapia, eküshii sawai sünainmüin wattapia, müsia kale'oüpüna yalashi sulu'u nipia mmalu'u. Wane atpaanaa nojoishi kepishanain, müsüka sa'in wanee shi'rachon, sünain aapanüin natuma naa alojushikana atpanaa; waneeyan sunuikipüle shia shejuu müsia epettünüle sutoutta. Ne'erapa wane alojüi, chi atpanaakai jimatüshi süpüla nojolüin ne'erüin nia. ka'inshi süpüla nnojolüin nia ataünüin. Tü makaa maima atpanaa ouktaka sulu'u karateraa; sushejain tü mmaka sukaa susaaka achirüjekaa esü süpüla sainjain maimatüwale sutuma jashichijale shia, sünain achajaa atpanaa jiet, jashichi so'u jiet nümaaka. Sunain akuwa'ipa Europeaa, tü atpaanaka erajunüsü, müin kawatirain shia so'u sukua, müsia cha [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü]] eraajünüsü ma'in, atijashanain nia müinka na'in chi atpanaakai [[Bugs Bunny]] Shia sa'a sukuwa'ipa [[Wayuu]] ayatemasü sa'in tü atpanaaka sünain sa'alain ([[alijunaiki]]: ''Wayuu mentiroso''), Wayuu eere tülüin sa'u aküjaa sa'alain... Chi atpanaakai muju'lashi, tütshii, sütuma müin nia tü Wayuukalü münushi nümüin jurakusa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] phpc6vwnlxmho9sdlq2argxjquuj2hk Atsüinjirawaa 0 109 14874 12652 2024-05-08T05:22:04Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14874 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Atsünjirawaa 2.png|thumb|Tepichi atsüinjiraashii]] '''Atsüinjirawaaka''' ([[alijunaiki]]: ''Lucha libre wayuu'') tü atsüinjirawaakat aainjünüsü jüpa'a wane mma lakayaasü, müsü ja'in tü piyoui eere ayonnajünüin tü yonnakat, piamainjana naa atsüinjiraakana, jintüin otta jima'ai eekai katsünin, waneeshiainchi chi ojuttiinnakai mmolu'u.<ref name=wayuu>[https://laguajirahoy.com/cultura/juegos-tradicionales-y-deportivos-en-festival-de-la-cultura-wayuu.html/ Juegos tradicionales y deportivos en el Festival de la Cultura Wayúu]</ref> Jüpüla tüü eejeesü nütuna, nüsa'a otta anain jukuaippa tü si'irakat, otta tü wusikat. Eesü wane jukuaippa eesü jüpüla nuyu'luin chi ni'ipolokai julu'ujee tü piyouikat. Tü atsüinjirawaakat a'innüsü jutuma tepichi otta jima'alii jüpula ee'iyataa natsüin, ne'erüinjatü naa laülayuukana jaralin katsünin ma'i, kojutuka ma'i naya jünainjee kattsünin nia, nujuttirüin chi ni'ipolokai.<ref name=shaittaa>[https://web.archive.org/web/20220307170220/http://aselapalmarpushaina.blogspot.com/2013/12/juegos-tradicionales-wayuu.html Juegos tradicionales wayuu]</ref> Tü atsüinjirawaaka jimi'ira wayuu jümaiwa, eetüjülia a'innüin napünala na eejanakana palajanale'eya, pülaiwa'a tü mmapa'akat eesü shia emi'ijünüin miiruku sünain asi'ira tü mürütkalüirua. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] 3xbz98xvjppkfqk4az8mg32celccdmt Atunkule 0 110 12990 10773 2023-08-27T20:15:18Z Leonfd1992 13 12990 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Läulä Toushi.jpg|thumb|Laülaa atunkusu]] [[Anaajaalaa:Atunkulee chayaa Ule'eri.jpg|thumb|Atunkulee akuyamajuushi süka pootchi]] [[Anaajaalaa:Michi potshi.jpg|thumb|left|Atunkule pootshi]] Tü '''Atunkule''' ([[alijunaiki]]: ''Dormitorio'') shia eere nutunkuin wane wayuu sulu'u wane miichi süpüla eemerawaa aipa'awai. Tü atunkuleeka wainma sukua'ipa, eesü atunkulee eekai akumajuushi süka pootshi, waneeirua süka yotojolo. Eeshi wayuu eekai atunkuin shiuupüna luma.<ref name=atunku>[http://www.revistacredencial.com/credencial/historia/temas/la-rancheria-de-los-wayuu-en-la-guajira/ LA RANCHERÍA DE LOS WAYUU EN LA GUAJIRA]</ref> ==Atunkulee sümüin wayuu== [[Anaajaalaa:Atunkupele chaa Wajiira 2012-10-28 11.46.58.jpg|thumb|Atunkule ichaa wajiira]] Mainma sukua'ipa atunkuleepalaka, eesü atunkule eekai jutatuin otta eekai anooipain, eeshi eekai atunkuin pasanain sünain wüin müinka saa'in naa paroujaka. Naa wayuukana atamaashi eeiwa aika, naa jieyuukana apolojushii kepein maali, sünainjee tia aikalaashi naya sünain yoota süchiki tü nalapüinka sa'wai. Mapan, atamaa müsia naa tepichikana jee naa waneeirua sulu'ujee tü miichika eere naya atunkuin kottuin. Eere natunkaain naa wayuukana, wawatuuisu, eesü wunu'u süsa'a miichika eere anain süpüla e'itaanüin jiiko shejet noula. Yala paülü'ü sulu'u nepia naa wayuukana, kakatüshii eere natunkuin naa tepichikana, naa jima'alii jee majatnuu otta naa laülaayuukana, nnojoishi naya pejeewain. Chi toolokoi nütamaaiwa'a nojotuin nu'ula suulia nemi'ijaain tepichi sulu'u, müleka nu'ulaale jamatüin, joojeechi nia süpüla tepichi jee wayuu naatajatü.<ref name=atunku/> Naa wayuukana kepiaka wuna'apü jee noumainpa'a, eisalaashi nikerotaiwa'a chi ka'ikai suulia nikajüin mei otta sutuma nnojoluin luusa. Akatsa'a eesia wayuu eekai aashajaain aipa'awai sümaa nüchonyuu, jee yootushi süchikuu sukua'ipa wayuu sümaiwajatü. Eere natunkuin naa wayuukana, acheküsü wawatüin, suulia alin tü tutshika namüin. Jutatuinjatü süpüla keraain napüshua'a sulu'u miichika. Anainjatü süsa'a tü miichika süpüla nejet noula. Chi toolo mülo'ushikai atunkushii sa'ato'u tü miicho'u sükajee niain chi atamaakai palajana eiwa'a aika, aka jamüin, atamaashi sünain aliichajaa jee sünain ojotojoo pa'a, annerü otta kaa'ula shialen.<ref name=atunku/> == Maima sünaa sü'i lumaapü == Sulu'u tü atunkülee jutatüin shipialu wayuu mainma sunaa sü'i jamatüin. Tia süikalüirua waneejatuwaisu namüin naa wayuu atukaka sulu'u wanee miichi. Tü nu'ulaka chi toolokoi, wane oula mülo'u. Su'ula tü nuwayuuseka wane motsosu, jee noula naa tepichikana, süi jouuchenyuu. Tü süikalüirua aamajaanüsü eeiwa'a chi ka'ikai, süpüla anainjatüin shiji'itaaya natuma. == Soomüin sukua'ipa == '''Tü atunkuleeka ('''eemeraayaa sutuma wayuu) shia eere tü miichikalü-piichii sünülia epiapa'a eere nutukuin wane wayuu sümaa nüpüshi, sümaa nuchonyuu, nierüin, nüpushi; pütchii si'ipajeejatü tü eemerawaa münakalü sümaiwa ma'aka sa'in wanee luma, shia tü eere sünajaanüin tü süikalü tü nüpülajanaka wayuu sünain atunkaa eere nu'ulaküin nu'ulapuin wanee wayuu sünain atunkaa. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] lckzaja2tlhkn3abtb74k76sdwlsj3u Atüjia 0 111 10582 9910 2023-03-10T23:59:54Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10582 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Newtons cradle animation smooth.gif|thumb|"Si he logrado ver más lejos, ha sido porque he subido a hombros de gigantes". <br>-''Sir'' Isaac Newton.]] La '''física''' (del latín ''physica'', y este del griego antiguo ''τὰ φυσικά'', neutro plural de ''φυσικός'', "naturaleza") es la ciencia natural que estudia las propiedades y el comportamiento de la energía y la materia, así como también cualquier cambio en ella que no altere la naturaleza de la misma, el tiempo y el espacio y las interacciones de estos cuatro conceptos entre sí. [[Akotchajülee sünülia:Atüjia| ]] 3rhtavgcqfaa7y9ph44tsokhd0dwwsp Atülaantika (Kolomwia) 0 112 14878 10735 2024-05-08T05:44:29Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14878 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Atlántico.svg|thumb|[[Panteera]] Atülaantikajatü.]] [[Anaajaalaa:Atlantico in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Atülaantikajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Atülaantika''' (Alijunaiki: ''Departamento Atlántico'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Atülaantika (Kolomwia)| ]] q2qrobkgq1ibb9v5sbo7pdq8dkou3yf Aweerü Jiakomeeta Fuminaya 0 113 14816 12992 2024-05-05T09:51:04Z Vicenta Harker 1316 s 14816 wikitext text/x-wiki '''Aweerü Jiakomeeta Fuminaya''' ([[Alijunaiki|alijunauki]]: ''Abel José Giacometto Fominaya'') niia chii alüwatakai soou [[sa'atkaattein]] chaa mma [[Süchipkii|Süchipküjatü]] soou mmakat [[Wajiira]], chii sa'atkaattein eikalashi sunain makaa chaa kai 2 [[eneero]]ulü so'ü juyaa 2012<ref>[https://www.uribia-laguajira.gov.co/nuestraalcaldia.shtml?apc=aIxx-1-&m=q Personal de la alcaldía . Alcaldía de Uribia]</ref>. ==Nuchikimajatü== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 0f865dm1xyflbmovxjeb3o0inkktz60 Awopujülü 0 114 10584 9912 2023-03-10T23:59:57Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10584 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Router D-Link DIR-600.jpg|thumb|D-Link awopujülü.]] '''Awopujülü''' ([[alijunaiki]]: ''router'') nlvlxo8te0so0q48vbjewdua5lj1j0g Ayaa 0 115 10585 9913 2023-03-10T23:59:58Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10585 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Catatumbolightning.jpg|thumb|right|[[Shiyaa Juyaa Katatumwa]], [[Wenesueela]].]] Tü '''Ayaa''' ([[alijunaiki]]: ''relámpago'') shiia suchuwala tü juyaa juyaapüle so'ü mma, tü makaa akumüjusu chaa ipünaje soou sirumaka sutuma sütchin juyaa. Nojotsu atijanüin jamüin sukumujaiwa tü shiyaa juyaa, eesü akuwaitpaa so'ü, kaa nojotsu shiian shimüinsuka kajamüin tü makaa nojotsu atijanüin sutuma [[Wayuu]]. [[Akotchajülee sünülia:Ayaa| ]] n0wemi221a00okaq95typugyn4frd81 Ayaakuwaapalajana 0 116 10935 10586 2023-03-11T02:03:30Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10935 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Fotoalbum.jpg|thumb|Ayaakuwaapalajana.]] Ayaakuwaapalajana ([[alijunaiki]]: ''Álbum Fotográfico'') Shiia wanee katpeeta (Ees ayatüin wanee [[Karalo'uta]]) ein anajanüin ayaakuwa supüla erajaana ma'apaan. Akumujushi sukaa maima [[karalo'uta]] ein ayujunüin ayaakuwa siia eitanaa sulü, tü sukuwaitpaa karalo'utaka awanajasu sunain alatüin juyaa. Chaa sumaiwa tü karalo'uta shiia nee katton ee cheein, eitanusu sulü sumaa shii'itaya supüla suchecherain sulü tü ayaakuwaapalajana. Sulüpa shiia eitanusu wanee karalo'uta seraa supüla anaainjatü ayaakuwa so'ü maima juyaa, shirüin ee eraajein siia eke ein. 96iucdyn3jhtrfqogmvhf010xye454f Ayaawajai ayaatia wayuunülia 0 117 12319 9915 2023-06-25T03:30:19Z Vundarr 663 Ayaawajiaa = Número 12319 wikitext text/x-wiki '''Ayaawajiaa ayaatia wayuunülia''' ([[Alijunaiki]]: ''PIN'') es el número usado por los teléfonos celulares [[BlackBerry]] para identificarse en la red de mensajes [[BlackBerry Messeneger|BlackBerry Messenger]]. irsz2xsscs8g7g8nmmnuxca9sjwnxpk Aüliijana 0 118 13547 12991 2023-10-06T22:43:10Z Leonfd1992 13 13547 wikitext text/x-wiki '''Aüliijana''' ([[alijunaiki]]: ''collar'') jüpushuaya tü aüliijanakalü juma'anakalü wayuu jükorolo wayuu anajananüsü julu'u pachiisha wainma ji'ipa'apa tü aüliijanakalü eesü tü kanuliakalü sattapierü, manaliaa, tu'uma, kasushii, jüpüshuaya tü kakuunakalü aüliijana münüsü jütüma wayuu Tü koroloo ojü'üteriakaü wane akuaipaa ekale miyo'ouin mma'aka jain kasachiki, pa'ünaa,asiiru, keewani, müinka eere jülatuin makalaka tia yaasü aapünuin tü aüliijanakalü, jüjütaayasü wane Putchi mi0'u julia jülatüin wane aküaipa ekale mojuin julia ein wane kasachiki. Tü aüliijanakalü esü jüpüla jüma'anain jieyuu otta tooloyuu [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] ljblrjfr2cm0y162e22myyhtrp1nexm COVID 19 0 119 13896 13895 2023-11-25T22:19:44Z Leonfd1992 13 13896 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jefes_familiares.jpg|thumb|250px|Jefes familiares]] [[Anaajaalaa:A'imajirawaa.jpg|thumb|250px|keicherajaa suliia COVID 19]] '''COVID 19''' jia wane wanülüü jeketü eekalü müinma yaa süpa'alu mmakalü. Jialaa tü anajirawaaka julu'u wounmain, müsia julu'u wakuwa'ipa maa aka tü aluwatawaa jülu'u wounmainkaa, eesü jüpüla Sotüin waa'in tü Wakua'ipakat paala. Jumayale tü eiyajaapülekaa, müsia tü apansajiawaka o'tta tü anaatakat jukua'ipa ounmain. Jüpüshua'a tü jia tü aainjanüinka jüpüla alatuin tü wanülu'ukaa. Pütchii tü jülujat wane kalaro'uta nejettüin wane wayuu a'yataai jünain tü ouyantaa akua'ipa amünaka. Tü wanulu'uka jüpüla nnojolüin eein julu'u wounmain aa'inraneesu tu o'lojooka ajapü wattaluinjana nnojolü asirawain. Süchikuwa ayulee COVID_19 akumajasü so'u yü juya 2019 wanee wanülü o'utasiiru watta salii alijuna jee wayuu outaka sütuma etnajünüsü süka aleyajawa kashunuisüsü apüsü oushuwa, a'iwa ekii, mariaawa a'iwa eipuse, jemiai, nojolaa a'in, mekunjewa,  mapüsaa, matsesü sa'in wayuu sütuma metutsu nümüin chi'ira ala'ula jee ekai ayuliin kakaliashi paleestüin. Wanee wanülü jashiichi kalaatarat. Yakatawasü wayuu suliia suttajuin keicherajushi olojonüsü ajapü pejewa. Nojotsu alaapalain apüshii sutuma ==Tü shipika== Watta saalii kasa anakat sümüin süpana wunuli'a Alakajünüsü wunuli'a shiipi Samuttapai, Püse'esü, Süpana liimuna, eukaliipta, alakajünüsü wayuu süma süpüla shiyuluintuin tüü oushuwaka nüleerujee. == Achikii a'apanüsu anooipa'ajana == * [https://www.las2orillas.co/pandemia-y-comunidades-indigenas-en/ Pandemia y Comunidades indígenas] 9vcto8k8h15shu0hxhsur9aq8tireys Castilletes 0 120 14842 10498 2024-05-05T11:04:45Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14842 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Castilletes.jpg|thumb|right|upright=1.25|Vista de los morros de Castilletes, en la frontera entre Colombia y Venezuela.]] '''Castilletes''' ([[alijunaiki]]: ''Castilletes'') shiia wanee mma antunaa'ka anain chaa [[Wajiira]], chaaya anasü süpülaa eitanaa tü'ü palajanaa'ka ipaa süpülaa ashaala jee siia erajünawa sajat'tie [[Kolomwia|Kolompia]] jee siia [[Wenesuweela]]. Eree shiia chooujashatasü sümüin [[Wenesuweela]], kaa jamüin shii eein atijaanüin jalain ajat'tüin Kolomwia, siia süpülaa atijaanaa sajat'tie wuinkaa palaajeka jee sulüjeenaka wuinka sulü palaa shirooko [[Sugolfoin Wenesueela]]. Su punto como límite fronterizo quedó establecido con la firma del Acta de Castilletes el 29 de abril de 1900. Sin embargo, en 1891 sehabía establecido que el hito Nº1 sería el conocido como ''Mogotes de los Frailes'', pero los delegados de la comisión mixta de demarcación no encontraron ese punto, decidiendo establecerlo en la ''Meseta de Castilletes''.<ref>[https://web.archive.org/web/20120705032940/http://www.porquereravenezuela.com/page-1.12.html ''Donde estamos con Colombia frente a la Delimitación de Aguas Marinas y Submarinas alrededor de la Costa Nororiental de la Península Guajira''] Por Querer a Venezuela</ref> Para 2001 se intentó ante el Tribunal Supremo de Justicia de Venezuela decidir la nulidad del Acta de Castilletes, pero el tribunal decidió que carecía de jurisdicción para decidir sobre el hecho. Se localiza en el Municipio Guajira del estado Zulia; el acceso al área sólo se realiza con vehículos rústicos, embarcaciones o avionetas, ya que no existen rutas terrestres comerciales hacia la zona, si bien a finales de 2007, la carretera Los Filúos-Cojoro-Castilletes fue parcialmente rehabilitada. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> ==Ver además== *[[Sugolfoin Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] drs6b6aeg6yn68vtifh1rn21yzxfppq Chajaruuta 0 121 10588 9918 2023-03-11T00:00:03Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10588 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Machete knife blade.jpg|thumb|Chajaruuta.]] '''Chajaruuta''' ([[alijunaiki]]: ''Machete'') shia wanee rüiit joüchon, sumaanaka [[Wayuu]] süpüla ayataa saa'u mojuui. Saja'apüin Chajaruuta shiia 60 cm otta müsia kasasü wanee sa'ataka. Tü Chajaruuta supülasu achoota mojuui, ashotta suwariashe sukaraa, anaata kassa siia waraitta saakapüna mojuui. Wanepiia tü makaa kasasü sutuma [[Wayuu]] kajamüin cho'ujasu süpüla ainjaa kassa shiiale achajaa siiki, erajaa wunu'u, achajaa wariia siia eeke ein sutuma Wayuu, tü chajaruutaka akasajanusu sujuitapaa wayuu süka wanee ipa anaka süpüla akasaja rüiit otta müsia chajaruuta. Sumüin Wayuu tü chajarutaka cho'ujasu kajamüin ayatajie müin saa'in tü polükoo supüla asukaa siiki otta müsia tapüla supüla aainja wanketa. hcxl2jd4w11vyeil37cfdtfq9qeayln Cheeke 0 122 10936 10589 2023-03-11T02:03:40Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10936 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Knuth-check2.png|thumb|Cheeke.]] '''Cheeke''' ([[alijunaiki]]: ''Cheque'') Shiia wanee [[karalo'uta]] kanüliasü neerü'majatü, aküjunüka sutuma wanee wayuu/alijuna supüla awalaja wanee kassa juyalaa, tü makaa ashajunusu supüla ayulaa neerü sulüje kuwenta anajunaka sulü wankoo. Chii kamanakai kuwenta nushajüin tü karalo'uta cheeke supüla niü'lüin neerü sulüje wankoo; siia eesü supüla nuwalajain wanee juyalaa sumüin waneeyan Tü cheekeka shiia wanee karalo'uta kajutka supüla ainja türansaksion sulü wanee wankoo, apünusu sumüin kamüinjachikai nutuma chii ashajaakai tü cheekeka sumaa nüiki sumüin wankoo supüla niü'lüin neerü sulüje jp51yushvwkkx70byph9z5py9qybut7 Chiipü 0 125 10590 9920 2023-03-11T00:00:06Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10590 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Buffalo IFC-ILP4 VIA VT6306.jpg|thumb|Chiipü.]] '''Chiipü''' ([[alijunaiki]]: ''Circuito integrado'', ''chip'', ''microchip'') alb225hosyartcd77610sonmpf0ncgm Chimporaasü (Ekuwatoorü) 0 126 14598 10736 2024-04-09T06:32:49Z CommonsDelinker 21 Removing [[:c:File:Bandera_Provincia_Chimborazo.svg|Bandera_Provincia_Chimborazo.svg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Bedivere|Bedivere]] because: Not created by a public employee (https://digvas.wordpress.com/2018/04/02/la-artista-que-cre 14598 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Chimborazo in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Chimporaasüjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Chimporaasü ''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Chimborazo'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Chimporaasü (Ekuwatoorü)| ]] 3kgletbjzuhwczq78hi04mpd06ggfd8 Chirinchi 0 127 11142 10592 2023-03-19T21:12:28Z Leonfd1992 13 11142 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Chirinchi.jpg|thumb|Sukua'ipa chirinchi]] '''Chirinchi jo yootshi''' ([[alijunaiki]]: ''aguardiente'') tü chirinchika akumajünüsü süka paneera jee wuin aashu'jünüsü sünain aipirüa ka'i süpüla alakajüna sulu'u wanee lampiika sünülia sü'lakajaain wayuu tooloyuu kayaawasesü nutuma süpüla suju'itüin anashaatain, sünülia tü palajatüka aju'itüin SHIKIISHA'IRA. Waima sukua'ipa chirinchi eesü tü isho'ukat otta tü jerottakaa waima kasa anakaa apüla süsüin wayuu tooloyuu sünain jutkataa ma'akasain mi'iraa, alapajaa, anataa sukua'ipa kasachiki; o'lojoonüsü sajapü wayuu süchikûa akotchajaa nipüshi chiraa wayuu eekai ayu'laaichin ajuujaayesü tepichi jo'u ekai chira pülajuuin ayorolojosü tü wayukaleirua sutuma süsapa shia. == Sukua'ipa Chirinchi == Watta salii türa kasa anakaa amüin: shirasü wunu'u süsüin jieyuu eekai türa süchikajatüin jemeyulaa otta süsüin majayütnü süma sükashia, o'yotünüsü sa'akaa panpülüüna jee perijawou. '''Chirinchi / Yootshi:''' tü kanualikalü chirinchi/ yootchi/ shia wanee asuushi jorotto'ulü ainjúnuusü sutuma wayuu ekale ein numa'ana tú sainjikalü kanüliasü wushuu( lampichii-lampiika); ainjünusü suka wuin musia paneera müsia suukala ashü'üjüshi sau kajüya ka'i sulu'u wanee toneerü, súchikijee a'alakaJünuusü süpülaa shiyulain tü chirinkalü; asünüsü sunain jutkataa, outaa, o'unuwawa,eere lapü, suatira ama, eere sinmaraalü, ejeerajaa, ayu'ulaa jiipü, sunain pa'ünaa shia wanee asüushi kamanee atumalü wayuu asünüsü nutuma chi wayuu asüikai. maimaa pütchii süchicuwaa tü chirinchikalü; naashin na wayuu laulayuukana süsüne'e yolujaa sümaiwa ashatushi sütumaa wayuu, yootchi münüsü shia'ya kaa yootüin wayuu sutuma ekai nipe'erúin. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] dj4w38z49gvq0drclvrpdet9lq01neu Chitki 0 128 1623 1622 2023-02-27T19:00:23Z Jon Harald Søby 12 7 revisiones importadas 1622 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ichitkii]] bwfgizzx4kygtxbb5znk13jvqkhy654 Chocho 0 129 1629 1628 2023-02-27T19:00:23Z Jon Harald Søby 12 5 revisiones importadas 1628 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Chocho wiki.jpg|thumb|Chocho]] '''chocho:'''(trompo wayuu) mi'iroui ayulu'ushi sünaijee aliita eekale ko'oyoin ke'ichisü wunu'u eekai lotuin ko'usu niatapa'a mi'iroui sutuma wayuu ashaitiee shimi'ira tooloyuu e'iyatia sukuiapa wayuu. Chocho: (trompo wayuu) jimi'ira wayuu akumajuushi jüka aliita eekai ko'oyoin,ayonnajinnushi jüpa'a wattchuashii, otta nia numaiwale'e ojuitüshi <blockquote>jünainje nukuaipa patsua numa yolujaa pülaiwa'a mma, süütnapüna eein tü kanüliakat pülashoüt wane Jümaapüna tia aneekünüshi sekurut nutuma maleiwa jünainje Ja'anain nukuoma Jüpüla nian jikiipü'üjanain naa wayuukana jumaa nütüjala. Chi sekurutkai nia palajachika wayuu jünain atüjaa akümajaa kasa jüpüshuaya nümaiwa jiasa'a yaleje kanainshi naa'in yoluja jünainje tü nütüjainkat asunnawaisû tü nukümainkalû nutuwa yoluja jiasa'a jo'u wane ka'i nukulajaapa sekurut jüma tü aku'aipaakalü jaali jüsünnüin nipia nüsakitkaa yolujaa kasain kanainjein nia mojulaain nümüin sekurut, jiasa'a nümaka yoluja to'ulajeechi pia mu'inka pi'iyatüle tamüin wane pukumain eekai naatajatüin, juulia tü pipiakat numünaka sekurut iraakai pia atüjashikai ma'i nümunaka. te'iyateerian nümaka sekurut Jünain nuchuntuin kaaliwa nümüin aliita, niasa'a aliita naapaka nuchon, püchajaa nükua'ipa chii nnojoleechi pia nükanajüin yolujaa numünaka sekurut. jiasa yalejee noochootka jo'u aliita sekurut, ni'itaka wane wunu'u jiaakuaya ni'ichi jiasa yaaje nuyulaaka chocho ayulaashi jünainje ji'ira niki sekurut maleeka ke'irain chi chochokoai ashatuushi jünaijee jujuuula niki sekurut Jümaiwa. (Relato del docente Juan Fredy Vandeblanquez Ramirez, 17- 09- 22).</blockquote> 1tkm7yqtkzonz57jxt0e7ukvg7ucdfp Chokoo 0 130 10737 10593 2023-03-11T00:56:08Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10737 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Chocó.svg|thumb|[[Panteera]] Chokoojatü.]] [[Anaajaalaa:Choco in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Chokoojatü.]] Tü '''Mma'ipakat Chokoo''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Chocó'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Chokoo| ]] l1sgvx5hlp0jfzglht2dwy7y9w7bjhm Choote 0 131 10594 9923 2023-03-11T00:00:16Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10594 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bixa orellana fruit roucou kourou 2.jpg|thumb|Choote.]] Tü '''Choote''' ([[alijunaiki]]: ''achote'', ''onoto'', ''bija'') es un árbol de las regiones tropicales de América, cultivado específicamente en Colombia, México, Venezuela, Ecuador y Andes de Perú desde la época precolombina. De su fruto se obtiene la especia llamada del mismo modo, empleada en la gastronomía latinoamericana. La palabra ''Choote'' proviene del náhuatl ''achiotl'', mientras que el nombre ''bija'' era el nombre dado al tinte rojo oscuro tinto obtenido de esta planta que le dan las comunidades indígenas Pijaos de Colombia. Es un arbusto de 2-4 m hasta 6 m de altura. Su fruto es una cápsula roja, de 2 a 6 cm de largo, con pelos gruesos espinosos, de color verde oscuro a morado (según variedades) que al madurar pasa a marrón rojizo oscuro. En cada fruta hay de unas 10 a 50 semillas. ==Usos== de sus semillas se obtiene un colorante rojizo amarillento, que es usado en las comidas, como por ejemplo para colorear el queso Cheddar, para colorear la margarina, la mantequilla, el arroz y muchas recetas de Latinoamérica y el Caribe, tanto como colorante como saborizante. En la hallaca, plato típico venezolano de la navidad, constituye un ingrediente imprescindible. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 2f73wslbkm23g8qpcf0meqsorw0q3f2 David Hernández Palmar 0 132 14815 14814 2024-05-05T09:47:16Z Vicenta Harker 1316 14815 wikitext text/x-wiki '''David Hernández Palmar''' Wayuu iipuana, aainjüi peliikula, ayujai o'uyaakuaa otta shikiipü'üjanashi aainjalü peliikula cha'aya [[Wenesueela|wenesulaana]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120817035742/http://www.azkintuwe.org/dic221.htm La honda de David]. [[Azkintuwe]]</ref><ref>[http://revistamarcapasos.com/author/david-hernandez-palmar/ DAVID HERNÁNDEZ-PALMAR]</ref> Wainmairü "documental" naainjüin sümüin tü e'rajaale telewision kanüliakalü [[Deutsche Welle]] y [[ARTE]] cha'aya sulu'u tü mma miyo'usükalü kanüliakat Europa je aainjüshi "documental" nachikimaajatü naa wayuukana. Eesü wane kanüliasü "Dalia se va de Jepira" (O'unüsü Dalia Jepirajee) (2006).<ref>[https://web.archive.org/web/20111231174723/http://www.nativenetworks.si.edu/eng/rose/hernandez_d.html David Hernández Palmar]. Native Networks.</ref> Piantuairua nukua sünain tü "festival" kanüliakat "NMAI Native American Film + Video Festival", na'atashi chi shikiipü'üjanakai tü "documental" kanüliakat "Los Dueños del Agua" je yootüshi sünain tü yootoo kanüliakat “Madre Tierra en Crisis". David ekirajaashi süpüla a'walakajaa pütchi sulu'u tü ekirajaale miyo'usükalü kanüliakat [[Universidad Rafael Belloso Chacín|URBE]] je ekirajaashi süpüla ayujaa o'uyaakuaa sulu'u tü ekirajaalee kanüliakalü Escuela Julio Vengoechea cha'aya [[Marakaaya]], [[Wenesueela]]. Eenajünüshinka süpüla a'yatawaa sulu'u tü ekirajawaakat sünain sukuaippa wayuu je alijuna sümaiwajatü sulu'u tü ekirajaale miyo'usükat kanüliakat Universidad de Iowa, je a'yanaajiraashi sümaa sukuaippa tü kanüliakat de PeruDigital je akaalinjüshi sünain ashajaa sulu'u tü karaloukta a'walakajütkat pütchi kanüliakat [[Wayuunaiki (periódico)|WAYUUNAIKI]]. A'yataashi sünain akumajaa je sümaa sukuaippa peliikula sulu'u süpüshua'a tü mmakalüirua sulu'u Latinoameríca. A'yataashi sünain tü pelikula motsoyüt kanüliakat El Destetado, eejachi sünain tü kanüliakat Festival Internacional de Cine de Toronto" TIFF je nükanajüin tü miyo'usükat akanajaa sünain FICMAYAB (13º Festival de Cine Internacional de Cine y Comunicación de los Pueblos Indígenas). Anüü tü ni'yataakalü anain maa'ulu yaa: "Un hijo", palajatkalü peliikula miyo'u ni'yataakalü amaa chi aainjaikai peliikula Hèctor Silva Nuñez, alijuna cheje'ewai Wenesueela; a'yataashi sümaa tü peliikula kanüliakalü "El Ocaso de la amazonìa, wane peliikula miyo'u naainjüin nümaa Alvaro Sarmiento otta Diego Sarmiento-(Quechua, Perû) chi a'yataakai sümaa "Suggunya 1698. " La llave del Darien", peliikuula miyo'u, naainjüin sümaa Olowaili Green,Guna Dule, Otta nümaa David Sierra, sümaa tü kanüliakat "Buscando las marcas del Asho'ojushi". David Hernández Palmar a'yaataichi sümaa anajaa saa'u tü peliikulairua ne'iyatawaikalü naa wayuukanairua cha'aya Wenesueela je sulu'u wane mmairua naata, ma'aka tü kanüliakat "Muestra de Cine Indígena de Venezuela" tü shi'yatakalü tü kanüliakalü Cinemateca Nacional de Venezuela je tü palajatkat Muestra de Cine Indígena cha'aya Wajiira so'u tü juyakalü 2009. So'u tü juyakalü 2009 ni'yataa amaalü sukuaippa tü kanüliakalü Muestra de cine indígena cha'yaGinebra ([[Suwiisa]]) wanaa sümaa nouutkajaain naa a'yataashiikana sulu'u tü kanüliakalü [[OIT|OIT,]] naa a'yataakana süma nakuaipa naa wayuukana saainküin mmakat süpüshua'a, otta nukumaja akuaipalü cha'aya Barcelona ([[Epaainya]]) tü kanüliakalü Muestra itinerante de Cine Indígena: "El Universo Audiovisual de los Pueblos Indígenas". Sünain ayujalin nia o'uyaakuaa, David Hernández Palmar kojuyatuaichi eein sünain eere shi'iyatünüin o'uyaakuaa; so'u tü juyakat 200y nükanajüin tü kanüliakalü "Premio de Fotografía Sebastián Garrido" sünain tü III Bienal Nacional de Artes Plásticas cha'aya [[Puerto La Cruz]] ([[Wenesueela]]) saa'u tü ni'yataain kanüliakalü "Iconocomunicantes", je so'u tü juyakalü en 2010 e'yatünüsü nujutu süka tü kanüliakalü Mención Honorífica de [[National Geographic]] saa'u tü ni'yataain kanüliakalü "La vida Wayuu: una visión desde dentro". ==Videografía== *"Esto que veo no soy yo" (2005) *"Sujuitayaa Yosuu" (2006) *"Quien yo Volumen 3" (2006) *"Los dueños del Agua" (2007) *"Nukujula Wanee Wayuuchon" (2008) *"Wounmainkat" (2009) == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] firg165geg7hfdz8oal0ap5dshghj67 Deltaa Amakuura 0 133 14850 10460 2024-05-05T11:16:58Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14850 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Delta Amacuro State.svg|thumb|[[Panteera]] Deltaa Amakuurajatü.]] [[Anaajaalaa:Delta Amacuro in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Deltaa Amakuurajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Deltaa Amakuura''' (Alijunaiki: ''Estado Delta Amacuro'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Deltaa Amakuura| ]] jn54a3o7ouh1ij979svwx94voxzy3ob Departamento Wajiira 0 134 10738 10595 2023-03-11T00:56:16Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10738 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of La Guajira.svg|thumb|[[Panteera]] Wajiirajatü.]] [[Anaajaalaa:Escudo de La Guajira.svg|thumb|Escudo de La Guajira]] '''Mma'ipakat Wajiira''', ''Departamento de La Guajira'' tu [[alijunaiki]] es uno de los 32 Departamentos en que se constituye Colombia. Está situado al norte del país y pertenece al grupo de departamentos de la Región Caribe colombiana. Limita al norte y al oeste con el mar Caribe, al este con Venezuela; al sur con el departamento del Cesar y al suroeste con el departamento del Magdalena. Su capital es Riohacha. [[Kowennatoot]]: [[Juan Francisco Gómez Cerchar]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia|Kolomwia]] c0ywlmx6dlz0rcs19sy7px4y75tx5lv E'inaa 0 135 13766 13765 2023-10-27T04:00:37Z Neima Paz 39 /* Tü jietkalü jia tü atüjaka e'inaa. */ 13766 wikitext text/x-wiki Jia tü sükumalaka wayuu süka jiitpai, otta wanee wutia. Ako'ojoonüsü tü jiitpaikai sünain ajapüü,jüpüla ashatünüinjatüin wanee kanasü. Tü e'inakaa shia tü shi'yataainka wayuu sümaiwajatü ,süpaala woushiyuu wamüin, shia tü wa'anasiankaa. Waima sukuwa'ipa e'inaa eesü e'inaa susu, kattoi, süpana süi, she'in jee kiaalaja, süpüla sujuittajatün anain che'ijaasü wutia otta müsia jiitpai, akanajüna münüsia. Ayateesü tü wakuwa'ipaka weinshi, watüma wapütajatü süpülaa waikeyuu watta ka'i, wachikipünaa suulia amülo'uijaatüin naya eepünalee sünain achajawaa nakuwa'ipa sulu'upünaa ekirajülee otta müsia natünapünain wane susu, kanasü acheküsü natijain so'u sukua'ipa süna. == ''Tü jietkalü jia tü atüjaka e'inaa.'' == Tü majayütkaa ekirajaasü sünain e'inaa soo'upünaa süttüin jia. Shiikat, joushikat, müsia naa jü'ikana, nekirajuin jünain asuttajaa, ajunaa jama'a, [[süi]], müsia si'ira, atula, müsia e'inaa susu. Na Jima'aliikana atüjüshii junainje e'rajaa jainraka laülaayuu jünain ainjaa, tü a'itaanaka jünain ama, otta puliikü, maka ja'in türiiya, pisalü, sha'akuma, jüshenchen, otta jüpushua'ya a´itaanaka nanain mürülü. Atüjüshii aainja wajireeña, uwomü, asonoo, susu, müsia anaataa tü aloojiaka. Eesü wane pütchi sümaiwajatü,naküjala wamüin naa laülaayuukana, shia sukuwa'ipa walekeerü, tü palajatkaa sünain e'inaa. Müsü pütchi yaa: " Tü majayütkaa yala'ayatsü aa'inrü sünain anasüchon ma'in shia, sütamaakalaka sümaa sünalaain sa'atoupünaa müinka saa'in wayuu tü etnaleesüja'a taya makalü saakajaale süshe´in : akatsa'a nnojolüin kasain alatüin anataasü mmapa'akaa, nnojotsü kasayaain eein akutulain,müliatuushaanasü aikaa. Shiasa'a tü majayütchonkalü shi'itaatalain shejepira saanükülü'ü Shiulakala süttiralu'upünaa saiwanee jiitpai pasanuachonsü shi'natajataasü sünain kawaralain jiitpai shiulakalü yala'aya == Tü ei'yatünaka sünain tü sünaka == [[Anaajaalaa:Tejido Wayuu.jpg|thumb|Tejido wayuu]] Jünainjee tü e'inaaka, e'iyatünüsü tü wakuwa'ipaaka, tü ano'ujaaka jünain tü junaaka, jünain tü jüno'uka. Kojutusu wayuu atüjakaa e'inaa, yaletüsü tü wakua'ipaka jutuma tia. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 62rfsrdyftcxyjz026kcuwrykfnmoi6 Einasee 0 136 11198 10977 2023-03-21T00:06:18Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[E'inasee]] sünain [[Einasee]]: Arreglo de página 10977 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aalto chair front.JPG|right|thumb|E'inasee]] '''E'inasee''' (Tulu) ([[alijunaiki]]: ''silla'') sünüliaka Maii tü einasheekalü Tulu agua suchuntiaka natuma naa watushinukana sümaleiwaya,Tulu shia tü aikajüleekakalü atumaa eesü,napüla naa tepichikana,napüla naa alaulaayuukana jee süpüla wayuu de türa arütkain sutuma türa wayuu ou'najajirain souu,maima sukuaipapala tü tulukalü eesü sulu patsuwai, makalaka süikajüle tü a'nutkalü jee süikajule tü wayuu alaulaayuu süma oojoo eesü tulu süpülajana türa wayuu majayülü,eesü tulu suluu saja'puinkalü. Süpushuaaya jee suluu sukuaipapala eesü suluu püchiratuin eesü suluu lakayain shia otta. Eepünajeekainee sukuaipa natuma naa wayuu kuyamaliikana. 5c7yp4qhyq8k416tz3wvxzzye7jwdj7 E'irukuu 0 138 13901 13820 2023-12-01T00:04:06Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 13901 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jimoüt.jpg|thumb|Jintut kachepasü]] [[Anaajaalaa:Eirukuu.jpg|thumb|Wapüshikana]] [[Anaajaalaa:Eirukuu jusayu.jpg|thumb|Wayuu jimout]] '''E'irukuu''' ([[alijunaiki]]: ''clanes maternos'') wanoujiraain tü wakuappakalü sünainje shi'iruku tü weikalü maka we'raajiraain tü saalinkalü we'iruku, sünainjee tia ayaawatünüsü nakuaippa naa wa'laülayuukana saa'u nayain anouktüin wakuaippa sünainjee saalin we'iruku, je müsia nayaja'a a'luwataaka waa'u süpüla anouktaa kasachiki sünainjee wanee mojujirawaa atumaa.<ref name=ei>[https://web.archive.org/web/20221229041357/https://revistas.unal.edu.co/index.php/formayfuncion/article/view/39837/43262#:~:text=Los%20clanes%20way%C3%BAu%20funcionan%20como,%2C%20aves%2C%20reptiles%20o%20insectos./ ¿LOS ANIMALES SON MIS ABUELOS O SON PARTE DE UNA ORGANIZACIÓN POLÍTICA? A PROPÓSITO DE LAS METÁFORAS EN LA EDUCACIÓN INTERCULTURAL BILINGÜE WAYÚU]</ref> == E'irukuuka wayaawase sutuma wei == Tü e'irukuuka shia tü wayaawasekat sutuma wei süpüla wayuuinjanain waa'in shi'ipajee tü nakuaippakat. Wanee wayuu ayaawatünüsü tü nukuaippakat sünainjee tü ni'irukukat sükajee süchoin wanee wayuu jierü, aka jamüin, naya naa jieyuukana naa alatitka tü e'irukuuka sümüin süchonyuu, napüshua tooloyuu jee müsie jieyuu, akatsa'a nayain alane'eraka atsüin sümaa tü e'irukuuka.<ref name=lol>[https://web.archive.org/web/20221229044437/https://asawaa.com/conoce-las-castas-de-la-cultura-wayuu/ Conoce las castas de la cultura Wayuu]</ref> Naa wayuukana nayaawatüin nakuaippa sünainjee ne'irukuu jee müsia sünainjee tia nayaawatüin jet'süin napüshi jee naa nnojotka kasain nanain. Müin shia sukuaippa, nümüin wanee wayuu tü nüpüshika shia süpüshi tü niika sükajee wanaawain tü ne'irukuuko. Otta müsia nüpüshi nüshii noupayuushi.<ref name=ei/><ref name=lol/> == Tü e'irukuuka koumainsü == Wane e'irukuu kouralasü sünainjee wanee wayuu jierü jee müsia sünainjee wanee mma, eere e'itaanüin naya paala natuma naa kakumainka sukuaippa tü e'irukuuka, chi wuchiikai Utta. Eere suumain wanee wayuu eesü wane aamaka eere ojoittünüin jee anaajaanüin naa wayuu chejee sümaiwajee, sulu'u saamaka wayuu kottushii napüshua'a naa oushiikana jee müsia naa wayuu laülaayuu eekana palajana noulia naa wayuu jekennuukana.<ref name=ei/> Naa wayuukana natüjaa aa'u jet'süin tü noumainka sükajee nayaawatüin sünainjee tü ne'irukuuka jee müsia sünainjee napüshii, aka jamüin, suumain nii jee noushi paalale'eyan. Sulu'u suumain wane e'irukuu kepiashii ne'e naa wayuu apüshiika otta eesü naa keraüshiikana, wayuu waneejatü antaka nanainmüin sutuma napüshi jee yalashi ne'e naya kepiain sümaa nawayuuse, akatsa'a, müleka eere wanee kasa mülo'u otta müleka eere wane kasachiki, naa keraüshiikana o'unushi nachukua'a sa'akamüin napüshi, sükajee nnojotsü nanainpünain tü kasa alataka. Otta müsia, müleka ouktuin wane wayuu naatajatü sulu'u suumain wane wayuu waneejatü, aapitnüsü nüpüshi shi'iree nüsaajünüin yalejee, jee müsia maka nnojorülee nüpüshi, ojo'itunushi yala sulu'u naamaka, akatsa'a tü niipüseka asaajünüsü mapan sutuma nüpüshi. == E'irukuu süpüla kottirawaa == Shia tü jamüin sukua'ipa kottiraain tü apüshiikalü süpüla shiyaawatünüin wane apüshiika sünainjee tü e'irukuuko, naa wapüshikana wanaawasü tü we'irukuuko namaa, jee müsia wattawalii ma'in natuma naa aikeyuukana jee müsia naa achonyuukana. Paala sümaiwale'eyan, eepü'üsü wane jeerü nayaawase naa apüshiikana, sümaa shiyaawase wane mürülü, sünainjee tia waima müshi naya naa wayuukana sümaa tü e'irukuuko, jo müinma yaa eesü maka apünüin shikii aipiruamüin e'irukuu. Sulu'u wane apüshii eekai ama'ana e'irukuu eeinjatü naa wayuu mülo'uyuukana, naa jieyuu laülaayuukana, otta chi wayuu toolo aashajaakai saa'u nüpüshi.<ref name=ei/><ref name=lol/> Eeshi naa o'upayuu, wapüshi naa'u washikai, eeshi naya kojutuin sümüin wayuu. Otta müsia naa ouliwo'u naya naa apütaainjanaka watta ka'i yüütapa wane wayuu, naya naa aikeyuuwaakana je müshiia naa asiipünuukana. Sünain wane apüshii, tü e'irukuuka ayaawatünüsü sünainjee tü eyüükalü, naa süchonyuukana ojuittushii sünainjee shi'iruku jee müsia sünainjee nüsha chi nashikai. Naashin naa wayuu laülaayu, paala sümaiwale'eya naa wayuukana ojuittushii sünainjee mmapa'akat, sutuma shiain eyüüin, müsia chi juyakai naapüin tü nüshakat. Wane wayuu niyaawatüin jaralüin nüpüshin sünainjee tü ni'irukukot, müsü sukuaippa namüin napüshua'a müinka naa mülo'uyuukana, motsoyutnuukana, naa emiiruakana, jee müsia naa epayaakana. Müsia namüin naa tooloyuukana tashunuu sümüin tü nuwalaka jiet eekai motsoin, müsüja'a tü pütchi ashimia, süshi nuwayuuse.<ref name=ei/> == E'irukuu (pütchi süka alijunaiki) == [[Anaajaalaa:Mujeres wayuu.JPG|thumb|Wayuu jieyuu]] El origen de los clanes en el mundo wayuu, es descrito en los relatos de los ancianos, que Ma'leiwa, el gran ser, después de haber creado la cuarta generación de los wayuu, quiso separarlos y reunirlos en clanes, cada uno con su nombre y un distintivo especial que sirviera para definirlos e identificarlos del resto de la humanidad. Según los relatos wayúu conocidos hasta ahora, Ma'leiwa como ser creador le delego al pájaro Utta la responsabilidad de nombrar a los clanes wayúu y organizarlos en cada región de la Guajira, de tal forma que existan en armonía bajo las reglas del sistema normativo conferido. == Los clanes como herencia materna == [[Anaajaalaa:Sukuaippa wayúu.jpg|thumb|Naya naa jieyuukana alatitka tü e'irukuuka]] Los clanes son heredados directamente de la mujer wayúu como una forma de generar un vinculo más fuerte con la cultura. Los wayúu se organizan y se reconocen como wayúu al ser hijos de una mujer, de quien reciben su clan, el cual les permitirá ser parte de su apüshii o familia materna, con quienes desarrollará lazos más fuertes de reciprocidad y responsabilidad, que con los parientes paternos como los o'upayuu. La mujer wayúu es la trasmisora del clan, a todos sus descendientes, sean hombres o mujeres, sin embargo, el varón wayúu no trasmite su clan a sus hijos, ya que solo le corresponde a las mujeres de la familia.<ref name=ei/> La pertenencia a un clan y el ser hijos de una mujer wayúu le permite al individuo reconocerse e identificar a su familia más cercana, es decir, sus tíos y tías maternas en primer lugar, seguidamente de todos los que vienen por línea materna como abuelas y abuelos hijos de mujer del mismo clan.<ref name=ei/> == Clanes territorializados == [[Anaajaalaa:Cementerio con Cruces.jpg|thumb|left|Saamaka wayuu ichaa wajiira]] Cada clan tiene una raíz asociada a una mujer wayúu y a la tenencia de un territorio compartido por todos los que conforman el clan, ya que así fueron organizados y distribuidos de acuerdo al pájaro Utta, según los relatos conocidos. Cada territorio se identifica con la existencia de un cementerio en común, en donde reposan los cuerpos y restos de los primeros wayúu que conformaron el clan, por lo tanto estos se asocian directamente con abuelos y abuelas anteriores a la generación posterior.<ref name=ei/> Dicha particularidad le permite al wayúu identificar su territorio a partir de su clan y su familia, ya que así lo ha heredado de su madre y sus primeras abuelas. Dentro de los territorios organizados por clanes solo pueden vivir los familiares apüshii que conforman dicho clan, y también están los parientes unidos a la familia pero que pertenecen a otros clanes, estos solo viven por uniones con miembros de la familia y permanecen con sus hijos, sin embargo, en caso de problemas o conflictos estos regresan a sus territorios maternos, ya que no pueden involucrarse en conflictos que no estén relacionados con su familia. Mientras que en el caso del fallecimiento de un wayúu en territorio extraño a su clan, este es devuelto y entregado a su familia para que sea sepultado en su territorio materno, y en el caso de no tener familiares cerca, estos lo sepultan hasta que sus familiares vengan a llevarse sus restos en el acto de la exhumación. == Clanes como lazos unificadores == Los clanes funcionan como principios y lazos que cohesionan al individuo con su familia. Ya que existe un principio de afinidad y reciprocidad más relacionada a la familia de la madre, ya que es con ellos con quienes comparte cementerio y territorio, y estos a su vez se lo heredan a sus descendientes como hijos y nietos. En tal caso, cada familia y cada clan posee una marca que utilizan para diferenciarse y reconocer también a sus rebaños, lo cual ha permitido que los clanes se mantengan a pesar de influencias externas, actualmente existen treinta y seis clanes. Igualmente, cada clan y familia mantiene lazos fuertes con sus ancianos y ancianas, ya que estos fueron sus primeros familiares y son quienes habitan el territorio.<ref name=ei/><ref name=lol/> En ese orden también están los o'upayuu o parientes por línea paterna, con quienes hay lazos y responsabilidades diferentes que los adoptados con la familia materna. Y por otro lado están los descendientes, quienes son los que vienen después de una generación y estos son los nietos y sobrinos. La pertenencia a un clan se reconoce a partir de la madre, ya que nacen de su carne junto a la sangre del padre. Según los relatos sobre el origen de los wayúu, en una primera generación creada por Ma'leiwa, existieron los primeros seres que habitaron la tierra y del cual provienen los wayúu. Los wayúu saben de su origen por transmisión del conocimiento oral y saben de su clan por relatos y afinidad directa con la familia materna. Además de diversas prácticas que ayudan a los wayúu a cohesionarse y relacionarse con su clan, a partir de practicas como velorios, exhumaciones, fiestas y sueños.<ref name=ei/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 5d7kegncf963relulryxrzh2zt15b1h E'isuttajaa 0 139 11647 11643 2023-04-29T15:50:51Z Santalucialay 26 11647 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Asuttajaa.jpg|thumb|250px|sukuipa asuttaja]] [[Anaajaalaa:Isutta.jpg|thumb|250px|left|Shisuttain to'ushiinu]] '''E'isuttajaa''' ([[Alijunaiki|alijunaiki]]: ''hilar'') tü e'isuttajaaka shia tü awaleerajaka jiitpai süka isutta sutuma wayuu, joyotüsü süpüla awaleeraja, sünaatüin sünain süpü'ü tü isuttaka, piantuasü sukuaipa tü jiitapaika süpüla awaleerajüna, oko'ojünüsü shiipaaya süpüla sainjünüinjatüin mapa sü'i kayülainsü, pi'itouyaa, keinñaasü otta a'naa susu süka. Tü sükuaipa shiataaya wayuu jier sümaiwa, maaka sain tü oushunuukana, keirumayutnuukana, shiitain shiki süpüla tü majayutnuukana wanaa süma süttüin sünainje majayüla, apütainjatüka shia napüla na aikeyuukana süpüla neitain nachoin sünain tü awaleerajaka jiitpai süpüla natulainjatüin noula suma nasusia watta kai, aikeleetnüinjana sünain wattama'alü, aliuka eepünalee naya mainrain kasa süpüla tütüinjanain naya waneepia otta nojoluinjatüin motuin nain tü sükuaipaka wayuu. Sükuaipa wayuu mo'ulu yaa Sünainjee tü jimataaka sutuma tü ayulee joutpünaaka sainküin mmaka wainma wayuu tü jülüjaka ain sükuaipa tü ainjaaka süi musia tü awasajaaka süi eekai atutuin supula süwalerajünüin suchukua süpüla jeketuinjatüin. Wainma na jimo'otunü atütüjalaakana sünain muinma yaa sutuma tü muliaka sünainje ain shiire tü ayatawaaka eeshiiya kamalüin namuin tü sükuaipaka shiataaya noushunu sümaiwa. ==Isutta== Tü isuttaka akumajünüsü süka susaa wunuu eekai lotuin musia wanee shiipa taapüla kooyoosü kousü atumaa pasanain sunain tü wunuuka, pasanuashi chi wunuu iipünaajachikai musia yaa mo'olu laütaasü tü wunuu susaayaakat. Tü shia sükuaipa shiisuttan wayuu neitaala na laülayuukanat apüleerua süpüla shiitainjatüin wayuu shikii napüleerua na aikeyuukana süpüla nojoluinjatüin amüloulin tü akuaipaaka. ==Sujutu tü e'isuttajaaka jiitpai== Kojuteesü atumaa tü sukuaipaka shiatain wayuu jier maaka sain tü e'isuttajaaka jiitapai süpüla keisalainjanain naa wayuukana, kojutuinjatü namuin tü nejitpaisekat suulia sututamatüinjatüin tü noulakat otta tü susu eekat namaana. Anasü aka piantuain suuttajia süpüla icheinjatüin tü jiitpaikalü, tü shia suashirüinka wayuu sümaiwa akaa shian shiküin o'u tü ainjaaka sümaa atulaa süi süma susu. ==Ekirajaa sünain eisuttaja sulu'u ekirajüleeka== Na tepiichi ekirajaashiikana sulu'u tü ekirajüleeka e'itaaneeshii sünain tü ekiirajawaaka sulu'u sükuaipa sainjia wayuu, akaa kojutuin mo'ulu yaa tü ekirajaaka sulu'u piama akuaipaa. Choujaasü namuin natütütnüinjanain ain sünain tü awaleerajaka jiitpai süpüla nainjatüin süi süma susu na'atou na neikana namaa na apüshiikana. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] bfb8g3qk4hfp1d071symnjwqax8ybeo E-karalo'uta 0 140 10597 9928 2023-03-11T00:00:27Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10597 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Azbooka n516.jpg|thumb|Lector de e-book.]] '''E-karalo'uta''' ([[alijunaiki]]: ''Libro electrónico'', ''e-book'') es una versión electrónica o digital de un libro o un texto publicado en internet o en otros formatos electrónicos. También suele denominarse así al dispositivo usado para leer estos libros, que es conocido también como "e-reader" o lector de libros electrónicos. 6hgyh8dc4pmfwa54rcruhehzy2k09i0 EIRUKU 0 141 1801 1800 2023-02-27T19:00:31Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 1800 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[E'irukuu]] qsax9n5acbgh0x2t3sf3ut34s3hxngj Eeuro 0 142 13692 12651 2023-10-18T23:14:43Z Петров Эдуард 930 13692 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Euro symbol gold.svg|thumb|upright=.5|Eeuro.]] Tü '''Eeuro''' ([[alijunaiki]]: ''Euro'') shiia netka chejeewai [[Kot'ta Eeuropaa]] (Unión Europea) makaaya sulüko tü [[EeuroSonaa]] suitua shiia su'umashe: [[Alemaania]], [[Autüria]], [[Chiipüre]], [[Epaainya]], [[Esütoonia]], [[Irülanta]], [[Itaalia]], [[Küreesia]], [[Luksenputko]], [[Maatta]], [[Mmairua Neerülantia]], [[Pirülantia]], [[Püransia]], [[Pottukaalü]], [[Sülowaakia]], [[Wp/Süloweenia|Süloweenia]] siia [[Weerüjika]]. Tü apunuin chooüjaka joü'mmakat Eeuropajatü yooyusu müin sumaa UE, tü shiairua: [[Alijunapiapa'a Watiikaana]], [[Moonako]] siia [[San Mariina]]. Tü Sutnetse apanusuyajee sutuma [[Antoora]], [[Kosoowa]] siia [[Monteneekera]]. Sutuma makaa tü Eeuro suliiasu kassa sunainmüin 330&nbsp;miyon tü Eeuropeea, siia 175&nbsp;miyon alijunayuu soou supushuwayake mmakat sumaa 150&nbsp;miyon Apurikana. Tü Eeuroka shiia tü netkaa piamajatuka soou mmakat sunain awanaja kassa siia tü aikunashataka suchikeje tü netka [[Toolarü|Dolarka]] chaa [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Mma Mulo'usu Ameerikajatü]]. [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] sm8f4cjuo082q82ku53urnxbnhs0qth Ee’iyalaaya a’laülaasü 0 143 2009 2008 2023-02-27T19:01:40Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2008 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ee'iyalaaya a'laülaasü]] dsopaiz4rq6wrux0i0e3stycrxlxakd Ei'rajeeria 0 144 12993 2018 2023-08-27T20:17:08Z Leonfd1992 13 12993 wikitext text/x-wiki '''Ei'rajeeria''' ([[alijunaiki]]: instrumentos) jia tü eeka nama'ana na wayuukanairua süpüla kepijanainjatü sünain wane kasa mi'iraa otta sünain wane [[yonna]], otta süpüla wane jayeechi.<br> * Kaasha * Talirai * Turompa * Sawawa * Maasi * Tootoroyoi * Waawai * Eishira [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] rwl3ny447omr5dyqvgmipzzjg4t8zb4 Eipaainya 0 145 2020 2019 2023-02-27T19:01:40Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2019 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Epaainya]] nm1cx3ryhpuvjbz6bu1me26ofqolve0 Eipüse 0 146 10601 9930 2023-03-11T00:02:08Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10601 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ocotillothron02262006.JPG|thumb|Eipüseyuu.]] '''Eipüseyuu''' ([[alijunaiki]]: ''espinas'') son formas puntiaguadas que aparecen en algunos árboles y cardones. La historia humana registra gran variedad de referencias culturales a esos agudos mecanismos de defensa vegetales. En el libro de Génesis se cuenta la creación de las espinas como uno de los castigos impuestos a Adán y Eva por su pecado. Una de las imágenes culturales más perdurables es la corona de espinas que, según la Biblia, fue colocada sobre la cabeza de Jesucristo antes de ser crucificado. [[Akotchajülee sünülia:Eipüse|*]] clb8bxd13q8kmyazi15i7iyotg99wz9 Eirajaa Sümüin Kolompia 0 147 10938 2031 2023-03-11T02:04:11Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10938 wikitext text/x-wiki '''Eirajaa Sümüin Kolompia''' coro: Tü talataa pülaskat main Tü talataa matujainkat ajatta sulu'u tü asipala aiskat ojuitusu tü anaska akuwa'ipa (piantüa) Ajalajasü akait majuskat ma'in Antüsu tü tashi pülaskatmain I Kenasü tü jayuikat mayokujainsat süwarala kottushi na wayakana waneepia tuntü ma'in saakapüna kalena natujaulu tü nunuikü chi outakai sa'u kurus. m5c2m0bndfwhqty8lumjryfyiyqw97z Eirukuu 0 148 2033 2032 2023-02-27T19:01:41Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2032 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Shaapülaana]] psesgzhe9jaq3f6f62j15ygfq6aq3zh Ekirajaa 0 149 14861 13821 2024-05-08T04:49:50Z Vicenta Harker 1316 14861 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuu Sulü LUZ 2012-11-14 14.00.25.jpg|thumb|Wayuu sünain ekirajaana]] '''Ekirajaa''' ([[alijunaiki]]: ''educación'') shia tü a'yatawaaka sünain apünajaa suchikua suwashirüin wakua'ipa, sükajee mainmain kasa tü nekirajaakaa anain naa tepichikana natuma naa ekirajüliikana<ref>[https://web.archive.org/web/20211018170232/https://wayuumarket.com/educacion-wayuu/ Ekirajaa süka sukua'ipa wayuu]</ref>. ==Süchiki ekirajawaa== [[Anaajaalaa:Sujutu waku'aipa - Nuevo Amanecer.webm|thumb|left|Sujutu wakua'ipa, Albania]] Mainma na'yataka anain chi ekirajüikai. Mainma su'yataaka anain tura Jier ekirajutka. Ekirajaashi tepichikana sünain aashajeeraa jee ashajaa karalo'uta. Ekirajaashii waya sünain sukua'ipa yootoo jee kamaneewaa. Ekirajaashii waya sünain we'raajiraain we'iruku, wanülia jee sünülia woumain. Eesü Ekirajaa sünain washajüin sünülia kasairua. Eesü ayaawajiaa sulu'u karalo'uta. Eesü ekirajaa sünain sukua'ipa ekülüü. Ekirajaashi waya sünain sünulia kasa anain. Mainma kasa wekirajaaka anain. Ekirajaashii tepichi sünain akuawa'ipaa. Aleewashii tepichikana sünain ekirajawa sünain atiijaa karalo'uta. Wainma kasa wekirajaaka anain. Ekirajaashi waya suchukua wayuu pütchipu'üi, suchukua wayuu ouutsu, aküjalaa sutuma wayuu süchukua chaama. Sünain tü ekirajawaaka kottuinjatü tü wakua'ipaka süpüla natüjain na tepichikana jee nashatüinjatü süpüla watta'ain tü wanüikika otta süpüla süchecheraain tü wakua'ipaka sulu'u nekii na wayuukana anteenaka wachikirü mapeena. ==Tü nekirajaaka achiki tepichi natuma ekirajüliikana== Süchukua kasaka supushua'a makatka wuchii alinalüin. Ekirajaashi waya süchukua pütchi: Maima sukua'ipa tü ekirajawaka sunain pütchikalü sutuma wayuu. Tü pütchi anasükaa anashaanasü saashajaya. Sünoutia jee sujuntia atumaa, kajutuka - Lakashia yaawa süpa'a mma. Wanee pütchi anale'e ma'in, kajutusu atumaa, oonoona amaalü, atüjaasü wayuu sünainjee. Anaate'esu sukua'ipa wayuu sulu'ujee pütchi, ayaawajaashi wayuu nüchiaanülee süka pütchi anasü. Tü pütchikaa cho'ujaasü süpula yootaa natuma wayuu. ==Ekirajaa süpüla kamaneewa== Wanee wayuu anasüle saashajaaya eesü kamanewaa sutuma, anasü süpula sünatia akua'ipaa su'utpünaa kasachiki, anasü yootaa natuma wayuu su'utpünaa alapajaa, eesü süpula aanejirawaa sünain a'yaataa jee o'onowaa. Akujünüsü eekai alatüin, eekai atijalaain, eekai aapajalaain süpula apaalaajatüin shia weinshi namüin wayuu. -Apünuinsü suku'aipa tü aküjalaakaa natuma wayuu, eesu ma'in sunaatüin suchuntia pütchi süpula sütüjaanajatüin oo'u kasakaa süpüshua'a, makatka sukua'ipa sünüiki lapü, sukua'ipa süüttajia wayuu ayuuisü sutuma ousutawaa, shi'irain wayuu ouutsu. Niyoroloo wayuu oo'ulakü. Sunüiki Lania namuin wayuu eekai kama'anain, suchukua püloüi, süchukua wanülüü jee yolujaa, nuchukua ma'leiwa, süchiraa mma, sükujia shiroloyo wuchii sükujia sünüiki sünuiki mmakaa sümüin süchonyuu. -Eetaaka wanee sukua'ipa aküjiaakaa sukua'ipa kasa sümaiwajatü, eejatülee suurala kasakaa süpüshua'a, suurala tü kataakalü o'u, eere joo' anain ma'in süküjia sutuma laaülayuu nanüki napülashiikana sulu'u mmakaa nnojoluiwa'a kasain eein, pütchi tüü kamai'airü akujalaa natuma watuushinuu. Sükajee tü akujalaakaa sutuma wayuu anochonsü tü achukuaa alatüitkaa süpüla a'yatajatüin wakua'ipa süpüla ka'ikaa süpüshua'a. Sükajeesü pütchi aküjalaa paala sümaiwa. Müsü yaasukuaipa tü ekiraajaka sünain wakua'ipa otaa pütchi sümaiwa. == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] qv7vmrgcttbqggy0dgmbkk97vrqepr0 Ekirajaapülee 0 150 11346 11345 2023-03-30T23:42:05Z Shiliiwala22 44 EDITANDO ARTICULO 11346 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Harvard college - annenberg hall.jpg|thumb|Ekirajaapülee Hardvard, [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü]].]] '''Ekirajaapülee''' ([[alijunaiki]]: ''Universidad'') es un establecimiento educativo de enseñanza superior y de investigación. Se puede ubicar en uno o varios lugares llamados ''campus'' o ''núcleos''. Otorga grados académicos y títulos profesionales. ==Origen== El término "universidad" se deriva del latín ''universitas magistrorum et scholarium'', que aproximadamente significa "comunidad de profesores y académicos". La primera universidad llamada por ese nombre es la Universidad de Salamanca, en España; fue la primera de Europa que ostentó el título de Universidad por los decretos de 1253 del rey Alfonso X de Castilla y León y del Papa Alejandro IV en 1255. Sin embargo, la Universidad de Bolonia fue fundada en 1088, como la Escuela de Derecho de Bolonia; pasó a ser formalmente una universidad en el año 1317. ==En América== Las primeras universidades americanas fueron creadas por la Corona Española en la etapa colonial. Ni Inglaterra ni Portugal, ni las otras potencias coloniales menores, fundaron universidades en América. La primera universidad fundada oficialmente, de acuerdo a la normativa jurídica impuesta por la monarquía española, fue la Real y Pontificia Universidad de San Marcos, en Lima, Perú. Es la actual Universidad Nacional Mayor de San Marcos. Los Españoles fundaron universidades en Ciudad de México, Quito, Sucre, Bogotá, Caracas, Santo Domingo y otras ciudades, pero muchas ya no existen hoy. La universidad más antigua de Venezuela en existencia continua, es la Universidad Central de Venezuela, fundada en 1721 como ''Colegio Seminario de Santiago de León de Caracas''. '''Ekirajaapülee''' ([[alijunaiki]]: ''Universidad'') Ekirajaapüleekalü shia wane miichi eere shikirajünüin wayuu, eepaja'a kojuyasu sukua'ipa. == Tü universidad münakalü == Eesu tü ekirajaale napüla naa e'eiwaliikana [[koleejia]]in ''tu bachillerato'' münakalü, suchikije tia eesu tü Ekirajaapüle Universidad, eere nekirajünüin naa a'yataainjanakana mmapeena ma'aka na'in naa [[Wt/guc/Tottoolu|tottoonkana]], naa ingenierokana je waneeirua [[A'yatawaa jüpüla anaatawaa|a'yataawaa]] == Ekirajaapülee == Ekiraajapüleeka shia eere sükotchiraain naa ekiraajaasükalüirua süpüla atijaa karalo'uta. Shia eere shikirajaain wayuu miyo'uyu, wayuu laau'laayu, majayut, chira jima'ai, otta teepichi. Shia eere na'atapajüin naa ekirajaainkalü namaa naa ekirajüinkana süpüla joo natüjüinjatüin tü kasaka süpüshüa'a ekirajünüinka anain müsia tü natijeeka apülee, otta tü natiijaaka, supüla joo na'yataajatüin otta neeküinjatüin so'u tü natiijaaka apülee. Eesu kasa anashaantain sulu'u tü ekirajüleeka, eeraajiraashi waya, anasü tü kamaneewaaka sulu'u tü ekirajaapüleeka maimaa wa'aleewain sutuma, eraajiraashi waya we'irukuut; ma'aka sa'ain: wayuu uraliyuu taya nüchoon wayuu Aapushana, otta wayuu Uliana taya nüchoon Saspuana müshi na wayuukana sulu'u türa ekirajüleeka. Maima müsuja'a wayuu otta tepichi ka'aleewainka sünainjee ekiraajawa sünain atiijaa karalo'uta, naa tepichi ekirajaashiikana kojutusu natuma tü nakuwa'ipaka, sünainjee epijawaa, wayuuwaa jee kapüshaa. Maima kasa nekirajaaka anain naa tepichikana natuma naa ekirajüliikana sulu'u tü ekirajaapüleeka, nanülia naa ekirajuliikana sutüma wayuu icha'ya wajiraa marakariitaa, otta ekirajaashi wayuu sünain eraajiraain sünülia woumainpa'a. == Waima sukua'ipa tü ekirajaapüleeka == -Eesu ekirajaapülee napüla naa tepichikana shia tü Koleejiaa münaka, eere süttiaka atijaa karalo'uta. - Eetaasü tü ekirajaaleeka napülaa naa ei'waliikana atijaain sukua'ipa tü kasa eekalü sulu'u woimainpa'a shia tü wachiyeraato münaka. -Otta süchikajee tia ee müsia tü ekirajapüleeka miyo'usüka: (shia tü Universidad münaka) eere nekirajünüin naa a'yataainjanakana mmapeena ma'aka na'ain naa tottookana naa ekirajuliikana karalo'uta, naa awalakajüliikana pütchi jee otta waneeirua a'yatawaa. Choüjasümain türa'a ekirajapüleeka süpüla lootüinjatüin tü waküaipaka sünain a'naa, sünain tü ayataawaa, süpula anaijatüin sükua'ipa tü majaayüt, nüküaipa chii jima'aikai, chi'iraa tepi'chii . A'anasümain türa'a ekirajapüleeka süpüla yaleetüinjatüin wayuu sulu'u Sü'ümain, e'ree jo' wakotchajira'a süpülajo tü pütchikaa e'itanaanakaa e'ekii wamüin, süpüla aküjaa kasakaa süpüshua'a natiijakaa apüleeru'u wayuu, sümüin nachonyuu süpüla ka'ika süpüshua'a, Eesü ekirajapülee sütüma wayuu süpula ati'ija akumaajaa kanasü, kakatüsü sünaa kasakat süpüshua'a sutuma wayuu, Kanasü, süi, jama'a, Süsü, amüchi, si'iraa, iita, uwoma, alepü, kutpeera, mantaalüpü, peyon, she'in, waima kasa sütijaka apülee Wayuu: a'anaa, atülaa, E'inaa, asichajaa maawi, atükaa amüchii, asonoo kutpeeraa, akanajaa, awalerajaa, jiitpai. Sümaayalee ouuttajaa, Shia tia'a shikira'ajaka anain Wayuu sülü tü ekirajapüleeka. 7n6qmgrb8v3fytmq8lerwm7fwp8f0ez Ekirajawaa wakuwa'ipa süka piama anüiki 0 151 9933 2096 2023-02-27T22:19:44Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q1137396]] 9933 wikitext text/x-wiki '''Ekirajawaa wakuwa'ipa süka piama anüiki''' ([[alijunaiki]]: ''Eduación Intercultural Bilingüe'') es un modelo de educación intercultural donde se enseña simultáneamente en dos idiomas en el contexto de dos culturas distintas. Este tipo de educación se puede implantar en varias situaciones, por ejemplo cuando en una sociedad existen dos culturas y dos idiomas en contacto, y cuando una institución se encarga de difundir su cultura fuera de su área originaria. '''Ekirajawaa wakua'ipa süka piama anüiki. (Alijunaiki: Educación Intercultural Bilingüe)''' Shia tü eele nekirajünuin nna tepichikana sünain atija piama anüiki, natijüintuin aashajawaa jee ashajaa tu putshika. Tü shia supula neerajüintuin wane putshi wanejatuin suulia tü natijakat. Palajuna cheesü pansainjatüin tü shiishajayaa süpula pansainjatüin tü süshajia. Nojotsu shia wane kasat atijunamatuin, cheesü suchajanuin akua'ipa palajuna, jamüinjatuin sukua'ipaa saapia, kasain wayut tu atijunuinjatuin palajuna, jetsuin putshi anein süpula atijüna palajuna. Tü putshi asakiaka, tü aputaayaka, tü antiaaka. Kajuya sukua'ipaa tü putshika. Wane kasa nojo'kot motuinjatuin wain shia nojoluinjatuin wo'ulain wanuiki süpulerua wane putshi wanejatuin. Anesü ajita mainma kasa, anesü yootoo mainma putshi shianja nee nojoluinjatuin motolein wain wanuiki. djqgxfuykxfqqbjoihnn1fy2yt797bb Ekirajiapülee Katolikat Cecilio Acosta 0 152 14643 10603 2024-04-10T16:16:59Z Leonfd1992 13 14643 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Universidad Cecilio Acosta.JPG|thumb|Sede principal de la UNICA.]] Tü '''Ekirajiapülee Katolikat Cecilio Acosta''' ([[alijunaiki]]: ''Universidad Católica Cecilio Acosta'') es una universidad privada fundada en el año 1983 en Maracaibo, Venezuela. Es propiedad de la Arquidiócesis de Maracaibo. Dentro de sus objetivos se encuentran: * Formar a sus estudiantes en el marco de un enfoque holístico de excelencia académica y humanística. * Prestar servicios a la comunidad a través de los programas de extensión y cooperación. * Contribuir en la reconstrucción del país mediante una educación ética y solidaria. La UNICA tiene una población estudiantil de 10.000 alumnos actualmente; el 70% de estos estudiantes reciben sus clases a distancia. Dentro de los eventos organizados por la universidad, resalta la "Feria del Libro UNICA", que actualmente cuenta con la participación de más de 30 editoriales en cada convocatoria. Las carreras que allí se imparten son: {| |valign="top"| ; Facultad de Filosofía y Teología * Filosofía * Teología ; Facultad de Artes y Música * Música, mención Musicología * Artes, mención Museología * Artes, mención Diseño Gráfico ; Facultad de Ciencias de la Educación * Educación, mención Lengua y Literatura * Educación, mención Ciencias Sociales * Educación, mención Integral ; Facultad de Ciencias de la Comunicación Social * Comunicación Social, mención Desarrollo Social * TSU en Artes Audiovisuales |} == Enlaces externos == * [http://www.unica.edu.ve Portal de la Universidad] * [https://web.archive.org/web/20181024032935/http://moodle.unica.edu.ve/ Sistema de Estudios a Distancia de la UNICA] * [http://feria-del-libro-unica.blogspot.com/ Feria del Libro UNICA] [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] cahoxq22zzw6zpbjso2sbvcp015yyfv Ekirajiapülee Mülo'usüka sulu'u Wenesueela 0 153 14641 2106 2024-04-10T16:16:15Z Leonfd1992 13 14641 wikitext text/x-wiki '''Ekirajiapülee Mülo'usüka sulu'u Wenesueela''' sulu'u alijunaiki ''Universidad Central de Venezuela'' shia eere nekirajaain na alijunaka jee wayuukana sulu'u mmakat Wenesueela. Tia ekirajüleeka chasü ottusu cha alijunapiapa'aka Karaaka. [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] h2twc65khazbqq9mswsfbslvuqy5u7h Ekirajiapülee Suuria 0 154 15162 14642 2024-08-03T18:05:33Z XanonymusX 1492 /* Pakuttade siia Kareera kanainjeka */ 15162 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:LogoLUZ.gif|thumb|upright|Shiyaakuwa LUZ]] '''Tü Ekirajuiapülee Suuria''', '''LUZ''' ([[alijunaiki]]: ''La Universidad del Zulia'') shiia wanee ekirajapüle taashi'akuwaitpaa, antunusu anain soou mma'ipakat [[Suuria]] ein [[Wenesueela]], shiia wanee ekirajupüle sumüin eke ein; antusu anainwa 65.000 ekirajanusuka sunain püreekürato siia posskürato, eitajushii sunain 11 pakuttade sulü tü [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]] siia piama nu'uküleo, wanee chaa alijunapiapa'a [[Kawima]] siia waneeyan chaa Puntoo Pijoo, mma'ipakat Patkon. Eesü sunain 27 [[koleejia]], ekirajasu anainwa 56 kareera kapülajanaka siia 100 posskürato. Eesü sulü 4.000 ekirajakat; eesü sunainwa tü aküjaalana pütchii supüla aküjaa tü alataka alüpüna tü Ekirajupüle Suuria, müin tü [[Karalo'uta]] LUZ, antaka sumaa Kai'iwai Shimüinsuka ([[alijunaiki]]: Diario La Verdad); [[Raawia]] LUZ, walekerü: https://web.archive.org/web/20181115120440/http://radio.luz.edu.ve/, sulü tü rialü 102.9 FM sumüin [[Marakaaya]], 97.5 FM sumüin [[San Rapaeelü Majana]] jee 107.9 FM sumüin Puntoo Pijoo; Tvluz shiia ein erajunüin sunainka siia ein suwalekerü Tü Ekirajupüle Suuria shiia http://www.luz.edu.ve ein eiyatunüin sukuwaitpaa LUZ ==Suchajaaka achiiki tü Ekirajupüle Suuria== [[Anaajaalaa:Wayuu Sulü LUZ 2012-11-14 14.00.25.jpg|thumb|Estudiantes Wayuu en LUZ]] Tü Ekirajupüle Suuria sunainje suchajaaka shiiesü tü ekirajaaka alijuna soou mma'ipakat [[Suuria]], tü makaa shiia: * Shiiesü wanee intitusionka akumajaka kassa sumüin cho'oujaka sumüin alijuna, sunainje tü anaawaka siia achecheraa tü atijaaka aküjanaka sutuma tü ekirajaasuka, tü makaa supülasu anatiraa sukuwaitpaa mmakat [[Wenesueela]] siia awanaja müjaaka sunain alijuna ee ayatajein. * Ekirajaa sunain anaawa püropesional ee atijaain sukuwaitpaa ayatawa sunain kassa * Ainja kotta sumaa wanee Ekirajupüle soouka waneeyan mma * Amaimaja kareraa sumüin ee atijein ain sunain, ajutala sumüin wayuu ee matnetshein supüla awalaja wanee Ekirajupüle ee kajutüin ==Achikii Tü Ekirajupüle Suuria== * '''Sunuikipüle''': «''Post Nubila Phœbus''» ([[alijunaiki]]: «''Después de las nubes, el Sol''») ([[Wayuunaiki|wayuunaikiru'u]]: «''Suchikeje tü [[Siruma]]ka, chii kaikai''») * '''Su'uyashe sukumujunüin''': 11 de septiempüre so'ü 1891 (121 juyaa) * '''Ein antuna'anain''': Av. 16 sumaa calle 67 B, [[Marakaaya]], sunain mma'ipakat [[Suuria]] ein [[Wenesueela]] * '''Ekirajanusuka''': 65.000 sunain * '''Rector''': Jorge Palencia ==Pakuttade siia Kareera kanainjeka== [[Anaajaalaa:Fachada del Medicina.jpg|thumb|Universidad del Zulia]] *'''Aküronomiia''': #Aküronomiia *'''Arkitekturaa siia tiseñoo''': #Arkitekturaa #Tiseñoo Kürapikoo #Ciencias Económicas y Sociales #Atministürasion je Empüresaa #Kontatüriia Püblikaa #Economía #Sociología *'''Ciencia Juriitikaat siia Sociales''' #Terechoo #Ayatawa Sosialü #Ciencia Politikat *'''Humanidades siia Educación''' #Licenciatüraa jünain Comunicación Social: Mención Periodismo Impreso #Licenciatüraa jünain Comunicación Social: Mención Periodismo Audiovisual #Licenciatüraa jünain Publicidad siia Relaciones Públicas #Letras (''Ashajaa'') #Filosofía #Educación: Integral #Educación: Orientación #Educación: Ciencia siia Tecnología sunain tü Educación #Educación: Biología #Educación: Química #Educación: Matemática siia Física #Educación: Achukuwaje (''Historia'') #Educación: Geografía #Educación: Pre-escolar #Educación: Anüiki Joolüjatü (''Idiomas Modernos'') #Educación: Física, Deportes siia Recreación #Bibliotecología jee Archivología *'''Experimental sunain Artes''' #Artes Plásticas #Artes Escénicas siia Audiovisuales: [[Yonna]] (''Danza'') / Teatro / Artes Audiovisuales #Jayechii (''Música'') #Museología *'''Experimental sunain Ciencia''' #Matemática #Física #Química #Biología #Computation #Antüropolojia (''Antropología'') *'''Ingenieria''' #Civil #Petürolio #Mecanica #Geodesia #Quimica #Electrica #Industrial #Kaasü (''Gas'') *'''Medicina''' #Medicina #Bioanálisis #Enfermeria #Nutürision siia dietética *'''Odontologia''' #Odontologia *'''Ciencias Veterinarias''' #Medicina Veterinaria *'''Animación''' #Stop Motion '''Tü Ekirajupüle Suuria''', eesü sumana wanee püroyectaa supüla akumaja wanee shipiia LUZ chaamüin suriiamüin sunain [[Wuinka Marakaaya]], ein tü mma'ipakat [[Suuria]], supüla anaateraa tü achajawa ekirajapüle uniwersitariio siia apaa sumüin tü mmakat makaa ekirajaale majutüin [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] cefpkkbzs2539xeclmtpwuk4atubdnb Ekirajiapülee Wajiira 0 155 14775 14640 2024-04-19T02:21:01Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14775 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:EscudoUniguajira.png|thumb|Escudo de UniGuajira.]] Tü '''Ekirajiapülee Wajiira''' ([[alijunaiki]]: ''Universidad de la Guajira'') jiia wanee [[ekirajaapülee]] chaa mmakat [[Kolomwia]]. Tü mulo'usuka shipia antunusu anain uuchimüin orientee sünain [[Alijunapiapa'a|alijunapiapa'a]] [[Süchiimma]] chaa ee [[Departamento Wajiira|Depattamenta Wajiira]], ein shikii ekirajaawa mulo'usuka sünain mma [[Wajiira]]. Eesü sümaana sulü tü ekirajiapüleeka jarai pakuttades sümaa 18 püroküraama jünain püreekürato (Pregrado) jee siia sünain kottüin eesü 40 püroküraama, ajüitte'naka. Ei'paa sümaana wanee [[koleejia]] tecnikoo jee siia Atijalaaka sümaa 8 püroküraama jee 3 ajüitte'naka jee siia wanee Koleejia Tijitaalü ein ekirajaanüin ee wattalüin, tü makaa eesü sulü pakuttades waneewai. Tü Ekirajiapülee ajütalanusü soou juyaa 1977, apünuintua awanajain ein shikiika. ==Suchukuwaje== ===Sujütala'iwa jee siia juyaa 1980=== Tü Ekirajiapülee Wajiira akumujunusu sutuma tü A'yatawaajiraaya jünain akümujaa alijunapiapa'a jee mma'ipakat (SIPUR), kaa müin wanee püroyeekta münaka: Achajawa sukuwaitpaa supüla akümajaa jee püroküramajaa einjatü tü Ekirajiapülee Experimental [[Wajiira]]. Suchikeje tü achajawaka, jooüsü jee akumujunusu sutuma Alüwatanaka karalo'uta 001 jee siia 012 chaa juyaa 1976 ashajanaka sutuma Outkajawa Depattamenta Wajiiraje jee lekaalüka atuma siia kanüikika ma'ain kowietnajee 523 jünain kashii [[Tisiempüre]] soou juyaa 1976. Akumajaasü sünain ayatawa müin sain wanee empüreesa depattamentalaa sümaa ayatusuka sünain lekaalü, sulaa'mainsü mma jee siia sainjüin sutnetse; anaatüsü sünain ayatawa soou kashii [[pepüreero]] so'ü juyaa 1977, sünain wanee apülee edipiitio (''Edificio'') supünaa'lü kaaya Tü Mariina (''La Marina'') sümaa [[karateerü]] 13 chaa [[pueulo]]ka [[Süchiimma]], kajamüin shiia waneeshia apülee edipiitio sumanaaka Depattamenta. Sünain tü palajanaka sukalia, tü ai'nakaa supüla ekirajaa nnojotsu awanajain müin wanee a'yatawaajiraaya jee apütaasü müin ayatawa alaa'ulaasukalü. Tü palajanakalirua apünuinsuka püroküraama, supülasü ekirajaawa alu'u [[ekirajaapülee]] shiiairüa: Injenieriia Industüriialü (''Ingenieria Industrial''), Adminiistürasion Empüreesa (''Administración de Empresa'') jee siia Lisensiatüraa Mateematikaa ([[alijunaiki]]:''Licenciatura en Matemáticas''), (Asürütnakaa suchikeje apünuin kashii); sutumasü suchajaaka atijalaa SIPUR, sutuma müin shiiajasü sunainjekaa sukuwaitpaa tü Ekirajiapülee anainmüin pienchii juyaa. Chaa kashii [[eneero]] soou juyaa 1981 akumujunusu tü Opitinaa Akumajaapüle'e, jee siia sünain juyaa 1982 tü opitinaaka jiia ke'eipoloojeka jee yootaka soou tü palajanaka pülaan süpüla akumajaawa tü Ekirajiapülee, münusu «Su'urala süpüla wanee pülaan kapülaain'ka jimateera tü Ekirajiapülee Wajiira» e'enaajüna'ka sutuma wanee ashajanaka consultoore chejeeka alijunapiapa'a Wokoota, müin yaa anaas apüla akeettajüna'a jee aju'uta achikii tü akumajanaka einjatü ayawajaka jee ekirajawaka'pülee ekaa alu'u tü [[Ekirajiapülee]] jee sii ei'yalaa tü achoou'jaka apülaa ejüitiira'a tü jeketüka püroküraama jee püroyeekta ee kanainjein sukuwaitpaamajatü tü depattamenta ekaa alu'u. Con base en las propuestas de dicho plan, el programa de Ingeniería de Minas se consideró como una firme opción para constituir un nuevo programa, sin embargo, se reconsideró y aplazó la decisión de implementarla por razones de debilidad del proyecto justificativo. Igualmente, se dieron los pasos necesarios para la creación del Centro de Investigaciones, que fue instituido a finales del 1982. Entre 1983 y 1985 el centro lideró proyectos de investigación como el demostrativo y promoción de la Jojoba, el proceso de potabilización de agua de mar a través de la evaporación inducido por la radiación solar en comunidades costeras de La Guajira, y otros que se concebían como pertinentes, para acrecentar la presencia institucional de la universidad. Con la puesta en funcionamiento en 1984 del Centro Regional de Educación Abierta y a Distancia (CREAD), a través del convenio suscrito con la Escuela Superior de Administración Pública (ESAP), se incluye en la oferta académica de la universidad, la Tecnología en Administración Pública con énfasis en Administración Municipal. A partir de 1985, se presentaron planes operativos por semestre para operar los proyectos del plan de desarrollo antes mencionado, con la modalidad participativa, a través de reuniones de directivos y jefes de secciones. En 1986 se aprueba la Ley 71, que crea la estampilla «Pro Universidad», la cual es reglamentada mediante la Ordenanza 02 de 1987, como una fuente económica para el financiamiento y la construcción de la Universidad de La Guajira, erigiéndose su existencia como el origen del primer plan sistemático de capacitación que fue instituido en 1987, amparado e impulsado, a través del Estatuto Docente aprobado en ese año. También en ese mismo año, se abrió el programa de Licenciatura en Lenguas Modernas. === Años 1990 hasta la actualidad === En 1992 se abrió el programa de Ingeniería del Medio Ambiente y en 1995 la Licenciatura en Etnoeducación y Proyecto Social. También a partir de 1986, se elaboró el primer plan de desarrollo: «Plan de Desarrollo Prospectivo de la Universidad de La Guajira 1986 – 2008», teniendo en cuenta que el horizonte de este plan era a largo plazo, se preparó con un asesor externo y participación a la comunidad, un plan comentario, el plan «Trienal 1991 – 1993». En ese plan se opta por la metodología de la planeación estratégica y predomina la tendencia de revisar lo académico y lo administrativo. Hasta el año de 1994, la Universidad de La Guajira funcionó como institución universitaria. El 24 de mayo de 1995, el Consejo Nacional de Educación Superior de Colombia, mediante la Resolución 1770 emanada del Ministerio de Educación, le reconoce su estatus de universidad en atención a que había cumplido con la reglamentación vigente para ser reconocida como tal. Para cumplir con esta reglamentación, la Universidad de La Guajira presentó, a finales de 1994, para su aprobación el plan de desarrollo «Un Compromiso Hacia el Siglo XXI», elaborado por la comunidad universitaria; este plan orienta la gestión administrativa y académica y cualifica los resultados humanos y técnicos requeridos para la categoría de Universidad. Desde 1998 se concibe la planeación institucional como un sistema integral con la preocupación de responder a las exigencias trazadas por el Consejo Nacional de Acreditación para entrar al proceso de autoevaluación con fines de autorregulación y con objeto a la acreditación, según los factores de análisis establecidos: Proyecto Institucional, Estudiantes y Profesores, Procesos Académicos, Bienestar Institucional, Organización, Administración y Gestión, Egresados e Impacto sobre el Medio, Recursos Físicos y Financieros. En 1999, se estructura el Proyecto Educativo Institucional, el cual constituye el pensamiento filosófico que orienta el quehacer de la Universidad de La Guajira y se realiza la operatividad de las políticas institucionales para la transformación académica y administrativas reflejadas en el «Plan de Desarrollo 2000 – 2002». En 2005 y en virtud del Primer Diagnóstico de Estados Iniciales terminado en el 2004, sus recomendaciones y la visión de un macrosistema para su ajuste y restructuración impone la contemporanización del PEI. === Cronología === * 1.975: Se expide la Ordenanza 02 en la que se “Conceden facultades Extraordinarias al Gobernador de la Guajira, para crear, organizar, y reglamentar el funcionamiento de la Universidad de la Guajira”. * 1976: Se termina el documento elaborado por el Sipur denominado “Estudios básicos para la Planeación y Programación de la Universidad Experimental de la Guajira”. * 1977: Inicia labores la Universidad en la calle 1ª con Carrera 13 de Riohacha. * 1981: Se traslada la Universidad a la calle 26 con Carrera 7ª en la estructura construida para el funcionamiento del INEM Regional. * 1981: Se crea La Oficina de Planeación de la Institución. * 1983: Se crea en Centro de Investigaciones de la Universidad. * 1984: Se firma el Convenio Interadministrativo con la ESAP para el funcionamiento del CREAD, donde se desarrolla el programa temporal de Administración Pública, a nivel tecnológico y pregrado, con énfasis en Administración Municipal. * 1986: Se aprueba el Plan de Desarrollo Prospectivo 1987 – 2008. * 1987: Se regula mediante Ordenanza 002 la emisión de la Estampilla Pro Universidad con destino al financiamiento y construcción de la Universidad, aprobada por la Ley 71 de 1976. * 1987: Se aprueba Estatuto Docente para la Institución. * 1987: Se Crea el Programa de Licenciaturas en Lenguas Modernas. * 1991: Se aprueba el Plan Trienal 1991 – 1993. * 1992: Se crea el Programa de Ingeniería del Medio Ambiente y Recursos Energéticos. * 1994: Se apruébale Plan de Desarrollo “Un compromiso hacia el Siglo XXI”. * 1995: Inicia labores el Programa de Licenciatura en Etno Educación y Proyecto Social. * 1995: Inician labores programas educativos en el Municipio de Maicao en convenio con la Universidad del Magdalena. * 1996: Se inician labores en la nueva sede la Ciudadela Universitaria del Kilómetro 5 de la Vía a Maicao. * 1996: Inicia labores el Programa de Trabajo Social, en convenio con la Universidad de Cartagena, celebrado en Dic. De 1995. * 1996: Se realizaron los siguientes Congresos: Congreso Nacional de Ciencias Biológicas Binacional de Estudiantes de educación, Nacional de Ciencias y Tecnología del Carbón y Departamental de Estudiantes de Ciencias Económicas y Administrativas. * 1997: Creación de extensiones CREAD y la apertura de cuatro (4) programas de Licenciaturas en Educación, con énfasis en: Ciencias Sociales, Español y Literatura, Matemáticas y Física y Biología y Química; actualmente se desarrollan en 23 Municipios y 4 Departamentos. * 1998: Se crea el Programa de Contaduría, con licencia de funcionamiento provisional. * 1998: Se realiza el Primer Congreso Nacional de Etnoeducación * 1998: Se crea e inicia labores el Programa de Contaduría Pública * 1988: Se expide el Acuerdo 032 de 1998, por medio del cual se crea el “Sistema de autoevaluación con fines de acreditación” * 1999: Se inicia el proceso de formulación del Plan de Desarrollo Universidad de la Guajira 2000 – 2002 Un Compromiso Social * 1999: Primer Encuentro de Rectores Universitarios: Costa Atlántica, Colombia Estado Zulia. * 2000: Consolidación del proceso de autoevaluación con fines de autorregulación y para acreditación * 2001: Acreditación previa de los programas de la facultad de ciencias de la educación * 2002: Mediante resolución rectoral No. 00150 se crea la Gerencia de Acreditación o Autoevaluación para la calidad. * 2004: Primer diagnóstico crítico de estados iniciales de la Universidad de La Guajira” == Sedes y Programas == === Süchiimma === ;Facultad de Ciencias Básicas * Tecnología en Acuicultura * Biología '''Facultad de Ciencias de la Educación''' * Licenciatura en Etnoeducación para la Escuela Básica :Énfasis: ::Ciencias Sociales y Cultura ::Ciencias naturales y Educación Ambiental ::Lengua Castellana y Bilingüísmo (Inglés y Wayuunaiki) * Lic. en Pedagogía infantil * Lic. en Educación Física, Recreación y Deporte * Artes Visuales ;Facultad de Ciencias Humanas * Trabajo Social ;Facultad de Ciencias Administrativas y Económicas * Administración de Empresas * Administración Hotelera y Turística * Contaduría pública * Negocios Internacionales ;Facultad de Ingeniería * Ingenieria Ambiental * Ingeniería Industrial * Ingeniería de Sistemas * Ingeniería Mecánica * Ingeniería Civil '''Escuela Técnica y Tecnológica''' * Técnico Profesional en ::Procesos Administrativos Públicos ::Operador Turístico ::Elaboración y Comercialización de Artesanías ;Posgrados * Especialización en Gerencia en Finanzas * Especialización Gerencia en Construcciones * Especialización Gerencia de los Servicios de Salud * Maestría en Pedagogía de las TIC === Albania === ;Facultad de Ciencias de la Educación Lic. en Etnoeducación para la Escuela Básica :Énfasis: ::Ciencias Naturales y Medio Ambiente === Fonseca === ;Facultad de Ingenierías *Ingeniería del Medio Ambiente === Maikou === '''Facultad de Ciencias de la Educación''' *Lic. en Etnoeducación para la Básica :Énfasis: ::Lengua Castellana y Bilingüismo ::Ciencias Sociales y Cultura ::Ciencias Naturales y Educación Ambiental ::Matemáticas '''Facultad de Ciencias Económicas y Administrativas''' *Administración de Empresas y en el año 2012 se abre el programa de negocios internacionales === Manaure === '''Facultad de Ciencias de la Educación''' *Lic. en Etnoeducación para la Básica :Énfasis: ::Ciencias Sociales y Cultura ::Ciencias Naturales y Educación Ambiental === Villanueva === ;Facultad de Ciencias Económicas y Administrativas *Administración de Empresas === Montería (Córdoba) === ;Facultad de Ciencias de la Educación *Lic. en Etnoeducación para la Escuela Básica :Énfasis: :Lengua Castellana y Bilingüismo ::Ciencias Sociales y Cultura ::Ciencias Naturales y Educación Ambiental ::Matemáticas === Programas a distancias === * Servicios Básicos de Salud Ocupacional :Albania, Fonseca, [[Maikou]], [[Süchiimma]] y Villanueva == Instituciones == '''Centro de Información sobre Grupos Étnicos - CIGE''' </br>Esta institución cuenta con una amplia blibioteca y material de información e ilustración sobre los pueblos indígenas y comunidades afrocolombianas que conforman el Departamento de La Guajira, y en general la República de Colombia. Se considera como unos de los principales centros especializados en etnias en Colombia, pero sobre todo de la región Caribe colombiana a la que pertenece. Unos de los principales objetivos académicos es brindar toda la información necesaria a investigadores de cualquier parte del mundo, a docentes y estudiantes, especialmente de los programas de Licenciatura en Etnoeducación en sus diferentes énfasis. </br>'''AKUMAJA''' </br>Es una iniciativa que viene desarrollando el grupo de investigación MOTIVAR de la UNIVERSIDAD DE LA GUAJIRA, desde el segundo semestre académico del año 2007, con el propósito de construir espacios PARA COMPARTIR EL SABER HACER, propiciar el encuentro entre investigadores, docentes y estudiantes, considerando que es una estrategia educativa a través de la cual se fortalece el diálogo de saberes, el trabajo colaborativo y el uso apropiado de los medios y las tecnologías de la información y las comunicaciones en el proceso docente educativo. Se soporta a través de una plataforma LMS, que es MOODLE y al interior de ella se alojan espacios virtuales que dan soporte a pregrado, postgrado y cursos de extensión de la universidad. </br>'''Instituto Virtual de Educación Superior Abierta y a Distancia - IVES@D''' </br>Es la unidad académica de la universidad creada para ofrecer programas de pregrado en diferentes sitios de Colombia. En la actualidad cuenta con un cubrimiento en los departamentos de Antioquia, Córdoba y en su sede Montería, Magdalena y Sucre. == Sitio Web Oficial == https://web.archive.org/web/20121206084128/http://uniguajira.edu.co/ [[Liceo Bolivariano Orángel Abreu Semprún]] 8si4zf0ba8rmk04hlry8h11wcrrz0mj Ekirajupüle Katolikat Cecilio Acosta 0 156 2136 2135 2023-02-27T19:01:45Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2135 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ekirajiapülee Katolikat Cecilio Acosta]] 0l23kppwbccgh1e2tsemhbbkdearwcp Ekirrajawa jamüin so'u Wanüikika 0 157 2138 2137 2023-02-27T19:01:45Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2137 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ekirajawaa wakuwa'ipa süka piama anüiki]] n1yonkhrfk78wbej033am9qoq179tdg Ekuwatoorü 0 158 13699 13698 2023-10-19T00:47:07Z Петров Эдуард 930 13699 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = República del Ecuador |conventional_long_wayuu_name = Mmakat Ekuwatoorü |common_name = Ekuwatoorü |wanteera = Flag of Ecuador.svg |escudo = Coat of arms of Ecuador original version.svg |maapa = [[Anaajaalaa:ECU orthographic.svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = [[Kiita|Kiito]] |su'uyashee_wayuukana'alü = 6.284.286 |alijunapiapa'a_mioüsha'naka = [[Wayakiirü]] |anüiki_kanainjeka = [[Alijunaiki]] |kowierno = [[Mma Mulo'usu]] |nneerü = [[Toolarü merikaana|Tolaarü Merikaana]] |a'laülaashikai_soou_mmakat = [[Guillermo Lasso]] |a'laülaashikai_sünain_mma_mulo'usu = |Saja'apüin mmakalü = 283.561 |wuinjeekua = 5 |saja'apüin_pürünteera = 2.010 |saja'apüin_palaapünaa = 2.337 |poblacion = 17.483.326 |censo = 2023 |suyashe'puna = 61 |sunulia'jeewai = Ekuwatoorüje'ewai |malüwataausalüirua_sünain_internet = .ec }} '''Mmakat Ekuwatoorü''' ([[alijunaiki]]: ''República del Ecuador'') shiia wanee Mmakat antunusu anain chaa souje ipanamüin sunain [[Ameerika Uuchimüin]]. Ekuwatoorü sunainjesu ipuna sumaa [[Kolomwia]] chaa suriiamüin siia wuinpeje sumaa [[Peruu]] siia wopumüin sumaa [[Wuinka Pasiipika]], Ekuwatoorü mioüsu suliia [[Surinam]] siia [[Uruwai]]; sumioüshe mmakat shiia 283.561 km² siia tü Outkapüle Mma shiia [[Kiito]]. Ekuwatoorü sunainje ipunamüin chaamüin suriiamüin alatusu tü Uuchikaliru Wotkanikaa chaa Andekaa chaayan ees 80 Wotkane siia shiia mioüka tü [[Chimporaasü (Uuchi)|Chimporaasu]] (Chimborazo) anainmüin 6310 msnm. Chaa wopumüin ees tü Sugolfoin Wayakil (Golfo de Guayaquil) siia Uuchii'mujule siia wuimpeje tü Amasoniaa. Ekuwatoorü shiia mmakat ein maima suwatale wuin siia ees tü mma shirroko wuinka Kalapako (Islas Galapagos) tü mmakat Ekuwatoorü shiia Mekietsaka mma ikonamia soou [[Ameerika Uuchimüin]], siia shiia tü apunuinjatuka ikonamia amioüja'main. ==Joolü so'ü Kai== Ein Nowiempüre chaa juyaa 2006, chii Rafael Correa apaanushi supüla aüwata so'ü mmakat Ekuwatoorü sunainmüin (2007-2011), chaa kai 15 apurile so'ü juyaa 2007 apaanusu tü Asampulea Kontituyente suchikeje akujunusu so'ü wanee jeketü kontitusion soou Ekuwatoorü chejeka juyaa 2008. Sutuma tü makaa enajanusu supüla apaawa tü aluwatakai soou kuwierno anainje 10 akostoulü so'ü juyaaka 2008 sunainmüinje 24 mayoüle chaa juyaa 2013. Chii aluwatakai soou mma Ekuwatoorü nuwanajawein sukuwaitpaa aluwatawa so'ü mmakat tü siia soou Ameerika Uuchimüin kajamüin suchirawajesu tuwaneiru mma. Ees wanee Akuwaitpaa alataka chaa kai 30 nowiempüre so'ü juyaa 2010, wattachompaa ashawalasu tü shiiatain Aimajutkaa Mmakat Ekuwatoorü (Policía Nacional de Ecuador) siia tü [[Atchen Ipunajee Ekuwatoolüjee]] (Fuerza Aerea Ecuatoriana). Sukuwaitpaa aluwataka soou Ekuwatoorü musuu: Chii Puresitente, tü lejiwatiwa, tü judisialaka, tü elektoral siia tü turaparensia siia arajakaa kassa. ==Suchukuwaje Mma'ipakat sulü Ekuwatoorü== Sulü Mmakat Kolomwia ees 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat, wanee outkapüle mma jee tü shiia [[alijunapiapa'a]] [[Kiita|Kiito]]. Tü mma'ipakat alüwatasu so'ü sukuwaitpaa shimiwa, ees Kontitusionka Mma'ipakatpüle sumana. '''Mma'ipakat''' {| class="wikitable" |- ! '''Sunulia Mma'ipakat''' !! '''Alijunapiapa'a''' !! '''Sunulia''' !! '''Alijunapiapa'a''' |- | '''[[Asüwaai]]''' || Kueenka || '''[[Kañaat]]''' || Asookesü |- | [[Kaarchi]] || Tulükaan || '''[[Chimporaasü (Ekuwatoorü)|Chimporaasü]]''' || Riopaampa |- | '''[[Woliiwat (Ekuwatoorü)|Woliiwat]]''' || Waraanta || '''[[Kotopaaküsii]]''' || Latakuunka |- | '''[[Tü Ooro]]''' || Machaala || '''[[Esümeraatütaa]]''' || Esümeraatütaa |- | '''[[Kalaapako]]''' || Puetta Pakeriisa Moreena || [[Impapuura]] || Ipaara |- | '''[[Looja]]''' || Looja || [[Naa Riio|Na Riio]] || Papaooya |- | '''[[Manapii]]''' || Pottapieeja || [[Moroona Santiaaka]] || Maakas |- | '''[[Naapa (Ekuwatoorü)|Naapa]]''' || Teena || [[Oreyaana]] || Puetta Püransiika Oreyaana |- | '''[[Pasütaasa]]''' || Puuya || '''[[Pichiincha]]''' || [[Kiita]] |- | '''[[Saanta Eleena (Ekuwatoorü)|Saanta Eleena]]''' || Santa Eleena || [[Saanta Rimiiku chaa Saachila]] || Saanta Rimiiku |- | '''[[Sukumpiia]]''' || Jeketü Looja || '''[[Tunkuraawa (Ekuwatoorü)|Tunkuraawa]]''' || Amüpaata |- | [[Samoora Chinchiipe]] || Samoora || '''[[Waaya]]''' || [[Wayakiirü]] |} ==Achiiki Ekuwatoorü== * Sumioüshe: 283.561 km² * Jeraa Mma'ipakat sulü: 24 Mma'ipakat * Jalasu: Ipunamüin sunain Ameerika Uuchimüin * Sunuiki: Shiia [[alijunaiki]] siia tü sunuiki Wayuu Kusina * Kepiaka sulü: 15.223.680 miyon (Juliia 2011 est.) * Emioüja juyaawai: 1,419% (2011 est.) * Jemeyulaa so'ü juyaa: 19,6 jemeyulaa/1.000 keiiaka'alü (2011 est.) * [[Ouktaa]] juyaawai: 5,01 ouktaa/1.000 kepiiaka'alü (Juiiaa 2011 est.) * Eitajakaa: * Jemeyutpaa: 1,05 toolo(s)/jieyuu #Joü kaa 15 juyaa: 1,04 toolo(s)/jieyuu #15-64 juyaa: 0,97 toolo(s)/jieyuu #65 juyaa siia maima: 0,92 toolo(s)/jieyuu #Supushuwayale: 0,99 toolo(s)/jieyuu (2011 est.) [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü| ]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] ohyow2nwe9xfl9x2bcnrssmb2nzne6h Emi'iraa 0 159 11358 10942 2023-04-03T17:28:59Z WikiBayer 129 11358 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Achimpajawa.jpg|thumb|right|Emi'iraaka / Emi'ijawaa]] [[Anaajaalaa:Yoshushula.jpg|thumb]] '''Emi'iraa''' ([[alijunaiki]]: ''juegos'') Tü emi'iraaka müsüka ja'in tü ashaitaaka otta tü akua'ipaka. Mainma sukua'ipa tu emi'ijawaaka sutuma wayuu, aletüjülia sumaiwajee. Tü shimi'irakaa wayuu wanaa sümaa tepichin naya akumajaanüsü süka wunu'u, pootchi, ipa, yosu, wariiya, kuluulu jee eekat napüleerua sulu'u nepia.<ref name=emi>[https://revistaprismasocial.es/article/view/3739#:~:text=Los%20juegos%20ancestrales%20wayuu%20nacieron,juegos%20como%20forma%20de%20entretenimiento./ La importancia de los juegos ancestrales como mecanismo de valoración cultural y fortalecimiento de las relaciones sociales]</ref> == Shimi'ira wayuu paala == Tü shimi'iraka wayuu tepichiiwa'a naya aainjünapü'üsü süka tü kasa eekalü nama'ana sulu'u noumain. Süchikejee nakumajaain nemi'ira ashaitajaashi naya süka wanaa sümaa na'inraaka nepialu'u. Tia shimi'iraka wayuu piamasü sukua'ipa; eesü shimi'ira jieyuu otta müsia nimi'ira chi jintüi toolo.<ref name=emi/><ref>[https://laguajirahoy.com/cultura/juegos-tradicionales-y-deportivos-en-festival-de-la-cultura-wayuu.html/ Juegos tradicionales y deportivos en Festival de la Cultura wayúu]</ref> === Shimi'ira jieyuu === Shimi'iraka jieyuu o'ttusu süchiirua sukua'ipa nei jee noushi. Akumajaanüsü namüin sutuma nei jo noushi süpüla eeinjatüin nama'ana no'unapa sünain asukaa siki, ashijawaa sotpa'a laaka jee no'unapa sünain alapajaa. Tü shimi'iraka jieyuu süpülajatü nemi'ijain naa jimotnuukana süpüla nalaüle'erain naa'in eepünaalee naya. Majayutpa naya, asünaanüsü noulia sutuma nei jee noushi, süpüla na'wanajaain nakua'ipa sümainmüin wane wayuu jierü mülo'u. Tü shimi'iraka jieyuu shia tü wayuukeeraka jee müsia tü ajapkii. === Nimi'ira chi wayuu toolo === Tü nimi'iraka chi jintüikai waneejatü sukua'ipa suulia shimi'ira naa jieyuukana. Nimi'ira toolo akumajuushi sünainjee kasa eekai wanaain nümaa ja'itairua wunu'uin, ipain, wariiyain otta waneeinua. Chi jintüikai kemi'irainshi tepichiiwa'a nia, otta jima'aipa nia, japüishi otta a'wanajaasü tü nimi'iraka. Mainma sukua'ipa nimi'ira chi toolokai, tü emi'ijawaaka nüshatüin süchiirua nüshi, nuwalayuu jee noulia naa waneeirua tepichi wanaawaka nümaa. Chi jintüikai emi'ijaashi sünain awate'eraa ama, achimpajaashi, olojushi, eesü junaaya nüma'ana, otta waneeirua.<ref name=emi/> ==Awate'eraa ama== [[Anaajaalaa:Awate'eraa ama.jpg|thumb|left|Shaittaa]] Chi amakai jütüma wayuu wanee mürüt anamia ottsia cho'ujaashaanashi süpüla e'ejetü sünainje kawatirain ma'in nia. Shaitaaka tüü, jushaitüle ma'in tü wayuu eekai washirüin sünainje nnojolüin ama süma'ana supushua'aya wayuu, chi amaaujuchikai tepichiinjachi nnojoluinjachi süpüla nülatüinjatüin nuuyasee süchikije po'loo jara'i jottsia chi awatterüinjachikai nüsipuinjachi chi ka'amainkai. Tü mma suwateeriaka süpüla tü ashaittaaka weruluinjatü ma'aka ja'in piama shikii alatia, jottsia miyouinjatü maka ja'in pienchitua juwachirapala ama. ==Achimpajawaa== [[Anaajaalaa:Ajawajawa .jpg|thumb|left|Ajawajawa]] Tü achimpajawaaka piamasü jukua'aipa. Wattajeeinjatü otta pansaainjatü jukua'ipa. Jotsia eejeerü tü jujutiaka wattajeeinjatü, ma'aka ja'in ja'arai shikii sünaimüin a'ipirua shikii alatia maaka tepichiree naya, po'loo shiki sünaimüin piamatua po'looin shiki alatia ma'aka wayuu miyo'ule naya. ==Ajaawajawaa== [[Anaajaalaa:Junaaya.jpg|thumb]] Wane'ewai sukua'ipa tü ashaitüsüka ojutusü wanee ipa jo'uchon wattajee ma'aka sa'in piama shikii alatia sünain ni'iyatüin tü jiyawaseeka otta ja'toule tü jiyawaseeka eeshi supüla nükanajü'in. ==Junaaya== Tü junaayaka wanee susu jo'uchon müsüka ja'in wanee süi, sünain piama ji'ichi miyo'u. Juse'erü e'itaanusü wanee ipa, chi ojutuinjachikai nijittaain siichiru'u nejepira, nüleeyatüin wainmattu jünain nüjütüin tü ipakat. Eeka Watta'in sujutia nia akanajaaka. Tü emi'ijawaaka tüü aainjünüsü jüpüla ayaawata nütsüin wanee jintüi otta wane toolo wana sümaa wane ayoujirawaa. ==Yosushula== Aakajünüsü jiipuse tü yosuuka otta süka tü yoshulaka achonoojünüsü jiipawai. Naa piamashi ashaitüinjanaka shawatushii eere wanee jiyaawase, tu jiyaawaseeka wattajeesü ma'aka ja'in po'loo piama alatia, yalajeechiika ojuniraashi na'u tü yoshulaka yosu jünain nnojolüin nnojüitüin juuli tü juyaawaseeka. Naa shaitüshikana eeshi süpüla nnojutin jara'itua jukua. == Soomüin tü pütchika == '''Emi'iraa''': ([[alijunaiki]]: ''juguete'') Sutuma wayuu mainma sukua'ipa emi'iraka, eesü shimi'iraa tooloyuu, eesü shimi'ijayaa jieyuu. Naa tooloyuukana emi'ijaashi süka sushula yosu, jatü, sukuwayaa yosu (carritos de cardón), koucha sümaa ipa (honda), awate'eraa ama, sünain alojoyaa wuchii. Naa jieyuukana emi'ijaashi süka wayuunkeera otta süka ajapkii. Naa jieyuukana waneejatü nakua'ipa noulia naa tooloyuukana, achiaanüshi weinshi sutuma nei jee noushi suulia yalain sünain emi'ijawaaka === Jukuwa'ipa pansaanüikiru'ulu juchikuwa wayunkeera === Jumaiwa eesü wanee shimi'ira tepichi jouchonyuu wayunkeera sünülia. Maima jukuw'aipa jaainjia otta müsia jütükia natuma naa tepichikikana. Aainjünüsü juka yotojolo, wunu'uchonni, patsuwa, si'ichi, mala'ira, mapase otta müsia pootchi. Wayunkeera shiimainsükaa juyuluin laulayuu aainjünüsu jüka taai, siruwa, otta musia shai pootchi ipajatüirü. Tü wayunkeerakalü akumajünüsü julu'u juyaakuwain mürülü tü eekalü jupa'a mmapa'akat je müsia jütapa'apalü wayuu, kachirayaasü; ke'iyotkiisu jüpüla naa tepichikana watta ka'i nayaawatüinjatuin tü nakuwa'ipakalü julu'u wayuuin naya juulia jooyajüin naya. Tepichi atüküsü wayunkeera süka pootchi jee emi'ijaasü sotpa laa, sujuunalu'u süshijain ne'i, tü wayunkeeraka nnojotsü koupunaain su'upunaa wayuu aka nnojolu'uin shimi'ijaajüin süka tü wayuukalüirua, suulia amüloin sujutuu wayuu sulu'u mmapa'akat, jüka jamüin kasalajanasü tüya amaunnajüi ma'aka juyo'ujireennüin jümaa o'upünawaa shiaja'aya ko'upünaayakaa shia shikii mürülü tü eekat jüpa'a mmakalü. == Shi'ipajee sukua'ipaa == <references/> 53l03ig38n2wvko16zw370eh9w7pxgt Emi'raa 0 160 13427 2245 2023-09-24T16:39:41Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Outsu]] 13427 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Outsu]] ga2c2pbttevv3lrbl7wy768mpjevuvw Eneero 0 161 9938 2253 2023-02-27T22:19:53Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q108]] 9938 wikitext text/x-wiki '''Eneero''' Nia chi palajachikai kashi sulu'u juyakat sulu'u tü kanüliakat "calendario gregoriano", apünüin shikii waneemuin ka'i nulu'u. Tü nünüliakat aapaaushi nünainje chi Maleiwa cheje'ewaikai Roma kanüliakai "Janus", piamakai nu'upunaa, chi saa'inkai tü so'ukat miichi je chi su'ttiakai je chi sajaalapshimüinkai. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] 8909vngfs2ir64a42auj82tnt0h3ydz Epaainya 0 162 13697 12069 2023-10-18T23:50:23Z Петров Эдуард 930 13697 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = Reino de España |conventional_long_wayuu_name = Epaainya |anülia = Epaainya |wanteera = Bandera_de_España.svg |escudo = Escudo de España (mazonado).svg |maapa = [[Anaajaalaa:EU-Spain.svg|frameless]] |outkapüle_mmakat = |su'uyashee_wayuukana'alü = |alijunapiapa'a_mioüsha'naka = |anüiki_kanainjeka = [[Alijunaiki]] |kowierno = |nneerü = |a'laülaashikai_soou_mmakat = |a'laülaashikai_sünain_mma_mulo'usu = |saja'apüin_mmapa'akalü = |wuinjeekua = |saja'apüin_pürünteera = |saja'apüin_palaapünaa= |jeraan_kepiaka_sulü = |suyashe'puna = |sunulia'jeewai = |malüwataausalüirua_sünain_internet = .es }} '''Epaainya''' ([[alijunaiki]]: ''España'') [[Akotchajülee sünülia:Epaainya| ]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] fpbnfs3hejt5pkby3ri3qgje56laqi5 Eperü'üi 0 163 10943 9940 2023-03-11T02:07:23Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10943 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:FrogOnWaterLilly.jpg|right|thumb]] '''Eperü'üi''' ([[alijunaiki]]: ''Sapo'') es un anfibios del orden científico ''Anura'', que se caracterizan por no tener cola, un cuerpo corto y muy ensanchado, y por las patas posteriores más desarrolladas y adaptadas para el salto. Los sapos son el grupo más numeroso de anfibios; se estima que existen más de 5.000 especies, repartidas en 48 familias. La mayoría pasa su vida dentro o cerca del agua. Su tamaño puede variar desde unos escasos 8,5 milímetros, como es el caso de las especies del género ''Eleutherodactylus'', hasta algunas que superan los 30 centímetros. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] c9ek9do7zca5noah4cw140gjaso18mc Epi 0 164 2298 2297 2023-02-27T19:01:51Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2297 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Epi Sutuma Wayuu]] kxthweuhe0q3dfs5xxqig3anevdeuvo Epi Sutuma Wayuu 0 165 15040 13156 2024-06-03T19:01:42Z Vicenta Harker 1316 15040 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Esclapius stick.svg|thumb|upright=0.5|Epi Ayaawasapa'a]] '''Sunu'use Wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Medicina tradicional Wayuu'') shia tü shipikat ayuulii sütüma [[Wayuu]], tü epi sünainmusu chi piachikai aka jamüin nia atijaaka saa'u sukuwaippa supanaa wüittüshii anakat supüla wanülü, tü piachikat sütüja ao'ulu supüshuwa'ale kapülakat süpana mojuui shia tü a'yatawaa sümaa lania shiaa süsheyuu süka jamüin shiain atüjain saa'u anatiraa suwanülüüshe wayuu. Tü Piachiikat joüsu sumaa maakat, tü soushikat shiki'irajüin sunain maakat, tü Piachiika eesü supüla tooloin otta Jie'rein nnojotsu kasain süchiki . Tü suseyuukot antusu shimiiwa saa'u jintulü'iwa musuu sukuwaitpaa: Wane kai tü jintutkat aapuusü akutkajaasu aippa'awai, sunainje türaa alapüjasu wane soushi piachii; sunainje makaa antitnüsu jintutkat akumunujusu saa'u jamüinjatü sukuwaippaa joolü, asurütnusu sutuma laa'ülaa atijaka ekirajanusu saa'u piachiwaakat. ==Sunu'use Wayuu== [[Anaajaalaa:Aiipia.jpg|thumb|Aiipia.]] * '''Shira Wüi''' ([[alijunaiki]]: ''Ron de culebra ciega''): Süsüin [[Wayuu]] eekai yülüin shiipüse, tü makaa asutnusu wanee asushi so'ü kai, jimatashanuinjatü sunain makaa; tü wuiika ekerotunusu sulü wanee pateyaa kalüsu chirinche, yaleje aputunusu maima kai. Kettapa jiia aikünusu sumüin [[Wayuu]] eke ein. * '''Pali'ise''': Shiia tü sumanaka tü piachiikai supülasu o'ojitna [[majayut]] siia supülasu ayule müin sain tü samutnapaa (''Epilepsia''), tü pülantaka makaa antunusu chaa Uuchii Makuira chaa mmakat [[Wajiira]] tü pülantaka tü ayatasu [[Wayuu]] sutuma kajamüin yootusu sulü [[Lapüt]]. * '''Je'yutse ''': Supülasu ayualee so'ü sutaa [[Wayuu]] siia jootusu * '''Eechuwaa - Yaichua''': Supülasu aiwa alee * '''Poolot''': Supülasu ayulee ataa, shiita * '''Maluwa''': Shiia wanee pülanta mioü anainmüin 3 (Apünuin) waraa ipunamüin, ees chaa mmakat [[Wajiira]] nee, tü pülantaka tü supülasu Shunuii (''Gripe'') siia supüla kassa so'ü asu'ushi *'''Jawaapia''': Shiia supüla kashajaa siia aiwa alee, tü makaa alakajunusu kettapa asunusu sutuma [[Wayuu]]; tü pülantaka tü nnojotsu maimain asotüin chaa [[Wajiira]]. * '''Alouka''': Supülasu aiwa alee, shunuii siia ayuule so'ü asalaa'ain * '''Samuttapai''': Supülasu shunuii siia ayuule so'ü asalaa'ain * '''Waraarat''': Supülasu kashieka jieyuu (''Menstruación'') siia juyanta alee (''Gases'') * '''Wainpiraicha'a''': Supülasu asutaa atta (''Picazón de Piel'') jee shiita (''Hongos de Piel'') * '''Suurula aippia''': Supülasu ayule so'ü awalatshijawai aipairua (''Sudoración Nocturna'') siia shirajia souu jintut (''Visión Borrosa'') {{DEFAULTSORT:Sunu'use_Sutuma_Wayuu}} [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu|Sün_Sutuma_Wayuu]] [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] l970f7qwnvunovddq615249zcmr4nf5 Epiase 0 166 12995 10945 2023-08-27T20:18:33Z Leonfd1992 13 12995 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aiipia.jpg|link=https://incubator.wikimedia.org/wiki/File:Aiipia.jpg|thumb|Aiipia.]] '''Epiase Sutuma Wayuu''' ([[Alijunaiki|alijunaiki)]]: ''Medicina tradicional Wayuu'') shiia tü shipiase tü Wanuluuka musia tü ayulika sutuma [[Wayuu]]. * '''Chirinchii sumaa Wuii mousalü''' ([[alijunaiki]]: ''Ron de culebra ciega''): Shiia susakaa [[Wayuu]] ee ajutuin siia ashottuin eipüshe, tü makaa asutnusu wanee asushi so'ü kai, jimatashanuinjatü sunain makaa; tü wuiika ekerotunusu sulü wanee pateyaa kalüsu chirinche, yaleje aputunusu maima kai. Kettapa jiia aikünusu sumüin [[Wayuu]] eke ein. * '''Paliitsa''': Shiia tü sumanaka tü piachiikai supülasu o'ojitna [[majayut]] siia supülasu ayule müin sain tü samutnapaa (''Epilepsia''), tü pülantaka makaa antunusu chaa Uuchii Makuira chaa mmakat [[Wajiira]] tü pülantaka tü ayatasu [[Wayuu]] sutuma kajamüin yootusu sulü [[Lapüt]]. * '''Jeyuutse''': Supülasu ayualee so'ü sutaa [[Wayuu]] siia jootusu * '''Echuwaa''': Supülasu aiwa alee * '''Poolot''': Supülasu ayulee ataa, shiita * '''Malüwaa''': Shiia wanee pülanta mioü anainmüin 3 (Apünuin) waraa ipunamüin, ees chaa mmakat [[Wajiira]] nee, tü pülantaka tü supülasu Shunuii (''Gripe'') siia supüla kassa so'ü asu'ushi * '''Jawapia''': Shiia supüla kashajaa siia aiwa alee, tü makaa alakajunusu kettapa asunusu sutuma [[Wayuu]]; tü pülantaka tü nnojotsu maimain asotüin chaa [[Wajiira]]. * '''Aloükaa''': Supülasu aiwa alee, shunuii siia ayuule so'ü asalaa'ain * '''Samüttapai''': Supülasu shunuii siia ayuule so'ü asalaa'ain * '''Wararat''': Supülasu kashieka jieyuu (''Menstruación'') siia juyanta alee (''Gases'') * '''Waimpiraicha''': Supülasu asutaa atta (''Picazón de Piel'') jee shiita (''Hongos de Piel'') * '''Su'urala [[Aippia]]''': Supülasu ayule so'ü awalatshijawai aipairua (''Sudoración Nocturna'') siia shirajia souu jintut (''Visión Borrosa'') [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] krm1o47gu5ycg62p0xqgzbysea7dyxb Epieyu 0 167 2351 2350 2023-02-27T19:01:53Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2350 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Epieyuu]] mr3jrmvkv5v14hhlhpinur5f0by4jcz Epieyuu 0 168 12952 2357 2023-08-27T19:02:19Z Leonfd1992 13 12952 wikitext text/x-wiki '''Epieyuu''' shia wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. Chi wuchii natuushikai naa epieyuukana nia chi waluuseechikai; "watuushi chi waluuseechikai", müshii. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] bhm2d61ecioqj6c72g48unzorxrhd72 Epinayu 0 169 2359 2358 2023-02-27T19:01:53Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2358 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Epinayuu]] 6hnnhwrroujg5ihskx5wejh7s1y7ftc Epinayuu 0 170 12951 2365 2023-08-27T19:02:01Z Leonfd1992 13 12951 wikitext text/x-wiki '''Epinayuu''' shia wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 77vr0qiz16ho9vq5g7n57iv9a00tzpk Epitsü 0 171 14882 12996 2024-05-13T17:10:32Z Wayuu apshana 1341 Corregí un punto 14882 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Uuchi_Epitsü_cha_Wajiirü.jpg|thumb|Uuchikat cha woumain]] '''Epitsü''' anü nuchukua uchikai epitsü nünülia shii ananajakai pasanain sunain woumain Wajiirü, shii yalakai wopumuin soo'ujee uuchikai Ouuipana, müsüjaa yalapunaa peje'etpunaa nain wososopo Jee küsinajaain, ejeere nirüin süpa'apunaa woumain süpula ka'kaa süpüshuaa apanapajiraain weinshi nümaa jepirachi wayuu wüinpeje'eewai wanaajachi nümaa. Eremain joulu'un tü aipiaouli, sumaa yosu'oulia, kayuusi'oulia, juwo'oulia, paruluaa, müsüjaa jamüchee. Uno de los hermanos en las narraciones antiguas wayuu que se distribuyeron en la Guajira. Nia wanee nüwala sulu'u pütchi sümaiwajatü sütüma wayuu so'upünaa waoumain wajiira ==Sünülia mmakat;== [[Anaajaalaa:Epitsü uchi.jpg|miniaturadeimagen|Epitsü ]] Nukua'ipa uuchikai Epitsü müna'kaasü'ütpünaama'a wanee Kai kama'airü ma'in, eejatüpa wayuu máimain kepiain yala wüipumüinpünaa, yala jasale'upünaa, yala palaapünaa, yala anouipünaa, yala Jalaala. Naküjala wayuu laülayuu namaiwa na wayuukanairua kepiaaya müshii süpa'a mmakaa, Koumainshii wayuu Uliana, koumanshii wayuu Ja'ayaliyuu, Koumainshii Iipuana, Wayuu Epieyü. Numaiwa ma'in chii Uuchi Epitsü wayuu pa'la Shiasa'a sülataka wane'e kasa mülo'u apülajaasü mmaka, e'eree jo' nüpülajaian Epitsü uuchijaain ni'a joyotoleein yala pasanain sünain mmakaa wajiira'a. Sükujala wayuu cha'ya wajiira chii uuchii Epitsü okoyottawaishii jiiattawai wüipümüin. Püloui münüsü sutuma wayuu, wane'e MMA kama'airü pülasü, matüjaajo'ulu eekai wanaain sümaa, maka wayuu, maka mürüülü. Na wayuukana eesü nain süpüla naalatüin satto'tpünaa suuliajatü jamajüin nakuaipaa sutuma. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 1cqjkmbsvhk77me6ovoagpjjgs7p5pi Erü 0 172 11050 10609 2023-03-14T03:05:17Z Leonfd1992 13 11050 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:GermanShep1 wb.jpg|thumb|Erü.]] '''Erü''' ([[alijunaiki]]: ''perro'') sunulia sutuma tü atijaka shiia ''Canis lupus familiaris'', shiia wanee ekut asalaa [[Mürütkana|mürüt'püle]] sutuma [[Wayuu]], antusu sunainje waliirü (Lobo) sutuma tü atijaka shiia (Canis Lupus). Sutuma su'umanain Wayuu eküsu wanee kassa suliia shikaka tü waliirü kajamüin shipiapasu alijuna eke ein soou mmakat; joolü tü erüka eküsu eke ein müin sain wayuu. Sumioüshe, Sütaa siia eke ein awanajawaisu sutuma jetsüin shejera. Tü Shi'ichika siia saliia shejüu kassa anaashatasu kajamüin sa'alüin shejüu kassa chaa wattapüna sutuma tü shiia palajatuka achukuwaje. Sutuma tü anaaleka soou ees supüla nojolüin ouktüin sunainmüin 20 juyaa, antusu sunainwa tü suyashe siia aimajunashatain sutuma chii kamanakai, siia nojole sumanain wayuu tü suyaashe shiia 15 nee. Münus chii walirü kurisa niia palajachikai supüleru tü erükai, tü achajaka sukuwaitpaa sumaiwa sumüin erükai musuu, saintamüin tü erüka antirasu sumaa tü wayuukaliru sunainmüin 9.000 miraa juyaa siia ees supüla 14.000 miraa shiale, tü anaakutna shipüshe erü sumaiwa musuu kaa chii erükai ees sumana alijuna chaa soou 100.000 juyaa. Tü erü sumüin [[wayuu]] kapülashatasu kajamüin aimajusu pichii, erajusu so'ü [[Mürütkana|mürüt]], aimajusu kasaa ein. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 4tpx73zq505tzfa8hhjxvi2bdxl3n39 Estercilia Simanca Pushaina 0 173 11535 11369 2023-04-08T04:30:35Z Leonfd1992 13 11535 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu)|native_name=Estercilia Simanca Pushaina|conventional_long_wayuu_name=Estercilia Pushaina|ka'i_jemeiwaa=1975|jaleje'ewalü=Paraiso, Kaisemapa|e'irukuu=Püshaina|suumain=Kolompia|koleejia_eere_tepichiiwa'a=-|ekijaapülee_mülo'u_eejatülee=-|shi'yataaka_anain=Ashajüi karalo'uta}} '''Estercilia Simanca Pushaina''' joüsu chaa juyaa 1975 sulü Rancheriaa Paraisaa soou mma Kaisemapa ([[Wajiira]] Molü), ashaajusu achiikipüle siia achiikijatu'anaa. Ayatasu saaü sukuwaitpaa'alijuna siia sukuwaitpaa ejatüle shiia, tü makaa shiia shiiatain akanaajaka atuma: "Asurütna Wanee Jintut Joü" (''Encierro De Una Pequeña Doncella'') chaa so'ü Atülantika 2003 siia ekerotusu Anainwa IBBY chaa juyaa 2006. Estercilia Simanca Pushaina sushajuin tü Karalo'uta "[[Aküjusuu Matijain Ashajaa]]" (''Manifiesta no saber firmar'') suchuwaje wanee kassa alataka chaa juyaa sumaiwa chaa Mmakat [[Kolomwia]] soou [[Wajiira]] kolomwiana, musuu suchukuwaje: Waneeiru alijuna kamanaka tü akumuja sukaraloushe Wayuu, ounusu chamüin Wajiira chaa juyaapüna 70, tü alijunakaliru shi'itain suyashe supushuwaleya wayuukaliru so'ü kai 31 tisiempüreolü, tairu nojolüin shiian shimüinsuka suuyashe. Tü makaa supülasu akanajaa tü alüwataka soou Wajiiraka so'ü juyaa makajatü, tü anuliaka eitanaka sumüin [[Wayuu]] shiia: Rapa Hieloo, Motusierra, Kosiita Riika, Monaa, Korilaa siia maima anulia mujusu soou Wayuukaliru. Maima Wayuu makaa atuma tü alijunaka, joolü sutuma karalo'utaka sutijaipaa supushuwale Mmakat [[Kolomwia]] siia [[Wenesueela]] kajamüin shiiatain '''Estercilia Simanca Pushaina'''. ==A'ttalee aamüinre== * [https://www.biblored.gov.co/programate/encuentro-con-la-autora-estercilia-simanca-pushaina// Antüna'ama tü ashajütka Estercilia Pushaina] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] fvha4pgpdfobcn7d0ajzs0j1j7di197 E’inasee 0 174 13428 10978 2023-09-24T16:39:51Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Einasee]] 13428 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Einasee]] swhiw46tztktpfhe9fjv7vpmsz0eqym Facebook 0 176 15070 14544 2024-06-04T12:25:09Z 213.130.92.178 15070 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Facebook logo (2023).svg|thumb|Facebook.]] '''Facebook''' shia wanee waleketpülee süpüla antiraaya sümaa po'lootuashaanain shikii miyonniirua ka'yataayakalü. Eesü süpüla sü'ttaain wayuu eeyaakalüjeene'e atijain mojukuu müsü ashajaa süka [[komputatoora]]. [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] l6wad7uec8bzhcryqs3qxtz1x62a0cg Francisco Justo Pérez Van-Leenden 0 177 14820 14819 2024-05-05T09:54:03Z Vicenta Harker 1316 /* Jüchiki Naa'inraka */ 14820 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (ouktushi)|native_name=Francisco Justo Pérez Van-Leenden|conventional_long_wayuu_name=Juransiiko Van-lenten|shipijana=Francisco Justo Van Leenden.wav|ka'i_jemeiwaa=03/05/1949|jalejeewai=Süchimma|nuumain=Kolompia|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Divina Pastora|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Müle'usüka Wajiira|ni'yataaka_anain=Ekirajapü'üshi wayuuirua|joujachi ouktuin=13/07/2019|aamaka eere=Samatuipa'aa}} '''Francisco Justo Pérez Van-Leenden''' ([[Süchiimma]], [[Wajiira]], [[Kolomwia|Kolompia]], 3 mayooulu'u no'u chi juyakai 1949 - Samatuipa'a, Kolompia, 13 juuliolu'u no'u chi juyakai 2019) Chi alijuna atüjakai ekirajüikai jule'erua tü anüikiikat, tü atüjaaka jüma ashajülin, mainma ni'yataain sünain sukuwai'pa nanüiki na wayuukana sulu'u tü [[Ekirajiapülee Wajiira|Ekirajüleeka müle'usüka Wajiira]]<ref>[https://web.archive.org/web/20200712194029/http://www.notasrosas.com/2019/07/francisco-justo-perez-van-leenden-un.html Francisco Justo Pérez van-Leenden: un vuelo hacia la inmortalidad]</ref>. ==Jüchiki Nükua'ipa== Francisco Pérez, e'raajüshikai ma'in ma'ka naa'in profe Justo, jemeishi [[Süchiimma]] [[Wajiira]], jünain apünüin (3) tü kashika ja'rai jünain tü juya 1949. Anajaashi niakai cha'aya Samatuipa'aa (Bogotá) jünain po'loo apünüinmüin(13) chi kashikai akaratchikai jünain tü juya 2019. Ekirajaashi niakai sünain tü süttiaka akua'ipa otta süchecheria akua'ipa sulu'u tü ekirajapuleeka divina Pastora, ejechiree ajattüin nutuma tia, jünain tü juyaka 1967. Aja'lajaasü tü ekirajawaka nütuma julu'u tü ekirajapuleeka mule'usüka universidad Nacional de [[Kolomwia|Colombia]] münaka, jünain tü apünüinka kashi jünain tü juya 1979. Jünain juyaka 1987 ajattatasü nütuma wanee ekirajawayaa maestría münaka julu'u tü ekirajapuleeka mule'usüka universidad de los Andes cha'aya Samatuipa'aa (Bogotá). Jünain tü juya 2005 nainrüin waneeya'asa doctorado münüsü julu'u tü ekirajapuleeka mule'usüka universidad del país vasco, cha'aya julu'u wanee mma Vitoria España münusü. ==Jüchiki Naa'inraka== A'yataashi palajana nia sulu'u tü ekirajaapuleeka Sagrada Familia münaka, jüchikijee ni'yataaka julu'u tü ekirajapuleeka mule'usüka wajiira, jünaijee tü juya 1979 jünaimüin 2019. Wainma naa'iraka julu'u tü: aluwataashi nia julu'u tü jikiipüka ekirajawaa jüpüla ekirajaa otta tü aluwatawaka nüchikijee chi aluwataashikai, aluwataapünashi nia julu'u eree oustünüin jünain juchiki jukua'ipa wayuu, mushia nia aluwataashi julu'u jüpüshuwa'aya tü ekirajapuleeka mule'usüka wajiira. Niaja'a chi a'yataashikai jünain ashajaa otta akumajaa sukuaippaka tü Laülaasükaa Pütchi sulu'u Kolompia sümaa Margarita Pimienta<ref>[https://web.archive.org/web/20201126140825/https://www.tuuputchika.com/2019/07/16/se-fue-francisco-justo-perez-van-leenden-uno-de-los-grandes-intelectuales-de-la-guajira/ Se fue Francisco Justo Pérez Van Leenden, uno de los grandes intelectuales de La Guajira]</ref>. Wana jümaa nüluwataain julu'u tü ekirajapuleeka mule'usüka wajiira, wainma kasa naa'inraka, nünateeraka, nia achajaaka jüpuleerua mule'uinjatüin jia, mushia nia ottiraka tü eree jüchajanüin jüchiki jukuaippa wayuu. Watta jalii ni'yataain, erajaawaishi jüshajüin tü ekirajaasükaluirua jüpüla ajat'tiraa tü ekirajawaaka, wainma jükua'ipa tia, eesü tü aashajaaka jüchiki tü anüikikaluirua, nia erajaaka jümaa nünate'erüin tü ta'yataainka jüpüla tojüitüinjatüin julu'ujee tü ekirajaapuleeka mule'usüka: Jüchiki jamuinjatüin jikirajayaa tü Wayuunaiki julu'u ekirajapüleeka Majayütpana wanaa jümaa tü juya 2004. Tü ta'yataainka jia ojuntaka jükuwaippa jü'yatayaa tü karalo'uta aashajaaka jüchiki jamuinjatüin jikirajaaya tepichi julu'u woumain Anaa akuaippa münakat. Anasüjaa jüka püi'küin taya kataiwaa po'u, pia aapaaka tamüin tü yalayalaaka otta tü a'iwaka apülaa tü anüikika. Pemerapaa. ==Nükaralo'utase== *''Wuommainpa'' (v. 3 y 4) *''Wayuunaiki: estado, sociedad y contacto'' *''A'yataashi sünain akumajaa sukuaippa tü Laülaasükaa Pütchi sulu'u Kolompia no'u chi juyakai 1991'' *''Sujuupajiraaya akuaippa: abrazando las culturas'' ==A'ttale eemüiree== <references/> ==Achikii a'apanüsu anooipa'ajana== Tü ashajuushika yaya aapaawushi jünainjee: *[https://entrenotasrosa.blogspot.com/2019/08/francisco-justo-perez-van-leenden-el.html Francisco Justo Pérez van-Leenden: el maestro] *[https://web.archive.org/web/20201126140825/https://www.tuuputchika.com/2019/07/16/se-fue-francisco-justo-perez-van-leenden-uno-de-los-grandes-intelectuales-de-la-guajira/ Se fue Francisco Justo Pérez Van Leenden uno de los grandes intelectuales de la Guajira] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] cqms64hz72wpbql4zlxljaj49r12ve5 Fundación Wayuu Taya 0 178 10518 9943 2023-03-10T23:40:13Z Kwamikagami 48 10518 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:WayuuTaya.jpg|thumb]] La '''Fundación Wayuu Taya''' es una [[ONG]] dedicada a mejorar las condiciones de vida de las comunidades indígenas, especialmente el pueblo wayuu, respetando sus tradiciones, culturas y creencias. Fue fundada por la modelo de origen wayuu [[Patricia Velásquez]]. La fudación se ha comprometido también con otras causas benéficas, como su acción en favor de las comunidades más afectadas por el terremoto de Haití de Enero de 2010, a través del programa "Help Haiti Hope Initiative", creado para asistir a los niños necesitados de esta isla caribeña. La fundación además desarrolló un diccionario de computación en alianza con la empresa de software Microsoft, a ser usado en las salas de computación que la fundación tiene en escuelas de La Guajira y recientemente firmó un acuerdo con La Universidad del Zulia para implementar programas para desarrollar las destrezas, actitudes y conocimientos de la comunidad Wayuu, necesarios para contribuir significativamente a mejorar su calidad de vida, tales como programas de artes escénicas, musicales y plásticas que puedan ser integrados a los programas de enseñanza de educación básica, para iniciar a los niños wayuu en el conocimiento crítico del arte y programas de educación formal y no formal orientados a dar asistencia para el desarrollo integral de las mujeres indígenas.<ref>[https://web.archive.org/web/20160309203539/http://www.cultura.luz.edu.ve/index.php?option=com_content&task=view&id=254&Itemid=137 LUZ y Fundación Wayuu Taya firman convenio de colaboración]. [[La Univerdad del Zulia|La Universidad del Zulia]].</ref> ==Referencias== <references/> ==Links externos== *[http://www.wayuutaya.org Fundación Wayuu Taya] [[Akotchajülee sünülia:Fundación Wayuu Taya]] 2h7ze2loumbquqx21gk9d9i0323rvkf Fundación Wayúu Taya 0 179 2475 2474 2023-02-27T19:01:57Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2474 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Fundación Wayuu Taya]] gobaens8jy54qbr17xj22rf1i7mc9uc GPS 0 180 2477 2476 2023-02-27T19:01:58Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2476 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Akuwa'ipaa_eejatülee_mmanain]] 28lm4sxb9jfpnh9ed1e4ysp888uvhdc Geografía de La Guajira 0 181 2479 2478 2023-02-27T19:01:58Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2478 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sukuwa'itpa Maaka chaa Wajira]] a6s2p0twpdjeh876cfazdf0ercoevzg George Lavarca 0 182 12623 12616 2023-08-07T16:41:55Z Leonfd1992 13 12623 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)|native_name=George Lavarca|ayaakuwa=George Lavarca Fernández.jpg|ka'i_jemeiwaa=29 nouyempüree nükalia juyakai 1992|jalejeewai=La Concepción, Suuria|e'irukuu=Ja'yaliyuu|nuumain=La Concepción|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Suuria|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Ekirajülee Mülo'usuka Suuria|ni'yataaka_anain=Akumajüi jee aashajaai saa'u akua'ipa|conventional_long_wayuu_name=George Lavarca Ja'yaliyuu}} '''George Lavarca''' (La Concepción, [[Suuria]], [[Wenesueela]], 29 soo'opünaa [[nouyempüre]] no'u chi juyakai 1992) akumajüi jee aashajaai saa'u akua'ipa, wayuu nia, Jayaliyuu ni'iruku. Ojuitüshi sulu'ujee tü [[Tü Ekirajiapülee Suuria|Ekirajiapülee Suuria]] süpüla a'yatawaa sünain Akumalaa jo ejeerajaa, tia no'u chi juyakai 2015<ref name=george>[https://artishockrevista.com/2021/08/24/walekeru-george-lavarca/ Wale'kerü George Lavarca]</ref>. ==Nukuwa'ipamaajatü== Jemeishi sulu'u tü mmakalü Concepción, uuchejee sünain [[Marakaaya]], sulu'u tü mmakalü Jesús Enrique Losada cha'aya Suuria, tü niika wane wayuu Jayaliyuu, George Lavarca nia wane akumajüi ojuitakai sulu'ujee tü Ekirajiapülee Suuria, nipia tia sünain achecheraa tü nukua'ipaka sünain tü nüsa'awateeka naa'in müinka tia akumajaaka otta tü e'inaa tü nukumainka. Tepichi'iwa nia tü ni'yataaka anain shia tü na'yataaka anain na wayuukana kepiaka wuna'apü, müinka saa'in tü arüleeja mürülü. Jima'aiwa nia waraittushi waneepia süchiirua tü ke'ireeka naa'in süpüla nüsa'awajaain tü nu'unaka achiirua, shia aja'laje'eraa tü nikirajaaka anain. Süja'lajaapa nutuma o'unushi cha sünain alijunapiapa'aka [[Karaaka]] süpüla ee'iyataa tü ni'yataainka otta süpüla jutkatawaa sünain eere outkajaain na a'yataashikana sünain akumajaa<ref name=george/>. ==Nikirajaaka anain== Naja'laje'erüin tü nikirajaaka anain sünain tü Akumajawaaka sünain ejeerajaa no'u chi juyakai 2015, tia nüsa'awatüin sümaa nüpüshi otta natunajutü sükajee nükaalijünüin natumairua sutuma anain naa'in namüin sükajee nian chi achecheraainjachikai sukua'ipa otta aapawaa tü shi'iyaakuwa aainjaa jee tü aa'innawaaka süka jiitpai, wanaa sümaa sukua'ipa aainjawaaka. Tü nüshikalüirua apaajiraashi tepichi'iwai nia, sutuma tia tü niika a'yataasü ma'in süpüla achajawaa nakua'ipa tü süchonniika, ja'itaichi George a'yataashi süpüla niya'lajaain tü nükoroloka otta tü nüsapia supüla o'unaa sünain tü nikirajaaka anain sulu'u tü Ekirajiapüleeka. Jima'aliwa nia müliapüshi sutuma oo'ulakünüin naa'in sutuma tepichi mojulaaka nümüin sulu'u koleejiakalüirua, müsia niakai lotusu tü nukua'ipaka sünain tia sutuma pansaain tü nikiiruka sünain tü aashajaanaka nümüin sutuma tü nüpüshika, otta tü niika sutuma anoujain shiaka nünain Ma'leiwa, shiaka nikirajaain niakai sünain lotuin tü naa'inka sulu'u tü nakua'ipaka<ref> [https://elestimulo.com/climax/george-lavarca-mi-gran-referente-es-mi-abuela-tejedora-wayuu/ George Lavarca mi gran referente es mi abuela tejedora wayuu]</ref>. ==Nukuwa'ipa sünain akumajaa== Tü nukua'ipaka George sünain akumajaa a'akülaasü sünainje nüja'laje'erüin tü nikirajaaka anain otta ejiraain nia sünain tü ee'iyataaka na'yataain sünain wane outkajawaa aainjünaka süpüla tia sutuma FEDA, ¨El destete¨ amünüsü tia eere ni'iyatüin ni'yataain sulu'u tü Museo de Artes Contemporáneo del Zulia (MACZUL) no'u chi juyakai 2016. Süchikejee ekirajüshii sümaa nu'unüin sünain tü ee'iyatawaaka tü numukainka. No'u chi juyakai 2018 o'unushi sünain tü ee'iyataaka Arte y Sociedad: Jóvenes Creadores Venezolanos, (Centro Cultural BOD, Caracas), no'u chi juyakai 2019 o'unejaanüshi sünain tü ¨Por Los Caminos Verdes Venezuela a 250 años de Humboldt¨ (Hacienda La Trinidad Parque Cultural, Caracas) otta sünain tü ee'iyataaka Wale'kerü (Araña), 5ta Residencia en el Museo Alejandro Otero, La Rinconada Caracas<ref>[https://web.archive.org/web/20211008041703/http://www.mincultura.gob.ve/detalles.php?meta=MjYyMw%2F George Lavarca, artista de la estirpe warao, es el ganador de la V Edición de Residencias Artísticas del MAO]</ref>. Sünain chi juyakai 2020 eejachi sünain ee'iyataaka ¨E'iruku jimajimatshi¨ wane ee'iyatawaa sulu'upünaa kachuweera jee tijitaalüin eere aashajaanüin saa'u tü asürülawaaka sutuma tü wanülükalü [[COVID 19]]<ref> [https://www.thewynwoodtimes.com/george-lavarca-artista-entrevista/ «George Lavarca, hilar el alma»]</ref>. George Lavarca ni'iyatüin waneepia sünain tü nukumajaaka tü aainjaa wane kasa sümaa tü eekalü wajapülü, jo ni'iyatüin weinshi sulu'u tü ni'yataainka tü nakua'ipa na wayuukana, jülüjüsü naa'in waneepia tü saashajaaka tü noushikalü ee'iwa shia sulu'u mmakat. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] p1vz0i1kjhr17oxoxailuyqzq6u47qk Gouriyu 0 183 2508 2507 2023-02-27T19:01:59Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2507 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wouliyuu]] 7910y5qjqdjif47ki4x4li2pduhn23x Guajira (Municipio) 0 184 2511 2510 2023-02-27T19:01:59Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 2510 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Mmakat Wajiira]] iq6zp2e3duyw68pwcmodev2vyj6kje8 Guillermo Ojeda Jayariyuu 0 185 14821 14332 2024-05-05T09:56:12Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14821 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)|native_name=Guillermo Ojeda Jayariyuu|conventional_long_wayuu_name=Kiyeetmo Ja'yaliyuu|jalejeewai=Pesuapa'a|e'irukuu=Ja'yaliyuu|nuumain=Kolompia|ni'yataaka_anain=Akumajüi ayaakuwa}}'''Guillermo Ojeda Jayariyuu''' ([[wayuunaiki]]: ''I'iyermoo Ojeeda Jayaliyuu'') Nia chii a'yataakai jo nia a'imaajüikai sukuwa'ipa tü [[Outkajawa Moloüsükalü Natuma Putchipü'üirua]] chaa mmakalü [[Kolomwia|Kolompia]], a'shaajüi ayaakua je achajaai kasa kanainjeeka, Wayuu nukuwa'ipa, joo'ushii chaa mma Pesüapü sünain wanee apüshii, piamasü nukuwa'ipa, müin suchon [[Wayuu]] je shia Alijuna. Sulu'ushi tü Eki'rajiapülee (''Academia'') sünain Suchukuwajee Pueuloka [[Maikau|Maiko'u]] je shia nüma'anashi aimajaaka supüshu'ale akumajaawa sukuwa'ipa Pütchipü'ü. Eesü nümaaya, tü ji'ipoloin tü Akuwa'ipaa anaa ma'in süpüla ainmajaaka tü sukuwa'ipa sünüiki [[Wayuu]] Aküjünaka natuma [[Pütchipü'ü|Putchipü'ü]] jee shia tü karalo'uta apünaaka sümüin UNESCO süpüla ekeroottünüin sukuwa'ipa pütchi sutuma Wayuu a'lujakalü sukuwa'ipa Wayuu Saa'u mmakat (Patrimonio Inmaterial de la Humanidad) ==Nüchukuwama'jaatü== * "Sainrülüü Wayuu" ([[alijunaiki]]: Espiritualidad Wayuu, 2007) * "Valor Expresivo del Color en la Simbología Wayuu" * "Universo Wayuu". == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 8sb6yajnxj8ihoan2plde89qcblvrjl Hugo Chávez 0 186 2520 2519 2023-02-27T19:01:59Z Jon Harald Søby 12 4 revisiones importadas 2519 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Hugo Chávez Frías]] 0eswz9ratpc4m1u6fj83nxm7wxfr4v3 Hugo Chávez Frías 0 187 14851 10951 2024-05-05T11:17:19Z Vicenta Harker 1316 /* Nukumajaka Chawees sumüin Müliasukaa */Shi'ipajee sukua'ipa 14851 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Hugo Chávez (02-04-2010).jpg|thumb|upright|Hugo Chávez (02-04-2010)]] '''Hugo Rafael Chávez Frías''' ([[wayuunaiki]]: ''Hugoo Rapaeelü Chawee Püriia'') joüshi chaa [[alijunapiapa'a]] Sawanetaa, Arüwetto Areewalo Toorealba soou mma'ipakat [[Wariina]]s so'ü akalia, 28 [[juulio]] sunain juyaa 1954. Niia wanee militaraa jee politikat wenesueelajechi, niia alüwatakai püresitente soou [[Wenesueela|Mmakat Woliwariana Wenesueela]] anainje 2 [[pepüreero]] so'ü juyaa 1999. Ekerotushi alümüin Ejetsitaa soou Mmakat [[Wenesueela]] soou juyaa 1971, ein ni'yawatüin na'ain soou müinjachi sunain politikat, niia akumajakai palajana chaa juyaa 1982 tü Akutülaa Woliwariana Rewolüsioonariio 200-MBR200 ([[alijunaiki]]: ''Movimiento Bolivariano Revolucionario 200-MBR200''), Sunain müliaka sutuma ayatawapüle jee akuwaitpaajetü, münaka Karaakaso soou juyaa 1989. Soou juyaa 1992, Chawee sumaa apünuin nümajaatü militarü sulüjekana MBR200, ainjeshi wanee Ashejanaa tü Mmakat (''Golpe de Estado'') numüin chii püresitente ekai sunain akalia makaa, chii [[Karloo Antüree Perees]] (''Carlos Andrés Pérez''), nnojotka anain akuwaitpaa jee ataünaka supüla asurütna sulü [[kaatset]] anainmüin 2 juyaa, suchikeje ajutunushi nutuma chii püresitente [[Rapaeelü Kalderaa]]. Chawees awaatüshi supüla alüwataa püresitentesia chaa juyaa 1998 akalijanüshi sutuma Akutülaa Jaraimüin Repü'pülikat (''MVR''), Kaa müin akanajüin niia, niia'jashi chii 42º püresitente sunain [[Wenesueela]] kanainjeka müin sunulia nutuma tü Rewolüsion Woliwariana jee tü nainjüinka püroyeekta Sosialiismo soou siküla XXI. Chawees nüwanajawein tü kontitusionko sunain [[Wenesueela]] chejeeka 1961 chaa juyaapüna 1999, akanajaka sumaa 80% sutuma wotasionko. Tü waneekana main akuwaitpaa sunain politikat, akuwaitpajasü wanee Ashejanaa tü Mmakat sunain juyaa 2002, ajutunushi jünainmüin piama kai nutuma chii wenesueelajechi Petüroo Karmonaa (''Pedro Carmona''). Chawees aleejüshi nuchukuwaya sutuma sutkalaa Katchenka Ka'apülaka sunain [[Wenesueela]] (''Fuerza Armada de Venezuela''). Tü atkawashataka musuu anainmüin Pülasa Altaamiraa jee tü "Ashawalaka Petürooliaka" (''Paro Petrolero''), chaa akalia [[Tisiempüre|tisiemperü]] 2002 jee [[pepüreero]] 2003. ==Nuchukuwajee== Hugoo Chawee Püriia joüshi chaa [[alijunapiapa'a]] Sawanetaa, sunain mma'ipakat [[Wariina]]s ein [[Wenesueela]], chaa akalia 28 [[juulio]] sunain juyaa 1954. Niia piamakai, anainje aipirua achoinñu kanainjeka apüshika Hugo de los Reyes Chávez jee Elena Püriia; piamaleyan eiküshii tepichii sulü [[koleejia]]. Amüloüjashi sunain müliaka sulü wanee [[pueulo]] pejee sunain wünaapü wenesueelajetü, sutuma müin nukuwaitpaa sunain joüin niia, eikajanashi sumüin noüshiika Rosa Inés Chávez supüla sumainjachi mioüiwa sumaa. Jimaaipaa niia ekirajashi sunain emiijawa peloota (''Béisbol''), ashajüshi jee achepajüshui pintuura, [[jayeechi]]kana jiia ashatia ayakuwaa (''Teatro''). Kawayuusheshi piantua. Palajanaka shiia Nancy Colmenares, jiierü müliasü, chejeesü Sawanetaa kamanakaa apünüin suchon: Rosa Virginia, María Gabriela jee Hugo Rapaeelü. Suchikejee nümürajüin wanee jiierü wanaawaka numaa nunain nukuwaitpaa Herma Marksman, po'loosü juyaa sumaa. Suchikejee nuwayuusheshi tü jiierü Marisabel Rodríguez ayataka sunain alüwakajat pütchii, eesü wanee nuchon sumaa, sunulia shiia Rosinés. Anainjee juyaa 2003, ajoolosü suliia, sutuma müin shiia nukuwaitpaa joolü nnojotsu ein Palajana Jiierü (''Primera dama'') jünain [[Wenesueela]]. ==Nukumajaka Chawees sumüin Müliasukaa== [[Anaajaalaa:Mision robinson wayuu by Franklin Reyes.png|thumb|Wayuu aprendiendo a leer y escribir en la Mision Robinson.]] Chawees nukumujüin waneeirü pürokurama politikat supüla ashawala müliaka sumüin ekee ein; tü makaa ainjünusu soou juyaa 2003, erajunusu sukaa anulia "Misiones", tü yootashanaka achukuwaje shiia tü ekijaapüle Misionko Rowinson supülaka ekirajaa sunain ashajaa jee eishejeraa alüpuna tü mma ein müliaka siia nnojolein koleejia alü; tü makaa jiia jünainjee sukuwaitpaa kuwano-wenesueelajetü. Suchikeje alatiraa Misionko Rowinson, antusu tü Misionko Riwas jee tü misionko Suküree sumüin ekirajasükaa sunain Ekirajia müloüsuka. Eesü tü misionko Wariio Alümüin (''Barrio Adentro''), kapülainka erejeera [[Wayuu]]/Alijuna ee ayuulein jiia nnojotka ama'ana nneerü supüla erejeera jee eesü tü misionko Alejaana Oüpünaa (''Vuelvan Caras''), supülaka ayuuraja sumaa nneerü sumüin ee nnojolüin ama'ana, tü makaa eitajünusu sumüin tü "Consejos Comunales". Supüshuwale misionko nainjaka Chawees antusu anainmüin 21 misionkalirü. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] lmoie49tc0bwv6zjph9pgl6uglxv6k7 Ichii 0 188 11847 11846 2023-05-13T23:14:31Z Ko'oyooshi 504 sukuaippa 11847 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dividivi on aruba.jpg|thumb|Ichii]] '''Ichii''' ([[Alijunaiki]]:''dividivi'') shia wane wunu'u chejewatka Antillas, palaaje sünain [[Ameerika Uuchimüin]], Ameerika pasanainkat otta müsia uuchipünaa sünain mmakat [[Meejiko]]. Tü sünüliaka sientipikat shia ''Caesalpinia coriaria''. Tü süjü waüiyeeka ichii aapanüsü süpüla alaajaa atairü. Otta müsia aapanüsü süpüla ajüjia otta müsia süpüla aainraa shupuuna. Tü wunu'ukat tüü eesü müin saa'in kulala sa'ato'upüna wane [[pinchi]]. Tü süpanaka aapanüsü süpüla shiküin mürüt müin saa'in pa'a, ka'uula otta müsia anneerü. Eere [[Kolomwia|Kolombia]] sünain tü mi'iraakat ''Reinado Nacional'' otta müsia Mi'iraakat saa'u Ichii yaa [[Süchiimma]], ''Fiestas del Dividivi'', sulu'u mmakat Wajiira, aainjünakat saa'u ka'ika 15 sünainmüin ka'i 19 juya'wai. Tü ichiika shia wane wanu'u yaajewalü yaaya sünain sukuwaippa wayuu. Mi'iraakat tüü kojutsu sünain kachiküin, tü akuwaippaakat otta müsia tü a'yatawaakat sulu'u mmakat otta müsia sünain sukuwaippa wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] t53ti96epyx6zmzaq7szvo722qk2m3j Ichipkii 0 189 2552 2551 2023-02-27T19:02:01Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 2551 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ichitkii]] bwfgizzx4kygtxbb5znk13jvqkhy654 Ichitkii 0 190 15023 10952 2024-06-03T16:37:12Z Vicenta Harker 1316 /* Atalee Emüinre */ 15023 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = Süchipkii | wanteera = Flag of Uribia (La Guajira).svg | escudo = Escudo de Uribia (La Guajira).svg | maapa = [[Anaajaalaa:Colombia - La Guajira - Uribia.svg|frameless]] | mma = [[Kolomwia]] | mma'ipakat = [[Mma'ipakat Wajiira|Wajiira]] | jalaapünasu = 11°52′N 72°20′O | altura = 33 | sulaktain = 8.200 | santaa so'ü = Inmaculada Concepción | sukumujaiwa = 1935 | poblacion = 70.850 | censo = 2005 | densidad = 14,35 | sunulia'jewai = Uriwieero | sa'atkaattein = Bonifacio Henrique Palmar (2020-2023) | koorika = 441020 | koorika taleepana = 5 | ee'iyalaaya walekerü = http://www.uribia-laguajira.gov.co |}} [[Anaajaalaa:Iglesia en Uribia, Guajira Colombia.png|thumb|[[Külesia]] Ichipkijeewai.]] '''Ichitkii''' ([[alijunaiki]]: ''Uribia'') jia wane mma eekalü sulu'u mmakat [[Kolomwia|Kolompia]], antünüsü anain palaaje sünain mmakat [[Wajiira]], shikiisü sukua'ipa naa wayuukalüirua soo'opünaa [[Kolomwia|Kolompia]] (Capital indígena de Colombia). Eesü saashin DANE 117.765 wayuu (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20091114163908/http://www.dane.gov.co/files/investigaciones/poblacion/proyepobla06_20/ Proyección Municipios 2005_2020.xls]</ref> Tü kamalainka namüin naa antüshiikana sünain Ichitkii shia tü palaaka Cabo de la Vela je müsia Punta de Gallina, je müsia saa'u eein tü outkajawaa sünain tü Mi'iraaka saa'u Sukua'ipa wayuu, aainjünaka weinshi sulu'u mmakat [[Wajiira]] je müsia mi'iraaka saa'u Inmaculada Concepción de María, nanoujaka anain na wayuukanairü kepiaka sulu'u Ichitkii, müsia joo suuyase mmapa'akat aainjünüsü no'u chi ka'i 1 no'u kashikai matsoopüna. Na kepiashiikana sulu'u naya na wayuukana, yalajanni naya napülapünaa na alijunakana, sutuma tia naya aluwataashiikana saa'u noumain sulu'u supüshua'a resguardo icha palaaje sünain Wajiira jee müsia pasanain sünain. Tü palajatüka rainkeriia Ichitkii ekeraajünüsu sukua'ipa no'u chi ka'i 1 no'u kashikai maatso sünain juyakai 1935, nutuma chi manisaleejewai Eduardo Londoño Villegas otta müsia tü la'ülaaka Bartola González, e'itaanüsü sünülia ''Uribia'', süchiirua nünülia chi alijunakai Rafael Uribe Uribe. == Sünülia tü mmakalüirua sulu'u Ichitkii == Eesü eein ''corregimiento'' amünakat sulu'u mmakat tia: * Bahía Honda (Colombia)|Bahía Honda * [[Jepira]] * Carrizal * Castilletes * Casuso * El Cardón * El Paraíso * Guarerpa * Irraipa * Jojoncito * [[Nasaree|Nazareth (La Guajira)]] * Porshina * Punta Espada * Puerto Estrella * Puerto López * Siapana * Tawaira * Taparajin * Taroa * Urú * Wimpeshi === Wanteera === [[Anaajaalaa:Plaza Colombia, Uribia.jpg|thumb|Ichipki, Kolompia]] Supanteerain Ichitkii eesü sünain piama linearüa sümaa ana. Tü lineeaka ipünaaka mariyasü aka jamüin jia tü süwashirüinka mmakat jee müsia tü nüwaralaa chi ka'i. Tü lineeaka molüjeeka kasutsu aka jamüin jia analu'uko saa'u mmakat jee müsia anoutaka saa'u nakua'ipa na ichipkejewalii. === Escudo === E'itajuushi sünain apünüin kuaterü eeka alu'u ayakuwa süchukuajee tü mmakat, sünain tü palajanaka iipünaka saa'u wuinna eesü wanee jatü sushottüin na'apüla na alikunaka, tia jia sütsüin na wayuukana. Sünain tü kuaterü iipünaka wopüjee eesü wanee jasaichon sümaa piama yosu jee wanee wunu'u sukaramaasü, tia jia mmakat müleka süpüla na kamalainka amüin wajiiraka. Sünain kuaterü molüko ja'yasü wanee anuwa antaka sotpaa palaaka sünain Ichitkii, tia süpüla ee'iyataa nantaiwaa na alijunaka sünainmüin suumain Wayuu cha sümaiwa. Cha iipüna sünainmüin ja'yasü wanee anüiki <<''kojüta, washiraa, ayatawa''>>. Mmolüjee eere mariiyain, ja'yasü wanee anüiki maka <<''Jasai, Siruma, Jouktai otta Palaa''>>. Wanee karatsü saa'u, müinka saa'in chi ka'ika'i watta'malü otta müsia nutuma ja'in ma'in nia saa'u mmakat jee sütchin na wayuukanairü. == Sukumajaiwa Ichitkii == [[Anaajaalaa:Foundation of Uribia, La Guajira 1935.png|thumb|Sükumajaiwa Ichitpki]] Wanaa sümaa tü Revolución en Marcha jee müsia tü atkawaaka sümaa [[Peruu]] chaa saa'u mmakat eere joulüin juyaaka Leticia jünain juyakalüirua 30 saa'u siküla XX, na alüwatashika saa'u [[Kolomwia|Kolompia]] müshi, cho'ujaasü wekerotirüin süpüshua'a mmakat sünain Kolompia. Sütüma tia chi aluwataapünaakai Alfonso López Pumarejo, sotusü naa'in niakai aka jamüin niain chi aluwataakai ma'in kasa namüin mmakat sotpaaka palaaka caribe, nüshapate'erüin süpüla nekerotamaatüin nakua'ipa na wayuukanairü otta müsia noumain wayuu sulu'u sukua'ipa Kolompia. Ansülaashi nayainü sünainmüin noumain na wayuukanairü süpüla nekerotamatüin wajiiraka suma'ana Kolompia, jia maka Ichitkiin sunülia jee müsia münüin shia ''Capital indígena de Colombia'', tü rainkeriapüka Ichitkii münaka sumaiwa ekeraajünüsü sümaa sunüliaka Uribia, cha jünain juyakai 1935, noujee chi alijunakai Rafael Uribe Uribe. Pasanain sünain Ichitkii e'itaanüsu wanee pülaasa Kolompia saa'u ka'ika'i tia, sümaa niakuwa chi alijunakai Francisco de Paula Santander. Sünainje tü pülaasaka aju'itüsu mekisai [[karateerü]] kanüliaka natuma müin yaa: Alfonso López, Bolívar, Rondón, Bogotá, La Marina, etc. Akumüjüsu shipia eere e'intaanüintü tü sukuwa'ipaka Ichitkii. Chi alijunakai Eduardo Londoño Villegas, alüwatanüshikai sünain Ichitkii süpüla namüintüin namüin na wayuukanairü alüsaa joo tü mmakat [[Wajiira]] sulu'usu suumain [[Kolomwia|Kolompia]], kapülashaatasü naa'in aka jamüin keraaipa nakuwa'ipa na wayuukanairü süpüla alüwatawaa saa'u wajiiraka. Sükumajaiwa Ichitkii, tü atkawaaka saa'u alüwatawaa naa'u na wayuukanairü keraasü, aja'lajaasü yalayaa. Chi alijunakai Londoño si'irapüshi süpüla oonoonüin sümaa nünüiki. == Sukuwaitpaa mmakat == [[Anaajaalaa:Atardecer en el Cabo de la Vela - panoramio.jpg|thumb|Aliükasü sotpa'a palaaka, jepirapüna]] [[Anaajaalaa:Ushuala, corregimiento de Nazareth, alta Guajira.jpg|thumb|Ushuala, corregimiento de Nazareth, alta Guajira]] * '''Sümioushe mmakat''': 8200 km² * '''Sümioushe alijunapiapa'aka''': 6 km² * '''Sümioushe wunapüna sünain''': 8190 km² * '''Ipünamüin saa'uje palaaka''': 10 m s. n. m. Ichitkii jia wane mma palaaje sünain mmakat [[Kolomwia|Kolompia]], [[wajiira]]püna. Tü mmakat Ichitkii iipünamüinshaanasü saa'uje [[Ameerika Uuchimüin]], sopta'a palaaka Caribe. Sulu'u mmakat Ichipki eesü piama "resguardo" namaka na alijunaka, muinka saa'in tü iipünaka wajiira otta musia pasanainka wajiira, wayuule koumainka sulu'u; anashaatasu eere müin shia aka jamüin pejesü sünain palaaka otta müsia sünain purunteetka sümaa [[Wenesueela]] (eere sikiisuka mmakat Ichipkii, nnojotsü resguardo, sütüma shiain eere outkajaain tü alijunapiapa'aka, miyo'u suumain sünainjee 2.5 km chejee pulaasaka [[Kolomwia|Kolompia]], jashin tü karalo'utaka N°015. 28 ashajuushika no'u kashikai pepureero saa'u juyakai 1984 otta musia N°28. 19 [[juulio]] saa'u juyaa 1994). Tü mmakat Ichipkii shia miyo'usüka sa'akaje tü 15 mmakat eekalü sulu'u [[Wajiira]]. Sotpünaa palaaka ja'yasü eere shikerotein wuinka sünainmüin mmakat, bahía sünülia sulu'u [[alijunaiki]], müinka saa'in Portete, Honda, Hondita, Tukakas, jee siia Cocinetas; otta müsia Castilletes, Carrizal, Coco, Cañon, Saldado, Agujas, Gallinas, Taroa, Chichibacoa, Espada, Gorda del norte, arenas, el cabo de la vela jee siia cabo falso. Otta müsia u'uchi eeshi [[Makuira]], Jarara, Carpintero jee Cocinas, u'uchika Parashi siia la Teta. === Mmakat pejeeka sünain === * '''Palaaje-wuinpeje''': sümaa palaaka Caribe * '''U'uchejee''': [[Wenesueela|Mma Woliwarianakat Wenesueela]] * '''U'ucheje-wopujee''': sümaa [[Maikau|Maiko'u]] * '''Wopuje''': sümaa [[Aleemasain]] == Na'yataaka anain na kepiaka sulu'u Ichipkii == Tü eekalü süpüla a'yatawa sulu'u Ichipkii jia epijaa mürüt, tü aikawaaka, tü ee'iyatawaa mma, tü akumajaaka sükaa dividivi, tü alüwata wattamüin karwon, kaasü, otta müsia ichii. Puerto Bolívar eere suju'itüin tü karwonka natuma na a'yatashika sulu'u Cerrejon, apütaasu süpüla mmakat nnerü tü na'apaka nayainü saa'uje nayulüin karwon sulu'uje mmakat, müinka jaa'in tü gaseoducto alüwataka peturoleo chaamüin Wenesueela. == Sukua'ipa mi'iraka saa'u mmakat == ===Eere outkajaain wayuukana=== * '''Centro cultural Gilserio Tomás Pana''': sulu'u pülaasaka [[Kolomwia|Kolompia]]. ===Mi'irakalü=== ====Maatso==== * '''Su'uyase tü mmakat''': no'u chi ka'i 1 no'u kashikai [[maatso]], aka jamüin ekeraajünüsu sukuwa'ipa Ichipkii saa'u juyaka 1935 nutuma chi alikunakai manisalejeewai Eduardo Londoño Villegas otta müsia laa'ulaakai Bartola González. ====Maayo-Juunio==== * '''Mi'iraa saa'uje sukuwa'ipa wayuu'''<ref name=wayuu>[https://www.colombia.com/turismo/ferias-y-fiestas/festival-de-la-cultura-wayuu/ FESTIVAL DE LA CULTURA WAYUU]</ref>: shia wane mi'iraa aainjünaka [[wajiira]]püna, eere outkajaain süpüshua'a sukuwa'ipa wayuu otta müsia eere antüin na wayuukanairü wattajee chejee [[Marakaaya]], [[Suuria]]. ====Nouyempüre-Tisiempüree==== * '''Mi'iraa süpüla anouja saa'u Maria''': aainjünüsu saa'ujee sükalia Inmaculada Concepción de María. == Ee'iyatia waleketpülee == <references/> == Atalee Emüinre == * [http://www.uribia-laguajira.gov.co/ Walekerü sümüinka Ichitkii] *[https://www.municipio.com.co/municipio-uribia.html Mmakat Ichitki] [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] 0t8vdyi8bvftxz60vd2pf9o0cq68xd6 Iisho 0 191 14563 14562 2024-03-30T14:38:43Z Leonfd1992 13 14563 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cardinales phoeniceus male.jpg|thumb|Iisho]] '''Iisho''' ([[alijunaiki]]: ''Cardenalito'', ''Cardinalis phoeniceus'') iisho nia wanee wuchii jouchon, chi toolokei ,sikuulu ,süma kanas sakaapüna tü nütunakat mütsiia, süna tü jietkat senisatalü otaa sakapüna süsit iishosu. Nünülia natuma na e'raajüshiikana sukuwa'ipa wuchii shia Cardinalis ''phoeniceus'', chi wuchiikai chii kepiashii wajiirapünaa eere e'raajünüin sutuma wayuu.<ref>[https://www.pajarear.co/b/vercar1.html Cardinalis phoeniceus]</ref> Numainpa'a chií iishokei palamüin sünain wenesueera süma kolompia yalaa wajira otta süma Guyana . Kepiashi sa'aka wuitoüli , jamüche , yosü. Sünaije anachoin tu Nakat iishotolin nia kamalanshi sümün wayüü (personas) süpüla suchisein nia , sünaije tia eshii süpüla nojolüin nia woumaipa'a. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] hbwnj7d8i3gyc7z78pv22k50zp91sz1 Iita 0 192 11372 10780 2023-04-04T13:41:48Z Leonfd1992 13 11372 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Iitachan.jpg|thumb|Iita.]] '''Iita''' ([[alijunaiki]]: ''Totuma, taza'') shia sükorolo wayuu süpüla asaa wuin, kepein, uujolu, wunu'u, otta waneeirua. Ainjünüsü süka aliita, otta müsia pootchi a'lakajuushi. Eesia wanee süka kachueera sütüma alijuna, jaarü sünülia.<ref name=iita>[https://www.scielo.cl/scielo.php?pid=S0718-07642018000600013&script=sci_arttext_plus&tlng=es/ El Recurso Agua en las Comunidades Indígenas Wayuu de La Guajira Colombiana. Parte 1: Una Mirada desde los Saberes y Prácticas Ancestrales]</ref> Tü iitakat cho'ujaashü ma'in sulu'u külikiru'u jo kusinapialu'u süpüla eekawaa otta müsia wasirüinjatüin wei'yo'u süntapa'a miichipa'amüin. Eesü miyo'ule shia, je ja'apütchon otta motsochon. Eesü süpüla asatia jo asesajia youla süpüla uujolu. Eesü wanee iita miyo'u süpüla shira otta süpüla eküülü. O'yotünalu'u jawaapia ma'aka eere ayuulee, otta müsia süpüla sunu'use majayüt. Eesüja'a süma'ana jieyuu süpüla anaajawa korolo jee shipi su'upunaa je paipai; wushu'u sünülia natuma. ==Sulu'uku wane iita== [[Anaajaalaa:Shiyaakuwa_iita.jpg|thumb|Usadas para diferentes actividades.]] '''IIta süpüla asaa kepein:''' Shia wanee iita jo'uuchon. Katatawaisü müsü nei'tain waneeshiwai wayuu süpüla asaa kepein. '''Iita süpüla asaa uujolu:''' Tüü shia wanee iita mülo'u süpüla asünaa uujolu, müsüka sa'in shiitain wayuu süpüla kepein katatawaisü waneeshiwai wayuu. '''Iita süpüla asaa wuin:''' Tüü shia wanee iita ja'apüchon süpüla asaa wuin, eesü e'itaanüin sa'ato'u japüin otta jo sulu'ujatü piyutchonka. '''Iita süpüla asaa jawaapia:''' Shia wanee iita jo'uuchon, o'yotunalu'ulu jawaapia, anaajünüsü sulu'u katto'ui. '''Iita süpüla shira:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon eere o'yotünüin shira annerü, otta müsia shira shi'iruku pa'a, kepeshuuna, shaapülaana, po'oi. '''Shiitain majayülü:''' Shia wanee iita aneekünüsü süpüla tü majayütchonkalü sünain süttüin shia. Akümajünüsü sümüin. Shiitainjatü süpüla sunu'use otta süpüla süsüin wuin, ookotuushi, otta uujolu ma'akasat. '''Iita süpüla o'oojia:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon süpüla o'oojia, nnojotsü asünüin süka, yalasü waneepia sulu'u tü o'oojiapülee, otta müsia miirukumüin, alü'üjünüsü laairukümüin süpüla o'oojitnaa tepichi, jieyuu otta laülayuu. '''Iita shiirapüle:''' Shia wanee iita mülo'u süpüla shiira, e'itaanüsü pa'ülü'ü, shiirapüleesü wayuu laülayuu otta wayuu ayuuisü, majayüt sünain sütta, shiitapanalu'u, ayutnusu anoo'ipa'amüin, maalii sütijiraapa wayuu. '''Suwaapala:''' Shia wanee iita mootsopüt, kalu'usü mma, süpüla suwaa wayuu ayuuisu, laü'layuu, jiet ipootnüsü. E'itaanüsü paülü'ü napüla.<ref name=iita/> == Iita sukurolo wayuu == [[Anaajaalaa:Japüinchon.jpg|thumb|left|upright=1.25|Formas y tamaños de iita]] Shia tü shiitainkalü wayuu eetüjütkalia sulu'u nakua'ipa, nnojolüinwa'aya tü shiitaikalü alijuna. Tü iitaka eesü süpüla kasakalü süpüshüa'aya jee sulu'u saja'apuinkalü süpüshua'aya. Na'aya iita ja'uchenkana süpüla tü kasa ee yootchon jee palitchon, Müsüja'a tü mülo'uyuukalü süpüla kasa ee türa mülo'uin jee mainman.<ref name=iita/> Müsüja'aya süka tü sukua'ipapakalü, akumajünüsü süpülajana kasairua makalaka tü wuin, jee tü soukalüinrua pünaja, otta waüyee, eekaja'a sukua'ipa sukumajia tü iitakaluirua süpüla tü eeinjatüin shia, palajana awajünüsü süka shi'ipa chajaruuta jee türa anain awalia, müsüja'a tü ootojünakalu sükasü o'jie, o'lojünaa münüsia shia, eesü tü a'lakajünakalü jee tü a'ajünakalü sa'aka pali'i. Mayasüja'a wulein shia awayajünüsü so'u wanee wuleshi. == Saja'apüin tü iitakalü == [[Anaajaalaa:Iitachon.jpg|thumb|upright=1.5|Variedades de iita]] Eekaja'a tü iitakalü mainma sukua'ipapalü jee sulu'u saja'apuin, eesü sulu'u lakayaain süma jo'uuchon aja'apüin, jee miyo'uin shia. Eesü sulu'u wayalaain shia. <ref name=iita/> Eesü sulu'u yuttüin otta püchiratüin shia, ma'ayaka tüyaasa eesü sulu'u jo'uuchon aja'apüin jee miyo'uin shia. Eekaja'a naa iita jo'uuchenkana naa lakayaakana naya naa jikala amünakana naya naa süpülajakana asajie tü a'alaajuushikala napüla naa jo'uuyuukana. Otta shiyoolojia yootshi jee asajie koje'e. Aniitaka'a tü iita ja'apüyuukalü, shia süpülajana tü eküülü jee asuushi anama'amüin makalaka wuin, ookotuushi, a'yajaawushi, o'oojia otta suttapala. Eekaja'a tü iita miyo'uyuukalü eesü lakayaain shia, eesü sulu'u wayalaain shia, shia joolu'u tü kanüliakalü kawatshüsüin, shia tü apayeekalü jee anaajaleekalü kasairua miyo'uyuujain jee mainmain, shia tü sükotchajiakalü süchon a'attiyee jee tü wuinchi a'alaajuushikalü, müsüja'a türa ekayaakalü türa, irot, makalakalü po'oi, shaapülaana, atulujuushi jee manainsü shiayaasa. Ani'isa joolu'u tü iita püchiramukalü süma jo'uuchen, ja'apüyuin jee miyo'u'yuin shia tü akumajünakalü aka alepü, japüin, sho'olo, tü alepükalü eesü sulu'u jo'uuchon, ja'apüin jee miyo'uin. Sulu'u ja'apüin eesü süma wuinpalain, kojosüpalain, ouujotpalain jee waüyeepalain. Sho'olo shia tü aja'itieekalü wuin, oyonoyeesü shiaayaasa. Tü süpülajana kasairua miyo'u'yuin jee mainmain. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] kzc9066zwi2nc88fphwir2mfda86pbr Iiwa 0 193 10745 10617 2023-03-11T00:57:53Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10745 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pleiades large.jpg|thumb|Iwa.]][[Anaajaalaa:Juyaapü 2012-10-13 16.26.16.jpg|thumb|right|Süyaakuwa Juyaa]] '''Iiwa''' ([[alijunaiki]]: ''Pléyades, Los siete cabritos'') chii Iiwakai nia wanee shili'iwala miyo'u; nüchon ''araliatui-warattui'' sümaa ''sa'wai-piuushi''. Otta jo juyapa'a nia süchon woushi palaa, shii kasa supushu'ale shirokü wüinkat. Chii Iiwakai alatüshii nichikejee [[Marakaaya|juya]] eere saamatüin tü mmapa'akat. Nüntapa'a iiwa, wuitüsü tü wunu'uliikat so'oopünaa mmapaka süpushua'a; joulaa müsia emiraa sümüin mürülü, namüin wayuukana. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Astüroonomiia]] 9ynp0yrx63b47zneasrtcpjtsc4w25n Index 0 194 14729 10620 2024-04-15T13:12:12Z Pduive23 1297 14729 wikitext text/x-wiki <table align=left><tr><td> {| width=100% align="left" style="background:transparent; font-size:8pt" cellspacing=10 |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola devices ksim cpu.png|frameless|upright=0.2|Tecnología]] '''[[Tecnología]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kate.png|frameless|upright=0.2|Literatura]] '''[[Literatura]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_browser.png|frameless|upright=0.2|Geografía]] '''[[Geografía]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kmines.png|frameless|upright=0.2|Política]] '''[[Política]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kcmmidi.svg|frameless|upright=0.2|Música]] '''[[Música]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_clock.png|frameless|upright=0.2|Historia]] '''[[Historia]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Crystal Project konquest.png|frameless|upright=0.2|Astronomía]] '''[[Astronomía]] '''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kalzium.svg|frameless|upright=0.2|Física]] '''[[Física]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola Venezuelan flag.svg|frameless|upright=0.2|Wenesueela]] [[Anaajaalaa:Nuvola Colombian flag.svg|frameless|upright=0.2|Kolomwia]] '''[[:Akotchajülee sünülia:Mundo Wayuu|Mundo Wayuu]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_devices_tv.png|frameless|upright=0.2|Medios de Comunicación]] '''[[Medios de Comunicación]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_edu_science.png|frameless|upright=0.2|Química]] '''[[Química]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kolf.png|frameless|upright=0.2|Deporte]] '''[[Deporte]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_bell.png|frameless|upright=0.2|Religión]] '''[[Religión]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Crystal_Clear_app_virussafe.png|frameless|upright=0.2|Epi]] '''[[Epi]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Creative icon crystal.png|frameless|upright=0.2|Cultura]] '''[[Cultura]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola apps edu miscellaneous.svg|frameless|upright=0.2|Lingüística]] '''[[Lingüística]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kmplot.svg|frameless|upright=0.2|Ciencia]] '''[[Ciencia]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola apps edu mathematics-p.svg|frameless|upright=0.2|Matemáticas]] '''[[Matemática]]s'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_kcoloredit.png|frameless|upright=0.2|Arte]] '''[[Arte]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola apps filetypes.svg|frameless|upright=0.2|Filosofía]] '''[[Filosofía]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola apps biology.png|frameless|upright=0.2|Plantas]] '''[[Plantas]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola_apps_bug.png|frameless|upright=0.2|Murülükai]] '''[[Murülükai]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola clipboard lined.svg|frameless|upright=0.2|Orden Alfabético]] '''[[Orden Alfabético]] '''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Gtk-dialog-info.svg|frameless|upright=0.2|Información]] '''[[Información]]'''<br> |- | valign=top | [[Anaajaalaa:Nuvola filesystems folder home.png|frameless|upright=0.2|Antushijia]] '''[[Antushijia]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Namespace Wikipedia.1.svg|frameless|upright=0.2|Portal de la Comunidad]] '''[[Portal de la comunidad]]'''<br> | valign=top | [[Anaajaalaa:Emblem-relax.svg|frameless|upright=0.2|Kojee]] '''[[Kojee]]'''<br> |- |} </td></tr></table> 7tyj34azylxk1298qvehqjzaua6vg8z Inküleenaiki 0 195 10953 10407 2023-03-11T02:10:34Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10953 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:A roadside quotation, near Coimbatore, India.jpg|thumb|Inküleenaiki.]] '''Inküleenaiki''' je '''Alijunaiki Krinko''' ([[alijunaiki]]: ''Idioma Inglés'') shiia wanee anüiki ankülosajon, kanainjeka ayatawa, militaraa ejetsitaa, atijana sientipikat, akuwaitpaa siia waneepiiaka yootunusu soou mmakat Mioüka Püretaña siia tü Reinaka Mma Kottusu sunainje tü siküla XVIII, yaleje sutuma tü Imperiio Püritaniko antusu alümüin [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Mma Mulo'usu Ameerikajatü]] chaa sü'utpüna siküla XX, tü anüikika Inkülesu ekirajaanusu soou supüshuwale mmakat, sutuma makaa shiiasu anüikika erajunaka main sutuma [[alijuna]]. Tü anüikika inkülesu akujunusu müin tü piantuwaka anüiki sutuma maima alijuna siia maima mmakat sunain tü Commonwealth, shiia sunüiki Kottaka Euroopea siia maima kanainjeka soou mma. Shiia apünuinsuka anüikika sunainjeka alijuna yootaka sunain joüin, suchikeje tü Chinaanüiki Mantaarin siia tü [[Alijunaiki]]. ==Achukuwaje Inküleenaiki== [[Anaajaalaa:Detailed SVG map of the Anglophone world.svg|upright=2|thumb|Inküleenaiki en el mundo.]] Tü Inküleenaiki shiia tü anüikika yootunusuka sutuma alijuna ee joüin sumaa (300 siia 400 miyonka alijuna) shiia apünuinsuka yootashanaka, suchikeje tü Chinaanüiki Mantaarin, siia tü piamaka anüiki inkülesu (200 miyonka alijuna sa'amüin) Tü Inküleenaiki, suchikeje amioüjain Inkülateraa tü sunüikika amioüjasu sumaa (Imperiio Püritaniko), siia müin sukuwaitpaa [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Mma Mulo'usu Ameerikajatü]] kajamüin shiia mulo'üsuka mma sunain ayatawa siia militaraa ejetsitaa; sutuma makaa tü anüikika inkülesu ekirajaanusu soou mmakat supüshuwale. ==Sukumujaiwa tü Anüikika== Tü Inküleenaiki antusu anainje tü sunüikipülee tü [[Pueulo]] Jermanikaa, ounusu chejee sunainka joolü Alemaniaa (Siia shi'ipa Dinamatka) joolü erajunusu sukaa anulia Inkülateraa. Tü pueuloka makaa erajunusu sukaa anulia sumaiwa Pürisonees, ankülos,sajones siia jutoos. Sunüikika münusu Ankülosajon Sumaiwa ([[alijunaiki]]: Anglosajón Antiguo). Sunain wanee kuentaa ankülosajon, sunain'paa juyaa 449, Vortigern, chii Reikai soou Mma sa'akaa wuin Püritanika, ne'enajüin waneeirü ankülos nu'umaka Hengest siia Horsa, supüla nuyurajüin sunain tü Piktos. Achajanusu maima sunain ayurajaa, sunain makaa antusu tü Ankülos, Sajones siia Jutoos. Sulü tü kuentaaka antusu «Kolonos», eitaaka akaratshi mma reinosü: Northumbria, Mercia, Anglia Orientala, Kent, Essex, Sussex y Wessex. ==Suchukuwaje Inküleenaiki== * 53 Makat * Yootusuka: 508 miyoka alijuna * Apüshipünaka: Indoeroopeo, Jermanikoo Occidental, Ankülo-frisón, Ánkülico, Inkülesu * Ashajia: Alfabeto Latinoo [[Akotchajülee sünülia:Pütchi]] [[Akotchajülee sünülia:Inküleenaiki|*]] ts9ufo3xdt3mc6pn2qwd331x1n417pi Internet 0 196 2831 2830 2023-02-27T19:02:31Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 2830 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Kusupa'a]] slo51y2bw7x0m5t27qr86p2qfdz63lj Ipuana 0 197 12950 2854 2023-08-27T19:01:37Z Leonfd1992 13 12950 wikitext text/x-wiki '''<big>Iipuana:</big>'''(alijünaiki grupo clanil), Shi'irukuu wayuu, shia tü ayaawatiekalü wanee apüüshii sulu'u wane mma epünaale waraitüin. Wane wayuu asakitnüshi so'u ni'irükü, müsia nupüshi supülaa nutüjaanajachin sa'u tü mma ere nupüshi. == '''Süchikua e'irukuu Iipuana.''' == [[Anaajaalaa:Mushale.jpg|alt=Eiruku|thumb|Mushale]] Tü [[Juusayuu|apùshiika]] e'raajünüsü so'ujee shi'irükü, jaleje'ewalii naya, müsia tü noumainkalü sümaiwa. Naa wayuu ipuanaka, naa kottuin napushua'a yala jalaala, chii wuchii nayawasekai nia chi müshale`kai . na wayuu iipuanakana kamaneeshi , akotti'rashi sünain wane kasa alataka namuin. Tû eirukuka Ipuanakai ojuitasû sûnaije tù wakuipaka wayuuin waya, niawase wayuu watushinu namaiwa neipûnaila wapùla,antuushi sùnai suluu wane ipa aalasù sùnùlia eere kottuin supushua shiawase tù eirukuka,suluu tù Mma siapana mùnakaa chayaa wajiira wanaapùna sûma tû uuchi makuira. kojutushi waya wayuukana sùnainjee tù weirukuka,etnaajùnùshii waya sùka tù kasa`airukuluin waima sukuaipa tù eirukuka,naa chiraa ulianakai, apushana, jayaliyuu, jusayuu, epieyu, sijuna, jinnu, sapuana, uraliyu, epinayu. chii wayuu ipuanakai kamaneeshi,aipùrai niiyeyuse,nierùin,ekiirùin,anaatûin sukuaipa kasachikù anasùlee main tû kamaneewaka,atijaaka ashajaaka,aashajeera,achajawaa sutchin wakuaipa sùnain tù ekirajawaka. nutüjaanajachin [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] ezjmzd1w7bkr0bm297bjw1vnmztdi3k Ira'eerü 0 198 13768 13715 2023-10-27T18:36:26Z JOAN 174 13768 wikitext text/x-wiki {{Mma |anülia = מְדִינַת יִשְׂרָאֵל, <small>''Medīnat Yisrā'el''</small><br>دَوْلَة إِسْرَائِيل, <small>''Dawlat Isrāʼīl''</small> |conventional_long_wayuu_name = Mma'ipakat Ira'eerü |nombre_oficial = Ira'eerü |wanteera = Flag of Israel.svg |escudo = Emblem of Israel.svg |maapa = [[Anaajaalaa:LocationIsrael.svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = [[Jerusalee]] |je'rashin_wayuuirua_sulu'u = 804.355 |miichi eere na ekiipü'ükana = |alijunapiapa'a_mioüsha'naka = [[Jerusalee]] |anüiki aashajaanüka = [[Epüreenaiki]] jee [[Araaweenaiki|araweenaiki]] |kowierno = [[Mma Mulo'usu]] |nneerü = [[Jeketü Shekeerü Ira'eerüje'ewai|Shekeerü]] |a'laülaashikai_soou_mmakat = [[Shimon Peres]] |a'laülaashikai_sünain_mma_mulo'usu = [[Benjamin Netanyahu]] |Saja'apüin mmakalü = 20.770 |wuinjeeka = 2 |nanülia na cheje'ewaliikana = |ekiipü'ükai müinma yaa = |natneetse = |altura = -403 - 1208 |sumioüshee_pürünteera = 1.006 |sumioüshee_sotpaa_palaapüna = 2.337 |poblacion = 9.796.160 |censo = 2023 |densidad = 93 |koorika = - |koorika taleepana = +972 |sunulia'jeewai = Ira'eerüje'ewai |malüwataausalüirua_sünain_internet = .il }} '''Mma'ipakat Ira'eerü''' ([[alijunaiki]]: ''Estado de Israel''; [[epüreenaiki]]: מְדִינַת יִשְרָאֵל, Medinat Yisra'el; [[Araaweenaiki|araweenaiki]]: دَوْلَةْ إِسْرَائِيل, Dawlat Isrā'īl) jia wane mmakat chejee [[Orientee Meriia]], eein outkajaain [[alijunapiapa'a]] otta müsia [[Jerusalee]]. Tü palajatüka outkajaapülee sünain A'yatawaapüle Ekonomiia otta müsia Acheekajala'a neerü pinansiera antünüsü anain chaa [[Tel Aviv]] otta müsia tü mioüsuka outkajawaapülee sünain ainaaka intustrialaa chaa [[Haipaa]]. Su'uyashe alijuna sulu'u münusu kaa shiiain 7,6 miyon'je alijunaka'alu'u, maima'kaa anainje shiiairüa tü Juriio, Ira'eerü shiia wane'shiikana Mma'ipakat Juriio saa'uje mmakat. [[Anaajaalaa:PikiWiki Israel 7234 Tourism in Israel.JPG|thumb|Oo'uttülee Japaa.]] ==A'yatawapüle sünain aikkawaa== Kajaatü nnojolüin eein mainma ain'nakaa anainje koro'olo, tü anaaka ma'in sünain sukuwaitpaa apünajaa jee siia tü ayatawaa intustrialaa sükalia'püna tü juyaairüa achirüa rekaraa ajat'taka sain'jüin Ira'eerü müinka ainjakaa shimiwa sukuwaitpaa shi'kakala'oü ekülü. Ira'eerü münusu kaa shiiain wanee mma'ipakat ee palaaja'nashanain mmakat chejee wuinpumüin-uuchimüin sünainje Asiia kajamüin awatasu ma'in anaaka sümüin münaka jo'olü, sutuma sunüiki tü [[Wankoo Mmakat]]. Tü mmakat eesü sumana tü piantuwaka mioü kümpañia [[Startup]], sünain supüshuwale mmakat (Süchikejee [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü]]), jee siia maimaka aamana empüreesa ee katneet'shein sulu'u anaajapüle [[NASDAQ]]. ==Anaaka apüla eraja'a== Ira'eerü jiia antunusu anain wuinpumüin sunain Palaaka Metiteraaneaa, lo cual se ha influenciado en la creciente importancia del turismo de sol y playa, así como en la ribera del Mar Muerto y el Mar Rojo. Además, estar ubicado en Tierra Santa ofrece una gran variedad de lugares religiosos, históricos y de importantes yacimientos arqueológicos, así como de ecoturismo. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 07siqz16he6kuh08ke6o84y9wkv243f Irama 0 199 11576 10622 2023-04-12T17:56:47Z Leonfd1992 13 11576 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Deer 3374.jpg|thumb|Irama.]] '''Irama''' jo uyala ([[alijunaiki]]: ''venado'') es un animal de la familia ''Cervidae''. Se los puede encontrar en Europa, Asia, América, norte de África y algunas zonas árticas. Los cuernos los desarrollan los machos a partir del primer año de edad, aumentando de tamaño y complejidad a medida que el individuo va madurando; los machos las utilizan durante la época de apareamiento cuando compiten por las hembras, mientras que las hembras que sí son astadas al parecer las usan como elemento de defensa para sus crías, ya que el periodo de muda no coincide con el de los machos. ==En la cultura wayuu== <big>'''Irama:'''</big>(ciervo suka alijunaiki) muru'ulü mojuipa'ajaachi sa'u isashii oulaka musia sa'u uuchi, chi iramakai nia wanee murulü kainshi, ekunusü shi'iruku muinka sulojünule chi iramakai sunain tooloin mainma nu'uwaa sunain mi'iyouin<sub>;</sub> chi iramakai nia wanee muru'ulü ishotoi sumaa kauun nütu'u kainshatashi sünain mojuupa'ashi nia waneepia; sutuma wayuu ekai chi olojüliin o'utajünusü nutakalü akumajünusü süpula ejerüü musia kapüüleetain tü nütakalü otta süpula jiikü. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 6fo7pyivnanee417mbyr9a894tr0qrh Isashii 0 200 11373 10746 2023-04-04T13:47:26Z Leonfd1992 13 11373 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Shiyaakuwa Isashii.jpg|thumb|Isashii cha Wajiira]] '''Isashii''' ([[alijunaiki]]: ''desierto''): shia tü mmakat eere nnojolüin e'itüin juya, otta eere aalin walatshi sütüma ja'in ma'i ka'ikai waneepia. Sünain wane isashii eesü mainma jasai antaka wattaje sütüma jouktaika. Tü jasaika akotchajirasü sulu'u wane mma sütüma sütchin jouktaika. Namüna münüsü sulu'u [[wayuunaiki]]. Tü wunu'uliaka eeka sulu'u mmakat eere joulüin isashiika atüjaaipa kataa o'u süka nnojolüin wüin süpüla süsüin, sütüma tü ma'aka tü suralaka mmaapüsü ma'in unapümüinshatasü sulu'u mmakat süpüla saapainjatü tü wüinka awataka shiupüna tü mmakat. <ref>[https://www.nationalgeographic.es/medio-ambiente/desiertos/ Sukuaippa wane isashii]</ref> Sünain wane isashii aisü miaasü sütüma nnojolüin juya. Eeka ne'e aipia, yosu otta müsia jamüshe joutka sünain mma eere eein wane isashii. Sulu'u mmakat Wajiira eesü wainma mma eere joulüin namüna süpüla jasaika, müinka sotpaa palaaka. Kapülesü kepiaa sulu'u mma eere joulüin isashii, kajamüin nnojorülesü wuin süpüla apünajaa sulu'u wane apain. Anasü ne'e süpüla arüleejaa mürüt müinka saa'in kaa'ula, anneerü otta müsia katio'u. ==Sukuaippa Isashii== Tü juyaka sulu'u wane mma eere isashii nnojotsü süsa'watüin tü 250 mm süpüla juyaka. Nnojotsü mma süpüla apünajaa, sütüma tia nnojotsü süchi ee miyo'u, palitchon piichi sulu'u sütüma nnojolüin a'yatawa. Tü mma eere isashii wattasü suulia uuchi, sütüma tia tü sirumaka alatüsu sünainmüin uuchika eere joulüin tü juyaka. ==Isashii sulu'u mmakat Wajiira== [[Anaajaalaa:Maüwoo.jpg|thumb|Mma cha wajiira]] Wajiiraka mma joososü, nnojotsü juya waneepia, nnojotsü wüituin otta müsia pejesü sünain palaaka. Wajiiraka antünüsu anain palaaje sünain mma mülo'u Kolompia otta palaaje-wiinna sünain Wenesueela. Tü mmakat Wajiira mma washirü sütüma ein karwon sulu'u mmakkat, tia a'yatanüsü natüma Cerrejón. Wajiira suumain wayuu, yalajana napülapüna alijunakana otta müsia süpülapüna Kolompia otta Wenesueela. Eesü sulu'u mmakkat Wajiira tü uuchika Makuira, antünüsü anain saa'u isashiika; shiia ne'e eere wüittüin cha palaaje sünain wajiira. Aa'inmajünüsü sukuaippa Uuchika Makuira sünainje juyaka 1977. Miyo'u suumainka Makuira sünainmüin 25 000 h, sümio'ushe shia 450 m. Saamatüisü mmakat sünainmüin 27 grados (80,6 °F). ==Tü isashiika saa'u mmakat Wajiira 3 sukuaippa== #Wajiira palaaje eesü isashii, eesü namüna sümaa jasai, ipapüle otta müsia palaaka. #Wajiira meriia eesü palaa, tü süchii Palomino, mmakat Dibulla otta müsia ainmajünaka mma Müsichi. #Wajiira wuna'pümüin pejesü sünain Sierra Nevada de Santa Marta otta pejesü sünain Sierra de Perijá, tü mmakat wüittüsu sütüma ein juya waneepia otta müsia ajüitüsü süchi sünainje müinka saa'in Süchi Rankeriia. ==Kulaalayaawatia== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] hekv7g0448kfcarl8sujqbohq3n7kmv Ishi 0 201 13315 12746 2023-09-09T18:04:30Z Neima Paz 39 13315 wikitext text/x-wiki [[File:ISHI CHA IPASHIRAAN.jpg|thumb]] '''Ishi:''' ([[alijunaiki]]: ''pozo artesanal propio'') nüsüle wayuu numaiwajachi eere nü'üyonole wayuu süpüla nümü'ülüin wane mma aponuushi süka wayuu wainma yanamakasü sümaiwa natuma naa wayuu laülaayuukana akumajünusü eere wanee mma'apa anashiin kapüno'usu supüla wanee o'oyonowaa. Tü ishikalü shiawase mma sutuma wayuu supüla sütsüin nuumain o'oyononüsü suka sho'olo. '''Ishi:''' Es un pozo artesanal propio de la cultura wayuu que simboliza la identidad cultural, por lo que representa la simbología étnica dentro de un territorio ancestral, es una obra de la colectividad excavada por varios wayuu donde se lleva a cabo las actividades de la cotidianidad tales como: darle beber agua a los animales de la familia; que se construye en una zona adecuada donde haya arbustos verdosos; tienen forma circular de tamaño inmenso y posee un camino estilo laberinto por donde pasan los wayuu cuando extrae el agua para sus beneficios personales. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] rfdzidkfu9n9yv9fsww6z915mjr7hs1 Ishosü 0 202 10624 9954 2023-03-11T00:10:46Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10624 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon red.svg|thumb|Ishosü]] '''Ishosü''' ([[alijunaiki]]: ''Rojo'') es un color que se asemeja al color de la sangre. El rojo es uno de los cuatro colores psicológicos primarios, junto con el amarillo, el verde y el azul. Además, es considerado un color cálido, junto con el naranja, el amarillo y todas las coloraciones que tienden a éstos. ==Simbolismo del rojo== *A nivel mundial, el rojo representa un "estado peligroso", la bandera roja indica peligro (frente a la bandera verde que tiene el significado contrario, por ejemplo en las playas), el "código rojo" significa emergencia y el "botón rojo" es, culturalmente, una última pero mortal opción. *La identificación del comunismo con el rojo produjo expresiones durante la Guerra Fría tales como "la amenaza roja", la "China Roja" (en contraposición con la "China Nacionalista", la "China Libre" o Taiwán). *En la cultura china, el rojo es el color de la buena suerte y se emplea para decoración. El dinero en las sociedades chinas se ofrece tradicionalmente en paquetes rojos. *El rojo también se emplea para indicar deudas, como en la expresión "números rojos". La práctica procede de los contables italianos que usaban tinta roja para indicar las deudas y tinta negra para indicar los haberes. *En la China de la dinastía Ming, el rojo era el símbolo del emperador y de la propia dinastía, por eso la ciudad prohibida tiene paredes rojas. *En el Imperio Romano el símbolo de riqueza y bienestar económico era el rojo, solamente los emperadores y senadores llevaban algo de rojo en la vestimienta. *En las culturas de extremo oriente, el rojo es el color del sur, del verano y del elemento fuego, representados por el fénix rojo, que es a la vez una constelación y un animal mítico. *Para los pueblos aztecas, el rojo era el color del este, relacionado con el señor del cielo y de la tierra, llamado Tezcatlipoca. [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] obgaj44yq0d308mbc5reg1rqvhiwsp4 Iwa 0 203 2993 2992 2023-02-27T19:02:37Z Jon Harald Søby 12 26 revisiones importadas 2992 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Iiwa]] == Iiwa: == Tü iiwaka shia tü alataaka shichikajee ju'ya e'ere samatüin tü Mmapakalü ajutüüshi sulatapa apünüitua sukua kanatshikaa tia shia sükalia tü juya iiwakai ajutuushi chapa nüshakatüin. Nujulajeemapa wanapüna süma shi'chapa cha'aya wopumüinkanaya chii iiwoukai, mayakalüjasa nujutuin iiwa eiwaalaayab müsü sa'i tü kasakalüirua süpüshuaya eekalüirua soopüna. Mmapakalü, awuliraasü shiküle Mmapakalü Asataya müsü süpana wunuliakalüirua süpüshuaka, süpüla wanee shi'raka, awalaayaa müsü tü süsiikalüirua jemetuitaaka. Sheejun Mmapakalü sutüma, süsi tü mokochira, jee süsi wuraichi, otta süsin tü kousholü, jaipai, kanewa, kajü, jupeechi, kapüchirü utamüireeya tü wunüliia atpatkalü süpüla mürülü jee süpüla wayuu kachonyaa müsüirua, kachonshü türa iruwa yapataasü sa'i nüpüla iruwalaa. Nüütpüna iiwa eiwajaaya müsü tü mürütkalüirua jee tü wuchikalüirua atamüireeya, makalaka türa karalaakalüirua otta türa, poroliikalüirua, mouwa, irüii wawaachi, wosokoroi sukurulu, yaliruasü, choochoo, peerü, tüirua, awataya müsüirua kale'rusü tü atpana, kaula, atneerü, püülükü,walirü, süpüshuaya kale'ruya müsüirua jama emirai shiairua sütuma tü atpatkalü süpüshuaaya. Eiwaaluusü na'i wayuu sümaa apünajaa türa nüwauyayasa eküshi türa nüttia süka nüpünajüi türa kalapasü, pitchuushi, wiirü jee Maiki pejetshou. Nüütpüna iiwa talatüsü na'i wayuu süka emirai nia nuttia jee süka tü atpatkalü naapakalü iiwa sümüin Mmapakalü sümüin tü eekalü soopuna süpüshua. Anale maai iiwa eesü süpüla apünüituai nee nukua süma Miouin tü nuiñakalü süka tia Nuwanajain supuna Mmapakalü. müsü nüchukua iiwa. <big>'''iiwa('''</big>grupo de constelación-tiempo en primavera<big>''');'''</big> Son grupos de constelaciones que se encuentran visible en el firmamento en las horas nocturnas los cuales son utilizado por los wayuu para identificar el tiempo en los que haceres de la cotidianidad, además son tiempos de precipitación previstos en las estaciones de la primavera considerado como etapa idónea para sembrar frijoles y patilla entre otros aspecto. k23o4bp6z916oaegxa1ba9ezx5vsr9q Wosoleechi 0 204 15031 14132 2024-06-03T18:23:45Z Vicenta Harker 1316 15031 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Green-iguana-iguana.jpg|thumb|Iwana]] '''Iwana''' ([[alijunaiki]]: ''iguana'') es un reptil de la familia ''Iguanidae'' nativo de zonas tropicales de Centroamérica, Sudamérica y el Caribe. Viven normalmente en árboles, alrededor de 1,2 m sobre el suelo. A pesar de su tamaño, pueden moverse velozmente entre las plantas y son excelentes trepadoras. Las iguanas se alimentan de hierba y ponen sus huevos bajo tierra durante el mes de febrero. Alcanzan la madurez sexual a los 16 meses de edad, pero son consideradas adultas a los 36 meses, cuando miden 70 cm de largo. Tienen una excelente visión y pueden ver cuerpos, sombras y movimiento a grandes distancias. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 5bdm7q196i7r8dt9qvgkzis7l3lryzv Ja'ayaliyuu 0 207 12947 3036 2023-08-27T19:00:26Z Leonfd1992 13 12947 wikitext text/x-wiki '''Ja'ayaliyuu''' es un linaje wayuu, representado por el perro y el zorro. Chi' Wayuu Ja'ayaliyuu, naajüin na'a wayúu laülayuukana sümaiwa tü mmaka apülaajaasü, na'a wayuu e'ejanaka so'u kaikát tía murüt'lajaashi. Eeshi e'eka jeyuujain, E'eka chira'a pülükajain, E'eka chi' wayuu Ja'ayaliyuu: (Erüjaashi) Nia chí' (Erü). Ekaajaa tü Ja'ayaliyuu Shia tü e'irukut, e'etnajanaka anain na'a wayuu mmaka kamaanele'e Shia. Shia tü e'rütkü e'eree ni'itnajünuin ch'ii mürüt: mmaka nain (Erü). sümaiwa main, naküjamala wayúu laülayuu chi'i wayü Ja'ayaliyuu wüipeje'ewain apülajaashi erüjaain. Nia'a wane'e wayuu kajutushi ma'in natuma na nüpüshikana, e'etnajünüshü main sünain kamaaneimain nia'a otta sünain waraítüin main nii'a, waraitüishii paalaleya'a sümaa jamü, mojütsü nain sütkaje erütchipain. Maleeka nia'a kakuwalüin. Wattawatchan nüküwa Ja'ayaliyuu (Erü) alatüshi sa'akapüna kayuusia, sa'akapünaa A'ipia, soo'opünaa Jalaala, sütu'upünaa luopü, sü'ütpünaa Shipia wayuu, alatüshija'a nia soo'opünaa uuchikaa Oulechii antüin Makuiramüin. Tü e'irüküka namüin naa wayuukana Shia tü kojutaakaa, Shia tü papüshaawashii wapüshua sükaje süchonyüin waaya mmaka, Eepünalee waya waraitüin, wapanapajülee wane'e wayuu wasaküinjachi' Jan wa'alee, Jan ni'i waa'irü, Anasüle kapüshee, yootaa naama kasa wanain, namaa wachon, naama walüin namaa wasiipü, jee müsia anashanain ma'in waapülee nanüki wachonyuu , nüiki watuushii, nüiku woushii. Waima sükúaipa tü e'irükuka [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] qqwdj6ebh9cl09j41g4y3zjw83cawxj Jaipai 0 208 15049 14715 2024-06-03T19:26:56Z Vicenta Harker 1316 15049 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Acerola em Taubaté, SP.jpg|thumb|right|Jaipai]] '''Jaipai''' ([[alijunaiki]]: ''Semeruco'', ''malpighia punicifolia'') Süpüshi tü [https://www.bing.com/search?q=Malpighiaceae&filters=ufn%3a%22Malpighiaceae%22+sid%3a%22e1996b88-5b9d-530d-baee-dce72be11b0d%22+gsexp%3a%2291fe2526-e814-d18f-4174-a93785ad3776_Y2RiOmJpb2xvZ3kub3JnYW5pc21fY2xhc3NpZmljYXRpb25fcmFuay5mYW1pbHk.%22&FORM=SNAPST Malpighiaceae]. Shia wanee wunu'u jouutsu wajiira. Nnojotsü apünajünüin, ajuittüsü shimiiwa'a soutpünaa mmakat. Eesü mülo'uin süsaa otta jo motsole shia. Wüittüsü süpana, iishototsü süchon. Ekünüsü sütüma wayuu, sünain iyein otta müsia sünain joloin shia, asünüsü tü sushulakat, otta jo imemut, tü imema ainjünakat süka Jaipai, ''Jaipaima'a'' münüsü. Süsüin wayuu sünain a'yatawaa. Tü Jaipaima'akat eeitaanüsü süpüla jashüinjatüin shia sulu'u wanee posü ke'erouseinjatü. tü wuitoülika tü esü sülü woumainka, yotüsü shimiwa juyapou , anasü süpüla susüin wayuu ekei matchin tü shaka' , tü suralaka ayüjanüsü süpüla shipinasein wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] kl2clstc41p8av8mzpi8mbf75afgnsv Jamüche'e 0 209 15050 14704 2024-06-03T19:28:59Z Vicenta Harker 1316 15050 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jamüche'e.png|alt=planta tipica |thumb|250px|Planta de la guajira]] '''Jamüche'e''' ([[alijunaiki]]: ''cardón'', ''cactus'', ''tuna'', ''opuntia wentiana'') süpüshi tü wunu'uliaka ''Opuntia'', yaajewalü ya'yaa mmakat Ameerika, otta müsia eesü antunüin anain chejee [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü]] chamüinre'e uuchejee sünain Patagonia münakat, eere osotüin napüshua'a wunu'uliakat. Na Europaje'ewaliikana na'lüjüin wunu'uliakat tüü chaamüin palaapüna sünain Mediterraneo amünakat, eere susotüin süka anain mmakat süpüleerua. Ekünüsü tü süchonkalü. Eesü waneeirua eekai keipüsein, eesü eekai süsa'watüin tü 10 cm sünain yaleetüin shia; ma'aka koo'ojule wane wayuu kapüleesü shiyutnüin aka jamüin aisü ma'i shia. Tü jamüche'ekat eesü nachukuajee sulu'u tü nakuwaippakat naa wayuu Aztecakana, sükajee eesü nayorolo saa'uje, aka jamüin tü wunu'uliaka tüü nnojotsü ouktamaatüin, aka jamüin josopa shia eesü osotüin wane süchikejee sünainjee suurala. '''Jamüche'e''', tü jamüche'ekat juchon mma, waima ma'in yaaya wajiira, wunu'ulia wuittüsü waima eipüserü, ishosü juchon kawala'ayuusesü, waima kasa anakaa apüla jia jutuma wayuu, ekünüsü juchon jutuma wuchii otta wayuu, aakannüsü juwala'ayuuse juulia jü'ikaain neimata jutuma, asünüsü jujuyein jüpüla shiiyajaaya wachü'ü nnojoliire washiitüin, müsia aire ma'i jamü a'ajünüsü jiküin mürülü, ma'aka jaa'in jiküin paa'a, anneerü, kaa'aula,otta püliiku. '''Jayajaya:''' süchon jamüche´e, ekunusü je'wapa, pusiasü, ishosü, esü su>ü, kawarayusü ==Jamüche'e, süka alijünaiki tuna-Nopal== [[Anaajaalaa:Jamüche`e.jpg|izquierda|miniaturadeimagen|250px|Jamüche´e]] Es una planta de especie arbustiva con abundantes espinas, posee muchas pelusas y crece en diferentes tamaños de forma grupal; Es de clima cálido mayormente se ve en la alta, media y en la baja Guajira, es una planta muy común en la península de la Guajira colombiana y en la Guajira venezolana, cuyo beneficios son indispensables para los animales domésticos en tiempos de verano porque los originarios dedicados al pastoreo carbonizan las espinas y luego lo utilizan como alimentos para ganados y equinos; además los sabedores de la medicina tradicional de la cultura wayuu lo aplican para curar enfermedades renales cuando se requiera su utilidad, anteriormente en otros acontecimientos muy remoto las frutas de esta planta se preparaban jugos deliciosas en aquella epoca. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] hi24gjs3kx3jylhi5a98xfzix6egy52 Jasai 0 210 12997 11252 2023-08-27T20:19:44Z Leonfd1992 13 12997 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Medanos..jpg|thumb]] '''Jasai'''. Shia tü eere sükotchalain tü mmakat yaletüin shia, wane mma yütchonsü najaraitüin chi joutaikai , akumala müsian tü sajapüin. kaitüsü nütüma chi joutaikai. Esü jasai jaa'püchen sotpa'apünaa palaakat , watta saali süpa'apünaa wajira. Nnojotsu kasain yotuin saa`u. Sünainje josoin otta jo ja'in ma'in shia, kamalainsu namüin naa tepichikana sünaijee jawa'awain shia. je`tainu naanajian naa tepichikana notojoin nnata ejinuwasa maaka sunainje nataa. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] fh315pe91ubraphz3bnzhitobfnubh6 Jatü 0 211 12999 10955 2023-08-27T20:20:31Z Leonfd1992 13 12999 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jatü.jpg|thumb|JATÜ (arma wayuu)]] '''Jatü''' ([[alijunaiki]]: ''flecha'') tü jatüka sa'apüla kusina sümaa wayuu sümaiwajatü. == Maima sukua'pa tü jatüka == Maima sukua'ipa sutuma wayuu. Eesü jatü olojia mürülü mojuuipa'ajatkalüirua, müinka saa'in atpanaa, mo'uwa, irama, wosoleechi otta müsia eekai eein sainküinpünaa mojuui. Süpüla olojoo süka jatü chi wayuukai atamaashi wattamaalü süpüla nüntüinjatüin sünain wuchii jee mürülü eekai waraittulüin maalia. Sümaiwale'eyan eeshi wayuu eekai ashanajiraain jee atkaain sümaa wayuu maka ka'unüüin nia, ama'üjünüsü tü sü'ükat süpüla outasiroulüin shia. Emi'ijaana akalü shiayaa, jaralin chi toolo kattsünin ma'i, niaja'a chi wattaka ojunain. == Sukumajia jatü == Akumajünüsü süka sütüna wunu'u eekai nnojolüin shaashain, ma'ka saa'in uraichi otta aliita. '''Jatü''' (alijünaiki flecha wayuu); Armas Milenarias utilizadas por los indígenas wayuu y los Kusina en la península de la Guajira era como herramientas indispensable para la caza de animales, las cuales en ocasiones también eran utilizadas por los nativos como armas de defensa para su protección y la de todos los miembros del grupo, siendo ésta una época histórica de acontecimientos específicamente dados en La Guajira Colombo venezolana. En la península de La Guajira historialmente estos dos grupos utilizaron tres tipos de armas milenarias, dos de ellas pertenecían a los wayuu y la otra era utilizada por los Kusina antes de la llegada de los alijunas a los territorios wayuu y que para ese entonces estas armas eran utilizadas como instrumento de caza y de defensa del patrimonio wayuu. En primer lugar, los wayuu utilizaban la flecha (jatü), como herramienta esencial por los originarios, si'iwarai, kalepus o kochompakiirü, este tipo de armas los nativos la utilizaban para la caza y la defensa del patrimonio wayuu; siempre la cargaban consigo mismo durante los quehaceres del día y eran extraída de un árbol llamado puy por los occidentales (uraichi), y los arcos eran extraídos de unos árboles llamados el caujaro (cordia alba) koushot, ara'arai, las puntas eran extraíbles y clasificadas, ya que cada una tenía figuras distintas, representativas y alusivas al entorno de la naturaleza; lo que los nativos llamaban Kapuchitpana, Iramo'uwaya, ko'usulotaya,wiirüya, aluyaya, las cuales eran utilizada especialmente para la caza de animales, así mismo, estos nativos indígenas wayuu dividían los arcos en dos partes que son las siguientes: '''Primero:''' Los arcos especiales: Kapuchitpana, Iramo'uwaya, ko'usulotaya,wiirüya, aluyaya, kochompakirü. Los cuales se utilizaban para la caza de animales '''Segundo:''' Los arcos simples: Eran utilizados para la práctica de la cotidianidad, solo se utilizaban flechas simples con las puntas afiladas normalmente sin estructura ni moldes, las cuales son muy comunes en los encuentros culturales mientras que los otros son considerados especiales porque muy poco lo consiguen, además los ancestros lo vienen utilizando en dos formas según la ubicación en la península de La Guajira que son la alta, media y la baja guajira.        En el tercer lugar, se encuentra maalaa (flecha de punta extraíble envenenada con sustancia de reptiles venenosas), esta flecha se denomina así porque su nombre desde un principio se debe a la serpiente cascabel en wayuunaiki seria (ma'ala), exclusivamente eran utilizadas para la defensa propia y la protección del patrimonio wayuu. Cuya elaboración es extraida de una planta denominada atut y alia se denomina el arco y donde se prepara el veneno sellama atküüsü este tipo de armas los wayuu lo utilizaba en los momentos necesarios como armas y lo llevaban en envolturas de 10 -15 arcos cuando lo deseen utilizar. En tercer lugar, se encuentra Sajatüse Kusina (flecha de los indígenas Kusina). Los materiales donde extraen para la elaboración de esta flecha es de un árbol llamado atüt, y los arcos son elaborado de una planta denominada (parala) tiene diferencias y particularidades por su diseño en las puntas y la longitud de los arcos asi como las figuras y cada una de ella está elaborada acorde al tipo de animal que se pretende cazar. [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] dwjsqfjibiihmzfhrj7dck48j18svlp Jayariyú Farías Montiel 0 214 15621 15596 2024-11-02T10:53:24Z 2601:41:C101:27E0:FDF6:A40D:5ADE:857C Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/15596|15596]] de [[Special:Contributions/49.199.193.125|49.199.193.125]] ([[User talk:49.199.193.125|disc.]]) 15621 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (ouktusu)|native_name=Jayariyú Farías Montiel|conventional_long_wayuu_name=Ja'yaliyuu Montiet|ka'i_jemeiwaa=08/04/1978|jaleje'ewalü=Marakaaya|e'irukuu=Ja'yaliyuu|suumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=(-)|ekijaapülee_mülo'u_eejatülee=Cecilio Acosta|shi'yataaka_anain=A'walakajülü pütchi|joujatü ouktuin=21/09/2017|aamaka eere=Marakaaya}} '''Jayariyú Farías Montiel''' (Jemeisü cha [[Marakaaya]], [[Suuria]], [[Wenesueela]], 8 nünain kashikai [[apüriirü]] no'u chi juyakai 1978 - Anaajaasü cha Marakaaya, Suuria, Wenesueela, no'u chi ka'i 21 nünain kashikai [[settiempüre]] no'u chi juyakai 2017) wane jiet wayuu, a'walakajüt pütchi, aashajüt sulu'upünaa raawia otta shikiipü<ref>[https://web.archive.org/web/20211021111822/https://www.caroycuervo.gov.co/Noticias/mis-primeras-palabras-kai-sol/ Mis primeras palabras: KAꞋI - SOL]</ref> je aluwataapükalü sünain tü [[Wayuunaiki (karalo'uta)|karalo'uta Wayuunaiki]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160303165742/http://www.yepan.cl/venezuela-jayariyu-wayuunaiki-es-el-unico-periodico-especializado-de-venezuela-y-suramerica-con-esencia-indigena-jayariyu-nia-wanee-karalouta-wayuunaiki-especializado-munaka-suma-wenezuela/ Jayariyú: Nia wanee karalo'uta Wayuunaiki especializado münaka suma Wenezuela, suma Suramérica wayuu aa'inrüma'in].</ref>. == Süchikimaajatü == Nüchon chi a'walakajüi pütchi Gerardo Jesús Farías. Tepichiwa shia o'unapü'üsü weinshi sünainmüin noumain na süpüshika cha wajiirapüna, soo'opüna mmakat Suuria. Ekirajaasü shiakat sünain a'walakajaa pütchi süchiirua nünüiki chi süshikai, niaja'a chi aashajaakai sümaa waneepia süpüla saapaain tia a'yatawaaka süpüla shiaijatüin aashajaaka mapan saa'uje nakua'ipa na wayuukana. Shiakat kachonsü 3 tepichi motsoyütnuu<ref>[https://www.wayuunaiki.com.ve/regionales/el-pequeno-pais-de-jayariyu-farias-montiel/ El pequeño país de Jayariyú Farías Montiel]</ref>. Ouktusu no'u chi juyakai 2017 sutuma wane edema cerebral amünüsü sutuma kapüleein jo sukua'ipa sutuma suukarain süshaka<ref>[https://web.archive.org/web/20211024080036/http://sunoticiero.com/fallecio-jayariyu-farias-montiel-la-princesa-la-prensa-guajira/ Falleció Jayariyú Farías Montiel, la princesa de la prensa guajira]</ref>. == Shi'yataaka anain == Ekirajaasü palajana sulu'u tü [[Ekirajiapülee Katolikat Cecilio Acosta]] süpüla saapaain sukua'ipa a'walakajütka pütchiirua. Süja'lajaapan sutuma tia, saapüin ma'in saa'in sünain tü akumajaaka sukua'ipa karalo'utaka wayuunaiki, paala süpülapünaa akumajaanüin karalo'utaka shiakat shikiiru'usu süpüla sülatüin tü shikirajaaka achiirua. Mapeena no'u chi kashikai apüriirü no'u chi juyakai 2000<ref name=achikimaajatü>[https://web.archive.org/web/20160303165742/http://www.yepan.cl/venezuela-jayariyu-wayuunaiki-es-el-unico-periodico-especializado-de-venezuela-y-suramerica-con-esencia-indigena-jayariyu-nia-wanee-karalouta-wayuunaiki-especializado-munaka-suma-wenezuela/ Venezuela: Jayariyú: “Wayuunaiki es el único periódico especializado de Venezuela y Suramérica, con esencia indígena” / Jayariyú: Nia wanee karalo'uta Wayuunaiki especializado münaka suma Wenezuela, suma Suramérica wayuu aa'inrüma'in]</ref> akumajaanüsü tü karalo'utaka, shiasa'a no'u chi juyakai 2006 chi karalo'utakai watta'asü sünüiki sainküinpünaa mmakat jee eere wayuuirua kepian soo'opünaa Wenesueela otta mapeena sülatüin mmakat süpüla süntüinjatüin Wajiiramüin sulu'u Kolompia, sükajee tia amülo'ujaasü sukua'ipa süpüla shiaijatüin tü karalo'uta eere aashajaanüin saa'u nachikuuka na wayuukana eere naya kepian sainküinpünaa mmakat<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=_RpodPqg9i4/ Entrevista Jayariyu Farias Montiel (Periodico Wayuunaiki)]</ref>. No'u chi juyakai 2010 tü karalo'utaka sükanajüin tü Premio Nacional napüla a'walakajünütka pütchi saa'u Wenesueela<ref name=achikimaajatü/>. E'itaanüsü sünülia süpüla sükanajüin tü «Premio PIDC-UNESCO de Comunicación Rural» no'u chi juyakai 2011<ref>[https://web.archive.org/web/20211024043934/https://noticias.masverdedigital.com/nominan-a-periodico-indigena-venezolano-a-premio-de-la-unesco/#:~:text=Wayuunaiki%20es%20el%20nombre%20del%20primer%20peri%C3%B3dico%20%C3%A9tnico-comunitario,en%20las%20zonas%20rurales%20de%20pa%C3%ADses%20en%20desarrollo/ Nominan a periódico indígena venezolano a premio de la UNESCO]</ref>. No'u chi ka'i 13 sü'ütpüna apüriirü no'u chi juyakai 2015 aju'itusu tü na'yataain 191 kanüliaka mayaa “Mil historias que contar”<ref>[https://prensa-cultural.com/wayuunaiki-el-periodico-de-los-pueblos-indigenas-cumple-15-anos/ ENTRETENIMIENTO WAYUUNAIKI: El Periódico de los pueblos indígenas cumple 15 años]</ref>. No'u kashikai maayo sünain chi juyakai 2012 Jayariyú Farías Montiel o'unusu sünain tü Foro Permanente süpüla tü Cuestiones Indígenas natuma ONU aainjünaka cha New York, süpüla aashajawaa saa'u tü petüroolia oyotuusukalü sulu'umüin süchii eekai pejein sünain soo'opüna mmakat kolompia-wenesueela<ref name=jayaliyuu>[https://www.servindi.org/actualidad/64687/ ONU: Denuncian impactos extractivos en comunidades Wayuu de Colombia y Venezuela]</ref>. Otta süpüla saashajaain saa'u tü aa'inneeka sümaa tü süchiika Rankeriia sulu'u tü suumainka Wajiira kolompiaanaka natuma aluwataashikana jee shikiipüka tü Cerrejón amünakat. Otta aashajaasü süpüla naju'itüin na surulaatkalü eekana sulu'u suumain wayuu cha Wenesueela<ref name=jayaliyuu/>. == Eesü süpüla pi'rajaai == * [[Wayuunaiki (karalo'uta)]] == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> == Ee'iyatia waleketpülee == *[https://web.archive.org/web/20211023032756/https://www.wayuunaiki.com.ve/ Wayuunaiki El periódico de los Pueblos Indígenas, Inicio] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] gnq485jhrjxxgbd0di5a7ppkw4bm7f1 Jayeechi 0 215 14859 14858 2024-05-06T18:48:50Z Vicenta Harker 1316 /* Müsü shipijana jayeechika */ 14859 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Entonacion de un Jayeechi.jpg|right|thumb|El Jayeechi - Canto Wayuu]]'''Jayeechi''' ([[alijunaiki]]: ''Canto'') tü jayeechika o'ulakünüsü nutuma chi jayeechimaajachikai eere naashajaain otta müsia akuwentajüshii süchikuu kasa alatüin sümaiwajee. Tü jayeechika ei'rajünüsü sutuma wayuu sünain jutkataa otta müsia sünain mi'iraa eere oko'ulaain wayuu laülaayu. Chi jayeechimaajachikai ekirajaashi sünain ajayeechijaa süka naa'in jee wanaa sümaa nüshatüin süchiirua wayuu eekai mülo'uin nuulia. Chi wayuu jima'ai naapaain sukua'ipa sünainjee naapajüin weinshi nuwaraijaapan sainküinpünaa tü mmapa'akat. Sünain tia awaraijawaaka antiraashi weinshi sümaa na'aleewainrua, yalejee o'ulakünüsü nutuma.<ref name=ogg>[https://www.rtvcplay.co/series-documentales/la-guajira-del-palabrero/sonidos-nuestra-tierra/ Los sonidos de nuestra tierra]</ref> Tü jayeechika ei'rajaanüsü süchikuu wane kasa eekai alatüin, otta müsia chi jayeechimaajachikai aashajaashi saa'u tü alataka nümüin süka tü jayeechika.<ref name=jay>[https://www.radionacional.co/podcast/en-mi-lengua/jayeechi-canto-tradicional-wayuu/ Jayeechi, canto tradicional wayuu]</ref> Tü ei'rajawaaka jayeechi o'ulakünüsü sutuma tooloyuu otta müsia jieyuu. == Müsü shipijana jayeechika == <gallery mode="packed"> Jayeechi 01.ogg|Jayeechi sünain wane ayulaa jiipü Jayeechi 02.ogg|Jayeechi ei'rajuushi nutuma wayuu Jayeechi 03.ogg|Jayeechi nutuma wane laülaa icha Wajiirü </gallery> == Jayeechi sünain alapajaa == [[Anaajaalaa:Jayeechimajanas wayuu de la alta Guajira.jpg|thumb|Jayeechimaajana]] Naa wayuukana outkajaashi weinshi sünain kasa eekai mülo'uin, süpüla nayaawajirain napüshi otta süpüla e'raajirawaa sünainjee. Sünain tia outkajawaaka eeshi wayuu eekai antüin ne'e sünain alapajaa naa'u naa wayuu nipiajanaka. Mainma sukua'ipa tü alapajaaka saa'u wayuu; eesü tü alapajaaka saa'u amuuyuu, saa'u wayuu eekai anaajaain, sünain asalijaa jiipü, eesü alapajawaa saa'u wayuu eekai ayuulin otta müsia, eesü alapajaanüin saa'u wayuu eekai kasachikin akua'ipa.<ref name=jay/> Sünain tü alapajaaka saa'u wayuu eekai anaajaain otta müsia sünain wane asalijawaa jiipü, eesü ei'rajünüin tü jayeechika natuma naa atüjaka süpüleerua. Sünain wane ouktaa, tü jayeechika ei'rajünüsü natuma naa asaashiikana müleka mojule naa'in. Otta sünain wane asalijaa jiipü, ei'rajaanüsü tü jayeechika namüin naa wayuu eekai akotchajaain tü jiipükalüirua, sükajee kaawain naya tü saa'inka naa wayuu nakotchajaka, sutuma tia, naa akotchajaka jiipü nnojotsü o'ulaanüin natunküin, süka jamüin pülasü namüin otta o'otoojena naawain naa ouktushiikana naa'u.<ref>[https://es.wfp.org/historias/jayeechi-canto-guajiro-para-los-migrantes/ Jayeechi, canto guajiro para los migrantes]</ref> == Jayeechi süpüla ee'iyataa akua'ipa == Tü jayeechika ei'rajünüsü süpüla aashajawaa saa'u tü kasa e'raajünaka sutuma wayuu, makatka tü amüraajawa jieyuu, mujaa aa'in, arüleeja mürülü, yanama, süchikuu napüshi, süchikuu e'irukuu, otta süchikuu kasa eekai naküjeeka achiki. Süka tü jayeechika tü akua'ipaka otta müsia tü süchikimaajatü wane kasa wattamüinsü nache'eru'umüin wayuu eekai ka'ayatüin yalejee otta eekai naatajatüin. Tü süchikimaajatü wane kasa alatawaisü nache'eru'u wayuu eekai tepichin, süpüla nayaawatüinjatüin tü nakua'ipaka süka tü ei'rajünaka. == Jayeechi (pütchi süka alijunaiki) == Los jayeechi son unos poemas compuestos y vocalizados por los jayeechimaajana, cantadores bohemios que desarrollan el arte de interpretar una suerte de leyendas románticas cuya extensión no tiene límites, lo interpretan hombres y mujeres por igual, jóvenes y adultos. Entre los variados temas que inspiran el canto se tiene la narración de los acontecimientos más resaltantes ocurridos en la tierra de los wayuu, los sentimientos, romances, personajes heroicos conocidos, los bienes que se tienen, riquezas, los elementos culturales y otros temas de interés para el pueblo wayuu.<ref name=ogg/> Los jayeechi son unas composiciones que interpretan los wayuu a través del canto, no está escrito y se ejecuta sin el acompañamiento de instrumentos de ningún tipo. Los intérpretes producen un sonido gutural con sus gargantas que van armonizando a medida que canta, lo hacen con la boca cerrada y haciendo salir el aire por la nariz que produce la típica geminación nasal que suena de esta manera ¡''mmm, mmm, mmm...''! La armonía rítmica del jayeechi tiene lugar al repetir cierto número de veces palabras, frases, y versos; además de irle agregando unas terminaciones usadas para este fin solamente como en este ejemplo. ''anüüsa'aaa anüüsa'aaa anüüsa'aaa...'' ''süchiwaneee...wajiiraaa, wajiiraaa, wajiiraaa, wajiiraneee, wajiiraneee.'' Estas composiciones son unas inspiraciones poéticas de los mismos cantautores o de otros autores, en el que pueden participar tanto hombres como mujeres, adultos y jóvenes. En los jayeechi se refieren a acontecimientos cotidianos que le ocurren a los wayuu, también interpreta hechos sobre los territorios, fortunas, los atributos de la cultura misma y muchos otros eventos relacionados con las hazañas vivenciados en la cultura wayuu. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] bm2bawn388ql1vt50wop3j6ofmsf5se Je'episiya 0 216 10957 10630 2023-03-11T02:12:44Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10957 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon violet v2.svg|thumb|Je'episiya]] '''Je'episiya''' ([[alijunaiki]]: ''Morado'') [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] gpb7jog4ov7l2sm9chjyb27qehpp3s5 Je'yulu 0 217 12884 12429 2023-08-21T23:42:07Z Varlaam 789 12884 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Black scorpion.jpg|'''Je'yulu wuna'apüjachi'''|thumbnail|right]] [[Anaajaalaa:Je'eyulu anoujachi.jpg|alt=mashunusai|miniaturadeimagen|'''Je'eyulu anoujachi mashunuusai''']] '''Je'yulu / mashunuusai''' ([[alijunaiki]]:''alacrán'') chi kanüliakai je'eyulu jo mashunuusai jutuma wayuu nia wane wuchi jashichi joutchi ja'aka mojuui yaapüna wajiirapüna, nia wane wuchi malo'ukatai joutchi julu'upuna jüta wunu'u eekai ittüin otta eere jo'uluin ulumaachi ma'aka jain jüpana wünu'u o mojüii ekale küin otta müsia jülu'upuna isho'u ekai joucheniin. Chi je'yulukai nia wane wichi aletüshii wayuu juka nüsi muinka nipettünule, a'isü nüto'ou muinmka nile'etüle wayuu, eeshi nojottüle wayuu juka jai tü nitünacheinkalü. Wainma tü wuchi meematakalü meematakalú nain chi jeyutkai junain kanülia'ya muin naya wane'ewai. eeshii wane tekülepü munushii naata numuin chi nuulia chi je'eyutkai je'e mma'apaa ekale mjüipa'ain joutchi wunatpüna otta uch'oupúna waneejatü nütapa'a nuulia chi mashunuushaikai, nia wane wüchii sawaachitai, ale'etüshi jüka nüsi muinka nipettünule, chii wuchikai chi wuna'apüje'ewai junain mutsiayatailin nia jashichi niaya'a mushia nain chi je'yulukai jiasa nüle'etüle wane wayuu mayeinsü nutuma ai'sü nuto'o. '''je'eyulu:''' kepiashi julu'upüna jüta wunu'u ekele jüluin otta ja'akapüna korolo ekale matüjanin o'otojoona eeshi nike'erolüle piichipa'a muinka eere wainma yarutsü ni'iruin yalashi anu'ujülain. '''Tekülepü:''' kepiashi julu'upüna juwakala potchi, julü'ü ishou, kayu'ulaaleshi jawaipünaa jüpúla awaraijawa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 5f54m739jasqbiqvl4s1vvrdyv455zk Jeesü 0 218 10631 9962 2023-03-11T00:11:01Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10631 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Spectacled Bear Barquisimeto.jpg|right|thumb|Jeesü.]] '''Jeesü''' ([[alijunaiki]]: ''Oso'') es un animal carnívoro de la familia ''Ursidae''. Comen de todo; comen frutos, raíces e insectos, además de carne. Se mueven con un caminar pesado, apoyando toda la planta de los pies; se caracterizan por su gran cabeza, orejas pequeñas, redondeadas y erectas, ojos pequeños, un cuerpo pesado y robusto y cola corta. Los osos pueden caminar cortas distancias erguidos sobre las patas traseras. Cuando lo necesitan, pueden ser sorprendentemente ágiles y cuidadosos en sus movimientos, siendo capaces hasta de subir árboles. En América del Sur vive una especie, llamada en español ''Oso Frontino'' u ''Ojo de Anteojos''. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] slxez5c5t5cr57ksiz1qr3fz2mluu5o Jeketü Espaatta 0 219 14852 10462 2024-05-05T11:17:41Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14852 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Nueva Esparta.svg|thumb|[[Panteera]] Jeketü Espaattajatü.]] [[Anaajaalaa:Nueva Esparta in Venezuela (special marker) (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Jeketü Espaattajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Jeketü Espaatta''' (Alijunaiki: ''Estado Nueva Esparta'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Jeketü Espaatta| ]] 7gadxtwp2t0la5d6ikx91ezg71jln9p Jemiai 0 220 10257 3233 2023-02-27T23:21:07Z Leonfd1992 13 10257 wikitext text/x-wiki '''Jemiai / saamataa''' ([[Alijunaiki|alijunaiki]]: ''frío'') A'ayula molü je molü'ülein ain, anainjee Shia, naaya acheekaakat, eesü saamataalein jia, antiraasüü ama ayuulii. qgjw7xarv0e8u4pqkxv7r1zjcf5zoub Jepira 0 221 10958 10632 2023-03-11T02:12:51Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10958 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:CABO DE LA VELA.JPG|thumb|Jepira]] '''Jepira''' ([[alijunaiki]]: ''Cabo de la Vela'') Jia sojotojooya palaa eekalü shiroku palaaka ''Caribe''; antüsü anain palaajee no'u chi mmakai [[Ameerika Uuchimüin]], iipünajee no'u chi mmakai Wajiira sulu'u [[Kolompia]]. Palaajee sünain eesü maka 47 m s. n. m. Tü Jepira sümaka Wayuu shia türa mma yalakaa sotpa'a palaa, e'ere uuchi kama'aichi münakai, süküjala  laülaayuu, tü Jepirakaa wanee mma pülasü, kajütusu ma'in  atumaa, Shia eemüinree sütüin saa'in Wayuu yala e'ere, aapünüsü natuma na Wayuu kepiakana pejepünaa sünain türaa mmakaa, Shiyorolo Wayuu, shi'ira wuchii, shikiisa tepichi asheitajaasü, kaasha'ira su'utpunaa yonna, süsiraa majayünnüü, süsiraa jimo'onuu ashükütajaasü, kasakaa süpüshua'a mataainka shiimüinkalin. Eesü ayatüin tü sukuai'pakaa Wayuu süpüshua'a, eesü miichi sümaa shipiapa'ala Wayuu, makatka luma, kulaala, polumaleeta, jepi, jee mürülü müinka kaa'la, annerü, ama, puliikü, kaliina, wuuchikaa süpüshua'a. Watta saalii suchukua Jepira sütüma Wayuu, kama'airü, sukuai'pa anoujaa sünain sütüma Wayuu laülaayuu. Eesü Wayuu e'raajüin Jepira sükajee sülapüin, shi'rüin kasakaa süpüshua'a cha'yaa, shi'rüin tü Wayuu o'utusukalüirua paala, eekai ale'ejüsüinrüin cheje'eya, tü Wayuu makatakalü shia saa'in Wayuu outusu. Chamüin cha'ya antüsü Wayuu süwüinkain, püliiko'uin, eesü Wayuu amajutuin jee müsüja'a eekai ke'ejenain kemión. Outapaa Wayuu o'unusü naa'in jepiramüin, kemiashi wopulu'u  o'unusü nümaa tü saa'inkaa kaa'ula, paa'a, anneerü  eekai ekiraain su'utpünaa   ala'apajaa, cho'ujaasü nümüin süpüla anainjachin nia cha'ya Jepira e'ere shia nürüleeja'attaain. Aashajaashi süpüshii Wayuu sümaa sulu'u lapü, kakalia süchikejee outaa, ale'eya sukuai'pa tíaa, sünaijeejatüin kajütuin sütüma Wayuu saamaka, chira Wayuu müliashii. == Süchikimaajatü == === Sujutpala Jepira namüin naa wayuukana === Mmakat tüü, sotpa'akat palaa, sulu'usü tü mmakat Wajiira, shia wane mma eere kepiain naa wayuukana, wainma nayakana sulu'u, Jepira sünülia natüma, kojutsü natüma je kapülainsü namüin süka shiain suumain naa'in naa wayuu ouktakana.Maima wayuu antaka wattajee sunain eerajaa jepira. === Nantaiwaa na alijunaka === No'u chi juyakai 1499, chi alijunakai Alonso de Ojeda antüshii sümaa nukua'ipa, süchikejee warattüin nia sotpa'a tü sojotojooya palaaka golfo de Paria amünakat, palaajee no'i chi mmakai Wenesueela, nüntaiwa wajiiramüin ni'rüin tü mmakat jee ni'itaain sünülia ''Coquibacoa jo Coquivacoa'', sükajee shiayaa naa'inrü wane mma shiroku tü wüinka. chaa Jepiramüin eesü palaa jee mmapa'püle. Sunain palajanaka ouktaa akumujunusu nukuwaitpaa supüla anaainjachii nikiira jee sunain ayulaa jiipü awanajasu sunain waneeyan, musuu suchukuwaje ==Palajanaka Ouktaa== Jünain palajanaka ouktaa tü apüshika outkajasü supüla alaapaja so'ü jupüshika, kakooloinsü [[Mürütkana|mürüt]] müinka sain [[kaa'ulaa]], [[anneerü]] jee pa'a. Tü mürütka makaa kapülainsü sumüin wayuu kajamüin shiia shiküin yoolüja, waraitaaka sunain alaapaja; chii yoolüjakai niia chii ouktushikai waraitüshi sa'akapüna wayuuirüa supüla apütaa nüpülaapüna oünaa chaamüin Jepira, kettapa tü alaapaja jee nüjoitunapaa chaa na'amaaka; nainkaa ounüshi sumaa nürüleejüinka mürüt ouktaaka sunain alaapajaka. Suchikeje palajanaka ouktaa aitnusü tü nowenariia alaatapa akaratshi kai, kashiiwai jee juyaawai. Sa'ainka ouktusu ounusu Jepiramüin, yaalasü sunainmüin po'loo juyaa. Alaatapa 10 po'loo juyaa aitnusü tü anajawa (''Ayulaa Jiipü'') ==Anaajaawaa (Ayulaa Jiipü)== Alaatapa 10 po'loo juyaa suchikeje palajanaka ouktaa, aitnusü tü alaapaja sunain anajawa jiipü. So'ü wanee kai wattapia outkajasü apüshika sunain akotchajaa niipushe ouktakai, sunain makaa antusu Yoolüja chejee Jepira supüla antiraa sumaa nupüshika, tü alaa'ulaayuuko sunain makaa, akaamajüsu tawakoo supüla apaantajaa tü yoolüjaka antakaa sumaa sa'ainka ouktusu. Sunain niütnapaa jiipüka tü jieyuuka piachii oyoneetsü chirinche soou sementeriiolü sü'süin tü alaapajüsuka yoolüja antakaa chejee ein su'mmashe ouktusu [[Akotchajülee sünülia:Jepira|*]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] jmqsiufdq9h1o4w1cdxg5btoa6pdl98 Jepirachi 0 222 13000 10959 2023-08-27T20:21:06Z Leonfd1992 13 13000 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jepirachi - viento del nordeste.png|thumb|Jepirachi awawatshi miichipa]] '''Jepirachi''' ([[alijunaiki]]: ''leyenda de jepirachi'') sutuma waimain waya wayuukana, akumajaasü kojuyasü kuwenta nüchikuwa chi Jepirachikai. ''Sünain ashajuushikat tüü, tashajüin piamasü kuwenta nüchikimaajatü chi Jepirachikai:'' == Anüü tü palajatka nüchikuwa == [[Anaajaalaa:Jepirachi sulu'u woumain.webm|left|thumb|Jepirachi sulu'u woumain ]][[Anaajaalaa:Jepirachi.jpg|thumb|Suchiki Jepirachi]] Saashin wayuu chi Jepirachikai nia chi joutai ojuittakai suluje Jepira, tü mma pulasukat eemuinre su'unuin naa'in wayuu outa'apa nia. Sunainje tia'a, wainma na wayukanana maaka anuiki "alujashi ayulii" Chi Jepirachikai waraaittawaishi so'opuna tü palakat, mushijese palajekualin nia. Antawaishi [[shipia]]lu wayuu so'u wane ka'i, nuntule antushi e'eiwaya aikat je shiale aliika. Aluujasa so'ompuna palakat wanepiashi Nashin na apalainshikana julujainjatu nain wanepia nukuaippa Jepirachi, maaka katsuinre nojotshi supula nemetuinjanain (alo'oja natuma waneirua) suka katsuin otta talouluin tü palakat == Anüü suwalata tü kuentakat == [[Anaajaalaa:Jepirachi brisa marina.png|thumb|Jepirachi / brisa marina]] Nashin waneinua wayuu, tü jepirachikat shia tü nuwayuusekat [[Juyo'u|Juya]] chejewatka palainma. Sashin wayuu eeshi kakaiyale nojoluin nalaain Juya sumuin Jepirachi, sunainje tia'a o'unawaisu Jepirachi warrainmuin anuippa sulia tü palakat. So'u wane kai nusakiruin shia chi utaikai [https://colombiapais.com/pagina-sol-y-playa/playas-mar-caribe/playas-mar-caribe-guajira-pilon-de-azucar.html Kamaichi]. ¨¿kepiasu pia yaapuna?¨ sumaka numuin ¨Nojo. Yaapunawaisu kapunain taya sunain waraita¨ Sunainje tia'a, suwaraippa Jepirachi mawaishi na [[Wayuu|wayukana]] ¨asukairu Jepirachi nupula chi suwayusekai, nupula Juya. Alaateechi jo'olo Juya¨ je suchikije sulatuin Jepirachi asirumajasu sumaa suittuin [[Juyo'u|Juya]] [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] qcvy913xpg9fvf4rodlk7gzrgueo62r Jepirra 0 223 3308 3307 2023-02-27T19:02:48Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3307 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Jepira]] 8f9yi2fx2qu4oo7fl2nw0lze7l8hv94 Jeyuu 0 224 13262 13258 2023-09-09T15:47:37Z Torostin94 833 13262 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Meat eater ant feeding on honey02.jpg|thumb|Jeyuu.]] '''Jeyuu''' ([[alijunaiki]]: ''hormiga'') Shia wane wuchii meipüsesalü, kasa'ulesü, müsü aka saa'in ko'oi; süpüshi tü kanüliakat [[:es:Arthropoda|artrópodos]]. Kepiasü mmolu'u. Eesü süpüla katünain shia je awatüsü wanaa sümaa sü'itüin juya. Naa jeyuukana kottüshii waneepia, eesü waimale napüshi, watta naalin, alatüshii suulia poloo nekii. Tü mülo'ukalü shipia jeyuu, shia eere naya kottiraain sütüma juyakat, nnojoishii kepiain eere saamatuui. ==== Biografía de las hormigas ==== Clasificación Tiempo de vida Características === Jalasü kepiain tü jeyuukalü === [[File:Shipia Jeyuu.jpg|thumb|Shipia Jeyuu Jalitpaje'ewalü]] Keepiashii sulu'u mmakat je sulu'u wunu'u, sulu'u yotojolo shiale. Jouutsü eere tü wuittüin ma'i mmakat. Kepiasü sümaa süikeyuu, otta sümaa süchonyu. Eesü alijuna je wayuu sainküin mmakat eere shikünüin tü jeyuukat, je epinaseesü atumawaa otta müsia süpüla o'ulakiraa. Eesü piama Jeyuu; waneesüchon jiet shia tü kanüliakalü ¨reina¨ münüin sütüma alijuna, shia laa'ulaasüka süpülee tü wane jeyuukalüirua. Wainma ma'in süchonyu sa'akajee süpushua'alee. Shia tü akumajaakalü anainjee tü jeyuukalüirua süpüla a'yatawaa, süpüla atkawaa, ottta müsia tü waneeirua, sünain tü shipiakat, eesü jeyuu tooloyuu süpüla kachonwaa. Sainküinpünaashii mmapa'akalü, cha'aya wattamuin. === Kasa shikaka Jeyuu === Waraitüshii soo'opünaa mmapa'akalü sünain akotchajaa neküin; eküshii, sü'ü wunu'u, otta süpasülachen eküülü,shimemera. Tü kamalainkat namüin shia süpana wunu'u, mapa, süjüinkalü süsii wunu'u, Tü jeyuu a'yataatkalü shia tü ajuittakat sulu'ujee shipia sünain akotchajaa eküülü. Ja'ijaasü namüin nakumajüin wanee wopu je anain, napünainjatü waneepia, saa'u wane kashi otta maka analema'in shia saa'u wane juya. <ref>[https://www.fundacionaquae.org/wiki/clip-natura hormigas/Hormigas:caracteristicas de un insecto] </ref> === Jeyuu sulu'u karalo'uta === Naa jeyuukana ajuittüshii weinshi sulu'u karalo'uta otta müsia kuentaa sumüin tepichi, eree shiyaawatünüin aa'u tü a'yatawaakalü sütüma jeyuu otta wanaawain süina na'yataain supüshua'a. Ajuittüsü sünain karalo'uta sumaiwajatü. Eesü nachiki sulu'u tü nünükikat Maleiwa sulu'u tü karalo'uta kanüliakalü "Proverbios", eree shi'iyatünüin sukuaippa tü a'yatawaakat sütüma jeyuu, süka wanaawaun naya naya shikiraajee tü na'yataainkalü. <ref>[https://revistadeletras.net/maurice-maeterlinck Las-hormigas-y-sus-inframundos]</ref> ==shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] pvg7nmits1g4ptk2d1qi95zpupj8n93 Ji'irain Mma Kolompia 0 225 11438 10281 2023-04-07T00:27:00Z Leonfd1992 13 11438 wikitext text/x-wiki Título en [[alijunaiki]]: '''¡Oh gloria inmarcesible!'''.<br> Letra: Rafael Núñez <br> Música: Oreste Síndici<br> Versión al [[wayuunaiki]]: Dr. José Alvarez, Prof. Luis Emiro Beltrán y Soc. José Ángel Fernández <div class="center"> Coro: Tü talataa pülasükalü ma'in<br> Tü talataa matüjainkalü aja'ttaa<br> Sülu'u tu asipalaa aisükat<br> ojui'ttüsu tü Anasükalü akuwaipa<br> ojui'ttüsü tü Anasükalü akuwaipa<br> I Ajalajaasü tü aikat mojuskalü ma'in<br> Antüsü tü taashi pülasükalü ma'in<br> Keenasü tü ja'yuuishikat<br> Makanajuuinsat süwarala<br> Kottushii naa wayuukana waneepia<br> tüntüsü naa'in suupünaa kaleena<br> Natujaa aa'ulu tü nünuikikat chi ouktakai saa'u kuruusa<br> II A'waatüsü tu taashikat<br> Sulu'u tü mmakat merikaana<br> O'ojünüsü nasha na yalayalakana<br> Sulu'u numainkat kolon<br> Jülüjain tu tamakat<br> Chi reikai nnojotshi jawatuin<br> Aashajashi na mulakana<br> Maulu ya anashi waya <br> </div> [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia]] l7byei0r87ozt2q0qezt1kz3rw6vc35 Ji'irain Mma Kolomwia 0 226 3329 3328 2023-02-27T19:02:49Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3328 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ji'irain Mma Kolompia]] nqmwbrg12d7xj4ev0c43vejcrvf3mmu Ji'irain Mma Woliwarianakat Wenesueela 0 227 14853 10960 2024-05-05T11:18:05Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14853 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Himno Nacional de Venezuela en Wayuunaiki.ogg|thumb|Ji'irain Mma Woliwarianakat Wenesueela wayuunaikiru'u.]] Tü '''Ji'irain Mma Woliwarianakat Wenesueela''' ([[alijunaiki]]: ''Gloria al Bravo Pueblo'') es una composición musical patriótica venezolana de 1810, la cual fue establecida como Himno Nacional de Venezuela decretado el 25 de mayo de 1881 por el Presidente Antonio Guzmán Blanco. La letra y música han sido históricamente atribuidas, respectivamente, a Vicente Salias y Juan José Landaeta y se supone que fue escrito originalmente alrededor de 1810 como un himno patriótico. Posteriores modificaciones oficiales ha sido las de 1881, a cargo de Eduardo Calcaño; 1911, de Salvador Llamozas, y 1947 de Juan Bautista Plaza. Esta última es la usada oficialmente en la actualidad. La versión al [[wayuunaiki]] es del Dr. José Alvarez, el Prof. Luis Emiro Beltrán y el Soc. José Ángel Fernández. Se ha dicho que la melodía ya era conocida como ''la marsellesa venezolana'' desde 1840. En los últimos años, algunas investigaciones han sugerido que el verdadero autor de la letra podría haber sido Andrés Bello, y que la música habría sido compuesta por Lino Gallardo. Sin embargo, esta teoría no ha podido ser comprobada del todo, aunque lo cierto es que tanto Juan José Landaeta como Lino Gallardo pertenecían a la Escuela de Música de Caracas, fundada por el padre Vicente Emilio Sojo. <br><br> <center> Coro: Ju'wajüna Jaashichin Woumain<br> Süka Taashajiraippain<br> Suma Kojutuin Tü Leikat<br> Anamia Je Wayuuwaa<br> I ¡Süsiwata Apüü!<br> A'watchi Washitkai<br> Je Chi Mojushkai Sulu'uje Nipia'ata<br> Achuntushi Taashii<br> Sükaje Tü Anülie Pülaskat<br> Eimolojoosü Jeema<br> Tü Maalijirawakat<br> Tü Ayamütka Jüchikua'aya<br> II Emetulu Wekiisa<br> Kettaiwa Tü Müliakat<br> Wa'lemuyuuwa<br> Shia Watchinka Tü Paa'inwajiwawaakat<br> Je Chaje Iipünaje, Chi<br> Kakumalakai Kasa<br> ¡Toolo Jaa'in! Müshi<br> Jümüin Wayuu.<br> III Apatkunajiraanüsü<br> Jutuma Sirumakat<br> Eiipa America Sulu'u Mmain<br> Ma'aka Jiyalerai Tü<br> E'raakat Wayuumüin<br> Ju'uwaata Jümüin<br> Jüshata Tü Jaa'inraka Karaaka <br> </center> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] oo1wo62dkpir6a1t23g8r20s0o9xph1 Jieyuu 0 228 13848 13716 2023-11-11T15:00:08Z 181.49.82.42 /* Tü kojutaaka atuma na jieyuukana */ 13848 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jieyuu.jpg|thumb|Jieyuu sulu'u suumain]] '''Jieyuukana e Jiet''' ([[alijunaiki]]: ''Mujeres, mujer'') sünain sukuwa'ipa wayuu shia tü jieyuukana kojutaka ma'in anüikü süpüla anaate'eraa wane kasachiki, shia achajaaka analu'u süpüla süpüshi otta müsia shia tü ekirajaaka na tepichikana süpüla natüjaainjatüin jaralin naya, jaralin napüshi sulu'u ne'iruku, sükajee shiain naa jieyuukana alatitka shi'iruku sümüin süchonyuu. Tü sükaliakalü jieyuu sainküinpünaa mmakalü shia 8 [[maatso]] juyawai<ref> [https://www.un.org/es/observances/womens-day/ Süka'iyaa jieyuu sutuma ONU]</ref>. ==Tü kojutaaka atuma na jieyuukana== [[Anaajaalaa:María Estanía, Nueva Esperanza, Albania.webm|thumb|250px|left|María Estenia, Nuevo Amanecer, Albania]] Sünain wanee kasachiki sulu'u wane apüshii, naa jieyuukana aashajaashi saa'u nachonni. Yootusu süchiirüa analu'u sulu'u süpüshi, tü jietka shia palajatka yootüin saa'u jamüinjatüin sukumajia sukuwa'ipa wane kasa mülo'u; tü jietka shia kojütshaataka süpüla ayatüinjatüin süchiirua saa'inka sulu'u sukuwa'ipa.<ref>[https://www.radionacional.co/noticias-colombia/la-guajira-rol-de-la-mujer-wayuu-en-el-territorio-indigena/ La Guajira: ¿cuál es el rol de la mujer wayuu en el territorio indígena?]</ref> Na jieyuukana eesü nama'ana tü aainjaaka süi, katto'ui, susu, wushu, eküülü, aainjüsü uujolü, wainma kasa saa'inraaka sutuma shian na atüjaka saa'u tia, otta sutuma anain sutuma sajapü. Tü sükumajaaka wane jierü nnojotsü aapaanüin nutuma wane toolo, sükajee pülain namüin otta eesü kasa süchiirua tia sümaiwajee. Maka saa'in tü atükaa süka pootshi, tia a'yatawaaka nnojotsü aainjünüin natuma na tooloyuukana, sutuma pülain namüin. == Sütapa'ala wane wayuu jierü == Na jieyuukana waneejatü nakuwa'ipa otta müsia shi'irukuu nuulia chi toolokai, makatka sa'in tü sülattainka, sünüiki, pasanüasü su'upünaa, laütasü süpoolo'u, nnojotsü ka'liimain, eesü eekai nnojolu'uin mülo'usenuuin, kachirasü otta müsia matsasü nuulia chi toolokai. Na jieyuu majayülamaatsü otta a'laülaajaasü sa'in palajana nuulia chi toolokai, süka jamüin waneejatü nakuwa'ipaka sulu'u nekii.<ref>[https://elpais.com/mamas-papas/2021-01-29/por-que-las-ninas-maduran-antes-que-los-ninos.html/ ¿Por qué las niñas maduran antes que los niños?]</ref> ==Na jieyuukana sulu'u sukuwa'ipa wayuu== [[Anaajaalaa:Sukuaippa wayúu.jpg|thumb|250px|Sukua'ipa wayuu]] Na jieyuukana sünain sukuwa'ipa wayuu kojutusu aka shiain tü shikiikalü otta müsia alane'erakalü shi'iruku sümüin süpüshi. Tü oushee shia tü wayuu jierü suuralakalü süpüshi wayuu, ''shia toushu, shikiikalaja'aya ma'in tapüshi'' müsü wayuu sümüin laülaa sümaiwa otta müsia so'u ka'ikat tüü. Süpüla atüjaanajuintüin so'u sukua wapüshi shia tü e'irukuukolü. Shia woushe atüjakaa saa'u wakua'ipa, pansaainjatüin waa'in sünain kasa supushuwa'a sütüma sünüiki. Tü jietkalü shia tü epeipirajaaka süpüshii maka saa'in wane jiitpai. Lotüinjatü sukua so'u mmakalü süpüla süchiaainjatüin süchonyuu, anainjatü nakuwa'ipa saa'uje shiakat.<ref>[https://web.archive.org/web/20200609014448/https://www.wayuunaiki.com.ve/reportaje/la-autoridad-de-la-mujer-wayuu/ La autoridad de la mujer wayuu]</ref> Na jieyuukana eesü nakuwa'ipa nemüiwa sutuma soushi jee neikalü, sükajee nayainjana watta ka'i na ekirajaainjakana tü wakua'ipaka namüin nachonni jee na achecheraainjakana tü wayuunaikika soo'opünaa mmakalü. Shiasa'a sutuma tia kojutuin ma'in naya, eekalü tü asürülawaaka namüin na majayutnuuka süpüla nekirajaanüin sulu'u tü sukuwa'ipaka wayuu. Sünain wanee asürülaa majayutpa'a wanee jiet, aashajaanüsü otta ekirajaanüsü süpüla sütüjaainjatüin ayaawata tü sukuwa'ipaka otta süpüla anain sukua mapeena sutuma tü wunu'u süsakaa sutuma shiika. ==Süyaawase wanee jierü== [[Anaajaalaa:Mujeres wayuu.JPG|thumb|250px|Jieyuu wayuu]] Tü jieyuukana shikii süpüshi wayuu, müsüka saa'in wane amüchi mülo'u, wainma kasa kojutusu sulu'u. Shi'iyatüinjatü tü sütijakaa'o namüin na suchonyuukana, süikeyuu. * Jintuluu: 1 (waneeshi) sünainmüin 9 (mekietsalü) juyaa. * Jimo'olu: 10 (po'loo) sünainmüin 12 (po'loo piamamüin) juyaa, eesü süpüla kama'ain majayülüin shia. * Majayulü: majayutpa shia sünaimüin kei'rumaa. * Kei'rumayuu: sünainmüin wayuu kachoinpa shia. * Laülaa: Jiet la'ulaapa shia, kapülaainsü sünain kasa alataka sulu'u süpüshi. Shia jietka eka ama'ana sukuwa'ipa lania otta müsia yootoo sümaa saa'in wayuu outusu, sulu'upüna lapü otta müsia sünain oo'ulakawaa. Tü jietkalü o'oojitsü wayuu outusu, ayutsü jiipü, o'oojitsü wayuu sünain wanee lapü süpülapünaa kasachiki. Sukua'ipa tü jietka kojutusü sükajee eein sukuwa'ipa sümaiwa nutuma Ma'leiwa. Tü jietka süshatüin saainjala mma, aka jamüin kachonsü nutuma juya. Mma shia tü jietka otta müshia juya nia chi toolokai sulu'u sukuwa'ipa wayuu sümaiwa. == Paasheje'eraa soo'omüin == *[[Majayülü]] *[[Ekiaala]] ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 8a2iu1kic1gsryb3ruct0xpzosbfric Jieyü 0 229 3420 3419 2023-02-27T19:02:53Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3419 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Jieyuu]] l89opjr9al6r0brg7xatkyje5waofq5 Jima'ai 0 230 14799 14021 2024-05-02T00:41:57Z Leonfd1992 13 14799 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jima'ai_atalejüshi.jpg|miniaturadeimagen|Jima'ai]] '''Jima'ai''' ([[alijunaiki]]: ''joven, adolescente'') Jintüi toolo, tepichi nuulia wayuu laülaa. Sünain sukuwa'ipa wayuukalüirua cho'ujaasü wachecherüin wakua'ipa, napüleerua naa anteenaka wachiikeje mapa. Akumajuneesü shiinalu'ujee sü'tia, maka saa'in süle'rüjee wei. == Nükuwa'ipa wayuu jima'ai == [[File:Jintüi jima'ichon.jpg|thumb|250px]] Achekusü sotüinjatüin naa'in chi jima'aikai sünain nukuwa'ipa, naapakalü sünainjee nutuushinuu, nülaülayuu oota müsia nii. Chi jimaikai, nnojotshi müinka naa'in wayuu laülaa, tepichi'ya naa'inru, eesü eekei laüleerüin na'in. Jintüiwaa nia ekirajünüishi sünain atalejaa, arüleeja, o'usaa, apünajaa asukaa,aja'itaa, ayüüjaa, aütaa ama, püliikü, alojaa, == Ni'imalaya wayuu toolo == Wanee wayuu awana'jashi nukua'ipa mi'oulaapa nia, asaralaasü nümüralu'u, alattajaasü nüaspü, nüsaa'a. Nimii'waajeeshi nia, Tü awanajawaka outtusü suna'inje poloo shikii piamamuin,sunamu'in poloo mekietsai . Awanajasü tü kasa Julujakaa'in, esü ka'inwa,ayawata a'in. Tü kasa alataka maaya namü'in nnojotsü ayule'in,ale'enjati nutüma chii kachonkai waya. Jamüshija Chii jima'aikai wane toolo waima kasa awanaajaka na'in, alautalasü numüralü, ajapülashanashi weinshi, eerujasü nütünaki, emiiyoulasü tü nukurooloko, koisuü (nieera) yapaashii süpula kachoonwa. koi musia nutünalü suma nu'üpüna,suna'in ekiraja chi Jima'aikai waima naa e'ijanaka, maakaa nüshii, nüulaulayuu,nooushi,nii nüma sünainje jouchon nia, suna'in jima'alin nia, ekirajashii sunain nukua'ipa toolo miiyou süpüla anashanain chi nia. Ekirajajunüshi sünain arüleja, anaata Suku'ipa kasa niipialü, aturompaja, awawaija,ama'asijawa,atchinjirawa. ekirajashii süna'in ataleja kaasha, atüjashii ayonnaja. Aluuwatanushi süpula tutu'in chia nia, nnojolu'in chii jaleru'in. Nushatajatü tü akua'ipa niiraka ana'in. kojutajatü wayuu nütuma.süna'in tü nutijalaka chii jima'aikai che'ejasü nuche'echeruin na'in sülu tü nuku'aipaka, sünainje tü nama'aka naa alaulayuukana [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 0vi3mtbi2b7ttlw8gt1lrewmk3m2zpr Jimijiaa jukuaippa wayuu 0 231 14512 10961 2024-03-27T03:49:43Z Leonfd1992 13 14512 wikitext text/x-wiki '''JIMIJIAA JUKÜAIPA WAYÜÜ''' Tüu jira'ainka Wayüü, jiaa wanee juküaipaa kojütakaa atümaa napushaa naa wayüükana; julüu neira'ain, ayawa'atunusüu tuu julüukat nekii, julüu nainru'u, otta tuu alatakaa menshii nümüin wanne Wayüü. Joü tüu jimijiaa juküaipa Wayüü, tüu jira'ainkaa Wayüü, jia tüu pütchikat ayatanüinjatkaa ama'a jüutpuna emiji'iakalüu, e'iyatunuinjatu tuu natalejakaa ama'a naa Wayüü atujashikanaa eirajaa, jain jiaa, kasapülainjatüu, otta jalejeru'ujüu junuliaa tüu eira'ajawakaa. - '''AYOÜJIRAꞋAWAA MAJAYUTNÜU''': Jiaa wanee emijiaa ere'e jiawatünïn jujutüu , ottaa naküaipaa naa jieyüukana. Jiaa jiakat ana'ajakaa juküaipaa Wayüü julüu jü'umain. Wanewai juya'a antushii makaa po'oloshii majayütnüu, julujee nata'a oümain makaa Coloompia (Colombia) otta Venezeelaa (Venezuela), anajakanaa juküaipaa Wayüü. Akanajusüu tüu atujasuka ma'in jau juküaipaa Wayüü. - '''JUNASHAA WAYÜÜ''': Eitanusüu wanee lüma'a napulamüin naa oüshikanaa, atujakanaa jaü junüusaja Wayüü, jupulaa naküjain tuu natujakaa apulerüaa, jamusüu juküaipaa jukümajiaa, o'ikawaa, jamusüu juküaipaa jumaiwa'a natuma'a. Achejanüsuu tüu junüushakaa Wayüü o'ojüitakaa julüuje, wunuiru'ua, muru'ut otta ipauli'a. - '''JIAKÜU EINUSHII''': Niaa wanee pütchii ere'e jukotchiranüin jupüshaa tuu juküapakat ainjaa enushii, kojutakaa atuma'a juküaipaa Wayüü. Po'olo Jikii nekii naa wayukanaa e'iyatakaa jiaküaa nainjüin, juutpunaa tuu jutkatakaa ainjunakaa napulaa naa atujakanaa ainjaa einushii yaa julu woümainpaka. - '''JUSHALIRAꞋA WAYÜÜ''': Tüu jushaitiakat Wayüü, e'iyatusüu tüu natujakaa apulerü'ua naa wayuukana. Musüukaja'in wane ekirajapiaa menshii, ere'e nikirajüin chii julaulashikai wane apüshii tuu pütchikalüu jaü jushalira'a Wayüü. Anukaa junuliaa shaitaa: Awateera'a yosuya'a, ainajirawaa jüka yosula'a, achinpajawa'a, atsüinjirawa'a, awateraa amaa, otta waneinüa. - '''AYATAWAA JAU EKIRAꞋAJAWAA''': Julüu wanee kaii ananajunusüu juküaipaa juyatain tüu jaüu jimijiakat Wayüü, waimashii na ayatashikanaa jaü akuaipakat tüu, eshii makaa pienchimüin po'olo jikii junain erilajapiaa, jupulaa nakumajüin juküaipaa tuu pütchikat nashajaijantka alüu. Outta müsia eesia'a: Ayo'üjira'a jutalejiayaa jira'ain Wayüü, Jimijiaa waimaa anüikii, Juwatira'a ama'a… [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] kepai7uxq2smbxbvk8555cqjemi8tue Jinnuu 0 232 12945 3486 2023-08-27T18:59:53Z Leonfd1992 13 12945 wikitext text/x-wiki '''Jinnuu''' shia wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. Chi mürülü natuushikai naa jinnuukana nia chi walitkai; "watuushi chi walitkai", müshii. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] n0mtzeyq6m7jxozsmncxjb27m7i1nds Jintukaa Marakaaya 0 233 3490 3489 2023-02-27T19:02:55Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 3489 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Wayuu: Jintukaa Marakaaya]] mu9q39k664ou3ewwjfht65l2q4c763z Jirnu 0 234 3492 3491 2023-02-27T19:02:55Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3491 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Jirnuu]] o72s9g4f8e43vc0nqcuhdqivh1tiodg Jirnuu 0 235 13492 11248 2023-09-27T11:59:10Z Minorax 20 removed [[Category:Shiiru'ku Wayuu]]; added [[Category:E'irukuu wayuu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 13492 wikitext text/x-wiki '''Jirnu''' es un linaje wayuu, representado por el zorro [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 4ukt7o4fzhj22383i9aoge841xbzd7k Ji’irain Mma Woliwarianakat Wenesueela 0 236 3498 3497 2023-02-27T19:02:55Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3497 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ji'irain Mma Woliwarianakat Wenesueela]] ns80rq2dzaej628kofj4hblokfqeluj Jokoma 0 237 15398 15389 2024-10-15T01:47:40Z Leonfd1992 13 15398 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Niyakua Jokoma.jpg|miniaturadeimagen|250px|Niyaakuwa Jokoma.jpg]] '''Jokoma''' ([[alijunaiki]]: ''Gusano'') Wanee wuchii she'e mma otta wuin, jouutsu süchikejee juya. ==¿Kasawai chi jokomakai?== Chi Jokomakai wanee wuchii, jouuche'chon ma'in she'esai, masapüsai, masa'asai, matünasai, jaratüshii süpapüna mmaka. Eeshi sa`akaa wuin, jee saaka mma.'' Suk''üwaipa tü nütaka shiishtusü, esü koireshia sulia jamajuin nia, müsia tü niirukuka jawawasü. Nule`erü waima nükorolo. Asanatshii nain sülüpuna nüta. Tü naja`apuinka es'''ü''' s'''ü'''pula süntuin sunain akaratshii sentimetura, musia tu neeruülainka pienchitua sentimetüra. waima nukuwaipa chii jokomakai. Eshii chii uliiyuna Sümakai wayuu, jayashii su`utpuna juya, Sakashi pootshii . Eemushii chii jokoma she`ekai mma, jouchechon, mariayatalü. Eeshi chii wuitakai she`kai wunu. waima nukuwaipa, kajuyashatamain.'' ==¿Kasa nukumajaaka anainjee chii jokomakai?== Chii Jokomakai akumajashii s''ünainje tü sushuka jañule`erü, shiitain ere waima ekulü. kakaliapa shia jemei musia. Eetalaa Musia wanee putchii nutuma chii aliijuna, Aristoteles münakai, Naashin; chii Jokomakai akumarashi niimiwa, sünaijee tü chutsüka, kuluu kakaliarü, musia ere kasa outuin.'' [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] n7kf6ycpn2of3rgez0vu2vmr6vbc98d Jolotsü 0 238 13003 12353 2023-08-27T20:23:00Z Leonfd1992 13 13003 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jolotsü.jpg|thumb|Jolotsü/ Estrella Mayor]] Wanee shüliwala, nia shiiyaawase nachijiraainjanapa wayuu. Shia shiyawasee wayuu sünain aju'itaa sümaa ayaataa jee waraittaa. Ma'aka anainjee sünüiki wayuu sümaiwajatü, wanee jierü eere aainjaain ja'iiwaya ka'i, miyou so`u juchon. === Iiwa (Alijunaiki: Primavera - Constelación de Pléyades) === Nia shiiyawase palajachi juya, süpüla apünajaa. ==== Patünainjanaa (Trio de estrellas) ==== Nia shiyaawase jüpüla ayaleraapa (yotopa) waüya. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] e5zzbcfbxp05tskyl3l94k3d73vom5w Jorge Luis Pocaterra 0 239 14837 13004 2024-05-05T10:56:16Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14837 wikitext text/x-wiki '''Jorge Luis Pocaterra González''' ([[wayuunaiki]]: ''Jorge Lüii Pükaatera Gonsalee'') Palajachikai sünain ashajaa tü [[wayuunaiki]]kaa, ashaajüi jee ekiraajüi [[wayuunaiki]], ainjüshii [[Karalo'uta|karalo'uta]] suchukuwaje Ekiraaja Akuwaitpaamajatü sünain Anüiki. ==Karalouktakana== *''Nakujala Wayúu'' (2001) *''Süchonyuu mmakaa'' ("Los hijos de la tierra") -A'apanaka sutuma tü Ekiraaja Akuwaitpaamajatü sünain Anüiki. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] qymkwrwy18s0wz6lqi7c0ze0jevdiv0 José Angel Fernández Silva Wuliana 0 240 11357 10636 2023-04-03T17:28:31Z WikiBayer 129 11357 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:José Ángel Fernández.jpg|thumb|Wayuu ashajui.]] '''José Angel Fernández Silva Wuliana''', palajachikai sünain ashajaa tu [[wayuunaiki]]kaa. Jooushii chaa [[Pala'aipo'u]],<ref>[http://poesapalmeriana.blogspot.com/2011/06/poeta-en-lengua-wayuu-indigena.html Poeta en lengua wayuu (indígena venezolano)]</ref> Goajira venezolana, el 23 de enero de 1961, el poeta es además Sociólogo y magíster en Antropología, egresado de la Universidad del Zulia. Cheejewai niakai wajirajee sulujeena tu mmakat laa uchii'pulee. Ayaatashii soou sukuwaitpaa wayuu sûnain akujawaa sunuiki wayuu suluu wayuunaiki. Ashaajishii sunuiki wayuu suluu tuu karaaloutaka wayuunaki. ==Karalouktakana== * Iitakaa (La Totuma), 1993 * Nünüiki Ka'ika (Lenguaje del Sol). Monte Avíla Editores, Caracas, 2006 * Jayeechiirua je Ojutuuirua Sümúinjatü tü Eiikaa Mma (Cantos y Pagamentos a la Madre Tierra). Editorial el Perro y la rana, Caracas, Venezuela 2007. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:José Angel Fernández Silva Wuliana|*]] eu67x9mdnqfi3h4jgtfd32lyw9s459o José Prudencio Padilla 0 241 14865 13452 2024-05-08T05:08:23Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14865 wikitext text/x-wiki '''José Prudencio Padilla López''' ([[Wayuunaiki]]: ''Jusee Pürutensio Padiya Loopes'') Joüshi soou mma [[Süchiimma]] chaa mmakat [[Kolomwia]] so'ü kai 19 [[Maatso]] so'ü juyaa 1784 – Ouktushi chaa [[Wokotaa]], [[Kolomwia]] so'ü kai 2 [[Outuuwüre]] so'ü juyaa 1828. fue un prócer de la independencia de Colombia y Venezuela y un wayuu que liberó a los habitantes de Maracaibo del yugo de España. Fue el héroe naval durante la Campaña de Independencia liderada por Simón Bolívar, creador de la Armada Nacional de Colombia y primer Almirante de la Gran Colombia. Hijo de Josefa Lucía López Uriana, originaria de la Makuira y de Andrés padilla, afrodescendiente proveniente de República Dominicana. Los restos mortales del almirante José Prudencio Padilla descansan en la catedral de Nuestra Señora de los Remedios de Riohacha, la cual fue posteriormente declarada como Patrimonio Nacional de Colombia. La plaza principal de Riohacha también lleva su nombre. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] hwwpigg0cftajwobqwk8rp61hzom533 Joutai 0 242 14801 13006 2024-05-02T20:09:50Z Jeyuu 67 14801 wikitext text/x-wiki '''Joutai''' ([[alijunaiki]]: ''viento'') na joutaikana nnojoishii süpüla we'rüin, akatsa'a watüjaapaje'e saa'u eein naya sünainjee nawawalakat. We'rüin naya sükajee suwawala tü wunu'upanakalirua, sükajee sülo'onoin tü palaakat otta sükajee sükalira tü [[siruma]]kat. Sünain karalo'utaka tüü we'raajeerü nachikuwa naa joutaikana wamüin waya wayuukana, ''¿jaleje'ewalin naya?'', tü nanüliakalirua, tü nakua'ipakat wane'ewain nakua jee waneeirua kasa. Naa joutaikana süchoinni tü oushikat palaa nümaa ka'i. Kojuyashii naya je naatayaa müsü nakua'ipa, eeshi chi joutai jayattakai otta eeshi chi katsüinkai ma'in. Sünainpünapaje'e wakua'ipa naya mau'lu je sümaiwajee paala. Shia mma aapaka wamüin tü we'irukukat otta taata juya naapüin tü wuinkat süpüla katsüin waa'in, niaja'a joutai aapakai tü süsanaliakat waa'in süpüla katüin wo'u. Jamüshija'a wanee wayuu mayeinree nia münüshi: ''inaayonya naa'in, asalanashii'', shiasa'a ouktulee nia münüshi: ''masanalainsai, aja'ttüsü naa'in'' (Fuenmayor, 2022). Sünainjee tia akua'ipakalü, naa joutaikana nayashiin naa a'laülaayuu antawaikana sünain awaraijawaa waa'u, saa'u tü wuchiikalüirua, saa'u tü mmapa'akat, we'raajüin nakua'ipa, we'raajüin np'upünaa; we'raajüin tü napünakaa sulu'u woumain. == Nanülia naa joutaikana == === Joutai wuinpejeekuai === Joutaikai chii antawaishi nu'unapaa juya, naashin naa laülaayuukana joutaikai chii nia e'eipijawaika namaairua juya (tü siruma juyamaajatüka) je nia oosojeetka tü wuin jamatüsükalüirua ni'ipünaaka juya sainküinpünaa mojuuika. Niaja'a chi joutai kakaiyawaikai woumainpa'a; katsüinshi jayatta nia, otta nia ulewaika atuma tü ayuuli ni'ipünakalü juya ma'aka saa'in tü shunuikat otta müsia jalajaasü nutuma tü shipekat, tü ja'yumülerü. Sünainjee tia wanaa sümaa nükaiyaa chi joutaikai asinyaralaajünüsü otta ejeerajünüsü tü mürütkalüirua. Natuma naa watuushinuukana nei'taain shikii sümaiwajee süpüla shiainjatüin so'u joutaleu saapaanaka o'u tü jiipükat, ayatüsia we'rüin tia mau'lu yaa sünain saapaanawalüin tü jiipükat wanaa sümaa joutaleu. Wane akua'ipa eewaikat joutaleu shia tü ayoujiraakat ama otta o'unushii naa wayuukana sünain o'onowaa sümaa namülüin eere eein wuin je müsia eere wuitüin tü mmapa'akat. === Joutai uucheje'ewai === Nia chi joutai oju'itakai uuchipünaaje. Nia wane joutai awawalakai jatta sümaa saamatüin nia. Naküjala naa wayuu laülaayuu, sejeekuai soo'opüna tü uuchikalüirua (eeshi naa wunaapü makana), antüshii süpüla aapiraa sünain nüntajachin juya, sünainjee tia o'unushin naa wayuukana sünain anaata nepia otta sünain ousaa tü apainkat. Naashin na olojuliikana jime, wanaa sümaa niain eein chi joutai uuchije'ekuai anasü tü olojaaka sükajee jimatüin tü palaakat otta eeshaatasü tü jimekalü. === Joutai wopujeekuai === Nia chi joutai sulu'ujeejachikai wainma wopu, müsüje'e joutai wopujeekuai nümünüin. Chira joutaikai wainma nukua'ipa, eeshi nüntülee nümüiwa otta eeshi juyamaale nia, eeshi jayantalee nia otta eeshi wawainmale nia. Matüjaipaje'e kama'awaa nia, alatapünaashi je müsia lotushi sulu'u nüpünakalü. === Joutai palaajeekuai === Nia chi joutai sejeejachikai shiroküinpünaa tü palaakat, saashin wayuu nia anaajüikai saa'u suumain tü oushukat palaa, sünainjee tia maponujusai nüntaiwa'a wawatshi jayatta sümaa palaaweema'in nia maka nüntalee matüjainsai kama'awaa. Eesü süntalee jepirachi wanaa nümaa. Saa'ujee niain anaajülüin saa'u tü palaakat, naa apalainshiikana jülüjainjachi naa'in nukua'ipa, eeshi naaschijai nu'walakajüin tü anuwakalüirua otta eeshi analee nia nu'ulaain solojünüin tü jimekat sümaa anaa akua'ipa. === Matshi, mantüin === Niyaawasekat nüntülee matshi shia wanaa sümaa nnojoluin kasain eein epijana, yüütaya müshi naa wuchiikana, yüütayaa müsü süpana tü wunu'upanakalüirua, jimatayaa müsü süpanaka tü aipiakalüirua, yüütayaa müsü kasa supüshua'a, ai müsia tütshi otta müsia aisü tü yolujatshikat. Mma'ayatuuisü mmapa'akat wanaa sümaa tia. Nojoutaise matshi jayattachonsü awawaluin, shiasa'a sa'wai o'ttushii chi monkoloinsheekai sünain ei'rajaa, sünain aapiraa nüchiwaa juya, sünain nülü'ülüin sünain nüntajachin. Naashin naa apalainshiikana wanaa sümaa nüntüin matshi anawaisü nakua'ipa wainmasü jime neewain. Natuma naa watuushinuukana kanüliayaa müshi naa joutaikana, namüin eeshi naa joutai katsüinkana ma'in, eeshi naa matsüinkana, eeshi naa juyamaakana otta eeshi naa jemiaimaakana. === Jojotshi === Nia wane joutai matsüinkai awawala, aapajee ma'in nemiase (jemiai). Tü ka'i nüntakalo'u shia wanaa sümaa katsüinshaatain tü joutaika, ma'aka katsüinree tü joutaika so'uka'i aipa'a otta wattachon aishaatüsü nemiaise chi jojotshikai. Mayaainje nnojoluin juya wanaa sümaa nüntüin chi jojotshikai, ayataa müsia wuitüin je kachoin tü wunu'uliakat nutuma. So'u nükaiya jojotshi o'ttawaisü tü wayuukalüirua sünain a'luwajaa süchoin yosu. Wanaa nümaa kachonsü nutuma tü aipiakat, tü koushatkat, tü shimuunakat. Wainma wunu'ulia kachonkat nutuma müsüjese'e shime'eraain wayuu sümüin tü jierü iiponkat ojuunaluwaa ''nüchontaa jemiai sümüin'' münüsü, süka nnojoluin shi'rüinüin nümaa wane toolo. === Tepichikua === Maponojüsai tepichikua sükajee niain wane joutai yonnataka, leeyatüsü nukua sümaa kaitüin nutuma tü mmakalu iipünaamüin. Eeshi nüntülee nümüiwa otta eeshi nümaajachin nia chi joutai wopujeekuai. Saashin wayuu sümaiwa pülaiwa'a tü mmapa'akat, wanaa sümaa sukumajaain shikii tü palajatüka yonna no'u kashi, eejachi tepichikua niapü'üshi wane olojüi atüjaa ma'in ayonnajaa, shiasa'a keraapan nüyonnajüin, apütaawaisü nüchikanain wane ko'oyoosü, tü piyoule münakat mau'lu yaa. === Wawai === Nia chi joutai katsüinkai ma'in, eeshi juyamaale nia. Majulaashi sutuma nujunajirüin tü wunu'uliakalüirua, nujuttirüin tü miichikalüirua je wa'awasü tü mürütkalüirua nutuma. Eesü wane kuwenta nüchi wawai, saashin wayuu sümaiwa paala, atkaashi juya nüma wawai, sutuma atkawaaka tia wainma ouktaa, ouktusu wayuu, mürülü, aja'lajaasü ojunnajüin wunu'uliakat je miichirua eepünaale nalatüin. Sünainjee tia, maünaa nümüin wawai otta sümüin tü niikalü tü laü'laaka palaa. Wainma sünülia kakuunairua je waneeirua koroloirua naapaakalü sümüin mma saa'u tia aainjalakat, sünainje'ereyan tia alatakalü e'iratünüsü saainjia tü miichikalüirua, chainjatü ko'uin uuchimüin otta tü saajunaka kayuluinjatü (kayulainsü) sümaa kasanajiainjatüin shia suralo'u, jai'taichi nikerotuin paülü'üwawai, ojui'tushi suralo'upünaa tü miichikat. Müinjatü sukumajia tü miichikalüirua waneepia. === Wa'ale === Nia chi joutai jayattakai sümaa nulojüin meemetshi. Chi joutaikai chii matüjainsai antaa waneepia, antawaishi ne'e nupülapünaa juya, saamatüshi otta jewawaisü nutuma tü apünajuushikalüirua ma'aka tü pitshuushi otta meruuna. Saa'uje numatalain nia juya münawashi: ''numatalein juya''. === Wuinsurulajuin === Nia chi joutai chakai alatawalüin sirumau'u. Naashi naa laü'laayuukana nia chi joutai arüleejakai tü sirumana juyamaajatüka. Wanaa sümaa nüntüin matshi sulu'u woumain, chayaa sirumatu'u antüshii chi wuinsurulaajüinkai mïsüje'e süitawalüin juya süka nümaawalin nia chi wuinsurulaajüinkai. [[Akotchajülee sünülia:Süchikuu pülaiwa'a mmapa'akat]] 65cw7jdpz62t9ho8o2bpykysgepzkj9 Ju'i 0 243 10637 9971 2023-03-11T00:16:39Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10637 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Acheta-domestica-1.jpg|thumb|Ju'i.]] '''Ju'i''' ([[alijunaiki]]: ''grillo'') es un insecto de color marrón a negro, con hábitos nocturnos. Sus patas están adaptadas al salto, sin embargo saltan menos que los saltamontes, lo que los hace más torpes. En cambio, corren por el suelo con rapidez. Excavan una madriguera en el suelo, que consiste en una galería de más de medio metro, y que termina en una habitación esférica. La entrada a su madriguera la mantienen limpia, ya que la utilizan para zona de "canto" y así atraer a las hembras (sólo los machos cantan). Para producir el sonido tan peculiar de estos insectos, levantan ligeramente sus alas y las frotan una contra la otra. Las hembras son capaces de captar este sonido gracias a que, como la mayoría de los ortópteros, poseen órganos timpánicos. Son omnívoros: comen tanto hojas y tallos como insectos. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] ssvkgj5n0tsf5npvrusbasylm6lx3ai Ju'uluku jukuwa'ipa kamaneewa 0 244 10964 10638 2023-03-11T02:14:35Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10964 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Nemecio Montiel Fernández.JPG|Nemecio_Montiel_Fernández|thumb|]] '''Ju'uluku jukuwa'ipa kamaneewa''': Kojutusu tü kamanewaakalü jutuma wayuu, anasü pütchi nümüin wayuu kamaneekai, kamaneeshi ain münüshi. Ekirajünüshii wayuu jünaijee tepichiiwaáya jünain asakaa wayuu jünain pansaawaa asouttia namüin wayuu laülayuu nnojoliire nasaküin, wayuu malasü münüsü eekai mamanein, kachuntiawaisü asakiaa natuma wayuu namüin laülaayuu: ==Jukuwa'ipa asakia== * Jamaaya taata. * Jamaaya ta'laüla. * Jamaaya tepaya. * Jamaaya tawala. * Jamaaya walee. * Jamaaya tashimia. * Jamaaya taanee. * Jamaaya machon. * Jamaaya maatein. * Jamaaya nii wairü. * Jamaaya jintulaa. * Jamaaya jintülee,maimane... kojutusu natuma wayuu tü pütchikalüiruwa süpüla kamalain namüin na aapaajüshiikana. ocgyxxm51dy93nbzkombewfd8t7k6jc Juan Francisco Gómez Cerchar 0 245 15358 14877 2024-09-23T17:12:22Z Leonfd1992 13 15358 wikitext text/x-wiki '''Juan Francisco "El Kico" Gómez''', es de origen wayuu de linaje Jusayuu. Resultó electo como nuevo Gobernador para el Departamento de La Guajira, por el Partido [[Cambio Radical]] en 2011. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia]] bssxk1x5h72v5f0lhqz6yvz0x5h2ep0 Juan Manuel Santos 0 246 14876 10639 2024-05-08T05:39:10Z Vicenta Harker 1316 Juan Manuel Santos, no'u chi juyakai 2010 14876 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Santos Calderon Juam M.jpg|thumb|Juan Manuel Santos, no'u chi juyakai 2010]]'''Juan Manuel Santos''', palajachikai sünain ashajaa tu [[Kolomwia]]. Es un político, periodista y economista colombiano, presidente de Colombia desde el 7 de agosto de 2010. Tras desempeñarse como periodista, incursionó a la política haciéndose miembro del Partido Liberal Colombiano, fue ministro de Comercio Exterior durante el gobierno de César Gaviria, más tarde hizo parte del gobierno del conservador Andrés Pastrana Arango en el que se desempeñó como ministro de Hacienda. Pertenece a la familia Santos, anterior propietaria del periódico El Tiempo. También es primo de Francisco Santos, vicepresidente de Colombia durante el gobierno de Álvaro Uribe. Fue electo presidente de Colombia el 30 de mayo de 2010. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] nwucegmhkqe494ojapmik15fej0m6ua Junaaya 0 247 12653 11174 2023-08-12T01:03:31Z Ko'oyooshi 504 12653 wikitext text/x-wiki '''Junaaya''' ([[alijunaiki]]: ''honda wayuu'') junaaya sünülia wanee korolo olojie,ainjünüsü suka makui ouuttajüüshi,sulü'üjain wayuu tooloyu sunain waraittaa,sünain olojoo, sünain mekeeraa. tü sa'apüla'ükalü wane ipa o'ulaka pootchi; wanee korolo ka'atsüinsü olojiesü otta e'ipiria kasa ekai mojülain. ale'eyatünüsü süpüla sujütúnüin tüú sa'apüla'ükalü otta müinka süitünajatülee wane kasa suka. '''Honda wayuu''' ([[wayuunaiki]]: ''Junaaya'') Es una honda utilizada como herramientas complementarias para las actividades de caza, elaboradas a base de una planta denominada maguey, lo utilizan para ahuyentar animales, y para las actividades de caza ,en otras ocasiones son utilizadas en los que haceres de la cotidianidad tiene una figura que asemeja a los chichorro wayuu; Es una herramienta masculino con la cual se puede lanzar una piedra/o un trozo de barro a una distancia de 70-100m² cuya fuerza e impactos puede generar perjuicios dañinas al objetivo indicado. En el momento de realizar cualquier actividad con esta herramienta, se requiere tener practica para evitar accidentes; La persona que utiliza la honda wayuu debe contar con experiencias, y debe tener practica para maniobrar esta herramienta étnico y contar con buena disciplina; además según la mitología wayuu el origen de este articulo se remonta en los pasajes bíblico especialmente en el rey David. [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] rjrwwjvz3c9855q6gikm9144wbdopmu Junia 0 248 15051 12834 2024-06-03T19:32:23Z Vicenta Harker 1316 15051 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Seagrape-bunch01.JPG|thumb|Koulit.]] Tü '''Junia''' ([[alijunaiki]]: ''uvita playera'') es un árbol de tamaño medio de la familia ''Polygonaceae'', que se encuentra en las playas tropicales de América y el Mar Caribe, incluyendo el sur de la península de la Florida, en Estados Unidos. Es uno de los árboles emblemáticos del Estado Vargas (Venezuela). Puede alcanzar una altura de más de 8 metros, pero muchos especímenes no suelen superar los 2 m. de altura. Esta planta posee grandes hojas redondas; las hojas enteras se vuelve de color rojo con la edad. La corteza es suave y de color amarillento. Esta especie no tolera el frío, se muere a 0&nbsp;°C. Necesita exposición al sol y es sumamente tolerante con la sal, por lo que se utiliza a menudo para estabilizar las costas de playa y evitar la erosión. [[Anaajaalaa:Coccoloba uvifera-Cuba.jpg|thumb]] === Frutos === A finales de verano surgen grandes racimos de pequeños frutos que al madurarse se tornan rojos y luego morados. El nombre ''uva de playa'' que se le da en español proviene por esta forma de las frutas, muy pequeñas (alrededor de 2 cm de diámetro) y en racimo, que recuerdan a la uva, aunque son dos especies que no están relacionadas entre sí. La fruta es carnosa, jugosa y dulce, de fuerte aroma y buen sabor; posee una semilla grande. Se suele utilizar para preparar mermeladas, para jugos y postres en los caribeños. '''Junia/Alijunaiki Uvita playera''' [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 9nkjqw7mbeatypsamop69rw85uuuxwi Junu'use wayuu 0 249 3714 3713 2023-02-27T19:03:16Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 3713 wikitext text/x-wiki Junu'use wayuu (Medicina wayuu) tü junu'useka wayuu anasü jüpüla ayuuli maima. *Paliise: tü wunu'uka antüna anairü uuchitu (MACUIRA) palaapüna wopumüin ja'aujee Nasaree,wane wunu'u jerutnu apanalü jüma ja'apüyüüin jia maima pütsü junooin otta ishooshotain jia. ==Aainjia otta apülajaa== Nnojotsu aaijünüin piichipa'a a'yataana anairü wuna'apü, eere yüütülin, nnojoluinjatüin jaralüin eerüin tü jaainjiaka, müleka jitnülee jutuma wayuu, mujeerü jukua'ipa, kapayalain, otta musia jiaya amulüijeerü jujutpala. Tü wayuu aainjasüjatka jaainjainjatü nnojolüiwa kasain jiküin, nnojotsü eküinjatüin asiijüshi ju'ulakaleeinjatü e'ejü wanee kettapa jaainjain tia otta musia jiaya ishoinjatü jushe'in juma jikialajaa. n08i91ck27uj71d7bcnrg9ejtgu5j6i Junu'use wayuu jüpüla wanülü jeketü covid-19 0 250 3717 3716 2023-02-27T19:03:16Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 3716 wikitext text/x-wiki Chii Jukuwa'ipa aluwatawaa kolompia, n'ia ayaawataaka jukuaipa na'a wayuukana ju'luu noumain, jaalii tüü, oonoshi jumma tü ji'piika wayuu jüpüla eiyajaa tü ayuulee e'ka joolu'u. jüsala tüü ojuitusü wanee a'yatawaa cha'a wuinpumuin jüpüla aa'inmajirawa jüliia tü ayuuleeka covid 19 münnaka. a'nnas wayüü mu'inka jüü'lakunülee tü junu'se laülaayu maa aka tü: -o'lojooka pejeewa tü ajapüka jumma wüin -kei'chera waneepia -asakaa wayüü wattalujelü -asuinjana ji'pii laülaayu maa aka aa'in Alouka.- jüpüla aiwa alee, shunuii o'tta achiijawaa. Samuttapai.- Júpüla a'ttetelü a'iin Maluwa.- jupüla shunuii Wannee putchii natumma n'aa laülakana jutkatchi wuinpumunshana jülüü tü Wayüü Araurayu münnaka, e'lee oonowanuin amaa o'tta kojütüin atüma naa wayukanainnua napushuwayaa. cdliptrhhhhuglh4u8l5ap3d9s54zaa Jupütala tü wanülüüka 0 251 3725 3724 2023-02-27T19:03:16Z Jon Harald Søby 12 7 revisiones importadas 3723 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Realidad del pueblo wayuu.jpg|thumb]] Jünainjee wanee wanülüü kakaliaa anuu jüpütanajün. Jülü'ü tü Wounmainka antüsu jülü'ü anua wattaje'ewalü wuin jemetsü jüpüla amüliaja, e'iijaka wayuu jütüma wattaa aalin ouktaa. koolera jünüliia jütüma Alijüna akatsa'a eein wunu'u jipi, otta wayuu kekiin jümaa yalayalain jüpüla e'ikaka jünain. tü Wanülüü jeketka nnojotsü e'raajünün jipi, jia momotka na wayuukana jutuma, che'ejaasü müna jüchiki jülu'u wanüiki aapushii na wayuukana ja'ujee nnojolüin wuin jüpüla o'lojoo najapü, musia eküülü juma tü e'ikaaka tepichi akatsa'a eein wanee karalouta ashajunüsü watta aalin natüma naa jikiipü'üka tu mma mülo'uka jüpüla anaatiia jukua'ipa wayuu mulo'uinjatü wuinsan kojuyainjatu eküülü kojuyainjatü koolejia jüpüla akirajaa otta kojuyainjatü piichi jüpüla anain wayuusan. Maa'uluyaa asukawaa apüla tü ashajünaka julü'ü karalouta ==Anoipaaje== *[[elespectador.com/coronavirus/covid-19]] 0ipyo4ffeaasf02z0j8jr497je1euwk Jupütalaa tü wanülüka 0 252 3727 3726 2023-02-27T19:03:16Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3726 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Jupütala tü wanülüüka]] ky4mn66y4daxohp8cx8f01vzafn1vm8 Juransiiku Miranta 0 253 14812 10463 2024-05-03T22:42:51Z Vicenta Harker 1316 14812 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Francisco de Miranda by Tovar y Tovar.jpg|thumb|upright|Juransiiku Miranta.]] '''Juransiiku Miranta''' ([[alijunaiki]]: ''Sebastián Francisco de Miranda Rodríguez'') ([[Karaaka]], 28 [[Maatso]] 1750 – San Fernando, Cádiz, 14 [[Juulio|Juulia]] 1816) conocido como Francisco de Miranda, fue un político, militar, diplomático, escritor, humanista e ideólogo venezolano, considerado «El Precursor de la Emancipación Americana» contra el Imperio español. Conocido como «El Primer Venezolano Universal» y «El Americano más Universal» , fue partícipe de la Independencia de los Estados Unidos, de la Revolución Francesa y posteriormente de la Independencia de Venezuela, siendo líder del «Bando Patriota» y gobernante de la Primera República de Venezuela [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] endwxen50k8yayelh0fmh594gmrrk3h Juriicha 0 254 14366 14326 2024-03-05T23:59:03Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14366 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Juriichi.jpg|thumb|250px|Juriichi sünain kettaain shia]] '''Juriicha / Juriichi''' ([[alijunaiki]]: ''vísceras de ovejo o chivo fritas con cebo o aceite'') shia wanee eküülü, aainjünüsü sünainjee shiyülain sümaa shi'iruku anneerü, otta müsia kaa'ula. Ka'akasü süle'e, süpana, süsoso, saa'in, so'oroloin, süliipütche, sumüchetse jee sü'wüi.<ref name=ju>[https://web.archive.org/web/20230924234359/https://colombia.gastronomia.com/noticia/8616/gastronomia-de-los-wayuu-friche Gastronomía de los Wayuu: Friche]</ref> == Saainjiapala tü juriichikalü == Palajanaa, o'lojunusü süka wüin tü shiyülainka süpüla wuleinjatüin shia, tü süle'eka, otta müsia tü süwuikalü o'lojunusü jee ooijünüsü süka wüin ja'isü; o'yonojunüsü jouyuwai supushuwa'ale, süpüla sujuriichajünüin, süka saü'süka, eesü sujuriichajünüin süka seita, acheküsü sujuriichajünüin palajana tü susosoko, süpüla nnojoluin samantüinjatüin shia. O'yotunaka yootchon wuin shira süpüla ja'wawachoinjatüin tü süle'eka jee süwüi, mapa ejitünüsü ichii sheemetia. O'ulaanüsü sünain poolotüin shia. Motsopa shira, ajuriichijaasü shimüiwaa süka saüsüka. Tü maka ekünüsü sünain ja'in, müleka saamatüle shia, aseepüjaasü.<ref name=ju/> Aainjünapü'üsü wane mi'iraa icha [[Maiko'u]] süpüla ee'iyatünüin tü shiküinka wayuu namüin na kamalainka amüin tü sukuwa'ipaka na wayuukana.<ref name=fes>[https://laguajirahoy.com/featured/inicio-la-decimotercera-edicion-del-festival-del-friche-en-maicao.html/ Inició la decimotercera edición del festival del friche en Maicao]</ref> === Sai'wana tü juriichikalü === Ekünüsü jo shia sümaa wuiirü, yaja, areepa, ai, roo, püla'ana, piruuwa, kineeya a'lakajuushi. Eesia maiwanain shia. Sünain wane kottirawaa, alapajaa, e'itanüsü areepa a'ajaaushi, ai a'lakajuushi, otta müsia roo, sa'ato'u. == Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 95wr886a1n67nu1p5vyab0mlbl472xk Juriicha friche 0 255 3752 3751 2023-02-27T19:03:17Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3751 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Juriicha]] 4gupcifydr8ad6qypnp4iaiesz0kluj Jusayu 0 256 3754 3753 2023-02-27T19:03:17Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3753 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Juusayuu]] op5yq2nh4aohjarn79u8qzned8cye9i Juulio 0 257 9975 3762 2023-02-27T22:20:57Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q121]] 9975 wikitext text/x-wiki '''Juulio''' ([[alijunaiki]]: ''Julio'') Nia chii akaratshikai kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana suluü apunüin shikii waneshimiun; shia palaa tu apuniunka kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Juulio''' ([[alijunaiki]]: ''Julio'') es el séptimo mes del año en el calendario gregoriano y tiene 31 días. Originalmente este mes era el quinto del primitivo calendario romano y se llamaba ''Quintilis''. En un principio, comprendía 36 días pero fue cambiado a 31 por [[Romulus]] y reducido a 30 por Numa, señalándose finalmente los 31 que tiene ahora por [[Iulius Caesar|Julio César]]. En honor del mismo (''Iulius Caesar'', en latín) que había nacido el día 12 del mes, fue renombrado a "Iulius" de donde deriva "Juulio" [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] 9ygb86zzansp1llq7hc6azm1ee1tr5w Juunio 0 258 9976 3768 2023-02-27T22:20:58Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q120]] 9976 wikitext text/x-wiki '''Juunio''' ([[alijunaiki]]: ''Junio'') Nia chii aipiruakai kashii suluu apunuin shikii. shiaa palaa pienchikai kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Juunio''' ([[alijunaiki]]: ''Junio'') es el sexto mes del año en el Calendario Gregoriano y tiene 30 días. Este mes era el cuarto en el primitivo calendario romano y recibió el nombre que lleva según algunos en honor de ''Lucius Iunius Brutus'', fundador de la República romana, mas otros creen que era llamado así por estar dedicado a la juventud y no falta quien opina que tomó su nombre de la diosa ''Iuno''. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] qziqnl6xr7s7d8g3zs0iomwcyq1cgbq Juurala tü eejirawaakat 0 259 3772 3771 2023-02-27T19:03:18Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 3771 wikitext text/x-wiki '''Juurala tü eejirawaakat''' es un documental en [[wayuunaiki]] cuya historia muestra la lucha del pueblo [[wayuu]] por el bienestar de la madre tierra (ma'a), la pureza del agua y vida del medio ambiente. En [[alijunaiki]] significa "La Raíz de la Resistencia"<ref>[https://web.archive.org/web/20120709163309/http://www.wayuunaiki.org.ve/index.php?option=com_content&view=article&id=239:la-voz-de-los-pueblos-indigenas-tierra-agua-y-dignidad&catid=25:actualidad&Itemid=72 La voz de los pueblos indígenas, “tierra, agua y dignidad”]</ref> y está dirigida por [[Jorge Montiel (director de cine)|Jorge Montiel]]. Fue escrito, dirigido y producido en colectivo por integrantes de varias comunidades indígenas pertenecientes a la Organización Indígena Wayuu Maikiralaasalii, ubicadas la zona norte de la Sierra de Perijá en el estado Zulia ([[Wenesueela]]) y sus escenas fueron filmadas principalmente en los escenarios naturales de la riberas del río Socuy, pensada y realizada en colectivo, donde cada integrante del equipo de producción significó pieza clave y necesaria para la realización de esta obra cinematográfica. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Filmes en Wayuunaiki]] qvy2m723lviq3nzepwtqt12mc0cqofd Juusayuu 0 260 13493 11279 2023-09-27T11:59:11Z Minorax 20 removed [[Category:Shiiru'ku Wayuu]]; added [[Category:E'irukuu wayuu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 13493 wikitext text/x-wiki '''Juusayuu''' : Shia wanee E'irukuu wayuu, eitanüsü wanain nütüma laülakai Utta, aluwatanüshi sümaiwa nütüma Male'iwa .shi'iruku Wei tia. Na Juusayuukana amünüshii soutpünaa mmakat nütüma Utta; "Na anamiakana Jee pülakana'in sünain jachichaa" Kasiwanot Shia tüü wuchii,süchikanainkat wayúu Juusayuu. Müsia e'itanüsü wanee jeer sünain wei'rukuu. Ipapülee Shia noumain wayuu Juusayuu.  wayuu Süchikua Jusayu tü eirukuko tü ojuitasü sümaiwa pnaijee chii ipa Utta münakai cha'aya wajiira shiawatia sükua'ipa wayuu eepünale nantiirai sünai wanee alapajaaa otta miira. wayuu anasü, kamanesü,ekirülü,aipüralü shiechin. Niasa chi laülakai wayuu kamaneeshi,aikalerüin sukua'ipa kasachikü, wanee achuntaa jierü. Jusayu wane eiruku,kottiraalü süma tü waneiruwa eirukuka, kajutusu eepünale nantirai. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] i4hkhwj2t621halkf3oqtdefw74v2qg Juya jeketü 0 261 11564 11460 2023-04-10T22:58:33Z 2803:1800:1112:6965:E9BD:45C7:2EED:713B 11564 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bratislava New Year Fireworks.jpg|thumb]] '''Juya jeketü''' ([[alijunaiki]]: ''Año Nuevo'') tü juya jeketü münaka shia wane mi'ira mülo'u aainjünaka süpa'apünaa tü mmapa'akat. Tü juya jeketü sünainjeejatü tü süyaawaseka kashikalüirua jee müsia chi ka'i, sükajee ayaawajünüin süka tü ayaawajütka ka'i, tü süyaawaseka waneepia sutuma alijuna otta wayuuirua shia tü 1 eneeroulu'u wanaa sümaa waawatachon tü jouktaika.<ref name=juya>[https://de10.com.mx/vivir-bien/10-distintas-celebraciones-de-ano-nuevo-alrededor-del-mundo/ 10 distintas celebraciones de Año Nuevo alrededor del mundo]</ref> Otta müsia tü süyaawaseka ka'i müinma yaa sünainjeejatü tü ayaawajütka ka'i gregoriano münüsü, ni'itaala chi papa Gragorio XIII no'u chi juyakai 1582, otta sünainjee tia shia süyaawaseka ka'i soo'opünaa tü mmapa'akat. == Mi'iraa soo'opünaa tü mmapa'akat no'u chi Juya jekechikai == === Juya jeketü natuma naa Chiinaje'ewaliikana === Tü juya jekechikai natuma naa chiinaje'ewaliikana (süka nanüiki: 春節, 春节, Chūnjíe; 農曆新年, 农历新年, Nónglì Xīnnián) o'ttusu sünainjee tü süyaawaseka kashikai sükajee shiain nayaawaseka sümaiwale'eyan icha China.<ref name=juya/> === Juya jeketü namüin naa Etíope === ''Enkutatash'' nia chi juya jekechikai namüin naa Etíope münaka. Chi juyakai a'wanajaashi namüin no'u chi palajachikai ka'i eweetakai nünain chi kashikai ''Meskerem'', sulu'u tü nayaawaseka sümaiwale'eyan, jee müsia namüin naa waneeirua nia chi ka'i 11 no'u kashikai settienpüre süka tü ayaawajütka ka'i gregoriano. Tü pütchika, ''Enkutatash'' süka tü nanüikika müsüka saa'in ''kakuuna asülajuushin''. No'u chi juya jekechikai namüin shia eere nayaawatüin tü mmapa'akat jee wanaa sümaa süja'lajaain tü juyakat jee namüin shia wanaa sümaa antüin na'akamüin wane jiet mülo'usu Saba sünülia antaka chejee Jerusalen süchikejee su'unüin sünain alapalaa no'u chi Shikiipü'ükai mma Salomón.<ref name=juya/> === Juya jeketü namüin naa Mapuche münaka === "We tripantu" jo "wüñoy Tripantu" shia wanaa sümaa süwa'najaain tü juyaka namüin naa mapuche jee müsia kayaawasesü wanaa sümaa wattain chi ka'ikai jee wanaa sümaa o'ttuin tü jemiaikai icha uuchejeepünaa (wanaa sümaa tia chi ka'ikai kaalapüshaatashi) tia maka alatüsü no'u chi ka'i 21 nünainmüin chi ka'i 24 no'u kashikai juunio.<ref name=juya/> === Juya jeketü namüin naa Aymara === Nnojoyülia atüjaanüin saa'u maka nialen chi ka'i 21 no'u kashikai juunio wanaa sümaa su'wanajaain tü jayakat jo niale chi ka'i anakai süpüla ayaawata sukua'ipa tü juyakat (müinka tüü, nünain chi juyakai 2011 tü nayaawaseka antüsü sünain chi juya 5519 sulu'u tü nakua'ipaka naa aimara amünaka; tia ka'i (21 no'u kashikai juunio) wanaasü sümaa tü ''solsticio de invierno'' icha uuchejee, atüjaanüsü saa'u sükajee oo'ulakünüin mi'ira natuma naa quechua noo'opünaa chi mi'irakai "Inti Raymi".<ref name=juya/> === Juya jeketü namüin naa Judío münaka === Rosh Hashaná (süka hebreo anüiki: ראש השנה‎, rosh ha-shanah, "shikii chi juyakai") shia sünülia chi Juya Jeketü namüin naa judío amünakalü otta müsia oo'ulakünüsü mi'ira saa'u no'u chi palajachikai jee müsia chi piamashikai ka'i sü'ütpünaa Tishrei, no'u chi palajachikai kashi sulu'u nayaawaseka naa hebreo münaka. Chi juya jekechikai alatitnüsü sümaa anoujaa, ajuujaa turonpeeta, jee kekiirasü eküülü aainjuushikai süpüla tia, eesü pan püsiasü jee ko'oyoosü kanüliaka jalá jee sümaale'e süchon wunu'u.<ref name=juya/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]] aomdn6d2fjcdiauuthc6c06zol1mkgc Juyo'u 0 262 12802 12801 2023-08-15T18:08:28Z 2803:1800:5108:83FC:E0EB:3606:FD5:ACB3 12802 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bootes constellation map.png|thumb]] '''Juyo'u''' ([[alijunaiki]]: ''Arturo'', ''Arcturus'', ''Alfa Bootis'') Shia tü apünüinkalü shili'wala warattaka ma'i sulu'upünaa aitu'u pi'uupa , nünainjee chi Sirio (α Canis Majoris) jo Canopus (α Carinae); Se trata, por lo tanto, de la estrella más brillante del hemisferio celeste norte. Su constelación es Boötes, «El Boyero». Según el autor Miguel A Jusayú (1977) “Juyóu, Arturo, astro que se mira para calcular cómo va el tiempo de la lluvia. Se traduce “ojo de la lluvia”. Los guajiros relacionan la estación con el nombre de la estrella que deja de verse al atardecer; esta estrella preside las grandes lluvias de octubre”<ref>[https://web.archive.org/web/20130727123240/http://ramonmodus.tripod.com/id14.html Mitos Wayuu]</ref>. == JUYO'U: == Nia chii jolotsü süshikai tü juya mülousükalü tü ajutukalü sulu'upünaa tü apünüin sükalü kashi , achiruajatükalü sulu sükalia tü juyakalü. Juya ajutuushi nupulaapa juyo'u Juyo'u nia chii jolotsü kamacherakai ma'i sa'akaje tü shiliwalakalüirua. aletüjüitya natuma naa watushinuukana sumaleiwa'aya nouni'rüin sukuaippa tü juyakalü suka, jülüjain na'in shia chaya aitu'upüna sukaje tia natijaa oulü joujainjatüin nujutuuin juya. je sümaa anainjatülein otta majuinjatüle shia. anainjatüle juya ajutuusü wanapunaa süma nupu'ulaain juyo'u müleka nüshakatüle juyo'u jee sulatüle sükalia tü kashikalü mojuinjatü juya ainjatü jamü ayou'jaasü na'in wayuu jülüjasü na'in o'onowaa ere anain juya == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 0np96gedvgi50obx4zg003nqavkm0fo Jüchikuwa mma'ala jumaa wanee wayuu jier 0 263 12271 12270 2023-06-20T22:39:07Z Ko'oyooshi 504 12271 wikitext text/x-wiki '''Jüchikkua mma'ala jüma wanee wayuu jierü''' ([[alijunaiki]]: Relato sobre maa'ala y una mujer wayuu) jümaiwale'eya ma'i, e'iwa'aya tü pülaakat, mma'ala wanee wayuu jierü anasüche'echonshaata ma'i, eejanale nala jima'aliikana muliashaanain naya ji'ire jüka jamüin anasüche'echon shia. Jiasa'a jia mma'ala jumaiwa wanee wayuu jiet pülashaana a'inru nnojotsü kamaneein namüin naa jima'aliikana müliakana shii're. Jiakali'aya wanee wayuu majayülü jutpuna julu'u mülo'ushaana tü ju'walakat. Tü jiirakayaakat anache'echonsü ma'i, tü ju'upunaakat ishochontaasü jutuma achepajawaa juka pali'ise, pasanuwachonsu jia julu'u ke'inapunachonnin jia jutuma ja'atüin sirapü tepichijeeiwa'aya jia ma'aka jaa'in wanee ware'eyu atumawaa, tü ju'upunachonka anache'echonshaatasü mataasü jaa'in jain wanee amüchi asirajuushi jüka alepu siratataain jia jüka jüchepajaain waneepia jüka tü pali'isekat jumaa juseepüin anneerü jimo'tchon kasuutolu. Mma'ala jumaleeiwa'aya ma'i jüpülapunaa juwanajaaintüin julu'u wüi jia ma'ulu ya, o'unusu jumuiwa'aya cha anoipünaa jünain arüleejaa annerü, jünain tüü awaralijawaaka jüchiirua mekeerü kamalainshaanasü tüü ipaliraka jorottakalü jumuin jüpüla jukumajuinjatuin jia jüülijanain, jajapunain otta mataasia ju'uliijanain jiaka ka'aka tüü eeka junain jüsi tüü wui mmalakalu ma'ulu ya kepijanachonnin jia. Jiasa jo'u wanee ka'i cha anoipunaa jaapaka nikiisa wanee wayuu Jima'ai muliashaatashi ji'ire, nusaküjaka jümüin, -" muliashaatashii taya pi'ire nii waira" numaka Jümüin " aitchonjeerü pia tapula "numaka jumuin jiasa'a jiakat nnojotsu jaa muin nümüin mo'uyaasalü jüche'e juulia tüü kasa nümakalü eetasüja ma'aka jaain polootua nusakutiya jumuin ji'ire juchekuin nia, nime'ejachon a'inru, jiasa'a jiakalia eme'erajalaasü nuka me'ejala jaaín poushu musu numuin pu'ula taya piiraka'ala tamüin ne'e müsü nümuin nnojotsu taya müliain ni'ire wayuu toolo müsü nümuin jima'aikai. jintuikai mainma nünüiki jumuin watta jaali tüü kasa nukujakalü jumuin ji'ire juchekuin nia jakatsa jiakalia nnojotsu joonoin amaa tüya numaka, jashichisü ne'e nümüin püke'ejalüi ta'in piirakala taka ne'e müsü numuin. Mapa'aya ma'i ürüttaka na'in junain Mma'ala jaali nnojolüin juchekuin nia, pülatalee a'inrüja jia juyouttayaka taya jetseechikasa'a chi wayuu anashi juchekeechikai toulia. anasüja'aya juka juyo'uttuin taya numaka jumaa nuwaanajaain jumüin, "kasataalejasa pulashin taya puanajaaiwa wuira muin joolu'ukana'aya" numaka jumaa nuwaatüin jünain metutshaanain nikiise, jiasa'a yala yala'aya ne'e awanaja, awanaja müsü tü ji'irukukot jinainmüin ju'ui, jüse'eru junainmuin jiki jipula mma'alala jumuinjatuin maulu ya. Junainje'ereya tüü ju'wanajain ji'iruku makataleesia julu jümüiwa'ain jia jumaa nnojoluin toolomain jia jümaa juyanaashaanain jia jaali tüü kasa alatakat jümuin jaali nnojoluin juchekuin chii jima'ikai jalu'utaalesüja'aya mai taya mayaaka yaa müsü ja'in anasüje toonoole jümaa nünüiki chi jima'ikai paala nojotsujee muin taya ya. jiasa mautpuna ya makataleesia tüü mma'alaka kamalanin jumuin jali'iru'in jia ipa eere jia jüpülajain julu'u mürüluin jia ma'ulu ya junainjee tüü pulaaka aain. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] tgi96hkydb6yflfyhv23mrq4damqpq6 Jüküjala Wayuu 0 264 12540 12539 2023-07-21T01:55:51Z Ko'oyooshi 504 12540 wikitext text/x-wiki '''Chii waliru akulajaashikai''' Eetashi wanee waliru akulajashanashi na'in sünain jimataa nipialu'u shiasa wanee nuchuntaka ajuittairee sumuin tu niikat supüla nujuitajachin sünain ashaittajawaa shiasa suchikejee kakalishaana ma'i nuchajaain wane na'aleewain sa'akapuna mojuuitkat mojuka ma'i na'in chi walitchonkai nüle'ejaka nüchikkua nipialu'umüin sünain aishantain ma'i wanee nüsawa'ata sünain nojoluin nüntüin sünain wanee na'aleewain tü nüshaitajatkalü amaa shiasa nüle'ejüin nuchukua mojushantasü na'in shiasa sünain nu'unuin warai nümun nüntiraaka nümaa chi nüshikai aika ma'i nia nüpüla. Ayatshia ne'e nia akulajaain niasa chi nüshikai nüshaittajaaka nümaa süpüla süsütnaainjatüin tü mojuukalü a'in nashaittajaka piamale'e süsütnaaka tü akulajawaakat a'in nulia talataka ma'i nia numa chi nüshikai. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] 4wgsgy2lhcf5dl8sme9o6pv21i5m6p5 Jülirü 0 265 11378 10969 2023-04-04T14:00:24Z Leonfd1992 13 11378 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mariposa-libando.jpg|alt=Mariposa-libando|thumb]][[Anaajaalaa:Mariposa_ojos_verdes.jpg|alt=Mariposa_ojos_verdes|thumb]] '''Jülirü''' ([[Alijunaiki|alijünaiki]]: ''mariposa'') Tü Julirü shia wane uchii ayü'laasü sünainje jokoma, wüchi kantülesü süpüla juya, saashin wayuu laülaayu. Antüsü sünain ana'alawaa süpülee juya; eesü sünain miyo'uin, sünain ja'apüin, müsia sünain jo'uuchein.<ref name=juli>[https://concepto.de/mariposas/ Mariposas]</ref> Mainma natapa'a naa jülitkana eeshi sünain ishoin, sünain wuitüin, sünain mütsia, sünain kasuutalüin, sünain malo'ukatalin naya. Wuchii anamia, kashaitajaaleshi süchikije wane juya eekai miyo'üin otta süpülapünaa. Natuma naa wayuu ku'yamakana ashatünüsü nayakuwa sünain kanasü, müsia sünain achepaa, oyunnusü nüyaküa chi jülitkai ma'aka sa'in jülittünaya achepaa süpüla ayonnajaa.<ref name=juli/> Tü ''lespodopteros'' (sünülia sutuma alijuna) jia tü ennaajünaka süka julirü jee wanee shupeirua mülo'uirua pachiiruasuirua, mmayaasü wataa ka'i, ayuuirasü müsü, achajaanüsü süka tü juliitka shia tü jülirü sümaka alijuna ennaajunushii naya maka sa'in miyo'uin naya, shiasa'a watta'a ka'i ayuuishi amujaashii malaa mushii, mainma nakua'ipa kashujushii, sulu'u niuleeset. Tü juulitka, jülirü münaka mainma tü nakua'ipaka ennaajuunushii süka tü naanairuaka.<ref name=juli/> Tü naanaka sünainsü natünaka ''ala'' sümaka alijuna, jiasa'a nawatapa sirumaka, mainma ayawatüin eetaasü. Piama shikii pienchimüin tü nakua'ipaka, mainma aipiruashii nasa'airua sünai nakatajiraain sünain piama nusa'airua kale'eshi nayairua tü shimataka, müsü sa'in wanee Ekiipüka ataatchii wanee shirasü sule'erü jusiika wunu'uirua mainma kasa nayuluin shile'erüt tü wunu'uliaka süka tü nayeeka sünain koyooin shia, ekushii suinyaa tü wunu'uliaka ennajünaka süka espiritropaaka.<ref name=juli/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] r0d8ld35gyhf0zxa17sf4w321lq9gql Jüyaawase mmakat kolompia 0 266 10970 3914 2023-03-11T02:16:49Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10970 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera_.jpg|thumb]] Tü jüyaawasekat mma, o'uliwo'u jüpüla a'awaajúnaa watta ka'i. Wanteerakat, jüyaawase mmakkat, e'iranii yümüin mmakat, e'iyatsü jüchiki tü alatakat jümaiwa, otta tü waneerüa a'¨waajüshii juwashirüin mmapa'akat. == Ee'irajaa Sümüin Kolompia == coro: Tü talataa pülaskat main Tü talataa matujainkat ajatta sulu'u tü asipala aiskat ojuitusu tü anaska akuwa'ipa (piantüa) Ajalajasü akait majuskat ma'in Antüsu tü tashi pülaskatmain I Kenasü tü jayuikat mayokujainsat süwarala kottushi na wayakana waneepia tuntü ma'in saakapüna kalena natujaulu tü nunuikü chi outakai sa'u kurus == Wasüsü sümüin Wanteeraka == [[Anaajaalaa:Bandera_2.jpg|thumb]] Tamaajatüirua: Takküjain shiimüinka na'u ma'leiwakai aijeerüin Jüpüla tü wanteeraka otta tü woumaika tü woumaika Kolompia, Suka shian shiawasein wane mma mi'ou, Süma pülasüin shia, otta taashin wayuu supushuwa'aya sulu'u? ¡ Taküjain shiimaikat ! Ma'aka müinjutuma jia, ma'leiwakai, otta tü woumaika aapeerü asa anasü jümüin, ma'aka nnojolüin müin miojeerü jukua'ipa natura. '''ANÜKII JÜMÜIN MMAKAT''' Wapushuwa'aya ¡Kolompia toumain pia! Talu'ujain pia julu'u ta'in, tanoujain aneerüin pukua'ipa, ta'ata pajüin Sunaina te'erüin pia waneepia: mulo'uin, otra kapülain pia suma taashin. Aisü tapula pünainje supushua tü kanainkat ta'in: talatüin pia pa'anasian, tapushi, namaaka na laülayuukana, tü tanoujaitka, tü talataakat, otra alain ta'alapüin, tü tachekaka mai: surulaalüin taya suma talu'ujüin pünülia Kolompia julu'u ta'in, otra outüin taya pünainjee suka ta'inmajüin pia. <br /> 2qw7rscqupbxg141wsl0f3oebkbr4ty KAA'ULAYAWAA 0 267 13429 3916 2023-09-24T16:40:01Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Kaa'aulayawaa]] 13429 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kaa'aulayawaa]] ri31qa98f47ly92nadfuf4wnrhj33ms Ka'iirua sünain semaana 0 268 3918 3917 2023-02-27T19:03:23Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 3917 wikitext text/x-wiki '''Ka'iirua sünain semaana''' *[[Luune]] *[[Maatte]] *[[Mietkule]] *[[Juweewe]] *[[Pienne]] *[[Saawana]] *[[Rimiiku]] oshbm5ic2ij8hy1ap031gvpvh23wv68 Ka'iyaawatia 0 269 10642 9980 2023-03-11T00:18:24Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10642 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:BadSalzdetfurthBadenburgerStr060529.jpg|thumb|Ka'iyaawatia.]] '''Ka'iyaawatia''' ([[alijunaiki]]: ''reloj'') es un instrumento capaz de medir el tiempo natural (días, años, fases lunares, etc.) en unidades convencionales (horas, minutos o segundos). Fundamentalmente permite conocer la hora actual, aunque puede poseer otras funciones, como medir la duración de un suceso o activar una señal en cierta hora específica. Los relojes se utilizan desde la antigüedad y a medida que ha ido evolucionando la tecnología de su fabricación han ido apareciendo nuevos modelos con mayor precisión, mejores prestaciones y presentación y menor coste de fabricación. Es uno de los instrumentos más populares, ya que prácticamente muchas personas disponen de uno o varios relojes, principalmente de pulsera, de manera que en muchos hogares puede haber varios relojes, muchos electrodomésticos los incorporan en forma de relojes digitales y en cada computadora hay un reloj. El reloj, además de su función práctica, se ha convertido en un objeto de joyería, símbolo de distinción. 3ri7ezpm0uyurg9wxcs31ta9vi3dxay Ka'ñaruushi 0 270 11563 10751 2023-04-10T21:49:04Z Neima Paz 39 Mejorar ortografía 11563 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Saccharum officinarum red canes.JPG|thumb|right|Ka'ñaruushi.]] '''Kaañaruushi''' ([[alijunaiki]]: ''caña de azúcar'') es una planta proveniente del sureste asiático. La expansión musulmana supuso la introducción de la planta en territorios donde hasta entonces no se cultivaba. Así llegó al continente europeo, más en concreto a la zona costera del sur de España, entre las ciudades de Málaga y Motril, siendo esta región la única zona de Europa donde pudo cultivarse. Posteriormente los españoles llevaron la planta, primero a las islas Canarias, y luego a América. Así este cultivo se desarrolló en países como Cuba, Brasil, México, Perú, Ecuador, Colombia y Venezuela, que se encuentran entre los mayores productores de azúcar del mundo. El jugo de su tronco es la principal fuente de azúcar. Después de cosechar la caña, pasa bajo unas cuchillas desmenuzadoras, para luego pasar al trapiche. Este jugo es depurando por una serie de filtros; luego se somete a un tratamiento blanqueador y de ahí se coloca en depósitos de cocción al vacío, donde se concentra el jugo; por último, se cristaliza el azúcar del jugo. Una vez cristalizado el azúcar, se extrae el agua restante quedando así el azúcar blanco común que se conoce habitualmente. [[Anaajaalaa:Sugarcane juice vendors, Dhaka.jpg|thumb|Vendedores de guarapo de caña, en Bangladesh.]] En las zonas donde se cosecha, también se masca la caña fresca, por su jugo; pero también el jugo dulce se vende en vasos o conos de papel poco después de haber sido extraído empleando una máquina con ese fin. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] cszm5bcm3krb9roe6345zlh3hq8frwg Kaa'ulaa 0 271 11055 10972 2023-03-14T03:12:15Z Leonfd1992 13 11055 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Goat 2007-1.jpg|thumb|Kaa'ulaa.]] [[Anaajaalaa:Kaulaa uleri 2.jpg|thumb|suchikua kaulaa ulerii 2]] '''Kaa'ulaa /Koo'ulaa''' ([[alijunaiki]]:''Cabra'') tü  kaa'ulaka pienchi su'ui, kachesü, kousu, keichisü, keimatüsü, kaleesü, kouwasü, kasisü, koisü süta eesü sulu'u ishotot, palitat, aloukatat, mutsia jee kasutot ekajasü saaka mojui otta sawanapaa, pala'achon main antasü kaa'ula chaya wajiraje onosü wayuu süma kanchoulee aa'in süpüla miyaasüü eküsü yosu, parulua otta kayusi. Kanchoulesü main süpüla jamü joutaleu atijüsü ekajawa, Kakulaatsesü wunu ashowajirushi. Kachonsu piantua süpüla juyakat mioupa süchon aliichajünüsü süchira ayajaanüsü nüsüin wayuu arülejüi, akumajünasu keesü süka, tü kaulakat alatitsü kasa nulia chi wayuu kamanakai [[Anaajaalaa:Kaaula toumainpaa 1.jpg|thumb|kaula sulu kulaat ]] Apünüsü süpaünain jieyu, otta anaterii sukuaipa kasachiki. O'utunain shiküin wayuu ekat jutkatüin sünain alapaja jee mira'a ekünüsü nirukü asijushin, jurichin jee kerasüin, otta tü shiyülainka ekünüsü, tü sütaka kaa'ula akumajüna shiipoloin kasha, touretain, waimale main kasa anaka nütüma chira mürüt anashijee wayuu ekai kamana. :: ''Eesü süpüla paashaje'erai: [[Arüleeja]]'' [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] m0dxrt7830b44izo7tnnv3t618ryvmn Kaalütaa 0 272 10752 10645 2023-03-11T00:58:27Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10752 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Caldas.svg|thumb|[[Panteera]] Kaalütaajatü.]] [[Anaajaalaa:Caldas in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kaalütaajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kaalütaa''' (Alijunaiki: ''Departamento Caldas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kaalütaa| ]] hrb9po1av9130svyg8ennqvcuvmp5yq Kaarai 0 273 15540 15539 2024-10-27T00:05:51Z Leonfd1992 13 15540 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kaarai narración.wav|miniaturadeimagen|Señora Rosiris Sapuana de la Ranchería Washington y anécdota sobre kaarai como mascota]] [[Anaajaalaa:Süchikua_kaarai.jpg|miniaturadeimagen|Kaarai toumainpa'apünaa]] [[Anaajaalaa:Kaarai.jpg|alt=Kaarai en su hábitat territorial |thumb|250px|Kaarai sünain atpajaa niküin]] '''Kaarai''' ([[alijunaiki]]: ''Burhinus bistriatus'') Chi kaaraikai nia wanee wuchii o'unaja'awaishii sünain mma eekai yüütüin otta müsia waraitüshii weinshi eere anooulüin. Eeshi sulu'u tü mmakalü Euroopa, eeshi cha'aya África sulu'u palaajeru'u o'ulaka müsia sulu'u tü mmakalüirua cha'aya Asia.<ref name=alca>[https://seo.org/ave/alcaravan-comun/ Alcaraván común]</ref><ref>[https://www.pajarear.co/b/dstkne.html Burhinus bistriatus]</ref> == Nukuwa'ipapala == Nia wanee wuchii kepiashi eere yüütülüin, eere ka'yataawain miichi, eere eein mürülü, maa aka paa'a, eeshi nia sotpünaa palaa, eere nütpajüin jee eere nikajüin wuchiichen jo'uuchein. Wuchiikai chira eesü wanee nukuwa'ipairua ayaawatünakalü akajee nia, motsoshi sünain miyo'uyuuin nüsa'a, waraitüshii je waawatshi sa'wai, anujulaashi sa'akapünaa alama suulia e'nnaa, wanaawasü tü süno'ukalü nüta sümaa sünou alama jutsü, anakalaka anujulawaa nümüin.<ref name="alca" /> Chi kaarakai e'raajünüshii süpa'apünaa mmapa'akalü chejee México yaamüinree Kolompia, Brasil otta müsia Wenesuweera, chi wuchiikai chia kawachirashaatashi ma'in suulia nulojonüin sutuma kasa eekai eküin asalaa.<ref>[https://colombia.inaturalist.org/taxa/1505518-Hesperoburhinus-bistriatus Alcaraván Americano, ''Hesperoburhinus bistriatus'']</ref> Chi wuchiikai makai anülia matüjainsai arütkaa sünain wayuu, wattalu'ushi weinshi, shiasa'a, airee miyaasü nümüin, eesü süpüla nüntüin laairukumüin süpüla nüsüin wuin otta sünain ekaa she'e wuinka. == Nukuwa'ipa süpüla kachooin == Tü kaarai jietkalü kashukusü süpülatu'u iiwakalü, sulu'u wanee ishi süponolo. Eesü maa aka piamasü o'ulaka pienchisü sushuku, miyo'uyuu püchiratajasü, müsü aka sushuku kaliina, mouktannuu, maloukatüsü, yuuicheinsü sümaa wuittüsü süno'u. A'watüsü saa'u tü sushukukalü so'u wanee kashi otta süchikijee süchalejüin o'unüsü tü süchooinkalü süchiirua je nnojoishii ale'ejüin sulu'umüin tü ishi eejanale nachalejüin. Eere wanee kasa ekeekalü tü süchooinkalü, a'wachiraashii naa kaaraicheinkana, je chi kaaraikai sümaa tü kaaraikalü na'inmajüin tü nachooinkalü.<ref name=alca/> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] gkhpuaql5hoakt1829v1tbyshc21oev Kaatset 0 274 9985 4001 2023-02-27T22:21:13Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q40357]] 9985 wikitext text/x-wiki '''Kaatset''' ([[alijunaiki]]: ''cárcel'') es el lugar donde son encerrados las personas que cometen un crimen y forma parte del sistema de justicia de un país o nación. También pueden ser instalaciones en las que se encarcele a los prisioneros de guerra. Las condiciones de vida en las cárceles están muy lejos de ser ideales. La privación de libertad afecta, de manera indiscutible, a los prisioneros y, en algunos casos, la cárcel puede resultar incluso perniciosa para el deseo de reinserción de un prisionero [[Akotchajülee sünülia:Kaatset|*]] 6hhvtojj4sgknf0askffzw7ikga8ehp Kaau'kaa 0 275 10753 10647 2023-03-11T00:58:31Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10753 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Cauca.svg|thumb|[[Panteera]] Kaau'kaajatü.]] [[Anaajaalaa:Cauca in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kaau'kaajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kaau'kaa''' (Alijunaiki: ''Departamento Cauca'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kaau'kaa| ]] 2qoaal9y74rdxx0pgksa5fiw440g0pr Kaaule o'ukaasü 0 276 10648 9987 2023-03-11T00:19:18Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10648 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Fibreoptic.jpg|thumb|Kaaule o'ukaasü.]] '''Kaaule o'ukaasü''' ([[alijunaiki]]: ''fibra óptica'') es un medio de transmisión empleado habitualmente en redes de datos; un hilo muy fino de material transparente, vidrio o materiales plásticos, por el que se envían pulsos de luz que representan los datos a transmitir. La fuente de luz puede ser un rayo láser o un LED. Las fibras ópticas se usan ampliamente en telecomunicaciones, ya que permiten enviar gran cantidad de datos a una gran distancia, con velocidades similares a las de radio y superiores a las del cable de red. 9vjif6y7vq9fuuvyi6btjhnujnl2hyj Kaaya 0 277 10512 9988 2023-03-10T23:36:15Z Kwamikagami 48 10512 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Str Selari Bucuresti.jpg|thumb|Kaaya.]] '''Kaaya''' ([[alijunaiki]]: ''calle'') es un espacio dentro de las ciudades o pueblos, con forma de linea, que permite la circulación de personas y, en su caso, vehículos y da acceso a los edificios y solares que se encuentran a ambos lados. Pueden ser de tierra, asfalto, concreto o ladrillos. g1tclc5frfyqpn074tuzr25vu0ub1d6 Kaa'aulayawaa 0 278 14446 14443 2024-03-16T23:08:00Z Leonfd1992 13 14446 wikitext text/x-wiki [[File:Techipi jünain ayonnajaa.jpg|thumb|250px|Ayonnajaa ju'utpuna kaa'ulayawaa]] '''Kaa'aulayawaa''' ([[alijunaiki]]: ''Juego de las cabritas'') Akumajünüsü ma'aka wane kashi, aapitnüshii naa wayuu shaittajanakana, aneekünüshi chi süjülüwainjachikai, "anii chi süjülüwainjachikai" münüshii naa majayünnüü shaittüinjanakana. Süntapa tia ka'ikat suttajatkalü o'u tü shaittaakat antapaatshii naa wayuukana napushua'a maalia, alialu'u. O'tta müsia tü shaittaakat. Kemiashii joo naa antüshiikana; kepeshuuna, wüirü, keesü, jero'o, katsaalia, kayawata, wayamüt, ji'irü, kayuusüma'a, yosuma'a, jayajaya, sü'ü aliita, asalaa tulujashi, shi'iruku kaa'ula. Waimainjatü tü eküütkat. kettaainjatü sümaa wane kashi, ayonnajüsü ayonnajakalia, e'irajüsü e'irajakalia, olojüsü olojokalia, o'ttüshii waneepia wanaa nümaa neepeerajaain kaika'i, sunainmüin maalia. Sülü'ülapa süpüla jakütüin, asaayaa mushii naa jima'aliikana namaa naa najuluwainkana, ni'irainru'usü nünüiki. [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] ik0hk5xxsi9493pud8gqsdqghsbrswf Kachuweera ashajiaa 0 279 10649 9989 2023-03-11T00:19:22Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10649 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Olivetti Lettera 22 by LjL.jpeg|thumb|Kachuweera ashajiaa.]] '''Kachuweera ashajiaa''' ([[alijunaiki]]: ''máquina de escribir'') 0rwckya28gz496g7uiil2dgp4ltfrmw Kaketaa 0 280 10754 10650 2023-03-11T00:58:33Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10754 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Caquetá.svg|thumb|[[Panteera]] Kaketaajatü.]] [[Anaajaalaa:Caqueta in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kaketaajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kaketaa''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Caquetá'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kaketaa| ]] dqegldj74snl0rp6aig75r24zz3kyu9 Kakuuna 0 281 13008 4042 2023-08-27T20:27:43Z Leonfd1992 13 13008 wikitext text/x-wiki '''Kakuuna''' ([[wayuunaiki]]: ''sükorolo wayuu'') tü kakuunaka sükorolo wayuu süpüla aju'itaa eepünaale naya sünain wanee outkajawaa jee müsia sünain wanee mi'ira. Tü kakuunaka wane korolo kojutusu ma'in sükajee süma'anain wayuu washirü otta süma'ana wayuu eekai anaajain kasa sümüin maka aapünüin sümüin sutuma soushi jo süma'anajee wane lapüt. == Jamakua'ipalüin süma'anain wayuu == Jerotto` umaajatükaa otta tu`uma woumainpa`a sünainjeejatü a`wanajirawaa natuma wayuu namaa nakusina kepiakana uuchimüin (sierra nevad de santa marta) ,nnojotsu atijaanüin ou joujatüin shia, kakaliarüpeje`e shia nnojotpeje`ella nakumain wayuu tü kakauunakaa sümaa jerotto`u tü kakuunakaa kojutusu wayuu sutuma, washit münüshi eekai kakoroloin aka eein süpüla nunoutuin wanee nukua`ipa otta nuwalaajüin süka , süpa`aüna jieyuu otta sujuta asiruwaa. tü kakuunakaa sukorolo jieyuu ,eesü su`uliinai shia süsirapüin, süüliijanai shia : isho`u ,püla`ülia, jokomayaa süpüshi tü kakuunakaa eekaa . sünain tü kakuunaka aüliijanaakaa e`itaanüsü jerotto`u sünain , makat saa`in meruunayaa, maasiyaa. tü kakuunayaa, maasiyaa. tü kakuunakaa apülajaaya suulia wanee kasa. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] oreu6oj8bu3jzn65se9dg2u68zzx1dj Kalaapako 0 282 10755 10651 2023-03-11T00:58:35Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10755 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of the Galápagos Islands.svg|thumb|[[Panteera]] Kalaapakojatü.]] [[Anaajaalaa:Galapagos in Ecuador (real location) (cropped).svg|thumb|[[Maapa]] Kalaapakojatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kalaapako''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Galápagos'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Kalaapako| ]] rwziqoy5kyd7pocirptmp9krpurd417 Kalapaasü 0 283 15052 14708 2024-06-03T19:33:50Z Vicenta Harker 1316 15052 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Watermelons.jpg|kalapaasü|thumbnail|right]] '''Kalapaasü''' ([[alijunaiki]]: ''patilla'', ''sandia''. ''citrulus vulgaris''). [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] cwl1szabrd1mn51e64drku57c42zvkm Kalekale 0 284 11570 10652 2023-04-12T16:17:17Z Leonfd1992 13 11570 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aratinga pertinax venezuelae -Venezuela-6.jpg|thumb|Kalekale]] '''Kalekale''' ([[alijunaiki]]: ''Perico: Aratinga pertinax'') es un ave de la familia ''Psittacidae'' que es originaria del norte de Sudamérica (Colombia, Venezuela, Brasil y las Antillas holandesas) y que ha sido introducida en Puerto Rico y ciertas islas de las Antillas Menores. Son aves ruidosas, de excelente y rápido vuelo, muy sociables y bastante fáciles de domesticar. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] b6ocr32uwd2mlq5pi1w7oc1o7mh95mn Kamaneewa 0 285 14656 13009 2024-04-10T16:23:10Z Leonfd1992 13 14656 wikitext text/x-wiki '''<big>Kamaneewa:</big>''' ( Alijunaiki = ser bondadoso ) Tü shia wanee sujutka akuaipa , ekirajünüshi na tepiichikana sünainje motsoyutnuin naya süpüla muloinjanain naya sulu'u tü ana'akat. Sünainje tü atüjakat eesü alaüle'era a'in natuma na wayuukana süpüla nachecherüin nain sünain tü sukuaipaka wayuu. Shia tü napütalaaka na laülaayuukana napüla na achonnikana namaa na aikeyuukana. Na laülayuukanat atama'ashi meinshi maalia süpüla yootuin nama süchiki tü ekiirajawaaka sulu'uje wakuaipa waya wayuukana, tü shia anaatüinjatuka sukuaipa tü namaneekat otta tü nekiirujutka aka shian sujutpalain watuma tü ana'awaaka. Waya wayuukana kamaneeshantashi ke'iyoupa, kapülaashi wa'in, wainjain süi napüla süpüla e'merawaa,alakajaanüsü neküin. Tü kamaneewakat shia sujutuka wayuu sümaiwa. '''Sujutu tü kamaneewakat.''' Tü kamaneewakat sumuin wayuu kojutushantasü aka sukuaipain wayuu sümaiwa,süpüla nashatüin na tepiichikana mo'ulu shia napütüinjatuka na laülayuukanat süpüla wayuu sulu'u noumainpaa. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] 36h9pedd4w46n45we35wxx4q3jfy1j9 Kanasü 0 286 10653 4099 2023-03-11T00:19:28Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10653 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wkanasü 2012-12-11 14.33.46.jpg|thumb|Kanasü cha Majaana]] '''Kanasü''' ([[Alijunaiki|alijinuaki]]: ''estampados wayuu'') Tü kanasüka shia tü sanasiankaa e'inaa, atulaa, anaa, asonoo, aka'najaa amüchi, iita, susu, süi, si'ira, uwoma, alepü, kutpeera jee waneirüa sutuma wayuu. Eesü eekai sukumajuin jieyuu jee toolo'oyuu. == Jaleje'ewat tü kanasüka süpüla wayuu . == Tü kanasüka sütuma wayuu süshatala sünainjee tü wünu'uliakaluirüa, mürülü jee tü ne'eraka sulu'u mmapa'akat. == Waima sukua'ipa tü kanasüka. == Eesü kanasü eeka'i shiaakuamain: <nowiki>*</nowiki> so'u jime <nowiki>*</nowiki>molokoono'utaya <nowiki>*</nowiki>kalepsü <nowiki>*</nowiki>Jalianaya <nowiki>*</nowiki>Iiwouya <nowiki>*</nowiki>Antajiraasü <nowiki>*</nowiki>Paralouwasü <nowiki>*</nowiki>Uuchii Jee waneirüa. == Shiaakuase süma jamaluluin shia: == <nowiki>*</nowiki>Kalepsü: shia tü shiaakuaseka akachejia kasairüa. <nowiki>*</nowiki>Antaaji'irasü: shia tü wopu antaajira'aka <nowiki>*</nowiki>Iiwouya: shia tü aapirakaa süntia juya. <nowiki>*</nowiki>Paralouwas: shia tü pa'awajiraka. <nowiki>*</nowiki>Jalianaya: shia tü süntiaka shikirajaaya jintut, <nowiki>*</nowiki>Uuchii: shia tü shiaakuasheka napüna wayuu sünain arülejaa, waraitaa. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 4jhtxauch51m5so8fzxv88014yhv3dj Kane'wa 0 287 14724 14723 2024-04-15T02:45:57Z Leonfd1992 13 14724 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Huaya, fruta de le región de Yucatán.jpg|thumb|250px|Kane'wa]] '''Kane'wa''' ([[alijunaiki]]: ''Mamón'', ''talisia oliviformis'') Wanee wunülia ekajünüsu süchon, e`najünüsu sunainjee süchonñu ,jo`usu sulia sulu tü mma mexico ,brazil, veneezuelaa musia colombia. tü suliaka esü süsowajüi süjapüin apünüin shiki warra ,e`iyalasü susii süma iiwa jakutusu jee tü suchonka agostou ,jashuchon tü süchonka natüma na wayuukana oujunüsü tü sükaa süchon jee episesu tü süpanaka süpülaa leechina opoolojünüsü tü süpanaka asünüsü süpüla süjuitain tu souko jee müsia ojoojünüsü süpüla sujuitain tü souko. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] b42v9jwd9gb3i7eqssufiyzpwy9f5o9 Kanewa 0 288 4113 4112 2023-02-27T19:03:32Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4112 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Kane'wa]] ljmrvtmvz0y5gca9bkcr2pq83cxjv63 Kantaawa 0 289 10654 9994 2023-03-11T00:19:32Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10654 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Vandalproof.png|thumb|right|Kantaawa.]] '''Kantaawa''' ([[alijunaiki]]: ''candado'') es un dispositivo de seguridad que se utiliza como cerradura portátil cuando las puertas donde se ubica no permiten colocar una cerradura normal. El candado resulta más barato que una cerradura y es muy fácil de utilizar. Especialmente adecuado resulta cuando algunos cierres de puertas grandes metálicas se cierran con cadenas de acero. Para bloquear ese cierre, se pone el candado y, entrando su gancho por los eslabones de la cadena y cerrando el candado, queda bloqueada la puerta. Para desbloquear o abrir un candado se utiliza una llave normal de acero, aunque hay algunos que se abren mediante el juego de claves que se introducen en el sistema de cierre que permiten una alineación del cierre y por tanto su apertura. A veces estos candados permiten reprogramar la clave cada vez que se utilizan. Los candados tienen una amplia variedad de aplicaciones cotidianas, principalmente en cierres que no se utilicen a menudo, para impedir el acceso de ladrones o intrusos a dependencias privadas que puedan realizar robos, sabotajes o actos vandálicos. Los más grandes y sofisticados se utilizan para el bloqueo de puertas metálicas que se cierran con cadenas. 45q518ramagyy58f7kjhzctny6mersu Karaaka 0 290 11152 10466 2023-03-19T21:31:50Z Leonfd1992 13 11152 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = Karaaka | wanteera = Bandera de Caracas.svg | escudo = Coat of arms of Caracas.svg | maapa = [[Anaajaalaa:Capital District in Venezuela (special marker).svg|frameless]] | mma = [[Wenesueela]] | mma'ipakat = [[Outkapüle Mmakat]] | jalaapünasu = 10°29′6.4″N 66°54′23.02″O | altura = 900-1.150 | sulaktain = 822.9 | santaa so'ü = Santiaaka Mioü | sukumujaiwa = 25 Juulio so'ü juyaa 1567 | poblacion = 5.905.463 | censo = 2009 | densidad = 3.895 | sunulia'jewai = Karakeeña | sa'atkaattein = [[Antonio Ledezma]] ([[Alianza Bravo Pueblo|ABP]]) | koorika = 1010-1080 | koorika taleepana = 0212 | ee'iyalaaya walekerü = http://alcaldiametropolitana.gob.ve |}} '''Karaaka''' ([[alijunaiki]]: ''Santiago de León de Caracas'', conocida tradicionalmente como ''Caracas'') es la ciudad capital de Venezuela, así como el principal centro administrativo, financiero, político, comercial y cultural de la nación. Se encuentra ubicada en la zona centro-norte costera del país, a unos 15 km de la costa del mar Caribe y se sitúa dentro de un valle montañoso a una altitud promedio de 900 msnm. El Parque Nacional Waraira Repano es su mayor pulmón vegetal y es el accidente geográfico que separa la ciudad del litoral central, con el cual se conecta a través de la autopista Caracas-La Guaira, que conduce al estado Vargas y al principal aeropuerto internacional y al mayor puerto del país a orillas del mar Caribe. Según el Instituto Nacional de Estadística, se estima que para el 2011, la población que agrupa los cinco municipios que conforman la ciudad de Caracas es de 5.905.463 habitantes en su área urbana, y en su área metropolitana supera los seis millones de habitantes, convirtiéndose en la 6ª ciudad más grande de América Latina. [[Anaajaalaa:CaracasAvila.jpg|thumb|upright=1.5|center|Vista de Caracas desde el Waraira Repano.]] La primera autoridad civil, política y administrativa es el Alcalde Mayor de Caracas, titular del Distrito Metropolitano de Caracas, una entidad de coordinación político-administrativa que agrupa al municipio Libertador del Distrito Capital y los Municipios Baruta, Chacao, El Hatillo y Sucre, del estado Miranda. El Museo de Arte Contemporáneo de Caracas es uno de los más importantes de Sudamérica y en el se aprecian muchas obras de gran calidad. También tiene el Museo de Bellas Artes. Caracas alberga a uno de los rascacielos más altos de América del Sur: las Torres de Parque Central. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] cws053bbi3iwmpq6r779rv854md8k6f Karakaas 0 291 4134 4133 2023-02-27T19:03:33Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4133 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Karaaka]] tb1spj9o5ez1gaib3ypfphklzb0i3mn Karakas 0 292 4137 4136 2023-02-27T19:03:33Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4136 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Karaaka]] tb1spj9o5ez1gaib3ypfphklzb0i3mn Karalo'uta 0 293 10430 10424 2023-03-10T01:31:35Z Kwamikagami 48 10430 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Livre ouvert.jpg|thumb|Karaloꞌuta.]] '''Karaloꞌuta''' ([[alijunaiki]]: ''libro'') Jiia wanee ayatanakaa sutuma alijuna, ayütnusu, ashajushi jee kachepajüsu alüpüna maima karaloꞌuta, perkamino jiia kassa anaaka apüla ashajaa; anaatetnusu siia aiꞌmajunusu sumaa shirouꞌshe, tü makaa erajunusu sukaa anulia kuwietta. Sutuma sunüiki tü [[UNESCO]], wanee karaloꞌuta einjatu sumana 49 (Pienchii shiiki sumaa Mekiettsat) apanaa. Wanee ayatanakaa achikanainjeka ee palitꞌchon apanaa sumana, münusu poyetoo. ==Jaꞌata wanee Karaloꞌuta== * '''Sooujeka Kuwietta''': Nnojotsu sunainjein supüshuwale tü karaloꞌuta, kaa eesü ekü musuu * '''Kuwietta''': Erajunusu sukaa anulia kuwietta chechekaa sunain karaloꞌuta. Sunainjesu tü karaloꞌutakana anüiꞌpaa souje; antusu sunainmüin tü kuwietta, sunain susapuꞌu jiia antülekuwietta. * '''Susapuꞌu''' (''Lomo''): Shiia ein ashajunüin sunulia tü karaloꞌuta, numerakana jiia suchukuwaje karaloꞌutaka * '''Anaajaka''': Apanaa epeꞌipajanaka sumaa tü shiroüꞌsheka anainmüin supüshika tü karaloꞌutaka * '''Antetnaka shiroüꞌshe''' (''Ante Portada''): Palajanasu sunain shiroüꞌsheka, ashajunusu sunain tü sunuliaka karaloꞌutaka. * '''Anainjekaa shiroüꞌshe''': Eeꞌiyalaayaka ekaa suchikeje shiroüꞌsheka, [[kasutot]] waneepiia * '''Shiroüꞌshe''' (''Portada''): Shiia ein jaaꞌyain tü atijaaya sunainjeka tü karaloꞌutaka * '''Eeꞌiyalaaya nüchikimajatü chii ashajüikai karaloꞌutaka''': Shiia tü eiꞌyalaayaka ein jaaꞌyain nunuliaka chii ashajüikai jee (''copyright''), anaataaꞌkai, sukalia sushajunüin tü karaloꞌutaka, achukuwayaꞌachikanainje, sunulia shimüinsuka jiia ekee ein.. * '''Apanaa ein anaakaꞌanüikimajatü''': Apanaa [[Kasutot|kasutolü]] eitanaka palajana siia achirüa sunain wanee karaloꞌuta * '''Alüpuna karaloꞌutaka''': Ein kottüin ashajanaka jünain supüshuwayale supanaa tü karaloꞌutaka * '''Eeꞌiyalaayakalirua''' (''Paginas''): Shiia supanaakalirua tü karaloꞌutaka, ein ashajaajünüin leetüra jiia numerakana susapoüje * '''Kamüinjanakaa''' (''Dedicatoria''): (Jiia ein nüꞌnüiki chii ashajaakai tü karaloꞌutaka, sumüinjatu tü ayalaajakai karaloꞌutaka. Tü makaa eitanusu achiiruwaje jünain Shiroüꞌshe ([[alijunaiki]]: Portada) * '''Apülaꞌashajaana''' (''Paratexto'') * '''Ekeroliaa''' (''Introducción''): Shiia ashajanaka leetüra, supülapüna tü Alüpüna karaloꞌutaka. * '''Eeꞌiyatialujuna''' (''Índice''): Shiia tü anüliaamaajatü ein eiyatünüin ashajalaa, alüjülee jiia supüshuwale tü anüikika sulü karaloꞌutaka * '''Eꞌraajiriaa''' (''Presentación'') * '''Alüjülee''' (''Capitulo'') * '''Achikiimaajatü''' * '''Suchikimajaatü''' (''Biografía''): Sunain waneeirü karaloꞌutaka eesü supüla eitanüin wanee eeꞌiyalaaya sumaa nüchukuwaje chii ashajüikai [[Akotchajülee sünülia:Karalou'ta|*]] je9gbsi04hltu680snz0k7y3wv5ijpg Karaloukta 0 294 4152 4151 2023-02-27T19:03:34Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4151 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Karalo'uta]] aqzp7zvwcognupytq6h5c5qlsh36m68 Karateerü 0 295 10979 9997 2023-03-11T02:21:03Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10979 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Karateerü.JPG|thumb|Karateerü pejee sünain [[Karouya]].]] '''Karateerü''' ([[alijunaiki]]: ''Carretera'') jia wane wopü eere alatüin eeke ee'in, jütatüsu'u namüin na wayuukanairü eere alaatein chaapünai. Akumajanüsü süpüla alatüin [[Kemion]]; maima sukuwaitpaa karateerü otta müsia oünusü wattamüin chaa sünain waneeirü mma, eesü müin sunulia: autopista, türoonkalü, avenida, cayee jee waneeirü. 6t341cd197uqx7fxgv4gwfcinj47v3n Karawoowat 0 296 14854 10464 2024-05-05T11:18:20Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14854 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Carabobo State.svg|thumb|[[Panteera]] Karawoowajatü.]] [[Anaajaalaa:Carabobo in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Karawoowajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Karawoowat''' (Alijunaiki: ''Estado Carabobo'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Karawoowat| ]] 8ghx5ry9vq9cmucaze52bcs9hjc661s Kariinya 0 297 10756 10655 2023-03-11T00:58:38Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10756 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kalina.png|thumb|Extensión geográfica de los kar'iña.]] Tü '''Kariinya''' ([[alijunaiki]]: ''kali'na'', ''kari'ña'') son una etnia indígena amerindia del norte de Sudamérica, se dividen en diferentes tribus o grupos independientes que comparte la lengua y ciertas tradiciones. Se ubican específicamente las Guyanas, Venezuela y Brasil: * En Brasil, habitan en la localidad de São José dos Galibi, ubicado a lado del río Oyapoque, también en las ciudades de Macapá y Pará. * En Guyana ocupan la región del río Cuyuni, en la frontera con Venezuela) * En Suriname ocupan la región del río Coppename y de la franja noroccidental del río Maroni. * En la Guayana Francesa viven en las comunas de [[Awala-Yalimapo]], Saint-Laurent-du-Maroni, Mana e Iracoubo, también en algunas pequeñas comunidades en Kourou y Cayena. * En Venezuela, donde vive el mayor número de kariñas, ocupan los llanos del valle de Orinoco y en la región del río Cuyuni). Son tradicionalmente nómadas y actualmente viven un proceso de transición a la vida sedentaria debido al avance de la explotación minera y agrícola moderna sobre su territorio tradicional. [[Anaajaalaa:School children Bigi Poika.jpg|thumb|Niños Kariña de Suriname.]] Su actual organización comunitaria está compuesta de un capitán electo por cada comunidad, un capitán general electo por los capitanes comunales. Los Kari'ña forman parte de la organización regional llamada Federación Indígena del Estado Bolívar (FIB). == Kari'ñas en Venezuela == En Venezuela el pueblo kariña está asentado principalmente en los Estados Anzoategui, Bolívar, Monagas y Sucre. La lengua kariña es hablada por unas 11.000 personas en Venezuela. En el Estado Anzoátegui, persisten 25 comunidades Kariñas con unos 4500 habitantes. Están esparcidos por la Mesa de Guanipa, en caseríos como Tascabaña, Bajo Hondo, Mapiricure, kashama, etc. [[Akotchajülee sünülia:Kariinya|Kariinya]] dgmi62mrujobfe72a3zv6jpwmaghgvo Karipiita 0 298 14855 10000 2024-05-05T11:18:36Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14855 wikitext text/x-wiki '''Karipiita''' ([[alijunaiki]]: ''Caripito'') es una ciudad del Estado Monagas en Venezuela. Cuenta con unos 48.000 habitantes. Es la tercera población más importante del Estado después de la capital Maturín y la creciente Punta de Mata. Fue fundada alrededor de 1878, durante la búsqueda de petróleo en este territorio. En la ciudad vive una comunidad de indígenas Warao. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] 1v27ix3xlmo2ogvz0ctk21m3x208akm Karouya 0 299 15616 15591 2024-11-02T10:49:54Z 2601:41:C101:27E0:FDF6:A40D:5ADE:857C Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/15591|15591]] de [[Special:Contributions/49.199.193.125|49.199.193.125]] ([[User talk:49.199.193.125|disc.]]) 15616 wikitext text/x-wiki {{Geo}} '''Karouya''' ([[alijunaiki]]: ''Sinamaica'') shia wane mma sulu'u tü mmapa'akalü [[Wajiira]], sulu'u [[Suuria]], waapünaa sünain [[Wenesueela]].<ref name=karouya>[https://books.google.co.ve/books?id=hdyiDwAAQBAJ&pg=PA179&dq=parroquia+sinamaica&hl=es-419&sa=X&ved=2ahUKEwi8t_2rw9brAhVGlVkKHU9ECnUQ6AEwBHoECAYQAg#v=onepage&q=parroquia%20sinamaica&f=false/ Indígenas, poder y mediaciones en la Guajira en la Transición de la colonia a la República]</ref> Yaletüsü shia soo'opünaa 10 msmn, palaaje sünain eeshi chi süchii limuuna otta antüsü sünainmüin Laaka Karouya. ==Süchikuwa sünülia== Tü karouya münaka sünülia sutuma wayuu paala sümaiwajatu, noumain naa wawalayuuka [[parouja]] (añu), kepiashin yala sotpa'a tü luwopu mülo'usukalü, Karouyaka sünülia, sünainjeejatu aka mataain sa'in wanee rouya wattajee, sulu'upünaa tü eere süpüleeruaka ichii jouktaleo, eekaja'a juyapou piratüsü wuin. Shi'yataain wayuu türa akonchajaaka ichii, süpa'apüna saliinaka joutaleo. Suwala'ata sünülia shia tü sinamaica sutuma alijuna, ajui'tusu sünainje tü pütchi naapala alijuna nutuma wayuu, chii wayuukai o'unushi wajiirejee chamüin karouyamuin sünain ayaata, eere nümataain: ''a'wanajaanchi taya siina süka maiki'', yalejeejatu ajui'tuin tü pütchi sinamaica sutuma alijuna, sünainjee naapajüin tü pütchika tia natuma na wayuukana sünain nachuntuin tü kasa naya'lajeeka. == Süchiki sukuwa'ipa == [[Anaajaalaa:Iglesia sinamaica.jpg|thumb|250px|Anoujaapülee icha Karouya]] [[Anaajaalaa:Viviendas Añu.JPG|thumb|250px|Shipia palaaje'ewaliikana]] O'ttusu sünainjee wane shipia surulaalü San Juan de Guillena amünakalü, no'u chi juyaakai 1591, otta süchikejee akumajaanüsü San Bartolomé nutuma chi brigadier Antonio de Arévalo, no'u chi juyakai 1774. Cha sümaiwa chi virrey amünakai Manuel de Guirior, no'u chi juyakai 1776, müshi, tia mmakat Karouya shia wane mma joo'oka süpüla a'luwajaa. No'u chi juyaakai 1789 eejatü wane süpüleerua surulaarü «establecimiento de Sinamaica» münüsü, jutkatapü'ishi na olojushiika jime otta na eekalü ama'ana pa'a. No'u chi ka'i 19 sünain kashikai pepüreero no'u juyakai 1790, chi virrey José Espeleta de Veire de Galdecino aluwataashi pütchi nümüin chi Rey amünakai süpüla akatajaanüin Karouya suulia tü mmakat [[Süchiimma]], jou müsia eje'ipajiraanüin sümaa tü mmakat [[Marakaaya]], sükajee tia, aa müshi chi aluwataakai sü'ütpüna tia, naya aluwataashi wane karalo'uta ''real cédula'' amünüsü no'u chi ka'i 13 no'u kashikai akoosto; mapan no'u chi ka'i 24 sünain akoosto o'ttunüsü sukua'ipa mmakat süka wane anülia ''San Bartolomé de Sinamaica'' münüsü. Chejee sümaiwajee tia alijunaka nakumajüin nepia sulu'u Karouya süpüla nekerotüin sulu'u noumain na wayuukana sükajee naapaweein otta aluwataweeshi saa'u Wajiiraka. Süja'lajaapan tü juyakalü no'u siikulo XVIII shiajatü eere antüin karalo'utairua chejee Nueva Granada chamüin marakaayamüin. No'u chi ka'i 2 sünain kashikai settiempüree no'u juyakai 1822 eejatü wane kasachiki, wane ouktirawaa eejechiree Francisco Tomás Morales, naya atkaashi nümaa chi Francisco María Farías. No'u chi kashikai maatso no'u juyakai 1864 sünainmüinree kashikai nouyempüree no'u juyakai 1880 shiajatü shikiika mmakat Territorio Federal Guajira. No'u juyakai 1901 chi alijunakai Carlos Silverio o'unushi kolompiamüin süpüla aapawaa shikii tü mmakat Wajiira, tia nulu'uwataala chi shikiikai mmakat Cipriano Castro. Karouya eje'ipajiraasü sümaa Marakaaya sünainjee (66km) karateetpünaa jee müsia sümaa [[Palawaipo'u]] sünainjee (32km). Kakatüsü suulia [[Sojotojooya palaa]] nutuma wane isashii alataka pejepünaa sünain. == Eekalü süpüla a'yatawaa == Tü na'yataaka anain na kepiashiikana sulu'u mmakat tia shia tü arüleejaaka mürülü, olojoo jime, tü ainjaaka asiipala jee müsia katto'ui süka wane wunu'u, ayulaa manteeka sünainjee tü kooko amünakat, otta tü süchiika limuuna shia wopuko eere o'unuin tü kasa nnojotka pansaain akua'ipa süpüla oikünüin icha Kolompia. Otta müsia, naa shipiajanaka a'yataashi sünain tü ee'iyataa tü eekalü sulu'u noumain süpüla apasiijaa jee müsia süpüla oojoo shiroku tü palaaka icha uuchejee sünain Karouya. Pejechon sünain Karouya eesü waneeirua mma shiroku tü wuinka müinka saa'in Toas, San Carlos jee müsia Padilla. == Süchiki tü mmapa'akalü == Pienchishii tü mmairua eekalü sulu'u mmakat Wajira<ref name=wayuu>[https://books.google.co.ve/books?id=lMkLAQAAIAAJ&pg=PA123&dq=parroquia+sinamaica&hl=es-419&sa=X&ved=2ahUKEwi8t_2rw9brAhVGlVkKHU9ECnUQ6AEwAHoECAAQAg#v=onepage&q=parroquia%20sinamaica&f=false/ Actos de la legislatura provincial de Maracaibo, sancionados en 1859 y 1860]</ref>, Karouya shia tü mmotsoyütka aa'in sa'akajee tü mmakat. Shiakat antünüsü anain palaajee no'u mmakai Suuria, tü nüja'apüinka shia 311 km. Piama sukua'ipa tü wüinka antaka sünainmüin Karouya, wane shia tü Süchii Limuuna otta tü wanee shia wuin chejeeka sulu'ujee Sojotojooya Palaaka. Waapünaa sünain eeshi chi mmakai Elías Sánchez Rubio, palaajee sünain eeshi chi mmakai Parroquia Guajira otta tü Sojotojooya palaaka, wiinna eeshi chi lamuunaka Marakaaya otta uuchejee sümaa tü mmakat eeshi chi mmakai Almirante Padilla. == Mma kottusuka sulu'u Karouya == [[Anaajaalaa:Sinamaica de noche.jpg|alt=sinamaica|thumb|250px|Karouya sawai]] * Sinamaica * Puerto Guerrero * El Barro * La Boca * El Calabozo * El Guanabano * Botoncillo * Caimare Chico * Los Robles * Los hermanitos * La pista * kaimalu * El relámpago * La salina * El dividive == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 5oge7i1yx0n47ip9ciojp2yro785sgg Kasanaare 0 300 10757 10656 2023-03-11T00:58:40Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10757 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Casanare.svg|thumb|[[Panteera]] Kasanaarejatü.]] [[Anaajaalaa:Casanare in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kasanaarejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kasanaare''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Casanare'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kasanaare| ]] 3paxlbgtoo48dc51tsbjjkeoyihz49n Kashi 0 301 15343 15342 2024-09-16T16:43:47Z Barba04% 1043 15343 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Full Moon Luc Viatour.jpg|right|thumb|Kashi]] '''Kashi''' ([[alijunaiki]]: ''luna''; ayaawase: [[file:Moon decrescent symbol (fixed width).svg|☾]]) Nia chii kashikai e'ewaikai aipa'awai, chii kashikai süleeyatüin tü mmakat juya'awai. Aipa'awai, süle'ejirüin süwaralaka ka'i, sütuma tia kawaralasü. Maima sukuwaippa natüma wayuukanairua je siia na kusinakanairua so'u mmakat, kojütsü natümairua. Tü sülaktainka süülia eküatoorü shiia 3474 km, nia chii jaraikai kashii mioüka ma'i sünain a'yatawaajiraaya ka'i. Süchiikeje kai'kai, nia chi eekai ja'yain ma'i so'u sirümaka. chi kashika nia ne'e chi waneeshiakai shüliwala leeyatakai sa'atalu'upünaa tü mmakaa 385 mil kiloometüro pejepünaa sünain tia. Shia tü ja'raittuaka shüliwala mülo'ushaanain sulu'u tü sistema solar münakat. Sükalia sünain süle'eyalüin mmanakaa 28 ka'i. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] [[File:Kashi 2.jpg|thumb|kashi Ulerii ]] 9ibpmnr4l5mu7mwixz59vcx3ie4kdcx Kashiirua sünain juya 0 302 10004 4293 2023-02-27T22:21:45Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q5151]] 10004 wikitext text/x-wiki '''Kashiirua sünain juya''' *[[Eneero]] *[[Pepüreero]] *[[Maatso]] *[[Apüriirü]] *[[Maayo]] *[[Juunio]] *[[Juulio]] *[[Akoosto]] *[[Settiempüre]] *[[Outuuwüre]] *[[Nouyempüre]] *[[Tisiempüre]] [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya ]] j9e2ab1reosqb6htwwyf3zjzcfdfbla Kasipoluin 0 303 13007 10982 2023-08-27T20:27:16Z Leonfd1992 13 13007 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Arcoiris.JPG|thumb]] '''Kaspolüin''' ([[alijunaiki]]: ''arco iris'') chi kaspolüinkai nia chii akumajakai nüchikeeje juya, akumajaashi sunainje tu shiraka juya, jiimatushii iipüna. Ajuitushi süpulatu niiyulain kaikai. Nuküaipaka lakayasü sülu je'erottuin waimamusia, tü na'ka, aipiruasü süpushualee, esü ishotolü, wuitusü, maloukatalü, siirumattalü, jeepüsiya, aliitatalü. Chi kaspolüinkai wamuin wayuukana ayuulashii shiimalayaa juya. '''Sumusu wayuu.''' Chii '''Kaspolüikai erajunushi''' no`u chi kai 1637 nütuma chii alijunakai René Descartes. kanulia shi atuma sunanjee tia . [[Anaajaalaa:Kaspoluin.jpg|thumb|kaspoluin to'umainpa]] se dice que los wayuu atribuyen su a Maleiwa “para hacer cesar la lluvia”. Hay una referencia al arco iris en la mitología Wayúu, la cual comienza “Si no hubiera arco iris llovería sin cesar. Pero Arco iris se levantó para espantar a Lluvia. Arco iris sale al mismo tiempo que el. – ¡Atrás lluvia! le grita. /…/ Dicen que el arco iris es una serpiente, la lengua de una serpiente que vive bajo la tierra, como una raíz. Lo que le sale de la boca es triple: verde y azul, rojo y amarillo. Pero la serpiente misma es única, y tiene el color de lo que emana. Cuando Lluvia monta en cólera, dispara a la serpiente y le pega.” Aalgunos dicen que, más precisamente sale de una boa. Este mismo mito se halla en una versión parecida entre los Caribe. También se halla presente en otro mito titulado “El arco iris y el caimán”, según el cual el arco iris brotó de la boca de un caimán maliwüa de cuya boca salía el arco iris, en presencia de un cazador. Es oportuno mencionar a este respecto que, el personaje Lluvia (Juyá) es masculino para los Wayúu. Así mismo, que el arco iris está vinculado, para muchas otras etnias sobrevivientes en Venezuela, a una serpiente de agua como la boa [Boa constrictor] y en especial los Pemón, de estirpe Caribe, quienes poseen un interesante mito titulado “Kayemö” que representa el espíritu de una boa que había comido a un niño de la etnia y luego de cazada fue descuartizada y parte de su piel distribuida entre varios animales de donde tomaron el color de sus pieles o plumajes. En el mito “La lluvia y los agujeros de los jokooche'e” se menciona que Pulowi es enemigo de Juyá y es “ella quien le impide llover. Cuándo el truena, cuando en la tierra en la que estamos se pone a temblar, ello quiere decir que Juyá llega cerca de ella…Pero se dice también que es el arco iris el que se opone a la lluvia.” Cita el autor M. Perrin que por contraposición a la época de sequía, Juyá es la lluvia. “El la personifica. Por el contrario, Pulowi está explícitamente asociada a la sequía y a la estación seca. Ella está ligada al arco iris. Por su intermediario, o aún directamente, aquella se opone a Juyá e intenta impedirle que llueva”. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 82mfzn82i6m7yzwppnul1gmp72hhhvq Kasipolüin 0 304 4339 4338 2023-02-27T19:03:42Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4338 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kasipoluin]] o6gbuztq69t1a249g9k23nkb1d0d1lx Kasiwano'u 0 305 13012 10983 2023-08-27T20:29:46Z Leonfd1992 13 13012 wikitext text/x-wiki '''Kasiwano'ulü''' pütchi suka wayuunaiki Pütchi suka alijünaiki( '''Culebra sabanera)''' Tü kanuniakalü kasiwano'ula jutuma wayuu jia wane wui joutsu yaya wajiirapüna ja'akasü mojuui jia wane wüi sarattalü junain anamian jia, kawatiralü  wanaale juma wayuu, wüi ekülü wüchii ekai jo'uchoniin waima ja'apüna mojüi ekale ku'uin, eesü piichipa'ale jia<sub>; Tü wui kasiwano'ulu münakalu jia wane wayuu '''Jusayu'''</sub> naashin na wayuu miyo'uyukana juwaiwainka pulaiwa mma jupushuwa'ya tü murutkalüirua musü aka jüküaipa wayuu. Yootüsu ma'aka wayuu, eesü jüpulajaale, junain kanülin [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 1xsab1odohzcwy7kpg8uffw5n0ammxr Kasoliina 0 306 10658 10007 2023-03-11T00:19:58Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10658 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:BP Latest Pump Design.jpg|thumb|Surtidor de gasolina.]] '''Kasoliina''' ([[Alijunaiki]]: ''gasolina'') ajüitsü sünainjee tü peetürolio münaaka e'eka su'upüna mmakat eikajanaka sülümüin eere ayatanüin sümaa. Tü kasoliinaka anasü süpüla süwatain tü e'ejetüka jee siia suwatain sünainjee wanee mma o'ota sünaimüin waneeya. gcisti3wwz70fyay1cnxt4g6k785fie Kaspolüin 0 307 4351 4350 2023-02-27T19:03:42Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4350 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kasipoluin]] o6gbuztq69t1a249g9k23nkb1d0d1lx Kasuutolu 0 308 13718 13029 2023-10-20T21:43:47Z 173.177.13.6 13718 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon white v2.svg|thumb|Kasutot]] '''Kasutot''' ([[alijunaiki]]: ''blanco'') es un color que es producto de la suma de todos los colores. Se asemeja al color de la nieve, aunque otras sustancias de máxima reflectancia, como la magnesia y la baritina (sulfato de bario), resultan ejemplos más específicos del color blanco. ==Simbolismo== *En la cultura occidental el blanco simboliza la pureza y la inocencia, mientras que en algunos países de Oriente, como China e India, está asociado al luto. *El color blanco simboliza también la paz. En un conflicto, un pañuelo o una bandera blanca indican rendición o pedido de tregua. *La paloma de la paz, que simboliza además la reconciliación, se representa de color blanco y sosteniendo una ramita de olivo. Proviene del relato bíblico del arca de Noé, donde este, para saber si ya era seguro salir del arca tras el Diluvio, liberó a una paloma que regresó trayendo en su pico una ramita verde de olivo, señal de que las aguas habían bajado y que la tierra había reverdecido. Este símbolo data al menos de fines del Renacimiento. *En el arte, el unicornio blanco simboliza la castidad de una dama. *Otro símbolo de pureza que puede encontrarse en obras de arte es la azucena blanca, a menudo asociada a la Virgen María. *En el Cristianismo, el Espíritu Santo se representa como una paloma blanca. *En la Iglesia católica es el color que viste el Papa, y también lo visten los niños que van a recibir su primera comunión. *El tradicional vestido de novia blanco con velo fue supuestamente impuesto por la reina Victoria en 1840. *El blanco se usa donde debe haber buenas condiciones de limpieza: cocinas, baños, hospitales. También usan batas o guardapolvos blancos aquellas personas que trabajan en entornos que requieren asepsia, como médicos, bioquímicos, veterinarios y enfermeros. *La ropa de cama, la ropa interior y los manteles de mesa han sido tradicionalmente blancos o de color crudo. De esa manera era fácil ver la suciedad impregnada en ellos y también lavarlos muchas veces con agua hirviente o lejía sin que el color se deteriorase. *La decoración minimalista recurre frecuentemente al color blanco. [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] mfgvujyfc85lgioycp0xle4yx9o5mcb Katnajapü 0 309 10661 10660 2023-03-11T00:20:23Z Kwamikagami 48 10661 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lion waiting in Namibia.jpg|right|thumb|upright=1.25|Katnajapü.]] Tü '''Katnajapü''' ([[alijunaiki]]: ''León'') niia wanee [[Apürika]] pa'a. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] [[Akotchajülee sünülia:Mürütkana]] ofa9k2bf2oik1z43jf3xq0dlstzu8ci Kattajeena 0 310 10758 10662 2023-03-11T00:58:43Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10758 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Cartagena (Bolívar).svg|thumb|[[Panteera]] Kattajenajatü.]] [[Anaajaalaa:Cartagena, Bolívar, Colombia.jpg|thumb|Kattajeena.]] Pueulo '''Kattajeena''', es una ciudad colombiana, capital del departamento de Bolívar. Fue fundada el 1.° de junio de 1533 por Pedro de Heredia. Desde 1991 Cartagena es un Distrito Turístico, Histórico y Cultural. La ciudad está localizada a orillas del mar Caribe y es el segundo centro urbano e industrial en importancia de la Costa Caribe colombiana. A partir de su fundación en el siglo XVI y durante toda la época colonial española, Cartagena de Indias fue uno de los puertos más importantes de América. De esta época procede la mayor parte de su patrimonio artístico y cultural. El 11 de noviembre de 1811, Cartagena se declaró independiente de España. Este día es fiesta nacional en Colombia y en la ciudad es celebrado durante cuatro días conocidos como las "Fiestas de Independencia". Desde 1933, el 11 de noviembre es el día de la elección y coronación de la "Señorita Colombia" en el Concurso Nacional de Belleza. Con el paso del tiempo, Cartagena ha desarrollado su zona urbana, conservando el centro histórico y convirtiéndose en uno de los puertos de mayor importancia en Colombia y el Caribe, así como importante destino turístico. La población total de la ciudad es de 944.250 habitantes y la de su área metropolitana de 1.288.4909 habitantes con los municipios de Turbaco, Arjona, Turbana, Santa Rosa, Santa Catalina, Clemencia, María La Baja, Mahates, San Estanislao y Villanueva. Su centro histórico, la «Ciudad Amurallada», fue declarado Patrimonio Nacional de Colombia en 1959 y por la UNESCO Patrimonio de la Humanidad en 1984. En el año 2007 su arquitectura militar fue galardonada como la cuarta maravilla de Colombia. '''[[Sa'atkaattein]]''': Kampalia Teheran (Campos Elías Terán) [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Kattajeena]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] dne61bpgy7562dym205pywz3zktmika Katto'ui 0 311 13010 12093 2023-08-27T20:28:31Z Leonfd1992 13 13010 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Katto'ui Ayarajosecat.jpg|thumb|Shiyaakuwa Katto'ui sulu'u wane miichi]] '''Katto'ui''' ([[alijunaiki]]: ''bolso'') akumajuushi sutuma wayuu süpüla kachetüinjatüin sütu'upa'a miichi otta müsia süpüla ayaataa süka icha wattapünaa.<ref name=kat>[https://artesaniasdecolombia.com.co/PortalAC/Noticia/la-mochila-wayu-parte-de-la-tradicion-de-colombia_5070/ La mochila Wayúu, parte de la tradición de Colombia]</ref> == Tü katto'uikat == Tü katto'uikat maauluya shia e'raajitkat nukua'ipa [[wayuu]] sainküinpunaa mmakat süpushua'a. Keejiisu sutuma wayuu jee sutuma [https://saberwayuu.webnode.com.co/products/producto-2-/#:~:text=Los%20Way%C3%BA%20se%20refieren%20as%C3%AD%20mismos%20simplemente%20como,ind%C3%ADgenas%20rechazan%20la%20interpretaci%C3%B3n%20de%20Way%C3%BA%20como%20indio. alijuna] sükajee anachoin nayolojo sukajee. Wainma yo'olo suchiki jamakua'ipaluin shia paala; eeshi naa lotokana atuma suchiki, eeshi naa ashattajakana otta eeshi naa ako'omuinjakana suchiki ¿jaratka tüü sukua'ipain ma'in sümainwa? Süpüla tia che'ojaasu wayaawatuin saa'u tü sukua'ipakat paala pulaiwayaa tü mmapakat otta tü sukua'ipakat süpülapünaa süntinnuin tü jitpainkat. Anüü pütchi süchikimaajatü.<ref name=kat/> == Süchiki jamakua'ipaluin tü katto'uikat == [[Anaajaalaa:Monumento de Walekeü.jpg|thumb|Shiyaakua Walekerü]] Tü katto'ui wainmakat we'ruin maauluya nnojotpu'usu müin mayaa. Sumaiwaa paala naashin naa laulayuukana nnojotpu'usu kuichon maka mmauluyaa, e'inunapu'usu süka aipisa, jee shiale masichulia otta waneeirua. Mmapa sunttapa'a tü jiitpaikat anaatünüsü jee ako'omuinjünüsü sukuaippa shiiniya<ref name=kat/> Saashin wayuu sumainwaleeya pulainwaaya tü mmapakat, saapalaa walekerü tü atüjakalü e'inaa. So'u wane ai apülajaasu nüpüla wane [[Wt/guc/Jima'ai|jima'ai]] alo'ojui. Anuu kuenta süchiki: === Walekerü === Saashin wayuu sumainwaleya pulainwayaa tu mmapakat. Eejachi wane jima'ai aloojui irama. Ounushi aipa'a. Shiasa'a so'u wane ai, sa'aka isashipa'a nüntiraaka sümaa wane jintulu, ashaintaja'alasu süka jeyuu.<ref name=kat/> Nüsakiraka shia sünain sünülia Koutaka shia nuulia Asouktusu watuwaa ne'e "Sunainjeejatü taya süsha tü iramakat" Shiairuja'a ne'e sünüiki Nümaaka shia chi jima'aikat nipialumüin. Eere tü nüwalayuukat Nu'unawaika alojuin aipa'a. Shiasa'a malajusu tü nuwalayukat, na'yajawaluin jee natunkiruin anuipa'a nüchikiru'u. Nnojotpeje'e süküjüin tia nümüin Shiasa'a so'u wane ai nüle'ejamaataka jee nüntaka saa'u sünain atunkuin anuipa'a. Nüshichika sümüin tü nüwalayuukat Mapan majayutsu tü jintunkat je nuwayuuseka shia. No'unaka kepiain namüiwaa O'unawainshi waneepia sünain alojoo shiasa'a nüle'ejapa eewaisü wane e'inuushi jo'uuchon lakayaasu shi'yataka tü nüwalayuukat "Waainjala" ma'waishi nümüin. Nnojotpeje'e nünoujain namüin süka matüjüin niraa shiairua sünain aa'inraa tia e'inuushikat Shiasa'a so'u wane ka'i, nu'unaka alojuin wattachon. Nüle'ejapa kale'u nüntaka saa'u sünain e'inaa, ojuinusu suwaralujee wane kouyeeru "¿jamüsü punujutkat toulia?" nümaka sümüin Koutusu nuulia. Sotoka na'in manüiküin shia jee nüko'ojooka sünain Nnojolaa sümaka najapulu'ujee, shia apütaaka wane e'iniya najapülu'u Niasa'a chi jima'aikai atunkawaishi nümüinwaa, shiasa'a sa'wai antawaisü nünainmuin. Shiasa'a wana sünajatuin nnojotsü piama ka'i Süntapa'a sümasü wane jintüt. Sümaka nümüin: "O'unajatuü taya. Anüü taputüin tachon, shiainjatu e'inakat tachikiru'u. Keraasü ta'yataain yaapünaa nutuma chi wayuu kashakai taya" Müiruma'a nnojoluin ni'ruin. Shia aputaaka nüpüla tü jintutka. Sashin wayuu sumainwaa === Yo'olo suchiki walekerü === [[Anaajaalaa:Walekerü kuenta.wav|thumb|Kuenta suchiki Walekerü|center]] == Tü Katto'uikat sümaiwa == [[Anaajaalaa:Shiyakua katto´ui.jpg|thumb|Katto'ui]] Saashin wayuu sumainwayaa nnojoluinwaa tü jitpaikat e'inunapusu süka aipisa, süka masichulia je waneirua wunu'ulia, tü shiniyoukat jerunnujaasu mematsuka saa'in tü piyulakat. Otta aainjunapu'usu süpüla miichipainjatuin ne'e nnojotsu oikaanuin eeshija'asa naa neiraanajuin saa'u eküülü je wane kasa. Eeiruja'a jo paapüin tü pütchi makalu tü katto'uikat naya kayaatainkat naa jieyuukana, tia akua'ipakat aletujülia paala musuje'ese nayain ekirajunuin tepichiiwaya naa jieyuukana jee wana sümaa nasürünnüin süpüla majayulaa ako'omüinjünüsü tü natüjüinkat sünain tüü e'inuushikat natuma naa asurunnakana naya. Kojutsu mai'n amuinwaa tia akua'ipakat süka jamüin, wanaa sumaa asürünnuin wane jierü ekeraajünüsü süpüla wayuuin kekiin, kojotuin amuinwaa jee anainjatuin shou sümüin jo tü sa'ülüjatkalü jee shiennujanakana mapeena mapan antüsü tü jitpaikat natuma na alijunakana cheje'ewaliikana España soo'opünaa tü juyakat 1910, naa kapuchiinakana nekirajüin naa wayuukana tü watuasuwaikat otta müsia tü piantusuaikat shi'iniya. So'uje juyakat tü akomuinjünüsü sümaa sünaatünüin tü katto'uikat. Soujereya süntuin tü jitpaikat o'ttusu sünain aainju}ünaa tü katto'ui kanasükalirua. Shi'inunapa tü katto'uikat süka jitpai, antusu yarannu otta musia maya sünain oikaana tü katto'uikat Mapan mai'n shiasü shi'yataaka anain wainma wayuu, ayatapaje'eya nayain ne'e a'yataain naa jieyuukana sünain e'inaa tü katto'uikat Alatüirü suulia 100 juya sünain süntüin paala tü jitpaikat. Wainmainru kasa ei'ranajaka maüpunaa e'raajünüsü nukua'ipa wayuu sainküinpünaa tü mmapa'akat sükajee tü katto'uikat. Ako'omüinjünüsü shi'niya tü katto'uikat maka sa'in woton otta kachuweera suttoutajee. Mayainjee sumunuin paala nayainjana naa jieyuukana e'inainjanikana tü katto'uikat mau'lu süka nnojoluipain juya süpüla narüleejuin otta napunajüin na tooloyuukana sünainjee tia o'ttüshi sünain e'ina katto'ui süpüla nepijainjanain. === Kanasü === <gallery> File:Molokonottaya.png|Molokonottaya. Diseño de artesania wayuu inspirado en la tortuga File:Kanasu Molokonattaya diseño wayuu inspirado en la tortuga.png|Pasatalo'ouya inspirado en las tripas de la vaca File:Kalepse inspirado en ganchos.png|Kalepse diseño de artesanía wayuu inspirado en ganchos File:Kuliichiya.png|Kuliichiya File:Marüliunaya. PNG.png|Marüliunaya diseño de artesanía wayuu File:Paralajunasu diseño de artesania wayuu.png|Paralajunasu diseño de artesanía wayuu </gallery> Tü atujakat e'ina sunou (eeshi na kanasu makana) katto'ui antusu wana sumaa süntüin tü jitpaikat, antusu natuma naa kapuchiinakana nekirajüin wainma wayuu tü saainjiakat. Natüjapa naz woushinuukana nakanoujain süka nakua'ipa namuiwaa tüü katto'uikat je müinka shia wama'anain. Sünain sünaa tü katto'uikat eesu süpüla sükumajünüin shiyaakuwa tü jetkat, shiyaakuwa mürülü, jolotsü jee eepunakat kei'reein na'in naa e'inalikat. Anüü süpüshi shiyaakuwa sünaa katto'ui '''Molokonouttaya:''' tüü ashatushi sunainjee nuttoutta chi molokonakai '''Pasatalo'ouya:''' tüü ashatushi sunainjee shiyulain tüü pa'akat '''Kalepse:''' tüü ashatushi sunainjee tüü akacheejiakat '''Kulichiyaa:''' tüü ashatushi sunainjee tüü sutupakat miichi '''Marüliunaya''': tüü ashatushi sunainjee sunou tüü alitakairua '''Paralajunasu''': shia tüü sunou pachajunasu '''Antajirasu''': shiyakua antajirasu, sukajee tüü eesu supula shikirajunuin sunain antirain tüü akuaippakat '''Jimetouluya''': tüü ashatushi sunainje so'u tüü == Sükorolocheinnu tü katto'uikat == [[Anaajaalaa:Katto´ui.png|thumb|Sükoloirua tü katto'ui]] '''Shi'iyou katto'ui:''' shia tü joyotaka aa'u tü katto'uikalu. Yalejeesu o'ttuin palajana shi'iniya tü katto'uikat '''Se'eru'u tü katto'uikat:''' je shiyatapunaa münüsü. Tüü shia eere sukumalaain sünaa tü katto'uikat maka kanasuinjatulee shia '''Shiimata tü katto'uikat:''' tü che'ojaasu süpüla nnojoluin su'sulajain tü katto'uikat. Naatajatsu shi'iniya suulia shi'iyou otta suulia tü se'eru'ukat katto'ui. Eesu piamasü sukua'ipa saainjia eesu tü jokomoya. '''So'ucheinnu tü katto'uikat:''' tü sootpunacheinsü jee süpülasü shia tü sulajiakat. Mekiisaluwaisü tü so'ucheheinnuka '''Süsülajia:''' tü süpüla susuralaaya tü katto'uikat, sulu'upünaasu shia tü so'ucheinkalu. '''Süpüt katto'ui:''' cho'ujaasu süpüla sutunapunanuin jee sükacheria tü katto'uikat. Süpüla sa'atunüin sünain katto''ui ayapajunusu sünain süche'e tü katto'uikat. '''Shiyulain:''' suünain tü katto'uikat piamasü sünainjeesü wane tü susulajiakalu je tü wane sunainjesu tü sikat süpüt katto'ui. Eesu shi'taanule wane sünainjee tü suinkalayakat katto'ui maka apünuinse'ere shiyuluin '''Sünaa katto'ui:''' sünain wane katto'ui kanasü eeinjatu piamasü so'u sünaa. Tü palajatka sünaa shia tü shia sunou münakalü je tü wane sunou münüsü, tü shia tü akumajaka kanasü sünain tü katto'uikat.<ref name=kat/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] d5kd0ybhx99yr3yct6ur81cfyiy4rx0 Katünasü 0 312 10011 4449 2023-02-27T22:21:57Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q197]] 10011 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Air Force One over Mt. Rushmore.jpg|thumb|Katünasü [[Air Force One]]]] [[Anaajaalaa:F16c.jpg|thumb|Katünasü [[F-16]]]] [[Alijunaiki]]: '''Avión''' 6gjg834il9s66s5ijrty2945ob78rco Kayushi 0 313 10664 10012 2023-03-11T00:20:32Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10664 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Spectacled Caiman.JPG|thumb|Kayushi.]] '''Kayushi'''. ([[alijunaiki]]: ''Caimán'') es una especie de reptil carnívoro que habita los diferentes tipos de cursos de agua dulce, ciénagas y pantanos en el sur de México, Centroamérica y el noroeste de Sudamérica. Fue introducido en Puerto Rico como mascota en los años 1960 y 1970, y actualmente se encuentra en todos los cuerpos de agua de la isla. Los machos llegan a medir entre 1,8 y 2,5 m de largo, y las hembras 1,4 m. Se alimentan de diferentes especies de animales: crustáceos, peces, anfibios, reptiles, aves y pequeños mamíferos. El apareamiento ocurre en la estación lluviosa. La hembra hace el nido aglomerando pequeñas cantidades de vegetación seca y tierra y pone allí de 15 a 40 huevos. La incubación dura un promedio de 13 semanas. Al nacer, las crías miden unos 20 cm. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] 1eloxt25uxel512e1of61nh8dtqv9p6 Kayuushi 0 314 4457 4456 2023-02-27T19:03:47Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4456 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kayuusi]] 4uhtpdngyehjjik8etxfyionzz2zlb9 Kayuusi 0 315 14706 13011 2024-04-15T01:44:16Z Leonfd1992 13 14706 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cactus 4.png|alt=Planta|thumb|Cactus]] '''Kayuusi''' ([[alijunaiki]]: ''cactus'', ''pilosocereus russelianus'') ''Pilosocereus russelianus'' müsü sünülia natuma na e'raajaka sukuwa'ipa wunu'upanaka. Wanee wunu'u jouutsu wajiirapünaa, shikajüin mürülü jalouisü sümüin wayuu, sünainje tü kayuusikat ayunnusü yotojolo süpüla piichi, süpüla luma, sümaiwa tü kayuusikalü ekünapü'üsü tü süchonkalü eesü shi'itujunule süpüla ekünaa, aainjünüsü süpüla asünaa, kachonsü waneepia jou'usü sa'apünaa mma eekai ataishiin. Wunu'u wainma watshuapa'a ekaajui juchon jutuma wayuu ekünüsü jakütülee, eesü ju'ujunüle jüpüla asünaa, müsia jiküin mürülü a'latünüsü jütüna aakajünüsü jiipüse jika müsia ma'aka ja'ain paa'a, anneerü, kaa'ula, tü kayuusikat matüjüinsat josoo maalü, wuitüsü waneepia ja'itairü joutale'ulü waima kasa anaka apüla tü wunu'ukat. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 6itt3141jf7uv8uni8tvfxcq9u0ub31 Ka'laira 0 316 11054 10971 2023-03-14T03:10:23Z Leonfd1992 13 11054 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jaguar animal panthera onca.jpg|right|thumb]] Tü '''Ka'laira''' ([[alijunaiki]]: ''Tigre'', ''Jaguar'') shiia aipirüakaa mürruüt supüshii tü eepeeyüikai (aapüshii Felidae) sunainjeejatü Panthera. Antünüsü nee anain chaa mma Asiajejatü; eküii asaala jee siia shiia mürrutkaa mioukaa'main, eesü supülaa sumioushe ayaatüin shipüsee ka'laira miokaa'main. Eesü aipiruuüa sukuwaitpaa tü ka'lairaka, kanainjeeka tü ka'laira wenkalaa (tigre Bengala), maimaka'main soou mmaka, shiiairrua antüsü pejee sünain 80% soou supüshuwalee mürrutkalirü; eesü chayaa India, Bangladés, Bután, Birmania jee siia Nepal. Tü ka'lairaka joolü ajat'tematüsü kaa jamüin soou süpaa mmakat tü ka'lairaka ataüjünüsu jee siia asürrutnüsü. Ka'lairaka sümülüin sünain sukuwaitpaa India jee siia Bangladesh [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] a0ests74mwkt3t2i0tp0zthevupqeka Keesü 0 317 14335 14294 2024-02-28T21:03:55Z Jusaju75 72 14335 wikitext text/x-wiki '''Keesü''' ([[alijunaiki]]: ''Queso'') Tü keesü münaka akumajünüsü süka süchiira pa'a jee ka'ulaa aliichajünüsü ejitünüsü sükuaajain anne'erü saka süpüla shikeesajain. Kasusu so'u ekünüsü süma suchualaa jee a'i otta müsia ekülü ekünajui. Tü keesüka eesü sulu kuajain [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] j3zf562jb04ovpalycr6148hvd4yces Kemion 0 318 14291 10985 2024-02-18T15:09:02Z Leonfd1992 13 14291 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Nissan Atlas F24 301.JPG|thumb|Kemion.]][[Anaajaalaa:Kemion 2012-10-13 13.42.54-2.jpg|thumb|Toyota chaa Wajiira]] '''Kemion''' ([[alijunaiki]]: ''Camión'') Shiia wanee e'ejetü supülasu eikajawa kassa wattapüna, tü kemionka waneejatü suliia tü karitaa joüchon siia tü chirincheraa toyotaa kajamüin nojotsu kata'palain souje, tü kemionka soujesü wanee chasis Sukuwaitpaa kemionka shiia, palajana ees tü supülaka kassa sukorolo Kemion tü makaa erajunusu sukaa anulia Chasis, suchikeje tü supülajana süikalapüle (''Kawinaa'') [[alijuna]] siia [[wayuu]] sii shiiai kaamanai siia achirüa ees tü supülajana kassa koroloo oünajatuka Maima sukuwaitpaa kemionka siia maima sumioüshe: Joüchon (''Ordinarios''), Pasanainka (Mediana) supülasu ayatawa anainwa ainja pichii mioü siia eke ein kapülaka shiia, Mioüshanaka etrawakantee (''Trenes de Carretera''). Tü kemionka awanajawaisü nutuma chii kainjakai shiia, kajamüin supülasu ni'iyatain. Sumüin alijuna tü kemionka supülasu nee ayatawa sunain kassa ee kananje tü makaa ==Kemion kajutka ma'in sumüin Wayuu== [[Anaajaalaa:Kemion 350 1348836521858.jpg|thumb|Kemion 350]] Tü kemionka sumüin [[Wayuu]] kapülashatasü, kajamüin shiia eikajaka kassa chaamüin mma [[Wajiira]] siia epunai shiia, tü kemionka ayatasu chaa Wajiira supüla eikaja Liitin, Kasolinaa, Ekülü, [[Mürütkana|Mürüt]], [[Wayuu]] siia eke ein sumana wayuu chaa Wajiira. Chii wayuukai ekaa amanaa wanee Kemion, washiitshi sutuma sunüiki wayuu kajamüin erajunushi so'ü niyatain sunain makaa; tü kemionka oünaaka chaamüin wajiira shiia tü: Kemion Wajiiretnu, Toyotaa Chirincheraa, Kemion 150, Kemion 350, Kemion 750 siia Kemion anaaka supüla ekerolaa sulü mmakat Wajiira. Tü kemionka oünaaka wajiiramüin anaashatain'jatü kajamüin tü wopükot mojusu juyaapüle siia sutuma mma'in shiia. Sunain ouktaa tü kemionka kapülashatasü supüla eikaja wayuu anainwa tü ajoitaa chii ouktushikai siia eikaja nütaa chaamüin sementeriolü [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] ax7g34etw90wtm20fs2qmljtlj859mu Kepein 0 319 12757 11380 2023-08-14T18:05:26Z Leonfd1992 13 12757 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kepein.jpg|thumb|Sulu'u iita]] [[Anaajaalaa:Roasted coffee beans.jpg|thumb|Kepein.]] '''[[Kepein]]''' ([[alijunaiki]]: ''café''): Wanee asuushi ainjünüsü jüka jüchon kepein e'itujuushi otta ayüüjaaushi. Asüüshika tü jemetsü ma'in. Tü kepeinkat jia tü oikünakat ma'in ja'u tü mmapa'akat otta jia tü asünakat ma'in jüpa tü mmapa'akat. Apünajunüsu'u kepeinkat Cha'aya jalaa eree a'ataa mma yaletuin, eere saamato'oishin süluu tu mma Brasil anülia. Po'onusüü sain alijuna kepeinkat, kaa pasanain jüluu Brasil, saú sotüin wa'aima jüchon. Tü jüchon kepein ke'ejiasüü süpula o'ikawaa süluu supushuwaa mmapa'akat. Tu apuunajaakat kepein, ka'akaiyeirüü otta jiaa sümaleiwaa, maa'ulu yaa ayatayuulii a'yataanuin anain. ==Süchikuwaa tü kepeinka süntaiwa'a yaamüin== Tu kepeinka antüsü yaamüin woumainpa'a Ameerika nünain chi juyakai 1720.<ref name=kepein>[https://web.archive.org/web/20220710230036/https://www.ico.org/ES/coffee_storyc.asp La historia del café]</ref> ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> ==Origen del cultivo del café== Se cree que el origen del café se debe a de un pastor de cabras de Abisinia (actual Etiopía), llamado Kaldi, que observó el efecto vigorizante de unos pequeños frutos rojos de un arbusto en sus cabras, las cuales lo habían comido en los montes; el mismo probó este fruto y vio renovarse sus energías. Kaldi llevó unas muestras de hojas y de frutos a un monasterio, donde los monjes por curiosidad las pusieron a cocinar. Al probar la bebida la encontraron de tan mal sabor, que arrojaron a las llamas lo que quedaba en el recipiente, pero se dieron cuenta que a medida que se quemaban los granos, se sentía un agradable olor. Fue así como a uno de los monjes se le ocurrió la idea de preparar la bebida a base de granos tostados. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 1tsgei9eqaqgd0pzyztihyg1usf3vzb Kepeshuna 0 320 4553 4552 2023-02-27T19:03:51Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4552 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kepeshuuna]] 0h23hxygdq18oedoxf2v4djdc89wnnk Kepeshuuna 0 321 15569 11177 2024-10-31T16:41:04Z Jainealvap 1024 15569 wikitext text/x-wiki [[File:Siembra de frijol.jpg|thumb|Siembra de frijoles en comunidad wayuu]] '''Roo kepeshuunamaajatü''' ([[alijunaiki]]: ''arroz con frijoles'') es un plato típico de la cocina wayuu. KEPESHUUNA. Tü kepeshuunaka wane attie jemetsümain,shiküin wayuu. nojotsü süpüla choujain juyapou suluu apainka shia palajatüle'eka apünajünüin. Akotchina münüsia irotpa shia Alakajüna müsia jayuutatain kakatuin ichii,eküna münüsia süma kuaja,kojosu. Shiasa jutpaa akotchijünusü,asakalajünüsü. Alakajüna münüsia süma seepü.wüirü,ichii shia tü shaapülana münaka. Eeta müsia tü alakajanaka süma maikü otta müsia seepü süma ichii shia tü po'i münaka. Ekünüsü sünain ayonnajiira so'u wane sujuiraya wane majayüt. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] kido44n1ct34k3v5xizlu13s4ymzjn9 Kintiia 0 322 10667 10018 2023-03-11T00:20:55Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10667 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Quindío.svg|thumb|[[Panteera]] Kintiiajatü.]] [[Anaajaalaa:Quindio in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kintiiajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kintiia''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Quindío'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kintiia| ]] 3kje09jt7y6kmeskgrj5w7vmm8662iw Ko'okiishajia 0 323 10668 10019 2023-03-11T00:20:57Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10668 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ballograf-wiki.jpg|thumb|Ko'okiishajia.]] '''Ko'okiishajia''' ([[alijunaiki]]: ''lapicero'') es un instrumento de escritura, que se caracteriza por su punta, que contiene una bola de metal, que al contacto con el papel, dosifica la tinta a medida que se la hace rodar, del mismo modo que un desodorante de bolita. Básicamente es un tubo de plástico o metal que contiene la tinta, teniendo en un extremo la punta de escritura. Su producción en masa ha hecho que su costo sea muy bajo y lo ha convertido en el instrumento universal de escritura manual. rh4k3lawyaoqu714es2s4plknr2pbg7 Ko'ujiirü 0 324 11575 10761 2023-04-12T16:37:29Z Leonfd1992 13 11575 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cashew flower fruit seed.JPG|thumb|Ko'ujiirü.]] Tü '''Ko'ujiirü''' ([[alijunaiki]]: ''caujil'', ''merey'', ''anacardo'', ''castaña de cajú'', ''Marañon: Anacardium occidentale'') es un árbol de la familia ''Anacardiaceae'', nativo del nordeste de Brasil, Bolivia y de la región de las Guayanas. Actualmente todos sus componentes han sido utilizados en diferentes áreas, desde la elaboración de dulces y cosméticos, hasta la creación de medicamentos para tratar diferentes enfermedades. Es un árbol de altura aproximada entre 5 y 7 metros. La vida de un árbol de caujil es de unos 30 años aproximadamente y produce frutos desde el tercer año de vida. ==Usos== El fruto consta de dos partes: una parte del tallo que se desarrolla de manera carnosa y madura posteriormente a la semilla, y la semilla propiamente dicha. El uso del tallo o seudo-fruto, está relacionado con la fabricación de mermeladas, conservas dulces, jaleas, gelatinas, vino, vinagre, jugos, etc, adempas de que se puede consumir como fruta fresca. A pesar de poseer un gran potencial esta parte del fruto, sólo se procesa un 6% de la producción total actual ya que solamente hay garantía de venta en el mercado para las semillas, debido a que éstas tienen mucha mayor demanda, son relativamente duraderas y también a que hay poca información sobre el resto de los derivados del pseudofruto. El fruto real es la nuez, que está en la parte externa inferior y es de color gris, con forma de riñón, duro y seco de unos 3 a 5 cm, en donde se aloja la semilla. De la corteza de la nuez, se extrae un aceite sumamente de color café oscuro y sabor picante denominado cardol, formado por ácido oleico (C18H34O2) en un 55 a 64% y linoleico de 7 a 20%, muy aplicado en la industria química para la producción de materiales plásticos, aislantes y barnices. En la medicina es utilizado como materia prima para crear medicamentos y utilizado por las industrias en todo el mundo como componente de productos para insecticidas, pinturas, etc. La semilla propiamente dicha tiene una gran demanda a nivel mundial por sus propiedades nutricionales, además es utilizada en la repostería y muy recomendada en la dieta alimentaria. [[Anaajaalaa:CashewSnack.jpg|thumb|Semillas de Merey.]] ==Usos no alimenticios== Como uso artesanal, la comunidad indígena Warao de la cuenca del Orinoco obtiene una resina a partir de la maceración de ramas y hojas con la que preservan la madera de la pudrición y el ataque del comején. Además, en la cuenca del Orinoco y en los llanos orientales de Colombia, los indígenas pumé y jivi, a partir de la extracción del jugo del merey y la semilla, preparan una tinta indeleble; también elaboran un jabón artesanal a partir de la ceniza de la madera (leña) y se extraen taninos de la corteza y las hojas para curtir el cuero. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] sq95jgwf630wk5u0gwaz5j4z6yjv5zm Ko'ujiit 0 325 4585 4584 2023-02-27T19:03:53Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4584 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Ko'ujiirü]] n3vr8t03nselswwm7boxjmsd3kpngqk Kokiwakoowa 0 326 14856 10468 2024-05-05T11:18:53Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14856 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mapa Coquivacoa.PNG|thumb|Kokiwakoowa.]]'''Mma Kokiwakoowa''', [[Marakaaya]], [[Wenesueela]]. Es la cuarta parroquia en orden de creación del Estado Zulia, lleva el nombre originario del Golfo de Venezuela, así fue llamado por los primeros pobladores de la región. Ha evolucionado paulatinamente con el correr del tiempo, forma parte del Municipio Maracaibo y de la ciudad de Maracaibo. Cuenta con una superficie de 19,4 km². Entre sus lugares de interés turísticos más conocidos se encuentran los palafitos de Santa Rosa de Agua y Santa Rosa de Tierra; el Preescolar Modelo de los Pescadores, Isla Dorada, La Paragua, Playa de la Policía y el Parque Mirador del Lago. La vegetación existente en la costa está compuesta de las palmeras de coco y el manglar, que caracterizan a las playas que dentro de esta parroquia se encuentran. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Marakaaya]] fzwq2frhiauh8ykvm3xytzk438dhat1 Koko 0 327 14543 10670 2024-03-29T15:18:15Z Leonfd1992 13 14543 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Owoce Orzech kokosowy.jpg|thumb|Koko.]] '''Koko'''. ([[Alijunaiki]]: ''Coco'', ''cocotero'') es un fruto comestible, obtenido del cocotero, la palmera más cultivada a nivel mundial. Tiene una cáscara exterior gruesa y fibrosa y otra interior dura, vellosa y de color marrón que tiene adherida la pulpa, que es blanca y de agradable olor. Mide de 20 a 30 cm y llega a pesar hasta 2,5 kg. El agua de coco no debe ser confundida con la leche de coco, ya que la leche de coco se obtiene exprimiendo la pulpa y el agua de coco se encuentra naturalmente en su cavidad interior. El nombre "coco" proviene del siglo XV, pues a los exploradores portugueses que lo trajeron a Europa, su superficie marrón y peluda les recordaba a las historias sobre el Coco que se les cuenta en España y Portugal a los niños pequeños para asustarles. El coco se emplea en repostería y en la cocina de muchas culturas tropicales, como la gastronomía wayuu. ==Uso del coco en la cocina wayuu== Acá se puede agregar contenido relacionado con los platos de la cocina wayuu que son a base de coco. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 968f5cq46m0ex5pc4mb6y76z6ghl6hv Koleejia 0 328 15620 15619 2024-11-02T10:53:03Z 2601:41:C101:27E0:FDF6:A40D:5ADE:857C . 15620 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Klassenzimmer1930.jpg|thumb|Koleejia.]] '''Koleejia''' ([[alijunaiki]]: ''Escuela'') shia eere ekirajaanüin wayuu jee wayuuirua. Eere outkajaain eekai ekirajaweein sünain wane kasa otta nukumajeein nukua'ipa süpüla lotüin tü nikiiru'uko mapeena. Müinma yaa apünüin sukua'ipa tia shipiaka ekirajawaaka jo koleejiaka amünaka, eesü süpüla tepichi, jima'alii jee majayutnü otta süpüla mülo'uyuu. == Aa'innaka sulu'u wane koleejia == Sünain wane koleejia eeshi na ekirajüliikana naya a'yataaka sünain aapiraa otta aküjaa sukua'ipa ekirajaaka otta sukua'ipa wane kasa eekai cho'ujaain aashajaanüin aa'u. Wainma kasa nekirajaaka anain eekai o'unüin sünain wane koleejia müinka saa'in tü sukua'ipa ayaajia, sukua'ipa ashajaa, sukua'ipa aashaje'eraa otta wane kasa eekai cho'ujaain süpüla asawajaa tia karalo'uta eere sümüin maka anain sukua eekai sülatein tia. == Süchikü tü sünüliaka == Tia pütchika «escuela» sünainjeejatü nanüiki na ''griego sümaiwajatü'' σχολή (''skholḗ'') sümaa sukua'ipa tü latín ''schola''. Palajana tia pütchika süchiiruasü tü pütchi jimataa, alaüleera aa'in shiasa'a mapan sa'apain sukua'ipa tia aainjünaka no'u wane ka'i eere nnojolu'uin kasain naa'inrüin, mapeena ayaawatünüsü süka tü pütchika 'estudio' (süka waneejatüin suulia tü ashaittawaaka) süchiirua nanüiki Platón otta Aristóteles süka griego. == Ekirajaapüle sümüin Wayuu Kusina == [[Anaajaalaa:Ekirajapüle.jpg|thumb|Ekirajaapüle]] Sulu'u tü karalo'utaka Laülaasüka Pütchi sulu'u Oumainwaa Mülo'usükalü Woliwariaana Wenesueela eere tü ee'iyalayaaka XVIII Na. 14 no'u chi juyakai 1978 müsü; eesü sulu'u Wenesueela 32 nakua'ipa na wayuuirua eitajuushi naya soo'opünaa tü mmakat. *Pemones, Yanomamis otta na Makirirares cha [[Amasoona (Wenesueela)]]. *Kariñas cha [[Ansuwaateki]]. *Pemones, Makiritares otta müsia Yekuwana chaa [[Woliiwat (Wenesueela)]]. *[[Waraao]] chaa [[Deltaa Amakuura]]. *[[Yuupa|Yukpaa]], [[Palaajewai|Añu]] otta müsia [[Wayuu]] cha [[Suuria]]. Naya kepiaka cha wattapünaa eere kapüleein antaa sutuma mojuin ma'in tü wopuko chamüin. Kakatüshii nakua'ipa naya sulu'u Wenesueela sükajee waneejatüin nakua'ipa otta waneejatüin tü naashajaaka achiki sulu'u noumainpa'a.<ref name=wayuu>[https://laeducacionpropiadelaculturawayuu.blogspot.com/ Ekirajawaa sulu'u nakua'ipa wayuukana]</ref> == Nakua'ipa na wayuuria sulu'u tü Laülaasükalü Pütchi sulu'u Oumainwaa Mülo'usükalü Woliwariaana Wenesueela == [[Anaajaalaa:Ashaja 2012-11-14 14.00.35.jpg|thumb|Wayuuirua sünain ashajaa]] Suluiu Laülaasükalü Pütchi sulu'u Oumainwaa Mülo'usükalü Woliwariaana Wenesueela<ref name=wayuuirua>[https://web.archive.org/web/20190326204754/http://www.tsj.gob.ve/-/tsj-presento-la-constitucion-de-republica-bolivariana-de-venezuela-en-idioma-wayuunaiki TSJ PRESENTÓ LA CONSTITUCIÓN DE REPÚBLICA BOLIVARIANA DE VENEZUELA EN IDIOMA WAYUUNAIKI]</ref> eeipa aashajaanüin saa'u nakua'ipa na wayuuirua eekalü kepian soo'opünaa tü mmakat Wenesueela. Ashajuushi nakua'ipa sünainjee tü ashajalaka 119 sünainmüin 126 ashajala, müsü sünüiki: ''Tü mmakat Wenesueela acheküsü naainmajüin otta nanaateerüin nakua'ipa na wayuuirua eekalü sulu'u noumain, acheküsü aashajaanüin saa'u tü neküinka, poliitika, koleejia napüla otta kasa cho'ujaaka namüin süpüla anain nakua'ipa. Tü ayütnaka sulu'ujee noumain acheküsü ale'ejüin namüin wane akaalijawaa otta sünainjee tia nnojotsü süpüla aju'ititnüin naya sulu'u noumainka''. <ref name=wayuuirua/> :''Eesü süpüla pi'rajaai'': [[Ekirajawaa wakuwa'ipa süka piama anüiki]] == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> frd35k8zb0ovxiclmotra8ysb1v1aan Kolombia 0 329 4644 4643 2023-02-27T19:04:14Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4643 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kolompia]] ppl0ere0ow6s9qc6r0co2x56smzr3ry Kolompia 0 330 15160 15159 2024-07-27T08:10:38Z 2402:800:637D:27DD:6248:E0D:5D0B:D3B8 Vn 15160 wikitext text/x-wiki Vietnam{{geo}} '''Mmakat Kolompia''' ([[alijunaiki]]: República de Colombia) shia wane mma saa'uje [[Ameerika]] eein sotpa'a palaaka kariwe, kot'tusu sulu'u supüshua'a Mmakat saainjuin Kolomwia, eein outkajain sütchin otta eere alu'uwataanüin sukuaippa mmakat jia [[alijunapiapa'a]] [[Wokotaa]] eein antirain wayuu siia alijuna; sumioüshe mmakat shia 2.070.408 Km2 sa'ata sakasü Mma shia 1.141.748 km2, otta müsia shi'ipaje 928.660 km2 sunainjesü [[Wuiknka|wuinka]]. Sa'ato'üje sunainje mmakat antirasü sumaa [[Nikaraawa]] siia [[Wenesueela]]. Wuimpeje antirasü sumaa Wenesueela siia [[Wurasiirü]], chaa uucheje sumaa [[Peruu]] siia [[Ekuwatoorü]] otta wopujee antirasü sumaa [[Panamaa]]; antiraka sumaa sakaa wuinka shiia [[Panamaa]], [[Koosüta Riika]], [[Ontuura]], [[Jamaika]], [[Aitii]], [[Mma Mulo'usu Tominikaana]] siia [[Wenesueela]]. Kolompia káamanasü piama palaairúa wopumüin sumaa wuinka Oceano Pacifico siia chejerúu sumaa [[Palaaka Caribe|Palaa Caribe]]; Kolomwia shiia pienchipü mmakat kamanakat mioü maá yaa [[Ameerika Uuchimüin]], kepiakaa sulü shiia 46 miyon (Pienchii Shiki sumaa aipirua miyon), shiia apünuinsuka suchikeje [[Wurasiirü]] siia [[Meejiko]] sunain mainma kepiaka sulü. Chaa Kolomwia ees 32 Apünuin Shiki sumaa piama mma'ipa (32 Departamentos), siia mmakat mioü Bogota ein outkajusu sutchen Kolomwia, tü mma'ipa ees alüwatakaa so'ü, achajanushi alatapaa pienchi juyaa. Tü miüska mma'ipa shiia Barranquilla, Cartagena, Santa Marta, Tunja, Cúcuta, Popayán, Buenaventura, Medellín, Turbo siia Tumaco. Suu'main Kusinaa chaa Kolomwia antusu sunain 30.845.231 hab, tuirúa shiia mioüska Amazonas, El Cauca, La Guajira, Guaviare, Vaupés siia waneirú. Kolomwia arajunashatasu kajamüin shiia atpajaka [[kepein]], [[karwoon]], kakuna, siika. [[Anaajaalaa:Colombia Political Locator.svg|thumb|[[Maapa]] Kolomwiajatü.]] ==Suchukuwaje Mma'ipakat sulü Kolomwia== Sulü Mmakat Kolomwia ees 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat, wanee outkapüle mma jee tü shiia [[alijunapiapa'a]] [[Wokotaa]]. Tü mma'ipakat alüwatasu so'ü sukuwaitpaa shimiwa, ees Kontitusionka Mma'ipakatpüle sumana. ==Vietnam== {| class="wikitable" |- ! '''Sunulia Mma'ipakat''' !! '''Alijunapiapa'a''' !! '''Sunulia''' !! '''Alijunapiapa'a''' |- | '''[[Amasoona (Kolomwia)|Amasoona]]''' || Letiisia || '''[[Antiookia]]''' || Meteyiin |- | [[Araaukat]] || Araaukat || '''[[Atülaantika (Kolomwia)|Atülaantika]]''' || Parankiiya |- | '''[[Woliiwat (Kolomwia)|Woliiwat]]''' || Kattajeena || '''[[Woyakaat]]''' || Tuunüjat |- | '''[[Kaalütaa]]''' || Manisaale || '''[[Kaketaa]]''' || Püloreensia |- | '''[[Kasanaare]]''' || Yopaalü || [[Kaau'kaa]] || Popayaan |- | '''[[Sesaarü]]''' || Wayetupaarü || [[Chokoo]] || Kipütoo |- | '''[[Koorütowat (Kolomwia)|Koorütowat]]''' || Monteriia || [[Kuntinamaatka]] || [[Wokotaa]] |- | '''[[Kuwainiia]]''' || Puetta Iniirita || [[Kuwawiaare]] || San Josee chaa Kuwawiaare |- | '''[[Wuiila]]''' || Neeiwa || '''[[Departamento Wajiira|Wajiira]]''' || [[Süchiimma|Süchimma]] |- | '''[[Makütaleena]]''' || Santa Matta || [[Meeta]] || Wiyawiseensia |- | '''[[Nariiña]]''' || San Juaan chaa Pasta || '''[[Santanteerü Palaamüin]]''' || Kuukutat |- | [[Putumaaya]] || Mokooa || '''[[Kintiia]]''' || Arümeenia |- | '''[[Risaraalüta]]''' || Pereeirat || [[San Antüreesü jee Pürowiteensia]] || San Antüreesü |- | '''[[Santanteerü]]''' || Wukaramaanka || [[Suuküree (Kolomwia)|Suuküree]] || Sinseleeja |- | '''[[Toliima]]''' || Iwakeet || [[Wayee jünain Kaau'kaa]] || Kaali |- | '''[[Waupeesü]]''' || Mituu || [[Wichaata]] || Puetta Kareeña |} '''Suchikeje Kolomwia:''' *Ein outkawa Mmakat: Wokota *Sunülia: Mmakat Kolomwia (República de Colombia) *Anüiki: [[Alijunaiki]] *Densidad: 41 hab/km² *Jeraan kepiaka sulü: 46 Millones de Habitantes (Pienchii Shiki sumaa aipirua Miyon) *Sütnetshe: [[Peesü kolompiaje'ewolu]] *Malüwataausalüirua Internet: CO. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia| ]] [[Akotchajülee sünülia:Mmakat]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] e1w4roddci66ydksshe5h67i0gtwi4s Kolomwia 0 331 4685 4684 2023-02-27T19:04:16Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4684 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kolompia]] ppl0ere0ow6s9qc6r0co2x56smzr3ry Komputatoora 0 332 14541 10987 2024-03-29T15:16:28Z Leonfd1992 13 14541 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Desktop personal computer.jpg|thumb|Komputatoora.]] '''Komputatoora''' ([[alijunaiki]]: ''computadora'') shia wanee kachuweera elekturonika ajuupajaka otta müsia aluwataaka achikimaajatü wattamüin. Wanee Komputatoora kalu'usu mainma sitkuwiitaa kottusu otta waneeirua kasa müinka saa'in tü akumalaa tü nümanakai chi ka'yatayaakalü. Mainma sukuwa'ipa nutuma chi püroküraamatolü, chi makai a'yataashi süka sünain aainjaa kasa müinka saa'in akatkülajaa, analaa sulu'u [[internet]], ainjaa [[karalo'uta]] otta eeke eein süpüla ainjaa süka wanee Komputatoora. Tü Komputatooraka sünainje yalaain wanee püroküraamatolü cho'ujaasü tü atijaaya (''Datos''), tü maka sutuma atüjaka shi'raajüin müinka saa'in Ekerolia (''Entrada''), otta sutuma alijuna wattajeepüna ("Input") sulu'u [[Inküleenaiki]]); tü atüjaayaa ashajunusu sulu'u, yalejee awanajaasu sünainmüin waneeyan je keraapa shia ajuitusu tü Aju'itia (''Salida'') sutuma alijuna wattapüna ("Output" sutuma [[Inküleenaiki|anuiki Inkülesu]]), sunainje tü ajuitusu wanee atüjaaya aka nnojotsu ayatüin palajanaka. Tü achikiimajaatü sulatapaa tü makaa kettaipa supüla apa'ana sutuma [[Wayuu]] eesü supüla alüwatanuin, akotchiraa, epe'ipalaa siia anataa; alüwatanusu sumüin wayuu, komputatoora, imeeirü'lumüin siia ee antuin tü [[internet]]. Tü anakaa apülaa wat'tas salii anainjee, anaas supüla supüshuwayale sii anain tü sunüiki püroküramatüka sumaa jaarüwerü (''Hardware''). ==Su'uyaawase tü Komputatoora== [[Anaajaalaa:Hoja de calculo.jpg|thumb|Ayaatajia'pana.]]Tü Komputatoora ayatusu makajatu sumaiwa so'ü palajanaka chaa rekara juyaa 40 (Pienchii Shiiki) nutuma suyaawaseka chii Von Neumann. * Tü Anaajalee (''La Memoria''): Shiia jutkapüleka tü kulaala anajutka'alü tü atijaaya kottus, tü makaa erajunusu sukaa anulia [[waai]] (''bytes''). Tü alüwatka so'ü tü achikiimajaatü supüla aint'najatuka sukaa tü Komputatoora. Tü Kulaala kamanasu tü atijaaya supüla ainja münaka sumüin nutuma chii püroküraamatolü; tü ayawajia sunain Kulaala awanajawaisu sutuma waneeyan Komputatoora kajamüin nnojotsu wanawain siia tü atijalaaka awanajasu sunain alatuin juyaaka. Tü Anaajalee eesü supüla awanajanuin maimatuwa miyonka (Anaajalee RAM) siia tü nnojotsu supüla awanajanuin (Anaajalee ROM). * Tü Akuyamajülü (''El Procesador o CPU''): Tü ekaa sumanaa shiia tü: #Waneeyaawajia Suyaawaseka Loojika (''Unidad Aritmético Lógica o ALU''): Shiia wanee epe'ipajuui (''Dispositivo'') ainjüshi supüla ayaatawa so'ü münakaa sumüin. Ayatasu so'ü kassa ee shiimüin müin (apaliralaa, amaimajaa..) #Waneeyaawajia tü Aa'inmajia (''Unidad de Control''): Shiia aimajutka tü achikiimajaatü ekerotuka, yalaaka sulü siia ajuittaka sulüje Komputatoora, sukotchajüin tü achikiimajaatü yalejee sulüwatain sunainmüin tü ALU supüla ainja tü münaka. Suchikeje shiitain emüinre anain sulü tü Anaajalee. Ket'tapa münaka tü Waneeyaawajia tü Aa'inmajia sainjüin tuwanee (Yalaasu ein shiia siia eesü supüla achaajain waneeya eiwali tü anaajia). *Tü Epe'ipajuui so'ü Ekerolia siia Aju'itia (''Dispositivo de Entrada y Salida''): Kapülasu sumüin Komputatoora supüla apa'a achikiimajaatü chaa sulüje chaamüin anüipaa ee apaá apütaka suchikeje achajaa kassa. Maima sukorolo Komputatoora anüipaaje müin sain tü; ajüttiaapala, anajia, lakayaasüpülee, ayaakuwajiaa walekerü siia eke ein sunainjein tü Komputatooraka. *Anajia (''Monitor'')''':''' Shiia wanee epe'ipajuui so'ü aju'itia, sunainje wanee po'upünawaa, shiiatain tü sulüko tü Komputatooraka. Eesü maima sukuwaitpaa tü anajia: Kawaralasü Pulasma (PDP), Kawaralasü Kerachinatüsü (LCD), siia waneeiru. *Ajüttiaapala (''Teclado''): Shiia wanee kasa epe'ipajuui tijitalü siia epet'tunaka, supülasu ashajaa atijaaya siia shiawajiatü sulü Komputatoora; tü makaa antusu chejee sumaiwa sunain tü Kachuwera ashajia. *Kookooche'erü (''Ratón''): Shiia wanee kassa epe'ipajuui sainjüintü Komputatoora apanusuka akaa ajapü, supülasu ekerolia tü atijaaya sulü Komputatoora. A'apanusu sukaa piamaleyaa ajapü nutuma chii ka'yatayaakalü, akutula mussia epünai ni'itai chii wayuukai , sulü tü anajia eesü wanee jatü; tü kookooche'erü sumaiwa eesü wanee woliche su'upüna sunainje tü makaa kutulasu tü jatü. Joolü tü kookooche'erü kalüsainpaa wanee lüsaa ishosu tü wolicheka eitanusu souje wanee kassa kulüla ee nnojolüin warattain kajamüin tü makaa nnojotsu saapain anain. *Achikanainjia (''Impresora''): Shiia wanee kasa epe'ipajuui sunain Komputatoora anakaa apüla shiia tü ayulaa tü ayatawa sulüjekaa tü Komputatoora, ayulaa shiakua kassa, tü makaa ajuitusu soujee karalouta ashajushi sulüje sukaa wanee laaserü. Maima Achikanainjia kaaulekajatü sunain tü Komputatoora kaajatu ei'paa waneeirua ayaataka sumaa kusu (''Red'') erajunusu sukaa anulia makacheraayesalü (Wireless jee siia Ethernet), anaasü supüla ayulaa sunainje tü kusu tü choujaka sunain chii püroküraamatolü. *Akaniaajülü (''Escáner''): Shiia wanee kassa epe'ipajuui apanakaa supüla alataa sunainje tü lüsaa laaserü wanee kassa anainje karalo'uta sumüin tijitaalü sulü komputatooraka joolü so'ü kai antuipaa sumaa achikanainjia siia eke ein sulü. *Shipijanapüle (''Altavoces''): Supülasu apaa shipijana tü komputatooraka müinka sain jayeechi, shipijana ajachitiaa siia eke ein keeirain sulü tü Komputatoora. Tü Shipijanapüle joolü apaanuipaa supüla ainja kompurensia so'ü kassa ekirajaa, yoota so'ü akuwaitpaa, telewision, [[raawia]], ayakuwa siia eke ein supüla apaa shipijana. ==Akuwaitpaa Komputatoora== *Komputatoor analojikaa *Komputatoor Ipüritoo *Anaashataka Komputatoora *Joü Komputatoora *Erajiechon Komputatoora *Komputatoora Soujeka A'yataainpalaa *Komputatoora Anüliaa'majatü [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] oduhtkl6lwp4fwojf3pf71h7lg4vzv7 Komputatoora alü'üjüüi 0 333 15152 15151 2024-07-18T13:10:38Z 213.130.93.197 15152 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Acer Aspire 5250.jpg|thumb|Acer komputatoora alü'üjüüi.]] '''Komputatoora alü'üjüüi''' ([[alijunaiki]]: ''Computadora portátil'', ''laptop'') es una computadora que es fácilmente transportable, que pesa normalmente entre 1 y 3 kg. Los ordenadores portátiles son capaces de realizar la mayor parte de las tareas que realizan los ordenadores "de escritorio", con similar capacidad y con la ventaja de su peso y tamaño reducidos; sumado también a que tienen la capacidad de operar por un período determinado sin estar conectadas a una red eléctrica. [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] siy8o6qqnb97i4mbztry3y4550m7hrg Komputatoota 0 334 4718 4717 2023-02-27T19:04:18Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4717 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Komputatoora]] 4c5kbe9byf8v90xbyk8ez62mxz1digi Kooki'iwai 0 335 4722 4721 2023-02-27T19:04:18Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 4721 wikitext text/x-wiki '''Kooki'iway''' o "Kokiwakoowa" ([[alijunaiki]]: ''Coquivacoa'') era un líder wayuu con dominio sobre grandes regiones de la península de La Guajira. Su descripción se corresponde con la del cacique llamado por los españoles que salió al encuentro de Alonso de Ojeda y Américo Vespucio cuando llegaron a la región el 9 de Agosto de 1499. Perteneciente al clan Epinayuu, defendió su tierra con éxito de la invasión española, aunque durante los enfrentamientos los españoles tomaron a su esposa, Palaaira, del clan Jinnuu, a quien posteriormente Alonso de Ojeda le cambiaría el nombre por "India Isabel" y la tomó por mujer, siendo ella la madre de sus tres hijos. [[Akotchajülee sünülia:Achikii Wajiira]] [[Akotchajülee sünülia:Achikii Wenesueela]] owt89zdotulckdocdw4ko5hus4tlq34 Kooki'iway 0 336 4724 4723 2023-02-27T19:04:18Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4723 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kooki'iwai]] ah4sq8sp32g11nt9myvjk4v7z0irkwn Kookooche'erü (ajüttüleepala) 0 337 14542 12779 2024-03-29T15:17:09Z Leonfd1992 13 14542 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kookooche'rü..jpg|alt=Chi Kookooche'rü.|thumb|Kookooche'rü.]] Chi '''Kookooche'ekai / Kookooche'rü / Kookooche'erü'''. Naatta chi kachuuwe`ekai nia oojuitüikai kasairüa sünain nutpünaa pasaanain nuunain chi kachuweerakai piraala mushii. Chi Kookooche'ekai piamamashii nutperaa. Nuujuntunaapa pansaama tü Niipe`eka tü süpula oojutaala Aajaaraitüsu Aneekusu shiiya sùpula süyaatainjütuin. Chi lootookoi nia a`yaaterakai süpushuaaya. Napüshua`aya na Kookooche'rü piamasu nawui pasanain, süpula waraaintain müin sulu`u tü kakaloutakalüirua chaa iipünaje jee moolu`umüin. Eesü juuntünuin sünain süma maasülain shiiya tü maasülain süka maasülain eesü sittanüin eepunaale sünain wane, eya sükasa`a eeinjaatüin wanee kasa USB amunüshii. == Eesü waneeya nituma chi kookonchee`rû == [[Anaajaalaa:Kookooche`erü.webm|thumb|Kookooche'rü]] Mmaima kasairua ayaataka atuuma niyaatain chi Kookooche'rü jiasat waneejatüin shia. Mmaima yooroolo sutuma wayuu juchikua mmapuleesü süpula [[Alijunaiki]]: '''Ratón de computadora''', '''Mouse'''. [[Alijunaiki]]: '''Ratón de computadora''', '''Mouse'''. [[Alijunaiki krinko]]: '''Computer mouse''' [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] 7nrsunav30p6zyj7p32cil46zr4nsbg Koorütowat (Kolomwia) 0 338 14881 10763 2024-05-08T05:51:04Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14881 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Córdoba.svg|thumb|[[Panteera]] Koorütowajatü.]] [[Anaajaalaa:Cordoba in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Koorütowajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Koorütowat''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Córdoba'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Koorütowat (Kolomwia)| ]] 8xnkoxqckfvtbrd6q1sbj57wkvkin2d Koulit 0 339 4789 4788 2023-02-27T19:04:20Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 4788 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Junia]] l1atharvyt9yx6le1bpcovuzc4qx0ag Kujeere 0 340 10469 10029 2023-03-10T02:26:14Z Kwamikagami 48 10469 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Cojedes State.svg|thumb|[[Panteera]] Kujeerejatü.]] [[Anaajaalaa:Cojedes in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Kujeerejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kujeere''' (Alijunaiki: ''Estado Cojedes'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Kujeere| ]] e778z8ai20ihef845fxx1p18qioz3r4 Kulaala 0 341 12745 10988 2023-08-14T16:54:03Z Leonfd1992 13 12745 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kulaala.png|thumb|sukulaatse múrúlü.]] Tü '''Kulaala''' ([[alijunaiki]]: ''corral'') münakat shia tü suutkajaayaka tü mürütkalüirua. Shia eere nekerulitnüin na mürütkana süpüla e'merawaa süchikije arüleejüna tü annetkana otta müsia tü kaulakalü. Sülatirüin a'ikalü sulu'u sukulaatse, wane kulaala akumaajünüsü sünain muloin otta motsoin süpüla paliitchon müsia wattaale saali tü mürütkalüirua. Ojotojitnüsü süpüla shikajeetnüinjatüin wuna'apümuin otta müsia sünain süsitnüinjatüin wuin mi'irukumuin. Eesü kulaala süpülajana tü püülüküka, paa'a müsia kaliina. Kakulatsesü tü wuchikalüirua, wanee sumuin sukuaipa tü sukulaatseka waimapütsü aaka shipijünuin süpüla eküna müsia süikünüin süpüla choujawaa. Makaaya tü apainkalü kakulatsesü suulia shiküin tü mürütkalüirua tü apünajuushikalü. ainmajüneesú waneepia süpüla shikünüin keetaapa sükalia. Tü kulaaka anaatünawaisÜ süpüla nnojoluijatüin eepünain sojotojuin tü mürütkalüIrua. === Sukumajia wanee kulaala === [[Anaajaalaa:Kulaat 2.png|thumb|kulaala]] Tü kulaalaka akumajünüsü süka susaa aipia'oulia sümaa mojui, süka yosu otta kousholu. Eesü yanama süpüla tü antirawaaka süpüla ayatawaa sünain akunjaa tü kulaalaka, keki'irasa, eesü ekawaa musia asawaa shikiira süshatapa. Nnojotsü süpüla choujainjatüin namaana nna wayuukana nepialü tü kulaalaka süpüla nepijainjatüin tü mürütkalüirua müsia shia nnawashirüinjatü watta kai. Shia napütüinjatüka süpüla naikeyuu na laülaayuukana, shia napalainjatüka namuin na tepiichi jemeinkana shiipaaya sulu'u noumain chaya wajiira. ==== sujutu tü kulaaka sumuin wayuu. ==== Tü kulaaka kojutushantasü sümüin tü wayuukalüirua aaka sukuaipain wayuu eekai kamünüin sulu'u tü suumainka süpüla nnojoluinjatüin mülian naya sülatapa kasa namuin. tü mürütkalüirua asaajünüsü. suluúje kulaala süpüla súüjaanüinjatüin süpüla shikiiräinjatüin tü kasa eekai anaatitnüinjatüin akuaipa otta müsia eekai suchuntuin laapü süpüla koujeinjatüin shia. Tü kulaaka anasü süpüla akatajünuin tü mürütkat aapünüinjatüka süpüla sujutu wayuu eekai suchuntunuin müsia eekai kainjalain. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] itn7h6993zh1uf3ocmo2ml2ppp9hs01 Kuntinamaatka 0 342 10764 10675 2023-03-11T00:59:00Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10764 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Cundinamarca.svg|thumb|[[Panteera]] Kuntinamaatkajatü.]] [[Anaajaalaa:Cundinamarca in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kuntinamaatkajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kuntinamaatka''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Cundinamarca'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kuntinamaatka| ]] otz469s4z61rhvg2n4klnfppjs05vd5 Kurrusa 0 343 4837 4836 2023-02-27T19:04:22Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 4836 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kuruusa]] l9c7j4c5u26yehagrrgqtsuk3vnxo1i Kuruusa 0 344 11566 10989 2023-04-11T04:54:04Z Kwamikagami 48 11566 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Latin cross (bold).svg|thumb|upright|Kurrusa.]] [[Anaajaalaa:Cementerio con Cruces.jpg|thumb|Kurusaa sünain wanee aamaka]] '''Kurusaa''' ([[alijunaiki]]: ''Cruz'') sünainje anüiki laatin (''Crux'') shiia wanee ayaakuwa ein eje'ipajaain piama liiniairua akümajaka wanee asheke'einwaa pansawaa, yalejee jayaasü jee siia ket'tasü müin eje'ipajaasü tü liiniaka anainmüin shi'iotopüna süpüla müinjatu. Tü shiakuwaa Kurusaaka wat'tajesü sukalia chaa jümaiwa: Chaa Ejiiptoo, Chiina jee chaa Cnosos Creta (Ein antuna anain tü kurusaaka marmoljekaa, kakaliaka chejee siküla XV n.c -a.c). Tü kurusaaka sümaanasü maima akuwaitpaa jee siia anoüjiiapüleka, waneeirü sünain jiia tü küriistianismo. Chejee Antunapa anain münusu kaa eesü pienchii shi'ichi jümaiwajeeka, pienchiika jepirachii soou mma jee münusu akaa jiia'in ein pülaasü. ==Kurusaa sumüin Sukuwaitpaa Wayuu== Sumüin wayuukana tü kurusaaka shiia süpüla achecheraa sa'ain [[Wayuu]] sulü tü aamaka kajamüin müsuu sunüiki alijuna, ekirajaaka wayuu sünain makaa. Sünain sa'aamaka wayuu eesü Kurusaa soou jee siia sünain nütakaa, külülaa jee eke ein. Chaa mma [[Wajiira]] eesü sünain aamaka tü kurusaaka soouje woweraka, tü makaa eitanüsü suchikejee ouktaa. 14dp50uef58gvij3ulpavwrgjwhq5gk Kuruusü Ishosü 0 345 10033 4849 2023-02-27T22:22:33Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7178]] 10033 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Croixrouge logos.jpg|thumb|[[Panteera|Wanteera]] Kuruusü Isoshüjatü.]] Tü '''Kuruuusü Ishikoo''' ([[alijunaiki]]: ''Cruz Roja'' jee ''Movimiento Internacional de la Cruz Roja y de la Media Luna Roja'') es un movimiento humanitario mundial de características particulares y única en su género, por su relación particular con base en convenios internacionales con los estados y organismos internacionales por un fin netamente humanitario. a1eusoe8ku0008mku9w18enuoybeir5 Kusu 0 346 15154 10677 2024-07-20T09:35:13Z Amherst99 384 15154 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ethernet LAN.svg|thumb|''Ethernet'' Kusu.]] '''Kusu''' ([[alijunaiki]]: ''red'') 5rv33q3oxxbpqb2ankvry3xwfzids60 Kusupa'a 0 347 10442 10035 2023-03-10T01:53:23Z Kwamikagami 48 10442 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Realite virtuelle.jpg|thumb|Kusupa'a.]] '''Kusupa'a''' ([[Alijunaiki]]: ''Ciberespacio'') itj8wtgdwy2gxhcn7elmtkro3m4lqwk Kuuna Yaala 0 348 10765 10678 2023-03-11T00:59:02Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10765 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera de la Comarca Guna Yala.svg|thumb|[[Panteera]] Kuuna Yaalajatü.]] [[Anaajaalaa:Guna Yala in Panama.svg|thumb|[[Maapa]] Kuuna Yaalajatü.]] '''Kuuna Yaala''' ([[alijunaiki]]: ''Guna Yala'') es una comarca indígena en Panamá, habitada por la etnia Guna. Antiguamente la comarca se llamaba San Blas hasta 19982 y como Kuna Yala hasta 2010. Su capital es El Porvenir. Limita al norte con el Mar Caribe, al sur con la provincia de Darién y la comarca Emberá Wounnan, al este con Colombia y al oeste con la provincia de Colón. Su nombre en lengua Guna significa "Tierra Guna" o "Montaña Guna". El área fue formalmente conocida como San Blas, más adelante como Kuna Yala, pero se cambió en octubre de 2011 cuando el Gobierno de Panamá reconoció la afirmación del pueblo Guna que en su lengua materna no era equivalente a la letra "K" y que el nombre oficial debería ser "Guna Yala". == Economía == La Economía de la Comarca de Kuna Yala se dedica principalmente a la agricultura, pesca, producción de artesanías, y al turismo. El tipo de agricultura que se practica en la Comarca de Kuna Yala es con fines de subsistencia. Los productos tradicionales son el guineo (ahora el guineo chino), maíz y caña de azúcar. También se producen cocos como fuentes de ingresos. La pesca es de tipo artesanal, utilizando generalmente hilo (sedal) o con redes. La mayor parte de la pesca es para la venta. El marisco se destina especialmente a la venta, para lo cual llegan diariamente avionetas a las islas. Especialmente se vende langosta, cangrejo (centollo) y últimamente el calamar y pulpo. La confección de molas es la principal actividad de la mujer guna y constituye para muchas familias la única fuente de ingreso o al menos la principal. En la Comarca de Kuna Yala existen instalaciones turísticas. La mayoría son pequeños hoteles para ecoturismo. La mayor parte de ellas están en el sector de Cartí, pero también se encuentran varias en el Corregimiento de Ailigandi. Otras fuentes de ingreso son las remesas que envían los familiares que trabajan en las ciudades de Panamá y Colón. 7qojlfuycid65rpdmimpfdr1o29q2b4 Kuwainiia 0 349 10679 10037 2023-03-11T00:22:12Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10679 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Guainía.svg|thumb|[[Panteera]] Kuwainiiajatü.]] [[Anaajaalaa:Guainia in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kuwainiiajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kuwainiia''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Guainía'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kuwainiia| ]] 4w7zeczhxgirwwnukxs26o1c31lu1mu Kuwawiaare 0 350 10680 10038 2023-03-11T00:22:18Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10680 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Guaviare.svg|thumb|[[Panteera]] Kuwawiaarejatü.]] [[Anaajaalaa:Guaviare in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Kuwawiaarejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Kuwawiaare''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Guaviare'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Kuwawiaare| ]] ls7694jy71r4whih1qxzelssm5k8yvi La Guajira 0 351 13430 4885 2023-09-24T16:40:11Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Woumainkalü]] 13430 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Woumainkalü]] dkd664sap44i5id2fcy0pwxqs1yq6ux Laa 0 352 13414 13413 2023-09-23T00:19:21Z Leonfd1992 13 13414 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Laa 2.jpg|thumb|Laa]] [[Anaajaalaa:Laa 3.jpg|thumb|Sulu toumain]] '''Laa''' ([[alijunaiki]]: ''jagüey'') shia wane süpütaala [[süchi]] süsha'walapüleru wüin süchikejee wane juya, antususu anain sulu'u mma eere nnojolüin juyaka otta müsia eere ain miyaasüü chaa uucheje saa'u [[Ameerika Uuchimüin]], sulu'u wane laa eesü sükotchajünüin wüin süpüla aapa sünain wane kasa sulu'u [[pinchi]]ka. Sünain miyaasüüka nnojotpa juya, eesü mekietsalüin kashi eere yüütüin juyaka, sulu'u tü laakaliru apütaasü wüin aapanaka süpüla nasüin na mürülüka, eesü jagüey münüin sutuma na alijunaka. Weiinshi, tü laaka eesü sükumalain sünain wane [[luopü]] eere suwatain wüinka sutuma juyaka. Eesü süpüla sü'wiirain wane uuchi ee yaletüin. Sa'ato'upüna wane laa eesü wüittüin sutuma ein wüin wanepia otta müsia antusu na wuchiikaliru süpüla asaa wüin. Tü laaka ja'yaasü wattaje kajamüin wüittüsü sutuma wüinka. Na laakaliru kojutusu ma'in sutuma ein mürülü sa'at'u otta müsia wüittüin wanepia süpüla shiküin na wuchiikana. = Laa = Sulu woumain chi laa`kei sutaat`jia wüin, süpulajana wüin. Sulu Colompia sumaa wenezuela, aisü miyaasu kaa isaashin sumaa jutatuin tu woumaika. kakaalia`ru numana wayuu tu laaka supula miyaasa, Chi laakai, noojut wayuu, susuin murulut, kaaja nia kojutshantasu sumuin wayuu, kaa nian katou atuma wayuu sumaa tu murut`ka. Antusu sulu'u mma eere nnojolüin juyaka, otta müsia eere ain miyaasüü chaa uucheje saa'u sulu'u wane laa eesü sükotchajünüin wüin süpüla aapa sünain wane kasa sulu'u Sünain miyaasüüka nnojotpa juya, eesü mekietsalüin kashi eere yüütüin juyaka, sulu'u tü laakaliru apütaasü wüin aapanaka süpüla nasüin na mürülüka, eesü jagüey münüin sutuma na alijunaka. Tü laaka eesü sükumalain sünainje wane luopu eere suwatain wüinka sutuma juyaka. Eesü süpüla sü'wiirain wane uuchi ee yaletüin. Sa'ato'upüna wane laa eesü wüittüin sutuma ein wüin wanepia otta müsia antusu na wuchiikaliru süpüla asaa wüin. Tü laaka ja'yaasü wattaje kajamüin wüittüsü sutuma wüinka. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 05fwj11zberhmg693nzb6iyg71q6j9p Laapi 0 353 10681 10039 2023-03-11T00:22:20Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10681 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pencils hb.jpg|thumb|Laapi.]] '''Laapi''' ([[alijunaiki]]: ''lápiz'') es un instrumento de escritura o dibujo generalmente para realizar tareas, consiste en una barrita de pigmento (generalmente de grafito y una grasa o arcilla especial, pero puede también ser pigmento coloreado de carbón de leña) y encapsulado generalmente en un cilindro de madera fino, aunque las envolturas de papel y plásticas también se utilizan. tkdv0s4004lx4ajw1jdt0t8b2e791mz Laara 0 354 12763 10470 2023-08-14T18:21:38Z Leonfd1992 13 12763 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Lara State.svg|thumb|[[Panteera]] Laarajatü.]] [[Anaajaalaa:Lara in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Laarajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Laara''' (Alijunaiki: ''Estado Lara'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] o9ggdg0b8706ejgm5gjmjvb4fe9ixu3 Laaserü 0 355 11952 10682 2023-05-19T09:04:39Z Rudy7yt 570 11952 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Military laser experiment.jpg|thumb|Laaserü.]] '''Laaserü''' ([[alijunaiki]]: ''láser'') == Shi'ipajee sukua'ipa == roo54uq0klt2aouo1e9u3t8s2xu3uzz Lania 0 356 11458 10991 2023-04-07T16:50:40Z Leonfd1992 13 11458 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lania sumüin Wayuu.jpg|thumb|Lania]] '''¿Kasa wayuu Lania?''' '''Lania''' ([[alijunaiki]]: ''amuleto, contra wayuu'') Tü Lania sümaka wayuu, sulüjejatü tü pütchi alaata (Aliijunaiki palmear) shia tü koroloo sumaiwatka sutuma woushunuu. Lania wanee koroloo kapülainsü sümüin wayuu. Tü Lania münaka sukoroloo wayuu Laülayuu. Lania kekiisü, kasa'asü, kainsü, kajapüsü, kasheinsü, kachepasü, kekuinsü, kajutsü, kanuikusü, tütüsü, kapayalainsü. Tü Lania münaka Sain Wayuu Sumaiwajattü, shia kapülainka shia suluujee wakua'ipa wayuu. ¿ Kasapüla Lania sashein wayuu ? Lania sashein wayuu süpüla mainma kasa sümüin wayuu sütuma laülayuu sümaiwattü. == Lania süpüla: == Shimechiria sain wayuu. Kejiapia, kejiapülee. Kekiriapia. washirapia. Kamaneewapia. == Jaralüü kajapülüka Lania? == Lania sajapülüsü wanee wayuu muloin ,eeshi tolooin jee jierüin , laülain aa'in , kajutüin amüin tü wakua'ipaka . Apüralasü , nnojosu sikiimain , nnojotshii ainkain , nnojotshii eeküin ekülü asijuchiin , nnotsü sajapümain mainma wayuu , waneesia nee tü awaraiterüin shia , == Sujutu Lania == Lania shekusü kajutüin sutuma supushualee tü wayuukalürüa , cheküsü kapülain watuma supula kapayalain shia . Lania kajutsü , eesü suchuntuin eekawaa , yonna , mürülü , tü Lania wamaka achuntüsü waraitaa , awawajetnaa , jee ajaliijaa eekai suchuntüin suluu lapü. Lania kasheinsü kululu iishosü jee mainma kattouchen süta suluu wanee susu ,kaa mainmain tü süpayalainkaa. '''Lania''' ([[alijunaiki]]: '''''amuleto ,contra wayuu''''') Es un elemento mágico de máximo protección espiritual utilizados por los wayuu, según la cosmovisión cultural posee alto significado en el ámbito de la tradición, la cual esta asociado con la protección de la integridad física y espiritual de los linajes cuando se requiera su utilidad. Es un amuleto sagrado que se utiliza como protección espiritual cuando surja evidencias conflictivas dentro de la familia clanil tales como: En el momento de utilizar este amuleto wayuu se requiere cumplir con unas rituales que consta en los cuidados de la persona quien utilice dicho amuleto. amenazas de extinción iniciativa de guerras interclaniles manifestación de sueños entre otros. Cabe mencionar, en el presente concepto es pertinente categorizar los diferentes tipos de lania concernientes según su utilidad. Entre los cuales figuran: lania washiraapi: contra para atraer riqueza. lania samasamaapi: contra para alejar anergias maliciosas. lania jashieepi. contra para despertar/ reforzar el espíritu de la valentía lania sainpi jiyeyu: contra para atraer mujeres. lania kamanewaapi: contra para atraer amistades lania: Tünapi: Contra para templanza en los brazos para poseer mejores punterias. lania supula olojoo ( contra para poseer espíritu de ser cazador) [[Akotchajülee sünülia:Apülajawaa]] l89ddqcc2tytib5752w3t3tlvv1nthf Eemerawaa 0 357 14495 12741 2024-03-25T15:10:43Z Leonfd1992 13 14495 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lapü - Sueño Wayuu.jpg|thumb|250px|Wayuu eemeraasü]] '''Eemerawaa''' ([[alijunaiki]]: ''descansar'') wane wayuu eemeraasü weinshi süchikejee a'yatawaa, süchikejee wane kasa eekai sa'inrüin paala, makatka tü arüleejaaka mürülü, ousaa apainru'u, aja'itaa wuin otta kasa eekai mapüsain atuma wane wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] b2r9sy0lbxrffinr81519lvakqhk2lw Lapü 0 358 14493 14480 2024-03-25T15:01:18Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Lapüt]] sünain [[Lapü]]: Título mal escrito: Corrección 14480 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lapű.jpg|thumb|Atunkaa]] '''Tü Lapükalü''' ([[alijunaiki]]: ''El sueño''): Wainma sukuwa'ipa tü lapükalü namüin naa wayuukana. Tü lapükalü antawa'isü namüin naa wayuukana natunkapa, wanaa sümaa neemeraain süchikijee süpüshua tü naa'inrakalü. Yalapa wane wayuu sünain a'lapüjawaa, tü naa'inkalü wattasü eere suumain tü lapükalü eere pülain nia. Eesü lapü eekai shi'iyatüin tü kasa alateetkalü sümüin nüpüshi wane wayuu, akanasa'a ko'uuin naya sütüma wane lania. Saajüin tü nanoujakalü anain naa wayuukana, tü lapükalü wayuu sümaiwa.<ref>[http://www.gazeta-antropologia.es/?p=2302#:~:text=%E2%80%9CSue%C3%B1o%20o%20lap%C3%BC%2C%20tiene%20un,aqu%C3%A9l%20que%20se%20est%C3%A1%20muriendo./ Los sueños y su importancia en el pronóstico y tratamiento de la vivienda de los wayuu en Venezuela]]</ref> == Süchiki lapü == Saajüin tü nanoujakalü anain naa wayuukana, tü lapükalü nnojotsü shiyain tü atunkaakalü, shia wane kasa ee'iyatünüsü namüin süpüla eeinjatüin naa'in süpüla wane kasa eekai sülatüinjatüin. Tü lapükakü süküjain tü shiimainkalü waneepia, matüjüinsalü aküjaa alawaa. Eesü wayuu eekai nnojolüin soonooin sümaa tü lapükalü; alata müsia wane kasa sümüin.<ref name=lapüt>[https://www.elheraldo.co/region/el-mundo-de-los-suenos-en-la-cultura-wayuu-24221/ El mundo de los sueños en la cultura wayúu]</ref> == A'lapüjawaa == [[Anaajaalaa:Läulä Toushi.jpg|thumb|left|Laülaa sünain atunkaa]] Tü a'lapüjawaaka sümüin wayuu shia wane kasa mülo'u, nnojotsü oo'ulaanüin ne'e mayaa. Sa'akajee wane apüshii otta sünainjee wane e'irukuu, eeshi wayuu eekai anashaatain alapüin, naya yootaka otta aashajaaka sünainjee tü nülapüinka jee müsia naya atüjaka süpüleerua e'iyataa kasain kasapülajatüin wane lapü. Naa atüjakana süpüleerua wane lapü naya naa laülayuukana, sükajee kakoroloin naya lania otta sutuma ko'uuin naya sümüin.<ref name=lapüt/> Süpüla soonoonüin amaa wanee lapü, acheküsü a'innamaatünüin tü süchuntaka; ja'itairua maalin shia, a'innamaatünüsü süpüla sülatüin noulia. Süpüla sülatamaatüin tü kasa mojusu, maka shiale sukuaippain tü lapükat, achajaanüsü tü süchuntaka, eesü lapü eekai achuntüin o'ojiraa süka lania, eekai achuntüin ekawaa jee yonna, eesü lapüt eekai achuntüin kaa'ulaa otta pa'a, eesü lapüt eekai achuntüin kakuuna, otta mainma kasa süchuntaka namüin naa kalapüinka paala. Kapülainshaatasü tü lapükat sümüin wayuu sutuma shiain e'iyatünüin tü kasa alateetka mapeena. E'iyatüsü süchiki anaa, mojaa akuaippa, süchiki ouktaa jee süpüla aapiraa süchiki kasachiki mülo'u soo'opünaa tü mmakat, makatka saa'in süntüinjatüle wanülüü. Naa wayuu alapüjaashiikana apüralaasshii sümaa anain sukua'ipa shi'iree sünouktaain nakuaippa. Sülapüin wayuu nnojotsü müinka saa'in sülapüin alijuna, waneejatü. Ko'ujeejanasü tü na'lapüinkat , aka jamüin, eesü sulu'u sukuaippa wayuu wane atüjaa shikiirujeejatü tü laülaayuukana je sünainjeejatü naashajaain sümaa tü laniakat. Saashin wayuu laülaayuu, tü mmakat jee müsia tü wopukolüirua kaseyuusu, sutuma müin shia, waraittapa wane wayuu acheküshii ai'majiraain suulia kasa mojulaasü eekai wanaain nümaa; maka eere yootshi nüma'ana acheküsü no'yotüin yootchon wopul'u eere nia waraittuin, müinka saa'in wane luwopu, isashii jee laa eere ja'yain süchikkuwa wane kasa. Müsüja'a nu'unapa akolojoon sulu'u wane miichi eekai yüütüin paala, eeinjatü ekawaa natuma, eeinjatü kepein otta asijuushi shiküin yolujaa süpüla najuitüin suulia tü miichika otta suulia mojuin nalapüin mapeena. Waneejatuwaisü tü lapükat, shiaja'a ne'e cho'ujaain atüjaanüin aa'u jamalu'uluin tü shi'iyateeka sümüin wayuu. Maka nnojorülee oonoonüin sümaa wane lapü, chi lapükai antawaisü weinshi, ajolooshi ne'e sülatapa tü süküjeetka achiki. Naa wayuu apüralaakana otta oonookana sümaa wane lapü, anasü waneepia nukua'ipa.<nowiki><ref name=lapü></nowiki> == Sümaiwa == Sümaleeiwa ma'i tü lapükat sünainjeejatu sülapüin wayuu laülaayu, wayuu eekai mülo'uin, maka sa'in woushinuu, maka watuushinuu. Eesu lapü eekai aküjain anaa, eesu lapü eekai aküjain kasa mojusü. Eesu lapüt eekai aküjain washirüü. Tü lapü aküjaka anaa shia nalapüin naa wayuu kama'anaka lania namaa napüshi eekai shikiipüin tü apüshiikat. Musuja'a tü lapü mojusuka shia tü shikiiruujatka wayuu eekai omojüjün sukuaippa. Chi lapükai e'iyatüshi wopu sümüin wayuu, nia alü'üjaka wayuu sulu'u wanee mma eere nnojoluin ka'i. Sulu'u wane alapüjawaa nnojotsü ka'i jee müsia eesü tü saa'inkalüirua wayuu eekai ouktüipain. Suumain lapü pülasü. == Wainma sukua'ipa tü lapükalü == * Eesü lapü süpüla aapiraa: shia eere naapinnüin soo'opünaa wane kasachiki chi wayuu eekai ala'ülaain. * Eesü lapü supüla washiraapia: shia eere nüsürünnüin wane wayuu süka lania; a'leeyatünüsü noo'opünaa, apüralaa müshia chi wayuukai sümaa. * Eesü lapü saa'u wayuu majayülü. * Eesü lapü naa'u wayuu jima'ai. * Eesü lapü süpüla lania. Oonoonee amaalü tü lapükalü süka jamüin shiain alatirüin wane kasa mojusu suulia wayuu. == Sü'lapüjaakalü anain wayuu == Alapüjaana amaa wayuu eekai kama'aichin anaajaain. Alapüjaana amaachi eekai wattain sulu'u wanee mma tia keeyatiasü wane kasa sümüin nüpüshinuu otta sülatia kasa mojüin eenakiasü kasa anain. Na'aya lapü eekai achuntüin ekawaa. Na'aya lapü eekai achuntüin ayonnajirawa maka kasha. Na'aya lapü eekai achuntüin mürülü maka sa'in pa'a, maka sa'in kaliina, maka annerü, eesu sulu'u mutsiaan eesu sulu'u shotolüin, süchiirua kasawai kanainjeejatüin tü laapüka. == Soo'omüin tü pütchika == Laput wanouja anainrü ma'in jee kajutusu watuma wa'lapüin. Aapitsü wa'lapüin süpüla kasa alatüinjatüin sümuin wapüshi. Mainma Mma we'raajakaa wa'lapüinru'u. yootushii waya lapülu'u namaa wapüshi kama'ainain anajaain. Talatüshi wayuu anale ma'in nü'lapüin. Eekai a'lapüjaain sümaa anneerü mainmainjajatü alijuna na'aleewain. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] kkbn2w9qhnx06aea3hdqgrf78ihwmes Laülaka Kolompia 0 359 13431 5046 2023-09-24T16:40:21Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[María Colombia Menases Ja'yaliyuu]] 13431 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[María Colombia Menases Ja'yaliyuu]] ongft1jxjfwwbwg3uu8al2q4areuquj Leechi 0 360 15622 15543 2024-11-02T12:26:12Z WikiBayer 129 rv crosswiki 15622 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Milk glass.jpg|thumb|Leechi]] '''Leechi''' ([[alijunaiki]]: ''Leche'') Soo'omüin sünülia, na'ya wayuu eekai süchuntüin süka pütchikalüirua: ''süchira kaa'ula, süchira anneerü otta müsia süchira paa'a''. Süsüin wayuu tü leechika weinshii watta'amaalü, wayuu eekai epijain mürülü. Naa wayuukana atamaasüirua wattachon, naa arüleejüliikana na'liichajüin süchira tü namulüinkalüirüwa'a, maa aka sa'in kaa'ula, anneerü, otta paa'a. Jemetüsü ma'in tü leechika süpoolujunapa'a, otta saainjünapa'a sünain keesüin shia. Jouutsu woumainpa'a tü leechika, aka jamüin, kojutüin namüin wayuu, tü narüleejüinka. Emirashii weinshii naa tepichikana sutuma leechi. Süka tü süchiraka paa'a aainjünüsü keesü, [[a'yajaaushi]], otta müsia supushuwa'a eküülü eekai ka'akain süchiraka paa'a. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] a6jg3sozcdxhxu2ok20w4ii2xef96z5 Leiqui Uriana Henríquez 0 361 14835 14805 2024-05-05T10:51:41Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14835 wikitext text/x-wiki '''Leiqui del Carmen Uriana Henríquez''' es una productora de cine<ref>[https://wayuunaikiperiodicoindigena.blogspot.com/2012/03/manifiesto-de-solidaridad-con-leiqui.html Manifiesto de solidaridad con Leiqui Uriana]</ref> de origen [[wayúu]]. Es la co-productora del documental "Shawantama'ana" y la directora del documentar ''Pütchipüüi'' para la UNESCO. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 0mdr6evmroodf0zq9dx79epr3qkfm6t Leonel Muñoz 0 362 14834 14833 2024-05-05T10:47:58Z Vicenta Harker 1316 14834 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)|native_name=Leonel Muñoz Bracho|conventional_long_wayuu_name=Lioneerü Muños Püraacho|ayaakuwa=Leonel Muñoz Bracho.jpg|ka'i_jemeiwaa=26/11/1965|jalejeewai=San Rafael del Moján|e'irukuu=Nnojotsü|nuumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Neptalí Rincón|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Cecilio Acosta|ni'yataaka_anain=Akumajüi ayaakuwa}} '''Leonel Muñoz''' (Jemeishi cha [[San Rapaeelü Majana|San Rafael Majaana]], [[Suuria]], [[Wenesueela]], saa'u piama shikii aipirüamüin (26) nüka'iya kashikai [[Nouyempüre]] no'u chi juyakai 1965). ==Nukua'ipamaajatü== Nia wane [[Palaajewai|añü]], palaajewai sulu'u wayuunaiki, niakai a'yataashi sünain akumajaa ayaakuwa sulu'u mmakat [[Suuria]] otta müsia eepünaale nu'unuin, naashin niakai sünain tü ayaakuwaakat eesü süpüla ni'iyatüin nakuwa'ipa na kusina, wayuu je na alijuna kojütkana akuwa'ipa yaa [[Wenesueela]], aka jamüin shia tü süpalain wakuwa'ipa. Niakai palajana ekirajaashi sulu'u wanee [[laa]] eere mainmain pootshi, eere nukümajüin tü palajatkalüirua ayaakuwaa, süchikijee o'unushi sulu'u tü Ekirajaalee Mülo'usükat sünain aainjaa Ayaakuwaa Neptalí Rincón. Mapan ekerotüshi sulu'u tü Ekirajaaleekat Cecilio Acosta cha [[Marakaaya]]. Nnojotsü naja'ttirüin tü nikirajawaakat anain sulu'u ¨Celicio Acosta¨ sutuma wane kasachiki alatakat nümüin. Wanaa sümaa tepichin nia, jülüjasü naa'in waneepia tü aainjaakat ayaakuwaa, süka shiain kee'ireein naa'in nukuwa'ipain, je sutuma nüchecherüin naa'in sünain tü kee'ireekat naa'in, o'unushi ne'e süka nukuwa'ipa süchikijee nülatirüin po'oloo mekiisalümüin (18) juya nuuyase, nüntaka'a [[marakaaya]]müin sümaa tü naa'inkat süpüla nüsa'wajüin tü jülüjakat naa'in. Tü naa'inrakat nüntapa jia tü ayaakuwaakat süka pootshii je müsia ipa, ejeerajüshi ayaakuwaa je müsia seraamika sulu'u tü Ekirajaaleekat sünain aainjaa Ayaakuwaa Neptalí Rincón. Mapan ekerotüshi jünain a'yatawaa jüpüla anaatira tü korolo ayakuwaamaajatkat sulu'u tü laülaasükat saa'u akuwa'ipa [[Suuria]] ([[alijunaiki]]rü: Secretaria de la Cultura del Zulia), sajapülükat naa La'ulaasükat saa'u [[Suuria]] ([[alijunaiki]]rü: Gobernación del Zulia). Saa'u tü juyakat 1995, namaa wane wayuu yaleje'awalii [[Suuria]] otta wanee cheje'ewalii [[Wajiira]], [[Kolomwia|Kolompia]] nakumajüin sukuwa'ipa tü süpülajana nakümainkat na Jiyaakuwa kusinakana (Fundain) yalajatü Boulevard Santa Lusia cha [[Marakaaya]], jünain tü ma'aka nia niakai laülaashikai palajana sünain tü Fundain münakat. Saa'u tü juyakat 1995 e'iyatünüsü palajana nakümainkat na eekana sulu'u tü süpülajana nakümainkat naa Jiyaakuwa Kusinakana münakat ¨Nanüiki naa kusina kariiweeje'ewaliikana¨. Süchikijee tia o'ulaashi suulia ekirajawaa sulu'u tü Ekirajaaleekat Katolika Cecilio Acosta. Mapan saa'u tü ka'ikat piama shikii apünüinmüin (23) nüka'iya kashikai julio saa'u tü juyakat 1995 o'unüshi niakai Kalawoosomüin, cha'aya sulu'u tü mmakat Waariko namaa nüpüshi akumajüliikana ayaakuwaa süpüla ni'itain tü niyaakuwakat chi laülaashikai Rapayet Urdaneta, nukümajüin niakai namüin na alijunakana cha Kalawooso ejeechire nia namaa naa waneeirua, otta müsia wopulu'u ouktataaicheje'e jünain wanee kasachiki eere ouktüin po'oloosü alijuna nümajaatü. Süchikijee tü alatakat nümüin a'wanajaasü tü nukuwa'ipakat süka shi'yotoonüin wanee nüsa'a. Süchikijee tia alatakat, ale'ejüshi nüchikua'a Marakaayamüin je ekerotshi nüchikua'a sulu'u tü La'ülaasükat saa'u Akuwa'ipaa saa'u [[Suuria]] süpüla ekirajawaa sulu'u tü Ekirajaleekat Neptalí Rincón¨. Mapa ajuitüshi sutuma nütkaain sümaa nülaamain süka nnojolin nüwalaajüneein sutuma tü nüsa'akat, "nnojoishi anain nia süpüla a'yatawaa" münüshi. Sutuma müin nia, ajuittüshi jee a'yataashi nümüiwa'a nipialu'u sümaa akumajawaakat. Tü palajatkat nükumajüin mülo'usukata ayaakuwa jia tü ¨EPIUUSHAJAASHI KA'IKAI. [[alijunaiki]]: Oscurecimiento Total del Sol¨ achuntunakat natüma naa laülaashikana saa'u akuwa'ipaa saa'u Suuria süpüla nnojolüin motüin naa'in tü ka'i eere nipiuujain ka'ikai no'u 26 nüka'iya febrero saa'u tü juyakat 1998, süka ja'yashaanain eepünaa Karouya jee müsia wajiirapünaa otta uuchimüin saa'u Marakaaya. Joolu'u niakai kepiashi [[Marakaaya]] cha Santa Rosa Mmajeejatkat, Kokiwakooa uuchimüin saa'u Marakaaya. ==Sukua'ipa tü nukumajakat== Tü kee'ireekat naa'in Leonel Muñoz shia e'iyataa tü nukumajakat otta müsia aküjaa tü eekalü sulu'u nikii, e'iyataa tü ni'yataainkat sümüin wayuu achekakat; süpüla niyaawatüinjatüin akumajuushi süka ejeerajaa je müsia akumajaa süpüla süchikijee aainja tü ayaakuwaakat süka pootshi otta müsia ipa, sotüsü naa'in supushua'a tü nikirajaakat anain, süka jamüin naashin, cho'ujaasü süpüla wanaawainjatüin sümaa nütüjain sukuwa'ipa tü nükumainkat. Tü nükumainkat wanaa sümaa tü nünüikikat sulu'u tü ayaakuwaakat waraittüsü waneepia, a'anamüinsü, aliikajaasü weinshi sulu'u tü anaa akuwa'ipa, tü ma'akat naashin shia sutuma apünüin(3) suurala tü ni'yataainkat sümaa tü akümajaawaakat, eere naapain tü kee'ireekat naa'in süpüla ni'iyatüinjatüin kettaapa, tü apünüinsükat suurala tü nukumainkat shia naashin; #Nakumainkat na kusinakana namaiwa, #Aseyuukana, Nanoujakat anain sümaa tü kapülainkat natuma, #Rewolüsion je alu'watawaa amüiwawaa (independencia) Woliwariiana. Süpüla mülo'u nükuwa'ipa sünain tü a'yatawaakat süka akumajawaa ayaakuwaa, niakai ni'raajüin ma'in tü sünüikikat akümalaa ayaakuwaa otta müsia mainma sukuwa'ipainjatkat ayaakuwaa, müinka ayaakuwaakat ayatemaakat sümaa shimüinsükat kasa eere aapaanüin sukuwa'ipa, ayaakuwaka mulo'u saa'u ipa, eere nükumajüin tü nachuntakat naa awalaajüinjanakana nümüin; niakai ni'itain sünülia mayaa: #Wayuukana tamüin: shia ayaakuwaakat akumajünakat süka ipa je müsia pootshi eekat natüma naa [[wayuu]] jieyuukana, #Shiyaakuwa o'upünawaa saa'u ipa: shia shiyaakuwa no'upünaa naa alijuna kojutkana ma'in sümüin sukuwa'ipa Mmakat Woliwariianat [[Wenesueela]]jejatü, akümajüshi saa'u ipa, pootshi otta sünain kachueera. #E'irukuu ajuitüshi mmalu'ujee: shia nukumainkat süka ipa, pootshi otta müsia kachueera, eesü jo'uuchonle otta mülo'ule ma'in, sünain ma'akaa müsü saa'in sujüittüin mmalu'ujee tü niakuwajeekat anainje, eesü naainjüin jünain jüralo'u miichi, menapünaa, eere anain süpüla. #Mülo'usükat ma'in ayaakuwaa alijunapiapa'a: shia akumajünakat alijunapiapa'a eesü mülo'uin shia otta jo'uuchon, süpüla tü ma'akat cho'ujaasü saainjünüin kasa süpüla achajawaa sukuwa'ipa müinka eere sukumajünüinjatüin, jameerü mmakat je müsia jalamüinjatüin e'itanüin su'upünaa. ==Eere ni'iyatüin ayaakuwakat nümüiwa'a == * 1990 - '''Vivencias Guajiras''' ([[wayuunaiki]]rü : kamajüna wayuuirüa). Jipiapa'a Ayaakuwaakat, ¨La Merced¨, [[Marakaaya]], [[Suuria]]. * 1990 - '''Entre el Barro y el Fuego''' ([[wayuunaiki]]rü : Pasanain sünain tü pootshikat otta müsia tü sikikat). Shipiapa'a Ayaakuaakat ¨Julio Arrega¨, [[Marakaaya]]. * 2011 - '''Aborígenes del Alba. Deidades y Revolución''' ([[wayuunaiki]]rü : Kusinakana maalipünaa. Aseyuu je rewolusion). Shipiapa'a kusu süpüla ayaakuwaa, [[Marakaaya]], [[Suuria]]. ==Karalo'utakana == *'''Sünüiki tü kusinakat [[Suuria]]''' ([[alijunaiki]]: ''Juramento de la India Zulia'') *'''Nüküjala wane masa'asai otta nüshe'ejia süka nüsa'a''' ([[alijunaiki]]rü: ''Anécdotas de un mocho y sus patadas voladoras'' == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == * [https://leonelescultura.wordpress.com/category/leonel-munoz/biografia// Leonel de Jesús Muñoz Bracho] * [https://artenvenezuela.wordpress.com/tag/leonel-munoz// Leonel Muñoz nünaatüin tü wayaakuaka saa'u woumainkat] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] mxdws04gz4tlkl4hn4i9992czf7lkny Liiura 0 363 13695 10687 2023-10-18T23:27:29Z Петров Эдуард 930 13695 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pound Sign.svg|thumb|Liiura.]] '''Liiura''' ([[alijunaiki]]: ''libra esterlina''; [[inküleenaiki]]: ''sterling pound'') es la moneda del Reino Unido así como de las Dependencias de la Corona y Territorios de Ultramar británicos. En sus demás territorios coloniales se usan diferentes monedas pero que están igualmente con su tasa de cambio fijadas a la de la libra esterlina: la libra gibraltareña, libra de las Malvinas y la libra de Santa Elena. Su símbolo monetario es £ y proviene de la palabra en latín ''libra'', que se refería a la unidad de masa. Una libra se divide en cien peniques. [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] 1wmm2la218lk8yr3pcg27h1bxbigaax Looja 0 364 10688 10046 2023-03-11T00:23:18Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10688 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Loja.svg|thumb|[[Panteera]] Loojajatü.]] [[Anaajaalaa:Loja in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Loojajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Looja''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Loja'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Looja| ]] kpq6dqg7mjdmlln0sf76sifzu5r12wl Luma 0 365 13013 12275 2023-08-27T20:30:37Z Leonfd1992 13 13013 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Enrramada el cañito.jpg|alt=Lugar de encuentro.|thumb|upright=1.25|Espacio Acogedor de encuentro y concilio. Luma]] '''Luma''' ([[alijunaiki]]: ''enramada'') Tü lumakalü shia eere suutkajaain wayuu, jemioushi, eere anain süpúla yooto, koottirawa, anaata sukua'ipa kasa. Numuin wayuu shiawasee anaa, lotusü tü münaka suupüna, kojutusü aantirawa e'iruku sulu'u. Tü wunüuliia sa'ayaka luma, shia suttia tü pütchi shiimüinsüka, anaatiee wanee kasa. Müsia tü saapüka tu lumaka musükasain tu ayawajawakaa ain, aapaka pütchi Sulu`u painsawa.  == Süpüla akumalaa wanee luma: == [[Anaajaalaa:ENRRAMADA 1 (3).jpg|alt=LUGAR FRATERNO|left|thumb|upright=1.25|Lugar de aprendizaje. ]] Süpüla akumaja wane luma che'ijaasü outkalawa süpüla yooto suchiküa, sukümajia, e`iyatunajat shiiakua jamüintuin shia. Esü ayanamaja, sünain akaliijirawa natuuma naa tooloyuukana. Lumakat, akumajuushi natuma wayuu, süma nupüshi, müsia nutünajutuirua, waimeeshii na aku'yamaliikana, süpüla shialeraamaatüin.  Wanee luma akumajünüsü süka wunu'u aipia, uraichi, peraa, süsa'asü atuma, koushot müsia saajüna yotoojolo, kashushiira, paaruma.  Che'ijaasü tü lumakat, süpüla aapawaa jemiyooushi, outkajaayaa süpüla a'tapajaa kasa, eemeraayaa süchikijee a'yatawa. Sujutkajaalee wayuu süpüla eme'erajawaa, yooto, akümaja sukua'ipa kasa, eekai alatüin nümüin nüpüshi wayuu. Tü lumakat shiyaawashe kamanewaa, paa'inwaa. Lotusu nakua'ipa wayuu sulu'u nulumashe, süka waimain tü wayuu akumajakaa Shia. Suupüna luma aapajünüsü nüküjala taata nutuma jima'ai, süpüla achiaanaa. Che'ijaasü aapajünaa tü pütchikat weinshi shi'iree kaa'inwaa. Aapajünüsü jayeechi natuma tepichi, ekiirajunushi naa, jiimalii sünain atalejaa Kasha, müsia oulaka  ni'ira wüchii suka turompa, maasi, supula natiijain tuin sutuma wayuu alaulayuu. Kojutushi naa antakana suupüna walumashee, kajamuin, epiapai'in shia, antüna anainchi wayuu nipialu'u, ajuitusu na'anasian suuluje nulumashee, Alapajünouchi, ayalajunouchii wayuu, wainma tu antaka, sünain analawa numuin, eikajasu nutünajutu naatoupuna. Shiiyutnapa nipüsee anaatunushii suupüna nulumashee. Che'ijaasü suutkajaya türa wayuuirua achuntuin jieyuu. Anatie Süchirua eiruku. Nuuputayasü tu na'anasianka supuna tu nulumasheeka. Tu lumaka Che'ejasü enjatuin Shia weinshii, suka sumaneein Shia wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] e34ykziaml9heb5o1xjutqnfwzow0ki Luopü 0 366 5165 5164 2023-02-27T19:04:35Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5164 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Luwopu]] s66mqcbdepvg3e90rxnttsw5yujg59h Luwopu 0 367 13014 10689 2023-08-27T20:31:48Z Leonfd1992 13 13014 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Luwopü.jpg|thumb|Lüwopü]] [[Anaajaalaa:Luwopü icha'ya wajiirü.jpg|thumb|cauce]] [[Anaajaalaa:Wuin juyapuu.jpg|thumb|wuin juyapuu]] '''Luwopu''' ([[alijunaiki]]: ''Cauce, Cañada'') shia wanee anou sulu'upünaa uuchi, moulii so'uu. Jouutsu wajiira süchikanainkalü wuin, akumajaasü süchiirua tü mmakat süjaralijaakat wuinkat sütüma juya kaüliakalü ma'in. Luwopu kaseyuusu sulu'u nakua'ipa na wayuukana. Müsüka saa'in kasa süpüshua'ale kato'ulu. Kaseyuusu müshi wayuu sümüin, ni'rapan shia wopulu'u, alatüshii sü'üpünaa; nnojoishi ekerotüin sulu'u, pülasü tia müshi. Na'aya pulowi amünüsü sütüma wayuu sümaiwa, ekülü wayuu ma'awale shia suulia nipia. Tü luwopukat aju'itusu shikejee sujuichajaain wanee laa otta jo wanee lamuuna, süchikanain tü wuïnkat shi'itapa juyakat, epirajaasü shi'itapa juyakat. Tü wuinkalü süchajaain süpünalu'u, eesü jeruluin so'uu otta jo ketnoluin, ma'aka mülo'ulee tü juyakat, tü wuinka sulu'u wane luwopu awataasü ma'in jee epe'ipajaasü sümaa waneeirua luwopu eekai kayattüin sünainjee.. Shiasa'a sutuma sukua'ipa wayuu wanaa sümaa nalatüin sa'ato'upünaa wane luwopu acheküsü o'yotunuin awarianta shikiira suulia mojulaain tü yolujaaka otta ma'aka eere pasirua sümaiwa sulu'u. Cha wajiira, nüwaraijapa'a wanee wayuu sa'akapünaa aipia, yosu, ne'erale wanee luwopü acheküsü naashajaainjatüin sümaa, nüsaküinjatüin, tia maka suulia neewain sutuma tü suseyuu tü lowopuka. == Sanyaa wuin == Tü luwopukaa supüna'a wuin, eere sükotchiraain sanña juya'a, awataa müsia no'oopuna uuchikai eemüin suntajiraain sulu'u luwopukolü. Watta musia sulu'umüin tü laaka otta so'otpa'amüin palaaka. Talatüsü mürülü süpüshuwa'a sükajee eein wuin sulu'u tü luwopuka nüchikajee juya, asüshin wuin na wuuchikana, ma'aka saa'in wawachi, naa pa'a, naa puliikü, naa kaau'laa, ama, anneerü otta ashuunajüshii wayuu sulu'u. == Sukua'ipa namüin naa wayuukana == Eesü luwopu eekat kakalian wuin sulu'u, otta sünaajüin kasa sulu'u, eesü sarut shiroko tü wuinka. Suma'leiwa tü luwopuka akumajaasü sünainjee juya sükajee sujutuin süpa'apunaa woümain, tü luwopuka joutsu icha'ya wajiraa. == Tü luwopuka kaseyuuse == Tü luwopuka eesü pülowui sulu'u eesüle supülajaale shiyakuwayaain pa'a süpula wayuu, eesü jietyaain ashuunajattaasü, aju'itusu shikajeepa wayuu. Jamüsa'a nüwaraitapa'a wayuu sa'akapünaa wunu'ulupakalü aipa'a ni'raleepa wanee luwopu acheküsü naashajainjatüin sümaa, nüsaküinjatü. == Apünüin sukua'ipa tü luwokuka == Eesu luwopu lotoochon sünain süttajiraain sünamüin wanee luwopuya. Eesu luwopu eere jamatüin wuin sulu'u waneepia, saajulee mürüt. Eesu luwopu jososhaana, wopüsü sutuma wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 8cuznb07ptpfmkkpkdw25p07n0e7d8t Ma'leiwa 0 368 13165 13164 2023-09-03T17:16:38Z Ko'oyooshi 504 /* Jaraikai Ma'leiwa */ 13165 wikitext text/x-wiki '''Ma'leiwa''' ([[alijunaiki]]: ''Dios'') == '''Putchi Ma'leiwa''' == Tü pütchi Ma'leiwa wamakat ajuittaasü sünainje Mma (Tierra) süma leiwa (antes) yalajee tu pütchikalü asociada a Ma'leiwa por ser un Ser existente mucho antes de que se formara cualquier cosa en el mundo. También hay una descomposición del vocablo Ma'leiwa; y es Ma'leiwa maleeirü: Para siempre ''Maleerüma'a:'' Lo que todo es igual por siempre. == '''Kasa wayuu Ma'leiwa''' == Ma'leiwa nia chi eetüjúikai sulu'u tü Mmaka süpúlapüna kasa süpüshua'ale. Ma'leiwa wane wayuu pülashi ma'i , anashi , kapülainchi , anamia , amüliajüin , akalijui wayuu , mainma kasa wantaka anain nutuma Ma'leiwa. Ma'leiwa es uno, la esencia, en el mundo wayuu no se concibe como el gran padre ni la gran madre, generadores de todo cuanto existe desde el principio. sino simplemente como principio ordenador. Que modela y construye su propia existencia. == J'''amüsü nukua'ipa Ma'leiwa''' == Ma'leiwa, nümüin wayuu, müshika na'in Juya (lluvia) ka eein emiraa juyo'u müshii na Laülaayuukana mataalasü sa'in nüntakaije Ma'leiwa. Sus atributos no pueden ser medidos tomando los nuestros como referencia. No posee nuestras limitaciones. Ma'leiwa es un ente indiferenciado. El generó dos principios formadores del mundo, que viven dentro del Süpa'a (espacio) y weinshi (tiempo). == '''Jalashi Ma'leiwa''' == Taata Ma'leiwa sulu'ushi weki, yalashi nia wa'inru. chashi joo nia Aitü ,sirumatu'u (cielo) wayuu nümaiwa nnojoshii yootüin ma'i nüchiki. Yaashi ne'e sulu'u weki otta jo sulu'u wa'in, Washi Ma'leiwa sünain müin nia, muinka wane wei, saa'u anai ma'i waya nüpüla,wachuntüin kasa nümüin, anamiai ni wamaa naapüin wamüin, tü wachuntakalü nümüin. Yalashi jo nia so'upünaa mapa'akat supushu'alee. == '''Nüpülain Ma'leiwa''' == Tü kasa na'inraka Ma'leiwa nnojotsu jaralüin ainrüin , nia ne'e niakai nimiiwa . püchuntüin wane kasa nümüin suka pa'in anale shia wamüin naapüin wamüin. == '''Yootoo nümaa Ma'leiwa nüpütala wapüla(El padre nuestro )''' == Washi wayakana chakai aitu'u , kapülainsü pünülia , püjütüin wanainmüin paali,pa'inrüin tü püchekakalü yaa'aya makat sa'in chaya aitu'u ,paapa wamüin joolu'u tü weküinka watta'awai ,moto pa'in waainjala ,maka motüin wa'in naainjala na waneeirua ,nnojo pu'ulain wa'inrüin kasa mojusu ,jali'iya waya suulia kasa eekai mojüin. (Amen) == '''Jaraikai Ma'leiwa''' == Maleiwa wane süseyuu Mma , nnojoushi we'rüin , Jüka matapa'ain nia ,eeshi sulu'u Mmapakat supushua'le , nainmajüin waya weinshi , naapüin wanüiki waneepia , tü nainraka Ma'leiwa nnojosu jaralüin ainrüin , anashaanashi ,mulo'ushaana nüpülain ,kapülanshi je wane kasa mulo'u ma'i sulu'u Mmaka supüshua'le, ja'taichi chi washitshaanai nnojoishi antüin na'in Ma'leiwa . [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] 88kdcm1apsy4p9ohv6hzpdop7758rj9 Ma'liichi 0 369 10690 10048 2023-03-11T00:23:48Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10690 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas de la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales. [[Anaajaalaa:Peru Huanchaco Typical Fisherman reed boats.jpg|thumb|Balsas de Totora en la costa peruana.]] La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] fo06v6ql9iqakrl0p1w8bxf0cp2llok Maa'ala 0 370 11572 11571 2023-04-12T16:25:08Z Leonfd1992 13 11572 wikitext text/x-wiki '''Maa'ala''' ([[alijunaiki]]: ''Cascabel: Crotalus durissus'') ¿Kasawayuu Maa'ala? Tü maa'ala sümaka wayuu wanee wüi , mio'uu , laütasü , keirasü süsi , outasirou , wattajeejatü antüin palaleemain sulumüin woumain Wajirü. ¿'''<big>Kasatalü wüi Maa'ala?</big>''' Tü wüi maa'ala kanatalü , paalitalü , suma mutsia ottamusia mmatalü , mainma sukua'ipa sünairüa. '''<big>Jamüsü tü wüi Maa'ala münaka?</big>''' Wanee wüi outasirou , Wayuu eekalü sojottün süka sa'ii mama'asüü , ouuttamatüsü , tü Maa'alaka eesü wanee shishira sünain süsi , müsü alaülaayuu shia suyawasee suyaase , jee eesü Wayuu eekalümüin süchikua anain tü shishirainka süsi , sapüin washiraa sümüin Wayuu eekalü ooyootoin shia jee sünajain watta saali juya aapüsü washiraa sümüinrüa. wüi Maa'ala shia shiyaawase shii'iruku Wayuu Uraliyuu . Kasawayuu shikajaka tü wüi Maa'ala münaka? Wüi Maa'ala eekülü asalaa shiiruku wüchii , kookosheerü , atpana , kuluu jee mainma mürülü eekalü wanain sümaa . Jouja mainma Maa'ala? Tü Maa'alaka joulü joutaleou jee saakasü mojui , süchekala ee're mainmain aipia , wanee Maa'ala ayawatünüsü ee"in shia pejein sutuma shi'ira shishira eekalü sünain süsi , nnojotle shikejünüin aa'in nnojotsü jashichin , nnojotsü oojottuin wayuu ,eekalü shikejünüin aa'in jashichimain wüika tü. Jamüsü sukua'ipa tü Maa'ala süpüla kachoin shia? Maa'ala eeitasü sushuku süpüla kachoin shia jee mainmawaisü tü sushukukalü , mainma juya katüin Sain tü wüi Maa'ala münaka , alatsü sulia po'loo juya mainma sukua'ipa jee sünairüa , ee'sü sünain to'oloin jee jiet. Maa'ala shia shiiyawase Wayuu Uraliyuu , wanee e'iruku anamia, aatüjasü achiyanaa , sulia kasachiki, nnojotle süchejanüin nnojotsü katkaraliin , jaluusa süchejanüin wayuu jashichirüa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 5w1p3xql5isgbrad27yzlxm60f3h8xg Maachon 0 371 11449 11448 2023-04-07T16:24:19Z Leonfd1992 13 11449 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Maama Maria.jpg|thumb|upright|Abuela sabia de la cultura wayuu]] [[Anaajaalaa:Maachon Maria Rosa.jpg|alt=wayuu Ipuana|thumb|upright|Mujer conocedora de la cultura wayuu]]'''Maachon''' ([[Alijunaiki|aliijunaiki]]: ''Abuela'') Tü maachon münaka shia tü wayuu jiet laü'laakat süntapa'a jalejee yaa, asakünüsü, ''antüsü pia maachon münüsü'', shia tü oushiika natuma na tepichi süikeyuukana kasakana sünain müshia naa wayuu kojutuka amuin shia. Maachon müshii nachoin naa suchoinkana, müshia naa wayuu kasakana sünain sünainjee shi'iruku. Shia wane laü'laa kalüinjeeshaanasü, aipürat süikeyuu, sunaajain wane kasa napula, kousinapüshi sutuma. Shiaka seemeraapa aikalaasü sünain asichajaa maawüi süpüla shiisuttajüin aainja müsia süi süka, awasajüsü süi eekai so'otojooin sutuma laü'lawaa süpüla sujunain suchukua. == Sujutu tü maachonkalü == Kojutusu ma'in natuma süpüshi, shia tü wayuu laü'laa yootokat namaa süikeeyu shi'rajirün tü e'irukuukat müsia tü nejeetseka numa chi wuchii shiawaseekai shi'rajiirüin süchiki noumainpa'a eere tü amuyuupa'a kalu'ujeenakalü namaiwa. Tü oushiika wane laülaa cho'ujaasu sümüin süpüshi süpüla sunaatuin sukua'ipa tü wayuuwaaka sümaa tü yootooka sulu'u wayuunaiki süpüla süpütaain napüla naa tepichikana watta'a ka'i müsia nekirajüin shi'ipa'aya naa joukana waneepia. === Maachon sünain ekirajaa sulu'u akua'ipa === Tü oushiikat aikalaasü süchoin namaa süikeeyuu süpüla süküjaain sukua'ipa tü anaakat, kojutuinjanain namüin naa laü'laayuukana müshia naa nalaü'layuukana, jülüjainjatü na'in tü kamaneewaakat waneepia, alaüle'erüinjatü na'in süpüla no'unuin sulu'u tü wopu anakat namüin aka alein sukua'ipa wayuu, e'raajünüsü sünainje sujutu shi'iruku tü apüshiikat. Atamaasü maalia süpüla yootuin namaa süikeyuu, aikalaasü sünain süküjaain süchiki tü sukua'ipaka wayuu sümaiwa, ma'aka sukua'ipa she'in, yonna, tü shimi'iraka wayuu, anaajawaa jiipü, müsia tü alapajaaka; süküjaain süchiki sülapüin, saashin kojutuinjatü tü lapükat süpüla koujenjatüin shia. ==== Maachon namaa süchoin mushia naa süikeyuukana ==== Tü maachonkat shi'itaain naya sünain tü naainrainjatüka nepialu'u sünainjee jimo'olu'uin, jima'alin müsia majayütpa naya, yalaiwaa süttuin tü majayütka eiitaanüsü sünain tü sukua'ipainjatüka kasa sainrüinjatuka ma'aka sa'in tü aainjaaka süi suma ei'naa, müsia tü jimo'otkat sünain apoolojookat kepein, o'uujaa, asukaa süma aleinchajaa siki. Tu oushiika sümashii naa sulu'uinkana waneepia eepünale shia. Shi'itaain naa alaülaakana sünain namain naa tooloyuukana sünain arüleeja mürülü wuna'apümúin. Saashin shia nawashirüinjatuka tia watta'a ka'i. Süsajiruin tü wuinka miirukujee so'u püliikü. Watta'a saali tü pütchi süikaleeraka napüla naa süpüshikana, sülatirüin namüin süchiki tü sukua'ipaka wayuu müsia tü anüikikat sulu'u wayuunaiki süpüla nalatirüinjatüin namüin nachoin sümaa naikeyuu shia apütainjatüka tia napüla. Shia arütkaka nanainmuin naa sütooloinyuukana su'utna kasachiki eekai alatüin namuin naa apüshiikana. ===== Maachon sünain outaja süike'eyuu ===== Tü maachonkalü shia tü wayuu outajaaka sülüin ma'aka ayuulire naya müsia süpülainree süma sousirulee wayuu eekai anaajasün jiipu, tia maachokalü shiyajüin süka wunu'ulia eekai a'lakajuushin, aünüshin müsia tü alu'ujuushikat suulia ayuule müsia wanülüü. o'oojitnushii müleeka süpülainree sutuma oushii. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] shnpdli3ykgmicwnqj270oedlk60vut Maatso 0 372 10049 5293 2023-02-27T22:22:59Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q110]] 10049 wikitext text/x-wiki '''Maatso''' ([[alijunaiki]]: ''Marzo'') Nia chii apunuin kashii suluu tu juyakat, sullu shiyawajiyaa sükashia alijuna, esuu apünuin shiki waneshiaümuin ka'i. sulu'ujetu tü laatinka Martivs, shiaa palaa tü palaajanajatkat kashii shiyawajiyaa sükashia Romanokat. '''Maatso''' ([[alijunaiki]]: ''Marzo'') es el tercer mes del año en el calendario gregoriano y tiene 31 días. Su nombre deriva del latín ''Martivs'', que era el primer mes del calendario romano. Martivs a su vez se deriva de Mars, el nombre en latín de Marte, dios romano de la guerra. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] 65i6gdsa3zpjmw8161j91niyj17wnu5 Maawui 0 373 15053 14719 2024-06-03T19:36:08Z Vicenta Harker 1316 15053 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Gossypium sp. (Coton).jpg|thumb|Maawui.]] '''Maawüi''' ([[alijunaiki]]: ''algodón'', ''gossypium herbaceum'') Süchiki maawüi, tü maawüika wane wunu'u wüitüsü süpana, kachonsü sünainje süsii, tü sisiikat kasutat, akotchajünüsü mainmapa shia süpüla asichajünaa palajana, joutsü sa'aka mojui müsia shia sainküinsü tu mmapaakat, eesü süpüla süpünajünuin miichipaa, tü maawuikat asichijünüsü su'ulia tü sü'ükalü sutuma laülayuu sumaiwa süpüla suwalerajuin süka atia sünain süse'ewain wayuu jietkat otta laülayuu.<ref>[https://www.aboutespanol.com/que-es-el-algodon-3201508 ¿Qué es el algodón?]</ref> ==Asichaja maawüi== Sutuma laülayuu awasajünüsü tü maawüikalü, akatatnüsü suulia sü'ü süpüla shisuttajünüin sutuma tü wayuu jietkalü, aikalaasü sünain eisuttaja noupala na sulüinkana, shiiküin sünainje jimootnuin sünainmüin majayütpa, suwalerajüin tü ma'awüikalü süpüla sukunjain jiitpai, suko'ojuin shiipa'aya, wattapa saali sukunjain süpüla sujunuin süi süka müsia shiinüin susu, muleeka kanasüinjatüle atinjünüsü moulu yaa sutuma wayuu. Na laülayuukana jülüjasu naa'in moulu sutuma tu muliaakat, napünajüin shiire nakotchajüin ma'awüi su'ulainjatüin tü nalüinkana. Ala'ajayasü sülio'u wayuu ekai e'ikain süpula eiyajünaa müsia ekai shi'ite'erüin wutia sünain sutuma ayuule. Tü maawüika kojuyasü ya wajiirü, apünüjünüsü süpüla oikaanüin tü süsiika cha wattamüin sümüin alijuna eekai ke'ireein aa'in.<ref>[https://www.ica.gov.co/noticias/agricola/2009/si-habra-siembras-de-algodon-en-la-guajira#:~:text=Los%20municipios%20algodoneros%20de%20La%20Guajira%20son%20Maicao%2C,algod%C3%B3n%20semilla%2Fha%20con%20un%2040%25%20de%20algod%C3%B3n%20fibra. Si habrá siembras de algodón en La Guajira]</ref> ==Isutta== Isutta münüsü tu awalerajünakalü aka tü ma'awüikalü, sünülia joutsü sümaiwa sulu'u tü mma walerü münakalü, saashin wane laülaa walerüje'ewat sümaiwa akunjaasü sünülia tü mmakat sunainjee tu awaleerajakat ma'awüi süpüla akunja jiitpai. == Shi'ipajee Sukua'ipa == <references /> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 3bawpnqiad6m4nygktwrrw3vdamqoez Maayo 0 374 10051 5307 2023-02-27T22:23:02Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q119]] 10051 wikitext text/x-wiki '''Maayo''' ([[alijunaiki]]: ''Mayo'') Nia chii jara'ikai kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana. suluu apunuin shiki sumaiwajattüka natuma naa romanokanaa [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] cirli3f3esyi0b7co2n9qsh15305cu3 Mai'iki 0 375 5309 5308 2023-02-27T19:04:39Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5308 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ookotuushi]] sbsayqt6iq2djscfuy5ou1g58g4ye6j Maikau 0 376 5311 5310 2023-02-27T19:04:39Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5310 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Maiko'u]] el038uggbq9je1w01iy9sztetfk0ca4 Maiki 0 377 14545 14538 2024-03-29T20:21:51Z Leonfd1992 13 14545 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Maíz de Guatemala.jpg|thumb|Maiki.]] [[Anaajaalaa:Süchikuwaa maiki.wav|thumb|Aküjala süchikuwaa maiki]] '''Maiki''' ([[alijunaiki]]: ''maíz'') tü maiki münaka wane eküülü apunajuushi jutuma wayuu, eekai ama'ana wane apain, otta nutuma chira wayuu eekai apunajülin, tü maikikalü apünajünüsü juyapo'ulü.<ref name=mai>[https://revistaentornos.com/cocina-guajira-dominical-las-bebidas-del-maiz/ Cocina guajira dominical | Las bebidas del maíz]</ref> === Mainma sukuwa'ipa tü maikika === *Eesü maiki mariyo'ulu *Eesü maiki kasuwo'ulü *Eesu maiki kutano'ulü *Eesu maiki pejetchi Jünainjee tü maikikalü aainjünüsü uujolü, wa'a, po'oi, iitojolü, la'üjalü, jupushuwa'aya tü ekünakalü jutuma wayuu ma'uluje kai, tü miyo'uyuukalü achukumüin wayuu jumaiwajenka, naashin na wayuu la'ülayuukana tü maikikalü aapaajüshii nutuma juya otta müsia püloui jumaiwainka jupula muüinjatuin yaa ekünüin watta'a ka'i.<ref name=mai/> == Maiki sümüin wayuu == Tü Maiki münaka, wanee eküülü apünajuushi sutuma wayuu eekai kama'anain wanee apain eekai chiraa apünajuliin. Wattairü saali juya sünainje süi'taanuin so'u mmakalü nutuma Male'iwa.<ref name=mai/> Tü maikika wuitoui, yotopa shia, otta tü süsa'aka laütachonsü, eesü maka sa'in apünüin meetüraa saja'apüin iipünaamüin, mülo'uyu süpana sünain yüttajüin shia, mariiatalü süsii, mayaasü shiyulapaa tü süchonkalü katkaratsü sünainje süsa'aka. === Je'rasü sükuwa'ipa === Waima so'u tü maikikalü, eesü Maiki mariyo'ula, eesü Maiki kasuwo'ulü jee tü maiki pejetshi.<ref>[https://wayuurs.com/gastronomia-wayuu/ Gastronomía Wayuu]</ref> Tu maikika ayüüjaanüsü süpülaa ouujunaa, eesü süpülaa wa'a, laüjat, sawa, yajaa, süka jamüin eesü emiraa sünainjee tü apünajaaka maiki sutuma wayuu. === Jamüsü sü'lakajaaya === Tü maikika oujaanüsü sulu'u wushu, shia oujaaka türaa wayuu jierü, ekünüsü sulu'u ookotuushin, a'yajaawushi sümaa süchiraa ka'ulaa, ousinapa'asü süpüla supushuwa'a, anaajaanüsü sulu'u jula'a. Tü maikika süpüla su'ujaanüin asetünüsü suuli kou'talajüin shia. Apünajünüsü sümaa iiwa jee akostoulu'u (Agosto), sümaa juyaka ashatnüsü sünain ja'rai kashi maka sa'in joutale'u (enero). == Shiyaakuwairua maiki == <br><gallery class=center caption="Maiki - Maize"> Landkreis Rastatt-Mais-14-bei Moos-2017-gje.jpg Landkreis Rastatt-Mais-40-bei Sinzheim-2017-gje.jpg Landkreis Rastatt-Mais-54-Stollhofen-2013-gje.jpg Landkreis Rastatt-Mais-78-Bruchgraben-2016-gje.jpg Grauelsbaum-vertrockneter Mais-02-2005-gje.jpg Ma'ikii.jpg Beinheim-Maisspeicher-25-gje.jpg Beinheim-Maisspeicher-85-gje.jpg </gallery> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] h5vtt8yf63y8jkz1e0zymp32cbtcs6z Maikki 0 378 5335 5334 2023-02-27T19:04:40Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5334 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Maiki]] 9qx759tq32gpjbnh76qc6w0dp9d1obx Maiko'u 0 379 10995 10526 2023-03-11T02:27:27Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10995 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = Maiko'u | wanteera = Flag of Maicao.svg | escudo = Escudo de Maicao.svg | maapa = [[Anaajaalaa:Colombia - La Guajira - Maicao.svg|frameless]] | mma = [[Kolomwia]] | mma'ipakat = [[Departamento Wajiira|Wajiira]] | jalaapünasu = 11°20′″N 72°21′″O | altura = 50 | sulaktain = 1.782 | santaa so'ü = San Jusee | sukumujaiwa = 8 Juunio so'ü juyaa 1926 | poblacion = 250.757 | censo = 2005 | densidad = 140,72 | sunulia'jewai = Maikayeera | sa'atkaattein = [[Mohamad Jaafar Dasuki Hajj]] | koorika = 442001 | koorika taleepana = 5 | ee'iyalaaya walekerü = http://maicao-laguajira.gov.co |}}Tü [[pueulo]]ka '''Maiko'u''' ([[alijunaiki]]: ''Pueblo de Maicao'') jia wanee pueulo miyo'u palaaje sünain [[Ameerika Uuchimüin]]. Sulu'u [[Departamento Wajiira|Mmakat Wajiira]], saa'u [[Kolomwia|Kolompia]]; wattasü suulia [[Süchiimma]] (''Riohacha'') sünainje 76 km otta suulia [[alijunapiapa'a]]ka [[Marakaaya]] wattasu sünainje 103 km. Antirasü palaajee sünain, sümaa [[Süchipkii|Ichipki]] je siia [[Manaure]]; wüinpejee otta müsia uuchejee sümaa mmakat [[Wenesueela]] je wopujee antiraasü sümaa pueuloka [[Süchiimma]] je [[Albania|Alwania]]. Sütüma anaain mmakat eere shia, münusu joolu'u «''Puerto libre terrestre''», cha sünai chi juyakai 1936. Anaasü sumüin sukuwa'ipa aka jamüin pasanainsü sünain piama mma [[Kolomwia|Kolompia]] otta müsia [[Wenesueela]], je anaain supüla oikkawaa eeke eein. [[Anaajaalaa:Vista parcial de La Mezquita en Maicao - panoramio.jpg|thumb|Eere outkajain na tutkoshika chaa Maiko'u]] Tü pueuloka Maiko'u amiyo'ujaasu sutuma anain süpüla aikkawaka koroloo antaka chejee [[Wenesueela]]. Na kepiaka sulu'u jia [[Wayuu]] jee kusina Zenu; otta müsia eesü sulu'u Maiko'u [[Alijunakai tutkos|alijuna tutkos]] chejeeka Orieente Meriia. Joolu'u Maiko'u eeipa ayatatnüko sümaa empüreesa jee nulüwataainka chi ala'ulaashikai saa'u mmakat [[Kolomwia|Kolompia]], tü makaa supülasü amiyo'ujaa sukuwai'pa pueuloka Maiko'u. Sünain alijunapiapa'a Maiko'u eesü kepiain sulu'u 123.757 way naashin na ayawajüshika saa'u juya 2005. [[Sa'atkaattein]] niapüshi chi alijunakai [[Uriipides Pulido]] (''Eurípides Pulido'') Alüsaa joolu'u [[sa'atkaattein]] süpüla chi juyakai 2020-2023 nia wanee alijuna tutkoshi liweneesi münüshi [[Mohamad Jaafar Dasuki Hajj]]<ref> [https://noticias.canalrcn.com/politica/mohamad-dasuki-se-posesiono-como-alcalde-de-maicao-351055. Mohamad Dasuki chi jekechikai a'atkaattein Maiko'uje]</ref>, akanajüshii natuma na wayuukanairü süpüla alüwatawa saa'u nu'omain. ==Süchiikü Sünülia== [[Anaajaalaa:Mezquita Maicao Colombia Yuri Romero Picon.JPG|thumb|Meskitaa Omar Ibn Al-Jattab. Maikau.]]Tü sunüliaka Maiko'u sulu'usü [[Wayuunaiki]] müsü yaa Mai-ko'u (Mai-Maikii; ''Maíz'') (Ko'u-Ouu; ''Ojo'') sulu'u [[alijunaiki]] « Ojo de Maíz». Tü sunüliaka müsü yaa kajamüin cha jümaiwa eesü apünajaa Maikii saa'u supüshuwayale mmakat, apütaa müsia sunüliaka joolü. ==Sukuwa'ipa mmakat== [[Anaajaalaa:Iglesia san josé 2.jpg|thumb|Küleesia San Jusee.]] Sulu'u Maiko'u eesü [[Wayuu]], Zenu jee [[Alijunakai tutkos|alijuna Tutkos]], kottirashi nayainü sulu'u [[alijunapiapa'a]] Maiko'u, maima tutkos kepiaka sulu'u Maiko'u, antüsu süpüla aainjaa nakuwa'ipa sulu'u noumain naa wayuukanairü. Sulu'u mmakat [[Kolomwia|Kolompia]] jiia Maiko'u eere wane meskita süpüla anoujaa namaa nakuwaita. Na arawekaninü sulu'u [[Wayuunaiki|sunüiki Wayuu]] müsuu "Tutkos"; antusüirua sujalajapaa siküla XIX sumaa [[Karalo'uta|nakaralo'utain]] miyo'üsuka Otomano, kamanakat sukuwaitpaa Meriia Orientee chaa jumaiwajeejatü; tü alijunaka antusü chejee [[Liwanoo]], [[Siiria]], Palestinaa jee siia [[Jortaania]]; ekerotusuirua sümaa sukuwaitpaa [[Kolomwia|Kolompia]], apütaa müsia sainjala otta müsia sukuwaitpaa namaa na wayuu naataajatü müinka jain (Sunüiki, shiküinka, sukumujüinka pinchiikana, nanoujaka anain…). Tü palajanaka Araawe anooüjasü sünain katolikat maronitas jee sutuma müin sumüin mapülesat namüin ekerotawa namaa kepiaka sulu'u Maiko'u, je sia tü waneeirü Araawe Musulmanes ekerootaka sulu'u mmakat chaapünai juya 70, kapülesü'ü namüin anaawa sümaa eeke eein, kajamüin nainmajüin ma'in sukuwaitpaa je sutuma suchiirüwain tü kontitusionka kompetional anainmüin juya 1991. Tü kolompianaka musulmanes mapülesü'ü sumüin keepia namaa na waneejatka sukuwaitpaa, kepiaka chaa Maiko'u je San Antüree. Chaa Maiko'u eesü alijuna Araawe ee kashein müinka chaa Meriia Orientee; jee siia chaa Maiko'u eesü tü shipiaka [[Meskitaa Omar Ibn Al-Jattab (Maikau)|Meskiita Omar Ibn Al-Jattab]] (''Mezquita de Omar Ibn Al-Jattab'') jia miyo'üsüka meskita saa'u [[Ameerika Uuchimüin]]. ==Eeka süpüla E'rajaa== Chaa Maiko'u eesü aanaain supüla waraitaa jee siia anajaa, müinka jain tü: * Meskitaa Omar In Al-Jattab (''Mezquita de Omar Ibn Al-Jattab''), akumajanaka sünain kashiika [[Settiempüre]] saa'u juya 1997, shiia piamasüka Meskiitaa miyu'ü saa'u [[Ameerika Uuchimüin]] * Mma'ipa San Jusee Maikau (''Parroquia San José de Maicao''), eein outkajain tü anooüjaka sümaa katolikat. * Pülasaa Simon Woliwaa (''Plaza Simón Bolivar''), pasanainsü sünain alijunapiapa'a Maiko'u je eesü wane niakuwaa Simon Woliwaa. == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> ==A'ttaalee eemüinre== *[https://web.archive.org/web/20070928162940/http://www.alcaldiamaicao.gov.co/ '''Ee'iyalaaya walekerü'''- Sitio web oficial] * [http://www.camaraguajira.org/''' Cámara de Comercio de La Guajira'''- Sitio Web oficial] * [http://www.maicaoaldia.blogspot.com//''' Eere pütchiika suchuajee Maikau'''- Blog oficial [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] fabmfi8bcpfnioslyjixm4xjin9oey6 Maikou 0 380 5403 5402 2023-02-27T19:06:25Z Jon Harald Søby 12 4 revisiones importadas 5402 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Maiko'u]] el038uggbq9je1w01iy9sztetfk0ca4 Main Page 0 381 5406 5405 2023-02-27T19:06:25Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 5405 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ee'iyalaaya a'laülaasü]] dsopaiz4rq6wrux0i0e3stycrxlxakd Majayülü 0 382 15046 13038 2024-06-03T19:08:57Z Vicenta Harker 1316 15046 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Audio de Majayut.wav|thumb|derecha|Süchikü wanee majayulü]] [[Anaajaalaa:Joven Wayuu.JPG|thumb|Majayutchon wayuu]] '''Majayülü''' ([[alijunaiki]]: ''señorita'') sulu'u sukuwa'ipa wayuu shia wanaa sümaa shimiyo'ulaain tü achonlu jietkalü, süpüla laülaainjatüin saa'in.<ref name=motalas>[https://web.archive.org/web/20210520062410/https://motalasblog.blogspot.com/2014/07/de-nina-mujer-el-encierro-en-la-cultura-wayuu.html Sukuwa'ipa wanee majayut]. Motalas.</ref> ==Sukuwa'ipa wanee majayülü wanaa sümaa asürünnaa== Tü jintutkolü asurünnüsü sulu'u wane shipiachon jo'uuchon, aamajaanusu su'ula ipunashataasü sa'ato'u sinkalü, nnojolüinjatu shi'rüin wayuu, shia ne'e soüshi otta müsia shiika. Achotoonusuu su'wala shikiipunaamüin; yalapa shia paülü'ü, ekajitnusu [[Uujolu|uujolü]] ma'akasat, asitnusü jawaapia otta kaülioü tü shia supüla nnojolüin laülamaatüin. Oojitnusu süka süpanaa ''Majayut'' aka jamüin sutuma wayuu anasü supüla alaüle'era aa'in<ref name=motalas/>. Yalasü süpüla wanee juyaa, ajutunusu süshe'ein. Cha'aya paülüü ekirajaanusu sünain akumujaaka [[süi]], e'inusu, aainja susu. Sujüitapaa eesü ekawaa saa'u jintutko, oojitnusu saa'u wanee ipa miyo'u; saashin la'ülaa shia süpüla atüjaain e'inaa, aane'tnusu süshe'ein jeketüin, asulüjunusu sümüin sutuma soüshi kakuuna, kachepajusu atuma. Tü wayuu jietkalü kapülainsü namüin naa wayuukana ===Ka'wayuusesü=== [[Anaajaalaa:Sukua'ipa wane majayut.webm|thumb|250px|left|Sukua'ipa majayut, Escuela Bilingüe Yanama, Guarero]] Sünainjee türa majayülaaka akua'ipa eesü süpüla kawayuushen shia, chi müliaka shi'ire majayutka palajana yootüinjachi sümaa süshikai jiettkalü aka jamüin nia chi a'luwataakai soo'opüna sukuwa'ipa. Keraapa achuntawaaka sajapü jietka, chi toolokai eesü nüpüla nüntüin suma'anamüin süpüshi jiettkalü; e'itaanüsü wanee ka'i süpüla awalaaja süpaütna jintutko sümüin nüshikai otta müsia sülaüla jiettka, awalaajanapa e'itaajunusu sümüin soushi, shiika, suwalayuu otta süpüshi eekai pejein sünain. Tü majayut nnojotka kawayuushen kepiasü sulu'u shipia shiika, yala ayuraajüsü sünain kasa saa'u miichika, aainjüsü süi, susu, kanasü eeke eein süpüla aainjaa. Mapan achuntunusü nutuma wane wayuu eekai müliain shi'ire, chi müliakai shi'ire aashajaashi mapan sümaa nüpüshi süpüla nuchuntuinjatüin shiakat, süpüla tia a'luwatashi pütchi palajana. Tü sukua'ipaka wayuu jiet aa'inmajünüsü sükajee nayain na alatitka tü e'irukuuko sümüin süpüshi, mayaainje majayutpa shia aa'inmajünüsü suulia tooloyuu otta suulia wayuu eekai kamaüraain sümüin. Otta müsia müleka eere wane kasachiki mülo'u otta eere ouktaa sünainje, na jieyuukana nnojoishi epettünüin natuma na atkaashiikana. ==Asürülaa Majayulü== [[Anaajaalaa:Dialogo Regional Maicao.jpg|thumb|250px|Majayulü wayuu]] Wana sümaa majayülüin wanee wayuu jierü, asürünnüsü. Süttüsü paülüü. Eesü müleka ''tü paülü'ükat'' sümünüle, “tü süttüsükat” münüsü shiaya. Süchikijee süttüin shia eesü süpüla ka'wayuusein. Maa'ulu yaa wanee wayuu jiet eekai majayülüin ayatayülia asürünnüin, akatsa'a nnojolüin kaka'iyain ma'in shia maa aka paalainka. Müleka washirüle tü majayütkat süttüsü soo'u ja'rai juya. Maa'ulu yaa eesü müleka süttüle ne'e so'u wane kashi, müleka eere ma'in süka'iya eesü müleka süttüle ne'e aipirua kashi. Mayajütsü münüsü tü wayuu jimo'otkat wanaa sümaa süntüin tü palajatkat sükashia, sa'ayuulise. “Ojotojoosü tü jimo'otkat” münüsü shiaya. A'lakajaanüsü süshe'in, eesü müleka maichereere, je süchikijee eisale'ennüsü sulu'u wanee süi iipünaasü, sutu'upa'a saajuna miichikalü. “Akachennüsü”, münüsü. Jimatajatü, nnojotsü kasain shiküinjatüin je nnojotsü kasain süsüinjatüin so'u apünüin ka'i. Süchikijee tia ashakitünnüsü, soo'ojira sümüsia shia tü shiikat, je wane kasa sünain shiale. Süna'la sümüsia shia müleka isasüle shia.<ref name=motalas/>. ===Aju'itiraa=== Ee müsia wane yonna süchikijee, saa'u süshakatüitpain. Tü majayütkat ayatsia süttüin. Wanaa sümaa süttüin shia ekirajünüsü sünain tü shi'yataainkat wane wayuu jiet, makatka e'inaa, ouuttajaa, aainjaa süi. Shikirajüin tü shiikat, tü soushikat, je wane kasa sünain shiale. Nnojotsü shi'rüinjatüin tooloyuu, je nnojotsü eirakaainjatüin sümüin tooloyuu. Paalainka asürünnapü'üsü tü majayütkat sulu'u wane miichi sümüiwa'a, akumajuushi süpüla. Mouuisü so'u tia miichikat, mmalu'usü je asürünnawaisü süka paa'ata. Nnojolüitpa tia maa'ulu. Kottüitpa tü majayütsükat amawaa, shia eeka kataüjiain süka kuluulu eere shia ko'ulain.<Ref name=motalas/>. Kettaapa süka'iya tü majayütsükat sünain süttüin shia, aainjünüsü wane yonna. Yonna sujuitia wayuu majayüt. Eenajinnüshii napüshua'a naa kasayuukana sünain, otta naa wayuu kepiakana sü'ünnaa. Ojuitinna münüsia tü majayütkat su'upala wayuu. Süchikijee tia eesü süpüla ka'wayuusein. Asürünnüsü wane wayuu eekai majayülüin suulia mojujuin shikii, suuliajatü maa'injain, kaa'injatü. Müleka nnojorule süsürünnüin nnojoleet achecheraain süta, laülaajeet maalü. Asinnüsüjese'e shia tü wunu'u kanüliakalü pali'ise, nnojotsü asinnüin wüin suulia joojüin süpüla a'ürülaa. Eesü majayüt eekai süttüin waneepia, “pülaa'inrü” münüsü. Tü wayuu washinnuukat sümaiwa, süttüsü natüma tü nachonkat waneepia, süttüsü sünainjee jimo'olüin shia, süpüla nuchuntjatüin wane wayuu washit süpüla nu'wayuusee. == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] koritbhm4knhpqhvf848x6nzd0d6463 Majayut (película) 0 383 5467 5466 2023-02-27T19:06:28Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 5465 wikitext text/x-wiki '''Majayut''' ("Señorita") es un documental en [[wayuunaiki]], de [[Elizabeth Pirela]]<ref>[http://www.rnv.gov.ve/noticias/?act=ST&f=16&t=123338 Documental wayuú gana premio del público en festival francés]</ref> que fue reconocido con el Premio del Público al Mejor cortometraje, en la décima segunda edición de Rencontres du cinéma sud-américain de Marseille de 2010. El documental cuenta cómo es el proceso de transformación de una niña wayuú en señorita, y el protocolo que debe seguir un muchacho para pedirla en matrimonio. ==Links== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Majayut|*]] c5xb8q5wrfl3zz78x8y08el5s3plqz7 Makütaleena 0 384 10696 10054 2023-03-11T00:26:54Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10696 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Magdalena.svg|thumb|[[Panteera]] Makütaleenajatü.]] [[Anaajaalaa:Magdalena in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Makütaleenajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Makütaleena''' (Alijunaiki: ''Departamento Magdalena'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Makütaleena| ]] f6o0vzop22qqlwx9hkn04733wgocum1 Malanka 0 385 5474 5473 2023-02-27T19:06:29Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 5473 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Waü]] odcfztn1yx0ciyaa4ffvep8th8r378w Manuel Román Fernández 0 387 11131 11065 2023-03-18T17:49:50Z Leonfd1992 13 11131 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Manuel Román Fernandez.wav|thumb|Nüchikü Manuel Román Fernández]] '''Manuel Román Fernandez''' (Jemeishi kantaraalia (La Candelaria- Guajira Estado Zulia- Venezuela) ka'i mekisat kashi maatsou no'u juya po'loo po'lootua shikii mekietsat aipirua shikii piamamüin (1962) - ouktushi [[Maiko'u]] ([[Kolompia]]) ka'i mekietsat kashi nouyempüre no'u chi juyakai 2021. ==Nüshiirua naya'a== Rumaan sirwa wayuu ja'yaliyuu otta müsia Ema juwana petnante wayuu ja'yaliyuu. Niakai nia chi pasanainjachikai nanainjee pienchi  nuwalayuu so'u nii naya Sakaria iwan petnante, sesiria marakariita petnante, jaira Antonia petnante. Ja'rai nüchonyuu. Erikajaashi tepichiiwa nia sulu'u tü ekirajüleeka Walerü (Escuela Básica Nacional Guarero) mo'ulu yaa sünulia tü ekirajüleeka shia Juransika Wawini (Escuela Técnica De Artes Presbítero Francisco Babbini) ==Tü nütujaaka apüleerua== Ekirajüi wayuunaiki sulu'u tü ekirajüleka Fe y Alegría Palawaipo'u nümaiwa. Ashajüi, ekirajüi achajaakai waneepia atüjawaa soo'opünaa nakuwa'ipa naa wayuukana otta a'walakajüi pütchi sulu'upünaa raawia. A'yataapüshi sünain ashajaa sulu'u [[Wayuunaiki (karalo'uta)|Karalo'utaka Wayuunaiki]] namaa naa wayuunaka chejee [[Wenesueela]] otta müsia [[Kolompia]] sünain aküjaa pütchi saa'uje tü sukuwa'ipa wayuu otta saa'uje tü kee'ireeka naa'in süpüla aka'apülaa sütchin wayuunaikika sulu'u tü a'walakajütka pütchi. Ashajapü'üshi saa'uje tü ''oshokonojuushi'', eere waraittuin nia süpüla ekirajaa otta süpüla yoota saa'uje pütchika tüü müsü nünüiki: ¨tü oshokonojuushikat müsü saa'in sukuwa'ipa tü washajüinkat, eesü wanee pütchi sulu'u süpüla natüjaainjatü aa'u waya wayuukana¨. Ouktüshi niakai sünain chi juyakai 2021 cha Maiko'u süsit wane wanülüü [[COVID 19|COVID-19]] münüsü, nüma'ichiki süpüla ouktüin nia aashajaashi niakai saa'uje wane kasa nüntaka anain sünain waraitta wajiirapüna, tü nousutaka anain naashin shia eeka sulu'u mmakat [[Wajiira]] cha sümaiwa, müsü nünüiki: ¨tü uuchikalirua cha Wajiira pasanainpü'üsü sünain palaaka Atlántico; eesü süpüla ansülaain tü wüinka suulia mmakat sutuma sujutuuin wane ipa saa'u, süchiki tia ajuittusu tü mmakat eere eejatüin tü palaakat sümaiwa¨<ref> [https://www.versionfinal.com.ve/mundo/manuel-roman-fernandez-editor-del-periodico-wayuunaiki-fallece-por-covid-19/ Ouktüshi Manuel Román Fernández ashajapükai sulu'u karalo'utaka wayuunaiki]</ref> == Ee'iyatia waleketpülee == [https://web.archive.org/web/20210409145023/https://www.diariodelnorte.net/noticias/sociales/fallecio-en-maicao-el-investigador-wayuu-manuel-roman-fernandez/ Ouktüshi Maiko'u chi achajaakai atüjawaa soo'opünaa nakuwa'ipa na wayuukana Manuel Román Fernández] == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 24fi630bbtsfla1x6fs26evvp6agiu7 Mapüja 0 388 14707 10697 2024-04-15T01:47:18Z Leonfd1992 13 14707 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Salton Sea - Mexican Palo Verde (Parkinsonia aculeata).JPG|thumb|Mapüja.]] Tü '''Mapüjaka''' ([[alijunaiki]]: ''Sauce guajiro'', ''espinillo'', ''parkinsonia aculeata'') es un árbol de la subfamilia ''Caesalpinioideae'', dentro de la familia de ''Fabaceae''. Se encuentra desde el oeste de Texas y sur de Arizona hasta México, el Caribe, Sudamérica desde el sur al norte de Argentina, y las islas Galápagos. Alcanza de 2 a 8 m de altura. Su tronco, con grietas largas, es de color gris y sus ramas, de color verde cuando jóvenes, tienen espinas sin filo de 7 a 12 mm de largo. Las flores son amarillas. Da como fruto una vaina no muy larga, de color pardo al madurar. Sus semillas, poco numerosas (1-10), son de forma cuadrangular más o menos redondeada y aplanada de un tono chocolate. ==Especie invasora== Es una especie invasora en Australia, África tropical, Hawái, y otras islas del océano Pacífico. Fue introducida en Australia como especie ornamental y para dar sombra en el año 1900. Con el tiempo se convirtió en una maleza importante, distribuida especialmente en la parte occidental, el norte y el estado de Queensland, en un área de aproximadamente 8.000 km². Tiene el potencial de expandirse aún más en áreas tropicales de Australia, ya que forma densísimos matorrales, inaccesibles para el ganado y para los animales salvajes. Los frutos flotan en el agua y llegan a grandes distancias cuando se producen inundaciones. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 95yefv3mj7bxcc5asfsuwxgysj7rw0e Mapüüja 0 389 5525 5524 2023-02-27T19:06:31Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 5524 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Mapüja]] emsd6c1coxcemjaeh3o5nynlhg9x2li Maraaja 0 390 15028 10698 2024-06-03T18:13:57Z Vicenta Harker 1316 15028 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Colorful bottle.jpg|thumb|Maraaja]] '''Maraaja''' (Vidrio) Shia wane material inorgánico duro, frágil, transparente y amorfo que se encuentra en la naturaleza, aunque también puede ser producido por el ser humano.​ El vidrio artificial se usa para hacer ventanas, lentes, botellas y una gran variedad de productos. El vidrio es un tipo de material cerámico amorfo. bcpk9tpt23g18q6qq63v3akm9ne7xuc Maracaibo 0 391 5532 5531 2023-02-27T19:06:31Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5531 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Marakaaya]] ms4n5m2svw3abxs085edwrjjr47r8ex Marakaaya 0 392 10998 10500 2023-03-11T02:27:41Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 10998 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | sünülia = Marakaaya | wanteera = Bandera de Maracaibo.svg | escudo = ESC-V-Maracaibo.svg | maapa = [[Anaajaalaa:Maracaibo Metropolitano.png|frameless]] | mma = [[Wenesueela]] | mma'ipakat = [[Suuria]] | jalapünaasu = 10°38′30.17″N 71°37′46.15″O | altura = 6 | sulaktain = 557 | santaa so'ü = San Sewastiaan | sukumujaiwa = 8 Settiempüre so'ü juyaa 1529 | poblacion = 2.626.970<ref name=ine/> | censo = 2010 | densidad = 7.783,65 | sunulia'jewai = Marawiina, Marakuucha, Marakaiweera | sa'atkaattein = [[Eveling Trejo de Rosales]] ([[Un Nuevo Tiempo|UNT]]) | koorika = 4001, 4002, 4003, 4004, 4005 | koorika taleepana = 0261 | ee'iyalaaya walekerü = http://www.alcaldiademaracaibo.gob.ve |}} [[Anaajaalaa:Marakaaya.wav|thumb|Süchikü Marakaaya]] '''Marakaaya''' ([[alijunaiki]]: '''Maracaibo''') shia wanee [[alijunapiapa'a]] sulu'u tü mmakat [[Suuria]], wopujeeru'usü sulu'u tü mma miyo'usükat [[Wenesueela]]. Shia wanee pueulo miyo'u kojutusu sükajee eein [[Petüroolia]] <ref name=historiademaracaibo/> sulu'u cha [[Sugolfoin Wenesueela|Sojotojooya palaa wenesueelaje]] shiroku tü [[Wuinka Marakaaya|lamuunaka Marakaaya]]. Tü alijunapiapa'aka tüü ekeraajünüsu sukua'ipa saa'u chi juyakai 1529, e'itaanusu sünülia süchiirua tü pütchika aleman '''Nueva Nuremberg'''. Sünain tü ayaawajaaka 2011 <ref name=ine>[https://www.radatam.ine.gov.ve/Censo2011/index.html/ Instituto Nacional de Estadística]. INE</ref> eesü 3.938.152 alijuna je wayuuirua kepiaka sulu'u mmakat Suuria otta müsia sünain tü alijunapiapa'akalüirua eesü 2.026.486 eeka soo'opüna mmakat Marakaaya je San Francisco, sulu'u Marakaaya sümüiwa eesü 1.551.539 saashin na ayaawajushiikana 2011, alü'ülaasü süchiirua [[Karaaka]] sünain shiain wainmain alu'u alijuna je wayuuirua sulu'u tü mma miyo'usükat Wenesuuela. Saa'uje saawain Marakaaya otta sujutu, shia alijunapiapa'aka kojutka ma'in soo'opüna Wenesueela, eesü süma'ana süyaawase süwashirüin wanee PIB süka 31.937 miyon süka sütneetse kürinko. Sutuma ousutunuin petüroolia suupunaa mmaakat, wattapü'üsü saalin a'yatawaa namaa na antüshiikana süpüla akumalaa sukuwa'ipa petürooliaka, Marakaaya pejesü sünain Costa Oriental del Lago otta sünain Paraguana eere ousutunuin palajana petürooliaka joo eere asotooin petürooliaka cha sümaiwa no'u chi juyakai 1913, natuma nakorolo Caribbean Petroleum Company antaka wattajee sünain asanaa süchiirua tia <ref name=historiademaracaibo>[https://www.oocities.org/historiademaracaibo/ciudadhistorica.html/ Maracaibo Ciudad Historica]. La ciudad historica</ref>. ==Süchiki sünülia Marakaaya== [[Anaajaalaa:Vista de Maracaibo.png|thumb|Vista de Maracaibo]] Mainma pütchi saa'u sukua'ipa sünülia Marakaaya; saashin tü ekirajaakalü süchiirua otta ashajaakalü süchiki wanee kasa cha sümaiwa müsü yaa; sümaiwa antüshi Marakaayamüin wanee alijuna Ambrosio Alfinger nünülia<ref name=maracaibo>[https://web.archive.org/web/20210523043610/https://www.maracaibo.gob.ve/maracaibo/su-historia.php/ Maracaibo, varias ciudades en una]. Maracaibo, varias ciudades en una.</ref>, chi alijunakai nia e'itaakai sünülia Marakaaya nünainjee wanee kusina yaajachi nüntaiwa niakai sünain Marakaaya, eesü süpüla e'itaanüin nünülia chi kusinakai aka jamüin naashin, chi kusinakai niapü'üshi chi alu'wataakai soo'opüna mmakalü palaajepünaa sünain Marakaaya. E'itaanüsü nünülia suka kojutuin ma'in nukua'ipa. Eetaasü waneeyan pütchi saa'uje sünülia Marakaaya tü maka müsü yaa; eejachi wanee kusina ''Cacique Mara'' nünülia, niakai naashin na ashijushiika saa'u chejewai Islas Providencia, chi kusinakai chii ouktushi sünain wanee atkawaa nümaa chi alijunakai Ambrosio Alfinger. Sulu'u pütchi ashajuushika ouktaiwa'a Maara, na atkaashika nümaa awaatüshi ¨Ajutuushi Maara¨, nekiisa tia nujutuiwa chi kusinakai natuma. Naashin na atüjashiikana saa'u süchuki wanee mma je ashajushiikalirua waneepia tü kasachiki alataka sünain wanee mma, nnojoishi eejüin otta nnojoishi oonoin sümaa pütchika saa'ujee Maara otta chi wanee, aka jamüin naashin nnojotsü shiimüin, nnojotsü eein wanee karalo'uta eere ja'yain je aashajaanüin naa'uje na kusinakalirua cha sümaiwa. Eesü süpüla waneeshin ne'e pütchi otta süchiki tia aka'atsa nnojolu'uin karalo'uta eere aasheje'etnüin saa'uje wanee kasa müinka saa'in tia. Müinma yaa ja'itairua nnojolu'uin apansajaanüin tü suchikimaajatü sünüliaka, shia ne'e aapaanaka nukua'ipa chi kusinakai Maara sünain niain chi e'itaakai nünülia ouktaiwa nia natuma na alijuna eepainyajewakana, joolu'u aapaanüsü tü nünüliaka süpüla aashajawa saa'u achecherawaa nanülia na kusinaka sünain suu'uralaka sukuwa'ipa mmakat. Eesü müinma yaa ni'iyaakuwa sulu'u alijunapiapa'aka süpüla sotuinjachin aa'in waneepia natuma na kepiaka saa'u Marakaaya. Nnojotsü eein karalo'uta eere aashajaanüin saa'uje jama akuwa'ipalu'uin ekeraajunuin sünülia Marakaaya. Eeka ne'e wanee sümüin pütchi eere aashajaanüin saa'u müinka eere münüin tüü, eepü'üsü wanee rankeriia sa'ato'u eere antüin Alfinger, eesü süpüla niain chi alijunakai asütakai no'umain na kepiapü'ükana sünain mmakat tia, chi alijunakai naapaain süpüla nukumalaain sukuwa'ipa wanee alijunapiapa'a süpüla nupüshi. Aka'atsa nnojolu'uin wanee pütchi ee lotuin sukuwa'ipa saa'uje sünülia Marakaaya eeshi alijuna eekai aashajaain saa'u, naya müshi; eesü süpüla ousutunuin sukuwa'ipa sünülia Marakaaya sünainje nanüiki na kusinaka eeka süpa'apüna mmakat Suuria. Tü pütchi namaka shia tüirua: ''Maara-iwo'' süka wayuunaiki su'umain eere jouuluin wüi otta sulu'u alijunaiki ¨lugar donde abundan serpientes¨, joo eesü ''Maare kaye'' mma shi'ipo'u palaaka. ==Süchikimaajatü== ===Napülapünaa na alijunaka=== [[Anaajaalaa:Casas Coloniales 2012-10-27 12.29.06.jpg|thumb|Shiyakua Marakaaya.]] Na a'yataashikana sünain achajawaa suu'urala sukuwa'ipa wanee mma nousutain soo'uichikanain na kusinaka eeka sümaiwa sulu'u mmakat Marakaaya sünain poolo ja'raimüin miirü juya nüpülapüna Cristo. Naashin na a'yataashikana sümaa achajawaa korolo sümaiwajatü Cruxent je Rouses ousutunusu karolo pootchimaajatü, ipairua, süta wuchi, joo saamaka kusina ouktakalirua sulu'upüna mmakat eere joolu'u Marakaaya. Eejatü ma'aka 20 shipia na kusinakalirua eeka paala sainküinpüna mmakat sotpaapüna lamuuna Marakaaya, tia kusinakaria naya joolu'u na: Añu, Yukpa, Japreria, Bari je wayuukana. Akatsa'a joolu'u, nnojotsü e'raajünüin ma'in jaralii na kusinakalirua yaajannika palajana sso'opüna mmakat, nnojotsü apütaain wanee kasa eere ja'yain nachikanain ma'aka eejachi naya saa'u mmakat, tü atüjaanaka ne'e shia eejachi naya otta o'unushi natuma na waneerua kusina antaka sünain mmakat mapan, tia alatüsü napülapüna nantuin na alijunaka mapan sünain Ameerika. Na kusina eejaniika saa'u mmakat süpüshi na Chipcha, Caribe je Arahuaca, naya antüshi wattaje je outkajaashi sotpapünaa lamuunaka je nakumajuin tü nepiaka sulu'u tü wüinka, shia sutuma tia joulaka miichi shiroku wüinka süpa'apüna Marakaaya otta Suuria süpüshua'a. Nantaiwa na alijunaka euroopaje kojuyasü nakuwa'ipa na kusinaka eejaniika soo'opüna mmakat Wenesueela, naya süchikeje nantuin na alijunaka mapan aapaanüshi süpüla napiuunain na alijunaka. Naya eejaniika sulu'u mmakat Wenesueela nantaiwaa eesü süpüla eein soo'omüin eekai nnojolu'uin e'raajünüinn nakuwa'ipa aka jamüin o'unushin otta ajatüshi ouktüin sutuma piuunain naya natuma na alijunaka. Sulu'u tü mmakat Suuria münakat joolu'u eejani piamashi nakuwa'ipa napüshi na Arahuaco, na palaajewaniikana Año otta na wayuukana, waneejatü nakuwa'ipa sünain paliraain na'yataainka otta waneejatüin nanüiki, na palaajewaliikana Añu olojushii jime otta jimatshi soulupüna lamuunaka je nakumain nepia shiroku; otta na wayuukana kojuyashi süpa'apüna mmakat cha eere wajiiraka palaamüin je na'yataainka shia ne'e oikkawaaka, apünajaa otta arüleeja mürülü. Na wayuukana e'raajünashi ma'in aka jamüin wainma naalin je kepiashi wajiirapüna otta na palaajewai añu jimatshi sünain waneejatüin nanüki suulia wayuunaikika, akatsa'a eesü ayatüin sünain waneeirua pütchi. ===Sukumajaiwa=== Süchiki Marakaaya sukumajaiwa sukuwa'ipa sünainjeejatü pütchi eekai ashajuushi soo'opüna cha sümaiwa, tia kachikanainsü aka süyaawasein natuma na alijunaka süpüla nakumalaain wanee alijunapiapa'a saa'u suu'umain kusinaka. Arütkaashi naya palajanashaata no'u chi kai'kat 24 süpüla kashikat akoosto saa'u chi juyakai 1499, nutuma chi alijunakai Alonso de Ojeda, niakai nuntaa anain tü lamuunaka eepünai nikerotuin paala namaa nüpüshi chi alijunakai Juan de la Cosa otta Américo Vespucio. Na ashajushiika saa'u tia ne'itaain aka nayain naya e'itaaka sünülia Wenesueela sutuma nachuntain sünülia Venecia ne'raiwa tü nepiaka na palaajewaliikana añu siroku tü wüinka otta sutuma eejatüin anua süpüla nukutulaain soo'opüna tü wüinka. Apünüintua ekeraajünüin sukuwa'ipa alijunapia'apaka. Tü palajatka, sünain ka'i 8 settiempüre no'u chi juyakai 1529 nutuma chi alijunakai alemaniajeewai Ambrosio Ehinger (alijunaikimüin Alfinger), kalu'wataarai nüpüshi Welser de Augsburgo otta nia chi palajachikai alu'wataakai saa'u Provincia de Venezuela süka sünülia Neu Nürenberg, ajuitaka cheje Coro eejatü paalainka alijunapiapa'a eere saawain mmakat. Soo'opüna tia Marakaaya e'itaanüsü sünülia Villa Maracaibo, aka jamüin nnojotpüsü wanee Cabildo eekai kojutuin sünüki süpüla shi'itaainjatüin sukuwa'ipa müinka saa'in wanee alijunapiapa'a. Sulu'u karalo'utakalirua nashajüinka na alijunaka Welser ja'yasü sünülia süka Neu-Nürnberg. Eesü süpüla pejein sünain Villa Maracaibo tü alijunapiapa'aka nukumalaainka Alfínger saa'u suu'umain wanee rankeria eejatüin kusina napülapüna. Sünain tia eejatü ne'e 30 kepiaka sulu'u otta yüütüsü kasakalirua süpüshua'a, sutuma tia chi a'luwataakai alijuna Nicolás Federmann a'luwataashi pütchi no'u chi juyakai 1535 süpüla okolojoonuin na eejanika cha Jepiramüin Cabo de la Vela, cha Wajiirapüna (suu'umain Kolompia joolu'u). Sünain chi juyakai 1569, süchikeje ataülaa otta napiuunain na kusinaka sünain tü piamashiikana juyaa achiiruaka (1569-1571), chi alijunakai Alonso Pacheco nekeraajüin wanee alijunapiapa'a jo'uuchon süka sünülia 'Ciudad Rodrigo' sotpapüna lamuunaka. Mapan, süchikeje sülatuin juyakalirua, na kusinaka ale'ejushi nachukua'a sünain no'umain, sutuma tia na alijunaka o'unushi yale'eje, akeraajunusu süchukua'a süyaawase sünain chi juyakai 1574. Mapan sünain chi juyakai 1573 chi ala'ülaashikai saa'u mma Diego de Mazariegos ke'irejaasü naa'in eeinjatüin tü alijunapiapa'aka süchukua'a, nuluwataaka sünain tia nümüin chi alijunakai Pedro Maldonado. Süchikeje tia aapaanusu tü mmakat süchukua'a sünain tü juyakat 1574 süka sünülia ''Nueva Zamora de la Laguna de Maracaibo'', tü anüliaka tia noo'opüna chi alijunakai Mazariegos, chejewai Zamora, Epainya. ===Ka'ruwarat shirokujeeka palaaka=== Sünain tü juyakalirua 1614 otta 1678 joutshaatasü a'luwajawaa saa'u Marakaaya otta na waneeirua alijunapiapa'a sajapülu'uka na epaainyajeewalikana natuma na ka'ruwaliikana eeka soo'opüna wüinka, tü kasachiki alataka süsha'waleerüin sujutu otta sümiyo'ulaain sukuwa'ipa mmakat sutuma a'luwajunuin weinshi natuma na ka'ruwaliikana je sutuma tia mainma nakumajaaka na alijunakana süpüla nachecheraain natchin otta na'inmajiraain suulia ka'ruwaraliikana. Tü nakumalaaka süpüla tia shia Castillo de San Carlos de la Barra, Fuerte de Nuestra Señora del Carmen otta tü Torreón Santa Rosa de Zapara. Chi ka'ruwaikai neerlandés Enrique de Gerard antüshi sünain chi juyakai 1614, mapan sünain chi juyakai 1642 antüshi chi ka'ruwaraikai inkülee William Jackson. Sünain tü juyaka 1665 sünainmüinre juyakai 1669 sükaliashaatasü ka'ruwaralü. Sünain juyaka 1665 chi püranseekai Jean David Nau ashutushi saa'u Marakaaya, süchekeje sünainpüna juyakalirua 1666 otta 1669 antüshi na Miguel chi Vascongado, chi neerlandés Albert van Eyck otta chi galés Henry Morgan. Mapan antüshi sünain chi juyakai 1678 chi püranseekai Michel de Grandmont nushutaka saa'u alijunapiapa'aka otta cha uuchimüin sünain mmakat Suuria. ===Sükalia sajapülü Epaainya=== [[Anaajaalaa:Plaza Mayor de Maracaibo. Siglo XIX.png|thumb|Plaza Mayor de Maracaibo. Siglo XIX]] Sünain tü palajanakalirua suuyaseka Marakaaya shiapüsü tü mma kojutka ma'in süka eein süshawalaapüleerua anua wattaje je eere outkajaain saawain mmakat je eere antüin tü kasakalirua suuriaje joo cheje saamatuipa Andes je cheje Pamplona suu'umain Kolompia, tia sutuma anain eere shia aka wopuin shia chamüinre Palaaka Kariiwe. Marakaaya nnojotpüsü kakatain suulia Coro otta Merida, nayapüshi aluwataaka saa'uje sutneetse mmakat. Sünain chi juyakai 1777 Marakaaya alatüsü sajapülü Capitania General de Venezuela, aluwataaka saa'u sutneetse jo saa'uje sütchin, tia chajatü [[Karaaka]]. ===Taashisü otta Aluwataasü saa'u sukuwa'ipa=== Sünain chi juyakai 1810, tü Provincia de Maracaibo makatusu sajapülü na epaainyajeewali süka nnojoleein shikeroteein sünain sukuwa'ipa tü jeketka mma akumajaaushikat kanüliakat palajatka República de Venezuela sünain juyakat 1811. Sutuma müin shia, na aluwataashikana epaainyajeewali ne'itaain sünain süyaawase Marakaya tü pütchika "Muy Noble y Leal". Sutuma tia na aluwataashikana cheje epaainya nalaneerüin Marakaayamüin tü sujutka Wenesueela, e'itaanusu Marakaaya süka mma kaawainsü saa'u tü Capitanía General de Venezuela. Aka'aisa eejachi sulu'u Marakaaya wanee alijuna sümaajachi Simón Bolívar sünain achajawaa sukuwa'ipa süpüla taashin mmakat süpüshua'a, chi alijunakai chia nia Rafael Urdaneta. Sünain juyakai 1821, eesü wanee kasachiki sulu'u wanee eere ouktajaain na surülaatalirua, nutuma chi alijunakai Rafael Urdaneta nia atame'erakai atkawaa süchukua'a süpüla eein kasachiki, tü atkawaaka o'unusu sünainmüinre mmakat süpüla sülatüin tü piantuaka Atkawaa Karawoowajatü. Marakaayaje, na alijunakana sümaajatüka epaainya je chi Francisco Tomás Morales naapaain sukuwa'ipa Marakaaya süchukua'a süpüla Epaainya sünain chi juyakai 1822, akajuusuirua mapan nutuma chi alijunakai José Prudencio Padilla sünain tü Atkawaa Shiroku Lamuuna Marakaaya (alijunaiki Batalla naval del Lago de Maracaibo), alataka saa'u chi ka'ikat 24 juulio no'u chi juyakai 1823 so'upüna Tablazo, süka tia shia sükeraajülee atkawaaka süpüla taashin Wenesueela. Morales, chi achiiruajachikai a'laülaashikai saa'u Marakaaya nuu'ulain naa'in süpüla süjalajeerüin atkawaaka, tia sulu'ujatü nipiaka cha Marakaaya. ===Ousutunusu petürrolia shiuupüna mmakat=== Sünain chi juyakai 1906 Antonio Aranguren aapunusu nümüin pütchi süpüla taashin naa'in süpüla achajawaa petüroolio sulu'u Marakaaya otta Bolívar, tü petürooliaka asotoosu sünain chi juyakai 1914 sulu'uje tü ishi Zumaque I cha Mene Grande, süchikeje na kürinkonkana antüshi Marakaayamüin süpüla ne'itaain nakorolo, sutuma tia eeshaatasü washiraaka otta Marakaaya kojutajaasü saawain soo'opüna Wenesueela, 50 juya alatusu sünain shiain Wenesueela palajana sünain oikka petüroolia soo'opüna mmakat süpüshua'a. Outkajaasü sünain Marakaaya na a'yataashikana sümaa petüroolia cheje Estados Unidos, tü petürooliaka sülatirüin tü kepeinka sünain kojutuin ma'in namüin na a'luwataashikana sulu'u mmakat. ===Marakaaya müinma yaa=== Mainma kasachiki alataka sümüin Marakaaya sünainmüinre siküla XXI, tü shia tü ennajünaka ma'in: * Sünain ka'ikat 5 saa'u chi kashikat settiempüre no'u chi juyakai 2017 tü Comisión Nacional de Telecomunicaciones (Conatel) aluwataasü wanee pütchi süpüla asürütnüin sünüikika tü raawiaka ''Fe y Alegría 88.1FM''. * Sünain wanee ka'i pienne 10 saa'u kashikat akoosto no'u chi juyakai 2018 o'unusu luusaka süpa'apüna mmakat, sünain Marakaaya o'unusu 144 oora. Sünainje juyaka 2019 mainmatua o'unuin luusaka otta sutuma tia na alijunaka kepiaka sulu'u Marakaaya ojuitushi sünain awataa je achuntaa kaaliwaa namüin na aluwataashikana saa'u mmakat, akatsa'a ne'e ajunaanüsü surülaalü namüin süpüla nnojolüin najuittuin. Müinma ya sünain juyakat 2021 eesü ouktaa je mainma kasachiki mojusu soo'opüna Marakaara sutuma amojujaain sukuwa'ipa mmakat Wenesueela otta sutuma süntuin wanee wanülü'ü COVID-19[https://versionfinal.com.ve/ciudad/zulia-suma-299-contagios-de-covid-19-distribuidos-en-16-de-sus-municipios/?fbclid=IwAR2V331xhX0CxraRH-3wwKRs_kgZ_7mqriiwsFsUzOeMV9Ne1Y3iR2_HygU] münakat antaka wattaje, müliasü ma'in na kepiaka Marakaaya sutuma kojutuin tü epiaseka otta eein atkawaa waneepia saa'u aapaa saawain otta aluwataa sünain mmakat. ==Oülana'anain siia Suchukuwaje Marakaaya so'ü Mmakat'jein shiia== So'ü juyaa 1810 tü [[alijunapiapa'a]] Marakaaya nojotsu joloojein suliia tü Koronaka cheje [[Eipaainya]], sutuma tü nojotsu ekerolüin sulü palajatuka Akuwaitpaa so'ü [[Wenesueela]] chaa juyaa 1811. Sutuma tü makaa alijunayuko musuu sunüiki sumüin Marakaaya "''Anaala'ain siia Yalakaa wanepii''". Tü alüwatasuka soou mmakat cheje Epaainya shirüin müin sukuwaitpaa [[Karakaas]] kaa sujapülüin tü patüriota, suwanajain tü Kapitaniaa Supüshuwale soou Wenesueela ([[alijunaiki]]: Capitanía General de Venezuela) chaamüin Marakaaya; sutuma tü makaa alaatusu tü Atkawa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya ([[alijunaiki]]: Batalla Naval del Lago de Maracaibo). Sulü Marakaaya ees chii ayatakai so'ü ajutala sukuwaitpaa Marakaaya nulia shiia Rapael Urdaneta (Rafael Urdaneta), so'ü juyaa 1821 ees tü palajanaka atkawa so'ü ajutala sukuwaitpaa Marakaaya, sulüjejatü tü Kuattela Marakaaya (Cuartel de Maracaibo) suchikeje ounusu chaa mma'ipakat Karaawowo. Sulü Marakaaya tü alijunaka eipaainya'jewalü atkasu so'ü sumanain tü mmakat suchukuwaya, tü makaa alaatusu anainwa Atkawa Juanaa Awilaa (Batalla de Juana de Ávila), akanajaa musiia suchukuwaya tü mmakat Marakaaya sutuma tü alijunakaliru, chii Püransisko Tümas Morales (Francisco Tomas Morales) akanajusu suchukuwaya tü mmakat Marakaaya chaa juyaa 1822. Siia soou kai 24 Juliio soou juyaa 1823 sunain tü [[Atkawa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya]], amüloisu tü alijunakaliru chaa pejee sunain Sotpaa Tapülasoo (Bahía de Tablazo) tü atkawaka tü shiia sajalajie atkawa soou mmakat [[Wenesueela]]. Tü niipiaka Morales joolü shiia wanee eiyajaa'püle kassa sumaiwa (Museo de la Historia) [[Anaajaalaa:Jardines2012-10-27 13.44.44-1.jpg|thumb|Jardines en Maracaibo.]] ==Tü Suikaka Marakaaya== Marakaaya sutuma pejein sunain wuinka ees supüla aikain kassa sukumajaka, chamüin Andes, wopumüin sunain [[Kolomwia]] chaa [[Euroopa]] siia supüshuwale [[Ameerika]]. Tü aikawapüle palajanaka shiia [[kepein]]ka, sutuma tü eeshatasu anaawaka soou Marakaaya suliia tuwaneirü mma'ipakat soou [[Wenesueela]] siia [[Ameerika Uuchimüin]]; Marakaaya shiia ka'amanaka palajana alüwakajatka putchi (Teléfonos), korientaa-1888 (Electricidad), Usaa-1883 (Autobus) siia maima kassa. Tü palajana aikaka kepein chejeewai Alemaniaa müin Brewer Moller & Co, sutuma'iru tü kepeinka ayu'ujunusu supülapü oünaa chaamüin Hamburgo. Marakaaya shiiaya palajanaka ein sumana tü [[ekirajaapüle]] so'ü akuwaitpaa siia ekaa aamana palajana [[Eiyajapüle Baralt]] (Teatro Baralt), Ekirajapüle Muloüsukalü sulü [[Suuria]] siia muloüsuka alijuna sulü müin nain Uron Peres (Udón Pérez). ==Suyashe Petüroolia== Chaa juyaa 1906 Antonio Aranguren alüwatashi achajaa [[Petüroolia]] soou mma'ipakat [[Suuria]] siia [[mma'ipakat Woliiwua]], tü petürooliaka antunusu anain chaa juyaa 1914 sulü ejatule mma'puna chaa Mene Mioü (Mene Grande). Sutuma tü makaa soou Marakaaya antusu tü mioüsukalü Kompañia, tü petúroolioka mutonusu ain tü kepeinka. Ouktusu maima alijuna siia wayuu sutuma tü shunuika so'ü juyaa tü makaa. Chaa juyaa 1923 antusu tü palajanaka eikajutka alijuna ipunamüin (Avión) antusu soou Kürano Oroo (Grano de Oro) joolü eipaa tü Ekirajapüle Suuria. Sutuma tü Petüroolia antusu anaawaka soou mmakat Marakaaya, ees arajaie (Hospital), akumujunusu tü wariaka Siruma ein kepiain maima [[Wayuu]], so'ü juyaa 1942 tü ikülesia San Juan nunain Maleiwa eyaleranusu anainmüin Wasilika Joüchon (Basílica Menor) siia tü Santaaka Chikinkira. Siia maima kassa anaaka sumüin tü [[alijunapiapa'a]] Marakaaya. ==Alüwatasuka soou Marakaaya== Sunainje suwanajanüin tü anuikipüle chaa juyaa 1988 siia 1989, eipaa supüla achajanuin chii [[Sa'atkaattein]] soou Marakaaya; sunainje cheje shiia tuirua tü Sa'atkaatteinka: {| class="wikitable" |- bgcolor="#cccccc" ! Sa'atkaattein !! Juyaa soou Nulüwatain !! Pattiraa !! Achiiki |- | '''Fernando Chumaceiro''' || 1989 anainmüin 1993 || COPEI || Niia palajanachikai sa'akaattein soou Marakaaya |- | '''Fernando Chumaceiro''' || 1993 anainmüin 1996 || COPEI || Aluwatashi nuchukuwaya |- bgcolor=#FFFFFF | '''Manuel Rosales''' || 1996 anainmüin 1999 || Acción Democrática || |- | '''Manuel Rosales''' || 1999 anainmüin 2000 || Acción Democrática || Joloshi sutuma wanee kassa supüla achajana waneeyan |- | '''Gian Carlo Di Martino''' || 2000 anainmüin 2004 || Un Nuevo Tiempo/PODEMOS || Suchikeje akanajüin sumaa Un Nuevo Tiempo, joloshi suliia |- | '''Gian Carlo Di Martino''' || 2004 anainmüin 2008 || PODEMOS || Akanajushi sumaa MVR |- | '''Manuel Rosales''' || 2008 anainmüin 2009 || Un Nuevo Tiempo || Nojoishi alüwatain kajamüin ounushi chaamüin [[Peruu]] |- | '''Daniel Ponne''' || 2009 anainmüin 2010 || Un Nuevo Tiempo || Makatüshi noou Manuel Rosales |- | '''Eveling Trejo de Rosales''' || 2010 anainmüin 2013 || Un Nuevo Tiempo || Akanajasü sümaa 58,68% Woto sutuma alijuna chaa juyaa 2010 |- | '''Eveling Trejo de Rosales''' || 2013 anainmüin 2017 || Un Nuevo Tiempo || Akanajasü suchukuwaya sümaa 51,74 wotajaaka souu. |- | '''Willy Casanova''' || 2017 anainmüin 2021 || PSUV || Aipirüa'chii alkalte'kai anakajakai sünain Marakaaya. |} ==Sukuwaitpaa Mma soou Marakaaya== [[Anaajaalaa:Eveling de Rosales y la Vice Rectora academica de LUZ.jpg|thumb|Alcaldesa de Maracaibo]]Marakaaya antünusu anain soou tü Pülanisie Marakaaya, shiia wanee mma wanawasu nnojotsu ma'ain supüla apünajaa. Tü [[alijunapiapa'a]] Marakaaya sotpasü tü wuinka siia pejechonsü sünain sumülatu Sgolfoin Wenesueela, sutuma tü eesü alatüin anuwa mioü siia shiia muloüsuka sushawalajia wuin soou [[Ameerika Uuchimüin]]. Tü shiakua Marakaaya wanawasu, tü ekaa sulü shiia pülanta, mujui xerófila soou supüshuwayale mmakat So'ü juyaa 1997 ekerotunusu wanee pülanta sunulia shiia Nim, tü makaa shiia supüla ashakatira walatshika soou alijunapiapa'a Marakaaya; tü pülanta Nim shiia kapülaka kajamüin sa'apain walatshika siia nnojotsu asüin maima wuin. Marakaaya shiia wanee alijunapiapa'a kajutka soou [[Wenesueela]] kajamüin maima kassa ajuittaka yaleje müin sain ekülü, [[Petüroolia]], kasü, jimee, petürookimika siia shiia alüwataka maima neerü. ==Achiiki Marakaaya== - Mmakat: [[Wenesueela]] - Mma'ipakat: [[Suuria]] - Jalaapünasu: 10°38′30.17″N 71°37′46.15″O - Sumioüshe soou msnm: 6 msnm - Sulaktain: 557 km² - Sukumujaiwa: 8 septiempüre so'ü juyaa 1529 (483 juyaa) -Suyashe'puna Alijuna: 7783.6517 alij. /km² - Sunulia'jewai: Marawino, Marakucho siia Marakaiwero - Jalapüshi soou: UTC-4:30 - Korika Postala: 4001, 4002, 4003, 4004, 4005 - Numeraa so'ü alüwakajatka putchi: (0261) - Santaa So'ü: San Sewastiaan ==Kulaalayaawatia== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] [[Akotchajülee sünülia:Marakaaya| ]] tip27bf4prgfii70vfqvk7ifffgoed1 Mariya 0 394 10699 10261 2023-03-11T00:27:14Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10699 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color_icon_yellow.svg|thumb|Mariya]] '''Mariya''' ([[alijunaiki]]: ''Amarillo'') [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] rwfxwvje8zgnd3p2wn4mbcp41xjbvd7 María Colombia Menases Ja'yaliyuu 0 395 14832 14804 2024-05-05T10:44:04Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14832 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Maria_Colombia.jpg|thumb|Laülaaka Kolompia, 2019.]] '''María Colombia Menases de Mejía (Laülaka Kolompia)''' Shia wanee wayuu kepiapüsü sulu'u mmakat Wajiira Kolompia. Wayuu kojutüka akuwa'ipalü sütüma a'in ma'in shia napüla wayuu otta alijuna sa'inküinpüna mmapakat. ==Jükua'ipa tü ja'inraka== Kataiwa jo'u erajunüsü ma'in jütuma wayuu otta musia alijuna. Wayuu yalayalaasü jümaa jünüiki, a'yatatüjülia majayulüiwa jüpüla anainjatüin kasa jummainpa'a wayuu Wajiira, a'injitsü laa, achajaasü kasa jüpula tü ekirajaleeka, tü erajaaleeka ayulii, jünaterüin tü wopukoluirua otta musia tü wüinka. Jia a'yataaka jüpüla ee'injatüin chaya Siapana tü ekirajaleeka eree makatawala'in na tepichi wattakana kepiain, eere ne'rajetnüin na ayushiikana, otta müsia tü warattakalü aipawai ma'uluu yaa chaya jümmainpa'a. ==Jüchiki jükalia jemelin otta jaleje'ewalüin jia== Jiaka jemeisü po'loo piamamüin jünain tü kashika po'looka otta tü juya 1913, anajaasü jiaka Maiko'u jünain tü ka'ikai po'loo aipirüamüin jünain tü kashika po'loo wanneemüin jünain tü juyaka 2002. Wayuu Jayaliyuu cheje'ewalü julu'ujee wanee mma chaya Wüinpümüin Shakuuma jünülia. Nüchon wanee alijuna cheje'ewai jülu'ujee wanee mma Püransia munüsü, jümaa wanee wayuu Salamina Ja'yaliyuu. Tü jünüliaka musü akaa jünülia jümmainka '''María Colombia''' jüka alijunaiki. Nicasio Mejía nünülia jushi juchonyuu, aipuruashii jüchonyuu tolooyuu otta müsia wannee jierü. Ja'akajee na jüchonyuukana erajünüshii Bernardino, Simón otta Silvestre Mejía. wattashanta jaliia wayuu jiyotoko a'u julu'u tü mmaka Wajiira. ==Jüchiki tü a'innaka otta lo süchiki Sukuwa'ipa sunatia shipuse== Wanaa jümaa ka'ika po'loo mekisatmüin jünain tü juyaka 1988, aneekunusü jiaka nutumaa chi aluwataashikai wanaa jümaa tia, Luis Felipe Ovalle, wanaa namaa waneeirua jünainjee wayuin jierü yalayalasü, a'yataalü otta julujain ja'in jüümain. Ayutnusü shipuse sünain tü juyaka 2023, nünain chi ka'ikai piama shikii mekiisalumüin, nünain chi kashikai aipiruamuin. O'uninnusü MaiKo'uje ejatulee Shia mmapuin, o'uninnusü wuinpumuin; jumaimpamuin, julu'umuin jamaka. Alatinnusü wanee ai otta wanee jipialu'upana Siapanapuna eere shialjunuin a'u otta aashajanuin süchiki tü sainraka kataiwa so'u. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] gmuvty6574yedcaubzkjbkoqcnoqc35 Mashale'e 0 396 13015 10701 2023-08-27T20:32:30Z Leonfd1992 13 13015 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Milvago chimachima cordatus 2.jpg|thumb|Mashale'e]] El '''chimachimá''' o '''caracara chimachima'''​ ('''''Milvago chimachima'''''), es una especie de ave falconiforme de la familia Falconidae propia de América Central y del Sur. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] af5a5vo6t8n5dv921v6dpmc9ul8fncu Mayaapo 0 397 14660 12794 2024-04-12T01:11:33Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14660 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Plata de Mayapo.jpg|thumb|Sotpaa palaaka pejee sünain Mayapo.]] [[Anaajaalaa:Mayapo.jpg|miniaturadeimagen|Mayapo]] '''Mayaapo''' ([[alijunaiki]]: ''Mayapo'') jia wanee palaa cha'yaa [[Wajiira]] kolompiana, e'raajünashaanasü ma'in süka jamüin wulesü tü wuinka otta müsia sutuma kasuutoluin tü jasaika sotpa'a palaaka. Antünusu anain waapünaa jünain Süchimma (Riohacha), süka 17 km, chaa no'upünaa chi juyakai 1984 tü INCORA<ref name=wayuu>[https://web.archive.org/web/20200627013944/https://lasillavacia.com/historia/17501/ Mayapo: un paraíso en venta]</ref> münaka shikeerotirüin tü mmakalüirua chaapüna sulu'u tü resguardo namakaa naa alijunakana süka jamüin su'umain wayuu. Su'umainree wayuu cha'aya<ref name=wayuu/>, julu'usu mmakai Manaure otta pejesü sünain mmakai [[Süchipkii|Ichipkii]], yalamüin antüsu waneepia wayuu otta müsia alijuna süpüla o'ojaa shiroko palaaka. Tü palaaka cha'aya kamalainshaatasü sükajee anachoin ma'in sulu'u mmapa'akat [[Kolomwia|Kolompia]]. Anaachonsü sutuma nnojolüin kepian alijuna sa'ato'u, wuleesü waneepia tü wuinka sutuma nnojolüin wasura shiroku, sa'ato'u kepiashii naa wayuukana apalanshi olojutkalüirua jima, otta kamaron. Tü wuinka wuleesü jee müsia jimatüsu waneepia müika cha jepirapünaa. Mayapo es uno delos municipios más visitado de la Guajira por su atractivo [[turístico]], sus playas, su gastronomía típica, sus ventas de artesanía. Es un sitio donde se puede disfrutar en [[familia]]. == Ee'iyatia waleketpülee == *[https://web.archive.org/web/20211107160727/https://expotur-eco.com/ir-a-mayapo/ Mayapo, todo lo que necesitas saber para disfrutar éste destino turístico en la Guajira] * == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] n7hc6ectv7049oow7bko7ybgz9z7dhe Maünaa 0 398 13019 10999 2023-08-27T20:47:04Z Leonfd1992 13 13019 wikitext text/x-wiki '''<big>Maünaa:</big>''' Shia tü sujutuwakaa wane kasa sülatüle nümüin wane wayuu amaünajitshi == Maima sükuaipa tü maünaaka == Eesü maünaa süchirua jieyuu , pütchi, asiruu, ayataa, alira. Eshi pütchipü süpüla wane maünaa, nia shi achajaka sükuaipa kasachiki süpüla nüchajain süküaipa tü maünaaka. Outkajasü wayuu süpüla lotüin pütchi sünainje tü kasachiki alataka. Ounaya müshinja wayuu sünain ounuawa süpüla tü ojutuwaka alajanüsü tü kasachikika süka walawaa süpula nojoluintüin wane mujawaa. '''<big>Maünaa: Mma'ünai</big>''' se refiere al wayuu que ha sido escogido para llevar la palabra de armonía para celebrar la unión del hombre y la mujer wayuu, esto quiere decir que es un wayuu versado sobre la importancia de la mujer desde el inicio de los tiempos ancestrales; El Mma'ünai debe llevar consigo las piedras preciosas de alto valor espiritual y material para el mundo wayuu, es la representación de la esencia de la Tierra como madre y abuela de todas las vidas que se encuentran en ella. Es cuando es presentado y entregado el collar tu'umma' a la familia de la novia, con esto, por todos los wayuu que están presenciando éste dialogo de la armonía, que la familia lo requiera en la colectividad. En los estudios de investigación hechos por los alijuna, indica que está relacionado con el matrimonio en la cultura wayuu se utiliza el término occidental dote con el fin de explicar el “regalo” ( pat >naa) que hace la familia del parejo a la familia de la mujer, al solicitar (achunta) formalmente el interés de su futura esposa (nieruiin)al padre, con el beneplácito del ( alaű'la) tío materno. En este arreglo en la que interviene el putchipu como intermediario este último recurriendo a sus conocimientos del sistema normativo wayuu, y su capacidad persuasiva de convencimiento, en la que utiliza el protocolo propio del palabrero wayuu,   El momento clave es monto solicitado, condicionado por el aprecio y respeto ( kajütaa) que existe entre las partes, es el mismo procesos para la resolución de conflictos y acuerdo. Es un intercambio marital en el que la familia o el grupo de parentesco de la novia otorga regalos sustanciales cuando su hija se casa; por lo general, la dote va a la familia del esposo, y la costumbre se relaciona con el bajo estatus femenino. En esta forma de dote es la insignia de respeto y de agradecimiento a los demás familiares involucrados en este acto marital. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] lfrsjb3w7dw25q69utcfg37bzmhvpqy Meejiko 0 399 13701 13700 2023-10-19T01:15:23Z Петров Эдуард 930 13701 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = México |conventional_long_wayuu_name = |common_name = Meejiko |wanteera = Flag of Mexico.svg |escudo = Coat of arms of Mexico.svg |maapa = [[Anaajaalaa:MEX orthographic.svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = Meejiko D.F. |su'uyashee_wayuukana'alü = |alijunapiapa'a_mioüsha'naka = Meejiko D.F. |anüiki aashajaanüka = [[Alijunaiki]] |kowierno = [[Mma Mulo'usu]] |nneerü = |a'laülaashikai_soou_mmakat = [[Andrés Manuel López Obrador]] |a'laülaashikai_sünain_mma_mulo'usu = |Saja'apüin mmakalü = 1.972.550 |wuinjeeka = |sumioüshee_pürünteera = |sumioüshee_sotpaa_palaapüna = |poblacion = 129.875.529 |censo = 2023 |suyashe'puna = 41 |sunulia'jeewai = |malüwataausalüirua_sünain_internet = .mx }} '''Meejiko''' ([[alijunaiki]]: ''México''; ''Estados Unidos Mexicanos'') shia wane mma saa'uje [[Ameerika]]. [[Akotchajülee sünülia:Meejiko]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 4mkpehvt2bezgf12keoc6zearqbekn2 Meerida 0 400 10471 10060 2023-03-10T02:26:44Z Kwamikagami 48 10471 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Mérida State.svg|thumb|[[Panteera]] Meeridajatü.]] [[Anaajaalaa:Merida in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Meeridajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Meerida''' (Alijunaiki: ''Estado Mérida'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Meerida| ]] nfqxw3h6u1ommpypc3i8nq68iw1gccg Meeta 0 401 10703 10061 2023-03-11T00:27:35Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10703 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Meta.svg|thumb|[[Panteera]] Meetajatü.]] [[Anaajaalaa:Meta in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Meetajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Meeta''' (Alijunaiki: ''Departamento Meta'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Meeta| ]] cnvma6xq4f9s2teyh8prj0cqyeep4ph Mekeerüü 0 402 13018 5765 2023-08-27T20:46:33Z Leonfd1992 13 13018 wikitext text/x-wiki '''Mekeerüü''' ([[alijunaiki]]: ''buscar ganado'') tü mekeeraaka nülaakajatülia chi wayuukai sünainjee tepichin nia, machikülee nürülejuin mekeeshi , naa wayuu arülejaka namüliin alüjachonsü nain sülia machikajaalin shia, mmakasain joütaleu aipa miasü jee jamü sümüin tü mürü`ukalüirüa türülaamüsü, yalaa eesü nain chi wayuukai sülia amüloijüin shia ,mekeepaa chi wayuukai nuniirüin süchirüa süwüi, nüsakira nain wayuu ewanain nümaa , chi wayuu mekeekai eesü aipaa nou atunkashi epünalee sawalin nou, atamamüshia waatachechon mekeeruin nüchuküa sünainmüin nüntüin sünain. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] nxahrifwrrz6vjwfkvicfnsia259ks9 Meriida, Wenesueela 0 403 10472 10062 2023-03-10T02:26:58Z Kwamikagami 48 10472 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Merida City Photo.jpg|thumb|Mérirda, Wenesueela.]] Pueulo '''Mérida'''pa'a, mma Woliwarianakat [[Wenesueela]] ([[alijunaiki]]: '' Santiago de los Caballeros de Mérida'') es la capital del municipio Libertador y del estado Mérida y la principal localidad de los Andes venezolanos. Fue fundada en 1558 por el capitán Juan Rodríguez Suárez. Es el mayor centro estudiantil y turístico del occidente venezolano, lo cual la hace una ciudad joven y con mucho movimiento nocturno, cultural, deportivo, comercial y tecnológico lo cual la convierte en una ciudad culta y vanguardista. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] b7t6e3bk24vmpxki2dd5joqx60f2mez Mi'ira mülo'u sünain sukuaippa wayuu 0 404 15039 11000 2024-06-03T18:58:05Z Vicenta Harker 1316 15039 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Einusu.jpg|thumb|Wayuu Einusu]] [[Anaajaalaa:Shiatain Wayuu 2012-10-28 11.55.54.jpg|thumb|Shiatain Wayuu]] '''Mi'ira mülo'u sünain sukuaippa wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Festival de la Cultura Wayuu'') tü palajana mi'iraka sünain sukuaippa wayuu ainjunusu chaa Juyaa 1984 süpüla achajawa tü [[Majayut]] (''Señorita''), süchikijee ainjunusu suchukua'a cha juya 1985 sünain su'uyashe [[Ichitkii]]; otta müsia sünain juya 2006 ekerotusu sulu'u Anajat'kaa Sukuwaitpaa Mmakat Kolomwia (''Patrimonio Cultural de Colombia''). Shia eein outkajaain Sukuwaitpaa Shimi'irakaa [[Wayuu]], tü ma'aka ainjunusu [[Maayo|Mayooulü]] chaa [[Ichitkii]], sunain tü Sukuwaitpaa Shimi'irakaa Wayuu antusu Wayuuirua eke ein chaa wattapüna chaaya [[Wajiira|Wajiira Wenesueela]] ([[Suuria]]) siia [[Kolomwia]]; Tü Shimi'irakaa Wayuu so'ü Sukuwaitpaa ainjunusu juyaawai; apünuinsu kai sumaa tü makaa, sunain tü sukuwaitpaa shimi'irakaa Wayuu outkajasu supüshuwale shiyatain [[Wayuu]] müin sain Ekawakaa, [[Suwatira puliiku]], [[Majayut]], Ashanajirawa, aashaja so'ü sukuwaitpaa Wayuu, tü [[yonna]]ka siia supüshua'a mmakat. Tü shiatakaa'out shimi'irakaa Wayuu chaa [[Süchipkii]] shiia supüla nnojola motüin ain Sukuwaitpaa [[Wayuu]], ekiraja atijekaa, akujaa sumüin alijuna jamüin wakuwaitpaa. Sunain tü maáka ainjunusu chaa [[Süchipkii]] maimaa lümaa ein jutkamüin Wayuu sunain ainja Sui, [[Susu]], [[Kanasü]], Ashempala siia eke ein so'ü Wayuu. Ainjunusu ekülü asijushi [[kaa'ulaa]] (''Asado de Chivo''), sushaa kaa'ulaa (''Sangre de Cabra''), Shiülain [[kaa'ulaa]] jee [[anneerü]] (''Friche''). Wattachompaa maali, apünusu shiira kashaa achuwajasu lüsaa so'ü lümaakaliru; kaleoü eesü emijawa eke ein shimi'iraa [[Wayuu]], ai'paa eesü ekawa, eesü ainjaa Sukuwaitpaa wayuu tü ouktaa, [[majayut]], esürutna, ayuula jiipü. Eesü emijawa so'ü kaa'ulaayawa (Tü shiia supüla anawa so'ü [[Mürütkana|mürutka]] siia anaa atpain), eesü [[Yonna]] (Tü shiia supüla anaawa so'ü ayulee, ajat'taa asürutna [[majayut]]) Eesü ayoujirawa so'ü awawajie siia eirajaa sükaa: [[Kasha]], Tariraü, Wontoloyaa, [[Turompaa]] siia [[maasi]]; tü atijuska eirajusu so'ü Sukuwaitpaa shi'iriku, eirajunusu suchikeje [[ma'leiwa]], pülowi, juyaa, kaikai jee kashikai. ==Shiia tü Ainjunaka Sunain Sukuwaitpaa Shimi'iraka Wayuu== [[Anaajaalaa:Ashempala.jpg|thumb|Ashempala]] * '''Eiyalaa Shí'inain Wayuu''' (''Muestra de la Artesania''): Jieyuuka eiyalasu shiatain sumüin ananajusukaa, eesü [[Wayuunkeera]], Ashempalaa, [[Susu]], [[Süi]], [[kanasü]] siia eke ein sumaa, tü wayuu ekirajasu alijuna siia eke matijain einaa. * '''Eiyalaa Shikapüle Wayuu''' (''Muestra de la Gastronomía''): Jieyuuka alakasu ekulü sumüin alijuna siia eke ein outkasu sunain ananaja: Ekitnusu [[kaa'ulaa]] siia [[anneerü]] asijushi, Shiulain jurichii, Sushaa kza'ulaa siia [[Mürütkana|Anneerü]], Jimee, Uujolü, Shirunaa, Chaapülana jee Aii sumaá sepü. * '''Eiyalaa Jamüin Sainjala Wayuu''' (''Muestra de la Cultura en Cuentos''): Tü jintüikalirú eiyatusu jamüin Sukuwaitpaa wayuu sumaiwa, yoótusu so'ü alataka sumúin apüshika * '''Yonnaka''' (''Danzas''): Eesü piamaa Sukuwaitpaa shioünajie Wayuu; 1.- [[Yonna|tü Yonna]]: Shiia ein ayonnajashi chií toolo'kai siia jietka, chií toolo'kai nüsapoujeshi siia jietka awatasu palajana nunain siiré nujutüin sutuma; 2.- Tü Kaa'ulaayaa: Shiia ein ayonnaja so'ü anaa akuwaitpaa sunain atpainka siia murutka * '''[[Majayut]]''' (''Señorita''): Shiia ein ayoujirasu jieyuuka so'ü atijaa Sukuwaitpaa [[Wayuu]], sunain tú maáka achajanusu wanne majayut ee atijashanuin so'ü sukuwaitpaa wayuu, antusu jieyuu chejee Wajiira chaa [[Wenesueela]] ([[Suuria|Suulia]]) siia [[Kolomwia]]; jutkamusu yalaa, arajunusu so'ü asakitnusu [[wayuunaiki]], asakitnusu so'ü sukuwaitpaa [[Wayuu]], sukanajapaa eesü ekawa mioü eesü asaa [[chirinchi]]. * '''Ayoujiraa''' (''Competencia''): Sunain tü eesü ashanajirawa, eesü suwatiraa amaá, eesü yoóta so'ü sukuwaitpaa wayuu; ayoujirasu wayuu so'ü eiraja sumaa [[kasha]], tariraü, wontoloyaa siia turompaa, tü laa'úlaayuuko ayoujirasu so'ü yoóta suchikeje alataka sumaiwa siia alataka joolü. * '''Emijaa sunain Atkaa''' (''Juegos de Lucha''): Sunain tü eesü emijaa so'ü katchenkai, atkasu so'ü akanajaa sutchen toolo, tü maáka emijunusu jintulüiwa siia jimaipaa niia. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] o12z0yx42um6w66af7vwu8749losor3 Miguel Angel Jusayú 0 405 14802 12427 2024-05-02T20:40:33Z Jeyuu 67 14802 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (ouktushi)|native_name=Miguel Angel Jusayú|conventional_long_wayuu_name=Mikeelü Anjerü Juusayuu|ka'i_jemeiwaa=1933|jalejeewai=Wuinpumüin|e'irukuu=Ja'yaliyuu|nuumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Ekirajülee süpüla mouuin|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Ekirajüleeka Suuria|ni'yataaka_anain=Ekirajüi wayuunaiki|joujachi ouktuin=08/06/2009|aamaka eere=Palawaipo'u}} '''Miguel Ángel Jusayú''' ([[Wayuunaiki|Wayuunaikiru'u]]: ''Mikeelü Anjerü Juusayuu'') nia chi palajachikai wayuu sünain ashajaa tü wayuunaikikat otta chi e'itaakai wanee sukua'ipa süpüla ashajünüinjatüin tü pütchikat wayuunaikiru'u. Niakai ashajüi, aküjai otta müsia ekirajüi wayuunaiki sulu'u tü ekirajüleekalüirua müinka saa'in tü [[Tü Ekirajupüle Suuria|Ekirajaapüleeka Suuria]], eere a'yataain nia paala sulu'u tü Escuela de Letras eere nikirajüin wayuu otta alijuna sünain nakua'ipa na wayuukana. No'u chi juyakai 2006 kanüliajaashi sutuma nükanajüin tü ''Premio Nacional de Literatura'' sulu'u Wenesueela.<ref name=way>[https://web.archive.org/web/20090723221704/http://www.radiomundial.com.ve/yvke/noticia.php?26115/ Obra y vida del escritor e investigador wayuu Miguel Ángel Jusayú]</ref> Otta aapünüsü nümüin tü karalo'utaka Doctor Honoris Causa sutuma tü Ekirajüleeka mülo'usuka Suuria saa'ujee tü ni'yataainkt ==Jaleje'ewai nia== Jemeishi icha Wuinpumüin icha Wajiira no'u chi juyakai 1933, ja'yaliyuu nii otta juusayuu nüshi. Mülo'ushi nia akatsa'a ayuuijaashi eepa 9 juya nüma'ana, mou'sai sutuma wanee wanülüü. No'u chi juyakai 1950 ekerotshi sulu'u eere ekirajaanüin wayuu eekai mou'uin ([[alijunaiki]]: ''Instituto Venezolano de Ciegos''), icha [[Karaaka]]. Mapan ottushi sünain ekirajawaa süpüla naja'laje'erüin nou juyakai 1956. Mapan, ale'ejüshi Marakaayamüin süpüla eki'rajaa alijuna otta wayuu sünain aashaje'eraa süka najapü sükajee mou'pain naya süka tü ''código de lector-escritura Braille''. Outüshi nia no'u chi ka'i 8 nou kashikai [[Juunio|juunio]] süpüla juyakai 2009, ichaa Marakaaya. E'itaanüshii [[Palawaipo'u]], Wajiira. ==Tü naashajaaka wayuuiwa nia== Juusayuu mapü'üshi: ''tü wayuukalüirua suturaajüin taya, süka jamüin mou'uin taya otta sükajee nnojolüin taya kasa anain apüla''<ref name=way/>. Te'raajüin tü wayuu mojulaasü otta eekai alerajüin wayuu, te'ree amüin suchukua'a tü mmapa'akat, chi nuwaralakat ka'ikai, tü wopukot otta müsia su'upunaa wayuu. Tashajee amüinrü tü tanüliaka sünain wanee ipa icha Wajiira. Tü alijunaka müsü tamüin paalainka: ''Tü wayuukalüirua atüjashii ne'e asaa chirinchi, shia ne'e tia''. Aisü tamüin tia pütchika sükajee airut wamüin wapüshua'a.<ref name=way/> ==Nüchikuu jintüikai shua== Shia wane ayaakuwa eere aküjünüin süchiki nukua'ipaka Miguel Ángel Juusayuu, sünain tü ayaakuwaka tia ayaawatünüsü nukua'ipa Jusayu mayaa: Niapü'üshi wanee jintüi mou'sai, nia chia jintüikai. O'onooshi chejee nuumainpa'a otta nüpütüin nürüleerüin. O'unushi Marakaayamüin, chapa nia sa'aka alijuna, o'ttushi sünain achuntaa nneerü wanaa sümaa noikaain karalo'uta aküjaka süchiki nneerü, mapan mülo'ushi chi jintüikai sünain müin nukua'ipa, akatsa'a atüjaichipan eisheje'era jee ashajaa pütchi. Mapan chi wayuukai chia kojutajaashi otta e'raajünüshi ma'in sutuma nian chi palajachikai ekirajüin alijuna otta wayuu sünain ashajaa tü wayuunaikika. ==Tü nüshajüinka== *''Morfología Guajira'' (1975) *''[[Jüküjaláirrua wayúu]]'' (1975) *''Tü Sunüikika Wayuu. Jamüin yoota, jamüin sushajia siia jamüin sukumujaiwa anüikika'' (1978) *''[[Jüküjaláirrua wayúu II]]'' (1979) *''Diccionario de la lengua guajira: Castellano-guajiro'' (1981) *''Diccionario Sistemático de la Lengua Guajira'' (1988) *''[[Takü'jala (karaloukta)|Takü'jala]]'', [[Wayuunaiki|wayuunaikiru'u]] jee [[Alijunaiki|alijunaikiru'u]] (1989) *''Morfología de la Lengua Guajira'' *''[[Kane'wa (karaloukta)|Kanewa, el árbol que daba sed]]'' (2005), anaatetnusu jünain anüiki [[wayuunaiki]] jee [[alijunaiki]] *''Nnojotsu Pa'in nnojotsu Ama'in'' (¨No era vaca ni era caballo¨) <ref>[https://web.archive.org/web/20110101002501/http://www.versionfinal.com.ve/wp/2008/01/31/wane-palits-nee-jchiki-akuwaipa-jutuma-wai/ Wane palitsü-nee jüchiki akuwaipa jutuma waiú]</ref>, editado en [[alijunaiki]], sueco, danés y noruego. ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] gp8o8kx05xau2t526ih1znlfkl1lu90 Argenis Angulo 0 407 15116 14811 2024-06-12T00:06:52Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 15116 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)|native_name=Argenis Alexander Angulo Parra|conventional_long_wayuu_name=Arüjeenis Paara|Ayaakuwa=Argenis Angulo.jpg|ka'i_jemeiwaa=23/07/1983|jalejeewai=Marakaaya|e'irukuu=Nnojotsü|nuumain=Marakaaya|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Ekirajaapülee Maristas|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Ekirajaapülee Mülo'u Suuria|ni'yataaka_anain=A'walakajüi pütchi|ayaakuwa=Argenis Angulo.jpg}} '''Argenis Alexander Angulo Parra''' ([[Marakaaya]], [[Suuria]], [[Wenesueela]], jemeishi no'u chi ka'i 23 no'u kashikai juulio süpüla juyakai 1983) nia wane a'walakajüi pütchi, aashajai sulu'upünaa raawia, ashajüi pütchi otta atüjashi aashajawaa, wenesueelaje'ewai nia. Niapü'üshi chi laülaakai saa'u tü Camara Junior Internacional.<ref name=camara>[https://web.archive.org/web/20240503221917/https://frenteacamara.news/argenis-angulo-es-el-nuevo-presidente-de-la-jci-mundial/ Argenis Angulo es el nuevo presidente mundial de la JCI]</ref> Müinma yaa nia chi eekai na'ato'u chi shikiipü'ükai Suuria sünain anoukta sukua'ipa tü mmapa'akalü.<ref name=gobernación>[https://gobernaciondelzulia.gob.ve/?p=8612 ORGULLO ZULIANO: Avanza hacia la ONU propuesta para Declaración Universal de DDHH ideada por un zuliano]</ref><ref name=pa'a>[https://noticialdia.com/zulia/50098/ Gobernador Rosales juramentó a nuevos miembros de su Gabinete Ejecutivo]</ref> == Jaleje'ewai nia == Argenis Angulo jemeishi sulu'u tü alijunapiapa'aka Marakaaya, wayuu tü nüpüshika paala sünainjee wane noushi.<ref name=camara/> Niakai nia chi emüliakai nutu'ujeekai chi nuwala epayaakai. Tü niika ekirajüt otta nüshi wane perito agropecuario, ajolooshii naya suulia a'yatawaa müinma yaa. == Nikirajaaka anain == Ekirajaashi palajana sulu'u tü ekirajüleeka Maristas icha Marakaaya, eere o'ttuin tü naa'inka sünain mülo'uinjatüin tü nukuaippaka otta naa'in shi'iree akaliijaa wayuuirua. Saja'lajaapa tü nikirajaaka anain jima'aiwa nia, achajaashi a'yatawaa süpüla nükaalijüinjatüin tü nüpüshika otta süpüla nuwalaajüinjatüin tü nikirajeeka anain. Mapan oju'itusu nümüin nukaralo'utase süpüla nikerotuinjatüin sulu'u tü Ekirajüleeka mülo'usuka Suuria, eere lotuin naa'in sünain nüsa'watüinjatüin tü ke'ireeka naa'in müinka saa'in tü a'walakajawaa pütchi otta müsia o'ttushi sünainmüin tü CJI Suuria. Niakai magíster sünain Ciencias de la Comunicación. Eesü karalo'uta nüma'ana sutuma tü Asociación de Desarrollo de Talento de los Estados Unidos (ATD) süpüla ni'yataain sünain akaalijaa wayuuirua shi'iree lotuin nakuaippa. Otta müsia eesü nüma'ana karalo'uta saa'ujee tü Programa de Gerencia de Empresas Globales saapaka tü ekirajüleeka mülo'u saa'u Negocios Wharton sulu'u tü Ekirajüleeka mülo'u icha Pensilvania.<ref>[https://economiavirtual.com.py/web/pagina-general.php?codigo=32115/ Representante mundial de la JCI disertará en Asunción]</ref> == Alaülaashi saa'u tü Cámara Junior Internacional == Sünainjee tü ni'yataaka anain eeshi naa'in süpüla wattain tü nünüliaka otta müsia süpüla e'itaanüinjachin sünain aashajawaa otta yoota saa'u tü Cámara Junior Internacional eekalü sulu'u Suuria nou chi juyakai 2008. Nou chi juyakai 2011 aneekajünüshi süpüla niainjachin chi yootakai saa'u tü JCI sulu'u Wenesueela. Mapan nou chi juyakai 2014 aneekünüshi süpüla niainjachin chi vicepresidente ejecutivo mundial süpüla Ameerika. Nou chi juyakai 2021 o'ulakünüsü tü nünüliaka shi'ire nükanajüinjatüin tü alaülaajawaaka saa'u tü Cámara Junior Internacional süpüla tü juyakalüirua 2022-2023, eesia nutuma sükajee nükanajüin mapan süchikejee wane aneekajawaa aainjünaka icha [[Johannesburgo]], [[Sudáfrica]] nou ka'ikai 18 nou kashikai nouyenpüree nou juyakai 2021.<ref>[https://www.elnacional.com/life-style/variedades/argenis-angulo-el-venezolano-que-nacio-para-cambiar-al-mundo/ Argenis Angulo: el venezolano que nació para cambiar al mundo]</ref><ref>[https://versionfinal.com.ve/mundo/argenis-angulo-un-venezolano-presidente-de-la-camara-junior-internacional/ Argenis Angulo, un venezolano presidente de la Cámara Junior Internacional]</ref> O'ttushi sünain tü ni'yataainka sümaa tü Cámara Junior Internacional nou chi ka'i 1 nou kashikai eneerou nünain chi juyakai 2022, eere naapüin naa'in süpüla aainjaa kasa anasü süpa'apünaa mmapa'akat namaa naa jima'alii otta majayutnuu eekalü a'yataain sümaa tü Cámara Junior Internacional.<ref>[https://senadojcicolombia.org/blog-argenis-angulo/ Argenis Angulo – Senado Jci]</ref> == Shi'ipajee sukuaippa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] banp3alnj8m8pcw4ball1rc6o7nxolb Miichi 0 408 10787 10770 2023-03-11T01:04:37Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10787 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Miichi.jpg|thumb|Miichi]] '''Miichi, piichi jee pinchi''' ([[alijunaiki]]: ''casa'') shia eere nepijaain naa wayuukana, eere miyo'in chi toolo sümaa türa jierü. Eejatüle tü yootuin woushi wamaa, eejanülee watunkuin sünainmüin miyo'uin waya. Eejeree suchuntunüin türa tashunuu. Miichi shiya eejatüle sülapajünüin ou toushi.<ref name=casa>[https://web.archive.org/web/20221024231014/https://www.banrepcultural.org/biblioteca-virtual/credencial-historia/numero-351/la-rancheria-de-los-wayuu-en-la-guajira/ La ranchería de los Wayúu en La Guajira]</ref> == Sukumajie wane miichi == [[Anaajaalaa:Miichi Piichi.jpg|thumb|left|Miichi]] Tü miichika akumajünüsü süka pootshi, atüküshi ka'akajanasü süpana mojuui joo alama, kawatshijanasü wariia. Icheküsü pansain sütükia tü pootshikat suulia suwalakajaain sutuma juya.<ref name=casa/> Josopa tü pootshikat icheshantasü, nnojotsü ejituwa'in müin, müleka mainmain alama sa'aka analeesümain. Suulia kaporoloin shia atükünüsü süsapuuta tü miichikat süka pootshi shimiiwa'a anechoin müsia apütaain. Karalaajunasü yotojolo jee waneeirua eesu awestoin saajuna. Tü miichikat mainma sukua'ipa eesü sünain miyo'uin jee ja'uchoin. Tü miichikat eesü sünain piamain so'u jee sünain waneesiain so'u. Eesü miichi eekat keirakaayain eepünaale sünalaanüin wayuu süpanapa. Aneesü naa'in naa wayuukana sulu'u tü miichi eere naya süpüleerua juya, süpüleerua jouktai. Toumainpa'a nnojotsü pejeewain tü miichikalairüa wattaawasü shipia wayuu.<ref name=casa/> Na'aya miichi eekai akumajuushin süka yotolojo. Tü miichikalüirua akumajünawaisü sa'ato'upünaa laa jee peje sünain amuuyuu. Sünain wane shipia wayuu, eeinjatü wane tü'liki sa'ato'u süpüla sü'lakajaanüin eküülü. Otta sukulaalase mürülü wattaluinjatü suulia mainmain mei sutuma.<ref name=casa/> == Suumain wayuu == [[Anaajaalaa:Kusimpia 2012-10-28 13.46.43.jpg|thumb|Tü'liki sutuma wayuu]] Naa wayuukana nakumajüin nepia sa'ato'upüna napüshi, eere antüin tü jietka nuwayuuse mapan; tü jietka oupayuusu yalejee sükajee waneejatüin shi'rukuu nuulia chi toolokoi. Akatsa'a tü jietka koumainsü eere shiika, eere sa'amuyuuin. Naa wayuukana natüjaa aa'u jetsüin tü nuumainka paala, müleka ouktüin wane wayuu wattapünaa, ei'taanüshi eere nia ouktüin, akatsa'a mapan, nüsalijaanüpa, o'unushi niipüse eere tü nuumainka shiimüin eere lotuin tü nuuralaka.<ref name=casa/> == Sukua'ipa shipia wayuu == Tü miichika shipia wayuu, waneejatü suulia nepia naa alijunaka. Sümüin wayuu nnojotsü kamalain namüin tü süttaaka, jutatuujeesü eere naya kepiain, wawatuujeesü suulia alin walatshi. Müsü tü sukua'ipaka wanee shipia wayuu: * Atunkulee: shia eere aamajaanüin süi süpüla atunkaa. Katatawaisü eere natunkuin naa tepichikana, naa jima'ali jee majayütnuu otta naa laülaayuukana. Eere türa atunkuleeka jutatuuisu suulia walatshi otta süpüla yuunata kaleo'u. * Luma: shia eere jutkatüin wayuu kaleo'u sünainmüinree aipa'a. Shia eere yootüin wayuu, eere aainjünüin süi sutuma tü akumajütka süi. Mainma kasa a'innaka shiuupüna luma. * Tü'liki: shia eere sü'lakajaain wayuu shiküin. Sulu'u wanee tü'liki eesü siki, sükorolo jietka, eküülü otta müsia süsema. Tü tü'likika kapülainshaatasü sümüin wayuu sükajee shia eere sha'atüin tü kepeinka otta tü uujotka. * Kulaala: shia eere ayaawajünüin tü mürütka aipa'awai otta eere aliichajünüin watta maali nutuma chi kamünüinkai. Tü kulaatka süpülasü pa'a, anneerü, kaa'ulaa jee püülükü. Katatüsü shipia kaliina atumawaa.<ref name=casa/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Miichi|*]] pz87pxw0yagppl13xpqek9mbfw2dszs Miraanta 0 409 10473 10065 2023-03-10T02:27:09Z Kwamikagami 48 10473 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag_of_Miranda_state.svg|thumb|[[Panteera]] Miraantajatü.]] [[Anaajaalaa:Miranda in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Miraantajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Miraanta''' (Alijunaiki: ''Estado Miranda'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] 9m918595jb0yywkbo5b2ylcyfoe7ydq Mma 0 410 11538 11537 2023-04-08T04:43:38Z Kwamikagami 48 11538 wikitext text/x-wiki [[File:The Blue Marble (remastered).jpg|frameless|right]] [[File:NASA-Apollo8-Dec24-Earthrise.jpg|frameless|right]] '''Mma''' ([[alijunaiki]]: ''Tierra''; ayaawase: [[file:Earth symbol (fixed width).svg|🜨]]) Tü mmakat. Shia eere kepiain wayakana kato'uchiikana, sulu'usü tü kanüliakat sütüma alijuna "Sistema Solar", sulu'usü tü apüleewaa apünüinkalü nüchikijee chi ka'ikai. Shia shipiapalaka watta ma'in saalin mürüt, wuchii, jimee, je watta ma'in saalin alijuna otta wayuu y je shia ne'e eeka alu'u kataa o'u sümüiwa'a. Sü'ünnaa je iipünaa sünain Tü Mmakat eesü shüliwalairua je jolotsüirua, otta eeshi chi Ka'ikai je chi Kashikai. Tü Mmakat leeyatüsü na'ato'u chi ka'ikai, maa'ulu yaa, 366 sukua, aküjashi süchiki 366 ka'i, wane juya tia. Tü Mmakat eeshi wane su'uyaajana, waneeshia ne'e, nia chi kashikai, eeirü maa aka 4530 "millón" juya sünain eein nia sa'ato'u; nia jashichiwaika atüma tü süshikat palaa, lotüsü Tü Mmakat nütüma je niiyatte'erüin sukua Tü Mmakat. ==== Partes de Tierra ==== La estructura de la tierra está formada por tres elementos físicos: La Litosfera (elemento sólido), la hidrosfera (elemento liquido) y la atmósfera (elemento gaseoso) la combinación de estos tres elementos es la que hace posible la vida en nuestro planeta. Ahora las capas que forman la tierra son: * Núcleo interno * Núcleo externo * El manto * La corteza == '''Tü Mmakat naajüin naa wayuukana''' == Tü Mmakat shia tü miyo'usükat wei, je süle'eru'ujee Tü Mmakat jemeishii naa wunu'ukanairua, kato'uchi je piratüsü Tü Mmakat natüma. Naa wunu'ukanairua wayuu paalainka, miyo'uyuu ma'i naya je atüjashii ma'i, kekiishi ma'i, kettaapa tü na'yataainkalü wunu'ujaashii maa aka maa'ulu. Nachikijee naa wunu'ukanainnua antüshii naa Uchiikana, naya napüshua'a naa she'ekana Tü Mmakat je naa mürülü miyo'uyuukana, motsoyuunnuu je naa katünajakana, naa waawatakana. La naturaleza de Mma según el wayuu, [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] jxqk5fzptga5iu1tydx5qlvi14m2xa0 Mma'ipakat Wajiira 0 411 5902 5901 2023-02-27T19:07:16Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5901 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Departamento Wajiira]] lpfc8aq7vg36y9m600prougl7trutu2 Mma Mulo'usu Ameerikajatü 0 412 11080 10707 2023-03-17T13:08:35Z Jfblanc 371 11080 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of the United States.svg|thumb|[[Panteera]] Mma Mulo'usu Ameerikajatü.]] [[Anaajaalaa:USA orthographic.svg|thumb|[[Maapa]] Mma Mulo'usu Ameerikajatü.]] Tü '''Mma Mulo'usu Ameerikajatü''' ([[alijunaiki]]: ''Estados Unidos de América'', ''Estados Unidos'') shiia wanne Mma so'ü [[Ameerika Palaamüin]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü|Ameerika]] o18jmx28d6au5wehdk40uwz21oc4e0q Mmakat Maara 0 413 14841 11003 2024-05-05T11:03:42Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14841 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mara-zulia.PNG|thumb|upright|Mmakat Maara.]] Mmakat '''Maara''' ([[Alijunaiki]]: ''Municipio Mara'') shiia wanee mmakat sa'akaje 21 (''Piama shikii waneeshimüin'') mma sunainje tü mma'ipakat [[Suuria]], ein [[Wenesueela]], kottapa'a sumaa tü [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]], San Püransiiko jee Lossata münusu kaa shiiain outkajawa metüroopolitanat [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]]. ==Atijaaya Palajanaka== [[Anaajaalaa:Plaza en el Mojan.jpg|thumb|San Rapaeelü Majana]]Sumioüshe mmakat shiia 3.312 km² jee wayuukanalü shiia 155.918 wayuukana/alijuna. Tü Outkajapüle mma sunain mmakat Maara shiia [[San Rapaeelü Majana]]. Tü ekaanaka chaa Maara jiia tü jimekaa, [[roo]], kalinaaka, areepa sumaa seepü jee [[koko]] püsiasü. ==Suchukuajee Sukuwaitpaa== [[Anaajaalaa:Alcaldía del Municipio Mara.jpg|thumb|Alcaldía del Municipio Mara]]Jiia wayuukanairü jee siia paroujakalirü eeka palajana sulü'ü mmakat, naa wayuukana kepiashi palaa'müin chaa wajiira jee siia naa paroujanaka keepiashi sulü'ü pichii ekumajanaka soou wuinka sotpaa süwatalee wuin limünaa. Su'utpünaa juyaa 1792 tü wajiiraka alatüsü sajaapülü'ü Pürowinsiia Maraakaya. Su'utpünaa juyaa 1874 tü müloousukaa sa'ataa wajiiraka sümaajatü tü Kanton Maraakayaje münaaka, jee siia a'apütakaa sa'ataa sümüinsü Kanton Periijajee. Su'utpünaa juyaa 1874 akümaajasü sulü'ü kantonka Maraakaya tü depat'tamenta San Rapaelü. Su'utpünaa juyaa 1881 tü joolüka mmakat Mara jee siia Wajiira, sümaiwaka depat'tamenta San Rapaelü jee siia Karouya akümajaasü tü Mma feteraal Wajiira, akataajasü suliia Mmakat Suriia jee awanajasü sünüliia anain'müin Distüritaa San Rapaelü. Su'utpünaa juyaa 1884 apünüsü suchukuayaa sumüin Maraakaya. Su'utpünaa juyaa 1890 sulüwakajapaa mmakat Fatkon jee Suriia tü wayuukanairü nachuntüin numüin chii alüwatakai soou Suriia General Ramón Ayala, ashajakai wanee karalo'uta supülaa sukümüjüinjatü tü Distüritaa Maraa. Su'utpünaa juyaa 1989 sükumajaiwa mmakat Maraa. Tü mma Padiyaa jee siia Monagas akatajasü suliia Maraa, supülaa akümaaja tü Mmakat Almirantee Padiyaa. ==Jalaapünasü ein== Antunusu anain chaa palaamüin souje mmakat Jesuu Enriike Lossata (''Jesús Enrique Lossada'') jee [[Marakaaya]] jee chaa suriiamüin sumaa mmakat [[Wajiira]] Wenesueelajatü, wopumüin sumaa [[Kolomwia|Mmakat Kolomwia]] jiia wuinpumüin sumaa [[Wuinka Marakaaya]] (''Waiaa Tapülaaso''). ==Suchukuwaje sunulia mmakat Maara== [[Anaajaalaa:Palajewai Pichikana.jpg|thumb|Pichiikana Palaajewai]]Sunuliaka mmakat sunainjesu wanee kuwenta nuchikeje Toolokai Maara. Sutuma wanee pütchii eesü chaa jumaiwa wanee toolo jintüi jee katchenka jünain atkawa nunulia shiia Maara, mioüshunasü mma nümana chejesü [[Wuinka Marakaaya]] chaamüin suwatale wuin Maaktalenaa, jee katchensü nukuwaitpaa suliia tü alijunakalirüa euroopaje chii Ampüroosio Alfinjeer (''Ambrosio Alfinger''), Maara atkashi souje tü mma shiroko wuin Püroopitensia (''Isla Providencia''). Sutuma pütchiika makaa, chii toolokai Maara ouktushi sunain atkawa ein joolü tü [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]]. Maima alijuna atijaaka sunain, makaairua joolü kaa nnojotsu shi'imüin tü pütchiika nunain Toolokai Maara, kajamüin nnojotsu ein wanee karalo'uta ein ashajaajünüin sukuwaitpaa chaa jumaiwa, eesü supüla tü pütchiika makaa antusu sunainje nüshajaala chii Rotüriko Arkelees (''Rodrigo Argüelles'') jee Kaspaar Paraaka (''Gaspar Párraga'') chaa juyaapüna 1579 ==Mma'ipa== Tü mmakat Maara eesü mma'ipa kottusu sunain, 7 mma'ipa shiia: #[[San Rapaeelü Majana]] #Tü Sieeritaa (''La Sierrita'') #Patseraa (''Parcelas'') #Looi Wisentee (''Luis de Vicente'') #Monseñor Markoos Seerjio Kotoii (''Mons. Marcos Sergio Godoy'') #Rikouteer (''Ricaurte'') #Tamaree (''Tamare'') ==Suchikii Maara== * Ere'e shiia: 10°57'43" * Sülaktain: 71°43'43" * Sunüiki: [[Alijunaiki]] * Mmakat: [[Wenesueela]] * Outkajaapüle mma: [[San Rapaeelü Majana]] * Mma'ipakat: [[Suuria]] * [[Sa'atkaattein]]: Luis Caldera * Mmaipa: 7 * Wayuukana'alü/Alijuna'alü: 155 918 Way/Ali jüinainpüna juyaa 2008 == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] ekc2f42od4y3u6htd8w3hdknme3fjv6 Mmakat Wajiira 0 414 10771 10708 2023-03-11T01:00:48Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10771 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Páez.PNG|thumb|Bandera del Municipio Guajira]] [[Anaajaalaa:Zulia paez.PNG|thumb|Escudo del Municipio Guajira]] '''Mmakat Wajiira''' sulü'ü [[alijunaiki]] '''Municipio Guajira'''. Sa'atkaattein joolü niia Hebert Chacón. Mmakat Wajjira shiia wanee mma sulü'ü tü Suriia münaka, chaa Wenesueela. Yala'asü pala'a'müin soou tü mmakat, su'umainka antusü sünain'müin 2.369 km², jee siia wayuukanairü sulü'ü shiia 65.545 sa'ashin (ayawajütka 2011). Tü su'utkajülee wayué eree shawantüin shiia [[Karouya]]. Chii mmakat tü aitajüshii sünain piechii mmachenñu. ==Suchukuwajee== [[Anaajaalaa:Antushi Jayaa Wajiiramüin2012-10-28 08.08.46.jpg|thumb|Antüshii Jayaa Wajiiramüin supünaalü Karouya]] Tü palajaniirü sulü'ü tü mmakat wajiira shiia tü wayuukanairü, atkaka'main sümaiwa soou su'umain namaa tü alijunaka españajewalikaa, antaka wattaje süpülaa a'apawa kusina jee wayuú süpülaa na'piunain shiia, tü sukuwaitpaka Wajiira kaa ain'miasü jee siia wattain shiia na'kalijain naa wayuukanairü süpülaa achechera'sain, ta'ashisü jee ayatawa sünain sukuwaitpaka. * Sünain juyaa 1500 Alonso de Ojeda a'apitshii soou nakumüjüinka Gobernación Ko'okiwai, palitchon'ka akalia. * Sünain juyaa 1739 tü wajirraka alatsü sa'ajapülü Virreinato Jeketka Granada. * Sünain juyaa 1777 tü Püroowinsia [[Marakaaya]] alatsü sajapülü'müin Capitanía General Wenesueelajatü. * Sünain juyaa 1792 tü wajiiraka alatsü sajapülü'müin Püroowinsia Marakaaya jee siia Capitanía General Wenesueelajatü. * Sünain juyaa 1864 akumujunüsü tü Su'umainka Federal Wajiira. * Sünain juyaa 1876 akumujunüsü mmakat Paez süpülaa akatatna suliia Marakaaya. * Sünain juyaa 1893 tü mmakat federal Wajiira ekerotüsü suchukuwaya sünain'müin Mmaka Ta'ashisü Suriia'je. * Sünain juyaa 1904 akumujunüsü distrito Paez. * Sünain juyaa 1989 akumujunüsu tü Mmakat Paez. * Sünain juyaa 2010 awanajanüsü sünuliia anainmüin Mmkat Wajiira. * Sünain kai 7 septiempüre soou juyaa 2015 chii alüwatakai soou sukuwaitpa [[Wenesueela]] Nicolas Maduro müshii soou Wajiira Estado de Excepción kajamüin ein aülüwajawa sünain sukuwaitpa pürünteera natuma Kolonwia jee siia [[Wenesueela]]. ==Sunüliiaka== Tü Mmakat [[Wajiira]] sa'apain sunüliia sünainjee tü wayuukanairü kepiaka soou chejee sümainwaje, tü sunuliiaka sulü'üsü sünüiki wayuú, makaalirü sumüin Wou'main (Nuestra Tierra), kaa joolü sulü'ü sünüiki alijuna munüsü La Guajira ([[Wajiira]]). Chii mmakat erajünüsü sümaiwa müinkaa Mma Federal Wajiira sünain juyaa 1864 jee siia 1893, sünain juyaa 1904 anain'müin 1989 munüsü Distrito Paez jee siia sünain 1989 anain'müin 2010 müinkaa Mmakat Paez noou chii ajutalakai sukuwaitpa [[Wenesueela]] sumaiwa José Antonio Páez 1790 - 1873. Süchikeeje wanee asakitnaa namüin wayuunairü soou awanaja sunuliia wajiira, akanajasü tü awanajawaka suliia Páez anain'müin [[Wajiira]]. ==Sukuwaitpaa Mma== Chaa wajiiramüin aisü'kai waneepia kaa nnojolüin juyaa eitüin, shiia ekaa yosü, aipiia, jee siia wuitaka sünain mma ee nnojolüin juyaa sümanaa. Kaajat so'otpain palaa'ka eesü katchein tü joktaika jee siia eesü uuchi pejee sünian palaa'ka müinka Maküira, Wuitpana, Wososopo jee waneeirü. Tü wayuukanairü kepiaka wajiira eitajüsü jee siia naikain tü mürütkana müinka kaaula'a, pa'a, kaalina, pawa jee siia napünaijüinka eree juyaa müin'ka meerüna, kalaapasa, maiki, manka jee siia kepeshuna. ==Sunuliakalirü Wajiirü== {| class="wikitable" |- ! Sunuliakalirü !! Su'umainka !! Wayuukanairü Sulü'ü !! Oumain/wayuu |- | Alta Guajira || km² || hab. || hab./km² |- | Elías Sánchez Rubio || km² || hab. || hab./km² |- | Guajira || km² || hab. || hab./km² |- | Sinamaica ([[Karouya]]) || km² || hab. || hab./km² |- | '''Mmakat Wajiira''' || '''2.369 km²''' || '''65.545 hab.''' || '''27,67 hab./km²''' |} ==Oumainpa== [[Anaajaalaa:Pülaasa chaa Wuinka sünain Karouya.JPG|thumb|Pülaasa chaa Wuinka sünain Karouya]] Chaa wajiira tü wayuukanairü eesü su'umain chejee sumaiwa, nüpalain napüshii jee siia su'umain tü eirukuka. Eesü joolü mma müinka: * [[Karouya]]. * Neima * Cacerio Los Robles. * Castilletes. * Palawaipou. * Molinete. * Wuinkua. * Patsüa. * Walitpana (Cojoro). * La Punta. * Moina. * Paalüwachon. * Waleerü. * Koujarita. * Wanaa. * Las Guardias. * Piruwachon. ==Shiatakaa'anain wayuukanairü== [[Anaajaalaa:Tepichi Wayuu.JPG|thumb|Tepichi Wayuu asaajüshi wuin]] Kaajat sotpain pürüntera sümaa [[Kolomwia|Kolompia]], chaa [[Wajiira]] eesü aayatawa sünain aikawa kassa mürüt jee ekülü sumüin wayuukalirü chaa Wajiira palaamüin'süka. Siia joolü kaajat nnojolüin wana'awain süliaa nnerü woliwat/pesü eesü kasachiki sutuma tü makaa, kajamüin kojütsü pesü kolompiaje suliia woliwatka wenesueela'jatü. Shiia sutuma tü makaa, aikünaka kasolina ayalajünaka wenesueela'je chaamüin Maikou, Chitchii jee siia wattamüin kolompiamüin. Chaa Wajirra tü wayuukanairü ajüitsû marakayamüin supülaa ayatawa sünain aikawa jee siia akümajaa pichii sumüin alijukanairü chaa alijunapiapa. Eewaisü apünaajaka sutümaa wayuukalirü eepa juyaa. Nnjolen juyaa tü wayuukalirü ounusu wattamüin sumaa sümülüin emüin laa`kalirü. ==Enlaces externos== *[https://web.archive.org/web/20130326034811/http://alcaldiaindigenabolivariana-guajira.gob.ve/ Pagina web de la Alcaldía] [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela|Wenesueela]] s8bhsug3mja5kium8ooi4248jbbvnuo Mmakat Wajjira 0 415 5952 5951 2023-02-27T19:07:19Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5951 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Mmakat Wajiira]] iq6zp2e3duyw68pwcmodev2vyj6kje8 Mo'uwa 0 416 13020 5963 2023-08-27T20:48:00Z Leonfd1992 13 13020 wikitext text/x-wiki '''Mouwa''' ([[alijunaiki]]: ''Paloma Torcaza'') nia wane wuchii anachonsü main müsüsain sai wane majayüt unaapajatü.shia sülaaulaska yoroona süma iitsü. Anasümai süpüla shiküin wayuu majayülüin sünai süttaa. '''<big>Süchikua</big>''': tü mouwaka unaapajatü eküsü süchon wunu'ulia eepünaale shia.Asüsü wüin suluupuna jawei,kainsümai,kutuwatachon ekiirü '''<big>Süküjala laulayu.</big>''' Anii süchiikua mouwa sümaiwa,shiaja wane wayuu kattiasü süluwajünaka supushua tü süttiaka.shiaalajaka main süchiirua sünain shialajüin mai süsüütaka tü suutaka maka süpütalein moutain shia,maka shiira touta tee,touta tee. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] mu51sfjpqq0tdpm325p9qrx14vk0kzh Mohamad Jaafar Dasuki Hajj 0 417 14803 13021 2024-05-03T21:11:25Z Vicenta Harker 1316 ''' 14803 wikitext text/x-wiki '''Mohamad Jaafar Dasuki Hajj''' niia chii jekechiikai atkaatein saau Maikau chaa Wajiira. [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] lb9hvhx2lra9ytdfaox6d2mc2sx0lop Molokoono 0 418 10709 10069 2023-03-11T00:28:17Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10709 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Geochelone carbonaria 1.jpg|thumb|Molokoono.]] '''Molokoono''' ([[alijunaiki]]: ''morrocoy'') es una tortuga terrestre de nombre científico ''Chelonoidis carbonaria'' nativa de las sabanas y bosques, desde Panamá hasta las Guayanas, Brasil, Paraguay, y el norte de la Argentina. Se alimenta con flores (especialmente rojas y amarillas), hojas, fruta caída, hongos silvestres, insectos, gusanos vivos y carne de lagartijas, aves o peces, fresca o descompuesta. Cuando se encuentra en cautiverio se alimenta de una gran variedad de frutas. Deben ser alimentadas con una mezcla de hojas de calcio, frutas, verduras y flores y una pequeña cantidad de proteína animal. Curiosamente, las tortugas son consideradas "peces" por la Iglesia católica y durante la Semana Santa se consumen en grandes cantidades. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] ey1y3ltoogyh5giuw0o9m2lmjgnb9jz Monaaga 0 419 5975 5974 2023-02-27T19:07:19Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 5974 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Monaaka]] g4i06egtpt2my6cm6r319nc7zwbzqlq Monaaka 0 420 10474 10070 2023-03-10T02:27:29Z Kwamikagami 48 10474 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Monagas State.png|thumb|[[Panteera]] Monaakajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Monaaka''' (Alijunaiki: ''Estado Monagas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. Limita por el este con el estado Delta Amacuro y el Océano Atlántico, por el sur con el estado Bolívar, por el oeste con el estado Anzoátegui y por el norte con el estado Sucre. [[Anaajaalaa:Monagas in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Monaakajatü.]] Monagas cuenta con habitantes de las etnias Warao y Kariña. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Monaaka| ]] 1tpo99gk7nr1x3tb8y0uad88zqmoudn Mutsia 0 421 11077 11076 2023-03-16T22:05:30Z Jintüi 32 /* Tü süküjakalü achiki */ 11077 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Solid_black.svg|thumb|Yuui]] '''Yuui''' ([[alijunaiki]]: ''Negro'') E'iyatia tü miyo'usükalü piyuushi, wanaa sümaa nnojorüle'einya waratshii. Müsü aka süta je süno'u tü müshaijakalü. ==Tü süküjakalü achiki== *Na'aka naa alijunakana tü yuuikalü aküjasü süchiki kasa mojusü. Wainma tü kasa makalü anainjee shia, tü makalü ma'in anainjee shia süka shiirakaana amüin tü sa'waikalü maa aka saa'in wane kasa mojusü je keemasü. Otta wanee shia süka ja'yain ma'in tü yuuikalü sa'akapünaa tü kasuutatkalü, je naatajatü suulia tü aküjakalü süchiki ulee. *Na'aka naa alijunakana, tü yuuikalü aküjasü süchiki mojuu aa'in. Yuuisü münüsü tü ka'ikalüirua, kashikalüirua je juyakalüirua alatakalü o'unnaa kasa mojusü. [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] jf20074e4fflbh3bmregr6h3b355n7t Muurai 0 422 15055 14720 2024-06-03T19:38:48Z Vicenta Harker 1316 15055 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Muurai20221001.jpg|thumb]][[Anaajaalaa:IMuurai 20221001.jpg|thumb|Muurai.]] '''Muurai''' ([[alijunaiki]]: ''Poponax tortuosa'') Shia wane wunu'u una'apüsü; asotüsü sümüiwa'a, nnojotsü apünajuushin, emiyo'ulaasü sümüiwa'a. Tü muuraikalü mematüsü aka saa'in süpana aipia je keipüsesü, wainma ma'in shiipüse. Maloukatüsü süsii, ko'otocheiinsü, jemetüsü ma'in seejuu, antawaisü watta saalin ko'oi sünainmüin. Tü muuraikalü eesü sulu'u Wajiira süpüshua'a, wüittüsü waneepia, matüjüisalü julaa. Tü süpanakalü muurai, tü süchonkalü je tü süsiikalü, shikaajüin ma'in kaa'ula je anneerü; kaüsü ma'in sütüma. Tü muuraikalü süsawa'atüin piama "metro" saja'apüin. == Tü ayuulii shiiyajakalü == Wainma tü anakalü apüla tü muuraikalü Tü süchonkalü anasü süpüla kakuwaa aa'in je süpüla oonojoo; achinnüsü je a'lakajünüsü, asüna müsia kettapa. Tü süpanakalü a'lakajünüsü je o'oojünüsü süpüla sülatia lapü. Otta a'ajünüsü tü süpanakalü je tü shiipüsekatü sa'ato'u wane miichi süpüla akayale'eria yolujaa. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] pm01vdvjsdzqziekg0isdjd2ure2pgz Muusa 0 423 11051 10073 2023-03-14T03:08:16Z Leonfd1992 13 11051 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wiki 8.jpg|alt=animal domestico|thumb|Muusa]] Muusa (gato) mürülü ji'iyatia ji'iruku wayuu ulianayuu, otta mürülüin nia piichipa'a jüpüla olojoo kookoche'erü, kamalainshi maain amüüin jutuma wayuu aka wulein piichipa'a nutuma, chi muusakai aishi apülaa jüka alojulin nia, ekinnüshi nia eküülü, leechi jüchira ka'aula, eeshise'e nia kirale ma'ai kuraalalu'u aka nüsinnnawalin jüli'ichajapa wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] csfftyjewb9gqgslnq58dkpq80k3x8c Mérida, Wenesueela 0 424 6033 6032 2023-02-27T19:07:22Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6032 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Meriida, Wenesueela]] jf1gisvc9ns61osqunh72ub0o7tg360 Mürütkana 0 426 11052 11006 2023-03-14T03:08:53Z Leonfd1992 13 11052 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Animalia diversity.jpg|thumb|upright=1.25]] '''Mürütkana''' ([[alijunaiki]]: ''Animal'') Shiia supüshuwale sumüluin alijuna/[[wayuu]] ekaa a'amana wanee mürüt. Sulü tü sunüikika tü atijaaka supüleru'u münusu mayaa Metazoa (Metazoos) maima sukuwaitpaa tü mürütkana kajamüin ees awanajain ein etnüin, müin eucariotas, heterótrofos, pluricelulares y tisulares. <!--Categories--> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] <!--Interwikis--> 8k926l6w6o8a6lib5z0eed9r0jsm0le Naapa (Ekuwatoorü) 0 427 10711 10075 2023-03-11T00:28:32Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10711 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Napo.svg|thumb|[[Panteera]] Naapajatü.]] [[Anaajaalaa:Napo in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Naapajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Naapa''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Napo'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Naapa (Ekuwatoorü)| ]] gtkv0dyh92ykw27llomy5lke7qq3jbc Nakalia A'yataalii 0 428 15022 11007 2024-06-03T16:36:38Z Vicenta Harker 1316 15022 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:1 mayo 1.jpg|thumb]] '''Nakalia A'yataalii''' ([[alijunaiki]]: ''día del trabajador'') Nakalia A'yataalli 1 Nou kashikai maayo Sou juyakat 1886 outkajaashuu na a'yataaliikana cha'ya estados unidos na' waataakaa sümaa paa' injirawaa sünain yanama süchiirua sümotsotmuin tü süka'püinkaa a'yatawaa sou ka'ikaa Aka paalamiuu achuntusu namüin na'yataain, "aneerü wa'yataain müleka wa'inrüle Shia sou 8 (mekiisat ) sa' apükai" süshii. Waima namülian A'yataalli su' utpünaa ka'ikaa ti'a eesü napüshu eekai outuin süchiirua tü makat. Maka shi'itaanüin ka'ikaa 1nou kashikai maayo sümaa naa ayanamajakana süchiirua namuüinjatü tü a'yatawaaka namüin wayuu Shia alüjakaa kojutaa, a'yataashi wayuu süchiirua nümülüin,arüleejü'shii, asinmaraalajüshii, a'liichajüshii alojushii, ounnajushii, aainjashii e'inashii, atüküshii apotushii, asukushii, outta jushii, pütchimaashii waima nayanamuin süchiirua tü anaaka'ipakaa 6fu27rucpxwgnuk6cqxf0veqp9qp8e7 Nakalia Ekirajülii 0 429 10077 6090 2023-02-27T22:23:51Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q188888]] 10077 wikitext text/x-wiki '''Nakalia Ekirajülii''' ([[alijunaiki]]: '''''Día del Maestro''''') Sou ka'ikat 15 eneeroulu cha'aya Wenesueela otta 15 maayoulu cha'aya Kolonpia nakalia na ekirajüliikana, süpüla kojutuinjanain naya atumaa otta suwaataanüin tü na'yataainkaa süin ekirajaa na tepichikanairua. Naya kajapulu'uka tü pansaainjatüin namüin na tepichikana tü ekirajawaakaa süpüla wanee a'yatawaa eekai naa'inmaain. Wenesueela e'itaanüsü shiyain ka'ikaa 15 nou kashikai eneero nou juyakai 1932 wanaa sümaa sükumalaain cha'aya Karaaka tü palajatükaa outkajawaa natuma ekirajülii tepichi. Cha'aya Kolonpia e'itaanüsü ka'ikaa 15 nou kashikai maayo aka nüneekünüin ka'ikai chia nutuma Mario Ospina nou juyai 1950, süchiirua tü ni'itaanüin Juan Bautista nekiipu'shein na ekirajüliikana nutuma .Paapa Pio XII. 0lpirnijcagr09mt7padnhi52c93gqf Nariiña 0 430 10712 10078 2023-03-11T00:28:38Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10712 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Nariño.svg|thumb|[[Panteera]] Nariiñajatü.]] [[Anaajaalaa:Narino in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Nariiñajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Nariiña''' (Alijunaiki: ''Departamento Nariño'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Nariiña| ]] r8yiu4mz2e044or94y8o9r7zu22gwft Amurulu'u 0 431 13648 12171 2023-10-10T11:03:01Z Theklan 908 13648 wikitext text/x-wiki {{geo}} [[Anaajaalaa:Serranías del Parque nacional Macuira, Colombia.jpg|thumb|Suumain na wayuukanairü cha uuchi Makuira.]] '''Amurulu'u''' ([[alijunaiki]]: ''Nazareth'') shia wane mma cha'aya palaaje sünain [[Wajiira]] kolompiaana, sulu'u tü mmapa'akalü Wajiirü. Palaamüinsü nünain chi uuchikai Makuira. Otta sulu'usü tü mmapa'akalü Ichitkii. Wattalu'uchonsü nuulia chi palaakai sünainmüin 11 km, otta pejejaashi sünain Punta Espada otta Cabo Chichivacoa. Cha'aya Amurulu'u kepiashin wayuu otta palitchon alijuna. == Süpüla o'unaa Amurulu'umüin == [[Anaajaalaa:Corregimiento de Nazareth, alta Guajira.jpg|thumb|Uuchi Makuira, mma Ichipkii]] Süpüla naintüinjanain na o'unajaashiikana wattajee acheküshii ke'ejenainjanain naya chejee Süchimma. Müleka ke'ejenalee naya eesü süpüla naapain karateera pasainpünaa sünain Ichitkii, eesü maka 11 oora chejee. Maka yalale naya Ichitkii eejeerü ne'e 5 oora süpüla nantüinjanain Amurulu'umüin. Müleka nnojorülee kemion nama'ana eesü süpüla na'anapajüin akatsa'a kaliain shia, mapa keraapan naya süpüla o'unaa acheküsü nümaainjanain wane wayuu eekai e'raajüin tü mmapa'akalü otta eekai atüjain aashajaa wayuunaiki. Tü wopukalü a'wanajaawaisü süka jamüin tü karateetka nnojotsü antüin chamüinre'eya. == Süchikuu Amurulu'u == Tü mmapa'akalü Amurulu'u shia wane ''corregimiento'' eekalü sulu'u tü mma [[Ichipkii]] pejeka sünain Uuchikakai Makuira. Pejesü sünain palaaka uuchejee saa'u [[Kolompia]] otta müsia shia ne'e eere wüintüin tü mmapa'akalü napüla na wayuukana kepiaka cha'aya. Wayuule kepiaka sulu'u Nasaree süka jamüin noumain süpülapüna nantüin na alijunaka wattaje otta müsia süpülapüna sükumajaiwa Kolompia otta müsia Wenesueela. Eesü wane alüwakajütka pütchi ''Ecos de la Macuira'' sünülia sulu'u alijunaiki, antunüsu anain sulu'upünaa türa a'walakajütka pütchi 90.2 FM.<ref> [https://www.elheraldo.co/la-guajira/somos-la-tierra-del-olvido-dicen-en-nazareth-en-la-alta-guajira-129168/ Nasaree mmakat motüsuka aa'in]</ref> == Tü eekalü cha'aya == Eesü wane süpüleerua wayuu ayuuisu kanüliasü mayaa E.S.E Hospital. Otta eesü wane ekirajaaya tepichi kanüliaka Internado Indígena de Nazareth. Otta müsia pejesü yalejee tü oumainka Puerto Estrella, Puerto López, Taroa, Siapana, Bahía Hondita, Castilletes otta Punta Espada. == Kulaalayaawatia == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia]] [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] p9lfu2d76a3qlckhhdux5cwnu7vdkag Nemesio Montiel Fernández 0 432 14831 14136 2024-05-05T10:40:34Z Vicenta Harker 1316 14831 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (ouktushi)|native_name=Nemesio Montiel Fernández|conventional_long_wayuu_name=Nemeesio Petnante|ayaakuwa=Nemesio Montiel.jpg|shipijana=Audio Nemesio Montiel Ja'yaliyuu.wav|ka'i_jemeiwaa=25/11/1943|jalejeewai=Aliitasii|e'irukuu=Ja'yaliyuu|nuumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Ekirajülee Ulerii|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Central de Venezuela|ni'yataaka_anain=Ashajüi karalo'uta|joujachi ouktuin=26/04/2021|aamaka eere=Marakaaya}} '''Nemesio Montiel Fernández''' (Jemeishi Aliitasii, [[Wajiira]], 25 nükalia kashikai [[Nouyempüre]] so'u tü juyakat 1943 - Anaajaashi cha'aya [[Marakaaya]], 26 nükalia kashikai [[Apüriirü|Apüriiro'u]] so'u tü juyakat 2021) Nia chi palajachikai antropólogo wayuu. Ekirajaashi sulu'u tü [[Ekirajiapülee Mülo'usüka sulu'u Wenesueela]], aashajaai soo'opünaa sukuaippa wayuu, alü'üjüi sukua'ipa wayuu je ashajüi karalokta. == Nüpüshikalü == Jemeishi no'u chi ka'i piama shikii jaraimüin no'u chi kashi Nouyempüre nou juyakai 1943, nüchon Nemesio Montiel (Wushojoolo) wayuu epieyuu sümaa Rina Fernandez, wayuu Ja'yaliyuu, yalajachi jemelin sulu'u mmaka Ulerii, ekirajaashi palajana sulu'u wane ekirajiee sulu'u mmakat Ulerii, süchikejee o'unushi sünain ekirajawaa sulu'u türa miyousüka cha'aya Kaaraka (universidad central de venezuela) eejere niyu'luin nükaralo'utshi sünain antropologo nia, no'u chi juya 1973. Nia chi wayuu palajachikai sünain a'yataa süka tü antropologia, ekirajüishi jima'ali jee majatyutnuu sulu'u tü Ekirajüleeka mülo'u sulu'u Suuria sünain tü facultad de ciencias juridicas y politica münakat. ==Nukuaippamaajatü== Niakai jemeishi cha'aya Ulerii wane mma cha'aya Wajiira peje sünain [[Pala'aipo'u|Palawaipo'u]], mapan a'wanajaanüsü sünülia mmakat sünain Aliitasii (süsii aliita) nutuma chi wayuukai Jose de la Rosa otta tü jietka Ja'yaliyuu Montiel Fernández, ni'iruku Ja'yaliyuu<ref name="diariodelnorte">[https://web.archive.org/web/20210427183804/https://www.diariodelnorte.net/noticias/sociales/fallecio-el-antropologo-wayuu-nemesio-montiel-fernandez/ Anaajashi chi antropologo wayúu Nemesio Montiel]. [[Diario del Norte]]</ref>. Aja'lajaasü nutuma tü nikirajaakat anain cha'aya [[Karaaka]] sünain juyakalirua (1967-1972) eere naapain nukuaippa süpüla e'raajünüin nia müinka naa'in wane antropologo wayúu chi palajachikai sünain tia <ref name=sultanadellago>[https://www.sultanadellago.com/21/04/26/el-zulia-pierde-a-su-palabrero-mayor-fallece-nemesio-montiel-fernandez/ Amülouishi chi mülo'ushikai pütchipü'ü sulu'u mmakat Suuria: Anaajaashi Nemesio Montiel Fernández]. Sultana del Lago Editores.</ref>. Anashaatasü ma'in tü nüshajüinka sulu'u tü pütchikat naapaaka namüin na ekirajaashika nümüin sulu'u tü Ekirajiapülee Mülo'usüka sulu'u Wenesueela, sutuma tia nükanajüin nünülia sümaa kasuutoluin nüshein. ===Naashajaaka achiirua weinshi=== Niakai e'raajünashaatashi sutuma nünüiki saa'uje sujutü otta akumalaa pütchi süpüla apansajawaa sukuaippa wayuu, a'yataapünaashi sünain akotchajiraa nanüiki na wayuukana eekana sulu'u mmakat otta sulu'u eere jutkatüin na yootüshikana süchiirua anaate'era sukuaippa wayuu 1969, a'laülaashikai sünain akotchajiraa nanüiki na wayuukana sulu'u Wenesueela, Karaaka sünain tü juyakalirua 1973 sünaimüin chi juyakai 1975, ajuittapü'üsü niyaakua sulu'u telewision otta sulu'u raawia eere aashajaanüin saa'uje nakuwa'ipa na wayuukana <ref name=sultanadellago/> otta a'laülaashikai sünain e'rajiaapüle sukuwa'ipa wayuu sulu'u Kolompia je müsia Wenesueela. ===Tü jülüjaka naa'in waneepia=== A'yataashi niakai waneepia sünain achechera sukuaippa wayuu sulu'u tü akirajiapüleekalirua sa'inküinpüna mma, ekirajaashi wayuu otta alijuna sulu'u tü Ekirajiapülee Mülo'usüka Suuria otta sulu'u tü Ekirajiapülee Mülo'usüka Wiinnaa sünain Wenesueela, ekirajüshi nia soopünaa akumaja sukuaippa sa'ainjala wayuu sulu'u LUZ, laülaashi nia sulu'u sünain tü juyakalirua 2001 otta sünain chi juyakai 2008, je müsia sünain chi juyakai 2008 süpüla 2011 nia chi aashajakai süchiirua wayuu eekana sulu'u tü akirajiapülee münakat.<ref name=sultanadellago/> ===Nukuwa'ipa sümaa politikat=== Aneekünüshi nia so'u juya 1989 sünain chi juyakai 1993 süpüla aashajain saa'uje mmakat Suuria sulu'u tü Shiyorolokot wayuu sulu'u tü mmakat Wenesueela, otta süpüla juyakai 1990 sünaimüin chi juyakai 1994 eittaanüshi süpüla na'inmajüin sukuaippa mmakat Suuria, mainma kasa naa'inraakat soo'opüna nakuaippa wayuukana müinka saa'in nukumalaain wane ekirajiaapüle süpüla shi'irain wayuu otta niakai aashajaashi süpüla eitaanüin otta eitkünüin tü wayuunaikika sulu'u tü mmakat Suuria. Anaajaashi niakai nünain chi ka'ika'i 26 sünain kashikai apüriirü saa'u chi juyakai 2021, sutuma tü wanülü'ükat [[COVID 19]], cha alijunapiapa'a Marakaaya, Wenesueela<ref name=eluniversal>[https://www.eluniversal.com/venezuela/95670/el-profesor-nemesio-montiel-fallecio-por-complicaciones-del-covid19/ Anaajaashi chi ekirajüikai Nemesio Montiel sutuma tü wanülü'üt COVID19]. El Universal.</ref>. ==Tü nüshajüinka== ===Tü nüshajalaka otta ni'yataainka sulu'u akirajiapüleekat=== *''Nociones históricas de los guajiros''. Ekirajiapüleekat Suuria, 1976. *''Recopilación de Documentos sobre Indigenismo en América''. Ekirajiapüleekat Suuria, 1976. *''La Guajira: historia, costumbres, tradiciones, ciencias y situación actual''. Ekirajiapülee Suuria, 1976. *''Apuntes Históricos sobre Sinamaica [Suchukua Karrouya]''. [[INCE]], 1978. *''Los Guajiros: Rasgos Históricos y Resistencia Etnica''. Eere outkajaain süchikü Wenesueela otta e'raajiria Wenesueela, 1980. *''Testimonios sobre la Lucha y la Reafirmación Etnica''. Ekirajiapülee Suuria, 1993. *''Movimiento Indígena en Venezuela''. Aainmajüshikat sukuwa'ipa wayuukana sulu'u mmakat Suuria, 1993. *''Los wayuu, resistencia étnica, derechos específicos e interculturalidad''. Edieluz, 2005. *''Los A'laülaa y compadres wayúu''. Ekirajiapülee Suuria, 2006. *''La nueva relación de los pueblos indígenas con el Estado venezolano''. Ekirajiapülee Rusaario, 2010 ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 1kf9j60h1zjppxm5utjorx0rgdilqjy Nohelí Pocaterra 0 433 14830 11066 2024-05-05T10:24:13Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14830 wikitext text/x-wiki '''Nohelí Pocaterra''' ([[wayuunaiki]]: ''Nüweli Pükaatera'') Wayuu shiia ji'iru'ku [[Uriana]], jooüsü sünain kai 18 soou kashii [[Settiempüre]] sünain juyaa 1936, chaa mma'ipa Peña, pasanain'püna sünain [[Pala'aipo'u|Pala'aipo'u]] jee siia [[Karouya]]. Chaa mmakat [[Wajiira]] sulü mma'ipakat [[Suuria]] ein [[Wenesueela]]. Jintü'lüiwa mioüsu chaa mma Mokomatira, joolü eraajünü'ipaa müin ¨La Gloria¨, kepiasü yalaa anainmüin 10 juyaa sünain su'uyashe. ==Suchukuwaje== Ayaatasü sünain akaalijaa akuwaitpaa, akumajaasü supüla ayatawa soou Sujüttü'ü [[pueulo]] Kusina chaa juyaapüna 1952, kanainjeka sukuwaitpaa müin yaa kajamüin ayaatasü sünain maima sukalia. Chaa juyaapüna 1994 ashaajüsü jee siia alüwata'sü wanee [[Karalo'uta|karalo'uta]] nü'müin chii kalükai ajoolo'ka Konküreeso Mmakatpüle, Dr. Rapaelü Kattera (''Dr. Rafael Caldera''), supüla nükeero'tüin tü Sujüttü'ü tü pueuloka kusina sünain tü ainrawakaa. Chejee 1974 jee anainmüin 1999 ayaatasü müinka sülaamain Depattamenta Socio-Antüroopolojika jünain alüwataka Kakuwaitpaakat sulü [[Tü Ekirajiapülee Suuria]]. Outkajaasü jee siia yootusü sünain ONU, müinka pütchii'püle soou Pueulo Kusinayuu soou Mmakat chaa juyaa 1993. Apünusu sumüin karalo'uta Doctorado Honoris Causa sutuma tü Ekirajiapülee Rapaelü Mariia Waral (Rafael María Baralt). Shiiasü tü pütchiipüka sulü Asampüleea Mmakat'püle Kontituyente supüla yoota soou pueuloka kusina chaa juyaapüna 1999, kalüjekaa sunüiki supüla akümajaa tü Outkajaapüle waneepiaka sünain Pueulo Kusinayuu, kalaamainka shiiaka. Aneekajü'nüsü müin Tipütada (Sunüikipüle) kusina sulü tü Asampüleea Mmakat'püle sünain Mma Wopumüin ([[Suuria]], [[Meerida]], [[Türujiiya]]) sünain akalia 2000.2005 jee siia 2005-2010. Sulüjutü jiipolojee tü Asampüleea Mmakat'püle müin piantüwaa jiipolojee anainmüin 3 juyaa, sünain makaa antüsu sutuma akutülakaa kusinajee [[CONIVE]], wanawaka sümaa [[PSUV]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Poliitika]] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] m8svz8fs7sa6b5jgy59idea8avxkpyk Nouyempüre 0 434 11009 10079 2023-03-11T02:32:17Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11009 wikitext text/x-wiki '''Nouyempüre''' ([[alijunaiki]]: ''Noviembre'') Nia chii poloo waneeshi kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana suluü apunüin shikii waneshimuin; shia palaa tu mekietsakai kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Nouyempüre''' ([[alijunaiki]]: ''Noviembre'') es el undécimo y penúltimo mes del año en el calendario gregoriano y tiene 30 días. Su nombre deriva de ''novem'' ('nueve' en latín), por haber sido el noveno mes del calendario romano. Retuvo su nombre «noveno» aun cuando al año se le agregaron los meses de enero y febrero. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] 4qjatswdompt9053vhce73auj5uptt3 Nuumerokana 0 435 10080 6193 2023-02-27T22:23:56Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q11563]] 10080 wikitext text/x-wiki '''Nuumerokana''' * ''Español'': Los números. # Wane / Waneshia # Piama # Apuni / Apünüin # Pienchi # Jarai # Aipirua # Akaratshi # Mekisat # Mekietsat # Poloo # Poloo wane / wanemuin # Poloo piama # Poloo apuni / Apünüin # Poloo pienchi # Poloo jarai # Poloo aipirua # Poloo akaratshi # Poloo mekisat # Poloo mekietsat # Piama shiki dscc8q4xeqhkaigepkmzl4so302sm3i Nüumerokana 0 436 6195 6194 2023-02-27T19:07:28Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6194 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Nuumerokana]] hgv195scr99yhlfms6615a76gviaanr O'otowaa 0 437 10794 10081 2023-03-11T01:10:00Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10794 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Marin_bike.jpg|thumb|right|O'otowaa]] '''O'otowaa''' ([[alijunaiki]]: ''bicicleta'') [[Akotchajülee sünülia:Shawantama'ana]] kzt9kc2unqnf7jilmxqw1wz9w4ybhnn O'ulijaa 0 438 13137 12742 2023-08-31T01:58:35Z Ko'oyooshi 504 O'ulijaa 13137 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:O`ulijaa12.jpg|thumb|250px|O'ulijaa cha'aya Maracaaya]] '''O'ulijaa / Alü'jaa''' ([[Alijunaiki|alijunaiki]]: ''consentir, mimar'') sumüin Wayuu, o`ulijaa shia achekaa alü`üjaa jo`uu jumaa tepichi. Naataa Sumün sukuaipaa alijuna junain o`ulijaa. Eekaja nukuiappa wayuu sünain O'ulija e'irajüshi sa'ou nüchon sulu'u süi Yaletshi wayuu ma`aka anainjee aimajaa tepichi süpüla anaa akuaippa, shiale oonowaa amaa so`u wane ka'i, naa tepichi ataralapa aa`in. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] tj4efra1ccg61xljepcckqmf1ngvo67 O'upünawaa 0 439 6273 6272 2023-02-27T19:07:31Z Jon Harald Søby 12 33 revisiones importadas 6272 wikitext text/x-wiki '''O'upünaa jee O'upünawaa''' ([[alijunaiki]]: ''Rostro o Rostros'') '''¿ Kasawayuu tü o'upünaa jee o'upünawaa?''' O'upünaa jee o'upünawaa shia tü eiyataka tü wayuuwakaa , sünainjee o'upünaawaa , shia ee"iyataa sa'anasiain tü wayuuwakaa. '''¿ Jamüsü sükua'ipa tü O'upünaa jee tü O"upünawaa sümakalü wayuu?''' Mainma sükua'ipa tü o'pünawaa , ka mainma tü sükua'ipa tü wayuuwakaa.Eraajünüsü wayuu sünainje so'upünaa , eesü wayuu eekalü müin mee'matüsü saa"in so"upünaa shii , nii jee eesü eekalü müin ayaatashanasü naa'in süshii '''¿Jalasü werüin tü o'upünawaa wayuukalürüa?''' Eepünale waraitüin waya sulupüna woumain wajirü , eesü werüin tü o'upünaa jee tü o'upünawaa wayuukalü , eesü so'upünaa tepichi , laülayuu , majayüt , sünain to'oloyuin jee jieyüin shiairüa. '''¿ Kasa eekalü sülüü tü o'upünawakaa sütüma wayuu?''' sünain tü o'upüwaakalü ee'iyatasü wanee anamia, kuleemataa . talataa , mojuu aa'in , ainkua aa'in , jashiyewaa , kamanewaa , shukulaa , akulajawaa aa'in jee atünkewaa aa'in. Ayaawatünüsü tü eekalü sülüü saa'in wayuu sünainjee tü o'upünaakalü jee sünainjee so'u tü wayuukalürüa epünalee shiarüa. Tü wayuukalürüa shiyawata'alülü so'upünaa eere naya , maaka sa'in wanee a'lapajaa , sünain wanee miiro'i , sünain wanee yo'otirawaa , sünain ekirajawaa , ayatawaa jee eepünalee nayarüa , wayuu atüjusü ayawataa sa'in sünainjee tepichin shia sünainmüin laülayuin naya , alejaa tü sünainjee sükua'ipa woushunuu jee watushinuu , sünainjejatü tü wayuuwakaa. == Jouya we'rüi shiyakuairua mainma o'upünaa jee o'upünawaa wayuu== <gallery mode="packed" heights="250"> File:O'upunawa.jpg|Su'upünaa wayuu toolo File:O'upunawaa.jpg|Su'upünaa wayuu jierü File:Rostros wayuu.jpg|Su'upünaa wayuu sümaa tepichi </gallery> pdpvl7mpv5u2a0yi9uudtouor83ineu Ookotuushi 0 440 15297 15296 2024-09-09T18:55:58Z Shiliiwala22 44 15297 wikitext text/x-wiki '''Ookotuushi''' ([[alijunaiki]]: ''mazamorra'') tü ookotuushikalü süsüin wayuu wajira'a aainjuushi süka maikki. Tü ookotushii shiia tü maikkí, alaakajüshii sutumaa wooushii, Wei, otta wa'iiru. Ayüüjanüsü sükka moliinaa, alaakatunüsü wüin supülaa, asettünüsü sekka oyotunusüjaa polootopaa tü wüinkaa, ajurüttünüsüjaa Shia sunaimüin jayuküin. Eesü kaakain süchiraa paa, süchiraa kaula Shia tü ayajawüshiika anülia, nüsüin wayuu arüleetjüin weinshii wattamalü sümaa aliükaa otta tepichii, Shia anaaka atümaa waya'a wayuukana ka'atchinshii waya' sutüma sünain a'yatawaa. Otta Shia süsüin wayuu jemeeyü sünain Jaain. Süsüin wayuu majayut sünain süttin shia, nüsüin wayuu nüseratnii sümaa laapü. Jemeetsümain Shia sünain Jaain. Cheetkü wekirajüinjanüin naa tepichii sünain ayüjaawa tü maikkí, süpulaa nojooluin amulooü tü wakuaipaka sümaa tü wekinka. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] nyh3c0vtcfrpm8joyopwhfcw534f52z Ouktaa sulu'u sukuaippa wayuu 0 441 13432 6290 2023-09-24T16:40:31Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Ouktaa namüin na wayuukana]] 13432 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ouktaa namüin na wayuukana]] ahxez09fbn0n3ktx3haz28ut7fsz0dt Ouktaa namüin na wayuukana 0 442 15433 15432 2024-10-17T21:20:15Z Waleyaakai24 1183 15433 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cementerio con Cruces.jpg|thumb|250px|Aamaka natuma na wayuukana cha Wajiira]] '''Ouktaa namüin na wayuukana''' ([[alijunaiki]]: ''la muerte para los wayuu'') shia wanaa sümaa sükatalaain saa'in wane wayuu suulia tü shi'irukukat, o'unüsü tü saa'inkat Jepiramuin eere saa'in süpüshua'a tü ouktüsükalüirua. Wanaa sümaa ouktüin wane [[Wayuu]] anainjatü ma'in sukuaippa, supüla talatüinjatüin saa'in tü ouktüsükat. Nnojolüinjatü shi'rüin wayuu ipuwolu, eekai ayuulin, eekai jou'uuin süchon<ref name=planetaantropologico>[https://web.archive.org/web/20210520052253/https://planetaantropologico.com/la-muerte-para-la-cultura-wayuu-ouktaa-sumuin-sukuwaitpaa-wayuu/ Planeta Antropológico]</ref>. ANTIRAWAA WANE AI SÜMA O'TTA. Suttiama'a tia juyapuui alatama'akaü sünain atapajaa wane tatünajutu e'rajirain'jatü tama sou ai'kat tía, sünain joyowaa'tamüin ekai pat'kechon tachuwat'ka wane yüi, shiasa sünain takalijaalüin sümüsai'ka, sürüt'kaka tamüin, tarülüi'ka wane yüi sümüin, shiasa süka sukuleme'raaya matijain'sat taya akamüjaa sümaka tamüin, jalairü püi'kalaa ta'atou tamakaa sümüin, süi'kalaka, süsakirüin'jesü taya: -- tananajaa müshi pia püi'kalaai'waya yaya, e'rakawain müshi pía, ¿a'tapajüshi pia pain'maajatü?.... -- ¡jajüüshi saya paashin, anteerü joolu yaau'lerü.... -- ¡ah!, tayaawatou'lu, ¿pitou'lu jaralüin taya ya?... -- ¡jamüsaa shia, pia, shia O'tta, taut'paarü pia, kalujasa nnojoluin pia tepettüin.... -- e'jeerü sou wane ka'i, nnojoo püshapajaain, talata pia wanepia sümaa kataakat Ou'u eje tüü süttaaka pümüin, noojotsü sukuai'paya müin wayuu waima tia, eje müsiashiasan nnojoo'shi momoluin teema, sükajee tia ereechi pia alau'lawaa...¡jamüsa shia!, tapütüin pia, seerü pütunajut'ka...ounaaja'a sümüin. ¡Chaale shia!..... ==Ouktaa== [[Anaajaalaa:Simbolismo de la etnia Wayuu.jpg|thumb|250px|Amuyuu namüin na wayuukanairü]] ===Müsü sukua wanee ouktaa natuma wayuukana=== #'''Anajünaa aa'u''': Anajüna aa'uchi chi wayuukai nülü'ütpa süpüla ouktaa;<ref> [https://laguajirahoy.com/opinion/cronicas/una-tradicion-un-querer-cultural.html/ Sukuwa'itpa Ouktaa]</ref> süiru'ushi atümaa, otta anooipa'a jutkatshii na nüpüshikana. #'''Ouktapa''': Asinnüshi awarianta, süpüla nnojolüin nüchecheraamaatüin. #'''O'oojiraa''': No'oojirüin wane nu'upayuu (nüshi, nuwala nüshi, nushunuu nüshi). Nnojoishi so'oojirüinjachin wane jemeyut. #'''A'anawaa''': A'atünüsü nüshe'in chi ouktüshikai, maa aka kataiwa no'u. #'''Ataa''': E'itaanüshi sulu'u tü nütainjatkat natüma na nüpüshi tooloyuukana. Tü ataakat sümaiwa aanjuushi süka patsua otta paa'ata. Maa'ulu yaa aainjünüsü süka taapüla. #'''Alapajiraa''': Aapinnüshii na apüshüükana, na o'upayuwaakana, na a'rulaakana otta naa e'raajuushikana, süpüla na'yalajüinjanain naa'u chi ouktüshikai. Eeshii eekai nakolojüin kaa'ula, anneerü, paa'a, awarianta. Na jieyuukana akolojüshii eküüt, suukala [[kepein]] shiale. #'''Ekiiraa''': Shia tü ekünakat sünain tü ouktaakat ([[kaa'ulaa]], paa'a,) ottanajünüsü namüin na alapajüshiikana. Na nüpüshikana chi ouktüshikai meküinsalii, eeshii müleka nekaale katio'u. Saajüin laa'ülayuu, müleka neküle tü ekiiraakat, müsü aka nekakai ni'iruku chi ouktüshikai. Otta tü ekiiraakat shiküin yolujaa münüsü. #'''A'yalajaa''': Na jieyuu alapajüshiikana antüshii süpüla a'yalajaa naa'u chi ouktüshikai, eere nia sulu'u tü nütakat. Ko'oyoosü nekii süka wane kuluulu. Süchikijee a'yalajüshii na toloyuukana, nanujuluin no'upünaa süka nakuoma, süka najapü shiale. #'''E'ikaa''': Alü'üjiraanüshi chi ouktüshikai sulu'u tü nütakat, o'uninnüshi amuyuupa'amüin, o'unüshii na alapäjüshiikana koutüin chiirua. #'''Ojoitaa-E'itawaa''': E'itaanüshi chi ouktüshikai sulu'u tü woowira nütainjatkat, je eeshi nojoitünüle mmaapü, eesü a'yalajaa kama'a naa'u. O'yotünüsü awarianta saa'u tü woowirakat, "nüsüin wa'lekai" münüshi. #'''O'oojoo''': Süchikijee ni'itaanüin chi ouktüshikai, o'unüshii naa nüpüshikana sünain o'oojo palaairukumüin, süpüla ala'ajaaya naa'in<ref name=planetaantropologico/>. ==Aamakaa== [[Anaajaalaa:Adultos Wayuu.JPG|thumb|Wayuu sünain alapajaa]] Shia tü mma eere ni'ikünüin chi ouktüshikai. Wanee [[aamaka]]a naainjüin na wayuukana napüla napüshi ouktüshiikana; laülaayuu, jima'alii, majayünnüü, tepichi. Tü mmakat asürünnüsü süka wane kulaala wunu'u, alompira shiale. Eesü eere wane nüpüla chi ouktüshikai ni'irukulu'uiwa nia otta wane süpüla jiipüpa nia. Tü aamaka shia wanee mma kapülainsü je kojutusu namüin tü apüshiikana aka jamüin kaawainsü saa'u nukuwa'ipa wanee wayuu, su'umain wayuu ouktusu. Ja'itarua ouktuin wanee wayuu wattapüna, acheküshi ale'ejüin tü ni'irukuka otta naa'inka sünain tü naamaka süpüla nantiraain sümaa saa'in nupüshi sulu'u mmakat eere nu'uralaka<ref name=planetaantropologico/>. ==Asiruu== Wane wayuu asiruu kapülanshi natüma naa wayuukana, süka ouktuushiin naa'in sütüma wayuu. Eeshi eekai pasiruuashin nümüiwa'a. Müleka asiruule sütüma wayuu, nnojoishi ni'rüinjachin wane jintüi, ojoitünüshi mmaapü, tü mmakat süpotüin jieyuu. Eesü shi'itaanüle [[rouya]], ejittaanüsü nusa'a, süpaataain je sojoitüin jieyuu; shia sukuaippainjatka tia saajüin laülayuu. Na jieyuu ojoitüshiikana ishoinjatü nashe'in. ==Anaajawaa== [[Anaajaalaa:Segundo Velorio Wayuu.jpg|thumb|Anaajawaa sutuma wayuu]] Natuma na [[wayuu]]kana shia tü [[anaajawaa]] tü su'uniaka'a ma'in naa'in wane wayuu ouktüshi. Tü ayu'laakat jiipü akuaippaa sümaiwajatü natüma na wayuu laülayuukanaa. Aape'ennüsü niimüse wane wayuu sütüma nüpüshi, je müsü sukuaippa mayaa: * Tü aapawaakat suchuntüin wane asiipüü, wane aikeyuwaa shiale. * Nnojotsü saapaainjatüin eekai ipuwoluin * Ayu'nnusü palajana tü ekiwaakat, ala'ajünüsü süka wane kuluut kasuutat, e'ikaajanüsü lumaapü je a'yalajüna aa'ulu palajana sulu'u wane süi aainjushi süpüla * Tü jiipükat a'yalajüna aa'ulu apünüin ka'i, piama ka'i shiale, wane ka'i shiale; süchikijee tia ejitünüsü sulu'u tü süpülajanainkatkat. Paalaainka sulu'usü amüche, otta maa'ulu sulu'usü sementa, "rosario" sümakat alijuna. * Eenajinnüsü wayuu sünain; apüshüü, o'upayuwaa, a'rulaarü. Kasalasü atümaa kaa'ula, paa'a shiale, süpüla shikaain sünain alapajaa Naajüin na laa'ülayuukana tü naa'inkat wane wayuu o'unüsü sulu'umüin tü mma kanüliakat [[Jepira]]. Antüsü wayuu wainma süpüla alapajaa saa'u wane jiipü, antüshii sümaa nakoloin, mürüt, awarianta shiale. Wainma ekawaa sünain, shi'iruku ([[Kaa'ulaa]], Pa'a, [[anneerü]]); süpüshua'a tia mürütkat nümünüinjatü chi wayuukai cha eere tü naa'inkat<ref name=planetaantropologico/>. ==Süchikimaajatü== * [https://laguajirahoy.com/2012/12/una-tradicion-un-querer-cultural.html/ La vida después de la muerte para el wayuu] ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] hv999h9hqo7tloxqhn3n9bajyqaoiz3 Ouktaa tü sukuwa'itpa wayuu 0 443 13433 6385 2023-09-24T16:40:41Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Ouktaa namüin na wayuukana]] 13433 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ouktaa namüin na wayuukana]] ahxez09fbn0n3ktx3haz28ut7fsz0dt Oumala 0 444 13022 11010 2023-08-27T20:49:00Z Leonfd1992 13 13022 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Position Alpha Cma.png|thumb|Oumala.]] '''Ommala''' ([[alijunaiki]]: ''Sirio'', ''Alfa Canis Majoris'') es la estrella más brillante que el ojo humano puede distinguir en el firmamento. ''Ommala'', quiere decir "Bravo" (Lluvia de aguas bravas) es el invierno extremadamente riguroso, portador de fuertes tempestades y grandes lluvias. corresponde al mes de octubre. La etimología del vocablo parece haberse perdido, aun cuando los ''wayuu'' celebran en sus cantos las hazañas de ''Ommala.'' No se sabe si Ommala se refiere a una planta, o al alacrán, es decir, a la constelación del escorpión;pero lo cierto es que su vigencia como deidad pluvial es innegable. En la mitología wayuu, el gran Juya ''Ommala,'' prohijó a Mokochira (la niña que nació de la pulpa de Mma, la madre de todas las cosas existentes,y madre de dos vástagos gemélos llamados ''Pülashii,'' o genios intocables) Y le colocó por nombre ''Shi'ichi'' " Suspiro de primavera". " Todos la llmaban por cariño ''Mokochira,'' especialmente ''Ommala'' quien sentia por ella un deseo reprimido. Y a todo varon miraba ceñudo, puesto que, la amaba tanto que sentía celos de la menor mirada, del más escondido pensamiento, del más leve sonreir. Sempre hacía conjeturas sobre el futuro de la doncella: podia tomarla como mujer, o reservarla para un rico pretendiente" ésto según los relatos sagrados, extraído de los abuelos por el escritor wayuu Ramón Paz Ipuana. Existe otro relato que afirma que ésta estrella es llamada en auxilio de Juyá, al enterarse que Pulowi había asesinado a sus dos hijas. El autor Miguel Angel Jusayú<ref>[https://web.archive.org/web/20130727123240/http://ramonmodus.tripod.com/id14.html Mitos Wayuu]</ref> cita: “Ommala parece ser que es Patünainjanaa, es decir Orión, aunque a veces parece que es Sirio, es una época del año, junio, cuando al atardecer deja verse.” Efectivamente, la estrella Sirio de la constelación del ''Canis Majoris'' aparece relativamente cercana a la de Orión, cuando ambas están visibles. tu ommalaaka shia wanee jolotsü, ojuitushii soo'u kashikai sajattia juya, naashin naa laulayuukana shiyaawatia sajattia apunajaaka, sümalajüin soo'u waana. ekeraajünüsü tu shaaitaaka kaa'ulayawaa, eipere'erurüka je'e achuntiraaka wayuu jieyuu. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 7cpov27jeihp7f5oqj4jhucry5r7v9t Ounuwaa 0 445 13710 13709 2023-10-19T20:33:20Z Ruberlis2112 54 13710 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ounuwa'a.jpg|thumb|waraitushin]] '''Onnuawaa''' ([[alijunaiki]]: ''solidaridad colectiva'') naa wayuukana, waraitushin sunain onnuawaa, achuntushii kaaliwaa namuin naa nupüshikana, musia namuin naa wayuu na'leewain. Sülaatule wanee kasachiki numuin wanee wayuu, awaraijaashi supüla nuchajaainjatüin naaterüin tu sukuaipa kasaa alatuin numüin. Tü Onnuawaa münaka sukua'ipa wayuu woushinuu, watushinuu sumaiwalee main, saashein laülayuu tü Onnuawaaka wanee anapajirawaa , sulia tü aapüshiikalürüa , aleewainkalürüa , eerajuushiin, kaa jülüjüinjatüin wain wattakai naa wayuu akalijakanaa waya so'u wanee ka'i sülatülee wanee kasa namüin, chekushii weitüin no'u so'u wanee ka'iya , shia sumünaka sümüin tü Onnuawaa wanein shia wanee anapajirawaa. Wayuu eekalü ounnuain , eesü saapünüin annerü, kaula , paa'a , kakuna , nneerü , tairü sülatüin mainma juya sheküsü jülüjüin wain jee wakaliijüin naa wayuu akalijakanaa waya wanee ka'i . Tü Onnuawaaka wanee anapajirawaa, kaa shiiwajünüinjatüin wattaka'i naa wayuu akalijakanaa waya wanee ka'i sünain tü Onnuawaaka , müinka wakaliijüin waya wanee ka'i. Nnojotsü eein süpüla motüin wain , tairü sülatüin mainma juya. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] c93nro90tlk3iprm96x5glsjl1nlh5f Outkajawa Moloüsükalü Natuma Putchipü'üirua 0 446 6405 6404 2023-02-27T19:07:36Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6404 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Outkajawa Mulo'usükalü Natuma Putchipü'üirua]] bpyt8jine9dsym26gr1r1tlzecucybl Outkajawa Mulo'usükalü Natuma Putchipü'üirua 0 447 6440 6439 2023-02-27T19:07:38Z Jon Harald Søby 12 34 revisiones importadas 6439 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Putchii 1348836470658.jpg|thumb|Putchii]][[Anaajaalaa:Pala'aipo'u.jpg|thumb|Pala'aipo'u]] Chaa [[Nouyempüre]] so'u juyaa 2008 tü Putchipü'ürua chaa [[Wajiira]] ein [[Kolomwia]] sii [[Wenesueela]], aket'tanusu tü '''Outkajawa Moloüsükalü Natuma Putchipü'üirua''' ([[alijunaiki]]: ''Junta Mayor Autónoma De Palabreros''). [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] p2roqcezbh2ddxwf61tdqmfo4i9jkyy Outkajawaa 0 448 12740 6474 2023-08-14T16:48:37Z Leonfd1992 13 12740 wikitext text/x-wiki '''Outkajawaa sutuma wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Reunión o Reunirse'') Tü outkajawaaka sümüin wayuu shia eere sujutkajaain mainma wayuuirua, sutuma wayuu mainma sukua'ipa tu Outkajawaaka , eesu suupuna luma, aipia otta ichii; eere jemiyan ka'i, süpüla wanee yootaa mainma kasa. Eeinjatülee wanee outkajawaa aapitnüsü tü wayuu wachekaka einjatüin sünain tü Outkajawaaka, eenajaanüsü apüshii, jee tü werajüinkalüirua, tü kepiakalüirua wa'ütpünaa. Müleka achuntaale - amaünnajaale shia, waneere shia anataa sukua'ipa kasachiki. Outkajaasü wayuu eere wanee alapajaa, eere wanee lapü, eere yonna, sünain suju'itia majayüt, sünain suuyase wayuu anaajaain. Eeinjatüle wanee asalijaa, Outkajasü wayuu palajanaa süpülapünaa süpüla yootirawaa einjatüin suchejaanüin tü sukuai'painjatkaa asalijaakaa. Outkajawaa sümüin wayuu kekiirasü, eesü ekawaa annerü, ka'ula, paa'a, uujolü, roo, püla'ana, ai, pitchuushi, wiirü, shira süsapü annereerü, asijuushi, eesü asawaa chirinchi sutuma tooloyuu, eesü yootoo, eesü eeme'rajawaa, sheitaa. Sünain Outkajawaa kachiseyaasü tü wayuukalüirua antayaa maka eere wanee outkajawaa shia tü jieyuukalüirua a'lakajaakat tü ekaanüinjatkaa sünain Tü Outkajawaakaa. Tü Outkajawaakaa sukuai'pa wayuu woushunuu sümaleeirua süpüla tü kapüshewaa, supula lotuinjatüin tü wayuuwaakaa, supula kamanewaa, supula kaaliijirawaa, jee wanee anaa sutuma wayuu. Mainma wayuu sünain Outkajawaa eesü ee'in tepichi , jimotnuu , majayutnu , jimalii , ataratnuyuu , jee laulayuu . Eesü jieyuu jeje tooloyuu. Anaasü ee'in Outkajawaa weinshi sutuma wayuu i supula nashatüin tü sukua'ipaka wachonyukana , wasipünüü jeje waikeyuu , supula nnojolüin motuin shia nain jeje nashatüin Shia wachikümüin wattaka'i. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] p2rkjcdv6d3zypveabkrrrh1feofj0a Outsu 0 449 11386 11384 2023-04-04T14:29:27Z Leonfd1992 13 11386 wikitext text/x-wiki '''Outshi, Outsü''' ([[alijunaiki]]: ''mediadora espiritual'') na wayuu outsü naya naa anouktaka nakua'ipaka naa wayuukana süka tü süseyuukalüirua. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] gzl3cd2quwhg497476vlogind8fi66h Outuuwüre 0 450 10083 6491 2023-02-27T22:24:02Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q124]] 10083 wikitext text/x-wiki '''Outuuwüre''' ([[alijunaiki]]: ''Octubre'') Nia chii poloo kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana suluü apunüin shikii waneshimuin; shia palaa tu mekiisalu kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Outuuwüre''' ([[alijunaiki]]: ''Octubre'') es el décimo mes del año en el calendario gregoriano y tiene 31 días. Su nombre deriva de haber sido el octavo mes del calendario romano. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] n0a3952gpp2qfk39xec7m1rp2tgc8o4 Paaluwachon 0 451 13801 11011 2023-10-29T00:06:34Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 13801 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Acheja sut Netsee Wnesueela2012-10-28 14.48.24.jpg|thumb|Achekajulee Süt Neetse Mma Mülousuka Paalüwachon (Wenesueela)]][[Pueulo]] '''Paaluwachon''' ([[alijunaiki]]: ''Pueblo de Paraguachón'') antunüsu anain saa'u mmakat [[Wenesueela]] otta müsia [[Kolomwia|Kolompia]]. Shia wane pueulo saa'u mma [[Wajiira]], cha palaaje sünain mmakat [[Kolomwia|Kolompia]] siia palaaje saa'u mmakat [[Suuria]]. Pejesü sünain [[alijunapiapa'a]] [[Maikau|Maiko'u]] süpüla 8 km wiinnaa sünain.<ref>[https://web.archive.org/web/20200727145323/https://colombiasinfronteras.com/un-vistazo-a-paraguachon-la-frontera-mas-al-norte-con-venezuela/ Paalüwachon püruntera sümaa Wenesueela]</ref> Pejesü sünain pürunteraa sumaa [[Wenesueela|Mmakat Woliwariana Wenesueela]] je siia ee ajaat'tüin tü kareteraa 90, troncal del Caribe sulu'u alijunaiki. Sülatapa Wenesueelamüin epe'ipajasü sumaa kareteraa (Troncal) 6 antakaa chaamüinre [[Marakaaya|Alijunapiapa'a Marakaaya]] == Kulaalayaawatia == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Paaluwachon]] [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] fwhu3dtxhok33zteyswnd0u8blacwqx Paarü 0 452 10799 9854 2023-03-11T01:10:33Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10799 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aa shovel01.jpg|thumb|right|Paarü]] '''Paarü''' ([[alijunaiki]]: ''pala'') es una herramienta de mano utilizada para excavar o mover materiales como la tierra, arena o piedras pequeñas. Consta básicamente de una superficie plana con una ligera curvatura que sirve para cavar en la tierra y transportar el material y de un mango de metal o madera con el que se maneja. La parte lisa suele ser metálica y el mango remata en un asidero que puede ser recto o curvo para poder ejercer mayor fuerza con una de las manos. La pala fue empleada desde la más remota antigüedad en labores agrícolas y de construcción. 96kdt171cwcr6vzkjhk5yc23nywhkzo Pala'aipo'u 0 453 6517 6516 2023-02-27T19:07:41Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6516 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Palawaipo'u]] bsu7c6lv571n55aun8rimkpn5x9mdli Palaajenaiki 0 454 10085 6522 2023-02-27T22:24:05Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q3501747]] 10085 wikitext text/x-wiki '''Palaajenaiki''', lengua hablada por los [[Palaajewai]]. Es una lengua en grave peligro de extinción, pero que gracias a un programa de la UNESCO y la ONG PROANDES, se está revitalizando y reintroduciendo su uso en las comunidades y escuelas añu. [[Akotchajülee sünülia:Palaajenaiki| ]] qbhr0in092z5prqf3v526vr7sgiwntk Parouja 0 455 15615 15614 2024-11-02T10:49:17Z 2601:41:C101:27E0:FDF6:A40D:5ADE:857C Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/15590|15590]] de [[Special:Contributions/49.199.193.125|49.199.193.125]] ([[User talk:49.199.193.125|disc.]]) 15615 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Niña descendiente de la tribu AÑU.jpg|thumb|250px|Jintut parouja sümaa na'yataain]] '''Parouja''' ([[alijunaiki]]: ''Añú'') naya wane wayuuirua parouja münüshin natuma na wayuukana, kouralashii naya sulu'u tü mmakat [[Karouya]], sa'ütpa'a tü süchii limuuna. Tü noumainka na paroujakana piamashii shi'ipa, eesü wane shi'ipa sulu'u Mara otta tü wane yalasü sulu'u mmakat Wajiira. Na paroujakana naatajatü nakua'ipa otta tü nanüikika noulia na wayuu, otta noulia na waneeirua wayuuirua eekalü kepian sulu'u Suuria makatka tü Yukpa, Bari otta na Japreria amünakalü.<ref name=parouja>[https://web.archive.org/web/20200224122734/http://www.ecured.cu/A%C3%B1u Añu]</ref> ==Süchikuu nakua'ipa== [[Anaajaalaa:Cestería Añú.JPG|thumb|250px|Nakumalaa na paroujakana]] Tü pütchika ''añú'' nayaawase na paroujakana otta ''gente de mar'' müsü süka alijunaiki, otta süka wayuunaiki müsü: ''palaaje'ewaliikana''. E'raajünüshiija'a süka tü pütchika '''paroujanos''', sükajee kepiain naya sotpa'a tü palaaka otta müsia shiain eere naya kouralain sümaiwale'eyan, tü pütchika parouja ne'itaala na wayuukana süpüla nayaawatüinjatüin na nnojotka wayuuin otta müsia süpüla sotunjanain naa'in sükajee naatajatüin nakua'ipa (Johannes Wilbert. 1983). Jo müinma yaa, na laülaayuukana kayaawaseshii naya süka tü nanüikika, tü pütchika tia shia ''laguneros'', süka jamüin yalain naya kepiain soo'opünaa tü wuinka.<ref name=laguneros>[https://www.redalyc.org/pdf/2052/205216618004.pdf/ Significados socioculturales de la salud/enfermedad bucal en los indígenas añú]</ref><ref>[https://agua.org.mx/venezuela-fotorreportaje-un-pueblo-anu-que-sucumbe-sinamaica/ Venezuela: FOTORREPORTAJE Un pueblo añú que sucumbe: Sinamaica]</ref> Na paroujakana kayaawaseshii nemüiwa noulia na waneeirua wayuu kouralaka sulu'u mmakat Suuria (Yukpa, Bari, Wayuu otta Japreria). Akatsa'a nayain na paroujakana na kojuyashiikana na'akajee, pajeshii nachiirua na wayuukana. Tü nanüiki na paroujakana meematüsü tü wayuunaikika, süka jamüin pawalaawashi tü nanüiki, sükajee shi'ipain tü anüiki mülo'usuka Arawak. Tü pütchika ''parouja'', ne'itaala na wayuukana nanain na añú, süpüla nayaawatüinjanain. Akatsa'a joolu'u natuma na atüjaka süpüleerua kasa a'wanajaanüsü tü pütchika süpüla shiainjatüin tü Añú nayaawasekalü, tia maka sutuma na'yataain na Movimiento Cultural Paraujano (MOCUPA). ==Jalasü noumain na paroujakana== [[Anaajaalaa:Rio limon venezuela29.jpg|thumb|250px|right|Sukua'ipa nepia]] Tü noumainka na paroujakana sotpünaasü tü palaaka, pasanain sünain Wajiira otta Mara, naya kepiashii soo'opünaa tü wuinka paalale'eyan. Akatsa'a, na paroujakana sainküinpünaasü tü wuinka, eeshi parouja kepiaka cha'aya Catatumbo, Cabimas, Almirante Padilla, Rosario de Perijá, Marakaaya otta eepünaale anain süpüla nakumajaain nepia soo'ujee tü wuinka. Nulu'u chi mmakai Wajiira, kepiashii naya sulu'u Karouya, otta mainma sünülia nepiapa'a müinka saa'in ''el barro'', ''la boquita'', ''boca de caño'', ''ponchera'', ''Nuevo mundo'', ''las parcelas'', otta waneeirua. Naashin na ayaawajütka wayuu, eeshi 17.437 no'u chi juyakai 2021, otta müsia nulu'u chi laakai Karouya eeshi maka 5.942. Eeshi parouja kepiaka cha'aya San Rafael del Mojan, eere kanüliain naya, eere naya kepiain müsü sünülia: Nazareth, El Guacuco, Indio Mara otta Las Lomas. Cha'aya Almirante Padilla kepiashii naya sulu'u tü mmakalüirua: Isla Toas, Isla Maraca, Isla Zapara, Isla San Carlos otta Isla Sabaneta. ===Tü kasa mojusu süpüleerua nakua'ipa=== [[Anaajaalaa:Contrabando de gasolina.jpg|thumb|250px|right|Kosoliina shiroku tü wuinka]] Mainma kasa mojusu alataka namüin na paroujakana, tü alataka namüin kachikuwasü sünain tü nakua'ipaka, süka jamüin ayokojoosü tü nanüikika, otta a'wanajaasü tü nakua'ipaka. Eesü wane kasa amojujaaka tü nakua'ipaka, shia tü wasuuraka, süka jamüin antüsü tü wasuuraka chejee Marakaayaje shirokumüin tü laaka eere naya kepiain, sünainjee tia ayuuijaa müshi naya sutuma tü yarüttüsüka sa'akaka tü wuinka, süka jamüin tü wuinka aapaanüsü natuma süpüla o'ojoo, ashijawaa, a'lakajawaa, otta süpüla nalojüinjatüin tü jimeka nekaka. Sutuma tia, mainma parouja ayuuika sünainjee otta na waneeirua o'unushin suulia tü noumainka sutuma ne'rüin namüliain sünain, sükajee nnojoluin kojuteekai nakua'ipa namüin na laülaashikana saa'u mmakat. Shiroku tü wuinka Marakaaya eeshi alijuna a'yataaka sünain ayu'laa ''petroleo'' sulu'ujee tü mmapa'akat, sünainjee tia eesü o'yotuuin tü petroleo shiroku tü wuinka, yarütta müsia sutuma, mapan tü wuinka yarüttüsü antüsü nanainmüin. Otta wane, eesü alijuna otta wayuu eekai e'ikajaain kosoliina otta kaasü kolompiamüin, süpüla ne'ikajaain tia o'unushin naya shirokupünaa tü wuinka sa'u anuwa akumajuushi süpüla, sünainjee tia makaa, o'yotuusu kosoliina otta kaasü shiroku tü wuinka, maleesüja'a tü nakua'ipaka sutuma yalain naya pasanain sünain wane kasa makatka tia. ==Süchikuu tü na'yataainka== ===Na'yataaka anain=== [[Anaajaalaa:Anuwairüa Soou Wuinka pejee sünain Karouya.JPG|thumb|250px|Anuwa sünain olojoo]] Tü na'yataaka anain na paroujakana shia tü olojooka jime otta olojoo wuchiichenyuu, shia tü nekaka anainjee tü napüshikana. Tü olojooka kasa neküin na'yataain na tooloyuukana, otta sünainjee müin nakua'ipa, eenajaanüshi na tepichikana shi'ire nashatüin nakua'ipa otta shi'ire nekirajaain sünain olojoo kasa nemia. Na paroujakana nalojuin tü wuchii yaguaza, cáñamo, cuervo, tijereta, otta waneeirua. Na jieyuukana kakatüsü tü na'yataainka, tü jieyuukalüirua a'yataashi sünain aainjaa tü natüjaka apüleerua makatka tü riuut süka süpana wane wunu'u enea münüsü. Akatsa'a palitchon ne'e nakanain sünainjee, süka jamüin kayarülajaain tü nepiapa'aka sutuma tü yarüttüsüka antaka wattaje'e makatka tü wasuuraka, sutuma tia, yüütüshi na alijunaka antapu'uko na'akamüin sünain ayalajaa tü nakumainka napüla. Tü wasuuraka otta tü kasa o'yotuusuka shiroku tü wuinka su'wanajaain tü mmapa'akat, süka jamüin kashüülajaasü tü mmakat otta tü wuchiikalüirua o'unushin watta'amüin sünain ekajawaa otta atpajaa tü neküinka. ===Nakua'ipa=== Tü nakua'ipaka na paroujakana wane akua'ipa naatajatü otta katatüsü suulia nakua'ipa na waneeirua wayuu eekalü sulu'u mmakat Suuria. Müinma yaa ayatüsü tü nakua'ipaka sünain olojoo, aainjaa kasa otta sünain kepiawaa soo'opünaa tü wuinka. Ayatüshii naya sünain e'inaa süka marishi jo enea münaka, süpüla akumajaa tü naanala otta saanala sutu'upünaa nepia otta eekai anain süpüla akumajünaa süka, tia na'yataain na jieyuukana. Otta na tooloyuukana ayatüshii sünain olojoo otta sünain akumajawaa anuwa süpüla noikaain namüin eekai cho'ujaain amüin. Otta eeshi toolo eekai o'unuin wattamüin sünain ayanamajaa süpüleerua nupüshi otta nuchonyuu. ===Nepia=== [[Anaajaalaa:Viviendas Añu.JPG|thumb|250px|Nepiapa'a na paroujakana]] Tü nepiaka na paroujakana ayatüsü aainjünüin süka süpana wunu'u otta ka'akasü sükorolo alijuna süpüla checheinjatüin sukua'ipa. Tü nepiaka akumajuushi süka chi wunu'ukai mangle otta estera; otta müsia enea, akumajaanüsü soo'ujee tü wuinka sünainjee piama meetro iipünaamüin. Tü nepiaka kanüliasü sutuma alijuna, palafito münüsü. Sükajee shiain tü jimeka tü nekaka anain na paroujakana, nakumajaain nepia soo'opüna tü wuinka shi'ire yalain naya pejein sünain tü nalojuinka, shiaja'a katumajatü kojuyain naya sotpa'apünaa tü laaka otta tü palaaka, chejee palaajee uuchimüinre'e. Tü nepiaka kamalainshaatasü namüin na alijunaka, süka jamüin nantaiwa'a na palajanaka alijunaka yaamüin, antiraashi naya namaa na paroujakana, yalejee e'raajünüshii naya natuma, otta mapan ashajünüsü süchikuu sukua'ipa nepia sulu'u tü nashajüinka sulu'u karalo'uta. Na atüjashaataka süpüleerua miichi kamalainshaatasü namüin tü sukua'ipaka nepia na paroujakana, sükajee anachoin shia otta naashin sutuma akumajuushi süka kasa eekalü sulu'u noumain otta nnojotsü su'wanajaain tü mmapa'akat.<blockquote>...jouuchon tü miichikalüirua otta eesü wane luma pejeewasü sünain otta wane luma yalasü sa'ato'u akatsa'a jutatuin wane sa'ata o'unaka sünainmüin wane küliki. Tü wunu'uko süsa'aka achituushi mmolu'u shiinalu'u tü wuinka, süsawatüin wane meetro shiinalu'u tü wuinka. Jahn, 1927:207</blockquote> ==Naküjala na paroujakana== ===Sukua'ipa wane ouktaa natuma na paroujakana=== [[Anaajaalaa:Pescador el las Aguas del Lago de Maracaibo.JPG|thumb|250px|Parouja sünain olojoo]] Namüin na paroujakana, tü ouktaaka eweetüsü süchikejee wane wopu eere mainmain kasachiki, kasa pülasü, ainkuuwa aa'in, supunalu'u tü wopuko tia eweetüshi mainma wuchiirua yootushi na'akajee otta naya e'iyataka jalainjatüin tü saa'inka na ouktusukalüirua. (Ali Fernández 1999) Aja, napüla na paroujakana tü ouktaaka aa'in shia tü ale'ejaa naa'in eere na'juituin paalale'eyan, müsü tü naküjalaka: <blockquote>...wayakana yaashi yaaya iipünaa, akatsa'a cha'aya unaapümüin eesü wayuu, na añú wamaka. Cha'aya shiinalu'u tü mmapa'akat eesü wane mma emerojoosü sümaiwa otta na wayuukalüirua emerojoosü sümaa, mapan wanaa sümaa süposonojooin tü laaka, ke'irajaasü tü mmapa'akalü, tia ke'irakaa shia shipijana namüliain na añú emerojooka sümaiwa, sümaa tü mma o'unaka shiinalu'u tü wuinka. Sünainjee tia mmakat emerojooka, jemeishin na añú jekennuu. (Medina Josefina)</blockquote> Sünainjee tü pütchikaa waashaje'eraka yaaulerü ja'yasü tü nanüiki saa'ujee tü nakua'ipaka sünain wane ouktaa, süchikuu wane mma akumajuushi nutuma '''Ayuyei''', nia chi o'tterakai naya paalainka. Akatsa'a, eere naamaka na paroujakana, wane mma jimatsü otta eesü talataa aa'in. Eere naamaka antiraashi naya sümaa napüshikalüirua. Sünain tü suumainka ouktusukalüirua ayatusu naya kepiain, nnojotsü waneejatüin noulia sükajee shiain ne'e tü ne'raajaka paala. <blockquote>''...tüsa iseeka yaamüin shia tü teika - aa'inmajünüshii waya waneepia natuma na angel amünaka, anale'e ma'in takua'ipa sükajee eein akaratshi tapüleerua weinshi, ouktushin akaratshi tachonyuu. Cha'aya eere naya joolu'u na'atapajüin taya. ¡türa iseeka wopulu shia maama! O'uneerü taya otta e'ikajaaneerü taya eere chi señootkai. Wane mma waneejatü tia, wopulu chamüin eesü sarulu, paa'a, erü, toomasü otta müleka kataiwa to'uu ta'yaajüle naya, nnojoleerü nalatirüin taya süka anakaralu'u, otta müsia maka anamiale taya namüin kataiwa to'uu nnojoleerü kasajatüin taya namüin. Mmapa'akalü tia wane mma jeketü eere pansaain otta jimatüin waa'inka. Nnojotsü alawaain watuma waya paroujakana, shiimüin tia, je'ralee wane ayaa eekai weinshin otta makutulaain shia, eesü süpüla yalain wane añú ouktuin, müsüka saa'in wane kanasü sükajee mainmain sünaa sünain shi'iree talatuin waa'in, eere tü ayaaka kepiashi nuchukua'a wane añú, wayakana nnojoishi ouktuin.'' (Medina Josefina)</blockquote> ==Tü nanüikika== Tü nanüikika na paroujakana pawalaawasü sümaa nanüiki na wayuukana sükajee kayaawasein sünainjee tü anüiki mülo'usuka Arawak. Müsü tü pütchika süka nanüiki: * '''Añú''': palaaje'ewaliikana. * '''Aruyuu''': nama'leiwasee * '''Warushar''': laaka * '''Meikol''': mei * '''Baqueta''': waara kasasü e'ichi ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wayuu naatajatü akua'ipa]] nvzidknp4c0x356qqikk5bi930hs0h4 Palaaka Caribe 0 456 6553 6552 2023-02-27T19:07:42Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6552 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Palaaka Kariiwe]] 6z7g168ilce1wqxo5rfnvqooshirpqk Palaaka Kariiwe 0 457 10476 10087 2023-03-10T02:27:57Z Kwamikagami 48 10476 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Village Gran Roque.jpg|thumb|upright=1.25|[[Los Roques]], [[Wenesueela]].]]'''Palaaka Kariiwe''' ([[alijunaiki]]. ''Mar Caribe'') es un mar abierto tropical del océano Atlántico, situado al este de América Central y al norte de América del Sur. También es llamado mar de las Antillas por estar ubicado al sur y al oeste del arco de islas llamado Las Antillas. Limita al norte con las llamadas Antillas Mayores —Cuba, La Española (Haití y República Dominicana) y Puerto Rico—, ubicadas al sur del Trópico de Cáncer, al este con las Antillas Menores (meridiano 60° O), al sur con Venezuela, Colombia y Panamá (paralelo 9° N), y al oeste con México, Belice y Guatemala (meridiano 88° O), y Honduras, Nicaragua y Costa Rica (meridiano 84° O). [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] hzfymahf0ysas01k7xe5a0jfakdu08x Palaapünaa 0 458 10882 10800 2023-03-11T01:36:18Z Kwamikagami 48 10882 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:North.png|thumb|Palaapünaa]] '''Palaapünaa''' ([[Alijunaiki]]: ''norte'') palaapünaa juka wayuunaiki jia tü epünaale jülatüin tü palaakalü e'iyatiasü wane kasa julü'ü jüküwaipa wayuu muinka chale'e wanaapünaa jümaa tü palaakalü. Tü pütchi palaapüna maluúkalü jia wane pütchi e'iyatia, wane pütchi akujia, wane pütchi ayawatiaa. jiayawatia wayuu junain waraitaaa. jiyawatia wayuu jünain aruleejaa jiyawatia wayuu jüpüla apaansajia ji'ipa'apa'a wane pütchi junaijee tü pütchi palaapünaa makalü ayu'ulaasü tü pütchi palamuin makalü. flyg5ehwgyn1cmuvqg4ktu0er3v9k8j Palafito 0 459 6572 6571 2023-02-27T19:07:43Z Jon Harald Søby 12 8 revisiones importadas 6571 wikitext text/x-wiki Tü '''palafitos''' shiia shiipia tü añu palaajewai, tü saatkaaliruua shirrokosuu wuinka, tü miichiikat saa'usu wuinkat, aiinjushii sotpa'a shochimaa, epunaalee julatuin wuinka julu'u jiattain, eesü jumayaa sukumajalunee sootpaa palaa, mussukajain chakaa chile. Wenezuela: Tü palafitos, miichii ecológicas jumaiwajaakat sulu'u América.<ref> [https://noticias.masverdedigital.com/venezuela-los-palafitos-las-casas-ecologicas-mas-antiguas-de-america. Los palafitos, las casas ecológicas más antiguas de América]</ref> == Kulaalayaawatia == <references/> 8772c84tril62kl51i4dscua50hrpou Palawaipo'u 0 460 14079 14078 2023-12-26T14:21:12Z Leonfd1992 13 14079 wikitext text/x-wiki {{Geo}} '''Palawaipo'u''' ([[alijunaiki]]: ''Paraguaipoa'') shia wanee mma sulu'u [[Wajiira]] so'u Mma'ipakat [[Suuria]] no'u chi mmakai [[Wenesueela]]. Sünüliaka sutuma wayuu müsü yaa: Palaa Ei'pou, "De frente al Mar". == Palawaipo'u == Palawaipo'u, putchi ajuuitusu sünainje kaa shipoujen palaaka. waima wayuu kepiakana yayaa sulü Palawaipo'u, eesu palinchon alijuna suma wenezolano sumaa coloompiana kepiashin yalaaya. Eesu sujutkaja wayuu Simon Woliiwar sunulia, esuu wanee shipia anouja natuma naa kapuchiinakana, eesu ekirajulee tepichi, sumaa jimaalira. Eesu shirejeeria ayuipa wayuu. eesu supula ayaatia, eesu shipia waari sumaa surulaalu, sulaatiapuna alijuna sumaa wayuu wattawalin. Kakaliatru sümain wayuu sumaa alijuna, naa alijunakana antushin paala sunain ayatawaa, akumaja michi, sumaa süruulaala, waima naa makatana yaa Palawaipo'u, moutpana ya waima wayuu kepian supapuna, kanuuliaya musuu joolu eere nayaa kepian muinka sain: Maliichan, piruwachon, aleeramo, supuna joutai, amuuyu, jasaleo. Eesu wanee outkajawa waatuwa supula juyaaka, sunaije tu wakuaipaka sunain tu ekirajawaka, natuma naa ekirajulinkana supula shiyatununjatuin tu wakuaipaka, ayatajatuin natuma naa wachonkana namaa na waluinkana. Outkajasa supushua tu ekiraajaka namaa na ekirajulinkana, supula pansanjatuin sukuaipa. Waima wayuu sunain, sumaa nachonyu eere nanajatain sou tu wakuaipaka. ==Süchikü Palawaipo'u== - Mmakat: Wenesueela - Mma'ipakat: Suuria - Mmapüle: Wajiira - Sunuiki: Wayuunaiki siia ekuu musuu tü Alijunaiki - Jalaapünasu: 11° 20′ 40" N - Sukumujaiwa: 1741 - Numeraa so'ü alüwakajatka putchi: 0264 ==Tü eekat süpüla e'raaja== [[Anaajaalaa:Palawaipou wajiira.jpg|thumb|Palawaipo'u|left]] * Tü palaaka Sa'awa * Wopulu ja'yasü tü Sieenaka chejee Karouya * Ayalajaa Piruuwachon * Karateerü chaamüinre Wajiira * Karateerü chaamüin Paaluwachon * Purunteraa sümaa Kolompia * Sukua'ipaka wayuu * Shiküin Wayuu otta müsia eekai eein soou mmakat Wajiira * Süchii Limuuna * Mmakai awana ichaa uuchejee sünain * Chi mmakai Walitpana ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> ==Enlaces externos== *[http://www.pueblosdevenezuela.com/Zulia/ZU-Paraguaipoa.htm Paraguaipoa] [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] ov9xrfoktj0jvxl2959tduwjn035gag Pali'isa 0 461 6619 6618 2023-02-27T19:07:45Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6618 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Pali'ise]] od5djy695pbg5jq3mpyx6z5c2s5vtcr Pali'ise 0 462 15451 15442 2024-10-18T19:29:12Z Majayut8 1027 15451 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pali'isee.png|thumb|Es una planta medicinal, que se encuentra en la Serrania de Macuira al occidente de Nazareth.]] '''Pali'ise''' ([[alijunaiki]]: ''Arrabidaea chica'') Sünülia natuma na atüjaka ayaawata sünülia wunu'upanaka shia ''arrabidaea chica''. Tü wunu'uka antüna anaira uuchitujee (MAKUIRA), palaapüna wopumüin jaa'ujee Nasaree, wane wunu'u jerutnu apananalü jüma ja'apüyüin jia,maima pütsü junoo'u eesü jünain ishooin otta ishooshootain jia. '''Pali'ise süchepaa tüu jietkaa wayuu''' Sutuma tüu jieyüukaan neitan joo sünain noupunaa tüu pali'iseka, süpula süujuitiaa sichoijjee majayülaa, sünain wanee miraa, sunainjee wanee lapüu otta musia sünain wanee anajashü sutuma asirushii. Maimasü sukuaipa sünain noupunaa ese wanee susii wünuliaa otta musia süsii iiwa. Anasauin tüu jieyüukaan sütuma joo tüu nashajapaa süma tüu pali'iseka. [[File:Achepaa 2.jpg|thumb|süsii alitaa]] ==Aainjia otta apülajaa== Nnojotsu aainjünüin piichipa'a a'yataana anairü wuna'apü,eere yüütüüilin nnojoluinjayüin jaralüin eerüin tü jaainjiaka,múleka jitnüle jutuma wayuu, mujeerü jukua'ika,ojuiteerü jünain mojuin nnojoleerü kapaya'lain,otta musia jiaya amuluijeerü jujutpala. Tü wayuu aainjasüjatka jaainjainjatü nnojolüiwa kasain jiküin, nnjotsu eküinjatüin asiijushi, ju'ulakaleeinjatia e'eju wanee eküülu kettapa jaainjain tia, otta musia jia'aya ishoinjatü jushe'in juma jikialajaa. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] mj1p1jinq924u2rmfb6up76hf511nrs Pan 0 463 10802 10089 2023-03-11T01:15:37Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10802 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Weißbrot-1.jpg|thumb|Pan]] '''Pan''' es un alimento básico que forma parte de la dieta tradicional en Europa, Oriente Medio, La India y América. Se suele preparar mediante el horneado de una masa, elaborada fundamentalmente con harina de cereales, sal y agua. La mezcla, en la mayoría de las ocasiones, suele contener levaduras para que fermente la masa y sea más esponjosa y tierna. El cereal más utilizado para la elaboración del pan es la harina de trigo. También se utiliza el centeno, la cebada, el maíz, el arroz. Existen muchos tipos de pan que pueden contener otros ingredientes, como grasas de diferentes tipos (tocino de cerdo o de vaca, mantequilla, aceite de oliva), huevos, azúcar, especias, frutas, frutas secas (como por ejemplo pasas), verduras (como cebollas), frutos secos o semillas diversas. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü]] [[Akotchajülee sünülia:Pan|*]] j32d9h3bcxxg2vo0x4v7vpklnou7bhj Panteera 0 464 10803 10090 2023-03-11T01:15:44Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10803 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dannebrog_3.jpg|thumb|Panteera [[Tinamatka]]jatü.]] Tü '''Panteera''' ([[alijunaiki]]: ''bandera'') es una pieza de tela, normalmente rectangular, aunque puede adoptar formas muy variadas, que se sujeta por uno de sus lados a un asta, o se cuelga. Se utiliza para identificar o representar a una persona o grupo de personas. También puede servir para transmitir señales para comunicarse. i023bx8z9m8jmsfcnnupy7q05a9v06j Panteera Wayuu 0 465 15043 12882 2024-06-03T19:04:21Z Vicenta Harker 1316 15043 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Panteera Wayuu Aumentado.png|thumb|Panteera Wayuu.]] [[Anaajaalaa:Shiyakua Wajiira.jpg|thumb|Shiyakua Wajiira.]] '''Panteera Wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Bandera Wayuu'') shiia yootaka so'ü tü '''panteera sumüin Wayuu''', chii yoótushikai palajanaá so'ü makaá niia chií eiküikai sukuwaitpaa [[Wayuu]] Elimenes Zambrano Sapuana chaá Aleemasain-Manaure so'ü mma [[Wajiira]] ([[Kolomwia]]), sunain palajanaá sukalia "Ouutkajawaa so'ü Wakuwaitpaa" chaa kai 14 Eneroulü so'ü juyaa 2012. Tü Panteeraka ajuitüsu suchikeje yoóta 10 Juyaa (Po'loo Juyaa), suchikeje asakirá tü laa'ülaayuko, Wayuuirüa eke ein chaa [[Wajiira]] [[Wenesueela]] siia [[Kolomwia]]; antunusú anain sukuwaitpaa tü Panteera [[Wayuu]]. Tü makaá shiia supüla atijaánüinjatu jamüin sukuwaitpaa [[Wayuu]] chaa wattapüna Nnojotsu sutijain Wayuu supüshuwale kajamüin chooüjasu yoóta sumaá Wayuu ee wattain, waraitusu sumaá Panteeraka chaa Wajiira, akujunusú sunüiki chaa wattapüna [[Wenesueela|Weneesuela]] siia [[Kolomwia]]. ==Müsuu Sukuwaitpaa shiakuwaa Panteeraka Wayuu== #'''Tü Ishosukaa''': Shiia tü shiakuwaa sain Wayuu, shiia ein akujuin sunüiki tü laa'ülaayuú sumaiwa. Tü makaá pejesü sunain Ipaa muloüsuka (Isho'ui), sushaka wayuu (Isha-''Sangre''), (Isho'upunaajana-''Muerte sangrienta'') Shiia awalaja so'ü pasalaa ein ouktaa, (Pasalaa-''Venganza'') Shiia ein ajuyajunüin nüiki toolo so'ü nainjala sumüin apüshika, (Kuluulu [[Ishosü]]-''Tela Roja'') Shiia supüla asürutna wayuu so'ü ayulee siia [[lapüt]], (Pali'isa-''Piedra Medicinal'') Shiia wanne Ipaa anasu supüla ayulee. Tu shoko kapülashatasu sumüin Wayuu kajamüin jayaasu sunain sapüshuwale kassa so'ü einushi, suii, [[susu]], asapatshe, ashen siia eke ein. #'''Wuit'toulü''': Shiia shiakuwaa [[Yosuu|yosukoo]], suchoinñu Mma, asotusu so'ü mmakat chaa [[Wajiira]] ein jain kaika, siia niakua toolo ee ayatain su'úpüna kaikai ee kepian [[Wajiira]] so'ü maáka ein nupüshi. Tü wuitusuka eesü sunain susu, suii siia eke ein. #'''Maloükat''': Shiia shiakuwaa Kaikai (''Sol''), shiia anawaka so'ü Wayuu ee ain apüla tü wayuukalirú antaka sumana, shiia washiraka chaa Wajiira siia sutchen kaikai so'ü maáka. #'''Tü wunu'ouli''': Sunain susuko shiupüna eesü wanne musuu sain wanne kaikai, tia'á shiia shiakuwaa Sumioüshe Mmaka chaa [[Wajiira]] (''Grandeza de la Madre Tierra'') siia chií [[Ma'leiwa]] akumujaikai supüshuwale eke ein so'ü mmakat. Sumüin [[Wayuu]] tü Mma shiia jietka Wayuu. #'''Tü shi'iruku Wayuu (''Los Clanes Wayuu'')''': Shiia shiawatie wayuu so'ü mmakat, ein nushajain ma'leiwa sakuwaitpaa wayuu kajamüin wayuukalirua kot'tusu sutuma tü makaá sumaa supüshi. Tü makaá akirajasu alijuna ee atijein jamüin sukuwaitpaa wayuu. Tü shi'iruku Wayuu uchií sumaiwa sutuma tü eesü wayuu ee sapain sushajuin so'ü [[Kanasü]], sukuentajuin suchikeje sumaiwa, siia shiakuwaa Juyaa. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 4f4oucrtyburyadk1k3nolqshufcjr2 Patkon 0 466 12764 10475 2023-08-14T18:22:29Z Leonfd1992 13 12764 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Falcón.svg|thumb|[[Panteera]] Patkonjatü.]] [[Anaajaalaa:Falcon in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Patkonjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Patkon''' (Alijunaiki: ''Estado Falcón'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] qu3ewtunuubystrcz3kqxkgzcecfpus Patricia Velásquez 0 467 12550 11541 2023-07-24T14:59:01Z Leonfd1992 13 12550 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu)|native_name=Patricia Velásquez|conventional_long_wayuu_name=Patüriisia|ayaakuwa=South by Southwest 2019 9 (47391801921) (cropped).jpg|ka'i_jemeiwaa=31/01/1971|jaleje'ewalü=Marakaaya|suumain=Wenesueela|shi'yataaka_anain=Ashatut peliikula}} '''Patricia Carola Velásquez Semprún''' ([[Marakaaya]], [[Suuria]], [[Wenesueela]], 31 [[Eneero]] sünain juyaka 1971) shiakat a'yataasu sünain ashataa ayaakuwa otta müsia sünain akumalaa [[peliikula]], shiakat süchon [[wayuu]] akaisa'a o'unüsü wattamüin jo'uuchoinwa shia, chajatü kepian cha [[Püransia]] otta müsia cha [[Meejiko]]. ==Süchikimaajatü== [[Anaajaalaa:WayuuTaya.jpg|thumb]] Tü shi'ika shia ''Lidella Sempürun'' wayuu wenesueelajatü, a'yataapüsü sünain ekirajawaa<ref name=Aloha> [https://www.alohacriticon.com/cien/actores-y-directores/patricia-velasquez/ Süchikimaajatü Patricia Velasquez] Aloha</ref> oo'ulaka müsia süshikai nia chi ''Dr. Aquiles Velásquez'', niakai süchon alijuna antaka wenesueelamüin cha sümaiwa, cheje [[Eipaainya]], niakai waraittui ma'in sutuma tü ni'yataainka, aka jamüin sümaajachi UNESCO<ref name=Aloha/>. Waraittusu shiakat waneepia sutuma shi'yataainka, sutuma tia shi'raajüin mmakat eepünai su'unüin süpüla ee'iyataa küülüla ashe'ein otta müsia sünain ja'yaa sulu'u peliikula müinka saa'in ¨La Momia¨ eere shiiyaakuwajain sukuwa'ipa ''Anck-Su-Namun''<ref name=Aloha/> tü ma'aka sünain juyaka 1999, süchukua'a sünain juyaka 2001 sümaa ''El Regreso de la Momia'', otta müsia süchikeje sümaa ayaakuwaka "Fidel" cha sünain juyaka 2002. Ja'yapüsü shiakat sulu'u tü pürokurama "The Celebrity Apprentice" nümaa chi alijunakai [[Donald Trump]]. Alatapünaasu sulu'u [[Ugly Betty]] cha sünain juyaka 2010. Majayüiwa shia kamalainsü sümüin ashataa sukuwa'ipa wayuu süpüla ee'iyatüna sulu'upüna telewision, o'ttasü palajana sünain ayonnaja süchikeje ekerotusu sünain Majayüt Wenesueela eere saapain sünülia ¨Peninsula de la Guajira¨, akaisa'a nnojotsü akanajüin, sutuma tia ajutajaasü tü sukuwa'ipaka süpüla wattain tü süchiküka süma'ana alijuna; mapan chajatü Milan, New York otta müsia Paris, sünain waraittaaka etnnajünashaanasü, mapan a'yataasü namaa alijunaka müinka naa'in Lagerfeld, Chanel otta müsia Dior. Sünain juyaka 2002 sükumalaain wane outkajaapülee eere akaaliijünüin wayuu, sünülia shia [[Fundación Wayuu Taya]]<ref name=wayuu>[https://www.youtube.com/watch?v=974Su_hQ6CU/ Patricia Velasquez y su fundación]</ref> süpüla a'yatawaa sünain achotchajiraa kasa süpüla eitajaa namüin na wayuukana kepiaka cha [[Wajiira]]. Sünain juyaka 2009 süpüla ka'i 20 maayoulu cha alijunapiapa'a ''Nueva York'' aapünüsü sümüin wane karalo'uta eere anain sünülia sutuma tü saa'inraaka namaa na wayuukana, sünülia na aapaka karalo'uta sümüin shia Women Together otta ONU. ==Wayuu Taya süpüla akaaliija== Tü [[Fundación Wayuu Taya|Fundasionko Wayuu Taya]] akumalaasü sünain juyaka 2002 sajapülu'ujee Patricia Velázquez süpüla sükaalijüinjatü na wayuukana kepiaka sulu'u mmakat Wajiira cha Suuria. Tü süchajaaka shiakat sümaa tüü shia akaalija otta süpüla akumalaa sukuwa'ipa wane pütchi anaka süpüla awalakajaa namüin napüshua'a wayuukana tia süpüla natüjaainjatü a'yatawaa sünain tü naa'inraka müinka saa'in susu, süi, kato'ui otta wane kasa. Sünain juyaka 2005 aa'injünüsü tü palajatka aa'innajatü kanüliaka ''Luma'', sünain tü ma'aka eitajünüsü eküülü namüin na wayuukana, awalakajaanüsü pütchi anasü otta müsia anaketnüshi 175 tepichi wayuu otta ekirajaanüshi na neikalirua süpüla a'yatawaa sünain aainjaa. Joolu'u tü Fundasionko Wayuu Taya eeipaa suma'ana 42 wayuuirua a'yataka chaa [[Wajiira]], otta müsia mapeena tü fundasionko miyo'ujajeesü otta sükaalijawein na waneeirua tepichi kusina eeka sulu'u su'umain Wenesueela. "Tepichi Talatshi", ''Niño Feliz'' shia sünülia tü palajatka ekirajaapüle tepichi sutuma [[Fundación Wayuu Taya|Wayuu Taya]], sulu'u tü ekirajaapülekalirua eikünüshii wayuu sulu'u [[wayuunaiki]] otta müsia [[alijunaiki]]. Tü Pürokurama "Atijalaa saa'u Ekirajawaa namüin Wayuukana", sulu'u alijunaiki ''Tecnología Para La Educación del Wayuu'' süpülajatü ekirajawaa sünain atijalaa namüin na tepichikana süpüla natüjaainjatü süchiki wane [[komputatoora]] otta süpüla naapainjatü sukuwa'ipa sulu'u wayuunaiki. Tü E.U. Jesús Redentor shia palajanaka eere ekirajaanüin tepichi süka pürokuramaka sümaa atijalaa. "Sukumajaya" ''Lugar de Hacer'' süpülajatü na jieyuukana süpüla natüjaainjatü einaa [[susu]], [[kanasü]], [[süi]] otta müsia tü kasa nakumajüin wayuukalirua. Sünain kashika [[Apüriirü]] sünain juyaka 2011 Patricia Velazquez antusu süpüla aapaa tü Koleejiaka "Mogu" cha mmakat [[Mmakat Maara|Maara]]. Sünüiki shiakat müsü yaa: "Takaalijawee amüin na tepichikana, cho'ujaasü takaalijüinjana naya. Mainmashi naya nnojotka ekirajaanüin, tanouktawee amüin tü naa'inkalirua süka tü taa'inraaka. Waya wapüshua'a müliapüshii sutuma nnojolu'uin wama'ana tü aijirawaaka ne'e süka waa'in, ja'itairü tayakat, akatsa'a tatüjaa aa'u aka shiain süka tüü we'itaaka ya'aya süpüla nekirajaaiwa eejerü o'ttain naa'in süpüla wawanajainjatü nakuwa'ipa". ==Ayaakuwaa eere a'yataain shiakat== * '''Pali'irua Sükalujutu ka'i''' sulu'u [[alijunaiki]]: ''Cenizas Eternas'' (2011) sumaa Marakarita Karenas. * '''Zapata- Sülapüin chi miyo'u''' (2004) numaa Alfonso Aráu. * '''Mindhunters''' (2004) namaa Renny Harlin otta müsia Nicole Wills. * '''Fidel!''' (2002) namaa David Attwood otta Mirta Díaz Balart. * '''Suleejia tü Momia''' (El Regreso de la Momia) nümaa Stephen Sommers otta müsia Meela/Anck-Su-Namun. * '''Turn it up''' (2000) nümaa Robert Adetuyi. * '''San Bernard'''o (2000) nümaa Joan Potau. * '''Facade''' (2000) nümaa Carl Colpaert. * '''Nena, olvídame''' (2000) sümaa Lisa Krueger. * '''Tü momiaka''' (1999) nümaa Stephen Sommers müin Anck-Su-Namun. * '''No Vacancy''' (1999) nümaa Marius Balchunas. * '''Beowulf''' (1999) nümaa Graham Baker. * '''Eruption''' (1997) nümaa Gwyneth Gibby. * '''El Jaguar''' (1996) nümaa Francis Veber. ==Attaale eemüinre== [https://patriciavelasquez.com/ Süchiki Patricia Velazquez] == Ee'iyatia waleketpülee == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 2vsubylm6t6uo4oa11ftx0w6bjij7hn Patsua 0 468 15069 11573 2024-06-03T19:44:16Z Vicenta Harker 1316 15069 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Patsua.png|thumb|patsua]] '''Patsua''' ([[alijunaiki]]: ''peonío, Ceiba bruja: Ceiba pentandra'') nia wane wunu'u süpüshi tü ''Fabaceae,'' wane wunu'u cheje'ewalü Ameerika uuchejee otta müsia sa'ato'upünaa chi palaakai Caribe palaamüin sünain [[Kolompia]] jee [[Wenesueela]]. Tü wunu'uliaka türa antüsü sünainmüin 12 jo 17 m iipünaamüin, ishosü susiika jee keipüsesü.<ref name=pat>[https://repositorio.unal.edu.co/bitstream/handle/unal/51682/7312012.2014.pdf?sequence=1&isAllowed=y/ Cosmogonía y Rito en la Vivienda Wayuu]</ref> Kojuyasü icha wajiira, asotshii weinshi pejepünaa sünain süchii, lowupu jee eere süsha'walaain wuin jemetsü sainyaa juya. Chi wunu'ukai chira nücheküin mma eekai chü'lüin waneepia jee mma eekai kashulashaatüin. Chi wunu'ukai patsua mapüleesai süpüla ayaawatüna sütapa'ala, sükajee ja'yain nukua'ipa ni'raiwa wane wayuu. Yaletashaatashi, palitchon nütünaka, ka'leshi jee keipüseshii.<ref name=pat/> Tü patsuaka kamalainsü sümüin wayuu sükajee anain nia süpüla mainma kasa cho'ujaaka namüin. Namüin naa wayuukana chira wunu'ukai kachikuwashii sulu'u nanüiki naa wayuu laülaayuu, sutuma ja'yain süchikuu sünain tü nukua'ipaka yolujaa jee müsia seruk o'ttaiwa sukua'ipa chi chochokai. Chi wunu'ukai chira asotushii eepünaale anain mmakat sümüin. Tü nüsiika jee nüpanaka shikajüin mürülü süja'lajaapa tü juyaka. Tü nütakaa aapaanüsü süpüla akumajaa süsa'a miichi, anua jee süsiipala wayuu. Eeshi anain nia süpüla shipin wane kasa, aapaanüsü sutuma wayuu süpüla shipin wanülü. Sümaiwale'e eeshi wayuu eekai naapaain tü patsuaka süpüla sütainjatüin wayuu ouktusu. Süka tü patsuaka, anasü niipüse wane wayuu sutuma jososhaatüin shia süpüla nüsalijaanüin mapan. Müinma yaa eeyülia wayuu eekai katain tü patsuaka ichaa wajiirapünaa.<ref name=fu>[https://www.academia.edu/24855743/EL_TEJIDO_FUNERARIO_WAYUU_Rescate_de_una_Tradici%C3%B3n_Ancestral/ EL TEJIDO FUNERARIO WAYUU. Rescate de una Tradición Ancestral]</ref> == Patsua (pionío) == [[Anaajaalaa:Formas y características de patsua.png|thumb|left|patsua]] [[Anaajaalaa:Patsua elaborada.jpg|alt=patsüa elaborada como urna funeraria|thumb|patsüa en su proceso de elaboración]] [[Anaajaalaa:Patsüa utilizada como urna funeraria wayuu.jpg|alt=urna funeraria a base del árbol Patüa |thumb|Matera del árbol patsüa utilizada como urna funeraria ]] Es una planta con tallos de color rojizo que crece en las regiones cálidas de la costa caribe colombiana y en los territorio colombo venezolano, igualmente en los territorios étnico habitados por los pueblos indígenas wayuu, reproduce y crece por las orillas de los arroyuelos y en los suelos arenosos donde halla diferentes especies de arbustos de toda clase específicamente en el alta, media y en la baja Guajira.<ref name=pat/> Los suelos en los cuales se desarrolla mayormente son húmedos o crecen en lugares arenosas tales como colinas, mesetas y en otras lugares montañosos. Dicha planta crece mayormente con una altura entre doce hasta diecisiete metros de largo con unos diámetros de grosor de veinte hasta cuarenta centímetros de espesor. Las características se reflejan en los tallos solidos que es ancho y restiforme debido a que en la superficie presentan escasas ramas, se diferencian en el color y en la corteza porque tienen grandes contrafuertes bien desarrollados que están cubiertos por fuertes espinas de forma tridimensionales, su particularidad es frondosa con aspecto rustico muy llamativos a la vista.<ref name=fu/> Es uno de los arboles más representativos en la cultura wayuu, pertenece a la especie de la ceiba; alrededor de esta planta se teje la leyenda míticos de yoluja verso sekurut relacionadas con el origen del trompo wayuu. Es una especie que puede colonizar suelos en diferentes fases de una sucesión producen muchas y vistosas flores, las hojas en verano son aprovechados por los ganados, caprinos y ovinos durante la sequia. Los usos tradicionales van desde el aprovechamiento de la madera para la construcción de viviendas y botes, hasta su utilidad dentro de la medicina tradicional contiene propiedades curativas para esclarecer la vista y muy útil en las comunidades indígenas wayuu.<ref name=fu/> La madera de pionía (patsua)<sub>,</sub> Es muy liviana los nativos anteriormente lo utilizaban como urna funeraria para enterrar a sus seres queridos fallecidos en el ámbito de su propio contexto; era considerado arte propia de la cultura wayuu para llevar acabo una sepultura digno de sus familiares fallecidos a fin de dar un descanso más practico. El proceso para la elaboración de de dicho árbol consiste en atraer el tronco, y luego lo van labrando hasta lograr la forma de un cajón o urna funeraria propia de la cultura wayuu. Hablar de patsua; es referirse a un árbol que anteriormente era utilizada por nuestros ancestros tal como se menciona en el texto y aún se sigue utilizando en las practicas de la cotidianidad y en la tradición de la cultura wayuu que ha marcado trayectoria en la existencia de los relatos míticos de los ancestros y de todos aquellos acontecimientos vivenciados en aquella generación. y aun es digno de admirar llegar a un lugar mas de allá de la pampa, donde surgieron los relatos milenarios relacionados con el principio y la evolución de la mitología étnica de los pueblos originarios especialmente en la cultura wayuu; del mismo modo; en circunstancias del actualidad es muy notable escuchar a un anciano hablar de sus trayectorias vivenciadas; lo podemos apreciar en los diferentes lugares de la Alta Guajira y media Guajira a donde aun perdura la practica y el amor propio hacia su tradición y el significado del ser wayuuwaa; lugar adonde aun se utiliza este árbol como urna funeraria propia de la cultura wayuu.<ref name=fu/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nilin6xdkbqa51sr3ftee1zr3qw9jaa Pausayuu 0 469 12957 6734 2023-08-27T19:03:58Z Leonfd1992 13 12957 wikitext text/x-wiki '''Paüsayuu''' '''shia''' wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] dzcg5hhrvn4kivjyawy6b9i13xdmnlh Paüsayuu 0 470 6736 6735 2023-02-27T19:08:04Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6735 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Pausayuu]] nc3ssmtszpsjkhpxq23rrkcs0vr0zzo Peesü kolompiaje'ewolu 0 471 13691 10094 2023-10-18T23:13:00Z Петров Эдуард 930 13691 wikitext text/x-wiki '''Peesü kolompiaje'ewolu''' ([[alijunaiki]]: ''peso colombiano'') es la moneda actualmente usada en Colombia. Su abreviación formal es COP (ISO 4217), e informalmente es abreviada COL$. Localmente se usa el signo peso ($) (el cual es también usado por el dólar; Cabe aclarar que el símbolo del dólar se dibuja con una sola línea sobre la letra S y el peso colombiano se dibuja con dos líneas sobre la letra S). Su circulación es controlada por el Banco de la República de Colombia. En el 2012, la moneda en acuñación de menor valor es la de cincuenta pesos ($50) y el billete de mayor valor es el de cincuenta mil pesos ($50.000). [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] 5xzjaxaoxdgwkguq10i6acu6gvuhpyb Pentüraii 0 473 10806 10096 2023-03-11T01:16:16Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10806 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:SanDisk Cruzer Micro.png|thumb|Pentüraii.]] '''Pentüraii''' ([[alijunaiki]]: ''Pendrive'', ''Memoria USB'') es un dispositivo de almacenamiento que utiliza una memoria flash para guardar información. Se lo conoce también con el nombre de unidad flash USB, lápiz de memoria, lápiz USB, minidisco duro, unidad de memoria, llave de memoria, entre otros. Los primeros modelos requerían de una batería, pero los actuales ya no. Estas memorias son resistentes a los rasguños (externos), al polvo, y algunos hasta al agua, factores que afectaban a las formas previas de almacenamiento portátil, como los disquetes, discos compactos y los DVD. Estas memorias se han convertido en el sistema de almacenamiento y transporte personal de datos más utilizado, desplazando en este uso a los tradicionales disquetes y a los CD. Se pueden encontrar en el mercado fácilmente memorias de 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128 y hasta 256 GB (a partir de los 64 GB ya no resultan prácticas por su elevado costo). Esto supone, como mínimo, el equivalente a 180 CD de 700 MB o 91.000 disquetes de 1,44 MB aproximadamente. Su gran éxito le ha supuesto infinidad de denominaciones populares relacionadas con su pequeño tamaño y las diversas formas de presentación, sin que ninguna haya podido destacar entre todas ellas. tr0gppwhiw57iozcfsol6q8dhr47bm8 Pepüreero 0 474 10097 6760 2023-02-27T22:24:25Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q109]] 10097 wikitext text/x-wiki '''Pepüreero''' ([[alijunaiki]]: ''Febrero'') Nia chii piama kashi, suülujetchikai juya. Shiyawajiaka juyaka suluu piama shiki mekiisatmüin musia kai sulu juya süma piama mekisat tu alatakat so'opuna juyaka. '''Pepüreero'''([[alijunaiki]]: ''Febrero'') es el segundo mes del año en el calendario gregoriano. Tiene 28 días los años normales y 29 los años bisiestos. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] r6ev5uup5pn4dm8012ysi80nz8uqytl Peruu 0 475 11087 11016 2023-03-17T13:15:19Z Jfblanc 371 11087 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Peru.svg|thumb|[[Panteera]] Peruujatü.]] [[Anaajaalaa:PER orthographic.svg|thumb|[[Maapa]] Peruujatü.]] '''Mma Peruu''' ([[alijunaiki]]: ''República del Perú'') Sulü tü [[aimaaranaiki]] jee siia [[keechwanaiki]] müsuu ''Piruw'', tü mma Peruu jiia wanee mmakat antünaaka anain wopumüin sünain mma [[Ameerika Uuchimüin]]. Palaamüin sünain antiraasü sümaa mmakat [[Ekuwatoorü]] jee siia [[Kolomwia]], wuinpumüin sümaa [[Wurasiirü]], uuchimüin'wuinpeje sümaa [[Woliiwia]], uuchimüin sümaa mmakat Chiilee jee siia wopumüin sümaa Wuinka Pasipikaat. Peruu shiia wanee mma ee maimain sukuwaitpaa wiolojikaat soouje supüshuwayale mmakat. Tü Peruu sumaiwajatüka jiia supüleerua tü mioüka akuwaitpaakat siwilisasion anteejewalü. Chaapünai 3200 n.m (a.C) ajüi'tüsü Karal-Süpee, kaa nnojotsu shiiain anainmüin chawin ee ajüi'tüin tü siwilisasion chejeewalü müinka Mochee, Naskaa. Anainmüin siküla XV, tü impeeria katchenka inkaiko, amioüjaasü jee siia eitaja'asü soou sa'ataaka mma wopumüin sünain Ameerika Uuchimüin, süpülaa'püna Antünaa'ka amaa soou juyaa 1532, achikeejeka eitaa'naaka wanee wireeinatoo sutuma tü alijunayuko epaainyajewalü. Tü Epaainyajewalü akümüju'süirua [[Alijunapiapa'a|alijunapiapa'a]] jee antiitsü piunaairu chejee [[Apürika]], kanainjeka tü sukuwaitpaa alijuna kürioyo sükaa apaalira'jain tü jaain'raka tü kusinayuu, alijuna jee siia tü mütsiia. ==Suchukuwaje== Tü antünakaa anain jümaiwajatü atkeoloojikaa münüsuu kaa joolü'jatü nee suchikeje kepiapa alijunairu jee siia kusinayuu sulü Ameerika. Sunainjesü siküla XVIII n.m (a.C), tü makaa oü'taajünusü sulü uuchirua Kitaareero (Depattamenta Ankaash), pejee sünain uuchikalirü palaamüinjeka'pasanain sünain mmakat. Süjalajapaa tü achiruakaa jemii'ai (Glaciación), tü palajanakaa kepaika alu'u, aintsü tü aapawaka tü wuitushiika Wioti (Biota), jee siia outkajaawa sümaa rainkeriia süpülaa'püna tü Aiyuu (Ayllu). Antünusü anain tü jaainraka kusinayuu ameerikajatü sa'atoü suwatalee wuin Saña (Zaña) [[Akotchajülee sünülia:Peruu|*]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] chcs69gwfae8ez9gaiosr42frxwgvuj Petüroolia 0 476 10808 10099 2023-03-11T01:22:47Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10808 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Prospeccion petroleo.svg|thumb|Búsqueda y extracción del petróleo.]] [[Anaajaalaa:Oil well.jpg|thumb|Pozo de petróleo.]] Tü '''Petüroolia''' ([[alijunaiki]]: ''petróleo''), del griego: ''πετρέλαιον'', "aceite de roca", es una mezcla de hidrocarburos que no se disuelve en el agua. Es usado como combustible y para producir plásticos, cosméticos, textiles y solventes químicos. El origen del petróleo es de la transformación de los restos de algas, plantas y animales microscópicos en los lagos, lagunas y mares de épocas prehistóricas, que durante millones de años fueron soemtidos a presiones de capas de sedimentos y tierra depositados encima. Es un recurso natural no renovable y actualmente también es la principal fuente de energía en el mundo. El petróleo líquido puede presentarse asociado a capas de gas natural, en yacimientos que han estado enterrados durante millones de años, cubiertos por los estratos superiores de la corteza de la Tierra. Los principales países productores de petróleo son Arabia Saudita, Rusia, Estados Unidos, Irán, China, Canadá, Irak, México, los Emiratos Árabes Unidos, Brasil, Kuwait y Venezuela. [[Akotchajülee sünülia:Petüroolia| ]] 12kizasttryf3huwgmg0l8ldzbc475f Pichiincha 0 477 10809 10100 2023-03-11T01:22:59Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10809 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Pichincha.svg|thumb|[[Panteera]] Pichiinchajatü.]] [[Anaajaalaa:Pichincha in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Pichiinchajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Pichiincha''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Pichincha'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Pichiincha| ]] 1d9fongfvgs79j7uxwaxz1qyub5tkqr Piichipala 0 478 11017 10810 2023-03-11T02:33:51Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11017 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ranchería Wayúu.JPG|thumb|Piichipala]] '''Piichipala''' o '''Miichipala''' ([[alijunaiki]]: ''ranchería'') es una comunidad wayuu en La Guajira. Están compuestas por un grupo de casas que se encuentran a varios minutos de camino una de la otra; de esta manera se facilita el cuidado de los rebaños y hace posible compartir la comida y el agua. Para evitar las inundaciones en época de lluvia, las viviendas se construyen en terrenos altos. En La Alta Guajira las casas se conoce como PIICHI y en la Baja Guajira como MIICHI, tienen dos cuartos con hamacas para dormir En las rancherias los wayuu guardan la ropa en mochilas de algodon tejido, en el suelo colocan las vasijas de barro con cuello angosto donde almacenan el agua. Afuera de las casas en unos palos con horquetas clavados en el suelo, cuelgan calabazos con semillas para la época de siembra. las rancherias son consideradas l '''Piichipala''' o '''Miichipala''' ([[alijunaiki]]: [[Alijunaiki|junaiki]]: '''significa lugar-ubicación del hogar),''' Piichipala jûnulia tû mmapa'a eere epiapûle jûtuma wayuu jumaa nûpushi julu'u tû mma eeje'wailiire neki jutuma noushi jûtuma nûtushi eejachile jemelin wane wayuu. jia wane pûtchi jûmaiwajaatû nanuiki wayuu la'ûlaayuu nawaiwajaana jûpûla ayawatia wane akua'ipaa julu'u wane mma piichipala o miichiapala jutuwa wayuu jia tû mmapa'a eere tü nepiapa'akalü juma napüshi, jia tü mma eejachire jemelin wanee wayuu tü kanulikalü asho'ochikii, eere jojoitünuin nu'ula'se wanee wayuu jemeli'iwa, eere keenain jüsa nii junain a'alijawaa tü piichipalaka atuumaa jia tü ayawatiakalü nikii wane wayuu jünain jaleje'ewalin nüpushi, ni'irüku. junainje tü piichipalaka akumaajaasü tü wayuuwakalü, tú akuaipaakalü, tü kekiwakalü, tü aapawakalü miyo'owaa, tü alaüle'era ain'i tü koottookaalü julu'u wane mma wane piiichipala jüyaawasesü wane mma natuma wayuu laülaayuu eere wayuu jüma nüpüshii juma nüitkeeyuu, nüsiipünu, nüchoin, niiyeyuuse... '''Piichipala''' o '''Miichipala''' ([[alijunaiki]]: '''en español significa lugar-ubicación del hogar),'''Termino utilizada por los pueblos indígenas wayuu para referirse al lugar y a la ubicación de las viviendas habitados por el núcleo familiar en un lugar determinado, conformada por un conjunto de viviendas étnicos en una ranchería; Es una expresión asociada a los vocablos del hogar la cual es utilizada por los aborígenes para mencionar un sitio y está relacionada con el significado y la importancia de la conservación de los territorios ancestrales como el significado del asentamiento territorial étnico adquiridos por la línea materna o por los mayores como pueblo originarios desde los tiempos ancestrales y culturales con asentamiento y legitimidad posesionados por el grupo clanil Miichi-piichi significa casa- hogar- vivienda. Piichipala-piichipa'a lugar-ubicación. Es una expresión protohistórica que se venían utilizando los ancestros en la tradición wayuu, desde este espacio los mayores compartían las vivencias colectivamente, además; Desde nuestra cosmovisión cultural hace referencia a la territorial y la del asentamiento familiar o ranchería, la existencia, la participación de la familia claníl, así como lo establece el sistema normativo wayuu''',''' piichipala es un espacio que ha sido sumamente importante para identificar la pertenencia de la territorialidad de los mayores y del arraigo milenario que dejaron sus reseñas históricas a sus legados así como rige los usos y costumbre wayuu transmitida a través de la oralidad y de la educación propia que consiste en la conservación de la simbología étnica; ya que este espacio terrenal representa la protectora de los órganos de la Madre Tierra, “la placenta” el cordón umbilical y “la sangre donde habitamos nacidos que seria el lugar del aborigen propio donde convivimos armónicamente con las pantas y animales; allí, desplegamos nuestra educación propia y las relaciones sociales, familiares y la vida organizativa: este espacio es cuidado por las abuelas matriarcales donde perviven la sacralidad y nos orientan en las actividades cotidianas y los cuidados que debemos tener en el territorio o a nivel familiar; ya que ellos son los conocedores de los acuerdos pactados a través de la oralidad realizados entre clanes desde su creación y han sido los principales actores de un proceso de lucha permanente entre los originarios por conservar el legado que dejó sus raíces ancestrales que le heredó sus antepasados que eran nuestro descendencia matriarcales,(atuushii) [[Akotchajülee sünülia:Piichipala|*]] gtthy8pjmnp83uhsyhui91tn5uptcx4 Piloosopia 0 479 10101 6792 2023-02-27T22:24:32Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q5891]] 10101 wikitext text/x-wiki Tü '''Piloosopia''' (del latín ''philosophĭa'', y éste del griego antiguo φιλοσοφία, 'amor por la sabiduría') es el estudio de una variedad de problemas fundamentales acerca de cuestiones como la existencia, el conocimiento, la verdad, la moral, la belleza, la mente y el lenguaje.<ref>Teichmann, Jenny; Evans, Katherine C. '''Philosophy: A Beginner's Guide'''. Blackwell Publishing, 1999</ref><ref>Grayling, A.C. '''Philosophy 1: A Guide trough the Subject'''. Oxford University Press, 1998</ref> Al abordar estos problemas, la filosofía se distingue del misticismo, la mitología y la religión por su énfasis en los argumentos racionales, y de la ciencia porque generalmente lleva adelante sus investigaciones de una manera no empírica,<ref>Proudfoot, Michael; Lacey, A. R. '''Philosophy and analysis'''. The Routledge Dictionary of Philosophy</ref> sea mediante el análisis conceptual, los experimentos mentales, especulación u otros métodos ''a priori'', aunque sin desconocer la importancia de los datos empíricos. ==Nuchikimajatü== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Piloosopia| ]] 8390qkh14pbccoesfqzhkfown1a8grx Piruwachon 0 481 14840 11018 2024-05-05T11:03:17Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14840 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Piruwachon2012-10-28 09.35.27.jpg|thumb|Piruwachon.]] '''Piruwachon''' ([[alijunaiki]]: ''Los filúos'') jiia ee outkajain [[Wayuu]], pejeesü sunain [[pueulo]]ka [[Pala'aipo'u|Pala'aipo'u]], chaa mma [[Wajiira]] soou mma'ipakat [[Suuria]] ein [[Wenesueela]]. Sunain Piruwachon outkajasü Wayuu supüla ayaalaja koroloo jee aikawa ekülü, asheen, [[kaa'ulaa]] jee maima kassa; yalaa ashawalasü [[Kemion]] oünajatuka [[Wajiira]]müin jee chaamüin [[Maikau]] soou mmakat [[Kolomwia]], eesü tientaa, ekawapüle ekülü jee maima shimiia sumüin wattawalüka chaa Wajiira. Ee Piruwachon eesü wanee terminal ee shawantain [[Wayuu]] chaawatkaa [[Marakaaya]], tü mma Piruwachon pejesü sunain wopükot chawatka wajiiramüin ee [[karateerü]] Rawitoo, pejee sunain [[Paaluwachon]]. '''Türa mma Piruwachon münakaa''' [[Anaajaalaa:Los Filuos(Piruwachon).jpg|thumb|Piruuwachon]] Piruuwachon naa yala wanaa sûnain Palawaipo'u, shia eere sujunkajain wayuu sünain a'yatawaa, ayaataa, oikaa, a'wanajawaa kasa, shia eere süntaajiraain tü kemionkalairua chejeejatkalü Wajiirajee, Maiko'ujee jee Marakaayajee, watta saliin wayuu sümaa alijuna alatakat yalapünaa yala. Sümaiwa maima sunülia piruwo`ulia eejatkaa yala, süpütaaka Piruuwachon sünülia türa mmapaka. '''Los Filuos ( piruwachon)''' [[Anaajaalaa:Piruuwachon 2.jpg|thumb|Piruuwachon]] Piruuwachon, sünülia wanee mma chajatu palawaipo'u palaamüinkua'ipatkaa sünain Suuria  jee sa'ata Wajiira chakaa Wenesueela. Tü piruuwaka shiale'eya süpüshi tü püla'anakaa sejeejetkaa Aasiajee pasanainjatkaa, katchiin aa'in joulatale'u. Sünüliasü tü suumainka wayuu süka eejatüin paala sulu'u apünajuushin tü piruuwakaa sulu'u na'apainsekaa wanee wayuu Ja'yaliyuu kanüliakai Fernando Fernández sumaa nü'wayuusekat María del Carmen Epieyuu, wanee wayuu Epieyuu, kottiraaka namaa nachounni jee naikeyuu sünain apünajaa jee na'yonuin wuin shikiiru'u tü piruuwa eeka sulu'u na'painse, eere joo mautpünaa yaa türa Ekirajuleeka Woliwariaana Orangel Abreu Semprún. Süntülesü wayuu watta saalin süchikikejee Puerto Aleramo eere süshawa'jülee anuwa eere jo'o süntüin tü piraawakaa antirakaa kasairua watta saalin cho'ujaakaa sümüin wayuuirua yalajatü yala'aya. Mautpünaa yaa piruuwachon shia süpulee tü oikawaaka mulo'usuka Wajiirapa'a, eere süntiraain tü oikatnuuka tü yalajatka sümaa wattajeejatkaa. Eesu joolu'u süshawa'jülee uusu, wanee kasoliinaapülee, wanee e'ereje'riaa ayuulii, wanee ekirajüleeirua süpüla jima'alii jee tepichi, wanee ekirajülee süpüla natüjala wayuu mulo'uyuu, eesu oikaale mulo'uyuu jee motsoyuunnu eere eein kasayuu cho'ujaakaa sümüin wayuu. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] a845twe8iu8nzonegjy9z6kiu9a62c5 Piyooui 0 482 13545 13023 2023-10-06T22:38:20Z Leonfd1992 13 13545 wikitext text/x-wiki '''Piyooui''' ([[alijunaiki]]: circulo de danzar) wanee mma aneekuushi sünainjee isashiin shia, wulesü atumaa waneepia, süpülajatü ayonnajaa. Leeyaasü wakua sulu'u piyoouikaa, eitaashii waneepia eejeere waju'itaain; kepiyoousheshi ka'ikai müleka outajachire wanee wayuu washit, kepiyoousheshi kashikai müleka sülü'ülüle kasachiki, jouluinjatüi wanülüü. Ataletaasü kaashikat we'rapa piyoouikaa aitu'u, antapaasü wayuu wattajee sutuma sütürüla kaashi, ayonnajüshiinjana sütütülaaya naa'in kashikai, sütütülaaya waa'in; weipünaain sulu'u piyoouikaa wera, sütchin wasa'a,waasira, weme'erain. Asüsü yootshi mmakat sujutalaaya piyoouikaa, eküsü sawa mmakat süsürülaaya piyooui. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 4y3rfdwtgtq9noblg21f9y3uih743ut Pottukeesa 0 483 12766 10477 2023-08-14T18:24:03Z Leonfd1992 13 12766 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Portuguesa.svg|thumb|[[Panteera]] Pottukeesajatü.]] [[Anaajaalaa:Portuguesa in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Pottukeesajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Pottukeesa''' (Alijunaiki: ''Estado Portuguesa'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] ikhi14x0dtlgd51odopp9bb3nklfebj Puelopa'a 0 484 11197 11195 2023-03-21T00:03:41Z Leonfd1992 13 11197 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Chicago Downtown Aerial View.jpg|thumb|Pueulo 'Chicago']] '''Pueulo''' ([[alijunaiki]]: ''pueblo'') az5mj508zl970977c69mhpd51nfuwmz Pushaina 0 485 12954 6857 2023-08-27T19:03:00Z Leonfd1992 13 12954 wikitext text/x-wiki '''Pushaina''' wane eiruku Chii wayuu pushainakai,wane wayuu wuinpejeewai aikalai süpüla pütchi anatüin sukuaipa kasa ekai alatüin sümüin nüpüshi.Nüchikua wayuu nümaiwajachi,wattasa'ali nuchonyuu je'e nüikeyuu, [[Anaajaalaa:Pülüükü.jpg|thumb|Püülükü]] Niiruku chii mürülü püülükü münakai,wayuu aikalai süpüla kasa alatüin nümüin otta sümüin nüpüshi kajutsu nutuma,yaletsü sünülia nutuma eepünale,kamaneeshi,arüleejüin,ekirüin,kayoroloi,keme'erainchi,aikaleerüi nüchoin,nüikeyuu,nüsiipunu süpüla pütchii anasü,nükoyotiira aluulu süpüla nayaawatüin sukuaipa pütchika süpüla kajuutuijaichin nia sutuma niiyeyushe otta nüpüshi. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] sy9jikdg1271ihonspaoo22x93peejl Putchipuü 0 486 6861 6860 2023-02-27T19:08:09Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 6860 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Pütchipü'üi]] girci5tys5k6xnkfxkvsa1cdxebshjm Putumaaya 0 487 10811 10103 2023-03-11T01:23:16Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10811 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Putumayo.svg|thumb|[[Panteera]] Putumaayajatü.]] [[Anaajaalaa:Putumayo in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Putumaayajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Putumaaya''' (Alijunaiki: ''Departamento Putumayo'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Putumaaya| ]] 62cu19pw51dlv4u5brk51ps28hkplzf Püla'ana 0 488 15068 12749 2024-06-03T19:43:42Z Vicenta Harker 1316 15068 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Plantains.jpg|thumb|Pülaana.]] '''Pülaana''' ([[Alijunaiki]]: ''Plátano'') [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] pt3btfcqead00v28o79q9bdguczd4hs Püliiki 0 489 6874 6873 2023-02-27T19:08:10Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6873 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Püliikü]] 6rilm8ponmocuvtg9oa90dsoksievcq Püliikü 0 490 11405 10902 2023-04-05T20:25:53Z Leonfd1992 13 11405 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Püliikü kakoroloshi.JPG|thumb|Püliikü sünain alaapaja chaa wajiira.]] '''Püliikü''' je '''Püliiki''' ([[alijunaiki]]: ''burro'') (''Equus africanus asinus'') nia wane mürülü pinchipa'aje'ewai süpüshi tü équidos. Nüpüshikalüirua icha sümaiwa chasü Africa, aapaanüsü süpüla mürulaa müinka sa'ain tü amakalüirua ichaa Asia, sünainjee tia chi püliikükai aapaanüshi natuma naa wayuukana supüla aja'itaa jee süpüla awa'te'era sünain ashanajirawaa. Süntapa'a joolu'u tü e'ejetü, kemion a'yaataka sünain wane kasa sümüin wayuu, chi püliikükai nnojoishi kojutuin müinka icha sümaiwa. ==Süchiku sukua'ipa== [[Anaajaalaa:EL BURRO COMO TRANSPORTE WAYUU.jpg|thumb|süpüliküse wayuu]] Sünainjee tü palajatüka akua'ipa, tü püliiküka aapaanüshii chaa Europa, Asia jee müsia Afrika süpüla e'ikajaa kasa eekai jawatüin, ajütaa süchiki e'ejetü jee müsia süpüla ei'kajaa wayuu. sükajee nnojoluin müin nia na'in amakai, sükajee nnojoluin kawachirain jee matsüinsai süpüla wane kasa eekai jawatüin ma'in. Chi püliikukai kanchouleshii sünain asaa wuin jee kama'ashi süpüla ouktaa jee müsia anashi nia süpüla waraittaa soo'opünaa uuchi jee sünain mma eekai ipapüleein. Kojutshaatashi sümüin mmakat wattapünaa sükajee jamüin cho'ujaashi süpüla ei'kajaa süikaainka alijunairua jee wayuuirua. == Püliikü süma'ana wayuu == [[Anaajaalaa:TURIIYA (2).jpg|thumb|sütüriyasee pülikü]] Tü püliiküka jee chi püliikükai münakana wanee mürütnuu miichipa'ajana, joutshii süma'ana wayuu cha'yaa Wajiira, shia e'jenaka süpüla o'unajawaa wattamüinpünaa otta müsia süpüla süsaajüin chisooui wattajee. Eeshii süpüla nama'anüin sünain awate'era müsia sünain ashanajirawaa. Süküjala tü wayuukalüirua sümaiwa, antiruushi chejee wattajee sulu'ujee tü mma Aapürikaa müsia Euroopa münakat, suumain alijuna. Eesü püliikü sünain tooloyuin otta müsia sünain jieyuin. Wainmapütsü sütapa'a: eesü eekai ratuunain, mütsiiyain, mmoutalüin oulaka müsia kasuutotnuin. Atüriiyajaanüsü palajanaa süpüla süwaraitaainjatüin sünain tü shi'atainjatüka pansaain sutuma tü wayuu kapüliiküsekat. Ekaje'etnüsü alama sujuuna shi'yatain otta müsia süsitnüin wuin süpüla katchin saa'in. == Sütüriiyase sümaa süshenchein püliikü == Türiiya münüsü tü o'otünakat so'u püliikü süpüla einaseinjatüin süpüla o'unajawaa wattamüin, akumajünüsü süka süta pa'a, oosojünüsü palajanaa süpüla sukumajünuinjatüin müsia tü sheichekat shia tü achechetnakat süleepüna püliikü süpüla icheinjatüin, nojoluinjatüin jawawain sütüriiyase. === Sukua'ipa süta püliikü === Tüü püliikükat mülouyuu süchee, kekiisü, ko'usu, ke'ichisü, kasaasü, kaanuküsü, kaisü, kale'esü. Atüjasü aya'laja musia oponojowaa tü keejenakat. ;Püliikü sünain e'ejenain Tüü püliikükat e'jenaasü sutuma wayuu sünain o'unajawaa wattamuin musia sünain asukaa siki, emiirukaja sünain aja'ita wuin. Kamaneeyaasesü seemeraapa süchiki shiatain. === Sujutu Püliikü === Tü püliikükat aije'esü apülaa süka e'ejenain shia sünain kasa supushua'aya müsia mürülüin shia sutuma wayuu. Ekaje'etneesü, asitne'esü wuin waneepia süpüla anachoin sutaapa musia katchiin sa'in süpüla shi'yataain. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] e44dfuxunv8dmji4cwhmloqida8pfe4 Püranseenaiki 0 491 10814 10106 2023-03-11T01:23:39Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10814 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:A La Fille En Deuil, Poeme de Wissam Shekhani, Juin 2012.jpg|thumb|Püranseenaiki.]] '''Püranseenaiki''' ([[alijunaiki]]: ''idioma francés'') es una lengua romance hablada Francia y en los territorios franceses de ultramar, donde es hablado en muchos casos, junto con otras lenguas como el tahitiano, en la Polinesia Francesa, o con dialectos como el «créole» en la Reunión, en Guadalupe, en Martinica o en los Estados Unidos (francés cajun). Se calcula que hay 200 millones de hablantes de francés en el mundo, de los cuales 72 millones son hablantes parciales. Es el décimo tercer idioma más hablado (por hablantes nativos) y la tercera lengua en las relaciones internacionales por el número de países que la emplean como lengua oficial y/o de comunicación y por el número de organizaciones internacionales que la emplean como lengua de trabajo, como pueden ser la Unión Europea, la ONU, etc. j94tmcqsatlu57g3yw01huxb2m0makm Pütchapalaa Jeketü 0 493 10815 10107 2023-03-11T01:23:45Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10815 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Francisco de Enzinas-Nuevo Testamento.001.jpg|thumb|Pütchapalaa Jeketü.]] '''Pütchapalaa Jeketü''' ([[alijunaiki]]: ''Nuevo Testamento'') es la parte de la Biblia compuesta por un conjunto canónico (autorizado) de libros y cartas escritas después del nacimiento de Jesús de Nazareth. Se le designa así desde los días de ''Tertulianus'' en la Iglesia cristiana. La composición del Nuevo Testamento canónico se fijó poco a poco en los primeros siglos de la nueva religión. La lista más antigua se supone redactada hacia el año 170. La lista actual de libros fue publicada originalmente por San Atanasius de Alejandría en el año 370. [[Akotchajülee sünülia:A'inwaa]] sefmal1tavdst34grx64aqjm4q5fzzt Pütchapalaa Kama'airü 0 494 10816 10108 2023-03-11T01:23:50Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10816 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Gutenberg bible Old Testament Epistle of St Jerome.jpg|thumb|Pütchapalaa Kama'airü.]] '''Pütchapalaa Kama'airü''' ([[alijunaiki]]: ''Antiguo Testamento'') es la primera parte de las Biblias cristianas. Contiene el Pentateuco (La Torá de Moisés; el único libro dictado y Escrito por Dios mismo y entregado a Moisés en el Monte Sinaí) y otras series de libros históricos, de saberes tradicionales judíos y proféticos. En total se numeran en el Antiguo Testamento 39 o 46 libros, que sumados a los 27 del Nuevo Testamento forman la Biblia con sus 66 o 73 libros bíblicos. [[Akotchajülee sünülia:A'inwaa]] 1usntvhekr9yjre8k89doidxtq2fhc7 Pütchi 0 495 11019 10817 2023-03-11T02:34:18Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11019 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Yotirawaa.jpg|thumb|Yootoo süchikua kamaneewa]] '''Pütchi''' ([[alijunaiki]]: ''Palabra'') shia süttia anüiki sünain yootirawaa süchiki wainma kasa, süpüla lotuin tü aashajawaaka. Tü pütchika ajuintusu sulu'ujee wanüiki. Ekirajaashi wayaa sulu'u tü wanuikikalü sünain waikale'erüin tü pütchikalü. E'raajünüsü wakua'ipa soo'u watüjaain akumajaa wanee pütchi. Tü  pütchika kajutsu sutuma wayuu. == Waima sukua'ipa pütchi == * Eesü pütchi natuma laülayuu namüin naikeyuu süpüla nayawatuin wayuuwa nachipüna watta ka'i. * Pütchi ashajunaka sutuma ekirajut. * Pütchi süpüla anaataa wane kasachiki. (maka suluwataanuin wanaimüin sünainjee saainjala waikale'erüin waa'in sümaa wekii süpüleerua anoukta wakua'ipa süka wanüiki. * Pütchi ekirajaana sulu'ujee süle'e wei == Pütchi sünain wayuunaiki == Anüiki (Palabra) Yootoo (Hablar) Atünaa (Brazo) Ajapüü (Mano) Ekiiwaa (Cabeza) O'uu (Ojos) Eichii (Nariz) Eimataa (Labios) Oupünawaa (Cara) Awu'lii (Pies) Eipüshee (Huesos) Ekiisholoinwaa (Cerebro) Jintüi (Niño) Luma (Enrramada) Ruluma (Comejen) Polu (Hacha) Alama (Paja) Jime (Pescado) Anaa (ser bueno) Tawala (Hermano (a)) Rouya(Espejo) Ama (Caballo) Kepein (Cafe) Siki (Leña) Monku (Mango) Juya (Lluvia) Chocho (Trompo) susu (Mochila) Yosu (Cardon) Ipa (Piedra) Aipirua (Seis) Kasa (Que) Pusakira (Pregunte) Chira (Ese) palajana (Primero) eekpubqlkda4jdr7231mc167ew5s7fq Pütchi kama'airü 0 497 11020 6964 2023-03-11T02:34:29Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11020 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pütchi_kama'irü.jpg|thumb]] '''Pütchi kama'irü''' ([[Alijunaiki|alinaiki]]) jia tu wanüikikat nnojolüitpaka aashajaanüin, otta nnojotsü ennaajünüin natuma naa tepichikana, jima'aliikana, majayünnuukana, tüü pütchikalüirua amülouisü jutuma jüpalirajünüin jüma alijunaiki, jiasa ma'aulu yaa me'erajuusat, naya'ale ne'e na laülayuuka achuntaka jüka nayain ee'rajüin jia. '''Anu'usa jüpüshi pütchikalüirua kama'innuukat''' {| class="wikitable" |+ !Jümaiwajatka !Jeketkat |- |Shupuuna |jawon |- |woosoleechi |iwana |- |saleechi |kooko |- |ousajaa |achulaa |- |katǘnasü |awion |- |katsuuna |pantaloon |- |asitanajaa |apülanchajaa |- |katio'u |kaliina |- |Achinka |Anülia |} '''Jo'omuin pûtchi kama'innuukat''' {| class="wikitable" |+ |'''Jümaiwajatka''' |'''Jeketkat''' |- |Asanayuu |Apüshii |- |Yuunasit |Püliiku |- |Kijo |Potchi |- |Maarüleena |Patajua |- |Jirirü |Maripoosa |- |amachijaa |Kachonwaa |} ns3vc6syfst0zf1l1t0h3nrif3x9q8c Pütchimaajatü 0 498 14862 10818 2024-05-08T04:50:39Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14862 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dicc RAE 1780.jpg|thumb|Pütchimaajatü.]] '''Pütchimaajatü''' ([[alijunaiki]]: ''diccionario'') es un libro en el que se consultan palabras o expresiones que se encuentran ordenadas alfabéticamente. De dichas palabras o términos se proporciona su significado, definición, origen, ortografía y, en el caso de algunos idiomas, define su pronunciación, y forma gramatical. La información que proporciona varía según el tipo de diccionario del que se trate. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Pütchimaajatü]] 9o68954er4sb91urjvhhucup10tgzqj Pütchimajana 0 499 6975 6974 2023-02-27T19:08:15Z Jon Harald Søby 12 4 revisiones importadas 6974 wikitext text/x-wiki '''Pütchimajana''' ([[alijunaiki]]: ''Red de Comunicación del Pueblo Wayuu''<ref>[https://web.archive.org/web/20120709163254/http://www.wayuunaiki.org.ve/index.php?option=com_content&view=article&id=230:pronunciamiento-de-la-red-de-comunicacion-del-pueblo-wayuu-putchimajana&catid=25:actualidad&Itemid=72 Pronunciamiento de La Red de Comunicación del Pueblo Wayuu (PUTCHIMAJANA)]</ref> es una organización que agrupa a los medios alternativos de comunicacion operados por indígenas en Venezuela, como radios comunitarias, blogs de noticias y periódicos. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Pütchimajana]] iljnr5dkg1j2ri1f84osiy8946cn5od Pütchipuü 0 500 6978 6977 2023-02-27T19:08:15Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 6977 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Pütchipü'üi]] girci5tys5k6xnkfxkvsa1cdxebshjm Pütchipü'ü 0 501 6980 6979 2023-02-27T19:08:16Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 6979 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Pütchipü'üi]] girci5tys5k6xnkfxkvsa1cdxebshjm Pütchipü'üi 0 502 15042 12912 2024-06-03T19:03:59Z Vicenta Harker 1316 15042 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pütchipü'üi wayúu.jpg|miniaturadeimagen|250px|Pütchipü'üi wayuu]] '''Pütchipü'ü''' ([[alijunaiki]]: ''Mediador'') Nia wane wayuu atüjashi aashajawaa je sütsüin nanüiki naa wayuukana. Nia chi e'ikajaakai nanüiki wane wayuu namüin wane sülatüle wane kasa namüin, niakai a'yataashi süpüla anaataa sukuaippa wane kasachiki otta anouktaa wane pütchi eekai nnojolüin pansaain nanainjee wane wayuuinua namüin wane wayuuinua je achajaashi süchiki anajiraainjanain wane wayuu eekai mojujiraain, otta eere wane mojujirawaa natüma naa wayuukana sümaa tü alijunakalüirua. Wainma tü kasa naa'inrakalü wane pütchipü'ü süpüla anouktaa sukuaippa wayuu soo'opünaa tü mmakalü. == Wane Pütchipü'ü anaatüi sukuaippa wane pütchi == Chi pütchipü'ükai nia chi ei'kajaakai wane pütchi nanüiki wane wayuu namüin wane wayuu süpüla akumajaa sukuaippa wane kasa eekai sülatüin na'aka, makatka saa'in atkawaa, süpa'üna jieyuu, wane kasachiki miyo'u; chi pütchipü'ükai kojutüshi sütüma wayuu süpüshua'a süka niain anaatülin sukuaippa wanee kasachiki, nüchajaain jamüinjatüin nakuaippa naa wayuukana süpüla anajiraainjanain naya nachikkua. Nia chi kojutkai atüma pütchi, oonoona amaalü nünüiki, atüjaa müsia wayuu sünainjee, nia chi achiaakai süka wane pütchi anasü, wane pütchi lotüsü, wane pütchi jemiasü, tü pütchi anasükalü anasü ma'i saashajaaya, sünouttia jee sujutaaya atümaa, kojutkalaka shia amüinyüü sulu'u wane mma. Chi pütchipü'ükai cho'ujaashi sümüin wayuu, sükajee niain anaatüin wane akuaippaa, süpüla eeinjatüin wane anajirawaa, süpüla eeinjatüin wane asakirawaa je wane yootirawaa natüma naa wayuukana süka anakalü akuaippa. Chi pütchipü'ükai nnojoishi nümüiwa'in sünain anouktaa wane pütchi, aashajaajiraashi namaa naa wane wayuukana, naapajüin je kojutsü nümüin nanüiki naa wane wayuukana. Naa'inmajiraain tü nukuaippakalü, naashaje'erüin naa'in palajana süpüla nüsouktajachin, naashajaain namaa naa wane wayuukana sünain jamüinjatüin sukuaippa sujute'eria wane pütchi. Paa'inwashi namaa naa wane wayuukana süpüla nachajaain tü akuaippaa anasükalü, süpülaa anajiraainjatüin wayuu süpüshua. Eeshi chi pütchipü'ü akumajakai sukuaippa wane kasa alatakat sulu'u wainma mma, eeshi chi eekai nukumajüin sulu'u pali'irü mma. == Sujutu nanüiki naa pütchipü'ükana == Tü kanüliakalü UNESCO saa'inmajüin maa'ulu yaa tü nakuaippakalü naa wayuukana jee kojutshii namüin naa pütchipü'ükana süpüla eeinjatüin tü natüjainkalü waneepia saa'u tü mmakalü.<ref> [https://ich.unesco.org/es/RL/el-sistema-normativo-de-los-wayuus-aplicado-por-el-putchipuui-palabrero-00435/ El sistema normativo de los wayuus, aplicado por el pütchipü'üi (“palabrero”) - patrimonio inmaterial - Sector de Cultura - UNESCO]</ref> Maa'ulu yaa aashajaana amaana naa wayuukana süpüla ayatüinjatüin nakuaippa naa pütchipü'ükana, süpüla nanouktüinjatüin süka, sukuaippa wane kasa eekai sülatüin na'aka, eekai pounuwain. Wattasü nanülia naa pütchipü'ükana süma'ana tü kanüliakalü UNESCO no'u chi juyakai 2010, eere saashajaanüin jee süpansaajünüin sujutu nakuaippa naa pütchipü'ükakana saa'u tü mmakalü otta müsia süpüla kojutüinjatüin nanüiki sulu'u Kolompia otta sulu'u Wenesueela. Chi pütchipü'ükai nia aashajaaka waneepia süpüla anaataa sukuaippa wane kasa eekai sülatüin sulu'u wane mma, süpüla eeinjatüin anaa aa'in je anajirawaa natüma naa tooloyuukana, natüma naa jieyuukana je naa tepichikana. Niakai nia anouktaka sukuaippa wane kasa eekai mojuin, süpüla nnojolüinjatüin eein atkawaa, pasalawaa je süpüla nnojolüinjatüin eein wane kasachiki sulu'u tü mmakat. Otta eesü süpüla nukumajüin sukuaippa wane kasa eekai sülatüin namüin naa wayuu eekai kepiain sa'aka alijuna, maa aka naa'in naa wayuu kepiakana Marakaaya je Süchiima. == Sukuaippa wane aashajawaa nütüma wane pütchipü'ü == Chi pütchipü'ükai nia chi wayuu laülaakai aa'in sa'akajee nüpüshi otta chi kekiikai ma'in, chi atüjakai aashajawaa, anakai nüsouktia. Nia chi wayuu tütükai anüiki süpüla aashajawaa jee nnojoishi kama'üralin. Wane pütchipü'ü nnojoishi achekajüin saa'u naashajaain süchiirua wane kasa, akatsa'a eein süpüla nüsülajünüin amüin wane mürüt jee wane korolo shiale, shia tü "nümülaina" sümakalü wayuu. Müleka nujute'erüle sünain anain sukuaippa tü kasa alatakalü, wattasü nünülia jee kojutüshii nia sümüin wayuu. Eeshi wayuu eekai naapüin naa'in süpüla aashajawaa motsoiwa'aya nia, naapajüin waneepia tü nanüikikalü naa nutuushinuukana jee nanüiki naa nüla'ülayuukana, je nanüiki naa wayuu laülaayuukana süpüla nütüjaain ma'in saa'u sukuaippa wayuu jee jamüinjatüin sukumajia nütüma wane kasa alatakalü. === Sukuaippa wane aashajawaa === * Sülatapa wane kasa na'aka naa wayuukana, maa aka wane aainjalaa, naa aa'innakana amüin wane kasa mojusü, nalu'wataain nanüiki namüin naa kaainjalashiikana, süpüla kottüinjanain naya nüpüla chi pütchipü'ü najütajachikai. * Süntapa tü ka'i e'itaanakat, outkajaashii nüpüshi chi kaainjalashikai, wayuu miyo'uyuu, süpüla aapajaa tü pütchi nüntajatkat amaa chi pütchipü'ükai. Antüshii süka no'uui, saa'u ama, saa'u püliikü, sulu'u kemion; kojuyashi sünain tü jutkataakalü süpüla anainjatüin nayolojo. * Nüntapa chi pütchipü'ükai, asakitshi palajana jaralin naashajaainjachin amaa, chi joyotshijachikai süpüla tü pütchikalü, naa wane jutkatshiikana aapajüinjana ne'e, nnojoishii asouktajanain, nianjachi ne'e aashajaaka chi pütchipü'ükai nümaa chi joyotshikai süpüla pütchi. * Süchikijee tia aikalaashii naa wayuu miyo'uyuukana süpüla naashajaainjanain süchiki tü alatakalü. Wainma tü kasa aashajaanakalü sünain tü jutkataakalü; eesü aashajawaa süchiki sujutu tü mma oumanyüükalü, süchiki anaa aa'in je waraittaa süka anakalü akuaippa, süchiki sukumajünajatüin akuaippa tü alatakalü süpüla nnojolüinjatüin wane kasachiki. Eesü süchiki maüna, sünain je'rain tü achuntunüjatkalü. Aküjünüsü süchiki tü alatakalü sünain lotüin süküjia je sünain lotüin sukuaippa. * Wanaa sümaa tü aashajawaakalü, chi pütchipü'ükai nüsaki'rüin naa sünainpünaakana tü kasa alatakalü, sünain jamüsüin sukuaippa, süchikijee aashajaashi namaa naa nemiyo'usekana naa wayuukana, naa wayuu laülaayuu lotokana anüiki, naa ke'ireekana aa'in sujutaainjatüin süka anakalü akuaippa tü kasa alatakalü. Sünain tü jutkataakalü eeshii süpüla nasouktüin naa ayaawatakana saa'u tü aashajawaakalü, aashaje'ennüshii naa eekai anain nasouktia, achiaanüshii naa eekai mojuin nasouktia. * Kettaapa chi pütchipü'ükai sünain nüsakirüin naa wayuukana nüntakana ama'anamüin, nüküjüin tü pütchi nüntakalü amaa, tü pütchi alu'wataanakalü amaa nia natümaa naa wayuu ajütakana nia. * Müleka anale sukuaippa tü aashajawaakalü, e'itaanüsü wane ka'i süka'iyainjatkalü tü awalajaakalü. Tü aapünajatkalü shia tü nachuntakalü naa nüpüshikana chi wayuu aa'innakai amüin tü alatakalü; eesü süpüla saapünüin nneerü, mürüt, kakuuna. Maa'ulu yaa eesü awalaajaa süka miichi, süka mma, kemion, jee eekalü nama'ana. O'unüsü süchiirua tü aainjalaakalü. * Otta müleka mojule sukuaippa tü aashajawaakalü, o'ulaanüsü. Eesü süpüla eein süchiki ojuyaajirawaa, eesü süpüla eein kasachiki sütüma nnojolüin sünaatünüin sukuaippa tü alatakalü, sütüma tia eesü eein ouktaa; je eesü süpüla eein pasalawaa. * Tü pasalawaakalü shia wane akuaippaa mojusü süka eei atkawaa sütüma je nnojotsü anain naa wayuukana sütüma, nnojotsü anain naa'in naa tooloyuukana sükajee nayain achajaanüin süpüla ouktünaa aa'in, ja'itaina laülaayuuin. * Sünain wane kasachiki nnojoishii epettünüin naa jieyuukana jee naa tepichikana.<ref name=pütchipü'üi>[https://haimaneltroudi.com/la-palabra-en-clave-de-paz-palabrero-wayuu/ La palabra en clave de paz]</ref> == Sukuaippa aashajawaa süchiirua wane ouktaa == Sünain tü makaa, chi pütchipü'ükai achuntushii nümülio'u chi wayuu pasiruaakai süpüla walaainjatüin naali naa'in. Je mapa e'itaanüsü wane ka'i süpüla awalaajünüin tü ni'ira jee ne'wiira nüpüshi jee nüshi. === Kanüliasü sutuma wayuu mayaa === '''Sho'upünaa''' Shia achekajünaka palajana süchiirua nümüliain chi wayuu ouktakai. Tü awalaajünaka saa'ujee tia aapaanüsü süpüla niainjachi chi nüshikai otta nüpüshi aapaain. '''Nujutkaa''' Süchikejee walaain tü sho'upünaka, achekajünüsü tü nujutkaa chi ouktakai sümüinjatü nii je süpüshi tü niikat. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references /> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] iurp6thsl7b6lii7vbae8h2lvw34grn Püülükü 0 503 15037 11189 2024-06-03T18:27:49Z Vicenta Harker 1316 15037 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Sow with piglet.jpg|thumb|Püülükü.]] '''Püülükü''' ([[Alijunaiki|alijnaiki]]: ''puerco'', ''cochino'', ''cerdo'') niia wanee mürüt süpüshii ''Suidae'' mürütsü sutuma asalaaka. Mioüsu main sütapaala o'ota ko'oyosü, mioü main shi'imata jee siia kona'kanosü, joüchon main süsa'aka jee siia kapatoüshesü sümaa motsosun tü süsiika. Tü sütoutaka kaüsüsu, ka'ajünasü sooi checheshanasü müsiia joolü eesü maimain kanasü sümanairü. Katssa mürülüin shiia nayairü mürüt kakuashii o'ota atijasüirüa nnojotshii malain nayakaniirü. Nayakaniirü anaashi süpüla ayulaa asaala, kajamüin mioushii jee siia kaüsüshii motsoomüin, motsoomüin kachoin, 114 kai'nee süpüla kachoin shiiakalirü, y la hembra suele parir numerosas crías. Son herbívoros en estado salvaje porque tienen una mandíbula preparada para vegetales. En su domesticación son omnívoros y se les da también carne, siempre picada, pero consumen una gran variedad de vegetales y restos orgánicos que contengan proteínas. En países subdesarrollados, donde las condiciones higiénicas en la crianza y/o forma de alimentación pueden no ser siempre las adecuadas, los cerdos pueden ser portadores de parásitos. Por tal motivo, es importante consumir su carne siempre bien cocida, ya que el calor ayuda a destruir todo tipo de microbios. Además de la carne, del cerdo también se aprovechan su cuero para hacer maletas, calzado y guantes, y las cerdas para confeccionar cepillos. Son también fuente primaria de grasa comestible saturada, aunque, en la actualidad, se prefieren las razas que producen carne magra. Además, proporcionan materia prima de calidad para la elaboración del jamón. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] knp2uysmpoqlmsiwd62bh2e45popkwe Aapajia pütchia 0 504 12089 12087 2023-05-30T02:02:35Z Leonfd1992 13 12089 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:DEGEN DE 1103 MULTIBAND FM AM SW RADIO.jpg|thumb|Raawia.]] '''Raawia''' ([[alijunaiki]]: ''radio'') es el dispositivo electrónico que permite la recuperación de las señales vocales o de cualquier otro tipo, transmitidas por un emisor de radio mediante ondas electromagnéticas. [[Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi]] q1z1aag80r3123yqu2pv47ilxbejf8y Süchii ranchería 0 505 11409 11407 2023-04-05T20:36:54Z Leonfd1992 13 11409 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:RioRancheria.JPG|thumb|Süchikaa Rainkeriia.]] [[Anaajaalaa:RancheraFonseca2.JPG|thumb|Süchikaa Rainkeriia ainküin Fonseca.]] Tü '''Rainkeriia''' ([[alijunaiki]]: ''Ranchería'') es un pequeño río costero de Colombia, una artería fluvial muy importante en el departamento de La Guajira, al norte del país. Nace en el cerro La Horqueta, a más de 3.000 msnm, en la sierra Nevada de Santa Marta, y desemboca en el mar Caribe en ese mismo departamento. El río pasa por las pequeñas ciudades de Fonseca, Barrancas, Mushaisa y Albania; y cerca por otras siete comunidades como Patilla, Tengoganas, Roche y Chancleta, ubicadas en el extenso yacimiento sedimentario de carbón, El Cerrejón. Este complejo carbonífero es cursado por el Ranchería donde llega hasta sus últimos tramos por su paso por el valle aluvial, y desciende al resto de su trayectoria. Desemboca en la costa del mar Caribe en La Guajira, donde vierte sus aguas en un delta de seis brazos; sin embargo uno de los brazos desemboca en la ciénaga de Los Patos. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] bps06s3n1cwuopknn6ywu3lt0n2ijxe Ramón Paz Ipuana 0 506 14829 14360 2024-05-05T10:09:19Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14829 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü toolo (ouktushi)|native_name=Ramón Paz Ipuana|conventional_long_wayuu_name=Ramonkai Pas Iipuana|ayaakuwa=Ramón Paz Ipuana.jpg|ka'i_jemeiwaa=17/12/1937|jalejeewai=Yosuitpa'a, Wajiirü|e'irukuu=Iipuana|nuumain=Wenesueela|koleejia_eere_tepichiiwa'a=Jesús Sistiaga|ekijaapülee_mülo'u_eejechire=Liceo Barált|ni'yataaka_anain=Ekirajüi otta ashajüi wayuunaiki|joujachi ouktuin=27/10/1992|aamaka eere=Yawaasiru'u|shipijana=Audio Ramón Paz Iipuana.wav}} '''Ramón Paz Ipuana''' (Jemeishi cha'aya sulu'u tü mmakalü Yosuitpa, 17 nükalia kashikai [[tisiempüre]] so'u tü juyakalü 1937 - [[Pala'aipo'u|Palawaipo'u]], anaajaashi 27 nükalia kashikai [[Outuuwüre]] so'u tü juyakakalü 1992) wanee wayuu e'raajuushi ma'in, ekirajüi, achajaakai waneepia atüjaa soo'opünaa nakua'ipa na wayuukana, ekirajaashi sünain süshajia je saashajaaya wanee pütchi, ashajüi karaloukta, jemeishi sulu'u tü mmakat Yosuuipa'a, wopumuin saa'ujee tü mmakat Palawaipo'u, uuchejee sünain tü mmakat Yawaasiru'u, eejechire nia tepichiiwa'a. Tü niipüsekat Ramón Paz Iipuana, chasü sulu'u naamaka na nüpüshikana, na iipuanayuukana, sa'aka nüla'ulayuu je nutuushinuu, sulu'u tü mmakat Yawaasiru'u, eejachire nia kepiain. ==Nachiki na kasayuukana nünain== Na Iipuanayuu kapüshikana Ramón Paz Iipuana, chaje'ewalii Jalaala, cha Wajiira. Josefina Gonzáles Iipuana sünülia tü niikat. Ni nüshikai, wayuu Sapuana, Francisco de Luque nünülia, Wapo münüshi niaya'a, Kali'iwalaima münüshi niaya'a, ennaajünüshi ma'in süka tia piamasükat nüsepejia, süchon alijuna, akaisa'a shipijanain nia wanee sapuanairua, sapuanaka nia nachiirua, chaje'ewalii Alanaipa'a, sü'ütpa'a Kaaraipia. Na nüpüshikana Francisco de Luque, wopuje'ewalii, sulu'u tü mmakat Waitapa'a. Wana sümaa jima'alin Francisco de Luque, e'raajiraashii sümaa tü majayütchainkat Josefina Gonzales Iipuana, anasü aa'inrü ma'in, poloo jaralimüin juya suuyase, chajat ni'raajüin cha Majayütpana; amüraajiraashii joo naya je pa'wayuuseewaakalaka naya maalü ne'e, no'unakalaka süpüla kepia sulu'u tü mmakat Maliro'ulia, cha wopumuin, chawaishii juyapo'ulu, otta jouktaleolu'u chawaishi kepian sulu'u tü mmakat Yosuuipa'a. Tü laülaakat Josefina Gonzales Iipuana, niikat Ramón Paz Iipuana, anaataasü so'u piama (2) nüka'iya kashikai Marzo no'u chi juyakai 1968, ja'rai shikii mekiisalümüin (58) suuyase, cha'aya sulu'u tü mmakat Yawaasiru'u. ==Ramón Paz Iipuana wanaa sümaa jintülin nia== Anasü nakuaippa na nüpüshikana Ramón Paz Iipuana, ne'itaainjese na nachooinkana sünain ekirajawaa sünain karaloukta. Josefina Gonzales Iipuana, saapüin Ramón nümüin wane süla'üla tü shiikat, chi kanüliakai Ángel Paz, müshijese'e Ramón Paz nümünüin. Chajachi nia sulu'u wane mma kanüliasü Ciruelo, sü'ütpa'a tü mmakat Rosita otta Moján, cha'aya Mara. Ángel Paz je tü nu'waayuusekat, kanüliakat María del Carmen Rodriguez, oikaalii joonno je siki, o'unawaishiijese'e naya waneepia chamüin Moján je o'unushi Ramón waneepia namaa. Sülatapa wainma kashi, chi laülaakai Ángel Paz ni'raajüin cha Moján tü laülaakat Natividad Morillo, sümaa tü piamasükat süchooin; Anaís Villalobos Morillo otta Bernarda Villalobos Morillo. Otta Ramón Paz Iipuana ni'raajüin tia jieyuukat, kamaneeshi nia namüin je alu'wataanaiwashi natüma. Eesü wane süküjala tü ekirajütkat Aura Gonzales, nüchiki chi suwalakai, Ramón Paz Iipuana, wanaa sümaa chajachin nia cha'aya Ciruelo, müsü mayaa: “Müliawaishi niakai sütüma tü laülaakat María del Carmen, nnojoika müin anakai naa'in sümaa, nüküjain tamüin tia”. ==Wane kasa alatüsü nümüin Ramón Paz Iipuana wanaa sümaa jintülin nia== Eesü wane soo'omüin süküjala Aura Gonzales: “So'u wane ka'i sünain nu'unawalin Ramón chajee Ciruelo, chamüin Moján, makatüshi niakai je anujulaashi cha'aya Moján, eeree nuikaale chi alijuna nütünajutkai, kanüliakai Carlos Luis Ríos. Tü laülaakat María del Carmen süchaajaka achikichi Ramón, su'tta achikit mmakat nüchiirua, nnojoishi sünta anain, su'unaja'atka ne'e mapa sümüiwa chamüin Ciruelo. Saajüin Aura Gonzales, jima'aipa Ramón cha Moján je wainmainpa kasa nütüjakat namaa na Villalobo Morillokana, ekirajaashi sulu'u tü ekirajaalee kanüliakat Escuela Normal Alejandro Fuenmayor cha'aya Maracaaya, bachillerkalaka nia je ekirajüishi tepichi, mayaainje'e mamalain nümüin ekirajaa. Akatsa'a müin nünüiki soo'opünaa tia: “Nnojotsü shiain kapülajachin taya, taapaaka shia, shia süka shiain ojutaain te'ipamüin; paala, ma'awashi taya soo'omüin taajüin, shiajasa'a tayaawatüin saa'u mapa sünain shiain kapülajachin taya, nnojotsü tatüjain aa'u sünain tantajachin sünain sünain tü ekirajaakat”, müshi saajüin tü nushunuukat. ==Nu'wayuuse je nüchooin Ramón Paz Iipuana== Josefa Paz, sünülia nu'wayuuse Ramón, wayuu Juusayuu, wopuje'ewat shia, chaje'ewat Süchiima, Wajiira, Kolompia. Apünüinshii nüchooin sümaa, piamasü jieyuu, wane toolo, anüü nanülia: Neida Paz, Neima paz, otta Ma'ayüi Paz. Ramón Paz otta Josefa Paz Juusayuu, chajana kepiain Yawaasiru'u, eejanale jemein na nachooinkana, süchikijee tia akolojooshii chamüin Puerto Aléramo, eejanale kepiain motso'o, je yalejee o'unushii süpüla kepia cha Las Piedras, Perijaa, je chajee ale'ejüshii Palawaipo'umüin. Eejachire nia anaataain mapa, so'u tü ka'ikat piama shikii akaratshimüin (27) nüka'ika kashikai Octubre no'u juyakai. Ipootsü mapa Josefa Paz süchikua, akatsa'a ouktüin shia nümaa chi jo'uukai wana sümaa jemeyuluin shia. Mojusü ma'i naa'in Ramón Paz sütüma tia. Naajüin niakai, shia wane jiet anasü ma'i je eeinjatü nümaa süpüla ka'ikat süpüshua cha Jepira, mma anasü ma'i, noumain na wayuu ouktakana. Eeshi paala wane nüchon Ramón Paz sümaa wane jiet kanüliasü Matilde González Iipuana, tü niikat Abelardo González, ni'iruma Ramón. ==Tü nikirajaakalü anain Ramón Paz Iipuana== Ekirajaashi “Primaria” sulu'u tü ekirajaaleekat Escuela Nacional Jesús Sistiaga cha'aya Moján. Süchikijee ekirajaashi sünain tü kanüliakat “Ciclo Básico Cómún”, sulu'u tü ekirajaaleekat Liceo Barált cha'aya Maracaaya. == Karalo'utaka == Tüirüa shiia Karalo'utakana nukumujüinka: *[[''Chii atpaanakai nümaa Wuyaaliwa|''Chii atpaanakai nümaa Wuyaaliwa'']] Ediciones EKARE(''El conejo y el Mapurite'')[http://www.ekare.com/ekare/el-conejo-y-el-mapurite/] *''Tü Nüchukuwaje Walekerü'' (''La leyenda de Walekerü o Araña'')[https://www.urbe.edu/UDWLibrary/InfoBook.do?id=95645] *''Chii jee tüü jamüche'e'' Ediciones EKARE (''El burrito y la tuna'')[http://www.ekare.com/ekare/el-burrito-y-la-tuna/] *''Tü nütaapala Molokoono|molokoono'' Ediciones EKARE (''La capa del morrocoy'')[http://www.labrandounhogar.com/2013/03/libro-la-capa-del-morrocoy.html] * Mitos, ''Achukuwaje jee kuentaaja sünain wayuukana''. Instituto Agrario, [[Karaaka]], [[Wenesueela]], 1973 (''Mitos, Leyendas y cuentos guajiros. Instituto Agrario, Caracas Venezuela, 1973'') *''Ale'eya'' Fondo Editorial Wayuu Araurayu (Cosmovisión Wayuu Relatos Sagrados, Conceptos y descripciones de la Cultura Wayuu) == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> == Nüchikimaajatü == [https://www.elespectador.com/noticias/nacional/inaugurada-la-primera-biblioteca-indigena-publica-en-la-alta-extrema-guajira/ Inaugurada primera biblioteca indígena pública en la alta extrema Guajira] [https://web.archive.org/web/20200626083754/http://ekare.es/autor/ramon-paz-ipuana/ Tü nüshajüinka Ramon Ipuana sulü'ü Ekare] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] jm8cjiww7nperuopdag1dg42d910sx3 Rapa Nui 0 507 10823 10116 2023-03-11T01:24:44Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10823 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Rapa Nui, Chile.svg|thumb|[[Panteera]] Rapa Nuijatü.]] [[Anaajaalaa:Moai Rano raraku.jpg|thumb|Moaais Rapa Nuijatü.]] [[Anaajaalaa:Rano Raraku quarry.jpg|thumb|Eere moai'kalirü chaa Rapa Nui.]] '''Rapa Nui''' ([[rapanuiinaiki]]: ''Rapa Nui'', «Mioü Rapa»; [[alijunaiki]]: ''Isla de Pascua'') shai wanee mma sulü'ü wuin chaa [[Chiire]] eepünaa Polinesia, pasanain sünain wuinka Pasifikat pejeewasü sümaa Kalteraa sauu 3700 km. Sümioushee mmakat shia 163,6 km², shia mülousüka'main mma shiro'oko wuin e'eka chaa [[Chiire]] sotpaaka [[palaa]], o'ota keepiaka chaaya shia 5035, akotchiiraka sünain Hanga Roa, eree mmulousuka alijunapiapa pasanain sünain mmakat. Tü mma pejeeka sünain shia wanee su'umain alijuna inküleesu sulü'ü mma Pitcairn. Tü mmakat Rapa Nui keio'shaanasü kajamüin shia tü palajanaka supüla eraajawa sutuma anachon shia jee siia sütuma nakuwai'pa naa kusinaka rapanui eeka sumaiwa souu tü mma jirokoka wuin, atijaa'nüsü soou naa kusinaka sütuma nakümainka Moai, waneeirü ayakua miou akumajanaka sükaa ipaa eeka süpaalüsu mmakat. Süpüla aimaajünüin tü sukuwai'pa Rapa Nui, tü alaa'ulashikai soou [[Chiire]] alüwatashii aimaaja naakümainka naa kusinaka sükaa Conaf patkeesü joolü natuma, jee siia joolü tü UNESCO müshii sumüin Rapa Nui sükorolo Mma sünain 1995. ==Tü Sunüliaka Rapa Nui== Tü sunüliaka tü mmakat Rapa Nui antüsu wattaje natüma tahitikalirü ([[alijunaiki]]: tahitiano) antaka weinshi sünain mmaka, Rapa Nui müsü «Mma mülou jirok wuin: [[alijunaiki]]rü Isla Grande» sulü'ü tü sünüikika tahitianakalirü antapükaa sünain mmaka chaa sikülaa XIX. Tü sünüliaka eitanüsu natumaa naa tahitinakalirü kajatü ayatsü'main sümaa mmakat Rapa chaa su'umain Polinesia Püransesa, jee münakaa müinyaa Rapa Iti «Mma jouchon jirok wuin: [[alijunaiki]]rü Isla pequeña». Tairü atijaanüin kaa wattajein tü sünüliaka Rapa Nui, tü ounaka chaamüin ayatsü müinka shi'itain naa kusinaka e'epüka soou. Jee siia joolü natümaa kusinaka kepiaka soou Rapa Nui, münaapüsü Te pito o'ota Te Henua, sulü'ü tü nanüikika jia «Sümoocho Mmakat- [[alijunaiki]]: Ombligo de la Tierra» jee siia Mata ki te rangi, «O'u ananajaka sirumamüin-[[alijunaiki]]: Ojos que miran al Cielo». O'ota müsiia chii alijunakai Jakob Roggeveen europaajechi ni'itain sünülia [[alijunaiki]]rü: Isla de Pascua. Niakai ajüitüshii soou wanee kai chejee Texel, nülaataka sotpünaa su'umain [[Chiire]], jee siia sou kaika 5 [[apüriirü]] sünain juyaa 1722 chii alijunakai antüshi sünain Rapa Nui, sukaalia'püna Paskau'ka. Ni'itaka sünüliaka mmakat Paasch-Eyland sulü'ü nünüikika. Joolü tü mmakat Rapa Nui era'ajünüsu müinka Paskua. ==Süchukuajee Sukuwai'pa Rapa Nui== Ja'ashin naa atijaaka sauu nakuwai'pa, tü [[pueulo]]ka rapanui antüsu chejee wanee mma pülaasü Hiva münüsu, e'enajüshii nütumaa Hotu Matu'a, chii palajaikai ariki, tü makaa alatüsü sünain'püna piamaka mileenia a.c naashin naa achajaaka sukuwai'pa pueuloka rapanui chaa sumaiwa, tü su'uralaka nakuwait'pa chejeewai Polinesia, sünainje mma Markesas jirok wuin. Jee siia joolü münüipaa kaa jiia mmakat Rapa Iti tü pülaasuka Hiva naküjaka achikii kusinaka rapanuijewai, Hiva jiia neika naa pueuloka naashin nayainü. Sünain tü pueuloka rapanui, chii alaa'ulakai jee siia kojütüshii'main niia chii ariki, chii ariki pülaashi kajamüin jashiin nakuwai'pa, niiakai süpüshii pülaashuka, nayaa akatajüshii jee waneejatü nakuwai'pa. Tü pueuloka kakatshi jouchonwai jee siia aitajüshi soou mmakat sotpaalü tü palaaka (Kāinga sulü'ü rapanui'naiki). Pasanainpüna sünain mmakat Rapa Nui eesü kepian naa rapanuijewakalirü kajamüin ein mma süpüla apünajaa. Sotpaa tü wuinka eesü nakümainka eere nanoujain nümüin chii moai'kai, eere yo'otüin sou nakuwai'pa jee siia ee outkajain süpüla kasachikii (müinka Anakena jee siia Akahanga). Joolü nnojotsü atijanüin jamüin nakümain naa moai'kalirü jee siia jamüin nalüjain sotpa palaaka. [[Akotchajülee sünülia:Chiire]] 5oijwnvi0bbdv1qagysgg7fxqz8e14x Ratuuna 0 508 13719 10824 2023-10-20T21:44:08Z 173.177.13.6 13719 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon gray v2.svg|thumb|Ratuuna]] '''Ratuuna''' ([[alijunaiki]]: ''Gris'') [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] 1kr7zg387wi6ehfod948emr97dx3jpv Risaraalüta 0 510 13632 13631 2023-10-10T10:36:30Z Theklan 908 13632 wikitext text/x-wiki {{geo}} Tü '''Mma'ipakat Risaraalüta''' (Alijunaiki: ''Departamento Risaralda'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Risaraalüta| ]] gfegt7t0mrv1zkn1cyh3ahhaprsavzw Rociree Silva 0 512 13803 11192 2023-10-29T00:06:55Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 13803 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Rociree Silva en ExpoTaparas 2012.JPG|thumb|250px|Rociree Silva en ExpoTaparas 2012.]] '''Rocireé Del Carmen Silva Fernández''' (Rusiree Karumen Sirwa Pernante) shia wanee [[majayut]] [[Wayuu]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230227190920/http://www.laverdad.com/arteyocio/6982-las-misses-salen-a-recorrer-los-medios.html Las misses salen a recorrer los medios]. [[La Verdad]].</ref>, joüsuu chaa [[Karouya|Korouya]] soou Mmakat [[Wajiira]] chaa Mma'ipakat [[Suuria]] soou [[Wenesueela]], so'ü kai 05 (''Jaraii'') tisiempüre chaa juyaa 1987. Joolü su'uyashe shiia 24 (Piama Shiiki Pienchiimüin) juyaa, shiiru'ku shiia [[Uraliyuu]]. Shiiaka ayatasu Kontaturia Pubulikaa siia [[Yonna|Ayoonajie]] kassa joolüjatü. Shiiaka ekerotusu sulü tü [[Majayut]] [[Wenesueela]] (''Miss Venezuela'')<ref>[https://web.archive.org/web/20120717041603/http://www.missvenezuela.com/perfilcandidatas/?sec=2012&cat=88&miss=miss-peninsula-goajira Miss P. Goajira 2012]. [[Miss Wenesueela]].</ref> so'ü juyaa 2012, sa'apaka anulia shiia Majayut so'ü Mma [[Wajiira]] (''Miss Península Guajira''). Rusiree Sirwa ayatasu joolü so'ü aküjaa sukuwaitpaa [[Wayuu]] soou Mmakat supüshuwayale jee siia chaa wat'tapüna ein nnojolüin erajünüin sainjalaa Wayuu == Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] rj74yurrq3p10laqa0ba88idoci6qho Roo 0 513 12758 10827 2023-08-14T18:05:50Z Leonfd1992 13 12758 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ricegrains1500ppx.jpg|thumb|Roo.]] '''Roo''' ([[alijunaiki]]: ''arroz'') es la semilla de la planta ''Oryza sativa''. Se trata de un cereal considerado alimento básico en muchas culturas culinarias (en especial la cocina asiática), así como en algunas partes de América Latina. El arroz es el segundo cereal más producido en el mundo, después del maíz. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] dcmsmjfv5zgm2q3kki1wajkj9psi3gx Rouya 0 514 11410 10828 2023-04-05T20:39:19Z Leonfd1992 13 11410 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mirror.jpg|thumb|250px|Rouya]] '''Rouya, anajaaya, anakaaya''' ([[alijunaiki]]: ''espejo'') jünulia wane korolo jukumain alijuna ayu'uluushi jünainje maraaja akumajünusu jupula anajaaya- anakaaya eere wane a'anawa, otta ere wane ashajawaa suka achepaa. Tü kanuliakalü rouya jutuma wayuu jia wane korolo jukumain alijuna wattaje'ewalü jupulajatuja'ya anakawaa muinka cho'ujaale amünii aapanusü tü rouyakalü. wainma jukui'aipa tü rouyakalü: eesü rouya ekai miyo'uin eesu rouya ekai jo'uchoin eesü rouya ekai sükoroloin piichii eesu rouya ekai jiawasein wanee mmapa'a eesu rouya junain jukumajünuin jupüla koroloo. Tü ro'uyakalü e'iyalaasü tü ayakuakalü junain muika junakanule juka jupula anajaaya. [[Akotchajülee sünülia:Rouya|*]] 11awonc5sm3w7em0tf0t6koqyduo9vv Rülipi 0 515 13123 13122 2023-08-30T18:45:10Z 206.1.82.127 13123 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Starr 011104-0040 Aloe vera.jpg|thumb|Rülipi.]] '''Rülipi''' ([[alijunaiki]]: ''sábila'') es una planta usada en la medicina alternativa como botiquín doméstico de primeros auxilios. Tanto la pulpa transparente interior como la resina amarilla exudada al cortar una hojas se usa externamente para aliviar dolencias de piel. El gel que se encuentra en las hojas se usa para calmar quemaduras menores y heridas. Rülipi: [[Anaajaalaa:Rülipi.jpg|thumb|Rülipi chaya toumain toumainpa]]i Sábila) ==Süchikua Rülipi ,Rüipi , Rülipü ( Alijunaiki Sábila)== Wanee wuichi'i matsashi wuita ouchi pasanuase tü nüpanaka sünain keipüsechon nia nüinajalaa Maleiwa sümaleiwayamain osotusu eree türa Mma ekai süchenküin wane wunu kouralashi sünainje Mma'ka kalulasü kejuchonsu sunuya wayuu alaulayuu watta sali'i tü kasa anakat amüin eitanachonshi sülü michi shiawase kasa mujusu. Tü rülipika watta salii tü anakaa sütuma anasü sümüin oulejia sülee wayuu, anasü main süpüla süsüin ekai türa sukarain, ekai ishain eitanüsü nünain suliia kasipalain nia anasü süpüla motpawa, ekai ouruluin. Otta eitanüsü sünain supuna jieyu ekai tura kanapain shipiasesü shia awalasheya. Rüipi anaasü sümüin wayuu eekalü ouruluin ayülain , oyootonusü jouyaeatchòn , olo'ojonusü kusa wüin, eitamunüsia suluu wanee neewera suüpüla samatachoin shia, eemiratnüsü waneshia niitpachón wattamalü , süpülapüna süsünüin jee shikúnüin waneeyakalüje kasa, emiiratnüsü pünüintua süpüla ka'ika. Awalajerü tü ourulüin jayulain sutuma aunapajenaa wattawai awalaa musüjaa jayülain . Tü rüipika anaasü süpüla eekalü pasirüain , sujutulee, susheetulee , apolüjünüsü tü shiirukuka süchikijee suloojonuin tü shiraka iichikalü, apolojunüsü suluu wanee wushu, polotopsin shia eitanüsü wanee niitpachón paneera , oulanüsü jemian shia , jettapa shia asünüsü pienchitua süpüla ka'ika. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] lthveuft1h1ktxknpe4rhu3u0tfmc9f Sa'atkaattein 0 516 10124 7243 2023-02-27T22:25:10Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q30185]] 10124 wikitext text/x-wiki '''Sa'atkattein''' ([[alijunaiki]]: ''alcalde'') es la máxima autoridad del municipio que tiene carácter autónomo, jefe del ejecutivo municipal y administrador de los recursos propios de la municipalidad. 2pmwpo0pop4o68s5bgkwj63jsgoo5h0 Sa'puana 0 517 12949 7248 2023-08-27T19:01:15Z Leonfd1992 13 12949 wikitext text/x-wiki '''Sapuana''' shia wane su'uluku tü e'irukuu eekat na'aka naa wayuukana. Chi wuchii natuushikai naa sapuanakana nia chi kaaraikai; "watuushi chi kaaraikai", müshii. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] g9spttmrxkgetpxu9vwenz77sj6pbro Sa'wainrü 0 518 10830 10125 2023-03-11T01:25:45Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10830 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Chelonia mydas is going for the air.jpg|thumb|Sa'wainrü.]] '''Sa'wainrü''' ([[alijunaiki]]: ''Tortuga de mar'') son parte de una superfamilia de tortugas de mar. Consta de dos familias actuales, ''Cheloniidae'' y ''Dermochelyidae'', que incluyen siete u ocho especies. Algunas especies viven en casi todos los océanos y hacen grandes migraciones como la tortuga verde, la tortuga boba o la tortuga laúd. Las tortugas marinas pueden vivir de 150 a 200 años según su especie. Pueden alcanzar 27 km/h a 35 km/h nadando en el mar. Las tortugas no tienen dientes, porque los han reemplazado por picos cortantes en la parte superior de su boca. Además no tienen oídos externos, sino un oído interno, muy eficiente. Los pulmones pueden contener la respiración a la tortuga por aproximadamente 10 minutos, entonces suben a la superficie para respirar. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] gflqbph3hbux8cshey50h8f7f3gehnn Samulu 0 519 15036 15035 2024-06-03T18:27:10Z Vicenta Harker 1316 15036 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cathartes burrovianus -Amsterdam Zoo -upper body-8a.jpg|thumb|[[Anaajaalaa:Samulu.jpg|thumb]]Samulu.]] [[Anaajaalaa:Samulu 2.jpg|thumb]] '''Samulu ('''alijunaiki: zamuro''')''' Chi samutkai wane wuchii erajushi sûpa mmapakat sukaje nia`in ekajulûin tuu murutnu o`utuskalairua kaula, pûlikû, anneru, ama, erû, kajuya tuu nikatat, nikuin tuu jawaiskat isakat suchika shikuin tuu wane murutkalairua. Wanesa ni`a wuchi jaapu, naa makat piama ajapuu tu najapuinkat, mutsiatal tuu noikoo, moisat tuu niki, kasasu niichi, kepiashi so`u unuulia mio`in sa`atiru sujuyain. kajuya nûshuku eesu makat jarai, esû piamale nee tuu nushalijitka, nuchalejapa kasutaichonshi, jaapupan awanajashi no`i tuu sunakat yuujasu mutsialee mushija aputain sunainmui outuin nia. wane kasa aneesu na`irakat naa samutkan shia nojolun e`i murut o`utusu jee jawaluin supaa mmakat natuma. katchinsu main tuu no`uko jee tuu neichikat, neeruin jee naala ejut tuu nekuinka. eeshi chalee wayatatain ipunashana niruin chejee tuu nikuinka. kajuyashi main nayaa eepa wane ekawa napula, nasunirain tuu nekuinkat, palajana shiaa noochonka tuu shio`uko epunale nayulun tuu suyulainkat jee yalejee napauin tuu shirukukat sunainmuin jipuin. Naa samutkan wa`ata naali sulupuna tuu mmaka, chaa nayaa jopuje sunain tura mma estados unidos muunakat, mexico, jee tuu mmairua yaalakat pasanain sunain america, wa`ata nalii yeyaa sur america, kamalainsu namuin tuu mma eere moojuin, eere anoishii, nojoishi main o`uluin ucho`oupunaa. Numiun chii Wayuu chiira Samutkai nia niruku chira Wayuu Aapûshana, e`irukushi natuma Wayuu. Muinkat wa`atain nalii naa samutkana naa Wayuu Aapushana wa`atanalia supapuna Wajira, naa nayaa Kijot, epitsa, iitoloojoin. Paala sûmaiwa samulu wanw wayuu washir wa`ata salii murut namana, akatsa asuinshanta epetshi wanepia muliiasu tu nukejuinkat sutuma miasu, shiasat Maleiwa nojotka kamalain numuin tuu na`irakat samulu, nùsuta supushiwa tuu murutkalairua nulia samul. nojotsu kasain aputain nupula. isashantasu nain samulu suchirua numulin. sunainje tuu chi samutkai isasu main nain niirapa wane murut jeetaichi o`utin jee jawalin nikajain. nojotsu antuin tu neejukot numuin. '''Samulu''' ([[alijunaiki]]: ''zamuro'') es un ave grande, con una envergadura de 150 a 165 cm. El plumaje del cuerpo es de color negro, mientras que la cabeza, que no tiene plumas, es de color naranja pálido con áreas de color rojo o azul. Se alimenta de carroña y localiza los cadáveres con la vista y el olfato, esta última una capacidad poco común en las aves. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 958y3d078tkk1nsf0uxkzouj3zpl17g San Andrés, Providencia y Santa Catalina 0 520 11156 11154 2023-03-19T21:34:47Z Leonfd1992 13 11156 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of San Andrés y Providencia.svg|thumb|[[Panteera]] San Antüreesü, Pürowiteensia jee Santaaka Kataliinajatü.]] [[Anaajaalaa:San Andres and Providencia in Colombia.svg|thumb|[[Maapa]] San Antüreesü, Pürowiteensia jee Santaaka Kataliinajatü.]] Tü '''Mma'ipakat San Antüreesü, Pürowiteensia jee Santaaka Kataliina''' (Alijunaiki: ''Departamento San Andrés, Providencia y Santa Catalina'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia]] rzldmgm7f0x6vj64hobggmmo6dco15p San Antüreesü jee Pürowiteensia 0 521 13435 7291 2023-09-24T16:41:01Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[San Andrés, Providencia y Santa Catalina]] 13435 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[San Andrés, Providencia y Santa Catalina]] llt0cxgpozm4igp6lz8lb72mpsmrhtf San Rafael de El Moján 0 522 7293 7292 2023-02-27T19:08:42Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7292 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[San Rapaeelü Majana]] 9swpsp1njsa58dplalbgppey6n2r7qr San Rapaeelü Majana 0 523 14839 11023 2024-05-05T11:02:55Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14839 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = San Rapaeelü Majana | wanteera = | escudo = | maapa = [[Anaajaalaa:El moján.jpg|frameless]] | mma = [[Wenesueela]] | mma'ipakat = [[Mmakat Maara|Maara]] | jalaapünasu = 10°57′N 71°44′O | altura = 1 | sulaktain = 127 | santaa so'ü = San Rapaeelü | sukumujaiwa = 1832 | poblacion = 49.320 | censo = 2005 | densidad = 388,35 | sunulia'jewai = Majaneera | sa'atkaattein = [[Luis Caldera]] ([[PSUV]]) | koorika = 4044 | koorika taleepana = 0262 | ee'iyalaaya walekerü = http://www.alcaldiademara.gob.ve |}} '''San Rapaeelü Majana''' ([[alijunaiki]]: ''San Rafael del Mojan'') jiia wanee [[pueulo]] antünakaa anain sunain 41 km chejee [[Marakaaya|alijunapiapa'a Marakaaya]]. Shiia ein outkajain sukuwaitpaa tü mmakat [[Mmakat Maara|Maara]], akumajaasu sunain juyaa 1872. Sunainje mmakat [[Kolomwia]] wat'talüsu souje 30 km chaamüin wopumüin. ==Suchukuwaje== Sukumajaaiwa alaatusu chaa juyaapüna 1832, chaa jumaiwa shiiaiwa wanee mma'ipa su'umana [[Marakaaya]]. Eesü ku'yamairu ee müin sunüiki kaa sunulia San Rapaeelü Majana shiiajasü apünaka sunain juyaa 1841. Tü palajanaka sunain keepia sulü tü [[Mmakat Maara]] shiia tü [[Palaajewai]]. Münusu kaa e'shii wanee piachii Mohan nunulia, chii makaai erajünashatashi sutuma kusinayuu, chaa wattalümüin Uuchipüna Andes jee waneeyan mma antusu kusina sunain erajaa sukuwaitpaa nümana chii piachiikai. Sulaatapa kai, tairü tü alijunaka antusu nümana piachiikai Mohan sutuma müin joolü, awanajasu nunulia müin Mojan sutuma makaa apütaasü sunulia tü [[pueulo]]ka. Sunain waneeirü ashajaana kaa chii Mohan münushi shiiain sunulia tü supüshuwayale piachiikalirua sunain akalia makaa soou mmakat Maara, sutuma müin shiia anuliaka a'panaka supüla mmakat. Tü achiiruaka münaka shiia a'apanaka sutuma tü [[karalo'uta]] [[Marakaaya]]jewai ¨Tü Shimüinsuka¨, erajaanaka sulü ee'iyalaayaka A4 sunain ashajaana so'ü kai 6 [[Settiempüre]] so'ü juyaa 2009. Musuu sunüiki tü karalo'utaka: Tüirüa ¨Mohanes¨ jiia waneeirüa piachii ayataaka jünain anakünaa so'ü sukalia sun'tapaa tü alijunaka epaainyajewai. Jünain [[Wuinka Marakaaya|Wawuinshe Marakaaya]] eeshi waneeshi ee mioü nukuwaitpaa, mashaatashi kaa eesü kusina ee antüin chejee wattaje nunainmüin supüla ni'irajain sukuwaitpakat. Chii maakai kusina Mohan kepiashi soou pichii wuinkana, müin mioü nukuwaitpaa eitanusu sunuliaka tü [[pueulo]]ka müinkanain ¨Moján¨. Ayatusu joolü sunulian tü outkajapüle sunain mmakat Maara. San Rapaeelü Arkanjeel (''San Rafael Arcangel'') niia sulaamainka tü pueuloka, yalejee münusu müin joolü San Rapaeelü Majana. Tü kepiaka sulü pueuloka münusu ¨Majaneera¨ kajamüin kepiashi sulü Outkajapüle sunain Mmakat Maara, eesü supüla mü'nüin Maarense. Joolükana tü ekaa anain pueuloka San Rapaeelü Majana akümujushi atuma sainjüinka tü Rialaa Cetulaa, apünusu supüla arüleeja [[Mürütkana|mürüt]] müin tü [[kaa'ulaa]] jee apünajaa [[koko]]. Suchikeje makaa akumujunusu piichi yalejee ainjunusu tü [[karateerü]] müin tü Woliwaa jee karateerü 2 ==Ayatawaa jee Sukuwaitpaa Mmaka== [[Anaajaalaa:Cría de borregos en el Mojan.jpg|thumb|Ovejos en El Moján.]] San Rapaeelü Majana shiia ein outkajain ayatawa jee alüwakajatü'pütchi kajamüin [[Kurrusa|kürusasü]] ein antüin tü [[karateerü]] antakaa chejeewai [[Marakaaya]] jee [[Karouya]] siia eesü wanee anüwapülee ein ajuitüin anüwaa chaamüin wattapüna sunain mma shiroko wuin San Katchon, Sawanetaa Mentoosa, mma shiroko wuin Sapaara jee mma shiroko wuin Towas. Sutuma jalaapünain sukuwaitpaa mmaka jee shiian wanee [[pueulo]] ee shaawantain anüwaa jee aloojüin jimee, tü shiataaka anain jiia waneepiia tü alooja jimee. Müin sukuwaitpaa sunain alooja akumujunusu wanee Pülasa Aloojülü'palaapüna (''Plaza el Marino'') ein wanee shiakuwaa jiimira aloojülü'palaapüna sumaa najaapülüin palankaa soou wanee anüwaa, tü makaa supülaasü kaajutaka [[Wuinka Marakaaya]] sumüin tü [[pueulo]]ka San Rapaelü Majana. Sukuwaitpaa juyaapüna akalia, jiia ein maima ayatakaa anain, San Rapaelü Majana shiiajasü wanee mma anaaka apüla apünajaa mankaa, wayaawa, uwaa jee niperoo. Wayuukana'alü kepiiaka sulü shiia tü kusinayuu [[Palaajewai]] jee [[Wayuu]], palajanakaa antunusü anain sotpaa suwatalee wuin. Eesü mmakatpüle pejee sunain 100 meetüra sa'atoü sotpaa [[Wuinka Marakaaya]], tü makaa akumujushi chaa jümaiwa so'ü akalia po'loo shikiipünamüin sutuma joktai antakaa chejee palaamüin. Sunain juyaapüna 1980, tü [[pueulo]]ka münusu shiiain ein o'ojüin tü Wiyaalowos jee shi'ichi reinakaa, eesü mojükoo sunain kajamüin tü wuin erütusu sutuma wasuraa ajütunaka sulü; joolü tü alijunaka ounusu chaamüin palaa chejeewai [[Wajiira]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] 1sx0zlofxgygw7jmna78nrsidikxsoq San Rapaelü chaa Majana 0 524 7310 7309 2023-02-27T19:08:43Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7309 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[San Rapaeelü Majana]] towskwkohpzs30xmqyvcloe1jzpkp2o Santaa Rosa Wuinkana 0 525 10129 7313 2023-02-27T22:25:18Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q6120692]] 10129 wikitext text/x-wiki '''Santaa Rosa Wuinkana''' ([[alijunaiki]]: ''Santa Rosa de Agua'') es un antiguo asentamiento de palafitos del pueblo añú, con 200 años de existencia, además de ser una comunidad de pescadores. En agosto se realizan las Fiestas de Santa Rosa de Lima, la patrona del poblado, con fuegos artificiales y una procesión de la imagen de la Virgen sobre las aguas del lago de Maracaibo, llevando la imagen de la Santa en las lanchas de los pescadores. En las orillas del lago de Maracaibo, a través de las caminerías de madera, se pueden encontrar pintorescos restaurantes sobre el agua donde se pueden degustar platos típicos de la gastronomía de la zona: pescado frito, filet de pescado relleno, lisa rellena, mojito o un suculento “cruzao” de pescado y mariscos. Alrededor de la plaza Américo Vespucio se pueden observar las ventas de cesterías, tapices de enea, chinchorros y figuras de mangle, artesanías típicas del puieblo añú. Para las comunidades que viven en los palafitos el problema más grave es la contaminación, gran cantidad de basura que pulula en las orillas del Lago y la inconciencia de las personas que lanzan basura en los manglares, impidiendo el curso de las aguas. Esta inconciencia la pagan las familias que habitan en Santa Rosa de Tierra, que ven con indignación como sus casas de inundan en periodo de lluvias, sin que las autoridades regionales ejecuten planes de prevención y concientización en esta comunidad 100% indígena. En Santa Rosa de agua además se encuentra el único bosque de magle rojo urbano, con 1,5 kilómetros de túneles con árboles de manglar de hasta 40 metros de altura y caminos que bordean parte de la costa del Lago de Maracaibo, además de puentes elaborados con madera de mangle. Este bsoque forma parte de un Parque Comunitario que se puede visitar con guías [[Akotchajülee sünülia:Marakaaya]] a80axnrsg6urh87ud13lpbm8ygji9tw Santaka Chikinkiraa 0 526 11024 10833 2023-03-11T02:35:46Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11024 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Virgen de la Chiquinquira en la Basilica de la Chinita, Maracaibo, Venezuela.jpg|thumb|Santaka Chikinkiraa.]] '''Tü Santaka Chikinkiraa''' ([[alijunaiki]]: ''Nuestra Señora del Rosario de Chiquinquirá'', ''Virgen de Chiquinquirá'') shiia wanee anulia erajunaka'anain tü Santaka Chikinkiraa sulü mma'ipakat [[Suuria]], tü makaa antusu sumaiwa so'ü Wirjen Mariia. Tü Chikinkiraa eesü sulü apünuin mma; shiia kajutka siia alüwatasuka soou mmakat [[Kolomwia]], sulüsu mma'ipakat [[Suuria]] chaa [[Wenesueela]] siia sulü [[alijunapiapa'a]] Karaz souje mma'ipakat Ankash chaa mmakat [[Peruu]]. Chaa [[Kolomwia]] tü shiakuaka jiimatusu sulü Wasilikat Kalüko Santaka Chikinkiraa ([[alijunaiki]]: ''Basílica de Nuestra Señora de Chiquinquirá''), ein antüin maima alijuna supüla awajaa so'ü sukalia chaa kai 9 [[juulio]] kashii juyaawai siia rimiiku ainjunapa tü missa siia awaraijiraa. So'ü kai 3 juulio so'ü juyaa 1986 chii [[Paapaa]] [[Juan Papülo II]] ([[alijunaiki]]: ''Papa Juan Pablo II'') nulapalüin epüle tü Santaka Chikinkiraa nuwajaaka shiia so'ü anaatera sukuwaitpaa [[Kolomwia]]. Chaa kai 9 [[juulio]] so'ü juyaa 1999 tü shiakuaka ounusu chaamüin [[alijunapiapa'a]] Wokotaa (''Ciudad de Bogota'') supüla awajaa so'ü anaawaka soou [[Kolomwia]]. Tü mmakat ein shiia chaa [[Kolomwia]] erajunusu sumaa anuliaka [[alijunapiapa'a]] Chikinkiraa ein ainja kassa siia ein tü shimüinsuka kulülaa. Siia chaa mmakat [[Wenesueela]] tü Santaka Chikinkiraa antunusu anain sulü Wasilikat Marakaaya soou [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]]; tü sukaliaka chaayan shiia 18 [[nouyempüre]] sunain "Periia so'ü Chinitakaa" ([[alijunaiki]] ''Feria de la Chinita''). ==Santaka Chikinkiraa chaa Kolomwia== [[Anaajaalaa:Monumento a la Chinita en Maracaibo.jpg|thumb|Santaka Chikinkiraa, Marakaaya.]] Tü suchuwaje antusu anainwa siküla XVI eiwa chii Looi Weseraa (''Luis Becerra''), kapüchinaa siia rominikat, waraitusu sumaa pütchi chaa pasanain sunain Kolomwia. Wanee toolo chejeewai [[Epaainya]] nulia shiia Antonio Santana, Chaa 1560 nantaa anain tü alüwatanaka amaa supüla nushawalai wanee pichii kamanakat waneeirü rependencia, anaaka amüin tü alijunaka antaka chejee [[Epaainya]], tü wayuu kusina siia müliasuka ekülapoo ([[alijunaiki]]: ''Esclavos''); anainje tü akumujunusu wanee awajaapüle kapiya, suchikeje chejee Epaainya antushi wanee kapüchina püraile ayatakai so'ü kassa, pürai Antüree Jatürake (Andrés Jadraque) niia alüwatanaka chejee Epaainya nuntapaa, ni'irüin kaa choujasu wanee liensa ee shiakua wanee santaa Rüsario sumüin kapiyaka. Yootusu so'ü makaa, suchikeje anaasu anüiki supüla eitanaa sa'atou chii San Antonioo Paruwa (''San Antonio de Padua'') siia San Antüree (''San Andrés'') Supüla juyaaka 1563 tü shiakua ainjunusu sumaa mawui sutuma wayuu kusina, sumioüshe shiia 125 cm sulaktain siia 111 ipunamüin; eitanusu sulü tü kapiyaka, müiru anainmüin wanee rekara sunain tü juyaaka 1577. Yalejee oulanusu yalaa, sutuma tü amojujasu tü shiakuwaa. So'ü juyaa 1587 tü ayakuwaa eikajanusu chaa mma Chikinkiraa, yalejee ajutunusu sulü wanee pichiichon. So'ü juyaa 1586 wanee jiett sunulia shiia Mariia Ramos, sutijaa'ou tü shiakuwaa Santaka chaa sulü pichiika, sulüwataka akumujuna müin sain wanee ikülesia einjatu awajaanuin suchukuwaya. Mariia wanepia suwajaain tü santaaka, achuntusu so'ü anatiraa sukuwaitpaa siia sainjain wanee milaküroo, sutuma suwajaain main so'ü kai 26 [[tisiempüre]]oulü so'ü juyaa 1586 shiaka ajuitusu; jalapüshe so'ü kai alaatusu wanee wayuu kusina sumaa suchon sunulia shiia Isabel, sulaatapa supünalü tü pichiika kalüko tü santaaka, eenajanusu müin: "''Piiraka, Piiraka Jiett!''" ([[alijunaiki]]: ''Mire, Mire Mujer!''). Shirakapan sumüin ein tü anüiki, shirüin wanee lüsaa warattashatasu, siia tü shiakua santaka anaatajasu shimiwa tü achatajaka sunain ounusu. Sunainje müin shiia, awajunashatasu sutuma alijuna siia [[wayuu]] sukaa anuliaka "''Walaamain Jiett Chikinkiraa''". Apünusu sumüin tü kapüchina Rominiko (''Dominicos''), sukumujaiwa tü shipiaka santaka ein anajanüin tü shiakuwaa santaka Chikinkiraa sunainmüin joolü. Sunain wanee akutkajasu mmakat ([[alijunaiki]]: ''Terremoto'') alataka so'ü juyaa 1785, sutuma tü makaa akumujunusu waneeyan Wasilikat wattalü suliia palajatuka suchikeje eikajanusu tü ayakuwaa Chikinkiraa. Sawajaaka'anain tü alijunakalirü sunainjesu maima kassa chaa sumaiwa, alaatusu sajapülü alijuna ee mioü müin nain chii Simon Woliwat ee maima nukuwa sunain so'ü achuntaa kassa sumüin santaka supüla akanajaa nütkale so'ü ajutala sukuwaitpaa [[Ameerika]]. Tü alüwataka soou Mmakat [[Kolomwia]] musuu so'ü juyaa 1916 tü Santaka Chikinkiraa shiianjatü Sülamain mmakat [[Kolomwia]]. Siia so'ü kai 9 [[Juulio|juliio]] so'ü juyaa 1919 chii alüwatakai püresitente Markos Fidel Suaress (''Marcos Fidel Suarez'') ni'itain wanee korona soou tü santaka müinjatu tü sülamain Kolomwia, tü makaa ainjunusu sulü tü pülasa Woliwa chaa [[alijunapiapa'a]] [[Wokotaa]], nuupala chii Nuncio Postolikat siia Patüre chejeewai Kolomwia. Eesü shi'ikajanüin chaamüin Wokota supüla achuntaa anaawa soou Mmakat [[Kolomwia]], tü makaa alaatusu chaa juyaa 1999. ==Santaka Chikinkiraa chaa Wenesueela== [[Anaajaalaa:Virgen de Chiquinquira 2012-11-02 15.01.31.jpg|thumb|Santaka Chikinkiraa]][[Anaajaalaa:Basilica de Maracaibo2012-10-27 11.18.15.jpg|thumb|Wasilikat Marakaayajatü.]][[Anaajaalaa:Basilica De Maracaibo 2012-11-02 15.04.21.jpg|thumb|Sulüpuna Wasilikat]] [[Anaajaalaa:Catetüiral Marakaaya2012-10-27 13.45.31.jpg|thumb|Katetüral Marakaaya]] Wanee kuentaa: Eesü wanee laa'ulaa ashijasu sotpaa [[Wuinka Marakaaya]] chaa wariolü Jeketu Samoraa [[Marakaaya]] joolü Saladillo, sunain yaalain ashijain antusu sajapülü wanee tapüla joüchon, sa'apain supüla shiroushien wanee amüchii (''Tinaja''). Sulaatapa kai tü laa'ulaaka shirüin wanee ayakuwaa soou tü tapülaka sutuma tü makaa shiiatain ipüna soou pichiika kalüko shiia. So'ü kai matteolü 18 [[nouyempüre]] so'ü juyaa 1709, tü laa'ulaaka ayatasu sulü shipia sunain kassa, kaa müin shiia nnojotsu saapüin wanee kassa sulü shipiaka müin sain ashejanuin sulümashe ein jimatüin tü ayakuwaa. Keirajasu suchukuwaya, nnojotsu saapüin. Sunain tü apünuinwaka jipishana tü laa'ulaaka saapüin keiraka, awatasu sunain ein shiia, yaalapa shirüin tü tapülaka warattashatasu siia sulü jayasuu tü shiakuwaa tü Santaka Chikinkiraa, müin shirüin sukuwaitpaa, ajuitusu anüipaa sunain awanajaa ¨''Milaküroo, Milaküroo''¨ sunainje tü akumujasu tü awajaa sunain tü ni'ika Jesukürista. Saashin atijusuka tü tapülaka ajutunusu sunainje anuwa mioü, sutuma kalüwarat pirataa chaa sumaiwa epüle tü Jeketü Küranada ([[alijunaiki]]: ''Nueva Granada'') joolü Mmakat [[Kolomwia]], nnojotsu atijanüin jeraa juyaa shirokojutu wuin, supüla anta sotpaa Wuinka [[Marakaaya|Marakaara]]. Tü su'upüna Chikinkiraa eirakasu anainmüin chejeru sunain wopumüin; so'ü wanee kai tü Wirgen Chikinkiraa ounetnusu chaamüin ein tü Ikülesia Katetural Marakaaya (''Catedral de Maracaibo''), wopülü eikajanupa chaamüin tü shiakuwaa Santaka Chikinkiraa jawatajasuu sunainmüin ein supüla nnojolüin alikajanuin emüinjatu shiia atuma, tü kamanakat shiia mapüsasu sutuma jawatüin shiia; tü wayuukalirü musuu: ¨''Nnojotsu ounein emüin tü washitsukalirü, makatesu sumaa müliasuka''¨ sulü tü '''Wasilikat San Juan nou [[Ma'leiwa]]''', kaa müin sukuwaitpaa eikajanusu chaamüin, tü tapülaka ajawajasu suchukuwaya müin shiia palajanaiwa. Joolü tü Santaka Chikinkiraa jimatusu soou Wasilikat Jooü supüla Santaka Chikinkiraa. So'ü sukalia tü Santaka Chikinkiraa ainjunusu kassa piesta, missa siia eke ein supüla awajuna tü Chikinkiraa so'ü sukalia sunulia shiia Peria so'ü Chikinkiraa. Juyaawai 18 nouyempüre soou [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]] siia supüshuwayale mma'ipakat [[Suuria]] ainjunusu tü Peria so'ü Santaka Chikinkiraa siia Chinitaa sutuma tuwaneirü soou [[Wenesueela]], tü akalia tü makaa piestasu sutuma supüshuwayale alijunakalirü siia mma'ipakat sa'atou [[Suuria]]. Sukuwaitpaa palajana sukasu Achuwajaa lüssa soou Weyaa Wista ([[alijunaiki]]: ''Encendido de Luces en Bella Vista''), eesü jayechii Kaitaa (''Gaita''), Kowete ipunamüin soou Wasilikat, sujuitapa sulüje Wasilikat awaraitajasu epunai alatüin milaküroka, mashatasu sukuwaitpaa chaa [[Kolomwia]]. Tü awajaaka Santaka Chikinkiraa mioüsu soou alijunapiapa'a Marakaaya, maima suchukuwaje so'ü mmakat sumaa milaküroo, ashakatunusu suliia epüle shiia supüla ajuitüin supülapüna 18 nouyempüre Tü Wirjen Rüsario Chikinkiraa shiia sülamain [[alijunapiapa'a]] Marakaaya soou mma'ipakat [[Suuria]] siia sülamain Wariia so'ü mmakat Woliwariana [[Wenesueela]], eitanusu korona soou sukaa tu'uma, ipaa siia kakuna asülunujana sumüin sutuma alijuna siia [[Wayuu]], tü koronaka sajapülüsu pienchii angelesu pülatasu, sulü rekara sumaiwa eitanusu tuuma sotpalü. Tü ayakua eesü tu'uma ipüna sunain, siia sa'akaa koronaka eesü tu'uma (''Piedras Preciosas'') susulajanain [[Wayuu]] Tü shiakuwaaka Santaka Chikinkiraa waraitusu sujuitapa sulüje Wasilikat yaa [[Suuria]], so'ü wanee kai tü shiakuaka Chikinkiraa ounusu chaa Karakas, yaa Suuria waraitusu pejepüna kajamüin suliia alatüin sumüin wanee kassa mojüin, ounusu soou anuwa, kamion siia likoptera Joolü tü piestaka so'ü Santaka Chikinkiraa su'upalüsu mmakat supüshuwale, sunain Marakaaya antusu alijuna wattaje supüla erajaa nee so'ü sukuwaitpaa, tü sunuliaka joolü shiia; Peria Mmakatpüle'puna so'ü Santaka Chikinkiraa alijunaiki ''Feria Internacional de la Chiquinquira''. So'ü sukalia eesü [[Yonna|ayonnaja]], awatale pa'a, apajaa Kaitaa, emijala pelotaa, achajaa [[Majayut]] so'ü Peria Chikinkiraa, eiyapala akuwaitpaa siia maima kassa 18 Nowiempüre shiia wanee kai anaashatasu supüla [[Wayuu]] siia [[Alijuna]] ee jemeyulüin soou [[alijunapiapa'a]] [[Marakaaya]], anaajianusu kassa so'ü sunain, sujalajapa tü makaa eikajanusu suchukuwaya ejatule, palajana eesü jayechii so'ü aipalü siia anainmüin wattapia. So'ü juyaa 2004 chaa [[Epaainya]] ainjunusu wanee piesta so'ü Santaka Chikinkiraa sutuma tü Marakaayerü kepiaka chaayan, kajamüin suchuntain sain tü makaa, chaa Epaainya 3 kai so'ü awajaa tü Chikinkiraa, ainjunusu peria 17, 18 siia 19 [[nouyempüre]]olü, eirajunusu so'ü sumaa jayechii sutuma tü kaitera madridcaibo siia wanuu siia talataa [[Akotchajülee sünülia:A'inwaa]] qxevmvh9bcte9zzx6wg1bjvyhacjm82 Santanteerü 0 527 10834 10131 2023-03-11T01:26:17Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10834 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Santander (Colombia).svg|thumb|[[Panteera]] Santanteerüjatü.]] [[Anaajaalaa:Santander in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Santanteerüjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Santanteerü''' (Alijunaiki: ''Departamento Santander'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Santanteerü| ]] nc31h99oorxci0v6bnhznh00aib93n6 Santanteerü Palaamüin 0 528 10835 10132 2023-03-11T01:26:21Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10835 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Norte de Santander.svg|thumb|[[Panteera]] Santanteerü Palaamüinjatü.]] [[Anaajaalaa:Norte de Santander in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Santanteerü Palaamüinjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Santanteerü Palaamüin''' (Alijunaiki: ''Departamento Norte de Santander'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Santanteerü Palaamüin| ]] 2pcd2g3xj5vdvrb0yld9lms9500a0r3 Sapuana 0 529 7342 7341 2023-02-27T19:08:44Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7341 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sa'puana]] rgqujbsb3yj4q9awfdqo2aiy6dtj4x7 Seetula 0 530 10836 10133 2023-03-11T01:26:26Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10836 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:EXAMPLEVENEZUELANID.jpg|thumb|Seetula [[Wenesueela|Wenesuweelajatü]].]] '''Seetula''' ([[alijunaiki]]: ''cédula'') es un documento privado que contiene datos personales de carácter público emitido por una autoridad administrativa competente para permitir la identificación personal de los ciudadanos. No todos los países emiten documentos de identidad, aunque la extensión de la práctica acompañó el establecimiento de sistemas nacionales de registro de la población y la elaboración de los medios de control administrativo del Estado. La posesión de un documento de identidad es obligatoria en la mayoría de los países iberoamericanos. 6u9kqjw3j6xtyb5wb7dvxq0in0xn7sr Semaana Santa 0 531 10454 10134 2023-03-10T02:21:09Z Kwamikagami 48 10454 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Grunewald - christ.jpg|upright|thumb]] '''Semaana Santa''' ([[alijunaiki]]: ''Semana Santa'') 01is7rorurf21z4giwy9sbe57aktxqw Sementeerio 0 532 7355 7354 2023-02-27T19:08:45Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7354 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Aamaka]] ctjbd74ih8fmp5v1r2stnce1t0squpw Sesaarü 0 533 10837 10135 2023-03-11T01:26:33Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10837 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Cesar.svg|thumb|[[Panteera]] Sesaarüjatü.]] [[Anaajaalaa:Cesar in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Sesaarüjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Sesaarü''' (Alijunaiki: ''Departamento Cesar'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Sesaarü| ]] 4u3ysh7opbs4v9ozudd4mzusd0yi9n5 Sesiina 0 534 7368 7367 2023-02-27T19:08:45Z Jon Harald Søby 12 8 revisiones importadas 7367 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Siina]] '''Sesiina/ Carne seca''' Süchikua sesiina shia tüü asala'a jososüka sutuma ka'ika shiruku mürüt michipajatü müinka sain kaula'a, anneerü jee pa'a akashajünüsü ejitüna aa'u Ichii wayatsü süpülaa ka'i anajanüsü suluu kasaa samatüin jee anain süpülaa anajayaa sünain aipirua jee poloo ka'i süpülaa ekünaa 6gfrj3hyplkqzrtnh02fn7bxxxdsbp5 Sesiina anneerü 0 535 7371 7370 2023-02-27T19:08:45Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7370 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Siina]] kjjv620e3sxf23nzhyusfxcrn4om1i7 Settiempüre 0 536 10136 7376 2023-02-27T22:25:29Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q123]] 10136 wikitext text/x-wiki '''Settiempüre''' ([[alijunaiki]]: ''Septiembre'') es el noveno mes del año en el calendario gregoriano y tiene 30 días. Su nombre, que viene de la misma raíz latina de "séptimo" en Español, se debe a que era el séptimo mes en el calendario romano. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] t1cli548hmeyeun1dabgbd63pyg6h9x Shaapülaana 0 537 11144 7387 2023-03-19T21:14:03Z Leonfd1992 13 11144 wikitext text/x-wiki '''Shaapülaana''' ([[alijunaiki]]: ''plato típico wayúu'') tü shaapülaanaka shia wane eküülü aainjünaka süka seepü, wiirü, kepeshuuna, asalaa. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] jynmexzhtwh38lndr4i2gu28vhi726h Shawantama'ana 0 538 11025 10137 2023-03-11T02:37:01Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11025 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Shawantama'ana Maraca'aya.jpg|thumb|Shawantama'ana Maraca'aya]] [[Anaajaalaa:Shawantama'ana 2.jpg|thumb|Shawantama'ana 2]] '''Shawantama'ana''' ([[alijunaiki]]: ''Terminal Wayuu de Maracaibo, Lugar de espera.'') Aküjaa achiiki sükuaipa wayuu jüümaiwa anüiki atuushi, antüshii naa wayuukana guajirajee, yala`amüin maraca'aya, süpüla a`atapajaa pirawa so`otpaa lamuuna.Sha`awataa müsü wayuu, atümasee anüliiee Shawantama`na.Shia suka`i ajuitta rimikoulu'u. Wainma Wayuu oukajuusuu aa'u wopuluu kemion, asukawaa apüla chiiso'ui jumüin apüshi. Mapa achikijee ee'irattaasü shawantama'ana yalaa Ziruma,mapa achiiki ee'irattasuu shawantamana alu'u wane mma Kane'ewa anülia. Maa'ulu yaa naa Shawantama'ana,Wompa caribe,Eree ajuittuin kemion, eree outkajawaa, eree oikkawaa shiale. ::''Ver además: [[Shawantama'ana (Marakaaya)|Shawantama'ana]]'' [[Akotchajülee sünülia:Shawantama'ana|*]] i7hpfxcvzenoo2w31oyz2bwi6jnf5xk Shawantama'ana (Marakaaya) 0 539 7436 7435 2023-02-27T19:08:59Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7435 wikitext text/x-wiki Su nombre oficial es '''Surümüin tüü Ajattajurekat Wayuu "Elias Gonzalez"''' ([[alijunaiki]]: ''Terminal Wayuu "Elías González"''), pero se le conoce con el nombre de '''Shawantama'ana''', que en wayuunaiki significa "lugar de espera" o "lugar donde se está de pie". Está ubicado en la parte norte de la ciudad de Maracaibo, en la Parroquia Idelfonso Vásquez. Es un Terminal-mercado que sólo funciona los días domingos, día que los wayuu usan para emprender los largos viajes hacia La Guajira. El transporte en este terminal es efectuado por cooperativas organizadas por wayuu. gwjqv7o09iurumonewt6r7h2tf8r63n Shawantama'ana (película) 0 540 7442 7441 2023-02-27T19:08:59Z Jon Harald Søby 12 5 revisiones importadas 7441 wikitext text/x-wiki '''Shawantama'ana''' en un film en [[wayuunaiki]] cuyo título significa "lugar de espera". Es un Terminal-mercado que está ubicado en la parte norte de la ciudad de [[Marakaaya]] ([[Wenesueela]]). Directora: [[Yanilú Ojeda]]. ==Enlaces externos== *[http://vimeo.com/34708698 Trailer de la película Shawantama'ana] [[Akotchajülee sünülia:Shawantama'ana]] [[Akotchajülee sünülia:Filmes en Wayuunaiki]] suiuvhdp8un3dqx0hjjt0wxsut331v3 Shiiru'ku Wayuukalirua 0 541 11026 10840 2023-03-11T02:37:23Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11026 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Shiiru'ku Wayuukalirua.jpg|thumb|upright=1.5|Maapa shiiru'ku Wayuukaliruajatü.]] '''Shiiru'ku Wayuukalirua''' ([[alijunaiki]]: ''Clanes de los Wayuu'') jiia jiiru'ku Wayuu, supüla shiiain jüyawasee wanne suliia waneirua nutuma [[Ma'leiwa]] chaa jümaiwa, sukumajaiwa mmakat [[Wajiira]]. Chii Wayuukai Kepiiashi chaa [[Wajiira]], ein Kat'chen joktaika, ein jainn kaikai. Chaa Wajiira nnojotsu mootüin sukuaitpaa [[Wayuu]]. Tü Wayuukaliirua koumainsu ein shikiraka '''Shiiru'ku''', ein kepiain palajatüka sutushii, shiia shiatnuu alüatasuka so'u mmakat koumainkat. Tü Shiiru'kuka [[Wayuu]] ayawatunusü sunainnje wanee Kanash, shiaa'nee tü snulïaka siía nuwuchishe ([[Mürütkana|Mürüt]]). Tü Wayuukalirua eesü sulü nupüshi wanee mioushikai laa'ulaa [[Pütchipü'ü|pütchipalakei]], yootushikai so'ü muujaka sumaa waneeyan Eirru'kuu. ==Shiia tuirua Sunuliia Shiiru'ku Wayuu== {| class="wikitable sortable" |- ! E'iru'ku !! Murütkana kanainjeka !! Jerakaa |- | [[Aapüshana|Apushaina]] || [[Samulu]] || [[Anaajaalaa:Apushaina.jpg|Apushaina.]] |- | [[Epieyuu]] || Walüsechii (''Buitre'') || [[Anaajaalaa:Epieyuu.jpg|Epieyuu.]] |- | [[Epinayuu]] || Uyalaa (''Venado'') || [[Anaajaalaa:Epinayuu.jpg|Epinayuu.]] |- | [[Wouliyuu]] || Pertt (''Perdiz'') || [[Anaajaalaa:Woluwoouliyúu.jpg|Woulïyuu.]] |- | [[Ipuana]] || Püshale'e || [[Anaajaalaa:Ipuana.jpg|Ipuana.]] |- | [[Ja'ayaliyuu|Ja'yaliyuu]] || [[Erü]] || [[Anaajaalaa:Jayalïyuu.jpg|Jayaliyuu.]] |- | [[Juusayuu]] || Kassiwanout || [[Anaajaalaa:Jusayuu.jpg|Jusayuu.]] |- | [[Jirnuu]] || Waalïrü (''Zorro'') || [[Anaajaalaa:Jirnuu.jpg|Jirnuu.]] |- | [[Pushaina]] || Ko'oi (''Avispa'')|| [[Anaajaalaa:Pushaina.jpg|Pushaina.]] |- | [[Wuliana]] || Ka'laira (''Tigre'')|| [[Anaajaalaa:Wulïana.jpg|Wulaanaa.]] |- | [[Siijuana]] || Ko'oi Jashichisü || [[Anaajaalaa:Siijuna.jpg|Siijunna.]] |- | [[Ulewana]] || Ishooi (''Cardenal Bermejo'') || [[Anaajaalaa:Ulëwana.jpg|Uleewana.]] |- | [[Uraliyuu]] || [[Ma'ala|Wuii Ma'ala]] (''Culebra Cascabel'')|| [[Anaajaalaa:Uralïyuu.jpg|Uraliyuu.]] |- | Uriana || Kala'aira || [[Anaajaalaa:Urïana.jpg|Uriana.]] |- | [[Uliyuu]] || Wali'it || [[Anaajaalaa:Ulïyuu.jpg|Uliyuu.]] |- | [[Waliliyuu|Waliriyuu]] || Uuchi Sawaijatüka || [[Anaajaalaa:Waliliyúu.jpg|Waliriyuu.]] |- | [[Paüsayuu]] || Maya'at || [[Anaajaalaa:Paüsayuu.jpg|Pausayuu.]] |- | [[Sa'puana]] || Karaai'i || Imagen pendiente |} [[Anaajaalaa:Susu con tejido de shi'iruku.JPG|thumb|Susu con diseños de linajes wayuu.]] Eesü waneerü e'iru'ku nnojotka joolü, ajattusü chaa jümaiwa kajamüin shiiale sutuma na'antapain tü alijunayuuko; shiiairü tü: '''Wolüwoüliyuu''', '''Wale'epüshanayuu''', '''Sakuana''', '''Tou'toyuu''', '''Pe'eriyuu''', '''Wai'püshana''', '''Ucharayuu''', '''Oroo'lüjunayuu''', '''Oloü'lüjunayuu''', '''Alaapainnnayuu''', '''Una'naliyu''', '''Pi'pishanayuu''', '''Mekiijanayu''', '''Atpanayuu''' (''Atpana''), '''Kookocherüyuu''' (''Kookoche''), '''Shut'terayu''', '''I'ishoinayuu''' (''Ishoi''), '''Sebinayuu''', '''Küshe'emala'''. Suyawasee sukuaitpaaka [[Wayuu]] sunainje niiru'ku jee nu'umain kajamüin tü wayuukalirua ekirajanusu sunainje joüin siía miopaa niaa. Chii jintüikai Wayuu nutijamatüin jaleejewai niia, kassa nii'ru'ku, jet'suin nupüshika. Tü shiiru'ku wayuu alätusu sutumaa (Shikaa) Wayuu Jiett, siia chií toolokai nojots nula'atirruin niiru'ku sumüin nuchoiñu. Naínrakai Wayuu suulü nupushi: *Putchipü'ükai: Niaa yootushikai so'ü kassa alätüin sumüin nupüshi *Chii laa'ulaakai Miöu (Piachii): Niaa alüatashikai so'u nupüshi'ka *Chii toolökai Wayuu: Niaa ayatakai so'u nuchoiñu siía nupüshi *Jiettka Wayuu: Shiia aimajaka shipia, suchoiñu, suwayuushe, siía supüshi.. '''Ipaa Aalaasu chaa Wajiira''' Chaa [[Wajiira|Wajira]] eesü wanne ipaa kalükoo supushuwalëya E'irruku'ka, yalä eiyajunusu tü su'umainka apushika, eesü ektanüin jerakaa sunain [[Mürütkana|mürütka]] supüla ayawatunüin. Joolü Sikülo XXI ei'paa shiakuwaa eirru'kuka sunain [[susu]]koo, ítairuu; Saa'shin wanne kuentaa, sumaiwa [[Ma'leiwa]] nnojotsu nutijou jamuinjatü sukuaipaa [[Wayuu]] so'u mmakat, nulüataka nüiki sumuin nuchonkai Makoo (''Mono'') siia wanneruu uchiirua, shioktaa mussia tü wayuukalirua. Nulüataka joolü Uchikai Uttá, eiraja musiia chií uchikai; sunulïa shiiru'kuka Wayuu mayaa: Epieyuu súmaa Epinayuu, Uraliyuu sumaa Jayaaliyuu, chií uchikai [[Yonna|ayonnajushi]], eirajushii. Taalata mussia Ma'leiwa nukaá; [[Ma'leiwa]] nulüatan Utta supüla nushajuin supushualee so'ü wanne kassa chein. Chii Uchiikai Utta oünush Aala'asü'muin, nushajaka so'ü ipaaka ein joolü [[Nasaree]] sa'atoü Ipaa Kasutolü ([[alijunaiki]]: ''piedra blanca''). [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] l6p4o1kfw0sphcx3yt7wo0f76d8ho02 Shimi'irakaa Wayuu soo'u Sukuwa'itpa 0 542 7477 7476 2023-02-27T19:09:01Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7476 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Mi'ira mülo'u sünain sukuaippa wayuu]] gnssqai6risau5qz37d4ttjn2nmqb53 Shipi ayulee süpüla anaa 0 543 14511 14510 2024-03-27T03:48:26Z Leonfd1992 13 14511 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Toloopana.jpg|thumb]] '''Shipi ayulee süpüla anaa''' ([[alijunaiki]]: ''Plantas curativas'') Naa wayuukana aneeshi waneepia süka wunu'u eekei anain süpüla wane wanülü otta müsia süpüla pasiirüa. ==Jukuwa'ipa wayuu jüpüla anaa== Tü juku'aipakat wayuu jüpüla anaa atüjaaneesü  tü jünainkat otta jamaku'aipalin jia, jiasa yalejee yaa e'itaanüsü jipinaseinjatükat.  Piama juku'aippa  jüpüla ji'itanüin jipinase ma'aka  ayuulii otta tü  wanülü'ükat.  Tü  wanulü'ükat jiiyajüin wanee Ouutsü. Jupüla jiiyajüin eesü jü'lapüjaale  jütüma jüseyuu. Tü ayuuliikat  eesü jüpüla jiiyajüin wane Ouutsü otta wayuu eekai julüjain jaa'in tü eiyajaakat. Tü ayuuliikat aapüsü jütüma a'yatawaa jüpüla ka'i, joutai otta juya. Juküaippa tüü watta jaalii tüü jipinasekat wayuu, ashajünüinjatüka'a  tü wunu'u anakalü jüpüla eiyajaa: == Choote == Tü chootekat anasü  tü jüpanakat a'lakajuushin jüpüla oo'ojünaa jütüma wane wayuu eekai sarampioonain, anasü jüpüla e'ikawaa, tüü jüchonkat anasü jüpüla  e'ishojia eküülü. == Aruwalo'u == Tü aruwalo'ukat  anasü jüpüla  atunkaa nümüin wayuu eekai  nnojoleein atuinkeein,  asünüsü apoolojuushin, anasü jüpüla shunui. == To'lopana- Kapooyo == Anasü tü jüpanakat to'loopona-kapooyo, a'yajünüsu jaa'ü jimecha siki jüpüla e'itaana jünain  ourulaa. Anasü jira tü jüchonkat jüpüla kanapainyüü. == Samuttapai == Tü samuttapaikat anasü jüpüla shunui, a'lakajünüsü jümaa  paneera, asünüsü apünüintua jüpüla ka'ika. == Maluwa == Wunu'u jemeta  eejuu, anasü jüpula watta jaalii kasa, tü wunu'ukat otta tü jüpanakat oo'ojunüsü jütüma tepichi,  ajapünaasü juulia o'uu. == Rülipü- Rülipi == Anasü tü jüpanakat süpüla  yülaa, e'itaanüsü jaa'u tü jiipü yütsükat, tü jushulakat anasü jüpüla ishaa je jüpüla shunui. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] gpz13wi3sdq9cyzqrutl9m6abu5i7pv Shira ka'aula 0 544 7497 7496 2023-02-27T19:09:02Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7496 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Shira kaa'ulaa]] rhjizj2zh23vz7v44rqgcfkya4zpya4 Shira kaa'ulaa 0 545 11173 7500 2023-03-20T03:12:18Z Leonfd1992 13 11173 wikitext text/x-wiki '''Shira kaa'ulaa''' ([[alijunaiki]]: ''sopa de ovejo'') es un plato tradicional de la cocina wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] bxj24naz5iyxde1h7tyxphrhceix1ef Shukumajaya 0 546 7503 7502 2023-02-27T19:09:02Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7502 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ee'iyalaaya a'laülaasü]] dsopaiz4rq6wrux0i0e3stycrxlxakd Si'ichi 0 547 14705 11028 2024-04-15T01:41:07Z Leonfd1992 13 14705 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]] '''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina. [[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]] ==Usos== El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 87ezrnnf003nfewfg0leqkvnem84508 Siensiiaka 0 548 10139 7512 2023-02-27T22:25:34Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q336]] 10139 wikitext text/x-wiki Tü '''siensiiaka''' (del latín ''scientĭa'', "conocimiento") es el conjunto de conocimientos sistemáticamente estructurados, y susceptibles de ser articulados unos con otros. La ciencia surge de la obtención del conocimiento mediante la observación de patrones regulares, de razonamientos y de experimentación en ámbitos específicos, a partir de los cuales se generan preguntas, se construyen hipótesis, se deducen principios y se elaboran leyes generales y sistemas metódicamente organizados.<ref>Tomado, con añadidos, de la definición de ''ciencia'' del ''Diccionario de la Real Academia Española''.</ref> ==Nuchikimajatü== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Siensiiaka| ]] 6h7vb71pek1wuqeg932c37bvkz1shcd Siichi 0 549 7514 7513 2023-02-27T19:09:03Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7513 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Si'ichi]] nafi3mqcmahv3pxbwau3hg9y77tjaf8 Siijuana 0 550 13494 7517 2023-09-27T11:59:13Z Minorax 20 removed [[Category:Shiiru'ku Wayuu]]; added [[Category:E'irukuu wayuu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 13494 wikitext text/x-wiki '''Siijuana''' es un linaje wayuu, representado por la avispa. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 4jjr4g2jgjrq5mh7s10ch006ipy6y26 Siina 0 551 13843 11166 2023-11-09T22:33:56Z Leonfd1992 13 13843 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Sesiina.jpg|thumb|Sesiina To'umainpa]] '''Siina anneerü''' ([[alijunaiki]]: ''carnero cocido al sol'') es un plato típico de la cocina wayuu. ==Süchikua Siina== Shia tüü asala'a jososüka sütuma kaika shiruku mürüt michipajatü müinka sain kaula'a, anneerü jee pa'a akashajünüsü ejitüna aa'u ichii wayatsü süpüla kai maka sain piama ka'i anajanüsü suluu kasaa anain sünain aipirü jee poloo ka'i süpülaa eküna anatünawaisü sukuaipa suliia kejuu akolojui sümüin apüsha ekai wattain emiyanasü shiaya Ekünüsü sünain jutkataa eesü suchuntunui suluu lapü a'lakajanüsü süma pitshuushi ajupatünüsü süma roo jee pireewa. Nia asesinajaka wayuu toloo esü shia süpülaa shiyantain jieyu ekai atijuin süpülerua. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 2dovr9kvn5acyqjida99cb6qyjzbusm Siiwetkepein 0 552 10843 10140 2023-03-11T01:27:56Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10843 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Internet cafe golden princess.jpg|thumb|Siiwetkepein.]] '''Siiwetkepein''' ([[Alijunaiki]]: ''Cibercafé'') es un local público donde se ofrece a los clientes acceso a Internet y, aunque no en todos, también servicios de bar, restaurante o cafetería. Para ello, el local dispone de computadoras y usualmente cobra una tarifa fija por un período determinado para el uso de dichos equipos, incluido el acceso a Internet y a diversos programas, tales como procesadores de texto, programas de edición gráfica, videojuegos, copia de CD o DVD, etc. Los cibercafés han contribuido de forma considerable a la masificación de Internet, especialmente en comunidades de bajo poder adquisitivo, en las que los individuos no pueden soportar el costo de un ordenador y del acceso a Internet en sus hogares. 840xwpbbipndhs2n8uib92gw95nnsq1 Siruma 0 553 10394 10390 2023-03-09T18:23:26Z Kwamikagami 48 10394 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:SI-Sky.JPG|thumb|Siruma]] [[Anaajaalaa:NUBES Siruma.jpg|alt=MASAS VISIBLES QUE CONTIENEN EN SU INTERIOR AGUA |thumb|Siruma]] '''Siruma''' ([[Alijunaiki]]: ''Nube''): Tü sirumaka shia tü akumajaka sünainjee tü jemiaii Musü sain wanee maasachon jiimatüsu cha'aya iipuna, kalüsü wuin musia sa'ata saamatsee( hielo) jouchechen (Particulas). Akümajaasu sünaijee tü Sükaliira wuin ma'aluujejatüka. waima sükuaipa tú sünaka, esu kasuutolui shia, jaipa chi kaikai. Mutsia suma paliisatalü ma'apa tü sünaka nuujuluin chi kaikai, samatúisü. A'ita musia yuya. tü sirumaka awalikajasü jiatachon, mususain waraituin shia.kaitüsu. [[Anaajaalaa:SIRUMA PALIISATALÜ..jpg|left|thumb|Sirumaa shiawasee juya]] Soomuin süchukua siruma. Esu tü siruma akumajaka su'utupajee uchii sunainjee jemiai jee saamatsee. Eemusia tü akumajaka süpula juya. Namuin naa Wayuukana kojopa tü sirumaka aitajatü juya, talaatüshii main sou napünajuin. Tü sirumaka ananajünusü molujee. Kamalainsü amuin. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] oyxx23rjtgalbiz53ofw5akaggb4xjj Sojotojooya Parawanaa 0 554 10844 10142 2023-03-11T01:28:02Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10844 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Paraguana Peninsula STS064-209-64.JPG|thumb|Sotpaa'puna Parawanaa.]] Tü '''Sojotojooya Parawanaa''' ([[alijunaiki]]: ''península de Paraguaná'') está ubicada al norte del estado Falcón, en Venezuela. Es una zona semidesértica y con vegetación xerófila (cactus, dividivi, cují) casi en su totalidad. Tiene una extensión territorial de 3.405 km². Es considerada como una isla que se unió en el período Holoceno con el continente por un istmo básicamente rocoso al que la aportación de las arenas marinas convirtió en un estrecho corredor de relación, siendo la región de tierra firme más avanzada en el mar Caribe que tiene Venezuela. Tiene el nombre de Paraguaná que significa "conuco entre el mar", según reportaron Juan de la Cosa, Américo Vespucio y Alonso de Ojeda. Originalmente estaba habitada por los caquetíos. Del mismo modo que el resto del país, que a principios del siglo XX pasó a depender de la industria petrolera; la población de la península fue dejando de lado el trabajo agrícolas y ganadero para integrarse activamente en la industria petrolera. Esto ha hecho que la población económicamente activa viva principalmente del Centro de Refinación de Paraguaná, el cual es el más grande del mundo. Éste en realidad es producto de la fusión de las dos mayores refinerías en Venezuela, el Complejo Refinador de Amuay, inaugurado en 1950 por la Creole Petroleum Corporation y la Refinería de Punta Cardón, puesta en funcionamiento en 1949 por la Shell. Con la Nacionalización del petróleo en Venezuela en 1976, ambas pasaron a ser operadas por las nuevas empresas Lagoven y Maraven -filiales de PDVSA- respectivamente, hasta el año 1997, cuando se unifican todas las instalaciones en el actual CRP. [[Akotchajülee sünülia:Falkon]] fmhv2kgaw3o2372xtri7kiwzasi2mob Sojotojooya palaa 0 555 14080 13875 2023-12-29T17:51:34Z Andre Engels 647 Página redirigida a [[Sojotojooya palaa Wenesueela]] 14080 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sojotojooya palaa Wenesueela]] 5kr7skxtmzt3kp05lz6k36tv7bae99q Sojotojooya palaa Wenesueela 0 556 10478 10143 2023-03-10T02:28:28Z Kwamikagami 48 10478 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Guajirapeninsula1.png|thumb|upright=1.25|Sugolfoin Wenesueela.]] Tü '''Sojotojooya palaa Wenesueela''' ([[alijunaiki]]: ''Golfo de Venezuela'') es un golfo situado en la parte meridional del mar Caribe, al norte de América del Sur entre las penínsulas de Paraguaná y de la Guajira y cuyas aguas y costas pertenecen casi en su totalidad a Venezuela (estados de Zulia y Falcón), con una pequeña parte de Colombia (departamento de La Guajira). Está conectado al lago de Maracaibo a través de un canal de navegación. Cabe destacar que se usa el archipiélago de Los Monjes como la frontera imaginaria entre el mar Caribe y dicho cuerpo de agua. El principal factor que le da importancia a estas aguas es el hecho de que sirven de enlace entre el Lago de Maracaibo y el Mar Caribe. En el lago y zonas adyacentes hay gran cantidad de reservas de petróleo crudo. El petróleo es extraído de los pozos a las refinerías y mercados del mundo a través de barcos. El lago también contiene grandes reservas de gas natural que se mantienen como reservas estratégicas. '''sojotojooyaka palaa Wenesueela''' ([[alijunaiki]]: Golfo de Venezuela), sojotojooya palaa chakamuika uuchumuin saa'u süpalaaseka kariiwe palaamüinka saa'u Ameerika palaamuinsüka sükutpüna paraawanaa sümaa Wajiira jee tu mmaka sümaa wuin suinreesü wenesueela (Sullia sümaa Patkon), sunauin wanee jouchon sümüin Kolompia (wajiira). Antiraasü sumaa sülamuunain Marakaaya süpünae'u anuwa. shian shittanuin shiyawaaseya sulujulee tu mmachonka palaairukujatka Monja [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Woumainkat]] 3zn9i852ehpvxbler4tzjh984hqu71l Sojotojooya palaa wenesueelajee 0 557 7595 7594 2023-02-27T19:09:06Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7594 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sojotojooya palaa Wenesueela]] 5kr7skxtmzt3kp05lz6k36tv7bae99q Sojotojooya palaa wiinnaa sünain lamunaaka Marakaaya 0 558 7597 7596 2023-02-27T19:09:06Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7596 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sotpaapüna lamunaaka wiinnaa sünain Marakaaya]] krs0js20puwya8rspo2qflkzwr167v9 Sotpaa'puna Parawanaa 0 559 7599 7598 2023-02-27T19:09:06Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7598 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sojotojooya Parawanaa]] 5g57rn1gjg08gvpbmbbk0mtbunb8pl8 Sotpaa Orientala sunain Wuinka Marakaaya 0 560 7602 7601 2023-02-27T19:09:06Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7601 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sotpaapüna lamunaaka wiinnaa sünain Marakaaya]] krs0js20puwya8rspo2qflkzwr167v9 Sotpaapüna lamunaaka wiinnaa sünain Marakaaya 0 561 13499 10507 2023-09-27T12:01:00Z Minorax 20 13499 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Costa Oriental del Lago.PNG|thumb|upright|[[Maapa]] Sotpaa Orientala sünain Wuinka Marakaayajatü.]]Tü '''Sotpaapüna lamunaaka wiinnaa sünain Marakaaya''' ([[alijunaiki]]: ''Costa Oriental del Lago de Maracaibo'', ''COL''') es una subregión administrativa del estado Zulia está compuesta por los municipios: Miranda, Santa Rita, Cabimas, Simón Bolívar, Lagunillas, Valmore Rodríguez y Baralt, del estado Zulia. Se distingue por ser la zona tradicional de la actividad petrolera del estado Zulia y donde todas las empresas y contratistas tienen su sede. Limita al oeste con el lago de Maracaibo, al este con los estados Falcón y Lara, al norte con el Golfo de Venezuela y al Sur con el Estado Trujillo. ==Achikii== La costa oriental originalmente estuvo habitada por indígenas caquetíos de raza y lengua Arawaka, quienes construían sus casas sobre pilotes en el agua (palafitos). En 1568 Alonzo Pacheco fundó los Puertos de Altagracia para defender ambas orillas de la entrada del lago de Maracaibo. Durante la colonia se fundaron los pueblos de Santa Rita y Cabimas. Además, existían los pueblos de agua Lagunillas de agua, Ceuta, Moporo y Tomoporo (los 3 últimos todavía existen). Durante la guerra de independencia la provincia de Maracaibo permaneció leal a España. Sin embargo, en los Puertos de Altagracia, Ana María Campos lideraba un movimiento de resistencia; capturada y torturada, su espíritu nunca se doblegó se convirtió en heroína zuliana de la independencia. En 1823 la batalla naval del Lago de Maracaibo, última batalla por la independencia, se libró en la bahía del Tablazo (cerca de Los Puertos de Altagracia). ==Economía== La Costa Oriental del Lago (COL) mantuvo una economía basada en su tradición de villas pesqueras, hasta el descubrimiento de petróleo con el pozo Zumaque I (MG-1 en 1914), en 1922 el reventón del pozo Los Barrosos 2 (R4), descubridor del campo La Rosa, demostró el potencial petrolero de la zona atrayendo numerosas personas de otras partes del país y extranjeros. A la muerte de la señora Juana Villazmil, su Hato "Tía Juana" es expropiado por el gobierno de Juan Vicente Gómez y entregado en concesión a la compañía Shell. Posteriormente la Shell construye los campos residenciales que son la base de la actual población de Tía Juana. En 1937 el incendio de Lagunillas de agua dejó a numerosas familias sin hogar, que fueron reubicadas en la recién construida Ciudad Ojeda en 1941. [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] 38yulnxw3g8p0465xsz2nidd9dq483s Sugolfoin Wenesueela 0 562 7612 7611 2023-02-27T19:09:07Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 7611 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sojotojooya palaa Wenesueela]] 5kr7skxtmzt3kp05lz6k36tv7bae99q Sukuwa'itpa Maaka chaa Wajira 0 563 11029 7663 2023-03-11T02:38:25Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11029 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Soou Uuchii.jpg|thumb|Soou Uuchii]][[Woumainkat|Wajirraka]] shiia tü mmakat palaajatüka so'ü [[Ameerika Uuchimüin]], piamasü mma kalüko shiia: Wuinpejee Sunain ([[Kolomwia|Kolompia]]) siía Wopumüin sunain ([[Wenesueela]]); Mussia Sunulïa majaasü: Chaa [[Wajiira Kolomwia]] (Wopumuïn) jee [[Wajiira|Wajiira yaa Wenesueela]] (Wuinpejee). Supüshuayaá mmakat [[Wajiira]] antusu sunain 25.000 Km² Chejeesu sunainje [[bahia chaa Manaure]], ein tü [[Palaaka Caribe|Palaaka karibe]], emüin tü Kalawoso, chaa Sgolfoin Wennesuela. Shiia Kolomwia apasükaa miousuka sa'atta Wajiira ein tü Oumainpa'a Wajiira, siía Wenesueela apasükaa jouchon sa'atta Wajiira ein tü Oumainpa'a [[Suuria]]. Ei'paa sukaliain chaa juyaa alätüsuka sikülo XIX Wennesueela ashuttusu so'ü Kolomwia sunainje Wajirraka, akanajusu musiia Kolomwia chaa juyaaka 1881 mioüka sa'atta tü Wajiiraka, legalss sutuma ein tü juyaaka 1941. ==Tüirüa shiia süpalaashe Wajiiraka== #Punta Kastillete #Punta Kaliina'chon #Punta Espataa #Bahía Ketnot'chon #Cabo Chiwakoa #Bahía Ketnotsü #[[Jepira]] (''Cabo de la Vela'') #Waiia Potete #Waiia Wajiirao #Insunaata Kalawoso ==Uuchikalirua Chaa [[Wajiira]]== #Uuchipüirua Maküiraa (''Serranía de Macuira'') #Uuchipüirua Periija (''Serranía de Perija'') #Uuchipüirua Walitpanaa (''Serranía de Cojoro'') #Uuchi Epitsü (''Cerro la Teta'') #Mmakatpüle Torooa (''Medanos de Toroa'') ==Juyaakei== Sutuma pejechon sunain Palaaka, kaáulias joktaika. Eeshatasü emirawa sutuma katchen wuinka chejee [[Sugolfoin Wenesueela]] siia "Antillas del Centurion" Süintiruin jimeeká pejechon sunainn palaaka. Chaa Ipunaaje so'ü Úuchikalirua Eeitusü juyakaa sutuma [[Siruma|Sirrumaka]] antusuka sutuma joktaika, shawaa'tusü so'ü úuchikalïrua chaa [[pueulo]] [[Nasaree]].. Su'uyasse juyaaka shiaa 3.000 mm sunainn juyapüle. Passanain sunainn mmakat chaa [[Wajiira]], akumuläjasu chií úuchika [[Makuira]] káa'appúchonsü sunainn 900 m ipunamüin, sutuma mioushanain tü úuchika sá'apain sirumashe juyaaka, kumujaa musiía tü wuitushika chaa ipuna. Shiitapa Juyaakei, pirrajasu tü maaká sutuma wanawan shiaa. ==Sunainjulee Mmakat== Maimaa sukuwaitpaa tü mmakat chaa Wajiira, eesü [[Palaa]], eesü suwatayá wuin, eesü [[Jaweii]], eesü Úuchi, eesü wanawain maaká.. Tü Wayuukalïrua saiimajashatass tü jaweiika kaa jemetüin supüla assa! Anaas mmakat supüla arülejaa [[anneerü]], [[kaa'ulaa]], Cochinaa, pülikaa, pa'á, a'maá, kalinaa… Chaaya Wajiira eesü washirraka ==Apaaka Sunainje Mma== Chaa Wajiira ein [[Kolomwia]] siía [[Wenesueela|Wennesueela]], epuusu Wayuu kepiain sumaiwajashatasu.. Tü Wayuukalirúa nnojotsu müinka'sainn tü kussinayuko yaa Ameerika Úuchimüin, kajattü anüyulia sukuwaitpaaka [[Wayuu]] kaatoüyulia suulia sajapü alijunairua.. Ayatusu Sukuwaitpaa Wayuu joolü sikülo XXI, taairú alijunajain suupúna Wayuu tü nukuwaitpaa ayatusu nüleeru.. Eyuliian tü yonnaka, ayuuja jiipü, Achekaja maünaaka,[[Wayuunaiki]]ka,[[Majayut]] siia maimaa kassa… Wajirraka mma washiirapalasu kajatü ein Carwon, jimee, kakunna, arulëja murüt, siia eke ein soou Wajiira '''Oumainpa'a Wajiira''': Jalaapünasü shiia: Kolomwia & Suuria-Wennesueela Jalaapünasü ein Mmakat: Mmakát: Ameerika Uuchimüin Paala: Paala Kariwe (''Mar Caribe'') Sumioüshe mmakát: 25.000 Km² Sulaktain: 80 Km (45 Km sunain Istmo) Skordenadain: 12°00′00″N 71°30′00″O Coordenadas: 12°00′00″N 71°30′00″O [[Akotchajülee sünülia:Woumainkat]] 4szrgbnomahoqn2w4s3uqjziwfu2kj6 Sunu'use Wayuu 0 564 11030 7683 2023-03-11T02:38:32Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11030 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:To'olopana.jpg|thumb|]] '''Sunu'use Wayuu:''' (alijunaiki: Medicina Propia) Naashin wayuu sukuwa'ipa sümaiwa tü sunu'use wayuu süpülajatü outajaa na'leche. Atüjaanakat aa'u sünainjee tü achajawaa atijalaa natuma naa ekirajaashii sünain pienchiirua shi'ipapaa atijalaa, tü ekirajütkaa Yarelis Laguna mushia na wayuu kepiakana Iruwama'ana. Atüjaanüipa a'u tü wunu'u shipikaa wayuu müsia kasapülainjatüin shia, e'eraajünüipa jamüin jukua'ipa jukamajia otta müsia jujutu namüin wayuu ayateeka juchajaanüin atijaa so'müin atijalaakat. Aniisa joolu'u jüküjünüin achukua süpüshi tü wunukat. El pueblo wayuu, tiene historia, desde sus inicios en la Guajira y parte en Venezuela, destacando sus costumbres, creencias y tradiciones ancestrales, que han permanecido durante muchas décadas. Estás Plantas Medicinales han marcado la vida Wade cada miembro de la etnia wayuu, principalmente de quienes han sido elegidos para desempeñar este oficio con responsabilidad de curar, tratar dolencias y enfermedades con distintas plantas medicinales, que según sus características tienen diferentes propiedades y usos. '''Importancia de las Plantas Medicinales.''' Las plantas medicinales tienen gran importancia para los miembros de las Comunidades Indígenas Wayuu, quienes las usan con experiencias ancestrales de los ancianos, con sus conocimientos han transmitido toda esta sabiduría en forma oral de generación en generación, aportando así un buen beneficio a la salud del pueblo wayuu, curando y previniendo los distintos malestares, dolencias y enfermedades. Al momento de su uso, son económicas, puesto que son fáciles de cultivar en sus propios territorios. '''Clases de Plantas Medicinales.''' '''Kutena:''' esta planta se utiliza cuando la niña entra a la etapa del desarrollo, se prepara un baño cocido con las hojas de este árbol, se deja reposar y se baña a la niña preferiblemente en la madrugada con el fin de que nadie la pueda ver. '''Kurewera:''' sus hojas son de color verde y se utiliza para las mujeres cuando están dando a luz que aún no han expulsado la placenta. '''Kasusu:''' A esta planta se le utilizan las hojas en una bebida cocida, la niña en su etapa del encierro debe tomarla 5 veces al día, con el fin de cuidar su piel de arrugas en una edad avanzada. '''Rülipü o Rüipi:''' esta planta medicinal cura muchas enfermedades, sirve para el cuidado de la piel, la caída del cabello, gripe, quemaduras... Funciona como purgante se utiliza el extracto o el cristal de la sábila. '''Paliise:''' esta planta sirve para las niñas en etapa del encierro, se trituran las hojas verdes, luego se hace como un bollito, se ralla con el caparazón del pescado Chucho, este tiene forma de rallador, debe quedar como una harina muy fina. '''Koushulu:''' su tratamiento sirve para las dolencias de los huesos y gripe, se preparan tomas cocidas con la flor de esta planta, debe tomar 3 veces al día. '''Warara:''' esta planta sirve para picadura de animale. Se cocinan las hojas. '''Kuchiranat:''' según el uso de esta planta sirve para bañar a los niños y a las niñas en el momento de su primera menstruación, para mantener una piel suave. <blockquote></blockquote> === Parulua: === Jüpülajü aainjaa jümaa yawa jümüin eekain ain jüleerü. === Aichuwa: === Jüpülasü ala'ajaaya amülaa, otta jüpüla ayuuire jüchü'ü wayuu. === Je'yutse: === jüpülasü o'ojiraa tepichi ee jemeyuluin, jipisü ataa otta jipi oonojoo. === Mokochira: === Jüpülasü shipi ataa, jiküintaalaka jia mürülü. === Ichii: === jüpülajü eiyajaa ataa, tü jüpaana otta suchon akaüsüjiasü mürüt. === Yawa: === tü juuralakaa asünüsü jira jüpüla ala'jaaya ashiiraa. === Alouka: === Wunu'u eeraajünüsü natuma wayuu namaa alijuna, maluokatalü, ishisü, tü sütakat shipi alii ale'e. === Aliita: === Asünüsü jushula jüpüla kanaa ata otta jüpüla shunui. === Jale'esapa a apalainsü: === Anasü jüpüla a'ijaa asa'a, müsia shipi eekai eküin sü'letüle wuchii, asünüsü ma'aka jüsia kepein. === Kaleena: === Jüpüla jaalii jiküle wayuu mürülü jashiki, a'lakajünüsü, asünüsü aire ma'i. === Muurai: === Jiküin mürülü, anasü jüpüla jüchotui wüi wayuu, otta a'jünüsü jüpüla yoluja. === Juurai: === Anasü jüpüla alii asa'a, atünaa müsia julu'upunaa jiipüse wayuu. === To'olopana: === Jüpüla jüsüla jusa'a wayuu, a'itanüsü ja'in jünain eere ouruluin, jülüpa alii ai. === Yolujaapi: === Jüpüla jo'ojuin wayuu, otta jo'usirüin yoluja. === Jinnuuta: === Jiküin mürülü. <br /> 1nco3qrx47cz25wsrj0lfgu0sr067jx Susu 0 565 11412 11031 2023-04-05T20:45:29Z Leonfd1992 13 11412 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuu bags.jpg|thumb]] '''Susu / katto'ui / a'waliaa''' ([[alijunaiki]]: mochila) Sulu'u tü wakua'ipaka watta saliia tü akua'ipaka ayatayutka wainrüin, nnojoyutka amuloulin watumaa, ma'aka sa'in tü ainjaaka susu. Tü susuka eesü süma'ana wayuu supushuaya. Eesü nama'ana jieyuu otta nama'ana tolooyuu. Ainjünüsü natüma jieyuu otta musia wanee sukua'ipa ainjünüsü natüma tolooyuu. shiasa erajuushin ma'in na jieyuukana sünain e'inaka tü, süka nayain atüjain ma'in süpülerua tü ainjaaka, oikawaka, süka nayaiyain eein ama'ana tü e'iyataka tü sa'anasiaka tü wainraka. Tü susuka e'inunusü suka jiitpai otta musia wutia, nnojolüiwaa jiitpai wama'ana na wayuukana, watülüin suka süta kayuusia otta müsia maawui outtajushi, sümaiwa e'inünüsü süka sajapü wayuu. Tü susukalü Ja'apüle shia kojuyasü  ka'i sünain ainjüüna, ma'aka motsolee shia, eesü süpüla sa'injünüin piama otta apünüin ka'i. watta saliia sukua'ipa tü katto'uika otta musia tü sünaka; sünain tü  sünaka eei'yatünüsü tü süno'ulaka wayuu. shia tü kanasü e'inuushi münakalü, eere süshatünüin süna mujui, süna mürülü otta kasa eeka e'in woumainpa'a. ma'uluu yaa eesü eekai kanüliain, musia jia aapaanüipa sütüma alijuna, waima sukuwa'ipa eesü ko'oyoin, miyo'uin, eesü jo'uchonlee shia. Ainjünüsü palajanaa shiinalu'u, süchikejee einünüsü iipünamüin, keimatusü shia atümawaya, kojuyasü so'u, e'itanüsü süpü. Tü susukalü atüjünüsü ainjünaa natuma tepichi, jimo'tnuu; aitanuushii natüma nei otta müsia noushi sünain ekirajawaa, otta müsia majayutnuupa naya aitanüsü napüla wanee susu eekai anasü ma'in, kanain, süka majayülüpain shia, atüjainjatü kasa anasü sulu'u sükuwa'ipa. Eere sotüin atumawa tü wouushikalü walekerü, süka shiain tü ekirajütkalü sünain akumajaa susu. ==Sunuliairua susu== Kanüliaya müsü tü susukalü, tü sünülika jia tüirua: * '''Susu / katto'ui''' : shia tü erajünaka ma'in, shia tü alu'ujüna so'kai eere alu'jüin wanee kasa wojüitapa Para llevar enseres y se utiliza como utensilio de carga de una sola asa. Generalmente se usa cuando las personas salen * '''Riulu''': Shia tü ainjünaka süka kuluulu, Es un bolso hecho con tela, muchas veces con la bota de un pantalón usado. Puede ser grande o pequeño. *'''A'waliaa''': Bolso personal para Guardar objetos o ropa para salir de viaje. El varo wayuu lo utiliza para llevar su arma. *'''Katto'ulu''': Nombre dado también a los bolsos wayuu donde pueden guardar y cargar sus ensere, ropa, dinero, y objetos de uso personal. *'''Wo'ot jo wo'oluu''': Es un pequeño bolso que se coloca en la cintura atado a la Siira, donde el hombre wayuu coloca el dinero o la Lania. *'''Piuula''': Se utiliza para cargar agua en las amüchi desde lugares lejanos, sea en un burro o en la espalda. Y también para cargar la cosecha que cultivan y que trasladan desde el Attiee hasta la casa. *'''kapatera:''' tü jia alujuna natüma na tolloyuukana eere nalujain no'ulaa, nashein no'unajalee. * ==Aapanüsü Süpüla== La Susu según su tipo se le da utilidad. Es un elemento muy útil y necesario de la cultura. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 1j2vhgdd4asskk0i741de5g06fjztnv Suukala 0 566 10146 7740 2023-02-27T22:25:45Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q11002]] 10146 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Raw sugar closeup.jpg|thumbnail|right|Suukala]] '''Suukala''' ([[alijunaiki]]: azúcar, [[inküleenaiki]]: sugar) [[Akotchajülee sünülia:Eküülükana]] tmxai4ojpuhwmathwmdvnf6yvmb99hh Suuküree 0 567 10479 10147 2023-03-10T02:28:42Z Kwamikagami 48 10479 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Sucre State.svg|thumb|[[Panteera]] Suuküreejatü.]] [[Anaajaalaa:Sucre in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Suuküreejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Suuküree''' (Alijunaiki: ''Estado Sucre'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Suuküree| ]] jlffxvc7z5ir0i3p98fewj3bulitefn Suuküree (Kolomwia) 0 568 14880 10846 2024-05-08T05:49:55Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14880 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Sucre (Colombia).svg|thumb|[[Panteera]] Suuküreejatü.]] [[Anaajaalaa:Sucre in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Suuküreejatü.]] Tü '''Mma'ipakat Suuküree''' (Alijunaiki: ''Departamento Sucre'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Suuküree (Kolomwia)| ]] ekn86ype2tz4ytx8kz66putiemqusyn Suulia 0 569 7750 7749 2023-02-27T19:09:12Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7749 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Suuria]] s0zins6e6dtthwce18dhf3b2v2wabqk Suuria 0 570 15045 12366 2024-06-03T19:07:55Z Vicenta Harker 1316 15045 wikitext text/x-wiki {{Mmapa'akalü|nombre_oficial=Suuria|wanteera=Flag of Zulia State.svg|escudo=Escudo del Zulia.svg|maapa=[[Anaajaalaa:Venezuela Zulia location map (adm colored).svg|frameless]]|mma=[[Wenesueela]]|alijunapiapa'a=[[Marakaaya]]|anüiki aashajaanüka=[[Wayuunaiki]], [[alijunaiki]], añú, Bari, Yukpa otta Japreria|jalapünaasü=9°50′00″N 72°15′00″O|altura=16 m s. n. m.|Saja'apüin mmakalü=63100 km²6.89%|o'ttusu no'u=22 no'u kashikai apüriiru no'u chi juyakai 1864|nanoujaka anain=Chiquinquira|poblacion=4 957 765 hab.|nayaawase=Suuriaje'ewai|shikiipü'ü müinma yaa=[[Manuel Rosales]]|ee'iyalaaya walekerü=https://gobernaciondelzulia.gob.ve/|densidad=73,7 hab/km²|koorika=545510|koorika taleepana=0261}} Tü '''Mma'ipakat Suuria''' ([[Alijunaiki]]: ''Estado Zulia'') shiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (piama shikii apünüinmüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]], tü Suuria sotpasuu Wuinka chaa [[Marakaaya]]. Tü Wuinka shiia muloüsuka sushawalie wuin soou [[Ameerika Uuchimüin]] siia yalaa ma'apunaa eesü tü muloüsuka sushawalie Peturolio siia kassü. Mioüsu tü shiipaje wanawakaa sumaa [[Kolomwia]] siia [[Wenesueela]], chejee wopumüin sunainje Mmakat [[Wajiira]] chaa emüin uuchikaa Perijaa. Tü mma'ipakat'lirú Taachira, Merida siia Turüjiyo antirasu sumaa Suuria chejee suriiamüin ein ajalajüin wuinka Marakaayá siia tü mmakat Lara sumaa Falkón antirasu wuinpeje sunain Suuria. Tü Mma'ipakat Suuria shiia antiraka washirakaa soou [[Wenesueela]], siia eesü sulü apünajaa chaa suriiamüin siia Perijaa kajamüin anashatasu mma sumanaka Suuria tü sa'apaka shiia Pülana, Pa'a, Kakao, Asalaa, Jiime, Karwon, Maiki siia eke ein apünajaka chaaya. Tü sunulia Wenesueela antusu chejee [[Marakaaya]] kajamüin musuu sukuwaitpaa; Antapasu tü Alijunaka chaa sumaiwa so'ü Juyaa 500, shiiraka kusinayuu kepiasu soou wuinka tü shipiaka musuu sain anua jimatusu sotpa wuinka Marakaaya sunainje turaa tü alijunaka shiitain sunulia mayaan "Tü Joüchonka [[Wenesiia]]" awanaja musiia sunainmüin Wenesueela. ==Suchukuwaje Sunulia Suuria== [[Anaajaalaa:General Rafael Urdaneta Bridge view from the lake to Cabimas side.jpg|thumb|Puente sobre el Lago de Maracaibo.]] Sunulia Suuria antusu sutuma wanee Jintut suchon chií toolo Cinera, alüwatashikai so'ü waneeirú kusina tü kepiasu chaa Mmakat [[Kolomwia]], tü jintutko arajunusu sutuma sutchen siia su'upünaka tü jintutka nojotsu molüin sunain kassa; chií sushikai atkashi sumaa [[alijuna]] so'ü numain, outakaa niia sutuma alijuna, tü jintutka Suuria sutijapaa so'ü kassa awatasu susajüin niia, sojoitüin suchikeje müin einjatu pasalaa sutuma tü makaa. Musuu suchiikeje sumaiwa, antushi wanee toolo Waimaral nulia nuchon chií toolo Mara, numürajaka tü jietka Suuria. Antusu Alijuna sunainmüin suchukuwaya outaka Suuria so'ü atkawa, müin sukuwaitpaa niiruin chií Waimaral ounushi ejewale niia, ni'itaka sunulia Suuria soou supüshuwayale Mmakat nainjaka. ==Achiiki Suuria== [[Anaajaalaa:Perijaa.jpg|thumb|Perijaa]] Sutuma Alijuna tü Mmakat Suuria antunusu anain nutuma [[Alonso de Ojeda]] chaa Juyaa 1499 aapanusu sajapülü [[Wenesueela]], suchikeje chaa Juyaa 1676 alatusu sajapülü Mma'ipakat Merida Santain chaa k'ritaa awanajasu sunulia sunain Sain Santaa chaa [[Marakaaya]]; sunain Juyaa 1786 apasu sajapülü mma'ipakat Suuria, [[Apuure]], Warina, [[Taachira]], [[Meriida, Wenesueela|Meriida]] siia Türujiya. Sunain Juyaa 1810 akatalasu suliia [[Wenesueela]], sunain tü atkawaka so'ü Anaaka ajutala akuwaitpaa; makatusu shimiwa sumaa Epaainya suchikeje so'ü kai 28 Eneroüli so'ü Juyaa 1821 tü Suuria akatalasu suliia Epaainya. So'ü kai ejatpaa tü [[Mioü Kolomwia]] (Gran Colombia) sunulia Suuria musuu Sudepartamentoin Suuria, suchikeje juyaa 1830 alatasu sajapülü Wenesueela suchukuwaya. So'ü juyaa 1899 akettanusu Suuria sukaa mmakat sujupülüko joolü siia juyaa 1999 awanajunusu sulüjee tü ayataka sulü. ==So'ü Sukuwaitpaa Mmakat Suuria== Tü sumioüshe mma'ipakat Suuria shiia 63.100 km² supushuwayale sukaa mma siia wuinka, tü makaa shiia 6,90% sunainje sumioüshe mmakat [[Wenesueela]]; shiia jaraika mma'ipakat mioü suchikeje Woliwar, Amasonaka, Apuree siia [[Waarika]]. Tü Suuria antirasu sumaa Sugolfoin Wenesueela chaa ipunamüin, chaa suriiamüin sumaa mma'ipakat Meerida siia Taachira, wuinpeje sumaa Falkon, Laara siia Turujiiyo siia wopumüin sumaa Mmakat [[Kolomwia]] Tü sunainwa Suuria musuu, tü awalatshi soou shiia 27,8 °C so'ü juyaa siia soou Perijaa ashakatusu sutuma ipunain shiia, tü anainwa juyaapüle shiia 300 mm chaa Wajiira siia 4.500 mm so'ü juyaa chaa Perijaa siia Katatunwa ein alatuin tü ''[[Shiyaa Juyaa Katatumwa]]'' (Rayo del Catatumbo). Tü Shiyaa Juyaa Katatumwa alatusu aipawai, suntapa sirumaka chejee Uuchi [[Perijaa]] tü makaa erajunusu sutuma Alijuna chejee wattapuna kajamüin anachon shiia; chaa sumaiwa tü arajunapusu sukaa anulia "Sulüsain Marakaaya" kaajatu shiruin anuwaka wattaje supüla shiawatuin mma'pakat Suuria. ==Mma Sulü Mma'ipakat Suuria== Sulü Suuria ees 21 (Piama Shiiki sumaa Waneshi) Mma siia 107 mma joü {| class="wikitable" |- ! '''Sunulia Mmakat''' !! '''Outkapüle Mma''' !! '''Sunulia Mmakat''' !! '''Outkapüle Mma''' |- | '''Almirante Padilla''' || Pa'akai (El Toro) || '''Baralt''' || San Timoteo |- | '''Kawimaa''' || [[Kawimaa]] || '''Katatumwa''' || Encontrados |- | '''Kolon''' || San Carlos chaa Suuria || '''Puransiiko Javier Pulgar''' || Puebulo Jeket-Tü Kaula |- | '''Jesús Enrique Losada''' || Concepción || '''Jesús Maria Semprum''' || Kasiwa-Tü Kuwo |- | '''Cañada de Urdaneta''' || Concepción || '''Lakuniyaa''' || Ciudad Ojeda |- | '''Machiques chaa Perijaa''' || Machiques || '''[[Mmakat Maara|Maara]]''' || [[San Rapaelü chaa Majana|San Rapaelü Majana]] |- | '''Marakaaya''' || [[Marakaaya]] || '''Mirantaa''' || Puetta je Altagracia |- | '''[[Mmakat Wajjira|Wajiira]]''' || [[Karouya]] || '''Rüsario Perijaa''' || Tü Villa chaa Rüsario |- | '''San Puransiiko''' || San Juransiiko || '''Santa Rita''' || Santa Rita |- | '''Simon Woliwaa''' || Tia Juana || '''Suküree''' || Wowuree |- | '''Valmores Rodrigues''' || Wachakera || || |} ==Wayuu Sulü Mma'ipakat Suuria== [[Anaajaalaa:Wayuu sulü Suuria 2012-10-27 12.38.10.jpg|thumb|Wayuu sulü mma'ipakat Suuria]][[Anaajaalaa:Putchii 1348836470658.jpg|thumb|Putchii]] Chaa sumaiwa siglo XVI kepiasu sulü Suuria waneeirú kusinaayu supushi antaka chejee wattapüna tü shiia Waraos siia Kariwe antaka yamüin sunainje 11.000 juyaa chaa sumaiwa. Tü [[Wayuu]] shiia muloüsuka akuwaitpaa yaa Suuria, sumaiwa tü wayuu waraitusu suchirua shiküin kajamüin nojotsu ein mürüt, suntapa Alijunaka antusu sumaa tü mürütka, Kulüla, siia eke ein choujain sunain Wayuu, joolü so'ü kai tü wayuukalirú atijaitpaa supüshuwayale kassaka; eipaa Wayuu ee ekirajain, ees Wayuu washit siia eke ein. Musuu sukuwaitpaa kusunayuu soou Suuria: Tü Wayuu (168.318 kepiaka Suuria), [[Palaajewai|Añu]] (17.437), [[Yuupa]] (7.500), Bari (1.520) siia Japüreriia (95). ;Tü Pueulo Wayuu Tü Wayuukalirü su'umainsü 12.000 km2 soou mmakat [[Wajiira]], sulü mma'ipakat Suuria ein [[Wenesueela]]. Tü su'umain [[Wayuu]] sotpaasü [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]], tü mmakat wajiira Wenesueela pasanainsü sunain [[Kolomwia]] siia [[Wenesueela]]. Tü Wayuukalirü shiia tü wayuu kusina maimaka sulü Wenesueela siia Kolomwia; shiia 8% kepiasuka sulü mma'ipakat Suuria, tü suyashe sulitirüin tü 118.154 wayuu, tü 97% wayuukalirü yootusu sunuiki tü [[Wayuunaiki]]. Tü wayuukalirü sulü Kolomwia siia Wenesueela antusu anainmüin 400.000 wayuu supüshuwayale. ;Suchukuwaje Wayuu *Sunulia: Wayuu ([[alijunaiki]]: Guajiros) *Jalasü shiia: Soou Mma'ipakat Suuria ein [[Wenesueela]] *Suyashe'puna Alijuna: Sulü Wenesueela 293.777 Wa. (Ayawajuna 2001) *Sunüiki: [[Wayuunaiki]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 5dxldjou7z6d70xcwhy960qcg0o7fv5 Suwatira puliiku 0 571 13106 13103 2023-08-30T01:55:34Z Neima Paz 39 13106 wikitext text/x-wiki '''Awatirawaa püliikü''' ([[alijunaiki]]: ''carrera de burros'') Shimi'ira wayuu sünmaiwa. Shia sa'a nakuentajüin wamüin na watuushinuukana, Chi taata Juya; sheitüshi sünain talatüin na'ain. Nawate'rüin püliiku sümaa ama.. La carrera de burro está entre los juegos tradicionales del pueblo Wayuu, que consiste en armar un escenario para ver correr a estos animales cuyo jinetes deben ser de la lineal sanguínea del dueño del animal. y debe ser un joven no mayor de 15 años, de contextura ligera [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] o5jhg2t7693rdglyb0nhkvnabrt2q1b Süchi 0 572 10847 10150 2023-03-11T01:28:18Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10847 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Oum Errabiaa.jpeg|thumb|Süchi.]] '''Süchi''' ([[alijunaiki]]: ''río'') es una corriente natural de agua que fluye con continuidad. Posee un caudal determinado, rara vez constante a lo largo del año, y desemboca en el mar, en un lago o en otro río. La parte final de un río es su desembocadura. Algunas veces terminan en zonas desérticas donde sus aguas se pierden por infiltración y evaporación, como los llamados ''wadi'' de los desiertos del Medio Oriente. [[Akotchajülee sünülia:Süchi|*]] b1rqnq1ap4l0hoq5cyhpwre6ohofper Süchiimma 0 573 14813 14076 2024-05-03T22:54:37Z Vicenta Harker 1316 /* Atalee Emüinre */-s 14813 wikitext text/x-wiki {{Geo}} [[Anaajaalaa:Riohachacity.jpg|thumb|Palaa Kaliibe apa'a Süchiimma.]] [[Anaajaalaa:Süchimma.wav|thumb|Süchiki Süchimma]] '''Süchiimma''' ([[alijunaiki]]: ''Riohacha'') shia wane pueulo miyo'u sulu'usü tü mma miyo'usükat [[Kolomwia|Kolompia]] shia sikiisüka tü mmakat [[Wajiira]], sotpa'asü tü palaakat. Tü sunüliakat süka [[wayuunaiki]] shia Süchiimma, süka piamain tü pütchi sulu'ukat, süchi otta mma. Süka alijunaiki, "Tierra del Río" malu'ut. Pejesü sünain [[Rainkeriia]] tü süchi alatakat pasanainpünaa sünain tü mmakat [[Wajiira]]. Alüsaa joolu'u saashin DANE eesü 307.999 (2020)<ref>[https://web.archive.org/web/20091114163908/http://www.dane.gov.co/files/investigaciones/poblacion/proyepobla06_20/ Proyección Municipios 2005_2020]</ref>. Sümaa süchiimma eesü po'loo ja'ralimüin (15) korejimienta otta müsia mekiisatsü (8) "resguado" sümakat alijuna. ==Sukuwa'ipamaajatü== [[Anaajaalaa:Ciudad de Riohacha.jpg|thumb|upright=1.25|Alijunapiapa'a Süchiimma]] Antünüsü anain süpüla 781 km palaaje sünain Samaatüipa'a otta süpüla 170 km wüinaa sünain Santa Marta. Süchiimma jia wane alijunapiapa'a eere outkajain sukuwaitpaa wajiiraka otta müsia eere alüwatanüin pütchii namüin na waneeirü alijunapiapa'a müinka jain [[Maikau|Maiko'u]] . Kakaliatpa suuyase kajamüin ekerajünüsü sukuwaitpaa saa'u juyaka 1545. Saa'u juya 1596 chii alijunakai koruarai inküleeshi Francis Drake atkashi saa'u Süchiimma. Sünain siküla XVII tü palaaka ekerotsü sünainmüin Süchiimma, kaliosü mmakat sütüma wuinka, supüla juyakat 1820 na atkashikana saa'u sukuwaitpaa mmakat [[Kolomwia|Kolompia]] süchikejee atkawaka saa'u laaka Salá, naajüin tü alijunapiapa'aka sülia nüntüin na waneeirü siia kepiain sulu'u, sütüma tia münüsü natuma naa alijunakana "La fénix del caribe". Chaa sumaiwa kepiashi nee sulu'u na eneales, guanebucanes, wiwas jee na [[wayuu]]kanairü; na piamashika achiirua na'ayülia kepiachi sulü'ü noumain [[Wajiira]]. Supülapüna nantüin na alijunaka sulu'u Süchiimma, tü mmakat amuyuu natuma na wayuukanairü. Na alijunakana antüshi nee sütüma sunülia kaa'ürülaka sotpaa palaaka, sütüma tia münüipaa "suumain kaa'ürülaka". Naa alijunaka españajewali kojutüsü nee napüla tü mmakat süpüla akotchajirawa tü eeka sulu'u suumain na wayuukanairü müinka jain ichii, asalaa shi'iruku mürüt, eeke ein, tü ma'aka sünain siküla XX. == Sunüliaka == Tü sünüliaka mmakat sulu'u [[wayuunaiki]] Süchiimma, Süchii (Río) jee siia Mma (Tierra) kajamüin alatüsu tü süchii [[Rainkeriia]] pasanainpünaa sünain. == Saa'u Sukuwaitpaa== === Napülapüna na alijunakana === Napülapüna nantüin na alijunakana Süchiimmamüin otta sünain süpüshua'a [[wajiira]]ka, suumainsü na waneeirü kusina müinka jain na Guanebucanes, a'yata'apüshü sümaa orooko, caquetios, makuiras, anates, cuanaos jee siia na eneales. Alüsaa joolü müin yaa, tü mmakat Süchiimma suumainsü joo napüshua'a eeke ein, müinka na wayuukanairü maimashi joo sulu'u alijunapiapa'a (sunüiki wayuukalirü sünaijeejatü arawak), eesü na waneeirü pejeka sünain uucho'u Santa Marta müinka na wiwa, damana nanüiki, na Kogui, koguian na nüiki, na Ika otta Arawaka, ikan nanüiki, napüshua'ale supüshi tü anüikika Chibcha. === Sukuwa'ipa sükumajaiwa Kolompia === Saa'u ka'ika 25 mayoulü saa'u juya 1820 süchikejee atkawaka sulu'u laaka palasü (Laguna salada) eere ekeraajünüin tü mmakat Süchiimma nutuma chii Jose Prudencio Padilla. Sünaije siküla XIX Süchiimma yo'otüsu namaa na waneeirü mma wattapüna saa'u aikkawaka, sütüma ein namaana eere antüin tü anüakalirü chejee Inglaterra, Países bajos jee namaa na mmakat shirokoka wüin, namaa Panama siia Nueva York. Tü mmakat süma'anapüsu Magdalena sünainmüin juyaka 1871, juya eere ekerotünuin sulu'u su'umain [[Kolomwia|Kolompia]], kamasü müin shia sünainmüin juyaka 1898, eere alüwatanüsu süpüla müinjatü makaa wanee intendencia [[wajiira]]je. Sulu'u juyaka 1911 ashakatsü joo komisariasü otta joo ale'ejüsu sünain intendencia müin shii sünain juyaka 1954. Depattamentasü joo sünain juyaka 1965. === Siküla XX jee siia XXI === Sulu'u siküla XX na alüwatashika saa'u [[Kolomwia|Kolompia]] ansülaashi sünainmüin alijunapiapa'a Süchiimma süpüla nakümain nakuwaipa kajamüin joolü ekerotüipa namaa mmakat Kolompia. Sünain juyaaka 1965, Süchiimma shiia eere outkajain sukuwaitpaa süpüshua'a mmakat Wajiira. Eesü sulu'u 307.999 (2020) wayuukanairü jutkatüshi saa'u su'umain wajiiraka müinka na Wiwa, Kogui, Ika jee na mütsiiakanainü otta na criollos. Na'ajüin na atijaashika saa'u tü alijunapiapa'aka eesü süpüla kojütuin ma'in jee amiojain sukuwaitpaa sütüma kamalain namüin na alijunaka antaka wattaje sütüma sotpain palaaka. == Sunüliairü mmakat == Süchiimma sotpaasü palaaka Caribe. Tü sümioushe mmakat shia 3.120 km², eere ein pinchi pasanain sünain (10 komuna sulu'u), 16 korejimenta jee 8 resguardos (7 süpülasü wayuukanairü jee 1 süpüla na chejeeka Sierra Nueva Santa Marta'jeewai müinka na Kogui, Wiwa jee Ika). Wattasü suliia Bogotá sünainje 1.121 km palaaje saa'u, eesü ajüitüin wanee katünasüka chaamüin, wanee 1 hora sümaa 15 minuta saa'u. Siia 260 km suliia Barranquilla kemionluu Süchiimma eesü eere outkajain süpüshua'a pasanain sünain jee siia 16 korejimenta sulu'u Camarones, Trigreras, Choles, Matitas, Arroyo, Arena, Galán, Barbacoas, Tomarrazón, Juan y Medio, Las Palmas, Cerrillo, Cotoprix, Monguí, Villa Martín (Machobayo), Moreneros jee siia El Abras. Komunas joo tü saütpaaka jia: Centro Histórico Nuevo Centro Coquivacoa Cooperativo Aeropuerto Almirante Padilla Nuestra señora de los remedios Boca grande Laguna Salada y el patrón Ranchería El dividivi == Sukua'ippa Mmakat == [[Anaajaalaa:Amanecer dominical. Río Ranchería y bosque - panoramio.jpg|thumb|Süchii [[Rainkeriia]]]] Süchiimma pasanainsü sünain wajiira, sotpa'a palaakat; miyo'u seeruluin, alü'ülaasü süchiirua [[Süchipkii|Ichipki]]. Tü mmakat taletatshiisü je jasaishiisü pejeepüna sünain palaakat. Eesü uuchi ma'aka saa'in Makuira, shia shi'ipa Sierra Nevada. Saa'u uuchikat ka'üliawaisü tü juyakat, otta pejeepünaa sünain [[Rainkeriia]] wüittüsü tü mmapa'akat sükaa eein wuinkat. Sa'atou palaakat jasaisü sütüma palaain wuinkat. Tü alijunapiapa'aka Süchiimma eesü sünain 491.383 ha sümioushe mmakat, alüsaa joo eesü 133.980 ha sumüinsu resguardo, 134.444 süpülasü tü anaajaka sukuwaitpaa Sierra Nevada Santa Marta jee siia joo 4.784 süpüla na wuchiikana Flamencos Rosados. === Mmakat pejekat sünain === Palaajee sünain eesü tü Palaakat Caribe, wüinpejee sünain eesü tü süchikat [[Rainkeriia]], otta tü pueulokalüirua Manaure jee [[Maikau|Maiko'u]], uuchejee sünain eesü tü puelokalüirua Hato Nuevo, Barrancas, Distracción, otta San Juan del Cesar, jee wopujee sünain eesü tü pueulokat Dibulla je tü Palaakat Caribe. == Ayatawaka sulu'u Süchiimma == [[Anaajaalaa:CAMELLON Y MOCHILAS.JPG|thumb|Wayuu aikashi susu sotpaa palaaka]] Tü ayatawaka sulu'u mmakat Süchiimma shia eewa amaana mürüt müinka saa'in paa, ka'ulaa, aneerü; otta joo aloojo jimaa eeke ein. Eesü ayutnü sulü'üje wunu müinka jain caoba, cedro, dividivi, mangle. Jaashin na ayaawajashika 2005, tü eeka sulu'u Süchiimma shia tü aikawaka (52%) amioüjaaka sütüma eein joo SAO jee Aikapüleeka Süchiimma jee siia müin joo na aikashikana Viva naamüin na Éxito münaka, sütüma tü makaa entüsüiru wayuu wattaje, süpüla ayalajawa nemia jee siia na waneeirü ounaapüshikana chaa [[Maikau|Maiko'u]] süpüla ayalaja nemia. == Atalee Emüinre == * [https://www.riohacha-laguajira.gov.co/ Alcaldía de Riohacha] * [https://web.archive.org/web/20080517125258/http://www.laguajira.gov.co/turismo/riohacha.htm Gobernación de la Guajira -Turismo] == kulaalayaawatia == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] kytwnl6px4g1ppimq7l0hezpc9w8o10 Süchipkii 0 574 7937 7936 2023-02-27T19:09:21Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 7936 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ichitkii]] bwfgizzx4kygtxbb5znk13jvqkhy654 Süi 0 575 14013 14000 2023-12-09T16:21:28Z Ulerii23 1033 14013 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Hammocks brazil.jpg|thumb|Süi]] [[Anaajaalaa:Süi.png|thumb|Süi kayülainsü]] '''Süi''', '''Jama'a''' jee '''O'ulaa''' ([[alijunaiki]]: ''chinchorro'', ''hamaca'') Tü Süikat eesü ama'anawaa süpüla ojulerawaa otta eemerawaa. Alü'jünusü atumawaa jalapünalee o'unünüin yaa; ma'aka jünain alapajaa otta jünain awaraijawaa ne'e. Tü ainjaaka süi julu'u tü jukua'ipaka wayuu anasü ma'in, e'raajünüsü ja'nasia tü akua'ipaka otta süpülain tü jietka. Tü jierü etnaajünaka, kapülainka, jia tü atüjaka ainjaa süi.<ref name=süi>[https://boui.co/2020/07/07/el-tiempo-de-la-artesania-2/ El tiempo Wayúu: Chinchorros y hamacas]</ref> Tü sünaka otta suno'uka tü süika e'iyatünüsü tü akua'ipaka otta tü anounalaaka, müsia jushatünüin tü kasa eeka süpa'apüna mmakat. Tü süika kajapüsü, kekiisü, kachirasü o'ulaka müsia kayülainsü. ==So'u sainjia süi == Jümaiwa ma'in tü süika ainjünüsü süka sütaa aipia, süchijee süka maküi otta maawüi maaü'lu yaa ainjünüsü sükaa jitpai. Waimaa sukua'ipa saainjia tü süika, eesü süi ojutajüsüshi, süi ke'iyasü, süi kayülainsü, süi pito'uya, süi kolompiano'uya otta süi patu'wasü. Aainjünapa tü süika kayülainsüka otta tü pito'uyaka eesü süitaanülee piama jiyülain, eesü süitaanülee waneeshia jiyülain. Tü wanee süikaluirua nnojotsü kayulain atumawaa.<ref name=süi/> == Süna süi == Waimaa süna tü süika, eesü eekai waneein süna, eesü eekai piamain sünaa otta eekai watta saalia süna, mapüleesalü süna tü wanee süikaluirua; shia ne'e kapüleeka süna tü patuwasüka. Aitanasü palajanaa tü sünaka sulu'u wanee karalo'uta, ashatüna münüsüja'a jia yalejee. Tü sünaka atumawaa eesü süitaanülee sünülia tü koulainjatuka, eesü süitaanülee sünülia otta shiakuwa wanee kasa ma'aka wanee mma, mürülü otta musia kasa eekai eein woumainpa'a.<ref name=süi/> == Shi'ipajee sukua'ipa == === '''sui patuwasu:''' === tü shi'yatain wajapü mainma sukuwa'ipa. akumajaa tü wo'olaka tejetüin tü sunuliaa waneshiwaa.Kolompiano,Kaayulansuu,pitooya,patuwasu,soopayaa shikirain tai tu teika sunaje teepishiwa tayaa tepiyulu nojolupaa tuukui tu tepishika suluu tu suka atukesuu sulu tu sutukiaka jalijunna shojasuu watiin anna wacumajiin tu sui supula walin suluu Patuwasuu__kanasu Tu summaain pakaa wayuu suutulolaa sümaa apuleerü tüü sañajioo. Tüü sui patuwasüü sunajee tü jiituluu enajunaaka suuka wale'kerü. Tü suika sukuumajuin sukaa sajapaa tü jimot majayut. Tu suika atüükanalü miyooshi waya su tü süikaá Akumajunaasüü sukaa iipai cuurrikan kasutain. Jünüsüü sürüü ultupaain püüi kaanüü tu jarraniyaa. <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] j6ofujw314ri2fhqz4begewmzae0f6l Sükalia Kama'ainairua Woumainru'u 0 576 14150 14020 2024-02-06T19:11:10Z Uriana2023* 1028 14150 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Suchukuwua_woumainru'u.jpg|miniaturadeimagen|sükalia kama'ainairua woumainru'u]] '''Sükalia Kama'ainairua Woumainru'u''' ([[alijunaiki]]: ''Día de la Resistencia Indígena'') es una festividad oficial celebrada el 12 de octubre en Venezuela, que coincide con el Día de la Raza que se celebra en otros estados de América Latina y con el Día de la Fiesta Nacional, en España. La festividad originalmente conmemoraba el descubrimiento de América por parte de Cristóbal Colón, y fue declarada durante el gobierno de Juan Vicente Gómez como festividad nacional. Pero este hecho no era del agrado de algunos políticos y pensadores de la izquierda venezolana, que consideraban que la festividad exaltaba el colonialismo en detrimento de la cultura y valores de los pueblos indígenas. La nueva festividad se proclamó para conmemorar la resistencia de los nativos americanos contra los conquistadores. Fue decretada de tal modo por Hugo Chávez y aprobada por la Asamblea Nacional de Venezuela como festividad en el decreto 2028, el 11 de octubre de 2002. Sükalia kama'ainairua woumainru'u Shia joolu'u türa sükalia kama'ainairua woumainru'u Sünain sotoo aa'in tü paa'inwakat süma türa mi'iraa miyo'u eintule wajutkirain wapushuale so'u sekettain tü poloo Piama sünain tü kashikat Outuuwüre suluu Wenesueweera antirawaasü sukalia supushuwaale tü wayuukalirua ottaja suluu mapakalü supushuwaale Ameerika laatina suluu tu mma wattaajewalu suumain alijuna . Tu mi'irakatu mulo'ükat antünanain Ameerika nutuma chi alijuna Cristowat Coloon.E'itaanüsu wana süma nuluwatain Wuan Wicente komez sulu'u tu mma. Nnojoishi kamalainkeinain sutuma tü waneirukat shikipujanakat tu maakat . türa jeketka mi'iraa eitanusü süpula sotuintuin Sitchin tü alijuna Ameerikajetwatkat Nou na alijuna mojulaakat asuteekat tu sukuaipakat wayúu otta suumain. E'itawushi nutuma chi shikipujainkei Wenesueweera Hugoo Chawa sou kaika poloo waneeshi suluu tu kashikat Outuuwüre nushajalut tu kalaoutakat sutpuna tu juyakat 2002. eqqf9zvip3v3ggqw1bn3fgq5j01e428 Sükalia Mmapaapünaa wattapüna'aya wayuu atamüinree jierü 0 577 15041 11033 2024-06-03T19:02:30Z Vicenta Harker 1316 15041 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Toüshi sumaá Sülüin.jpg|thumb|Toüshi sumaá Sülüin]]Tü '''Sükalia Mmapaapünaa wattapüna'aya wayuu atamüinree jierü''' ([[alijunaiki]]: ''Día Internacional de la mujer indígena'') shiia kaiká ein anatitnüin sukalia jieyuu. Chaa kai 5 (Jaraí) [[Settiempüre]] so'ü mmakat supüshuwale. Tü sukalia jiett akumunujusu sünain Tü Piantüa Outkawa Sutuma Ayatasuka So'ü Sukuwaitpaa Jieyuu chaa 1983, Chaa [[Tiwanaku]] so'ü [[Woliiwia|Mmakat Woliiwia]]; tü makaa shiia sunainje sainjala Bartolina Sisa, jiett Aymara meinmolojusu, atkasu so'ü áanaka sumaá alijunaka müliaka atuma wayuu sumaiwa, tü alijunakalirúa antusu so'ü kusinaka Aymara supüla süsünain kassa sumana. Bartolina Sisa ouktusu sutuma alijuna (Españoles) chaa kai 5 (Jaraí) [[Outuuwüre]] so'ü juyaa 1782 chaa La Paz so'ü mmakat [[Woliiwia]]. Bartolina Sisa shiia shikika palajatuka so'ü kusinairú [[Aymaara]], anashatasu sunüiki sumüin suwalayu yóotusu so'ü atka sumaa mujulasuka sumüin supüshi. Sukuwaitpaa nayulian [[La Paz (Woliiwia)|La Paz]] katouyulian sutuma sainjala, Bartolina ataunusu, muliashatasu atuma, suchikeje ouktunusu'sain. Shiia tü Sunainjeka Jieyuu: 1.- Tü jieyuu Wayuu ees supüla sulatirüin Sukuwaitpaa, Sunuiki, Shiatainka apüla, sumüin wayuu suchikejeka, ees supüla shiatain so'ü akumuja ee apunuin sumüliain jieyuu. Tü shipiaka a'apaja sumülian jieyuu musuu atuma: * Kapülashatasu akujá suchukuje sukuwaitpaa maá kalüko * Kapülashatasu akujá suchukuje nukuwaitpaa ejeéli shiia * Kapülasu sunain nojolüin sáapain sukuwaitpaa Wayuu wanejatú, sulíaa motüin ain kalüko shiia * Nojolüinjatú suwanajain sukuwaitpaa wayuu * Ainjaá sainréka sulü maá kalüko ==Sukuwaitpaa Jiettka Sulü Apüshika== Sumüin apüshika [[Wayuu]], shiia tü Jiettka alüwatasuka so'ü kassa alataká sumüin supüshuwale kajamüin shiia asoütaka palajana sunain eke ein. Jiettka shiia katchenka anüiki so'ü sukuwaitpaa supüshi, sunain wanne alaataká asakitnusu so'ü kassa ainjunüinjatü. Sunain yoota so'ü Pasirúa, Ouktaa, Atkawa siia kassa ee alaatüin, shiia jiettka nüsakiraká [[Pütchipü'ü|Pütchipü'kai]] so'ü shian shikiruaká apushika, mussu nüiki chii Putchupuü nusakiraiwa jietka so'ü kassa: ''-Kassa janüiki jieyuu, jasoutaja'maá so'ü putchika'' Sümaka jieyuu shiia numaka putchipuü'kai. Epaa wanne pasalaá tü jiettka nojotsu jamajatüin sumüin atkasukalirú, shiia tooloyu ashanajirasúka. Jiettka oulanusú müin kajamüin shiia amüloujasuká apüshiká, kajamüin shiian tü kachonka sulü apüshika, joolü Siküla XXI tü jietka kapülashatasu sain sutuma ayatain sunain sukuwaitpaa chaa wattapüna aküjusu sumüin alijuna atijeka so'ü sainjala [[Wayuu]] müin sain [[susu]], [[süi]], wayuunkera, [[kanasü]] siia eke ein. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] n2er0n5785k34fcv88ql8668h0syyde Sükalia Santakalüirua 0 578 11034 10154 2023-03-11T02:39:19Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11034 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:01259 All Saints Day Sanok, 2011.jpg|thumb]] '''Sükalia Santakalüirua''' ([[alijunaiki]]: ''Día de Todos los Santos'') es una tradición católica instituida en honor de todos los santos, conocidos y desconocidos, según el papa Urbano IV, para compensar cualquier falta a las fiestas de los santos durante el año por parte de los fieles. En los países de tradición católica, se celebra el 1 de noviembre; mientras que en la Iglesia ortodoxa se celebra el primer domingo después de Pentecostés; aunque también la celebran las Iglesias Anglicana y Luterana. En ella se venera a todos los santos que no tienen una fiesta propia en el calendario litúrgico. Por tradición es un día festivo, no laborable. ecadezqyq2r2we9niwmigdv45qy0gun Sütchin luusa joutaikajatkaa "Jepirachi" 0 579 7999 7998 2023-02-27T19:09:24Z Jon Harald Søby 12 3 revisiones importadas 7997 wikitext text/x-wiki '''Sütchin luusa joutaikajatkaa Jepirachi''' ([[alijunaiki]]: ''Parque Eólico Jepírachi'') es un parque eólico ubicado en el Departamento de La Guajira, en Colombia. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] 9ap7xpo0zvr5ipp8ey092sklgj1mxcw Sütchin luusa joutaikajatkaa Jepirachi 0 580 8001 8000 2023-02-27T19:09:24Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8000 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sütchin luusa joutaikajatkaa "Jepirachi"]] ptv4qr2fpxcnekffidw96a53avfucrg Sütchin luusa joutainainjeejetü "Tü Wajiirakaa" 0 581 8004 8003 2023-02-27T19:09:24Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8003 wikitext text/x-wiki '''Sütchin luusa joutainainjeejetü "Tü Wajiirakaa"''' ([[alijunaiki]]: ''Parque Eólico "La Guajira"'') jiia wanee eree akumüjunüin sütchin tü luusaka sükaa joutaika chaa Wajiira, sülu'u tü mmakat Suuria, Weneesuela. Antunüsu anain sülu'u su'umain naa wayuukana kepiaka sülu'u Suria Palaa, pasanain jünain Paijana siia Sawa, palaamüin jünain palaaka "Caimare Chico" namaka naa alijunakana. Münüsu nee kettajerü supülaapüna juyaaka 2012, süpüla sulüataintü 25,2 MW süchikije ekerajunüin ayatawaka sünain, tü nnetka sujutia shiia 61,5 miyon sutnetse alijuna dolares. [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] obvdircu4adr4vm3uxj7dw05ii23ud7 Süttaa 0 582 10903 10849 2023-03-11T01:41:17Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10903 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Majayülü.jpg|thumb|Majayüt sünain süttaa]] '''SÜTTAA''' ([[alijunaiki]]:''Encierro'') Wainma tü kasa kapülainka natuma naa wayukana wanee shia tü Süttaakat Wanaa sümaa majayülüin wane jintut, asürünnüsü. Yaajee yaa, tü jietkat ottüsü sünain miyo'uwaa. SUTTAA Wanee jimolü majayutpa shia, asurutnusü supüla anaijatuin sukuaipa. Suuntapa tu palaajana'jatuka sükashi, asurutnusü müinka wanee juyaa, eere shikunuin sunain tu kasaa supushua, supüla juluunjatuin saín waneepia tu wakuaipaka. A Asurutnusü sulu wanee miichi jouchon, shirunjatu wanee jiet waneshi, nojotsu sirunjatuin tooloyu. Tu palaajana'jatuka apunuin Kai, kachetuinjatu sulu wanee süi, iipuna sutupa michika, anaajunjatu iipunamuin, supüla sujutajatuin tu kasaa mojusu sainraka jintuluiwa shia. Apunuin'tuanjatü oojinnut supüla kaikaa, müshia wanee ma'ali supüla sapainjatuin jemiai supüla ounajatuin tu kasaa mojusu sikiruka müshia kasaa sünaika. Tu soüshika sumaa shiika, nayaa aaimajaka sunain sutta. Achotonosü suwalaa, ekirajunusu sunain tu kasaa anaalulu sutuma jieyu, müinka saín einaa, anaa, alakajawaa, anaata sukuaipa wanee kasachiki. Suntapa sukualia sujuitajuin, aapinutshi süshikei supüla nianjachin akumajuin sukuaipa tu yonna sumaa ekawaa, supüla niiyatuinjatu sumüin supüshi, kaa majayuluinpain nüchon. ==Sukuwa'ipa tü süttakat== [[Anaajaalaa:Jintut süttüsü.jpg|thumb|La joven en su reclusión.]] Müsü sukuwa'ipa tü Süttakat mayaa. Tü jintutkat anajünaa aa'luu waneepia sütüma tü shiikat süpüla nnojolüin süpantanajaainjatüin, jee nnojolüinjatüin molüin seema süttaa müinjatü joo sukuwa'ipa. So'u tü Ka'i süntakalü o'u tü sükashiakat, eesü wanee kasairua aa'innakat sümüin. Shia shii sümaa soushi tü atüjaaka saa'u süntüin sümüin tü palajatkat sükashia. Maka nnojoliire na'yairua, eesü sü'irü, wane shipaya, eekai sülatüitpain sülu'upünaa tia akuwa'ipakat. Nnojotsü shianjatüin wane wayuu eekai naatajatüin, je nnojoishi nianjachin wane toolo, ja'itaichi süpüshin maka nnojoliire naa süpüshikana. ==Akachetnaa== Palajanaa tü majayükat akachennüsü iipünaa; sutu'upaa saajuuna miichikat, e'isale'ennüsü sulu'u wane süi jeketü je mouuisü. Yuttusu sulu'u tü su'ulakat, pa'ataawasü tü sütünakat je yentaawasü tü süpü'ükalüirua. Tü su'ulakat kaajunasü wane kuluulu aa'inmajia tü majayükat süpüla nnojolüinjatüin kasain shi'irüin. Aamajüsü kojuya Ka'i . Eesü saamajüle piama Ka'i, apünüin Ka'i, pienchi Ka'i shiale; O'unüsü süchiirua tü süka'iyainjatkat sünain süttaa. Asi'nnüsü ne'e Jawaapia watua süpüla Ka'ikat, wane wunu'u ishooitüsü je kojosü je püsiasü; shira wane suurula wunu'u süpüla anainjatüin sükashia. Eesü wane wunu'u Yoto'u sünülia, eetüinjatü sütüma je tuttuinjatü süpüla uleinjatüin shia süle'eru'upüna je sütalu'u püna. Süpüla saawala'injatüin süchiki tia, asi'nnüsü kasuwo'ulu, wane wunu'u ayu'luushi süle'eru'ujee mmakat. Süchikijee süpüshua'a tia, asi'nnüsü Pali'ise watua süpüla Ka'ikat, wane wunu'u irasü ayu'luushi sünainjee tü süchonkat waraarat. So'ukuwalu'uinjatü ma'i tü aa'innakat sümüin süpüla uleinjatüin Shia je wayuujatüin anasü. Kapülainsü süpüshua'a tü akuaippa aa'innakat sümüin tü majayütkat. Kachetüsü jo tü majayütkat iipünaa süka yarüttüin tü mmakat je kanainsü ayuulii; nnojotka'a Kachetsüin ne'e tü Shia atüwaa, eesü tü kasa kapülainjatkat; Shia süpüla uleinjatüin tü majayütkat süpüla anainjatüin sa'in, süpüla ka'atapalainjatüin je katsinjatüin sa'ain je shi'iruku. Tüü maka yaa aainjünüsü watta'a maalü, nnojotsü aainjünüin kale'u je aipa'a. Watta'a maalü su'ttia wane Ka'i jeketü, ma'aka nukuaippa chi Ka'ikai. Watta'a maalü talatüsü sa'in wayuu je katsinsü. ==O'ojitnaa == Kettaapa süpüshua'a tía, o'oojinnüsü tü majayütkat süchikijee süshakatitnüin, süse'eru'u aikat wanaa sümaa eein jimatüi. Tü o'oojookat antitsü ulee je nnojotsü su'upalain wayuu je loteesü ma'i sukuwa'ipa. Aikale'ennüsü tü majayütkat saa'u wane ipa süpüla shi'rüinjatüin miyo'uwaa, süka jamüin tü ipakat aküjasü süchiki miyo'uwaa. Tü majayütkat süpülasü tü jemiaikat je süsamala sawai; jepitüsü, mashe'insat je maichesat, je jonotüsü tü su'walakat süpüleeruajee. ==Ojui'jünaa == En la cultura wayuu existen diversos rituales que aún se practican en la actualidad. Entre esos rituales encontramos el Encierro (Süttaa) Cuando la niña llega a la pubertad (J Jakütapa o Jakütüsü) y se asoman los primeros encantos juveniles es sometida a la veda del blanqueo. Este rito de iniciación de la vida adulta de la mujer wayuu se cumple en varias etapas fundamentales Anterior a esto, la niña es vigilada constantemente por su madre para que no sea sorprendida, ni se sienta ruborizada ante el flujo de su sangre genital. Y mucho menos temerosa a su inevitable reclusión. La primera es una ceremonia que se lleva a cabo desde el primer día del periodo menstrual que se compone de varios momentos. En este proceso la madre y la abuela materna son las primeras en saber el caso de ese primer sangrado; sino están ellas le corresponde por línea materna a la tía o la hermana mayor que haya superado ésta etapa. En ningún caso personas particulares, ni familiares del sexo opuesto; no obstante hay casos particulares. En ésta primera etapa entra el momento de la colgada ( Akachetnaa o Akacheraa)  que consiste fundamentalmente en acostar a la joven en un chinchorro nuevo y estrecho, previamente colgada en la parte más alta del techo. Allí permanece en posición supina con el cuerpo recto, los brazos juntos y las piernas cerradas. Este chinchorro siempre estará cubierto por un toldillo para que la señorita pueda estar protegida sin ver nada a su alrededor. Allí permanece ayunando por varios días. Pueden ser dos, tres hasta cuatro días dependiendo el tiempo que durará el encierro. Solamente ingiere una vez al día Jawapia, una sustancia rojiza, espesa y dulce; extraída de una raíz que tiene propiedades de regular el flujo menstrual. Existe otra bebida llamada Yotou, para provocarle vómitos y causarle fiebre de modo que estos procesos le sirvan para limpiar las impurezas de su cuerpo. Para contrarrestar los efectos de estas porciones se le da otra llamada kasu'o extraída de unos hongos que se encuentran bajo la tierra. Después de todo esto se le da como alimento, una vez al día una porción pequeña de Pali'ise, bebida refrescante e insípida extraído del fruto de la bija. Éstas pruebas de purificación son muy rigurosas, pero ante esto las abuelas aluden que será una lección para el juicio, el fortalecimiento del ánimo y de un corazón más puro y bueno. Es necesario mencionar algo muy importante en ésta ceremonia ancestral y es la creencia espiritual que ella encierra. El hecho de mantener a la jovencita acostada en lo más alto, tiene una significación lógica. El suelo es considerado inmundo, transmisor de impurezas y enfermedades; por lo tanto la  colgada no es considerada una práctica supersticiosa ni tampoco una creencia absurda sino que tiene un fundamento y una finalidad; la purificación, la liberación, la paciencia y la resistencia física. Este acto siempre se efectuará en la mañana, nunca en otro momento del día ni de la noche; esto tiene una explicación que lo justifica. La mañana es el inicio del día por lo tanto se interpreta como el comienzo de una nueva forma de vida; que es explicada a través de la semejanza del trascurso del sol. La mañana está cargada de fuerza alegría y vitalidad. El segundo momento es el baño (o'ojiraa u O'ojitnaa) esto se procede luego de bajar a la señorita; a media noche cuando todo está en calma. El baño es un acto de  purificación muy privado y requiere un procedimiento especial. Consiste en sentarla en una piedra ya que esto significa desearle larga vida porque las piedras representan  longevidad. Allí queda expuesta al frío y al sereno de afuera, cabizbaja, desnuda y cabello echado hacia delante. Después de esto la persona encargada de impartir la ceremonia coge una totuma nueva (Iita), la llena de agua y con grandes bocanadas la fumiga (ojuujunaa) por todo el cuerpo, dando a su vez las lecciones de vida y moralidad para la nueva mujer. Entre esos consejos está el ser juiciosa, de corazón limpio, portadora de grandes beneficios. Aprender a temer lo malo. El agua como símbolo de purificación la mantendrá alejada de los hombres ávidos y maliciosos. Ella en la reclusión cumplirá esos preceptos que imponen la costumbre y destino de la mujer wayuu. La encargada en ese momento aconseja con el ejemplo que ella misma ha dado, de ser valiente y no temer al encierro y a sus privaciones; que el encierro es volver nuevamente a sus entrañas de madre para renacer. La mujer wayuu es destinada siempre a ser madre, a ser siempre la consejera de su familia dentro de su gente. Este acto también va acompañado de masajes en el cuerpo, en especial en las zonas de mayor delicadeza, donde se cree residen los principios puros que impulsan la vida. Se frota la cabeza por ser el asiento del buen juicio; luego el pecho, porque allí residen los sentimientos del bien y la bondad y por último el vientre, porque es el lugar donde se forma la vida; por lo tanto se dice que la ceremonia del baño dura desde la media noche hasta la madrugada, poco antes de salir el lucero matutino. Antiguamente, en tiempos muy remotos, a las majayüt se les asignaba una esclava (acheptchia) exclusivamente para buscar el agua y mantener las tres tinajas llenas con que se baña diariamente. Esto sólo sucedía entre algunas familias ricas, mientras que entre los menos pudientes no había tales servidoras. El tercer momento en este ritual es corte del cabello dv477xwivi7pr3nb1bpxwxro44k5q5k Süttiiya 0 583 10850 10155 2023-03-11T01:28:47Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10850 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:AnneauUnique.png|thumb|Süttiiya]] '''Süttiiya''' ([[Alijunaiki]]: ''Sortija'', ''Anillo'') [[Akotchajülee sünülia:Süttiiya|*]] hjuzls2k34vh1ra4p30rcgx9c9jlh1x Taachira 0 584 15147 15146 2024-07-16T22:08:34Z Neima Paz 39 15147 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag_of_Táchira.svg|thumb|[[Panteera]] Taachirajatü.]] [[Anaajaalaa:Tachira in Venezuela.svg|thumb|[[Maapa]] Taachirajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Taachira''' (Alijunaiki: ''Estado Táchira'') Jia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. Shia saa'a oumainkat tüü, yalasü see'ruupünaa tü uuchikalü, pasanainpünaa sünain tü ''Cordillera de los Andes'' amünakalü. Tü oumain shikiipükat shia ''San Cristobal,'' wane pueewulo mulo'u, eere waima kapiiya, shipia tü pülaskaluirua wayuu sümaiwa. Iklesia ''San José,'' otta müsia waima museeya (museos) e'iyataka kasa sümaiwajatü. waima jo tü pueewulochenkana saa'ato'upunaa. Eere suweetüin tü Estado Taachira shia saa'u tü juya 1561, ayale'erasü so'ujee tü a'yatawaakalu mulo'usü, apünajaa, oikawaa. Shia saa'a tü ka'i mulo'uka ma'i, shia sünainjee tü apünajaakalü kepein, anaka ma'i atumawaa. Mulo'u mulo'u musujo'o shia. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 75hsiz0zhp4qq8g6gkumoc54wo9sggy Taleepana kekiisü 0 585 15161 14293 2024-08-03T12:45:05Z 213.130.93.197 15161 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Motorola_motoG_wikipedia..jpg|thumb|right|250px|En taleepana kekiisü.]] '''Taleepana serulaalü''' ([[Alijunaiki]]: ''Teléfono inteligente''; [[inküleenaiki]]: ''Smartphone'') es un teléfono celular que tiene una mayor capacidad de computación y conectividad que un teléfono celular convencional. El término «inteligente» hace referencia a la capacidad de usarse como un computador de bolsillo, llegando incluso a remplazar a un computador personal en algunos casos. Desde un teléfono inteligente es posible acceder al correo electrónico, lo que parece ser una característica indispensable encontrada en todos los modelos existentes desde 2007. Casi todos los teléfonos inteligentes también permiten al usuario instalar programas adicionales, acceder a Internet vía Wi-Fi o 3G, a los programas de agenda, a una cámara digital integrada, administración de contactos, GPS y algunos programas de navegación así como ocasionalmente la habilidad de leer documentos de negocios en variedad de formatos como PDF y Microsoft Office. [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] a3xcxyxpdc0t8shmyads5zxj8tnjly4 Taleepana serulaalü 0 586 15153 14292 2024-07-18T14:19:06Z 213.130.93.197 15153 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Huawei G6600.JPG|thumb|Taleepana serulaalü.]] '''Taleepana serulaalü''' ([[alijunaiki]]: ''teléfono celular'') es un dispositivo inalámbrico electrónico para acceder y utilizar los servicios de la red de telefonía celular o móvil. El servicio funciona mediante una red de celdas, donde cada antena repetidora de señal es una célula, si bien también existen redes telefónicas móviles satelitales. Su principal característica es su portabilidad, que permite comunicarse desde casi cualquier lugar. La principal función es la comunicación de voz, como el teléfono convencional. [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] pho1xwa7zmlwmwkgp2sft145njgfdlq Tarüjeeta ajuyaajia 0 587 10852 10159 2023-03-11T01:28:56Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10852 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Creditcard.jpg|thumb|Tarüjeeta ajuyaajia.]] '''Tarüjeeta ajuyaajia''' ([[alijunaiki]]: ''tarjeta de crédito'') bse040exaprk3kqr65yq2vkpbwazcd8 Tisiempüre 0 588 10160 8098 2023-02-27T22:26:08Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q126]] 10160 wikitext text/x-wiki '''Tisiempüre''' ([[alijunaiki]]: ''Diciembre'') Nia chii poloo piamamuin kashi suluu shiyawashe juyaa natuma naa alijunakana suluü apunüin shikii waneshimuin; shia palaa tu poloo kashi sumaiwajattka natuma naa romanokanaa. '''Tisiempüre''' ([[alijunaiki]]: ''Diciembre'') es el duodécimo y último mes del año en el calendario gregoriano y tiene 31 días. Su nombre deriva de haber sido el décimo mes del calendario romano. [[Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya]] 8t3v38a01qc3tncuj25c251p0tds809 Toliima 0 589 10853 10161 2023-03-11T01:29:01Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10853 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Tolima.svg|thumb|[[Panteera]] Toliimajatü.]] [[Anaajaalaa:Tolima in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Toliimajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Toliima''' (Alijunaiki: ''Departamento Tolima'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Toliima| ]] rf8fbcjual4eqngbc5wznmrdhmezlay Toolarü 0 590 15027 13689 2024-06-03T18:01:51Z Vicenta Harker 1316 15027 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dollar symbol.jpg|thumb|Toolarü.]] '''Toolarü''' ([[alijunaiki]]: ''dólar'') es el nombre de la moneda oficial de varios países, dependencias y regiones. El dólar de Estados Unidos es la moneda en circulación más usada en el mundo. [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] h73lqq19c28cj72lts0vi79dbxbd8h5 Tunkuraawa (Ekuwatoorü) 0 592 10855 10163 2023-03-11T01:29:12Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10855 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Tungurahua.svg|thumb|[[Panteera]] Tunkuraawajatü.]] [[Anaajaalaa:Tungurahua in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Tunkuraawajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Tunkuraawa''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Tungurahua'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Tunkuraawa (Ekuwatoorü)| ]] eyfitkchsvfi6a0ovsnbhfzhmg72r6u Turompa 0 593 11437 10328 2023-04-06T23:53:15Z Thomevanz2023 43 11437 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Turompa 2.jpg|thumb|Turompa 2]] [[Anaajaalaa:El toque de la turompa por el autoridad Héctor castillo.webm|miniaturadeimagen|Ala'ulakai Hector Castillo wayuu Uliana che'jeewoi julu'u tü mmakat Jachitüma'ana eere ni'irajattain jüka tü turompaka chaya wuinpumuin.]] '''Turompa:''' tü turompakat, ee'irajeeria wayuu. Aainjuushi jüka kachueera natuma kakaliainnuu wayuu, nnojoliajee ma'i jukoroloin wayuu, jiasa'a jünaatünaka, jüpüla mi'iroulin otta jia'alajinnüintüin jünain eemerawaa juchiki a'yatawaa otta, mekeeraa müsia arüleejaa; ee'irajeeria kayeesü, a'yaatünüsü jüka ajapiraa, ke'ira müsia awaraluwaa, ayunnusü ji'irayaain, jayeechi, ji'ira wayuu, ji'ira mürülü. tü turompakat nü'uyalajirüin wayuu toolo nümüraajülee wayuu jierü, eere nia jünain arüleejaa otta eere jutkataa jutuma wayuu otta ma'inrüinre nia aturompjaashi. [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] ptpzjb7k684duuuoa6a1p5xwknsnp2b Tü'liki 0 594 13024 10856 2023-08-27T20:50:40Z Leonfd1992 13 13024 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Tü'liki.jpg|thumb]] '''Tü'liki''' ([[alijunaiki]]: ''cocina wayuu'') jia eere ju'lakajaain wayuu, aainjuushi jüka: yotojolo jaajuna, aipia jüsepü, otta tü'likiru'u eesü eere jü'ulakajaanüin eküülü, eesü mmo'olu'ule eere jeje'eipajaanuin siki otta ipa jüpüjüle, eesü wane akumajuushi juka pootchi otta jüsa'a wunu'u, pawon jutuma wayuu. Otta müsia eesu ayuupala otta süi julu'uje jupula naikalaain naa e'iyouukana.<ref name=tü>[https://www.icbf.gov.co/sites/default/files/recetario_la_guajira_print.pdf/RECETARIO ÉTNICO LA GUAJIRA]</ref> Tü Tü'likikat eesü jaainjünüle ne'e anuipa'a jutuma wayuu, aikale'ennüsü apünüinsü ipa eeintüle juikale'ennüin wushu jupula a'lakajawaa, jiasa yaaje yaa akumajünüsü jusulajaaya, eeinjatüle anain jukuwa'ipa tü a'lakajawaakat.<ref name=tü/> == Tü eekat tü'likiru'u == [[Anaajaalaa:Amüchi.jpg|thumb|left|Implemento de cocina]] * Amüchi: Tü amüchikat nnojotsü cho'ujaain tü'likiru'u jüpülajanain jia wuin, kasa aainjuushi jutuma wayuu juka ajapü jümainwa, jüpula ajaitia wuin. * Alepü: Jüpüla jikia eküülü, asaa kerasü, aainjuushi juka aliita otta eesü jüka kooko. * Iita: jüpüla asaa wuin, kepein, wunu'u asüüshi, jia tü iita jo'uchonkat, otta tü mülo'ukat asia kerasü, ookotuushi otta jo'oojia wayuu, aainjuushi juka aliita otta kooko. * Wushu: a'lakajaaya eküülü, jaainjala wayuu jümaiwa jüka chüja'a'juushi jüka paa'acha'a. * Choteera: jüpüla choote, e'ishojia eküülü, aainjuushi jüka aliita, kepisü ji'ipa wunu'u. * Sese: asatia maiki, waana, jüpüla uujoluintü, aainjuushi jüka aliita osonuushi jüka kachuweera jaiisü. * Asatia kepein: Jüpüla asatia kepein, kuluulu kasuutat a'yapüjüüshi, keimataalajusü kachuweera, ja'alijia. * Lu'wa: ojurulujia uujolu, aainjuushi juka wunu'u. Tü tü'liki münaka eetüjülia sümaiwa nama'ana naa wayuukanairüa shia tü sulu'uka kosinapia, tü jietka atamaasü wattamaalü apoolojüin kapein so'u tü'liki. Tü tü'liki shia tü süpülajanaka nalakajaaya wayuu apünüin ipa joyomuusü so'u mma e'itaana müsia siki shiyuupüna chuwatüsü waneepia sulu'u kosinapia jee shiyawasüsü sa'in miichi, chuwatüsü siki so'u tü'liki sa'ato'u wowiraa shi'ikünapa wayuu outusu.<ref name=tü/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 7za3s4quizw1e42xj72wnotmuzxegma Tü Ekirajiapülee Suuria 0 595 8155 8154 2023-02-27T19:09:43Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8154 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ekirajiapülee Suuria]] 71tv9r6l6wxv5bdrhrk5kua5099fdxm Tü Ekirajupüle Suuria 0 596 8158 8157 2023-02-27T19:09:43Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8157 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ekirajiapülee Suuria]] 71tv9r6l6wxv5bdrhrk5kua5099fdxm Tü aashiajawaa su'utpünaajatkaa 69 0 597 11753 11752 2023-05-05T14:35:08Z Jintüi 32 /* Na'apüla na wayuukalüirua */ 11753 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuus in La Guajira 1928.png|thumb|250px|Wayuuirua ka'apülashii katkousü]] [[Anaajaalaa:Shi'yaakuwa kasachiki 69.jpg|thumb|250px|Eejirawaa sünain atkawaa]] '''Aashichijawaa natümaa naa wayuukana so'u tü juyakalü 1769''' ([[alijunaiki]]: "La Rebelión del '69") Shia wanee eejirawaa eejatkalü sünain wanee atkawaa namaa na alijunakana antakana wattajee. Sünain tia kasachikikalü wainma wayuu ouutkajaakalü süpüla eejirawaa.<ref name=wayuu>[https://www.banrepcultural.org/biblioteca-virtual/credencial-historia/numero-6/la-rebelion-guajira-de-1769/ La rebelión Guajira de 1769 : algunas constantes de la Cultura Wayuu y razones de su pervivencia]</ref> ==2 nüka'iya kashikai mayo no'u chi juyakai 1769== Eepü'üsu wane mma kanüliasu natüma naa alijuna antakana Wajiiramüin, sünülia mmakat tia shia ''rincón'', yalajatü wanaa sümaa Mmayaapü. No'u chi juyakai 1769 naa alijunakana na'alainpalashii wane wayuuinua süpüla nemeejüinjanain shi'iree no'unüinjanain süpüla nepiyuunase cha'aya Kattajeena. Sünainjee müin nakua'ipa natüma na alijunakana, aisü namüin na laülaayuukana eejanakana wanaa sümaa tia. Wanaa sümaa tia alatakalü eejana wane kapuchiinairua sulu'u noumain naa wayuukana shi'ire jooinjanain naya otta müsia shi'ire nnojoluinjatüin kachikajüin tü kasachikikalü alatakalü namüin. Akatsa'a nnojolüin nacheküin naa laülaayuukana nacheküin müin nakua'ipa süka jamüin joowein tü wayuukalüirua napüla.<ref name=reb>[https://www.semana.com/opinion/articulo/una-revuelta-olvidada/101198-3/ Una revuelta olvidada]</ref> Tü kasachikikalü o'ttüsü nütuma wane wayuu nüchon alijuna, kanüliashi Antonio de la Sierra, nia kasitka tia alatakalü. Nayasa'a naa laülaayuukana aashichijaashi shi'ipajee tia otta müsia o'unushii shi'iree na'ajüinjatüin tü nepiakalü naa alijunakana yalajanakana paala, Na'ajakalaka shia süpüshua'a, naja'laje'erüin tü miichikalüirua eejatkalü sümaa tü alijunairua eejatkalü sulu'u. Tia kasa alatakalü sünainjeejatü alijuna kama'üralü antapü'ükalü sünain asaajaa wayuu süpüla nepiuunasein cha'aya wattapünaa. Nayasa'a naa wayuukana nnojotsü nacheküin jooinjanain naya süpüla alijuna. ==Na'apüla na wayuukana== Wanaa sümaa tia alatakalü, antapü'üshii weinshi wane alijunairua sotpa'müin tü palaakalü cha'aya Manaure, alijuna cheje'ewalii sulu'u tü mmakalü Inglaterra, kachiseshii naya katkousü otta ama. Yalakalaja na wayuukana laülaayuukana shi'iree nekirajaain sünain aapawaa tü kotkousükalüirua otta kasa eekalü süpüla eejiraainjanain naya sümaa tü waneeirua alijunairua e'rünnüükalü wayumüin. ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] 0pbdtp436yvploe2t5fd8xzm2i6sbjo Türujiiya 0 598 10484 10164 2023-03-10T02:30:54Z Kwamikagami 48 10484 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Trujillo State.svg|thumb|[[Panteera]] Türujiiyajatü.]] [[Anaajaalaa:Trujillo in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Türujiiyajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Türujiiya''' (Alijunaiki: ''Estado Trujillo'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Türujiiya| ]] ivaezpvdtw18c2zpek5tmj9swdtfoxw USB 0 599 10858 10165 2023-03-11T01:29:40Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10858 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Certified USB.svg|thumb|Looko USB.]] Tü '''USB''' wanee lakayaasüpülee anaajaalee USB epe'ipajuui anaajalee süpülajatü anaajawaa atijaayo'upala kottaleesü kanainsü wanee po'upünawaa USB ([[inküleenaiki]]: '''Universal Serial Bus'''). Jouutsu sünain ayu'luulin otta ahajuuinainrüin suchukawa'aya jee maa'a jo'uuchon otta jüüjüüsü suulia wanee tiketeta. So'uwai ka'i o'unusu sünain kalu'umüin ma'in, sünainja'a sünaatain sünainpünaajiraa sulu'umüipala otta sülia. Tü ''Universal Serial Bus'', jiian wanee apansaajia süpüla antaajire'eraa epeípajuuirua sümmaa wanee aa'imajülü shipiajatü -wanee [[komputatoora]] anüliaamajaatü- a'wanajünüitkalü aka mainmasü po'uppunawaaira apüleeruaajatü, makatka oo'utülee seerie otta wanaawajiraasü. Wanee USB eesü süpüla epe'ipaje'eraa korolowala'ata komputatooranainjatü makatka [[Kookooche'rü|kokoche'erü]] ajüttia, ayaakuwajülü tijitalü achikanainjülü, [[Pentüraii|pentüraai]], epe'ipajülü kusunainjatü USB otta lakayaasüpüleeirua chechesü anouipa'ajatü. Tü USB jiasü moo'ulu yaa tü epe'ipajia wanee'ipatkalü süpüla epe'ipajuui supushuwa'a eekalü mayainje'e akumajuushin paaralee jiia süpüla epe'ipajia komputatoora ne'e, joolu'u mainma aa'inkalü süka müinka [[taleepana kekiisü]], sheitia, e.s. [[Akotchajülee sünülia:Atijalaa]] [[Akotchajülee sünülia:USB|*]] pv91v7ojxy1h0u2brfp94s0hnau0mq9 Ucharayu 0 600 8207 8206 2023-02-27T19:09:45Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8206 wikitext text/x-wiki '''Ucharayu''' es un linaje wayuu, representado por el turpial. [[Akotchajülee sünülia:Linajes wayuu]] eynns4sgc2m7kbi2paztcg14e8llrk8 Ulewana 0 601 15601 15600 2024-11-02T05:54:42Z Ko'oyooshi 504 15601 wikitext text/x-wiki '''Uleewana''' es un linaje wayuu, representado por el lagarto. '''Uleewana:''' wane e'irukuu winpeje'ewat akatsaa palitchon, nnojotsü joulun ma'aka tü wanee e'irukukalüirua wane'ewaisü epünaale muika ereen tü e'irukukalü uleewanakalü naashin na wayuu laülayuukana aja'alaweesü ja'apüna tü mmpa'akalü eesü wane'ewai cha'aya wuimpumuin naa wayuu uleewanakana eeshi jalaapüna o'ulaka müsia wenesuelapüna eshii wayuu ulewana, e'irukuu nunainsü kulumashaalü. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 30m5hrepwcsbbg5z43t3m46jr2vr3ae Uliyuu 0 602 12956 8215 2023-08-27T19:03:42Z Leonfd1992 13 12956 wikitext text/x-wiki '''Uliyuu''' es un linaje wayuu, representado por el oso hormiguero. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 6vyf3ja78yj7jpiblemw1lwp7nse4t8 Ului 0 603 15034 14564 2024-06-03T18:25:41Z Vicenta Harker 1316 15034 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:A Troupial on a cactus in Curaçao.jpg|thumb|Ului.]] Tü '''Ului''' ([[alijunaiki]]: ''turpial'', ''Icterus nigrogularis'') wane wuchii jouutshatashi wajiirapünaa.<ref>[https://www.pajarear.co/b/yelori1.html Icterus nigrogularis]</ref> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] g4k99srskltpvev71gkwtdsjmhjakxh Uraichi 0 604 11249 8225 2023-03-27T20:01:56Z JOAN 174 anouktaa 11249 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wuraichi]] bdrriwb7ao2qnf2lal0cfq5npksqb2j Uraliyu 0 605 8227 8226 2023-02-27T19:09:46Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8226 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Uraliyuu]] ma9ni85u7xm1khpq8ry9ea2sti2yge9 Uraliyuu 0 606 12948 12939 2023-08-27T19:01:00Z Leonfd1992 13 12948 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Uraliyuu.jpg|miniaturadeimagen|mi clan]] '''Uraliyuu _ Urariyuu :''' Es un linaje conformado por o clanes o castas segun la organizacion social propia de los indigenas wayuu, la cual es matriarcal , que se encuentran distribuidos en la Guajira Venezolana y Colombiana , esta representada por un totém que es la serpiente cascabel. La casta o clan Uraliyuu o tambien según la región se le dice Urariyuu , esta casta cuenta con una simbología propia . Los wayuu estan organizados socialmente por castas o clanes , los cuales se encuentran distribuidos en varias regienes Colombo_venezolanas . "Los wayuu estan organizados por castas o clanes , los cuales poseen un propio territorio, un simbolo o animal totémico para defender la familia de los otros clanes wayuu ["Asawaa.com"] Las castas o clanes wayuu son muchos entre los cuales se nombraran algunos : Casta Totém Simbología Uraliyuu o Urariyuu Culebra Cascabel ( Maa'la) Jusayuu Culebra sabanera (Kasiwanou) Ipuana Caricare (Mushalee) Epieyuu Zamuro (Waluseechi) Püshaina Cerdo ( püülükü) Cuentan que esta casta wayuu se caracterizan por ser personas tranquilas sumisas generosas pacìficas cariñosas . También se dice que este clan, saben escuchar cuando se les llama la atenciòn ante cualquier eventualidad de algún disgusto entre otra casta , para buscar la mejor forma de solventar y apaciguar cualquier conflicto para conservar la paz entre las familias de diferentes castas o clanes. Suluu tü sukua'ipaka wayuu eesü tü e'iruku , e'itku . Sumaka wayuu ( Alijunaiki , clan o casta ,proveniene de carne ) Tü eiruku jee e'itku ounusu sünainje we'i , tü wapushika Shia tü wapushika so'ujee we'i ,woumainpa'a Wajiirü Weneesuela jee Kolompia.  Wayuu Uraliyuu eesü eekalü müin wuraliyuu jee Urariyuu . Wayuu Uraliyuu _ Urariyuu kepiashi Wajirü Weneesuela jee Kolompia , wayuu waraittüsü sulu'upuna tü Mmaka supushua'ale Tü e'irukuka sunainjejatü wei wayuu , waapain sünainjee we'i . Süpüshii wayuu ounusu sünainjee tü e'irükukat . Mainma tü e'irukuu sümakat wayuu sulu'u woumain Wajiirü. Wayuu Uraliyuu jee Urariyu eesü jeerü sümana ottamusia wurülu shiawase .Tü e'ieruku Urariyuu otta Urariyuu münaka eesü wanee mürülü jee jeerü shiawase. tü e'ieruku Uraliyuu shia shiyaawaseka tü wüin maa'la münaka ( alijunaki culebra cascabel). Tü wayuuwaka ou'nusu sünainje tü e'ierukuukalü , sulupüna woumain Wajiirü, E'ieruku shupushua'ale koumainshi , kejeetseshii , je eeshi wanee mürülü Shiawase waneesüwai kaa mainmain shiarua suluu tü Mmakalü . Wainma tü ei'rukuka sulu'u woumain Wajiirü,müinka tü wayuu Uraliyuu shiawase shia tü wui maa'lakat . Wayuu Jusayuu shiawase shia tü wui kasiwanou ( culebra sabanera) Wayuu Ipuana shiawase nia shii mushalee ( caricare) Wayuu Epieyuu shiawase nia shii mürülü waluseechi saashin wayuu jee maima mainma tü e'irukuu wayuukalürüa. Wayuu Uraliyuu münüsü wayuu anamiairua, anamajatü , kamaneeshii , atüjüshii achianaa , atüjüshii aapaa putchi eepa kasachiki supula eeinjatüin wanee anaajirawaa sa'akapüna süpushua'ale tü ei'rukukalüirüa einjatü weinshi wanee anawaa , sünainjee süpüshualee tü eirukukalüirüa ekalü suluu woumain Wajiirü. [[File:Laula.jpg|thumb|uraiyuu]] '''Rooroichón wayuu Uraliyuu''' [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] hqeazgtgoui7h24flba410trqx3tynb Uriana 0 607 8247 8246 2023-02-27T19:09:46Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8246 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wuliana]] abwhs96ht77zqq87ac3isyht3l029ra Uribia 0 608 8252 8251 2023-02-27T19:09:46Z Jon Harald Søby 12 4 revisiones importadas 8251 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ichitkii]] bwfgizzx4kygtxbb5znk13jvqkhy654 Uriyu 0 609 8254 8253 2023-02-27T19:09:47Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8253 wikitext text/x-wiki '''Uriyu''' es un linaje wayuu, representado por la paloma tórtola. [[Akotchajülee sünülia:Linajes wayuu]] k8f3bpr1yjp2pbvzf11v3c9r6unlhbj Uuchi Epitsü 0 610 10167 8264 2023-02-27T22:26:19Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q5559407]] 10167 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Epitsü 14.03.2012.jpg|thumb|Uuchi Epitsü.]] Tü '''Uuchi Epitsü''' ([[alijunaiki]]: ''Cerro la Teta'') Shiia wanee Uuchi pasanain sunain mma [[Wajiira]], palaamüin sunain [[Ameerika Uuchimüin]] souje mmakat [[Kolomwia]]. Sunainjatü Uuchipüirüa [[Wajiira]], sumioüshe shiia 370m siia antunusu anain soou mma [[Wajiira]] Kolomwiana. Pejeesü sunain Uuchi Wuitpana. ==Suchukuwaje Uuchika== [[Anaajaalaa:La Guajira Topographic 2.png|thumb|Maapa Wajiirajatü.]] ===Jalaasü shiia=== Tü Uuchi Epitsü antunusu anain uuchimüin-orientalaa sunain mmakat [[Wajiira]], pejesü so'ü 10 km sunain [[Sugolfoin Wenesueela]] chaa [[Insensata Kalawosoo]], shi'ipoü [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]]. Shiia uuchika wattalüshataka soou mma Wajiira, sunainsü 22 km so'ü suriiamüin-wuimpeje sa'atou Uuchi Wuitpana siia Uuchipüirüa Kusinetaa; shiupüna eesü tü ekaa Wajiira müin sain tü [[Yosuu|yoosuko]], [[aippia]] jamüchee siia eke ein. ===Sunain juyaapüle soou=== Sutuma joüchon shiia, nnojotsu a'apain wuin sunainwa [[siruma]]ka, müin tü siruma jemiamaja'tuka siia sunain juyaapüle; eesü sa'apain siruma sumaa juyaa antaka chejee [[Sugolfoin Wenesueela]], tü awatasu chejee wuimpeje-wopumüinje siia antaka soou uuchi Kusinetaa. Sun'tapa sukalia juyaa, awuittajasu siia eesü piama suwatale wuin soou uuchika, antaka molümüin ekumuja musiia [[Jaweii]]. -Sukordenatain shiia: 11°41′39″N 71°59′36″ siia sumioüshe shiia 370 msnm [[Akotchajülee sünülia:Woumainkat]] [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] 9z5xcl2ni5rmq1xk3hskp20r1e8wedy Uuchipünaa 0 611 10860 8266 2023-03-11T01:30:15Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10860 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:South.svg|thumb|Uuchipünaa]] '''Uuchipünaa''' ([[Alijunaiki]]: ''Sur'') tt88zypf230c2vxgqixxwxct664tu82 Uujolu 0 612 14575 14283 2024-03-31T04:53:27Z Leonfd1992 13 14575 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuu o'ujusu.jpg|thumb|250px|right|Jierü sünain aainjaa uujolu]][[Anaajaalaa:Totuma con chicha.png|thumb|250px|Uujolu sulu'u wane iita]] '''Uujolu''' ([[alijunaiki]]: ''Chicha'') shia wane asüüshi, otta wainma sukuwa'ipa saainjia. Müsüka saa'in awarianta natuma na kanüliakana Chibcha cha'aya Ecuador, Bolivia otta Perú. Aainjünüsu süka [[maiki]], wane pünajüt uucheje'ekuwalü.<ref> [https://www.thebeertimes.com/chicha-definicion-y-etimologia-de-los-fermentados-originarios-de-america/ Süchikua Uujolu sulu'u Ameerika Uuchejee]</ref> Tü uujotkalü shia wane asüüshi e'nnaajünüsü ma'in sulu'u tü mmakalüirua chakat Centro América otta [[Ameerika Uuchimüin|Ameerika Uuchejee]] süpülapünaa nantüin naa alijuna cheje'ewaliikana España. Tü uujotkalü shia wane asüüshi anasü süka saapüin emiraa sümüin wayuu, asünüsü sünain a'yatawaa, süpüla waraitaa otta süpüla arüleeja malülüu == Uujolu sünain wane alapajaa == Paalale'eyan sümaiwa, nnojolüiwa'a tü ayüüjajayaaka tü maikikalü süpüla uujoluin; akünajünüsü tü maikikalü je süchikijee ejetünüsü sulu'u wane iita süpüla sü'lakajünüin, eesü müleka süsirujunui süka ipa. Tü uujotkalü aainjunüsu süpüla asünaa sünain wane outkajawaa otta süpüla eeinjatüin shia waneepia sulu'u wane [[miichi]], sükajee shiain nasüin naa wayuukana waneepia otta nasüin naa ayaatüshiikana. Tü uujotkalü eesü waneepia sünain wane alapajaa süka ka'üliain shia süpüla wainma wayuu. Asünüsü sümaa tü eküülü kale'ujatkalü otta sümaa tü aipa'ajatkalü. Aainjunüsu mülo'in süpülapünaa wane outkajawaa natüma naa jieyuukana. Süpüla talatüinjatüin saa'in tü ouktusükalüirua otta süpüla nnojolüinjatüin ouktüin jamü cha'aya jepiramüin. Tü maikikalü aralajünüsü shiroku wüin wane ai süpülapünaa su'uujunuin. Waneemüin ka'ikat, ayüüjaanüsu tü maikikalü, süchikije ejitünüsü shiroku wüin süpüla youlain shia, asatünüsü süpüla sükatalaain tü sutakalü. E'itaanüsü wüin süpüla sulu'u wane wayeeta so'u siki, ejitünüsü sulu'u wayeetakalü tü maiki ayüüjaawushikalü. Poolotopa wüinka, o'yotünüsü tü youlakat yooluwai, ojuruttunüsu yaauleeruwai suulia jotüin shiinalu'u. Janyunkapa shia ashakatinnüsu. Akatatnüsü tü ookotunuijatka, apütaa müsia tü awuinpajanuinjatka, saamatapa shia ka'akasü suukala, paneera shiale. Eesü süsünüle sünain ma'akain shia. == Sukuwa'ipa saainjünapa uujolu == Süka piama liiura maiki mariiyo'u, wüin otta müsia suukala.<ref>[https://web.archive.org/web/20200727213833/https://asawaa.com/chicha-wayuu/ Uujolu Wayuu]</ref> Tü maikika aralajünasu shiroko wüin wane ai süpülapünaa su'lakajanüintu. Süchikejee wane ka'i, ayüüjaanüsu tü maikika sia tü apütaaka ejitünüsu sulu'u wane iita sümaa wüin, süchikejee tia akatajünusu tü wüinka suulia tü süsekalü. E'itaanüsü wüin saa'u sikika maka'a piama litro. Poolotapa shia ejitünüsu maikika ayüüjuushika sünain 40 minuta, ajurulajaanüsu mainmatua süpüla nnojolüintü jotüin mmolu'ujee sünain, süchikejee o'yotünüsu tü shiraka maikika saa'u otta müsia ajuruttünüsü sünainmüin 15 minuta so'omüin. Mapa keraapa shia ejitünüsu suukala siia eitajaanüsu sümüin wayuukanairü. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] i6l1sysm07yxk9eoefemap0wopbjbsw Uwon 0 613 11416 10863 2023-04-05T20:56:54Z Leonfd1992 13 11416 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Man wearing wayuu male clothing.JPG|thumb|Hombre usando sombrero wayuu.]] '''Uwon / uwoma''' ([[alijunaiki]]: ''sombrero'') Tü uwonkalü eesü ama'anawaa süpula e'iyataa napülain naa eekana ama'ana, a'atünusü süpüla nnojolüinjanain ka'ipalain naya otta müsia nnojolüinjanain akuruluin naya. Eesü nama'ana wayuu tooloyuu otta jieyuu; wanee sümüin tü na'ataka naa tooloyuukana otta tü na'ataka naa jieyuukana. Ainjünüsü natuma tooloyuu eesüsa'aya eekai jieyuu atüjaain aainjaa tü uwonkalü. == '''Sainjia uwon''' == [[Anaajaalaa:Uwon.png|thumb|left|Mujer wayuu usando sombrero]] Tü uwounka ainjünüsü süka maküi, asaajünüsü uucho'ujee, juchikejee awajünüsü, ajüjünüsü süpüla anainjatüin tü sünaka. Eesü eekai uwon manain, eesü eekai piamain süna otta müsia eekai maimain süna. maau'lu yaa eesü eekai kanüliain, eekai kanain otta müsia eeshi eekai na'itain sünain wanee e'inushi; eesü eekai kanuliain, eesü eekai kanain. == '''Sukua'ipa atumawa uwon''' == Tü wounka ma'aulu yaa oikunusü, keejiasü namüin na alijunakana, oikünüsü atumawaa süpüla a'yalajaa wanee kasa ma'aka sa'in eküülü, she'in otta wanee kasa eekai che'ujaain nümüin chi ainjushikai otta namüin naa nüpüshikana. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 27tp5c52ox2a1b5nvo5sct25lniocsl Venesueela (ee'irain) 0 614 13497 12354 2023-09-27T12:00:10Z Minorax 20 13497 wikitext text/x-wiki '''''Venesueela''''' shiaa ee'irain natumaa wenesueelaje'ewalü, nushajalaa jumaa ji'rain alijunakaaliiruwaa Pablo Herrero Ibaraz o'otta Jose Luis Armenteros Sanchez, suluupunashi paala Los Relampagos o'otta akumajakat sukuaipa ee'irain. == Letra == ''Anii suwarala jee sheemera pa'anasia tanain,'' ''müsia kaasha taa'inain,'' ''anii palaashi sümain tasa müsia püpüne to'ulu'u.'' ''Nnojotsü achumajüin taa'in nujuuna wülüin'' ''joutai taya soopünaa pünajükalü'' ''tereein kariiwekalü müinka wanee jierü'' ''ale'eya taya, kaseerü taa'inraka.'' ''Jalaashi, isashi, saamatuishii müsia wotkan'' ''tapütüin tayoluja'' ''sujunula wuleshiipa'a jayeechiru'uin'' ''asamülaje'etkai taya.'' <br /> ''Jierü ee acheküin taya, eeinjatü süin'' ''aa'inwaa, sikii je sipuulu'' ''jotochoin süta müinka wunu'usii'' ''venesuelajatü.'' <br /> ''O'uneechi taya sümaa ta'lapüin'' ''sulu'u wopu eekai eein'' ''aliuukawai jülüjai pia taa'in'' ''pejeerü sutuma tapüneekatü.'' <br /> ''Na'aya sotpa'a tü palaakaü'' ''ejachire tepichin taya'' ''süpüla joutaikalü jee ka'ikai'' ''süntüirüin tamüin su'wanajala'' ''jayeechiru'ujaain.'' <br /> ''tacheküin sümunain uuchikalü'' ''müsia süjüjia süchkalü'' ''jee na püchonyuukana'' ''apünajeenakana'' ''shüliwala jekennukolu.'' ''müleka soo'u wanee'' ''süpülaje'erü joutakalü'' ''sukulutshe ta'anuain'' ''pojoitaka'a taya'' ''sotoa'a palaakalü'' ''venesueelajatükalü.'' '''''Pablo Herrero y José Luis Armenteros''''' 0tsho9whzjscx4y965ywf1glfr2lsow Waapünaa 0 615 10864 8373 2023-03-11T01:31:35Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10864 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:West.svg|thumb|Waapünaa]] '''Waapünaa''' ([[Alijunaiki]]: ''Oeste'', ''Occidente'') 4s455qy4ayyt9jkz5an1lqjn87n2g0m Waarika 0 616 10485 10171 2023-03-10T02:31:10Z Kwamikagami 48 10485 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Guarico in Venezuela.svg|thumb|[[Maapa]] Waarikajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Waarika''' (Alijunaiki: ''Estado Guárico'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Waarika| ]] isfoxyvn67oqurywnmw4gstrvvp4gcb Waarka 0 617 12063 10486 2023-05-28T17:16:20Z MusicologoVzla 588 12063 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Vargas State.svg|thumb|[[Panteera]] Waarkajatü.]] [[Anaajaalaa:Vargas in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Waarkajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Waarka''' (Alijunaiki: ''Estado La Guaira'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Waarka| ]] 74214zofha9i31twr1yp8kog8eur8tq Waaya 0 618 10865 10173 2023-03-11T01:31:59Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10865 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera de Guayaquil.svg|thumb|[[Panteera]] Waayajatü.]] [[Anaajaalaa:Ecuador Guayas province.svg|thumb|[[Maapa]] Waayajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Waaya''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Guayas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Waaya| ]] monal4wo1idul2c3djmmczstnf6xzn8 Wachikua 0 619 8393 8392 2023-02-27T19:09:52Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8392 wikitext text/x-wiki '''Wachikua''' es un largometraje-documental estrenado en 2012. Dirigido por [[Aranaga Epieyu|Aranaga Eipeyu]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120709060622/http://www.avn.info.ve/contenido/se-mueve-llega-cargada-estrenos-cinematogr%C3%A1ficos-su-edici%C3%B3n-julio Se Mueve llega cargada de estrenos cinematográficos en su edición de julio]. [[AVN]]</ref>. Presenta la realidad actual y retos para el futuro de la nación wayuu, atraves de la visión de un grupo de entrevistados que residen en diferentes puntos de la [[Wajiira|Península de La Guajira]]. ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Filmes en Wayuunaiki]] 1m0893ozhw5nzglk8d7xz0pnej02sw6 Wai-Pai 0 620 10866 10174 2023-03-11T01:32:03Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10866 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Logo WiFi.svg|thumb|Logo Wai-Pai.]] '''Wai-Pai''' ([[alijunaiki]]: ''Wi-Fi'') es un mecanismo de conexión de dispositivos electrónicos de forma inalámbrica. Los dispositivos habilitados con Wi-Fi, tales como: un ordenador personal, una consola de videojuegos, un teléfono inteligente o un reproductor de mp3, pueden conectarse a Internet a través de un punto de acceso de red inalámbrica. Dicho punto de acceso (o hotspot) tiene un alcance de unos 20 metros en interiores y al aire libre una distancia mayor. Pueden cubrir grandes áreas la superposición de múltiples puntos de acceso. 2b4100fz8tg27yy2lkqaduqlgsrcugz Waikaipuura 0 621 10497 10175 2023-03-10T02:46:13Z Kwamikagami 48 10497 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pan de Azucar6.JPG|thumb|Monumento al Cacique Guaicaipuro en el punto más alto de la ciudad de Los Teques.]] [[Anaajaalaa:Pan de Azucar.JPG|thumb|El Legado de Guaicaipuro esta muy latente en la zona central del país, específicamente en Caracas y el Estado Miranda.]] '''Waikaipuura''' (nacido en lo que hoy en día es la ciudad de Los Teques, [[Wenesueela]], alrededor de 1530; muerto en 1568), fue un nativo indígena, jefe de varias tribus Caribes, con el título de "Guapotori" —Jefe de jefes— originario del grupo Teques. A pesar de ser conocido hoy como Guaicaipuro, en los documentos del tiempo su nombre fue escrito como «Waikaipuura II». Guaicaipuro formó una coalición de gran alcance en contra de la conquista española del territorio de la actual Venezuela, con diversos ataques que él condujo durante el siglo XVI en la región central del país, especialmente en el Valle de Caracas. Él dirigió, entre otros, a los Caciques Naiguatá, Guaicamacuto, Chacao, Aramaipuro, Paramaconi y a su propio hijo, Baruta. Guaicaipuro en la actualidad es uno de los líderes indígenas mas ilustres de la historia venezolana. El área ocupada hoy por la ciudad de Los Teques, fue poblada por varios grupos indígenas, los cuales contaban cada uno con su propio cacique. La tribu de Guaicaipuro, que abarcaba un área desde Turgua al este, hasta donde hoy se encuentra San José de los Altos, al oeste, era una de las más grandes. Uno de sus hijos varones, Baruta, se convirtió también en Cacique y dominaba el área del actual municipio de igual nombre. Otras hijas de Guaicaipuro eran, al parecer, Tiora y Caycape. Los españoles descubrieron oro en el área de Los Teques hacia 1560, y como comenzaron a poblar el sitio de las minas para extraerlo, Guaicaipuro, sintiendo su tierra invadida, les atacó, junto a otros caciques aliados, entre ellos Terepaima, forzando a los españoles a abandonar el lugar. Después del ataque, el gobernador de la provincia de Venezuela, Pablo del Collado, envió a Juan Rodríguez Suárez en 1561 para pacificar el área. Rodríguez Suárez, creyendo que había alcanzado su tarea al repeler a Guaicaipuro de la zona, deja el área al cuidado de algunos mineros y de tres de sus hijos, mientras exploraba los términos de Caracas. Una vez que los soldados españoles se marcharon del lugar, Guaicaipuro asaltó de nuevo las minas y mató a todos los trabajadores, así como a los hijos de Rodríguez Suárez. Inmediatamente después de eso, Rodríguez Suárez, que estaba en camino a la ciudad de Valencia, con el propósito de reunirse con los españoles leales al rey, que intentaban detener al caudillo rebelde Lope de Aguirre (conocido en Venezuela como El Tirano, de los conquistadores del Perú, venido por el Amazonas en 1561 y alzado contra la Corona), fue emboscado por Guaicaipuro y el cacique Terepaima, que le dieron muerte durante su trayecto. Iba con un contingente reducido de seis soldados. Después de estos sucesos, Guaicaipuro se convirtió en la figura principal y central en la sublevación de todas las tribus nativas de la provincia de Caracas, y logra unirlas a todas bajo su mando. En 1562 Terepaima derrota a una fuerza expedicionaria conducida por el capitán Luis de Narváez, matándolo a él y a 150 de los expedicionarios. Debido a los ataques feroces por parte de los indígenas, los españoles se retiraron lejos del área durante varios años. En 1567, poco después de vencer en la Batalla de Maracapana, el capitán Diego de Losada entra al valle de San Francisco y ese año o el siguiente, puebla la ciudad de "Santiago de León de Caracas". Los españoles se preocuparon por la cercana presencia de Guaicaipuro y de sus hombres y, dada la fama de sus ataques hacia los conquistadores, decidieron no esperar un ataque de él, con lo que, como movimiento preventivo, Diego de Losada encomendó al alcalde de la ciudad, Francisco de Infante emprender la misión de capturar a Guaicaipuro y "pacificar" a los otros Caciques. A fines de 1567 o inicios de 1568, Francisco Infante y sus hombres, conducidos por guías nativos que habían sido chantajeados, dieron con el paradero de la choza de Guaicaipuro, en las cercanías de Paracotos. Según la leyenda, Guaicaipuro prendió fuego a su choza y se suicidó antes de permitir que los españoles lo encontraran con vida. Sin embargo, la otra versión sobre su muerte, que es la que ofrece el historiador José de Oviedo y Baños en su obra publicada en 1723, narra que tras una larga batalla por su vida, los españoles, imposibilitados de entrar a la choza, decidieron lanzarle una bomba de fuego sobre el techo de paja, obligando con ello a salir a Guaicaipuro que perece luchando con la espada que le había ganado a Rodríguez Suárez. Todos estos datos son tomados de la obra de Oviedo y Baños, ''Historia de la conquista y población de la Provincia de Venezuela'', quien es el único que ofrece estos detalles de Guaicaipuro. De hecho, Oviedo es el que inicia narrativamente la existencia histórica de Guaicaipuro como líder de la resistencia indígena. == Enlaces externos == * [http://www.venezuelatuya.com/biografias/guacaipuro.htm Venezuela Tuya] Pequeña biografía de Guaicaipuro. * [https://web.archive.org/web/20051124085519/http://www.contraloriadeguaicaipuro.gob.ve/view/cacique.php Contraloría de Guaicaipuro] Vida de Guaicaipuro * [https://web.archive.org/web/20040928070405/http://www.misionguaicaipuro.gov.ve/ Misión Guaicaipuro] * [https://web.archive.org/web/20051102035955/http://www.italcambio.com/bille_mone/html2/caciques/caciqueGuaicaipuro.htm Monedas de Oro de Guaicaipuro] [[Akotchajülee sünülia:Achikii Wenesueela]] 6ow9bbw53bkad7brmmre1vzqxf4m2ki Wajari 0 622 15029 10867 2024-06-03T18:14:47Z Vicenta Harker 1316 15029 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Tapirus terrestris (1) by JM Rosier.jpg|thumb|Wajari.]] '''Wajari''' ([[alijunaiki]]: ''danta'') es un animal de la familia ''Tapiridae'' de tamaño mediano, con una longitud que varía desde el 1,8 m hasta los 2,5 m, con una cola de 5 a 10 cm de largo, y una altura en la cruz de 70 cm a 1 m y un peso de 220 a 300 kg. Sin embargo, la principal característica de la danta es su alargado hocico en forma de pequeña trompa, que usa principalmente para arrancar las hojas, hierbas y raíces que constituyen su alimento. Esta trompa resulta especialmente útil para recolectar plantas acuáticas en los pantanos donde suele pasar buena parte del día. También le sirve para coger agua y, cuando son machos, para enfrentarse a sus rivales en la época de apareamiento. De día descansan entre la densa vegetación, especialmente entre los pantanos. Sus huellas son frecuentes en el bosque, son tímidos, silenciosos y raramente se los ve. El excremento es un gran montón de fibras, semillas y fragmentos de hojas, a menudo depositados en el agua. En peligro corren al agua, se sumergen y nadan debajo la superficie. Estos animales gustan de lamer la sal de las colpas, frecuentemente en los mismos lugares dondes están los pecaríes. La hembra pare una camada al año, con una cría por camada. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] bs817870x79akv0dz0e1v90jbv2cddw Wajiira 0 623 13436 8416 2023-09-24T16:41:11Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Woumainkalü]] 13436 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Woumainkalü]] dkd664sap44i5id2fcy0pwxqs1yq6ux Walekerü 0 624 15026 11233 2024-06-03T17:43:14Z Vicenta Harker 1316 15026 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cannibalization(silk spider).jpg|thumb|Walekerü.]] '''Walekerü''' ([[alijunaiki]]: ''Araña'') Shia wanee wuchii jachichi, asotüsü, shimiiwaisü waneepia. Ounjulaasü suulia Jo'uuchon wuchii. Wanee wuchii o'yotusu wuin keemasü, piamashii sai , Süka süchecheraka'in shiküin . Akumajüshii seda amünaka sütuma alijuna, shii'inüin walekerü, amünasü. Sukumajuin wane kusu süpüla süta'ülüin wuchii sülojapa , akumajaa shipia otta jo süpüla yuunatüinjatüin shia. :''Ver artículo: [[La Araña en la mitología wayuu]]'' :Tü walekerü yaletüsü iipunaa. E'inasü iipünaa. Walekerü Sümaiwa shiasü wane wayuu, wolokoona sünülia nüchonyaasü irunuu. Naküjala wayuu laülayuu, sü'ütpünaa wane'e iwaa, aju'itüshi yawaa, wane'e jima'ai sünain olojoo wunapümüin, naapalaa numakalaka wane'e anüliichon jiattachonsü sa'akapüna wunu'ulia, ainkuusu naa'in niraleepa, waneetapa'a jintutchon Shia, kashüülachonsü, mulo'uchon ale'erü suma yarütüttüin ma'in, asheitajalaasü sümaa jeeyuu, nüsakitka Shia, kasasa'a paa'inraka yaya jintulaa, nnojotsüja'a pirüin taya asheintüin namaa atunajutüirua, sumaka. Ni'asaa chii jima'aikai, nümülialaka saa'in, nümaaka Shia nipialu'umüin, ainchonka Shia nüpüla nainmajirüin nuwalayuu, Shiaasa nüchikirü müliiaajüsü natüma, naülaaja amüinrü, müliiasü maain saa'in. Majayütpa shia anaachonsü ma'in sümaa ainjalüin Shia, shiulüin sulu'uje saanükü, wane'e jiitpai pasanuachonsü, saainjiasü süi, kanasü, si'iraa, sünainjee tü sütüjaka wayuu a'anaa, wane'e kasa. Shiaa sümataalaka tayakaa nnojotsü Shian wolookonat, taya Shia Walekerü süchonkoo sa'awai Jee yüütüüi maka taküa'ipa piamüin yaa süpüla jatü teinkuin anainpu'upala tü natüjakaa apüleerua, eekaja naa toushunuu, naya na'a anakana, palas namüin na pülashii namaiwajanakan atíaa, maawii, kanaspi, Sesé. == Walekerü (araña süka alijunaiki) == [[Anaajaalaa:Monumento Walekerü.jpg|thumb|Monumento de Walekerü en Uribia La Guajira|left]] [[Anaajaalaa:Vídeo.web.webm|thumb|right]] [[Anaajaalaa:Walekerü - araña.jpg|thumb|Walekerü / Araña|right]] Walekerü en wayuunaiki significa araña, hace parte del origen de la artesanía para la cosmovisión wayuu, recogiendo varias versiones acerca de la mitología de walekerü cómo sabemos de nuestra cultura, al ser muy extensa, al ser un grupo muy numeroso, se crean diferentes versiones acerca de los temas, pero al final de cuenta tratan de explicar la cosmovisión que se tiene con respecto al origen del tejido del pueblo wayuu. El siguiente relato es la recolección de varias versiones acerca de la mitología de walekerü unificado para explicar una sola versión de la mitología wayuu. Se dice que hubo una vez en el tiempo cuando la Guajira era sus inicios, cuando los animales se hacían wayuu y los wayuu se hacían animales. Había un cazador que se llamaba Irunu, era un jóven que cazaba venados, una vez entró a montes vírgenes; montes no experimentados, parte de la Guajira que aún no habían sido pisado, cuando entró en esta área vió a lo lejos que había una niña sentada jugando con hormigas, en su mente, en su ser, reflexionó, si se arriesgaba acercarse a tal criatura que bien podía ser un yoluja ( espíritus inmundos o espíritus malos) pero en si, más pudo el sentimiento de empatía hacia esta niña que decidió acercarse y le preguntó ¿De dónde eres? Ella le respondió que hacía parte de las cosas que el busca y le preguntó nuevamente que si estaba perdida, pero no respondió, Irunu, se dió cuenta que era alguien vulnerable por lo que decidió llevársela a su casa, en la rancheria del cazador, solo tenía hermanas, puesto que su madre había fallecido y ellos desde muy pequeños habían quedado huérfanos. Irunu era muy bueno, pero las hermanas no, ya que ellas no tenían sensibilidad, no sentían amor hacia otros seres. El trato que ellas le dieron a walekerü no era el mejor, era más bien hostil y dictador. La niña walekerü no hablaba mucho, muy pocas palabras pronunciaba para referirse a las hermanas del jóven, más bien le tenía pavor y miedo mientras que con Irunu ella conversaba tranquilamente. El tiempo fue pasando muy rápido y a la niña le llegó el tiempo del encierro; estando en el encierro, ella creaba unos tejidos en forma circular, y walekerü creció al doble de lo que crece una niña normal, luego ella se hizo esposa de Irunu. El joven conoció a sus hermanas y sabía el mal trato que le daban a walekerü, el cual lo llevó a construir otra casa y se fue a vivir con su esposa. Sucede que cuando Irunu salía a cazar y regresaba, ya él encontraba los tejidos hechos en forma circular, en si, parecían la base de las mochilas wayuu. El no sabía quién hacia estos tejidos las hermanas de Irunu por orgullo le decían a el que esos tejidos eran elaborados por ellas, pero el conocía a sus hermanas y sabía que ellas no tenían la habilidad y la capacidad para crear tales diseños; estos tejidos sorprendían a todos puesto que eran muy bien elaborados con patrones únicos que requerían muchísima creatividad. Irunu sospechaba que tal tejido era elaborado por walekerü y él le rogaba que le contase como hacia ella estos diseños, ella se negaba en contárselo, hasta que un día Irunu se fue a cazar pero en el camino enseguida pensó en regresar para espiar a walekerü, cuando el regresó muy cautelosamente pudo ver a su esposa hacer el tejido, de su boca salían hilos coloridos y con sus manos iba tejiendo. Walekerü se dió cuenta que Irunu la observaba, al mirarlo se hecho a llorar y le dijo que su misión había terminado y que tenía que volver nuevamente a pulashi (seres no materiales) [[Anaajaalaa:Walekerü.jpg|miniaturadeimagen|Walekerü]] Según walekerü su misión era traerle el conocimiento a los wayuu acerca del tejido, de sus ojos solo salían lágrimas y más lágrimas, al ver esto Irunu salió corriendo a abrazarla, y ella desapareció en sus manos, al abrir la palma encontró un palito que era con el cual ella tejía la forma circular de sus tejidos. Y así fue el relato acerca de la mitología de walekerü. En otras versiones se dice que walekerü tiempo después siendo un ser espiritual regresa a donde el jóven cazador, que se quedaba solo en la casa. Y ella le cuenta que tenían una hija; sin embargo, el embarazo de walekerü es característico de los pulashi. Ella no se embarazó cómo una mujer wayuu, que le crece la barriga. Los pulashi son diferentes; el embarazo de ella era algo que no se podía ver. La tercera vez que ella vino a Irunu trajo una niña; se dice que esta niña era wayuu pura. Creció normal y con el tiempo tenía el don de la artesanía, luego de haber perfeccionado su arte se dedicó a enseñarle a las mujeres wayuu. Cabe resaltar que la artesanía se enseña desde la niñez kqe5a3d2dua5gs4wak2lk4nduzddwnf Waliipanaa 0 625 14843 8485 2024-05-05T11:05:01Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14843 wikitext text/x-wiki '''Walipanaa''' o '''Cojoro''' en [[alijunaiki]], población de [[Wenesueela]] en el Municipio Guajira del Estado Zulia. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Pueulokana]] [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] frwgq1haopj9zw86yx36512xqzj5jfz Waliliyu 0 626 8487 8486 2023-02-27T19:09:56Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8486 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Waliliyuu]] in0gdw3ghpe4u99v2d40e5lo2b21eb2 Waliliyuu 0 627 13495 8492 2023-09-27T11:59:15Z Minorax 20 removed [[Category:Shiiru'ku Wayuu]]; added [[Category:E'irukuu wayuu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 13495 wikitext text/x-wiki '''Waliliyuu''' es un linaje wayuu, representado por las aves crepusculares. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 7f0bmbwyzojn85fnf8g6y6so2a8s2t7 Walirü 0 628 15032 11188 2024-06-03T18:24:15Z Vicenta Harker 1316 15032 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cerdocyon thous MG 9507.jpg|thumb|Walirü]] '''Walirü''' chi walitkai nia wane mürüt wunaa'inküinjachi, sa'akashi isashii, eküi asalaa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] dqno1a2gff8kxi72pehm33yjfbay6q2 Wamüsü müin wanteeraka 0 629 8506 8505 2023-02-27T19:09:57Z Jon Harald Søby 12 4 revisiones importadas 8504 wikitext text/x-wiki <br /> == WASÜSÜ MÜIN WANTEERAKA == Tamaajatüirua: Takküjain shiimüinka na'u ma'leiwakai aijeerüin Jüpüla tü wanteeraka otta tü woumaika Kolompia, [[Anaajaalaa:Izada_de_bandera.jpg|thumb]] Suka shian shiawasein wane mma mi'ou, Süma pülasüin shia, otta taashin wayuu supushuwa'aya sulu'u? ¡ Taküjain shiimaikat ! Ma'aka müinjutuma jia, ma'leiwakai, otta tü woumaika aapeerü asa anasü jümüin, ma'aka nnojolüin müin miojeerü jukua'ipa natura. hz1nhgtp84o6bmkjpwqkeicymi7ktdu Wanteera Wayuu 0 630 8508 8507 2023-02-27T19:09:57Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8507 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Panteera Wayuu‎]] jlbhhy2a3c4x1h1pbhsxnneviafs0w5 Wanuiki 93.9 FM 0 631 14341 10346 2024-03-02T22:43:25Z Profepi2 1029 14341 wikitext text/x-wiki '''Wanuiki 93.9 FM''' es una radio comunitaria que transmite desde La Guajira, con sede en el Sector de Nueva Lucha II, Paraguaipoa, Municipio Guajira. Comenzó sutransmisión el 8 de noviembre del 2008 a través de su dial 93.9 en frecuencia modulada, pero Formalmente fue inaugurada el 12 de noviembre del mismo año, en dicha fecha se dió inicio a la apertura de programación . [[Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi]] au2pe80fx7kkmf0nckemmak0ho39rey Wanülü 0 632 10871 10870 2023-03-11T01:33:15Z Kwamikagami 48 10871 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Cartoonvirus.jpg|thumb|Wanülü.]] Tü '''wanülü''' viru amuunaka moojulaasü amoojulu`u kasairua eepunale anaain kasaa mmatüjuuinsü aapira eesü noojoolookoi. Jia keireeka naa`in jia tü ayuuli eera mmalinchii, tü anaajüika`i kasaa eesü najaattüinruin numuunalanain numüin tü eeka, numana tü nunaajaka sulu`u tü kachuweeraka maimaasü eetasü wanee anaain. Tü ayuulika aapirüt aawaliijut sulu`u tü software amuunka anaamiachon eesü maajuulain, maimasü nukua`ipa eesü waima ayuuli noojooluin nutüjuujain so`u mmaima nainraaka nai chii nuukale`e sa`u kanüinkishi koojutsü nuunüki niakeeshi aapashikai [[Anaajaalaa:Computer_Security.jpg|alt=Computer_Security|thumb]] ([[alijunaiki]]: ''virus'') es un malware que tiene por objeto alterar el normal funcionamiento de la computadora, sin el permiso o el conocimiento del usuario. Los virus, habitualmente, reemplazan archivos ejecutables por otros infectados con el código de este. Los virus pueden destruir, de manera intencionada, los datos almacenados en un ordenador, aunque también existen otros más inofensivos, que solo se caracterizan por ser molestos. hk1mb2ea0bobw1l4otpm683t6tto3mt Wanülüüpi 0 633 10872 10180 2023-03-11T01:33:30Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10872 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:ClamTK3.08.jpg|thumb|Wanülüüpi.]] '''Wanülüüpi''' ([[alijunaiki]]: ''antivirus'') son programas cuyo objetivo es detectar y/o eliminar virus informáticos. Comenzaron a aparecer durante la década de 1980. Con el transcurso del tiempo, la aparición de sistemas operativos más avanzados e Internet, ha hecho que los antivirus hayan evolucionado hacia programas más avanzados que no sólo buscan detectar virus informáticos, sino bloquearlos, desinfectarlos y prevenir una infección de los mismos, y actualmente ya son capaces de reconocer otros tipos de malware, como spyware, rootkits, etc. 9urkjyvow8xjzidvb80ncbi4ng63nfv Waraao 0 634 13724 10181 2023-10-23T22:56:04Z Петров Эдуард 930 13724 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:A Warao family in their canoe.jpg|thumb|Apüshi Waraao.]] '''Waraao''' es un pueblo indígena amerindio que habita en el delta del Orinoco y la costa de Guyana y [[Surinam]]. Hay más de 45.000 personas que se identifican con esta etnia. El pueblo warao vive sobre todo a orillas de los caños que forman el Delta del Orinoco, en las islas a orillas del río, y su cultura está basada en su interacción con el río, sus las corrientes y las mareas. [[Akotchajülee sünülia:Waraao|Waraao]] 0a5nczqizfh80z6r40gfz8v7qe5ixlc Wariina 0 635 12772 10487 2023-08-14T18:27:17Z Leonfd1992 13 12772 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Barinas State.svg|thumb|[[Panteera]] Wariinajatü.]] [[Anaajaalaa:Barinas in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Wariinajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Wariina''' (Alijunaiki: ''Estado Barinas'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] f5oaqa7t7ljulmo1o39gw5ect07xkjj Wateriia 0 636 10873 10183 2023-03-11T01:33:40Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10873 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Batteries.jpg|thumb|Wateriia.]] '''Wateriia''' ([[alijunaiki]]: ''batería'') pthnp7lx4ge61qmv40lwlz37l3ngi7w Watkisimeeta 0 637 10184 8595 2023-02-27T22:26:47Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q4709]] 10184 wikitext text/x-wiki {{Alijunapiapa'a | anülia = Watkisimeeta | wanteera = Nueva Segovia de Barquisimeto Flag.png | escudo = Nueva Segovia de Barquisimeto Coat of Arms.png | maapa = | mma = [[Wenesueela]] | mma'ipakat = [[Laara|Suuria]] | jalaapünasu = 10°03′50″N 69°20′05″O | altura = 566 | sulaktain = 1.600 | santaa so'ü = San Püransiiko, Divina Pastora | sukumujaiwa = 15 Settiempüre so'ü juyaa 1552 | poblacion = 1.750.000 | censo = 2011 | densidad = 1093,75 | sunulia'jewai = Watikisimetaana, Waara | sa'atkaattein = [[Amalia Sáez]] ([[PSUV]]) | koorika = 3001, 3002 | koorika taleepana = 0251 | ee'iyalaaya walekerü = http://www.alcaldiadebarquisimeto.gob.ve |}} '''Jeketü Sekoowia chaa Watkisimeeta''' ([[alijunaiki]]: ''Nueva Segovia de Barquisimeto'', ''Barquisimeto'') jiia wanee [[alijunapiapa'a]] sulü Mma'ipakat [[Laara]] soou [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Laara]] [[Akotchajülee sünülia:Watkisimeeta| ]] gdnmtpo368j0kkthw67iff1ggewweox Waupeesü 0 638 10874 10185 2023-03-11T01:33:47Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10874 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Vaupés.svg|thumb|[[Panteera]] Waupeesüjatü.]] [[Anaajaalaa:Vaupes in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Waupeesüjatü.]] Tü '''Mma'ipakat Waupeesü''' (Alijunaiki: ''Departamento Vaupés'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Waupeesü| ]] 52j1xqudao2u61n4ha4igq982vzybkq Wayee jünain Kaau'kaa 0 640 10875 10186 2023-03-11T01:34:14Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10875 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Valle del Cauca.svg|thumb|[[Panteera]] Wayee jünain Kaau'kaajatü.]] [[Anaajaalaa:Valle del Cauca in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Wayee jünain Kaau'kaajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Wayee jünain Kaau'kaa''' (Alijunaiki: ''Departamento Valle del Cauca'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Wayee jünain Kaau'kaa| ]] 7u3uy07r8510y4noc3yewvwcfakidxm Wayuu 0 641 15617 15592 2024-11-02T10:50:29Z 2601:41:C101:27E0:FDF6:A40D:5ADE:857C Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/15592|15592]] de [[Special:Contributions/49.199.193.125|49.199.193.125]] ([[User talk:49.199.193.125|disc.]]) 15617 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuumap.png|thumb|Regiones habitadas por los Wayuu]] '''Wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''"Guajiro", hombre poderoso, persona'') naya naa wayuukana koumainka mmakalü [[Wajiira]], palaamüin shi'ipoujee palaaka Kariwe iipünaa sünain mmakalü [[Kolompia]] jee müsia mmakalü [[Wenesueela]]; akatajaanüsü noumain natuma naa alijunaka cha sümaiwa, akatsa'a namüin naa wayuukana nnojotsü kasa eekai akatajaain nakua'ipa suulia noumain. Naa wayuukana naya müinma yaa naa kojuyaka akua'ipa sainküinpünaa tü mmakalü, sükajee mainmain naya soo'opünaa tü mmakalü. Kawachirasü nanülia naa wayuukana cha'ya wattapünaa eere antüin süchikuwa nakua'ipa chamüin Marakaaya jee Süchimma. == Süchiki nouyasee naa wayuukana soo'opünaa tü noumainka == [[Anaajaalaa:SC00381.jpg|thumb|left|Laülaa wayuu alatitka tü e'irukuuko]] Naa wayuukana naya naa mülo'ushiikana wayuu kepiakana sulu'u mmakat Wajiira, süpülapünaa sükumajaanüin Kolompia otta müsia Wenesueela. Müinma yaa naashin naa ayaawajüshiikana wayuu sulu'u Kolompia DANE no'u chi juyakai 2019, eeshi maka 380.460 wayuuirua. <ref name=ayaawajia>[https://web.archive.org/web/20200918142637/https://www.dane.gov.co/files/investigaciones/boletines/grupos-etnicos/presentacion-grupos-etnicos-2019.pdf Ayaawajia nanülia na wayuukana sulu'u Kolompia]</ref> Otta naa wayuukana sulu'u mmakat Suuria, nulu'u mmakai Wenesueela, saashin naa ayaawajütka wayuu INE, eeshi maka 413.437 wayuuirua. <ref name=INE>[https://web.archive.org/web/20220126022226/http://www.minpi.gob.ve/assets/pdf/Libro%20Censo%20Nacional%20Indigena%20Final.pdf Ayaawajütka wayuuirua Wenesueela INE]</ref> Sulu'u mmakai Suuria naya 8% wayuuirua eekalü kepiain soo'opünaa mmakat, müinka tia mmakai Wajiira, Maara, Almirante Padilla, Marakaaya, Jesús Enrique Losada, Rosario de Perijá, Machiques jai'tairua chapünaa Catatumbo, Cabimas jee müsia Karaaka. Otta sulu'u tü mmakat Wajiira soo'opünaa Kolompia naya 48% wayuuirua kepiakana sainküinpüna mmakat, müinka Barrancas, Distracción, Fonseca, Maiko'u, Ichitkii, Manaure jee Süchimma.<ref name=onic> [https://www.onic.org.co/pueblos/1156-wayuu Süchiki wayuu natuma ONIC] </ref> Naa wayuukana aashajaashi wayuunaiki, tia shia nanüiki waneepia süpüla yoota namaa naa waneeirua. Eeshi naa eekai atüjaain aashajawaa alijunaiki, müinka naa tepichikana otta naa jima'aliikana jee majayutnuu sutuma nekirajaanüin süka alijunaiki. Müinma yaa eeshi wayuu eekai nnojoluipa'a aashajaain wayuunaiki, sükajee a'wanajaain tü akua'ipaka isaipa'a nachiki yoota sümaa natuushinuu jee noushinuu cha Wajiira. Naa wayuukana koumainshi jee eesü e'irukuu nama'ana süpüla kayaawasein jee kojutuin nakua'ipa namüin napüshi, sünain tia akua'ipaka naya naa jieyuukana naa alatitka tü e'irukuuka sümüin süchonyuu. Tü e'irukuuka kayaawasesü süka wanee ejeerajuushi otta eesü amuyuu nama'ana sulu'u suumain nei. == Süchikuwajee wunu'upanaka jee mmakat cha wajiira== [[Anaajaalaa:Wane laa.jpg|thumb|Wane laa je jamüche'e]] Saja'apüin noumainka naa wayuukana sulu'u Kolompia shia 15.300 km², otta sulu'u mmakai Suuria shia 12.000 km2. Sulu'u noumain naa wayuukana mainma sukua'ipa chi juyakai otta tü wunu'upanaka sükajee eein mma eekai iipünain jee eekai wunaapüin. Wanaawasü tü mmakat jee ayatüsü sukua'ipa suulia tü nakumajüinka naa alijunayuuko süpüla akatajaanüin naa wayuukana cha sümaiwa. Tü nayaawaseka süpüla apünajaa nia chi juyakai, nüntapa'a eeshi wayuu eekai nuusain tü na'apainka süpüla apünajaa maiki, kepeshuuna jee ai shialen. Tia ai'nüsü süpüla aapawaa nükoloin juyakai namüin wayuu. <ref name=wunu'u> [https://www.diariodelnorte.net/?p=79591 Wunu'upanaka sulu'u mmakai Wajiira] </ref> Mülo'u ma'in noumain wayuu, o'ttusu chejee palaakai Kariiwe jee müsia chejee ai'rainmaruu (Punta Gallina amünakalü), antüsü chamüin San Juan del Cesar cha uuchimüin jee cha Wenesueela eesü wayuu eekai kepiain soo'opüna uuchi müinka naa wayuukana kepiaka cha Wayuuma'ana<ref name=way>[https://viveroscomunidadeswayuuriosocuy.blogspot.com/ Viveros de las comunidades Wayuu: Wayuuma'ana y Kasuusain]</ref> jee eeshi wayuu cha Machiques otta wattapünaa. Sutuma tia, mainma sukua'ipa noumain na wayuukana, eesü mma eekai josoin ma'in, eesü mma eekai jasaishaatain, eesü eekai waneepiain tü juyakai müinka saa'in cha Awana jee Fonseca, sutuma tia wüittusü weinshi tü mmakalü. Otta cha palaajee eesü mma eekai nnojorüleein chi juyakai, antawaishi ne'e waneetua sünain juyaka, eesü mma eekai sotpain palaaka jee eesü mma eekai iipünain müinka cha Nasareth jee Makuira. Icha'ya sulu'u mmakai Suuria eeshi wayuu eekai kepiain sotpa'apünaa palaakai Kariiwe jee sa'ato'upünaa Lamuunakai Marakaaya. Piamasü süchii alatakaa soo'opünaa noumain wayuu, müinka saa'in chi Süchii Rankeriia (pejee sünain Süchimma, Kolompia) jee chi Süchii Limuuna (pejee sünain karo'uya, Wenesueela), otta eeshi chi süchii Kachirii jee waneeirua eekai motsoin. Tü wunu'upanaka a'wanaja'waisü sutuma sütsüin tü wüinka, eesü eekai kekiirain wüin palaasü müinka tia manglares amünakalü; eesü yosu, jamüche'e, wuraichi, aipia jee wunu'u eekai asotüin soo'opüna mma eekai josoin jee alin shi'iree juya, süpüshua'a wunu'upanaka tia kojuyasü cha palaamüin sünain nounain naa wayuukana. Otta cha uuchejee sünain eesü wunu'u kekiiraka juya waneepia otta eekai cho'ujaain amüin wane mma eere nnojolüin josoin ma'in müinka tü majayut, monko, kane'ewa, ai, jee kasa eekai apünajünüin. == Süchikü nanülia wayuu == [[Anaajaalaa:Sukuaippa wayúu.jpg|thumb|Wayuuirua sünain alapajaa cha Wajiirü]] Naashin naa achajaaka sukua'ipa wane kasa chejee sümaiwajee, tü shikiika nakua'ipa otta nanüiki naa wayuukana shia tü Arawak.<ref name=onic/> Tü arawak shia tü anüikika eetajütka süpülapünaa o'ttüin tü wayuunaiki,<ref name=onic/> müsü sukua'ipa müshii naa e'raajaka süchikimaajatü. Naa aashajaaka arawak cha sümaiwa o'onooshi chejee Amasoonas (uuchejee nünain mmakai Ameerika) süpüla nüntüin mapan sünain mmakalü Wajiira, naapaaka mmakalü namüin jee achecheraashi saa'u süpüla eein nama'ana müinma yaa. Nantaiwa'a naa wayuukana cha sümaiwa, tü na'yataainka shia olojoo kasa süpüla neküinjatüin müinka saa'in irama jee mürüt eekai eejatüin soo'opünaa tü mmakalü. Sükajee nnojotpüin tü kaa'ulaka jee tü pa'akalüirua. Mapan, naa wayuukana naapaain sukua'ipa tü olojowaaka jime, jee apünajüshii eeiwa juya. Tü nakotchajaka mapan, na'wanajaain sümaa wayuu eekai ka'attian, süpüla tia, ne'ikajüin tü eekalü nama'ana namüin naa apünajütkalü nemia, aapünaa müsia namüin tü cho'ujaaka süpüla shiiwanain tü neküinka. Kakaliashii naa wayuukana sünain tia a'yanamajaaka jee sünain olojowaaka neküin, jee na'wanajaain süka ichii mapan, süpüshua'a tia alataka süpülapünaajatü na alijunayuuko. Nantaiwa'a naa alijunaka mapan, chejee Euroopa no'u chi siiküla XVI, antiraashi naya namaa naa wayuukana, eejani naa wayuu namaiwajatüka soo'opüna tü mmakat, kojuyashii naya jee eejiraashi naya sümaa naa alijunaka suulia nasütünüin tü noumainka. Natüjaatülia aa'u nantüinjana naa alijunaka nama'anamüin sutuma nanüiki naa outsu, lania jee sutuma nalapüin, nachiaain paala naseyuu. Sükajee tia, naa wayuukana nain'majüin noumain jee nnojoishi oonoin sümaa nachajaaka naa alijunaka, mapan tia antirawaaka o'ttusu sünain wane ashutaa mülo'u no'u chi juyakai [[Tü aashiajawaa su'utpünaajatkaa 69|1769]] eere ayulaanüin naa alijunaka suulia noumainka jee a'ajünüsü nepia. <ref name=atkawaa>[https://web.archive.org/web/20220227040251/https://www.wayuunaiki.com.ve/cultura/la-rebelion-del-69-la-epopeya-olvidada-de-los-wayuu-en-la-gesta-independentista/ Ashutaa natuma wayuu no'u juyakai 69]</ref> Naashin chi wayuukai Weildler Guerra, naa wayuukana nnojoishi emeejünüin natuma naa alijunaka, aka jamüin, eesü eejirawaa otta aashiajawaa sutuma wayuu, naa wayuukana na'inmajashaatüin tü noumainka.<ref name=ashiajawaa>[https://panoramacultural.com.co/historia/7842/historia-de-riohacha-fundacion-y-desarrollo-de-la-ciudad-portuaria-de-la-guajira/Historia de Riohacha, fundación y desarrollo de la ciudad portuaria de La Guajira]</ref> Shiaja'a ne'e mapan sukumajaanapan sünülia Wenesueela jee Kolompia kasitka atuma sükatajaanüin noumainka naa wayuukana, akatsa'a nnojotsü kojutuin tia akatajawaaka namüin wayuu, ayatüshii ne'e naya waraittuin jee kanüliain natuma tü noumainka. Mainma kasa alataka namüin naa wayuukana, naa alijunaka nnojotsü nacheküin kojutuin ma'in nukua'ipa wane wayuu, na'anüülasü nujutu wayuu jee achumajushii sutuma eein washiraa soo'opüna noumain wayuu. Naya aluwataweeshikana soo'opüna mmakat, jee natke'erüin wayuu süchiirua nneerü jee süchiirua karalo'uta. Naa shikiipüko mmakat Wenesueela jee Kolompia mainma kasa naa'inraaka süpüla awasütaa nukua'ipa naa wayuukana jee süpüla ma'awain naya suulia tü ni'irukuuko süpüla naju'ituin jee motuinjatüin naa'in tü suuraka nakua'ipa sulu'una noumainka. == Na'yataain naa wayuukana == [[Anaajaalaa:Wayuu woman selling fresh coconut.jpg|thumb|Wayúu oikkaasü cha Marakaaya]] Mainma na'yataaka anain naa wayuukana müinma yaa, sükajee a'wanajaain sukua'ipa mmakalü jee tü sukua'ipaka a'yatawaaka. Cha sümaiwa tü wayuukalüirua a'yataashi sümaa epijaa mürülü jee apünajaa wunu'u na'atiain sulu'u na'apainrua. Tü epijaaka mürülü shia wane a'yatawaa nashataka süchiirua alijuna, sükajee nayain naa antitka palajana tü mürütkalüirua maka saa'in kaa'ula, anneerü, pa'a, katio'u, jee kasa süpüshua'a mürülü eekalü süma'ana wayuu müinma yaa. Otta süpülapünaa alijuna, naa wayuukana olojopü'üshi irama jee mürülü sainküinpünaa mmakalü, jee palaapünaa olojopü'üshi jime otta mapan na'wanajapüin sümaa eküülü jo sümaa na'atiain wayuu cha uuchejee. Shiasa'a mapan, antüshi naa alijunaka sümaa nakorolo, süchiiruajee tia naa wayuukana nashatüin otta noo'ulaküin sukua'ipa na'yataain naa alijunaka jee naapaain nakorolo alijuna süpüla nama'anainjatüin sünain nakua'ipa. Sutuma tia, yaleetajaasü najutu otta nawashirüin wayuu süpüla aainjaa kasa müinka saa'in wane alapajaa, ayulaa jiipü, mi'iraka otta wane outkajawaa eere cho'ujaain shikiira kasa. Nakua'ipajaasü mapan tü epijawaaka jee kama'anawaaka koroloirua. Müinma yaa, naa wayuukana a'yataashi sünain eekai eein. Eeshi wayuu eekai ekirajüliin, tottoolü, pütchipü'üi, oikkaalin jee mainma kasa na'yataaka anain wayuu so'uka'i. Naa wayuukana ekirajaashi mapan süpüla eejiraain naa'in sümaa alijuna suulia nnojorüleein wayuu eekai kekiin süpüla nakaalijain nüpüshi jee natunajütü. Eesü wayuu o'unaka wattamüin sünain a'yatawaa jee sünain ekirajawaa süpüla anain nakua'ipa, sutuma tia, na'aya wayuu eekai wattain akua'ipa jee nanülia sutuma tia. Otta, eesü wayuu eekai a'yataain sünain aainjaa süi, katto'ui, susu, jee kasa aainjünaka süka ajapü natuma naa jieyuukana süpüla noikkaain namüin naa alijuna eekai kamalain amüin jee na'aya eekai naluwataain wattamüin. Otta cha Manaure eeshi wayuu a'yataaka sünain akotchajaa ichii.<ref name=ichii> [https://www.banrep.gov.co/es/salinas-manaure-tradicion-wayuu-y-modernizacion#:~:text=Salinas%20de%20Manaure%3A%20Tradici%C3%B3n%20Wayu%C3%BA%20y%20modernizaci%C3%B3n%20La,la%20capacidad%20total%20del%20pa%C3%ADs%20en%20este%20campo. Ichiika cha Manaure: Na'yataain na wayuukana]</ref> == Pütchi soo'omüin süchikimaajatü == *[https://wiki.ubuntu.com/UbuntuInWayuunaiki Proyecto para tener soporte de Wayuunaiki en Ubuntu Linux] *[https://web.archive.org/web/20051219014106/http://www.wayuu.pueblosindigenas.org.ve/docs/Constitucion.pdf Constitución de la República Bolivariana de Venezuela] en [[wayuunaiki]] == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] ttujhkamyhvoy3l0lgucbq106l95ot5 Wayuu: Jintukaa Marakaaya 0 642 10279 8705 2023-03-02T11:23:55Z ZabesBot 255 Bot: Cleaning up old interwiki links, see [[:phab:T326236|T326236]] 10279 wikitext text/x-wiki '''Wayuu: Jintukaa Marakaaya''' ([[Alijunaiki]] '''Wayúu: La niña de Maracaibo''') shiia wanee ayaakua akümüjünaka nütumaa [[Miguel Curiel]] o'ota müsiia ashatakaa shiia [[Daniel Alvarado]], [[Karina Velázquez]] siia [[Asier Hernández]]. Tü'ü ayaakuaka shiia wanee shi'ipaa ein sainjaala pülisiia sümaa ka'pülainwaa, ayoujaa'ain ota'a siia maima kasachiki ein jaya'ain sukuwaitpaa [[Wayuu]] jümaiwajatü, ainjünüsü soouje 30 mairüa chaa [[Marakaaya]] jee siia [[Wajiira]]. Tü'ü ayaakuaka shi'iya'jüin wanee kassa soou pasaala jee siia atkaawa kanainjeeka wanee akuwaitpaa soou amürajawa numaa Gamero (Daniel Alvarado), chii ¨süla'amainkai wayuu¨ münaakai, Chikinkirra, ¨Jintutkaa Marakaaya¨ (Karina Velásquez) jee siia ashatüikai akuwaitpaa wasko Azier Hernández. Tü'ü ashatütka ayakua wenesuelaajejatü Karina Velásquez, süshatüin sukuwaitpaa Chikinkira, wanee jiiet chejeewai [[Wp/gug/Marakaaya|Marakaaya]] müliaaka'eirii tolo'oyuu sutuma anaachoin shiia jee siia anaain sain, ot'ta shiiakat suwayuuse Gamero, wanee aikai pülaana münüshii chii ¨sulaamain wayuu¨; tü'ü nakuwaitpaa kaa shiiain alijunain jietka, nnojotsü acheekünüin sulü'ü sukuwaitpaaka wayuu. Mujükai'atünaa (ashatunaka akuaitpaa nutuma Azier Hernández), niia wanee achaajakai kasachiki wasko, awalajünüshii nutuma Gamero supüla achajawa kajamüin aoutetnee ain nuwayuseeka Chikinkira, kaa mmapan numürajein nuwayuuse chii Sulamain wayuu. Tü'ü ayakuaka aiyajünüsuu sünain apünüin anüiki: Alijunaiki, Wayuunaiki jee siia Euskera (Wasko). [[Akotchajülee sünülia:Filmes en Wayuunaiki]] c5f7rrz0rhxixerfgsz78pcxhpysagj Wikipeetia:Wayuu Language Users 4 643 14913 8710 2024-05-22T05:30:15Z Andre Engels 647 Andre Engels ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wayuu Language Users]] sünain [[Wikipeetia:Wayuu Language Users]] 8709 wikitext text/x-wiki ===Wayuu Language Users List=== # [[Ka'yataayakalü:XalD]] # [[Ka'yataayakalü:Chabi]] # [[Ka'yataayakalü:Wilfredor]] # [[Ka'yataayakalü:Jewbask]] # [[Ka'yataayakalü:Leonfd1992]] toozo7ez8r5x9hnzfpdynvs0k6m1bzt Wayuunaiki 0 644 14982 14981 2024-05-26T19:58:00Z Leonfd1992 13 /* Ayaawajia süka wayuunaiki */ 14982 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuumap.png|thumb|Mma eere yootunuin tü wayuunaikika]] '''Wayuunaiki''' ([[alijunaiki]]: ''Idioma Wayuu'') shia nanüiki na wayuukana, tü süyaawaseka soo'opünaa tü mmapa'akalü süpüshuwa'a shia ISO 639-3: guc,<ref name=ayaawase>[https://www.endangeredlanguages.com/lang/guc?hl=es/ Información del idioma]</ref><ref name=et>[https://www.ethnologue.com/language/guc/ Wayuu]</ref> yootünusu natuma 400 miira wayuu süpa'apünaa tü mmapa'akalü, ekirajaanüsü sünainjee tü eii. Aashajaanüsü sulu'u tü mmapa'akalü [[Wajiira]] cha'aya [[Kolompia]] otta müsia sulu'u tü mmapa'akalü [[Suuria]] cha'aya [[Wenesuweera]], tü wayuunaikikalü o'ttüsu sünainjee tü anüikikalü mülo'u [[arawaaka]]<ref>Mansen, Richard y David Captain (2000) "El idioma wayúu (o guajiro)"; María Stella González de Pérez y Mª L. Rodríguez de Montes (eds.) Lenguas indígenas de Colombia: una visión descriptiva: 795-810. Bogotá: Instituto Caro y Cuervo.</ref>. Sulu'u tü mmakalü Wenesuweera nünainjee chi juyakai 1992 shia wanee anüiki kojutkalü wanaa sümaa tü waneeirua anüikikalüirua.<ref name=koj>[http://www.pdvsa.com/images/ambiente/Pueblo_wayuu.pdf/ Boletín ecologico]</ref> ==Amülooijeesü tü anüikikalü== Naashin na atüjakana süpüleerua ayaawajaa sütsüin wanee anüiki, eesü ma'aka 600.000 wayuuirua müinma yaa na aashajaakana wayuunaiki, akatsa'a ayatüin ne'e amülooijeein tü anüikika, süka jamüin, tü wayuukalüirua müliashin sutuma mainma kasa alatakalü namüin makatka tü o'onowaaka, ayuulii otta sutuma yalain naya sa'aka sukuwa'ipa alijuna.<ref name=mül>[https://news.un.org/es/story/2019/03/1452751/ El wayuunaiki, una lengua con 600.000 hablantes en riesgo de extinción]</ref> Tü wayuukalüirua napütüin tü nakuwa'ipakalü otta tü noumainkalü sutuma tü maletshaaka cha'aya Wajiira otta süka jamüin na wayuu jekennu nnojotsü nacheküin tü nakuwa'ipaka, o'uneeshin ne'e alijunapiapa'amüin sünain a'yatawaa.<ref name=mül/> == A'yatawaa süpüla ayale'era sukuwa'ipa tü wayuunaikikalü == Müinma yaa eeipa wanee karaloꞌuta ashajuushi süka wayuunaiki otta müsia süka alijunaiki, tia karalo'utaka ajutüsu pütchi chamüinree [[Kolompia]] otta müsia [[Wenesuweera]], sünülia karalo'utaka tia shia ''[[Wayuunaiki (periódico)|WAYUUNAIKI]]''.<ref name=wayuunaiki>[https://www.diariorepublica.com/cultura/wayuunaiki-15-anos-escribiendo-la-historia-de-los-pueblos-indigenas/ WAYUUNAIKI: 15 años escribiendo la historia de los pueblos indígenas]</ref><ref name=recorrido>[https://catedra-raizal.org/pages/idiomas-nativos/otros/wayuunaiki/ IDIOMA WAYUUNAIKI]</ref> Müinma yaa ashajünüitpa süka wayuunaiki tü nüshajüinkalü chi alijunakai kolompiaana ''Gabriel Gracias Márquez'', eesü joolu'u süpüla aasheje'etnüin tü kuwentaka ''Po'lootuamüin po'looin shikii juya amiiwa'awaa'' (Cien años de soledad) süka nanüiki naa wayuukana.<ref name=gabriel>[https://caracol.com.co/2023/07/13/euphoria-the-last-of-us-y-mas-producciones-que-estan-en-riesgo-por-huelga-en-hollywood/ Cien años de soledad’, traducida a 'Wayuunaiki”.- Féliz Carrillo Hinojosa, Promotor cultural y Nemesio Montiel, Traductor]</ref><ref name=recorrido/> No'u chi kashikai tisiempüree nükalia juyakai 2011, tü Fundación Wayuu Taya a'leewajaashii sümaa Microsoft süpüla akumajaa wanee süpülajana tü pütchikalüirua süka wayuunaiki eere ayaawatünüinjatüin tü pütchi wanaawaka sümaa tü korolokalüirua makatka tü kachuweera otta tü pütchi jekennuu, sünülia tia karalo'utaka shia ''Pütchimaajatü komputatoorachiki wayuunaikiru'usu''.<ref name=recorrido/> No'u chi ka'i 27 no'u kashikai pepureerou nükalia chi juyakai 2023 o'juitusu tü ''Wikipeetia süka wayuunaiki'', tü Wikipeetia wayuunaikiru'u shia wane süpülajana tü pütchikalüirua sümaa ashajuushin shia. Wikipeetia shi'ipajeejatü tü shi'yataaka anain tü Wikimedia Fundation süpüla kojutuinjatüin tü anüikikalü otta tü natüjainjatka alijuna otta müsia wayuu soo'opünaa tü mmapa'akalü.<ref name=wiki>[https://www.elespectador.com/tecnologia/tecnologia-para-darle-mas-vuelo-a-una-lengua/ Wikipedia en wayuunaiki: tecnología para darle más vuelo a una lengua]</ref> No'u chi ka'i 23 no'u kashikai maatso nükalia juyakai 2023 ekeraajünüsü tü shipiainjatüka tü ekirajawaaka wayuunaiki sulu'u tü ekirajiapüleeka N.o 4 Majayütpana, eere nekirajaanüinjanain na tepichikana sünain ashajaa tü wayuunaikikat otta süpüla pansaainjatüin tü pütchikat natuma na ekirajaashiikana sünain tü anüikika, tia a'yatawaaka o'ttusu nutuma wanee alijunaka kanüliakai Yasir Bustos, nia chi achajaakai sukuwa'ipa süpüla keraainjatüin tü shipiaka tü wayuunaiki nutuma.<ref>[https://web.archive.org/web/20230714020344/https://www.uniguajira.edu.co/portal-de-noticia/item/3728-primera-aula-para-ensenar-wayuunaiki-una-iniciativa-exitosa-de-un-graduado-de-uniguajira/ Primera aula para enseñar wayuunaiki: una iniciativa exitosa de un graduado de Uniguajira]</ref><ref>[https://www.guajiranews.com/2023/03/en-comunidad-indigena-inauguran-aula-de-clases-para-lengua-wayunaiki/ En comunidad indígena inauguran aula de clases para lengua Wayunaiki]</ref> ''Wayuunaiki'': :''wayuu'' 'persona' + '' naiki'', de ''anüiki'' 'lengua' o 'palabra'. ==Sukuwa'ipamaajatü tü wayuunaikikalü== ===Aacheemaajatü wayuu=== Sulu'u tü aacheemaajatü wayuu eesü leetüra makatka tü; A, Ch, E, I, J, K, L, M, N, (Ñ), O, P, R, S, Sh, T, U, Ü, W, Y otta müsia Ꞌ<ref>[https://www.redalyc.org/pdf/4277/427739427012.pdf/ DERIVACIÓN DE VERBOS ESTATIVOS DUALES EN GUAJIRO/WAYUUNAIKI]</ref> ===Küramaatikaa=== Wanee anüiki akülütinantaa (''Aglutinante'') süka jamüin epeꞌipajaasü tü pütchika. Süpüla eenajaa wayuu toolo münüsü (-kai) otta süpüla na jieyuukana müsü (-kalü) ===Süyaawase tü pütchika=== {| class="wikitable" |- ! !! Nüpüla toolokai !! Süpüla jietkalü !! Namüin napüshua'a |- | '''Chi yootakai''' || Chii (''Este'') || Tü (''Esta, Esto'') || Na (''Estos, Estas'') |- | '''Nüpüla aapajüikai''' || Chira (''Ese'') || Türaa (''Eso, Esa'') || Nalaa (''Esos, Esas'') |- | '''Nnojotsu-kanainjein''' || Chisa (''Aquel'') || Tüsaa (''Aquella, Aquello'') || Nasaa (''Aquellas, Aquellos'') |- | '''Wattalü''' || Chia (''Aquel lejano'') || Tia (''Aquello lejano'') || Naya (''Aquellos/as lejano'') |} Tü pütchika süpüla asakirawaa müinka saa'in ''¿Jarali?'' waneejatü napüla na jieyuukana müsü ''jaralü'', nüpüla chii toolokai müsü ''jarai'' otta namüin napüshua'a müsü ''jaralii''. Maleesüja'a süpüla tü pütchika süpüla asakirawaa kasa müinka saa'in ''süka jamüin'' otta ''jamüsü'' (jamüsü, jamüshi, jamüshiin) otta sümaa tü pütchika süpüla asakiraa ''jetsüirü'', a'wanajaawaisü shi'ipajee tü anüikika müleka sülatülee otta müleka nnojorülee sülatüin (jetsüirü, jetsüichi, jetsüina) müsü müleka nnojorülee alatüin wane kasa (jetseerü, jetseechi, jetseena).<ref>[https://www.redalyc.org/pdf/904/90415596004.pdf Una aproximación al estudio de las construcciones interrogativas en wayuunaiki/guajiro]</ref> ===Ayaawatia pütchi süpüla sünülia wayuu (''Pro-nombres'')=== Sulu'u anüiki wayuu: {| class="wikitable" |- ! !! '''Toolokai''' !! '''Jieyuukana''' !! '''Namüin napüshua'a''' |- | '''1ª Wayuu''' || Tayakai (''Yo masc/toolo'') || Tayakalü (''Yo fem/jierü'') || Waya (''Nosotros/as'') |- | '''2ª Wayuu''' || Piakai (''Tú masc/toolo'') || Piakalü (''Tú fem/jierü'') || Jia (''Vosotros/as'') |- | '''3ª Wayuu''' || Nia/kai (''Él'') || Shia/kalü (''Ella'') || Naya (''Ellos/as'') |} ===Ayaawajia süka wayuunaiki=== #Wanee, Waneshi, Waneshia #Piama #Apünuin #Pienchii #Ja'rai #Aipirua #Akaratshi #Mekisalü #Mekietsalü #Poꞌloo #Poꞌloo waneeshimüin. Yaajee yaa waneepianjachi chi ''po'lookai'', akatsa'a eeinjachi chi pütchikai -(amüin) süchiirua tü ayaawajiakai sa'ato'u chi po'lookai; ma'yaa: 12 p. piamamüin, 13 p. apünüinmüin, 14 p. pienchimüin, 15 p. ja'raliimüin, 16 p. aipiruamüin, 17 p. akaratchimüin, 18 p. mekiisalü'ümüin, 19 p. mekietsalü'ümüin. 20. Piama shikii, sülatapa tü po'loosükalüirua, acheküsü e'itaanüinjachin chi pütchikai ''shikii'' süpüla ayaawajünüin tü kasa süchikejee chi po'lookai, ma'yaa: 30 ''apünüin shikii'', 40 ''piechi shikii''... 100 Poꞌloo Shiikimüin ==Karalo'uta ekirajaaya wayuunaiki== * [http://www.scribd.com/doc/2626340/Wayuunkeera-Manual-de-wayuu Cartilla para aprender wayuunaiki]. * [https://www.academia.edu/35187896/Compendio_de_la_gram%C3%A1tica_de_la_lengua_wayuu Compendio de la gramática de la lengua wayuu] * [https://www.academia.edu/37617681/Manual_de_la_lengua_wayuu Manual de la lengua wayuu] * [https://www.academia.edu/15288192/Curso_inicial_de_lengua_wayuu_Lectoescritura_y_gram%C3%A1tica_b%C3%A1sica Curso inicial de lengua wayuu. Lectoescritura y gramática básica] * [https://www.academia.edu/25733256/La_conjugaci%C3%B3n_del_verbo_en_la_lengua_wayuu La conjugación del verbo en la lengua wayuu] * [https://www.academia.edu/34282608/Ortograf%C3%ADa_de_la_lengua_wayuu Ortografía de la lengua wayuu] ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki|*]] 7v990vcg3iwe6ebrt8hh152oszcdqxm Wayuunaiki (karalo'uta) 0 645 11036 10517 2023-03-11T02:40:30Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11036 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Periodico Wayuunaiki.jpg|thumb|Portadas del periódico Wayuunaiki.]] Tü [[Karalo'uta]] '''Wayuunaiki''' shiia sunulia wanee karalo'uta ashajunaka a'alü tü anüikika [[Wayuunaiki|Wayuunaikiru'u]], tü karalo'utaka alüwakajat pütchii siia achikiimajaatü so'ü sukuwaitpaa [[Wayuu]] sunain mma [[Wajiira]] chaamüin [[Kolomwia]] siia soou mma'ipakat [[Suuria]] ein [[Wenesueela]]. Akatajülü münaka siia alataka sumaa Wenesueela, soou [[Ameerika Uuchimüin]] siia wayuu kusina soou mmakat supüshuwale siia kassa ee aa'inrüma'in. Akumujunusu so'ü juyaa 2010 sutuma [[Jayariyú Farías Montiel|Jayariyu Farías Montiel]]<ref>[http://noticiaaldia.com/2010/02/periodico-indigena-wayuunaiki-nominado-a-premio-de-la-unesco/ Periódico Indígena Wayuunaiki nominado a premio de la UNESCO]. Noticia al día.com</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110420202542/http://www.alopresidente.gob.ve/informacion/3/1800/jayariyuowayuunaiki_es_el.html Jayariyú: Nia wanee karalo'uta Wayuunaiki especializado münaka suma Wenezuela, suma Suramérica wayuu aa'inrüma'in]. [[Aló Presidente]]</ref>. Shiia wanee karalo'uta kakaliaka sunain kashiiwai, ashajunusu a'alü [[alijunaiki]] siia [[wayuunaiki]] chaa mmakat [[Wenesueela]], eitajanusu chaamüin Kolomwia ([[Wajiira]]) siia mma'ipakat [[Suuria]]. Ayatasu sunain aküjaa achiiki sukuwaitpaa tü [[pueulo]]ka [[Wayuu]] siia waneeirü pueulo kusina soou [[Ameerika Uuchimüin]]. Sunain juyaa 2010 akujunusu suchukuwaje sulü Püroküraama Mmakat'püna supüla Ajutala tü Anüiki'pala (PIDC) kanainjeka tü UNESCO, antusu anainmüin pienchii'pü akanajaa. ==Achiikimajatü== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Anüikipülajee]] [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki (karalo'uta)| ]] c2v80li9uhjp01nrqmengppr4sufwgy Wayuunaiki (periódico) 0 646 8760 8759 2023-02-27T19:10:07Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8759 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wayuunaiki (karalo'uta)]] 3pkyqcbtab8bf6o2hpk1xdiljgi1wp5 Wayuunkeera 0 647 11748 11747 2023-05-04T18:15:33Z Leonfd1992 13 /* Ekirajüsü tü laülaakalü */ 11748 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wayuunkeera.webm|thumb|Aainjaa wayuunkeera]] '''Wayunkeera''' ([[alijunaiki]]: ''muñeca de barro'') sükorolopü'üsü wayuu jimo'otnuu sutuma nei otta müsia noushinuu paala sümaiwa. ==Sukumajia== Tü wayuunkeeraka atükünüsü süka pootshi, shai (wane mma ipajatüirü), siruwa, taai, otta mataasia aainjünüsu jüka patsuwa, si'ichi, müsia malaira; kashe'einyaasü ji'ipa kuluulu atumawaa. Tü wayunkeerakalü akumajünüsü julu'u juyaakuwain mürülü tü eekalü jupa'a mmapa'akat je müsia jütapa'apalü wayuu, kachirayaasü; ke'iyotkiisu jüpüla naa tepichikana watta ka'i nayaawatüinjatuin tü nakuwa'ipakalü julu'u wayuuin naya juulia jooyajüin naya. Saashi wayuu la'ülaa müinka saa'in Dorila Echeto:<ref name="dori">[https://albaciudad.org/wp-content/uploads/2021/05/amuchi_wayuu_la_ceramica_guajira.pdf/ Amüchi wayuu, la cerámica wayuu]</ref><blockquote>Tü wayuunkeeraka wemirapü'üsü icha sümaiwa sutuma woushi suulia watalejüin tü wuinka otta suulia wemeronajaajüin sulu'u tü laaka eere nashijaain.</blockquote>Waneepia eetüjülia tü shaitaakalü je tü nemi'irakat naa wayuukana, shia wane e'iyatakat nakua'ipa naa wayuukana, yaayaa aashajaainjanan waya süchiki tü wayunkeerakalü, süka ayatayülinya shia, süka eein naa jieyuu ekirajaakana sünain, naa eyüükana, naa oushuukana, nekirajüin nachooin, naikeyuu, je naa naikeyuukana nekirajüin nachooin, ayatayülaja'a nekirajüin anain naa jieyuu eekana maa'ulu. Wayaawata aa'ulu sünain shiain wa'yataain ayatüinjatüin watüma tü wayunkeerakalü jee shi'nnaajünajatüin tü nakua'ipakat naa wayuukana sükajee, ne'rajüinjatüin shia naa tepichi, majayünnü eekana maa'ulu otta naa iseyüülikana'aya, naa nnojoliyüliikana'aya jeme'in. ¿Ayatayüliya saa'in pümüin e'nnaajünüin nakua'ipa naa wayuukana süka tü wayuunkeerakalü? Eesü sulu'u wane mmairua eere nnojolüipain saainjünüin tü wayunkeerakalü, motüsü aa'inyüü, nnojolüitpa eein wane anashii eeinjatüle nekirajünüin naa tepichi jieyuuchenkana, süka no'unüinnapain naa jieyuukana alijunapiapa'amüin. Süka kepiainapain naa jieyuukana sa'aka alijuna, nnojolüitpa jalainjatüin naainjüin tü wayunkeerakalü, süka saainjünüin nepiapa'a naa wayuukana, sotpa'a wane laa, eere anain ma'i aainjaa shia, süka shianya süpülajatüinya. Maa'ulu yaa, tü wane kasa motuukalü atüma tü wayunkeerakalü shia tü shimi'irakat alijuna: tü munyeekakalüirua, tü patineetakalüirua, otta waneeirua shimi'ira tü alijunakalüirua. == Wayuunkeera süpüla a'laüle'era aa'in == [[Anaajaalaa:Juguete_Tradicional_1.png|miniaturadeimagen|Wayuunkeera]] Tü wayuunkeeraka naa jieyuuchenkana nayaawatüin naa'in sutuma süküjala nei otta müsia noushi, sükajee nayain naa jieyuukana naa atüjaka achiawaa nachoinyuu suulia wane kasa mojusu namüin. Naa tepichikana jieyuu atüjashii sünainjee emi'ijaa süka tü wayuunkeeraka, jüka jamüin, tü wayuunkeeraka nnojotsü ko'upünaain suulia aturaanüin otta müsia suulia majutuin wayuu namüin. Süka tü wayuunkeeraka, naa tepichikana jieyuu nayaawatüin nakua'ipa shi'iree kojutuinjatüin namüin natapa'ala otta müsia shi'iree nnojoluinjatüin jooyajüin naya sümüin wayuu. Tü wayuunkeeraka nnojotsü ko'upünaain, kapü'üsü süsapainpünaa otta müsia sütünaka antüsü ne'e sünain süsatala, müsü sukua'ipa süpüla nnojoluinjatüin jooin wayuu namüin naa tepichikana emi'ijaaka süka. Jaashin jüküjala wayuu, paalale'eyan tü wayuunkeeraka kasalajasü otta amaunnajüi ma'aka juyo'ujireennüin sümaa su'upünaa wayuu. == Ekirajüsü tü laülaakalü == Tü laülaakalü sünain süpüshua'a tü saa'inrakalü ka'iwai, maa aka saa'in ashijawaa sulu'u tü laakalü, eere saainjünüin wainma kasa; süka nayain atüjain naa laülaayuukana nekiraja anainrü sünain jamüinjatüin saainjia wane wayunkeera. Asaajünüsü tü pootshikalü eeje tü laakalü, süka jamüin sulu'u tü laakalü chü'ütsü tü pootshikalü sütüma tü wuinkalü sainyakalü juya, ayu'unnusü suulia tü sa'atacheinkalü wunu'u, süpana wunu'u, ipachein, süpüla uleinjatüin tü pootshikalü je anainjatüin atüka shia. Kettaapa tü pootshikalü, akumajünüsü shikii tü wayunkeerakalü palajana, nnojotsü ashatünüin shikii wayuu süpüla e'iyatia nojut naa wayuukana, shia atanüka shikii mürülü. Eesü süpüla süshatünüin shiki wawaachi, shikii kulu'u, otaa eekai eein ne'e. Tü wayunkeerakalü kaüliijanasü atümaa. Süchikijee tia, aainjünüsü tü sütünakiikalü sümaa tü sütünakalüirua. Majapüsalü je mejepirasalü, sükajee tia jutatsü tü sütünakalüirua waneepia maa aka sujuuptüinjatkai wane kasa, miyo'uyuuinjatü tü süchirakalüirua, ko'otüinjatü je yaletüinjatü. Motsosü tü süsapükalü motsosü je sünainjeesü tü süsee'eru'u jerutkalü je ja'yakalü ma'in, tü süpü'ükalüirua masapainsalü je mo'uuisalü, kapü'üsü ne'e, je sünain eesü shiyaawase tü e'iruukalü, süpüla nnojolüinjatüin motüin saa'in tü aainjüsükalü sünain jaleje'ewalin shia. Paalale'eyan saashin wayuu maka koupünaale wane wayuunakeera eesü süpüla eein mojujirawaa sünainjee, süka jamüin nnojotsü emi'ijaanüin süka su'upunaa wayuu otta müsia süka sukua'ipa, sükajee tia, ayataleesü waneepia sutuma wayuu, nnojotsü koupunaain, matünasat otta masa'asat atumawaa. Maka koupunaale atumawa eesü süpüla eein wane mojujirawaa otta mapan wane amaünnajawaa. == La wayuunkeera == Como juguete tradicional de la cultura wayuu tiene un gran fundamento, ya que a través de su elaboración deja un aprendizaje significativo, transmitido de generación en generación a todas las niñas de nuestro pueblo, las abuelas (toushi) son las encargadas de guiar con sabiduría este oficio. Creemos que nuestra obligación es difundir por todos los medios que estén a nuestro alcance nuestros usos y costumbres, salvaguardando así, para las nuevas generaciones futuras. Se cuenta que anteriormente darle rostro a una wayuunkeera podría ocasionar malentendidos y disgustos entre los wayúu, ya que no se debe jugar con el rostro humano ni con su cuerpo, por tal motivo, las wayuunkeera no tienen rostro, brazos completos ni piernas completas. En el caso de darle rostro a una wayuunkeera y compararla con una persona, podía terminar en una ofensa que se arreglaba mediante una indemnización o amaünnajawaa. === Elaboración de la wayuunkeera === En sus quehaceres cotidianos dedican su tiempo para explicar paso a paso la elaboración de la muñeca de barro. Un lugar apropiado es en el jagüey (laa) ya que allí se encuentra una fuente de agua la cual es utilizada para amasar el barro (pootshi) hasta darle la figura deseada, las ancianas resaltan a sus nietas, que deben colocar collares, darle forma definida a los senos y colocar el clan (e'irukuu) en las piernas, para que jamás pierdan su identidad. ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] dtcgi6kqkjxj5oufbz5ftx5b1c3wbbk Wayuushe'in 0 648 15044 14028 2024-06-03T19:06:05Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15044 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mujer Wayuu woman Guajira Colombia by Jenni Contreras.png|thumb|Mujer wayuu vestida con su wayuushe'in.]] Tü '''Wayuushe'in''' ([[Alijunaiki]]: ''manta wayúu'') shiia sushein jieyuu wayuu anaka sumüin walatshi, kaí. Sumaiwa tü sushen wayuu ainjunusú sukaá mawuii siia kulüla, shiapujain wayuu sukaá sajapú. Chii wayuukai apunujushi mawuii sumaiwa nojotpa tü kulüla. Tü wayuushe'in awanajasu sunain alatüin kaí, tü jieyuu wayuu nojotsu supütain tü wayuuwaká kajamüin sulüsú súusha. Wayuushe'in awanajasu sunutpalü ees kóoyoin, jerutsú musiia eke ein jolü. Chaa sulüpuna ashenka ees piama shiitaji sunain susewain, tü makaá ees supüla aikunuin sutuma wayuu ee atijain ayapüja anain. -Tü wayuushe'in shia tü shein Wayuu jieet. Sa'anasia Wayuu" Shia tü shi'aatiaka sukuai'pa Wayuu jierü. Shia tü kuluulu aainjanaaka sütüma Wayuu jie'et a'anasümain saani'ia waima sünaa. Esü shein aanashanain saanii esulee shiakua wakuaipaa sünain, shiakua woumainpaa aanasü main sünaa shein Wayuu jie'et. -Waima sukuai'pa shein jie'et Wayuu: -Esü sünain miyo'u sünain mütsiiya shia tü a'atünaaka süpüla ala'apajaa. -Esü wayuushe'in sünain ishootolüin shiia tü sünainka jierü süpula eeika'a Wayuu asiirü. Otta na'atüin shia e'ere lapüt soü. -Esü wayuushe'in süpüla ajutkajawa. -Esü wayuushe'in süpüla yonna kaasha. Sümaleiwa main tü a'anakaa sütüma Wayuu jierü shia tü nayaata'inka sünaijejatüin sukuai'paa no'oushinü, sünaijee, naiirü. =Suwanajayaakuaipaat tüü Wayuushe'in= [[Anaajaalaa:Wayuushe'inka sumaiwa.jpg|thumb|wayuushe'inka]] Tüü wayuushe'inka sümaiwa awanajaasüü tüü sukuaipaka sutuma ere tüü wayuukalairüa,mainmaa shia sutuma sünaapaa, kulutko; sumain ayetui tü wakuaipaaka sünain tii wayuushe'inka. Sunaijee tüü werajein jamuiin joo, tüü sanasiankaa tüü shempaalaaka jieyuu, suupunaa tüü juya 1980, weruin joo tüü sunaaka jefe shiiyakua Jirulü, ereeshia shiyatiin tü sanasuuinka, etasüü joo tüü asonushiika süüma tüü einishikaa; sutuma tü aküümajushii sutuma tüü jieyuu wayuu,shiiyatuin joo, tü kanatsukaa suma tüü woumainpaa nou kaiikei chií erajunusu tü wayuushe'inka so'u mapaaka supushua. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] rmvmmqqgvnxuymikynsrm92xqq9hgp2 Wayuushein 0 649 8845 8844 2023-02-27T19:10:11Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8844 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Wayuushe'in]] beilv05sh3it6h9puxwwurpb8heau8y Wayuuwatei 0 650 8847 8846 2023-02-27T19:10:11Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8846 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ashe'inpala]] i33qaqhmv45mhlqx7n54xjpy7vfjj01 Wayúu 0 651 8849 8848 2023-02-27T19:10:11Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 8848 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wayuu]] 8yfool8z7so99vklcxcjcn86b0bhpb6 Waü 0 652 15059 10878 2024-06-03T19:41:36Z Vicenta Harker 1316 15059 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Xanthosoma sagittifolium.jpg|thumb|Waü.]] Chi '''Waü''' ([[alijunaiki]]: ''ocumo'') es una planta de la familia ''Araceae'', que es cultivada por sus grandes tubérculos, que son ampliamente utilizados para la alimentación,originaria de América Central, cultivada extensamente en las regiones tropicales, que producen cormos, ricos en almidón y que contienen entre 1 y 8,8% de proteína. Es muy semejante al taro. ==Usos== El ocumo es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. Tambien se suele comer frito en algunas partes de Venezuela. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] gjbnntu7gdhlc9thc3q045pn7ewq6pi Waüyee 0 653 11690 11623 2023-04-29T17:05:54Z Neylauriana 42 11690 wikitext text/x-wiki Waüyee/aa. Jia tuu a'ü e'itanakat apüla josso'in awayajushii suupula kaii, anajanuusuu supuula apünajaa, juntaapa juya(Juyapü).Esüü awayatnuin Maikki pejetchi, Kepeshuna pejetchi, Kalapasü, Meeruna, Waana,Kepeshuna, Maiki Ishoulu jumaa Aii. o3bkvlbd8vj81enfv550wo97xz9gv1p Wenesuweera 0 654 14847 13665 2024-05-05T11:15:57Z Vicenta Harker 1316 /* Sukuwaitpaa mma kanainjeka Wenesueela */Shi'ipajee sukua'ipa 14847 wikitext text/x-wiki {{geo}} [[Anaajaalaa:Himno Nacional de Venezuela en Wayuunaiki.ogg|thumb|Jiirain Mma Woliwarianakat Wenesueela wayuunaikiru{{saltillo}}u.]] '''Wenesueela''' joolü arajunuipa sukaa anulia '''Mmakat Woliwariana Wenesueela''' ([[alijunaiki]]: ''Republica Bolivariana de Venezuela'') shiia wanee mmakat soou [[Ameerika]], antunusu anain palaamüin sunain [[Ameerika Uuchimüin]], sa{{saltillo}}ataa shirokosu [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]] siia tuwane sunainjesu mmakat amerikana; tü outkapüle alijuna shiia [[alijunapiapa'a|alijunapiapa{{saltillo}}a]] [[Karaaka]]s. Sumioüshe mmakat shiia 916.445 km², soou mmakat antirasu sumaa [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]] ipüna palaamüin, wopumüin sumaa Mmakat [[Kolomwia]], sumaa Mmakat [[Wurasiirü]] wuimpeje suriiamüin sunain siia wuimpeje sumaa Mmakat Kuyaana. Sumaa chii mmakat [[Kuyaana]] tü alüwatasuka so{{saltillo}}ü Wenesueela, yootusu wanepia sumaa so{{saltillo}}ü kamanain tü mmakat kanainjeka sumioüshe 159.542 km². Sunain Palaairamüin sumioüshe antusu sunain 860.000 km² shiroko [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]] siia Wuinka Atülantika tü makaa anaashatasu supüla aika soou anuwa. Tü Mmakat sumaasu sutchen Kusina müin sain tü Kusina Kariwe. Ni{{saltillo}}irüin palajana chii alijunakai Küristobal Kolon ([[alijunaiki]]: ''Cristóbal Colon'') so{{saltillo}}ü juyaa 1498. Suchikeje antusu maima alijuna supüla apaa mmakat sumüinrua siia antira tü metisa soou tü wayuu kusina. Wenesueela shiia mmakat palajanaka soou [[Ameerika Uuchimüin]] sunain ajutala akuwaitpaa suliia tü alijunaka [[epaainya]]jewai, tü makaa alaatusu sunain [[Atkawaa Karawoowajatü]] siia suchikeje [[Atkawaa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya]] so{{saltillo}}ü juyaa 1823 sunainje tü ounusu alijunaka suliia mmakat Wenesueela. Kakaliasu sunain atkawaaka so{{saltillo}}ü alüwata soou mmakat Wenesueela, sunain tü makaa Wenesueela antusu anain anaawaka sutuma sajapü püresitente kakaliaka sunain alüwata. Sooupüna siküla XX ees atkawa suchukuwaya so{{saltillo}}ü tü Temokürasia ([[alijunaiki]]: ''Democracia'') tü makaa akanajunusu nujuitapa chii püresitente Markos Peeres Jimenes (''Marcos Pérez Jiménez'') so{{saltillo}}ü juyaa 1958. Sutuma antanu{{saltillo}}anain tü [[Petüroolia]], Wenesueela amioüjasu sunain tü makaa, soou juyaa 1980 ashalasu sukuwaitpaa Wenesueela sutuma wanee kassa sutuma tü alüwatasuka soou mmakat. Wenesueela münusu shiian wanee mmakat ajuitaaka ([[alijunaiki]]: ''País Emergente'') sutuma ayatain nee sumaa Petüroolia shiia ipaa anaaka, siia apünajaa. Tü sutchen so{{saltillo}}ü aikawa shiia 34 (Apünuin Shiiki sumaa Pienchii) so{{saltillo}}ü kajütula siia münusu shiian mmakat sunain pasanain so{{saltillo}}ü katchenpala. Erajunusu müin shiia waneein mma 17 (Po{{saltillo}}loo Akaratshi) kalüko maima sukuwaitpaa mma, müin sain Palaa (''Mar''), Uuchi Mujule, Serwa (''Selva''), Sawanaa (''Sabana'') siia Uuchi Samatsu (''Paramos Andinos''). Sü{{saltillo}}ümanasü tü mma aimajunaka sutuma kowierno Wenesueela, 63 % soou supüshuwayale mmakat. Suyashe alijuna siia wayuu kusina sulü shiia 29 miyon supüla juyaa 2012 siia sulüpüna metisalesu, kajamüin eesü sulü Wayuu Kusina, Alijuna Europajetü, Alijuna Apürikajatü siia cheje Asiapüna. Tü mmakat Wenesueela shiiasu Mmakat Peteralü Temoküratikat, ashajunaka sulü Ashajaanaka sunain Repentensia (''Acta de Independencia'') ashajushi so{{saltillo}}ü juyaa 1811. Sulü su{{saltillo}}umain ees 23 (Piama Shiiki sumaa apünuinmüin) siia wanee Outkapüle alijuna müin sain [[alijunapiapa'a|alijunapiapa{{saltillo}}a]] Karaakas, siia 311 mma pasanain sulü wuin. ==Antunapa Anain== So{{saltillo}}ü juyaa 1498 sunain tü apünuintua oünaa soou wuinka chii alijunakai Küristobal Kolon anuwalüshi soou Suwatale Wuin Orinooko (''Rio Orinoco'') suchikeje alaatushi supünalü [[Sugolfoin Paaria]]. Kolon müin ni{{saltillo}}irüin anaachon shiia, nulüwataka wanee pütchi sulü [[karalo'uta|karalo{{saltillo}}uta]] sumüin Katolikat Alijuna, kajamüin antakai nain sulü Paraisaa mushii: *Tamaka jamüin so{{saltillo}}ü tü Mma Anaaka, suwatale wuin ee sushawalajie wuin, tantaka anain, mioüshatasu müin sain wanee palaa kajamüin tü sushawalajie wuin supülasu wuin siia tü palaaka münusu kaa mioüin shiia, musuu atuma chaayan ee tü palaa Kalilea siia Palaa Ouktusu ([[alijunaiki]]: ''Mar Muerto''). *Tamüin jamüin kaa nnojolen tü suwatale wuinka antüin cheje [[Paraiisa|Paraisaa]], antusu sulüje wanee mma wattaje cheje Mma Austüralü, ee nnojotsu atijanüin so{{saltillo}}ü jalain shiia; siia tekei saintamüin tü mmakat tantaka anain shiia mma anaasu tü nojotsuka atijanain o{{saltillo}}ü. Tü sunuliaka Wenesueela nutuma Küristobal Kolon shiia "Mma Anaasuka". Tü sunuliaka Wenesueela antusu nutuma waneeyan alijuna, chii Alonso Ojeda antushi sunain [[Wuinka Marakaaya]], niiraka shipia tü kusina [[palaajewai]] sotpaa wuinka siia chii [[Ameeriko Weskusio]] mushii: "Ayatusu tü joüchonka [[Wenesia]]" (Venezia sulü Italiananuiki). ==Sumaiwa soou Mmakat Wenesueela Pürekolonpina (Precolombina)== [[Anaajaalaa:Opfernder Venezuela Timoto-Cuica Slg Ebnöther.jpg|thumb|Atijuushi Pürekolonpina Timoota-Kuiika.]] Münusu nee sutuma atijusuka so{{saltillo}}ü, tü wayuu kusina tü sumaiwajatüka chaa soü 30.000 miraa juyaa chejee Amasoniaa, Uuchi Andes siia Kariwepüna. Suchikeje juyaaka Pürekolonpina soou Wenesueela münusu; Paleo-Kusina sulü [[alijunaiki]] Paleo-Indio (30.000 a.C - 5.000 a.C), Meso-Kusina (5.000 a.C. - 1.000 a.C), Neo-Kusina (1.000 a.C - 1.500 d.C) siia Kusina-Hispano (1.500 anainmüin joolü). Tü Paleo-Kusina siia Meso-Kusina tü kusina sumaiwa ainjusu kassa supüla alojaa [[Mürütkana|mürüt]] mioüyashatasu müin sain tü megaterio, tü mastodonte siia tü gliptodonte; siia suchikeje alojaa jimee siia oünaa sulü anuwa soou wuinka kariwe Sunain tü Neo-Kusina eesü tü apünajaka, tü kepiaka siia tü potshipüko; ainjunusu terapente, wowera, ees atija so{{saltillo}}ü jamüin sukuwaitpaa mma, juyaa siia ekee ein, ainjunusu wayuunkera potshipü müin sain tü [[Wenus Takariwa]] Sotpüna [[Wuinka Walensiaa]] siia maima kassa soou mmakat. Tü mioüsuka kusinayu chaa sumaiwa shiia tü: Timotaa-Kuikas chaa mma Andes, antirasu sumaa Chibchas so{{saltillo}}ü sukuwaitpaa nee kaa nojolüin sutuma sunüiki kajamüin wanejatü sunüiki piamaleyan; tü Kariwes supalüsuu mma Orientee, pasanain soou mmakat, Kuyana siia soou mma [[Suuria]], sutuma wanee atkawaa sa{{saltillo}}apain ipüna soou mma [[Ameerika Uuchimüin]]; tü Arawaka jimatusu ma{{saltillo}}apan soou joolü mma{{saltillo}}ipakat Amasonaas, wopumüin, pasanain sunain mma siia wuimpeje so{{saltillo}}ü palaa. Wanee [[pueulo]] antaka anain sutuma Arawaka kusina shiia tü [[Wayuu]], koümainka soou mmakat [[Wajiira]] chaa wuimpeje soou mma{{saltillo}}ipakat [[Suuria]]; siia tü kusina Kaketias kepiaka sumaiwa soou mma{{saltillo}}ipakat Fatkon, tü kusina Kaketias ounusu sutuma tü alijunaka chaamüin suriiamüin sunain mmakat; ees waneeyan kusina antaka wattaje, kepiapünasu sotpaa Suwatale Wuinka Orinooko Tü kusinaka soou Wenesueela ayatasu sumaa potshii, supanaa mujui siia eke ein supüla akumujuna shipia. Tü Timotaa-Kuikas ayatasu sumaa ipaa, sutaa kassa uchii palaapüna kajamüin supülasu awanaja kassa müin sain tü aikawa, sunulia shiia türueke ([[alijunaiki]]: Trueque). Tü mürütkana soou mmakat chaa akalia makaa shiia: Danta, Walirü mioükana aii (Tigres dientes de sable), Armatiya mioü siia waneeirü. Sun{{saltillo}}tapa tü alijunayuko ees soou Wenesueela maima wayuu kusina, ee yootüin sunüiki Arawaka, Kariwe, Chibcha siia Tupi-Waranii. Tü kusinaka sooujatuka Wenesueela sumaiwa atijashatasu kassa so{{saltillo}}ü [[Pütchipü'ü|putchi]], akuwaitpaa, aruleja siia eke ein, wanee shiia tü Makiritare kajamüin tü sunuikika mashatasu tü [[Karalo'uta|karalo{{saltillo}}uta]] Génesis chaa wattapüna. ==Sukalia Antunapa anain Wenesueela sutuma Alijuna cheje Epaainya== [[Anaajaalaa:Mapa de Venezuela 1635.jpg|thumb|Mapa de Venezuela 1635]]Wenesueela erütnusu palajana nutuma chii alijunakai Küristobal Kolon sumaa tü apünuintuwaka oünaa soou wuin, chaa kai 1 [[Akoosto|akostoulü]] so{{saltillo}}ü juyaa 1498, nuntapaa anain sulü Suwatale Wuin Orinooko, suchikeje nulatapaa sotpaa [[Türinitaa je Towaako]]. Tü makaa shiia palajanaka sumüin alijuna, anta anain mma ee cheein kajamüin tü piantuwaka nukuwa nojotsu nüntaa anain mma ee nojolüin shirokoin palaa. Kolon ni{{saltillo}}irüin suwataleeka wuin Orinooko, tü Serwaka mojüle, yaleje ounüshi chaa [[Sugilfoin Paaria|Sugolfoin Paaria]] chaa peje sunain Pasanain soou Wuin Marakaarita (''Margarita''). Sulaatapa waneshi juyaa, antushi Alonso Ojeda sumaa wanee erajaa mioü soou Wenesueela, niakai alatushi palajana supünalü [[Sotpaa'puna Parawanaa|Sotpaa{{saltillo}}puna Parawanaa]] siia suchikeje soou [[Sugolfoin Wenesueela]] Suchikeje tü makaa, akumujunusu tü sukuwaitpaa{{saltillo}}injatuka mmakat; ainjunusu tü kowierno Kokiwakoa, akumujunusu [[alijunapiapa'a|alijunapiapa{{saltillo}}a]], karetera siia ekaa sulü makaa; tü alijunapiapa{{saltillo}}a palajanaka soou Wenesueela shiia: Pürowinsia Marakaarita (1525), Wenesueela (1527), Türinitaa (1532), Jeketu Antalüsia siia [[Kuyana]] (1568) siia suchikeje [[Marakaaya]] (1676). Chaa juyaa 1528 chii Reikai Karlos nulüwatain wanee karalo{{saltillo}}uta ee numüin so{{saltillo}}ü na{{saltillo}}anapajüin sa{{saltillo}}ataa mmakat sumüin apüshika Welser siia apüshika Fugger chejeewai Alemaniaa, sutuma tü ees wanee mma sajapülü alijuna alemaniajewai. Müin sukuwaitpaa su{{saltillo}}umain wayuu kusina ees atkawaa natuma chii numajatuka Kasike Waikaipüro chaa juyaa 1560 Tü sunuliaka mma so{{saltillo}}ü juyaa münaka shiia Tü Riala Autiensia so{{saltillo}}ü Santoo Tominko siia Santaapa Wookota tuirüa alatusu sajapülü tü Wireinata Jeketü Küranada chaa juyaa 1717; siia so{{saltillo}}ü juyaa 1777 akumujunusu tü Kapitaniaa Supüshuwale soou Wenesueela. Tü makaa katchenjasu sutuma tü Riala Autiensia Karaaka so{{saltillo}}ü juyaa 1786 ==Ajutala Sukuwaitpaa suliia alijunaka Epaainyajewai== [[Anaajaalaa:Miranda en la Carraca by Arturo Michelena.jpg|thumb|Juransiiku Miranta chaa cadiz]] [[Anaajaalaa:Portrait of Simón Bolívar by Arturo Michelena.jpg|thumb|Simon Woliwuat]] [[Anaajaalaa:TOMA DE LAS FLECHERAS Michelena.jpg|thumb|TOMA DE LAS FLECHERAS Michelena]] Chaa sajalajapa siküla XVIII tü kepiaka sulü mmakat Wenesueela shirüin tü alataka chaa wattapüna müin sain tü Ajutala Sukuwaitpaa [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Mma Mulo{{saltillo}}usu Ameerikajatü]], tü Rewolüsion Püransesa siia tü eishajera [[karalo{{saltillo}}uta]]; tü alataka chaa [[Epaainya]] siia eke ein; tü makaa suchijirüin sain tü atkawaaka so{{saltillo}}ü anaawaka soou mmakat. Chaa juyaa 1748 wanee kamanakat mma siia apünajüi pülanta kakao nulia shiia Juan Püransiko Leon, niakai ashichishi sumüin tü kümpañia Wuipuskuwana (Guipuzcoana) tü makaa shiia palajanaka in{{saltillo}}naka supüla ajutala sukuwaitpaa mma. Siia tü palajana atkawaa so{{saltillo}}ü ajutala akuwaitpaa alaatusu so{{saltillo}}ü juyaa 1795 chaa mma Koroo soou wopumüin sunain mmakat Wenesueela, nutuma chii ekülapoo mütsia Jusee Leonardoo Chiriinos Waneeyan ashichija shiia natümairü Manüer Gual siia Jusee Mariia Epaainya soou juyaa 1797, tü makaa shiia ein maima alijuna siia ekülapoo sumaa; aitnapaa tü makaa nojotsu ajuitüin anaain siia tü eipolojeka ouktusu sutuma tü alijunaka. Siia chii maakai kürioyo [[Juransiiku Miranta]] (''Francisco de Miranda'') ayatashi so{{saltillo}}ü ajutala sukuwaitpaa mma Wenesueela, niakai piantuwashi ekerolüin sulü Wenesueela cheje tü Wera Koroo sumaa nukumajaka nutchen cheje Mmakat Haití, tü nukumajaka nüntaa{{saltillo}}anain sutuma alijuna inkülejewai. Tü nainrekaa nojotsu anaain kajamüin, tü alijunaka yootusu mojulü noü siia nuntapaa Koroomüin nojorülesu alijuna sutuma sunüiki tü Epaainyajewai; makaaya alaatusu sumaa tü sainraka tü alijuna Mantüwanos ([[alijunaiki]]: ''Mantuanos'') So{{saltillo}}ü kai 19 apüril so{{saltillo}}ü juyaa 1810 alaatusu tü shimüinsuka ajutala akuwaitpaa sumüin Wenesueela nutuma chii Wisente Amparaan (Vicente Amparan) sunain kai turaa chii Alüwatashikai soou mmakat Wenesueela ajutunushi sutuma tü Kawildo je Karaakas. Suchikeje tü makaa akumujunusu tü Jutkataa Mioü so{{saltillo}}ü Karaakas ([[alijunaiki]]: ''Junta suprema de Caracas'') tü shiia palajana akuwaitpaa supüla alüwata. Tü makaa alüwatasu anainmüin 2 matsoo so{{saltillo}}ü juyaa 1811, akumujanapa tü Palajanaka Konküresaa sulü Mmakat ([[alijunaiki]]: ''Primer Congreso Nacional''). Tü Palajanaka Konküresaa sulü Mmakat aküjusu wanee Apünuintuwa Alijuna (''Triunvitaro''), kalüko tüirua; Küristobal Mentosa (''Cristobal Mendoza''), Juan Ekalonaa (''Juan Escalona'') siia Battasar Patüron (''Baltazar Padron''). Kashi suchikeje, chaa kai 5 juulio so{{saltillo}}ü juyaa 1811 ashajunusu tü Ashaja Karalo{{saltillo}}uta soou Depentensia. Alaatusu wanee kassa, tü palajatuka Repü{{saltillo}}pülikat Mmakat ashawalasu sutuma sainjalaa alijunaka [[epaainya]]jewai, soou juulio chaa juyaa 1812 chii [[Juransiiku Miranta]] alüwatashi soou tü jeketüka ejetsitaa, Miranta yootushi so{{saltillo}}ü ajolojaa tü atkawaaka ([[alijunaiki]]: ''Capituló'') chaa San Mateo Tü makaa akülasuu suchukuwaya so{{saltillo}}ü juyaaka 1813, nutuma chii militaraa Simon Woliwat, suchikeje nujapülüin tü mma Kukutaa, nukumajaka wanee oüna sumaa kassa supüla atkawaa, niakai alatushi supünalü mma Andes siia wopumüin sunain Wenesueela; numashi Atanasio Jirardot (''Atanasion Girardot'') siia Jusee Felix Riwas (''José Félix Ribas''). Tü alijunaka sutijapa{{saltillo}}ou nuntuinjachi Woliwat sunain Atkawaa epaa Ouktaa, Woliwat atkashi sumaa rialistas alijuna supüla antuinjachi Karaakamüin; sujalajapa tü makaa, Woliwat ekerotushi Karaakamüin anaakaralü, sunainje turaa erajunushi müin ¨''Ajutalashi{{saltillo}}kai''¨ alijunaiki ¨''Libertador''¨ ein nukujüin tü jeketka repü{{saltillo}}pülikat, tü atkawaaka ayatusu soou mmakat. Sulaatapa waneshi juyaa asotoosu tü atkawaa sumüin tü korona, nutuma chii epaainyajewai Jusee Tumas Wowes (''José Tomas Boves''). Sutuma tü makaa, ounusu tü patüriota wattalü chaa Orientaa siia kepiaka sulü tü alijunapiapa{{saltillo}}a, ajutu musiia tü II repü{{saltillo}}pülikat Woliwat cheje Jeketka Küranada (''Nueva Granada''), nukumujüin waneeyan outkaja patüriota supüla neekerolüin nuchukuwaya sulü mmakat Wenesueela kajamüin sajapülüsu tü alijunaka [[epaainya]]jewai suchukuwaya, nojorülesu ein alijuna ee nuyurajain Woliwat sunain kassa, sutuma müin nukuwaitpaa ounüshi chaamüin mmakat Jamaika supüla yoota sumaa tü alijunaka chejewai Inkülateraa, suchikeje ounüshi chaamüin mmakat Haití ein antirain sumaa tuwaneirü atkaka so{{saltillo}}ü sukuwaitpaa Wenesueela. Yaleje ajuitushi sunain tü awarajawa so{{saltillo}}ü mma Kayo, nüntaaka so{{saltillo}}ü juyaa 1816. Atkashi so{{saltillo}}ü Pasanainka sunain Wuin Marakaarita nukanajaka, tü repü{{saltillo}}pülakanaa ayatusu atkain soou Karupanoo siia Marakaai kaa müin ayoutunusu. Ainjunusu waneeyan erajaa, Woliwat ni{{saltillo}}ipolojesu tü ejetsitaa repü{{saltillo}}pülakanaa chaa mma [[Kuyaana]], ein nukanajüin mma Ankosturaa; yaalapa sulü Ankosturaa ni{{saltillo}}itaka tü III Repü{{saltillo}}pülikat. Siia chaa pasanain sunain mmakat Wenesueela eeshi chii Jusee Antonioo Paes Atkashi so{{saltillo}}ü ajutala mmakat yalapüna. Tü atkawaa soou mma yanos antusu sunainmüin juyaa 1819. So{{saltillo}}ü juyaa tü makaa chii Simon Woliwat ni{{saltillo}}itain tü Konküresaa Ankosturaa, yaleje ajuitusu tü ainjaka wanee mmakat mioüshanainjatü eitanusu sunulia müin ¨Mioü [[Kolomwia]]¨. Sunain juyaa 1820 ashajunusu wanee karalo{{saltillo}}uta suchukuwaje ajoloin tü atkawaaka siia ouktaa soou mmakat, sunain tü makaa akettanusu siia ajolosu tü ouktaa soou mmakat Wenesueela, anainmüin 28 apüril so{{saltillo}}ü juyaa 1821. Siia wanee kashii suchikeje so{{saltillo}}ü kai 24 juunio sunain juyaa 1821, Woliwat antirashi so{{saltillo}}ü atkawaa numaa Mikelü Toree (''Miguel de la Torre'') sunain [[Atkawaa Karawoowajatü]] ein akanajüin tü patüriota Wenesueelajatü. Tü atkawaa makaa shiia sujalajie tü alijunaka soou mmakat Wenesueela, apütasu ekü musuu, müin sain tü apütaka soou [[Marakaaya]], tü alijunaka epaainyajewai ekaa soou Marakaaya ajutunusu sooüje mma sunai tü [[Atkawaa Wuinpüleka soou Wuinka Marakaaya]] so{{saltillo}}ü juyaa 1823. Sunain apaanüin tü pülasa Puetta Kaweyo ([[alijunaiki]]: ''Puerto Cabello'') natuma numajatuka Woliwat akettanusu Sukuwaitpaa Mmakat Wenesueela sunain tü Indetentensiaka. ==Mioü Kolomwia== [[Anaajaalaa:Mapa de Venezuela, N. Granada y Quito, 1821.jpg|thumb|Maapa Wenesueela, J. Küranata siia kitoo, 1821]] Tü [[Mioü Kolomwia]] chaa sumaiwa sunainmüinjesu apünuin mma soou [[Ameerika Uuchimüin]]; sunain tü makaa ees; Wenesueela sumaa tü Wireinataa Jeketu Küranada siia tü Pürowinsia Wayakila (''Provincia de Guayaquila'') siia suchikeje münusu Autiensiaa Kitoo. Tü Konküresaa a{{saltillo}}panaka chaa Ankosturaa awanajanusu chaamüin mma Kukutaa, ein ashajanüin tü karalo{{saltillo}}uta Kontitusionka je Kukutaa soou kashii [[Akoosto|akostoulü]] so{{saltillo}}ü juyaa 1821, ein aküjunuin sukuwaitpaa mmakat jeketka. Simon Woliwat niia chii alüwatakai palajana soou mmakat Mioü Kolomwia, püresitente{{saltillo}}jashi sutuma maima alijuna, siia wisepüresitente niia Püransiko Paülaa Santanterü (''Francisco de Paula Santander''). Woliwat ounüshi suriiamüin supüla ajutala sukuwaitpaa mmakat [[Peruu]] siia akumaja tü mmakat [[Woliiwia]]. Tü jeketka mmakat alüwatasu sunain tü aikünaka, ekaa sulü alijunapiapa{{saltillo}}a siia sujolojoin tü müliaka ekülapitü. Sutuma nojolüin wanawain sukuwaitpaa tü Woliwariana (''Sentüralistaa'') siia tü Santanteristaas (''Peretalistaas'') amojujasu tü makaa; siia sunainmüinjasu tü müliaka sutuma jaamü, müliaka sunain kassa, nojolakaa wanawain sunüiki siia sukuwaitpaa supüshuwale mmakat, tü wenesueelajewai nojotsu sucheküin müinjatu sukuwaitpaa mmakat Wenesueela. Tü kosiata so{{saltillo}}ü juyaa 1826, ni{{saltillo}}ipolojekaa Paes niia apakaa suchukuwaje, numaka chaa Wokoota. Supüla sushalai tü makaa, Woliwat Alüwatashi nee sunain juyaa 1828, tairü sunainje tü, Wenesueela ajuitusu suliia Mioü Kolomwia, tü makaa alaatusu so{{saltillo}}ü kashii nowiempüre sunain juyaa 1829. Sunain mayoo so{{saltillo}}ü juyaa 1830 eitanusu tü Konküresaa Walensiaa (Shiiapünasu outkapüle soou mmakat Wenesueela). Sutuma müin amojujain tü [[Kolomwia]]; Wenesueela kachukuwajasu shimiwa müinka wanee mmakat. ==Suchukuwaje Mma{{saltillo}}ipakat sulü Mmakat Wenesueela== [[Anaajaalaa:Localizador Politico Venezuela.svg|thumb|[[Maapa]] poliitika Wenesueelajatü.]] Sulü Mmakat Wenesueela ees 23 (Piama shiiki apünuin) mma{{saltillo}}ipakat, wanee outkapüle mma, tü shiia alijunapiapa{{saltillo}}a Karaakas siia tü repentensia peteral sunainmusuu 311 pasanainka sunain wuin, kayos siia eke ein sulü palaa sotpaa Wenesueela; siia tü mmakat yootaka achirüa tü kowierno Wenesueelajatü, sunulia shiia mma [[Kuyana]]. Tü mma{{saltillo}}ipakat alüwatasu so{{saltillo}}ü sukuwaitpaa shimiwa, ees Kontitusionka Mma{{saltillo}}ipakatpüle sumana. ;Mma{{saltillo}}ipakat {| class="wikitable" |- ! '''Sunulia Mma{{saltillo}}ipakat''' !! '''Alijunapiapa{{saltillo}}a''' !! '''Sunulia''' !! '''Alijunapiapa{{saltillo}}a''' |- | '''[[Amasoona (Wenesueela)|Amasonaas]]''' || Puetta Ayakuchaa || '''[[Ansuwaateki]]''' || Watseloona |- | [[Apuure]] || San Petnaanto Apuure || '''[[Araawat]]''' || Marakaay |- | '''[[Wariina]]s''' || Wariinas || '''[[Woliiwat (Wenesueela)|Woliiwat]]''' || [[Alijunapiapa'a Woliwat|Alijunapiapa{{saltillo}}a Woliwat]] |- | '''[[Karawoowat]]''' || Waleensia || '''[[Kujeere]]''' || San Katchon |- | '''[[Deltaa Amakuura]]''' || Tukupitaa || [[Outkapüle Mmakat (Wenesueela)|Outkapüle Mmakat]] || [[Karaaka]] |- | '''[[Patkon]]''' || Koroo || [[Waarika]] || San Juan Moroo |- | '''[[Laara]]''' || [[Watkisimeeta]] || [[Meerida]] || [[Meriida, Wenesueela|Meerida]] |- | '''[[Miraanta]]''' || Lü Tekes || [[Monaaka|Münakaas]] || Matüriin |- | '''[[Jeketü Espaatta]]''' || Lü Asünsion || '''[[Pottukeesa]]''' || Wanaare |- | '''[[Suuküree]]''' || Kumanaa || [[Taachira]] || San Küristowat |- | '''[[Türujiiya]]''' || Türujiiya || '''[[Yaraküi]]''' || San Pelipee |- | [[Suuria]] || [[Marakaaya]] || '''[[Waarka]]s''' || Tü Waairaa |- | '''[[Repenteensia|Repententensia]]''' || Mioü Rokee || || |} ==Suchukuwaje Mma Sunain Wuitaa== [[Anaajaalaa:Pico Humboldt 2.jpg|thumb|Pico Humboldt 2]] [[Anaajaalaa:SaltoAngel1.jpg|thumb|SaltoAngel1]] Wenesueela antunusu anain ipüna soou [[Ameerika Uuchimüin]], pejesü sunain sulatie [[Ekuwatoorü]]; su{{saltillo}}umain kontinentala mioüsu. ===Pürunteraa=== Wenesueela antirasu sumaa 13 mmakat soou [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]] siia Wuinka Atülantika, tuirua shiia: Sumaa Mma Mulo{{saltillo}}usu Ameerikajatü ((Puetta Rikoo siia Mma pasanain sunain Wuin Wirjene); Reinokaa cheje Mmakat Molüko (Kurasaoo, Aruwaa siia tü Kariwe Neerlantes); Mmakat Dominikanat, Püransia (Watalüpee siia Mattinikat) siia Türinitaa je Towaako. Apütasu supüla antana{{saltillo}}anain akuwaitpaa, sumaa [[Kolomwia]] (430 km), San Küristobal siia Niewet (80 km), Tü Reinokaa Kottusu- Monserat (45 km) Dominikaat (80 km), Santaa Lüsiia (10 km), San Wisente siia Küranadinas (90 km), Küranada (300 km) siia [[Kuyaana]] (1150 km). Soou mmakat antirasu sumaa apünuin mma; suriiamüin [[Wurasiirü]] sumaa 2.199 km, wuinpumüin sumaa [[Kuyaana]] sumaa 743 km, wopumüin [[Kolomwia]] sumaa 2.219 km. ==Mma kanainjeka supüla erajaa== Tü mmakat Wenesueela kanainjesu maima mma supüla erajaa sutuma eke ein, tü mma i{{saltillo}}itajusu sunain 9 mma tuirua shiia; mma Andes, [[Wuinka Marakaaya]], Insularü, Uuchipüirüa Pasanainka, Uuchipüirüa Orientala, Mmapapüna Deltaikat, Mma Yanos, Suriiamüin sunain Orinooko siia Uuchipüirüa Korianaa. ==Sukuwaitpaa mma kanainjeka Wenesueela== Tü mma kanainjeka Wenesueela supalüsuu sunain apünuin sa{{saltillo}}atawai soou mmakat, chejesü wopumüin chaamüin wuimpeje; tü Uuchipüirüa Andes siia sotpalü wuinka [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]], tü mma Yanos Wenesueelajatü chejesü sotpaa Orinooko siia alaatusu pasanain sunain mmakat Wenesueela, siia tü Uuchi Masisas soou mma [[Kuyaana]] Wenesueelajatü. Palitchon mma kanainka maima sukuwaitpaa sunainjeka müin sain Wenesueela. Soou Wenesueela tü uuchika akumujasu so{{saltillo}}ü akalia Tetsiaria (''Terciaria''), jayasuu ipüna soou Uuchipüirüa Orientala soou [[Kolomwia]]. Tü uuchikalirü chaa wopumüin sunain Wenesueela antusu sutuma tü makaa, palajanusu tü Uuchipüirüa Perijaa chaa pürunteraa sumaa Kolomwia tü sumioüshe shiia 3.750 m. Tü Uuchipüirüa Andes ajalajaka sunain tü Pikoo Woliiwat antusu sumioüshe sunainmüin 4.978 metros. Tü piamasuka Uuchipüirüa shiia mioüshanaka Uuchi sooujeka mma Wenesueela, tü uuchikalirü sotpasuu tü [[Wuinka Marakaaya]], siia su{{saltillo}}upüna ees tü washirakaa Petüroolia. Sunainje Wuinka [[Marakaaya]], Uuchipüirüa chaa mma{{saltillo}}ipakat [[Meriida, Wenesueela|Meriida]] siia [[Palaaka Caribe|Palaaka Kariwe]], ashawalasü tü Uuchipüirüa Koroo chaa mma{{saltillo}}ipakat Patkon. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela| ]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 8kib44q2uygvo4qagrassn427imp808 Wenesuweela 0 655 13437 8947 2023-09-24T16:41:21Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Wenesuweera]] 13437 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wenesuweera]] 3svxo3db8f4a0mlqtfl6rdfy4ur6keb Wepkam 0 656 10879 10193 2023-03-11T01:35:16Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10879 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Webcam000c1.jpg|thumb|Wepkam.]] '''Wepkam''' ([[alijunaiki]]: ''cámara web'') es una pequeña cámara digital conectada a una computadora, la cual puede capturar imágenes y transmitirlas a través de Internet, ya sea a una página web o a otra u otras computadoras de forma privada. f63ig1va3eafyamiqixwhud28fhu29a Wichaata 0 657 10880 10194 2023-03-11T01:35:22Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10880 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Vichada.svg|thumb|[[Panteera]] Wichaatajatü.]] [[Anaajaalaa:Vichada in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Wichaatajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Wichaata''' (Alijunaiki: ''Departamento Vichada'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Wichaata| ]] b9hlotq3wbrrji1z8sls0t6zm5wkz56 Wiia Losaata 0 658 14844 8959 2024-05-05T11:05:15Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14844 wikitext text/x-wiki '''Wiia Losaata''' ([[alijunaiki]]: ''Villa Losada'') es un sector de La Concepción, en el municipio Jesús Enrique Lossada, del Estado Zulia. El sector cuenta con 300 habitantes aproximadamente, en su mayoría de etnia wayuu. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] trusobht8ke6e1ce7iy8wx4l1qm09i6 Wiikipeetia 0 659 8962 8961 2023-02-27T19:10:30Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8961 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wikiakuaipa]] ktorncbvc1y7o6gkh413doohqnfu5w0 Wiikipeetia:Shawantama'ana 0 660 13438 8964 2023-09-24T16:41:31Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]] 13438 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]] n5ziw7znx21x9u2lhsj3taxn0r4hpco Wiinna 0 661 10881 8966 2023-03-11T01:35:43Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10881 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Boxed East arrow.svg|thumb|Wiinna]] '''Wiinna''' ([[Alijunaiki]]: ''Este'', ''Oriente'') 8a7diiguhm80q03mf6cz3esgh5n42jp Wiirü 0 662 8969 8968 2023-02-27T19:10:30Z Jon Harald Søby 12 2 revisiones importadas 8968 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Wüirü]] qdbkvnfg5rylbi43rfmsp4tu9iu2yz9 Wikipeetia:Wayuunaiki 4 663 14399 8979 2024-03-09T10:40:42Z Andre Engels 647 Andre Engels ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wikiaa'innajatü:Wayuunaiki]] sünain [[Wikipeetia:Wayuunaiki]] 8978 wikitext text/x-wiki <center><big><big>'''Wikiaa'innajatü Wayuunaiki'''</big></big> ''El Wikiproyecto Wayuunaiki, es un espacio de colaboración para todas las personas que quieran colaborar en la mejora de artículos en la lengua Wayuunaiki.<br>Puedes consultar el listado de artículos faltantes, tareas y aportes, así como sumar cosas sobre las cuales deberíamos trabajar.'' </center> == Recursos útiles == == Listado de artículos a trabajar == === Artículos a mejorar === {| class="wikitable" |'''Artículo''' |'''Observaciones''' |- |[[Aacheemaajatü wayuu]] |Completar |- |[[Aapüshaina]] |Completar |- |[[Achajaya]] |Completar |- |[[Achimpajawa]] |Completar |- |[[Ai]] |Completar |- |[[Ainawaa]] |Completar |- |[[Ajawajawaa]] |Completar |- |[[Akalio'ushajülee]] |Completar |- |[[Akatkulaajaa]] |Completar |- |[[Akatkulaajülü]] |Completar |- |[[Akoosto]] |Completar |- |[[Albania]] |Completar |- |[[Aleemasain]] |Completar |- |[[Aliita]] |Completar |- |[[Alijunaiki Tutko]] |Completar |- |[[Alijunapiapa'a]] |Completar |- |[[Ama]] |Completar |- |[[Amulo'ujalü]] |Completar |- |[[Amüchi]] |Completar |- |[[Anajia]] |Completar |- |[[Anuana]] |Completar |- |[[Anüliaa waaramaajatü]] |Completar |- |[[Anüliaamajaatü kottusu einjatuka jülümüin tü ashajanaka Wikipeetiajatü]] |Completar |- |[[Anüliaashajio'u]] |Completar |- |[[Apuure]] |Completar |- |[[Apünüinsheke'einrü]] |Completar |- |[[Apürika]] |Completar |- |[[Arcadio Montiel]] |Completar |} === Artículos a crear === == Participantes del Wikiproyecto == iwrg534pduquaa52r46ejap5j1atvka Wikiakuaipa 0 664 13400 13399 2023-09-19T15:38:24Z Jintüi 32 13400 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Www.wikipedia screenshot (2021).png|upright=2|thumb|Ee'iyalaaya a'laülaasü Wiikipeetiajatü.]] Tü kanüliakalü [[Wikiakuaipa|Wikipeetia]] ([[alijunaiki]]: ''Wikipedia'') jia wanee ansikülopeetia jutatüsü. Sükorolo [[Fundasionko Wikimeetia]]. Tü ashajuushi eekalü sulu'u alatüsü suulia 20.000.000, ashajuushi süka 282 anüikii sainküin mmakalü süpüshua'a. Tü ashajuushikalü eesü süpüla shi'irüin eekai eein ne'e; tü a'yatawaakalü o'ttüsü so'u 15 [[Eneero]] so'ü tü juyakalü 2001 nütüma chii alijunakai [[Jimmy Wales]] otta [[Larry Sanger]], joolu'u tü ansikülopeetiakalü shia e'rajanakana ma'in sütüma ekaai eein ne'e shikerolüin sulu'u [[Internet]]. Sunainjee sukumujunüin Wikipeetia amioüjasu suliia waneeirü [[ansikülopeetia]] sulü Internet, joolü antunusu anain ein tü poloo alüpüna walekerü, arajunaka'main soou mmakat. Sutuma müin shiia eipaa sunainjeka supüla ainja jeketü aa'innajatü. Sa'akaje 285 anaatiaa'puna, 17 (Poloo akaratshi) anüiki sulatirüin 300.000 ashajalaa; tü shiiairüa [[Inküleenaiki]], Aleman'naiki, [[Püranseenaiki]], Italiaananaiki, Pülaakanaiki, [[Alijunaiki]], Japüneenaiki, Ruusanaiki, Neerlanteenaiki, Pottukesünaiki, Chinaanüiki, Suekaanaiki, Wietnamiitanaiki, Uküranianaanaiki, Katalaan'naiki, Norüekoonaiki siia Finnesünaiki. ==Suchukuwaje Sukuwaitpaa== Ees 3 (apünuin) achukuwaje so'ü tü aa'innajatü Wikipeetia, aküjaaka achiiki tü sain'raka sulü tü walekerü. Tü sunuikipüle shiia «Tü Ansikülopeetia Taashisü anaaka apüla anaataa» münusu 3 sunainjeka: #Shiia wanee ansikülopeetia, münusuka müin sain wanee akaaliijiaa kapülajaka akotchajaa, anajawa, siia alüwata achikiimajaatü müinka kakumajiasü anaain. #Jia wanee Wiki, ees supülain anaatüna sutuma eke ein. #Tü sulü'jatüü jutatüsu sumüin eke ein ere'ein. Sutuma nü'nüiki chii akumajakai Jimmy Wales tü aa'innajatüka shiiasu «Wanee ayatawaa supüla ainjanaa siia ei'tajaa wanee ansikülopeetia taashisü, anaashatain'jatü sumüin alijuna soou mmakat supüshuwale, sunain sunüiki» tü makaa supülasu «Akumaja wanee mmakat ein tü alijunakalirua ekerolüin anainwa achikiimajaatü taashisü». Tü makaa ainjunusu sulü wanee waleketpüleeirua Wikimedia.org sukaa wanee ejeketüjaaya ([[inküleenaiki]]: Software). [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia| ]] cp2iuyyg8dgq5z0m76595tv4iwcp0ca Wikipeetia 0 665 9005 9004 2023-02-27T19:10:32Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 9004 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wikiakuaipa]] ktorncbvc1y7o6gkh413doohqnfu5w0 Wikipeetia:Akaaliijiaa alijunaikiru'u 4 666 12843 12842 2023-08-19T01:06:47Z Vundarr 663 /* Para adquirir conocimientos básicos */ 12843 wikitext text/x-wiki '''Bienvenidos a la Wikipedia en Wayuunaiki!''' En estas páginas se está construyendo la Wikipedia en idioma wayúu. Este proyecto está recién en sus comienzos. Esta página de ayuda en español existe para que también puedan colaborar personas sin conocimientos profundos del idioma wayúu. ==¿Por qué una ayuda en español?== En Sudamérica se calcula que viven '''casi 750 mil''' personas que hablan el idioma wayúu. Desgraciadamente, estas personas en su mayoría pertenecen a los sectores socioeconómicos más deprimidos de la población y por lo tanto, pocas tienen acceso a Internet. Por eso no es de extrañar que actualmente haya poca gente wayuuhablante colaborando con la enciclopedia libre, llamada en wayuunaiki [[Wikipeedia|Wikipeetia]]. Sin embargo, los pocos artículos existentes y la traducción de la página principal demuestran que sí los hay. No obstante, el proceso de construcción de la Wikipeetia en wayuunaiki -igual que las de otros idiomas originarios sudamericanos, como el guaraní, aymara y quechua- serían más lentos aún muy lento sin la colaboración de más gente. Por eso es útil que también participe gente sin conocimientos profundos del idioma, sobre todo para traducciones, sean alijuna o wayúu. ==Cómo se colabora en la Wikipedia== Si no lo sabes todavía: La Wikipedia se basa en el formato ''Wiki'' que '''permite la edición en línea''' de todas las páginas ([[Analayaapülee kasa:Protectedpages|excepto unas pocas que solamente pueden ser editadas por administradores]]). Eso quiere decir que cualquiera puede editar los artículos de la enciclopedia, escribir artículos nuevos, enlazar páginas, etc. Cada artículo dispone, además, de una página de discusión, en dónde se pueden expresar y confrontar opiniones sobre los temas propios del artículo, escribir críticas al texto existente, proponer cambios, etcétera. Para saber como se escriben y editan bien los artículos, por favor consulta la [[:es:Wikipedia:Ayuda|Sección de Ayuda]] de la [[:es:|Wikipedia en español]]. ==Para adquirir conocimientos básicos== En el artículo "[[:es:Idioma wayúu|Wayuunaiki]]" de la wikipedia en español tienes alguna información básica del idioma. Se está preparando además un [http://es.wikibooks.org/wiki/Wayuunaiki curso en línea de wayuunaiki] en wikilibros en español y un [http://incubator.wikimedia.org/wiki/Wt/guc/Ee'iyalaaya_a'la%C3%BClaas%C3%BC wikcionario]. He aquí una lista de '''enlaces a páginas web''' que pueden ser una ayuda para aprender algo del idioma wayúu: *[https://web.archive.org/web/20130102183001/http://www.sil.org/americas/colombia/pubs/WayuuDict_45801.pdf DICCIONARIO BÁSICO ILUSTRADO WAYUUNAIKI-ESPAÑOL] *[http://www.slideshare.net/EkirajawaaWayuu/alfabeto-del-wayuunaiki Albateto del Wayuunaiki] *[http://www.slideshare.net/EkirajawaaWayuu/gramtica-de-la-lengua-wayuunaiki-11556172 Gramática del Wayuunaiki] *[http://www.slideshare.net/EkirajawaaWayuu/adjetivos-y-pronombres-personales-del-wayuunaiki Adverbios y pronombres personales del Wayuunaiki] *[https://web.archive.org/web/20120712104311/http://www.wayuunaiki.org.ve/index.php?option=com_content&view=category&id=62&Itemid=121 Clases de Wayuunaiki] *[https://kimera.com/data/redlocal/ver_demos/RLWAYUU/index.html KIMERA] ¿Conocés más páginas útiles? ¡Agregalas a la lista! ==¿Qué puedo hacer sin casi nada de conocimientos en Wayuunaiki?== Muchas cosas solamente necesitan alguna herramienta simple como un diccionario. Por ejemplo: *'''Traducir''' la lista de artículos que toda Wikipedia debería tener al wayuunaiki, *'''Aportar datos y números''', como números de poblaciones de paises, datos de censos, fórmulas matemáticas, fechas de nacimiento o defunción de personas, etc. *'''Formatear''' páginas con poco formato, diseñar tablas... En realidad, se puede hacer casi todo... menos la elaboración de textos completos. ===Cosas para hacer en esta fase=== *'''Urgente''': La página: [[Anüliaamajaatü kottusu einjatuka jülümüin tü ashajanaka Wikipeetiajatü|Lista de artículos que toda Wikipedia debería tener]] es una lista de temas propuestos para construir la enciclopedia. La página principal y los enlaces que contiene tienen que ser traducida al wayuunaiki. Puedes traducir los términos de a poco, no hace falta que edites todo a la vez, ni que sepas algo respecto del tema. ¡Adelante! *'''Países''': Para empezar con los artículos sobre países, se pueden copiar las tablas de los datos básicos de la Wikipedia en castellano, traduciendo los términos (población, superficie, idiomas...) al wayuunaiki. * Para cumplir esas tareas, véase [[Wikipeetia:Contribuir efectivamente]]. También hay cosas, que '''por favor pedimos que NO hagas:''' *'''Escribir artículos en español''' sobre palabras en wayuunaiki. No es el sentido de la Wikipedia de construir un diccionario, sino una enciclopedia que en algún momento le pueda servir a una persona que '''no''' hable castellano. *'''Traducir textos literalmente''' con un diccionario. Esto funciona solamente con listas y tablas, si se trata de textos con frases completas se puede generar mucha confusión con esta práctica, ya que el wayuunaiki tiene otra estructura que el español. En general, la cantidad de palabras que se usan para expresar algo es mucho menor en quechua ya que este idioma se basa sobre todo en sufijos. *'''Corregir errores de ortografía''' si no sabes bien que no se trata de una forma de escribir de algún dialecto en particular. Por ejemplo, la palabra en wayuunaiki para "ella", en el estándar del ''arribero'', es escrita como ''Jia'', mientras que en el ''abajero'' se escribe ''Shia'' y algunas personas también dicen ''Jaya''. Como en todos los otros idiomas, también aquí se tendrían que respetar las variedades regionales. SI se puede discutir de permitir, en una primera fase, la utilización de términos aislados en español en listas y en tablas. Por ejemplo, si estás pasando una tabla con los datos básicos de un país y no sabes lo que quiere decir "población" o "superficie" en wayuunaiki, podrías poner este término entre paréntesis y alguien en algún momento seguro que lo traducirá. Pero esta práctica solamente será necesaria en la primera fase de construcción de esta enciclopedia, ya que dentro de un tiempo todos los términos posibles en tablas y listas de este tipo ya contarán con ejemplos. ==Con un poquito de conocimiento, ya se puede hacer mucho más== Este proyecto también necesita personas que escriban textos. En el estado actual del proyecto, no importa si están escritos perfectamente sin errores ortográficos o de sentido. Esto cambiará con el tiempo: cuando el proyecto se haga más popular, seguro que alguien que sabe bien el idioma va a corregir tu error. O lo haces tú mismo, aprendiendo mejor el idioma... Aprovecha la oportunidad y métete sin miedo en alguna de las páginas de cursos del idioma quechua mencionadas abajo. Esta lengua tiene bases algo diferentes a las de los idiomas europeos; sin embargo, presenta algunas características que lo hacen bastante fácil de aprender. Por ejemplo: el lenguaje técnico y científico se basa mayormente en el español; esto hace que además se puedan deducir los significados de varias palabras (por ejemplo ''waara''). Es un idioma con expresiones muy sutiles, con pocas palabras se puede decir más que en una hoja entera en español, alemán o inglés. Si quieres aprender el idioma con más profundidad, aquí hay un listado de instituciones que lo enseñan: ;Colombia *Universidad de La Guajira (Riohacha) *Universidad Nacional de Colombia (Bogotá) *Centro Etnoeducativo Kamusuchiwo'u (Uribia) ;Venezuela *Biblioteca Pública del Zulia (Maracaibo) *Escuela de Idiomas de la Universidad Bolivariana (Caracas, Maracaibo) *La Universidad del Zulia (Maracaibo) *Museo de Arte Contemporáneo del Zulia (Maracaibo) Si conoces otras, ¡no dudes en agregarlas a la lista! ==Para las personas que sepan Quechua== ¡Bienvenidos! Los necesitamos urgentemente ya que hay cosas que solamente pueden escribir ustedes. valej Hamunkichiq! kaypi munachkayku maypichus qankunalla atiwaqchhis qillkayta. Muy urgente es, por ejemplo una sección de ayuda en el idioma quechua, para que el "surfeador" quechua-hablante pueda consultar esta sección para saber como editar páginas, escribir artículos nuevos, etc. Aunque sea al principio solamente una lista de recomendaciones... ¡adelante! Manchay osqjastuta, maypichoj yanapayniykita munayku qhichwa qallupi, maypichos pichuoj kay laqueta qawajka riqsinampaq allinta ajimanta riqsichikunaykupaq ñawpaqman ripapahima tukuyninchiq. '''Siguiendo la tradición de varias de las wikipedias grandes, también es útil construir un Café como en la Wikipedia en castellano ([[:es:Wikipedia:Café]]), es decir, un espacio de consultas y de discusión. Este debería ser también en quechua.''' En un futuro cercano, cuando el proyecto se haga un poco mas grande, seguramente también vamos a necesitar administradores con "poderes especiales", que puedan borrar artículos, eliminar usuarios que causan daños etc. Si alguien se ofrece para este trabajo, lo puede comentar en la página de discusión de la página principal. [[Akotchajülee sünülia:Alijunaiki]] 7p8ssndfgqw1g34cleky7f5vls2s7er Wikipeetia:Antushi jia 4 667 9015 9014 2023-02-27T19:10:33Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 9014 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wikipeetia:Antüshi jia]] 6zjzkvgbhakp89q7zix86swx7snppxt Wikipeetia:Antüshi jia 4 668 10522 10521 2023-03-10T23:41:33Z Kwamikagami 48 10522 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Alfombra Bienvenida Wikipedia.svg|right|frameless]] Yaasü pia julu'u Wikipeetia, wanee a'yatawaa mülo'u süpüla akumalaa wane karalo'uta taashinjatüin julu'u wanüiki, ottunusu piama shiki no'u chi maayokai piantua po'olooin shiki po'olootua mekietsat, jüma'ana ja'araitua po'looin shiki piamamüin ashajuushi Te encuentras en [[Wikipeetia]], un proyecto para construir una enciclopedia libre en nuestro idioma, comenzado el 20 de mayo de 20xx y que ya cuenta con '''{{NUMBEROFARTICLES}} artículos'''.. Wikipedia crece cada día gracias a la participación de gente de todo el mundo. Es el mayor proyecto de recopilación de conocimiento jamás realizado en la historia de la humanidad. Estamos encantados de haber llamado tu atención, y te invitamos a colaborar mejorando los artículos y creando los que faltan. Todo el mundo es un pequeño o gran experto en algo; quizás te dediques a la enseñanza o a la investigación, o bien tengas acceso a información sobre la historia de tu ciudad, o te encante el ajedrez, o seas un gran fan de alguna serie de televisión o tipo de música. Hay miles de posibilidades; seas quien seas, <span style="color:#000;font-size: 130%;font-family:Times New Roman;">tú</span> puedes contribuir con tu saber en esta monumental obra. == Normas básicas de Wikipedia == Todo proyecto tiene sus '''normas básicas''' de funcionamiento. Estas son las nuestras: c La necesaria homogeneidad en el contenido, formato y estructura de los artículos, así como la organización de procedimientos burocráticos, comunitarios, de mantenimiento, etc., se logran mediante la aplicación de [[Wikipeetia:Poliitikat|diversas normas y políticas]] consensuadas por la comunidad editora. === Los cinco pilares de Wikipedia === [[Anaajaalaa:Column impost.svg|right|frameless|upright=0.5]] Los principios más fundamentales de Wikipedia son los denominados «[[WP:5P|Cinco pilares]]». # Wikipedia es una '''enciclopedia''', y todos los esfuerzos deben ir en ese sentido. # Todos los artículos deben estar redactados desde un '''punto de vista neutral'''. # El objetivo es construir una enciclopedia de '''contenido libre''', por lo que en ningún caso se admite material con derechos de autor (''copyrights'') sin el permiso correspondiente. # Wikipedia sigue unas '''normas de etiqueta''' que deben respetarse. # Debes ser valiente editando páginas, aunque siempre '''usando el sentido común'''. === Normas sobre la calidad === [[Anaajaalaa:Crystal Clear action run approved.svg|right|frameless|upright=0.5]] Adicionalmente, es necesario contemplar otras tres reglas básicas indispensables para garantizar la calidad de los contenidos: # Wikipedia '''|no es fuente primaria''': la información nunca debe proceder en última instancia de los propios editores. # '''Verificabilidad''': todos los artículos deben incluir referencias a las fuentes de las que proviene la información. # Las fuentes de las que proviene la información deben ser '''fuentes fiables'''. En otras palabras, es necesario prestar especial atención al contenido que se añade, que debe haber sido publicado previamente por un autor de confianza, y reflejar siempre ''en el propio artículo'' la fuente de la que se obtuvo la información. === Por último... === [[Anaajaalaa:People together.svg|right|frameless|upright=0.5]] Se espera de los colaboradores que se comporten de manera respetuosa y que los debates que puedan producirse en las páginas de discusión de cada artículo tengan el único propósito de mejorarlo. Perseguir los intereses propios o tratar de imponer ciertos puntos de vista son errores en los que no debe caerse. Los artículos deben escribirse cuidadosamente, vigilando las faltas que se puedan cometer y la forma de expresarse; en el momento de hacer una consulta, es muy agradable leer una redacción de buena calidad. Un método fácil para escribir de forma correcta es imaginarse en todo momento las aportaciones dentro de una enciclopedia impresa, y eliminar o modificar el texto convenientemente cuando parezca fuera de lugar. Además, existe un '''manual de estilo''' que ayuda a que los artículos adquieran una apariencia homogénea. Nunca debe olvidarse que el objetivo de este proyecto es el de construir un recurso básico en todas las áreas del conocimiento humano. Los artículos deben ser atractivos y legibles, pero al mismo tiempo deben mantener la seriedad en su contenido y explicar los temas de forma concisa. [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] [[af:Wikipedia:Welkom nuwelinge]] [[als:Wikipedia:Willkommen]] [[ar:ويكيبيديا:ترحيب بالقادمين الجدد]] [[ca:Viquipèdia:Pàgina d'acollida]] [[ceb:Wikipedia:Maayong pag-abot, higala!]] [[cs:Wikipedie:Vítejte ve Wikipedii]] [[cy:Wicipedia:Croeso, newydd-ddyfodiaid]] [[da:Hjælp:Velkommen nybegynder]] [[dv:ވިކިޕީޑިއާ: އައުބޭފުޅުންނަށް މަރުހަބާ!]] [[en:Wikipedia:Welcoming committee/Welcome to Wikipedia]] [[es:Wikipedia:Bienvenidos]] [[eo:Vikipedio:Bonvenon al la Vikipedio]] [[eu:Wikipedia:Ongietorria]] [[fa:ویکی‌پدیا:آشنایی]] [[fr:Wikipédia:Accueil des nouveaux arrivants]] [[ga:Vicipéid:Fáilte, a núíosaigh]] [[gl:Wikipedia:Benvidos]] [[he:ויקיפדיה:ברוכים הבאים]] [[hi:विकिपीडिया:नये आगन्तुकों का स्वागत]] [[hr:Wikipedija:Dobro došli]] [[hu:Wikipédia:Üdvözlünk, látogató!]] [[ia:Wikipedia:Benvenite]] [[id:Wikipedia:Selamat datang]] [[is:Wikipedia:Velkomnir nýherjar]] [[it:Aiuto:Benvenuto]] [[ja:Wikipedia:ウィキペディアへようこそ]] [[ka:ვიკიპედია:კეთილი იყოს თქვენი მობრძანება]] [[ko:위키백과:환영합니다]] [[lad:Vikipedya:Buenas venidas]] [[lb:Wikipedia:Wëllkomm]] [[li:Wikipedia:Wilkóm]] [[lt:Pagalba:Sveiki atvykę į Laisvąją enciklopediją!]] [[mn:Wikipedia:Википедиад Тавтай морилно уу]] [[ms:Wikipedia:Selamat datang]] [[nds:Wikipedia:Infos för Niege]] [[ne:विकिपीडिया:स्वागत]] [[nl:Wikipedia:Welkom voor nieuwkomers]] [[nn:Wikipedia:Velkommen]] [[no:Wikipedia:Velkommen til Wikipedia]] [[pam:Welcome, newcomers]] [[pl:Wikipedia:Powitanie nowicjuszy]] [[pt:Wikipedia:Boas-vindas]] [[qu:Wikipidiya:Allinmi hamusqaykichik]] [[rmy:Vikipidiya:Mishto avilyan]] [[ro:Ajutor:Bun venit]] [[roa-tara:Help:Bovègne]] [[ru:Википедия:Добро пожаловать в Википедию]] [[sa:स्वागतम्]] [[sc:Agiudu:Benènnidu]] [[scn:Wikipedia:Bonvinutu]] [[sco:Wikipedia:Walcome, ane an aw]] [[simple:Wikipedia:Welcome]] [[sk:Wikipédia:Vitajte vo Wikipédii]] [[sl:Wikipedija:Uvod]] [[sr:Википедија:Добро дошли]] [[sv:Wikipedia:Välkommen till Wikipedia]] [[tl:Wikipedia:Maligayang pagdating!]] [[tt:Википедия:Rəxim it, yaŋa kilüçe]] [[uk:Вікіпедія:Ласкаво просимо]] [[ur:خوش آمديد]] [[vi:Wikipedia:Chào mừng người mới đến]] [[yi:װיקיפּעדיע:ברוכים הבאים]] [[zh:Wikipedia:欢迎]] [[zh-min-nan:Wikipedia:Hoan-gêng sin iōng-chiá]] hwvopx4har45png42t0p8k8eslnp0ez Wikipeetia:Hispanohablantes 4 669 14499 11115 2024-03-26T00:00:16Z 2600:1700:C250:6C90:856E:9F10:B473:4B6F 14499 wikitext text/x-wiki If you speak English, please go to [[Wikipeetia:Help in English]] [[Anaajaalaa:Cerro La teta, La Guajira Colombia.png|right|thumb|upright|Uuchi Epitsü.]] Si hablas español y te gustaría ayudar aquí, en Wikipeetia, ¡eres bienvenido! Tal vez sepas poco o nada de [[wayuunaiki]]. Entonces, tan solo tienes que entrar a las páginas [[Wikipeetia:Akaaliijiaa alijunaikiru'u|Ayuda en Español]] y [[Wikipeetia:Contribuir efectivamente|Contribuir efectivamente]]. Recuerda que esta enciclopedia es, más que nada, para los hablantes de wayuunaiki. Es un instrumento para comunicar saberes y para la difusión y conservación de un idioma que, intentamos revitalizar y dar la importancia que merece, a pesar de la escasez tanto de libros como de páginas en la web en lengua wayuu. Escribiendo en esta enciclopedia, se contribuye a la preservación de la diversidad cultural de Colombia y de Venezuela. ==Tareas urgentes== [[Anaajaalaa:Note.svg|right|frameless|upright=0.25]] *La [[Anüliaamajaatü kottusu einjatuka jülümüin tü ashajanaka Wikipeetiajatü|lista de artículos que toda Wikipedia debería tener]] tiene que ser traducida. Sería útil, para la primera fase de la enciclopedia, que dejes el significado en español al lado de tu traducción. *La interfaz tiene que terminar de ser traducida al wayuunaiki: Para ayudar con esta tarea, está la página [http://translatewiki.net TranslateWiki] en la cual debes crear una cuenta para ir traduciendo los mensajes que falten. (Mira mas detalles [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:LanguageStats&language=guc&group=mediawiki aquí].) *Para traducir los artículos sobre países, necesitamos que alguien que hable wayuuunaiki nos traduzca algunos términos. *Mirar tutoriales sobre edición en '''[[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]]'''. [[Akotchajülee sünülia:Alijunaiki]] eoj13ki84luqavkmwlq2s877gqev3vt Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia 4 670 14223 14222 2024-02-12T19:33:46Z Leonfd1992 13 Protegió «[[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]]» ([Anaataa=Permitir solo administradores] (expira el 19:33 19 Pep. 2024 (UTC)) [Ee'irataa sünülia=Permitir solo administradores] (expira el 19:33 19 Pep. 2024 (UTC))) 14222 wikitext text/x-wiki Yaaya pünteerü anain wanee ayaakuwairua eere e'iyatünüin jamüinjatüin sukuwa'ipa tü ashajaaka sulu'u Wikipeetia. <gallery style="text-align:center; font-weight:bold"> File:Edición desde PC en Wikipeetia.webm|Anaatawaa pütchi sulu'u Wikipeetia File:Edición en Wikipeetia desde celular.webm|Anaatawaa pütchi sulu'u Wikipeetia süka kachuweera </gallery> [[Category:Wikipeetia]] eipf80uzuz7i4t02unm3e3teod4vuie Wikipeetia Wayuunaikiru'u 0 671 14287 14263 2024-02-17T23:48:06Z Leonfd1992 13 14287 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wikipedia-logo-v2-guc.svg|thumb|right|250px|Shiyaakuwa Wikipeetia]] '''Wikipeetia süka wayuunaiki''' ([[alijunaiki]]: ''Wikipedia en wayuunaiki'') shia eere akotchajünüin tü sukua'ipaka wayuu sulu'u Wikipeetia. Müinma yaa eesü maka {{NUMBEROFARTICLES}} pütchi ashajuushi sulu'u. ==Sukua Wikipeetia sulu'u woumainkalü== [[Anaajaalaa:Wayuu woman and Wikimedia Venezuela 2.JPG|250px|thumb|right|Laülaa cha'aya Wajiira]] No'u kashikai akoostou nükalia juyakai 2023 waneeirua alijunairua eejanaka nümaa Maor Malul nashajirüin sünülia piama a'yatawaa süma'ana tü a'yataashiikana sümaa sünüiki wayuu sulu'u tü Fundación Wikimedia, tia a'yatawaakalüirua alatamaatsü sulu'umüin tü süpülajanaka eere ekeraajünüinjatüin sukua'ipa sulu'u tü Wikimedia Incubator, wane süpüla Wikipütchimaajatü otta wane süpüla Wikipeetia. Mapa o'ttushii naya sünain akumajawaa otta sünain ekeraaja tü su'upünaainjatükalü otta wane kasa eekai cho'ujaain süpüla anainjatüin sukua'ipa.<ref name=way/> Tü a'yatawaakalüirua tia o'ttusu shii'iree kanüikinjatüin na wayuukana koumainka sulu'u tü mmapa'akalü Wenesueela otta müsia süpüla kojutuinjatüin tü natüinjainka na wayuukana shii'iree süchecheraainjatüin nakua'ipaka otta sünainjee müin sukua'ipa atumawaa eesü süpüla ayatüin tü wayuunaikika aashajaanüin waneepia. Otta müsia süka a'yatawaaka tia eesü süpüla aapaanüin tü wayuunaikika süpüla ekirajawaa tepichi otta shii'iree kayaawasein tü pütchikalü sulu'u tijitaalüin shia. ===Juyakai 2011=== Antapaashi wane wayuuirua sünainmüin türa a'yatawaakalü sümaa tü natüjainka saa'u tü wayuunaikika, nala antapaashiikana ne'iratüin tü pütchika eejatüka paala otta o'ttushii naya sünain ashajaa tü pütchikalüirua. Shiasa'a mapa nünain chi juyakai 2018 na eejanaka sulu'u Wikimedia Wenesueela arütkaashi Marakaayamüin, eere kojuyain na wayuukana, sünain tia jutkataaka eejana mainma wayuu atüjaka süpüleerua ayaawata sukua'ipa kasa, müinka saa'in tü Ekirajüleeka Mülo'usukalü Suuria, tü Ekirajüleeka Mülo'u Cecilio Acosta otta chi atüjakai süshajia tü wayuunaikika José Álvarez.<ref name=way/> ===Juyakai 2019=== [[Anaajaalaa:Mujeres y conocimiento.jpg|thumb|right|250px|Jieyuu cha'aya Süchimma]] Wikimedia Kolompia yalajatü Maiko'u sünain ounejaa wayuu jieyuu süpüla nekirajaanüin sünain türa a'yatawaaka, sünain tü jutkataaka aainjünaka wanaa sümaa tia eejana na a'yataashiikana sulu'u tü Centro de Internet y Sociedad de la Universidad del Rosario. Mapa nou chi juyakai 2021 o'ttusu tü a'yatawaaka Eje'ipajirawaa Tijitaalü Wayuu namaa na ISUR otta tü Fundación KARISMA, sümaa tü nakoloinka namüin na wayuukana eejatü mainma kasa müinka saa'in karalo’uta otta kasa eekai cho'ujaain namüin na ekirajüliikana sünain tü na'yataainka otta eejatü kiwix otta mediawiki süpüla e'rajaa kasa cha'aya wuna'apü jai'tairua nnojoluin internet.<ref name=red>[https://web.karisma.org.co/proyecto-wayuu-digital-2021-en-la-guajira-colombo-venezolana/ PROYECTO WAYUU DIGITAL 2021 EN LA GUAJIRA COLOMBO-VENEZOLANA]</ref> ===Juyakai 2022=== Wikimedia Argentina sümaa Wikimedia Wenesueela nakumajüin wane süpülajana sukua'ipa wayuu sulu'u Wikimedia eere nakotchajüin karalo'uta otta kasa süpüshua'a eekai wanaawain sümaa Wikipeetia süka wayuunaiki otta nakumajüinka anasü süpüla mapüleein namüin na wayuukana antaa sünain tü pütchikalüirua ke'ireeka naa'in süpüla nashajüinjatüin sulu'u tü Wikimedia Incubator, süpüla Wikipeetia otta Wikipütchimaajatü. Mapa süchikejee süpüshua'a tü aa'innaka paala namaa na natünajatükalüirua wayuu a'akülaasü otta müsia outkajaasü waneeirua wayuu shii'iree ayatüinjatüin nakua sünain akotchajawaaka sukua'ipa tü wayuukalüirua o'ttakalü sünainjee chi juyakai 2008, na wayuukana outkajaakana kanüliashii süka tü pütchikalü Wikimedistas Wayuu otta akumajaasü namaa napüshua'a na wayuukalüirua eejanaka paalale'eya sünain tü jutkataaka aainjünaka cha'aya: Marakaaya (Wen), Maiko'u (Kol), Süchimma (Kol). ==Oju'itusu Wikipeetia== [[Anaajaalaa:Grupo de docentes wayuu.jpg|thumb|right|250px|Na ekirajüliikana]] No'u chi ka'i 27<ref name=espectador>[https://www.elespectador.com/tecnologia/tecnologia-para-darle-mas-vuelo-a-una-lengua/ Wikipedia en wayuunaiki: tecnología para darle más vuelo a una lengua]</ref> no'u kashikai pepüreero nükalia juyakai 2023 oju'itusu tü Wikipeetia süka wayuunaiki sulu'ujee eejatüle paalainka, süchikijee sukumajaanüin tü sukua'ipakalü.<ref name=wayuu>[https://web.archive.org/web/20230408220020/https://asociacionvenezolanadesociologia.org/wp-content/uploads/2023/04/Sistematizacion-del-conocimiento-wayuu-a-traves-de-herramientas-digitales.pdf Sistematización del conocimiento wayuu a través de herramientas digitales aportes a las construcciones identitarias]</ref><ref name=way>[https://rising.globalvoices.org/lenguas/investigacion/wikipedia-en-lenguas-indigenas/casos-de-estudio/wikipeetia-wikipedia-en-wayuunaiki/ Wikipeetia, Wikipedia en wayuunaiki]</ref><ref name=espectador/> Na outkajaashiikana sünain Wikimedistas Wayuu akaalijaanüshii natuma na Fundación Wikimedia otta natuma Fundación KARISMA, süpüla na'yataainjanain sünain tü ashajaaka pütchi otta sünain achajawaa sukua'ipa shii'iree keraain wikipeetia, süka tü na'yataainka wanaa sümaa tia shia shii'iree waneepiainjatüin tü ashajaaka sulu'u Wikimedia otta shii'iree na'wanajaain tü pütchikalüirua sünainmüin wayuunaiki sulu'u Wikipeetia süka traslatewiki.<ref name=espectador/><ref name=wiki>[https://dplnews.com/colombia-wikipedia-en-wayuunaiki-tecnologia-para-darle-mas-vuelo-a-una-lengua/ Colombia | Wikipedia en wayuunaiki: tecnología para darle más vuelo a una lengua]</ref> Süka tü na'yataainkalü o'ttusuka juulio'upünaa sünainmüinre'eya tisienpüre no'u juyakai 2022, keraaleesia so'u 6 kashi eere ayaawatünüin sujutu tü aa'innaka otta e'raajünüsü tü a'yatawaakalü natuma na wayuukana eekai kamalain amüin tü ashajaaka sulu'u Wikipeetia otta Wikipütchimaajatü. Tü ashajaakalü pütchi ayataleesia natuma weinshi ja'itairua su'utpünaa kashi eere nnojoluin jutkataa müinka saa'in eneerou jo pepureerou, sükajee müin sukua'ipa eesü ayaawatünüin sujutu tü a'yatawaaka süpüla koo'omüinjatüin tü outkajawaakalü.<ref name=wiki/> Shiasa'a su'utpünaa chi ka'i 27 nünain kashikai pepüreerou no'u juyakai 2023 ekeraajünüsü tü cho'ujaakalü süpüla suju'ituinjatüin Wikipeetia süka wayuunaiki, oju'itaa müsia no'upalapünaa na a'yataashikana sümaa Wikimedia otta no'upalapünaa na wayuukana.<ref name=wiki/> ==A'yatawaa anaka süpüla ekirajawaa== [[Anaajaalaa:Niños usan Wikipeetia a través de una red local.jpg|thumb|right|250px|Tepichi sünain aapawaa Wikipeetia]] [[Anaajaalaa:Tepichi sünain eisheje'eraa.jpg|thumb|right|250px|Tepichi wayuu]] Süchikijee suju'ituin Wikipeetia süka wayuunaiki, mainma wayuu otta alijuna ayaawatakalü sujutu tü a'yatawaaka süka jamüin cho'ujaain wane süpülajana tü akua'ipaka otta nayaawatüin sütsüin Wikipeetia süka wayuunaiki süpüla kojutuinjatüin tü anüikika otta süpüla kojutuinjatüin tü akua'ipaka soo'opünaa tü mmapa'akalü otta süpüla süchecheraainjatüin tü pütchika sulu'u nekii na wayuukana jo namüin eekai ekeroteein mapeena.<ref name=local>[https://www.elespectador.com/opinion/columnistas/carolina-botero-cabrera/para-enfrentar-la-tecnologia-en-la-ruralidad/ Para enfrentar la tecnología en la ruralidad]</ref> Na ekirajüliikana natüjaaipa aa'u cho'ujaain süshajünüin tü aku'ipakalü otta süshajünüinjatüin tü pütchi shii'iree yalainjatüin napüla na tepichi ekirajaashikana müinma yaa, müleka müin sukua'ipa eesü süpüla kamalain namüin na wayuu otta alijunaka nnojoliikana ayaawatüin wane kasa otta eesü süpüla nashajüin otta naasheje'erüin tü pütchikalü.<ref name=local/> Na ekirajüliikana outkajaakana sünain Wikimedistas Wayuu a'yataashin sulu'u koleejia, waneeirua cheje'ewalii wajiira wenesueelapünaa, müinka saa'in Palawaipo'u, Walerü, Marakaaya otta Walitpana, otta müsia kolompiapünaa eeshi ekirajülii sulu'ujeena koleejia müinka saa'in Masülein, San José Campestre, Talo'uluma'ana otta La Paz. Mayaainje'e ekirajüliin naya, tü wachajaaka achiki shia shii'iree sükerotüinjatüin Wikipeetia süka wayuunaiki sünainmüin tü nekirajaaka aka, shia shii'iree aapaanüin Wikipeetia otta tü eekalü sünain süpüla ekirajaanüin tepichi otta wayuuirua süka süpüla ayatüinjatüin tü akua'ipaka waneepia otta tü anüikika. Wikipeetia süka wayuunaiki ayaleraasü no'upalapünaa na wayuu ekirajüliikana otta napüleerua na wayuu anteenakana mapeena so'u wane ka'i shii'iree yalainjatüin tü pütchikalüirua otta akua'ipakalü süka nanüiki na wayuu laülaayu, otta müsia shii'iree kojutuinjatüin tü wanüikika otta müsia süpüla shi'rajaanüin sulu'upünaa tü kachuweerakalüirua.<ref name=local/> ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] fyv471v7vg0m8s9swnwln96v9iedc6f Wo'olu 0 672 11039 9046 2023-03-11T02:41:20Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11039 wikitext text/x-wiki '''Wo'olu / woot''' shia wane einushi akumajushi supula nalujain nanetse na [[to'olo|to'oloyukana]]. Sunainje ti'a kachetusu sunain tu si'irakat. Jouchon maaka saain sajapuin supa'a najapu wayuu jerunchompeje shia Maakaya saain tü [[Katto'ui|katto'uikat]] wainma sukuaippa sunou. Kasulajiasu jee kayuluinsu nojotpaje kapuin shia sunainjeresia tü si'irakat t9e9sjzy96hmck6j9tcdvik2gidc84q Woliiwa (nneerü) 0 673 13688 10489 2023-10-18T22:59:29Z Петров Эдуард 930 13688 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:1 Bs..jpg|thumb|1 Woliiwa.]] '''Woliiwa''' ([[alijunaiki]]: ''Bolívar (unidad monetaria)'') es la moneda oficial de [[Wenesuweera|Venezuela]]; fue establecida en 1879 como unidad monetaria por el presidente Antonio Guzmán Blanco, llevando su nombre en honor a Simón Bolívar, El Libertador, héroe de la independencia latinoamericana. Su emisión es controlada por el Banco Central de Venezuela (BCV) quien acuña las monedas e imprime los billetes en su propia Casa de la Moneda, además de velar por la estabilidad monetaria. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] gvairzih8i6qqk7wwjj8v66orkqcoql Woliiwat (Ekuwatoorü) 0 674 10883 10197 2023-03-11T01:36:33Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10883 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Bandera Provincia Bolívar.svg|thumb|[[Panteera]] Woliiwajatü.]] [[Anaajaalaa:Bolivar in Ecuador (+Galapagos).svg|thumb|[[Maapa]] Woliiwajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Woliiwat''' ([[alijunaiki]]: ''Provincia de Bolívar'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 24 (Piama shiiki sumaa pienchi) mma'ipakat yaa [[Ekuwatoorü]]. [[Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü]] [[Akotchajülee sünülia:Woliiwat (Ekuwatoorü)| ]] a8ztlhbdt2ziibstzyfkajesif7ubcm Woliiwat (Kolomwia) 0 675 14879 10884 2024-05-08T05:48:26Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14879 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Bolívar (Colombia).svg|thumb|[[Panteera]] Woliiwajatü.]] [[Anaajaalaa:Bolivar in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Woliiwajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Woliiwat''' (Alijunaiki: ''Departamento Bolívar'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Woliiwat (Kolomwia)| ]] 3t8q8sk2p8i47bt12iofdcp7n3da3xq Woliiwat (Wenesueela) 0 676 12773 10490 2023-08-14T18:28:20Z Leonfd1992 13 12773 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Bolívar State.svg|thumb|[[Panteera]] Woliiwajatü.]] [[Anaajaalaa:Bolivar in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Woliiwajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Woliiwat''' (Alijunaiki: ''Estado Bolívar'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela]] 0d6fp677y8sc6hgj1e6yl3a3glp4yj9 Woliiwia 0 677 11085 11084 2023-03-17T13:12:42Z Jfblanc 371 11085 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Banner of the Qulla Suyu.svg|thumb|180px|[[Panteera]] Woliiwiajatü.]] [[Anaajaalaa:Bandera de Bolivia (Estado).svg|thumb|[[Panteera]] Woliiwiajatü.]] [[Anaajaalaa:BOL orthographic.svg|thumb|[[Maapa]] Woliiwiajatü.]] '''Mma Woliiwia''', ''Estado Plurinacional de Bolivia'' tu [[alijunaiki]], ''Wuliwya Suyu'' tu [[aimaaranaiki]], ''Bulibya Mamallaqta'' tu [[keechwanaiki]], ''Tetã Volívia'' tu [[waaraniinaiki]]. Bolivia es un país sin litoral marítimo situado en el centro de América del Sur que cuenta con una población de cerca de 10,5 millones de habitantes; limita al norte y al este con Brasil, al sur con Paraguay y Argentina, y al oeste con Chile y Perú. El territorio boliviano es el sexto más extenso de América Latina por lo que comprende distintos espacios geográficos como la Cordillera de los Andes, el Altiplano, la Amazonía y el Chaco. Políticamente, Bolivia se constituye como un estado plurinacional, descentralizado y con autonomías. Se divide en 9 departamentos y mantiene una reclamación a Chile por un territorio a orillas del Océano Pacífico. Sucre es la capital y sede de los tribunales supremos, mientras que La Paz es la sede de los poderes ejecutivo, legislativo y electoral. En el territorio boliviano se desarrollaron civilizaciones antiguas como Tiwanaku; los incas y posteriormente los conquistadores españoles dominaron el territorio hasta que el país se independizó en 1825. Bolivia, al haber heredado las tradiciones del mestizaje colonial y las culturas precolombinas es un país multiétnico y pluricultural, rico en la mezcla de tradiciones de habitantes mestizos, indígenas, blancos descendientes de criollos, afro-bolivianos y en menor proporción de migrantes europeos y asiáticos. [[Akotchajülee sünülia:Woliiwia|*]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 9q9crg14hhcnobszx2kjhi727mh5wq7 Wouliyuu 0 678 12958 9076 2023-08-27T19:04:52Z Leonfd1992 13 12958 wikitext text/x-wiki '''Wouliyuu''' es un linaje wayuu, representado por la perdiz. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 0jmr95u69wu7wq7j8jaa0hczvr5cvyr Woumainkalü 0 679 15633 15632 2024-11-02T23:37:40Z Leonfd1992 13 15633 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Guajirapeninsula1.png|thumb|250px|Shiyaakuwa Wajiira iipünaaje]] [[Anaajaalaa:Panteera Wayuu Aumentado.png|thumb|250px|Panteera Wayuu]] [[Anaajaalaa:Geography map of Uribia, La Guajira.png|thumb|250px|Maapa Wajiira]] '''Woumainkalü''' ([[alijunaiki]]: ''Nuestro territorio'') shia sünülia tü mmapa'akalü eere kepiain naa wayuukana. Noumainsü sümaiwajee sünainmüin joolu'u. Wajiira münüsü süka wayuunaiki. ==Jalapünaasü noumain naa wayuukana== Wajiiraka o'ttusu palaajee sünain [[Kolompia]] otta müsia [[Wenesuweera]], eere o'ttuin tü mmakalü Ameerika shi'ipo'u tü palaakalü. Sümulo'u tü mmapa'akalü shia 25.000 km², chejeesü o'ttuin nulu'ujee wanee mma Kastiyeete münüsü otta yalejee süsa'watüin tü alijunapiapa'aka [[Marakaaya]] cha'aya Wenesuweera otta tü mma [[Süchiimma]] wopumüinkana, chamüinre uuchimüin. Tü noumain naa wayuukana eitajaanüsü icha sümaiwa natuma naa alijunaka kakumainka sünülia Kolompia otta Wenesuweera. Aapaanüsü wanee sa'ata sümüin Wenesuweera otta wanee sa'ata sümüin Kolompia. Akatsa'a, namüin naa wayuukana nnojotsü akatajaain nakuwa'ipa, sükajee ayatüin naya kottuin sulu'u tü noumainka. Namüin naa wayuukana nnojotsü katatüin tü mmakalü, süka jamüin, tü wayuukalüirua kapüshisü Kolompiapünaa otta Wenesuweerapüna. Süja'lajaapa tü juyakalüirua XIX ayatüsü asünajiraanüin tü wajiiraka sutuma Kolompia otta Wenesuweera<ref>[https://web.archive.org/web/20141129042513/http://www.banrepcultural.org/blaavirtual/historia/riohacha/rio4.htm/ PENINSULA GUAJIRA - ALGUNOS DETALLES GEOGRAFICOS E HISTORICOS]</ref>, akatsa'a nou chi juyakai 1891 yootiraanüsü süchiirua sutuma tü alijunakalüirua sünain tü ''Laudo Arbitral Español'' eere akanajüin Kolompia, sükajee saapaain shi'ipakaa mulo'u, mapa, nou chi juyakai 1941 anouktünüsü tü pütchika shii'iree ayatüinjatüin sukuwa'ipa. ==Sünülia tü mmakalüirua== [[Anaajaalaa:Sinamaica2012-10-28 08.11.13.jpg|thumb|250px|Wuitushii cha'aya Karouya]] ===Sünülia süka wayuunaiki=== * [[Amurulu'u]] * [[Siapana]] * [[Püliikama'ana]] * [[Palawaipo'u]] * [[Maiko'u]] * [[Ichitkii]] * [[Süchiimma]] * [[Karouya]] * [[Walerü]] * [[Akuwalu'u]] ===Uuchi eekalü wajiirapünaa=== * [[Uuchi Makuira]] * [[Uuchi Perijaa]] * [[Uuchi walitpana]] * [[Uuchi Epitsü]] * [[Uuchi yuluma]] ==Suuyashe wajiira== [[Anaajaalaa:Soou Uuchii.jpg|thumb|250px|Iipüna cha'aya Makuira]] Sutuma sotpain tü palaakalü, antüsü weinshi tü joutaika chejeejatüka palaapünaa, tü joutaika antiraasü sümaa tü mmapa'akalü otta sükajee müin shia, e'ewaisü tü juyaka eere mulo'uin tü uuchika müinka cha'aya ''Sierra Nevada'' süka jamüin tü sirumana antaka sutuma tü joutaika ajuupatünüsü sutuma tü uuchikalüirua. Sükajee tia, tü juyaka nnojotsü a'itüin wanaawa sulu'u tü mmapa'akalü wajiira, waneejatüwaisü tü sukuwa'ipaka, sutuma müin shia, eesü mma eekai wuitashaatüin otta eesü mma eere aishaatüin tü miyaasüka. Cha'aya wunapümüin sünain tü uuchika ''Sierra Nevada'' kojuyasü tü juyaka otta wuitüsü tü wunu'uliaka sutuma eeshaatain tü wuinka, tü juyaka sülatirüin tü 3.000 mm sünain wane juya, otta eesü tü mmakalü cha'aya palaaje eere alin shii'iree tü juyakalü süka jamüin tü juyaka süsa'watüin ne'e 300 mm. Palaapünaa sünain tü mmapa'akalü Wajiira asha'walaashi chi uuchikai Makuira, wane uuchi asa'watakai 900 meetüro iipünaamüin, chi uuchikai chia nujuupatüin tü sirumaka sümaa tü shiwiiraka süpüla wuitüinjachin waneepia otta wuitüinjatüin tü wunu'uliaka eekalü na'ato'upünaa, sükajee müin nia yaa, a'imajünashaanashi süka sünülia ''parque natural''. ==Wunu'uliakalüirua sulu'u Wajiira== Wuna'apü, cha'aya Makuira otta wunapünaa sünain ''Sierra Nevada'', otta tü wuna'apü akumajaaka sutuma tü wuinka shorottaka nulu'ujee chi süchii ''ranchería'', süchii aja'ttushi süchimmamüin, naya a'wanajaawaika tü sukuwa'ipaka wajiira süka jamüin shia eere kojuyain ne'e tü wuitüshiikalü. Mainma shiyolo tü mmapa'akalü Wajiira, eesü mma eekai wuitüin ma'in otta eesü mma eekai jososhaatüin. Kojuyasü tü [[Luwopu | luwopukalüirua]] cha'aya Wajiira, tü luwopuka o'ttusu sünainjee juya eekai mulo'u ma'in, suwataale wuin suulia otta akumajaasü sümüiwa, tü luwopuka e'ipünaasü wuin sanyaa laa, otta tü wuin apütaaka laairuku aapaanüsü sutuma wayuu süpüla o'oojoo, aja'itaa otta süsüin mürülü otta tü wuchiikalüirua. Tü alatakaa wajiirapüna sümaa tü sukuwa'ipaka tü juyaka müsüka saa'in tü alatakaa cha'aya aapürika eere tü wadis, sahel otta sahara. Sotpa'a tü süchiika otta tü luwopuka süntapa'a shiroku tü palaaka, eipünaasü wuin süsüin wunu'uliaka otta akumajaasü sünainjee tü mankülaarü münaka, eere kojuyain tü wunu'uliaka jouutkalü sotpa'a palaaka otta atüjaka asaa wuin palaasü. Otta shiroku tü wuinka eesü tü she'e palaaka eere mainmain tü jimeka, jiisolü, otta supushuwa'a tü wuchiikalüirua she'eeka tü wuinka palaasü. Otta müsia eesü tü wuchiika katünasüka müinka saa'in tü ''flamenco'' münaka, tia wuchiikai antawaishi wajiiramüin sünain ekawaa otta süpüla kashukulin naya. ==Shi'yataaka anain na wayuukana cha'aya Wajiira== Tü wajiiraka chejee sümaiwajee suumain tü wayuukalüirua, nala wayuukana, nnojoishi jooin napüla na alijunaka sükajee eejirain naya namaa na alijunaka, sutuma müin naya, tü nakuwa'ipa ayatayülia müinma yaa, nnojotsü amüloolin tü nanüikika, tü neküinka, tü nakuwa'ipaka, otta müsia atüjashii naya aapawaa sukuwa'ipa na alijunaka sünain nnojoluin noulaain tü nakuwa'ipaka, müinka saa'in tü epijaaka kaa'ulaa, mürülü otta tü nashe'inka. Uuchejee sünain wajiiraka, kepiashin na alijunaka apütaaka na'aka na wayuukana, nala alijunaka a'yataashin sünain epijaa mürülü otta sünain apünajaa, o'unushin chamüin süchiirua sainyaa tü wuinka ashakatakaa sünainjee tü uuchikalüirua. Mainma kasa tü napünajaka müinka saa'in tü rooko, [[maawui]], maiki otta eekai eein. Müinma yaa eesü tü ayu'laaka karwon sulu'ujee tü mmapa'akalü, eesü tü ayu'laaka kaasü otta petürrolia, tia ayu'tnaka o'unusu wattamüin natuma na alijunaka shii'iree nakumajaain sukuwa'ipa. Tia aa'innaka süka tü mmapa'akalü nnojotsü achekünüin sutuma wayuu süka jamüin eesü mojujirawaa otta outirawaa sünainjee sülia tü mmakalü. ==Shiyaakuwa wajiira== <gallery style="text-align:center; font-weight:bold"> Uuchi Epitsü cha Wajiirü.jpg|Uuchi epitsü Wayúu o'umain.jpg|Süpünalu'u Tawaira Plaza Colombia, Uribia.jpg|Pülaasa cha'aya Ichitkii Ciudad de Riohacha.jpg|Alijunapiapa'a Süchimma San Jose122.jpg|Anoujapülee Palawaipo'u Enrocado y río - Presa El Cercado - Proyecto Río Ranchería ( La Guajira - Colombia).JPG|Süpüleerua wuin Viviendas Añu.JPG|Süchii limuuna Plaza en el Mojan.jpg|Majaana Acheja sut Netsee Wnesueela2012-10-28 14.48.24.jpg|Walerü Mirador Alewalu.jpg|Shiyaakuwa alewalu Supuna Macuira.jpg|Süpünalu'u Makuira Wayunkera nikyakua wayuu ayatashi sunain ichii.jpg|Ayaakuwa cha'aya Akuwalu'u Maracaibo panoramica avenida Cecilio Acosta cuted.jpg|Shiyaakuwa Marakaaya Rio limon venezuela137.jpg|Süchi limuuna </gallery> ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] nbozbo01jh1osetr7fj73xkt6h23nbu Woumainkat (documental) 0 680 14958 9101 2024-05-25T00:42:45Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14958 wikitext text/x-wiki '''Woumainkat''' es un documental en [[wayuunaiki]] dirigido por [[Leiqui Uriana]], [[David Hernández Palmar]] y [[Miguel Iván Ramírez]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160305064754/http://notiwayuu.blogspot.com/2009/03/los-wayuu-se-defienden-en-nuestra.html Los wayuu se defienden en “Nuestra tierra”]. [[Notiwayuu]].</ref> ==Referencias== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Woumainkat]] [[Akotchajülee sünülia:Filmes en Wayuunaiki]] rsroy3oj84qf50iqzrca2so4s4e3ypm Woummain'kalü 0 681 11255 10886 2023-03-27T20:20:56Z JOAN 174 11255 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Atardecer wayuu.jpg|thumb|Atardecer wayuu]] Süchiki woummain namüin na wayuukana Wayakananairua shipijala tü Mmakalü. Sainrusü wayuu laü'laayuu sumaiwajee saa'u shiain tü Mmakalü kepijalain wakuaitpa. kapülainsü wamüin tü seyuusha'kalü kasaa süpushuwaa suluu'kalü woummain sünain'jee eweetüsüin wanaajiraa wamaa süleeru'jee tü '''woummain'kalü'''. Eejiraakaa tüü kalinjirawaa'kalü watuma sünain painwajirrain wakuaitpa süchiirua tü epijirawaa'kalü. [[Anaajaalaa:Ceura Guajira Colombia. Juyaa .jpg|thumb|{{es|1=Nuestro padre juya se manifiesta atravez de su llegada..}}]] Ayatüsü wainru'uin sujutia tü woummain'kalü saa'u shipijaalain tü wa'ainkalu sumaiwa. Ayatüsü wekiiru'uin tü wakuaitpa'kalu sünain epijuushin wayaa süka tü süchonkolü wunuu otta müi eejiraain wa'ain sumaa tü süchira'kalü Mma. Watüjaa aau'lu sünain epijiraashiin wayaa süka tü watpajüin'kalu sumaiwa otta müin süka tü wolojüin'kalü süpaa'püna Mma waneepia. shiajaa makaa a'ain wapüla tü wakuaitpa'kalü summa tü kasaa süchonjiraa'kalü woummain. Eesü tü mmapaa kapülain'kalu sutuma kasaa pülasü sulu'u woummain, shiaa jaa makaa wakaalinjain wakuaitpa otta müin eejüin wa'ain sünain tü kasaa alatakalü wamüin waneepia. Kapülainsü wamüin tüü amuyuwaain'kalü otta müin tüü Mma suumain'kalu kasaa pülasü. [[Anaajaalaa:Wayuu Epieyu.jpg|thumb|Wayuu Epieyu]] ---- El valor que damos a nuestro territorio reposa bajo un principio de carácter femenino, a partir del cual concebimos a la tierra como MADRE ANTIGUA y espacio vital para desarrollar nuestra existencia y la correspondencia mutua. Esta concepción implica el reconocimiento de todas las formas de vida y fenómenos naturales como manifestación tangible de la tierra, en cuya dimensión comprendemos una hermandad fluyente entre todos los seres de la flora y fauna. Nuestra relación con la madre tierra se afianza a partir de antiguas actividades tradicionales de recolección de frutas silvestres, la cacería. La pesca, la cría de animales y el cultivo en épocas estacionales. Nuestra relación y arraigo en el territorio determina nuestra espiritualidad como cimiento principal de nuestros valores culturales tradicionales, así como nuestra concepción en la organización social y los preceptos de nuestro sistema normativo. Bajo los principios de nuestra vida social y espiritual guardamos profundo respeto y admirable veneración a nuestros sitios sagrados, a nuestros lugares ceremoniales y a todos los componentes vivos que hacen parte de la naturaleza. ogeiffhmbe1vdvxohfcdyaqc0v1pqsk Woyakaat 0 682 10887 10201 2023-03-11T01:38:00Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10887 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Boyacá Department.svg|thumb|[[Panteera]] Woyakaajatü.]] [[Anaajaalaa:Boyaca in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Woyakaajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Woyakaat''' (Alijunaiki: ''Departamento Boyacá'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Woyakaat| ]] nalagfo3wvm0h4fa0b0m6zt1pqk0nd3 Wuiila 0 683 10888 10202 2023-03-11T01:38:05Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10888 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Huila.svg|thumb|[[Panteera]] Wuiilajatü.]] [[Anaajaalaa:Huila in Colombia (mainland).svg|thumb|[[Maapa]] Wuiilajatü.]] Tü '''Mma'ipakat Wuiila''' ([[alijunaiki]]: ''Departamento Huila'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 32 (Apünüin shiiki sumaa piama) mma'ipakat yaa [[Kolomwia]]. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] [[Akotchajülee sünülia:Wuiila| ]] 9mk59nc88sn5653y5r70n30b0u8pjdc Wuinka Marakaaya 0 684 14846 10508 2024-05-05T11:05:51Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14846 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lake Maracaibo map-es.svg|thumb|Maapa Wuinka Marakaayajatü.]] Tü '''Wuinka Marakaaya''' está ubicado en el occidente de Venezuela, en el estado Zulia. Posee cerca de 13.820 km², lo que hace que sea el lago más grande de Sudamérica y Latinoamérica, por su gran tamaño es considerado como un mar interior. La Cuenca de Maracaibo es una de las zonas de mayor riqueza petrolífera del mundo. En esta área se presenta el denominado Relámpago de Catatumbo, fenómeno que mediante 1.176.000 relámpagos por año, genera hasta cerca del 10% del ozono atmosférico del planeta. Se cree que pudo haberse formado hace 40 millones de años por el hundimiento de una gran selva, y era llamado Coquivacoa por los aborígenes. La costa oriental del Lago de Maracaibo se une con la occidental gracias al puente General Rafael Urdaneta, de 8.678 metros de longitud, ostentando el título de ser el puente de hormigón sobre pilones más largo del mundo al momento de su inauguración en 1962. Ubicado a la boca del Lago con el Golfo de Venezuela, tiene dos canales en cada sentido del tránsito, en tanto que su altura permite el paso de embarcaciones, especialmente barcos petroleros de hasta 45 metros de altura sobre el agua. El tránsito de vehículos particulares es gratuito. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] fl7ytv1w81bnyguhymqkewqiyk6fhk2 Wuinka soou Karouya 0 685 14845 11041 2024-05-05T11:05:34Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14845 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Laguna de Sinamaica Estado Zulia Venezuela (Guajira venezolana).JPG|thumb|right|Wuinka soou Karouya.]] [[Anaajaalaa:Pülaasa chaa Wuinka sünain Karouya.JPG|thumb|Pülaasa chaa Wuinka sünain Karouya]] Tü '''Wuinka soou Karouya''' ([[alijunaiki]]: ''Laguna de Sinamaica'') antunusü anain chaa palaamüin sünain mma'ipakat [[Suuria]], wattalü sünain wanee oora suliia [[Alijunapiapa'a|alijunapoapa'a]] [[Marakaaya]] chaa mmakat [[Wenesueela]]. Süchikejee tü puentaa sooujeka Wuinka Limünaa (''Rio Limón'') tü palajanaka suwatalee wuin jünain [[Karouya]], jaa'yasü wattaje'e tü pichiikana akümüjünaka sutuma tü [[pueulo]]ka [[Palaajewai]], tü pichiikana münusu Palafito sutuma sunüiki alijuna. Sutuma sukuwaitpaa Wenesueelajetü münusu kaa sunulia mmakat ([[Wenesueela]]) antusü sünainje kajamüin tü alijunayuko epaainyajewai, shiraapa'a tü pichiika akümüjünaka souje wunü ajooi'tünaka shiroko Wuinka soou Karouya, tü alijunaka müsuu ja'ain joüchonka Wenesiia. Tü akumüjushika pichii shiia süpüla wanee apüshi palaajewai, tü makaa ainjünüsü soou wuin jee siia wunü mankülarü; tü akuwaitpaaka kepiaka sulü jiia tü [[Palaajewai]], tü eyüliia sukuwaitpaa müinka aloojülü jimee, akootchaa'jülü jee siia aikaka kassa. Tü awateera'pala sulü jiia tü anüwaakalirü, münusu sutumairü (''Cayuco''), anüwaa sukuwaitpamajatü ainjünaka sükaa wunüko sünainje mankülarü pejeeka soou wuinka, kaa nnojotsu anaain nee süpüla oünaa jee waraitaa pichiikana'müin kaa eesü supüla eikaja chejee sotpaa Wuinka Limünaa –shi'ipolojeka eitajaa'ka shiküinpala wuinka- antaka süpüla erajaa anaawaka sünain wuinka soou Karouya. Pasanain sünain tü wuinka eesü wanee erajaapüle türiista'pala ee antüin tü alaapalaka süpüla erajaaka soou anaaka ma'ain sünain wuinka, jee eesia wanee ikülesia anooüjiapüle akümajaanaka sükaa süpaana mankülarü jee eneea jee siia wanee Ekirajapüle [[Koleejia]] jünain piama anüiki müin sukumujüinka sukuwaitpaa [[Palaajewai]]. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Suuria]] oh5u0htx2ahasxf2m410r02rpcm2efg Wuitus 0 686 10889 10205 2023-03-11T01:38:10Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10889 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon blue.svg|thumb|Wuitus.]] '''Wuitus''' ([[alijunaiki]]: ''Azul'') [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] 36a38h5k2jhrlpqia86rjcw86to6u7h Wuitüsü 0 687 10890 10206 2023-03-11T01:38:14Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10890 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Color icon green.svg|thumb|Wuitüsü.]] '''Wuitüsü''' ([[alijunaiki]]: ''Verde'') [[Akotchajülee sünülia:Jüna]] 6o2e7ogzydkjfylzt7inh7ygrxxz095 Wuliana 0 688 13496 9145 2023-09-27T11:59:16Z Minorax 20 removed [[Category:Shiiru'ku Wayuu]]; added [[Category:E'irukuu wayuu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 13496 wikitext text/x-wiki '''Wuliana''' es un linaje wayuu, representado por el jaguar. [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] gz19a9u2psq4kxiz3v2yfr7dsu01871 Wunu'usha'itia 0 689 10891 10207 2023-03-11T01:38:19Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10891 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Quickshot.jpg|thumb|Wunu'usha'itia.]] '''Wunu'usha'itia''' ([[alijunaiki]]: ''Palanca de mando'', ''joystick'') bg9c5kf9j3l6lezi99b21oyycii3iyp Wuraichi 0 690 15058 14699 2024-06-03T19:41:25Z Vicenta Harker 1316 15058 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ipê (Avaré) REFON.jpg|thumb|Süsii wane wuraichi]] '''Wuraichika / uraichi''' ([[alijunaiki]]: ''araguaney o Tabebuia billbergii''<ref name=ara>[https://www.jardineriaon.com/araguaney.html/ Araguaney]</ref>) Sünülia natuma na atüjaka ayaawata sünülia wunu'upanaka shia ''Tabebuia billbergii''. Tü wuraichika shiyaawasesü naa kepiakalü [[Wenesueela]], e'itaanüsü süpüla nayaaseinjatüin sulu'u karalo'uta nüjutmaajatuka soo'u kashikalü maayo'u no'u chi juya 1948. Asotshii süpa'apünaa süpushua'a mmakat, awüliraashi süpüla juyaka sünain paliruin ne'e ka'i sünain maloukatujaain süsii sutuma süwanaajain tü juya joutaleu.<ref name=ara/> Saja'puin wunu'upanaka tüü eesu maka ja'rai waara jee tü su'uliaka eesü lotuin sümaa pu'tuin jia, ojunuwaasu tü süpanaka joutaleu jee tü sütünaka wayaatüsü sümaa laktain. Wayaatüsü tü süsiika maka iiwou mayaasüka sa'in kanpaana sukua'ipa tü susiikalü sünain maloukatuin jia joolu'u tü süchonkalu mayaasüka sa'in süse'eru'u kaasha, awajaasü süka saa'in sümuiwa jakütapa shia sümaa shikajüin mürülü, sutuma shikaain kaüsüsu sutuma. == Akumajünakaa sünainjee == [[Anaajaalaa:IMG. Wuraichi.jpg|thumb|left|Wuraichi icha wajiira]] Ichesü ma'in tü sunu'usheka süpüla asho'ttünaa jee jawatüsü shia, tü wuraichika yotushii wunaapümüin. Tü wuraichika wainma kasa akumujünaka süka nu'ulia, sükoroloshii sükumijia miichi jee akumijia shipit polu, achitia jee paarü. Otta müsia eeshi wayuu eekai naapaain süpüla akumajaa kulaala süpüla mürülü jee müsia süpüla süsa'ain luma miichipa'a jee müsia amuyuupa'a. Aapaanüshi wunu'ukai chira sutuma anain jee chechein. == Araguaney (Wuraichi)== Es un árbol nativo de las sabanas y zonas tropicales secas de América. Es el árbol nacional de Venezuela. Su floración, que deja una alfombra de flores amarillas, así como su fructificación, se producen durante la época seca (de febrero a abril), de manera que las semillas de las legumbres puedan aprovechar las primeras lluvias.<ref>[https://web.archive.org/web/20221022212624/http://www.biovirtual.unal.edu.co/floradecolombia/es/description/441/ Tabebuia billbergii]</ref> Para los wayúu el árbol trae grandes beneficios como la construcción de sus viviendas, madera para enramadas y cercos. También es usado para hacer hachas y corrales para los rebaños de chivos y vacas. También sirve como alimentos para los rebaños de chivos criado por los wayúu. ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] m677ily5u70q5pwsdrzjyi9v29nbdxz Wushu 0 691 11042 9189 2023-03-11T02:42:21Z Kwamikagami 48 saltillo (via JWB) 11042 wikitext text/x-wiki '''wushu(alijunaiki olla de presión wayuu);''' neitaain wayuu namaiwajana a'alakajaaya poi, shaapülaana,waa'a,itujolu tu eküülü jawatakalü ,ainjüsü juka wane potchi kanuliasü lpa'aü chuja otta sirüa wanee potchi ja'apünajatü jalalashii cha'aya winpumuin, '''wushu(alijunaiki olla de presión wayuu)<sub>:</sub>'''Es una olla presión propia de la cultura wayuu que se extrae de las tierras áridas de la costa caribe especialmente en la inmensidad de la sábana de la alta Guajira. Está relacionado con la simplificación de la naturaleza y del entorno que rodea la cotidianidad de la vida wayuu, tiene un rol mítico importante para los originarios debido a que es un elemento importante en sus quehaceres de la vida diaria<sub>;</sub> Es un recipiente utilizada para preparar alimentos perecederos tales como: Shaap<u>ülana, wa'aa, jira, itujot, poi;plato típico de la cultura wayuu.</u> Es considerado vital en la cosmovisión propia ya que este arte son considerado parte de la cerámica wayuu, lo extraen de la madre tierra(mma) son elaboradas a base del barro denominado sirua-ipa'ü y la arcilla chüjaa que son los elementos indispensables para la elaboración de este utensilio étnico es un oficio netamente de la tradición wayuu. “Chüja es un barro oscuro que se encuentra en forma de terrones duros y compactos, dos o tres capas bajo la superficie terrestre por las sabanas de jalaala. Se decora con dibujos en forma de x aplicando una pintura a base de la wuliisha '''(pigmento de uso especial en rituales y el arte de la cerámica wayuu''') y para darle un tono de color se le agrega zumo de frutas del dividivi que lo utilizan como colorante en dicho arte. Representa la conjunción de los elementos que componen el mundo wayuu entre ellos figuran el agua, tierra, aire, y fuego. Porque una vasija propia representa la existencia de la cotidianidad y de todos aquellos objetos que se pueda apreciar, palpar, y usar según nuestras necesidades. Además, expresan un contenido cosmológico centrada en la educación propia. lioffxoqgvhxel8gl392v1gfkqshvbv Wüi 0 692 10893 10209 2023-03-11T01:38:29Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10893 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:ElapheScalarisHead-20030407-Spain.jpg|thumb|right|Culebra de escalera (''Elaphe scalaris'')]] '''Wüi''' ([[alijunaiki]]: ''culebra'') Tü wüika jaratüsü jupa'a mmaka, eesü eekai jouchon, eesü eekai mulo'uin. Eesü wüi eekai anamiain otta eekai jashichin. na wüi jashichikana nanülia: maa'ala, oorolia, lika, kapanyase; otta müsia na anamiakana: kasiwano'ulu, mo'uyuuna, sarulu. Tü wüika julu'u woumainpa'a erajünüsü ja'anasia jutuma laulaayuu. Tü sarutka ekunüsü ji'iruku jumaiwaa otta musia tü jutaka ja'ulajapüsü wayuu yurulee, tü mo'uyuunaka anasü jupula yulaa, tü jüsika maa'ala anasü jupula kajaliwalee wanee wayuu; alatitnusü junain jule'e, juma'analee jütüma wayuu anasü juku'aipa. Juntülee wanee wüi jashichi piichipa'amüin apitsü jüpüla kamaaka. wanaalee wamaa julu'u wopü wanee wüi jashichi jüpüla anaa aku'aipa otta musia jialee tü anamiaka jüpüla jamü. [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] sfjdov7jvfp37fwe4eg2l25oe6qo1vf Wüirü 0 693 15057 14709 2024-06-03T19:41:06Z Vicenta Harker 1316 15057 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pumpor.jpg|thumb|upright|Wüirü.]] '''Wüirü''' ([[alijunaiki]]: ''auyama'', ''calabaza'', ''Cucurbita maxima'') es una planta de tallos flexibles y trepadores. Tiene hojas de gran tamaño y nervaduras bien marcadas; presenta abundante vellos en hojas y tallo. Las flores son amarillas o anaranjadas, de pétalos carnosos. El fruto es una baya grande, con gran variación de formas; puede ser alargado o esférico, de color verde oscuro a naranja intenso, pasando por una escala de colores amarillentos. La pulpa es de color amarillo-anaranjado, densa, de textura firme y de sabor dulce. Su aroma es característico a su fruto, particularmente llamativo por lo cual se lo utiliza en la cocina. Wüirü ( alijunaiki: auyama ,calabaza) Tü wüitkaa wayatüsü tü süpanakaa akalawalawain tü sütünakaa aliikajaasu eepunalee ananuwain süpuleerua. Miyo'uyuu süpana otta jayasu tü süsulakaa; koisu shiayaa sunain süpana otta sütünakii tü süsiikaa Miyo'uyuu sümaa maloukatalüin shia otta eesu eekai arüleechio'uin, tü süsiikaa kashulajusu süpana. Tü süchonkoo müsüka aliita eekai miyo'uin, waima sukuaipapala sou ; eesü supüla wüituin shia otta arüleechio'uin shia, waima suno'u sümaa maloukatalü sümaa arüleechio'u süno'u, ichesü otta püsiasu tü sheejuukoo ounusu süpüla ekaajunaa. Tü sü'ukaa anaajaanüsu wauyain atuma joutaleou suluu japüin saakaa paliisa suulia she'e. Apünajunusu piantua sou juyakaa, Su'utpünaa iiwa otta juyapü. Tü süukaa sawasu atumaa, eesü müleka maikimaalee shia otta wanee su'u kasaya'sa süpula emiaa. Tü wüitkaa ekünüsü ashuujuushin sumaa keesü otta a'yajaaüshisu shiayaa. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] pg6d646weltzucha7nm4ljc5ehz20v5 Yanama 0 694 14657 11422 2024-04-10T16:23:27Z Leonfd1992 13 14657 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Primer taller, mesas de trabajo.jpg|thumb|Ayanamajaa sünain Wikipeetia]] '''Yanama''' ([[alijunaiki]]: ''Trabajo colectivo'') Sukua'ipaka wayuu anashaanasü, wainma tü sa'anasianka. Eesüje kojutaa atumawaa, alaüle'era aa'in, ayawataa akua'ipa, anaataa pütchi, akalijirawaa. Naa wayuukana kamalainsü namüin tü kottirawaaka süpüla nakaalijirainjana sünain wainma kasa. Maka sa'in tü ayanamajaaka.<ref name=yanama>[https://www.agrosavia.co/noticias/comunidad-wayuu-jalein-realiza-una-yanama-para-la-siembra-de-arreglo-silvopastoril#:~:text=%E2%80%9CLa%20Yanama%2C%20es%20una%20de,un%20aporte%2C%20en%20mano%20de/ Comunidad Wayuu Jalein realiza una YANAMA para la siembra de Arreglo Silvopastoril]</ref> Tü ayanamajaaka shia tü a'yatawaaka sulu'u kottirawaaka süma akalijirawaa, sünain akumajaa wane luma, kulaalu, apünajaa, akumajaa miichi. Sünain tü ayanamajaaka eesü ajutkajawaa sümaa antirawaa. Antiraashi naa jieyuu otta tooloyuukana. Naa jieyuukana ouujaashi uujolu, ishiruuna atuma süpüla asünaa sünain a'yatawaaka, naa jieyuukana a'lakajaashi eküülü nayaalu naa tooloyuukana, ouktunain'rü annerü neküin, sünainjee eesü ekawaa [[asijuushi]], asaa shira, wainma tü kasa ekiiranaka sünain ayanamajaaka.<ref name=yanama/> Sünain ayanamajaa, naa wayuukana e'itaaya müshi najapü sünain a'yatawaaka müsia tü natütüinkat, aka jamüin? antirawaain shia sulu'u kottirawaa.<ref>[https://1library.co/article/yanama-pr%C3%A1ctica-cultural-fortalece-memoria-dentro-comunidad-wayuu.ozlwgpgq/ Yanama como práctica cultural que fortalece la memoria dentro de la Comunidad Wayuu]</ref> == Sukua'ipa ayanamajaa natuma naa wayuukana == [[Anaajaalaa:ENRRAMADA 1 (3).jpg|thumb|Shiyaakuwa luma]] Sünain wanee ayanamajaa acheküsü anainjatüin sukua'ipa tü akumajunajatka. Palajana, eenajünüshi naa wayuukana akaalijushijatkana sünain tü a'yatawaaka, akumajünüsü namüin kasa nakumajüintüin süpüla natüjaain so'u. Wainmeeshi naa tooloyuukana namaa naa jieyuukana. Naa toloyuukana nanaatüin nakua'ipa süpüla kaalapüinjatüin tü akumajünaka. Jamüsüja'a süpüla akumajaa kulaalu, eejeeshi maka sa'in po'looshi tooloyuu. Eitajünüsü mapan tü a'yatawaaka süpula kaalapuinjatüin shia. Aapaanüsü wattache'echon, süpüla saja'atuintun kaika so'u. Müleeka nnojoluin saja'alajaain piameesüja'a ka'i sünain ayanamajaa. Nayaawatüin tü ka'i na'yataainjatka so'u. Sünain ayanamajaa eesü eme'erajawaa, talaata, kamaneewa, akalijirawaa, aijirawaa. Tü yanamaka cho'ujaasü shi'innaajünüin sütuma tü tepichika, shi'ire nashatüin weinshi sükajee sukua'ipain wayuu. Sünainjee tü ayanamajaaka wainma tü kasa natüjaka naa wayuukana, süpüla watta ka'i, shia napütüinjatka napüla naa naikeyuukana. Nnojoluinjatü motuin a'in. == Yanama süpüla anajirawaa == Tü yanamaka aainjünapü'üsü natuma naa wayuukana paala sümaiwajee; tia yanamaka süpülajatü jutkataa sünain wanee a'yatawaa mülo'u eere cho'ujaain akaalijünüin naa shipiajanaka süpüla nashatamaatüin tü na'yataainka. O'ttusu sünainjee tü anajirawaaka nutuma chi wayuu anamia, nia ounejaashikai wayuu sünain tü ni'yataainka, jee müsia naa wayuu antaka sünain ayanamajaa eküshii ne'e sünainjee tü nüyanamajaaka achiirua. Tü yanamaka shiyaawase sukua'ipa wayuu eepünaale naya, aka jamüin, chi wayuu pansaakai akua'ipa nia chi atüjakai akaalija na'aleewainru jee nüpüshi, sünainjee tia, maka cho'ujaale wane kasa nümüin watta ka'i, otta naainjülee wane yanama, antüshii naa wayuukana nükaalijüinka paala. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] o0fih5qz3a5ly15papwjevrhy7f30as Yanilú Ojeda 0 695 14826 11063 2024-05-05T10:04:39Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14826 wikitext text/x-wiki '''Yanilú Ojeda''' es la directora y productora del film [[Shawantama'ana (película)|Shawantama'ana]]<ref>[http://wayuunaikiperiodicoindigena.blogspot.com/2012/01/el-estrenos-sera-el-22-de-enero-en-el.html El largometraje "Shawantama'ana" tendrá su estreno nacional]</ref>. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 5ku51m9vt1p1s1ee495oqpg77w35ar4 Yaraküi 0 696 10491 10211 2023-03-10T02:32:33Z Kwamikagami 48 10491 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Flag of Yaracuy State.svg|thumb|[[Panteera]] Yaraküijatü.]] [[Anaajaalaa:Yaracuy in Venezuela (+claimed).svg|thumb|[[Maapa]] Yaraküijatü.]] Tü '''Mma'ipakat Yaraküi''' (Alijunaiki: ''Estado Yaracuy'') jiia wanee mma'ipakat saakaje 23 (Piama Shiiki sumaa Apünüin) mma'ipakat yaa [[Wenesueela]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Yaraküi| ]] hctq4qafs6nlp6rh2xwsk88stjb64ze Yeen 0 697 13694 10895 2023-10-18T23:19:39Z Петров Эдуард 930 13694 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:JPY Banknotes.png|thumb|Yeen.]] '''Yeen''' ([[alijunaiki]]: ''yen'') es la moneda utilizada en Japón. Es la tercera moneda más valorada en el mundo, luego del [[Toolarü|dólar]] de [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Estados Unidos]] y el [[Eeuro|Euro]]. También es usada como moneda para reservas internacionales. Las cantidades grandes del yen se cuentan en múltiplos de 10.000 (man, 万) de la misma forma que en los países occidentales se cuenta por miles. [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] auarbj7tit3y0qm8rhz8j0f7rk6hua1 Yonna 0 698 14535 14492 2024-03-28T23:15:43Z Llovi2008 1009 14535 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Baile de cortejo Wayuu.jpg|thumb|right|250px|Majayülü otta wane jima'ai sünain ayonnajaa]] [[Anaajaalaa:Audio wikipeetia (2).wav|thumb|Pütchi süchiki yonna]] '''Yonna''' ([[alijunaiki]]: ''baile-danza'') shia wanee akuwa'ipa kapülanshaataasü sutuma tü wayuukalüirua. Apünüinsü tü kasa sulu'ukalü achiki: Achajaasü anaawaa sümaa süpushuwa'a tü kasa eekalü, akaalinjirawaa, otta sukuwa'ipa tü shuli'walakalüirua, ka'ikai, kashikai, namaa naa wayuukana. Naa wayuukana antiraashii sünain tü yonnakalü, süpüla nnojoluinjatüin motüin naa'in tü nakuwa'ipakalü. Tü sukuwa'ipakalü tü yonnakalü kakaliairü.<ref name=yonna>[https://produccioncientificaluz.org/index.php/rcs/article/view/25471/26091/ Símbolos, espacio y cuerpo en la Yonna wayuu]</ref> Tü yonnakalü wanee sukuwa'ipa wayuu sulu'u tü woumainka wajiira. Jüchiirua tü wachajaaka shia achecheraa tü akuwa'ipaka, painwajirainjana naa wayuukana otta shia tü we'rakaaja'a sulu'u tü mmapakalü.<ref name=yonna/> == Sukuwa'ipa saainjia wane yonna == [[Anaajaalaa:Yonna 1.jpg|left|thumb|250px|Ayonnajawaa sutuma tepichi]] Sünain tü yonnakalü, chi toolokai "waaseei" müshi sümüin tü jietkalü. Awataa müsia tü jietkalü nüchiirua chi toolokai wanaa sümaa shi'yalajüin kashaka. Shiakalü sujutalüin tü [[Wayuushe'in|sushe'inkalü]] (Sümantain) süka piamale'eyaa sajapü, otta chi toolokai süüsüntüshi, eejüsü naa'in suulia nujutuuin. Mapüsapa nia, otta müleka nujutuule chi toolokai, ekerotüshi wanee ni'iraka, jee ekerotüsü wanee jierü. Müleka nuju'itüle chi toolokai sutuma mapüsaa sünain nnojolin nujutuuin, a'waajünüshi sutuma tü wayuukalüirua. Otta tü jietkalü a'waajünüsü müleka anachonlee ma'in shiyonnojia.<ref name=yonna/> Shiyonnojüin wayuu wainma; eesü su'wanajaale tü shi'irakalü kaasha: sukua kaarai, kaaraikuwayaa (''los pasos del alcaraván''), süchira'ira majayülü (''movimiento de los senos de la señorita''), sukua waluuseechi (''pasos de cataneja'') otta janyulerüyaa (''hacer como las moscas'').<ref name=yo>[https://web.archive.org/web/20221024200004/https://asawaa.com/en-la-guajira-se-baila-la-yonna/ ¡Se baila la Yonna! ¿Sabías que en La Guajira no solo se baila vallenato?]</ref> Sünain tü yonnakalü, ojuittusu eekai eein, eekai sütüjain ayonnojaa. Naa jieyuukana naneeküin chi toolo eekai nütüjain ayonnojoo otta müsia chi wayuu eekai kamalain sümüin. Sünainjee tü yonnaka ottusu tü maka: *Aleewajaasü wayuu sutuma yonna. *Ayonnajüsü wayuu ma'aka sütüttaale juya. *Eenajaanüsü wamajayütse sünain ayonnajaaka. *Kachepasü wayuu majayülü sulu'u piouui. *Karatselu'ushi jima'aliikana sünain ayonnajaaka sümaa majayülü. *Kawuliijanasü jieyuu sünain ayonnajaa. *Kawuiijanasü jieyuu sünain ayonnajaa. == Yonna süpüla e'iyatünaa == [[Anaajaalaa:Yonna 2.jpg|thumb|250px|left|Tepichi sünain ayonnajaa]] Tü yonnakalü e'iyatia sulu'u wanee akuwa'ipa, wanee mi'iraa, wanee shaitaa, wanee talataa. Wanee akuaw'ipa kakaliairua no'ulaküin naa wayuukana, jee ayatayülia maa'ulu yaa. Tü yonnakalü aainjünüsü saa'u kasa wainma; paalainka eesü yonna saa'u jeket ka'wayuusee, eesü yonna süshakatiria jee suju'itia wanee majayülü, jee nüntia wanee wayuu eekai washirüin. Eesü yonna lapüjee jee suchuunajala wayuu ouutsü, suchuunajala süseyuu süpüla süle'ejia naa'in wanee wayuu eekai nuutajünüin, süpüla anainjachin chia wayuukai suulia tü ayuulii antakalü nünain.<ref name=yonna/> Tü yonnakalü anasü süpüla nantiraaya naa wayuukana, antüshii naa eekai kepiain wattapünaa, süpüla outkajawaa wane ka'i, piama ka'i shiale. Eesü ekawaa je asawaa sünain natüma naa aainjüshiikana tü yonnakalü. Tü yonnakalü sü'ütpa'asü nipia chi wayuu aainjüshikai, süpa'a wane anashii, uleinjatü, nnojotsü eenjatüin wane kasa süpa'a, suulia sheewaain no'uui naa ayonnojüshiikana. Ayonnojüshii su'upünaa shi'ira wane kaasha. Chi toolokai süüsüntüshi süpüleerua tü jietkalü, otta tü jietkalü nüchiirua shi'ire sujutireein nia, su'ulaküin kojuya sukua tü yonnakalü, jutatüsü sütüna tü jietkalü sümaa wane kuluulu ayonnajia saa'u, sajapulu'ujuin sot tü kuluutkalü sünain jutatüin tü sütünakalü. ''Wooseei, wooseei, püsaaja pumiirua'', müshi chi toolokai sümüin tü jietkalü, “müleka isale püchiki pujuttirüin taya”, malu'ulu. Tü jieyuukalü pachikuatüsü, je chi toolokai ke'iraküshi nujuttapa o'ulaka mapüsale nia, ekerota müshia wane ni'iraka. A'waatüna aa'uchi chi eekai nujutuuin. Wanee toolo eesü apünüinre tü jieyuu niyonnojokalü amaa, sünain pachukuwatüin.<ref name=yo/> Sünülia tü sukuaka yoona: sukua woushi, pa'ataasü, pachukuwatüsü, sukua samulu, sukua wawaachi, sukua peerü, sukua jeyuu, sukua kaarai, ta'itaichira, sukua jierü pülaa'inrü. ==Tü yonnakalü eesü müleka saainjünüle shi'ichijee wanee lapü== Tü yonnakalü aainjünüsü shi'ichijee lapü suchuunajaala süseyuu wayuu ouutsü, süpüla alaatiria wane kasa, makatka saa'in ouktaa, pasiruwawaa, kasachiki, otta wane kasa eekai sülatüin namüin naa wayuukana. Aainjünüsü yonna müleka suchuntülee süseyuu ouutsü , aainjünüsü aipa'a, eeiwa'aya aikalü, kaleo'u, eesü müleka saainjünüle suju'itia wayuu majayülü ma'aka sukuwa'ipa soushi. Sünain tü yonnakalü tü jietkalü kekiaalajasü wane kuluulu miyo'u, kashe'insü wane sümantain tü sumaiwajatkalü, kachepasü paipai jee wüin ajuruttuushi süka paipai ishosü. Chi toolokai si'iralu'ushi jee wainrenyalu'ushi.<ref name=yonna/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] tsr6ll6mk6fszb7f7cj24g9wkp96izj Yootirawaa 0 699 14087 14086 2024-01-11T02:08:35Z Leonfd1992 13 14087 wikitext text/x-wiki [[File:Conexión con el entorno.jpg|thumb|250px|Yootirawaa Jalitpa'a]] '''Yootirawaa''' ([[alijunaiki]]: ''dialogar'') na wayuukana yootushi süchiirua kasa supushuwa'a eekai kojutuin namüin, wane yootirawaa süpülajatü aashajawaa sümaa wayuu saa'ujee kasa eekai sotuin naa'in otta müsia shi'iree aapajaa pütchi eekai anain akuwa'ipa. == Sukuwa'ipa wane yootirawaa == Sünain wane jutkataa, na wayuukana aashajaashi sümaa nanüiki namaa na waneeirua, nayu'luin tü pütchika eekalü sulu'u nekii jo müsia tü eekalü sulu'u naa'in. Sümaa tü nanüikika naküjüin tü kasa nachekaka jo tü ke'ireeka na'in. Na wayuukana natüjaa aa'ulu je'tsüin pütchi anaka süpüla pansaainjatüin tü aashajawaaka, wane yootirawaa süchiiruwainjatü tü anajirawaaka otta o'ttuinjatü sünainjee tü kojutajirawaaka, süka jamüin tü pütchika kojutusu müleka nnojorülee painsaain süküjia.<ref name=lol>[https://www.icbf.gov.co/noticias/el-dialogo-y-el-respeto-por-la-cosmovision-wayuu-marco-el-inicio-de-la-visita-del-estado-la/ El diálogo y el respeto por la cosmovisión Wayúu marcó el inicio de la visita del Estado a La Guajira]</ref> Wane wayuu kojutushii sutuma nünüki, sünainjee tü naashajaaka achiki ayaawatünüshi müleka pansaale tü nukuwa'ipaka. Müleka nnojorüle pansaain tü nünüikika nnojoishi kojutuin sümüin wayuu otta nnojoishi jamajachin amüin.<ref name=lol/> Na wayuukana yootushin süchiirua kasa supushuwa'a müinka saa'in wane kasachiki, wane achuntaa jieyuu, wane maünaa, wane ajuyaajawaa, sünain anouta sukuwa'ipa wane kasa jo sünain kasa eekai nayaawatüin napüleerua. ===Yootirawaa süchiirua wane kasachiki=== Müleka eere wane kasachiki mülo'u, achajaanüshi wane wayuu eekai atüjashaatain süpüleerua nünüiki süpüla niainjachi aikalaakai sümaa wayuu shii'ire nanoutuinjatü sukuwa'ipa. Chi wayuu yootuinjachikai pütchipü'üinjachi sünain achiawaa suulia wane kasa mülo'u.<ref>[https://www.comfama.com/habitos-y-buen-vivir/palabreros-wayuu/ Palabreros: maestros del diálogo]</ref> ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat]] ji27zdm3jk8hy1dm06r612uqvvop3c2 Yosuu 0 700 15056 14098 2024-06-03T19:40:36Z Vicenta Harker 1316 15056 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Yosuu foto tomada en Arroyo Manaure.jpg|alt=Yosuu, cardón guajiro|thumb|Yosuu, cardón guajiro]] [[Anaajaalaa:Yosuu maawee.jpg|miniaturadeimagen|Yosuu maawee]] '''Yosu''' ([[alijunaiki]]: ''Cardón - Stenocereus griseus'') E'raajünüsü süka tü pütchikaa (Stenocereus griseus), shia wanee wunu'ulia kojuyaka soo'opünaa tü mmakat eere josoin je eere yüütüin tü juyakat; müinka chapünaa ''Baja California'', cha ''México'', Ariisonaa chaa [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|EEUU]], Kosta riika jee [[Wenesueela]] otta [[Kolompia]]. Tü wunu'uliaka tia katsüinsü ma'in nuurala, kei'püsesü, kasuutolü süsii. Sumioushe antüsü sünainmüin 19.2 meetüra, yaletüsü sünainmüin 1 m. jee eesü maimajain sütünaka. Sünülia sutuma atüjaaka ma'in shia ''Cyrus Pringle''. ==Yosu sümüin Wayuu== [[Anaajaalaa:Yosuusin, sii yosuu.jpg|alt=Yosuusin, sii yosuu|thumb|Yosuusin, sii yosuu]]Tü yosukoo kapülainshaatasü sümüin [[Wayuu]] ¿aka jamüin? ekünüsü süsiikaa jee tü suwünu'she aapaanüsü süpüla aainjaa tü'liki, piichi jee kasa anakaa apüla; Yotojolo sünülia sutuma wayuu, cha'ya [[Wajiira]] aapaanüsü süpüla akumajaa luma. '''Yosu''' ([[alijunaiki]]: ''Cardón'') Tü wunu'ulia joutkalü sulu'u [[Woumainkat|Wajiira]], tü kasiikalü sutuma jemiai jee ayatakalü wuittuin mayaainje nnojoluin [[Juyo'u|juya]], tü yosukalü ¿we'raajüinchee ma'in sukuai'pa tü yosukalü? ¿kasa anakaa apüla shia? jo'uya we'raajai süchiki == Tü Yosukalü == [[Anaajaalaa:Suchon yosuu, fruto de cardón guajiro.jpg|alt=Suchon yosuu, fruto de cardón guajiro|left|thumb|Suchon yosuu, fruto de cardón guajiro ]]Naashin naa ekirajüliikana süchiirua tü wunu'uliakaliirua (na [https://deconceptos.com/ciencias-naturales/botanica#:~:text=Concepto%20de%20Bot%C3%A1nica.%20La%20bot%C3%A1nica%20%28del%20griego%2C%20botan,ciencia%20que%20estudia%20a%20todos%20los%20seres%20vivos. botánico] münakana), tü yosukalü süpüshi tü wunu'ulia kanüliakaliirua "cactus". Kouliasü shia sulu'u [[Kolompia]], [[Wenesueela]] jee [[México|Meejiko]] asotawaisü eere anooulin. Eesü süsawatüle 8 metro iipünamüin, wuittusu süta jee wainma yosiipüse sutoutajee.<ref name=yosuu>[https://deconceptos.com/ciencias-naturales/botanica#:~:text=Concepto%20de%20Bot%C3%A1nica.%20La%20bot%C3%A1nica%20%28del%20griego%2C%20botan,ciencia%20que%20estudia%20a%20todos%20los%20seres%20vivos/ Concepto de Botánica]</ref> ==== Yosusii, süsii Yosu ==== [[Anaajaalaa:Yosuusin, el cardón como medicina wayuu.jpg|thumb]]Sünülia tü süsiikalü yosu shia yosusii. Eirulaasü ma'aka saa'in wanee kampaana jo'uuchon. Kasuusu sulu'upünaa jee ishootoleemasü sutouta. Kasiisü shia wanaa sümaa aliin tü [[Wt/guc/Jemiai|jemiyaikalü]] ==== Süchon Yosu ==== Tü suchonkalü yosu ko'oyoochonsu sümaa koliin sutouta. Ishotolu sutouta jee tü sushula. Ekünaajünüsü, püsiasü ma'in shia. Yuuitat sü'ükaa yosu jee sulu'usu shia tu süchonkalü yosu. ===== Sulu'u Epiyasein Tü Yosukalü ===== Wainma kasa anaaka apula tü yosuukalu. Tü sushulakalu anaasu supula e'ikawaa, ashulennusu supula masiipalain je ittule wayuu. Shiasa'a tü siikalu anaasu supula e'ikawaa aanuku, süpüla tia a'ajünüsü süchikijee asirujanusu je ashulennusu naanukulu. Eepaja'a waneirua sukua'ipa amuusujaa sümaiwa sulojiasü walashi. Tü süshulakalu amoinjunawainsu süpüla shiküin shia tu mürütkalüirua joutaleeu otta tu [http://debazan.es/curioso-saber-madera-de-cactus/#:~:text=De%20d%C3%B3nde%20viene%20la% suyotojoloinkalu] sajunasu je sutujunasu [[miichi]].<ref name=miichi>[http://debazan.es/curioso-saber-madera-de-cactus/#:~:text=De%20d%C3%B3nde%20viene%20la%/ Curioso saber, Madera de Cactus.]</ref> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] tsgl4aslsdxuivqupwb5ml4dh5v4bmn Yusmeiro Petit 0 701 14824 14791 2024-05-05T09:57:47Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14824 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:DSC04901 Yusmeiro Petit.jpg|miniaturadeimagen|upright|Yusmeiro Petit, 2009.]] '''Yusmeiro Alberto Petit Castillo''' es un jugador de béisbol profesional venezolano, nacido en Maracaibo, de linaje Epinayuu. Juega para los Giantes de San Francisco de las Grandes Ligas. Petit es un pitcher diestro que además ha jugado para los Marlins de la Florida y los Diamondbacks de Arizona en la MLB; además de los Bravos de Margarita en el béisbol profesional de Venezuela. Su madre, Rubia Castillo Epinayuu, es originaria de Media Luna, cerca de Puerto Bolívar, en la Media Guajira. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] ovh2pn2p8umr2bk6g5ld0zfaau4z544 Yuupa 0 702 11148 11046 2023-03-19T21:26:59Z Leonfd1992 13 11148 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Yukpa tribal leader.jpg|thumb|Líder tribal Yukpa.]] [[Anaajaalaa:Yukpa dance.jpg|thumb|Mujeres Yukpa en una danza tradicional.]] '''Tü Yuupa''' ([[alijunaiki]]: ''Los Yukpa'') jiia wanee [[Pueulo]] kusina'ameerikajatü ko'umainka soou Uuchipüirüa Perijaa, pasanain sunain pürunteraa sumaa mmakat [[Kolomwia|Kolomwai]] siia mmakat [[Wenesueela]] siia sunüikipüle sunainjesu tü kusina Kariwe. Tü [[alijuna]]ka sumajusu ¨Motilones¨ kajamüin moi'sü shikiipüna, tü anuliaka makaa apanusu sutuma alijuna sumüin supüshuwale kusina, müin sain tü Bari, erajunusu sukaa anulia Chakes, Makoita siia Eirokas. Joolüpuna tü kusina Yuupa kepiasu soou mma'ipakat [[Suuria]] (Palaamüin-wopumüin sunain [[Wenesueela]]), siia jünain Depattamenta Cesar (Palaamüin-Orientala sunain [[Wenesueela]]). Chii alüwatashikai Kasike niia chii Kapeta. Eesü wanee ainjakai sukuwaitpaa [[yonna]]wa, [[jayeechi]] siia awajaa, niia chii Toraima, siia wanee Tuano erajakai sukuwaitpaa piachii siia erajakai wunü supüla wanülü. Sunain sukuwaitpaa Yuupa, nnojotsu ein wanee kamanakai sutchen sunain kassa, tü apüshika alüwatasu so'ü sainjala, tü apüshika nnojotka sunain'pünain yuupaka e'enajaanusu sukaa anulia Yuko ([[alijunaiki]]:¨''Enemigo''¨) Ein shipiaka yuupawai ee apüshi ee mioü, chii shi'ipolojekai niia chii Piachiikai kanüiki'püle sunain kassa alataka sulü tü outkaja sutuma yuupakalirua, sa'atou jutkat'su tuwaneirü apüshiirua Yuupa, eesü shipia apüshiikalirua pejee nunain chii ''Piachiikai'', tü apüshika yuupa akatalaa'sü sukuwaitpaa suliia waneeirü kajamüin ees koottira sunain nupüshi nee. Sutuma sukuwaitpaa alijuna, tü yuupakalirua joolü wattawasü shipia, sutuma makaa eesü motüin sukuwaitpaa sumaiwajatüka, tü yuupaka jintülüin nnojojasü sutijain jamüin nukuwaitpaa kaa yuupajewai shiiairüa. Ekü musuu sukuwaitpaa yuupawai, müin tü sunüikika, outkapüle sutuma, shiiatain siia suwajaaka anain, ayulia tü achuwajaa mojüi supüla apünajaa kassa ==Su'umain Yuupa== [[Anaajaalaa:Yukpa 2012-10-13 17.34.39.jpg|thumb|Yuupa joyootusu]] Tü su'umainkat yuupakalirua sumaiwa chejesü wayee so'ü suwatale wuin Cesar sunainmüin [[Wuinka Marakaaya]]. Tü yuupakalirua ounusu suliia su'umain sutuma tü ayatawa mineríia, tü makaa so'ü siküla XX, eesü ayuule siia jaamü soou [[Pueulo]]ka yuupa; joolü ei'paa müjulasuka sunain mma Uuchipüirüa Perijaa sutuma tü apünajaaka supanaa koka, tü ayatawa karwon siia eke ein. Chaa [[Wenesueela]], tü yuupakalirua kepiasu sa'atou Uuchipüirüa Perijaa, ipunamüin sunain palaa souje 150 anainmüin 1.300 msnm. Ein [[Kolomwia]] ipünamüinsu soou Uuchiirüa, anainmüin 1.900 msnm. Münusu kaa tü yuupakalirua chaa Kolomwia antusu anainmüin 6.000 yuupa; sutuma ayawajusüka DUSAKAWI so'ü juyaa 2008, siia jünain [[Wenesueela]] ayawajunusu 10.424 yuupa sunain juyaa 2001 ==Shiiatain Yuupa== Ayatasu jünain apünajaa, tü yuupaka a'ajüsu siia suchikeje atapajusu sukalia juyaapü so'ü kashii [[apüriirü]] siia [[maatso]], palajana apünajusuirua maikii siia [[kepeshuna]], suchikeje ai'i, apünuinka shiia tü kinewa. Tü a'ajaka sumaa wuin sutuma yuupakalirua ayatusu joolü müin, siia eesü sumaa tü alojaa, ekü musuu tü [[Mürütkana|mürülaka]] Tü yuupaka alojusu sukaa jatü ([[alijunaiki]]: ''Flecha''), alojusu jimee sukaa ansuweloo, e'eka kassa apünajaaka. Tooloyuko ayatasu sumaa a'ajawa, alojaa siia ainja womaa, pichii siia tü jieyuu yuupa apünajusu siia aimajusu aapain siia [[ainawaa]] ===Achuntaa amüraaja=== Tü amüraajaka sajapülüsu tü jiettka shi'ika yuupaka, chii toolokai eji'itashi nukuwaitpaa sumaa shietkaa. Tü shichoinyuu suwala jiett sumüin apüshika waneejatü sumüinrua. ==Sunüiki Yuupa== * [[Idioma yukpa]] [[Akotchajülee sünülia:Wayuu naatajatü akua'ipa]] 1yiy7zlip6bmqv21kufsuhku4pzf11w Yuwan 0 703 13806 13690 2023-10-29T00:09:30Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 13806 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Споруда у Шанхаї, де в 1921 р. відбувся І-й з'їзд Комуністичної партії Китаю; монета КНР - 1 юань 1991 року.png|thumb|280px|1 Yuwan 1991.]] '''Yuwan''' ([[alijunaiki]]: ''yuan'') es la moneda de la República Popular de China. Su nombre oficial en chino simplificado: 人民币, chino tradicional: 人民幣 significa la "moneda del pueblo" y es emitida por el Banco Popular de China. El yuan se divide en diez jiao y cada jiao se divide en diez fen. Para que el valor de la "moneda del pueblo" no fluctúe dependiendo del mercado financiero, el yuan está fijado a una grupo de varias monedas internacionales. [https://web.archive.org/web/20230414102030/https://k-drakorindo.com/ Drakorindo] Su símbolo, como el del yen japonés, es una i griega con dos trazos (¥). [[Akotchajülee sünülia:Moneda]] st4wfywmpm94yvmvn07wnvudxnadacg Zulia 0 704 9432 9431 2023-02-27T19:11:02Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 9431 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Suuria]] e4kfzh8f2hu4qdqhsd4994afpfatx14 Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu 14 707 13884 13454 2023-11-20T01:22:08Z Leonfd1992 13 13884 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:ReligijneSymbole.svg|250px|right]] Yaaya ashajünüinjatü sukuwa'ipa tü nanoujaka anain na wayuukana: # plzsdl5rxr1klsulfo4znetxvjbh50i Akotchajülee sünülia:Süpülajana yootirawaa 14 708 12654 10374 2023-08-12T02:09:21Z Leonfd1992 13 12654 wikitext text/x-wiki Püjüttaa eere kamalain pümüin yoota wamaa otta süpüla pütüjaai saa'u tü wa'yataainka [[File:Telegram icon.png|link=|30px]][https://t.me/+BRx9tiO_wyM2OWQx Yootirawaa sulu'upüna telegram] [[File:WhatsApp.svg|link=|30px]] [https://chat.whatsapp.com/HL3Q6vf2ChJ13NmEomlz6k Yootirawaa sulu'upünaa WhatsApp] mttfnzda94rxmow556ph0t2phkrvt4j Akotchajülee sünülia:Achajaya 14 709 12080 10218 2023-05-28T19:21:19Z Caro de Segeda 64 12080 wikitext text/x-wiki En esta categoría se listan todos los artículos relacionados con la Química. [[Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee]] eho3eebujqzej3d8jqiz7s0emoop22u Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü 14 710 14290 14289 2024-02-17T23:53:46Z Leonfd1992 13 Protegió «[[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]]» ([Anaataa=Permitir solo administradores] (expira el 23:53 17 Ako. 2024 (UTC)) [Ee'irataa sünülia=Permitir solo administradores] (expira el 23:53 17 Ako. 2024 (UTC))) 14289 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü tü naküjalaka na laülaa: #[[Mokochira (wayuuiwa'a)]] 0yzgusan6vht5k1za4jvuv3tqkbshiy Akotchajülee sünülia:Achikii Kolomwia 14 711 10220 9477 2023-02-27T22:27:50Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q10673]] 10220 wikitext text/x-wiki En esta categoría se listan todos los artículos relacionados con la historia de Colombia. [[Akotchajülee sünülia:Achikii]] 8zenudk9gxsey5ba27zt7xvjwzthc61 Akotchajülee sünülia:Achikii Wenesueela 14 712 10259 9482 2023-02-28T11:44:42Z Jon Harald Søby 12 -INTERWIKI 10259 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] [[Akotchajülee sünülia:Achikii]] ebamszqsha886p1famhvmtabyebrd0q Akotchajülee sünülia:Albania 14 713 13730 12963 2023-10-24T08:06:23Z Johannnes89 682 Restored revision 9484 by [[Special:Contributions/Jon Harald Søby|Jon Harald Søby]] ([[User talk:Jon Harald Søby|talk]]): Appears to be a regular category ([[:metawiki:TwinkleGlobal|TwinkleGlobal]]) 13730 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Alijunaiki 14 714 10221 9848 2023-02-27T22:27:52Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7237581]] 10221 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Pütchi]] l80da9ve9svifoaoe4sgfi8q912vhpk Akotchajülee sünülia:Amasoona (Kolomwia) 14 715 10222 9494 2023-02-27T22:27:53Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q8902795]] 10222 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] f3ac6jv2gc3clfv9w9q0os8f1up90qw Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi 14 718 12731 10342 2023-08-14T16:21:59Z Leonfd1992 13 12731 wikitext text/x-wiki Süchiki tü a'walakajütkalüirua pütchi sulu'u woumain: #[[Fe y alegría Palawaipo'u]] jlngvzero0fel7pbzkpmopajrzolzjs Akotchajülee sünülia:Araaukat 14 719 10226 9510 2023-02-27T22:27:59Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q8932290]] 10226 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] f3ac6jv2gc3clfv9w9q0os8f1up90qw Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua 14 720 14203 13453 2024-02-10T16:33:57Z Leonfd1992 13 14203 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü sünülia tü shuliwalakalüirua: #[[Mantüin]] rucx7iuomfoblo37k8vrmajqfuahu6r Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua 14 721 10377 10228 2023-03-07T05:18:02Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Atijalaa]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]]: Cambio de titulo 10228 wikitext text/x-wiki En esta categoría se listan los artículos correspondientes a la Tecnología idyyqvkjjy1wofugdiyg69olfvq0rmq Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu 14 722 14453 13908 2024-03-16T23:18:04Z Leonfd1992 13 14453 wikitext text/x-wiki Yaainjatü e'itaanüin sünülia tü nakumajakaa na wayuukana süka najapü: 8g6a154nhvlzj96jntrj9xhddnts0ar Akotchajülee sünülia:Atüjia 14 723 12078 10230 2023-05-28T19:20:48Z Caro de Segeda 64 12078 wikitext text/x-wiki En esta categoría se van a listar los artículos relacionados con la Física. [[Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee]] td677r4s611t5w0v3w0yj3kbvrroitl Akotchajülee sünülia:Atülaantika (Kolomwia) 14 724 10231 9532 2023-02-27T22:28:07Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q8274979]] 10231 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] f3ac6jv2gc3clfv9w9q0os8f1up90qw Akotchajülee sünülia:Chokoo 14 725 10232 9535 2023-02-27T22:28:08Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q8364439]] 10232 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] f3ac6jv2gc3clfv9w9q0os8f1up90qw Akotchajülee sünülia:Ekuwatoorü 14 726 10233 9538 2023-02-27T22:28:10Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7130828]] 10233 wikitext text/x-wiki En esta categoría van todos los artículos relacionados con Ecuador. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] i6nz1jrjlwbha8scm8x5tpfr7k0vhwo Akotchajülee sünülia:Epaainya 14 727 10234 9542 2023-02-27T22:28:12Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q1411173]] 10234 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] g2ljfnmviasujtuegej7r71fo3a4sbr Akotchajülee sünülia:Inküleenaiki 14 728 10235 9545 2023-02-27T22:28:13Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7923975]] 10235 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee 14 730 13529 13061 2023-09-28T23:46:53Z Leonfd1992 13 13529 wikitext text/x-wiki Yaaya yaainjatü süchiki tü jayeechikalü: #[[Sisira]] lu0j5vv6nzspavvuhk8bbrb15ndy409 Akotchajülee sünülia:Jüna 14 731 10237 9554 2023-02-27T22:28:17Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q5837092]] 10237 wikitext text/x-wiki Esta categoría muestra los [[Jüna|colores]]. 2o8z9djwymprlrp75dw7apenpmy6og1 Akotchajülee sünülia:Kaketaa 14 732 10238 9559 2023-02-27T22:28:18Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q8343482]] 10238 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] f3ac6jv2gc3clfv9w9q0os8f1up90qw Akotchajülee sünülia:Karalou'ta 14 733 14588 13800 2024-04-03T03:59:57Z JOAN 174 14588 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] ebxuz8kembio4bvpsof96mkx2rxlcgd Akotchajülee sünülia:Kashiirua sünain juya 14 734 10240 9569 2023-02-27T22:28:21Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q5461174]] 10240 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Kolomwia 14 735 10241 9573 2023-02-27T22:28:23Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7186089]] 10241 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] ha4rsv0c3xjotg5qzszbr0zisf8fxw2 Akotchajülee sünülia:Komputasion 14 736 13727 12966 2023-10-24T08:05:39Z Johannnes89 682 Restored revision 9576 by [[Special:Contributions/Jon Harald Søby|Jon Harald Søby]] ([[User talk:Jon Harald Søby|talk]]): Appears to be a regular category ([[:metawiki:TwinkleGlobal|TwinkleGlobal]]) 13727 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa ayaawajia 14 737 15487 10361 2024-10-21T01:51:41Z Lucho jg1983 1616 Ashajüshi ayawajie sütümaa wayuu 15487 wikitext text/x-wiki Anü sükuaipa shiawajia wayuu 1 waneeshia 2 Piama 3 Apünüin 4 pienchi 5 jarai 6 Aipirüwa 7 Akaratshi 8 mekiisat 9 Mekietsat 10 Poloo 11 Poloo waneshimuin 12 Poloo piammuin 13 Poloo apünüinmuin 14 Poloo pienchimuin 15 Poloo jaralimuin 16 poloo aipiruwamuin 17 Poloo akaratshimuin 18 Poloo mekiisalumuin 19 pollo mekietsalumuin 20 Piama shikii 2wct9q83fx9uvvk2ajnr2xoma9dusqs Akotchajülee sünülia:Meejiko 14 738 10243 9584 2023-02-27T22:28:26Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q1411384]] 10243 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] ha4rsv0c3xjotg5qzszbr0zisf8fxw2 Akotchajülee sünülia:Mürütkana 14 739 10244 9594 2023-02-27T22:28:28Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7157802]] 10244 wikitext text/x-wiki {{Commonscat|Animalia|Mürütkana}} <!--Categories--> {{DEFAULTSORT:Mürütkana}} de0sgbi5yqgry1rp6fr405lppgms8ao Akotchajülee sünülia:Ayaawataaka aa'in 14 740 13457 10367 2023-09-24T20:54:34Z Leonfd1992 13 13457 wikitext text/x-wiki En esta categoría se listan todos los artículos relacionados con la Filosofía. #[[Ayaawataa aa'in]] #[[Mojuu aa'in]] lcl9nau3z8abvk2ylo7gl13aobdxuhm Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua 14 741 15399 15394 2024-10-15T19:56:26Z Leonfd1992 13 15399 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü nanülia na wayuu a'yataashikana sünain a'yaleraa sukuwa'ipaka wayuu: #[[Irma Beatriz Iguarán]] #[[Weildler Guerra Curvelo]] #[[José Dolores Aapüshana]] #[[Kaporinche]] #[[Vicenta Siosi]] #[[Chino Julio]] #[[Eusebio Siosi]] #[[Pipo Álvarez]] #[[Sergio Cohen]] #[[Mbilia Bel]] #[[David Copenawa]] #[[Luis Arturo Jusayu]] #[[Rafael Jusayu (Salaatchan)]] #[[Mariiyoulu Jusayu]] 6sh75eroni6tao44t079vx607mrfo26 Akotchajülee sünülia:Pueulokana 14 742 9601 9600 2023-02-27T19:11:09Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 9600 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Pütchi 14 743 9603 9602 2023-02-27T19:11:09Z Jon Harald Søby 12 1 revisión importada 9602 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Sheitaa 14 744 12732 10246 2023-08-14T16:26:19Z Leonfd1992 13 12732 wikitext text/x-wiki Süchikimaainjatü tü shaitaakalü: qvrurmhe3spcldnpaigbwc0239noyr0 Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu 14 745 15634 15598 2024-11-02T23:59:58Z Leonfd1992 13 15634 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los linajes wayuu. El principal artículo es [[E'irukuu|E'irukuu]]. adl95xc0kon67fum9igkfmloz6epgl3 Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee 14 746 10358 10247 2023-03-07T04:44:11Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Siensiiaka]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee]]: Cambio de titulo 10247 wikitext text/x-wiki En esta categoría se listan todos los artículos relacionados con la Ciencia. caafhx9fah0d501inefwx8i2njqs4zi Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü 14 747 12756 12755 2023-08-14T18:01:00Z Leonfd1992 13 12756 wikitext text/x-wiki Süchikuu sünülia tü mmapa'akalüirua: #[[Arüjentiina]] #[[Wurasiirü]] #[[Kanataa]] #[[Chiire]] #[[Koosuta Riika]] #[[Saruwaroolu]] #[[Watemaala]] #[[Aitii]] #[[Ontuura]] #[[Jamaika]] #[[Nikaraawa]] #[[Panamaa]] #[[Parawai]] knaex9emutezd9j0h8owk19kse9l48i Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu 14 748 14485 14484 2024-03-24T15:40:44Z Leonfd1992 13 Protegió «[[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]]» ([Anaataa=Permitir solo administradores] (expira el 15:40 24 Maa. 2025 (UTC)) [Ee'irataa sünülia=Permitir solo administradores] (expira el 15:40 24 Maa. 2025 (UTC))) 14484 wikitext text/x-wiki Yaainjatü ashajünüin sukuwa'ipa wayuu: 4qosjr8xc2oj08d8tna2sd0k9t3bd74 Akotchajülee sünülia:Suuria 14 749 10249 9647 2023-02-27T22:28:36Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q7146032]] 10249 wikitext text/x-wiki El principal artículo de esta categoría es [[Suuria]]. [[Akotchajülee sünülia:Wenesueela]] qig1k54t3yafg7bcq7edy0z23alqh88 Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki 14 750 14627 12778 2024-04-10T14:37:47Z Leonfd1992 13 14627 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Yooto wayuunaiki]] Yaaya ashajünüinjatü süchiki sukuwa'ipa tü [[wayuunaiki]]: #[[Alfabeto de lenguas indígenas venezolanas]] hoa3obv63771wnyqu6z8ca6y5quj27q Akotchajülee sünülia:Wenesueela 14 751 10251 9660 2023-02-27T22:28:40Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q10672]] 10251 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Mmakat]] [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] blg7ww5gwilllpsal28170ab96pfe8t Akotchajülee sünülia:Wiki-kepein 14 753 13874 13873 2023-11-16T17:30:19Z Leonfd1992 13 Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/13873|13873]] de [[Special:Contributions/Patrice49000|Patrice49000]] ([[User talk:Patrice49000|disc.]]) 13874 wikitext text/x-wiki '''Wiki-kepein''' como espacios para interactuar y nutrir los contenidos de la versión de Wikipedia en wayuunaiki en construcción, ideal para socializar los contenidos y llevar la edición a las comunidades rurales a través KIMERA_RL y juntos construir la Wikipeetia süka wayuunaiki. ==Sukua Wikipeetia sulu'u woumainkalü== Piantuaipa aainjünüin tü outkajawaa saa'u wikipeetia süpüla ashajünaa soo'omüin tü pütchikalirua eekat sulu'u Incubadora amünakat eere ja'yain müinma tü ashajünaka paala. ===Outkajawaa Wiki-kepein Süchimma (18/01/2020)=== <gallery> File:Lideresas wayuu editando en wikimedia.jpg|Jieyuu wayúu sünain ashajaa wayuunaiki File:El centro ISUR, presente en el Editatón.jpg|Alijuna wamaa sünain a'yatawaa süchiirua Wikipeetia File:Visualización de un proyecto en marcha.jpg|Neima Paz wayúu Juyayuu aashajaasü File:Leonardi Fernández, wayúu Jinnu.jpg|Wayuu Jinnu sünain aashajawaa File:Lazos de hermandad.jpg|Wayuu jieyuu kojutusu süpüla Wikipeetia File:WIKI-KEPEIN 003.jpg|Wiki-kepein 2020 </gallery> ===Outkajawaa Wiki-kepein Palawaipo'u (05/08/2021)=== Wiki-kepein Palawaipo'u aa'injünüsü süka tü nakoloin Fundación KARISMA otta tü Centro ISUR süpüla wakotchajüin tü wakua'ipaka jee washajüinjatüin shia süpüla eitajaanüin namüin na tepichikana sülüpünaa kachuweera jee tü tijitaalü amünakalü. Wiki-kepein Paraguaipoa se hizo con el apoyo de la Fundación KARISMA y el Centro ISUR con el objetivo de sistematizar el conocimiento cultural y escribirlo para luego utilizarlo como material educativo para los estudiantes por medio de la tecnología y la era digital. <gallery> File:Shi'yaakuwa Wikipeetia.jpg|Wikipeetia Ekirajaa wayuunaiki.jpg|Ekirajaa, pütchi ashajuushi cha Palawaipo'u Shi'yaakuwa_outkajawaa_sünain_Wiki-kepein.jpg|Wayaakuwa sünain wiki-kepein Palawaipo'u Ashajaa süka wanee serulaalü.jpg|Ashajaa süka wanüiki Süchikiü Uuchi Epitsü.jpg|Pütchi ashajuushi sulu'upüna teleepana Neima_Paz_aashajaasü_saa'u_akumalaa_pütchi.jpg|Neima Paz aashajaasü Ekirajülii_sünain_ashajaa_wayuunaiki.jpg|Ekirajülii cha Palawaipo'u </gallery> ===Outkajawaa Wiki-kepein Maiko'u (14/08/2021)=== <gallery> File:Wayuuirua sünain ashajaa sulu'u Wikipeetia.jpg|Ekirajülii sünain ashajaa File:Wikipeetia cha Maiko'u.png|Jieyuu wayuu a'yataashi sünain ashajaa wikipeetia File:Jieyuu wayuu.jpg|Jieyuu wayuu sünain ashajaa wayuunaiki File:Edición de forma local con docentes de Maicao.jpg|thumb|Ashajaa namaa na wayuu ekirajülii cha Maiko'u </gallery> ===Outkajawaa Wiki-kepein Uverito 27/08/2021=== <gallery> File:Ekirajülii sünain aashajaa.jpg|thumb|Aashajawaa saa'u wikipeetia File:Edición en celular con la RWD.jpg|thumb|Editando en Wikipeetia File:Foto grupal Wiki-kepein Uverito.jpg|thumb|Wayuuirua sünain ashajaa File:Wiki-kepein Uverito.jpg|thumb|Wayuunaiki akuwa'ipa </gallery> ===Ashajaa sulu'u mediawiki cha Maiko'u 04/09/2021=== <gallery> File:Profesora Miriam editando en mediawiki.jpg|thumb|Wayuu ekirajülii sünain ashajaa File:Docentes editando en Maicao.jpg|thumb|Edición de artículos en Wikipeetia </gallery> sgjcm26el7y8v3iqdagpgfh1hs04wtw Akotchajülee sünülia:Wikipeetia 14 754 10252 9729 2023-02-27T22:28:41Z JhsBot 23 bot: Removing interwiki template; the page is now connected to [[d:Q4966679]] 10252 wikitext text/x-wiki En esta categoría se muestran todos los artículos relacionados con la enciclopedia libre Wikipedia. 7y5vm86wv0ms8b4xkh91bg6upnbg35x Akotchajülee sünülia:Woumainkalü 14 755 15393 15382 2024-10-13T00:12:12Z Lucho jg1983 1616 15393 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü süchikuwa sünülia suumain wayuu: #[[Jalitpa'a]] #[[Wuinpeshi]] #[[Ipapülee]] #[[Waruttama'ana]] #[[Punta Espada]] #[[Majayutpana]] #[[Jachituma'ana]] #[[Majayuura]] #[[Koujariita]] #[[Sa'wa]] #[[Akuwalu'u]] #[[Samutpiou]] ghdf2yjqw5uuudjs7w5ia5suzgvhjp6 Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü 14 756 14489 14488 2024-03-24T17:31:10Z Leonfd1992 13 Protegió «[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]» ([Anaataa=Permitir solo administradores] (expira el 17:31 24 Maa. 2025 (UTC)) [Ee'irataa sünülia=Permitir solo administradores] (expira el 17:31 24 Maa. 2025 (UTC))) 14488 wikitext text/x-wiki Yaainjatü ashajünüin sünülia tü wuchiikalüirua süka wayuunaiki: #[[Kacha'asa]] #[[Ke'ei]] rmly1l8st46g9c2633zz4frw5e2lc8a Akotchajülee sünülia:Epinasee 14 757 13860 13455 2023-11-12T19:19:32Z Leonfd1992 13 13860 wikitext text/x-wiki Yaaya e'itaanüsü sünülia tü neiyajiaa na wayuukana: # 2v4g30eu0qmpb6jsqnebkikqyzuvz4u Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia 14 758 15375 15368 2024-10-06T23:33:58Z Leonfd1992 13 15375 wikitext text/x-wiki Yaainjatü e'itaanüin sünülia tü wunu'uliakalüirua:: #[[Mali'walaa]] #[[Shankü]] #[[Jimo'ula]] #[[Shuulapürü]] #[[Mashuka]] #[[Uliishamuuna]] #[[Sücha'asa]] #[[Amakii]] #[[Pasa'ira]] #[[Jasipa'tui]] #[[Jale'etu]] #[[Iwanalu'u]] #[[Yaichi]] #[[Süpato'u muusa]] #[[Tukupe]] #[[Mojoki]] #[[Kuchira'ana]] #[[Ata]] #[[Ruituin]] #[[Olot]] #[[Kateesua]] #[[Kapüchira]] #[[Jiirawai]] #[[Jontoroyooi]] #[[Yolujapulu'u]] #[[Jalirü]] #[[Ja'lechipii]] #[[Watsaamina]] #[[Jaishi]] #[[Kasiisü]] #[[Kareipii]] #[[Jurulaa]] #[[Keraapü]] #[[Alo'ukeemasü]] #[[Kasuusa o'uko]] #[[Atürüi]] #[[Kepisuuta]] #[[Isho'ulu]] #[[Katsaalia]] #[[Sukumusha]] #[[Washawasha]] #[[So'ulua]] #[[Pepeshi]] #[[Maluuya]] #[[Jourai]] #[[Yoluujapi]] #[[Shaashai]] #[[Yolujatapai]] #[[Isirachon]] #[[Yaalunai]] #[[Mashula]] #[[Ko'ulit]] #[[Shuko jawaapia]] #[[Jiipüla]] #[[Waliruwain]] #[[Juluwa'a]] #[[Wanpiraicha'a]] #[[Malaatapüi]] #[[Shi'rapu'ulia]] #[[Jumu'u]] #[[Jaleesapana]] #[[Jimeemasü]] qqj9y8z7ece85h2bogz9kinfqrnnh3r Aacheemaajatü wayuu 0 761 12841 10451 2023-08-19T00:42:32Z 2601:41:C101:27E0:C555:8CC8:ED11:10E4 /* Tü ashajia palajana junainje */ 12841 wikitext text/x-wiki '''Aacheemaajatü wayuu''' &ndash; Eesü tü ashajiaa kepijanasü sumüiwaa, tü jia tü jukumainkat alijuna jüpüla jüshajia tü pütchikat, jooluꞌu jia washajiasü wanüiki juulia amülouliin, otta wapütajatüin namüin na waikeyuukana. Tü Jaꞌraisüirua tü aipiruakat akumajuushi jüpülaꞌaya tü wanûikikat Wayuunaiki: anaaka jo naya: /a/ /e/ /i/ /o/ /u/ /ü/ Eesü tü kepijanasüka jutuma tü Kepijanasükalüirua, aneukuushi jüpüla ashajiaa tü pütchiKat jüka Wayuunaiki, outkajirawaa jüpüla aneukaa natuma naa jikiipuꞌukana tü ekirajawaakat nama naa achajaakana jukuwaꞌipa tü pütchikat, naneukala juluꞌu tu mmakat Kolombpia juma Wenesuela, ALIV jünülia natuma: anuuka jiairua: /ch/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ /p/ /r/ /s/ /t/ /w/ /y/ /sh/ /{{saltillo}}/ {| class="wikitable" !'''Muloꞌushajia'''||'''Motshashajia'''||'''Sünüia''' |- |A<br> Ch<br> E<br> I<br> J<br> K<br> Ꞌ<br> L<br> M<br> N<br> O<br> P<br> R<br> S<br> Sh<br> T<br> U<br> Ü<br> W<br> Y<br> |a<br> ch<br> e<br> i<br> j<br> k<br> ꞌ<br> l<br> m<br> n<br> o<br> p<br> r<br> s<br> sh<br> t<br> u<br> ü<br> w<br> y<br> |aa<br> chee<br> ee<br> ii<br> joota<br> kaa<br> sattiia<br> eele<br> eeme<br> eene<br> oo<br> pee<br> eere<br> eese<br> shee<br> tee<br> uu<br> üü<br> wee<br> yee<br> |} ==La Lengua Materna== [[Anaajaalaa:Aacheemaajatü.jpg|thumb|El alfabeto en wayuunaiki consta de 22 letras]] La lengua materna ha sido uno de los aspectos mas relevantes de la Cultura Wayuu; siendo así su propia identidad. En su máxima expresión oral se establece como instrumento de comunicación que permite el pensar, sentir, reconociendo el el espíritu razonable del pueblo wayuu, en su manifestación, en la expresión del pensamiento y desarrollo de su cosmovisión; también se afirma que atreves de la lengua materna se conserva todo el conocimiento y significado de la cultura, La lengua hablada por los miembros de la etnia wayuu recibe el nombre de wayuunaiki. ==El alfabeto wayuunaiki== En los años 80 surge la preocupación por la lengua del pueblo indígena wayuu (escritura) en un consenso entre el Ministerio de Educación colombiano y venezolano llegaron al acuerdo para la aprobación de la lengua, utilizando el (ALIV) {| class=wikitable !Alfabeto de Lenguas Indígenas Venezuela |aa||ch||j||sh||ü||y||{{saltillo}} |- !Alfabeto fonético internacional (AFI) |aː||tʃ||h||ʃ||ɨ||j||ʔ |} {| class=wikitable !ALIV!!AFI |- |chocho|| tʃotʃo ||'trompo' |- |juya|| huja ||'lluvia' |- |kaasha|| kaːʃa ||'tambor' |- |oꞌuu|| oʔuː ||'ojo' |} Se reconoce un alfabeto que consta de (20) letras, de las cuales seis (6) conforman las vocales y catorce(14) componen las consonantes. El alfabeto wayuunaiki cuenta con 20 letras, 6 vocales y 14 consonantes. /a/ /ch/ /e/ /i/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ /o/ /p/ /r/ /s/ /sh/ /t/ /u/ /ü/ /w/ /y/ /{{saltillo}}/ La letra 'ñ' y la 'v' son marginal, porque no hay casi palabras con esas letras. ===Tü ashajia palajana junainje=== ;Las vocales en Wayuunaiki Existen dos clases de vocales en wayuunaiki: '''Vocales simples y vocales dobles o germinadas'''; las cinco primeras vocales simples en wayuunaiki a, e, i, o, u, se asemejan a las vocales del castellano, exceptuando la sexta (ü) esta vocal hace la diferencia, ya que su pronunciación se basa en unir los dientes y estirar los labios hacia atrás (como sonriendo). ;Vocales dobles o germinadas Como su nombre lo indica hace referencia a la duplicación en la forma de la escritura de cada vocal en las palabras, por lo tanto su pronunciación se hace más alargada. Por ejemplo /aa/ /ee/ /ii/ /oo/ /uu/ /üü/: Eetaa, aapaa, iisho, eenaja ;A :ama – caballo :ai – yuca :akaa – verdad :antaa – llegar :aipirua – seis :areepa – arepa ;E :ekaa – comer :epitaa – barrer :ejetaa – escupir ;I :ipa – piedra :iwana – iguana :irama – venado :isi – caña brava :ishi – pozo ;O :olojoo – cazar :olii – vello :oikaa – vender ;U :uujolü – chicha :ulesu – limpio ;Ü :süi – Chinchorro :yüüja – huerta :rüi – cuchillo :erü – perro ;Las consonantes en Wayuunaiki :/ch/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ /p/ /r/ /s/ /sh/ /t/ /w/ /y/ /ꞌ/ ('saltillo' o 'glotal'). El alfabeto del Wayuunaiki cuenta con 14 consonantes; las cuales nueve de ellas también se utilizan en el castellano, con el mismo sonido. Ejemplo: ch, j, k, m, n, p, s, t, w En Wayuunaiki hay tres consonantes que se escriben igual que el castellano, pero con una particularidad en su pronunciación que son diferentes. Por ejemplo tenemos la (l, r, y) La "L" emite un sonido como la " l " de " lima" y la "R" de "toro" de forma simultánea. La "R" no tiene cambios, su pronunciación es vibrante y equivale a la "R" initial del castellano en cualquier lugar de la palabra. La "Y" es un sonido mas suave que la del castellano, es decir, menos acentuados. Ejemplo: yeso, yonna. Nuestra Lengua Materna, cuenta con tres letras propias. ;SH El sonido de esta consonante es semejante a la S del castellano, haciendo una mayor fuerza con la punta de la lengua y los dientes hasta que salga la palabra. Ejemplo: Shia, shunui ;Ꞌ Saltillo o glotal. ( Ꞌ ) corresponde a una pausa entre vocal y vocal. Ejemplo: paaꞌa, oꞌuu. Y vocal consonante. Ejemplo: kaꞌlaite, jeꞌrashi ;Ü ;Consonantes que se duplican En las consonantes del Wayuunaiki existen tres letras que se duplican entre ellas tenemos: n, m, t (nn, mm, tt). Ejemplo: anneerü, Mma, wattaꞌa, nna. ;CH :chocho – trompo :chira – ese :chi – él :chaꞌayaa – allá :chiꞌa – aquel ;J :juya – lluvia :jime – pez :jierü – niña :jintüi – niño ;K :kanasü – diseño :kaasha – tambor :keenaa – derramarse :kasa – cosa, objeto ;M :maasi — flauta :monku – mango :maalü – temprano :majayülü – señorita ;N :nia – él :nüchik – acerca de él :naya – ellos ;P :pia – tú :pika – come :polu – hacha :palajana – primero ;S :suukala – azúcar :siki – leña :shia – ella ;T :türa – esa :taleꞌe – mi estómago :tekeerü – comeré :toushi – mi abuela ;W :waraapa – refresco :wawaachi – tortolita :wunuꞌu – palo :walekerü – araña ;Letras y sonidos propios del Wayuunaiki ;SH :wüshu – olla :ashukuu – huevo :iisho – cardenal :püshswalaa – párate ;( Ꞌ ) :oꞌyonoojaa – recortar :kaꞌi – sol :oꞌuu – ojo :aleꞌee – estómago :aꞌyatawaa – trabajar ;Letras iguales y sonidos diferentes a la del castellano ;L :luma – enramada :laa – jagüey :limuuna – limón ;R :rüi – cuchillo :ratuuna – gris :rülipü – sábila :roo – arroz ;Y :yolujaa – fantasma :yaajee – desde aquí :yotojolo – yotojoro :yosu – cardón ;Consonantes que se duplican (n, m, t) ;NN :nna – toma :nnojo – no :anneerü – ovejo :yonna – danza ;MM :mmatai – piel de color morena :mmaꞌala – cascabel :mma – tierra ;TT :süttiija – anillo :mmoluꞌu – abajo :laüttasü – grueso :wattaꞌa – mañana [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] b4d95zoewewi10o2zpweasjkspv1mp5 Anouktia sukua'ipa:Ojuichajaa 10 770 13784 13783 2023-10-27T19:50:19Z JOAN 174 13784 wikitext text/x-wiki <div name="Deletion notice" class="boilerplate metadata" id="delete" style="background-color: #fee; margin: 0 1em; padding: 0 10px; border: 1px solid #aaa;"> '''Esta {{{2|página}}} es [[:Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi|candidata para borrado rápido]][[Template:Ojuichajaa|.]]''' Por el siguiente motivo: "''{{{1|No se especificó una razón}}}''" Si no está de acuerdo con su borrado, explique el motivo en la página de discusión. <!-- Si esta página obviamente no cumple con los criterios para una eliminación rápida, o tiene la intención de corregirla, elimine este aviso, pero no lo elimine de los artículos que haya creado usted mismo. Asegúrate de que no haya otras páginas [[Special:Whatlinkshere/{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|aquí]] y revise las páginas del [{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|action=history}} historial] antes del borrado. --> </div> <includeonly>[[Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi]]</includeonly><noinclude> ==Uso de esta plantilla:== <code><nowiki>{{Ojuichajaa|Motivo}}</nowiki></code> reemplaza ''Motivo'' por una razón de borrado.<br> <code><nowiki>{{Ojuichajaa|Motivo|categoría}}</nowiki></code> el resultado da lo mismo, pero la primera oración sería: ''Esta '''categoría''' es candidata para borrado rápido''. ===Alternativas=== También puede usarse en idioma español e inglés, de la siguiente manera:<br> <code><nowiki>{{Delete|Reason}}</nowiki></code> replaces ''Reason'' for a deletion reason.<br> <code><nowiki>{{Destruir|Motivo}}</nowiki></code> reemplaza ''Motivo'' por una razón de borrado.''. <!---your wikis Delete Cat here---> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]] </noinclude> ijgd8hpzgue8a97og5pxc2pjxi85dde Akotchajülee sünülia:Woumainkat 14 771 10308 2023-03-07T01:12:30Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Woumainkat]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]]: Escritura 10308 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] cop1kq4mrwttv1su5m4r89wki0y00wb Wikipeetia:Shawantama'ana 4 772 10313 2023-03-07T01:31:05Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wikipeetia:Shawantama'ana]] sünain [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]] 10313 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]] n5ziw7znx21x9u2lhsj3taxn0r4hpco Akotchajülee sünülia:Poliitika 14 773 10320 2023-03-07T03:31:30Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Poliitika]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]]: Escritura 10320 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 56jfaw5x6ctwp32tp1igoept4k425k7 Akotchajülee sünülia:Jayeechikana 14 774 10326 2023-03-07T03:39:17Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Jayeechikana]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]]: Escritura 10326 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] 0chp73uue6r1twv0rc4ocjwz7u8wp5g Akotchajülee sünülia:Achikii 14 775 10331 2023-03-07T03:43:39Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Achikii]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]]: Escritura 10331 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] arv20m8uz9f91jfd4f8tvwtmrm89s12 Akotchajülee sünülia:Astüroonomiia 14 776 10337 2023-03-07T03:55:11Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Astüroonomiia]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]]: Escritura 10337 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] lxf7z71njqdc59h5f53oxtq30ncswc6 Akotchajülee sünülia:Anüikipülajee 14 777 10343 2023-03-07T04:07:10Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Anüikipülajee]] sünain [[Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi]]: Cambio de titulo 10343 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi]] df8og34m1ozsl3z24tvpeczjmlkvk36 Akotchajülee sünülia:A'inwaa 14 778 13439 10349 2023-09-24T16:41:41Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] 13439 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] 0pzu4j2rsmj24p9806u65spwtksa7td Akotchajülee sünülia:Siensiiaka 14 779 10359 2023-03-07T04:44:11Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Siensiiaka]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee]]: Cambio de titulo 10359 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee]] s08znwdt02mubexow2rcbp6ph8vu0af Akotchajülee sünülia:Matemaatika 14 780 10362 2023-03-07T04:48:43Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Matemaatika]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa ayaawajia]]: Cambio de titulo 10362 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa ayaawajia]] 8857fkj2j1l1r4w0i8db37mk52ax8ld Akotchajülee sünülia:Atijuushi 14 781 10365 2023-03-07T04:51:30Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Atijuushi]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]]: Cambio de titulo 10365 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] s10n73qkmc9n43qgrl078u8k5yg5g09 Akotchajülee sünülia:Piloosopia 14 782 10368 2023-03-07T04:53:46Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Piloosopia]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Ayaawataaka aa'in]]: Cambio de titulo 10368 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Ayaawataaka aa'in]] 1kpz27imbw3apfklsoq7ynbd9bavo8v Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua 14 783 10372 2023-03-07T05:12:57Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Wuchi'irua]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]: Cambio de titulo 10372 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ohqfp8feco2aseuv4u8vgql24saurxe Akotchajülee sünülia:Aashajaayapülee 14 784 10375 2023-03-07T05:15:17Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Aashajaayapülee]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Süpülajana yootirawaa]]: Cambio de titulo 10375 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Süpülajana yootirawaa]] q7860zcbx7r5mibtz9urpta8z41e2cw Akotchajülee sünülia:Atijalaa 14 785 10378 2023-03-07T05:18:02Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Atijalaa]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]]: Cambio de titulo 10378 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua]] 4heeshfzmnsr6gzw8qc90j35t791x0k Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka 14 786 10381 2023-03-07T05:21:21Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa Mmaka]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]]: Cambio de titulo 10381 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] 492jhcb5gm8z93vr3pd2kmujm1oqdl6 Jüli'wai 0 787 10750 10401 2023-03-11T00:58:17Z Kwamikagami 48 usar el tamaño de imagen predeterminado del lector (via JWB) 10750 wikitext text/x-wiki [[File:La Luna y Venus al amanecer desde Popayán.jpg|thumb|[[Kashi]] sümaa Jüli'wai]] [[File:Venus 2 Approach Image.jpg|thumb|Jüli'wai]] '''Jüli'wai''' ([[alijunaiki]]: ''Venus''; ayaawase: [[file:Venus symbol (fixed width).svg|♀]]) [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] tc04j7zwzqadiism17cutaz7tj52x39 Ka’laira 0 788 10403 2023-03-09T19:16:12Z Kwamikagami 48 Kwamikagami ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Ka’laira]] sünain [[Ka'laira]] 10403 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ka'laira]] p9cy012linb0156ien51pzy7du6rcix Ka'i 0 789 15112 14587 2024-06-11T21:40:24Z Jusayu75 71 15112 wikitext text/x-wiki [[File:Howl Bangladesh.jpg|thumb|Ka'i]] [[File:Sun920607.jpg|thumb|Ka'i]] '''Ka'i''' ([[alijunaiki]]: ''sol''; ayaawase: Chi ka'ikai nüchon Araliatuy Warattuy sümaa Sawai pi'yuushi .otta musia nia cho'ujaashi sümüin tü mapa'akalü warattüinjatü ma'i, shia oulaka müsia aliuuka, anasü ma'i niyolojo jemioushiipa nia sükalia eeme'rawaa süpüla natuunkai naa murutchenkana otta jo wayuu. Chi ka'ikai anashi süpüla atüjaanajatüin saa'u waka'lia, eme'riijaa sükua wenshi, tü woushikalü. Chii ka'ika'i jaishii ma'in kat'saa alanaleein nuturula sutuma shi'iratain sukua'ipa tüü mmapa'aka, aisü walatshii ko'omüisü ayuule sutuma eperojosü mmapaka nutuma aapüsü jamü sümüin mürülü oosojosü mojuipaka sutuma. Atardecer 4:00 pm encerramiento de animales a los corrales. Fijo mi posición con la ubicación del sol y determinó una hora. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 642drtjoin8eacbb10wu8rox4sovxhy Anouktia sukua'ipa:Saltillo 10 790 13787 10446 2023-10-27T19:56:12Z JOAN 174 13787 wikitext text/x-wiki {{#ifexist:{{{1|}}}|Ꞌ|ꞌ}}<noinclude> :<nowiki>{{saltillo}}</nowiki> → {{saltillo}} :<nowiki>{{saltillo|m}} etc.</nowiki> → {{saltillo|m}} [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> 30j15w1sjcih6in6qpcgsrr0jkxchqv Anouktia sukua'ipa:- 10 791 10531 10530 2023-03-10T23:47:45Z Kwamikagami 48 10531 wikitext text/x-wiki <div style="clear:{{{1|both}}};"></div><noinclude> </noinclude> r3wbetoursdsrf2wclc9i57ebcd3fpz Venesueela (ee´irain) 0 793 10974 2023-03-11T02:19:29Z Kwamikagami 48 Kwamikagami ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Venesueela (ee´irain)]] sünain [[Venesueela (ee'irain)]] 10974 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Venesueela (ee'irain)]] ipg3nr902cyua8vqnnduqr3xjvb5khq Kaa’aulayawaa 0 794 10976 2023-03-11T02:19:37Z Kwamikagami 48 Kwamikagami ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Kaa’aulayawaa]] sünain [[Kaa'aulayawaa]] 10976 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kaa'aulayawaa]] ri31qa98f47ly92nadfuf4wnrhj33ms Uruwai 0 796 15158 11091 2024-07-27T08:09:01Z 2402:800:637D:27DD:6248:E0D:5D0B:D3B8 Vn 15158 wikitext text/x-wiki Vietnam[[Anaajaalaa:Flag of Uruguay.svg|thumb|[[Panteera]] Uruwajatü.]] [[Anaajaalaa:URY orthographic.svg|thumb|[[Maapa]] Uruwajatü.]] '''Uruwai''' ([[alijunaiki]]: ''República Oriental del Uruguay'') shiia wanee Mmakat antunusu anain chaa souje ipanamüin sunain [[Ameerika Uuchimüin]]. Sumioüshe mmakat shiia 176.220 km² siia tü Outkapüle Mma shiia [[Montevideo]]. [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] aoyb54lsagowlliv9ye2qorw9kafskl Miguel Ángel Jusayú 0 797 11103 2023-03-18T01:18:52Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Miguel Ángel Jusayú]] sünain [[Argenis Angulo]]: Cambio de titulo 11103 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Argenis Angulo]] 47xfxoyn9216w0219pr70a2t4155tgp Ana Estela Nava González wayuu Aapüshana "Pocha" 0 798 11113 2023-03-18T04:17:35Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Ana Estela Nava González wayuu Aapüshana "Pocha"]] sünain [[Ana Estela Nava González]]: Escritura 11113 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ana Estela Nava González]] bejr96ga66b4wgubl3zpqynurt345v8 Akotchajülee sünülia:Anoujaa akua'ipa 14 800 11136 2023-03-19T20:08:37Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Anoujaa akua'ipa]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]]: Cambio de titulo 11136 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] 0pzu4j2rsmj24p9806u65spwtksa7td Anüliaamajaatü kottusu einjatuka jülümüin tü ashajanaka Wikipeetiajatü 0 801 11139 2023-03-19T20:12:12Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Anüliaamajaatü kottusu einjatuka jülümüin tü ashajanaka Wikipeetiajatü]] sünain [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia]]: Escritura 11139 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia]] nwumk3qfil2puxa6ansd3267ast3ujc Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu 14 802 14556 14539 2024-03-30T00:35:49Z Leonfd1992 13 14556 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüinjatü sukuwa'ipa tü shikaka na wayuukana: # 8jaly0ijnqp9evzakwbpq2j5z4r6caw Akotchajülee sünülia:Süchikuu pülaiwa'a mmapa'akat 14 803 12761 11145 2023-08-14T18:13:45Z Leonfd1992 13 12761 wikitext text/x-wiki Süchiki sukumajaaiwa tü mmapa'akalü naashin na wayuukana: #[[Taata Juya]] 6m3uj1fz6e753y2aji10usykb80jf97 Akotchajülee sünülia:Wayuu naatajatü akua'ipa 14 804 12762 11147 2023-08-14T18:19:32Z Leonfd1992 13 12762 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü süchiki nakuwa'ipa na wayuu waneejatüka akuwa'ipa: #[[Aimara]] #[[Maya]] #[[Náhuat]] #[[Mapuche]] #[[Warii]] #[[Yanomami]] #[[Taíno]] f6l0vwusg2ezbn1fjip6jn1ijcv26h2 Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela 14 805 12775 12070 2023-08-14T18:36:11Z Leonfd1992 13 12775 wikitext text/x-wiki Yaaya e'itaanüinjatü süchikimaajatü Wenesuweera: #[[Alijunapiapa'a Kooro]] #[[Kanaima]] #[[Lila Morillo]] #[[Alijunapiapa'a Marakai]] a1134oljy31i26mo2k7lgbg0btlmmq5 Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia 14 806 11991 11153 2023-05-27T06:35:04Z Caro de Segeda 64 11991 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la República de Colombia. [[Akotchajülee sünülia:Kolomwia]] cvx6ina6oo2dqukeph0hrvsi18exqhn San Antüreesü, Pürowiteensia jee Santaaka Kataliina 0 807 11155 2023-03-19T21:34:24Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[San Antüreesü, Pürowiteensia jee Santaaka Kataliina]] sünain [[San Andrés, Providencia y Santa Catalina]]: Escritura 11155 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[San Andrés, Providencia y Santa Catalina]] llt0cxgpozm4igp6lz8lb72mpsmrhtf Antiookia 0 808 11158 2023-03-19T21:37:58Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Antiookia]] sünain [[Departamento Antioquia]]: Escritura 11158 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Departamento Antioquia]] 79pg3b8owiq6c0auqlud76mumdzor39 Pütchi jekennuu süka wayuunaiki 0 809 12798 12797 2023-08-15T04:07:48Z Ko'oyooshi 504 12798 wikitext text/x-wiki {| border="1" cellpadding="10" style="height:300px;"; style="width:100%; background:white; line-height:20px"; !width="150" height=20%|Alijunaiki !width=150px|Wayuunaiki !width="250"|Soo'omüin sukuwa'ipa |- |height=40%|Mouse - Ratón |[[Kookooche'erü (ajüttüleepala)|Kookooche'erü]] |Kookooche'erü süpüla aneekajaa otta ajüttaa wane kasa sulu'u wanee komputatoora |- |height=40%|Monitor |[[Anajia]] |Süpüla e'rajawaa tü wa'yataainka sulu'u wane komputatoora |- |height=40%|Bolígrafo |[[Ko'okiishajia]] |Süpüla ashajaa sulu'u karalo'uta |- |height=40%|Escanear |[[Akaniaajaa]] |Süpüla amainmajaa wane karalo'uta |- |height=40%|Calculadora |[[Akatkulaajiaa]] |Süpüla ayaawajaa sülia wane kasa |- |height=40%|Dar clic |[[Aküliküjaa]] |Süpüla ajüttaa saa'uje wane kasa eekai aneekajüneein |- |height=40%|Escritorio |[[A'yataainpalaa|A'yataaiyapala]] |Süpülajana korolo |- |height=40%|Computadora portátil |[[Komputatoora alü'üjüüi]] |Komputatoora jamaamasü süpüla alü'üjünaa |- |height=40%|Enlazar |[[Alaasajaa]] |Epe'ipajaa piama kasa |- |height=40%|Módem |[[Alanale'ejia|E'yatia Internet]] |Eitajaaya internet sulu'upünaa kachuweera |- |height=40%|Cargar - subir |[[Aliikiraa]] |Aluwataa ayaakuwaa otta eekai anain süpüla aluwataanüin sulu'upünaa internet |- |height=40%|Contraseña |[[Amoutia]] |E'itaanaka süpüla ekerotaa sulu'u wane kasa sulu'u internet |- |height=40%|Email - correo electronico |[[Imeeirü|shiyaawase]] |Wayaawase sünain aluwataa wanüiki sünain ashajuushin shia |} noev69aouca1jtjfula8uads0c8bxlc Pülaana 0 810 11168 2023-03-20T01:36:35Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Pülaana]] sünain [[Püla'ana]]: Escritura 11168 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Püla'ana]] acmcz0bu57fr559w09ayhjcng3k1p3o Pueulo 0 811 11196 2023-03-21T00:03:21Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Pueulo]] sünain [[Puelopa'a]]: Cambio de titulo 11196 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Puelopa'a]] kute9ey3hwwqx932dymrzgchtmbpg5f E'inasee 0 812 11199 2023-03-21T00:06:18Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[E'inasee]] sünain [[Einasee]]: Arreglo de página 11199 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Einasee]] swhiw46tztktpfhe9fjv7vpmsz0eqym Kookooche'erü 0 813 11258 2023-03-27T22:11:09Z JOAN 174 Página redirigida a [[Kookooche'rü]] 11258 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kookooche'rü]] shwmr8uf8qdv5zsi3gyn0myzghuotib Kookooche'ekai 0 814 11260 2023-03-27T22:13:06Z JOAN 174 Página redirigida a [[Kookooche'rü]] 11260 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kookooche'rü]] shwmr8uf8qdv5zsi3gyn0myzghuotib Nüchikuwa atpanaa numaa uyaaliwa. 0 815 12517 12516 2023-07-20T21:36:22Z Ko'oyooshi 504 12517 wikitext text/x-wiki AKÜJALAA NÜCHIKUWA KO'IJAAPA NUMAA TAATA UYAALIWA Naashin naa la'ulayuukana julu'u tü naküjalaka jumaiwale'eya ma'i chii uyaaliwakai wanee wayuu ouutshi e'rajushishaana ya'aya julu'u mmapa'akat paala jumale'eiwa'aya ma'i. Taata uyaaliwa wanee wayuu pülashishaata ma'i ja'akaje tü wayuukaluirua jumaiwa jupushuwa'ashaata tü nümakat wanee kasa pansaasü julu'u lotuin jukuaippa, kojutushaanashijese'e nia atumawaa jüka wanee wayuu laülaa mülo'in julu'u pülain nia jaa müsü tü wayuukalüiruwa nümüin. Taata uyaaliwa wanee wayuu laülaachon yarüttachon asheinchi jumaa jepüwayaain nia jünain waraitta nnojoishi yaleta mayaain nikii jümaa tü warai maakalü julu'u uuche'echonnishaatain tüü no'ukaluirua jumaa kalamaloulein nia, eere nnojoluin ni'rayaain mmapa'akat jutuma joi tüü nülamalo'ukalü. Niakai wanee wayuu keejusu ma'i tü nüsheinkat jumaa jeeju yüi, wane'ere'eja wanee wayuu malerasai nia eere jeenalaataain tü wayuukaluirua jutuma yaruttüin tü nusheeinkat jumaa jeeju nuwaa yüimaajatkat müsia jeeju tü wanülükalu niiyajakalü jünaainje wayuu ayuusuirua. Jiasa'a wanee ka'i neenajünaka cha'aya wopumuin jutuma wanee wayuuirua süchiimaje'ewoluirua jünainmuin outtajaa wanee wayuu ayuuisu jutuma wanülü, wayuuka ayuuisu jusoso jutuma oonojo waneepia. Taata uyaaliwa wanee wayuu wuinpeje'ewoi eejeworule nejepuse jiasa'a wanee ka'i nu'unaka cha'aya wopumuin jünain tüü ounajitnakat anain nia, jiasa'a cha'aya wopulu nupanapajirakalü numaa wanee wayuu wopujekuwoi cha'awai wuinpumuin nüchikumuin ¿jamaya pia taata? nümaka nümuin, aja tache'e nümaka ¿jalaiwoitta pia joolu'u kakuwatülein taata? numaka numuin, cha'awoire taya süchiimamuin jünain outtaja wanee wayuu ayuuisu jutuma wanülü numaka numuin, [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] jqqhmc7g1miugfwxa75gakzkb3sajhh Palaajewai 0 816 11267 2023-03-28T16:02:44Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Palaajewai]] sünain [[Parouja]]: Cambio de titulo 11267 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Parouja]] ouu7bhy89s3w1qvr8xz5vkm0h4kvg3z Akujalaakalü jüchiki Alewolu'u 0 817 14468 12499 2024-03-20T15:26:38Z Jeyuu 67 14468 wikitext text/x-wiki Alewolú'u jünülia wanee mma anasü ma'in julu'u jeruluulin ma'in jia ka'ayatapünaa yaaya wuinpümuin nüralo'u chi uuchikai Iitujolu, wanee mma anasü ma'in jüpula jiraajüinjatüin eere jülatireein ka'i jumaa jüpüshi, juchonnii jumaa jüitkeyuu müsia jütünajutuirua julu'u wayuuin otta musia julu'u alijunain naya. Alewolu'u wanee mma pulasü yaaya Makuiratu nuralo'u chi uuchikai Iitujolü. Naashin naküjala naa watuushinuukana, taata Male'iwa ayorolojooshi jümaa tü wa'inka mule'u mule'u wamapa wantapa julu'u tu wo'uyasekat jüma la'ulawaa jüpüla eeinjatüin wa'in yapainjanain wayaa jüpüla o'unaa Jepiramuin, jaa muinjatü tü wa'inkat nümüin chi kaapajalakai wamuin kataa o'u ya'aya jupa'a mmapa'akalü. wayakana julu'u wayuuin waya kakoroloshi ma'aka jaain tu kakuna, sattapierü, kurulaashi, ooro, tu'uma, otta musia tü eekalü wama'ana ya'aya mmapa'a, kettapa tü wakaliakat yaaje ya mmapa'ajee eejatüin ja'in tü wa'inka jünain tü anaaja tü wokorolokat yaaya mmapa'a jüpüla waikajainjatüin tü kasa korolo anasüin wama'anakat jüpüla wojoitüinjatüin jia ja'aka tü mmaka Alewolu'umuin. Niasa Male'iwa nipeije'erüin tü korolokairüwa nümüin otta jümüin tü wayuu nuchekakalü apuleerua jüpüla jükoroloin jia watta taa ka'i. Tü mmapa'aka Alewolu'u pülasü, kaawainsü jia kokoloninjana waya jümüin chira yootshi jümüin jüpüla malamatüinjatúin jaain otta talatüinjatüin jaain wamaa otta mataasia kojutuijatuin jia watuma nnojoluinjatuin washaittajaain jüka. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] tqkgulum7uxu42ad0yeq42b0jp0mgkc Anouktia sukua'ipa:Documentation 10 818 13788 11350 2023-10-27T20:00:17Z JOAN 174 13788 wikitext text/x-wiki {{#invoke:documentation|main|_content={{ {{#invoke:documentation|contentTitle}}}}}}<noinclude> <!-- Add categories to the /doc subpage --> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> 06oit5h08vuzbmhwq9u96ptfwo9awtf Módulo:Documentation 828 819 15636 11351 2024-11-04T22:19:42Z Zulf 447 Update from [[d:Special:GoToLinkedPage/enwiki/Q14357839|master]] using [[mw:Synchronizer| #Synchronizer]] 15636 Scribunto text/plain -- This module implements {{documentation}}. -- Get required modules. local getArgs = require('Module:Arguments').getArgs -- Get the config table. local cfg = mw.loadData('Module:Documentation/config') local p = {} -- Often-used functions. local ugsub = mw.ustring.gsub local format = mw.ustring.format ---------------------------------------------------------------------------- -- Helper functions -- -- These are defined as local functions, but are made available in the p -- table for testing purposes. ---------------------------------------------------------------------------- local function message(cfgKey, valArray, expectType) --[[ -- Gets a message from the cfg table and formats it if appropriate. -- The function raises an error if the value from the cfg table is not -- of the type expectType. The default type for expectType is 'string'. -- If the table valArray is present, strings such as $1, $2 etc. in the -- message are substituted with values from the table keys [1], [2] etc. -- For example, if the message "foo-message" had the value 'Foo $2 bar $1.', -- message('foo-message', {'baz', 'qux'}) would return "Foo qux bar baz." --]] local msg = cfg[cfgKey] expectType = expectType or 'string' if type(msg) ~= expectType then error('message: type error in message cfg.' .. cfgKey .. ' (' .. expectType .. ' expected, got ' .. type(msg) .. ')', 2) end if not valArray then return msg end local function getMessageVal(match) match = tonumber(match) return valArray[match] or error('message: no value found for key $' .. match .. ' in message cfg.' .. cfgKey, 4) end return ugsub(msg, '$([1-9][0-9]*)', getMessageVal) end p.message = message local function makeWikilink(page, display) if display then return format('[[%s|%s]]', page, display) else return format('[[%s]]', page) end end p.makeWikilink = makeWikilink local function makeCategoryLink(cat, sort) local catns = mw.site.namespaces[14].name return makeWikilink(catns .. ':' .. cat, sort) end p.makeCategoryLink = makeCategoryLink local function makeUrlLink(url, display) return format('[%s %s]', url, display) end p.makeUrlLink = makeUrlLink local function makeToolbar(...) local ret = {} local lim = select('#', ...) if lim < 1 then return nil end for i = 1, lim do ret[#ret + 1] = select(i, ...) end -- 'documentation-toolbar' return format( '<span class="%s">(%s)</span>', message('toolbar-class'), table.concat(ret, ' &#124; ') ) end p.makeToolbar = makeToolbar ---------------------------------------------------------------------------- -- Argument processing ---------------------------------------------------------------------------- local function makeInvokeFunc(funcName) return function (frame) local args = getArgs(frame, { valueFunc = function (key, value) if type(value) == 'string' then value = value:match('^%s*(.-)%s*$') -- Remove whitespace. if key == 'heading' or value ~= '' then return value else return nil end else return value end end }) return p[funcName](args) end end ---------------------------------------------------------------------------- -- Entry points ---------------------------------------------------------------------------- function p.nonexistent(frame) if mw.title.getCurrentTitle().subpageText == 'testcases' then return frame:expandTemplate{title = 'module test cases notice'} else return p.main(frame) end end p.main = makeInvokeFunc('_main') function p._main(args) --[[ -- This function defines logic flow for the module. -- @args - table of arguments passed by the user --]] local env = p.getEnvironment(args) local root = mw.html.create() root :wikitext(p._getModuleWikitext(args, env)) :wikitext(p.protectionTemplate(env)) :wikitext(p.sandboxNotice(args, env)) :tag('div') -- 'documentation-container' :addClass(message('container')) :attr('role', 'complementary') :attr('aria-labelledby', args.heading ~= '' and 'documentation-heading' or nil) :attr('aria-label', args.heading == '' and 'Documentation' or nil) :newline() :tag('div') -- 'documentation' :addClass(message('main-div-classes')) :newline() :wikitext(p._startBox(args, env)) :wikitext(p._content(args, env)) :tag('div') -- 'documentation-clear' :addClass(message('clear')) :done() :newline() :done() :wikitext(p._endBox(args, env)) :done() :wikitext(p.addTrackingCategories(env)) -- 'Module:Documentation/styles.css' return mw.getCurrentFrame():extensionTag ( 'templatestyles', '', {src=cfg['templatestyles'] }) .. tostring(root) end ---------------------------------------------------------------------------- -- Environment settings ---------------------------------------------------------------------------- function p.getEnvironment(args) --[[ -- Returns a table with information about the environment, including title -- objects and other namespace- or path-related data. -- @args - table of arguments passed by the user -- -- Title objects include: -- env.title - the page we are making documentation for (usually the current title) -- env.templateTitle - the template (or module, file, etc.) -- env.docTitle - the /doc subpage. -- env.sandboxTitle - the /sandbox subpage. -- env.testcasesTitle - the /testcases subpage. -- -- Data includes: -- env.protectionLevels - the protection levels table of the title object. -- env.subjectSpace - the number of the title's subject namespace. -- env.docSpace - the number of the namespace the title puts its documentation in. -- env.docpageBase - the text of the base page of the /doc, /sandbox and /testcases pages, with namespace. -- env.compareUrl - URL of the Special:ComparePages page comparing the sandbox with the template. -- -- All table lookups are passed through pcall so that errors are caught. If an error occurs, the value -- returned will be nil. --]] local env, envFuncs = {}, {} -- Set up the metatable. If triggered we call the corresponding function in the envFuncs table. The value -- returned by that function is memoized in the env table so that we don't call any of the functions -- more than once. (Nils won't be memoized.) setmetatable(env, { __index = function (t, key) local envFunc = envFuncs[key] if envFunc then local success, val = pcall(envFunc) if success then env[key] = val -- Memoise the value. return val end end return nil end }) function envFuncs.title() -- The title object for the current page, or a test page passed with args.page. local title local titleArg = args.page if titleArg then title = mw.title.new(titleArg) else title = mw.title.getCurrentTitle() end return title end function envFuncs.templateTitle() --[[ -- The template (or module, etc.) title object. -- Messages: -- 'sandbox-subpage' --> 'sandbox' -- 'testcases-subpage' --> 'testcases' --]] local subjectSpace = env.subjectSpace local title = env.title local subpage = title.subpageText if subpage == message('sandbox-subpage') or subpage == message('testcases-subpage') then return mw.title.makeTitle(subjectSpace, title.baseText) else return mw.title.makeTitle(subjectSpace, title.text) end end function envFuncs.docTitle() --[[ -- Title object of the /doc subpage. -- Messages: -- 'doc-subpage' --> 'doc' --]] local title = env.title local docname = args[1] -- User-specified doc page. local docpage if docname then docpage = docname else docpage = env.docpageBase .. '/' .. message('doc-subpage') end return mw.title.new(docpage) end function envFuncs.sandboxTitle() --[[ -- Title object for the /sandbox subpage. -- Messages: -- 'sandbox-subpage' --> 'sandbox' --]] return mw.title.new(env.docpageBase .. '/' .. message('sandbox-subpage')) end function envFuncs.testcasesTitle() --[[ -- Title object for the /testcases subpage. -- Messages: -- 'testcases-subpage' --> 'testcases' --]] return mw.title.new(env.docpageBase .. '/' .. message('testcases-subpage')) end function envFuncs.protectionLevels() -- The protection levels table of the title object. return env.title.protectionLevels end function envFuncs.subjectSpace() -- The subject namespace number. return mw.site.namespaces[env.title.namespace].subject.id end function envFuncs.docSpace() -- The documentation namespace number. For most namespaces this is the -- same as the subject namespace. However, pages in the Article, File, -- MediaWiki or Category namespaces must have their /doc, /sandbox and -- /testcases pages in talk space. local subjectSpace = env.subjectSpace if subjectSpace == 0 or subjectSpace == 6 or subjectSpace == 8 or subjectSpace == 14 then return subjectSpace + 1 else return subjectSpace end end function envFuncs.docpageBase() -- The base page of the /doc, /sandbox, and /testcases subpages. -- For some namespaces this is the talk page, rather than the template page. local templateTitle = env.templateTitle local docSpace = env.docSpace local docSpaceText = mw.site.namespaces[docSpace].name -- Assemble the link. docSpace is never the main namespace, so we can hardcode the colon. return docSpaceText .. ':' .. templateTitle.text end function envFuncs.compareUrl() -- Diff link between the sandbox and the main template using [[Special:ComparePages]]. local templateTitle = env.templateTitle local sandboxTitle = env.sandboxTitle if templateTitle.exists and sandboxTitle.exists then local compareUrl = mw.uri.canonicalUrl( 'Special:ComparePages', { page1 = templateTitle.prefixedText, page2 = sandboxTitle.prefixedText} ) return tostring(compareUrl) else return nil end end return env end ---------------------------------------------------------------------------- -- Auxiliary templates ---------------------------------------------------------------------------- p.getModuleWikitext = makeInvokeFunc('_getModuleWikitext') function p._getModuleWikitext(args, env) local currentTitle = mw.title.getCurrentTitle() if currentTitle.contentModel ~= 'Scribunto' then return end pcall(require, currentTitle.prefixedText) -- if it fails, we don't care local moduleWikitext = package.loaded["Module:Module wikitext"] if moduleWikitext then return moduleWikitext.main() end end function p.sandboxNotice(args, env) --[=[ -- Generates a sandbox notice for display above sandbox pages. -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- -- Messages: -- 'sandbox-notice-image' --> '[[File:Sandbox.svg|50px|alt=|link=]]' -- 'sandbox-notice-blurb' --> 'This is the $1 for $2.' -- 'sandbox-notice-diff-blurb' --> 'This is the $1 for $2 ($3).' -- 'sandbox-notice-pagetype-template' --> '[[Wikipedia:Template test cases|template sandbox]] page' -- 'sandbox-notice-pagetype-module' --> '[[Wikipedia:Template test cases|module sandbox]] page' -- 'sandbox-notice-pagetype-other' --> 'sandbox page' -- 'sandbox-notice-compare-link-display' --> 'diff' -- 'sandbox-notice-testcases-blurb' --> 'See also the companion subpage for $1.' -- 'sandbox-notice-testcases-link-display' --> 'test cases' -- 'sandbox-category' --> 'Template sandboxes' -- 'module-sandbox-category' --> 'Module sandboxes' -- 'other-sandbox-category' --> 'Sandboxes outside of template or module namespace' --]=] local title = env.title local sandboxTitle = env.sandboxTitle local templateTitle = env.templateTitle local subjectSpace = env.subjectSpace if not (subjectSpace and title and sandboxTitle and templateTitle and mw.title.equals(title, sandboxTitle)) then return nil end -- Build the table of arguments to pass to {{ombox}}. We need just two fields, "image" and "text". local omargs = {} omargs.image = message('sandbox-notice-image') -- Get the text. We start with the opening blurb, which is something like -- "This is the template sandbox for [[Template:Foo]] (diff)." local text = '__EXPECTUNUSEDTEMPLATE__' local pagetype, sandboxCat if subjectSpace == 10 then pagetype = message('sandbox-notice-pagetype-template') sandboxCat = message('sandbox-category') elseif subjectSpace == 828 then pagetype = message('sandbox-notice-pagetype-module') sandboxCat = message('module-sandbox-category') else pagetype = message('sandbox-notice-pagetype-other') sandboxCat = message('other-sandbox-category') end local templateLink = makeWikilink(templateTitle.prefixedText) local compareUrl = env.compareUrl if compareUrl then local compareDisplay = message('sandbox-notice-compare-link-display') local compareLink = makeUrlLink(compareUrl, compareDisplay) text = text .. message('sandbox-notice-diff-blurb', {pagetype, templateLink, compareLink}) else text = text .. message('sandbox-notice-blurb', {pagetype, templateLink}) end -- Get the test cases page blurb if the page exists. This is something like -- "See also the companion subpage for [[Template:Foo/testcases|test cases]]." local testcasesTitle = env.testcasesTitle if testcasesTitle and testcasesTitle.exists then if testcasesTitle.contentModel == "Scribunto" then local testcasesLinkDisplay = message('sandbox-notice-testcases-link-display') local testcasesRunLinkDisplay = message('sandbox-notice-testcases-run-link-display') local testcasesLink = makeWikilink(testcasesTitle.prefixedText, testcasesLinkDisplay) local testcasesRunLink = makeWikilink(testcasesTitle.talkPageTitle.prefixedText, testcasesRunLinkDisplay) text = text .. '<br />' .. message('sandbox-notice-testcases-run-blurb', {testcasesLink, testcasesRunLink}) else local testcasesLinkDisplay = message('sandbox-notice-testcases-link-display') local testcasesLink = makeWikilink(testcasesTitle.prefixedText, testcasesLinkDisplay) text = text .. '<br />' .. message('sandbox-notice-testcases-blurb', {testcasesLink}) end end -- Add the sandbox to the sandbox category. omargs.text = text .. makeCategoryLink(sandboxCat) -- 'documentation-clear' return '<div class="' .. message('clear') .. '"></div>' .. require('Module:Message box').main('ombox', omargs) end function p.protectionTemplate(env) -- Generates the padlock icon in the top right. -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- Messages: -- 'protection-template' --> 'pp-template' -- 'protection-template-args' --> {docusage = 'yes'} local protectionLevels = env.protectionLevels if not protectionLevels then return nil end local editProt = protectionLevels.edit and protectionLevels.edit[1] local moveProt = protectionLevels.move and protectionLevels.move[1] if editProt then -- The page is edit-protected. return require('Module:Protection banner')._main{ message('protection-reason-edit'), small = true } elseif moveProt and moveProt ~= 'autoconfirmed' then -- The page is move-protected but not edit-protected. Exclude move -- protection with the level "autoconfirmed", as this is equivalent to -- no move protection at all. return require('Module:Protection banner')._main{ action = 'move', small = true } else return nil end end ---------------------------------------------------------------------------- -- Start box ---------------------------------------------------------------------------- p.startBox = makeInvokeFunc('_startBox') function p._startBox(args, env) --[[ -- This function generates the start box. -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- -- The actual work is done by p.makeStartBoxLinksData and p.renderStartBoxLinks which make -- the [view] [edit] [history] [purge] links, and by p.makeStartBoxData and p.renderStartBox -- which generate the box HTML. --]] env = env or p.getEnvironment(args) local links local content = args.content if not content or args[1] then -- No need to include the links if the documentation is on the template page itself. local linksData = p.makeStartBoxLinksData(args, env) if linksData then links = p.renderStartBoxLinks(linksData) end end -- Generate the start box html. local data = p.makeStartBoxData(args, env, links) if data then return p.renderStartBox(data) else -- User specified no heading. return nil end end function p.makeStartBoxLinksData(args, env) --[[ -- Does initial processing of data to make the [view] [edit] [history] [purge] links. -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- -- Messages: -- 'view-link-display' --> 'view' -- 'edit-link-display' --> 'edit' -- 'history-link-display' --> 'history' -- 'purge-link-display' --> 'purge' -- 'module-preload' --> 'Template:Documentation/preload-module-doc' -- 'docpage-preload' --> 'Template:Documentation/preload' -- 'create-link-display' --> 'create' --]] local subjectSpace = env.subjectSpace local title = env.title local docTitle = env.docTitle if not title or not docTitle then return nil end if docTitle.isRedirect then docTitle = docTitle.redirectTarget end -- Create link if /doc doesn't exist. local preload = args.preload if not preload then if subjectSpace == 828 then -- Module namespace preload = message('module-preload') else preload = message('docpage-preload') end end return { title = title, docTitle = docTitle, -- View, display, edit, and purge links if /doc exists. viewLinkDisplay = message('view-link-display'), editLinkDisplay = message('edit-link-display'), historyLinkDisplay = message('history-link-display'), purgeLinkDisplay = message('purge-link-display'), preload = preload, createLinkDisplay = message('create-link-display') } end function p.renderStartBoxLinks(data) --[[ -- Generates the [view][edit][history][purge] or [create][purge] links from the data table. -- @data - a table of data generated by p.makeStartBoxLinksData --]] local docTitle = data.docTitle -- yes, we do intend to purge the template page on which the documentation appears local purgeLink = makeWikilink("Special:Purge/" .. data.title.prefixedText, data.purgeLinkDisplay) if docTitle.exists then local viewLink = makeWikilink(docTitle.prefixedText, data.viewLinkDisplay) local editLink = makeWikilink("Special:EditPage/" .. docTitle.prefixedText, data.editLinkDisplay) local historyLink = makeWikilink("Special:PageHistory/" .. docTitle.prefixedText, data.historyLinkDisplay) return "&#91;" .. viewLink .. "&#93; &#91;" .. editLink .. "&#93; &#91;" .. historyLink .. "&#93; &#91;" .. purgeLink .. "&#93;" else local createLink = makeUrlLink(docTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = data.preload}, data.createLinkDisplay) return "&#91;" .. createLink .. "&#93; &#91;" .. purgeLink .. "&#93;" end return ret end function p.makeStartBoxData(args, env, links) --[=[ -- Does initial processing of data to pass to the start-box render function, p.renderStartBox. -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- @links - a string containing the [view][edit][history][purge] links - could be nil if there's an error. -- -- Messages: -- 'documentation-icon-wikitext' --> '[[File:Test Template Info-Icon - Version (2).svg|50px|link=|alt=]]' -- 'template-namespace-heading' --> 'Template documentation' -- 'module-namespace-heading' --> 'Module documentation' -- 'file-namespace-heading' --> 'Summary' -- 'other-namespaces-heading' --> 'Documentation' -- 'testcases-create-link-display' --> 'create' --]=] local subjectSpace = env.subjectSpace if not subjectSpace then -- Default to an "other namespaces" namespace, so that we get at least some output -- if an error occurs. subjectSpace = 2 end local data = {} -- Heading local heading = args.heading -- Blank values are not removed. if heading == '' then -- Don't display the start box if the heading arg is defined but blank. return nil end if heading then data.heading = heading elseif subjectSpace == 10 then -- Template namespace data.heading = message('documentation-icon-wikitext') .. ' ' .. message('template-namespace-heading') elseif subjectSpace == 828 then -- Module namespace data.heading = message('documentation-icon-wikitext') .. ' ' .. message('module-namespace-heading') elseif subjectSpace == 6 then -- File namespace data.heading = message('file-namespace-heading') else data.heading = message('other-namespaces-heading') end -- Heading CSS local headingStyle = args['heading-style'] if headingStyle then data.headingStyleText = headingStyle else -- 'documentation-heading' data.headingClass = message('main-div-heading-class') end -- Data for the [view][edit][history][purge] or [create] links. if links then -- 'mw-editsection-like plainlinks' data.linksClass = message('start-box-link-classes') data.links = links end return data end function p.renderStartBox(data) -- Renders the start box html. -- @data - a table of data generated by p.makeStartBoxData. local sbox = mw.html.create('div') sbox -- 'documentation-startbox' :addClass(message('start-box-class')) :newline() :tag('span') :addClass(data.headingClass) :attr('id', 'documentation-heading') :cssText(data.headingStyleText) :wikitext(data.heading) local links = data.links if links then sbox:tag('span') :addClass(data.linksClass) :attr('id', data.linksId) :wikitext(links) end return tostring(sbox) end ---------------------------------------------------------------------------- -- Documentation content ---------------------------------------------------------------------------- p.content = makeInvokeFunc('_content') function p._content(args, env) -- Displays the documentation contents -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment env = env or p.getEnvironment(args) local docTitle = env.docTitle local content = args.content if not content and docTitle and docTitle.exists then content = args._content or mw.getCurrentFrame():expandTemplate{title = docTitle.prefixedText} end -- The line breaks below are necessary so that "=== Headings ===" at the start and end -- of docs are interpreted correctly. return '\n' .. (content or '') .. '\n' end p.contentTitle = makeInvokeFunc('_contentTitle') function p._contentTitle(args, env) env = env or p.getEnvironment(args) local docTitle = env.docTitle if not args.content and docTitle and docTitle.exists then return docTitle.prefixedText else return '' end end ---------------------------------------------------------------------------- -- End box ---------------------------------------------------------------------------- p.endBox = makeInvokeFunc('_endBox') function p._endBox(args, env) --[=[ -- This function generates the end box (also known as the link box). -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- --]=] -- Get environment data. env = env or p.getEnvironment(args) local subjectSpace = env.subjectSpace local docTitle = env.docTitle if not subjectSpace or not docTitle then return nil end -- Check whether we should output the end box at all. Add the end -- box by default if the documentation exists or if we are in the -- user, module or template namespaces. local linkBox = args['link box'] if linkBox == 'off' or not ( docTitle.exists or subjectSpace == 2 or subjectSpace == 828 or subjectSpace == 10 ) then return nil end -- Assemble the link box. local text = '' if linkBox then text = text .. linkBox else text = text .. (p.makeDocPageBlurb(args, env) or '') -- "This documentation is transcluded from [[Foo]]." if subjectSpace == 2 or subjectSpace == 10 or subjectSpace == 828 then -- We are in the user, template or module namespaces. -- Add sandbox and testcases links. -- "Editors can experiment in this template's sandbox and testcases pages." text = text .. (p.makeExperimentBlurb(args, env) or '') .. '<br />' if not args.content and not args[1] then -- "Please add categories to the /doc subpage." -- Don't show this message with inline docs or with an explicitly specified doc page, -- as then it is unclear where to add the categories. text = text .. (p.makeCategoriesBlurb(args, env) or '') end text = text .. ' ' .. (p.makeSubpagesBlurb(args, env) or '') --"Subpages of this template" end end local box = mw.html.create('div') -- 'documentation-metadata' box:attr('role', 'note') :addClass(message('end-box-class')) -- 'plainlinks' :addClass(message('end-box-plainlinks')) :wikitext(text) :done() return '\n' .. tostring(box) end function p.makeDocPageBlurb(args, env) --[=[ -- Makes the blurb "This documentation is transcluded from [[Template:Foo]] (edit, history)". -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- -- Messages: -- 'edit-link-display' --> 'edit' -- 'history-link-display' --> 'history' -- 'transcluded-from-blurb' --> -- 'The above [[Wikipedia:Template documentation|documentation]] -- is [[Help:Transclusion|transcluded]] from $1.' -- 'module-preload' --> 'Template:Documentation/preload-module-doc' -- 'create-link-display' --> 'create' -- 'create-module-doc-blurb' --> -- 'You might want to $1 a documentation page for this [[Wikipedia:Lua|Scribunto module]].' --]=] local docTitle = env.docTitle if not docTitle then return nil end if docTitle.exists then -- /doc exists; link to it. local docLink = makeWikilink(docTitle.prefixedText) local editDisplay = message('edit-link-display') local editLink = makeWikilink("Special:EditPage/" .. docTitle.prefixedText, editDisplay) local historyDisplay = message('history-link-display') local historyLink = makeWikilink("Special:PageHistory/" .. docTitle.prefixedText, historyDisplay) return message('transcluded-from-blurb', {docLink}) .. ' ' .. makeToolbar(editLink, historyLink) .. '<br />' elseif env.subjectSpace == 828 then -- /doc does not exist; ask to create it. local createUrl = docTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = message('module-preload')} local createDisplay = message('create-link-display') local createLink = makeUrlLink(createUrl, createDisplay) return message('create-module-doc-blurb', {createLink}) .. '<br />' end end function p.makeExperimentBlurb(args, env) --[[ -- Renders the text "Editors can experiment in this template's sandbox (edit | diff) and testcases (edit) pages." -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- -- Messages: -- 'sandbox-link-display' --> 'sandbox' -- 'sandbox-edit-link-display' --> 'edit' -- 'compare-link-display' --> 'diff' -- 'module-sandbox-preload' --> 'Template:Documentation/preload-module-sandbox' -- 'template-sandbox-preload' --> 'Template:Documentation/preload-sandbox' -- 'sandbox-create-link-display' --> 'create' -- 'mirror-edit-summary' --> 'Create sandbox version of $1' -- 'mirror-link-display' --> 'mirror' -- 'mirror-link-preload' --> 'Template:Documentation/mirror' -- 'sandbox-link-display' --> 'sandbox' -- 'testcases-link-display' --> 'testcases' -- 'testcases-edit-link-display'--> 'edit' -- 'template-sandbox-preload' --> 'Template:Documentation/preload-sandbox' -- 'testcases-create-link-display' --> 'create' -- 'testcases-link-display' --> 'testcases' -- 'testcases-edit-link-display' --> 'edit' -- 'module-testcases-preload' --> 'Template:Documentation/preload-module-testcases' -- 'template-testcases-preload' --> 'Template:Documentation/preload-testcases' -- 'experiment-blurb-module' --> 'Editors can experiment in this module's $1 and $2 pages.' -- 'experiment-blurb-template' --> 'Editors can experiment in this template's $1 and $2 pages.' --]] local subjectSpace = env.subjectSpace local templateTitle = env.templateTitle local sandboxTitle = env.sandboxTitle local testcasesTitle = env.testcasesTitle local templatePage = templateTitle.prefixedText if not subjectSpace or not templateTitle or not sandboxTitle or not testcasesTitle then return nil end -- Make links. local sandboxLinks, testcasesLinks if sandboxTitle.exists then local sandboxPage = sandboxTitle.prefixedText local sandboxDisplay = message('sandbox-link-display') local sandboxLink = makeWikilink(sandboxPage, sandboxDisplay) local sandboxEditDisplay = message('sandbox-edit-link-display') local sandboxEditLink = makeWikilink("Special:EditPage/" .. sandboxPage, sandboxEditDisplay) local compareUrl = env.compareUrl local compareLink if compareUrl then local compareDisplay = message('compare-link-display') compareLink = makeUrlLink(compareUrl, compareDisplay) end sandboxLinks = sandboxLink .. ' ' .. makeToolbar(sandboxEditLink, compareLink) else local sandboxPreload if subjectSpace == 828 then sandboxPreload = message('module-sandbox-preload') else sandboxPreload = message('template-sandbox-preload') end local sandboxCreateUrl = sandboxTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = sandboxPreload} local sandboxCreateDisplay = message('sandbox-create-link-display') local sandboxCreateLink = makeUrlLink(sandboxCreateUrl, sandboxCreateDisplay) local mirrorSummary = message('mirror-edit-summary', {makeWikilink(templatePage)}) local mirrorPreload = message('mirror-link-preload') local mirrorUrl = sandboxTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = mirrorPreload, summary = mirrorSummary} if subjectSpace == 828 then mirrorUrl = sandboxTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = templateTitle.prefixedText, summary = mirrorSummary} end local mirrorDisplay = message('mirror-link-display') local mirrorLink = makeUrlLink(mirrorUrl, mirrorDisplay) sandboxLinks = message('sandbox-link-display') .. ' ' .. makeToolbar(sandboxCreateLink, mirrorLink) end if testcasesTitle.exists then local testcasesPage = testcasesTitle.prefixedText local testcasesDisplay = message('testcases-link-display') local testcasesLink = makeWikilink(testcasesPage, testcasesDisplay) local testcasesEditUrl = testcasesTitle:canonicalUrl{action = 'edit'} local testcasesEditDisplay = message('testcases-edit-link-display') local testcasesEditLink = makeWikilink("Special:EditPage/" .. testcasesPage, testcasesEditDisplay) -- for Modules, add testcases run link if exists if testcasesTitle.contentModel == "Scribunto" and testcasesTitle.talkPageTitle and testcasesTitle.talkPageTitle.exists then local testcasesRunLinkDisplay = message('testcases-run-link-display') local testcasesRunLink = makeWikilink(testcasesTitle.talkPageTitle.prefixedText, testcasesRunLinkDisplay) testcasesLinks = testcasesLink .. ' ' .. makeToolbar(testcasesEditLink, testcasesRunLink) else testcasesLinks = testcasesLink .. ' ' .. makeToolbar(testcasesEditLink) end else local testcasesPreload if subjectSpace == 828 then testcasesPreload = message('module-testcases-preload') else testcasesPreload = message('template-testcases-preload') end local testcasesCreateUrl = testcasesTitle:canonicalUrl{action = 'edit', preload = testcasesPreload} local testcasesCreateDisplay = message('testcases-create-link-display') local testcasesCreateLink = makeUrlLink(testcasesCreateUrl, testcasesCreateDisplay) testcasesLinks = message('testcases-link-display') .. ' ' .. makeToolbar(testcasesCreateLink) end local messageName if subjectSpace == 828 then messageName = 'experiment-blurb-module' else messageName = 'experiment-blurb-template' end return message(messageName, {sandboxLinks, testcasesLinks}) end function p.makeCategoriesBlurb(args, env) --[[ -- Generates the text "Please add categories to the /doc subpage." -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- Messages: -- 'doc-link-display' --> '/doc' -- 'add-categories-blurb' --> 'Please add categories to the $1 subpage.' --]] local docTitle = env.docTitle if not docTitle then return nil end local docPathLink = makeWikilink(docTitle.prefixedText, message('doc-link-display')) return message('add-categories-blurb', {docPathLink}) end function p.makeSubpagesBlurb(args, env) --[[ -- Generates the "Subpages of this template" link. -- @args - a table of arguments passed by the user -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- Messages: -- 'template-pagetype' --> 'template' -- 'module-pagetype' --> 'module' -- 'default-pagetype' --> 'page' -- 'subpages-link-display' --> 'Subpages of this $1' --]] local subjectSpace = env.subjectSpace local templateTitle = env.templateTitle if not subjectSpace or not templateTitle then return nil end local pagetype if subjectSpace == 10 then pagetype = message('template-pagetype') elseif subjectSpace == 828 then pagetype = message('module-pagetype') else pagetype = message('default-pagetype') end local subpagesLink = makeWikilink( 'Special:PrefixIndex/' .. templateTitle.prefixedText .. '/', message('subpages-link-display', {pagetype}) ) return message('subpages-blurb', {subpagesLink}) end ---------------------------------------------------------------------------- -- Tracking categories ---------------------------------------------------------------------------- function p.addTrackingCategories(env) --[[ -- Check if {{documentation}} is transcluded on a /doc or /testcases page. -- @env - environment table containing title objects, etc., generated with p.getEnvironment -- Messages: -- 'display-strange-usage-category' --> true -- 'doc-subpage' --> 'doc' -- 'testcases-subpage' --> 'testcases' -- 'strange-usage-category' --> 'Wikipedia pages with strange ((documentation)) usage' -- -- /testcases pages in the module namespace are not categorised, as they may have -- {{documentation}} transcluded automatically. --]] local title = env.title local subjectSpace = env.subjectSpace if not title or not subjectSpace then return nil end local subpage = title.subpageText if message('display-strange-usage-category', nil, 'boolean') and ( subpage == message('doc-subpage') or subjectSpace ~= 828 and subpage == message('testcases-subpage') ) then return makeCategoryLink(message('strange-usage-category')) end return '' end return p ky7myqtha9rjaznz4jxomjtdpuanlqs Módulo:Documentation/config 828 820 11352 2023-04-02T02:12:40Z 2601:18E:C081:2FF0:9111:3D9E:4E5C:D202 Página creada con «---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- -- Configuration for Module:Documentation -- -- Here you can set the values of the parameters and messages used in Module:Documentation to -- localise it to your wiki and your language. Unless specified otherwise, values given here -- should be string values. ------------------------------------------------------------------------------…» 11352 Scribunto text/plain ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- -- Configuration for Module:Documentation -- -- Here you can set the values of the parameters and messages used in Module:Documentation to -- localise it to your wiki and your language. Unless specified otherwise, values given here -- should be string values. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- local cfg = {} -- Do not edit this line. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Protection template configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['protection-reason-edit'] -- The protection reason for edit-protected templates to pass to -- [[Module:Protection banner]]. cfg['protection-reason-edit'] = 'template' --[[ ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Sandbox notice configuration -- -- On sandbox pages the module can display a template notifying users that the current page is a -- sandbox, and the location of test cases pages, etc. The module decides whether the page is a -- sandbox or not based on the value of cfg['sandbox-subpage']. The following settings configure the -- messages that the notices contains. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- --]] -- cfg['sandbox-notice-image'] -- The image displayed in the sandbox notice. cfg['sandbox-notice-image'] = '[[File:Sandbox.svg|50px|alt=|link=]]' --[[ -- cfg['sandbox-notice-pagetype-template'] -- cfg['sandbox-notice-pagetype-module'] -- cfg['sandbox-notice-pagetype-other'] -- The page type of the sandbox page. The message that is displayed depends on the current subject -- namespace. This message is used in either cfg['sandbox-notice-blurb'] or -- cfg['sandbox-notice-diff-blurb']. --]] cfg['sandbox-notice-pagetype-template'] = '[[Wikipedia:Template test cases|template sandbox]] page' cfg['sandbox-notice-pagetype-module'] = '[[Wikipedia:Template test cases|module sandbox]] page' cfg['sandbox-notice-pagetype-other'] = 'sandbox page' --[[ -- cfg['sandbox-notice-blurb'] -- cfg['sandbox-notice-diff-blurb'] -- cfg['sandbox-notice-diff-display'] -- Either cfg['sandbox-notice-blurb'] or cfg['sandbox-notice-diff-blurb'] is the opening sentence -- of the sandbox notice. The latter has a diff link, but the former does not. $1 is the page -- type, which is either cfg['sandbox-notice-pagetype-template'], -- cfg['sandbox-notice-pagetype-module'] or cfg['sandbox-notice-pagetype-other'] depending what -- namespace we are in. $2 is a link to the main template page, and $3 is a diff link between -- the sandbox and the main template. The display value of the diff link is set by -- cfg['sandbox-notice-compare-link-display']. --]] cfg['sandbox-notice-blurb'] = 'This is the $1 for $2.' cfg['sandbox-notice-diff-blurb'] = 'This is the $1 for $2 ($3).' cfg['sandbox-notice-compare-link-display'] = 'diff' --[[ -- cfg['sandbox-notice-testcases-blurb'] -- cfg['sandbox-notice-testcases-link-display'] -- cfg['sandbox-notice-testcases-run-blurb'] -- cfg['sandbox-notice-testcases-run-link-display'] -- cfg['sandbox-notice-testcases-blurb'] is a sentence notifying the user that there is a test cases page -- corresponding to this sandbox that they can edit. $1 is a link to the test cases page. -- cfg['sandbox-notice-testcases-link-display'] is the display value for that link. -- cfg['sandbox-notice-testcases-run-blurb'] is a sentence notifying the user that there is a test cases page -- corresponding to this sandbox that they can edit, along with a link to run it. $1 is a link to the test -- cases page, and $2 is a link to the page to run it. -- cfg['sandbox-notice-testcases-run-link-display'] is the display value for the link to run the test -- cases. --]] cfg['sandbox-notice-testcases-blurb'] = 'See also the companion subpage for $1.' cfg['sandbox-notice-testcases-link-display'] = 'test cases' cfg['sandbox-notice-testcases-run-blurb'] = 'See also the companion subpage for $1 ($2).' cfg['sandbox-notice-testcases-run-link-display'] = 'run' -- cfg['sandbox-category'] -- A category to add to all template sandboxes. cfg['sandbox-category'] = 'Template sandboxes' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Start box configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['documentation-icon-wikitext'] -- The wikitext for the icon shown at the top of the template. cfg['documentation-icon-wikitext'] = '[[File:Test Template Info-Icon - Version (2).svg|50px|link=|alt=]]' -- cfg['template-namespace-heading'] -- The heading shown in the template namespace. cfg['template-namespace-heading'] = 'Template documentation' -- cfg['module-namespace-heading'] -- The heading shown in the module namespace. cfg['module-namespace-heading'] = 'Module documentation' -- cfg['file-namespace-heading'] -- The heading shown in the file namespace. cfg['file-namespace-heading'] = 'Summary' -- cfg['other-namespaces-heading'] -- The heading shown in other namespaces. cfg['other-namespaces-heading'] = 'Documentation' -- cfg['view-link-display'] -- The text to display for "view" links. cfg['view-link-display'] = 'view' -- cfg['edit-link-display'] -- The text to display for "edit" links. cfg['edit-link-display'] = 'edit' -- cfg['history-link-display'] -- The text to display for "history" links. cfg['history-link-display'] = 'history' -- cfg['purge-link-display'] -- The text to display for "purge" links. cfg['purge-link-display'] = 'purge' -- cfg['create-link-display'] -- The text to display for "create" links. cfg['create-link-display'] = 'create' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Link box (end box) configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['transcluded-from-blurb'] -- Notice displayed when the docs are transcluded from another page. $1 is a wikilink to that page. cfg['transcluded-from-blurb'] = 'The above [[Wikipedia:Template documentation|documentation]] is [[Help:Transclusion|transcluded]] from $1.' --[[ -- cfg['create-module-doc-blurb'] -- Notice displayed in the module namespace when the documentation subpage does not exist. -- $1 is a link to create the documentation page with the preload cfg['module-preload'] and the -- display cfg['create-link-display']. --]] cfg['create-module-doc-blurb'] = 'You might want to $1 a documentation page for this [[Wikipedia:Lua|Scribunto module]].' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Experiment blurb configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- --[[ -- cfg['experiment-blurb-template'] -- cfg['experiment-blurb-module'] -- The experiment blurb is the text inviting editors to experiment in sandbox and test cases pages. -- It is only shown in the template and module namespaces. With the default English settings, it -- might look like this: -- -- Editors can experiment in this template's sandbox (edit | diff) and testcases (edit) pages. -- -- In this example, "sandbox", "edit", "diff", "testcases", and "edit" would all be links. -- -- There are two versions, cfg['experiment-blurb-template'] and cfg['experiment-blurb-module'], depending -- on what namespace we are in. -- -- Parameters: -- -- $1 is a link to the sandbox page. If the sandbox exists, it is in the following format: -- -- cfg['sandbox-link-display'] (cfg['sandbox-edit-link-display'] | cfg['compare-link-display']) -- -- If the sandbox doesn't exist, it is in the format: -- -- cfg['sandbox-link-display'] (cfg['sandbox-create-link-display'] | cfg['mirror-link-display']) -- -- The link for cfg['sandbox-create-link-display'] link preloads the page with cfg['template-sandbox-preload'] -- or cfg['module-sandbox-preload'], depending on the current namespace. The link for cfg['mirror-link-display'] -- loads a default edit summary of cfg['mirror-edit-summary']. -- -- $2 is a link to the test cases page. If the test cases page exists, it is in the following format: -- -- cfg['testcases-link-display'] (cfg['testcases-edit-link-display'] | cfg['testcases-run-link-display']) -- -- If the test cases page doesn't exist, it is in the format: -- -- cfg['testcases-link-display'] (cfg['testcases-create-link-display']) -- -- If the test cases page doesn't exist, the link for cfg['testcases-create-link-display'] preloads the -- page with cfg['template-testcases-preload'] or cfg['module-testcases-preload'], depending on the current -- namespace. --]] cfg['experiment-blurb-template'] = "Editors can experiment in this template's $1 and $2 pages." cfg['experiment-blurb-module'] = "Editors can experiment in this module's $1 and $2 pages." ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Sandbox link configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['sandbox-subpage'] -- The name of the template subpage typically used for sandboxes. cfg['sandbox-subpage'] = 'sandbox' -- cfg['template-sandbox-preload'] -- Preload file for template sandbox pages. cfg['template-sandbox-preload'] = 'Template:Documentation/preload-sandbox' -- cfg['module-sandbox-preload'] -- Preload file for Lua module sandbox pages. cfg['module-sandbox-preload'] = 'Template:Documentation/preload-module-sandbox' -- cfg['sandbox-link-display'] -- The text to display for "sandbox" links. cfg['sandbox-link-display'] = 'sandbox' -- cfg['sandbox-edit-link-display'] -- The text to display for sandbox "edit" links. cfg['sandbox-edit-link-display'] = 'edit' -- cfg['sandbox-create-link-display'] -- The text to display for sandbox "create" links. cfg['sandbox-create-link-display'] = 'create' -- cfg['compare-link-display'] -- The text to display for "compare" links. cfg['compare-link-display'] = 'diff' -- cfg['mirror-edit-summary'] -- The default edit summary to use when a user clicks the "mirror" link. $1 is a wikilink to the -- template page. cfg['mirror-edit-summary'] = 'Create sandbox version of $1' -- cfg['mirror-link-display'] -- The text to display for "mirror" links. cfg['mirror-link-display'] = 'mirror' -- cfg['mirror-link-preload'] -- The page to preload when a user clicks the "mirror" link. cfg['mirror-link-preload'] = 'Template:Documentation/mirror' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Test cases link configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['testcases-subpage'] -- The name of the template subpage typically used for test cases. cfg['testcases-subpage'] = 'testcases' -- cfg['template-testcases-preload'] -- Preload file for template test cases pages. cfg['template-testcases-preload'] = 'Template:Documentation/preload-testcases' -- cfg['module-testcases-preload'] -- Preload file for Lua module test cases pages. cfg['module-testcases-preload'] = 'Template:Documentation/preload-module-testcases' -- cfg['testcases-link-display'] -- The text to display for "testcases" links. cfg['testcases-link-display'] = 'testcases' -- cfg['testcases-edit-link-display'] -- The text to display for test cases "edit" links. cfg['testcases-edit-link-display'] = 'edit' -- cfg['testcases-run-link-display'] -- The text to display for test cases "run" links. cfg['testcases-run-link-display'] = 'run' -- cfg['testcases-create-link-display'] -- The text to display for test cases "create" links. cfg['testcases-create-link-display'] = 'create' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Add categories blurb configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- --[[ -- cfg['add-categories-blurb'] -- Text to direct users to add categories to the /doc subpage. Not used if the "content" or -- "docname fed" arguments are set, as then it is not clear where to add the categories. $1 is a -- link to the /doc subpage with a display value of cfg['doc-link-display']. --]] cfg['add-categories-blurb'] = 'Add categories to the $1 subpage.' -- cfg['doc-link-display'] -- The text to display when linking to the /doc subpage. cfg['doc-link-display'] = '/doc' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Subpages link configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- --[[ -- cfg['subpages-blurb'] -- The "Subpages of this template" blurb. $1 is a link to the main template's subpages with a -- display value of cfg['subpages-link-display']. In the English version this blurb is simply -- the link followed by a period, and the link display provides the actual text. --]] cfg['subpages-blurb'] = '$1.' --[[ -- cfg['subpages-link-display'] -- The text to display for the "subpages of this page" link. $1 is cfg['template-pagetype'], -- cfg['module-pagetype'] or cfg['default-pagetype'], depending on whether the current page is in -- the template namespace, the module namespace, or another namespace. --]] cfg['subpages-link-display'] = 'Subpages of this $1' -- cfg['template-pagetype'] -- The pagetype to display for template pages. cfg['template-pagetype'] = 'template' -- cfg['module-pagetype'] -- The pagetype to display for Lua module pages. cfg['module-pagetype'] = 'module' -- cfg['default-pagetype'] -- The pagetype to display for pages other than templates or Lua modules. cfg['default-pagetype'] = 'page' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Doc link configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['doc-subpage'] -- The name of the subpage typically used for documentation pages. cfg['doc-subpage'] = 'doc' -- cfg['docpage-preload'] -- Preload file for template documentation pages in all namespaces. cfg['docpage-preload'] = 'Template:Documentation/preload' -- cfg['module-preload'] -- Preload file for Lua module documentation pages. cfg['module-preload'] = 'Template:Documentation/preload-module-doc' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- HTML and CSS configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['templatestyles'] -- The name of the TemplateStyles page where CSS is kept. -- Sandbox CSS will be at Module:Documentation/sandbox/styles.css when needed. cfg['templatestyles'] = 'Module:Documentation/styles.css' -- cfg['container'] -- Class which can be used to set flex or grid CSS on the -- two child divs documentation and documentation-metadata cfg['container'] = 'documentation-container' -- cfg['main-div-classes'] -- Classes added to the main HTML "div" tag. cfg['main-div-classes'] = 'documentation' -- cfg['main-div-heading-class'] -- Class for the main heading for templates and modules and assoc. talk spaces cfg['main-div-heading-class'] = 'documentation-heading' -- cfg['start-box-class'] -- Class for the start box cfg['start-box-class'] = 'documentation-startbox' -- cfg['start-box-link-classes'] -- Classes used for the [view][edit][history] or [create] links in the start box. -- mw-editsection-like is per [[Wikipedia:Village pump (technical)/Archive 117]] cfg['start-box-link-classes'] = 'mw-editsection-like plainlinks' -- cfg['end-box-class'] -- Class for the end box. cfg['end-box-class'] = 'documentation-metadata' -- cfg['end-box-plainlinks'] -- Plainlinks cfg['end-box-plainlinks'] = 'plainlinks' -- cfg['toolbar-class'] -- Class added for toolbar links. cfg['toolbar-class'] = 'documentation-toolbar' -- cfg['clear'] -- Just used to clear things. cfg['clear'] = 'documentation-clear' ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Tracking category configuration ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- cfg['display-strange-usage-category'] -- Set to true to enable output of cfg['strange-usage-category'] if the module is used on a /doc subpage -- or a /testcases subpage. This should be a boolean value (either true or false). cfg['display-strange-usage-category'] = true -- cfg['strange-usage-category'] -- Category to output if cfg['display-strange-usage-category'] is set to true and the module is used on a -- /doc subpage or a /testcases subpage. cfg['strange-usage-category'] = 'Wikipedia pages with strange ((documentation)) usage' --[[ ---------------------------------------------------------------------------------------------------- -- End configuration -- -- Don't edit anything below this line. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- --]] return cfg da6pt1lzpy4z0skaztwblaqnfhizyf7 Módulo:Arguments 828 821 11353 2023-04-02T02:18:27Z 2601:18E:C081:2FF0:9111:3D9E:4E5C:D202 Página creada con «-- This module provides easy processing of arguments passed to Scribunto from -- #invoke. It is intended for use by other Lua modules, and should not be -- called from #invoke directly. local libraryUtil = require('libraryUtil') local checkType = libraryUtil.checkType local arguments = {} -- Generate four different tidyVal functions, so that we don't have to check the -- options every time we call it. local function tidyValDefault(key, val) if type(val) == 'strin…» 11353 Scribunto text/plain -- This module provides easy processing of arguments passed to Scribunto from -- #invoke. It is intended for use by other Lua modules, and should not be -- called from #invoke directly. local libraryUtil = require('libraryUtil') local checkType = libraryUtil.checkType local arguments = {} -- Generate four different tidyVal functions, so that we don't have to check the -- options every time we call it. local function tidyValDefault(key, val) if type(val) == 'string' then val = val:match('^%s*(.-)%s*$') if val == '' then return nil else return val end else return val end end local function tidyValTrimOnly(key, val) if type(val) == 'string' then return val:match('^%s*(.-)%s*$') else return val end end local function tidyValRemoveBlanksOnly(key, val) if type(val) == 'string' then if val:find('%S') then return val else return nil end else return val end end local function tidyValNoChange(key, val) return val end local function matchesTitle(given, title) local tp = type( given ) return (tp == 'string' or tp == 'number') and mw.title.new( given ).prefixedText == title end local translate_mt = { __index = function(t, k) return k end } function arguments.getArgs(frame, options) checkType('getArgs', 1, frame, 'table', true) checkType('getArgs', 2, options, 'table', true) frame = frame or {} options = options or {} --[[ -- Set up argument translation. --]] options.translate = options.translate or {} if getmetatable(options.translate) == nil then setmetatable(options.translate, translate_mt) end if options.backtranslate == nil then options.backtranslate = {} for k,v in pairs(options.translate) do options.backtranslate[v] = k end end if options.backtranslate and getmetatable(options.backtranslate) == nil then setmetatable(options.backtranslate, { __index = function(t, k) if options.translate[k] ~= k then return nil else return k end end }) end --[[ -- Get the argument tables. If we were passed a valid frame object, get the -- frame arguments (fargs) and the parent frame arguments (pargs), depending -- on the options set and on the parent frame's availability. If we weren't -- passed a valid frame object, we are being called from another Lua module -- or from the debug console, so assume that we were passed a table of args -- directly, and assign it to a new variable (luaArgs). --]] local fargs, pargs, luaArgs if type(frame.args) == 'table' and type(frame.getParent) == 'function' then if options.wrappers then --[[ -- The wrappers option makes Module:Arguments look up arguments in -- either the frame argument table or the parent argument table, but -- not both. This means that users can use either the #invoke syntax -- or a wrapper template without the loss of performance associated -- with looking arguments up in both the frame and the parent frame. -- Module:Arguments will look up arguments in the parent frame -- if it finds the parent frame's title in options.wrapper; -- otherwise it will look up arguments in the frame object passed -- to getArgs. --]] local parent = frame:getParent() if not parent then fargs = frame.args else local title = parent:getTitle():gsub('/sandbox$', '') local found = false if matchesTitle(options.wrappers, title) then found = true elseif type(options.wrappers) == 'table' then for _,v in pairs(options.wrappers) do if matchesTitle(v, title) then found = true break end end end -- We test for false specifically here so that nil (the default) acts like true. if found or options.frameOnly == false then pargs = parent.args end if not found or options.parentOnly == false then fargs = frame.args end end else -- options.wrapper isn't set, so check the other options. if not options.parentOnly then fargs = frame.args end if not options.frameOnly then local parent = frame:getParent() pargs = parent and parent.args or nil end end if options.parentFirst then fargs, pargs = pargs, fargs end else luaArgs = frame end -- Set the order of precedence of the argument tables. If the variables are -- nil, nothing will be added to the table, which is how we avoid clashes -- between the frame/parent args and the Lua args. local argTables = {fargs} argTables[#argTables + 1] = pargs argTables[#argTables + 1] = luaArgs --[[ -- Generate the tidyVal function. If it has been specified by the user, we -- use that; if not, we choose one of four functions depending on the -- options chosen. This is so that we don't have to call the options table -- every time the function is called. --]] local tidyVal = options.valueFunc if tidyVal then if type(tidyVal) ~= 'function' then error( "bad value assigned to option 'valueFunc'" .. '(function expected, got ' .. type(tidyVal) .. ')', 2 ) end elseif options.trim ~= false then if options.removeBlanks ~= false then tidyVal = tidyValDefault else tidyVal = tidyValTrimOnly end else if options.removeBlanks ~= false then tidyVal = tidyValRemoveBlanksOnly else tidyVal = tidyValNoChange end end --[[ -- Set up the args, metaArgs and nilArgs tables. args will be the one -- accessed from functions, and metaArgs will hold the actual arguments. Nil -- arguments are memoized in nilArgs, and the metatable connects all of them -- together. --]] local args, metaArgs, nilArgs, metatable = {}, {}, {}, {} setmetatable(args, metatable) local function mergeArgs(tables) --[[ -- Accepts multiple tables as input and merges their keys and values -- into one table. If a value is already present it is not overwritten; -- tables listed earlier have precedence. We are also memoizing nil -- values, which can be overwritten if they are 's' (soft). --]] for _, t in ipairs(tables) do for key, val in pairs(t) do if metaArgs[key] == nil and nilArgs[key] ~= 'h' then local tidiedVal = tidyVal(key, val) if tidiedVal == nil then nilArgs[key] = 's' else metaArgs[key] = tidiedVal end end end end end --[[ -- Define metatable behaviour. Arguments are memoized in the metaArgs table, -- and are only fetched from the argument tables once. Fetching arguments -- from the argument tables is the most resource-intensive step in this -- module, so we try and avoid it where possible. For this reason, nil -- arguments are also memoized, in the nilArgs table. Also, we keep a record -- in the metatable of when pairs and ipairs have been called, so we do not -- run pairs and ipairs on the argument tables more than once. We also do -- not run ipairs on fargs and pargs if pairs has already been run, as all -- the arguments will already have been copied over. --]] metatable.__index = function (t, key) --[[ -- Fetches an argument when the args table is indexed. First we check -- to see if the value is memoized, and if not we try and fetch it from -- the argument tables. When we check memoization, we need to check -- metaArgs before nilArgs, as both can be non-nil at the same time. -- If the argument is not present in metaArgs, we also check whether -- pairs has been run yet. If pairs has already been run, we return nil. -- This is because all the arguments will have already been copied into -- metaArgs by the mergeArgs function, meaning that any other arguments -- must be nil. --]] if type(key) == 'string' then key = options.translate[key] end local val = metaArgs[key] if val ~= nil then return val elseif metatable.donePairs or nilArgs[key] then return nil end for _, argTable in ipairs(argTables) do local argTableVal = tidyVal(key, argTable[key]) if argTableVal ~= nil then metaArgs[key] = argTableVal return argTableVal end end nilArgs[key] = 'h' return nil end metatable.__newindex = function (t, key, val) -- This function is called when a module tries to add a new value to the -- args table, or tries to change an existing value. if type(key) == 'string' then key = options.translate[key] end if options.readOnly then error( 'could not write to argument table key "' .. tostring(key) .. '"; the table is read-only', 2 ) elseif options.noOverwrite and args[key] ~= nil then error( 'could not write to argument table key "' .. tostring(key) .. '"; overwriting existing arguments is not permitted', 2 ) elseif val == nil then --[[ -- If the argument is to be overwritten with nil, we need to erase -- the value in metaArgs, so that __index, __pairs and __ipairs do -- not use a previous existing value, if present; and we also need -- to memoize the nil in nilArgs, so that the value isn't looked -- up in the argument tables if it is accessed again. --]] metaArgs[key] = nil nilArgs[key] = 'h' else metaArgs[key] = val end end local function translatenext(invariant) local k, v = next(invariant.t, invariant.k) invariant.k = k if k == nil then return nil elseif type(k) ~= 'string' or not options.backtranslate then return k, v else local backtranslate = options.backtranslate[k] if backtranslate == nil then -- Skip this one. This is a tail call, so this won't cause stack overflow return translatenext(invariant) else return backtranslate, v end end end metatable.__pairs = function () -- Called when pairs is run on the args table. if not metatable.donePairs then mergeArgs(argTables) metatable.donePairs = true end return translatenext, { t = metaArgs } end local function inext(t, i) -- This uses our __index metamethod local v = t[i + 1] if v ~= nil then return i + 1, v end end metatable.__ipairs = function (t) -- Called when ipairs is run on the args table. return inext, t, 0 end return args end return arguments 5qx9tzlul9ser30uxj9nbasjt92cevn Módulo:Documentation/styles.css 828 822 11354 2023-04-02T02:19:22Z 2601:18E:C081:2FF0:9111:3D9E:4E5C:D202 Página creada con «/* {{pp|small=yes}} */ .documentation, .documentation-metadata { border: 1px solid #a2a9b1; background-color: #ecfcf4; clear: both; } .documentation { margin: 1em 0 0 0; padding: 1em; } .documentation-metadata { margin: 0.2em 0; /* same margin left-right as .documentation */ font-style: italic; padding: 0.4em 1em; /* same padding left-right as .documentation */ } .documentation-startbox { padding-bottom: 3px; border-bottom: 1px solid #aaa; margin-b…» 11354 sanitized-css text/css /* {{pp|small=yes}} */ .documentation, .documentation-metadata { border: 1px solid #a2a9b1; background-color: #ecfcf4; clear: both; } .documentation { margin: 1em 0 0 0; padding: 1em; } .documentation-metadata { margin: 0.2em 0; /* same margin left-right as .documentation */ font-style: italic; padding: 0.4em 1em; /* same padding left-right as .documentation */ } .documentation-startbox { padding-bottom: 3px; border-bottom: 1px solid #aaa; margin-bottom: 1ex; } .documentation-heading { font-weight: bold; font-size: 125%; } .documentation-clear { /* Don't want things to stick out where they shouldn't. */ clear: both; } .documentation-toolbar { font-style: normal; font-size: 85%; } o2ia525en7wbq32mq4fpdevtl5d6pcb Iwana 0 823 11375 2023-04-04T13:53:02Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Iwana]] sünain [[Wosoleechi]]: Cambio de titulo 11375 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wosoleechi]] boop3gtlqs683t7yncptme4zd03bufd Outsü 0 825 11385 2023-04-04T14:28:56Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Outsü]] sünain [[Outsu]]: Cambio de titulo 11385 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Outsu]] ga2c2pbttevv3lrbl7wy768mpjevuvw Ouktaa sulu'u sukuwa'itpa wayuu 0 826 11402 2023-04-05T20:22:49Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Ouktaa sulu'u sukuwa'itpa wayuu]] sünain [[Ouktaa namüin na wayuukana]]: Cambio de titulo 11402 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ouktaa namüin na wayuukana]] ahxez09fbn0n3ktx3haz28ut7fsz0dt Rainkeriia 0 827 11408 2023-04-05T20:36:16Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Rainkeriia]] sünain [[Süchii ranchería]]: Cambio de titulo 11408 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Süchii ranchería]] 118c8ts6wqqcnkd2d840oudme97v4zr Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret 0 828 14636 12219 2024-04-10T16:11:22Z Leonfd1992 13 14636 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Nazareth (La Guajira).jpg|thumb|250px|Ekirajiaapülee Nasaree]] '''Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret''' jünülia wanee ipa natuma naa wayuu wuinpeje'ewoliikana, a'ikale'eruushi joo'u juyaka 1.911, nutuma chi kapüchiinakai Antonio de Valencia müshia pürai Crispin de la Palma. Nantapaaka naa monjakana jo'u juya 1.914, antüsüirua jirokpünaa tü palaaka julu'u wanee anuwa, eere nasitüjain julu'umuin türa mmaka palaalü etnaajünüsü julu'u Paralieru'u jümünüin (Corregimiento de Puerto Estrella) münüsü natuma naa alijunakana, nala jieyuu antapaakana Paralieru'u pawalaawashi naya nanüliaruwa müsü yaa: Verónica jümaa Mercedes de San Juan, Angela de Barranquilla, jüchikejee nantüin Palaalü o'unüshii Amurulu'umuin ja'u puliiku atümawaa jüka jamüin nnojoluin tü ejetuukat jutuma alijuna juma'iwa ya'ya wuinpumuin. Tü ipaka o ekirajüleekat eitka ma'alu yaa wuinpumuin ottusü juka wanee piichi eere nainmajünüin naa moo'utshiikana jüpüla nekirajüinjanain jünain atüjaa saa'u karalo'uta, jiasa'a joo'o mapa' ja'u tü juyaka 1.955 chi kapuchiinakai Livio Reginaldo Fischione chi kachisakai tü morokootaka jüpüla jüikaleeria tü ekirajüleeka müleuska eekalü mo'ulu yaa. Laülaashiraa nümaka atumawaa chi obispokai, jüpüla ma'ima, ma'ima jümuinjatüin ekirajúlee nüikaleerüin ya'aya wuinpumuin jüpula mule'ujatüin Tü ipakat etnajünakat julu'u Nazaree jümunin mo'ulu yaa, eejanale najattirúin nala palajanajana tepichi júnainmuin jarai juya jünain ekirajawaa (5° de primaria) jo'u juyaka 1.967. Otta mataasia jo'u juyaka 2.007 ajalajaashii nala tepichikana ekirajaashikana jünain atüja karalo'utta ja'amuin poloo waneeshiamuin juya (Bachillerato). Nala tepichi ekirajünaka julu'u tü ipakat Nazaree ekirajúnúshii jünain tú kasa anasukalü ma'aka jaain tü aleewa, a'iwajirawaa, eraajirawaa jumaa tepichi eeka jalajeewolin yaa, eere nantúin waneepia jünain ekirajawaa jüpüla watta, watta namuinjanain otta musia jalo'ulijanain naya julu'u no'unmainpa'a. jünainjee tü ekirajawaaka atüjashii ashaittajawaa, e'irajaa, eere yalain namaa naa ekirajúliikana jüpüla natüjaainjanain aashajeeraa wayuunaiki jumaa alijunaiki otta mataasia ajüja julu'u ejeerajiapuleka tü karalo'uta wamakalü mo'ulu yaa. [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] et6jcf1moi88n0xpfp8x3kpquozm0gf Nazaree jünülia wanee ipa wuinpumuin. (Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret) 0 829 11434 2023-04-06T15:27:31Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Nazaree jünülia wanee ipa wuinpumuin. (Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret)]] sünain [[Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret]]: Escritura 11434 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Institución Etnoeducativa Integral Rural Internado Indígena de Nazaret]] s3ag01rgti3cqiujn2aviu3hoc0fc6m Akotchajülee sünülia:Wunu'u 14 830 11441 2023-04-07T02:13:46Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Wunu'u]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]]: Cambio de titulo 11441 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Epinasee]] 86wv7rcdthhp6prcr62el9pillq9n4q Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi 14 832 14121 13537 2024-01-28T17:52:27Z Leonfd1992 13 14121 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüsü sukuwa'ipa tü wapüshikalüirua: #[[Achon'irü]] #[[Asiipü]] #[[A'üi]] #[[Ashimia]] g5egkg4ag5ojcbr26jl48dv0y7pewrq Akotchajülee sünülia:Juyaawusee woumainpa'a 14 833 11450 2023-04-07T16:28:05Z Leonfd1992 13 Página creada con «Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la referenciación e identificación del territorio a través del discurso y lenguaje.» 11450 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la referenciación e identificación del territorio a través del discurso y lenguaje. 36d1wvlvnf03oi2mckiyzxb0x5djjs1 Akotchajülee sünülia:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat 14 834 11452 2023-04-07T16:42:07Z Leonfd1992 13 Página creada con «Esta categoría agrupa los artículos relacionados a las formas de entablar conversaciones y definiciones propias.» 11452 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los artículos relacionados a las formas de entablar conversaciones y definiciones propias. 436d5rx936r7p9lc86l4hl1oy03gg8k Akotchajülee sünülia:Achepaaka 14 835 15322 15321 2024-09-13T02:12:10Z Leonfd1992 13 Protegió «[[Akotchajülee sünülia:Achepaaka]]»: Guerra de ediciones ([Anaataa=Permitir solo administradores] (indefinido) [Ee'irataa sünülia=Permitir solo administradores] (indefinido)) 15321 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Akotchajülee sünülia:Apülajawaa 14 836 11457 2023-04-07T16:49:43Z Leonfd1992 13 Página creada con «Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la espiritualidad y a la ritualidad en el mundo wayuu.» 11457 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la espiritualidad y a la ritualidad en el mundo wayuu. tdahen7xpujw190shy5tcfrlan57g8m Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü 14 837 14202 14201 2024-02-10T16:32:57Z Leonfd1992 13 14202 wikitext text/x-wiki Esta categoría agrupa los artículos relacionados a la medición del tiempo, a las estaciones y al calendario wayúu. #[[Wattapia]] #[[Aipa'awai]] #[[Waneepia]] o79kmiht0b5wapypc47889z1uurxteo Tayakai jumaa tapüshi 0 838 11464 11463 2023-04-07T17:30:18Z 191.156.251.123 11464 wikitext text/x-wiki Niitainrujutu wayuu, ma'ima julu'u ni'itku, ma'aka tayakai, kepiashi jümaa tei, müshia tashi. Eesü tamaa toushu, tatuushi mushi'iya tawalayuu. Eeshii waneeirua tawalayuuya'a naa'u tashi. Tü napüshikana washi, kanüliasü atumawaa, rula, oo'upayuu münüsü o'unúsü juchiirua namanee otta müsia nakuwa'ipapala. naa juchonnikana wayuu tooloyu jumuin wanee wayuu jierü "Wachon, tachon" münüsü natuma naa oo'upayuukana. Maima jüyaawatiaka tü apüshiikalü atumawaa ma'aka: chi toolokai "Temeshü" muinjachi jumuin jii nu'wayuuse otta numaajatü jialen, "Tashimia" numataanchika'aka numuin wayuu jüshi tü wayuu jierü. "Ta'ülü" jumataainjatka'aka tü wayuu jierü jümüin nii chi wayuu jüwayuuse otta müsia wayuu jütünalüjuchi. " Ta'ui" jümüshi nüshi chii wayuu jümaajachikai. "Tayein" jümünataaka nu'wayuuse wayuu ala'ulaa. "Talüinyuu" jümünataaka nuwala wayuu toolo, namüin naa tooloyuukana julu'u juwalain tü wayuu jierü "Taanee" münüshi. "Te'iruma" jümünataaka wayuu julu'u tooloin otta jierüle jia julu'u palachin otta palajatüin jutuma wayuu nei, otta mushiiya nala achonluu eeka jajalajaayain jutma wayuu nei "Shale o shalechon" múnüshii atumawaa. "Te'erü" jümünataaka juwala wayuu eekai a'wayuuseein. "Taleshi" nümünaka'aya wayuu tooloin. "Tasiipü" jümünaka jüchonnii nuwala toolo. "Tachoinrü" jümünataaka juchonnii juwala wayuu jierü. "Rula" jümünataakalü jüpüshi wayuu eeka eerülüin otta a'wayuusein. "Waa'irü" nümataaka wayuu toolo nümüin wayuu nutunajutu eepünaale wanaain nia nümaa jünain waraittaa, otta mataasia wanaale o nüntiraale wanee wayuu toolo jumaa wayuu jierü "Jamaya pia nii wa'ira nümüinjatü amüin juulia julataalüin jüütpünaa juulia me'era nümüin jütuma wayuu jierú. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] d4zm5tq3kz7fa9vu2ri7m7ddw2quj8w Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u) 10 839 13346 12617 2023-09-10T09:03:31Z Minorax 20 13346 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox wayuu" style="width: 300px; background: ; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | |<div class="center" style="background-color:#E6E6FA><big>'''{{{native_name}}}'''</big></div><div class="center" style="background-color:#E6E6FA>'''{{{conventional_long_wayuu_name}}}'''</div> ---- [[Anaajaalaa:{{{ayaakuwa|Image of none with black ribbon.svg}}}|center|{{#if:{{{ayaakuwa|}}}|250px|200px}}|Ayaakua {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- [[Anaajaalaa:{{{shipijana|Audio-input-microphone.svg}}}|center|{{#if:{{{shipijana|}}}|100px|50px}}|Shipijana {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- {| border="0" style="background-color:#FFFFFF;" |- |'''Ka'i jemeiwaa nia:''' |{{{ka'i_jemeiwaa|}}} |- |'''Jaleje'ewai:''' |{{{jalejeewai|}}} |- |'''E'irukuu:''' |{{{e'irukuu|}}} |- |'''Nuumainpa'a:''' |{{{nuumain|}}} |- |'''Koleejia eere tepichiiwa'a:''' |{{{koleejia_eere_tepichiiwa'a|}}} |- |'''Ekijaapülee mülo'u eejechire:''' |{{{ekijaapülee_mülo'u_eejechire|}}} |- |'''Ni'yataaka anain:''' |{{{ni'yataaka_anain|}}} |} |} |} <noinclude> bcbl4xgohkpte0l9xm3lxyhtxm2mndz Anouktia sukua'ipa:Akua'ipamaajatü 10 840 11483 2023-04-08T01:56:21Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Anouktia sukua'ipa:Akua'ipamaajatü]] sünain [[Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)]]: Escritura 11483 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü toolo (tako'u)]] 7759c6pfxopmk9113e6unttc22gw35b Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü toolo (ouktushi) 10 841 13498 13343 2023-09-27T12:00:43Z Minorax 20 13498 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox wayuu" style="width: 300px; background: #FFF; border: 1px #888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | |<div class="center" style="background-color:#E6E6FA><big>'''{{{native_name}}}'''</big></div><div class="center" style="background-color:#E6E6FA>'''{{{conventional_long_wayuu_name}}}'''</div> ---- [[Anaajaalaa:{{{ayaakuwa|Image of none with black ribbon.svg}}}|center|{{#if:{{{ayaakuwa|}}}|250px|200px}}|Ayaakua {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- [[Anaajaalaa:{{{shipijana|Audio-input-microphone.svg}}}|center|{{#if:{{{shipijana|}}}|100px|50px}}|Shipijana {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- {| border="0" style="background-color:#FFF;" |- |'''Ka'i jemeiwaa:''' |{{{ka'i_jemeiwaa|}}} |- |'''Jaleje'ewai:''' |{{{jalejeewai|}}} |- |'''E'irukuu:''' |{{{e'irukuu|}}} |- |'''Nuumainpa'a:''' |{{{nuumain|}}} |- | '''Koleejia eere tepichiiwa'a:''' |{{{koleejia_eere_tepichiiwa'a|}}} |- |'''Ekijaapülee mülo'u eejechire:''' |{{{ekijaapülee_mülo'u_eejechire|}}} |- |'''Ni'yataaka anain:''' |{{{ni'yataaka_anain|}}} |- |'''Joujachi ouktuin:''' |{{{joujachi ouktuin|}}} |- |'''Aamaka eere nia:''' |{{{aamaka eere|}}} |} |} |} <noinclude> nciks2rou9xrwkrdh3owegvzaf7b7ic Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü jierü (ouktusu) 10 842 13344 12564 2023-09-10T09:03:26Z Minorax 20 13344 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox wayuu" style="width: 300px; background: FFFFFF; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | |<div class="center" style="background-color:#F0FFF0><big>'''{{{native_name}}}'''</big></div><div class="center" style="background-color:#F0FFF0>'''{{{conventional_long_wayuu_name}}}'''</div> ---- [[Anaajaalaa:{{{ayaakuwa|Image of none with black ribbon.svg}}}|center|{{#if:{{{ayaakuwa|}}}|250px|200px}}|Ayaakua {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- [[Anaajaalaa:{{{shipijana|Audio-input-microphone.svg}}}|center|{{#if:{{{shipijana|}}}|100px|50px}}|Shipijana {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- {| border="0" style="background:#FFFFFF;" |- |'''Ka'i jemeiwaa shia:''' |{{{ka'i_jemeiwaa|}}} |- |'''Jaleje'ewalü:''' |{{{jaleje'ewalü|}}} |- |'''E'irukuu:''' |{{{e'irukuu|}}} |- |'''Suumainpa'a:''' |{{{suumain|}}} |- | '''Koleejia eejatülee tepichiiwa'a:''' |{{{koleejia_eere_tepichiiwa'a|}}} |- |'''Ekijaapülee mülo'u eere shikirajaain:''' |{{{ekijaapülee_mülo'u_eejatülee|}}} |- |'''Shi'yataaka anain:''' |{{{shi'yataaka_anain|}}} |- |'''Joujatü ouktuin:''' |{{{joujatü ouktuin|}}} |- |'''Aamaka eere shia:''' |{{{aamaka eere|}}} |} |} |} <noinclude> jgovlu9klhtd87q26gdqdul1uya95j5 Anouktia sukua'ipa:Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu) 10 843 13345 13342 2023-09-10T09:03:30Z Minorax 20 13345 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox wayuu" style="width: 300px; background: #FFFFFF; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;"| |<div class="center" style="background-color:#F0FFF0><big>'''{{{native_name}}}'''</big></div><div class="center" style="background-color:#F0FFF0>'''{{{conventional_long_wayuu_name}}}'''</div> ---- [[Anaajaalaa:{{{ayaakuwa|Image of none with black ribbon.svg}}}|center|{{#if:{{{ayaakuwa|}}}|200px|150px}}|Ayaakua {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- [[Anaajaalaa:{{{shipijana|Audio-input-microphone.svg}}}|center|{{#if:{{{shipijana|}}}|100px|50px}}|Shipijana {{{common_name|{{PAGENAME}}}}}jatü]] ---- {| border="0" style="background:#FFFFFF;" |- |'''Ka'i jemeiwaa shia:''' |{{{ka'i_jemeiwaa|}}} |- |'''Jaleje'ewalü:''' |{{{jaleje'ewalü|}}} |- |'''E'irukuu:''' |{{{e'irukuu|}}} |- |'''Suumainpa'a:''' |{{{suumain|}}} |- | '''Koleejia eere tepichiiwa'a shia:''' |{{{koleejia_eere_tepichiiwa'a|}}} |- |'''Ekijaapülee mülo'u eejatülee:''' |{{{ekijaapülee_mülo'u_eejatülee|}}} |- |'''Shi'yataaka anain:''' |{{{shi'yataaka_anain|}}} |} |} |} <noinclude> stf827on8wriw0uyhlnsdhcbr5s4m43 Ecos de la Makuira 90.3 FM 0 844 11545 11544 2023-04-08T21:12:15Z 2803:1800:11A4:AD5F:B487:9831:3BCE:475F 11545 wikitext text/x-wiki Tü awalakajütkalü putchi Ecos de la Makuira 90.3 FM CHasü julu'u tü mmakat Amurulu (corregimiento de Nazareth zona norte extrema de la Alta Guajira) [[Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi]] 22wwys6z5u2qq468jys5npdjiawtzjk Walamüt 0 845 15033 11555 2024-06-03T18:24:51Z Vicenta Harker 1316 15033 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Walamüt.jpg|alt=walaüt chooloisiraje'ewai|miniaturadeimagen|[[Anaajaalaa:Imagen de walamüt.jpg|alt=wuchii kanulikai walamüt|miniaturadeimagen|'''walamüt''']]nuyaakuwa walamüt]] '''Walamüt''', jünulia wane wüchii wüna'apüjatü, nia wane wüchii kasuutai jünain mütsiiyain nuluuwainpünaa, eere nia mojuuipa'ashi wanepia eküshii tú wuchii ja'akajatkalü mojuui maáka jain ku'lu wawachi,wosoolehi, iru'ui, wosokoroi; chi wuchii kanuliakai walamüt nnojoishi jouluin ja'apünaa tü mmpa'kalü wane'ewaishi eere simaaluunain mmapa'akalü, mushia nia matüjainsai piichipünawa ja'akashi mojuui wanepia. chi wuchii Walamut münakai jutuma wayuu meematayashi jain warulapai, jia waneejatka tü nutapa'aalü müsia tü ni'irakalü wane'e jümüin. Muinka nu'uyalajaale chi walamütkai eere pejein piichi jüpülajatü aapitchii jüpülaa wanee akua'apa mojüsü, otta múinka einjatüle wanee kasachiki a'ayajaashi chi walamütkai anuu wane pütchi nüchikuwamaajatü walamüt: müinka niya'alajüle julu'upünaa wane wopü jupülajatu eipirawaa müinka niya'alajüle na'apüna wanee wayuu asaküshi müinka niya'alajüle ja'awaipunaa aapitchi müinka niya'alajüle jo'utale'ulu jupülajaatü jamü walamüt eeshii ja'apüna namunashii kepiashi ja'u kayuushi ekai juluin. chi wuchiikai makai nunulia nia wane wuchii pülashi jaashin wayuu la'ulaayuu matüjainsai ata'ütnaa kasalajashi jütuma tü jaajütka tü mmapa'akat. ekai wayuu ata'üluin chi walamütkai alatüsü wane kasa mülo'u nümüin. nupüshi chi walamütkai nia wanee wuchii kanüliashi te'erüin jütuma wayuu meematchi nain jünain kasuin nutu'u. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] hn35kflo50x6985dhojo8pxphojit9l Mannulia 0 846 11559 11558 2023-04-09T16:50:38Z Leonfd1992 13 11559 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Manna- mannulia.jpg|alt=Medicina tradicional wayuu|miniaturadeimagen|'''mannulia''']] '''Mannulia- manna( Medicina tradicional wayuu'''): wunu'u asüüshi jüpüla ayuule mojuipa'asü ja'apüna namünashi otta joonna lüwopüshi esü tü mannakalü, jia wane wanu'u asúnüsü jünain asirajüüshi otta jünain alakajuushii, tü mannakalü katüisü jia asünaklü jütuma wayuu jünain asirujuushi júka ipa. asünüsü juka wane ita aliita natüma wayuu eekale ayuuliin nule'erupünaa naashin na wayuu asakana tú mannnakalü anasü jumüin wanülü ekai mepiirüin asüsü mannakalü. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] l2mgm2auw52mu4cf9qqh8r9s6bxns54 Kache'ewaa sünain pütchi 0 849 14652 12738 2024-04-10T16:21:24Z Leonfd1992 13 14652 wikitext text/x-wiki '''KACHE'EWAA SÜNAIN PÜTCHI".''' ''tü sünüikaa wayuu aju'inajiraasü paala sümaiwa ayatüinjaatka Shia waneepiain aashajaanüin. Tü pütchi anasükaa anashaanasü saashajaaya, süno'utia Jee sujuntia atumaa, kajutuka'laka Shia yaawa süpa'a mma. Wayuunaiki sünülia sünüiki wayuu. Eeshi Chira wayuu atüjain ma'in aashajawaa, anaatüin suküaipa wane'e kasachiki süpüla anaawain wayuu nutuma, nia chi wayuu pütchipü'ü münanakai. Wanee pütchi anale ma'in, kajutusu atumaa, oonoona amaalü, atüjasü wayuu sünainjee.'' Anaate'etsü suküaipa wayuu sulu'ujee pütchi, ayaawajaashi wayuu nüchiaanülee süka pütchi anasü. Tü pütchikaa choüjasümain süpüla asakaa, süpüla yootaa natuma wayuu, Wanee Wayuunaiki anasülee saashajaaya eesü kamaneewaa sutuma,anasü süpüla sünaatia akua'ipaa su'utpünaa kasachiki anasü yootaa natuma wayuu su'utpünaa alapajaa, eesü süpüla aanejirawa sünain ayaataajee o'onowaa. '''MAIMA SUKÜAIPA TÜ PÜTCHIKAA:''' Eesü pütchi süpülajatü ee'irajaa jayeechi, eesü tü süpülajatükaa amaünnajaa, süpülajatüin aküjalaa süchiki wayuu Jee kasakaa süpüshua'a alatüin, müinkaa achiawaa, makatka ekiraajaa tepichi Jee aküjaa suchükua wayuu sümaiwajatü. Tü aküjalaakaa natuma wayuu watta salii suküa'ipa , eesü tü pütchi kama'aitkaa nakumala laülaayuu, eesü tü asheeitajaayakaa Jee tü wattakaa atuma. sukua'ipa tü anoujalaakaa sütüma wayuu, achukuaa Jee akua'ipaa kama'airüin. Aküjünüsü eekai alatüin, eekai atijalaain, eekai aapapajalaain süpüla apaalaajainjatüin Shia weinshi namüin wayuu.tü pütchikaa aju'itakaa natuma naa Wayuu atijashiikana aashajawaa anasü ma'in suchuntìa, ano'utatsü ma'in tü sulu'ukoo aküjalaa, türaa pütchi aju'itakaa saashajapa pütchi süjütayaa wane'e kasa meraajuuin antüin miichipa'amüin. Tü aküjalaakaa natuma wayuu, e'eree ma'in sunaatüin suchuntìa pütchi süpüla sütüjaanajatüin oo'u kasakaa süpüshua'a makatka suküa'ipa sünüiki lapü, suküaipaa suutajia wayuu ayuuisü sütüma ousutawaa, shi'irain wayuu eekai kama'anain, suchükua pülou, suchükua wanülüú Jee yoluujaa Otta nuchüküa Maleiwa. Suchükua süchira'a mma, süküjia sünüiki tü wunu'uliakaa, süküjia Shiyoro'olo wuchii, süküjia sünüiki tü wunu'uliakaa saashajaapa sulu'u lapü, sünüiki mmakaa sümüin süchonyuu. Aküjalaa sutuma wayuu. Suchükua chaamaa, suchükua wane'e tu'unai süchiki kasakaa süpüshua'a makatka wuchii'i aliinaalüin. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] jqfbq63cro7uhiqej3ya0e73zutl3m7 Aküjalaa jüchiki Wolunka 0 850 12977 11614 2023-08-27T20:05:24Z Leonfd1992 13 12977 wikitext text/x-wiki Naashen naa watuushinukana Taata Male'iwa paala jumaleeiwa'aya ma'i nukumajuin wanee piichi anache'echonshaanasü jüka yotojolo nüsakalajala cha'ya wunaapüje jünainjee tü yosu jutsuka'irua, nüchaja'alewolin tü jusa'ainjatüka otta musia tü a'ipiasepaka jüpüla jiinnajie tü jutujunaka jumaa jüralaajunaka jüpüla jukumajaainjatüin tü piichika, jüchikajee kettaain nütuma tüya naapaka tü pootshika, nukumajaka wanee wayuu jier anache'echonshaanasü Wolunka Jünülia, juchikajee kettain nutuma nikerotiraka jia pa'ülümuin ma'aka jaain wane kasa nukorolo julu'u aishaanain jumaa kojutushaanain nutuma. Jiasa wanee ka'i maínma ma'i tü wayuu kaainjarannuukalü, ma'aka jaain puloi julu'u junanajaku jumaka junainru'upuna tü piichika jumaa juyakalachonnin tü yotojoloko jietta'ya jüpüla jirüinjatüiruin wanee wayuu julamia anasche'echonshaata ma'i yala pa'ülu, jüchikajee tüya ju'unaka jünain aküja jüchiki tü wayuu jirakalü yala' pa'ülü numuin juya, yalajee yalaala ke'eketsü nain ji'ire nirüin jüpüla niraajüin jia, jakatsa isain nüchiki jüpüla nirüinjatüin jia jüka jamüin süttate'echonsu jumaa anashaanain jukumajia tü pichikat juulia jitnüinjatüin jutuma wayuu kama'ulaluiruwa. Maima tü kasa jülüjayaaka naain jüpüla nirüinjatüin jia. Jiasa jou wanee ka'i nüsiiyajaaka tü naamainka jüpüla jüitajatüin tü juyaka julu'u mule'ushaanain jia jüpüla jusotuijatuin tü wuinka julu'upuna tü yotojoloko. Wanaapüna jumaa jüitashaanain tü juyaka eemera'alasü wolunka julu'u ju'ula jiasa yalaje yalaala jüshorottaka wanee wuin julu'u jumocho jüpüla ipuworuleeinjatüin jia nutuma juya, eere jia jumuleulaain tü jüleeka jukalü ka'i, jümaa nnojoluin jütujaain ja'u tü kasa alatakalü jümüin. Jiasa wanee ka'i Taata Male'iwa nirajaaka tü wayuu nukumainkalü jüka pootshi eere nüntüin jünain müle'ushaanain jülee, niasa nia jashichika'aka nia jümüin jaali ipuwoluin jia, nüjuitiraka'aka jia yalajee jumaa eepünaweere ju'unuin juka jukuwa'ipa jupaapünaa mmaaka. Wolunka ojuitusu julu'uje tû piichika eejatûle jia paala nutuma Taata Male'iwa numaa mojushaanain jaain jaali tû kasa alatakalû jûmuin julu'uje tûra eejatûle jia, jiakalia o'unûsû chaya uuchitû'umuin yalamuin jûralo'umuin tu uuchikat makuira, yalajee yalaala wanajiraaka jumaa wanee wayuu jier jakatsa jian puloi jûkûjaka tû kasa alatakalû jûmuin jumuliajaka'aka jaain jumaa ju'unejaain jipialu'umuin eere kakalian jia jumaa yalaala joo jûpula jemeyuluinjatuin jia jipialu puloi, jemeishija'aya piamashii tepichi tooloyuu eere kanuliayain naya atumawaa, nûnulia wanee Alenûr otta mataashia Epichikuwa. Yalajee yalaala mule'ushii naa tepichikana semûyûkana. jiasa jûchikaje tûya puloi jukulajaapa namaairua ja'ainjakaka wanee kasa mojusu jûmûin nei naa tepichikana julu'u ju'utaleewolin jaain, joolu apûtaalashi naa tepichikana julu'u melin naya, jiasa jûnainje tûya kasa ainnakalû jûmuin tû neika nainku'ukaka aainrua maleeshija'aya waya juka wei jutuma tû wayuuka namaka'irua jumaa naluwataain jipialu'ujee puloi otta mataashia no'unuin eejenale nala nalaajûnûin nutuma juya. Muleuyuushijaaya naya yalaayala eere natujaain jau tû nakuwaipaka junain apûjawaa, alojoo, otta ayatawaa. Jiasa wanee ka'i Epichikuwa ûrû'uttaka naain nûmuin chii nuwalakai Alenur jaali waneein wayuu a'yataishaana, koustuleshi, wayuu atûjûshi nukuwaipapala aisû tû kasa eekalû nûûtpunaa ma'aka jaain tû wayuukalûirua, tûra mûrûtkalûirua otta mataasia tû mojuikalûirua, jiasa jou wanee kai neemeraka juyuupuna wanee mojui jûnain atunka, jiasa joo yalajee yalaala jûka Epichikuwa ûrû'ûttûin naain nunain chi nuwalakai naapakaka wanee wunuu nûliajatû chi nuwalakai jumaa nûyaatuin nuku'utpuna yalajee yalaala watuwo'ushireeshia nutuma jumaa nu'utuin nain. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] 3tlst8ahlpyny95i6yd220cs6uohwe7 Kasipa 0 851 12752 12472 2023-08-14T17:07:53Z Leonfd1992 13 12752 wikitext text/x-wiki [[File:KASIPA.jpg|thumb|JASIPA|derecha|293x293px]] '''kasipa-Jasipa''' ([[alijunaiki]] ''ciempiés) == '''¿kasawayuu chi kasipakai?''' == Chii kasipakai supüshii jeküle, tü waraitaka süpa mmaka, eshii sulu jouchon jee mio`u nia. so`u nikii esü piamasü nuuwa, tu nütaka kalesü sulu yutunshia, kalüjulechensü, Chi kasipakai, waimashana nüsa, esu wana'awai shia, mma'aka nnojoluin shia wanaawan, piama nai mi´oyuu nnojottakaaka, nnojottapa tu nnulojoko ajutshii nu´üleeruje outasirou. Sümuin wayuu nnojoishi outasirou, shia´ajanee aliin tü naika, eishojo su motsomuin, alatamatsü '''Niipiapa chii kasipakai:''' Chi kasipakai kepiashi saka mmujui, kamalaisu numuin ere sa'amaatuin mma, mmayaka kepian nia sou ere ja´in mmapaka. '''¿Nukalia sunain katuin o´u chi kasipakai ?''' Waima nukuaipa chii Kasipakai sunain katuin nno'u, esu supula aipiruan juya mmaka poolo juya suinain waraita. '''¿kasa nikaka chi kasipakai'''? Chi kasipakai atüjashi alojoo niküin, niiawatapa chi nulojüinkai nütalain nupuchoujee suka tu nusakaruirua nojotta mushi, süpula nikinchin nia,. Alojussain jokochelü, jatua, walekeru, wui. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] k6elerotcvrliliesape8z1f31s8eeo Masülein 0 852 12719 12606 2023-08-14T15:45:32Z Leonfd1992 13 12719 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Escuela 1973.jpg|alt=Escuela Rural 1973|miniaturadeimagen|<u>'''Principio de la escolarización wayuu Masülein''' '''1973'''</u>]] [[Anaajaalaa:Segunda escuela de Masülein 1985.jpg|alt=1985|miniaturadeimagen|'''<u>Segunda Escuela 1985 Masülein que dió apertura a la educación wayuu en la zona rural</u>''' ]] [[Anaajaalaa:Misionero Grupo Sam.jpg|alt=Misionero |miniaturadeimagen|'''<u>Miembro de la misión Sam primer misionero que dio escolarización en las comunidades wayuu fundador de la educación wayuu en las rancherias</u>''' ]] '''Masülein''' junülia wane mma'apa eere no'umain wayuu Ipuana Maije'ewalii namaiwa wuinpumuin eejere neki natuma wayuu laülaayuu ko'uliwo'üka naya namaiwainka jüpüla aanta yaamüin Masüleinmüin. [[Anaajaalaa:Estudiantes en 1973.jpg|alt=Escuela Rural 1973|miniaturadeimagen|'''<u>Estudiantes con atención hasta tercer grado</u>''']] Tü mma'apa makalü jünulia yaasü jü'utpa Maiko'u eere nepiapa'a wayuu Ipuana eejere jüshajünuin tü pütchikalü e'itaanakalu julu'u tü ashajieekalü jüpula e'itawaa jiki wane yootirawaa jüchiirua akuaippaa julu'u woumain '''(anuu jüchikkua tü mmapa'a kanuliakalü Masülein)''' == Reseña histórica de la comunidad educativa de Masülein == [[Anaajaalaa:Marca clanil.jpg|alt=clan puana|miniaturadeimagen|'''<u>Marca clanil wayuu Ipuana con quien se identifica la familia actualmente</u>''']][[Anaajaalaa:Jefe Clanil.jpg|alt=tío materno|miniaturadeimagen|'''<u>Tío mayor máximo de la familia Q.D.P</u>''' ]] Nombre que dio origen a este territorio wayuu y fue tomado desde un principio por unos pastos llamados MUSÜLEULIA, el cual crecía en cantidades y poseía tamaños del pasto actual en las orillas de un arroyuelo donde los ancestros desarrollaban sus encuentros en tiempos de pastoreo e impartían sus labores de rutina diaria llamado por los mismos como (O´yonowa). Dicha actividad se realizaba en un pozo artesanal, construido por la familia Ipuana de forma colectiva y denominada por los ancestros como (YANAMA), así fue que surgió el nombre de la comunidad, de los pastos que germinaron alrededor del pozo artesanal, cual era utilizada para abastecer las necesidades básicas de los nativos (Los Laülayu). Este era el único lugar que cubría el preciado líquido en ese tiempo tanto para el consumo humano y el pastoreo, es allí donde se llevaba a cabo los encuentros y las prácticas de las tradiciones ancestrales colectivamente tales como extraer el agua con tinajas cargándola en el hombro para darle a beber a los rebaños utilizando escalerillas estilo laberinto con tinajas elaborados por los mismos wayuu llamado (Sho’olo). Hoy día, es considerado como simbología territorial, debido que así fue que tomaron el asentamiento y legitimidad sobre el territorio del '''CLAN IPUANA Y LOS EPINAYU'''. [[Anaajaalaa:Crispín Ipuana.jpg|alt=Ipuana|miniaturadeimagen|'''Legado matriarcal de la familia Ipuana''']] En la actualidad existen algunos mayores que fueron partícipes de esta hazaña milenaria y mantienen viva esas historias donde se convivía armónicamente y compartían en unidad y con respeto mutuo hacia los demás, liderados por los wayuu de nombres '''ORONKISHI Y KATASH'''I descendencia de la primera generación en llegar al territorio desde MA’I Alta guajira de la familia clan Ipuana que más adelante después de fallecer quedo el señor '''JUAN JOSE IPUANA''' como legado de sus antepasados quien fue el primero en sugerir y realizar las guardarrayas territoriales ancestrales de la familia '''Ipuana''' por el derecho consuetudinario (Costumbre jurídica) y con este nombre está registrada ante los estamentos públicos y privados tanto en el municipio territorial y en el estado, delegado hasta el año 2021 por los señores RAMON IPUANA y CABALLERO MONTIEL IPUANA (Q.E.P.D) pero actualmente lo delegan los señores '''JERSO ANDRADE IPUANA (AUTORIDAD TRADICIONAL) y CRISPIN IPUANA''', quienes son los responsables de conservar el orden natural dentro del territorio antes mencionado. La escuela fue fundada por unos misioneros norteamericanos de nombre '''LORENZO BUCKMAN Y FRANCIA DE BUCKMAN''' en el año de 1973 con la compañía del señor Nemesio González Ramírez y Andrés Ipuana miembros de la misión '''SAM (SOUTH AMERICA MISSION)''' fueron los primeros en sugerir la iniciativa sobre la escolaridad en el territorio indígena y los primeros en preocuparse sobre la educación y el aprendizaje de los wayuu y el acercamiento hacia DIOS por medio de la evangelización ya que en aquel día solo existía el analfabetismo, y la desolación la mente de los wayuu solo se centraba en el pastoreo, y en los trabajos arduos, con la ayuda de los misioneros y con apoyo de la comunidad se construyó la primera sesión de la escuela debajo de una enramada propiedad de la familia IPUANA cuyo primer nombre fue '''WARARATCHON''' y el primer docente fue '''EL MISIONERO LORENZO BUCKMAN'''. Los primeros alumnos en iniciar con la apertura de la primera escolaridad fueron: CABALLERO MONTIEL IPUANA, GERMAN EPIEYU, MARGARITA EPIEYU, MARIA ELENA EPIEYU, CHIQUINQUIRA JUSAYU, LUCRECIA JUSAYU, PATRICIO JUSAYU EFRAIN PRIETO PAZ JUSAYU, EVELIO JUSAYU, LUIS ANGEL EPIEYU, MARIA URSULA IPUANA, MAGALIS EPINAYU, RAMON EPIEYU, LUZ MARINA URIANA''', '''habiendo la escuela iniciado labores solo hasta TERCER GRADO, este fue el principio de una larga y ardua esperanza por tener una infraestructura escolar, ya que la escuela funcionaba debajo de una enramada que la misma comunidad le facilito debido a la necesidad, hasta el año de 1984 cuando el ministerio del interior (MIN) emitió la RESOLUCION N 015 DE 1984 sobre los resguardos wayuu, que fue creado por la resolución del instituto colombiano de reforma agraria INCORA; en cumplimiento de la ley 135 de 1961 que establece la participación de los pueblos indígenas en acceder a los resguardos indígenas, más tarde a través del fondo de las regalías del estado la comunidad en conjunto con la participación de los miembros y con los recursos de la trasferencia nacional, se logró construir una aula con su respectivo comedor que más adelante fue objeto de un fenómeno natural, dejando la comunidad nuevamente sin infraestructura. ===Mejoramiento de la sede=== Desde el año 2005 cuando se vinieron realizando los procesos de mejoramiento en la sede educativa y trabajando con aproximadamente 50 estudiantes de la básica primaria y con la conformación de los C.E.I.R.E.S. Y LA PLANIFICACION DE ZONAS la sede perteneció al C.E.I.R N°9 incluida con las 14 sedes que hacían parte de la organización y, fue así que perteneció al C.E.I.R N°9, siendo su primera directora la señora BETTY MARLENE MEJIA ATENCIO, quien comenzó atendiendo los grados correspondientes a la básica primaria. El 28 de agosto del año 2012, es traspasada a la institución educativa N°2, ingresa a la nueva comunidad escolar quedando como rectora la licenciada VICENTA ARPUSHANA, lo que le permitió un plan de mejoramiento y de gran apoyo para realizar y contribuir con los avances de la calidad educativa con recursos para los estudiantes con el fin de obtener un mejoramiento óptimo en los aprendizajes de los alumnos y alumnas de la comunidad educativa. La sede educativa Masulein está ubicada en el perímetro rural del municipio de Maicao en el departamento de La Guajira a la altura del km 64 troncal del caribe margen derecho, a una distancia prudencial de 2 km y medio que colinda con varias comunidades adyacentes como lo son: winpumuin (oriente-wararatchon) wopumuiin (occidente- la ´´estrella) palaajeru´u (norte-jü´üjülimana, uchejeru (sur kayaliowou). Existe diversidad de fauna y flora en la comunidad donde pertenece la sede educativa, plantas comestibles, una variación de arbustos que soportan el verano y la sequía que atraviesa el territorio, arboles grandes, pequeños y fuertes como los wayuu que soportan los rayos del sol donde los mismos se dan la mano para sacar adelante su propia descendencia y luchan contra el viento cada atardecer mientras los nativos salen a buscar los chivitos su única fuente de ingreso a la economía. A continuación, le mencionamos algunos 1 trupillo (aipia) 2 jirawai o jiit 3 jaipai (cereza) 4 kayuusu (cactus) 5 yosu (cardon.) 6 parulüa (pichuel) 7 muurai.(…….) 8 toolinchi (…..) 9 jinnuta (…….) 10 julu’uwa... (….) 11 (sho’o)... (…..) 12 kaliiyu... (….) 13 kapüchiru... (Los olivos) 13 moko’chira... (Guamacho) 14 mapua (…….) 15 iruwa... (Aceituna) 16 kashushira... (….) 16 Jamuche’e... (Tuna) 17 ichiyulia (...dividivi) 18 yawoulia... (Pringamoza) 19 aichuwa... (Tua tua) 20 ishisulia... (…) y otros que son parte de la fauna batalladora como los wayuu por la cual se ha caracterizado dentro del territorio por ser parte de la madre tierra (mma) y con un gran complemento como: Caprinos, Bovinos, Porcinos, Equinos, también las faunas silvestres, doméstica, aves, reptiles etc. La sede educativa N°2 sede Masulein, cuenta con una medida perimetral de 419 m² metros cuadrado, donado por medio del consenso wayuu y la autoridad tradicional y los Docentes en cortesía de buena voluntad por parte de la comunidad educativa y la familia IPUANA y actualmente cuenta con 90 estudiantes desde prescolar hasta 5 de primaria. Los docentes que han enmarcado historia en la sede educativa y los que han dejado huellas dentro de la enseñanza y el aprendizaje en la formación de los niños wayuu que dieron lo mejor por ser parte de la historia de la escuela en aras de servir a los más necesitados fueron: 1 LORENZO BUCKMAN MISIONERO MIEMBRO DE LA MISION SAM 1973-1976 2 EFRAIN PRIETO PAZ JUSAYU MIEMBRO DE LA MISION SAM 1977-1982 3 LUIS ENRIQUE LOPEZ PUSHAINA MIEMBRO DE LA MISION SAM 1981-1982 4 GABRIEL LOPEZ PUSHAINA MIEMBRO DE LA MISION SAM 1883-1984 5 FRANCISCO EPIEYU MIEMBRO DE LA MISION SAM 1885-1989 6 CARMEN IPUANA MIEMBRO DE LA MISION SAM 1990 7 MOISES EPIEYU MIEMBRO DE LA MISION SAM 1991 8 ANGELICA ANDRADE IPUANA 1992 9 FLORENTINA IPUANA 1997…. 10 JERSON ANDRADE IPUANA 2010-2012 11 BETULIA WEBER. 2013-2014 12 MIRIAN IGUARAN CAMBAR 2015 13 NURBIA LOPEZ PUSHAINA 2016 14 MARIA FATIMA URIANA IPUANA... AÑO 2017 15 JUAN F VALDEBLANQUEZ IPUANA. 2018 El 20 de febrero de 2017, después de un arduo trabajo articulado con los docentes y algunas autoridades tradicionales wayuu después de llevar años de servicio como docentes en la modalidad contratada, se dieron oficialmente los nombramientos a los educadores de la zona rural, generando historialmente un cambio en el mejoramiento en el ámbito laboral y la calidad de vida de los docentes comprometidos con la educación propia. Dichos nombramientos fueron aprobados mediante el decreto N°335 de 24 de enero de 2017, Sustentado y aprobado con la previa firma de las autoridades wayuu que apoyaron los nombramientos en propiedad de los Docentes en el municipio de Maicao, entre ellos figuran y reposan sus nombres con sus respectivas firmas enmarcadas en la reseña histórica de la escuela, en la cual se denominaron héroes que tomaron la iniciativa para llevar a cabo este acontecimiento histórico a nivel institucional y municipal. ===Infraestructura=== Las actividades escolares eran realizadas a la sombra de las enramadas tradicionales, es así que con el apoyo incondicional de la Dra. KATHERINE GAMES NIEVES Directora de la fundación comunitaria de La Guajira, que solidariamente viendo las necesidades prioritarias de los niños en la sede se pudo gestionar una obra escolar donada por la embajada norteamericana y representada por el Dr. JHON LOPEZ, obra que fue ejecutada por LA POLICIA NACIONAL. Hoy día la comunidad se siente satisfecha y orgullosa de contar con una infraestructura de calidad para atender con dignidad a los niños y niñas de la sede educativa que esperaron por muchos años esta valiosa obra humanitaria y en la cual quedan plasmadas las huellas de estos héroes que fueron los constructores de este sueño de los miembros de la comunidad educativa. A continuación, hacemos mención de los nombres de nuestros héroes de la POLICIA NACIONAL POLICIA NACIONAL COLABORADORES IT. JAIRO FIGUEROA CRISPIN IPUANA IT.WILLIAM VERA FRANKLIM PANA IPUANA PTGUSTAVO CASTILLA JUAN IPUANA JUSAYU PT. CARLOS FRANCO SIMON LOPEZ PUSHAINA PT. NIVINSO AVELLANEDA PT. JUAN OTERO PT. FABIAN FORERO PT. ELIER LASSO PT. EDGAR BETANCOURT PT. ALIRIO PINILLA PT. EDWIN GIRON PT. HAROLD GONZALEZ PT. STIWAR PARRADO PT. ANDRES MUÑOZ PT. DIEGO BARRETO PT. JAVIER QUIETERO PT. JUAN CABEZAS PT. ANDRES LEON PT. ALEXANDER ATENCIA PT. DIEGO GAVIRIA PT. LUIS TRUJILLO. Las actividades socio económica que se destacan en la comunidad son: el pastoreo, la siembra y la elaboración de artesanías de diferentes modelos y los clanes existentes y que se han mantenido hasta ahora en la comunidad son: Ipuana y Jusayu. Las fiestas conmemorativas que se practican en la comunidad son las del 20 de Julio, día en que se celebra la independencia de nuestro país, además la Policía Nacional hace entrega de la nueva sede educativa a la autoridad tradicional, el señor Caballero Montiel Ipuana, Docentes, padres de familia, estudiantado y la comunidad por primera vez desde 1996 hasta 2017 logra obtener una infraestructura para una educación digna y formativa. En el mes de julio de 2018, la sede educativa con la participación del concejo directivo del año antes mencionado y que fueron escogidos por voto unánime por los docentes que conforman la Institución Educativa Indígena y con la previa concertación de la autoridad tradicional, logró por primera vez adecuar un salón, el cual se convertiría en aula de informática de la sede, un espacio en el cual se imparten los conocimientos para el aprendizaje en los niños, niñas y adolescentes sobre la utilización y manejo de las nuevas tecnologías, visionando un mejor futuro para los educandos; gestión promovida por los representantes del concejo directivo, los docentes Alexander Gonzales Ramírez y Arley Van-stranhlen Mercado, por tanto, hoy en día la comunidad educativa en general, les agradece a todo el cuerpo directivo que de una u otra forma contribuyeron para que este sueño se hiciera realidad y que seguramente beneficiará el aprendizaje en los estudiantes en el buen uso de la tecnología para la información y la comunicación (TIC). [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] swowwo336z2xkt5zd4ojy4w1gaznyhm Kaa'ulayawaa 0 853 11685 11684 2023-04-29T16:58:21Z Iipuanataya 34 11685 wikitext text/x-wiki Akumajünüsü ma'aka wanee kashi jüpüleerua juttuin,aapitnushii naa wayuukana shaitajakana,niasa'a chi jujuluwaijachikai aneekünüshi,aashajanamaachi naa jieyukana shaitajakana jüntapa tia kaikat,juttajatkalü a'u tü shaitaka antapashii naa wayuukana mmalia, jia tia müsün, anüüle antüin tü kaikat juttajatka a'u tü shaittakat,katatayaa müsü nemia alüüjakat kepeshuuna, wuirü,keesü,jeero,katsaalia,kayawaata,wayamüt,kayuusuma'a yosuma'a jayajaya,sawa jüjü'ü aliita maimasü tia kettajayaa müsü ja'u tü waneka kashi,ayonnajayaa müsü ayonnajakalia, e'irajayaa müsü e'irajakalia, jimeyaasü jimeyaakalia,aloojoyoyaa müsü a loojokalia. Tü shaitaaka ottusu waneepia aliikawai,wanaa nüma neepeeyeijai ka'ika'ai jia tü jülü'ülapa jüpüla jakütüin shaitaka naa jimaaliikana otta ajuluwaikana e'irajayaa müshii ne'irainrusu nanüiki namüin wayuukana, ji'anee anülee joo ajattüin tü washalira,tajuluwaiche, tapa'iche wayuu jushuwa jüpülajanale joo waya era , 'ajirawaa waneereja jiapa anoiilin mmapa'a ejejatüin watüjain tü shaitaaka, jia mmalia,a'ata pajünüsü jüntapa wane kashi süchikua, alialaa jüchikua aaya'alajaasü wayuu, müliatüsü mmapakat jüchikü jajalajain wane shaitaa anasü. (MIRIAM RAMIREZ IPUANA) mmc6s7x3qf83n9dqjzoqc9bm5btssvc Meruuna 0 854 13503 11714 2023-09-27T15:29:05Z Leonfd1992 13 13503 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Meruuna.jpg|miniaturadeimagen|Meruuna Wayuu]] '''Meruuna''' ([[alijunaiki]]: ''melón'') wanne apünajushi, supünajuin wayuu ekajünüsu otta apünajünüsü juyaTü Meruunakat wanne apünajushi, supunajuin wayuu ekajünüsu otta apünajünüsü juyapülee, chi meruunakai nia chi apünajüi joüshikai otta ajüirrashikai sulu’uje tü mmakat, shialeeka shia süpushii napünajüin naa wayuukana ma'aka sain tü kalapaasükat otta tü iruuwakat. Sünülia natuma na atüjaka ayaawata sukuwa'ipa tü wu'uliakalü shia ''momordica charantia''. Sumaiwa sunaije etüjulüin naa wayuukana so’u tü mmapakat Wajiira, etüjülia tü apünajakat meruuna natuma naa wayuukana , chi meruunakai apünajünusü sulu’u tü yuujakat, otta jou’usuu sumaa jakütuin shia yalaa. Nameruunain wayuu meitüinsat sulia shimeruunain alijuna, tü shiaawase nameruunain wayuu, kalüjülesu sulee otta jayasu tü shiawasekat epünalee jo’o suchotonajatüin. Supula supünajünuin tü meruunakat ejitünusu tü sü’ükat sulu’u yuujakat otta yawasuu wanna sumaa süpünajunuin, esuu maakasain aipirua, musujusu shia makaa waimaleere shia, süka jamuin waimalee shia tumususu otta machon musiia shiaa, ayawatuneka nee tü sü’ükat, keraasu nee süka tiaa aipiruwasukat. Sumaiwa paala nojotsü ayonnou tü sü’ükat sunain yalain shi supünajunuin, shiapüü nee tü jemiaikat antapüka nee so’u otta numaa chi juyakai makaa nimemajalee keraapusü nee süka tiaa, süka jamuin sumaiwa chi juyakai pejewapüshi, anapüsusee tü attiakat, mioulaasu nee otta cachonpüsunee sunaijee tiaa. Shiaasa joolu maulia choujasuu shiyonnao tuu attiekat supula cachonjatuin shia. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 09yogethmutmjt2ww075dpt8tg1mscz Aso'onushi 0 855 11697 2023-04-29T17:18:18Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Aso'onushi]] sünain [[Asonuushi]]: Cambio de titulo 11697 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Asonuushi]] fliipyayek4b8fg487k2ticwjb93oks Majayut 0 856 11789 2023-05-09T00:01:40Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Majayut]] sünain [[Majayülü]]: Escritura 11789 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Majayülü]] d1cnzz8mcxcayeu5ccau971kqz81o72 Ichii (eküülü) 0 857 12035 12034 2023-05-27T15:41:48Z NEKOCHON 97 Agregar fuentes de información 12035 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Ichii Manaure.jpg|derecha|miniaturadeimagen|250px|Suyakua suwatchuain Manaure, anakushi ipunaje]] '''Ichii''' ([[alijunaiki]]: ''sal'') shia tü se'ichiise wayuu ejitünaka sa'aka eküülü sü'lakajaapa wane wayuu. ==Süchiki süwashiruin Manaure; tü ichiikat== Nupushua chi wayúu eekai nupasiajaainchin yamuin Akualumuin (sunulia Manaure natuma na laukayukana) e’eiruja napuin kuenta süchiki süwashiruin Manaure, tü Ichiikat. Nashin na ekirajashikana suchiki kasaain supa’a wane mma, tü topografía sumakalu alijuna “tü wajirakalü shia wane mma wainmakalu washirü sumana’ana, supushi tiaa washirükalu shia tü pala’akat, tü joutaikat, chi kaikai otta tü ichiikat” Suka jaiin wanepia chi kaikai otta katsuin tü joutaikat, so’ompuna tü pala’akalü akumajasu miyo’uyu watchua, eesu watchua chaaya Bahía Honda, Bahía Quebrada shiaapajae Manaure miyo’ushataain awatchuain Sunain ashajushikalu tü, yo’oteena waya suchiki tü washirü sumanakalu Manaure sukaje tü watchuakat, yo’oteena waya suchiki tü ichiikat sumainwa paala, suchiki sukuaippa wana sumaa shi’yatanuin ama suwatchua Manaure otta saajalayamuin ashajushikat wane jouchon putchi suchiki jamuin choujakat otta kaseruin kasa anasu saapekat maaka shi’yatanuin suchikua sumaa tü suwatchuainkat Manaure [[Anaajaalaa:Shiyakua suwatchuain Manaure.webm|izquierda|miniaturadeimagen|'''Shiyakua suwatchuain Manaure''']] ==Tü Ichiikat sumainwaa== [[Anaajaalaa:Shiyakua sumainwa.jpg|miniaturadeimagen|Shiyakua shi´yataya tü ichiikat sumainwapala natuma na wayukana. E´iyakuakat tü suluusu Museo de la Sal Ichii Manaure]] Sashin tü karalota suchikimajatukat Colombia sumainwaa (wana sumaa tü conquista española munakalu) e'epushi waneirua kusina Coanaos munushi, kepiapukana Cabo de la Vela je chaaya Valle [https://es.m.wikipedia.org/wiki/Valledupar#:~:text=El%20nombre%20fue%20posteriormente%20abreviado,El%20Valle%20del%20Cacique%20Upar) Upar] (Valledupar munusu mmaulu) Naainua kusinakana alujapushi ichii chaaje wajiraje chamuin wopumuin supula neinranajain shia sumaa [https://babel.banrepcultural.org/digital/collection/p17054coll18/id/417/#:~:text=Descripci%C3%B3n%20del%20material&text=Esta%20exposici%C3%B3n%20explica%20las%20relaciones,el%20sustento%20de%20sus%20vidas. oro] Wane sa'ata sukuaippakalu, na wayuu namainwajanakana na watushinukana julujawaisu naain wana sumaa kamunain tü pala’akat suka jamuin tü suwalainkat aputawaisu jime, kankureja... nataujawalin na wayukana, shiasa mmapa sumatsuinjapa tü pala'akat o'osojawaisu tü suwalainkat nutuma chi kaikat, shiasa suchikinainru akumajamusu tü ichiikat, nakonchajamusia na wayukana supula nawanajaain shia saau eekulu. Ya'aya Akualu nashin na laulayukana supulapuna suttuin shi'yataya tü alijunakalirüa, na wayukana nakonchajapuin tü ichiikat suka suta molokona, mmapa nalujuin suka nasapu je na jieyukana suka nekinsha. Tü palajannukat watchua chajatü Bahía Honda je Bahía Quebrada chaaya wuimpuin [[Anaajaalaa:Ayatai sunai ichii Manaure.png|izquierda|miniaturadeimagen|Ni´yakua wane wayuu ayatashi sunain suwatchuain Manaure]] Sulu’u Colombia supuhua tü watchuapakalirua (ichiipa´a) shiasu wane washiru suluwatakat aau tü gobiernokat. Tü suwatchuainkat Manaure oktunusu sunain ayataana souje tü juyakat 1920 (supulapuna tiaa nakonchajapuin na wayukana pali’irawain tü akumajasukat so'ompuna pala'a) so’uje juyakat tiaa tü gobiernokat saapuin shiki tü ayatawakat namuin kojuyashi alijuna, naainua nakonchojuin wainma wayuu chejewannu Bahía Honda suka jamuin naainua nayatatujulia aanain tü ichiikat. Supuhua tiaa ayatawakalu nojotsu makinakai je na wayukana neinkajawaluin suka anuwa joucheein tü ichiikat sunainmuin anua miyo'uyu alujatkat achiseu, eesuja maaka saain 40 [https://www.banrep.gov.co/sites/default/files/publicaciones/archivos/lbr_subregiones.pdf hectáreas] tíaa watchua oktunakalu anaain palajana ya´aya Manaure [[Anaajaalaa:Wayunkera shiyakua shi´yataya ichii sumainwa.jpg|miniaturadeimagen|Wayunkera shiyakua shi´yataya ichii sumainwa]] Mmapa so´o tü juyakat 1941 tü aluwatasukat saau Colombia (Gobierno) ne´iranaajain sukuaippa tü ayatawakat, tü jeketukat sukuaippa, aapunusu sumuin Tü Aluwatasukat saau sunentse Colombia (Banco de la Republica) shianjatuin aluwataain saau supushua tü watchuarua ekain suluuin Colmbia. Musujese shian Banco de la Republica a´oniruin sukuaippa suwatchuain Manaure so`ouje tiaa juyakat sunainmuin 1963. Banco de la Republica supula suno´u tuin tü ayatayakalirua sukumajuin wane shawajule anuwa miyo´uyu (puerto sumakat alijuna) je antinnusu tü maquinairua shi´yatayakalirua, antinnusu tü salerolalirua je wanerua koroloirua ayataya [[Anaajaalaa:Ayatalii sunain suwatchuain Manaure.png|izquierda|miniaturadeimagen|Ayatalii sunain suwatchuain Manaure]] Shiapa ayatai Banco de la Republica sumaa shichiise Manaure wainma kasa anasu suttitkat sumuin, aapusu shia wane kolegia (suluu tiaa kelejiakat naya ekirajaka na kapuchinakana) aapusu shia e´erajeria ayuli (piitalu), wane ikuleesia katolica, aapusu shia wane outkajale eere saainjuinuin teatro je nekirajunuin catolicismo na wayukana, aapusu shia wane anajule pelikula (cine) je musiaa aapusu kojuyasirua miichi eere natunkuin na ayatashikana sunain ichii (casas salinas) Waneirua kasa anasu eejatkalu sutuma Banco de la Republica shia sulajuin molina, posu´u, laa...je waneirua koroloirua aapaaya wuin. Tiaa ayatawakalu saainjuin sukaje tü empresa kanuliakat Concepción de Salinas, tiaa empresakat shia aapunakalu ajapulu tü suwatchuainkat manaure [[Anaajaalaa:Wayunkera shiyakua suluujia Ichii natuma na jieyukana.jpg|miniaturadeimagen|Wayunkera shiyakua suluujia Ichii natuma na jieyukana. Sumainwa]] So´u tü juyakat 1948 tü suwatchuainkat Manaure aapusu maaka 30 mil tonelada ichii. Wana sumaa tiaa kaikat Manaure ayoujasu sumaa waneirua mma eekaluirua amaana ichii maaka sain Galerazamba (watchua chejewalu Bolivar), El Torno, Tasajera otta pozos colorados (watchuairua chejewannu Mgdalena) je musiaa ayoujasu sumaa Bahia Honda (watchua chejewalu wuimpuin). Shiapajee Miyousuin tü watchua chejewatkat Galerazamba suka pasaanain shia sunain Cartagena je Barranquilla, pueblo [https://investiga.banrep.gov.co/es/content/banco-de-la-republica-en-barranquilla-1923-1951 washinnukalu] maain so´u juyakat tiaa Wana sumaa tü juyakat 1952 wanesusu tü yaratkalu ichii supula sukumajuin quimico yaaya Colombia, shia tü empresa kaniliakat Planta de Soda de Betania (cheejewalu Antioquia). Tiaa empresakat aainjusu suka tü ichiikat [https://www.atsdr.cdc.gov/es/toxfaqs/es_tfacts178.html#:~:text=El%20hidr%C3%B3xido%20de%20sodio%20se,%C3%B3xidos%2C%20galvanoplastia%20y%20extracci%C3%B3n%20electrol%C3%ADtica. hidroxidos] je carbonatos supula sukumajunuin pastilla, jawonrua, rouya je waneirua kasa. Suka wanesuin tiaa empresakat isasu suchiki suinkuin sumuin supushua Colombia musujese so´u tü juyakat 1963 akumajunusu wane suwalata chaaya Cartagena, tiaa suwalatakat ottusu sunain ayatawaa so´u tü juyakat 1967 [[Anaajaalaa:Wayunkera nikyakua wayuu ayatashi sunain ichii.jpg|izquierda|miniaturadeimagen|Wayunkera nikyakua wayuu ayatashi sunain ichii]] Sunulia tiaa jeketukat empresa shia [https://www.eltiempo.com/archivo/documento/MAM-49226 Planta de Soda de Cartagena], sumuin tiaa empresakat shiajatu Manaure oikkakat Ichii sumuin. Sunainje tiaa anouktunusu je akomuinjunusu tü ayatayakalirua sunain suwatchuainrua Manaure. Nashin na ekirajashikana suchirua sukuaippa shiichise Manaure so´u juyakat tiaa aapawaisu Manaure maaka 300.000 toneladas ichii juyawain. Mmapa so´u juyakat 1969 Manaure apawaisu maaka 700.000 toneladas ichii juyawai [[Anaajaalaa:Niyakua wane jimai ayatashi sunain shichiise akualu.png|miniaturadeimagen|Niyakua wane jimai ayatashi sunain shichiise akualu]] Suka shian wane ayatawa miyo´ukalu sumaa kapuleein tü watchualirua mushi na e´erajushikana je na ingenierokana numuin Presidentekai anasu susuneennain sulia tü Banco de la Republica tü ichiikat. Musujeese sukumajunuin wane lei supula sunnenuin sulia [https://www.suin-juriscol.gov.co/viewDocument.asp?ruta=Leyes/1596509#:~:text=Autor%C3%ADzase%20al%20Gobierno%20Nacional%20para%20asumir%20como%20deuda%20p%C3%BAblica%20los,otras%20entidades%20nacionales%20o%20extranjeras. (Ley 41 de 1968]) je sukumajunaka wane jeketu sukuippa shi´yataya tü watchualirua, tiaa jeketukat sukuaippa shianjatu kajapulukat Ifi (instituto de fomento industrial) sumaa Ministerio de Hacienda y Minas y Petroleo Ifi oktusu sunain ayatawa sunian supushua suwatchuain Colombia so´u tü juyakat 1970. So´uya tiaa juyakat Ifi sukapuluin suwatchuain Manaure, eesuja maaka saain 4 mil hectareas shimerinse suwatchuain. Wana sumaa tiaa tü suwatchuainkat Manaure apawaisu wane (1) millón ichii toneladas juyawai [[Anaajaalaa:Shiipa suwatchuain eere mayatajuin sunain.jpg|izquierda|miniaturadeimagen|'''Shiipa suwatchuain eere mayatajuin sunain''']] Sumainwaleeya wana sumaa sukumajunuin tü Planta de Soda de Cartagena Alcalis, julujunakalu aain, shia shialajuintuinne´e ichii suliaa Manaure. Nojotpaja muin sukuaippa nojotsu shiane´e Manaure shiyalajuin e´ichiise, sunainje tiaa watta salin ichii amuloi´ka suliaa Manaure. Tiaa ichii amuloinka supaasu wane watchua wopujerusu kanuliakat La Nodrisa, shiimerinse tiaa watchua amuloinka sawatuin 92 hectáreas. Tiaa watchua amuloinka mauluya akalejasu maaka sain jalalatshii Ayatasu Ifi sumaa Concepcion de Salinas sunain shichiise Manaure so´oje tü juyakat 1970 sunainmuin 1991 (Decreto 2018 de diciembre 1991), souje tiaa juyakalu oktusu wane jeketu sukuaippa shi´yataya suwatchuain Colombia, tiaa jekekat sukuaippa shi´yataya sulaain shi´yatain Ifi sumaa eepunakalu empresa (supulapuna tiaa shiane´e ayatapukat tü gobiernokalu sunain tü watchuakalirua suluu Colombia). So´u juyakat tiaa oktusu sunain ayatawa Ifi sumaa kojuyasuirua empresa sunain tü watchuakalirua supushi tiaa watchuakalirua shia Zipaquira, Nemocon, Upin je Galerazamb [[Anaajaalaa:Suchikanain tü palayatoukat San Agustin.png|miniaturadeimagen|Suchikanain tü palayatoukat San Agu]] [[Anaajaalaa:Wane jorolo.jpg|izquierda|miniaturadeimagen|Suchikanain tü palayatoukat San Agustin]] [[Anaajaalaa:Sulatiria wuin palasu sumuin tü palayatou San Agustin.png|centro|miniaturadeimagen|2x2px]] [[Anaajaalaa:Sulatiria wuin palasu sumuin tü palayatou San Agustin.png|izquierda|miniaturadeimagen|'''Sulatiria wuin palasu sumuin tü palayatou San Agustin. Suchikije susurunuin tü palayatoukat San Agustin, mmapa e´itanusu wane sulatia wuin palasu supula kaluin wuin, eesia anain motso´o, mmaulu nojotsu kasain anaain apula je tü palayatoukat San Agustin osojasu''']] Nojotpaje akumajunuin jekeket karalouta (contrato sumakat alijuna) supula shi´yatanuin shichiise Manaure suka jamuin na wayukana nachuntuin saapunuin namuin naluwataain saau tü ichiikat suka suluin shia su´umain wayuu je achuntushi mmauna saau tü shewainkalu tü empresakat wana sumaa sheerunnuin tü watchuakalu, supushi tiaa namaunajakalu achirua shia so´osojaain tü suwalainkat pala´a (palayato´u) kanuliakat Laguna San Agustin je Laguna San Juan. Nashiin na laulayukana tiaa piamasukalirua suwalain pala´a miyo´upu sumainwaa, ayunnapusu shirokoje jime maaka korokona, jiso´on, paayu, walinaain, walepu, kalekaleyu, alouushouu, paruluwaa, meruwanapaain, amayu, shaanou je lwaneirua nekapukalu je neiraanajapukat na wayukana saau waneirua eekulu maaka pula´anna, aai, maiki, piitchusha, si´ina.. Maaka jutujawere so´omuin tü palayato´ukat San Agustin eeshi supula junajuin wane documental kanuliasu "la muerte lenta de laguna San Agustin " suluu internet [[Anaajaalaa:Warutta.png|miniaturadeimagen|Suchikanain tü palayatoukat San Agustin]] Mmapa so´u 27 julio´u so´u juyakat 1991 chi Aluwatashikai saau Colombia (Presidente de Colombia) Cesar  Gaviria naapuin namuin na wayukana nayainjanaain laulain saau supushi tü Ichiikat je wane sa´ata sumuinjatu Colombia (shian apunaka ajapulu Alcaldiakat) supula tiaa achuntunusu nakumajuin wane ekipü aluwatainjatkat saau ne´ichiise sunainje tiaa nakumajaka wane empresa nakorolo kanliakat Salinas de Manaure Ltda (SAMA). Mayainje sapunuin shiki namuin tü watchuakalu nojotsu akujunuin jerainjatuin tü shiipa naluwatainjatkat aau musu nunuiki Elmer Altamar (EL ESPECTADOR 29 Nov 2020) [[Anaajaalaa:Shi´yakua Sama ipunaje.jpg|miniaturadeimagen|Shi´yakua Sama ipunaje]] Nojotpaje e´eikalain SAMA sunain ayatawaa sukaje choujaain wainma karalouta achuntunakat sumuin supula empresaain shia (obstáculos legales) je musiaa sutuma nojoluin su´unatuin Ifi sulia tü watchuakat, supushi tiaa kamakat atuma Ifi shia nojoluin suwalajatuin tü chiruajatkat walashi (liquidación nominal). Ala´atamusia tü juyakalirua je eikalasu tü juyakat 2002 sumaa ayatuinya manouktaain sukuaippa tü ayatawakalu, sunainje tiaa wainma outkajirawaa suchirua. So´uya tiaa juyakalu sutuma gobiernokat akumajunusu wane karalota sukuaippamajatu tü watchuakat( Ley 773)  sulu´u tiaa karalouta sukuaippamajatkat, apunusu naluwatainjanain saau seeru tü watchuakat na wayukana (apaajiraanusu laulawaa saau ichiikat sumuin Asocharma , Waya Wayuu otta Sumain Ichii  aluwatatujutkat saau wane shiipa 25%, sunainje tiaa, supushuale tü namuinjatkat na wayukana) sunainje tiaa, supushua tü ichiikat naluwatainjatka aau na wayukana antusu saau sumulapunain shia (76%) je tü shiipa (24%) aputakat sumuinjatu Alcaldia chejewatkat Manaure. Sunainya ne´e tiaa karaloutakat achuntunusu namuin na wayukana nachajaintuin wane empresa suluwataain sumuinwaa (empresa privada) supula shi´yataain namuin tü ne´eichiisekat [[Anaajaalaa:Mmauluya nojotsu ayatanuin tü watchuakat maaka saain sumainwa.png|izquierda|miniaturadeimagen|Mmauluya nojotsu ayatanuin tü watchuakat maaka saain sumainwa]] [[Anaajaalaa:Wayuu ayatashi sunian ichii.png|miniaturadeimagen|Wayuu ayatashi sunaain ichii]] Nojotpaje anaain saain namuin na wayukana tiaa achuntunakat namuin, musujese nojoluin nachajaain wane empresa ayatainjatkat ne´eichiise, nayaterakat tü empresa nakorotkat SAMA. Ayatashi namuinwaa sukaje SAMA, nojotpaje anaain sukuaippa, wainmaa neeru amuloinka sunaain. So´u tü juyakat 2010 isaalesia süchiki  sunaatainjatuin suchikua, musujeese suchuntuin kaliinwaa sukaje tü Ley supulajatkat akiliinjia empresa eekai sumaletshajaain (Ley 550). Sunainje tiaa, tü anajutkat saau empresairua, Superintendencia de Comercio sumakat alijuna, suchajaain jaraluinjatuin akaliinjainjatuin jee ayatain sumaa, shiaka antuin wane empresa wenezolana kanuliasu Big Group, shiaka apunuin ajapulu tü ayatawakat. Wainmapaja kasa mojusu alanayakat sumuin tiaa empresat, isaasu suchiki tü ayatawatkat je sujuintakat suliaa ichiikat so´u tü juyakat 2020 Mmauluya ayatusia nojoluin anaain sukuaippa tü ichiikat, ayatushia na wayukana nachuntuin numuin chi Aluwatashikai saau Colombia ni´yateruin sunain tü ichiikat tü empresa namanakat. Mmauluya ayatana anaain´ru wane jouchon shiipa tü ichiikat. Supula sunouktainjatuin je sulejainjatuin tü ayatawakat sunain Ichii maakapu, maakapu nakuentajapuin na laulayukana, wana sumaa eeshatapuin emiirawaa Manaure, wana sumaa e´epuin kaletsha, eepuin eiranajawa Ichii sumaa pitchusha… supula tiaa che´ujasu so´otuin naain chi gobiernokai tü painjirawaa nama na wayukana sulukat tü karalouta ashajushikat 27 Julio´u so´u 1991. Mmauluya ayatushii waya watapajuin sunouktaain je shiitain maakapu suchikuaya paala sukuaippa tü suwashiruinkat Manaure [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 49foj9rby1auzrw5y7z8l6o0nh3d8ij Keeralia 0 860 15244 15243 2024-09-08T01:30:56Z Leonfd1992 13 15244 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mitos wayuu.jpg|alt=keeralia|250px|miniaturadeimagen|Keeralia]] '''Keeralia''' ([[alijunaiki]]: ''Personaje mitológico wayuu'') Jünulia yolujaa ja'apünaajachi mmapa'a jumaiwajeeinka pülaiwa'a mmapa'a, nnojoluiwa'a jouulüin piichi ja'apünaa tü mmakalü eesü jouulüin tü keeraliaka, yüütüiwa'a ja'in tü mmapa'akalü eepünaale watchuwashii otta eere jouulüin kayuusu'ulia, otta jonna wanee lüwopü müle'u ayulaashi chii keeraliakai.<ref name=keeralia>[https://biblioteca.clacso.edu.ar/Venezuela/ceshc-unermb/20160906072400/APW.pdf Asombros del pueblo wayuu]</ref> Chii wanülüü makai anülia eeshi ja'yalee kale'u ka'i nüpüla wayuu eekai ni'iyataweein amüin, tü aküjalaakalü nüchiki ayulaashi ma'aka ja'in wanee iwana toolo jünain keemashaanain nia, piama nüsii jünain shouuluunatalin nia, kayamülajaasü wayuu eekalü e'ruin nia. Wayuu eekale wanaain nümaa nüta'üjaain, nierüinjaasü, nu'ulaain jajattapa'a ja'in, yalejee kachonsü nütuma, jiasa'a jemeyutpa ayu'laasü jünain wüliin tü nüchonniikalü, apütaleesia jünain outuin wanee wayuu jüchikijee tia. Chii keeraliakai eeshi amou'lein, eeshi nuyu'laale ma'aka ja'in wanee wayuu eekale müle'euin maein jünain kasuuin nüshein, chuwatajüsü no'u, waraitüshii kashe'ulü pi'yuusho'ulu ayu'lashii eere yüütüin mmapa'a, nia wanee wanülüü kachuwalashii jünain waraitaa, ja'yashii wattajee müleka wanaale jümaa wayuu. Wainma kuwenta nüchiki chii keeraliakai jutuma wayuu miyo'uyuu naa atüjaakana ja'u tü kasa alatapü'ükalü jümaiwa. Keeralia wanülüü waraitüi ja'wai jümaiwajeetka, jouutshii ja'apünaa tü mmakalü kayu'laaleeshi ja'wai, epeijaashi nüpüla wayuu waraitülin ja'wai. Mainma nükuwa'ipa müinka nipeijaale apüla eeshi jirokülee wuin eekai matüjaain ita'a, eeshi chii keeraliakai ja'aka kanüliasü akurujaasü, müinka jükuralajaale wanee wuin jo'omüin wanee wayuu ayu'laasü wanee ayuuli jutuma kanüliasü shü'waina tia jiale'eya nutuma keeralia, yalejee ayu'laasü wanee ayuuli müle'uwaa ale'e jütüma wayuu eekalü wanaain jümaapüna tia akuwai'pakalü.<ref>[https://outkajawaasauuwakuaipa.tumblr.com/post/43929317326/keeralia-fuego-fatuo-hilario-chacin Keeralia: fuego fatuo]</ref> == Ji'ipajee sukuwa'ipa== <references /> [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] fjclj3mig199ytdaoddd2cqp4vfn59v Kousholü 0 861 14701 14700 2024-04-15T00:54:40Z Leonfd1992 13 14701 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Koushot.jpg|miniaturadeimagen|KOUSHOT - KOUSHOLÜ]] '''Kousholü''' ([[alijunaiki]]: ''Caujaro, cordia dentata'') Sünülia natuma na atüjaka süpüleerua ayaawataa sünülia wunu'upanaka shia ''cordia dentata''. Tü koushot jee kosholü sumaka wayuu wanee wunulia eesu suluu wounain Wajiru kapanasü ,kasisu ,kachonsü ,kouralainsü jee kasaasü . Eere mainmain koushot suluu woumain Wajiru müsü sain wanee washirü kaa ee'in emiraa supula mürülü saashein wayuu. Annerü , kaula , pülükü , wüchii jee waneerua mürülü eküshii suchòn tü koushotka . Koushot anasü main susii sunain iiwa maariyachonsü susii jee kachonmatüsü , ottamusia juyapü shia maaka sain shia wanee washiraa sumüin wayuu suluu sumain . Sujuyain koushot süsepüsü luma , miichi , kusinapia , akumajiasü kulala jee mainma kasa anaka apüla sutuma wayuu. Süsii koushot apo'olojunusu sümaa süsii kooko supula tepichi jeemeisulüin maaka suwasein shia , asitnushii muinka wüin, neitüin namusujaa shia müinka shunui Eesü wanee kuentaa jee akujalaa sutuma laülayuu nüshuki Koushot [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] obt66nt78ond430o5rckac4tlsbiwmh Akotchajülee sünülia:Apürika 14 862 11992 2023-05-27T06:36:11Z Caro de Segeda 64 Página creada con «[[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]]» 11992 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] s43lk5fzi9qpjvh8aduq1fcg2a6p35n Ulerii 0 863 14255 12838 2024-02-14T22:22:35Z Yusmery94 53 14255 wikitext text/x-wiki [[File:Toumain Ulerii.jpg|thumb|250px|Ulerii]] '''Ulerii''' ([[alijunaiki]]: ''lugar limpio'') süchikkua Mma Ulerii sümaiwa Mmaka tü shimiiwa'ajatü nutuma Male'iwa. Kaka'liairü yalaa eree shia. Eeka wanee wayuu wuinpüje'ewai nünülia Torito Fernández jee Celmira González o'onooshii suluu tüü Mmaka, wane Mma anouuisü shimiwa'ajatü eshi wane lamuuna sulu'u shikajaalee mürüt shiasa so'u wanee Ka'i, shiirutnaka tü lamuunaka süpüla mio'uijatüin shia anainjatü süpüla mürüt.. wayuukana naa aku'majüshi nepia so'u Mmapaka kachounshi yaaya watta saliin alijuna neraajüin, nantiraka shia suluu Mmaka sukumajünaka sukuaippa süpüla shiirutnajatuin  wanee laa mioushaata sünülia. (laguna del pájaro) laaka tü jouchon paala nayasaa naa wayuukanairua neiruliitka shia süpülaa mioshataintüin shia eree joo süsuin mürütka süpüshuwa müinka sain wuchii, Ka'ula, anneerü, ama, paa'a, püliikü, ajaitünüsü asünüin, ashijayain sütuma wayuu maleekalii. Sotpa'a tü laaka esü wanee wayuunkeera shiyaakua shimi'iraa tepichi jieyuu sümaiwa. Eesü wanee miichi akümajuushi süka pootchi watta salii juya yalaa suputaka sünülia tü Mmaka Ulerii etnajünüsü süka laguna del pájaro. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] b2yvzle64wl141s2wgk9m06915gudm8 Oushu 0 864 12234 12047 2023-06-20T17:35:12Z Leonfd1992 13 12234 wikitext text/x-wiki [[File:Oushii sünain oko'ojo jiitpai.jpg|thumb|250px|sujutu oushii]] '''Oushii''' ([[alijunaiki]]: ''abuela'') shia tü wayuu laülaa shikiiskat tü apüshikat, shia o'unitsüka tü e'irukuukat sünainmuin süpüshi, aikaleetsü süchiki sukuaipa süpüla suunajirüinjanain naya sulu'u tü kojutaaka amüin apüshii, shia tü wayuu eitaaka sujutu tü e'irukuukat palajana  napüleerua na süchoinkana namaa na süikeyuukana süpüla neraajüin tü sukuaipaka wayuu sümaiwa süpüla neitain shikii atüja napüleerua. Shia tü wayuu laülaa ekirajakat sünain tü akuaipaaka, ekirajaaka sünain tü anüikikat Wayuunaiki sünainje jouin naya süpüla nojoluinjatüin motuin nain nanüiki, shiitain shikii tü sujutuka wayuu atumaa maaka tü kamaneewakat, kapüshewaa, kojutaa amüin naa laülayuukanat, asakaaka wayuu eekai nounajain, asiitnüshii kepein nantaiwaaya, aamajaanüsü süi süpüla e'merawaa, tia sukuaipapala wayuu sutuma tü laülaa oushi'ikalü. Tü oushi'ikalü ekirajüsü sünain alakajawaa eküülü, ainja süi, einaa susu, asaaja wuin mi'irukujee musia asuuka siki wünaapüje. Tü süpüla nalatirüinjatüin namuin na tepiichikana naapainjatuin tü wayuuwaaka waneepia. Musia shia anaatüsü nakuaipa na tooluyuukana süpüla nanaatüin sukuaipa tü naashiankat eepa wane kasachiki antüin namuin na apüshiikana, amülialaasü namuin saashichin suulia tü o'utirawaaka. Sukuaipa wayuu nanaatüin na laülayuukanat namaa na pütchipü'ükana. Sujutu epiase musia shimiira wayuu. Tü oushiika süküja achikiit  tü sükuaipaka wayuu sünain eepa wanee ayuule antüin namuin süpüla süküjain namuin tü epiaseekat süpüla tü ayuuleekat watta saali tü wunuupanakat naküjakat achiki namuin na naikeyuukana süpüla kojutuin namuin sunuusekat wayuu süpüla nalatirüinjatüin namuin na jemeinkana shipaaya tü apüshikat. Nakuja achikiit tü shaitaaka, tü shiyotnainka wayuu, süpüshua tü shimiijayapalaka wayuu sümaiwa maaka sain tü akumajaaka wayunkeera musia shimiira tooloyuu. Aküjüna achikiit tü atalejaaka kaasha musia tü shiirainka wayuu sümaiwa. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] jitm82qe0zgl8ztmve1tq4t14vs1gw0 Wolunka 0 866 12726 12026 2023-08-14T16:06:41Z Leonfd1992 13 12726 wikitext text/x-wiki Eesü wane Mma Wotkasaainru’u sümüsü wayuu yala wüiinpümüin, sulu’u mmkat tia shia eejatüle sukumajaain suurala wayuu sümaiwa süpüla mainmainjatüin shia. O'ulaka yala eejatü kepiain Wolunka. Wolunka wane wayuu kama’airü yalajatü kepiain Wotkasaainru’u, wanaajatü nümaa Simiriyuu nüchon juya, wanaajatü nümaa Iiwa, wanaajatü sümaa Palaa nii joktai, nümaa Patünaainjanaa, nümaa Jepirachi. Eejatü yaawa tü jieyuukalüirua suwalayuukalüirua Wolunka, akatsa’a kaiyuuin tü jukorolokolüirua nojotsü arütkaanüin nütüma wayuu toolo sünainjee tia, oktawaisü tü tooluyuukot sütüma. Eetaala kalaka wane wayuu pülashi Maleiwa nünülia, naashajaa kalaka nümaa Simiriyuu nüchon juya, süka jamüin Maleiwa nia kekiika süpüla akujamajaa sukuaippa wayuu, anasü mülein makai sümüin kasakat süpüshua. Nüma kalaka nümüin Simiriyuu: - Anasü saakatünüi sai sukorolo tü jieyuukat süka jamüin Oktusü tü tachooin tooluyuukot sütüma tü saikalüirua-. Nüma kalaka nümüin. Nakumaja kalaka uraichi sümaa jatü kochompakiirü. Wokkajeerü apüla Wolunka yala eepü’üle so’ojüin yala shiroku türa wüinkat Wotkasaainru’u, eenajana kalaka naya sünain a’atapaa türa wüinkat. Anta müsüja Wolunka neipamüin süpüla ashuunajaa, awataasüjase shia süpüla sumuttajatüin iipünaaje, wana sümaa washatajaataain shia nütküinjase’e shia Simiriyuu süchiiruajee pansaasü ma’i sünain tü saikat sukorolo ejinualeesia tü saikat sütüma tü jatü kochompakiitkat. Je so’u Ka’ikat tia kashashaanasü ma’i Wolunka, süikalaa kalala sotpa’a tü wüinkat ishooitüsü tü wüinkat sütüma tü süshakat. Ichaayülia sünülia süchikanain so’u tü ipakat süikalaakalü a’ou. Shiasa wana sümaa tü ottaakat sümüin Wolunka, ejinualeesia sai sukorolo tü jieyuukat süpüshua eejatkat so’u Ka’ikat tia, jamüshii waya maya müshii süka eein wane kasa apülajaasü namüin. Müsü süchikkua tü woushikat paala sümaiwa eeika'aka wayuu yaa sa'uu mmkat. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] khzszthhve2h2ryq9ik6yg5ph2kq2yb Aküjaa 0 867 12039 2023-05-27T15:43:56Z 190.131.217.94 EE 12039 wikitext text/x-wiki EETAASHI WANEE WAYUU,KAMANEESHI MAI ANASU NUSAKIA NAMUIN WAYUU.NIIKIRAJUIN NULUIN TEPIWAYASUNAIN KAMANEWAA OTTA JUNAIN ASAKAA,SUPULA PAISAAINJATUIN NASOKUTIA NAMUIN LAULAAYUU. KACHUNTIAWAISU ASAKIA NATUMA NAMUIN LAULAAYUU. JAMAAYAA TAATA. TA´LAULA. TEPAYA. TAWALA. WALE. TAANEE. MAACHON. TASHIMIA. MAATEIN TEICHOIN. TAATA. igjonhmtiv99tauzirxu70jg4sz9cz2 Aikale'era wayuu 0 868 14646 12878 2024-04-10T16:19:08Z Leonfd1992 13 14646 wikitext text/x-wiki AIKALE'ERA WAYUU: Sünain tü nakuaippaka na alaülayuukana woushinuu otta watuushinuu naya palajakana aikaleerü´in naa´in sünain eitka´a nachonyuu, shia palaajatkat ekirajaa sukuaippa süpüshi, süka jamüin shiain atijain sa'u kasa, alatakat sumaiwa. SÜNÜIKI WOUSHI Tü woushika shia müinjatka wamüin: "anaa joolu'u jia tachonyuu japüshua´aya jaapajüinjat tü tanüikikat süpüla jütijainjanain aapajaa pütchi sükalu´u ka'i, müinjatü aka wanee wayuu tü pütchikaa jutuma, atijakalü akumajaa, anaataa, achiawaa, aa´inmajaa murüt, aa´imajaa kasaka süpüshua süma'anakat wayuu, ti´aa shia anaka atuma wayuu tü pütchi anoujünakat anain, oonoonokat amaa. tü pütchi jachuntiajat sulu´u wanaawaain ja´in, atijaashiija jia maima kasa jatijeetkaa apüleerua, aneerü mmapa´aya jatumaa . wayuu waya müinjana jia waneepia eepünalee jia waraitttüin, jalaina japüshua jieyuuirua, jiakanaa shikiishijaana sukuaippa wayuu, mülo´uinjana atuma süpüshi wayuu, anaataainjatü sukuaippa wayuu jünainjee, kakataawainjatü e'irükuu joolu´u nu'upala ka'i, ananajataaka Ka'i joo´u ütamüinre'eya, sukuaippainjatüin wayuu, jaimaajüinjatü süpüla nei'rüküinjatüin Shia jachonyuu jachipünaa, ni'irükü wayuu akümajajaainjatü sünainjee noushi, nii. Aanasüle eikale'era wayuu sünain aapaa pütchi eesülee kamaneewaa sutuma, anasü niishajaaya wayuu kamaneeree nia. Anasü tü kamaneewaa müsüja pütchi analu'ulu. Kamaaneesü wane akaliijasü wane jaimaajüin Shia jachonyuu tachipünaa. neirütku wayuu akümajajaainjatü sünainjee noushii, nii Aanasülee eikale'era wayuu." [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] l75r0m015fo7jcbn5pa4vnm1j0rsyud Shaitaa 0 869 14534 13544 2024-03-28T23:09:25Z Llovi2008 1009 14534 wikitext text/x-wiki '''Shaintaa''' ([[alijunaiki]]: ''juegos'') tü shataakalü nairuin na tepichikana natepichi jieyukana ashaitushii suka wayunkeera naa tooloyuukana ashaitushii suka choocho, yoshushula , jatu. junaya, ashatajashii sunain arulejaa, sunain mekeru, sunain ajaitaa, cho´ujasu namuin na tepichikana tu shaitaka suputku tu nayataikat nepialu´u. majajayutpa tu jitut jietkat nojotsu ashaitajai ekirajunusu sunain ainjaa sui, e´inaa kattoi sunain suttaa sutuma wayuu shii,suiru soushu, na tolooyukana jimalipa a´yatashi sunain ashottaa karuwon,pejere naya sunain palaa oloojushii jime, a´yatashii sunain ichii apunajuhii . aruleejushii.<ref>[https://www.bbc.com/mundo/video_fotos/2012/06/120618_galeria_colombia_wayuu_indigenas_dp/ En fotos: los juegos de los indígenas colombianos que resistieron a los españoles]</ref> Atchinjiraashii tepichikana sa'atoupünaa nekeejüin. Alewasü waa'in sutuma süshaitala woumain. Emeniraashii tepichikanaa laairuku. ayoujiraasü na'amain ta'laüla su'utpunaa mi'irakaa. Eepü'üsü achinpajawaa Mmaina juya'wai. Anasü ma'in e'inawaa mulumutshiipa'a. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] l1710cmu9erihak10c3ow96vckilslv Mokochira 0 870 15484 15474 2024-10-20T21:50:31Z Leonfd1992 13 15484 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mokochira 6.jpg|miniaturadeimagen|Mokochira ]] [[Anaajaalaa:Mokochira 3.jpg|miniaturadeimagen|Mokochirakai]] '''Mokochira''' ([[alijunaiki]]: ''Pereskia Guamacho''<ref name=mokochira>[http://www.biovirtual.unal.edu.co/nombrescomunes/en/detalle/ncientifico/6626/ guamacho. ( Pereskia guamacho - Cactáceas)]</ref>) nia wanee wunu'ulia asotüshi so’opuna tü mmakat Wajira, chi wunu’uliakai chii esu ma’akasain 8 meetüra nimiouse otta na’atajachii sulia tü wanne wunu’uliaka ekalü yaa Wajira, süka jamuin chi mokochirakai keimpuseshi nia, otta tü nimpüsekat pülasü süka jamuin ko’ojüle wanee wayuu sutuma tu shipusekat tü mokochirakat ayuisü wayuu sutuma, sewu’ushi wayuu sutuma, mushijasee pülain chi mokochirakai. Chii mokochirakai kapanashi waneepia otta tü nupanakat shikajuin tü mürütkat otta nojotsu mejejülüin shia namuin na mürütkana, nekajuin main shia otta jemetüsu namuin otta kausushii naa mürütkana sutuma. [[Anaajaalaa:Mokochira 4.jpg|miniaturadeimagen|Shi'ipuse Mokochira]] Keipüsepajee nia nupushuwaa, nojotsunee shiain tü nusa’akat, tü nupanakat wuitusü otta tü she’ejükat irachonsü nojostusü ishin shiaa otta tü suchonkoo ko’oyochensu tü nuchoninkalü suma wüitachein shia, chi mokochirakai wuitüshi nia waneepia otta matüjainsain outaa apana shiasee maka wuitakaa nia wanepiaa. Supula nujulüjainchin otta nujuttajachin wanne mokochira  najuin na laulayukana kakaliashi, esu maka sain 100 juyaa, nujuttaka aluu chi mokochirakai shia müleka nushottunulee tü nutakat suka jamuin ayuishi yale’ejee nule’erupuna otta ne maka susirülee nia wanee joutay eka katchin main apujaka nia sutuma tia. == Süchiku Mokochira sumaiwa == [[Anaajaalaa:Mokochira.jpg|miniaturadeimagen|Mokochira cha'a Wajira]] [[Anaajaalaa:Mokochira 2.jpg|miniaturadeimagen|Sujükat Mokochira]] [[Anaajaalaa:Mokochira 5.jpg|miniaturadeimagen|Mokochira wuitushi]] Pa’alainkaa sutuma wayuu sumaiwa asajünüsü tü shirakat tü nuchoinkalü chi mokochirakai otta sumaiwa acho’otunusu shia maka sain kousholü, palapü anaiwa main tü juyakai anasu main tü süchoinkalü tü mokochirakat, miouyushaintamain souu tü nuchoinkalu, takejee najuin naa laülayukana ou’ujunapusule tü suchonkot mokochira sumaiwa otta asatunanusu tü sutakat, shiakana ne asajünuin tü shirrakat, ka'asa shia chi Mokochirakai kajusü, maka nulatünulee ewetüsü tü nujükat, musiaa sumaiwa pa’ala sutuma wayuu oloji’iapusu walashi tü sujükat. Jo’olu esü supula ainjunuin michii süka tü wunü sulü’üpunajanaka, sutuma wayuu sa’ajunasu je sutujunasu miichi, tia shia joo maulia, suka jamuin esuu turaa achonojutkat wunuu <motosierra> sumakat alijuna otta tü chajarutakat. Ekajasaa sumaiwa nojotpusü atujuna akuiwaipaa sutuma wayuu. ==Shi'ipajee sukuwa’ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] rss200ae34dt0v7pd6504jwtyvxcvuh Sarulu 0 871 12751 12056 2023-08-14T17:07:28Z Leonfd1992 13 12751 wikitext text/x-wiki Shia wane wuii pintaalu, jaapü esü süsawaajule pienchi waara tuu sajapüin, laaütasu jee chapatusu tuu sutapaa. Nojotsü wanein wuii keemasu sumuin Wayuu, matijuinsat kamajana shiimiwasu wanepia. Ajuitawaisü aiipaa, kaleo'u anujulasü saakapüna mojui jee shikiiru wunu ekat jotolüin. Kojuya tuu muruut shikakat: kokoche, katio'u, wanpirai (ekat eeine wuchii), atpanaa jee watta salii wuchii. Esuule shikule wane muruut eekat mio'u sülia. Olojusu shikuin aipawai, süpula sutauluintuin tüü shikuinka akoojo sunain, sukojuin suchechetshanain sunaimuin yülawain shiipushe, yalajee yalaa shimiralüin, tüü saanukaka ayurulusa supulerü tüü shikakat, shimiralüin jia'tawai sunaimuin shimiralüin süpishiwa. Wenesuela emiralut irama sunülia natuma alijuna, sunainje shikuin muruut ekat mio'u sülia. Tüü sarutka süpula kachonjatuin kashukusu akatsa suleeruin, achalejüsü suleeru jee suwetira musuja nna suchonnu. Ichesü piamain joo pienchin suyase süpula soonojiruintuin. Pienchinjatu kashi sulatiruin tüü sushuku suleeru süpula sushalejuin, eesu süpula polooin jee jarainmuin shiki poloo suchonnü. Tüü sarulu jiet Shia antinka chií toolokei sukajee wane sheeju su'upuna tüü sukaliaka süpula oonojira. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 0hauxtpwso8k6qgldztf44ie5deno8k Anajirawaa 0 872 14648 12736 2024-04-10T16:19:55Z Leonfd1992 13 14648 wikitext text/x-wiki Wainma sukuaippa süpüla eeinjatüin wane Anajirawaa sütüma wayuu. Eeshi wayuu eekai mojujiraain paala sümaa nierüin sünainjee wane kasa eekai eein natuma yaa nepiapa’aa. Sülatapa nuulia tia, achuntüshi nia Anajirawaa, o’ulaka erirawaa sümaa tü nierüinkat sünain nuwalaajüinjachin sümüin shiakat otta sümüin tü süpüshikalüirua süpülapünaa tü anajirawaakat. Ee müsüja tü anajirawaakat natuma sükajee tia.     Otta wane anajirawaakat shia keraapa sukuaippa wane awalaaja e’irukuu, eepa tü asawaa münakat, ee müsüja tü anajirawaakat sütüma wayuu sükaje tia. Eere wane ekirawaa, eere wane alapajirawaa, eere wane ayaatirawaa. Shia shiyaawaseka sünain eein wane Anajirawaa sütüma wayuu.      Ee taalasia jierü eekai kakuaippajiraain nümaa wane toolo, anajiraasü nümaa münüsü sükaje tia.      [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] 0nclnv64nmm9qjale5qcdrkurwqnt7p Raawia 0 874 13434 12085 2023-09-24T16:40:51Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Aapajia pütchia]] 13434 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Aapajia pütchia]] lyippeg7jb35ncq5srgeif4m1bvjsug Sawa 0 876 14552 14551 2024-03-30T00:00:41Z ALITASIA2 1256 14552 wikitext text/x-wiki '''Sawa''' ([[alijunaiki]]: ''maíz tostado molido'') tü sawaka shiküin wayuu sümaiwa,shimia wayuu eepünale nunuin wattapüna sünain arüleja,ajaitaa lairukumuin,sünain asukaa. Tü sawaka sünainjeejatü maikii eiitüjünüsü palaajana süchiki ayüjanüsü yütchechonsüü süchiiki süyüüjanüin ejiitüüna akaalü sükaala ajüitamüsia sawain. Tü sawaka eekünüsü maaka sünain wanee jütkata müinka süjüitiia wanne majayüt otta sünain wanne jütkata [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] fy7fcqb397ybgnuye7mxexblp8k60uj Jolo 0 877 13459 12292 2023-09-24T21:00:39Z Leonfd1992 13 13459 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jolo shiküin wayuu.jpg|miniaturadeimagen|Shiküin wayuu]] '''Jolo''' ¿Kasa tü jolo sümaka wayuu? Jolo shia wanee shiküinpala wayuu, akumajünüsü süka püla'ana , eekai wuittüin irolüin jee ai, jolopa shia kasuusu so'u. ¿Jamüsü sukumajia jolo? Ayaaijünüsü püla'anaka , eekai wüittüin jee irolüin eittaanüsü sünain oosojoo süpüla ka'i maaka piama jee jarai ka'i eepünalee josoin shia maaka shukenüin checheshanüin . Jamüsü süla'akajayaa tü joloko? Josopa tü püla'anaka maaka sainjünüinjatüin suka püla'ana , eesü sainjünüin suka ai , chekusü jososhanüin shia, amolojunusuu , apolojunusu wüin suluu wanee wushu , ajurulüjanüsü saaka yotchón wüin jemian tü joloko , eitana müsüjaa shia saaka tü wuin polootoka , ajurulüjünüsü , maayasüjaa polotoshanüin shia , e'itanüsü süchira pa'a saaka , süchira kaula , nnojolüin tü , e'itanüsü leechii pooteka , leechi wotsakalü tü sukumalaka alijuna , eesü eekalü akakajüin shia suka suukara , eesü eekalü e'itain iichi saaka. Jaralü asakaa jolo? Jolo asünüsü sünain jain sutuma laülayuu, jee tepichichein sünain jemian shia, tü joloko jemetashanasü , kaüsüsü tepichi jee laülayuu eekalü asüin shia weinshi, jolo eesü süpüla suu'ujünüin aliuka , jee wattachòn süpüla süsünüin wattawai sutuma tepichi jee laülayuu , ootamusia wayuu eekalü asajüin shia, anashanüsü sütapaa tü tepichicheinkalü sutuma tü joloko. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 8pc57fk5cwk5arrmbw5fmk0efcjfbyj Nasaree 0 878 12164 2023-06-15T15:28:22Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Nasaree]] sünain [[Amurulu'u]]: Arreglo de página 12164 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Amurulu'u]] lwblltunpof25o6czw0pm4s0heml450 Siapana 0 881 14467 12720 2024-03-20T15:12:39Z Jeyuu 67 14467 wikitext text/x-wiki Siapana sünülia wanee mma sulu'u Ichitki, chasü Wuinpumüin eere waimain tü wuchii sia münaka, Shiaja Siapana sünülia. Sulu'u tü mma Siapanaka eesü kojuyasü mmairua kanüliasü: Siapana, Yoluma, Wüipa, Palajimalu'u, Neimalu'u Iichipa'a, Kaaraipia, Tawaira... Na wayuu kepiakana yala kamaneeshii, kapüsheeshii, a'yatalii; jia neírukuka jia Iipuana, Jusayuu, Jayaliyuu otta Uliana. Eesü wanee ekirajalee mule'u eere natunküin na tepichikana wattakana kepiain, japajala sümaiwa tü laülaka Kolompia(María Colombia Menases de Mejía) otta müsia eesü wanee erajaalee na ayuishikana. Yasü tü uuchi Makuiraka, eree tü mma pülaska Talu'uwayuupana münaka, yasü tü uuchi eere chira ipa Aalasü münakai, eejatulee eitajünüin sümaiwa tü shiakua tü eirukukalüirua [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 8dnyrvdplb4nu8j854uzaqwmwmpgdmq Edicto Barroso 0 882 14817 12596 2024-05-05T09:51:51Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14817 wikitext text/x-wiki '''Edicto Cipriano Castañeda Barroso''' ([[Wajiira]], [[Kolompia]]; 26 de septiembre de 1941) eraajünüshi ma'aka Edicto Barroso. Toloo wayuu, jemeishi wareipa jo´uushi  cha'aya wuipumuin, sijona ni'iruku. Eeshi nia sa'aka mulousükalü ouutkajawaa natuma pütchipüi´uirua, alaü´layuu. Anaa ekiichi otta kekiiwaa  sunain kasa nuchajaakat cha´aya wajiira sümüin wayuu otta jupüla eki'irajia na tepichikana, müsia akaalinjaa tü eiküleekat internado Madre Laura karasua, namaa tü wayuukana eiküshiikana otta naa ekirajaakana, joulu´u karaloukta koleejia sutuma Ministerio de educación. Edicto Barroso, nüma'anasü waneepia tü pitchi sukuaippakalü  wayuu laü´laayuu sumaiwa müsia tü jünuinkikat alijuna,   süpüla anainjatüin sükuaippa wayuu, ma'aka lotüle nünüiki waneepia shipomüin putchi. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 92jmh384vrfok0f9kfa0ngmij8ehetn Anouktia sukua'ipa:Mmapa'akalü 10 883 13795 12363 2023-10-27T20:04:14Z JOAN 174 13795 wikitext text/x-wiki {| cellpadding=10 align=right |- | {| class="infobox geography" style="width: 300px; background: #cedaf2; border: 1px #888888 solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" align=right |+ style="margin-left: inherit; padding: 2px;" | <span style="font-size: large; font-weight: bold;">{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|{{{nombre_oficial}}}|{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}}}</span><br />{{#if:{{{nombre_oficial|}}}|''{{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}|{{PAGENAME}}}}''}} |- | align="center" colspan="2" style="background: #FFFFFF;" | {| align="center" width="95%" style="text-align: center; background: #FFFFFF;" {{#ifeq: {{{wanteera|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">[[Anaajaalaa:{{#if:{{{wanteera|}}}|{{{wanteera}}}|No flag.svg}}|{{#if:{{{wanteera_aja'apüin|}}}|{{{wanteera_aja'apüin}}}|150px}}|Wanteera {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]</span>}} {{#ifeq: {{{escudo|}}}|no|| {{!}} align="center" valign="center" width="50%" {{!}} [[Anaajaalaa:{{#if:{{{escudo|}}}|{{{escudo}}}|No coats of arms.svg}}|{{#if:{{{escudo_aja'apüin|}}}|{{{escudo_aja'apüin}}}|120px}}|Escudo {{#if:{{{anülia|}}}|{{{anülia}}}{{#if:{{{jatü|}}}|{{{jatü}}}|jatü}}|{{PAGENAME}}}}]]}} |- {{#if:{{{maapa|}}}|{{!}} colspan="2" align="center" valign="center" {{!}} <span style="display:table-cell; border-collapse:collapse; border: solid 1px #BBBBBB;">{{{maapa}}}</span>}} |} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Mma | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{mma}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Alijunapiapa'a | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{alijunapiapa'a}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Anüiki aashajaanüka: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{{anüiki aashajaanüka}}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" |Jalapünaasü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{jalapünaasü|}}}|<small>{{{jalapünaasü}}}</small>|&nbsp;}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Nümülo'use nuulia palaakai | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if:{{{altura|}}}|{{{altura}}} [[metro|msnm]]|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Saja'apüin mmakalü | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{Saja'apüin mmakalü|}}}|{{{Saja'apüin mmakalü|}}} [[km²]]|n/d}} |{{#if: {{{tipo_div_1|}}}{{{div_1|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_1|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_1|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_2|}}}{{{div_2|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_2|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_2|}}} {{!}}}}{{#if: {{{tipo_div_3|}}}{{{div_3|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}} style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" {{!}} {{{tipo_div_3|}}} {{!}} style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" {{!}} {{{div_3|}}} {{!}}}}{{#if: {{{fundación|}}}|- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" {{!}}}}- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | O'ttusu no'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{o'ttusu no'u|}}}|{{{o'ttusu no'u}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nanoujaka anain: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{nanoujaka anain|}}}|{{{nanoujaka anain}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Wayuuirua eekalü sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{poblacion|}}}|{{{poblacion}}} way. {{#if: {{{censo|}}}|<span style="font-size: small;">({{{censo}}})</span>}}|}} |- style="vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px;" | &bull;&nbsp;Süyaawase wayuuirua sulu'u: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{densidad|}}}|{{{densidad}}} way./km&sup2;|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{nayaawase|}}}|{{{nayaawase}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Shikiipü'ü müinma yaa: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{shikiipü'ü müinma yaa|}}}|{{{shikiipü'ü müinma yaa}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Koorika postaala münaka: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika|}}}|{{{koorika}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Nayaawase süpüla kachuweera: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{koorika taleepana|}}}|{{{koorika taleepana}}}|n/d}} |- style="border-top: 1px #888888 solid; vertical-align: top;" | style="padding: 1px 5px; font-weight: bold;" | Ee'iyalaaya walekerü: | style="padding: 1px 5px; background: #f7f8ff;" | {{#if: {{{ee'iyalaaya walekerü|}}}|{{{ee'iyalaaya walekerü}}}|n/d}} |} |} <noinclude> [[Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa]]</noinclude> aaskgda45v6vic5mjv1ve93bqqhtvan Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana 4 884 14589 12936 2024-04-03T04:06:10Z JOAN 174 14589 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Luma namüin na wayuukana]] <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#FFFFFF;color:#CEE7FF;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#1E90FF;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#1E90FF;">'''¡Jamayaa pia'''</span> '''Wikimedista Wayuu!'''<span style="color:#555555;"></span></span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">{{#switch: {{CURRENTDOW}} | 6 = [[Saawana]] so'uka'i|0 = [[Rimiiku]] so'uka'i| 1 = [[Luune]] so'uka'i| 2 = [[Maatte]] so'uka'i| 3 = [[Mietkule]] so'uka'i| 4 = [[Juweewe]] so'uka'i| 5 = [[Pienne]] so'uka'i}}, {{CURRENTDAY}} [[{{CURRENTMONTHNAMEGEN}}]] nou chi juyakai {{CURRENTYEAR}}</span> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">'''Yaaya pünteerü anain supushuwa'a tü pütüjaweeka aa'u'''</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Nuvola_apps_khelpcenter.png|link=Ayuda:Contenidos|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana|Ekirajaaya namüin na wayuukana]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Wikipedia:Café|50px]] [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Crystal Clear action run approved.svg|link=Wikipedia:Políticas y convenciones|50px]] [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Glade.png|link=Ayuda:Cómo puedes colaborar|50px]] [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Pütchi cho'ujaaka süpüla ashajünüin]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Social Media - The Noun Project.svg|link=|50px]] [[Wikipeetia:Yootirawaapülee|Paashajaa wamaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> __TOC__ Tü aküjünaka achiki yaaya shia shii'iree ayaawatünüin tü sukuaippakat Wikipeetia otta müsia süpüla atüjaanüin saa'u natuma na wayuu anteenakana mapeena sünain ashajaa pütchi sünain. Müinma yaa '''ja'rai sukuaippainjatükat''' wanaa sümaa ashajünüin sulu'u: {| align="center" style="text-align:justify; background:transparent" cellpadding="8" |- valign="top" | width="53px" | [[Anaajaalaa:PurplePillar.svg|170px|izquierda|link=Wikipedia:Lo que Wikipedia no es]] | '''[[Wikipeetia Wayuunaikiru'u|Wikipeetia wayuunaikiru'u]]''' shia wane süpülajana sukuaippa wayuu sümaa jutatuin sukuaippa süpüla anaatünüin otta ashajünüin sulu'u. Akumajünüsü müinka saa'in tü karaloktakalüirua akatsa'a tijitaalüin otta jutatuin shia. Wikipeetia nnojotsü waneein pütchimaajatü otta nnojotsü süpülajanain karalo'uta eekai nnojoluin taashin otta müsia nnojotsü süpülajanain a'walakajaa pütchi. Wikipeetia nnojotsü waneein karalo'uta eekai kasachikimaajatüin otta nnojotsü akotchajülin web. Nnojotsü süpülajanain perulawaa otta nnojotsü süpülajanain a'walakajaa perulawaa; na ashajüshiikana sulu'u acheküsü nayaawatüin sukuaippa shii'ire nnojoluinjatüin ashajünüin sulu'u pütchi eekai e'ewalin ashajünüin sulu'u karalokta otta pütchi eekai nnojoluin shiimüin. |- valign="top" | [[Anaajaalaa:GreenPillar.svg|170px|izquierda|link=Wikipedia:Punto de vista neutral]] | '''Wikipeetia achajaasü akumajaa «pütchi eekai pansaain»''', achajaasü ashajaa pütchi eekai lotuin otta eekai ayaawatünüin sutuma wayuu süpüshua'a. Süpüla kottuinjatüin süpüshua'a tü atüjalaka sulu'u acheküsü eeinjatüin sünüiki wayuu süpüshua'a, acheküsü ashajünüin tü kasa cho'ujaaka süpüla e'iyatünüinjatüin sümaa lotuin sukua'ipa, tü pütchika ashajünaka sulu'u Wikipeetia acheküsü anain süshajia otta kayaawaseinjatü tü kasa aküjünaka achiki sulu'u, nnojotsü süpüla ashajünüin wane kasa eekai aashajaain mojulu'ulu saa'uje wane pütchi otta pütchi eekai perulawaain ne'e müleka nnojorülee shiimüin shia. Süpüla kojutuinjatüin tü pütchika ashajünaka sulu'u Wikipeetia acheküsü asakitnüin wayuu laülaayu otta wayuu eekai atüjain süpüleerua wane kasa, otta müleka eere karalo'uta eekai ashajünüipain saa'ujee tü pütchika ashajüneeka achiki, eesü süpüla e'itaanüin shi'ipajee tü pütchika ashajünaka sulu'u Wikipeetia. Müleka eere wane pütchi eekai nnojoluin pansaain otta eekai mojuin süshajia, anaatüneerü shi'ipajee natuma na wayuu ashajüshiikana, otta eejeerü wane yootirawaa süsapo'ujee tü pütchika süpüla süchajaanüin sukua'ipa shii'iree anainjatüin. |- valign="top" | [[Anaajaalaa:YellowPillar.svg|170px|izquierda|link=Wikipedia:Derechos de autor]] | '''Wikipeetia jutatsü sukuaippa''', tü pütchika ashajuushika sulu'u ayaawatünüsü süka [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.es Licencia Creative Commons Atribución-CompartirIgual 3.0 Unported] ([[Wikipedia:Texto de la Licencia Creative Commons Atribución-CompartirIgual 3.0 Unported|CC BY-SA 3.0]]). Tü süpüshika eekalü sulu'u ayaawatünüsü süka tü [[Wikipedia:Texto de la Licencia de documentación libre de GNU|Licencia de Documentación Libre GNU (GFDL)]]. Mayaainje shiain sukua'ipa Wikipeetia tia, tü pütchika eekalü sulu'u eesü süpüla eitajaanüin sümüin wayuu süpüshua'a sümaa taashin sukua'ipa, makatka süküjakaa achiki türa pütchika iipünaaka. Jülüjaa paa'in waneepia, tü pütchika püshajaka achiki anaatüneerü sutuma mainma wayuu mapeena otta nnojoleena jia aapitnüin müleka anaatünüin mapa tü püshajüinka, süka jamüin tü pütchika malaamainsü. Tü kasa püshajaka paala eitajüneerü sutuma wayuu eepünaale shia. Puu'ula suulia epe'ipajaa tü pütchika püshajüinka sümaa karalo'uta otta ayaakuwa eekai kapüleein sukua'ipa otta müleka kaliain atumawaa. Müleka paapaalee sünüiki wane wayuu sulu'ujee wane karalo'uta acheküsü pi'itaain nünülia sünain otta müsia sünülia tü nüshajüinka. |- valign="top" | [[Anaajaalaa:SilverPillar.svg|170px|izquierda|link=Wikipedia:Etiqueta]] | '''Sulu'u Wikipeetia kojutusu wayuu süpüshua'a'''. Kojutaa pümüin nala wikimedistas wanaa pümaa, jai'tairua nnojoluin wanaawain pia namaa. Püchiaa paa'in waneepia. Puu'ula suulia a'ülüjirawaa sümaa wayuu eekai nnojoluin pi'raajüin otta piyaawata pünüiki müleka paashajaale sümaa wayuu. Püikale'era paa'in müleka eere wane a'ülüjirawaa pa'ato'u; nnojo püshapatüin müleka sü'wanajaanülee tü püshajüinka; jülüja paa'in eein [[Especial:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}} pütchi ashajuushi]] sulu'u Wikipeetia süka wayuunaiki cho'ujaaka süpüla anoktünüin sukua'ipa. Pükaalijaa wayuu eekai atüjaweein ashajaa sulu'u Wikipeetia, anamia pia sümüin wayuu süpüshua'a otta pa'aleewajaa namaa. |- valign="top" | [[Anaajaalaa:RedPillar.svg|170px|izquierda|link=Wikipedia:Ignora las normas]] | '''Wikipeetia a'wanajaawaisü weinshi sukua'ipa'''. Nnojo moluin pia sheema ashajaa, e'itawaa pütchi, e'irataa pütchi otta sünain anaataa ashajuushikalia eekai mojuin süshajia, süka jamüin, süpüla anashaatainjatüin tü pütchikat ashajünaka sulu'u Wikipeetia acheküsü aasheje'etnüin tü ashajuushika weinshi sutuma wayuu eekai atüjain süpüleerua. Nnojo moluin pia sheema anaataa wane kasa, jai'tairua sümojujaale putuma, anaatüneerü shi'ipa'aya. Tü kasa ashajünaka paala apütaasü wane suwala'ata sulu'u süpüla ale'ejünaa müleka sümojujaale tü pütchikat mapa. Süpüshua'a tü püshajaka sulu'u Wikipeetia yaleerü waneepia sulu'u internet napüla na wayuukana anteenakana mapeena sünain aashaje'era tü pütchi otta süpüla nayaawatüinjatüin nakuaippa. |} c3jiv0q8d4sd29kwvamis6q1xkmonyo Wikipeetia:Waleketpülee süpüla ashajuushikana 4 885 12478 2023-07-18T01:03:32Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wikipeetia:Waleketpülee süpüla ashajuushikana]] sünain [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana]]: Corrección 12478 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana]] 4rzcnxy0a3eldxr8796xc9qfdg93xyb Wikipeetia:Yootirawaapülee 4 886 14590 13360 2024-04-03T04:07:52Z JOAN 174 14590 wikitext text/x-wiki <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Nuvola_apps_khelpcenter.png|link=Ayuda:Contenidos|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana|Ekirajaaya namüin na wayuukana]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Wikipedia:Café|50px]] [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Crystal Clear action run approved.svg|link=Wikipedia:Políticas y convenciones|50px]] [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Glade.png|link=Ayuda:Cómo puedes colaborar|50px]] [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Pütchi cho'ujaaka süpüla ashajünüin]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Social Media - The Noun Project.svg|link=|50px]] [[Wikipeetia:Yootirawaapülee|Paashajaa wamaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> __TOC__ <div style="width: max-content;margin: auto;animation: ship linear 9s infinite; font-family:monospace, monospace; color:#FB607F; font-size:115%;">[[File:Wayuunkeera.png|25px]] '''¡Antüshii jia!''' [[File:Iita sümüiwaa.png|25px]]</div> Müleka kee'ireein paa'in yootiraa namaa na a'yataashiikana sünain akumajawaa sukua'ipa Wikipeetia, eesü süpüla püshajüin namüin sulu'upünaa '''Telegram''' otta '''WhatsApp'''. Tü süpülajanaka yootirawaaka süpülajatü wayuu eekai ekirajaweein otta eekai ashajeein pütchi sulu'u. == Telegram == Telegram shia wane süpülajana yootirawaa eere anain tü aashawaaka süka wanüiki otta nnojotsü kapüleein wapüla, anasü süpüla ashakajiraanüin sulu'umüin Microsoft Windows, macOS, GNU/Linux, iOS otta Android. Eesü süpüla ajutajaanüin sulu'upüna internet. Müleka püshakajiraalee sulu'umüin püserulaatshe acheküsü paashaje'erüin pütchikaa tüü [https://telegram.org/tos/terms-of-service-for-telegram condiciones de uso] otta [https://telegram.org/privacy política de privacidad]. <div style="text-align: center;"><span class="plainlinks">[https://t.me/+BRx9tiO_wyM2OWQx<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive" style="font-family: 'Lato', sans-serif;"> Telegram, püjüttaa yaaya</div>]</span></div> == WhatsApp == WhatsApp müsüka saa'in Telegram, anasü süpüla yootirawaa otta müsia süpüla aluwataa wane kasa eekai aküjüneein achiki süka. Aluwataasü pütchi otta ayaakuwa wattamüin. <div style="text-align: center;"><span class="plainlinks">[https://chat.whatsapp.com/HL3Q6vf2ChJ13NmEomlz6k<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive" style="font-family: 'Lato', sans-serif;"> WhatsApp, püjüttaa yaaya</div>]</span></div> pefre7w8nnti6767212paasen1d3pmp Wenesueela 0 891 12626 2023-08-07T23:10:48Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wenesueela]] sünain [[Wenesuweera]]: Corrección 12626 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wenesuweera]] 3svxo3db8f4a0mlqtfl6rdfy4ur6keb Epaya 0 892 12716 12655 2023-08-14T15:38:15Z Leonfd1992 13 12716 wikitext text/x-wiki Nia chi wachon jemeishikai palajana otta tü wachon palajatkat. Na wayuukana talatshii namaa nachon ne'irumakana,eesüjase ekawaa wana sümaa nujuittüin wane jo'uu yaa sa'uu Mmakat. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] afs2ukg0ki7cg6nj1vhfdbutgasv6w4 Emiirua 0 893 12717 12656 2023-08-14T15:38:37Z Leonfd1992 13 12717 wikitext text/x-wiki Shia tü wachon chiiruajatkat shimiirua tü epayaakat. Emiirua türa münüsü sütüma wayuu eepünaale shia waraittüin. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] g2zhmsbl7kj3yp4rgvpkscg79xfkuia Malawain 0 894 12748 12658 2023-08-14T17:01:05Z Leonfd1992 13 12748 wikitext text/x-wiki Sünülia wane wunu´ulia miyo'u malokkatsü tü süsiikat sünain wattain saali sünain tü süpanakat. Tü wunu'uliakat anasü süpüla aainjia miichi tü sütünakalüirua sümaa tü süsa'akat müsü aka sa'in tü cañaguate sümakat alijuna. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] sdqlz03ivtkrbetgzmvabssplvdynyn Woumainkat 0 895 12665 2023-08-13T18:40:40Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Woumainkat]] sünain [[Woumainkalü]]: Corrección 12665 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Woumainkalü]] dkd664sap44i5id2fcy0pwxqs1yq6ux Anouktia sukua'ipa:Ee'iyalayaa 10 896 14935 14909 2024-05-23T03:30:56Z Leonfd1992 13 14935 wikitext text/x-wiki <div style="background:#fafafa;color:#333333;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style=style="text-align:center; font-weight:bold"> "width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:10px; vertical-align:top; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#555555;font-size:3.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#1E90FF;">'''Antüshii jia sulu'umüin'''</span> '''[[Wikipeetia]]'''<span style="color:#555555;"></span></span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">{{#switch: {{CURRENTDOW}} | 6 = [[Saawana]] so'uka'i|0 = [[Rimiiku]] so'uka'i| 1 = [[Luune]] so'uka'i| 2 = [[Maatte]] so'uka'i| 3 = [[Mietkule]] so'uka'i| 4 = [[Juweewe]] so'uka'i| 5 = [[Pienne]] so'uka'i}}, {{CURRENTDAY}} [[{{CURRENTMONTHNAMEGEN}}]] no'u chi juyakai {{CURRENTYEAR}}</span> | class="hp-statistieken hlist" style="width:30%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:5px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <div style="text-align:center;"width: max-content;margin: auto;animation: ship linear 9s infinite; font-family:monospace, monospace; color:#FB607F; font-size:1%;">[[File:Flag of Colombia.svg|35px]] '''[[File:Flag of Venezuela.svg|35px]]</div> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">Müinma yaa eesü: '''{{NUMBEROFARTICLES}}''' [[special:Statistics|ashajalaa]]</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:House.svg|link=[[Wikipeetia:Antüshi jia]]|50px]] [[Wikipeetia:Antüshi jia|Antüshii jia]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Question mark blue.png|link=Wikipeetia Wayuunaikiru'u|50px]] [[Wikipeetia Wayuunaikiru'u|¿Kasawayuu Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Speaking head in silhoutte emoji.svg|link=Wikipeetia:Hispanohablantes|50px]] [[Wikipeetia:Hispanohablantes|¿No hablas wayuunaiki?]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Info icon 001.svg|link=Wayuunaiki|50px]] [[Wayuunaiki|Süchiki wanüiki]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Social Media - The Noun Project.svg|link=[[Süpülajana yootirawaa]]|50px]] [[Süpülajana yootirawaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Globe.svg|link=[[Woumainkalü]]|50px]] [[Woumainkalü]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Active Learning (27461) - The Noun Project.svg|link=[[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]]|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia|Ekirajawaa sünain anaataa]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:José Ramón Alvarez.png|link=[[Wikipeetia:Ekirajawaa sünain ashajaa wayuunaiki]]|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajawaa sünain ashajaa wayuunaiki|Wayuunaiki con Pipo Álvarez]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Wayuunaiki apk.jpg|link=[[Wikipeetia:Ekirajaa sünain wayuunaiki sünainjee seruraalü]]|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaa sünain wayuunaiki sünainjee seruraalü|Wayuunaiki sulu'u serulaalü]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[Anaajaalaa:Translation - A till Å.svg|link=[[Analayaapülee_kasa:Traducción_de_contenidos]]|50px]] [[Analayaapülee_kasa:Traducción_de_contenidos|Traductor de páginas a guc]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> fy61u04fdtslhb5fzywuz2aaim0scn4 Süpülajana yootirawaa 0 897 14690 14689 2024-04-13T19:44:35Z JOAN 174 14690 wikitext text/x-wiki Püjüttaa eere kamalain pümüin yoota wamaa otta süpüla pütüjaai saa'u tü wa'yataainka [[File:Telegram icon.png|link=|30px]] [https://t.me/+BRx9tiO_wyM2OWQx Yootirawaa sulu'upüna telegram] [[File:WhatsApp.svg|link=|30px]] [https://chat.whatsapp.com/HL3Q6vf2ChJ13NmEomlz6k Yootirawaa sulu'upünaa WhatsApp] [[File:Antu irc-channel-joined.svg|link=|30px]] [https://kiwiirc.com/client/irc.libera.chat/wikipedia-guc?nick=Gucwiki? Yootirawaa sulu'upünaa IRC] i8d9nqq0rx7kd1kwtmo6v80tu0x1jrn Anouktia sukua'ipa:KojuyaaAyaakua 10 898 14934 14305 2024-05-23T03:22:13Z Leonfd1992 13 14934 wikitext text/x-wiki {| style="width:100%; background:white; line-height:25px" |- !colspan=6 style="width:100%; color:blue; background:white; font-size:150%; vertical-align:bottom"|Ayaawatia sukuwa'ipa tü wa'yataainkaa |- ![[Anaajaalaa:Wayuu.png|link=[[Woumainkalü]]|150px]] ![[Anaajaalaa:Logo Wikipeetia Versión 2023.svg|link=[[Wikipeetia Wayuunaikiru'u]]|150px]] |- !Na wayuukana koumainshii Wajiirapünaa, pasanain sünain tü mmapa'akalüirua [[Kolompia]] otta müsia [[Wenesuweera]]. Tü nanüikika shia tü wayuunaikikalü. !Wikipeetia süka wayuunaiki süpülajatü akotchajaa tü nakuwa'ipaka na wayuukana sünain ashajuushin shia süpüla kottuinjatüin otta süpüla ne'rüinjatüin na tepichikana mapa. |} a3r5pudusqp8u6xyafxmzrmrt5ha4bh Akotchajülee sünülia:Achikimaajatü 14 899 12697 2023-08-14T02:46:42Z Leonfd1992 13 Página creada con «{| class="wikitable" |+ style="background:gold; color:blue; text-align:center;"|'''Taapüla süpüla eneekaja''' |- style="background:lavender; color:green" ! width="140 px" |Atletas ! width="140 px" |Compositores ! width="140 px" |Exploradores y descubridores ! width="140 px" |Inventores y científicos ! width="140 px" |Escritores y filósofos ! width="140 px" |Políticos y otros líderes del pasado ! width="140 px" |Militares, Estrategas ! width="140 px" |Políticos…» 12697 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" |+ style="background:gold; color:blue; text-align:center;"|'''Taapüla süpüla eneekaja''' |- style="background:lavender; color:green" ! width="140 px" |Atletas ! width="140 px" |Compositores ! width="140 px" |Exploradores y descubridores ! width="140 px" |Inventores y científicos ! width="140 px" |Escritores y filósofos ! width="140 px" |Políticos y otros líderes del pasado ! width="140 px" |Militares, Estrategas ! width="140 px" |Políticos y líderes contemporáneos |- | |[[Muhammad Ali]] || [[Johann Sebastian Bach|Bach, Johann Sebastian]] || [[Roald Amundsen|Amundsen, Roald]] || [[Karl Benz|Benz, Karl]] || [[Agustín de Hipona|San Agustín]] || [[Abderramán I]] || [[Alejandro Magno|Alejandro III el Magno]] || [[Kofi Annan|Annan, Kofi]] |- | [[Lance Armstrong]] || [[Ludwig van Beethoven|Beethoven, Ludwig van]] || [[Jacques Cartier|Cartier, Jacques]] || [[Rachel Louise Carson|Carson, Rachel Louise]] || [[Dante Alighieri|Alighieri, Dante]] || [[Akbar el Grande]] o [[Akbar]] || [[Álvaro de Bazán|Bazán, Álvaro de]] || [[Michelle Bachelet|Bachelet Jeria, Michelle]] |- | [[Nadia Comaneci]] || [[Piotr Ilich Chaikovski|Chaikovski, Piotr Ilich]] || [[Cristóbal Colón|Colón, Cristóbal]] || [[Nicolás Copérnico]] || [[Tomás de Aquino|Aquino, Santo Tomás de]] || [[Alejandro Magno|Magno, Alejandro]] || [[Rodrigo Díaz de Vivar|Díaz de Vivar, Rodrigo (Cid Campeador)]] || [[Tony Blair|Blair, Tony]] |- | [[Bruce Lee]] || [[Frédéric Chopin|Chopin, Frédéric]] || [[James Cook|Cook, James]] || [[Marie Curie|Curie, Marie]] || [[Aristóteles]] || [[Otto von Bismarck|Bismarck, Otto von]] || [[Paul von Hindenburg|Hindenburg, Paul von Beneckendorf und von]] || [[Gro Harlem Brundtland|Brundtland, Gro Harlem]] |- | [[Jesse Owens]] || [[Manuel de Falla|Falla, Manuel de]] || [[Hernán Cortés|Cortés, Hernán]] || [[Charles Darwin|Darwin, Charles]] || [[San Francisco de Asís|Asís, San Francisco de]] || [[Boudica|Boudica (o Boadicea)]] || [[Juan de Austria]] || [[George W. Bush|Bush, George W.]] |- | [[Diego Armando Maradona|Maradona]] || [[Georg Friedrich Händel|Händel, Georg Friedrich]] || [[Francis Drake|Drake, Francis]] || [[Thomas Alva Edison|Edison, Thomas Alva]] || [[Jane Austen|Austen, Jane]] || [[Simón Bolívar|Bolívar, Simón]] || [[Juana de Arco]] || [[Fidel Castro|Castro, Fidel]] |- | [[Pelé]] || [[Franz Joseph Haydn|Haydn, Franz Joseph]] || [[Amelia Mary Earhart|Earhart, Amelia Mary]] || [[Albert Einstein|Einstein, Albert]] || [[Hildegard de Bingen|Bingen, Hildegard von]] || [[Napoleón Bonaparte|Bonaparte, Napoleón]] || [[Juan Ponce de León|Ponce de León, Juan]] || [[Jacques Chirac|Chirac, Jacques]] |- | [[Michael Jordan]] || [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart, Wolfgang Amadeus]] || [[Vasco da Gama|Gama, Vasco da]] || [[Enrico Fermi|Fermi, Enrico]] || [[Hans Blumenberg|Blumenberg, Hans]] || [[Carlomagno]] || [[Sun Tzu]] || [[Felipe González|González, Felipe]] |- | [[Babe Ruth]] || [[Félix Mendelssohn|Mendelssohn, Félix]] || [[Edmund Hillary|Hillary, Edmund]] || [[Henry Ford|Ford, Henry]] || [[Heinrich Böll|Böll, Heinrich]] || [[Carlos I de España|Carlos I de España (o Carlos V de Alemania)]] || [[Cortes, Hernán]] || [[Mijaíl Gorbachov|Gorvachov, Mijaíl]] |- | [[O.J. Simpson]] || [[Antonio Vivaldi|Vivaldi, Antonio]] || [[Hernando de Magallanes|Magallanes, Hernando de]] || [[Sigmund Freud|Freud, Sigmund]] || [[Jorge Luis Borges|Borges, Jorge Luis]] || [[Catalina II de Rusia|Catalina II de Rusia (o Catalina la Grande)]] || [[Bonaparte, Napoleón]] || [[Junichiro Koizumi]] |- | [[Wayne Gretzky]] || [[Richard Wagner|Wagner, Richard]] || [[Francisco Pizarro|Pizarro, Francisco]] || [[Galileo Galilei|Galilei, Galileo]] || [[Miguel de Cervantes Saavedra|Cervantes Saavedra, Miguel]] || [[César Augusto|César Augusto (o César Augustus, o Augusto)]] || [[Temujín|Genghis Khan]] || [[Ricardo Lagos|Lagos, Ricardo]] |- | [[Michael Phelps]] || [[Antonín Dvořák|Dvořák, Antonin]] || [[Marco Polo|Polo, Marco]] || [[Johannes Gutenberg|Gutenberg, Johannes]] || [[Rafael Chaparro|Chaparro, Rafael]] || [[Winston Churchill|Churchill, Winston]] || [[Saladino]] || [[Nelson Mandela|Mandela, Nelson]] |- | [[Tony Hawk]] || - || [[Zheng He]] || [[Edward Jenner|Jenner, Edward]] || [[Confucio]] || [[Cixi|Emperatriz Cixi de China (o Tse Hsi, o Tz'u-hsi)]] || [[Atila|Atila el Huno]] || [[Angela Merkel|Merkel, Angela]] |- | [[Miguel Indurain]] || - || [[Álvar Núñez Cabeza de Vaca]] || [[John Maynard Keynes|Keynes, John Maynard]] || [[Julio Cortázar|Cortázar, Julio]] || [[Cleopatra VII]] || [[Julio Cesar]] || [[François Mitterrand|Miterrand, François]] |- | [[Emilio Butragueño]] || - || [[John Cabot]] || [[Isaac Newton|Newton, Isaac]] || [[John Dos Passos|Dos Passos, John]] || [[Felipe II de España]] || [[Carlomagno]] || [[Eva Perón|Perón, Eva (o Eva Duarte)]] |- | [[Oscar Pistorius]] || - || [[Juan de Grijalva]] || [[Florence Nightingale|Nightingale, Florence]] || [[Mary Dyer|Dyer, Mary]] || [[Francisco Fernando|Fernando, Francisco]] || [[Leónidas I|Leonidas]] || [[Romano Prodi|Prodi, Romano]] |- | [[Andrés Galarraga]] || - || [[Juan Sebastián Elcano]] || [[Carl Sagan|Sagan, Carl]] || [[William Faulkner|Faulkner, William]] || [[Indira Gandhi|Gandhi, Indira]] || [[Jasón|Jason]] || [[Vladimir Putin|Putin, Vladimir]] |- | [[Alfonso "Chico" Carrasquel|Alfonso Carrasquel]] || - || [[Lope de Aguirre]] || [[Nikola Tesla|Tesla, Nikola]] || [[Hervé Fischer|Fischer, Hervé]] || [[Mahatma Gandhi|Gandhi, Mahatma (o Mohandas)]] || [[Gerhard Schröder|Schröder, Gerhard]] |- | - || - || - || - || - || [[Charles de Gaulle|Gaulle, Charles de]] || [[Boris Yeltsin|Yeltsin, Boris]] |- | - || - || - || - || - || [[Guillermo II de Alemania|Emperador Guillermo II de Alemania]] || [[José Luis Rodríguez Zapatero|Zapatero]] |- | - || - || - || - || - || [[Genghis Khan]] |- | - || - || - || - || - || [[Hammurabi]] |- | - || - || - || - || - || [[Mary Harris|Harris, Mary (Mother Jones)]] |- | - || - || - || - || - || [[Hirohito|Emperador Hirohito de Japón]] |- | - || - || - || - || - || [[Adolf Hitler|Hitler, Adolf]] |- | - || - || - || - || - || [[Ho Chi Minh]] |- | - || - || - || - || - || [[Isabel I de Inglaterra]] |- | - || - || - || - || - || [[Thomas Jefferson|Jefferson, Thomas]] |- | - || - || - || - || - || [[Benito Juárez|Juárez, Benito]] |- | - || - || - || - || - || [[Julio César]] |- | - || - || - || - || - || [[Justiniano|Emperador Justiniano]] |- | - || - || - || - || - || [[Ka'ahumanu]] |- | - || - || - || - || - || [[Helen Keller|Keller, Helen]] |- | - || - || - || - || - || [[Martin Luther King|Martin Luther King, Jr.]] |- | - || - || - || - || - || [[Kwame Nkrumah]] |- | - || - || - || - || - || [[Lenin]] |- | - || - || - || - || - || [[Liliuokalani de Hawái]] |- | - || - || - || - || - || [[Abraham Lincoln|Lincoln, Abraham]] |- | - || - || - || - || - || [[Nelson Mandela|Mandela, Nelson]] |- | - || - || - || - || - || [[Mao Zedong|Mao Zedong (o Mao Tse-tung)]] |- | - || - || - || - || - || [[Golda Meir|Meir, Golda]] |- | - || - || - || - || - || [[Benito Mussolini|Mussolini, Benito]] |- | - || - || - || - || - || [[Nefertiti]] |- | - || - || - || - || - || [[Emmeline Pankhurst|Pankhurst, Emmeline]] |- | - || - || - || - || - || [[Rosa Parks|Parks, Rosa]] |- | - || - || - || - || - || [[Pedro el Grande|Pedro el Grande de Rusia]] |- | - || - || - || - || - || [[Juan Perón|Perón, Juan]] |- | - || - || - || - || - || [[Pol Pot|Pot, Pol]] |- | - || - || - || - || - || [[Qin Shi Huang]] |- | - || - || - || - || - || [[Reyes Católicos]] |- | - || - || - || - || - || [[Eleanor Roosevelt|Roosevelt, Eleanor]] |- | - || - || - || - || - || [[Franklin Delano Roosevelt|Roosevelt, Franklin Delano]] |- | - || - || - || - || - || [[Saladino]] |- | - || - || - || - || - || [[Reina de Saba|Reina Makeda de Saba]] |- | - || - || - || - || - || [[José de San Martín|San Martín, José de]] |- | - || - || - || - || - || [[Semíramis|Reina Semíramis de Asiria (o Sammu-ramat)]] |- | - || - || - || - || - || [[Shaka Zulu]] |- | - || - || - || - || - || [[Stalin|Stalin, Josef]] |- | - || - || - || - || - || [[Tamerlán|Tamerlán (o Timür Lang)]] |- | - || - || - || - || - || [[Toro Sentado]] |- | - || - || - || - || - || [[León Trotsky|Trotsky (o León Trotsky)]] |- | - || - || - || - || - || [[Harry Truman|Truman, Harry]] |- | - || - || - || - || - || [[Sojourner Truth|Truth, Sojourner (o Isabella Bomefree/Baumfree)]] |- | - || - || - || - || - || [[Harriet Tubman|Tubman, Harriet]] |- | - || - || - || - || - || [[Victoria I de Inglaterra]] |- | - || - || - || - || - || [[George Washington|Washington, George]] |} 2yyfw0ymfzlpclulbpcj1apfsamjq0v Akotchajülee sünülia:Shiküin alijuna 14 900 12698 2023-08-14T02:50:50Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Agricultura]] # [[Manteeka]] # [[Cereal]]es ## [[Avena]] ## [[Cebada]] ## [[Centeno]] ## [[Soya]] o [[Soja]] ''([[Glycine max]])'' ## [[Trigo]] # [[Chocolate]] # [[Sabor dulce|Dulce]]s y [[postre]]s ## [[Melaza]] ## [[Mapa]] # [[Fruta]]s ## [[Manzana]], [[Malus domestica|Manzano]] ## [[Naranja (fruto)]], [[Naranjo]] ## [[Musa × paradisiaca|Püla'ana]] ## [[Uva]] # [[Hongo]]s ## [[Champiñón]] # [[Hortaliza]]s ## [[Calabacín]] o [[zapallo italiano]] ''(Cucurbi…» 12698 wikitext text/x-wiki # [[Agricultura]] # [[Manteeka]] # [[Cereal]]es ## [[Avena]] ## [[Cebada]] ## [[Centeno]] ## [[Soya]] o [[Soja]] ''([[Glycine max]])'' ## [[Trigo]] # [[Chocolate]] # [[Sabor dulce|Dulce]]s y [[postre]]s ## [[Melaza]] ## [[Mapa]] # [[Fruta]]s ## [[Manzana]], [[Malus domestica|Manzano]] ## [[Naranja (fruto)]], [[Naranjo]] ## [[Musa × paradisiaca|Püla'ana]] ## [[Uva]] # [[Hongo]]s ## [[Champiñón]] # [[Hortaliza]]s ## [[Calabacín]] o [[zapallo italiano]] ''([[Cucurbita pepo]])'' ## [[Cucurbita maxima|Wüirü]] ## [[Pepino]] ## [[Pimiento]]s ## [[Tomate]]s # [[Lácteo]]s ## [[Mantequilla]] ## [[Keesü]] ## [[Yogur]] # [[Legumbre]]s ## [[Katsalia]] ## [[Guisante]]s ## [[Lenteja]]s # [[Semilla]]s y [[Fruto seco|Frutos secos]] ## [[Almendra]]s ## [[Anacardo]]s ## [[Avellana]]s ## [[Bellota]]s ## [[Cacahuete]]s ## [[Castaña]]s ## [[Nuez (fruto del nogal)|Nuez]] # [[Seta]]s # [[Sorgo]] # [[Tabaco]] # [[Tubérculo]]s ## [[Brassica napus|Nabo]] ## [[Papa (tubérculo)]] o [[Patata]] ''([[Solanum tuberosum]])'' ## [[Remolacha]] ## [[Zanahoria]] # [[Verdura]]s ## [[Acelga]]s ## [[Espinaca]]s # [[Vinagre]] ==== Carnes ==== # [[Embutido]]s # [[Salazón|Salazones]] # [[Salmuera]] # [[Adobado]]s ==== Pescados y mariscos ==== # [[Almeja]]s # [[Manta birostris|A'tsha]] # [[Atún]] # [[Po'lee]] # [[Lutjanus campechanus|Kalawa]] # [[Bogavante]] # [[Calamar]]es # [[Jorolo]] # [[Penaeus schmitti|Isulu]] # [[Sparus aurata|Dorada]] ''([[Sparus aurata]])'' # [[Parapenaeus longirostris|Gamba (crustáceo)]] # [[Langosta (crustáceo)]] # [[Penaeus kerathurus|O'unat]] # [[Lenguado]] # [[Epinephelus lanceolatus|Wuna]] # [[Mejillón]] ''([[Mytilidae]])'' # [[Merluza]] ''([[Merlucciidae]])'' # [[Ostra]] # [[Trachurus trachurus|Malaula]] # [[Pulpo]] # [[Xiphias gladius|Peejepü]] # [[Mugil cephalus|Wayula]] # [[Salmo (género)|Salmón]] [[Salmo (género)|''Salmo'' (género)]] # [[Mullus|Salmonete]] # [[Sardinops|Chananayuu]] # [[Sepia]] # [[Trucha]] === Bebidas === # [[Bebidas alcohólicas]] ## [[Alcohol]] ## [[Cava]] ## [[Cerveza]] ## [[Champán]] ## [[Chirinchi]] ## [[Sidra]] ## [[Vino]] # [[Infusión|Infusiones]] ## [[Kepein]] ## [[Té (bebida)|Té]] # [[Bebida|Refresco]]s ## [[Gaseosa]]s o [[Agua carbonatada|Soda]]s ### [[Coca-Cola]] ### [[Pepsi]] ### [[Kas]] ### [[Fanta]] ### [[Tónica]]s ## [[Era]] qlnj9vewypoh2sbns6xj9yer68s2ehx Akotchajülee sünülia:Mmakalükuwa'ipamaajatü 14 901 12699 2023-08-14T03:03:15Z Leonfd1992 13 Página creada con «Al menos se tendría que escribir tres frases por continente. # [[Africa]] # [[Antartida]] # [[Asia]] # [[Australia]] # [[Europa]] # [[Norte América]] # [[Sur América]] # [[Oceanía]] === Otras regiones === # [[America Latina]] # [[Oriente medio]] # [[Centro América]] === Principales [[ciudad]]es === # [[Ateena]] # [[Bangkok]] # [[Barcelona]] # [[Berlín]] # [[Wokotaa]] # [[Buenos Aires]] # [[Ciudad del Cabo|Cabo, Ciudad del]] o [[Cape Town]] # [[Calcuta]] # …» 12699 wikitext text/x-wiki Al menos se tendría que escribir tres frases por continente. # [[Africa]] # [[Antartida]] # [[Asia]] # [[Australia]] # [[Europa]] # [[Norte América]] # [[Sur América]] # [[Oceanía]] === Otras regiones === # [[America Latina]] # [[Oriente medio]] # [[Centro América]] === Principales [[ciudad]]es === # [[Ateena]] # [[Bangkok]] # [[Barcelona]] # [[Berlín]] # [[Wokotaa]] # [[Buenos Aires]] # [[Ciudad del Cabo|Cabo, Ciudad del]] o [[Cape Town]] # [[Calcuta]] # [[Karaaka]] # [[Copenhague]] # [[Córdoba, Argentina]] # [[Delhi]] # [[El Cairo]] # [[Estambul]] o [[Istambul]] # [[Hong Kong]] # [[Jerusalee]] # [[Johanesburgo]] # [[Kinshasa]] # [[Lagos]] # [[Lima]] # [[Londres]] # [[Los Ángeles]] # [[Madrid]] # [[Meca]] # [[México]] # [[Moscú]] # [[Mumbai]] # [[Nueva Delhi]] # [[Jekechi York]] o [[New York]] # [[Quito]] # [[París]] # [[Pekín]] # [[Rooma]] # [[Shanghái]] # [[San Petersburgo]] # [[Santiago de Chile]] # [[São Paulo]] # [[Seúl]] # [[Singapur]] # [[Tenochtitlán]] # [[Timbuktú]] o [[Tombouctou]] # [[Tokio]] # [[Washington D. C.]] === [[Nneerükana]] === # [[Toolarü merikaana]] # [[Liiura]] # [[Eeuro]] # [[Yeen]] # [[Püraanko Suwiisaje'ewai]] # [[Yuwan]] # [[Rand Sütaapürikaje'ewai|Rand]] # [[Shekelu]] # [[Ruupia]] # [[Woliiwa (nneerü)|Woliiwa]] # [[Peesü kolompiaje'ewolu]] '''Antiguas:''' # [[Peseeta]] # [[Püraanko Püraansiaje'ewai]] # [[Escudo portugués]] # [[Liira italiaana]] # [[Dinar (moneda)|Dinar]] # [[Dracma griega|Dracma]] === Miscelánea === # Los [[Alpes]] # [[río Amazonas]] # [[Andes]] o [[Cordillera de los Andes]] # [[Wuinka Aartikaa]] # [[Wuinka Atülantikaa]] # [[Mar Báltico]] # [[Mar Negro]] # [[Desierto]] # [[Gran Barrera de Coral]] Great Barrier Reef # [[Grandes Lagos]] # [[Valle del Gran Rift]] Great Rift Valley # [[Himalaya]] # [[Wuinka Iintikaa]] # [[Kilimanjaro]] # [[Mar Mediterráneo]] # [[Río Mississippi]] # [[Monte Everest]] o [[Everest]] # [[Cataratas del Niágara]] # [[Nilo]] o [[Río Nilo]] # [[Polo Norte]] # [[Mar del Norte]] # [[Océano]] # [[Wuinka Pasiipikaa]] # [[Canal de Panamá]] # [[Selva tropical]] # [[Río]] # [[Montañas Rocosas]] # [[Desierto del Sahara]], [[Sahara]] # [[Polo Sur]] # [[Wuinka Antaartikaa]] # [[Canal de Suez]] # [[Wuinka Tankanyika]] # [[Wuinka Titikaaka]] # [[Wuinka Viktooria]] # [[Volcán]] # [[Gran Cañón]] # [[Palaa]] # [[Mar Muerto]] # [[Mar Caspio]] # [[Cataratas]] # [[Lago]] # [[Uuchi]] oi0n88vx3g91fvk0vjs06vdag923be4 Akotchajülee sünülia:Alatakaa sümaiwa 14 902 12700 2023-08-14T03:06:31Z Leonfd1992 13 Página creada con «Habría que escribir, al menos cinco frases de: # [[Dinosauria|Dinosaurio]] # [[Edad de Piedra]] # [[Edad de Oro]] # [[Edad de Plata]] # [[Edad de Bronce]] # [[Sumeria]] # [[Antiguo Egipto]] # [[Edad de Hierro]] # [[Grecia clásica]] # [[Imperio Inca]] # Los [[Aztecas]] # Los [[Cultura maya|Mayas]] # [[Imperio romano]] # [[Imperio Bizantino]] # [[Baja Edad Media]] # [[Alta Edad Media]] # [[Vikingos]] # [[Cruzadas]] # [[Ilustración]] # El [[Gran Cisma de Occidente]] y…» 12700 wikitext text/x-wiki Habría que escribir, al menos cinco frases de: # [[Dinosauria|Dinosaurio]] # [[Edad de Piedra]] # [[Edad de Oro]] # [[Edad de Plata]] # [[Edad de Bronce]] # [[Sumeria]] # [[Antiguo Egipto]] # [[Edad de Hierro]] # [[Grecia clásica]] # [[Imperio Inca]] # Los [[Aztecas]] # Los [[Cultura maya|Mayas]] # [[Imperio romano]] # [[Imperio Bizantino]] # [[Baja Edad Media]] # [[Alta Edad Media]] # [[Vikingos]] # [[Cruzadas]] # [[Ilustración]] # El [[Gran Cisma de Occidente]] y el [[Gran Cisma de Oriente]] # la [[Peste negra]] # [[Renacimiento]] # [[Reforma protestante]] # [[Descubrimiento de América]] # [[Colonización de Norteamérica]] # [[Colonización de Sudamérica]] # La [[Inquisición]] # [[Sacro Imperio Romano Germánico]] # [[Guerra Civil Inglesa]] # [[Imperio británico]] # [[Esclavitud]] # La [[Ilustración]] # [[Revolución francesa]] # [[Revolución industrial]] # [[Guerra Civil en los Estados Unidos]] # [[Repartición de África]] # [[Restauración Meiji]] # [[Primera Guerra Mundial]] # [[Revolución rusa]] # [[Guerra Civil Rusa]] # [[Guerra Civil Española]] # [[Segunda Guerra Mundial]] # [[Holocausto]] # El [[Franquismo]] # La [[Transición Española]] # [[Guerra Fría]] # [[Guerra de Corea]] # [[Invasión soviética de Afganistán]] # [[Programa Apollo]] # [[Guerra de Vietnam]] # [[Apartheid]] # [[Guerra del Golfo]] # [[Fenicia]] 6xt5lzplkd9fwq5snesj2gjf4ey9cna Akotchajülee sünülia:Poliitikalü 14 903 12701 2023-08-14T03:09:29Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Anarquía]] # [[Capitalismo]] # [[Comunismo]] # [[Democracia]] # [[Dictadura]] # [[Fascismo]] # [[Feminismo]] # [[Fundamentalismo religioso]] # [[Globalización]] # [[Imperialismo]] # [[Liberalismo]] # [[Monarquía]] # [[Nacionalismo]] # [[Neoconservadurismo]] # [[Neoliberalismo]] # [[Racismo]] # [[República]] # [[Socialismo]] # [[Separación de poderes|Separación de Poderes]] ## [[Judicial]] [[Poder judicial]] ## [[Legislativo]] [[Poder legislativo]] ## Pode…» 12701 wikitext text/x-wiki # [[Anarquía]] # [[Capitalismo]] # [[Comunismo]] # [[Democracia]] # [[Dictadura]] # [[Fascismo]] # [[Feminismo]] # [[Fundamentalismo religioso]] # [[Globalización]] # [[Imperialismo]] # [[Liberalismo]] # [[Monarquía]] # [[Nacionalismo]] # [[Neoconservadurismo]] # [[Neoliberalismo]] # [[Racismo]] # [[República]] # [[Socialismo]] # [[Separación de poderes|Separación de Poderes]] ## [[Judicial]] [[Poder judicial]] ## [[Legislativo]] [[Poder legislativo]] ## [[Poder ejecutivo|Ejecutivo]] o [[Poder Ejecutivo]] # [[Partido político]] 6ts1rwtlhieyyeh64j0v7gwyate23m5 Akotchajülee sünülia:Nanoujaka anain 14 904 12702 2023-08-14T03:11:46Z Leonfd1992 13 Página creada con «Habría que escribir, al menos, cinco frases introductorias de cada religión: # [[Baha'i]] ## El [[Báb]] ## [[Bahá'u'lláh]] # [[Budismo]] ## [[Siddhartha Gautama]] # [[Cristianismo]] ## [[Jesucristo]] ## el [[Papa]] ## [[Iglesia]] (lugar de culto) - [[Iglesia Católica]] [[Iglesia Ortodoxa]] # [[Confucianismo]] ## [[Confucio]] # [[Dios]] # [[Hinduismo]] ## [[Brahma]] ## [[Vishnu]] ## [[Siva]] # [[Islam]] ## [[Alí]] ## [[Mahoma]] ## [[Mezquita]] ## [[Omar]] # […» 12702 wikitext text/x-wiki Habría que escribir, al menos, cinco frases introductorias de cada religión: # [[Baha'i]] ## El [[Báb]] ## [[Bahá'u'lláh]] # [[Budismo]] ## [[Siddhartha Gautama]] # [[Cristianismo]] ## [[Jesucristo]] ## el [[Papa]] ## [[Iglesia]] (lugar de culto) - [[Iglesia Católica]] [[Iglesia Ortodoxa]] # [[Confucianismo]] ## [[Confucio]] # [[Dios]] # [[Hinduismo]] ## [[Brahma]] ## [[Vishnu]] ## [[Siva]] # [[Islam]] ## [[Alí]] ## [[Mahoma]] ## [[Mezquita]] ## [[Omar]] # [[Jainismo]] # [[Judaísmo]] ## [[Moisés]] ## [[Sinagoga]] # [[Mitología]] # [[Shinto]] # [[Sikhismo]] - [[Sikh]] ## Nanak # [[Espiritismo]] # [[Taoísmo]] # [[Vudú]] # [[Zoroastrismo]] ## [[Zoroastro]] Mención a ideas que niegan o dudan de la existencia de Dios: # [[Agnosticismo]] # [[Ateísmo]] # [[Humanismo]] 7xtnepy0x54nx62sn13x1kki39o964q Akotchajülee sünülia:Sukuwa'ipa shuliwalaka 14 905 12704 2023-08-14T03:18:53Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Big Bang]] # [[Shiliwala]] # [[Galaxia]] # [[Vía Láctea]] # [[Sistema Solar]] # [[Planeta]] # [[Lucero (astronomía)|Lucero]] # [[Satélite natural|Satélite]] # [[Asteroide]] # [[Cometa]] # [[Ka'i]] # [[Mercurio (planeta)]] # [[Venus (planeta)]] # [[Tierra]] # [[Marte (planeta)|Marte]] # [[Júpiter (planeta)]] # [[Saturno (planeta)]] # [[Urano (planeta)]] # [[Neptuno (planeta)]] # [[Plutón (planeta enano)]] # [[Kashi]] # [[Iwa]] # [[Año luz]] # [[Agujero negro]]» 12704 wikitext text/x-wiki # [[Big Bang]] # [[Shiliwala]] # [[Galaxia]] # [[Vía Láctea]] # [[Sistema Solar]] # [[Planeta]] # [[Lucero (astronomía)|Lucero]] # [[Satélite natural|Satélite]] # [[Asteroide]] # [[Cometa]] # [[Ka'i]] # [[Mercurio (planeta)]] # [[Venus (planeta)]] # [[Tierra]] # [[Marte (planeta)|Marte]] # [[Júpiter (planeta)]] # [[Saturno (planeta)]] # [[Urano (planeta)]] # [[Neptuno (planeta)]] # [[Plutón (planeta enano)]] # [[Kashi]] # [[Iwa]] # [[Año luz]] # [[Agujero negro]] n39ohsoumj3e4zhhj31ny5drt9txkkq Akotchajülee sünülia:Wuchiikalüirua 14 906 12705 2023-08-14T03:22:12Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Animal]] ## [[Anfibio]] ### [[Eperü'üi]] - [[Taatai]] ## [[Wuchii]] ### [[Toomasü]] - [[Mo'uwa]] ### [[Kaliina]] - [[Kootole'era]] ### [[Águila]] ## [[Jime]] ### [[Püyüi]] - [[Atún]] - [[sardina]] ## [[Insecto]] ### [[Abeja]] ### [[Ja'yamulerü|Ja'yumulerü]] ## [[Arácnido]] ## [[Mamífero]] ### [[Alpaca (animal)|Alpaca]] - [[Lama glama|Llama]] - [[Vicuña]] ### [[Ballena]] ### [[Ama]] ### [[Camello]] ### [[Delfín]] ### [[Elefante]] ### [[Paa'a]] ### Ka…» 12705 wikitext text/x-wiki # [[Animal]] ## [[Anfibio]] ### [[Eperü'üi]] - [[Taatai]] ## [[Wuchii]] ### [[Toomasü]] - [[Mo'uwa]] ### [[Kaliina]] - [[Kootole'era]] ### [[Águila]] ## [[Jime]] ### [[Püyüi]] - [[Atún]] - [[sardina]] ## [[Insecto]] ### [[Abeja]] ### [[Ja'yamulerü|Ja'yumulerü]] ## [[Arácnido]] ## [[Mamífero]] ### [[Alpaca (animal)|Alpaca]] - [[Lama glama|Llama]] - [[Vicuña]] ### [[Ballena]] ### [[Ama]] ### [[Camello]] ### [[Delfín]] ### [[Elefante]] ### [[Paa'a]] ### [[Katnajapü]] ### [[Mamut]] ### [[Mono]] - [[Orangután]] - [[Gorila]] - [[Chimpancé]] ### [[Jeesü]] ## [[Reptil]] ### [[Iwana]] # [[Archaea]] # [[Bacteria]] ## [[Procariota]] ## [[Célula eucariota|Eucariota]] # [[Hongo]] # [[Planta]] ## [[Asii]] ## [[Palma (botánica)|palma]] ## [[Wunu'u]] # [[Protista]] jg7iyhugyjuvi6kgeffc3c1ok1irqju Akotchajülee sünülia:Süle'eche mmapa'akalü 14 907 12706 2023-08-14T03:29:31Z Leonfd1992 13 Página creada con «#[[Efecto invernadero]] #[[Lluvia ácida]] #[[Oscurecimiento global]] #[[Educación Ambiental]]» 12706 wikitext text/x-wiki #[[Efecto invernadero]] #[[Lluvia ácida]] #[[Oscurecimiento global]] #[[Educación Ambiental]] n6bzpysejv087b556tasxp2kd0iba6e Akotchajülee sünülia:Ayuuli 14 908 14605 14604 2024-04-09T19:20:49Z Leonfd1992 13 14605 wikitext text/x-wiki # [[Sida]]<!-- es un acrónimo sustantivizado por el uso, como láser, radar, talgo) --> # [[Alcoholismo]] # [[Cáncer]] # [[Cólera]] # [[Suukara asha|Diabetes mellitus]] # [[Disentería]] # [[Hipertensión]] # [[Malaria]] # [[Obesidad]] # [[Viruela]] # [[Sífilis]] # [[Tuberculosis]] # [[Wanülüü]] # [[Ceguera]] # [[Mamainaa ekii|Enfermedad mental]] # [[Sordera]] # [[Parto natural]] # [[Lechiina]] # [[Shunui]] o3counkzb4z8h2m8yrvvrnjhy8u6quo Akotchajülee sünülia:Sütsüin a'yatawaa 14 909 14762 12708 2024-04-16T14:47:03Z Leonfd1992 13 14762 wikitext text/x-wiki # [[Petróleo]] # [[Kaasü]] # [[Carbón]] # [[Energía nuclear]] # [[Luusa sünainjee ka'i]] # [[Energía hidráulica]] # [[Energía eólica]] 0h7cq3f9xdhydgebcz1rp0w2js19483 Akotchajülee sünülia:Emeriijia 14 910 12709 2023-08-14T03:40:05Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Sistema Internacional de Unidades]] ## [[metro]] ## [[litro]] ## [[kilogramo]] ## [[newton (unidad)]] ## [[julio (unidad)]] ## [[vatio]] ## [[voltio]]» 12709 wikitext text/x-wiki # [[Sistema Internacional de Unidades]] ## [[metro]] ## [[litro]] ## [[kilogramo]] ## [[newton (unidad)]] ## [[julio (unidad)]] ## [[vatio]] ## [[voltio]] ic1kcp4l3bxwjz0wd30bwizwp0s26gs Akotchajülee sünülia:Anüikikalüirua 14 911 12710 2023-08-14T03:43:28Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Wayuunaiki]] # [[Inküleenaiki]] # [[Araweenaiki]] # [[Alemaanaiki]] # [[Esperaanta|Esperaanto]] # [[Püranseenaiki]] # [[Iintinaiki]] # [[Itaalianaiki]] # [[Japonaiki]] # [[Latiinaiki]] # [[Pottukeenaiki]] # [[Ruusianaiki]] # [[Saanskürinaiki]] # [[Alijunaiki]] # [[Chiinaiki]] # [[Küreenaiki]] # [[Anüiki kusinayuu]]» 12710 wikitext text/x-wiki # [[Wayuunaiki]] # [[Inküleenaiki]] # [[Araweenaiki]] # [[Alemaanaiki]] # [[Esperaanta|Esperaanto]] # [[Püranseenaiki]] # [[Iintinaiki]] # [[Itaalianaiki]] # [[Japonaiki]] # [[Latiinaiki]] # [[Pottukeenaiki]] # [[Ruusianaiki]] # [[Saanskürinaiki]] # [[Alijunaiki]] # [[Chiinaiki]] # [[Küreenaiki]] # [[Anüiki kusinayuu]] qb4qaqg7x2bnion60fga2bwpiqdw6d2 Akotchajülee sünülia:Shaitaakalüirua 14 912 12711 2023-08-14T03:46:48Z Leonfd1992 13 Página creada con «# [[Olimpiadas]] # [[Béisbol]] # [[Baloncesto]] # [[Atletismo]] ## [[100 m]] ## [[Maratón]] ## [[Marcha]] # [[Football|Fútbol]] ## [[Fútbol Sala]] # [[Tenis]] # [[Automovilismo]] # [[Rugby]] # [[Vela (deporte)|Vela]] ## [[Copa América (regata)|Copa América]] # [[Esgrima]] # [[Hockey]] # [[Balonmano]] # [[Waterpolo]] # [[Triatlón]] # [[Decatlón]] # [[Ciclismo]] ## [[Tour de Francia]] ## [[Giro de Italia]] ## [[Vuelta a España]]» 12711 wikitext text/x-wiki # [[Olimpiadas]] # [[Béisbol]] # [[Baloncesto]] # [[Atletismo]] ## [[100 m]] ## [[Maratón]] ## [[Marcha]] # [[Football|Fútbol]] ## [[Fútbol Sala]] # [[Tenis]] # [[Automovilismo]] # [[Rugby]] # [[Vela (deporte)|Vela]] ## [[Copa América (regata)|Copa América]] # [[Esgrima]] # [[Hockey]] # [[Balonmano]] # [[Waterpolo]] # [[Triatlón]] # [[Decatlón]] # [[Ciclismo]] ## [[Tour de Francia]] ## [[Giro de Italia]] ## [[Vuelta a España]] dcjhop27e9vap0ezje8szmqemk8dcgf Araawat 0 913 12770 2023-08-14T18:26:24Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Araawat]] sünain [[Araawa]]: Corrección 12770 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Araawa]] 7u4ut17rkh3owiapnufsequz4b7br7y Pütchi süka wayuunaiki eekalü süpüla ashajünaa 0 914 12777 2023-08-14T18:43:12Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Pütchi süka wayuunaiki eekalü süpüla ashajünaa]] sünain [[Pütchi jekennuu süka wayuunaiki]]: Corrección 12777 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Pütchi jekennuu süka wayuunaiki]] i7707xrahyse6tw9kio26ngs4bdngm6 Kookooche'rü 0 915 13153 13152 2023-09-01T01:48:06Z Leonfd1992 13 13153 wikitext text/x-wiki '''Kookooche'rü''' ([[alijunaiki]]: ''ratón - rata'') [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] dsoqtrcd7sg8rbtu7zawfnvgtinesnl Wankeeta 0 916 12821 12799 2023-08-16T15:07:28Z Leonfd1992 13 12821 wikitext text/x-wiki Sünülia wane ayuupala aainjushi nutuma wayuu, ayu'uluushi sünainje wane wunu'u kanüliasü patsua münüin. Eeshi wayuu eekai nütüjain ma'i aainjaa tÜ wankeetakat anashaanasü ma'i nütüma. Aaijünüsü shia süka kayuusia mokochira. Eesü shiayalajünüi tü wunu'ukat süma'ana alijuna. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] ehpym52st66rh6b8uorj31vzhnq4s24 Türiiya 0 917 12840 12822 2023-08-17T22:00:15Z Leonfd1992 13 12840 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Tariia.jpg|250px|right]]Tü türiiyakat shia tü e'itaanakat sünain püliiku, muula je ama süpüla so'otooinjatü wayuu sa'uu, cheojaasü süpüla ajaittia, ayaatia je alapajia.Eeshi wayuu eekai atüjain aainjaa türiiya anashaanasü ma'i tü saainjiakat nutuma. Katatsü sümüiwa tü türiiya ajaittiakat je müsia tü ayaatiakat. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 4sdehxmi5cnyqz5qfkhf9fqtcb67p56 Ousaa 0 918 12869 12825 2023-08-20T01:20:04Z Leonfd1992 13 12869 wikitext text/x-wiki Tü ousaakat shia müleka eere wane attiee okotchijaashi wayuu süpüla aashajawaa so'oupüna wane yanama süpüla mama'ajaainjatüin tü ayataawakat sükajee tia. Talatsü na'in wayuu müleka anale nuk ua juya ottüshi sünain apünajaa. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 5wh7qswgmammgw8akklp7z9y0xauy6q Olojoo 0 919 15346 15341 2024-09-16T16:53:12Z Beaisa93 1031 15346 wikitext text/x-wiki Okotchijaasü wayuu tooloyuu süchiirua aashajawaa so'uupünaa tü olojookot. Paala sümaiwa olojünapü'üsü tü iramakat je müsi'ia tü uyalakat, tü püichikat, tü atpanaakat, ajalajawaa sünülia tiairua sütüma wayuu. Kerapa tia eki'iraanüsü shia aapünüshi süpüshi shi'iruku namüin eekai masirüin süpüla neki'iraain sümaa nachooin. watta Salii sukuaipa olojoo esü olojoo jiime, olojoo wuchi , olojoo wosolechi, olojoo Atpana saka palaka saka mujui. Eree sujukajule tü Murrurkal [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 94uiaz8f2gycna8wi9c0adve9mdk9va Ashunuu 0 920 12865 12839 2023-08-19T23:54:59Z Leonfd1992 13 12865 wikitext text/x-wiki Shia tü jierü eweetakat nüchiiruaje chi toolokai, nushunuu münüsü sütüma wayuu süka niiyetse kojutsü nutuma kojutshi nia sütumaya. Shia nushunuu wayuu alu'uwataka nao jamüle nukuaippa sutuma wayuu, je oktapa nia shia aluwataaka sa'u tü nukorokalüirua otta shia aape'etka tü niipüsekat süsalijünapa müleka meire nia. Alu'ujasa'a shia katüin o'uu tü niika shia alu'uwataaka sa'u tiarua süpüshua namaa na suwalayuukana. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] d8vf2z967f59k83phu3cthostbxti9a Anamia 0 921 14650 12853 2024-04-10T16:20:24Z Leonfd1992 13 14650 wikitext text/x-wiki Chi anamiakai nojotsü kasajatüin nümüin tü mojulawaakat, nojoishi kaachijaralin, nojotshi katkaaralin, nojoishi jieyuuulin, asoktüshi süka anakat akuaippa sümüin wayuu, anamia nia sümüin tepichi. Chi anamiakai nia aikalaaka süpüla pütchi müleka süntüle wane maüüna sünainmüin saalinjee saainjala. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] 0ihqgtt8jgfgvfg4uzgpzw5ckwnu0qw Pansaa akuwa'ipa 0 922 14653 12852 2024-04-10T16:22:27Z Leonfd1992 13 14653 wikitext text/x-wiki Pansawaa akuaippa shia müleka lotule nüikika, lotüle tü na'inkat, lotüle sukuaippa tü naashajaakat achiki sümüin wayuu. Nojoishi oonoonüin amaa wayuu eekai nojolüin pansaain nukuaippa, nojotsüsa pansaain nukuaippa chira wayuukai müsü wayuu nujuuna'ata. ayoktünüshi süpüla ni'itaanajachi süpüla aluwatawaa sulu'u wane akuaippaa. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] e8jwcep3w9ux450cz2def2rbuaajdjp Kojutaa amüin wayuu 0 923 14655 12861 2024-04-10T16:22:54Z Leonfd1992 13 14655 wikitext text/x-wiki kojutaa amüin wayuu ottusü sünainjee nüpüshi makatka nii nüshi wayuule kojutu amüinchii wayuu naya ouushikajaashi chi nachonkai süchiirua tü nakuaippakat. Müleka wayuule anashii na nüpüshikana achianajachi nia motsoyüliwa'aya suulia mojutüin wayuu nutuma. Mojutsai wayuu müleka nojoire nuwalaajüin süpa'ana wane jierü, nojorüle naapüin tü achuntünakat nümüin otta nojoire noonoin sümaa wane pütchi eekai süntüin nünainmüin. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] jskcn8cti8r0knkahia133x6ajxdm79 O'unajawaa 0 924 14654 12862 2024-04-10T16:22:41Z Leonfd1992 13 14654 wikitext text/x-wiki Tü O'unajawaakat shia müleka su'uneere wane wayuu süpüla analawaa sümüin süpüshi, yapasü sütüma shimia o'ulaka sükoloin sümüin wayuu e'ewarüle shia yapasü püliikuirua eekai anapülin süpüla o'una müleka wattale Mma su'unajatkalü alu'u. Eesü wane o'unajawaa süpüla ayaata eküülü eere saapüin süchiki jalain eere attiee süpüla, yapainjat joo siina, kojosü, keesü sükoloijatkai namüin naa kattiashiikana süpüla saapünüin eküülü shi'ichijee tü sükoloinkat. Eesü wane o'unajawaa eekai pejechoin ne'e makatka wane awaraijawaa otta analawaa sümüin süpüshi eekai ayuulin. [[Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa]] tec8c5st7y0y4e1q8fisze6yoo8b37b Kekiiwa 0 925 12863 12857 2023-08-19T23:12:20Z Leonfd1992 13 12863 wikitext text/x-wiki Tü kekiiwaakat ottusü motsoyünnüiwa'aya waya, jamüshija wane jintüi kachume'eseshi nia motsoyüliwa'aya nojoishi müliain kasale cheojaain nümüin o'ulaka süntüle wayuu ounnuasü eittüshi nia sa'u. aka'aya müyoupa nia ayatshi sünain arüleeja tü mürut eekat nüma'ana nojotsü nu'ulaain sünain warai maa otta asawaa sümaa wayuu eekai mekiin süpüla kama'ana kasa. Aka'aya tü wayuu jierü ottüsü motsoyülüiwa'aya sünain jülüjain sa'in tü anaakat kekiisü ma'i süpüla tü kanasoukat otta süpüla arüleeja tü mürüt eekat aipünaanüin süpüla nojotsü shimi'ijüin aka tü süliakat otta sülia tü kanasü shi'iyataakalü anain. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 6risdtnt2ju4b39rfvewlnr6s49l40l Kakoloinwaa 0 926 12864 12859 2023-08-19T23:13:28Z Leonfd1992 13 12864 wikitext text/x-wiki Wane akuaippaa anasü tü kakoloinwaakat, sütüjainpüleeruat wayuu jieyuu sümaa tooloyoo, müleka nounajaai sünain analawaa eemüin napüshi otta eemüin wayuu natünajut kakoloinshii naya shiirakaayainjat wayuu napanapa e'ewaliire naya otta müsi'iya eere ouusütawaa wana namaa keichisü atumawaa tü koloushikat. [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 0kwzroc4ojcsegrzu2fq084fsoa8fq1 Achuntaa jieyuu 0 927 13255 13254 2023-09-08T23:48:19Z 2803:1800:5109:CD66:E585:DA74:C819:E0BA 13255 wikitext text/x-wiki [[File:Majayülü.png|250px|thumb]] '''Achuntaa jieyuu''' ([[alijunaiki]]: ''arreglo matrimonial'') E'nüsü wayuu jierü nütüma wayuu toolo eepünaale shia süma shii otta süshi sunain alapajaa, sünaina o'onowaa, otta sünain yonna, niirakaa amüinrü shia müliataashi shi'ire sünain anain ma'i tü sukaippakat nirüin eeka'aka na'in wayuu toolo shi'ire otta e'nüsü joo shia sütüma nüpüshi chi toolokai sütijaanaka'aka a'ou eein paala wane jierü. Müliashisa taya shi'ire jietkat tia, nüma kalaka sümüin nii otta nüshi, puchunta müsüje shia anasü'üsa anashii naa wayuu kachooinkana eesüja süpüla tia nümünaka jintüikai; aapünüsü kakuuna nümüin nuchuntijatkat sümüin shii otta nümüin süshi katkousü shiale müleka nojolüi tü kakuunakat. Müsü sukuiappa tü achuntaakat jeyuu. == Süpaünaa == Tü [[Majayülü|süpaünaka]] [https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361 wayúu jierü] [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]]<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361/ Ekirajawaa]</ref> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> akn3nwgkutji3bo1dbij8oxq21irjoj Koushot 0 928 12918 2023-08-26T22:58:10Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Koushot]] sünain [[Kousholü]]: Corrección 12918 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kousholü]] 2d7bvq1ixk7j7hdebhfb02pyouza5ux Wikipeetia:Luma namüin na wayuukana 4 929 13034 13033 2023-08-27T22:54:26Z Leonfd1992 13 /* Akaalijiaapala */ 13034 wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#CEE7FF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#FFFFFF;color:#CEE7FF;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#1E90FF;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#1E90FF;">'''¡Jamayaa pia'''</span> '''Wikimedista Wayuu!'''<span style="color:#555555;"></span></span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">{{#switch: {{CURRENTDOW}} | 6 = [[Saawana]] so'uka'i|0 = [[Rimiiku]] so'uka'i| 1 = [[Luune]] so'uka'i| 2 = [[Maatte]] so'uka'i| 3 = [[Mietkule]] so'uka'i| 4 = [[Juweewe]] so'uka'i| 5 = [[Pienne]] so'uka'i}}, {{CURRENTDAY}} [[{{CURRENTMONTHNAMEGEN}}]] nou chi juyakai {{CURRENTYEAR}}</span> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">'''Yaaya pünteerü anain supushuwa'a tü pütüjaweeka aa'u'''</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Nuvola_apps_khelpcenter.png|link=Ayuda:Contenidos|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana|Ekirajaaya namüin na wayuukana]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Wikipedia:Café|50px]] [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Crystal Clear action run approved.svg|link=Wikipedia:Políticas y convenciones|50px]] [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Glade.png|link=Ayuda:Cómo puedes colaborar|50px]] [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Pütchi cho'ujaaka süpüla ashajünüin]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Social Media - The Noun Project.svg|link=|50px]] [[Wikipeetia:Yootirawaapülee|Paashajaa wamaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> {| id="PAR" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width:100%; margin-top: 1em; border:2px #A3B1BF solid;" |- | colspan="2" style="background:#ADD8E6; text-align:center; border-bottom:1px #1E90FF solid;" | <h2 style="margin-top:.1em; border-bottom:0; font-weight:bold;"><span style="color:#4169E1;"> Sukuwa'ipa tü pütchika otta akaalijiaapala </h2> <!-- 3 line spacing of h2 is important for subsection edit links to work correctly, PLEASE DO NOT FIX --> '''Wikipeetia o'ttusu yaawala, cho'ujaayülia akumajaanüin soo'omüin sukuwa'ipa süpüla anashaatainjatüin''' |- | style="width:50%; background:#F5FAFF; padding:1.2em;" valign="top" | <!-- COLUMNA IZQUIERDA / LEFT COLUMN --> == Akaalijiaapala == * [[Wikipeetia Wayuunaikiru'u|Wikipeetia süka wayuunaiki]] - Paashaje'eraa süchikimaajatü wikipeetia * [[Wikipeetia:Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia|Ekirajaapülee süchikuu Wikipeetia]] - Pünalayaa sümüin tü ayaakuwaka eere ekirajaanüin wayuu shii'ire nashajüin sulu'u wikipeetia * [[Analayaapülee_kasa:Todas|Supushuwa'a tü ashajalaka]] - Püneekajaa wane ashajala eekai püshajaweein achiki * [[Analayaapülee_kasa:PáginasCortas|Ashajalaa eekai malu'shaatain]] - Maima pütchi eekai cho'ujaayüliain ashajünüin soo'omüin * [[Analayaapülee_kasa:Crear_una_cuenta|Pukumajaa wane kuwenta]] - Püjüttaa yaaya müleka ke'ireein paa'in akumajaa wane kuwenta == Sukuwa'ipa tü pütchika == Wikipeetia ashajünüsü süpüla kottuinjatüin tü akuwa'ipaka sulu'u internet, shiasa'a, sükajee müin sukuwa'ipa, cho'ujaashaatasü anain süshajia otta sukuwa'ipa süpüla nayaawatüinjatüin na wayuukana * [[Wikipedia:Tü nnojotka sukuwa'ipain Wikipeetia|Tü nnojotka sukuwa'ipain Wikipeetia]] * [[Wikipedia:Kojutaa amüin sünüiki wayuu|Kojutaa amüin sünüiki wayuu]] * [[Wikipedia:Aikale'eraa waa'in süpülapünaa asakirawaa|Aikale'eraa waa'in süpülapünaa asakirawaa]] * [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Müinjatü süshajia pütchika sulu'u Wikipeetia]] == Wakuwa'ipa sünain a'yatawaaka == * [[Wikipedia:Wakuwa'ipa sünain wane jutkataa|Wakuwa'ipa sünain wane jutkataa]] | style="width:50%; background:#F5FAFF; border-left:1px solid #A3B1BF; padding:1.2em;" valign="top" | <!-- COLUMNA DERECHA / RIGHT COLUMN --> == Süpüla paashajai wamaa == * [[Wikipedia:Yootirawaapülee|Yootirawaapülee]] * [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]] == Süpüshii Wikipeetia == {| style="background-color:transparent;" |- |colspan="2" | Wikipeetia shi'ijipajeejatü shi'yataaka anain tü Fundación Wikimedia. Jutatüsü otta mainma anüiki shi'ipajee. |- valign="top" |align="right"| [[m:|'''Meta-Wiki''']]&nbsp;– | Shikiipülee supushuwa'a aa'innaka süka Wikimedia |- valign="top" |align="right"| [[wikt:|Wikipütchimaajatü]]&nbsp;– | Pütchimaajatü taashisü |- valign="top" |align="right"| [[d:|Wikidata]]&nbsp;– | Akotchajiaapülee supushuwa'a atüjalaka |- valign="top" |align="right"| [[n:|Wikiachikimaajatü]]&nbsp;– | Kasachikimaajatü ashajünaka natuma na wayuukana |- valign="top" |align="right"| [[b:|Wikiekirajaaya]]&nbsp;– | Süpülajana karalo'uta eekai taashin akuwa'ipa |- valign="top" |align="right"| [[q:|Wikiquote]]&nbsp;– | Akotchajiaapülee sünüiki wayuu eekai kekiin |- valign="top" |align="right"| [[s:|Wikisource]]&nbsp;– | Akotchajiaapülee karalo'uta eekai taashin |- valign="top" |align="right"| [[wikispecies:|Wikiwuchiirua]]&nbsp;– | Akotchajiaapülee sünülia wuchiirua süpa'apünaa mmapa'akalü |- valign="top" |align="right"| [[commons:|Wikimedia Commons]]&nbsp;– | Süpülajana ayaakuwairua |} __NOTOC__ </div> </div> </div> [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] gngyyxoiu4lvsw56zkjbl41lqd6c7bq Akutajaa 0 931 13527 13526 2023-09-28T19:17:43Z Jusaju75 72 13527 wikitext text/x-wiki Ni'yataain wayuu toolo tü akutajaakat ya nipialu'u otta wane mma yapasü nutuma süpüla nüpünajüinjachin sulu'u tü nittiakat. Ottushi joo nia sünain akutajaa tia mmakat süka chajaruuta je müsi'iya polu niayataayakat wayuu sünain akutajaa. Wattasalii sukua'ipa akutajaa: eeshi chii wayuu epitajüikai süpüla süntia juya anolinjatü süpüla nüpünajüin. Eeshi wayuu akutajüin süpüla nejepüshee.eetashii chii wayuu akutajüinkai wopu. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] bezn70yewmimfyegsr7fptg7lj7hqfq Asukaa 0 932 12930 12925 2023-08-27T14:05:00Z Leonfd1992 13 12930 wikitext text/x-wiki Tü asukaakat shi'iyataain wayuu tooloyuu sümaa jieyuu, shia asaajakat siki süpüla asemaaijatüin shia süka jamüin cheojaasü süpüla sü'ülakajaaya eküütkat otta süpüla kasa nojotkalü eeküülüin makatka sa'in supua awarianta, je müsi'iya nasema eekai müliashiin asaajünüsü tia sikikat süpüla jotüinjatüin so'u wane kashi. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] lp7528w3xiuig3l5i3o2bvtpwd1ub2v Awajaa siki 0 933 12931 12928 2023-08-27T14:05:51Z Leonfd1992 13 12931 wikitext text/x-wiki Shia kettaapa sikikat ayujunin anuuipa'amüin otta müsi'iya shia sünain awajünaa sutuma tooloyuu sümaa jieyuu. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 57wy6ma2jnwvdlciofcc6ohy3y43duo María Colombia Menases Jayaliyuu (Laülaka Kolompia) 0 934 12941 2023-08-27T18:44:55Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[María Colombia Menases Jayaliyuu (Laülaka Kolompia)]] sünain [[María Colombia Menases Ja'yaliyuu]]: Corrección 12941 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[María Colombia Menases Ja'yaliyuu]] ongft1jxjfwwbwg3uu8al2q4areuquj Akotchajülee sünülia:Shiiru'ku Wayuu 14 935 12944 2023-08-27T18:59:12Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Shiiru'ku Wayuu]] sünain [[Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]]: Corrección 12944 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:E'irukuu wayuu]] 697kkbxm8ri621ck13wj3h13k5t44rc Iruwa 0 936 15048 14727 2024-06-03T19:24:50Z Vicenta Harker 1316 15048 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aceitunas negras.JPG|miniaturadeimagen|iruwa]] '''Iruwa''' ([[alijunaiki]]: ''vitex compressa'') Wane wunu miyo'u ma'i suttia wayuu laülaayuu yuuicheinsü tü süchonkat, jemetsü ma'i tü süchonkat aimajünüsü sutuma wayuu laülaayuu suulia sütpajüin shia wüchi otta müsi'iya müraüt eekai eein ne'e otta shia kasalajanasü sütpajüle wayuu ne'e eekai eein. E'ewaisü tü laülaayuukat sünain a'atapa sa'uu. Wane eküülü anasü ma'i tü iruwakat ansü sütalu'upüna tepichi sutuma jemetsü ma'i shia sümaa ka'ulachira je pa'achira. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 821ud5fmwpwb0j54bp3y84jnjeo3q0a Kashuushira 0 937 14717 14716 2024-04-15T02:29:18Z Leonfd1992 13 14717 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kashuushira.jpg|miniaturadeimagen|Mojuui jouutsu wuna'apü]] '''Kashuushira''' ([[alijunaiki]]: ''Bastardia viscosa'') Wane mojuuin jerutcheein apanalü jouutsü ya sulu'upünaa woumain nojotsü ma'i shikaajüin tü mürütkalüirua, e'waisü shia juyapü. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 9o0yqdqjngvmrn27enln6je275zv563 Yawa 0 938 14710 13131 2024-04-15T01:54:46Z Leonfd1992 13 14710 wikitext text/x-wiki '''Yawa''' ([[alijunaiki]]: ''pringamoza'', ''jatropha urens'') Sünülia natuma na atüjaka süpüleerua sukuwa'ipa tü wunu'upanaka shia ''jatropha urens''. Wane mojuui jouutsü juyapü jashichi ma'i shia aletüsü wayuu ma'aka sa'in ko'oi anasü ma'i shia süpüla ayuulia sünain süshiijia wayuu atu'junusü suuralakat asüna. Tü suralaka yawa anasü main süpüla tü wayuukalurua a'ain achuipa, apanüsü aralajünüsü suralakaa yawa saaka wüin, ojolonusü anaain, süpüla wulein tü Mmaka sunainka, apolojunüsü saaka wüin, asetünüsü suka wanee külülü wulein, jemiapa shia asünüsü müinka wüin süpüla sülajain tü wasuipaka jee washirapüla. Sachein laülayuu tü yawaka apolojunüsü süka wüin, eere kasachiki sümana wayuu, asetünüsü suka külülü süpüla nnojolüin sümüin Sütaa wayuu, cheemialain tü kasachikika tairü jachichiinmain wayuu , asamataa sainrüa sutuma tia o'oojushika suka yawa [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] gr7f0jec79ct53ap0rw091udg5611na Alama 0 940 14809 14808 2024-05-03T21:42:20Z Neima Paz 39 14809 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Verde Infinito camino hacia Ciudad Perdida 16-04-2019.jpg|miniaturadeimagen|Alama wüittüsü]] '''Alama:''' Tü alamakat, shia wane mujui, ajuittüsü soo'opünaa mmakalü supushu'ale, anasü süpüla shiküin mürülü, paa'a, anneerü, ka'ula. Jouutsü juyapü yaaya woumainpa'a. Müliashii na mürütkana nnojorüle alama süpüla neküin, wattakuatsü wayuu, sulu'uu mma wattamüin süchiirua aire shi'ire. Tü alamakalü wattasaali süpüshi, eesü mulouin, eesü motsoyunnuu, soo'opuna mmapa'akat eesü maka 11,500 tü süpüshikaluirua. Cha'ya México eesü maka 1.300 tü asotokalu yala otta müsia tü alü'junakalü yalaimüin. shiasa'a ayaawajünapa shia so'u mmakat, antüna anain shiain México waimakalü ma'i süpüshi alama. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] e2mw9yc8tf86br54kuxiqf60kmbobvd Püürüla 0 941 15066 14714 2024-06-03T19:43:20Z Vicenta Harker 1316 15066 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Southern Sandbur (1000986443).jpg|miniaturadeimagen|Süchon püürüla]] '''Püürüla''' ([[alijunaiki]]: ''Cadillo'', ''cenchrus echinatus'') Wane shi'ipapa alama keinsesü anasü süpüla shiküin püliiku, mojulaasü ma'i tü süchooinkat atükülajaasü sünain washein waraittüle waya sa'akapünaa. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 5jk199zqo78dc3cvmads84n59fc2g2x Kasutot 0 942 13030 2023-08-27T21:57:15Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Kasutot]] sünain [[Kasuutolu]]: Corrección 13030 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Kasuutolu]] 88v37zedrk7x4lmt5bgcdpywyde1bhu Kojosu 0 943 13549 13539 2023-10-06T22:55:49Z Leonfd1992 13 13549 wikitext text/x-wiki [[File:Kojosu süchira mürülü.jpg|thumb]] '''Kojosu''' ([[alijunaiki]]: ''leche fermentada'') tu kojosükalü sutuma wayuu wane eküülü ayutnusu sünainje süchira mürülü, jashüüsü seejü, shia süchira paa, kaa'ula musia anneerü, murülü chaya wajiira, kachirasü main juyaulia aliichajünüsü wattachon musia aliuuka sutuma wayuu, kettapa süchikije süliichajünüin ala'ajünüsü sulu'u japüin süpüla kojoinjatüin shia sou piama kai. Kettapa süpüla asüna akaakajünüsü süka suukala otta paneera muleeka nojolüi kasain saakainjatüin. Anasü nain sou eepa jamü sulu'u noumain shia nee atalajaka nain waneepia. Mo'ulu yaa jouluipa sainküin mmakat süpüshuaya tü kamunüinwaakalü eeipa aliichaja eepünalee ein mürülü suutna juya. Eesü wane pütchi shiyaawatia tü kojosuka sutuma wayuu, shia tü jero'o sümaka wayuu wopüje'ewaliikana. Tü kojosuka wanee eküülü anasü main shiküin wayuu suulia ayuule, anasü nataapa shiipaaya sutuma. Anasü süpüla neküin na tepiichikana. Suttaiwaaya sünain shikünüin julujuttüsü sülee sutuma, anasü mapa kirapa wayuu sünain shiküin. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 3k2tkuggfa6mw0cqgpisnfijmr3zf5z Jime juriichi 0 944 13086 13069 2023-08-29T22:02:57Z Yeili Palmar Uraliyu 781 13086 wikitext text/x-wiki '''Jime juriichi''' ([[alijunaiki]]: ''Pescado Frito'') tu jime jurichiika wane ekajüshi sutuma wayuu, alojunusü nutuma chi wayuu toolokai , süka küsu shiroküje'e tu pala'aka suma tu wuin pusiasüka. Supüla tu alo'ojoka ayawatunui'jatu sukuwaipa sulo'olo Pa'ala. Süchiki tü eküülükat  jime juriicha. Tü jime juriichakat jeketü shikajüin wayuu, suttaiwaaya sünain shikünüin asijünüsü natuma na wayuu kepiakana sotpaa palaa, naya  kekajüinka main na paroujakana yalaakana kepian sotpaa türa wuin jemetsüka. Mo'ulu ekünüipa sünain juriichain natuma na wayuukana sainküin mmapaakat, alojünüsü matchinpa  joutai. Mainmaipa wayuu kepian chaya palairuku, shiaipa nayataaka anain sutuma tü müliaka, aitpain main tü jamükat, aikainnapa jime juriicha süma a'i  eepünalee süikanüin eküülü.müin o S [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] gkk7kqgvwmqe531mm8ar3yy4uegijj8 Kaasha 0 945 14860 13554 2024-05-06T18:51:46Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 14860 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kasha.jpg|thumb|Kasha wayuu]] '''Kaasha''' ([[alijunaiki]]: ''Tambor'') Tü kaashaka akumajünüsu suka wanee súsaa wunuu, sutaa anner, paa'ata, piama kashera. Tü Kashaka nimiiraa chií wayuukei, antútúnushu eere wanee lapuu, oulaka eere wanee jimot sunain majayulit atalajünusü soü supüla anainjatüin sukuaipa watta kai. Sukuaipa tu Kashaka: koyosu, piama so'u wane ipuna o'ulaka wanee molü eitanüsü so'ulupana süta anner kasutay, ejitanüsu süka wanee wunuu jalechon satulupüna ejitanüsu süka süta anner awayayunusü süma pali süpüla josojuintuin, ejitanüsu süttotapana süpüla sünajunüin shiirainn. Eeirajinüsu süka piama kashera. Wanee eemira eerajüshiin, tü shiirainka eesü süpüla mojo'u a'in oulaka talatat. Süchükua shiirain; atalajunusü sünain Yonna süma asawa tü shiirainka jiyataschonsü, o'ulaka süpüla suwachiraa ama tü shiirainka amulounusü süpula atalajaa nain na wayukanairûa [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] 4bbhd9lz6pouo6vos4svlknxtcq636r Waana 0 946 15062 14340 2024-06-03T19:42:07Z Vicenta Harker 1316 15062 wikitext text/x-wiki Tü waanakat wanee attiee kama'airü, musu sa'in suliia maiki jemetsü ma'in uujolu, ayajawushi otta yaja ainjünüka sutuma wayuu Suka tü waanakat Anasü ma'in süpüla shiküin tepichi otta majayutnnuu. Chi wayuu eekai wattain saali nüpünajüin tü waanakat, ainmajünüsü suulia uchii sutuma wayuu laülaayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] kpbx1w7ate1k2cii23wy7mojuf8cey7 Paipai 0 947 14101 14100 2024-01-14T04:04:55Z Leonfd1992 13 14101 wikitext text/x-wiki [[File:PAIPAI.jpg|thumb|Paipa sünain wayuu jierü]] '''Paipai''' ([[alijunaiki]]: ''esporas'') sünülia natuma na atüjaka süpüleerua ayaawata sukuwa'ipa wunu'uliaka shia ''Inonotus rickii''.<ref>[https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/5966174.pdf USO DE LOS HONGOS, Podaxis pistillaris, Inonotus rickii y Phellorinia herculeana (BASIDIOMYCETES), POR LA ETNIA WAYUU EN LA ALTA GUAJIRA COLOMBIANA]</ref> Tü maka süchepasü wayuu jieyuu sünain o'unaa wattamüin, otta jo sünain alapajaa. Eesü paipai eekai yuulin ma'i suulia wane, eesü eekai meera sümünüin. Tü paipaikalü, shi'itüin wayuu jierü sünain su'upunaa; sütamaapa wattachon, o'olojoosü sü'upunaa, shi'itain jo shia. === Sükumajia Paipai === Achajaanüsü palajanaa tü wunu'ukalü mashuuka anünaka, e'itaanüsü jo shia sünain ka'i, süpüla joso'injatüin, josopa jo shia, ayüüjanüsü süka ipa, yütche'echanjatü, müinjatüka sa'in mma, e'itanüsü jo sulu'u wanee iitachon ke'erouseinjachi. Achajaanüsü jo tü süseepüinkalü anneerü;ajuriichajaanüsü, sujuittapa süsaüse e'itaanüsü sulu'u wane pateeyachon. cho'ujaasü eeinjatüin piamale'e. === Kasa anaka apüla Papai === Tü paipaikalü, anas süpula su'upünaa wayuu, anachonsü sütapa'a sütuma, nnojotsü jotüin su'upünaa sütuma ka'i, sütuma jo'utai. Anas süpüla waraitaa, o'unaa sünain ajaittaa wuin, arüleejaa, asukaa siki, ayüüjaa maikü, anas süpüla su'upunaa wayuu majayülü, otta wayuu miyo'u, müsia laülaayuu. Chi ka'ikai wajiira katchinshi ma'i, shiasa'a maka sukuwa'ipa jieyuu sünain sisalajüin su'upünaa nulia chi ka'ikai.<ref>[https://reddeinvestigadoresindigenas.blogspot.com/2016/05/maquillaje-facial-wayuu-achepaa.html Maquillaje facial wayuu]</ref> ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] [[Akotchajülee sünülia:Achepaaka]] inoc2ghj3jffvgnadc17jlejh5c6hhq Püsha 0 948 15067 13064 2024-06-03T19:43:32Z Vicenta Harker 1316 15067 wikitext text/x-wiki Pütchi wopüje'ewalü sünülia tü alepü sümakat wayuu yaajat yaa chipkiipünaa je müsi'iya chaya wüimpümüinpünaa <che'era püshakat> münüsü sutuma jieyuu cha'aya süchiima. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nabanv02r8cw6zn446dymi7mtdw4rgk Shotshot 0 949 15063 13066 2024-06-03T19:42:26Z Vicenta Harker 1316 15063 wikitext text/x-wiki Wane wüittüshii jouutsü juyapü nojotsü jottale'eolu. Tü shotshotkat jemetachon eejuulu anasü süpüla sojoojüin tepichi shunuire. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 4mv8hkrjf9fb5klt0jditdbsrortp8t Roo sümaa siina 0 950 13540 13338 2023-09-30T23:52:39Z Santalucialay 26 13540 wikitext text/x-wiki [[File:Roo süma siina.jpg|thumb]] '''Roo süma siina''' ([[alijunaiki]]: ''arroz con carne soleada'') Süchiki roo süma siina, shiküin wayuu sümaiwa, alakajaanüsü süka wuin süma ichii ma'akasat seita, tü shi'iruku paa, anneerü müsia kaula, eiru'utnusu süpüla akaashajüna tü asalaakat keetaapa eiyajünüsü süka ichii watta saali, asüsiinajünüinjatüin sutuma wayuu sou piama kai süpüla josoinjatüin sutuma süwarala kai, mapüleesat sülakajaaya nojotsü choujain wattain saali kasa saaka. Shia sükuaipa eküülü kakaliairü sutuma wayuu, mo'ulu yaa waimaitpa kasa eitanaakalü saaka, e'eyülia tü wayuu ainmajakat tü sukuaipa shiküin aka aitpain tü jamükat moutpüna yaa chaya wajiira maaka sainküin mmapaakat süpüshuwaaya. [[File:Roo sinamajatu.jpg|thumb]] '''Sujutu shiküin wayuu''' Mainma eküülü ainmajüneeka akuaipa mo'ulu yaa aka ain saali jamü, ekirajüneeshi na tepiichikanainua natuma naa laülayuukana sünain sükuaipa tü asüsiinajaaka asalaa suulia nojolüin nojutüin tü asaala nantakalü anain, suulia jawairain nee natuma, sümaiwa naimajüin na laülayuukana akuaipaaka tü, joolu naa tepiichikanainua nojotsü neerajüin, mo'ulu choujaasü natüjain sou akaa suunuin waneepia tü luusaakat sainküin mmapaakat, suulia jawalin nee tü na'asalaasekat aka shia süka tü, nainreerü tü asüsiinajaaka muleeka shiitanui shikii napuleerua. Nojotsü anain süpüla amuloinjatüin tü akuaipaaka. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] ffov4gv3pksg546i13mrav2xmow848t Wikipeetia:Na aa'inmajüliikana 4 952 13084 13083 2023-08-29T21:06:56Z Leonfd1992 13 Página blanqueada 13084 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Se'empana 0 953 15064 13111 2024-06-03T19:42:59Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15064 wikitext text/x-wiki '''Se'empana''' ([[alijunaiki]]: ''sen'') [[Anaajaalaa:Se'empana.jpg|thumb|Se'empana olojulee sülee wayuu]] ¿Kasa tü Se'empana sumaka wayuu? Tü se'empana sumaka wayuu shia wanee wunulia eesü suluu woumaimpa Wajirü, asotusü saaka mojui eepünalee susotein , joutsu juyapü , wuitüsü sünaa, maloukatsü süsii. ¿Kasa anaaka amüin tü se'empanaka sachein wayuu? Tü se'empana sumaka wayuu anaasü süpüla süsüin wayuu müloin jee tepichirua süpüla nalee , olojiaa ale'ee jee ayülain , ekalü eein aluu jokomachein jee shee walee, anaasü main shi'itirüin nasüle shia. ¿Jamüsü sukumajia tü se'empanaka sutuma wayuu? Apanüsü oyootonusu wanee Se'empana , eitanüsü süpüla ka'ika , piama jee pünüin ka'i , süpüla so'osoloin , sünain punuinka ka'i , , oloojonusü suka wüin , suluu wanee wayeeta alakajünusü wüin, eitanüsü se'empana jososuka saaka , o'ulanüsü polootoshanain shia , suwanajapa so'u shira , ashakatiitnusu so'ujee sikikalü , asetünüsü , apolojunüsü süchiikua sümaa shiitpa paneera , oulanüsü anuipa süpüla sheemiain aika aipa, kerotsesü süpüla nnojolüin sujutuin kasa saaka , asunaa musia wattamalü , süpülapüna sayuuna. ¿Jamüsü süsia se'empana sutuma wayuu? Süshiküjee sutunkeetnüin tü se'empana apolojushika wanee a'i , muo'lee tü wayuu kasüinjatka sheküsü süüsüin wanee iita miouin e'iwaa aika , maayasatja sünain wanee oora mulaküin waneeya, sünain nnojoluinjatüin kasain neküin , shianee wanee wüin sümaa paneera , nüsapaa maaka apüintua eesü süpüla sainjünüin wanee shira asalaa ottamusia katio'u , tü suchekakalü wayuu . Süsünapa pünüintua, ajurulujasü sülee wayuu sutuma, ajurulajasü , eita musia , sujuinjatüin tü jokoma ekalü suluu sulee. Süsüinjatüin shia tepichi eekalü jouchoin sheküsü jarainrüin juya, asitnushii wanee iita jouchoin wattamalü, pünüintuanee, jee anainjatüin wüinka sümaa paneera nasawalüinjatüin pejewawai. ¿Kasa outaka suluu walee sutuma tü se'empana sümaka wayuu? Se'empana saashein laülayuu anaasü süpüla jokomachein jee she'ee sülee wayuu , eekalü miouyüin jee ekalü tepichiin sünainjee jarairüin juya suyasee . Anaasü main süpüla tü jokomacheinkalürüa jouchoinkalürua kasukaluirua , eitünüsü sutuma tü, ottamusia süpüla tü wuliuna suluka sülee wayuurua. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] r18wzmc44hwlrcj5mfyrn8lvco97luc Waratse 0 955 15060 13225 2024-06-03T19:41:47Z Vicenta Harker 1316 15060 wikitext text/x-wiki WARATSE ¿Kasa wayuu tü Waratse münaka? Waratse wanee wünülia motsosu sajapüin , wuitüsü sünaa, jouchoin süpana, koichonsu , kasutulasü sütaa wayuu sutuma shipettirüi shia suka , sakasü mojui . Kasa anaaka apüla tü Waratse münaka? Waratse anaasü süpüla eiyajaa wayuu jee mürülü eekalü eikain , yoin , , jokomain , ishain jee ekalü oyotoin . Anaasü main , josomatüsü tü yoikalü sutuma . ¿Jamüsü sukumajia tü Waratseka süpüla eiyajaa tü yoika? Cheküsü achuntüin kaliwaa sümüin Mma supayala weinshi süpüla eiyajaa suka tü Wünüliaka kaa wayuuin shiarua. Asütünüsü süpanaka , eitanüsü süpanaka marawiya saaka süpüla anaalein main shia , oyotunusu yotchòn wüin shira , ashejanüsü suluu wanee lüta, ashipittünüsü tü shiraka so'u tü yoikalü, eitanüsü sou so'u tü yoi eikakalü , e'iitanünüsü suka wamee külülü wülein sou yoika , oulakünüsü pünüintua süpüla ka'ika . Maayasü sulatüin apünüinka ka'i joserü jer aneerü tü yoikalü. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] gsp2uehtm2yhja0i4yn26kj80eoovff Asürülawaa 0 956 13173 13158 2023-09-03T19:31:01Z Leonfd1992 13 13173 wikitext text/x-wiki Tü asürülawaakat sütüinjainpüleeruat wayuu müleka eere kasain ottaain, makatka eere eekai keewain wayuu asürütnütshi sütüma wayuu laülaayuu süpüla nüsüinjachi wane jawaapia eekai anain süpüla makatka tia. Chi keewainshikai nojoishi eküinjachin wane ka'i wane'eraya niküin saapünapa nümüin wane maiki asheperajaaushi sa'uu pali'i. Keraapa naamüjaain ayaatünüshi süka wunu'u lania. Kojutüinjatü nütüma a'innakat nüka suulia pachepachein nümüin tü kaainjalaakat. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] raynxx6ya6fiwdpp5h8hghwm8i6qvoh Apüralaa 0 957 13172 13159 2023-09-03T19:30:44Z Leonfd1992 13 13172 wikitext text/x-wiki Apüralawaa suulia kasa eekai na'inrapü'üin makatka asaa yootshi je müshi'iya nükaijapü'üin yüi otta müshi'iya müleka eere wane ayuuli nünain apüralaashi suulia ekaa eküülü eekai süpülaji'irüin tü ouutsükat nuulia. Otta wayuu no'oojüle wunu'u lania. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] egcstfdk0ztheq32kknzobn6t4e7coe Pulowi 0 958 14908 14907 2024-05-15T22:20:29Z Leonfd1992 13 14908 wikitext text/x-wiki Puluwi eetajü'ülia shia nnojolüiwa'aya kasakat shia nierüinka juya paala sümaiwa nnojolüiwa'aya nümaain Mmakat nu'ulaaka shia juya saalinje machoin ya shiroku tü wüinkat ayatale'ekaya shiroku wüin. Püloui shia wanee jierü kama'airü pülasü, matüjaajo'ulu eekai wanaain sümaa. Maima sukua'ipa eere shia kepiain, eesü sulu'u ipa, mmaapüsü shia, sotpa'asü wüin wuna'apü, soo'usu uuchi, sulu'usü luopu, shirokusu palaa, sa'akasü mojuui, nnojotsu sürütkaain wayuu süka pülain shia. Na wayuukana eesü naa'in süpüla püloui , eepünaale naapüin süchiki, suuliajatü jamajüin akua'ipaa sutuma. Müsia shia akapülaasü shi'itapa juya. Pülaija'a shia kaleo'u. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] hbd5ux6sz9645ha14xe5y2rvr9ne8vb Chaama 0 959 13176 13167 2023-09-03T19:32:29Z Leonfd1992 13 13176 wikitext text/x-wiki Wane laülaa jierü kepiasü unainküin saashin laülaayuu mioyuushaana ma'i tü süchirakat jotontataasü tü süchirakat yaa sünainru'ujee, je müsi'iya tü laülaakat ekülü wayuusan meruuneemasü ma'i wayuu sümüin otta shiya'aya mïyouyushaana ma'i wüshi süma'ana joo tü a'lakajaayakat wayuu sütüma. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] jbjjvcbmc0283nkxtzi91yfvl40tmvj Epeyüi 0 960 13177 13171 2023-09-03T19:32:46Z Leonfd1992 13 13177 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Tiger Zoo Vienna.jpg|miniaturadeimagen|Epeyüi]] Chi epeyüikai saashi wayuu laülayuu kalaira, epeija'waishi sümüin majayütnüü eekai süttüin sulu'u paü antawaiyaashi ma'aka na'in wane wayuu jima'ai eekai müliain shi'ire wane jierü sünain amüraaja, shi'ireejatü ne'e nümeejüin tü jietakat süpüla niküin shia wattamüin. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] qwytzw1z2a9tr21horavxtcvg1h82l9 Sawai piyuushi 0 961 13178 13170 2023-09-03T19:34:06Z Leonfd1992 13 13178 wikitext text/x-wiki Piyuushi eetajü'ya wana sümaa warattuuin wana nümaa Ka'i wana nümaa Kashi. Naashin Ka'i nojolinjachi arütkaain Piyuushi nünanmüin warattuuin, so'u ka'i nürütkaalü a'uu amüleerü isha nütüma so'oupünaa Mmakat süpüshua naashin Ka'i nümaa Maleiwa. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] g4y7sjo9b5e3zpkgge91sq7k13gi4vk Wikipeetia:Süchikimaajatü 4 962 13256 13180 2023-09-08T23:51:53Z Leonfd1992 13 /* A'yatawaa anaka süpüla ekirajawaa */ 13256 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Logo Wikipeetia Versión 2023.svg|thumb|right|250px|Shiyaakuwa Wikipeetia]] '''Wikipeetia''' ([[alijunaiki]]: ''Wikipedia'') shia eere akotchajünüin tü sukua'ipaka wayuu sulu'u Wikipeetia. Müinma yaa eesü maka {{NUMBEROFARTICLES}} pütchi ashajuushi sulu'u. ==Sukua Wikipeetia sulu'u woumainkalü== [[Anaajaalaa:Wayuu woman and Wikimedia Venezuela 2.JPG|250px|thumb|right|Laülaa cha'aya Wajiira]] No'u kashikai akoostou nükalia juyakai 2023 waneeirua alijunairua eejanaka nümaa Maor Malul nashajirüin sünülia piama a'yatawaa süma'ana tü a'yataashiikana sümaa sünüiki wayuu sulu'u tü Fundación Wikimedia, tia a'yatawaakalüirua alatamaatsü sulu'umüin tü süpülajanaka eere ekeraajünüinjatüin sukua'ipa sulu'u tü Wikimedia Incubator, wane süpüla Wikipütchimaajatü otta wane süpüla Wikipeetia. Mapa o'ttushii naya sünain akumajawaa otta sünain ekeraaja tü su'upünaainjatükalü otta wane kasa eekai cho'ujaain süpüla anainjatüin sukua'ipa.<ref name=way/> Tü a'yatawaakalüirua tia o'ttusu shii'iree kanüikinjatüin na wayuukana koumainka sulu'u tü mmapa'akalü Wenesueela otta müsia süpüla kojutuinjatüin tü natüinjainka na wayuukana shii'iree süchecheraainjatüin nakua'ipaka otta sünainjee müin sukua'ipa atumawaa eesü süpüla ayatüin tü wayuunaikika aashajaanüin waneepia. Otta müsia süka a'yatawaaka tia eesü süpüla aapaanüin tü wayuunaikika süpüla ekirajawaa tepichi otta shii'iree kayaawasein tü pütchikalü sulu'u tijitaalüin shia. ===Juyakai 2011=== Antapaashi wane wayuuirua sünainmüin türa a'yatawaakalü sümaa tü natüjainka saa'u tü wayuunaikika, nala antapaashiikana ne'iratüin tü pütchika eejatüka paala otta o'ttushii naya sünain ashajaa tü pütchikalüirua. Shiasa'a mapa nünain chi juyakai 2018 na eejanaka sulu'u Wikimedia Wenesueela arütkaashi Marakaayamüin, eere kojuyain na wayuukana, sünain tia jutkataaka eejana mainma wayuu atüjaka süpüleerua ayaawata sukua'ipa kasa, müinka saa'in tü Ekirajüleeka Mülo'usukalü Suuria, tü Ekirajüleeka Mülo'u Cecilio Acosta otta chi atüjakai süshajia tü wayuunaikika José Álvarez.<ref name=way/> ===Juyakai 2019=== [[Anaajaalaa:Mujeres y conocimiento.jpg|thumb|right|250px|Jieyuu cha'aya Süchimma]] Wikimedia Kolompia yalajatü Maiko'u sünain ounejaa wayuu jieyuu süpüla nekirajaanüin sünain türa a'yatawaaka, sünain tü jutkataaka aainjünaka wanaa sümaa tia eejana na a'yataashiikana sulu'u tü Centro de Internet y Sociedad de la Universidad del Rosario. Mapa nou chi juyakai 2021 o'ttusu tü a'yatawaaka Eje'ipajirawaa Tijitaalü Wayuu namaa na ISUR otta tü Fundación KARISMA, sümaa tü nakoloinka namüin na wayuukana eejatü mainma kasa müinka saa'in karalo’uta otta kasa eekai cho'ujaain namüin na ekirajüliikana sünain tü na'yataainka otta eejatü kiwix otta mediawiki süpüla e'rajaa kasa cha'aya wuna'apü jai'tairua nnojoluin internet.<ref name=red>[https://web.karisma.org.co/proyecto-wayuu-digital-2021-en-la-guajira-colombo-venezolana/ PROYECTO WAYUU DIGITAL 2021 EN LA GUAJIRA COLOMBO-VENEZOLANA]</ref> ===Juyakai 2022=== Wikimedia Argentina sümaa Wikimedia Wenesueela nakumajüin wane süpülajana sukua'ipa wayuu sulu'u Wikimedia eere nakotchajüin karalo'uta otta kasa süpüshua'a eekai wanaawain sümaa Wikipeetia süka wayuunaiki otta nakumajüinka anasü süpüla mapüleein namüin na wayuukana antaa sünain tü pütchikalüirua ke'ireeka naa'in süpüla nashajüinjatüin sulu'u tü Wikimedia Incubator, süpüla Wikipeetia otta Wikipütchimaajatü. Mapa süchikejee süpüshua'a tü aa'innaka paala namaa na natünajatükalüirua wayuu a'akülaasü otta müsia outkajaasü waneeirua wayuu shii'iree ayatüinjatüin nakua sünain akotchajawaaka sukua'ipa tü wayuukalüirua o'ttakalü sünainjee chi juyakai 2008, na wayuukana outkajaakana kanüliashii süka tü pütchikalü Wikimedistas Wayuu otta akumajaasü namaa napüshua'a na wayuukalüirua eejanaka paalale'eya sünain tü jutkataaka aainjünaka cha'aya: Marakaaya (Wen), Maiko'u (Kol), Süchimma (Kol). ==Oju'itusu Wikipeetia== [[Anaajaalaa:Grupo de docentes wayuu.jpg|thumb|right|250px|Na ekirajüliikana]] No'u chi ka'i 27<ref name=espectador>[https://www.elespectador.com/tecnologia/tecnologia-para-darle-mas-vuelo-a-una-lengua/ Wikipedia en wayuunaiki: tecnología para darle más vuelo a una lengua]</ref> no'u kashikai pepüreero nükalia juyakai 2023 oju'itusu tü Wikipeetia süka wayuunaiki sulu'ujee eejatüle paalainka, süchikijee sukumajaanüin tü sukua'ipakalü.<ref name=wayuu>[https://asociacionvenezolanadesociologia.org/wp-content/uploads/2023/04/Sistematizacion-del-conocimiento-wayuu-a-traves-de-herramientas-digitales.pdf/ Sistematización del conocimiento wayuu a través de herramientas digitales aportes a las construcciones identitarias]</ref><ref name=way>[https://rising.globalvoices.org/lenguas/investigacion/wikipedia-en-lenguas-indigenas/casos-de-estudio/wikipeetia-wikipedia-en-wayuunaiki/ Wikipeetia, Wikipedia en wayuunaiki]</ref><ref name=espectador/> Na outkajaashiikana sünain Wikimedistas Wayuu akaalijaanüshii natuma na Fundación Wikimedia otta natuma Fundación KARISMA, süpüla na'yataainjanain sünain tü ashajaaka pütchi otta sünain achajawaa sukua'ipa shii'iree keraain wikipeetia, süka tü na'yataainka wanaa sümaa tia shia shii'iree waneepiainjatüin tü ashajaaka sulu'u Wikimedia otta shii'iree na'wanajaain tü pütchikalüirua sünainmüin wayuunaiki sulu'u Wikipeetia süka traslatewiki.<ref name=espectador/><ref name=wiki>[https://dplnews.com/colombia-wikipedia-en-wayuunaiki-tecnologia-para-darle-mas-vuelo-a-una-lengua/ Colombia | Wikipedia en wayuunaiki: tecnología para darle más vuelo a una lengua]</ref> Süka tü na'yataainkalü o'ttusuka juulio'upünaa sünainmüinre'eya tisienpüre no'u juyakai 2022, keraaleesia so'u 6 kashi eere ayaawatünüin sujutu tü aa'innaka otta e'raajünüsü tü a'yatawaakalü natuma na wayuukana eekai kamalain amüin tü ashajaaka sulu'u Wikipeetia otta Wikipütchimaajatü. Tü ashajaakalü pütchi ayataleesia natuma weinshi ja'itairua su'utpünaa kashi eere nnojoluin jutkataa müinka saa'in eneerou jo pepureerou, sükajee müin sukua'ipa eesü ayaawatünüin sujutu tü a'yatawaaka süpüla koo'omüinjatüin tü outkajawaakalü.<ref name=wiki/> Shiasa'a su'utpünaa chi ka'i 27 nünain kashikai pepüreerou no'u juyakai 2023 ekeraajünüsü tü cho'ujaakalü süpüla suju'ituinjatüin Wikipeetia süka wayuunaiki, oju'itaa müsia no'upalapünaa na a'yataashikana sümaa Wikimedia otta no'upalapünaa na wayuukana.<ref name=wiki/> ==A'yatawaa anaka süpüla ekirajawaa== [[Anaajaalaa:Niños usan Wikipeetia a través de una red local.jpg|thumb|right|250px|Tepichi sünain aapawaa Wikipeetia]] [[Anaajaalaa:Tepichi sünain eisheje'eraa.jpg|thumb|right|250px|Tepichi wayuu]] Süchikijee suju'ituin Wikipeetia süka wayuunaiki, mainma wayuu otta alijuna ayaawatakalü sujutu tü a'yatawaaka süka jamüin cho'ujaain wane süpülajana tü akua'ipaka otta nayaawatüin sütsüin Wikipeetia süka wayuunaiki süpüla kojutuinjatüin tü anüikika otta süpüla kojutuinjatüin tü akua'ipaka soo'opünaa tü mmapa'akalü otta süpüla süchecheraainjatüin tü pütchika sulu'u nekii na wayuukana jo namüin eekai ekeroteein mapeena.<ref name=local>[https://www.elespectador.com/opinion/columnistas/carolina-botero-cabrera/para-enfrentar-la-tecnologia-en-la-ruralidad/ Para enfrentar la tecnología en la ruralidad]</ref> Na ekirajüliikana natüjaaipa aa'u cho'ujaain süshajünüin tü aku'ipakalü otta süshajünüinjatüin tü pütchi shii'iree yalainjatüin napüla na tepichi ekirajaashikana müinma yaa, müleka müin sukua'ipa eesü süpüla kamalain namüin na wayuu otta alijunaka nnojoliikana ayaawatüin wane kasa otta eesü süpüla nashajüin otta naasheje'erüin tü pütchikalü.<ref name=local/> Na ekirajüliikana outkajaakana sünain Wikimedistas Wayuu a'yataashin sulu'u koleejia, waneeirua cheje'ewalii wajiira wenesueelapünaa, müinka saa'in Palawaipo'u, Walerü, Marakaaya otta Walitpana, otta müsia kolompiapünaa eeshi ekirajülii sulu'ujeena koleejia müinka saa'in Masülein, San José Campestre, Talo'uluma'ana otta La Paz. Mayaainje'e ekirajüliin naya, tü wachajaaka achiki shia shii'iree sükerotüinjatüin Wikipeetia süka wayuunaiki sünainmüin tü nekirajaaka aka, shia shii'iree aapaanüin Wikipeetia otta tü eekalü sünain süpüla ekirajaanüin tepichi otta wayuuirua süka süpüla ayatüinjatüin tü akua'ipaka waneepia otta tü anüikika. Wikipeetia süka wayuunaiki ayaleraasü no'upalapünaa na wayuu ekirajüliikana otta napüleerua na wayuu anteenakana mapeena so'u wane ka'i shii'iree yalainjatüin tü pütchikalüirua otta akua'ipakalü süka nanüiki na wayuu laülaayu, otta müsia shii'iree kojutuinjatüin tü wanüikika otta müsia süpüla shi'rajaanüin sulu'upünaa tü kachuweerakalüirua.<ref name=local/> == Pünalayaa sümüin == * [[Wikipeetia:Luma namüin na wayuukana]] ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] lyxdwnakbf41jj9r2w65540mtikx0vb Eechuwaa 0 963 14713 13183 2024-04-15T02:07:03Z Leonfd1992 13 14713 wikitext text/x-wiki '''Eechuwaa''' ([[alijunaiki]]: ''Jatropha gossypiifolia'') Tü eechuwakat wane wunu'u jouutsü süpa'apünaa Mmakat süpüshua,kerachonsü tü süsa'akat wunu'usü sutuma wayuu tü shirakat süsa'a. Otta müsi'iya tü süsa'akat wainma ayuuli anakat apüla. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] f59hwyxj38uc7mdebfifubkejzmjmof Samüttapai 0 964 15065 14722 2024-06-03T19:43:09Z Vicenta Harker 1316 15065 wikitext text/x-wiki '''Samüttapai''' ([[alijunaiki]]: ''petiveria alliacea'') Sünülia natuma na atüjaka ayaawataa sukuwa'ipaka wunu'upanaka shia ''petiveria alliacea''. Wane mojuui jouutsü chaya una'apü keejusu müsüka sheeju uyaaliwa sunu'uya wayuu laülaayuu anasü ma'i süpüla shunui otta ayuuli eekai eein nia atüjaaka sa'uu chi wayuu a'yataakai sünain eiyajaa wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nfca3a6s3jbv030d6di30bn0g54r1ol Kalai'pana 0 965 14695 14694 2024-04-15T00:39:04Z Leonfd1992 13 14695 wikitext text/x-wiki '''Kalai'pana''' ([[alijunaiki]]: ''Aspidosperma cuspa'') Sünülia natuma na atüjaka ayaawataa sukuwa'ipa tü wunu'ukalüirua shia ''Aspidosperma cuspa''. Tü kalai'panaka süta wunu'u anasü süpüla asüna aire süle'e wayuu otta aapünüsü nutuma chi wayuu atüjakai eiyajaa wayuu eekai ayuulin. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] fz1x97v3ravg55qtf3nkxzeayqxmotr Maluwa 0 966 14703 13195 2024-04-15T01:37:48Z Leonfd1992 13 14703 wikitext text/x-wiki '''Maluwa''' ([[alijunaiki]]: ''Bursera tomentosa'') Sünülia natuma na e'raajüshiikana sünülia wunu'u shia ''Bursera tomentosa''. Süsa'a wunu'u wüimpüje'ewat jemetsü ma'i sheeju anasü süpüla shunui otta a'ajünaa juyapü jashichire ma'i tü juyakat otta süpüla kaittaa wepia'apünaa. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] h1q0hpskhwduzjwlwyk92u7owk3r566 Jawaapia 0 967 14726 14725 2024-04-15T02:51:58Z Leonfd1992 13 14726 wikitext text/x-wiki '''Jawaapia''' ([[alijunaiki]]: ''Melochia crenata'') Jawaapia münüsü tü sünu'uyakalüirua wayuu keerapa shia asirujuushin otta oko'ojuushin awayajünüsü süpüla ka'i süpüla josoinjatüin shia süpüla aikkünaa sümüin wayuu cheojaakat amüin [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 3o3yxn3pnelrritmikdqc85grget1wg Alouka 0 968 15477 15454 2024-10-20T21:24:16Z Leonfd1992 13 15477 wikitext text/x-wiki '''Alouka''' ([[alijunaiki]]: ''croton malambo'') Tü süta wanee wunu'u kanüliasü alouka münüin, shia wunu'uka atumaa tü sütakalü oshojünüsü shia sutuma wayuu süpüla sunu'uyainjatüin anasü tü aloukakat süpüla wayuu eekai alin süle'e sutuma uliyuuna. Tüü Aloukaka Kouliasü wunapü watta salii kaasa anaaka apüla anasü sumuin shunuin , oonojo ,kaküa aain ,süsüin jiyeyu süpülaa maachonwapü. E'itanüsü sünain sümocho tepichi jemeishiyüi süpüla süjutümatüinjatüin jotta ekai chii ooüshüin alakajunüshii süka. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 7aijnpn3q3rddvjic74ahnhs3aq4lhd Waraaralü 0 969 15061 14696 2024-06-03T19:41:57Z Vicenta Harker 1316 15061 wikitext text/x-wiki '''Waraaralü''' ([[alijunaiki]]: ''Aristolochia anguicida'') Sünülia natuma na atüjaka süpüleerua sünülia wunu'upanaka shia ''aristolochia anguicida''. Tü waraaratka wanee wunu'u jouutsü cha'aya eere una'apüin ma'i sa'in Mmakat ko'osü sünain tü wunu'uliakalüiru. Eesü wararalü eekai laktain eesü waraaralü ekai pasanuain eesü waraaralü eekai kaleenayaain wainma ayuuli anakat apüla tü waraaratkat anasü shia süpüla ama otta püliiku. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] m1e6lx8sbce3s498jqb8bj1kc81fj3t Suurala aipia 0 973 13217 13205 2023-09-07T00:19:38Z Leonfd1992 13 13217 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Raíces.jpg|miniaturadeimagen|Suurala aippia]] Chi aippiakai wunü'ü miyo'u nu'ulia jouutsü yaaya woumainpa'a wattasü ma'i tü nuuralakat mmaapü, anashi süpüla aainjia piichi nutuma wayuu eekai ku'uyamalin je müsi'iya aainjia anua nutuma wayuu apalaainsüjachi. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] f0hnb2zctstvmmx6th8ftwx9760caws Shira wüi 0 974 13218 13206 2023-09-07T00:20:17Z Leonfd1992 13 13218 wikitext text/x-wiki Wane wunu'u shirokusü yootshi eeshi chi wüikai shiroku eittaawushi sütüma wayuu atüjakat nüpüleerua antüna anaichi sulu'u luwopü. Anasü ma'i tü shirakat wüin süpüla wayuu eekai yülüin süsüinjatü yootchon watua asüshi otta eittanaanajatü süpüshi sa'uu tü yütsükat. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] 4ry1kos6cmhts2d8h8ln9ke53z9havg Ishisü 0 975 14712 13219 2024-04-15T02:03:23Z Leonfd1992 13 14712 wikitext text/x-wiki '''Ishisü''' ([[alijunaiki]]: ''Croton punctatus'') Wunu'u ishisü eittaanü shiroku wüin je müsi'iya shiroku yootsü, anasü süpüla alii ale'e. Eesü tü kalaipanakat eesü tü kepisuutakt je misi'iya tü kiinouttakat sünain süpüshin tü wunu'u ishisükat. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] p7nmhabcpahnrbmpadzd73zxn5negdj Poloona 0 976 13220 13210 2023-09-07T00:21:35Z Leonfd1992 13 13220 wikitext text/x-wiki Poloona wane ayuuli jouutsü süittüle juya akurutsü ma'i tü wayuukalüirua sütüma. Süpüla anainjachin wane wayuu alakajünüijatü süpana wunu'u eekai anain süpüla tia kettaapa shia eittaanüijatü yaaya nuupüna. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] cc80nvf7inh7eqj08wuc3ytlhscfexa Oushuwaa 0 977 13221 13212 2023-09-07T00:22:22Z Leonfd1992 13 13221 wikitext text/x-wiki Wane ayuuli ja'isü ma'i wayuu sütüma antüsü tü ayuulikat nünain wayuu eekai kale'eru'uin ayuuli süpüla, süpüla naawalaainjachi wane wayuu no'ojüinjachin süka alouka je müsi'iya süpana wunu'u eekai saamatüin. [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] s4i2iuzn27b1vgw6krt3fbsrf7nzbyo Sirumatu'u 0 978 13223 13215 2023-09-07T00:23:10Z Leonfd1992 13 13223 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dark Energy Survey - distant galaxies (14958324522).jpg|miniaturadeimagen|Sirumatu'u]] Sirumatu'u münüsü cha iipünaa eere wainman tü jolotsükalüirua je misi'iya eere tü siruma kasuukot eejeejachire nuweetüin chi juyakai eejee jachire nuweetüin chi ka'ikai eejee jachire nuweetüin chi kashikai. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 0m4fc54hrzz5kc0kwsdfbuksbvfwm2v Walerü 0 979 13705 13704 2023-10-19T19:39:35Z Ruberlis2112 54 13705 wikitext text/x-wiki '''Suchikua Walerü''' ([[alijunaiki]]: ''Guarero'') '''Walerü süma'iwashana''' ''Walerü suwaiwashana naashein naa wayuu laülayuukana , tü Mma Walerü münaka wanee Mma süntia wayuu ounajasü sümaa sümülüin sulia jamü wuinpejee , joutale'ou , naahein shii wayuu ekijajuikai Armantaa waes, (Armando Báez) ,'' ¿'''''Jamüsü''''' '''''Walerü''''' '''''sumunaka'''''? Walerü sunulia wanee Mma , sümaimpa wayuu , suluu Weneesuela , Suria, Wajirü. Tü Mma Walerü münaka , wanee Mma eere kepian mainma wayuurua, wanee Mma kakaiyairü , sachein wayuu laülayuu mainmapuu tü wu'nulia walee münaka , ootta müsia , eetalashi wanee wayuu nuntaka wanee alijuna niipialu nutamaka nusaküin nia alijunakai sunain numüin nia _ ¿ Jamaya pia walee! Niasa shii alijunakai numaka _ ¡ Estamos en Walerü Shiasa jo'o Walerü sümünaka Mmakalü tü. kasa eekalü Walerü?eesü ekirajuleepala , eesü shiipiapa tü akotshajutka nneerü suluu woumain miosuka Woliwaliana Weneesuela , eesü shiipiapa waria, eesü aikalee ekülü, eesü aikalee wu'nulia sainjüin alijuna. ¿'''Kasa chi'yataka ana'ain wayuu Walerü?''' ''wayuu Walerü ayatasü sünain arulejaa annerü , pa'a, Pülükü, katio'u, jee aapünajüshii kalapasü , meeruna, pitchushi, maiki, wiirü jee waneeiruaya.'' Eesü wayuu a'yatain sünain ekirajaa , eesü eekalü wariain, pulisiain, eesü tü eikajutka wayuu suluu mooto, eesü tura aikaikalü kosolina , eessü aikawaa jurichi jee türa a'yatain suluu tü akotshajutka nneerü sünainjejatka Mma miosuka Weneesuela, eesü wayuu eekalü a'yatain sünain ashakajirüin jee otnüin chiisaa jee kolorolo sulujee tü atmasenatoora munaka. Eesü wayuu eekalü ainjüin süi , susu , asoonulüin, ayapüjüin kululu. '''¿ Kasa eekalü suluu Walerü?''' ''Walerü eesü mainma kasa ,eesü ekirajuleepala, eesü kapiaa wanjeelika, otta müsia sainjüin kapüchina, eesü shipia waria, eesü eerejeria, eesü wanee miichi sainjüin Yanama , ottamusia tü akotshajutka nneerü Paluachón sainjüin woumain miosuka Weneesuela, eesü jawei, eesü emijalee woola,eesü miichi sukotchajaya wayuu sa'atou kapiyaka, eesü süikalee shiiruku annerü asijuchi, erajushi sutuma soopain shia karateetka ottamusia kaa jemetashanain shia, pasanuachonsü sukashajia natuma naa asijaliikana .'' ''¿'''Jamüsü''' '''sukua'ipa''' '''wayuu''' '''Walerü'''?'' Walerü eesü mainma wayuu kamanein, a'yatalüin , eesü laulayuu eerajulii sukua'ipa wayuu, eesü wayuu einülüin , ainjülüin süi, susu , asoonulüin, eeshii naa ainjülikana waireiña, eesü eekalü atüküin amuchi jee mainma kasa , wayuu Walerü nachejain nakua'ipa wattawai süpüla neküin nachonyuu. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] ja3mrg1wjy6hjb9xscawoo364zmwyul Nneerü 0 980 13369 13349 2023-09-13T02:29:37Z Leonfd1992 13 13369 wikitext text/x-wiki [[File:Nneerü.jpg|thumb]] '''Nneerü''' (alijunaiki: ''Dinero'') shia wanee karolo'uta kaliasü , eesü sünain kachuerain shiayase, awanajawaisü suluu tü Mma eejewalüin shia.<ref>[https://www.eleconomista.es/diccionario-de-economia/dinero concepto en español]</ref> == Sujutu nneerü sutuma wayuu == Mainma sujutu [[nneerü]] shiirajaka wayuu , sutumajee alijuna , kaliayaamüsü. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa ayaawajia]] g48jproivbuvyx97wf9y89ngqg2bnit Emia 0 981 14957 14658 2024-05-25T00:04:00Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14957 wikitext text/x-wiki [[File:Emiaa.jpg|thumb]] '''Emia''' ([[alijunaiki]]: ''provisiones'') Emia münüsü tü [[Wayuu|eküülü]] walü'üjakat wouna'ajapa wattamüin suulia mülian waya sutuma jamü wopuulu. Kemiashii waya tulujashi, alakaajawushi süka wuin suma ichii, anaatünüsü sulu'u katto'ui süpüla shimianjatüin wayuu. Akuaipaaka tü kakaliarü sutuma woushi namaa watuushinuu sümaiwa.<ref>[https://web.archive.org/web/20231208122312/https://www.significados.com/provisiones/ concepto externo]</ref> == Sujutu sumuin wayuu == Tü emiaka kojutusu main sumuin wayuu sümaiwa aka waraitüluin main naya sünain tü ounajaawaka so'u napushi musia sünain arüleejaaka mürülü otta sünain waraitaa nounuapa wayuu. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] t7kfqwq9kw2ha69fvikelohcd4lm75x Che'esaa 0 982 15025 13366 2024-06-03T17:36:02Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15025 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Suche'esa wayuu.jpg|thumb]] '''Che'esaa''' (alijunaiki: ''arete'') Piama ta cheesaa ayataakai numaa chi aluwataashikainia.<ref>[https://www.wordreference.com/definicion/aretes/ Aretes]</ref> == Anasü che'esa == Es un adorno utilizando por las mujeres == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] sj8gm54z784duceddhh585r61lrkvjb Monku 0 983 15054 13364 2024-06-03T19:38:10Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15054 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:monku.jpg|thumb]] '''Monku''' (alijunaiki: ''Mango'') Tü monkuka suchon wane wunulia ekajuin sutuma wayuu. Shia pusiasumain maluupain, ashusuin wuintapa Shia.<ref>[https://www.cuerpomente.com/guia-alimentos/mango concepto de mango]</ref> == Sukaliou monku == Tü monkuka jousü nou chi [[Wayuu|Kashikai]] maayo naa wayuukana ounajashin eepünalee jouluin tü wunuliaka, makasain marakaayapuna aka süttiain shia alijuna, jeketü supula sütiain wayuu. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] b140tu9swzvcv7fgrcohtfloyw0ojea Ekawaa 0 984 13376 13350 2023-09-13T02:36:18Z Leonfd1992 13 13376 wikitext text/x-wiki [[File:Ekawaa.jpg|thumb]] '''Ekawaa''' (alijunaiki: ''Comer'') Shia tu Alatiiraka [[Ekawaa|ekülu]] sulüpuna wamulaa. Tü Ekawaakaa namuin naa wayuukana shiakua kamanewa musia antirawa, outkajawa, shikiira wanee kasa alatsü namuim<ref>[https://dle.rae.es/comer concepto externo]</ref> == ¿Kasa ekanaka Ekiira ? == == Soumuin tü putchika== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 1lhj5zpuupvaj0iextceawtgg1wpi2w Karalo'utapülee 0 985 13365 13353 2023-09-13T02:26:33Z Leonfd1992 13 13365 wikitext text/x-wiki [[File:Karalo'utapülee.jpg|thumb]] '''Karalo'utapüle''' (alijunaiki: ''biblioteca'') Wane miichi/pichii eere sunajanuin watta saali karalo'uta supüla ashejeera anatushi jee akatajushi supüla shiirajanuin jee saanapajunuin. <ref>[https://www.bibliotecanacional.gov.co/es-co concepto en español]</ref> == Jamusu sukua'ipa shiataya == Eeshi wane [[Karalo'uta|wayuuirua]] süpuuyakana tuu karalo'utapülekat watta saalia tuu natijalakaa sunain karalo'uta. Nayaa ayatakana sülu tuu karalo'utapülee ==Soomuin tuu putchikat== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] g2amtmif1okocslke4tx51rk6jwiwtd Mojuui 0 986 15350 13541 2024-09-16T17:22:59Z Majayut8 1027 15350 wikitext text/x-wiki '''Mojuui''' ([[alijunaiki]]: ''maleza'') Mojuui münüsü tü wüittüshii jouutkalü juyapü tü nojotkalü ekünüin achon. <ref>[https://eorganic.org/node/35265/ Concepto externo]</ref>Mojuui shia tü ánachonka atuma tü makaa, shiaa sichoijjee nü sulajiin wamüin chií washikei Maleiwa, tu juyaaka, talatishiin naa murutkan suma joo. == Jalasü mojuui == Tü [[Mo'uwa|mojuuikat]] jouutsü süpa'apünaa mmakat müleka eere süittüin juya. == Jalasü mojuin == ==Shi'ipajee sükuaippa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] ksrvcf5ba3r8kymsewlaj9md1ue1ck1 Ejejerawaa 0 987 13416 13375 2023-09-23T00:36:49Z Leonfd1992 13 13416 wikitext text/x-wiki [[File: Ejejirawaa.jpg|thumb]] '''Ejejerawaa''' ([[alijunaiki]]: ''susurrar'') Wanee ejejerawaa Shia aashajirawaa jayatta suluu ache'ee suulia saapajüin wanee pütchi yalejeeru. == ¿Kasatüü Ejejerawakaa? == Tü ejejerawakaa Shia [[aküjaa]] wanee pütchi suluu ache'e.<ref>[https://dle.rae.es/susurrar/ Susurrar]</ref> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 73464t6dabt62658sqztdjwyg6q59ay Ekirajawaa 0 988 13355 13354 2023-09-10T18:23:36Z Leonfd1992 13 /* Ekirajawaa sutuma wayuu */ 13355 wikitext text/x-wiki [[File:Ekirajawaa.jpg|thumb]] '''Ekirajawaa ('''alijunaiki''':''' ''enseñar''''')''' Shia tü ekirajawaaka wayúu natuma na atüjakaa süpüleerua wane kasa.<ref>[https://concepto.de/ensenanza/ Concepto externo]</ref> == Ekirajawaa sutuma wayuu == Na [[Wayuu|wayuukana]] ekirajaashin tepichiiwa'a sutuma noushi ottaa sutuma neii. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> 8rmmjse8pqm2fhk5mti6yz9kmf9l1fw Ajapüna 0 989 13372 13309 2023-09-13T02:31:20Z Leonfd1992 13 13372 wikitext text/x-wiki [[File:Manilla wayuu.jpg|thumb]] '''Ajapüna('''Aliijunaiki''': Manilla)''' Sa'akaa tü einushikaa, esü tü einushikaa Wayuu, tia ainjüshi suka ji'itpai, supushuwaa tü sunakat esü wanne süküjaka o'opuna sukaa waimain tü sukuwaipakaa == Sükümaajia Ajapüna == Tü ajapünakat sütujain Wayuu esü wainma süküaipa sainjia, nütujain na laulayukana otta müsii tü [[Jima'ai|jima'alikalirua]] süma tepiichikarirua [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] fsp80ardbrsdgtrw7f58e0cpmsxblng Ekiaala 0 990 13546 13371 2023-10-06T22:41:02Z Leonfd1992 13 13546 wikitext text/x-wiki [[File:Ekiaalaja.jpg|thumb]] '''Ekiaalaja''' ([[alijunaiki]]: ''pañoleta'') Tu ekiaalajaka shia tu sunainka tu wayuu jietka Shiyawase wayuu jieru , tü jietka kekialajasü waneepia supula kaika , sulia yarutuin sualaa sutuma maa. == Sujutta sutuma wayuu == Tüü ekiaalajaka kajussu sutuma tü wayuu [[Jieyuu|jietka]], sünain jutkata , sünain mi'iraa , alaapajaja waima sukuwaipa sünaa.<ref>[https://www.behance.net/gallery/53622691/MUJER-WAYUU-Panoleta-Valisse Concepto de Pañoleta]</ref> == Soo'omün tü putchika == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] a3ewznu1oiai4g04hznb56eccawjao1 O'u 0 991 13362 13359 2023-09-13T02:24:38Z Leonfd1992 13 13362 wikitext text/x-wiki [[File:So'u wayuu.jpg|thumb]] '''O'u''' (alijunaiki: ''ojo'') piama o'u, esü músia, wittin. Súkaa tu o'uka we'rüin tú kasaka.<ref>[https://www.aao.org/salud-ocular/anatomia/partes-del-ojo/ O'u]</ref> ==Sukuaipa o'u== == O'u mulo'uyuu == Tù o'u [[Mutsia|mulouyu]] anachonsu == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] rccubmjbrtg82oyv6ilech5k8okslyw Wikimedistas Wayuu 0 992 13373 13325 2023-09-13T02:32:36Z Leonfd1992 13 13373 wikitext text/x-wiki [[File:Wikimedistas Wayuu.jpg|thumb]] '''Wikimedistas Wayuu ('''alijunaiki''': ''Wikimedistas Wayuu'')''' Naya naa Wayuukana ayata'akana süma tü asha'aka suchukuwa sukuwaipa Wayuu sulü tü putchimaajatü jutatsü Wikipeetia kanüliakaa [[File:Wikimedista sünain ayatawaa.jpg|thumb]] == Süchikü nayatain na Wikimedistakana == Shia wanne ayatawaa natuma na Wayuukana aya'atakana sümaa Wikipeetia, süma tü sukuwaipakaa Wayuu shi'ire nojolüinjatüin amüloin tü akuwaipa'akaa, ashajüshii naya suchikü supushuwaa tü suküwaipakaa wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] buxqkz8lar43ayf70n2sxkr7ene3kgp Ipa 0 993 13374 13306 2023-09-13T02:34:27Z Leonfd1992 13 13374 wikitext text/x-wiki '''Ipa''' ([[alijunaiki]]: ''piedra'') Kasapúla tü ipaka Anaasú súpúla achinaa asalaa , otta asirujaa wunuuú , musia ayújawaa ichii .Alijunaiki ipa sünülia. La piedra sirve moler la carne y para machacar plantas medicinales y moler la sal. Ipoulia sumain wayuu Wajirü , mainma sukua'ipa ipa wajirü , eesü miouin, jouchón, waneejatüin sukua'ipa. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] 6pstzbuym6mzz1rv5u1xl5g2jo91sb0 Ashajaa 0 994 13522 13513 2023-09-28T00:41:42Z Leonfd1992 13 13522 wikitext text/x-wiki '''ashajaa''' ([[alijunaiki]]: ''escribir'') wane akuwa'ipa nutuma wayuu. '''ashajaa :''' nutuma [[wayuu]] spulaa hatija ejectaa paala wayuu nümaiwa noojoishi átijaan ashajaa sünaimuin tü kaii nukirrajakalu Sunaii karralouuta. o0dnhkjgmmywzgvh3jv7bnqfqjxk6if Iruwama'a 0 995 13392 13391 2023-09-17T16:29:22Z Leonfd1992 13 13392 wikitext text/x-wiki '''Iruwama'a''' Kasa wayuu tü Iruwama'a sumaka wayuu? Iruwama'a wanee shiküimpala wayuu , ainjünüsü süka irua, tü iruwaka suchón wu'nulia sulujattü woumain Wajirü? sumaa wüin jee shira süchira pa'a ottamüsia shira süchira kaula, [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] otp41qa8yxh76hjdu1daayn1rashn70 Püsichi 0 997 13405 13401 2023-09-22T23:09:45Z Leonfd1992 13 13405 wikitext text/x-wiki Wane wuchii waraittüshi aippa'awai asüi nia isha kepiashi nia sulu'u wunu'u eekai ko'uin,nojottüin tü püliikukat ya sunutpa'a süpüla nüsüin tü süshakat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ixr959x6evx2c8ra7vsjqzequkbweg0 Wanpirai 0 998 14557 13406 2024-03-30T00:37:31Z ALITASIA2 1256 14557 wikitext text/x-wiki Wane wuchii koyoroloi nia watta'a maalü siyaawase süpüla süchiji'iraainjatüin tü wayuukalüirua, anasü ma'i tü niyorolokat wattachon,o'ulaka nia wuchii shiyaawaseka tü wayuu walepüshanakalüirua.otta aapishii wayuu sünaaranüintüin amüin ekünaajünüsü kaasa noojosüü siküinjatü teepichi koyoroloy nütüma shiküüinchi wayuu alaarayüü [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ei6201qjwl8lf2yc5iuicyka1ulteur Monkulonseerü 0 999 13407 13403 2023-09-22T23:10:39Z Leonfd1992 13 13407 wikitext text/x-wiki Wane wuchii miyo'u ma'i no'u waraittüi nia aippa'awai eküi nia kookoche'erü je müsi'iya wuchii eekai jo'uuchein. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] mousor2oj31kklzdt56154lzgytkmb5 Warulapai 0 1000 14300 13408 2024-02-19T18:14:36Z Profepi2 1029 14300 wikitext text/x-wiki Wane wuchii miyo'uyuu ma'i , anachonsü tü nünaka , saakapünachon tü noiko paai, süma wane mutsiiatalü je mmatalü , tü warulapai jietka mayoujasat muloü nülia chi tolookei. Muloü nupato'u, olojüi nia atpanaa, kaliina, iwana je müsi'iya wuchii eekai jo'uuchein. Erajünüshi ka jamuin atüjüshi awata saakapüna mojui. Kamalainsü namüin nakumajuin nepia i'püna shiichiru wunülia eree shiitain tü jietka tü süshükütaka, tü nepiaka nakumajuin süka , wunucheñü surrala wunülia eke josoi'ruin. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] e7x8eiutvvpbbtvlq3aso6mseto0qbz Wuyala 0 1001 13440 13417 2023-09-24T18:21:50Z Leonfd1992 13 13440 wikitext text/x-wiki Wane mürüt unainküinjachi müshi aja sa'in ka'ula jemetsü ma'i tü ni'irukukat, eesü wuyala yaa sainküinpünaa tü anouuikat eere joulüin kayuusia shikakat achon tü wuyalakat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 1st3ihdixzplceo82d2ltv420ootuar Shokooin 0 1002 13441 13418 2023-09-24T18:22:34Z Leonfd1992 13 13441 wikitext text/x-wiki Tü shokooinkat wane wuchiichein jo'uuchein kepiashii naya sulu'u ishi nakumala nayakana süka napatou ayalajushi naya sü'itüinjatüle juya. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 7knfhxnk97h2hok978bbxt9b929ntbd Aliuuka 0 1003 14083 14081 2024-01-11T00:38:20Z Leonfd1992 13 14083 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Aliuuka.jpg|miniaturadeimagen|250px|Süchikuu aliuuka]] '''Aliuuka''' ([[alijunaiki]]: ''tarde'') shia tü süyaawaseka tü ka'ikaa wanaa sümaa o'unuin nuwarala ka'i süpülapünaa nüntüin chi kashikai.<ref>[https://es.thefreedictionary.com/tarde/ Tarde, diccionario]</ref> == Aliuuka sümüin wayuu == Na wayuukana akotchajiraashi nepialu süpülapünaa nu'unuin nuwarala chi ka'i jo müsia suulia ma'wain naya sa'aka piyuushi müleka nnojorülee kashikai. Wanaa sümaa sükojojoon piyuushika, na wayuukana a'lakaajashi neküin jo eesü süpüla nasüin ne'e [[uujolu]] süpüla neisalain süpüla atunkaa. Aliuukapüna arüleejünüsü na mürütkana sulu'umüin nakulaatshe suulia machikin naya sainküinpünaa mmakalü, jo, eeshi wayuu eekai na'liichajüin namünüin makatka [[pa'a]], [[anneerü]] jo ka'ula shiale eein. Na wayuukana namaiwa eisalaashi yaaulerü süchiki nu'unuin nuwarala chi ka'ikai süka jamüin atamaainjana naya eeiwa aika. ==Aapajaa kuwenta aipa'awai== Wane wayuu numaiwa akuwentajapü'üshi süchikuu kasa sümüin nuchonyuu, nüsiipünuu jo müsia sümüin nüikeyuu müleka eera nüma'ana, sünain tia aapajaaka kache'eshii na tepichikana sutuma anashaatain tü nüküjaka achiki chi wayuukai. Na jutkatüshiikana asitnushii uujolu, ookotuushi jo jero'o, mapa natunkeepa, o'unushin naya sünain noula. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]] bthlcax8zqyt4pf7ub19yuty860ysij Chünü'ü 0 1004 13442 13421 2023-09-24T18:23:32Z Leonfd1992 13 13442 wikitext text/x-wiki Chi chünü'ükai wane wuchii jo'uuchon asüi shira tü susiikat wunu'u eere wunu'u kasiin eeshi chi wuchiikai wawaatüin sü'ütpünaa waawatshi nia waneepia eere wainmain süsii wunu'u. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] n7969zwf2lb2zqoxrgcp4k5st2ne0wh Yooui 0 1005 14339 13465 2024-02-28T21:55:27Z Ruberlis2112 54 14339 wikitext text/x-wiki '''Yooui''' ([[alijunaiki]]: ''lobo azul'') nünülia natuma na atüjaka süpüleerua ayaawata sukuwa'ipa wuchii shia ''ameiva ameiva''. Chi yoouikai süpüshi kulu otta washaalü wainma yooui ya süpa'apunaa tü anouuikat ya woumainpa'a miyo'u tü youuikat suulia kulu. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] Shii Yooui sakashi 6ahejm4zcjfevlzhrrwsaaugog8yzlu Maleeya 0 1006 13444 13423 2023-09-24T18:24:32Z Leonfd1992 13 13444 wikitext text/x-wiki Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] g7rh04bcl4k3iajzz07wglytg577wr5 Junuunai 0 1007 13445 13424 2023-09-24T18:25:12Z Leonfd1992 13 13445 wikitext text/x-wiki Wainma si'ipapa'a tü junuunaikat eesü junuunai eekai mottsoin eesü junuunai eekai miyo'uin otta eesü eekai müttsiiyain je eekai malokkatüin, wainma anakat amüin tü jünuunaikat,che'ojaasjü ma'i wamüin tü jünuunaikat süpüla anainjatüin tü attieekat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ldfst43al99jq3eaj6w61v6huql21jz Jiisolü 0 1008 13446 13425 2023-09-24T18:25:33Z Leonfd1992 13 13446 wikitext text/x-wiki Tü jiisokkat she'e palaa je müsi'iya wüin jamatsü, atpajünüsü sutuma wayuu süpüla ekünaa jemetsü ma'i sümaa roo, anasü ma'i suulia shi'iruku paa'a. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 75f47pv9226u4acx9j5tazbep6nkwca Yaawe 0 1009 13468 13467 2023-09-25T01:26:00Z Leonfd1992 13 E'itaashi shiyaakuwa tü pütchika 13468 wikitext text/x-wiki [[File:Yaawe.jpg|thumb|Yaawe süka wayuunaiki.]] '''Yaawe''' ([[alijunaiki]]: ''llave'') yaawe münüsü sümüin wane kachuweera anaka süpüla ajutajaa miicho'u. == Yaawe sümüin wayuu == Tü yaaweka jeketü aapaanüin sutuma wayúu sünainjee sukuwa'ipa alijuna, aapaanüsü sutuma wayúu süpüla aainmajaa nakorolo eekai kojutuin namüin.<ref>[https://definicion.de/llave/ Definición de llave]</ref> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> fbipoihh1tp5foydzrmooribcnw2r8o Mei 0 1010 13520 13519 2023-09-28T00:18:52Z Ruberlis2112 54 13520 wikitext text/x-wiki '''Mei''' ([[alijunaiki]]: ''zancudo'') '''¿ Kasa tü Mei sümaka wayuu?''' ''Tü Mei sümaka wayuu wanee wüchii she'ee wüin suluu Mma , katünashii, pasanuashii ,jouchenyuu, kawanüleeshii , kasauleeshii, a'ai aichii shikulee watapa , meipüseshii , kawatüleeshii ,napüshii naa mürülü jouchenyukana , müinka jeyuu jee shipee.'' ¿'''Jalashii''' '''kepian''' '''naa''' '''Mei''' '''münakana'''? Tü meikalüirüa kepiashii saaka mojui , wüin , piusho'u , maraja, koucha, külülü, jee eere mainmain wunulia, sotpa eere mioun wüin .Nuchekalashana anujulawaa suluu kasairüa kalüin wüin wepiapa. '''¿Jamüsü wayuu suchotülee shia Mei?''' ''Mei aisü main sa'i , suchotülee watapa , eesü sutule jee eesü surului otta müsia eesü yoire shia, nanain naa tepichikana , eesü wayuu mioun ain amüin sa'i mei yaasa. Mei eesü sülaterüi ayulee sümüin wayuu eekalü suuchotüin , müinka aushuwaa,shunui jee mainma ayulee , eeshi wanee kasusu nüsaa nia chii jashushikaimain kaa nian mayein atuma wayuu , eessü wayuu nejetirüin süsha nnojolüi süchejsnüin shipi sünain süsitnüin Wünülia eesü süpüla outüin wayuu sutuma.'' [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] owt4t19oz828ft9nd7ph41oqyzi9qe9 Tüitüi 0 1011 13484 13479 2023-09-26T03:05:38Z Leonfd1992 13 13484 wikitext text/x-wiki Tüitüi wane wuchii eküi asalaa je müsi'iya niküin wuchii eekai mottsoin nuulia nuwala'ata chi naaikai. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] j2txu77kulo630a69k9dabxhaw54x08 Toomasü 0 1012 13485 13480 2023-09-26T03:05:53Z Leonfd1992 13 13485 wikitext text/x-wiki Toomasü Na toomasükana wane wuchiichein aleewashii ma'i sümaa tü nuwala'atakat atpajiraashii wanaawa nekuin na nachooincheinkana o'ulaka müsi'iya kashukule naya makatshi waneeshi süpüla ainmajaa tü nashukukat anashaanasü ma'i nakuaippakat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] tjk9xl61b4wfzzegm1wcuyuznydcw1v Warutta 0 1013 13486 13481 2023-09-26T03:06:10Z Leonfd1992 13 13486 wikitext text/x-wiki Warutta Eesü warutta eekai shirokuin palaa eesü warutta eekai shirokuin wüin jemetsü, o'ulaka eesü warutta eekai eein juyapü Na wayuu apalaainsükana ekünüsü tü waruttakat natuma. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] m03b41eb7zqhjdoxfi7cu7s1ohea1xx Wawaachi 0 1014 14426 14425 2024-03-13T19:39:15Z Ruberlis2112 54 14426 wikitext text/x-wiki Wawaachi Wanee wuchiichein jouushii yaaya sulu'u woumain mushii aka sa'in toomasü ayatüsü tü sükuaippakat toomasü natuma ekünaajuui naya sutuma wayuu. Tü wawachi sümaka wayuu wanee wuchi jouchoin , katünashii, kawanüleeshii, palitalii ,jemeichii suluuje sushuku ne'i müinka sain sushuku tü kati'oka , katsa jouchoin. Wainma so'otpa jaweika jee saaka mojuika eesü suntüin wepiapamüin. Nakumajüin nepia suralo'u sütüna Wünülia. Joucheinwa shia shikajirüin tü neika suluu naanükü , sunainmüin namiolain , eepa ana'ain naya süpüla neküin nemiwa. Wawaachi shia súnülia jietka jee shii to'olokai Wosokoroi, mio'u jiatchòn sulia Wawaachi jietka , maronchón süna nüüta.Wüchikna nairua ekúchii ipachein , alacheinyuu,she'e Mma jee jokomachein . [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] khpqv7oyspkz5tsfx42hgwskfps7k4m Jime 0 1015 13488 13483 2023-09-26T03:07:10Z Leonfd1992 13 13488 wikitext text/x-wiki Jime Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 7mjsj59m1rka1r0byi3u423018df1tr Ji'rupu 0 1016 13510 13490 2023-09-27T15:38:54Z Leonfd1992 13 13510 wikitext text/x-wiki Ji'irupu Tü ji'rupukat wane junuunai jouuchein jouutsü juyapü sa'aka mojuui otta miichipa'a otta eere wainmain paa'a wainmasü tü ji'rupukat. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] r3nycdhevf0lepkdiej9ep3ra5122pi Waakawai 0 1017 13509 13508 2023-09-27T15:38:07Z Leonfd1992 13 13509 wikitext text/x-wiki '''Waakawai''' ([[alijunaiki]]: ''Halcón culebrero'') Tú waakawaikat wane wuchii müsüka wara'lapai ekülü wüi süchaja achikit tü wüinkat eepünaale joulüin shia napüleerua. Sünülia natuma na atüjaka ayaawata sukuwa'ipa na wuchiichenyuukana shia ''herpetotheres cachinnans'' [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] hzrl9oo3qjsldnoa6r5eyxrezruc9ed Oorolii 0 1018 13507 13502 2023-09-27T15:35:41Z Leonfd1992 13 13507 wikitext text/x-wiki [[File:Micrurus spixii 2.jpg|thumb|250px]] '''Oorolii''' ([[alijunaiki]]: ''coral'') Oorolii wane wüi motsoyüi kanatein atachii pülasü tü wüinkat sümüin wayuu otta müsia mürüt eeshi wane yuui süna nata oktüsü wayuu müleka nojorüle su'unuin eemüin chi pülashikai süpüla tia. Sünülia natuma na a'yataashikana sünain atüjaa süpüleerua shia ''micrurus dumerilii''. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] iwy81vdly4h8os1g3tyf6rbpeic9j2x Püsiuu 0 1019 15038 14561 2024-06-03T18:29:17Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15038 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Great-tailed Grackle, Huauchinango, Puebla, Mexico (148541059).jpg|thumb|250px]] '''Püsiuu''' ([[alijunaiki]]: ''zanate mexicano'') Wane wuchii yuucheinsü jouutsü yaapünaa sulu'upünaa makat süpüshua ya Wajiira shiküin eekai wanaain sümaa anachensü ma'i eere suutkajaain. Sünülia natuma na atüjaka ayaawata sukuwa'ipa na wuchiicheinyuuka shia ''quiscalus mexicanus''.<ref>[https://www.pajarear.co/b/grtgra.html/ Quiscalus mexicanus]</ref> == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] kc8gtzg41584xyua8qrdd9zbe3tzdxr Maasi 0 1020 15640 13528 2024-11-09T16:43:51Z Profepi2 1029 15640 wikitext text/x-wiki Massi (flauta Wayuu) Wanee wunúlia súnulia maasiúliya, eesü süpula súkumajanuin súka súchi ko'usholu, jo'usú sopünaa wuloopú. Yotúsú muinka dain wanee wunu pasanuain Súkúimijia: shishatapa eirúnusú aipirua so'u wanee mulot o'ulaka jarain jo'uchinú. So'ulupana eitanúsu suwalaa ama súli serajain [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] 4gc7binvwvgfcep170pjvx2kkw2bmtt A'laülaa 0 1021 13536 13534 2023-09-30T23:27:26Z Leonfd1992 13 13536 wikitext text/x-wiki '''A'laülaa''' ([[alijunaiki]]: ''tío'') Alaülaa munüshi chi'i wayuu anaatakai nukua'ipaa otta sukua'ipa kasachiki ala'atakaa sümüin wapushii. Chi'i alaülakai niki'rajüin waya'a sünain tü wakua'ipajatükaa. Kajutushi watuuma e'pünalee ni'a. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] 10q95m7cwuth6kft5bhmz1wskohh4zd Joao Grimaldo 0 1022 15388 15021 2024-10-10T17:26:30Z CommonsDelinker 21 Removing [[:c:File:GrimaldoSC.png|GrimaldoSC.png]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Yann|Yann]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by Summerry2024|]]. 15388 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu) |native_name = Joao Grimaldo |conventional_long_wayuu_name = Joaü |ayaakuwa = Grimaldo1022.jpg |ka'i_jemeiwaa = 20 [[Pepüreero]] sünain juyaka 2003 |jaleje'ewalü = Lima |suumain = Peruu |shi'yataaka_anain = Futbol }} '''Joao Alberto Grimaldo Ubidia''' ([[Lima]], 20 [[Pepüreero]] sünain juyaka 2003), es un futbolista peruano que juega como extremo y su equipo actual es el Sporting Cristal de la Liga 1 de Perú. Es internacional absoluto con la selección de Perú desde el 2023. == Inicios == Grimaldo nació el 20 de febrero de 2003 en el distrito del Rímac, Lima, capital del Perú. Desde los primeros momentos en que jugó a la pelota, se inclinó a la práctica del fútbol ofensivo. Se le realizó la prueba para entrar en las divisiones inferiores del club Atlético Rímac. ''Colegio San Andrés'' era el nombre del equipo de la clase 2002, creado para disputar la Copa Toque y Gol, el equipo ganó ese torneo. Paralelamente, se formó en la [[Academia Deportiva Cantolao|Academia Cantolao]], disputó la [[Copa de la Amistad]] del año 2015 y permaneció en el plantel hasta que cumplió los 12 años, edad en la que [[Club Esther Grande de Bentín|Esther Grande de Bentín]] pudo ficharlo. En este equipo, pasó a formar parte de las divisiones menores del club, tras ser clave en diversos encuentros de las distintas competiciones quedó en la mira de los directivos del Innova (ex Criscat) quienes lograron formarlo parte de las reservas del club a inicios del 2016. Junto al equipo de las divisiones menores obtuvo el Torneo Centenario Sub-15 2018 y la [[Torneo Extraordinario Sub-18 2021 (Perú)|Copa Generación sub-18]] en su última temporada con la reserva.<ref>«[https://peru.as.com/peru/2021/07/15/futbol/1626357713_830642.html La cantera de Sporting Cristal cambió la cara del equipo]». ''peru.as.com''. 15 de julio de 2021. Consultado el 29 de diciembre de 2021.</ref> == Trayectoria == === Inicios en Sporting Cristal === ==== Temporada debut ==== El debut de Grimaldo con [[Club Sporting Cristal|Sporting Cristal]] ya generaba alta expectativa en el club, aunque tuvo que ser retrasado, debido a que la liga peruana tuvo que pasar una suspensión de varias fechas por la aparición y propagación del [[COVID-19]]. "''Ha sido un sueño hecho realidad, pero aún tengo otras metas para este año. Mi objetivo es debutar en primera, quiero ganarme un puesto. Tengo que esforzarme en los entrenamientos''" recordó Grimaldo después de un amistoso el 20 de enero del 2020 contra [[Independiente del Valle]], donde realizó una asistencia.<ref>Depor, Redacción (20 de enero de 2020). «[https://depor.com/futbol-peruano/descentralizado/a-sus-17-anos-joao-grimaldo-debuto-con-sporting-cristal-termino-el-colegio-y-buscara-estudiar-una-carrera-profesional-video-noticia/ A sus 17 años: Joao Grimaldo debutó con Sporting Cristal, terminó el colegio y buscará estudiar una carrera profesiona]l». ''Depor''. Consultado el 29 de diciembre de 2021.</ref> Su debut finalmente se produjo el 28 de noviembre de 2020, a los 17 años de edad, por un partido del Campeonato Nacional, oportunidad en que su equipo [[Club Sporting Cristal|Sporting Cristal]] enfrentaba a [[Cantolao]], uno de los mejores equipos del país en preparatoria de menores en ese momento. Grimaldo era suplente, y en el entretiempo el entrenador del equipo, Roberto Mosquera, le pidió que ingresara. Ingresó con la camiseta número 33, como reemplazante de [[Washington Corozo]] a veinte minutos comenzado el segundo tiempo. En la primera jugada que participó le realizó un «caño» —pasar la pelota por entre las piernas a otro jugador— a Castillo Peña, marcador central de Cantolao, cometiéndole una falta y generando la expulsión de su rival.​<ref>«[https://elcomercio.pe/respuestas/via-golperu-sporting-cristal-vs-cantolao-fecha-horarios-y-como-ver-en-directo-el-partido-por-la-fecha-9-de-la-liga-1-partidos-de-hoy-futbol-en-vivo-revtli-noticia/ Sporting Cristal venció a Cantolao en partido por la Fase 2 de la Liga 1]». ''El Comercio''. 28 de noviembre de 2020. <small>ISSN&nbsp;[https://portal.issn.org/resource/issn/1605-3052 1605-3052]</small>. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> En referencia a la tarde celeste, Grimaldo dijo: «mis compañeros me ven como uno más y yo solo quiero ser un ejemplo».​​ Después del juego, Grimaldo recibió incluso una pequeña tarifa, pero la mayor recompensa fue el respeto de los fanáticos, así como las reseñas de prensa:<blockquote>“Puede ser una pesadilla para cualquier defensa. Es rápido, puede salir para los dos lados, maneja competentemente la pierna izquierda y tiene un buen último pase. El problema es que el extremo no solía encadenar buenas jornadas: su intermitencia, comprensible a su edad, no le permitía consolidarse como titular en un equipo que siempre tiene la presión de ganar.”</blockquote>Ese fue su único partido durante ese 2020 para Grimaldo, formó parte del primer equipo saliendo campeón esa temporada y se le brindó su primer título conseguido en el fútbol peruano.<ref>«[https://peru.as.com/peru/2020/12/20/futbol/1608502321_301636.html ¡Cristal, campeón de la Liga 1!]». ''Diario AS''. 20 de diciembre de 2020. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> ==== Consolidación en el primer equipo ==== En 2021 Grimaldo ya se consolidó en la alineación titular del equipo, e hizo una buena temporada para ''La Celeste'', jugando 27 partidos y anotando un gol. Durante un partido contra [[Racing Club|Racing]] por la Copa Libertadores entró en la alineación titular.​ Sin embargo, el partido resultó infructuoso tanto para Joao como para el club, que perdió 2 a 0. No obstante, Cristal tuvo un excelente rendimiento en las copas domésticas, ya que el 30 de mayo ganó la Fase 1 frente a la [[Club Deportivo Universidad de San Martín de Porres|Universidad San Martín]] por 2 a 0 con goles de [[Alejandro Hohberg|Hohberg]] y [[Marcos Riquelme|Riquelme]].​ Al mes siguiente, el 25 de junio, convirtió su primer gol en un partido frente a Ayacucho de Huamanga. El arquero era Maximiliano Cavallotti. El 27 del siguiente mes ganó la Copa Bicentenario, frente al [[Club Carlos A. Mannucci|Carlos Mannucci]], siendo Joao Grimaldo el autor de un gol en el torneo. Para inicios de 2022, Joao se perfilaba para ser uno de los incluidos en el primer equipo. Durante la Liga 1 2022, su promedio goleador incrementó considerablemente, pasando de 0.09 del año pasado a 0.38 durante el actual campeonato.<ref>Reátegui, Sebastián (25 de septiembre de 2022). «[https://strikers.futbol/cracks/La-evolucion-de-Joao-Grimaldo-desde-la-Seleccion-Peru-Sub-17-a-ser-el-mejor-sub-20-de-Sporting-Cristal-20220925-0005.html Grimaldo es el único jugador de Sporting Cristal que suma en la bola de minutos]». ''Strikers''. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> Sin embargo, a pesar de su figura creciente en el fútbol peruano, no era considerado por el entrenador de la Selección mayor en ese momento. En abril, Joao disputó un partido con Sporting Cristal ante San Martín por el campeonato apertura, donde anotó dos goles.<ref>«[https://libero.pe/futbol-internacional/2022/02/05/sporting-cristal-vs-blooming-copa-libertadores-u20-joao-grimaldo-marca-doblete-estreno-video-goles-facebook-watch-41568 El Show de Joao Grimaldo: Futbolista de Cristal marcó un doblete]». ''Diario Líbero''. 5 de febrero de 2022. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref>​ En septiembre, sufrió la primera expulsión de su carrera, jugando contra [[Deportivo Binacional Fútbol Club|Binacional]] en el Guillermo Briceño Rosamedina.<ref>«[https://elcomercio.pe/deporte-total/futbol-peruano/joao-grimaldo-se-fue-expulsado-en-los-minutos-finales-del-binacional-vs-sporting-cristal-por-la-liga-1-2022-rmmd-noticia/ Joao Grimaldo se fue expulsado en los minutos finales del Binacional vs. Sporting Cristal]». ''El Comercio''. 18 de septiembre de 2022. <small>ISSN&nbsp;[https://portal.issn.org/resource/issn/1605-3052 1605-3052]</small>. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> La semifinal de la Liga fue disputada contra el [[Foot Ball Club Melgar]], los días 2 y 6 de noviembre. El primer partido lo ganó el Melgar, en el [[Estadio Monumental de la UNSA|Monumental]], por 2 a 0, mientras que el segundo finalizó con el mismo resultado para el rival, en el [[Estadio Nacional del Perú|Nacional de Lima]]. En este encuentro durante el minuto 36, Grimaldo fue retirado y había sufrido una molestia muscular en su pierna derecha después de una dura entrada de [[Alec Deneumostier]] a los diecinueve minutos de iniciado el partido.<ref>«[https://www.espn.com.pe/futbol/peru/nota/_/id/11196565/sporting-cristal-las-lesiones-de-yotun-y-grimaldo Sporting Cristal detalló las lesiones de Yoshimar Yotún y Joao Grimaldo]». ''espn.com.pe''. 8 de noviembre de 2022. Consultado el 1 de julio de 2023.</ref> Al final de la temporada, en la que Cristal acabó 3° en el campeonato nacional, Grimaldo acabó marcando un total de 4 goles en 25 partidos disputados.<ref>Zevallos Francia, Santiago Emilio (2022). «[https://repositorio.ucv.edu.pe/handle/20.500.12692/101303 Sistema web “Cantolao” para la evaluación del rendimiento de futbolistas de la Liga 1 en Perú utilizando modelos matemáticos, 2022]». ''Repositorio Institucional - UCV''. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> == Selección nacional == Grimaldo fue parte de la [[selección de fútbol sub-17 del Perú]] en el campeonato Sudamericano de Fútbol Sub-17 de 2019, donde llegaron a la etapa del hexagonal final y estuvieron cerca del clasificar al mundial de la categoría.<ref>Depor, Redacción (13 de noviembre de 2018). «[https://depor.com/futbol-peruano/seleccion-peruana-sub-17-ano-mundial-bicolor-video-93923/ Selección Peruana Sub 17: a menos de un año del Mundial, ¿cómo va la bicolor?]». ''Depor''. Consultado el 30 de diciembre de 2021.</ref> === Participación en Campeonatos Sudamericanos === {| class="wikitable center" style="text-align: center" |- !width="200"|Torneo !width="120"|Sede !width="120"|Resultado !width="50"|Partidos !width="50"|Goles |-align=center | Sudamericano Sub-17 de 2019 | [[Anaajaalaa:Flag of Peru.png|sinmarco|21x21px]] [[Peruu]] | Quinto lugar | 9 | 0 |} == Perfil de jugador == === Estilo de juego === Grimaldo es un creador de juego polivalente que generalmente jugaba en un rol libre, ya sea como [[Centrocampista#Mediocampista ofensivo|mediocampista ofensivo]] detrás de los delanteros o como [[Delantero#Segunda punta|segunda punta]] en un doble delantera. Es conocido por su capacidad de visión, regate, creatividad, control y recuperación del balón, y se le considera como un jugador hábil en este deporte.​​​ Tiene una visión excepcional para encontrar pases precisos y crear oportunidades de gol para sus compañeros de equipo. Además, posee una notable capacidad para regatear y una gran precisión en los tiros cercanos a portería desde los extremos.{{Cita requerida}} Joao es considerado como un buen regateador.​​​​ El ex-guardameta peruano [[Erick Delgado]] notó similitudes entre Grimaldo y [[Bryan Reyna]] cuando regatean con el balón adherido a sus pies.​<ref>«[https://www.infobae.com/peru/2023/05/09/erick-delgado-explico-por-que-considera-a-joao-grimaldo-mejor-que-bryan-reyna/ Erick Delgado explicó por qué considera a Joao Grimaldo mejor que Bryan Reyna]». ''infobae''. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> Las fortalezas físicas de Grimaldo quedaron ilustradas en su asistencia contra Huracán en la Copa Libertadores de 2023. Aunque es conocido por sus tendencias a realizar jugadas individuales con la pelota,​ también es un estratega y un jugador ingenioso de equipo, con una excelente conciencia de los espacios en el campo, además de ser técnico con la pelota.<ref name=":0">«[https://rpp.pe/futbol/copa-libertadores/sporting-cristal-joao-grimaldo-conto-como-fue-su-espectacular-jugada-que-acabo-en-gol-de-irven-avila-noticia-1473265 Grimaldo contó cómo fue su espectacular jugada que acabó en gol de Irven Ávila]». ''rpp.pe''. 17 de marzo de 2023. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> Puede manejarse a sí mismo de manera positiva en espacios limitados y atraer rivales solo para salir rápidamente con una jugada (como en la previa al gol contra Huracán en 2023),​​​​ o para dar una asistencia a un compañero de equipo libre.<ref name=":0" /> Al ser de media estatura, puede recuperar el balón en el tiempo indicado contra un defensor y esperar a que un compañero de equipo hiciera una jugada o carrera para concluir con un tiro rápido. Se muestra con cualidades y talentos sobre el campo.​ Si bien es principalmente un creador de juego estratégico, Grimaldo también es conocido por su habilidad para rematar y anotar goles.​<ref>Casapía Coello, Felipe (8 de junio de 2023). «[https://elcomercio.pe/deporte-total/futbol-peruano/sporting-cristal-joao-grimaldo-encendio-la-luz-y-yoshimar-yotun-senalo-el-camino-el-unoxuno-de-un-cristal-brillante-contra-the-strongest-copa-libertadores-2023-noticia/ Grimaldo encendió la luz y Yotún señaló el camino: el unoxuno de un Cristal brillante contra The Strongest]». ''El Comercio''. <small>ISSN&nbsp;[https://portal.issn.org/resource/issn/1605-3052 1605-3052]</small>. Consultado el 26 de junio de 2023.</ref> == Estadísticas == === Clubes === </small> {| class="wikitable center" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Div. ! rowspan="2" |Temporada ! colspan="3" |Liga ! colspan="3" |Copas ! colspan="3" |Internacional ! colspan="3" |Total ! rowspan="2" |Media<br>goleadora |- ![[Competición (juego)#Partidos a dos|Part.]] ![[Gol#Fútbol|Goles]] ![[Gol#Asistencia|Asist.]] ![[Competición (juego)#Partidos a dos|Part.]] ![[Gol#Fútbol|Goles]] ![[Gol#Asistencia|Asist.]] ![[Competición (juego)#Partidos a dos|Part.]] ![[Gol#Fútbol|Goles]] ![[Gol#Asistencia|Asist.]] ![[Competición (juego)#Partidos a dos|Part.]] ![[Gol#Fútbol|Goles]] ![[Gol#Asistencia|Asist.]] |- | rowspan="5" |'''[[Club Sporting Cristal|Sporting Cristal]]'''<br>[[Anaajaalaa:Flag of Peru.png|sinmarco|21x21px]] [[Peruu]] | rowspan="4"|[[Primera División del Perú|1.ª]] |2020||1||0||0||style=color:#ccc colspan="3"|<small>''No hubo''</small> || colspan="3" |— ! 1 || 0 || 0 || {{#expr: 0/1 round 2}} |- |2021||16||0||3||4||1||0||7||0||0 ! 27 || 1 || 3 || {{#expr: 1/27 round 2}}''' |- |2022||24||4||4||style=color:#ccc colspan="3"|<small>''No hubo''</small>||1||0||0 ! 25 || 4 || 4 || {{#expr: 4/25 round 2}} |- |2023||25||5||4||style=color:#ccc colspan="3"|<small>''No hubo''</small>||11||1||2 ! 36 || 6 || 6 || {{#expr: 6/36 round 2}} |- style="background:#DDDDDD" ! colspan="2" |Total club !! 66 !! 9 !! 11 !! 4 !! 1 !! 0 !! 19 !! 1 !! 2 !! 89 !! 11 !! 13 !! {{#expr: 11/89 round 2}} |- ! colspan="3" |Total carrera !! 66 !! 9 !! 11 !! 4 !! 1 !! 0 !! 19 !! 1 !! 2 !! 88 !! 11 !! 13 !! {{#expr: 11/89 round 2}} |} === Resumen estadístico === <center><small>''Actualizado al último partido, jugado el 20 de agosto de 2023.''</small></center> {| class="wikitable center" style="text-align:center" ! width="160" |Competición ! width="75" |Partidos ! width="75" |Goles ! width="75" |Promedio ! width="85" |Asistencias ! width="75" |Promedio ! width="140" |Goles y asistencias ! width="75" |Promedio |- |Primera División |66 |9 |{{#expr: 9/66 round 2}} |11 |{{#expr: 11/66 round 2}} |20 |{{#expr: 20/66 round 2}} |- |Copas nacionales |4 |1 |{{#expr: 1/4 round 2}} |0 |{{#expr: 0/4 round 2}} |1 |{{#expr: 1/4 round 2}} |- |Copas internacionales |19 |1 |{{#expr: 1/19 round 2}} |2 |{{#expr: 2/19 round 2}} |3 |{{#expr: 3/19 round 2}} |- |[[Selección de fútbol del Perú|Selección absoluta]] |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |- |[[Selección de fútbol sub-20 del Perú|Selección sub-20]] |11 |1 |{{#expr: 1/11 round 2}} |1 |{{#expr: 1/11 round 2}} |2 |{{#expr: 2/11 round 2}} |- bgcolor="#DDDDDD" style="color:black;" |'''Total''' |'''100''' |'''12''' |'''{{#expr: 12/100 round 2}}''' |'''14''' |'''{{#expr: 14/100 round 2}}''' |'''26''' |'''{{#expr: 26/100 round 2}}''' |} == Palmarés == === Torneos cortos === {| class="wikitable center" style="text-align: center" |- ! Título ! Equipo ! País ! Año |- |[[Torneo Apertura]] |[[Sporting Cristal]] |[[Anaajaalaa:Flag of Peru.png|sinmarco|21x21px]] [[Peruu]] |[[Fase 1 2021 (Perú)|2021]] |} === Campeonatos nacionales === {| class="wikitable center" style="text-align: center" |- ! Título ! Equipo ! País ! Año |- |[[Primera División del Perú|Primera División del Peruu]] | rowspan="2" |[[Sporting Cristal]] | rowspan="2" |[[Anaajaalaa:Flag of Peru.png|sinmarco|21x21px]] [[Peruu]] |[[Liga 1 2020 (Perú)|2020]] |- |[[Copa Bicentenario]] |[[Copa Bicentenario 2021|2021]] |} == Referencias == <references /> == Enlaces externos == * [https://www.transfermarkt.com/-/profil/spieler/662701 Joao Grimaldo] – Transfermarkt * [https://www.worldfootball.net/player_summary/joao-grimaldo/ Joao Grimaldo] – WorldFootball.net * [https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=154532 Joao Grimaldo] – Soccerbase.com * [https://www.footballdatabase.eu/en/player/details/405734 Joao Grimaldo] – FootballDatabase.eu * [https://www.fussballdaten.de/person/joao-alberto-grimaldo-ubidia/ Joao Grimaldo] – fussballdaten.de * [https://int.soccerway.com/players/-/599609/ Joao Grimaldo] – Soccerway * [https://www.playmakerstats.com/player.php?id=708413 Joao Grimaldo] – PlaymakerStats.com * [https://www.mackolik.com/futbolcu/568632 Joao Grimaldo] – Mackolik.com * [https://fbref.com/en/players/a3e0207a/ Joao Grimaldo] – FBref 4qf7vytde1d6wyh26ckmj9c9ei8xyzi Módulo:Wikidata 828 1023 13555 2023-10-10T09:27:09Z Theklan 908 Página creada con «-- version 20230810 from master @cawiki local p = {} -- Initialization of variables -------------------- local i18n = { -- internationalisation at [[Module:Wikidata/i18n]] ["errors"] = { ["property-not-found"] = "Property not found.", ["qualifier-not-found"] = "Qualifier not found.", }, ["datetime"] = { -- $1 is a placeholder for the actual number ["beforenow"] = "$1 BCE", -- how to format negative numbers for precisions 0 to 5 ["afternow"] =…» 13555 Scribunto text/plain -- version 20230810 from master @cawiki local p = {} -- Initialization of variables -------------------- local i18n = { -- internationalisation at [[Module:Wikidata/i18n]] ["errors"] = { ["property-not-found"] = "Property not found.", ["qualifier-not-found"] = "Qualifier not found.", }, ["datetime"] = { -- $1 is a placeholder for the actual number ["beforenow"] = "$1 BCE", -- how to format negative numbers for precisions 0 to 5 ["afternow"] = "$1 CE", -- how to format positive numbers for precisions 0 to 5 ["bc"] = "$1 BCE", -- how print negative years ["ad"] = "$1", -- how print 1st century AD dates [0] = "$1 billion years", -- precision: billion years [1] = "$100 million years", -- precision: hundred million years [2] = "$10 million years", -- precision: ten million years [3] = "$1 million years", -- precision: million years [4] = "$100000 years", -- precision: hundred thousand years; thousand separators added afterwards [5] = "$10000 years", -- precision: ten thousand years; thousand separators added afterwards [6] = "$1 millennium", -- precision: millennium [7] = "$1 century", -- precision: century [8] = "$1s", -- precision: decade -- the following use the format of #time parser function [9] = "Y", -- precision: year, [10] = "F Y", -- precision: month [11] = "F j, Y", -- precision: day ["hms"] = {["hours"] = "h", ["minutes"] = "m", ["seconds"] = "s"}, -- duration: xh xm xs }, ["years-old"] = {"", ""}, -- year(s) old, as in {{PLURAL:$1|singular|plural}} -- two values for most languages, up to six values for some languages -- see documentation of PLURAL magic word in your language, examples: -- ["years-old"] = {"singular", "paucal", "plural"} in Russian and other Slavic languages -- ["years-old"] = {"zero", "one", "two", "few 3-10", "many 11-99", "other 100-102"} in Arabic ["cite"] = { -- cite parameters ["title"] = "title", ["author"] = "author", ["date"] = "date", ["pages"] = "pages", ["language"] = "language", -- cite web parameters ["url"] = "url", ["website"] = "website", ["access-date"] = "access-date", ["archive-url"] = "archive-url", ["archive-date"] = "archive-date", ["publisher"] = "publisher", ["quote"] = "quote", -- cite journal parameters ["work"] = "work", ["issue"] = "issue", ["issn"] = "issn", ["doi"] = "doi" }, -- default local wiki settings ["addpencil"] = false, -- adds a pencil icon linked to Wikidata statement, planned to overwrite by Wikidata Bridge ["categorylabels"] = "", -- Category:Pages with Wikidata labels not translated (void for no local category) ["categoryprop"] = "", -- Category:Pages using Wikidata property $1 (void for no local category) ["categoryref"] = "", -- Category:Pages with references from Wikidata (void for no local category) ["addfallback"] = {}, -- additional fallback language codes ["suppressids"] = {}, -- list of Qid values to suppress ["qidlabels"] = true -- show labels as Qid if no fallback translation is available } local cases = {} -- functions for local grammatical cases defined at [[Module:Wikidata/i18n]] local required = ... -- variadic arguments from require function local wiki = { langcode = mw.language.getContentLanguage().code, module_title = required or mw.getCurrentFrame():getTitle() } local untranslated -- used in infobox modules: nil or true local _ -- variable for unused returned values, avoiding globals -- Module local functions -------------------------------------------- -- Credit to http://stackoverflow.com/a/1283608/2644759, cc-by-sa 3.0 local function tableMerge(t1, t2) for k, v in pairs(t2) do if type(v) == "table" then if type(t1[k] or false) == "table" then tableMerge(t1[k] or {}, t2[k] or {}) else t1[k] = v end else t1[k] = v end end return t1 end local function loadI18n(lang) local exist, res = pcall(require, wiki.module_title .. "/i18n") if exist and next(res) ~= nil then tableMerge(i18n, res.i18n) cases = res.cases end if lang ~= wiki.langcode then exist, res = pcall(require, wiki.module_title .. "/i18n/" .. lang) if exist and next(res) ~= nil then tableMerge(i18n, res.i18n) tableMerge(cases, res.cases) end end i18n.suppress = {} for _, id in ipairs(i18n.suppressids) do i18n.suppress[id] = true end end -- Table of language codes: requested or default and its fallbacks local function findLang(langcode) if mw.language.isKnownLanguageTag(langcode or '') == false then local cframe = mw.getCurrentFrame() local pframe = cframe:getParent() langcode = pframe and pframe.args.lang if mw.language.isKnownLanguageTag(langcode or '') == false then if not mw.title.getCurrentTitle().isContentPage then langcode = cframe:callParserFunction('int', {'lang'}) end if mw.language.isKnownLanguageTag(langcode or '') == false then langcode = wiki.langcode end end end loadI18n(langcode) local languages = mw.language.getFallbacksFor(langcode) table.insert(languages, 1, langcode) if langcode == wiki.langcode then for _, l in ipairs(i18n.addfallback) do table.insert(languages, l) end end return languages end -- Argument is 'set' when it exists (not nil) or when it is not an empty string. local function isSet(var) return not (var == nil or (type(var) == 'string' and mw.text.trim(var) == '')) end -- Set local case to a label local function case(localcase, label, ...) if not isSet(label) then return label end if type(localcase) == "function" then return localcase(label) elseif localcase == "smallcaps" then return '<span style="font-variant: small-caps;">' .. label .. '</span>' elseif cases[localcase] then return cases[localcase](label, ...) end return label end -- get safely a serialized snak local function getSnak(statement, snaks) local ret = statement for i, v in ipairs(snaks) do if not ret then return end ret = ret[v] end return ret end -- mw.wikibase.getLabelWithLang or getLabelByLang with a table of languages local function getLabelByLangs(id, languages) local label local lang for _, l in ipairs(languages) do if l == wiki.langcode then -- using getLabelWithLang when possible instead of getLabelByLang label, l = mw.wikibase.getLabelWithLang(id) else label = mw.wikibase.getLabelByLang(id, l) end if label then lang = l break end end return label, lang end -- getBestStatements if bestrank=true, else getAllStatements with no deprecated local function getStatements(entityId, property, bestrank) local claims = {} if not (entityId and mw.ustring.match(property, "^P%d+$")) then return claims end if bestrank then claims = mw.wikibase.getBestStatements(entityId, property) else local allclaims = mw.wikibase.getAllStatements(entityId, property) for _, c in ipairs(allclaims) do if c.rank ~= "deprecated" then table.insert(claims, c) end end end return claims end -- Is gender femenine? true or false local function feminineGender(id) local claims = mw.wikibase.getBestStatements(id or mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage(),'P21') local gender_id = getSnak(claims, {1, "mainsnak", "datavalue", "value", "id"}) if gender_id == "Q6581072" or gender_id == "Q1052281" or gender_id == "Q43445" then -- female, transgender female, female organism return true end return false end -- Fetch female form of label local function feminineForm(id, lang) local feminine_claims = getStatements(id, 'P2521') for _, feminine_claim in ipairs(feminine_claims) do if getSnak(feminine_claim, {'mainsnak', 'datavalue', 'value', 'language'}) == lang then return feminine_claim.mainsnak.datavalue.value.text end end end -- Add an icon for no label in requested language local function addLabelIcon(label_id, lang, uselang, icon) local ret_lang, ret_icon = '', '' if icon then if lang and lang ~= uselang then ret_lang = " <sup>(" .. lang .. ")</sup>" end if label_id and (lang == nil or lang ~= uselang) then local namespace = '' if string.sub(label_id, 1, 1) == 'P' then namespace = 'Property:' end ret_icon = " [[File:Noun Project label icon 1116097 cc mirror.svg|10px|baseline|" .. mw.message.new('Translate-taction-translate'):inLanguage(uselang):plain() .. "|link=https://www.wikidata.org/wiki/" .. namespace .. label_id .. "?uselang=" .. uselang .. "]]" untranslated = true end if isSet(i18n.categorylabels) and lang ~= uselang and uselang == wiki.langcode then ret_icon = ret_icon .. '[[' .. i18n.categorylabels .. (lang and ']]' or '/Q]]') end end return ret_lang .. ret_icon end -- editicon values: true/false (no=false), right, void defaults to i18n.addpencil -- labelicon only by parameter local function setIcons(arg, parg) local val = arg == nil and parg or arg local edit_icon, label_icon if not isSet(val) then edit_icon, label_icon = i18n.addpencil, true elseif val == false or val == "false" or val == "no" then edit_icon, label_icon = false, false else edit_icon, label_icon = val, true end return edit_icon, label_icon end -- Add an icon for editing a statement with requirements for future Wikidata Bridge local function addEditIcon(parameters) local ret = '' if parameters.editicon and parameters.id and parameters.property then local bridge_flow = parameters.editbridge and ' data-bridge-edit-flow="single-best-value"' or '' local icon_style = parameters.editicon == "right" and ' style="float: right;"' or '' ret = ' <span class="penicon"' .. bridge_flow .. icon_style .. '>' .. "[[File:Arbcom ru editing.svg|10px|baseline|" .. string.gsub(mw.message.new('Wikibase-client-data-bridge-bailout-suggestion-go-to-repo-button'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain(), '{{WBREPONAME}}', 'Wikidata') .. "|link=https://www.wikidata.org/wiki/" .. parameters.id .. "?uselang=" .. parameters.lang[1] .. "#" .. parameters.property .. "]]" .. "</span>" if isSet(i18n.categoryprop) then ret = ret .. "[[" .. string.gsub(i18n.categoryprop, '$1', parameters.property) .. "]]" end end return ret end -- add edit icon to the last element of a table local function addEditIconTable(thetable, parameters) if #thetable == 0 or parameters.editicon == false then return thetable end local last_element = thetable[#thetable] local the_icon = addEditIcon(parameters) -- add it before last html closing tags local tags = '' local rev_element = string.reverse(last_element) for tag in string.gmatch(rev_element, '(>%l+/<)') do if string.match(rev_element, '^' .. tags .. tag) then tags = tags .. tag else break end end local last_tags = string.reverse(tags) local offset = string.find(last_element, last_tags .. '$') if offset then thetable[#thetable] = string.sub(last_element, 1, offset - 1) .. the_icon .. last_tags else thetable[#thetable] = last_element .. the_icon end return thetable end -- Escape Lua captures local function captureEscapes(text) return mw.ustring.gsub(text, "(%%%d)", "%%%1") end -- expandTemplate or callParserFunction local function expandBraces(text, formatting) if text == nil or formatting == nil then return text end -- only expand braces if provided in argument, not included in value as in Q1164668 if mw.ustring.find(formatting, '{{', 1, true) == nil then return text end if type(text) ~= "string" then text = tostring(text) end for braces in mw.ustring.gmatch(text, "{{(.-)}}") do local parts = mw.text.split(braces, "|") local title_part = parts[1] local parameters = {} for i = 2, #parts do local subparts = mw.ustring.find(parts[i], "=") if subparts then local param_name = mw.ustring.sub(parts[i], 1, subparts - 1) local param_value = mw.ustring.sub(parts[i], subparts + 1, -1) -- reconstruct broken links by parts if i < #parts and mw.ustring.find(param_value, "[[", 1, true) and not mw.ustring.find(param_value, "]]", 1, true) then parameters[param_name] = param_value local part_next = i + 1 while parts[part_next] and mw.ustring.find(parts[part_next], "]]", 1, true) do parameters[param_name] = parameters[param_name] .. "|" .. parts[part_next] part_next = part_next + 1 end else parameters[param_name] = param_value end elseif not mw.ustring.find(parts[i], "]]", 1, true) then table.insert(parameters, parts[i]) end end local braces_expanded if mw.ustring.find(title_part, ":") and mw.text.split(title_part, ":")[1] ~= mw.site.namespaces[10].name -- not a prefix Template: then braces_expanded = mw.getCurrentFrame():callParserFunction{name=title_part, args=parameters} else braces_expanded = mw.getCurrentFrame():expandTemplate{title=title_part, args=parameters} end braces = mw.ustring.gsub(braces, "([%^%$%(%)%%%.%[%]%*%+%-%?])", "%%%1") -- escape magic characters braces_expanded = captureEscapes(braces_expanded) text = mw.ustring.gsub(text, "{{" .. braces .. "}}", braces_expanded) end return text end -- format data type math local function printDatatypeMath(data) return mw.getCurrentFrame():callParserFunction('#tag:math', data) end -- format data type musical-notation local function printDatatypeMusical(data, formatting) local attr = {} if formatting == 'sound' then attr.sound = 1 end return mw.getCurrentFrame():extensionTag('score', data, attr) end -- format data type string local function printDatatypeString(data, parameters) if mw.ustring.find((parameters.formatting or ''), '$1', 1, true) then -- formatting = a pattern return expandBraces(mw.ustring.gsub(parameters.formatting, '$1', {['$1'] = data}), parameters.formatting) elseif parameters.case then return case(parameters.case, data, parameters.lang[1], feminineGender(parameters.id)) end local data_number = string.match(data, "^%d+") if data_number then -- sort key by initial number and remaining string local sortkey = string.format("%019d", data_number * 1000) return data, sortkey .. string.sub(data, #data_number + 1) end return data end -- format data type tabular-data local function printDatatypeTabular(data, parameters) local icon if parameters.formatting == 'raw' then icon = "no-icon" data = string.gsub(data, '^Data:', '') -- remove prefix, i.e. see Module:Tabular data end return printDatatypeString(data, parameters), icon end -- format data type url local function printDatatypeUrl(data, parameters) if parameters.formatting == 'weblink' then local label_parts = mw.text.split(string.gsub(data, '/$', ''), '/') local label = string.gsub(label_parts[3], '^www%.', '') if #label_parts > 3 then label = label .. '…' end return '[' .. data .. ' ' .. label .. ']' end return printDatatypeString(data, parameters) end -- format data type external-id local function printDatatypeExternal(data, parameters) if parameters.formatting == 'externalid' then local p_stat = mw.wikibase.getBestStatements(parameters.property, 'P1630') -- formatter URL local p_link_pattern = getSnak(p_stat, {1, "mainsnak", "datavalue", "value"}) if p_link_pattern then local p_link = mw.ustring.gsub(p_link_pattern, '$1', {['$1'] = data}) return '[' .. p_link .. ' ' .. data .. ']' end end return printDatatypeString(data, parameters) end -- format data type commonsMedia and geo-shape local function printDatatypeMedia(data, parameters) local icon if not string.find((parameters.formatting or ''), '$1', 1, true) then icon = "no-icon" if not string.find(data, '^Data:') then data = mw.uri.encode(data, 'PATH') -- encode special characters in filename end end return printDatatypeString(data, parameters), icon end -- format data type globe-coordinate local function printDatatypeCoordinate(data, formatting) local function globes(globe_id) local globes = {['Q3134']='callisto',['Q596']='ceres',['Q15040']='dione',['Q2']='earth',['Q3303']='enceladus', ['Q3143']='europa',['Q17975']='phoebe',['Q3169']='ganymede',['Q3123']='io',['Q17958']='iapetus', ['Q308']='mercury',['Q15034']='mimas',['Q405']='moon',['Q15050']='rhea',['Q15047']='tethys', ['Q111']='mars',['Q2565']='titan',['Q3359']='triton',['Q313']='venus',['Q3030']='vesta'} return globes[globe_id] end local function roundPrecision(num, prec) if prec == nil or prec <= 0 then return num end local sig = 10^math.floor(math.log10(prec)+.5) -- significant figure from sexagesimal precision: 0.00123 -> 0.001 return math.floor(num / sig + 0.5) * sig end local precision = data.precision local latitude = roundPrecision(data.latitude, precision) local longitude = roundPrecision(data.longitude, precision) if formatting and string.find(formatting, '$lat', 1, true) and string.find(formatting, '$lon', 1, true) then local ret = mw.ustring.gsub(formatting, '$l[ao][tn]', {['$lat'] = latitude, ['$lon'] = longitude}) if string.find(formatting, '$globe', 1, true) then local myglobe = 'earth' if isSet(data.globe) then local globenum = mw.text.split(data.globe, 'entity/')[2] -- http://www.wikidata.org/wiki/Q2 myglobe = globes(globenum) or 'earth' end ret = mw.ustring.gsub(ret, '$globe', myglobe) end return expandBraces(ret, formatting) elseif formatting == 'latitude' then return latitude, "no-icon" elseif formatting == 'longitude' then return longitude, "no-icon" elseif formatting == 'dimension' then return data.dimension, "no-icon" else --default formatting='globe' if isSet(data.globe) == false or data.globe == 'http://www.wikidata.org/entity/Q2' then return 'earth', "no-icon" else local globenum = mw.text.split(data.globe, 'entity/')[2] return globes(globenum) or globenum, "no-icon" end end end -- Local functions for data value quantity local function unitSymbol(id, lang) -- get unit symbol or code local unit_symbol = '' if lang == wiki.langcode and pcall(require, wiki.module_title .. "/Units") then unit_symbol = require(wiki.module_title .. "/Units").getUnit(0, '', id, true) end if unit_symbol == '' then -- fetch it local claims = mw.wikibase.getBestStatements(id, 'P5061') if #claims > 0 then local langclaims = {} table.insert(lang, 'mul') -- multilingual as last try for _, snak in ipairs(claims) do local snak_language = getSnak(snak, {"mainsnak", "datavalue", "value", "language"}) if snak_language and not langclaims[snak_language] then -- just the first one by language langclaims[snak_language] = snak.mainsnak.datavalue.value.text end end for _, l in ipairs(lang) do if langclaims[l] then return langclaims[l] end end end end return unit_symbol end local function getUnit(amount, id, parameters) -- get unit symbol or name local suffix = '' if string.sub(parameters.formatting or '', 1, 8) == "unitcode" then -- get unit symbol local unit_symbol = unitSymbol(id, parameters.lang) if isSet(unit_symbol) then if string.sub(parameters.formatting or '', -6) == "linked" then suffix = "[[" .. (mw.wikibase.getSitelink(id) or "d:" .. id) .. "|" .. unit_symbol .. "]]" else suffix = unit_symbol end end end if suffix == '' then -- formatting=unit, or formatting=unitcode not found -- get unit label local unit_label, lang = getLabelByLangs(id, parameters.lang) if lang == wiki.langcode and pcall(require, wiki.module_title .. "/Units") then suffix = require(wiki.module_title .. "/Units").getUnit(amount, unit_label, id, false) if string.sub(parameters.formatting or '', -6) == "linked" then suffix = "[[" .. (mw.wikibase.getSitelink(id) or "d:" .. id) .. "|" .. suffix .. "]]" end else suffix = (unit_label or id) .. addLabelIcon(id, lang, parameters.lang[1], parameters.labelicon) end end if suffix ~= '' then suffix = ' ' .. suffix end return suffix end local function roundDefPrecision(in_num, factor) -- rounds out_num with significant figures of in_num (default precision) local out_num = in_num * factor if factor/60 == math.floor(factor/60) or out_num == 0 then -- sexagesimal integer or avoiding NaN return out_num end -- first, count digits after decimal mark, handling cases like '12.345e6' local exponent, prec local integer, dot, decimals, expstr = in_num:match('^(%d*)(%.?)(%d*)(.*)') local e = expstr:sub(1, 1) if e == 'e' or e == 'E' then exponent = tonumber(expstr:sub(2)) end if dot == '' then prec = -integer:match('0*$'):len() else prec = #decimals end if exponent then -- So '1230' and '1.23e3' both give prec = -1, and '0.00123' and '1.23e-3' give 5. prec = prec - exponent end -- significant figures local in_bracket = 10^-prec -- -1 -> 10, 5 -> 0.00001 local out_bracket = in_bracket * out_num / in_num out_bracket = 10^math.floor(math.log10(out_bracket)+.5) -- 1230 -> 1000, 0.00123 -> 0.001 -- round it (credit to Luc Bloom from http://lua-users.org/wiki/SimpleRound) return math.floor(out_num/out_bracket + (out_num >=0 and 1 or -1) * 0.5) * out_bracket end -- format data type quantity local function printDatatypeQuantity(data, parameters) local amount = data.amount amount = mw.ustring.gsub(amount, "%+", "") local suffix = "" local conv_amount, conv_suffix if string.sub(parameters.formatting or '', 1, 4) == "unit" or string.sub(parameters.formatting or '', 1, 8) == "duration" or parameters.convert then local unit_id = data.unit unit_id = mw.ustring.sub(unit_id, mw.ustring.find(unit_id, "Q"), -1) if string.sub(unit_id, 1, 1) == "Q" then suffix = getUnit(amount, unit_id, parameters) local convert_to if parameters.convert == "default" or parameters.convert == "default2" then local exist, units = pcall(require, wiki.module_title .. "/Units") if exist and units.convert_default and next(units.convert_default) ~= nil then convert_to = units.convert_default[unit_id] end elseif string.sub(parameters.convert or '', 1, 1) == "Q" then convert_to = parameters.convert elseif string.sub(parameters.formatting or '', 1, 8) == "duration" then convert_to = 'Q11574' -- seconds end if convert_to and convert_to ~= unit_id then -- convert units local conv_temp = { -- formulae for temperatures ºC, ºF, ªK: [from] = {[to] = 'formula'} ['Q25267'] = {['Q42289'] = '$1*1.8+32', ['Q11597'] = '$1+273.15'}, ['Q42289'] = {['Q25267'] = '($1-32)/1.8', ['Q11597'] = '($1+459.67)*5/9'}, ['Q11597'] = {['Q25267'] = '$1-273.15', ['Q42289'] = '($1-273.15)*1.8000+32.00'} } if conv_temp[unit_id] and conv_temp[unit_id][convert_to] then local amount_f = mw.getCurrentFrame():callParserFunction('#expr', mw.ustring.gsub(conv_temp[unit_id][convert_to], "$1", amount)) conv_amount = math.floor(tonumber(amount_f) + 0.5) else local conversions = getStatements(unit_id, 'P2442') -- conversion to standard unit table.insert(conversions, mw.wikibase.getBestStatements(unit_id, 'P2370')[1]) -- conversion to SI unit for _, conv in ipairs(conversions) do if conv.mainsnak.snaktype == 'value' then -- no somevalue nor novalue if conv.mainsnak.datavalue.value.unit == "http://www.wikidata.org/entity/" .. convert_to then conv_amount = roundDefPrecision(amount, tonumber(conv.mainsnak.datavalue.value.amount)) break end end end end if conv_amount then conv_suffix = getUnit(conv_amount, convert_to, parameters) end elseif parameters.convert == 'M' and tonumber(amount) > 10^8 then conv_amount = math.floor(amount/10^6 + 0.5) conv_suffix = ' M' .. string.sub(suffix, 2) end if conv_amount and parameters.formatting == 'raw' then amount = conv_amount suffix = "" conv_amount = nil end end end local lang_obj = mw.language.new(parameters.lang[1]) local sortkey = string.format("%019d", tonumber(amount) * 1000) if string.sub(parameters.formatting or '', 1, 8) == "duration" then local sec = tonumber(conv_amount or amount) if parameters.formatting == 'duration' then return lang_obj:formatDuration(sec) elseif parameters.formatting == 'durationm:s' then local mm = math.floor(sec / 60) local ss = sec - (mm * 60) return string.format("%02d:%02d", mm, ss) else -- durationhms or durationh:m:s local intervals = {"hours", "minutes", "seconds"} local sec2table = lang_obj:getDurationIntervals(sec, intervals) sec2table["seconds"] = (sec2table["seconds"] or 0) + tonumber("." .. (tostring(sec):match("%.(%d+)") or "0")) -- add decimals local duration = '' for i, v in ipairs(intervals) do if parameters.formatting == 'durationh:m:s' then if i == 1 and sec2table[v] then duration = duration .. sec2table[v] .. ":" elseif i == 2 then duration = duration .. string.format("%02d", sec2table[v] or 0) .. ":" elseif i == 3 then local sec_str = tostring(lang_obj:formatNum(sec2table[v] or 0)) duration = duration .. (sec2table[v] < 10 and "0" or "") .. sec_str end elseif sec2table[v] then duration = duration .. lang_obj:formatNum(sec2table[v]) .. i18n.datetime.hms[v] .. (i < 3 and " " or "") end end return duration end end if parameters.case then amount = case(parameters.case, amount, parameters.lang[1], feminineGender(parameters.id)) elseif parameters.formatting ~= 'raw' then if parameters.numformat then amount = lang_obj:formatNum(tonumber(string.format(parameters.numformat, amount))) else amount = lang_obj:formatNum(tonumber(amount)) end end if conv_amount then local conv_sortkey = string.format("%019d", conv_amount * 1000) conv_amount = lang_obj:formatNum(conv_amount) if parameters.convert == 'default2' then return conv_amount .. conv_suffix .. ' (' .. amount .. suffix .. ')', conv_sortkey else return conv_amount .. conv_suffix, conv_sortkey end elseif mw.ustring.find((parameters.formatting or ''), '$1', 1, true) then -- formatting with pattern amount = mw.ustring.gsub(parameters.formatting, '$1', {['$1'] = amount}) end return amount .. suffix, sortkey end -- format data type time local function printDatatypeTime(data, parameters) -- Dates and times are stored in ISO 8601 format local timestamp = data.time local post_format local calendar_add = "" local precision = data.precision or 11 if string.sub(timestamp, 1, 1) == '-' then post_format = i18n.datetime["bc"] elseif string.sub(timestamp, 2, 3) == '00' then post_format = i18n.datetime["ad"] elseif precision > 8 then -- calendar model local calendar_model = {["Q12138"] = "gregorian", ["Q1985727"] = "gregorian", ["Q11184"] = "julian", ["Q1985786"] = "julian"} local calendar_id = mw.text.split(data.calendarmodel, 'entity/')[2] if (timestamp < "+1582-10-15T00:00:00Z" and calendar_model[calendar_id] == "gregorian") or (timestamp > "+1582-10-04T00:00:00Z" and calendar_model[calendar_id] == "julian") then calendar_add = " <sup>(" .. mw.message.new('Wikibase-time-calendar-' .. calendar_model[calendar_id]):inLanguage(parameters.lang[1]):plain() .. ")</sup>" end end local function formatTime(form, stamp) local pattern if type(form) == "function" then pattern = form(stamp) else pattern = form end stamp = tostring(stamp) if mw.ustring.find(pattern, "$1") then return mw.ustring.gsub(pattern, "$1", stamp) elseif string.sub(stamp, 1, 1) == '-' then -- formatDate() only supports years from 0 stamp = '+' .. string.sub(stamp, 2) elseif string.sub(stamp, 1, 1) ~= '+' then -- not a valid timestamp, it is a number stamp = string.format("%04d", stamp) end local ret = mw.language.new(parameters.lang[1]):formatDate(pattern, stamp) ret = string.gsub(ret, "^(%[?%[?)0+", "%1") -- suppress leading zeros ret = string.gsub(ret, "( %[?%[?)0+", "%1") return ret end local function postFormat(t) if post_format and mw.ustring.find(post_format, "$1") then return mw.ustring.gsub(post_format, "$1", t) end return t end local intyear = tonumber(string.match(timestamp, "[+-](%d+)")) local ret = "" if precision <= 5 then -- precision is 10000 years or more local factor = 10 ^ ((5 - precision) + 4) local y2 = math.ceil(math.abs(intyear) / factor) local relative = formatTime(i18n.datetime[precision], y2) if post_format == i18n.datetime["bc"] then ret = mw.ustring.gsub(i18n.datetime.beforenow, "$1", relative) else ret = mw.ustring.gsub(i18n.datetime.afternow, "$1", relative) end local ret_number = string.match(ret, "%d+") if ret_number ~= nil then ret = mw.ustring.gsub(ret, ret_number, mw.language.new(parameters.lang[1]):formatNum(tonumber(ret_number))) end elseif precision == 6 or precision == 7 then -- millennia or centuries local card = math.floor((intyear - 1) / 10^(9 - precision)) + 1 ret = formatTime(i18n.datetime[precision], card) ret = postFormat(ret) elseif precision == 8 then -- decades local card = math.floor(math.abs(intyear) / 10) * 10 ret = formatTime(i18n.datetime[8], card) ret = postFormat(ret) elseif intyear > 9999 then -- not a valid timestamp return elseif precision == 9 or parameters.formatting == 'Y' then -- precision is year ret = formatTime(i18n.datetime[9], intyear) ret = postFormat(ret) .. calendar_add elseif precision == 10 then -- month ret = formatTime(i18n.datetime[10], timestamp .. " + 1 day") -- formatDate yyyy-mm-00 returns the previous month ret = postFormat(ret) .. calendar_add else -- precision 11, day ret = formatTime(parameters.formatting or i18n.datetime[11], timestamp) ret = postFormat(ret) .. calendar_add end return ret, timestamp end -- format data value wikibase-entityid with data types wikibase-item or wikibase-property local function printDatatypeEntity(data, parameters) local entity_id = data['id'] if parameters.formatting == 'raw' then return entity_id, entity_id end local entity_page = 'Special:EntityPage/' .. entity_id local label, lang = getLabelByLangs(entity_id, parameters.lang) local sitelink = mw.wikibase.getSitelink(entity_id) local parameter = parameters.formatting local labelcase = label or sitelink if parameters.gender == 'feminineform' then labelcase = feminineForm(entity_id, lang) or labelcase end if parameters.case ~= 'gender' then labelcase = case(parameters.case, labelcase, lang, parameters.lang[1], entity_id, parameters.id) end if labelcase == nil and i18n.qidlabels == false then return end local ret1, ret2 if parameter == 'label' then ret1 = labelcase or entity_id ret2 = labelcase or entity_id elseif parameter == 'sitelink' then ret1 = (sitelink or 'd:' .. entity_page) ret2 = sitelink or entity_id elseif mw.ustring.find((parameter or ''), '$1', 1, true) then -- formatting = a pattern ret1 = mw.ustring.gsub(parameter, '$1', labelcase or entity_id) ret1 = expandBraces(ret1, parameter) ret2 = labelcase or entity_id else if parameter == "ucfirst" or parameter == "ucinternallink" then if labelcase and lang then labelcase = mw.language.new(lang):ucfirst(labelcase) end -- only first of a list, reset formatting for next ones if parameter == "ucinterlanllink" then parameters.formatting = 'internallink' else parameters.formatting = nil -- default format end end if sitelink then ret1 = '[[' .. sitelink .. '|' .. labelcase .. ']]' ret2 = labelcase elseif label and string.match(parameter or '', 'internallink$') and not mw.wikibase.getEntityIdForTitle(label) then ret1 = '[[' .. label .. '|' .. labelcase .. ']]' ret2 = labelcase else ret1 = '[[d:' .. entity_page .. '|<span style="color:#5f9cbb;">' .. (labelcase or entity_id) .. '</span>]]' ret2 = labelcase or entity_id end end return ret1 .. addLabelIcon(entity_id, lang, parameters.lang[1], parameters.labelicon), ret2 end -- format data type wikibase-lexeme local function printDatatypeLexeme(data, parameters) local entity_id = data['id'] if parameters.formatting == 'raw' then return entity_id, entity_id end local lemmas = mw.wikibase.getEntity(entity_id):getLemmas() if parameters.list == 'lang' and lemmas[1][2] ~= parameters.lang[1] then return end local ret = '[[d:Special:EntityPage/' .. entity_id .. '|<span style="color:#5f9cbb;">' .. lemmas[1][1] .. '</span>]]' if parameters.list ~= 'lang' or (parameters.list == 'lang' and lemmas[1][2] ~= wiki.langcode) then ret = ret .. " <sup>(" .. lemmas[1][2] .. ")</sup>" end return ret, entity_id end -- format data type monolingualtext local function printDatatypeMonolingual(data, parameters) -- data fields: language [string], text [string] if parameters.list == "lang" and data["language"] ~= parameters.lang[1] then return elseif parameters.list == "notlang" and data["language"] == parameters.lang[1] then return elseif parameters.formatting == "language" or parameters.formatting == "text" then return data[parameters.formatting] end local result = data["text"] if data["language"] ~= wiki.langcode then result = mw.ustring.gsub('<span lang="$1">$2</span>', '$[12]', {["$1"]=data["language"], ["$2"]=data["text"]}) end if mw.ustring.find((parameters.formatting or ''), '$', 1, true) then -- output format defined with $text, $language result = mw.ustring.gsub(parameters.formatting, '$text', result) result = mw.ustring.gsub(result, '$language', data["language"]) end return result end local function getSnakValue(snak, parameters) parameters.editbridge = false if snak.snaktype == 'value' then -- see Special:ListDatatypes -- data value string if snak.datatype == "string" then parameters.editbridge = true -- Wikidata Bridge currently only for string values return printDatatypeString(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "commonsMedia" or snak.datatype == "geo-shape" then return printDatatypeMedia(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "tabular-data" then return printDatatypeTabular(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "url" then return printDatatypeUrl(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "external-id" then return printDatatypeExternal(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == 'math' then return printDatatypeMath(snak.datavalue.value) elseif snak.datatype == 'musical-notation' then return printDatatypeMusical(snak.datavalue.value, parameters.formatting) -- data types other than string value elseif snak.datatype == 'wikibase-item' or snak.datatype == 'wikibase-property' then if i18n.suppress[snak.datavalue.value.id] then return end return printDatatypeEntity(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == 'wikibase-lexeme' then return printDatatypeLexeme(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == 'monolingualtext' then return printDatatypeMonolingual(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "globe-coordinate" then return printDatatypeCoordinate(snak.datavalue.value, parameters.formatting) elseif snak.datatype == "quantity" then return printDatatypeQuantity(snak.datavalue.value, parameters) elseif snak.datatype == "time" then return printDatatypeTime(snak.datavalue.value, parameters) end elseif snak.snaktype == 'novalue' then if parameters.formatting == 'raw' or parameters.shownovalue == false then return end return mw.message.new('Wikibase-snakview-snaktypeselector-novalue'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain() elseif snak.snaktype == 'somevalue' then if parameters.formatting == 'raw' or parameters.showsomevalue == false then return end return mw.message.new('Wikibase-snakview-snaktypeselector-somevalue'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain() end return mw.wikibase.renderSnak(snak) end local function printError(key) return '<span class="error">' .. i18n.errors[key] .. '</span>' end local function getQualifierSnak(claim, qualifierId, parameters) -- a "snak" is Wikidata terminology for a typed key/value pair -- a claim consists of a main snak holding the main information of this claim, -- as well as a list of attribute snaks and a list of references snaks if qualifierId then -- search the attribute snak with the given qualifier as key if claim.qualifiers then local qualifier = claim.qualifiers[qualifierId] if qualifier then if qualifier[1].datatype == "monolingualtext" then -- iterate over monolingualtext qualifiers to get local language for idx in pairs(qualifier) do if getSnak(qualifier[idx], {"datavalue", "value", "language"}) == parameters.lang[1] then return qualifier[idx] end end elseif parameters.list then return qualifier else return qualifier[1] end end end return nil, printError("qualifier-not-found") else -- otherwise return the main snak return claim.mainsnak end end local function getValueOfClaim(claim, qualifierId, parameters) local snak, error = getQualifierSnak(claim, qualifierId, parameters) if not snak then return nil, nil, error elseif snak[1] then -- a multi qualifier local result, sortkey = {}, {} local maxvals = tonumber(parameters.listmax) for idx in pairs(snak) do result[#result + 1], sortkey[#sortkey + 1] = getSnakValue(snak[idx], parameters) if maxvals and maxvals == #result then break end end return mw.text.listToText(result, parameters.qseparator, parameters.qconjunction), sortkey[1] else -- a property or a qualifier return getSnakValue(snak, parameters) end end local function getValueOfParentClaim(claim, qualifierId, parameters) local qids = mw.text.split(qualifierId, '/', true) local value, sortkey, valueraw = {}, {}, {} local parent_raw, value_text if qids[1] == parameters.property then parent_raw, _, _ = getValueOfClaim(claim, nil, {["formatting"]="raw", ["lang"]=parameters.lang}) else parent_raw, _, _ = getValueOfClaim(claim, qids[1], {["formatting"]="raw", ["lang"]=parameters.lang, ["list"]=true, ["qseparator"]='/', ["qconjunction"]='/'}) end if string.sub(parent_raw or '', 1, 1) == "Q" then -- protection for 'no value' local parent_qids = mw.text.split(parent_raw, '/', true) for idx, p_qid in ipairs(parent_qids) do local parent_claims = mw.wikibase.getBestStatements(p_qid, qids[2]) if parent_claims[1] then value[idx], sortkey[idx], _ = getValueOfClaim(parent_claims[1], nil, parameters) -- raw parent value needed for while/black lists, lang for avoiding an error on types other than entity valueraw[idx], _, _ = getValueOfClaim(parent_claims[1], nil, {["formatting"]="raw", ["lang"]=parameters.lang}) end end end if value[1] then value_text = mw.text.listToText(value, parameters.qseparator, parameters.qconjunction) end return value_text, sortkey[1], valueraw[1] end -- see d:Help:Sources local function getReferences(claim, parameters) if not (parameters.references or parameters.onlysourced) then return '', false end local lang = parameters.lang local maxrefs = tonumber(parameters.references) or 1 local notproperref = { ["P143"] = true, -- imported from ["P3452"] = true, -- inferred from ["P887"] = true, -- based on heuristic ["P4656"] = true -- Wikimedia import URL } local result = {} -- traverse through all references for ref in pairs(claim.references or {}) do local refparts local refs = {} local validref = true local ref_id -- traverse through all parts of the current reference for snakkey, snakval in pairs(claim.references[ref].snaks or {}) do for partkey, _ in pairs(claim.references[ref].snaks[snakkey] or {}) do if notproperref[snakkey] then -- not a proper reference validref = false break end end if validref then for snakidx = 1, #snakval do if snakidx > 1 then refparts = refparts .. ", " end if snakval[snakidx].datatype == 'external-id' then refparts = refparts or '' .. (getSnakValue(snakval[snakidx], {formatting='externalid', property=snakval[snakidx].property, lang=lang}) or '') else refparts = refparts or '' .. (getSnakValue(snakval[snakidx], {lang=lang}) or '') end end refs[snakkey] = refparts refparts = nil if snakkey == "P248" then -- stated in ref_id = getSnak(snakval, {1, "datavalue", "value", "id"}) end end end -- fill missing values with parent item if ref_id then local function refParent(qid, pid, formatting) local snak = getSnak(mw.wikibase.getBestStatements(qid, pid), {1, "mainsnak"}) return snak and getSnakValue(snak, {formatting=formatting, lang=lang}) end refs['P50'] = refs['P50'] or refParent(ref_id, 'P50', 'label') -- author refs['P407'] = refs['P407'] or refParent(ref_id, 'P407', 'label') -- language of work refs['P123'] = refs['P123'] or refParent(ref_id, 'P123', 'label') -- publisher refs['P577'] = refs['P577'] or refParent(ref_id, 'P577') -- date refs['P1433'] = refs['P1433'] or refParent(ref_id, 'P1433', 'label') -- published in refs['P304'] = refs['P304'] or refParent(ref_id, 'P304') -- page(s) refs['P433'] = refs['P433'] or refParent(ref_id, 'P433') -- issue refs['P236'] = refs['P236'] or refParent(ref_id, 'P236') -- ISSN refs['P356'] = refs['P356'] or refParent(ref_id, 'P356') -- DOI end -- get title of local templates for citing references local template_web = mw.wikibase.getSitelink('Q5637226') or "" template_web = mw.text.split(template_web, ":")[2] -- split off namespace from front local template_journal = mw.wikibase.getSitelink('Q5624899') or "" template_journal = mw.text.split(template_journal, ":")[2] local citeParams = {} if refs['P854'] and (refs['P1476'] or refs['P248']) and template_web then -- if both "reference URL" and "title" (or "stated in") are present, then use cite web template citeParams[i18n['cite']['url']] = refs['P854'] if refs['P248'] and refs['P1476'] == nil then citeParams[i18n['cite']['title']] = refs['P248']:match("^%[%[.-|(.-)%]%]") else citeParams[i18n['cite']['title']] = refs['P1476'] citeParams[i18n['cite']['website']] = refs['P248'] end citeParams[i18n['cite']['author']] = refs['P50'] citeParams[i18n['cite']['language']] = refs['P407'] citeParams[i18n['cite']['publisher']] = refs['P123'] citeParams[i18n['cite']['date']] = refs['P577'] citeParams[i18n['cite']['pages']] = refs['P304'] citeParams[i18n['cite']['access-date']] = refs['P813'] citeParams[i18n['cite']['archive-url']] = refs['P1065'] citeParams[i18n['cite']['archive-date']] = refs['P2960'] citeParams[i18n['cite']['quote']] = refs['P1683'] refparts = mw.getCurrentFrame():expandTemplate{title=template_web, args=citeParams} elseif refs['P1433'] and (refs['P1476'] or refs['P248']) and template_journal then -- if both "published in" and "title" (or "stated in") are present, then use cite journal template citeParams[i18n['cite']['work']] = refs['P1433'] citeParams[i18n['cite']['title']] = refs['P1476'] or refs['P248'] citeParams[i18n['cite']['author']] = refs['P50'] citeParams[i18n['cite']['date']] = refs['P577'] citeParams[i18n['cite']['issue']] = refs['P433'] citeParams[i18n['cite']['pages']] = refs['P304'] citeParams[i18n['cite']['language']] = refs['P407'] citeParams[i18n['cite']['issn']] = refs['P236'] citeParams[i18n['cite']['doi']] = refs['P356'] refparts = mw.getCurrentFrame():expandTemplate{title=template_journal, args=citeParams} elseif validref then -- raw ouput local snaksorder = claim.references[ref]["snaks-order"] local function indexed(a) for _, b in ipairs(snaksorder) do if b == a then return true end end return false end for k, _ in pairs(refs or {}) do if not indexed(k) then table.insert(snaksorder, k) end end local italics = "''" for _, k in ipairs(snaksorder) do if refs[k] then refparts = refparts and refparts .. " " or "" refparts = refparts .. mw.ustring.gsub(getLabelByLangs(k, lang), "^%l", mw.ustring.upper) .. ": " refparts = refparts .. italics .. refs[k] .. italics .. "." italics = "" end end end if refparts then local ref_name = claim.references[ref].hash result[#result + 1] = mw.getCurrentFrame():extensionTag("ref", refparts, {name=ref_name}) if maxrefs and maxrefs == #result then break end end end if #result > 0 then if parameters.references then if isSet(i18n.categoryref) then result[#result + 1] = "[[" ..i18n.categoryref .. "]]" end return table.concat(result), true else return '', true end end return '', false end -- Set whitelist or blacklist values local function setWhiteOrBlackList(num_qual, args) local lists = {['whitelist']={}, ['blacklist']={}, ['ignorevalue']={}, ['selectvalue']={}} for i = 0, num_qual do for k, _ in pairs(lists) do if isSet(args[k .. i]) then lists[k][tostring(i)] = {} local pattern = 'Q%d+' if string.sub(args[k .. i], 1, 1) ~= 'Q' then pattern = '[^%p%s]+' end for q in string.gmatch(args[k .. i], pattern) do lists[k][tostring(i)][q] = true end end end end return lists['whitelist'], lists['blacklist'], lists['ignorevalue'], lists['selectvalue'] end local function tableParameters(args, parameters, column) local column_params = mw.clone(parameters) column_params.formatting = args["colformat"..column]; if column_params.formatting == "" then column_params.formatting = nil end column_params.convert = args["convert" .. column] if args["case" .. column] then column_params.case = args["case" .. column] end return column_params end local function getEntityId(args, pargs, unnamed) pargs = pargs or {} local id = args.item or args.from or (unnamed and mw.text.trim(args[1] or '') or nil) if not isSet(id) then id = pargs.item or pargs.from or (unnamed and mw.text.trim(pargs[1] or '') or nil) end if isSet(id) then if string.find(id, ":") then -- remove prefix as Property:Pid id = mw.text.split(id, ":")[2] end else id = mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() end return id end local function getArg(value, default, aliases) if type(value) == 'boolean' then return value elseif value == "false" or value == "no" then return false elseif value == "true" or value == "yes" then return true elseif value and aliases and aliases[value] then return aliases[value] elseif isSet(value) then return value elseif default then return default else return nil end end -- Main function claim --------------------------------------------- -- on debug console use: =p.claim{item="Q...", property="P...", ...} function p.claim(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local is_sandbox = isSet(pargs.sandbox) if not required and is_sandbox then return require(wiki.module_title .. "/" .. mw.message.new('Sandboxlink-subpage-name'):inLanguage(wiki.langcode):plain()).claim(frame) end --If a value is already set, use it if isSet(args.value) then if args.value == 'NONE' then return else return args.value end end -- arguments local parameters = {} parameters.id = getEntityId(args, pargs) if parameters.id == nil then return end parameters.property = string.upper(args.property or "") local qualifierId = {} qualifierId[1] = getArg(string.upper(args.qualifier or args.qualifier1 or "")) local i = 2 while isSet(args["qualifier" .. i]) do qualifierId[i] = string.upper(args["qualifier" .. i]) i = i + 1 end parameters.formatting = getArg(args.formatting) parameters.convert = getArg(args.convert) parameters.numformat = getArg(args.numformat) parameters.case = args.case parameters.list = getArg(args.list, true, {firstrank='bestrank'}) parameters.listmax = args.listmax parameters.listrank = getArg(args.listrank) if type(parameters.list) == "number" then -- backwards compatibility parameters.listmax = parameters.listmax or parameters.list parameters.list = true elseif parameters.list == "bestrank" then parameters.listrank = parameters.listrank or "bestrank" parameters.list = true end parameters.shownovalue = getArg(args.shownovalue, true) parameters.showsomevalue = getArg(args.showsomevalue, true) parameters.separator = getArg(args.separator) parameters.conjunction = getArg(args.conjunction, parameters.separator) parameters.qseparator = getArg(args.qseparator, parameters.separator) parameters.qconjunction = getArg(args.qconjunction, parameters.conjunction) local sorting_col = args.tablesort local sorting_up = (args.sorting or "") ~= "-1" local rowformat = args.rowformat parameters.references = getArg(args.references, false) parameters.onlysourced = getArg(args.onlysourced, false) local showerrors = args.showerrors local default = args.default if default then showerrors = nil end parameters.lang = findLang(args.lang) if parameters.formatting == "raw" then parameters.editicon, parameters.labelicon = false, false else parameters.editicon, parameters.labelicon = setIcons(args.editicon, pargs.editicon) -- needs loadI18n by findLand end -- fetch property local claims = {} local bestrank = parameters.listrank == 'bestrank' and parameters.list ~= 'lang' for p in string.gmatch(parameters.property, 'P%d+') do claims = getStatements(parameters.id, p, bestrank) if #claims > 0 then parameters.property = p break end end if #claims == 0 then local ret = showerrors and printError("property-not-found") or default return ret, args.query == 'num' and 0 or '' end -- defaults for table local preformat, postformat = "", "" local whitelisted = false local whitelist, blacklist, ignorevalue, selectvalue = {}, {}, {}, {} if parameters.formatting == "table" then parameters.separator = parameters.separator or "<br />" parameters.conjunction = parameters.conjunction or "<br />" parameters.qseparator = getArg(args.qseparator, mw.message.new('Comma-separator'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain()) parameters.qconjunction = getArg(args.qconjunction, parameters.qseparator) if not rowformat then rowformat = "$0 ($1" i = 2 while qualifierId[i] do rowformat = rowformat .. ", $" .. i i = i + 1 end rowformat = rowformat .. ")" elseif mw.ustring.find(rowformat, "^[*#]") then parameters.separator = "</li><li>" parameters.conjunction = "</li><li>" if mw.ustring.match(rowformat, "^[*#]") == "*" then preformat = "<ul><li>" postformat = "</li></ul>" else preformat = "<ol><li>" postformat = "</li></ol>" end rowformat = mw.ustring.gsub(rowformat, "^[*#] ?", "") end -- set whitelist and blacklist values whitelist, blacklist, ignorevalue, selectvalue = setWhiteOrBlackList(#qualifierId, args) local next = next if next(whitelist) ~= nil then whitelisted = true end end -- set feminine case if gender is requested local itemgender = args.itemgender local idgender if itemgender then if string.match(itemgender, "^P%d+$") then local snak_id = getSnak(mw.wikibase.getBestStatements(parameters.id, itemgender), {1, "mainsnak", "datavalue", "value", "id"}) if snak_id then idgender = snak_id end elseif string.match(itemgender, "^Q%d+$") then idgender = itemgender end end local gender_requested = false if parameters.case == "gender" or idgender then gender_requested = true elseif parameters.formatting == "table" then for i=0, #qualifierId do if args["case" .. i] and args["case" .. i] == "gender" then gender_requested = true break end end end if gender_requested then if feminineGender(idgender or parameters.id) then parameters.gender = "feminineform" end end -- get initial sort indices local sortindices = {} for idx in pairs(claims) do sortindices[#sortindices + 1] = idx end -- sort by claim rank local comparator = function(a, b) local rankmap = { deprecated = 2, normal = 1, preferred = 0 } local ranka = rankmap[claims[a].rank or "normal"] .. string.format("%08d", a) local rankb = rankmap[claims[b].rank or "normal"] .. string.format("%08d", b) return ranka < rankb end table.sort(sortindices, comparator) local result, result2, result_query local error if parameters.list or parameters.formatting == "table" then -- convert LF to line feed, <br /> may not work on some cases parameters.separator = parameters.separator == "LF" and "\010" or parameters.separator parameters.conjunction = parameters.conjunction == "LF" and "\010" or parameters.conjunction -- i18n separators parameters.separator = parameters.separator or mw.message.new('Comma-separator'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain() parameters.conjunction = parameters.conjunction or (mw.message.new('And'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain() .. mw.message.new('Word-separator'):inLanguage(parameters.lang[1]):plain()) -- iterate over all elements and return their value (if existing) local value, valueq local sortkey, sortkeyq local values = {} local sortkeys = {} local refs = {} local rowlist = {} -- rows to list with whitelist or blacklist for idx in pairs(claims) do local claim = claims[sortindices[idx]] local reference = {} if not whitelisted then rowlist[idx] = true end if parameters.formatting == "table" then local params = tableParameters(args, parameters, "0") value, sortkey, error = getValueOfClaim(claim, nil, params) if value then values[#values + 1] = {} sortkeys[#sortkeys + 1] = {} refs[#refs + 1] = {} if whitelist["0"] or blacklist["0"] then local valueraw, _, _ = getValueOfClaim(claim, nil, {["formatting"]="raw", ["lang"]=params.lang}) if whitelist["0"] and whitelist["0"][valueraw or ""] then rowlist[#values] = true elseif blacklist["0"] and blacklist["0"][valueraw or ""] then rowlist[#values] = false end end for i, qual in ipairs(qualifierId) do local j = tostring(i) params = tableParameters(args, parameters, j) local valueq, sortkeyq, valueraw if qual == parameters.property then -- hack for getting the property with another formatting, i.e. colformat1=raw valueq, sortkeyq, _ = getValueOfClaim(claim, nil, params) else for q in mw.text.gsplit(qual, '%s*OR%s*') do if string.find(q, ".+/.+") then valueq, sortkeyq, valueraw = getValueOfParentClaim(claim, q, params) elseif string.find(q, "^/.+") then local claim2 = getStatements(parameters.id, string.sub(q, 2), bestrank) if #claim2 > 0 then -- only first value of a property as alternative to a qualifier -- multiple values may not be related to a given raw of the table valueq, sortkeyq, _ = getValueOfClaim(claim2[1], nil, params) end else valueq, sortkeyq, _ = getValueOfClaim(claim, q, params) end if valueq then qual = q break end end end values[#values]["col" .. j] = valueq sortkeys[#sortkeys]["col" .. j] = sortkeyq or valueq if whitelist[j] or blacklist[j] or ignorevalue[j] or selectvalue[j] then valueq = valueraw or getValueOfClaim(claim, qual, {["formatting"]="raw", ["lang"]=params.lang}) if whitelist[j] and whitelist[j][valueq or ""] then rowlist[#values] = true elseif blacklist[j] and blacklist[j][valueq or ""] then rowlist[#values] = false elseif ignorevalue[j] and ignorevalue[j][valueq or ""] then values[#values]["col" .. j] = nil elseif selectvalue[j] and not selectvalue[j][valueq or ""] then values[#values]["col" .. j] = nil end end end end else value, sortkey, error = getValueOfClaim(claim, qualifierId[1], parameters) values[#values + 1] = {} sortkeys[#sortkeys + 1] = {} refs[#refs + 1] = {} end if not value and showerrors then value = error end if value then if (parameters.references or parameters.onlysourced) and claim.references then reference = claim.references end refs[#refs]["col0"] = reference values[#values]["col0"] = value sortkeys[#sortkeys]["col0"] = sortkey or value end end -- sort and format results sortindices = {} for idx in pairs(values) do sortindices[#sortindices + 1] = idx end if sorting_col then local sorting_table = mw.text.split(sorting_col, '%D+') local comparator = function(a, b) local valuea, valueb local i = 1 while valuea == valueb and i <= #sorting_table do valuea = sortkeys[a]["col" .. sorting_table[i]] or '' valueb = sortkeys[b]["col" .. sorting_table[i]] or '' i = i + 1 end if sorting_up then return valueb > valuea end return valueb < valuea end table.sort(sortindices, comparator) end local maxvals = tonumber(parameters.listmax) result = {} for idx in pairs(values) do local valuerow = values[sortindices[idx]] local reference, valid_ref = getReferences({["references"] = refs[sortindices[idx]]["col0"]}, parameters) value = valuerow["col0"] if parameters.formatting == "table" then if not rowlist[sortindices[idx]] then value = nil else local rowformatting = rowformat .. "$" -- fake end character added for easy gsub value = mw.ustring.gsub(rowformatting, "$0", {["$0"] = value}) value = mw.ustring.gsub(value, "$R0", reference) -- add reference for i, _ in ipairs(qualifierId) do local valueq = valuerow["col" .. i] if args["rowsubformat" .. i] and isSet(valueq) then -- add fake end character $ -- gsub $i not followed by a number so $1 doesn't match $10, $11... -- remove fake end character valueq = captureEscapes(valueq) valueq = mw.ustring.gsub(args["rowsubformat" .. i] .. "$", "$" .. i .. "(%D)", valueq .. "%1") valueq = string.sub(valueq, 1, -2) rowformatting = mw.ustring.gsub(rowformatting, "$" .. i .. "(%D)", args["rowsubformat" .. i] .. "%1") end valueq = valueq and captureEscapes(valueq) or '' value = mw.ustring.gsub(value, "$" .. i .. "(%D)", valueq .. "%1") end value = string.sub(value, 1, -2) -- remove fake end character value = expandBraces(value, rowformatting) end elseif value then value = expandBraces(value, parameters.formatting) value = value .. reference end if isSet(value) and (not parameters.onlysourced or (parameters.onlysourced and valid_ref)) then result[#result + 1] = value if not parameters.list or (maxvals and maxvals == #result) then break end end end if args.query == 'num' then result_query = #result end if #result > 0 then if parameters.formatting == 'table' then result = addEditIconTable(result, parameters) -- in a table, add edit icon on last element end result = preformat .. mw.text.listToText(result, parameters.separator, parameters.conjunction) .. postformat else result = '' end else -- return first element local claim = claims[sortindices[1]] result, result2, error = getValueOfClaim(claim, qualifierId[1], parameters) if result then local ref, valid_ref = getReferences(claim, parameters) if parameters.onlysourced and valid_ref == false then result = nil else result = result .. ref end end if args.query == 'num' then result_query = result and 1 or 0 end end if isSet(result) then if not (parameters.formatting == 'table' or (result2 and result2 == 'no-icon')) then -- add edit icon, except table added previously and except explicit no-icon internal flag result = result .. addEditIcon(parameters) end else if showerrors then result = error else result = default end end if args.query == 'untranslated' and required and not is_sandbox then result_query = untranslated end return result, result_query or '' end -- Local functions for getParentValues ----------------------- local function uc_first(word) if word == nil then return end return mw.ustring.upper(mw.ustring.sub(word, 1, 1)) .. mw.ustring.sub(word, 2) end local function getPropertyValue(id, property, parameter, langs, labelicon, case) local snaks = mw.wikibase.getBestStatements(id, property) local mysnak = getSnak(snaks, {1, "mainsnak"}) if mysnak == nil then return end local entity_id local result = '-' -- default for 'no value' if mysnak.datavalue then entity_id = "Q" .. tostring(mysnak.datavalue.value['numeric-id']) result, _ = getSnakValue(mysnak, {formatting=parameter, lang=langs, labelicon=labelicon, case=case}) end return entity_id, result end local function getParentObjects(id, prop_format, label_format, languages, propertySupString, propertyLabel, propertyLink, label_show, labelicon0, labelicon1, upto_number, upto_label, upto_value, last_only, grammatical_case, include_self) local propertySups = mw.text.split(propertySupString, '[^P%d]') local maxloop = 10 if upto_number then maxloop = tonumber(upto_number) elseif next(upto_label) or next(upto_value) then maxloop = 50 end local labels_filter = next(label_show) local result = {} local id_value = id for iter = 1, maxloop do local link, label, labelwicon, linktext, id_label for _, propertySup in pairs(propertySups) do local _id_value, _link = getPropertyValue(id_value, propertySup, prop_format, languages, labelicon1, grammatical_case) if _id_value and _link then id_value = _id_value; link = _link break end end if not id_value or not link then break end if propertyLink then _, linktext = getPropertyValue(id_value, propertyLink, "label", languages) if linktext then link = mw.ustring.gsub(link, "%[%[(.*)%|.+%]%]", "[[%1|" .. linktext .. "]]") end end id_label, label = getPropertyValue(id_value, propertyLabel, label_format, languages, false, "infoboxlabel") if labelicon0 then _, labelwicon = getPropertyValue(id_value, propertyLabel, label_format, languages, labelicon0, "infoboxlabel") else labelwicon = label end if labels_filter == nil or (label_show[id_label] or label_show[label]) then result[#result + 1] = {labelwicon, link} label_show[id_label or 'none'], label_show[label or 'none'] = nil, nil -- only first label found end if upto_label[id_label] or upto_label[label] or upto_value[id_value] then break end end if last_only then result = {result[#result]} end if include_self then local label_self, link_self _, label_self = getPropertyValue(id, propertyLabel, label_format, languages, labelicon0, "infoboxlabel") link_self, _ = getLabelByLangs(id, languages) table.insert(result, 1, {label_self, link_self}) end return result end local function parentObjectsToString(result, rowformat, cascade, sorting) local ret = {} local first = 1 local last = #result local iter = 1 if sorting == "-1" then first = #result; last = 1; iter = -1 end for i = first, last, iter do local rowtext = mw.ustring.gsub(rowformat, "$[01]", {["$0"] = result[i][1], ["$1"] = result[i][2]}) ret[#ret + 1] = expandBraces(rowtext, rowformat) end if cascade then local direction = mw.language.new(wiki.langcode):isRTL() and "right" or "left" local suffix = "" for i = 1, #ret do ret[i] = '<ul style="line-height:100%; margin-' .. direction .. ':0.45em; padding-' .. direction .. ':0;"><li>' .. ret[i] suffix = suffix .. '</li></ul>' end ret[#ret] = ret[#ret] .. suffix end return ret end -- Returns pairs of parent label and property value fetching a recursive tree function p.getParentValues(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} if not required and isSet(pargs.sandbox) then return require(wiki.module_title .. "/" .. mw.message.new('Sandboxlink-subpage-name'):inLanguage(wiki.langcode):plain()).getParentValues(frame) end local id = getEntityId(args, pargs) if id == nil then return end local languages = findLang(args.lang) local propertySup = getArg(args.property, "P131") --administrative entity local propertyLabel = getArg(args.label, "P31") --instance local propertyLink = getArg(args.valuetext) local property_format = getArg(args.formatting) local label_format = getArg(args.labelformat, "label") local upto_number = getArg(args.upto) local last_only = getArg(args.last_only, false) local editicon, labelicon = setIcons(args.editicon, pargs.editicon) local include_self = getArg(args.include_self, false) local case = getArg(args.case) local upto_label = {} for q in string.gmatch(args.uptolabelid or '', 'Q%d+') do upto_label[q] = true end if type(upto_number) == 'string' then upto_label[uc_first(upto_number)] = true upto_number = nil require(wiki.module_title .. '/debug').track('upto') -- replace upto by uptolabelid end local upto_value = {} for q in string.gmatch(args.uptovalueid or args.uptolinkid or '', 'Q%d+') do upto_value[q] = true end local label_show = {} for q in string.gmatch(args.showlabelid or '', 'Q%d+') do label_show[q] = true end for _, v in ipairs(mw.text.split(args.labelshow or '', "/")) do if v ~= '' then label_show[uc_first(v)] = true require(wiki.module_title .. '/debug').track('labelshow') -- replace labelshow by showlabelid end end local rowformat = args.rowformat; if not isSet(rowformat) then rowformat = "$0 = $1" end local labelicon0, labelicon1 = labelicon, labelicon if string.find(label_format, '{{.*$0.*}}') or (string.find(rowformat, '{{.*$0.*}}') and label_format ~= 'raw') then labelicon0 = false end local result = getParentObjects(id, property_format, label_format, languages, propertySup, propertyLabel, propertyLink, label_show, labelicon0, labelicon1, upto_number, upto_label, upto_value, last_only, case, include_self) if #result == 0 then return end local separator = args.separator; if not isSet(separator) then separator = "<br />" end local sorting = args.sorting; if sorting == "" then sorting = nil end local cascade = (args.cascade == "true" or args.cascade == "yes") local ret = parentObjectsToString(result, rowformat, cascade, sorting) ret = addEditIconTable(ret, {property=propertySup, editicon=editicon, id=id, lang=languages}) return mw.text.listToText(ret, separator, separator) end -- Link with a parent label -------------------- function p.linkWithParentLabel(frame) local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} if not required and isSet(pargs.sandbox) then return require(wiki.module_title .. "/" .. mw.message.new('Sandboxlink-subpage-name'):inLanguage(wiki.langcode):plain()).linkWithParentLabel(frame) end local args = {} if frame.args then for k, v in pairs(frame.args) do -- metatable args[k] = v end else args = frame -- via require end if isSet(args.value) then return args.value end -- get id value of property/qualifier local largs = mw.clone(args) largs.list = tonumber(args.list) and args.list or true largs.formatting = "raw" largs.separator = "/·/" largs.editicon = false local items_list, _ = p.claim(largs) if not isSet(items_list) then return end local items_table = mw.text.split(items_list, "/·/", true) -- get internal link of property/qualifier largs.formatting = "internallink" local link_list, _ = p.claim(largs) local link_table = mw.text.split(link_list, "/·/", true) -- get label of parent property local parent_claim = getSnak(getStatements(items_table[1], args.parent, true), {1, "mainsnak", "datatype"}) if parent_claim == 'monolingualtext' then largs.formatting = nil largs.list = 'lang' else largs.formatting = "label" largs.list = false end largs.property = args.parent largs.qualifier = nil for i, v in ipairs(items_table) do largs.item = v local link_label, _ = p.claim(largs) if isSet(link_label) then link_table[i] = mw.ustring.gsub(link_table[i] or '', "%[%[(.*)%|.+%]%]", "[[%1|" .. link_label .. "]]") end end args.editicon, _ = setIcons(args.editicon, pargs.editicon) args.id = getEntityId(args, pargs) args.lang = findLang(args.lang) return mw.text.listToText(link_table) .. addEditIcon(args) end -- Calculate number of years old ---------------------------- function p.yearsOld(frame) if not required and frame.args and isSet(frame:getParent().args.sandbox) then return require(wiki.module_title .. "/" .. mw.message.new('Sandboxlink-subpage-name'):inLanguage(wiki.langcode):plain()).yearsOld(frame) end local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local id = getEntityId(args, pargs) if id == nil then return end local lang = mw.language.new('en') local function getBestValue(id, prop) return getSnak(mw.wikibase.getBestStatements(id, prop), {1, "mainsnak", "datavalue", "value"}) end local birth = getBestValue(id, 'P569') if type(birth) ~= 'table' or birth.time == nil or birth.precision == nil or birth.precision < 8 then return end local death = getBestValue(id, 'P570') if type(death) ~= 'table' or death.time == nil or death.precision == nil then death = {['time'] = lang:formatDate('c'), ['precision'] = 11} -- current date elseif death.precision < 8 then return end local dates = {} dates[1] = {['min'] = {}, ['max'] = {}, ['precision'] = birth.precision} dates[1].min.year = tonumber(mw.ustring.match(birth.time, "^[+-]?%d+")) dates[1].min.month = tonumber(mw.ustring.match(birth.time, "-(%d%d)-")) dates[1].min.day = tonumber(mw.ustring.match(birth.time, "-(%d%d)T")) dates[1].max = mw.clone(dates[1].min) dates[2] = {['min'] = {}, ['max'] = {}, ['precision'] = death.precision} dates[2].min.year = tonumber(mw.ustring.match(death.time, "^[+-]?%d+")) dates[2].min.month = tonumber(mw.ustring.match(death.time, "-(%d%d)-")) dates[2].min.day = tonumber(mw.ustring.match(death.time, "-(%d%d)T")) dates[2].max = mw.clone(dates[2].min) for i, d in ipairs(dates) do if d.precision == 10 then -- month d.min.day = 1 local timestamp = string.format("%04d", tostring(math.abs(d.max.year))) .. string.format("%02d", tostring(d.max.month)) .. "01" d.max.day = tonumber(lang:formatDate("j", timestamp .. " + 1 month - 1 day")) elseif d.precision < 10 then -- year or decade d.min.day = 1 d.min.month = 1 d.max.day = 31 d.max.month = 12 if d.precision == 8 then -- decade d.max.year = d.max.year + 9 end end end local function age(d1, d2) local years = d2.year - d1.year if d2.month < d1.month or (d2.month == d1.month and d2.day < d1.day) then years = years - 1 end if d2.year > 0 and d1.year < 0 then years = years - 1 -- no year 0 end return years end local old_min = age(dates[1].max, dates[2].min) local old_max = age(dates[1].min, dates[2].max) local old, old_expr if old_min == 0 and old_max == 0 then old = "< 1" old_max = 1 -- expression in singular elseif old_min == old_max then old = old_min else old = old_min .. "/" .. old_max end if args.formatting == 'unit' then local langs = findLang(args.lang) local yo local yo_pl = {} if langs[1] == wiki.langcode then yo_pl = i18n["years-old"] end if not isSet(yo_pl[2]) then local yo_label, _ = getLabelByLangs('Q24564698', langs) yo_pl = {yo_label, yo_label} end yo = mw.language.new(langs[1]):plural(old_max, yo_pl) if mw.ustring.find(yo, '$1', 1, true) then old_expr = mw.ustring.gsub(yo, "$1", old) else old_expr = old .. '&nbsp;' .. yo end elseif args.formatting then old_expr = expandBraces(mw.ustring.gsub(args.formatting, '$1', old), args.formatting) else old_expr = old end return old_expr end -- Gets a label in a given language (content language by default) or its fallbacks, optionnally linked. function p.getLabel(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} if not required and isSet(pargs.sandbox) then return require(wiki.module_title .. "/" .. mw.message.new('Sandboxlink-subpage-name'):inLanguage(wiki.langcode):plain()).getLabel(frame) end local id = getEntityId(args, pargs, 1) if id == nil then return end local languages = findLang(args.lang) local labelicon = false if mw.wikibase.isValidEntityId(id) then _, labelicon = setIcons(args.editicon, pargs.editicon) end local label_icon = '' local label, lang if args.label then label = args.label else -- exceptions or labels fixed local exist, labels = pcall(require, wiki.module_title .. "/labels" .. (languages[1] == wiki.langcode and '' or '/' .. languages[1])) if exist and labels.infoboxLabelsFromId and next(labels.infoboxLabelsFromId) ~= nil then label = labels.infoboxLabelsFromId[id] end if label == nil then label, lang = getLabelByLangs(id, languages) if label then if isSet(args.itemgender) and feminineGender(args.itemgender) then label = feminineForm(id, lang) or label end label = mw.language.new(lang):ucfirst(mw.text.nowiki(label)) -- sanitize if args.case then label = case(args.case, label, lang) end end label_icon = addLabelIcon(id, lang, languages[1], labelicon) end end local linked = args.linked local ret2 = required and untranslated or '' if isSet(linked) and linked ~= "no" then local article = mw.wikibase.getSitelink(id) or ("d:Special:EntityPage/" .. id) return "[[" .. article .. "|" .. (label or id) .. "]]" .. label_icon, ret2 else return (label or id) .. label_icon, ret2 end end -- Utilities ----------------------------- -- See also module ../debug. -- Copied from Module:Wikibase function p.getSiteLink(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local id = getEntityId(args, pargs, 1) if id == nil then return end return mw.wikibase.getSitelink(id, mw.text.trim(args[2] or '')) end -- Helper function for the default language code used function p.lang(frame) local lang = frame and frame.args[1] -- nil via require return findLang(lang)[1] end -- Number of statements function p.numStatements(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local id = getEntityId(args, pargs) if id == nil then return 0 end local prop = mw.text.trim(args[1] or '') local num = {} if not isSet(prop) then local largs = {} for k, v in pairs(pargs) do largs[k] = v end for k, v in pairs(args) do largs[k] = v end largs.query = 'num' _, num = p.claim(largs) return num elseif args[2] then -- qualifier local qual = mw.text.trim(args[2]) local values = p.claim{item=id, property=prop, qualifier=qual, formatting='raw', separator='/·/'} if values then num = mw.text.split(values, '/·/') end else num = mw.wikibase.getBestStatements(id, prop) end return #num end -- Returns true if property datavalue is found excluding novalue/somevalue function p.validProperty(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local item = getEntityId(args, pargs) if item == nil then return end local property = mw.text.trim(args[1]) local prop_data = getSnak(mw.wikibase.getBestStatements(item, property), {1, "mainsnak", "datavalue"}) return prop_data and true or nil end function p.editAtWikidata(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local value = isSet(args[1]) if value then return end local param = {} param.id = getEntityId(args, pargs) param.property = args.property param.lang = findLang(args.lang) param.editicon, _ = setIcons(args.editicon) return addEditIcon(param) end function p.formatNum(frame) local num = tonumber(mw.text.trim(frame.args[1])) local lang = findLang(mw.text.trim(frame.args[2])) return mw.language.new(lang[1]):formatNum(num) end return p 48aaj3lokjeokhpo0z6xahzbxiu1iur Anouktia sukua'ipa:Geo 10 1024 13634 13588 2023-10-10T10:43:02Z Theklan 908 13634 wikitext text/x-wiki {{Indret/formatglobal |child = {{{child|}}} |item = {{{item|}}} |lang = {{{lang|}}} |module = {{{module|wikidata}}} |identificador = {{{identificador|}}} | nom = {{if empty| {{{nom|}}} | {{títol sense cua}} }} | nom_original_txt = {{#invoke:wikidata | claim | property=P1705 |list=firstrank | value={{{nom_original|}}}| formatting=text}} <!-- agafa format "text" per poder determinar si està duplicat amb el nom bàsic. --> <!-- El format de "nom_original" es mostra amb la llengua editada al costat del text --> | nom_original = {{#invoke:wikidata | claim | property=P1705 |list=firstrank |value={{{nom_original|}}} |formatting=($language) $text |separator=<br/> }} | nom_original_lleng = {{#if:{{{nom_original|}}}|{{{nom_original_lleng|}}} }}<!-- llengua separada, si manual. Si WD, va editat amb el nom --> | logo = {{#if:{{{logo|}}} | {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage| image={{{logo|}}} |size=150x100px }} | {{#invoke:wikidata | claim |property=P154 |list=false |formatting=[[File:$1|150x100px]] }} }} <!-- Proves amb switcher2 --> | imatge ={{#if:{{#invoke:wikidata|claim |property=P18 or P6802 | value={{{imatge|}}} }} |{{Switcher2 |width=300x300 |center=y |lang={{#invoke:wikidata|lang|{{{lang|}}}}} |caption6={{GetLabelFix|P18|lang={{{lang|}}} }} |caption5={{GetLabelFix|P5775|lang={{{lang|}}} }} |caption4={{GetLabelFix|P5252|lang={{{lang|}}} }} |caption3={{GetLabelFix|P2716|lang={{{lang|}}} }} |caption2={{GetLabelFix|P3451|lang={{{lang|}}} }} |caption1={{GetLabelFix|P8592|lang={{{lang|}}} }} |image6={{#invoke:wikidata|claim |property=P18 or P6802 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0|value={{{imatge|}}} }} |image5={{#invoke:wikidata|claim |property=P5775 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0}} |image4={{#invoke:wikidata|claim |property=P5252 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0}} |image3={{#invoke:wikidata|claim |property=P2716 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0}} |image2={{#invoke:wikidata|claim |property=P3451 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0}} |image1={{#invoke:wikidata|claim |property=P8592 |item={{{item|}}} |list=false |editicon=no |formatting=table |rowformat =$0}} <!-- La recuperació del peu incorpora un str split per separar i ignorar la imatge ($0), que es torna a recuperar per assegurar l'emparellament correcte del peu amb la recuperada als paràmetres image1, 2, 3.. (Cas multi-imatge sense peu la primera i amb peu la segona) -->|caption_text6={{#if:{{{imatge|}}} | {{{peu|}}} |{{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P18 or P6802 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} }} |caption_text5={{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P5775 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} |caption_text4={{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P5252 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} |caption_text3={{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P2716 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} |caption_text2={{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P3451 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} |caption_text1={{Str_split|{{#invoke:wikidata|claim |property=P8592 |qualifier=P2096 |item={{{item|}}} |qualifier2=P585 |rowsubformat2=($2$3) |colformat2=Y |qualifier3=P276 |rowsubformat3=, $3 |list=false |editicon=no | formatting=table |rowformat =$0↔$1 $2|value={{{peu|}}} }}|↔|2}} }}<!-- end switcher2 --> |{{#ifeq:{{lc:{{{child|}}}}} |yes|<!-- No categoritzar si és infotaula incrustada --> | }}<!-- end categ. --> }}<!-- end saltar tractament --> |tipologia = {{#invoke:wikidata | claim | property=P31 | value={{{tipologia|}}} | formatting=ucfirst }} |tipologia_raw = {{#invoke:wikidata | claim | property=P31 | value={{{tipologia|}}}|formatting=raw }} |narrativa = {{#invoke:wikidata | claim | property=P1080 OR P1441 | value={{{narrativa|}}} }} |altres_noms = {{{altres_noms|}}} |eponim = {{#ifeq:{{{etimologia|{{{eponim|}}}}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P138 | value={{{etimologia|{{{eponim|}}} }}} }}}} |partde = {{#ifeq:{{{partde|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata |claim |property =P361 |formatting=table |tablesort=1 |list=bestrank |qualifier =P580 or P582 |rowsubformat1=<small> ($2–$3)</small> |qualifier2=P580 |qualifier3=P582 |colformat2=Y |colformat3=Y |qualifier4=P1552|rowsubformat4=, $4 |rowformat =$0$1$4 |separator=<br/> |conjunction=<br/> |value={{{partde|}}} }} }} |continent = {{#ifeq:{{{continent|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P30 | value={{{continent|}}} }}}} |ecoregio = {{#ifeq:{{{ecoregio|}}} |noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P1425 | value={{{ecoregio|}}} }}}} |situacio_geografica = {{#ifeq:{{{situacio_geografica|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P706 |list=firstrank | value={{{situacio_geografica|}}} }}}} |descobridor = {{#invoke:wikidata |claim |property =P61 |formatting=table |tablesort=1 |list=bestrank |qualifier =P585 or P575 |rowsubformat1=<small>($1)</small> |value={{{descobridor|}}} |rowformat=$0 $1}} |tipus_canal = {{{tipus_canal|}}} |area_protegida = {{#ifeq:{{{area_protegida|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P3018 | value={{{area_protegida|}}} }}}} |cota_inicial = {{if empty |{{posaunitat|{{{cota_inicial|}}}|m}} |{{#invoke:wikidata | claim |property=P1427 |qualifier= P2044 |list=false |formatting=unitcode }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P885 |qualifier= P2044 |list=false |formatting=unitcode }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P2044|qualifier= P518 |formatting=table | whitelist1=Q7376362, Q529711, Q124714 |list=false |rowformat= $0 |colformat0=unitcode }} }} |cota_final = {{if empty |{{posaunitat|{{{cota_final|}}}|m}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P1444 |qualifier= P2044|list=false |formatting=unitcode }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P403|qualifier= P2044|list=false |formatting=unitcode }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P2044|qualifier= P518 |formatting=table | whitelist1=Q1233637, Q723748, Q12769393 |list=false |rowformat= $0 |colformat0=unitcode }} }} <!-- tractament manual de les entitats territorials --> |bloc_inici ={{#if:{{{estat|}}} {{{admin2|}}} {{{admin3|}}} {{{municipi|}}} {{{pais|}}} |{{Indret/bloc localització |child=yes <!-- Si hi ha dades manuals, fer bloc amb paràmetres manuals --> |admin_tipus1 = {{#if:{{{pais|}}} | País| Estat }} |admin1 = {{if empty |{{{pais|}}}| {{{estat|}}} }} |admin_tipus2 = {{{admin_tipus2|Regió/prov.}}} |admin2 = {{{admin2|}}} |admin_tipus3 = {{{admin_tipus3|Comarca}}} |admin3 = {{if empty |{{{admin3|}}} | {{{comarca|}}} }} |admin_tipus4 = Municipi |admin4 = {{{municipi|}}} <!-- |admin_tipus5 = Localització |admin5 = {{{localitzacio|}}} --> }} }} |bloc_final = {{#if: {{{estat_final|}}} {{{admin2_final|}}} {{{admin3_final|}}}{{{municipi_final|}}} |{{Indret/bloc localització |child=yes |admin_tipus1 = {{#if:{{{pais_final|}}} | País| Estat }} |admin1 = {{if empty |{{{pais_final|}}} |{{{estat_final|}}} }} |admin2 = {{{admin2_final|}}} |admin3 = {{if empty |{{{admin3_final|}}} | {{{comarca_final|}}} }} |admin4 = {{{municipi_final|}}} |admin_tipus5 = Localització |admin5 = {{{localitzacio_final|}}} }} }} <!-- Bloc de recuperació dels valors relatius a entitats territorials, i coordenades segons la diversitat de combinacions de propietats que hi ha i la seva prelació. Els paràmetres "1" corresponen a l'inici del recorregut. Els 2, al final --> |localitzacio1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|{{{localitzacio|}}} |{{if empty |{{{localitzacio|}}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P6375 |list=lang}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P6375, P1427,P885 |list=false }} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P669 |qualifier=P670 |qualifier2=P281 | formatting=table |rowformat=$0$1 $2 |rowsubformat1=, $1 |rowsubformat2=($2) }} }} }} |entitat_territorial1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|<!-- res -->|{{if empty |{{#if:{{#invoke:wikidata | claim | property=P1427 |qualifier=P131 |list=false}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P1427 |formatting=raw |list=false}} }} |{{#if:{{#invoke:wikidata | claim | property=P885 |qualifier=P131 |list=false}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P885 |formatting=raw |list=false}} }} |{{#if:{{#invoke:wikidata | claim | property=P131}} | {{if empty|{{{item|}}}|{{#invoke:Wikibase|id}} }} | {{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P17}}>1|<!-- estat(multivalor), no agafar -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P17 | list=false }} }} }} }} }} |title1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|{{{nom_marcador|}}} |{{if empty|{{{nom_marcador|}}} | {{#invoke:wikidata|claim |property=P1427| list=false }}<!-- Punt de sortida --> | {{#invoke:wikidata|claim |property=P885 | list=false }}<!-- Naixement riu --> | {{{nom|{{PAGENAME}} }}} {{#if:{{{nom_marcador2|}}}{{#property:P1444|from={{{item|}}}}} {{#property:P403|from={{{item|}}}}}| (inici)}} <!--no posar (inici) si és monopunt --> }} }} |lat_lon1 = {{#ifeq:{{{ubicaWD|}}}|no|<!-- saltar -->|{{if both|{{{lat_dec|}}}|{{{lon_dec|{{{long_dec|}}}}}}|<!-- manual prioritari -->|{{getLatLon|P1427|P885|P625|item={{{item|}}} }}<!-- punt partida, origen riu, coord.genèrica -->}} }} |via = {{#ifeq:{{{ubicaWD|}}}|no|<!-- saltar -->|{{getLatLon|P2825|list=firstrank|item={{{item|}}} }}<!-- punts d'un recorregut --> }} |lat_dec1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}||{{{lat_dec|}}}}} |lon_dec1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}||{{{lon_dec|{{{long_dec|}}}}}}}} |imatge_marcador1 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|<!-- res -->|{{if empty|{{#invoke:wikidata | claim | property=P1427|qualifier=p18 | list=false }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P885 |qualifier=p18 | list=false }} }} }} |localitzacio2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|{{{localitzacio_final|}}} |{{if empty |{{{localitzacio_final|}}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P1444,P403 |qualifier=P131 |list=false}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P1444,P403 |list=false}} }} }} |entitat_territorial2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|<!-- res -->|{{if empty |{{#invoke:wikidata | claim | property=P1444,P403 |qualifier=P131 |formatting=raw|list=false}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P1444,P403 |formatting=raw|list=false}} }} }} |title2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|{{{nom_marcador2|}}} |{{if empty|{{{nom_marcador2|}}} |{{#invoke:wikidata|claim |property=P1444| list=false }}<!-- Punt d'arribada --> |{{#invoke:wikidata|claim |property=P403 | list=false }}<!-- Desembocadura riu --> | {{#if:{{{lat_dec2|}}}|{{{nom|{{PAGENAME}} }}}}}<!-- sense coord manuals, ni P1444 ni P403 estem en un monopunt.--> }} }} |lat_lon2 = {{#ifeq:{{{ubicaWD|}}}|no|<!-- saltar -->|{{if both|{{{lat_dec2|}}}|{{{lon_dec2|{{{long_dec2|}}}}}}|<!-- manual prioritari -->|{{getLatLon|P1444|P403|item={{{item|}}} }}<!-- punt arribada, desembocadura riu -->}} }} |lat_dec2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}||{{{lat_dec2|}}}}} |lon_dec2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}||{{{lon_dec2|{{{long_dec2|}}}}}}}} |imatge_marcador2 = {{#if:{{{ubicaWD|}}}|<!-- res -->|{{if empty|{{#invoke:wikidata | claim | property=P1444|qualifier=p18 | list=false }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P403 |qualifier=p18 | list=false }} }} }} |localitzacio276 = {{#invoke:wikidata | claim | property=P276| list=false }} |coord_display = {{{coord_display|}}} |mapa_localitzador = {{{mapa_localitzador|}}} |imatge_mapa = {{{imatge_mapa|}}} |peu_mapa = {{{peu_mapa|}}} |draw_mapa = {{{draw_mapa|}}} |draw_layer = {{#ifeq:{{{draw_layer|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{draw_layer|}}}|{{{draw_layer|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table |property=P3896 |qualifier=P518 <!-- |whitelist1=Q29981662/Q1067164/Q12819564/Q494829/Q953806 --> |rowformat = $0 |separator=### | item={{{item|}}} |editicon=no}} }} }} |zoom = {{#if:{{{zoom|}}} |{{{zoom|}}}<!-- Codi ad-hoc per forçar el zoom en muntanyes amb P131 = Catalunya fins que es canviïn pel municipi --> |{{#ifeq:{{#invoke:wikidata | claim | property=P131|formatting=raw | list=false}}|Q5705<!-- -->|{{#ifeq:{{#invoke:wikidata | claim | property=P31|formatting=raw | list=false}}|Q8502|11}}}} }} |mapaWD = {{{mapaWD|}}} |nocateg_coord = {{{nocateg_coord|}}} <!-- Fi bloc de preparació dades per mapes i arbre entitats territorials --> |mar = {{#ifeq:{{{mar|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P206 | value={{{mar|}}} }}}} |serralada = {{#ifeq:{{{serralada|{{{massís|}}} }}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P4552 | value={{{serralada|{{{massís|}}}}}} }}}} |serra = {{{serra|{{{serres|}}} }}} |limits_amb = {{#ifeq:{{{limits_amb|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P47 | separator=<br /> | formatting=table | value={{{limits_amb|}}} | qualifier = P580 | qualifier2 = P582 | rowformat = $0 $1| rowsubformat1= ($1$2) | rowsubformat2= -$2}} }} |pobladors = {{{pobladors|}}} |cims = {{{cims|}}} |altitud = {{#ifeq:{{{altitud|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{altitud|}}} | {{posaunitat|{{{altitud|}}}|m}} | {{#invoke:wikidata| claim |formatting=table |colformat0=unitcode | property=P2044 |qualifier=P1013 |list=firstrank |rowsubformat1=$1: |colformat1=label <!-- ignora tractats com "cota" -->|qualifier2=P518 |blacklist2=Q7376362, Q529711, Q124714, Q1233637, Q723748, Q12769393 |rowformat=$1 $0 |convert0=default}} }} }} |altitud_minima ={{#ifeq:{{{altitud_minima|{{{altitud_min|}}}}}}|noWD|<!-- res -->|{{if both|{{{altitud_minima|{{{altitud_min|}}}}}}|{{{punt_mes_baix|}}}<!-- alt.minima i punt+baix, manuals --> |{{posaunitat|{{{altitud_minima|{{{altitud_min|}}}}}} |[[Metres sobre el nivell del mar|msnm]]}} |{{#if:{{{punt_mes_baix|}}}|<!-- res. No barrejar punt+baix manual amb alt.minima WD -->|{{if then show|{{#invoke:wikidata |claim|property=P1589|qualifier=P2044 OR P1589/P2044 |formatting=table |list=false |rowformat= $1| colformat1=unitcode |convert1=default}} }} }} }} }} |punt_mes_baix = {{#ifeq:{{{punt_mes_baix|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim| property=P1589 |value={{{punt_mes_baix|}}} |list=false }}}} |altitud_maxima ={{#ifeq:{{{altitud_maxima|{{{altitud_max|}}}}}}|noWD|<!-- res -->|{{if both|{{{altitud_maxima|{{{altitud_max|}}}}}}|{{{punt_mes_alt|}}}<!-- alt.maxima i punt+alt, manuals --> |{{posaunitat|{{{altitud_maxima|{{{altitud_max|}}}}}} |[[Nivell mitjà del mar|msnm]]}} |{{#if:{{{punt_mes_alt|}}}|<!-- res. No barrejar punt+baix manual amb alt.minima WD -->|{{if then show|{{#invoke:wikidata |claim|property=P610|qualifier=P2044 OR P610/P2044 |formatting=table |list=false |rowformat= $1| colformat1=unitcode |convert1=default}} }} }} }} }} |punt_mes_alt = {{#ifeq:{{{punt_mes_alt|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim| property=P610 |value={{{punt_mes_alt|}}} |list=false }}}} |illa = {{#ifeq:{{{illa|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P5130 | value={{{illa|}}} }}}} |costa = {{#ifeq:{{{costa|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P5141 | value= {{posaunitat|{{{costa|}}}|m}} }}}} |profunditat = {{#ifeq:{{{profunditat|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{posaunitat|{{{profunditat|}}}|m}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P4511 |qualifier=P1013|formatting=table |convert0=default | separator=<br> |rowformat=$1 $0 |rowsubformat1=$1: |colformat0=unitcode}} }} }} |separacio = {{posaunitat|{{{separacio|}}}|m}} |prominencia = {{#if:{{{prominencia|}}}|{{posaunitat|{{{prominencia|}}}|m}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P2660 |formatting=unitcode| convert=default}} }} |isolament = {{#if:{{{isolament|}}}|{{posaunitat|{{{isolament|}}}|km}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P2659 |formatting=unitcode| convert=default}} }} |recorregut = {{{recorregut|}}} |orientacio = {{{orientacio|}}} |dificultat = {{#ifeq:{{{dificultat|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P7252 |formatting=unit| value={{{dificultat|}}} }}}} |pendent = {{#ifeq:{{{pendent|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P4184 |formatting=unit| value={{{pendent|}}} }}}} |desnivell = {{{desnivell|}}} |classificacio = {{#ifeq:{{{classificacio|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P8450 | value={{{classificacio|}}} }}}} |element_vertebrador = {{{element_vertebrador|}}} |creua = {{#ifeq:{{{creua|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty |{{{creua|}}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P177 }} |{{#if: {{#invoke:wikidata | claim | property=P205 |value={{{pais_conca|}}} }}|<!-- no generar "creua països" -->|{{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P17}}>2<!-- Multi-estat, genera "creua" amb els països -->|{{#invoke:wikidata|claim|property=P17}} }} }} }} }} |passa = {{#ifeq:{{{passa|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P2505 | value={{{passa|}}} }}}} |terreny = {{{terreny|}}} |planta = {{{planta|}}} <!-- Els següents paràmetres manuals poden ser substituïts (tots o cap) per la P527 amb P31 com a qualificador indicant quin accident geogràfic--> |format_per = {{#ifeq:{{{format_per|}}}|noWD|<!-- no es vol recuperar de WD -->|{{#if:{{{format_per|}}} | {{{format_per|}}} |{{#iferror:{{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P527|item={{{item|}}}}}<20 | {{#invoke:wikidata | claim | property=P527 | qualifier=P31 | formatting= table | rowformat=$0 $1| rowsubformat1=($1) |tablesort=1}} | {{#invoke:wikidata|numStatements|P527|item={{{item|}}}}} }} }} }} }} <!-- eliminats paràmetres d'accidents geogràfics per incorporació com a P527 + P31 |accidents = {{{accidents|}}} |subdivisions = {{{subdivisions|}}} |oasis = {{{oasis|}}} |arxipelag = {{{arxipelag|}}} |illes = {{{illes|}}} |golfs_badies = {{{golfs_badies|}}} |caps = {{{caps|}}} |estrets = {{{estrets|}}} --> |ciutats_riberenques = {{{ciutats_riberenques|}}} |mars_contigus = {{{mars_contigus|}}} |afluents = {{#ifeq:{{{afluents|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{{afluents|}}}<!-- -->|{{#iferror:{{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P974|item={{{item|}}}}}<20 | {{#invoke:wikidata |claim |property=P974 |qualifier=P3871 |formatting=table |list=firstrank |rowformat=$0$1|rowsubformat1=&#32;($1) |separator=,&#32;}} | {{#invoke:wikidata|numStatements|P974|item={{{item|}}}}} }}}}<!-- -->|{{#iferror:{{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P200|item={{{item|}}}}}<20 | {{#invoke:wikidata |claim |property=P200 |qualifier=P3871 |formatting=table |list=firstrank |rowformat=$0 $1|rowsubformat1=($1) |separator=,}}}}}} }} }} |efluent = {{#ifeq:{{{efluent|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{{efluent|}}}<!-- -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P201 | list=firstrank}} }} }} |desguassos = {{#ifeq:{{{desguassos|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{{desguassos|}}}<!-- -->|{{#invoke:wikidata|claim |property=P403 |qualifier=P706 |formatting=table <!-- Desembocadura riu --> |rowformat= $0 $1 |rowsubformat1=($1) | list=false }} }} }} |distributari = {{#ifeq:{{{distributari|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{{distributari|}}}<!-- -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P5998 | list=firstrank}} }} }} |curs_aigua = {{{curs_aigua|}}} |conca_hidrografica = {{#ifeq:{{{conca_hidrografica|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P4614 |value={{{conca_hidrografica|}}} }}}} |presa = {{#invoke:wikidata | claim | property=P4792 |list=false | formatting=ucfirst}} |pais_conca = {{#ifeq:{{{pais_conca|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty|{{{pais_conca|}}}<!-- -->| {{#invoke:wikidata | claim | property=P205 |list=firstrank }} }} }} |cabal = {{#ifeq:{{{cabal|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{cabal|}}}|{{posaunitat|{{{cabal|}}}|m³/seg}} |{{#invoke:wikidata |claim |property=P2225 |qualifier=P276 |formatting=table |list=firstrank |rowformat=$0 $1|rowsubformat1=($1) |colformat0=unitcode |separator=,&#32;}} }} }} |capacitat = {{#ifeq:{{{capacitat|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P2234 | list=false | value={{posaunitat|{{{capacitat|}}}|m³}}|formatting=unitcode }}}} |tipus_cascada = {{{tipus_cascada|}}} |alçada_salt = {{{alçada_salt|}}} |salt_llarg = {{{salt_llarg|}}} <!-- ******************************************************************************* Tractament de P2670. Aquells conceptes que es vulguin tractar com un paràmetre específic, es seleccionen amb whitelist. La resta, es mostraran en un bloc construït amb label+data seleccionats amb un blacklist de tots aquells valors que han aparegut en les whitelist dels específics --> |rescloses = {{#ifeq:{{{rescloses|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty |{{{rescloses|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table |property=P2670 |qualifier=P1114 |whitelist0=Q105731 | rowformat = $1 |colformat1=sitelink}} }} }} |salts = {{#ifeq:{{{salts|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty| {{{salts|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |qualifier=P1114|whitelist0=Q46867411 | rowformat = $1 |colformat1=sitelink}} }} }} |remuntadors = {{#ifeq:{{{remuntadors|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty| {{{remuntadors|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |qualifier=P1114|whitelist0=Q891302 | rowformat = $1 |colformat1=sitelink}} }} }} |pistes_alpi = {{#ifeq:{{{pistes_alpí|{{{pistes_alpi|}}}}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty| {{{pistes_alpí|{{{pistes_alpi|}}}}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |qualifier=P1114 |qualifier2=P2043 |whitelist0=Q56827195 | rowformat = $1 $2 |colformat1=sitelink |colformat2=unitcode |rowsubformat2=($2)}} }} }} |pistes_fons = {{#ifeq:{{{pistes_fons|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty| {{{pistes_fons|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |qualifier=P1114 |qualifier2=P2043 |whitelist0=Q1754598 | rowformat = $1 $2 |colformat1=sitelink |colformat2=unitcode |rowsubformat2=($2)}} }} }} |bloc_pistes_alpi = {{#if:{{{negres_alpí|{{{negres_alpi|}}}}}} {{{vermelles_alpí|{{{vermelles_alpi|}}}}}} {{{blaves_alpí|{{{blaves_alpi|}}}}}}{{{verdes_alpí|{{{verdes_alpi|}}}}}}|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |separator=&nbsp; |qualifier=P1114 |qualifier2=P518 |colformat0=raw |whitelist0=Q2057442/Q13440111/Q2551526/Q1923663 |blacklist2=Q1754598<!-- blackL=fons --> |rowformat ={{((}}Indret/colorpistes{{!}}$0{{!}}$1{{))}} }} }} |bloc_pistes_fons = {{#if:{{{negres_alpí|{{{negres_fons|}}}}}}{{{vermelles_fons|}}} {{{blaves_fons|}}}{{{verdes_fons|}}}|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |separator=&nbsp; |qualifier=P1114 |qualifier2=P518 |colformat0=raw ||whitelist0=Q2057442/Q13440111/Q2551526/Q1923663|blacklist2=Q56827195<!-- blackL=alpi --> |rowformat ={{((}}Indret/colorpistes{{!}}$0{{!}}$1{{))}} }} }} |bloc_remuntadors = {{#if:{{{catifes|}}}{{{telefèric|{{{teleferic|}}}}}}{{{telecabina|}}}{{{telecadira|}}} {{{telesquís|{{{telesquis|}}}}}}{{{canons|}}}|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim |formatting = table | property=P2670 |separator=&nbsp;&nbsp; |qualifier=P1114 |qualifier2=P518 |colformat0=raw ||whitelist0=Q847580/Q498002/Q1576693/Q850767/Q17136481/Q720493/Q1975677/Q142031 |rowformat ={{((}}Indret/iconapistes{{!}}$0{{!}}$1{{))}} }} }} | catifes = {{{catifes|}}} | teleferic = {{{telefèric|{{{teleferic|}}}}}} | telecabina = {{{telecabina|}}} | telecadira = {{{telecadira|}}} | telesquis = {{{telesquís|{{{telesquis|}}}}}} | canons = {{{canons|}}} | negres_alpi = {{{negres_alpí|{{{negres_alpi|}}}}}} | vermelles_alpi = {{{vermelles_alpí|{{{vermelles_alpi|}}}}}} | blaves_alpi = {{{blaves_alpí|{{{blaves_alpi|}}}}}} | verdes_alpi = {{{verdes_alpí|{{{verdes_alpi|}}}}}} | negres_fons = {{{negres_fons|}}} | vermelles_fons = {{{vermelles_fons|}}} | blaves_fons = {{{blaves_fons|}}} | verdes_fons = {{{verdes_fons|}}} |salinitat = {{#ifeq:{{{salinitat|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P4350 | list=false | value={{posaunitat|{{{salinitat|}}}|gr/l}}|formatting=unitcode }}}} |congelacio = {{{congelacio|}}} |etiqueta_mesures1 = {{{etiqueta_mesures1|}}} |nom_mesures1 = {{{nom_mesures1|}}} |etiqueta_mesures2 = {{{etiqueta_mesures2|}}} |nom_mesures2 = {{{nom_mesures2|}}} |etiqueta_mesures3 = {{{etiqueta_mesures3|}}} |nom_mesures3 = {{{nom_mesures3|}}} |etiqueta_geografia1 = {{{etiqueta_geografia1|}}} |nom_geografia1 = {{{nom_geografia1|}}} |etiqueta_geografia2 = {{{etiqueta_geografia2|}}} |nom_geografia2 = {{{nom_geografia2|}}} |etiqueta_geografia3 = {{{etiqueta_geografia3|}}} |nom_geografia3 = {{{nom_geografia3|}}} |etiqueta_caracteristiques1 = {{{etiqueta_caracteristiques1|}}} |nom_caracteristiques1 = {{{nom_caracteristiques1|}}} |etiqueta_caracteristiques2 = {{{etiqueta_caracteristiques2|}}} |nom_caracteristiques2 = {{{nom_caracteristiques2|}}} |etiqueta_caracteristiques3 = {{{etiqueta_caracteristiques3|}}} |nom_caracteristiques3 = {{{nom_caracteristiques3|}}} | etiqueta_historia1 = {{{etiqueta_historia1|}}} | nom_historia1 = {{{nom_historia1|}}} | etiqueta_historia2 = {{{etiqueta_historia2|}}} | nom_historia2 = {{{nom_historia2|}}} | etiqueta_historia3 = {{{etiqueta_historia3|}}} | nom_historia3 = {{{nom_historia3|}}} |material = {{#ifeq:{{{material|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P186 | value={{{material|}}} }}}} |nomenclator = {{{nomenclator|}}} |parcela = {{{parcel·la|{{{parcela|}}} }}} |superficie = {{#ifeq:{{{superficie|}}}|noWD|<!-- res -->| {{if empty |{{posaunitat|{{{superficie|}}}|km²}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P2046 |qualifier=P518|formatting = table | convert=default | rowformat = $1 $0 |rowsubformat1=$1: |colformat0=unitcode |colformat1=label}} }} }} |superficie_conca = {{#ifeq:{{{superficie_conca|}}}|noWD|<!-- res -->|{{if empty |{{posaunitat|{{{superficie_conca|}}}|km²}} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P2053 |list=false | formatting=unitcode |convert=default}} }} }} |obertura = {{#if:{{{obertura|}}} | {{{obertura|}}} |{{#invoke:wikidata | claim |formatting=table |property=P3025 |qualifier=P3027 |qualifier2=P3028 |qualifier3=P3026 |rowformat= $0 $1$3 |rowsubformat1=<br/>($1–$2) |rowsubformat3=<br/> {{GetLabelFix|P3026|lang={{{lang|}}}}}: $3}} }} |edat = {{{edat|}}} |tipus_erupcio = {{{tipus_erupcio|}}} |erupcio = {{{erupcio|}}} |cataleg = {{#ifeq:{{{cataleg|}}}|noWD|<!-- res -->| {{#if:{{{cataleg|}}} | {{{cataleg|}}} |{{#if:{{#property:P528 | from={{{item|}}} }} |{{#invoke:wikidata | claim |property=P528 |qualifier=P972 |qualifier2=P585 |qualifier3=P973 |formatting = table |rowformat= $1<small>: {{((}}#if:$3{{!}}[$3 $0]{{!}}$0{{))}}. $2 </small> |separator =,}} }} }} }} |estat_us = {{#ifeq:{{{estat_us|}}} |noWD|<!-- saltar -->|{{if empty | {{{estat_us|}}} |{{#invoke:wikidata |claim | property=P5816 |list=firstrank}} {{#invoke:wikidata |claim | property=P5817 |list=firstrank}} }} }} |dimensions = {{#ifeq:{{{dimensions|}}} |noWD|<!-- saltar -->|{{Bloc dimensions |dimensions = {{{dimensions|}}} |diametre = {{{diametre|}}} | amplada = {{{amplada|}}} | llargada = {{{llargada|{{{longitud|}}}}}} | alçada = {{{alçada|}}} | unitat_mida = {{if empty| {{{unitat_mida|}}} |{{#if:{{{dimensions|}}} {{{diametre|}}}{{{amplada|}}} {{{llargada|{{{longitud|}}}}}}{{{alçada|}}} |<!-- res, si manual -->|default}} }} | item={{{item|}}} | lang={{{lang|}}} }} }} |perimetre = {{#ifeq:{{{perimetre|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{perimetre|}}} | {{{perimetre|}}} |{{#if:{{#property:P2547 | from={{{item|}}} }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P2547 | qualifier=P518 |qualifier2=P2048| formatting= table | rowformat=$0 $1$2| colformat0=unitcode | colformat2=unitcode | rowsubformat1=($1) | rowsubformat2=, $2&nbsp;↑}} }} }} }} |especies = {{#ifeq:{{{especies|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{especies|}}} | {{{especies|}}} |{{#if:{{#property:P1990 | from={{{item|}}} }} |{{#invoke:wikidata | claim | property=P1990 }} }} }} }} |ciutat_mes_propera = {{{ciutat_mes_propera|}}} |premis = {{#ifeq:{{{premis|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{premis|}}}|{{{premis|}}} |{{#if:{{#property:P166 | from={{{item|}}} }} |{{#invoke:wikidata |claim |formatting=table |property=P166 |qualifier=P585 |separator=, |rowformat= $0 $1 |rowsubformat1=($1)}} }} }} }} |clima = {{{clima|}}} |insolacio = {{{insolacio|}}} |temperatura_mitjana = {{posaunitat|{{{tempmitja|{{{temperatura_mitjana|}}}}}}|ºC}} |amplitud_termica = {{posaunitat|{{{amplitudterm|{{{amplitud_termica|}}}}}}|ºC}} |temperatura_maxima = {{posaunitat|{{{temperatura_maxima|}}}|ºC}} |temperatura_minima = {{posaunitat|{{{temperatura_minima|}}}|ºC}} |precipit_any = {{posaunitat|{{{precipany|{{{precipit_any|}}}}}}|mm}} |defichidric = {{posaunitat|{{{defichidric|}}}|mm}} |tempaigua = {{posaunitat|{{{tempaigua|}}}|ºC}} |data_captacio = {{{data_captacio|}}} |pH = {{{pH|}}} |cronologia = {{#ifeq:{{{cronologia|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{cronologia|}}}|{{{cronologia|}}} |{{#if:{{#property:P793 | from={{{item|}}} }} |<tr>{{#invoke:wikidata |claim |formatting=table |property=P793 |qualifier=P585 or P793/P585<!-- data -->|qualifier2=P580<!-- data inici--> |qualifier3=P582<!-- data fi -->|qualifier4=P710 OR P1346 OR P3279<!-- participant --> |qualifier5=P276<!-- ubicacio -->|qualifier6=P518<!-- aplica a--> |qualifier7=P770<!--motiu destr-->|qualifier8=P828<!-- causat per --> |separator=</tr><tr>|conjunction=</tr><tr> |rowsubformat2=$2-$3 |rowsubformat1=$1 |rowsubformat4=, per $4 |rowsubformat5=&nbsp;($5) |rowsubformat6=:&nbsp;$6 |rowsubformat7=<br/>{{GetLabelFix|P770|lang={{{lang|}}}}}: $7 |rowsubformat8=<br/>{{GetLabelFix|P828|lang={{{lang|}}}}}: $8 |rowformat=<td style="background: #eeeeee;">$1 $2</td><td>$0$6$5$4$7$8 }}</tr> }} }} }} |any_descoberta = {{#ifeq:{{{any_descoberta|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P575|value= {{{any_descoberta|}}}| formatting=Y}} }} |documentat = {{#ifeq:{{{documentat|{{{documentada|}}}}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P1249|value= {{{documentat|{{{documentada|}}}}}}}} }} |excavacions = {{{excavacions|}}} |primers_navegants = {{{primers_navegants|}}} |primers_exploradors = {{{primers_exploradors|}}} |arqueolegs = {{{arqueolegs|}}} |paleontolegs = {{{paleontolegs|}}} |periodes_historics = {{#ifeq:{{{periodes_historics|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P2348|value= {{{periodes_historics|}}}| list=firstrank}} }}<!-- ELIMINAT {{{periode|}}} --> |troballes = {{{troballes|}}} |restauracions = {{{restauracions|}}} |carretera = {{{carretera|}}} |notes = {{{notes|}}} <!-- ***** NOU TRACTAMENT proteccions patrimonials **** --> |bloc_proteccions_1 = <!-- Construcció amb dades WD, si no hi ha paràmetres manuals --> <!-- ________________________________________________________________________________ -->{{#if: {{{PH_oficial|}}} {{{PH_tipus|}}} {{{PH_data|}}}{{{designacio1|}}}{{{designacio2|}}} {{{designacio3|}}}{{{designacio4|}}}{{{designacio5|}}} |<!-- Hi ha manuals "normals", NO fer res amb els de WD. --> |{{Protecció patrimonial/P1435 |item={{{item|}}} |whitelist0= |child=yes |nom=}} }} <!-- Tractament proteccions manuals. Si són "normals", seran els únics perquè no s'ha posat WD. Si són "designacio extra", primer s'hauran mostrat les procedents de WD, si n'hi ha --> {{#if: {{{PH_oficial|}}} {{{PH_tipus|}}} {{{PH_data|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | id_proteccio = Q9259<!-- Força codi PH per a que {{Protecció patrimonial/publica}} activi paràmetres específics de PH --> | proteccio = {{#ifeq: {{lc:{{{PH_tipus|}}} }} |immaterial | {{GetLabelFix|Q59544|lang={{{lang|}}}}} | {{GetLabelFix|Q9259|lang={{{lang|}}}}} }} | designa_oficial = {{{PH_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{#if:{{{PH_tipus|}}} | {{{PH_tipus|}}} | Cultural}} | criteris = {{{PH_criteris|}}} | data_inici = {{#if:{{{PH_data|}}} |{{Sessió Patrimoni Unesco| {{{PH_data|}}}}}}} | data_fi = {{{PH_baixa|}}} | identificador = {{{PH_ID|}}} | extensio = {{Entrades separades per comes|{{{PH_extensioa|}}}|{{{PH_extensiob|}}}|{{{PH_extensioc|}}}|{{{PH_extensiod|}}}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{PH_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{PH_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{PH_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{PH_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{PH_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{PH_valor3|}}} | pattern_identificador = http://whc.unesco.org/en/list/$1 }} }} {{#if: {{{designacio1|}}}{{{designacio1_extra|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | proteccio = {{{designacio1|{{{designacio1_extra|}}}}}} | designa_oficial = {{{designacio1_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{{designacio1_tipus|}}} | criteris = {{{designacio1_criteris|}}} | data_inici = {{{designacio1_data|}}} | data_fi = {{{designacio1_baixa|}}} | identificador = {{{designacio1_id|}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{designacio1_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{designacio1_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{designacio1_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{designacio1_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{designacio1_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{designacio1_valor3|}}} }} }} {{#if: {{{designacio2|}}}{{{designacio2_extra|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | proteccio = {{{designacio2|{{{designacio2_extra|}}}}}} | designa_oficial = {{{designacio2_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{{designacio2_tipus|}}} | criteris = {{{designacio2_criteris|}}} | data_inici = {{{designacio2_data|}}} | data_fi = {{{designacio2_baixa|}}} | identificador = {{{designacio2_id|}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{designacio2_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{designacio2_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{designacio2_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{designacio2_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{designacio2_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{designacio2_valor3|}}} }} }} {{#if: {{{designacio3|}}}{{{designacio3_extra|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | proteccio = {{{designacio3|{{{designacio3_extra|}}}}}} | designa_oficial = {{{designacio3_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{{designacio3_tipus|}}} | criteris = {{{designacio3_criteris|}}} | data_inici = {{{designacio3_data|}}} | data_fi = {{{designacio3_baixa|}}} | identificador = {{{designacio3_id|}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{designacio3_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{designacio3_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{designacio3_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{designacio3_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{designacio3_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{designacio3_valor3|}}} }} }} {{#if: {{{designacio4|}}}{{{designacio4_extra|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | proteccio = {{{designacio4|{{{designacio4_extra|}}}}}} | designa_oficial = {{{designacio4_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{{designacio4_tipus|}}} | criteris = {{{designacio4_criteris|}}} | data_inici = {{{designacio4_data|}}} | data_fi = {{{designacio4_baixa|}}} | identificador = {{{designacio4_id|}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{designacio4_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{designacio4_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{designacio4_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{designacio4_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{designacio4_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{designacio4_valor3|}}} }} }} {{#if: {{{designacio5|}}}{{{designacio5_extra|}}} | {{Protecció patrimonial/publica | item = {{{item|}}} |lang={{{lang|}}} | proteccio = {{{designacio5|{{{designacio5_extra|}}}}}} | designa_oficial = {{{designacio5_oficial|}}} | tipus_proteccio = {{{designacio5_tipus|}}} | criteris = {{{designacio5_criteris|}}} | data_inici = {{{designacio5_data|}}} | data_fi = {{{designacio5_baixa|}}} | identificador = {{{designacio5_id|}}} | proteccio_etiqueta1 = {{{designacio5_etiqueta1|}}} | proteccio_valor1 = {{{designacio5_valor1|}}} | proteccio_etiqueta2 = {{{designacio1_etiqueta2|}}} | proteccio_valor2 = {{{designacio5_valor2|}}} | proteccio_etiqueta3 = {{{designacio5_etiqueta3|}}} | proteccio_valor3 = {{{designacio5_valor3|}}} }} }} |bloc_proteccions_2 = <!-- Afegir proteccions patrimonials dels ítems que hi hagi a P527 (format_per) --> <!-- ________________________________________________________________________________ -->{{#if:{{{format_per|}}} |<!-- Manual. no tractament proteccions patrimonials de P527 des de WD -->|{{#iferror:{{#ifexpr:{{#invoke:wikidata|numStatements|P527|item={{{item|}}}}}<11<!-- limit 10 parts protegides --> |{{#invoke:wikidata | claim | property=P527 |qualifier=P527 | formatting= table | colformat1=raw | colformat0=label | whitelist1={{{whitelist_formatper|}}} | blacklist1={{{blacklist_formatper|}}} |separator= | rowformat=<!-- -->{{((}}Protecció patrimonial/P1435{{!}}item{{=}}$1{{!}}whitelist0{{=}}{{{whitelist_prot|}}}{{!}}child{{=}}yes{{!}}nom{{=}}$0{{))}} }} }} }} }} <!-- Excursionisme i escalada --> |primera_ascensio = {{{primera_ascensio|{{{primera ascensió|}}}}}} |ruta_normal ={{{ruta_normal|{{{ruta normal|{{{Població|}}}}}}}}} |etapes = {{{etapes|{{{Etapes|}}}}}} |variant = {{{variant|{{{Variant|}}}}}} |enllaç_sender = {{{enllaç_sender|{{{Sender|}}}}}} <!-- pistes d'esqui --> | domini = {{{domini|}}} | capacitat_alpi = {{{capacitat_alpí|{{{capacitat_alpi|}}}}}} <!-- | altres = {{{altres|}}} Anul·lada per massa genèrica i sense ús. juny'19 --> | km_alpi = {{{km_alpí|{{{km_alpi|}}}}}} | capacitat_fons = {{{capacitat_fons|}}} | km_fons = {{{km_fons|}}} | superficie_artificial = {{{superficie_artificial|}}} | construccio = {{{construccio|}}} | creador = {{if then show|{{Format P170 | item={{{item|}}} |lang={{{lang|}}} }}|<!-- no P170, saltar -->|<!-- -->|{{#invoke:wikidata|editAtWikidata||item={{{item|}}} |property=P170 |lang={{{lang|}}}}} }} | inauguracio = {{#ifeq:{{{inauguracio|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P571 |value={{{inauguracio|}}} }}}} | tancament = {{#ifeq:{{{tancament|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P576 |value={{{tancament|}}} }}}} | funcio = {{#ifeq:{{{funcio|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P366 | value={{{funcio|}}} | list=firstrank }} }} | visites_any = {{#if:{{{visites|}}} | {{{visites_any|}}}}} | visites = {{#ifeq:{{{visites|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{visites|}}} | {{{visites|}}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P1174 | formatting=table |list=false |qualifier =P585 |rowformat= $0 $1 |colformat1=Y |rowsubformat1=($1)}} }} }} | pressupost_any = {{#if:{{{pressupost|}}}|{{{pressupost_any|}}}}} | pressupost = {{#ifeq:{{{pressupost|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#if:{{{pressupost|}}}| {{{pressupost|}}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P2769 | formatting=table |list=false |qualifier =P585 |rowformat= $0 $1 |colformat0=unit |colformat1=Y |rowsubformat1=($1)}} }} }} | fundador = {{#ifeq:{{{fundador|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P112|value={{{fundador|}}} }}}} | gestor = {{#ifeq:{{{gestor|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P137|value={{{gestor|}}} }}}} | propietari = {{#ifeq:{{{propietari|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P127|value={{{propietari|}}} }}}} | dissenyador = {{#ifeq:{{{dissenyador|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P287|value={{{dissenyador|}}} }}}} | transport = {{#ifeq:{{{transport|}}}|noWD|<!-- res -->|{{#invoke:wikidata|claim|property=P2795|list=lang|value={{{transport|}}}}}}} <!-- provinents d'Element hidrografia --> | serveis = {{#ifeq:{{{serveis|}}}|noWD|<!-- no es vol WD -->|{{#if:{{{serveis|}}} | {{{serveis|}}} | {{#invoke:wikidata | claim | property=P912 |formatting=table |qualifier=P912/P2910 |qualifier2=P912 |rowformat = $1 |rowsubformat1=[[File:$1|18px|$2]] | separator=&nbsp; }} }} }} | lloc_web = {{#ifeq:{{{lloc_web|{{{website|}}}}}} |NONE|<!-- saltar, no es vol recuperar WD -->|{{#if:{{{lloc_web|{{{website|}}}}}} |{{if empty|{{{lloc_web|}}} | {{{website|}}} }} |{{#if:{{#invoke:wikidata|validProperty|P856|item={{{item|}}} }} |{{#ifeq:{{#invoke:wikidata |claim |property=P856 or P1581 |list=false |formatting=table |qualifier=P582 |rowformat=$1 |editicon=no}} | {{somevalue|lang={{{lang|}}}}}<!-- -->|{{#invoke:wikidata |claim |property=P856 or P1581 |list=false |formatting=weblink }}<!-- -->|{{#invoke:wikidata |claim |property=P856 or P1581 |list=false |formatting=table |colformat0=weblink |qualifier =P582 |rowsubformat1=&nbsp;→&nbsp;$2$3 |qualifier2=P1065 |rowsubformat2=[[File:Cloud download font awesome.svg|15px|link=$2]] |qualifier3=P2960 |colformat3=Y |rowsubformat3=&nbsp;<small>($3)</small> |rowformat=$0$1 }} }} }} }} }} |xarxes = {{align|left| {{Identificadors | item={{{item|}}} | lang={{{lang|}}} }} }} }}<!-- Parameter check: -->{{#invoke:TemplatePar |check |template=Plantilla:Infotaula indret |all= |opt= admin_tipus2 = admin_tipus3 = admin2 = admin3 = alt = altitud_max = altitud_min = altitud = altres_noms = amplitudterm = any_descoberta = arqueolegs = descobridor= blaves_alpi = blaves_fons = cabal = canons = capacitat_alpi = capacitat_fons = categoria_proteccio = catifes = child = classificacio = comarca = conca_hidrografica = coord_display = coord_format = coord_par = coordenades = cronologia = curs_aigua = data_captacio = defichidric = designacio1= designacio1_id= desnivell = documentat = domini = edat = element_vertebrador = erupcio = estat = estatfisic = etimologia = eponim = gestor = draw_mapa = imatge_mapa = logo= imatge = imatgeWD = isolament = item = km_alpi = km_fons = label = lat_dec = lat_deg = lat_dir = lat_min = lat_sec = lloc_web = localitzacio = lon_deg = lon_dir = lon_min = lon_sec = long_dec = llargada= longitud= mapa_nom = mapaWD = material = municipi = negres_alpi = negres_fons = nom_arab = nom_egipci = nom_grec = nom_iber = nom_jeroglifics = nom_llati = nom = nomenclator = pais = paleontolegs = pH= parcela= partde = passa = creua= patrimoni = periodes_historics = peu_mapa = peu = PH_baixa = PH_criteris = PH_data = PH_etiqueta1 = PH_etiqueta2 = PH_etiqueta3 = PH_extensioa = PH_extensiob = PH_extensioc = PH_extensiod = PH_ID = PH_oficial = PH_perill = PH_regio = PH_tipus = PH_valor1 = PH_valor2 = PH_valor3 = pistes_alpi = pistes_fons = precipany = primera_ascensio = primers_exploradors = prominencia = recorregut = remuntadors = restauracions = ruta_normal = serralada= superficie_artificial = superficie = telecabina = telecadira = teleferic = telesquis = tempaigua = tempmitja = terreny = tipologia = tipus_indret = troballes = verdes_alpi = verdes_fons = vermelles_alpi = vermelles_fons = wikidata = excavacions= tipus_erupcio= carretera= notes= mapa_draw= ciutat_mes_propera= nom_autocton= nom_original= nom_original_lleng= amplada= inauguracio= tancament= fundador= dissenyador= propietari= transport= visites= visites_any= pressupost= gestor= especies= serra= serres= cims= planta= orientacio= etapes= variant= enllaç_sender= identificador= localitzacio_inici= localitzacio_final= pais_final= estat_final= admin2_final= admin3_final= comarca_final= municipi_final= coordenades_final= zoom= lat_dec2= long_dec2= amplada_mapa= alçada_mapa= alçada= diametre= perimetre= ecoregio= recursos= punt_mes_alt= punt_mes_baix= continent= altitud_minima= altitud_maxima= insolacio= punt_mes_alt= punt_mes_baix= area_protegida= precipit_any= subdivisions= clima= oasis= limits_amb= temperatura_maxima= temperatura_minima= amplitud_termica= temperatura_mitjana= premis= pressupost_any= amenaces= coleccions= pobladors= etiqueta_mesures1= nom_mesures1= etiqueta_mesures2= nom_mesures2= etiqueta_mesures3= nom_mesures3= etiqueta_geografia1= nom_geografia1= etiqueta_geografia2= nom_geografia2= etiqueta_geografia3= nom_geografia3= etiqueta_caracteristiques1= nom_caracteristiques1= etiqueta_caracteristiques2= nom_caracteristiques2= etiqueta_caracteristiques3= nom_caracteristiques3= etiqueta_historia1= nom_historia1= etiqueta_historia2= nom_historia2= etiqueta_historia3= nom_historia3= obertura= distributari= salinitat= designacio2= designacio2_id= estat_us= dimensions= draw_layer= lon_dec= lon_dec2= nocateg_coord= <!-- provinents d'Element hidrografia --> desguassos= cotamin= cota_inicial= cota_final= costa= construccio= congelacio= ciutats_riberenques= caps= capacitat= arxipelag= area= alçada_salt= afluents= efluent= accidents= estrets= dificultat= periode= perill= pendent= patrimWD= nom_marcador2= nom_marcador= mars_contigus= marcador_mida= marcador_color= marcador= mar= illes= illa= golfs_badies= separacio= salts= salt_llarg= rescloses= profunditat= primers_navegants= web= ubicaWD= tipus_cascada= tipus_canal= serveis= superficie_conca= format_per= mapa_localitzador= situacio_geografica= <!-- a eliminar després bot --> Inici= Fi= coordini= coordfi= Estat= long= Nomenclàtor= coordmin= cotamin= coordmax= Territoris= cotamax= periode= <!-- altres_accidents= altres= profunditat_mitjana= regio= regió= Regió= subdivisió= subdivisió2= Alçada= altura= Altitud= nom_local= Amplitudterm= Any de descoberta= any descoberta= arqueòlegs= blaves_alpí= capacitat_alpí= categoria de protecció= Categoria de protecció= Comarca= conca hidrogràfica= Sistema= Coordenades= curs aigua= Curs d'aigua= data captació= Defichidric= Desnivell= documentada= Edat= element vertebrador= Element vertebrador= erupció= Erupció= estatfísic= Etimologia= Excavacions= Foto= fotografia= Fotografia= imatge_foto= km_alpí= web= Localització= localització= lloc= Poble= Situació= long= LocationMap= Material= Municipi= subdivisió3= negres_alpí= nom àrab= nom egipci= nom grec= nom iber= nom en jeroglífics= nom llatí= Nom= nom_del_volcà= nom del volcà= Nomenclàtor= nomenclàtor= país= País= paleontòlegs= Parcel·la= parcel·la= parcel·les= Parcel·les= Hi passa= període= Període= períodes històrics= Períodes històrics= fotografia_descripció= Peu de foto= peu_de_foto= peu de foto= image_caption= PH= perill= pistes_alpí= Precipany= Primera ascensió= primera ascensió= ascensió= primers exploradors= Primers exploradors= prominència= Prominència= Recorregut= ruta normal= Ruta normal= Serralada= massís= superfície_artificial= superfície= Superfície= telefèric= telesquís= Tempmitja= Terreny= Tipologia= tipus= tipus indret= verdes_alpí= vermelles_alpí= serres= Serres= MapLatitude= MapLongitude= Longitud= intervencions= grup de recerca= Peu= Cabal= orientació= Restauracions= Restauració= Època= Planta= peufoto= Data de la captació= Temperatura de l'aigua= Inici= Final= Etapes= Variant= Sender= Població= Mapa= Identificador= Punt culminant= Orientació= --> 1= <!-- a eliminar 1= cal foto= mapa_lloc= mapa_loc= GPS= coordenades UTM= província= tipus_subdivisió4= mapa_peu= imatge_peu= tipus_subdivisió3= subdivisió4= tipus_subdivisió2= tipus_subdivisió= --> |cat=Infotaules usades amb paràmetres desconeguts |format=0|preview=1|errNS=0 }}<!-- rastreig provisional de paràmetres -->{{#if: {{{PH_oficial|}}} {{{PH_tipus|}}} {{{PH_data|}}} |{{#ifeq:{{#invoke:string|find|source= {{#invoke:wikidata|claim|property=p1435 |formatting=raw|separator=<br/>|conjunction=<br/> |item={{{item|}}} }}<!-- no=2 -->|Q9259|1}}|0|{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/protecPHnoWD}}|{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/protecPH}}}} }}<!-- -->{{#if: {{{nom_iber|}}}{{{nom_egipci|}}}{{{nom_jeroglifics|}}}{{{nom_grec|}}}{{{nom_llati|}}}{{{nom_arab|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/noms_antics}} }}<!-- -->{{#if: {{{illa|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/illa}} }}<!-- -->{{#if: {{{coordenades_final|}}} |{{#if: {{getLatLon|P1444|P403|item={{{item|}}} }} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/coordfinal amb WD}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/coordfinal sense WD}} }} }}<!-- -->{{#if: {{{coordenades|}}} |{{#if: {{getLatLon|P1427|P885|P625|item={{{item|}}} }} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/coordinici amb WD}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/coordinici sense WD}} }} }}<!-- -->{{#if: {{{altres|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/altres}} }}<!-- -->{{#if: {{{profunditat_mitjana|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/profunditat_mitjana}} }}<!-- -->{{#if: {{{tempmitja|}}}{{{temperatura_mitjana|}}}{{{amplitudterm|}}}{{{amplitud_termica|}}}{{{temperatura_maxima|}}}{{{temperatura_minima|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/temperatura}} }}<!-- -->{{#if: {{{draw_mapa|}}} |{{#invoke:utilitats|rastreig|indret/draw_mapa}} }}<!-- 87 --> csidobo3iw4q8fotfkcz5xi0vk3umj8 Anouktia sukua'ipa:Indret/formatglobal 10 1025 13650 13635 2023-10-10T12:52:12Z Theklan 908 13650 wikitext text/x-wiki {{infobox |wikidata = {{{wikidata|}}} |child = {{{child|}}} |item = {{{item|}}} |lang = {{{lang|}}} |titlestyle = background-color:{{colors infotaules|indret}} |subheaderstyle = background-color:{{colors infotaules|indret}} |subheader = {{#if:{{{nom_original|}}} |{{#ifeq:{{{nom_original_txt|}}} | {{{nom|}}}|<!-- no mostrar per a evitar redundància amb el nom bàsic -->|{{{nom_original|}}}{{#if:{{{nom_original_lleng|}}} |&nbsp;({{{nom_original_lleng}}}) }} }} }} |captionstyle = font-size:90%; |headerstyle = background-color:{{colors infotaules|indret}} |labelstyle = padding-right:1.2em;<!--(assegura espai entre label i data --> background:#eeeeee; text-align:start |datastyle = text-align:start |title = <span style="float:left;">[[File:Simpleicons Places placeholder-tool.svg|Infotaula de geografia física|20px|link=]]</span>{{{nom|}}} | image = {{{logo|}}} | image2 = {{{imatge|}}} <!-- TIPUS INDRET no editable, només per a tractament format i colors --> |label2 = {{GetLabelFix|Q21146257|lang={{{lang|}}}}} |data2 = {{#switch:{{ucfirst:{{{tipologia_raw|}}}}} |Jaciment|Q1291195|Jaciment arqueològic|Q839954|Jaciment paleontològic|Q9096832 |Jaciment arqueològic romà|Q21752084=<!-- -->|#default={{{tipologia|}}} }} |label5 = {{GetLabelFix|Q386724|lang={{{lang|}}}}} |data5 = {{{narrativa|}}} |label10 = {{GetLabelFix|P742|lang={{{lang|}}}}} |data10 = {{{altres_noms|}}} |label12 = {{GetLabelFix|P138|lang={{{lang|}}}}} |data12 = {{{eponim|}}} |label14 = {{GetLabelFix|P61|lang={{{lang|}}}}} |data14 = {{{descobridor|}}} |label16 = {{GetLabelFix|P361|lang={{{lang|}}}}} |data16 = {{{partde|}}} |label18 = {{GetLabelFix|P1425|lang={{{lang|}}}}} |data18 = {{{ecoregio|}}} |label20 = {{GetLabelFix|P706|lang={{{lang|}}}}} |data20 = {{{situacio_geografica|}}} |label23 = {{GetLabelFix|Q863985|lang={{{lang|}}}}} |data23 = {{{tipus_canal|}}} |label25 = {{GetLabelFix|P3018|lang={{{lang|}}}}} |data25 = {{{area_protegida|}}} <!-- ******* INICI FINAL **************************************************************************** --> |header30 = {{#if:{{{bloc_inici|}}} {{{continent|}}}{{{pais_conca|}}}{{{cota_inicial|}}} {{{bloc_inici|}}}{{{entitat_territorial1|}}}{{{localitzacio1|}}} {{{mapa_localitzacio|}}} {{{imatge_mapa|}}} {{{draw_mapa|}}} {{{draw_layer|}}} | {{#if:{{{entitat_territorial2|}}} |{{GetLabelFix|Q529711|lang={{{lang|}}}}} <!-- hi ha 2 punts: Inici --> |{{GetLabelFix|P276|lang={{{lang|}}}}}<!-- hi ha només punt inicial: Ubicació --> }} }}<!-- No hi ha punt inicial --> |label32 = {{GetLabelFix|P30|lang={{{lang|}}}}} |data32 = {{{continent|}}} |label34 = {{GetLabelFix|P205|lang={{{lang|}}}}} |data34 = {{{pais_conca|}}} |label36 = {{GetLabelFix|T0021|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data36 = {{{cota_inicial|}}} <!-- Construir taula entitat territorials segons selecció feta a la plantilla Indret--> |data38 = {{#if:{{{bloc_inici|}}} | {{{bloc_inici|}}} |{{#if:{{{entitat_territorial1|}}} |<tr><td style="background:#eeeeee;">'''{{GetLabelFix|Q56061|lang={{{lang|}}}}}'''</td><td><!-- -->{{#ifeq:{{MatchRegex|{{{entitat_territorial1|}}}|[PQ]%d+}}|y<!-- Si és una Qnnnnn >> hi ha unitat territorial -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=P131 | item={{{entitat_territorial1|}}} | case=location }} |{{{entitat_territorial1|}}}<!-- si ≠ Qnnn >>> és un estat i està en text directe sense location --> }}</td></tr> }} }} |label39 = {{GetLabelFix|Q17334923|lang={{{lang|}}}}} |data39 = {{{localitzacio1|}}} |header41 = {{#if:{{{entitat_territorial2|}}} |{{GetLabelFix|Q12769393|lang={{{lang|}}}}}<!-- Final -->}} |label43 = {{GetLabelFix|T0022|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data43 = {{{cota_final|}}} |data45 = {{#if:{{{bloc_final|}}} | {{{bloc_final|}}} |{{#if:{{{entitat_territorial2|}}} |{{#if:{{#invoke:wikidata |claim |property=P131 |item={{{entitat_territorial2|}}} }} |<tr><td style="background:#eeeeee;">'''{{GetLabelFix|Q56061|lang={{{lang|}}}}}'''</td><td><!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P131 | item={{{entitat_territorial2|}}} | case=location | list=false}}</td></tr> }} }} }} |label46 = {{GetLabelFix|Q17334923|lang={{{lang|}}}}} |data46 = {{{localitzacio2|}}} |label48 = {{GetLabelFix|P403|lang={{{lang|}}}}} <!-- Si hi figura un riu o mar, posar-ho. SI hi ha la localització, evitr repetir--> |data48 = {{#ifeq:{{textnet|{{{desguassos|}}}}} | {{textnet|{{{localitzacio2|}}}}}|<!--no repetir -->|{{{desguassos|}}}}} |label49 = {{GetLabelFix|P276|lang={{{lang|}}}}} |data49 = {{{localitzacio276|}}} <!-- Mapa de localització --> | data50 = {{Mapes localització |module=wikidata | imatge_mapa={{{imatge_mapa|}}} |peu_mapa={{{peu_mapa|}}} | draw_mapa={{{draw_mapa|}}} |mapaWD={{{mapaWD|}}} | item={{{item|}}} | item_territori = |zoom= {{{zoom|}}} | mapa_localitzador= {{{mapa_localitzador|}}} | display={{{coord_display|}}} | nom_marcador ={{{title1|}}}|marcador ={{#if:{{{lat_dec2|}}}{{{lat_lon2|}}}|a}} | nom_marcador2={{{title2|}}}|marcador2= b | marcador_color= {{{marcador_color|}}} |marcador_color2= {{{marcador_color2|}}} | lat_lon = {{{lat_lon1|}}} | lat_lon2 = {{{lat_lon2|}}} | lat_dec = {{{lat_dec1|}}} | lon_dec ={{{lon_dec1|}}} | lat_dec2= {{{lat_dec2|}}} | lon_dec2={{{lon_dec2|}}} | layer= {{{draw_layer|}}} |lang={{{lang|}}} | serie_punts5 = {{{via|}}} | nocateg_coord = {{{nocateg_coord|}}} }} <!-- ****** GEOGRAFIA **************************************************************************** --> |label60 = {{GetLabelFix|P206|lang={{{lang|}}}}} |data60 = {{{mar|}}} |label62 = {{GetLabelFix|P4552|lang={{{lang|}}}}} |data62 = {{{serralada|}}} |label64 = {{GetLabelFix|Q2624046|lang={{{lang|}}}}} |data64 = {{{serra|}}} |label66 = {{GetLabelFix|P47|lang={{{lang|}}}}} |data66 = {{{limits_amb|}}} |label68 = {{GetLabelFix|Q23442|lang={{{lang|}}}}} |data68 = {{{illa|}}} |label72 = {{GetLabelFix|T0023|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data72 = {{{mars_contigus|}}} |label76 = {{GetLabelFix|T0024|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data76 = {{{ciutats_riberenques|}}} <!-- eliminats paràmetres d'accidents geogràfics per incorporació com a P527 + P31 |label80 = Oasis |data80 = {{{oasis|}}} |label82 = Arxipèlag |data82 = {{{arxipelag|}}} |label86 = Illes interiors |data86 = {{{illes|}}} |label90 = Golfs i badies |data90 = {{{golfs_badies|}}} |label92 = Caps |data92 = {{{caps|}}} |label94 = Estrets |data94 = {{{estrets|}}} |label96 = Accidents geogràfics |data96 = {{{accidents|}}} --> |label98 = {{GetLabelFix|P527|lang={{{lang|}}}}} |data98 = {{#if:{{{format_per|}}}|{{Llista desplegable condicional |{{{format_per|}}}|60}}}} |label100 = {{GetLabelFix|P974|lang={{{lang|}}}}} |data100 = {{#ifeq:{{{afluents|}}} | {{{efluent|}}} |<!-- Res. Es mostrarà "Riu" a següent data -->|{{#if:{{{afluents|}}}|{{Llista desplegable condicional |{{{afluents|}}}|60}}}} }} |label102 = {{#ifeq:{{{afluents|}}} | {{{efluent|}}} |{{GetLabelFix|Q4022|lang={{{lang|}}}}}<!--riu -->|{{GetLabelFix|P201|lang={{{lang|}}}}}}} |data102 = {{{efluent|}}} |label104 = {{GetLabelFix|P47|xlang={{{lang|}}}}} |data104 = {{{distributari|}}} |label106 = {{#if:{{{curs_aigua|}}}|{{GetLabelFix|Q355304|lang={{{lang|}}}}}|{{GetLabelFix|P4614|lang={{{lang|}}}}} }} |data106 = {{if empty | {{{curs_aigua|}}} | {{{conca_hidrografica|}}} }} |label110 = {{GetLabelFix|P4792|lang={{{lang|}}}}} |data110 = {{{presa|}}} |label144 = {{{etiqueta_geografia1|}}} |data144 = {{{nom_geografia1|}}} |label145 = {{{etiqueta_geografia2|}}} |data145 = {{{nom_geografia2|}}} |label146 = {{{etiqueta_geografia3|}}} |data146 = {{{nom_geografia3|}}}<!-- <!-- ****** CARACTERISTIQUES **************************************************************************** --> |header153 = {{#if: {{{element_vertebrador|}}}{{{cims|}}} {{{altitud|}}}{{{prominencia|}}}{{{isolament|}}}{{{costa|}}} {{{profunditat|}}}{{{separacio|}}}{{{rescloses|}}} {{{tipus_cascada|}}}{{{alçada_salt|}}}{{{salts|}}}{{{salt_llarg|}}} {{{dimensions|}}}{{{perimetre|}}} {{{punt_mes_baix|}}}{{{punt_mes_alt|}}}{{{creua|}}}{{{passa|}}}{{{carretera|}}} {{{material|}}}{{{nomenclator|}}}{{{parcela|}}}{{{superficie|}}}{{{superficie_conca|}}} {{{especies|}}}{{{recorregut|}}}{{{dificultat|}}}{{{orientacio|}}}{{{pendent|}}} {{{desnivell|}}}{{{classificacio|}}}{{{ciutat_mes_propera|}}} {{{nom_caracteristiques1|}}}{{{nom_caracteristiques2|}}}{{{nom_caracteristiques3|}}} {{{bloc_proteccions_1|}}}{{{bloc_proteccions_2|}}}{{{bloc_proteccions_3|}}} |{{GetLabelFix|Q1207505|lang={{{lang|}}}}}<!-- Característiques -->}} |label155 = {{GetLabelFix|T0025|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data155 = {{{element_vertebrador|}}} |label157 = {{GetLabelFix|T0026|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data157 = {{{cims|}}} |label161 = {{GetLabelFix|P2044|lang={{{lang|}}}}} <!-- sobre nivell del mar. NO CONFONDRE AMB ALÇADA del objecte--> |data161 = {{{altitud|}}} |label165 = {{GetLabelFix|P2660|lang={{{lang|}}}}} |data165 = {{{prominencia|}}} |label169 = {{GetLabelFix|P2659|lang={{{lang|}}}}} |data169 = {{{isolament|}}} |label179 = {{GetLabelFix|P5141|lang={{{lang|}}}}} |data179 = {{posaunitat|{{{costa|}}}|m}} |label190 = {{GetLabelFix|P4511|lang={{{lang|}}}}} |data190 = {{posaunitat|{{{profunditat|}}}|m}} |label197 = {{GetLabelFix|T0044|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data197 = {{posaunitat|{{{separacio|}}}|m}} |label203 = {{GetLabelFix|Q105731|lang={{{lang|}}}}} |data203 = {{{rescloses|}}} | label205 = {{GetLabelFix|T0033|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} | data205 = {{{tipus_cascada|}}} | label207 = {{GetLabelFix|T0034|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} | data207 = {{{alçada_salt|}}} | label209 = {{GetLabelFix|Q46867411|lang={{{lang|}}}}} | data209 = {{{salts|}}} | label211 = {{GetLabelFix|T0035|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} | data211 = {{{salt_llarg|}}} |label213 = {{GetLabelFix|Q12370773|lang={{{lang|}}}}} |data213 = {{{dimensions|}}} |label231 = {{GetLabelFix|P2547|lang={{{lang|}}}}} <!--P518 permet indicar a que es refereix el perímetre: peu arbre, tronc, etc. --> |data231 = {{{perimetre|}}} |label260 = {{GetLabelFix|P1589|lang={{{lang|}}}}} <!-- {{nowrap|{{#if:{{{punt_mes_baix|}}} |{{GetLabelFix|P1589|lang={{{lang|}}}}} |Altura mínima }}}} --> |data260 = {{#if:{{{punt_mes_baix|}}} | {{{punt_mes_baix|}}} {{#if:{{{altitud_minima|}}} |&nbsp;({{posaunitat|{{{altitud_minima|}}} |{{GetLabelFix|Q125465|lang={{{lang|}}}}}}}) }} }} |label263 = {{GetLabelFix|P610|lang={{{lang|}}}}} <!-- {{nowrap|{{#if:{{{punt_mes_alt|}}}|{{GetLabelFix|P610|lang={{{lang|}}}}} |Altura màxima}}}} --> |data263 = {{#if:{{{punt_mes_alt|}}} | {{{punt_mes_alt|}}} {{#if:{{{altitud_maxima|}}} |&nbsp;({{posaunitat|{{{altitud_maxima|}}} |{{GetLabelFix|Q125465|lang={{{lang|}}}}}}}) }} }} |label265 = {{GetLabelFix|P177|lang={{{lang|}}}}} <!-- Pot ser una ruta, pista, etc. o un pont. En aquest cas, el P177 pot tenir contingut--> |data265 = {{{creua|}}} |label273 = {{GetLabelFix|P2505|lang={{{lang|}}}}} |data273 = {{{passa|}}} |label275 = {{GetLabelFix|Q34442|lang={{{lang|}}}}} |data275 = {{{carretera|}}} |label290 = {{GetLabelFix|P186|lang={{{lang|}}}}} |data290 = {{{material|}}} |label292 = {{nowrap|[[Nomenclàtor oficial de toponímia major de Catalunya|Al Nomenclàtor]]}} |data292 = {{{nomenclator|}}} |label298 = {{GetLabelFix|Q683595|lang={{{lang|}}}}} |data298 = {{{parcela|}}} |label300 = {{GetLabelFix|P2046|lang={{{lang|}}}}} |data300 = {{{superficie|}}} |label301 = {{GetLabelFix|P2053|lang={{{lang|}}}}} |data301 = {{{superficie_conca|}}} |label305 = {{GetLabelFix|P1990|lang={{{lang|}}}}} |data305 = {{{especies|}}} |label307 = {{GetLabelFix|Q1322323|lang={{{lang|}}}}} |data307 = {{{recorregut|}}} |label310 = {{GetLabelFix|Q26269989|lang={{{lang|}}}}} |data310 = {{{dificultat|}}} |label312 = {{GetLabelFix|Q2151613|lang={{{lang|}}}}} <!-- de la vall, del recorregut, sender, etc. --> |data312 = {{{orientacio|}}} |label314 = {{GetLabelFix|P4184|lang={{{lang|}}}}} |data314 = {{posaunitat|{{{pendent|}}}|%}} |label316 = {{GetLabelFix|Q64876327|lang={{{lang|}}}}} |data316 = {{{desnivell|}}} |label317 = {{GetLabelFix|P8450|lang={{{lang|}}}}} |data317 = {{{classificacio|}}} |label318 = {{GetLabelFix|T0029|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data318 = {{{ciutat_mes_propera|}}} | label325 = {{{etiqueta_caracteristiques1|}}} | data325 = {{{nom_caracteristiques1|}}} | label326 = {{{etiqueta_caracteristiques2|}}} | data326 = {{{nom_caracteristiques2|}}} | label327 = {{{etiqueta_caracteristiques3|}}} | data327 = {{{nom_caracteristiques3|}}} <!-- Bloc Protecció --> |data335 = {{{bloc_proteccions_1|}}}<!-- Manuals + els que hi ha a P1435 --> |data340 = {{{bloc_proteccions_2|}}}<!-- Les IPAs (P1600) sense cap altra protecció en P1435 --> |data342 = {{{bloc_proteccions_3|}}}<!-- proteccions generades amb Property que no figuren dins P1435 (espais naturals UICN + Reserva de la Biosfera --> <!-- ****** MESURES **************************************************************************** --> |header355 = {{#if:{{{temperatura_mitjana|}}} {{{temperatura_maxima|}}} {{{temperatura_minima|}}} {{{amplitud_termica|}}} {{{precipit_any|}}} {{{defichidric|}}} {{{tempaigua|}}} {{{pH|}}} {{{clima|}}} {{{insolacio|}}} {{{salinitat|}}} {{{congelacio|}}} {{{cabal|}}} {{{capacitat|}}} {{{nom_mesures1|}}} {{{nom_mesures2|}}} {{{nom_mesures3|}}} | {{GetLabelFix|T0030|editicon=no|lang={{{lang|}}}}}<!-- Mesures i indicadors -->}} |label359 = {{GetLabelFix|Q7937|lang={{{lang|}}}}} |data359 = {{{clima|}}} |label363 = {{GetLabelFix|Q216973|lang={{{lang|}}}}} |data363 = {{{insolacio|}}} |label372 = Temperatura mitjana anual<!-- ++++++++++++ traduir temperatura --> |data372 = {{{temperatura_mitjana|}}} |label375 = {{#if: {{{amplitud_termica|}}} |[[Amplitud tèrmica]] anual |{{#if:{{{temperatura_maxima|}}} |{{#if:{{{temperatura_minima|}}} |[[Amplitud tèrmica]] anual |Temperatura màxima }} |Temperatura mínima }} }} |data375 = {{#if:{{{amplitudterm|{{{amplitud_termica|}}}}}} |{{posaunitat|{{{amplitudterm|{{{amplitud_termica|}}}}}}|ºC}} |{{#if:{{{temperatura_maxima|}}} |{{#if:{{{temperatura_minima|}}} |{{{temperatura_minima|}}}&nbsp;⇔&nbsp;{{{temperatura_maxima|}}}&nbsp;ºC |{{posaunitat|{{{temperatura_maxima|}}}|ºC}} }} |{{#if:{{{temperatura_minima|}}} |{{posaunitat|{{{temperatura_minima|}}}|ºC}} }} }} }} |label378 = {{GetLabelFix|T0031|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data378 = {{{precipit_any|}}} |label382 = Balanç hídric anual |data382 = {{{defichidric|}}} |label384 = Temperatura aigua |data384 = {{{tempaigua|}}}<!-- -->{{if both|{{{tempaigua|}}} | {{{data_captacio|}}}<!-- -->|&nbsp;({{{data_captacio|}}}) }} |label390 = pH |data390 = {{#if:{{{pH|}}} | {{{pH|}}}<!-- -->{{#if:{{{tempaigua|}}} |<!--no repetir data -->| {{#if:{{{data_captacio|}}} |&nbsp;({{{data_captacio|}}}) }} }} }} |label395 = {{GetLabelFix|P4350|lang={{{lang|}}}}} |data395 = {{{salinitat|}}} |label400 = {{GetLabelFix|T0032|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data400 = {{{congelacio|}}} |label403 = {{GetLabelFix|P2225|lang={{{lang|}}}}} |data403 = {{{cabal|}}} |label406 = {{GetLabelFix|P2234|lang={{{lang|}}}}} |data406 = {{{capacitat|}}} | label415 = {{{etiqueta_mesures1|}}} | data415 = {{{nom_mesures1|}}} | label416 = {{{etiqueta_mesures2|}}} | data416 = {{{nom_mesures2|}}} | label417 = {{{etiqueta_mesures3|}}} | data417 = {{{nom_mesures3|}}} <!-- ****** ARQUEOLOGIA / HISTÒRIA **************************************************************************** --> |header425 = {{#if:{{{edat|}}}{{{cronologia|}}}{{{pobladors|}}}{{{any_descoberta|}}} {{{documentat|}}} {{{excavacions|}}} {{{arqueolegs|}}} {{{paleontolegs|}}} {{{primers_exploradors|}}} {{{primers_navegants|}}} {{{periodes_historics|}}} {{{troballes|}}} {{{restauracions|}}} {{{categoria_proteccio|}}} {{{cataleg|}}}{{{estat_us|}}}{{{terreny|}}}{{{planta|}}}{{{subdivisions|}}} {{{tipus_erupcio|}}}{{{erupcio|}}}{{{coleccions|}}}{{{amenaces|}}}{{{recursos|}}} | {{GetLabelFix|Q309|lang={{{lang|}}}}}<!-- Història -->}} |label427 = {{GetLabelFix|Q21146257|lang={{{lang|}}}}} |data427 = {{#switch:{{ucfirst:{{{tipologia_raw|}}}}} |Jaciment|Q1291195|Jaciment arqueològic|Q839954|Jaciment paleontològic|Q9096832 |Q21752104={{{tipologia|}}}<!-- -->|#default=}} |label428 = {{GetLabelFix|Q185836|lang={{{lang|}}}}} |data428 = {{{edat|}}} |label430 = {{GetLabelFix|P2348|lang={{{lang|}}}}} |data430 = {{{periodes_historics|}}} |label432 = {{GetLabelFix|T0037|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data432 = {{{pobladors|}}} |label434 = {{GetLabelFix|Q130788|lang={{{lang|}}}}} |data434 = {{{cronologia|}}} |label439 = {{GetLabelFix|P575|lang={{{lang|}}}}} |data439 = {{{any_descoberta|}}} |label441 = {{GetLabelFix|P1249|lang={{{lang|}}}}} |data441 = {{{documentat|}}} |label443 = {{GetLabelFix|Q959782|lang={{{lang|}}}}} |data443 = {{{excavacions|}}} |label447 = {{GetLabelFix|Q56055406|lang={{{lang|}}}}} |data447 = {{{primers_navegants|}}} |label449 = {{GetLabelFix|Q56055393|lang={{{lang|}}}}} |data449 = {{{primers_exploradors|}}} |label452 = {{GetLabelFix|Q3621491|lang={{{lang|}}}}} |data452 = {{{arqueolegs|}}} |label455 = {{GetLabelFix|Q1662561|lang={{{lang|}}}}} |data455 = {{{paleontolegs|}}} |label470 = {{GetLabelFix|Q10855061|lang={{{lang|}}}}} |data470 = {{{troballes|}}} |label472 = {{GetLabelFix|Q217102|lang={{{lang|}}}}} |data472 = {{{restauracions|}}} |label480 = {{GetLabelFix|P528|lang={{{lang|}}}}} |data480 = {{{cataleg|}}} |label482 = {{GetLabelFix|P5816|lang={{{lang|}}}}} |data482 = {{{estat_us|}}} |label495 = {{GetLabelFix|Q10926413|lang={{{lang|}}}}} |data495 = {{{terreny|}}} |label497 = {{GetLabelFix|Q55256292|lang={{{lang|}}}}} |data497 = {{{planta|}}} |label505 = {{GetLabelFix|T0038|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data505 = {{{tipus_erupcio|}}} |label507 = {{GetLabelFix|Q29575458|lang={{{lang|}}}}} |data507 = {{{erupcio|}}} <!-- ELIMINATS per falta d'ús. 4-5 casos, traspassat a comodins |label515 = Col·leccions |data515 = {{{coleccions|}}} |label521 = Amenaces |data521 = {{{amenaces|}}} |label523 = Recursos |data523 = {{{recursos|}}} --> |label525 = {{{etiqueta_historia1|}}} |data525 = {{{nom_historia1|}}} |label526 = {{{etiqueta_historia2|}}} |data526 = {{{nom_historia2|}}} |label527 = {{{etiqueta_historia3|}}} |data527 = {{{nom_historia3|}}} <!-- Excursionisme i escalada --> |header535 = {{#if:{{{primera_ascensio|}}} {{{ruta_normal|}}} {{{etapes|}}}{{{variant|}}} {{{enllaç_sender|}}} {{{enllaç_sender|}}} |{{GetLabelFix|Q349|lang={{{lang|}}}}}<!-- Esports -->}} |label540 = {{GetLabelFix|Q1194369|lang={{{lang|}}}}} |data540 = {{{primera_ascensio|}}} |label547 = {{GetLabelFix|T0041|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data547 = {{{ruta_normal|}}} |label553 = {{GetLabelFix|T0042|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data553 = {{{etapes|}}} |label559 = {{GetLabelFix|Q1779930|lang={{{lang|}}}}} |data559 = {{{variant|}}} |label570 = {{GetLabelFix|T0043|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} |data570 = {{{enllaç_sender|}}} <!-- pistes d'esqui --> | header585 = {{#if:{{{domini|}}} {{{capacitat_alpí|}}} {{{capacitat_alpi|}}} {{{remuntadors|}}} {{{catifes|}}} {{{telefèric|}}} {{{teleferic|}}} {{{telecabina|}}} {{{telecadira|}}} {{{telesquís|}}} {{{telesquis|}}} {{{bloc_remuntadors|}}}{{{bloc_pistes_alpi|}}}{{{bloc_pistes_fons|}}} {{{pistes_alpí|}}} {{{pistes_alpi|}}} {{{negres_alpí|}}} {{{negres_alpi|}}} {{{km_alpí|}}} {{{km_alpi|}}} {{{vermelles_alpí|}}} {{{vermelles_alpi|}}} {{{blaves_alpí|}}} {{{blaves_alpi|}}} {{{verdes_alpí|}}} {{{verdes_alpi|}}} | {{GetLabelFix|Q186222|lang={{{lang|}}}}}<!-- Esquí alpí -->}} | label595 = {{GetLabelFix|Q3034650|lang={{{lang|}}}}} | data595 = {{{domini|}}} | label597 = {{GetLabelFix|P1083|lang={{{lang|}}}}} | data597 = {{{capacitat_alpi|}}} | label599 = {{GetLabelFix|Q891302|lang={{{lang|}}}}} | data599 = {{#if:{{{remuntadors|}}} | {{{remuntadors|}}} |{{#if:{{{bloc_remuntadors|}}}{{{catifes|}}}{{{teleferic|}}}{{{telecabina|}}}{{{telecadira|}}} {{{telesquis|}}}{{{canons|}}} |&nbsp;}}<!-- Forçar capçalera "remuntadors" --> }} | data603 = {{align|right|{{#if:{{{bloc_remuntadors|}}} | {{{bloc_remuntadors|}}}<!-- -->| {{#if:{{{catifes|}}} | [[File:Tapis roulant sign inv v2.svg|20px|link=]]={{{catifes|}}}&nbsp;&nbsp;}}<!-- -->{{#if:{{{teleferic|}}} | [[File:Pictograms-nps-services-tramway.svg|20px|link=]]={{{teleferic|}}}&nbsp;&nbsp;}}<!-- -->{{#if:{{{telecabina|}}}| [[File:Icona_gondola_skilift.svg|20px|link=]]={{{telecabina|}}}&nbsp;&nbsp;}}<!-- -->{{#if:{{{telecadira|}}}| [[File:Italian_traffic_signs_-_icona_seggiovia.svg|20px|link=]]={{{telecadira|}}}&nbsp;&nbsp;}}<!-- -->{{#if:{{{telesquis|}}} | [[File:Italian_traffic_signs_-_icona_skilift.svg|20px|link=]]={{{telesquis|}}}&nbsp;&nbsp;}}<!-- -->{{#if:{{{canons|}}} | [[File:Snow_cannon_icona.svg|20px|link=]]={{{canons|}}}}} }} }} | label625 = {{GetLabelFix|P2046|lang={{{lang|}}}}} | data625 = {{{superficie_artificial|}}} | label639 = {{GetLabelFix|T0040|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} | data639 = {{{pistes_alpi|}}}{{#if:{{{km_alpi|}}}|&nbsp;({{{km_alpi|}}} km)}}{{#if:{{{pistes_alpi|}}}{{{km_alpi|}}}|&nbsp;:}}<!-- -->{{#if:{{{bloc_pistes_alpi|}}}|&nbsp;{{{bloc_pistes_alpi|}}}<!-- -->|{{#if:{{{negres_alpi|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:black;">&nbsp;'''{{{negres_alpi|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{vermelles_alpi|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:red;">&nbsp;'''{{{vermelles_alpi|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{blaves_alpi|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:Blue;">&nbsp;'''{{{blaves_alpi|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{verdes_alpi|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:green;">&nbsp;'''{{{verdes_alpi|}}}'''&nbsp;</span>}} }} | header673 = {{#if:{{{capacitat_fons|}}} {{{pistes_fons|}}} {{{negres_fons|}}} {{{vermelles_fons|}}}{{{blaves_fons|}}} {{{verdes_fons|}}} {{{km_fons|}}} | {{GetLabelFix|Q179687|lang={{{lang|}}}}}<!-- Esquí de fons -->}} | label675 = {{GetLabelFix|P1083|lang={{{lang|}}}}} | data675 = {{{capacitat_fons|}}} | label677 = {{GetLabelFix|T0040|editicon=no|lang={{{lang|}}}}} | data677 = {{{pistes_fons|}}}{{#if:{{{km_fons|}}}|&nbsp;({{{km_fons|}}} km)}}{{#if:{{{pistes_fons|}}}{{{km_fons|}}}|&nbsp;:}}<!-- -->{{#if:{{{bloc_pistes_fons|}}}|&nbsp;{{{bloc_pistes_fons|}}}<!-- -->|{{#if:{{{negres_fons|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:black;">&nbsp;'''{{{negres_fons|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{vermelles_fons|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:red;">&nbsp;'''{{{vermelles_fons|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{blaves_fons|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:Blue;">&nbsp;'''{{{blaves_fons|}}}'''&nbsp;</span>}}<!-- -->{{#if:{{{verdes_fons|}}}|&nbsp;<span style="border: 1px solid grey; color:white; background:green;">&nbsp;'''{{{verdes_fons|}}}'''&nbsp;</span>}} }} <!-- ****** ACTIVITAT **************************************************************************** --> | header725 = {{#if:{{{construccio|}}}{{{inauguracio|}}} {{{tancament|}}}{{{obertura|}}} {{{visites|}}}{{{pressupost|}}}{{{fundador|}}} {{{gestor|}}} {{{dissenyador|}}} {{{propietari|}}} {{{transport|}}} {{{serveis|}}}{{{premis|}}} {{{funcio|}}} {{{nom_activitat1|}}}{{{nom_activitat2|}}}{{{nom_activitat3|}}} | {{GetLabelFix|Q1914636|lang={{{lang|}}}}}<!-- Activitat -->}} | label728 = {{GetLabelFix|Q385378|lang={{{lang|}}}}} | data728 = {{{construccio|}}} | label730 = {{GetLabelFix|P170|lang={{{lang|}}}}} | data730 = {{{creador|}}} | label737 = {{GetLabelFix|P571|lang={{{lang|}}}}} | data737 = {{{inauguracio|}}} | label738 = {{GetLabelFix|P576|lang={{{lang|}}}}} | data738 = {{{tancament|}}} | label741 = {{GetLabelFix|P3025|lang={{{lang|}}}}} | data741 = {{{obertura|}}} | label743 = {{GetLabelFix|P366|lang={{{lang|}}}}} | data743 = {{{funcio|}}} | label745 = {{GetLabelFix|P1174|lang={{{lang|}}}}} | data745 = {{#if:{{{visites|}}} | {{{visites|}}} {{#if:{{{visites_any|}}} |&nbsp;({{{visites_any|}}})}} }} | label747 = {{GetLabelFix|P2769|lang={{{lang|}}}}} | data747 = {{#if:{{{pressupost|}}} | {{{pressupost|}}} {{#if:{{{pressupost_any|}}} |<sup> ({{{pressupost_any|}}})</sup> }} }} | label751 = {{GetLabelFix|P112|lang={{{lang|}}}}} | data751 = {{{fundador|}}} | label752 = {{GetLabelFix|P137|lang={{{lang|}}}}} | data752 = {{{gestor|}}} | label753 = {{GetLabelFix|P127|lang={{{lang|}}}}} | data753 = {{{propietari|}}} | label754 = {{GetLabelFix|P47|lang={{{lang|}}}}} | data754 = {{{dissenyador|}}} | label765 = {{GetLabelFix|Q45025990|lang={{{lang|}}}}} | data765 = {{{transport|}}} | label767 = {{GetLabelFix|P912|lang={{{lang|}}}}} | data767 = {{{serveis|}}} | label779 = {{{etiqueta_activitat1|}}} | data779 = {{{nom_activitat1|}}} | label780 = {{{etiqueta_activitat2|}}} | data780 = {{{nom_activitat2|}}} | label781 = {{{etiqueta_activitat3|}}} | data781 = {{{nom_activitat3|}}} |label795 = {{GetLabelFix|P166|lang={{{lang|}}}}} |data795 = {{{premis|}}} |data799 = {{#if:{{{notes|}}} | <hr>}} |data800 = {{{notes|}}} |data805 = {{#if:{{{lloc_web|}}} | <hr> }} |label806 = {{GetLabelFix|Q35127|lang={{{lang|}}}}} | data806 = {{{lloc_web|}}} |data808 = {{{xarxes|}}} }} gefqf1rlf5q5ifh8yc2k2bifmj78401 Módulo:TemplatePar 828 1026 13559 2023-10-10T09:39:16Z Theklan 908 Página creada con «--[=[ TemplatePar 2015-02-14 Template parameter utility * assert * check * count * countNotEmpty * downcase() * match * valid * verify() * TemplatePar() ]=] -- Module globals local TemplatePar = { } local MessagePrefix = "lua-module-TemplatePar-" local L10nDef = {} L10nDef.en = { badPattern = "&#35;invoke:TemplatePar pattern syntax error", dupOpt = "&#35;invoke:TemplatePar repeated optional parameter", dupRule = "&#35;invoke:TemplatePar confli…» 13559 Scribunto text/plain --[=[ TemplatePar 2015-02-14 Template parameter utility * assert * check * count * countNotEmpty * downcase() * match * valid * verify() * TemplatePar() ]=] -- Module globals local TemplatePar = { } local MessagePrefix = "lua-module-TemplatePar-" local L10nDef = {} L10nDef.en = { badPattern = "&#35;invoke:TemplatePar pattern syntax error", dupOpt = "&#35;invoke:TemplatePar repeated optional parameter", dupRule = "&#35;invoke:TemplatePar conflict key/pattern", empty = "Error in template * undefined value for mandatory", invalid = "Error in template * invalid parameter", invalidPar = "&#35;invoke:TemplatePar invalid parameter", minmax = "&#35;invoke:TemplatePar min > max", missing = "&#35;invoke:TemplatePar missing library", multiSpell = "Error in template * multiple spelling of parameter", noMSGnoCAT = "&#35;invoke:TemplatePar neither message nor category", noname = "&#35;invoke:TemplatePar missing parameter name", notFound = "Error in template * missing page", tooLong = "Error in template * parameter too long", tooShort = "Error in template * parameter too short", undefined = "Error in template * mandatory parameter missing", unknown = "Error in template * unknown parameter name", unknownRule = "&#35;invoke:TemplatePar unknown rule" } L10nDef.de = { badPattern = "&#35;invoke:TemplatePar Syntaxfehler des pattern", dupOpt = "&#35;invoke:TemplatePar Optionsparameter wiederholt", dupRule = "&#35;invoke:TemplatePar Konflikt key/pattern", empty = "Fehler bei Vorlage * Pflichtparameter ohne Wert", invalid = "Fehler bei Vorlage * Parameter ungültig", invalidPar = "&#35;invoke:TemplatePar Ungültiger Parameter", minmax = "&#35;invoke:TemplatePar min > max", multiSpell = "Fehler bei Vorlage * Mehrere Parameter-Schreibweisen", noMSGnoCAT = "&#35;invoke:TemplatePar weder Meldung noch Kategorie", noname = "&#35;invoke:TemplatePar Parameter nicht angegeben", notFound = "Fehler bei Vorlage * Seite fehlt", tooLong = "Fehler bei Vorlage * Parameter zu lang", tooShort = "Fehler bei Vorlage * Parameter zu kurz", undefined = "Fehler bei Vorlage * Pflichtparameter fehlt", unknown = "Fehler bei Vorlage * Parametername unbekannt", unknownRule = "&#35;invoke:TemplatePar Unbekannte Regel" } local Patterns = { [ "ASCII" ] = "^[ -~]*$", [ "ASCII+" ] = "^[ -~]+$", [ "ASCII+1" ] = "^[!-~]+$", [ "n" ] = "^[%-]?[0-9]*$", [ "n>0" ] = "^[0-9]*[1-9][0-9]*$", [ "N+" ] = "^[%-]?[1-9][0-9]*$", [ "N>0" ] = "^[1-9][0-9]*$", [ "x" ] = "^[0-9A-Fa-f]*$", [ "x+" ] = "^[0-9A-Fa-f]+$", [ "X" ] = "^[0-9A-F]*$", [ "X+" ] = "^[0-9A-F]+$", [ "0,0" ] = "^[%-]?[0-9]*,?[0-9]*$", [ "0,0+" ] = "^[%-]?[0-9]+,[0-9]+$", [ "0,0+?" ] = "^[%-]?[0-9]+,?[0-9]*$", [ "0.0" ] = "^[%-]?[0-9]*[%.]?[0-9]*$", [ "0.0+" ] = "^[%-]?[0-9]+%.[0-9]+$", [ "0.0+?" ] = "^[%-]?[0-9]+[%.]?[0-9]*$", [ ".0+" ] = "^[%-]?[0-9]*[%.]?[0-9]+$", [ "ID" ] = "^[A-Za-z]?[A-Za-z_0-9]*$", [ "ID+" ] = "^[A-Za-z][A-Za-z_0-9]*$", [ "ABC" ] = "^[A-Z]*$", [ "ABC+" ] = "^[A-Z]+$", [ "Abc" ] = "^[A-Z]*[a-z]*$", [ "Abc+" ] = "^[A-Z][a-z]+$", [ "abc" ] = "^[a-z]*$", [ "abc+" ] = "^[a-z]+$", [ "aBc+" ] = "^[a-z]+[A-Z][A-Za-z]*$", [ "w" ] = "^%S*$", [ "w+" ] = "^%S+$", [ "base64" ] = "^[A-Za-z0-9%+/]*$", [ "base64+" ] = "^[A-Za-z0-9%+/]+$", [ "aa" ] = "[%a%a].*[%a%a]", [ "pagename" ] = string.format( "^[^#<>%%[%%]|{}%c-%c%c]+$", 1, 31, 127 ), [ "+" ] = "%S" } local patternCJK = false local function containsCJK( s ) -- Is any CJK character present? -- Precondition: -- s -- string -- Postcondition: -- Return false iff no CJK present -- Uses: -- >< patternCJK -- mw.ustring.char() -- mw.ustring.match() local r = false if not patternCJK then patternCJK = mw.ustring.char( 91, 13312, 45, 40959, 131072, 45, 178207, 93 ) end if mw.ustring.match( s, patternCJK ) then r = true end return r end -- containsCJK() local function facility( accept, attempt ) -- Check string as possible file name or other source page -- Precondition: -- accept -- string; requirement -- file -- file+ -- file: -- file:+ -- image -- image+ -- image: -- image:+ -- attempt -- string; to be tested -- Postcondition: -- Return error keyword, or false -- Uses: -- Module:FileMedia -- FileMedia.isType() local r if attempt and attempt ~= "" then local lucky, FileMedia = pcall( require, "Module:FileMedia" ) if type( FileMedia ) == "table" then FileMedia = FileMedia.FileMedia() local s, live = accept:match( "^([a-z]+)(:?)%+?$" ) if live then if FileMedia.isType( attempt, s ) then if FileMedia.isFile( attempt ) then r = false else r = "notFound" end else r = "invalid" end elseif FileMedia.isType( attempt, s ) then r = false else r = "invalid" end else r = "missing" end elseif accept:match( "%+$" ) then r = "empty" else r = false end return r end -- facility() local function factory( say ) -- Retrieve localized message string in content language -- Precondition: -- say -- string; message ID -- Postcondition: -- Return some message string -- Uses: -- > MessagePrefix -- > L10nDef -- mw.language.getContentLanguage() -- mw.message.new() local c = mw.language.getContentLanguage():getCode() local m = mw.message.new( MessagePrefix .. say ) local r = false if m:isBlank() then local l10n = L10nDef[ c ] if not l10n then l10n = L10nDef[ "en" ] end r = l10n[ say ] else m:inLanguage( c ) r = m:plain() end if not r then r = string.format( "(((%s)))", say ) end return r end -- factory() local function failsafe( story, scan ) -- Test for match (possibly user-defined with syntax error) -- Precondition: -- story -- string; parameter value -- scan -- string; pattern -- Postcondition: -- Return nil, if not matching, else non-nil -- Uses: -- mw.ustring.match() return mw.ustring.match( story, scan ) end -- failsafe() local function failure( spec, suspect, options ) -- Submit localized error message -- Precondition: -- spec -- string; message ID -- suspect -- string or nil; additional information -- options -- table or nil; optional details -- options.template -- Postcondition: -- Return string -- Uses: -- factory() local r = factory( spec ) if type( options ) == "table" then if type( options.template ) == "string" then if #options.template > 0 then r = string.format( "%s (%s)", r, options.template ) end end end if suspect then r = string.format( "%s: %s", r, suspect ) end return r end -- failure() local function fault( store, key ) -- Add key to collection string and insert separator -- Precondition: -- store -- string or nil or false; collection string -- key -- string or number; to be appended -- Postcondition: -- Return string; extended local r local s if type( key ) == "number" then s = tostring( key ) else s = key end if store then r = string.format( "%s; %s", store, s ) else r = s end return r end -- fault() local function feasible( analyze, options, abbr ) -- Check content of a value -- Precondition: -- analyze -- string to be analyzed -- options -- table or nil; optional details -- options.pattern -- options.key -- options.say -- abbr -- true: abbreviated error message -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid or no answer permitted -- Uses: -- > Patterns -- failure() -- mw.text.trim() -- facility() -- failsafe() -- containsCJK() local r = false local s = false local show = nil local scan = false if type( options.pattern ) == "string" then if options.key then r = failure( "dupRule", false, options ) else scan = options.pattern end else if type( options.key ) == "string" then s = mw.text.trim( options.key ) else s = "+" end if s ~= "*" then scan = Patterns[ s ] end if type( scan ) == "string" then if s == "n" or s == "0,0" or s == "0.0" then if not analyze:match( "[0-9]" ) and not analyze:match( "^%s*$" ) then scan = false if options.say then show = string.format( "'%s'", options.say ) end if abbr then r = show else r = failure( "invalid", show, options ) end end end elseif s ~= "*" then local op, n, plus = s:match( "([<!=>]=?)([-0-9][%S]*)(+?)" ) if op then n = tonumber( n ) if n then local i = tonumber( analyze ) if i then if op == "<" then i = ( i < n ) elseif op == "<=" then i = ( i <= n ) elseif op == ">" then i = ( i > n ) elseif op == ">=" then i = ( i >= n ) elseif op == "==" then i = ( i == n ) elseif op == "!=" then i = ( i ~= n ) else n = false end end if not i then r = "invalid" end elseif plus then r = "undefined" end elseif s:match( "^image%+?:?$" ) or s:match( "^file%+?:?$" ) then r = facility( s, analyze ) n = true elseif s:match( "langW?%+?" ) then n = "lang" -- lang lang+ -- langW langW+ end if not n and not r then r = "unknownRule" end if r then if options.say then show = string.format( "'%s' %s", options.say, s ) else show = s end if abbr then r = show else r = failure( r, show, options ) end end end end if scan then local legal, got = pcall( failsafe, analyze, scan ) if legal then if not got then if s == "aa" then got = containsCJK( analyze ) end if not got then if options.say then show = string.format( "'%s'", options.say ) end if abbr then r = show else r = failure( "invalid", show, options ) end end end else r = failure( "badPattern", string.format( "%s *** %s", scan, got ), options ) end end return r end -- feasible() local function fed( haystack, needle ) -- Find needle in haystack map -- Precondition: -- haystack -- table; map of key values -- needle -- any; identifier -- Postcondition: -- Return true iff found local k, v for k, v in pairs( haystack ) do if k == needle then return true end end -- for k, v return false end -- fed() local function fetch( light, options ) -- Return regular table with all parameters -- Precondition: -- light -- true: template transclusion; false: #invoke -- options -- table; optional details -- options.low -- Postcondition: -- Return table; whitespace-only values as false -- Uses: -- TemplatePar.downcase() -- mw.getCurrentFrame() -- frame:getParent() local g, k, v local r = { } if options.low then g = TemplatePar.downcase( options ) else g = mw.getCurrentFrame() if light then g = g:getParent() end g = g.args end if type( g ) == "table" then r = { } for k, v in pairs( g ) do if type( v ) == "string" then if v:match( "^%s*$" ) then v = false end else v = false end if type( k ) == "number" then k = tostring( k ) end r[ k ] = v end -- for k, v else r = g end return r end -- fetch() local function figure( append, options ) -- Extend options by rule from #invoke strings -- Precondition: -- append -- string or nil; requested rule -- options -- table; details -- ++ .key -- ++ .pattern -- Postcondition: -- Return sequence table local r = options if type( append ) == "string" then local story = mw.text.trim( append ) local sub = story:match( "^/(.*%S)/$" ) if type( sub ) == "string" then sub = sub:gsub( "%%!", "|" ) sub = sub:gsub( "%%%(%(", "{{" ) sub = sub:gsub( "%%%)%)", "}}" ) options.pattern = sub options.key = nil else options.key = story options.pattern = nil end end return r end -- figure() local function fill( specified ) -- Split requirement string separated by '=' -- Precondition: -- specified -- string or nil; requested parameter set -- Postcondition: -- Return sequence table -- Uses: -- mw.text.split() local r if specified then local i, s r = mw.text.split( specified, "%s*=%s*" ) for i = #r, 1, -1 do s = r[ i ] if #s == 0 then table.remove( r, i ) end end -- for i, -1 else r = { } end return r end -- fill() local function finalize( submit, options, frame ) -- Finalize message -- Precondition: -- submit -- string or false or nil; non-empty error message -- options -- table or nil; optional details -- options.format -- options.preview -- options.cat -- options.template -- frame -- object, or false -- Postcondition: -- Return string or false -- Uses: -- factory() local r = false if submit then local opt, s local lazy = false local show = false if type( options ) == "table" then opt = options show = opt.format lazy = ( show == "" or show == "0" or show == "-" ) s = opt.preview if type( s ) == "string" and s ~= "" and s ~= "0" and s ~= "-" then if lazy then show = "" lazy = false end if not frame then frame = mw.getCurrentFrame() end if frame:preprocess( "{{REVISIONID}}" ) == "" then if s == "1" then show = "*" else show = s end end end else opt = { } end if lazy then if not opt.cat then r = string.format( "%s %s", submit, factory( "noMSGnoCAT" ) ) end else r = submit end if r and not lazy then local i if not show or show == "*" then show = "<span class=\"error\">@@@</span>" end i = show:find( "@@@", 1, true ) if i then -- No gsub() since r might contain "%3" (e.g. URL) r = string.format( "%s%s%s", show:sub( 1, i - 1 ), r, show:sub( i + 3 ) ) else r = show end end s = opt.cat if type( s ) == "string" then if opt.errNS then local ns = mw.title.getCurrentTitle().namespace local st = type( opt.errNS ) if st == "string" then local space = string.format( ".*%%s%d%%s.*", ns ) local spaces = string.format( " %s ", opt.errNS ) if spaces:match( space ) then opt.errNS = false end elseif st == "table" then for i = 1, #opt.errNS do if opt.errNS[ i ] == ns then opt.errNS = false break -- for i end end -- for i end end if opt.errNS then r = "" else if not r then r = "" end if s:find( "@@@" ) then if type( opt.template ) == "string" then s = s:gsub( "@@@", opt.template ) end end local i local cats = mw.text.split( s, "%s*#%s*" ) for i = 1, #cats do s = mw.text.trim( cats[ i ] ) if #s > 0 then r = string.format( "%s[[Category:%s]]", r, s ) end end -- for i end end end return r end -- finalize() local function finder( haystack, needle ) -- Find needle in haystack sequence -- Precondition: -- haystack -- table; sequence of key names, downcased if low -- needle -- any; key name -- Postcondition: -- Return true iff found local i for i = 1, #haystack do if haystack[ i ] == needle then return true end end -- for i return false end -- finder() local function fix( valid, duty, got, options ) -- Perform parameter analysis -- Precondition: -- valid -- table; unique sequence of known parameters -- duty -- table; sequence of mandatory parameters -- got -- table; sequence of current parameters -- options -- table or nil; optional details -- Postcondition: -- Return string as configured; empty if valid -- Uses: -- finder() -- fault() -- failure() -- fed() local k, v local r = false for k, v in pairs( got ) do if not finder( valid, k ) then r = fault( r, k ) end end -- for k, v if r then r = failure( "unknown", string.format( "'%s'", r ), options ) else -- all names valid local i, s for i = 1, #duty do s = duty[ i ] if not fed( got, s ) then r = fault( r, s ) end end -- for i if r then r = failure( "undefined", r, options ) else -- all mandatory present for i = 1, #duty do s = duty[ i ] if not got[ s ] then r = fault( r, s ) end end -- for i if r then r = failure( "empty", r, options ) end end end return r end -- fix() local function flat( collection, options ) -- Return all table elements with downcased string -- Precondition: -- collection -- table; k=v pairs -- options -- table or nil; optional messaging details -- Postcondition: -- Return table, may be empty; or string with error message. -- Uses: -- mw.ustring.lower() -- fault() -- failure() local k, v local r = { } local e = false for k, v in pairs( collection ) do if type ( k ) == "string" then k = mw.ustring.lower( k ) if r[ k ] then e = fault( e, k ) end end r[ k ] = v end -- for k, v if e then r = failure( "multiSpell", e, options ) end return r end -- flat() local function fold( options ) -- Merge two tables, create new sequence if both not empty -- Precondition: -- options -- table; details -- options.mandatory sequence to keep unchanged -- options.optional sequence to be appended -- options.low downcased expected -- Postcondition: -- Return merged table, or message string if error -- Uses: -- finder() -- fault() -- failure() -- flat() local i, e, r, s local base = options.mandatory local extend = options.optional if #base == 0 then if #extend == 0 then r = { } else r = extend end else if #extend == 0 then r = base else e = false for i = 1, #extend do s = extend[ i ] if finder( base, s ) then e = fault( e, s ) end end -- for i if e then r = failure( "dupOpt", e, options ) else r = { } for i = 1, #base do table.insert( r, base[ i ] ) end -- for i for i = 1, #extend do table.insert( r, extend[ i ] ) end -- for i end end end if options.low and type( r ) == "table" then r = flat( r, options ) end return r end -- fold() local function form( light, options, frame ) -- Run parameter analysis on current environment -- Precondition: -- light -- true: template transclusion; false: #invoke -- options -- table or nil; optional details -- options.mandatory -- options.optional -- frame -- object, or false -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid -- Uses: -- fold() -- fetch() -- fix() -- finalize() local duty, r if type( options ) == "table" then if type( options.mandatory ) ~= "table" then options.mandatory = { } end duty = options.mandatory if type( options.optional ) ~= "table" then options.optional = { } end r = fold( options ) else options = { } duty = { } r = { } end if type( r ) == "table" then local got = fetch( light, options ) if type( got ) == "table" then r = fix( r, duty, got, options ) else r = got end end return finalize( r, options, frame ) end -- form() local function format( analyze, options ) -- Check validity of a value -- Precondition: -- analyze -- string to be analyzed -- options -- table or nil; optional details -- options.say -- options.min -- options.max -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid or no answer permitted -- Uses: -- feasible() -- failure() local r = feasible( analyze, options, false ) local show if options.min and not r then if type( options.min ) == "number" then if type( options.max ) == "number" then if options.max < options.min then r = failure( "minmax", string.format( "%d > %d", options.min, options.max ), options ) end end if #analyze < options.min and not r then show = " <" .. options.min if options.say then show = string.format( "%s '%s'", show, options.say ) end r = failure( "tooShort", show, options ) end else r = failure( "invalidPar", "min", options ) end end if options.max and not r then if type( options.max ) == "number" then if #analyze > options.max then show = " >" .. options.max if options.say then show = string.format( "%s '%s'", show, options.say ) end r = failure( "tooLong", show, options ) end else r = failure( "invalidPar", "max", options ) end end return r end -- format() local function formatted( assignment, access, options ) -- Check validity of one particular parameter in a collection -- Precondition: -- assignment -- collection -- access -- id of parameter in collection -- options -- table or nil; optional details -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid or no answer permitted -- Uses: -- mw.text.trim() -- format() -- failure() local r = false if type( assignment ) == "table" then local story = assignment.args[ access ] or "" if type( access ) == "number" then story = mw.text.trim( story ) end if type( options ) ~= "table" then options = { } end options.say = access r = format( story, options ) end return r end -- formatted() local function furnish( frame, action ) -- Prepare #invoke evaluation of .assert() or .valid() -- Precondition: -- frame -- object; #invoke environment -- action -- "assert" or "valid" -- Postcondition: -- Return string with error message or "" -- Uses: -- form() -- failure() -- finalize() -- TemplatePar.valid() -- TemplatePar.assert() local options = { mandatory = { "1" }, optional = { "2", "cat", "errNS", "low", "max", "min", "format", "preview", "template" }, template = string.format( "&#35;invoke:%s|%s|", "TemplatePar", action ) } local r = form( false, options, frame ) if not r then local s options = { cat = frame.args.cat, errNS = frame.args.errNS, low = frame.args.low, format = frame.args.format, preview = frame.args.preview, template = frame.args.template } options = figure( frame.args[ 2 ], options ) if type( frame.args.min ) == "string" then s = frame.args.min:match( "^%s*([0-9]+)%s*$" ) if s then options.min = tonumber( s ) else r = failure( "invalidPar", "min=" .. frame.args.min, options ) end end if type( frame.args.max ) == "string" then s = frame.args.max:match( "^%s*([1-9][0-9]*)%s*$" ) if s then options.max = tonumber( s ) else r = failure( "invalidPar", "max=" .. frame.args.max, options ) end end if r then r = finalize( r, options, frame ) else s = frame.args[ 1 ] or "" r = tonumber( s ) if ( r ) then s = r end if action == "valid" then r = TemplatePar.valid( s, options, frame ) elseif action == "assert" then r = TemplatePar.assert( s, "", options ) end end end return r or "" end -- furnish() TemplatePar.assert = function ( analyze, append, options ) -- Perform parameter analysis on a single string -- Precondition: -- analyze -- string to be analyzed -- append -- string: append error message, prepending <br /> -- false or nil: throw error with message -- options -- table; optional details -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid -- Uses: -- format() local r = format( analyze, options ) if ( r ) then if ( type( append ) == "string" ) then if ( append ~= "" ) then r = string.format( "%s<br />%s", append, r ) end else error( r, 0 ) end end return r end -- TemplatePar.assert() TemplatePar.check = function ( options ) -- Run parameter analysis on current template environment -- Precondition: -- options -- table or nil; optional details -- options.mandatory -- options.optional -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid -- Uses: -- form() return form( true, options, false ) end -- TemplatePar.check() TemplatePar.count = function () -- Return number of template parameters -- Postcondition: -- Return number, starting at 0 -- Uses: -- mw.getCurrentFrame() -- frame:getParent() local k, v local r = 0 local t = mw.getCurrentFrame():getParent() local o = t.args for k, v in pairs( o ) do r = r + 1 end -- for k, v return r end -- TemplatePar.count() TemplatePar.countNotEmpty = function () -- Return number of template parameters with more than whitespace -- Postcondition: -- Return number, starting at 0 -- Uses: -- mw.getCurrentFrame() -- frame:getParent() local k, v local r = 0 local t = mw.getCurrentFrame():getParent() local o = t.args for k, v in pairs( o ) do if not v:match( "^%s*$" ) then r = r + 1 end end -- for k, v return r end -- TemplatePar.countNotEmpty() TemplatePar.downcase = function ( options ) -- Return all template parameters with downcased name -- Precondition: -- options -- table or nil; optional messaging details -- Postcondition: -- Return table, may be empty; or string with error message. -- Uses: -- mw.getCurrentFrame() -- frame:getParent() -- flat() local t = mw.getCurrentFrame():getParent() return flat( t.args, options ) end -- TemplatePar.downcase() TemplatePar.valid = function ( access, options, frame ) -- Check validity of one particular template parameter -- Precondition: -- access -- id of parameter in template transclusion -- string or number -- options -- table or nil; optional details -- frame -- object; #invoke environment -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid or no answer permitted -- Uses: -- mw.text.trim() -- TemplatePar.downcase() -- frame:getParent() -- formatted() -- failure() -- finalize() local r = type( access ) if r == "string" then r = mw.text.trim( access ) if #r == 0 then r = false end elseif r == "number" then r = access else r = false end if r then local params if type( options ) ~= "table" then options = { } end if options.low then params = TemplatePar.downcase( options ) else params = frame:getParent() end r = formatted( params, access, options ) else r = failure( "noname", false, options ) end return finalize( r, options, frame ) end -- TemplatePar.valid() TemplatePar.verify = function ( options ) -- Perform #invoke parameter analysis -- Precondition: -- options -- table or nil; optional details -- Postcondition: -- Return string with error message as configured; -- false if valid -- Uses: -- form() return form( false, options, false ) end -- TemplatePar.verify() -- Provide external access local p = {} function p.assert( frame ) -- Perform parameter analysis on some single string -- Precondition: -- frame -- object; #invoke environment -- Postcondition: -- Return string with error message or "" -- Uses: -- furnish() return furnish( frame, "assert" ) end -- .assert() function p.check( frame ) -- Check validity of template parameters -- Precondition: -- frame -- object; #invoke environment -- Postcondition: -- Return string with error message or "" -- Uses: -- form() -- fill() local options = { optional = { "all", "opt", "cat", "errNS", "low", "format", "preview", "template" }, template = "&#35;invoke:TemplatePar|check|" } local r = form( false, options, frame ) if not r then options = { mandatory = fill( frame.args.all ), optional = fill( frame.args.opt ), cat = frame.args.cat, errNS = frame.args.errNS, low = frame.args.low, format = frame.args.format, preview = frame.args.preview, template = frame.args.template } r = form( true, options, frame ) end return r or "" end -- .check() function p.count( frame ) -- Count number of template parameters -- Postcondition: -- Return string with digits including "0" -- Uses: -- TemplatePar.count() return tostring( TemplatePar.count() ) end -- .count() function p.countNotEmpty( frame ) -- Count number of template parameters which are not empty -- Postcondition: -- Return string with digits including "0" -- Uses: -- TemplatePar.countNotEmpty() return tostring( TemplatePar.countNotEmpty() ) end -- .countNotEmpty() function p.match( frame ) -- Combined analysis of parameters and their values -- Postcondition: -- Return string with error message or "" -- Uses: -- mw.text.trim() -- mw.ustring.lower() -- failure() -- form() -- TemplatePar.downcase() -- figure() -- feasible() -- fault() -- finalize() local r = false local options = { cat = frame.args.cat, errNS = frame.args.errNS, low = frame.args.low, format = frame.args.format, preview = frame.args.preview, template = frame.args.template } local k, v, s local params = { } for k, v in pairs( frame.args ) do if type( k ) == "number" then s, v = v:match( "^ *([^=]+) *= *(%S.*%S*) *$" ) if s then s = mw.text.trim( s ) if s == "" then s = false end end if s then if options.low then s = mw.ustring.lower( s ) end if params[ s ] then s = params[ s ] s[ #s + 1 ] = v else params[ s ] = { v } end else r = failure( "invalidPar", tostring( k ), options ) break -- for k, v end end end -- for k, v if not r then s = { } for k, v in pairs( params ) do s[ #s + 1 ] = k end -- for k, v options.optional = s r = form( true, options, frame ) end if not r then local errMiss, errValues, lack, rule local targs = frame:getParent().args options.optional = nil if options.low then targs = TemplatePar.downcase() else targs = frame:getParent().args end errMiss = false errValues = false for k, v in pairs( params ) do options.say = k errValue = false s = targs[ k ] if s then if s == "" then lack = true else lack = false end else s = "" lack = true end for r, rule in pairs( v ) do options = figure( rule, options ) r = feasible( s, options, true ) if r then if lack then if errMiss then errMiss = string.format( "%s, '%s'", errMiss, k ) else errMiss = string.format( "'%s'", k ) end elseif not errMiss then errValues = fault( errValues, r ) end break -- for r, rule end end -- for s, rule end -- for k, v r = ( errMiss or errValues ) if r then if errMiss then r = failure( "undefined", errMiss, options ) else r = failure( "invalid", errValues, options ) end r = finalize( r, options, frame ) end end return r or "" end -- .match() function p.valid( frame ) -- Check validity of one particular template parameter -- Precondition: -- frame -- object; #invoke environment -- Postcondition: -- Return string with error message or "" -- Uses: -- furnish() return furnish( frame, "valid" ) end -- .valid() function p.TemplatePar() -- Retrieve function access for modules -- Postcondition: -- Return table with functions return TemplatePar end -- .TemplatePar() return p 3ql782kfvr9m5yqvonth5tsgpttneeq Anouktia sukua'ipa:Infobox 10 1027 13653 13560 2023-10-10T17:24:00Z Theklan 908 13653 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Infobox/styles.css" /> {{#invoke:Infobox|infobox}} 1pdpp8pk0xx2pzbtll0sdfco1cvw055 Módulo:Infobox 828 1028 13651 13561 2023-10-10T17:02:55Z Theklan 908 13651 Scribunto text/plain -- -- This module implements {{Infobox}} -- local p = {} -- s'usa a renderNavBar(), anul·lat -- local navbar = require('Module:Navbar')._navbar local args = {} local origArgs local root local function notempty( s ) return s and s:match( '%S' ) end local function fixChildBoxes(sval, tt) if notempty(sval) then local marker = '<span class=special_infobox_marker>' local s = sval s = mw.ustring.gsub(s, '(<%s*[Tt][Rr])', marker .. '%1') s = mw.ustring.gsub(s, '(</[Tt][Rr]%s*>)', '%1' .. marker) if s:match(marker) then s = mw.ustring.gsub(s, marker .. '%s*' .. marker, '') s = mw.ustring.gsub(s, '([\r\n]|-[^\r\n]*[\r\n])%s*' .. marker, '%1') s = mw.ustring.gsub(s, marker .. '%s*([\r\n]|-)', '%1') s = mw.ustring.gsub(s, '(</[Cc][Aa][Pp][Tt][Ii][Oo][Nn]%s*>%s*)' .. marker, '%1') s = mw.ustring.gsub(s, '(<%s*[Tt][Aa][Bb][Ll][Ee][^<>]*>%s*)' .. marker, '%1') s = mw.ustring.gsub(s, '^(%{|[^\r\n]*[\r\n]%s*)' .. marker, '%1') s = mw.ustring.gsub(s, '([\r\n]%{|[^\r\n]*[\r\n]%s*)' .. marker, '%1') s = mw.ustring.gsub(s, marker .. '(%s*</[Tt][Aa][Bb][Ll][Ee]%s*>)', '%1') s = mw.ustring.gsub(s, marker .. '(%s*\n|%})', '%1') end if s:match(marker) then local subcells = mw.text.split(s, marker) s = '' for k = 1, #subcells do if k == 1 then s = s .. subcells[k] .. '</' .. tt .. '></tr>' elseif k == #subcells then local rowstyle = ' style="display:none"' if notempty(subcells[k]) then rowstyle = '' end s = s .. '<tr' .. rowstyle ..'><' .. tt .. ' colspan=2>\n' .. subcells[k] elseif notempty(subcells[k]) then if (k % 2) == 0 then s = s .. subcells[k] else s = s .. '<tr><' .. tt .. ' colspan=2>\n' .. subcells[k] .. '</' .. tt .. '></tr>' end end end end -- the next two lines add a newline at the end of lists for the PHP parser -- https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Template_talk:Infobox_musical_artist&oldid=849054481 -- remove when [[:phab:T191516]] is fixed or OBE s = mw.ustring.gsub(s, '([\r\n][%*#;:][^\r\n]*)$', '%1\n') s = mw.ustring.gsub(s, '^([%*#;:][^\r\n]*)$', '%1\n') s = mw.ustring.gsub(s, '^([%*#;:])', '\n%1') s = mw.ustring.gsub(s, '^(%{%|)', '\n%1') return s else return sval end end local function union(t1, t2) -- Returns the union of the values of two tables, as a sequence. local vals = {} for k, v in pairs(t1) do vals[v] = true end for k, v in pairs(t2) do vals[v] = true end local ret = {} for k, v in pairs(vals) do table.insert(ret, k) end return ret end local function getArgNums(prefix) -- Returns a table containing the numbers of the arguments that exist -- for the specified prefix. For example, if the prefix was 'data', and -- 'data1', 'data2', and 'data5' exist, it would return {1, 2, 5}. local nums = {} for k, v in pairs(args) do local num = tostring(k):match('^' .. prefix .. '([1-9]%d*)$') if num then table.insert(nums, tonumber(num)) end end table.sort(nums) return nums end -- Adds a row to the infobox, with either a header cell -- or a label/data cell combination. local function addRow(rowArgs) if rowArgs.header then root :tag('tr') :addClass(rowArgs.rowclass) :cssText(rowArgs.rowstyle) :attr('id', rowArgs.rowid) :tag('th') :attr('colspan', 2) :attr('id', rowArgs.headerid) :addClass('infobox-header') :addClass(rowArgs.class) :addClass(args.headerclass) :css('text-align', 'center') :cssText(args.headerstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :wikitext(fixChildBoxes(rowArgs.header, 'th')) elseif rowArgs.data then local row = root:tag('tr') row:addClass(rowArgs.rowclass) row:cssText(rowArgs.rowstyle) row:attr('id', rowArgs.rowid) if rowArgs.label then row :tag('th') :attr('scope', 'row') :attr('id', rowArgs.labelid) :addClass('infobox-label') :css('text-align', 'left') -- NOU :cssText(args.labelstyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :wikitext(rowArgs.label) :done() end local dataCell = row:tag('td') if not rowArgs.label then dataCell :attr('colspan', 2) :addClass('infobox-full-data') :css('text-align', 'center') end dataCell :attr('id', rowArgs.dataid) :addClass('infobox-data') :addClass(rowArgs.class) :cssText(rowArgs.datastyle) :cssText(rowArgs.rowcellstyle) :wikitext(fixChildBoxes(rowArgs.data, 'td')) end end local function renderTitle() if not args.title then return end root :tag('caption') :addClass(args.titleclass) :css('font-weight', 'bold') --NOU :cssText(args.titlestyle) :wikitext(args.title) end local function renderAboveRow() if not args.above then return end root :tag('tr') :tag('th') :attr('colspan', 2) :addClass(args.aboveclass) :css('text-align', 'center') :css('font-size', '125%') :css('font-weight', 'bold') :cssText(args.abovestyle) :wikitext(fixChildBoxes(args.above,'th')) end local function renderBelowRow() if not args.below then return end root :tag('tr') :tag('td') :attr('colspan', '2') :addClass(args.belowclass) :css('text-align', 'center') :cssText(args.belowstyle) :wikitext(fixChildBoxes(args.below,'td')) end local function renderSubheaders() if args.subheader then args.subheader1 = args.subheader end if args.subheaderrowclass then args.subheaderrowclass1 = args.subheaderrowclass end local subheadernums = getArgNums('subheader') for k, num in ipairs(subheadernums) do addRow({ data = args['subheader' .. tostring(num)], datastyle = args.subheaderstyle, rowcellstyle = args['subheaderstyle' .. tostring(num)], class = args.subheaderclass, rowclass = args['subheaderrowclass' .. tostring(num)] }) end end local function renderImages() if args.image then args.image1 = args.image end if args.caption then args.caption1 = args.caption end local imagenums = getArgNums('image') for k, num in ipairs(imagenums) do local caption = args['caption' .. tostring(num)] local data = mw.html.create():wikitext(args['image' .. tostring(num)]) if caption then data :tag('div') :cssText(args.captionstyle) :wikitext(caption) end addRow({ data = tostring(data), datastyle = args.imagestyle, class = args.imageclass, rowclass = args['imagerowclass' .. tostring(num)] }) end end local function renderRows() -- Gets the union of the header and data argument numbers, -- and renders them all in order using addRow. local rownums = union(getArgNums('header'), getArgNums('data')) table.sort(rownums) for k, num in ipairs(rownums) do addRow({ header = args['header' .. tostring(num)], label = args['label' .. tostring(num)], data = args['data' .. tostring(num)], datastyle = args.datastyle, class = args['class' .. tostring(num)], rowclass = args['rowclass' .. tostring(num)], rowstyle = args['rowstyle' .. tostring(num)], rowcellstyle = args['rowcellstyle' .. tostring(num)], dataid = args['dataid' .. tostring(num)], labelid = args['labelid' .. tostring(num)], headerid = args['headerid' .. tostring(num)], rowid = args['rowid' .. tostring(num)] }) end end -- Substituït per renderLinkWikidata() --local function renderNavBar() -- if not args.name then return end -- -- root -- :tag('tr') -- :tag('td') -- :attr('colspan', '2') -- :css('text-align', 'right') -- :wikitext(navbar{ -- args.name, -- mini = 1, -- }) --end local function renderLinkWikidata() -- Crea un enllaç a Wikidata en la part inferior local id = args.item or mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() local textoPie = "" if (args.child == 'yes' or args.subbox == 'yes' or args.wikidata == 'no') or (mw.title.getCurrentTitle().namespace ~= 0 and not args.item) then textoPie = '' elseif id then textoPie = '[[File:Notification-icon-Wikidata-logo.svg|18px|Modifica les dades a Wikidata|link=d:' .. tostring(id) .. ']]' if args.item and mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then textoPie = textoPie .. '[[Categoria:Articles amb accés arbitrari a Wikidata]]' end elseif #(getArgNums('data')) == 0 and mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then textoPie = 'Enllaceu a Wikidata per obtenir les dades globals' end if textoPie ~= '' then root :tag('tr') :tag('td') :attr('colspan', '2') :css('text-align', 'right') :wikitext(textoPie) end end local function renderItalicTitle() local italicTitle = args['italic title'] and mw.ustring.lower(args['italic title']) if italicTitle == '' or italicTitle == 'force' or italicTitle == 'yes' then root:wikitext(mw.getCurrentFrame():expandTemplate({title = 'italic title'})) end end local function renderTrackingCategories() if args.decat ~= 'yes' then if args.child == 'yes' then if args.title then root:wikitext('[[Kategoria:Tituluaren parametroarekin infotaula txertatuak dituzten orrialdeak]]') end elseif #(getArgNums('data')) == 0 and mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then root:wikitext('[[Kategoria:Datuen parametrorik ez dituzten infotaulak]]') end end end local function _infobox() -- Specify the overall layout of the infobox, with special settings -- if the infobox is used as a 'child' inside another infobox. if args.child ~= 'yes' then root = mw.html.create('table') root :addClass((args.subbox ~= 'yes') and 'infobox' or nil) :addClass(args.bodyclass) if args.subbox == 'yes' then root :css('padding', '0') :css('border', 'none') :css('margin', '-3px') :css('width', 'auto') :css('min-width', '100%') :css('font-size', '100%') :css('clear', 'none') :css('float', 'none') :css('background-color', 'transparent') else root :css('width', '22em') end root :cssText(args.bodystyle) renderTitle() renderAboveRow() else root = mw.html.create() root :wikitext(args.title) end renderSubheaders() renderImages() renderRows() renderBelowRow() --renderNavBar() --renderLinkWikidata() renderItalicTitle() renderTrackingCategories() return tostring(root) end local function preprocessSingleArg(argName) -- If the argument exists and isn't blank, add it to the argument table. -- Blank arguments are treated as nil to match the behaviour of ParserFunctions. if origArgs[argName] and origArgs[argName] ~= '' then args[argName] = origArgs[argName] end end local function preprocessArgs(prefixTable, step) -- Assign the parameters with the given prefixes to the args table, in order, in batches -- of the step size specified. This is to prevent references etc. from appearing in the -- wrong order. The prefixTable should be an array containing tables, each of which has -- two possible fields, a "prefix" string and a "depend" table. The function always parses -- parameters containing the "prefix" string, but only parses parameters in the "depend" -- table if the prefix parameter is present and non-blank. if type(prefixTable) ~= 'table' then error("Hi ha un valor no-taula per a la taula de prefix", 2) end if type(step) ~= 'number' then error("Hi ha un valor numèric (step) que no és vàlid", 2) end -- Get arguments without a number suffix, and check for bad input. for i,v in ipairs(prefixTable) do if type(v) ~= 'table' or type(v.prefix) ~= "string" or (v.depend and type(v.depend) ~= 'table') then error('Hi ha una entrada que no és vàlida per a la taula de prefix preprocessArgs', 2) end preprocessSingleArg(v.prefix) -- Only parse the depend parameter if the prefix parameter is present and not blank. if args[v.prefix] and v.depend then for j, dependValue in ipairs(v.depend) do if type(dependValue) ~= 'string' then error('El valor del paràmetre "depend" detectat en preprocessArgs no és vàlid') end preprocessSingleArg(dependValue) end end end -- Get arguments with number suffixes. local a = 1 -- Counter variable. local moreArgumentsExist = true while moreArgumentsExist == true do moreArgumentsExist = false for i = a, a + step - 1 do for j,v in ipairs(prefixTable) do local prefixArgName = v.prefix .. tostring(i) if origArgs[prefixArgName] then moreArgumentsExist = true -- Do another loop if any arguments are found, even blank ones. preprocessSingleArg(prefixArgName) end -- Process the depend table if the prefix argument is present and not blank, or -- we are processing "prefix1" and "prefix" is present and not blank, and -- if the depend table is present. if v.depend and (args[prefixArgName] or (i == 1 and args[v.prefix])) then for j,dependValue in ipairs(v.depend) do local dependArgName = dependValue .. tostring(i) preprocessSingleArg(dependArgName) end end end end a = a + step end end function p.infobox(frame) -- If called via #invoke, use the args passed into the invoking template. -- Otherwise, for testing purposes, assume args are being passed directly in. if frame == mw.getCurrentFrame() then origArgs = frame:getParent().args else origArgs = frame end -- Parse the data parameters in the same order that the old {{infobox}} did, so that -- references etc. will display in the expected places. Parameters that depend on -- another parameter are only processed if that parameter is present, to avoid -- phantom references appearing in article reference lists. preprocessSingleArg('child') preprocessSingleArg('bodyclass') preprocessSingleArg('subbox') preprocessSingleArg('bodystyle') preprocessSingleArg('title') preprocessSingleArg('titleclass') preprocessSingleArg('titlestyle') preprocessSingleArg('above') preprocessSingleArg('aboveclass') preprocessSingleArg('abovestyle') preprocessArgs({ {prefix = 'subheader', depend = {'subheaderstyle', 'subheaderrowclass'}} }, 10) preprocessSingleArg('subheaderstyle') preprocessSingleArg('subheaderclass') preprocessArgs({ {prefix = 'image', depend = {'caption', 'imagerowclass'}} }, 10) preprocessSingleArg('captionstyle') preprocessSingleArg('imagestyle') preprocessSingleArg('imageclass') preprocessArgs({ {prefix = 'header'}, {prefix = 'data', depend = {'label'}}, {prefix = 'rowclass'}, {prefix = 'rowstyle'}, {prefix = 'rowcellstyle'}, {prefix = 'class'}, {prefix = 'dataid'}, {prefix = 'labelid'}, {prefix = 'headerid'}, {prefix = 'rowid'} }, 50) preprocessSingleArg('headerclass') preprocessSingleArg('headerstyle') preprocessSingleArg('labelstyle') preprocessSingleArg('datastyle') preprocessSingleArg('below') preprocessSingleArg('belowclass') preprocessSingleArg('belowstyle') preprocessSingleArg('name') args['italic title'] = origArgs['italic title'] -- different behaviour if blank or absent preprocessSingleArg('decat') preprocessSingleArg('wikidata') preprocessSingleArg('item') return _infobox() end return p hfjvfytyrmb3nra7pefa8txlwvbxn9p Módulo:Infobox/styles.css 828 1029 13643 13642 2023-10-10T10:55:07Z Theklan 908 13643 sanitized-css text/css /* Infobox template style */ .infobox { border: 1px solid #aaa; background-color: #f9f9f9; color: black; margin: 0.5em 0 0.5em 1em; padding: 0.2em; float: right; clear: right; } .infobox td, .infobox th { vertical-align: top; } .infobox caption { font-size: larger; } .infobox.bordered { border-collapse: collapse; } .infobox.bordered td, .infobox.bordered th { border: 1px solid #aaa; } .infobox.bordered .borderless td, .infobox.bordered .borderless th { border: 0; } .infobox.sisterproject { width: 20em; font-size: 90%; } .infobox.standard-talk { border: 1px solid #c0c090; background-color: #f8eaba; } .infobox.standard-talk.bordered td, .infobox.standard-talk.bordered th { border: 1px solid #c0c090; } /* styles for bordered infobox with merged rows */ .infobox.bordered .mergedtoprow td, .infobox.bordered .mergedtoprow th { border: 0; border-top: 1px solid #aaa; border-right: 1px solid #aaa; } .infobox.bordered .mergedrow td, .infobox.bordered .mergedrow th { border: 0; border-right: 1px solid #aaa; } /* Styles for geography infoboxes, eg countries, country subdivisions, cities, etc. */ .infobox.geography { text-align: left; border-collapse: collapse; line-height: 1.2em; font-size: 90%; } .infobox.geography td, .infobox.geography th { border-top: solid 1px #aaa; padding: 0.4em 0.6em 0.4em 0.6em; } .infobox.geography .mergedtoprow td, .infobox.geography .mergedtoprow th { border-top: solid 1px #aaa; padding: 0.4em 0.6em 0.2em 0.6em; } .infobox.geography .mergedrow td, .infobox.geography .mergedrow th { border: 0; padding: 0 0.6em 0.2em 0.6em; } .infobox.geography .mergedbottomrow td, .infobox.geography .mergedbottomrow th { border-top: 0; border-bottom: solid 1px #aaa; padding: 0 0.6em 0.4em 0.6em; } .infobox.geography .maptable td, .infobox.geography .maptable th { border: 0; padding: 0; } 8z2484fbkk0sue3vm6mz9cp673ico4v Anouktia sukua'ipa:(( 10 1030 13566 2023-10-10T09:45:04Z Theklan 908 Página creada con «{{» 13566 wikitext text/x-wiki {{ 12pdiubnx5a18m40c9undnlmt4cb1o0 Anouktia sukua'ipa:)) 10 1031 13567 2023-10-10T09:45:24Z Theklan 908 Página creada con «}}» 13567 wikitext text/x-wiki }} 8fjf3hjuj07tdh6aq0z1wcya5rson4p Anouktia sukua'ipa:Align 10 1032 13569 13568 2023-10-10T09:46:40Z Theklan 908 13569 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#switch: {{lc:{{{1|center}}}}} |start|s = <div style="float: start;{{#switch:{{lc:{{{3|}}}}}|s|p|small=font-size:smaller;|g|l|large=font-size:large;|}}">{{{2}}}</div> |left |e = <div style="float: left;{{#switch:{{lc:{{{3|}}}}}|s|p|small=font-size:smaller;|g|l|large=font-size:large;|}}">{{{2}}}</div> |right |d = <div style="float: right;{{#switch:{{lc:{{{3|}}}}}|s|p|small=font-size:smaller;|g|l|large=font-size:large;|}}">{{{2}}}</div> |end|f = <div style="float: end;{{#switch:{{lc:{{{3|}}}}}|s|p|small=font-size:smaller;|g|l|large=font-size:large;|}}">{{{2}}}</div> |center |c = <div class="center" style="width:auto; margin-left:auto; margin-right:auto;{{#switch:{{lc:{{{3|}}}}}|s|p|small=font-size:smaller;|g|l|large=font-size:large;|}}">{{{2}}}</div><!-- vegeu Plantilla:Center, mateix codi --> |#default = Error en [[Plantilla:Align]]: el valor "{{{1}}}" com a paràmetre d'alineació és incorrecte. }}</includeonly><noinclude>Funció que permet determinar l'alineació d'un text. Té els paràmetres '''posicionals''': * 1: alineació (left, right, center, start, end). També accepta una equivalència reduïda-catalanitzada: e,d,c,s,f . '''Obligatori''' * 2: text a alinear. '''Obligatori''' * 3: mida de lletra. '''Opcional'''. Indica que, a més a més de l'alineament, es vol que la lletra sigui petita (p,s,small) o gran (g,l,large). Aquesta opció permet eliminar funcions nidades quan s'eliminen els tags HTML que produeixen errors de LINT. La sintaxi és <nowiki>{{align|<alineació>|<text>|<mida>}}</nowiki> ;Exemples {|class="wikitable" !Sintaxi!!Resultat obtingut segons paràmetres |- | <nowiki>{{align|e|esquerra, normal}}</nowiki> | {{align|e|esquerra, normal}} |- | <nowiki>{{align|center|centrat, normal}}</nowiki> | {{align|c|centrat, normal}} |- | <nowiki>{{align|d|dreta, normal}}</nowiki> | {{align|d|dreta, normal}} |- | <nowiki>{{align|left|esquerra, gran|g}}</nowiki> | {{align|left|esquerra, gran|g}} |- | <nowiki>{{align|d|dreta, gran|g}}</nowiki> | {{align|d|dreta, gran|g}} |- | <nowiki>{{align|left|esquerra, petita|p}}</nowiki> | {{align|left|esquerra, petita|p}} |- | <nowiki>{{align|d|dreta, petita|small}}</nowiki> | {{align|d|dreta, petita|small}} |} 0dbscaow6jp6sfh21zu3b52mok58d5w Anouktia sukua'ipa:GetLabelFix 10 1033 13571 13570 2023-10-10T09:47:41Z Theklan 908 13571 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{1|}}}|{{#invoke:Wikidata|getLabel|{{{1|}}}|linked={{{linked|}}}|editicon={{{editicon|}}}|case={{{case|}}}|itemgender={{{itemgender|}}}}}}}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> nybjr141qtso8k7yil5y3uueomtxe1i Anouktia sukua'ipa:Nowrap 10 1034 13572 2023-10-10T09:48:39Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly><span style="white-space:nowrap;">{{{1}}}</span></includeonly>» 13572 wikitext text/x-wiki <includeonly><span style="white-space:nowrap;">{{{1}}}</span></includeonly> 2xo5xgrb296vy3mfp2cy4sz8a8p0xme Anouktia sukua'ipa:If empty 10 1035 13573 2023-10-10T09:49:17Z Theklan 908 Página creada con «{{<includeonly>safesubst:</includeonly>#invoke:If empty|main}}» 13573 wikitext text/x-wiki {{<includeonly>safesubst:</includeonly>#invoke:If empty|main}} 0zsis4por8d1sy8jcpn8aw40q966y0o Módulo:If empty 828 1036 13574 2023-10-10T09:50:14Z Theklan 908 Página creada con «local p = {} function p.main(frame) local args = require('Module:Arguments').getArgs(frame, {wrappers = 'Template:If empty', removeBlanks = false}) for k,v in ipairs(args) do if v ~= '' then return v end end end return p» 13574 Scribunto text/plain local p = {} function p.main(frame) local args = require('Module:Arguments').getArgs(frame, {wrappers = 'Template:If empty', removeBlanks = false}) for k,v in ipairs(args) do if v ~= '' then return v end end end return p letbsxftv5nn63rb2g6fewvi3ipqbw9 Módulo:Wikidata/Units 828 1037 13575 2023-10-10T09:51:21Z Theklan 908 Página creada con «-- syntax: -- Qxxx = { -- label from Wikidata, as a reference -- label = "label fixed", -- plural = "plural fixed", -- ucode = "unit code to add or to fix", -- }, local wikidata_units = { Q531 = { -- any llum plural = "anys llum", }, Q573 = { -- dia ucode = "dies", }, Q4917 = { -- dòlar dels Estats Units ucode = "$", -- reiteratiu }, Q5151 = { -- mes plural = "mesos", }, Q11229 = { -- percentatge plural = "percentatge", ucode = "%", -…» 13575 Scribunto text/plain -- syntax: -- Qxxx = { -- label from Wikidata, as a reference -- label = "label fixed", -- plural = "plural fixed", -- ucode = "unit code to add or to fix", -- }, local wikidata_units = { Q531 = { -- any llum plural = "anys llum", }, Q573 = { -- dia ucode = "dies", }, Q4917 = { -- dòlar dels Estats Units ucode = "$", -- reiteratiu }, Q5151 = { -- mes plural = "mesos", }, Q11229 = { -- percentatge plural = "percentatge", ucode = "%", -- reiteratiu }, Q11573 = { -- metre ucode = "m", -- reiteratiu }, Q25267 = { -- grau Celsius plural = "graus Celsius", }, Q42289 = { -- grau Fahrenheit plural = "graus Fahrenheit", }, Q55627 = { -- anys de vida ajustats per discapacitat plural = "anys de vida ajustats per discapacitat", ucode = "AVAD", }, Q83327 = { -- electró-volt plural = "electrons-volt", }, Q155009 = { -- Reichsmark ucode = "ℛℳ", }, Q206037 = { -- revolucions per minut label = "revolució", ucode = "RPM", -- WD: rev/min }, Q209426 = { -- minut d'arc label = "minut", }, Q483261 = { -- unitat de massa atòmica ucode = "uma", -- WD: u }, Q524410 = { -- mil milions d'anys plural = "mil milions d'anys", }, Q550207 = { -- dòlar Geary-Khamis plural = "dòlars Geary-Khamis", ucode = "$", }, Q712226 = { -- quilòmetre quadrat ucode = "km²", -- reiteratiu }, Q743895 = { -- pulsacions per minut plural = "pulsacions per minut", ucode = "ppm", }, Q829073 = { -- segon d'arc label = "segon", ucode = "″", -- WD amb cometes rectes }, Q1463969 = { -- watt per metre-kelvin ucode = "W/(m·K)", -- WD: W m⁻¹ K⁻¹ }, Q2080811 = { -- fracció volumètrica label = "percentatge en volum", plural = "percentatge en volum", ucode = "%", -- WD: vol% }, Q3085309 = { -- joule per quilogram-kelvin ucode = "J/Kg·K", -- WD: J kg⁻¹ K⁻¹ }, Q6859652 = { -- mil·límetre de mercuri ucode = "mm Hg", -- WD: mmHg }, Q20966435 = { -- amper per volt-metre plural = "amper per volt-metre", }, Q20966455 = { -- joule per mol-kelvin ucode = "J/mol·K", -- WD: J K⁻¹ mol⁻¹ }, Q21127659 = { -- gram per 100 grams de dissolvent ucode = "g/100 g dissolvent", }, Q23977060 = { -- decibel relatiu a 1 picaWatt ucode = "dB re 1pW", }, Q24564698 = { -- anys (d'edat) plural = "anys", }, Q28739766 = { -- coulomb-metre ucode = "C·m", -- WD: C m }, } local function getUnit(amount, label, unitID, code, symbol) if label == nil then return unitID end local id_data = wikidata_units[unitID] or {} local unit_text = '' if code then unit_text = id_data.ucode or symbol or id_data.label or label elseif amount == "1" then unit_text = id_data.label or label or unitID else unit_text = id_data.plural or require("Module:ca-flexió").plural(id_data.label or label) end return unit_text end local convert_default = { Q218593 = "Q174789", -- in > mm Q3710 = "Q174728", -- ft > cm Q482798 = "Q11573", -- yd > m Q253276 = "Q828224", -- mi > km Q232291 = "Q712226", -- mi² > km² Q128822 = "Q180154", -- nus > km/h } -- fraction values are saved in Wikidata as decimal numbers, e.g. P6757 -- this helper function restores the fracion notation with 1 as numerator local function fraction1(decimal) decimal = tonumber(decimal) if decimal >= 1 then return decimal end local precision = 1E-15 local z = decimal local predenum = 0 local sc, num local denum = 1 repeat z = 1 / (z - math.floor(z)) sc = denum denum = denum * math.floor(z) + predenum predenum = sc num = math.ceil(decimal * denum) until ((math.abs(decimal - (num / denum)) < precision) or (z == math.floor(z)) or num == 1) return num .. '/' .. denum end return { getUnit = getUnit, convert_default = convert_default, fraction1 = fraction1 } luznx4jjr66d2l4rdtm4jt45ssz04bu Módulo:Wikidata/labels 828 1038 13592 13576 2023-10-10T10:04:03Z Theklan 908 13592 Scribunto text/plain --[=[ Tables with labels fixed for infoboxes. Keep the structure: -- Fixes for function getLabel local infoboxLabelsFromId = { } -- Fixes for case=infoboxlabel local infoboxlabels = { } -- Fixes for case=infoboxdata local infoboxdata = { } -- Support function used from Module:Wikidata/i18n for function claim with case=infoboxlabel local function fixInfoboxLabel(label) return label end -- Support function used from Module:Wikidata/i18n for function claim with case=infoboxdata local function fixInfoboxData(label) return label end ]=] -- Excepcions per a function getLabel local infoboxLabelsFromId = { ["P40"] = "Fills", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P57"] = "Direcció", -- text adjusted for infobox infobox: pel·licula, organització,.. ["P69"] = "Formació", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P97"] = "Títol", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P102"] = "Partit", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P136"] = "Gènere", -- text adjusted for infobox infobox: organització ["P138"] = "Epònim", -- text adjusted for infobox infobox: all ["P150"] = "Conté la subdivisió", -- text adjusted for infobox infobox: geogr.política ["P159"] = "Seu", -- text adjusted for infobox infobox: lloc web ["P161"] = "Papers destacats", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P166"] = "Premis", -- text adjusted for infobox infobox: all ["P181"] = "Distribució", ["P186"] = "Material", -- text adjusted for infobox infobox: indret ["P412"] = "Veu", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P417"] = "Patrocini", -- text adjusted for infobox infobox: geogr.política ["P428"] = "Abrev. botànica", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P421"] = "Fus horari", -- text adjusted for infobox infobox: geogr.política ["P571"] = "Creació", -- text adjusted for infobox infobox: organització ["P697"] = "Exautor", -- text adjusted for infobox infobox: ésser viu ["P737"] = "Influències", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P742"] = "Altres noms", -- text adjusted for infobox infobox: all ["P800"] = "Obres destacables", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P802"] = "Alumnes", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P835"] = "Abrev. zoologia", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P856"] = "Lloc web", -- text adjusted for infobox infobox: pel·lícula ["P915"] = "Rodatge", -- text adjusted for infobox infobox: pel·lícula ["P921"] = "Tema", -- text adjusted for infobox infobox: pel·lícula ["P1038"] = "Parents", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P1066"] = "Professors", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P1120"] = "Morts", -- text adjusted for infobox infobox: esdeveniment ["P1135"] = "Estatus", -- text adjusted for infobox infobox: ésser viu ["P1174"] = "Visitants anuals", -- text adjusted for infobox infobox: organització, edifici ["P1191"] = "Estrena", -- text adjusted for infobox infobox: pel·lícula ["P1339"] = "Ferits", -- text adjusted for infobox infobox: esdeveniments ["P1411"] = "Nominacions", -- text adjusted for infobox infobox: pel·lícula ["P1412"] = "Llengua", -- text adjusted for infobox infobox: all ["P1420"] = "Sinònims", -- text adjusted for infobox infobox: ésser viu ["P1446"] = "Desapareguts", -- text adjusted for infobox infobox: esdeveniments ["P1538"] = "Llars", -- text adjusted for infobox infobox: geogr.política ["P1559"] = "Nom original", -- text adjusted for infobox infobox: all ["P1619"] = "Obertura", -- text adjusted for infobox infobox: edifici ["P1672"] = "Font de", -- text adjusted for infobox infobox: ésser viu ["P2044"] = "Altitud", -- text adjusted for infobox infobox: indret, geogr.política ["P2048"] = "Alçada", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P2067"] = "Pes", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P2541"] = "Àmbit", -- text adjusted for infobox infobox: publicació ["P2257"] = "Freqüència", -- text adjusted for infobox infobox: esdeveniment ["P2635"] = "Parts", -- text adjusted for infobox infobox: composició ["P2659"] = "Isolament", -- text adjusted for infobox infobox: indret ["P2852"] = "Telèfon d'emergències", -- text adjusted for infobox infobox: geogr.política ["P2868"] = "té el rol", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P3373"] = "Germans", -- text adjusted for infobox infobox: persona ["P3712"] = "Objectius", -- text adjusted for infobox infobox: organització ["P3999"] = "Clausura", -- text adjusted for infobox infobox: edifici ["P4647"] = "Escenari", -- text adjusted for infobox infobox: composició ["P4628"] = "Genoma", ["Q7566"] = "Pares", -- en:parents infobox: persona ["Q929848"] = "Moviments", -- en:movements infobox: composició ["Q1921834"] = "Característiques", -- en:characteristics infobox: all ["Q130146"] = "EMEA", -- en:European Medicines Agency infobox: fàrmac ["Q204711"] = "FDA", -- en:Food and Drug Administration infobox: fàrmac ["Q215972"] = "Protagonistes", -- en:protagonist infobox: pel·licula ["Q959782"] = "Excavacions", -- en:(archeological) excavations infobox: indret ["Q1207505"] = "Dades i xifres", -- en:quality infobox: pel·lícula ["Q4745081"] = "AHFS", -- en:American Society of Health-System Pharmacists infobox: fàrmac ["Q7406919"] = "Serveis", -- en:services infobox: all ["Q29933828"] = "Llançament", -- text adjusted for infobox infobox: lloc web ["Q55579539"] = "Activitat", -- en:work period infobox: organització ["Q60313278"] = "Categoria:Articles de geografia política sense foto", -- infobox: IGP -- en:Category:Wikipedia requested photographs by administrative location ["T0008"] = "Es coneix per", -- en:known by infobox: persona ["T0015"] = "Estudiants notables", ["T0016"] = "Altres estudiants notables", ["T0017"] = "Assessorament acadèmic", ["T0018"] = "Situació judicial", ["T0019"] = "Enaltiment", ["T0020"] = "Història i celebracions", ["T0021"] = "Cota inicial", -- en:starting spot height (river, walk) infobox: indret ["T0022"] = "Cota final", -- en:ending spot height (river, walk) infobox: indret ["T0023"] = "Mars contigus", -- en:adjacent seas (each side of a strait) infobox: indret ["T0024"] = "Ciutats riberenques", -- en:riverside cities (of body of water) infobox: indret ["T0025"] = "Element vertebrador", -- en:linking element (item and its environment) infobox: indret ["T0026"] = "Cims destacats", -- en:highlighted summits infobox: indret ["T0027"] = "ANUL·LAT", -- en:starting spot height (river, walk) infobox: indret ["T0028"] = "ANUL·LAT", -- en:ending spot height (river, walk) infobox: indret ["T0029"] = "Ciutat més propera", -- en:nearest city infobox: indret ["T0030"] = "Mesures i indicadors", -- en:measures and indicators (section) infobox: indret ["T0031"] = "Mitjana de precipitacions", -- en:rainfall average infobox: indret ["T0032"] = "Congelació", -- en:freezing infobox: indret ["T0033"] = "Tipus cascada", -- en:Typus of waterfall (shape) infobox: indret ["T0034"] = "Alçada cascada", -- en:Waterfall height (full falls) infobox: indret ["T0035"] = "Salt més llarg", -- en:highlighted summits infobox: indret ["T0036"] = "Dificultat", -- en:difficulty (for tracks, climb,..) infobox: indret ["T0037"] = "Cultura/pobladors", -- en:cultural/ethnic roots infobox: indret ["T0038"] = "Tipus d'erupció", -- en:kind of eruption (volcanic) infobox: indret ["T0039"] = "Última erupció", -- en:last eruption (volcanic) infobox: indret ["T0040"] = "Pistes", -- en:pistes (ski piste plural) infobox: indret ["T0041"] = "Ruta normal", -- en:main itinerary (GR, trail, pathfoot) infobox: indret ["T0042"] = "Etapes", -- en:stages (GR, trail, pathfoot) infobox: indret ["T0043"] = "Enllaç altres senders", -- en:link to other trails (GR, pathfoot) infobox: indret ["T0044"] = "Separació mínima", -- en:minimum separation (straits), infobox: indret ["T0045"] = "Fusió de", -- en:amalgamation (entity "E" originated by merging "A"+"B") infobox: organitzacio ["T0046"] = "ANUL·LAT", -- en:Merge with (entity "E" merge with "A"+...) infobox: organitzacio ["T0047"] = "ANUL·LAT", -- en:reconstruction (entity second creation) infobox: organitzacio ["T0048"] = "Redissolució", -- en:redissolved (to dissolve entity again) infobox: organitzacio ["T0049"] = "Àmbit", -- en:thematic scope (library/museum area) infobox: organitzacio ["T0050"] = "ANUL·LAT", -- en:collections (museum specific collections) infobox: organitzacio ["T0051"] = "Tipus de documents", -- en:type of documents (in archive or museum) infobox: organitzacio ["T0052"] = "ANUL·LAT", -- en:book loans by year (in library ) infobox: organitzacio ["T0053"] = "ANUL·LAT", -- en:potential population (library, hospital,..) infobox: organitzacio ["T0054"] = "ANUL·LAT", -- en:member (of the club/organitzation/society) infobox: organitzacio ["T0055"] = "Membres anteriors", -- en:past members (music group/club/art school) infobox: organitzacio ["T0056"] = "ANUL·LAT", -- en:featured instruments (music group) infobox: organitzacio ["T0057"] = "ANUL·LAT", -- en:keyperson (within the organitzation) infobox: organitzacio ["T0058"] = "Membres destacats", -- en:remarkable members infobox: organitzacio ["T0059"] = "ANUL·LAT", -- en:cap de colla (chief of castells team) infobox: organitzacio ["T0060"] = "ANUL·LAT", -- en:Youth Party (political party youth branch) infobox: organitzacio ["T0061"] = "ANUL·LAT", -- en:allied organization infobox: organitzacio ["T0062"] = "ANUL·LAT", -- en:rival organization infobox: organitzacio ["T0063"] = "ANUL·LAT", -- en:remarkable figures (organitzation's indicators) infobox: organitzacio ["T0064"] = "ANUL·LAT", -- en:Other information infobox: organitzacio, ICQ, Llibre ["T0065"] = "ANUL·LAT", -- en:company estate (not the HQ, but the origin) infobox: organitzacio ["T0066"] = "ANUL·LAT" -- en:type of organisation & management infobox: organitzacio } -- Correccions d'etiquetes de forma adequada per a una infotaula (paràmetre label) -- S'usa a function claim amb case=infoboxlabel local infoboxlabels = { ["capital"] = "ciutat", ["comunitat autònoma"] = "autonomia", ["departament francès"] = "departament", ["districte francès"] = "districte", ["estat federat alemany"] = "estat federat", ["estat sobirà"] = "estat", ["reialme de la Commonwealth"] = "estat", ["república"] = "estat", ["zona de govern local d'Austràlia"] = "govern local", ["vencedor de la classificació general"]="primer lloc", ["segon de la classificació general"]="segon lloc", ["tercer de la classificació general"]="tercer lloc", ["vencedor d'etapa"]="primer lloc etapa", ["líder de la classificació general a la fi de l'etapa"]="líder class. general ", ["líder de la classificació per punts"]="líder per punts", ["líder de la classificació per equips"]="líder per equips", ["líder de la classificació de la muntanya"]="líder muntanya", ["líder de la classificació dels joves"]="líder juvenil", ["vencedor de la classificació de la muntanya"]="venç muntanya", ["vencedor de la classificació per equips"]="venç per equips", ["vencedor de la classificació per punts"]="venç per punts", ["vencedor de la classificació dels joves"]="venç juvenil", ["premi de la combativitat de l'etapa"]="combativitat etapa", ["líder de la classificació dels esprints"]="líder dels esprints", ["vencedor de la classificació dels esprints"]="venç esprints", ["líder de la classificació de la combinada"]="líder de la combinada", ["líder de la classificació de la combativitat"]="líder combativitat", ["segon de l'etapa"]="segon lloc etapa", ["tercer de l'etapa"]="tercer lloc etapa", ["líder de la classificació nacional"]="líder de la nacional", ["segon de la classificació general a la fi de l'etapa"]="segon lloc class. general ", ["tercer de la classificació general a la fi de l'etapa"]="tercer lloc class. general ", ["líder de la classificació del World Tour al final de la cursa"]="líder class. per World Tour", ["vencedor de la classificació del millor equip per punts"]="millor equip per punts", ["vencedor de la classificació per països"]="primer lloc class. nacions", ["vencedor de la classificació de la combinada"]="venç combinada", ["segon de la classificació per països"]="segon lloc class. nacions", ["vencedor de la classificació de la combativitat"]="venç combativitat", ["tercer de la classificació per països"]="tercer lloc class. nacions", ["segon de la classificació del millor equip per punts"]="segon lloc equip per punts", ["tercer de la classificació del millor equip per punts"]="tercer lloc equip per punts", ["líder de la classificació de les metes volants"]="líder metes volants", ["vencedor de la classificació sub-23 per països"]="primer lloc sub-23 de nacions", ["segon de la classificació sub-23 per països"]="segon lloc sub-23 de nacions", ["líder de la classificació de les escapades"]="líder d'escapades", ["vencedor de la classificació de la regularitat"]="venç regularitat", ["tercer de la classificació sub-23 per països"]="tercer lloc sub-23 de nacions", ["líder de la classificació del millor equip per punts"]="líder millor equip per punts", ["vencedor de la classificació dels novells"]="venç novells", ["guanyador de la classificació nacional"]="venç class. nacional", ["vencedor del ciclista més combatiu"]="ciclista més combatiu", ["vencedor de la classificació de les metes volants"]="venç metes volants", ["vencedor de la classificació de les escapades"]="venç escapades", ["classificació de l'intergiro al Giro d'Itàlia"]="class. Intergiro", ["vencedor de la classificació dels esprints especials"]="venç en esprints especials", ["mallot groc del líder de la classificació general"]="mallot groc de líder general", ["líder de la classificació dels novells"]="líder novells", ["mallot blanc del líder de la classificació dels joves"]="mallot blanc de líder joves", ["campionat del Món de pilots de Fórmula 1"]="Campionat pilots F1", ["campionat del Món de Constructors (Fórmula 1)"]="Campionat constructors F1" } -- Canvis en valors necessaris per a una infotaula (paràmetre data) local infoboxdata = { ["American Society of Health-System Pharmacists"] = "ASHP", ["Bach Werke Verzeichnis"] = "BWV", ["desplaçament estàndard"] = "estàndard", ["desplaçament en rosca"] = "en rosca", ["desplaçament màxim"] = "màxim", ["tonatge de pes mort"] = "DWT", ["Codi Internacional de Nomenclatura Zoològica"] = "CINZ", ["Codi Internacional de Nomenclatura Botànica"] = "CINB", ["Codi Internacional de Classificació i Nomenclatura de Virus"] = "CICNV", ["Codi Internacional de Nomenclatura per a Plantes Cultivades"] = "CINPC", ["Codi Internacional de Nomenclatura de Bacteris"] = "CINBa", ["Codi Internacional de Nomenclatura Botànica (edició Viena)"] = "CINB (edició Viena)", ["Codi Internacional de Nomenclatura Botànica (edició Tòquio)"] = "CINB (edició Tòquio)", ["Codi Internacional de Nomenclatura Botànica (edició Saint Louis)"] = "CINB (edició Saint Louis)", ["International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants (edició Melbourne)"] = "CINB (edició Melbourne)", ["gènere masculí"] = "masculí", ["gènere femení"] = "femení", ["Microsoft Windows"] = "Windows", ["Mòdul de comandament i servei Apollo"] = "CSM", ["Mòdul lunar Apollo"] = "LM", ["Berkeley Open Infrastructure for Network Computing"] = "BOINC", ["enlairament"] = "Nau d'arribada", ["aterratge"] = "Nau de retorn", ["Advanced Packaging Tool"] = "APT", ["GNU General Public License"] = "GNU GPL", ["Common Development and Distribution License"] = "CDDL", ["Associació de Tennistes Professionals"] = "ATP", ["Unió Centreamericana de Futbol"] = "UNCAF", ["Federació de futbol del sud-est d'Àsia"] = "AFF", ["Federació de futbol de l'Oest d'Àsia"] = "WAFF", ["eslora"] = "LOA", ["eslora de flotació"] = "LWL", ["Estació Espacial Internacional"] = "EEI", ["Marina dels Estats Units d'Amèrica"] = "US Navy", ["Kaiserliche und Königliche Kriegsmarine"] = "K.u.K. Marine", ["escala d'huracans de Saffir-Simpson"] = "SSHS", ["classificació de tifons JMA"] = "JAM", ["classificació de ciclons IMD"] = "IMD", ["classificació de ciclons MF"] = "MFR", ["classificació de ciclons BOM/FMS"] = "BOM/FMS", ["aterratge suau"] = "descens", ["exploració de la superfície"] = "exploració", ["Lluna"] = "la Lluna", ["desplaçament normal"] = "normal", ["sota l'aigua"] = "en immersió", ["comanda"] = "autoritzat", ["barrinar"] = "barrinat", ["menys que"] = "abans de", } -- Codi de funcions de suport local function fixInfoboxLabel(label, type) local lang = mw.language.getContentLanguage() label = lang:lcfirst(label) if infoboxlabels[label] then label = infoboxlabels[label] else label = string.gsub(label, " %(.+", "") if type == "adm" then label = string.gsub(label, " de .+", "") label = string.gsub(label, " dels? .+", "") label = string.gsub(label, " d'.+", "") if label == 'estat' then label = 'estat federat' end end end return lang:ucfirst(label) end local function fixInfoboxData(label) if infoboxdata[label] then label = infoboxdata[label] else label = string.gsub(label, "^[eE]stació de ", "") label = string.gsub(label, "^[eE]stació d'", "") label = string.gsub(label, "^[eE]stació del ", "el ") end return label end -- Return exported functions return { infoboxLabelsFromId = infoboxLabelsFromId, fixInfoboxLabel = fixInfoboxLabel, fixInfoboxData = fixInfoboxData, } r2dc0475dxv8gjzph3j3m199b23u79t Módulo:Wikidata/i18n 828 1039 13577 2023-10-10T09:53:32Z Theklan 908 Página creada con «local i18n = { ["errors"] = { ["property-not-found"] = "Propietat no trobada.", ["qualifier-not-found"] = "Qualificador no trobat." }, ["datetime"] = { -- $1 is a placeholder for the actual number, or use the format of #time parser function ["beforenow"] = "fa $1", -- how to format negative numbers for precisions 0 to 5 ["afternow"] = "d'aquí $1", -- how to format positive numbers for precisions 0 to 5 ["bc"] = '$1 aC', -- how print negative ye…» 13577 Scribunto text/plain local i18n = { ["errors"] = { ["property-not-found"] = "Propietat no trobada.", ["qualifier-not-found"] = "Qualificador no trobat." }, ["datetime"] = { -- $1 is a placeholder for the actual number, or use the format of #time parser function ["beforenow"] = "fa $1", -- how to format negative numbers for precisions 0 to 5 ["afternow"] = "d'aquí $1", -- how to format positive numbers for precisions 0 to 5 ["bc"] = '$1 aC', -- how print negative years ["ad"] = "$1 dC", -- how print 1st century AD dates [0] = "$1 mil milions d'anys", -- precision: billion years [1] = "$100 milions d'anys", -- precision: hundred million years [2] = "$10 milions d'anys", -- precision: ten million years [3] = "$1 milions d'anys", -- precision: million years [4] = "$100000 anys", -- precision: hundred thousand years; thousand separators added afterwards [5] = "$10000 anys", -- precision: ten thousand years; thousand separators added afterwards [6] = '"mil·lenni" "<span style=\'font-variant:small-caps; text-transform:lowercase;\'>"xrY"</span>"',-- precision: millennium [7] = '"segle" "<span style=\'font-variant:small-caps; text-transform:lowercase;\'>"xrY"</span>"',-- precision: century [8] = "dècada del $1", -- precision: decade [9] = "$1", -- precision: year [10] = "F Y", -- precision: month [11] = function(ts) return mw.ustring.match(ts, "-(%d+)T") == "01" and 'j"r" F Y' or "j F Y" end, -- precision: day ["hms"] = {["hours"] = "h", ["minutes"] = "m", ["seconds"] = "s"}, -- duration: xh xm xs }, ["years-old"] = {"($1 any)", "($1 anys)"}, -- year(s) old, as in {{PLURAL:$1|singular|plural}} ["cite"] = { -- cite parameters of local templates ["title"] = "títol", ["author"] = "autor", ["date"] = "data", ["pages"] = "pàgina", ["language"] = "llengua", -- cite web parameters ["url"] = "url", ["website"] = "obra", ["access-date"] = "consulta", ["archive-url"] = "arxiuurl", ["archive-date"] = "arxiudata", ["publisher"] = "editor", ["quote"] = "citació", -- cite journal parameters ["work"] = "publicació", ["issue"] = "exemplar", ["issn"] = "issn", ["doi"] = "doi" }, -- local wiki settings ["addpencil"] = true, -- adds a pencil icon linked to Wikidata statement, planned to overwrite by Wikidata Bridge ["categorylabels"] = "Category:Pàgines amb etiquetes de Wikidata sense traducció", -- void for no local category ["categoryprop"] = "", -- Category:Pages using Wikidata property $1 (void for no local category) ["categoryref"] = "", -- Category:Pages with references from Wikidata (void for no local category) ["addfallback"] = {'fr', 'it', 'es', 'gl', 'pt', 'an', 'ast', 'ext'}, -- additional fallback language codes ["suppressids"] = {}, -- list of Qid values to suppress, i.e. no linguistic content ["qidlabels"] = false -- show labels as Qid if no fallback translation is available (default true) } -- Functions for local grammatical cases and local fixes local cases = { -- local fixes ["infoboxlabel"] = function(word) return require("Module:Wikidades/labels").fixInfoboxLabel(word, "adm") end, ["infoboxlabelplain"] = function(word) return require("Module:Wikidades/labels").fixInfoboxLabel(word, "plain") end, ["infoboxdata"] = function(word) return require("Module:Wikidades/labels").fixInfoboxData(word) end, -- plurals with rules in Catalan ["plural"] = function(word, ...) if arg[1] == "ca" then return require("Module:ca-flexió").plural(word) end return word end, -- ordinal in Catalan, needs to be internationalised ["ordinal"] = function(number, ...) if arg[1] == "ca" then return require("Module:ca-flexió").ordinal(number, arg[2]) end return number end, -- naming locations with a referent -- arg[1]=actual lang, arg[2]=requested lang, arg[3]=location Qid, arg[4]=article Qid ["location"] = function(label, ...) return require("Module:Location").naming(label, arg[2], arg[3]) end, ["locationcontext"] = function(label, ...) return require("Module:Location").naming(label, arg[2], arg[3], arg[4]) end, -- fraction notation ["fraction"] = function(value) return require("Module:Wikidades/Units").fraction1(value) end, } return { i18n = i18n, cases = cases } fi774xiroj2h019idv7fa5mz84hlago Anouktia sukua'ipa:Bloc dimensions 10 1040 13578 2023-10-10T09:54:17Z Theklan 908 Página creada con «{{#if:{{{dimensions|}}}{{{diametre|}}}{{{alçada|}}}{{{amplada|}}}{{{llargada|}}}{{{gruix|}}}<!-- Si hi ha qualsevol dimensió manual, actua. Cas contrari, crida mòdul per construir des de WD -->|{{#if:{{{dimensions|}}}|{{{dimensions|}}} <!-- Si hi ha "dimensions", s'ignoren la resta de mesures -->|{{#if:{{{diametre|}}}<!-- Si hi ha "diàmetre", va independent abans de H×W×L -->|{{{diametre|}}}&nbsp;(∅)&nbsp;{{…» 13578 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{dimensions|}}}{{{diametre|}}}{{{alçada|}}}{{{amplada|}}}{{{llargada|}}}{{{gruix|}}}<!-- Si hi ha qualsevol dimensió manual, actua. Cas contrari, crida mòdul per construir des de WD -->|{{#if:{{{dimensions|}}}|{{{dimensions|}}} <!-- Si hi ha "dimensions", s'ignoren la resta de mesures -->|{{#if:{{{diametre|}}}<!-- Si hi ha "diàmetre", va independent abans de H×W×L -->|{{{diametre|}}}&nbsp;(∅)&nbsp;{{{unitat_mida|cm}}}{{#if:{{{alçada|}}}{{{amplada|}}}{{{llargada|}}}{{{gruix|}}}|,&nbsp;}} }}<!-- Inici concatenació Alçada x Amplada x Llargada + unitat -->{{Bloc dimensions/format |alt={{{alçada|}}} |unit_alt={{#if:{{{alçada|}}} | {{if empty | {{{unitat_mida|}}} | cm}} }} |amp={{{amplada|}}} |unit_amp={{#if:{{{amplada|}}} | {{if empty | {{{unitat_mida|}}} | cm}} }} |llg={{if empty|{{{llargada|}}}|{{{gruix|}}} }} |unit_llg={{#if:{{{llargada|}}}{{{gruix|}}} | {{if empty | {{{unitat_mida|}}} | cm}} }} }} }} |{{#invoke:dimensions |main |blacklist={{{blacklist|}}} | item={{{item|}}} | unit= {{{unitat_mida|}}} |lang={{{lang|}}} }} }}<noinclude>{{ús de la plantilla}}</noinclude> qr6v72ncq835hounsnsodeii72rjvwb Módulo:Dimensions 828 1041 13584 13579 2023-10-10T09:58:39Z Theklan 908 13584 Scribunto text/plain -- version 20210322 from master @cawiki local p = {} local claim = require('Module:Wikidata').claim function p.main(frame) local args = frame.args or frame -- via invoke or require local pargs = frame.args and frame:getParent().args or {} local id = args.item or pargs.item if id == nil or id == '' then id = mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() end local unit = args.unit or pargs.unit; if unit == "" then unit = nil end local blacklist = {} for qid in mw.text.gsplit(args.blacklist or "", "/", true) do blacklist[qid] = true end local lang = args.lang or pargs.lang -- Fetch all data and fill a table local data = {} local labels = {} local function fillData(prop, dimension) local fetch = claim{ item = id, lang = lang, editicon = 'false', formatting = 'table', separator = '<and>', property = prop, colformat0 = 'unitcode', convert0 = unit, qualifier = 'P518 OR P1013', colformat1 = 'raw', qualifier2 = 'P518 OR P1013', colformat2 = 'label', rowformat = '$0$1', rowsubformat1 = '($1=$2)' } if fetch then for p in mw.text.gsplit(prop, ' OR ', true) do if #mw.wikibase.getAllStatements(id, p) > 0 then labels[dimension] = mw.wikibase.getLabel(p) or id break end end for dim in mw.text.gsplit(fetch, '<and>', true) do if mw.ustring.match(dim, '[%a]+') then -- units constraint data[#data + 1] = {} data[#data].dimension = dimension local group = mw.ustring.match(dim, '%b()') if group then group_parts = mw.text.split(mw.ustring.sub(group, 2, -2), '=', true) data[#data].group = group_parts[2] if blacklist[group_parts[1]] then blacklist[group_parts[2]] = true end end data[#data].amount = mw.ustring.match(dim, '[^%a]+') data[#data].unit = mw.ustring.match(dim, '[%a]+') end end end end -- diameter fillData('P2386', 'diameter') -- height and alike fillData('P2048', 'height') fillData('P2262', 'draft') fillData('P2793', 'clearance') -- width or beam fillData('P2049 OR P2261', 'width') -- length or depth and alike fillData('P2043 OR P5524', 'length') fillData('P2787', 'span') fillData('P2610', 'thickness') -- group by qualifier local dimensions = {} local global_unit for i, v in ipairs(data) do local index = v.group or 1 if blacklist[index] == nil then if dimensions[index] == nil then dimensions[index] = {} end table.insert(dimensions[index], {["dimension"]=v.dimension, ["amount"]=v.amount, ["unit"]=v.unit}) -- global unit if i == 1 then global_unit = v.unit elseif global_unit and global_unit ~= v.unit then global_unit = nil end end end -- format output local icons = { ["diameter"] = "[[File:Durchschnittszeichen.png|10px|link=|", ["height"] = "[[File:Chess uat45.svg|15px|link=|", ["draft"] = "[[File:Breezeicons-actions-22-draw-halfcircle4.svg|15px|link=|", ["clearance"] = "[[File:Breezeicons-actions-22-format-align-vertical-top.svg|15px|link=|", ["width"] = "[[File:Chess lrt45.svg|15px|link=|", ["length"] = "[[File:Chess urt45.svg|15px|link=|", ["span"] = "[[File:Breezeicons-actions-22-draw-halfcircle3.svg|15px|link=|", ["thickness"] = "[[File:Breezeicons-actions-22-format-align-vertical-center.svg|15px|link=|", } local dim_sort = {["diameter"]=1, ["height"]=2, ["draft"]=3, ["clearance"]=4, ["width"]=5, ["length"]=6, ["span"]=7, ["thickness"]=8} local out = {} for q, t in pairs(dimensions) do if type(q) == "string" then table.insert(out, q .. ":") end table.sort(t, function(a, b) return dim_sort[a.dimension] < dim_sort[b.dimension] end) for i, v in ipairs(t) do local suffix = " (" .. icons[v.dimension] .. labels[v.dimension] .. "]])" if i == #t or not global_unit then suffix = suffix .. " " .. v.unit end if i < #t then suffix = suffix .. " ×" end table.insert(out, '<span style="white-space:nowrap;">' .. v.amount .. suffix .. '</span>') end table.insert(out, "<br />") end return table.concat(out, " ") end return p 2k5eqfvw9bsibm7pdhl6ne79yss46ny Anouktia sukua'ipa:Posaunitat 10 1042 13580 2023-10-10T09:55:38Z Theklan 908 Página creada con «<!-- Plantilla en proves per evitar les duplicitats de la unitat darrera les xifres --><!-- *últim: {{#invoke:string|pos|{{{1|}}}|-1}} *penúltim: {{#invoke:string|pos|{{{1|}}}|-2}} unformat<br> * 1.000. / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1.000.|R}} }} {{formatnum:1.000.|R}} * 1.000 nbsp; / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1.000&nbsp;|R}} }} * 1.000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km|R}} }} *…» 13580 wikitext text/x-wiki <!-- Plantilla en proves per evitar les duplicitats de la unitat darrera les xifres --><!-- *últim: {{#invoke:string|pos|{{{1|}}}|-1}} *penúltim: {{#invoke:string|pos|{{{1|}}}|-2}} unformat<br> * 1.000. / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1.000.|R}} }} {{formatnum:1.000.|R}} * 1.000 nbsp; / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1.000&nbsp;|R}} }} * 1.000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km|R}} }} * 1.000. km / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1000. km|R}} }} * 1000 m. / {{#invoke:String|isNumber|{{formatnum:1000 m.|R}} }} ---- * 1.000. / {{#invoke:String|isNumber|1.000. }} * 1.000 nbsp; / {{#invoke:String|isNumber|1.000&nbsp; }} * 1.000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km / {{#invoke:String|isNumber|1000&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;km }} * 1.000. km / {{#invoke:String|isNumber|1000. km }} * 1000 m. / {{#invoke:String|isNumber|1000 m. }} FI DEBugging ---- -->{{#ifeq:{{str isNumber|{{formatnum:{{{1|}}}|R}} }}|true<!-- -->|{{{1|}}} {{{2|}}}<!-- -->|{{{1|}}}<!-- -->}}<noinclude>{{documentació}}</noinclude> 7cyj3drl92rbz5qhpwf9axtzuff84rr Anouktia sukua'ipa:Colors infotaules 10 1043 13646 13645 2023-10-10T10:56:57Z Theklan 908 13646 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#switch: {{#invoke:Delink|delink|{{lc: {{{1|}}} }}}} <!-- 1. EDIFICI --> | edifici = #c3e2ef <!-- 2. CULTURA --> | cultura = Moccasin <!-- 3. CIÈNCIA --> | ciència | tecnologia | ciència i tecnologia | ciencia = &#35;b0d1ad <!-- 4. ESDEVENIMENT --> | esdeveniment = #ccccff <!-- 5. ORGANITZACIÓ --> | organització | televisió = LightSalmon <!-- 6. BIOGRAFIA --> | bio = #d6d6c2 <!-- 7. GEOGRAFIA --> | geo | indret = &#35;d9b38c <!-- 8. ÉSSER VIU --> | ésser viu = gold |<!-- Null, valor per defecte --> }}</includeonly> a1uibfutzub7beyw1039cfglytsu2tt Módulo:Delink 828 1044 13586 2023-10-10T10:00:28Z Theklan 908 Página creada con «-- This module de-links most wikitext. require('Module:No globals') local p = {} local getArgs local function delinkReversePipeTrick(s) if s:match("^%[%[|.*[|\n]") then -- Check for newlines or multiple pipes. return s else return s:match("%[%[|(.*)%]%]") end end local function delinkPipeTrick(s) local linkarea, display = "", "" -- We need to deal with colons, brackets, and commas, per [[Help:Pipe trick]]. -- First, re…» 13586 Scribunto text/plain -- This module de-links most wikitext. require('Module:No globals') local p = {} local getArgs local function delinkReversePipeTrick(s) if s:match("^%[%[|.*[|\n]") then -- Check for newlines or multiple pipes. return s else return s:match("%[%[|(.*)%]%]") end end local function delinkPipeTrick(s) local linkarea, display = "", "" -- We need to deal with colons, brackets, and commas, per [[Help:Pipe trick]]. -- First, remove the text before the first colon, if any. if s:match(":") then s = s:match("%[%[.-:(.*)|%]%]") -- If there are no colons, grab all of the text apart from the square brackets and the pipe. else s = s:match("%[%[(.*)|%]%]") end -- Next up, brackets and commas. if s:match("%(.-%)$") then -- Brackets trump commas. s = s:match("(.-) ?%(.-%)$") elseif s:match(",") then -- If there are no brackets, display only the text before the first comma. s = s:match("(.-),.*$") end return s end local function delinkWikilink(s) local result = s -- Deal with the reverse pipe trick. if result:match("%[%[|") then return delinkReversePipeTrick(result) end result = mw.uri.decode(result, "PATH") -- decode percent-encoded entities. Leave underscores and plus signs. result = mw.text.decode(result, true) -- decode HTML entities. -- Check for bad titles. To do this we need to find the -- title area of the link, i.e. the part before any pipes. local titlearea if result:match("|") then -- Find if we're dealing with a piped link. titlearea = result:match("^%[%[(.-)|.*%]%]") else titlearea = result:match("^%[%[(.-)%]%]") end -- Check for bad characters. if mw.ustring.match(titlearea, "[%[%]<>{}%%%c\n]") then return s end -- Check for categories, interwikis, and files. local colonprefix = result:match("%[%[(.-):.*%]%]") or "" -- Get the text before the first colon. local ns = mw.site.namespaces[colonprefix] -- see if this is a known namespace if mw.language.isKnownLanguageTag(colonprefix) or ( ns and ( ns.canonicalName == "File" or ns.canonicalName == "Category" ) ) then return "" end -- Remove the colon if the link is using the [[Help:Colon trick]]. if result:match("%[%[:") then result = "[[" .. result:match("%[%[:(.*%]%])") end -- Deal with links using the [[Help:Pipe trick]]. if mw.ustring.match(result, "^%[%[[^|]*|%]%]") then return delinkPipeTrick(result) end -- Find the display area of the wikilink if result:match("|") then -- Find if we're dealing with a piped link. result = result:match("^%[%[.-|(.+)%]%]") -- Remove new lines from the display of multiline piped links, -- where the pipe is before the first new line. result = result:gsub("\n", "") else result = result:match("^%[%[(.-)%]%]") end return result end local function delinkURL(s) -- Assume we have already delinked internal wikilinks, and that -- we have been passed some text between two square brackets [foo]. -- If the text contains a line break it is not formatted as a URL, regardless of other content. if s:match("\n") then return s end -- Check if the text has a valid URL prefix and at least one valid URL character. local valid_url_prefixes = {"//", "http://", "https://", "ftp://", "gopher://", "mailto:", "news:", "irc://"} local url_prefix for i,v in ipairs(valid_url_prefixes) do if mw.ustring.match(s, '^%[' .. v ..'[^"%s].*%]' ) then url_prefix = v break end end -- Get display text if not url_prefix then return s end s = s:match("^%[" .. url_prefix .. "(.*)%]") -- Grab all of the text after the URL prefix and before the final square bracket. s = s:match('^.-(["<> ].*)') or "" -- Grab all of the text after the first URL separator character ("<> ). s = mw.ustring.match(s, "^%s*(%S.*)$") or "" -- If the separating character was a space, trim it off. local s_decoded = mw.text.decode(s, true) if mw.ustring.match(s_decoded, "%c") then return s else return s_decoded end end local function delinkLinkClass(s, pattern, delinkFunction) if not type(s) == "string" then error("Attempt to de-link non-string input.", 2) end if not ( type(pattern) == "string" and mw.ustring.sub(pattern, 1, 1) == "^" ) then error('Invalid pattern detected. Patterns must begin with "^".', 2) end -- Iterate over the text string, and replace any matched text. using the -- delink function. We need to iterate character by character rather -- than just use gsub, otherwise nested links aren't detected properly. local result = "" while s ~= '' do -- Replace text using one iteration of gsub. s = mw.ustring.gsub(s, pattern, delinkFunction, 1) -- Append the left-most character to the result string. result = result .. mw.ustring.sub(s, 1, 1) s = mw.ustring.sub(s, 2, -1) end return result end function p._delink(args) local text = args[1] or "" if args.refs == "yes" then -- Remove any [[Help:Strip markers]] representing ref tags. In most situations -- this is not a good idea - only use it if you know what you are doing! text = mw.ustring.gsub(text, "UNIQ%w*%-ref%-%d*%-QINU", "") end if not (args.comments == "no") then text = text:gsub("<!%-%-.-%-%->", "") -- Remove html comments. end if not (args.wikilinks == "no") then text = delinkLinkClass(text, "^%[%[.-%]%]", delinkWikilink) -- De-link wikilinks. end if not (args.urls == "no") then text = delinkLinkClass(text, "^%[.-%]", delinkURL) -- De-link URLs. end if not (args.whitespace == "no") then -- Replace single new lines with a single space, but leave double new lines -- and new lines only containing spaces or tabs before a second new line. text = mw.ustring.gsub(text, "([^\n \t][ \t]*)\n([ \t]*[^\n \t])", "%1 %2") text = text:gsub("[ \t]+", " ") -- Remove extra tabs and spaces. end return text end function p.delink(frame) if not getArgs then getArgs = require('Module:Arguments').getArgs end return p._delink(getArgs(frame, {wrappers = 'Template:Delink'})) end return p 9uut60bk5e8nnvyxo8jbf7qt3b17a4v Módulo:No globals 828 1045 13587 2023-10-10T10:01:02Z Theklan 908 Página creada con «local mt = getmetatable(_G) or {} function mt.__index (t, k) if k ~= 'arg' then error('Tried to read nil global ' .. tostring(k), 2) end return nil end function mt.__newindex(t, k, v) if k ~= 'arg' then error('Tried to write global ' .. tostring(k), 2) end rawset(t, k, v) end setmetatable(_G, mt)» 13587 Scribunto text/plain local mt = getmetatable(_G) or {} function mt.__index (t, k) if k ~= 'arg' then error('Tried to read nil global ' .. tostring(k), 2) end return nil end function mt.__newindex(t, k, v) if k ~= 'arg' then error('Tried to write global ' .. tostring(k), 2) end rawset(t, k, v) end setmetatable(_G, mt) gggsv54pq7f94l3up48hr91qtxnskdm Anouktia sukua'ipa:Identificadors 10 1046 14786 13591 2024-04-22T11:59:58Z Mrmw 1306 14786 wikitext text/x-wiki <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P345 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:IMDb Logo Square.svg |50x20px|link=https://wikidata-externalid-url.toolforge.org/?p=345&url_prefix=https://www.imdb.com/&id=$1 |IMDB: $1]] }} <!-- Si hi ha plataformes cinematogràfiques, es tracten separadament de xarxes socials -->{{#if: {{#invoke:wikidata|claim |item={{{item|}}} |property=P480 P1265 P1266 P1267 P1258 P1237 P1562 P1982 P1984 P1985 P2019 P2631 P3056 P2638 P1219 P1220 P3593 P5340 P724 }} |<!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P480 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:FA_en_14.jpg|20x50px<!-- -->|link=https://www.filmaffinity.com/en/film$1.html |Filmaffinity: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1265 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allociné Logo carré.png|20x40px<!-- -->|link=https://www.allocine.fr/film/fichefilm_gen_cfilm=$1.html |Allocine: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1266 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allociné Logo carré.png|20x40px<!-- -->|link=https://www.allocine.fr/personne/fichepersonne_gen_cpersonne=$1.html?nopub=1 |Allocine: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1267 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allociné Logo carré.png|20x40px<!-- -->|link=https://www.allocine.fr/series/ficheserie_gen_cserie=$1.html?nopub=1 |Allocine: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1258 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Rottentomatoesalternativelogo.svg|20x100px<!-- -->|link=https://www.rottentomatoes.com/$1|Rottentomatoes: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P6127 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Letterboxd 2023 logo.png|20x100px<!-- -->|link=https://letterboxd.com/film/$1/|Letterboxd: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1985 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Anime News Network favicon.png|20x100px<!-- -->|link=https://www.animenewsnetwork.com/encyclopedia/anime.php?id=$1|Anime News Network: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1984 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Anime News Network favicon.png|20x100px<!-- -->|link=https://www.animenewsnetwork.com/encyclopedia/manga.php?id=$1|Anime News Network: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1982 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Anime News Network favicon.png|20x100px<!-- -->|link=https://www.animenewsnetwork.com/encyclopedia/people.php?id=$1||Anime News Network: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1237 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Box office MOJO square.jpg|25x100px<!-- -->|link=https://www.boxofficemojo.com/movies/?id=$1.htm|Mojo: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1562 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmovie square.svg|25x100px<!-- -->|link=https://www.allmovie.com/movie/$1 |Allmovie: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2019 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmovie square.svg|25x100px<!-- -->|link=https://www.allmovie.com/artist/$1 |Allmovie: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2631 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Tcm logo squared.png|20px<!-- -->|link=http://www.tcm.turner.com/tcmdb/title/title.jsp?stid=$1 |TCM: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3056 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Tcm logo squared.png|20px<!-- -->|link=http://www.tcm.turner.com/tcmdb/participant/participant.jsp?participantId=$1 |TCM: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1712 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Metacritic.svg|20x100px<!-- -->|link=https://www.metacritic.com/$1 |Metacritic: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2638 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:TVcom Logo cropped.png|22px<!-- -->|link=http://www.tv.com/$1/ |TV.com: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1218 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Ibdb logo.jpg|20px<!-- -->|link=https://www.ibdb.com/broadway-production/$1 |IBDB: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property= P1219 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Ibdb logo.jpg|20px<!-- -->|link=https://www.ibdb.com/broadway-show/$1 |IBDB: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1220 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Ibdb logo.jpg|20px<!-- -->|link=https://www.ibdb.com/broadway-cast-staff/$1 |IBDB: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3593 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:American Film Institute (AFI) logo.svg|22px<!-- -->|link=https://catalog.afi.com/Catalog/moviedetails/$1 |AFI: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P5340 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:American Film Institute (AFI) logo.svg|22px<!-- -->|link=https://catalog.afi.com/Catalog/PersonDetails/$1 |AFI: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P724 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Internet Archive 7x8px.svg|16px<!-- -->|link=https://archive.org/details/$1 |Archive.org: $1]] }} <!-- --><!-- {{#invoke:wikidata | claim | property=P1874 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Netflix-new-icon.png|20x100px |link=https://www.netflix.com/title/$1 |Netflix: $1]] }}&nbsp; Eliminat segons discussió plantilla:pel·lícula -->{{#if:{{#invoke:wikidata| claim |item={{{item|}}} |property=P2013 P2002 P4033 P2003 P3789 P3265 P6634 P4264 P3040 P2984 P1902 P2205 P2207 P2397 P4175 P3283 P4015 P3836 P2850 P3192 P434 P435 P8236 P8235 P3478 P2611 P1953 P1954 P839 P1728 P1729 P1730 P1994 P1146 P3171 P1469 P2276 P535 }} |<hr>}} }}<!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2013 |list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:F_icon.svg |20x20px |link=https://www.facebook.com/$1|Facebook: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2002 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Logo of Twitter.svg |20x20px |link=https://www.twitter.com/$1?lang=ca |Twitter: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P4033 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Mastodon logotype (simple) new hue.svg |20x20px |link=https://wikidata-externalid-url.toolforge.org/?p=4033&id=$1 |Mastodon: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2003 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Instagram logo 2016.svg |20x20px |link=https://www.instagram.com/$1 |Instagram: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P11637 | list=false |edition=no |formatting=[[Fitxer:Wattpad Logomark Orange (RGB HR).png | 20x20px |link=https://www.wattpad.com/user/$1 |Wattpad: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3789 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Telegram 2019 Logo.svg |20x20px |link=https://t.me/s/$1 |Telegram: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P6634 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:LinkedIn logo initials.png |20x20px |link=https://www.linkedin.com/in/$1/ |LinkedIn: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P4264 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:LinkedIn logo initials.png |20x20px |link=https://www.linkedin.com/company/$1 |LinkedIn: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2984 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:SnapChat!.jpg |20x20px |link=https://www.snapchat.com/add/$1 |Snapchat: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2397 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:YouTube social red squircle (2017).svg |20x20px |link=https://www.youtube.com/channel/$1 |Youtube: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P11245 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:YouTube social red squircle (2017).svg |20x20px |link=https://www.youtube.com/@$1 |Youtube: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P4175 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Patreon_logomark.svg |20x20px |link=https://www.patreon.com/$1 |Patreon: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P4015 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Vimeo icon block.png |20x20px |link=https://vimeo.com/$1 |Vimeo: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3836 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Pinterest.svg |20x20px |link=https://www.pinterest.com/$1 |Pinterest: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P7085 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Tiktok logo text.svg|20x20px |link=https://www.tiktok.com/@$1 |TikTok: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P5797 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Twitch mit Glitch.png|20x20px |link=https://www.twitch.tv/$1 |Twitch: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2611 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:TED three letter logo.svg |30x20px |link=https://www.ted.com/speakers/$1 |TED: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3267 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Flickr dots.svg|30x20px |link=https://www.flickr.com/photos/$1 |Flickr: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3283 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Bandcamp-button-circle-aqua.svg |20x20px |link=https://$1.bandcamp.com |Bandcamp: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3040 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Antu soundcloud.svg |20x20px |link=https://soundcloud.com/$1 |Souncloud: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1902 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Spotify logo without text.svg |20x20px |link=https://open.spotify.com/artist/$1 |Spotify: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2205 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Spotify logo without text.svg |20x20px |link=https://open.spotify.com/album/$1 |Spotify: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2207 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Spotify logo without text.svg |20x20px |link=https://open.spotify.com/track/$1 |Spotify: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2850 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:ITunes 12.png |20x20px |link=https://itunes.apple.com/es/artist/$1 |iTunes: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3192 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Last.fm icon.png |20x20px |link=https://www.last.fm/music/$1 |Last fm: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P434 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:MusicBrainz Logo 2016.svg |25x22px |link=https://musicbrainz.org/artist/$1 |Musicbrainz: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P435 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:MusicBrainz Logo 2016.svg |25x22px |link=https://musicbrainz.org/work/$1 |Musicbrainz: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P8236 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Antu_view-media-lyrics.svg |25x25px |link=https://www.lieder.net/lieder/assemble_texts.html?SongCycleId=$1 |Lieder.net: $1]] }}<!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P8235 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Antu_view-media-lyrics.svg |25x25px |link=https://www.lieder.net/lieder/get_settings.html?ComposerId=$1 |Lieder.net: $1]] }}<!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3478 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Songkick logo.jpg |20x20px |link=https://www.songkick.com/artists/$1 |Songkick: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1953 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Discogs record icon.svg |20x20px |link=https://www.discogs.com/artist/$1 |Discogs: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1954 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Discogs record icon.svg |20x20px |link=https://www.discogs.com/master/$1 |Discogs: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1955 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Discogs record icon.svg |20x20px |link=https://www.discogs.com/label/$1 |Discogs: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P839 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Music 2b1+30x45.svg|23px |link=https://imslp.org/wiki/$1 |IMSLP: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1728 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmusic Favicon.png|18px |link=https://www.allmusic.com/artist/$1 |Allmusic: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1729 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmusic Favicon.png|18px |link=https://www.allmusic.com/album/$1 |Allmusic: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1730 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmusic Favicon.png|18px |link=https://www.allmusic.com/song/$1 |Allmusic: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1994 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Allmusic Favicon.png|18px |link=https://www.allmusic.com/composition/$1 |Allmusic: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P9414 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Logo petit Viasona.png|20x20px |link=https://www.viasona.cat/grup/$1 |Viasona: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P9422 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Logo petit Musikasten.png|20x20px |link=https://www.musikasten.eus/taldea/$1 |Musikasten: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P11202 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Logo identificador_Musics_per_la_cobla.png|20x20px |link=https://www.musicsperlacobla.cat/obra.php?codi=$1 |Musics per la cobla: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P11204 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Logo identificador_Boig_Sardanista.png|20x20px |link=https://boig.sardanista.cat/llistat.asp?idsardana=$1 |Boig Sardanista: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1146 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:World Athletics logo.svg|20px |link=https://www.worldathletics.org/athletes/athlete=$1 |World Athletics: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3171 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Olympic rings without rims.svg|20px |link=https://www.olympic.org/$1 |Olympic.org: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P1469 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:FIFA logo without slogan.svg|20px |link=https://static.fifa.com/fifa-tournaments/players-coaches/people=$1/index.html |FIFA: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2276 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:UEFA logo.svg|20px |link=https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=$1/profile/index.html |UEFA: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3542 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:FIBA logo.svg|20px |link=https://archive.fiba.com/pages/eng/fa/p/q/pid/$1/_//players.html |FIBA: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P9766| list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:FIBA 3x3 Logo black.png|20px |link=https://play.fiba3x3.com/players/$1 |FIBA 3x3: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P11020| list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:UCI Logo 2015.svg|20px |link=https://www.uci.org/rider-details/$1 |UCI: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3742| list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Fih hockey logo.svg|20px |link=https://tms.fih.ch/people/$1 |FIH: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P3928| list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Moto Gp logo.svg|20px |link=https://www.motogp.com/en/riders/profile/$1 |MotoGP: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2037 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Font Awesome 5 brands github-alt.svg|22px |link=https://github.com/$1 |GitHub: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P535 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Creative-Tail-Halloween-grave.svg|22px |link=https://www.findagrave.com/memorial/$1 |Find a Grave: $1]] }} <!-- -->{{#invoke:wikidata | claim | property=P2722 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Deezer Icon.svg|22px |link=https://www.deezer.com/artist/$1 |Deezer: $1]] }} <!-- --><!--{{#invoke:wikidata | claim | property=P1874 | list=false |editicon=no |formatting=[[Fitxer:Netflix icon.svg |30x20px |link=https://www.netflix.com/title/$1 |Netflix: $1]] }} Eliminat segons discussió plantilla:pel·lícula<!-- If any identifier then add the Wikidata icon -->{{#if: {{#invoke:wikidata|claim |item={{{item|}}} |property=P345 P480 P1265 P1266 P1267 P1258 P1237 P1562 P1982 P1984 P1985 P2019 P2631 P3056 P2638 P1219 P1220 P2013 P2002 P4033 P2003 P3789 P3265 P6634 P4264 P3040 P2984 P1902 P2205 P2207 P2397 P4175 P3283 P4015 P3836 P2850 P3192 P434 P435 P8236 P8235 P3478 P2611 P1953 P1954 P839 P1728 P1729 P1730 P1994 P1146 P3171 P1469 P2276 P535 P2722 }}<!-- ---->| {{#invoke:wikidata| editAtWikidata | item={{{item|}}} | property=identifiers | editicon=true}} }} 064m2rspbpflcclaciijyjte5rkk5o5 Anouktia sukua'ipa:If both 10 1047 13593 2023-10-10T10:04:39Z Theklan 908 Página creada con «{{#if:{{{1|}}}| {{#if:{{{2|}}}|{{{3|}}}|{{{4|}}}}} |{{{4|}}} }}» 13593 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{1|}}}| {{#if:{{{2|}}}|{{{3|}}}|{{{4|}}}}} |{{{4|}}} }} 4qnbzro7jgabz0h9ey4kux9rconj1ng Anouktia sukua'ipa:If then show 10 1048 13594 2023-10-10T10:05:17Z Theklan 908 Página creada con «{{#if:{{{1|}}}|{{{3|}}}{{{1|}}}{{{4|}}}|{{{2|}}}}}» 13594 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{1|}}}|{{{3|}}}{{{1|}}}{{{4|}}}|{{{2|}}}}} pp67grb8nlfbxomron8euvuo98zuo7s Anouktia sukua'ipa:Mapes localització 10 1049 13597 13596 2023-10-10T10:07:08Z Theklan 908 13597 wikitext text/x-wiki <includeonly><!-- tractament "imatge_mapa", "draw mapa" i "mapaWD=no", com a pas previ a mapa dinàmic __________________________________________________________________ -->{{#if:{{{imatge_mapa|}}} | {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{imatge_mapa|}}} |sizedefault=frameless |center=yes |upright=1 |suppressplaceholder=yes}}<!-- -->{{#if:{{{peu_mapa|}}}|<br /><center>{{{peu_mapa|}}}</center>}} | {{#if:{{{draw_mapa|}}} | {{{draw_mapa|}}} | {{#ifeq:{{{mapaWD|}}}|no<!-- salta, no es vol mapa -->|<!-- _____NO imatge ni draw, o mapaWD=no >>___Inici construcció mapa dinàmic amb o sense "mapa_localitzador"______________________ -->|<table align="center" style="width:auto; background:none; cellspacing:1; cellpadding:0%; border:0; margin:0; display:table;"><tr><!-- -->{{#ifeq:<!-- Avaluar 3 condicions conjuntament per determinar si surt mapa doble -->{{#ifeq:{{{mapa_localitzador|}}}|noWD|0<!-- no es vol mapa_localitzador de WD -->|{{#if:{{{mapa_localitzador|}}}|1<!-- si hi ha mapa_localitzador manual -->|{{#if:{{#invoke:wikidata |claim|property=P242|item={{{item|}}}}}|1|0}}<!-- si hi ha mapa_localitzador WD --> }} }} |1<!-- resultat avaluació =1 si s'ha trobat condició: mapa localitzador manual≠noWD o P242 sense noWD -->|<td align="center" style="width:auto; vertical-align:middle;"><!-- P242=imatge mapa localització genèric. Si existeix, va a l'esquerra -->{{#if:{{{mapa_localitzador|}}} | {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|size={{if empty|{{{mida_imatge|}}}|150x150px}} |image={{{mapa_localitzador|}}}|sizedefault=frameless |alt={{{alt|}}}|suppressplaceholder=yes}} | {{#invoke:wikidata |claim|property=P242||list=false|item= {{{item|}}} |formatting=[[File:$1|{{if empty|{{{mida_imatge|}}}|150x150px}}]]}} }} <!-- CODI antic CANVIAT per implantar llapis {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|size={{if empty|{{{mida_imatge|}}}|150x150px}} |image={{#invoke:wikidata |claim|property=P242|value={{{mapa_localitzador|}}} |list=false|item= {{{item|}}} }} |sizedefault=frameless |alt={{{alt|}}}|suppressplaceholder=yes}}</td> --><!-- ___________ Mapa dinàmic a la dreta_________________ --><td align="center" style="width:auto; vertical-align:middle;"><!-- -->{{Munta mapa |item={{{item|}}} | item_territori = {{{item_territori|}}} | zoom= {{{zoom|}}} |mapa_mida= {{{mapa_mida|}}} |linia_mida= {{{linia_mida|}}} | marcador ={{{marcador|}}} | nom_marcador ={{{nom_marcador|}}} | marcador_color= {{{marcador_color|}}} | marcador_mida={{{marcador_mida|}}} | descripcio_marcador={{{descripcio_marcador|}}} | imatge_marcador={{{imatge_marcador|}}} | marcador2= {{{marcador2|}}}| nom_marcador2 ={{{nom_marcador2|}}} | marcador_color2= {{{marcador_color2|}}} | marcador_mida2={{{marcador_mida2|}}} | descripcio_marcador2={{{descripcio_marcador2|}}} | imatge_marcador2={{{imatge_marcador2|}}} | lat_lon = {{{lat_lon|}}} | lat_lon2 = {{{lat_lon2|}}} | lat_dec = {{{lat_dec|}}} | lon_dec ={{if empty|{{{lon_dec|}}} |{{{long_dec|}}} }} | lat_dec2= {{{lat_dec2|}}} | lon_dec2={{if empty|{{{lon_dec2|}}}|{{{long_dec2|}}} }} | marcador5={{{marcador5|}}}| nom_marcador5={{{nom_marcador5|}}} | descripcio_marcador5={{{descripcio_marcador5|}}} | imatge_marcador5={{{imatge_marcador5|}}} | serie_punts5 = {{{serie_punts5|}}} | marcador_color5={{{marcador_color5|}}} | marcador_mida5={{{marcador_mida5|}}} | layer= {{{layer|}}} | lang={{{lang|}}} | nocateg_coord = {{{nocateg_coord|}}} }}<!-- --></td><!-- fi if both coordenades ______________________Si no hi ha localitzador, el mapa dinàmic ocupa tot l'espai -->|<td align="center" style="width:auto; vertical-align:middle;"><!-- -->{{Munta mapa |item={{{item|}}} | item_territori = {{{item_territori|}}} | zoom= {{{zoom|}}} |mapa_mida= {{if empty| {{{mapa_mida|}}}|300}} |linia_mida= {{{linia_mida|}}} | marcador ={{{marcador|}}} | nom_marcador ={{{nom_marcador|}}} | marcador_color= {{{marcador_color|}}} | marcador_mida={{{marcador_mida|}}} | descripcio_marcador={{{descripcio_marcador|}}} | imatge_marcador={{{imatge_marcador|}}} | marcador2= {{{marcador2|}}}| nom_marcador2 ={{{nom_marcador2|}}} | marcador_color2= {{{marcador_color2|}}} | descripcio_marcador2={{{descripcio_marcador2|}}} | imatge_marcador2={{{imatge_marcador2|}}} | lat_lon = {{{lat_lon|}}} | lat_lon2 = {{{lat_lon2|}}} | lat_dec = {{{lat_dec|}}} | lon_dec ={{if empty|{{{lon_dec|}}} |{{{long_dec|}}}}} | lat_dec2= {{{lat_dec2|}}} | lon_dec2={{if empty|{{{lon_dec2|}}}|{{{long_dec2|}}}}} | marcador5={{{marcador5|}}}| nom_marcador5={{{nom_marcador5|}}} | descripcio_marcador5={{{descripcio_marcador5|}}} | imatge_marcador5={{{imatge_marcador5|}}} | serie_punts5 = {{{serie_punts5|}}} | marcador_color5={{{marcador_color5|}}} | marcador_mida5={{{marcador_mida5|}}} | layer= {{{layer|}}} |lang={{{lang|}}} | nocateg_coord = {{{nocateg_coord|}}} }}<!-- --></td>}}</tr><!-- Fi IF hi ha P242 ? --><!-- Coordenades a baix del mapa dinàmic --><tr><td colspan=2 align="center" style="width:auto; vertical-align:middle;"><!-- -->{{#if:{{{lat_lon|}}} {{{lat_dec|}}} |<small>{{#ifexpr:{{str len|{{{marcador|}}}}}>2 |[[File:Maki2-{{{marcador|}}}-12.svg|link=|15px]]&nbsp; | {{uc:{{{marcador|}}} }} }}&nbsp;<!-- -->{{#if:{{{lat_lon|}}} |{{coord|{{#invoke:String|split|{{{lat_lon|}}}|,|1}}|{{#invoke:String|split|{{{lat_lon|}}}|,|2}} |display={{if empty|{{{display|}}}|title,inline}}}} |{{coord|{{{lat_dec|}}}|{{{lon_dec|}}}|display={{if empty|{{{display|}}}|title,inline}}}} }}</small><!-- -->}}<!-- -->{{#if:{{{lat_lon2|}}} {{{lat_dec2|}}} |<br><small>{{#ifexpr:{{str len|{{{marcador2|}}}}}>2 |[[File:Maki2-{{{marcador2|}}}-12.svg|link=|15px]]&nbsp; | {{uc:{{{marcador2|}}} }} }}&nbsp;<!-- -->{{#if:{{{lat_lon2|}}} |{{coord|{{#invoke:String|split|{{{lat_lon2|}}}|,|1}} |{{#invoke:String|split|{{{lat_lon2|}}}|,|2}} |display=inline}} |{{coord|{{{lat_dec2|}}} | {{{lon_dec2|}}}|display=inline}} }}</small><!-- -->}}</td></tr></table><!-- -->}}<!-- fi mapaWD=no --> }}<!-- fi IF draw_mapa --> }}<!-- fi IF imatge_mapa --></includeonly> 1kac1xokmm0errqvgxixexcfb4adr1f Anouktia sukua'ipa:Coord 10 1050 13598 2023-10-10T10:07:54Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{#invoke:Coordinates|coord}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} <!-- Add categories to the /doc subpage, interwikis to Wikidata, not here --> </noinclude>» 13598 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Coordinates|coord}}</includeonly><noinclude> {{Documentation}} <!-- Add categories to the /doc subpage, interwikis to Wikidata, not here --> </noinclude> 0o7lasvhdxe29mlczlsmvzkvka0kscy Anouktia sukua'ipa:GetLatLon 10 1051 13599 2023-10-10T10:08:44Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{if empty<!-- -->|{{#switch:{{{1|}}} |P625 ={{#if:{{#invoke:wikidata|validProperty|P625|from={{{item|}}}}}<!-- hi ha coordenades generals. -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=p625 | formatting=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}} |item={{{item|}}} |editicon=false }} }} |P403 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P403 <!-- desemboca P403/P625…» 13599 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{if empty<!-- -->|{{#switch:{{{1|}}} |P625 ={{#if:{{#invoke:wikidata|validProperty|P625|from={{{item|}}}}}<!-- hi ha coordenades generals. -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=p625 | formatting=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}} |item={{{item|}}} |editicon=false }} }} |P403 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P403 <!-- desemboca P403/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- desemboca P625/P518=desemb. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q1233637, Q723748 | list=firstrank|item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P885 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P885 <!-- aiguaneix P885/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- aiguaneix P625/P518=neix. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q7376362, Q124714 | list=firstrank|item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1427 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1427 <!-- sortida P1427/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- sortida P625/P518=inici -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon|whitelist1=Q529711 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1444 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1444 <!-- arribada P1444/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- arribada P625/P518=final -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q12769393 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P159 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P159 <!-- seu P159/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P276 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P276/P625 |property=P276<!-- ubicació P276/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P2825 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P2825/P625 |property=P2825 <!-- via P2825/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |}}<!-- Quan no es troba la 1ra. propietat demanada, es cerca amb la 2a. ___________________________________ -->|{{#switch:{{{2|}}} |P625 ={{#if:{{#invoke:wikidata|validProperty|P625|from={{{item|}}}}}<!-- hi ha coordenades generals. -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=p625 | formatting=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}} |item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P403 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P403 <!-- desemboca P403/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- desemboca P625/P518=desemb. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q1233637, Q723748 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P885 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P885 <!-- aiguaneix P885/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- aiguaneix P625/P518=neix. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q7376362, Q124714 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1427 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1427 <!-- sortida P1427/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- sortida P625/P518=inici -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon|whitelist1=Q529711 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1444 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1444 <!-- arribada P1444/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- arribada P625/P518=final -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q12769393 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P159 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P159 <!-- seu P159/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P276 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P276/P625 |property=P276 <!-- ubicació P276/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P2825 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P2825/P625 |property=P2825 <!-- via P2825/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |}}<!-- Fi 2a. propietat --><!-- Quan no es troba la 2a. propietat demanada, es cerca amb la 3a. ___________________________________ -->|{{#switch:{{{3|}}} |P625 ={{#if:{{#invoke:wikidata|validProperty|P625|from={{{item|}}}}}<!-- hi ha coordenades generals. -->|{{#invoke:wikidata | claim | property=p625 | formatting=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}} |item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P403 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P403 <!-- desemboca P403/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- desemboca P625/P518=desemb. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q1233637, Q723748 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P885 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P885 <!-- aiguaneix P885/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- aiguaneix P625/P518=neix. -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q7376362, Q124714 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1427 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1427 <!-- sortida P1427/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- sortida P625/P518=inici -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon|whitelist1=Q529711 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P1444 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P1444 <!-- arribada P1444/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} | {{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P518 |property=P625 <!-- arribada P625/P518=final -->| formatting=table | rowformat=$0|colformat0=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}}|whitelist1=Q12769393 | list=firstrank |item={{{item|}}} |editicon=false}} }}}} |P159 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 |property=P159 <!-- seu P159/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P276 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P276/P625 |property=P276 <!-- ubicació P276/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |P2825 ={{if then show|{{#invoke:wikidata| claim | qualifier=P625 OR P2825/P625 |property=P2825 <!-- via P2825/P625 -->| formatting=table | rowformat=$1|colformat1=$lat,$lon |separator={{{separator|;}}} | list={{if empty|{{{list|}}}|false}}|item={{{item|}}} |editicon=false}} }} |}}<!-- Fi 3a. propietat --> }}<!-- Fi IF EMPTY --></includeonly><noinclude> <!-- PROVES *P195|item=Q23145..:{{Get lat lon|P195|item=Q23145}} *P885|item=Q23145..:{{Get lat lon|P885||item=Q23145}} *P2825|item=Q63285297..:{{Get lat lon|P2825|item=Q63285297|list=all|separator=xXXXXXXXXXXxx}} -->{{ús de la plantilla}} </noinclude> sczicjnaruc8oqnw1vwwuw8ceykit6f Módulo:Coordinates 828 1052 13600 2023-10-10T10:09:20Z Theklan 908 Página creada con «--[[ This module is intended to replace the functionality of {{Coord}} and related templates. It provides several methods, including {{#invoke:Coordinates | coord }} : General function formatting and displaying coordinate values. {{#invoke:Coordinates | dec2dms }} : Simple function for converting decimal degree values to DMS format. {{#invoke:Coordinates | dms2dec }} : Simple function for converting DMS format to decimal degree format. {{#invoke:Coordinates | lin…» 13600 Scribunto text/plain --[[ This module is intended to replace the functionality of {{Coord}} and related templates. It provides several methods, including {{#invoke:Coordinates | coord }} : General function formatting and displaying coordinate values. {{#invoke:Coordinates | dec2dms }} : Simple function for converting decimal degree values to DMS format. {{#invoke:Coordinates | dms2dec }} : Simple function for converting DMS format to decimal degree format. {{#invoke:Coordinates | link }} : Export the link used to reach the tools ]] require('strict') local math_mod = require("Module:Math") local coordinates = {}; local isSandbox = mw.getCurrentFrame():getTitle():find('sandbox', 1, true); local current_page = mw.title.getCurrentTitle() local page_name = mw.uri.encode( current_page.prefixedText, 'WIKI' ); local coord_link = 'https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=' .. page_name .. '&params=' --[[ Helper function, replacement for {{coord/display/title}} ]] local function displaytitle(coords) return mw.getCurrentFrame():extensionTag{ name = 'indicator', args = { name = 'coordinates' }, content = '<span id="coordinates">[[Geographic coordinate system|Coordinates]]: ' .. coords .. '</span>' } end --[[ Helper function, used in detecting DMS formatting ]] local function dmsTest(first, second) if type(first) ~= 'string' or type(second) ~= 'string' then return nil end local s = (first .. second):upper() return s:find('^[NS][EW]$') or s:find('^[EW][NS]$') end --[[ Wrapper function to grab args, see Module:Arguments for this function's documentation. ]] local function makeInvokeFunc(funcName) return function (frame) local args = require('Module:Arguments').getArgs(frame, { wrappers = 'Template:Coord' }) return coordinates[funcName](args, frame) end end --[[ Helper function, handle optional args. ]] local function optionalArg(arg, supplement) return arg and arg .. supplement or '' end --[[ Formats any error messages generated for display ]] local function errorPrinter(errors) local result = "" for i,v in ipairs(errors) do result = result .. '<strong class="error">Coordinates: ' .. v[2] .. '</strong><br />' end return result end --[[ Determine the required CSS class to display coordinates Usually geo-nondefault is hidden by CSS, unless a user has overridden this for himself default is the mode as specificied by the user when calling the {{coord}} template mode is the display mode (dec or dms) that we will need to determine the css class for ]] local function displayDefault(default, mode) if default == "" then default = "dec" end if default == mode then return "geo-default" else return "geo-nondefault" end end --[[ specPrinter Output formatter. Takes the structure generated by either parseDec or parseDMS and formats it for inclusion on Wikipedia. ]] local function specPrinter(args, coordinateSpec) local uriComponents = coordinateSpec["param"] if uriComponents == "" then -- RETURN error, should never be empty or nil return "ERROR param was empty" end if args["name"] then uriComponents = uriComponents .. "&title=" .. mw.uri.encode(coordinateSpec["name"]) end local geodmshtml = '<span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">' .. '<span class="latitude">' .. coordinateSpec["dms-lat"] .. '</span> ' .. '<span class="longitude">' ..coordinateSpec["dms-long"] .. '</span>' .. '</span>' local lat = tonumber( coordinateSpec["dec-lat"] ) or 0 local geodeclat if lat < 0 then -- FIXME this breaks the pre-existing precision geodeclat = tostring(coordinateSpec["dec-lat"]):sub(2) .. "°S" else geodeclat = (coordinateSpec["dec-lat"] or 0) .. "°N" end local long = tonumber( coordinateSpec["dec-long"] ) or 0 local geodeclong if long < 0 then -- FIXME does not handle unicode minus geodeclong = tostring(coordinateSpec["dec-long"]):sub(2) .. "°W" else geodeclong = (coordinateSpec["dec-long"] or 0) .. "°E" end local geodechtml = '<span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">' .. geodeclat .. ' ' .. geodeclong .. '</span>' local geonumhtml = '<span class="geo">' .. coordinateSpec["dec-lat"] .. '; ' .. coordinateSpec["dec-long"] .. '</span>' local inner = '<span class="' .. displayDefault(coordinateSpec["default"], "dms" ) .. '">' .. geodmshtml .. '</span>' .. '<span class="geo-multi-punct">&#xfeff; / &#xfeff;</span>' .. '<span class="' .. displayDefault(coordinateSpec["default"], "dec" ) .. '">'; if not args["name"] then inner = inner .. geodechtml .. '<span style="display:none">&#xfeff; / ' .. geonumhtml .. '</span></span>' else inner = inner .. '<span class="vcard">' .. geodechtml .. '<span style="display:none">&#xfeff; / ' .. geonumhtml .. '</span>' .. '<span style="display:none">&#xfeff; (<span class="fn org">' .. args["name"] .. '</span>)</span></span></span>' end local stylesheetLink = 'Module:Coordinates' .. ( isSandbox and '/sandbox' or '' ) .. '/styles.css' return mw.getCurrentFrame():extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = stylesheetLink } } .. '<span class="plainlinks nourlexpansion">[' .. coord_link .. uriComponents .. ' ' .. inner .. ']</span>' end --[[ Helper function, convert decimal to degrees ]] local function convert_dec2dms_d(coordinate) local d = math_mod._round( coordinate, 0 ) .. "°" return d .. "" end --[[ Helper function, convert decimal to degrees and minutes ]] local function convert_dec2dms_dm(coordinate) coordinate = math_mod._round( coordinate * 60, 0 ); local m = coordinate % 60; coordinate = math.floor( (coordinate - m) / 60 ); local d = coordinate % 360 .."°" return d .. string.format( "%02d′", m ) end --[[ Helper function, convert decimal to degrees, minutes, and seconds ]] local function convert_dec2dms_dms(coordinate) coordinate = math_mod._round( coordinate * 60 * 60, 0 ); local s = coordinate % 60 coordinate = math.floor( (coordinate - s) / 60 ); local m = coordinate % 60 coordinate = math.floor( (coordinate - m) / 60 ); local d = coordinate % 360 .."°" return d .. string.format( "%02d′", m ) .. string.format( "%02d″", s ) end --[[ Helper function, convert decimal latitude or longitude to degrees, minutes, and seconds format based on the specified precision. ]] local function convert_dec2dms(coordinate, firstPostfix, secondPostfix, precision) local coord = tonumber(coordinate) local postfix if coord >= 0 then postfix = firstPostfix else postfix = secondPostfix end precision = precision:lower(); if precision == "dms" then return convert_dec2dms_dms( math.abs( coord ) ) .. postfix; elseif precision == "dm" then return convert_dec2dms_dm( math.abs( coord ) ) .. postfix; elseif precision == "d" then return convert_dec2dms_d( math.abs( coord ) ) .. postfix; end end --[[ Convert DMS format into a N or E decimal coordinate ]] local function convert_dms2dec(direction, degrees_str, minutes_str, seconds_str) local degrees = tonumber(degrees_str) local minutes = tonumber(minutes_str) or 0 local seconds = tonumber(seconds_str) or 0 local factor = 1 if direction == "S" or direction == "W" then factor = -1 end local precision = 0 if seconds_str then precision = 5 + math.max( math_mod._precision(seconds_str), 0 ); elseif minutes_str and minutes_str ~= '' then precision = 3 + math.max( math_mod._precision(minutes_str), 0 ); else precision = math.max( math_mod._precision(degrees_str), 0 ); end local decimal = factor * (degrees+(minutes+seconds/60)/60) return string.format( "%." .. precision .. "f", decimal ) -- not tonumber since this whole thing is string based. end --[[ Checks input values to for out of range errors. ]] local function validate( lat_d, lat_m, lat_s, long_d, long_m, long_s, source, strong ) local errors = {}; lat_d = tonumber( lat_d ) or 0; lat_m = tonumber( lat_m ) or 0; lat_s = tonumber( lat_s ) or 0; long_d = tonumber( long_d ) or 0; long_m = tonumber( long_m ) or 0; long_s = tonumber( long_s ) or 0; if strong then if lat_d < 0 then table.insert(errors, {source, "latitude degrees < 0 with hemisphere flag"}) end if long_d < 0 then table.insert(errors, {source, "longitude degrees < 0 with hemisphere flag"}) end --[[ #coordinates is inconsistent about whether this is an error. If globe: is specified, it won't error on this condition, but otherwise it will. For not simply disable this check. if long_d > 180 then table.insert(errors, {source, "longitude degrees > 180 with hemisphere flag"}) end ]] end if lat_d > 90 then table.insert(errors, {source, "latitude degrees > 90"}) end if lat_d < -90 then table.insert(errors, {source, "latitude degrees < -90"}) end if lat_m >= 60 then table.insert(errors, {source, "latitude minutes >= 60"}) end if lat_m < 0 then table.insert(errors, {source, "latitude minutes < 0"}) end if lat_s >= 60 then table.insert(errors, {source, "latitude seconds >= 60"}) end if lat_s < 0 then table.insert(errors, {source, "latitude seconds < 0"}) end if long_d >= 360 then table.insert(errors, {source, "longitude degrees >= 360"}) end if long_d <= -360 then table.insert(errors, {source, "longitude degrees <= -360"}) end if long_m >= 60 then table.insert(errors, {source, "longitude minutes >= 60"}) end if long_m < 0 then table.insert(errors, {source, "longitude minutes < 0"}) end if long_s >= 60 then table.insert(errors, {source, "longitude seconds >= 60"}) end if long_s < 0 then table.insert(errors, {source, "longitude seconds < 0"}) end return errors; end --[[ parseDec Transforms decimal format latitude and longitude into the structure to be used in displaying coordinates ]] local function parseDec( lat, long, format ) local coordinateSpec = {} local errors = {} if not long then return nil, {{"parseDec", "Missing longitude"}} elseif not tonumber(long) then return nil, {{"parseDec", "Longitude could not be parsed as a number: " .. long}} end errors = validate( lat, nil, nil, long, nil, nil, 'parseDec', false ); coordinateSpec["dec-lat"] = lat; coordinateSpec["dec-long"] = long; local mode = coordinates.determineMode( lat, long ); coordinateSpec["dms-lat"] = convert_dec2dms( lat, "N", "S", mode) -- {{coord/dec2dms|{{{1}}}|N|S|{{coord/prec dec|{{{1}}}|{{{2}}}}}}} coordinateSpec["dms-long"] = convert_dec2dms( long, "E", "W", mode) -- {{coord/dec2dms|{{{2}}}|E|W|{{coord/prec dec|{{{1}}}|{{{2}}}}}}} if format then coordinateSpec.default = format else coordinateSpec.default = "dec" end return coordinateSpec, errors end --[[ parseDMS Transforms degrees, minutes, seconds format latitude and longitude into the a structure to be used in displaying coordinates ]] local function parseDMS( lat_d, lat_m, lat_s, lat_f, long_d, long_m, long_s, long_f, format ) local coordinateSpec, errors, backward = {}, {} lat_f = lat_f:upper(); long_f = long_f:upper(); -- Check if specified backward if lat_f == 'E' or lat_f == 'W' then lat_d, long_d, lat_m, long_m, lat_s, long_s, lat_f, long_f, backward = long_d, lat_d, long_m, lat_m, long_s, lat_s, long_f, lat_f, true; end errors = validate( lat_d, lat_m, lat_s, long_d, long_m, long_s, 'parseDMS', true ); if not long_d then return nil, {{"parseDMS", "Missing longitude" }} elseif not tonumber(long_d) then return nil, {{"parseDMS", "Longitude could not be parsed as a number:" .. long_d }} end if not lat_m and not lat_s and not long_m and not long_s and #errors == 0 then if math_mod._precision( lat_d ) > 0 or math_mod._precision( long_d ) > 0 then if lat_f:upper() == 'S' then lat_d = '-' .. lat_d; end if long_f:upper() == 'W' then long_d = '-' .. long_d; end return parseDec( lat_d, long_d, format ); end end coordinateSpec["dms-lat"] = lat_d.."°"..optionalArg(lat_m,"′") .. optionalArg(lat_s,"″") .. lat_f coordinateSpec["dms-long"] = long_d.."°"..optionalArg(long_m,"′") .. optionalArg(long_s,"″") .. long_f coordinateSpec["dec-lat"] = convert_dms2dec(lat_f, lat_d, lat_m, lat_s) -- {{coord/dms2dec|{{{4}}}|{{{1}}}|0{{{2}}}|0{{{3}}}}} coordinateSpec["dec-long"] = convert_dms2dec(long_f, long_d, long_m, long_s) -- {{coord/dms2dec|{{{8}}}|{{{5}}}|0{{{6}}}|0{{{7}}}}} if format then coordinateSpec.default = format else coordinateSpec.default = "dms" end return coordinateSpec, errors, backward end --[[ Check the input arguments for coord to determine the kind of data being provided and then make the necessary processing. ]] local function formatTest(args) local result, errors local backward, primary = false, false local function getParam(args, lim) local ret = {} for i = 1, lim do ret[i] = args[i] or '' end return table.concat(ret, '_') end if not args[1] then -- no lat logic return errorPrinter( {{"formatTest", "Missing latitude"}} ) elseif not tonumber(args[1]) then -- bad lat logic return errorPrinter( {{"formatTest", "Unable to parse latitude as a number:" .. args[1]}} ) elseif not args[4] and not args[5] and not args[6] then -- dec logic result, errors = parseDec(args[1], args[2], args.format) if not result then return errorPrinter(errors); end -- formatting for geohack: geohack expects D_N_D_E notation or D;D notation -- wikiminiatlas doesn't support D;D notation -- #coordinates parserfunction doesn't support negative decimals with NSWE result.param = table.concat({ math.abs(tonumber(args[1])), ((tonumber(args[1]) or 0) < 0) and 'S' or 'N', math.abs(tonumber(args[2])), ((tonumber(args[2]) or 0) < 0) and 'W' or 'E', args[3] or ''}, '_') elseif dmsTest(args[4], args[8]) then -- dms logic result, errors, backward = parseDMS(args[1], args[2], args[3], args[4], args[5], args[6], args[7], args[8], args.format) if args[10] then table.insert(errors, {'formatTest', 'Extra unexpected parameters'}) end if not result then return errorPrinter(errors) end result.param = getParam(args, 9) elseif dmsTest(args[3], args[6]) then -- dm logic result, errors, backward = parseDMS(args[1], args[2], nil, args[3], args[4], args[5], nil, args[6], args['format']) if args[8] then table.insert(errors, {'formatTest', 'Extra unexpected parameters'}) end if not result then return errorPrinter(errors) end result.param = getParam(args, 7) elseif dmsTest(args[2], args[4]) then -- d logic result, errors, backward = parseDMS(args[1], nil, nil, args[2], args[3], nil, nil, args[4], args.format) if args[6] then table.insert(errors, {'formatTest', 'Extra unexpected parameters'}) end if not result then return errorPrinter(errors) end result.param = getParam(args, 5) else -- Error return errorPrinter({{"formatTest", "Unknown argument format"}}) .. '[[Category:Pages with malformed coordinate tags]]' end result.name = args.name local extra_param = {'dim', 'globe', 'scale', 'region', 'source', 'type'} for _, v in ipairs(extra_param) do if args[v] then table.insert(errors, {'formatTest', 'Parameter: "' .. v .. '=" should be "' .. v .. ':"' }) end end local ret = specPrinter(args, result) if #errors > 0 then ret = ret .. ' ' .. errorPrinter(errors) .. '[[Category:Pages with malformed coordinate tags]]' end return ret, backward end --[[ Generate Wikidata tracking categories. ]] local function makeWikidataCategories(qid) local ret local qid = qid or mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() if mw.wikibase and current_page.namespace == 0 then if qid and mw.wikibase.entityExists(qid) and mw.wikibase.getBestStatements(qid, "P625") and mw.wikibase.getBestStatements(qid, "P625")[1] then local snaktype = mw.wikibase.getBestStatements(qid, "P625")[1].mainsnak.snaktype if snaktype == 'value' then -- coordinates exist both here and on Wikidata, and can be compared. ret = 'Coordinates on Wikidata' elseif snaktype == 'somevalue' then ret = 'Coordinates on Wikidata set to unknown value' elseif snaktype == 'novalue' then ret = 'Coordinates on Wikidata set to no value' end else -- We have to either import the coordinates to Wikidata or remove them here. ret = 'Coordinates not on Wikidata' end end if ret then return string.format('[[Category:%s]]', ret) else return '' end end --[[ link Simple function to export the coordinates link for other uses. Usage: {{#invoke:Coordinates | link }} ]] function coordinates.link(frame) return coord_link; end --[[ dec2dms Wrapper to allow templates to call dec2dms directly. Usage: {{#invoke:Coordinates | dec2dms | decimal_coordinate | positive_suffix | negative_suffix | precision }} decimal_coordinate is converted to DMS format. If positive, the positive_suffix is appended (typical N or E), if negative, the negative suffix is appended. The specified precision is one of 'D', 'DM', or 'DMS' to specify the level of detail to use. ]] coordinates.dec2dms = makeInvokeFunc('_dec2dms') function coordinates._dec2dms(args) local coordinate = args[1] local firstPostfix = args[2] or '' local secondPostfix = args[3] or '' local precision = args[4] or '' return convert_dec2dms(coordinate, firstPostfix, secondPostfix, precision) end --[[ Helper function to determine whether to use D, DM, or DMS format depending on the precision of the decimal input. ]] function coordinates.determineMode( value1, value2 ) local precision = math.max( math_mod._precision( value1 ), math_mod._precision( value2 ) ); if precision <= 0 then return 'd' elseif precision <= 2 then return 'dm'; else return 'dms'; end end --[[ dms2dec Wrapper to allow templates to call dms2dec directly. Usage: {{#invoke:Coordinates | dms2dec | direction_flag | degrees | minutes | seconds }} Converts DMS values specified as degrees, minutes, seconds too decimal format. direction_flag is one of N, S, E, W, and determines whether the output is positive (i.e. N and E) or negative (i.e. S and W). ]] coordinates.dms2dec = makeInvokeFunc('_dms2dec') function coordinates._dms2dec(args) local direction = args[1] local degrees = args[2] local minutes = args[3] local seconds = args[4] return convert_dms2dec(direction, degrees, minutes, seconds) end --[[ coord Main entry point for Lua function to replace {{coord}} Usage: {{#invoke:Coordinates | coord }} {{#invoke:Coordinates | coord | lat | long }} {{#invoke:Coordinates | coord | lat | lat_flag | long | long_flag }} ... Refer to {{coord}} documentation page for many additional parameters and configuration options. Note: This function provides the visual display elements of {{coord}}. In order to load coordinates into the database, the {{#coordinates:}} parser function must also be called, this is done automatically in the Lua version of {{coord}}. ]] coordinates.coord = makeInvokeFunc('_coord') function coordinates._coord(args) if not tonumber(args[1]) and not args[2] then args[3] = args[1]; args[1] = nil local entity = mw.wikibase.getEntityObject(args.qid) if entity and entity.claims and entity.claims.P625 and entity.claims.P625[1].mainsnak.snaktype == 'value' then local precision = entity.claims.P625[1].mainsnak.datavalue.value.precision args[1] = entity.claims.P625[1].mainsnak.datavalue.value.latitude args[2] = entity.claims.P625[1].mainsnak.datavalue.value.longitude if precision then precision = -math_mod._round(math.log(precision)/math.log(10),0) args[1] = math_mod._round(args[1],precision) args[2] = math_mod._round(args[2],precision) end end end local contents, backward = formatTest(args) local Notes = args.notes or '' local Display = args.display and args.display:lower() or 'inline' -- it and ti are short for inline,title and title,inline local function isInline(s) -- Finds whether coordinates are displayed inline. return s:find('inline') ~= nil or s == 'i' or s == 'it' or s == 'ti' end local function isInTitle(s) -- Finds whether coordinates are displayed in the title. return s:find('title') ~= nil or s == 't' or s == 'it' or s == 'ti' end local function coord_wrapper(in_args) -- Calls the parser function {{#coordinates:}}. return mw.getCurrentFrame():callParserFunction('#coordinates', in_args) or '' end local text = '' if isInline(Display) then text = text .. '<span class="geo-inline">' .. contents .. Notes .. '</span>' end if isInTitle(Display) then -- Add to output since indicator content is invisible to Lua later on if not isInline(Display) then text = text .. '<span class="geo-inline-hidden noexcerpt">' .. contents .. Notes .. '</span>' end text = text .. displaytitle(contents .. Notes) .. makeWikidataCategories(args.qid) end if not args.nosave then local page_title, count = mw.title.getCurrentTitle(), 1 if backward then local tmp = {} while not string.find((args[count-1] or ''), '[EW]') do tmp[count] = (args[count] or ''); count = count+1 end tmp.count = count; count = 2*(count-1) while count >= tmp.count do table.insert(tmp, 1, (args[count] or '')); count = count-1 end for i, v in ipairs(tmp) do args[i] = v end else while count <= 9 do args[count] = (args[count] or ''); count = count+1 end end if isInTitle(Display) and not page_title.isTalkPage and page_title.subpageText ~= 'doc' and page_title.subpageText ~= 'testcases' then args[10] = 'primary' end args.notes, args.format, args.display = nil text = text .. coord_wrapper(args) end return text end --[[ coord2text Extracts a single value from a transclusion of {{Coord}}. IF THE GEOHACK LINK SYNTAX CHANGES THIS FUNCTION MUST BE MODIFIED. Usage: {{#invoke:Coordinates | coord2text | {{Coord}} | parameter }} Valid values for the second parameter are: lat (signed integer), long (signed integer), type, scale, dim, region, globe, source ]] function coordinates._coord2text(coord,type) if coord == '' or type == '' or not type then return nil end type = mw.text.trim(type) if type == 'lat' or type == 'long' then local result, negative = mw.text.split((mw.ustring.match(coord,'[%.%d]+°[NS] [%.%d]+°[EW]') or ''), ' ') if type == 'lat' then result, negative = result[1], 'S' else result, negative = result[2], 'W' end result = mw.text.split(result, '°') if result[2] == negative then result[1] = '-'..result[1] end return result[1] else return mw.ustring.match(coord, 'params=.-_' .. type .. ':(.-)[ _]') end end function coordinates.coord2text(frame) return coordinates._coord2text(frame.args[1],frame.args[2]) end --[[ coordinsert Injects some text into the Geohack link of a transclusion of {{Coord}} (if that text isn't already in the transclusion). Outputs the modified transclusion of {{Coord}}. IF THE GEOHACK LINK SYNTAX CHANGES THIS FUNCTION MUST BE MODIFIED. Usage: {{#invoke:Coordinates | coordinsert | {{Coord}} | parameter:value | parameter:value | … }} Do not make Geohack unhappy by inserting something which isn't mentioned in the {{Coord}} documentation. ]] function coordinates.coordinsert(frame) -- for the 2nd or later integer parameter (the first is the coord template, as above) for i, v in ipairs(frame.args) do if i ~= 1 then -- if we cannot find in the coord_template the i_th coordinsert parameter e.g. region if not mw.ustring.find(frame.args[1], (mw.ustring.match(frame.args[i], '^(.-:)') or '')) then -- find from the params= up to the first possibly-present underscore -- and append the i_th coordinsert parameter and a space -- IDK why we're adding a space but it does seem somewhat convenient frame.args[1] = mw.ustring.gsub(frame.args[1], '(params=.-)_? ', '%1_'..frame.args[i]..' ') end end end if frame.args.name then -- if we can't find the vcard class if not mw.ustring.find(frame.args[1], '<span class="vcard">') then -- take something that looks like a coord template and add the vcard span with class and fn org class local namestr = frame.args.name frame.args[1] = mw.ustring.gsub( frame.args[1], '(<span class="geo%-default">)(<span[^<>]*>[^<>]*</span><span[^<>]*>[^<>]*<span[^<>]*>[^<>]*</span></span>)(</span>)', '%1<span class="vcard">%2<span style="display:none">&#xfeff; (<span class="fn org">' .. namestr .. '</span>)</span></span>%3' ) -- then find anything from coordinates parameters to the 'end' and attach the title parameter frame.args[1] = mw.ustring.gsub( frame.args[1], '(&params=[^&"<>%[%] ]*) ', '%1&title=' .. mw.uri.encode(namestr) .. ' ' ) end end -- replace the existing indicator with a new indicator using the modified content frame.args[1] = mw.ustring.gsub( frame.args[1], '(<span class="geo%-inline[^"]*">(.+)</span>)\127[^\127]*UNIQ%-%-indicator%-%x+%-%-?QINU[^\127]*\127', function (inline, coord) return inline .. displaytitle(coord) end ) return frame.args[1] end return coordinates bdj0k7qj47pqjhdgq52hamp1sj9atib Módulo:Math 828 1053 13601 2023-10-10T10:09:53Z Theklan 908 Página creada con «--[[ This module provides a number of basic mathematical operations. ]] local yesno, getArgs -- lazily initialized local p = {} -- Holds functions to be returned from #invoke, and functions to make available to other Lua modules. local wrap = {} -- Holds wrapper functions that process arguments from #invoke. These act as intemediary between functions meant for #invoke and functions meant for Lua. --[[ Helper functions used to avoid redundant code. ]] local funct…» 13601 Scribunto text/plain --[[ This module provides a number of basic mathematical operations. ]] local yesno, getArgs -- lazily initialized local p = {} -- Holds functions to be returned from #invoke, and functions to make available to other Lua modules. local wrap = {} -- Holds wrapper functions that process arguments from #invoke. These act as intemediary between functions meant for #invoke and functions meant for Lua. --[[ Helper functions used to avoid redundant code. ]] local function err(msg) -- Generates wikitext error messages. return mw.ustring.format('<strong class="error">Formatting error: %s</strong>', msg) end local function unpackNumberArgs(args) -- Returns an unpacked list of arguments specified with numerical keys. local ret = {} for k, v in pairs(args) do if type(k) == 'number' then table.insert(ret, v) end end return unpack(ret) end local function makeArgArray(...) -- Makes an array of arguments from a list of arguments that might include nils. local args = {...} -- Table of arguments. It might contain nils or non-number values, so we can't use ipairs. local nums = {} -- Stores the numbers of valid numerical arguments. local ret = {} for k, v in pairs(args) do v = p._cleanNumber(v) if v then nums[#nums + 1] = k args[k] = v end end table.sort(nums) for i, num in ipairs(nums) do ret[#ret + 1] = args[num] end return ret end local function fold(func, ...) -- Use a function on all supplied arguments, and return the result. The function must accept two numbers as parameters, -- and must return a number as an output. This number is then supplied as input to the next function call. local vals = makeArgArray(...) local count = #vals -- The number of valid arguments if count == 0 then return -- Exit if we have no valid args, otherwise removing the first arg would cause an error. nil, 0 end local ret = table.remove(vals, 1) for _, val in ipairs(vals) do ret = func(ret, val) end return ret, count end --[[ Fold arguments by selectively choosing values (func should return when to choose the current "dominant" value). ]] local function binary_fold(func, ...) local value = fold((function(a, b) if func(a, b) then return a else return b end end), ...) return value end --[[ random Generate a random number Usage: {{#invoke: Math | random }} {{#invoke: Math | random | maximum value }} {{#invoke: Math | random | minimum value | maximum value }} ]] function wrap.random(args) local first = p._cleanNumber(args[1]) local second = p._cleanNumber(args[2]) return p._random(first, second) end function p._random(first, second) math.randomseed(mw.site.stats.edits + mw.site.stats.pages + os.time() + math.floor(os.clock() * 1000000000)) -- math.random will throw an error if given an explicit nil parameter, so we need to use if statements to check the params. if first and second then if first <= second then -- math.random doesn't allow the first number to be greater than the second. return math.random(first, second) end elseif first then return math.random(first) else return math.random() end end --[[ order Determine order of magnitude of a number Usage: {{#invoke: Math | order | value }} ]] function wrap.order(args) local input_string = (args[1] or args.x or '0'); local input_number = p._cleanNumber(input_string); if input_number == nil then return err('order of magnitude input appears non-numeric') else return p._order(input_number) end end function p._order(x) if x == 0 then return 0 end return math.floor(math.log10(math.abs(x))) end --[[ precision Detemines the precision of a number using the string representation Usage: {{ #invoke: Math | precision | value }} ]] function wrap.precision(args) local input_string = (args[1] or args.x or '0'); local trap_fraction = args.check_fraction; local input_number; if not yesno then yesno = require('Module:Yesno') end if yesno(trap_fraction, true) then -- Returns true for all input except nil, false, "no", "n", "0" and a few others. See [[Module:Yesno]]. local pos = string.find(input_string, '/', 1, true); if pos ~= nil then if string.find(input_string, '/', pos + 1, true) == nil then local denominator = string.sub(input_string, pos+1, -1); local denom_value = tonumber(denominator); if denom_value ~= nil then return math.log10(denom_value); end end end end input_number, input_string = p._cleanNumber(input_string); if input_string == nil then return err('precision input appears non-numeric') else return p._precision(input_string) end end function p._precision(x) if type(x) == 'number' then x = tostring(x) end x = string.upper(x) local decimal = x:find('%.') local exponent_pos = x:find('E') local result = 0; if exponent_pos ~= nil then local exponent = string.sub(x, exponent_pos + 1) x = string.sub(x, 1, exponent_pos - 1) result = result - tonumber(exponent) end if decimal ~= nil then result = result + string.len(x) - decimal return result end local pos = string.len(x); while x:byte(pos) == string.byte('0') do pos = pos - 1 result = result - 1 if pos <= 0 then return 0 end end return result end --[[ max Finds the maximum argument Usage: {{#invoke:Math| max | value1 | value2 | ... }} Note, any values that do not evaluate to numbers are ignored. ]] function wrap.max(args) return p._max(unpackNumberArgs(args)) end function p._max(...) local max_value = binary_fold((function(a, b) return a > b end), ...) if max_value then return max_value end end --[[ median Find the median of set of numbers Usage: {{#invoke:Math | median | number1 | number2 | ...}} OR {{#invoke:Math | median }} ]] function wrap.median(args) return p._median(unpackNumberArgs(args)) end function p._median(...) local vals = makeArgArray(...) local count = #vals table.sort(vals) if count == 0 then return 0 end if p._mod(count, 2) == 0 then return (vals[count/2] + vals[count/2+1])/2 else return vals[math.ceil(count/2)] end end --[[ min Finds the minimum argument Usage: {{#invoke:Math| min | value1 | value2 | ... }} OR {{#invoke:Math| min }} When used with no arguments, it takes its input from the parent frame. Note, any values that do not evaluate to numbers are ignored. ]] function wrap.min(args) return p._min(unpackNumberArgs(args)) end function p._min(...) local min_value = binary_fold((function(a, b) return a < b end), ...) if min_value then return min_value end end --[[ sum Finds the sum Usage: {{#invoke:Math| sum | value1 | value2 | ... }} OR {{#invoke:Math| sum }} Note, any values that do not evaluate to numbers are ignored. ]] function wrap.sum(args) return p._sum(unpackNumberArgs(args)) end function p._sum(...) local sums, count = fold((function(a, b) return a + b end), ...) if not sums then return 0 else return sums end end --[[ average Finds the average Usage: {{#invoke:Math| average | value1 | value2 | ... }} OR {{#invoke:Math| average }} Note, any values that do not evaluate to numbers are ignored. ]] function wrap.average(args) return p._average(unpackNumberArgs(args)) end function p._average(...) local sum, count = fold((function(a, b) return a + b end), ...) if not sum then return 0 else return sum / count end end --[[ round Rounds a number to specified precision Usage: {{#invoke:Math | round | value | precision }} --]] function wrap.round(args) local value = p._cleanNumber(args[1] or args.value or 0) local precision = p._cleanNumber(args[2] or args.precision or 0) if value == nil or precision == nil then return err('round input appears non-numeric') else return p._round(value, precision) end end function p._round(value, precision) local rescale = math.pow(10, precision or 0); return math.floor(value * rescale + 0.5) / rescale; end --[[ log10 returns the log (base 10) of a number Usage: {{#invoke:Math | log10 | x }} ]] function wrap.log10(args) return math.log10(args[1]) end --[[ mod Implements the modulo operator Usage: {{#invoke:Math | mod | x | y }} --]] function wrap.mod(args) local x = p._cleanNumber(args[1]) local y = p._cleanNumber(args[2]) if not x then return err('first argument to mod appears non-numeric') elseif not y then return err('second argument to mod appears non-numeric') else return p._mod(x, y) end end function p._mod(x, y) local ret = x % y if not (0 <= ret and ret < y) then ret = 0 end return ret end --[[ gcd Calculates the greatest common divisor of multiple numbers Usage: {{#invoke:Math | gcd | value 1 | value 2 | value 3 | ... }} --]] function wrap.gcd(args) return p._gcd(unpackNumberArgs(args)) end function p._gcd(...) local function findGcd(a, b) local r = b local oldr = a while r ~= 0 do local quotient = math.floor(oldr / r) oldr, r = r, oldr - quotient * r end if oldr < 0 then oldr = oldr * -1 end return oldr end local result, count = fold(findGcd, ...) return result end --[[ precision_format Rounds a number to the specified precision and formats according to rules originally used for {{template:Rnd}}. Output is a string. Usage: {{#invoke: Math | precision_format | number | precision }} ]] function wrap.precision_format(args) local value_string = args[1] or 0 local precision = args[2] or 0 return p._precision_format(value_string, precision) end function p._precision_format(value_string, precision) -- For access to Mediawiki built-in formatter. local lang = mw.getContentLanguage(); local value value, value_string = p._cleanNumber(value_string) precision = p._cleanNumber(precision) -- Check for non-numeric input if value == nil or precision == nil then return err('invalid input when rounding') end local current_precision = p._precision(value) local order = p._order(value) -- Due to round-off effects it is neccesary to limit the returned precision under -- some circumstances because the terminal digits will be inaccurately reported. if order + precision >= 14 then if order + p._precision(value_string) >= 14 then precision = 13 - order; end end -- If rounding off, truncate extra digits if precision < current_precision then value = p._round(value, precision) current_precision = p._precision(value) end local formatted_num = lang:formatNum(math.abs(value)) local sign -- Use proper unary minus sign rather than ASCII default if value < 0 then sign = '−' else sign = '' end -- Handle cases requiring scientific notation if string.find(formatted_num, 'E', 1, true) ~= nil or math.abs(order) >= 9 then value = value * math.pow(10, -order) current_precision = current_precision + order precision = precision + order formatted_num = lang:formatNum(math.abs(value)) else order = 0; end formatted_num = sign .. formatted_num -- Pad with zeros, if needed if current_precision < precision then local padding if current_precision <= 0 then if precision > 0 then local zero_sep = lang:formatNum(1.1) formatted_num = formatted_num .. zero_sep:sub(2,2) padding = precision if padding > 20 then padding = 20 end formatted_num = formatted_num .. string.rep('0', padding) end else padding = precision - current_precision if padding > 20 then padding = 20 end formatted_num = formatted_num .. string.rep('0', padding) end end -- Add exponential notation, if necessary. if order ~= 0 then -- Use proper unary minus sign rather than ASCII default if order < 0 then order = '−' .. lang:formatNum(math.abs(order)) else order = lang:formatNum(order) end formatted_num = formatted_num .. '<span style="margin:0 .15em 0 .25em">×</span>10<sup>' .. order .. '</sup>' end return formatted_num end --[[ divide Implements the division operator Usage: {{#invoke:Math | divide | x | y | round= | precision= }} --]] function wrap.divide(args) local x = args[1] local y = args[2] local round = args.round local precision = args.precision if not yesno then yesno = require('Module:Yesno') end return p._divide(x, y, yesno(round), precision) end function p._divide(x, y, round, precision) if y == nil or y == "" then return err("Empty divisor") elseif not tonumber(y) then if type(y) == 'string' and string.sub(y, 1, 1) == '<' then return y else return err("Not a number: " .. y) end elseif x == nil or x == "" then return err("Empty dividend") elseif not tonumber(x) then if type(x) == 'string' and string.sub(x, 1, 1) == '<' then return x else return err("Not a number: " .. x) end else local z = x / y if round then return p._round(z, 0) elseif precision then return p._round(z, precision) else return z end end end --[[ Helper function that interprets the input numerically. If the input does not appear to be a number, attempts evaluating it as a parser functions expression. ]] function p._cleanNumber(number_string) if type(number_string) == 'number' then -- We were passed a number, so we don't need to do any processing. return number_string, tostring(number_string) elseif type(number_string) ~= 'string' or not number_string:find('%S') then -- We were passed a non-string or a blank string, so exit. return nil, nil; end -- Attempt basic conversion local number = tonumber(number_string) -- If failed, attempt to evaluate input as an expression if number == nil then local success, result = pcall(mw.ext.ParserFunctions.expr, number_string) if success then number = tonumber(result) number_string = tostring(number) else number = nil number_string = nil end else number_string = number_string:match("^%s*(.-)%s*$") -- String is valid but may contain padding, clean it. number_string = number_string:match("^%+(.*)$") or number_string -- Trim any leading + signs. if number_string:find('^%-?0[xX]') then -- Number is using 0xnnn notation to indicate base 16; use the number that Lua detected instead. number_string = tostring(number) end end return number, number_string end --[[ Wrapper function that does basic argument processing. This ensures that all functions from #invoke can use either the current frame or the parent frame, and it also trims whitespace for all arguments and removes blank arguments. ]] local mt = { __index = function(t, k) return function(frame) if not getArgs then getArgs = require('Module:Arguments').getArgs end return wrap[k](getArgs(frame)) -- Argument processing is left to Module:Arguments. Whitespace is trimmed and blank arguments are removed. end end } return setmetatable(p, mt) 53y9xuneyjocim7fhors0t2vo6rax8q Módulo:String 828 1054 13603 13602 2023-10-10T10:11:17Z Theklan 908 13603 Scribunto text/plain --[[ This module is intended to provide access to basic string functions. Most of the functions provided here can be invoked with named parameters, unnamed parameters, or a mixture. If named parameters are used, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. Depending on the intended use, it may be advantageous to either preserve or remove such whitespace. Global options ignore_errors: If set to 'true' or 1, any error condition will result in an empty string being returned rather than an error message. error_category: If an error occurs, specifies the name of a category to include with the error message. The default category is [Category:Errors reported by Module String]. no_category: If set to 'true' or 1, no category will be added if an error is generated. Unit tests for this module are available at Module:String/tests. ]] local p = {} --[[ Helper function that populates the argument list given that user may need to use a mix of named and unnamed parameters. This is relevant because named parameters are not identical to unnamed parameters due to string trimming, and when dealing with strings we sometimes want to either preserve or remove that whitespace depending on the application. ]] local function _getParameters( frame_args, arg_list ) local new_args = {} local index = 1 local value for _, arg in ipairs( arg_list ) do value = frame_args[arg] if value == nil then value = frame_args[index] index = index + 1 end new_args[arg] = value end return new_args end --[[ Helper Function to interpret boolean strings ]] local function _getBoolean( boolean_str ) local boolean_value if type( boolean_str ) == 'string' then boolean_str = boolean_str:lower() if boolean_str == 'false' or boolean_str == 'no' or boolean_str == '0' or boolean_str == '' then boolean_value = false else boolean_value = true end elseif type( boolean_str ) == 'boolean' then boolean_value = boolean_str else error( 'Cap valor booleà trobat' ) end return boolean_value end --[[ Helper function to handle error messages. ]] local function _error( error_str ) local frame = mw.getCurrentFrame() local error_category = frame.args.error_category or 'Errors detectats pel mòdul String' local ignore_errors = frame.args.ignore_errors or false local no_category = frame.args.no_category or false if _getBoolean(ignore_errors) then return '' end local error_str = '<strong class="error">Error del mòdul String: ' .. error_str .. '</strong>' if error_category ~= '' and not _getBoolean( no_category ) then error_str = '[[Categoria:' .. error_category .. ']]' .. error_str end return error_str end --[[ Helper function that escapes all pattern characters so that they will be treated as plain text. ]] local function _escapePattern( pattern_str ) return mw.ustring.gsub( pattern_str, "([%(%)%.%%%+%-%*%?%[%^%$%]])", "%%%1" ) end --[[ len This function returns the length of the target string. Usage: {{#invoke:String|len|target_string|}} OR {{#invoke:String|len|s=target_string}} Parameters s: The string whose length to report If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the target string. ]] function p.len( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'s'} ) local s = new_args['s'] or '' return mw.ustring.len( s ) end --[[ sub This function returns a substring of the target string at specified indices. Usage: {{#invoke:String|sub|target_string|start_index|end_index}} OR {{#invoke:String|sub|s=target_string|i=start_index|j=end_index}} Parameters s: The string to return a subset of i: The fist index of the substring to return, defaults to 1. j: The last index of the string to return, defaults to the last character. The first character of the string is assigned an index of 1. If either i or j is a negative value, it is interpreted the same as selecting a character by counting from the end of the string. Hence, a value of -1 is the same as selecting the last character of the string. If the requested indices are out of range for the given string, an error is reported. ]] function p.sub( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, { 's', 'i', 'j' } ) local s = new_args['s'] or '' local i = tonumber( new_args['i'] ) or 1 local j = tonumber( new_args['j'] ) or -1 local len = mw.ustring.len( s ) -- Convert negatives for range checking if i < 0 then i = len + i + 1 end if j < 0 then j = len + j + 1 end if i > len or j > len or i < 1 or j < 1 then return _error( 'Índex fora del rang de la cadena' ) end if j < i then return _error( 'Índexs de la cadena no ordenats' ) end return mw.ustring.sub( s, i, j ) end --[[ match This function returns a substring from the source string that matches a specified pattern. Usage: {{#invoke:String|match|source_string|pattern_string|start_index|match_number|plain_flag|nomatch_output}} OR {{#invoke:String|match|s=source_string|pattern=pattern_string|start=start_index |match=match_number|plain=plain_flag|nomatch=nomatch_output}} Parameters s: The string to search pattern: The pattern or string to find within the string start: The index within the source string to start the search. The first character of the string has index 1. Defaults to 1. match: In some cases it may be possible to make multiple matches on a single string. This specifies which match to return, where the first match is match= 1. If a negative number is specified then a match is returned counting from the last match. Hence match = -1 is the same as requesting the last match. Defaults to 1. plain: A flag indicating that the pattern should be understood as plain text. Defaults to false. nomatch: If no match is found, output the "nomatch" value rather than an error. If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from each string. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. If the match_number or start_index are out of range for the string being queried, then this function generates an error. An error is also generated if no match is found. If one adds the parameter ignore_errors=true, then the error will be suppressed and an empty string will be returned on any failure. For information on constructing Lua patterns, a form of [regular expression], see: * http://www.lua.org/manual/5.1/manual.html#5.4.1 * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns * http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Ustring_patterns ]] -- This sub-routine is exported for use in other modules function p._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch ) if s == '' then return _error( 'Cadena on cercar està buida' ) end if pattern == '' then return _error( 'Cadena de cerca està buida' ) end start = tonumber(start) or 1 if math.abs(start) < 1 or math.abs(start) > mw.ustring.len( s ) then return _error( 'Índex d\'inici fora del rang de la cadena' ) end if match_index == 0 then return _error( 'Número de coincidència fora de rang' ) end if plain_flag then pattern = str._escapePattern( pattern ) end local result if match_index == 1 then -- Find first match is simple case result = mw.ustring.match( s, pattern, start ) else if start > 1 then s = mw.ustring.sub( s, start ) end local iterator = mw.ustring.gmatch(s, pattern) if match_index > 0 then -- Forward search for w in iterator do match_index = match_index - 1 if match_index == 0 then result = w break end end else -- Reverse search local result_table = {} local count = 1 for w in iterator do result_table[count] = w count = count + 1 end result = result_table[ count + match_index ] end end if result == nil then if nomatch == nil then return _error( 'Cap coincidència trobada' ) else return nomatch end else return result end end -- This is the entry point for #invoke:String|match function p.match( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'s', 'pattern', 'start', 'match', 'plain', 'nomatch'} ) local s = new_args['s'] or '' local start = tonumber( new_args['start'] ) or 1 local plain_flag = _getBoolean( new_args['plain'] or false ) local pattern = new_args['pattern'] or '' local match_index = math.floor( tonumber(new_args['match']) or 1 ) local nomatch = new_args['nomatch'] return p._match( s, pattern, start, match_index, plain_flag, nomatch ) end --[[ pos This function returns a single character from the target string at position pos. Usage: {{#invoke:String|pos|target_string|index_value}} OR {{#invoke:String|pos|target=target_string|pos=index_value}} Parameters target: The string to search pos: The index for the character to return If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the target string. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. The first character has an index value of 1. If one requests a negative value, this function will select a character by counting backwards from the end of the string. In other words pos = -1 is the same as asking for the last character. A requested value of zero, or a value greater than the length of the string returns an error. ]] function p.pos( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'target', 'pos'} ) local target_str = new_args['target'] or '' local pos = tonumber( new_args['pos'] ) or 0 if pos == 0 or math.abs(pos) > mw.ustring.len( target_str ) then return _error( 'Índex fora del rang de la cadena' ) end return mw.ustring.sub( target_str, pos, pos ) end --[[ find This function allows one to search for a target string or pattern within another string. Usage: {{#invoke:String|find|source_str|target_string|start_index|plain_flag}} OR {{#invoke:String|find|source=source_str|target=target_str|start=start_index|plain=plain_flag}} Parameters source: The string to search target: The string or pattern to find within source start: The index within the source string to start the search, defaults to 1 plain: Boolean flag indicating that target should be understood as plain text and not as a Lua style regular expression, defaults to true If invoked using named parameters, Mediawiki will automatically remove any leading or trailing whitespace from the parameter. In some circumstances this is desirable, in other cases one may want to preserve the whitespace. This function returns the first index >= "start" where "target" can be found within "source". Indices are 1-based. If "target" is not found, then this function returns 0. If either "source" or "target" are missing / empty, this function also returns 0. This function should be safe for UTF-8 strings. ]] function p.find( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'source', 'target', 'start', 'plain' } ) local source_str = new_args['source'] or '' local pattern = new_args['target'] or '' local start_pos = tonumber(new_args['start']) or 1 local plain = new_args['plain'] or true if source_str == '' or pattern == '' then return 0 end plain = _getBoolean( plain ) local start = mw.ustring.find( source_str, pattern, start_pos, plain ) if start == nil then start = 0 end return start end --[[ replace This function allows one to replace a target string or pattern within another string. Usage: {{#invoke:String|replace|source_str|pattern_string|replace_string|replacement_count|plain_flag}} OR {{#invoke:String|replace|source=source_string|pattern=pattern_string|replace=replace_string| count=replacement_count|plain=plain_flag}} Parameters source: The string to search pattern: The string or pattern to find within source replace: The replacement text count: The number of occurences to replace, defaults to all. plain: Boolean flag indicating that pattern should be understood as plain text and not as a Lua style regular expression, defaults to true ]] function p.replace( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'source', 'pattern', 'replace', 'count', 'plain' } ) local source_str = new_args['source'] or '' local pattern = new_args['pattern'] or '' local replace = new_args['replace'] or '' local count = tonumber( new_args['count'] ) local plain = new_args['plain'] or true if source_str == '' or pattern == '' then return source_str end plain = _getBoolean( plain ) if plain then pattern = _escapePattern( pattern ) replace = mw.ustring.gsub( replace, "%%", "%%%%" ) --Only need to escape replacement sequences. end local result if count ~= nil then result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace, count ) else result = mw.ustring.gsub( source_str, pattern, replace ) end return result end --[[ simple function to pipe string.rep to templates. ]] function p.rep( frame ) local repetitions = tonumber( frame.args[2] ) if not repetitions then return _error( "s'esperava un número com a segon paràmetre; trobat: " .. ( frame.args[2] or '' )) end return string.rep( frame.args[1] or '', repetitions ) end --[[ escapePattern This function escapes special characters from a Lua string pattern. See [1] for details on how patterns work. [1] https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Scribunto/Lua_reference_manual#Patterns Usage: {{#invoke:String|escapePattern|pattern_string}} Parameters pattern_string: The pattern string to escape. ]] function p.escapePattern( frame ) local pattern_str = frame.args[1] if not pattern_str then return _error( 'No pattern string specified' ) end local result = _escapePattern( pattern_str ) return result end --[[ count This function counts the number of occurrences of one string in another. ]] function p.count(frame) local args = _getParameters(frame.args, {'source', 'pattern', 'plain'}) local source = args.source or '' local pattern = args.pattern or '' local plain = _getBoolean(args.plain or true) if plain then pattern = _escapePattern(pattern) end local _, count = mw.ustring.gsub(source, pattern, '') return count end --[[ endswith This function determines whether a string ends with another string. ]] function p.endswith(frame) local args = _getParameters(frame.args, {'source', 'pattern'}) local source = args.source or '' local pattern = args.pattern or '' if pattern == '' then -- All strings end with the empty string. return "yes" end if mw.ustring.sub(source, -mw.ustring.len(pattern), -1) == pattern then return "yes" else return "" end end --[[ join Join all non empty arguments together; the first argument is the separator. Usage: {{#invoke:String|join|sep|one|two|three}} ]] function p.join(frame) local args = {} local sep for _, v in ipairs( frame.args ) do if sep then if v ~= '' then table.insert(args, v) end else sep = v end end return table.concat( args, sep or '' ) end --[[ Strip This function Strips charecters from string Usage: {{#invoke:StringFunc|strip|source_string|charecters_to_strip|plain_flag}} Parameters source: The string to strip chars: The pattern or list of charecters to strip from string, replaced with '' plain: A flag indicating that the chars should be understood as plain text. defaults to true. Leading and trailing whitespace is also automatically stripped from the string. ]] function p.strip( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'source', 'chars', 'plain'} ) local source_str = new_args['source'] or '' local chars = new_args['chars'] or '' source_str = mw.text.trim(source_str) if source_str == '' or chars == '' then return source_str end local l_plain = _getBoolean( new_args['plain'] or true ) if l_plain then chars = _escapePattern( chars ) end local result result = mw.ustring.gsub(source_str, "["..chars.."]", '') return result end --[[ Split This function Splits a string based on a separator, returns nth substring based on count. Usage: {{#invoke:StringFunc|split|source_string|separator|count}} Parameters: source: The string to return a subset of separator: The string to split on count: The nth substring based on the separator to return ]] function p.split( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'source', 'separator', 'count'} ) local source_str = new_args['source'] or '' local separator = new_args['separator'] or '' local separator_len = mw.ustring.len(separator) if source_str == '' or separator == '' then return source_str; end local ret_count = tonumber( new_args['count'] ) or 1 if ret_count < 1 then return "" end local start = 1 local iter = mw.ustring.find(source_str, separator, start, true) if iter == nil then if ret_count == 1 then return source_str else return "" end else iter = iter - 1 end if ret_count == 1 then return mw.ustring.sub( source_str, start, iter) end for i=2, ret_count do start = iter+separator_len + 1 iter = mw.ustring.find(source_str, separator, start, true) if iter == nil then if ret_count == i then return mw.ustring.sub(source_str, start, mw.ustring.len(source_str)) else return "" end else iter = iter - 1 end end return mw.ustring.sub( source_str,start,iter) end function p.isNumber( frame ) local new_args = _getParameters( frame.args, {'source'} ) local source_str = new_args['source'] or '' if source_str == '' then return "false" end if tonumber(source_str) == nil and tonumber(string.gsub(source_str, ",", ".", 1) .. '') == nil then return "false" end return "true" end return p b2i9hooa7gk3ld6om5knkui0jb6cw8e Módulo:Coordinates/styles.css 828 1055 13604 2023-10-10T10:11:49Z Theklan 908 Página creada con «/* {{pp-template}} */ /* Geographical coordinates defaults. The classes "geo", "longitude", and "latitude" are used by the [[Geo microformat]]. */ .geo-default, .geo-dms, .geo-dec { display: inline; } .geo-nondefault, .geo-multi-punct, .geo-inline-hidden { display: none; } .longitude, .latitude { white-space: nowrap; }» 13604 sanitized-css text/css /* {{pp-template}} */ /* Geographical coordinates defaults. The classes "geo", "longitude", and "latitude" are used by the [[Geo microformat]]. */ .geo-default, .geo-dms, .geo-dec { display: inline; } .geo-nondefault, .geo-multi-punct, .geo-inline-hidden { display: none; } .longitude, .latitude { white-space: nowrap; } 372gk2cap99kasnuwl2084jfakikzgw Anouktia sukua'ipa:Format P170 10 1056 13607 13605 2023-10-10T10:16:57Z Theklan 908 13607 wikitext text/x-wiki <includeonly> {{#invoke:Wikidata | claim | property=P170 | formatting=table |separator=;<br><!-- |list= ++++ --> | qualifier=P5102 | rowsubformat1 =<!-- {{lcfirst:{{GetLabelFix|P5102|lang={{{lang|}}}}}}} -->$1 | qualifier2=P1774 | rowsubformat2 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1774|lang={{{lang|}}}}}}} $2 | qualifier3=P1775 | rowsubformat3 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1775|lang={{{lang|}}}}}}} $3 | qualifier4=P1776 | rowsubformat4 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1776|lang={{{lang|}}}}}}} $4 | qualifier5=P1777 | rowsubformat5 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1777|lang={{{lang|}}}}}}} $5 | qualifier6=P1778 | rowsubformat6 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1778|lang={{{lang|}}}}}}} $6 | qualifier7=P1779 | rowsubformat7 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1779|lang={{{lang|}}}}}}} $7 | qualifier8=P1780 | rowsubformat8 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1780|lang={{{lang|}}}}}}} $8 | qualifier9=P1877 | rowsubformat9 ={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1877|lang={{{lang|}}}}}}} $9 | qualifier10=P1810 | rowsubformat10={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1810|lang={{{lang|}}}}}}} $10 | qualifier11=P518 | rowsubformat11=$11: | qualifier12=P1480 | rowsubformat12=$12 | qualifier13=P1706 | rowsubformat13={{lcfirst:{{GetLabelFix|P1706|lang={{{lang|}}}}}}} $13 | qualifier14=P3831 or P106 | rowsubformat14=($14) | qualifier15=P170 <!-- autor en raw -->| qualifier16=P5102 <!-- atribuït en raw --> | qualifier17=P1774 <!-- taller en raw -->| qualifier18=P1775 <!-- seguidor en raw --> | qualifier19=P1776 <!-- cercle en raw -->| qualifier20=P1777 <!-- estil en raw --> | qualifier21=P1778 <!-- fals en raw -->| qualifier22=P1779 <!-- possible en raw --> | qualifier23=P1780 <!-- escola en raw -->| qualifier24=P1877 <!-- inspirat en raw --> | qualifier25=P1810 <!-- anomen en raw -->| qualifier26=P1480 <!-- circumstancies en raw --> | qualifier27=P1706 <!-- junt en raw --> | tablesort=11/1/2/3/4/5/6/7/8/9/10 | editicon=no <!-- | colformat0=label | colformat1=label | colformat2=label | colformat3=label | colformat4=label | colformat5=label | colformat6=label | colformat7=label | colformat8=label | colformat9=label | colformat10=label | colformat11=label | colformat12=label | colformat13=label| colformat14=label --> | colformat15=raw | colformat16=raw | colformat17=raw | colformat18=raw | colformat19=raw | colformat20=raw | colformat21=raw | colformat22=raw | colformat23=raw | colformat24=raw | colformat25=raw | colformat26=raw | colformat27=raw | rowformat= {{((}}Format_P170/presenta{{!}}raw=$15{{!}} raw_attributed=$16{{!}} raw_workshop=$17{{!}} raw_follower=$18 {{!}} raw_circle=$19 {{!}} raw_manner=$20 {{!}} raw_forgery=$21 {{!}} raw_possible=$22 {{!}} raw_school=$23 {{!}} raw_after=$24 {{!}} raw_named=$25 {{!}} raw_circumstancies=$26{{!}}{{!}} raw_together=$27{{!}} creator=$0{{!}}attributed=$1{{!}}workshop=$2{{!}}follower=$3{{!}}circle=$4{{!}} manner =$5{{!}}forgery =$6{{!}}possible=$7{{!}}school =$8{{!}}after =$9{{!}} named =$10{{!}}applies =$11{{!}}circumstances=$12 {{!}}together=$13{{!}} {{!}}rol=$14{{!}} item={{{item|}}}{{!}}test={{{test|}}}{{!}}lang{{=}}{{{lang|}}}{{))}} }}</includeonly> r1opyykp069jwvvt58dklriegl9blio Anouktia sukua'ipa:MatchRegex 10 1057 13606 2023-10-10T10:14:13Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{#ifeq:{{{1|}}}|{{#invoke:string|match|{{{1|}}}|{{{2|}}}}}|{{{3|y}}}|{{{4|n}}}}}</includeonly><noinclude> {{documentació}}</noinclude>» 13606 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#ifeq:{{{1|}}}|{{#invoke:string|match|{{{1|}}}|{{{2|}}}}}|{{{3|y}}}|{{{4|n}}}}}</includeonly><noinclude> {{documentació}}</noinclude> mx3laha7nz8zozvumqcupaic0h80k4o Anouktia sukua'ipa:Munta mapa 10 1058 13609 13608 2023-10-10T10:18:22Z Theklan 908 13609 wikitext text/x-wiki <includeonly><!-- Comença preparació per crear mapa -->{{#if:{{{layer|}}}{{{lat_lon|}}}{{{lat_dec|}}}{{{serie_punts5|}}} {{{item_territori|}}} {{if both|{{{item|}}}|{{#invoke:Wikidata|validProperty|P625|from={{{item|}}}}} }}<!-- si no hi ha cap dada que generi capa, saltar -->|{{map draw |frameless=s |align= <!-- geotype1 pot servir per fer un "geomask" que agafa el layout d'OSM o per fer un "page" amb un contingut data.map de commons ___________________________ -->|geotype1={{#if:{{{layer|}}}|page<!-- amb .map de commons, posa aquesta sintaxi. Cas contrari mira de muntar geomask -->|{{#if:{{{item|}}} {{{item_territori|}}} |geomask<!-- Si paramètre item o item_territori, posar geomask -->|{{#ifeq:{{#invoke:Wikibase|id}}||none|geomask}}<!-- Si ∃ a WD, posar geomask -->}} }} |commons1= {{#invoke:String|split|{{{layer|}}}|###|1}}<!-- capa provinent d'estructura .map de commons -->|ids1={{if empty|{{{item_territori|}}} | {{{item|}}}}} | fill-opacity1=0.2 <!-- geotype2 i 3 fan un "page" amb el 2n i 3r contingut data.map de commons, quan és multivalor ___________________________ -->|geotype2= {{#if:{{#invoke:String|split|{{{layer|}}}|###|2}}|page|none}}<!-- si hi ha 2a. forma commons, activa geotype=page -->|commons2= {{#invoke:String|split|{{{layer|}}}|###|2}}<!-- capa provinent d'estructura data.map de commons -->|geotype3= {{#if:{{#invoke:String|split|{{{layer|}}}|###|3}}|page|none}}<!-- si hi ha 3a. forma de commons, activa geotype=page -->|commons3= {{#invoke:String|split|{{{layer|}}}|###|3}}<!-- capa provinent d'estructura data.map de commons --><!-- geotype4: Línia provinent d'OSM. Limitat a pont o presa. ___________________________ Pont ? -->|geotype4= {{#ifeq:{{#invoke:string|find |{{lc:{{#invoke:wikidata|claim|property=P31 |editicon=no|lang=en}} }}|bridge}}|0<!-- Presa ? -->|{{#ifeq:{{#invoke:string|find |{{lc:{{#invoke:wikidata|claim|property=P31 |editicon=no|lang=en}}}}|dam}}|0<!-- curs d'aigua / riu? -->|{{#if:{{#invoke:wikidata|claim|property=P31|item={{{item|}}} |formatting=table|rowformat=$0 |editicon=no |whitelist0=Q355304<!-- /Q4022 Riu-->}}<!-- troba "curs d'aigua" -->|geoline|none}}<!-- troba "presa" -->|geoline}}<!-- troba "pont" -->|geoline}} | ids4={{{item|}}}| stroke-width6={{if empty|{{{linia_mida|}}}|5}} | stroke4={{if empty|{{{linia_color|}}} |#0000FF}} <!-- geotype5: conjunt de punts. Tractament MultiPoint ___________________________________________________ -->|geotype5= {{#if:{{{serie_punts5|}}} |MultiPoint|none}}<!-- activar --> | title5={{{nom_marcador5|POI}}} |description5 ={{{descripcio_marcador5|}}} | image5={{{imatge_marcador5|}}} | marker-symbol5={{if empty|{{{marcador5|}}} | {{icona marcador mapa|item={{{item|}}}}} }} | marker-color5={{if empty|{{{marcador_color5|}}} | 7e7e7e}} | marker-size5={{{marcador_mida5|small}}} | coordinates5={{{serie_punts5|}}} <!-- Tractament primer punt amb coordenades --> <!-- geotype6 i 7: punts singulars; 6 quan només tenim una coordenada; 6+7 per quan és origen-destí ___________________________________________________ -->|geotype6={{#if:{{{lat_lon|}}}|Point|{{if both|{{{lat_dec|}}} | {{{lon_dec|}}} |Point|none}} }} | title6={{{nom_marcador|POI}}} |description6 ={{{descripcio_marcador|}}} | image6={{{imatge_marcador|}}} | marker-symbol6={{if empty|{{{marcador|}}} | {{icona marcador mapa|item={{{item|}}}}} }} | marker-color6={{if empty|{{{marcador_color|}}} | FF0000}} | marker-size6={{if empty|{{{marcador_mida|}}}|small}} | coordinates6 ={{if both|{{{lat_dec|}}}|{{{lon_dec|}}} | {{{lat_dec|}}}, {{{lon_dec|}}} | {{{lat_lon|}}} }} <!-- Tractament segon punt per a poder-lo fer servir des de plantilles de geografia física (Indret, etc..) --> | geotype7={{#if:{{{lat_lon2|}}}|Point|{{if both|{{{lat_dec2|}}} | {{{lon_dec2|}}} |Point|none}} }} | title7={{{nom_marcador2|POI}}} |description7={{{descripcio_marcador2|}}} | image7={{{imatge_marcador2|}}} | marker-symbol7={{if empty|{{{marcador2|}}} | {{icona marcador mapa|item={{{item|}}}}} }} | marker-color7={{if empty|{{{marcador_color2|}}} | FF0000}} |marker-size7={{if empty|{{{marcador_mida2|}}}|small}} | coordinates7={{#if:{{{lat_lon2|}}}|{{{lat_lon2|}}} |{{#if:{{{lat_dec2|}}} | {{{lat_dec2|}}}, {{{lon_dec2|}}} }} }} <!-- Paràmetres global de mapa. ___________________________ -->|width={{if empty| {{{mapa_mida|}}}|150}}|height={{if empty| {{{mapa_mida|}}}|150}} |zoom={{{zoom|}}} |default_zoom=4 |text= }}<!-- FI map draw -->}}<!-- FI if de continguts -->{{#if:{{{lat_lon|}}}{{{lat_dec|}}}{{{serie_punts5|}}}{{{item_territori|}}}|<!-- no categoritzar -->|{{#if:{{{nocateg_coord|}}}|<!-- no categ via parameter -->|[[categoria:Articles mancats de coordenades]]}}<!-- -->}}</includeonly><noinclude>{{munta mapa|item=Q22796}}</noinclude> r7sg1hi8j9msa8nff5xyy0a694wd6tn Anouktia sukua'ipa:Map draw 10 1059 13610 2023-10-10T10:19:01Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{#invoke:Map|tag}}</includeonly>» 13610 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Map|tag}}</includeonly> tjeed9tk4x87c4wftw1miki1ysjrysc Módulo:Map 828 1060 13611 2023-10-10T10:19:31Z Theklan 908 Página creada con «-- Credits: -- Original from Wikivoyage -- Developed for Kartographer version on Wikipedia by Vriullop @cawiki -- Formulae: -- CSGNetwork at http://www.csgnetwork.com/degreelenllavcalc.html via @enwiki -- OpenStreetMap -- Version: 20210211 local p = {} -- Localization on [[Module:Map/i18n]] local i18n = { ["coordinate-invalid"] = "Parameter $1 is an invalid value of \"latitude,longitude\".", ["type-invalid"] = "Type $1 is invalid. Use mapframe or maplink.",…» 13611 Scribunto text/plain -- Credits: -- Original from Wikivoyage -- Developed for Kartographer version on Wikipedia by Vriullop @cawiki -- Formulae: -- CSGNetwork at http://www.csgnetwork.com/degreelenllavcalc.html via @enwiki -- OpenStreetMap -- Version: 20210211 local p = {} -- Localization on [[Module:Map/i18n]] local i18n = { ["coordinate-invalid"] = "Parameter $1 is an invalid value of \"latitude,longitude\".", ["type-invalid"] = "Type $1 is invalid. Use mapframe or maplink.", ["geotype-invalid"] = "Geotype $1 is an invalid value.", ["ids-invalid"] = "Parameter ids $1 is invalid.", ["polygon-required-points"] = "A polygon requires a minimum of 4 coordinate points.", ["polygon-not-closed"] = "A closed polygon requires last point equal to first one.", ['ids-not-found'] = "Ids not found for external data.", --['not-from-content-page'] = "Do not invoke from content page. Use a template or use a module subpage like /sandbox for testing .", -- local categories ['cat-several-features'] = "", ['cat-linestring-drawn'] = "", ['cat-polygon-drawn'] = "", } local cat = {['cat-several-features'] = false, ['cat-linestring-drawn'] = false, ['cat-polygon-drawn'] = false} -- Credit to http://stackoverflow.com/a/1283608/2644759, cc-by-sa 3.0 local function tableMerge(t1, t2) for k, v in pairs(t2) do if type(v) == "table" then if type(t1[k] or false) == "table" then tableMerge(t1[k] or {}, t2[k] or {}) else t1[k] = v end else t1[k] = v end end return t1 end local function loadI18n() local exist, res = pcall(require, "Module:Map/i18n") if exist and next(res) ~= nil then tableMerge(i18n, res.i18n) end end loadI18n() local errormessage local function printError(key, par) -- just print first error errormessage = errormessage or ('<span class="error">' .. (par and mw.ustring.gsub(i18n[key], "$1", par) or i18n[key]) .. '</span>') end -- Convert coordinates input format to geojson table local function parseGeoSequence(data, geotype) local coordsGeo = {} for line_coord in mw.text.gsplit(data, ':', true) do -- Polygon - linearRing:linearRing... local coordsLine = {} for point_coord in mw.text.gsplit(line_coord, ';', true) do -- LineString or MultiPoint - point;point... local valid = false local val = mw.text.split(point_coord, ',', true) -- Point - lat,lon -- allow for elevation if #val >= 2 and #val <= 3 then local lat = tonumber(val[1]) local lon = tonumber(val[2]) if lat ~= nil and lon ~= nil then table.insert(coordsLine, {lon, lat}) valid = true end end if not valid and point_coord ~= '' then printError('coordinate-invalid', point_coord) end end if geotype == 'Polygon' then if #coordsLine < 4 then printError('polygon-required-points') elseif table.concat(coordsLine[1]) ~= table.concat(coordsLine[#coordsLine]) then printError('polygon-not-closed') end end table.insert(coordsGeo, coordsLine) end if geotype == 'Point' then coordsGeo = coordsGeo[1][1] elseif geotype == "LineString" or geotype == "MultiPoint" then coordsGeo = coordsGeo[1] elseif geotype ~= 'Polygon' then printError('geotype-invalid', geotype) end return coordsGeo end -- data Point - {lon,lat} -- data LineString - { {lon,lat}, {lon,lat}, ... } -- data Polygon - { { {lon,lat}, {lon,lat} }, { {lon,lat}, {lon,lat} }, ... } -- output as LineString format local function mergePoints(stack, merger) if merger == nil then return stack end for _, val in ipairs(merger) do if type(val) == "number" then -- Point format stack[#stack + 1] = merger break elseif type(val[1]) == "table" then -- Polygon format for _, val2 in ipairs(val) do stack[#stack + 1] = val2 end else -- LineString format stack[#stack + 1] = val end end return stack end -- remove duplicated points, they may affect zoom calculation local function setUniquePoints(t) -- build set of unique values local uniqueElements = {} for _, point in ipairs(t) do if not uniqueElements[point[1]] then uniqueElements[point[1]] = {} end uniqueElements[point[1]][point[2]] = true end -- convert the set local result = {} for lon, _ in pairs(uniqueElements) do for lat, _ in pairs(uniqueElements[lon]) do table.insert(result, {lon, lat}) end end return result end local function getCoordBounds(data) local latN, latS = -90, 90 local lonE, lonW = -180, 180 for i, val in ipairs(data) do latN = math.max(val[2], latN) latS = math.min(val[2], latS) lonE = math.max(val[1], lonE) lonW = math.min(val[1], lonW) end return latN, latS, lonE, lonW end local function getCoordCenter(data) local latN, latS, lonE, lonW = getCoordBounds(data) local latCenter = latS + (latN - latS) / 2 local lonCenter = lonW + (lonE - lonW) / 2 return lonCenter, latCenter end -- meters per degree by latitude local function mxdByLat(lat) local latRad = math.rad(lat) -- see [[Geographic coordinate system#Expressing latitude and longitude as linear units]], by CSGNetwork local mxdLat = 111132.92 - 559.82 * math.cos(2 * latRad) + 1.175 * math.cos(4 * latRad) - 0.023 * math.cos(6 * latRad) local mxdLon = 111412.84 * math.cos(latRad) - 93.5 * math.cos(3 * latRad) + 0.118 * math.cos(5 * latRad) return mxdLat, mxdLon end -- Calculate zoom to fit coordinate bounds into height and width of frame local function getZoom(data, height, width) local lat1, lat2, lon1, lon2 = getCoordBounds(data) local latMid = (lat1 + lat2) / 2 -- mid latitude local mxdLat, mxdLon = mxdByLat(latMid) -- distances in meters local distLat = math.abs((lat1 - lat2) * mxdLat) local distLon = math.abs((lon1 - lon2) * mxdLon) -- margin 100px in height and width, right upper icon is about 50x50px local validHeight = math.max(height - 100, 100) local validWidth = math.max(width - 100, 100) -- maximum zoom fitting all points local latRad = math.rad(latMid) for zoom = 19, 0, -1 do -- see https://wiki.openstreetmap.org/wiki/Zoom_levels#Metres_per_pixel_math -- equatorial circumference 40 075 036 m: [[Equator#Exact length]] local distLatFrame = 40075036 * validHeight * math.cos(latRad) / (2 ^ (zoom + 8)) local distLonFrame = 40075036 * validWidth * math.cos(latRad) / (2 ^ (zoom + 8)) if distLatFrame > distLat and distLonFrame > distLon then return zoom end end return 0 end -- Geotype based on coordinates format pattern local function findGeotype(coord) local _, semicolons = string.gsub(coord, ';', '') local firstcoord = string.match(coord, "[0-9%.%-]+%s*,%s*[0-9%.%-]+") local lastcoord = string.match(string.reverse(coord), "[0-9%.%-]+%s*,%s*[0-9%.%-]+") if firstcoord == nil or lastcoord == nil then printError('coordinate-invalid', coord) else lastcoord = string.reverse(lastcoord) end if string.find(coord, ':') or (semicolons > 2 and firstcoord == lastcoord) then return 'Polygon' elseif semicolons > 0 then return 'LineString' -- or MultiPoint else return 'Point' end end local function fetchWikidata(id, snak) -- snak is a table like {'claims', 'P625', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value'} local value id = mw.text.trim(id) if not string.find(id, "^Q%d+$") then printError('ids-invalid', id) else value = mw.wikibase.getBestStatements(id, snak[2]) for i = 3, #snak do if value == nil then break end value = value[snak[i]] end end return value end -- Fetch coordinates from Wikidata for a list of comma separated ids local function getCoordinatesById(ids) local function roundPrec(num, prec) if prec == nil or prec <= 0 then return num end local sig = 10^math.floor(math.log10(prec)+.5) -- significant figure from sexagesimal precision: 0.00123 -> 0.001 return math.floor(num / sig + 0.5) * sig end if ids == nil then return end local coord = {} local snak = {'claims', 'P625', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value'} for idx in mw.text.gsplit(ids, '%s*,%s*') do local value = fetchWikidata(idx, snak) if value then local prec = value.precision coord[#coord+1] = roundPrec(value.latitude, prec) .. ',' .. roundPrec(value.longitude, prec) end end return #coord > 0 and table.concat(coord, ';') or nil end local function getBoundsById(ids, coordInput) if ids == nil then return {} end local coord = mw.text.split(coordInput, '%s*;%s*') local id = mw.text.split(ids, '%s*,%s*') if #coord ~= #id then return {} end local id_parent = nil if #id == 1 then id_parent = fetchWikidata(id[1], {'claims', 'P131', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value', 'id'}) if id_parent ~= nil then id[2] = id_parent -- P131: located in the administrative territorial entity, last try coord[2] = coord[1] end end local bounds = {} -- try to fetch Wikidata in this order: area, watershed area, population, and finally by administrative entity local snak_area = {'claims', 'P2046', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value'} -- area and unit local snak_warea = {'claims', 'P2053', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value'} -- area and unit local snak_pop = {'claims', 'P1082', 1, 'mainsnak', 'datavalue', 'value'} -- population local convert_area = {['Q712226'] = 1000000, ['Q35852'] = 10000, ['Q232291'] = 2589988.110336, ['Q81292'] = 4046.8564224, ['Q935614'] = 1600, ['Q857027'] = 0.09290304, ['Q21074767'] = 1138100, ['Q25343'] = 1} -- to square metres -- query Wikidata: http://tinyurl.com/j8aez2g for i = 1, #id do if i == 2 and id[2] == id_parent and #bounds > 0 then break end -- only if not found previously local amount, unit, area local value = fetchWikidata(id[i], snak_area) or fetchWikidata(id[i], snak_warea) if value then amount = tonumber(value.amount) unit = string.match(value.unit, "(Q%d+)") if convert_area[unit] then area = amount * convert_area[unit] end end if area == nil then value = fetchWikidata(id[i], snak_pop) if value then amount = tonumber(value.amount) -- average density estimated for populated areas: 100; see [[Population density]] area = amount / 100 * 1000000 end end if area then local radius = math.sqrt(area / math.pi) -- approximation with a circle local latlon = mw.text.split(coord[i], '%s*,%s*') local mxdLat, mxdLon = mxdByLat(latlon[1]) bounds[#bounds+1] = {latlon[2] + (radius / mxdLon), latlon[1] + (radius / mxdLat)} -- NE bound, geoJSON format bounds[#bounds+1] = {latlon[2] - (radius / mxdLon), latlon[1] - (radius / mxdLat)} -- SW bound end end return bounds end local function circleToPolygon(center, radius, edges, turn) -- From en:Module:Mapframe, based on https://github.com/gabzim/circle-to-polygon, ISC licence local function offset(cLat, cLon, distance, bearing) local lat1 = math.rad(cLat) local lon1 = math.rad(cLon) local dByR = distance / 6378137 -- distance divided by 6378137 (radius of the earth) wgs84 local lat = math.asin( math.sin(lat1) * math.cos(dByR) + math.cos(lat1) * math.sin(dByR) * math.cos(bearing) ) local lon = lon1 + math.atan2( math.sin(bearing) * math.sin(dByR) * math.cos(lat1), math.cos(dByR) - math.sin(lat1) * math.sin(lat) ) return math.deg(lat) .. ',' .. math.deg(lon) end local coords = mw.text.split(center, ',', true) local lat = tonumber(coords[1]) local long = tonumber(coords[2]) edges = edges or 32 local move = 2 * math.pi * (turn or 0) local coordinates = {} for i = 0, edges do table.insert(coordinates, offset(lat, long, radius, ((2*math.pi*-i)/edges) + move)) end return table.concat(coordinates, ';') end local function addCategories(geotype, i) if not mw.title.getCurrentTitle().isContentPage then return end if i > 2 and i18n["cat-several-features"] ~= '' then cat["cat-several-features"] = true end if geotype == "LineString" and i18n["cat-linestring-drawn"] ~= '' then cat["cat-linestring-drawn"] = true elseif geotype == "Polygon" and i18n["cat-polygon-drawn"] ~= '' then cat["cat-polygon-drawn"] = true end return end -- Recursively extract coord templates which have a name parameter. -- from en:Module:Mapframe local function extractCoordTemplates(wikitext) local output = {} local templates = mw.ustring.gmatch(wikitext, '{%b{}}') local subtemplates = {} for template in templates do local name = mw.ustring.match(template, '{{([^}|]+)') -- get the template name local nameParam = mw.ustring.match(template, "|%s*name%s*=%s*[^}|]+") if not nameParam then nameParam = mw.ustring.match(template, "|%s*nom%s*=%s*[^}|]+") end if mw.ustring.lower(mw.text.trim(name)) == 'coord' then if nameParam then table.insert(output, template) end elseif mw.ustring.find(template, 'coord') then local subOutput = extractCoordTemplates(mw.ustring.sub(template, 2)) for _, t in pairs(subOutput) do table.insert(output, t) end end end -- ensure coords are not using title display for k, v in pairs(output) do output[k] = mw.ustring.gsub(v, "|%s*display%s*=[^|}]+", "|display=inline") end return output end -- Gets all named coordiates from a page or a section of a page. -- dependency: Module:Transcluder local function getNamedCoords(page) local parts = mw.text.split(page or "", "#", true) local name = parts[1] == "" and mw.title.getCurrentTitle().prefixedText or parts[1] local section = parts[2] local pageWikitext = require('Module:Transcluder').get(section and name.."#"..section or name) local coordTemplates = extractCoordTemplates(pageWikitext) local frame = mw.getCurrentFrame() local sep = "________" local expandedContent = frame:preprocess(table.concat(coordTemplates, sep)) local expandedTemplates = mw.text.split(expandedContent, sep) local namedCoords = {} for _, expandedTemplate in pairs(expandedTemplates) do local coord = mw.ustring.match(expandedTemplate, "<span class=\"geo\">(.-)</span>") if coord then coord = mw.ustring.gsub(coord, ";", ",") local name = mw.ustring.match(expandedTemplate, "&title=(.-)<span") or coord name = mw.uri.decode(name) local description = name ~= coord and coord table.insert(namedCoords, {coord=coord, name=name, description=description}) end end return namedCoords end -- Main function local function main(args) local tagname = args.type or 'mapframe' if tagname ~= 'maplink' and tagname ~= 'mapframe' then printError('type-invalid', tagname) end local tagArgs = { text = args.text, zoom = tonumber(args.zoom), latitude = tonumber(args.latitude), longitude = tonumber(args.longitude) } local defaultzoom = tonumber(args.default_zoom) if tagname == 'mapframe' then tagArgs.width = args.width or 300 tagArgs.height = args.height or 300 tagArgs.align = args.align or 'right' if args.frameless ~= nil and tagArgs.text == nil then tagArgs.frameless = true end else tagArgs.class = args.class end local wdid = args.item or mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() if args['coordinates1'] == nil and args['geotype1'] == nil then -- single feature args['coordinates1'] = args['coordinates'] or args[1] if args['coordinates1'] == nil and args['latitude'] and args['longitude'] then args['coordinates1'] = args['latitude'] .. ',' .. args['longitude'] elseif args['coordinates1'] == nil then args['coordinates1'] = getCoordinatesById(wdid) end local par = {'title', 'image', 'description', 'geotype', 'commons', 'radius', 'radiuskm', 'edges', 'turn', 'from'} for _, v in ipairs(par) do args[v .. '1'] = args[v .. '1'] or args[v] end end local externalData = {['geoshape'] = true, ['geomask'] = true, ['geoline'] = true, ['page'] = true, ['none'] = true, ['named'] = true} local featureCollection = {['Point'] = true, ['MultiPoint'] = true, ['LineString'] = true, ['Polygon'] = true, ['circle'] = true} local myfeatures, myexternal, allpoints = {}, {}, {} local i, j = 1, 1 while args['coordinates'..i] or args['ids'..i] or externalData[args['geotype'..i]] or args['commons'..i] do local geotypex = args['geotype'..i] or args['geotype'] if geotypex == nil and args['commons'..i] then geotypex = 'page' end if geotypex ~= nil and not (featureCollection[geotypex] or externalData[geotypex]) then printError('geotype-invalid', geotypex) break end if geotypex == 'none' then -- skip this object i = i + 1 else local mystack if geotypex == 'named' then local namedCoords = getNamedCoords(args['from'..i]) mystack = myfeatures for _, namedCoord in pairs(namedCoords) do j = #mystack + 1 mystack[j] = {} mystack[j]['type'] = "Feature" mystack[j]['geometry'] = {} mystack[j]['geometry']['type'] = "Point" mystack[j]['geometry']['coordinates'] = parseGeoSequence(namedCoord.coord, 'Point') allpoints = mergePoints(allpoints, mystack[j]['geometry']['coordinates']) mystack[j]['properties'] = {} mystack[j]['properties']['title'] = namedCoord.name mystack[j]['properties']['description'] = namedCoord.description mystack[j]['properties']['marker-size'] = args['marker-size'..i] or args['marker-size'] mystack[j]['properties']['marker-symbol'] = args['marker-symbol'..i] or args['marker-symbol'] mystack[j]['properties']['marker-color'] = args['marker-color'..i] or args['marker-color'] end break elseif externalData[geotypex or ''] then mystack = myexternal j = #mystack + 1 mystack[j] = {} mystack[j]['type'] = "ExternalData" mystack[j]['service'] = geotypex if geotypex == "page" then local page_name = args['commons'..i] if mw.ustring.find(page_name, "Data:", 1, true) == 1 then page_name = string.sub(page_name, 6) end if mw.ustring.find(page_name, ".map", -4, true) == nil then page_name = page_name .. '.map' end mystack[j]['title'] = page_name else mystack[j]['ids'] = args['ids'..i] or args['ids'] or wdid if mystack[j]['ids'] == nil then printError('ids-not-found'); break end end local mycoordinates = args['coordinates'..i] if mycoordinates == nil and (tagArgs.latitude == nil or tagArgs.longitude == nil or tagArgs.zoom == nil) then mycoordinates = getCoordinatesById(mystack[j]['ids']) end if mycoordinates ~= nil then local mypoints = getBoundsById(mystack[j]['ids'], mycoordinates) if #mypoints == 0 then mypoints = parseGeoSequence(mycoordinates, mycoordinates:find(';') and 'MultiPoint' or 'Point') end allpoints = mergePoints(allpoints, mypoints) end else args['coordinates'..i] = args['coordinates'..i] or getCoordinatesById(args['ids'..i]) if geotypex == 'circle' then if not args['radius'..i] and args['radiuskm'..i] then args['radius'..i] = args['radiuskm'..i] * 1000 end args['coordinates'..i] = circleToPolygon(args['coordinates'..i], args['radius'..i], args['edges'..i], args['turn'..i]) geotypex = 'Polygon' end mystack = myfeatures j = #mystack + 1 mystack[j] = {} mystack[j]['type'] = "Feature" mystack[j]['geometry'] = {} mystack[j]['geometry']['type'] = geotypex or findGeotype(args['coordinates'..i]) mystack[j]['geometry']['coordinates'] = parseGeoSequence(args['coordinates'..i], mystack[j]['geometry']['type']) allpoints = mergePoints(allpoints, mystack[j]['geometry']['coordinates']) addCategories(mystack[j]['geometry']['type'], i) end mystack[j]['properties'] = {} mystack[j]['properties']['title'] = args['title'..i] or (geotypex and geotypex .. i) or mystack[j]['geometry']['type'] .. i if args['image'..i] then args['description'..i] = (args['description'..i] or '') .. '[[File:' .. args['image'..i] .. '|300px]]' end mystack[j]['properties']['description'] = args['description'..i] mystack[j]['properties']['marker-size'] = args['marker-size'..i] or args['marker-size'] mystack[j]['properties']['marker-symbol'] = args['marker-symbol'..i] or args['marker-symbol'] mystack[j]['properties']['marker-color'] = args['marker-color'..i] or args['marker-color'] mystack[j]['properties']['stroke'] = args['stroke'..i] or args['stroke'] mystack[j]['properties']['stroke-opacity'] = tonumber(args['stroke-opacity'..i] or args['stroke-opacity']) mystack[j]['properties']['stroke-width'] = tonumber(args['stroke-width'..i] or args['stroke-width']) mystack[j]['properties']['fill'] = args['fill'..i] or args['fill'] mystack[j]['properties']['fill-opacity'] = tonumber(args['fill-opacity'..i] or args['fill-opacity']) i = i + 1 end end -- calculate defaults for static mapframe; maplink is dynamic if (tagArgs.latitude == nil or tagArgs.longitude == nil) and #allpoints > 0 then if tagname == "mapframe" or tagArgs.text == nil then -- coordinates needed for text in maplink tagArgs.longitude, tagArgs.latitude = getCoordCenter(allpoints) end end if tagArgs.zoom == nil then if tagname == "mapframe" then local uniquepoints = setUniquePoints(allpoints) if #uniquepoints == 1 then local coordInput = uniquepoints[1][2] .. ',' .. uniquepoints[1][1] local mybounds = getBoundsById(wdid, coordInput) -- try to fetch by area uniquepoints = mergePoints(uniquepoints, mybounds) end if #uniquepoints <= 1 then tagArgs.zoom = defaultzoom or 9 else tagArgs.zoom = getZoom(uniquepoints, tagArgs.height, tagArgs.width) end else tagArgs.zoom = defaultzoom end end local geojson = myexternal if #myfeatures > 0 then geojson[#geojson + 1] = {type = "FeatureCollection", features = myfeatures} end if args.debug ~= nil then local html = mw.text.tag{name = tagname, attrs = tagArgs, content = mw.text.jsonEncode(geojson, mw.text.JSON_PRETTY)} return 'syntaxhighlight', tostring(html) .. ' Arguments:' .. mw.text.jsonEncode(args, mw.text.JSON_PRETTY), {lang = 'json'} end if geojson and #geojson == 0 then errormessage = erromessage or '' -- previous message or void for no map data end return tagname, geojson and mw.text.jsonEncode(geojson) or '', tagArgs end local function addCat(cat) local categories = '' for k, v in pairs(cat) do if v then categories = categories .. '[[Category:' .. i18n[k] .. ']]' end end return categories end local function errorMessage(message) if message == '' then -- no map data return else categories = mw.message.new('Kartographer-broken-category'):inLanguage(mw.language.getContentLanguage().code):plain() return message .. '[[Category:' .. categories .. ']]' end end function p.tag(frame) -- entry point from invoke local getArgs = require('Module:Arguments').getArgs local args = getArgs(frame) local tag, geojson, tagArgs = main(args) if errormessage then return errorMessage(errormessage) end return frame:extensionTag(tag, geojson, tagArgs) .. addCat(cat) end function p._tag(args) -- entry point from require local tag, geojson, tagArgs = main(args) if errormessage then return errorMessage(errormessage) end return mw.getCurrentFrame():extensionTag(tag, geojson, tagArgs) .. addCat(cat) end return p 0bh0fd89uc6yab0y49nbef7zubbrij7 Módulo:Map/i18n 828 1061 13612 2023-10-10T10:20:14Z Theklan 908 Página creada con «local i18n = { ["coordinate-invalid"] = "El paràmetre $1 no és un valor vàlid de \"latitud,longitud\"", ["type-invalid"] = "El type $1 no és un dels valors vàlids: mapframe, maplink", ["geotype-invalid"] = "El geotype $1 no és un valor vàlid", ["ids-invalid"] = "El paràmetre ids $1 no és vàlid.", ["polygon-required-points"] = "Un polígon ha de tenir com a mínim 4 punts de coordenades", ["polygon-not-closed"] = "Per tancar un polígon l'últim punt ha…» 13612 Scribunto text/plain local i18n = { ["coordinate-invalid"] = "El paràmetre $1 no és un valor vàlid de \"latitud,longitud\"", ["type-invalid"] = "El type $1 no és un dels valors vàlids: mapframe, maplink", ["geotype-invalid"] = "El geotype $1 no és un valor vàlid", ["ids-invalid"] = "El paràmetre ids $1 no és vàlid.", ["polygon-required-points"] = "Un polígon ha de tenir com a mínim 4 punts de coordenades", ["polygon-not-closed"] = "Per tancar un polígon l'últim punt ha de ser igual al primer", ['ids-not-found'] = "No s'ha trobat ids per a dades externes", -- local categories ['cat-several-features'] = "Mapes amb diverses figures", ['cat-linestring-drawn'] = "Mapes amb línies dibuixades", ['cat-polygon-drawn'] = "Mapes amb àrees dibuixades", } return { i18n = i18n } 68ng21b0dwujk08lz1c4bwzhl4klti0 Anouktia sukua'ipa:Icona marcador mapa 10 1062 13614 13613 2023-10-10T10:22:27Z Theklan 908 13614 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#switch:{{if empty|{{{1|}}} | {{#invoke:wikidata|claim|property=P31|list=false|formatting=raw|item={{{item|}}} }} }} |Q1021645|Q11303|Q18142 = commercial |Q1497364 = city |Q33506|Q17431399 = museum |Q32815|Q48356|Q132834 = religious-muslim |Q16970|Q2977|Q160742|Q1128397|Q102496 = religious-christian |Q34627 = religious-jewish |Q751876|Q16560 = town-hall |Q1154710 = soccer |Q1248784|Q644371 = airport |Q2735929 = building |Q860861 = monument |Q928830 = rail-metro |Q55488 = rail |Q494829 = bus |Q8502 = triangle |Q134447|Q1003207|Q61950883|Q285927|Q200297|Q6558431|Q261604|Q1434958|Q3498533 |Q55364050|Q2443965|Q50694621|Q3068975|Q50687555|Q1357601 = industrial |Q12323|Q3497167|Q890545|Q357679|Q47499777 = dam |#default = marker }}</includeonly> miexlxrumfqxk15347ezsa4vpg0kx1x Anouktia sukua'ipa:Switcher2 10 1063 13615 2023-10-10T10:23:02Z Theklan 908 Página creada con «<!-- Version cawiki- 2022.01.19 --><noinclude>{{documentation}}</noinclude><!-- --><templatestyles src="switcher2/styles.css" /><!-- --><div class="img_toogle"> {{#if:{{{image1|{{{1|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image2|{{{3|}}}}}}{{{image3|{{{5|}}}}}}{{{image4|{{{7|}}}}}} {{{image5|{{{9|}}}}}} {{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; paddin…» 13615 wikitext text/x-wiki <!-- Version cawiki- 2022.01.19 --><noinclude>{{documentation}}</noinclude><!-- --><templatestyles src="switcher2/styles.css" /><!-- --><div class="img_toogle"> {{#if:{{{image1|{{{1|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image2|{{{3|}}}}}}{{{image3|{{{5|}}}}}}{{{image4|{{{7|}}}}}} {{{image5|{{{9|}}}}}} {{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}}; ">[[File:{{{image1|{{{1|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{if empty|{{{caption1|}}}|{{{2|}}}|<1}}|class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text1|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text1|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}}<!-- End image1 -->{{#if:{{{image2|{{{3|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image3|{{{5|}}}}}}{{{image4|{{{7|}}}}}} {{{image5|{{{9|}}}}}} {{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}};">[[File:{{{image2|{{{3|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{#if:{{{caption2|}}}{{{4|}}}|{{if empty|{{{caption2|}}}|{{{4|}}}}}|{{#if:{{{image3|}}}{{{5|}}}|2|2>}}}} |class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text2|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text2|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}}<!-- -->{{#if:{{{image3|{{{5|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image4|{{{7|}}}}}} {{{image5|{{{9|}}}}}} {{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}}; ">[[File:{{{image3|{{{5|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{if empty|{{{caption3|}}}|{{{6|}}}|{{#if:{{{image4|}}}{{{7|}}}|3|3>}}}} |class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text3|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text3|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}}<!-- -->{{#if:{{{image4|{{{7|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image5|{{{9|}}}}}} {{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}}; ">[[File:{{{image4|{{{7|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{if empty|{{{caption4|}}}|{{{8|}}}|{{#if:{{{image5|}}}{{{9|}}}|4|4>}} }} |class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text4|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text4|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}}<!-- -->{{#if:{{{image5|{{{9|}}} }}} |<div class="geobox {{#if:{{{image6|{{{11|}}}}}}|nomobile}}"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}}; ">[[File:{{{image5|{{{9|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{if empty|{{{caption5|}}}|{{{10|}}}|{{#if:{{{image6|}}}{{{11|}}}|5|5>}}}} |class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text5|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text5|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}}<!-- -->{{#if:{{{image6|{{{11|}}} }}} |<div class="geobox"><!-- --><table style="width:auto; margin:{{#if:{{{center|}}}|auto|0}}; <!-- line-height: 70%; --> border:none; border-spacing:0; padding:0; {{{style_table|}}}"><!-- --><tr><td style="border:none; padding:0; text-align:{{#if:{{{center|}}}|center|none}}; ">[[File:{{{image6|{{{11|}}}}}}|{{{width|45}}}px|lang={{{lang|}}}|{{if empty|{{{caption6|}}}|{{{12|}}}|6>}} |class=noviewer]]<!-- --></td></tr>{{#if:{{{caption_text6|}}}|<tr><td class="img_toogle_caption">{{{caption_text6|}}}</td></tr>}}<!-- --></table></div>}} </div> 1pckpbqy1izpcg1zzces0awlbrr8xws Anouktia sukua'ipa:Switcher2/styles.css 10 1064 13616 2023-10-10T10:23:28Z Theklan 908 Página creada con «.img_toogle ul { list-style: none; margin: 0; padding: 0; font-size:70%; } .img_toogle li { display: inline; } .img_toogle li:after { content: " · "; font-weight: bold; } .img_toogle li:last-child:after { content: none; } .img_toogle_caption { font-size:100%; font-style:normal; text-align: center; padding-top:2px; padding-bottom:2px; /* color:#008000; */ }» 13616 sanitized-css text/css .img_toogle ul { list-style: none; margin: 0; padding: 0; font-size:70%; } .img_toogle li { display: inline; } .img_toogle li:after { content: " · "; font-weight: bold; } .img_toogle li:last-child:after { content: none; } .img_toogle_caption { font-size:100%; font-style:normal; text-align: center; padding-top:2px; padding-bottom:2px; /* color:#008000; */ } kw55ps30vsykendhzco61edtxo3dhev Anouktia sukua'ipa:Str split 10 1065 13617 2023-10-10T10:23:59Z Theklan 908 Página creada con «{{#invoke:StringFunc|split|source={{{1|}}}|separator={{{2|}}}|count={{{3|}}}}}» 13617 wikitext text/x-wiki {{#invoke:StringFunc|split|source={{{1|}}}|separator={{{2|}}}|count={{{3|}}}}} ko53kir6bompi6icr0iy2iil81z8yf4 Módulo:StringFunc 828 1066 13619 13618 2023-10-10T10:25:56Z Theklan 908 13619 Scribunto text/plain local p = {} function p.strip( frame ) require('Module:utilitats').rastreig("StringFunc/strip") return require('Module:String').strip(frame) end function p.split( frame ) require('Module:utilitats').rastreig("StringFunc/split") return require('Module:String').split(frame) end function p.isNumber( frame ) require('Module:utilitats').rastreig("StringFunc/isNumber") return require('Module:String').isNumber(frame) end return p bs9s19g6qymlqhmjpdfx04ee4l8btu5 Módulo:Utilitats 828 1067 13620 2023-10-10T10:26:15Z Theklan 908 Página creada con «local export = {} -- Converteix una llista en una taula amb valor true per cada element function export.llista (list) local set = {} for _, l in ipairs(list) do set[l] = true end return set end -- Afegeix una subplantilla de rastreig function export.rastreig(key) if type(key) == "table" then key = key.args[1] end -- des de plantilles via invoke o des de mòduls via require local frame = mw.getCurrentFrame() pcall(frame.expandTemplate, frame, { title = 'rastrei…» 13620 Scribunto text/plain local export = {} -- Converteix una llista en una taula amb valor true per cada element function export.llista (list) local set = {} for _, l in ipairs(list) do set[l] = true end return set end -- Afegeix una subplantilla de rastreig function export.rastreig(key) if type(key) == "table" then key = key.args[1] end -- des de plantilles via invoke o des de mòduls via require local frame = mw.getCurrentFrame() pcall(frame.expandTemplate, frame, { title = 'rastreig/' .. key }) end return export bevndiwrnpunwj41pn77u5wi04zrx24 Anouktia sukua'ipa:Plainlist/styles.css 10 1068 13621 2023-10-10T10:27:49Z Theklan 908 Página creada con «/* {{pp-template|small=yes}} */ .plainlist ol, .plainlist ul { line-height: inherit; list-style: none; margin: 0; padding: 0; /* Reset Minerva default */ } .plainlist ol li, .plainlist ul li { margin-bottom: 0; }» 13621 sanitized-css text/css /* {{pp-template|small=yes}} */ .plainlist ol, .plainlist ul { line-height: inherit; list-style: none; margin: 0; padding: 0; /* Reset Minerva default */ } .plainlist ol li, .plainlist ul li { margin-bottom: 0; } 9iguthb0t8w7c89r3am2dbgv55d4w1c Anouktia sukua'ipa:Plainlist 10 1069 13622 2023-10-10T10:28:05Z Theklan 908 Página creada con «<templatestyles src="Plainlist/styles.css"/><div class="plainlist {{{class|}}}" {{#if:{{{style|}}}{{{indent|}}}|style="{{#if:{{{indent|}}}|margin-left: {{#expr:{{{indent}}}*1.6}}em;}} {{{style|}}}"}}>{{#if:{{{1|}}}| {{{1}}} </div>}}<noinclude></div> {{documentation}} </noinclude>» 13622 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Plainlist/styles.css"/><div class="plainlist {{{class|}}}" {{#if:{{{style|}}}{{{indent|}}}|style="{{#if:{{{indent|}}}|margin-left: {{#expr:{{{indent}}}*1.6}}em;}} {{{style|}}}"}}>{{#if:{{{1|}}}| {{{1}}} </div>}}<noinclude></div> {{documentation}} </noinclude> aauem8fvp0apfdx4hoaa24a9q951cds Anouktia sukua'ipa:Str len 10 1070 13623 2023-10-10T10:28:54Z Theklan 908 Página creada con «{{{{{|safesubst:}}}#invoke:String|len|s={{{1|}}}}}» 13623 wikitext text/x-wiki {{{{{|safesubst:}}}#invoke:String|len|s={{{1|}}}}} 16omo9sjpwel8j2stmuugoxvazkuehc Anouktia sukua'ipa:Somevalue 10 1071 13625 13624 2023-10-10T10:30:34Z Theklan 908 13625 wikitext text/x-wiki {{MediaWiki:Wikibase-snakview-snaktypeselector-somevalue/{{#invoke:Wikidata|lang|{{{lang|}}}}}}} fv3jai299yp1psgz4psuusl3fi61e57 Anouktia sukua'ipa:Títol sense cua 10 1072 13626 2023-10-10T10:31:36Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{#Invoke:String|replace|{{{1|{{PAGENAME}}}}}|%s%(.*%)||plain=false}}</includeonly>» 13626 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#Invoke:String|replace|{{{1|{{PAGENAME}}}}}|%s%(.*%)||plain=false}}</includeonly> 1c2897pgkrdk16kgcj62yu80551jn5r Anouktia sukua'ipa:Protecció patrimonial/P1435 10 1073 13627 2023-10-10T10:32:21Z Theklan 908 Página creada con «{{#if: {{#property:P1435|from={{{item|}}}}}{{#property:P1600|from={{{item|}}}}}{{#property:P814|from={{{item|}}}}} {{#property:P2520|from={{{item|}}}}}{{#property:P809|from={{{item|}}}}} {{#property:P3425|from={{{item|}}}}} | {{Infotaula |name = |child = {{{child|}}} |item = {{{item|}}} |lang = {{{lang|}}} |labelstyle = padding-right:1.2em;<!--(assegura espai entre label i data --> background:#eeeeee; text-align:start |datastyle…» 13627 wikitext text/x-wiki {{#if: {{#property:P1435|from={{{item|}}}}}{{#property:P1600|from={{{item|}}}}}{{#property:P814|from={{{item|}}}}} {{#property:P2520|from={{{item|}}}}}{{#property:P809|from={{{item|}}}}} {{#property:P3425|from={{{item|}}}}} | {{Infotaula |name = |child = {{{child|}}} |item = {{{item|}}} |lang = {{{lang|}}} |labelstyle = padding-right:1.2em;<!--(assegura espai entre label i data --> background:#eeeeee; text-align:start |datastyle = text-align:start |abovestyle = background-color:{{colors infotaules|edifici}}; |headerstyle = background-color:{{colors infotaules|edifici}}; |data10 =<!-- Bloc amb totes les proteccions patrimonials que apareixen a P1435 --> <!-- __________________________________________________________________________________ -->{{#if: {{#property:P1435|from={{{item|}}}}} |{{#invoke:wikidata| claim | property=P1435 |item={{{item|}}} |formatting=table | whitelist0 = {{{whitelist0|}}} | blacklist0 = {{{blacklist0|}}} | qualifier = P580 OR P585<!-- Data inici o data. En format sencer--> | qualifier2 = P582 | qualifier3 = P2868<!-- class_element -->| qualifier4 = P1534<!-- causa baixa --> | qualifier5 = P217<!-- N.inventari --> | qualifier6 = P1448<!-- nom oficial --> | qualifier7 = P580 OR P585<!-- Data inici o data. Recupera en format any --> | qualifier8 = P1600<!-- P1600 com a qualificador recull codi IPAC d'un BCIN que també és BCIL --> | qualifier9 = P973<!-- P973 com a qualificador és URL associada al codi quan no té propietat específica --> | qualifier10 = P2614 or /P2614<!-- P2614 criteris PH --> | rowformat = {{((}}Protecció patrimonial/prepara{{!}}1{{=}}{{{item|}}}{{!}}2{{=}}$0{{!}}3{{=}}$1<!-- -->{{!}}4{{=}}$2{{!}}5{{=}}{{{nom|}}}{{!}}6{{=}}$4{{!}}7{{=}}$5{{!}}8{{=}}$6<!-- -->{{!}}9{{=}}$7{{!}}10{{=}}$8{{!}}11{{=}}$9{{!}}12{{=}}$3{{!}}13{{=}}$10{{!}}lang{{=}}{{{lang|}}}{{))}}<!-- -->| colformat0 = raw |colformat4 = label | colformat6 = text | colformat7 = Y | tablesort=1 | sorting=-1|separator=LF|editicon=no<!-- -->}}<!-- Fi invoke llista proteccions -->}}<!-- Fi IF existeix P1435 --> |data20 =<!-- Bloc amb les proteccions patrimonials P1600 quan NO apareixen a P1435 --> <!-- i que no van acompanyades de BCIL o BCIN en P1435 __________________________________________________________________________________ -->{{#if:{{#invoke:wikidata | claim | property=P1600 | list=false }}<!-- Hi ha IPA --> |{{#ifeq:{{#invoke:string|find|source= {{{blacklist0|}}}|P1600}}|0||1}}|<!-- no es vol fer aquest tractament --> |{{#if:{{#invoke:wikidata|claim |property=P1435<!-- -->| formatting=table|whitelist0=Q11910250/Q1019352/Q28034408}}<!-- BCIL, BCIN o Bé integrat al patrimoni --> |<!-- No fer res si hi ha BCIL o BCIN, perquè ja s'haurà tractat amb ells -->|{{Plantilla:Protecció_patrimonial/prepara|{{{item|}}} |Q1393661|<!-- inici -->|<!-- fi -->|<!-- null -->|<!-- causa -->|<!-- id -->|<!-- nomofi -->|<!-- any -->|lang={{{lang|}}} }} }} }} |data30 =<!-- Bloc amb altres proteccions patrimonials que NO apareixen com a valor de P1435, --> <!-- sinó com a propietat de l'ítem (P814 + P2520...) __________________________________________________________________________________ -->{{#if:{{#invoke:wikidata| claim | property=P1435 |rowformat=$0 |formatting=table |whitelist0=Q3679744/<!-- àrea protegida IUCN -->Q14545608/<!-- Ia: Reserva Natural --> Q14545620/<!-- Ib: Àrea Silvestre -->Q14545628/<!-- II: Parc Nacional --> Q14545633/<!-- III: Monument Natural -->Q14545639/<!-- IV: Àrea d'espècies--> Q14545646/<!-- V:Paisat. terrest/marí-->Q14545652<!-- VI: Àrea recursos naturals--> }}|<!-- ja està com P1435, saltar. Id UICN? -->|{{#if:{{#property:P814|from={{{item|}}}}}<!--protecció espais naturals UICN: no tenen ID ni URL --> |{{Protecció_patrimonial/prepara|{{{item|}}}|{{#invoke:wikidata |claim |property=P814 |list=false |formatting=raw }}|<!-- inici --> |<!-- fi -->|<!-- null -->|<!-- causa -->|<!-- id -->|<!-- nomofi -->|<!-- any -->|lang={{{lang|}}} }} }} }}<!-- -->{{#if:{{#invoke:wikidata| claim | property=P1435 |rowformat=$0 |formatting=table |whitelist0=Q158454<!-- WDPA --> }}|<!-- ja està com P1435, saltar. Rsv.Biosf.?-->|{{#if:{{#property:P2520|from={{{item|}}}}}<!--protecció Reserva de Biosfera: no tenen ID. La URL és el valor --> |{{Protecció_patrimonial/prepara|{{{item|}}}|Q158454 |<!-- inici -->|<!-- fi -->|<!-- null -->|<!-- causa --> |{{URL|1={{#invoke:wikidata |claim |property=P2520 |list=false}}|2=Fitxa}}<!-- id --> |<!-- nomofi -->|<!-- any -->|lang={{{lang|}}} }} }} }}<!-- -->{{#if:{{#invoke:wikidata| claim | property=P1435 |rowformat=$0 |formatting=table |whitelist0=Q1681293<!-- WDPA --> }}|<!-- ja està com P1435, saltar. WDPA? -->|{{#if:{{#property:P809|from={{{item|}}}}}<!--protecció WDPA: té ID i URL --> | {{Protecció_patrimonial/prepara|{{{item|}}}|Q1681293|<!-- inici -->|<!-- fi -->|<!-- null -->|<!-- causa --> |{{#invoke:wikidata |claim |property=P809|list=false }}<!-- id --> |<!-- nomofi -->|<!-- any -->|lang={{{lang|}}} }} }} }}<!-- -->{{#if:{{#invoke:wikidata| claim | property=P1435 |rowformat=$0 |formatting=table |whitelist0=Q15069452/<!-- Àrea Natura 2000 -->Q1191622/<!-- Especial conservació / SAC --> Q2463705/<!-- SPA /ZEPA -->Q796174/<!-- importancia comunitària /LCI --> Q60534895<!-- proposat importancia comunitària /pLCI --> }}|<!-- ja està com P1435, saltar. N.2000? -->|{{#if:{{#property:P3425|from={{{item|}}}}}<!--protecció Natura 2000: té ID i URL --> | {{Protecció_patrimonial/prepara|{{{item|}}}|Q15069452|<!-- inici -->|<!-- fi -->|<!-- null -->|<!-- causa --> |{{#invoke:wikidata |claim |property=P3425|list=false }}<!-- id -->|<!-- nomofi --> |<!-- any -->|lang={{{lang|}}} }} }} }}<!-- -->}}}}<noinclude>{{documentació}}</noinclude> 4ks4qmpz7akrccw4lnrbxmttu0sokq0 Anouktia sukua'ipa:Textnet 10 1074 13628 2023-10-10T10:33:20Z Theklan 908 Página creada con «{{lc:{{#invoke:Plain text|main|{{{1|}}}}}}}» 13628 wikitext text/x-wiki {{lc:{{#invoke:Plain text|main|{{{1|}}}}}}} sx7wahsrw3g6ry2fqehl7bsqyqspm2i Módulo:Plain text 828 1075 13629 2023-10-10T10:34:03Z Theklan 908 Página creada con «--converts text with wikilinks to plain text, e.g "[[foo|gah]] is [[bar]]" to "gah is bar" --removes anything enclosed in tags that isn't nested, mediawiki strip markers (references etc), files, italic and bold markup local p = {} function p.main(frame) local text = frame.args[1] return p._main(text) end function p._main(text) if not text then return end text = mw.text.killMarkers(text) :gsub('&nbsp;', ' ') --replace nbsp spaces with regular spaces :gsub('<b…» 13629 Scribunto text/plain --converts text with wikilinks to plain text, e.g "[[foo|gah]] is [[bar]]" to "gah is bar" --removes anything enclosed in tags that isn't nested, mediawiki strip markers (references etc), files, italic and bold markup local p = {} function p.main(frame) local text = frame.args[1] return p._main(text) end function p._main(text) if not text then return end text = mw.text.killMarkers(text) :gsub('&nbsp;', ' ') --replace nbsp spaces with regular spaces :gsub('<br ?/?>', ', ') --replace br with commas :gsub('<span.->(.-)</span>', '%1') --remove spans while keeping text inside :gsub('<i.->(.-)</i>', '%1') --remove italics while keeping text inside :gsub('<.->.-<.->', '') --strip out remaining tags and the text inside :gsub('<.->', '') --remove any other tag markup :gsub('%[%[%s*[Ff]ile%s*:.-%]%]', '') --strip out files :gsub('%[%[%s*[Ii]mage%s*:.-%]%]', '') --strip out use of image: :gsub('%[%[%s*[Cc]ategory%s*:.-%]%]', '') --strip out categories :gsub('%[%[[^%]]-|', '') --strip out piped link text :gsub('[%[%]]', '') --then strip out remaining [ and ] :gsub("'''''", "") --strip out bold italic markup :gsub("'''?", "") --not stripping out '''' gives correct output for bolded text in quotes :gsub('----', '') --remove ---- lines :gsub("^%s+", "") --strip leading :gsub("%s+$", "") --and trailing spaces :gsub("%s+", " ") --strip redundant spaces return text end return p r50xnm4k5yrgtp4ewbtkwdpvvrq62rz Anouktia sukua'ipa:Str isNumber 10 1076 13630 2023-10-10T10:35:27Z Theklan 908 Página creada con «{{#Invoke:String|isNumber|source={{{1|}}}}}» 13630 wikitext text/x-wiki {{#Invoke:String|isNumber|source={{{1|}}}}} qjq0ofur0zjdmwys1i4uyzez89q50i8 Módulo:Wikibase 828 1077 13633 2023-10-10T10:40:24Z Theklan 908 Página creada con «-- Module:Wikibase local p = {} -- Return the item ID of the item connected to the current page or connected to a page title via a sitelink. -- mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage, mw.wikibase.getEntityIdForTitle function p.id(frame) local page_title = frame.args[1] and mw.text.trim(frame.args[1]) if page_title == nil or page_title == '' then return mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() end return mw.wikibase.getEntityIdForTitle(page_title) end -- Return t…» 13633 Scribunto text/plain -- Module:Wikibase local p = {} -- Return the item ID of the item connected to the current page or connected to a page title via a sitelink. -- mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage, mw.wikibase.getEntityIdForTitle function p.id(frame) local page_title = frame.args[1] and mw.text.trim(frame.args[1]) if page_title == nil or page_title == '' then return mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() end return mw.wikibase.getEntityIdForTitle(page_title) end -- Return the label of a given data item, optionally in a given language. -- mw.wikibase.getLabel, mw.wikibase.getLabelByLang function p.label(frame) local id if frame.args[1] == nil then id = mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() if not id then return nil end else id = mw.text.trim(frame.args[1]) end if frame.args[2] then return mw.wikibase.getLabelByLang(id, mw.text.trim(frame.args[2])) end return mw.wikibase.getLabel(id) end -- Return the description of a given data entity, optionally in a given language. -- mw.wikibase.getDescription function p.description(frame) local id = frame.args[1] and mw.text.trim(frame.args[1]) or nil local lang = frame.args[2] and mw.text.trim(frame.args[2]) or nil local entity = mw.wikibase.getEntity(id) if not entity then return nil end return entity:getDescription(lang) end -- Return the local page about a given data item, optionary in a given wiki. -- mw.wikibase.getSitelink function p.getSiteLink(frame) local id = frame.args[1] and mw.text.trim(frame.args[1]) if id == nil or id == '' then id = mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() if not id then return nil end end return mw.wikibase.getSitelink(id, mw.text.trim(frame.args[2] or '')) end -- Return first lemma and language for a lexeme -- entity:getLemmas() function p.getLemma(frame) -- simple for simple templates like {{Q|}}} local entity = mw.wikibase.getEntity(frame.args[1]) if not entity then return end local lemmas = entity:getLemmas() return lemmas[1][1] .. " <sup>(" .. lemmas[1][2] .. ")</sup>" end return p 488jyjw8q83uhxow64lroi8qqdt6rcu Módulo:Location 828 1078 13636 2023-10-10T10:44:43Z Theklan 908 Página creada con «-- version 20220121 from master @cawiki local p = {} local module_data = "Module:Wikidata" -- change to local name if needed -- year threshold by state, if no specific function, if no P571 (inception) or not convenient inception date -- previous dates are anachronic referents, 0 = no date, default = 1945 local anachronic_date = { ['Q159'] = 1547, -- Russia, Russian SFSR, Russian Empire, Tsardom of Russia ['Q212'] = 1945, -- Ukraine from II WW ['Q262'] = 1515, --…» 13636 Scribunto text/plain -- version 20220121 from master @cawiki local p = {} local module_data = "Module:Wikidata" -- change to local name if needed -- year threshold by state, if no specific function, if no P571 (inception) or not convenient inception date -- previous dates are anachronic referents, 0 = no date, default = 1945 local anachronic_date = { ['Q159'] = 1547, -- Russia, Russian SFSR, Russian Empire, Tsardom of Russia ['Q212'] = 1945, -- Ukraine from II WW ['Q262'] = 1515, -- Algeria, Ottoman Algeria ['Q734'] = 1831, -- Guyana and British Guiana } ---- Fetch from Wikidata, support fuctions for cases by language function p.fetchAdministrativeEntity(qid, lang) local adm_list = require(module_data).getParentValues{ item = qid, property = 'P131', -- located in the administrative territorial entity label = 'P31', -- instance of formatting = 'label', labelformat = 'raw', separator = '<adm entity>', lang = lang, editicon = 'false' } local adm = {} for adm_e in mw.text.gsplit(adm_list or '', '<adm entity>', true) do table.insert(adm, mw.text.split(adm_e, ' = ')) end return adm end function p.getReferencedEntity(qid, entities) local adm_statements = mw.wikibase.getAllStatements(qid, 'P131') for _, snak in ipairs(adm_statements) do local id = snak.mainsnak.datavalue.value.id if entities[id] then return entities[id] end end return end function p.getAdmByID(adm_table, adm_id, loc_label) for _, v in ipairs(adm_table) do if v[1] == adm_id then if v[2] == loc_label then return else return v[2] end end end return end function p.addReferent(text1, text2, ref_format) if text2 == nil or #text2 == 0 then return text1 elseif ref_format == 'brackets' then return text1 .. ' (' .. text2 .. ')' end return text1 .. ', ' .. text2 end ---- Local functions local function getContextDate(qid) local c_date = require(module_data).claim{ item = qid, property = 'P570 or P569 or P2031', -- biographic dates formatting = 'Y', list = 'false', editicon = 'false' } if not c_date then c_date = require(module_data).claim{ item = qid, property = 'P26 or P166 or P1411 or P39 or P551', qualifier = 'P580 or P585', formatting = 'table', rowformat = '$1', colformat1 = 'Y', list = 'false', editicon = 'false' } end if not c_date then return 0 end local raw_date = string.match(c_date, "(%d+)") -- remove preffixes or suffixes if raw_date ~= c_date then raw_date = '0' end return tonumber(raw_date) end local function fetchInception(qid) local c_date = require(module_data).claim{ item = qid, property = 'P571', formatting = 'Y', list = 'false', editicon = 'false' } if not c_date then return end local raw_date = string.match(c_date, "(%d+)") -- remove preffixes or suffixes if raw_date ~= c_date then raw_date = '0' end return tonumber(raw_date) end local function namingLocationByState(qid, label, _date, lang, ref_format) local state_date = anachronic_date[qid] or fetchInception(qid) or 1945 if _date < state_date then return label end local state = require(module_data).getLabel{qid, lang=lang, editicon='false'} if mw.ustring.find(state, label, 1, true) or mw.ustring.find(label, state, 1, true) then return label end return p.addReferent(label, state, ref_format) end -- on debug console: =p.debug{['args']={'Q385923'}} function p.debug(frame) local id = frame.args[1] or mw.wikibase.getEntityIdForCurrentPage() local lang = frame.args.lang local loc_label = require(module_data).getLabel{id, lang=lang} local context_id = frame.args[2] return p.naming(loc_label, lang, id, context_id) end -- main function function p.naming(loc_label, ...) local lang = arg[1] local loc_id = arg[2] local page_id = arg[3] local module_lang = 'Module:Location/' .. (lang or mw.language.getContentLanguage().code) if not pcall(require, module_lang) then module_lang = nil end if module_lang then local ret = require(module_lang).namingExceptions(loc_id) if ret then return loc_label end end local context_date, ref_format if page_id then context_date = getContextDate(page_id) else context_date = os.date('*t').year end local state_snak = mw.wikibase.getBestStatements(loc_id, 'P17') if #state_snak == 1 and state_snak[1].mainsnak.datavalue then -- more than one best statement of state is potencially conflictive, -- and skip novalue local state_id = state_snak[1].mainsnak.datavalue.value.id if module_lang then local ret = require(module_lang).namingLocation(state_id, loc_id, loc_label, context_date, p) if ret then return ret end ref_format = require(module_lang).referentFormat end return namingLocationByState(state_id, loc_label, context_date, lang, ref_format) end return loc_label end return p 6oqr0zrtm5zacss7hpd0swv0f8lgqvw Anouktia sukua'ipa:Hlist 10 1079 13637 2023-10-10T10:46:18Z Theklan 908 Página creada con «{{<includeonly>safesubst:</includeonly>#invoke:list|horizontal}}» 13637 wikitext text/x-wiki {{<includeonly>safesubst:</includeonly>#invoke:list|horizontal}} dvzv1mnxiedo24g1dcmaibnn077pd7x Anouktia sukua'ipa:Hlist/styles.css 10 1080 13638 2023-10-10T10:47:04Z Theklan 908 Página creada con «/* {{pp-protected|reason=match parent|small=yes}} */ /* * hlist styles are defined in core and Minerva and differ in Minerva. The * current definitions here (2023-01-01) are sufficient to override Minerva * without use of the hlist-separated class. The most problematic styles were * related to margin, padding, and the bullet. Check files listed at * [[MediaWiki talk:Common.css/to do#hlist-separated]] */ /* * TODO: When the majority of readership supports it (o…» 13638 sanitized-css text/css /* {{pp-protected|reason=match parent|small=yes}} */ /* * hlist styles are defined in core and Minerva and differ in Minerva. The * current definitions here (2023-01-01) are sufficient to override Minerva * without use of the hlist-separated class. The most problematic styles were * related to margin, padding, and the bullet. Check files listed at * [[MediaWiki talk:Common.css/to do#hlist-separated]] */ /* * TODO: When the majority of readership supports it (or some beautiful world * in which grade C support is above the minimum threshold), use :is() */ .hlist dl, .hlist ol, .hlist ul { margin: 0; padding: 0; } /* Display list items inline */ .hlist dd, .hlist dt, .hlist li { /* * don't trust the note that says margin doesn't work with inline * removing margin: 0 makes dds have margins again * We also want to reset margin-right in Minerva */ margin: 0; display: inline; } /* Display requested top-level lists inline */ .hlist.inline, .hlist.inline dl, .hlist.inline ol, .hlist.inline ul, /* Display nested lists inline */ .hlist dl dl, .hlist dl ol, .hlist dl ul, .hlist ol dl, .hlist ol ol, .hlist ol ul, .hlist ul dl, .hlist ul ol, .hlist ul ul { display: inline; } /* Hide empty list items */ .hlist .mw-empty-li { display: none; } /* TODO: :not() can maybe be used here to remove the later rule. naive test * seems to work. more testing needed. like so: *.hlist dt:not(:last-child)::after { * content: ": "; *} *.hlist dd:not(:last-child)::after, *.hlist li:not(:last-child)::after { * content: " · "; * font-weight: bold; *} */ /* Generate interpuncts */ .hlist dt::after { content: ": "; } .hlist dd::after, .hlist li::after { content: " · "; font-weight: bold; } .hlist dd:last-child::after, .hlist dt:last-child::after, .hlist li:last-child::after { content: none; } /* Add parentheses around nested lists */ .hlist dd dd:first-child::before, .hlist dd dt:first-child::before, .hlist dd li:first-child::before, .hlist dt dd:first-child::before, .hlist dt dt:first-child::before, .hlist dt li:first-child::before, .hlist li dd:first-child::before, .hlist li dt:first-child::before, .hlist li li:first-child::before { content: " ("; font-weight: normal; } .hlist dd dd:last-child::after, .hlist dd dt:last-child::after, .hlist dd li:last-child::after, .hlist dt dd:last-child::after, .hlist dt dt:last-child::after, .hlist dt li:last-child::after, .hlist li dd:last-child::after, .hlist li dt:last-child::after, .hlist li li:last-child::after { content: ")"; font-weight: normal; } /* Put ordinals in front of ordered list items */ .hlist ol { counter-reset: listitem; } .hlist ol > li { counter-increment: listitem; } .hlist ol > li::before { content: " " counter(listitem) "\a0"; } .hlist dd ol > li:first-child::before, .hlist dt ol > li:first-child::before, .hlist li ol > li:first-child::before { content: " (" counter(listitem) "\a0"; } gfbk8cwecy39b1u1zxq4sqqxyf84d2r Módulo:List 828 1081 13639 2023-10-10T10:47:25Z Theklan 908 Página creada con «local libUtil = require('libraryUtil') local checkType = libUtil.checkType local mTableTools = require('Module:TableTools') local p = {} local listTypes = { ['bulleted'] = true, ['unbulleted'] = true, ['horizontal'] = true, ['ordered'] = true, ['horizontal_ordered'] = true } function p.makeListData(listType, args) -- Constructs a data table to be passed to p.renderList. local data = {} -- Classes and TemplateStyles data.classes = {} data.templatestyles =…» 13639 Scribunto text/plain local libUtil = require('libraryUtil') local checkType = libUtil.checkType local mTableTools = require('Module:TableTools') local p = {} local listTypes = { ['bulleted'] = true, ['unbulleted'] = true, ['horizontal'] = true, ['ordered'] = true, ['horizontal_ordered'] = true } function p.makeListData(listType, args) -- Constructs a data table to be passed to p.renderList. local data = {} -- Classes and TemplateStyles data.classes = {} data.templatestyles = '' if listType == 'horizontal' or listType == 'horizontal_ordered' then table.insert(data.classes, 'hlist') data.templatestyles = mw.getCurrentFrame():extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = 'Hlist/styles.css' } } elseif listType == 'unbulleted' then table.insert(data.classes, 'plainlist') data.templatestyles = mw.getCurrentFrame():extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = 'Plainlist/styles.css' } } end table.insert(data.classes, args.class) -- Main div style data.style = args.style -- Indent for horizontal lists if listType == 'horizontal' or listType == 'horizontal_ordered' then local indent = tonumber(args.indent) indent = indent and indent * 1.6 or 0 if indent > 0 then data.marginLeft = indent .. 'em' end end -- List style types for ordered lists -- This could be "1, 2, 3", "a, b, c", or a number of others. The list style -- type is either set by the "type" attribute or the "list-style-type" CSS -- property. if listType == 'ordered' or listType == 'horizontal_ordered' then data.listStyleType = args.list_style_type or args['list-style-type'] data.type = args['type'] -- Detect invalid type attributes and attempt to convert them to -- list-style-type CSS properties. if data.type and not data.listStyleType and not tostring(data.type):find('^%s*[1AaIi]%s*$') then data.listStyleType = data.type data.type = nil end end -- List tag type if listType == 'ordered' or listType == 'horizontal_ordered' then data.listTag = 'ol' else data.listTag = 'ul' end -- Start number for ordered lists data.start = args.start if listType == 'horizontal_ordered' then -- Apply fix to get start numbers working with horizontal ordered lists. local startNum = tonumber(data.start) if startNum then data.counterReset = 'listitem ' .. tostring(startNum - 1) end end -- List style -- ul_style and ol_style are included for backwards compatibility. No -- distinction is made for ordered or unordered lists. data.listStyle = args.list_style -- List items -- li_style is included for backwards compatibility. item_style was included -- to be easier to understand for non-coders. data.itemStyle = args.item_style or args.li_style data.items = {} for _, num in ipairs(mTableTools.numKeys(args)) do local item = {} item.content = args[num] item.style = args['item' .. tostring(num) .. '_style'] or args['item_style' .. tostring(num)] item.value = args['item' .. tostring(num) .. '_value'] or args['item_value' .. tostring(num)] table.insert(data.items, item) end return data end function p.renderList(data) -- Renders the list HTML. -- Return the blank string if there are no list items. if type(data.items) ~= 'table' or #data.items < 1 then return '' end -- Render the main div tag. local root = mw.html.create('div') for _, class in ipairs(data.classes or {}) do root:addClass(class) end root:css{['margin-left'] = data.marginLeft} if data.style then root:cssText(data.style) end -- Render the list tag. local list = root:tag(data.listTag or 'ul') list :attr{start = data.start, type = data.type} :css{ ['counter-reset'] = data.counterReset, ['list-style-type'] = data.listStyleType } if data.listStyle then list:cssText(data.listStyle) end -- Render the list items for _, t in ipairs(data.items or {}) do local item = list:tag('li') if data.itemStyle then item:cssText(data.itemStyle) end if t.style then item:cssText(t.style) end item :attr{value = t.value} :wikitext(t.content) end return data.templatestyles .. tostring(root) end function p.renderTrackingCategories(args) local isDeprecated = false -- Tracks deprecated parameters. for k, v in pairs(args) do k = tostring(k) if k:find('^item_style%d+$') or k:find('^item_value%d+$') then isDeprecated = true break end end local ret = '' if isDeprecated then ret = ret .. '[[Category:List templates with deprecated parameters]]' end return ret end function p.makeList(listType, args) if not listType or not listTypes[listType] then error(string.format( "bad argument #1 to 'makeList' ('%s' is not a valid list type)", tostring(listType) ), 2) end checkType('makeList', 2, args, 'table') local data = p.makeListData(listType, args) local list = p.renderList(data) local trackingCategories = p.renderTrackingCategories(args) return list .. trackingCategories end for listType in pairs(listTypes) do p[listType] = function (frame) local mArguments = require('Module:Arguments') local origArgs = mArguments.getArgs(frame, { valueFunc = function (key, value) if not value or not mw.ustring.find(value, '%S') then return nil end if mw.ustring.find(value, '^%s*[%*#;:]') then return value else return value:match('^%s*(.-)%s*$') end return nil end }) -- Copy all the arguments to a new table, for faster indexing. local args = {} for k, v in pairs(origArgs) do args[k] = v end return p.makeList(listType, args) end end return p eac3701uhf1l3ofrnlsew8iet8x0xsq Módulo:Navbar 828 1082 13640 2023-10-10T10:49:22Z Theklan 908 Página creada con «local p = {} local cfg = mw.loadData('Module:Navbar/configuration') local function get_title_arg(is_collapsible, template) local title_arg = 1 if is_collapsible then title_arg = 2 end if template then title_arg = 'template' end return title_arg end local function choose_links(template, args) -- The show table indicates the default displayed items. -- view, talk, edit, hist, move, watch -- TODO: Move to configuration. local show = {true, true, true, false, fa…» 13640 Scribunto text/plain local p = {} local cfg = mw.loadData('Module:Navbar/configuration') local function get_title_arg(is_collapsible, template) local title_arg = 1 if is_collapsible then title_arg = 2 end if template then title_arg = 'template' end return title_arg end local function choose_links(template, args) -- The show table indicates the default displayed items. -- view, talk, edit, hist, move, watch -- TODO: Move to configuration. local show = {true, true, true, false, false, false} if template then show[2] = false show[3] = false local index = {t = 2, d = 2, e = 3, h = 4, m = 5, w = 6, talk = 2, edit = 3, hist = 4, move = 5, watch = 6} -- TODO: Consider removing TableTools dependency. for _, v in ipairs(require ('Module:TableTools').compressSparseArray(args)) do local num = index[v] if num then show[num] = true end end end local remove_edit_link = args.noedit if remove_edit_link then show[3] = false end return show end local function add_link(link_description, ul, is_mini, font_style) local l if link_description.url then l = {'[', '', ']'} else l = {'[[', '|', ']]'} end ul:tag('li') :addClass('nv-' .. link_description.full) :wikitext(l[1] .. link_description.link .. l[2]) :tag(is_mini and 'abbr' or 'span') :attr('title', link_description.html_title) :cssText(font_style) :wikitext(is_mini and link_description.mini or link_description.full) :done() :wikitext(l[3]) :done() end local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end local talkpage = title.talkPageTitle and title.talkPageTitle.fullText or '' -- TODO: Get link_descriptions and show into the configuration module. -- link_descriptions should be easier... local link_descriptions = { { ['mini'] = 'v', ['full'] = 'view', ['html_title'] = 'View this template', ['link'] = title.fullText, ['url'] = false }, { ['mini'] = 't', ['full'] = 'talk', ['html_title'] = 'Discuss this template', ['link'] = talkpage, ['url'] = false }, { ['mini'] = 'e', ['full'] = 'edit', ['html_title'] = 'Edit this template', ['link'] = title:fullUrl('action=edit'), ['url'] = true }, { ['mini'] = 'h', ['full'] = 'hist', ['html_title'] = 'History of this template', ['link'] = title:fullUrl('action=history'), ['url'] = true }, { ['mini'] = 'm', ['full'] = 'move', ['html_title'] = 'Move this template', ['link'] = mw.title.new('Special:Movepage'):fullUrl('target='..title.fullText), ['url'] = true }, { ['mini'] = 'w', ['full'] = 'watch', ['html_title'] = 'Watch this template', ['link'] = title:fullUrl('action=watch'), ['url'] = true } } local ul = mw.html.create('ul') if has_brackets then ul:addClass(cfg.classes.brackets) :cssText(font_style) end for i, _ in ipairs(displayed_links) do if displayed_links[i] then add_link(link_descriptions[i], ul, is_mini, font_style) end end return ul:done() end function p._navbar(args) -- TODO: We probably don't need both fontstyle and fontcolor... local font_style = args.fontstyle local font_color = args.fontcolor local is_collapsible = args.collapsible local is_mini = args.mini local is_plain = args.plain local collapsible_class = nil if is_collapsible then collapsible_class = cfg.classes.collapsible if not is_plain then is_mini = 1 end if font_color then font_style = (font_style or '') .. '; color: ' .. font_color .. ';' end end local navbar_style = args.style local div = mw.html.create():tag('div') div :addClass(cfg.classes.navbar) :addClass(cfg.classes.plainlinks) :addClass(cfg.classes.horizontal_list) :addClass(collapsible_class) -- we made the determination earlier :cssText(navbar_style) if is_mini then div:addClass(cfg.classes.mini) end local box_text = (args.text or cfg.box_text) .. ' ' -- the concatenated space guarantees the box text is separated if not (is_mini or is_plain) then div :tag('span') :addClass(cfg.classes.box_text) :cssText(font_style) :wikitext(box_text) end local template = args.template local displayed_links = choose_links(template, args) local has_brackets = args.brackets local title_arg = get_title_arg(is_collapsible, template) local title_text = args[title_arg] or (':' .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle()) local list = make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) div:node(list) if is_collapsible then local title_text_class if is_mini then title_text_class = cfg.classes.collapsible_title_mini else title_text_class = cfg.classes.collapsible_title_full end div:done() :tag('div') :addClass(title_text_class) :cssText(font_style) :wikitext(args[1]) end local frame = mw.getCurrentFrame() -- hlist -> navbar is best-effort to preserve old Common.css ordering. return frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = cfg.hlist_templatestyles } } .. frame:extensionTag{ name = 'templatestyles', args = { src = cfg.templatestyles } } .. tostring(div:done()) end function p.navbar(frame) return p._navbar(require('Module:Arguments').getArgs(frame)) end return p e8x4gsvao3bejgs0lle5fr5bug7ym1j Anouktia sukua'ipa:Navbar 10 1083 13641 2023-10-10T10:49:52Z Theklan 908 Página creada con «<includeonly>{{#invoke:Navbar|navbar}}</includeonly>» 13641 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Navbar|navbar}}</includeonly> aslx4i09mxssldflq17icf2lvafvjw5 Anouktia sukua'ipa:Infobox/styles.css 10 1084 13652 2023-10-10T17:22:49Z Theklan 908 Página creada con «/* Infobox template style */ .infobox { border: 1px solid #aaa; background-color: #f9f9f9; color: black; margin: 0.5em 0 0.5em 1em; padding: 0.2em; float: right; clear: right; } .infobox td, .infobox th { vertical-align: top; } .infobox caption { font-size: larger; } .infobox.bordered { border-collapse: collapse; } .infobox.bordered td, .infobox.bordered th { border: 1px solid #aaa; } .infobox.bordered .borderless td, .infob…» 13652 sanitized-css text/css /* Infobox template style */ .infobox { border: 1px solid #aaa; background-color: #f9f9f9; color: black; margin: 0.5em 0 0.5em 1em; padding: 0.2em; float: right; clear: right; } .infobox td, .infobox th { vertical-align: top; } .infobox caption { font-size: larger; } .infobox.bordered { border-collapse: collapse; } .infobox.bordered td, .infobox.bordered th { border: 1px solid #aaa; } .infobox.bordered .borderless td, .infobox.bordered .borderless th { border: 0; } .infobox.sisterproject { width: 20em; font-size: 90%; } .infobox.standard-talk { border: 1px solid #c0c090; background-color: #f8eaba; } .infobox.standard-talk.bordered td, .infobox.standard-talk.bordered th { border: 1px solid #c0c090; } /* styles for bordered infobox with merged rows */ .infobox.bordered .mergedtoprow td, .infobox.bordered .mergedtoprow th { border: 0; border-top: 1px solid #aaa; border-right: 1px solid #aaa; } .infobox.bordered .mergedrow td, .infobox.bordered .mergedrow th { border: 0; border-right: 1px solid #aaa; } /* Styles for geography infoboxes, eg countries, country subdivisions, cities, etc. */ .infobox.geography { text-align: left; border-collapse: collapse; line-height: 1.2em; font-size: 90%; } .infobox.geography td, .infobox.geography th { border-top: solid 1px #aaa; padding: 0.4em 0.6em 0.4em 0.6em; } .infobox.geography .mergedtoprow td, .infobox.geography .mergedtoprow th { border-top: solid 1px #aaa; padding: 0.4em 0.6em 0.2em 0.6em; } .infobox.geography .mergedrow td, .infobox.geography .mergedrow th { border: 0; padding: 0 0.6em 0.2em 0.6em; } .infobox.geography .mergedbottomrow td, .infobox.geography .mergedbottomrow th { border-top: 0; border-bottom: solid 1px #aaa; padding: 0 0.6em 0.4em 0.6em; } .infobox.geography .maptable td, .infobox.geography .maptable th { border: 0; padding: 0; } 8z2484fbkk0sue3vm6mz9cp673ico4v Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi 14 1086 13779 13670 2023-10-27T19:28:39Z JOAN 174 JOAN ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Candidates for speedy deletion]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi]]: Traduzco categoría: "Ojuichajawaa uwatuwoushi" Significa "Borrado definitivo" en wayuunaiki 13670 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] ebxuz8kembio4bvpsof96mkx2rxlcgd Wikipeetia:Joo'uya wasai kepein 4 1087 15525 14784 2024-10-23T03:21:31Z UOzurumba (WMF) 740 15525 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Luma namüin na wayuukana]] <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#FFFFFF;color:#CEE7FF;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#1E90FF;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#1E90FF;">'''¡Jamayaa pia'''</span> '''Wikimedista Wayuu!'''<span style="color:#555555;"></span></span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">{{#switch: {{CURRENTDOW}} | 6 = [[Saawana]] so'uka'i|0 = [[Rimiiku]] so'uka'i| 1 = [[Luune]] so'uka'i| 2 = [[Maatte]] so'uka'i| 3 = [[Mietkule]] so'uka'i| 4 = [[Juweewe]] so'uka'i| 5 = [[Pienne]] so'uka'i}}, {{CURRENTDAY}} [[{{CURRENTMONTHNAMEGEN}}]] nou chi juyakai {{CURRENTYEAR}}</span> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">'''Yaaya pünteerü anain supushuwa'a tü pütüjaweeka aa'u'''</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Nuvola_apps_khelpcenter.png|link=Ayuda:Contenidos|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana|Ekirajaaya namüin na wayuukana]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Wikipedia:Café|50px]] [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Crystal Clear action run approved.svg|link=Wikipedia:Políticas y convenciones|50px]] [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Glade.png|link=Ayuda:Cómo puedes colaborar|50px]] [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Pütchi cho'ujaaka süpüla ashajünüin]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Social Media - The Noun Project.svg|link=|50px]] [[Wikipeetia:Yootirawaapülee|Paashajaa wamaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> __TOC__ == Necesitad de administradores == Hola. Antes de comenzar esta propuesta, le solicito amablemente a alguna persona hablante me pueda colaborar con la traducción al wayuunaiki. La comunidad se ha visto en la necesidad de contar con administradores que hablen el idioma wayuunaiki ([https://guc.wikipedia.org/wiki/Akotchajülee%20sünülia:Candidates%20for%20speedy%20deletion algunas solicitudes sin responder desde hace mucho tiempo podrían demostrarlo]), ya que, al parecer, [https://meta.wikimedia.org/wiki/Global_sysops/es#Usuarios_con_permisos_de_administrador_global actualmente no disponemos de global sysops (administradores globales) que sean hablantes del wayuunaiki]. Por lo que hace creer que siempre persistirá la incertidumbre para los global sysops sobre si una edición de un usuario es correcta, incorrecta o vandálica, o si el mantenimiento administrativo que están llevando a cabo es adecuado o si carece de una traducción precisa. Por esta razón, propongo, como un apoyo a los global sysop y la comunidad misma, que '''los usuarios hablantes activos y más experimentados de la comunidad de wikipedistas wayú se postulen para obtener el permiso de administración local''', demostrando y comprometiéndose a llevar a cabo todas las tareas necesarias de mantenimiento y a asistir a la comunidad en su avance continuo. Estas postulaciones se espera que sean adecuadas al tamaño de la comunidad actualmente, por ejemplo, yo opino que máximo 2 usuarios por ahora, porque aún es pequeña. Para llevar a cabo esta propuesta, solicito a los usuarios que se consideren hablantes del idioma wayuunaiki, comprometidos en la edición y mantenimiento, y que tengan la capacidad de comprometerse con las tareas administrativas que la comunidad de Wikipeetia requiera, que se postulen para ejercer el permiso de administrador temporal. Luego de 7 días contados a partir de la postulación del usuario, si es favorable, estas se cerrarían y daríamos inicio a la solicitud del permiso en Meta. La votación se pedirá por parte de la comunidad activa de Wikipeetia, la cuál se designará como con más de 10 ediciones en Wikipeetia. '''Para postularse''' por favor, [[Analayaapülee kasa:Entrar|identificarse con su cuenta]], comenzar una nueva subsección con su nombre de usuario y una introducción sobre por qué deberíamos votar por usted, y '''para los votantes''', por favor, primero [[Analayaapülee kasa:Entrar|identificarse con su cuenta]] de usuario y luego hacerlo en la sección correspondiente del postulante, comenzar con un <code>#</code>, luego '''si están a favor o no''', por favor no olvidarse de firmar y, en caso de ser negativo su voto, ampliar la razón del mismo a continuación del voto. Cordialmente, [[Ka'yataayakalü:JOAN|JOAN]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:JOAN|ayoroloo]]) 22:16 16 Out. 2023 (-05) ===Postulaciones:=== ====Leonfd1992==== Me postulo como administrador considerando mi origen wayuu, soy hablante del wayuunaiki, tengo la experiencia en el proyecto necesaria y participo activamente. Por ahora es eso. Tashajirüin tanülia shi'iree yaainjatüin japüla müleka kee'ireein ja'in tayainjachin chi anaatakai sukuwa'ipa kasa sulu'u Wikipeetia, atüjashii taya wayuunaiki otta kakaliaichi taya o'ttüin sünain a'yatawaaka tüü otta ekerotushi taya weinshi yaapüna. Shiataaja ne'e tia, @[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Leonfd1992|ayoroloo]]) ;Votación y comentarios # Totalmente a favor. Gracias por postularte. Saludos, [[Ka'yataayakalü:JOAN|JOAN]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:JOAN|ayoroloo]]) 09:44 18 Out. 2023 (-05) #:Comentario. Me parece que los actuales editores (que no son muchos) deberían encargarse de la creación de contenido y no del ocasional mantenimiento que pueda surgir. Reciente pedí que procesasen la cola de borrados de gucwiki y ya fue resuelto a la brevedad, por lo que con el apoyo de los administradores globales (tras aviso) no es necesaria tanta burocracia. No obstante, si la comunidad considera que requiere administradores, no debería oponerme. --[[Ka'yataayakalü:Galahad|Galahad]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Galahad|ayoroloo]]) 17:11 24 Out. 2023 (-05) #Estoy de acuerdo con que Leonardi Fernandez sea el administrador [[Ka'yataayakalü:Jusayuu18|Jusayuu18]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Jusayuu18|ayoroloo]]) 19:19 24 Out. 2023 (-05) #Totalmente a favor, es necesario para nosotros un administrador que sea de nuestra propia comunidad, nativo y hablante. @leonfd1992 tiene experiencia y conocimiento en el manejo de la plataforma. [[Ka'yataayakalü:Neima Paz|Neima Paz]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Neima Paz|ayoroloo]]) 19:24 24 Out. 2023 (-05) #Estoy totalmente de acuerdo con que Leonardi Fernández sea el administrador un joven wayuu hablante de la lengua materna y conocedor de la cultura propia y con experiencia en el uso y manejo de la plataf[[Ka'yataayakalü:Yusmery94|Yusmery94]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Yusmery94|ayoroloo]]) 19:31 24 Out. 2023 (-05) #Estoy totalmente de acuerdo con la postulación de #@[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]], por ser un wayuu hablante de nuestro idioma wayuunaiki, por su experiencia de varios años en este proyecto y por el manejo de la plataforma. [[Ka'yataayakalü:Jintüi|Jintüi]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Jintüi|ayoroloo]]) 19:34 24 Out. 2023 (-05) #Totalmente de acuerdo, Leonardi, ha demostrado su habilidad y experiencia en el manejo de la plataforma, con un andamiaje de conocimientos originarios de su etnia y es fundamental su participación como administrador, ya que sería una columna para el fortalecimiento de la cultura. [[Ka'yataayakalü:Wikiyalapi|Wikiyalapi]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Wikiyalapi|ayoroloo]]) 09:54 25 Out. 2023 (-05) #Muy de acuerdo con la postulación de Leonardy Fernández, es un líder jóven wayuu, hablante de su idioma materno wayuunaiki, conocedor de la cultura del pueblo wayuu y con una trayectoria en el manejo de la plataforma en Wikipeetia y sería el indicado para que lleve la administración del proyecto. [[Ka'yataayakalü:Santalucialay|Santalucialay]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Santalucialay|ayoroloo]]) 10:22 25 Out. 2023 (-05) #Completamente de acuerdo en la postulacion de Leonardy Fernández ya que él es wayuu hablante de nuestra lengua wayuunaiki , la cual lee , escribe y conocedor de nuestros usos y costumbres , también domina de forma excelente la plataforma. [[Ka'yataayakalü:Ruberlis2112|Ruberlis2112]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Ruberlis2112|ayoroloo]]) 11:41 25 Out. 2023 (-05) :Saludos. Totalmente de acuerdo con la postulación de Leonardi Fernández, ya que es un joven Wayuu que ha demostrado ese espíritu de preservación y conservación de nuestra Cultura Wayuu. [[Analayaapülee kasa:Contribuciones/206.62.161.66|206.62.161.66]] 17:24 18 Apü. 2024 (-05) ;Resultado de la votación Con '''8''' votos a favor [[Anaajaalaa:Symbol support vote.svg|15px|A favor|enlace=]], [[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] es elegido como administrador de Wikipeetia durante '''6 meses'''. Su permiso expirará el '''25 de abril de 2024'''. Si desea continuar con sus permisos, debe postularse nuevamente unos días antes de esta fecha y si es favorecido nuevamente, solicitar el permiso en '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions#Administrator_access este tablón]'''. Para constancia, dejo el '''[https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Steward_requests/Permissions&diff=prev&oldid=25791292 enlace]''' de la solicitud del permiso y el '''[https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Steward_requests/Permissions&diff=next&oldid=25791292 enlace]''' del resultado. Saludos, [[Ka'yataayakalü:JOAN|JOAN]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:JOAN|ayoroloo]]) == Enabling Section Translation: a new mobile translation experience == {{int:Hello}} Wayuunaiki Wikipedians! Apologies as this message is not in your language, {{int:Please-translate}}. The [[mw:Wikimedia_Language_engineering|WMF Language team]] is pleased to let you know about our plans to enable the [[mw:Content_translation/Section_translation|Section translation]] tool in Wayuunaiki Wikipedia. For this, our team would want you to read about the tool and test it so you can: * Give us your feedback * Ask us questions * Tell us how to improve it. Below is background information about Section translation, why we have chosen your community, and how to test it. '''Background information''' [[mw:Content_translation|Content Translation]] has been a successful tool for editors to create content in their language. More than one million articles have been created across all languages since the tool was released in 2015. The Wikimedia Foundation Language team has improved the translation experience further with the Section Translation. The WMF Language team enabled the early version of the tool in February 2021 in Bengali Wikipedia. Through their feedback, the tool was improved and ready for your community to test and provide feedback to make it better. [https://design.wikimedia.org/strategy/section-translation.html Section Translation] extends the capabilities of Content Translation to support mobile devices. On mobile, the tool will: * Guide you to translate one section at a time in order to expand existing articles or create new ones. * Make it easy to transfer knowledge across languages anytime from your mobile device. Wayuunaiki Wikipedia seems an ideal candidate to enjoy this new tool since it has a Content Translation tool enabled by default. We plan to enable the tool by 15th of February 2024, if there are no objections from your community. After it is enabled, we’ll monitor the content created with the tool and process all the feedback. In any case, feel free to raise any concerns or questions you may already have in any of the following formats: * As a reply to this message * On [[mw:Talk:Content_translation/Section_translation|the project talk page]]. '''Try the tool''' Before the enablement, you can try the current implementation of the tool in [https://test.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Special:ContentTranslation&from=en&to=guc&sx=true#/sx our testing instance]. Once it is enabled on Wayuunaiki Wikipedia, you’ll have access to https://guc.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation with your mobile device. You can select an article to translate, and machine translation will be provided as a starting point for editors to improve. '''Provide feedback''' Please provide feedback about Section translation in any of the formats you are most comfortable with. We want to hear about your impressions on: * The tool * What you think about our plans to enable it * Your ideas for improving the tool. Thanks, and we look forward to your feedback. [[Ka'yataayakalü:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:UOzurumba (WMF)|ayoroloo]]) 23:59 30 Ene. 2024 (-05) On behalf of the WMF Language team. == Renovación de permiso como administrador de la guc.wikipedia.org== Estimados editores y editoras, en pocos días me será retirado el permiso de administrador de la página guc.wikipedia.org, ya que se vence el plazo de 6 meses indicados en un principio. El permiso de administrador sirve para muchas cosas, entre ellas bloquear vandalismos, bloquear y proteger páginas y ser una herramienta para las necesidades de la comunidad que edita en Wikipeetia, por ese motivo, y entre otros, se procede a iniciar las postulaciones y votaciones; bien sea para extender mi plazo como administrador o para elegir a una nueva persona. El plazo de votación es hasta el viernes 19 de abril. Atentamente, Jamayaa jia tawalayuu, so'u palitchon ka'i aja'lajaweerü sükalia tü ta'yataainka sümaa tü guc.wikipedia.org, süka jamüin keraaipain tü 6 kashi aapünaka tamüin paala süpüla tü maaka. Tü a'yatawaaka sünain tü jülüjaaka aa'in sukuwa'ipa tü maaka anasü süpüla mainma kasa, makatka tü ainmajaaka sukuwa'ipa suulia wayuu eekai mojulaain sümüin, ainmajaa je eisalajaa tü pütchikalüirua ashajünaka sulu'u otta tü maka cho'ujaasü süpüla wayainjanain na kajapülu'uka sukuwa'ipa Wikipeetia, sükajee tia, o'ttushi waya müinma yaa sünain ashajiraa anülia otta aneekajaa yalejee; süpüla ayatüinjachin taya sünain a'yatawaaka tüü jo eesü süpüla aneekajünüin wane wayuu te'iraka. Tü aneekajaaka wayuu asülajaweerü joolu'u 19 pienne no'u kashikai apüriirü. Shiataaja tia, --[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Leonfd1992|ayoroloo]]) 09:18 12 Apü. 2024 (-05) ;Postulaciones: ===Leonfd1992=== Me postulo nuevamente como administrador considerando mi origen wayuu, soy hablante del wayuunaiki, tengo la experiencia en el proyecto necesaria y participo activamente. Por ahora es eso. Tashajirüin tanülia suchukuwa'a shi'iree yaainjatüin japüla müleka kee'ireein ja'in tayainjachin chi anaatakai sukuwa'ipa kasa sulu'u Wikipeetia, atüjashii taya wayuunaiki otta kakaliaichi taya o'ttüin sünain a'yatawaaka tüü otta ekerotushi taya weinshi yaapüna. Shiataaja ne'e tia, --[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Leonfd1992|ayoroloo]]) 09:17 12 Apü. 2024 (-05) :Jouya suchirua soomuuin Leo! Vamos por más Leo [[Ka'yataayakalü:NEKOCHON|NEKOCHON]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:NEKOCHON|ayoroloo]]) 12:18 15 Apü. 2024 (-05) ====Votación y comentarios:==== # {{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} ¡Claro que sí! [[Ka'yataayakalü:JOAN|JOAN]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:JOAN|ayoroloo]]) 10:38 12 Apü. 2024 (-05) # {{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} Cuenta con mi apoyo, Leonardi.--[[Ka'yataayakalü:Libardomm|Libardomm]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Libardomm|ayoroloo]]) 11:40 12 Apü. 2024 (-05) # {{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} @[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] totalmente el respaldo con mi voto a tu postulación tan asertiva y pertinente a este grupo de wikimedistas wayuu. Bendiciones [[Ka'yataayakalü:Suwuiratei|Suwuiratei]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Suwuiratei|ayoroloo]]) 18:11 12 Apü. 2024 (-05) # {{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} estoy de acuerdo--[[Ka'yataayakalü:NEKOCHON|NEKOCHON]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:NEKOCHON|ayoroloo]]) 12:44 15 Apü. 2024 (-05) Postulo a Leonardi Fernández #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} Estoy de acuerdo en que Leonardy Fernández siga siendo el Administrador, ya que ha demostrado su talento para todo esto, deseandole muchos éxitos y que todo vaya encaminado a la Excelencia. [[Ka'yataayakalü:Ruberlis2112|Ruberlis2112]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Ruberlis2112|ayoroloo]]) 15:20 15 Apü. 2024 (-05)15:19 15 Apü. 2024 (-05) 15:17 15 Apü. 2024 (-05) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} estoy de acuerdo con que Leonardis Fernández sea el administrador --[[Ka'yataayakalü:Yusmery94|Yusmery94]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Yusmery94|ayoroloo]]) 19:38 15 Apü. 2024 (-05) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} Respaldo a Leonardi Fernández #{{Anouktia sukua'ipa: Oonowaa amaa}}Estoy de acuerdo que Leonardi continúe como administrador.--[[Ka'yataayakalü:Neima Paz|Neima Paz]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Neima Paz|ayoroloo]]) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} estoy de acuerdo con que Leonardi sea el administrador.--[[Ka'yataayakalü:Llovi2008|Llovi2008]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Llovi2008|ayoroloo]]) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}}Estoy de acuerdo que Leonardi continúe siendo el administrador --[[Ka'yataayakalü:Wikiyalapi|Wikiyalapi]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Wikiyalapi|ayoroloo]]) #{{Anouktia sukua'ipa: Oonowaa amaa}} Muy de acuerdo a favor de Leonardy que continúe como administrador por su perfil como wayuu hablante del idioma wayuunaiki,su experiencia y su sabiduría en la tecnología.--[[Ka'yataayakalü:Santalucialay|Santalucialay]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Santalucialay|ayoroloo]]) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} Apoyo la postulación de Leonardi #{{Anouktia sukua'ipa: Oonowaa amaa}} Saludos estoy totalmente de acuerdo con la postulación de Leonardi Fernández. Joven Wayuu preocupado por la preservación de nuestra cultura Wayuu-[[Ka'yataayakalü:Anyerpal16|Anyerpal16]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Anyerpal16|ayoroloo]]) #{{Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa}} Saludos cordiales! Quiero expresar mi elección a favor de Leonardi Fernández. Hombre Wayuu que se ha dedicado en cuerpo y alma a la preservación del idioma wayuunaiki. Es conocedor de la cultura, hombre sabio que ha llevado con mucho esfuerzo y compromiso este bello trabajo-[[Ka'yataayakalü:Rolandoyaurora2022|Rolandoyaurora2022]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Rolandoyaurora2022|ayoroloo]]) 21:22 18 Apü. 2024 (-05) #Estoy de acuerdo en que Leonardy Fernandez, siga siendo el administrador. Ya que, esto se ve en su vocacion y experiencia dentro del campo. [[Ka'yataayakalü:Ko&#39;oyooshi|Ko&#39;oyooshi]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Ko&#39;oyooshi|ayoroloo]]) 21:03 18 Apü. 2024 (-05) ;Resultado de la votación Con '''15''' votos a favor [[Anaajaalaa:Symbol support vote.svg|15px|A favor|enlace=]], [[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] fue reelegido como administrador de Wikipeetia durante '''1 año'''. El permiso expirará el '''20 de abril de 2025'''. Si desea continuar con sus permisos, debe postularse nuevamente unos días antes de esta fecha y si es favorecido nuevamente, solicitar el permiso en '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions#Administrator_access este tablón]'''. Para constancia, dejo el '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions#c-Leonfd1992-20240420162700-Leonfd1992@guc.wikipedia enlace]''' de la solicitud del permiso y el '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions#c-EPIC-20240420163200-Leonfd1992-20240420162700 enlace]''' del resultado. Saludos,--[[Ka'yataayakalü:Leonfd1992|Leonfd1992]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:Leonfd1992|ayoroloo]]) 22:22 20 Apü. 2024 (-05) == Proposal to enable the "Contribute" entry point in Wayuunaiki Wikipedia == {{Int:Hello}} Wayuunaiki Wikipedians, Apologies as this message is not in your language. {{Int:please-translate}}. The [[mediawikiwiki:Wikimedia_Language_and_Product_Localization|WMF Language and Product Localization]] team proposes enabling an entry point called "Contribute" to your Wikipedia. The [[:bn:বিশেষ:Contribute|Contribute]] entry point is based on collaborative work with other product teams in the Wikimedia Foundation on [[mediawikiwiki:Edit_Discovery|Edit discovery]], which validated the entry point as a persistent and constant path that contributors took to discover ways to contribute content in Wikipedia. Therefore, enabling this entry point in your Wikipedia will help contributors quickly discover available tools and immediately click to start using them. This entry point is designed to be a central point for discovering contribution tools in Wayuunaiki Wikipedia. '''Who can access it''' Once it is enabled in your Wikipedia, newcomers can access the entry point automatically by just logging into their account, click on the User drop-down menu and choose the "Contribute" icon, which takes you to another menu where you will find a self-guided description of what you can do to contribute content, as shown in the image below. An option to "view contributions" is also available to access the list of your contributions. [[File:Mobile_Contribute_Page.png|Mobile Contribute Page]] [[File:Mobile_contribute_menu_(detailed).png|Mobile contribute menu (detailed)]] For experienced contributors, the Contribute icon is not automatically shown in their User drop-down menu. They will still see the "Contributions" option unless they change it to the "Contribute" manually. This feature is available in four Wikipedia (Albanian, Malayalam, Mongolian, and Tagalog). We have gotten valuable feedback that helped us improve its discoverability. Now, it is ready to be enabled in other Wikis. One major improvement was to [[phab:T369041|make the entry point optional for experienced contributors]] who still want to have the "Contributions" entry point as default.           We plan to enable it '''on mobile''' for Wikis, where the Section translation tool is enabled. In this way, we will provide a main entry point to the mobile translation dashboard, and the exposure can still be limited by targeting only the mobile platform for now. If there are no objections to having the entry point for mobile users from your community, we will enable it by 9th November 2024. We welcome your feedback and questions in this thread on our proposal to enable it here. Suppose there are no objections, we will deploy the "Contribute" entry point in your Wikipedia. We look forward to your response soon. Thank you! On behalf of the WMF Language and Product Localization team. [[Ka'yataayakalü:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü:UOzurumba (WMF)|ayoroloo]]) 22:21 22 Out. 2024 (-05) j41a33h7qjor2kyy9a3ag024pjsbty3 Akotchajülee sünülia:Luma namüin na wayuukana 14 1088 13682 2023-10-17T03:15:44Z JOAN 174 Página creada con «[[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]]» 13682 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] ebxuz8kembio4bvpsof96mkx2rxlcgd Akotchajülee sünülia:Moneda 14 1089 13693 2023-10-18T23:15:13Z Петров Эдуард 930 Se creó una página vacía 13693 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Chiire 0 1090 13713 13711 2023-10-19T20:54:29Z Петров Эдуард 930 13713 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = Chile |nombre_oficial = Chiire |anülia = República de Chile |wanteera = Flag of Chile.svg |escudo = Coat of arms of Chile.svg |maapa = [[Anaajaalaa:CHL orthographic (+all claims).svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = [[Santiago (Chiire)|Santiago]] |je'rashin_wayuuirua_sulu'u = 6.269.384 |miichi eere na ekiipü'ükana = |anüiki aashajaanüka = [[Alijunaiki]] |nanülia na cheje'ewaliikana = |ekiipü'ükai müinma yaa = |natneetse = |jalapünaasü = |altura = 0 - 6.893 |Saja'apüin mmakalü = 756.102 |tipo_div_1 = |tipo_div_2 = |o'ttusu no'u = |poblacion = 18.549.457 |censo = 2023 |densidad = 24 |koorika = - |koorika taleepana = +56 |nayaawase sulu'u internet = .cl }} '''Chiire''' ([[alijunaiki]]: ''Chile''; ''República de Chile'') shia wane mma saa'uje [[Ameerika Uuchimüin]]. * [[Rapa Nui]] [[Akotchajülee sünülia:Chiire]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] bvx4qsjmvhyw2r9kq8f7oli3k8qs6j6 Akotchajülee sünülia:Chiire 14 1091 13712 2023-10-19T20:43:03Z Петров Эдуард 930 Se creó una página vacía 13712 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Türinitaa je Towaako 0 1092 14102 13714 2024-01-16T17:17:51Z Siam2019 379 14102 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = Trinidad and Tobago |nombre_oficial = Türinitaa je Towaako |anülia = Republic of Trinidad and Tobago |wanteera = Flag of Trinidad and Tobago.svg |escudo = Coat of arms of Trinidad and Tobago.svg |maapa = [[Anaajaalaa:TTO orthographic.svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = [[Puerto España]] |je'rashin_wayuuirua_sulu'u = 37.074 |miichi eere na ekiipü'ükana = |anüiki aashajaanüka = [[inküleenaiki]] |nanülia na cheje'ewaliikana = |ekiipü'ükai müinma yaa = |natneetse = |jalapünaasü = |altura = 0 - 940 |Saja'apüin mmakalü = 5.131 |tipo_div_1 = |tipo_div_2 = |o'ttusu no'u = |poblacion = 1.405.646 |censo = 2022 |densidad = 264 |koorika = - |koorika taleepana = +1 (868) |nayaawase sulu'u internet = .tt }} '''Türinitaa je Towaako''' ([[alijunaiki]]: ''Trinidad y Tobago''; [[inküleenaiki]]: ''Trinidad and Tobago'') shia wane mma saa'uje [[Ameerika]]. [[Akotchajülee sünülia:Türinitaa je Towaako]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] gpaokw629yx2iqvrnqw6rt5ytprkjy6 Surinam 0 1093 13726 13723 2023-10-23T22:59:20Z Петров Эдуард 930 13726 wikitext text/x-wiki {{Mma |native_name = Suriname |nombre_oficial = Surinam |anülia = Republiek Suriname <br>Ripoliku Sranan |wanteera = Flag of Suriname.svg |escudo = Coat of arms of Suriname.svg |maapa = [[Anaajaalaa:SUR orthographic.svg|frameless]] |alijunapiapa'a mulo'usuka = [[Paramaribo]] |je'rashin_wayuuirua_sulu'u = 246.132 |miichi eere na ekiipü'ükana = |anüiki aashajaanüka = neerlandésinaiki |nanülia na cheje'ewaliikana = |ekiipü'ükai müinma yaa = |natneetse = |jalapünaasü = |altura = 0 - 1.230 |Saja'apüin mmakalü = 163.821 |tipo_div_1 = |tipo_div_2 = |o'ttusu no'u = |poblacion = 632.638 |censo = 2022 |densidad = 3,9 |koorika = - |koorika taleepana = +597 |nayaawase sulu'u internet = .sr }} '''Surinam''' ([[alijunaiki]]: ''Surinam''; [[neerlandésinaiki]]: ''Suriname'') shia wane mma saa'uje [[Ameerika]]. [[Akotchajülee sünülia:Surinam]] [[Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü]] b551di49iyuekqmvncsru5znc6iyt75 Anouktia sukua'ipa:A favor 10 1094 14675 14673 2024-04-12T15:53:18Z JOAN 174 Página redirigida a [[Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa]] 14675 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa]] q5xrdcb0ezacy9hkuzykhac2ep9eo8l Anouktia sukua'ipa:En contra 10 1095 14678 14674 2024-04-12T15:55:09Z JOAN 174 Página redirigida a [[Anouktia sukua'ipa:Nnojotsü oonoonüin amaa]] 14678 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Anouktia sukua'ipa:Nnojotsü oonoonüin amaa]] o02qg2ybgfkkus8a3uree86eb5ph366 Anouktia sukua'ipa:Delete 10 1096 13774 2023-10-27T19:10:35Z JOAN 174 JOAN ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Anouktia sukua'ipa:Delete]] sünain [[Anouktia sukua'ipa:Ojuichajaa]]: Título mal escrito: Traduzco plantilla: "Ojuichajaa" es Destruir/Delete en wayuunaiki 13774 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Anouktia sukua'ipa:Ojuichajaa]] eek4bvia1uvcmf738kqjr7kubxhyjmx Anouktia sukua'ipa:Destruir 10 1097 13777 2023-10-27T19:22:50Z JOAN 174 Página redirigida a [[Anouktia sukua'ipa:Ojuichajaa]] 13777 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Anouktia sukua'ipa:Ojuichajaa]] eek4bvia1uvcmf738kqjr7kubxhyjmx Akotchajülee sünülia:Candidates for speedy deletion 14 1098 13780 2023-10-27T19:28:39Z JOAN 174 JOAN ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Akotchajülee sünülia:Candidates for speedy deletion]] sünain [[Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi]]: Traduzco categoría: "Ojuichajawaa uwatuwoushi" Significa "Borrado definitivo" en wayuunaiki 13780 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[:Akotchajülee sünülia:Ojuichajawaa uwatuwoushi]] 9pnn3733s8rh4x2bnjzi15gc4nwcjq3 Akotchajülee sünülia:Anouktia sukua'ipa 14 1099 13785 2023-10-27T19:50:41Z JOAN 174 Página creada con «[[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]]» 13785 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Wikipeetia]] ebxuz8kembio4bvpsof96mkx2rxlcgd Aima'a 0 1100 13839 13838 2023-11-09T22:28:43Z Leonfd1992 13 13839 wikitext text/x-wiki '''Aima'a''' ([[alijunaiki]]: ''chicha de auyama'') Wane uujolu jemetsü ma'i aaijuushi süka Ai alakajuushi aima'a sunülia sutuma wayuu [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] i9ecvh7n66pvawb8psqokzf0rgxwtv7 Ishiruuna 0 1101 13840 13824 2023-11-09T22:29:30Z Leonfd1992 13 13840 wikitext text/x-wiki Ishiruuna sünülia süka uujolüin aashüjüüshi süpüla süsüinjatüin wayuu a'yataasü sünain Wane ayanamajaa. Sukuiappa süpüla sa'innajatüin tü ishiruunakat o'uujünüsü tü maikikat,aashüjüna münüsia. Shia so'u piama ka'i je apünüin ka'i. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] oee1megrraegxyi1uue3gyznd769hd5 Pitchuushi 0 1102 13841 13826 2023-11-09T22:29:55Z Leonfd1992 13 13841 wikitext text/x-wiki Pitchuushi sünülia Wane süchon wunu'u ekünajuuin kepeshuuna suwala'ata sünülia sutuma wayuu.Jemetsü ma'i anasü süpüla shiküin tepichi otta wayuu laülaayuu. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] qarbh9jtn3q296489up3q33mthq4xsk Je'yutse 0 1103 14702 13828 2024-04-15T00:57:41Z Leonfd1992 13 14702 wikitext text/x-wiki '''Je'yutse''' ([[alijunaiki]]: ''Heliotropium angiospermum'') Sünülia natuma na atüjaka ayaawataa sünülia wunu'upanaka shia ''Heliotropium angiospermum''. Tü makaa anülia shia wanee wunu'u anasü süpüla shunui. Tü wunu'ukot müsüska sa'in süsi je'yulu, jouutsü tü shia juyapü, achajaanüsü shia sutuma wayuu süpüla süsïnjatüin tepichi eekai shunulin. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 6nywbha6q0l6ucf7ejqq9w6i1begkxc Süta aipia 0 1104 13829 2023-11-03T23:43:55Z Ko'oyooshi 504 Süta aippia 13829 wikitext text/x-wiki Süta aippia otta suwala'ata sünülia aippiise. Tü aippiiseka anülia sütüma wayuu laülaayuu shia tü ayu'luushika suupünaaje tü sütakat aippia. Kettaapa shia ayu'tnüin ashijaanüsü shiasa keraapa ouutajünüsü süpüla saainjünüin süi otta kapüleeta süpüla süpüinjatüin ama otta paa'a. o8kpygevyvavms2uksneesk4wquolx5 Süpütaala wuchii 0 1105 13830 2023-11-04T00:01:01Z Ko'oyooshi 504 articulo süpütaala wuchii 13830 wikitext text/x-wiki Süpütaala wuchii sünülia tü süchon wunu'u eekai süpülaain wuchii, ma'aka türa yosu ma'aka türa kayuusia türa kalapaasü türa meruuna. Apülajünüsü tiairua suulia tepichi, nojotsü shiküinjatüin. jvho0grxsm5ykgtbh1q66ghs201tvsc Epijaa 0 1106 13844 13831 2023-11-09T22:35:20Z Leonfd1992 13 13844 wikitext text/x-wiki Epijaa tü epijaaka shia müleka wepijale wane mürüt süpüla jaloulinjatüin shia wamüin. Etaalasü wane epija tepichi wachon süpüla miyou'uinjatüin shia sutumajee wepijain shia. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] ogm70bmddjvonrsc5mugcz34kinubck Wawai 0 1107 14199 13832 2024-02-10T16:29:50Z Leonfd1992 13 14199 wikitext text/x-wiki Wane wawai antüsü eepünaale süntüin nojotsü jaralüin ataülüin shia süntapa. Katchinshaatasü ma'i tü joktaikat sutuma o'ulaka miyo'u ma'i tü juyakat awatuusü miichi shipia wayuu sutuma süntapa. [[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]] gaa7vv6fckxxu670v1e314h7frt36dt Süshajia tü wayuunaikika 0 1108 14626 13833 2024-04-10T14:36:40Z Leonfd1992 13 14626 wikitext text/x-wiki Anasü ma'i tü wayuunaikikat eesü süshajünüin tü sünüikikat otta tü süsoktaayakat. Waittaaiin wayakana tü süshajiakat alijunaiki süpüla mapüleein namüin naa aashaje'etshiikana. Eesüja ma´aka poloo pienchimüin tü jeerü manüisakka otta aippiruasü tü kanüisükalüirua. Anuu shia: /p/ /t/ /k/ /'/ /ch/ /s/ /sh/ /j/ /m/ /n/ /l/ /r/ /w/ /y/ Tü kanüisükat: /i/ /ü/ /u/ /e/ /a/ /o/ Tü a Emetütsü tü süsoktaayakat müleka eere shia süpülapünaa /s/ /sh/ /cha/ maya: anasü jalashi kasachiki. Tü /ü/ Meesüka sa'in sünüiki /u/ akatsa wasürülüinjatüin waanükü sümaa wacheche'erüin wai wana süma wasoktaain süka. Eküshi , tütüshi. Tü /'/ wamüralujuna. Shia shia tü sükataliakat wanüiki ya wamüralu'u. Ma'aka ja'ishi jaishi sa'aka saakatüin Tü /l/ Meesüka sa'in sünüiki r sünain alijunaiki. chi wayuukai shia nuushikaje'eraka achiirua tü l sümüinkat alijuna sünain müin jawatakai sünüiki nutuma suulia tü sünüikikat alijuna. Anasü ma'i süka tia. [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] 6poko4vnv3xhhqa60drixav210mc3he Jimo'olu 0 1110 14884 14883 2024-05-13T17:27:55Z Wayuu apshana 1341 14884 wikitext text/x-wiki [[File:Jimo'olu.jpg|250px|derecha|Jimo'olu]] '''Jimo'olu''' ([[alijunaiki]]: ''niña'') tü jimo'otka shia wanee jintulu alütsü süpüla majayüla. Tü jimo'otka sümaasü soushi sünain kasa supushuwa'ale: Makatka ja'in wanee alapajaa, ayaata, sünain ashijawaa, aja'itaa, ekirajünüsü sünain aainjaa süi otta müsia sünain einaa. == Kasa ekirajünaka anain wanee jimo'olu == [[File:Niña wayuu en manta.jpg|thumb|Yonna]] Tü jimo'otka ekirajünüsü sünain nnojolüintüin motüin sa'in wakuwa'ipaka waya wayuukana, süpüla kajutuinjatüin naya sümüin wayuu supushuwa'ale. 4yzi3intb0lhjozzuim8n10p4cnoxoy Piyushipana 0 1111 13912 13868 2023-12-02T15:14:40Z Leonfd1992 13 13912 wikitext text/x-wiki Piyushipana sünülia Wane Mma palaamüin sa'ujee Maikou suumain wayuu iipuana süchon wayuu Epieyuu sülüin wayuu jayaliyuu sümaa juusayuu tü wayuuirua eejatkat paala sulu'u türa Mmakat. Piyushipana münüsü süka antüsuin tü wayuu natuushikalüirua aippa'a wana süma kokojoiin tü Piyushikat. [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] qnazh3z10wk0kfjxdkbrjxhqwe4th6f Jutkataa 0 1112 13870 13869 2023-11-15T16:05:48Z Leonfd1992 13 /* Kasa jutkataaka anain na wayuukana */ 13870 wikitext text/x-wiki Jutkataa (alijunaiki: reunidos) Akotchojirawaa sünain anaataa wakuwa'ipa. == Kasa jutkataaka anain na wayuukana == #Sünain asaa kepein #Sünain alapajaa #Sünain aapajawaa #Sünain ayanamajaa galmvdclolp9017uzjbeet9ot2o240w Taata Juya 0 1113 14800 13871 2024-05-02T20:00:59Z Jeyuu 67 Ortografía 14800 wikitext text/x-wiki Paala sümaiwa nojolüiwa'aya wayuu yaa soopünaa mmakat naya ne'e eejanaka ka'i juya kashi joktai je müsia tü shiliwalakalüirua sünain wayuuin naya ma'aka sukua'ipa wayuu sünain yootoo o'ulaka akumajaa sukua'ipa kasa süpüshua eeinjatkat mapeena. Niaka taata juya eein a'in ma'i sünain tü kasa eeinjatükat mapeena. -Aishaja jameetche eere kasa ma'aka wa'in wayakana sünain eein naya sünain kachoin- nüma kalaka Taata Juya. Anainja tayale o'ulaküin shia müshi sünain naapain Pulowi süpüla nuwayuusee. Nojot kalaka kachoin Pulowi nutuma Taata Juya. Shiasa mapa nümüraja kalaka Mma wanee jierü anasüche'echon ma'in so'u ka'ikat tia, alusa kachoinpainja Mma Nutuma Juya. Ojuittüsü palajana tü wunuliakalüirua je müsia tü mürütkalüirua yaakat so'opünaa tü Mmakat je sajattaapüshimüin eweetüsü wayuu sünain nünain nüchoin shia juya sünainje tü wüinkat. mtplkq1yivw24amxbwly9z1tbv1rwox O'oojiraa wayuu 0 1114 13880 13872 2023-11-20T01:20:15Z Leonfd1992 13 13880 wikitext text/x-wiki Waima sukuippa tü o'oojiraaka wayuu, o'oojitnüshi wayuu eekai ajachijünüin süka katkousü, antüshi sünainmüin wayuu laülaa eekai kama'anain wunu'u lania eekai payalain süpüla tü ottaakat nümüin, otta wayuu eekai ouutsüin süpüla shi'irajüinjatüin na'u otta so'oojirüinjachin nia. Süchikije no'ojüin asürütnajachi nia eepünaale keraain tü ka'i münakat nümüin. O'oojitnüshi wayuu eekai peewain o'ulaka asürütnüshi nia süma naamüjaain suulia pachepachein nia sünain tü eewawaakat. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] t7pespn2wf0jjyklwh6qb3t7kvvmwap Apülajawaa 0 1115 13881 13876 2023-11-20T01:20:41Z Leonfd1992 13 13881 wikitext text/x-wiki Apülajawaa münüsü sütüma wayuu müleka eere wane asürülawaa aamajawaa, sünain eeinya tü nüpülajaaka anainje müsüjese naainrüin tia. Müleka eera wane nülapüin müichi joolu'u pia nümünüle nülapüinru'u na'inrüin tia, asürülaashi nia süinain nüpülajaain nojoishi shirüin wayuu nojoishi sünainpünaain nuwayuuse otta nüpüshirua asüshi nia wunu'u süpüla tia. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] nt8eknjlok1pgfak60euz5ttv88t0c8 Apatawaa outusu 0 1116 13882 13877 2023-11-20T01:21:06Z Leonfd1992 13 13882 wikitext text/x-wiki Apatawaa oktusü Tü apatawaakat oktusü nojotsü na'inrüin wayuu eekai eein ne'e, shia aainraka wayuu eekai ashüüin eeka asiipüin eekai achonlüin, süka kasalajaneerüin shia natuma müleka wayale ne'e anaatain sünain apatawaa chi oktushikai otta müsia wayuu eekai asiruuin nojoishi nüpataain wayuu toolo süpataainjachi jieyuu süka alejatüin tia sütüma wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] rf7a5guopxqt441dh70s71iwunt31p5 Ajuujawaa 0 1117 13883 13879 2023-11-20T01:21:38Z Leonfd1992 13 13883 wikitext text/x-wiki Ajuujawaa wane sütüjala wayuu eekai ayuulin achon eekai pülain achon achajaanüshi wayuu eekai aapain jiipü eekai o'oojirüin wayuu oktüsü eekai sünainpünaain wayuu asiruu süpüla nujuujainjachin chi jouukai süka yootshi süpüla anainjachin chi jouukai sutumaje tia. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] klp7ck02rxdax1qucarhv3s4vytooor Ángel Enrique Arévalo 0 1118 14825 14823 2024-05-05T09:58:29Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 14825 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Niakua chii ekirajüikai.jpg|thumb|250px|Shikiipuu Anouja jee talaata]] '''Angel Enrique Arévalo''' ([[Kürooria]], 20 outuuwüre no'u chi juya 1954) Jemeishii cha'aya sulu'u wane mma külooria münüsü, pejesü sünain Wajiira, so'u tü ka'ika piamakalü shikii, no'u chi kashikai outuuwüre no'u chi juya 1954, ni'iruku [[jinnuu]] müshia chi mürütkai shiyaawatia ni'iruku nia chi [[walirü]]. Nii shia tü wayuukalü Juanita Arévalo wane wayuu jinnuu otta nüshi nia Ángel Eduardo Morales. Nu'wayuuse shia tü wayuukalü Norma Socorro, wayuu yaaje'ewalü [[Palawaipo'u]], nachoin naya Jhan Carlos, Karen, Hailen, Norangela, Luis Felipe, Atahualpa Enrique,  Huascar Enrique otta müsia Ángel Eduardo Arévalo. ==Tü niyataapü'ükat anain== Nia ekirajüi - Ottüshi sünain ekirajaa tepiichi chaya wajiira polumo'u suutna tü juyakat 1979 - 1983. -Süchikije alataashi suluumuin tü ekirajüleeka Anouja jee talaata Palawaipo'u  sünainje 1983 sünainmuin 2010, eere niain shikiipüin tü ekirajüleekat. - Shikiipüüshi sümaiwa tü akumajapuuka sukuaipa tü miiraka yaa wajiira (junta de promoción y desarrollo de la Guajira) münaaka sou tü juya 1990- 1992. - Nia eitaaka sükuaipa tü wayuusheinkat  sushein tepiichi ekiraashikana ya sulu'u Anouja jee Talaata Palawaipo'u ( Fe y Alegría Paraguaipoa) suutna tü juyakat 1990. - Eeshii sünain eitaawaa shikii tü ekiraajüleeka Ramón Paz ipuana chaya wajiira, suutna tü juyakat 1992. - Shikiipüüshi tü awalakajütkat pütchi 100.1 F.M, Guajira poloo piama shiki outuwüre 1998 sünainmuin 2007. - Ekettaajüshi juya sünain niiyatain sünain ekiraja süpüla oulawaa suulia ayatawaa sou juyakat 2010. ==Tü kamalainkat numuin== Ashajaa süchiki kuenta sükuaipa kasa wajiira sümaiwa, musia süchiki tü kasa alaataapüükat sulu'u woumain. Watta saali kuenta nümaana. Aikalaapüüshi sünain akuentaja namuin naa tepiichi ekiraashikana sulu'u tü ekirajüleeka eere shikipüin nia. Nükanajaka so'u sükuaipa niayatain. - Pülaaka sou anainmain sükuaipa niatain, saapajala atkattia de Paez, suutna kai poloo jaralimuin pewüreero juya 1997 . - Pülaaka sou sujutu naapajala süka niayatain sumuin tü awalakajütkat pütchi Fe y Alegría 100.1 F.M. Guajira, saapajala atkattia de Paez, suutna kai poloo piama shiki outuwüre juya 1999. - Pülaaka sou niayatain namaa na ekirajaashikana sulu'u Radiofónico Fe y Alegría, saapajala iitpa, suutna kai apunüin shikii setiempüre  juya 1994. - Pülaaka sou niayatain namaa naa majayütnuukana namaa na jimaliikana ekiraajashikana suluu Mision Riiwa  aka wachietnuin naya, sou kai poloo mekietsatmuin tisiempüre juya 2009. - Pülaaka sou niitain nain sünain tü niayatainkat sulu'u tü ekirajüleekat Anouja jee talaata Palawaipo'u ( Fe y Alegría Paraguaipoa) süpüla suwanajain sukuaipa tü natüjalakat naa tepiichikana yaa wajiira, kai waneeshii pewüreero juya 2010. - Pülaaka sou wattain saali juya niayatain süchirua tü ekirajaaka tepiichi yaa wajiira süpüla süwanajain natüjala, talatüin naya waneepia neerüinjatüin sükajatü tü nukujalakat chi ekirajuikai. Saapajala tü mulousükat shikiipükat tü Oficina Zonal  Fe y Alegría Zulia, sou kai  apünüin shikii eneero juya 2010. [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> sbymwi81zohz3yly3x9clf9srwimlw2 Biografía de Angel Enrique Arévalo 0 1119 13892 2023-11-24T23:38:53Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Biografía de Angel Enrique Arévalo]] sünain [[Ángel Enrique Arévalo]]: Corrección 13892 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Ángel Enrique Arévalo]] id6pyluq89v7b65npnm1xn0ohs5bqtm Shiyülain 0 1120 14521 14520 2024-03-27T14:52:29Z Santalucialay 26 /* Sukuwa'ipa sü'lakajaaya */ 14521 wikitext text/x-wiki [[File:Shiyülain kaula.jpg|thumb|Shiyülain süpüla juriichainjatüin]] '''Shiyülain''' ([[alijunaiki]]: ''vísceras'') Süchiki shiyülain mürülü tü aküjünüinjatüka achiki süpüla shiraajünüinjatüin sutuma wayuu suulia amuloilin tü sukuaipaka, tü shiyülainka eraajuushi sünainje shikajünuin sünain juriichain atuma, münüsü palajana sünainje tü shiyülainka kaula musia anneerü süka shikajüin shia wayuu, ayatayülia ekajünuin sainküin mmapaakat wajiira, moulu shikajüintpa tü alijunakaluirua. Ayateesü ekünüin moulu yaa tü shiyülainka murülü akaa ain jamü, nojotsü amuloulein tü sukuaipaka tü ekutkalü, moulu paliitchon tü wayuu atüjaka achüüja shiyülain mürülü nojoluitpa o'ulakünein süka nojoluin shiitanüin ekii napuleerua na aikeyuuwaakana. Jemetapaja main shia jañuupa atuma sünain juriichain. == Sukuwa'ipa sü'lakajaaya == Shia ewetitnaka palajana süchikije sushotojunuin süta tü mürüt aüjaanaka süpüla sulojunuinjatu musia süchüjünüinjatüin tü shiyülainka, olojunusu süka wuin jaisü tü süleeka süpüla soojunuijatuin süpüla wuleinjatuin, mayaapeje sülakajanain sumaiwa sünain nojoluin soojunuin. Oyotünüsü wuin shira musia ichii saaka. Juriichasü süka tü seepuinkat. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] [[File:Achüüja Shiyülain.jpg|thumb|Shiyülain shikajüin wayuu]] m1y1dk778z5gu2xxua3eat7lj6rkurj Torito Fernández 0 1121 14863 14827 2024-05-08T04:51:51Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 14863 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Torito Fernández.jpg|thumb|cacique]] '''José de la Rosa Fernández''' ([[Wajiira]], 1899 - [[Marakaaya]], 29 nouyempüree no'u juyakai 1969) Torito jemeishii so'u tü juya 1899 icha Wajiira süpa'a [[Kolompia]], otta müsia outushii no'u chi ka'i 29 süpüla kashikai nouyempüre so'u tü juya 1969.<ref name=torito>[http://www.elzulianorajao.com/noticias/el-cacique-wayuu-torito-fernandez/ EL CACIQUE WAYUU ''TORITO'' FERNÁNDEZ]</ref> Chi laülaakai Torito Fernández outushii najapulu chi nüchonkai Yunanta. Anaajaashi icha [[Marakaaya|Maraka.aya]]. Chi wayuukai Torito watta saalii nierüin sainküin tü wajiira, maka Jo süküwai'pa wayuu sümaiwa. == Nüchikimaajatü== Süchon wane wayuu uliana, Rosana sünülia, otta nüshi nia wane wayuu ja'yaliyuu Mo'uwa münüshi. Torito nia chi mülo'ushikai sa'akajee nüpüshi, nu'wayuusesü wane wayuu ja'yaliyuu, Serumiru sünülia, sümaa shiakalü kachonshi piechi tooloyuu oulaka piechi jieyuu, nanülia shia tüüirua: chinca, Yunanta, Riku, Rewesinta, Aniita, Pusenta, Riina otta Püransia. Torito e'raajünüshi ma'in sünainjee tü nukuwa'ipaka, süka jamüin anamiain nia otta sutuma atüjashaatüin süpüleerua nünüiki. Nnojotpü'üsü nücheküin tü kasa mojusuka, shiasa'a sünainjee müin nukuwa'ipa, kojutushii nia sümüin wayuu supushuwa'a wanaa sümaa tia.<ref name=torito/> Toolo ayaawatünüshi joolu'u müinka naa'in chi palajachikai wayuu a'aleewajaakai namaa na aluwataakana soo'opünaa tü mmakalü [[Wenesuweera]], müinka naa'in Juan Vicente Gómez, Rafael Caldera otta chi alijunakai Rómulo Gallegos, chi achiiruaakai chajachinka [[Ulerii]] nipialu'u Torito süpüla nüshajüin tü karalo'utaka kanüliaka ''Sobre la misma tierra'', eere ni'itaain tü nüküjaka achiki Torito, tia maka alatüsü no'u chi juyakai 1941. Torito kojutushii namüin na alijunaka sünainjee tü nünüikika, süka jamüin ayaawatünüsü tü pütchika naashajaaka achiki, wayuu kekiishi münüshi sutuma alijuna sünainjee sukuwa'ipa tü yootirawaa nutuma, wanaa sümaa nüchiaain wayuu suulia kasa mojusu.<ref>[https://web.archive.org/web/20220825204139/https://core.ac.uk/download/pdf/230784367.pdf EL LIDERAZGO WAYUU: UNA PERSPECTIVA INDÍGENA DEL GERENTE PÚBLICO VENEZOLANO]</ref> ==Akaalijüi wayuu== Torito chapü'üshi [[Karaaka]] sünain aashajawaa napüleerua na wayuukana otta nüpüshikalü, shii'iree akaalijünüin sutuma alijuna süka moliina süpüla wuin, süka jamüin alin ma'in miyaasü wajiirapüna, shia tia nüchajaaka akuwa'ipa chapünaa wanaa sümaa tia. Niakai yootushi süchiirua tia sutuma wayuuin nia oulaka sutuma ni'rüin tü müliaaka nuumainpa'apünaa. Tü wanee nuchuntaka shia tü ekirajüleekalüirua shii'iree nekirajaain na tepichikana sünain tü ke'ireeka na'in. ==Kanüliashii icha Marakaaya== Eesü wane shipiapa'a alijuna cha'aya Marakaaya ayaawatünaka sümaa nünülia Torito Fernández, e'itaanüsü nünülia sünain, süka jamüin eein wayuu eekai kepiain cha'aya Marakaaya otta müsia süpüla nnojoluinjachin motuin aa'in tü nukuwa'ipaka sutuma wayuu watta ka'i. ===Nuchonyuu sümaa Serumiru miyo'ushin=== Chi nüchon epayaakai chajachinka ekirajaain sünain epinase sulu'u tü ekirajülee miyo'usukalü Karaaka, nia chi Yunanta münakai. Chia nüchonkai e'raajünüshi müinka na'in chi palajachikai wayuu sünain ekirajawaa sulu'u tü ekirajüleeka Karaaka. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] mi6qyrb2b4h04n1zm1qxbf4t8zj4jmp A'lakajawaa 0 1122 13907 13905 2023-12-02T15:00:07Z Leonfd1992 13 13907 wikitext text/x-wiki '''A'lakajawaa''' ([[alijunaiki]]: ''cocinar'') sukuippa jieyuu sünain aapawaa eküülü shiküinkat wayuu. Eesü jieyuu eekai atüjain ma'i a'lakajawaa jemetsü ma'i tü wüshikat sütüma. a'lakajaanüsü asalaa, alakajaanüsü ai, wüirü, shapülaana. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 2stly15woipdqw91kz9uhpwwcpukquj Wikipeetia:Wiki-Antirawaa 4 1123 15635 15566 2024-11-04T21:17:00Z Leonfd1992 13 15635 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wikimedistas Wayuu.png|center|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/WikiMedistas_Way%C3%BAu|250px]] {| style="border: 1px solid red"; bgcolor="Beige" cellpadding="1"; width=100% !style="color:blue;font-size:20px;"|Indicaciones para participar |- |Si tiene usuario, solo vaya a la '''lista general''' y elija el '''tema de su interés''' |- |Si no tiene usuario, dele clic a '''crearse un usuario''' y siga las indicaciones |- |[[Analayaapülee_kasa:Crear_una_cuenta|Crearse un usuario]] [[File:Left-arrow (61413) - The Noun Project.svg|link=Analayaapülee_kasa:Crear_una_cuenta|30px]] |- |[[Wikipeetia:Wiki-Antirawaa/Lista de artículos para editar|Lista general de artículos para el ejercicio]] [[File:Left-arrow (61413) - The Noun Project.svg|link=Wikipeetia:Wiki-Antirawaa/Lista de artículos para editar|30px]] |- |Si en la '''columna''' de la actividad de su interés hay un '''formulario de inscripción''', por '''favor llenarlo''' |- |Los '''artículos ya ocupados por otro editor o editora, estarán marcados con {{Aapaanüsü}} |- |Las celdas en '''salmón''' son las actividades '''ya realizadas''' |- |En '''beige''' las '''próximas actividades''' |} {| border="1" cellpadding="3" style="height: 300px; align="center" style="text-align:center; width:100%" !width="100" height=10% bgcolor="#ffcc88"|Actividad !width=100px bgcolor="#ffcc88"|Fecha y hora !width="150" bgcolor="#ffcc88"|Lugar !width="250" bgcolor="#ffcc88"|Comentario |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller junto a Caro y Cuervo |08 de noviembre de 2024 |Edificio Banco de la República de Riohacha |[https://forms.office.com/r/VBvHMDWjgK Inscripción] |- bgcolor="Beige" |height=10%|Conferencia climática |09 de noviembre de 2024 |Mixto |Junto a Wiki-Acción Perú |- bgcolor="Beige" |height=10%|Activismo digital de lenguas |12 de noviembre de 2024 |Online |[https://rising.globalvoices.org/lenguas/participa-en-el-encuentro-de-activismo-digital-de-lenguas-indigenas-de-colombia/ Inscripción] |- bgcolor="Beige" |height=10%|Evento cultural |15 de noviembre de 2024 |Maracarí, Manaure |Convivencia en comunidad |- bgcolor="Beige" |height=10%|APP |16 de noviembre de 2024 |Riohacha |Mesa de trabajo |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |16 de noviembre de 2024 |Uribia |Editatón local |- bgcolor="Beige" |height=10%|Conversatorio |20 de noviembre de 2024 |Online |Charla sobre brechas digitales |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |23 de noviembre de 2024 |Uribia |Editatón local |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |23 de noviembre de 2024 |Manaure |Editatón local |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |25 de noviembre de 2024 |Venezuela |Editatón local |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |26 de noviembre de 2024 |Venezuela |Editatón local |- bgcolor="Beige" |height=10%|Taller local |27 de noviembre de 2024 |Venezuela |Editatón local |} ajza73rflxo66vnunl6aijz23wr5jrh Jiitpai 0 1124 13951 13931 2023-12-08T02:24:56Z Leonfd1992 13 13951 wikitext text/x-wiki '''Jiitpai''' ([[alijunaiki]]: ''hilo'') shia tü aapaanakat süpüla e'inaa kattoui, tu suitkat, tu süsüka, tu japünaakat, tu jiitpaikat aulutsü, miouu, eesü nüsoulajui chii wayuukei sukaa, waima tu sukuwaipaka == Nakujala na jieyukana sunainje tu Jitpaikat == Sunain tu einakat kattoui eitanusü tu lapükat, Sunoula wayuu sunain anouta tu sukuwaipakat, tu jiitpaitkat anasü süpula eii´tawaa, sumaiwaa akumajunusü tu jitpaikat suka sütaa ai´pia, mauliaa ayataashi na wayuukana suka, otta tu süpukat kattoui ainjunusu sukaa, wainma sou ottsia tu sunaakat. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 3oj7e7gnbsidrj4ekrbcegf4zf59yc4 Eii 0 1125 14120 13943 2024-01-28T17:51:49Z Leonfd1992 13 14120 wikitext text/x-wiki '''Eii''' ([[alijunaiki]]: ''madre'') tü putchii Eii nakat, shia wanee pütchi supulaa ayaawatia apushii, tü Eii shia tü wayuu jietkat kajutüsukatumain suka jamuin shia tü eiita'akaa süpa'a tü mmakat nakuwaipaa na wayuukana, shia tiaa jietkat joukana anaijee otta miyouyukaa anaijee napushuwa na wayuukana, joushi waya wapushuwaaya sunanaijee tü eiiwaakalüiruwa. Tü eiika shia tü palajatükat wayuu ekirrajaka waya sunain tü kasa choujakalü watüjain, shia eitasükaa wakuwaipaa otta eikirajaka waya sunain supushuwaa tü wakuwaipaa ma'aka wayuuinwaya, shiajasee makaa choujainmain tü eiika, sünaijee shiakat wayuushi waya, miyoushi waya otta atujashi wayaa tü kasaa anasükat. Wanaa sümaa jouin otta tepichin waya e'etüjülia tü jiet Eii nakaa, ma'akaa ere wanee kasa mujüsü wairuin sunain tepichin wayaa, tü weikalü ashajasü wamaa otta sünoutüin tü kasaa mujusu wainrakaa, otta sünainajee tiaa kajutusu wakuwaipaa wamuin otta kajutusu sukuwaipa wanee wayuu yalejee wamüin. Otta nojotsu nee shian shiikirajuinjanai anain wayaa tü wayukaipakaa supula wayuu anashiinjanain wayaa, tü eiikalüiruwaa shiikirajuinjanaa waya sünain asukaa, arülejaa, ainjaa suii, ainjaa kanasü alakajawaa, ajaitaa, akumajaa michi otta supushuwaa nuküwaipaa wayuu. == Sukuwaipa Eii == [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] q64aow8wjf92gy3ztnzknprt5ezgi5j Watta'a maalü 0 1126 13953 13946 2023-12-08T13:56:46Z Leonfd1992 13 13953 wikitext text/x-wiki Namuin naa wayukana nachijiraiwa nasakia watta'a maalü shia: ¿Kasa pülapüinka? ¿anayasuje pulaüin? supüla sutujanuin a'au tu alatajatukalü nau chii kai akumalaichipakai. Jamusuja Jotta joo shia chaijasu main shipe'ejanuin siki'i sunain ein wanee yotoo satoujee. Atujana musia yalajee tu nainrainjatkalü napushua naa arutkakana watta'a maalü. Naa jieyukana naya epeipajaka tü sikikalü jotsia naa toloyukana analaashii sumuin tü murutkalü supula sutajanuin aau jetsuin murülü makatuinjatükalü jotsia jetserüin arülejunuin. == Nainjaka naa jieyuukana watta maalü == Naa jieyukana naya epeipajaka tü sikikalü, supüla ainjaa kepein jottata apajaa tü yolo'okalü, [[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]] ebw3i1vsgcgp1m01tj33i4uw36kg6xe Jaarü 0 1128 13942 2023-12-07T20:06:04Z Corazondelcactus 1025 Página creada con «Putchi jekett, Siaa wayuu wuin, okotushi.» 13942 wikitext text/x-wiki Putchi jekett, Siaa wayuu wuin, okotushi. 85ydcqoeel0ny8b94f1k472b5cmyk2j Atala Uriana 0 1129 15471 15466 2024-10-19T21:06:45Z Leonfd1992 13 15471 wikitext text/x-wiki '''Atala Uriana''' ([[Marakaaya]]) Tü wayuu Atala shia wane jierü ashajülü pütchi, jo'uusu sulu'u tü mmakalü Marakaaya no'u chi juya 1950.<ref name=loco>[https://www.festivaldepoesiademedellin.org/es/Revista/ultimas_ediciones/91-92/uriana.html Atala Uriana, Nación Wayuu, República Bolivariana de Venezuela]</ref> ==Shi'yataaka anain== Mataasü jo tü shi'yataainka anain shia tü ashajaaka tü jülüjaka sa'in sünainjee tü shikiiru'uka müsüka sujeka sain wanee pushi anashaan tu sotooko sain waneipa outta músi shia ashajuushon música asakisho Main sushukuwa kasa eka alantun ,yaleetashon maiin sain sunain sukuaipaka,kootirashonsu sutuma na kuaipa na wayukanuiruwa,waraitu saikuipuna tu woumaikaa wenesuela,awaraijasu epuna na wawalayuakaanairuwa sunain tu ashajawa kasa anasu,ayatapusu shia sunain tu aijatuin wapulaa mapakaluruwa sulia yarurtun jatuin anasui maapaka tu warataka oupunawaya supula keisalan jatuin waya sumui woumaikaa kalukana waya,sajalajerun tu shikirsja karrarota sunain licenciada sunain, tu ashajushika tu letra sumaaka alijuna tu ashajaka poeta sumaiwajaka Atala ulians asajasu ,sotuin sain ayalerasu ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] gopsojg20ecbghm8may4a32hfu4ulkh Atüna 0 1130 15156 15155 2024-07-21T23:16:14Z Tesoro2024 1176 15156 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Atüna.jpg|miniaturadeimagen|sutüna wayuu]] [[alijunaiki]] : Brazo ) tu atünaka supüshii we'irükü sünainjeesü wase'ewain otta watunakii, maalu'u sünain wekii. Wane atüna apunün sulüjule tu pala'ajanaka shia tu shichepe'eraka ajapu sünamüin shikirü. Shikije shikirüje sunaimün suseru'u. Choujaasümain tü watünaka süpüla ayanamaaja, matünalülee wayaa nojo'oshin waya ashajüin, oülijuün wachonyüü , sunaije tu atünaka esü tü wajapuka süpülaa watujüinjatü tü wakuaipaka. washaja'aka ,warajakaa ,jasukushi wayaw Tü atünakaa Piamasü choujasümain piamalee..saka tu tatunakat tajapuluin tu ashcallalcat sunait. Teikuin na tepichi kanairua, autatashia einas .taya sukas taja pulojuinchi temejinkai Tü Atünaka Choujashatasü wamüin wayaa wayuu maleekalii. Süpüla ayatawa, ekawa, ashijawa, arüleja. Sünain kasaka supushuwa. jssisksffttyq50wng6nl7mwut0weav Piishi 0 1131 14172 14043 2024-02-07T04:45:34Z Leonfd1992 13 14172 wikitext text/x-wiki '''Piishi''' ([[alijunaiki]]: ''pavo'') wanee mürülü miichipa'ajatü kakuwatshaana, Kasa ale'erü. Matchin aa'inrü,mama'asalü jemetüsü shii'iruku. Nia wanee mürülü nojooshi supüla nuwaatajachin main ipünamüin souje'e jawatüin nia. Tü niküinka chií piishi Shia tü wuuchichenü,kepeshunaa sumaa uliunaa.Aimajirua chií mülüru süpüla anainjatüin shii'iruku nojolüintü sükaintüin tü kanaikalü wanulü. Waimasü tü nutapakaa esü sünain muutsian, ishoin,Wulii... Jeemetashansuü tü shii'irukukoo weekuin soou tü kashikaa sumaaa tü wapüshika supüla waatapajuin sajatüin tü juyakaa. Waimasü tü nakuaipaaka naa tooloyuukana naayaa naa mioushantaa otta musiia tü süsii mioushan,musüjaou nuotojepaa niruliüin nüsii süpülaa sheenirijia tü jietka ,jouchensüriua otta musiia tü süsii moosüsü. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] tokhcx8g18dh3c6a169s80hodlc86np Süchuwala 0 1132 14097 14096 2024-01-14T01:07:18Z Leonfd1992 13 14097 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Maiki irolu.jpg|thumb|maiki irolu]] [[Anaajaalaa:Süchuwala.jpg|miniaturadeimagen|süchuwala]] '''Süchuwala''' ([[alijunaiki]]: ''maíz jojoto, guapito'') sünülia wane aküülü aainjünaka sutuma wayuu süka maiki.<ref>[https://www.asale.org/damer/guapito/ Guapito]</ref><ref>[https://www.recetavenezolana.com/guapitos-de-maiz-fritos/ RECETA DE GUAPITOS DE MAÍZ FRITOS]</ref> ==Shiküin wayuu== Na wayuu ke'epütka sünain apünajaa naya ekaka süchuwala, süka jamüin eküütka tia aainjünüsü süka maiki irolu, süpülapünaa jakütüin shia. Tü maiki aapaanüsü sulu'ujee wane apain, eere jouluin shia natuma na wayuu ka'atiaka weinshi sü'ütpünaa juya. Tü maikika ayaawatünüsü palajana müleka irolule shia süpüla aainjünüin tü süchuwalaka. Tü süchuwalaka shikaajüin ma'in wayuu sutuma jemetüin ma'in shia. Ekünüsü miichipa'a sünain jutkataa eere kojuyain wayuu otta eesü süpüla aainjünüin shii'iree shimiain wayuu sünain arüleeja, alapajaa jo sünain olojoo. Tü süchuwalaka sü'lakajaain jieyuu süchikejee nachotchajüin tü maikika eekai iroluin. Süpüla saainjünüin acheküsü ayüüjaanüin tü maikika jo müsia a'lakajaanüsü mapa. ==Shiiwana süchuwalaka== Ekünüsü süka keesü, süka asala müleka eere jo süka kasa eekai jemetüin sümaa. Na'aya wayuu eekai asüin uujolu süchiirua, eekai asüin jero'o. Jo müinma yaa eeipa wayuu eekai ayalajüin shiküin alijuna süpüla neküinjatüin sümaa süchuwala, makatka tü ''mantequilla'' münaka jo tü naata münaka. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> 53v6u2rp92mnd8dcfrtr5lslb2wn27t Püla'ana a'ajaawushi 0 1133 14196 14195 2024-02-10T02:15:22Z Leonfd1992 13 14196 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Püla'ana_a'_ajaawushi.jpg|miniaturadeimagen|Eküülü shiküin wayuu]] '''Püla'ana''' ([[alijunaiki]]: ''plátano asado'') Eküülü shiküin wayuu Tü pula'ana ajawashika jemetüsü main, ekunüsü sa'tto'u asala'a asijüshi . Ajanüsü so'u shime'echi süki , jeemetüsü main shikiúnuin ja'iwa'a. Waima sükuaipa'a süla'akajaya tü pula'anaka eesü sünain sula'akajushi sütuma wayuu , nikuin otta shiküin tü jie'e majayutka esü Shia nuküin wayuu pasirüwale'e ni'a müsia ayu'ileeni'a. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 9d8y0yhk4cufpvwvf7jh1jonnqy2anz Karatse 0 1134 14003 13988 2023-12-09T16:01:17Z Jusayuu10 1037 14003 wikitext text/x-wiki '''Karatsü:''' Ekaja'a tu Karatsü Shia süpüshi tü nüshenpala'a Wayuu to'olo, akumajanüsü süka jitpai, nümülira chií paawa (pishii) müsia wunüliaa, tü shiaawaseka shia tü nunakaalu Wayuu jepiramüi müsiia nüchajan murulü chaya'a wopümüin, wuinpmüin ,palaamüin, uchimüi. A'atunusu nutüma Wayuu to'loo supüla ayonnajaa eere wanee mi'iraa miyo'u supaapüna wajira. 2isqm7dp6z02cociun9y5b7zfxt175a Watta'apa 0 1135 14200 14001 2024-02-10T16:31:15Z Leonfd1992 13 14200 wikitext text/x-wiki '''Watta'apa''' ([[alijunaiki]]: ''en la mañana'') Watta'apa shiya tuu kaika Antekaa suchika tuu jaalajeika oojoluu [[Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü]] 5wixv9b0fyshqpy1e0kj01261xsykye Atuushi 0 1136 15135 14119 2024-06-22T16:23:36Z Weinshi10 1177 15135 wikitext text/x-wiki '''Atüshii''' ([[alijunaiki]]: ''abuelo'') atüshii nia chi laülaakai süpüla tü apansajaaka wane kasa, anatakai sukua'ipa kasa ekai alaatüin sumüin nupüshi ,eikalaakai naa nuikeyuukana sünain tü analutka .chií wayuu laülaakai nojotsu nuchekalü tü atkawaka..epünalee nia kajùtushi amüinwaa..tü nutijakaa niküin tü nuchonyuuko sünain otta naa nuikeyuukana .wayuu tutushi main sünain ayatawaa nipijakanainjee shia tü apünajaka,arülejai,küyamai Michi watta salii nutijakaa apüleerü chií atüshikai [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] gzdd3ynbujr8iins31nkwc93jccnwbm Asoulajaa 0 1137 14584 14577 2024-04-01T15:26:26Z Ulianagenaro 1266 14584 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Asoulajaa 2.jpg|miniaturadeimagen|shimiijaaya tepichikat ]] Asoulajaa (alijunaiki: juego tradicional wayuu) sümaiwa o'tta süma moulia ,Shimira tü jimo'olükat nümaa chii jintüi , sünaije tü emilia tü tepichikat shiaterüin tu ekisholoinkat , tü mirakat ,shikasü jiitpai , sünain sajapü sümaa oo'ui shitain tü jiitka , akumaja müsia shiyaakua , jeyuu , kaleera , shipia wuchii , jokooche, maima tü nakumajakat naa tepichikana sünainje tü asoulajaakat, tü nerakaa noumainpa'a , nashatüin sünain tü jiitka. Esü süpüla nashaitajaain süka kojuya süna tü jiipaika.kojuya sutüjujaka tü sumainjakalü laülayu napüle na tepichikana 65yrtjhlj23933zgoj2w9fp37y94s2h Ala'ala 0 1138 14161 14139 2024-02-07T04:14:31Z Leonfd1992 13 14161 wikitext text/x-wiki '''Ala'ala''' ([[alijunaiki]]: ''araguato'') chi ala'ala münakalü nia chi arawaatükei otta niain Ala'ala alinüikei satkaatü mürütkatü supushuwaale Poloo jarai suluu tü mapakattü Wenesueweera. Kepiashin sünain wattainnali sünainje poloo otta poloo jarai, akumalaashin Sou jieyü,toolüyu ,tepichi aluwatasü nütuma chi Ala'ala Miyo'u nia chi aimajakei tü nupushikat akumujaanasü sukaipa sou süna nutakat sünain ishoin Shia otta nüpuna mütsia [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 5v5dt7pouwnk04edbj5w1vu098o60ve Püliikama'ana 0 1139 14042 2023-12-09T18:31:46Z Ingri01& 1042 Página creada con «sunulia tu maa Ere sukajulee pulika.» 14042 wikitext text/x-wiki sunulia tu maa Ere sukajulee pulika. 4wt13xz9oe3uhbeed5c7dpul3r86ff2 Yokolo 0 1141 15030 14062 2024-06-03T18:23:13Z Vicenta Harker 1316 Anaajaalaa 15030 wikitext text/x-wiki Yokolo [[alijunaiki]] (Sapo) [[Anaajaalaa:Yokolo.jpg|thumb|Yokolo]] Eetashi, yokolo joyotüin pasanain nünain Samulü, otra nüpüshi chaya uuchot eere anaima'ain nütapaa sünain anashichoin yokolo. Chi alaülashikai Samulü nünajataain sünain nümüin namüin naa wanee Samutkanü kaüsütaaleeshain yokolo, anasain nütapa'aa. Müshia'aya nia kaüsüshain, acheküshi weenakai Makuiramüin wasajiraiwa ishiruuna niperaiwa wekechi. Nüüntataaka Samulü alaülashikai. Kuumpaare yokolo yaashi süpüla teenajain pia sünain wanee yonna mulo'in chaya'a Makuiramüin. Jülüütaka pia ta'ain kamalaain müin ishirunaka. Yokolo, talaatüshain, anale'e shia, kapüleesüchein tüü asaaka. Watta malüü asajünüshi yokolo, yapashain o'oto müshia nia nüraaloo'o Samulü, wattashi iipünamüin. Nüüntaiwaa asiinüshi, ayonnajüshi, natuma Samutkanü shiiroküin süwatse paa'a jawaisü. Nüchijiraiwa yokolo aainkusü na'in. Niawataka na'in sünain ekünüinchi niaa. Yokolo ajüütushi iipünaje, chaaikei kuumpaare nümataka Samulü awaraijalashi niasaya namataka nawanee kenataleshain. Sünain neerajuin nou yokolo, palaapatain sünain ipakalüirua. Niirakapa yokolo sümüin nuuta. Kashüülashatashi analekaja kashüülai taya suulia shikajalüin Samulü nümataka yokolo. Shia maleeka nütapa'aa yokolo kashüülain otra nünuin Samulü [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] iu3c19idm0f375pilrcb7fjd5fw6byh Palousa 0 1142 14193 14178 2024-02-10T02:11:20Z Leonfd1992 13 14193 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Palousa 2.jpg|alt=Achonojia|miniaturadeimagen|palousa]] '''Palousa''' ([[alijunaiki]]: ''tijera'') Tü paloüsa wane kachuwera piama sajapü paa'wasü , ichesü, achonojia, anasü süpüla ayatawa süka, cho'üjaasüü süpüla achotoya külülü, karaloukta, walashi, kojuya kasa achotonaka süka. rg7n7mfdcy65744reuvso37z099jn4e Wikipeetia:Kasa eeyaaka achiki 4 1143 14070 2023-12-21T00:58:30Z Leonfd1992 13 Página creada con «<div style="border:solid #ccc; background: #fff; border-width: 1px 3px 3px 1px; text-align: center; padding-top:3px; float:right; font-size: smaller; line-height: 1.3; margin-right: 4px; width: 7em"> [[{{CURRENTDAY}} de {{CURRENTMONTHNAME}}|<span style="display: block;">{{CURRENTDAYNAME}}</span> <span style="font-size: x-large; width: 100%; display: block; padding:6px 0px">{{CURRENTDAY}}</span> <span style="display: block;"> {{CURRENTMONTHNAME}}</span>]] <span style="…» 14070 wikitext text/x-wiki <div style="border:solid #ccc; background: #fff; border-width: 1px 3px 3px 1px; text-align: center; padding-top:3px; float:right; font-size: smaller; line-height: 1.3; margin-right: 4px; width: 7em"> [[{{CURRENTDAY}} de {{CURRENTMONTHNAME}}|<span style="display: block;">{{CURRENTDAYNAME}}</span> <span style="font-size: x-large; width: 100%; display: block; padding:6px 0px">{{CURRENTDAY}}</span> <span style="display: block;"> {{CURRENTMONTHNAME}}</span>]] <span style="background: #aaa; color: #000; display: block;">'''[[{{CURRENTYEAR}}]]'''</span> </div> Yaaya ee'iyatünüsü kasain alatüin otta kasain alateetka sünain tü outkajawaaka saa'u ashajaaka. 82m9c5negsj3yy0z470bf5lxpyt22re Wiki-Antirawaa 0 1144 14105 2024-01-18T12:21:46Z Hugo.arg 185 Hugo.arg ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wiki-Antirawaa]] sünain [[Wikipeetia:Wiki-Antirawaa]] 14105 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Wiki-Antirawaa]] eii3fibb8ukhrxx78hd51kv86i32t1n Aikeyuu 0 1146 15290 15269 2024-09-09T18:22:50Z Anyerpal16 98 15290 wikitext text/x-wiki [[File:Aikeyuu.jpg|thumb|Aikeyuwa]] '''Aikeyuu''' ([[alijunaiki]]: ''nietos'') oo'uliwo'u sunainjet tüü oushu, ei, nayaa naa tepichikana., naa aikeyuwakana nayaa naa tepichikana sunaijejatka wane jiet , jee shi aupayuwa sunain ouliwowa, naa aupayuwakana naya na nuchoinkana na tolöwukana , sunainjejatkat tu jietkat apushi. Aikeyuu natuma Wayuu, naya naa nachonñukana naa achonñu ( sunain jieruin jee tooloin) jee suchonñu tuu achoinnuko jee naa asipunukana. Piama neipapaa naa aikeyuu eeshi sunain suchonñu tooloyuu jee jiyeeyu, naa suchonñukana jiyeeyu naya naa apushi so'u neiruku, ekat naa suchonñukana tooloyuu naya aikeyuu sunain wanejanuin neiruku. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] Eeshi naa apushi ekat miou main naali nna naikeyuu namuin sulile naali nachonñu, aishantashi napula naa tepichikana no'ulile naa nashikana. Naa aikeyuukana naya naa no'uyajanaka naa noushikana jee natushikana, namashi sunain arulejaa, asuka, e'ina, olojo, o'unajawa, alakajawa, aja'ita wuin, apunaja, mainma kasa nalutanakat anain natuma naa natushikana supula natujai janain sukai'pa ayatawa, sulijana mulian naya alaulapa nain. Eeshi naa aikeyuu ekat jimatuin nama naa natushikana Los abuelos reciben a los nietos como un regalo de la vida. Suele decirse que con su llegada nace un amor único, especial e indescriptible. Es un vínculo que va más allá del legado de la sangre, porque une generaciones y es un paso hacia la trascendencia f8bo3ktdspjaytk9uxzs7gig43it6dp Eetaa 0 1147 14117 14114 2024-01-28T15:59:45Z Leonfd1992 13 14117 wikitext text/x-wiki '''Eetaa''' ([[alijunaiki]]: ''vómito'') eetaa shia tüü mujulee tüü ale'e sumuin weküinka. tbhniulkbcguui1griti78r1oaqewot Institución etnoeducativa rural Maracari 0 1148 14637 14118 2024-04-10T16:11:49Z Leonfd1992 13 14637 wikitext text/x-wiki '''Institución etnoeducativa rural Maracari''' ([[Manaure]]) Tü ekirajüleeka Maracari chasü sulu'u tü mma Müsichi münaka, en el municipio de Manaure, pertenece al resguardo de la media y Alta Guajira, este ofrece sus servicios educativos a una población de la etnia wayuu que se desplazan desde sus diferentes rancherías a la sede principal o a las escuelas satelitales más cercanas. cuenta con mas de 1200 estudiantes, 13 autoridades y una gran poblacion que fortalece la institucion. la directora es la licenciada ana ofelia rosado gomez, cuenta con 3 coordinadores que ayudan a la institucion, un sabedor que ayuda el resolver los conflictos que se genera dentro de la institucion y con unos docente quer ayudan a construir y a desempeñar metas en cada uno de los estudiantes la institucion etnoeducativa maracary alcanzo su aprobación en el año 2004, según decreto 116 de la Secretaria de educación del Departamento de la Guajira, para el año 2017, se nombraron en propiedad a todos los docentes wayuu, a través del decreto N° 196 de 2004, por medio del cual la institucion fortaleció su personal docente favoreciéndose con cuatro docentes en la sede principal y tres en aulas satélites, iniciando labores académicos a mediados del años lectivo2004 y el resto de los profesores laboran por contrato de trabajo con la Diócesis de Riohacha. [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] jta79gy1bewugsq5a6m8fwric3pnfvc Irolu 0 1151 14129 2024-02-03T15:43:39Z Profepi2 1029 Página creada con «Tü Pütchi irotsü , Shia tü wamaka sumüin tü wüita'yülikat kasa, tü pünajuika ,müin Sain tü pitshushi , otta sümuin tü sikikat ,» 14129 wikitext text/x-wiki Tü Pütchi irotsü , Shia tü wamaka sumüin tü wüita'yülikat kasa, tü pünajuika ,müin Sain tü pitshushi , otta sümuin tü sikikat , l9wqdwwxfcxhlz6u8yqkgumnn4pc0ha Serulaalü 0 1152 14169 14130 2024-02-07T04:33:58Z Leonfd1992 13 14169 wikitext text/x-wiki '''Serulaalü''' ([[alijunaiki]]: ''celular'') shia tu kachuwera tü sümanaka moulia wayüü süpüshuashata ka jamuin arrutkesu supüshi tu wayukalirruwa jat'tai watain, eikajülü Pütchi, anasü süpula apirria tu apüshaka . Achajaya tarreya sütuma tü tepichi , majayunü , jimali na ekirajakana. Anasü süpüla tü yotirrawaka, eiyataka tu wakuwaipaka. o6k04b8jxed053f1t34cfoi27fq22jw Yootoo 0 1153 14632 14320 2024-04-10T14:50:09Z Leonfd1992 13 14632 wikitext text/x-wiki '''Yootoo''' ([[alijunaiki]]: ''hablar'') shia tü yootirawakalü süchüküa wanne Kasa otta süpüla ewetürüin pütchi sünain yootoo. tü yootoka Shia Ana'ajia'aka tü wakuaipa sünain kojutaa. Yootushi watuushi, woushi, walaaülayu'u otta wei wama'a süpüla lo'otüjatüin tü wakuaipaka sünainje teepichin wayaa sünamüin muloüyuu wayaa. Kajamüin nayaa'in naa anatüin pütchi wapüleerua. Yootunüinjanü ama'a waya süpüla kojutüinjatüin watuma sükuaipa Wayuu otta musüjaa we'eraajüintüin wakuaipaajatükalü, müsüjaa kojutüinjatüin watuma mmapaa'ajunakalü. [[Akotchajülee sünülia:Yooto wayuunaiki]] oiptr5x3gsfv2hvjxrlch9cfg9cbv3h Talirai 0 1154 14160 14138 2024-02-07T04:13:07Z Leonfd1992 13 14160 wikitext text/x-wiki '''Talirai''' ([[alijunaiki]]: ''violin wayuu'') Tü taliraikalü nia chi oulukutka shirain jayeechi akümüjunüsü süka uraichi jouchon otta süwaala ama anachonsü Main joluu süpüla tu jayeechikat [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] jxsb4eulyyh00bac2svqrqqsehos1un Escuela Técnica De Artes Presbítero Francisco Babbini 0 1155 14635 14163 2024-04-10T16:11:00Z Leonfd1992 13 14635 wikitext text/x-wiki '''Escuela Técnica De Artes Presbítero Francisco Babbini''' Sünülia tü ekirajuleeka mioüsükat waleet shiyamaje tü shipiakat waaria woliwariaana Wenesueela chaya juamana wajiirü. Akümüjunüsü sütpüna tü jüyakat 1958 süma sünülia tü e'kirajulee waleet nütüma chi ashiwakei kapuchina sashin alijüna otta tü eiwa Laawura Montoya Shia jo tü poloo piama sulü tü kashikat mayou sulü tu juyakat 2013 [[Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee]] 62r3dw6cshf8sfzkltq8kpn18fiq1cz Paa'inwaa 0 1156 14579 14165 2024-04-01T15:17:22Z Wayuuepieyu23 1264 14579 wikitext text/x-wiki '''Paa'inwaa''' ([[alijunaiki]]: ''solidaridad'') shia tü anawakat otta tü kootirawakat sünain tü wachekakat ,tü pütchikat, tü wakuaipakat ,alewaa,soü kaikat süpüshüale wayakana paa'inwashi süpüla wanoutuin wakuaipa sünain ayatawa,,,,Naa eikushikana sülü tü ekirajiakat Porky paainwaainjana sünain tü nayatainkat [[Akotchajülee sünülia:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat]] hfs0un87mnk3ls4y7holms2rt8jk8uj Paruluwa 0 1157 14440 14306 2024-03-16T01:31:41Z Leonfd1992 13 14440 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Paruluwa.jpg|miniaturadeimagen]] '''Paruluwaa''', nia chi wunu'ukai ko'oyookai. Sunainjesü tü pütchikat Ruulu'u otta Ruulu'atta Karuurulaa: süchotonüpa ajuitüsü suwaa paru'lua nia chi nuchonkei chi yosukei jouchon kooyoshi wuatta saalia nürulua otta esü kasias nünain wattasali wajiirü sulüü tü uchikat [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 5ll6oonuykf6rb28w0urxlrdzmqe5ew Alijuna 0 1158 15478 15472 2024-10-20T21:25:52Z Leonfd1992 13 15478 wikitext text/x-wiki '''Alijuna''' ([[alijunaiki]]: ''no indígena'') Chi alijunakai otta alijuna nnojotsu ni'raajüin sukuwa'ipaka wayuu yaletsüne wuitusü nou kasüsu nüta otta isasü nüchiki tü pütchikat merajuinsat sukua wayuu sünain yonna.<ref name=Ali>[https://www.elheraldo.co/cartas-de-los-lectores/2016/02/29/el-wayuu-y-el-alijuna/?outputType=amp-type El wayuu y el alijuna- EL HERLADO]</ref> ==Shi'ipajee sukua'ipa== <references/> dkymsn7ohqvh3h80gw0l9wpiluf7kfz Ashoujaa 0 1159 14148 2024-02-04T23:03:52Z Uriana2023* 1028 Anatusü süshajia 14148 wikitext text/x-wiki '''Ashouja''' Shia joluu wajüitirüin tü joutaikat suluuje wasosot sünainmüin weimata , sichükeje sünain weichi . Ayuleewakat sünainjesü jouchon shiyarulakat weichi sutuma . Ashoujakat wattasali ayulee sünain shünüi otta müjule wamuin tü joutaikat ,sirümakat '''Estornudar o estornudo.''' Un estornudo es un acto reflejo convulsivo de expulsión de aire desde los pulmones a través de la boca, fundamentalmente, y finalmente, por la nariz. Por lo común es provocado por partículas extrañas que provocan la irritación de la mucosa nasal. El estornudo puede diseminar enfermedades mediante el lanzamiento de vectores en el aire (a menos que sea causado por alguna alergia, las cuales no son contagiosas). kipevi5bteju1vxtb6uerg4yog00bc5 Arüjentiina 0 1160 14149 2024-02-06T19:02:05Z Uriana2023* 1028 Anatusü süshajia 14149 wikitext text/x-wiki '''Arüjentiina''' Shia tü maapakat sulü Amériika Arüjentina eitanusü sünain tü juyakat 1994 sutuma piama shiki apunüin ounmainwa otta tü anayawatse joutai (Buenos Aires )sumakat alijüna shikipujet tu maapakat . Apunüin sütchin tü maapakat . Esü tü metcosur sumakat alijuna soü tü juyakat 1991 akumujunusü sutuma alijuna . Latinoamerikana otta kariwe süpüla tü juyakat 2020 ,esü 0,845 shajia wayuukalirua sulüü tü sukuaipakat ( Desarrollo humano)sumakat alijuna Arüjentina Shia tü ma'a mioüsükat sunain tu achajaka otta ekiraja sutuma alijuna . {| class="wikitable" |Alijunapiapa'a mulo'usuka |Buenos Aires |- |Wayuuirua sulu'u |58.381944444444 |- |Miichi eere na ekiipü'ükana |Guarani (oficial en chubut ) Mocui Gales |- |Anüiki aashajaanüka |[[Alijunaiki]] |- |Nanülia na cheje'ewaliikana |Arüjentiina |- |Ekiipü'ükai müinma yaa |Javier milei Victoria |- |Natneetse |peso$ |- |Jalapünaasü |Amerika del Sur, ubicado en el extremo sur y sudeste de dicho subcontinente |- |• Nümülo'use nuulia palaakai |1%1 |- |Saja'apüin mmakalü |2 780 400 km [[km²]] |- |O'ttusu no'u: |n/d |- |Wayuuirua eekalü sulu'u: |18.549.457 way. (2023) |- |• Süyaawase wayuuirua sulu'u: |24 way./km² |- |Koorika postaala münaka: | - |- |Nayaawase süpüla kachuweera: | |- |Nayaawase sulu'u internet: |n/d |} 0in48mfmnskmt4h09w7ixdr1ou63hao Kootole'era 0 1162 14191 14180 2024-02-10T02:01:05Z Leonfd1992 13 14191 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kotole'era.jpg|miniaturadeimagen|kotole'era maloukata süma wasatu'ulu]] '''Kootole'era''' ([[alijunaiki]]: ''gallo'') Chii koto'lera nia chií toloo muloushikai sümaa nulüwatain saakaje tü kalinakalirüwa . Nükemerain iishosu, keiruküsu, nüna'a maikitaat o'tta saratta, niichi jouchon, kaüsüshi, karchinsü tü nüsa'aka, kasipütseshi. Najapüin chi koto'lera japunain sülia tüwane kalinaka, eküshi maiki. Epijunüshi sutüma wayuu ka jamüin anashi süpüla eküna. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] tt7jljfeuqe3r6y576oagsykl4sgstx Paa'a 0 1163 14184 14171 2024-02-08T22:12:45Z Profepi2 1029 14184 wikitext text/x-wiki '''Paa'a''' ([[alijunaiki]]: ''vaca'') tü paa'aka wanee mürülü , ekusü wuitoüli,alama , maiki, pienchii süsaa , mulou süma jawatüin Shia , kasisü , piama su'uwa, waima tü sünaka . Tü paa'aka maaka shikalemain kachirashatasü, süma keiruküin shia. Tü sulechinka aikünüsü sümayale tü shiruku. waima tu kasa akumajünaka süka tü sütaka, wanketasü sajalümainsü pülikü, akümajünüsu kaasha süka, sütapalasü wayuu asirü, sütuma tü alijunakalirua tü sütaka paa'a koreyasü, zapatasü, katterasü, sheinsü. Tü paa'aka shikiirasü wayuu, süjutuinsü jieyuu. Süküjüla tü alaülayuu , sümaiwa tü paa'aka sawaiin ajuitusü shirokeje palaa, ekajasü sotpaa alama , napülajaka , shichiki, malejüinrekanaya sa'aka palaka. Moulia tü paa'aka süwashiruinsü tu wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 38btv3amzc8cp8fyjg3iy8k239wmawp Apana 0 1164 14585 14307 2024-04-01T15:26:48Z Yosuu26 1261 14585 wikitext text/x-wiki '''Apana: alijunaiki(Hígado)''' [[Anaajaalaa:Apana.jpg|miniaturadeimagen]] Piama sukuaipa tü pütchikat apana esü apana sünain aipia otta apana sünain wayuu. apana: Nia chi anajakai tü kasakat süpüshuwalee wekuinkat anatusü sukuaipa tu washakat otta sükalijuin walee süpüla pansainjatüin tü wapanaka sünainsu wayuu otta sünain mürrtkat. Tű wapanakat supuchojeesu tu wawatsekat .sumaa yuletmashi suma ishottale nia waima niatai supula anainjantu walerrupuna. Tu niatainkat Shia tu numonjuin tu yarutsukat. mwk5odbscyiwggcek8r2bwim2a9v3nd Aa'irü 0 1165 14168 14158 2024-02-07T04:28:43Z Leonfd1992 13 14168 wikitext text/x-wiki '''Aa'irü''' ([[alijunaiki]]: ''tía'') shia joolu'u wachuntapa sünülia nüwala washi, süwala wei. Aa'irukat ainjatü wapula müinka sain wei. [[Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi]] 2fszcr2n65iy97c803wt4gwu442nxsn Kaliina 0 1166 14321 14192 2024-02-24T23:22:41Z Profepi2 1029 14321 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kaliina maloukata.jpg|miniaturadeimagen|kaliina maloukata]] [[Anaajaalaa:Kaliina mutsiiatalü.jpg|miniaturadeimagen|kaliina mutsiiatalü]] [[Anaajaalaa:Wuchii.jpg|miniaturadeimagen|kaliina sarattalu]] '''Kaliina''' ([[alijunaiki]]: ''gallina'') wane wuchi michipa'asü , piama sütüna koisü , nojotsu awatüin, maalüsu wanepia, anasü süpüla eküna, tü shirrukuka süma sushukü. Waima sukuaipa tü kalinakalirüwa: Esü tü kaliina einajütka kalinashukuta süma kasuutolu, iishotolo , monñolutaka, süma tü mutsiiatalu e müsia tü kaliina ko'onaka. Mayoujasat wane kaliina kulekaleshia otta süma kashukeleshia akakajusü, tü nashüküka neìtain waneshi süpüla kaii. Anacheinsü süna' tu kalinashukutaka sünaije wane kasuutolu sünaimüin wane mmatalü, paai. Wane kaliina alaülapashia , müloüyusu süpatou süma kaleiin shia. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] h6j29ip59ap8kqw5exn0dh08djn1iaq Ja'yamulerü 0 1167 14194 14183 2024-02-10T02:12:53Z Leonfd1992 13 14194 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jayamüleru.jpg|miniaturadeimagen|Jayamüleru]] '''Ja'yamulerü''' ([[alijunaiki]]: ''mosca'') tü jayamulerü akumajasü sünaije yarutsu, jouchon suma mutsiiatalüin, lülüsü tü noüko, nütüna arülasü , kasa'auleshi süma kapatoulein, nüchüpalüin tü niküinka tü nimataka , müsuka Sain wane tuwachon. Joutsu tü jayamulerü eree kasa yarutsu. Waima sukuaipa tü jayamulerüka , esü süma ja'apüyuin Shia otta süma joucheñuin Shia . Naa japuyukana : Eshi süpüla katüin noü piamma o apünüin semana,maaka keküinremain Naya kato'oushi sünain wane kashi. Na jouchenkana :Esü süpüla katüin nou wanee kai. Tü jayamüleruka eesu süpüla shiitain sushukü sa'ala shiarüla wasura , süchaa paa'a , annerü süma süchaa pülikü. Eküsu yarutsu, jawaisü, esü süpüla ayuulin wayuu sütüma'a ma'aka su'utüle sa'aka shikuin. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ptybtwnaa8z7lkjis19hp7etv2ekcaw Süsha kaa'ula 0 1168 14197 14186 2024-02-10T02:15:32Z Leonfd1992 13 14197 wikitext text/x-wiki Nüja'anapa chií kaa'ula nutüma wayuu ,tü palajatka oyotuin Shia tü nüsha'aka , eitanüsu wane itta süpüla , süchiki alakatunusü süpula jañuin , oyotunüsu yolu seitta otta süma palitchon ichii sejemetaji. Tü süsha kaa'ula wane neküin naa wayuukana, jemetsü Main , ekünusü süma arrepa , pülaana. Ekuluka tü nojotsu shikuin jimo'olü, mojusu sümuin kaa jamuin nojolüin Shia majayuluinruin. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] dlff3wzjoyc32vezdhpin4fvlbye5r3 Educación Ambiental 0 1169 15498 14684 2024-10-21T17:42:57Z Profepi2 1029 15498 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Apünaja.jpg|miniaturadeimagen|Ekirajaawa süpüla wane mmapaa anain ]] '''Eki'rajawa süpüla wane mma anain:''' tü Educación ambiental sümaka tü alijunakalirua achajasü wane analüt sümüin tü mmapaakat je sümüin süpüshuashata wayuu, alin'jatuin napüla tü noumainpaaka, süpüla anainjatüin Shia mapeena, nayauteruinjatuin tünainka sünain tü kasa' sapaka tü wei'ka mamá wamuin, müinka Sain tü wuinka, tü korrientaka, watüjainjatüin saü süma tü aajaka wasura mojuin Shia sümuin tü jouttaika. Anasaain tü eiyataka sukuwaipa jamukoipalüin supüla wainmajüin tü mmakat, kot'tiesü tü ekirajawaka , palajanaale sünainje tü tepichikana, majayunnu, jima'li je laulayu. Natijaiwa sou naa tepichikana süma cheijain ma'in ,tü aimajaka tü woumainka. Supüla watts Kai neruinjatüin Shia anachoin naa wachukumuinkana. Chekü palajanain naa laülayukana napüleerua na tepichikat , süpüla jalüjuin jamuin Naín naimajuin tü mmaapaakat otta süma tü eka sulü. Tü kei'reka Sain tü eki'rajawa süpüla wainmajüin mmaakat , shirajunuintuin , tü kasa' mojuska sümuin tü mmaakat , tü sule'echeka jamalu'uluin Shia, süpüla shiatanüin anain. Moulia tü mmaakat kale'echesü, tü sukuwaipainjatukat mojushateru ,maaka nojolüin watoolojoin. Soy Kai tü ekirajawaka süpüla wainmajüin mmaakat eitanüsu müin Sain wane shipinase anasü ma'in , sümüin tü mmaakat süpüla sut'chinjirain süma tü kasachiki alataka mmapaa. Supüla einjatüin wayuu supüshuwa sünain tü aimajakat mmapaa ,jalüjuin jatüin nain wane anaa sümuin , nayauteruinjatuin nain sünain tü mojulut nainrakat chi wayukei sümuin, sünaije tü ayatawa eka moulia je kojutüiwa tü mmakat namuin. Kotirale naa wayukalirruwa sünain aimaja tü mmapaaka eiyalajeru tü nayatainka, anatajeru tü woumainka. süpüla anain jatüin tü mmakat ka jamuin tü atüjasükaliruwa , nekirajüin tü wayuukana sünain natüjaüin tüin naimajüin tü namanaka, süpaa tü mmakat. Tu ekirajawaka süpüla wainmajüin jatüin tü mmakat , anasü ma'in , süpüla wainmajüin tü wunülia, tü mürülü , wüchii je tü ekaa sou tü mmakat, süpüla tü wayüü antet'ka mmapena. 4q4s449ywlaxqg2afyiafyf4dufnn11 Lapü so'u meemetshi 0 1171 14265 14264 2024-02-17T15:03:47Z Llovi2008 1009 14265 wikitext text/x-wiki '''<sub>Lapü so'u meemetshi/ (Alijunaiki) Un sueño sobre llovizna</sub>'''[[file:majayut.jpg|thumb|250px|majayutchon jayaliyuu]] Meemetshi shiatu'u tu majayut anochonkalain ulerri mainma na'a jima'alirayuu muliakanu'u shirua yajeya ya'a ulerijee. weinshi aliuka,na'a jima'alirayukunu eirujushi'in jayeechi sumuin. anutasu tu'u jacheechi neinranka'a: memetshi jierú anasüchon mutsiiaka walashi pii'iriashi taya majayutchon tachekuin ma'in pu'walashi. meemetshi sapujuin tu jayeechika natuma na'a jima'alirayuu kamalainsu'u sumuin.jolo'o tuü neirankaluu na'a jima'alirayuu. tu'u majayütnü kepiakanu sutompuna shepeshiaka kanaisunain nai'in sutuma'a jo'o kamalain shia namuin na'a jima'alirayuu. nachumaja ou'ouu. malataasün musu'ujo juya'a wanee majayut kepiasu sutounpuna shejepushi kanularain mojulashin sumuin.jolo'o . shimuin tasu'u maria pulata'a a'ainru.ü. asirajusu napushuwa suka'a memetshi etaka'a wane'e kai'i tu'u alaulaka piachi katarina sulapujaka sumaa memetshi shiruin sumulian jutusu suwala ayuishatasu main pukalija sumunaka sutuma'a suseyut müliajan, püwata, kaküa, jalian sumunakaa pukachera wanee supüna tu'uma sunutpünaa. sutiraka tu'u alaulaka katarina. muliakatsain tu'u majayut teikajajet talapuin watachon sumata'aka. sutuma'a sumaka e'emuiin shipia tu'u shiika sünain akuja sulapuin. antusü piáa machon sumaaka shii memetshi jamaya maachon katarina kasachiki esu kasachiki tachon jálasu tu'u majayut terui'in sumulian. jamusu pía ayuikamain pía mojusu main pupuna aurutsu'u main pía ayuikamain pía. mojusu main tain sutuma'a ayuluin main tu'u tachon maachon katarina sumaka tu'u shiika memetshi aneru'u tu'u majayüt nojonsu mojuntuin pain. memetshi atalatalasu'u sain sutuma'a sunuiki alaula piache, anu'u talujuin wanee supüna tu'uma pirijana punainjatuu wanepia sulia tuü wayuuirua mojulasukalu anusajo pía aneru'u , ejechi wanee toolo jimay kamalainjeru pia numuin.wayuu anashii. ayalajusu majayutka sukojoko sunain alaulaka katarina. anasuu memetshi outusu aneru'u shikira sawalain. esuu yonna ekawa souú majayut talatasu'u main shiika. alatusu kaii anatachatusu miousu suwala suchukua. etaka wanee katachon sunaka sotpuna palaaka shiraka wanee jimay amajuchi anachimuin nusakaa shia. alajutakai piaa yaá majayutchon tachekuin pia.piri'iriashi taya majayutchon. kasaleshi tayaa maa,memetshi sumaka nümüin tashekuin pia jima'aichon kachonjesu taya púmaa.ainchonjeechi pía tapúla maimaijatü wachonyu. ma'akaja'raisü.shi jima'ai sumayaa memetshi alejushin suluje palaaka shipialumuin memetshi uleriimuin oupta chi jimaikai nishaka'a Sumaa shiika oulaka'a . Sulalamiuu jatapajaa tepishikaluiruaa antunjinuu sunaiin achuntaa. Makaa shia antushin nupushi chii jimaikei alejandro suchuntunakaa polosoo supuu tumaa,jaraimuin shiki pa'a novillo wanee coral aneruu oulakaa wanee polosu mula. Atalatalu'u kashika esuu asushika ekulu souú achuntakalu. Asakajanushin naa majayunukanu mojulapukuna sumuin .shia shukua meemetshi tuu makaa yaa .wayuu ulerijewaa suchon wayuu ja'yaliyuu. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] lcd5pg3nz0wn984lo64r844wqb9906e LAPU'U SOU'U MEMESHI'I 0 1172 14250 2024-02-13T04:06:04Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[LAPU'U SOU'U MEMESHI'I]] sünain [[Lapü so'u meemetshi]]: Corrección 14250 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Lapü so'u meemetshi]] 9sm13proj5ovkr6pwsd7wv3e1bfgw92 Atükaa pootshi 0 1173 14452 14262 2024-03-16T23:17:47Z Leonfd1992 13 14452 wikitext text/x-wiki Atükaa pootshi Wane shi'yataain wayuu jieyuu otta tooloyuu sümaa tepichi. Achajaanünüsü pootahi eekai anai süpüla atükünaa Aka, atükünüsü miichi otta wayuunkeera süka tü pootshi aneukuushikat. [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] rfczbxqlw7frynsan553mv6pzhiplu8 Poluwi wajiirajee 0 1174 14329 14328 2024-02-26T23:31:49Z Sumaiwa03 1179 14329 wikitext text/x-wiki püloui münüsü sutuma wayuu wanee jierü kama' airü pülasüü kepiyasüü sulu'u wunu'ulia saakaa lamuna siruuku palaa sa'akaa mojuui so'u uuchi. anii wanee kuwenta süchikua püloui Eetaashii wanne wayuuirua piamashi o'unushi sünain olojoo wuna'apümuin shiasa'a chapa naya sa'aka mojuui napaajiraaka sulu'pünaa tü wopu eekai eein cha'ya sünain tü waraitaakaa süpüla nantiraainjanain naküjainru'u mapa maa'awajiraalaakaa naya nnojoishii antiraain nu'waatayaakaleje'e chi wanee nümüin chi nümaajachikai jalashi pía wa'lechon koouu... nnojotsü kasain naapüin shi'ipajee tí'a . [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] 9ld1uoz77ag6ogggk207q5o5erq030d Majayütsü mashiaa 0 1175 14558 14288 2024-03-30T01:12:57Z Llovi2008 1009 14558 wikitext text/x-wiki '''Majayütsü mashiaa '''([[alijunaiki]]: ''se desarrollo mashia'') sulu'u tu mmakaa ulerii yayaa wajira kepiasu wanee jintunchon sünülia mashiaya kepiasu namaa supushirüa. Sütonje shipia esuu wane'e la'a miou anusumain esuu mainmaa aipio'u sotpuna .mashiya asheintajasu weinshii sotpuna tu la'aka acuyamajasu wayunkera. Wane'e kai'i sunakaa soulumuin tu la'aka suikalain sunain asheintajawa maakasain sushitakain sumuin jamusu tayaa sumaka sunain shiruin asha'a sunain suicheechon. [[File:Mashiaa majayutsu.jpg|thumb|mashia]] Mamachon ,mamachon suawatakaa sutuma'a sankuin sain . Suwataaka shiika emüin mashiaya shiiraka suichechon suchonchonka sunain shialajuin .jamusu tayaa mamachon ,sapakaa shia tu shikaa sukojoko sunain, majayütsü pía tachonchon. Ashekasu wapiruin poushi kiotii napayaa puinu'u süpüla naserajain pía. Supula anainjatuin putapaa aikaleruin jatuin pain. [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] 0faojx9lkm3i80lmopkfl6zo08x1ci7 Asema 0 1176 15475 15447 2024-10-20T21:12:19Z Leonfd1992 13 15475 wikitext text/x-wiki [[File:Süsema wayuu ottsu.jpg|thumb|kasemashi chii wayuukai ottapa]] '''Asema''' ([[alijunaiki]]: ''leña'') tü wunu'u jutkaluirua ashot'tünüsü süpüla asemain jatüin Shia . Tü toolayuu süma jieyuu Naya ainraka ayatawaka tü, na tepichikana , Eshi sünain Tü alemuchajaka asema. sünain tü achajawaka tü siki'kat cheijasü sülüjünuin polü, chajarruta, supüla süwajünüin tü wunülika , tü anaka süpüla asemain. Tü asemaka anekanüsü , nojotsü ashottunuin ekeie'ene siiki, kamalainka ma'in sümüin tü wayükalirüwa Shia tü aiipiaka ka jamuin kemechisü, anasü tü sümechika süpüla aajaya arreepa. Wainma tü wunülia tü sünekalaka tu wayuukana süpüla süsemain. Pirrajapain: Asema. Tü wayukaleirua kasemasü sünaije surulaa jee süsa'a kasapanai müsia tüü juunaa, cocoutaa, karuwon kasemashi chi wayuukai nünajapa chuwatüsü sünain wane kashi. Kasemasü atuma tü murukalairua süpüla tü meikai Juyapü 2255cf0axlvoaornzkpw63z7bkizztd Wa'aa 0 1178 14315 14312 2024-02-23T01:16:32Z Leonfd1992 13 14315 wikitext text/x-wiki Wa'aa sünülia wane eküülü jemetsü ma'i. Aainjünüsü tü eküütkat süka maiki ayüüjaushi süka ipa otta müsia moliina cachueera. Otta wane sukuippa aainjünüsü süka ai jolo otta müsia seepü. Shia ne'e eeKüülu ekünapü'üka sütüma wayuu paalainka nojotsü eewaajüin tü rookot tü pireewakat sümaiwa. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] rrfujkslp5yx3pontedj66hqrh0pqv4 Waanama'a 0 1179 14316 14313 2024-02-23T01:17:33Z Leonfd1992 13 14316 wikitext text/x-wiki '''Waanama'a''' ([[alijunaiki]]: ''?'') Waanama'a wane eküülü shiküin wayuu jemetsü ma'i, süchon wane attiee kanüliasü waana münüin, eesü süpüla yajaaushin shia otta eesü süpüla uujolüin ketaapa shia waanama'a münüsüsü sütüma wayuu. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] 9t13qak43zybwfz5kfs2znpaqikbece Taapüla 0 1182 14342 2024-03-02T23:07:05Z Profepi2 1029 Página creada con «Taapula (Alijunaiki: Madera ) Tü taapülaka sünainjejatü matakaliruwa , achotonüsü ka jamüin cheijain Shia nümüin chí wayukei (hombre ) tü taapüla kakaliai'irü niata aaka chi wayukei süpüla nukümajüin waima kasai'irua, süpula akumajian michii , wanketa, tü taapülaka ichesü , anasü süpüla suwanajanüin , tü alijunakalirua keiresü Sain , süpüla nayatayain shia sükümijian jatüin , einase ( shinase alijuna: muebles ), sünajaya kulut ( Arma…» 14342 wikitext text/x-wiki Taapula (Alijunaiki: Madera ) Tü taapülaka sünainjejatü matakaliruwa , achotonüsü ka jamüin cheijain Shia nümüin chí wayukei (hombre ) tü taapüla kakaliai'irü niata aaka chi wayukei süpüla nukümajüin waima kasai'irua, süpula akumajian michii , wanketa, tü taapülaka ichesü , anasü süpüla suwanajanüin , tü alijunakalirua keiresü Sain , süpüla nayatayain shia sükümijian jatüin , einase ( shinase alijuna: muebles ), sünajaya kulut ( Armarios ), kaama ( camas ), kalera ( escaleras ). 66t8c4glocc1ue69c4m5bx1xvb03nmz José Ángel Fernández 0 1183 14836 14806 2024-05-05T10:53:12Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14836 wikitext text/x-wiki '''José Ángel Fernández Silva''' wayuu wuliana .jemeishi palawai'pou,wajiiru ,enero'ulu 23 juya 1961 . Wulerijewaa nii Numaa nushii .ku'yamai puesiiairua.niulu'uin sociolokoo jee magister junain antropología sulu'u universidad del Zulia .ekirajushi nia junain wayuunaiki julu'u upelkaa .mma'upunaa a'yatashi junain jushajia wayuunaiki . == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] o5onttjob387dceeb8xccuo4px5borv Reinaldo De Fernández 0 1184 14828 14792 2024-05-05T10:07:05Z Vicenta Harker 1316 Shi'ipajee sukua'ipa 14828 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Reinaldo_Fernández.jpg|miniaturadeimagen|Reinaldo Fernández, poeta wayuu, 2024]] '''Reinaldo Edgar Fernández Hoyos''' Wayuu Ja'yaliyuu, jemeishi sulu'u tü mmakat Sinamaica, sulu'u tü munisiipiokalü Wajiira, sulu'u Suuria, Wenesueela; no'u chi ka'ikai po'oloo aipiruamüin, nulu'u chi kashikai diciembre, nulu'u chi juyakai 2000. Akumajüi je ashajüi nia poesiia,[https://versionfinal.com.ve/ciudad/crepusculo-guajiro-de-reinaldo-fernandez-gana-financiamiento-de-young-entrepreneur/] a'walakajüi pütchi, a'yataai sümaa sukua'ipa wayuu, aikale'etshi a'yatawaa süpüla akaalinjia wayuu.[https://standarddigitalnews.com/los-10-exitos-mas-resaltantes-de-reinaldo-de-fernandez-en-sus-20-anos-de-edad/] == Nachiki naa kasayuukana nünain == Naa nüpüshikana Reinaldo Fernández nnojoishii wayuuin washinnuu; süchon nia Olga Lucía Hoyos nümaa Edgar Fernandez. Olga Lucía, tottoolu, e'rajaalü ayuuisü; otta Edgar, puluusiapü'üshi, wenesueelaje'ewalii piamale'eya. Jintüliiwa'aya Reinaldo eetüjülia naa'in sünain tü ashajuushikalü. Tepichishi nia sulu'u tü mmakat El Guanábano, sü'ütpa'a tü puelokat Sinamaica. Süka wayuuin nia, ekirajünüshii natüma naa nimiyo'uyuusekana, je shikirajala ma'i nia tü noushikat, Carmen Dolores Fernández. Shia ekirajaka nia sünain icheinjachin nia sünain tü nukuaipakat sünain wayuuin nia je sünain nüküjainjatüin süchiki tü sa'anainkat sainküinpünaa mmakat. == Tü nikirajaakalü anain Reinaldo Fernández == O'ttüshi sünain ekirajawaa sulu'u tü ekirajaaleekat Escuela Arquidiocesana "San Francisco de Asís", je wachiyeetshi sulu'u tü ekirajaaleekat Unidad Educativa "Carmen Ferrer Ortiz". Akaalinjüshi sünain ekirajaa sünain ashajaa karaloukta je teatro namüin tepichi eekai nacheküin. So'u tü juyakat 2018 o'ttüshi sünain ekirajawaa sulu'u tü universidad kanüliakat ''Católica Cecilio Acosta (UNICA)[https://es.wikipedia.org/wiki/Universidad_Cat%C3%B3lica_Cecilio_Acosta]'', ekirajaashi süpüla a'walakajaa pütchi, ''Comunicación Social'' sümakat alijuna, sünain tü kanüliakat ''Desarrolo Social'', akaalinjünüshi süka wane beca sütüma ''Fundación Jesús Enrique Lossada''. == Tü naa'inrakat Reinaldo Fernández == [[Anaajaalaa:Poeta_Wayuu.jpg|miniaturadeimagen|Escritor y poeta Wayuu]] So'u tü juyakat 2017 o'ttüshi sünain aküja ''poesía'' sümaa tü kanüliakalü ''Grupo Literario "Bitácora de Fuego"'' sulu'u tü kanüliakalü ''Centro de Arte de Maracaibo "Lïa Bermúdez",'' sulu'u ''Teatro Baralt'', je sulu'u tü ouutkajaaleekat sulu'ukat ''Banco Central de Venezuela.'' Nüshajüin tü poema kanüliakat ''"Ay, Sinamaica"'', sümünjatü tü pueulo eejachire nia jemelin, e'itaanüsü sulu'u tü karaloukta a'walakajütkalü pütchi kanüliakalü ''"Tinte Libre"'', tü ojui'ttawaikat semaanawai sütüma ''Versión Final'', je shia tü palajatkalü sukua shiyu'nnuin wane nüshajala sulu'u wane a'walakajülü pütchi. So'u tü juyakat 2018 eejachi sünain wane ayoujawaa kanüliasü Young Entrepreneur 2018, akaalinjuushi sütüma tü a'yatawaakat "Aprendo y Emprendo" je natüma naa nanüike'ejenakana naa cheje'ewaliikna Estado Unidos sulu'u Wenesueela, otta nükanajakalaka, tü niyu'tkalü aka tü palajatkalü karaloukta nüshajüin tü kanüliakalü "Crepúsculo Guajiro". '''Ashajaa asiraairua:''' No'u chi kashikai diciembre sulu'u tü juyakat 2021 nüikale'eerüin wane a'yatawaa akaalinjia wayuu kanüliasü "Ashajaa Asiraairua Wnesueela", süpüla aashajawaa süchiki tü ekirajawaakalü, je süpüla anainjatüin nakuaipa naa tepichikana sulu'u tü munisiipiokalü Wajiira, süka jamüin sükajee a'yatawaakalü tüü akaalinjünüshii naa tepichi atüjakana ma'i süpüleerua wane kasa je süpüla shi'nnajatüin tü natüjainkalü. Alatüshii suulia 6000 naa tepichi shi'yataakana amaa "Ashajaa Asiraairua Wenesueela", eesü ekirawaa napüleerua, e'rajaanüshii naa eekai ayuulin, awakuunajünüshii, aapünüsü eküüt neküin, anouktünüsü tü ekirajaaleeirua sa'akakalü mojuui, e'itaanüsü miichi süpülajana karalouktairua, otta wainma kasa saa'inrakat tü a'yatawaakalü. Tü a'yatawaakalü ayatsia so'unnaa tü a'leeyajawaakalü Covid-19, sünain akaalinja naa wayuukana wanaa sümaa tü a'yatawaa kanüliakalü "Fundación Wayuu Taya", je eejatü e'reje'eraa naa ayuuishiikana, eejatü awakuunajünaa, sümaa tü waneeirua e'reje'eriakalüirua otta waneeirua a'yataaleeirua, So'u tü juyakalüirua 2020 otta 2021, akaalinjünüshii 3.450 wayuu kepiakana mojuuipa'a sulu'u tü munisipiiokalü Wajiira. '''Nukuaipa cha'aya Estados Unidos:''' Saja’alajaapshimüin tü juyakat 2022 o’onooshi sulu’umüin tü puelokat California, sulu’u tü mmakat Estados Unidos, süpüla achajawaa a’yatawaa. So’u tü juyakat 2023 o’ttüshi sünain ekirajawaa sünain inglés sulu’u tü ekirajaaleekalü Mt. San Jacinto College, je ayoujaashi sünain tü kanüliakalü “MSJC poetry contest” je nüchikijeeshi chi nüchiiruajachikai chi palajachikai süka tü nüshajala kanüliakat “Ay, Sinamaica”, süka wayuunaiki, alijunaiki je inglés. Je tü karaloukta a’walakajütkalü pütchi “Light” sükorotkalia ne’e tü ekirajaaleekalü, shi’itaain tü nüshajala kanüliakalü “Don Ancestral”. Tü piamasükalüirua nüshajala sulu’usü tü palajatkalü karaloukta nüshajüin, tü kanüliakalü “Crepúsculo Guajiro”. So’u tü juyakalü 2024 o’ttüshi sünain eewaa sa’aka tü ku’yamakülüirua cha’aya Estados Unidos, eejatüle shi’iyatünüin tü ni’yataainyakalü, sükaalinjüin nia wane a’yataale kanüliakasü Ciudad Perris, uuchupünaa sulu’u tü puelokalü California; sünülia tü ni’yataainkalü “The Wayuu Culture’s Night” sulu’u tü süpülajanakalü kataloukta “Cesar E Chavez” sükorolo Ciudad Perris. == Tü nüshajakalüirua == -Crepúsculo Guajiro (Sultana del Lago, Editores 2018) <nowiki>ISBN 978-1731368645</nowiki> -Una Princesa Llamada Zulia (Sultana del Lago, Editores 2019) <nowiki>ISBN 978-1695152403</nowiki> -Crepúsculo Guajiro: Suwarala Kaika Wayuu (Sultana del Lago, Editores 2021) <nowiki>ISBN 979-8707296314</nowiki> -Un Verso Tuyo en mis Labios (Sultana del Lago, Editores 2023) 979-8730445604 == Karalouktairua eere shi'itaanüin tü nüshajalakalüirua == -Revista Tinta Libre (Versión Final, 2017) -Latin American Literature Today (University of Oklahoma, 2019) -Rosas Marianas: La Chinita y los poetas zulianos (Sultana del Lago, Editores 2020) -Diccionario general de la literatura en el Zulia (Sultana del Lago, Editores 2020) -Revista digital Eiruku (Argentina, 2021) -Revista Proud (Universidad Externado de Colombia, 2023) -Flight Magazine (Mt. San Jacinto College, 2024) == Tü nükanainkalüirua == - Young Entrepreneur 2018 (Embajada de los Estados Unidos en Venezuela). -Orden “Antonio José de Sucre” en su única clase. (Alcaldía de Maracaibo, 2019). -Botón “Mérito a la Juventud del Zulia”. (Consejo Legislativo del Zulia, 2019). -Premio Mara de Oro de Venezuela 2019 como “Escritor Juvenil revelación del año”. -Orden “Alí Primera” para cultores populares. (Consejo Legislativo del Zulia, 2021). -Botón “Mérito a la Juventud del Zulia”. (Consejo Legislativo del Zulia, 2022). -3rd place “MJSC poetry contest” 2023. (Mt. San Jacinto College, 2023). == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] cuhfzhfpu49sol002plgv5yzsjj6zgw Jackeline Romero Epieyuu 0 1185 14364 14362 2024-03-05T23:31:29Z Leonfd1992 13 14364 wikitext text/x-wiki '''Jackeline Romero Epieyuu''' (Jemeisü cha'aya sulu'u tü mmakalü Kashushimana, 24 nükalia kashikai [[Tisiempüre|akoosto'u]] so'u tü juyakalü 1976 - [[Pala'aipo'u|Barranquilla]], anaajaasü 26 nükalia kashikai [[Outuuwüre|peureero]] so'u tü juyakakalü 2024) Shia wanee jiet yala'ayatsü [[Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua]] 6l9ba0vwbvhtf9bislv5j2uarajgdu8 Weriyuu 0 1186 14447 14373 2024-03-16T23:15:12Z Leonfd1992 13 14447 wikitext text/x-wiki Wane wuchii she'e palaa [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 7rfxp8tjzqcssd5a80oq2mquqevio9a Achon'irü 0 1187 14377 14376 2024-03-07T16:18:24Z 206.1.144.204 14377 wikitext text/x-wiki 1.Achonru:Suchonyuu waatooron:hijos de mis hermanos varones. 2.Asiipü:Suchonyuu wawaayu:sobrino por mi hermanas. 3.Aüi:shia tuu wakoyakaka:los pies con que camino. 4.Ashimia:suwayushee wachon.marido de mi hija. 81zh25qoea214yff9k61wqq17jr1mns Asiipü 0 1188 14378 2024-03-07T16:28:22Z 206.1.144.204 Página creada con «Asiipü:suchonyuu wawarrayuu:hijos de mi hermanas» 14378 wikitext text/x-wiki Asiipü:suchonyuu wawarrayuu:hijos de mi hermanas sedkklfhlycwf5du9ylb7bp2a6bkdua A'üi 0 1189 14498 14379 2024-03-25T20:42:35Z Weinshi10 1177 14498 wikitext text/x-wiki 3.Aüi:shia tuu wakoyakaka:aui nia chií nushiikai chií suwayuusee tu achonwakaa. r32lbsmcoiz2z9gdhfw42rhres7re13 Ashimia 0 1190 14380 2024-03-07T16:35:05Z 206.1.144.204 Página creada con «4.Ashimia:suwayuushee wachoon:marido de mi hija.» 14380 wikitext text/x-wiki 4.Ashimia:suwayuushee wachoon:marido de mi hija. 3dwksrs224g6lv9nvxzs92i3dffy15e Reinaldo Edgar Fernandez Hoyos 0 1191 14416 14389 2024-03-10T15:37:55Z EmausBot 182 Fixing double redirect to [[Reinaldo De Fernández]] 14416 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Reinaldo De Fernández]] mdw2vlltri8tll4s547fd9x7j1r13tb Reinaldo Edgar Fernández Hoyos 0 1192 14393 2024-03-08T16:35:22Z Jintüi 32 Jintüi ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Reinaldo Edgar Fernández Hoyos]] sünain [[Reinaldo De Fernández]] 14393 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Reinaldo De Fernández]] mdw2vlltri8tll4s547fd9x7j1r13tb Wikiaa'innajatü:Wayuunaiki 0 1193 14400 2024-03-09T10:40:43Z Andre Engels 647 Andre Engels ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wikiaa'innajatü:Wayuunaiki]] sünain [[Wikipeetia:Wayuunaiki]] 14400 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Wayuunaiki]] 7ktzunkh0w34jqgg89ev95dd0bgvu8h Aapiee 0 1194 14441 14419 2024-03-16T01:34:23Z Leonfd1992 13 14441 wikitext text/x-wiki '''Aapiee''' ([[alijunaiki]]: Aviso o avisar ante alguna anomalía) je apirria, waima sukuaipa; esü tü aapie antakat sütüma putchipü, ee müsia tü aapie süntirakat lapü. Tü aapie süntirakat wayuu , Shia maaka , sünajale süpüshi , erre asirü ,maaka sulatüle wane kasachiki, maaka kainjalai wapüshi, apitnüsü süpüshi tü wayukalirruwa apüsheka. Müsia tü aapie sünaijeka lapü , eiyalasü sünain walapüin shi'iatüin tü alatüinjatukat wamuin sou wane Kai, sapiruin waya tü wapüshi tü anajakat chakat moulia jepirra. 55znvqve0k9vviwo2zfc0c4hjkdfd4m A'ajünaa 0 1195 15511 15509 2024-10-22T16:24:36Z Leonfd1992 13 15511 wikitext text/x-wiki '''A'ajünaa''' ([[alijunaiki]]: ''Quemar'') Tü a'ajünaaka waima sukuaipa, esü tü anajakat wasura , Karruwon, koücha', süsema outüs; pirrajapa jamalu'uluin shiai'rua: * Ajá wasura : Shia sukotchiranapa tü wasüraka, waimapa shia aajünusü. * Ajá Karruwon: ayatawaka tü kakaliai'irü natuma naa wayuukana, Shia eres suchotonuin tü aiipiaka süma irroluin, apon'nussu supülajanain jatka , ajoitünüsü kamüsain müsia Shia , süchiki saajünüin oulanüsü jaarai Kai, süchiki akotchajünüsü sülü toleka , anasü süpüla saajayain arrepa. * Ajá koücha': esü saajünuin tü kouchakat süma alijuna süma wayü , Maka joutshatai Shia . * Süsema outüs: as'shottünüsü wane wunülia ekei laktain epejanüsü sümuin wayü anajain sülü tü amüyuu, süsemainjatü , süpüla süntuin emmüin keirein Sain chayaa jepirra, kounianjatuin Shia pansain. Tu aajaka kasa' ayuisü tü mmapaakat sütüma. * * 5horo8uruff28oa3y9ajeeqfemmi3tt Shunui 0 1196 14509 14437 2024-03-27T03:45:04Z Leonfd1992 13 14509 wikitext text/x-wiki '''Shunui''' ([[alijunaiki]]: ''gripe'') Shia tü ayule epijakat süleru wayuu, apü'kain sütüma Shia tü ei'chi, amürralu, süs'sosü , süpüshüwa süsanalikat Sain wayuu {sistema respiratorio }, e'enajünüasü Main tü sünüliakat süma shunuin Shia , wane wayuu sünainle ayuleka tü mayoujasat , ewenasü sülüpüna shiichi, aisü sümüralü, issasü süssanalin Sain , tuttushi, katchinsü oushuwa nunain, aijüsü sütapaa , wattusü ekii, onojo wanepia, onojo jososu, mmapüsa. Wayuu ekei shunuin Cheka shiiyajirain süpüla anainjatüin Shia , assuinjatu wuin, aimajirrainjatu, Ka jamuin essü süpüla shialerajeruin wane ayule sünainje , ekei kain ayülekat tü aimajirainjatü süli jemiai, nojotsü oojuin jawon. md8zzrgfjkfyl2zsip1195oii1cb0q6 Obesidad 0 1197 14427 2024-03-13T22:48:03Z Profepi2 1029 Página creada con «alanawa aüüsa, ayule maaka sülanale aüsa sünain wayuu, sukotchirale tü aüsakat süleru esü süpüla ayuulin shii. ¿ Jamüsü shiipijaka ayülekat tü süleru wayuu ? * Nojotsü ainrain kasa' , nojotsü awatain , nojotsü akoijüin , awatawa süma akoija jeijasü sümüin tü wei'ruku Otta süma waleru. * Eküsu ekülü jurichi wanepia. * Nojotsü atunküin pansain. * Jalujüsü Sain waima kasa, mojukaa atüma sain. * Esü süpüshi ekei Alana aüsü.…» 14427 wikitext text/x-wiki alanawa aüüsa, ayule maaka sülanale aüsa sünain wayuu, sukotchirale tü aüsakat süleru esü süpüla ayuulin shii. ¿ Jamüsü shiipijaka ayülekat tü süleru wayuu ? * Nojotsü ainrain kasa' , nojotsü awatain , nojotsü akoijüin , awatawa süma akoija jeijasü sümüin tü wei'ruku Otta süma waleru. * Eküsu ekülü jurichi wanepia. * Nojotsü atunküin pansain. * Jalujüsü Sain waima kasa, mojukaa atüma sain. * Esü süpüshi ekei Alana aüsü. Tu wayuu ekei Alana aüsü , esü süpüla süshakajai tü sainkat. Supüla nojolüin sülanain saüsü wane wayuu , che'kü sainmajirain , assuinjatu jarai waaso wuin süpüla kaika, nojotsü asüinjatuin warapa je asüin asüshi ekee ka'akain süükara, sülaküinjatu tü awatawakat, akoyojoka, jattairü tepichin o'tta laulaain Shia. * * * fc1l30lxvbb9k81fg3qrmyp3vcl4yt3 Akaniaajaa 0 1198 14429 14428 2024-03-14T22:39:53Z Profepi2 1029 14429 wikitext text/x-wiki ( Alijunaiki: Escaneo) Este termino se genera dentro de la población wayuu a través de la integración de las TICS que sin duda alguna ha sido una de las herramientas que ultimadamente ha utilizado los pueblos y comunidades indígenas. El escaneo en la actualidad se ha convertido en una necesidad, para las personas día a día, desde escanear un código QR ( QR: Quick response, que se traducen al español : respuesta rápida ), para compartir conección de Internet, como escanear un documento para poder enviarlo a través de un correo electrónico, de pronto para recibir algún beneficio monetario o para compartir información, por lo general los escaneos se realizan, con un teléfono inteligente o tablet, quien realiza el trabajo de capturar la imagen del QR . El escaneo o akaaneajaa es un término muy conocido dentro de la sociedad wayuu, tanto así que ya pertenece y es un término nuevo dentro del idioma wayunaiki. ru4hc7jj7jg6oznvbro6iz0zed2hoeu Imeeirü 0 1199 14431 14430 2024-03-14T23:05:08Z Profepi2 1029 14431 wikitext text/x-wiki shiawase ( Alijunaiki: correo electrónico ) alanirüt pütchi süma süshajüshin sülümüin waneeya shiawase. Süpüla wane wayuu sülüwatain sünüiki ashajüshi sülümuin waneeya shiawase , müin yaaka sülüwatain pütchi ajuupajüsü Shia putchia. che'ijasü wane komputatoora o'tta süma wane internet aka jamuin, Shia shiaataka aka. Shiawase wane wayuu wanawainjatü süma sünülia , anasü süpüla yotirrawa süka. Moülia tü shiawase che'ijasü mai , achuntünüsü mmakaa püchajale ayatawa, mmaka püshajirale sülü tü ekirajülekat shia'aleya achuntanüka palajanale. 3frnykywvec5exfch3qvxhlim9o3wwk Efecto invernadero 0 1200 15507 14434 2024-10-22T16:05:57Z Profepi2 1029 15507 wikitext text/x-wiki '''( wayuunaiki : süpütaka tü juyapouko )''' tü Efecto invernadero sümakat tü alijunakalirua , Shia tü walatshi atükakat sütüpüna tü mmakat, sütüma tü ka'asü sünaijeka tü süpütakat tü jüyapoüko. [[Anaajaalaa:Efecto invernadero.jpg|miniaturadeimagen|Efecto invernadero ]] Tü ka'asü ata'ülakat tü walatshi müs'ka Sain wane aanala ekei akojoin tü planetakat . Tü süpütapünakat tü jüyapouka , wane süleche' mma , epijaala müsü nee, anasü sümüin tü mmapaakat aka jamüin sütaülüin tü nütchin kaikei, chayaa ipünaje sünainje tü atmosferakat, anaa müsia tü mmakat. Sümaiwa anasü sümüin tü planetakat süpüla einjatüin kata aaü saü, mapa' sümojujaka süküwaipa, keemashatain Aka jamuin moülia nojolüipa muinya Sain paala , matijajuipa süküwaipa tü mmapaakat, esü süpüla jairemai chi kaikei, esü aire main jemiai motsoo süma , süchiki aisü walatshi, emameja müsia tü jüyakat, sünainje müin Shia yayaa joüsü tü sule'echeka mma. lg2sf9jnonykpwkklo0jtzvyvm436vk Kute'ena 0 1202 15199 14449 2024-08-27T22:45:31Z Profepi2 1029 15199 wikitext text/x-wiki Kute'ena ( Alijunaiki: Indio Desnudo ) wane wunu'u wüitta atalü jouutsü chayaa una'apüin Mmakat mïyou ma'i tü su'uliakat, anasü tü kute'enakat süpüla sojoojüin wayuu ekei shiiwalüin majayuula, otta süpüla ayuuliin. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] rfqkp7ittjkpr832pndenow2oiif1sr Sisira 0 1203 14601 14600 2024-04-09T18:26:42Z Leonfd1992 13 14601 wikitext text/x-wiki '''Sisira''', '''Ishira''' ([[alijunaiki]]: ''maraca'') Nimiraa chii wayuukei. Sukuaipa. Akumajanúsú súka wanee súchon túú aliita, piama so'u wanee iipuna o'ulaka wanee molu'u, eitanusúú shipa ipachinú súlú Sukumajia. Achajanusu chií súchon aliita nojoluin wittin súmaa jakutuin nia eirúnusú piama so'u wanee iipuna o'ulaka wanee molu'u, ayunuusú túú shosholonka, eitanusúú süpüla ka'i süpüla josoinjatuin, alajanúsú, olojúnusú o'ulaka súlujee eetanúsú ipachinú süpüla sújúituin shiraa. Anakaa apúlaa Eeree wanee ayuinshi túú o'utsaka asisirajasú süpüla shenajuin na sheyukanuin süpüla nakuijuintain wanee putchi no'u chií ayushikain, o'ulaka eeinjatuin wanee kaasa [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] 0hreg79sntbtpr9h7qzedziwtbih88g Wikipeetia:Wiki-Antirawaa/Lista de artículos para editar 4 1205 15480 15359 2024-10-20T21:41:21Z Leonfd1992 13 15480 wikitext text/x-wiki Pütchi süpüla ashajunaa otta müsia süpüla anouta süshajia. {| style="width:100%; background:white; line-height:25px" |- !colspan=6 style="width:100%; color:black; background:SkyBlue; font-size:150%; vertical-align:bottom"| Wiki por los Derechos Humanos 2024 |- ![[Epitsü]] ![[Uuchi Makuira]] ![[Watta'a maalü]] ![[Süchii ranchería]] |- ![[Puerto Estrella]] ![[Wuinpeshi]] ![[Süchii Karaipia]] ![[Süchii Palomino]] |- ![[Punta Espada]] ![[Portete]] ![[Albania]] ![[Cambio climático]] |- ![[Oo'ojulee sa'awa]] ![[Oo'ojulee mayaapü]] ![[Efecto invernadero]] ![[Akutkajaasü mma]] |- ![[Dióxido de carbono|CO2]] ![[Gas de efecto invernadero]] ![[El niño]] ![[La niña]] |- ![[Calentamiento global]] ![[Neoproterozoico]] ![[Ka'i]] ![[Kashi]] |- ![[Molécula de agua|H2O]] ![[Suturula juya]] ![[Tutshi]] ![[Walatshi]] |- ![[Miyaasü wajiirapünaa]] ![[Sainya wayuu]] ![[Mainyatuuisu]] ![[Metano]] |- ![[Wuna'apü]] ![[Eisalajaa mmapa'akalü]] ![[Akotchajaa paasta]] ![[Wasuura süpa'apünaa woumain]] |- ![[Yarüttüsüka shirokojutüka wuin]] ![[Juya joutaimaajatüka]] ![[Wuchii aja'lajaaka süpa'ajee mmapa'akalü]] ![[Wuchii aja'lajaaweeka süpa'ajee mmapa'akalü]] |- ![[Sheemiaishi juya]] ![[Katto'ui süka wotsa]] ![[Wuin jemetüsü]] ![[Wuin palaasü]] |- ![[Sedimentación de la tierra en el territorio wayuu]] ![[Sa'anasia tü yosu'ulia otta jamüche'e yaa Akuwalu]] ![[Retos del pueblo wayuu]] ![[La práctica del pastoreo y la afectación al ciclo climático]] |- ![[Los ciclos del agua, desde el mundo Wayuu por el cambio climático]] ![[Anakaa süpüla aainjünaa süchikuwa'a]] ![[Tü alataka namüin naa wayuukana sünainjee su'wanajaain mmapa'akalü]] ![[Unidad Educativa Privada Fe y Alegría Paraguaipoa]] |- !colspan=6 style="width:100%; color:black; background:SkyBlue; font-size:150%; vertical-align:bottom"| Lista de temáticas para creación de material audiovisual |- ![[Juya]] ![[Wuitüsü]] ![[Ka'i]] ![[Atuushi]] |- ![[Luwopu]] ![[Miichi]] ![[Ichitkii]] ![[Kamaneewa]] |- ![[Asema]] ![[A'lakajawaa]] ![[Paa'inwaa]] ![[Anajirawaa]] |- ![[Achiawaa]] ![[A'laüle'era aa'in]] ![[Yootirawaa]] ![[Süchikuwa 3 de Abril]] |- ![[Aipia]] ![[Apünajaa]] ![[Uujolu]] ![[Asoulajaa]] |- ![[Süi]] ![[Katto'ui]] ![[Ayaataa]] ![[Arüleeja]] |- ![[Kepein]] ![[Red Comunitaria Weinüin walapüin]] ![[Anakaa süpüla aainjünaa süchikuwa'a]] ![[Alijuna]] |- ![[Kaasha]] ![[Maasi]] ![[Talirai]] ![[Pali'ise]] |- ![[Samüttapai]] ![[Jawaapia]] ![[Alouka]] ![[Sawa]] |} {| style="width:100%; background:white; line-height:25px" |- !colspan=6 style="width:100%; color:white; background:SkyBlue; font-size:150%; vertical-align:bottom"|Püneekajaa wane pütchi eekai kamalain pümüin |- ![[Atüna]] ![[Asoulajaa]] ![[Watta'a maalü]] ![[Serulaalü]] |- ![[Süsii]] ![[Aajuna]] ![[Aa'irü]] ![[Aapiee]] |- ![[Aataa eejuu]] ![[Aikeyuu]] ![[Ajujawaa]] ![[Wayuuirua]] |- ![[Alijuna]] ![[Asema]] ![[Ashoujaa]] ![[Eemioushi]] |- ![[Eetaa]] ![[Eitajaa]] ![[Irolu]] ![[Jaarü]] |- ![[A'lakajawaa]] ![[Wankeeta]] ![[Aüliijana]] ![[Mojuui]] |- ![[Jimo'olu]] ![[Ju'letaa]] ![[Jiitpai]] ![[Palousa]] |- ![[Leeyata]] ![[Paa'inwaa]] ![[Taapüla]] ![[Yootoo]] |- ![[Olojoo]] ![[Wattapia]] ![[Watta'apa]] ![[O'unajawaa]] |- ![[Ka'i]] ![[Institución etnoeducativa rural Maracari]] ![[Apana]] ![[Püsha]] |- ![[Kashuushira]] ![[Monku]] ![[Paruluwa]] ![[Shotshot]] |- ![[Si'ichi]] ![[Waana]] ![[Ookotuushi]] ![[Sawa]] |- ![[Püichi]] ![[Ala'ala]] ![[Kaashapa]] ![[Jakala]] |- ![[Karatse]] ![[Escuela Técnica De Artes Presbítero Francisco Babbini]] ![[Liceo Bolivariano Orángel Abreu Semprún]] ![[Kalie'e]] |- ![[Jaloouli]] ![[Pa'a]] ![[Talirai]] ![[Püsichi]] |- ![[Atiiwajaa]] ![[Jiiko]] ![[Kaa'ulaa]] ![[Kashuushira]] |- ![[Kute'ena]] ![[Shotshot]] ![[Maiki]] ![[Olojoo]] |} rz7v6jdvoi9416xbhjkwxu1hqopn3lu Lapüt 0 1206 14494 2024-03-25T15:01:18Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Lapüt]] sünain [[Lapü]]: Título mal escrito: Corrección 14494 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Lapü]] b4jxeery831vz4zvgc6bz5zkr1s0dvl Wikipeetia:Políticas 4 1207 14515 2024-03-27T04:18:22Z Leonfd1992 13 Página creada con «Políticas y convenciones para la Wikipeetia süka wayuunaiki.» 14515 wikitext text/x-wiki Políticas y convenciones para la Wikipeetia süka wayuunaiki. riu8f9z6d4ryyi1ai8sg819xmrunotk Jo'uya wemi'ijaai kaa'ulayawaa 0 1208 14560 14559 2024-03-30T01:21:27Z Llovi2008 1009 14560 wikitext text/x-wiki == Jo'uya wemi'ijaai kaa'ulayawaa== '''Jo'uya wemi'ijaai kaa'ulayawaa''' ([[alijunaiki]]: ''vamos a jugar a las cabritas'') Sülü tüü Mmaa paralüüka yaaya wajira'a, erüü tü palaaka suntünajira'ain süma'a jasaika kepiachin na'aa jayaliyukanü nayatain chi'aa tü apünajaa sümaya tü ekeja'aka. Wane'e kay soü tü kashika apüriirü antusü tala'ata " jo'üya wemi'ijaai kaa'ulayawa" anterüü juya talaterüü Mmaa jo'uya sünain yanamakaa. [[File:Ashentajaa kaa'ulayawaa.jpg|thumb|kaa'ulayawaa]] Esüü ayatawa jo'üya wakümajüin japain süpüla apünajaa, tü waüya: maiki,ai,kepeshüüna,kalapaasü,wüirü,meruuna,shamuuna. Kekirarasu esüü ekawa'a wanaa suma'a puna'aka shiruuna,o'uujolu,tulujushi,poi. Atalala'asu kashika'a soü mainma kay,sunain ayonnajaa, eiraja'a,emijawa kaa'ulayawaa. natuma na'a jimalirakanu'u suma'a tüü majayunnukalüü. Esüü amurajirawa'a sunain tüü emi'ijawaa kaa'ulayawaaa. [[File:Ashentajaa kaa'ulayawaa.jpg|thumb|kaa'ulayawaa]] Esüü eipirawaa,rina eipirasü nüma'a wuchojolo uliana piama kashi suchikii. Antushi putchipu'u supula anata'a sukua'aipa.anasu putchi'i soü. Anasuu main tu'u kaa'ulayawaa emijawaa,ayo'onaja'a,eiraja'a oulaka asawa'a. Kamalainsü namüin na'a wayukanü [[Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü]] cvtz3wtzb3y5m8eunmhv6yl4yned34d Shiliwala 0 1209 14549 14547 2024-03-29T23:46:01Z Leonfd1992 13 14549 wikitext text/x-wiki wane shiliwala Shia tü , joutkat Main chaya sirumatü, chimitachensü, etnüsü wattaje, anachonsü Main, chimitüsü süma watain salii , jaayasü aipawai, chií kaikei wane shiliwala muloü Main , süma kawaralain nia , pejeshi sünain tü mmaka, niiyalapa wattachonsü, esü shiliwala ekei samatüin je süma jaishatain ,müin yaaka nain chií kaikei. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] 5z6e22f0bkra6179nq4nf33058jkion Lucero (astronomía) 0 1210 14550 14548 2024-03-29T23:48:20Z Leonfd1992 13 14550 wikitext text/x-wiki tü lucero nümaka chi alijunakei, nia chi shiliwala muloukei Main sa'aka tü waneiruwa, muloü süma kawaralain nia, sirumatü. Eshi wane planeeta etnajünüshi süka pütchi lucero Ka jamuin niiyalapa mmapümuin , chayaa ipünaje malii je aiipaawai kachimirashi je kawaralashi, nia chi planeeta Venus münakai. [[Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua]] t96b193y1h9u0z2j1qslc86be5skdsb Pooi 0 1211 15481 14555 2024-10-20T21:43:59Z Leonfd1992 13 15481 wikitext text/x-wiki '''Pooi''' ([[alijunaiki]]: ''plato típico del wayuu'') Tü pooi sümaaka wayuu laulayü wanne eekülü ekünajünüsü main ainjünüsü sükaa maikii sümaa keepeshüna wajireet. Palaajana alaakajünüsü tü maikiikalü poletpain main shia eiitanüsü keepeshünaka otsia seepü.seepüin pa a' otsia seepüin anerrü otta wiirü sükojojia shirakaa ejiitüüna akaalü iichi shemetajia. [[Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu]] i7t6n2rx5fvj68cxjpa3qsqa4xu6kd8 Ju'letaa 0 1212 14571 14570 2024-03-30T21:38:35Z Uriana2023* 1028 14571 wikitext text/x-wiki Shia joluu sukuaipa tü juletakat sou wanee kasat otta süi Juleeta sünain atunka. Ayawatunusu sukuaipa juletaa sünain weemerain 9qwvuh3nphr4ppjnnx4mw2oqy1ajixv Planeta 0 1213 14572 2024-03-31T00:12:13Z Profepi2 1029 Página creada con «Wane musüka Sain wola sirumatülü, leeyasü nü'utpüna chi kaikei , jaayasü sütüma nüwarrara. Wane planeeta Shia wane kasa muloü Main , eree Shia , chasüirüwa ipüna , eree tü shiliwala .» 14572 wikitext text/x-wiki Wane musüka Sain wola sirumatülü, leeyasü nü'utpüna chi kaikei , jaayasü sütüma nüwarrara. Wane planeeta Shia wane kasa muloü Main , eree Shia , chasüirüwa ipüna , eree tü shiliwala . kxtjlumsczrdw81s3fkbnrw9vvc3edn Sistema Solar 0 1214 15552 14574 2024-10-30T00:36:58Z 206.1.247.246 15552 wikitext text/x-wiki Shia eree pachiruachein naa planeetakana , ereJo pasanain chi kaikei. Leeyata müsia tü planeetakana sirumatülü naatou'puna chi kaikei. Sajuin tüalijüna atijüsükalirua( Nasa ) naa ekirajakana süpüla natüjain saü süküwaipa chayaa sirumatü, ere leyain tü mma kaluka waya, akümajasü sünainje wane siruma sainjuin kasü, estta müssia wane putchiyasan müsü: eree chi kaikei süma tü planeetaka , akumajasü sünainje wane kasa müloü alatüsü naatoupüna chii kaikei, süjütaka süchiki wane korienta sainjüin kasü, wattalü nulia, sajaraitapünaka tü planetakalirua . Sünain tü sistema solatka, Eshi chií kaikei, otta süma tü planetakalirua , leyatuin nüütpüna. Chi kaikei nia chi shiliwala pasanainkei sünainje ere jutkatuin tü planetakalirua. Nü'utpüna chi kaikei esü mekiisalü planeeta chaya sirumatülü.esü mekísàa tu leyataka chayaa sirumata planetaka sumaka alijunaka músia tura shiliwala tu wamaka irsdom8ucanhtxqyx22k548oj6empdt Wikipeetia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia 4 1215 14591 2024-04-03T04:08:42Z JOAN 174 Página creada con «[[Akotchajülee sünülia:Luma namüin na wayuukana]] <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#FFFFFF;color:#CEE7FF;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFF…» 14591 wikitext text/x-wiki [[Akotchajülee sünülia:Luma namüin na wayuukana]] <div style="background-color:#FFFFFF; padding:18px; border:2px solid red;"> <p style="margin: 0.5em 0 0 3%; text-align: center; font-size: 125%; line-height: 1.3"> <div style="background:#FFFFFF;color:#CEE7FF;" class="hp"> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:1px 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background:#FFFFFF;padding:10px;"> {| style="width:100%; | class="" style="background-repeat:no-repeat; background-position:-40px -15px; text-align:center; padding:15px; vertical-align:middle; -moz-border-radius: 40px; -webkit-border-radius: 10px; border-radius:30px;" |<span style="color:#1E90FF;font-size:2.4em;font-variant:small-caps;line-height:100%;" class="hp-welkom-1"><span style="color:#1E90FF;">'''¡Jamayaa pia'''</span> '''Wikimedista Wayuu!'''<span style="color:#555555;"></span></span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">{{#switch: {{CURRENTDOW}} | 6 = [[Saawana]] so'uka'i|0 = [[Rimiiku]] so'uka'i| 1 = [[Luune]] so'uka'i| 2 = [[Maatte]] so'uka'i| 3 = [[Mietkule]] so'uka'i| 4 = [[Juweewe]] so'uka'i| 5 = [[Pienne]] so'uka'i}}, {{CURRENTDAY}} [[{{CURRENTMONTHNAMEGEN}}]] nou chi juyakai {{CURRENTYEAR}}</span> | class="hp-statistieken hlist" style="width:40%;text-align:center;vertical-align:middle;border-left:1px solid #cccccc;padding:15px;"| <div style="display:inline-block;text-align:center"> <br /> </span><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.3em;line-height:100%;" class="hp-welkom-2">'''Yaaya pünteerü anain supushuwa'a tü pütüjaweeka aa'u'''</span> <br /> </div> |} </div> <!-- CABEÇALHO FIM --> <div style="background:#CEE7FF;color:#333333;" class="hp"> <!-- PORTAIS INICIO --> <div style="margin:10px 0px 10px 0px;-moz-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);-webkit-box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);box-shadow:0 1px 1px rgba(0, 0, 0, 0.1);background-color:#FFFFFF;"> {| style="border-spacing: 1px; border-collapse: separate; width:100%; text-align:center; font-size:0.9em; padding:2px 3px 2px 3px;" class="hp-portalen" | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFE4B5;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Nuvola_apps_khelpcenter.png|link=Ayuda:Contenidos|50px]] [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana|Ekirajaaya namüin na wayuukana]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#FFDAB9;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Wikipedia:Café|50px]] [[Wikipedia:Joo'uya wasai kepein|Joo'uya wasai kepein]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#D2B48C;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Crystal Clear action run approved.svg|link=Wikipedia:Políticas y convenciones|50px]] [[Wikipedia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia|Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]]<span style="color:#000000;"></span><span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#90EE90;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Glade.png|link=Ayuda:Cómo puedes colaborar|50px]] [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Pütchi cho'ujaaka süpüla ashajünüin]]<span style="color:#000000;"></span> | style="background-color:#FFFAFA;border-top:5px solid;border-color:#87CEFA;padding:3px 0.25em; width:11.1%;" | [[File:Social Media - The Noun Project.svg|link=|50px]] [[Wikipeetia:Yootirawaapülee|Paashajaa wamaa]]<span style="color:#000000;"></span> |} </div> </div> </div> __TOC__ 2pwg7dxwi85hnzhbz4b9kag3yc4m7yy Wikipeetia:Café 4 1216 14592 2024-04-03T04:10:05Z JOAN 174 Página redirigida a [[Wikipeetia:Joo'uya wasai kepein]] 14592 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Joo'uya wasai kepein]] tiecl8ukkdqdpdziqmvlhg9oorukyi7 Ayuda:Contenidos 0 1217 14593 2024-04-03T04:10:45Z JOAN 174 Página redirigida a [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana]] 14593 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana]] 4rzcnxy0a3eldxr8796xc9qfdg93xyb Wikipeetia:Políticas y convenciones 4 1218 14594 2024-04-03T04:11:13Z JOAN 174 Página redirigida a [[Wikipeetia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]] 14594 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Sukuwa'ipa jamüin süshajia sulu'u Wikipeetia]] 5l0yznxiio2diyp570ze5ftmleqo61e Ayuda:Cómo puedes colaborar 0 1219 14595 2024-04-03T04:11:48Z JOAN 174 Página redirigida a [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia]] 14595 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia]] nwumk3qfil2puxa6ansd3267ast3ujc Anouktia sukua'ipa:Eekalü sulu'u 10 1221 14936 14910 2024-05-23T04:00:49Z Leonfd1992 13 14936 wikitext text/x-wiki <gallery mode=perrow class="center": caption="Püjüttaa eere sünülia tü pütchika püchajaaka achiki" widths="180px" heights="120px" style="text-align:center; font-weight:bold" colspan=6 style="width:100%; font-size:150%; vertical-align:bottom"> File:Panteera Wayuu Aumentado.png|link=Akotchajülee sünülia:Woumainkalü|[[:Category:Woumainkalü|Woumainkalü]] File:Icon library.svg|link=Akotchajülee sünülia:Süchikimaajatü wayuuirua|[[:Category:Süchikimaajatü wayuuirua|Süchikimaajatü wayuuirua]] File:Zabava.png|link=Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee|[[:Category:Jayeechipülee|Jayeechipülee]] File:FireV3.png|link=Akotchajülee sünülia:Kuwentamaajatü|[[:Category:Kuwentamaajatü|Kuwentamaajatü]] File:Eclipsing binary star animation 2.gif|link=Akotchajülee sünülia:Jolotsükalüirua|[[:Category:Jolotsükalüirua|Jolotsükalüirua]] File:Red school icon.png|link=Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee|[[:Category:Ekirajaapülee|Ekirajaapülee]] File:Süshajia wayuunaiki.jpg|link=Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki|[[:Category:Wayuunaiki|Wayuunaiki]] File:Radio Takchang.jpg|link=Akotchajülee sünülia:A'walakajütkalüirua pütchi|[[:Category:A'walakajütkalüirua pütchi|A'walakajütkalüirua pütchi]] File:Icon Video Webinar DigitalPreservation.png|link=Aapajaa sünüiki wayuu|[[Aapajaa sünüiki wayuu]] File:Indoor archery pictogram.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sheitaa|[[:Category:Sheitaa|Mi'iraa]] File:P religion world.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu|[[:Category:Sünoula wayuu|Sünoula wayuu]] File:Iita sümüiwaa.png|link=Akotchajülee sünülia:Epinasee|[[:Category:Epinasee|Epinasee]] File:Shiyaakuwa wayuu.jpg|link=Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu|[[:Category:Sukuwa'itpa_wayuu|Sukuwa'ipa wayuu]] File:Wayuunkeera.png|link=Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa|[[:Category:Ja'anasia wakuwa'ipa|Ja'anasia wakuwa'ipa]] File:Zientzien ikurra.png|link=Akotchajülee sünülia:Atüjaapülee|[[:Category:Atüjaapülee|Atüjaapülee]] File:Nuvola apps edu mathematics-p.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa ayaawajia|[[:Category:Sukua'ipa ayaawajia|Sukuwa'ipa ayaawajia]] File:Amüchi 2.jpg|link=Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu|[[:Category:Sukumajaala wayuu|Sukumajaala wayuu]] File:Pütchipü'i wayuu.png|link=Akotchajülee sünülia:Ayaawataaka aa'in|[[:Category:Ayaawataaka aa'in|Ayaawataaka aa'in]] File:Nuvola apps khangman.png|link=Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia|[[:Category:Wunu'ulia|Wunu'ulia]] File:Walk cycle of a tetrapod.gif|link=Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü|[[:Category:Wuchiirua otta mürülü|Wuchiirua otta mürülü]] File:Wayuu-tics.png|link=Akotchajülee sünülia:Kachuweerakalüirua|[[:Category:Kachuweerakalüirua|Kachuweerakalüirua]] File:Kawaii earth clipart.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sukua'ipa mmapa'akalü|[[:Category:Sukua'ipa mmapa'akalü|Sukuwa'ipa mmapa'akalü]] File:Cup-o-coffee-simple.svg|link=Akotchajülee sünülia:Wiki-kepein|[[:Category:Wiki-kepein|Wiki-kepein]] File:Sukuaippa wayúu.jpg|link=Wikipeetia:Wiki-Antirawaa|[[Wiki-Antirawaa|Wiki-Antirawaa]] File:Write Noun project.svg|link=Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|[[Süpülajanaa tü pütchikalüirua cho'ujaaka ashajünüin sulu'u Wikipeetia|Cho'ujaaka süpüla ashajünaa]] File:Dinner - The Noun Project.svg|link=Akotchajülee sünülia:Eküülü shiküin wayuu|[[:Category:Eküülü shiküin wayuu|Neküin wayuu]] File:Optical Toy, Phenakistiscope Disc with Geometric Shapes, ca. 1840 (CH 18607983)-R.gif|link=Akotchajülee sünülia:Süchikuu pülaiwa'a mmapa'akat|[[:Category:Süchikuu pülaiwa'a mmapa'akat|Pülaiwa'a mmapa'a]] File:Native template.gif|link=Akotchajülee sünülia:Wayuu naatajatü akua'ipa|[[:Category:Wayuu naatajatü akua'ipa|Wayuu naatajatü akuwa'ipa]] File:Flag of Venezuela.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Wenesueela|[[:Category:Sukua'ipamaajatü Wenesueela|Sukuwa'ipamaajatü Wenesuweera]] File:Flag of Colombia.svg|link=Akotchajülee sünülia:Sukua'ipamaajatü Kolompia|[[:Category:Sukua'ipamaajatü Kolompia|Sukuwa'ipamaajatü Kolompia]] File:Draw family of 6.png|link=Akotchajülee sünülia:Ayaawatia wapüshi|[[:Category:Ayaawatia wapüshi|Ayaawatia wapüshi]] File:Wayuu on horses 1928.png|link=Akotchajülee sünülia:Juyaawusee woumainpa'a|[[:Category:Juyaawusee woumainpa'a|Juyaawusee woumainpa'a]] File:Utterance.png|link=Akotchajülee sünülia:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat|[[:Category:Ayorolojawaa julu'u wakua'ipat|Yootirawaa süchiirua wakua'ipa]] File:Mujer Wayuu.jpg|link=Akotchajülee sünülia:Achepaaka|[[:Category:Achepaaka|Achepaaka]] File:Amulet (jewelry).jpg|link=Akotchajülee sünülia:Apülajawaa|[[:Category:Apülajawaa|Ji'ipapa tü apüralawaaka]] File:AnalogClockAnimation1 2hands 1h in 6sec.gif|link=Akotchajülee sünülia:Süyaawatia juyakalü|[[:Category:Süyaawatia juyakalü|Süyaawatia juyakalü]] </gallery> 4oy1wpw63bzgzf3qrjl6lkucw7aehat Akotchajülee sünülia:Yooto wayuunaiki 14 1222 14630 14629 2024-04-10T14:45:37Z Leonfd1992 13 14630 wikitext text/x-wiki Süpülajatü ashajünüin saa'u tü pütchika [[Akotchajülee sünülia:Anüikii| ]] [[Akotchajülee sünülia:Wayuunaiki]] j8ra5cgz6726x1d48y9w809tdch1mvr Akotchajülee sünülia:Ekirajaapülee 14 1223 15550 15532 2024-10-29T22:11:44Z Leonfd1992 13 15550 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajüsü süchikuwa koleejiakalüirua eekalü woumainpa'apünaa: #[[Fe y Alegría Paraguaipoa]] #[[Liceo Bolivariano Orángel Abreu Semprún]] #[[Escuela Indígena Wayuu de Samutpiou]] h61h0a4cb5bbgvq1nnlx359zyvvfi25 Akotchajülee sünülia:Ja'anasia wakuwa'ipa 14 1224 14644 2024-04-10T16:18:19Z Leonfd1992 13 Página creada con «Yaaya ashajünüinjatü süchikuwa tü süwashirüinka sukuwa'ipa wayuu:» 14644 wikitext text/x-wiki Yaaya ashajünüinjatü süchikuwa tü süwashirüinka sukuwa'ipa wayuu: ks15mlyktjdzo7s4oip563wy0hw72c8 Anouktia sukua'ipa:Oonowaa amaa 10 1225 14676 2024-04-12T15:53:24Z JOAN 174 Página creada con «[[Anaajaalaa:Symbol support vote.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Oonowaa amaa'''}}» 14676 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Symbol support vote.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Oonowaa amaa'''}} qdoymdyqxy85nc4e469xbujffd0lmyg Anouktia sukua'ipa:Nnojotsü oonoonüin amaa 10 1226 14677 2024-04-12T15:54:57Z JOAN 174 Página creada con «[[Anaajaalaa:Symbol oppose vote.svg|15px|Nnojotsü oonoonüin amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Nnojotsü oonoonüin amaa'''}}» 14677 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Symbol oppose vote.svg|15px|Nnojotsü oonoonüin amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Nnojotsü oonoonüin amaa'''}} ftog0fcah114bqdlfhop60bfgsnk2n4 Energia solar 0 1227 15502 15501 2024-10-22T15:37:11Z Profepi2 1029 15502 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Energía solar 2.jpg|miniaturadeimagen|Sütchin nüwaralaka kaikei ]] [[Anaajaalaa:Energía solar 3.jpg|miniaturadeimagen]] '''sütchin nüwarala kaikei,''' esü wane panerairü süküyamajat alijüna, tüyale anasü süpüla sukotchiraya nütchin chi kaikei, süpüla sünijinuin tüjaisüka, süpüla einjatüin korienta michipa. Akotchirawa tü nütchinia chi kaikei anasü ma'in, süpüla nojolüin kalechein tü mmakat, antasau tü akotchirawaka tü nüwrala chi kaikei, Ka jamuin amotsojüsü tü ayatawaka süka tü kassükat, kasolinaka, sümoutiruin kasai'irua mojuska sümuin tü woumainka, surutkeruin waya sünainmuin wane mamá anain, anachoin , nojolüin ayuulin süma ayuulin tü joutaika. Nütchin chi kaikei anachonsu Main Ka jamuin, awanajawaisü, matijüinsat ajalajawa, nojotsü ka'yarulain, nünainjesü chí kaikei. Maka shiale saapain süpüshuashata mmapaakat , ayatawa süka tüyaale anatawereje süküwaipa mapena tü mmapaka; ayatawa süka sütchin tü wüinka, joutaika, kaikei cheijasü, süpüla sümotsojüin tü yarutsü mojuska sümuin süpaa tü mmakat. Süpüla sütapütnuin tü nütchin chi kaikei, cheijasü wane paneera , penel münüsü sütüma alijüna, tü planerakat , Shia tü ataülakat tü nüwaralakat kaikei, sünajain je müsia yaleje eewelasü tü korrientaka, o'tta müsia waima ka'asü cheijaka sümüin tü mmapaa. Tü nüwarala chi kaikei waima tü shiaataka anain, katchinsü tü wuitolikat sütüma( permite el proceso de la fotosíntesis en las plantas ) süpüla einjatüin kata a'uu saü tü mmakat. Tü wuitoülika süttapüluin tü nütchin chi kaikei süma tü nüwaralakat süka tü wuitüssü sünainjeka tü wuitoülika njvvjqp4ccf74cn23cf11t7cgqy7g36 Carbón 0 1228 14685 2024-04-12T23:34:57Z Profepi2 1029 Página creada con «Karruwon ( Alijunaiki: carbon ) Shia wane ipaa ichesü , jamamasü, mutsiiatalü, ewelasü sünainje tü wunülika ekei kakaliai'irüin mmapuin ettulüjia sümaiwa sünainje tü wuitoülika sümaiwa. E müsia wane Karruwon tü sükümalakat wayuu, ashottünüsü süma irroluin Shia, ajüna müsia mmaapü, apüütaa müsia mutsian, anasü saajayain arrepa , pülana , alakajaya sütüma wayuu.» 14685 wikitext text/x-wiki Karruwon ( Alijunaiki: carbon ) Shia wane ipaa ichesü , jamamasü, mutsiiatalü, ewelasü sünainje tü wunülika ekei kakaliai'irüin mmapuin ettulüjia sümaiwa sünainje tü wuitoülika sümaiwa. E müsia wane Karruwon tü sükümalakat wayuu, ashottünüsü süma irroluin Shia, ajüna müsia mmaapü, apüütaa müsia mutsian, anasü saajayain arrepa , pülana , alakajaya sütüma wayuu. 20kidek5nidodtwzbjrkfiwexrzudel Kaasü 0 1230 14760 14759 2024-04-16T14:46:50Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Gas]] sünain [[Kaasü]]: Corrección 14759 wikitext text/x-wiki Kassü : tü kassükat nojotsü ja'ayain, e'kajane kejuin Shia, katchinsü, kachuwalasü, essü süpüla shiatanüin aka sünain waima kasa. Michipaa anasü süpüla sülakajaya, akümajüshi sütüma alijüna  süpalirajuin waima kasa. Tü kassükat keemassü katchinsü, keperojo'lü , maaka issale tü kassükat essü süpüla sa'juin mojui, wuitoüli, miichi, essü süpüla jatüin mürülü sütüma. jj21e2arbq9vbgkq2s8rnzqbyrolitl Venus (planeta) 0 1233 14788 2024-04-26T02:33:59Z Profepi2 1029 Página creada con «Nia chi planeeta nuchukumüinjeke chií palajachikei planeeta metcuri, pejeshi nain chi kaikei, tü joktai eka nülü kakassüinsü mojüsü jashü'üsü, sütaülüin nütchin chi kaikei, ja'i müshia nia. Essü uchi nülü , esü uchi ekei polotüin jaisü sülü ( Volcanes ) Venus mematüshi Sain tü mmakat, chií kaikei ewelashi kakalia,po'loo shiki po'loo akaratshimuin Kai yaya mmapaa.» 14788 wikitext text/x-wiki Nia chi planeeta nuchukumüinjeke chií palajachikei planeeta metcuri, pejeshi nain chi kaikei, tü joktai eka nülü kakassüinsü mojüsü jashü'üsü, sütaülüin nütchin chi kaikei, ja'i müshia nia. Essü uchi nülü , esü uchi ekei polotüin jaisü sülü ( Volcanes ) Venus mematüshi Sain tü mmakat, chií kaikei ewelashi kakalia,po'loo shiki po'loo akaratshimuin Kai yaya mmapaa. cr2nswtvr7tdemnjfwnq7dyai7ptu02 Tierra 0 1234 14790 14789 2024-04-26T02:39:09Z Profepi2 1029 14790 wikitext text/x-wiki Shia eree wepiapakat, tü planetakat mma (tierra), Shia ere ein waya mmapaa , ichesü süpaapüna, esü joutai, esü siruma, wuitoülia, wuchii, mürülü, uchi, waima kasa essü kata'au. Anachonsü tü mma, Ka jamüin esü wane palaa süleyatuin eree josoin müloushaata, essü wuin jemetsü, je müssia eree josoin eree süpünajuin süttia wayuu . rxa81aejtnlijbp57480trdwggcr9vk Mashuka 0 1237 14796 2024-04-26T20:49:24Z Ko'oyooshi 504 Página creada con «Mashukaa wane wunu'u jo'uuchein yotusü juyapü. Atpajünüsü shia sutuma jieyuu süpüila süchepain jutpa tü s'uliacheinkat, eesü sünain yuulin otta meerain shia süka jamüin wainma tü sukuaippacheinkat.» 14796 wikitext text/x-wiki Mashukaa wane wunu'u jo'uuchein yotusü juyapü. Atpajünüsü shia sutuma jieyuu süpüila süchepain jutpa tü s'uliacheinkat, eesü sünain yuulin otta meerain shia süka jamüin wainma tü sukuaippacheinkat. dtyw4fc5fefvm7wl8rsggdtz1bbdupk David Woodard 0 1238 14911 14866 2024-05-15T23:58:58Z InternetArchiveBot 28 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 14911 wikitext text/x-wiki {{Sukua'ipamaajatü jierü (katoulu)|native_name=David Woodard|conventional_long_wayuu_name=[[Anaajaalaa:Pronunciation_of_the_English_surname_Woodard.ogg|thumb|center|<center>IPA: /ˈwʊdɑːrd/</center>]]|ayaakuwa=DW2018.jpg|ka'i_jemeiwaa=06/04/1964|jaleje'ewalü=Santa Barbara,<br>California|suumain=[[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Estados Unidos]]|shi'yataaka_anain=Director de orquesta}} '''David James Woodard''' (Santa Barbara, California, [[Mma Mulo'usu Ameerikajatü|Estados Unidos]], 6 nünain kashikai [[apüriirü]] no'u chi juyakai 1964) es un director de orquesta je ashajakai.<ref>Carpenter, S., [https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2001-may-09-cl-60944-story.html "In Concert at a Killer's Death"], ''Los Angeles Times'', 9 maayo 2001.</ref><ref>Allen, M., [https://www.nytimes.com/2005/01/20/garden/decor-by-timothy-leary.html "Décor by Timothy Leary"], ''The New York Times'', 20 eneero 2005.</ref><ref>Vloed, K. van der, [http://requiemsurvey.org/composers.php?id=1849 "David Woodard"], ''Requiem Survey'', 5 pepüreero 2006.</ref><ref>Epstein, J., [https://web.archive.org/web/20161009180132/https://www.sfgate.com/opinion/article/Rebuilding-a-pure-Aryan-home-in-the-Paraguayan-2723542.php "Rebuilding a Home in the Jungle"], ''San Francisco Chronicle'', 13 maatso 2005.</ref> == Karalouktakana == * Kerekes, D., [https://books.google.com/books?id=pq_o5ky6MiYC&pg=PA27&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false ''Headpress 25''] (Manchester: Critical Vision, 2003) * Kracht, C., & D. Woodard, [https://wehrhahn-verlag.de/public/index.php?ID_Section=3&ID_Product=577 ''Five Years''] (Hannover: Wehrhahn Verlag, 2011) * Tenaglia, F., [https://books.google.com/books?id=vfPgDwAAQBAJ&pg=PT41&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false ''Momus—A Walking Interview''] (Milano: Noch Publishing, 2015) * Allen, B., [https://books.google.com/books?id=aD96EAAAQBAJ&pg=PT152&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false ''Pelican''] (London: Reaktion Books, 2019) * Chandarlapaty, R., [https://books.google.com/books?id=bzOXDwAAQBAJ&pg=PT142&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false ''Seeing the Beat Generation''] (Jefferson, North Carolina: McFarland, 2019) * Horzon, R., ''The White Book'' (Berlin: Suhrkamp, 2021) == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> == Attaale eemüinre == * [[Anaajaalaa:Commons-logo.svg|link=https://commons.wikimedia.org/wiki/David_Woodard?uselang=guc|17x17px]] [https://commons.wikimedia.org/wiki/David_Woodard?uselang=guc Commons] * [https://ninos.kiddle.co/David_Woodard Enciclopedia Kiddle para niños] <span style="font-size:86%">([[alijunaiki]])</span> * [[Anaajaalaa:Wikiquote-logo.svg|link=https://en.wikiquote.org/wiki/David_Woodard?uselang=guc |16x16px]] [https://en.wikiquote.org/wiki/David_Woodard?uselang=guc Wikiquote] <span style="font-size:86%">([[inküleenaiki]])</span> * [https://lccn.loc.gov/no2011174082 Library of Congress] <span style="font-size:86%">(inküleenaiki)</span> * [[Anaajaalaa:Echo global icon.svg|link=https://davidwoodard.com|12x12px]] [https://davidwoodard.com/ Página principal] [[Akotchajülee sünülia:Jayeechipülee]] pauz6y2q76vn0rms9l5bx8b3ayg1ln4 Anouktia sukua'ipa:AyaakuwaEe'iyalayaa 10 1239 14906 14904 2024-05-15T22:18:51Z Leonfd1992 13 14906 wikitext text/x-wiki <div style="top:20px; overflow:hidden; position:relative;"> <div style="background:white; padding-left: 3em; padding-right: 3em; overflow: hidden; position: relative;"> <div style="position: absolute; width: 100%; overflow: hidden; display: flex; justify-content: center; margin-left: -4em; margin-right: -4em; margin-bottom: -110px;"> <div align=center style="margin-right: 0px; margin-top: -380px; margin-left: 0px; opacity: 0.075;">[[File:Shiyaakuwa wayuu.jpg|900px]]</div> </div> <!-- soo'omüin --> <div style="float: left; width: 100%; min-width: 100%; padding-left: 20px; text-align:center; font-size: 80%; font-family: 'Linux Libertine', Georgia, Times, serif; line-height: 0.2em;"> <span style="color:#1E90FF;font-size:2.55rem;font-family:'Linux Libertine',Georgia, serif;font-variant:small-caps;line-height:100%; padding-top:20px;font-weight:Times New Roman">Antüshii jia sulu'umüin [[Wikipeetia_Wayuunaikiru%27u|Wikipeetia]]</span><br /><br /> <span style="color:#555555;font-size:1.4rem;font-family:'Linux Libertine',Georgia, serif;line-height:100%;">Pütchimaajatü Jutatüsü</span><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /> </span> </div> </div> </div> lwcv59om5tu1cubai6wo1ecp2837yyy Wayuu Language Users 0 1240 14914 2024-05-22T05:30:15Z Andre Engels 647 Andre Engels ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Wayuu Language Users]] sünain [[Wikipeetia:Wayuu Language Users]] 14914 wikitext text/x-wiki #REDIRECCIÓN [[Wikipeetia:Wayuu Language Users]] 9pnobi95cabh3ya1rwg9dcq7oz6czvq Anouktia sukua'ipa:Aapaanüipa 10 1241 14947 2024-05-23T15:12:00Z Leonfd1992 13 Página creada con «[[Anaajaalaa:Yes_check.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Aapaanüipa'''}}» 14947 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Yes_check.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''Aapaanüipa'''}} bp3vh3h8zkn4rcdia69twtvmqafdjwx Anouktia sukua'ipa:Aapaanüsü 10 1242 14948 2024-05-23T15:16:13Z Leonfd1992 13 Página creada con «[[Anaajaalaa:Yes_check.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''''}}» 14948 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Yes_check.svg|15px|Oonowaa amaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''''}} k7gb7ni4d5jotq3cvndy86ndqi4ff43 Anouktia sukua'ipa:A'yataanüsü 10 1243 14954 2024-05-23T18:03:49Z Leonfd1992 13 Página creada con «[[Anaajaalaa:Loader3.gif|{{{tam|32}}}px|A'yataanüsü müinma yaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''A'yataanüsü müinma yaa'''}}» 14954 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Loader3.gif|{{{tam|32}}}px|A'yataanüsü müinma yaa|enlace=]]&nbsp;{{#ifeq: {{{1}}} | | |'''A'yataanüsü müinma yaa'''}} nf3jqaygw5f2on1r4zhc3esbxje6j12 Anouktia sukua'ipa:Pu'wanajaa sünüiki 10 1244 14955 2024-05-23T18:29:15Z Leonfd1992 13 Página creada con «[[Anaajaalaa:Symbol Translate.svg|15px|Pu'wanajaa sünüiki|enlace=]] '''Pu'wanajaa sünüiki tü pütchika{{#IF:{{{1|}}}|&nbsp;a {{{1}}}|}}'''» 14955 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Symbol Translate.svg|15px|Pu'wanajaa sünüiki|enlace=]] '''Pu'wanajaa sünüiki tü pütchika{{#IF:{{{1|}}}|&nbsp;a {{{1}}}|}}''' d73a3ijxermzrc6i0lpz9a90vbg6790 Eisalajaa mmapa'akalü 0 1245 14962 2024-05-25T15:49:00Z Wayuuchonipuana 1366 Página creada con «Sajuin laulayu keisalainjana wayaa sumuin tu mapakat suka shiain palajatuin wayuu nojoluiwaya waykana, kapulesu shiulajena wayaa maka wane jintui nuwoyoloin sunain maa, pulasu sajuin laulayu enejusu muju ain, akaja shia keisalainjana wayaa sumuin tu mapakat nojostsu ojuntunuinjatuin yarutshi kapulesu sajuin tu alijunairruwa sopuna suwanaitpain tu akuaipakalu, maaka nain chi kaikai jashichishi nia sumuin tu wayukana sauje najauin mujuin,yarutshi, musujese keisalein way…» 14962 wikitext text/x-wiki Sajuin laulayu keisalainjana wayaa sumuin tu mapakat suka shiain palajatuin wayuu nojoluiwaya waykana, kapulesu shiulajena wayaa maka wane jintui nuwoyoloin sunain maa, pulasu sajuin laulayu enejusu muju ain, akaja shia keisalainjana wayaa sumuin tu mapakat nojostsu ojuntunuinjatuin yarutshi kapulesu sajuin tu alijunairruwa sopuna suwanaitpain tu akuaipakalu, maaka nain chi kaikai jashichishi nia sumuin tu wayukana sauje najauin mujuin,yarutshi, musujese keisalein wayuu nojotsu enajatuin amuin mmapakat e62dmxcq6b10w8vamhen8g15dvmn600 Calentamiento global 0 1246 14978 14975 2024-05-25T16:26:03Z Wemiyoushe 1369 Introducción del artículo 14978 wikitext text/x-wiki Tü jekekat sukuai'pa Mmapa Sukuaippa tü karaoloutakat •suktia putchikat •Suulia putchikat •Shiyulia sukuai'pa •Shiipajejatkat sukuai'pa •Putchi sukektajia Suktia putchikat Mmaaluya che'ojasu washajaain suchiki tü akuaippa jeketkalu,suchiki tü kasa alaanakaluirüa mmaulupuna. Mmaluluya nnojoluinpa wanepian tü juyakat mmakapu je músia sutumaje tiaa nnojoluinpa anaain aruleeja je nnojoluinpa anaain apunaja. Shiasa supula wayawatuin saau je nayawatuin saau na wapushikana che'ojasu anaain maain sukujia namüin. Aneese sukujia eere eein yoola suchiki, yoola sulu'u wapuapa, sunain jutkata, sulu'u tü eikulekat (ekirajulekat) je sumaa tü shikipukat ayatawaa (instituciónal). Sunain'je tia tashajuin tü karaoloutakat, supula shiataana je sukumajuinuin je sunoulaain wakuaippa •Sulia'a putchikat Tü kasa alaanakalirua mmaulu mmaka saain maiktuin tü juyakat, shiratuin sukuai'pa wakuaippa je sukaippa tü mmapaka. Shiratuin tü wakuaippakat kaiwai je suktiruin jeketuiruin akuaippa, mmaaka saain nnojoluiniipain eein supula warulejuin je wapunajuin mmakaupu.. mmaluluya che'ojasu yo'otuin sulu'u wepia je sulu'u tü ekirajulekat... l4zlor1fbo1ck4w2q4iz4u8cr4884qt La práctica del pastoreo y la afectación al ciclo climático 0 1247 15483 15473 2024-10-20T21:48:52Z Leonfd1992 13 15483 wikitext text/x-wiki [[File:REBAÑO.jpg|thumb|Corral de chivos en comunidad wayuu]] El territorio Wayuu se caracteriza y comprende por ser de clima seco, pocas lluvias y zonas frágiles para desertización ,con variedad de forrajes. En este sentido, el pastoreo dada las condiciones mencionadas constituye una de las principales fuentes económicas de alimentación y supervivencia del Wayuu.<ref name=pastoreo>[https://www.servindi.org/actualidad-noticias/04/08/2017/el-pastoreo-es-un-legado-economico-y-espiritual#:~:text=y%20la%20muerte-,Pastorear%20es%20una%20actividad%20cotidiana%20que%20une%20lo%20econ%C3%B3mico%20y,tradicional%20que%20representa%20prestigio%20social. El pastoreo es un legado económico y espiritual]</ref> Sin embargo, pese a la importancia de que pueda tener, las condiciones del suelo, la biodiversidad ecosistémica varían según la presión del pastoreo de la comunidad. Los animales son los afectados por qué en la Guajira es importante la utilización del agua para poder criar nuestros animales. Para poder ayudar a nuestros comunidades wayúu utilizamos las estrategias de los carros tanques de la agua siempre cuando la autoridad competete haci de lo de se e y a a veces el molino también nos ayuda a conservar agua para nuestro animales y la comunidad entra y también,el jawuey se llena con las lluvias y también les sirve para las comunidades entras y otros. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> mzec4kmyfiz9y0pntxuy2e46avrkpz9 Sa'anasia tü yosu'ulia otta jamüche'e yaa Akuwalu 0 1248 14976 14973 2024-05-25T16:25:01Z Leonfd1992 13 Leonfd1992 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Sa'anasia tü yosuliaka otra jamüche'e yaa akualu]] sünain [[Sa'anasia tü yosu'ulia otta jamüche'e yaa Akuwalu]]: Corrección de título 14970 wikitext text/x-wiki '''SAANASIEN TÜ YOSUULIAKAT OTTA JAMUCHE YA AKUALU''' Tu yosu, unuu wu´itou, otta jamuche walayou. Eka suku´aipa sumojula tu mmapakat ounusu suchiru sha´tuin tÜ wu´itou. ''Shiitapa tu juyaa suchecherüin tu mmapakat. Tu Yosuuliakat sutchin tu mmapakat. Maulu ali´i pa shiire sulu´u sumainpa wayuu. Asetuipa tu wuinkalu otta epirajasu tu luwopu.'' Wane suwalata shia tu aipioulia, mapuja, kapuchit saanasien tü mma Akualu. 69pskuwtd9lu383mbtzzjxgwm3wobd8 Anakaa süpüla aainjünaa süchikuwa'a 0 1249 15167 14971 2024-08-16T16:51:24Z Chechi92 1365 15167 wikitext text/x-wiki El reciclaje es el proceso que consiste en recolectar y transformar los , materiales de desecho en nuevas materias o productos para su reutilización. 1:shia tü anakalu süpula kasä anas. Makasain tü jouka maulü soupuna tu makat nojousu wajutuin jatuin tü sutaka wekuinkat wakotchirainjatu süpula waluwatainjatu süpula kasa anasu Este proceso consta de diferentes pasos como la recolección de materiales de desecho o basura, su clasificación (vidrio, plástico, aluminio, papel, madera, desechos biodegradables, etc.), su procesamiento y transformación en nuevas materias primas o productos que tendrán un nuevo ciclo de vida útil y, que posiblemente, se podrán volver a reciclar. Una vez identificados los materiales reciclables podemos transmitir a las comunidades e integrantes el buen uso de estos y los perjuicios a nuestro medio ambiente 2: Saupuna tü makat nojousu wajutajatuin, wakotchirainjatu tü werakat süpula anaijatuin tü woumainkat weruin jatuin sulü anaimain.wakot chiraijatu tü marrajakat, karraloutakat ,tolekakat, wotshokat, tü unünkalii.. qdqjszg0w9diu3znfre6omr7427edox Sedimentación de la tierra en el territorio wayuu 0 1252 15009 15005 2024-05-28T17:40:15Z Neima Paz 39 /* Sheerulaapa mmakalü: */ 15009 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Sedimentación.jpg|miniaturadeimagen|Sedimentación en la Guajira]] Sukua'ipa tü mmapa'akat saa'u wuinkalu, sünain sümelolüin tü mmakat supunapünaa; süchikejee se'emeraapa mmakat shiinalu'u, eesü süpüla waapain wüin wulesü. Shiasa'a sünüliakalü süka alijunaiki shia "Sedimentación" amünkat . Shia saa'a shi'itapa juyakat eerulaasü tü mmakalü sutuma tü wuinkat, awajaasü otta jo a'walakajasü; ajuittusu jo tü luwopukalü süpüleeru.[https://es.wikipedia.org/wiki/Sedimentaci%C3%B3n] === Sheerulaapa mmakalü: === Sulu'u tü mmapa'akat Wajiira eesü süpüla wantüin anain waima sukuwaipa tü mmakat; esü mma jawa'awasü, mma eke che'echein, mma jero'otuin. Shia saa'a shi'itapa juyakat tü wiinka emerraru surupuna tü mmakat, suwalakajain supushuwa po'oche mapain. Akumajasu wane wulopuko suchikejee alataa wuinka sünain. Eeka tü mmakat sa'ataluu, ounusu süma tü sütchin tü juyakat, amiojasu tü mmapa'akat sünainjee tü sütchin tü wuinkaa. 9e0up4ld23qhd9ssmmnq9x7j4ocj0ds Miyaasü wajiirapünaa 0 1253 15232 15231 2024-08-31T23:52:37Z Neima Paz 39 15232 wikitext text/x-wiki '''Miyaasü wajiirapünaa''' [[File:Sequía en la Wajira.jpg|thumb|Miyaasü saa'u woumain]] ([[alijunaiki]]: S''ed en la Guajira'') Sümaiwa wanejaat sukuwa'ipa tü mapakat a'wanajaasü mau’lía sulu'u wajiiraa, jaisü suturula tü kaikat, katsinsü tu joutaikat, juya joutaimasü. Suka alatüin tü, aaisü shi'iree tü wuinkat, soo'opünaa tü mapakat wajiira, alatusü miasü, alatitshi a'yatawaa sünain achajawaa tü wuinkalü. Wane jieet wayuu sunain ajaitaa wuiin miirukujee, süsajüin watteje sulu'u je tü sünajaayaka tü wuinkat, eesü namaa na shüchoinkana, esü nounai na tepichikana namüinwa sünain asajaa tü wuinkat, eesü nasaajüin shia sünain süwalala tü kaikat. süi'tapa tü juyakat na wayuukana nalajuin tu wuinakat sulu tu anajiakat wuin, otaia sulü tu mukulakat, süpüla na'lakajaaya, süpüla nasüin, süpüla wainma kasa choujakalü namuin. Maka aliin saa'in tü miasükat otta müsia nnojoluin uleein shia, mujusü nakuwa'ipa na wayuu sünainjee tia , suka yarütüin shia, antusü ayuulii sümaajiraa, otta müsia na tepichikana ayuuishi pejeewa sütüma maulia. Shia saa'a tü shüchi'irakalü mmapa'akat, mülo'u mülo'u müsü waneepia; müsü mepikai saa'in. Soo'opünaa woumain Wajiira. Chi ka'ikat Ja'ishaanashi ma'i waneepia, otta jo chi joutaikai. Tü makalü yaa antitsü müliaa, antitsü miyaasü. Tü makaralu'u shia wane kasachiki e'irataka sukuwa'ipa Wayuu. Soo'opünaa sükalia juya, na wayuukana aainjüshii wane Yanama shi'iree tü wuinkalü, Süka tanke, watte, süpüla wuin asünüinjatünüin, müsia süpüla a'yatawaa miichipa'a. Maa'ulia na alu'wataashiikana süpa'a mmapa'akat kolompia, akaalijashin naya süpüla jiattainjatüin tü miasükat, neirakain sukuwa'ipa tü makaralu'u. Eesü cha Wajiira wanee "corporación" sümakalü alijuna süpüla wüin wulesü (COWA) sukumala wayuu, [https://cronicadelquindio.com/noticias/colombia/la-guajira-en-crisis-sequia-y-escasez-de-agua-ponen-en-peligro-a-la-etnia-wayuu] Actualmente el gobierno realiza intervenciones con el fin de mitigar la problemática de la falta de agua, en la Guajira se encuentra una corporación de agua potable (COWA) sin ánimo de lucro, creada por el pueblo wayuu, dicha corporación beneficia alrededor de 2.000 familias wayuu en todo el territorio Guajiro. sxgspd9s2rz60ti5squ5pjvwbiguvej Wasuura süpa'apünaa woumain 0 1254 15150 15012 2024-07-16T22:56:39Z Leonfd1992 13 15150 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Wasuura suluu mmapakaa.png|miniaturadeimagen|Wasuura chaa Ichitki ]] '''Wasuura süpa'apünaa woumain''' ([[alijunaiki]]: ''basura en los territorios'') So'opuna tuu mmapakaa moulia wattashanta main sa'alin tuu wasuurakaa, otta mujusu sumuin tu mmapaaka, wamuin wayaa wayuukana, tuu wuitusukalü otta na murrutkana. Juyaawai ojuirasu ma'aka sain 7.000 otta 10.000 miyon wasuura sau tuu mmapaaka. Wajiira shia wanne mmaa anachonsumain, sumojulakanee shia tuu wattashantain main tuu yarutsuka otta tu wasuurakaa, shiaase makaa wattain main sa'alin ayulee so'opuna wajiira. Tuu piamasukalü mmapaa suluu wajiira sunain waimain main wasuura suluu shia Maikou sumaa Ichitki, tuu alatusuu sütuma tuu wayuukaluiruwa nojotkalu kajutuin sain tu mmapaaka. Tuu wasuuraka ma'aka sain tu wottsokoo shia waimaakain so'opuna tuu piamasukalü mmaa, jamusujaa chaa Ichitki waima main wasuura so'opuna tuu supunakat wayuu otta jamatusuu wüin yaruttusü, ke'ejuu musiia shia, mujukaa shia sumuin tu joutaikalü wasanalakalü, chaa suluu tuu mmakalü Maikou musiaka sain Ichitki, shiaaka mujuin tuu sumuin mmakalü, eraajunususee wajiira sunain waimain wasuura suluu sutuma tuu, naa wayuukana nojotsu neraajuin tuu kajutaaka. Nojotsunee shian Ichitki summa Maikou wottuin wasura, so'opuna tuu mmakalü watta sa'alin mmapaa wattapuna ma'aka sain tuu mma Afrika nnaka, shiale wanne mmaa joutsu wasuura suluu. ==¿Kasaa anaka sumuin süshawaleeria?== Supulaa akaalinjaa tuu mmapaaka suulia amuloin shiaa esuu supulaa wainruin kasaa anasu ma'aka sain tu ashanuinjatukalü achiku ya'ayaa. '''Eisalajaa sutsuin luusa:''' Eisalajaa tu sutsuinkalü luusa anasu sumuin mmapakaa, amotsoloosu tu mujusükalü joutai namuin naa wayuukana otta mmapaaka. '''Apunajaa wunnuu mi'ichipaa''' Anasuu sumuin tuu mmapakaa apunaja wunnuu suka jamuin anasuu sumuin tu joutai wasanalakalü. e3njrwgkm2ae6osjef1lsp8wuygff10 Tü alataka namüin naa wayuukana sünainjee su'wanajaain mmapa'akalü 0 1255 15074 15073 2024-06-10T17:05:03Z Leonfd1992 13 15074 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Sequía_por_impacto_climático.jpg|miniaturadeimagen|250px|Sequía en la Guajira]] '''Tü alataka namüin naa wayuukana sünainjee su'wanajaain mmapa'akalü''' ([[alijunaiki]]: ''las consecuencias del cambio climático sobre la población wayuu'') Sutuma su'wanajaain mouliaa tü mmapa'akalü süchiirua jo mayaawasein tü juyaka, kapüleejaasü joolu'u tü akuwa'ipaaka otta müsia kasa supushuwa'a namüin na wayuukana.<ref name=sequía>[https://repository.ucatolica.edu.co/server/api/core/bitstreams/068cf977-c764-49e8-949d-074408484edd/content Sequía presente en La Guajira ANÁLISIS DE VULNERABILIDAD DEL TERRITORIO POR SEQUÍA EN EL DEPARTAMENTO DE LA GUAJIRA]</ref> Shiasa'a sümaiwa, na wayuukana ekapü'üshi sünainjee tü na'atiaka makatka tü maikika, kalapaasü, ai, püla'ana, kineeya, kepeshuuna ow, jo müsia sünainjee shi'irukuu narüleejüinka makatka kaa'ula otta pa'a, sünainjee tü na'yataaka anain, anapü'üshi naya, süka jamüin emirashii naya sutuma tü eekalü nama'ana jo mayaainjee anain naya nnojotpü'üsü cho'ujaain namüin tü ounaaka wattamüin sünain ayanamajaa saa'u neküin.<ref name=sequía/> Sutuma tü miyaasüka otta sutuma nnojoluipain tü juyaka müinka sümaiwa, tü nekapü'üka anainjee na wayuunaka makatka tü na'atiaka nnojoluipa, nnojoluipa ai'nüin sutuma alin tü miyaasüka sükajee malu'in tü laakalüirua, akatsa'a eesia wayuu eekai ayatüin apünajüin otta eekai epijaain namünüin, shiasa'a kapüleeipa jo namüin sutuma elin tü miyaasüka sümüin tü mürütka jo aja'lajaasü juluin tü nekajaaka anainjee, tü napünajüinka aja'lajaasü ne'e juluin sutuma tü ka'ika.<ref name=guajira>[https://core.ac.uk/download/pdf/71895641.pdf ANÁLISIS DE VULNERABILIDAD DEL TERRITORIO POR SEQUÍA EN EL DEPARTAMENTO DE LA GUAJIRA, COLOMBIA, A PARTIR DE UNA VISIÓN BASADA EN NECESIDADES BÁSICAS INSATISFECHAS]</ref> Mayaainjee müin nakuwa'ipa na wayuukana sutuma tü alataka süpa'apünaa mmakalü supushuwa'a, eeipa jo ouktaa otta kasachiki sünainjee, ouktusu tepichi otta wayuu jima'alii je majayütnuu süsirü tü jamüka, tü miyaasüka otta sutuma matsüin naya sutuma nnojoluin anain tü nekaka, jo shi'ipajee tia, tü nakuwa'ipaka amülooijeesü sutuma no'onooin chamüin wattamüin sa'aka alijuna, aja'lajaasü tepichi o'unuin alijunapiapa'amüin süchiirua tü nekirajaaka anain, süchiirua a'yatawaa, neküin, wuin otta kasa eekai nnojoluin nuumainpa'apünaa, shiasa'a sutuma mayaain nakuwa'ipa, eesü wayuu eekai nnojorüleein ale'ejüin wajiiramüin, ki'rashiija naya süma'anamüin alijuna otta mapa nnojotsü nayaawatüin tü nakuwa'ipaka. == Süka alijunaiki == La transformación que ha tenido la tierra por causa del cambio climático, sin duda ha sido un reto y desafío para la población wayúu.<ref name=sequía>[https://repository.ucatolica.edu.co/server/api/core/bitstreams/068cf977-c764-49e8-949d-074408484edd/content Sequía presente en La Guajira ANÁLISIS DE VULNERABILIDAD DEL TERRITORIO POR SEQUÍA EN EL DEPARTAMENTO DE LA GUAJIRA]</ref> En años anteriores, las comunidades wayúu vivían del cultivo de maíz, patilla, yuca, plátano, guineo, frijoles etc; y además del cuidado de ovinos y caprinos, por medio de estás actividades ellos permanecían tranquilamente en sus territorios.<ref name=sequía/> A raíz del cambio climático estás actividades se fueron debilitando al punto de desaparecer de las mayorías de las comunidades, son pocas las rancherías que aún hacen estás actividades debido a que la fuerte sequia y la altas temperaturas han arrasado con la vida de sus animales y cultivos.<ref name=guajira>[https://core.ac.uk/download/pdf/71895641.pdf ANÁLISIS DE VULNERABILIDAD DEL TERRITORIO POR SEQUÍA EN EL DEPARTAMENTO DE LA GUAJIRA, COLOMBIA, A PARTIR DE UNA VISIÓN BASADA EN NECESIDADES BÁSICAS INSATISFECHAS]</ref> Esto sin duda a traído consigo fuertes consecuencias como la pérdida de vidas humanas tanto de niños, niñas y adolescentes como también adultos a causa de la desnutrición y sed, pero por su parte también ha afectado la preservación de esta etnia debido a que muchos han salido a la vida occidental, en búsqueda de oportunidades, de alimentos, educación y por su puesto agua potable, salen y no retornan a sus comunidades, esto ha debilitado la preservación de dicha etnia. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> l368f23vn6oxij1j1kgum9oqz9jy4es Ajujawaa 0 1256 15018 15017 2024-06-01T16:30:45Z Yusmery94 53 Yusmery94 ansülaanüsü ee'iyalayaaka [[Ajawajaa]] sünain [[Ajujawaa]]: Corrección 15017 wikitext text/x-wiki == Ajawajaa == tüü ajawajaawaka apüsü sümüin türaa wayuu eka'i atunkein aa'in. Ajawajaashi wayuu akulajapa na'in. tü mürütka ajujasüya müinka sa'in annerü, ka'ula, pülikü. [[File:Ajawajaa.jpg|thumb|atunkesü jietchon]] 8b77pnus5eczglru5519zewcwayckal Wikipedia 0 1258 15071 2024-06-08T00:55:25Z Man Ki Cheung 1393 Página redirigida a [[Wikiakuaipa]] 15071 wikitext text/x-wiki #Redirect [[Wikiakuaipa]] iwodx5ippkkptv9a6mn6n3c0wm6hagb Retos del pueblo wayuu 0 1259 15215 15214 2024-08-31T15:53:27Z Jainealvap 1024 /* Retos del pueblo wayuu */ 15215 wikitext text/x-wiki ==Retos del pueblo wayuu == [[File:Retos del pueblo wayuu.jpg|thumb|Ambiente xerófilo de la comunidad wayuu]] Süchejalaa Wayuu Suluu Wo'umain Süpüla Watta Ka'i . Süchejalaa Wayuu Suluu Wo'umain Süpüla Watta Ka'i . Tü müsü sain wanee lapü süpüla watta ka'i jee weinshiinjatü wajirü jee süluu Mma supula. Einjatüin wapansajüin sukua'ipa tü kasa mojosü wainrakalü sümüin Mma jee tü eekalü suluu , süpüla nnojoin suwanajain tü sukua'ipaka, süpula einjstüin shia mainma ka'i, jee süpüla nnojolüin eein kasashikii müinka , wawai, walatshi, miasü, ayulee , sukutkujain Mma, nnojolüin suchuwanajain samanapa'a, Suluu wo'umain Wajirü jee suluu Mma supushuale sheküsü wainmain eekalu sululu , supula ana'ainjatüin shia , müinma yaa jaishi main shi ka'i wamakai , aisü main walatshika , mainma kasaa awanajaka , nnojotsü müin sain sümaiwa , natüjain o'uu naa laulayukana so'u sükalia juyapü , iiwa, joutaleu , patünainjirawaa, iirualaa, so'ojüin samülü , awanajusü , kaa wainmain kasaa nnojoka wainmain suluu Mma. Sheküsü wachijirain sünain wachejain wanee ana'ataa sukua'ipa tü Mmakalü süpüla nnojolüinjanüin mulian wayaa wattaka'i , sheküshii yo'otüin waya namüin naa wachonyuu , walüinrüa, wasipünü , napüshualee naa wapüshikana supula wainmainjatüin tü we'i Mma wamakalü. Sheeküsü weinmalüin wain sünain tü ajaakalü wasuura , sheeküsü weimalüin wain sünain wo'oyonojüin tü Wünüliakalü , sheeküsü weinmalüin wain sünain wo'olojüin jee wo'ottuin sain tü mürülü sheeka wüin püsiasü jee tü paalakalü, jee tü eekalü so'upüna Mmakalü, eere ein luusü sheekusü woyoküjain wachijirapa, sheeküsü wachejain sukua'ipa tü pülastika sütakalü weküin , wasüin , sheeküsü wainmain Mma . Nnojolüjanaa waya müin nnojotsü wanainpünain tü kasachiki aalatakalü suluupüna Mmaka supushuale nnojotsu tanainpünain , nnojotta wanainpünasü , inajaa shia werüin sünain tü sukua'ipaka woumain müinmaaya , shia nnojokta süitein juya , shia aikamain walatshi , shia jaika main ka'ika , shia suntalaa sümaka wanee joutai , shia aika miasü jee aika jamü sümüin wayuu. Waya wayuunaka sheeküshii kottirain waya süpüla wainmajüin Mma. Sheeküshii weintain wain sünain weitain wain sünain aa'in wapula Mma jee tü eekalü suluu. Sheeküsü yootüin waya namaa naa tepichi , jimulü, majayutnuü jee naa mioyukana süpüla wainmain Mma weinshi eepünalee waya. gys2az08ecw8v0rhc3yfes5uvotentp Walatshi 0 1260 15148 15114 2024-07-16T22:42:20Z Leonfd1992 13 15148 wikitext text/x-wiki '''Walatshi, Tut'shi, Yalujat'shi''' ([[alijunaiki]]: ''calor'') Mou'pünayaa ai'sümain walat'shi, ka jamüin tuttushima'i chii Ka'i kai süpaapünaa mmapaaka tamüin'reeya. Shiasaa sünain'jee tüü, eeka wayuu, eekai nümüin'yaa; Ai'sü walat'shi, eesü Yalujat'shi...ka jamüin sain nümüin walat'shikat tüü sünain'jeejatü yaluja. Naküjala naa alau'yuukana: eejatümaa chaya Wuin'pumuin wane majayüt pau'se, jier'kalü tüü malau'leerüinsat sain.... walat'shiaasü waneepia shiire ajui'tawaa...shiasaa tüü wayuu shikat shiyuulajaka shia....¡pujui'tamajata, piraiwa pou'kajatü!. Ajui'tüsü majayüjaa miirukumüin, niipamüin wayuu shimejüin, eeirülejee yalapüna ashai'tajawakat. Sülatapa wane kashi, aapuusü majayütka, eenasü, naatüsü sain, atunkeesü sain. Süsakünaka wane Out'su sümüin, shi'irajaaka sou, süseyuu Out'suka shiraka, kasain kasirüin shia, sümaka ya; jintut'kat tüü nnojot'sü jamüin, shiakat ipoosü nee, ousütaasü miiruküjee. Chaya saa kepian wane jimai Puloui eküi majayüt'nüü. ¡Jaliaka ne jaya!...jaimaja jamajayüt'sei'rua, wai'ma mou'ruura (jaluja) miiruuku... ¡Chaale shia!... gdb7qgtmo1pq812jv6enuu8uyw5ql4t Pa'a 0 1261 15143 15142 2024-07-16T00:49:28Z Yusmery94 53 /* Pa'a */ 15143 wikitext text/x-wiki ==Pa'a== Tü pa'a wanee mürulü pienchi süsaa miou suuwa suma so'u, kausüsü, jawatusu,koisü,keimatusü,keichisu ekusü alamaa,asusü wuin.Tü pa'a aliichajunusü ainjunusü keesü süka,kuaja,kojosü,yajaushi.Tü pa'a shia tü saanasiankaa wayuu kaa jayouluin shia süpüla maima kasa muinkaa süjütü wayuu jee shikira wayuu o'utuin ekai chiira kamana paa wayuu washiirü Maima pa'a süpapuna mmaka. [[File:Pa'aa.jpg|thumb|Pa'aa toumainpa]] 4tcnccula7objg9ji4gh2dd87b242vy Wuin jemetüsü 0 1262 15125 15117 2024-06-12T19:09:12Z Ingri01& 1042 15125 wikitext text/x-wiki wuin jemetusu:shia tuu wasaakaa weishi miyasuule wayaa. tuu winka asunushi tü süñaka juya jotta müsia shi'iwira mmaka apotunüsü süpüla shiyulaintüin wuinka. waima sukuaipa esü sulu jemetüin shia jotta musia pala'in. tüü Wuin palasüka nojotsu asünajuin makaa süsünülee aisü ale'ewa sutuma nümüin chiira ekai nojoluin nirajüin esü süpüla nijain sutuma i51zwf7lmdrthoibfmw9sm140k7yau6 Liceo Bolivariano Orángel Abreu Semprún 0 1263 15567 15551 2024-10-30T16:48:42Z Leonfd1992 13 15567 wikitext text/x-wiki [[File:Logo del orangel Abreu Semprun.jpg|thumb|logo del Orangel Abreu Semprun]] Süchikuwaa tü ekirajüleeka '''Uranjerü Apüreerü Sempurun'''. Yalasü sulu'u tü mma Piruuwachon sa'ato'u Palawaipo'u, sulu'u Wajiira. Tü sünüliakalü paalainka shia ''Luii Rankayoolo'' wanaa sümaa tü juyaka 1957. O'ulaka süpüla tü juyaka 1972 a'wanajaasü sünülia sünainmüin ''Liceo Creación Paraguaipoa'', wanaa sümaa tia ekirajaanüsü tepichi sünainmüin 3in wachiyeerü. Mainmashii naa ekirajaashikana sulu'u, süka jamüin, eejatü tü atunkaaka sulu'u namüin naa antakalü wattajee. Sulu'u tü ''internado'' amünaka, ennaajünüsü süka tia anüliaka sünainmüin tü juyaka 1979, yalejee a'wanajasü süchukuwa'a sünain ''Ciclo Básico Común'', wanaa sümaa tia eejachi wanee wayuu ekirajüi Edixon Gutierrez, niaja'a chi shikiipü'ükai so'u juyakalüirua tia. Mainma jo naa ekirajaashiikana so'u tü juyaka 1980, sutuma mainmain naya, e'itaanüsü soo'omüin napüleerua tepichikana shi'iree lotuinjatüin tü ekirajawaaka, sutuma tia, alatitnüsü tü ekirajüleeka sünain ''Ciclo diversificado'', jo wanaa sümaa sülatitnüin, a'wanajaanüsü sünülia süchikuwa'a, müinma yaa shia ''U.E Orangel Abreu Semprun''. O'ulaka süpüla tü juyaka 1986 tü ''Escuela Granja Artesanal Don Luis Roncajolo'' akatajaasü suulia tü ekirajüleekalü, o'unusu yalejee sulu'umüin wanee mma ''Yawaasirü'' sünülia, apütaa müsia tü shipiaka sümüin tü ekirajüleeka '''Orangel Abreu Semprún''', wanaa sümaa müin sukuwa'ipa tü ekirajüleekalü, mainmajaasü jo naa tepichikana süka jamüin tü ekirajüleeka atunkunalu'u, e'itaanüsü süpüla müinjatüin shia sutuma kojuyain naa tepichi kepiashiikana wattapünaa, müinka chaa suuriajee, maarajee, wuna'apajee, kampamentajee, walerüjee o'ulaka naa wayuu palawaipo'uje'ewaliikana, wanaa sümaa tia ayaawajünüsü nakuwa'ipa 1800 wayuuirua sünain nekirajaain sulu'u. So'u tü ka'ikaa 15 eneero'ulu no'u juyakai 2002 ayaawatünüsü sukuwa'ipa süpüla kojutuinjatüin shia süka tü pütchika ''Patrimonio Cultural y educativo'' sulu'u supushuwa'a mmakalü Wajiira, tia maka natuma naa outkajaashiikana sulu'u tü ''Cámara municipal'' münaka. Naa aluwataashiikana süpüleerua tü ekirajawaaka ''Ministerio del poder popular para la educación'' sünainjee tü akumajaaka tü ''diseño curricular'' so'u tü juyaka 2007, tü ekirajüleeka a'wanajaanüsü jo süchikuwa'a tü sünüliaka sünainmüin '''Liceo Bolivariano Orangel Abreu Semprún'''. Mapan, so'u tü juyaka 2008-2009 oju'itusu tü karalo'utaka süpüla eeinjatüin tü ekirajawaaka süka piama akuwa'ipa, ''educación intercultural bilingüe'', tü ekirajüleeka saapain tia karalo'utaka süpüla sülatüin sünain '''E.I.B''', shiasa'a yalejee, naa majayütnüü a'anaashi nashein, tü mantaka, otta naa tooloyuukana e'inuushi tü nasheinka süka koono, jo müinma yaa, ayatüsü kashein naya süka tü süyaawaseka wayuu. ==Süka alijunaiki== [[File:OAS.jpg|thumb|OAS]] Se encuentra ubicado en la avenida principal los filuos-Paraguaipoa, municipio guajira, Parroquia guajira. Funciona en las instalaciones de lo que fue el internado don luis roncajolo. El actual funcionaba desde el año 1957. Para el año 1972 se anexa el liceo creación paraguaipoa hasta el 3er año con un horario Comprendidode 7:30am a 4:00pm los alumnos provenian de paraguaipoa , sectores vecinos, la alta guajira incluso de otros estados de Venezuela por eso también es conocido como el internado. Manteniéndose hasta el año 1979 como ciclo básico común,siendo su primer director el licenciado edixon gutierrez. Al aumentar el índice de estudiantes en 1980 genero nuevas aulas y la extensión a ciclo diversificado otorgando a su vez el eponimo de u.e orangel abreu semprun. Finalmente para el año 1986 la escuela granja artesanal don luis roncajolo fue llevada a la comunidad de yaguasirü,quedando la infraestructura a la u.e orangel abreu semprun. El 15 de enero del 2002 fue declarado patrimonio cultural y educativo del municipio por resolución de la cámara municipal. El ministerio del poder popular para la educación con la implementacion Del diseño currcular del sistema educativo bolivariano de venezuela,el currículo nacional bolivariano (CNB)en el año 2007 lo clasifica como unidad educativa nacional bolivariano,dándose a conocer en el año escolar 2008-2009 como liceo bolivariano orangel abreu semprun. En este mismo año se implementa educación intercultural bilingue,logrando la implementacion Del uniforme escolar indígena. Su eponimo se da como reconocimiento al mérito y labor del maestro orangel abreu semprun educador de largo ejercicio en la guajira nacido en 1892,ante la carencia de personal capacitado en materias educativas y Pedagógicas; iniciandose como maestro en la comunidad de pararu. En el liceo bolivariano orangel abreu semprun an pasado 5 directores Primer director el profesor edixon gutierrez. Segundo director la profesora xiomara de parra. Tercer director el profesor benito castellano. El cuarto director el profesor Jonathan gil. El quinto director la profesora nelvis freai. Y su directora actual la profesora maira mendez. 86ecvbxuc0euz349y75e4vgzpmnkprt Los ciclos del agua, desde el mundo Wayuu por el cambio climático 0 1264 15213 15208 2024-08-31T15:49:26Z Toro Pushaina 1367 15213 wikitext text/x-wiki Anii joo werajüin tü suküaipaa wüinkaa shiajaa joo ayuleerasüü, tüü suküaipakaa maimasü joo süpüla sukumajaaintü tüü (hidrosferakaa). Shiatta tüu wüinkaa maimasü erejo'o eiin tüü wüinkaa awanajaasü joo maimaputsüü tu sükuaipakaa. Tüü wü´inkaa wamüin wayuukan kojüttusüü , shiajaa choujasüü süpülaa tüü wakuaipakaa, tüü wattiankaa, tüü walapüinkaa shiiajaa joo katoünüu wayaa sütüma maupuna tü maapakat mujüipa sutüma tü charüttülu müin shia müliainapa waya miashu jotta tü mürutkat mürrütkat nojoluipa epijain süüpüla anainjanit wayaa sunanje tü shintiakat süüpula anainjanit naa tepichikanaa Sütüma tü kai kat joülitpa ayüli ka jamüin shülanain Main tü sairrakat wamüin Shiitapa tü juya'a awu´italasü tü wu´ichi, kachonsü wünü otta awaimalasü mürülü. Atpajüshi wayuu suchon nüpünajuin, cho´ujakal tu wü´inka supaa tu mmapakalü. rcy636u9qzxhbtgilaq65b05whimvu4 Juya joutaimaajatüka 0 1265 15476 15449 2024-10-20T21:16:58Z Leonfd1992 13 15476 wikitext text/x-wiki '''Juya joutaimaajatüka''' ([[alijunaiki]]: ''lluvias fuertes'') Tü juyakalü joutaimaajatüka shia tü joutaisukat miousukat Esü juya jouttaimain otta mussia Joutaleuluuu Eshi chi juyakei joutaikuwot alatapunashi nee Eshi chi juyakei jepirachi nojoishimain metuluin jiattashi Eshi chi juya jepichikua aleyajashi motsone Eshi chi juya joutai merakatshi anashi nojoishi mujulain Eshi wanne juya antawaishi numa chi jouttai jojotshi pulasu Main sümuin wayuu sujuula ottusu munusu Otta chi juyakei sumakei joutai wa'ale chi juyakei palitchon nojotsu Main katchin Wawai shia tü juyakat joutaimakat miousukat Main aisü jemia sütuma Tu juya jemiaimakat watta ayule sütuma 5m8uoxvfefm7hhql0tdncekgpbyrcf1 La niña 0 1266 15126 2024-06-12T19:11:31Z Beaisa93 1031 Página creada con «tüü shiia suwaanajapa tü mmapa'aka esuu suuma tuushi outata mushi saamatushi aipaa mushi kailiwoo» 15126 wikitext text/x-wiki tüü shiia suwaanajapa tü mmapa'aka esuu suuma tuushi outata mushi saamatushi aipaa mushi kailiwoo n7hole9edz4lvkwv7tisrv17ux979hl Türkiye 0 1267 15134 15129 2024-06-14T16:45:47Z Lionel Cristiano 1407 fix 15134 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Turkey.svg|250px|left]] [[File:Location of Turkey.png|250px|right]] '''Türkiye''', nisqaqa Awya Yalapi, Iwrupapi huk mama llaqtam. 5ffbq3hm94hv5u19eumcpl4d0s2hqh9 Puerto Estrella 0 1269 15381 15372 2024-10-07T00:15:48Z Leonfd1992 13 15381 wikitext text/x-wiki Parrarielu'u Shia tü mapakat yalasuu palaapüna sunain tu mapakat kolompia sunain tu ichitki sattou tu wuinkat otta palaa [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] cm5wfipb7napib7afnbdhx1pj01yipd Tutshi 0 1271 15299 15274 2024-09-09T19:03:01Z Santalucialay 26 15299 wikitext text/x-wiki Tü tutshiika shi'a wanee kasa jaisü müinka sa'in ekai süpülajachin ka'i. Müinka sa'in sutuupa Jasai aisü tutshi. Tutshii müsüka sain tü walatshika otta müsia eere oushuwaa sunainje ayuulire wanee wayuu. Joutsü main tü ayuuleekat mo'ulu eere tuttashaanain main na tepiichikanainua sutuma. Mayaasü nasitnüin wunu'u tuttushii alata musia noulia. Mmapaaka juyapü wanaa suma jaiin main kaikai essü tutshi. Eesü tutshi paülüü eere nojolüin shikeruluin joutai. Mo'ulu yaa joutsü main tü walatshika akaa sülüülüin tü juyakat. Suluu kusinapia aisü walatshi namuin na alakajashiikana, tutshishoinasü paülüü. Namuin na wayuukana tü tutshiika nojotsü ponuin nain aka ayataalin naya waneepia sünain awajaa sikii, arüleeja, olojoo musia eekai ein nee napuleerua supula ayatawaa. 4x8eqbsgh3346ldz2abbupip8j6gcdc Anouktia sukua'ipa:Cita requerida 10 1272 15163 2024-08-07T16:25:39Z Rich Farmbrough 1505 Página creada con «<sup><small>[Cita requerida]</small></sup>» 15163 wikitext text/x-wiki <sup><small>[Cita requerida]</small></sup> bu7iiwc4dd9b4lgxenosc286jz0s1kk Mitologia de las vacas 0 1273 15170 15169 2024-08-16T17:11:40Z Rosmero79 1554 15170 wikitext text/x-wiki '''SUCHIKI PA'AA''' Según nuestros ancestros las vacas, venían de nuestros ancestros las vacas, venían del mar. pptwwqijtbqjbnd2eomn6lhiynylt1c Avena 0 1274 15175 15174 2024-08-22T14:33:09Z Profepi2 1029 15175 wikitext text/x-wiki shia wane asüshi, anasümain süpüla asha'kijiria tü sei'ta sa'akapünakat süsha' wayuu , anasü süpula süsüin wayuu ekei sukarrain asha' , waima Main tü sa'anasiankat sümuin tü shiiruku süma süttaapaa wayuu. Shia wane attie amalajasü sutüma tü jemiaika , cheijasü muloü wuin sümuin, aisü sümuin tü jososka. Süsüin wayuu ekei aürülein, ka jamui , süsapa mussain ekei emirain , anasü sünuin wattachon süma sayüna, sümüiwa je süma süchirra paa. rdogjvup4c61ijjxg82n0bk606p194b Satélite natural 0 1275 15176 2024-08-22T14:50:01Z Profepi2 1029 Página creada con «tü saliste sümakat tü alijunaka , Esü süma sükumajüshin sütüma Alijüna attüjasü süpülerrüwa, etta müsia tü ettüjülika sümaiwa chaaya ipüna , erre jütatuin. Tü satelite sükümalatka Alijüna süpülajattü, alüwataya otta süma antirra putchi, sünainmuin waima wayuu, sülüpüna tü talepanakat , talewisot, süma tü internekat, ayatayapüle süpula tü ekirrajawakat sünainmuin tü kasa' jeketkat woumainpaa, leyattüsü sü'ütpüna tü maapa…» 15176 wikitext text/x-wiki tü saliste sümakat tü alijunaka , Esü süma sükumajüshin sütüma Alijüna attüjasü süpülerrüwa, etta müsia tü ettüjülika sümaiwa chaaya ipüna , erre jütatuin. Tü satelite sükümalatka Alijüna süpülajattü, alüwataya otta süma antirra putchi, sünainmuin waima wayuu, sülüpüna tü talepanakat , talewisot, süma tü internekat, ayatayapüle süpula tü ekirrajawakat sünainmuin tü kasa' jeketkat woumainpaa, leyattüsü sü'ütpüna tü maapakat . 9f9vdm6otlwp55jkm8jcg8s9byre18e Petróleo 0 1276 15177 2024-08-22T15:04:42Z Profepi2 1029 Página creada con «Petürroli ( Petróleo ) shiia wane müsska sain winchonssü, pe'epe'esü, mutsiasü, seitasü , keperrojolü ,akumalassü sümuiwa, sünaije süchikanain murrulü oüttsü, süma wunulia, otta süma wuitoulii.Erre süchekalain tü petürrolikat, shinalü ipaa, paalaa, süleerushata maa.» 15177 wikitext text/x-wiki Petürroli ( Petróleo ) shiia wane müsska sain winchonssü, pe'epe'esü, mutsiasü, seitasü , keperrojolü ,akumalassü sümuiwa, sünaije süchikanain murrulü oüttsü, süma wunulia, otta süma wuitoulii.Erre süchekalain tü petürrolikat, shinalü ipaa, paalaa, süleerushata maa. cbb3j8ri7jpmyv9p9jphrfsalspri6a Sainya wayuu 0 1277 15181 2024-08-23T17:44:16Z María Epinayu 1574 Página creada con «jaiñaà wayúu jiaa Tuu wuin kuchisaaka ejemetsuu Jia no jotsuu palayain wuinka Anás wamuin wayaka Ana wayúkana no jotsuu muinka jaìn wuin Maulúya kakasu tutraa jukasujulee kululuü» 15181 wikitext text/x-wiki jaiñaà wayúu jiaa Tuu wuin kuchisaaka ejemetsuu Jia no jotsuu palayain wuinka Anás wamuin wayaka Ana wayúkana no jotsuu muinka jaìn wuin Maulúya kakasu tutraa jukasujulee kululuü 7z5pkzzb8p3qt21x8cw21f80nyy8zdx Wuin palaasü 0 1278 15503 15438 2024-10-22T15:42:39Z Profepi2 1029 15503 wikitext text/x-wiki Wuin palasü shia tu wuinkat nasuinkalü na wayuu namaiwa tu namininkat otta sainjia tu ekitkat sakajena shianyane joulin suluu tu woumainpaka suka pejein wayaa suutpa tu palakat shiase suka tu winkatat nasuu supula ainja tu awarrientaka shirra tu sutakalu aipia supula ainjia tu katattoikot palajatkat [[Anaajaalaa:Wuin ( agua ).jpg|miniaturadeimagen|wuin palasü]] 3pexwbbfgq7janx47h8jlotb5v4wfdr Molécula de agua 0 1279 15183 2024-08-23T17:47:01Z Dreysi18 1572 Página creada con «H2º ( WUIN)» 15183 wikitext text/x-wiki H2º ( WUIN) 17goaw7tyrgtsw8t1kovo1z3cjta4kp Katto'ui süka wotsa 0 1280 15571 15570 2024-10-31T16:44:51Z Neima Paz 39 E'itaasü soomüin 15571 wikitext text/x-wiki [[File:Katto'ui süka Wotsa.jpg|thumb|Katto'ui süka Wotsa sütüma wayuu]] '''Katto'ui süka wotsa''' ([[alijunaiki]]: ''mochilas de bolsas plásticas'') Akotchajumünüsü tu wotsakaliruwa süpüla aainjaa katto'ui yaapünaa ichitki<ref name="kattoi">[https://www.radionacional.co/cultura/arte/artesanas-wayuu-la-guajira-mochilas-tejidas-bolsas-plasticas Mochilas tejidas con bolsas plásticas]</ref> ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> s79g3n0nek6t1jxyxas2696mhzax6sw Luusa sünainjee ka'i 0 1281 15186 15185 2024-08-23T19:19:02Z Profepi2 1029 15186 wikitext text/x-wiki lüüsa sünaijee kaii ( Alijunaiki: luz proveniente del sol ). Shia tü lüüsa katchinsü nünainje chi kaikei, antüsü epünajere, sünainje ka jamüin katchinshatasü , saakapünasü tü jou'taika, müsska sain wane corriente, música tia'aya sütchinka, shia ayawatirraka tü jamüin jatuin tü kaika, maaka shiitüinjatuin, siruttuin jatüin, katchin jatüin tü jou'taika, maitüin jatüin tü mapaaka. kujqqsn2t4alcv9nl0vudivv441yblz Energía eólica 0 1282 15187 2024-08-24T14:10:18Z Profepi2 1029 Página creada con «Shia tü sutchin tü jou'taika, tü energía eólica münakat sütüma Alijuna , shia tü apanaka sünainje tü sütchinka tü jou'taika, anasümain ka jamüin matüjuin salü ajatta, awanajawaisü wanepia, otta süma tü sükümalakat tü kachuwera sükümalakat tü alijunaka ( Aerogeneradores ) tü eitanüsü ere sapanuin jatüin pansain sutchin tü jou» 15187 wikitext text/x-wiki Shia tü sutchin tü jou'taika, tü energía eólica münakat sütüma Alijuna , shia tü apanaka sünainje tü sütchinka tü jou'taika, anasümain ka jamüin matüjuin salü ajatta, awanajawaisü wanepia, otta süma tü sükümalakat tü kachuwera sükümalakat tü alijunaka ( Aerogeneradores ) tü eitanüsü ere sapanuin jatüin pansain sutchin tü jou dopyd9lz4d3mfkz3dmvjaykzxc05bj3 Suturula juya 0 1283 15190 15189 2024-08-27T14:31:17Z Profepi2 1029 15190 wikitext text/x-wiki Shia wane süwarala katchinsü Kata'au, sünainjejatü wane sirrüma antajirasü, tüirüwa shia kanaijejatüka tü korientakat, tü shiaaka juya pejepa main shia tü shipijanaka apünerü motsoo süchiki,müsia tü süpijanaka emetutshaterü. Tü sütürülaka juya epijasü sünaije tü jaisü sünaijejatüka wane shia juya'a saakapüna tü jou'taika süma leyatüin shia, ere jo' sünatain süpüla kepijanain tuin shia. Eshaatale Main tü shiaaka juya je sütürüla, süma nojoluin shimemajüin , tü shia tü juya jososka, tiia' alatüsü maaka josoi Main tü maapaaka. i17mrglyuz4o627091x78j1kdbz6xy7 El niño 0 1284 15499 15191 2024-10-22T15:30:31Z Profepi2 1029 15499 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Josossü.jpg|miniaturadeimagen]] "süleche mma jintüi" ( Fenómeno del niño) tü shia tü alataka süpapüna mapaaka , sünainje jain Main shinalü tü palaaka, shia tü münaka jaisü, etta müsia wane samatüsü, tü samataka shia tü "süleche mma jintutka" ( fenómeno de la niña), chi "jintüi " katchinshi Main suli tü "jintutka " . Tü antakat sütüma sülecheka mma tü , shia tü jossoska, jososü alama , aisü jamü sumüin tü mürütka, miasü, sü'ütpüna tü kashi , enero, pewüreero, tü jossoska shikuin mulou mma , uchou püna. Sütüma jain Main chi kaikei , antüsü tü jossoska ottsia sünainje tü , je' müsia tü e'perojowa saakapüna tü wunapuika, wuitoülia, sütüma tü amojujasü sukuwaipa tü apünajushika, sünainje tü jaisüka sü'ütpüna kaika je' aipaa samatuika, saali tü kajuttüsü tü ekülüka. "Süleche mma jintüi" epirajasü mmapaa nütüma, eperojosü mojui , wuitoülia, süma waima kassa mojuwü süpapüna mmaka. sülecheka mma tü kemasübmain , ka jamuin shia ka'sitka süjunnajain tü mmaka soü tü apünajushika , jajaja müsia süpüshua tü apünajünakat, ka jamüin chi "jintui" nia awanajaka süküwaipa tü joütaika, süma waima süküwaipa tü mmaka, esü nütüma , juya joütaimasü, katürülasü, kayaasü, antitshi urakan. chi "jintüi" alatawaishi sü'ütpüna piama süma akaratshi juya, e mushia nia ein sü'ütpüna mekie'etasalü , müsia wane juya. acs5bem3fv5pbfrcopfz49ah6stbhwb Mainyatuuisu 0 1285 15192 2024-08-27T20:34:37Z Profepi2 1029 Página creada con «tü mma mainyatuuisu ( Lugares solitarios ) shia ere ein wane kasa nojotsu ein sulü waneya mma, esü wane Ana, nojotsü süpishajana camión , nokotsü kekerain wayuu sulü, esü wayuu ekei kamalain amuin tü mapaaka ere mainyatuuin, akatsa tü wayuu ekei kamalain amuin tü mira ere muloin shiira jayechi nojolerü kamalain sümuin tü mainyatuuisü. Tü mma mainyatuuisü waima kassa süküjaka, waima kassa alataka sau püna, waima aküjala anachonsü saü. Esü mma…» 15192 wikitext text/x-wiki tü mma mainyatuuisu ( Lugares solitarios ) shia ere ein wane kasa nojotsu ein sulü waneya mma, esü wane Ana, nojotsü süpishajana camión , nokotsü kekerain wayuu sulü, esü wayuu ekei kamalain amuin tü mapaaka ere mainyatuuin, akatsa tü wayuu ekei kamalain amuin tü mira ere muloin shiira jayechi nojolerü kamalain sümuin tü mainyatuuisü. Tü mma mainyatuuisü waima kassa süküjaka, waima kassa alataka sau püna, waima aküjala anachonsü saü. Esü mma ekei mainyatuuin ekei nojoluin ennajünuin. Yalaa palaawaipou esü wane jouchon mma, sotpaa tü palaaka sünulia sa'awa, sümuiwasü, wattalüsü sülia shikera kamion , anachonsü , jaisü nütüma chi kaikei , awatasü tü jou'taika ka jamüin sotpain shia tü palaaka, kamalainre pümuin tü mma manyatuuisü piraja sa'wa. rgkvmz7xgwl68jc3nfjwo8mlokqzyzd Wayuuirua 0 1286 15193 2024-08-27T20:52:54Z Profepi2 1029 Página creada con «wayuuiruwa , putchika tü , sünainjejat wayuu, chi wayuu je' wayuuuruwa; naya na kepiakana Yalaa sulü tü mma munakalü sütüma alijüna península de la guajira, naa wayuiruwa eirü nakali kepian yala wajira, nojotsü je ponuin nain tü nütchinka chii kaikei. Wayuirüwakana atüjüshi süpüle nakuwaipa, ayatashi sünain apünaja, epijüshi kaüla, annerü, tü tolayükana akuyamajishi kotisa, tü jieyukana atüjüshi ainja süi, kattoi, ayatalishata. Esü wayu…» 15193 wikitext text/x-wiki wayuuiruwa , putchika tü , sünainjejat wayuu, chi wayuu je' wayuuuruwa; naya na kepiakana Yalaa sulü tü mma munakalü sütüma alijüna península de la guajira, naa wayuiruwa eirü nakali kepian yala wajira, nojotsü je ponuin nain tü nütchinka chii kaikei. Wayuirüwakana atüjüshi süpüle nakuwaipa, ayatashi sünain apünaja, epijüshi kaüla, annerü, tü tolayükana akuyamajishi kotisa, tü jieyukana atüjüshi ainja süi, kattoi, ayatalishata. Esü wayuuiruwa ekei kolompianain, ee müsia wayuu wenesolanain, ka jamüin tü noumainpaaka shiipaa esü kolompia je shiipaa wenesuera. 1z5mcdfp18ukc93yfn2h5of23c9u057 Eitajaa 0 1287 15196 15195 2024-08-27T21:17:51Z Profepi2 1029 15196 wikitext text/x-wiki Eitajaa ( Alijunaiki : repartir ) waima süküwaipa tü eitajaaka. * Eitajaa ekülü * Eitajaa kepein * Eitajaa oujolü. Süpüla anachoinjatüin wane eitajaa che'kü wanawainjatüin shia, süpüla kamuinjatuin süpüshua tü wayuirukana. * Wane süpüla eitajulinjachin nia, che'kü : nütüjüin jachin anataa süküwaipa wane kassa, ematüin jachi nenajünapa, kamaneeijachi, atüjuin jachi ayatawa süma waima wayuu. 6u9shlp5z1p161yi8pbpjn4ir1u15lx Leeyata 0 1288 15198 15197 2024-08-27T22:31:54Z Profepi2 1029 15198 wikitext text/x-wiki leeyata (Alijunaiki : dar vueltas, girar sobre un punto) putchika tü esü süpüla sümünuin muin yaa: * Leeyatsü tü kaika * Chi kaikei nüleeyatüin tü mmaka. * Türa kamairü leyatüin süchirua wane sükara. * Leyatüsü sülü shiki. ou6g91vuzd2s8qdl3csykfr9xt562a2 Kalie'e 0 1289 15203 15202 2024-08-28T00:02:53Z Profepi2 1029 15203 wikitext text/x-wiki kalie'e ( Alijunaiki: chicharra ) wane wuchichon jouchon, ke'irai, ayalajüshi shiitepa juya, otra süma jaipamain kaikei, maaka nialajüle Main wuchichonkei chi asotoshi. Tü kalie jietka shiitain tü süshukuka sou wunuli iipüna, jouiwa shia ajutüsü mmalü ( durante este proceso se le da el nombre de ninfa ) yalamusia shia sünain muin mekie'etasalü juya , ere samatuin , yalaaya asüsü wuin ke'irai eküsü tü sünainjanaka tü süralaka tü wuitoülika. oizzwskg5p7xz4huft7zkfjverf4zep Atiiwajaa 0 1290 15204 2024-08-28T18:14:04Z Profepi2 1029 Página creada con «atiiwajaa: (Alijunaiki :Dibujar) shia tü ekirajünakat süpüla wane sütijuin süshatüin sünain wane karalouta shiaku wane kassa, muinka saiin wane wayuu, wuchi, mürüt, Michi. tü atiiwajaaawaka süpülajatü wane süshajuin sünain eree anain atiiwajaa , ekei muinka wuleshin süpula sukumajünuin tü keirekat sain. Esü wane süpüla sütiiwaajain saü, karalouta, taapüla, iipa, kulülü, otsia sünain wane computatora. Wane jintüi maaka nütiiwuljale, niy…» 15204 wikitext text/x-wiki atiiwajaa: (Alijunaiki :Dibujar) shia tü ekirajünakat süpüla wane sütijuin süshatüin sünain wane karalouta shiaku wane kassa, muinka saiin wane wayuu, wuchi, mürüt, Michi. tü atiiwajaaawaka süpülajatü wane süshajuin sünain eree anain atiiwajaa , ekei muinka wuleshin süpula sukumajünuin tü keirekat sain. Esü wane süpüla sütiiwaajain saü, karalouta, taapüla, iipa, kulülü, otsia sünain wane computatora. Wane jintüi maaka nütiiwuljale, niyaluin sünain tü jalüjaka nain, süma tü keirekat nain. nyrqjmqrlr747qou2a1k5gq73zsuo9h Wuna'apü 0 1291 15209 2024-08-31T15:20:51Z Zuni89 584 Página creada con «=== '''Wuna'apü''' === Es un ecosistema natural de terreno oculto poblado de arboles y arbustos, con diversas vegetaciones, fauna, animales, hongos, y microrganismos que presentan una gran parte de la superficies del planeta tierra. Los bosque en su total tienen diferentes climas, coníferas, templadas y tropicales. Los bosque o selva ha ayudado a mantener el equilibrio ecológico y la biodiversidad, permitiendo realizar productos agrícola con el fin de seguir…» 15209 wikitext text/x-wiki === '''Wuna'apü''' === Es un ecosistema natural de terreno oculto poblado de arboles y arbustos, con diversas vegetaciones, fauna, animales, hongos, y microrganismos que presentan una gran parte de la superficies del planeta tierra. Los bosque en su total tienen diferentes climas, coníferas, templadas y tropicales. Los bosque o selva ha ayudado a mantener el equilibrio ecológico y la biodiversidad, permitiendo realizar productos agrícola con el fin de seguir manteniendo la conservación del planeta tierra. a15wp93qyskb4oduvadawk3oglkspnu Sheemiaishi juya 0 1292 15222 2024-08-31T17:09:57Z Zuni89 584 Página creada con «== Sheemiaishi juya == Es la evaporación que enfría el aire y aumenta la humedad del aire que general después de llover y las bajas temperatura es la noción de frio, es la ausencia total o parcial de calor, manteniendo la temperatura, el cambio climático representa el aumento de la temperatura, es un fenómeno meteorológico que frecuentemente se ha vuelto un tormento en los habitantes del mundo, a su vez las precipitación de la calor, el frio y el viento…» 15222 wikitext text/x-wiki == Sheemiaishi juya == Es la evaporación que enfría el aire y aumenta la humedad del aire que general después de llover y las bajas temperatura es la noción de frio, es la ausencia total o parcial de calor, manteniendo la temperatura, el cambio climático representa el aumento de la temperatura, es un fenómeno meteorológico que frecuentemente se ha vuelto un tormento en los habitantes del mundo, a su vez las precipitación de la calor, el frio y el viento ha generado que en algunos sectores ha echo estragos. qq5365ak773nw7eloa37im4bwu7ncjv Akotchajaa paasta 0 1293 15230 15229 2024-08-31T19:33:03Z 2800:484:D6F:2B7E:B4B1:1ECA:591C:6FF5 15230 wikitext text/x-wiki == Akotchajaa paasta == Es el reciclar desechos plásticos, que se va clasifican para la reutilización del material para la fabricación de nuevos productos, el propósito de recolectar los residuos de plástico es para la conservación del medio ambiente, los residuos de plástico tardan muchísimo en degradarse, por eso es importante clasificarlas, estos datos son muy valiosos, para ríos, playas y bosques, que ha sido el 80% principal problema en los mares.   26qp85lqfebfos8gs6htgw9mwwcl2ho Unidad Educativa Privada Fe y Alegría Paraguaipoa 0 1296 15306 15305 2024-09-10T01:34:34Z Leonfd1992 13 15306 wikitext text/x-wiki [[File:FYA PARAGUAIPOA.jpg|thumb|250px|'''FYA PARAGUAIPOA''']] '''Fe y Alegría Paraguaipoa''' ([[alijunaiki]]: ''Fe y Alegría Paraguaipoa'') Escuela ubicada en el poblado de Paraguaipoa, Venezuela. Pertenece al grupo de escuelas coordinadas por el movimiento Fe y Alegría. == '''Ubicación Geográfica:''' == [[File:Mapa 3.jpg|thumb|'''Mapa Municipio Guajira.''' |izquierda|133x133px]]Fe y Alegría Paraguaipoa, se encuentra ubicada en Venezuela, estado Zulia, Municipio Guajira (anteriormente llamado Municipio Páez) Parroquia Guajira. Específicamente en un pueblo llamado Paraguaipoa, Avenida Hospital Binacional. Vía troncal del caribe. == '''Historia Fundacional:''' == La escuela nace gracias a la iniciativa de un sacerdote misionero de la congregación religiosa "Misioneros de la Consolata" Hombre de temple y carácter fuerte y de mucha fe, abnegado y preocupado por la baja calidad de la educación de los niños y niñas wayuu, puesto que que las clases eran suspendidas por cualquier motivo o razón. Esto deterioraba aun mas las condiciones de vida de los wayuu. El padre Sandro realizo reuniones con la comunidad, con la intención de crear una escuela distinta, que se enfocara en la formación integral de los wayuu y sus familias, basándose en los valores humanos- cristianos, el amor por la cultura, la formación para el trabajo y las habilidades para la vida.Logrando sembrar semillas en las personas y que germinarían en los surcos de nuestra madre tierra, labradas con las manos de hombres y mujeres wayuu. La idea fue galopando en el lomo polvoriento del viento de las sabanas y medanos de la Guajira. Se visitaron varias instituciones locales y regionales, en especial al Ministerio de Educación Cultura y Deportes. A pesar de los encuentros con estos órganos competentes, las cosas resultaron difíciles, debido a la imposición de la burocracia de ese momento. Ya que no se pretendía buscar una escuela parroquial. si no una escuela que fuera mas allá de las aulas de clases, con maestros wayuu para niños wayuu. Ante tal situación los esfuerzos se doblegaron.. El padre Sandro siguió tocando puertas, logrando entrevistarse con el director zonal de Fe Y Alegría a nivel regional : Padre Ignacio Huarte, quien ofreció su apoyo incondicional, para ser posible este sueño. Ya contando con este apoyo de esta prestigiosa institución, de nuevo se visito el Ministerio de Educación cultura y deporte, con la finalidad de solicitar el permiso de funcionamiento. Luego de muchas diligencias el ente rector, aprobó el funcionamiento de la escuela, solicitando un nombre que representara los idearios de este proyecto educativo. En una primera oportunidad se plantea: Fe y Alegría IWA. palabra compuesta entre dos idiomas, el español y wayuunaiki. Iwa que significa el nombre de una estrella, anunciando la llegada de la primavera, estación que llena de esperanza las tierras wayuu. A pesar de los argumentos presentados no se aprobó la primera propuesta. Ya que para los aliijuna, no tenia ningún significado, poco valor por ser una palabra en wayuunaiki. Ante ello surge el nombre de FE Y ALEGRIA PARAGUAIPOA. === '''Los primeros salones y los primeros maestros:''' === Con la aprobación del Ministerio de Educación se decidió comenzar en los salones de la parroquia Guajira de San José, iniciando solo con tres grados. (1º a 3º) Se realizo convocatorias para docentes wayuu que quisieran dar clases. Y trabajar en pro de una educación de calidad. Ante esta propuesta de trabajo. participaron los docentes: Dolores Farías, María Chiquinquirá Núñez, Nelbi Norma Ipuana y Ángel Arévalo. Bajo la coordinación de de la hermana Angela Rosso, misionera de la congregación. y la asesoría del padre Sandro Faedy. 82ia4nuzz5dbmaeiqn3k6y23pr3tc8w Achepaaka 0 1297 15324 15323 2024-09-13T02:19:19Z Leonfd1992 13 15324 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Molokoona.jpg|miniaturadeimagen|molokoona]][[Anaajaalaa:Ashokonojushi.jpg|miniaturadeimagen|ashokonojushi]] '''Süchepaa wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''pintura facial wayuu'') Tü süchepaka wayuu waima tü süküwaipa paipai: tü paipaika apünuin süna, wane mutsiatalusü , mmatalü, iishotolü, tüyale antüna anain sünainje wane wuitoülia ( se obtiene de las células de ciertos ongos ) tü mutsiatalusü süchepaajayasü tü alaülayukana woüshi, tü mmatalü süpülajatü aimaja tü oüpünawaka sülia nütchinka chi kaikei, otsia chi iishotolü shiitain tü majayutnükalü sünain süüpüna , tü süpüla ain majia tü oüpünawa nülia nütchinka kaikei. Süpüla anachoin tuin wanepia. [[Anaajaalaa:Etsia.jpg|alt=Shiitüinjatuin tü kamanewakat je süma jaloulika |miniaturadeimagen|etsia]] Ekaja tü süchepajayaka wayuu, maima tü süküwaipa. sünain tü tü oüüpünaka, esü süpüla sütiiwaajanuin waima kassa, süshatünuin tü wuitoülia je tü mürütka, muinka saiin nüta chi molokoonakei, sütüna julirü, iramataya, nunain chií tolokei , asatünüsü sünain nüüpüna tü süwarala juya je tü süchikana nüpatou kalaaira. Tü süchepajayaka wayuu matüjuin salü ajatta tü sükumajapuleka, Ka jamuin süshatuin süpüshua tü ekalü süpaapüna tü woümainka, muinka saiin nuuichikana , süma nüsi'i chií jayutsi, süsii wunuli, matüjuin ajatta. [[Anaajaalaa:Apajirasü.jpg|miniaturadeimagen|apajirasü]] Tü achepajawaka ain nüsü maaka ere yonna , mmaka süjuituin jatüin wane majayut otta mmaka ere wane lapü. [[Anaajaalaa:Jokoma.jpg|miniaturadeimagen|jokoma]] Tü süshajayaka wayuu, shia tü : * uliisaka; tü ayu'unüsü sünainje wane iipaa joutsü saaka wuin. * paliise( bija roja ) * [[Anaajaalaa:Jime antirasü.jpg|miniaturadeimagen|jime antirasü ]] [[Akotchajülee sünülia:Achepaaka]] b7yxuwmubtp72xuq2itg3k2i5nf7s9q Süsii 0 1298 15329 15328 2024-09-13T21:36:15Z Jusaju75 72 15329 wikitext text/x-wiki == Süsii: Flor == Süsii wunu'ulia, kasiisü tüü wunuliakat shiitapa juya kasiipa Shia yapajüsü süpüla kachon'waa,kasiisü yosu,jamüchee,mokochira,monko,kousholu,kanewaa, irua,jai'pai,otta müsia ai'pia. Talatsü chi wayuu arüleejüin'kai Süka kasiin tüü wunuliakat süpüla shikajaain mürülü sainküin mmapa'aka eepünale su'uyattünüin sünain ekajawaa. cx6bwofw3vi2p52qbzkz6s4w2go523f Juya 0 1299 15330 2024-09-13T21:49:09Z Waleyaakai24 1183 Página creada con «== Juya/Deidad del agua lluvia == Antüshi Juya, sünain alapalawaa sümüin nain'meesü, Mma shii nüchonyuu Juya atalalaa sa'ain nüpanapa, ka nükolojüin wuin saakalia nüyaasü süülia. Naküjala naa wayuu alau'layuukana; süitapa tüü Juyaka yaya Wajiira, Mma nümaa Juya ain'kaashii nachukua'aya, ipoolü müsia suchukua'ya, süpüla jemeyuluinjatüin shia nayaalu naa suchon'yuukanu; wunu'ulia, mürülü eje naa wayuukana tamüinreeya. Shia yaawa tüüsan nüma…» 15330 wikitext text/x-wiki == Juya/Deidad del agua lluvia == Antüshi Juya, sünain alapalawaa sümüin nain'meesü, Mma shii nüchonyuu Juya atalalaa sa'ain nüpanapa, ka nükolojüin wuin saakalia nüyaasü süülia. Naküjala naa wayuu alau'layuukana; süitapa tüü Juyaka yaya Wajiira, Mma nümaa Juya ain'kaashii nachukua'aya, ipoolü müsia suchukua'ya, süpüla jemeyuluinjatüin shia nayaalu naa suchon'yuukanu; wunu'ulia, mürülü eje naa wayuukana tamüinreeya. Shia yaawa tüüsan nümakaa chi wayuu eekai atijaain sou, nukuai'pa, apajakai nükajala nutuushi, kache'kai süpüla ni'rain nülau'la, apakai sünüi'kü nou'shi mataalashi ya; - "Tayakai, nuchon Juya sümaa Mma!".... ¡Chaale shia!. s6vvhnijcjh7j377l87l2zyczdhosrw Kolopoono 0 1300 15336 15332 2024-09-14T15:56:40Z Lucho jg1983 1616 15336 wikitext text/x-wiki Tü kolopoono shia wanee wünu jerrulajusü süpanaa otta miyouyu tü suchonka,jee tü süsikat shíkuin kaliina,suka süpanakat ayajayesü süsapain wayuu ekai ayulin. bw8r5x8jzry0yren60swcwrtrby6782 Kapüchira 0 1301 15333 2024-09-14T15:53:49Z Nhmis 1984 1618 Página creada con «kapuchira wanee wunuu anasumain chemeyouse supula emerawa . Anasu supula soojuin te pichi pula su, supula oushuwa .» 15333 wikitext text/x-wiki kapuchira wanee wunuu anasumain chemeyouse supula emerawa . Anasu supula soojuin te pichi pula su, supula oushuwa . l0jf8q2325t0pzfjnpvnjfobpdbik5d So'ulua 0 1302 15380 15379 2024-10-07T00:10:26Z Leonfd1992 13 15380 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Jiet asoulajasü.jpg|miniaturadeimagen|Jiet asoulajasü.jpg]] '''So'ulua''' ([[alijunaiki]]: Variante de ''asoulajaa'') tuu soulaka shia wanee mirra asthatajanusu sütuma wayuu supushuwa laülayu,tepichi,jimotnuin,jimali. Tü soulaka ainjunusu suka suyaakua tü kasakat ekat supushuwa maka sain püsichi,atünoliya,majayütshiya,wuiya,sheinkeya... [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] b2ck1oebi2zyohitn1nh6dcixy8scp3 Kasiisü 0 1303 15338 15335 2024-09-14T15:59:35Z Adalberto1811 1615 15338 wikitext text/x-wiki Tuu Kasisükat joutsu suliiwou suluu woumai wajirru juyapou c83sphce4k21qu8ypvapiaewdrplrij Jontoroyooi 0 1304 15337 2024-09-14T15:56:50Z Jeiner 2005 1619 Página creada con «jontoroyooi : shiaa tuu suchonkak wunuu jontoroin tu atalatuyekak say wayuu sunain miiraa» 15337 wikitext text/x-wiki jontoroyooi : shiaa tuu suchonkak wunuu jontoroin tu atalatuyekak say wayuu sunain miiraa ahxhk2eczyw6rdjy5vvd3949z5dg039 Wattapia 0 1305 15348 15347 2024-09-16T17:13:04Z Ingri01& 1042 15348 wikitext text/x-wiki == Wattapia: == surratapaa puunuin kai sichikijee parajakaa kai. tu wattapia sumaaka wayuu gdy9qa8o2kaqroe09ljjc0ems4392kg Juluwa'a 0 1306 15643 15642 2024-11-11T22:50:31Z Lucho jg1983 1616 Eittaashi shiawase 15643 wikitext text/x-wiki '''<u>Juluwaa</u>:''' ''Shia'' ''wanee wunu yütcheinsü supana,otta tü suchonkot ishoosu,ishisümain tü suchonko músia tü supanakat shikuin anner sumaa kaula,'' ''Je otta tü suuralakat wunu anas supula alakajuna á awalaasü ayulii sutuma.'' alkdlinqldac98o7cxyevydmbi9zf80 Yarüttüsüka shirokojutüka wuin 0 1307 15524 15506 2024-10-23T02:07:11Z 206.1.235.165 15524 wikitext text/x-wiki '''Wuin yaruttsü( contaminacion del agua ) '''suka jamunín esu tü ipashiraka suma maimain shirok waneé<ref>OAS</ref> kashuweraka shiarulajun tu wuinka aimajünesü, supula wasuinjatuin shiaa [[Anaajaalaa:Yaruttsü shirokajatka wuin.jpg|miniaturadeimagen|yaruttüsu shirokajatka wuin]] Sukumajaka anaijee yarüttuska shiroku wuin maaka sukoshiraka ekein main maka shiotulee músiá maaka sain yantaka suputale ekaine shia tu waatajetuin * Suta ka anaijee sunaijea yarüttuska shia * Sunaijeka tu wasurakalü ajustunaka suka jamüín nojosü eisalajunei shia * Musia Shirou kosòlina * Matàsia sunaijeka tu pajairuwaka * Tu kasa akumälaka sutuma maaka wasura tu wuínka yaruttusuka wuaimain: * Alüjüsu wattas saliaa ayuleeka maaka sain turar eijaka óuta oushuwaka * Aisu ekiwa sutuma supulaa watajerumàīn , * Anatasu wayaatain suma wanatai ukuwaïpa supula wakujuinjatuin sümuin wayuu saikuin mapaaka * Supupla natijanjatusau neisalajunjatun tu wuinka supula nojoluijatuin yaruttuin atuma supula juleinjatun shia * Ànatasu wainmajaui tu wuinkà sulia tu wasuraka ajustunaka suka jamuin sheijasu wamuin wapüshualeé waayuka supüla woojunjatuin shia otamusiaka suma supula walakajaye ekülu otta suma supula wasúín jatuin shia musia supula wekapa * Muleka wasuin tü wüínka sumaa yaruttusuka shirokujeka ,apusu ayuleka sunain wasuinruwa * jaliachon tu wuinkä nojolesü supula wayarutlajainjatuin shia * Tachuntuin wanee analulu namuin napushuwa naa wayukana * Anattasú neisalajai tu wuínka sulia yaruttusuka * Nojoluiní nojutuinjatuin ìpàshirä makasain marraja óuta wosaka manteka * Supula julenjattu sou wuínka wanepia * Tapuin Analu namuin ekein sottuin jatuin shia.anayawasu shia == Yarüttüsüka shirokojutüka wuin: == abyio360i9012tggngpu739ty9i7dmn To'olopana 0 1309 15384 15383 2024-10-08T00:33:01Z Wayuu apshana 1341 15384 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:To'olopana 2.jpg|miniaturadeimagen|250px|To'olopana wajiirapünaa]] '''To'olopana''' ([[alijunaiki]]: ''Calotropis procera''<ref name=wunu'u>[https://colombia.inaturalist.org/taxa/120917-Calotropis-procera Calotropis procera]</ref>) Anüü süchikuwa'a wanee wunu'u kanüliasü to'olopana, wunu'ukai tü jouutsü ya'yaa [[Wajiira]], Kolompia. Jerulajüsü süpana otta ko'oyoojüsü süchon, anasü shia süpüla shiküin kaliina jee tü wunu'ukai kajüsu shia, tü süjükalü anasü sümüin eekai alin aliü. Otta tü süpanakalü anasü süpüla a'yajaayein süsa'a wayuu airee shia. Tü to'olopanakalü asotusu ma'in sulu'upunaa luwopu otta süpa'apünaa yüüja. Tü to'olopanakalü ichaa jouulüin sotpünaa tü wopu chakuwatkalü palaamüin jepiramuin, sulu'u tü mmakalü koishima'ana, yalaa kilometira po'loo shiki (100). Anüü jo nakujala wayuu soo'opüna tü wunu'ukai to'olopana münakalü, awataanüsü sa'u nüliyo'u wanee wayuu eekai neewain müsia müleka ishale wane'eya. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 4isv0oq9wvkt7eed7dr6efyji958mb1 Ata 0 1310 15641 15565 2024-11-11T22:47:03Z Lucho jg1983 1616 15641 wikitext text/x-wiki '''Ata:''' ''Shia wane wunu ( Brasil ) yütcheinsü supana shikaajuin murülü,anner,kaula.'' ''Otta atakat waima anakala apüla anasü shia supüla akumaja kulalaa,anasü süsain miichi,anasü shia sikin.Asotsü shia soopüna isashii otta jalala'a, wunu katsüinshi supula'' ''miasü'''.''''' tlcnjciamatu70an3ibb5fn4oqq076q Ayaataa 0 1311 15410 15409 2024-10-17T13:39:42Z Leonfd1992 13 15410 wikitext text/x-wiki '''Ayaataa''' ([[alijunaiki]]: ''Ir de compras'') ayataa tccgic68trv9ta2e6492qgwu0va5erc Cambio climático 0 1312 15453 15412 2024-10-18T20:50:46Z Profepi2 1029 15453 wikitext text/x-wiki Suwanajaaya süküwaipa tü suuyaseka tü mapaaka, Shia süwanajala sümmapa kakalia tü süküwaipaka tü mmapaaka, tüyaale essü süpüla sülatala sümuin. [[Anaajaalaa:Cambio climático 2.jpg|miniaturadeimagen|mirükü]] Sümaiwa po'oloo shiki juya, po'oloo aipiruamuin juya alatüsü sünainje tü shiatainka wayuu ayuuliin tü mmapaaka sütüma, kalechesü, sütüma tü jajaja karruwon, akümajaka kassü, tü shiatainka alijüna muinka saiin tü akümajaka petüroli, kosolina, sünainje türa ayatawaka ayalerasü tü jaisüka sirumatü muin , kaleche' musüja tü planeetakat, asüje Main tü walatshika woumain paa. Sashin tü alijunairü atüjüsükat, tü süwanajaya süküwaipa süyase juya, sünaijejatü tü sümojunuin tü süküwaipaka, sütüma tü yarütüsü eka saakapüna tü jou'taika, süpaapünaka tü mmapaaka, ayalera musüjaya Shia chayaa sirümatü ere tü atmósferaka , yaleje yala waima kassa mojüsü alataka sümuin tü wuitoülika otta suma tü kattaka aü süpapüna tü planeetakat. Tü walatshika kemasü, sütüma tü jaisüka (temperatura) yaya sülü tü planeetakat, sütüma tü sümüsainka kemion, wasüra ,süma tü kasükalirüwa antakat sülü laataa, süma tü ashottoka wünüli. Sünainje tü ayolüjüsü tü wuinka süpaje tü planetaka, apalirajüsü tü apünajushika, aisü miasü, outtüsü tü wuchikariruwa , süma tü mürütka lirüwa, jotüsü wunülia , süma wuitoülia, mojui. cs6q2tlq3nlt3v6votrs6sk9papibms Akutkajaasü mma 0 1313 15413 2024-10-17T16:39:08Z Profepi2 1029 Página creada con «Tü mmaka sükutkajapa, tü sütchinka antüsü shiinaluje, ma'püsü, katchinsü, tü mmaka akutkajasü Ka jamuin tü planetaca cooyosü sütuma wane ipa' ichesü süma la'tain Shia, peipajirasü sünülia placa tectonika. Tü mmaka akutkajawaisü wanepia, je nojotsü imetüluin Main . Maka imetüluin sukutkajain esü süpüla, süjuttiruin michii , asüsetiruin palaa, ainkü mussüja sain wayuu. Emetulin Main Shia waima kassa sülüjapünaka, maaka kamale süma s…» 15413 wikitext text/x-wiki Tü mmaka sükutkajapa, tü sütchinka antüsü shiinaluje, ma'püsü, katchinsü, tü mmaka akutkajasü Ka jamuin tü planetaca cooyosü sütuma wane ipa' ichesü süma la'tain Shia, peipajirasü sünülia placa tectonika. Tü mmaka akutkajawaisü wanepia, je nojotsü imetüluin Main . Maka imetüluin sukutkajain esü süpüla, süjuttiruin michii , asüsetiruin palaa, ainkü mussüja sain wayuu. Emetulin Main Shia waima kassa sülüjapünaka, maaka kamale süma sükutkajain, jalekualin shipijain , jerain tü sütchinka, ayawajünüsü shika tü eskala de rither; tüyale Shia tü ayawajaka sütchin tü mmakat sükutkajale, sütija aü jalain sajalajain tü sutchinka. ro4i3k6zzyk2ud5s276s27ofeplajt2 Oo'ojulee sa'awa 0 1314 15531 15530 2024-10-23T15:50:23Z Leonfd1992 13 15531 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Kañoü sa'awa.jpg|miniaturadeimagen]] [[Anaajaalaa:Sawa 3.jpg|miniaturadeimagen]] [[Anaajaalaa:Caño sawa.jpg|miniaturadeimagen]] '''Oo'ojuleepalaka sa'awa''' ([[alijunaiki]]: ''Playa de Sa'awa'') pejesü sünain palawaipo'u, yala anachonsü main, wane palaa sainjuin wajira. Sawa, tü palaaka jerottüsü, tü sirümaka wulitsü anchonsümain , pirajapan. Yala sa'awa esü michi sottpaa tü palaaka shipia wayuu alojüli jime' , ayatali. 0erx721uxmpveo91wjg6i9z0ioiweqg Kaashapa 0 1315 15431 15424 2024-10-17T21:00:45Z Jusaju75 72 15431 wikitext text/x-wiki == Kaashapa/ Taramaraquera == Chii wuchi Kaashapakai wane wuchi kamuttuleshi,katünashi, kasaashi,kekiishi,kasishi,Ishosü,nütüna,wuitüsü nütüna. Jouchii suluu apain, eeshi niweetala nümüin miichipa otta müsia unapü katalejüinrüin tü nütünaka. kjp5w6fzjwtylgnklfwcegq5upgcbpv Wuchii aja'lajaaka süpa'ajee mmapa'akalü 0 1316 15425 15422 2024-10-17T20:30:39Z Montiel06 1041 15425 wikitext text/x-wiki Wuichii ajatąka supaje mapaaka. Nà wuichichenka wäïmä nata suüpapuna maa ka eflhn0u4pv9zy6ctwj4impdn6ds1pld Luis Arturo Jusayu 0 1317 15545 15535 2024-10-27T21:09:45Z Lucho jg1983 1616 15545 wikitext text/x-wiki '''Luwii Attura jusayu González''' ''wayuu joushi yayaa sulu tü mmaka wajira kanüliaka '''Samutpiou''' municipio wuribia Kolompia sou tü kaika piama shiki mekiisalümuin ( 28/04/1983) sau tü juyaka 1983.naa wayuu kachounkana nía anu nünülia '''Raapayet jusayu''' otta '''Atcira González''' ( jusayu ).'' ''Otta nüwaluyu jaraishi...'' pw0mh5ofpbf713jyuu7p0vlygff4cp8 Rafael Jusayu (Salaatchan) 0 1318 15639 15546 2024-11-08T18:40:58Z Lucho jg1983 1616 15639 wikitext text/x-wiki ''Chi wayuu'' '''Raapayet Jusayu''' ( '''Rafael jusayu''') ''yajachii joun sulu tü mmakat Sou nipiou samulu ( samutpiou )...'' ''Otta sünülia ni '''Rieta jusayu''' je mushia nüshi '''Guacamayo jusayu,''' Raapayet jusayu eipünanüshi natüma nülaükayükana: Catiano jusayu,Machete jusayu,woyotchon jusayu ( tia )...'' k4mamyhaicwh8tlbox5sit4pqqn3vg7 Anfibio 0 1319 15436 2024-10-18T17:12:06Z Profepi2 1029 Página creada con «naya na wuchikariruwa keipeshekana, ayawatünüshi sütüma nepijain sünainje tü arütsüka sa'akaje tü wuinka (periodo larval ) ere nasanalüin Main. Tü anfiobiokalü naya na iperu'ui, taataai.» 15436 wikitext text/x-wiki naya na wuchikariruwa keipeshekana, ayawatünüshi sütüma nepijain sünainje tü arütsüka sa'akaje tü wuinka (periodo larval ) ere nasanalüin Main. Tü anfiobiokalü naya na iperu'ui, taataai. efpprbq60bhqn46ytl0nxljyl5d72i8 Oscurecimiento global 0 1320 15508 15452 2024-10-22T16:15:18Z Profepi2 1029 15508 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Oscurecimiento global.jpg|miniaturadeimagen|epiyuushajasü mma]] '''Shiipi'ushajain''' '''mma: Oscurecimiento global''' Moülia tü mmapaaka epiyushajasü sütüma tü arütsü ekaa süpa'apüna, sa'aka tü joutaika. Apalirajüsü tü nüwaralaka chi kaikei süpa'a woumain. Sajüin tü alijüna atüjüsükalirua , süsirü tü sümüsainka kemion, wasüra ajüshi, tüyale süpüwhuwa ayalerasü ipünamuin, shiyarülaja müsia tü atmósferaka , Jai mushia chi kaikei sütüma. Chi kaikei cheijashi sümuin tü mmaka, tü nüwaralaka moülia apalirajüsü süpaapüna tü woumainka, cheküsü einjatüin wain süpüla wata'ülerüinjatuin tü epiyushajawaka. Nojolui tü nüwaralaka chi kaikei esü süpüla tü wuitoülika outtüi Shia, Ka jamuin jeijasü nuwarala kai saü. '''Süpüla Wantüinjatüin saü tü sülecheka mma cheküsü''' * Nojoluin sajünüin wasüra * Oyokujana tü lusaka nojotpa cheijain shia. * Nojoluin ajutünüin wasüra sa'aka palaa, Sa'aka wuin jemetsü. * b82ksacd48kxs6s525m5g7jyy0cx6t8 Jaloouli 0 1321 15479 15461 2024-10-20T21:36:47Z Leonfd1992 13 15479 wikitext text/x-wiki '''Jalooli''' ([[alijunaiki]]: ''servicial'') Shia naa wayuu jamaamaka ma'in akua. Tu wayukaluiruwa jaloika sümuin wanee mapa ere shipia wayuiruwa mûsiaka sukajejatuin nain nimiwaa suka jamüín juttatuüsu tu wopukala nupulee epunajeret nia esü supula sainratjatuin supushuwayuka yalayala supula kaika supushuwale 5neashjt97a0aadp0n2faeftudpo71y Lluvia ácida 0 1323 15513 15496 2024-10-22T16:28:29Z Profepi2 1029 15513 wikitext text/x-wiki '''juya ishisü: Lluvia acida.''' [[Anaajaalaa:Lluvia acida 2.jpg|miniaturadeimagen]] Shia tü jüya amojujaka sütüma waimain arüttsü sa'aka tü jou'taika. Tü kassü süjutakat tü kemionkalirua , tü shiatainka wayuu, shiarülaka kachuwera , mojusü tü shiraka juya sütuma, ishisü. * Juyaka tü aisü Main sümuin tü jimekalirüwa, outtüsü sütüma, atoxikajüsü sütüma, mojü müsia aya Shia namüin naa wayuu ayatakana sünain tü alojaka. * Mojusü sümuin tü wuitoülika shi'iwaliaka yoto', otta sümuin tü matakaliruwa , ittüsü süpanaka , joso' müsia shiairüwa, Ka jamuin tü wunüliaka asüsü sülüpüna tü süpanaka. *naa wuchichenü jouchenkana , kepiakana sü'ütpa wuin ekei ishin muinka saiin laa, mojusü namüin, kashukapa naya tü nnashukuka arülassü tü sütaka, sütüma nasüin wuinka sainñaka juya ishisü. *Müsia tü murüt tü ekajaka alama, ajutüsü mojuin sainñaka juya ishisü, shi'itapa tü juyaka oyotüsü saü tü alama nekaka naa murutkana. *A taka sümuin tü wayukalirua mojüsü tü saunaka juya ishisü, sütüma tüyale, esü kalechein soü, sütaa, ojütüwa awalaa. lrkoqusldwu0liiu0hsjzev68emx1nq Mariiyoulu Jusayu 0 1325 15638 15549 2024-11-08T18:38:29Z Lucho jg1983 1616 15638 wikitext text/x-wiki '''Marriyoulu jusayu:''' ''nía wanee wayuu alaülaa numajainjachi ya suluu tü mmakat'' '''Puschachi''' ''suluu tü korregimiento jonjoncito-municipio wuribia Wajira Kolompia.'' Watts saalin wayuu nüliwou niipünain ya sulu tü mmaka Kanüliaka '''Puschachi''' 4b5irw8cp2rda55ekcl0s4ndkzxsqpv Edad de Piedra 0 1326 15517 15516 2024-10-22T16:47:31Z Profepi2 1029 15517 wikitext text/x-wiki '''Ouyashee iipa( edad de piedra)''' Shia tü alataka sümaiwa, sükuwaipa sümaiwa wayü, naayataya, neküin , naanaya, kasotiasü sünainje chií wayuukei ( hombre ) nüyatain otra süma nukuyamajüin kasairüa shika tü ipaka, Na wayuu kepiakana sü'ütpüna tü ouyashee ipaka, nojottshi jimatüin sülü wanesia mma, ounushi ere anain naya, atüjüshi nayawatüin tü wuitoülia ekünaka, alojüshi süpüla neküin, otta tü sütaka mürüt nou'taika ain nasheinsü. jcjuboaj1t6cble1vcyh4gi82mm9e1o Edad de Oro 0 1327 15521 15520 2024-10-22T17:04:02Z Profepi2 1029 15521 wikitext text/x-wiki '''ouOuyaouyashe sainjuin oroo( edad de oroo )''' sü'ütpuna ouyasheka tüü wayukalirua nojottshi süpüla outüin naya, najüin naküjala na griegokana ( según mitología griega ). Ouyashee sainjuin oroo kasotiasü süütpuna tü jüya aipirua shiki, sunainmuin tü jüya akaratshi shikii je akaratshi shiki ja'rai. Anaashi na kepiakana sü'ütpüna ouyasheka tü, talatüshin Mai wanepia, nojotsü erajunuin tü muliaaka sü'ütpüna ouyasheka tüü, nojotsü ein atkawa. 453mah0zhztusbvdjqbg8onlcgstt9g Wikipeetia:Ekirajaa sünain wayuunaiki sünainjee seruraalü 4 1329 15548 15547 2024-10-27T21:29:59Z Lucho jg1983 1616 15548 wikitext text/x-wiki Tü kachuwera'a kanüliakat serulaalüin (☰) 7pvraufxdxookcw8ortq9mofzevnjob Alijunapiapa'a Kooro 0 1330 15554 15553 2024-10-30T01:10:40Z 206.1.247.246 15554 wikitext text/x-wiki tu alijunaka korojewa Jalasu ere sutia tu koro nakamain Yalatasu shia suleyatale wuipejeku sulu tu woumain mioyouska .matàsia suma woupujejatuka suma pasanaipuna sunain tu sanluinaka músiá jasai ipunamuin<ref>parque de coro</ref> 2zsxu4nu3the3jsjtd9dxxgp5frnyyv Alijunapiapa'a Marakai 0 1331 15555 2024-10-30T01:15:03Z 206.1.247.246 J 15555 wikitext text/x-wiki Marakaya suma wajirA 0snlh0lapd7lh5pjzqkosnn4lnyxigk Dióxido de carbono 0 1332 15560 15559 2024-10-30T02:08:35Z 206.1.247.246 15560 wikitext text/x-wiki C2O:shiataja e tu joutaika jawatakamain sunaijeka tu akumalasu jotai merujuka sukaje tu sumusain músiá jutain músiá tu suchulaka malujeka esu shia sunain sirumaka akumälaka músiá tu joutaika sunain leyatusuka sunain waraituin shia<ref>dioxido</ref> <ref>carbonos</ref>kasa ajatąka sutuma tu diosidoko naka? Sheijasu supula sutaluka tu yalujuska Músiá sheijasu supula shawaleruin sulia tu jotuskaluiruwa maka sain kashushiroka tura suputanajalaka.(makasain músiá karuwoka otaa petroriokalu, músiá joutaika Anaska) Sunaijeka suchulaka tu mujuipalaka Músiá tu suwalikataya mapaaka maaka suchuwalayejatu woukaka naka Kasa anaka apula? Wanee jutain manoutiasa mekísàa Shia tu kasa akumälaka sunaijeka tu watapaka akumalasu sunaijeka tu wekaka kachimainshia<ref>la importancia </ref> jamusu mujuin sümuin weirukuka shia sulia ayuleka muleka nojolui waimajiran kaleshenu yaa makasain tu: Wateruu weiki mäin ,leyateru sain wamuintumaapakalu , Etàsu supüla seru wachiku tu wasanaluin tu joutaikaly esuu wakukujalee sutumaka Muleka muleka sulatule Main Eseu joutuin wanee sutuma muleka nojolui neisalajai suma esu motututain wain kasa sunaijeka jaralin wayaatain esuu supüla moupain wayaa kasa ajatąka maka nojoluirui shawaleruin tu joutaikaly asanaliaka sulupuna watalupunaka? Etàsu supüla nojoluiní anain waeeayuu 5 jiv291mnftmte0nijpkt8jyhqsr12j1 Na Jouktaikana 0 1333 15579 15578 2024-10-31T17:23:00Z NEKOCHON 97 15579 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:NA_JOUKTAIKANA._PÓSTERS_NA_JOUKTAIKANA_"VIENTOS".jpg|miniaturadeimagen|Pósters promocional Na Jouktaikana "Vientos"]] NA JOUKTAIKANA Shia wane wane pelikula aainjushi so'u 2024. Eere sushajaain süchiki tü kasachi aalaka sunaimpuna tü leeyatakalirüa (Parques Eólicos sumusu alijuna). Aainjushi shia sunain wane ayatawaa kanuliasu "No aire, no te vendas. Energy Sovereignty and Collective Creation in the Context of the Eolic Parks in la Guajira" Nuunirula akuaippa Juan David Reina Rozo, Neko Agustin Epieyu je Azucena Castro. Ounusu sunainje tü ayatawaa kanuliakat Intersecting Energy Cultures, University of Pennsylvania y Edingburg Futures Institute, University of Edinburgh." SÜCHIKI Namüin na wayukana tü mmapakat sunaimpunasu kasa supushua, sunaimpunasu shia tü seeyukalu mmapa'a. Namuin na wayukana na Jouktaikana napushishi, nia wane Wayúu namuin. Musujese namuin na wayukana sukuaippa tü noumaainkalu sunaimpunasu nakuaippa 10vt8oruby2wh9ukvgwlweqr38tf3ul Majayutpana 0 1336 15637 2024-11-05T00:10:58Z Ko'oyooshi 504 Majayutpana 15637 wikitext text/x-wiki Majayütpana wane Mma yaasü pejechon sü'ütpa Maicao, eejechire nüntüin wane watuushi Ramón Ramirez nünülia wayuu wüinpüje'ewai yaleje'ewai sulu'uje türa Mma Tawaira münakat. Wainma joolu'u wayuu ni'ipünain yala sulu'u türa Mmakat. Na'aya wayuu nüikeyuu wayuuirua Epieyu otta wayuuirua Jinnuu je müsi'iya wayuu Uliana. p2qtkhwjz4gb3sqsnnayf2kc0cg43bn