Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.43.0-wmf.26 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Ameerika Ühendriigid 0 102 6741747 6731198 2024-10-10T19:19:32Z Pikne 13803 6741747 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Ameerika Ühendriigid | omastav = Ameerika Ühendriikide | nimi1_keel = inglise | nimi1 = United States of America | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Greater coat of arms of the United States.svg | asendikaart = United States in the world (W3).svg | deviis = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]] (''[[de facto]]'') | pealinn = [[Washington]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Joe Biden]] | valitsusjuhi_ametinimi = asepresident | valitsusjuhi_nimi = [[Kamala Harris]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 4. juuli 1776 | valuuta = [[USA dollar]] (USD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −5 kuni −10 | hümn = [[Ameerika Ühendriikide hümn|"The Star-Spangled Banner"]][[File:"The Star-Spangled Banner" performed by the United States Navy Band.mp3|120px]] | üladomeen = [[.us]], [[.edu]], [[.gov]], [[.mil]] | telefonikood = 1 | riigikord = [[presidentaalne vabariik|presidentaalne]] [[liitriik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | märkused = }} '''Ameerika Ühendriigid''' ehk '''Ühendriigid '''([[inglise keel]]es ''United States of America'', lühend '''USA'''; varem ka ''Põhja-Ameerika Ühendriigid'') on [[riik]], mille põhiosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] keskosas. Riik piirneb idas [[Atlandi ookean]]i ja läänes [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]], põhjas on Ameerika Ühendriikidel [[maismaapiir]] [[Kanada]] ja lõunas [[Mehhiko]]ga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub [[Alaska]] osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes [[merepiir]] [[Venemaa]]ga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Hawaii osariik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]]. Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 [[Osariik (USA)|osariigist]], millel vastavalt riigi [[Föderalism|föderalistlikule]] süsteemile on osaline [[autonoomia]]. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikide või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse [[Kolmteist kolooniat|Briti kolmeteistkümne asumaa]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|iseseisvusdeklaratsioonist]], millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. [[20. sajand]]i keskel on saanud Ameerika Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.{{lisa viide}} == Riik == === Riigivalitsemine === Ameerika Ühendriikide kõrgem seadusandlik võim on [[Ameerika Ühendriikide Kongress]], mis koosneb kahest kojast: * ülemkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Senat|senatist]] ja * alamkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekojast]]. :Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas [[Washington]]is asuvas [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]]. Riigipea on [[Ameerika Ühendriikide president]], kõrgeim täidesaatva võimu organ on [[Ameerika Ühendriikide valitsus]], mille liikmed (ministrid) juhivad riiki neile alluvate [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|ministeeriumite]] abil. Riigi välispoliitikat teostab välisminister ehk [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]. 2021. aastast on Ameerika Ühendriikide president [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] esindaja [[Joe Biden]], asepresident on [[Kamala Harris]]. {{vaata ka|Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|Ameerika Ühendriikide riigiasutused}} === Haldusjaotus === [[Pilt:Map of USA with state names-et.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide osariigid]] {{vaata|Osariik (USA)}} Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist ja ühest ringkonnast ([[Columbia ringkond]]). {| class="wikitable sortable" style="margin:0" !Osariik (ringkond) ! [[USA postiteenistuse kood|Kood]] ! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) ! data-sort-type="number" | Rahvaarv<br />(2017) ! Pealinn |- | {{PisiLipp|Alabama}} | AL | align="right" | 135 765 | align="right" | 4 874 747 | [[Montgomery]] |- | {{PisiLipp|Alaska}} | AK | align="right" | 1 718 000 | align="right" | 739 795 | [[Juneau]] |- | {{PisiLipp|Arizona}} | AZ | align="right" | 295 254 | align="right" | 7 016 270 | [[Phoenix]] |- | {{PisiLipp|Arkansas}} | AR | align="right" | 137 733 | align="right" | 3 004 279 | [[Little Rock]] |- | {{PisiLipp|California}} | CA | align="right" | 423 970 | align="right" | 39 536 653 | [[Sacramento]] |- | {{PisiLipp|Colorado}} | CO | align="right" | 269 837 | align="right" | 5 607 154 | [[Denver]] |- | {{PisiLipp|Columbia ringkond}} | DC | align="right" | 177 | align="right" | 693 972 | [[Washington]] |- | {{PisiLipp|Connecticut}} | CT | align="right" | 14 357 | align="right" | 3 588 184 | [[Hartford]] |- | {{PisiLipp|Delaware}} | DE | align="right" | 6452 | align="right" | 961 939 | [[Dover (Delaware)|Dover]] |- | {{PisiLipp|Florida}} | FL | align="right" | 170 451 | align="right" | 20 984 400 | [[Tallahassee]] |- | {{PisiLipp|Georgia}} | GA | align="right" | 154 077 | align="right" | 10 429 379 | [[Atlanta]] |- | {{PLipp|Hawaii osariik|Hawaii}} | HI | align="right" | 28 377 | align="right" | 1 427 538 | [[Honolulu]] |- | {{PisiLipp|Idaho}} | ID | align="right" | 216 632 | align="right" | 1 716 943 | [[Boise]] |- | {{PisiLipp|Illinois}} | IL | align="right" | 149 998 | align="right" | 12 802 023 | [[Springfield]] |- | {{PisiLipp|Indiana}} | IN | align="right" | 94 321 | align="right" | 6 666 818 | [[Indianapolis]] |- | {{PisiLipp|Iowa}} | IA | align="right" | 145 743 | align="right" | 3 145 711 | [[Des Moines]] |- | {{PisiLipp|Kansas}} | KS | align="right" | 82 277 | align="right" | 2 913 123 | [[Topeka]] |- | {{PisiLipp|Kentucky}} | KY | align="right" | 104 749 | align="right" | 4 454 189 | [[Frankfort]] |- | {{PisiLipp|Louisiana}} | LA | align="right" | 134 382 | align="right" | 4 684 333 | [[Baton Rouge]] |- | {{PisiLipp|Lõuna-Carolina}} | SC | align="right" | 82 965 | align="right" | 5 024 369 | [[Columbia (Lõuna-Carolina)|Columbia]] |- | {{PisiLipp|Lõuna-Dakota}} | SD | align="right" | 199 905 | align="right" | 869 666 | [[Pierre]] |- | {{PisiLipp|Lääne-Virginia}} | WV | align="right" | 62 809 | align="right" | 1 815 857 | [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charleston]] |- | {{PisiLipp|Maine}} | ME | align="right" | 86 542 | align="right" | 1 335 907 | [[Augusta (Maine)|Augusta]] |- | {{PisiLipp|Maryland}} | MD | align="right" | 32 160 | align="right" | 6 052 177 | [[Annapolis]] |- | {{PisiLipp|Massachusetts}} | MA | align="right" | 27 360 | align="right" | 6 859 819 | [[Boston]] |- | {{PisiLipp|Michigan}} | MI | align="right" | 250 941 | align="right" | 9 962 311 | [[Lansing]] |- | {{PisiLipp|Minnesota}} | MN | align="right" | 225 365 | align="right" | 5 576 606 | [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]] |- | {{PLipp|Mississippi osariik|Mississippi}} | MS | align="right" | 125 546 | align="right" | 2 984 100 | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] |- | {{PLipp|Missouri osariik|Missouri}} | MO | align="right" | 69 709 | align="right" | 6 113 532 | [[Jefferson City]] |- | {{PisiLipp|Montana}} | MT | align="right" | 381 156 | align="right" | 1 050 493 | [[Helena (Montana)|Helena]] |- | {{PisiLipp|Nebraska}} | NE | align="right" | 200 520 | align="right" | 1 920 076 | [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- | {{PisiLipp|Nevada}} | NV | align="right" | 286 367 | align="right" | 2 998 039 | [[Carson City]] |- | {{PisiLipp|New Hampshire}} | NH | align="right" | 24 239 | align="right" | 1 342 795 | [[Concord]] |- | {{PisiLipp|New Jersey}} | NJ | align="right" | 22 608 | align="right" | 9 005 644 | [[Trenton]] |- | {{PisiLipp|New Mexico}} | NM | align="right" | 315 194 | align="right" | 2 088 070 | [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]] |- | {{PLipp|New Yorgi osariik|New York}} | NY | align="right" | 141 205 | align="right" | 19 849 399 | [[Albany]] |- | {{PisiLipp|Ohio}} | OH | align="right" | 116 096 | align="right" | 11 658 609 | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |- | {{PisiLipp|Oklahoma}} | OK | align="right" | 181 196 | align="right" | 3 930 864 | [[Oklahoma City]] |- | {{PisiLipp|Oregon}} | OR | align="right" | 255 026 | align="right" | 4 142 776 | [[Salem (Oregon)|Salem]] |- | {{PisiLipp|Pennsylvania}} | PA | align="right" | 119 283 | align="right" | 12 805 537 | [[Harrisburg]] |- | {{PisiLipp|Põhja-Carolina}} | NC | align="right" | 139 509 | align="right" | 10 273 419 | [[Raleigh]] |- | {{PisiLipp|Põhja-Dakota}} | ND | align="right" | 183 272 | align="right" | 755 393 | [[Bismarck (Põhja-Dakota)|Bismarck]] |- | {{PisiLipp|Rhode Island}} | RI | align="right" | 4005 | align="right" | 1 059 639 | [[Providence]] |- | {{PisiLipp|Tennessee}} | TN | align="right" | 109 247 | align="right" | 6 715 984 | [[Nashville]] |- | {{PisiLipp|Texas}} | TX | align="right" | 696 241 | align="right" | 28 304 596 | [[Austin]] |- | {{PisiLipp|Utah}} | UT | align="right" | 219 887 | align="right" | 3 101 833 | [[Salt Lake City]] |- | {{PisiLipp|Vermont}} | VT | align="right" | 24 923 | align="right" | 623 657 | [[Montpelier]] |- | {{PisiLipp|Virginia}} | VA | align="right" | 110 862 | align="right" | 8 470 020 | [[Richmond (Virginia)|Richmond]] |- | {{PLipp|Washingtoni osariik|Washington}} | WA | align="right" | 184 824 | align="right" | 7 405 743 | [[Olympia]] |- | {{PisiLipp|Wisconsin}} | WI | align="right" | 169 790 | align="right" | 5 795 483 | [[Madison]] |- | {{PisiLipp|Wyoming}} | WY | align="right" | 253 554 | align="right" | 579 315 | [[Cheyenne]] |} Ameerika Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumi [[Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata_ala|(inkorporeerimata alad)]]: [[Puerto Rico]], [[USA Neitsisaared]], [[Ameerika Samoa]], [[Guam]] ja [[Põhja-Mariaanid]]. == Loodus == === Pinnamood ja maastikuline liigendus === USA kõrgemad pinnavormid on [[vanad mäed|vanade mägede]] ja [[platood]]e ahelik [[Apalatšid]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki [[Põhja-Ameerika manner|mandri]] idarannikut, ning kõrgete [[noored mäed|noorte mägede]] ahelikud [[Kaljumäestik]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. [[Kanada kilp|Kanada kilbist]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]] laiub suur sisemaamadalik. ==== Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik ==== Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lõunas Mehhiko lahega 3540&nbsp;km pikkuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e osaks oleva [[Piedmont (USA)|Piedmonti platooga]]. Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]i osariigis ja [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es. Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]]. [[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on vähe. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13&nbsp;cm/km, lahe lähedal alla 10&nbsp;cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]]. === Geograafiline asend, riigi kuju === Ameerika Ühendriigid asuvad eemal [[Euroopa]]st ja [[Aasia]]st. Neid maailmajagusid sageli laastanud sõjad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid [[Kanada]] ja [[Mehhiko]] on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidates niiviisi kaasa USA õitsengule. Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ülitähtsad. Suurem osa USA rahvastikust oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju. Varem suheldi Euroopaga eelkõige põhjapoolsete sadamate kaudu. Need on lõunapoolsetega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad jäävad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast Saint Lawrence’i jõe ja mitme kanali ümberehitust on pääsenud ookeanilaevad [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme [[Ladina-Ameerika]] maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka [[Lõuna-Ameerika]] lääneranniku riikidesse. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel, partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks [[Hawaii saared]]. Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. === Pinnamood === Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on üksnes lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037&nbsp;m). Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Denali]] 6168&nbsp;m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418&nbsp;m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul). ==== Pinnamoe mõju ==== Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10&nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. === Loodusvarad ja nende majandamine === Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Ent nende majandamine on seni jätnud mõneti soovida. Riigi pindala ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui [[Kanada]] ja [[Hiina]]. Majanduslikult väärtuslikku maad, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit [[hektar]]it, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa. ==== Metsavarud<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fs.fed.us/research/publications/gtr/gtr_wo97.pdf?fbclid=IwAR0ML1BDfTocq0mywzP4BkgTycIvyg1EI__EgmuQJ1FsCt3aOAorqmUpj3M|pealkiri=Forest Research of the United States|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=12.11.2019}}</ref> ==== Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade üldpindala on u. 310 000 000 ha.<ref name="Metsamaa pindala">{{netiviide|url=https://www.theguardian.com/environment/datablog/2009/sep/02/total-forest-area-by-country|pealkiri=Total forest coverage by country|väljaanne= The Guardian|vaadatud=03.04.2017|keel=inglise}}</ref> Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%.<ref name="Metsasus">{{netiviide|url=http://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.ZS|pealkiri=Forest area (% of land area)|väljaanne=Maailmapanga koduleht|vaadatud=03.04.2017|keel=inglise}}</ref> Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. kohal.<ref name="Metsasus" /> Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad [[okaspuud]] ja kolmandiku [[lehtpuu]]d. USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud [[okasmets]]ad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad eelkõige [[mänd|männimetsad]]. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud, kuid need laastati juba [[19. sajand]]il. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid [[lähistroopika|lähistroopilisi]] metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja [[küpress]]imetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. ==== Kalavarud ==== Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. [[Heeringas|Heeringat]], [[tursk]]a, [[sardiin]]e, eriti [[lõhelised|lõhelisi]] oli väga rikkalikult ka [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli [[Mehhiko laht]], kuhu [[Mississippi]] ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse on kala juurde tulnud. [[Atlandi ookean]]i veed USA rannikul on aga kalast peaaegu tühjad. ==== Veevarud ==== Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345&nbsp;km<sup>3</sup> (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000&nbsp;km<sup>3</sup> taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. ==== Maavarad ==== Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. [[rauamaak|Rauamaagi]] ülisuured varud paiknevad [[Ülemjärv]]e ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub [[nikkel]], seda saadakse Kanadast. Näiteks [[mangaan]]i aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk [[boksiit]]i leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas [[Arkansas]]e osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. [[vask|Vase]], [[plii]], [[tsink|tsingi]], [[hõbe]]da ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju [[kuld]]a, eriti California ja Alaska osariigis. Nende alade asustamisel oli [[kullapalavik]]ul tähtis osa. Väga palju on [[fosforiit]]i, [[kaalisool]]a, [[väävel|väävlit]]. ==== Energiavarad ==== Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid [[nafta]]- ja [[maagaas]]i leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saada. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA-le, [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]le. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. [[Uraan]]imaaki [[tuumkütus]]e valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. === Laamtektoonika === USA paikneb [[Põhja-Ameerika laam]], võttes enda alla 60% laamast. Ta on [[vanaaegkond|vanaaegkonna]], [[keskaegkond|keskaegkonna]] ja [[uusaegkond|uusaegkonna]] [[kurrutus]]e piirkonnas ja [[eelkambrium]]i [[pealiskord|pealiskorral]]. === Maavärinad ja vulkaanipursked === Riigis on aktiivseid [[vulkaan]]e ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemaks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [[San Francisco maavärin]] aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud [[Saint Helens]]i pursked 1980. aastal. [[Yellowstone'i platoo]]l tegutseb ka geisreid. === Kliima === USA põhiosa asub [[parasvööde|parasvöötmes]] ja [[lähistroopika]]s, Florida osariigi lõunaosa ulatub [[troopikavööde|troopikavöötmesse]], Alaskas valitseb [[lähisarktiline kliima]]. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [[arktiline õhumass|arktiline õhk]] tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10&nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30&nbsp;°C, Ülemjärve ääres [[Duluth]]is −13,9&nbsp;°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6&nbsp;°C ja Los Angeleses 12,3&nbsp;°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18&nbsp;°C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [[Surmaorg|Surmaorus]] (56,7&nbsp;°C; läänepoolkera kõrgeim). {| class="wikitable" |+ Keskmine temperatuur ! !! Suvi !! Talv |- |bgcolor="#F0F0F0"| '''Põhjaosa''' || 8…16&nbsp;°C || 0…–32&nbsp;°C |- |bgcolor="#F0F0F0"| '''Lõunaosa''' || 16…24&nbsp;°C || 0…–8&nbsp;°C |} Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000&nbsp;mm, Kaskaadides kohati kuni 6000&nbsp;mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000–1200&nbsp;mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: [[Kesktasandik]]u idaosas on see kuni 1000&nbsp;mm, Kaljumäestiku idajalamil 300&nbsp;mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500&nbsp;mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000&nbsp;mm. ==== Ilmastikukatastroofid ==== Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad [[orkaan]]id, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad looduskatastroofid on olnud järgmised: * [[El Niño]] – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, [[põud]]a ja üleujutusi; * [[orkaan Mitch]] 1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett; * [[orkaan Andrew]] 1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele; * [[orkaan Katrina]] 2005 – põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt 1836 inimest; * kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut; * üleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut. === Vesi === ==== Veevarad ==== Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. ==== Veestik ==== Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu [[Ohio jõgi|Ohio]] on veerohked ja laevatatavad, läänepoolsed nagu [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] ja [[Red River]] jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatšidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu [[Suur Soolajärv]]. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. ==== Suuremad jõed ==== Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779&nbsp;km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726&nbsp;km), [[Ohio-Allegheny]] (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102&nbsp;km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus 2333&nbsp;km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]], mille algus paikneb [[Otepää kõrgustik]]ul ja mis suubub [[Lämmijärv]]e, läbides kokku 156 kilomeetrit. ==== Suuremad järved ==== Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] (82 414&nbsp;km²; suurim sügavus 406&nbsp;m), [[Huroni järv]] (59 596&nbsp;km²; suurim sügavus 229&nbsp;m), [[Michigani järv]] (58 016&nbsp;km²; suurim sügavus 281&nbsp;m), [[Erie järv]] (25 821&nbsp;km²; suurim sügavus 64&nbsp;m), [[Ontario järv]] (19 477&nbsp;km²; suurim sügavus 237&nbsp;m) ja [[Suur Soolajärv]] (4662&nbsp;km²; suurim sügavus 7&nbsp;m). ==== Laevatatavad veekogud ==== Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. == Ameerika Ühendriikide riigikaitse == Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]], kuhu kuuluvad [[Ameerika Ühendriikide maaväed|maaväed]] (''US Army''), [[Ameerika Ühendriikide merevägi|merevägi]] (''US Navy''), [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalavägi]] (''US Marine Corps''), [[Ameerika Ühendriikide õhujõud|õhujõud]] (''US Air Force'') ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve|rannavalve]] (''US Coast Guard''). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] ning sõjaväe operatiivjuhtimisorgan on [[staabiülemate ühendkomitee]], mis ühendab eri [[väeliik]]ide staabiülemaid. Kuna Ameerika Ühendriigid on potentsiaalsetest vaenlastest [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]i abi eraldatud, peetakse ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale on mandritevaheliste või kosmoses paiknevate raketikomplekside rünnakut, mille ärahoidmiseks ja õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on [[NORAD]] (Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] [[Põhja-Ameerika]] õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algul [[Colorado Springs]]is ja hiljem 1962. aastast Colorado osariigis [[Cheyenne'i mägi|Cheyenne'i mäel]]. == Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek == Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku julgeoleku direktor (ingl ''Director of National Intelligence'') [[James R. Clapper]], kelle üldalluvuses on [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium|Sisejulgeolekuministeerium]], [[Föderaalne Juurdlusbüroo]]. == Rahvastik == [[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|pisi|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades]] USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku.<ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref> Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% [[afroameeriklased]], 4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased ([[indiaanlased]] ja [[eskimod]]), 0,2% [[Hawaii saared|Hawaii]] ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või enamast rassist. {| class="wikitable" |+ '''USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad'''<ref>Sketchbook USA. 08-21086-E-I.0 lk 79 Bureau of International Information Programs U.S. Department of State</ref> |- bgcolor= !Etniline rühm !Piirkond <small>(linn, osariik)</small> |- |[[Araablased]] |[[Dearborn]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]<br>[[Chicago]], {{riigi ikoon|Illinois}} [[Illinois]] |- |[[Hiinlased]] |[[San Francisco]], {{riigi ikoon|California}} [[California]]<br>[[Manhattan]], {{riigi ikoon|New York}} [[New Yorgi osariik|New York]]<br>Chicago, {{riigi ikoon|Illinois}} Illinois |- |[[Kuubalased]] |[[Miami]], {{riigi ikoon|Florida}} [[Florida]]<br>[[Jersey City]], {{riigi ikoon|New Jersey}} [[New Jersey]] |- |[[Kreeklased]] |[[Detroit]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]<br>[[Astoria (New York)|Astoria]], [[Queens]], {{riigi ikoon|New York}} New York |- |[[Itaallased]] |[[South Philly]], [[Philadelphia]], {{riigi ikoon|Pennsylvania}} [[Pennsylvania]]<br>[[Little Italy]], [[Baltimore]], {{riigi ikoon|Maryland}} [[Maryland]] |- |[[Venelased]] |[[Brighton Beach]], [[Brooklyn]], {{riigi ikoon|New York}} New York |- |} === Keel === Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid ''[[de facto]]'' on ametlik keel [[inglise keel]]. 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus [[havai keel]]el [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] ja 20 põlisrahva keelel [[Alaska osariik|Alaska osariigis]].<ref>{{netiviide| url = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html| pealkiri = The World Factbook. North Americaː United States | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja = CIA| vaadatud = 22.01.2018| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20| url-olek = ei tööta}}</ref> Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, [[hiina keel]]t 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [[tagalogi keel]]t 1,3 miljonit, [[vietnami keel]]t 1,1 miljonit ja [[saksa keel]]t 1,1 miljonit ameeriklast. === Religioon === USA-s domineerivad [[protestantism|protestantlikud]] kristlikud kirikud. [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il oli suurem osa uusasunikest [[Suurbritannia]] kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine [[piibel|piibli]] erinevatesse tõlgendustesse. == Ajalugu == [[Põhja-Ameerika]] esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks [[16. sajand]]il olid [[indiaanlased]] hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. [[Mehhiko]]st põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) [[algonkinid]], [[irokeesid]], [[siuud]], [[atapaskid]] jpt indiaanlaste [[hõim]]ud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja [[korilus]]ega. === Eurooplaste asustus Ameerikas === 16. sajandi algul siirdusid [[Mehhiko]] ala hõivanud [[hispaanlased]] [[Florida]]sse ja sealt põhja poole, 1565. aastal rajasid nad [[San Augustine]]'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka [[prantslased]] ja [[inglased]]. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust. [[Uus-Prantsusmaa]] [[Uus-Prantsusmaa koloonia|koloonia]], mis rajati 1604. aastal, ulatus 1680. aastatel [[Suur järvistu|Suurest järvistust]] lõunasse. Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [[Virginia]]s [[Walter Raleigh]]' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)|Jamestowni]] – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] (aastast 1613) ja [[Uus-Rootsi|Rootsi]] asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt. 18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [[Uus-Inglismaa]] ([[Massachusetts]], [[Connecticut]], [[Rhode Island]], [[New Hampshire]]); Kesk- ([[New York]], [[New Jersey]], [[Pennsylvania]], [[Delaware]]) ja Lõuna kolooniad (Virginia, [[Maryland]], [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]], [[Georgia]], kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti [[tubakakasvatus]]ega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje. [[Uus-Inglismaa]] kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad [[puritaanid]]. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on [[Mayflower]]). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [[kveekerid|kveeker]] [[William Penn]]i juhitud [[Pennsylvania]]. Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega ([[Indiaanisõjad]]). Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa. === Ameerika kolooniate iseseisvumine === {{vaata|Kolmteist kolooniat|Ameerika iseseisvussõda}} Suurbritannia kuningriigi ja [[Kolmteist kolooniat|Ameerika kolooniate]] suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastast sõda]]. 1763. aasta [[Pariisi rahu (1763)|Pariisi rahu]] lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis [[Suurbritannia parlament]] vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim [[Vabaduse Pojad]]), boikoteeriti Briti kaupu ([[Bostoni teejoomine]]). 5. septembril 1774 tuli [[Philadelphia]]s kokku I [[Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775 tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja ([[Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda]]) puhkemise. [[10. mai]]l 1775 kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist pärit [[George Washington]]i. [[4. juuli]]l ([[Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev]]) 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni]], millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid (Varasem nimetus oli [[Ühendatud Kolooniad]]). [[Kolmteist kolooniat|Ameerika kolooniate]] iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud [[Pariisi rahu (1783)|Pariisi rahu]], millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 1787. aastal kiitis [[Delaware]]'i osariik esimesena heaks [[USA põhiseadus]]e ja sellepärast nimetatakse teda esimeseks [[Osariik (USA)|osariigiks]]. === Ameerika Ühendriikide laienemine === [[Pilt:LouisianaPurchase.png|pisi|Louisiana tänapäeva osariikide taustal]] 1803. aastal [[Louisiana ost|ostsid]] Ameerika Ühendriigid Prantsusmaalt [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. [[Mississippi]] suudmealal asuv USA osariik [[Louisiana osariik|Louisiana]] eraldati 1812. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana osariigist ülejäänud ala nimetati [[Missouri ala]]ks. Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale sõda, mille käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sõjaeelne seisukord. Põhja-Ameerika mandril asuv Kanada jäi endiselt Suurbritannia kolooniaks. 1823. aastal kuulutas president [[James Monroe]] USA välispoliitika alusena välja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille järgi Ameerika Ühendriigid vastustasid Euroopa mõju laienemist Ameerikas ([[Monroe doktriin]]). USA ise oli sel ajal üha laienemas läände: 1845. aastal [[Texase anneksioon|annekteeriti]] algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 [[Texase revolutsioon|iseseisvunud]] [[Texas]], 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma [[Oregon]]ist. Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Ühendriikide – [[Ameerika Ühendriikide-Mehhiko sõda|Mehhiko sõjaga]]. Sõja lõpetanud [[Guadalupe Hidalgo rahuleping]]uga 2. veebruarist 1848. aastal jäi Mexico ikka Mehhikole, kuid [[Texas]]est, [[California]]st, [[New Mexico]]st, [[Utah]]'st, [[Nevada]]st ja [[Arizona]]st said USA uued territooriumid. Seejärel ulatus USA ühest ookeanist teiseni. 1853. aastal ostis USA Mehhikolt veel väikese maariba [[Arizona]] ja [[New Mexico]] lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem lisandusid veel 1867. aastal Venemaalt ostetud [[Alaska]] ja 1898. aastal annekteeritud [[Hawaii Vabariik|Hawaii]]). 1898 puhkes [[Hispaania-Ameerika sõda]], mille tulemusena sai USA [[Hispaania]]lt [[Guam]]i, [[Puerto Rico]] ja [[Filipiinid]] ning kehtestas protektoraadi [[Kuuba]] üle. === Ameerika Ühendriigid ja indiaanlased === Asunike ja kolonistide läände liikudes hõivati üha enam indiaanlaste maid. 1830. aastal võttis Kongress [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega kõik USA idaosas elavad indiaani hõimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid läänes. USA kaguosas elanud hõimud eesotsas [[tšerokiid]]ega üritasid kõiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid säilitada, ent ehkki USA Ülemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president [[Andrew Jackson]] seda aktsepteerimast. Umbes 4000 tšerokiid (neljandik ümberasustatutest) suri 1838–1839 [[küüditamine|küüditamisteekonnal]] ([[Pisarate rada]]). Järgmistel aastatel asustas valitsus ümber ka teisi indiaanihõime. 1862. aastal vastu võetud [[Homestead Act]]iga lubati tasuta või väikese raha eest anda maatükk igaühele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid läänes, indiaani hõimude aladel. Läände liikudes hävitasid farmerid [[ameerika piison|piisonikarjad]], kelle olemasolust sõltus sealsete indiaanlaste ellujäämine. Selline tegevus põhjustas loomulikult kokkupõrkeid, mis lõppesid sõjaväe sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vähe viljakatele aladele rajatud [[reservaat]]idesse. === Kodusõda === {{vaata|Ameerika kodusõda}} Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. 1854. aastal asutasid orjusevastased põhjaosariiklased [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]], mille kandidaat [[Abraham Lincoln]] võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ameerika Ühendriikidest lahku 7 lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderatsiooni]]. 12. aprillil 1861 puhkes [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]], mis lõppes [[9. aprill]]il 1865 põhjaosariikide võiduga. Sõja käigus [[1. jaanuar]]il 1863 kehtestatud [[proklamatsioon]]i kohaselt kaotati [[orjus]] kõikidel aladel, mis olid konföderatsiooni kontrolli all. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kolmeteistkümnes parandus|13. parandus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Slavery and Civil War |url=https://www.law.cornell.edu/constitution-conan/amendment-13/slavery-and-civil-war |vaadatud=2023-12-20 |väljaanne=LII / Legal Information Institute |keel=en}}</ref><ref>[http://memory.loc.gov/cgi-bin/ampage?collId=llsl&fileName=013/llsl013.db&recNum=803 Seward certificate] Sertifikaat, mis kuulutas 13. paranduse põhiseaduse osaks alates 6. detsembrist 1865.</ref> == Majandus == {{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus}} Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne [[SKP]] oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Mehhiko]] ja [[Kanada]]. [[Töötus|Töötute]] osakaal oli juunis 2011 9,2%. [[Ameerika Ühendriikide riigivõlg|Riigivõlg]] on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st. == Vaata ka == * [[Ameerika erandlikkus]] * [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]] * [[Ameerika Ühendriikide kirjanike loend]] * [[2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised]] * [[Bill of Rights (1791)]] * [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]] * [[Ameerika Ühendriikide aukodanik]] * [[Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ameerika Ühendriikide veinid]] * [[Eesti-USA suhted]] * [[Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee]] * [[USA jäähokikoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{vikitsitaadid-tekstina}} {{NATOriigid}} {{Ameerikariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid| ]] 0pvlkie2cof38n442cwql7bnxkl32kv Lennart Meri 0 751 6741743 6741112 2024-10-10T19:10:35Z Wkentaur 464 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 6741743 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Lennart Meri | pilt = Lennart Meri 1998.jpg | pildiallkiri = Lennart Meri (1998) | amet = 2. [[Eesti Vabariigi president]] | ametiajaalgus = 6. oktoober 1992 | ametiajalõpp = 8. oktoober 2001 | järgmine = [[Arnold Rüütel]] | amet2 = [[Eesti NSV välisminister]], [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = Aprill 1990 | ametiajalõpp2 = Märts 1992 | eelmine2 = [[Arnold Green]] | järgmine2 = [[Jaan Manitski]] | sünniaeg = [[29. märts]] [[1929]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = [[14. märts]] [[2006]] (76-aastaselt) | surmakoht = [[Tallinn]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | partei = | }} '''Lennart Georg Meri''' ([[29. märts]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[14. märts]] [[2006]] Tallinn) oli [[Eesti]] kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, [[Eesti president]] [[1992]]–[[2001]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige 2001–2006. ==Elulugu== [[File:Defense.gov News Photo 980115-D-2987S-054.jpg|thumb|Eesti president Lennart Meri, Leedu president [[Algirdas Brazauskas]], Läti president [[Guntis Ulmanis]], USA asekaitseminister [[John J. Hamre]] ja Läti kaitseminister [[Talavs Jundzis]] pressikonverentsil Pentagonis (15. jaanuar 1998)]] [[Fail:Lennart Meri kodus oma töökabinetis 02.jpg|pisi|Lennart Meri kodus oma töökabinetis 2002. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Lennart Meri vanemad olid Eesti [[diplomaat]], hilisem [[William Shakespeare]]'i tõlkija [[Georg Meri]] ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid [[eestirootslased|eestirootsi]] juured. Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]] koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond [[1941]]. aastal [[Kirovi oblast]]isse. Sealt naasid nad [[1945]]. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. Keskkooli]] ja astus [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikool]]i. [[1953]]. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli [[ajalugu|ajaloo]] eriala ''[[cum laude]]''. Ta leidis tööd [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[dramaturg|kirjandusliku toimetajana]] ning seejärel [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "[[Kobrade ja karakurtide jälgedes]]", reisist [[Kesk-Aasia]]sse [[1958]]. aastal.<ref name="1959_ESTER_A">[https://www.ester.ee/record=b1145106*est ESTER, UDK 821.511.113-992]</ref><ref name="1959_ESTER_B">[https://www.ester.ee/record=b4374284*est ESTER, UDK 910.4 (575)]</ref><ref name="1959_Kobrade_ja_karakurtide_jälgedes">[https://www.lugeja.ee/record/158440 URRAM: UDK: 821.511.113-99 est]</ref> [[1963]]. aastal võeti Lennart Meri [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liikmeks. [[Film]] "[[Linnutee tuuled]]" (koostöös [[Soome]] ja [[Ungari]]ga) sai [[New Yorgi filmifestival]]il hõbemedali. [[1990]]. aastal sai Lennart Merist [[Edgar Savisaar]]e valitsuses [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka [[USA president|USA presidendi]] [[George H. W. Bush]]iga{{Lisa viide}}. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli [[Ernst Jaakson]]i heakskiidu [[Eesti NSV Valitsus|Eesti valitsus]]e tegevusele. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. [[Augustiputš]]i ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. 1992. aasta aprillis lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks [[Eesti suursaadik Soomes|Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes]]. [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|Sama aasta sügisel kandideeris ta]] Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]], ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. [[1996]]. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset [[demokraatia]]t kehtestada. Tema ametiauto oli 1992. aasta [[Mercedes-Benz W140#Lennart Meri ametiauto|Mercedes-Benz 300 SEL]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/guud-ja-baad-nadala-sona-milleks-lennu-auto-lennujaama?id=78842964|pealkiri=Guud ja bääd & Nädala sõna: Milleks Lennu auto lennujaama?|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=12. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712054921/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/guud-ja-baad-nadala-sona-milleks-lennu-auto-lennujaama?id=78842964|arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> [[1998]]. aastal valis Prantsusmaa ajaleht [[La Vie]] Lennart Meri aasta eurooplaseks. [[2001]]. aastal, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele [[poliitvang]]idele ja [[küüditatu]]tele üle kogu Eesti [[Murtud Rukkilill]]e märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas [[loeng]]uid ja [[Kõne (retoorika)|kõne]]sid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks humanitaarteaduste alal, kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. 2005. aastal sai Lennart Meri [[Jeruusalemma Sõltumatu Militaarne Templiordu|Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu]] NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160312082248/http://vnl.ee/artikkel.php?id=3684 Lennart Meri sai sõltumatu Templiordu liikmeks], [[Virumaa Nädalaleht]], 5. jaanuar 2005.</ref>. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu<ref>[http://www.riik.ee/lennartmeri/index.php?id=30825 Perekond Meri avaldus], 15. märts 2006.</ref> 14. märtsil [[2006]] ja on maetud [[Metsakalmistu]]le.<ref>[http://www.epl.ee/uudised/408880 Presidendi kalm sai elegantse hauaplaadi], [[Eesti Päevaleht]], 23. november 2007.</ref> ==Haridus== *Koolid [[Berliin]]is, [[Pariis]]is, [[Jaransk]]is ja [[Tallinn]]as *1953 – Tartu Riikliku Ülikooli diplom ''cum laude''; eriala: [[ajalugu]] ==Ametikohad== [[Fail:Lennart Meri, Eesti president Raekoja platsil 99.jpg|pisi|Lennart Meri Raekoja platsil 1999. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] *1953–1955 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri kirjanduslik toimetaja *[[Tartu Kunstikool]]i õppejõud *[[1955]]–1961 [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude toimetaja *1963–[[1968]] [[Tallinnfilm]]i stsenarist *1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi toimetaja *[[1985]]–[[1987]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] välissuhete sekretär *1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa [[Rahvarinne|Rahvarindes]] ja [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]is *[[1988]]–[[1990]] [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] asutaja ja direktor *[[1990]]–1992 Eesti Vabariigi [[välisminister]] *1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi [[suursaadik]] [[Soome]]s *1992–[[2001]] [[Eesti Vabariigi president]] kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). *Eesti Vabariigi valitsuse esindaja [[Euroopa Konvent|Euroopa Konvendis]] ==Raamatud== *[[1951]] – "Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940–1945: võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal" (üliõpilastöö) *[[1959]] – "[[Kobrade ja karakurtide jälgedes]]" (reisiraamat [[Kesk-Aasia]]st) *[[1961]] – "[[Laevapoisid rohelisel ookeanil]]" (reisiraamat [[Siber]]ist) *[[1964]] – "[[Tulemägede maale]]" (reisiraamat [[Kamtšatka]]st); 1968 tõlge saksa keelde (''Es zog uns nach Kamtschatka'', tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe); tõlge soome keelde (''Kamtšatka: Tulivuorten maa'', tõlkija [[Eva Lille]]) *[[1965]] – "Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon)" (ungarikeelne tõlge raamatutest "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ning "Laevapoisid rohelisel ookeanil", tõlkija [[Gábor Bereczki]]) *[[1974]] – "[[Virmaliste väraval]]" (reisiraamat [[Kaug-Põhi|Kaug-Põhjast]]); [[1977]] tõlge soome keelde (''Revontulten porteilla'', tõlkija Eva Lille); [[1982]] tõlge ungari keelde (''Az északi fény kapujaban'', tõlkija Gabor Bereczki); [[1986]] tõlge prantsuse keelde (''Dans le silence des glaces'', tõlkija (vene keelest) [[Dora Sanadzé]]); [[1988]] tõlge läti keelde (''Kavu vartos'', tõlkija [[Tamara Vilsone]]) *[[1976]] – "[[Hõbevalge]]"; tõlge soome keelde [[1983]] (''Hopeanvalkea: matke menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore'', tõlkija Eva Lille) *1977 – "[[Lähenevad rannad]]" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) *[[1984]] – "[[Hõbevalgem]]" *[[1989]] – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor *[[1995]] – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) *[[1996]] – "[[Presidendikõned]]" (2. trükk [[2005]]) *[[1999]] – "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" (saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned) *[[2001]] – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) *[[2007]] – "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. *[[2008]] – "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). ISBN 9789949159239 ===Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid=== *[[Alfred Kalm]]u pikk teekond koju. In: ''Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46''. Tallinn: Kunst, [[2002]]. *''Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas''. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, [[1993]]. *''Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999''. M. Merrick Yamamoto, [[1999]]. *''Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996. *''Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa''. Berlin: Duncker & Humboldt, [[1999]]. ===Eessõnad=== *[[Enn Oja]] (koostaja). ''The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide''. Eessõnad: Lennart Meri ja [[Paul-Eerik Rummo]]. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993. *A. Bertricau (koostaja). ''Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]''. Tallinn: Avita, 2001. *[[Olev Subbi]] (koostaja) ''Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn''. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000. *[[Rutt Hinrikus]] (koostaja). ''Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas''. Eessõna koos [[Rutt Hinrikus]]ega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003. *Rutt Hinrikus (koostaja). ''Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s''. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003. *[[Priit Vesilind]]. ''Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]''. Tallinn: Varrak, 2004. *''ESTO 96 juht: Stockholm 4.-7.august 1996''. Eessõna koos [[Sven Hanson]]i ja [[Ingemar Ingevik]]uga. Stockholm, 1996. *[[Toomas Hiio]] (koostaja). ''Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity''. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006. *Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. ''Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid''. Tallinn: Varrak, 2000. *[[Leo Õispuu]] (toimetaja). ''Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1''. Tallinn: [[Eesti Represseeritute Registri Büroo]], 2003. *Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). ''Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1''. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996. *Leo Õispuu (koostaja). ''Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2''. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998. *[[Robert B. Reich]]. ''Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks''. Tallinn: Fontes, [[1997]]. *[[Viljar Peep]] (koostaja). ''Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos''. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997. *[[Kalev Katus]] jt. ''Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia''. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999. *[[Eeva Eek-Pajuste]] (koostaja). ''Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused''. Tallinn: Välisministeerium, 2003. *[[Mart Orav]] ja [[Enn Nõu]] (koostajad ja toimetajad). ''Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004. *Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. ''Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid''. Tallinn: Tänapäev, 2001. ===Tõlked=== Lennart Meri tõlkis [[Erich Maria Remarque|Remarque'i]], [[Graham Greene]]'i, [[Vercors]]i, [[Pierre Boulle]]'i ja [[Aleksandr Solženitsõn]]it. ==Filmid== Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta: *[[1970]] – "[[Veelinnurahvas]]" *1977 – "[[Linnutee tuuled]]" *1986 – "[[Kaleva hääled]]" *[[1989]] – "[[Toorumi pojad]]" *[[1997]] – "[[Šamaan (film)|Šamaan]]" ==Tunnustus== [[Pilt:Lennart Meri Euroopa kaarti taustal 02.jpg|pisi|Lennart Meri (2002)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] * 1974 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] raamatu "Virmaliste väraval" eest * 1977 –[[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] raamatu "[[Hõbevalge]]" eest * 1977 – [[New Yorgi filmifestival]]i hõbemedal filmi "[[Linnutee tuuled]]" eest * [[1979]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * [[1980]] – [[Nõukogude Eesti Filmifestival]]i preemia * [[1982]] või 1983<ref>[https://www.ohtuleht.ee/193687 Lennart Meri elu lugu], Õhtuleht, 15. märts 2006</ref> – [[Soome Kirjanike Liit|Soome Kirjanike Liidu]] auliige * [[1983]] – [[Rovaniemi Arctic Center]]i arhitektuurikonkursi eripreemia koos [[Ain Padrik]]u ja [[Vilen Künnapu]]ga * 1985 – [[Eesti NSV riiklik preemia]] raamatute "[[Hõbevalge]]" ja "[[Hõbevalgem]]" eest * 1986 – [[Nõukogude Eesti Filmifestival]]i preemia * 1986 – [[Helsingi Ülikool]]i [[audoktor]] * [[1988]] – [[Karl Ernst von Baeri medal]] * [[1989]] – [[Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia]] kirjavahetajaliige * [[1994]] – [[Pressivaenlane]] * [[1995]] – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[1996]] – [[Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind]] 1996 * 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York * 1997 – [[Crans Montana foorum]]i suur aastaauhind * [[1998]] – [[Aasta eurooplane (La Vie)|Aasta eurooplane]] ([[Prantsusmaa]] nädalaleht [[La Vie]]) * 1998 – [[Krakówi ülikool|Krakówi Ülikooli]] hõbemedal * 1998 – [[Pressisõber]] * [[1999]] – [[Lapi ülikool]]i audoktor * 1999 – [[Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind]] * 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 1999 – [[Pressivaenlane]] * 1999 – valiti [[20. sajandi sada suurkuju|Eesti 20. sajandi saja suurkuju]] hulka *1999 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * [[2000]] – [[Saint Olafi Kolledž]]i (inglise ''St. Olaf College'') (USA) audoktor<ref name="2021_08_17_STOLAF_EDU">[https://wp.stolaf.edu/faculty-life-committee/honorary-degrees-awarded-in-the-2000s/ Honorary Degrees Awarded in the 2000s &#8211; Faculty Life Committee]</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190813131347/https://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/89-estonianlife-eestielu/kultuur/haridus/2911-eesti-president-sai-st-olafi-kolledzi-audoktoriks (vaadatud 13.08.2019).</ref> * 2000 – [[Turu Ülikool]]i audoktor * 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind * [[2001]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige * 2001 – [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, [[Šveits]]) * 2003 – [[Maarja medal]] * 2004 – [[Surrey Ülikool]]i audoktor * 2004 – [[F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind]] * 2006 – [[Tallinna vapimärk]] ===Aumärgid=== *[[Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht]] 1993 *[[Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht]] 1994 *[[Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga]] 1995 *[[Rootsi Serafimi ordeni kett]] 1995 *[[Mehhiko Asteegi Kotka orden]] 1995 * Eesti [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] 1995 *[[Läti]] [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga 1996 *[[Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist]] 1997 *[[Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk]] 1997 *[[Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist]] 1997 *[[Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk]] 1997 *[[Poola]] Vabariigi [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]] 1998 *[[Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk]] 1998 *[[Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist]] 1998 *[[Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist]] 1999 *[[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk]] 2000 *[[Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett]] 2001 * [[Prantsuse Auleegioni suurrist]] 2001 * Eesti [[Riigivapi I klassi teenetemärk]] 2006 * Eesti [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] 2008 (postuumselt) ===Mälestuse jäädvustamine=== [[File:Lennart Meri grafiti Tartus.jpg|thumb|Lennart Merit kujutav grafiti Tartus Sõpruse silla all]] *2007. aastast korraldab [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]] igal aastal rahvusvahelist [[Lennart Meri konverents]]i, mis keskendub Euroopa julgeolekule. *2008. aastast annavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja [[Lennart Meri teadustöö auhind]]a. *[[29. märts]]il [[2009]] nimetati Tallinna Lennujaam ümber [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]aks. *[[28. märts]]il [[2014]] avati [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viimsi Püha Jaakobi kirik]]us Lennart Meri mälestusbareljeef. *[[2017]]. aastal viis [[Kaitseliit]] [[Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam|Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaam]]a reisiterminali Lennart Meri endise ametiauto – 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL [[must]]avärvilise mudeli.<ref name=":0" /> ===Liikmesus=== *Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 *Eesti Kinoliidu liige [[1966]] *[[Kalevala Selts]]i (Soome) välisliige [[1975]] *[[Soome Kirjanduse Selts]]i kirjavahetajaliige 1976 *[[Soome-Ugri Selts]]i kirjavahetajaliige 1977 *Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 *[[Eesti PEN-klubi]] liige 1989 *Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige [[1993]] *Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 *Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 *Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 ==Isiklikku== Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa [[Regina Meri]] (neiuna Ojavere, [[1932]]–[[2020]]) emigreerus [[1987]] [[Kanada]]sse ning naasis Eestisse [[2003]]. aastal. Nende pojad on [[Mart Meri]] ([[1959]]) ja [[Kristjan Meri|Kristjan-Aapo]] (1966–2022). Teine abikaasa [[Helle Meri]] (neiuna Pihlak, sündinud [[1949]]) töötas 1972–1992 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). [[Hindrek Meri|Hindrek-Peeter Meri]] ([[1934]]–[[2009]]) oli Lennart Meri noorem vend. ==Vaata ka== *[[1992. aasta Eesti presidendivalimised]] *[[1996. aasta Eesti presidendivalimised]] *[[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] ==Viited== {{viited}} ==Raamatud Lennart Meri kohta== * "Eesti maailmas 21. sajandi künnisel: Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumik", Tartus, 27. märtsil 1999''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999. * [[Andreas Oplatka]]. "Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga". Järelsõna Lennart Merilt. Tartu: Ilmamaa, [[2000]]. Teine trükk 2001. [[Leo Metsar]]i tõlge raamatust: "Lennart Meri : ein Leben für Estland : Dialog mit dem Präsidenten". Tõlge soome keelde [[2007]]: "Lennart Meri: Virolle eletty elämä". Tõlkija: [[Jouko Vanhanen]]. * Krõõt Liivak (koostaja). "Lennart Meri: personaalnimestik". Tallinn: Eesti Rahvusraamtukogu, 1991. * "Lennart Meri. Riigimees : [1929–2006 : Eesti Päevalehe lisaväljaanne]". Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006. * [[Tarmo Vahter]] ja [[Pekka Erelt]] (koostajad). "Meie Lennart". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996. Teine trükk: 1999. * [[Epp Alatalu]]. "Presidendi pildiraamat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. * [[Mare Kurvet]] (koostaja). "President Lennart Meri [Elektrooniline teavik]: bibliograafia: juuli 1992 – september 2001". Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001. * [[Aet Härmaorg]]. "Presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli representatsioon Eesti ja Soome trükimeedias riigivisiitide kajastamisel Soome : bakalaureusetöö". Tartu, 2005. * [[Virkko Lepassalu]]. "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest". Tallinn, 2005. * "Tema Kõrgeaususe Eesti Vabariigi presidendi ja proua Lennart Meri riigivisiit Soome 16.–18. mai 1995 : visiidi kajastusi Soome trükiajakirjanduses 11.–19. mai 1995". Helsingi: Eesti Suursaatkond Helsingis, 1995. * [[Kulle Raig]]. "Vikerkaare värvid: Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi". Tallinn: Varrak, 2003. Tõlgitud soome keelest, originaalpealkiri: "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä ystävien silmin" * [[Tiit Pruuli]] (koostaja). "Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder." Tallinn: Varrak, 2009. * [[Tarmo Vahter]]. "Lennart Meri: Kolmat põlve poliitik". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009. * [[Henn Põlluaas]]. "Lennart Meri : vabaduse valus valgus". Tallinn: Kunst, 2011. ==Artikleid Lennart Meri kohta== * [[Tiina Kaalep]], [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C3EEE591E66D715CC22570AD002DA616 Lennart Meri: Kuuldused minu surmast on liialdatud] – Eesti Ekspress, 2. november 2005 * [[Tiit Pruuli]]. [http://www.postimees.ee/?id=99986 Lennart Meri kui Pytheas] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Urmas Sutrop]]. [http://www.postimees.ee/?id=99998 Hõbevalge radadel] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Argo Ideon]]. [http://www.postimees.ee/?id=99999 Meride 105 aastat poliitikas] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Regina Meri]]. [http://www.postimees.ee/?id=99991 ... Sest mõte ühisest teekonnast ei kao...] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Teet Kallas]]. [http://www.postimees.ee/?id=99988 Lennart – siis veel ainult kirjanik] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=99987 Argo Ideon: teel inimesest ja poliitikust müüdiks] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/?id=99990 Mõnede komeetide hingeelust] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=99994 Inimene, kes tahtis teada saada] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=100033 Meri sünni­aastapäeva tähistatakse kõikjal Eestis] Postimees.ee, 28. märts 2009 * [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464238 Lennartmeriaana täienes Meri juubeliks albumi ja pooliku elulooga] EPL.ee, 3. aprill 2009 * [[Ingmar Muusikus]]. [http://www.ekspress.ee/2009/09/26/varia/45291-meie-fotograafide-parimad-sahvatused-vol-1-lennart-ja-luftwaffe-havitajad Meie fotograafide parimad sähvatused vol 1: Lennart ja Luftwaffe hävitajad] – Eesti Ekspress, 26. september 2009 * Matti Niiranen [http://uudised.err.ee/index.php?06261280 "Lennart Meri, must Volga ja esimesed vabad valimised"] ERR, 15.09.2012 * Piret Kooli [https://epl.delfi.ee/artikkel/68627041 "Regina Meri: jah, ma olin meie abielus üksi"] EPL, 10. mai 2014 (intervjuu Lennart Meri esimese naise, arst Regina Meriga) * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19. * Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/rein-taagepera-lennart-meri-puudis-naidata-end-rohkem-rahva-presidendina-kui-ta-oli?id=74086259 Rein Taagepera: Lennart Meri püüdis näidata end rohkem rahva presidendina, kui ta oli] EPL, 1. aprill 2016 * [[Kaarel Piirimäe]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv-2016/Horisont-5-2016.pdf "Lennart Meri ja isiku roll ajaloos"] Horisont, 5/2016. Lk 10–11 == Välislingid == {{Commons|Lennart Meri}} {{Vikitsitaat}} *[http://www.nlib.ee/html/docs/meri_bibliograafia.pdf Lennart Meri bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis] *[http://www.riik.ee/lennartmeri/ Kaastunderaamat] *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/14e/ Intervjuu proua Helle Meriga] *[http://www.postimees.ee/191203/lisad/arter/121648.php Intervjuu Regina Meriga] *[http://vp1992-2001.vpk.ee/ Eesti Vabariigi President 1992–2001] *[http://www.president.ee/est/ametitegevus/eesti_riigipead.html Eesti riigipead] * {{ISIK|2237}} * [https://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/saated/838d44e0-fca8-4118-bf62-dcc9fa222336 Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand (Eesti 2009)]. [[ERR]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arnold Green]] | nimi=[[Eesti NSV välisminister]] | aeg=[[1990]]–[[1991]] | järgnev=-}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[1991]]–[[1992]] | järgnev=[[Jaan Manitski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heinrich Mark]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small> | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1992]]–[[2001]] | järgnev=[[Arnold Rüütel]]}} {{lõpp}} {{Lennart Meri}} {{Eestipresident}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Meri, Lennart}} [[Kategooria:Lennart Meri| ]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Helsingi Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Aasta kodanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2006]] ndsmjy4vbd5o58wzlowk0nk63zkm1zw Eesti Reformierakond 0 1027 6741677 6737392 2024-10-10T16:30:44Z OskarRand1 162064 /* Esimehed */ 6741677 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit [[Reformierakond (Läti)]].}} {{Partei | partei_nimi = Eesti Reformierakond | partei_logo = Flag of the Estonian Reform Party.svg | partei_staatus = Eesti erakond | esimees = [[Kristen Michal]] | peasekretär = [[Timo Suslov]] | ajaleht = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | spekter = | ideoloogia = [[Liberalism]], majanduslik liberalism, klassikaline liberalism | kodulehekülg = [https://reform.ee reform.ee] | värvus = orange | koalitsioon = [[tsentrism]]ist [[paremtsentrism]]ini | kohti Riigikogus = {{Koostis|37|101|orange}} | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | liikmeid = 9614 <small>(16.09.2024)</small> | asutamine = 1994 | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Reformierakond''' on 13. novembril 1994 asutatud [[liberalism|liberaalset]] maailmavaadet esindav [[Eesti]] [[partei]], mille eelkäijaks oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine [[turg|turul]] toimuvasse. Reformierakond kuulub [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. [[Pilt:Siim Kallas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|püsti|Erakonna auesimees [[Siim Kallas]]]] == Erakonna juhid == Erakonna esimees on alates 14. aprillist 2018 [[Kaja Kallas]], enne teda juhtis erakonda 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Hanno Pevkur]].<ref name=reform18>[https://web.archive.org/web/20180416013223/https://www.reform.ee/uudised/reformierakond-valis-uue-juhatuse-esinaise Reformierakond valis uue juhatuse ja esinaise] Reformierakond, 14.04.2018 (vaadatud 15.04.2018)</ref> Erakonna aseesimehed on [[Jürgen Ligi]] ja [[Urmas Kruuse]]. 14. novembril 2020 valitud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele [[Aivar Sõerd]], [[Andres Sutt]], [[Hanno Pevkur]], [[Jaanus Tamkivi]], [[Jürgen Ligi]], [[Kristen Michal]], [[Maido Ruusmann]], [[Maris Lauri]], [[Maris Toomel]], [[Marko Mihkelson]], [[Urmas Klaas]], [[Urmas Kruuse]], [[Urmas Paet]], [[Urve Tiidus]], [[Yoko Alender]]. Kuni 18. oktoobrini 2022 kuulus juhatusse ka [[Keit Pentus-Rosimannus]], kes oli ka üks erakonna asemeestest. 18. oktoobril 2022 teatas Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast.] Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Reformierakonna peasekretär on alates 4. maist 2022 [[Timo Suslov]]. Erakonna auesimees on [[Siim Kallas]].<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/auesimees-siim-kallas Auesimees]. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)</ref> === Volikogu === Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], kõik [[Riigikogu]] liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed. Reformierakonna volikogu esimees on [[Kristen Michal]]. === Esimehed === * 1994–2004 [[Siim Kallas]] * 2004–2014 [[Andrus Ansip]] * 2014–2017 [[Taavi Rõivas]] * 2017–2018 [[Hanno Pevkur]] * 2018–2024 [[Kaja Kallas]] * 2024– [[Kristen Michal]] === Peasekretärid === * 1995–1999 [[Heiki Kranich]] * 1999–2003 [[Eero Tohver]] * 2003–2011 [[Kristen Michal]] * 2011–2016 [[Martin Kukk]] * 2016–2017 [[Reimo Nebokat]] * 2017–2018 [[Tõnis Kõiv]] * 2018 [[Kert Valdaru]] * 2018–2022 [[Erkki Keldo]] * 2022– [[Timo Suslov]] == Ajalugu == === Kronoloogia === {{ajakohasta|alaosa}} ==== Asutamine ==== Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus [[Tallinn]]as kaks poliitilist kogunemist: [[Eesti Pank|Eesti Panga]] toonase presidendi [[Siim Kallas]]e ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: [[Igor Gräzin]], [[Rein Lang]] jt. Samuti astus erakonda seni parteitut poliitikut, nagu [[Valve Kirsipuu]], [[Uno Mereste]], [[Ignar Fjuk]], [[Toomas Savi]]. ELDP poolelt astusid uude erakonda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Meelis Atonen]], [[Kristiina Ojuland]], [[Heiki Kranich]], [[Tiit Käbin]], [[Toomas Vilosius]], [[Andres Lipstok]], [[Daimar Liiv]], [[Henn Sarv]], [[Aap Neljas]], [[Andres Taimla]] jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest [[Rahvarinne|Rahvarindest]] ja [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]]st, kontakt [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaaliga]] (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö [[Eesti Kongress]]is ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] viimases koosseisus, osalemine [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta parlamendivalimistel]] ning [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuses]], erakonna presidendikandidaadi [[Lennart Meri]] valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus. ==== 1995–1999 ==== 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri. 10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas. 11. detsembril 1998 [[Bonn]]is toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]e (ELDR) täisliikmeks. 15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai [[Eero Tohver]]. ==== 2000–2004 ==== 2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, [[Märt Rask]], Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja [[Vene Balti Erakond Eestis|Vene Balti erakonna]] (VBEE) juhid alla koostööleppe.<ref>[https://www.postimees.ee/1924765/reformierakond-ja-vene-balti-erakond-solmivad-koostooleppe "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe"] Postimees, 4. märts 2002</ref> Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.<ref>[https://www.postimees.ee/1946575/eesti-venelaste-parteimangud "Eesti venelaste parteimängud"] Postimees, 17. juuni 2002</ref> VBEE esimees [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE [[Vene Erakond Eestis|Vene erakonnaga Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140903123625/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/vbee.html Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)] erakonnad.info</ref> Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal. Mais 2004 asus Eesti Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] tööle Eesti volinikuna [[Euroopa Komisjon]]is. 2004. aasta sügisel tööd alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle [[Brüssel]]isse, oli [[Andrus Ansip]] vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Eesti Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. 2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimeheks]] ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna üldkogul valiti Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees. ==== 2005–2009 ==== 2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.<ref name="viisteist">{{netiviide |autor=Henri Arras |pealkiri=Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade) |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2006-11-02 |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakond-alustab-kampaaniat-viime-eesti-viie-joukaima-euroopa-riigi-hulka |online=2015-01-21}}</ref> Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris. Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, [[Laine Jänes]]e ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e. 23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] toetanud Keskerakond ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[ISAMAA Erakond|Isamaa ja Res Publica liit]] ning Reformierakond. 23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna aseesimeheks Jürgen Ligi. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas [[Swissôtel Tallinn|Swissôteli]] konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutaja, endine USA asevälisminister [[Terry Miller]] [[Heritage Foundation]]ist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, Eesti justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja [[Viljar Arakas]]. 2009. aasta detsembris toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra. ==== 2010– ==== 8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev [[Liberalismi Akadeemia]] Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi. Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonda astuma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni. Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk. Juunis valiti volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget. 13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik [[Anvar Samost]]. 21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna välissekretäriks Priit Kallakase. [[Pilt:Plakat, 12. november 2012.JPG|pisi|Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister [[Andrus Ansip]]i väitele, et [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]i algatanud [[Silver Meikar]] heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud]] Mais 2012 puhkes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]] ehk nn Silvergate, kui [[Silver Meikar]] andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.<ref>Oliver Kahu: [http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR Uudised, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)</ref> Pärast varjatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine [[Aitab valelikust poliitikast|Aitab Valelikust Poliitikast]], mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid. 16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija [[Kalev Kukk]]. Samuti esitleti Liberalismi Akadeemia kirjastatud teost "Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost". Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna juhiks [[Valdo Randpere]]. === Valimised ja valitsemised === ==== VIII Riigikogu (1995–1999) ==== 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87&nbsp;531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]ega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel [[Andres Lipstok]] majandus-, [[Toomas Vilosius]] sotsiaal-, [[Jaak Aaviksoo]] haridus-, [[Märt Rask]] sise- ning [[Kalev Kukk]] teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon. ==== Kohalikud valimised 1996 ==== Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. ==== IX Riigikogu (1999–2003) ==== 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukatega]] koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär [[Heiki Kranich]] keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja [[Toivo Asmer]] portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati [[Signe Kivi]]. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusust. 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. 2013. aastal kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Hundimägi|url=https://www.err.ee/332425/aivar-hundimagi-saladus-nimega-r-hooldus|pealkiri=Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus|väljaanne=ERR Uudised|aeg=23.04.2013|vaadatud=15.09.2022}}</ref> ==== Kohalikud valimised 1999 ==== 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui ka volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht viies linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas. ==== Kohalikud valimised 2002 ==== 2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades. 2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse [[Peep Aaviksoo]], [[Tatjana Muravjova]] ja [[Ülle Rajasalu]]. Linnaosavanematena jätkasid tööd [[Keit Pentus]], Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid [[Remo Holsmer]] ning [[Triinu Rajasalu]]. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. ==== X Riigikogu (2003–2007) ==== 2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister [[Margus Hanson]] ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo. Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi. ==== Euroopa Parlamendi valimised 2004 ==== Juunis 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus üheks valituks kuuest Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni. ==== Kohalikud valimised 2005 ==== 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9%. Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. ==== XI Riigikogu (2007–2011) ==== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.{{lisa viide}} Valimislubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Peamine valimisloosung oli "Visioon 15 aastaks", milles Reformierakond "viib Eesti viie rikkama/jõukama riigi hulka Euroopa Liidus",<ref name="Ansip_2006">{{netiviide |autor=Aivar Pau |pealkiri=Ansip: Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka |väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=2006-03-07 |url= https://www.err.ee/441859/ansip-eesti-voiks-kuuluda-euroopa-viie-rikkama-riigi-hulka |online=2020-07-12 |tsitaat=Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka...}}</ref><ref name="paremad_uudised_2007">{{netiviide |pealkiri=Kuu Pähkel |failitüüp=PDF |väljaanne=Paremad Uudised |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2007-08-28 |url= https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf |online=2020-07-12 |tsitaat=Eesti teise kvartali majanduskasv oli üle seitsme protsendi. Selline kasvutempo on piisav, et jõuaksime viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka.}}<!--Kui link ei ole enam saadaval, saab lisada selle arhiiviurli: https://web.archive.org/web/20171201131427/https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf --></ref><ref name="Postimees_6515382">{{netiviide |autor=Jürgen Ligi |pealkiri=Kiuslik küsimus Reformierakonnale: miks me veel viie rikkaima hulgas pole? |väljaanne=Postimees |aeg=2019-02-05 |url= https://arvamus.postimees.ee/6515382/kiuslik-kusimus-reformierakonnale-miks-me-veel-viie-rikkaima-hulgas-pole |online=2020-07-12 |tsitaat=Visioon 15 aastaks: Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!}} (vt. foto kampaaniaplakatist)</ref> ning mille üheks kriteeriumiks seati [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]].<ref name="ohtuleht">{{netiviide |autor=Andres Põld |pealkiri=Ansip: andke aega ja me jõuame soomlastele järele! |väljaanne=Õhtuleht |aeg=2012-05-10 |url= https://www.ohtuleht.ee/476266/ansip-andke-aega-ja-me-jouame-soomlastele-jarele |online=2020-07-12}}</ref> Sõltumata kampaaniasõnastusest, mis viitas 15 aastaks seatud visioonile,<ref name="Postimees_6515382"/> mille suurem eesmärk oli Reformierakonnal viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopa Liidus konkreetse ajalise lubaduseta, hakkas loosung erakonna valimismaterjalide<ref name="paremad_uudised_2007"/> najal elama oma elu, sest ajakirjandus, avalikkus ja valimistejärgselt opositsiooni sattunud Keskerakond tõlgendasid loosungit, justkui lubanuks Reformierakond, et Eesti jõuaks 15 järjestikuse aastaga viie rikkaima riigi hulka (aastaks 2022).<ref name="ohtuleht"/><ref name="EPL_70260843">{{netiviide |autor=Urmas Jaagant |pealkiri=Reformierakonna "Viie rikkaima riigi hulka!" rehkendusest on pool tegemata |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2014-12-01 |url= https://epl.delfi.ee/eesti/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata?id=70260843 |online=2020-07-12}}</ref> 4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus. 2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur. Juunis 2009 lahkusid Sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, rahandusministriks sai Jürgen Ligi ==== Euroopa parlamendi valimised 2009 ==== 7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%. ==== Kohalikud valimised 2009 ==== 18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee. ==== XII Riigikogu (2011–2015) ==== 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häälte arvust, saades Riigikogus 33 kohta. Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv. 6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Justiitsministriks sai Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu liikme volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks [[Tiina Lokk]]-Tramberg. ==== XIII Riigikogu (2015–2019) ==== Reformierakond võitis 2015. aasta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html|pealkiri=Riigikogu valimistulemused 2015|väljaanne=rk2015.vvk.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== Kohalikud valimised 2017 ==== 2017. aastal toimunud [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%).<ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html|pealkiri=Valimistulemus|väljaanne=kov2017.valimised.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== XIV Riigikogu (2019–2023) ==== Reformierakond võitis 2019. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|pealkiri=Valimistulemused|väljaanne=Delfi.ee|vaadatud=05.03.2019|arhiivimisaeg=24.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190824104658/https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Reformierakonna rahastamisskandaal == [[Pilt:Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.JPG|pisi|Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees "valeliku poliitika vastane meeleavaldus".]] {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} [[Silver Meikar]] teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.<ref name="lilloraha">Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR, 13. oktoober 2012 </ref> Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-rahastamise-kriminaalasi-lopetati-taielikult?id=65111192 Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult] Delfi, 15.10.2012</ref> == Ringkonnad == 2020. aasta märtsis olid Reformierakonnas järgmised ringkondlikud organisatsioonid * Tallinna ringkondlik organisatsioon * Tartu linna ringkondlik organisatsioon * Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon * Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkondlik organisatsioon * Lääne-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Ida-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Järva- ja Viljandimaa ringkondlik organisatsioon * Jõgeva- ja Tartumaa ringkondlik organisatsioon * Põlva-, Valga-, Võrumaa ringkondlik organisatsioon * Pärnumaa ringkondlik organisatsioon == Kriitika == * [[Keskkonnakirves]] 2008 * [[Maksumaksja vaenlane]] 2014 == Vaata ka == * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://reform.ee/ Reformierakonna koduleht] * [http://www.reform.ee/UserFiles/File/valimisaruanne07.pdf 2007. aasta Riigikogu valimiste kampaania tulude ja kulude aruanne] (PDF) * [[Tõnis Saarts]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454860 Maripuu vitsad nuhtlevad Reformierakonda] Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2009 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/25/nimed-reformierakonna-suurimast-saladusest "Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"] Äripäev, 25. november 2017 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nimekiri-reformierakonna-kriminaalkorras-karistatud-liikmed?id=85242073 Nimekiri | Reformierakonna kriminaalkorras karistatud liikmed] * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/rahvusliberalism-ideoloogia-keskmisele-eestlasele/ Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 25. november 2010 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberalismist-rahvusliberalismi/ Neoliberalismist rahvusliberalismi. Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. detsember 2014 * [https://www.err.ee/1608314111/keskerakonna-ja-reformierakonna-juhatus-toetavad-alar-karise-kandidatuuri Nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna juhatus toetavad presidendikandidaadina endist riigikontrolöri ja praegust Eesti Rahva Muuseumi direktorit Alar Karist] ERR, 22. august 2021 * [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=010e95dc-08a1-41d5-99fe-ddb43b4ec91d&open=sec Reformierakondlased keelduvad avalikustamast erakonna ajalehe rahastamisega seotud annetajaid] Äripäev 4. mai 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/471076 Kaitsepolitsei pidas sotsiaalministri nõuniku reformierakondlasest Anders Tsahkna kinni kahtlustatavana mõjuvõimuga kauplemises] Eesti Päevalehe veebiväljaanne 10. juuni 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=26438117&l=fplead Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?], Delfi 22. oktoober 2009 * [[Koit Brinkmann]]. [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=04b1f879-4a84-4927-8cc5-4f428f77a14b&open=sec Ojulandi peo eest maksis nõuniku firma], Äripäev 27. oktoober 2009 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Reformierakond]] [[Kategooria:Eesti Reformierakond| ]] ouvk0hvo9ubev4o6zldaresfizi824e Soome keel 0 1079 6741660 6741414 2024-10-10T15:36:55Z Minnekon 64742 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.182.18|193.40.182.18]] ([[User talk:193.40.182.18|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Dankos10|Dankos10]]. 6552718 wikitext text/x-wiki {{keeled |nimi=soome keel |originaalnimi=suomen kieli, suomi |keelkonnavärv=uurali |riigid=[[Soome]]s, osaliselt ka [[Eesti]]s, [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, Loode-[[Venemaa]]l ([[Karjala Vabariik|Karjala]]s) |piirkond=Põhja-Euroopa |rääkijad= umbes 5 miljonit<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kotimaisten kielten tutkimuskeskus |url=http://www.kotus.fi/index.phtml?s=190 |vaadatud=2011-09-18 |arhiivimisaeg=2008-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080518165457/http://www.kotus.fi/index.phtml?s=190 |url-olek=ei tööta }}</ref> |keelkond=[[uurali keeled]]<br>&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''soome keel''' |riik=[[Soome]], [[Rootsi]] (ametlik vähemuskeel), [[Euroopa Liit]], [[Põhjamaade Nõukogu]] |kood 1=fi |kood 2=fin |kaart=Suomen kieli päivitys.png |kaardi legend=Soome keele leviala }} [[Pilt:Soometähestik.jpg|pisi|Soome tähestik]] '''Soome keel''' (soome keeles ''suomen kieli)'' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] põhjarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest [[Soome]]s, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel]]ele lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]). Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivaid vähemusi on Rootsis, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ja [[Eesti]]s. Rootsis elab mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast. Ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Austraalia]]s leidub soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on [[Argentina]]s ja [[Brasiilia]]s. ==Ajalugu== Arvatakse, et soome keel arenes ülejäänud läänemeresoome keeltega ühtmoodi [[soomeugri algkeel|soome-ugri algkeel]]est, millest [[saami keel]] eraldus ligikaudu 1500–100 eKr. On väidetud, et soome-ugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest [[1. sajand]]i jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soome-ugri algkeele idavariandile ning edelamurded on lähedased eesti keelele. Esimene soomekeelne kirjutis pärineb [[16. sajand]]ist Mikael Agricolalt. Tema lõi soome keele [[ortograafia]], toetudes [[rootsi keel|rootsi]], [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]ele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas [[Paavali Juusten]], [[Erik Sorolainen]] ja [[Jaakko Finno]]. [[17. sajand]]il kirjutati Soomes raamatuid soome, [[taani keel|taani]], [[norra keel|norra]], eesti, [[saksa keel|saksa]] ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati [[ladina keel]]es. Soome ja rootsi keel olid sel ajal väiksema tähtsusega keeled. ==Agricola töö== Soome kirjakeele alused lõi Mikael Agricola. Agricola keel põhines Turu murdel, nõnda jõudis selle [[fonoloogia]] ka soome [[kirjakeel]]de. Agricola lõi [[Uus testament|uut testamenti]] tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt ''armo'' (arm), ''vanhurskas'' (õiglane). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. ==Ametlik seisund== Soome keel on üks Soome riigikeeltest (teine on rootsi keel, mida räägib 6% rahvastikust), [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ametlik keel ning ametlik vähemuskeel Rootsis. ==Murded== Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad [[häälik]]ute, [[diftong]]ide ja [[rütm]]i poolest, seetõttu on neid parem pidada [[aktsent]]ideks. Enamjaolt põhinevad murded samal [[fonoloogia]]l, [[grammatika]]l ja [[sõnavara]]l. Soome keele murded jaotatakse järgmisteks murderühmadeks: *A. Läänemurded *1) edelamurded *2) [[Hämeenlinna|Häme]] murded *3) [[Lõuna-Pohjanmaa]] murded *4) [[Kesk-Pohjanmaa]] murded *5) [[Põhja-Pohjanmaa]] murded *6) [[Torniojoki]] murded *7) [[Kemijoki]] murded *8) pärapõhjamurded *B. Idamurded *9) [[Savo]] murded *10) kagumurded<ref>[[Paul Alvre]]. "Soome keeleõpetuse reeglid". Tallinn, 1969, lk. 10</ref> Edela-Soome murdeid (''lounaismurteet'') räägitakse Soome edelaosas ja [[Satakunta]]s. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. [[Karjala]]s räägitav [[karjala keel]] erineb soome keelest sedavõrd, et sel on oma [[ortograafia]]. Põhjamurret ''[[meänkieli]]'' räägitakse ja õpetatakse Rootsis omaette keelena. ==Vaata ka== *[[Soome tähestik]] *[[Soomekeelne Vikipeedia]] *[[Soome laenud eesti keeles]] *[[Fennistika]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|soome keel}} {{Vikipeedia/keel|fi|Soomekeelne}} *[http://www.eki.ee/dict/soome/ Soome-eesti sõnaraamat] (2017) *[http://www.eki.ee/dict/efi/ Eesti-soome sõnaraamat] *[http://www.kaannos.com/ Soome-eesti-soome sõnaraamat] *[https://eki.ee/teatmik/soome-nimed/ Soome nimede kirjutus, hääldus ja käänamine] EKI teatmikus {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Soome keel| Soome keel]] 4iitgj1ed5phyyk4k8j3bqdvdn1u0t3 Ungari keel 0 1209 6741662 6741412 2024-10-10T15:38:51Z Minnekon 64742 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.182.18|193.40.182.18]] ([[User talk:193.40.182.18|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Teet Kalm|Teet Kalm]]. 6681073 wikitext text/x-wiki {{keeled |nimi=ungari keel |originaalnimi=magyar nyelv |keelkonnavärv=uurali |riigid=[[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s, [[Ukraina]] [[Taga-Karpaatia]]s, [[Slovakkia]]s, [[Serbia]] [[Vojvodina]]s, [[Horvaatia]]s, [[Austria]]s, [[Sloveenia]]s |piirkond=[[Euroopa]] |rääkijad=12,5 miljonit<ref>[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=hun Ungari keel]. ''Ethnologue.com'', {{väiksem|Kasutatud 24.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> |keelkond=[[uurali keeled]]<br>&nbsp;[[soome-ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''ungari keel''' |riik={{PisiLipp|Ungari}}<br>[[Pilt:Flag of Vojvodina.svg|25px|Vojvodina]] [[Vojvodina]] (Serbia)<br>{{PisiLipp|Sloveenia}} (piirkondlik)<br>{{PisiLipp|Austria}} (piirkondlik)<br>{{PisiLipp|Euroopa Liit}} |keelehoole=[[Ungari Teaduste Akadeemia Lingvistika Instituut|Lingvistika Instituut]] |kood 1=hu |kood 2=hun |kaart=Dist of hu lang europe-et.svg |kaardi allkiri=Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas. }} '''Ungari keel''' on [[soome-ugri keeled|soome-ugri keel]], mida kõneleb üle 12 miljoni inimese [[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s, [[Slovakkia]]s, [[Serbia]]s, [[Ukraina]]s ja mujal. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub [[9. sajand|9.]] ja [[10. sajand]]i [[Bütsants]]i allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima [[16. sajand]]il. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles [[1844]]. aastal, enne seda oli seal ametlik keel [[ladina keel]].<ref>http://www.europe-cities.com/en/666/hungary/history/language/</ref> [[Sõnavara]] sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude [[bulgaarid]]e keelest (need on vanimad laenud), [[slaavi keeled|slaavi keeltest]] (neid on kõige rohkem), [[türgi keel]]est, [[saksa keel]]est ja mujalt. Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal. Ungari keele lähimad sugulaskeeled on [[mansi keel|mansi]] ja [[handi keel]]. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik. == Kiri == Ungari keeles kasutatakse [[ladina kiri|ladina kirja]]. Tähestikus on mitmeid [[digraaf]]e ja [[trigraaf]] [[dzs]]. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul [[topeltakuut]]i: ő, ű. === Tähestik === * [[a]] [[á]] [[b]] [[c]] [[cs (diagraaf)|cs]] [[d]] [[dz]] [[dzs]] [[e]] [[é]] [[f]] [[g]] [[gy]] [[h]] [[i]] [[í]] [[j]] [[k]] [[l]] [[ly (diagraaf)|ly]] [[m]] [[n]] [[ny (diagraaf)|ny]] [[o]] [[ó]] [[ö]] [[ő]] [[p]] [[q]] [[r]] [[s]] [[sz (diagraaf)|sz]] [[t]] [[ty]] [[u]] [[ú]] [[ü]] [[ű]] [[v]] [[w]] [[x]] [[y]] [[z]] [[zs]] * A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS Hääldused: * á hääldatakse nagu ä * cs hääldatakse nagu tš * ''dzs'' hääldatakse nagu sõnas ''džihaad'' * e on tavaliselt nagu eesti keele e, aga mõnikord läheneb häälduselt ä-le (sarnane läti keele pika ē-ga näiteks sõnas ''cilvēki''), tõenäoliselt vokaalharmoonia tõttu: ''jelképes ~ jälkiipeš, lehetünk ~ lähätüünk'' * é hääldatakse mõnikord nagu pikk ee (''férviak)'', mõnikord pikk ii (''felveték)'', mõnikord ie (''eziert'') * gy hääldatakse kõrge d-na (sarnane läti keele ģ-le, nagu sõnas ''ģimene''), y jääb kuuldamatuks. Eestlase kõrvale kõlab see kas dj (''magyar ~ madjar)'' või d (''hogy, egy'') * í on pikk ii * j on sama mis eesti keeles * ly on häälduselt sama mis j, kuid ajaloolistel põhjustel kasutatakse seda teatud sõnades. Ungari keele grammatikaraamatutes pühendatakse sellele, millistes sõnades seda häälikut kasutada, tavaliselt terve eraldi peatükk. * ny on kõrge n, kõlab nagu nj, või läti keele ņ * ó on pikk oo * ö on ö * ő on pikk öö * q kõlab nagu eesti keele q * s hääldatakse nagu eesti keele š. Intuitiivselt tuleb sellega harjuda, et s kirjutamiseks kasutatakse hoopis ühendit sz * sz hääldatakse peaaegu nagu eesti keeles, s, vahel on kergelt aimatav z lõpus, näiteks sõnas ''köszönöm'' (aitäh) * ty on kõrge t * y esineb eraldi häälikuna ainult vanades perekonnanimedes, kus seda hääldatakse nagu i (nt. Eszterházy). Väljaspool seda esineb see ainult ühendites gy, ly, ny, ty, teenides seal pehmendusmärgina, mida eraldi välja ei loeta. * z hääldatakse nagu eesti keele z * zs hääldatakse nagu š == Foneetika == Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi [[kaashäälik]]uid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga [[diftong]]id. Ungari keeles esineb [[vokaalharmoonia]]. == Grammatika == Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel [[aglutinatiivne keel|aglutinatiivsete keelte]] hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 [[kääne]]t). Omandusliidete süsteem on keeruline. [[Tegusõna]] [[pööramine]] võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest [[soome-ugri keeled|soome-ugri keeltest]] esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel ''egy'' ja määratud artikkel ''a'' või ''az''). == Murded == Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.<ref>[[Ago Künnap]], [[Paula Palmeos]], [[Tõnu Seilenthal]]. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31</ref> == Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja algsoomeugriaegse laensõnavara vastavused == * ad – andma * aggódik 'muretsema' – hanguma (ebakindel) * agy – aju * alá, alatt – alla, all * ár 'hind', áru 'kaup' – aru, arv, arvama (indoiraani laen) * aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' – aas (ebakindel) * csomó – sõlm * csorog 'tilkuma, voolama' – soru 'ebakindel' * egy – üks (ebakindel) * éj – öö * él – elama * elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' – esi, ees, ette * eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' – ema * emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' – imema * ének 'laul' – hääl (ebakindel) * és 'ja' – ise (ebakindel) * év 'aasta' – iga, iial, ikka * ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' – et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel) * fa – puu * falat – pala (tükk) * fészek – pesa * gyakori 'sage' – jõuk * gyalog 'jalgsi' – jalg * hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' – kaduma * hal – kala * háló 'võrk' – kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel) * ház 'maja' – kodu, koda * így – nii * íny 'ige; suulagi; maitse' – ige (ebakindel) * is 'ka' – ise (ebakindel) * iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' – ise (ebakindel) * iszik – jooma * ívik 'kudema' – jooksma (ebakindel) * íz 'liige' – jäse (ebakindel) * izé – asi (ebakindel) * játszik 'mängima', játék 'mäng' – jutt, ütlema (ebakindel) * jég – jää * jel 'märk', jegy 'märk' – jälg (ebakindel) * jó (kohanimedes) – jõgi * jut – juhtuma * kér (paluma, küsima) – kerjama * két, kettő – kaks * ki – kes * kő, köv- – kivi * könyök – küünarnukk * lel – leidma * lök – lükkama * megy/menni – minema * meny – minia * méreg – mürk * méz – mesi * mi – mis * mos – mõskma (pesema) * -nek, -nak '-le' – nemad (ebakindel) * név – nimi * néz – näge- * nyíl – nool * nő – naine * old 'lahti siduma' – avama * orvos 'arst' – arp (ebakindel) * öv – vöö, rihm * ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' – isa * savanyú – hapu (ebakindel) * -ség, -ság '-us' – hing (ebakindel) * sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' – hubane * szarv – sarv * szem – silm * szív – süda * tél – talv * tesz/tenni – tegema * tud – teadma, tundma * tő – tüvi * új – uus * vaj – või * vér – veri * visz – viima * vő – väimees == Vaata ka == * [[Hungaroloogia]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Az zenth Paal leueley magyar nyeluen]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[László Keresztes]]. ''Praktiline ungari keele grammatika'', [[Debrecen]]. ISBN 963-472-177-X * [http://www.eki.ee/dict/ues/ues.html Ungari-eesti sõnaraamat] * [https://eki.ee/teatmik/ungari-nimed/ Ungari nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus * [[Johanna Laakso]]. [http://hungarianspectrum.org/2014/07/07/johanna-laakso-brave-new-linguistics/ Brave new linguistics]. Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014. == Välislingid == {{Vikipeedia/keel|code=hu|keel=Ungarikeelne}} {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid}} {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Ungari|Keel]] [[Kategooria:Ugri keeled]] [[Kategooria:Ungari keel| ]] 6akq0rep4ggrwdxpovxksnkngh3fdqv Adõgee 0 2377 6741849 6693424 2024-10-11T06:45:45Z Teomees 97479 6741849 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Venemaa haldusüksusest; rahva kohta vaata artiklit [[Adõgeed]].}} {{Provints | nimi = Adõgee Vabariik | nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Адыгея | nimi1_latin = (Respublika Adõgeja) | nimi2_keel = adõgee | nimi2 = Адыгэ Республик | nimi2_latin = (Adõge Respublik) | lipp = Flag of Adygea.svg | lipu_link = [[Adõgee lipp]] | vapp = Coat of arms of Adygea.svg | vapi_link = [[Adõgee vapp]] | pindala = 7600 | elanikke = 500591 | elanikke_seis = 2024 | keskuse_nimi = [[Maikop]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[adõgee keel|adõgee]] | asendikaardi_pilt = Adygea in Russia.svg | osm = pind }} [[Fail:Adygea Overview.png|pisi|436x436px|Vabariigi territoriaalne jaotus]] '''Adõgee''' (ametlik nimi '''Adõgee Vabariik''', adõgee keeles Адыгэ Республик) on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]]. Adõgee asub [[enklaav]]ina [[Krasnodari krai]] keskel. == Ajaloost == Venemaa hakkas suurendama [[19. sajand]]il oma mõju Taga-Kaukaasias, alustades 1817. aastal [[Kaukaasia sõda]]. Kuni 1864. aastani kestnud sõja tagajärjel oli osa adõgeedest sunnitud kolima [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] aladele. Osa elanikest asusid ümber [[Kuban]]i jõe vasakkalda tasandikele. 27. juulil 1922. aastal moodustati Tšerkessi (Adõgee) autonoomse oblast Kubano-Tšernomorskaja oblastis [[Vene SFNV|Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariigi]] koosseisus. Seejärel nimetati ringi Adõgee (Tšerkessi) autonoomseks oblastiks. 1928. aastal nimetati Adõgee autonoomseks oblastiks. See kuulus eri aegadel Põhja-Kaukaasia krai, Asovi-Tšernomorski krai ja Krasnodari krai koosseisu. 1936. aastal liideti autonoomse oblastiga [[Maikop]]i linn, mis sai keskuseks. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpus alustati Krasnodari veehoidla ehitusega, mis täideti veega 1975. aastaks.<ref>[https://old.bigenc.ru/geography/text/2106860 КРАСНОДА́РСКИЙ КРАЙ.] Большая российская энциклопедия 2004–2017.</ref> Veehoidla alla jäi osa Adõgee territooriumist, põhjustades kahju majandusele (vee alla jäid põllumajandusmaad, metsad, asulad), kultuurile (vee all pühapaigad, kultuse kohad) ja ökoloogiale.<ref>[https://search.rsl.ru/ru/record/01003035649 Адыгская (Черкесская) энциклопедия.] Москва, 2006. 1247 с. ISBN 5-99003-371-0</ref> 5. oktoobril 1990 muutsid kohalikud rahvasaadikud oblasti nime Adõgee Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, aga sel polnud juriidilist jõudu. [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i otsusega viidi Adõgee välja Krasnodari krai koosseisust. 3. juulil 1991 moodustati ametlikult riigivõimude otsusega Adõgee Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Adõgee Vabariigi nimi võeti kasutusele 23. märtsil 1992. aastal vabariigi Ülemnõukogu otsusega.<ref>[https://docs.cntd.ru/document/412308840 Закон Республики Адыгея от 23 марта 1992 года № 1-1.] Архивировано 13 января 2016 года.</ref> == Haldus == === Haldusjaotus === Vabariigi koosseisus on 7 rajooni ja 2 linnaringkonda: * [[Giaginskaja rajoon]] (Гиагинский район) * [[Košehhabli rajoon]] (Кошехабльский район) * [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Adõgee)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] (Красногвардейский район) * [[Maikopi rajoon]] (Майкопский район) * [[Šovgenovski rajoon]] (Шовгеновский район) * [[Tahtamukai rajoon]] (Тахтамукайский район) * [[Teutšežski rajoon]] (Теучежский район) * [[Adõgeiski linnaringkond]] * [[Maikopi linnaringkond]] == Rahvastik == === Rahvuslik koosseis === [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Adõgee Vabariigis [[Venelased|venelasi]] 270 700 (63,6%), [[Adõgeed|adõgeesid]] 107 000 (25,2%), [[Armeenlased|armeenlasi]] 15 600 (3,7%) ja [[Ukrainlased|ukrainlasi]] 5900 (1,4%).<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |+ Adõgee Vabariigi rahvusliku koosseisu muutumine<ref>[http://www.ethno-kavkaz.narod.ru/rnadyghea.html Население Адыгеи]</ref> |- ! ! [[1926]] ! [[1939]] ! [[1959]] ! [[1970]] ! [[1979]] ! [[1989]] ! [[2002]] ! [[2010]] |- ! [[Adõgeed]] | 50 800 (44,8%) | 55 000 (22,8%) |65 900 (23,2%) |81 500 (21,1%) |86 400 (21,4%) |95 400 (22,1%) |108 100 (24,2%) |109 100 (25,2%) |- ! [[Venelased]] |29 100 (25,6%) |171 900 (71,1%) |200 500 (70,4%) |276 500 (71,7%) |285 600 (70,6%) |293 600 (68,0%) |288 300 (64,5%) |270 700 (63,6%) |- ! [[Armeenlased]] |700 (0,7%) |2300 (1,0%) |3000 (1,1%) |5200 (1,4%) |6400 (1,6%) |10 500 (2,4%) |15 300 (3,4%) |15 600 (3,7%) |- ! [[Ukrainlased]] |26 400 (23,3%) |6100 (2,5%) |7900 (2,8%) |11 200 (2,9%) |12 100 (3,0%) |13 700 (3,2%) |9100 (2,0%) |5900 (1,4%) |- ! Teised |6400 (5,7%) |6300 (2,6%) |7300 (2,6%) |11 200 (2,9%) |13 900 (3,4%) |18 700 (4,3%) |26 300 (5,9%) |19 900 (6,1%) |- |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * http://www.adygheya.ru/ {{RUS-Lõuna}} {{koord |NS=44.65 |EW=40.0 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] [[Kategooria:Adõgee Vabariik| ]] 2aep7vqk1wrjczw81klad0y9hx8eil6 Kettaheide 0 7502 6741932 6700059 2024-10-11T11:07:11Z Icodense99 95075 Isreal -> Israel 6741932 wikitext text/x-wiki [[Fail:Discus thrower of Myron at Ashmolean.jpg|pisi|298x298px|[[Myron]], "Kettaheitja" ([[5. sajand eKr]])]] [[Pilt:BASA-3K-7-422-22-1896 Summer Olympics.jpg|thumb|200px|Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1896. aastal]]]] [[Fail:Robert Harting (2008).jpg|pisi|289x289px|Robert Harting 2008. aastal]] '''Kettaheide''' on [[kergejõustik]]u ala, milles võisteldakse lapiku [[Ketas|kettakujulise heitevahendi]] kauguse peale heitmises. == Ajalugu == Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja [[antiikolümpiamängud]]el kavas olnud [[pentatlon|viievõistlusest]]. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. [[Olümpia]]s hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat [[Phayllos]] heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ([[Myron]]i "Kettaheitja" (''Diskobolos'')). Esimestel [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] [[Ateena]]s [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]]. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on [[olümpiamängud]]el kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis [[1906]] [[vaheolümpia]] [[Verner Järvinen]], [[Soome]] kuulsama odaviskaja [[Matti Järvinen]]i vend. == Kettaheitest == Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra. Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema [[güroskoop]]ilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad. == Kettaheide Eestis == *Eesti rekord meeste hulgas kuulub [[Gerd Kanter]]ile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006) *Eesti rekord naiste hulgas kuulub [[Elju Kubi]]le – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987) Eesti tuntumaid kettaheitjaid: *[[Aleksander Tammert]] (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. *[[Märt Israel]] (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. *[[Margus Hunt]] (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32. *[[Eha Rünne]] (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. ==Eesti edetabel== Eesti 10 parimat kettaheitjat. ''Seisuga 25. august 2023''.<ref>[https://estonia.opentrack.run/ranking/?gender=M&agegroup=SEN&year=ALLT&indoor=0&event=360 Edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.</ref> ===Mehed=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 73.38 || Gerd Kanter || 4. september 2006 |- | 70.82 || Aleksander Tammert || 15. aprill 2006 |- | 66.98 || Märt Israel || 12. mai 2011 |- | 66.67 || [[Martin Kupper]] || 14. märts 2015 |- | 65.34 || [[Kalev Külv]] || 25. aprill 1981 |- | 64.54 || [[Veljo Kuusemäe]] || 7. september 1977 |- | 61.96 || [[Enn Erikson]] || 25. oktoober 1972 |- | 61.33 || Margus Hunt || 6. juuli 2010 |- | 60.84 || [[Taavi Peetre]] || 10. aprill 2007 |- | 60.69 || [[Priidu Niit]] || 5. juuli 2011 |} ===Naised=== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus || Sportlane || Aeg |- | 65.00 || Elju Kubi || 26. august 1987 |- | 63.70 || [[Helgi Parts]] || 2. oktoober 1980 |- | 63.18 || Eha Rünne || 13. juuli 1988 |- | 58.12 || [[Kätlin Tõllasson]] || 22. juuni 2019 |- | 53.54 || [[Rimma Plistkina]] || 25. mai 1975 |- | 53.53 || [[Anu Teesaar]] || 27. juuni 2009 |- | 53.52|| Lea Vahter || 17. september 1982 |- | 53.37 || Hanna-Maria Kupper || 18. juuli 2020 |- | 49.68 || Ille Liivrand || 2. september 1989 |- | 49.56 || Silvi Vahi || 14. juuni 1969 |} == Maailmarekordi areng == === Mehed === {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |47.58||[[James Duncan]]||[[USA]]||[[27. mai]] [[1912]]||[[New York]] |- |47.61||[[Thomas Lieb]]||USA||[[14. september]] [[1924]]||[[Chicago]] |- |47.89||[[Glenn Hartranft]]||USA||[[2. mai]] [[1925]]||[[San Francisco]] |- |48.20||[[Clarence Houser]]||USA||[[3. aprill]] [[1926]]||[[Stanford]] |- |49.90||[[Eric Krenz]]||USA||[[9. märts]] [[1929]]||Stanford |- |51.03||Eric Krenz||USA||[[17. mai]] [[1930]]||Stanford |- |51.73||[[Paul Jessup]]||USA||[[23. august]] 1930||Stanford |- |52.42||[[Harald Andersson]]||[[Rootsi]]||[[25. august]] [[1934]]||[[Oslo]] |- |53.10||[[Willy Schröder]]||[[Saksamaa]]||[[28. aprill]] [[1935]]||[[Magdeburg]] |- |53.26||[[Archie Harris]]||USA||[[26. juuni]] [[1941]]||Stanford |- |53.34||[[Adolfo Consolini]]||[[Itaalia]]||[[26. oktoober]] 1941||[[Milano]] |- |54.23||Adolfo Consolini||Itaalia||[[14. märts]] [[1946]]||Milano |- |54.93||[[Robert Fitch]]||USA||[[8. juuni]] 1946||[[Minneapolis]] |- |55.33||Adolfo Consolini||Itaalia||[[10. oktoober]] [[1948]]||Milano |- |56.46||[[Fortune Gordien]]||USA||[[9. juuli]] [[1949]]||[[Lissabon]] |- |56.97||Fortune Gordien||USA||[[14. august]] 1949||[[Hämeenlinna]] |- |57.93||[[Sim Iness]]||USA||[[20. juuni]] [[1953]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |58.10||Fortune Gordien||USA||[[11. juuli]] 1953||[[Pasadena]] |- |59.28||Fortune Gordien||USA||[[22. august]] 1953||Milano |- |59.91||[[Edmund Piątkowski]]||[[Poola]]||[[14. juuni]] [[1959]]||[[Varssavi]] |- |59.91||[[Richard Babka]]||USA||[[12. august]] [[1960]]||[[Walnut]] |- |60.56||[[Jay Silvester]]||USA||[[11. august]] [[1961]]||[[Frankfurt Maini ääres]] |- |60.72||Jay Silvester||USA||[[20. august]] 1961||[[Brüssel]] |- |61.10||[[Alfred Oerter]]||USA||[[18. mai]] [[1962]]||[[Los Angeles]] |- |61.64||[[Vladimir Trussenjov]]||[[NSV Liit]]||[[4. juuni]] 1962||[[Leningrad]] |- |62.45||Alfred Oerter||USA||[[1. juuli]] 1962||[[Chicago]] |- |62.62||Alfred Oerter||USA||[[27. aprill]] [[1963]]||Walnut |- |62.94||Alfred Oerter||USA||[[25. aprill]] [[1964]]||Walnut |- |64.55||[[Ludvík Daněk]]||[[Tšehhoslovakkia]]||[[2. august]] 1964||[[Turnov]] |- |65.22||Ludvík Daněk||Tšehhoslovakkia||[[12. oktoober]] [[1965]]||[[Sokolov]] |- |66.54||Jay Silvester||USA||[[25. mai]] [[1968]]||[[Modesto]] |- |68.40||Jay Silvester||USA||[[18. september]] 1968||[[Reno]] |- |68.40||[[Rickard Bruch]]||Rootsi||[[5. juuli]] [[1972]]||[[Stockholm]] |- |68.48||[[John Van Reenen]]||[[LAV]]||[[14. märts]] [[1975]]||[[Stellenbosch]] |- |69.08||[[John Powell]]||USA||[[4. mai]] 1975||[[Long Beach]] |- |69.18||[[Mac Wilkins]]||USA||[[24. aprill]] [[1976]]||Walnut |- |69.80||Mac Wilkins||USA||[[1. mai]] 1976||[[San Jose (California)|San Jose]] |- |70.24||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |70.86||Mac Wilkins||USA||1. mai 1976||San Jose |- |71.16||[[Wolfgang Schmidt]]||[[Saksa DV]]||[[9. august]] [[1978]]||[[Berliin]] |- |71.86||[[Juri Dumtšev]]||NSV Liit||[[29. mai]] [[1983]]||[[Moskva]] |- |74.08||[[Jürgen Schult]]||Saksa DV||[[6. juuni]] [[1986]]||[[Neubrandenburg]] |- |74.35||[[Mykolas Alekna]]||Leedu||[[14. aprill]] [[2024]]||[[Oklahoma]] |} === Naised === ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1896]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Garrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 29.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Panayiótis Paraskevópoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Sotírios Versís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 28.78 |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1900]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rezső Bauer]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 36.04 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[František Janda-Suk]] [[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] 35.24 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 34.60 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1904]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ralph Rose]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.28 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nikolaos Georgantas]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 37.68 |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1908]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martin Sheridan]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.88 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Merritt Griffin]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.70 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Marquis Horr]] {{Riigi ikoon|USA}} 39.44 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1912]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 45.20 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Leslie Byrd|Richard Byrd]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.32 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Duncan]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.28 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1920]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elmer Niklander]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Armas Taipale]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gus Pope]] {{Riigi ikoon|USA}} 42.12 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1924]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 46.14 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Vilho Niittymaa]] {{Riigi ikoon|Soome}} 44.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Thomas Lieb]] {{Riigi ikoon|USA}} 44.82 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Bud Houser]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.32 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Antero Kivi]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[James Corson]] {{Riigi ikoon|USA}} 47.10 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[John Anderson]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Henri Laborde]] {{Riigi ikoon|USA}} 48.46 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paul Winter]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 47.84 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Kenneth Carpenter]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.48 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Gordon Dunn]] {{Riigi ikoon|USA}} 49.36 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Giorgio Oberweger]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 49.22 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 52.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Giuseppe Tosi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 51.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 50.76 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sim Iness]] {{Riigi ikoon|USA}} 55.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Adolfo Consolini]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 53.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jim Dillion]] {{Riigi ikoon|USA}} 53.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 56.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Fortune Gordien]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.80 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Des Koch]] {{Riigi ikoon|USA}} 54.40 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.18 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Richard Babka]] {{Riigi ikoon|USA}} 58.02 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Richard Cochran]] {{Riigi ikoon|USA}} 57.16 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 61.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 60.52 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[David Weill]] {{Riigi ikoon|USA}} 59.48 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Alfred Oerter]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.78 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lothar Milde]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 63.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 62.92 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ludvík Daněk]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 64.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jay Silvester]] {{Riigi ikoon|USA}} 63.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rickard Bruch]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 63.40 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 67.50 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Wolfgang Schmidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.70 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Viktor Raštšupkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.64 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.38 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.32 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 66.60 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mac Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 65.46 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.82 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Rolf Danneberg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 67.38 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Romas Ubartas]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 65.12 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 64.94 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Roberto Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.12 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.60 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.50 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Frantz Kruger]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 68.19 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} '''69.89 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Zoltán Kővágó]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 67.04 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Aleksander Tammert]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.66''' |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.82''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Malachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.82 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.79 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.27 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ehsan Haddadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 68.18 |bgcolour='''#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.03''' |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Christoph Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.37 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.55 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniel Jasinski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.05 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 68.90 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Simon Pettersson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.39 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 67.07 |- |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|2024]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Rojé Stona]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''70,00 OR''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69,97 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Matthew Denny]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69,31 |} ===Naised=== {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1928]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Halina Konopacka]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''39.62 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 37.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Ruth Svedberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 35.92 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1932]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lillian Copeland]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.58 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ruth Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 40.12 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 38.74 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1936]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Gisela Mauermayer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 47.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jadwiga Marcinkiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 46.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Paula Mollenhauer]] [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] 39.80 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1948]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 41.92 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Edera Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 41.16 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jacqueline Mazéas]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 40.46 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1952]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 51.42 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Jelizaveta Bagrjantseva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47.08 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Dumbadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 46.28 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1956]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Olga Connolly|Olga Fikotová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 53.68 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Irina Begljakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.54 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.02 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1960]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Nina Ponomarjova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 55.10 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52.58 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 52.36 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1964]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Tamara Press]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 57.26 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Ingrid Lotz]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 57.20 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 56.96 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1968]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Lia Manoliu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 58.28 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Liesel Westermann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 57.76 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Jolán Kleiberne]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 54.90 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1972]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Faina Veleva-Melnik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 66.62 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Argentina Menis]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.06 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Vassilka Stojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 64.34 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1976]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.00 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.30 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Gabriele Hinzmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 66.84 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1980]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Evelin Schlaak-Jahl]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 69.96 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.90 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tatjana Lessovaja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.40 |- |[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1984]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ria Stalman]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.36 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Leslie Deniz]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Florenta Craciunescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.64 |- |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 72.30 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.88 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 69.74 |- |[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1992]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Maritza Martén]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 70.06 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 67.78 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 66.24 |- |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1996]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.66 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.48 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.64 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2000]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.40 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 65.71 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2004]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.02 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.68 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 66.08 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2008]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Stephanie Brown Trafton]] {{Riigi ikoon|USA}} 64.74 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.64 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Olena Antonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 62.59 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2012]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.11 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Li Yanfeng]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 67.22 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.38 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2016]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 69.21 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.73 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.34 |- |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|2020]] |bgcolour='''#F7F6A8;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.98 |bgcolour='''#DCE5E5;"|[[Kristin Pudenz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.86 |bgcolour='''#FFDAB9;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.72 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Imrich Bugár]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 67.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gejza Valent]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 66.08 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.74 | style="background:#DCE5E5;"|[[John Powell]] {{Riigi ikoon|USA}} 66.22 | style="background:#FFDAB9;"|[[Luis Delís]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 66.02 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.20 | style="background:#DCE5E5;"|[[Erik de Bruin]] {{Riigi ikoon|Holland}} 65.82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Attila Horváth]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 65.32 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dmitri Ševtšenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.12 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.76 | style="background:#DCE5E5;"|[[Uładzimir Dubroŭščyk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.98 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.88 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.54 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 66.70 | style="background:#FFDAB9;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Anthony Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.08 | style="background:#DCE5E5;"|[[Jürgen Schult]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.18 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.09 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Lars Riedel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.72 | style="background:#DCE5E5;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.40 | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.61 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.69 | style="background:#DCE5E5;"|[[Róbert Fazekas]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 69.01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Vassili Kaptjuhh]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 66.51 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Virgilijus Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 70.17 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.57''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Michael Möllenbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.95 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 68.94''' | style="background:#DCE5E5;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.68 | style="background:#FFDAB9;"|[[Rutger Smith]] {{Riigi ikoon|Holland}} 66.42 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.43 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 69.15 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.88''' |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.97 | style="background:#DCE5E5;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 66.95''' | style="background:#FFDAB9;"|[[Ehsan Hadadi]] {{Riigi ikoon|Iraan}} 66.08 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Robert Harting]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.11 | style="background:#DCE5E5;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 68.36 | style="background:#FFDAB9;"|'''[[Gerd Kanter]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 65.19''' |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Piotr Małachowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Philip Milanov]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 66.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Robert Urbanek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 65.18 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.21 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 69.19 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mason Finley]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.03 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 67.59 | style="background:#DCE5E5;"|[[Fedrick Dacres]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 66.94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Lukas Weißhaidinger]] {{Riigi ikoon|Austria}} 66.82 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 71.13 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 69.27 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andrius Gudžius]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 67.55 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Daniel Ståhl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 71.46 | style="background:#DCE5E5;"|[[Kristjan Čeh]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 70.02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mykolas Alekna]] {{Riigi ikoon|Leedu}} 68.85 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 68.94 | style="background:#DCE5E5;"|[[Galina Murašova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 67.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Maria Vergova-Petkova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 66.44 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Martina Opitz-Hellmann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 71.62 | style="background:#DCE5E5;"|[[Diana Sachse-Gansky]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 70.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 68.82 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Tsvetanka Hristova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 71.02 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 69.12 | style="background:#FFDAB9;"|[[Larissa Mihhaltšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 68.26 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 67.40 | style="background:#DCE5E5;"|[[Daniela Costian]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.36 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chunfeng Min]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 65.26 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 68.64 | style="background:#DCE5E5;"|[[Ilke Wyludda]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 67.20 | style="background:#FFDAB9;"|[[Olga Burova-Tšernjavskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 66.86 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Beatrice Faumuina]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 66.82 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 65.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 65.14 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|1999 Swvilla]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.35 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#DCE5E5;"|[[Elina Zvierava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.10 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 66.24 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Iryna Jatčanka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 67.32 | style="background:#DCE5E5;"|[[Anastasía Kelesídou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 67.14 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ekaterini Voggoli]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 66.73 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 68.14 | style="background:#DCE5E5;"|[[Natalja Sadova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 68.57 | style="background:#FFDAB9;"|[[Věra Pospíšilová-Cechlová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 63.19 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Franka Dietzsch]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 66.61 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 63.90 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 63.40 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Dani Samuels]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 65.44 | style="background:#DCE5E5;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.31 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nicoleta Grasu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 65.20 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yanfeng Li]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 66.52 | style="background:#DCE5E5;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 65.73 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.99 | style="background:#DCE5E5;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.28 | style="background:#FFDAB9;"|[[Yarelys Barrios]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 64.96 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.28 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 67.39 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nadine Müller]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 65.53 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 70.31 | style="background:#DCE5E5;"|[[Dani Stevens]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 69.64 | style="background:#FFDAB9;"|[[Mélina Robert-Michon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 66.21 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Yaime Pérez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 69.17 | style="background:#DCE5E5;"|[[Denia Caballero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 68.44 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 66.72 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2022 Eugene]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 69.12 | style="background:#DCE5E5;"|[[Sandra Perković]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 68.45 | style="background:#FFDAB9;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 68.30 |- |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;"|[[Laulauga Tausaga]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.49 | style="background:#DCE5E5;"|[[Valarie Allman]] {{Riigi ikoon|USA}} 69.23 | style="background:#FFDAB9;"|[[Feng Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 68.20 |} == [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]]||[[Harald Andersson]], [[Rootsi]] 50.38||[[Paul Winter]], [[Prantsusmaa]] 47.09||[[István Donogan]], [[Ungari]] 45.91 |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Willy Schröder]], [[Saksamaa]] 49.70||[[Giorgio Oberweger]], [[Itaalia]] 49.48||[[Gunnar Bergh]], [[Rootsi]] 48.72 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.23||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 50.39||[[Veikko Nyqvist]], [[Soome]] 48.14 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.75||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.31||[[Olavi Partanen]], [[Soome]] 48.69 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Adolfo Consolini]], [[Itaalia]] 53.44||[[Giuseppe Tosi]], [[Itaalia]] 52.34||[[József Szécsényi]], [[Ungari]] 51.58 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Edmund Piątkowski]], [[Poola]] 53.92||[[Todor Todorov]], [[Bulgaaria]] 53.82||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 53.74 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Vladimir Trussenjov]], [[NSVL]] 57.11||[[Cornelis Koch]], [[Holland]] 55.96||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 55.47 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Detlef Thorith]], [[Saksa DV]] 57.42||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 57.34||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Hartmut Losch]], [[Saksa DV]] 61.82||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 61.08||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 59.34 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 63.90||[[Lothar Milde]], [[Saksa DV]] 61.62||[[Géza Fejér]], [[Ungari]] 61.54 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Pentti Kahma]], [[Soome]] 63.62||[[Ludvík Daněk]], [[Tšehhoslovakkia]] 62.76||[[Rickard Bruch]], [[Rootsi]] 62.00 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksa DV]] 66.82||[[Markku Tuokko]], [[Soome]] 64.90||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 64.66 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Imrich Bugár]], [[Tšehhoslovakkia]] 66.64||[[Igor Duginets]], [[NSVL]] 65.60||[[Wolfgang Warnemünde]], [[Saksa DV]] 64.20 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Romas Ubartas]], [[NSVL]] 67.08||[[Georgi Kolnootšenko]], [[NSVL]] 67.02||[[Vaclovas Kidykas]], [[NSVL]] 66.32 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] 64.58||[[Erik de Bruin]], [[Holland]] 64.46||[[Wolfgang Schmidt]], [[Saksamaa LV]] 64.10 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Uładzimir Dubroŭščyk]], [[Valgevene]] 64.78||[[Dmitri Ševtšenko]], [[Venemaa]] 64.56||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 64.18 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] 67.07||[[Jürgen Schult]], [[Saksamaa]] 66.69||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.46 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 68.83||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 66.62||[[Michael Möllenbeck]], [[Saksamaa]] 66.37 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] 68.67||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 68.03'''||'''[[Aleksander Tammert]], [[Eesti]] 66.14''' |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 68.87||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.47||[[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] 66.43 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 68.30||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 66.53'''||[[Zoltán Kővágó]], [[Ungari]] 66.42 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]||[[Robert Harting]], [[Saksamaa]] 66.07||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 64.75'''||[[Robert Urbanek]], [[Poola]] 63.81 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Piotr Małachowski]], [[Poola]] 67.06||[[Philip Milanov]], [[Belgia]] 65.71||'''[[Gerd Kanter]], [[Eesti]] 65.27''' |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Andrius Gudžius]], [[Leedu]] 68.46||[[Daniel Ståhl]], [[Rootsi]] 68.23||[[Lukas Weißhaidinger]], [[Austria]] 65.14 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] 69.78||[[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] 68.28||[[Lawrence Okoye]], [[Suurbritannia]] 67.14 |} === Naised === {|class=wikitable !Aasta!!Kuld!!Hõbe!!Pronks |- |[[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]]||[[Gisela Mauermayer]], [[Saksamaa]] 44.80||[[Hildegard Sommer]], [[Saksamaa]] 40.95||[[Paula Mollenhauer]], [[Saksamaa]] 39.81 |- |[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 44.52||[[Ans Niesink]], [[Holland]] 40.46||[[Jadwiga Wajsówna]], [[Poola]] 39.37 |- |[[1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1950]]||[[Nina Dumbadze]], [[NSVL]] 48.03||[[Rimma Šumskaja]], [[NSVL]] 42.25||[[Edera Cordiale-Gentile]], [[Itaalia]] 41.57 |- |[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954]]||[[Nina Ponomarjova]], [[NSVL]] 48.02||[[Irina Begljakova]], [[NSVL]] 45.79||[[Galina Zõbina]], [[NSVL]] 44.77 |- |[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 52.32||[[Štěpánka Mertová]], [[Tšehhoslovakkia]] 52.19||[[Kriemhild Hausmann]], [[Saksamaa LV]] 50.99 |- |[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]]||[[Tamara Press]], [[NSVL]] 56.91||[[Doris Müller]], [[Saksa DV]] 53.60||[[Jolán Kleiberné Kontsek]], [[Ungari]] 52.82 |- |[[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]]||[[Christine Spielberg]], [[Saksa DV]] 57.76||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 57.38||[[Anita Hentschel]], [[Saksa DV]] 56.80 |- |[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]||[[Tamara Danilova]], [[NSVL]] 59.28||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.24||[[Karin Illgen]], [[Saksa DV]] 58.66 |- |[[1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1971]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 64.22||[[Liesel Westermann]], [[Saksamaa LV]] 61.68||[[Ludmila Muravjova]], [[NSVL]] 59.48 |- |[[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]]||[[Faina Veleva-Melnik]], [[NSVL]] 69.00||[[Argentina Menis]], [[Rumeenia]] 64.62||[[Gabriele Hinzmann]], [[Saksa DV]] 62.50 |- |[[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]]||[[Evelin Schlaak-Jahl]], [[Saksa DV]] 66.98||[[Margitta Droese-Pufe]], [[Saksa DV]] 64.04||[[Natalja Gorbatšova]], [[NSVL]] 63.58 |- |[[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982]]||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 68.34||[[Maria Vergova-Petkova]], [[Bulgaaria]] 67.94||[[Galina Savinkova]], [[NSVL]] 67.82 |- |[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]]||[[Diana Sachse-Gansky]], [[Saksa DV]] 71.36||[[Tsvetanka Hristova]], [[Bulgaaria]] 69.52||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 68.26 |- |[[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksa DV]] 68.46||[[Olga Burova]], [[NSVL]] 66.72||[[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] 66.66 |- |[[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]]||[[Ilke Wyludda]], [[Saksamaa]] 68.72||[[Elina Zvierava]], [[Valgevene]] 64.46||[[Mette Bergmann]], [[Norra]] 64.34 |- |[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 67.49||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 66.94||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 65.94 |- |[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]||[[Ekaterini Voggoli]], [[Kreeka]] 64.31||[[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] 64.12||[[Anastasía Kelesídou]], [[Kreeka]] 63.92 |- |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]]||[[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] 65.55||[[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] 64.35||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.58 |- |[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 64.67||[[Nicoleta Grasu]], [[Rumeenia]] 63.48||[[Joanna Wiśniewska]], [[Poola]] 62.37 |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 65.41||[[Natalja Semjonova]], [[Ukraina]] 62.91 |- |[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 71.08||[[Mélina Robert-Michon]], [[Prantsusmaa]] 65.33||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 64.33 |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 69.97||[[Julia Fischer]], [[Saksamaa]] 65.77||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 63.89 |- |[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.62||[[Nadine Müller]], [[Saksamaa]] 63.00||[[Shanice Craft]], [[Saksamaa]] 62.46 |- |[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]||[[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] 67.95||[[Kristin Pudenz]], [[Saksamaa]] 67.87||[[Claudine Vita]], [[Saksamaa]] 65.20 |} == Vaata ka == *[[ERGO maailmamängud]] *[[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] == Välislingid == * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2023-08-20 Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 20.08.2023.] * [https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true&firstDay=1900-01-01&lastDay=2023-08-20 Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 20.08.2023.] * Meeste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/men/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] * Naiste kettaheite edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2021] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/throws/discus-throw/outdoor/women/senior/2022?regionType=world&page=1&bestResultsOnly=true 2022] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kettaheide| ]] mv744e9fipezaj0dz1kcy9am7igskq5 Mall:NobelKirjandus 10 8182 6741770 6741609 2024-10-10T20:24:55Z Metsavend 738 6741770 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | pilt = [[Pilt:Nobel prize medal.svg|50px|Nobel]] | päis = [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna laureaat]] | sisu = 1901&nbsp;[[Sully Prudhomme|Prudhomme]]&nbsp;&bull; 1902&nbsp;[[Theodor Mommsen|Mommsen]]&nbsp;&bull; 1903&nbsp;[[Bjørnstjerne Bjørnson|Bjørnson]]&nbsp;&bull; 1904&nbsp;[[Frédéric Mistral|F.&nbsp;Mistral]],&nbsp;[[José Echegaray y Eizaguirre|Echegaray]]&nbsp;&bull; 1905&nbsp;[[Henryk Sienkiewicz|Sienkiewicz]]&nbsp;&bull; 1906&nbsp;[[Giosuè Carducci|Carducci]]&nbsp;&bull; 1907&nbsp;[[Rudyard Kipling|Kipling]]&nbsp;&bull; 1908&nbsp;[[Rudolf Christoph Eucken|Eucken]]&nbsp;&bull; 1909&nbsp;[[Selma Lagerlöf|Lagerlöf]]&nbsp;&bull; 1910&nbsp;[[Paul Johann Ludwig von Heyse|von Heyse]]&nbsp;&bull; 1911&nbsp;[[Maurice Maeterlinck|Maeterlinck]]&nbsp;&bull; 1912&nbsp;[[Gerhart Hauptmann|Hauptmann]]&nbsp;&bull; 1913&nbsp;[[Rabindranath Tagore|Tagore]]&nbsp;&bull; 1915&nbsp;[[Romain Rolland|Rolland]]&nbsp;&bull; 1916&nbsp;[[Verner von Heidenstam|von Heidenstam]]&nbsp;&bull; 1917&nbsp;[[Karl Gjellerup|Gjellerup]],&nbsp;[[Henrik Pontoppidan|Pontoppidan]]&nbsp;&bull; 1919&nbsp;[[Carl Spitteler|Spitteler]]&nbsp;&bull; 1920&nbsp;[[Knut Hamsun|Hamsun]]&nbsp;&bull; 1921&nbsp;[[Anatole France|France]]&nbsp;&bull; 1922&nbsp;[[Jacinto Benavente|Benavente]]&nbsp;&bull; 1923&nbsp;[[William Butler Yeats|Yeats]]&nbsp;&bull; 1924&nbsp;[[Władysław Reymont|Reymont]]&nbsp;&bull; 1925&nbsp;[[George Bernard Shaw|Shaw]]&nbsp;&bull; 1926&nbsp;[[Grazia Deledda|Deledda]]&nbsp;&bull; 1927&nbsp;[[Henri Bergson|Bergson]]&nbsp;&bull; 1928&nbsp;[[Sigrid Undset|Undset]]&nbsp;&bull; 1929&nbsp;[[Thomas Mann|Mann]]&nbsp;&bull; 1930&nbsp;[[Sinclair Lewis|Lewis]]&nbsp;&bull; 1931&nbsp;[[Erik Axel Karlfeldt|Karlfeldt]]&nbsp;&bull; 1932&nbsp;[[John Galsworthy|Galsworthy]]&nbsp;&bull; 1933&nbsp;[[Ivan Bunin|Bunin]]&nbsp;&bull; 1934&nbsp;[[Luigi Pirandello|Pirandello]]&nbsp;&bull; 1936&nbsp;[[Eugene O'Neill|O'Neill]]&nbsp;&bull; 1937&nbsp;[[Roger Martin du Gard|du Gard]]&nbsp;&bull; 1938&nbsp;[[Pearl S. Buck|Buck]]&nbsp;&bull; 1939&nbsp;[[Frans Eemil Sillanpää|Sillanpää]]&nbsp;&bull; 1944&nbsp;[[Johannes Vilhelm Jensen|Jensen]]&nbsp;&bull; 1945&nbsp;[[Gabriela Mistral|G.&nbsp;Mistral]]&nbsp;&bull; 1946&nbsp;[[Hermann Hesse|Hesse]]&nbsp;&bull; 1947&nbsp;[[André Gide|Gide]]&nbsp;&bull; 1948&nbsp;[[T. S. Eliot|Eliot]]&nbsp;&bull; 1949&nbsp;[[William Faulkner|Faulkner]]&nbsp;&bull; 1950&nbsp;[[Bertrand Russell|Russell]]&nbsp;&bull; 1951&nbsp;[[Pär Lagerkvist|Lagerkvist]]&nbsp;&bull; 1952&nbsp;[[François Mauriac|Mauriac]]&nbsp;&bull; 1953&nbsp;[[Winston Churchill|Churchill]]&nbsp;&bull; 1954&nbsp;[[Ernest Hemingway|Hemingway]]&nbsp;&bull; 1955&nbsp;[[Halldór Laxness|Laxness]]&nbsp;&bull; 1956&nbsp;[[Juan Ramón Jiménez|Jiménez]]&nbsp;&bull; 1957&nbsp;[[Albert Camus|Camus]]&nbsp;&bull; 1958&nbsp;[[Boriss Pasternak|Pasternak]]&nbsp;&bull; 1959&nbsp;[[Salvatore Quasimodo|Quasimodo]]&nbsp;&bull; 1960&nbsp;[[Saint-John Perse|Perse]]&nbsp;&bull; 1961&nbsp;[[Ivo Andrić|Andrić]]&nbsp;&bull; 1962&nbsp;[[John Steinbeck|Steinbeck]]&nbsp;&bull; 1963&nbsp;[[Giórgos Seféris|Seféris]]&nbsp;&bull; 1964&nbsp;[[Jean-Paul Sartre|Sartre]]&nbsp;&bull; 1965 &nbsp;[[Mihhail Šolohhov|Šolohhov]]&nbsp;&bull; 1966&nbsp;[[Shmu'el Yosef Agnon|Agnon]],&nbsp;[[Nelly Sachs|Sachs]]&nbsp;&bull; 1967&nbsp;[[Miguel Ángel Asturias|Asturias]]&nbsp;&bull; 1968&nbsp;[[Yasunari Kawabata|Kawabata]]&nbsp;&bull; 1969&nbsp;[[Samuel Beckett|Beckett]]&nbsp;&bull; 1970&nbsp;[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõn]]&nbsp;&bull; 1971&nbsp;[[Pablo Neruda|Neruda]]&nbsp;&bull; 1972&nbsp;[[Heinrich Böll|Böll]]&nbsp;&bull; 1973&nbsp;[[Patrick White|White]]&nbsp;&bull; 1974&nbsp;[[Eyvind Johnson|Johnson]],&nbsp;[[Harry Martinson|Martinson]]&nbsp;&bull; 1975&nbsp;[[Eugenio Montale|Montale]]&nbsp;&bull; 1976&nbsp;[[Saul Bellow|Bellow]]&nbsp;&bull; 1977&nbsp;[[Vicente Aleixandre|Aleixandre]]&nbsp;&bull; 1978&nbsp;[[Isaac Bashevis Singer|Singer]]&nbsp;&bull; 1979&nbsp;[[Odysséas Elýtis|Elýtis]]&nbsp;&bull; 1980&nbsp;[[Czesław Miłosz|Miłosz]]&nbsp;&bull; 1981&nbsp;[[Elias Canetti|Canetti]]&nbsp;&bull; 1982&nbsp;[[Gabriel García Márquez|García Márquez]]&nbsp;&bull; 1983&nbsp;[[William Golding|Golding]]&nbsp;&bull; 1984&nbsp;[[Jaroslav Seifert|Seifert]]&nbsp;&bull; 1985&nbsp;[[Claude Simon|Simon]]&nbsp;&bull; 1986&nbsp;[[Wole Soyinka|Soyinka]]&nbsp;&bull; 1987&nbsp;[[Jossif Brodski|Brodski]]&nbsp;&bull; 1988&nbsp;[[Nagib Mahfuz|Mahfuz]]&nbsp;&bull; 1989&nbsp;[[Camilo José Cela|Cela]]&nbsp;&bull; 1990&nbsp;[[Octavio Paz|Paz]]&nbsp;&bull; 1991&nbsp;[[Nadine Gordimer|Gordimer]]&nbsp;&bull; 1992&nbsp;[[Derek Walcott|Walcott]]&nbsp;&bull; 1993&nbsp;[[Toni Morrison|Morrison]]&nbsp;&bull; 1994&nbsp;[[Kenzaburō Ōe|Ōe]]&nbsp;&bull; 1995&nbsp;[[Seamus Heaney|Heaney]]&nbsp;&bull; 1996&nbsp;[[Wisława Szymborska|Szymborska]]&nbsp;&bull; 1997&nbsp;[[Dario Fo|Fo]]&nbsp;&bull; 1998&nbsp;[[José Saramago|Saramago]]&nbsp;&bull; 1999&nbsp;[[Günter Grass|Grass]]&nbsp;&bull; 2000&nbsp;[[Gao Xingjian|Gao]]&nbsp;&bull; 2001&nbsp;[[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|Naipaul]]&nbsp;&bull; 2002&nbsp;[[Imre Kertész|Kertész]]&nbsp;&bull; 2003&nbsp;[[John Maxwell Coetzee|Coetzee]]&nbsp;&bull; 2004&nbsp;[[Elfriede Jelinek|Jelinek]]&nbsp;&bull; 2005&nbsp;[[Harold Pinter|Pinter]]&nbsp;&bull; 2006&nbsp;[[Orhan Pamuk|Pamuk]]&nbsp;&bull; 2007&nbsp;[[Doris Lessing|Lessing]]&nbsp;&bull; 2008&nbsp;[[Jean-Marie Gustave Le Clézio|Le Clézio]]&nbsp;&bull; 2009&nbsp;[[Herta Müller|Müller]]&nbsp;&bull; 2010&nbsp;[[Mario Vargas Llosa|Vargas Llosa]]&nbsp;&bull; 2011&nbsp;[[Tomas Tranströmer|Tranströmer]]&nbsp;&bull; 2012&nbsp;[[Mo Yan|Mo]]&nbsp;&bull; 2013&nbsp;[[Alice Munro|Munro]]&nbsp;&bull; 2014&nbsp;[[Patrick Modiano|Modiano]]&nbsp;&bull; 2015&nbsp;[[Sviatlana Aliaksijevič|Aliaksijevič]]&nbsp;&bull; 2016&nbsp;[[Bob Dylan|Dylan]]&nbsp;&bull; 2017&nbsp;[[Kazuo Ishiguro|Ishiguro]]&nbsp;&bull; 2018&nbsp;[[Olga Tokarczuk|Tokarczuk]]&nbsp;&bull; 2019&nbsp;[[Peter Handke|Handke]]&nbsp;&bull; 2020&nbsp;[[Louise Glück|Glück]]&nbsp;&bull; 2021&nbsp;[[Abdulrazak Gurnah|Gurnah]]&nbsp;&bull; 2022&nbsp;[[Annie Ernaux|Ernaux]]&nbsp;&bull; 2023&nbsp;[[Jon Fosse|Fosse]]&nbsp;&bull; 2024&nbsp;[[Han Kang|Han]] |värv2 = #ffe }}<noinclude> [[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]] </noinclude> 7m4e9e00xa1ilp8vz5er1hf67v09amj Geiser 0 11397 6741828 6532807 2024-10-11T04:57:57Z Sillerkiil 58396 6741828 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Old Faithfull-pdPhoto.jpg|pisi|Geiser [[Old Faithful]] [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]].]] '''Geiser''' on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) [[Vesi|vee]] ja [[Veeaur|auru]] allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Geisri tekkeks on vaja veeallikat ning maa-alust süsteemi (nt lõhed, reservuaarid jne), mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Need kolm tingimust esinevad harva koos, mistõttu on ka geisrid harvaesinev nähtus. Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist asub järgmises seitsmes piirkonnas: *[[Geisrite org]] [[Kamtšatka]] poolsaarel, [[Venemaa]] *[[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]] *[[Island]]i saar *[[Yellowstone'i rahvuspark]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] *[[El Tatio]] org [[Tšiili]]s *[[Steamboat Springs]] ja [[Beowawe Geyser Field]] [[Nevada]] osariigis USA-s *[[Umnak]]i saar [[Aleuudi saarestik]]us [[Alaska]] osariigis USA-s Purske kutsub esile maa-alusesse [[reservuaar]]i kogunenud veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Suurem osa veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse. [[Fail:Strokkur,_Iceland_-_20100703.ogv|pisi|Geiser Strokkur (Island) tegutsemas]] Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja kogu aeg, vaibumata nii-öelda laadimiseks. Selliseid allikaid ei nimetata geisreiks, sest definitsiooni järgi on geisri tegevus perioodiline. On ka külma veega geisreid. Nende puhul ei kutsu purset esile veeaur, vaid vee soojenedes vabanenud [[süsihappegaas]]. Sellised on näiteks [[Herľany geiser]] [[Slovakkia]]s<ref>[http://whc.unesco.org/en/tentativelists/1741/ Geyser in Herlany], UNESCO</ref> või [[Andernachi geiser]] Saksamaal.<ref>Frank Patalong: ''Größter CO2-Geysir der Welt: Eifel für Kaltduscher'', Spiegel Online, 7. mai 2012</ref> ==Vaata ka== * [[Fly geiser]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.alanglennon.com/geysers Info geisrite kohta] *[http://www.umich.edu/~gs265/geysers.html Michigani ülikooli geisrileht] *[https://archive.today/20030501094808/http://www.islandsmyndir.is/html_skjol/sudurland/geysir/forsida_geysir_1.htm/ Pilte Islandi geiser Strokkurist] [[Kategooria:Geisrid| ]] 433dvyzihn8yvy9batx226kvb1teu39 Newtoni seadused 0 12684 6741910 6644529 2024-10-11T09:56:26Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Prinicipia-title.png|Prinicipia-title.png]] pildiga [[Pilt:Newton's_Principia_title_page.png|Newton's_Principia_title_page.png]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR3| 6741910 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Newton's Principia title page.png|pisi|[[Philosophiae Naturalis Principia Mathematica|"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687)]]]] [[Pilt:Portrait of Sir Isaac Newton, 1689.jpg|pisi|[[Isaac Newton]]]] '''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset [[füüsika]]list [[loodusseadus]]t, mis panevad aluse [[dünaamika]]le ja üldisemalt kogu [[klassikaline mehaanika|klassikalisele mehaanikale]]. Need kirjeldavad [[keha]]le mõjuvat [[jõud]]u ja keha [[liikumine|liikumist]] sellele mõjuvate jõudude toimel. Neid seadusi nimetatakse ka mehaanika põhiseadusteks. '''[[Newtoni esimene seadus]]''' ehk [[inertsiseadus]] ütleb, et [[keha]] liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv jõud – täpsemalt [[resultantjõud]] – on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Sellist nähtust, kus keha püüab oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse [[inerts]]iks. Just sel põhjusel nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Sümbolites võib esimese Newtoni seaduse üles märkida järgmiselt:<br /> kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{a}=0</math> ehk kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{v}=const</math>. '''[[Newtoni teine seadus]]''' ehk [[dünaamika põhiseadus]] ütleb, et kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Valemi kujul näeb seadus välja järgmine:<br /> <math>\vec{F}=m\vec{a}</math>. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha [[mass]]i:<br /> <math>a=\frac{F}{m}</math>. '''[[Newtoni kolmas seadus]]''' ehk mõju ja vastasmõju seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Newtoni seadused on '''väga üldised''', sest lubavad arvutada paljude erisuguste süsteemide liikumisi olenemata sellest, mis tüüpi jõude vaadeldakse. Mõjuvateks jõududeks võivad olla [[raskusjõud]], [[hõõre |hõõrdejõud]], [[elastsusjõud]], [[elektromagnetism|elektromagnetiline jõud]]. Uuritavad süsteemid võivad olla oma mõõtmeteltki erinevad – argielus puutume kokku esemete ja olenditega, kelle liikumised alluvad kõik Newtoni seadustele. Samas suudavad Newtoni seadused kirjeldada ka taevakehi ja nende süsteeme ning lausa [[aatom]]eid või [[molekul]]e. Kuid siiski pole Newtoni seaduste kehtivusulatus absoluutne, sest nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest oluliselt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada [[Albert Einstein|Einsteini]] [[relatiivsusteooria]]t. === Ajalugu === Kreeka filosoof [[Aristoteles]] uskus, et igal kehal on universumis oma, loomulik koht. Tema sõnul tahavad rasked esemed, nagu kivid, olla maa peal, kerged, näiteks suits, õhus, ja taevakehad taevas. Ta arvas, et kui kehale ei mõju ükski jõud, on keha puhkeolekus. Selleks et keha liiguks ühtlaselt ja sirgjooneliselt, peab talle mõjuma terve selle ajaühiku jooksul mõni jõud – vastasel juhul jääks keha seisma. [[Galileo Galilei]] aga mõistis, et mõjuv jõud on vajalik vaid selleks, et muuta keha [[liikumiskiirus]]t. Teisisõnu, ta väitis, et jõu puudumisel keha jätkab liikumist senise liikumiskiirusega. Seda teadmist kasutaski Newton, kes sõnastas selle oma esimese seadusena, mida tuntakse ka [[inertsiseadus]]e nime all – keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv [[resultantjõud]] on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Kuna Galileo Galilei oli see, kes selle seaduse tegelikult esimesena sõnastas, andis Newton tunnustuse viisakalt talle. Newton esitas oma seadused teoses "[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" ("[[Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid]]"), mis ilmus 1687. aastal. Ta ise rakendas oma seadusi selleks, et kirjeldada mitmesuguste objektide ja süsteemide liikumist. [[Kategooria:Isaac Newton]] [[Kategooria:Füüsikaseadused]] [[Kategooria:Mehaanika]] bdkm5of8etbkdvworiyvvcinpurlnbe Pastapliiats 0 14167 6741727 6731132 2024-10-10T18:42:25Z Pikne 13803 taastan 6741727 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Pilt:Ballpoint of common ballpoint pen.jpg|pisi|Pastapliiatsi ots. Näha on kuulike, mis kannab pasta paberile]] [[Pilt:4 Bic Cristal pens and caps.jpg|pisi|Pastapliiatsid]] '''Pastapliiats''' ehk '''pastakas''' on [[sulepea]]taoline [[kirjutusvahend]], milles [[tint|tindi]] asemel kasutatakse [[õhk|õhu]] eest kaitstud trükivärvipastat. Pastapliiatsi [[patent]]eeris 1888. aastal ameeriklane [[John Loud]] (1844–1916). Tema eesmärk oli valmistada vahend, millega kirjutada sellistele karedatele pindadele nagu puidule või nahale. Selle eesmärgi ta täitis, kuid tema pliiats oli liiga kare, et sellega tähti kirjutada. Seetõttu ei hakatud tema pastapliiatsit tootma ja selle patent aegus lõpuks. 20. sajandil hakkasid mitmedki pastapliiatsit leiutama ja esitati palju patenditaotlusi. Ärilises mõttes ebaõnnestus see neil kõigil. Tinti hoiti pesas, milles olevas augus keerles kuulike. Kui kuulike oli pesas liiga tihedalt kinni või kui tint oli liiga paks, siis ei ulatunud tint paberile. Kui kuulike oli pesas liiga lõdvalt või kui tint oli liiga vedel, siis kas pastapliiats lekkis või tint ei kuivanud kiiresti ja määris. Tindireservuaarile avaldati survet kolvi, vedru, kapillaarjõu või raskusjõu abil. Ungarlane [[László Bíró]] leiutas tänapäevase pastapliiatsi 1938. aastal [[Ungari]]s ja patenteeris selle 1943. aastal [[Argentina]]s. Esimese patenditaotluse esitas ta juba 15. juunil 1938 [[Suurbritannia]]s. Bíró oli ajalehe toimetaja ja täheldas, et ajalehtede trükkimisel kasutatavad tindid kuivavad kiiresti, jätavad paberi kuivaks ega määri, ja püüdis pastapliiatsis kasutada analoogilise koostisega tinti. == [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordid]] == Maailma kõige suurema töötava pastapliiatsi on valmistanud [[India]]s Acharya Makunuri Srinivasa 2011. aastal. See oli 5,5 m pikk ja kaalus 37,23 kg.<ref>[https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/31621-largest-ball-point-pen Suurim pastapliiats] veebilehel Guinnessworldrecords.com. Vaadatud 29.05.2023.</ref> Maailma kõige levinum pastapliiats on Bic Cristal. Seda hakati tootma 1950. aastal ja 2006. aasta septembris müüdi 100 miljardes eksemplar. Keskmiselt müüakse igas sekundis 57 Bic Cristali pastapliiatsit ja seegi on suurem kiirus kui teistel mudelitel. == Vaata ka == * [[Pinal]] * [[Fisheri kosmosepastakas]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirjutusvahendid]] orf9zr3supv4kzgnu4mksl435hlmew3 Saare-Lääne piiskopkond 0 15950 6741912 6734541 2024-10-11T09:58:45Z NOSSER 8097 /* Loomine */ 6741912 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest [[Rooma-katoliku kirik]]u piiskopkonnast; [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Saare-Lääne piiskopkonna kohta vaata artiklit [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]].}} {{Endine riik |nimi = Saare-Lääne piiskopkond<br>''Ecclesia Osiliensis'' <small>([[ladina keel]]es)</small><br>''Bistum Ösel-Wiek'' <small>([[saksa keel]]es)</small> |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Saare-Laane pk.PNG |asendikaart-tekst = Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused |algusaasta = [[1228]] |lõppaasta = [[1573]] |valitsusvorm = |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[ladina keel]], [[alamsaksa keel]], [[eesti keel]] |pealinn = [[Lihula]] ([[1234]]–[[1251]])<br> [[Vana-Pärnu]] ([[1251]]–[[1279]])<br> [[Haapsalu]] ([[1279]]–[[1575]]) |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = ristiusk ([[katoliiklus]]) |pindala = 7600 km2 |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = – |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} [[Pilt:S-L pk Liivis.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane).]] '''Saare-Lääne piiskopkond''' ([[ladina keel]]es ''Episcopatus Osiliensis'') oli [[Rooma-katoliku kirik]]u [[piiskopkond]] ja ühtlasi [[Vana-Liivimaa]] konföderatsiooni kuulunud [[ilmalik]] [[riik]] Eestis, mille territoorium hõlmas [[Läänemaa]]d (koos hilisema parem-kalda [[Pärnumaa]] ja [[Hiiumaa|Hiiu saarega]]) ja [[Saaremaa]]d. Piiskopkond kuulus [[1255]]. aastal moodustatud [[Riia kirikuprovints]]i. Piiskopkonna keskus ja piiskopi residents asus algselt [[Lihula]]s, [[1251]]. aastast Pärnusse ning [[1260|1260.]] aastate algul kolis [[Haapsalu piiskopilinnus]]esse, kus asuv [[Haapsalu toomkirik]] oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal ja kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium – Saare Lääne [[toomkapiitel]]. ==Nimest== 13. jaanuaril 1260 kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], et piiskopkonna nimi peab edaspidi olema Saaremaa (Saare-Lääne – Osiliensis ecclesia), mitte Pärnu piiskopkond (ecclesiam Peronensem). Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (''ecclesia Osiliensis'', ''Bistum Ösel''), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Alates [[19. sajand]]ist on ajalookirjutuses kasutatud aga nimetust Saare-Lääne piiskopkond, rõhutamaks seda, et piiskopkonna valdused hõlmasid nii saared kui ka Lääne-Eesti mandriosa. ==Ajalugu== ===Loomine=== Piiskopkond loodi [[1228]]. aastal [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] [[piiskop Albert|Albert]]i poolt [[Läänemaa]]st, [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu]]- ja [[Muhu]]maast ning väiksematest saartest. 29. juunil [[1228]] sõlmis esimene Saare-Lääne piiskop [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]] lepingu [[Mõõgavendade ordu]]ga. Viimasele määrati kõikidest piiskopkonna saartest kolmandik, piiskopile jäid aga sealsed vaimulikud õigused. Ordu pidi pakkuma vastutasuks piiskopkonnale sõjalist kaitset. Ametlik [[lään]]istamine toimus 1. oktoobril [[1228]], kui Gottfried sai Saare-Lääne piiskopkonna lääniks [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII]] käest.<ref name="vAgWM" /> Esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai senine Dünamünde (praegune [[Daugavgrīva]]) [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[abt]] [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]]. Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskop]] piiskopkonna valduseid [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks ([[stiftifoogt]]iks) [[Johannes de Lode]]. [[Läänemaa stiftifoogt]]i asukohaks sai [[Kullamaa vasallilinnus|Kullamaa]]. Sellega läks ilmalik võim piirkonnas suurima maavaldaja [[Lode]]de perekonna kätte. 1234. aastal kinnitati ametisse uus piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I.]] Kuna Läänemaa stiftifoogt [[Johannes de Lode]] pojad ei soovinud uue [[maahärra]] võimule alluda, rajasid nad oma võimu kindlustamiseks aastatel [[1234]]–[[1238]] [[Koluvere linnus]]e. 1238. aastal palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest, mida too ka andis. 1238. aastal leppis [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] kokku Liivi Saksa orduga, et Perona jõe äärse 300 vakamaa suuruse maa-ala sissetulek läheb [[Vana-Pärnu toomkirik|katedraal]]i ehituseks ja korrashoiuks ja [[28. veebruar]]il [[1238]] avaldas Heinrich orduga lepingu osa [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] maa-alade loovutamise osas, vastutasuks ühise [[Lihula linnus]]e ehitamiseks. [[4. september|4. septembril]] [[1245]] võttis paavst [[Innocentius IV]] piiskop Heinrichi ja Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla. Paavst kohustas [[5. september|5. septembril]] 1245 [[Riia peapiiskop|Riia]] ja [[Tartu piiskop|Tartu]] piiskoppe kaitsma Saare-Lääne piiskopkonda. [[1251]] teatas [[Taani kuningas]] [[Abel (Taani)|Abel]] oma nõudluste loobumisest [[Saaremaa]] ja [[Läänemaa]] aladele. 1251 rajas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), kus õnnistas sisse Jeesus Kristuse, Neitsi Maarja ja Evangelist Johannese [[toomkirik]]u ning 1250/1260. aastatel ehitati Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk [[katedraal]] [[Vana-Pärnu]]s, kus asus [[Saare-Lääne piiskop]]i ametitool ehk [[kateeder (kirik)|kateeder]] ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium [[Saare-Lääne toomkapiitel]], mille privileegid kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] 1260. aastal. 1279. aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule [[Linnaõigus|linnaõigused]]. ===Saare-Lääne piiskopkond 13.–16. sajandil=== [[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|thumb|left|1241. aasta rahuleping Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi ja saarlaste vahel. Ordu poolt kirjutas alla [[ordumeister]] [[Andreas de Velven]]]] [[1263]]. aastal toimus leedulaste sõjaretk [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel ning [[2. veebruar]]il hävitati [[Vana-Pärnu]]. Vana-Pärnu mahapõletamise järel viis Saare-Lääne piiskop oma residentsi Pärnust Haapsallu. [[1270]]. aastal toimus leedulaste sõjakäik suurvürst [[Traidenis]]e juhtimisel Saaremaale ja ja [[Läänemaa]]l, [[Virtsu]] lähedal merejääl toimus Leedu väe ja Mõõgavendade ordu, Tartu piiskopi ja [[Saare-Lääne piiskop]]i vägede vahel [[Karuse lahing]]u, mille võitsid leedulased. Sõjakäigul Leedu väed suundusid suurvürst [[Traidenis]]e juhatuse all läbi [[Läänemaa]] ning üle jäätunud mere [[Saaremaa]]le, kus nad kõvasti rüüstasid. Ordumeister oli leedulaste järel liikunud Läänemaale ning tema väega olid ühinenud [[Tartu piiskop]] [[Friedrich (Tartu piiskop)|Friedrich]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] oma vägedega, samuti [[Taani]] vasallid [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnast]]. Lahing leidis aset merejääl. Leedulased võitsid lahingu ning sundisid vastased põgenema. Kroonika andmeil hukkus lahingus 1600 leedulast ja 600 liivimaalast. Teiste hulgas hukkus ordumeister ja 52 ordurüütlit. Piiskop Hermann sai vigastada. [[1298]]. aastal puhkes [[Liivimaa kodusõda (1297–1330)|Liivimaa kodusõja]] raames uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, orduvägi Conrad von der Jocke juhatusel tungis [[Läänemaa stift|Läänemaa]]le ning ordu vallutas [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/02/7 Haapsalu lossi saladused], Päewaleht, nr 241, 2. 09.1934</ref> ja [[Lihula linnus]]e, kus parajasti viibis Saare-Lääne piiskop [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]]e, mis jäi selle valdusse mitmeks aastaks. Piiskop võeti vangi ja [[Martna kirik|Martna]], [[Lihula Eliisabeti kirik]] hävitati. Sisetülide käigus Koluvere linnus hävitati. Ordult saadi maad tagasi alles pärast paavsti esindaja järjekordset sekkumist [[1302]]. aastal. 1960ndail aastal tehtud uuringute põhjal hindas [[Villem Raam]], et [[Saare-Lääne piiskop]] [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] valitsemisajal, ajavahemikul 1385–1419 ehitati linna ja [[Haapsalu piiskopilinnus]]t ümbritsenud [[Haapsalu linnamüür]]. [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]]arhiivi [[Haapsalu linnamüür]]i kirjelduse põhjal oli Haapsalul varem merepoolses osas ringmüür ning maa poolt oli linn kaitstud veekraavi ja muldvalliga. Veekraav ulatus merest kuni ringmüürini. Kokku oli linnamüür 550 sülda ehk ligikaudu 1173 meetrit pikk ning veekraav ja muldvall pikkusega 330 sülda ehk ligikaudu 703 meetrit. Linnamüüril oli neli väravat: Karja (Carrie), Vene ( Reuschische ), Saksa (Deutsche) ja Vee (Wasser) värav. Müüri hilisemat kadumist linnapildist seostas ta 16. sajandi teise poole [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] sündmustega, mil Haapsalu rohkete vallutamistega kaasnes ka linnamüüri purustamine.<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.1 HAAPSALU LINNAMÜÜRIST VIIMASTE UURIMISTÖÖDE TAUSTAL], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018</ref>. Piiskoppide ametisse nimetamisega tekkis sageli suuri tülisid, eriti [[15. sajand]]il, kui piiskopkonda valitsesid üle kahekümne aasta kaks piiskoppi (üks valitses Saaremaa, teine Läänemaa [[stift]]i). Viimane suurem sisetüli oli aastatel [[1532]]–[[1536]], mil Riia peapiiskopi [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ambitsioonide tõttu leidis aset [[Saare-Lääne vaenus]]. ===Läänemaa kodusõda=== {{Vaata|Saare-Lääne vaenus}} [[1530]]. aastal valiti uueks [[Saare-Lääne piiskop]]iks [[Reinhold von Buxhövden]]. Kohe oma ametiaja alguses tekitas ta kohalikus vasalkonnas vastasseisu sellega, et ei kinnitanud aadlike privileege. Lisaks ei lasknud ta end [[paavst]]il ametlikult kinnitada. Seda seetõttu, et paavstilt kinnituse saamine oli suur väljaminek ning piiskopkonna majanduslik olukord ei olnud kiita. [[1532]]. aastal tühistasid [[toomkapiitel]] ja [[vasall|vasal]]kond Buxhövdenile antud truudusvande ning sellega kaotas Buxhövden oma võimu Läänemaal. Tema vastased kutsusid uueks piiskopiks [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i, kes juba samal aastal hõivas [[Läänemaa]]. Buxhövdeni võim [[Saaremaa]] üle säilis tänu kohaliku aadli toetusele. Buxhövden põgenes Saaremaale, kust ta rüüstas [[Läänemaad]]. Kuna Hohenzollernil ei olnud endal laevastiku, oli ta sunnitud passiivsesse kaitsesse. Ta lootis oma võimu piiskopkonnas diplomaatilisi teid pidi kindlustada, ent see venis pikale. Kuna oli üldiselt teada, et kõik piiskopid olid paavsti kinnitatud kandidaati poolt (Buxhövden sai paavsti kinnituse 1532. aastal), siis üritas ta [[Maapäev]]a kokkukutsumist takistada. [[1534]]. aastal talvel [[Viljandi]]sse kogunenud Liivimaa seisused otsustasid Buxhövdenit toetada. Sama aasta sügisel alustas Buxhövden ulatuslikumaid rüüsteretki [[Läänemaa]]le. Hohenzollern ei leidnud endale Liivimaalt toetajaid ning ka tema diplomaatilised katsed olid läbi kukkunud. Hohenzollern põgenes enda väega [[Läänemaa]]lt [[Riia|Riiga]]. Ametlikult lõppes kodusõda [[1536]]. aastal, kui läbirääkimistel kuulutati süüdlasteks lääne aadlikud. ===Likvideerimine=== [[1559]]. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale [[1560]]. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles [[1573]]. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. ==Piiskopkonna valitsemine== [[Pilt:Saare-Laane pk.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ([[Saaremaa stift]], [[Läänemaa stift]]) ja olulisemad keskused]] Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]] ning kuulus seega (pigem nimeliselt, kui tegelikult) ka Saksa [[riigivürst]]ide hulka, kui Saksamaa kuningas [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] annetas Saare-Lääne piiskopile [[Vürstlik piiskop|vürstliku piiskop]]i tiitli. Kiriklikult allus [[Saare-Lääne piiskop]] [[Riia peapiiskop]]ile ja selle vahendusel Rooma [[paavst]]ile. Kiriklikes küsimustes oli piiskopi tähtsaim abiline [[toompraost]], ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegelesid Saaremaa ja Läänemaa [[stiftifoogt]]id. Suurem osa maaomandist kuulus piiskopile ja oli jaotatud 13 ametkonnaks. Vaimulikku järelevalvet teostas [[piiskop]] [[sinod]]i ja [[visitatsioon]]ide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina<ref>[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.5 Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–91)], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref> [[Saare-Lääne toomkapiitel|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel]], mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas [[paavst]], kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Alles 1524. aasta 15. detsembril andis Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes Kievel]] (1515–1527) oma piiskopkonna [[lään]]imeestele privileegikirja, mis tuntavalt laiendas nende eesõigusi ja privileegidega reserveeriti ka kohaliku toomkapiitli kohad selle maa päritolu aadlikele<ref>[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.3 Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018, lk 33</ref> Saare-Lääne piiskopi [[diötsees]]i alla kuulusid peale piiskopi domeeni ka Saare- ja Läänemaal asuvad ordu läänid ([[Maasilinna foogtkond]] ja [[Lihula komtuurkond]], viimane oli hiljem osaks [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnast]]). Maavaldused olid [[Läänistamine|läänista]]tud [[vasall]]idele ja vasallisuguvõsadele ([[Lode]]d, [[Uexküll]]id, [[Ungern-Sternberg|Ungernid]], [[Fahrensbach]]id jt.), kes teostasid haldust läänides, kasutades kindlustatud tugipunktidena [[vasallilinnus]]eid. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale [[feodaal]]ile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. (vt. [[:Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad|Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]]) [[File:TeutonicOrder1422.png|thumb|300px|[[Vana-Liivimaa]] maaisandate ning [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] alad pärast 1422. aastat]] Piiskopkonna läänistamata valdusi haldasid [[stiftifoogt]]id. Saare-Lääne piiskopkonna [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Jämaja kihelkond]], [[Anseküla kihelkond]], [[Kärla kihelkond]], [[Kaarma kihelkond]], [[Kuressaare kihelkond]], [[Karja kihelkond]], [[Valjala kihelkond]], [[Püha kihelkond]] ja [[Hiiumaa]]l [[Käina kihelkond]]. [[Läänemaa stift]]i kuulusid [[Vormsi kihelkond]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi (St. Katharina) kihelkond]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Ridala kihelkond]], [[Hanila kihelkond]], [[Martna kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti linnusepiirkond]], [[Kirbla kihelkond]], [[Vigala kihelkond]], [[Velise vasallilinnus|Velise linnusepiirkond]], [[Haapsalu kihelkond]], [[Lihula kihelkond]], [[Soontagana]] [[Mihkli kihelkond|kihelkond]], [[Paadrema vasallilinnus|Paadrema]] kihelkond, Sp... kihelkond, St Martin kihelkond, [[Vana-Pärnu|Vana-Pärnu kihelkond]] {{vaata|Saaremaa stift|Saaremaa stiftifoogt|Saaremaa stiftifoogtide loend}} {{vaata|Läänemaa stift|Läänemaa stiftifoogt|Läänemaa stiftifoogtide loend}} ==Olulisemad keskused== [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|thumb|280px|Haapsalu piiskopilinnus (1889)]] Piiskopkonna alal oli kaks linna: [[Vana-Pärnu]], mis sai stiftiõiguse [[1251]]. aastal, ja [[Haapsalu]], mis sai [[Lübecki linnaõigus]]e [[1279]]. aastal. Küllaltki suur alev asus [[Lihula]]s. [[Pilt:Haapsalu linnuse kirik.jpg|pisi|[[Haapsalu toomkirik]] 2011. aastal]][[Pilt:Haapsalu Castle.jpg|thumb|Vaade [[Haapsalu piiskopilinnus]]e varemetele idast, 2007. aastal]] Ehkki piiskopkond asus strateegiliselt heas kohas, ei kujunenud seal suuremaid linnalisi keskusi. Sellise olukorra tingis arvatavasti piiskopi majanduslik ja õiguslik domineerimine. Ükski Saare-Lääne piiskopkonna asula ei saavutanud keskaja jooksul üleliivimaalist tähtsust.<ref name="ReferenceA" /><ref name="IOHa0" /> * [[Lihula]]. Piiskopi residents asus aastatel [[1234]]–[[1251]] [[Lihula linnus|Lihula]]s. Keskaja kontekstis oli Lihula alevik teiste omanäoliste hulgas hästi toimiv keskus. Samas kaotas asula keskaja jooksul oma tähtsuse täielikult.<ref name="ReferenceA" /><ref name="7i577" /> Lihulas asus [[Lihula linnus]]. *[[Vana-Pärnu]]. Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] määras [[1251]]. aastal Vana-Pärnu enda residentsi asukohaks. Selleks ajaks oli linn juba sinna rajatud. Piiskopi residents viidi [[1279]]. aastal üle [[Haapsalu]].<ref name="ReferenceA" /> *[[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]]. Haapsalu sai linnaõiguse [[1279]]. aastal, kui piiskop rajas sinna enda residentsi. Residentsi valikut on põhjendatud soodsa asendiga laevateede suhtes ning sadamaga. Viimane tähendas keskajal suuri sissetulekuid, mistõttu olid Saare-Lääne piiskopi tulud arvatavasti suuremad kui teistel [[Liivimaa]] piiskoppidel.<ref name="StDLZ" /><ref name="Jkc4h" /> Haapsalus asusid [[Saare-Lääne toomkapiitel|toomkapiitel]], [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ja [[Haapsalu Toomkirik|toomkirik]]. *[[Kuressaare]]. Alates [[14. sajand]]ist asus piiskopi residents vaheldumisi [[Haapsalu]]s ja [[Kuressaare]]s. Kuressaares asus [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnus]]. *Koluvere. [[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga..jpg|pisi|[[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]] (2012)]] [[Koluvere linnus]] oli [[1439]]. aastast alates üks Saare-Lääne piiskoppide residentslinnustest, ühtlasi asus seal ka [[Läänemaa stiftifoogt]], kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus on üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ([[palgasõdur]]id). == Saare-Lääne piiskopkonna linnused == * [[Haimre vasallilinnus]] * [[Kasti vasallilinnus]] * [[Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)|Kiltsi vasallilinnus]] * [[Koluvere piiskopilinnus]] * [[Kullamaa vasallilinnus]] *[[Kuressaare piiskopilinnus]] * [[Paadrema vasallilinnus]] *[[Vana-Pärnu piiskopilinnus]] * [[Velise vasallilinnus]] * [[Vigala vasallilinnus]] * [[Virtsu vasallilinnus]] {{vaata|Piiskopilinnus|Vasallilinnus|ordulinnus|Eesti linnuste loend|Eesti keskaegsed kivilinnused}} == Vaata ka == *[[Saare-Lääne piiskoppide loend]] *[[Vana-Liivimaa]] *[[Kuressaare rahuleping]] *[[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] *[[Lossidroost]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ReferenceA">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 24</ref> <ref name="vAgWM">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 13</ref> <ref name="IOHa0">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 33</ref> <ref name="7i577">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 23</ref> <ref name="StDLZ">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 25</ref> <ref name="Jkc4h">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 26</ref> }} ==Kirjandus== *[[Nikolaus Busch]]: "Geschichte und Verfassung des Bistums Ösel bis zur Mitte des 14. Jahrhunderts." Riga, 1934. *Parun [[Peter Wilhelm von Buxhövden]]: ''Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell '', Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, [http://books.google.ee/books?id=OGoEAAAAQAAJ Digitaalselt] *Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004 ==Välislingid== {{commonskat|Bishopric of Ösel-Wiek}} *[https://sites.google.com/site/osiliensis/home] {{Vana-Liivimaa}} [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Eesti ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] 8gylg8jed1stgb10r8o95z68k8m2v90 Nobeli rahuauhind 0 16499 6741900 6496374 2024-10-11T09:30:04Z Pietadè 41543 https://www.nobelprize.org/nobel-peace-prize-2024-nihon-hidankyo/ https://www.nobelprize.org/all-nobel-prizes-2024/ 6741900 wikitext text/x-wiki '''Nobeli rahuauhind''' on üks viiest [[Alfred Nobel]]i asutatud [[Nobeli auhind|auhinnast]]. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle [[Stockholm]]is, antakse see üle [[Oslo]]s. Auhinna saaja otsustab [[Norra parlament|Norra parlamendi]] valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt [[Norra]]s, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid [[Rootsi]] ja Norra [[personaalunioon]]is ning Norra parlament tegeles üksnes [[sisepoliitika]]ga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide [[välispoliitika]]st. == Laureaadid == {| class="wikitable" |- !Aasta !Isik või organisatsioon !Märkused |- | rowspan=2 | 1901 || [[Jean Henri Dunant]] ([[Šveits]]) |Rahvusvahelise [[Punane Rist|Punase Risti]] asutaja ja [[Genfi konventsioon]]i initsiaator. |- | [[Frédéric Passy]] ([[Prantsusmaa]]) |- | 1902 |[[Élie Ducommun]] (Šveits) ja [[Charles Albert Gobat]] (Šveits) |- | 1903 |[[Randal Cremer|Sir William Randal Cremer]] ([[Suurbritannia]]) |- | 1904 |[[Rahvusvahelise Õiguse Instituut]] (''Institut de droit international'') (Gent, Belgia). |- | 1905 |[[Bertha von Suttner|paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner]] ([[Austria]]) |- | 1906 |[[Theodore Roosevelt]] ([[USA]]) |Töö eest [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] lõpetamiseks. |- | rowspan=2 | 1907 | [[Ernesto Teodoro Moneta]] ([[Itaalia]]) |- | [[Louis Renault (jurist)|Louis Renault]] (Prantsusmaa) |- | rowspan=2 | 1908 |[[Klas Pontus Arnoldson]] (Rootsi) |- | [[Fredrik Bajer]] (Taani) |- | rowspan=2 | 1909 |[[Auguste Marie François Beernaert]] (Belgia) |- |[[Paul Henri Benjamin d'Estournelles de Constant]] (Prantsusmaa) |- | 1910 |[[Rahvusvaheline Alaline Rahubüroo]] (''Bureau International Permanent de la Paix'') (Bern) |- | rowspan=2 | 1911 |[[Tobias Michael Carel Asser]] ([[Holland]]) |- | [[Alfred Hermann Fried]] ([[Austria]]) |- | 1912 || [[Elihu Root]] (USA) |- | 1913 |[[Henri La Fontaine]] ([[Belgia]]) |- | 1914 || rowspan=3 | Auhinda välja ei antud. |- | 1915 |- | 1916 |- | 1917 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]], Genf |- | 1918 |auhinda välja ei antud |- | 1919 |[[Woodrow Wilson]] (USA) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutamise eest. |- | 1920 |[[Léon Bourgeois|Léon Victor Auguste Bourgeois]] (Prantsusmaa) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] president. |- | rowspan=2 | 1921 |[[Hjalmar Branting]] (Rootsi) |- | [[Christian Lous Lange]] (Norra) |- | 1922 |[[Fridtjof Nansen]] (Norra) |- | 1923 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1924 |- | rowspan=2 | 1925 |[[Austen Chamberlain]] (Suurbritannia) |- | [[Charles Gates Dawes]] (USA) |- | rowspan=2 | 1926 |[[Aristide Briand]] (Prantsusmaa) |- | [[Gustav Stresemann]] (Saksamaa) |- | rowspan=2 | 1927 |[[Ferdinand Buisson]] (Prantsusmaa) |- | [[Ludwig Quidde]] (Saksamaa) |- | 1928 |Auhinda välja ei antud |- | 1929 |[[Frank Kellogg]] (USA) |- | 1930 |Peapiiskop [[Nathan Söderblom]] (Rootsi) |- | rowspan=2 | 1931 |[[Jane Addams]] (USA) |- | [[Nicholas Murray Butler]] (USA) |- | 1932 |Auhinda välja ei antud |- | 1933 |[[Norman Angell|sir Ralph Norman Angell Lane]] (Suurbritannia) |Euroopa majandusintegratsiooni tõttu uue sõja võimatust kuulutava raamatu "[[Suur illusioon]]" (1909) eest ning Rahvasteliidu ja rahu toetamise eest mõjuka publitsisti ja haridustegelasena.<ref name="N1933">{{cite web |url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |title=The Nobel Peace Prize 1933 |publisher=Nobel Foundation |accessdate=6. oktoober 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111006045745/http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |archive-date=6. oktoober 2011 |url-status=live }}</ref> |- | 1934 |[[Arthur Henderson]] (Suurbritannia) |- | 1935 |[[Carl von Ossietzky]] (Saksamaa) |- | 1936 |[[Carlos Saavedra Lamas]] (Argentina) |- | 1937 |[[Robert Cecil]] |- | 1938 |[[Office International Nansen pour les Réfugiés]] (Genf) |[[Nanseni pass]]. |- | 1939||rowspan=5|Auhinda välja ei antud. |- | 1940 |- | 1941 |- | 1942 |- | 1943 |- | 1944 | [[Rahvusvaheline Punase Risti komitee]] (autasustati tagantjärele 1945). |- | 1945 |[[Cordell Hull]] (USA) |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i kaasasutaja. |- | rowspan=2 | 1946 |[[Emily Greene Balch]] (USA) |- | [[John Mott]] (USA) |- | 1947 |''[[Quakers]]'' : ''The Friends Service Council'' (Suurbritannia) ja ''The American Friends Service Committee'' (USA) |- | 1948 |Auhinda välja ei antud |Tõenäoliselt oleks auhinna saanud [[Mahatma Gandhi]], kui ta oleks veel elanud.<ref>[http://nobelprize.org/peace/articles/gandhi/index.html]</ref> |- | 1949 |[[John Boyd Orr]] (Suurbritannia) |- | 1950 |[[Ralph Bunche]] |- | 1951 |[[Léon Jouhaux]] (Prantsusmaa) |- | 1952 |[[Albert Schweitzer]] (Prantsusmaa) |[[Lambarene Hospital]] [[Gabon]]is. |- | 1953 |[[George Catlett Marshall]] |[[Marshalli plaan]]. |- | 1954 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] (UNHCR) |- | 1955 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1956 |- | 1957 |[[Lester Bowles Pearson]] ([[Kanada]]) |- | 1958 |[[Georges Pire]] ([[Belgia]]) |- | 1959 |[[Philip Noel-Baker]] (Suurbritannia) |- | 1960 |[[Albert Lutuli]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |Aafrika Rahvuskongressi (''African National Congress'') [[ANC]] president. |- | 1961 |[[Dag Hammarskjöld]] (Rootsi) |[[ÜRO]] peasekretär, autasustati postuumselt. |- | 1962 |[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]] (USA) |Kampaania tuumarelva katsetuste keelustamiseks. |- | rowspan=2 | 1963 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] (''Comité de la Croix-Rouge''), Genf |- | [[Punase Risti Seltside Liiga]] (''Ligue des Sociétées de la Croix-Rouge''), Genf |- | 1964 |[[Martin Luther King]] (USA) |- | 1965 |[[UNICEF|ÜRO Lastefond (UNICEF)]] |- | 1966 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1967 |- | 1968 |[[René Cassin]] (Prantsusmaa) |[[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] president. |- | 1969 |[[Rahvusvaheline Töö Organisatsioon]] (ILO), Genf. |- | 1970 |[[Norman Borlaug]] (USA) |- | 1971 | [[Willy Brandt]] (Saksamaa) |- | 1972 |Auhinda välja ei antud |- | 1973 |[[Henry Kissinger]] (USA riigisekretär) ja [[Le Duc Tho]] ([[Vietnam]]i peaminister, keeldus auhinda vastu võtmast) |- | rowspan=2 | 1974 |[[Seán MacBride]] ([[Iirimaa]]) |- | [[Eisaku Sato]] (&#20304;&#34276;&#27054;&#20316;) ([[Jaapan]]) |- | 1975 |[[Andrei Sahharov]] ([[NSV Liit]]) |Inimõiguste kampaania eest. |- | 1976 |[[Betty Williams]] ja [[Mairead Corrigan]] |- | 1977 |[[Amnesty International]], London |- | 1978 |President [[Anwar Sadat|Mohamed Anwar Al-Sadat]] (Egiptus) ja peaminister [[Menaẖem Begin]] ([[Iisrael]]) |- | 1979 |[[Ema Teresa]] |- | 1980 |[[Adolfo Pérez Esquivel]] ([[Argentina]]) |- | 1981 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] |- | 1982 |[[Alva Myrdal]] ([[Rootsi]]) ja [[Alfonso García Robles]] ([[Mehhiko]]) |- | 1983 |[[Lech Wałęsa]] ([[Poola]]) |- | 1984 |Piiskop [[Desmond Tutu|Desmond Mpilo Tutu]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |[[Apartheid]]i vastase tegevuse eest. |- | 1985 |[[IPPNW|Arstid Tuumasõja Ennetamiseks - ''International Physicians for the Prevention of Nuclear War'' (IPPNW)]] Boston |- | 1986 |[[Elie Wiesel]] (USA) |- | 1987 |[[Óscar Arias Sánchez]] ([[Costa Rica]]) |- | 1988 |[[ÜRO]] [[ÜRO Rahuvalvejõud|Rahuvalvejõud]], [[New York]] |- | 1989 |[[Tenzin Gyatso]], 14. [[dalai-laama]] |- | 1990 |[[Mihhail Gorbatšov]] ([[NSV Liit]]) |- | 1991 |[[Aung San Suu Kyi]] ([[Myanmar]]) |- | 1992 |[[Rigoberta Menchú]] ([[Guatemala]]) |- | 1993 |President [[Nelson Mandela]] ja ekspresident [[Frederik Willem de Klerk]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |- | 1994 |[[Yāsir ‘Arafāt]] ([[Palestiina Riik]]), [[Shim'on Peres]] ([[Iisrael]]) ja [[Yits'ẖak Rabin]] (Iisrael) |- | 1995 |[[Józef Rotblat]] ([[Poola]]/[[Suurbritannia]]) ja [[Pugwashi konverentsid]] |- | 1996 |[[Carlos Filipe Ximenes Belo]] ([[Ida-Timor]]) ja [[José Ramos-Horta]] (Ida-Timor) |- | 1997 |[[ICBL|Rahvusvaheline Maamiinide Keelustamise Liikumine (''International Campaign to Ban Landmines'')]] ja [[Jody Williams]] (USA) |- | 1998 |[[John Hume]] ja [[David Trimble]] (Suurbritannia) |[[Põhja-Iirimaa]] rahuprotsess. |- | 1999 |[[Piirideta Arstid]] (Brüssel) |- | 2000 |President [[Kim Dae-jung]] (&#37329;&#22823;&#20013;) ([[Lõuna-Korea]]) |- | 2001 |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ja [[Kofi Annan]] ([[Ghana]]) |- | 2002 |[[Jimmy Carter]], endine [[USA]] president |- | 2003 |[[Shīrīn ‘Ebādī]] (&#1588;&#1740;&#1585;&#1740;&#1606; &#1593;&#1576;&#1575;&#1583;&#1740;), ([[Iraan]]) |- |2004 |[[Wangari Maathai]] ([[Keenia]]) |- |2005 |[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IATA) ja [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] |- |2006 |[[Muhammad Yunus]] ja tema asutatud [[Grameen Bank]] ([[Bangladesh]]) |- |2007 |[[Al Gore]] ([[USA]]) ja [[ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel]] ([[IPCC]]) |- |2008 |[[Martti Ahtisaari]] ([[Soome]]) |- |2009 |[[Barack Obama]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) |- |2010 |[[Liu Xiaobo]] ([[Hiina]]) |- |2011 |[[Ellen Johnson Sirleaf]] ([[Libeeria]]), [[Leymah Gbowee]] (Libeeria), [[Tawakul Karmān]] ([[Jeemen]]) |- |2012 |[[Euroopa Liit]] |- |2013 |[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] |- |2014 |[[Kailash Satyarthi]], [[Malālah Yūsafzay]] |- |2015 |[[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]] |- |2016 |[[Juan Manuel Santos]] |- |2017 |[[ICAN|Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks]] (ICAN) |- | rowspan=2 | 2018 | [[Denis Mukwege]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]) |- | [[Nadia Murad]] ([[Iraak]]) |- |2019 |[[Abiy Ahmed]] ([[Etioopia]]) |- |2020 |[[Maailma Toiduprogramm]] |- |rowspan=2 |2021 |[[Maria Ressa]] ([[Filipiinid]]) |- |[[Dmitri Muratov]] ([[Venemaa]]) |- |rowspan=3 |2022 |[[Aless Bjaljatski]] ([[Valgevene]]) |- |[[Memorial]] (Venemaa) |- |[[Kodanikuvabaduste keskus]] (Ukraina) |- |rowspan=1 |2023 |[[Narges Moḩammadī]] ([[Iraan]]) |- |rowspan=1 |2024 |[[Nihon Hidankyo]] ([[Jaapan]]) |} == Vaata ka == * [[UNESCO rahupreemia]] * [[Vestfaali rahu auhind]] == Viited == {{viited}} {{Nobeliauhinnad}} [[Kategooria:Nobeli auhinnad]] [[Kategooria:Rahu]] ftm433xiyh4j8tqypkb8y84fxuxpazl 6741901 6741900 2024-10-11T09:32:56Z Pietadè 41543 <ref>[https://www.nobelprize.org/prizes/themes/mahatma-gandhi-the-missing-laureate/ Mahatma Gandhi, the missing laureate]</ref> 6741901 wikitext text/x-wiki '''Nobeli rahuauhind''' on üks viiest [[Alfred Nobel]]i asutatud [[Nobeli auhind|auhinnast]]. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle [[Stockholm]]is, antakse see üle [[Oslo]]s. Auhinna saaja otsustab [[Norra parlament|Norra parlamendi]] valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt [[Norra]]s, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid [[Rootsi]] ja Norra [[personaalunioon]]is ning Norra parlament tegeles üksnes [[sisepoliitika]]ga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide [[välispoliitika]]st. == Laureaadid == {| class="wikitable" |- !Aasta !Isik või organisatsioon !Märkused |- | rowspan=2 | 1901 || [[Jean Henri Dunant]] ([[Šveits]]) |Rahvusvahelise [[Punane Rist|Punase Risti]] asutaja ja [[Genfi konventsioon]]i initsiaator. |- | [[Frédéric Passy]] ([[Prantsusmaa]]) |- | 1902 |[[Élie Ducommun]] (Šveits) ja [[Charles Albert Gobat]] (Šveits) |- | 1903 |[[Randal Cremer|Sir William Randal Cremer]] ([[Suurbritannia]]) |- | 1904 |[[Rahvusvahelise Õiguse Instituut]] (''Institut de droit international'') (Gent, Belgia). |- | 1905 |[[Bertha von Suttner|paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner]] ([[Austria]]) |- | 1906 |[[Theodore Roosevelt]] ([[USA]]) |Töö eest [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] lõpetamiseks. |- | rowspan=2 | 1907 | [[Ernesto Teodoro Moneta]] ([[Itaalia]]) |- | [[Louis Renault (jurist)|Louis Renault]] (Prantsusmaa) |- | rowspan=2 | 1908 |[[Klas Pontus Arnoldson]] (Rootsi) |- | [[Fredrik Bajer]] (Taani) |- | rowspan=2 | 1909 |[[Auguste Marie François Beernaert]] (Belgia) |- |[[Paul Henri Benjamin d'Estournelles de Constant]] (Prantsusmaa) |- | 1910 |[[Rahvusvaheline Alaline Rahubüroo]] (''Bureau International Permanent de la Paix'') (Bern) |- | rowspan=2 | 1911 |[[Tobias Michael Carel Asser]] ([[Holland]]) |- | [[Alfred Hermann Fried]] ([[Austria]]) |- | 1912 || [[Elihu Root]] (USA) |- | 1913 |[[Henri La Fontaine]] ([[Belgia]]) |- | 1914 || rowspan=3 | Auhinda välja ei antud. |- | 1915 |- | 1916 |- | 1917 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]], Genf |- | 1918 |auhinda välja ei antud |- | 1919 |[[Woodrow Wilson]] (USA) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutamise eest. |- | 1920 |[[Léon Bourgeois|Léon Victor Auguste Bourgeois]] (Prantsusmaa) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] president. |- | rowspan=2 | 1921 |[[Hjalmar Branting]] (Rootsi) |- | [[Christian Lous Lange]] (Norra) |- | 1922 |[[Fridtjof Nansen]] (Norra) |- | 1923 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1924 |- | rowspan=2 | 1925 |[[Austen Chamberlain]] (Suurbritannia) |- | [[Charles Gates Dawes]] (USA) |- | rowspan=2 | 1926 |[[Aristide Briand]] (Prantsusmaa) |- | [[Gustav Stresemann]] (Saksamaa) |- | rowspan=2 | 1927 |[[Ferdinand Buisson]] (Prantsusmaa) |- | [[Ludwig Quidde]] (Saksamaa) |- | 1928 |Auhinda välja ei antud |- | 1929 |[[Frank Kellogg]] (USA) |- | 1930 |Peapiiskop [[Nathan Söderblom]] (Rootsi) |- | rowspan=2 | 1931 |[[Jane Addams]] (USA) |- | [[Nicholas Murray Butler]] (USA) |- | 1932 |Auhinda välja ei antud |- | 1933 |[[Norman Angell|sir Ralph Norman Angell Lane]] (Suurbritannia) |Euroopa majandusintegratsiooni tõttu uue sõja võimatust kuulutava raamatu "[[Suur illusioon]]" (1909) eest ning Rahvasteliidu ja rahu toetamise eest mõjuka publitsisti ja haridustegelasena.<ref name="N1933">{{cite web |url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |title=The Nobel Peace Prize 1933 |publisher=Nobel Foundation |accessdate=6. oktoober 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111006045745/http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |archive-date=6. oktoober 2011 |url-status=live }}</ref> |- | 1934 |[[Arthur Henderson]] (Suurbritannia) |- | 1935 |[[Carl von Ossietzky]] (Saksamaa) |- | 1936 |[[Carlos Saavedra Lamas]] (Argentina) |- | 1937 |[[Robert Cecil]] |- | 1938 |[[Office International Nansen pour les Réfugiés]] (Genf) |[[Nanseni pass]]. |- | 1939||rowspan=5|Auhinda välja ei antud. |- | 1940 |- | 1941 |- | 1942 |- | 1943 |- | 1944 | [[Rahvusvaheline Punase Risti komitee]] (autasustati tagantjärele 1945). |- | 1945 |[[Cordell Hull]] (USA) |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i kaasasutaja. |- | rowspan=2 | 1946 |[[Emily Greene Balch]] (USA) |- | [[John Mott]] (USA) |- | 1947 |''[[Quakers]]'' : ''The Friends Service Council'' (Suurbritannia) ja ''The American Friends Service Committee'' (USA) |- | 1948 |Auhinda välja ei antud |Tõenäoliselt oleks auhinna saanud [[Mahatma Gandhi]], kui ta oleks veel elanud.<ref>[https://www.nobelprize.org/prizes/themes/mahatma-gandhi-the-missing-laureate/ Mahatma Gandhi, the missing laureate]</ref> |- | 1949 |[[John Boyd Orr]] (Suurbritannia) |- | 1950 |[[Ralph Bunche]] |- | 1951 |[[Léon Jouhaux]] (Prantsusmaa) |- | 1952 |[[Albert Schweitzer]] (Prantsusmaa) |[[Lambarene Hospital]] [[Gabon]]is. |- | 1953 |[[George Catlett Marshall]] |[[Marshalli plaan]]. |- | 1954 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] (UNHCR) |- | 1955 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1956 |- | 1957 |[[Lester Bowles Pearson]] ([[Kanada]]) |- | 1958 |[[Georges Pire]] ([[Belgia]]) |- | 1959 |[[Philip Noel-Baker]] (Suurbritannia) |- | 1960 |[[Albert Lutuli]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |Aafrika Rahvuskongressi (''African National Congress'') [[ANC]] president. |- | 1961 |[[Dag Hammarskjöld]] (Rootsi) |[[ÜRO]] peasekretär, autasustati postuumselt. |- | 1962 |[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]] (USA) |Kampaania tuumarelva katsetuste keelustamiseks. |- | rowspan=2 | 1963 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] (''Comité de la Croix-Rouge''), Genf |- | [[Punase Risti Seltside Liiga]] (''Ligue des Sociétées de la Croix-Rouge''), Genf |- | 1964 |[[Martin Luther King]] (USA) |- | 1965 |[[UNICEF|ÜRO Lastefond (UNICEF)]] |- | 1966 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1967 |- | 1968 |[[René Cassin]] (Prantsusmaa) |[[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] president. |- | 1969 |[[Rahvusvaheline Töö Organisatsioon]] (ILO), Genf. |- | 1970 |[[Norman Borlaug]] (USA) |- | 1971 | [[Willy Brandt]] (Saksamaa) |- | 1972 |Auhinda välja ei antud |- | 1973 |[[Henry Kissinger]] (USA riigisekretär) ja [[Le Duc Tho]] ([[Vietnam]]i peaminister, keeldus auhinda vastu võtmast) |- | rowspan=2 | 1974 |[[Seán MacBride]] ([[Iirimaa]]) |- | [[Eisaku Sato]] (&#20304;&#34276;&#27054;&#20316;) ([[Jaapan]]) |- | 1975 |[[Andrei Sahharov]] ([[NSV Liit]]) |Inimõiguste kampaania eest. |- | 1976 |[[Betty Williams]] ja [[Mairead Corrigan]] |- | 1977 |[[Amnesty International]], London |- | 1978 |President [[Anwar Sadat|Mohamed Anwar Al-Sadat]] (Egiptus) ja peaminister [[Menaẖem Begin]] ([[Iisrael]]) |- | 1979 |[[Ema Teresa]] |- | 1980 |[[Adolfo Pérez Esquivel]] ([[Argentina]]) |- | 1981 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] |- | 1982 |[[Alva Myrdal]] ([[Rootsi]]) ja [[Alfonso García Robles]] ([[Mehhiko]]) |- | 1983 |[[Lech Wałęsa]] ([[Poola]]) |- | 1984 |Piiskop [[Desmond Tutu|Desmond Mpilo Tutu]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |[[Apartheid]]i vastase tegevuse eest. |- | 1985 |[[IPPNW|Arstid Tuumasõja Ennetamiseks - ''International Physicians for the Prevention of Nuclear War'' (IPPNW)]] Boston |- | 1986 |[[Elie Wiesel]] (USA) |- | 1987 |[[Óscar Arias Sánchez]] ([[Costa Rica]]) |- | 1988 |[[ÜRO]] [[ÜRO Rahuvalvejõud|Rahuvalvejõud]], [[New York]] |- | 1989 |[[Tenzin Gyatso]], 14. [[dalai-laama]] |- | 1990 |[[Mihhail Gorbatšov]] ([[NSV Liit]]) |- | 1991 |[[Aung San Suu Kyi]] ([[Myanmar]]) |- | 1992 |[[Rigoberta Menchú]] ([[Guatemala]]) |- | 1993 |President [[Nelson Mandela]] ja ekspresident [[Frederik Willem de Klerk]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |- | 1994 |[[Yāsir ‘Arafāt]] ([[Palestiina Riik]]), [[Shim'on Peres]] ([[Iisrael]]) ja [[Yits'ẖak Rabin]] (Iisrael) |- | 1995 |[[Józef Rotblat]] ([[Poola]]/[[Suurbritannia]]) ja [[Pugwashi konverentsid]] |- | 1996 |[[Carlos Filipe Ximenes Belo]] ([[Ida-Timor]]) ja [[José Ramos-Horta]] (Ida-Timor) |- | 1997 |[[ICBL|Rahvusvaheline Maamiinide Keelustamise Liikumine (''International Campaign to Ban Landmines'')]] ja [[Jody Williams]] (USA) |- | 1998 |[[John Hume]] ja [[David Trimble]] (Suurbritannia) |[[Põhja-Iirimaa]] rahuprotsess. |- | 1999 |[[Piirideta Arstid]] (Brüssel) |- | 2000 |President [[Kim Dae-jung]] (&#37329;&#22823;&#20013;) ([[Lõuna-Korea]]) |- | 2001 |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ja [[Kofi Annan]] ([[Ghana]]) |- | 2002 |[[Jimmy Carter]], endine [[USA]] president |- | 2003 |[[Shīrīn ‘Ebādī]] (&#1588;&#1740;&#1585;&#1740;&#1606; &#1593;&#1576;&#1575;&#1583;&#1740;), ([[Iraan]]) |- |2004 |[[Wangari Maathai]] ([[Keenia]]) |- |2005 |[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IATA) ja [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] |- |2006 |[[Muhammad Yunus]] ja tema asutatud [[Grameen Bank]] ([[Bangladesh]]) |- |2007 |[[Al Gore]] ([[USA]]) ja [[ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel]] ([[IPCC]]) |- |2008 |[[Martti Ahtisaari]] ([[Soome]]) |- |2009 |[[Barack Obama]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) |- |2010 |[[Liu Xiaobo]] ([[Hiina]]) |- |2011 |[[Ellen Johnson Sirleaf]] ([[Libeeria]]), [[Leymah Gbowee]] (Libeeria), [[Tawakul Karmān]] ([[Jeemen]]) |- |2012 |[[Euroopa Liit]] |- |2013 |[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] |- |2014 |[[Kailash Satyarthi]], [[Malālah Yūsafzay]] |- |2015 |[[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]] |- |2016 |[[Juan Manuel Santos]] |- |2017 |[[ICAN|Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks]] (ICAN) |- | rowspan=2 | 2018 | [[Denis Mukwege]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]) |- | [[Nadia Murad]] ([[Iraak]]) |- |2019 |[[Abiy Ahmed]] ([[Etioopia]]) |- |2020 |[[Maailma Toiduprogramm]] |- |rowspan=2 |2021 |[[Maria Ressa]] ([[Filipiinid]]) |- |[[Dmitri Muratov]] ([[Venemaa]]) |- |rowspan=3 |2022 |[[Aless Bjaljatski]] ([[Valgevene]]) |- |[[Memorial]] (Venemaa) |- |[[Kodanikuvabaduste keskus]] (Ukraina) |- |rowspan=1 |2023 |[[Narges Moḩammadī]] ([[Iraan]]) |- |rowspan=1 |2024 |[[Nihon Hidankyo]] ([[Jaapan]]) |} == Vaata ka == * [[UNESCO rahupreemia]] * [[Vestfaali rahu auhind]] == Viited == {{viited}} {{Nobeliauhinnad}} [[Kategooria:Nobeli auhinnad]] [[Kategooria:Rahu]] ibfuh2s2ka487qe6rk591ovsdjhgdna 6741934 6741901 2024-10-11T11:09:28Z Pietadè 41543 /* Laureaadid */ |{{ill|en|Nihon Hidankyo|Nihon Hidankyo}} 6741934 wikitext text/x-wiki '''Nobeli rahuauhind''' on üks viiest [[Alfred Nobel]]i asutatud [[Nobeli auhind|auhinnast]]. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle [[Stockholm]]is, antakse see üle [[Oslo]]s. Auhinna saaja otsustab [[Norra parlament|Norra parlamendi]] valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt [[Norra]]s, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid [[Rootsi]] ja Norra [[personaalunioon]]is ning Norra parlament tegeles üksnes [[sisepoliitika]]ga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide [[välispoliitika]]st. == Laureaadid == {| class="wikitable" |- !Aasta !Isik või organisatsioon !Märkused |- | rowspan=2 | 1901 || [[Jean Henri Dunant]] ([[Šveits]]) |Rahvusvahelise [[Punane Rist|Punase Risti]] asutaja ja [[Genfi konventsioon]]i initsiaator. |- | [[Frédéric Passy]] ([[Prantsusmaa]]) |- | 1902 |[[Élie Ducommun]] (Šveits) ja [[Charles Albert Gobat]] (Šveits) |- | 1903 |[[Randal Cremer|Sir William Randal Cremer]] ([[Suurbritannia]]) |- | 1904 |[[Rahvusvahelise Õiguse Instituut]] (''Institut de droit international'') (Gent, Belgia). |- | 1905 |[[Bertha von Suttner|paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner]] ([[Austria]]) |- | 1906 |[[Theodore Roosevelt]] ([[USA]]) |Töö eest [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] lõpetamiseks. |- | rowspan=2 | 1907 | [[Ernesto Teodoro Moneta]] ([[Itaalia]]) |- | [[Louis Renault (jurist)|Louis Renault]] (Prantsusmaa) |- | rowspan=2 | 1908 |[[Klas Pontus Arnoldson]] (Rootsi) |- | [[Fredrik Bajer]] (Taani) |- | rowspan=2 | 1909 |[[Auguste Marie François Beernaert]] (Belgia) |- |[[Paul Henri Benjamin d'Estournelles de Constant]] (Prantsusmaa) |- | 1910 |[[Rahvusvaheline Alaline Rahubüroo]] (''Bureau International Permanent de la Paix'') (Bern) |- | rowspan=2 | 1911 |[[Tobias Michael Carel Asser]] ([[Holland]]) |- | [[Alfred Hermann Fried]] ([[Austria]]) |- | 1912 || [[Elihu Root]] (USA) |- | 1913 |[[Henri La Fontaine]] ([[Belgia]]) |- | 1914 || rowspan=3 | Auhinda välja ei antud. |- | 1915 |- | 1916 |- | 1917 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]], Genf |- | 1918 |auhinda välja ei antud |- | 1919 |[[Woodrow Wilson]] (USA) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutamise eest. |- | 1920 |[[Léon Bourgeois|Léon Victor Auguste Bourgeois]] (Prantsusmaa) |[[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] president. |- | rowspan=2 | 1921 |[[Hjalmar Branting]] (Rootsi) |- | [[Christian Lous Lange]] (Norra) |- | 1922 |[[Fridtjof Nansen]] (Norra) |- | 1923 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1924 |- | rowspan=2 | 1925 |[[Austen Chamberlain]] (Suurbritannia) |- | [[Charles Gates Dawes]] (USA) |- | rowspan=2 | 1926 |[[Aristide Briand]] (Prantsusmaa) |- | [[Gustav Stresemann]] (Saksamaa) |- | rowspan=2 | 1927 |[[Ferdinand Buisson]] (Prantsusmaa) |- | [[Ludwig Quidde]] (Saksamaa) |- | 1928 |Auhinda välja ei antud |- | 1929 |[[Frank Kellogg]] (USA) |- | 1930 |Peapiiskop [[Nathan Söderblom]] (Rootsi) |- | rowspan=2 | 1931 |[[Jane Addams]] (USA) |- | [[Nicholas Murray Butler]] (USA) |- | 1932 |Auhinda välja ei antud |- | 1933 |[[Norman Angell|sir Ralph Norman Angell Lane]] (Suurbritannia) |Euroopa majandusintegratsiooni tõttu uue sõja võimatust kuulutava raamatu "[[Suur illusioon]]" (1909) eest ning Rahvasteliidu ja rahu toetamise eest mõjuka publitsisti ja haridustegelasena.<ref name="N1933">{{cite web |url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |title=The Nobel Peace Prize 1933 |publisher=Nobel Foundation |accessdate=6. oktoober 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111006045745/http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1933/index.html |archive-date=6. oktoober 2011 |url-status=live }}</ref> |- | 1934 |[[Arthur Henderson]] (Suurbritannia) |- | 1935 |[[Carl von Ossietzky]] (Saksamaa) |- | 1936 |[[Carlos Saavedra Lamas]] (Argentina) |- | 1937 |[[Robert Cecil]] |- | 1938 |[[Office International Nansen pour les Réfugiés]] (Genf) |[[Nanseni pass]]. |- | 1939||rowspan=5|Auhinda välja ei antud. |- | 1940 |- | 1941 |- | 1942 |- | 1943 |- | 1944 | [[Rahvusvaheline Punase Risti komitee]] (autasustati tagantjärele 1945). |- | 1945 |[[Cordell Hull]] (USA) |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i kaasasutaja. |- | rowspan=2 | 1946 |[[Emily Greene Balch]] (USA) |- | [[John Mott]] (USA) |- | 1947 |''[[Quakers]]'' : ''The Friends Service Council'' (Suurbritannia) ja ''The American Friends Service Committee'' (USA) |- | 1948 |Auhinda välja ei antud |Tõenäoliselt oleks auhinna saanud [[Mahatma Gandhi]], kui ta oleks veel elanud.<ref>[https://www.nobelprize.org/prizes/themes/mahatma-gandhi-the-missing-laureate/ Mahatma Gandhi, the missing laureate]</ref> |- | 1949 |[[John Boyd Orr]] (Suurbritannia) |- | 1950 |[[Ralph Bunche]] |- | 1951 |[[Léon Jouhaux]] (Prantsusmaa) |- | 1952 |[[Albert Schweitzer]] (Prantsusmaa) |[[Lambarene Hospital]] [[Gabon]]is. |- | 1953 |[[George Catlett Marshall]] |[[Marshalli plaan]]. |- | 1954 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] (UNHCR) |- | 1955 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1956 |- | 1957 |[[Lester Bowles Pearson]] ([[Kanada]]) |- | 1958 |[[Georges Pire]] ([[Belgia]]) |- | 1959 |[[Philip Noel-Baker]] (Suurbritannia) |- | 1960 |[[Albert Lutuli]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |Aafrika Rahvuskongressi (''African National Congress'') [[ANC]] president. |- | 1961 |[[Dag Hammarskjöld]] (Rootsi) |[[ÜRO]] peasekretär, autasustati postuumselt. |- | 1962 |[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]] (USA) |Kampaania tuumarelva katsetuste keelustamiseks. |- | rowspan=2 | 1963 | [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] (''Comité de la Croix-Rouge''), Genf |- | [[Punase Risti Seltside Liiga]] (''Ligue des Sociétées de la Croix-Rouge''), Genf |- | 1964 |[[Martin Luther King]] (USA) |- | 1965 |[[UNICEF|ÜRO Lastefond (UNICEF)]] |- | 1966 || rowspan=2 | Auhinda välja ei antud. |- | 1967 |- | 1968 |[[René Cassin]] (Prantsusmaa) |[[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] president. |- | 1969 |[[Rahvusvaheline Töö Organisatsioon]] (ILO), Genf. |- | 1970 |[[Norman Borlaug]] (USA) |- | 1971 | [[Willy Brandt]] (Saksamaa) |- | 1972 |Auhinda välja ei antud |- | 1973 |[[Henry Kissinger]] (USA riigisekretär) ja [[Le Duc Tho]] ([[Vietnam]]i peaminister, keeldus auhinda vastu võtmast) |- | rowspan=2 | 1974 |[[Seán MacBride]] ([[Iirimaa]]) |- | [[Eisaku Sato]] (&#20304;&#34276;&#27054;&#20316;) ([[Jaapan]]) |- | 1975 |[[Andrei Sahharov]] ([[NSV Liit]]) |Inimõiguste kampaania eest. |- | 1976 |[[Betty Williams]] ja [[Mairead Corrigan]] |- | 1977 |[[Amnesty International]], London |- | 1978 |President [[Anwar Sadat|Mohamed Anwar Al-Sadat]] (Egiptus) ja peaminister [[Menaẖem Begin]] ([[Iisrael]]) |- | 1979 |[[Ema Teresa]] |- | 1980 |[[Adolfo Pérez Esquivel]] ([[Argentina]]) |- | 1981 |[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] |- | 1982 |[[Alva Myrdal]] ([[Rootsi]]) ja [[Alfonso García Robles]] ([[Mehhiko]]) |- | 1983 |[[Lech Wałęsa]] ([[Poola]]) |- | 1984 |Piiskop [[Desmond Tutu|Desmond Mpilo Tutu]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |[[Apartheid]]i vastase tegevuse eest. |- | 1985 |[[IPPNW|Arstid Tuumasõja Ennetamiseks - ''International Physicians for the Prevention of Nuclear War'' (IPPNW)]] Boston |- | 1986 |[[Elie Wiesel]] (USA) |- | 1987 |[[Óscar Arias Sánchez]] ([[Costa Rica]]) |- | 1988 |[[ÜRO]] [[ÜRO Rahuvalvejõud|Rahuvalvejõud]], [[New York]] |- | 1989 |[[Tenzin Gyatso]], 14. [[dalai-laama]] |- | 1990 |[[Mihhail Gorbatšov]] ([[NSV Liit]]) |- | 1991 |[[Aung San Suu Kyi]] ([[Myanmar]]) |- | 1992 |[[Rigoberta Menchú]] ([[Guatemala]]) |- | 1993 |President [[Nelson Mandela]] ja ekspresident [[Frederik Willem de Klerk]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]]) |- | 1994 |[[Yāsir ‘Arafāt]] ([[Palestiina Riik]]), [[Shim'on Peres]] ([[Iisrael]]) ja [[Yits'ẖak Rabin]] (Iisrael) |- | 1995 |[[Józef Rotblat]] ([[Poola]]/[[Suurbritannia]]) ja [[Pugwashi konverentsid]] |- | 1996 |[[Carlos Filipe Ximenes Belo]] ([[Ida-Timor]]) ja [[José Ramos-Horta]] (Ida-Timor) |- | 1997 |[[ICBL|Rahvusvaheline Maamiinide Keelustamise Liikumine (''International Campaign to Ban Landmines'')]] ja [[Jody Williams]] (USA) |- | 1998 |[[John Hume]] ja [[David Trimble]] (Suurbritannia) |[[Põhja-Iirimaa]] rahuprotsess. |- | 1999 |[[Piirideta Arstid]] (Brüssel) |- | 2000 |President [[Kim Dae-jung]] (&#37329;&#22823;&#20013;) ([[Lõuna-Korea]]) |- | 2001 |[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ja [[Kofi Annan]] ([[Ghana]]) |- | 2002 |[[Jimmy Carter]], endine [[USA]] president |- | 2003 |[[Shīrīn ‘Ebādī]] (&#1588;&#1740;&#1585;&#1740;&#1606; &#1593;&#1576;&#1575;&#1583;&#1740;), ([[Iraan]]) |- |2004 |[[Wangari Maathai]] ([[Keenia]]) |- |2005 |[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IATA) ja [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] |- |2006 |[[Muhammad Yunus]] ja tema asutatud [[Grameen Bank]] ([[Bangladesh]]) |- |2007 |[[Al Gore]] ([[USA]]) ja [[ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel]] ([[IPCC]]) |- |2008 |[[Martti Ahtisaari]] ([[Soome]]) |- |2009 |[[Barack Obama]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) |- |2010 |[[Liu Xiaobo]] ([[Hiina]]) |- |2011 |[[Ellen Johnson Sirleaf]] ([[Libeeria]]), [[Leymah Gbowee]] (Libeeria), [[Tawakul Karmān]] ([[Jeemen]]) |- |2012 |[[Euroopa Liit]] |- |2013 |[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] |- |2014 |[[Kailash Satyarthi]], [[Malālah Yūsafzay]] |- |2015 |[[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]] |- |2016 |[[Juan Manuel Santos]] |- |2017 |[[ICAN|Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks]] (ICAN) |- | rowspan=2 | 2018 | [[Denis Mukwege]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]) |- | [[Nadia Murad]] ([[Iraak]]) |- |2019 |[[Abiy Ahmed]] ([[Etioopia]]) |- |2020 |[[Maailma Toiduprogramm]] |- |rowspan=2 |2021 |[[Maria Ressa]] ([[Filipiinid]]) |- |[[Dmitri Muratov]] ([[Venemaa]]) |- |rowspan=3 |2022 |[[Aless Bjaljatski]] ([[Valgevene]]) |- |[[Memorial]] (Venemaa) |- |[[Kodanikuvabaduste keskus]] (Ukraina) |- |rowspan=1 |2023 |[[Narges Moḩammadī]] ([[Iraan]]) |- |rowspan=1 |2024 |{{ill|en|Nihon Hidankyo|Nihon Hidankyo}} ([[Jaapan]]) |} == Vaata ka == * [[UNESCO rahupreemia]] * [[Vestfaali rahu auhind]] == Viited == {{viited}} {{Nobeliauhinnad}} [[Kategooria:Nobeli auhinnad]] [[Kategooria:Rahu]] 7142k2ttywi8lhbvhp0ty8pv51842f6 Anton Tšehhov 0 26575 6741735 6731201 2024-10-10T18:54:53Z Pikne 13803 6741735 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Anton Tšehhov | pilt = Anton Chekhov 1904.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Viimane foto Tšehhovist (1904) | sünniaeg = 29. jaanuar 1860 | sünnikoht = [[Taganrog]], Venemaa | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1904|7|15|1860|1|29}} | surmakoht = [[Badenweiler]], Badeni suurhertsogiriik | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = venelane | kodakondsus = | haridus = | alma mater = | elukutse = | žanr = [[näidend]]id<br />[[jutustus]]ed | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = | tegutsemisaastad = | abikaasa = | sugulased = | autogramm = Anton Chekhov signature.png }} '''Anton Tšehhov''' (Антон Павлович Чехов, ''Anton Pavlovitš Tšehhov''; [[29. jaanuar]] <small>(17. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1860]] [[Taganrog]] – [[15. juuli]] [[1904]] [[Badenweiler]], [[Badeni suurhertsogiriik]]) oli [[venelased|vene]] [[näitekirjanik|näite-]] ja [[novellikirjanik]] ning praktiseeriv [[arst]]. Tšehhov on eelkõige tuntud oma [[novell]]ide poolest. Tema jutustuste tavalised tegevuspaigad olid vene väikeasulad, jutustused käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms teemasid. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu.<ref name="vKO4Z" /> Tšehhovi näidendeid "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]", "[[Onu Vanja]]", "[[Kolm õde]]" ja "[[Kirsiaed]]" on palju mängitud ka Eesti teatrites. == Elukäik ja kirjanduslik tegevus == === Lapsepõlv === [[Pilt:Chekhov Birthhouse.jpg|pisi|Anton Tšehhovi sünnikodu Taganrogis]] Anton Tšehhov sündis 29. jaanuaril 1860 [[Taganrog]]is. Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt [[õigeusk]]lik ja väga despootlik mees, kellel oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada. Oma kirjas vend [[Aleksandr Tšehhov|Aleksandrile]] kirjutas Tšehhov: "Despotism ja vale inetasid meie lapsepõlve sel määral, et ma ei saa sellele kuidagi mõtelda ilma õuduse ja jälestuseta. Tuleta meelde hirmu ja vastikust, mida tundsime nendel kordadel, kui isa tegi lõunalauas kohutava stseeni tema meelest liiga soolase supi pärast või kui ta kohtles ema nagu täielikku idiooti ..."<ref name="Troyat6" /> Antoni ema oli suurepärane jutuvestja, kes rääkis lastele lugusid sellest, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas.<ref name="4SoHc" /> Tšehhovi isapoolne vanaisa Jegor Mihhailovitš Tšehh oli endine [[pärisori]].<ref name="Troyat11" /> [[Pilt:Taganrog gymnasium boys.jpg|pisi|Taganrogi gümnaasium 19. sajandi postkaardil. Nüüd asub selles hoones [[Tšehhovi kirjandusmuuseum.]]]] Anton Tšehhov õppis ühe aasta kohalikus [[Taganrogi kreeka kool|kreeka koolis]], seejärel jätkas õpinguid Taganrogi vene gümnaasiumis (praegu [[Tšehhovi-nimeline gümnaasium]]). Vabal ajal käis ta laulmas [[Taganrogi kreeka õigeusu klooster|Kreeka õigeusu kloostris]] ja isa juhendatud laulukooris. Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa Pavel Jegorovitš end maksevõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes [[Moskva]]sse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanikuks oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on kaupmees Lopahhini prototüüp näidendis "[[Kirsiaed]]". Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde<ref name="Troyat27" /> ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges [[Miguel de Cervantes|Cervantese]], [[Ivan Turgenev|Turgenevi]], [[Ivan Gontšarov|Gontšarovi]] ja [[Arthur Schopenhauer|Schopenhaueri]] teoseid.<ref name="Troyat30" /> 1879. aastal lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus [[Moskva]]sse ja astus [[Moskva ülikool]]i arstiteaduskonda. Taganrogis paigaldati [[Tšehhovi sünnikodu|tema sünnikodule]] 1910. aastal [[Jevgeni Garšin]]i eestvedamisel mälestustahvel,<ref> Киричек М.С., Ревенко Л.В. Гаршин Евгений Михайлович // Таганрог. Энциклопедия. — Таганрог: Антон, 2008. — Lk. 274. — ISBN 978-5-88040-064-5.</ref> hiljem rajati sinna majamuuseum. === Esimesed kirjutised ja haigus === [[Pilt:Chekhov with brother 1882.jpg|pisi|Anton Tšehhov (vasakul) koos vend Nikolaiga (1882)]] Moskvasse jõudes leidis ta eest vaesunud perekonna. Tema isa elas teises linna otsas oma tööandja juures ja teenis napilt kolmkümmend rubla kuus, vanem vend Aleksandr elas samuti mujal, aga ülejäänud perekond koos paari kostilise ja üürnikuga elas Püha Nikolai kirikule kuuluva maja keldrikorrusel. Sellises olukorras võttis Tšehhov enda kanda perekonna rahaasjad.<ref name="Troyat39" /> Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele artikleid, [[följeton]]e ja humoristlikke jutustusi. Oma kirjutisi lasi ta avaldada [[pseudonüüm]]ide "Antoša Tšehhonte", "Inimene ilma põrnata" ja "Antoša" all.<ref name="Troyat44" /> 1882. aastal tutvus Tšehhov [[Peterburi]] nädalalehe [[Oskolki]] peatoimetaja, kirjanik Leikiniga, kes pakkus talle võimalust avaldada oma jutte nädalalehes. Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all.<ref name="Troyat53" /> Pärast seda hakkasid Tšehhovi jutud regulaarselt nädalalehes ilmuma. 1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige pidas. Kuigi enamikku patsientidest ravis ta tasuta, paranes tema elujärg tunduvalt. Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all. Kuigi 1886. aastal haigus ägenes, ei tahtnud ta ei endale ega lähedastele tunnistada, et põeb [[tuberkuloos]]i.<ref name="Troyat59" /> 1886. aastal tegi Tšehhov esimese reisi [[Peterburi]], kus Peterburi tolleaegse suurima päevalehe [[Novoje Vremja]] asutaja ja peatoimetaja [[Aleksei Suvorin]] pakkus Tšehhovile võimalust teha ajalehele kaastööd ning lubas maksta kaksteist kopikat rea eest. Sellest algas nende pikk sõprus. Esimene avaldatud jutt oli "Hingepalve".<ref name="Troyat68" /> Tšehhonte nime all ilmusid selles päevalehes veel "Roimar", "Hingevaev" ja "Jääger". Viimane jutt avaldas tugevat muljet [[Dmitri Grigorovitš]]ile, kes saatis Tšehhovile kirja, milles tunnustas teda nii: "Teil on tõeline anne, talent, mis tõstab teid noorema generatsiooni kirjanike hulgas väga kõrgele kohale." Kirja lõpus avaldas Grigorovitš arvamust, et Tšehhov peaks järgmise kogu "Kirjud jutud" avaldama oma õige nime all.<ref name="Troyat70" /> Kuid selleks ajaks oli jutukogu juba trükitud ja autori nime muuta oli hilja.<ref name="Troyat72" /> Tšehhovi järgmine novellikogu "Videvikus" ilmus 1887. aastal. See saavutas edu ja [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Peterburi Teaduste Akadeemia]] kirjandusosakond määras 1888. aastal Tšehhovile selle eest [[Puškini auhind|Puškini auhinna]].<ref name="Troyat99" /> [[Pilt:AChekhov89.jpg|pisi|Anton Tšehhov 29-aastaselt (1889)]] === Läbimurre ja tagasilöögid === 1887. aastal võttis Tšehhov ette reisi [[Ukraina]]sse, et näha veelkord [[stepp]]i, mis teda lapsepõlves väga vaimustas. Pärast tagasijõudmist kirjutas ta jutustuse "Stepp", mis ilmus [[Severnõi Vestnik]]u märtsinumbris ning sai kriitikutelt ja lugejatelt sooja vastuvõtu. "Stepp" on lugu üheksa-aastase poisi Jegori reisist läbi stepi linna, kuhu ta kooli läheb.<ref name="Troyat91" /> Sama aasta sügisel palus omanimelise teatri direktor Korš Tšehhovil [[näidend]]i kirjutada. Pärast mõningast keelitamist Tšehhov nõustus ja näidend "Ivanov" valmis kümne päevaga. See esietendus [[Moskva]]s 19. novembril 1887.<ref name="Troyat85" /> 31. jaanuaril 1889 etendus "Ivanov" Peterburis ja erinevalt Moskvas toimunud läbikukkumisest saatis seda tohutu publikumenu.<ref name="Troyat103" /> Pärast vend [[Nikolai Tšehhov|Nikolai]] surma 1889. aastal kirjutas Tšehhov enda sõnade järgi "ränkraske loo, mis võib inimese ära tappa" – jutustuse "Igav lugu" ja näidendi "Metsavaim". Kumbki teos kriitikutele ei meeldinud ja Tšehhov sattus masendusse. Uue jõu endas leidis ta vend Mihhaili kriminaalõiguse loengul tehtud märkmeid lugedes. Tšehhovi kinnisideeks sai mõte: "Kogu meie tähelepanu on suunatud kurjategijale kuni kohtuotsuse väljakuulutamiseni, kuid pärast seda, kui ta on vangi pandud, unustame ta täielikult. Aga mis toimub temaga vanglas?" Tšehhov otsustas sõita [[Sahhalin]]ile.<ref name="Troyat112" /> === Sahhalin === Aastal 1890 sõitis Tšehhov [[Sahhalin]]ile, kus ta soovis uurida Siberi [[sunnitööline|sunnitööliste]] elu, lootis end lahti rebida igapäevaelu rutiinist ja saada uut elujõudu.<ref name="Troyat114" /> Tema teekond Moskvast [[Jaroslavl]]i kulges rongiga, sealt edasi laevaga mööda [[Volga]]t ja [[Kama jõgi|Kama jõge]] [[Perm]]i ning sealt rongiga [[Tjumen]]i. Tjumenist liikus ta [[Baikali järv]]eni hobuvankriga ning sealt edasi vaheldumisi vankri ja laevaga [[Vaikne ookean|Vaikse ookeanini]].<ref name="Troyat119" /> Kokku viibis Tšehhov Sahhalinil kolm kuud. Selle aja jooksul täitis ta oma käega üle kümne tuhande küsitluslehe (need on hoiul Moskvas [[Lenini muuseum]]is), nägi pealt vangidele [[ihunuhtlus]]e jagamist ning kohtas naisi ja lapsi, kes olid sunnitud tegelema [[prostitutsioon]]iga.<ref name="Troyat125" /> Tema tagasitee koju kulges meritsi ümber [[Aasia]] [[Odessa]]sse ja sealt rongiga Moskvasse.<ref name="Troyat127" /> Tšehhov viibis kodus vaid paar kuud. Juba märtsis-aprillis 1891 võttis ta koos Suvoriniga ette reisi Euroopasse. Külastati [[Viin]]i, [[Veneetsia]]t, [[Firenze]]t, [[Rooma]]t, [[Napoli]]t, [[Pompei]]d, [[Nizza|Nice'i]], [[Monte Carlo]]t ja [[Pariis]]i.<ref name="veebkronol" /> Kirjas õele kirjeldas Tšehhov [[Itaalia]]t kui jumalatest õnnistatud maad. "Itaalia, rääkimata juba tema loodusest ja soojusest, on ainuke maa, kus veendud, et kunst on tõepoolest kõige valitseja ..."<ref name="Troyat133" /> === Melihhovo === Aastal 1892 ostis Anton Tšehhov [[Melihhovo]] küla lähedal mõisa, kus ta elas koos perega 1899. aastani. Seda elu nimetas Tšehhov "lordi eluks", sest lisaks kahele põllutööd teinud sulasele olid perekonna teenistuses ka kokk ja toatüdruk.<ref name="Troyat149" /> [[Pilt:Melihovo.jpg|pisi|[[Melihhovo mõis]]]] Melihhovos käis väga palju külalisi, teiste seas ka noor luuletaja [[Tatjana Štšepkina-Kupernik]] ja kunstnik [[Issaak Levitan]], kes maalis Melihhovos palju pilte. Oma kirjas Suvorinile kirjutas ta: "Külalised, külalised, külalised ... Iga möödasõitev intelligent peab oma kohuseks minu poole sisse keerata ja pisut soojendada, mõnikord isegi ööseks jääda. Muidugi on meeldiv olla külalislahke, kuid hing tunneb ju mõõtu. Moskvast pagesin just nimelt külaliste pärast."<ref name="Troyat151" /> 1892. aastal kirjutas Tšehhov jutustuse "Hüpik" ning novellid "Minu naine", "Naabrid" ja "Palat nr. 6". Rohkemaks tal aega ei olnud, sest Melihhovos vajati teda rohkem arstina. Kui 1892. aasta juulis ohustas seda piirkonda [[koolera]] ja maakonna tervisenõunik palus [[epideemia]] vältimiseks Tšehhovil tegelda [[profülaktika]]ga, siis Tšehhov nõustus.<ref name="Troyat154" /> Haigete isoleerimiseks laskis ta ehitada barakke.<ref name="Troyat154" /> Ta enda tervis sel ajal aga halvenes. Lisaks tuberkuloosile ja südamepekslemisele tegid talle muret [[hemorroidid]]. Ainsad, kellele ta tihkas oma haigustest rääkida, olid vend Aleksandr ja sõber Suvorin. Kirjas sõbrale kirjeldas ta enda olukorda nii: "Valu, sügelus, ei saa istuda ega käia ja kogu kehas on säärane pinge, et pane või nöör kaela."<ref name="Troyat157" /> 1892. aasta lõpus lõpetas Tšehhov koostöö Novoje Vremjaga ja hakkas oma jutte avaldama [[Russkaja Mõsl]]is.<ref name="Troyat156" /> 1893. aastal hakkas selles jaokaupa ilmuma tema uurimus "Sahhalini saar". See köitis isegi valitsuse tähelepanu sedavõrd, et kirjutisest ajendatuna viidi läbi reforme, mis leevendasid sunnitööliste elutingimusi. Samal aastal ilmusid veel "Tundmatu mehe jutustus" – novell, mille kirjutamist Tšehhov oli alustanud juba viis aastat varem, kuid [[tsensuur]]ihirmus kartis seda lõpetada – ja "Must munk".<ref name="Troyat161" /> Näidendit "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" hakkas Tšehhov kirjutama 1894. aastal Melihhovos, mõisa aias puude varjus asuvas väikeses majakeses, mille ta oli lasknud endale ehitada, et saada vähegi rahu lõputust külalistevoolust. "Kajaka" esialgne variant valmis novembris 1895, kuid see ei meeldinud Tšehhovile endalegi ning kirjutades Suvorinile ütles ta: "Olen pigem rahulolematu kui rahul, ja lugedes oma äsjasündinud näidendit, veendun veel kord, et ma pole mingi dramaturg."<ref name="Troyat177" /> Aastal 1896 tegi Tšehhov siiski näidendi kallal veel tööd ja 20. augustil 1896 andis Peterburi tsensor loa näidendi lavaletoomiseks. See esietendus 17. oktoobril 1896 Peterburi [[Aleksandra teater|Aleksandra teatris]].<ref name="Troyat180" /> "Kajaka" esietendust tabas fiasko ning ajalehekriitikud ja kirjanikud (sh [[Lev Tolstoi]]) hindasid näidendi väga halvaks. Vaatamata sellele tõi teine etendus, mis toimus 21. oktoobril, kaasa tõelise edu. Lavastuse peaosatäitja Vera Komissarževskaja kirjutas Tšehhovile: "Tulen teatrist. Meie võitsime. Edu on täielik, üksmeelne. Küll mulle meeldiks teid praegu siin näha, veel rohkem meeldiks, et te kuuleksite, kuidas publik karjub: "Autor! Autor!""<ref name="Troyat188" /> 1896. aasta lõpus, pettununa sõprades ja tuttavates, tõmbus Tšehhov Melihhovosse ja hakkas kirjutama jutustust "Talumehed". Samuti võttis ta ette uue koolihoone ehitamise naaberkülas [[Novoselki]]s ja osales valitsuse poolt väljakuulutatud rahvaloenduse korraldamisel.<ref name="Troyat189" /> 21. märtsil 1897, kui Tšehhov viibis Moskvas, algas tal tugev verejooks. Tšehhov sattus kopsuhaiguste eriarsti doktor Ostroumovi kliinikusse, kus tal diagnoositi kaugelearenenud kopsutuberkuloos. Arsti ettekirjutuse järgi pidi ta elama maal, säästma jõudu, sööma küllaldaselt ja eelkõige loobuma igasugusest arstipraksisest.<ref name="Troyat192" /> [[Pilt:Tolstoy and chekhov.jpg|pisi|Anton Tšehhov ja [[Lev Tolstoi]] Jaltas (1900)]] === Jalta === Aastal 1898, pärast isa surma, otsustas külma Venemaa talve eest [[Krimm]]i siirdunud Tšehhov osta [[Jalta]]sse maja, kus plaanis elada koos ema ja õde Mariaga. Ta ostis väikese suvila Kutšuk-Kois, kuhu ta kohe sisse kolis, ja krundi [[Autka]]s, kuhu plaanis ehitada maja.<ref name="Troyat213" /> Veidi enne seda hakkas Tšehhovi ammune sõber [[Vladimir Nemirovitš-Dantšenko]] Moskvas "Kajakat" lavastama. Nimelt oli ta rajanud koos lavastaja ja näitleja [[Konstantin Stanislavski]]ga teatri ''Hudožestvenno-Obštšedostupnõi Teatr'', millest sai varsti [[Moskva Kunstiteater]], ning uskus, et saab hakkama lihtsuse ja loomulikkuse esiletõstmisega "Kajakas", mida ta ise pidas silmapaistvaks teoseks. Teatritrupp koosnes noortest näitlejatest, kes unistasid murda vene teatris tol ajajärgul valitsenud ilukõnelise näitlemismaneeri, et tuua lavale loomulikkus ja lihtsus.<ref name="Troyat206" /> 17. detsembril 1898 etendus "Kajakas" Moskvas ja triumfeeris. Arkadinat mängis Tšehhovi tulevane abikaasa Olga Leonardovna Knipper ja Trigorinit [[Konstantin Stanislavski]].<ref name="Troyat208" /> Tšehhovi kutsest hoolimata jäid ta ema ja õde Maria esialgu elama Moskvasse. Trotsides haigushooge, hoidis Tšehhov Autkas majaehitusel silma peal, külastas koole ja korraldas korjanduse Samara puudustkannatavate laste jaoks.<ref name="Troyat214" /> Kui Tšehhov 1899. aastal Melihhovos asunud maja maha müüs, tulid ka ema ja õde Jaltasse elama.<ref name="Troyat229" /> Ka Jaltas oli Tšehhovi maja ühtelugu külalistest tulvil. Seal käisid [[Lev Tolstoi]], [[Maksim Gorki]], [[Fjodor Šaljapin]], [[Ivan Bunin]], [[Olga Knipper]], kes sai lähedaseks sõbraks Mariaga, ja paljud teised. [[Pilt:Anton Chekhov and Olga Knipper, 1901.jpg|pisi|Anton Tšehhov ja Olga Knipper mesinädalatel (1901)]] 27. oktoobril 1899 esietendus Kunstiteatris "[[Onu Vanja]]" (ümbertehtud "Metsavaim").<ref name="Troyat233" /> Publik võttis tüki väga hästi vastu ja pärast teistkordset etenduse vaatamist kirjutas Gorki Tšehhovile: "Jälle "Onu Vanja". Jälle. Lähen veelkord seda tükki vaatama, võtan pileti ette. See tükk on tohutult sisukas, sümboolne, vormilt täiesti originaalne, võrratu asi."<ref name="Troyat235" /> 16. jaanuaril 1900 sai Tšehhov teada, et ta valitakse [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] kirjandusosakonna liikmeks.<ref name="Troyat237" /> 25. augustil 1902 loobus ta akadeemikutiitlist, andes selgelt mõista, et põhjuse selleks andis nn [[Gorki afäär]].<ref name="veebkronol" /><ref name="Troyat284" /> Aastal 1900 valmis Tšehhovi "Kolm õde". See esietendus 31. jaanuaril 1901 Kunstiteatris.<ref name="veebkronol" /><ref name="Troyat249" /> 25. mail 1901 abiellus Anton Tšehhov Olga Knipperiga. Laulatusest ei teatatud kellelegi ning selle juures viibisid ainult neli hädavajalikku tunnistajat: Olga poolt vend ja onu, Tšehhovi poolt kaks juhuslikku tudengit. Pärast laulatust sõitis abielupaar [[Nižni Novgorod]]i ja sealt edasi [[Aksjonov]]isse sanatooriumisse.<ref name="Troyat256" /> Tšehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks: Olga jätkas töötamist Moskva Kunstiteatris, Tšehhov oli arsti soovituse järgi sunnitud elama Jaltas. Paar vahetas kirju üle päeva, paar korda aastas käidi teineteisel külas. Olga Knipper vaevles süümepiinades, et ei ole oma haige mehega koos, ning kuigi Tšehhov kaebas kirjades üksilduse üle, rahustas ta naist sõnadega: "Kui me ei saa olla koos, pole see ei minu ega sinu süü, see on selle va saatana süü, kes külvas minusse haigusepisiku ja sinusse kunstiarmastuse." 1902. aastal oli Olgal nurisünnitus ja see abielu jäigi lastetuks.<ref name="Troyat275" /> 17. jaanuaril 1904 esietendus Kunstiteatris "[[Kirsiaed]]".<ref name="veebkronol" /><ref name="Troyat308" /> === Surm ja matused === 3. juunil 1904 lahkus Tšehhov abikaasaga Moskvast, sõitis [[Berliin]]i ja sealt edasi väikesesse kuurortlinna [[Badenweiler]]isse [[Schwarzwald]]is.<ref name="veebkronol" /><ref name="Troyat320" /> [[Pilt:Grave of Anton Chekhov 1.jpg|pisi|Anton Tšehhovi haud [[Novodevitšje kalmistu]]l]] Anton Tšehhov suri [[15. juuli]]l <small>(2. juulil [[Juliuse kalender|vkj]])</small> 1904 [[Badenweiler]]is kell kolm öösel; ta oli siis 44-aastane.<ref name="veebkronol" /><ref name="Troyat323" /> [[Henry Troyat]] kirjeldab Tšehhovi viimaseid minuteid biograafias nii: "Arsti nähes ajas Tšehhov end patjade najale istukile ja kuuletudes ülimale viisakusrefleksile, võttis kokku oma saksa keele oskuse ning ütles rahuliku tõsidusega: "''Ich sterbe."'' ("''Ma suren."''). Arst tegi sealsamas [[kamper|kamprisüsti]] ja laskis tuua pudeli [[šampanja]]t. Tšehhov võttis pokaali, mis talle ulatati, pöördus Olga poole ja ütles nõrga naeratusega: "Ma pole ammu šampanjat joonud." Jõi klaasi tühjaks ja laskus vasakule küljele. Paari hetke pärast ei hinganud ta enam, olles lahkunud elust oma hariliku lihtsusega."<ref name="Troyat323" /> Tšehhovi põrmuga kirst jõudis Moskvasse 22. juulil rohelises rongivagunis, mille uksele oli suurte tähtedega kirjutatud "Austrite vedu". Sellega kogu absurdsus ei lõppenud. Osa Tšehhovi sõpradest liitus matuserongkäiguga, kus mängis sõjaväeorkester. See matuserong liikus [[Mandžuuria]]s surma saanud kindrali [[Fjodor Keller]]i kirstu järel. Õige pea sai Tšehhovit ära saatma tulnud sadakond inimest oma eksimusest aru ja liitus üliõpilastega, kes kandsid kirstu õlgadel. Esialgu liiguti Kunstiteatri ja seejärel Russkaja Mõsli hoone ette, kus peeti lühike leinatalitus ning kus nendega liitus juba suurem rahvahulk. Anton Tšehhov maeti Novodevitši kloostri kalmistule isa kõrvale.<ref name="Troyat324" /> Aastal 1933 maeti Tšehhovi ja tema isa põrm ümber [[Novodevitšje kalmistu]]le. == Looming == Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Elu lõpuaastatel kogus Tšehhov kokku kõik ajalehtedele ja ajakirjadele kirjutatud lühijutud, humoreskid, följetonid ja jutustused, et need kogumikuna avaldada. Kogumiku väljaandmisega tegeles kirjastaja A. Marks, kes ostis Tšehhovilt nende teoste autoriõigused 1899. aastal. Esimene kogumik ilmus 1899. aasta lõpus, teine 1903. aastal.<ref name="veebkronol" /> Aastal 1996 andis [[Anatoli Konenko]] välja Tšehhovi "Kameeleoni" miniatuurse trüki, mis on maailma väikseima raamatuna kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Teose suurus on 0,9 × 0,9&nbsp;mm, selles on 30 lehekülge, kolm värvilist illustratsiooni ja Tšehhovi portree. Igal leheküljel on 11 rida teksti.<ref name="oax9m" /> === Näidendid === * "[[Isata]]" (1878) * "[[Ivanov (näidend)|Ivanov]]" (1887) * "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" (1896) * "[[Onu Vanja]]" (1899) * "[[Kolm õde]]" (1900–1901) * "[[Kirsiaed]]" (1904) === Valik jutustusi ja novelle === * "Ametniku surm" (1883) * "[[Daam koerakesega]]" (1899) * "Duell" (1891) * "Hingevaev" * "Igav lugu" (1889) * "[[Inimene vutlaris]]" (1898) * "Kameeleon" (1884) * "Kiri õpetatud naabrile" (1880) * "Kirurgia" * "Lastepere" (1886) * "Magada tahaks" * "Maja ärklitoaga" (1896) * "Paks ja peenike" (1883) * "[[Palat nr. 6]]" (1892) * "Pruut" * "Sahhalini saar" * "Stepp" * "Tüüfus" === Eesti keeles ilmunud teoseid === * "Valik novelle". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Eesti Kirjanduse Selts]], Tartu 1939 * "Valitud novellid". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Ilukirjandus ja Kunst]], Tallinn 1945 * "Valitud teosed", 8 köidet, [[Eesti Riiklik Kirjastus]], Tallinn 1960–1963 * "Sireen". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Ilukirjandus ja Kunst]], Tallinn 1948 * "Reisimärkmeid ja kirju". Tõlkinud [[Paul Viires]], [[Johan Tamm]], [[Silvia Liiberg]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 * "Kaštanka ja teisi jutte". Tõlkinud [[Õie Kajando]] jt, Eesti Raamat, Tallinn 1979 * "Jutustused". Tõlkinud [[Väino Linask]], Eesti Raamat, Tallinn 1979 * "Näidendid". Tõlkinud [[Ernst Raudsepp]], [[Otto Samma]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1983 * "Ilma isata". Tõlkinud [[Karl-Hanno Selmet]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1985 * "Daam koerakesega". Tõlkinud [[Väino Linask]], [[Enn Murdmaa]], Perioodika, Europeia, Tallinn 1996 ISBN 5797-906-30 * "Ariadna ja teisi jutustusi ning novelle armastusest ja abielust". Tõlkinud [[Väino Linask]], [[Rein Põder]], [[Hans Luik]], [[Enn Murdmaa]], [[Anna Tulik]], [[Paul Viires]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 2004 ISBN 9789-985-654-682 * "Jutustused". Tõlkinud [[Väino Linask]], [[Enn Murdmaa]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Friedebert Tuglas]] ja [[Paul Viires]], Punane Raamat, Tänapäev, 2007 ISBN 9789-985-622-797 * "Näidendid". Tõlkinud [[Ernst Raudsepp]] ja [[Otto Samma]], Avita, Tallinn 2006 ISBN 9789-985-211-847 * "Humoorikad jutustused". Tõlkinud [[Väino Linask]], [[Enn Murdmaa]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Friedebert Tuglas]] ja [[Paul Viires]], Punane Raamat, Tänapäev, 2007 ISBN 9789-985-6251-32 === Tšehhovi näidendid Eesti teatris === * "Onu Vanja" (1980; [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]; lavastaja [[Kaarin Raid]]) * "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" (1990; Ugala; lavastaja [[Elmo Nüganen]]) * "[[Kirsiaed]]" (1993; Ugala; lavastaja Kaarin Raid) * "Onu Vanja" (2002; [[Ugala (teater)|Ugala]]) * "Kirsiaed" (2002; Vanemuine; lavastaja [[Mati Unt]]) * "Kajakas" (2001; Ugala; lavastaja Kaarin Raid) * "Kolm õde" ([[Eesti Draamateater]]; diplomilavastus) * "Kirsiaed" (esietendus [[23. september|23. septembril]] 2005; Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool; lavastaja [[Aleksandr Pepeljajev]]) * "Kajakas" (esietendus [[23. november|23. novembril]] 2006; Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool; lavastaja [[Ingo Normet]]) * "Kajakas" (esietendus [[21. märts]]il 2007; [[Von Krahli Teater]]; lavastaja [[Kristian Smeds]]) * "Kirsiaed" (esietendus [[7. veebruar]]il 2010; [[Eesti Draamateater]], lavastaja [[Hendrik Toompere juunior]]) * "Kolm õde" (esietendus [[12. veebruar]]il 2012; Eesti Draamateater, lavastaja [[Hendrik Toompere juunior]]) * "Maailmale nähtamatud pisarad" (esietendus [[3. aprill]]il 2012; [[Tallinna Linnateater]], lavastaja [[Elmo Nüganen]]) * "Kajakas" (esietendus [[4. juuli]]l 2014; [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] suvelavastus; lavastaja [[Tiit Palu]]) * "Onu Vanja" (esietendus [[5. september|5. septembril]] 2014; [[Vene Draamateater]], lavastaja [[Igor Lõssov]]) === Tšehhovi loomingu ainetel === * [[Aleksandr Adabašjan]], [[Nikita Mihhalkov]] "Pianoola ehk Mehaaniline klaver" (1995; [[Tallinna Linnateater]]; lavastaja Elmo Nüganen) * [[William Boyd]] "Igatsus" (põhineb Tšehhovi jutustustel "Tuttavate juures" ja "Minu elu", 2014; [[Tallinna Linnateater]]; lavastaja Elmo Nüganen). == Perekond ja suguvõsa == Anton Tšehhov oli abielus vene teatrinäitleja [[Olga Leonardovna Knipper-Tšehhova]]ga, kelle Saksamaalt [[Elsass]]ist pärit isa töötas Venemaal [[insener]]ina. Olga Knipper suri 90-aastaselt ja on maetud koos Anton Tšehhoviga Moskvasse [[Novodevitšje kalmistu]]le. Anton Tšehhovil oli neli venda ja üks õde: * [[Aleksandr Tšehhov]] (1855–1913), proosakirjanik ja kirjastaja. Oli kaks korda abielus. Teisest abielust oli poeg, hilisem tuntud näitleja ja teatripedagoog [[Mihhail Tšehhov]]. * [[Nikolai Tšehhov]] (1858–1889), kunstnik * Ivan Tšehhov (sündis 1861) * [[Maria Tšehhova]] (1863–1957), pedagoog ja Tšehhovi Jalta majamuuseumi eestvedaja * [[Mihhail Pavlovitš Tšehhov|Mihhail Tšehhov]] (1865–1936), kirjanik, Anton Tšehhovi biograaf == Mälestuse jäädvustamine == Tšehhovi nime kannab [[asteroid]] [[2369 Tšehhov|2369]].<ref name="crxj0" /> Tema järgi sai nime [[Tšehhov]]i linn [[Moskva oblast]]is.<ref name="tyowd" /> Tšehhovi nime kannavad mitmed teatrid: [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater]] Moskvas, [[Tšehhovi-nimeline Riiklik Vene Draamateater]] [[Chișinău]]s, [[Tšehhovi-nimeline Taganrogi Draamateater]] Taganrogis jmt. Seoses Tšehhovi 150. sünniaastapäevaga andis Venemaa Kultuuriministeeriumi välja mälestusmedali "150 aastat A. P. Tšehhovi sünnist". Selle medaliga autasustati isikuid, kes on andnud tähelepanuväärse panuse Anton Tšehhovi [[looming]]ulise pärandi tundmaõppimisse ja tutvustamisse. Eestis said medali [[Elmo Nüganen]] ja [[Vene Teater|Vene Teatri]] näitleja [[Sergei Tšerkassov]].<ref name="err" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Troyat6">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 6</ref> <ref name="Troyat11">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 11</ref> <ref name="Troyat27">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 27</ref> <ref name="Troyat30">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 30</ref> <ref name="Troyat39">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 39</ref> <ref name="Troyat44">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 44</ref> <ref name="Troyat53">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 53–54</ref> <ref name="Troyat59">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 59–60</ref> <ref name="Troyat68">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 68–69</ref> <ref name="Troyat70">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 70–71</ref> <ref name="Troyat72">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 72</ref> <ref name="Troyat99">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 99</ref> <ref name="Troyat91">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 91</ref> <ref name="Troyat85">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 83–85</ref> <ref name="Troyat103">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 103</ref> <ref name="Troyat112">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 112–113</ref> <ref name="Troyat114">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 114</ref> <ref name="Troyat119">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 119</ref> <ref name="Troyat125">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 124–127</ref> <ref name="Troyat127">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 127</ref> <ref name="veebkronol">{{Netiviide |url=http://chehov.niv.ru/chehov/bio/hronologiya-zhizni.htm |pealkiri=Tšehhovi elule ja loomingule pühendatud veebileht |vaadatud=2011-05-29 |arhiivimisaeg=2011-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110304151514/http://chehov.niv.ru/chehov/bio/hronologiya-zhizni.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Troyat133">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 133</ref> <ref name="Troyat149">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 149</ref> <ref name="Troyat151">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 151</ref> <ref name="Troyat154">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 154</ref> <ref name="Troyat157">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 157</ref> <ref name="Troyat156">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 156</ref> <ref name="Troyat161">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 161–163</ref> <ref name="Troyat177">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 177</ref> <ref name="Troyat180">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 180</ref> <ref name="Troyat188">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 188</ref> <ref name="Troyat189">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 189–190</ref> <ref name="Troyat192">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 192</ref> <ref name="vKO4Z">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=110&table=Persons Anton Tšehhov (1860-1904)] Kreutzwaldi sajand</ref> <ref name="Troyat213">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 213–215</ref> <ref name="4SoHc">Simmons, Ernest J., ''Chekhov: A Biography'', University of Chicago Press, (1962) 1970 edition, ISBN 978-0-226-75805-3</ref> <ref name="Troyat206">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 206</ref> <ref name="Troyat208">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 206–208</ref> <ref name="Troyat214">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 214</ref> <ref name="Troyat229">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 229</ref> <ref name="Troyat233">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 233</ref> <ref name="Troyat235">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 235</ref> <ref name="Troyat237">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 237</ref> <ref name="Troyat284">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 284</ref> <ref name="Troyat249">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 245–249</ref> <ref name="Troyat256">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 256</ref> <ref name="Troyat275">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 275</ref> <ref name="Troyat308">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 308</ref> <ref name="Troyat320">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 320</ref> <ref name="Troyat323">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 323</ref> <ref name="Troyat324">Henri Troyat. Tšehhov. 2004, lk 324</ref> <ref name="oax9m">[http://www.guinnessworldrecords.com/Search/Details/Smallest-printed-book/48253.htm Smallest printed book]</ref> <ref name="crxj0">[http://www.minorplanetcenter.net/db_search/show_object?utf8=%E2%9C%93&object_id=2369 IAU Minor Planet Center]</ref> <ref name="tyowd">СССР. Административно-территориальное деление союзных республик на 1 января 1980 года / Составители В. А. Дударев, Н. А. Евсеева. — М.: Изд-во «Известия Советов народных депутатов СССР», 1980. — 702 lk. — lk. 174.</ref> <ref name="err">{{netiviide|url = http://uudised.err.ee/index.php?06227820|pealkiri = Nüganenile ja Tšerkassovile anti üle Tšehhovi mälestusmedalid|väljaanne =err.ee|vaadatud = 11.03.2012|keel = eesti}}</ref> }} == Kirjandus == * Tšehhovi kirju [[Maksim Gorki|Gorkile]] (1898–1902). Tõlkinud [[Olev Jõgi]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1960, nr 1, lk 106–119 * [[Aleksandr Kuprin]], "Jutustused". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1970, lk 439–467 ("Tšehhovi mälestuseks", tõlkinud [[Georg Grünberg]]) * [[Sergei Issakov]], "Anton Tšehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus (Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul" – [[Keel ja Kirjandus]] 1981, nr 11, lk 669–680 ja nr 12, lk 710–721 * [[Boriss Šubin]], "Doktor Tšehhov" (Tšehhov kui arst). Tõlkinud [[Boris Kabur]]. [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1985, nr 12/13 * [[Ivan Bunin]], "Tšehhov" (mälestusi). Tõlkinud [[Maiga Varik]] – Looming 2004, nr 4, lk 603–609 (samas numbris ka uustõlge: Tšehhovi novell "Tudeng", tõlkinud [[Hans Luik]]) * [[Henri Troyat]], "Tšehhov". Prantsuse keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 2004 == Välislingid == {{commons|Антон Павлович Чехов}} {{vikitsitaat}} * [[Epp Petrone]], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82299845/tshehhovite-kirjavahetus-abielu "Tshehhovite kirjavahetus-abielu"] ([[Eesti Naine]] 2003/12) {{Head artiklid}} {{JÄRJESTA:Tšehhov, Anton}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Vene näitekirjanikud]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1904]] rtqy5a17px3lh2wjo9wgigspqswrmzg Jaan Kross 0 31134 6741745 6741402 2024-10-10T19:15:05Z Wkentaur 464 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.136.26|193.40.136.26]] ([[User talk:193.40.136.26|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kivipuravik|Kivipuravik]]. 6268026 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; Tallinna linnavoliniku kohta vaata artiklit [[Jaan Kross seenior]] (1878–1946).}} {{Infokast kirjanik | nimi = Jaan Kross | pilt = Jaan Kross (1987) by Guenter Prust.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jaan Kross (1987) <!-- --> | sünninimi = | sünniaeg = [[19. veebruar]] [[1920]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2007|12|27|1920|2|19}} | surmakoht = Tallinn | puhkepaik = [[Rahumäe kalmistu]], Tallinn | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]<br>[[Tartu Ülikool]] | elukutse = kirjanik, luuletaja, esseist, tõlkija | žanr = [[ajalooline romaan|ajalooline kirjandus]], luule, näitekirjandus | kirjandusvool = | tuntud teoseid = {{Lihtloend| * "[[Kolme katku vahel]]" * "[[Keisri hull]]" * "[[Wikmani poisid]]" }} | tunnustus = ''[[Jaan Kross#Tunnustused|Loend]]'' | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = {{Lihtloend| * [[Helga Pedusaar]] (abielus 1940–1949) * [[Helga Roos]] (1954-1958) * [[Ellen Niit]] (a. 1958) }} | elukaaslane = | lapsed = [[Kristiina Ross]], [[Maarja Undusk]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Märten Kross]] | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Jaan Kross''' ([[19. veebruar]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[27. detsember]] [[2007]] Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige [[Eesti ajalugu|Eesti ajalool]] põhinevate teoste poolest nagu näiteks "[[Kolme katku vahel]]", "[[Keisri hull]]" ja "[[Professor Martensi ärasõit]]". [[Fail:Jaan Kross in 1938.jpg|pisi|Jaan Kross 1938]] Kross on pälvinud auhindu, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. ==Elulugu== Jaan Kross sündis [[Tallinn]]as ning õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is. 1938. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani.<ref name="UT2008">[http://www.ajakiri.ut.ee/326625 "In memoriam Jaan Kross (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007)"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Universitas Tartuensis, online-uudiste arhiiv, 3. aprill 2008.</ref> 1938. aastal astus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid.<ref name="UT2008" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1944. aastal arreteeriti Kross [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] poolt ning ta viibis eeluurimise all [[Keskvangla]]s. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor|vabade kunstide professorina]]). 1946. aastal ta arreteeriti [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] poolt, mõisteti süüdi NKVD [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega ja viibis [[GULAG]]i laagrites [[Komi]]s ja asumisel [[Krasnojarski krai]]s, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. [[Fail:Jaan Kross in 2004.jpg|pisi|Jaan Kross 2004]] Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem [[autorihüvitis]]t teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa.<ref name="lk349">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 349</ref> Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma.<ref name="lk349" /> 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 353</ref> Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 350</ref> Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Poliitika== Jaan Kross valiti 1992. aastal [[Mõõdukad|Mõõdukate]] nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]], kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku [[Toivo Jullinen]]. Jaan Kross oli [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon|Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjon]]i esimees aastail 1992–1993. ==Looming== ===Romaanid=== *"[[Kolme katku vahel]]" I–IV (1970–1980) *"[[Keisri hull]]" (1978) *"[[Rakvere romaan]]" (1982) *"[[Professor Martensi ärasõit]]" (1984) *"[[Vastutuulelaev]]" (1987) *"[[Wikmani poisid]]" (1988) *"[[Väljakaevamised (Kross)|Väljakaevamised]]" (1990) *"[[Tabamatus]]" (1993) *"[[Mesmeri ring]]" (1995) *"[[Paigallend]]" (1998) *"[[Tahtamaa]]" (2001) ===Novellid=== *"[[Neli monoloogi Püha Jüri asjus]]" (1970) *"[[Michelsoni immatrikuleerimine]]" (1971) *"[[Pöördtoolitund]]" (1971) *"Rist" *"Stahli grammatika" *"Vandenõu" *"Väike Vipper" *"Järelehüüd Kuusiku peremehele" *"Minu onupoja jutustus" *"Tuhatoos" *"Pulmareis" *"Eesti iseloom" *"Põgenemine" *"Vürst" *"Morse" *"Onu" *"1941" ===Jutustused=== *"[[Mardileib]]" (1973) *"Kolmandad mäed" (1975) *"[[Taevakivi]]" (1975) *"Kajalood" (1980) *"Ülesõidukohad" (1981) *"Silmade avamise päev" (1988) *"Järelehüüd" (1994) ===Näidendid=== *"Doktor [[Philipp Karell|Karelli]] raske öö" (2000) *"Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) *"Olematu Odysseus" (1966, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) ===Luule=== *"Söerikastaja" (1958) *"Kivist viiulid" (1964) *"Lauljad laevavööridel" (1966) *"Vihm teeb toredaid asju" (1969) *"Voog ja kolmpii" (1971) *"Põhjatud silmapilgud" (1990) *"Maailma avastamine" (2005) uustrükk ===Mälestused=== *"Kallid kaasteelised" (2003) *"Kallid kaasteelised II" (2008) ==Tunnustus== *1971 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *1971 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Neli monoloogi Püha Jüri asjus") *1972 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Pöördtoolitund") *1985 - Eesti NSV rahvakirjanik *1990 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Onu") * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ** 1972 ("Voog ja kolmpii") ** 1973 ("Kolme katku vahel") ** 1979 ("Keisri hull") ** 1983 ("Vahelugemised" III) ** 1984 ("Professor Martensi ärasõit") *1988 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Wikmani poisid") *1989 – [[Tartu Ülikool]]i [[audoktor|filosoofia audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> *1993 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Tabamatus") *1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (peapreemia) *1995 – Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts</ref> *1995 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Vürst") *1996 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|861}}</ref> *1996 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Mesmeri ring") *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (romaan "Paigallend") *1998 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Paigallend") *1999 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Paigallend") *1998 – [[Tallinna vapimärk]] *2003 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Kallid kaasteelised") *2004 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2005 – [[Tartu medal]] *2006 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest *2006 – [[aasta eurooplane]] *2022. aastal avati Jaan Krossi auks, tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud [[Jaan Krossi monument]] [[Kullassepa tänav|Kullassepa]], [[Kuninga tänav|Kuninga]], [[Niguliste tänav|Niguliste]] ja [[Harju tänav]]a nurgal<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95957765/fotod-tallinna-vanalinnas-avati-jaan-krossi-malestusmark Tallinna vanalinnas avati Jaan Krossi mälestusmärk], kroonika.delfi.ee, 19.02.2022</ref>. ==Isiklikku== Jaan Krossi esimene abikaasa oli [[Helga Pedusaar]], nad olid abielus 1940–1949. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus [[Helga Roos]]iga, [[Kristiina Ross]] (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku [[Ellen Niit|Ellen Niiduga]]. [[Maarja Undusk]] (sündinud 1959), [[Eerik-Niiles Kross]] (sündinud 1967) ja [[Märten Kross]] (sündinud 1970) on nende lapsed. ==Vaata ka== *[[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Salokannel]]. "Jaan Kross". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 542 lk. ISBN 9789985792667 (originaal: Juhani Salokannel. ''Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus''. WSOY. 2008) *Martin Carayol (toim.). ''Jaan Kross: bilan et découvertes''. Paris: L'Harmattan, 2011. ISBN 978-2296560734 ==Välislingid== {{commonskat|Jaan Kross}} {{vikitsitaat}} *{{ISIK|1525}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16957 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000187318 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg Foto] *[[Teet Korsten]]. [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6010 Jaan Kross: naiivne oleks uskuda, et meie siinolemise lõpuga lõpeb kõik]. Põhjarannik, 20. märts 2004 *[[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/471711 Kultuurilugu läbi Krossi silmade]. Eesti Päevaleht, 19. juuni 2009 *[[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/488251 "Krossi pärand riigikogu saadikuna – rida filoloogilisi õiendusi"]. Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2010 * 20. veebruar 2020, [[Margit Sutrop]], [https://www.err.ee/1054699? Eetilised valikud Jaan Krossi teostes ], err.ee {{JÄRJESTA:Kross, Jaan}} [[Kategooria:Jaan Kross| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2007]] t35thd9cwo0vqn6netfumb3mi331v8z Mustamäe 0 31909 6741854 6709575 2024-10-11T07:16:06Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ +Siili ja Sääse, ABC-poed kui endised tõmbekeskused 6741854 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[Siili tänav (Tallinn)]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (bussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega. Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas kohas asub seal Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] bfedtb9d8fkdgwekfdp3k3pybim1xm1 6741855 6741854 2024-10-11T07:16:29Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ mikrorajoon 6741855 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[Siili tänav (Tallinn)|Siili mikrorajoon]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (bussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega. Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas kohas asub seal Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] 6wp08rseqhgyo127aewmci7o21h9axc 6741856 6741855 2024-10-11T07:17:19Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ Trollid ka. 6741856 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[Siili tänav (Tallinn)|Siili mikrorajoon]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (trollibussi- ja autobussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega. Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas kohas asub seal Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (trolli- ja bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] k2f0phx3bws5zfnbxuyc7an052zf93b 6741858 6741856 2024-10-11T07:29:03Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ Siili ja Sääse eraldi 6741858 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. Sääse ja Siili mikrorajoone peeti samuti osana Mustamäe põhiosast, kuna seda ilmestavad korterelamud ja kunagised ABC-poed: * '''[[Siili tänav (Tallinn)|Siili mikrorajoon]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (trollibussi- ja autobussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega, ning asub Mustamäe linnaosa piiril. Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas kohas asub seal Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (trolli- ja bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] fv7zfm38nr26s9kfhjhcym20ox14xle 6741867 6741858 2024-10-11T07:53:31Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ kõrgepingeliin 6741867 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. Sääse ja Siili mikrorajoone peeti samuti osana Mustamäe põhiosast, kuna seda ilmestavad korterelamud ja kunagised ABC-poed: * '''[[Siili tänav (Tallinn)|Siili mikrorajoon]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (trollibussi- ja autobussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega, ning asub Mustamäe ja Kristiine linnaosade piiril, mida eraldas peamiselt mööda Tildri tänavat vooklev kõrgepingeliin, mis 2017. aastal eemaldati.<ref>{{netiviide |Autor=Marek Kuul |Pealkiri=Elering vabastab Tallinnas Siili piirkonna elanikud akende taga kulgevast kõrgepingeliinist |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2016-07-03 |URL= https://www.err.ee/562772/elering-vabastab-tallinnas-siili-piirkonna-elanikud-akende-taga-kulgevast-korgepingeliinist |online=2024-10-11}}</ref> Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas hoones asub nüüd Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (trolli- ja bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] jvw6yk5fk6sz2f75adhvv7fyz0zjw8a 6741869 6741867 2024-10-11T07:56:57Z Mardus 630 /* Mikrorajoonid */ ABC-4 6741869 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mustamäe | pilt = Mustamäe asumi kaart.png | pindala = 4,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 51 293 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn mustamae asum.png }} '''Mustamäe''' on [[Tallinn]]a [[asum]], mis moodustab põhiosa halduslikust [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe linnaosast]]. Asum piirneb [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]], [[Tondi]], [[Järve (Tallinn)|Järve]], [[Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Vana-Mustamäe]] asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> Mustamäe [[asum]]i territooriumi piir kulgeb mööda [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare]] ja [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee]]ni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Akadeemia tee]]d, kuni ristub [[Kadaka tee]]ga. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle [[A. H. Tammsaare tee]]ga. == Ajalugu == Mustamäe elurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekte hakati koostama 1957. aastal. Esimesed paneelelamud valmisid 1964. aastal. Mustamäe esimene 16-korruseline tornelamu valmis 1974. aasta lõpus, olles tollel ajal Tallinna kõige kõrgem elamu. 1971. aastal valmis [[Mustamäe Polikliinik|Mustamäe Polikliinik.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi tuntuim asutus on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], mis loodi 2001. aastal mitme haigla ühinemisel. Selle haigla näol on tegemist Eesti suurima raviasutusega.<ref name=":0" /> Mustamäe asumi teine tähtis asutus on [[Tallinna Tehnikaülikool]], mis asutati 1918. aastal. Ülikool on eri aegadel asunud eri kohtades, kuid 1960. aastatel kolis ülikool Mustamäele. Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja õppehooned valmisid aastatel 1964–1968, raamatukogu ja spordihoone aastatel 1972–1974. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektuurne lahendus ja sisekujundus said ka riigi kultuuripreemia, valmis 2009. aastal.<ref name=":0" /> == Elanikkond == [[File:TLA_1465_1_2448_Uue_elamurajooni_rajamine_Mustamäel_1963_fotogr_Veermets.jpg|pisi|Uue elamurajooni rajamine Mustamäel 1963]] {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |- |2017 |51 293 |- |2016 |51 315 |- |2015 |50 688 |- |2014 |50 497 |- |2013 |49 303 |- |2012 |49 021 |- |2011 |49 654 |} Mustamäe asum on Tallinna kõige rahvarohkem asum. Mustamäe elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikest 12–17%, üle 68-aastased aga 20–31%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> == Mikrorajoonid == * '''[[Mustamäe I mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Ehitajate tee piirkond. Mustamäe asumi vanimas piirkonnas valmisid esimesed hooned [[1963]]. aastal. Sinna jääb [[Mustamäe Polikliinik]] ning kaks lasteaeda: [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnn]] ja [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]]. Tegutsevad [[Mustamäe Sotsiaalmaja]] ja [[kodutu]]te öömaja. [[2004]] aastal lõpetas tegevuse Mustamäe esimene ([[1963]]) vene õppekeelega kool [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endise nimega ''Tallinna 50. Keskkool''). * '''[[Mustamäe II mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kaja piirkond. Piirkonda ilmestab [[Kadaka parkmets]]. Endised tuntud kohad olid kauplus ''Tuluke'' (tänapäeval kauplus Y2K Ararat), kohvik ''Schwerin'', ''Mustamäe Mängude Maja'' ja kino ''[[Kaja (kino)|Kaja]]'' (tänapäeval asuvad hoones [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] ja [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]). [[2007]]. aastal liideti [[Tallinna 63. Põhikool]] [[Lasnamäe Põhikool]]iga ja õppetöö lõpetati mikrorajoonis. Tegutsevad lasteaiad [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Männikäbi]] ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] ning [[Tallinna Lastekodu]]. * '''[[Mustamäe III mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Szolnoki piirkond. Endised tuntud kohad olid restoran ''Szolnok'' koos samas hoones asunud kauplusega (tänapäeval [[Comarket]]). [[Mustamäe tee]] äärde jäid kunagi ''postkontor-teenustöökoda'' (tänapäeval trahter Bogdan) ja ''passilaud'' (tänapäeval hambaravi kabinet). Tegutsevad [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] (varasem nimi ''Tallinna 44. Keskkool'') ja [[Männi Raamatukogu]]. * '''[[Mustamäe IV mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Tammsaare piirkond. Tammsaare tee äärde jääb enamik piirkonna asutusi: kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''), lasteaiad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Sinilind]] ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]], [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool'') ja [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Mikrorajooni loode- ja lääneosas kasvab [[männimets]]. Pool ABC-4 kompleksist on 2024.a. seisuga maha lammutatud. * '''[[Mustamäe V mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Kännu Kuke piirkond ühes kunagise ABC-5 kauplusega. Piirneb Mustamäe tee, Keskuse tänava, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. * '''[[Mustamäe VI mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Lepistiku piirkond. Piirneb Mustamäe tee, Tammsaare tee, Vilde tee ja Sõpruse puiesteega. Mikrorajooni tõmbekeskus oli kunagine ABC-6, mille kompleksis asuvad praegu Grossi pood ja II korrusel kalakauplus. * '''[[Mustamäe VII mikrorajoon]]'''. Piirneb Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee ja Männiliiva tänavaga. * '''[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Sütiste piirkond. Piirneb Sütiste tee ja Sõpruse puiesteega. Kunagine tõmbekeskus oli ABC-8. * '''[[Mustamäe IX mikrorajoon]]'''. Tuntud ka kui Mustamäe haigla piirkond. Piirneb Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Tammsaare tee, Tervise tn ja Retke teega. * '''[[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]]'''. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i teaduslinnaku ajalugu Mustamäel algab [[1962]]. aastal, kui pandi esimene nurgakivi [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] hoonele (praegune 5. õppehoonele). Piirkonda ilmestab suur [[männimets]]. Sääse ja Siili mikrorajoone peeti samuti osana Mustamäe põhiosast, kuna seda ilmestavad korterelamud ja kunagised ABC-poed: * '''[[Siili tänav (Tallinn)|Siili mikrorajoon]]'''. Tuntud Siili piirkonnana (trollibussi- ja autobussipeatuse nime järgi). Piirnes Tammsaare tee ja Sõpruse puiesteega, ning asub Mustamäe ja Kristiine linnaosade piiril, mida eraldas peamiselt mööda Tildri tänavat vooklev kõrgepingeliin, mis 2017. aastal eemaldati.<ref>{{netiviide |Autor=Marek Kuul |Pealkiri=Elering vabastab Tallinnas Siili piirkonna elanikud akende taga kulgevast kõrgepingeliinist |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2016-07-03 |URL= https://www.err.ee/562772/elering-vabastab-tallinnas-siili-piirkonna-elanikud-akende-taga-kulgevast-korgepingeliinist |online=2024-10-11}}</ref> Tõmbekeskus oli ABC-3, mis oli peamiselt toidupood. Samas hoones asub nüüd Maxima pood. * '''[[Sääse tänav|Sääse mikrorajoon]]'''. Tuntud Sääse piirkonnana (trolli- ja bussipeatuse nime järgi). Tõmbekeskus oli ABC-7. == Mustamäe asumi tänavad == Tänavad, mis asuvad Mustamäel või läbivad asumit (seisuga [[3. juuni]] [[2011]]<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]. 3. juuni 2011</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. 3. juuni 2011</ref>): [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee]], [[Herilase tänav]], [[Kadaka tee]], [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Lepatriinu tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Männiliiva tänav]], [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]], [[Retke tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Juhan Sütiste tee]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tervise tänav]], [[Eduard Vilde tee]] ja [[Üliõpilaste tee]]. [[File:Õhuvaade Männi pargile.png|300px|thumb|Õhuvaade Männipargile]] == Looduskeskkond == Mustamäe asub [[Harku tasandik]]ul, mida lõuna poolt piirab [[Mustamäe nõlv]]. Kogu looduskeskkonna paremaks säilitamiseks on sinna loodud [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Suuremal hulgal on säilinud asumis looduslik roheala (näiteks [[Sütiste mets]], [[Kadaka mets]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ümbrus), kus [[okaspuu]]dest domineerib [[mänd]]. Lisaks on rajatud linnaparke ([[Männipark]] ja [[Lepistiku park]])<ref>[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava]</ref>. Lepistiku pargis kasvavad peamiselt sanglepad ja hall-lepad, Männipargis peamiselt noored männid. Männipargi alale plaaniti algselt luua Mustamäe keskus, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.<ref name=":0" /> Paljud pinnaveekogud on linnaosa ehitustegevuse käigus suunatud kanalisatsioonisüsteemi. IX mikrorajoonis on säilinud [[Lepasalu allikad]], ajaloolise [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja lätted<ref>[[Robert Nerman|Nerman, Robert]].[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]</ref><ref>Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees (2008) 05. september</ref>. ==Eesti kultuuris== Mustamäe tuntuim kajastuseks [[eesti kirjandus]]es peetakse [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Sügisball]]". Muusikas on tuntud helilooja [[Avo Tamme]] "[[Mustamäe valss]]" (1971, sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]). Mustamäel on antud välja mitut ajalehte. Aastatel 1994–2000 ilmus [[Mustamäe Haigla Teataja]], 1994. aastast üllitab Mustamäe linnaosa valitsus ajalehte [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] ja 2000. aastast OÜ Ajaratas Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse venekeelset ajalehte Мустамяэ. 2010. aastast annab [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Mustamäe piirkond välja ajalehte [[Mustamäe Ekspress]].<ref>http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/dmustam{u00E4}e/dmustamw~be/1%2C4%2C27%2CB/exact&FF=dmustamw~be&1%2C21%2C{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *[[Vana-Mustamäe]] *[[Auhind "Mõtlev mees"]] *[[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]] *[[Jäämäekivi]] == Pildid == <gallery> Fail:TLA 1465 1 7079 Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Vaade Mustamäele Sõpruse puiesteel Liivaku bussipeatuse lähedal asuva maja katuselt. All paremal Liivaku peatuse ootepaviljon Fail:TLA 1465 1 7102 Tallinna Tehnikaülikool 26 09 2008 fotogr Enriko Sala.jpg|Tallinna Tehnikaülikool Fail:TLA 1465 1 6952 Vaade trampliini juurest Mustamäele 1970ndad.jpg|Vaade trampliini juurest, 1970. aastad Fail:TLA 1465 1 2441 Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel 1963 fotogr Veermets.jpg|Tallinna Polütehnilise Instituudi uued hooned Mustamäel (1963) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Loone Ots "Mustamäe valss" Tartu: [[Petrone Print]], 2012 * Meila Pihlak, Ave Teder "Minu kodupaik Mustamäe: õpik-töövihik" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 2004 * "Mustamäe: Mustamäe linnaosa ajaleht = газета управы Мустамяэ" Tallinn: Mustamäe Linnaosa Valitsus, 1994-k.a * Kiira Robert "Nõmme ja Mustamäe" Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * E. Rand, K. Robert "Tallinn: Mustamäe ja Nõmme" Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (fotoalbum) ==Välislingid== * [http://www.estonia360.ee/mustamae_sytiste_perh/ Mustamäe 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.tallinn.ee/est/mustamae Mustamäe linnaosa valitsuse koduleht] * [http://ohtuleht.ee/496806 "Lapin: Mustamäe oleks vaja õhku lasta!"] Õhtuleht, 22. oktoober 2012 (kokkuvõte arhitekt Leonhard Lapini esinemisest Tallinna visioonikonverentsil "Elu mägedel – 50 aastat hiljem") * Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=81&nid=9875&lang=5 "Mustamäe juubel tuleb Karavani ja Getteriga"] Pealinn, 21. mai 2012 * Hille Tänavsuu [http://www.postimees.ee/988988/mustamae-valss-valss-labi-lapsepolve-ja-kooliaastate/ "Mustamäe valss» - valss läbi lapsepõlve ja kooliaastate"] Postimees, 28. september 2012 *[https://www.youtube.com/watch?v=Oz3mTeQz67c& Kaadrid Mustamäe ajaloost (1958-1971)] *[https://www.facebook.com/margus.mandveer/posts/pfbid0u1rmtGTXR86Vo8G7yRAAkFynjekVSSfHkGc5jVnVFZfiSwCDH6ZWDMdP96x61K6Zl Nostalgiamuuseum] Margus Mändveer 19. XI 2023 {{Mustamäe linnaosa}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] ikit02dys0lhl2omibn1zcugmc96agw Alar Laats 0 36602 6741838 6619118 2024-10-11T06:06:37Z Trebors 57925 6741838 wikitext text/x-wiki '''Alar Laats''' (sündinud [[11. mai]]l [[1954]]) on eesti [[teoloog]]. == Elulugu == Alar Laats on lõpetanud 1972. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-21 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108203544/http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1977. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] teoreetilise [[füüsika]] erialal. [[1980]]–1988 õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]] [[teoloogia]]t ja [[1988]]–1989 oli ta külalisüliõpilane [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Leningradi Vaimulik Akadeemia|Leningradi Vaimulikus Akadeemias]]. [[1989]]–[[1990]] jätkas Alar Laats magistriõpinguid teoloogia alal [[Birminghami ülikool]]is. Aastatel [[1991]]–[[1995]] õppis Alar Laats [[Cambridge'i ülikool]]i [[doktorantuur]]is, kus ta kaitses [[süstemaatiline teoloogia|süstemaatilise teoloogia]] valdkonnas filosoofiadoktori kraadi. Alar Laats töötas 1996–2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas dotsendi ja [[professor]]ina süstemaatilise usuteaduse õppetoolis, seejärel luterliku usuteaduse õppetooli professorina. Aastatel [[2004]]–[[2005]] oli ta [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] [[rektor]] ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna luterliku usuteaduse õppetooli külalisprofessor. 2006–2011 töötas ta Tallinna Ülikooli usundiloo professorina. Ordineeriti [[20. mai]]l [[2004]] õpetajaks. [[Mai]]s [[2012]] kustutati ta vaimulike nimekirjast<ref>[http://www.eestikirik.ee/node/14428 Otsused] "Eesti Kirik" 16. mai 2012</ref>. Alar Laats on osalenud mitme [[EELK]] komisjoni töös ja olnud [[Kirikute Maailmanõukogu]] komisjoni ''[[Faith and Order]]'' plenaarkomisjoni, [[Cambridge'i teoloogiaselts]]i ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja [[Trames]] toimetuskolleegiumi liige. Ta oli 2005. aastal [[Martin Lutheri Ühing]]u asutajaliige ja esimene esimees. Alar Laatsi tähtsaim teadusvaldkond on süstemaatiline teoloogia, peamisteks uurimissuundadeks suhted ida- ja läänekristluse vahel. Aastal [[1980]] kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]]. ==Tunnustus== *2006 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa on vaimulik [[Annika Laats]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Laats, Alar}} [[Kategooria:EELK Usuteaduse Instituudi rektorid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] ihd44ubfray93pq1mfyot9kvw7ppwlj Eesti Olümpiakomitee 0 37942 6741933 6256785 2024-10-11T11:09:24Z 194.204.18.98 Kersti Kaljulaid lisatud EOK presidendina 6741933 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Olümpiakomitee lipp.jpg|thumb|Eesti Olümpiakomitee lipp]] '''Eesti Olümpiakomitee''' ([[lühend]] '''EOK''') on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. == Ajalugu<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/eok-taasasutajad|pealkiri=EOK taasasutajad|väljaanne=EOK koduleht|aeg=|vaadatud=14.01.2020}}</ref> == Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923. Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas [[Erika Salumäe]] ja [[Tiit Sokk]] kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all. 1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: [[Arnold Green]], [[Rein Haljand]], [[Bruno Junk]], [[Eri Klas]], Tõnu Laak, [[Ants Laos]], [[Mikk Mikiver]], [[Peedu Ojamaa]], [[Gunnar Paal]], [[Toomas Savi]], [[Aado Slutsk]], [[Jaan Talts]], [[Mart Tarmak]], [[Jaak Uudmäe]], [[Atko Viru|Atko-Meeme Viru]]. Tänapäevane EOK moodustati 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud [[Eesti Spordi Keskliit]]. == Liikmed == EOK liikmeteks on spordialaliidud, spordiühendused, maakondade ja linnade spordiliidud ning olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilised isikud. EOK liikmeskonna moodustavad seisuga november 2022<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed|pealkiri=EOK liikmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.12.2022}}</ref>: * 107 spordiorganisatsiooni ja -ühendust: ** 68 spordialaliitu (olümpia- ja mitteolümpiaaladelt) ** 20 spordiühendust ** 19 piirkondlikku spordiliitu * 16 füüsilist isikut: [[Irina Embrich]] (alates 2019), [[Tõnu Endrekson]] (2019), [[Gerd Kanter]], [[Tõnu Laak]] (1989), [[Andres Lipstok]] (1994), [[Janika Mölder]], [[Erki Nool]], [[Tiit Nuudi]] (1992), [[Erika Salumäe]] (1997), [[Neinar Seli]], [[Urmas Sõõrumaa]], [[Kristina Šmigun|Kristina Šmigun-Vähi]], [[Mart Tarmak]] (1989, [[Toomas Tõnise]] (1992), [[Tõnu Tõniste]] (2019), [[Jaak Uudmäe]] (1989). EOK auliikmed on<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/auliikmed|pealkiri=EOK auliikmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Rein Haljand]], [[Sven Kolga]], [[Ants Laos]], [[Jaak Lipso]], [[Tõnu Lume]], [[Peeter Mardna]], [[Gunnar Paal]], [[Aavo Pikkuus]], [[Erika Salumäe]], [[Toomas Savi]], [[Heino Sisask]], [[Tiit Sokk]], [[Ivar Stukolkin]], [[Jaan Talts]], [[Jüri Tarmak]], [[Svetlana Tširkova|Svetlana Tširkova-Lozovaja]], [[Jaak Uudmäe]], [[Gerd Kanter]], [[Erki Nool]], [[Julia Beljajeva]], [[Katrina Lehis]], [[Irina Embrich]], [[Erika Kirpu]]. == Juhtimine == Eesti Olümpiakomiteed juhivad täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president ja peasekretär. Igapäevane töö on koondunud EOK sekretariaati. EOK peasekretär on alates 2013. aastast [[Siim Sukles]]. === Täiskogu === Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, igal liikmel on üks hääl. Täiskogu otsustab teiste ülesannete seas EOK põhikirja, missiooni, põhieesmärkide ja tegevussuundade muutmise, uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise üle, kinnitab majandusaasta aruande ja annab aunimetusi. Täiskogul valitakse ka EOK täitevkomitee, esindajate kogu liikmed, president ja asepresidendid. === Esindajate kogu === Esindajate kogu on koosolek, mis toimub täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogul on 67 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve. === Täitevkomitee === Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ''ex officio'' EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate Eesti spordialaliitude esindajad. Täitevkomiteel on palju ülesandeid, sealhulgas viib ta ellu täiskogu ja esindajate kogu otsuseid, teostab EOK strateegilist juhtimist ja arendustegevust, kiidab heaks ja esitab täiskogule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja järgmise aasta eelarve projekti, otsustab EOK vahendite kasutamise esindajate kogu poolt kinnitatud eelarve piires, koordineerib EOK liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi ning otsustab muude täitevkomitee pädevusse antud küsimuste üle. 8. juunil 2020 kinnitas EOK täiskogu täitevkomitee koosseisu<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/taitevkomitee|pealkiri=EOK täitevkomitee|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: *President – [[Urmas Sõõrumaa]] *Asepresidendid: Erich Teigamägi ja Toomas Tõnise *Täitevkomitee liikmed: [[Allar Levandi]], [[Anne Rei]], [[Gerd Kanter]] (täitevkomitee liige ''ex officio'' EOK sportlaskomisjoni esimehena), [[Hanno Pevkur]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Helle-Moonika Helme]], [[Indrek Saar]], [[Jaanus Karilaid]], [[Kristjan Port]], [[Lauri Luik]], [[Mihhail Kõlvart]], [[Oliver Kruuda]], Raivo Rand, [[Remo Holsmer]], [[Sven Sester]] === President === EOK president juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust, esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, juhib täitevkomitee tegevust ning juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur|pealkiri=EOK struktuur|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> EOK presidendid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/presidendid|pealkiri=EOK presidendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: * [[Friedrich Akel]] (esimees, 1924–1931) *[[Johan Laidoner]] (esimees, 1934–1940) *[[Arnold Green]] (1989–1997) *[[Tiit Nuudi]] (1997–2001) *[[Mart Siimann]] (2001–2012) *[[Neinar Seli]] (2012–2016) *[[Urmas Sõõrumaa]] (2016–2024) *Kersti Kaljulaid (2024-...) EOK aupresidendid on [[Tiit Nuudi]], [[Mart Siimann]], [[Andres Lipstok]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/aupresidendid|pealkiri=EOK aupresidendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Seotud organisatsioonid == '''[[Spordikoolituse ja -Teabe SA|Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus]]''' EOK asutas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et luua uusi võimalusi spordi toetamiseks ja arendamiseks ning arendamaks sporditegevust toetavaid tugiteenuseid. Sihtasutus korraldab spordialaste kutsekvalifikatsioonide, õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamist ja rakendamist eelkõige treeneritele; korraldab treenerite, sporditöötajate ja spordijuhtide ning teiste spordispetsialistide koolitusi; tegutseb treenerite kutseandmise keskusena, viib läbi kutseeksameid ja -teste; kogub, töötleb, haldab ja levitab spordialast teavet, on Eesti Spordiregistri volitatud töötleja; viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises; haldab ja arendab spordi- ja õppeeesmärgil sihtasutuse vara; korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse hallatavast portaalist sport.ee leiab ulatuslikud andmebaasid kogu Eesti spordi kohta. '''[[Spordimeditsiini Sihtasutus]]''' Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas EOK 1998. aastal, tagamaks tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Enamik Eesti tipp- ja noorsportlasi käib seal regulaarsetel koormustestidel, spordiarsti konsultatsioonidel, füsioteraapiaseanssidel taastumiseks, samuti ravi saamas vigastuste korral. Lisaks pakub Spordimeditsiini SA spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastussportlastele. '''[[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]''' Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige. '''Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus''' Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala – uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad. '''[[Eesti Olümpiaakadeemia]]''' Eesti Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud organisatsioonina ning alates 2009. aastast jätkas tegevust EOK iseseisva liikmena. Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on edendada olümpialiikumist läbi olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide. Akadeemia tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes. ==Eelarve== 2017. aasta eelarveks kinnitati 6,1 miljonit eurot,<ref>https://eok.ee/organisatsioon/uudised/eesti-olumpiakomitee-taiskogu-kinnitas-2017-aasta-majandusaasta-aruande</ref> 2018. aastaks 5,96 miljonit eurot,<ref>https://www.ekjl.ee/uudised/eok-tostab-c-taseme-olumpiaettevalmistustoetusi/</ref> 2019. aasta eelarveks 12,45 miljonit eurot,<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-esindajate-kogu-kinnitas-rekordilise-eelarve-tokyo-om-i-kriteeriumid-ja-hindas-eesti-koondise-esinemist-pyeongchangi-om-il</ref> 2020. ja 2021. aasta eelarveks 14,4 miljonit eurot<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-2020-eelarveks-kinnitati-rekordilised-14-4-miljonit-eurot</ref><ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-2021-aasta-eelarveks-kinnitati-14-4-miljonit-eurot</ref> ning 2022. aasta eelarveks 14,7 miljonit eurot.<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-esindajate-kogu-kinnitas-rekordilise-eelarve-ja-hindas-eesti-esinemist-tokyo-omil</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] * [[Eesti Spordi Kongress]] * [[Team Estonia]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Estonian Olympic Committee}} * [http://www.eok.ee Eesti Olümpiakomitee] * [https://www.facebook.com/Olympiafann Olen Olümpiafänn – Facebooki leht] {{Eesti spordialaliidud}} [[Kategooria:Rahvuslikud olümpiakomiteed]] [[Kategooria:Eesti olümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]] lk7h6u8y6ll2vr9kjnm7n5arsuk1785 6741935 6741933 2024-10-11T11:10:40Z 194.204.18.98 6741935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Olümpiakomitee lipp.jpg|thumb|Eesti Olümpiakomitee lipp]] '''Eesti Olümpiakomitee''' ([[lühend]] '''EOK''') on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. == Ajalugu<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/eok-taasasutajad|pealkiri=EOK taasasutajad|väljaanne=EOK koduleht|aeg=|vaadatud=14.01.2020}}</ref> == Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923. Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas [[Erika Salumäe]] ja [[Tiit Sokk]] kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all. 1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: [[Arnold Green]], [[Rein Haljand]], [[Bruno Junk]], [[Eri Klas]], Tõnu Laak, [[Ants Laos]], [[Mikk Mikiver]], [[Peedu Ojamaa]], [[Gunnar Paal]], [[Toomas Savi]], [[Aado Slutsk]], [[Jaan Talts]], [[Mart Tarmak]], [[Jaak Uudmäe]], [[Atko Viru|Atko-Meeme Viru]]. Tänapäevane EOK moodustati 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud [[Eesti Spordi Keskliit]]. == Liikmed == EOK liikmeteks on spordialaliidud, spordiühendused, maakondade ja linnade spordiliidud ning olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilised isikud. EOK liikmeskonna moodustavad seisuga november 2022<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed|pealkiri=EOK liikmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.12.2022}}</ref>: * 107 spordiorganisatsiooni ja -ühendust: ** 68 spordialaliitu (olümpia- ja mitteolümpiaaladelt) ** 20 spordiühendust ** 19 piirkondlikku spordiliitu * 16 füüsilist isikut: [[Irina Embrich]] (alates 2019), [[Tõnu Endrekson]] (2019), [[Gerd Kanter]], [[Tõnu Laak]] (1989), [[Andres Lipstok]] (1994), [[Janika Mölder]], [[Erki Nool]], [[Tiit Nuudi]] (1992), [[Erika Salumäe]] (1997), [[Neinar Seli]], [[Urmas Sõõrumaa]], [[Kristina Šmigun|Kristina Šmigun-Vähi]], [[Mart Tarmak]] (1989, [[Toomas Tõnise]] (1992), [[Tõnu Tõniste]] (2019), [[Jaak Uudmäe]] (1989). EOK auliikmed on<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/auliikmed|pealkiri=EOK auliikmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Rein Haljand]], [[Sven Kolga]], [[Ants Laos]], [[Jaak Lipso]], [[Tõnu Lume]], [[Peeter Mardna]], [[Gunnar Paal]], [[Aavo Pikkuus]], [[Erika Salumäe]], [[Toomas Savi]], [[Heino Sisask]], [[Tiit Sokk]], [[Ivar Stukolkin]], [[Jaan Talts]], [[Jüri Tarmak]], [[Svetlana Tširkova|Svetlana Tširkova-Lozovaja]], [[Jaak Uudmäe]], [[Gerd Kanter]], [[Erki Nool]], [[Julia Beljajeva]], [[Katrina Lehis]], [[Irina Embrich]], [[Erika Kirpu]]. == Juhtimine == Eesti Olümpiakomiteed juhivad täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president ja peasekretär. Igapäevane töö on koondunud EOK sekretariaati. EOK peasekretär on alates 2013. aastast [[Siim Sukles]]. === Täiskogu === Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, igal liikmel on üks hääl. Täiskogu otsustab teiste ülesannete seas EOK põhikirja, missiooni, põhieesmärkide ja tegevussuundade muutmise, uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise üle, kinnitab majandusaasta aruande ja annab aunimetusi. Täiskogul valitakse ka EOK täitevkomitee, esindajate kogu liikmed, president ja asepresidendid. === Esindajate kogu === Esindajate kogu on koosolek, mis toimub täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogul on 67 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve. === Täitevkomitee === Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ''ex officio'' EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate Eesti spordialaliitude esindajad. Täitevkomiteel on palju ülesandeid, sealhulgas viib ta ellu täiskogu ja esindajate kogu otsuseid, teostab EOK strateegilist juhtimist ja arendustegevust, kiidab heaks ja esitab täiskogule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja järgmise aasta eelarve projekti, otsustab EOK vahendite kasutamise esindajate kogu poolt kinnitatud eelarve piires, koordineerib EOK liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi ning otsustab muude täitevkomitee pädevusse antud küsimuste üle. 8. juunil 2020 kinnitas EOK täiskogu täitevkomitee koosseisu<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/taitevkomitee|pealkiri=EOK täitevkomitee|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: *President – [[Urmas Sõõrumaa]] *Asepresidendid: Erich Teigamägi ja Toomas Tõnise *Täitevkomitee liikmed: [[Allar Levandi]], [[Anne Rei]], [[Gerd Kanter]] (täitevkomitee liige ''ex officio'' EOK sportlaskomisjoni esimehena), [[Hanno Pevkur]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Helle-Moonika Helme]], [[Indrek Saar]], [[Jaanus Karilaid]], [[Kristjan Port]], [[Lauri Luik]], [[Mihhail Kõlvart]], [[Oliver Kruuda]], Raivo Rand, [[Remo Holsmer]], [[Sven Sester]] === President === EOK president juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust, esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, juhib täitevkomitee tegevust ning juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur|pealkiri=EOK struktuur|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> EOK presidendid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/presidendid|pealkiri=EOK presidendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: * [[Friedrich Akel]] (esimees, 1924–1931) *[[Johan Laidoner]] (esimees, 1934–1940) *[[Arnold Green]] (1989–1997) *[[Tiit Nuudi]] (1997–2001) *[[Mart Siimann]] (2001–2012) *[[Neinar Seli]] (2012–2016) *[[Urmas Sõõrumaa]] (2016–2024) *[[Kersti Kaljulaid]] (2024-...) EOK aupresidendid on [[Tiit Nuudi]], [[Mart Siimann]], [[Andres Lipstok]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/aupresidendid|pealkiri=EOK aupresidendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Seotud organisatsioonid == '''[[Spordikoolituse ja -Teabe SA|Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus]]''' EOK asutas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et luua uusi võimalusi spordi toetamiseks ja arendamiseks ning arendamaks sporditegevust toetavaid tugiteenuseid. Sihtasutus korraldab spordialaste kutsekvalifikatsioonide, õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamist ja rakendamist eelkõige treeneritele; korraldab treenerite, sporditöötajate ja spordijuhtide ning teiste spordispetsialistide koolitusi; tegutseb treenerite kutseandmise keskusena, viib läbi kutseeksameid ja -teste; kogub, töötleb, haldab ja levitab spordialast teavet, on Eesti Spordiregistri volitatud töötleja; viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises; haldab ja arendab spordi- ja õppeeesmärgil sihtasutuse vara; korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse hallatavast portaalist sport.ee leiab ulatuslikud andmebaasid kogu Eesti spordi kohta. '''[[Spordimeditsiini Sihtasutus]]''' Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas EOK 1998. aastal, tagamaks tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Enamik Eesti tipp- ja noorsportlasi käib seal regulaarsetel koormustestidel, spordiarsti konsultatsioonidel, füsioteraapiaseanssidel taastumiseks, samuti ravi saamas vigastuste korral. Lisaks pakub Spordimeditsiini SA spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastussportlastele. '''[[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]''' Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige. '''Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus''' Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala – uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad. '''[[Eesti Olümpiaakadeemia]]''' Eesti Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud organisatsioonina ning alates 2009. aastast jätkas tegevust EOK iseseisva liikmena. Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on edendada olümpialiikumist läbi olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide. Akadeemia tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes. ==Eelarve== 2017. aasta eelarveks kinnitati 6,1 miljonit eurot,<ref>https://eok.ee/organisatsioon/uudised/eesti-olumpiakomitee-taiskogu-kinnitas-2017-aasta-majandusaasta-aruande</ref> 2018. aastaks 5,96 miljonit eurot,<ref>https://www.ekjl.ee/uudised/eok-tostab-c-taseme-olumpiaettevalmistustoetusi/</ref> 2019. aasta eelarveks 12,45 miljonit eurot,<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-esindajate-kogu-kinnitas-rekordilise-eelarve-tokyo-om-i-kriteeriumid-ja-hindas-eesti-koondise-esinemist-pyeongchangi-om-il</ref> 2020. ja 2021. aasta eelarveks 14,4 miljonit eurot<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-2020-eelarveks-kinnitati-rekordilised-14-4-miljonit-eurot</ref><ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-2021-aasta-eelarveks-kinnitati-14-4-miljonit-eurot</ref> ning 2022. aasta eelarveks 14,7 miljonit eurot.<ref>https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-esindajate-kogu-kinnitas-rekordilise-eelarve-ja-hindas-eesti-esinemist-tokyo-omil</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] * [[Eesti Spordi Kongress]] * [[Team Estonia]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Estonian Olympic Committee}} * [http://www.eok.ee Eesti Olümpiakomitee] * [https://www.facebook.com/Olympiafann Olen Olümpiafänn – Facebooki leht] {{Eesti spordialaliidud}} [[Kategooria:Rahvuslikud olümpiakomiteed]] [[Kategooria:Eesti olümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]] cmd1e90rsjhuuncrvwftlwktonfg6oh Jaan Kaplinski 0 40184 6741886 6738424 2024-10-11T08:38:55Z Heldeke 191433 Lisatud kaks viidet. 6741886 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Infokast kirjanik | nimi = Jaan Kaplinski | pilt = Kaplinski, Jaan.IMG 9426.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Jaan Kaplinski esinemas kirjandus&shy;festivali [[HeadRead]] raames [[Kloostri Ait|Kloostri Aidas]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014</small> <!-- --> | sünninimi = | sünniaeg = 22. jaanuar 1941 | sünnikoht = Tartu | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|8|8|1941|1|22}} | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkool]]<br>[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | elukutse = kirjanik, tõlkija, filosoof | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = {{Lihtloend| * "[[Tolmust ja värvidest]]" * "[[Mitu suve ja kevadet]]" * "[[Vaikus saab värvideks]]" }} | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Juhan Liivi luuleauhind]] * [[Eino Leino auhind]] * [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] * [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] * [[Jaan Kaplinski#Tunnustus|''Loend...'']] }} | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = Küllike Kaplinski<br>[[Tiia Toomet]] | elukaaslane = | lapsed = [[Maarja Kaplinski]], [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]], [[Elo-Mall Toomet]] ja [[Märt-Matis Lill]] | sugulased = [[Jerzy Kapliński]] (isa), [[Nora Kaplinski]] (ema) <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Jaan Kaplinski''' ([[22. jaanuar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[8. august]] [[2021]]) oli [[eestlased|eesti]] proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof. [[Tartu linna aukodanik]]. Ta oli üks Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Tema luulekogude seas on näiteks "[[Tolmust ja värvidest]]", "[[Valge joon Võrumaa kohale]]", "[[Uute kivide kasvamine]]", "[[Õhtu toob tagasi kõik]]", "[[Mitu suve ja kevadet]]" ja "[[Vaikus saab värvideks]]". Korduvalt esitati teda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.{{lisa viide}} == Elukäik == Jaan Kaplinski sündis Tartus poola rahvusest õppejõu [[Jerzy Kaplinski]] ja eestlannast tantsija [[Nora Kaplinski|Nora Raudsepp-Kaplinski]] pojana.<ref name="EKL" /> Ta lõpetas [[1958]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja õppis 1958–[[1964]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka [[strukturaallingvistika|strukturaal-]] ja [[rakenduslingvistika]]t.<ref name="EKL" /> Ta töötas 1964–1972 vanemlaborandina [[Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus]]es ja sotsioloogialaboris, oli 1968–1970 eesti keele kateedri aspirant ja 1974–1980 [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.<ref name="EKL" /> 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri [[Ugala]] kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.<ref name="EKL" /> Hiljem oli ta vabakutseline. 2000. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. [[1968]]. aastast oli Kaplinski [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. [[1980]]. aastal sõnastas Kaplinski [[40 kiri|40 kirja]] esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi.{{lisa viide}} Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus [[Eesti Kongress]]i ja aastail [[1992]]–[[1995]] [[Riigikogu|Riigikokku]]. Poliitikasse kutsus teda [[Edgar Savisaar]]. Poliitikasse edasi jäämist mõjutas töö iseloom ja riigikogulaste pension.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Vilja Kiisler]]|url=https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|pealkiri=Jaan Kaplinski: mul on diagnoositud ränk haigus ja huvitav on jälgida selle progressi|väljaanne=[[Delfi (portaal)]]|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612024351/https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|arhiivimisaeg=2020-06-12}}</ref> Temast on valminud dokumentaalfilm "[[Kaplinski süsteem]]" (2011). 2022. aasta mais loodi Tartus [[Jaan Kaplinski Selts]].<ref>[https://www.err.ee/1608589669/tartus-asutatakse-jaan-kaplinski-selts "Tartus asutatakse Jaan Kaplinski selts"] ERR, 6. mai 2022</ref> == Looming == [[Pilt:KaplinskiIMGP5904.JPG|pisi|Jaan Kaplinski esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 18. mai 2009</small>]] ===Luule=== Kaplinski esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus [[1965]] noorte autorite [[kassetipõlvkond|kassetis]]. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb see tolleaegse luule peavooluga. [[1967]]. aastal avaldatud luulekogu "[[Tolmust ja värvidest]]" on Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi ("[[Vercingetorix]] ütles", "Me peame ju väga tasa käima", "Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb kirkaid lühivalemeid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: "Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina "minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla."<ref name="3JA5W" /> Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab [[1976]]. aastal ilmunud "Ma vaatasin päikese aknasse", kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast [[1958]]). 1970. aastate algul muutus Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustas juba "[[Valge joon Võrumaa kohale]]" (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967–1968. Eriti sõnasäästlik on 1970–1972 valminud "Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus "[[Uute kivide kasvamine]]", 1977), kus Kaplinski koostab värsi mõistet hüljates teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973–1975 kirjutatud poeem "Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor refleksiivselt kirjutab: "kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: "See on šamaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".<ref name="qCi7c" /> Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982. aastal ilmunud "Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on taandunud. [[1985]]. aastal ilmus Kaplinski luulekogu "[[Õhtu toob tagasi kõik]]", mis lõi tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. "Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus "Läbi metsa". Luulekogu "[[Mitu suve ja kevadet]]" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja [[Su Dungpo]] (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga "kiindumus [[zen-budism|''chan''-budismisse]]". Raamatus "Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, "Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001. aastal on Kaplinski eestinduses ilmunud [[Laozi]] [[Daodejing|"Daodejing"]]. 2000. aastal ilmunud "Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri "Valitud luuletused" on eksitav). ===Proosa=== 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: "Jää ja kanarbik" (ajakirjas Looming, 1989, nr 11), "Kust tuli öö" (1990), "Jää ja Titanic" (1995). 1990. aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri "Teekond Ayia Triadasse" (1993) arutleb [[antiikkultuur]]i, [[mütoloogia]] ja [[religioon]]i üle. "Silm" ja "Hektor" (2000) on [[ulme]]jutud. "Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muu hulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos "Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani "[[Seesama jõgi]]" (2007) tegevus toimub 1960. aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. ===Esseed=== Jaan Kaplinski mahukas esseelooming on suurelt osalt koondatud kogumikesse "Poliitika ja antipoliitika" (1992), "See ja teine" (1996), "Võimaluste võimalikkus" (1997), "Usk on uskmatus" (1998) ja "Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 2000–2001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. ===Populaarteaduslik kirjandus=== Jaan Kaplinski armastas lugeda ka populaarteaduslikku kirjandust ja ta on kirjutanud raamatu "Teispool sinist taevast" (2009). ==Väljaspool Eestit== Jaan Kaplinski oli tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, [[Heebrea keel|heebrea]], ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi, hiina jt keelde. Kui 2007. aastal tõlgiti [[Göteborgi raamatumess]]i jaoks [[rootsi keel]]de 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.<ref name="n1xAz" /> ==Tunnustus== * 1968 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Tolmust ja värvidest...") * 1985 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Tule tagasi helmemänd") * 1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (kodu- ja välismaises perioodikas avaldatud artiklite ja esseede eest) * 1992 – [[Eino Leino auhind]] * 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Mitu suve ja kevadet") * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|907}}</ref> * 1997 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Jää ja Titanic", "Mitu suve ja kevadet") * 1997 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (esseekogud "See ja teine" ja "Võimaluste võimalikkus") * 1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Silm") * 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse") * 2003 – [[Max Jacobi auhind]] (Prantsusmaa)<ref>[http://www.max-jacob.com/prix-max-jacob.html Prix Max Jacob]</ref> * 2003 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler * 2004 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Isale") * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1167}}</ref> * 2009 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Paralleele ja parallelisme”) * 2010 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * 2012 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Nelikümmend aastat tagasi") * 2015 – [[Vene preemia]]{{lisa viide}}<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Neeme |kuupäev=22. aprill 2015 |pealkiri=Kaplinskile anti Moskvas üle mainekas Venemaa kirjandusauhind |väljaanne=ERRi kultuuriportaal |url=https://kultuur.err.ee/305988/kaplinskile-anti-moskvas-ule-mainekas-venemaa-kirjandusauhind |vaadatud=11. oktoobril 2024}}</ref> * 2016 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * 2016 – [[Euroopa kirjandusauhind]]{{lisa viide}}<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=3. veebruar 2016 |pealkiri=Jaan Kaplinski võitis Euroopa kirjandusauhinna |väljaanne=ERRi kultuuriportaal |url=https://kultuur.err.ee/310395/jaan-kaplinski-voitis-euroopa-kirjandusauhinna |vaadatud=11. oktoobril 2024}}</ref> * 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind – "Улыбка Вегенера“ („Wegeneri naeratus“)) * 2018 – [[Andrei Belõi auhind]] * 2020 – [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] ("Latsepõlve suve", "Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni") == Teosed == === Luule === *Jäljed allikal (1965) *Kalad punuvad pesi (1966) *[[Tolmust ja värvidest]] (1967) *[[Valge joon Võrumaa kohale]] (1972) *Ma vaatasin päikese aknasse (1976) *[[Uute kivide kasvamine]] (1977) *Raske on kergeks saada (1982) *Tule tagasi helmemänd (1984) *[[Õhtu toob tagasi kõik]] (1985) *Käoraamat. Luulet 1956–1980 (1986) *Hinge tagasitulek (1990) *Tükk elatud elu. Tekste 1986–1989 (1991) *[[Mitu suve ja kevadet]] (1995) *Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995–1997 (1998) *Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) *[[Vaikus saab värvideks]] (2006) *Teiselpool järve (2008) *[[Tiivulise sõrme jälg]] (avaldamata, vene keeles)<ref name=":0" /> === Proosa === * Kust tuli öö (1990) * Teekond Ayia Triadasse (1993) * Jää ja Titanic (1995) * Silm / Hektor (2000) * Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse (2000) * Kajakas võltsmunal (2000) * Isale (2003) *[[Seesama jõgi]] (2007) * [[Jää ...]] (2009) * Jutte (2014) * Latsepõlve suve (2019) * Vaimu paik (2021) (sarjast "[[Ööülikooli Raamatukogu|Ööülikooli raamatukogu"]]) ===Näitekirjandus=== * "[[Neljakuningapäev]]" (lavastatud aastal [[1977]], raamatuna ilmunud 2015) * "[[Liblikas ja peegel]]" (kirjutatud aastal [[1980]]) === Lasteraamatud === *Kuhu need värvid jäävad (1975) koos [[Tiia Toomet]]iga *Udujutt (1977) *Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) *Jänes (1980) *Jalgrataste talveuni (1987) *Kaks päikest (2005) *Põhjatuul ja lõunatuul (2006) ===Populaarteaduslik kirjandus=== *Teispool sinist taevast (2009) ===Artiklid ja esseed=== * Poliitika ja antipoliitika (1992) * See ja teine (1996) * Võimaluste võimalikkus (1997) * Usk on uskmatus (1998) * [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/euroopa-piirid-ja-piirivalvurid?id=69008191 Euroopa piirid ja piirivalvurid] (EE 2003) * Kõik on ime (sarjast "[[Eesti mõttelugu]]") (2004) * Paralleele ja parallelisme (Artiklid ja killud. Sarjast "Kaasaegne mõte"), Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 276 lk, ISSN 1736-3136, ISBN 978-9949-19-040-9 *[[Eesti, estoranto ja teised keeled]] (2020)<ref name=":0" /> ==== Artikleid perioodikas ==== * [http://www.epl.ee/artikkel/477446 Eesti ja Eurussia...], EPL.ee, 9. september 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/482245 Müür ja karneval], EPL.ee, 10. november 2009 ==Isiklikku== Jaan Kaplinski ristiisa oli [[Indro Montanelli]]. Viimastel aastatel elas Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski esimene abikaasa oli ajaloolane [[Küllike Kaplinski]] (1937), abielust sündis tütar [[Maarja Kaplinski]] (1964). Abielust [[Tiia Toomet]]iga sündisid [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]] ja [[Elo-Mall Toomet]]. [[Anne Lill]]ega on tal poeg [[Märt-Matis Lill]]<ref name="4oG4S" />. Kaplinski talvitas oma abikaasaga [[Sámose saar]]el. Ta hakkas kirjanduse vastu huvi tundma pärast vene klassikalise luule lugemist. Kaplinski nimetas oma peaaegu-ristiisaks [[Indro Montanelli]]t. Nooruses veetis Kaplinski aega [[Luterlus|luteri]] vaimulike ja [[teoloog]]idega. Kaplinski oli [[Katoliiklus|katoliiklane]]. Ta on end nimetanud müstikuks ja [[Riigikogu]] pensionäriks. Teda ristis [[frantsiskaan]] ja laulatas [[jesuiit]]. Ta sõi väga vähe liha.<ref name=":0" /> Kaplinskil oli diagnoositud [[amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS). == Vaata ka == * Portreefilm "[[Kaplinski süsteem]]" * Asteroid [[29528 Kaplinski]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EKL">{{EKL|181}}</ref> <ref name="4oG4S">{{ISIK|6817}}</ref> <ref name="3JA5W">'Laulude sünnimailt.' Vt 'Teose sünd', Tallinn, Eesti Raamat, [[1976]], lk 117.</ref> <ref name="qCi7c">Jaan Kaplinski, 'Kevad kahel rannikul'. Tallinn, Vagabund, 2000, lk 63–64.</ref> <ref name="n1xAz">[[Kes? Mis? Kus?]] 2008, lk 353</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://jaankaplinski.eu Jaan Kaplinski Selts] *[http://jaan.kaplinski.com/ Koduleht] *[http://jaankaplinski.blogspot.com/ Kaplinski blogi] * [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinski.htm "Selline vastaline koer"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 10/2004 * [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8507 "See on nii ilus, et ma ei saa lehte keerata!"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga Põhjarannik, 22. märts 2005 * [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8524 Jaan Kaplinski: "Kõige ohtlikum on jääda kinni ühte tõekspidamisse!"] Põhjarannik, 24. märts 2005 * Jaan Kaplinski saates "[[Kukul külas]]", 15. oktoober 2006, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_14-04.wma 2. osa] * [http://youtube.com/watch?v=7goyF_UeWFg Jaan Kaplinski intervjuu Kaheksanda Mai Liikumisele] * [https://web.archive.org/web/20090131194148/http://www.bahamapress.org/index.php?section=teosed&file=kirjandus Kolm luulekogu ja Laozi "''Daodejing"'' PDF-failina] (arhiiviversioon) * Jaan Kaplinski [http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_kaplinski loengud] [[Ööülikool]]is * [[Külli-Riin Tigasson]], [[Janek Salme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453169 Jaan Kaplinski: eestlased – Euroopa ebausklikud], EPL, 23. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06149753 Kaplinski: NATO-l poleks jõudu Eestit kaitsta], ERR uudised, 2. jaanuar 2009 * [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/461121 Kaplinski: ka lollust võiks uurida] EPL.ee, 6. märts 2009 * [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinskifantastikast.htm "Jaan Kaplinski ja fantastika"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 4/2009 * Kaarel Kressa, [http://www.epl.ee/artikkel/474133 "Jaan Kaplinski vaatab vahelduseks maailma looma perspektiivi kaudu"], Eesti Päevaleht, 24. juuli 2009 * [[Andreas Ventsel]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9705:kaplinski-paigalseis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3275 Kaplinski paigalseis], Sirp, 13. november 2009 * [[Margus Mikomägi]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16370 JAAN KAPLINSKI Hiina puhvaika ja Vene viltidega Eesti talves], Maaleht, 31. detsember 2009 * [[Erik Rand]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485683 Eestlastel on säilinud oskus rasked ajad üle elada], epl.ee, 1. jaanuar 2010 (intervjuu) * [[Joonas Hellerma]]. [http://www.epl.ee/artikkel/591829 Vaimsuse ajatu seadus Kaplinskis] Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2011 * [[Mihhail Trunin]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-07-09-22-03-08/ Mõned mõtted Jaan Kaplinski venekeelse luuleraamatu kohta] Sirp, 9. juuli 2014 *[[Tõnu Õnnepalu]]. [https://kultuur.err.ee/1608302463/tonu-onnepalu-koiges-mida-jaan-kirjutas-oli-alati-uks-vaike-muie Tõnu Õnnepalu: kõiges, mida Jaan kirjutas, oli alati üks väike muie], ERR, 9. august 2021 * [https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000008181369.html Virolainen kirjailija Jaan Kaplinski on kuollut {{!}} 80-vuotias kirjailija kertoi viime vuonna sairastavansa ALS-tautia], [[Helsingin Sanomat]], 9. august 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7311483/jaan-kaplinski-mote-ja-moistus-jaid-temaga-viimse-hetkeni#_ga=2.229830684.1671856058.1628415362-14963655.1561112498 JÄRELEHÜÜDED ⟩ Jaan Kaplinski mõte ja mõistus jäid temaga viimse hetkeni], Tartu Postimees, 9. august 2021 * {{ISIK|6817}} {{JÄRJESTA:Kaplinski, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Võru kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 4ysps8e2nms72uw103sughy1u8pb67a 6741899 6741886 2024-10-11T09:20:57Z Heldeke 191433 Lisatud reisikirjakogumike pealkirjad ja mõned perioodikas ilmunud artiklid. Täiendatud viitestikku. 6741899 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Infokast kirjanik | nimi = Jaan Kaplinski | pilt = Kaplinski, Jaan.IMG 9426.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Jaan Kaplinski esinemas kirjandus&shy;festivali [[HeadRead]] raames [[Kloostri Ait|Kloostri Aidas]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014</small> <!-- --> | sünninimi = | sünniaeg = 22. jaanuar 1941 | sünnikoht = Tartu | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|8|8|1941|1|22}} | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkool]]<br>[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | elukutse = kirjanik, tõlkija, filosoof | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = {{Lihtloend| * "[[Tolmust ja värvidest]]" * "[[Mitu suve ja kevadet]]" * "[[Vaikus saab värvideks]]" }} | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Juhan Liivi luuleauhind]] * [[Eino Leino auhind]] * [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] * [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] * [[Jaan Kaplinski#Tunnustus|''Loend...'']] }} | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = Küllike Kaplinski<br>[[Tiia Toomet]] | elukaaslane = | lapsed = [[Maarja Kaplinski]], [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]], [[Elo-Mall Toomet]] ja [[Märt-Matis Lill]] | sugulased = [[Jerzy Kapliński]] (isa), [[Nora Kaplinski]] (ema) <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Jaan Kaplinski''' ([[22. jaanuar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[8. august]] [[2021]]) oli [[eestlased|eesti]] proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof. [[Tartu linna aukodanik]]. Ta oli üks Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Tema luulekogude seas on näiteks "[[Tolmust ja värvidest]]", "[[Valge joon Võrumaa kohale]]", "[[Uute kivide kasvamine]]", "[[Õhtu toob tagasi kõik]]", "[[Mitu suve ja kevadet]]" ja "[[Vaikus saab värvideks]]". Korduvalt esitati teda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.{{lisa viide}} == Elukäik == Jaan Kaplinski sündis Tartus poola rahvusest õppejõu [[Jerzy Kaplinski]] ja eestlannast tantsija [[Nora Kaplinski|Nora Raudsepp-Kaplinski]] pojana.<ref name="EKL" /> Ta lõpetas [[1958]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja õppis 1958–[[1964]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka [[strukturaallingvistika|strukturaal-]] ja [[rakenduslingvistika]]t.<ref name="EKL" /> Ta töötas 1964–1972 vanemlaborandina [[Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus]]es ja sotsioloogialaboris, oli 1968–1970 eesti keele kateedri aspirant ja 1974–1980 [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.<ref name="EKL" /> 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri [[Ugala]] kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.<ref name="EKL" /> Hiljem oli ta vabakutseline. 2000. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. [[1968]]. aastast oli Kaplinski [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. [[1980]]. aastal sõnastas Kaplinski [[40 kiri|40 kirja]] esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi.{{lisa viide}} Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus [[Eesti Kongress]]i ja aastail [[1992]]–[[1995]] [[Riigikogu|Riigikokku]]. Poliitikasse kutsus teda [[Edgar Savisaar]]. Poliitikasse edasi jäämist mõjutas töö iseloom ja riigikogulaste pension.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Vilja Kiisler]]|url=https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|pealkiri=Jaan Kaplinski: mul on diagnoositud ränk haigus ja huvitav on jälgida selle progressi|väljaanne=[[Delfi (portaal)]]|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612024351/https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|arhiivimisaeg=2020-06-12}}</ref> Temast on valminud dokumentaalfilm "[[Kaplinski süsteem]]" (2011). 2022. aasta mais loodi Tartus [[Jaan Kaplinski Selts]].<ref>[https://www.err.ee/1608589669/tartus-asutatakse-jaan-kaplinski-selts "Tartus asutatakse Jaan Kaplinski selts"] ERR, 6. mai 2022</ref> == Looming == [[Pilt:KaplinskiIMGP5904.JPG|pisi|Jaan Kaplinski esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 18. mai 2009</small>]] ===Luule=== Kaplinski esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus [[1965]] noorte autorite [[kassetipõlvkond|kassetis]]. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb see tolleaegse luule peavooluga. [[1967]]. aastal avaldatud luulekogu "[[Tolmust ja värvidest]]" on Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi ("[[Vercingetorix]] ütles", "Me peame ju väga tasa käima", "Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb kirkaid lühivalemeid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: "Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina "minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla."<ref name="3JA5W" /> Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab [[1976]]. aastal ilmunud "Ma vaatasin päikese aknasse", kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast [[1958]]). 1970. aastate algul muutus Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustas juba "[[Valge joon Võrumaa kohale]]" (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967–1968. Eriti sõnasäästlik on 1970–1972 valminud "Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus "[[Uute kivide kasvamine]]", 1977), kus Kaplinski koostab värsi mõistet hüljates teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973–1975 kirjutatud poeem "Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor refleksiivselt kirjutab: "kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: "See on šamaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".<ref name="qCi7c" /> Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982. aastal ilmunud "Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on taandunud. [[1985]]. aastal ilmus Kaplinski luulekogu "[[Õhtu toob tagasi kõik]]", mis lõi tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. "Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus "Läbi metsa". Luulekogu "[[Mitu suve ja kevadet]]" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja [[Su Dungpo]] (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga "kiindumus [[zen-budism|''chan''-budismisse]]". Raamatus "Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, "Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001. aastal on Kaplinski eestinduses ilmunud [[Laozi]] [[Daodejing|"Daodejing"]]. 2000. aastal ilmunud "Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri "Valitud luuletused" on eksitav). ===Proosa=== 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: "Jää ja kanarbik" (ajakirjas Looming, 1989, nr 11), "Kust tuli öö" (1990), "Jää ja Titanic" (1995). 1990. aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri "Teekond Ayia Triadasse" (1993) arutleb [[antiikkultuur]]i, [[mütoloogia]] ja [[religioon]]i üle. "Silm" ja "Hektor" (2000) on [[ulme]]jutud. "Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muu hulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos "Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani "[[Seesama jõgi]]" (2007) tegevus toimub 1960. aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. ===Esseed=== Jaan Kaplinski mahukas esseelooming on suurelt osalt koondatud kogumikesse "Poliitika ja antipoliitika" (1992), "See ja teine" (1996), "Võimaluste võimalikkus" (1997), "Usk on uskmatus" (1998) ja "Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 2000–2001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Kaplinski keeleteemalised artiklid on koondatud kogumikku "[[Eesti, estoranto ja teised keeled]]" (2020). ===Populaarteaduslik kirjandus=== Jaan Kaplinski armastas lugeda ka populaarteaduslikku kirjandust ja ta on kirjutanud raamatu "Teispool sinist taevast" (2009). Samuti on ta kirjutanud reisikirju. ==Väljaspool Eestit== Jaan Kaplinski oli tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, [[Heebrea keel|heebrea]], ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi, hiina jt keelde. Kui 2007. aastal tõlgiti [[Göteborgi raamatumess]]i jaoks [[rootsi keel]]de 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.<ref name="n1xAz" /> ==Tunnustus== * 1968 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Tolmust ja värvidest...") * 1985 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Tule tagasi helmemänd") * 1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (kodu- ja välismaises perioodikas avaldatud artiklite ja esseede eest) * 1992 – [[Eino Leino auhind]] * 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Mitu suve ja kevadet") * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|907}}</ref> * 1997 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Jää ja Titanic", "Mitu suve ja kevadet") * 1997 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (esseekogud "See ja teine" ja "Võimaluste võimalikkus") * 1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Silm") * 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse") * 2003 – [[Max Jacobi auhind]] (Prantsusmaa)<ref>[http://www.max-jacob.com/prix-max-jacob.html Prix Max Jacob]</ref> * 2003 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler * 2004 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Isale") * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1167}}</ref> * 2009 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Paralleele ja parallelisme”) * 2010 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * 2012 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Nelikümmend aastat tagasi") * 2015 – [[Vene preemia]]{{lisa viide}}<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Neeme |kuupäev=22. aprill 2015 |pealkiri=Kaplinskile anti Moskvas üle mainekas Venemaa kirjandusauhind |väljaanne=ERRi kultuuriportaal |url=https://kultuur.err.ee/305988/kaplinskile-anti-moskvas-ule-mainekas-venemaa-kirjandusauhind |vaadatud=}}</ref> * 2016 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * 2016 – [[Euroopa kirjandusauhind]]{{lisa viide}}<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=3. veebruar 2016 |pealkiri=Jaan Kaplinski võitis Euroopa kirjandusauhinna |väljaanne=ERRi kultuuriportaal |url=https://kultuur.err.ee/310395/jaan-kaplinski-voitis-euroopa-kirjandusauhinna |vaadatud=}}</ref> * 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind – "Улыбка Вегенера“ („Wegeneri naeratus“)) * 2018 – [[Andrei Belõi auhind]] * 2020 – [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] ("Latsepõlve suve", "Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni") == Teosed == === Luule === *Jäljed allikal (1965) *Kalad punuvad pesi (1966) *[[Tolmust ja värvidest]] (1967) *[[Valge joon Võrumaa kohale]] (1972) *Ma vaatasin päikese aknasse (1976) *[[Uute kivide kasvamine]] (1977) *Raske on kergeks saada (1982) *Tule tagasi helmemänd (1984) *[[Õhtu toob tagasi kõik]] (1985) *Käoraamat. Luulet 1956–1980 (1986) *Hinge tagasitulek (1990) *Tükk elatud elu. Tekste 1986–1989 (1991) *[[Mitu suve ja kevadet]] (1995) *Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995–1997 (1998) *Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) *[[Vaikus saab värvideks]] (2006) *Teiselpool järve (2008) *[[Tiivulise sõrme jälg]] (avaldamata, vene keeles)<ref name=":0" /> === Proosa === * Kust tuli öö (1990) * Teekond Ayia Triadasse (1993) * Jää ja Titanic (1995) * Silm / Hektor (2000) * Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse (2000) * Kajakas võltsmunal (2000) * Isale (2003) *[[Seesama jõgi]] (2007) * [[Jää ...]] (2009) * Jutte (2014) * Latsepõlve suve (2019) * Vaimu paik (2021) (sarjast "[[Ööülikooli Raamatukogu|Ööülikooli raamatukogu"]]) ===Näitekirjandus=== * "[[Neljakuningapäev]]" (lavastatud aastal [[1977]], raamatuna ilmunud 2015) * "[[Liblikas ja peegel]]" (kirjutatud aastal [[1980]]) === Lasteraamatud === *Kuhu need värvid jäävad (1975) koos [[Tiia Toomet]]iga *Udujutt (1977) *Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) *Jänes (1980) *Jalgrataste talveuni (1987) *Kaks päikest (2005) *Põhjatuul ja lõunatuul (2006) ===Populaarteaduslik kirjandus=== *Teispool sinist taevast (2009) === Reisikirjad === * Mõtsa ja tagasi (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kronberg |eesnimi=Janika |kuupäev=23. jaanuar 2015 |pealkiri=Roitja mõtsan. [Arvustus] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/roitja-motsan/ |väljaanne=Sirp}}</ref> * Piirpääsukese Euroopa (2020) ===Artiklid ja esseed=== * Poliitika ja antipoliitika (1992) * See ja teine (1996) * Võimaluste võimalikkus (1997) * Usk on uskmatus (1998) * [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/euroopa-piirid-ja-piirivalvurid?id=69008191 Euroopa piirid ja piirivalvurid] (EE 2003) * Kõik on ime (sarjast "[[Eesti mõttelugu]]") (2004) * Paralleele ja parallelisme (Artiklid ja killud. Sarjast "Kaasaegne mõte"), Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 276 lk, ISSN 1736-3136, ISBN 978-9949-19-040-9 *[[Eesti, estoranto ja teised keeled]] (Tallinna Ülikool, 2020)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heinapuu |eesnimi=Andres |kuupäev=20. juuli 2020 |pealkiri=Erudeeritud matsi võitlused estorantoga. [Arvustus] |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/erudeeritud-matsi-voitlused-estorantoga/ |väljaanne=Sirp}}</ref> ==== Artikleid perioodikas ==== * [http://www.epl.ee/artikkel/477446 Eesti ja Eurussia...], EPL.ee, 9. september 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/482245 Müür ja karneval], EPL.ee, 10. november 2009 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pugatud-eestimaa/ Pügatud Eestimaa]. Sirp, 7. november 2014 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moni-mote-hiina-kultuurist-ideoloogiast-ideaalidest/ Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest]. Sirp, 8. aprill 2016 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/paiga-vaim-ja-vaimu-paik/ Paiga vaim ja vaimu paik]. [Vestlus Valdur Mikitaga.] Sirp, 22. jaanuar 2021 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/vajame-looduskeerulisemat-umbrust/ Vajame looduskeerulisemat ümbrust]. Sirp, 21. mai 2021 ==Isiklikku== Jaan Kaplinski ristiisa oli [[Indro Montanelli]]. Viimastel aastatel elas Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski esimene abikaasa oli ajaloolane [[Küllike Kaplinski]] (1937), abielust sündis tütar [[Maarja Kaplinski]] (1964). Abielust [[Tiia Toomet]]iga sündisid [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]] ja [[Elo-Mall Toomet]]. [[Anne Lill]]ega on tal poeg [[Märt-Matis Lill]]<ref name="4oG4S" />. Kaplinski talvitas oma abikaasaga [[Sámose saar]]el. Ta hakkas kirjanduse vastu huvi tundma pärast vene klassikalise luule lugemist. Kaplinski nimetas oma peaaegu-ristiisaks [[Indro Montanelli]]t. Nooruses veetis Kaplinski aega [[Luterlus|luteri]] vaimulike ja [[teoloog]]idega. Kaplinski oli [[Katoliiklus|katoliiklane]]. Ta on end nimetanud müstikuks ja [[Riigikogu]] pensionäriks. Teda ristis [[frantsiskaan]] ja laulatas [[jesuiit]]. Ta sõi väga vähe liha.<ref name=":0" /> Kaplinskil oli diagnoositud [[amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS). == Vaata ka == * Portreefilm "[[Kaplinski süsteem]]" * Asteroid [[29528 Kaplinski]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EKL">{{EKL|181}}</ref> <ref name="4oG4S">{{ISIK|6817}}</ref> <ref name="3JA5W">'Laulude sünnimailt.' Vt 'Teose sünd', Tallinn, Eesti Raamat, [[1976]], lk 117.</ref> <ref name="qCi7c">Jaan Kaplinski, 'Kevad kahel rannikul'. Tallinn, Vagabund, 2000, lk 63–64.</ref> <ref name="n1xAz">[[Kes? Mis? Kus?]] 2008, lk 353</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://jaankaplinski.eu Jaan Kaplinski Selts] *[http://jaan.kaplinski.com/ Koduleht] *[http://jaankaplinski.blogspot.com/ Kaplinski blogi] * [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinski.htm "Selline vastaline koer"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 10/2004 * [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8507 "See on nii ilus, et ma ei saa lehte keerata!"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga Põhjarannik, 22. märts 2005 * [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8524 Jaan Kaplinski: "Kõige ohtlikum on jääda kinni ühte tõekspidamisse!"] Põhjarannik, 24. märts 2005 * Jaan Kaplinski saates "[[Kukul külas]]", 15. oktoober 2006, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_14-04.wma 2. osa] * [http://youtube.com/watch?v=7goyF_UeWFg Jaan Kaplinski intervjuu Kaheksanda Mai Liikumisele] * [https://web.archive.org/web/20090131194148/http://www.bahamapress.org/index.php?section=teosed&file=kirjandus Kolm luulekogu ja Laozi "''Daodejing"'' PDF-failina] (arhiiviversioon) * Jaan Kaplinski [http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_kaplinski loengud] [[Ööülikool]]is * [[Külli-Riin Tigasson]], [[Janek Salme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453169 Jaan Kaplinski: eestlased – Euroopa ebausklikud], EPL, 23. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06149753 Kaplinski: NATO-l poleks jõudu Eestit kaitsta], ERR uudised, 2. jaanuar 2009 * [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/461121 Kaplinski: ka lollust võiks uurida] EPL.ee, 6. märts 2009 * [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinskifantastikast.htm "Jaan Kaplinski ja fantastika"] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 4/2009 * Kaarel Kressa, [http://www.epl.ee/artikkel/474133 "Jaan Kaplinski vaatab vahelduseks maailma looma perspektiivi kaudu"], Eesti Päevaleht, 24. juuli 2009 * [[Andreas Ventsel]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9705:kaplinski-paigalseis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3275 Kaplinski paigalseis], Sirp, 13. november 2009 * [[Margus Mikomägi]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16370 JAAN KAPLINSKI Hiina puhvaika ja Vene viltidega Eesti talves], Maaleht, 31. detsember 2009 * [[Erik Rand]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485683 Eestlastel on säilinud oskus rasked ajad üle elada], epl.ee, 1. jaanuar 2010 (intervjuu) * [[Joonas Hellerma]]. [http://www.epl.ee/artikkel/591829 Vaimsuse ajatu seadus Kaplinskis] Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2011 * [[Mihhail Trunin]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-07-09-22-03-08/ Mõned mõtted Jaan Kaplinski venekeelse luuleraamatu kohta] Sirp, 9. juuli 2014 * [[Ene-Reet Soovik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/euroopa-haal-ja-keel/ Euroopa hääl ja keel]. Sirp, 19. veebruar 2016 *[[Tõnu Õnnepalu]]. [https://kultuur.err.ee/1608302463/tonu-onnepalu-koiges-mida-jaan-kirjutas-oli-alati-uks-vaike-muie Tõnu Õnnepalu: kõiges, mida Jaan kirjutas, oli alati üks väike muie], ERR, 9. august 2021 * [https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000008181369.html Virolainen kirjailija Jaan Kaplinski on kuollut {{!}} 80-vuotias kirjailija kertoi viime vuonna sairastavansa ALS-tautia], [[Helsingin Sanomat]], 9. august 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7311483/jaan-kaplinski-mote-ja-moistus-jaid-temaga-viimse-hetkeni#_ga=2.229830684.1671856058.1628415362-14963655.1561112498 JÄRELEHÜÜDED ⟩ Jaan Kaplinski mõte ja mõistus jäid temaga viimse hetkeni], Tartu Postimees, 9. august 2021 * Tõnu Õnnepalu. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suured-puud/ Suured puud]. [Järelehüüe Jaan Kaplinskile.] Sirp, 13. august 2021 * {{ISIK|6817}} {{JÄRJESTA:Kaplinski, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Võru kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2021]] r0jtmynkbazjku3ml72p7wnrytwrzht Fabian Gottlieb von Bellingshausen 0 43826 6741633 6702736 2024-10-10T12:35:41Z RobertRSMN 5495 6741633 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (Venemaal tuntud kui ''Faddei Faddejevitš'', [[vene keel]]es ''Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен'') ([[20. september]] <small>(9. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1778]] [[Saaremaa]], [[Lahetaguse]] mõis – [[25. jaanuar]] <small>(13. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1852]] [[Kroonlinn]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu meresõitja, [[Venemaa]] [[Admiral (Venemaa)|admiral]]. Ta juhtis aastatel [[1819]]–[[1821]] [[Antarktika]] ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest [[1820]]. aastal esimest korda [[Antarktis]]e mandri rannikut näinud meresõitjast. ==Elulugu== ===Päritolu ja haridustee=== [[File:Bellingshauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|85px|left|Bellingshauseni suguvõsa aadlivapp]] Põlvnes XVI sajandil [[Lübeck]]ist Saaremaale rännanud [[Bellingshausen|aadlisuguvõsast]]. Ta sündis [[Pilguse mõis|Pilguse]] ja [[Lahetaguse mõis]]niku [[2. järgu major]]i Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja tema abikaasa − [[Saaremaa maapealik]]u tütre − Anna Katharina von Folckerni (u 1757−1825) kolmanda pojana. 1789. aastal saadeti ta kõigest kümne aasta vanusena Venemaa elitaarsesse [[Kroonlinn]]a [[Mereväe kadetikorpus|mereväe kadetikorpus]]esse. ===Teenistus Venemaa keisririigi mereväes=== [[1797]]–[[1803]] teenis ta [[mitšman]]ina [[Tallinn]]as Venemaa [[Balti laevastik]]u Tallinna eskaadris. 1803–[[1806]] võttis ta [[kartograaf]]ina osa [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhitud [[ümbermaailmareis]]ist. [[1809]]. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. [[1811]]. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks [[Riia|Riiga]]. [[1812]]. aastal viidi ta üle teenistusse [[Must meri|Mustale merele]], kus määrati kõigepealt [[fregatt]] Minerva ja seejärel 1818. aastal fregatt Flora komandöriks. [[Pilt:Усадьба Беллинсгаузена.JPG|pisi|Vaade Bellingshausenitele kuulunud Pilguse mõisale]] ===Polaarekspeditsioonid=== 1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva Vostok komandöriks. Samal aastal saadeti keiser [[Aleksander I]] korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade Mirnõi (komandör [[Mihhail Lazarev]]) ja Vostok [[Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon|ümbermaailmareisi]]. Sel reisil jõuti ka [[Antarktis]]e lähistele. [[Lõunapoolkera]] talvekuil uuriti [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]], avastati mitu saart [[Tuamotu]] saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati [[Peeter I saar]] ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud [[Aleksander I saar]]ena). 1821. aasta [[5. august]]il ([[vkj]] 24. juulil) jõudis Bellingshausen pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruande, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser [[Nikolai I]] abiga alles [[1831]]. aastal ("Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток"). ===Hilisem teenistuskäik=== Pärast maadeavastusreisilt naasmist jätkas Bellingshausen 1821. aastal teenistust 15. laevastikuekipaaži komandörina. [[1826]]. aastal määrati ta komandöriks laevasalgale, kuhu kuulusid laev Konstantin ja fregatt Jelena. Laevasalgale tehti ülesandeks korraldada [[Vahemeri|Vahemerel]] kaadriväemeeskondade praktiline meresõiduväljaõpe, ülesande täitmise käigus ülendati Bellingshausen [[kontradmiral]]iks. [[1828]]. aastal saadeti ta väljaõpetatud meeskonnaga vast puhkenud [[Vene-Türgi sõjad|Vene-Türgi sõtta]] [[Must meri|Mustale merele]]. [[1829]]. aastal määrati ta meeskonnaga laevale Pariis. 6. detsembril [[1830]] nimetati Bellingshausen [[viitseadmiral]]iks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. flotilli divisjonikomandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta [[Kroonlinna sõjakuberner]]iks ja sadamakomandandiks. 1841–1851 juhatas Bellingshausen Kroonlinna eskaadrit iga-aastastel Balti laevastiku õppustel. [[1843]]. aastal ülendati Bellingshausen [[admiral]]iks. [[1848]]. aastal sai temast Venemaa Balti laevastiku ülemjuhataja. ==Auastmed== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Auaste |- | {{center|1795}} | 19. mai | [[gardemariin]] |- | {{center|1797}} | 1. mai | [[mitšman]] |- | {{center|1804}} | jaanuar | [[leitnant]] |- | {{center|1806}} | 8. august | [[kaptenleitnant]] |- | {{center|1816}} | 2. märts | [[2. järgu kapten]] |- | {{center|1821}} | 28. mai | [[1. järgu kapten]] |- | {{center|1821}} | 5. august | [[kapten-kommodoor]] |- | {{center|1826}} | 6. detsember | [[kontradmiral]] |- | {{center|1830}} | 6. detsember | [[Viitseadmiral (Venemaa)|viitseadmiral]] |- | {{center|1843}} | 10. oktoober | [[Admiral (Venemaa)|admiral]] |} ==Autasud== *[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] [[Püha Vladimiri orden]]i III klass (5. august 1821) *[[File:RUS Order of Saint George 4th class ribbon 2000.svg|40px]] [[Püha Georgi orden]]i IV klass (detsember 1821) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] Püha Vladimiri ordeni II klass (16. september 1825) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] [[Püha Anna orden]]i I klass (1829) *[[File:RUS Imperial Order of the White Eagle ribbon.svg|40px|]] [[Valge Kotka orden (Venemaa keisririik)|Valge Kotka orden]] (30. august 1834) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Alexander Nevsky ribbon.svg|40px]] [[Püha Aleksander Nevski orden]] (6. detsember 1840, briljandid 1. juuli 1842) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] Püha Vladimiri ordeni I klass (1. juuli 1846) ==Varia== Bellingshausen oli üks [[Vene Geograafiaselts]]i asutajaliikmeid. ==Isiklikku== Ta abiellus 1826. aastal Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova) (1808–1892), kes oli pärit [[Pihkva kubermang]]u [[Velikije Luki]] maakonna Burehhino mõisast. Abielust sündis seitse last, kellest neli elas täisealiseks: *Elise; abiellus mereväeleitnant (hiljem salanõunik ja [[Venemaa keisririigi senaatorite loend|senaator]]) parun Paul Wilhelm Johann von Gerschauga (1821–1908)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=66606&mode=1 Erik Amburgeri andmebaas. Nr 66606].</ref> *Katharina; abiellus Pihkva kubermangu mõisaomaniku polkovnik Aleksejeviga *Helena; abiellus 1) major Rokotoviga (suri 1868) ja 2) Bašenoviga *Peter (1834−?) *Maria (1836−1863) ===Esivanemad=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Fabian Gottlieb von Bellingshauseni esivanemad |nimi=[[Kroonlinna]] sõjakuberner<br>Fabian Gottlieb von Bellingshausen<br>(1772–1852) |isa= Major<br>[[Fabian Ernst von Bellingshausen]]<br>(1735–1784)<br>[[Pilguse mõis|Pilguse]] ja [[Lahetaguse mõis]]nik |isaisa= Provintsiaalassessor<br>[[Hermann Reinhold von Bellingshausen]]<br>Pilguse ja Lahetaguse mõisnik |isaisaisa=Kapten<br>[[Hermann Friedrich von Bellingshausen]]<br>Pilguse ja Lahetaguse mõisnik |isaisaisaisa=[[Hermann von Bellingshausen]]<br>Lahetaguse mõisnik |isaisaisaema=Sophia von Lode |isaisaema=Anna Sophia von Treyden |isaisaemaisa=... |isaisaemaema=... |isaema= Gertruda Sophie von Bellingshausen<br>(1710–1778) |isaemaisa= Kapten<br>[[Klaus von Bellingshausen]]<br>(surnud 1718)<br>Lahetaguse mõisnik |isaemaisaisa=[[Hermann von Bellingshausen]]<br>Lahetaguse mõisnik |isaemaisaema=Anna Sophia von Stärck |isaemaema= Anna Maria von Poll<br>(surnud 1726) |isaemaemaisa=Kuressaare komandant<br>ooberstleitnant<br>[[Otto Johann von Poll]]<br>(1635–1710) |isaemaemaema=Anna Elisabeth Natt och Dag |ema= [[Anna Katharina von Folckern]]<br> (surnud 1825) |emaisa=[[Saaremaa maapealik]]<br>[[Lorenz Johann von Folckern]]<br> (1717–1788)<ref>{{Netiviide |url=http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=66483 |pealkiri=Erik-Amburger-Datenbank: Lorenz Johann von Folkern * 0.10.1717 Vologda † -2.3.1788 |vaadatud=10.03.2010 |arhiivimisaeg=23.01.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120123234607/http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=66483 |url-olek=ei tööta }}</ref> |emaisaisa= [[Johann von Folckern]] |emaisaisaisa=... |emaisaisaema=... |emaisaema= Anna Christina Goetz |emaisaemaisa=... |emaisaemaema=... |emaema= Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln)<br> (u.1739–1773) |emaemaisa= ... |emaemaisaisa=... |emaemaisaema=... |emaemaema= ... |emaemaemaisa=... |emaemaemaema=... }} ==Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine == [[Pilt:1381. Kronstadt. Monument to Admiral F.F. Bellingshausen.jpg|pisi|Bellingshauseni mälestussammas [[Kroonlinn]]as]] [[Pilt:Бюст адмірала Белінсгаузена Ф.Ф., м. Миколаїв.jpg|pisi|Bellingshauseni mälestussammas [[Ukraina]]s [[Mõkolajiv]]is ]] [[Pilt:Russia EWCS №128 Bellinsgausen.jpg|pisi|Bellingshauseni 225. sünniaastapäevaks 2003. aastal Venemaal ilmunud erimargiga ümbrik. Esiplaanil on Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas]] *[[1870]]. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas [[Kroonlinn]]as Katariina pargis.<ref>[https://www.hobbysalon.ru/russia/sankt-peterburg/kronstadt/pamyatnik-admiralu-f-f-bellingsgauzenu Достопримечательности Кронштадта. Памятник адмиралу Ф. Ф. Беллинсгаузену в Кронштадте]</ref> *[[Lahetaguse]]l ja [[Pilguse]]l on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt [[1968]]. ja [[1978]]. aastal. *Tallinnas avati 1978. aastal tema mälestuseks [[bareljeef]]tahvel aadressil [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 28. *[[Mõkolajiv]]is püstitati 1978. aastal Bellingshauseni mälestussammas Admiralide puiesteel endise Musta mere laevastiku staabi, praeguse [[Laevaehituse ja laevastiku muuseum]]i hoone juures seoses sellega, et ta elas ja töötas kaua aega selles linnas.<ref>[http://www.niklib.com/resource/lib/lib42/18_pamyatnikmors.html Памятники моего города]</ref> *[[2016]]. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas [[Uruguay]] pealinnas [[Montevideo]]s ja selle koopia [[Kaluga oblast]]i etnograafiamuuseumpargis Etnomir.<ref>[https://ethnomir.ru/posetitelyam/skulpturnye-kompozicii/pamyatnik-faddeyu-bellinsgauzenu/ С мечтой о великих открытиях]</ref> *Kuulsa Antaktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks anti tema nimi uue Antarktika ekspeditsiooni tarvis hangitud mootorpurjelaevale [[Admiral Bellingshausen]]. *Jaanuaris [[2020]] ilmusid postmark ja eriümbrik "Antarktika avastamine 200. Eesti–Vene ühisväljaanne". *2020. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas [[Venemaa]] [[polaarjaam]]as Bellingshausen.<ref name="tass12012020">[https://tass.ru/obschestvo/7500761 Памятник Беллинсгаузену установят в Рио-де-Жанейро не позднее 2021 года] ТАСС, 12.01.2020</ref> *[[2021]]. aasta 30. septembril püstitati Bellingshauseni mälestussammas [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]]s, kus ta peatus oma ekspeditsiooni ajal.<ref name="tass12012020"/> Tema järgi on nime saanud *[[Bellingshauseni nõgu|nõgu]] ja [[Bellingshauseni atoll|atoll]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Seltsisaared|Seltsisaarte]] saarerühmas *[[Bellingshauseni neem (Sahhalin)|neem]] [[Sahhalin]]il *[[Bellingshauseni neem (Lõuna-Georgia)|neem]] [[Lõuna-Georgia saar]]el *[[Bellingshauseni meri]] Antarktikas *[[Bellingshauseni rannik|rannik]] Peeter I saarel *[[Bellingshauseni šelfiliustik|šelfiliustik]] [[Antarktis]]es *[[Bellingshauseni mägi|mägi]] Antarktises *[[Bellingshauseni polaarjaam|teaduslik polaarjaam]] Antarktises *[[Bellingshauseni saar (Araal)|saar]] [[Araali meri|Araali meres]] *[[Bellingshauseni saar (Lõuna-Sandwichi saarestik)|saar]] Lõuna-Sandwichi saarestikus *[[Bellingshauseni kraater|kraater]] [[Kuu]] tagaküljel *[[asteroidide vöö]] [[Bellingshauseni asteroid (3659)|üks asteroide]]<ref>[http://www.minorplanetcenter.net/db_search/show_object?object_id=3659 Asteroidi andmed IAU Minor Planet Center andmebaasil]</ref>. ==Vaata ka== *[[Bellingshausen]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Anto Juske|Juske, Anto]]. ''Eestist pärit Antarktise avastaja F. v. Bellingshausen''. Tallinn: 2003. (ISBN 9985-78-795-1) *Веселаго, Ф. Ф. ''Общий морской списокъ''. Часть VI. Царствоване Павла I и царствование Александра I. А − Г. Санктпетербургь: Типография Морского Министерства, 1892. Lk 16−20 [https://runivers.ru/bookreader/book56874/#page/22]. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.filateelia.ee/28-01-2020-antarktika-avastamine-200-eesti-vene-uhisvaljaanne/ Antarktika avastamine 200. Bellingshauseni kujutisega Eesti – Vene ühisväljaanne] *[http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=4&do=1 Bellingshausen, Fabian Gottlieb Benjamin von] saidil elus.ee *{{BBLD}} *[https://viki.filateelia.ee/index.php/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen Fabian Gottlieb von Bellingshausen filateelia ja postiajaloo vikis] *[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=143 TLÜAR rahvusbibliograafia isikute andmebaasis] *{{BSB|00000345,00463|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust}} {{JÄRJESTA:Bellingshausen, Fabian Gottlieb von}} [[Kategooria:Baltisaksa maadeavastajad]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Bellingshausenid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Saaremaa aadlikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi admiralid]] [[Kategooria:Venemaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1778]] [[Kategooria:Surnud 1852]] rp6qshj0e5231u5iowc9a97ec1xybkf Laura Põldvere 0 47329 6741634 6729643 2024-10-10T12:42:21Z Kuriuss 38125 Lingivärskendus 6741634 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Laura Põldvere | pilt = Laura Põldvere Kyiv 2017.jpg | pildiallkiri = Laura (2017) | taust = soolo_laulja | sünninimi = Laura Põldvere | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1988|8|30}} | päritolu = [[Tartu]] | stiil = [[popmuusika]], [[džäss]], [[improvisatsioon]] | amet = [[laulja]] | tegev = 2004. aastast | plaadifirma = [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]] | URL = }} [[Pilt:Laura Põldvere.jpg|pisi|Laura Põldvere (2007)]] '''Laura Põldvere''' (2013–2016 '''Laura Remmel'''<ref>[https://menu.err.ee/268052/laulja-laura-poldvere-abiellus-ning-kannab-nuud-nime-remmel Laulja Laura Põldvere abiellus ning kannab nüüd nime Remmel] ERR Menu, 13.09.2013.</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/727948/remmelist-taas-poldvereks-laura-lahutab-abielu Remmelist taas Põldvereks: Laura lahutab abielu] Õhtuleht.ee, 16.04.2016.</ref>; sündinud [[30. august]]il [[1988]]) on eesti laulja, kes on kaks korda (2005 ja 2017) esindanud Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Ta on kasutanud esinejanimesid '''Laura''' ja '''Paula Mustikas'''. Põldvere on vokaalselt silmapaistev džäss-, eksperimentaal- ja popartist, kes on võitnud auhindu nii Eestis kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Ta on esineja, kellele meeldib publikut üllatada ekstravagantsete esinemis[[kostüüm]]ide ja soengutega.<ref name="laura-pold">[https://menu.err.ee/1609221429/laura-poldvere-ma-votan-ennast-kui-louendit Laura Põldvere: ma võtan ennast kui lõuendit] ERR Menu, 13.01.2024.</ref> 2019. aasta seisuga oli ta viimase 15 aasta enimmängitud popartist Eesti raadiojaamades.<ref name="ReferenceA">[https://www.jazz.ee/artist/laura-poldvere/ Laura Põldvere tutvustus] Eesti Jazzliidu kodulehel. Vaadatud 29.07.2024.</ref><ref name="sven-lohmu">[https://menu.err.ee/946528/sven-lohmusega-koostoo-lopetanud-laura-naitab-varske-singliga-uut-suunda Sven Lõhmusega koostöö lõpetanud Laura näitab värske singliga uut suunda] ERR Menu, 28.05.2019.</ref> ==Haridus== Laura Põldvere on lõpetanud 2007. aastal Tartus [[Miina Härma Gümnaasium]]i.<ref>[https://miinaharma.ee/vilistlased/ Vilistlased] Miina Härma Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 29.07.2024.</ref> Muusika algõppe on ta saanud [[Ülenurme]] laulustuudios. Ta on lõpetanud [[muusikakool]]i [[viiul]]i erialal, laulnud [[Anne Adams]]i stuudios, õppinud laulu [[Ursel Oja]] käe all ja alates 2007. aastast [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] [[Boston]]is [[Berklee Muusikakolledž]]is. Ta on lõpetanud 2012. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes džässlaulu erialal ([[Mare Väljataga]] õpilasena)<ref>[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/Aastaraamat_2012.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] EMTA aastaraamat 2012. Lk 115.</ref> ning 2014. aastal magistriõppes kaasaegse [[improvisatsioon]]i ([[Anne-Liis Poll]]i ja [[Anto Pett]]i juhendamisel)<ref>[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/aastaraamat_2014.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] EMTA aastaraamat 2014. Lk 96. 29.07.2024.</ref> ning [[kultuurikorraldus]]e erialal.<ref>[https://retrofm.ee/tuntud-muusikud-ka-opetajad-laura-suhtume-igasse-opilasse-kui-indiviidi Tuntud muusikud on ka õpetajad! Laura: suhtume igasse õpilasse, kui indiviidi] Sky Media koduleht, 13.09.2023.</ref> Ta on täiendanud end džäss- ja rokkmuusika alal [[Saksamaa]]l Freiburg Jazz & Rock Schules ning laulu ja improvisatsiooni alal rahvusvahelistes meistriklassides Saksamaal, [[Šveits]]is, [[Prantsusmaa]]l ja [[Soome]]s.<ref name="ReferenceA" /> == Muusikakarjäär == Laura Põldvere loeb enda lauljakarjääri alguseks 2004. aastat, kui ta osales [[Eesti Televisioon|ETV]] lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]"<ref name="laura-pold" /> ja saavutas 13–15-aastaste vanuserühmas teise koha.<ref name="etv-lauluk">[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/laulukarussell-2004-laulukarussell-2004-iii-finaal ETV "Laulukarussell 2004" III finaal] ERR Arhiiv, 30.03.2004.</ref> ===Popmuusika ja koostöö algus Sven Lõhmusega=== Laiemalt tuntuks sai ta 2005. aastal. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]u pääses Põldvere soololauljana tänu [[Sky Plus]]i eurolauljavõistluse võitmisele 2004. aasta oktoobris<ref name="eurolaulja">Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/elu/164178/eurolauljavoistluse-voitja-hirm-oli-hetkega-kadunud Eurolauljavõistluse võitja: «Hirm oli hetkega kadunud!»] Õhtuleht.ee, 18.10.2004.</ref>, mille peaauhinnaks oli [[Sven Lõhmus]]e kirjutatav laul.<ref name="KMK?" /> Peagi selgus, et Põldvere on jõudnud lauluvõistluse [[Eurolaul 2005]] finaalsaatesse nii ansambli [[Suntribe]] koosseisus lauluga "[[Let's Get Loud (Suntribe)|Let's Get Loud]]" kui ka sooloartistina lauluga "[[Moonwalk (laul)|Moonwalk]]", kusjuures mõlema laulu autor oli Sven Lõhmus.<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 434.</ref> Laura Põldvere esitatud soololaul saavutas Eesti eelvoorus teise koha, kuid koos Suntribe'iga esitatud laul võitis võistluse ning sai õiguse minna [[2005]]. aasta kevadel Eestit esindama [[Kiiev]]isse [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusele]]. Seal sai laul poolfinaalis 20. koha ja finaali ei pääsenud. Kuid alguse oli saanud Laura Põldvere viljakas koostöö [[helilooja]] ja [[muusikaprodutsent|muusikaprodutsendi]] Sven Lõhmusega, mis kestis 15 aastat ning mängis suurt rolli selles, et Laurast sai 15 aastaks Eesti raadiojaamades enim mängitud eesti popartist.<ref name="sven-lohmu" /><ref name="ReferenceA" /> 2005. aastal osales Laura Põldvere ETV noorte lauljate võistlusel "[[Kaks takti ette]]" (kus ta sai esitada ka enda valitud hingelähedasi [[džäss]]lugusid) ning tuli saatesarja üldvõitjaks.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kaks-takti-ette-finaal-157867 "Kaks takti ette" 2005. aasta finaal] ERR Arhiiv, 18.12.2005.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kaks-takti-ette-suurimad-staarid-3 Kaks takti ette: suurimad staarid : 3] ERR Arhiiv, 24.06.2013.</ref> 2007. aastal jõudis Laura Põldvere esitatud laul "Sunflowers" (autor Sven Lõhmus) lauluvõistluse [[Eurolaul 2007|Eurolaul]] finaali, kus sai kolmanda koha. Võitis Gerli Padari esitatud laul "Partners in Crime" (autor [[Hendrik Sal-Saller]]).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/14989753/eestit-esindab-soomes-gerli-padar Eestit esindab Soomes Gerli Padar] Kroonika/Delfi, 03.02.2007.</ref> Eurovisioonile Laura seega ei pääsenud, küll aga edastas ta 2007. ja 2009. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusele Eesti rahvahääletuse tulemused.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 435.</ref> [[2007]]. aasta septembris ilmus Põldvere debüütalbum "[[Muusa (Laura Põldvere)|Muusa]]", mis pälvis hiljem [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti aasta albumi auhinna]]. Samal sügisel alustas ta õpinguid Berklee kolledžis.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 442.</ref> ===Džässikoostöö Tõnu Naissoo, Raivo Tafenau ja Villu Veskiga=== 2011. aasta LP "Memories of Tomorrow", mille materjal salvestati koos [[Tõnu Naissoo]] [[trio]]ga, anti välja eeskätt [[Jaapan]]i turgu silmas pidades.<ref name="ReferenceA" /><ref name="carrot-lig">[https://www.hooandja.ee/projekt/carrot-lightsi-debuutalbum Carrot Lightsi debüütalbum] Hooandja koduleht, 03.09.2014.</ref> 2013. aastal võitis Põldvere [[Läti]]s rahvusvahelisel lauljate võistlusel [[Riga Jazz Stage]] teise koha.<ref>[https://menu.err.ee/262453/laura-poldvere-toi-latist-auhinna Laura Põldvere tõi Lätist auhinna] ERR Menu, 27.04.2013.</ref> 2014. aastal võitis ta Armeenias Gyumris toimunud konkurss-festivalil “Renaissance” esimese preemia.<ref>[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/aastaraamat_2014.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] EMTA aastaraamat 2014. Lk 6. 29.07.2024.</ref> Umbes sel perioodil algas Laura Põldverel siiani kestev muusikaline koostöö [[saksofonist]] [[Raivo Tafenau]] ja tema [[kvartett|kvartetiga]], kellega koos on ta ''free jazz''<nowiki/>'i kontserte andnud peale Eesti näiteks [[Holland]]is ja Saksamaal.<ref name="ReferenceA" /> 2013. aastal esines ta paljus Eesti paigus kontserdikavaga "Peegelpildid", kus musitseeris koos Raivo Tafenau ja džäss[[pianist]] [[Jürmo Eespere]]ga.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66348740/raivo-tafenau-laura-poldvere-maailmapilt-on-vaieldamatult-avaram-kui-enamikel-eesti-poplauljatel Raivo Tafenau: Laura Põldvere maailmapilt on vaieldamatult avaram kui enamikel Eesti poplauljatel] Kroonika/Delfi, 26.06.2013.</ref> Alates 2015. aastast hakkas Laura Remmel teatud kontsertidel džässi esitama ansambliga Laura Remmel & Band, kuhu kuulusid pianist Joel Remmel, saksofonist Raivo Tafenau, kontrabassist/bassist [[Heikko Remmel]] ja trummar [[Reigo Ahven]]. 2016. aastal esitas see ansambel [[Marju Kuut|Marju Kuudi]] 70. sünnipäeva kontsertidel tervikliku kavana enda seadeid ja tõlgendusi Marju Kuudi repertuaari kuulunud lauludest.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/717611/meeleolukas-galerii-laura-remmel-esitas-eatu-juubilari-marju-kuudi-hittlugusid Laura Remmel esitas eatu juubilari Marju Kuudi hittlugusid] Õhtuleht.ee, 11.02.2016.</ref> 2016. aastal loodi Muhu tulevikumuusikafestivalil [[Juu Jääb]] esinemiseks ansambel Laura & W, kus Laura musitseerib koos saksofonist [[Villu Veski]]ga, kusjuures kasutab peale hääle ka muid [[muusikainstrument|instrumente]]. Ka see koostöö tugevnes aasta-aastalt ning ansambel esines edaspidi nii [[Jazzkaar]]e üritustel kui ka paljudel muudel džässifestivalidel ja -kontsertidel. 2018. aastal ilmus Laura & W album "Crazy Enough", mille kaheksa lugu (stiililt raadio-''[[house]]'', [[klubidžäss]], [[Drum and bass|trumm ja bass]] ning [[tekno]]) on "viimase piirini žanride segapudrust ja veiderdamisest üle laetud". Sellel albumil on tippdžässmuusikutena tuntud loojad džässist hoopiski kaugenenud ning kasutanud rohkesti pigem pop- ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] elemente.<ref>Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/822444/jazzkaare-plaadisoovitus-laura-w-crazy-enough Jazzkaare plaadisoovitus: Laura & W - "Crazy Enough"] ERR Kultuur, 19.04.2018.</ref> 2018. aasta septembris toimunud disainiöö jaoks valmis Villu Veskil ja Laura Põldverel elektrooniline [[sümfoonia]] "Human Cities". Teos kanti ette [[disainiöö]]l Tallinnas [[Balti jaam|Balti jaama ootepaviljonis]].<ref>[https://2018.disainioo.ee/2018-programm/villu-veski-and-laura-human-cities-opus.html Esiettekanne: Elektrooniline sümfoonia Laura&W] XIII Tallinn Design Festivali / XIII disainiöö koduleht. Vaadatud 05.08.2024.</ref> ===Rõhk improvisatsioonile ja ansambel Carrot Lights=== 2013. aastal hakkas Põldvere/Remmel esinema improvisatsioonilisust kõrgelt hindavas ansamblis [[Carrot Lights]], kuhu kuulusid peale ta enda pianist [[Joel Remmel|Joel-Rasmus Remmel]] ja [[löökpillimängija]] [[Kaspar Kalluste]]. 2014. aasta sügisel ilmus Carrot Lightsi debüütalbum "Carrot Lights".<ref>Hedvig Hanson. [https://kultuur.err.ee/303091/arvustus-carrot-lights-naudib-valjakutset Arvustus: Carrot Lights naudib väljakutset] ERR Kultuur, 24.11.2014.</ref> Novembris 2015 esineti peaasjalikult albumi lugusid tutvustades [[Lääne-Euroopa]]s: [[Brüssel]]is, [[Luxembourg]]is, [[Pariis]]is (Jazzycolors Festivalil) ja [[Marseille]]s (Jazz sur la Ville'i festivalil).<ref>[https://menu.err.ee/288016/ansambel-carrot-lights-tuuritab-laane-euroopas Ansambel Carrot Lights tuuritab Lääne-Euroopas] ERR Menu, 20.11.2015.</ref> Abiellumise järel muudetud perekonnanime kõrval kasutas Laura mõnes loomeprojektis esinejanime '''Paula Mustikas'''<ref name="carrot-lig" />, mida ta oli katsetanud juba varemgi, näiteks 2012. aastal [[Teater NO99|NO99]] ja Tartu džässiklubis (Tartu Jazz Club), kus andis koos [[Reelika Ranik]]uga ülikooli lõpueksami tarvis moodustatud duetina enda heliloomingu kontserte "Sahtli saladused ühises kapis".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-paula-mustikas-ja-reelika-ranik-kontserdil-quot-sahtli-saladused Delta. Paula Mustikas ja Reelika Ranik kontserdil "Sahtli saladused..."] ERR Arhiiv / Klassikaraadio, 19.10.2012.</ref> 2015. aastal andsid Laura Remmel ja pianist Joel Remmel USA-s ja [[Kanada]]s (sh [[Chicago]], [[New Yorgi Eesti Maja|New Yorgi]] ja [[Toronto Eesti maja|Toronto Eesti maja]]s) kontserte džässikavaga "No Moon At All". Samanimeline album jõudis lisaks Eestile ka Jaapani turule.<ref>[https://menu.err.ee/287589/laura-ja-joel-remmel-tuuritasid-ameerikas Laura ja Joel Remmel tuuritasid Ameerikas] ERR Menu, 26.10.2015.</ref> ==="9 hümni vabadusele"=== Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar koostöös korraldati Eesti vabariigi ja Eesti džässi 100. aastapäevaks suur džässipidu. Seda valmistati ette kolme aasta jooksul ning 20 eesti muusikust-džässiheliloojast autorit lõid üheksa loomingulise kollektiivina selleks üheksaosalise uudisteose "9 hümni vabadusele". Festivali Jõulujazz 2018 avalöögina kandsid selle 28. novembril 2018 [[Alexela kontserdimaja]]s ette kokku 100 muusikut. Idee autorid olid [[Anne Erm]] ja [[Jaak Sooäär]] ning projektijuht Laura Põldvere. Kontsertetenduse lavastas [[Eva Koldits]] ja projekti muusikajuht oli [[Siim Aimla]].<ref>[https://www.jazz.ee/9-humni-vabadusele-tegi-kummarduse-ev-100-juubelile/ „9 hümni vabadusele“ tegi kummarduse EV 100 juubelile] Jazzkaare koduleht. 30.11.2018.</ref> Üheksast ühe osa, "Elus on ilu" autorid on Laura Põldvere, [[Ivi Rausi]], [[Tanel Ruben]] ja Jaak Sooäär. Tegemist on seitsme sõdalasnaise, kellest üht kehastas Põldvere, esitatava vokaal-improvisatsioonilise jutustusega, mis tipneb võimsa instrumentaalse finaaliga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ev100-9-humni-vabadusele EV100. 9 hümni vabadusele] ERR Arhiiv, 28.11.2018.</ref><ref>[https://www.ev100.ee/9-humni-vabadusele-ev100/ 9 hümni vabadusele | EV100] Programmi "Eesti Vabariik 100" koduleht. Vaadatud 03.08.2024.</ref> ===Järgmised eurolaulud ja "Su nägu kõlab tuttavalt"=== 2015. aasta lõpus pääses Laura Remmeli lauldud lugu "Supersonic" (autor Sven Lõhmus) võistluse [[Eesti Laul 2016]] poolfinaali. 3. detsembril 2015 anti "Supersonic" välja singlina. Seejärel saavutas laul Eesti Laulu finaalis teise koha. 2015. aasta sügisel osales Laura Remmel Kanal 2 meelelahutussaates "[[Laula mu laulu]]".<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3557443/laula-mu-laulu-keskmes-tana-laura-remmeli-muusika "Laula mu laulu" keskmes täna Laura Remmeli muusika] Kanal 2 / Reporter, 22.10.2015.</ref> [[2016]]. aasta sügishooajal osales ta meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Seal demonstreeris ta [[Scatman John]]i parodeerides eriti head ümberkehastumisvõimet, meisterlikku improviseerimistehnikat ja -fantaasiat loos "Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)", mille esitusega ta võitis hooaja teise saate.<ref>[https://elu24.postimees.ee/3866383/pildid-ja-videod-laura-poldvere-loi-kohtunikud-pahviks-ja-voitis-naosaate Pildid ja videod! Laura Põldvere lõi kohtunikud pahviks ja võitis näosaate] Postimees/Elu24, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta [[Eesti Laul 2017|Eesti Laulul]] võitis ta duetis [[Koit Toome]]ga esitatud lauluga "[[Verona (laul)|Verona]]" (autor Sven Lõhmus) esikoha ning esindas Eestit [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Kiiev]]is. Seal laul teisest poolfinaalist edasi ei pääsenud. 2021. aastal, kui Laura Põldvere elas ja töötas Soomes, osales ta lauluga "Play" (autorid [[Karl-Ander Reismann]], [[Reinis Straume]] ja Laura Põldvere) Tamperes võistlusel [[Uuden Musiikin Kilpailu]], kus valiti Soomet Eurovisioonil esindama hakkav lugu.<ref>Katharina Toomemets. [https://elu.ohtuleht.ee/1023077/kolmas-eurovision-terendab-laura-poldvere-purgib-soomet-esindama-see-on-minu-karjaaris-megasamm-edasi Kolmas Eurovision terendab! Laura Põldvere pürgib Soomet esindama: see on minu karjääris megasamm edasi!], Õhtuleht.ee, 13.01.2021.</ref> Laul jõudis finaali ja sai seal seitsmenda koha.<ref>[https://sky.ee/laura-poldvere-jai-soome-finaalis-viimaseks-naabreid-esindab-eurovisioonil-blind-channel Laura Põldvere jäi Soome finaalis viimaseks, naabreid esindab Eurovisioonil Blind Channel] Sky Media koduleht, 20.02.2021.</ref> {{Pooleli|aasta=2024|kuu=juuli}} ===Muud loometööd=== 2016. aastal ilmusid [[Eesti Autorite Ühing]]u muusikaprojekti "Muinaslugu sinilinnust" muusikaalbumid (idee autor ja produtsent [[Mikk Targo]]) 18 eesti kerge muusika klassikasse kuuluva igihalja lauluga uues, rahvusvahelises kuues. Saksa helilooja [[Lutz Krajenski]] [[arranžeering]]us ja tema [[bigbänd]]i saatel esitab Laura Põldvere seal [[Evald Aav]]a 1957. aastal kirjutatud laulu "Ei kunagi".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuidas-sundis-muinaslugu-sinilinnust-1-tund Kuidas sündis Muinaslugu sinilinnust. 1. tund] ERR Arhiiv, 26.12.2016.</ref> Soovist katsetada midagi uut teeb Laura Põldvere alates 2024. aasta märtsist [[Viimsi Artium]]is kaasa loomingulise kollektiivi *birdname eksperimentaalses [[tantsulavastus]]es „Kurat ja Jumal“ (heliloojad [[Timo Steiner]] ja [[Sander Mölder]], lavastaja [[Teet Kask]]), kus ta mängib (st tantsib koos kutseliste [[balletitantsija]]tega ja laulab) Jumala silmarõõmu Lilithit.<ref name="laura-pold" /><ref>Aare Rander. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kas-qrat-jumal-voi-hoopis-kurat-ja-umal/ Kas Qrat & Jumal või hoopis Kurat ja Umal?] Sirp, 26.04.2024.</ref> ===Loomingulised saavutused=== * "Jõulutäht 2002" – 2. koht * "Jõulutäht 2003" – 2. koht * Saaremaa noorte solistide ja duettide konkurss, 2003 – 3. koht (duett [[Hannaliisa Uusma]]ga) * "Helisev maailm", 2003 – 1. koht * "Jõulutäht 2004" – 2. koht * Saaremaa noorte solistide ja duettide konkurss, 2004 – 1. koht (duett Hannaliisa Uusmaga) * ETV "Laulukarussell", 2004 – 2. koht (13–15-aastaste vanuserühmas)<ref name="etv-lauluk" /> * [[Sky Plus]]i eurolauljavõistlus, 2004 – võitja<ref name="eurolaulja" /> * rahvusvaheline laste ja noorte lauluvõistlus "Tähtede laul", 2004 – 1. koht (14–16-aastaste vanuserühmas)<ref>[https://www.postimees.ee/1651869/tahtede-laul-annab-tuule-tiibadesse «Tähtede laul» annab tuule tiibadesse] Postimees.ee, 19.04.2007.</ref> * VI rahvusvaheline lasteloomingu festival "Veszpremi mängud 2004" – 1. koht (duett Hannaliisa Uusmaga) ja 2. koht (soolo) * [[Raadio 2 Aastahitt]], 2007 – 3. koht lauluga "Muusa" * "[[Eurolaul 2005]]" – 1. koht (Suntribe'i koosseisus) ja 2. koht (sooloesinejana) * ETV "[[Kaks takti ette]]", 2005 – 1. koht * "Eurolaul 2007" – 3. koht * [[Eesti Laul 2009]] – 3. koht * [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] – parim naisartist * konkurss-festival Renaissance (Armeenias Gyumris) 2014 – 1. preemia * [[Eesti Laul 2016]] – 2. koht * ajakirja Kroonika meelelahutusauhinnad 2016 – Kroonika lemmik 2016<ref>Meisi Volt. [https://elu24.postimees.ee/3719439/elu24-video-kroonika-lemmik-laura-poldvere-ma-julgesin-olla-aus-ja-raakida-kuidas-on-asjad-pariselt Kroonika lemmik Laura Põldvere: ma julgesin olla aus ja rääkida, kuidas on asjad päriselt] Postimees/Elu24, 03.06.2016.</ref> * [[Eesti Laul 2017]] – 1. koht * [[Eesti Laul 2020]] – 11. koht ===Muusikasalvestised=== {{Muusikute diskograafia|Esitaja=Laura Põldvere|Singlid=27|Stuudio=8|Kogumik=2}} ====Singlid==== {| class="wikitable" |+ | *"Moonwalk" (2005) *"Sunflowers" (2007) *"Muusa" (2007) *"581C" (2008) *"Lihtsad asjad" (2008) *"Destiny" (2009) *"Pühakud" (2009) *"Ultra" (2009) *"Südasuve rohtunud teed" (2010) *"Võid kindel olla" (2010) *"Kustuta kuuvalgus" (2011) *"2020" (2011) *"Sädemeid taevast" (2012) *"Head uut aastat" (2013) *"Supersonic" (2015) *"94/95" (2016) | *"Verona" (koos [[Koit Toome]]ga) (2017) *"Waterfall" (2017) *"Tõusulained" (2018) *"Lennujaamas" (2019) *"Keerleme" (2019) *"Don't Shut Me Out" (2019) *"Segamini maailm" (koos [[Koit Toome]]ga) (2019) *"Break Me" (2019) *"On meie aeg" (2020) *"Here's Where I Draw the Line" (2023) *"Lilled jäävadki sulle" (2023) *"Grande finale" (2023) *"Pahupidi" (2023) *"Oleks" (koos Synnega) (2023) *"Elukeemia" (2024) |} ====Albumid==== *"[[Muusa (Laura Põldvere)|Muusa]]" (2007) *"[[Ultra (Laura Põldvere)|Ultra]]" (2009) *"[[Sädemeid taevast]]" (2011) *"Memories of Tomorrow" (2011) *"Carrot Lights" (2014) *"No Moon At All" (2015) *"Greatest Hits" (2017) *"Crazy enough" (2018) *"9 elu" (2019) *"Aitäh, Uno Naissoo!" koos [[Ivi Raus]]iga (2019) ===Eesti moedisaini propageerimine=== Laura Põldvere kui vokaalselt silmapaistva artisti üks põhimõtteid on algusest peale olnud, et juba enne esineja lauluhääle kuulmist laval peab publik saama visuaalse üllatuselamuse tema ekstravagantsest riietusest ja soengust.<ref name="laura-pold" /> Põldvere on teinud selleks koostööd Eesti tippmoeloojatega ning kandnud laval [[Aldo Järvsoo]], [[Riina Põldroos]]i, [[Reet Aus]]i, [[Tiina Talumees|Tiina Talumehe]] ja paljude teiste moeloomingut. Eriliselt hea klapp on lauljal olnud noorema põlvkonna ühe andekama ja julgema moelooja [[Liisi Eesmaa]]ga, kes on spetsialiseerunud meelelahutussaadete ja suurte lavasõude kostüümiloomele. Liisi Eesmaa on talle disaininud näiteks Eurovisiooni üritusteks meduusikleidi ja peegelkleidi ning palju muid esinemiskostüüme. Lisaks on Laura ostnud rõivaid ka Liisi Eesmaa valmiskollektsioonidest.<ref>Stella K. Wadowsky. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/78104492/liisi-eesmaa-selgitab-laura-poldvere-skandaalse-meduusikleidi-tagamaad Liisi Eesmaa selgitab Laura Põldvere skandaalse meduusikleidi tagamaad] Kroonika/Delfi, 04.05.2017.</ref> Eesti Laulu võistlustel on Laura Põldvere kehastunud kord galaktikatevaheliseks printsessiks kaugelt planeedilt 581C, kuid järgmisel korral olnud elegantne maine romantik, kes laulab päevalilledest sensuaalses kollales kleidis. 2016. aastal laulis ta "Supersonicut" erilises LED-tulukeste ja kivikestega kleidis, mis oli kunstiliselt ideelt disainer [[Kätlin Haak|Kätlin Haagi]] looming, kuid mille tehnilises teostuses oli ülitähtis roll ka IT-insenerist leiutajal [[Madis Võrklaev]]al. [[Kristina Viirpalu]] loodud "Verona" ''couture''-kleit (2017) on aga ühtaegu habras-naiselik ja ülielegantne.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1077852/top-5-tim-bluz-toob-valja-legendaarseimad-eesti-laulu-kostuumid-labi-aegade-mida-artistid-ja-loojad-nende-kohta-nuud-ise-arvavad Tim Bluz toob välja legendaarseimad „Eesti laulu“ kostüümid läbi aegade. Mida artistid ja loojad nende kohta nüüd ise arvavad?] Õhtuleht.ee, 12.01.2023.</ref> ====Eesti moesaadik==== 2010. aastal avati [[Tallinna Moenädal|Tallinna moenädal]] tseremooniaga, mille käigus tunnustati Laura Põldveret Eesti moedisaini propageerimise eest. [[Eesti Moedisaini Liit]] andis talle üle auhinna "Eesti moesaadik 2010" ja ehtekunstnik [[Tanel Veenre]] valmistatud moeordeni. Auhinnaga kaasnes kingikomplekt, kuhu kuulus [[Embassy of Fashion]]i, [[Liina Stein]]i, [[Kristina Viirpalu]], [[Piret Ilves]]e, [[Oksana Tandit]]i, [[Katrin Kuldma]], [[Britt Samoson]]i ja [[bEsty]] disainerteoseid ning valik [[Tallinn Dolls]]i ehteid.<ref name="moesaadik">[https://elu24.postimees.ee/337105/moesaadik-2010-on-laura-poldvere Moesaadik 2010 on Laura Põldvere!] Postimees/Elu24, 04.11.2010.</ref> Eesti Moedisaini Liidu välja antav Moesaadiku auhind on mõeldud ühele eriti stiilsele eestlasele, kes on viimastel aastatel olnud kohaliku moe superkandja. Laura Põldvere puhul toonitati, et ta on naine, kes pole peljanud olla äkiline, ekstravagantne ega eestimaine.<ref name="moesaadik" /> ==Liikmesus== *[[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] liige, sealhulgas 2016–2018 selle esimees<ref>[https://menu.err.ee/839493/laura-poldvere-lahkus-jazzliidu-esinaise-kohalt Laura Põldvere lahkus jazzliidu esinaise kohalt]. ERR Uudised, 14.06.2018.</ref> ==Isiklikku== Laura Põldvere isa on ettevõtja Ailar Põldvere<ref>[http://elu24.postimees.ee/2860/laura-poldvere-2-miljoni-eest-usas Laura Põldvere 2 miljoni eest USAs] Postimees/Elu24, 18.09.2007.</ref> ning ema on saksa filoloog [[Martina Põldvere]]. Gregor Põldvere oli tema vend<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/venna-kaotanud-laura-poldvere-teie-kaasamotlemisest-ja-toetavatest-sonadest-on-olnud-palju-abi?id=76704156 Venna kaotanud Laura Põldvere: teie kaasamõtlemisest ja toetavatest sõnadest on olnud palju abi]. Delfi Publik, 23.12.2016.</ref> ja tippjalgrattur [[Oleg Ljadov]] oli tema onu.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21324849/mis-uhendab-laura-poldvere-ema-ja-oleg-ljadovit Mis ühendab Laura Põldvere ema ja Oleg Ljadovit?] Kroonika/Delfi, 20.02.2009.</ref> Aastatel 2013–2016 oli Laura abielus pianist [[Joel-Rasmus Remmel]]iga. 2024. aasta seisuga on tema elukaaslane piloot Märt Soplepmann.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120312527/laura-poldvere-armastusest-uks-olulisemaid-oppetunde-on-usk-mingisse-korgemasse-joudu-seda-opetas-mulle-minu-kristlik-abielu Laura Põldvere armastusest: üks olulisemaid õppetunde on usk mingisse kõrgemasse jõudu. Seda õpetas mulle minu kristlik abielu] Kroonika/Delfi, 11.08.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Teet Korsten. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=8207 Laura julgustab kaasaegset improvisatsiooni kuulama]. Põhjarannik, 31. juuli 2013 * [https://menu.err.ee/1609133009/martina-poldvere-see-moistatus-on-siiani-lahendamata-kust-laura-musikaalsus-tuli Martina Põldvere: see mõistatus on siiani lahendamata, kust Laura musikaalsus tuli] ERR Menu, 16. oktoober 2023 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-martina-ja-laura-poldvere Vikerraadio saade "Käbi ei kuku... Martina ja Laura Põldvere"] (saate pikem versioon) ERR Arhiiv, 15. oktoober 2023 {{Commons|Category:Laura Põldvere}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maarja-Liis Ilus]]<br/>''2007''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta naisartist | aeg=[[2008]]| järgnev=[[Kerli Kõiv]]<br/>''2009''}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tanel Padar & The Sun]]<br/>"[[100% Rock'n'Roll]]"<br/>''2007''| nimi=[[Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta album<br/>"[[Muusa (Laura Põldvere)|Muusa]]"| aeg=[[2008]]| järgnev=[[HU?]] "[[Film (HU? album)|Film]]"<br/>''2009''}} {{lõpp}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Põldvere, Laura}} [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] s77n7s3uvyqdsebqypdjw080wfxan07 Hans Kruus 0 48028 6741862 6732438 2024-10-11T07:38:57Z Ellenlbbh 111631 /* Elukäik */ 6741862 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|pisi|Hans Kruus]] '''Hans Johannes Kruus''' ([[22. oktoober]] [[1891]] [[Tartu]] – [[30. juuni]] [[1976]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude]] riigi-, haridus- ja kultuuritegelane. Ajaloolasena oli ta üks eesti professionaalse ajalooteaduse rajajaid. [[Tartu Ülikool]]i Eesti ja põhjamaade ajaloo professor, Tartu Ülikooli prorektor ([[1935]]–[[1938]]), Tartu Riikliku Ülikooli rektor ([[1940]]–[[1941]] ja [[1944]]) ning [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] esimene president ([[1946]]–[[1950]]). Ta oli [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsuse]] peaministri asetäitja juunist augustini [[1940]], [[Eesti NSV]] välisasjade rahvakomissar [[1944]]–[[1946]] ja [[Eesti NSV]] välisminister [[1946]]–[[1950]]. == Elukäik == Kruus õppis 20. sajandi algul [[Kursi kihelkonna ministeeriumikool|Kursi kihelkonna ministeeriumikoolis]] ja [[Saadjärve ministeeriumikool|Saadjärve ministeeriumikoolis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talving |eesnimi=Hanno |kuupäev=1. mai 2023 |pealkiri=Pudrusõda Saaremaal: maarahvas tsaarivalitsuse ministeeriumikoolide vastu – Imeline Ajalugu |url=https://www.imelineajalugu.ee/pudrusoda-saaremaal-maarahvas-tsaarivalitsuse-ministeeriumikooli-vastu/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref> Kruus lõpetas [[1911]]. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja töötas 1911/1912. õppeaastal kooliõpetajana Viru-Jaakobi Noorsoo Kasvatuse Seltsi koolis Viru-Jaagupis,<ref>Ajaratta uutes ringides: mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat, [[1979]], lk 102-112</ref> seejärel alates [[1913]]. aastast kooliõpetajana A. Nieländeri erakoolis. Kui gümnaasiumi küpsuseksamid said tehtud, asus ta [[1915]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is ajalugu õppima. Akadeemiliselt oli ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Aastail [[1915]]–[[1916]] oli ajalehe [[Vaba Sõna]] tegevtoimetaja.{{lisa viide}} [[1916]]. aastal astus ta Vene sõjaväkke ja [[1917]] sattus [[Petrograd]]i, kus oli ka [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal. Poliitiliselt ühines Kruus ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) parteiga, kelle loosungiks oli "maa ja vabadus". Tema valikut mõjutas tõenäoliselt ka see, et esseeride partei oli väheseid Vene poliitilisi jõude, kes vähemalt sõnades tunnustas rahvaste [[enesemääramisõigus]]t ja [[föderatsioon]]iprintsiipi riigi ülesehituses. Pärast [[eesti rahvusväeosad]]e loomist teenis Kruus [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti polgus]] [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as ning kujunes sel perioodil sisuliselt elukutseliseks poliitikuks. Kruus kuulus poliitilisse rühmitusse ([[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]] jt), kes lõid Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Partei]]st eraldunud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ning sai selle partei keskkomitee esimeheks. Sama aasta lõpul külastas ta ka [[Jossif Stalin]]it, ta esitas viimasele iseseisva Eesti Töölisvabariigi idee, ent see ei leidnud toetust.{{lisa viide}} [[1918]]. aasta novembris sai Kruusist [[Eesti Maanõukogu]], [[1919]]. aasta aprillis [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. 18. novembril 1918 nimetas [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[Siseministeerium]]i juures asuva Saksa käsilaste eeluurimise ameti juhatajaks.<ref name="TCzog" /> Oli 1919. aastal Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei keskkomitee ajalehe [[Töörahva Võitlus]] vastutav toimetaja. [[1920]]. aastal valiti ta [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei]] (EISTP) ehk isesotside esimeheks. Seejärel süüdistati teda, ilmselt alusetult, mahhinatsioonides [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] ja teiste Eesti iseseisvuse vastaste tegelastega. Ta käis ka [[1921]]. aastal Moskvas ja püüdis saavutada EISTP vastuvõtmist [[Komintern]]i, kuid tulutult. Seejärel pettus ta enamlikus poliitikas lõplikult ning taandus järk-järgult ka Eesti poliitikast.{{lisa viide}} Ta asus üha enam tegelema [[ajalugu|ajalooga]], jätkates varem pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Pärast magistrikraadi saamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui ka organisaatorina. Ta oli Eesti ja põhjamaade ajaloo erakorraline, alates 1934. aastast korraline professor.<ref name="QeifH" /> Ta oli sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse liige.{{lisa viide}} [[1935]] sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt vabastati ta seoses uue ülikoolide seadusega [[1938]]. aastal. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus uuris Kruus ka [[Jaan Tõnisson]]i tegevust, seda oli ta kohati teinud juba varemgi ([[1921]]. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kui "Eesti kodanluse juhi" kohta), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". 1. juulist 1939 kuni 30. juunini 1940 oli professor Hans Kruus tema enda palvel õppetööst vabastatud, võimaldamaks tal lõpetada üldise eesti rahvusliku liikumise ajaloo koostamist. Eesti NSV-s Kruusi enda levitatud väide, nagu oleks ta õppetööst eemaldatud konflikti tõttu Eesti valitsusega, pole tõestatud. <ref>Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus. 2017. Lk 99–100</ref> Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t määrati ta [[Johannes Varese valitsus]]e ministriks<ref name="NPbxy" /> ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus kommunistlikku parteisse astumise avalduse (soovitajateks olid [[Johannes Vares]] ja [[Nigol Andresen]]). 1940. aasta septembris määrati ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus ta NSV Liitu ning täitis seal EKP ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ülesandeid. Evakueerumise käigus esitas Hans Kruus koos Tartu miilitsaülema [[Arved Kalvo]]ga kaebuse Leningradi sõjaväeringkonna ülemale, et Tartu rindelõigu ülem ei kasutanud kõiki võimalusi Tartu linna täielikuks hävitamiseks.<ref name="kaebus" /> Ta sai [[Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]]iks ning 1946. aastal [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] esimeseks presidendiks.{{lisa viide}} [[1950]]. aasta 28.jaanuaril Eesti NSV Teaduste Akadeemia president Hans Kruus vallandati, sest ta langes "kodanliku natsionalistina" põlu alla, 18. märtsil heideti ta välja KPst. Ta vahistati 1950. aasta 24. oktoobril Tallinnas ja viibis eeluurimise all Moskva vanglates. Talle ei jõutud esitada süüdistust ega anda kohtu alla. Pärast [[Jossif Stalin]]i surma vabastati ta 1954. aasta algul ning ta jäi elama Moskvasse, kus töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemias.{{lisa viide}} Ta tuli 1960. aastal Eestisse tagasi. Hiljem oli ta kuni surmani [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] kaastöötaja, jätkas oma tegevust peamiselt ajaloo ja koduloo alal.{{lisa viide}} 29. detsembril 1962 ennistati KPsse. ==Teadustöö== Ta uuris põhjalikult [[Eesti varauusaeg]]a ja kirjutas [[1924]]. aastal magistritööna detailse uurimuse [[Liivi sõda|Vene-Liivi sõjast]] aastatel 1558–1561. Edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel – Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil – põhines ta [[1930]]. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused käsitlesid 19. sajandi teist poolt: ärkamisaega, olulisi isikuid selles ja [[Aleksandrikool]]i, millest ilmus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".<ref name="ZqSke" /> Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "[[Eesti ajalugu (1935–)|Eesti ajalugu]]") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt [[muinasaeg|muinas]]-, [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg]]a (kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]). [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles [[1999]]. aastal [[Lennart Meri|Lennart Mere]] initsiatiivil).{{lisa viide}} ==Teoseid== *Peetrilinnas ajaloo suurpäivil: Veebruar-märts 1917: [Päevaraamatulised ülestähendused]. Tartu: Noor-Eesti, [[1917]] *Eesti poliitiliste erakondade programmid (toimetaja). Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, [[1917]] *Rahvusautonoomia. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917 *Sotsialistide-Revolutsionääride Partei agraarprogramm ja maaolud Eestis. Tallinn: E.S.-R.P. Kirjastuse Osaühisus "Töö ja Võitlus", 1917 *Vene ja Eesti poliitiliste erakondade programmid. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917 *Oinaad: siseminister Oinasest, kommunist Kingissepast, sots.-revolutsionäär Kärnerist ja Eesti sotsiaaldemokraatiast. Tallinn: Vasar, [[1919]] *Linn ja küla Eestis. Tartu: Noor-Eesti, [[1920]] *''Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina''. Tartu: Odamees, [[1921]] *''Vene-Liivi sõda : (1558–1561)''. Tartu: Loodus, [[1924]] (magistritööna [[1923]]) *''Eesti ajaloo lugemik. I, valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani'' (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1924]] *''Eesti ajaloo lugemik. II, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561.–1721. a.'' (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1926]] *''Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni''. Tartu: Loodus, [[1927]] *''Pühajärve sõda : 1841. a.'' Tartu: Loodus, 1928 *''Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. II''. Tartu: Loodus, [[1928]] *''Eesti ajaloo lugemik. III, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1929]] *Eesti Vabariigi Tartu Ülikool : 1919–1929. Toimetaja, koos [[Peeter Treiberg]]iga. Tartu: [[1929]] *Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail. ''Mit einem Referat die Bauernbewegung in Südestland in den 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1930]] *Carl Robert Jakobson võitlejana: äärjooni. Tartu [[1932]] *''Punased aastad : mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I.'' Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1932]] *''Eesti: ajalugu''. Tartu, 1932. Äratrükk Eesti Entsüklopeediast, koos [[Ants Piip|Ants Piibuga]]. *''Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt: palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail''. Tartu 1934 *''Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus''. Peatoimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1935]] (teine trükk [[1936]]) *''Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg''. Toimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1937]] *''Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1938]] *''Jaan Tõnisson töös ja võitluses : koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul''. Toimetaja ja autor. Tartu: Koguteose "Jaan Tõnisson" komitee, [[1938]] *''Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad''. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1939]] *''Eesti Aleksandrikool''. Tartu: Noor-Eesti, [[1939]] *''Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide''. Toimetaja koos [[Peeter Tarvel]]i ja [[Jaan Olvet]]iga. Tallinn, Tartu: Loodus, [[1940]] (uustrükk [[2002]]). *Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg. Toimetaja, koos [[Otto Liiv]]iga. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1940]] *Jüriöö ülestõusu ajaloolised käsud tänapäevale. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943 *Eesti ajalugu saksa fašismi vastu. [[Moskva]] [[1943]] *Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel : 60–80-ndad aastad: lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1957]] *Sajand lõppes, teine algas : mälestusi lapse- ja koolipõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1964]] *Koos oma rahva ajalooga Suures Isamaasõjas. Tallinn: Eesti Raamat, [[1971]] *Ajaratta uutes ringides: mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat, [[1979]] *Eesti küsimus. Koostajad [[Hando Runnel]] ja [[Toomas Karjahärm]]. // [[Eesti mõttelugu]] 62. Tartu: Ilmamaa, [[2005]] **[[Eero Medijainen]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5447:hans-kruusi-k-simus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3077 "Hans Kruusi küsimus" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Sirp]], [[26. august]] [[2005]], lk 5 **[[Aarne Ruben]]. [http://www.postimees.ee/240905/esileht/kultuur/177885.php "Hans Kruus ilma küla ja linnata" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Postimees]], [[23. september]] 2005, lk 20 **[[Teet Veispak]]. [http://www.epl.ee/artikkel/304990 "Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Eesti Päevaleht]]: Arkaadia, [[11. november]] 2005, lk 14 **[[Peeter Järvelaid]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=11864 Üks mõtteväärne mees]. [[Eesti Elu]], 2. detsember 2005 ===Kirjutisi jätkväljaannetes=== *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=98 "Ühe ilmavaate loomiskatse puhul"]. [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 5 [[1923]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=376 "Liivi orduriigi hukkumise põhjusist"]. [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 [[1924]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=376 "Eesti talurahva "välispoliitilisest orientatsioonist"]. Ajalooline Ajakiri nr 1 [[1928]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=151 "Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.–83. a"]. Looming nr 4 [[1929]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=149 "Carl Robert Jakobson võitlejana"]. [[Eesti Kirjandus]] nr 4 [[1932]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485 "Murdekuudel 1917–18"]. Looming nr 9, [[1933]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=103 "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt"]. Eesti Kirjandus nr 8–11 [[1934]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=209 "Isik ja ühiskond kultuurilises loomingus"]. Looming nr 8 [[1935]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=427 "Isik, ühiskond ja riik"]. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 4 [[1937]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=356 "Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus"]. Akadeemia nr 5 1937 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 "Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904"]. Ajalooline Ajakiri nr 3 [[1938]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=417 "Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist"]. Eesti Kirjandus nr 3 1938 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=506 "Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes"]. Ajalooline Ajakiri nr 3 [[1939]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=654 "Eesti rahva ajaloolise kutsumuse ideest"]. [[Eesti Üliõpilaste Seltsi album]] XI [[1940]] ==Temale pühendatud teoseid== *Ajaloo järskudel radadel : [H. Kruusi 75 aasta juubelile pühendatud artiklite kogumik]. Tallinn: Eesti Raamat, [[1966]] *''Studia Historica in honorem Hans Kruus''. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, 1971 ==Isiklikku== Tema esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)<ref name="ropOZ" /> ja teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman).<ref name="Z5nxC" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="TCzog">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00034_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d1bd0be1c3a57b894ea486baa75b2afc</ref> <ref name="QeifH">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257155&img=era0031_002_0000295_00054_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=04627f5e7ef4a3687a60e474f548727a</ref> <ref name="ZqSke">[[Ea Jansen]]. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. Haridus, 1992, nr 1, lk 40–43</ref> <ref name="NPbxy">[https://web.archive.org/web/20081103000442/http://web.riigikogu.ee/ems/saros/0115/011510004.html Seletuskiri Riigikogu avalduse eelnõule kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis. Lisa 1. Ajalooline ülevaade kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis]. Riigikogu eelnõude menetlemise süsteem</ref> <ref name="ropOZ">[https://web.archive.org/web/20080612004907/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01aprill_m1.htm VASTAB IVALO RANDALU]. [[Teater. Muusika. Kino]]</ref> <ref name="Z5nxC">[https://web.archive.org/web/20070609203045/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1577 KRUUS, HANS]. Eesti biograafiline andmebaas ISIK</ref> <ref name="kaebus">[https://tartu.postimees.ee/7956212/tartu-tulemine-kullatud-kukega-kingitus-kultuuripealinnale Toomas Savi „Kullatud kukega kingitus kultuuripealinnale“.] Tartu Postimees, 9.02.2024. Vaadatud 9.02.2024.</ref> }} == Kirjandus == *Lembi Kadakas. Hans Kruus. Biobibliograafia : diplomitöö. Tallinn 1966 *Sahkerdaja Eesti ajalooga. Võitleja nr 11, november 1966. Lk 3 *[[Arnold Tonska]]. Hans Kruusi kaksikosa eesti ajaloos. Võitleja nr 3–4, märts–aprill 1973 *[[Allan Liim]]. "Hans Kruus". // Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostaja [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion 1997. Lk 202–203 *[[Jüri Kivimäe]]. Rektor Hans Kruus. Tallinn: Aasta Raamat, 2017 *[[Linda Kaljundi]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/minevikus-toimunut-ei-ole-voimalik-muuta-muutuvad-uksnes-meie-hoiakud/ Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud]. [[Jüri Kivimäe]] intervjuu, [[Sirp]], 8. detsember 2017 *[[Marek Tamm]]. [https://kultuur.postimees.ee/4393495/vikerkaar-loeb-moistatuslik-hans-kruus "Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus"]. [[Postimees]], 2. veebruar 2018 *Hans Kruusist Vikerraadio saates [[Eesti lugu|"Eesti Lugu"]] . 2011 [https://vikerraadio.err.ee/788122/eesti-lugu-hans-kruus-1] ==Välislingid== *{{ISIK|1577}} *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.727087686291156%2C58.396265853923396%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Hans%20Johannes%22%2C%22longitude%22%3A26.727087686291156%2C%22latitude%22%3A58.396265853923396%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=21 haud Tartu Maarja kalmistul] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tartu Ülikooli rektor]] <br/> [[Heinrich Riikoja]] (1940) | nimi=Tartu Riikliku Ülikooli rektor | aeg=[[1940]]–[[1941]] | järgnev=Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor <br/> [[Edgar Kant]] (1941–1944)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor <br/> Edgar Kant (1941–1944) | nimi=Tartu Riikliku Ülikooli rektor | aeg=[[1944]] | järgnev=Tartu Riikliku Ülikooli rektor <br/> [[Alfred Koort]] (1944–1951)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kruus, Hans}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Riikliku Ülikooli organisatsiooni liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV välisministrid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1976]] ai03j15pbs1mo9l0gsd6yeeo5c560ab Darwini auhind 0 48941 6741887 6454817 2024-10-11T08:42:55Z Kuriuss 38125 6741887 wikitext text/x-wiki '''Darwini auhind''' on pila-auhind, mida antakse omaenda rumaluse tõttu elust või paljunemisvõimest{{lisa viide}} ilma jäänud inimestele, kes auhinnaandjate sõnul on niimoodi parandanud inimkonna [[genofond]]i.{{lisa viide}} Auhind on nimetatud [[evolutsiooniteooria]] looja [[Charles Darwin]]i järgi. ==Näiteid auhinna saanutest== *[[1987]] – auhinna sai [[langevarjur]], kes hüppas välja lennukist, et filmida teisi langevarjureid, olles ise unustanud langevarju selga panna.<ref>[http://darwinawards.com/darwin/darwin1994-12.html Langevarjur ilma langevarjuta] (vaadatud 09.08.2010).</ref> *[[2001]] – auhinna sai üliõpilane, kes [[žongleerimine|žongleeris]] aktiveeritud [[käsigranaat]]idega.<ref>[http://darwinawards.com/darwin/darwin2001-20.html Käsigranaatidega žongleerija] (vaadatud 09.08.2010).</ref> *[[2003]] – auhinna sai brasiillane, kes kasutas kütusepaagi valgustamiseks välgumihklit, et veenduda, et seal pole midagi tuleohtlikku.<ref>[http://www.darwinawards.com/darwin/darwin2003-03.html Töö autopesulas] (vaadatud 09.08.2010).</ref> *[[2006]] – auhinna sai USA [[Florida]] osariigist pärit noorukitepaar, kes lämbus suures [[heelium]]pallis. *[[2007]] – auhinna sai mees, kes manustas endale päraku kaudu surmava annuse alkoholi.<ref>[https://web.archive.org/web/20080113114435/http://www.nelli.ee/news.php?nsID=f61d6947467ccd3aa5af24db320235dd&lang=est "Mees jõi ennast tagumiku kaudu surnuks"] 12.01.2008.</ref> *[[2010]] – auhinna sai mees, kes ehitas oma auto ümber varaste kaitseks elektriaia, kuid unustas ise ära, et see on voolu all, ning sai elektrilöögi.<ref>[http://www.darwinawards.com/darwin/darwin2010-03.html Väike elektriaed] (vaadatud 09.08.2010).</ref> ==Vaata ka== *[[Ig Nobeli auhind]] *[[Stella auhind]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Wendy Northcutt]] "Darwini auhinnad" (tõlkinud [[Raul Aav]]), Tänapäev, 2001 *[[Wendy Northcutt]] "Darwini auhinnad 2" (tõlkinud [[Risto Marjapuu]]), Tänapäev, 2002 *[[Wendy Northcutt]] "Darwini auhinnad 3" (tõlkinud [[Lauri Saaber]]), Tänapäev, 2005 == Välislingid == *[http://www.darwinawards.com The Darwin Awards] * [http://publik.delfi.ee/news/kuum/article.php?id=20782361&l=wlastnews Maailma rumalaima surma Darwini võitis piiskop] Delfi, 3. jaanuar 2009 [[Kategooria:Pilaauhinnad]] [[Kategooria:Charles Darwin]] b49g9hvh2wombhg0mg6oin4obvykfjk Lionel Messi 0 49180 6741944 6724212 2024-10-11T11:54:24Z 81.20.146.156 Ronaldo GOAT 6741944 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi 20180626.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi juunis 2018 | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 9 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 180 | koondiseväravaid3 = 106 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} * Messi is the robber and Ronaldo is the GOAT {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 4xzqo7ksoo7wbc7k7g48xjcq1qskw0k Turba 0 51819 6741674 6741192 2024-10-10T16:25:25Z Lysandrauu 199002 6741674 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2018}} {{EestiAsula | nimi = Turba | pilt = Endine Turba raudteejaam.JPG | pildiallkiri = Endine Turba [[jaamahoone]], kus nüüdisajal asub hambakliinik | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Turba''' on pommiauk [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus alevik [[Nissi vald]]a. Elanike arv oli [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus]]e andmetel 1094. Alevikus asuvad [[Turba Lasteaed|lasteaed]], [[Turba Kool|põhikool]], perearstikeskus, hambakliinik, pakiautomaat, [[Turba kultuurimaja|kultuurimaja]], [[Nissi trollid]]e muusikakool, [[Turba Raamatukogu|raamatukogu]] ja spordisaal. Asula suurimaks vaatamisväärsuseks on endine [[Ellamaa elektrijaam]]a hoone (arhitekt [[Aleksander Vladovski]]), kus tänapäeval asub [[Eesti Mootorispordi Muuseum]] (MOMU). Lisaks on huviväärsed endine raudteejaama kompleks, muusikakooli hoone (kunagine elektrijaama kontor) ning 1920. ja 1930. aastatel ehitatud vanad tööstusasula hooned. Turbas on sündinud teadusajakirjanik [[Tiit Kändler]]. Seal on õppinud kergejõustiklane [[Ants Kiisa]], ajakirjanik ja kirjastaja Toomas Leito, ajakirjanik Allan Muuk ning endine [[Raadioteater|Eesti Raadio]] töötaja ja kõneõpetaja [[Einar Kraut]]. Elanud ning õppinud suhtekorraldaja Ingvar Bärenklau. Asulat ümbritsevad põhjas [[Viruküla]], edelas [[Lehetu]], kagus [[Nurme (Nissi)|Nurme]] ja kirdes [[Kivitammi]]. == Ajalugu == [[Pilt:Ellamaa elektrijaam okt 2011.jpg|pisi|Turbas asuv endine [[Ellamaa elektrijaam]], kus 2018. aasta aprillist töötab Eesti Mootorispordi Muuseum ehk MOMU]] [[Pilt:Elroni elektrirong Stadler FLIRT Turba peatuses.jpg|pisi|8. detsembril 2019 taasavatud [[Turba raudteepeatus]]]] Alevik tekkis seoses [[Tallinna–Haapsalu raudtee]] ja kohaliku turbatööstuse rajamisega. [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Keila–Haapsalu raudteelõiku]] ehitati 1902–1905. Aastatel 1922–1923 rajati Turbasse [[Ellamaa elektrijaam]], mille katlaid köeti kohaliku [[turvas|kütteturbaga]]. Sealt edasi hakkas asula kasvama: ehitati mõned majad ja kontorihoone ning peagi avati ka esimene pood. 1936. aastal avati [[Turba kultuurimaja|Turba rahvamaja]], kus 1940. aasta sügisel alustas tegevust [[Turba Kool|Turba 6-klassiline kool]], mis kasvas hiljem gümnaasiumiks. Rajati eramuid. 1930. aastateks oli kujunenud Turbast üks kenamaid ja heakorrastatumaid tööstusasulaid Eestis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal lõhkas taganev [[Punaarmee]] 1941. aastal elektrijaama osaliselt puruks. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal rakendati turbatootmisel tööjõuna vange. Taastatud Ellamaa jõujaamal oli oluline osa Eesti varustamisel elektrienergiaga. 1950. aastatel automatiseeriti turbatootmist. Elektritootmine lõpetati Ellamaa elektrijaamas 1966. aastal. 1960. aastatel ehitati viiekorruselisi elamuid. 1995. aasta septembris otsustas [[Eesti Raudtee]] Haapsalu–Riisipere raudteelõigu sulgeda. Raudteelõik likvideeriti 2004. aastal ja raudtee Turbani taastati 2019. aastal. 2014. aasta sügisest tegutseb [[Turba Kool]] põhikoolina, on varem olnud gümnaasium. 2018. aastal avati Turbas endises elektrijaamas [[MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu|Eesti Mootorispordi Muuseum]] (MOMU). == Liiklus == Aleviku põhjakülge piirab [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]]. Sealt saab alguse ka asulat läbiv [[Turba–Lehetu tee]]. Mõlemal mainitud teel liiguvad ka liinibussid. Kaugbussiliinidega saab Turbast Tallinnasse, Haapsallu, Kärdlasse, Kuressaarde ning maakonnabussiliinidega Lehetusse ja Ellamaale, Riisiperre, Sauele ja Tallinna. Asulat läbinud Riisipere–Haapsalu raudtee rööpad võeti üles 2004. aastal ning aastatel 2006–2007 rajati raudteetammile [[Läänemaa Tervisetee]]. 2017. aasta kevadel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada 8 miljonit eurot Riisipere–Turba raudteelõigu taastamiseks. Raudteelõik sai valmis 2019. aastal ja reisirongiliiklus sel lõigul taastati 8. detsembril 2019. Turba tänavad: Aia, Jaama tee, Kivimäe tee, Kooli, Lasteaia, Lehetu tee, Lille, Läänemaa Tervisetee, Metsa, Pargi, Puiestee, Põllu, Raba, Rohuaia, Saare, Tiigi tee, Tehase, Tööstuse, Tööstuse põik, Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. == Vaata ka == * [[Turba peakraav]] * [[Turba raudteepeatus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Turba}} {{Saue vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Saue vald]] 52mbsjoj7c7qk3bwqj6lp9imcej6unq Wilhelm II (Württembergi kuningas) 0 55865 6741621 6152314 2024-10-10T12:10:33Z Neptuunium 58653 6741621 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Wilhelm Karl Paul Heinrich Friedrich''' ([[25. veebruar]] [[1848]] [[Stuttgart]] – [[2. oktoober]] [[1921]] [[Bebenhauseni jahiloss]]) oli [[Württembergi kuningas]] [[6. oktoober|6. oktoobrist]] [[1891]] kuni [[29. november|29. novembrini]] [[1918]]. [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Württembergi sõjaväelased]] [[Kategooria:Monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 2g183buqejxu8o0iaz6706r0c23tbvt Jota- 0 63809 6741749 6741104 2024-10-10T19:25:48Z Pikne 13803 6741749 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Jota-''' ([[sümbol]] '''Y''') on suurim [[SI-prefiks]] [[mõõtühik]]ute [[SI-süsteem]]is, mis tähistab 10<sup>24</sup> ehk 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 kordset. Sõna tuleneb vanakreekakeelsest sõnast ὀκτώ (októ), tähendades kaheksat, kuna ta on võrdne arvuga 1000<sup>8</sup>.{{lisa viide}} 2011. aasta seisuga on jota- suurim ja viimane kinnitatud SI prefiks. 12 grammis [[süsinik]]-12 (1 [[mool]]is), on keskeltläbi 6,023×10<sup>23</sup> [[aatom]]it ehk 0,6 jota[[aatom]]it. 1 [[jotabait]] on 2<sup>80</sup> ehk 1&nbsp;208&nbsp;925&nbsp;819&nbsp;614&nbsp;629&nbsp;174&nbsp;706&nbsp;176 [[bait]]i. {{SIprefiksid}} [[Kategooria:Mõõtühikute detsimaaleesliited]] l94omlj3va4y8cjhe1gpo0so5cart1q Cooki saared 0 64307 6741706 6453265 2024-10-10T17:28:22Z Kuuskinen 33651 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 6741706 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Cooki saared | omastav = Cooki saarte | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cook Islands | nimi2_keel = maoori | nimi2 = Kūki 'Āirani | mis_lipp = | mis_vapp = | lipp = Flag of the Cook Islands.svg | vapp = Coat of arms of the Cook Islands.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Cook Islands in New Zealand.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]], [[rarotonga keel|Cooki saarte maoori]] | pealinn = [[Avarua]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = Kuninga esindaja | riigipea_nimi = [[Tom Marsters]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mark Brown]] | pindala = 236 | elanikke = | elanikke_seis = | ajavöönd = UTC-10 | valuuta = [[Uus-Meremaa dollar]], [[Cooki saarte dollar]] | tippdomeen = [[.ck]] }} '''Cooki saared''' on [[Uus-Meremaa]]ga vabalt assotsieerunud saareriik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas; [[saarestik]]ku kuulub 15 saart. 2016. aasta rahvaloenduse andmetel elas Cooki saartel 17 434 inimest.<ref name="WoGEH" /> == Saared == {| class="sortable wikitable" ! rühm ! saar/atoll ! pindala<br />km² ! rahvaarv ! tihedus |- | Põhja | [[Penrhyn]] | style='text-align:right;' | 10 | style='text-align:right;' | 226 | style='text-align:right;' | 22,6 |- | Põhja | [[Rakahanga]] | style='text-align:right;' | 4 | style='text-align:right;' | 80 | style='text-align:right;' | 20,0 |- | Põhja | [[Manihiki]] | style='text-align:right;' | 5 | style='text-align:right;' | 213 | style='text-align:right;' | 42,6 |- | Põhja | [[Pukapuka]] | style='text-align:right;' | 3 | style='text-align:right;' | 444 | style='text-align:right;' | 148 |- | Põhja | [[Tema riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Põhja | [[Nassau (Cooki saared)|Nassau]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 78 | style='text-align:right;' | 78,0 |- | Põhja | [[Suvorovi atoll]] | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Palmerston]] | style='text-align:right;' | 2 | style='text-align:right;' | 58 | style='text-align:right;' | 28,0 |- | Lõuna | [[Aitutaki]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 1928 | style='text-align:right;' | 107,1 |- | Lõuna | [[Manuae (Cooki saared)|Manuae]] | style='text-align:right;' | 6 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Takutea]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Mitiaro]] | style='text-align:right;' | 22 | style='text-align:right;' | 155 | style='text-align:right;' | 7,1 |- | Lõuna | [[Atiu]] | style='text-align:right;' | 27 | style='text-align:right;' | 437 | style='text-align:right;' | 16,2 |- | Lõuna | [[Mauke]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 297 | style='text-align:right;' | 16,5 |- | Lõuna | [[Winslow' riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Lõuna | [[Rarotonga]] | style='text-align:right;' | 67 | style='text-align:right;' | 13044 | style='text-align:right;' | 194,7 |- | Lõuna | [[Mangaia]] | style='text-align:right;' | 52 | style='text-align:right;' | 499 | style='text-align:right;' | 9,6 |- ! Kokku ! Kokku ! style='text-align:right;' | 237 ! style='text-align:right;' | 17459 ! style='text-align:right;' | 73,7 |} == Ajalugu == Saared asustasid 6. sajandil [[polüneeslased]], kes saabusid [[Tahiti]]lt. Saarestik on nimetatud [[James Cook]]i järgi, kes külastas saari [[1773]]. ja [[1779]]. aastal. Esimesed [[Inglismaa|inglise]] [[misjonär]]id jõudsid saartele [[1821]]. aastal. [[1888]]. aastal sai saartest Briti [[protektoraat]]. [[1901]]. aastal läks protektoraat Uus-Meremaa valdusse ja [[1961]]. aastal said saared omavalitsusliku staatuse Uus-Meremaaga assotsieerunud riigina. [[1980]]. aastal sõlmisid [[USA]] ja Uus-Meremaa valitsus piirikokkuleppe, mis määras merepiiri [[Ameerika Samoa]] ja Cooki saarte vahel. USA loobus nõudlusest [[Penrhyn]]i, [[Pukapuka]], [[Manihiki]] ja [[Rakahanga]] atollidele. [[1993]]. aastal tunnustas Uus-Meremaa Cooki saari iseseisva riigina. 25. oktoobril 2018 sõlmisid Eesti ja Cooki saared diplomaatilised suhted.<ref name="wETSH" /> 2018. aasta novembri seisuga olid Cooki saartel diplomaatilised suhted 52 riigiga. ==Sport== Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est on Cooki saared osalenud kõigil suveolümpiamängudel. Cooki saarte [[ROK]]-i kood on COK. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WoGEH">{{Netiviide |url=http://www.mfem.gov.ck/statistics/census-and-surveys/census/142-census-2016 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-19 |arhiivimisaeg=2021-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210712004436/http://www.mfem.gov.ck/statistics/census-and-surveys/census/142-census-2016 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wETSH">https://vm.ee/et/uudised/eesti-ja-cooki-saared-solmisid-diplomaatilised-suhted</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ck/ Cooki saarte veebiinfoleht] *[http://www.cook-islands.gov.ck/ Cooki saarte valitsuse veebileht] {{Okeaaniariigid}} {{Coordinate |type=country}} [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Uus-Meremaa saarestikud]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Cooki saared| ]] c4sx3ao0y21vx62161bmwgrpwkjgbmv 6741714 6741706 2024-10-10T18:01:15Z Kuuskinen 33651 6741714 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Cooki saared | omastav = Cooki saarte | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cook Islands | nimi2_keel = maoori | nimi2 = Kūki 'Āirani | mis_lipp = | mis_vapp = | lipp = Flag of the Cook Islands.svg | vapp = Coat of arms of the Cook Islands.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Cook Islands in New Zealand.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]], [[rarotonga keel|Cooki saarte maoori]] | pealinn = [[Avarua]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = Kuninga esindaja | riigipea_nimi = [[Tom Marsters]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mark Brown]] | pindala = 236 | elanikke = | elanikke_seis = | ajavöönd = UTC-10 | valuuta = [[Uus-Meremaa dollar]], [[Cooki saarte dollar]] | tippdomeen = [[.ck]] }} '''Cooki saared''' [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas; [[saarestik]]ku kuulub 15 saart. Cooki saared ([[Rarotonga keel|rarotonga]]: ''Kūki ‘Airani''; [[Penhryni keel|Penrhyn]]: ''Kūki Airani'') on saareriik [[Polüneesia]]s, [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas. See koosneb 15 saarest, mille kogupindala on ligikaudu 236,7 ruutkilomeetrit. Cooki saarte [[majandusvöönd]] hõlmab 1 960 027 ruutkilomeetrit ookeani. Saareriigi pealinn on [[Avarua]]. Cooki saared on [[Uus-Meremaa]]ga vabalt assotsieerunud riik. Alates 21. sajandi algusest on Cooki saared juhtinud oma iseseisvat välis- ja kaitsepoliitikat ning neil on ka oma tollieeskirjad. Riigil ei ole [[sõjavägi|sõjaväge]], mistõttu vastutab riigikaitse eest [[Uus-Meremaa]]. Viimastel aastakümnetel on Cooki saared võtnud kasutusele üha enesekindlama ja selgepiirilisema välispoliitika ning Cooki saarlane [[Henry Puna]] oli aastatel 2021–2024 [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]]i peasekretär. Enamik Cooki saarlasi on ka Uus-Meremaa kodanikud, kuid neil on ka Cooki saarte kodanike staatus, mida teistele Uus-Meremaa kodanikele ei anta. Cooki saared on alates 1980. aastast olnud aktiivne [[Vaikse ookeani kogukond|Vaikse ookeani kogukonna]] liige. Cooki saarte peamised asulad paiknevad [[Rarotonga]] saarel, kus asub ka [[Rarotonga rahvusvaheline lennujaam]]. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Cooki saarte rahvaarv 14 987. Uus-Meremaal ja [[Austraalia]]s elavad suured Cooki saarlaste kogukonnad ning 2018. aasta toimunud Uus-Meremaa rahvaloendusel väitis 80 532 inimest, et on Cooki saarlased või Cooki saarte päritolu.<ref name="Stats" /> 2021. aasta Austraalia rahvaloenduse ajal elas riigis 28 000 Cooki saarlast, kellest paljud olid Austraalia kodakondsusega. == Saared == {| class="sortable wikitable" ! rühm ! saar/atoll ! pindala<br />km² ! rahvaarv ! tihedus |- | Põhja | [[Penrhyn]] | style='text-align:right;' | 10 | style='text-align:right;' | 226 | style='text-align:right;' | 22,6 |- | Põhja | [[Rakahanga]] | style='text-align:right;' | 4 | style='text-align:right;' | 80 | style='text-align:right;' | 20,0 |- | Põhja | [[Manihiki]] | style='text-align:right;' | 5 | style='text-align:right;' | 213 | style='text-align:right;' | 42,6 |- | Põhja | [[Pukapuka]] | style='text-align:right;' | 3 | style='text-align:right;' | 444 | style='text-align:right;' | 148 |- | Põhja | [[Tema riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Põhja | [[Nassau (Cooki saared)|Nassau]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 78 | style='text-align:right;' | 78,0 |- | Põhja | [[Suvorovi atoll]] | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Palmerston]] | style='text-align:right;' | 2 | style='text-align:right;' | 58 | style='text-align:right;' | 28,0 |- | Lõuna | [[Aitutaki]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 1928 | style='text-align:right;' | 107,1 |- | Lõuna | [[Manuae (Cooki saared)|Manuae]] | style='text-align:right;' | 6 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Takutea]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Mitiaro]] | style='text-align:right;' | 22 | style='text-align:right;' | 155 | style='text-align:right;' | 7,1 |- | Lõuna | [[Atiu]] | style='text-align:right;' | 27 | style='text-align:right;' | 437 | style='text-align:right;' | 16,2 |- | Lõuna | [[Mauke]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 297 | style='text-align:right;' | 16,5 |- | Lõuna | [[Winslow' riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Lõuna | [[Rarotonga]] | style='text-align:right;' | 67 | style='text-align:right;' | 13044 | style='text-align:right;' | 194,7 |- | Lõuna | [[Mangaia]] | style='text-align:right;' | 52 | style='text-align:right;' | 499 | style='text-align:right;' | 9,6 |- ! Kokku ! Kokku ! style='text-align:right;' | 237 ! style='text-align:right;' | 17459 ! style='text-align:right;' | 73,7 |} == Ajalugu == Saared asustasid 6. sajandil [[polüneeslased]], kes saabusid [[Tahiti]]lt. Saarestik on nimetatud [[James Cook]]i järgi, kes külastas saari [[1773]]. ja [[1779]]. aastal. Esimesed [[Inglismaa|inglise]] [[misjonär]]id jõudsid saartele [[1821]]. aastal. [[1888]]. aastal sai saartest Briti [[protektoraat]]. [[1901]]. aastal läks protektoraat Uus-Meremaa valdusse ja [[1961]]. aastal said saared omavalitsusliku staatuse Uus-Meremaaga assotsieerunud riigina. [[1980]]. aastal sõlmisid [[USA]] ja Uus-Meremaa valitsus piirikokkuleppe, mis määras merepiiri [[Ameerika Samoa]] ja Cooki saarte vahel. USA loobus nõudlusest [[Penrhyn]]i, [[Pukapuka]], [[Manihiki]] ja [[Rakahanga]] atollidele. [[1993]]. aastal tunnustas Uus-Meremaa Cooki saari iseseisva riigina. 25. oktoobril 2018 sõlmisid Eesti ja Cooki saared diplomaatilised suhted.<ref name="wETSH" /> 2018. aasta novembri seisuga olid Cooki saartel diplomaatilised suhted 52 riigiga. ==Sport== Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est on Cooki saared osalenud kõigil suveolümpiamängudel. Cooki saarte [[ROK]]-i kood on COK. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wETSH">https://vm.ee/et/uudised/eesti-ja-cooki-saared-solmisid-diplomaatilised-suhted</ref> <ref name="Stats">{{netiviide |pealkiri=Cook Islands Maori ethnic group |väljaanne=Statistics New Zealand |url=https://www.stats.govt.nz/tools/2018-census-ethnic-group-summaries/cook-islands-maori |vaadatud=2024-10-10}}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ck/ Cooki saarte veebiinfoleht] *[http://www.cook-islands.gov.ck/ Cooki saarte valitsuse veebileht] {{Okeaaniariigid}} {{Coordinate |type=country}} [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Uus-Meremaa saarestikud]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Cooki saared| ]] jl67zruhtpgf5yqttxmwf6otm6k2ezx 6741777 6741714 2024-10-10T20:45:51Z Kuuskinen 33651 6741777 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Cooki saared | omastav = Cooki saarte | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cook Islands | nimi2_keel = maoori | nimi2 = Kūki 'Āirani | mis_lipp = | mis_vapp = | lipp = Flag of the Cook Islands.svg | vapp = Coat of arms of the Cook Islands.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Cook Islands in New Zealand.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]], [[rarotonga keel|Cooki saarte maoori]] | pealinn = [[Avarua]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = Kuninga esindaja | riigipea_nimi = [[Tom Marsters]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mark Brown]] | pindala = 236 | elanikke = | elanikke_seis = | ajavöönd = UTC-10 | valuuta = [[Uus-Meremaa dollar]], [[Cooki saarte dollar]] | tippdomeen = [[.ck]] }} '''Cooki saared''' ([[Rarotonga keel|rarotonga]]: ''Kūki ‘Airani''; [[Penhryni keel|Penrhyn]]: ''Kūki Airani'') on [[saareriik]] [[Polüneesia]]s, [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas. See koosneb 15 saarest, mille kogupindala on ligikaudu 236,7 ruutkilomeetrit. Cooki saarte [[majandusvöönd]] hõlmab 1 960 027 ruutkilomeetrit ookeani. Saareriigi pealinn on [[Avarua]]. Cooki saared on [[Uus-Meremaa]]ga vabalt assotsieerunud riik. Alates 21. sajandi algusest on Cooki saared juhtinud oma iseseisvat välis- ja kaitsepoliitikat ning neil on ka oma tollieeskirjad. Riigil ei ole [[sõjavägi|sõjaväge]], mistõttu vastutab riigikaitse eest [[Uus-Meremaa]]. Viimastel aastakümnetel on Cooki saared võtnud kasutusele üha enesekindlama ja selgepiirilisema välispoliitika ning Cooki saarlane [[Henry Puna]] oli aastatel 2021–2024 [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]]i peasekretär. Enamik Cooki saarlasi on ka Uus-Meremaa kodanikud, kuid neil on ka Cooki saarte kodanike staatus, mida teistele Uus-Meremaa kodanikele ei anta. Cooki saared on alates 1980. aastast olnud aktiivne [[Vaikse ookeani kogukond|Vaikse ookeani kogukonna]] liige. Cooki saarte peamised asulad paiknevad [[Rarotonga]] saarel, kus asub ka [[Rarotonga rahvusvaheline lennujaam]]. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Cooki saarte rahvaarv 14 987. Uus-Meremaal ja [[Austraalia]]s elavad suured Cooki saarlaste kogukonnad ning 2018. aasta toimunud Uus-Meremaa rahvaloendusel väitis 80 532 inimest, et on Cooki saarlased või Cooki saarte päritolu.<ref name="Stats" /> 2021. aasta Austraalia rahvaloenduse ajal elas riigis 28 000 Cooki saarlast, kellest paljud olid Austraalia kodakondsusega. == Saared == {| class="sortable wikitable" ! rühm ! saar/atoll ! pindala<br />km² ! rahvaarv ! tihedus |- | Põhja | [[Penrhyn]] | style='text-align:right;' | 10 | style='text-align:right;' | 226 | style='text-align:right;' | 22,6 |- | Põhja | [[Rakahanga]] | style='text-align:right;' | 4 | style='text-align:right;' | 80 | style='text-align:right;' | 20,0 |- | Põhja | [[Manihiki]] | style='text-align:right;' | 5 | style='text-align:right;' | 213 | style='text-align:right;' | 42,6 |- | Põhja | [[Pukapuka]] | style='text-align:right;' | 3 | style='text-align:right;' | 444 | style='text-align:right;' | 148 |- | Põhja | [[Tema riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Põhja | [[Nassau (Cooki saared)|Nassau]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 78 | style='text-align:right;' | 78,0 |- | Põhja | [[Suvorovi atoll]] | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Palmerston]] | style='text-align:right;' | 2 | style='text-align:right;' | 58 | style='text-align:right;' | 28,0 |- | Lõuna | [[Aitutaki]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 1928 | style='text-align:right;' | 107,1 |- | Lõuna | [[Manuae (Cooki saared)|Manuae]] | style='text-align:right;' | 6 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Takutea]] | style='text-align:right;' | 1 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0,0 |- | Lõuna | [[Mitiaro]] | style='text-align:right;' | 22 | style='text-align:right;' | 155 | style='text-align:right;' | 7,1 |- | Lõuna | [[Atiu]] | style='text-align:right;' | 27 | style='text-align:right;' | 437 | style='text-align:right;' | 16,2 |- | Lõuna | [[Mauke]] | style='text-align:right;' | 18 | style='text-align:right;' | 297 | style='text-align:right;' | 16,5 |- | Lõuna | [[Winslow' riff]] (veealune) | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | 0 | style='text-align:right;' | - |- | Lõuna | [[Rarotonga]] | style='text-align:right;' | 67 | style='text-align:right;' | 13044 | style='text-align:right;' | 194,7 |- | Lõuna | [[Mangaia]] | style='text-align:right;' | 52 | style='text-align:right;' | 499 | style='text-align:right;' | 9,6 |- ! Kokku ! Kokku ! style='text-align:right;' | 237 ! style='text-align:right;' | 17459 ! style='text-align:right;' | 73,7 |} == Ajalugu == Saared asustasid 6. sajandil [[polüneeslased]], kes saabusid [[Tahiti]]lt. Saarestik on nimetatud [[James Cook]]i järgi, kes külastas saari [[1773]]. ja [[1779]]. aastal. Esimesed [[Inglismaa|inglise]] [[misjonär]]id jõudsid saartele [[1821]]. aastal. [[1888]]. aastal sai saartest Briti [[protektoraat]]. [[1901]]. aastal läks protektoraat Uus-Meremaa valdusse ja [[1961]]. aastal said saared omavalitsusliku staatuse Uus-Meremaaga assotsieerunud riigina. [[1980]]. aastal sõlmisid [[USA]] ja Uus-Meremaa valitsus piirikokkuleppe, mis määras merepiiri [[Ameerika Samoa]] ja Cooki saarte vahel. USA loobus nõudlusest [[Penrhyn]]i, [[Pukapuka]], [[Manihiki]] ja [[Rakahanga]] atollidele. [[1993]]. aastal tunnustas Uus-Meremaa Cooki saari iseseisva riigina. 25. oktoobril 2018 sõlmisid Eesti ja Cooki saared diplomaatilised suhted.<ref name="wETSH" /> 2018. aasta novembri seisuga olid Cooki saartel diplomaatilised suhted 52 riigiga. ==Sport== Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est on Cooki saared osalenud kõigil suveolümpiamängudel. Cooki saarte [[ROK]]-i kood on COK. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wETSH">https://vm.ee/et/uudised/eesti-ja-cooki-saared-solmisid-diplomaatilised-suhted</ref> <ref name="Stats">{{netiviide |pealkiri=Cook Islands Maori ethnic group |väljaanne=Statistics New Zealand |url=https://www.stats.govt.nz/tools/2018-census-ethnic-group-summaries/cook-islands-maori |vaadatud=2024-10-10}}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ck/ Cooki saarte veebiinfoleht] *[http://www.cook-islands.gov.ck/ Cooki saarte valitsuse veebileht] {{Okeaaniariigid}} {{Coordinate |type=country}} [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Uus-Meremaa saarestikud]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Cooki saared| ]] ndy0ugnzgm1lvl3z4vbho8hu0wg8pyw Polüneesia 0 64792 6741669 4031998 2024-10-10T16:12:32Z Kuuskinen 33651 6741669 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib piirkonnast, sõltuva ala kohta vaata [[Prantsuse Polüneesia]].}} [[Pilt:Map OC-Polynesia.PNG|pisi|Polüneesia]] '''Polüneesia''' (kreeka πολύς 'palju', νῆσος 'saar') on geograafiline ja kultuuriline piirkond [[Vaikne ookean|Vaikses ookeani]] kesk- ja lõunaosas. Hõlmab üle 1000 saare alal, mis ulatub [[Hawaii saared|Hawaii saartest]] põhjas, [[Uus-Meremaa]]ni edelas ja [[Lihavõttesaar]]eni kagus. Teised olulised saarestikud on Samoa, [[Tonga]], [[Cooki saared]], [[Prantsuse Polüneesia]] ja [[Tuvalu]]. Mõistet "Polüneesia" (''Polynésie'') kasutas esmakordselt 1756. aastal prantsuse kirjanik [[Charles de Brosses]], kes kasutas seda algselt kõigi Vaikse ookeani saarte kohta. 1831. aastal pakkus [[Jules Dumont d'Urville]] [[Société de Géographie]] loengus välja kitsama määratluse. Vaikse ookeani lõunaosas asuvaid saari on sageli nimetatud ka Lõunamere saarteks. [[Hawaii saared|Hawaii saari]] on sageli peetud Lõunamere saarte osaks nende suhtelise läheduse tõttu Vaikse ookeani lõunaosa saartele, kuigi tegelikult asuvad need Vaikse ookeani põhjaosas. Teine kasutusel olev termin, mis seda ebakõla väldib, on "[[Polüneesia kolmnurk]]". Polüneesia koosseisu kuuluvad järgmised riigid ja maad: *[[Hawaii osariik|Hawaii]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) *[[Uus-Meremaa]] *[[Prantsuse Polüneesia]] ([[Prantsusmaa]]) *[[Wallis ja Futuna]] (Prantsusmaa) *[[Samoa]] *[[Ameerika Samoa]] (Ameerika Ühendriigid) *[[Lihavõttesaar]] ([[Tšiili]]) *[[Cooki saared]] (Uus-Meremaa) *[[Niue]] (Uus-Meremaa) *[[Tonga]] *[[Tuvalu]] *[[Pitcairn]] ([[Suurbritannia]]) *[[Tokelau]] (Uus-Meremaa) ==Vaata ka== *[[Mikroneesia]] *[[Melaneesia]] {{commonskat|Polynesia}} [[Kategooria:Vaikne ookean]] [[Kategooria:Polüneesia| ]] ol8o91pa1qt82fci8flgmqy8lj0c96t Jürgen Ligi 0 65649 6741687 6719188 2024-10-10T16:52:59Z OskarRand1 162064 6741687 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jürgen Ligi | pilt = Jürgen Ligi.jpg | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = [[23. juuli]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mart Võrklaev]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = 12. september 2016 | ametiajalõpp2 = 23. november 2016 | eelmine2 = [[Marina Kaljurand]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp3 = 12. september 2016 | eelmine3 = [[Jevgeni Ossinovski]] | järgmine3 = [[Maris Lauri]] | amet4 = Eesti rahandusminister | ametiajaalgus4 = 4. juuni 2009 | ametiajalõpp4 = 3. november 2014 | eelmine4 = [[Ivari Padar]] | järgmine4 = [[Maris Lauri]] | amet5 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus5 = 10. oktoober 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Jaak Jõerüüt]] | järgmine5 = [[Jaak Aaviksoo]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1959|7|16}} | sünnikoht = [[Tartu]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (1994–) | abikaasa = | vanemad = [[Herbert Ligi]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Priit Ligi]] (vend) <br/> [[Katre Ligi]] (õde) <br/> [[Harri Moora]] (vanaisa) <br/> [[Aliise Moora]] (vanaema) <br/> [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] <br/> (geograafia, 1982) <br/> [[Tartu Ülikool]] <br/> (välismajandus, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[#Tunnustus|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jürgen Ligi''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1959]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], VIII–[[XV Riigikogu]] liige. Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimees.<ref name="KA0fW" /> Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi [[Eesti kaitseminister]] ja 2009–2014 [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] (8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016) ja seejärel [[Eesti välisminister|välisminister]]. [[23. juuli]]st [[2024]] on ta rahandusminister.<ref>[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-jurgen-ligi Rahandusminister Jürgen Ligi] Vabariigi Valitsus. Vaadatud 2. septembril 2024</ref> Maailmavaatelt on Jürgen Ligi [[liberaal]].<ref name="nJQU9" />{{lisa viide}} == Haridus == Ligi on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusgeograafia erialal ja 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i välismajanduse erialal. Õppinud aastatel 1993–1995 [[Estonian Business School]]i MBA programmis (lõpetamata).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu liige Jürgen Ligi |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/c0c7bea2-4c5e-4295-9c0f-dca52d602098/J%C3%BCrgen-Ligi/ |väljaanne=Riigikogu.ee}}</ref>{{lisa viide}} == Riigikogu liige == Ta on kuulunud [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu|XII]] koosseisu ning kuulus [[XIII Riigikogu]] koosseisu kuni haridus- ja teadusministriks saamiseni. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 5797 häält ning osutus valituks. == Kaitseminister == 10. oktoobrist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]]. == Rahandusminister == Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahandusministriks-saab-jurgen-ligi?id=23714957 FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.06.2009</ref> Rahvusvaheline majandusväljaanne [[Emerging Markets]] nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgen-ligi-valiti-euroopa-aasta-rahandusministriks?id=38011651 Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks]. [[Ärileht]], 07.01.2011</ref> Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18 koosolekust vaid kahel. Hiljem on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha{{lisa viide}}. 2011. aastal kandideeris ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi ametikohale.<ref name="GfFbL" /> 2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud [[Silver Meikar]]it, [[Kaja Kallas]]e blogisissekannet [[Riigikogu liikmete eetikakoodeks]]i teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "[[Aitab valelikust poliitikast]]". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.<ref name="iFoaO" /><ref name="9ZsGJ" /><ref name="3Oe9Y" /> 22. oktoobril 2014 avaldas Jürgen Ligi [[Facebook]]is postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit [[Jevgeni Ossinovski]]t "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".<ref name="8FqRy" /><ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.<ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleksiga]] teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister".<ref name="88keZ" /> 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.<ref name="kl7DA" /> 3. novembril lahkus Ligi ametist.<ref>[https://www.err.ee/523552/maris-lauri-andis-riigikogu-ees-ametivande Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande]. [[ERR]], 03.11.2014</ref> == Haridus- ja teadusminister == 8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini{{lisa viide}} 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.<ref name="Muv9f" /> == Töökäik == [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Jürgen Ligi.jpg|pisi|Jürgen Ligi [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:2 Jürgen Ligi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jürgen Ligi Arvamusfestivalil (2022)]] * Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989 * Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989 * Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990 * Ettevõtluskonsultant 1992 * Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993 * EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995 * [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 * [[IX Riigikogu]] 1999–2003 * [[X Riigikogu]] 2003–2005 * Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007 * [[XI Riigikogu]] liige alates 2. aprillist 2007, alates [[17. aprill]]ist 2007 [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees * [[Rahandusminister]] 4. juuni 2009 – 3. november 2014 * [[Haridus- ja teadusminister]] 8. aprillist 2015 * [[Eesti välisminister|Välisminister]] 12. septembrist 2016 kuni 23. novembrini 2016 == Tunnustus == * 2011 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2011 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18142}}</ref> * 2013 – [[maksumaksja vaenlane]] * 2014 – [[maksumaksja vaenlane]] == Isiklikku == Jürgen Ligi on [[Herbert Ligi]] poeg ja [[Priit Ligi]] vend. Tema vanaisa oli akadeemik [[Harri Moora]] ja vanaema [[Aliise Moora]]. Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema õde, luuletaja [[Katre Ligi]] on abielus [[Hando Runnel]]iga.<ref name="j6xod" /> Ligil on pojad Sander ja Rasmus. Jürgen Ligi tädipoeg on [[Martin Herem]].<ref>[https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ Riina Mägi. Enne lapsed, siis teaduskarjäär. Vooremaa, 8. jaanuar 2011]</ref> 2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.<ref name="fY67o" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM_2014-10-26_kustutas">{{netiviide |pealkiri=Ligi kustutas skandaalse kommentaari |väljaandja=Postimees |aeg=2010-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964769/ligi-kustutas-skandaalse-kommentaari |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="KA0fW">[http://uudised.err.ee/index.php?06191053 Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus]</ref> <ref name="nJQU9">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-reformierakonna-aseesimehed-on-kaja-kallas-jurgen-ligi-ja-urmas-paet?id=76898644 FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet]</ref> <ref name="GfFbL">[http://uudised.err.ee/index.php?06233901 Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja]</ref> <ref name="iFoaO">Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="9ZsGJ">Epp-Mare Kukemelk [https://web.archive.org/web/20121110025147/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="3Oe9Y">Mikk Mägi [http://arvamus.postimees.ee/1027076/mikk-magi-kes-maksis-meeleavalduse-eest?redir= "Kes maksis meeleavalduse eest?"] Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="8FqRy">{{netiviide |autor=Tiina Kaukvere |pealkiri=Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964497/ligi-nimetas-ossinovskit-sisserandaja-pojaks-roosast-erakonnast |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="88keZ">http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup</ref> <ref name="kl7DA">{{netiviide |autor=Karin Kangro |pealkiri=Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-26 |url=http://www.postimees.ee/2968239/roivas-alustab-uue-rahandusministri-otsinguid#comments |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="Muv9f">[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref> <ref name="j6xod">[http://www.postimees.ee/?id=330261 "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!"] Postimees 23. oktoober 2010, Arter</ref> <ref name="fY67o">Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=77188 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * Jürgen Ligi saates "[[Kukul külas]]", 14. oktoober 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_14-04.wma 2. osa] * [http://www.spiegel.de/politik/ausland/juncker-nachfolger-warum-juergen-ligi-sich-als-euro-gruppenchef-eignet-a-839914-druck.html 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online] * Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 5.11.2012 * Epp-Mare Kukemelk [https://www.delfi.ee/artikkel/65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 * Peeter Raidla [http://www.jt.ee/1132370/jurgen-ligi-riigi-rahakott-praegu-500eurost-tulumaksuvaba-miinimumi-valja-ei-kannata "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata"] Järva Teataja, 9.02.2013 * [https://www.err.ee/1608911183/jurgen-ligi-mina-ei-oleks-pooli-hiljutisi-ministreid-maaranud "Jürgen Ligi: mina ei oleks pooli hiljutisi ministreid määranud"] ERR, 10. märts 2023 *[[Kaur Maran]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120309534/eestil-pole-kunagi-olnud-nii-head-rahandusministrit-kui-mina „Eestil pole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui mina“], ekspress.delfi.ee, 23.7.2024 *[[Huko Aaspõllu]]. [https://www.err.ee/1609408840/ligi-siis-ei-julge-keegi-lapsi-teha-kui-utleme-et-me-oleme-jargmised Ligi: siis ei julge keegi lapsi teha, kui ütleme, et me oleme järgmised] (intervjuu), err.ee, 27.7.2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Jõerüüt]] | nimi=[[Kaitseminister]] | aeg= 2005–2007 | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja) | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=2009–2014 | järgnev= [[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg=2015–2016 | järgnev=[[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marina Kaljurand]] | nimi=[[Välisminister]] | aeg=2016 | järgnev= [[Sven Mikser]] }} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Ligi, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] f0s8bnq2h9efop5vv5lh0hui8omc6a3 6741689 6741687 2024-10-10T16:55:27Z OskarRand1 162064 6741689 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jürgen Ligi | pilt = Jürgen Ligi.jpg | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = [[23. juuli]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mart Võrklaev]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = 12. september 2016 | ametiajalõpp2 = 23. november 2016 | eelmine2 = [[Marina Kaljurand]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp3 = 12. september 2016 | eelmine3 = [[Jevgeni Ossinovski]] | järgmine3 = [[Maris Lauri]] | amet4 = Eesti rahandusminister | ametiajaalgus4 = 4. juuni 2009 | ametiajalõpp4 = 3. november 2014 | eelmine4 = [[Ivari Padar]] | järgmine4 = [[Maris Lauri]] | amet5 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus5 = 10. oktoober 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Jaak Jõerüüt]] | järgmine5 = [[Jaak Aaviksoo]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1959|7|16}} | sünnikoht = [[Tartu]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (1994–) | abikaasa = | vanemad = [[Herbert Ligi]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Priit Ligi]] (vend) <br/> [[Katre Ligi]] (õde) <br/> [[Harri Moora]] (vanaisa) <br/> [[Aliise Moora]] (vanaema) <br/> [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] <br/> (geograafia, 1982) <br/> [[Tartu Ülikool]] <br/> (välismajandus, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[#Tunnustus|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jürgen Ligi''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1959]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[VIII Riigikogu|VIII]]–[[XV Riigikogu]] liige. Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimees.<ref name="KA0fW" /> Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi [[Eesti kaitseminister]] ja 2009–2014 [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] (8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016) ja seejärel [[Eesti välisminister|välisminister]]. [[23. juuli]]st [[2024]] on ta rahandusminister.<ref>[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-jurgen-ligi Rahandusminister Jürgen Ligi] Vabariigi Valitsus. Vaadatud 2. septembril 2024</ref> Maailmavaatelt on Jürgen Ligi [[liberaal]].<ref name="nJQU9" />{{lisa viide}} == Haridus == Ligi on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusgeograafia erialal ja 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i välismajanduse erialal. Õppinud aastatel 1993–1995 [[Estonian Business School]]i MBA programmis (lõpetamata).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu liige Jürgen Ligi |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/c0c7bea2-4c5e-4295-9c0f-dca52d602098/J%C3%BCrgen-Ligi/ |väljaanne=Riigikogu.ee}}</ref>{{lisa viide}} == Riigikogu liige == Ta on kuulunud [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu|XII]] koosseisu ning kuulus [[XIII Riigikogu]] koosseisu kuni haridus- ja teadusministriks saamiseni. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 5797 häält ning osutus valituks. == Kaitseminister == 10. oktoobrist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]]. == Rahandusminister == Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahandusministriks-saab-jurgen-ligi?id=23714957 FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.06.2009</ref> Rahvusvaheline majandusväljaanne [[Emerging Markets]] nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgen-ligi-valiti-euroopa-aasta-rahandusministriks?id=38011651 Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks]. [[Ärileht]], 07.01.2011</ref> Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18 koosolekust vaid kahel. Hiljem on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha{{lisa viide}}. 2011. aastal kandideeris ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi ametikohale.<ref name="GfFbL" /> 2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud [[Silver Meikar]]it, [[Kaja Kallas]]e blogisissekannet [[Riigikogu liikmete eetikakoodeks]]i teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "[[Aitab valelikust poliitikast]]". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.<ref name="iFoaO" /><ref name="9ZsGJ" /><ref name="3Oe9Y" /> 22. oktoobril 2014 avaldas Jürgen Ligi [[Facebook]]is postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit [[Jevgeni Ossinovski]]t "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".<ref name="8FqRy" /><ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.<ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleksiga]] teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister".<ref name="88keZ" /> 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.<ref name="kl7DA" /> 3. novembril lahkus Ligi ametist.<ref>[https://www.err.ee/523552/maris-lauri-andis-riigikogu-ees-ametivande Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande]. [[ERR]], 03.11.2014</ref> == Haridus- ja teadusminister == 8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini{{lisa viide}} 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.<ref name="Muv9f" /> == Töökäik == [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Jürgen Ligi.jpg|pisi|Jürgen Ligi [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:2 Jürgen Ligi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jürgen Ligi Arvamusfestivalil (2022)]] * Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989 * Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989 * Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990 * Ettevõtluskonsultant 1992 * Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993 * EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995 * [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 * [[IX Riigikogu]] 1999–2003 * [[X Riigikogu]] 2003–2005 * Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007 * [[XI Riigikogu]] liige alates 2. aprillist 2007, alates [[17. aprill]]ist 2007 [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees * [[Rahandusminister]] 4. juuni 2009 – 3. november 2014 * [[Haridus- ja teadusminister]] 8. aprillist 2015 * [[Eesti välisminister|Välisminister]] 12. septembrist 2016 kuni 23. novembrini 2016 == Tunnustus == * 2011 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2011 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18142}}</ref> * 2013 – [[maksumaksja vaenlane]] * 2014 – [[maksumaksja vaenlane]] == Isiklikku == Jürgen Ligi on [[Herbert Ligi]] poeg ja [[Priit Ligi]] vend. Tema vanaisa oli akadeemik [[Harri Moora]] ja vanaema [[Aliise Moora]]. Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema õde, luuletaja [[Katre Ligi]] on abielus [[Hando Runnel]]iga.<ref name="j6xod" /> Ligil on pojad Sander ja Rasmus. Jürgen Ligi tädipoeg on [[Martin Herem]].<ref>[https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ Riina Mägi. Enne lapsed, siis teaduskarjäär. Vooremaa, 8. jaanuar 2011]</ref> 2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.<ref name="fY67o" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM_2014-10-26_kustutas">{{netiviide |pealkiri=Ligi kustutas skandaalse kommentaari |väljaandja=Postimees |aeg=2010-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964769/ligi-kustutas-skandaalse-kommentaari |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="KA0fW">[http://uudised.err.ee/index.php?06191053 Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus]</ref> <ref name="nJQU9">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-reformierakonna-aseesimehed-on-kaja-kallas-jurgen-ligi-ja-urmas-paet?id=76898644 FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet]</ref> <ref name="GfFbL">[http://uudised.err.ee/index.php?06233901 Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja]</ref> <ref name="iFoaO">Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="9ZsGJ">Epp-Mare Kukemelk [https://web.archive.org/web/20121110025147/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="3Oe9Y">Mikk Mägi [http://arvamus.postimees.ee/1027076/mikk-magi-kes-maksis-meeleavalduse-eest?redir= "Kes maksis meeleavalduse eest?"] Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="8FqRy">{{netiviide |autor=Tiina Kaukvere |pealkiri=Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964497/ligi-nimetas-ossinovskit-sisserandaja-pojaks-roosast-erakonnast |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="88keZ">http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup</ref> <ref name="kl7DA">{{netiviide |autor=Karin Kangro |pealkiri=Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-26 |url=http://www.postimees.ee/2968239/roivas-alustab-uue-rahandusministri-otsinguid#comments |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="Muv9f">[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref> <ref name="j6xod">[http://www.postimees.ee/?id=330261 "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!"] Postimees 23. oktoober 2010, Arter</ref> <ref name="fY67o">Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=77188 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * Jürgen Ligi saates "[[Kukul külas]]", 14. oktoober 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_14-04.wma 2. osa] * [http://www.spiegel.de/politik/ausland/juncker-nachfolger-warum-juergen-ligi-sich-als-euro-gruppenchef-eignet-a-839914-druck.html 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online] * Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 5.11.2012 * Epp-Mare Kukemelk [https://www.delfi.ee/artikkel/65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 * Peeter Raidla [http://www.jt.ee/1132370/jurgen-ligi-riigi-rahakott-praegu-500eurost-tulumaksuvaba-miinimumi-valja-ei-kannata "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata"] Järva Teataja, 9.02.2013 * [https://www.err.ee/1608911183/jurgen-ligi-mina-ei-oleks-pooli-hiljutisi-ministreid-maaranud "Jürgen Ligi: mina ei oleks pooli hiljutisi ministreid määranud"] ERR, 10. märts 2023 *[[Kaur Maran]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120309534/eestil-pole-kunagi-olnud-nii-head-rahandusministrit-kui-mina „Eestil pole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui mina“], ekspress.delfi.ee, 23.7.2024 *[[Huko Aaspõllu]]. [https://www.err.ee/1609408840/ligi-siis-ei-julge-keegi-lapsi-teha-kui-utleme-et-me-oleme-jargmised Ligi: siis ei julge keegi lapsi teha, kui ütleme, et me oleme järgmised] (intervjuu), err.ee, 27.7.2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Jõerüüt]] | nimi=[[Kaitseminister]] | aeg= 2005–2007 | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja) | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=2009–2014 | järgnev= [[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg=2015–2016 | järgnev=[[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marina Kaljurand]] | nimi=[[Välisminister]] | aeg=2016 | järgnev= [[Sven Mikser]] }} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Ligi, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] jhvd0q6qa9s9q46b5zycuoeq7fw6qmj 6741691 6741689 2024-10-10T16:59:15Z OskarRand1 162064 /* Töökäik */ 6741691 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jürgen Ligi | pilt = Jürgen Ligi.jpg | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = [[23. juuli]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mart Võrklaev]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = 12. september 2016 | ametiajalõpp2 = 23. november 2016 | eelmine2 = [[Marina Kaljurand]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp3 = 12. september 2016 | eelmine3 = [[Jevgeni Ossinovski]] | järgmine3 = [[Maris Lauri]] | amet4 = Eesti rahandusminister | ametiajaalgus4 = 4. juuni 2009 | ametiajalõpp4 = 3. november 2014 | eelmine4 = [[Ivari Padar]] | järgmine4 = [[Maris Lauri]] | amet5 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus5 = 10. oktoober 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Jaak Jõerüüt]] | järgmine5 = [[Jaak Aaviksoo]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1959|7|16}} | sünnikoht = [[Tartu]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (1994–) | abikaasa = | vanemad = [[Herbert Ligi]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Priit Ligi]] (vend) <br/> [[Katre Ligi]] (õde) <br/> [[Harri Moora]] (vanaisa) <br/> [[Aliise Moora]] (vanaema) <br/> [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] <br/> (geograafia, 1982) <br/> [[Tartu Ülikool]] <br/> (välismajandus, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[#Tunnustus|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jürgen Ligi''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1959]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[VIII Riigikogu|VIII]]–[[XV Riigikogu]] liige. Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimees.<ref name="KA0fW" /> Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi [[Eesti kaitseminister]] ja 2009–2014 [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] (8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016) ja seejärel [[Eesti välisminister|välisminister]]. [[23. juuli]]st [[2024]] on ta rahandusminister.<ref>[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-jurgen-ligi Rahandusminister Jürgen Ligi] Vabariigi Valitsus. Vaadatud 2. septembril 2024</ref> Maailmavaatelt on Jürgen Ligi [[liberaal]].<ref name="nJQU9" />{{lisa viide}} == Haridus == Ligi on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusgeograafia erialal ja 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i välismajanduse erialal. Õppinud aastatel 1993–1995 [[Estonian Business School]]i MBA programmis (lõpetamata).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu liige Jürgen Ligi |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/c0c7bea2-4c5e-4295-9c0f-dca52d602098/J%C3%BCrgen-Ligi/ |väljaanne=Riigikogu.ee}}</ref>{{lisa viide}} == Riigikogu liige == Ta on kuulunud [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu|XII]] koosseisu ning kuulus [[XIII Riigikogu]] koosseisu kuni haridus- ja teadusministriks saamiseni. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 5797 häält ning osutus valituks. == Kaitseminister == 10. oktoobrist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]]. == Rahandusminister == Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahandusministriks-saab-jurgen-ligi?id=23714957 FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.06.2009</ref> Rahvusvaheline majandusväljaanne [[Emerging Markets]] nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgen-ligi-valiti-euroopa-aasta-rahandusministriks?id=38011651 Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks]. [[Ärileht]], 07.01.2011</ref> Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18 koosolekust vaid kahel. Hiljem on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha{{lisa viide}}. 2011. aastal kandideeris ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi ametikohale.<ref name="GfFbL" /> 2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud [[Silver Meikar]]it, [[Kaja Kallas]]e blogisissekannet [[Riigikogu liikmete eetikakoodeks]]i teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "[[Aitab valelikust poliitikast]]". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.<ref name="iFoaO" /><ref name="9ZsGJ" /><ref name="3Oe9Y" /> 22. oktoobril 2014 avaldas Jürgen Ligi [[Facebook]]is postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit [[Jevgeni Ossinovski]]t "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".<ref name="8FqRy" /><ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.<ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleksiga]] teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister".<ref name="88keZ" /> 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.<ref name="kl7DA" /> 3. novembril lahkus Ligi ametist.<ref>[https://www.err.ee/523552/maris-lauri-andis-riigikogu-ees-ametivande Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande]. [[ERR]], 03.11.2014</ref> == Haridus- ja teadusminister == 8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini{{lisa viide}} 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.<ref name="Muv9f" /> == Töökäik == [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Jürgen Ligi.jpg|pisi|Jürgen Ligi [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:2 Jürgen Ligi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jürgen Ligi Arvamusfestivalil (2022)]] * Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989 * Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989 * Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990 * Ettevõtluskonsultant 1992 * Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993 * EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995 * [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 * [[IX Riigikogu]] 1999–2003 * [[X Riigikogu]] 2003–2005 * Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007 * [[XI Riigikogu]] liige alates 2. aprillist 2007, alates [[17. aprill]]ist 2007 [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees * [[Rahandusminister]] 4. juuni 2009 – 3. november 2014 * [[Haridus- ja teadusminister]] 8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016 * [[Eesti välisminister|Välisminister]] 12. septembrist 2016 kuni 23. novembrini 2016 == Tunnustus == * 2011 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2011 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18142}}</ref> * 2013 – [[maksumaksja vaenlane]] * 2014 – [[maksumaksja vaenlane]] == Isiklikku == Jürgen Ligi on [[Herbert Ligi]] poeg ja [[Priit Ligi]] vend. Tema vanaisa oli akadeemik [[Harri Moora]] ja vanaema [[Aliise Moora]]. Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema õde, luuletaja [[Katre Ligi]] on abielus [[Hando Runnel]]iga.<ref name="j6xod" /> Ligil on pojad Sander ja Rasmus. Jürgen Ligi tädipoeg on [[Martin Herem]].<ref>[https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ Riina Mägi. Enne lapsed, siis teaduskarjäär. Vooremaa, 8. jaanuar 2011]</ref> 2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.<ref name="fY67o" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM_2014-10-26_kustutas">{{netiviide |pealkiri=Ligi kustutas skandaalse kommentaari |väljaandja=Postimees |aeg=2010-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964769/ligi-kustutas-skandaalse-kommentaari |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="KA0fW">[http://uudised.err.ee/index.php?06191053 Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus]</ref> <ref name="nJQU9">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-reformierakonna-aseesimehed-on-kaja-kallas-jurgen-ligi-ja-urmas-paet?id=76898644 FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet]</ref> <ref name="GfFbL">[http://uudised.err.ee/index.php?06233901 Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja]</ref> <ref name="iFoaO">Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="9ZsGJ">Epp-Mare Kukemelk [https://web.archive.org/web/20121110025147/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="3Oe9Y">Mikk Mägi [http://arvamus.postimees.ee/1027076/mikk-magi-kes-maksis-meeleavalduse-eest?redir= "Kes maksis meeleavalduse eest?"] Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="8FqRy">{{netiviide |autor=Tiina Kaukvere |pealkiri=Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964497/ligi-nimetas-ossinovskit-sisserandaja-pojaks-roosast-erakonnast |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="88keZ">http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup</ref> <ref name="kl7DA">{{netiviide |autor=Karin Kangro |pealkiri=Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-26 |url=http://www.postimees.ee/2968239/roivas-alustab-uue-rahandusministri-otsinguid#comments |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="Muv9f">[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref> <ref name="j6xod">[http://www.postimees.ee/?id=330261 "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!"] Postimees 23. oktoober 2010, Arter</ref> <ref name="fY67o">Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=77188 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * Jürgen Ligi saates "[[Kukul külas]]", 14. oktoober 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_14-04.wma 2. osa] * [http://www.spiegel.de/politik/ausland/juncker-nachfolger-warum-juergen-ligi-sich-als-euro-gruppenchef-eignet-a-839914-druck.html 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online] * Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 5.11.2012 * Epp-Mare Kukemelk [https://www.delfi.ee/artikkel/65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 * Peeter Raidla [http://www.jt.ee/1132370/jurgen-ligi-riigi-rahakott-praegu-500eurost-tulumaksuvaba-miinimumi-valja-ei-kannata "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata"] Järva Teataja, 9.02.2013 * [https://www.err.ee/1608911183/jurgen-ligi-mina-ei-oleks-pooli-hiljutisi-ministreid-maaranud "Jürgen Ligi: mina ei oleks pooli hiljutisi ministreid määranud"] ERR, 10. märts 2023 *[[Kaur Maran]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120309534/eestil-pole-kunagi-olnud-nii-head-rahandusministrit-kui-mina „Eestil pole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui mina“], ekspress.delfi.ee, 23.7.2024 *[[Huko Aaspõllu]]. [https://www.err.ee/1609408840/ligi-siis-ei-julge-keegi-lapsi-teha-kui-utleme-et-me-oleme-jargmised Ligi: siis ei julge keegi lapsi teha, kui ütleme, et me oleme järgmised] (intervjuu), err.ee, 27.7.2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Jõerüüt]] | nimi=[[Kaitseminister]] | aeg= 2005–2007 | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja) | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=2009–2014 | järgnev= [[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg=2015–2016 | järgnev=[[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marina Kaljurand]] | nimi=[[Välisminister]] | aeg=2016 | järgnev= [[Sven Mikser]] }} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Ligi, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] a8ahd9rnxnm8nas46htgkkqu6h3b2rk Muumia 0 66545 6741939 6536500 2024-10-11T11:30:39Z 81.20.146.156 6741939 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on surnukehast; 1932. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Muumia (film 1932)]]; 1999. aasta filmi kohta aga [[Muumia (film 1999)]].}} [[Pilt:Momias de Llullaillaco en la Provincia de Salta (Argentina).jpg|thumb|Muumia]] [[Pilt:Mummy at British Museum.jpg|thumb|Egiptuse muumia]] * [http://www.ajronline.org/content/180/3/597.full Mummies] [[Kategooria:Vana-Egiptus]] [[Kategooria:Surm]] 4jugbcc9z39vwlacqa1w6hoi8bsl7a5 Voltveti mõis 0 67451 6741693 6559642 2024-10-10T17:04:38Z NOSSER 8097 6741693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Voltveti mõisa peahoone.jpg|pisi|300px|Voltveti mõisa peahoone]] [[Pilt:Volveti mõisa peahoone 3.JPG|pisi|Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi]] '''Voltveti mõis''' ehk '''Tihemetsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tignitz, Tignitz, Tiegnitz, Ticonas, Tijknis, Tickenis<ref>[https://dea.digar.ee/page/parnupaevaleht/1938/09/06/2 Kuidas on tekkinud Löuna-Pärnumaa waldade nimed], Pärnu Päevaleht : ühiskondlik-poliitiline ajaleht, 6 september 1938</ref>'') oli [[rüütlimõis]] [[Pärnumaa]]l [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]]. Tänapäeval jäävad mõisa alad [[Pärnu maakond]]a [[Saarde vald|Saarde valla]] territooriumile. ==Ajalugu== Voltveti mõisa on esmamainitud [[1601]]. aastal. [[17. sajand]]il olid omanikeks [[Wilfering]]id (ka nimekuju Wifferling või Weferling, kelle perekond pärines Saksamaa põhjaosast [[Braunschweig]]ist ja [[Brandenburg]]ist), kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. Järgnevalt kuulus mõis [[Tiesenhausen]]i aadliperekonna valdusse, mõisa omandas Caspar von Tiesenhausen (surn. pärast 1618), kellele kuulus ka Läti alal [[Odziena mõis]]. 1631. aastal kinnitati mõis [[Norrköpingi õigus]]e alusel tema tütrele Hedwig Wolffeldtile. Caspar von Tiesenhauseni tütre Hedwig von Tiesenhauseni naitumisega Saksamaalt [[Vestfaal]]ist pärit Rootsi sõjaväelase, [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonna]] [[Maima mõis]]aomaniku Dietrich Wolffeldtiga, läks Voltveti mõis päriluse kaudu [[Wolffeldt]]i perekonnale. Wolffeldtid tõsteti 1651. aastal Rootsi aadliseisusse ja 1723. aastast kuulusid nad [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkonna]] hulka, kellel oli [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] hääleõigus. Wolffeldtidele kuulus ka Tartumaal Tabivere ehk [[Voldi mõis]], [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]]. Mõisa päris Dietrichi ainus poeg, Rootsi sõjaväelane kapten ja hiljem erus, [[Riia linnusekohus|Riia linnusekohtu]] [[assessor]] ja hiljem Pärnu maakohtu assessor Heinrich Wolffeldt (1631–1693). [[Mõisate reduktsioon|Mõisate reduktsiooni]] ajal mõis riigistati ja anti Heinrichile tertsiaalrendile, mille korral tohtis mõisa rendivaldaja kolmandiku rendisummast endale jätta. Heinrich Wolffeldti surma said Voltveti rendivaldajateks tema pärijad. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, 1711. aastal restitueeriti Voltveti mõis Heinrich Wolffeldti pojale Carl Ernst Wolffeldtile (1677–1740), kes 19. augustil 1737 müüs mõisa [[Krüdener]]ide aadlisuguvõsale, [[Martin Friedrich von Krüdener]]ile. Aastal [[1786]] läks Voltveti mõis [[Riidaja mõis|Riidajast]] pärit [[Stryk]]ide valdusse, kelle kätte jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni. Viimaseks omanikuks enne võõrandamist oli [[Heinrich von Stryk]]. Pärast võõrandamist läks mõisahoone [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum|Tihemetsa Põllumajandustehnikumi]] omandusse. Kui põllumajandustehnikum 2003. aastal suleti, haldas hoonet [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]. 1. septembril 2016 suleti ka seal tegutsenud [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]e Tihemetsa õppekoht ja 2020. aasta keskpaigas pani [[Riigi Kinnisvara AS]] mõisa müüki.<ref>[https://www.err.ee/1115432/riigi-kinnisvara-as-muub-voltveti-moisa "Riigi Kinnisvara AS müüb Voltveti mõisa"] ERR, 22. juuli 2020.</ref> ==Mõisakompleks== Suurem osa säilinud hoonetest pärineb [[19. sajand]]ist. [[Hilisklassitsism|Hilisklassitsistlik]] kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis aastal [[1830]]. Hoone keskosas paikneb nelja sambaga [[portikus]] koos sellel lebavate lõvifiguuridega. Säilinud on mõisasaali sisekujundus: ruumi lagi on kujundatud rikkaliku kips- ja maalitud ornamendiga, seintel on näha medaljone musitseerivate haldjatega ning [[Korintose sammas]]tega kaunistatud valge [[kahhelahi]]. Pärast võõrandamist hoonesse asunud põllumajandustehnikumi tarbeks ehitati hoonele kolmas korrus ning lisati külg- ja tagatiib. <gallery> Volveti mõisa peahoone 1.JPG|Mõisa peahoone Volveti mõisa peahoone 2.JPG|Mõisa peahoone Tihemetsa mõisa peahoone.jpg|Mõisa peahoone Tihemetsa mõisa peahoone 2.jpg|Mõisa peahoone Volveti mõisa park 1.JPG|Mõisa park Voltveti_mõisa_park.jpg|Mõisa park Voltveti_mõisa_grott.jpg|Voltveti mõisa [[grott|pargigrott]] Volveti mõisa ait 1.JPG|Mõisa ait </gallery> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti kõige vanem autogaraazh Voltvetis. Uus Eesti, 16. märts 1938, nr 75, lk 9. ==Välislingid== *[http://mois.ee/parnu/voltveti.shtml Voltveti mõisast Eesti Mõisaportaalis] *[http://www.hariduskeskus.ee/%C3%B5ppeosakonnad-2/voltveti_koolituskeskus/18-voltveti-koolituskeskus/474.html Näitus "Voltveti mõis" ] *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=192 Voltveti varasem ajalugu] *[https://www.err.ee/1115432/riigi-kinnisvara-as-muub-voltveti-moisa Riigi Kinnisvara AS müüb Voltveti mõisa] *[https://www.moisablogi.ee/post/voltveti-mois Voltveti mõisa lugu Mõisablogis] {{Saarde kihelkond}} [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] [[Kategooria:Strykide mõisad]] 2odhgol8gws7es0slhxzdppdzvff761 Vana-Pärnu 0 76633 6741896 6710544 2024-10-11T09:10:20Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] 6741896 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib endisest linnast; Pärnu linnaosa kohta vaata artiklit [[Vana-Pärnu (Pärnu)]]}} '''Vana-Pärnu''' ([[ladina keel|ladina]] (''Antiqua'') ''Perona'', [[saksa keel|saksa]] ''Alt-Pernau'') oli [[Eesti keskaeg]]ne [[linn]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnas]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme läänekaldal. ==Pärnu asutamine== Asutatud hiljemalt [[1251]] Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] poolt. Vana-Pärnu hävitati [[2. veebruar]]il [[1263]] [[Žemaidid|žemaitide]] poolt, [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel, mille järel pealinn viidi üle [[Haapsalu]]sse. Taastatud Vana-Pärnule avaldas ebasoodsat mõju vaen teisel pool Pärnu jõge asunud, [[Liivimaa ordu]]le kuulunud Embeke ([[Pärnu|Uus-Pärnu]]) linnaga ja ta põletati veel mitu korda maha, kuni lõpuks [[Zygmunt III]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1611]] Uus-Pärnu pealekäimisel linna taastamise keelas. Selle otsuse kinnitas [[Karl IX]] [[19. august]]il [[1607]] ja [[Gustav II Adolf]] [[28. november|28. novembril]] [[1617]]. Vana-Pärnu maa-ala ühendati Uus-[[Pärnu ajalugu|Pärnu]]ga. 16. sajandil algatas Saaremaa piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV]] Vana-Pärnusse kõrgema õppeasutuse ("[[ülikool]]i") asutamise ja kutsus rektoriks [[Egbert Harlem]]i, algatus nurjus alanud [[reformatsioon]]i tõttu. [[Carl Russwurm]] on Vana-Pärnu mälestuseks kirjutanud: {{tsitaat|''Teadmatult astub rändaja jalg vanade eluhoonete alusmüüridele ja hävinud põlvede haudadele, kaastundmuseta nende saatuse vastu, kelledest ta kolletanud paberites paremal juhtumisel ainult mõne nime või lühikese märkuse leiab. Ning siiski on ka need inimesed rõõmu ja ahastust, lõbu ja muresid tunnud, on moodustanud kogukonna, mille alalhoidmine ja edendamine nende uhkuseks oli, bürgermeister ja raat mõistsid neile õigust, käsitööliste ühingute, ühiste jumalateenistuste ja kaubandushuvide kaudu olid nad üksteisega seotud. Oma eesõiguste eest on nad oma kitsarinnalises piiratud meeles, kuid heas usus, et nad toimivad linnale ainult kasuks, võidelnud, ning siiski üht eesõigust teise järele pidanud hävimas nägema... Üks teine sugu on nende asemele astunud, avaramate teadmiste ja laiaulatuslikumate abinõudega, uhke enesetundega uueaja määramatuid leidusi mineviku armetute olukordadega võrreldes; – üks uus [[Pärnu|linn]] on õitsele löönud ja edeneb... päevast päeva.''|}} ==Vana-Pärnu rae liikmete loend== ===Bürgermeistrid=== *1466 Yochym [Yochym Dafyth?] *1468 Hynryck Salomon [Hynryck van Salmen?] *1479 Yochym Dafyth *1479–1494 Hynryck van Salmen *1502–1503 Dyderyck Rysenbeck *1516 Hynryck Hoppe *1520 Yachob Wantscherder *1522 Ghert Dalle *1522–1530 Andreus Loer *1535 Benedict Grote *1538 Berend Sloemer *1544 Dyderyck Lytthel *1551–1555 Pauwel Smyth *1599 Peter Kock *1599 Wendell Zigeler ===Foogtid=== *1468–1481 Tydeman Loer *1492–1503 Hynryck Hoppe *1494 Harmen Sylle *1520 Andreus Loer *1525 Dyderyck Lytthel *1530 Berenth Sloemer *1544 Yohan van Erffthen *1551 Hans Lynnten *1553 Jachob Canthelbarch *1554 Alberd Ryttßo *1555 Berenth Ghrotthussen *1556 Carsten Düdinck *1569 Lucas Went *1594 Peter Kock ===Raehärrad=== *1451 Iurgen Weddeberch, Symel van Oghel, Yochym Daffyth, Alff Lyndenbecke *1456 Yachob van Solen, Symon van Oeghel, Rottgerth Dückemacker, Jonth van Mynden, Rotghert Schryffer *1466 Dyderyck Kaddel, Hynryck van Sollen, Hans Hoff *1479 Hans Hoffmonnych, Yachob van der Kullen, Iurghen Rossenhaghen *1491 Hans Kock, Harmen van Sylle *1494 Hynryck Hoppe *1520 Dyderyck Lytthel, Harmen Schybbe *1555 Carsten Dudingk, Tomas Hynryckes, Andres Rycholt *1556 Berenth Ghrotthussen ==Vaata ka== *[[Vana-Pärnu piiskopilinnus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Nachrichten über Alt-Pernau, zusammengstellt von Carl Russwurm, Reval, 1880. ==Välislingid== *[[Tõnu Kann]], [http://www.parnupostimees.ee/?id=192587&print=1 Vana-Pärnu pakkus arheoloogidele mõistatuse ], [[Pärnu Postimees]], 25. november 2009 [[Kategooria:Vana-Pärnu| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti endised linnad]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] 1kyg4j86ryi39edy765cim1ul18n8qd 6741915 6741896 2024-10-11T10:12:05Z NOSSER 8097 6741915 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib endisest linnast; Pärnu linnaosa kohta vaata artiklit [[Vana-Pärnu (Pärnu)]]}} '''Vana-Pärnu''' ([[ladina keel|ladina]] (''Antiqua'') ''Perona'', [[saksa keel|saksa]] ''Alt-Pernau'') oli [[Eesti keskaeg]]ne [[linn]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnas]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme läänekaldal. ==Pärnu asutamine== [[1228]]. aastal loodi [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] [[piiskop Albert|Albert]]i poolt [[Läänemaa]]st, [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu]]- ja [[Muhu]]maast ning väiksematest saartest, [[Saare-Lääne piiskopkond]]. 29. juunil [[1228]] sõlmis esimene Saare-Lääne piiskop [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]] lepingu [[Mõõgavendade ordu]]ga. Viimasele määrati kõikidest piiskopkonna saartest kolmandik, piiskopile jäid aga sealsed vaimulikud õigused. Ordu pidi pakkuma vastutasuks piiskopkonnale sõjalist kaitset. 1238. aastal leppis [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] kokku Liivi Saksa orduga, et Perona jõe äärse 300 vakamaa suuruse maa-ala sissetulek läheb [[Vana-Pärnu toomkirik|katedraal]]i ehituseks ja korrashoiuks. [[File:Vana-Pärnu toomkiriku mälestusmärk.jpg|pisi|[[Vana-Pärnu toomkirik]]u mälestusmärk, [[Suur-Toome tänav|Suur-Toome]] ja [[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] ristmikul]] Vana-Pärnu (''Perona'')oli asutatud hiljemalt [[1251]] Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] poolt. 1241. aastal<ref>Tõnu Kann, [https://parnu.postimees.ee/2343841/parnu-tana-vana-parnu-kui-eesti-pompei Vana-Pärnu kui Eesti Pompei], Pärnu Postimees, 31. oktoober 2001</ref> alustati [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]]-e poolt toomkiriku ehitamist Vana-Pärnus ja 1251. aastal õnnistas ta sisse Jeesus Kristuse, Neitsi Maarja ja Evangelist Johannese [[toomkirik]]u. Vana-Pärnus, kus asus ka [[Saare-Lääne piiskop]]i ametitool ehk [[kateeder (kirik)|kateeder]] ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium [[Saare-Lääne toomkapiitel]]. Vana-Pärnu hävitati [[2. veebruar]]il [[1263]] [[Žemaidid|žemaitide]] poolt, [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel, mille järel piiskopkonna keskus viidi üle [[Haapsalu]]sse. Taastatud Vana-Pärnule avaldas ebasoodsat mõju vaen teisel pool Pärnu jõge asunud, [[Liivimaa ordu]]le kuulunud Embeke ([[Pärnu|Uus-Pärnu]]) linnaga ja [[Pärnu komtuur]]i [[Pärnu ordulinnus]]ega ja Vana-Pärnu põletati veel mitu korda maha, kuni lõpuks [[Zygmunt III]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1611]] Uus-Pärnu pealekäimisel linna taastamise keelas. Selle otsuse kinnitas [[Karl IX]] [[19. august]]il [[1607]] ja [[Gustav II Adolf]] [[28. november|28. novembril]] [[1617]]. Vana-Pärnu maa-ala ühendati Uus-[[Pärnu ajalugu|Pärnu]]ga. 16. sajandil algatas Saaremaa piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV]] Vana-Pärnusse kõrgema õppeasutuse ("[[ülikool]]i") asutamise ja kutsus rektoriks [[Egbert Harlem]]i, algatus nurjus alanud [[reformatsioon]]i tõttu. [[Carl Russwurm]] on Vana-Pärnu mälestuseks kirjutanud: {{tsitaat|''Teadmatult astub rändaja jalg vanade eluhoonete alusmüüridele ja hävinud põlvede haudadele, kaastundmuseta nende saatuse vastu, kelledest ta kolletanud paberites paremal juhtumisel ainult mõne nime või lühikese märkuse leiab. Ning siiski on ka need inimesed rõõmu ja ahastust, lõbu ja muresid tunnud, on moodustanud kogukonna, mille alalhoidmine ja edendamine nende uhkuseks oli, bürgermeister ja raat mõistsid neile õigust, käsitööliste ühingute, ühiste jumalateenistuste ja kaubandushuvide kaudu olid nad üksteisega seotud. Oma eesõiguste eest on nad oma kitsarinnalises piiratud meeles, kuid heas usus, et nad toimivad linnale ainult kasuks, võidelnud, ning siiski üht eesõigust teise järele pidanud hävimas nägema... Üks teine sugu on nende asemele astunud, avaramate teadmiste ja laiaulatuslikumate abinõudega, uhke enesetundega uueaja määramatuid leidusi mineviku armetute olukordadega võrreldes; – üks uus [[Pärnu|linn]] on õitsele löönud ja edeneb... päevast päeva.''|}} {{vaata|Vana-Pärnu raad}} ==Vana-Pärnu rae liikmete loend== ===Bürgermeistrid=== *1466 Yochym [Yochym Dafyth?] *1468 Hynryck Salomon [Hynryck van Salmen?] *1479 Yochym Dafyth *1479–1494 Hynryck van Salmen *1502–1503 Dyderyck Rysenbeck *1516 Hynryck Hoppe *1520 Yachob Wantscherder *1522 Ghert Dalle *1522–1530 Andreus Loer *1535 Benedict Grote *1538 Berend Sloemer *1544 Dyderyck Lytthel *1551–1555 Pauwel Smyth *1599 Peter Kock *1599 Wendell Zigeler ===Foogtid=== *1468–1481 Tydeman Loer *1492–1503 Hynryck Hoppe *1494 Harmen Sylle *1520 Andreus Loer *1525 Dyderyck Lytthel *1530 Berenth Sloemer *1544 Yohan van Erffthen *1551 Hans Lynnten *1553 Jachob Canthelbarch *1554 Alberd Ryttßo *1555 Berenth Ghrotthussen *1556 Carsten Düdinck *1569 Lucas Went *1594 Peter Kock ===Raehärrad=== *1451 Iurgen Weddeberch, Symel van Oghel, Yochym Daffyth, Alff Lyndenbecke *1456 Yachob van Solen, Symon van Oeghel, Rottgerth Dückemacker, Jonth van Mynden, Rotghert Schryffer *1466 Dyderyck Kaddel, Hynryck van Sollen, Hans Hoff *1479 Hans Hoffmonnych, Yachob van der Kullen, Iurghen Rossenhaghen *1491 Hans Kock, Harmen van Sylle *1494 Hynryck Hoppe *1520 Dyderyck Lytthel, Harmen Schybbe *1555 Carsten Dudingk, Tomas Hynryckes, Andres Rycholt *1556 Berenth Ghrotthussen ==Vaata ka== *[[Vana-Pärnu piiskopilinnus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Nachrichten über Alt-Pernau, zusammengstellt von Carl Russwurm, Reval, 1880. ==Välislingid== *Tõnu Kann, [https://parnu.postimees.ee/2343841/parnu-tana-vana-parnu-kui-eesti-pompei Vana-Pärnu kui Eesti Pompei], Pärnu Postimees, 31. oktoober 2001 *[[Tõnu Kann]], [http://www.parnupostimees.ee/?id=192587&print=1 Vana-Pärnu pakkus arheoloogidele mõistatuse ], [[Pärnu Postimees]], 25. november 2009 [[Kategooria:Vana-Pärnu| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti endised linnad]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] k8j6p8uioht2ewj1nuxtbyvp89lhn1z Kersti Kaljulaid 0 79314 6741936 6704506 2024-10-11T11:13:25Z 194.204.18.98 Lisatud täiendus EOK presidendiks valimise kohta 6741936 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi= Kersti Kaljulaid | pilt=Kersti Kaljulaid - 2018.jpg | pildiallkiri = Kersti Kaljulaid (2018) | amet=5. [[Eesti president]] | ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]] | ametiajalõpp= [[11. oktoober]] [[2021]] | eelmine= [[Toomas Hendrik Ilves]] | järgmine= [[Alar Karis]] | amet2= [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige | ametiajaalgus2= 7. mai 2004 | ametiajalõpp2= 30. september 2016 | eelmine2= | järgmine2= [[Juhan Parts]] | amet3= | ametiajaalgus3= | ametiajalõpp3= | eelmine3= | järgmine3= | sünniaeg= {{murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1969|12|30}} }} | sünnikoht= [[Tartu]] | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tartu Ülikool]] | partei= [[Isamaaliit]] (2001–2004) | abikaasa= [[Georgi-Rene Maksimovski]] | sugulased=[[Raimond Kaljulaid]] |}} '''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], kes oli 10. oktoobrist [[2016]] kuni 11. oktoobrini [[2021]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies president]]. Ta oli Eesti esimene naispresident. Alates [[2024]] 11. oktoobrist on ta [[Eesti Olümpiakomitee]] president. Kaljulaid on lõpetanud [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[bioloogia]] erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. [[1997]]. aastast töötas ta [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas kuni 1999. aastani, mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i majandusnõunik. [[2002]]. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle [[Iru elektrijaam]]a direktori kohale, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni 2016. aastani. Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016. 2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref name="L0QPo" /> == Nimi == Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi "Kaljulaid"]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook (ka Look)) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.<ref name="PDs5Z" /> Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et soovib, et tema nime käänataks Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi.<ref name="f82Ha" /> Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii on tema perekonnanime käänatud kodus.<ref>{{Netiviide|autor=Mäekivi, Helika|url=https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|pealkiri=Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi|väljaanne=Päevakera keeleblogi|aeg=11. oktoober 2016|vaadatud=16. augustil 2021|arhiivimisaeg=2021-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210811065121/https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|url-olek=töötab}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv ja kooliaeg === Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" /> Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" /> Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", mille kaasautor oli Kersti Kaljulaid.<ref name="fj8Eu" /><ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-17 |arhiivimisaeg=2022-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221017193101/https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |url-olek=töötab }}</ref> Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].<ref name="44kool" /> 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.<ref name=":1" /><ref name="MG_vilistlased" /><ref name="ee_20161108" /> === Ülikooliaastad, 1987–1993=== Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].<ref name="ee_20161108" /> 1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne tema 19-aastaseks saamist sündis esimene laps, tütar Silja.<ref name="ee_20161108" /> 1990. aasta kevadsemestril astus ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]].<ref name="YDTY5" /><ref name="ut20100510" /> Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.<ref name="ee_20161108" /> [[1992]]. aastal lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina<ref name="ETIS" /> ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.<ref name="ee_20161108" /> Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.<ref name="ee_20161108" /> === Töö erasektoris, 1994–1998=== 1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks taganud perele piisavat sissetulekut. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ega abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510" /><ref name="epl20160927" /><ref name="ee_20161108" /> Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /> Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid 1994. aastal [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" /> Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="pm20110507" /><ref name="ee_20161108" /> Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".<ref name="ee_20161108" /> 1997. aastal asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ETIS" /> Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="ee_20161108" /> 6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.<ref name="ee_20161108" /> 1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.<ref name="ETIS" /> === Tööaastad avalikus sektoris, 1999–2016=== [[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]] 1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai 1999. aastal peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ut20100510" /> Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.<ref name="CV Kontrollikoda" /><ref name="pm" /> [[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].<ref name="OIjNv" /> [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.<ref name="JcdlC" /> 1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> 2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.<ref name="pm20110507" /> Magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".<ref name="ETIS" /> 2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.<ref name="CV Kontrollikoda" /> 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.<ref name="infopank" /> 2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.<ref name="ETIS" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.<ref name="pm" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> 2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> 2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.<ref name="ETIS2" /> 2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas 2011. aastal.<ref name="ee_20161108" /> 2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.<ref name="XjnuD" /><ref name="D" /> 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.<ref name="P1MKI" /> 2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.<ref name="praxis_2015-10" /><ref name="D" /> Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.<ref name="G4BSJ" /><ref name="k0Oys" /> Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendiametisse astudes. [[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA" /> 19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.<ref name="ro05y" /><ref name="0RUXm" /> ===Poliitiline tegevus=== [[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]] Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref name="67Gm5" />, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref name="sxJVQ" /> 2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.<ref name="OXlLX" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.<ref name=":0" /> 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks<ref name="vidLh" /> ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.<ref name="81 häälega" /> Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.<ref name="81 häälega" /> Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.<ref name="HeR0D" /><ref name="cP4Pe" /><ref name="sf56c" /> Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi eri piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.<ref name="epl20160930" /> 10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse. ==Poliitilised vaated== Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].<ref name="syZ1S" /> Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.<ref name="ew20161003" /> Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.<ref name="epl20160930" /> Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.<ref name="ew20161003" /> 21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta [[Konstantin Pätsi mälestusmärk|monumendi rajamist]] Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega oleks läinud selle avamisele.<ref name="cIPVM" /> 2022. aasta sügisel mainis Kaljulaid [[YLE]]-le antud intervjuus, et tulenevalt [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] on vaja välja vahetada lisaks Putinile terve Vene riigi juhtkond.<ref name="2022_11_22_16_00_YLE_KALJULAID">Julkaistu: ti 22.11. klo 16.00, Juontajat: Reetta Rönkä ja Heikki Valkama, [https://web.archive.org/web/20221123125505/https://areena.yle.fi/podcastit/1-63216807 Putinin lisäksi koko Venäjän hallinto pitää vaihtaa, sanoo Viron ex-presidentti Kaljulaid], areena.yle.fi</ref> ==Publitsistika== Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist. Selle eest andis [[Avatud Eesti Fond]] Kaljulaidile 2014. aastal [[Koosmeele preemia]].<ref name="UQuKJ" /> Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid [[Kuku raadio]] saate "[[Keskpäevatund]]" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "[[Eurominutid]]" autor.<ref name="pm20110507" /><ref name="OmD6s" /><ref name="praxis_2015-10" /> 12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.<ref name="jO4lj" /> 2019. aasta aprillis esitles Kaljulaid oma kõnede raamatut "Hoiame Eestit!", mis sisaldab riigipea ametiaja esimesel poolel peetud kõnesid. Raamatu tiraaž oli 900 eksemplari ja poest seda osta ei saanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärn |eesnimi=Linda |kuupäev=2019-04-11 |pealkiri=Ilmus president Kaljulaidi kõnede raamat «Hoiame Eestit!» |url=https://raamatud.postimees.ee/6567109/ilmus-president-kaljulaidi-konede-raamat-hoiame-eestit |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=raamatud.postimees.ee |keel=et}}</ref> 8. oktoobril 2021 esitles Kaljulaid kõnede kogumikku "Sõna on vaba". Raamat on eelmise kõnedekogumiku järg ja sisaldab valikut presidendi ametiaja teisel poolel peetud kõnedest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-08 |pealkiri=Otsepilt &#10217; President Kersti Kaljulaid esitleb kõnede kogumikku «Sõna on vaba» |url=https://www.postimees.ee/7356775/otsepilt-president-kersti-kaljulaid-esitleb-konede-kogumikku-sona-on-vaba |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=postimees.ee |keel=et}}</ref> Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates "[[Pealtnägija]]". Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.<ref>{{Netiviide |autor=Kersti Kaljulaid |url=https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |pealkiri="Pealtnägija": Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha |väljaanne=ERR.ee |aeg=15.12.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123142608/https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |url-olek=töötab }}</ref> 2022. aasta oktoobrist osaleb ta [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Delfi]] ajakirjandusprojektis, rääkides oma ala tegijate arvamust küsides avalikult suurtest ja olulistest teemadest, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Enda sõnul soovib ta "teha seda poliitiliselt neutraalselt, aga samal ajal poliitilist debatti toetavalt". Tema autorisarja pealkiri on "Kersti Kaljulaid (h)arutab".<ref>Joosep Tiks. [https://web.archive.org/web/20221215064620/https://epl.delfi.ee/artikkel/120081000/tulevane-ajakirjanik-kersti-kaljulaid-elekter-oligi-pohjendamatult-odav Tulevane ajakirjanik Kersti Kaljulaid: elekter oligi põhjendamatult odav] Eesti Päevaleht, 14.10.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20221215081407/https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] Delfi.ee, vaadatud 15.12.2022.</ref> ==Tegevus Vabariigi Presidendina== [[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]] === Suhted kirikuga === {{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}} Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".<ref name="Nk7rY" /><ref name="HZ9P7" /><ref name="n3n77" /> Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja<ref name="err_20161201" /><ref name="ol_20161217" />, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid<ref name="pPV2E" /><ref name="A2koE" />, kui ka neid, kes seda vastustasid<ref name="iCZCr" /><ref name="uIhBA" />. 24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.<ref name="WBEhJ" /> Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.<ref name="err_20161201" /> Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.<ref name="ol_20161217" /> 9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.<ref name="0MHyQ" /><ref name="gLzqX" /> Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.<ref name="FQ2Kk" /><ref name="bssYA" /><ref name="ol_20161217" /> === Seaduste väljakuulutamine === Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president [[Toomas Hendrik Ilves]]el (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlil]] ja [[Lennart Meri]]l.<ref name="err_2021_10_04">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |pealkiri=Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |väljaanne=ERR.ee |aeg=04.10.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190056/https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |url-olek=töötab }}</ref> ==== 2016. aasta maksumuudatused ==== Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.<ref name="wdnEc" /> ==== Magusamaks ==== 2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.<ref name="dOh8n" /> ==== Kaitseväe luureseadus ==== Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.<ref name="qBbT5" /><ref name="ol_2019_09_20" /> Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.<ref name="ol_2019_09_20" /><ref name="GXx2v" /> ==== Pensionireformi seadus ==== Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.<ref name="kGMag" /> Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.<ref name="WAX5T" /> Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref name="BahJc" /> 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.<ref name="ByUKy" /> [[Fail:Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil]] ==== Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus ==== Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2020 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.<ref name="err_2021_10_04" /> ==== Välisteenistuse seaduse muudatused ==== Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.<ref name="bJlRh" /> ==== Kollektiivlepingu seaduse muudatused ==== 28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.09.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> ===Visiidid=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}} [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]] [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]] [[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 03.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name="o2019-04-18_Kreml" />]] Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" /> ====Sisevisiidid==== # [[Paldiski]] külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.<ref name="eiRNW" /> # [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]] külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="CM0Gn" /> # [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]] külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning ettevõtteid [[Fortum Tartu]] ja [[Salvest]]. Ööbis visiidi käigus [[hostel]]is.<ref name="GIZ8m" /><ref name="ci3Z2" /> # [[Harjumaa]] külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.<ref name="Ibkoh" /><ref name="ol_20161217" /> # [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Viljandimaa]] külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.<ref name="hoen0" /> # [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]] külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas [[AS Wendre]]t) ja haridusasutusi (sealhulgas [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]t). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="ojMD2" /> # [[Valgamaa]], 16.–[[17. märts]] 2017 # [[Läänemaa]], [[29. märts]] 2017 # [[Hiiumaa]], [[30. märts]] 2017 # Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum [[4. aprill]] 2017 # [[Põlvamaa]], [[5. aprill]] 2017 # [[Saaremaa]], 1.–[[2. juuni]] 2017 # [[Võrumaa]], 12.–[[13. juuni]] 2017 # [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Vilsandi]] 24.–[[26. juuli]] 2017 ===Presidendikõned=== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}} Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava [[komberuum]]i ja [[õmblusteta ühiskond|õmblusteta ühiskonna]] teemade juurde. ====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.<ref name="presidendikõne1" /> Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.<ref name="presidendikõne1" /> ====Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016" 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas==== Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.<ref name="presidendikõne2" /> ====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.<ref name="presidendikõne3" /> ===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga=== Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.<ref name="Ycgin" /><ref name="Jaagant" /> Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.<ref name="S814s" /> Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.<ref name="kuC4d" /> 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.<ref name="0fvH3" /> 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.<ref name="tMj2J" /> ==== 104 kiri ==== {{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}} 16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref name="KfnYy" />, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris aset leidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="vs19G" />. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, vaid kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref name="ZHfQE" /> ==== Marti Kuusiku juhtum ==== {{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}} 29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava [[Jüri Ratase teine valitsus|Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus]]e ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst "Sõna on vaba". Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist ja naasis oma kohale järgmise ministri, välisminister [[Urmas Reinsalu]] vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.<ref name="Delfi" /><ref name="EE" /><ref name="Jaagant" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |pealkiri=Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2019 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193210/https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |url-olek=töötab }}</ref> Mais 2021 mõistis [[Viru maakohus]] Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel vabandas Kaljulaid avalikult Kuusiku ees.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |pealkiri=President vabandas Kuusiku ees |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.05.2021 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193213/https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |url-olek=töötab }}</ref> === ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania === Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.<ref name="epl_20190529" /><ref name="err_20171002" /> President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.<ref name="T32Dz" /> Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.<ref name="LSiJC" /><ref name="err_20171002" /> Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.<ref name="XqMaw" /> Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.<ref name="epl_20190529" /> Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.<ref name="9ASO4" /> === Kandideerimine OECD peasekretäri kohale === Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida [[Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär [[Angel Gurría]] oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.<ref name="riuEd" /> 1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures [[Clyde Kull]] üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, tänapäevast maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.<ref name="yGP1p" /> 26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.<ref name="xbUPt" /> ==Avaliku arvamuse uuringud== Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="2016okt" /> ja [[Lennart Meri]] 32%<ref name="2017okt" /> toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle 35-aastaste hulgas.<ref name="2016okt" /> 2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.<ref name="2017okt" /> 2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.<ref name="CBi42" /><ref name="8pp2l" /> 2020. aasta 7.–9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).<ref name="3Noko" /><ref name="xch81" /> 2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.<ref name="G1ppD" /> [[Kaitseministeerium]]i tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks [[Turu-uuringute AS]], alates 2021. aastast [[Norstat]]. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:<ref name="N9gQV" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2016 oktoober |48 |10 |- |2017 märts |66 |17 |- |2017 oktoober |68 |22 |- |2018 märts |66 |22 |- |2018 oktoober |71 |20 |- |2019 märts |64 |27 |- |2019 oktoober-november |66 |22 |- |2020 september |64 |28 |- |2021 märts-aprill |58 |36 |} Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).<ref name="Kantar Emor 2022">{{cite web | title=Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | website=Kantar Emor | date=2022-04-27 | url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ | language=et | access-date=2022-04-27}}</ref> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19446}}</ref> * 2017 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Madalmaade Lõvi orden]]i suurrist<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Portugali [[Prints Dom Henrique orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[Sloveenia Teeneteorden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2021 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> === Aunimetused ja autasud === * 2009 – [[aasta eurooplane]]<ref name="ihE2l" /> * 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada<ref name="CI7q5" /> * 2016 – aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" /> * 2017 – koht saja maailma mõjukaima naise seas majandusajakirja [[Forbes]] valikul<ref>{{Netiviide |autor=Amy Merrick |url=https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |pealkiri=Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017 |väljaanne=Forbes |aeg=1. november 2017 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128203601/https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Ewha naisülikool]]i audoktor, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused">{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |pealkiri=Tunnustused |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |vaadatud=2.2.2022 |arhiivimisaeg=2.02.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220202163614/https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Soul]]i linna aukodanik, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[aasta pressisõber]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest<ref name="TwieZ" /><ref name="ovrP1" /> * 2019 – Eesti Puitmaja Sõber. [[Eesti Puitmajaliit]] andis aunimetuse Kaljulaidile keskkonna- ja kliimatemaatikaga tegelemise eest.<ref name="Puitmajaliit">{{cite web | date=2020-10-05 | title=Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija | website= puitmajaliit.ee | url=https://www.puitmajaliit.ee/uudised/puitmaja-sober-ja-aasta-tegija | language=et | access-date=2022-04-29}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2020 – [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool|arhiivimisaeg=3.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203162408/https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|url-olek=töötab}}</ref><ref name="RPlf1" /> * 2020 – Vikerkaarekangelase aunimetus. [[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab selle aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.<ref name="RKDrl" /> * 2020 – majanduskõrgkooli Hanken audoktor, Soome<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2023 – [[Välisministeeriumi I klassi teeneterist]] == Isiklikku == === Pere === [[Fail:Kersti Kaljulaid at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid<ref name="ee_20161108" /> (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid [[Ilmar Raudma]] (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).<ref name="sugupuu" /> Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).<ref name="sugupuu" /> [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.<ref name="Q63vY" /><ref name="YhzjA" /> Kaljulaid on teist korda abielus. Tal on neli last ning on ka vanaema.<ref name="aIdmW" /> Abielust Taavi Talvikuga<ref name="ee20161005" /> on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik<ref name="06HT9" />) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö geodeesia valdkonnas<ref name="ol20160929" /><ref name="YusAN" /> ja poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.<ref name="ol20161006" /> Kaljulaidi teine abikaasa on [[1991]]. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.<ref name="ol20160929" /><ref name="wlXNl" /><ref name="56Qnu" /><ref name=":1" /> === Harrastused === ==== Rahvasport ==== Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (2007) ja 23. kohal (2008).<ref name="pm20110507" /> Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.<ref name="qhAo6" /> 29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.<ref name="iG9cV" /> 5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.<ref name="harVm" /> 21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.<ref name="BSQ3M" /> ==== Koorilaul ==== Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.<ref name="muusika_06072019" /> Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.<ref name="muusika_06072019" /> [[Luksemburg]]is elades laulis ta 2014. aastani sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].<ref name="bReiv" /> [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on presidentuuri ajal lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.<ref name="5JH1T" /><ref name="30pY8" /> === Seaduserikkumised === 1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid [[GAZ-24-10]] roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.<ref name="EE_2016_10_05" /> === Keeleoskus === Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.<ref name="pm20161004" /> [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,<ref name="pm20161004" /> kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"<ref name="Nm52K" />. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.<ref name="BIBFh" /> === Varade väärtus === 2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnade kohaselt miljoni ja kahe miljoni euro vahel. Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas [[Regio]] ja investeering kolmandasse pensionisambasse.<ref>{{Netiviide |autor=Priit Pokk |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |pealkiri=Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata |väljaanne=Ärileht |aeg=23.01.2022 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123190654/https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |url-olek=töötab }}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o2019-04-18_Kreml">{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}</ref> <ref name="CV Kontrollikoda">[https://web.archive.org/web/20161005110618/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ee_20161108">{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|url-access=subscription}}</ref> <ref name="MG_vilistlased">[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&sub=vilistlased&lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]</ref> <ref name="ut20100510">Sigrid Sõerunurk: [https://web.archive.org/web/20161001191353/http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. UT, 10. mai 2010</ref> <ref name="epl20160927">Raul Ranne: [https://web.archive.org/web/20161005151556/http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen."] Päevaleht, 27. september 2016</ref> <ref name="ee20161005">[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [https://web.archive.org/web/20161006123455/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016</ref> <ref name="infopank">[https://web.archive.org/web/20161005105609/https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="pm">[https://web.archive.org/web/20161001165651/http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid |vaadatud=2016-09-27 |arhiivimisaeg=2017-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901031126/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ETIS2">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele |vaadatud=2016-10-08 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009180257/https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="D">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |pealkiri=Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2019-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331073359/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="praxis_2015-10">[https://web.archive.org/web/20161003075738/http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 29. oktoober 2015</ref> <ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20161108003103/http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid"] ERR, 27. september 2016</ref> <ref name="81 häälega">[https://web.archive.org/web/20161110082821/http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks"] ERR, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ew20161003">[https://web.archive.org/web/20170803171412/http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.</ref> <ref name="epl20160930">Kersti Kaljulaid: [https://web.archive.org/web/20161009120010/http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="pm20110507">Priit Pullerits: [https://web.archive.org/web/20161009102151/http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).</ref> <ref name="err_20161201">[https://web.archive.org/web/20161221170911/http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil"]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="ol_20161217">[https://web.archive.org/web/20161219231107/http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut"]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.</ref> <ref name="presidendikõne1">[https://web.archive.org/web/20161224094815/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016"]. President.ee, 10.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne2">[https://web.archive.org/web/20161224164059/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas"]. President.ee, 13.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne3">[https://web.archive.org/web/20161224164206/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016"]. President.ee, 25.10.2016</ref> <ref name="ol20161006">Maarit Stepanov: [https://web.archive.org/web/20161007185715/http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi."] Õhtuleht, 6. oktoober 2016</ref> <ref name="ol20160929">{{Netiviide |url=http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |pealkiri=Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski? |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170917171241/http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":1">{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |url-access=subscription}}</ref> <ref name="pm20161004">[https://web.archive.org/web/20161009163201/http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene."] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016</ref> <ref name="PDs5Z">[https://web.archive.org/web/20161009105145/http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?"] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="f82Ha">[[Liisa Tagel]]. [https://web.archive.org/web/20161012074604/http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab."] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.</ref> <ref name="w7F65">[https://web.archive.org/web/20190108145557/https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee</ref> <ref name="fj8Eu">Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24</ref> <ref name="YDTY5">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil. |url=http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |vaadatud=2016-10-07 |arhiivimisaeg=2017-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203153444/http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OIjNv">Kadri Paas: [https://web.archive.org/web/20161010044124/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest."] Ärileht.ee, 28. september 2016</ref> <ref name="JcdlC">Priit Simson: [https://web.archive.org/web/20161019211611/http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016</ref> <ref name="XjnuD">{{Netiviide |url=http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |pealkiri=The Members of the European Court of Auditors since 1977 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2014-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141001070503/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="P1MKI">[https://web.archive.org/web/20161007182602/http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref> <ref name="G4BSJ">[https://web.archive.org/web/20161110173047/http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 20. juuli 2016</ref> <ref name="k0Oys">[https://web.archive.org/web/20161110173053/http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega"]. Postimees.ee, 30. september 2016</ref> <ref name="ro05y">[https://web.archive.org/web/20161005203149/http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid"]. ERR.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="0RUXm">[https://web.archive.org/web/20161110235352/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks"]. Ärileht.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="67Gm5">{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri päring |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |vaadatud=2009-09-11 |arhiivimisaeg=2013-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sxJVQ">[https://web.archive.org/web/20161006151246/http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref> <ref name="OXlLX">{{cite web | last=Raun | first=Alo | title=Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid? | website=postimees.ee | date=2011-09-16 | url=https://www.postimees.ee/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> <ref name="vidLh">[https://web.archive.org/web/20161006112837/http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="HeR0D">[https://web.archive.org/web/20170917213704/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?"] Delfi, 27. september 2016.</ref> <ref name="cP4Pe">[https://web.archive.org/web/20161005200150/http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse."] Postimees, 28. september 2015</ref> <ref name="sf56c">[https://web.archive.org/web/20170917171700/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu."] Pealinn, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="syZ1S">{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}</ref> <ref name="cIPVM">[https://web.archive.org/web/20170202070800/http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist"]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017</ref> <ref name="UQuKJ">[https://web.archive.org/web/20161006154055/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="OmD6s">[https://web.archive.org/web/20170706194757/http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ "Eurominutid"]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)</ref> <ref name="jO4lj">[https://web.archive.org/web/20161222222909/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.</ref> <ref name="Nk7rY">[https://web.archive.org/web/20161104234429/http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest"]. ERR.ee, 2. november 2016</ref> <ref name="HZ9P7">[https://web.archive.org/web/20161104205857/http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 "President: minu kirikuskäimine poleks siiras"]. ERR.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="n3n77">[https://web.archive.org/web/20161104205043/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks"]. Delfi.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="pPV2E">Evelyn Kaldoja: [https://web.archive.org/web/20161128193439/http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg"]. Postimees.ee, 25. november 2016.</ref> <ref name="A2koE">Andrus Kivirähk: [https://web.archive.org/web/20161111120353/http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda"]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="iCZCr">Janek Mäggi: [https://web.archive.org/web/20161121130926/http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?"] Postimees.ee, 17. november 2016</ref> <ref name="uIhBA">[https://web.archive.org/web/20161218143112/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine"]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="WBEhJ">Tiiu Pikkur: [https://web.archive.org/web/20161220184259/http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga"]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="0MHyQ">[https://web.archive.org/web/20161221114355/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi"]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016</ref> <ref name="gLzqX">[https://web.archive.org/web/20161221023131/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="FQ2Kk">[https://web.archive.org/web/20161220001104/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga"]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="bssYA">[https://web.archive.org/web/20161220110606/http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi"]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="wdnEc">[https://web.archive.org/web/20161224095541/http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja"]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016</ref> <ref name="UmG8J">[https://web.archive.org/web/20161105014453/http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga"]. ERR.ee, 20. oktoober 2016</ref> <ref name="3s4JN">Ragnar Kond. [https://web.archive.org/web/20161105030015/http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis"]. ERR.ee, 21. oktoober 2016</ref> <ref name="UZYEn">[https://web.archive.org/web/20161027145128/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse"]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016</ref> <ref name="eiRNW">[https://web.archive.org/web/20161104204655/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse"]. President.ee, 19. oktoober 2016</ref> <ref name="CM0Gn">[https://web.archive.org/web/20161121234109/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond."] President.ee, 28. oktoober 2016</ref> <ref name="GIZ8m">[https://web.archive.org/web/20161121233935/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu"]. President.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="ci3Z2">[https://web.archive.org/web/20161121232919/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis"]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="Ibkoh">[https://web.archive.org/web/20170210074851/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html "Vabariigi President külastab Harjumaad"]. President.ee, 13.12.2016</ref> <ref name="hoen0">[https://web.archive.org/web/20170202034026/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12853-2017-01-16-11-57-52/layout-visit.html "Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad"]. President.ee, 16.01.2016</ref> <ref name="ihE2l">[https://web.archive.org/web/20090515100402/http://www.postimees.ee/?id=117217 "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid."] Postimees.ee, 9. mai 2009</ref> <ref name="CI7q5">[https://web.archive.org/web/20190331073402/https://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016</ref> <ref name="9u2m4">[[Alo Raun]]: [https://web.archive.org/web/20161211031126/http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016</ref> <ref name="wSP4B">[https://web.archive.org/web/20161211140118/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese"]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="aIdmW">{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |pealkiri=Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002061037/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="06HT9">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla |vaadatud=2016-10-06 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009141506/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="wlXNl">{{Netiviide |url=http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |pealkiri=TTÜ lõpetajad 1918–2006 |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170811011425/http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="56Qnu">Postimees, Arter. 24. september 2016</ref> <ref name="Q63vY">[https://web.archive.org/web/20170803130732/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016</ref> <ref name="YhzjA">Kadi Viljak, [https://web.archive.org/web/20161120084839/http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist"]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001</ref> <ref name="qhAo6">Anu Säärits: [https://web.archive.org/web/20161007120450/http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="iG9cV">[https://web.archive.org/web/20170129135303/http://www.ohtuleht.ee//784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil"]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017</ref> <ref name="Nm52K">[https://web.archive.org/web/20161006102038/http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!."] Õhtuleht, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="BIBFh">[https://web.archive.org/web/20161005072007/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония."] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="44kool">[https://web.archive.org/web/20190107072236/https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee</ref> <ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110221019/https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Delfi">[https://web.archive.org/web/20190430083749/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref> <ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501152029/https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430110938/https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [https://web.archive.org/web/20170831220135/http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref> <ref name="EE_2016_10_05">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://web.archive.org/web/20180206211627/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref> <ref name="L0QPo">[https://web.archive.org/web/20190107072428/https://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref> <ref name="cptjA">{{Netiviide|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=12. juuli 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=12. juuli 2017}}</ref> <ref name="dOh8n">{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110211654/https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="qBbT5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200606211334/https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="GXx2v">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220040305/https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ojMD2">{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911204850/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Ycgin">{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120010/https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="S814s">{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120717/https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kuC4d">{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120011/https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="0fvH3">{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="tMj2J">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KfnYy">{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2020-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200607154525/https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vs19G">Merike Teder [https://web.archive.org/web/20190501053842/https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref> <ref name="ZHfQE">{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501115201/https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="CBi42">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200402184024/https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="8pp2l">{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108063904/https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TwieZ">{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805100118/https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ovrP1">{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215122729/https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="YusAN">{{Netiviide |url=https://egu.ee/uudised/199/ |pealkiri=S. Märdla doktoritöö kaitsmine |vaadatud=2018-03-19 |arhiivimisaeg=2018-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180319151408/https://egu.ee/uudised/199/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="harVm">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211235530/http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="2016okt">[https://web.archive.org/web/20200111150615/https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref> <ref name="2017okt">[https://web.archive.org/web/20200111150618/https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="N9gQV">[https://web.archive.org/web/20191229170513/http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i koduleht</ref> <ref name="muusika_06072019">{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013250/https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%25C3%25A4lja-m%25C3%25B5tlema |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bReiv">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228181103/https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="5JH1T">{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190707140522/https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="30pY8">{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO {{!}} Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013740/https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="epl_20190529">{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=27.07.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200727201812/https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="err_20171002">{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204849/https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="T32Dz">{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD <nowiki>|</nowiki> President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124210832/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LSiJC">{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204859/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="XqMaw">{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD {{!}} President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124211233/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="9ASO4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.04.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200424220730/https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BSQ3M">{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020 |arhiivimisaeg=16.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116112535/https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kGMag">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=11.08.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044524/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WAX5T">{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200627095244/https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BahJc">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629065535/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ByUKy">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |pealkiri=President kuulutas pensionireformi seaduse välja |väljaanne=ERR.ee |aeg=20.10.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514202548/https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bJlRh">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629013944/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="riuEd">{{Netiviide |autor=Urmet Kook |url=https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |pealkiri=Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks |väljaanne=ERR.ee |aeg=21.08.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150327/https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="yGP1p">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |pealkiri=Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru |väljaanne=ERR.ee |aeg=19.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150324/https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xbUPt">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |pealkiri=Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest |väljaanne=ERR.ee |aeg=26.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514034043/https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="3Noko">[https://web.archive.org/web/20200421142832/https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020</ref> <ref name="xch81">[https://web.archive.org/web/20200419073104/https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020</ref> <ref name="G1ppD">[https://web.archive.org/web/20210520140134/https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-poliitikutest-enim-tanel-kiike-marina-kaljuranda-ja-kersti-kaljulaidi/ Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi]. [[Kantar Emor]], 7. jaanuar 2021</ref> <ref name="RPlf1">[https://web.archive.org/web/20201207001444/https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020</ref> <ref name="RKDrl">{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=13.04.2021|arhiivimisaeg=14.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514203417/https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|url-olek=töötab}}</ref> }} ===Publikatsioone=== * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php "Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja."] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007 * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php "Kas teeme nii või naa."] Postimees.ee, 17. märts 2007 * Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html "Avalikust teenusest 21. sajandil."] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil "Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil."] Postimees.ee, 11. aprill 2016) * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist "Rääkides Eestist."] Postimees.ee, 25. juuli 2016 * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga "Eetiline riik ei mängi oma rahvaga."] Postimees.ee, 12. august 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele "Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Postimees.ee, 29. september 2016 === Intervjuud === * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates "[[Kukul külas]]", 29. oktoober 2006 * Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010 * [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis "Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis"]. Postimees.ee, 7. mai 2011 * [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest) * [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video "Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president "Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 "Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…"] Postimees.ee, 30. september 2016 * [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 "KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle"]. TV3, "[[Seitsmesed uudised]]", 30. september 2016 * [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 "Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus"]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 "President Kaljulaid on sõnausuline"]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016 * [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016 * [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 "President: seaduste ostmine ei ole okei"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017 * Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 "Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says"]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017 * [https://www.youtube.com/watch?v=C0Psovxtjn0 Intervjuu Dmõtro Gordonile], 24.9.2022 ===Kirjandus=== *Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes "Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes"]. Postimees.ee, 28. september 2016 *[[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 "Kõrboja perenaine."] EPL.ee, 1. oktoober 2016 *[http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president "Juhtkiri: tervist, proua president!"] Postimees.ee, 4. oktoober 2016 *[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016 *[[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016 *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016 *Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar "More Kersti, Less Donald"]. Medium.com, 8. veebruar 2017 * [[Eero Epner]]: [https://levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kersti-kaljulaid "Kuhu kadus Kersti Kaljulaid?"] Levila, august 2021 == Välislingid == {{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}} {{vikitsitaat}} * [https://kerstikaljulaid.ee/ Kersti Kaljulaid]. Ametlik koduleht * [https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] * Sergio Cantone. [https://www.euronews.com/2023/06/06/ukraine-is-fighting-for-all-our-freedom-polish-foreign-minister-says Ukraine is fighting for all our freedom, Polish Foreign Minister says]. [[Euronews]], 6. juuni 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[10. oktoober]] [[2016]] – [[11. oktoober]] [[2021]]| järgnev=[[Alar Karis]]}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Kaljulaid, Kersti}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 8vtejr2j335brdxm6mrkw9pp3i8ky7n Öine vahtkond (rühmitus) 0 84806 6741625 6278266 2024-10-10T12:17:20Z 82.131.84.235 /* Viited */ URL parandus 6741625 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Öine vahtkond''' (vene keeles "Ночной дозор") on pärast [[pronkssõdur]]i mäkerdamist sinise värviga [[21. mai]]l [[2006 ]] pronkssõduri kaitseks moodustatud rühmitus. Rühmitus on nime saanud [[Sergei Lukjanenko]] [[Öine vahtkond (romaan)|ulmeromaani]] ja sellel põhineva filmi "[[Öine vahtkond (film)|Öine vahtkond]]" järgi. Öise vahtkonna liider [[Dmitri Linter]] vahistati pärast [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillirahutusi]] kuueks kuuks süüdistatuna rahutuste organiseerimises. [[2009]]. aasta [[23. juuli]]l jõustus rahutuste ässitamise eest kohtu all olnud Öise Vahtkonna aktivistide Dmitri Linteri, [[Maksim Reva]], [[Mark Sirõk]]i ja [[Dimitri Klenski]] õigeksmõistmine, kui riigikohus ei võtnud nende süüasja arutusele. Kohus tuvastas, et süüdistatavate omavahelisel tegevusel ja aprillirahutustel polnud seost.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2011-07-24 |pealkiri=Öine Vahtkond võidakse sundlõpetada |url=https://www.err.ee/380754/oine-vahtkond-voidakse-sundlopetada |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Öine Vahtkond on tegutsenud ka [[mittetulundusühing]]una Öine Vahtkond, mis 2011. aasta kevadel ei esitanud [[Harju maakohus|Harju maakohtu]] registriosakonnale juhatuse liikmete registreerimiseks vajalikke dokumente. Samuti ei esitanud mittetulundusühing registripidajale 2010. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu ühendus võidakse sundlõpetada.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[9. mai komitee]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Nochnoy Dozor}} * [http://www.pomnim.com Notšnoi Dozori ametlik veebileht] * [http://www.dozor.ee/ Notšnoi Dozori koduleht] * [[Viktoria Ladõnskaja]], [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/notsnoi-dozor?id=69008807 Notšnoi Dozor], Eesti Ekspress 31.05.2006 * [http://www.postimees.ee/?id=49341 Öine Vahtkond kogub arvamusi vene autonoomia kohta], 16. november 2008 * [[Erik Rand]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454030 Kohus mõistis pronksiöö korraldamises süüdistatud mehed õigeks] EPL, 5. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=82465 Öine Vahtkond kavandab ühistegevusi Soome Kremli-meelsetega], Postimees, 14. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=223684 Öise Vahtkonna liikmed hülgavad organisatsiooni], Postimees, 11. veebruar 2010 [[Kategooria:Rühmitused]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] 7va79hxhl3n8wfz1xgthbb2ji0tpdfk Mikk Murdvee 0 86113 6741794 6508881 2024-10-10T21:16:04Z 85.253.188.13 /* Isiklikku */ 6741794 wikitext text/x-wiki [[File:Estonian_anthem._Conducting_Mikk_Murdvee.jpg|thumb|right|Mikk Murdvee dirigeerimas Helsingi Ülikoolis, 2008]] '''Mikk Murdvee''' (kirjanikunimi '''Mihkel Bravat'''; sündinud [[20. märts]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on eesti [[viiuldaja]], [[dirigent]] ja kirjanik. ==Haridus== Aastal 1998 lõpetas [[Tallinna Muusikakeskkool]]i kiituskirjadega viiuli erialal [[Niina Murdvee]] ning [[Harald Aasa]] juhendamisel. Õppinud viiulit [[1998]]–[[1999]] [[Eesti Muusikaakadeemia]]s, [[1999]]–[[2005]] [[Sibeliuse Akadeemia]]s Helsingis, õppejõuna [[Mari Tampere-Bezrodny]]. Dirigeerimisõpinguid alustas [[Atso Almila]] juhendamisel aastal [[2000]]. 2002–2007 õppis Murdvee Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisklassis, kus teda juhendasid [[Leif Segerstam]], [[Jorma Panula]], Atso Almila, [[Hannu Lintu]], [[Markus Lehtinen]], [[Peter Gülke]] jt. Koorijuhtimise alal täiendanud end alates aastast [[2005]] [[Matti Hyökki]] juhendamisel. ==Töökäik== Dirigeerinud [[ERSO|ERSO-t]], Tallinna Kammerorkestrit, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestrit, Pärnu, Haapsalu, Oulu, Lappeenranta, Seinäjoki, Vaasa ja Pori Linnaorkestreid ja Heinola Sinfoniettat. Lisaks sellele on ta osalenud [[Neeme Järvi]], [[Paavo Järvi]], [[Eri Klas]]i, Leonid Grini, Jorma Panula ja Leif Segerstami meistrikursustel, dirigeerinud ka [[Soome Raadio Sümfooniaorkester|Soome Raadio Sümfooniaorkestrit]], teater Vanemuine sümfooniaorkestrit ning Peterburi Akadeemilist orkestrit. [[Kerava Ooperiteater|Kerava Ooperiteatris]] debüteeris Murdvee aastal 2005, [[Pori Ooperiteater|Pori Ooperiteatris]] 2006, [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] jaanuaris 2007. [[Tampere Ooperiteater|Tampere Ooperiteatris]] on ta töötanud Eri Klasi, [[Andris Nelsons]]i ja [[Giancarlo Andretta]] assistendina 2005–2007. Juunis 2010 juhatas Murdvee [[Ilkka Kuusisto]] uue ooperi "Taipaleenjoki" maailmaesiettekande festivalil Ilmajoen Musiikkijuhlat. Sügisest 2007 on Mikk Murdvee [[Ylioppilaskunnan Soittajat]] (pea)dirigent. Esinenud ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri ja teiste orkestrite solistina, samuti kammermuusikuna. Töötanud ka mitme orkestri kontsertmeistrina. ==Looming== ===Kirjanduslik tegevus=== Mihkel Bravat kuulus aastail 1998–2000 tegutsenud Tallinna noorte kirjanike rühma [[Tallinna Noored Tegijad]]. Üllitas kolm oma kirjastatud raamatut, samuti palendas teiste TNT liikmete omakirjastatud luulekogud: [[Neeme Põder|Monaco]] "Hingetõmme", Neeme Põder "Baile Átha Cliath" ja Siutsu "Öö". Pidas üleval [http://www.hot.ee/muku/index1.html TNT kodulehte]. ===Teosed=== * "Kõverpeegelpilte" (1999, luulekogu, samizdat) * "järgmine" (2000, luule- ja lühiproosakogu, samizdat) * "kolm" (2001, luule- ja lühiproosakogu, samizdat) * "Sada linnuund" ([[Kirjastus Tuum]] 2023, luule- ja lühiproosakogu, sisaldab varasemad kolm samizdat-kogu ning uuemaid tekste) Tema luulet on avaldanud ka TNT almanahh "Mõned ei tahtnudki", ajaleht [[Sirp]], samuti isekirjastatud ajakirjad URDU, Hoi., ,et jt. ==Isiklikku== Tema ema on viiuldaja ja viiuliõpetaja [[Niina Murdvee]], isa oli õpetaja ja psühholoog [[Mart Murdvee]] ning vanaisa viiuldaja [[Vladimir Alumäe]]. ==Välislingid== *[http://www.mikkmurdvee.com Mikk Murdvee koduleht]. Inglise keeles {{DEFAULTSORT:Murdvee, Mikk}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Soome dirigendid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] ba01qdsd61n6ohkl2ussnoxxmtdxv4y Nutitelefon 0 93743 6741941 6741138 2024-10-11T11:40:11Z 213.130.93.197 /* Vaata ka */ Parandatud kirjaviga 6741941 wikitext text/x-wiki {{liita|Nutitelefonide arhitektuur}} [[File:Hand holding (Unsplash).jpg|thumb|Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)]] [[File:Сожжение чучела зимы (2).jpg|thumb|Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)]] '''Nutitelefon''' (inglise keeles ''smartphone'') on [[mobiiltelefon]], millel on [[personaalarvuti]] võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne [[arvuti]], millel on lisaks ka [[telefon]]ifunktsioon. == Definitsioon == [[Pilt:Neo_1973_smartphone.jpg|pisi|OpenMoko Neo1973 on [[vaba tarkvara]]ga nutitelefon]] Nutitelefon on [[mobiiltelefon]], mis pakub ka [[personaalarvuti]]le sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.<ref name="2WjTd" /><ref name="autogenerated1" /> Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik [[operatsioonisüsteem]]i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate [[tarkvararakendus]]te arendajate tarbeks.<ref name="zHdam" /> Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – nt 2000. aastate alguses oli selleks [[e-post]]i ja [[Internet]]i kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil [[e-raamat]]u lugemise võimekus, [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]] ja/või sisseehitatud täissuuruses [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja [[VGA]]-liides. Seega, nutitelefon on miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon.<ref name="7kyVm" /><ref name="1scl7" /> == Ajalugu == [[Pilt:IBM Simon Personal Communicator.png|pisi|[[IBM Simon]] (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga]] Esimene nutitelefon oli Simon (''personal communicator''), mille konstrueeris [[IBM]] 1992. aastal ja esitles seda ideetootena<ref name="FeM3b" /> samal aastal arvutitööstuse messil [[COMDEX]] [[Las Vegas]]es. Telefon sai laiemale avalikkusele kättesaadavaks aastal 1993. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, [[kalkulaator]]it, märkmikku, [[e-post]]i, [[faks]]i saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada [[puuteekraan]]i. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava [[Sõrmistik|klaviatuuriga]]. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik. [[Nokia (firma)|Nokia]] esimene nutitelefon oli [[Nokia Communicator]]i sarjas 1996. aastal turule toodud [[Nokia 9000]]. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure [[lahutusvõime]]ga (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja [[pihuarvuti]] [[kasutajaliides]]. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii [[e-post]]i funktsioon kui ka tekstipõhine [[veebibrauser]]. 1998. aastal tuli välja [[Nokia 9110]] ja 2000. aastal [[Nokia 9110i]], milles oli paranenud veebibrauseri võimekus. Aastal 1997 turule toodud [[Ericsson GS88]] oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.<ref name="YbSAT" /><ref name="hLb0s" /><ref name="FUp7g" /> == Symbian == [[Pilt:Nokia 9210.jpg|pisi|[[Nokia 9210 Communicator]] ([[Symbian]]il põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)]] Aastal 2000 tuli turule puutetundliku ekraaniga [[Ericsson R380]] nutitelefon.<ref name="xqj2b" /> See oli esimene seade, mis kasutas avatud operatsioonisüsteemi – [[Symbian|Symbian OS]].<ref name="7rDeK" /> Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.<ref name="EBw15" /> 1999. aasta detsembris valis ajakiri [[Popular Science]] Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks [[teadus]]- ja [[tehnoloogia]]saavutuseks.<ref name="PSsTb" /> Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.<ref name="R8CpX" /> Aastal 2002 tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – [[Sony Ericsson P800]].<ref name="jHhuV" /> Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte [[Google]] [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides [[Windows Phone]] operatsioonisüsteemiga.<ref name="NokiaWinPho7" /> See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid [[Nokia Lumia 710]] ning [[Nokia Lumia 800]].<ref name="XuCSF" /> == Palm, Windows ja BlackBerry == [[Pilt:Htc Touch Pro2 Georgy.JPG|pisi|The [[HTC Touch Pro2]] nutitelefon (mai 2009)]] 1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid põhilisemad funktsioonid ning paljud inimesed pidid lisaks mobiilile kaasas kandma ka [[pihuarvuti|pihuarvuteid]] või [[piipar]]eid, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu [[Palm OS]], [[BlackBerry OS]] või [[Windows CE]]/[[Pocket PC]].<ref name="phonescoop-smartphone" /> Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused). == iPhone == [[Pilt:Original iPhone docked.jpg|pisi|1. sarja iPhone (juuni 2007)]] 2007. aastal tutvustas [[Apple Inc.]] esimest [[iPhone|iPhone'i]] – [[Iphone 2G]].<ref name="Mnjlu" /> See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (''multi-touch''), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma [[stiilus]]eta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur. == Android == [[Pilt:Galaxy Nexus smartphone.jpg|pisi|[[Galaxy Nexus]]]] Nutiseadmetele mõeldud [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud [[avatud lähtekood]]iga operatsioonisüsteem. Suurimad [[tarkvara|tark-]] ja [[riistvara]] arendajad Androidile on [[Intel]], [[HTC]], [[ARM Holdings|ARM]], [[Motorola]] ja [[Samsung]], mis moodustavad alliansi [[Open Handset Alliance]].<ref name="LYHF8" /> Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli [[HTC Dream]], mida müüs [[T-Mobile]] nime all G1. == Bada == 10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.<ref name="7PZmI" /><ref name="2vupZ" /> Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli [[Samsung Wave GT-S8500]], mis jõudis turule 1. juunil 2010.<ref name="GbcH3" /><ref name="cDIRy" /> Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari.<ref name="ikTmd" /> Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.<ref name="wIz6H" /><ref name="9JW7l" /> == Tarkvara == Kasutatavamad [[operatsioonisüsteem]]id nutitelefonides:<ref name="pz0nL" /> * [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] * [[Symbian]] * [[iOS]] * [[BlackBerry OS]] * [[Bada]] * [[Windows Phone]] * [[Linux]]i distributsioonid [[Maemo]], [[MeeGo]] == Vaata ka == *[[Samsung Galaxy S II]] *[[iPhone 4]] *[[HTC Desire HD]] *[[BlackBerry Bold]] *[[BlackBerry Curve]] *[[Nokia Lumia 800]] *[[Nokia Lumia 900]] *[[Sony Ericsson XPERIA X10]] *MyOrigo<ref>24. juuli 2017, [[Lennart Ruuda]], [http://majandus24.postimees.ee/4187497/mustamae-leiutaja-mina-olen-moodsa-nutitelefoni-looja Mustamäe leiutaja: mina olen moodsa nutitelefoni looja], Johannes Väänänen ja MyOrigo prototüüp MyDevice ning raamat The Smart Device, Microcell ja Jyrki Hallikainen, </ref> * [[Nutikell]] * [[Nutistu]] * [[Tahvelarvuti]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="autogenerated1">{{Netiviide |url=http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |pealkiri=Analysis: What is a smart phone? at ''Silicon.com'' |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090831053902/http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NokiaWinPho7">{{cite news |agency=Associated Press |url=http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/02/11/nokia-microsoft-smart-phone-apple-google.html |title=Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology & Science |publisher=CBC.ca |date=11. veebruar 2011|accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="phonescoop-smartphone">{{cite web |url=http://www.phonescoop.com/glossary/term.php?gid=131 |title=Smartphone |date= |publisher=Phone Scoop |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="fD8l6">{{netiviide | url = http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=46 | pealkiri = Uus sõna või väljend uue mõiste jaoks | täpsustus = 21. lõik | väljaanne = Eesti Keele Instituut}}</ref> <ref name="2WjTd">[http://www.wi-fiplanet.com/news/article.php/3551686 Smartphones Take Center Stage at ''Wi-Fi Planet'']</ref> <ref name="zHdam">[http://www.engadget.com/2007/01/09/the-iphone-is-not-a-smartphone/ The iPhone is not a smartphone at ''Engadget'']</ref> <ref name="7kyVm">{{Netiviide |pealkiri=CEVA Glossary of Terms |url=http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827083657/http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1scl7">http://www.mytelus.com/ncp_news/article.en.do?pn=tech&articleID=2973940{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FeM3b">Schneidawind, J: "Big Blue unveiling", ''USA Today'', November 23, 1992, page 2B</ref> <ref name="YbSAT">{{cite web |url=http://pws.prserv.net/Eri_no_moto/GS88_Preview.htm |title=Ericsson GS88 Preview |publisher=Eri-no-moto |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="hLb0s">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |title=History |publisher=Stockholm Smartphone |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110728063725/http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="FUp7g">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |title=Ericsson GS88 box |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120203094307/http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |url-status=dead }}</ref> <ref name="xqj2b">{{cite web |url=http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |title=PDA Review: Ericsson R380 Smartphone |publisher=Geek.com |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110712081211/http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="7rDeK">{{cite web |url=http://www.i-symbian.com/wp-content/uploads/2009/11/Symbian_Evolution.pdf |format=PDF |title= Symbian Device – The OS Evolution |publisher=Independent Symbian Blog |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="EBw15">{{cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2817,40827,00.asp |title=Ericsson R380 World, Review & Rating |publisher=PCMag.com |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="PSsTb">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=8qSgh_Q-YOkC |title=Popular Science, December 1999 |publisher=Google Books |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="R8CpX">{{cite web |url=http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |title=Ericsson R380 PDA & Phone |publisher=CellularOnline |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030000/http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="jHhuV">{{cite web |url=http://www.allaboutsymbian.com/features/item/Sony_Ericsson_P800.php |title=Sony Ericsson P800 |publisher=All About Symbian |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="XuCSF">{{cite web |url=http://techcrunch.com/2011/10/26/nokia-debuts-lumia-710-and-lumia-800/ |title=Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710 |last=Velazco |first=Chris |date=26. oktoober 2011 |work=TechCruch |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="Mnjlu">{{cite news | url = http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | title = Apple unveils iPhone | date = 9. jaanuar 2007 | accessdate = 16. jaanuaril 2012 | author = Honan, Mathew | publisher = [[Macworld]] | archive-date = 2008-04-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080415223141/http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="LYHF8">{{cite web |url= http://www.openhandsetalliance.com/oha_members.html |title=Alliance Members |work=Open Handset Alliance |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="7PZmI">{{cite news |title=Samsung Bailing on Windows Mobile |newspaper=[[InformationWeek]] |author=Ed Hansberry |date=11. november 2009 |url=http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |access-date=2012-01-27 |archive-date=2012-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120326193805/http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="2vupZ">{{cite news |title=Samsung to Discard Windows Phone |newspaper=Telecoms Korea |date=9. november 2009 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |url=http://www.telecomskorea.com/market-8281.html}}</ref> <ref name="GbcH3">{{cite news |title=Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market |author= |url=http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |work=Bada |date=24. mai 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223231522/http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="cDIRy">{{cite web |url=http://badawave.com/ |title=BadaWave |publisher=BadaWave |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100218160905/http://badawave.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="ikTmd">{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |title=Samsung Waves away a million |date=13. juuli 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |publisher=[[The Inquirer]] |archive-date=2010-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100716173325/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |url-status=dead }}</ref> <ref name="wIz6H">{{cite web |url=http://www.canalys.com/newsroom/android-increases-smart-phone-market-leadership-35-share |title=Android increases smart phone market leadership with 35% share |publisher=Canalys.com |date=4. mai 2011 |accessdate=7.09.2011}}</ref> <ref name="9JW7l">{{cite web |url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/PG.Biz/asymco+news/news.asp?c=32049 |title=Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 &#124; asymco news &#124; PG.Biz |publisher=Pocket Gamer |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="pz0nL">{{Cite web|url=http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1764714|title= Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent|publisher=Gartner |date=11. august 2011 |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> }} [[Kategooria:Mobiiltelefonid]] [[Kategooria:Telefon]] [[Kategooria:Nutitelefonid| ]] {{commonskat|Smartphones}} kcgijrw92n0ldmvuf6oyr8doccoa495 T. S. Eliot 0 97524 6741712 6362330 2024-10-10T17:44:28Z Pikne 13803 6741712 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = T. S. Eliot | pilt = Thomas Stearns Eliot by Lady Ottoline Morrell (1934).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eliot 1934. aastal | sünninimi = Thomas Stearns Eliot | sünniaeg = 26. september 1888 | sünnikoht = [[Saint Louis]], [[Missouri]], USA | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1965|1|4|1888|9|26}} | surmakoht = [[Kensington]], London, Inglismaa | pseudonüüm = | rahvus = | tegevusala = luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, kirjastaja | haridus = {{Lihtloend| * [[Bachelor of Arts|A.B.]] filosoofias ([[Harvardi ülikool|Harvard]], 1909) * [[PhD]] filosoofias (Harvard, 1915–16)<ref>Brooker, Jewel Spears (1996) ''Mastery and Escape: T. S. Eliot and the Dialectic of Modernism''. University of Massachusetts Press. lk 172 ISBN 978-1558490406</ref> }} | tegutsemisaastad = 1905–1965 | žanr = | kirjandusvool = [[modernism]] | tuntud teoseid = "[[The Love Song of J. Alfred Prufrock]]" (1915), "[[Ahermaa]]" (1922), "[[Four Quartets]]" (1943), "[[Murder in the Cathedral]]" (1935) | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = [[Nobeli kirjandusauhind]] (1948)<br>[[Order of Merit]] (1948) | abikaasa = [[Vivienne Haigh-Wood]]<br>(1915–1932)<br>[[Esmé Valerie Fletcher]]<br>(1957–1965) | autogramm = TS Eliot Signature.svg | }} [[Pilt:T.S. Eliot, 1923.JPG|pisi|T. S. Eliot (1923)]] '''Thomas Stearns Eliot''' ([[26. september]] [[1888]] [[Saint Louis]], [[Missouri]], [[USA]] – [[4. jaanuar]] [[1965]] [[London]], Suurbritannia) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. Kuid ta kirjutas ka [[essee]]sid, [[näidend]]eid ja kirjanduskriitikat ning tegutses kirjastajana.<ref name="Brit">{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/T-S-Eliot|pealkiri=T.S. Eliot|väljaanne=[[Encyclopædia Britannica]]|vaadatud=9. juuli 2017|keel=inglise}}</ref> 1914. aastal kolis 25-aastane Eliot oma sünniriigist Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai 1927. aastal 39-aastaselt Suurbritannia [[kodakondsus]]e. Elioti esimene tuntust kogunud luuletus oli "[[J. Alfred Prufrocki armulaul]]" ("The Love Song of J. Alfred Prufrock" 1915), mida peeti [[modernism|modernistliku]] stiili meistriteoseks.<ref name="Brit" /> Tema tähtteosteks peetakse ka poeemi "[[Ahermaa]]" ("The Waste Land" 1922) ning luuletusi "Õõnsad mehed" ("The Hollow Men" 1925), "Tuhkapäev" ("Ash Wednesday" 1930) ja "Neli kvartetti" ("Four Quartets" 1943). 1948. aastal pälvis ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] "suure panuse eest tänapäeva luulesse".<ref name="Nobel">{{Netiviide|url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1948/|pealkiri=The Nobel Prize in Literature 1948|väljaandja=[[Nobeli Fond]]|vaadatud=9. juuli 2017|keel=inglise}}</ref> Tema luulekogu "[[Old Possum's Book of Practical Cats]]" oli [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikali "[[Kassid]]" libreto aluseks. Tema näidendite seas on teistest menukamaks kujunenud "[[Murder in the Cathedral]]" (1935) ja "[[The Cocktail Party]]" (1949). == Tunnustus == {| class="wikitable" |- style="background:#ccf; color: black; text-align:left;" | colspan="3" |'''Riiklikud autasud''' |- | align="center" |[[Pilt:Order of Merit (Commonwealth realms) ribbon.svg|100px]]||[[Order of Merit]]|| 1948<ref name="history">{{cite web|title=Poet T.S. Eliot Dies in London|url=http://www.history.com/this-day-in-history/poet-ts-eliot-dies-in-london|work=This Day in History|accessdate=16. veebruar 2012}}</ref> |- | align="center" |[[Pilt:Presidential Medal of Freedom (ribbon).png|border|100px]]||[[Presidendi Vabadusmedal]]|| 1964 |- | align="center" |[[Pilt:Legion Honneur Officier ribbon.svg|100px]]||[[Auleegioni orden|Auleegioni ohvitser]]|| 1951 |- | align="center" |[[Pilt:Ordre des Arts et des Lettres Commandeur ribbon.svg|100px]]||[[Ordre des Arts et des Lettres]]i ohvitser || 1960 |- |} === Akadeemilised auhinnad === * [[Phi Beta Kappa]] liige (1935)<ref>{{cite web|url=https://www.instagram.com/p/5K0L-ru3kX/|title=Instagram Photo by The Phi Beta Kappa Society |date=15. juuli 2015 |publisher=[[Instagram]] |accessdate=1. detsember 2016}}</ref> * [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisliikmeks (1943) * [[Nobeli kirjandusauhind]] "suure panuse eest tänapäeva luulesse" (1948)<ref name="Nobel" /> * Hamburgi Goethe auhind (1955) * 13 ülikooli (sh Oxfordi, Cambridge'i, Sorbonne'i ja Harvardi ülikooli) audoktor * [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliige (1960){{lisa viide}} === Kunstiauhinnad === * [[Tony auhind]] parima näidendi eest – Broadway lavastus "The Cocktail Party" (1950) * 2 Tony auhinda tema luuletuste eest muusikalis "[[Kassid]]" (1983) === Muud tunnustusavaldused === * Tema järgi on nimetatud Inglismaa [[Kenti ülikool]]i Elioti kolledž * Teda on kujutatud mitmel USA [[mälestuspostmark|mälestuspostmargil]] * Täht [[Saint Louise kuulsuste allee]]l == Teosed == {{Vaata|T. S. Elioti bibliograafia}} === Eesti keeles === * "Valitud esseesid", Hortus Litterarum 1997, tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]. ** [[Traditsioon ja individuaalne talent|"Traditsioon ja individuaalne talent"]] ** "Hamlet" ** "Christopher Marlowe" ** "Metafüüsilised luuletajad" ** "William Blake" ** "Neli Elizabethi-aegset näitekirjanikku" ** "Shakespeare ja Seneca stoitsism" ** "Pascali "mõtted"" ** "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium" ** "Byron" ** "Yeats" ** "Poe'st Valéryni" ** "Euroopa kultuuri ühtsus" ** "Luule ühiskondlik funktsioon" ** "Luule kolm häält" ** "Mis on klassik?" ** "Kriitika piirid" ** "Goethe kui tark" ** "Kriitiku kriitikat" ** Jaak Rähesoo "T. S. Eliot kriitikuna" * "Ahermaa ja teisi luuletusi", Hortus Litterarum 1999, tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] == Vaata ka == * [[T. S. Elioti luuleauhind]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.britannica.com/biography/T-S-Eliot T. S Eliot] [[Encyclopædia Britannica]]s. * [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=170 T. S. Elioti neoklassiline luuleteooria], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 2/1932 * [https://vikerraadio.err.ee/802908/ T. S. Eliot – Sõnad, kui kõne on läbi, jõuavad vaikusesse] "[[Ööülikool]]", 2008 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Eliot, T. S.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1965]] p4bbgocl54jjkdh2ujuc5ajrem6cmqw Vikipeedia:Üldine arutelu 4 101354 6741673 6741328 2024-10-10T16:21:51Z 2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E /* Spring Strom 2024 Damages */ Vastus 6741673 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 61 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Fotomontaažid == Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST) : Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse dokumentatsiooni]] alguses. : Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: [[Malli arutelu:Infokast asula#Pilt]]. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST) Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST) Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole &mdash; et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 09:03 (EEST) :mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST) Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:26 (EEST) : Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda). : Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:31 (EEST) ::galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna: ::<syntaxhighlight lang="tid"> ::<gallery mode="packed-hover"> ::</gallery> ::</syntaxhighlight> ::https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST) Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST) Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST) : Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused. : Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks. : Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem. : Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet. : Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin. : Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus. : Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada. : Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2024, kell 19:51 (EEST) == Ilme == Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST) :Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. [[Kasutaja:Taavi Kiisk|Taavi Kiisk]] ([[Kasutaja arutelu:Taavi Kiisk|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST) ::Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F|2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F]] 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST) :::„[[Ilme]](de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin <u>[[:rue:Головна сторінка|rue.wikipedias]]</u> eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page&nbsp;// Üldine arutelu&nbsp;// ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST) ::::Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST) == Siselinkide parandamine visuaaltoimetis == Ma ei tea, kui palju aastaid juba see viga püsib, et visuaaltoimeti ei paranda siselinki ära, kui seda muudetakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuli 2024, kell 13:18 (EEST) :Mida sa mõtled? Seda, et inimesed teevad visuaaltoimetiga vigaseid linke, kui mingi sõna lingiks muudavad? Siis on viga ikka kasutajates ju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuli 2024, kell 14:16 (EEST) ::Ma mõtlen seda, et inimene parandab oma teada lingi ära, aga tegelikult ta parandab ainult selle, mis näha, link ise jääb puutumata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuli 2024, kell 21:07 (EEST) :::See läheb vist sinna rubriiki, et arvuti teeb seda, mida sa tal teha käsed, mitte seda, mida sa tegelikult tahad, et ta teeks. Visuaaltoimeti kasutajad ilmselt siis ei ole teadlikud, et kuvatava teksti muutmisest ei piisa lingi sihtkoha muutmiseks või nad ei hooli parasjagu üldse sellest, et link õige oleks. Visuaaltoimeti ei saagi automaatselt nende eest ka linki parandada (näiteks kui on mitu samanimelist teemat, siis visuaaltoimeti ei oska arvata, millist neist inimene mõtleb), see ei ole selles mõttes visuaaltoimeti viga. Ma ei tea, kas visuaaltoimeti hoiatab kuvatava teksti muutmisel, et muutja ka linki kontrolliks? Kui hoiatab, siis see ongi parim, mis visuaaltoimeti saab teha, ja ikkagi on viga inimeses. Kui ei hoiata, siis oleks ehk see üks võimalus arenduseks? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 12:44 (EEST) :::: Sul on vist lihtsam vaadata, mul on see välja lülitatud. Visuaaltoimeti mõte oli toimetamise lihtsamaks ja intuitiivsemaks tegemine. Vähemalt vanasti oli nii, et kui tahad näiteks lingitud aastaarvu parandada, siis ei piisa selle ülekirjutamisest nagu tavalises toimetis. Selle koha peal on ta vähem intuitiivne ja keerulisem. Miks ei võiks siis nii teha, et ülekirjutamisega muutub link? Ma oletan, et visuaaltoimetit kasutavad ikka need inimesed, kelle jaoks tavaline toimeti on liiga keeruline, kuigi seal on toimuva üle suurem kontroll. Sellepärast ei maksaks minu meelest neilt eeldada, et nad aru saaksid, et link ei muutu, kui see üle kirjutada. Igatahes vanasti olime ühel meelel, et see on visuaaltoimeti viga, ja oli lootus, et leitakse tehniline lahendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 13:01 (EEST) :::::[[Pilt:VisualEditor-context menu-link tool.png|pisi]] :::::Vaatasin. Lingile (sõnale) klõpsates (et seda muuta) ilmub väike kaardike, kus ülemine jaotis on lingi kohta: "Link", lingi sihtpealkri, nupp lingi eemaldamiseks ja nupp "Muuda" (sihtkoha muutmiseks). Alumine jaotis on kuvateksti kohta: "Tekst", kuvatekst ise ning nupp "Muuda teksti". Kõrval näha pilt, kuidas see on inglise keeles. Ma ei oska öelda, kas see on parim ja arusaadavaim võimalus näitamaks, et kuvateksti ja linki tuleb eraldi muuta. Ülekirjutamisega linki automaatselt muutma ei peaks ka näiteks seepärast, et sõnas võidakse teha näiteks lihtsalt parandusi (muuta käänet vms), sellest ei peaks link muutuma. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 18:01 (EEST) ::::::Nojah, kui hoolega vaadata, siis peaks aru saama küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 23:45 (EEST) :::::::See kehtib küll ainult kogenud kasutajate kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:56 (EEST) :Mina keelasin endal visuaaltoimeti ära juba siis, kui see tuli. Ja aktiivsetest vikipedistidest ei kasuta seda ka peaaegu keegi. :Selliseid "aastaarvuparandusi" olen ka mina vahel näinud, aga siin on probleemiks ka see, et kui inimene muudab mingit aastaarvu, siis kust me teame, et see pole suvaline vandalism. Mingit viidet juurde ei lisata ju ja sageli ei tehta muudatusi ka mujal artiklis. Sellised muudatused on niikuinii probleemsed ehk siin tarkvara parandamisest üksi ju abi pole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 16:23 (EEST) ::See on nüüd eraldi küsimus, kas muudatus ise on õige. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2024, kell 23:42 (EEST) ::Kuna ma kunagi algajana alustasin just visuaaltoimetist, siis olen paljuski esmajoones selle juurde ka jäänud, kombineerides seda lähtetekstis toimetamisega. Vastavalt sellele, kumb parasjagu mingi toimingu jaoks mugavam on. Ma ei tea muidugi, kas lahterdun aktiivseks vikipedistiks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 12:12 (EEST) == Surma tõendamine == Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot. Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST) : Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST) :: Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST) ::: Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST) ::::Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud. ::::Mind ajendas [[Maret Purde]] juhtum. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST) :::: Nüüd ka [[Tiit Tiidemann]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST) :::::Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST) ::::::Palun pane viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) :::: [[Malle Rute]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST) :::::Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST) ::::::Palun pane viide surmakuulutusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST) ::::::Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) ::: Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST) ::::Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aott/aott/1%2C1430%2C4241%2CB/exact&FF=aott+aadu+++++1940+++++2020+autor&1%2C8%2C] [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST) :Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST) ::Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna. ::Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST) :::lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST) :::: Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST) * Saab alati vaadata [https://www.kalmistud.ee www.kalmistud.ee] registrist, ''kui'' inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:53 (EEST) ---- Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...<br />Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 1. august 2024, kell 14:02 (EEST) == Korduvviidete ühendamine == [[Kasutaja:EdgarsBot|EdgarsBot]] võtaks ette korduvviidete ühendamist ehk liidaks sisult identseid viiteid. Pärast testmuudatusi võiks selle konto ka botiks määrata, et saaks ''Viimaseid muudatusi'' risustamata ülejäänud mõnituhat artiklit üle käia. [[:Kasutaja arutelu:Kruusamägi#wikimania-2024|Lähemalt siin]]. Mõtteid? Soovitusi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 17:49 (EEST) :Esimesed 50 artiklit on üle käidud. Miski 3000 oleks veel jäänud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. august 2024, kell 01:04 (EEST) ::Tegin botiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2024, kell 01:25 (EEST) :::On siin veel mingeid erisoove või võime boti rahulikult tegutsema lubada? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. august 2024, kell 17:41 (EEST) ::::Märgin ära, et bot on nüüd üle käinud 2985 artiklit. Mõningaid viiteparandusi on aga veel kavas. Nt nn paljaste URL-ide kohandamine. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. august 2024, kell 14:47 (EEST) == Asulate infokasti sisu == Praegu on hakanud infokastis näitama Wikidatast kõige vanemat elanike arvu, mitte kõige uuemat. Vaja parandada, aga ma ei tea kus ja mida. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 15. august 2024, kell 13:15 (EEST) == Kas teadsid? == "17. augustil 220 aastat tagasi sündis '''iluteadlane''' Mihhail Rosberg, ..." Kus on teda iluteadlaseks nimetatud ka kes on üldse iluteadlane? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 15. august 2024, kell 14:05 (EEST) :{{Ping|Taivo}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. august 2024, kell 17:40 (EEST) ::See on minu enese leiutis. Ma ei tea, et teda oleks iluteadlaseks nimetatud, aga teadlane ta oli ja uuris ilu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 16. august 2024, kell 13:18 (EEST) :::Sellised leiutised ei sobi siia ja pealegi on see eksitav. Ma saan aru, et ta oli filoloog ning uuris ilu keeles ja kirjanduses, mitte nt hoonetes või naistes. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 16. august 2024, kell 14:08 (EEST) ::::Minu meelest sellised leiutised sobivad, ega ma seda muidu oleks teinud, ja eksitav see ka pole. Metsandusteadlane ei pea uurima kõiki sorti metsi maailmas, piisab, kui ta uurib mõnda sorti metsi. Põllumajandusteadlane ei pea uurima kõiki võimalikke põllumajanduse liike ja samuti ei pea iluteadlane uurima kõike ilusat maailmas, piisab, kui ta uurib mõnda sorti ilu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 19. august 2024, kell 16:52 (EEST) ::::: Küsimus on mu meelest selles, kas ta oli keeleteadlane, kes uuris mh keele ilu (aga ka nt keele ajalugu) või oli ta iluteadlane, kes uuris ilu kirjanduses ja keeles (kuid mitte ilu muid avaldumisvorme). Esimene variant paistab olema viitepõhiselt tõendatud (ruwikis), teine on Taivo individuaalne tõlgendus. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. august 2024, kell 06:24 (EEST) == Vikipeedia 22. sünnipäev == Kutsume osalema Vikipeedia 22. sünnipäeval, mis toimub laupäeval 24. augustil algusega kell 15.00 Tartus Aparaaditehase hoovis valges kasvuhoones. Saab süüa, juua ning loomulikult on sünnipäevale kohaselt laual ka tort! 20. augustini keskööni saab end registreerida siin: https://doodle.com/meeting/participate/id/e7O6ZBre Rohket osavõttu oodates Kerdo Kristjan Tamm Wikimedia Eesti büroojuht [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 20. august 2024, kell 14:54 (EEST) :Vikipeedia sünnipäeva tähistamine on juba nüüd laupäeval. Kohale võib tulla ka ilma eelneva registreeringuta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2024, kell 14:11 (EEST) == Kuidas muuta wikipedia lehe pealkirja. == Tere, hetkel on wikipedias lehekülg AS Suva: https://et.wikipedia.org/wiki/AS_Suva Tänase seisuga on tegemist osaühinguga. OÜ Suva omaniku soov on, et wikipedia leht seda kajastaks. Palun andke nõu kuidas seda muuta. Tervitades, Julia Vohu : Teisaldasin artikli pealkirja OÜ Suva alla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. august 2024, kell 14:50 (EEST) ::Kui seda veel millalgi teha vaja, siis on artikli juures kastike sõnaga Veel ja noolemärgiga. Selle all on lahter teisakda, mis võimaldab artiklit teisaldada teise nimekuju alla. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. august 2024, kell 18:23 (EEST) == Commonsi teemadel == Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) * [[:File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg]] * [[:File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg]] * [[:File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg]] * [[:File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg]] * [[:File:Kalle Pedak jurist 99.jpg]] * [[:File:Koit Uus investor 99.jpg]] * [[:File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg]] * [[:File:Madis Kallion jurist 99.jpg]] * [[:File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg]] * [[:File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg]] * [[:File:Priit Männik jurist 99.jpg]] * [[:File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg]] * [[:File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg]] * [[:File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg]] * [[:File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg]] * [[:File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg]] * [[:File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg]] * [[:File:Margus Kurm prokurör 99.jpg]] * [[:File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Sepp jurist 99.jpg]] * [[:File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg]] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) :@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat: :[[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] :[[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] :Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST) ::On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame. ::Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, [[:Commons:COM:WEBHOST]]. Out of [[:Commons:COM:SCOPE|project scope]]." [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST) ::::Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada. ::::Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja. ::::Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu [[:File:Vanavarakorjajad stud. med. Paul Ruus ja stud. med. Hans Karro, Saaremaa 1913.jpg|see]]. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST) :::::Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist. :::::Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST) :::::::Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that. :::::::As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST) ::::::::So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST) :::::::::{{ping|Wkentaur}} No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational ''right now'' due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST) :::::::::Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::::::{{ping|Nakonana}} Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational. ::::::::::So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST) ::::::::Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/self-satisfaction], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Files_in_Category:Portreed_raamatusse_%E2%80%9CKes_on_Kes%3F_Eesti_2000%E2%80%9D._Ekspresskataloogide_AS]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST) :::::::::{{tq|Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it.}} {{ping|VillaK}} I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that. :::::::::{{tq|This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously.}} That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though. :::::::::{{tq|Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear}} In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST) ---- [[kasutaja:Morel]] tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad: : [[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] : [[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: [[:Commons:Category:Women of Estonia by name]] ja [[:Commons:Category:Men of Estonia by name]]. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus. Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt [[:Commons: Category:Musicians from Estonia]] '''Kõrvalmärkus''': üks võimalus näiteks [[kasutaja:Sillerkiil]]i Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “[[:Commons:Category:Literature researchers from Estonia]]” –[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST) :Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud. :Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad. :On olemas kategooriad nagu "[[:commons:Category:Arvamusfestival 2022|Arvamusfestival 2022]]". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST) :If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST) :: Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. september 2024, kell 17:40 (EEST) :::I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST) :PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Katrin_Sipelgas] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST) ::Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST) * Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:57 (EEST) == Sooviavaldus, seoses võrdusmärkide vahel olevate (ala(ala))pealkirjadega toimetamisakna kuvas == Vaadates nt ruwiki toimetamisakna kuva (Разделы: == == // === === // === Итог === ... // == См. также == // == Примечания == jne), ehk oleks mõttekas midagi analoogset ka siin teha ("näpuvaeva" vähendamiseks)...<br />st, nt kas '''Pealkiri''' ja jutumärkide vahel on tühik või ei;<br />vähemalt esimesi lisandusi tegevatele inimestele (ja redigeerijatele) oleks sest kasu[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 4. september 2024, kell 22:37 (EEST) : Redigeerimise tööriistaribalt iseenesest juba saab valida mitme eri taseme pealkirju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) == GFDL == Hello! Files licensed GFDL may be eligible for a relicense per [[:en:Wikipedia:Image license migration]] that does not seem to be completed here. There are 314 files in [[:Kategooria:GFDL pildid]] but some are allready licensed cc-by-sa-3.0. So the actual number is less. To complete the license update we will need some templates for example: # [[:en:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] # [[:en:Template:License migration announcement]] I suggest to keep the code in English but to translate the visible text. Keeping code in English makes it much easier to copy between wikis. The other templates are not visible (most are in [[:en:Category:Wikipedia license migration templates]] but we can live without some of them). I can copy the templates needed and once all are working perhaps someone would like to translate the visible parts? Depending on the number of files to check we may need someone with a bot too. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 8. september 2024, kell 18:17 (EEST) : I doubt that it's worth the effort. Most license migration candidates that there were have already been moved to Commons and relicensed over there. The actual number of remaining GFDL files that yet aren't dual licenced and are eligible (uploaded before August 1, 2009) is below 70. We might as well relicense these remaining ones too in Commons, but later when copyrights for the depicted works have expired. As I understand, it isn't strictly necessary to relicense the files and so we are not in hurry with this. But if you insist on doing this right away then I think we need only [[:c:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] (has translations available) to tag these a few eligible GFDL files. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) :: Well I have this crazy project to fix GFDL on all wikis: [[:m:User:MGA73/GFDL files]]. So it would make me happy to fix the files. Sadly the lack of [[:c:Commons:Copyright_rules_by_territory/Estonia#Freedom_of_panorama|Freedom of panorama]] means we can't move the remaining files to Commons. Otherwise that would have been a great idea. And I agree there is no need to create a lot of templates when it is only a few files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 17:36 (EEST) ::: The most simple solution is to add cc-by-sa-3.0-migrated directly in the self template like this [[:ga:Special:Diff/1232503]] and change GFDL like [[:ga:Special:Diff/1232506]] and then add migration=relicense like [[:ga:Special:Diff/1232508]]. The files that are not eligible can still be tagged but it will make no difference as long as the file is not moved to Commons. But if moved to Commons the code will work. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:27 (EEST) :::: I think all files are fixed now. I noticed that there is an VRT-permission on some of the files. If the permission is from the person who made the statue etc. then the file can go to Commons. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 10. september 2024, kell 21:21 (EEST) == Vahemikus 25. september–15. detsember lisanduvad kursuse raames infokorralduse artiklid == Annan teada, et ühe aine raames teevad 40 tudengit infokorraldusega (arhiivindus, dokumendihaldus, andmehaldus ja -eetika, raamatukogundus jne) seonduvaid artikleid, nii et noid ei pea ehk esialgu liiga hoogsalt toimetama ja kritiseerima, et lasta autoritel harjutada ning mitte motivatsiooni pärssida. Tudengeid on juhendatud küll võimalikult kvaliteetseid artikleid looma, aga võib siiski apse juhtuda. Teavitatud on ka mustandi ja liivakasti võimalustest. Püüame artiklid esialgu ka vastavalt ära tähistada. Selguse huvides võin jooksvalt siia artiklite nimed lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. september 2024, kell 17:35 (EEST) == Isikute artiklites asukoha kaardilinkide lisamine. == Isiku artiklite tüüpformaadis võiks olla oma koht sünni, surma asukoha kaardilingile, näiteks Google Maps'is, näiteks nagu asulate artiklites on koordinaadid alguses, üleval paremal. Või ka maa-ameti kaardirakenduses pärandkultuuri valdkonnas. Priit 22. september 2024, kell 23:39 (EEST) :Sünni- ja surmakohad (kui on teada/olemas) on lingitud ehk alati saab minna vastavasse vikiartiklisse ja sealt edasi kaardi juurde liikuda. Samuti on kaardilink [https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tallinn&language=et&params=59.437222222222_N_24.745_E_region:EE_type:city selline]. Mille poolest on praegune lahendus puudulik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. september 2024, kell 00:00 (EEST) == Albumite/singlite kaanepiltide lisamine == Tere, tahtsin küsida selle teema kohta natuke. Kuna hetkel on albumitele piltide lisamine üsna keeruline, siis tahtsin uurida kas keegi teab, kas on lootust et see kunagi muutub lihtsamaks või jääbki nii? Kuna ma tegelen albumite, singlite ja üleüldse ansamblite lisamisega, siis on üsna masendav, et ei saa pilti juurde panna albumitele. Mõtlesin küsida, et kas kellelgi on äkki rohkem infot või on kunagi proovinud uurida selle teema kohta. {{allkirjata|Vaiksedööd}} :Albumite kaanepildid on autoriõigusega kaitstud ja kui just autorid ise ei anna luba kujutiste vabaks levitamiseks, siis seni me kaanepilte paraku üles panna ei tohi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2024, kell 00:44 (EEST) == Spring Strom 2024 Damages == I hope I'm here on the right page. In Estonia was recently the Spring Storm 2024 military exercise. I writing on [[:de:Steadfast Defender 2024]] about the Spring Storm 24 excecicse. Now I found a webpage [https://parnu.postimees.ee/term/750398/kevadtorm-2024 here] where some reports aurous about damages and where a drone crash and burned a forest. Unfortunately these articles are behind a paywall and I can't access them. Can somebody help me to access them or find an alternative website where I can get the information for free? Thank you.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 00:26 (EEST) :Here you can access those articles: :Pärnu Postimees 24. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240524.2.3.4 :Pärnu Postimees 15. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240515.2.2 [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E|2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E]] 10. oktoober 2024, kell 19:21 (EEST) 129k1sv246eyx2p5333zmh4chyc67ya Koit ja Hämarik 0 107541 6741748 6731489 2024-10-10T19:24:30Z Pikne 13803 6741748 wikitext text/x-wiki "'''Koit ja Hämarik'''" on [[Friedrich Robert Faehlmann]]i loodud müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840<ref>{{netiviide| url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=94 |pealkiri= Ilmuvad F. R. Faehlmanni "Eesti muistendid" (sks. k) – esimesed romantilised muistendid (1840)}}</ref> ning on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid. Muistendi põhjal kavandati Eesti [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|2017. aasta noorte tantsupidu]]. ==Tekst== Lühike rõõmuaeg, laulu- ja lillerikas lühimate ööde aeg teeb heaks meie põhjamaa elanike karmi talve pikad kannatused. Sellel põhjamaa looduse piduajal, kus koit ja hämarik teineteisele kätt ulatavad, jutustas üks rauk enda ümber kogunenud lastelastele Koidu ja Hämariku armuloo, - ja mina jutustan siin edasi, mis ma kuulsin. Kas sa tunned valguseandjat Vanaisa kojas? Praegu just on ta puhkama läinud ja seal, kus ta kustub, hiilgab veel ta kuma taeval, ja juba nihkub valguseriba edasi idasse, kus ta kohe jälle täies säras kogu loodust peab tervitama. Kas sa tunned kätt, kes päikese vastu võtab ja puhkama viib, kui ta oma käigu on lõpetanud? Kas sa tunned kätt, kes kustunu jälle põlema süütab ja ta uut käiku taeval alustama paneb? Vanaisal oli kaks ustavat teenrit sellest soost, kellele igavene noorus oli antud, ja kui valguseandja oli esimesel õhtul oma käigu lõpetanud, ütles ta Hämarikule: "Sinu hooleks, tütreke, usaldan ma loojuva päikese. Kustuta tema ja peida tuli ära, et kahju ei sünniks." Ja kui teisel hommikul päike jälle pidi oma uut käiku alustama, ütles ta Koidule: "Sinu ametiks, pojuke, olgu valguseandja süüdata ja uue käigu vastu valmistada." Ustavalt täitsid mõlemad oma kohuseid ja ühelgi päeval ei puudunud valguseandja taevavõlvil, ja kui ta talvel taevaserval liigub, kustus ta õhtul varemini ja alustab hommikul hiljemini oma käiku; ja kui ta kevadel laulu ja lilled äratab ja suvel viljad oma palavate kiirtega valmima paneb, siis on talle ainult lühike puhkeaeg antud ja Hämarik annab kustuja otsekohe Koidu kätte, kes ta sedamaid uuele elule süütab. See ilus aeg oli nüüd saabunu, kus lilled õitsevad ja lõhnavad, ja kus linnud ning inimesed täitsid lauludega ruumi Ilmarise võlvi all, - siis vaatasid mõlemad teineteisele liiga sügavasti sõstrakarva silmadesse, ja kui kustuv päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Aga üks silm, mis kunagi ei sulgu, oli märganud, mis vaikse südaöö salajas sündis, ja teisel päeval kutsus Vanaisa mõlemad enda ette ning ütles: "Ma olen teie ametikohuste täitmisega rahul ja soovin, et teie täiesti õnnelikuks saaksite. Seepärast kuuluge teineteisele ja pidage siitpeale oma ametit nagu mees ja naine." Ja mõlemad vastasid ühest suust: "Vanaisa, ära riku meie rõõmu. Lase meid igavesti mõrsjaks ja peiuks jääda, sest peiu- ja mõrsjapõlves oleme leidnud oma õnne, kus armastus on alati noor ja uus." Ja Vanaisa täitis nende palve ja õnnistas nende otsust. Ainult üks kord aastas nelja nädala kestel saavad mõlemad südaöö ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva päikese armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja suudlus, ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutav uuesti tõusvat päikest. Vanaisa ehib ikka veel nende kokkusaamise piduks nurmed kõige kaunimate lilledega ja ööbikud hüüavad naljatades liiga kaua Koidu rinnal viibivale Hämarikule: "Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Anton Paul Fedor Constantin Possart ''[http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10783270_00188.html Sitten und Gebräuche: Sagen und alte Religion die Esthen]'' Rmt: "Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland". Stuttgart, 1846, lk. 177-178 [[Kategooria:Kirjandusteosed]] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:1840]] 653b98un2s4y0vpqr3qxzdei70hga77 Berend Otto von Mohrenschildt 0 108247 6741922 6550628 2024-10-11T10:36:16Z RobertRSMN 5495 6741922 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|thumb|Berend Otto von Mohrenschildt]] '''Berend Otto von Mohrenschildt''' (1718 [[Tallinn]] – 9. mai (28. aprill) 1789) oli [[Eestimaa maanõunik]] ja mõisnik ning [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[leitnant]]).<ref name="Estland"/> Berend Otto von Mohrenschildt sündis [[Risti mõis|Risti]], [[Hatu mõis|Hatu]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]] ja [[Leebiku mõis]]niku [[Berend Johann von Mohrenschildt]]i ja Hedwig Katharina von Ulrichi (surnud 1773) pojana.<ref name="Estland"/> Ta sai [[tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] teenistusastme.<ref name="Estland"/> Talle kuulusid [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]].<ref name="Estland"/> 1785 elas ta oma majas Tallinnas [[Lai tänav|Laial tänaval]], [[Oleviste kirik]]u kõrval.<ref name="Kalender1785"/> Berend Otto von Mohrenschildt suri 1789. aastal Tallinnas ja maeti [[Tallinna toomkirik]]usse.<ref name="EÜÜ"/> ==Perekond== Berend Otto von Mohrenschildt abiellus esimest korda 2. juunil 1747<ref name="EÜÜ"/> Marie von Rammiga (1716–1758), kes oli [[Padise mõis]]niku [[Reinhold von Ramm]]i (1689–1755) tütar. Abielust sündisid:<ref name="Estland"/> *[[Berend Reinhold von Mohrenschildt]] (1748–1817), Risti mõisnik *Katharina Elisabeth von Mohrenschildt (1750–1824), abiellus [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] ja [[Kassari mõis]]niku [[Justus Friedrich von Stackelberg]]iga (1737–1800) *[[Otto Hermann von Mohrenschildt]] (1752–1822), [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]nik *Marie Helene von Mohrenschildt (1754–1827), abiellus [[Kurisoo mõis]]niku [[Gideon von Mohrenschildt]]iga (surnud 1804) *[[Johann Heinrich von Mohrenschildt]] (1756–1820), Jõgisoo mõisnik Teist korda abiellus Berend Otto von Mohrenschildt 27. märtsil 1759 [[Valingu]]l [[Maria Eleonora von Knorring]]iga (1730–1763), kes oli Valingu mõisniku [[Magnus Gabriel von Knorring]]i ja Sophie Helene von Rammi tütar. Abielust sündis:<ref name="Estland"/> *Sophie Elonore von Mohrenschildt (1761–1815), abiellus krahv [[Robert Archibald Douglas]]ega (surnud 1818). ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Berend Otto von Mohrenschildti esivanemad |nimi=[[Eestimaa maanõunik]]<br>Berend Otto von Mohrenschildt<br>(1718–1789)<br>Valingu, Jõgisoo, Kõmmaste ja Risti mõisnik |isa= Kapten<br>'''[[Berend Johann von Mohrenschildt]]'''<br>(suri 1726)<br>Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik |isaisa= [[Hans Heinrich von Mohrenschildt]]<br>Karkuse mõisnik |isaisaisa=[[Bernhard von Mohrenschildt]]<br>(maetud 1657) |isaisaisaisa=[[Johann Koch]] |isaisaisaema=Metta Brüggemann |isaisaema=Christina von Lohn<br>(maetud 1657) |isaisaemaisa=[[Tallinna bürgermeister]]<br>'''[[Heinrich von Lohn]]'''<br>(maetud 1626) |isaisaemaema=Anna Hünerjäger<br>(maetud 1616) |isaema= Anna Margaretha von Taube<br>(maetud 1686) |isaemaisa= Ooberst<br>'''[[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]]'''<br>(suri 1676) |isaemaisaisa= [[Loff Tuve]] |isaemaisaema= Kuningunda von Taube |isaemaema= Sofia von Uexküll |isaemaemaisa= [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto von Uexküll]]<br>(suri 1650) |isaemaemaema= Hildegard von Uexküll |ema= Hedwig Katharina von Ulrich<br>(1686–1773) |emaisa= Leitnant<br>'''[[Hermann Ewert von Ulrich]]'''<br>(suri 1710)<br>Nurme mõisnik |emaisaisa= Rittmeister<br>'''[[Johann von Ulrich]]'''<br>Ruila, Nurme ja Habaja mõisnik |emaisaisaisa= [[Johann von Ulrich]]<br>(suri 1653) |emaisaisaema= Magdalena von Neukirch |emaisaema= Gertruda Hedwig von Lode |emaisaemaisa= [[Harju meeskohtunik]]<br>'''[[Rötger von Lode]]'''<br>Harmi, Pahkla ja Habaja mõisnik |emaisaemaema= Hedwig von Fersen |emaema= Britta Elisabeth von Vietinghoff |emaemaisa= [[Konrad von Vietinghoff (Järvajõe mõisnik)|Konrad von Vietinghoff]]<br>[[Järvajõe mõis]]nik |emaemaisaisa= [[Viru-Järva meeskohtunik]]<br>'''[[Johann von Vietinghoff]]'''<br>[[Järvajõe mõis]]nik |emaemaisaema= Dorothea von Lode |emaemaema= Brigitta Elisabeth von Mohrenschildt |emaemaemaisa= [[Johann von Mohrenschildt]] |emaemaemaema= Brigitta Wendula von Lohn }} ==Vaata ka== *[[Mohrenschildt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Estland">[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00901.html "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 130–131]</ref> <ref name="EÜÜ">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.141:5?62,170,1192,558,0 von Mohrenschieldt, Eestimaa Üldkasuliku ühingu matriklikomisjon]</ref> <ref name="Kalender1785">[https://dspace.ut.ee/handle/10062/29820 "Lief- und Ehstländischen Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender auf das Jahr Christi 1785". Johann Jacob Kanter, Mariendwerder 1785, lk. 29</ref> }} {{JÄRJESTA:Mohrenschildt, Berend Otto von}} [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Risti mõisnikud]] [[Kategooria:Leebiku mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased‎]] [[Kategooria:Mohrenschildtid]] [[Kategooria:Sündinud 1718]] [[Kategooria:Surnud 1789]] [[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]] dkfbu4dqrnu2kuevk7nh6ho45u30e6f 6741928 6741922 2024-10-11T11:01:10Z RobertRSMN 5495 6741928 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|thumb|Berend Otto von Mohrenschildt]] '''Berend Otto von Mohrenschildt''' (1718 [[Tallinn]] – 9. mai (28. aprill) 1789) oli [[Eestimaa maanõunik]] ja mõisnik ning [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[leitnant]]).<ref name="Estland"/> Berend Otto von Mohrenschildt sündis [[Risti mõis|Risti]], [[Hatu mõis|Hatu]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]] ja [[Leebiku mõis]]niku [[Berend Johann von Mohrenschildt]]i ja Hedwig Katharina von Ulrichi (surnud 1773) pojana.<ref name="Estland"/> Ta sai [[tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] teenistusastme.<ref name="Estland"/> Talle kuulusid [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]].<ref name="Estland"/> 1785 elas ta oma majas Tallinnas [[Lai tänav|Laial tänaval]], [[Oleviste kirik]]u kõrval.<ref name="Kalender1785"/> Berend Otto von Mohrenschildt suri 1789. aastal Tallinnas ja maeti [[Tallinna toomkirik]]usse.<ref name="EÜÜ"/> ==Perekond== Berend Otto von Mohrenschildt abiellus esimest korda 2. juunil 1747<ref name="EÜÜ"/> Marie von Rammiga (1716–1758), kes oli [[Padise mõis]]niku [[Reinhold von Ramm]]i (1689–1755) tütar. Abielust sündisid:<ref name="Estland"/> *[[Berend Reinhold von Mohrenschildt]] (1748–1817), Risti mõisnik *Katharina Elisabeth von Mohrenschildt (1750–1824), abiellus [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] ja [[Kassari mõis]]niku [[Justus Friedrich von Stackelberg]]iga (1737–1800) *[[Otto Hermann von Mohrenschildt]] (1752–1822), [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]nik *Marie Helene von Mohrenschildt (1754–1827), abiellus [[Kurisoo mõis]]niku [[Gideon von Mohrenschildt]]iga (surnud 1804) *[[Johann Heinrich von Mohrenschildt]] (1756–1820), Jõgisoo mõisnik Teist korda abiellus Berend Otto von Mohrenschildt 27. märtsil 1759 [[Valingu]]l [[Maria Eleonora von Knorring]]iga (1730–1763), kes oli Valingu mõisniku [[Magnus Gabriel von Knorring]]i ja Sophie Helene von Rammi tütar. Abielust sündis:<ref name="Estland"/> *Sophie Elonore von Mohrenschildt (1761–1815), abiellus krahv [[Robert Archibald Douglas]]ega (surnud 1818). ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Berend Otto von Mohrenschildti esivanemad |nimi=[[Eestimaa maanõunik]]<br>Berend Otto von Mohrenschildt<br>(1718–1789)<br>Valingu, Jõgisoo, Kõmmaste ja Risti mõisnik |isa= Kapten<br>'''[[Berend Johann von Mohrenschildt]]'''<br>(suri 1726)<br>Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik |isaisa= Adrakohtunik<br>kapten<br>[[Hans Heinrich von Mohrenschildt]]<br>Karkuse mõisnik |isaisaisa=Leitnant<br>'''[[Bernhard von Mohrenschildt]]'''<br>(maetud 1657)<br>Karkuse mõisnik |isaisaisaisa=[[Tallinna raehärra]]<br>'''[[Johann Koch]]'''<br>(suri 1630) |isaisaisaema=Metta Brüggemann |isaisaema=Christina von Lohn<br>(maetud 1657) |isaisaemaisa=[[Tallinna bürgermeister]]<br>'''[[Heinrich von Lohn]]'''<br>(maetud 1626) |isaisaemaema=Anna Hünerjäger<br>(maetud 1616) |isaema= Anna Margaretha von Taube<br>(maetud 1686) |isaemaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>ooberst<br>'''[[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]]'''<br>(suri 1676)<br>Purtse ja Ohukotsu mõisnik |isaemaisaisa= [[Loff Tuve]]<br>Purtse mõisnik |isaemaisaema= Kuningunda von Taube |isaemaema= Sofia von Uexküll |isaemaemaisa= [[Eestimaa rüütelkonna peamees]]<br>'''[[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto von Uexküll]]'''<br>(suri 1650)<br>[[Velise mõis]]nik |isaemaemaema= Hildegard von Uexküll |ema= Hedwig Katharina von Ulrich<br>(1686–1773) |emaisa= Leitnant<br>'''[[Hermann Ewert von Ulrich]]'''<br>(suri 1710)<br>Nurme mõisnik |emaisaisa= Rittmeister<br>'''[[Johann von Ulrich]]'''<br>(suri 1704)<br>Ruila, Nurme ja Habaja mõisnik |emaisaisaisa= Kapten<br>'''[[Johann von Ulrich]]<br>(suri 1653) |emaisaisaema= Magdalena von Neukirch |emaisaema= Gertruda Hedwig von Lode |emaisaemaisa= [[Harju meeskohtunik]]<br>'''[[Rötger von Lode]]'''<br>Harmi, Pahkla ja Habaja mõisnik |emaisaemaema= Hedwig von Fersen |emaema= Britta Elisabeth von Vietinghoff |emaemaisa= [[Konrad von Vietinghoff (Järvajõe mõisnik)|Konrad von Vietinghoff]]<br>[[Järvajõe mõis]]nik |emaemaisaisa= [[Viru-Järva meeskohtunik]]<br>'''[[Johann von Vietinghoff]]'''<br>[[Järvajõe mõis]]nik |emaemaisaema= Dorothea von Lode |emaemaema= Brigitta Elisabeth von Mohrenschildt |emaemaemaisa= Lipnik<br>'''[[Johann von Mohrenschildt]]'''<br>(1610–1675)<br>[[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõisnik]] |emaemaemaema= Brigitta Wendula von Lohn }} ==Vaata ka== *[[Mohrenschildt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Estland">[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00901.html "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 130–131]</ref> <ref name="EÜÜ">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.141:5?62,170,1192,558,0 von Mohrenschieldt, Eestimaa Üldkasuliku ühingu matriklikomisjon]</ref> <ref name="Kalender1785">[https://dspace.ut.ee/handle/10062/29820 "Lief- und Ehstländischen Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender auf das Jahr Christi 1785". Johann Jacob Kanter, Mariendwerder 1785, lk. 29</ref> }} {{JÄRJESTA:Mohrenschildt, Berend Otto von}} [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Risti mõisnikud]] [[Kategooria:Leebiku mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased‎]] [[Kategooria:Mohrenschildtid]] [[Kategooria:Sündinud 1718]] [[Kategooria:Surnud 1789]] [[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]] gdtu81th1f81s56iq4dvo5l398lefmz Evhen Tsybulenko 0 110146 6741921 6018212 2024-10-11T10:34:41Z Viggen 77374 6741921 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Cibul evgen.jpg|pisi|200px|Evhen Tsybulenko (2010)]] '''Evhen Tsybulenko''' ([[ukraina keel|ukraina]] Євген Цибуленко; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1972]]) on [[Ukraina]] päritolu [[Eesti]] õigusteadlane. ==Haridus== Moscow Military Institute Law School; all branches of domestic (Soviet Union/Russian) law, crime detection, also studied English, philosophy, psychology and computer science [[1989]]–[[1992]]; Lõpetas [[Kiievi ülikool|Kiievi Rahvusülikooli]] magistriõppes (LL.M.) [[1996]]; doktoriõppe (Ph.D. rahvusvahelises õiguses) [[2000]]; Doktorantuurijärgse uurimuse tegi Rahvusvahelises inimõiguste instituudis De Pauli Ülikoolis Chicagos (USA) [[2002]].<ref name="etis"/> Magistrikraad ((LL.M.) [[Kiievi ülikool|Kiievi Rahvusülikool]] [[1996]]; doktorikraad (Ph.D.) [[Kiievi ülikool|Kiievi Rahvusülikool]] 2000; dotsent [[2000]]; professor [[2005]]. <ref name="etis"/> ==Töökäik== Töötanud Ukraina Punase Risti rahvuslikus komitees Kiievis [[1994]]–[[1996]], Rahvusvahelise Punase Risti komitees Genfis [[1996]]–[[2000]]; Kiievi Rahvusvahelise Ülikooli dotsent [[2000]]–[[2009]], professor [[2009]]–…; [[International University Audentes|õiguse Instituudi]] rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja [[2003]]–[[2008]]; [[International University Audentes|õiguse Instituudi]] professor [[2005]]–[[2008]]; [[Balti Kaitsekolledž]]i vanem külalismentor [[2007]]–[[2013]]<ref>[https://www.baltdefcol.org/news/professor-evhen-tsybulenko Professor Evhen Tsybulenko]</ref>; Rahvusvahelise Punase Risti komitee, Eesti Punase Risti, Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning OSCE välisekspert; Rahvusvahelise Ülikooli Audentes/TTÜ Inimõiguste Keskuse asutaja ja esimene direktor [[2007]]–[[2008]]; Lille Katoliku Ülikooli (Prantsusmaa) külalisprofessor (koormusega 0,4) [[2016]]–[[2017]]. TTÜs [[2009]]–…: [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[International University Audentes|õiguse Instituudi]]<ref>[http://tls.ttu.ee/instituut/inimesed Inimesed]</ref> professor ja rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja [[2009]]–[[2010]]; Rahvusvaheline Ülikool Audentes/TTÜ Inimõiguste Keskuse direktor [[2008]]–[[2014]]; sotsiaalteaduskonna õiguse instituudi teadur [[2010]]–[[2018]]; majandusteaduskonna õiguse Instituudi vanemlektor [[2018]]–… <ref name="etis"/> [[Ukraina Kaasmaalaskond Eestis]] esimees. ==Teadustöö== ===Teadustöö põhisuunad=== Ühiskonnateadused ja kultuur. Õigusteadus: Rahvusvaheline era- ja avalik õigus. Avaldanud üle 250 teaduspublikatsiooni, juhendanud 15 magistritlööd.<ref name="etis"/> On osalenud rea Ukraina seaduste väljatöötamises, võttis osa kommentaaride ja soovituste koostamisest Ukraina Punase Risti ja Punase Poolkuu sümboolika seaduse eelnõule (seadus võeti vastu 1999. aasta juulis) ning Ukraina Kriminaalkoodeksi eelnõule (sõjakuritegude peatükk). ===Teaduskorralduslik tegevus=== Head of integrity committee, Rahvusvaheline Ülikool Audentes [[2003]]–[[2009]]; Rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja, Rahvusvaheline Ülikool Audentes [[2003]]–[[2010]]; rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja, Tallinna Tehnikaülikool, sotsiaalteaduskond, õiguse instituut [[2010]]; doktoritööde kaitsmiskomitee juht, Tallinna Tehnikaülikool, sotsiaalteaduskond, õiguse instituut [[2010]]–[[2016]]; ajakirja Juridical Journal (Magazine of Ukrainian Branch of the International Law Association) toimetuskolleegiumi liige [[2008]]–…; eksperthinnangu andja teavikutele: Baltic Journal of European Studies; European Yearbook on Human Rights (EYHR); Acta Baltica [[2014]]–…; toimetuskolleegiumi liige "Науковий вісник Міжнародного гуманітарного університету. Серія: «Юриспруденція»" (“International Humanitarian University Herald. Jurisprudence”) [[2018]]–…; toimetuskolleegiumi liige "Evrigenis Yearbook of International and European Law" [[2019]]–… <ref name="etis"/> ==Tunnustus== *Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tänukiri "Täname toetuse eest Eestile raskel hetkel!" 2007 *International University Audentes Award for outstanding contribution to the press and electronic media 2007 *Rahvusvahelise Ülikooli Audentes hõbedane teenetemärk 2008 *Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest 2009 *Letter of appreciation to professor Evhen Tsybulenko for his contribution to the joint command and general staff course ([[Balti Kaitsekolledž]]) 2011 *Award of the International Law Association (ILA) for "outstanding professional input to the resistance to Russian aggression against Ukraine" 2018<ref name="etis"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="etis">{{ETIS|Evhen Tsybulenko}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Evhen_Tsybulenko/est Evhen Tsybulenko Eesti Teadusinfosüsteemis] *[http://www.baltdefcol.org/?id=378 Professor Evhen Tsybulenko] *[http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=7020 Eesti Televisiooni saade "Vaateväljas" (eestikeelsete subtiitritega)] *[http://www.postimees.ee/010507/esileht/siseuudised/258109.php 28 õppejõudu ja teadlast avaldasid valitsusele toetust] *[http://www.northernspiritradio.org/index.asp?command=showinfo&showid=432378446216 Estonian Artists for Peace and Unity] *[http://www.kalev.ee/est/?news=940526 Evhen Tsybulenko: Milles süüdistatakse Arnold Merit?] *[http://www.kalev.ee/est/?news=938306 Evhen Tsybulenko: Venemaal uus president – vana poliitika] *[https://www.ohtuleht.ee/339719 Vähemuste olukorrast läbi vähemuse silmade] *[http://www.uusisuomi.fi/kulttuuri/59506-vahemmistot-virossa Vähemmistöt Virossa: "Georgian tapahtumat varoituksia Venäjän aikeista"] *[http://www2.la.lv/lat/latvijas_avize/jaunakaja_numura/tuvplana/?doc=59310 Spekulācija ar cilvēktiesībām turpinās] *[http://www.turunsanomat.fi/ulkomaat/?ts=1,3:1003:0:0,4:3:0:1:2007-05-09,104:3:457594,1:0:0:0:0:0: Viron puolustusministeri ja vironvenäläiset etsivät sopua] *[http://www.brama.com/news/press/112898landmine.html Media Release] *[http://elvisti.com/node/3965 В Киеве прошел Четвертый студенческий конкурс им.Мартенса] *[http://www.olvia.idknet.com/ol96-04-03.htm Евгений Цыбуленко высоко оценил уровень эрудиции] *[https://www.youtube.com/watch?v=2ti__0kbsTU Vene Födaratsiooni rünnak Eestile] *[https://www.youtube.com/watch?v=SRCWV2WK_yg Двойное гражданство в Эстонии. Дебаты (3+)] *[http://rk2015.vvk.ee/detailed-7.html Evhen Tsybulenko 2015. a. Riigikogu valimistel] {{JÄRJESTA:Tsybulenko, Evhen}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 25kcdt2ef3n8shleg6hq7b9y6q2c8ax Harri Kõiva 0 122231 6741616 6263643 2024-10-10T12:00:34Z 2001:7D0:82FE:C580:D817:B157:6CC:A318 /* Viited */ https://tartu.postimees.ee/1942091/satiiriseenior-naeb-naljade-tulevikku 6741616 wikitext text/x-wiki '''Harri Kõiva''' ([[9. oktoober]] [[1932]] – [[18. mai]] [[2003]]) oli eesti [[ehitus|ehitusinsener]] ja [[karikaturist]]. Ta on illustreerinud ja kujundanud Eesti "Vanasõnaraamatu". Kirjutanud följetone, joonistanud šarže ja karikatuure paljudele Eesti ajakirjandusväljaannetele (nt Edasi, Pikker, Rahva Hääl).<ref>[http://tartu.postimees.ee/2009969/harri-koiva-kaunil-kevadpaeval-kell-13 "HARRI KÕIVA: Kaunil kevadpäeval kell 13"] Tartu Postimees, 31. märts 2003</ref> Ajakirjas Valguse Kaja kujundas ta pajatuste sarja "Meie mehe lood", mis kirjeldas naljakaid juhtumeid pimedate elust.<ref>[http://www.videvik.ee/461/pmk.html "Pime muusika- ja kalamees"] Videvik (vaadatud 14. detsembril 2014)</ref> ==Isiklikku== Harri Kõiva oli abielus [[folklorist]] [[Ottilie-Olga Kõiva]]ga. Tütar [[Meeli Kõiva]] on [[kunstnik]] ja tütar [[Katre Kõiva]] on [[laulja]]. ==Viited== {{viited}} Satiiriseenior näeb naljade tulevikku. https://tartu.postimees.ee/1942091/satiiriseenior-naeb-naljade-tulevikku ==Välislingid== *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/SAATEKS.HTM Arvo Krikmann: "Vanasõnaraamatu" saateks] *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEGER.HTM Vanasõnaraamatu saksakeelne versioon "SPRICHWÖRTERBUCH"] *[http://kultuur.elu.ee/ke474_memento.htm Ajaleht Memento mälestusmärk kirjasõnas] Kultuur ja elu {{DEFAULTSORT:Kõiva, Harri}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2003]] 9x4ny7sy45xjn3kt2x87ul111sfollu 6741618 6741616 2024-10-10T12:01:23Z 2001:7D0:82FE:C580:D817:B157:6CC:A318 /* Viited */ 6741618 wikitext text/x-wiki '''Harri Kõiva''' ([[9. oktoober]] [[1932]] – [[18. mai]] [[2003]]) oli eesti [[ehitus|ehitusinsener]] ja [[karikaturist]]. Ta on illustreerinud ja kujundanud Eesti "Vanasõnaraamatu". Kirjutanud följetone, joonistanud šarže ja karikatuure paljudele Eesti ajakirjandusväljaannetele (nt Edasi, Pikker, Rahva Hääl).<ref>[http://tartu.postimees.ee/2009969/harri-koiva-kaunil-kevadpaeval-kell-13 "HARRI KÕIVA: Kaunil kevadpäeval kell 13"] Tartu Postimees, 31. märts 2003</ref> Ajakirjas Valguse Kaja kujundas ta pajatuste sarja "Meie mehe lood", mis kirjeldas naljakaid juhtumeid pimedate elust.<ref>[http://www.videvik.ee/461/pmk.html "Pime muusika- ja kalamees"] Videvik (vaadatud 14. detsembril 2014)</ref> ==Isiklikku== Harri Kõiva oli abielus [[folklorist]] [[Ottilie-Olga Kõiva]]ga. Tütar [[Meeli Kõiva]] on [[kunstnik]] ja tütar [[Katre Kõiva]] on [[laulja]]. ==Viited== {{viited}} 3. "Satiiriseenior näeb naljade tulevikku." https://tartu.postimees.ee/1942091/satiiriseenior-naeb-naljade-tulevikku ==Välislingid== *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/SAATEKS.HTM Arvo Krikmann: "Vanasõnaraamatu" saateks] *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEGER.HTM Vanasõnaraamatu saksakeelne versioon "SPRICHWÖRTERBUCH"] *[http://kultuur.elu.ee/ke474_memento.htm Ajaleht Memento mälestusmärk kirjasõnas] Kultuur ja elu {{DEFAULTSORT:Kõiva, Harri}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2003]] paxo6lvj2crc5o6zw18zm4jay5e1gbq 6741620 6741618 2024-10-10T12:03:39Z 2001:7D0:82FE:C580:D817:B157:6CC:A318 /* Viited */ 6741620 wikitext text/x-wiki '''Harri Kõiva''' ([[9. oktoober]] [[1932]] – [[18. mai]] [[2003]]) oli eesti [[ehitus|ehitusinsener]] ja [[karikaturist]]. Ta on illustreerinud ja kujundanud Eesti "Vanasõnaraamatu". Kirjutanud följetone, joonistanud šarže ja karikatuure paljudele Eesti ajakirjandusväljaannetele (nt Edasi, Pikker, Rahva Hääl).<ref>[http://tartu.postimees.ee/2009969/harri-koiva-kaunil-kevadpaeval-kell-13 "HARRI KÕIVA: Kaunil kevadpäeval kell 13"] Tartu Postimees, 31. märts 2003</ref> Ajakirjas Valguse Kaja kujundas ta pajatuste sarja "Meie mehe lood", mis kirjeldas naljakaid juhtumeid pimedate elust.<ref>[http://www.videvik.ee/461/pmk.html "Pime muusika- ja kalamees"] Videvik (vaadatud 14. detsembril 2014)</ref> ==Isiklikku== Harri Kõiva oli abielus [[folklorist]] [[Ottilie-Olga Kõiva]]ga. Tütar [[Meeli Kõiva]] on [[kunstnik]] ja tütar [[Katre Kõiva]] on [[laulja]]. ==Viited== {{viited}} 3. "Satiiriseenior näeb naljade tulevikku." https://tartu.postimees.ee/1942091/satiiriseenior-naeb-naljade-tulevikku Tartu Postimees 27. mai 2002 ==Välislingid== *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/SAATEKS.HTM Arvo Krikmann: "Vanasõnaraamatu" saateks] *[http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEGER.HTM Vanasõnaraamatu saksakeelne versioon "SPRICHWÖRTERBUCH"] *[http://kultuur.elu.ee/ke474_memento.htm Ajaleht Memento mälestusmärk kirjasõnas] Kultuur ja elu {{DEFAULTSORT:Kõiva, Harri}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2003]] d18x7z8evrd1qijiqfok85txi8xgezz Tallinna ühistranspordiliinid 0 122720 6741665 6737495 2024-10-10T15:52:15Z 85.253.16.133 6741665 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2024. aasta 1. septembri seisuga 73 bussiliini, millest: * 14 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55, 64); * 6 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |A. Laikmaa | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |<p><s>[[Balti jaam]]</s> – [[Mõigu]] |TLT |Reisisadama A-terminal |Ajutine marsruut [[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Mõigu]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe / Äigrumäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Mustamäe tee|Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" style="background:#fff4e6; color:black" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru |ekspress, ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Ajutine marsruut [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Sõjamäe]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru |Ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Urda]] |TLT |Viru |Ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Urda]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Ajutine marsruut [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / A. Laikmaa | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn |Ajutine marsruut [[Ahtri tänav|Viru keskus]] (Siimeoni) – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) kuni 20. oktoober 2024 |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga |Ajutine marsruut [[Ahtri tänav|Viru keskus]] (Siimeoni) – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / A. Laikmaa | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – <p><s>[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]</s> |TLT |Gaasi |Ajutine marsruut [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) – [[Peterburi tee|Gaasi]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Priisle]] |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) – [[Priisle]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |<p><s>[[Hobujaama tänav|Hobujaama]]</s> – <p><s>[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]]</s> |TLT |Gaasi |Ajutine marsruut [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Peterburi tee|Gaasi]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – <p><s>[[Kompassi plats|Maneeži]]</s> |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Priisle]] – [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) kuni 20. oktoober 2024 |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – <p><s>[[Kompassi plats|Maneeži]]</s> |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Priisle]] – [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti 31. jaanuar 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |<p>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |201 |[[Mustakivi]] - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – <p><s>[[Lennujaam]]</s> |Ajutine marsruut [[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] kuni ∼2025 aasta lõpp |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |-1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |-1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 83 |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 84 |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 85 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> * [[MRP Linna Liinid]]<br> * [[Tallinna Autobussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 1soryibylxjkglqys0kuttij3r5niby 6741942 6741665 2024-10-11T11:49:36Z 46.131.75.173 /* Liinid */ 6741942 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2024. aasta 1. septembri seisuga 73 bussiliini, millest: * 14 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55, 64); * 6 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |A. Laikmaa | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |<p><s>[[Balti jaam]]</s> – [[Mõigu]] |TLT |Reisisadama A-terminal |Ajutine marsruut [[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Mõigu]] kuni 31. detsember 2024 |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe / Äigrumäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Mustamäe tee|Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" style="background:#fff4e6; color:black" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru |ekspress, ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Ajutine marsruut [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Sõjamäe]] kuni 31. oktoober 2024 |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru |Ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Urda]] |TLT |Viru |Ajutine marsruut [[Viru keskus|Viru]] – [[Urda]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Ajutine marsruut [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / A. Laikmaa | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn |Ajutine marsruut [[Ahtri tänav|Viru keskus]] (Siimeoni) – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) kuni 20. oktoober 2024 |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga |Ajutine marsruut [[Ahtri tänav|Viru keskus]] (Siimeoni) – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / A. Laikmaa | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – <p><s>[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]</s> |TLT |Gaasi |Ajutine marsruut [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) – [[Peterburi tee|Gaasi]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |<p><s>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]</s> – [[Priisle]] |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) – [[Priisle]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |<p><s>[[Hobujaama tänav|Hobujaama]]</s> – <p><s>[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]]</s> |TLT |Gaasi |Ajutine marsruut [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Peterburi tee|Gaasi]] kuni 20. oktoober 2024 |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – <p><s>[[Kompassi plats|Maneeži]]</s> |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Priisle]] – [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) kuni 20. oktoober 2024 |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – <p><s>[[Kompassi plats|Maneeži]]</s> |TLT |Priisle |Ajutine marsruut [[Priisle]] – [[Narva maantee (Tallinn)|Viru keskus]] (Hobujaama) kuni 20. oktoober 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti 31. jaanuar 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |<p>[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |201 |[[Mustakivi]] - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – <p><s>[[Lennujaam]]</s> |Ajutine marsruut [[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] kuni ∼2025 aasta lõpp |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |-1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |-1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 81 |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 83 |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 84 |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |1.november.2024 asendatakse bussiliiniga 85 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> * [[MRP Linna Liinid]]<br> * [[Tallinna Autobussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] kzxrnd7fnjnhn8dthneq1d1026f1t30 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 0 124504 6741874 6734139 2024-10-11T08:16:36Z TÜVKA 199049 6741874 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[Pilt:Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16]] [[Pilt:Viljandi Kultuuriakadeemia rahvatantsijad Gaudeamusel 2014.JPG|pisi|Kultuuriakadeemia rahvatantsijad [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse festivalil]] 2014]] '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia''' (ka '''TÜ Viljandi kultuuriakadeemia''', '''TÜ VKA''') on [[Viljandi]]s tegutsev [[Tartu Ülikool]]i kolledž, [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna]] suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. 2024. aastal õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 754 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktori asetäitja on õppedirektor Kadri Steinbach. == Ajalugu == {{vaata|Viljandi Kultuurikool}} [[Pilt:Viljandi - J. Laidoneri plats 8.jpg|pisi|Endine [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooli]] hoone [[Johan Laidoneri plats 8]]]] 1952. aastal loodi Tallinnas [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] (hilisem [[Tallinna Kultuurharidustöö Kool]]), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal viidi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja hakkas kandma nime [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]. 1978. aastal nimetati kool ümber [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooliks]].<ref name=":0">[https://viljandi.ut.ee/et/ajalugu Kultuuriakadeemia ajalugu.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> === Kõrgkooli kujunemine === 1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai ''Viljandi kultuurikolledž''. Traditsioonilistele erialadele – [[raamatukogundus]]ele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: [[rahvamuusika]], vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala ([[butafoor]]-[[dekoraator]], valgus- ja [[helirežissöör]], näitejuht-teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist ''Viljandi Kultuuriakadeemia''.<ref name=":0" /> === Tartu Ülikooli allasutus === Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia'''.<ref name=":0" /> 2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist. 1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda]].<ref name=":0" /> == Struktuur ja juhtimine == Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning rektori määratud isik. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor, haldusdirektor ja arendusjuht, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, arendusjuht ja programmijuhid. === Direktorid === * 2015–2020 [[Iñaki Sandoval Campillo]] * 1. septembrist 2020 augustini 2024 [[Juko-Mart Kõlar]] == Õpe/erialad == Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat) Etenduskunstid: * lavastaja (päevane õpe) * tantsuõpetaja (päevane õpe) * visuaaltehnoloog (päevane õpe) * tehniline produtsent (päevane õpe) Kultuurharidus: * kogukonnaharidus ja huvitegevus (sessioonõpe) * kultuurikorraldus (päevane õpe) Muusika: * rütmimuusika (päevane õpe) * pärimusmuusika (päevane õpe) * koolimuusika (päevane õpe) * helitehnoloogia (päevane õpe) Pärandtehnoloogia: * ehitus (päevane õpe; sessioonõpe) * metallitöö (päevane õpe; sessioonõpe) * tekstiil (sessioonõpe) * ringtehnoloogia (päevane õpe) Magistriõpe: * Kunstide ja tehnoloogia õpetaja * Kultuuripärandi loovrakendused * Heli- ja visuaaltehnoloogia (ingliskeelne õppekava) * Loovprojektide juhtimine (ingliskeelne õppekava) * Folkloristika ja pärandirakendused (ingliskeelne õppekava; haldab TÜ kultuuriteaduste instituut) == Teadus- ja kunstiloome == 2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju. Studia Vernacula sari avaldab käsitööd ja pärandtehnoloogiat käsitlevaid teadustöid, et pakkuda pärandtehnoloogilisele mõttele akadeemilist foorumit. Studia Vernacula eesmärk on avaldada kõrgetasemelisi käsitööteaduslikke publikatsioone, arendades seeläbi eestikeelset teadus- ja erialadiskursust. Lisaks avaldatakse ülevaateartikleid, arvustusi ning teisi uurimuslikke kirjutisi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Studia Vernacula |url=https://viljandi.ut.ee/et/sisu/studia-vernacula |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Täiendusõpe == TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad. Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades: * kultuurikorraldus ja huviharidus; * pedagoogika ja andragoogika; * kultuuridevaheline kommunikatsioon; * seikluskasvatus; * noorsootöö; * simulatsiooni- ja mängumudeldus; * tantsukunst; * teatrikunst; * teatrikunsti visuaaltehnoloogia; * infoteadus ja dokumendihaldus; * raamatukogundus ja infokeskkonnad * džässmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika; * rahvuslik tekstiil; * rahvuslik ehitus. == Hooned == === Peahoone === Aadressil [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16 asuvasse hoonesse kolis Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] keskel, aastatel 1852–1868 [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõisnike]] von [[Helmersen|Helmersenide]] poolt ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, mitmeotstarbeline ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. [[Eesti NSV]] ajal oli hoone alates 1940. aastast [[Nõukogude armee Eestis|NSV Liidu sõjaväe]] valduses. === Muusikamaja === 2005. aasta detsembris avati muusikamaja ([[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub [[Viljandi Muusikakool]] ja läheduses vana [[Kultuuriseltsi "Koit" maja|Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja]] hoone. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus [[Viljandi kreis|Viljandi kreisiülema]] abile parun von [[Wolff|Wolffile]]. 1917. aastal asus hoones Viljandi [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee|sõjarevolutsioonikomitee]]. Hiljem asus hoones [[Sakala Partisanide Pataljon]]i staap ja [[Eesti NSV]] ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones [[Riigikaitse]] Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast. === Vilma maja === Kultuuriakadeemia soetas endise [[Viljandi leivatehas]]e hooned 2012. aasta mais.<ref>Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes</ref> Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil [[Turu tänav]] 7. Vilma majas asub [[Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus]], rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis sinna üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur. == Üritused == * Tudengite Teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad kultuuriakadeemia üliõpilased. * Koolijazz = Jazzikool – kolmepäevane seminari vormis töötuba. Sihtrühmaks on Eestis õppivad noored džässmuusikahuvilised. Noori inimesi õpetavad oma ala asjatundjad, lisaks antakse ühine avalik kontsert. * Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse kultuuriakadeemias terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid juhendavad akadeemia üliõpilased, vilistlased ja õppejõud. * TÜ VKA džässiklubi Jazz'n'Live – iganädalane džässiklubi esitleb artiste Eestist ja välismaalt. * Omakultuuriakadeemia – avalik loengusari, mis keskendub Eesti pärimuskultuuri teemade erinevatele aspektidele. Omakultuuriakadeemia sari sünnib koostöös Pärimusmuusika Aidaga. == Vaata ka == * [[Viljandimaa Loomeinkubaatorid]] * [[Eesti Pärimusmuusikakeskus]] * [[Viljandi pärimusmuusika festival]] * [[Studia Vernacula]] * [[Kultuuridessant]] * [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kultuur.ut.ee Kultuuriakadeemia koduleht] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia| ]] dnevzuspnkufrvbtv78boadjrhrj4jz 6741876 6741874 2024-10-11T08:21:58Z TÜVKA 199049 6741876 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[Pilt:Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16]] [[Pilt:Viljandi Kultuuriakadeemia rahvatantsijad Gaudeamusel 2014.JPG|pisi|Kultuuriakadeemia rahvatantsijad [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse festivalil]] 2014]] '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia''' (ka '''TÜ Viljandi kultuuriakadeemia''', '''TÜ VKA''') on [[Viljandi]]s tegutsev [[Tartu Ülikool]]i kolledž, [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna]] suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. 2024. aastal õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 754 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktori asetäitja on õppedirektor Kadri Steinbach. == Ajalugu == {{vaata|Viljandi Kultuurikool}} [[Pilt:Viljandi - J. Laidoneri plats 8.jpg|pisi|Endine [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooli]] hoone [[Johan Laidoneri plats 8]]]] 1952. aastal loodi Tallinnas [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] (hilisem [[Tallinna Kultuurharidustöö Kool]]), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal viidi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja hakkas kandma nime [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]. 1978. aastal nimetati kool ümber [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooliks]].<ref name=":0">[https://viljandi.ut.ee/et/ajalugu Kultuuriakadeemia ajalugu.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> === Kõrgkooli kujunemine === 1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai ''Viljandi kultuurikolledž''. Traditsioonilistele erialadele – [[raamatukogundus]]ele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: [[rahvamuusika]], vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala ([[butafoor]]-[[dekoraator]], valgus- ja [[helirežissöör]], näitejuht-teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist ''Viljandi Kultuuriakadeemia''.<ref name=":0" /> === Tartu Ülikooli allasutus === Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia'''.<ref name=":0" /> 2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist. 1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda]].<ref name=":0" /> == Struktuur ja juhtimine == Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning rektori määratud isik. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor, haldusdirektor ja arendusjuht, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, arendusjuht ja programmijuhid. === Direktorid === * 2015–2020 [[Iñaki Sandoval Campillo]] * 1. septembrist 2020 augustini 2024 [[Juko-Mart Kõlar]] == Õpe/erialad == Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat) Etenduskunstid: * lavastaja (päevane õpe) * tantsuõpetaja (päevane õpe) * visuaaltehnoloog (päevane õpe) * tehniline produtsent (päevane õpe) Kultuurharidus: * kogukonnaharidus ja huvitegevus (sessioonõpe) * kultuurikorraldus (päevane õpe) Muusika: * rütmimuusika (päevane õpe) * pärimusmuusika (päevane õpe) * koolimuusika (päevane õpe) * helitehnoloogia (päevane õpe) Pärandtehnoloogia: * ehitus (sessioonõpe) * metallitöö (sessioonõpe) * tekstiil (sessioonõpe) * ringtehnoloogia (päevane õpe) Magistriõpe: * Kunstide ja tehnoloogia õpetaja * Kultuuripärandi loovrakendused * Heli- ja visuaaltehnoloogia (ingliskeelne õppekava) * Loovprojektide juhtimine (ingliskeelne õppekava) * Folkloristika ja pärandirakendused (ingliskeelne õppekava; haldab TÜ kultuuriteaduste instituut) == Teadus- ja kunstiloome == 2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju. Studia Vernacula sari avaldab käsitööd ja pärandtehnoloogiat käsitlevaid teadustöid, et pakkuda pärandtehnoloogilisele mõttele akadeemilist foorumit. Studia Vernacula eesmärk on avaldada kõrgetasemelisi käsitööteaduslikke publikatsioone, arendades seeläbi eestikeelset teadus- ja erialadiskursust. Lisaks avaldatakse ülevaateartikleid, arvustusi ning teisi uurimuslikke kirjutisi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Studia Vernacula |url=https://viljandi.ut.ee/et/sisu/studia-vernacula |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Täiendusõpe == TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad. Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades: * kultuurikorraldus ja huviharidus; * pedagoogika ja andragoogika; * kultuuridevaheline kommunikatsioon; * seikluskasvatus; * noorsootöö; * simulatsiooni- ja mängumudeldus; * tantsukunst; * teatrikunst; * teatrikunsti visuaaltehnoloogia; * infoteadus ja dokumendihaldus; * raamatukogundus ja infokeskkonnad * džässmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika; * rahvuslik tekstiil; * rahvuslik ehitus. == Hooned == === Peahoone === Aadressil [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16 asuvasse hoonesse kolis Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] keskel, aastatel 1852–1868 [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõisnike]] von [[Helmersen|Helmersenide]] poolt ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, mitmeotstarbeline ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. [[Eesti NSV]] ajal oli hoone alates 1940. aastast [[Nõukogude armee Eestis|NSV Liidu sõjaväe]] valduses. === Muusikamaja === 2005. aasta detsembris avati muusikamaja ([[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub [[Viljandi Muusikakool]] ja läheduses vana [[Kultuuriseltsi "Koit" maja|Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja]] hoone. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus [[Viljandi kreis|Viljandi kreisiülema]] abile parun von [[Wolff|Wolffile]]. 1917. aastal asus hoones Viljandi [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee|sõjarevolutsioonikomitee]]. Hiljem asus hoones [[Sakala Partisanide Pataljon]]i staap ja [[Eesti NSV]] ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones [[Riigikaitse]] Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast. === Vilma maja === Kultuuriakadeemia soetas endise [[Viljandi leivatehas]]e hooned 2012. aasta mais.<ref>Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes</ref> Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil [[Turu tänav]] 7. Vilma majas asub [[Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus]], rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis sinna üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur. == Üritused == * Tudengite Teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad kultuuriakadeemia üliõpilased. * Koolijazz = Jazzikool – kolmepäevane seminari vormis töötuba. Sihtrühmaks on Eestis õppivad noored džässmuusikahuvilised. Noori inimesi õpetavad oma ala asjatundjad, lisaks antakse ühine avalik kontsert. * Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse kultuuriakadeemias terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid juhendavad akadeemia üliõpilased, vilistlased ja õppejõud. * TÜ VKA džässiklubi Jazz'n'Live – iganädalane džässiklubi esitleb artiste Eestist ja välismaalt. * Omakultuuriakadeemia – avalik loengusari, mis keskendub Eesti pärimuskultuuri teemade erinevatele aspektidele. Omakultuuriakadeemia sari sünnib koostöös Pärimusmuusika Aidaga. == Vaata ka == * [[Viljandimaa Loomeinkubaatorid]] * [[Eesti Pärimusmuusikakeskus]] * [[Viljandi pärimusmuusika festival]] * [[Studia Vernacula]] * [[Kultuuridessant]] * [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kultuur.ut.ee Kultuuriakadeemia koduleht] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia| ]] fv75iw7x9vmlv7k8wb4dnlclxx8thej 6741878 6741876 2024-10-11T08:25:12Z TÜVKA 199049 6741878 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16]] [[Pilt:Viljandi Kultuuriakadeemia rahvatantsijad Gaudeamusel 2014.JPG|pisi|Kultuuriakadeemia rahvatantsijad [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse festivalil]] 2014]] '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia''' (ka '''TÜ Viljandi kultuuriakadeemia''', '''TÜ VKA''') on [[Viljandi]]s tegutsev [[Tartu Ülikool]]i kolledž, [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna]] suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. 2024. aastal õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 754 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktori asetäitja on õppedirektor Kadri Steinbach. == Ajalugu == {{vaata|Viljandi Kultuurikool}} [[Pilt:Viljandi - J. Laidoneri plats 8.jpg|pisi|Endine [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooli]] hoone [[Johan Laidoneri plats 8]]]] 1952. aastal loodi Tallinnas [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] (hilisem [[Tallinna Kultuurharidustöö Kool]]), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal viidi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja hakkas kandma nime [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]. 1978. aastal nimetati kool ümber [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooliks]].<ref name=":0">[https://viljandi.ut.ee/et/ajalugu Kultuuriakadeemia ajalugu.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> === Kõrgkooli kujunemine === 1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai ''Viljandi kultuurikolledž''. Traditsioonilistele erialadele – [[raamatukogundus]]ele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: [[rahvamuusika]], vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala ([[butafoor]]-[[dekoraator]], valgus- ja [[helirežissöör]], näitejuht-teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist ''Viljandi Kultuuriakadeemia''.<ref name=":0" /> === Tartu Ülikooli allasutus === Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia'''.<ref name=":0" /> 2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist. 1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda]].<ref name=":0" /> == Struktuur ja juhtimine == Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning rektori määratud isik. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor, haldusdirektor ja arendusjuht, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, arendusjuht ja programmijuhid. === Direktorid === * 2015–2020 [[Iñaki Sandoval Campillo]] * 1. septembrist 2020 augustini 2024 [[Juko-Mart Kõlar]] == Õpe/erialad == Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat) Etenduskunstid: * lavastaja (päevane õpe) * tantsuõpetaja (päevane õpe) * visuaaltehnoloog (päevane õpe) * tehniline produtsent (päevane õpe) Kultuurharidus: * kogukonnaharidus ja huvitegevus (sessioonõpe) * kultuurikorraldus (päevane õpe) Muusika: * rütmimuusika (päevane õpe) * pärimusmuusika (päevane õpe) * koolimuusika (päevane õpe) * helitehnoloogia (päevane õpe) Pärandtehnoloogia: * ehitus (sessioonõpe) * metallitöö (sessioonõpe) * tekstiil (sessioonõpe) * ringtehnoloogia (päevane õpe) Magistriõpe: * Kunstide ja tehnoloogia õpetaja * Kultuuripärandi loovrakendused * Heli- ja visuaaltehnoloogia (ingliskeelne õppekava) * Loovprojektide juhtimine (ingliskeelne õppekava) * Folkloristika ja pärandirakendused (ingliskeelne õppekava; haldab TÜ kultuuriteaduste instituut) == Teadus- ja kunstiloome == 2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju. Studia Vernacula sari avaldab käsitööd ja pärandtehnoloogiat käsitlevaid teadustöid, et pakkuda pärandtehnoloogilisele mõttele akadeemilist foorumit. Studia Vernacula eesmärk on avaldada kõrgetasemelisi käsitööteaduslikke publikatsioone, arendades seeläbi eestikeelset teadus- ja erialadiskursust. Lisaks avaldatakse ülevaateartikleid, arvustusi ning teisi uurimuslikke kirjutisi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Studia Vernacula |url=https://viljandi.ut.ee/et/sisu/studia-vernacula |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Täiendusõpe == TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad. Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades: * kultuurikorraldus ja huviharidus; * pedagoogika ja andragoogika; * kultuuridevaheline kommunikatsioon; * seikluskasvatus; * noorsootöö; * simulatsiooni- ja mängumudeldus; * tantsukunst; * teatrikunst; * teatrikunsti visuaaltehnoloogia; * infoteadus ja dokumendihaldus; * raamatukogundus ja infokeskkonnad * džässmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika; * rahvuslik tekstiil; * rahvuslik ehitus. == Hooned == === Peahoone === Aadressil [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16 asuvasse hoonesse kolis Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] keskel, aastatel 1852–1868 [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõisnike]] von [[Helmersen|Helmersenide]] poolt ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, mitmeotstarbeline ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. [[Eesti NSV]] ajal oli hoone alates 1940. aastast [[Nõukogude armee Eestis|NSV Liidu sõjaväe]] valduses. === Muusikamaja === 2005. aasta detsembris avati muusikamaja ([[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub [[Viljandi Muusikakool]] ja läheduses vana [[Kultuuriseltsi "Koit" maja|Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja]] hoone. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus [[Viljandi kreis|Viljandi kreisiülema]] abile parun von [[Wolff|Wolffile]]. 1917. aastal asus hoones Viljandi [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee|sõjarevolutsioonikomitee]]. Hiljem asus hoones [[Sakala Partisanide Pataljon]]i staap ja [[Eesti NSV]] ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones [[Riigikaitse]] Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast. === Vilma maja === Kultuuriakadeemia soetas endise [[Viljandi leivatehas]]e hooned 2012. aasta mais.<ref>Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes</ref> Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil [[Turu tänav]] 7. Vilma majas asub [[Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus]], rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis sinna üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur. == Üritused == * Tudengite Teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad kultuuriakadeemia üliõpilased. * Koolijazz = Jazzikool – kolmepäevane seminari vormis töötuba. Sihtrühmaks on Eestis õppivad noored džässmuusikahuvilised. Noori inimesi õpetavad oma ala asjatundjad, lisaks antakse ühine avalik kontsert. * Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse kultuuriakadeemias terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid juhendavad akadeemia üliõpilased, vilistlased ja õppejõud. * TÜ VKA džässiklubi Jazz'n'Live – iganädalane džässiklubi esitleb artiste Eestist ja välismaalt. * Omakultuuriakadeemia – avalik loengusari, mis keskendub Eesti pärimuskultuuri teemade erinevatele aspektidele. Omakultuuriakadeemia sari sünnib koostöös Pärimusmuusika Aidaga. == Vaata ka == * [[Viljandimaa Loomeinkubaatorid]] * [[Eesti Pärimusmuusikakeskus]] * [[Viljandi pärimusmuusika festival]] * [[Studia Vernacula]] * [[Kultuuridessant]] * [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kultuur.ut.ee Kultuuriakadeemia koduleht] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia| ]] lcqcch6985frclifsacpso9m9013tja 6741930 6741878 2024-10-11T11:01:57Z TÜVKA 199049 Üritusi 6741930 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoone [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16]] [[Pilt:Viljandi Kultuuriakadeemia rahvatantsijad Gaudeamusel 2014.JPG|pisi|Kultuuriakadeemia rahvatantsijad [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse festivalil]] 2014]] '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia''' (ka '''TÜ Viljandi kultuuriakadeemia''', '''TÜ VKA''') on [[Viljandi]]s tegutsev [[Tartu Ülikool]]i kolledž, [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna]] suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. 2024. aastal õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 754 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktori asetäitja on õppedirektor Kadri Steinbach. == Ajalugu == {{vaata|Viljandi Kultuurikool}} [[Pilt:Viljandi - J. Laidoneri plats 8.jpg|pisi|Endine [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooli]] hoone [[Johan Laidoneri plats 8]]]] 1952. aastal loodi Tallinnas [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] (hilisem [[Tallinna Kultuurharidustöö Kool]]), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal viidi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja hakkas kandma nime [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]. 1978. aastal nimetati kool ümber [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi Kultuurikooliks]].<ref name=":0">[https://viljandi.ut.ee/et/ajalugu Kultuuriakadeemia ajalugu.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> === Kõrgkooli kujunemine === 1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai ''Viljandi kultuurikolledž''. Traditsioonilistele erialadele – [[raamatukogundus]]ele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: [[rahvamuusika]], vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala ([[butafoor]]-[[dekoraator]], valgus- ja [[helirežissöör]], näitejuht-teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist ''Viljandi Kultuuriakadeemia''.<ref name=":0" /> === Tartu Ülikooli allasutus === Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai '''Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia'''.<ref name=":0" /> 2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist. 1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda]].<ref name=":0" /> == Struktuur ja juhtimine == Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning rektori määratud isik. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor, haldusdirektor ja arendusjuht, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, arendusjuht ja programmijuhid. === Direktorid === * 2015–2020 [[Iñaki Sandoval Campillo]] * 1. septembrist 2020 augustini 2024 [[Juko-Mart Kõlar]] == Õpe/erialad == Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat) Etenduskunstid: * lavastaja (päevane õpe) * tantsuõpetaja (päevane õpe) * visuaaltehnoloog (päevane õpe) * tehniline produtsent (päevane õpe) Kultuurharidus: * kogukonnaharidus ja huvitegevus (sessioonõpe) * kultuurikorraldus (päevane õpe) Muusika: * rütmimuusika (päevane õpe) * pärimusmuusika (päevane õpe) * koolimuusika (päevane õpe) * helitehnoloogia (päevane õpe) Pärandtehnoloogia: * ehitus (sessioonõpe) * metallitöö (sessioonõpe) * tekstiil (sessioonõpe) * ringtehnoloogia (päevane õpe) Magistriõpe: * Kunstide ja tehnoloogia õpetaja * Kultuuripärandi loovrakendused * Heli- ja visuaaltehnoloogia (ingliskeelne õppekava) * Loovprojektide juhtimine (ingliskeelne õppekava) * Folkloristika ja pärandirakendused (ingliskeelne õppekava; haldab TÜ kultuuriteaduste instituut) == Teadus- ja kunstiloome == 2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju. Studia Vernacula sari avaldab käsitööd ja pärandtehnoloogiat käsitlevaid teadustöid, et pakkuda pärandtehnoloogilisele mõttele akadeemilist foorumit. Studia Vernacula eesmärk on avaldada kõrgetasemelisi käsitööteaduslikke publikatsioone, arendades seeläbi eestikeelset teadus- ja erialadiskursust. Lisaks avaldatakse ülevaateartikleid, arvustusi ning teisi uurimuslikke kirjutisi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Studia Vernacula |url=https://viljandi.ut.ee/et/sisu/studia-vernacula |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Täiendusõpe == TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad. Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades: * kultuurikorraldus ja huviharidus; * pedagoogika ja andragoogika; * kultuuridevaheline kommunikatsioon; * seikluskasvatus; * noorsootöö; * simulatsiooni- ja mängumudeldus; * tantsukunst; * teatrikunst; * teatrikunsti visuaaltehnoloogia; * infoteadus ja dokumendihaldus; * raamatukogundus ja infokeskkonnad * džässmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika; * rahvuslik tekstiil; * rahvuslik ehitus. == Hooned == === Peahoone === Aadressil [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 1 / [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 16 asuvasse hoonesse kolis Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] keskel, aastatel 1852–1868 [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõisnike]] von [[Helmersen|Helmersenide]] poolt ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, mitmeotstarbeline ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. [[Eesti NSV]] ajal oli hoone alates 1940. aastast [[Nõukogude armee Eestis|NSV Liidu sõjaväe]] valduses. === Muusikamaja === 2005. aasta detsembris avati muusikamaja ([[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub [[Viljandi Muusikakool]] ja läheduses vana [[Kultuuriseltsi "Koit" maja|Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja]] hoone. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus [[Viljandi kreis|Viljandi kreisiülema]] abile parun von [[Wolff|Wolffile]]. 1917. aastal asus hoones Viljandi [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee|sõjarevolutsioonikomitee]]. Hiljem asus hoones [[Sakala Partisanide Pataljon]]i staap ja [[Eesti NSV]] ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones [[Riigikaitse]] Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast. === Vilma maja === Kultuuriakadeemia soetas endise [[Viljandi leivatehas]]e hooned 2012. aasta mais.<ref>Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes</ref> Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil [[Turu tänav]] 7. Vilma õppehoones asuvad white box, sepikoda, villakoda, palgikoda, multimeediakeskus ja auditooriumid. == Üritused == * Tudengite Teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad kultuuriakadeemia üliõpilased. * Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse kultuuriakadeemias terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid juhendavad akadeemia üliõpilased, vilistlased ja õppejõud. * Kontserdisari MADE - kontserdisari, mis sai alguse 2017. aastal eesmärgiga tutvustada laiemale avalikkusele kultuuriakadeemia rütmi- ja pärimusmuusika eriala tudengite erinevaid ansambleid. Kontseptsioon on lihtne — 5 nädalat järjest tehakse õppejõu juhendamisel tihedat tööd, millele järgneb kontsert. Hooaja jooksul antakse kokku 4 kontserti Viljandi linna erinevates saalides. * Kultuurikorralduse Sügiskool - iga-aastane kokkusaamiskoht kultuurivaldkonna professionaalidele, tudengitele ja laiemalt kultuurielu kavandamisest huvitatutele. Esimene sügiskool toimus oktoobris 2020 kultuuriakadeemia mustas saalis. Sellest järgnevatel aastatel Viljandi Pärimusmuusika aidas. * Pärandtehnoloogia konverents - toimunud alates 2013. aastast. Konverentside sihtrühm on akadeemilisest diskussioonist ja valdkonna arendamisest huvitatud praktikud, üliõpilased, õppejõud ja uurijad. Eestikeelsed konverentsid on keskendunud pärandtehnoloogia seostele erinevate naaberteadustega. == Vaata ka == * [[Viljandimaa Loomeinkubaatorid]] * [[Eesti Pärimusmuusikakeskus]] * [[Viljandi pärimusmuusika festival]] * [[Studia Vernacula]] * [[Kultuuridessant]] * [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kultuur.ut.ee Kultuuriakadeemia koduleht] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia| ]] 699onrx3oatx6u9fnn77hmypiptztu5 Ilona Martson 0 128542 6741852 6608583 2024-10-11T07:07:26Z Trebors 57925 6741852 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martson Ilona.IMG 3179.JPG|thumb|Ilona Martson Balti Raamatumessil 2010]] '''Ilona Martson''' (kodanikunimi '''Ilona Kivirähk'''; sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1970]]) on eesti ajakirjanik ja tõlkija. Ilona Martson on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] 1988. aastal ja [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal [[1993]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1993TY.html |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2011-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110827023747/http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1993TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on alates [[2004]]. aastast ajakirja [[Täheke]] peatoimetaja. Ta on olnud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] kultuuritoimetuse juhataja. ==Tunnustus== *2003 [[Muhvi auhind]] *2011 [[Paabeli Torni auhind]] ([[Grigori Oster|Grigori Osteri]] "Õuduste kooli" tõlge eesti keelde) *2020 [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] ([[Varlam Šalamov|Varlam Šalamovi]] "Kolõma juttude" tõlge eesti keelde) *2021 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20072}}</ref> ==Isiklikku== Ilona Martson on abielus [[Andrus Kivirähk]]iga. Neil on tütred [[Kaarin Kivirähk|Kaarin]], Liisa ja Teele. ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Martson, Ilona}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] l2ogflh7ybz3e0bwr3j3bi3ynyex0ih Silelihased 0 130612 6741904 3815078 2024-10-11T09:40:18Z Bella1864 198420 Lisasin fakte 6741904 wikitext text/x-wiki '''Silelihased''' on [[lihas]]ed, mis koosnevad [[siseelundid|siseelundite]] seinu vooderdavatest [[silelihasrakk]]udest, millel on ainult üks tuum. Silelihaseid leidub emaka, soolte ja veresoonte seintes. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja rütmiliselt ning inimese tahtest sõltumata ning võivad jääda kokkutõmbunuks pikaks ajaks, sest ei väsi kiiresti. [[Kategooria:Lihased]] tg5v2iy2bt6dvqkedecng5v8veal8vb Eesti merevägi 0 134348 6741642 6676353 2024-10-10T13:36:47Z Frelevant 187198 /* Ajateenistus */ 6741642 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{ajakohasta}} {{väeüksus | nimi = Eesti merevägi | pilt = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px | pildiallkiri = Eesti mereväe embleem | algusaeg = 21. november 1918 <br/> taasasutatud 1. juulil 1993 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = | liik = [[merevägi]] | ülesanne = merekaitse | suurus = ~350 inimest <br/> 11 laeva ja kaatrit | alluv = | garnison = Tallinn | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = "Mere kutsel - mere kaitsel!" | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[admiral]] [[Johan Pitka]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]] | märk_silt = Mereväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.<ref name="yFnG9" /> Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]]. ==Ajalugu== === Eesti merejõud 1918–1940 === {{Vaata|Eesti merejõud}} [[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]] [[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]] Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimene mereväe lahingulaev oli [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''. Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse. 1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks. 1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka. '''Merejõudude koosseis 1940''' *Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon) **[[Allveelaevade Divisjon]] **Vahilaevade divisjon **Traaler-veeskjate divisjon *[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] *[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s *Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]]) *Merejõudude Baas *[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]] [[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]] Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43. === Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist === [[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]] ==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ==== 1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga. '''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]<ref name="iQqzB" />. 1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava tsiviilalusega. Mereväe ülesehitamine osutus keerukaks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samaks ajaks olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Ujuvvahendeid olid eri viisidel suutnud hankida ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli ehitada nullist üles kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud senini päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita. ==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ==== 10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat. 29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]<ref name="rYmJl" />, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]<ref name="GjhBr" />. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta. Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit. [[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]] 31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. [[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]] Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud "Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades" olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks. 29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: * staap; * meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon); * mereväebaas. 1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha. 1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.<ref name="OmA7q" /> 2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev<ref name="L4TMK" />. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. [[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]] Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). ==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ==== 2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.<ref name="f6LHp" /> 1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus<ref name="XiFRL" /> (2008. aastast mereväekool). 2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba u 250 ajateenijat, neist u 100 laevadel. 2004. aastaks otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.<ref name="GeaGk" /> Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus - eriti madrustest ja allohvitseridest<ref name="L1dbO" />. ====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013==== [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]] 2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena. [[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]] 2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest. 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud. Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.<ref>https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot</ref> 2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.<ref name="fxOz7" /><ref name="yLTx3" />. 2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi pea kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.<ref>https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas</ref> ====Merevägi 2014–2020==== 2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: * juhtkond; * laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp); * mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. Paranes personaliolukord. 2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.<ref>https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/</ref> Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes aga järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.<ref name="5VovR" /><ref name="ExqjF" /><ref name="n3PFa" /><ref name="KRIYi" /> ==== Merevägi alates 2021. aastast ==== 2020.–2021. aasta paiku töötati välja uued suunad mereväe arendamiseks. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete arendamisega ja kohandada struktuuri. 2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id. 2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. 3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.<ref name="Alustavad" /> === Eesti Mereväe ajaloolisi laevu === [[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]] *[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev; *[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev; *[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev; *[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev; *[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas; *[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev; *[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi. === Mereväe juhatajad ja ülemad === '''Juhatajad aastatel 1918–1940''' *1918-1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]] *1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]] *1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] *1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] *1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] *1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] *1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] '''Ülemad pärast 1994. aastat''' *1994-1998 – mereväekapten [[Roland Leit]] *1998-2003 – kaptenleitnant [[Jaan Kapp]] *2003-2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi) *2007-2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]] *2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]] *2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] *2024– kommodoor [[Ivo Värk]] == Koosseis == Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. '''Mereväe koosseisus on''' [[Pilt:Estonian Navy - Organization 2024.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]] * '''Juhtkond''' ** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. * '''Mereväe staap''' ** Staabi osakonnad * '''Patrull-laevade divisjon''' ** Mitmeotstarbelised patrull-laevad ** Patrull-laevad * '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]] ** Sandown-klassi miinijahtijad ** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ** Tuukrigrupp * '''Rannikukaitse divisjon''' ** Raketipatarei ** Seireallüksused ** Väekaitse allüksused ** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid) * '''Mereväekool''' * '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus == Tegevus == === Mereolukorra teadlikkuse tagamine === Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele. === Miinitõrje === [[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel 2013]] Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks. === Rahvusvaheline koostöö === Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu. Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse. == Teenistus == === Ajateenistus === [[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil.]] Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus. === Tegevteenistus === Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks. ==Laevad== [[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]] [[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]] Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 11 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate. {|class="wikitable" |-style="text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;" |Klass||Nimi||Parda-<br>number||Märkused |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Patrull-laevad |- |rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]] |&nbsp;[[Kindral Kurvits]] |align="center"|P6731 | |- |rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev |&nbsp;[[Raju (laev)|Raju]] |align="center"|P6732 | |- |rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev |&nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]] |align="center"|P6753 | |- |rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev |&nbsp;[[Valve (laev)|Valve]] |align="center"|P6754 | |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Patrullkaatrid |- |rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]<ref name="wASzL" /> <br> ([[väekaitsekaater]]) |&nbsp;[[Roland (laev)|Roland]] |align="center"|P01 | |- |&nbsp;[[Risto (laev)|Risto]] |align="center"|P02 | |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Miinijahtijad |- |rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]] |&nbsp;[[Admiral Cowan]] |align="center"|M313 |Mereväe lipulaev |- |&nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]] |align="center"|M314 | |- |&nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]] |align="center"|M315 | |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Abilaevad |- |rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] |&nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]] |align="center"|A433 | |- |rowspan=1|[[Tuukrikaater]] [[Ridas]] RIB 36<ref name="HyPUb" />. |&nbsp;Aleksandra |align="center"|- | |- |} ==Mereväe baas== Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. == Tunnused == [[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]] [[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]] Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavapäraselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist. '''Laevalipud''' Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta. Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]] | [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |[[Sõjalaev]]a lipp |[[Güüs]] |Sõjalaeva [[vimpel]] |} '''Ametiisikute lipud ja vimplid''' Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele. {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |Vabariigi presidendi vimpel |} {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |Kaitseminister |Kaitseväe juhataja |Viitseadmiral |Kontradmiral |Kommodoor |Mereväe ülem |Divisjoni ülem |Reidi vanem |} == Vaata ka == *[[Eesti sõjalaevade loend]] *[[Eesti merejõud]] *[[Merekaitseliit]] *[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]] *[[BALTRON]] *[[Soome merevägi]] *[[Läti merevägi]] *[[Rootsi merevägi]] *[[Balti laevastik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="yFnG9">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Merevägi]</ref> <ref name="iQqzB">https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&client_id=uusilias</ref> <ref name="rYmJl">[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]</ref> <ref name="GjhBr">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OmA7q">Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998</ref> <ref name="L4TMK">[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]</ref> <ref name="f6LHp">Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24</ref> <ref name="XiFRL">https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm</ref> <ref name="GeaGk">[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]</ref> <ref name="L1dbO">[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]</ref> <ref name="fxOz7">444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised</ref> <ref name="yLTx3">uudised.err.ee/index.php?06234918&print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim</ref> <ref name="5VovR">https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1</ref> <ref name="ExqjF">https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf</ref> <ref name="n3PFa">https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf</ref> <ref name="KRIYi">[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]</ref> <ref name="Alustavad">{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}</ref> <ref name="wASzL">[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]</ref> <ref name="HyPUb">https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998. *[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001. ==Välislingid== {{commonskat|Estonian Navy}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel] * [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. * [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006] {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Mereväed riigiti]] [[Kategooria:Eesti merevägi]] 8t3cyneeg93zltlm9t7p49o9i9c3i6g Elizabeth Kübler-Ross 0 134371 6741893 6738825 2024-10-11T09:05:43Z Kuriuss 38125 6741893 wikitext text/x-wiki {{Infokast |title = Elisabeth Kübler-Ross |headerstyle = background:#ccf; |labelstyle = background:#ddf; |label1 = Sünniaeg |data1 = [[8. juuli]] [[1926]] |label2 = Sünnikoht |data2 = [[Zürich]], [[Šveits]] |label3 = Surmaaeg |data3 = [[24. august]] [[2004]] |label4 = Amet |data4 = psühhiaater |label5 = Õppeasutus |data5 = [[Chicago Ülikool]] |label6 = Lapsed |data6 = Ken Ross Barbara Ross }} [[Fail:Elisabeth Kubler-Ross Portrait, 1987.jpg|pisi|Elisabeth Kubler-Ross, 1987]] '''Elisabeth Kübler-Ross''' ([[8. juuli]] [[1926]] – [[24. august]] [[2004]]) oli [[Šveits]]i päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[psühhiaater]]. Oma teoses "On Death and Dying" ("Surmast ja suremisest") lõi ta viieastmelise [[lein]]aprotsessi kulgemise mudeli, mis on tuntuks saanud [[Kübler-Rossi mudel|Kübler-Rossi mudelina]]. Ta pidas enam kui 125 000 kuulajale loenguid ja seminare surma ja suremise teemal kolledžites, meditsiinikoolides, sotsiaaltöö organisatsioonides ja haiglates ning oli 20 ülikooli audoktor. == Lapsepõlv ja haridus == Elisabeth Kübler sündis ühena identsetest kolmikõdedest koos Erika ja Evaga protestantlikus peres [[Zürich]]is.<ref name="Slvgm" /> Isa ei toetanud tütre tungivat soovi asuda meditsiini õppima, kuid hiljem väljendas tema edu üle suurt uhkust. Kübler-Ross on kirjutanud: "Mind kasvatati Šveitsi vaimus: töö, töö ja töö, kus on hinnatud ainult need inimesed, kes teevad tööd. Selline suhtumine on vale, sest töö peab vahelduma tantsuga. Olen saanud oma lapsepõlves liiga vähe tantsida ja mängida." Teise maailmasõja ajal oli Kübler-Ross seotud pagulastele hädaabi andmisega Zürichis ning külastas ka Poolas asuvat Majdaneki [[Koonduslaager|koonduslaagrit]]. 1957. aastal lõpetas ta Zürichi Ülikooli meditsiiniteaduskonna. == Isiklikku == 1958. aastal abiellus Elisabeth Kübler oma kursusekaaslase, ameeriklase Emanuel Rossiga ning asus Ameerika Ühendriikidesse elama. Kübler-Rossi pediaatriresidentuuri katkestas lapseootele jäämine ning hiljem tegi ta valiku psühhiaatria kasuks. 1960. aastail, pärast kahe raseduse katkemist, sündisid poeg Kenneth ja tütar Barbara. 1979. aastal lahutati nende abielu mehe soovil.  == Akadeemiline karjäär == Ameerikas jätkas Kübler-Ross oma tööd ja uuringuid New Yorgis. Psühhiaatria residentuuri perioodil puutus ta kokku paljude haiglas viibivate surijatega. Ta alustas oma loengute pidamist, kus käsitles paranemislootuseta haigete teemat ning õhutas ka meditsiinitudengeid pöörama surijatele rohkem tähelepanu. 1962. aastal võttis Kübler-Ross vastu õpetajakoha Colorado Ülikooli Pritzkeri meditsiinikoolis. Ta lõpetas psühhiaatriaõpingud ning kolis 1965. aastal Chicagosse. Seal algatas ta seminarisarju, milles õppevahendina kasutati intervjuusid surevate patsientidega. Selline lähenemine pälvis nii imetlust kui ka kriitikat.<ref name="bgUkb" /> Kübler-Ross seadis kahtluse alla mitmed traditsioonilised psühhiaatriapraktikad, mida ka ise kasutas, ning läbis kolmeaastase põhjaliku klassikalise psühhoanalüüsi koolituse Chicagos. Ulatuslik töö surijatega viis 1969. aastal raamatu "Surmast ja suremisest" ("On Death and Dying") ilmumiseni, milles ta esitas oma viieastmelise leinaprotsessi mudeli. Selle hiljem tuntuks saanud [[Kübler-Rossi mudel]]i järgi toimub surijate ja nende lähedaste leinaga kohanemine viies etapis: eitus, viha, kauplemine, depressioon ja leppimine. ==Ravikeskus== Kübler-Ross toetas hospiitshoolduse suunda, uskudes, et eutanaasia takistab patsientidel "lõpetamata tegevuste" lõpule viimist. Ühtlasi oli Elisabeth Kübler-Ross Ameerika Holistilise Meditsiini Assotsiatsiooni kaasasutaja. 1970. aastatel hakkas Kübler-Ross huvi tundma kehaväliste kogemuste, meediumide, spiritismi ja muude "surmalähedaste kogemustega" seotud valdkondade vastu. Ross Medical Associates ostis San Diego lähedal Californias Escondidos 40 aakrit maad. Seal asutas Kübler-Ross Shanti Nilaya (sanskriti keeles 'rahu kodu') ravikeskuse. Keskuse eesmärk oli abistada surijaid ja nende lähedasi. Ühte töötoa juhti süüdistati mitmesuguses ebaeetilises käitumises. Pärast seda, kui Kübler-Ross ta vallandas, pandi põlema tema maja, mida politsei nimetas süütamisrünnakuks. 1990. aastal viidi ravikeskus üle Kübler-Rossi kodufarmi Head Watersis Virginia osariigis eesmärgiga vähendada ringisõitmise vajadust.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kübler-Ross |eesnimi=Elisabeth |url=http://archive.org/details/wheeloflifememoi0000kubl |pealkiri=The wheel of life : a memoir of living and dying |kuupäev=1997 |kirjastus=New York, NY : Scribner |teised=Internet Archive |isbn=978-0-684-19361-8}}</ref> == Tema töö lastega == Kübler-Ross töötas elu jooksul palju lastega ning kirjutas raamatud "The Dougy Letter" (1979), "Living with Death and Dying" (1981) ja "On Children and Dying" (1983), kus ta kirjutas ainulaadsetest viisidest, mida lapsed tajuvad, arutleda ja surma ära tunda. Pärast seda, kui paljud patsiendid ja lugejad palusid tal põhjalikumalt uurida keelt, mida ravimatult haiged lapsed oma vajaduste väljendamisel kasutavad, kirjutas ta 1981. aastal "Elu koos surma ja surmaga". Ta nendib, et lapsed tunnevad surma palju rohkem ära, kui me neile tunnustame. eest ja nad arutavad seda vähem kõhklustega, kui me eeldame. Keel, mida lapsed kasutavad, on sõltuvalt nende vanusest neile omane. Väikesed lapsed kipuvad kasutama seda, mida Kübler-Ross nimetas "mitteverbaalseks sümboolseks keeleks", kus jooniste, piltide või esemete kasutamine võimaldab neil rääkida oma arusaamast surmast, kuna nad tõenäoliselt ei tea sõnu, mida kasutada. Isegi kui inimesed vananevad, ei pruugi neil olla sõnu oma vajaduste kirjeldamiseks. Seetõttu tundis Kübler-Ross ära teise keelevormi, mida tavaliselt kasutavad vanemad lapsed, noorukid ja mõnikord ka täiskasvanud. Seda tuntakse kui "verbaalset sümboolset keelt", kus keerulisi lugusid ja veidraid küsimusi kasutatakse oma tunnete väljendamiseks surmaga seoses. Lapsed võivad karta otseste küsimuste esitamist oma surma kohta, mistõttu võivad nad tulla lugude või kummaliste küsimustega, mis vastavad nende vajadustele.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Elisabeth Kübler Ross Foundation |pealkiri=Dr. Elisabeth Kubler-Ross - Language of the Dying & Fear of Death |kuupäev=2011-04-07 |url=https://www.youtube.com/watch?v=-z-c6iV5ZQY |vaadatud=2024-08-04}}</ref> ==AIDSi-alane töö== Kübler-Ross korraldas AIDSi töötube paljudes riikides. Üks tema suuremaid plaane oli rajada HIV-nakkusega lastele hospiitskeskus, et pakkuda neile kodu, kus nad saaksid elada kuni surmani. 1985. aastal üritas ta rajada Virginiasse oma keskust, kuid üritust ei korraldata elanike vastuseisu tõttu, kes kartsid nakkusohtu. 1994. aastal kaotas Kübler-Ross tulekahjus, mille põhjustasid tema AIDSi-aktivismi vastased, nii oma kodu kui vara.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Old Anger May Have Erupted In Arson At Kubler-Ross' Farm {{!}} The Seattle Times |url=https://archive.seattletimes.com/archive/?date=19941114&slug=1941895 |vaadatud=2024-08-04 |väljaanne=archive.seattletimes.com}}</ref> ==Surm== Kübler-Rossi tabas 1995. aastal järjest mitu insulti, mille tagajärjel jäi ta vasakust kehapoolest praktiliselt liikumatuks. Tegevuse lõpetas ka Shianti Nilaya ravikeskus. Elu viimased aastad veetis Kübler-Ross ratastoolis üksi ja kannatades, oodates surma ning soovides, et saaks selle üle ise otsustada.<ref name="qoR2D" /> Kui Kübler-Rossi 2002. aastal Arizona Republicu meediakanali jaoks intervjueeriti, kinnitas ta, et on nüüd surmaks valmis. [[Fail:Elisabeth Kübler-Ross Photo Gravestone, Scottsdale, Arizona.jpg|pisi|Elizabeth Kübler-Rossi hauakivi Scottsdale'i kalmistul (Arizona, USA)]] Kübler-Ross suri 2004. aastal oma kodus Arizona osariigi Scottsdale'is ning on maetud Paradise Memorial Gardensi kalmistule.  == Ülikoolide audoktor == * Doctor of Science, H.C., Albany Medical College, New York 1974 * Doctor of Laws, University of Notre Dame, IN.,1974 * Doctor of Science, Smith College 1975 * Doctor of Science, Molloy College, Rockville Centre, NY, 1976 * Doctor of Humanities, Saint Mary's College, Notre Dame, IN. 1975 * Doctor of Laws, Hamline University, MN. 1975 * Doctor of Humane Letters, Amherst College, MA. 1975 * Doctor of Humane Letters, Loyola University, IL 1975 * Doctor of Humanities, Hood College, MD 1976 * Doctor of Letters, Rosary College, IL. 1976 * Doctor of Pedagogy, Keuka College, NY 1976 * Doctor of Humane Science, University of Miami, FL 1976 * Doctor of Humane Letters, Bard College, NY 1977 * Doctor of Science, Weston MA., 1977 * Honorary Degree, Anna Maria College, MA., 1978 * Doctor of Humane Letters, Union College, New York 1978 * Doctor of Humane Letters, D'Youville College, New York 1979 * Doctor of Science, Fairleigh Dickinson University, 1979 * Doctor of Divinity, 1996 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Slvgm">Newman, Laura. Elisabeth Kübler-Ross. (2004). ''British Medical Journal, 329 (7466),'' 627. vaadatud 17. novembril 2006.</ref> <ref name="bgUkb">Kubler-Ross, Elizabeth (1997). ''The Wheel of Life''.</ref> <ref name="3DoVz">Sex, Visitors from the Grave, Psychic Healing: Kubler-Ross Is a Public Storm Center Again by Karen G. Jackovich. In ''People'', October 29, 1979, page found 2011-03-05.</ref> <ref name="Pyg6U">TIME.com, ''The Conversion of Kubler-Ross'', TIME, November 12, 1979</ref> <ref name="3EdpQ">''Playboy Interview with Elizabeth Kubler-Ross'' Playboy Magazine, May, 1981</ref> <ref name="jQLFx">''Elisabeth Kubler-Ross in the Afterworld of Entities'' by Kate Coleman, New West, 30 July 1979</ref> <ref name="hzB7U">http://www.kinofenster.de/filme/neuimkino/archiv_neuimkino/elisabeth_kueblerross_dem_tod_ins_gesicht_sehen_film/{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="qoR2D">Elisabeth Kubler-Ross, On life After Death, Foreword by Caroline Myss p.vii. Celestial Arts. ISBN 9781587613180</ref> }} == Kirjandus == * ''Quest: The Life of Elisabeth Kubler-Ross'', by Derek Gill. Ballantine Books (Mm),1982. ISBN 0-345-30094-7. * ''The Life Work of Dr. Elisabeth Kübler-Ross and Its Impact on the Death Awareness Movement'', by Michèle Catherine Gantois Chaban. E. Mellen Press, 2000. ISBN 0-7734-8302-0. * ''Elisabeth Kubler-Ross: Encountering Death and Dying'', by Richard Worth. Published by Facts On File, Inc., 2004. ISBN 0-7910-8027-7. * ''Tea With Elisabeth'' tributes to Hospice Pioneer Dr. Elisabeth Kubler-Ross, complied by Fern Stewart Welch, Rose Winters and Ken Ross, Published by Quality of Life Publishing Co 2009 ISBN 978-0-9816219-9-9 {{DEFAULTSORT:Kübler-Ross, Elisabeth}} [[Kategooria:Šveitsi arstid]] [[Kategooria:Šveitsi teadlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühhiaatrid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 68qsmlzarvl6rludy7v7l5gnpjb7jaz Vesilestad 0 134434 6741937 6553890 2024-10-11T11:16:27Z Neptuunium 58653 Kvaliteetseim pilt infokasti 6741937 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}} {{Taksonitabel | nimi = Vesilestad | värvus = putukad | pilt = Hydracarina.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed ]] ''Athropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acari'' | ülemselts = [[Pärislestalised]] ''Acariformes'' | selts = ''[[Trombidiformes]]'' | alamselts = ''[[Prostigmata]]'' | järguta_sugukond = '''Vesilestad''' ''Hydrachnidia'' | sünonüümid = * ''Hydracarina'' * ''Hydrachnellae'' }} '''Vesilestad''' (''Hydrachnidia'') on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle  50 sugukonda. Maailmas leidub üle 6000,<ref>{{Raamatuviide|autor=Di Sabatino A., Smit H., Gerecke R., Goldschmidt T., Matsumoto N., Cicolani B.|pealkiri=Hydrobiologia 595|aasta=2008|koht=|kirjastus=Hybrid|lehekülg=303-315|artikkel=Global Diversity of water mites}}</ref> [[Eesti]]s üle 100 liigi. Peale "päris" vesilestade elab magevetes veel merelise eluviisiga sugukonna ''Halacaridae''<ref>{{Raamatuviide|autor=Bartsch I.|pealkiri=Hydrobiologia 595|aasta=2008|koht=|kirjastus=Hybrid|lehekülg=317-322|artikkel=Global diversity of halacarid mites}}</ref> ning sarvlestade (''Oribatida''),<ref>{{Raamatuviide|autor=Schatz H., Behan-Pelletier V|pealkiri=Hydrobiology 595|aasta=2008|koht=|kirjastus=Hybrid|lehekülg=323-328|artikkel=Global diversity of oribatids}}</ref> kellest enamik asustab mulda, esindajaid. Samas, ämblikuliste seltsist asustab veekogusid ainult vesiämblik (''Argyroneta aquatica''). [[Fail:Vesilest 1.jpg|alt=Joonis 1|pisi|Nool näitab suiseid, numbrid tähistavad jalapaare<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Timm.H|pealkiri=Eesti sisevete suurselgrootute määraja.|aasta=2015|koht=Eesti|kirjastus=Kuma Print|lehekülg=|keel=Eesti}}</ref>]] [[Fail:Hydrachnidia 3.jpg|pisi|Putukal parasiteeriv vastne]] Eestis elavad vesilestad enamasti madalates seisuvetes. Mujal maailmas leidub neid sageli ka vooluvetes, allikates, põhjavees ja meres. Kõik nad pärinevad maismaal elanud eellastest. Elutsükkel koosneb parasiitsest vastsest, kahest nukutaolisest puhkestaadiumist (proto- ja tritonümf), röövtoidulisest deutonümfist ning röövtoidulisest valmikust. Pärisjalgu on neli paari, keha kerajas või ketasjas. Vastsed parasiteerivad putukatel,<ref name=":2" /> kelle valmikutega koos saavad nad kergesti levida teistesse veekogudesse. Liigirikkaid perekondi Eestis: ''Arrenurus'', ''Hygrobates'', ''Lebertia'',  ''Piona''. ''Unionicola'' liigid parasiteerivad suurtes karpides. Suur, silmapaistev ja tavaline liik on pehmekehaline ''Limnochares aquatica''.<ref name=":2" /> Vesilestade alla kuuluvad järgnevad [[ülemsugukond|ülemsugukonnad]]: ''[[Arrenuroidea]]'', ''[[Eylaoidea]]'', ''[[Hydrachnoidea]]'', ''[[Hygrobatoidea]]'', ''[[Hydrovolzioidea]]'', ''[[Hydryphantoidea]]'', ''[[Lebertioidea]]'' ja ''[[Stygothrombidioidea]]''. ==Morfoloogia== Vesilestal on kaheksa jalga nagu kõikidel [[Ämblikulaadsed|ämblikulaadse]]tel ja mõnikord näevad nad isegi välja nagu vees tiirutavaid ülesöönud ämblikud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Friedl. Sarah|url=https://study.com/academy/lesson/water-mites-classification-life-cycle-diet-predators.html#lesson|pealkiri=Water Mites: Classification, Life Cycle, Diet & Predators|väljaanne=study.com|aeg=22. september 2018|vaadatud=27.03.2020}}</ref> Suur ümmargune keha koosneb kõhust ja tsefalotoraaksist. Kuid ilmset segmenteerumist ei ole ja keha tundub jagamatu. Vesilestadel on kaks silmapaari, mis asuvad sageli nii lähestikku, et tundub olevat ainult üks paar.<ref>{{Netiviide|autor=Hamrsky.Jon|url=https://lifeinfreshwater.net/water-mites/|pealkiri=Water Mites|väljaanne=Life In Fresh Water|aeg=|vaadatud=28.03.2020}}</ref> Nad on väikesed, täiskasvanud isend kasvab 2–3 mm pikkuseks, mõni üksik võib kasvada isegi 7mm pikkuseks.<ref name=":0" /> Vesilestad on erksate värvidega: punane, kollane, oranž. Tänu erksale värvile on neid kerge märgata veetaimedel ning vees.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.learnaboutnature.com/animals/pond-critters/water-mites/|pealkiri=Water Mites|väljaanne=Learn About Nature|aeg=|vaadatud=27.03.2020}}</ref> Erk värv sümboliseerib loomariigis tihti midagi ebameeldivad, hüdrakariinide puhul nende ebameeldivat maitset. Arvatakse, et hüdrakariinid on erksavärvilised, et hoiduda võimalike kiskjate rünnakute eest, kelleks võivad olla teised vees elavad putukad, koorikloomad, väikesed kalad ja hüdrad. Neil on neli paari jalgu, mida katavad karvakesed, tänu millele on nad väga head ujujad. Veetaimedel elavad hüdrakariinid ei uju, vaid jooksevad, kui tahavad asukohta vahetada.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] jxspsf7jb8p6ji5cnd7xr4p8bqfiuwy Kadri Liik 0 137435 6741851 6488119 2024-10-11T07:01:30Z Trebors 57925 6741851 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kadri Liik 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kadri Liik 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]][[Pilt:Liik, Kadri.IMG 7987.JPG|pisi|Kadri Liik esinemas kaheksandal [[Lennart Meri konverents]]il<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 26. aprill 2015</small>]] [[Pilt:Kadri Liik, 2010.jpg|pisi|Kadri Liik, 2010 (Foto: Välisministeerium)]] '''Kadri Liik''' (sündinud [[9. juuni]]l [[1970]]) on eesti [[ajakirjanik]] ja poliitikaanalüütik. ==Elulugu== Liik lõpetas 1988. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjandusosakonna bakalaureuseõppe ja sai 1998. aastal magistrikraadi diplomaatias [[Lancasteri ülikool]]is [[Suurbritannia]]s. Liik oli aastatel 1993–1995 [[Hommikuleht|Hommikulehes]] kultuuritoimetuse reporter, 1995–1996 pressireferent [[Eesti Suursaatkond Moskvas|Eesti Saatkonnas Moskvas]], 1996–1997 [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ning [[BNS]]i [[Moskva]] korrespondent, 1998–2002 [[Postimees|Postimehe]] korrespondent Moskvas, 2002–2004 Postimehe välisuudiste toimetaja, 2004–2010 [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] peatoimetaja, 2004–2012 juhtis ta [[Kuku raadio]]s välispoliitikasaadet [[Välismääraja]]. Liik oli alates [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] asutamisest 2006. aastal kuni tagasiastumiseni 2011. aastal keskuse juhataja. Alates 2012. aastast töötab Liik mõttekeskuses [[Euroopa Välissuhete Nõukogu]] vanempoliitikateadlase ja programmidirektorina. Tema uurimistöö keskendub Venemaale, Ida-Euroopale ja Balti regioonile. ==Tunnustus== * 2011 [[Akadeemilised palmioksad]], ohvitserijärk<ref>[https://ee.ambafrance.org/Prantsuse-suursaadiku-kone-pr "Prantsuse suursaadiku kõne pr. Kadri Liigi autasustamise puhul ordeni "Akadeemilised palmioksad" ohvitserijärguga"], Prantsusmaa Eestis, 04.05.2011</ref> ==Publikatsioone== *[http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=612&tx_ttnews%5BbackPid%5D=461&cHash=663479829d Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu], Diplomaatia, juuni 2005 * [http://www.hip.ee/210906/esileht/arvamus/219103.php President ja välispoliitika], Postimees, 21. september 2006 * [http://www.postimees.ee/120507/esileht/ak/260253.php Sõda miinus Stalin], Postimees 12. mai 2007 * [http://www.epl.ee/artikkel/438099 Tee sõtta], EPL, 11. august 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/447051 Väärtused või tehingud], EPL, 3. november 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/476896 Obamast, kirjast, väärtustest ja Venemaast] EPL, 2. september 2009 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ecfr.eu/ Euroopa Välissuhete nõukogu] * [http://blog.icds.ee/kategooria/Kadri-Liik/ Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogi] * [http://www.diplomaatia.ee/ Ajakiri Diplomaatia] * [http://www.kuku.ee/index.php?pid=16&lang=1&id_broadcast=25 Kuku Raadio saade Välismääraja] * [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9C48C4972313097BC2256BDD002A68F3 Kadri lõpetab ühe pikema loo] * [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/240824.php Online-intervjuu: vastas Venemaa-ekspert Kadri Liik], Postimees 24. jaanuar 2007 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15727 Kadri Liik: Mu elukutse määras Boriss Jeltsin] Maaleht, 24. september 2009 * [[Riina Kallas]]. [http://www.epl.ee/artikkel/485828 Piirilepingut ei tasu nurka visata], epl.ee, 5. jaanuar 2010 (intervjuu) * Paul Adams. [http://www.bbc.com/news/world-europe-33061626 Russia's Putin tests EU unity with visit to Italy's Renzi] ([[BBC News Online]], 10.06.2015) * Steve Gutterman. [https://www.rferl.org/a/week-podcast-war-obsession/31728156.html A 'War Of Obsession'] ([[RFE/RL]], 28. veebruar 2022, 13:00 GMT) * [https://meduza.io/en/episodes/2022/07/09/kadri-liik-explains-putin-s-archaic-war-and-the-russia-we-lost Kadri Liik explains ‘Putin’s archaic war’ and the Russia we lost]. [[Meduza]], 9. juuli 2022 {{JÄRJESTA:Liik, Kadri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] pqrmbmro3g8rljfzyutijsf14cko04v Tarmo Roosimölder 0 150731 6741860 5364029 2024-10-11T07:36:26Z Trebors 57925 6741860 wikitext text/x-wiki '''Tarmo Roosimölder''' (sündinud [[25. mai]]l [[1970]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik<ref>http://www.eaa.ee/?section=196&class=register_data&action=view&id=9112</ref>. Ta lõpetas 1988. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja õppis aastatel 1988–1991 [[Tartu Ülikool]]is [[geoloogia]]t, on kunstis iseõppija. Roosimölder [[maalikunst|maalib]] [[õlivärv]]idega ja teeb väikeseformaadilisi [[kuivnõel]]atehnikas sügavtrükke paberile. Ta on osalenud näitustel alates 1990. aastast, algul rühmituse Lüliti liikmena, hiljem isiku- ja rühmanäitustega mitmes Eesti ja Euroopa galeriis. Tema töid on paljudes erakogudes ja [[Tartu Kunstimuuseum]]i [[Matti Milius]]e kogus. == Isiklikku == Tema isa oli insener [[Lembit Roosimölder]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.roosimolder.ee/ Koduleht] * https://www.haus.ee/?c=kunst&l=et&t=Roosimolder-Tarmo&aid=90 * https://www.e-kunstisalong.ee/Tarmo_Roosimolder_1310 {{JÄRJESTA:Roosimölder, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 82g8crmo9thi1yaxq3bdt0uvdm6x8vt Margus Lepa 0 156765 6741817 6717996 2024-10-10T21:47:59Z Teomees 97479 6741817 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tõnu Alveus ja Margus Lepa 92.jpg|pisi|[[Tõnu Alveus]] ja Margus Lepa 1992. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Margus Lepa''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1953]] [[Tallinn]]as) on eesti raadioajakirjanik, näitleja ja koomik. == Haridus == Margus Lepa on õppinud [[Tallinna 2. Keskkool]]is ja seejärel [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] (kontrabassi).<ref name="lepa" /> Keskhariduse omandas [[Tallinna Kaugõppekeskkool]]is. Töötanud ka tehases [[Dvigatel]].<ref name="lepa" /> [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (8. lend).<ref>{{Netiviide |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=5&alamsisu=10011 |pealkiri=EMTA Lavakunstikooli lennud |vaadatud=2009-01-08 |arhiivimisaeg=2008-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080406085115/http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=5&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> Teatrikooli lõpetamise järel suunati ta tööle [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatrisse]]<ref name="roll">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lepa_margus1 Margus Lepa.] Eesti Teatriliit.</ref> ning seejärel teenis ta aega Nõukogude armees.<ref> Irja Tähismaa. Võrumaa suvitaja – Margus Lepa, Wõrumaa Teataja, nr. 76, 8. juuli 2010.</ref> == Rollid ja raadiotöö == Ta tegutsenud ka vabakutselisena. Lepa loobus näitlejakarjäärist juba [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses<ref name="lepa" />, kuid mängis viimase rolli 1996. aastal [[Salong-Teater|Salong-Teatris]] (Molière'i "Naiste kool", Arnolphe, lav. [[Dajan Ahmet]]).<ref name="roll" /> Margus Lepa on töötanud alates 1990. aastatest [[Nõmme Raadio]]s, mille omanik ta on<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1079138/naitleja-margus-lepa-ja-nomme-raadio-on-muugilepingute-tottu-kohtus Näitleja Margus Lepa ja Nõmme Raadio on müügilepingute tõttu kohtus.] Õhtuleht, 1. veebruar 2023.</ref>, saatejuhi ja vastutava toimetajana. Nõmme Raadio ei taotlenud aga raadioloa pikendamist ja lõpetab tegevuse novembris 2024.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8078971/nadala-nagu-margus-lepa-haal-eetris-vaikis Margus Lepa hääl eetris vaikis.] kultuur.postimees.ee, 17. august 2024</ref> Margus Lepa näitlejarollidest on ennekõike tuntud [[Jorh Adniel Kiir]] filmides "[[Kevade (film)|Kevade]]", "[[Suvi (film)|Suvi]]" ,"[[Sügis (film)|Sügis]]" ja "[[Talve (film)|Talve]]". Ta on osalenud estraadikavades, sageli koos [[Raimo Aas]]aga. Lepa on mänginud ka telelavastustes "Kardemoni linna rahvas ja röövlid"<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kardemoni-linna-rahvas-ja-roovlid-53300 Kardemoni linna rahvas ja röövlid.] Videoarhiiv. 8. november 1980</ref> ja "Üle linna Vinski" (1983, apteeker)<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ule-linna-vinski Üle linna Vinski.] videoarhiiv, 25. detsember 1983.</ref> ja kuuldemängudes. == Muud == Sarjas Meelejahutaja Raamatukogu andis kirjastus Helipilt 1991. aastal välja Margus Lepa naljajutu "Klaver katusel".<ref>[https://www.osta.ee/klaver-katusel-ehk-me-lasnamaelased-margus-lepa-167230947.html Klaver katusel.] Meelejahutaja raamatukogu.</ref> 1993. aastal valmis helikassett "Muinasjutud / muinajutte loeb Margus Lepa". 1999. aastal andis Lepa välja helikasseti "Margus Lepa loodud ja esitatud laulud".<ref>[https://www.osta.ee/margus-lepa-loodud-ja-esitatud-laulud-1999-204562628.html Helikassett.] 1999.</ref> Lühikest aega tegutses ta ka poliitikas, olles [[Eesti Vasakpartei]] (enne [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]]) liige, kus tal ei õnnestunud 2003. aasta juhivalimistel partei juhiks saada, mille peale astus ta koos mõttekaaslastega parteist välja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margus-lepa-purib-toopartei-juhi-kohale.d?id=4736548 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-17 |arhiivimisaeg=2013-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131212183348/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margus-lepa-purib-toopartei-juhi-kohale.d?id=4736548 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on kuulunud [[Eestimaalaste Radikaalne Erakond|Eestimaalaste Radikaalsesse Erakonda]].<ref>[https://www.kuma.ee/portfolio/margus-lepa/ Margus Lepa.] kuma.ee, aprill 2007.</ref> [[2008]]. aastal valmis Lepast [[Andres Maimik]]u ja [[Rain Tolk|Rain Tolgi]] dokumentaalfilm "Radikaal".<ref>[https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=Radikaal Radikaal.] Eesti filmi andmebaas.</ref> Margus Lepa on tõlkinud [[eesti keel]]de [[Adolf Hitler]]i raamatu "Minu võitlus" ("[[Mein Kampf]]").<ref>https://www.ester.ee/record=b5243841*est</ref><ref>Merit Maarits. [https://kultuur.err.ee/967768/vastuoluline-sisu-pole-raamatupoodidele-alati-argument-teose-muugilt-korvaldamiseks Vastuoluline sisu pole raamatupoodidele alati argument teose müügilt kõrvaldamiseks] kultuur.err.ee, 8. august 2019.</ref> == Isiklikku == Margus Lepa ema oli telerežissöör ja näitleja [[Astrid Lepa]], isa laulja [[Harry Vilpart]].<ref>[https://www.geni.com/people/Margus-Lepa/6000000008108904391 Margus Lepa.] People.</ref> Lepa on lahutatud, tal on kaks last, tütar ja poeg.<ref name="lepa"> Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88603915/margus-lepa-jai-parast-lahutust-uksi-poega-kasvatama-mu-naine-tegi-vaga-oigesti-nuudseks-on-ta-ostnud-hispaaniasse-maja Margus Lepa jäi pärast lahutust üksi poega kasvatama: mu naine tegi väga õigesti.] kroonika.delfi.ee, 9. jaanuar 2020.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Margus Lepa}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50776529 Margus Lepa ema ei lubanud poega Kiireks] Eesti Päevaleht 11.9.1999 *[https://www.ohtuleht.ee/112340 Margus Lepa palub end mitte Kiirena mäletada] SL Õhtuleht 3.10.2001 *[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=490 Margus Lepa: poodu majas köiest ei räägita] Põhjarannik 2.4.2002 *[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/margus_lepa_maretsaluste.htm Miksike.ee: referaat Margus Lepast] *[http://www.ekspress.ee/2008/02/14/eesti-uudised/1115-paev-eesti-aarmuslikuimas-raadiojaamas Päev Eesti äärmuslikemas raadiojaamas] Eesti Ekspress 14.2.2008 *[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=63556 Maimiku uus dokumentaalfilm uurib Margus Lepa käekäiku] Tallinna Postimees 30.12.2008 *[http://publik.delfi.ee/news/film/article.php?id=20760676 Kes leiab tröösti Margus Lepa kibedast retoorikast?] Delfi Publik 31.12.2008 * [[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454617 Margus Lepa: ma pole kellegi peale tige, ma olengi selline] Eesti Päevaleht 10.1.2009 * [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/311324 Margus Lepa filmist "Radikaal": "See ei olnud portree, see oli... šarž!"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2009 * Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/548861/palju-onne-kiir-meeldib-see-margusele-voi-mitte-aga-kiir-saadab-teda-ka-60-jargmist-aastat- Meeldib see Margusele või mitte, aga Kiir saadab teda ka 60 järgmist aastat.] Ühtuleht, 7. oktoober 2013 {{JÄRJESTA:Lepa, Margus}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] q62ufq11mplg2g58l66t9vlwbyijvym 6741829 6741817 2024-10-11T05:06:20Z Teomees 97479 6741829 wikitext text/x-wiki [[Fail:„Suvi“ tegelased Harju mäel Margus Lepa – Heinrich Georg Aadniel Kiir. 76.jpg|pisi|Margus Lepa mängufilmi "Suvi" võtetel 1976. aastal]] [[Pilt:Tõnu Alveus ja Margus Lepa 92.jpg|pisi|[[Tõnu Alveus]] ja Margus Lepa 1992. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Margus Lepa''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1953]] [[Tallinn]]as) on eesti raadioajakirjanik, näitleja ja koomik. == Haridus == Margus Lepa on õppinud [[Tallinna 2. Keskkool]]is ja seejärel [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] (kontrabassi).<ref name="lepa" /> Keskhariduse omandas [[Tallinna Kaugõppekeskkool]]is. Töötanud ka tehases [[Dvigatel]].<ref name="lepa" /> [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (8. lend).<ref>{{Netiviide |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=5&alamsisu=10011 |pealkiri=EMTA Lavakunstikooli lennud |vaadatud=2009-01-08 |arhiivimisaeg=2008-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080406085115/http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=5&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> Teatrikooli lõpetamise järel suunati ta tööle [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatrisse]]<ref name="roll">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lepa_margus1 Margus Lepa.] Eesti Teatriliit.</ref> ning seejärel teenis ta aega Nõukogude armees.<ref> Irja Tähismaa. Võrumaa suvitaja – Margus Lepa, Wõrumaa Teataja, nr. 76, 8. juuli 2010.</ref> == Rollid ja raadiotöö == Ta tegutsenud ka vabakutselisena. Lepa loobus näitlejakarjäärist juba [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses<ref name="lepa" />, kuid mängis viimase rolli 1996. aastal [[Salong-Teater|Salong-Teatris]] (Molière'i "Naiste kool", Arnolphe, lav. [[Dajan Ahmet]]).<ref name="roll" /> Margus Lepa on töötanud alates 1990. aastatest [[Nõmme Raadio]]s, mille omanik ta on<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1079138/naitleja-margus-lepa-ja-nomme-raadio-on-muugilepingute-tottu-kohtus Näitleja Margus Lepa ja Nõmme Raadio on müügilepingute tõttu kohtus.] Õhtuleht, 1. veebruar 2023.</ref>, saatejuhi ja vastutava toimetajana. Nõmme Raadio ei taotlenud aga raadioloa pikendamist ja lõpetab tegevuse novembris 2024.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8078971/nadala-nagu-margus-lepa-haal-eetris-vaikis Margus Lepa hääl eetris vaikis.] kultuur.postimees.ee, 17. august 2024</ref> Margus Lepa näitlejarollidest on ennekõike tuntud [[Jorh Adniel Kiir]] filmides "[[Kevade (film)|Kevade]]", "[[Suvi (film)|Suvi]]" ,"[[Sügis (film)|Sügis]]" ja "[[Talve (film)|Talve]]". Ta on osalenud estraadikavades, sageli koos [[Raimo Aas]]aga. Lepa on mänginud ka telelavastustes "Kardemoni linna rahvas ja röövlid"<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kardemoni-linna-rahvas-ja-roovlid-53300 Kardemoni linna rahvas ja röövlid.] Videoarhiiv. 8. november 1980</ref> ja "Üle linna Vinski" (1983, apteeker)<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ule-linna-vinski Üle linna Vinski.] videoarhiiv, 25. detsember 1983.</ref> ja kuuldemängudes. == Muud == Sarjas Meelejahutaja Raamatukogu andis kirjastus Helipilt 1991. aastal välja Margus Lepa naljajutu "Klaver katusel".<ref>[https://www.osta.ee/klaver-katusel-ehk-me-lasnamaelased-margus-lepa-167230947.html Klaver katusel.] Meelejahutaja raamatukogu.</ref> 1993. aastal valmis helikassett "Muinasjutud / muinajutte loeb Margus Lepa". 1999. aastal andis Lepa välja helikasseti "Margus Lepa loodud ja esitatud laulud".<ref>[https://www.osta.ee/margus-lepa-loodud-ja-esitatud-laulud-1999-204562628.html Helikassett.] 1999.</ref> Lühikest aega tegutses ta ka poliitikas, olles [[Eesti Vasakpartei]] (enne [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]]) liige, kus tal ei õnnestunud 2003. aasta juhivalimistel partei juhiks saada, mille peale astus ta koos mõttekaaslastega parteist välja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margus-lepa-purib-toopartei-juhi-kohale.d?id=4736548 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-17 |arhiivimisaeg=2013-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131212183348/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margus-lepa-purib-toopartei-juhi-kohale.d?id=4736548 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on kuulunud [[Eestimaalaste Radikaalne Erakond|Eestimaalaste Radikaalsesse Erakonda]].<ref>[https://www.kuma.ee/portfolio/margus-lepa/ Margus Lepa.] kuma.ee, aprill 2007.</ref> [[2008]]. aastal valmis Lepast [[Andres Maimik]]u ja [[Rain Tolk|Rain Tolgi]] dokumentaalfilm "Radikaal".<ref>[https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=Radikaal Radikaal.] Eesti filmi andmebaas.</ref> Margus Lepa on tõlkinud [[eesti keel]]de [[Adolf Hitler]]i raamatu "Minu võitlus" ("[[Mein Kampf]]").<ref>https://www.ester.ee/record=b5243841*est</ref><ref>Merit Maarits. [https://kultuur.err.ee/967768/vastuoluline-sisu-pole-raamatupoodidele-alati-argument-teose-muugilt-korvaldamiseks Vastuoluline sisu pole raamatupoodidele alati argument teose müügilt kõrvaldamiseks] kultuur.err.ee, 8. august 2019.</ref> == Isiklikku == Margus Lepa ema oli telerežissöör ja näitleja [[Astrid Lepa]], isa laulja [[Harry Vilpart]].<ref>[https://www.geni.com/people/Margus-Lepa/6000000008108904391 Margus Lepa.] People.</ref> Lepa on lahutatud, tal on kaks last, tütar ja poeg.<ref name="lepa"> Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88603915/margus-lepa-jai-parast-lahutust-uksi-poega-kasvatama-mu-naine-tegi-vaga-oigesti-nuudseks-on-ta-ostnud-hispaaniasse-maja Margus Lepa jäi pärast lahutust üksi poega kasvatama: mu naine tegi väga õigesti.] kroonika.delfi.ee, 9. jaanuar 2020.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Margus Lepa}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50776529 Margus Lepa ema ei lubanud poega Kiireks] Eesti Päevaleht 11.9.1999 *[https://www.ohtuleht.ee/112340 Margus Lepa palub end mitte Kiirena mäletada] SL Õhtuleht 3.10.2001 *[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=490 Margus Lepa: poodu majas köiest ei räägita] Põhjarannik 2.4.2002 *[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/margus_lepa_maretsaluste.htm Miksike.ee: referaat Margus Lepast] *[http://www.ekspress.ee/2008/02/14/eesti-uudised/1115-paev-eesti-aarmuslikuimas-raadiojaamas Päev Eesti äärmuslikemas raadiojaamas] Eesti Ekspress 14.2.2008 *[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=63556 Maimiku uus dokumentaalfilm uurib Margus Lepa käekäiku] Tallinna Postimees 30.12.2008 *[http://publik.delfi.ee/news/film/article.php?id=20760676 Kes leiab tröösti Margus Lepa kibedast retoorikast?] Delfi Publik 31.12.2008 * [[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454617 Margus Lepa: ma pole kellegi peale tige, ma olengi selline] Eesti Päevaleht 10.1.2009 * [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/311324 Margus Lepa filmist "Radikaal": "See ei olnud portree, see oli... šarž!"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2009 * Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/548861/palju-onne-kiir-meeldib-see-margusele-voi-mitte-aga-kiir-saadab-teda-ka-60-jargmist-aastat- Meeldib see Margusele või mitte, aga Kiir saadab teda ka 60 järgmist aastat.] Ühtuleht, 7. oktoober 2013 {{JÄRJESTA:Lepa, Margus}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] bpnpyvwdhnjb5783lx7avlcxgis10cf Sihtasutus Õpilasmalev 0 159405 6741810 6447233 2024-10-10T21:39:56Z 2A00:807:D5:D87B:96F:4143:4A33:3361 /* Sümboolika */ 6741810 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=juuli}} '''Sihtasutus Õpilasmalev''' on [[Tallinna linnavolikogu]] 20. veebruari 2003. aasta otsusega loodud sihtasutus, mis jätkab 2001. aastal taaselustatud '''Tallinna õpilasmaleva''' traditsiooni ja korraldab õpilasmaleva tööd ning mille eesmärk on toetada noorte arengut mitteformaalse õppe ja töökasvatusega, et hõlbustada nende ühiskonda lõimumist, luua noortele head töövõimalused ning hoida ja arendada õpilasmalevat kui noorstootöö vormi.<ref>[https://www.malev.ee/meie/ Tallinna õpilasmalev.] Sihtasutus Õpilasmalev veebisait.</ref> Sihtasutuse tööd korraldab juhatus, mille üle teostab järelevalevet sihtasutuse nõukogu. Sihtasutus Õpilasmalev pakub iga aasta tööd ja malevakohta ligi 1000 Tallinna noorele. 2015. aastal töötas õpilasmalevas umbes 1000 noort, kellest pooled töötasid Tallinna linnas ja pooled Tallinnast väljas. Üle Eesti töötas 2015. aastal malevas ligikaudu 4500 noort. == Ajalugu == [[Eesti Õpilasmalev]]a tegevuse soikumisega 1990. aastate alguses kadus üleriigiline õpilaste töörühmade korraldamine peaaegu täielikult. Uuel aastatuhandel hakati siiski taas korraldama malevaprojekte. Aastatel 2001–2002 jagati toetusi organisatsioonidele, mis korraldasid noorte suvist malevategevust. Alates 2003. aastast tegutsevad õpilasmalevad täie hooga. Vajadus üle-eestilise koostöö järele innustas 20 Eesti omavalitsust 15. detsembril 2004 [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]] allkirjastama ühiste kavatsuste protokolli, mis on aluseks üleriigilise õpilasmaleva taasloomisele. Ühtlasi moodustati malevajuhtide nõukogu, kus on esindatud kõik maakonnad. Eesti Õpilasmaleva tegevusega on liitunud: ** [[Anija vald]], Harjumaa ** [[Haapsalu linn]], Läänemaa ** [[Jõgeva vald]], Jõgevamaa ** [[Kadrina vald]], Lääne-Virumaa ** [[Kohila vald]], Raplamaa ** [[Kose vald]], Harjumaa ** [[Kunda linn]], Lääne-Virumaa ** [[Kuressaare]], Saaremaa ** [[Lehtse vald]], Järvamaa ** [[Lõuna Politseiprefektuur]], Tartumaa ** [[Maidla vald]], Ida-Virumaa ** [[Mäetaguse vald]], Ida-Virumaa ** [[Narva]], [[Narva Noortekeskus]], Ida-Virumaa ** [[Nissi vald]], Harjumaa ** [[Paldiski linn]], Harjumaa ** [[Põlvamaa Õpilasmalev]], Põlvamaa ** [[Rae vald]], Harjumaa ** [[Rapla vald]], Raplamaa ** [[Ridala vald]], Läänemaa ** [[Saare vald]], Jõgevamaa ** [[Saue linn]], Harjumaa ** [[Tallinna linn]], SA Õpilasmalev ** [[Tamsalu vald]], Lääne-Virumaa ** [[Tapa linn]], Lääne-Virumaa ** [[Tartu linn]], Tartumaa ** [[Viimsi vald]], Harjumaa ** [[Viru-Nigula]], Lääne-Virumaa ** [[Võhma linn]], Viljandimaa ** [[Võru linn]], Võrumaa == Juhtimine == {| class="wikitable" ! Aasta !! Nõukogu !! Staap |- | 2003 | [[Jaanus Martinov]], [[Jüri Ratas]], [[Kairi Teniste]], [[Jaak Raie]], [[Maria Savisaar]] | [[Tiit Terik]], [[Ivar Kaldam]], [[Liina Tetermann]], [[Triin Talvistu]] |- | 2004 | [[Enn Kirsman]], [[Erika Salumäe]], [[Maiu Uus]], Jaanus Martinov, Jaak Raie | Tiit Terik, Ivar Kaldam, [[Siiri Mikk]], [[Helena Kaisma]] |- | 2005 | Jaak Raie, Maria Savisaar, Enn Kirsman, [[Kaia Jäppinen]], Jüri Ratas | Tiit Terik, Siiri Mikk, Ivar Kaldam, [[Maarja Saavik]] |- | 2006 | Maria Savisaar, Kaia Jäppinen, [[Kristel Geine]], [[Jaanika Sõmmer]], [[Tarmo Lausing]] | Tiit Terik, Siiri Mikk, [[Eero Kiipli]], Maarja Saavik, [[Katrin Soolepp]] |- | 2007 | [[Rainer Vakra]], Tarmo Lausing, [[Moonika Batrakova]], Kristel Geine, Jaanika Sõmmer, Jaak Raie, Tiit Terik | Tiit Terik, Eero Kiipli, Monika Sutrop, Siiri Mikk, Maarja Saavik, [[Teele Tomps]] |- | 2008 | Tiit Terik, Rainer Vakra, Moonika Batrakova, Tarmo Lausing, [[Rein Ilves]] | Eero Kiipli, Maarja Saavik, Teele Tomps, [[Martin Raude]] |} === Aktiiv === Aktiiv on SA Õpilasmaleva staabi juures tegutsev 16 malevlasest koosnev nõuandev organ, mille koosseis muutub igal sügisel, mil toimub uue aktiivi valimine. Aktiivi saab kandideerida iga malevas käinud noor, täites vastava ankeedi malevasuve lõpus. Aktiivil on ka oma kindel töökord. Aktiivi tööülesanne on muu hulgas iga-aastase õpilasmaleva lauluvõistluse ja jõulupeo korraldamine. == Malevasuvi == Malevasse saab eelregistreerimisega. Tallinna kodanikele avatakse registreerimisankeet ja rühmade nimekiri SA Õpilasmaleva kodulehel aprilli lõpus. Mujal elavad noored peavad pöörduma kohalikku linna- või vallavalitsusse. Õpilasmalevate suvi avatakse tavaliselt juuni lõpus (erandina mõnel aastal laulu- ja tantsupeo tõttu ka juuli alguses) [[Tallinna Raekoja plats]]il rongkäigu ja kõnedega. === Rühmad === Üks malevarühma vahetus kestab enamasti kolm nädalat ja suve jooksul on tavaliselt kaks, mõnel linnasisesel rühmal koguni neli vahetust. Rühmas kehtivad ka malevareeglid, mida kutsutakse malevakorraks. Linnasisesed rühmad on mõeldud 13–16-aastastele noortele. Päeval töötatakse neli tundi, süüakse lõunat, osaletakse rühmajuhi korraldatavates mängudes ja üritustel. Linnamaleval ööbimist pole, st pärast tööd ja üritusi minnakse koju. Linnavälised rühmad on mõeldud 15–18-aastastele. Kolm nädalat elatakse terve rühmaga koos, tööd tehakse kuus tundi päevas ja süüa saab kolm korda päevas – hommikul, lõunal ja õhtul. Pärast tööd korraldavad rühmajuhid noortele erisuguseid mänge, võistlusi, üritusi ja igasugust isetegevust. ==== Malevatööd ==== Malevas on võimalik teha mitmesuguseid töid: ** haljastustööd ** kaupade (peamiselt jäätise) müük ** marjade (maasikate, vaarikate) korjamine ** abitööd ehitusel ** busside puhastamine ** kaupade väljapanek kauplustes ** abitööd teetöödel (teeäärte korrastamine) ** metsaaluse koristamine ** köögiviljapõldude rohimine ** köögiviljade pakendamine ** turbaraba puhastamine ** kaevetööd ** umbrohu eemaldamine istikute ümbert ** pudelite ladustamine alustele ** koristustööd ** kiviplokkide ladustamine alustele ** kivimüüri puhastamine/taastamine ** puude ladustamine alustele ** jne === Rühmajuht === Rühmajuht on vastava tunnistusega laagrikasvataja, kes vastutab malevaperioodi jooksul otseselt rühma ja selle iga liikme eest ning tagab malevlastele turvaliselt ja organiseeritult veedetud aja. Rühmajuht suhtleb tööandjate ja lapsevanematega, on vahendaja nende ja malevakorraldajate vahel, korraldab rühmale üritusi, mänge, kokkusaamisi teiste rühmadega. === Komandör === Komandöril on vähemalt kolme malevasuve linnavälise malevarühma juhtimise kogemus. Ta on iseseisvalt korraldanud õpilasmaleva tegevust mitmekesistava ürituse ja sooritanud laagrijuhataja eksami. === Õpilasmalevate kokkutulek === Iga aasta augustis, kui malevarühmad on oma tegevuse lõpetanud, toimub kolmepäevane kokkutulek. Seal esitab iga rühm varem ette valmistatud etluskava, mille teema on igal aastal erinev. Samuti näidatakse ette oma rühmalipp ja esitletakse rühmalaulu. Rühmad võistlevad parima rühma tiitli nimel võrkpallis, köieveos ja teatevõistluses. Kokkutuleku lõpus kuulutatakse välja suve parim rühm ja laul. Mõlemal õhtul on ka mõne tuntud artisti või ansambli kontsert, misjärel toimub vabaõhudisko hiliste õhtutundideni. Näiteks on kokkutulekul esinemas käinud [[The Sun|Tanel Padar & The Sun]], [[Chalice]] jpt. Siiani on kokkutulekud toimunud [[Jõelähtme]]l, [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]], [[Pilistvere]]s ja Toosikannus. == Sümboolika == Aastate jooksul on kujunenud välja teatud malevasümboolika: malevajakk, embleemid, laul ja lipp. Kaasaegse õpilasmaleva hümniks on [https://www.youtube.com/watch?v=D0l7GbGM5Yk&ab_channel=Tallinna%C3%95pilasmalev "Maasika Klaarika"] === Malevajakk === Õpilasmaleva rühmajuhtide/komandöride malevajakid on punased, malevlastel tumesinised. === Embleemid === ====Aastaembleemid==== Malevasuve aastaarvuga embleem, mille annab Sihtasutus Õpilasmalev, õmmeldakse vasakule varrukale õlaõmblusest 5 cm allapoole 2 cm vahedega. Ühele varrukale võib õmmelda kuni 3 embleemi. Kui vasak varrukas saab täis, siis jätkatakse paremal varrukal sama reeglistikuga. Hea tava kohaselt näitavad aastaembleemid malevaga seotud aastaid. ====Rühmaembleem==== Rühmaembleemi loob iga rühm enda rühma identiteediks. See õmmeldakse: :malevlastel – parema ja vasaku rinnatasku kohale (kummalgi kuni 2 embleemi); :rühmajuhtidel ja komandöridel – parema ja vasaku rinnatasku alla, taskust 2 cm, embleemide vahe samuti 2 cm (kummalgi kuni 3 embleemi); :teiste rühmadega vahetatud embleemid võib õmmelda oma malevapluusi seljale. Rühmajuhtidel ja komandöridel on parema rinnatasku kohal '''rinnasildid''' – rühmajuhi täisnimi ja selle kohal ametinimetus. Sildid peavad olema servapidi koos ja nimesildi alumine äär on vastu tasku serva. Tikandid malevapluusil on tumesinised. Rühmajuhtidel/komandöridel on vasaku rinnatasku kohal on tikitud tumesinise niidiga piirkonna märk, malevlastel punase niidiga. === "Maasika Klaarika" === Malevahümn "Maasika Klaarika" sündis 2003. aasta hilissügisel. Sõnade autorid on Tiit Terik ja Ivar Kaldam. ''Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma, tahan sinna, kus on maasikad. Pikad põllud, vaod metsa taha jooksevad, vao lõpus ootab mind kubjas Klaarika. Linna jäid mul ema-isa, väike koerake, ega ma neid taga igatse. Kotti pakitud on särgid, püksid, sokid, põlvikud, naljaviluks maisitõlvikud. Kaasa võetud vanaisa vana fotokas, et saaks mõned pildid tehtud. Mina olin kõige rohkem ühe pildi peal, teiste peal mind polnud nähtud. Ja kui aasta pärast jälle kokku saame, rühmaülemaga sõbralikult ulatame käed. Ei ole vaja traktorit, ei mootorsaage, me ÕM-is kvaliteetse töö tagame.'' == Raamat == 2008. aastal ilmus raamat "Viisaastak Õpilasmalevas", mis võtab kokku aastate 2003–2007 malevasündmused. Lisaks statistikale ja faktidele on raamatus palju malevaelu kajastavaid pilte, killukesi seletuskirjadest ja rühmapäevikutest. == Vaata ka == * [[Eesti Õpilasmalev]] * [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]] == Välislingid == * [http://www.malev.ee SA Õpilasmaleva koduleht] [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] [[Kategooria:Noorsootöö]] [[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]] h51aocr57ywrjynl3m29p5gci94ce5x Livländische Güterurkunden 0 165172 6741927 5761834 2024-10-11T10:51:11Z NOSSER 8097 6741927 wikitext text/x-wiki '''"Livländische Güterurkunden"''' on keskaegse [[Vana-Liivimaa]] maavaldusürikute [[allikapublikatsioon]], mis katab peamiselt hilisema [[Liivimaa]] territooriumi. I köite (dokumendid aastaist 1207–1500) andsid [[Hermann von Bruiningk]] ja [[Nicolaus Busch]] välja Riias 1908 ja II köite (1501–1545) Hermann von Bruiningk 1923. III köite (1546–1561) käsikiri jäi Bruiningkil lõpetamata ja seda pole avaldatud. == Välislingid == *Bruiningk, Hermann von ja Busch, Nicolaus. [https://dspace.ut.ee/items/b76a4449-d325-42dc-85e0-ac3d21b37ebd Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). [Bd. I]], Riga 1908 *Hermann von Bruiningk. [https://dspace.ut.ee/items/d10e2e28-1149-4df7-ad63-3176b1c9e2d0 Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Bd. II], Riga, 1923 [[Kategooria:Vana-Liivimaa]] [[Kategooria:Teosed Läti ajaloost]] [[Kategooria:Teosed Eesti keskajast]] manw9yqtuntzt37i4gzzu6asrhby6m9 Pärnu raad 0 170411 6741701 6741440 2024-10-10T17:17:37Z NOSSER 8097 /* Pärnu rae liikmete loend */ 6741701 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Pärnu raad |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = [[Pilt:Pärnu city hall.jpg|240px|]] |Pildiallkiri = [[1839]]. aastast kasutatud [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojahoone]] |lühend = |moodustatud = [[14. sajand]] |likvideeritud = 1889 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Pärnu]] linn |juhtkond = kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[File:Pärnu raehärra riietus.jpg|thumb|Pärnu raehärra riietus 19. sajandi keskpaigas]] '''Pärnu [[raad]]''' oli [[Pärnu]] valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani. Pärnu linna raadi on esimest korda mainitud 1325. aastal<ref name=":0">[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009</ref>. Rae koosseisu kuulusid kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]]. Raehärradeks võis valida vaid [[Pärnu Suurgild|Suurde gild]]i kuuluvaid kaupmehi. 1710. aastal avaldas Rootsi kuningas [[Karl XII]] politseikorralduse, raad hakkas koosnema kaheksast liikmest, kellest esimene bürgermeister ehk justiitsbürgermeister ja kaks raehärrat pidid olema juristid. Esimene juristidest oli sündik ja hiljem ühtlasi linnasekretär. Sündiku ülesanneteksl olid peamiselt õigusküsimuste lahendamine. Teine jurist oli linna pea[[foogt]] ja seega eesistuja [[Foogtikohus|foogtikoh]]tus<ref name=":0" />.Pärnu rae alamkohtud olid [[foogtikohus]], [[vaeslastekohus]] ja [[politseikohus]]. 1785. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] korraldusel vabastati raad 1787. aastal ametist ja rae asemele asus linnakodanike valitud magistraat, kuid järgmine Venemaa keiser [[Paul I]] tühistas aga selle korralduse ja 1797. aastal sai Pärnu raad taas linna kõrgeimaks võimuks<ref name=":0" />. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid. 1870. aastast, kui Venemaa keisririigi kubermangudes pandi maksma linnaseadus, sai linnas kõrgeimaks omavalitsuslikuks organiks maksumaksjate gruppide poolt neljaks aastaks valitav [[linnavolikogu]], mis omakorda moodustas täidesaatva organina [[linnavalitsus]]e. Pärnu esimesed linnavolikogu valimised toimusid 1878. aastal. {{Vaata|Pärnu linnavolikogu|Pärnu linnavalitsus}} == Pärnu rae liikmete loend == ===Pärnu justiitsbürgermeistrid === * 1702 – 1704 [[Franz Carl Steiner]], justiitsbürgermeister (saksa k. ''Justiz-Bürgermeister'') * 1704 – [[Michael Dau]] * 1720–1739, Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister (surn. 1740) *30. august/[[11. september]] [[1856]] – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *4/16. märts 1879 – 24. november/[[6. detsember]] [[1889]] [[Oskar Brackmann]] (oli samal ajal ka linnapea) ===Pärnu politseibürgermeistrid === *1711– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) [[Arensburg]]ist (surn. 1716), politseibürgermeister (saksa k. ''Polizei-Bürgermeister'') * J.A. Klein, politseibürgermeister *1729, Johann Bohnsack, ?bürgermeister *1752–1754, Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister (surn. 1761) *1754, Christian Bremer (surn. 1755) *1755 , Johann Bonsack, politseibürgermeister (surn. 1759) *1759–1784<ref>Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2021/09/0/16 lk 1709]</ref>, [[Hans Diedrich Schmidt]] (1714–1788), politseibürgermeister<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2881 Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340</ref> *1796–1807, Hans Diedrich Schmidt noorem (1744–1807), ?bürgermeister, [[Pärnu linnapea|Pärnu esimene linnapea]] 1787–1791 *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Julius Romanus Jacoby]] (1818–1916) *18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] === Pärnu raehärrad === :[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] *1641–, Bartelt Grabbe (surn. 1647)<ref>Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2</ref> *Hans Soldan *Jürgen Meyer *1629–, Gerth Klocke (surn. 1656), bürgermeister 1649 *1629–, Detmer vom Damme (surn. 1640) *1641–, Heinrich vom Damm (surn. 1653), bürgermeister 1647 *Matthias [[Staël von Holstein|Stael]] (surn. 1649), hiljem ka bürgermeister *[[Arend Eckhoff]] ([[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|aadeldatult]] Eckhof, surnud 1645), hiljem ka bürgermeister ja [[linnusekrahv]] *1647–, Daniel Grabbe (surn. 1650) *1647–, Hinrich Bretfeldt (surn. 1657), bürgermeister 1653 *1647–, Conrath Stahl/ (1652. aastast [[Aadeldamine|aadelda]]tuna) [[Staël von Holstein|Stael von Holstein]] (1612–1684), kaupmees, bürgermeister 1657<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=572 Conrad Staël von Holstein], Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563</ref>, Taali mõisnik, [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõisa]] rentnik *1650–, Hans Schwaningk (surn. 1662) *1650–, Heinrich Schwerss/Schweers (surn. 1685), kaupmees Hamburgist, bürgermeister 1666 *1654–, Heinrich Brüning (surn. 1684), kaupmees [[vabalinn Lübeck|Lübeck]]ist, [[Uulu mõis]]nik *1654–, Hieronymus Spengler (surn. 1657 katku) *1657–, Jürgen Meyer *1662–, Clause Peterss (surn 1702), bürgermeister 1685– *1662—1664, Heinrich Kohl (surn. 1693) *1665–, Josua Hüxter (surn. 1688) *1674–, Jonas Ficinus (surn. 1677), notar 1661, aastast *1674–, Friedrich Lawenstein (surn. 1704), bürgermeister 1694 *1681– , Johann Vick (surn. 1691) *1681–1685, Heinrich Müller Lübeckist (surn. 1685) *1684– , Heinrich Zimmermann (surn. 1690) *1686– , Christoph Hinrich Mohr (surn. 1699) *1690– , Johann Stäcker Lübeckist (surn. 1692) *1690– , Heinrich (von) Dehrendahl (Dehrenthal) Tallinnast *1691– , Samuel Christian Heno (surn. 1710), bürgermeister 1705 *1692– , Gottfried Seharno Jüterbockist (surn. 1705), [[Pärnu linnakool]]i [[rektor]] *1694– , Johann von Dohren Heide linnast [[Dithmarschen|Ditmarschen]]ist (surn. 1710 katku) *1701– , Iven Christoph Vick Altenburgist Alam-Saksist (surn. 1710 katku) *1701, Hinrich Peters (surn. 1701) *1705– , Jacob Gustav Frauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Hinrich Nagel Arensburgist *1705– , Hinrich Lauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgensist, politseibürgermeister 1711 (surn. 1716) *1710, Jürgen Bohnsack (surn. 1710 katku) * 1710– , Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister 1720–1739 (surn. 1740) *1710– , Jacob Peters (surn. 1711) *1710–1711, Petrus Timmermann (surn. 1725) * 1710– , Georg Heinrich Greiff Holstenist (surn. 1729) *1711– , Gabriel Lütkejohann, apteeker (surn. 1714) *1711– , Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister 1752–1754 (surn. 1761) *1714–1754, [[Martin Johann Heno]] (1685–1755), 1714–1754 [[Foogtikohus|foogtikoh]]tu esimees<ref>[https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1927/02/09/1 Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? ], Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927</ref> vt ka [[Henno tänav]] *1719–1723, Barthold Cahl (1683–1737)<ref>[[Erich Seuberlich]]. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[https://www.wikitree.com/wiki/Cahl-2]</ref> *1719–1748, Hinrich Wilhelm Raschau (surn. 1752) *1731– , Franz von Dohren (surn. 1740) *1731– , Hinrich Johann Lippe (surn. 1752) *1741– , Johann Bonsack, politseibürgermeister 1755 (surn. 1759) *1741–1752, Jacob von Dohren (surn. 1756), [[Vahenurme mõis]]nik, [[Voltveti mõis|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis]]a pandihärra :Vene valitsusajal *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *14/[[26. mai]] [[1845]] – 4/[[16. aprill]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *1858–1861, [[Jacob Diedrich Ammende]] (1811–1898), raehärra, linnasekretär; *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Romanus Jacoby]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862) *17/[[29. märts]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] *21. aprill/[[3. mai]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Oskar Brackmann]] *18/[[30. mai]] [[1869]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Nicolaus Michael Bremer]] *12/[[24. detsember]] [[1869]] – 1/13. aprill [[1883]] [[Reinhold Barlehn]] *16/[[28. detsember]] [[1869]] – 8/[[20. november]] [[1875]] [[Diedrich Nagel]] *18/[[30. mai]] [[1871]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] *9/[[21. mai]] [[1876]] – 9/[[21. september]] [[1881]] [[Alexander Linde]] *19/[[31. märts]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Eberhard Rambach (Pärnu raehärra)|Friedrich Eberhard Rambach]] *13/[[25. mai]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]] *24. mai/[[5. juuni]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Justus Friedrich Specht]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869) === Sündikud ja sekretärid === *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *16/28. aprill 1871 – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Oskar Brackmann]] *23. märts/[[4. aprill]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] vt. ka ''[[:Kategooria:Pärnu rae liikmed|Kategooria:Pärnu rae liikmed]]'' == Pärnu raehoone == Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal. Uus [[Pärnu raekoda]] koosneb kahest osast: [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]a äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linnavolikogu]] saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser [[Aleksander I]] käsul 24 100 kuldrubla eest [[Pärnu komandant|Pärnu komandandi]] majaks. Pärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojaks]], [[Foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber [[Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina<ref>[https://web.archive.org/web/20210602212530/https://parnu.ee/index.php/parnu-tutvustus/parnu-raekoda Pärnu Raekoda], parnu.ee</ref>. {{vaata|Pärnu raekoda}} ==Vaata ka== *[[Pärnu linnapea]] *[[Pärnu foogtikohus|Pärnu]] [[foogtikohus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142. *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936 *[[Olaf Esna]], [http://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], 27. jaanuar 2009 [[Kategooria:Pärnu raad| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] ierilvfbw8pyvyvb8kztu290k8ak7wh 6741723 6741701 2024-10-10T18:29:48Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ 6741723 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Pärnu raad |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = [[Pilt:Pärnu city hall.jpg|240px|]] |Pildiallkiri = [[1839]]. aastast kasutatud [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojahoone]] |lühend = |moodustatud = [[14. sajand]] |likvideeritud = 1889 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Pärnu]] linn |juhtkond = kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[File:Pärnu raehärra riietus.jpg|thumb|Pärnu raehärra riietus 19. sajandi keskpaigas]] '''Pärnu [[raad]]''' oli [[Pärnu]] valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani. Pärnu linna raadi on esimest korda mainitud 1325. aastal<ref name=":0">[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009</ref>. Rae koosseisu kuulusid kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]]. Raehärradeks võis valida vaid [[Pärnu Suurgild|Suurde gild]]i kuuluvaid kaupmehi. 1710. aastal avaldas Rootsi kuningas [[Karl XII]] politseikorralduse, raad hakkas koosnema kaheksast liikmest, kellest esimene bürgermeister ehk justiitsbürgermeister ja kaks raehärrat pidid olema juristid. Esimene juristidest oli sündik ja hiljem ühtlasi linnasekretär. Sündiku ülesanneteksl olid peamiselt õigusküsimuste lahendamine. Teine jurist oli linna pea[[foogt]] ja seega eesistuja [[Foogtikohus|foogtikoh]]tus<ref name=":0" />.Pärnu rae alamkohtud olid [[foogtikohus]], [[vaeslastekohus]] ja [[politseikohus]]. 1785. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] korraldusel vabastati raad 1787. aastal ametist ja rae asemele asus linnakodanike valitud magistraat, kuid järgmine Venemaa keiser [[Paul I]] tühistas aga selle korralduse ja 1797. aastal sai Pärnu raad taas linna kõrgeimaks võimuks<ref name=":0" />. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid. 1870. aastast, kui Venemaa keisririigi kubermangudes pandi maksma linnaseadus, sai linnas kõrgeimaks omavalitsuslikuks organiks maksumaksjate gruppide poolt neljaks aastaks valitav [[linnavolikogu]], mis omakorda moodustas täidesaatva organina [[linnavalitsus]]e. Pärnu esimesed linnavolikogu valimised toimusid 1878. aastal. {{Vaata|Pärnu linnavolikogu|Pärnu linnavalitsus}} == Pärnu rae liikmete loend == ===Pärnu justiitsbürgermeistrid === * 1702 – 1704 [[Franz Carl Steiner]], justiitsbürgermeister (saksa k. ''Justiz-Bürgermeister'') * 1704 – [[Michael Dau]] * 1720–1739, Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister (surn. 1740) *30. august/[[11. september]] [[1856]] – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *4/16. märts 1879 – 24. november/[[6. detsember]] [[1889]] [[Oskar Brackmann]] (oli samal ajal ka linnapea) ===Pärnu politseibürgermeistrid === *1711– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) [[Arensburg]]ist (surn. 1716), politseibürgermeister (saksa k. ''Polizei-Bürgermeister'') * J.A. Klein, politseibürgermeister *1729, Johann Bohnsack, ?bürgermeister *1752–1754, Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister (surn. 1761) *1754, Christian Bremer (surn. 1755) *1755 , Johann Bonsack, politseibürgermeister (surn. 1759) *1759–1784<ref>Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2021/09/0/16 lk 1709]</ref>, [[Hans Diedrich Schmidt]] (1714–1788), politseibürgermeister<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2881 Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340</ref> *1796–1807, Hans Diedrich Schmidt noorem (1744–1807), ?bürgermeister, [[Pärnu linnapea|Pärnu esimene linnapea]] 1787–1791 *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Julius Romanus Jacoby]] (1818–1916) *18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] === Pärnu raehärrad === :[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] *1641–, Bartelt Grabbe (surn. 1647)<ref>Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2</ref> *Hans Soldan *Jürgen Meyer *1629–, Gerth Klocke (surn. 1656), bürgermeister 1649 *1629–, Detmer vom Damme (surn. 1640) *1641–, Heinrich vom Damm (surn. 1653), bürgermeister 1647 *Matthias [[Staël von Holstein|Stael]] (surn. 1649), hiljem ka bürgermeister *[[Arend Eckhoff]] ([[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|aadeldatult]] Eckhof, surnud 1645), hiljem ka bürgermeister ja [[linnusekrahv]] *1647–, Daniel Grabbe (surn. 1650) *1647–, Hinrich Bretfeldt (surn. 1657), bürgermeister 1653 *1647–, Conrath Stahl/ (1652. aastast [[Aadeldamine|aadelda]]tuna) [[Staël von Holstein|Stael von Holstein]] (1612–1684), kaupmees, bürgermeister 1657<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=572 Conrad Staël von Holstein], Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563</ref>, Taali mõisnik, [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõisa]] rentnik *1650–, Hans Schwaningk (surn. 1662) *1650–, Heinrich Schwerss/Schweers (surn. 1685), kaupmees Hamburgist, bürgermeister 1666 *1654–, Heinrich Brüning (surn. 1684), kaupmees [[vabalinn Lübeck|Lübeck]]ist, [[Uulu mõis]]nik *1654–, Hieronymus Spengler (surn. 1657 katku) *1657–, Jürgen Meyer *1662–, Clause Peterss (surn 1702), bürgermeister 1685– *1662—1664, Heinrich Kohl (surn. 1693) *1665–, Josua Hüxter (surn. 1688) *1674–, Jonas Ficinus (surn. 1677), notar 1661, aastast *1674–, Friedrich Lawenstein (surn. 1704), bürgermeister 1694 *1681– , Johann Vick (surn. 1691) *1681–1685, Heinrich Müller Lübeckist (surn. 1685) *1684– , Heinrich Zimmermann (surn. 1690) *1686– , Christoph Hinrich Mohr (surn. 1699) *1690– , Johann Stäcker Lübeckist (surn. 1692) *1690– , Heinrich (von) Dehrendahl (Dehrenthal) Tallinnast *1691– , Samuel Christian Heno (surn. 1710), bürgermeister 1705 *1692– , Gottfried Seharno Jüterbockist (surn. 1705), [[Pärnu linnakool]]i [[rektor]] *1694– , Johann von Dohren Heide linnast [[Dithmarschen|Ditmarschen]]ist (surn. 1710 katku) *1701– , Iven Christoph Vick Altenburgist Alam-Saksist (surn. 1710 katku) *1701, Hinrich Peters (surn. 1701) *1705– , Jacob Gustav Frauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Hinrich Nagel Arensburgist *1705– , Hinrich Lauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgensist, politseibürgermeister 1711 (surn. 1716) *1710, Jürgen Bohnsack (surn. 1710 katku) * 1710– , Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister 1720–1739 (surn. 1740) *1710– , Jacob Peters (surn. 1711) *1710–1711, Petrus Timmermann (surn. 1725) * 1710– , Georg Heinrich Greiff Holstenist (surn. 1729) *1711– , Gabriel Lütkejohann, apteeker (surn. 1714) *1711– , Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister 1752–1754 (surn. 1761) *1714–1754, [[Martin Johann Heno]] (1685–1755), 1714–1754 [[Foogtikohus|foogtikoh]]tu esimees<ref>[https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1927/02/09/1 Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? ], Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927</ref> vt ka [[Henno tänav]] *1719–1723, Barthold Cahl (1683–1737)<ref>[[Erich Seuberlich]]. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[https://www.wikitree.com/wiki/Cahl-2]</ref> *1719–1748, Hinrich Wilhelm Raschau (surn. 1752) *1731– , Franz von Dohren (surn. 1740) *1731– , Hinrich Johann Lippe (surn. 1752) *1741– , Johann Bonsack, politseibürgermeister 1755 (surn. 1759) *1741–1752, Jacob von Dohren (surn. 1756), [[Vahenurme mõis]]nik, [[Voltveti mõis|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis]]a pandihärra :Vene valitsusajal *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *14/[[26. mai]] [[1845]] – 4/[[16. aprill]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *1858–1861, [[Jacob Diedrich Ammende]] (1811–1898), raehärra, linnasekretär; *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Romanus Jacoby]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862) *17/[[29. märts]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] *21. aprill/[[3. mai]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Oskar Brackmann]] *18/[[30. mai]] [[1869]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Nicolaus Michael Bremer]] *12/[[24. detsember]] [[1869]] – 1/13. aprill [[1883]] [[Reinhold Barlehn]] *16/[[28. detsember]] [[1869]] – 8/[[20. november]] [[1875]] [[Diedrich Nagel]] *18/[[30. mai]] [[1871]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] *9/[[21. mai]] [[1876]] – 9/[[21. september]] [[1881]] [[Alexander Linde]] *19/[[31. märts]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Eberhard Rambach (Pärnu raehärra)|Friedrich Eberhard Rambach]] *13/[[25. mai]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]] *24. mai/[[5. juuni]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Justus Friedrich Specht]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869) === Sündikud ja sekretärid === *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *16/28. aprill 1871 – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Oskar Brackmann]] *23. märts/[[4. aprill]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] vt. ka ''[[:Kategooria:Pärnu rae liikmed|Kategooria:Pärnu rae liikmed]]'' == Pärnu raehoone == Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal. Uus [[Pärnu raekoda]] koosneb kahest osast: [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]a äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linnavolikogu]] saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser [[Aleksander I]] käsul 24 100 kuldrubla eest [[Pärnu komandant|Pärnu komandandi]] majaks. Pärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojaks]], [[Foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber [[Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina<ref>[https://web.archive.org/web/20210602212530/https://parnu.ee/index.php/parnu-tutvustus/parnu-raekoda Pärnu Raekoda], parnu.ee</ref>. {{vaata|Pärnu raekoda}} ==Vaata ka== *[[Pärnu linnapea]] *[[Pärnu foogtikohus|Pärnu]] [[foogtikohus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142. *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936 *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/73962771-172b-4c0d-be38-625b58eb7077/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU II 1787-1889], J. G. KRÜGER, TARTU 1939 *[[Olaf Esna]], [http://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], 27. jaanuar 2009 [[Kategooria:Pärnu raad| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] iuu7jxlrl53z0dvfzk32mznc4ee3d98 6741726 6741723 2024-10-10T18:41:56Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ 6741726 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Pärnu raad |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = [[Pilt:Pärnu city hall.jpg|240px|]] |Pildiallkiri = [[1839]]. aastast kasutatud [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojahoone]] |lühend = |moodustatud = [[14. sajand]] |likvideeritud = 1889 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Pärnu]] linn |juhtkond = kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[File:Pärnu raehärra riietus.jpg|thumb|Pärnu raehärra riietus 19. sajandi keskpaigas]] '''Pärnu [[raad]]''' oli [[Pärnu]] valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani. Pärnu linna raadi on esimest korda mainitud 1325. aastal<ref name=":0">[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009</ref>. Rae koosseisu kuulusid kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]]. Raehärradeks võis valida vaid [[Pärnu Suurgild|Suurde gild]]i kuuluvaid kaupmehi. 1710. aastal avaldas Rootsi kuningas [[Karl XII]] politseikorralduse, raad hakkas koosnema kaheksast liikmest, kellest esimene bürgermeister ehk justiitsbürgermeister ja kaks raehärrat pidid olema juristid. Esimene juristidest oli sündik ja hiljem ühtlasi linnasekretär. Sündiku ülesanneteksl olid peamiselt õigusküsimuste lahendamine. Teine jurist oli linna pea[[foogt]] ja seega eesistuja [[Foogtikohus|foogtikoh]]tus<ref name=":0" />.Pärnu rae alamkohtud olid [[foogtikohus]], [[vaeslastekohus]] ja [[politseikohus]]. 1785. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] korraldusel vabastati raad 1787. aastal ametist ja rae asemele asus linnakodanike valitud magistraat, kuid järgmine Venemaa keiser [[Paul I]] tühistas aga selle korralduse ja 1797. aastal sai Pärnu raad taas linna kõrgeimaks võimuks<ref name=":0" />. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid. 1870. aastast, kui Venemaa keisririigi kubermangudes pandi maksma linnaseadus, sai linnas kõrgeimaks omavalitsuslikuks organiks maksumaksjate gruppide poolt neljaks aastaks valitav [[linnavolikogu]], mis omakorda moodustas täidesaatva organina [[linnavalitsus]]e. Pärnu esimesed linnavolikogu valimised toimusid 1878. aastal. {{Vaata|Pärnu linnavolikogu|Pärnu linnavalitsus}} == Pärnu rae liikmete loend == ===Pärnu justiitsbürgermeistrid === * 1702 – 1704 [[Franz Carl Steiner]], justiitsbürgermeister (saksa k. ''Justiz-Bürgermeister'') * 1704 – [[Michael Dau]] * 1720–1739, Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister (surn. 1740) *30. august/[[11. september]] [[1856]] – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *4/16. märts 1879 – 24. november/[[6. detsember]] [[1889]] [[Oskar Brackmann]] (oli samal ajal ka linnapea) ===Pärnu politseibürgermeistrid === *1711– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) [[Arensburg]]ist (surn. 1716), politseibürgermeister (saksa k. ''Polizei-Bürgermeister'') * J.A. Klein, politseibürgermeister *1729, Johann Bohnsack, ?bürgermeister *1752–1754, Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister (surn. 1761) *1754, Christian Bremer (surn. 1755) *1755 , Johann Bonsack, politseibürgermeister (surn. 1759) *1759–1784<ref>Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2021/09/0/16 lk 1709]</ref>, [[Hans Diedrich Schmidt]] (1714–1788), politseibürgermeister<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2881 Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340</ref> *1796–1807, Hans Diedrich Schmidt noorem (1744–1807), ?bürgermeister, [[Pärnu linnapea|Pärnu esimene linnapea]] 1787–1791 *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Julius Romanus Jacoby]] (1818–1916) *18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] === Pärnu raehärrad === :[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] *1641–, Bartelt Grabbe (surn. 1647)<ref>Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2</ref> *Hans Soldan *Jürgen Meyer *1629–, Gerth Klocke (surn. 1656), bürgermeister 1649 *1629–, Detmer vom Damme (surn. 1640) *1641–, Heinrich vom Damm (surn. 1653), bürgermeister 1647 *Matthias [[Staël von Holstein|Stael]] (surn. 1649), hiljem ka bürgermeister *[[Arend Eckhoff]] ([[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|aadeldatult]] Eckhof, surnud 1645), hiljem ka bürgermeister ja [[linnusekrahv]] *1647–, Daniel Grabbe (surn. 1650) *1647–, Hinrich Bretfeldt (surn. 1657), bürgermeister 1653 *1647–, Conrath Stahl/ (1652. aastast [[Aadeldamine|aadelda]]tuna) [[Staël von Holstein|Stael von Holstein]] (1612–1684), kaupmees, bürgermeister 1657<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=572 Conrad Staël von Holstein], Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563</ref>, Taali mõisnik, [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõisa]] rentnik *1650–, Hans Schwaningk (surn. 1662) *1650–, Heinrich Schwerss/Schweers (surn. 1685), kaupmees Hamburgist, bürgermeister 1666 *1654–, Heinrich Brüning (surn. 1684), kaupmees [[vabalinn Lübeck|Lübeck]]ist, [[Uulu mõis]]nik *1654–, Hieronymus Spengler (surn. 1657 katku) *1657–, Jürgen Meyer *1662–, Clause Peterss (surn 1702), bürgermeister 1685– *1662—1664, Heinrich Kohl (surn. 1693) *1665–, Josua Hüxter (surn. 1688) *1674–, Jonas Ficinus (surn. 1677), notar 1661, aastast *1674–, Friedrich Lawenstein (surn. 1704), bürgermeister 1694 *1681– , Johann Vick (surn. 1691) *1681–1685, Heinrich Müller Lübeckist (surn. 1685) *1684– , Heinrich Zimmermann (surn. 1690) *1686– , Christoph Hinrich Mohr (surn. 1699) *1690– , Johann Stäcker Lübeckist (surn. 1692) *1690– , Heinrich (von) Dehrendahl (Dehrenthal) Tallinnast *1691– , Samuel Christian Heno (surn. 1710), bürgermeister 1705 *1692– , Gottfried Seharno Jüterbockist (surn. 1705), [[Pärnu linnakool]]i [[rektor]] *1694– , Johann von Dohren Heide linnast [[Dithmarschen|Ditmarschen]]ist (surn. 1710 katku) *1701– , Iven Christoph Vick Altenburgist Alam-Saksist (surn. 1710 katku) *1701, Hinrich Peters (surn. 1701) *1705– , Jacob Gustav Frauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Hinrich Nagel Arensburgist *1705– , Hinrich Lauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgensist, politseibürgermeister 1711 (surn. 1716) *1710, Jürgen Bohnsack (surn. 1710 katku) * 1710– , Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister 1720–1739 (surn. 1740) *1710– , Jacob Peters (surn. 1711) *1710–1711, Petrus Timmermann (surn. 1725) * 1710– , Georg Heinrich Greiff Holstenist (surn. 1729) *1711– , Gabriel Lütkejohann, apteeker (surn. 1714) *1711– , Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister 1752–1754 (surn. 1761) *1714–1754, [[Martin Johann Heno]] (1685–1755), 1714–1754 [[Foogtikohus|foogtikoh]]tu esimees<ref>[https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1927/02/09/1 Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? ], Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927</ref> vt ka [[Henno tänav]] *1719–1723, Barthold Cahl (1683–1737)<ref>[[Erich Seuberlich]]. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[https://www.wikitree.com/wiki/Cahl-2]</ref> *1719–1748, Hinrich Wilhelm Raschau (surn. 1752) *1731– , Franz von Dohren (surn. 1740) *1731– , Hinrich Johann Lippe (surn. 1752) *1741– , Johann Bonsack, politseibürgermeister 1755 (surn. 1759) *1741–1752, Jacob von Dohren (surn. 1756), [[Vahenurme mõis]]nik, [[Voltveti mõis|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis]]a pandihärra :Vene valitsusajal *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *14/[[26. mai]] [[1845]] – 4/[[16. aprill]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *1858–1861, [[Jacob Diedrich Ammende]] (1811–1898), raehärra, linnasekretär; *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Romanus Jacoby]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862) *17/[[29. märts]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] *21. aprill/[[3. mai]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Oskar Brackmann]] *18/[[30. mai]] [[1869]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Nicolaus Michael Bremer]] *12/[[24. detsember]] [[1869]] – 1/13. aprill [[1883]] [[Reinhold Barlehn]] *16/[[28. detsember]] [[1869]] – 8/[[20. november]] [[1875]] [[Diedrich Nagel]] *18/[[30. mai]] [[1871]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] *9/[[21. mai]] [[1876]] – 9/[[21. september]] [[1881]] [[Alexander Linde]] *19/[[31. märts]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Eberhard Rambach (Pärnu raehärra)|Friedrich Eberhard Rambach]] *13/[[25. mai]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]] *24. mai/[[5. juuni]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Justus Friedrich Specht]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869) === Sündikud ja sekretärid === *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *16/28. aprill 1871 – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Oskar Brackmann]] *23. märts/[[4. aprill]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] vt. ka ''[[:Kategooria:Pärnu rae liikmed|Kategooria:Pärnu rae liikmed]]'' == Pärnu raehoone == Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal. Uus [[Pärnu raekoda]] koosneb kahest osast: [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]a äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linnavolikogu]] saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser [[Aleksander I]] käsul 24 100 kuldrubla eest [[Pärnu komandant|Pärnu komandandi]] majaks. Pärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojaks]], [[Foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber [[Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina<ref>[https://web.archive.org/web/20210602212530/https://parnu.ee/index.php/parnu-tutvustus/parnu-raekoda Pärnu Raekoda], parnu.ee</ref>. {{vaata|Pärnu raekoda}} ==Vaata ka== *[[Pärnu linnapea]] *[[Pärnu foogtikohus|Pärnu]] [[foogtikohus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142. *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU I 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936 *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/73962771-172b-4c0d-be38-625b58eb7077/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU II 1787-1889], J. G. KRÜGER, TARTU 1939 *Georg Koch. Das Bürgerbuch und die Bürgerschaft Pernau’s im XVII., XVIII. und XIX. Jahrhundert. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 6. Pernau 1911. *[[Olaf Esna]], [http://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], 27. jaanuar 2009 [[Kategooria:Pärnu raad| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] 6crwg3zuf6cnpruyqug6yhv675uwwvn 6741892 6741726 2024-10-11T08:51:54Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ 6741892 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Pärnu raad |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = [[Pilt:Pärnu city hall.jpg|240px|]] |Pildiallkiri = [[1839]]. aastast kasutatud [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojahoone]] |lühend = |moodustatud = [[14. sajand]] |likvideeritud = 1889 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = [[Pärnu]] linn |juhtkond = kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[File:Pärnu raehärra riietus.jpg|thumb|Pärnu raehärra riietus 19. sajandi keskpaigas]] '''Pärnu [[raad]]''' oli [[Pärnu]] valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani. Pärnu linna raadi on esimest korda mainitud 1325. aastal<ref name=":0">[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009</ref>. Rae koosseisu kuulusid kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]] (justiits- ja politseibürgermeister), kuus [[raehärra]]t ja [[sündik]]. Raehärradeks võis valida vaid [[Pärnu Suurgild|Suurde gild]]i kuuluvaid kaupmehi. 1710. aastal avaldas Rootsi kuningas [[Karl XII]] politseikorralduse, raad hakkas koosnema kaheksast liikmest, kellest esimene bürgermeister ehk justiitsbürgermeister ja kaks raehärrat pidid olema juristid. Esimene juristidest oli sündik ja hiljem ühtlasi linnasekretär. Sündiku ülesanneteksl olid peamiselt õigusküsimuste lahendamine. Teine jurist oli linna pea[[foogt]] ja seega eesistuja [[Foogtikohus|foogtikoh]]tus<ref name=":0" />.Pärnu rae alamkohtud olid [[foogtikohus]], [[vaeslastekohus]] ja [[politseikohus]]. 1785. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] korraldusel vabastati raad 1787. aastal ametist ja rae asemele asus linnakodanike valitud magistraat, kuid järgmine Venemaa keiser [[Paul I]] tühistas aga selle korralduse ja 1797. aastal sai Pärnu raad taas linna kõrgeimaks võimuks<ref name=":0" />. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid. 1870. aastast, kui Venemaa keisririigi kubermangudes pandi maksma linnaseadus, sai linnas kõrgeimaks omavalitsuslikuks organiks maksumaksjate gruppide poolt neljaks aastaks valitav [[linnavolikogu]], mis omakorda moodustas täidesaatva organina [[linnavalitsus]]e. Pärnu esimesed linnavolikogu valimised toimusid 1878. aastal. {{Vaata|Pärnu linnavolikogu|Pärnu linnavalitsus}} == Pärnu rae liikmete loend == ===Pärnu justiitsbürgermeistrid === * 1702 – 1704 [[Franz Carl Steiner]], justiitsbürgermeister (saksa k. ''Justiz-Bürgermeister'') * 1704 – [[Michael Dau]] * 1720–1739, Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister (surn. 1740) *30. august/[[11. september]] [[1856]] – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *4/16. märts 1879 – 24. november/[[6. detsember]] [[1889]] [[Oskar Brackmann]] (oli samal ajal ka linnapea) ===Pärnu politseibürgermeistrid === *1711– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) [[Arensburg]]ist (surn. 1716), politseibürgermeister (saksa k. ''Polizei-Bürgermeister'') * J.A. Klein, politseibürgermeister *1729, Johann Bohnsack, ?bürgermeister *1752–1754, Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister (surn. 1761) *1754, Christian Bremer (surn. 1755) *1755 , Johann Bonsack, politseibürgermeister (surn. 1759) *1759–1784<ref>Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2021/09/0/16 lk 1709]</ref>, [[Hans Diedrich Schmidt]] (1714–1788), politseibürgermeister<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2881 Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340</ref> *1796–1807, Hans Diedrich Schmidt noorem (1744–1807), ?bürgermeister, [[Pärnu linnapea|Pärnu esimene linnapea]] 1787–1791 *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Julius Romanus Jacoby]] (1818–1916) *18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] === Pärnu raehärrad === :[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] *1641–, Bartelt Grabbe (surn. 1647)<ref>Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2</ref> *Hans Soldan *Jürgen Meyer *1629–, Gerth Klocke (surn. 1656), bürgermeister 1649 *1629–, Detmer vom Damme (surn. 1640) *1641–, Heinrich vom Damm (surn. 1653), bürgermeister 1647 *Matthias [[Staël von Holstein|Stael]] (surn. 1649), hiljem ka bürgermeister *[[Arend Eckhoff]] ([[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|aadeldatult]] Eckhof, surnud 1645), hiljem ka bürgermeister ja [[linnusekrahv]] *1647–, Daniel Grabbe (surn. 1650) *1647–, Hinrich Bretfeldt (surn. 1657), bürgermeister 1653 *1647–, Conrath Stahl/ (1652. aastast [[Aadeldamine|aadelda]]tuna) [[Staël von Holstein|Stael von Holstein]] (1612–1684), kaupmees, bürgermeister 1657<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=572 Conrad Staël von Holstein], Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563</ref>, Taali mõisnik, [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõisa]] rentnik *1650–, Hans Schwaningk (surn. 1662) *1650–, Heinrich Schwerss/Schweers (surn. 1685), kaupmees Hamburgist, bürgermeister 1666 *1654–, Heinrich Brüning (surn. 1684), kaupmees [[vabalinn Lübeck|Lübeck]]ist, [[Uulu mõis]]nik *1654–, Hieronymus Spengler (surn. 1657 katku) *1657–, Jürgen Meyer *1662–, Clause Peterss (surn 1702), bürgermeister 1685– *1662—1664, Heinrich Kohl (surn. 1693) *1665–, Josua Hüxter (surn. 1688) *1674–, Jonas Ficinus (surn. 1677), notar 1661, aastast *1674–, Friedrich Lawenstein (surn. 1704), bürgermeister 1694 *1681– , Johann Vick (surn. 1691) *1681–1685, Heinrich Müller Lübeckist (surn. 1685) *1684– , Heinrich Zimmermann (surn. 1690) *1686– , Christoph Hinrich Mohr (surn. 1699) *1690– , Johann Stäcker Lübeckist (surn. 1692) *1690– , Heinrich (von) Dehrendahl (Dehrenthal) Tallinnast *1691– , Samuel Christian Heno (surn. 1710), bürgermeister 1705 *1692– , Gottfried Seharno Jüterbockist (surn. 1705), [[Pärnu linnakool]]i [[rektor]] *1694– , Johann von Dohren Heide linnast [[Dithmarschen|Ditmarschen]]ist (surn. 1710 katku) *1701– , Iven Christoph Vick Altenburgist Alam-Saksist (surn. 1710 katku) *1701, Hinrich Peters (surn. 1701) *1705– , Jacob Gustav Frauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Hinrich Nagel Arensburgist *1705– , Hinrich Lauenstein (surn. 1710 katku) *1705– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgensist, politseibürgermeister 1711 (surn. 1716) *1710, Jürgen Bohnsack (surn. 1710 katku) * 1710– , Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister 1720–1739 (surn. 1740) *1710– , Jacob Peters (surn. 1711) *1710–1711, Petrus Timmermann (surn. 1725) * 1710– , Georg Heinrich Greiff Holstenist (surn. 1729) *1711– , Gabriel Lütkejohann, apteeker (surn. 1714) *1711– , Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister 1752–1754 (surn. 1761) *1714–1754, [[Martin Johann Heno]] (1685–1755), 1714–1754 [[Foogtikohus|foogtikoh]]tu esimees<ref>[https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1927/02/09/1 Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? ], Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927</ref> vt ka [[Henno tänav]] *1719–1723, Barthold Cahl (1683–1737)<ref>[[Erich Seuberlich]]. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[https://www.wikitree.com/wiki/Cahl-2]</ref> *1719–1748, Hinrich Wilhelm Raschau (surn. 1752) *1731– , Franz von Dohren (surn. 1740) *1731– , Hinrich Johann Lippe (surn. 1752) *1741– , Johann Bonsack, politseibürgermeister 1755 (surn. 1759) *1741–1752, Jacob von Dohren (surn. 1756), [[Vahenurme mõis]]nik, [[Voltveti mõis|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis]]a pandihärra :Vene valitsusajal *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *14/[[26. mai]] [[1845]] – 4/[[16. aprill]] [[1879]] [[Friedrich Rambach]] *1858–1861, [[Jacob Diedrich Ammende]] (1811–1898), raehärra, linnasekretär; *6/[[18. märts]] [[1866]] – 18/[[30. jaanuar]] [[1877]] [[Romanus Jacoby]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862) *17/[[29. märts]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Anton Conze]] *21. aprill/[[3. mai]] [[1868]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Oskar Brackmann]] *18/[[30. mai]] [[1869]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Nicolaus Michael Bremer]] *12/[[24. detsember]] [[1869]] – 1/13. aprill [[1883]] [[Reinhold Barlehn]] *16/[[28. detsember]] [[1869]] – 8/[[20. november]] [[1875]] [[Diedrich Nagel]] *18/[[30. mai]] [[1871]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] *9/[[21. mai]] [[1876]] – 9/[[21. september]] [[1881]] [[Alexander Linde]] *19/[[31. märts]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Friedrich Eberhard Rambach (Pärnu raehärra)|Friedrich Eberhard Rambach]] *13/[[25. mai]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]] *24. mai/[[5. juuni]] [[1883]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Justus Friedrich Specht]] (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869) === Sündikud ja sekretärid === *2/[[14. juuli]] [[1837]] – 16/[[28. aprill]] [[1871]] [[Christian Theodor von Schmid]] *16/28. aprill 1871 – 4/[[16. märts]] [[1879]] [[Oskar Brackmann]] *23. märts/[[4. aprill]] [[1879]] – 24. november/6. detsember 1889 [[Gustav Groot]] vt. ka ''[[:Kategooria:Pärnu rae liikmed|Kategooria:Pärnu rae liikmed]]'' == Pärnu raehoone == Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal. Uus [[Pärnu raekoda]] koosneb kahest osast: [[Uus tänav (Pärnu)|Uue tänav]]a äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linnavolikogu]] saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser [[Aleksander I]] käsul 24 100 kuldrubla eest [[Pärnu komandant|Pärnu komandandi]] majaks. Pärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle [[Pärnu raekoda|Pärnu raekojaks]], [[Foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel ([[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber [[Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts|Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina<ref>[https://web.archive.org/web/20210602212530/https://parnu.ee/index.php/parnu-tutvustus/parnu-raekoda Pärnu Raekoda], parnu.ee</ref>. {{vaata|Pärnu raekoda}} ==Vaata ka== *[[Pärnu linnapea]] *[[Pärnu foogtikohus|Pärnu]] [[foogtikohus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142, [[Pärnu Vanaaja Uurimise Selts]]i [[Aastaraamat]]. *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU I 1615-1797], J. G. KRÜGER, TARTU 1936 *Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/73962771-172b-4c0d-be38-625b58eb7077/content DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU II 1787-1889], J. G. KRÜGER, TARTU 1939 *Georg Koch. Das Bürgerbuch und die Bürgerschaft Pernau’s im XVII., XVIII. und XIX. Jahrhundert. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 6. Pernau 1911. *[[Olaf Esna]], [http://parnu.postimees.ee/74247/kui-parnu-sai-omale-linnapea Kui Pärnu sai omale linnapea], 27. jaanuar 2009 [[Kategooria:Pärnu raad| ]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] hjb6dmxdmta1bjakpo3xfg23z12xdm7 Viktor Tšernomõrdin 0 177567 6741835 6324920 2024-10-11T05:44:13Z 188.253.216.117 6741835 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Viktor Chernomyrdin-1.jpg|pisi|Viktor Tšernomõrdin (2002)]] '''Viktor Stepanovitš Tšernomõrdin''' ([[vene keel]]es Виктор Степанович Черномырдин; [[9. aprill]] [[1938]] [[Tšornõi Otrog]], [[Tškalovi oblast]] – [[3. november]] [[2010]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. Aastatel 1962–1966 õppis ta [[Kuibõševi Polütehniline Instituut|Kuibõševi Polütehnilises Instituudis]] (''КПтИ – Куйбышевский политехнический институт им. В. В. Куйбышева''). Viktor Tšernomõrdin alustas karjääri valitsusorganites [[1982]]. aastal [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]s gaasitööstuse ministri asetäitjana. 1983. aastal sai temast ühtlasi [[Tjumengazprom]]i juht. Aastatel 1985–1989 oli Tšernomõrdin Nõukogude Liidu gaasitööstuse minister. Aastatel 1989–1992 oli ta riikliku gaasikontserni [[Gazprom]] juhatuse esimees. 1992. aasta mais määrati Tšernomõrdin Venemaa valitsusjuhi asetäitjaks kütuse- ja energeetikakompleksi küsimustes. Aastatel [[1992]]–[[1998]], president [[Boriss Jeltsin]]i ajal, oli Tšernomõrdin Venemaa valitsusjuht (1992–1993 Venemaa Föderatsiooni Ministrite Nõukogu esimees, edasi Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimees). Ta vabastati ametist 1998. aasta märtsis. Pärast rahanduskriisi puhkemist Venemaal püüdis Boriss Jeltsin teda augustis peaministri ametisse tagasi tuua, kuid [[Riigiduuma]] ei kinnitanud presidendi otsust. [[1995]]. aastal moodustas ta poliitilise bloki [[Meie Kodu On Venemaa]], mis kogus parlamendivalimistel 10% häältest. [[1999]]. aastal tegutses Venemaa presidendi eriesindajana [[Jugoslaavia]] kriisi reguleerimisel. 1999–2001 [[Venemaa Riigiduuma]] liige [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi autonoomsest ringkonnast]]. 1999–2000 Gazpromi direktorite nõukogu esimees. [[2001]]–[[2009]] oli ta [[Venemaa Föderatsioon]]i suursaadik [[Ukraina]]s. Pärast suursaadiku ametikohalt vabastamist oli Tšernomõrdin [[Venemaa president|presidend]]i nõunik ja eriesindaja majanduskoostöö alal [[SRÜ]] riikidega. ==Isiklikku== Viktor Tšernomõrdin oli abielus ligi 50 aastat, abikaasa Valentina suri 2010. aasta märtsis. Neil oli kaks last. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat|Viktor Chernomyrdin}} *[http://jaanuspiirsalu.blogspot.com/2010/11/aforismimeister-tsernomordin.html "Aforismimeister Tšernomõrdin"] [[Jaanus Piirsalu]] blogi *Erik Rand. [http://www.epl.ee/artikkel/586562 "Mart Helme: Tšernomõrdin oli mõnus mees, kes suhtus Eestisse mõõdukalt"] EPL, 3. november 2010 *Priit Luts. [http://uudised.err.ee/index.php?06218654 "Suri Venemaa ekspeaminister Tšernomõrdin"] ERR, 3. november 2010 *[[Andrei Anissimov]]. [http://www.postimees.ee/?id=340798 Mees, kes rääkis, nagu mõtles] Postimees.ee, 12. november 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimees]] | aeg=[[1993]]–[[1998]] | järgnev=[[Sergei Kirijenko]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Tšernomõrdin, Viktor}} [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Venemaa suursaadikud]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2010]] n6tslg7ooghqpptp9evgyna1rackrn9 Bigbank 0 185163 6741630 6740908 2024-10-10T12:29:58Z Mairon.Pihor 198960 Täiendasin ettevõtte kodulehtede ja uudisartiklite pealt andmeid 6741630 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Bigbank AS | logo = Bigbank-dark@2x.png | asutamisaeg = [[1992]] | asutajad = | peakorter = Tallinn, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 | valdkonnad = pangandus | tooted = | teenused = | käive = | kasum = 40,8 mln eurot (2023)<ref name="koduleht">[https://www.bigbank.ee/ettevottest/ Panga koduleht]</ref> | töötajaid = | emafirma = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = [http://www.bigbank.ee Bigbanki koduleht] | märkused = }} [[Fail:Bigbanki hoone Tallinnas, Narva mnt 11.jpg|pisi|307x307px|Bigbanki hoone Tallinnas Narva mnt 11]] '''Bigbank AS''' on pank [[Eesti]]s, mis on kokku esindatud 9 riigis üle Euroopa: [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]] ning piiriüleseid teenuseid osutatakse [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Austria|Austrias]] ja [[Hollandi Vabariik|Hollandis]]. Bigbank asutati [[1992]]. aastal [[Tartu]]s ning see kuulub Eesti omanikele.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank |url=https://www.bigbank.ee/ |vaadatud=2024-10-08 |väljaanne=www.bigbank.ee |keel=et-EE}}</ref> Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu nii eraisikutele kui ettevõtetele. Bigbank pakub [[tarbimislaen]]e [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]], [[ärilaen]]e ja [[kodulaen]]u [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Aastate lõikes on panga tooteportfelli lisandunud ka kaks hoiusetoodet - tähtajaline hoius ja säästuhoius ning mitmes riigis pakutakse klientidele ka krediitkaarte ning järelmaksu võimalust.<ref name=":0" /> Ettevõtte [[omakapital]] kasvas 2024. aasta keskel 252,8 miljoni euroni ning kogu kontserni [[bilansimaht]] oli 2,6 miljardit eurot. 2024. aastal ületas Bigbanki töötajate arv 500 piiri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus võlakirjapakkumine. Bigbank soovib investoritelt kaasata kuni kaheksa miljonit eurot |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120327428/uus-volakirjapakkumine-bigbank-soovib-investoritelt-kaasata-kuni-kaheksa-miljonit-eurot |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> ==Ajaloost== * Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse [[Tartu]]s 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus. 1996. aastal asutati Lätis tütarettevõtte. * 1997. aastal muutis kinnisvara tagatisel laenu andev Liivimaa Lombard oma nime Balti Investeeringute Grupiks.<ref name="nimevahetus">[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks "Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks"] Postimees, 25. märts 1997</ref> Sel ajal olid ettevõtte omanikeks [[Parvel Pruunsild]] ja [[Vahur Voll]].<ref name="nimevahetus" /> Samal aastal võeti kasutusele ka kaubamärk BIG, mis oli lühend ärinimest. * 2004. aastal esitas BIG taotluse [[krediidiasutus]]e tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma [[võlakiri|võlakirjad]] [[Tallinna börs]]il. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Group |url=https://www.bigbank.eu/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> * 2006. aastal hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte [[bilansimaht]] ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.<ref name=":1" /> * Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi "BIgbank" all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad [[Stockholmi börs]]il. Läti tütarettevõte alustas koostööd [[Läti Post]]iga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.<ref name=":1" /> * Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd [[Eesti Post]]iga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.<ref name=":1" /> * 2009. aastal alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus [[Helsingi]]s. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist [[Austria]]s ja [[Holland]]is ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist [[Hispaania]]s ning 2012 [[Rootsi|Rootsis]] ning 2020 [[Bulgaaria|Bulgaarias]].<ref name=":1" /> * 2022. aastal alustas Bigbank Balti riikides allutatud võlakirjade avalikku pakkumist ja noteeriti [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti]] võlakirjade nimekirjas. Samal aastal toodi turule esimene krediitkaart.<ref name=":1" /> * 2023. aastal tõi pank Soomes, Eestis ja Leedus turule säästuhoiuse (tuntud ka kui kogumishoius) toote. Aasta jooksul kaasatakse lisakapitali erinevate võlakirjade emissioonide kaudu.<ref name=":1" /> 2023. aastal asus Bigbanki peaökonomisti ametikohale tuntud majandusteadlane [[Raul Eamets]], millega kuulutati ühtlasi välja ettevõtte tegevuse ja teenusevaliku laienemine igapäevapangandusse. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Uus amet: Raul Eamets sai Bigbankis juhtivale kohale |url=https://majandus.postimees.ee/7896320/uus-amet-raul-eamets-sai-bigbankis-juhtivale-kohale |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> * 2024. aastal kuulutas Bigbank lisakapitali kaasamiseks välja kaks allutatud võlakirjade avalikku pakkumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Investorile |url=https://investor.bigbank.eu/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=investor.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> ==Vaata ka== *[[BIGBANK Kuldliiga]] *[https://skduo.ee/bigbank-tartu/ Bigbank Tartu võrkpalliklubi] *[https://www.bigbank.ee/majandusakadeemia/ Bigbanki majandusakadeemia] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.bigbank.ee Koduleht] * [https://www.bigbank.eu/ Bigbank Group koduleht] * [https://investor.bigbank.eu/et Bigbank Investor koduleht] * [https://jobs.bigbank.eu/et Bigbank Jobs koduleht] [[Kategooria:Eesti pangad]] gsrsvjyd6r9yj995ahw758f36nar71z 6741632 6741630 2024-10-10T12:35:25Z Mairon.Pihor 198960 malli ettevõtte kohta 6741632 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Bigbank AS | logo = Bigbank-dark@2x.png | asutamisaeg = [[1992]] | asutajad = Parvel Pruunsild ja Vahur Voll | peakorter = Tallinn, Narva maantee 11 | valdkonnad = finantsteenuste osutamine, pangandus | kasum = 40,8 mln eurot (2023)<ref name="koduleht">[https://www.bigbank.ee/ettevottest/ Panga koduleht]</ref> | töötajaid = 500 (2024) | võrguleht = [http://www.bigbank.ee Bigbanki koduleht] | börsil = Balti börs | võtmeisikud = Martin Länts (juhatuse esimees), Raul Eamets (peaökonomist), Jonna Pechter (Eesti äriüksuse juht) }} [[Fail:Bigbanki hoone Tallinnas, Narva mnt 11.jpg|pisi|307x307px|Bigbanki hoone Tallinnas Narva mnt 11]] '''Bigbank AS''' on pank [[Eesti]]s, mis on kokku esindatud 9 riigis üle Euroopa: [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]] ning piiriüleseid teenuseid osutatakse [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Austria|Austrias]] ja [[Hollandi Vabariik|Hollandis]]. Bigbank asutati [[1992]]. aastal [[Tartu]]s ning see kuulub Eesti omanikele.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank |url=https://www.bigbank.ee/ |vaadatud=2024-10-08 |väljaanne=www.bigbank.ee |keel=et-EE}}</ref> Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu nii eraisikutele kui ettevõtetele. Bigbank pakub [[tarbimislaen]]e [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]], [[ärilaen]]e ja [[kodulaen]]u [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Aastate lõikes on panga tooteportfelli lisandunud ka kaks hoiusetoodet - tähtajaline hoius ja säästuhoius ning mitmes riigis pakutakse klientidele ka krediitkaarte ning järelmaksu võimalust.<ref name=":0" /> Ettevõtte [[omakapital]] kasvas 2024. aasta keskel 252,8 miljoni euroni ning kogu kontserni [[bilansimaht]] oli 2,6 miljardit eurot. 2024. aastal ületas Bigbanki töötajate arv 500 piiri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus võlakirjapakkumine. Bigbank soovib investoritelt kaasata kuni kaheksa miljonit eurot |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120327428/uus-volakirjapakkumine-bigbank-soovib-investoritelt-kaasata-kuni-kaheksa-miljonit-eurot |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> ==Ajaloost== * Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse [[Tartu]]s 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus. 1996. aastal asutati Lätis tütarettevõtte. * 1997. aastal muutis kinnisvara tagatisel laenu andev Liivimaa Lombard oma nime Balti Investeeringute Grupiks.<ref name="nimevahetus">[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks "Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks"] Postimees, 25. märts 1997</ref> Sel ajal olid ettevõtte omanikeks [[Parvel Pruunsild]] ja [[Vahur Voll]].<ref name="nimevahetus" /> Samal aastal võeti kasutusele ka kaubamärk BIG, mis oli lühend ärinimest. * 2004. aastal esitas BIG taotluse [[krediidiasutus]]e tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma [[võlakiri|võlakirjad]] [[Tallinna börs]]il. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Group |url=https://www.bigbank.eu/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> * 2006. aastal hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte [[bilansimaht]] ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.<ref name=":1" /> * Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi "BIgbank" all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad [[Stockholmi börs]]il. Läti tütarettevõte alustas koostööd [[Läti Post]]iga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.<ref name=":1" /> * Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd [[Eesti Post]]iga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.<ref name=":1" /> * 2009. aastal alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus [[Helsingi]]s. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist [[Austria]]s ja [[Holland]]is ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist [[Hispaania]]s ning 2012 [[Rootsi|Rootsis]] ning 2020 [[Bulgaaria|Bulgaarias]].<ref name=":1" /> * 2022. aastal alustas Bigbank Balti riikides allutatud võlakirjade avalikku pakkumist ja noteeriti [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti]] võlakirjade nimekirjas. Samal aastal toodi turule esimene krediitkaart.<ref name=":1" /> * 2023. aastal tõi pank Soomes, Eestis ja Leedus turule säästuhoiuse (tuntud ka kui kogumishoius) toote. Aasta jooksul kaasatakse lisakapitali erinevate võlakirjade emissioonide kaudu.<ref name=":1" /> 2023. aastal asus Bigbanki peaökonomisti ametikohale tuntud majandusteadlane [[Raul Eamets]], millega kuulutati ühtlasi välja ettevõtte tegevuse ja teenusevaliku laienemine igapäevapangandusse. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Uus amet: Raul Eamets sai Bigbankis juhtivale kohale |url=https://majandus.postimees.ee/7896320/uus-amet-raul-eamets-sai-bigbankis-juhtivale-kohale |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> * 2024. aastal kuulutas Bigbank lisakapitali kaasamiseks välja kaks allutatud võlakirjade avalikku pakkumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Investorile |url=https://investor.bigbank.eu/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=investor.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> ==Vaata ka== *[[BIGBANK Kuldliiga]] *[https://skduo.ee/bigbank-tartu/ Bigbank Tartu võrkpalliklubi] *[https://www.bigbank.ee/majandusakadeemia/ Bigbanki majandusakadeemia] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.bigbank.ee Koduleht] * [https://www.bigbank.eu/ Bigbank Group koduleht] * [https://investor.bigbank.eu/et Bigbank Investor koduleht] * [https://jobs.bigbank.eu/et Bigbank Jobs koduleht] [[Kategooria:Eesti pangad]] 72htlra7t6mtsed9yxstfubk2vbx5jl 6741636 6741632 2024-10-10T12:51:08Z Mairon.Pihor 198960 lisasin panus ühiskonda 6741636 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Bigbank AS | logo = Bigbank-dark@2x.png | asutamisaeg = [[1992]] | asutajad = Parvel Pruunsild ja Vahur Voll | peakorter = Tallinn, Narva maantee 11 | valdkonnad = finantsteenuste osutamine, pangandus | kasum = 40,8 mln eurot (2023)<ref name="koduleht">[https://www.bigbank.ee/ettevottest/ Panga koduleht]</ref> | töötajaid = 500 (2024) | võrguleht = [http://www.bigbank.ee Bigbanki koduleht] | börsil = Balti börs | võtmeisikud = Martin Länts (juhatuse esimees), Raul Eamets (peaökonomist), Jonna Pechter (Eesti äriüksuse juht) }} [[Fail:Bigbanki hoone Tallinnas, Narva mnt 11.jpg|pisi|307x307px|Bigbanki hoone Tallinnas Narva mnt 11]] '''Bigbank AS''' on pank [[Eesti]]s, mis on kokku esindatud 9 riigis üle Euroopa: [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]] ning piiriüleseid teenuseid osutatakse [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Austria|Austrias]] ja [[Hollandi Vabariik|Hollandis]]. Bigbank asutati [[1992]]. aastal [[Tartu]]s ning see kuulub Eesti omanikele.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank |url=https://www.bigbank.ee/ |vaadatud=2024-10-08 |väljaanne=www.bigbank.ee |keel=et-EE}}</ref> Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu nii eraisikutele kui ettevõtetele. Bigbank pakub [[tarbimislaen]]e [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]], [[ärilaen]]e ja [[kodulaen]]u [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Aastate lõikes on panga tooteportfelli lisandunud ka kaks hoiusetoodet - tähtajaline hoius ja säästuhoius ning mitmes riigis pakutakse klientidele ka krediitkaarte ning järelmaksu võimalust.<ref name=":0" /> Ettevõtte [[omakapital]] kasvas 2024. aasta keskel 252,8 miljoni euroni ning kogu kontserni [[bilansimaht]] oli 2,6 miljardit eurot. 2024. aastal ületas Bigbanki töötajate arv 500 piiri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus võlakirjapakkumine. Bigbank soovib investoritelt kaasata kuni kaheksa miljonit eurot |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120327428/uus-volakirjapakkumine-bigbank-soovib-investoritelt-kaasata-kuni-kaheksa-miljonit-eurot |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> ==Ajaloost== * Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse [[Tartu]]s 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus. 1996. aastal asutati Lätis tütarettevõtte. * 1997. aastal muutis kinnisvara tagatisel laenu andev Liivimaa Lombard oma nime Balti Investeeringute Grupiks.<ref name="nimevahetus">[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks "Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks"] Postimees, 25. märts 1997</ref> Sel ajal olid ettevõtte omanikeks [[Parvel Pruunsild]] ja [[Vahur Voll]].<ref name="nimevahetus" /> Samal aastal võeti kasutusele ka kaubamärk BIG, mis oli lühend ärinimest. * 2004. aastal esitas BIG taotluse [[krediidiasutus]]e tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma [[võlakiri|võlakirjad]] [[Tallinna börs]]il. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Group |url=https://www.bigbank.eu/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> * 2006. aastal hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte [[bilansimaht]] ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.<ref name=":1" /> * Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi "BIgbank" all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad [[Stockholmi börs]]il. Läti tütarettevõte alustas koostööd [[Läti Post]]iga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.<ref name=":1" /> * Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd [[Eesti Post]]iga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.<ref name=":1" /> * 2009. aastal alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus [[Helsingi]]s. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist [[Austria]]s ja [[Holland]]is ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist [[Hispaania]]s ning 2012 [[Rootsi|Rootsis]] ning 2020 [[Bulgaaria|Bulgaarias]].<ref name=":1" /> * 2022. aastal alustas Bigbank Balti riikides allutatud võlakirjade avalikku pakkumist ja noteeriti [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti]] võlakirjade nimekirjas. Samal aastal toodi turule esimene krediitkaart.<ref name=":1" /> * 2023. aastal tõi pank Soomes, Eestis ja Leedus turule säästuhoiuse (tuntud ka kui kogumishoius) toote. Aasta jooksul kaasatakse lisakapitali erinevate võlakirjade emissioonide kaudu.<ref name=":1" /> 2023. aastal asus Bigbanki peaökonomisti ametikohale tuntud majandusteadlane [[Raul Eamets]], millega kuulutati ühtlasi välja ettevõtte tegevuse ja teenusevaliku laienemine igapäevapangandusse. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Uus amet: Raul Eamets sai Bigbankis juhtivale kohale |url=https://majandus.postimees.ee/7896320/uus-amet-raul-eamets-sai-bigbankis-juhtivale-kohale |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> * 2024. aastal kuulutas Bigbank lisakapitali kaasamiseks välja kaks allutatud võlakirjade avalikku pakkumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bigbank Investorile |url=https://investor.bigbank.eu/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=investor.bigbank.eu |keel=en-EN}}</ref> == Panus ühiskonda == * [[Fail:Aasta Suurpere 2024.jpg|pisi|Aasta Suurpere 2024 koos Bigbank Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteriga]]Bigbank on koos [[Eesti Lasterikaste Liiduga]] alates 2005. aastast korraldanud Suurperepäeva, kus on alates 2010. aastast igal aastal valitud [[Aasta Suurpere]]. Suurperepäev on lasterikastele peredele tore võimalus tavapärasest erinevas keskkonnas lõbusalt koos aega veeta. Aasta Suurpere tiitel omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest igal aastal ühele Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.<ref name=":0" /> 2024. aasta Aasta Suurpere tiitli ja Bigbanki poolt välja pandud 10 000 euro suuruse stipendiumi pälvis viie lapsega perekond Saviir Nõo alevikust, Tartumaalt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karu |eesnimi=Sandra Eowyn |kuupäev=2024-05-20 |pealkiri=Selgus Aasta Suurpere 2024 |url=https://www.lasterikkad.ee/selgus-aasta-suurpere-2024/#:~:text=T%C3%A4navuse%20Aasta%20Suurpere%20tiitli%20ja,Saviir%20N%C3%B5o%20alevikust,%20Tartumaalt. |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Eesti Lasterikaste Perede Liit |keel=et}}</ref> * [[Fail:Võistkonna kapten Martti Juhkami, Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja SK Duo spordiklubi juht Hendrik Rikand.jpg|pisi|Bigbank Tartu kapten Martti Juhkami, Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja SK Duo spordiklubi juht Hendrik Rikand]]Alates 2012. aastast on Bigbank andnud oma panuse Eesti võrkpalli toetuseks. Spordiklubiga Duo sõlmitud kolmeaastase sponsorluslepinguga sai alguse tulemuslik koostöö, mille jooksul on Bigbank Tartu võistkonnad saavutanud mitmeid Eesti Meistriliiga ja Balti Liiga võite. <ref name=":0" /> 2024. aastal sõlmiti järgmiseks kolmeks aastaks Eesti spordi ajaloo suurim 762 500 euro ulatuses sponsorleping.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-17 |pealkiri=Tartu Bigbank sõlmis Eesti spordis vaat et enneolematu lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8097740/tartu-bigbank-solmis-eesti-spordis-vaat-et-enneolematu-lepingu |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[BIGBANK Kuldliiga]] *[https://skduo.ee/bigbank-tartu/ Bigbank Tartu võrkpalliklubi] *[https://www.bigbank.ee/majandusakadeemia/ Bigbanki majandusakadeemia] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.bigbank.ee Koduleht] * [https://www.bigbank.eu/ Bigbank Group koduleht] * [https://investor.bigbank.eu/et Bigbank Investor koduleht] * [https://jobs.bigbank.eu/et Bigbank Jobs koduleht] [[Kategooria:Eesti pangad]] 3nbnmqgu4w6lvhwg5jc700sa9rpp4ln Arutelu:Bigbank 1 185216 6741815 4693311 2024-10-10T21:44:38Z Kruusamägi 1530 6741815 wikitext text/x-wiki Tekst pärineb BIGBANKi koduleheküljelt, mille kasutamiseks on olemas luba http://www.bigbank.ee/ee/bigbank/ajaloost. -------------- Äriregistri teabesüsteemis pole ettevõtte nimi läbiva suurtähega, vaid on kujul Bigbank AS. Lisaks on seal märkus, et kehtetud ärinimed on BIGBANK AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS Balti Investeeringute Grupp; Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupp ja aktsiaselts LIIVIMAA LOMBARD. Kuriuss 13. juuli 2017, kell 15:26 (EEST) ---- {{Ping|Mairon.Pihor}} link ettevõtte kodulehele ei ole viide. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 00:44 (EEST) j8n1bqir2q70pm3uj0xnclrqq7chkn0 6741848 6741815 2024-10-11T06:42:37Z Minnekon 64742 Vastus 6741848 wikitext text/x-wiki Tekst pärineb BIGBANKi koduleheküljelt, mille kasutamiseks on olemas luba http://www.bigbank.ee/ee/bigbank/ajaloost. -------------- Äriregistri teabesüsteemis pole ettevõtte nimi läbiva suurtähega, vaid on kujul Bigbank AS. Lisaks on seal märkus, et kehtetud ärinimed on BIGBANK AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS Balti Investeeringute Grupp; Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupp ja aktsiaselts LIIVIMAA LOMBARD. Kuriuss 13. juuli 2017, kell 15:26 (EEST) ---- {{Ping|Mairon.Pihor}} link ettevõtte kodulehele ei ole viide. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 00:44 (EEST) :No ta on viide, aga ebakorrektne viide, kui viidatud lehel pole seda infot, mida ta siin kinnitama on pandud. Artikli üldisem probleem on, et see toetub suuresti mitteneutraalsetele allikatele (ettevõtte enda väidetele iseenda kohta) ja on kohati reklaamihõnguline. Peaks sõltumatuid allikaid juurde otsima. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 09:42 (EEST) pmc730h62b97c4mp043an4mm0d80vea Inglismaa kuningriik 0 190057 6741917 6666268 2024-10-11T10:16:16Z Kesamaa 94745 6741917 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infobox Endine riik |nimi = Inglismaa kuningriik |omakeelne-nimi = Kingdom of England |lipp = Flag of England.svg |lipp-tekst = [[Inglismaa lipp|Inglismaa kuningriigi lipp]] |vapp = Royal Coat of Arms of England (1399-1603).svg |vapp-tekst = [[Inglismaa kuningriigi vapp]] |asendikaart = Kingdom of England.png |algusaasta = 927 |lõppaasta = 1707 |pealinn = [[Winchester]] (kuni 1066)<br>[[Westminster]] (alates 1066) |riigipea = Riigipea |riigipea-nimi = [[Inglismaa kuningas]] |religioon = kuni 1533. aastani [[katoliiklus]], hiljem [[Anglikaani kirik|anglikaani]] |rahaühik = |deviis = [[Dieu et mon droit]] ([[prantsuse keel|prantsuse]]) }} '''Inglise kuningriik''' oli riik [[Euroopa]]s [[Suurbritannia saar]]e lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas [[Inglismaa]] ja [[13. sajand]]ist ka [[Wales]]i, lisaks mitmeid ümbritsevaid saari. == Ajalugu == [[Pilt:England 878.svg|pisi|150px|Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium]] Inglise kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil [[Inglismaa kuningas|Inglise kuningas]] [[Athelstan]] viis lõpule väikeste [[anglosaksid|anglosaksi]] kuningriikide ühendamise. === Taani vallutus === Inglise kuningas [[Ethelred II]] valitsusajal (978–1013 ja 1014–1016), [[991]]. aastal alustasid [[taanlased]] taas konflikti inglastega, püüdes kogu Inglismaad (lisaks [[Danelaw]]' alale, mis juba nende käes oli), enda kontrolli alla saada. Eriti tõsiseks läksid asjad siis, kui Taanis sai võimule [[Svend Harkhabe]], kes hakkas isiklikult Inglismaa trooni taotlema. Lisaks temale rüüstasid Inglismaad ka Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] ja väejuht [[Thorkell Pikk]]. Püüdes taanlaste ohust lahti saada, korraldas Ethelred 1002. aastal Põhja-Inglismaal [[Danelaw|Danelaw']] aladel elavate taanlaste [[massimõrv]]a (milles hukkus ka Svend Harkhabeme õde), ent sellestki polnud kasu. Taanlaste retked jätkusid ning 1013. aastal Svend Harkhabeme ja tema poja [[Knud Suur|Knudi]] invasiooni järel Inglismaale varises inglaste kaitse täielikult kokku. Ethelred pages [[Normandia hertsogiriik|Normandiasse]] eksiili ning Taani ja Norra kuningas [[Svend Harkhabe]] kuulutati Inglismaa kuningaks (1013–1014). Kuid viimane suri juba järgmise aasta alguses ning tema nooruke poeg [[Knud Suur|Knud]] ei suutnud Inglismaad oma kontrolli all hoida. [[Pilt:Cnut lands.svg|pisi|[[Knud Suur]]e [[Põhjameri|Põhjamere]] impeerium, ca 1030]] Nii sai Ethelred trooni tagasi, kuid juba 1015. aastal tungis Knud uuesti, venna Taani kuninga [[Harald II (Taani)|Harald II]] antud vägedega Inglismaale ning järgmisel aastal, kui Ethelred suri, oli suur osa Inglismaast juba tema kontrolli all. Inglaste võitlust Lõuna-Inglismaal jätkas veel Ethelredi poeg [[Edmund Raudkülg|Edmund II]]. Edmund II sai sõjas taanlastelt mitu korda lüüa, ta suutis end siiski kindlustada [[Wessex]]is ning [[London]]i piiramisrõngast vabastada. Ent 18. oktoobril kaotas Edmund otsustavalt [[Assanduni lahing]]us. Seejärel sõlmisid Knud ja Edmund rahu, millega Edmundile jäi Wessex, Taani ja Norra kuningas [[Knud Suur]]ele aga kõik alad [[Thames]]i jõest põhja pool. Samuti lepiti kokku, et ühe valitseja surma korral pärib teine kõik tema valdused. Edmund II suri juba poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1016. Knud Suur, kes oli pärast venna Harald II surma ka Taani (1018–1035) ja Norra kuningas (1028–1035), abiellus Ethelred II lese ja [[Normandia hertsog]]i õe Emmaga ning oli aastatel 1016–1035 Inglismaa kuningas. Emma ja kuningas Knud Suure abielust sündinud [[Hardeknud|Knud III]], Inglismaa kuningas (1040–1042) nimetas oma poolvenna (kuningas [[Ethelred II]] ja Emma poja) Edward Usutunnistaja enda troonipärijaks ning nõnda sai Edward 1042. aastal Inglismaa kuningaks. Pärast [[Inglismaa]] lastetu kuninga (1042–1066) [[Edward Usutunnistaja]] surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: Normandia hertsog [[William Vallutaja|William]], [[Wessex]]i hertsog [[Harold Godwinson]] ja Norra kuningas [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada. 1066. aasta jaanuaris kroonis peapiiskop Aldred, Earl Godwine poja Harold Godwinsoni [[Harold II]] nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 [[Stamford Bridge'i lahing]]u, milles ta vägi sai lüüa ja ta ise hukkus. === Normannide vallutus === [[Pilt:WtC (Converted).jpg|pisi|vasakul|William Vallutaja valitsetud Inglismaa kuningriik]] [[Pilt:Bayeux Tapestry WillelmDux.jpg|pisi|[[Bayeux vaip]] kujutab [[Hastingsi lahing]]ut ja sündmusi, mis selleni viisid]] {{Vaata|Normanni vallutus Inglismaal}} Normandia hertsog [[William Vallutaja|Williami]] nõue kuningatroonile tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli viimase lastetu kuninga [[Edward Usutunnistaja]] ema ja kuningas (1014–1016) [[Ethelred II]] teine abikaasa. William maabus Inglismaale ja 1066. aastal võitis Haroldit [[Hastingsi lahing]]us, milles Harold II hukkus. Haroldi sõjavägi oli eelnevalt kandnud suuri kaotusi [[Stamford Bridge'i lahing]]us, Norra kuninga [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada vägedega. Tõusnud Inglismaa troonile (1066–1087), oli [[Normandia hertsog]] osa Inglise kuninga tiitlist, kuigi 1204. aastal vallutas [[Philippe II]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia]]. 1071. aasta alguseks oli William kindlustanud enda võimu suuremal osal Inglismaast, ehkki mässud ja vastupanu jätkusid ligikaudu 1088. aastani. Aastatel 1093–1109 tegutses [[Canterbury]] peapiiskopina [[Canterbury Anselm]], kes on tuntud eelkõige oma [[Ontoloogiline jumalatõestus|ontoloogilise argumendi]] poolest Jumala olemasolu tõestuseks. [[Pilt:Public Schools Historical Atlas - England France Henry I.jpg|pisi|vasakul|Henry I valitsetud Inglismaa ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] alad Prantsusmaal]] William Vallutaja noorim poeg, [[Henry I]] sai Inglismaa kuningaks (1100–1135) pärast oma vanema venna [[William II]] surma, kuulutades end kuningaks (2. augustil 1100) enne vanemat venda [[Robert Curthose]]t. Normandia hertsog Robert Curthose tungis [[Normandia hertsogkond|Normandiast]] [[Inglismaa]]le, kuid järgnenud võimuvõitluses kaotas ta Henry I-le. Henry I valitsusajal arenes riigivalitsemine ja samuti kindlustas ta ka Inglismaa kuningriigi põhjapiiri, abielludes Šotimaa kuninga [[Edgar (Šotimaa kuningas)|Edgari]] õe Edithiga. Henry I ainus poeg ja pärija William hukkus 1120. aastal laevaõnnetuses ning ainus seaduslik pärijanna oli Henry I surma järel (1135) Williami tütar [[Keisrinna Matilda|Matilda]], kes oli abielus (1114) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma Keisririigi]] keisri (1106–1125) [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]]-ga. Võimalus, et trooni pärib mittemeessoost pärija, võimaldas võimu haarata Matilda tädipojal, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna [[Adela (Blois' krahvinna)|Adela]] pojal [[Stephen]]il. [[Pilt:Henry II, Plantagenet Empire.png|pisi|Kuningas (1154–1189) [[Henry II]] valdused [[Inglismaa|Inglis]]- ja [[Iirimaa]]l ning [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaal]], sh [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Normandia hertsogkond]], [[Akvitaania hertsogkond]], [[Toulouse'i krahvkond]], [[Anjou krahvkond]]]] === Plantageneti dünastia === [[Pilt:Frankrike och england 1180.jpg|pisi|[[Prantsusmaa kuningriik]] ja Inglismaa 1180. aastal]] [[Pilt:HenryII-Cassell.jpg|pisi|vasakul|püsti|Inglismaa kuningas (1154–1189) [[Henry II]]]] [[Anjou dünastia]]st [[Geoffroy V]] abiellus 1128. aastal, [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathildega]] ([[William Vallutaja]] lapselapsega), millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'i dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II]] Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni. Plantagenet [[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu. 1154–1485 valitses Inglismaad viisteist [[Plantageneti dünastia|Plantageneti]] monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal. Henry II valitsusajal muutus Inglismaa [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli lisaks [[Inglismaa]]le ka peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d: [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Normandia hertsogkond]], [[Akvitaania hertsogkond]], [[Toulouse'i krahvkond]], [[Anjou krahvkond]]. Inglasest Rooma paavst [[Hadrianus IV]] avaldas 1155 [[bulla]] "[[Laudabiliter]]", millega andis [[Iirimaa]] Henry II jurisdiktsiooni alla. 1166. aastal pöördus [[Iirimaa]]l võimuvõitluses kaotanud [[Dermot MacMurrough]] abi saamiseks [[Henry II]] poole, millega algas järkjärguline Inglise invasioon Iirimaale. ==== Richard I Lõvisüda ==== [[Pilt:Richard coeurdelion g.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1189–1199) [[Richard I]] Lõvisüda]] Inglismaa kuningas (1189–1199) [[Richard I]] osales [[Kolmas ristisõda|Kolmandas ristisõjas]] (1189–1192), katses tagasi vallutada [[püha maa]]d [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultani [[Saladin]]i käest koos Prantsusmaa kuningas [[Philippe II]], Saksa-Rooma riigi keiser [[Friedrich I Barbarossa]]ga. Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel püha maa külastamine. Oma teel koju läbi [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Austria hertsogkond|Austria hertsogkonna]], Richard I rööviti [[Leopold V (Austria)|Leopold V]] poolt [[Viin]]i lähedal 1192. aasta detsembris ja anti üle Saksa-Rooma keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]]-le. Richard I vangistati ning vabastati 1194. aastal, alles pärast tohutu lunaraha maksmist. ==== John Maata ==== Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon. Prantsusmaa kuninga [[Philippe II]] valitsusajal (1180–1223) õnnestus tal [[John Maata]] valitsusajal pärast [[Bouvinesi lahing]]u võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]], piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril. ==== Šotimaa vallutamine ==== 1296. aastal anastas Inglise kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas asuva [[Šotimaa]] võites neid [[Dunbari lahing]]us, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us Inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja 1307. aastal Loudun Hillis ja 1314. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglise kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. 1316. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend [[Edward Bruce]]. 13. sajandil ühendati Inglismaa kuningriigiga [[Wales]]. === Saja-aastane sõda (1337–1453) === [[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1327–1377) [[Edward III]]]] {{Vaata|Saja-aastane sõda}} Aastatel 1337–1453 [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsuse kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli pärast [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charlesi õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar. Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi välja õpetatud vibukütid, anda 1346. aasta [[Crècy lahing|Crècy]] ja 1356. aasta [[Poitiers` lahing|Poitiers' lahingus]] hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsuse kuningas (1350–1364) [[Jean II Hea]], kes elas vangistuses kuni elu lõpuni. Sõjategevust pidurdasid 1348 Euroopasse jõudnud suur katkulaine (nn must surm, mis sõltuvalt piirkonnast viis hauda 30–60% elanikkonnast) ning talupoegade ülestõusud Inglismaal ([[Wat Tyleri ülestõus]] 1381) ja Prantsusmaal (nn [[žakerii]] 1358). Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid, kuid sõja esimese etapi lõpuks õnnestus prantslastel uuesti suurem osa kaotatud aladest tagasi võita. [[Pilt:Hundred years war france england 1435.jpg|pisi|vasakul|Prantsuse kuninga ja Inglismaa kontrolli all olnud alad 1435. aastal]] 1415. aasta [[Agincourti lahing]]us õnnestus peamiselt pikkvibudega varustatud inglastel taas hävitavalt purustada prantsuse rüütlivägi. [[Henry V]] sundis 1420. aastal [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] Charles VI-t sõlmima [[Troyes' leping]]ut, et tolle surma järel saab temast [[Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia|kogu Inglise ja Prantsusmaa monarh]]. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõned nädalad enne Charles VI-t. Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420–1435 sai seni Prantsuse kuningale allunud [[Burgundia hertsogkond]], kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja [[Madalmaad]]es. Inglased vallutasid Pariisi ning asusid piirama [[Orléans]]i. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. [[Jeanne d'Arc]] juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. 1429 krooniti [[Charles VII]] [[Reims]]is Prantsusmaa kuningaks. 1430. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena [[Burgundia hertsogkond|burgundlaste]] kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451. aastal vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani inglaste valdusse. [[Pilt:King_Richard_III.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1483–1485) [[Richard III]]]] === Rooside sõda === {{Vaata|Rooside sõda}} Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]] (1399–1413 [[Henry IV]], 1413–1422 [[Henry V]], 1422–1461 ja 1470–1471 [[Henry VI]]), kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga (1461–1470 ja 1471–1483 [[Edward IV]], 1483 [[Edward V]], 1483–1485 [[Richard III]]) kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485. Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]]. [[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] 1537. aasta paiku]] [[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|vasakul|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla ([[Kastiilia]]), punase ([[Aragóni kuningriik|Aragón]]) ja tumekollasega ([[Burgundia krahvkond|Burgundia]]) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega ([[Austria]]) [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] valdused]] [[Pilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|pisi|vasakul|Inglismaa kuningriigi ja Suurbritannia saare alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest "Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura"]] ==== Henry VII ==== Inglismaa kuningriigi kuningas Henry VII oli [[Tudorid|Tudori dünastia]] asutaja, kes sai kuningaks pärast [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningalt]] saadud toetusrahaga varustatud [[invasioon]]iväega 1485. aastal Inglismaale tungimist ja Richard III löömist [[Bosworhti lahing]]us. Ta suutis oma võimu stabiliseerida ja tagada [[Tudorite dünastia]] võimu järgmiseks 118 aastaks, abielludes [[Edward IV]] tütre [[Yorki Elizabeth]]iga. ==== Henry VIII ==== Inglismaa ja Iirimaa kuningas [[Henry VIII]] oli rahvusvahelistes suhetes tihti kaalukeeleks [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa]] kuninga [[François I]] ja [[Habsburgid]]e dünastiast Saksa-Rooma riigi valitseja [[Karl V]] vahel, kellest kumbki püüdis Mandri-Euroopas oma mõjuvõimu kehtestada. Algul toetas Henry Karli, siis läks François poole üle (Prantsuse kuningas aitas tal üle saada ka [[reformatsioon]]iga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal. ==== Reformatsioon ==== Inglismaa kuningas [[Henry VIII]] (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks. === Elizabeth I === {{vaata|Elizabethi ajastu}} [[Pilt:Elizabeth1England.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuninganna (1558–1603) [[Elizabeth I]]]] [[Fail:Atlas Cosmographicae (Mercator) 047 (cropped).jpg|pisi|Iirimaa, Inglismaa kuningriik, [[Šotimaa kuningriik]], Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest "Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura"]] Elizabeth I ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks ning kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]]. Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam, välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine 1588. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini. Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on [[William Shakespeare]] ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]]. === Inglise-Hispaania sõjad === Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] Inglismaa kuningriik sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)]], mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vahelises vastasseisus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] 1588. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu. Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasest sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]]. === Inglise-Šoti personaalunioon === 1603 suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all Šotimaa kuningas [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid 1603. aastal [[personaalunioon]]i, mida kuningas hakkas nimetama [[Suurbritannia]]ks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Šotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles 1707. aastal. ==== James I ==== [[James I (Inglismaa)|James I]] valitsusaja (1603–1625) esimene periood kuni kantsler [[Robert Cecil, 1. Salisbury krahv|Robert Cecili]] surmani aastal 1611 oli küllaltki edukas, sest viimane oli osav ja edukas riigimees, kes suutis ka teiste favoriitide mõju kuningale minimeerida. Tema ajal allutati [[Iirimaa]] kindlamalt keskvõimule, sundides sealseid mässulisi krahve põgenema ning rajades sinna protestantide asundusi, samuti algas Inglismaa asunduste rajamine Uues Maailmas. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)|Jamestowni]] – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]). Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel 1642–1651. === Inglise kodusõda === {{Vaata|Inglise kodusõda}} 1641. aastal algas [[Inglise kodusõda]], mis viis [[Charles I]] kukutamise ja kuningriigi kaotamiseni 1649. aastal. Inglise kodusõda võib jagada kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (1642–1646) ja teine (1647/1648–1649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (1649–1651/1652) [[Charles II]] toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (1641–1652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Šotimaal ([[Esimene piiskoppide sõda]] 1639, [[Teine piiskoppide sõda]] 1640, šotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 1642–1646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 1650–1652). === Hollandi-Inglise sõjad === Ulatusliku ja piiranguteta kaubanduse arendamiseks propageeris Holland piiranguteta meresõiduõigust ''Mare Liberum'' ([[Hugo Grotius]], 1609), [[Inglise kuningriik]] aga, olles saavutanud ülemvõimu [[Atlandi ookean]]il, deklareeris, et kõik veed, mis asuvad Inglismaa ja vastasasuva ranniku vahel on Inglise laevastikule "Inglise lipule kuulsuse toomiseks kõigi teiste laevade üle" <ref>C.R. Boxer, [http://www.historytoday.com/cr-boxer/public-opinion-and-second-anglo-dutch-war-1664-1667#sthash.iPxekzCb.dpuf Public Opinion and the Second Anglo-Dutch War, 1664-1667], History Today Volume 16 Issue 9 September 1966</ref> ([[John Selden]], ''Mare Clausum Seu Dominum Maris'' 1635). Lisaks riiklikule vastuseisule toetasid sõjategevust ka konkureerivad [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] ja {{kas|[[Inglise Lääne-India Kompanii]]d}}. Põhimõtteline vastasseis viis korduvate sõdadeni protestantlike Hollandi ja Inglise kuningriigi vahel. [[Pilt:Cooper, Oliver Cromwell.jpg|pisi|[[Lordprotektor]] (1653–1658) [[Oliver Cromwell]]]] === Inglise Vabariik === {{Vaata|Inglise Vabariik}} Pärast [[Inglise kodusõda]] ja Inglismaa kuninga [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] 19. mail 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659 valitses isiklikult ja otseselt lordprotektor [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]]. Monarhia taastati 1660. aastal ([[inglise restauratsioon]]). === Kuulus revolutsioon === {{Vaata|Kuulus revolutsioon}} 1688. aastal toimunud revolutsioon oli parlamentlik [[riigipööre]], mille tulemusena tõugati troonilt viimane [[Stuartid|stuartite]] soost kuningas, [[Katoliiklus|katoliiklane]] [[James II (Inglismaa)|James II]] (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks [[Holland]]i päritoluga [[Protestantlus|protestantliku]] valitsejapaari, [[William III]] (Oranje Willem) ja James II tütre [[Mary II]] kätte. === Inglismaa ja Šotimaa Ühendkuningriik === 1707. aasta [[Act of Union]]iga ühendati [[Šotimaa kuningriik]] ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]), [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]] (1707–1801). == Vaata ka == * [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend]] * [[Inglismaa]] * [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] (1801–1922) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik| ]] 2l7gws09x0rlgs3j8nvuhgbsceg6utf Vello Mäss 0 193039 6741736 6717564 2024-10-10T18:56:49Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6741736 wikitext text/x-wiki '''Vello Mäss''' ([[26. oktoober]] [[1940]] [[Tartu]] – [[16. juuni]] [[2024]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[Allveearheoloogia|allveearheoloog]]. Ta oli [[Eesti Meremuuseum]]i [[merearheoloogia]] [[teadur]] ja uurimislaeva [[Mare (laev)|Mare]] [[Laeva kapten|kapten]]. ==Eluloost== Vello Mäss kasvas üles [[Rannamõisa]]s [[õpetaja]]te perekonnas. [[Jacques-Yves Cousteau]] allveefilmidest inspireerituna meisterdas Vello noorpõlves koos sõbraga ise allveevarustuse, mida koos katsetati. Juba 30 minuti pärast arreteeriti nad [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Vene piirivalve]] poolt, süüdistatuna [[Rootsi]] põgenemise katses. Neil tuli kinnitada koos vanematega võimudele allkirjadega, et rohkem nad enam allveeasjandusega ei tegele. Aastatel 1958–1962 õppis Mäss [[Tallinna Kalanduse Tehnikum]]is laevajuhtimise erialal. Seejärel töötas ta [[Tüürimees|tüürimehena]] [[külmutuslaev]]adel, [[Laeva kapten|kaptenina]] [[Läänemeri|Läänemerel]] [[kalatraaler]]itel ja lõpuks [[Kirovi kalurikolhoos]]i laevastiku [[peakapten]]ina. 1978. aastal asus ta tööle Meremuuseumis, kus asus kohe propageerima ja eest vedama allveearheoloogilisi töid koostöös mereajaloolase [[Bruno Pao]]ga ja [[arheoloog]] [[Vello Lõugas]]ega. [[1980]] asutati Meremuuseumi juurde allveearheoloogia klubi [[Viikar]]. [[1982]]. aastal hangiti muuseumile Pärnust vana kalatraaler [[uurimislaev]]aks, mille nimeks sai Mare ja kapteniks Vello Mäss. [[1988]]. aastal sai Vello Mäss Meremuuseumi allveearheoloogia osakonna juhatajaks. ==Tunnustus== *1997 – [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass *1997 – Kaitseliidu Tallinna Sadama malevkonna teenetemärk *2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] *2005 – Soome Mereväes teeninud Eestlaste Gildi juhatuse hõbeankru mälestusmärk *2010 – Helsingi laevastikugildi mälestusrist. ==Teoseid== *Uppunud laevu otsimas. [[Tallinn]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1984 *Muistsed laevad, iidsed paadid. Tallinn, [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1996 *Dokumentaalfilm "Tsaari sõjalaev"". Tallinn, [[Eesti Telefilm]], 1997, ([[Indrek Kangur]], Vello Mäss, [[Endel Sõerde]]; Eesti Meremuuseum) *Dokumentaalfilm "Tema Majesteedi sõjalaev. His Majesty's warship". Tallinn, [[F-Seitse]], 2001, ([[Indrek Kangur]], Vello Mäss, [[Rein Helme]]; Eesti Meremuuseum) *Laev kui sümbol. Ship as Symbol. Tallinn, [[Ilo]], 2005, ISBN 9985577310 *Laevahukulood. Tallinn, Ilo, 2006, ISBN 9789985578186 *Vana tuletorni jutud. Laevad, mehed ja meri. Tales of an Old Lighthouse. Ships, Men and Sea. Tallinn, Ilo, 2009, ISBN 9789949170715 *Lippude lehvides mere põhja. Tallinn, Ilo, 2010, ISBN 9789949171866 *Nimekaid laevu ja meremehi. Famous Ships and Seamen. Tallinn, 2013, ISBN 9789949172962 *Mere meelevallast. Eesti merearheoloogiast aastail 1978-2013. Tallinn, 2015 ===Publikatsioonid=== *Metsalinnud merel. [[Eesti Loodus]] *The main problems in the development of Estonian underwater archaeology. Strasbourg, 1994, [[ISSN]] 0257-8727, 47, lk. 29-34 *Den estländska båten - vad är det? = Eesti paat - mis see on? /Människor och båtar i Norden/ (sarjast Sjöhistorisk årsbok, 0349-019X ; 1998/1999), Stockholm, Sjöhistoriska museet, 1998 *[http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/03/merekindlus.html Merekindlus Tallinna lahe põhjas]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 1999, nr 3, lk. 16-19 *[http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l7.html Veealused kolossid Paldiski ja Käsmu lahes]. Horisont 2000, nr 1, lk. 30-32 *Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal. Horisont 2000, nr 6, lk. 46-50 *Wasa huku vähemtuntud tagamaad. Tehnikamaailm 2001, nr 11, lk. 80-81 *Mereõnnistus, mis Kolga lahes õnnetuseks pöördus. Horisont 2002, nr 4, lk. 36-39 *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel123_95.html Nooblimeeste laev Kolga lahe põhjas]. Horisont 2003, nr 4, lk. 33-35 *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel136_126.html Kuidas läks Russalka otsing? Vastab Eesti Meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss]. Horisont 2003, nr 5, lk. 8-10 *Russalka: ühe ilusa legendi lõpp. Tehnikamaailm 2003, nr 10, lk. 146-150 *Велло Мясс. Раскрытая тайна: найдено место гибели броненосца "Русалка". /Техника мира/ 2003/2004 зима, c. 52-54, 56 *[http://tv.postimees.ee/271006/esileht/arvamus/225268.php Arvamus: Emotsioonid Estonia ülestõstmisel], [[Postimees]], 26. oktoober 2006 *[http://www.horisont.ee/node/163 Prohvet Joona Tallinna Vanasadamas]. Horisont 2007, nr 4 *[http://www.horisont.ee/taxonomy/term/149 Lippude lehvides mere põhja]. Horisont 2009-2010 **[http://www.horisont.ee/node/849 Lippude lehvides mere põhja: Vironia otsingul]. Horisont 2009, nr 1 **[http://www.horisont.ee/node/1017 Lippude lehvides mere põhja: Vironia otsingu teine vaatus]. Horisont 2009, nr 2 **[http://www.horisont.ee/node/1100 Lippude lehvides mere põhja: reisiaurik Vironia ja lätlaste jäämurdja leitud]. Horisont 2009, nr 3 **[http://www.horisont.ee/node/1147 Lippude lehvides mere põhja: allveelaeva C 32 viimane lahinguretk]. Horisont 2009, nr 4, lk. 22-23 **[http://www.horisont.ee/node/1204 Lippude lehvides mere põhja: Uppunud allveelaev Tallinn-Helsingi laevateel]. Horisont 2009, nr 5, lk. 32-32 **[http://www.horisont.ee/node/1265 Lippude lehvides mere põhja: hundijaht meresügavuses]. Horisont 2009, nr 6, lk. 36-37 **[http://www.horisont.ee/node/1309 Lippude lehvides mere põhja: soomuslaev Ilmarinen - soomlaste rahvuslik uhkus]. Horisont 2010, nr 1 **[http://www.horisont.ee/node/1357 Lippude lehvides mere põhja. Briti allveelaev Hiiumaa lähivetes]. Horisont 2010, nr 2 **[http://www.horisont.ee/node/1412 Lippude lehvides mere põhja. Paraadilaevad sõjatules]. Horisont 2010, nr 3 **[http://www.horisont.ee/node/1459 Lippude lehvides mere põhja. Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel]. Horisont 2010, nr 4 **[http://www.horisont.ee/node/1495 Leedu Vabariigi esimene sõjalaev]. Horisont 2010, nr 5 **[http://www.horisont.ee/node/1541 Lippude lehvides mere põhja: Kalevi otsingu esimene vaatus]. Horisont 2010, nr 6 *Salme laevaleiu teaduslikust, kultuurilisest ja tunnetuslikust aspektist. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2009. Tallinn, 2009, lk. 146-150 ==Isiklikku== Tema [[lell]] oli kunstnik [[Eduard Mässo]] ja lelle pojapoeg on [[Edward Masso]].<ref>[http://www.err.ee/616254/vello-mass-uudis-edward-massost-loob-meie-pere-jalust Vello Mäss: uudis Edward Massost lööb meie pere jalust], ERR, 2. september 2017</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Toomas Jüriado]]. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2289_2270.html Linnulaulusõbrast ja kalalaevakaptenist allveeuurijaks], [[Eesti Loodus]] 3/2008 *Емелин, Алексей Юрьевич ([[Aleksei Jemelin]]): ''Велло Мясс: человек, нашедший «Русалку»''., КОРТИК (''[[Kortik]]'') 7/2008, lk.51-66 *[[Juhani Püttsepp]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/AE783704CD038694C2256D720062AFF1 Läänemere Sherlock Holmes], [[Eesti Ekspress]] 30. juuli 2003 *[[Ain Alvela]]. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2332/new_eri_artiklid_233202 Läänemere põhjas vedeleb terve arsenal]. [[Äripäev]] 12. veebruar 2003 *[[Anneli Ammas]]. [http://www.epl.ee/artikkel/360057 Matsalu lahe mudas lebab 700-aastane laev], [[Eesti Päevaleht]], 25. oktoober 2006 *[[Oliver Rand]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27311 Salme muinaslaev osutus Eesti vanimaks laevaleiuks], [[Meie Maa]], 8. detsember 2008 *[[Tormi Soorsk]]. [http://www.tehnikamaailm.ee/est/other/2006/07/?headerID=498 Merepõhja saladused], juuli 2006, Tehnikamaailm *[[Kirsti Vainküla]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/laevaarheoloog-vello-mass-laks-ametnikega-vraki-parast-tulli-ja-kaalub-ametist-lahkumist?id=79842980 Laeva­arheoloog Vello Mäss läks ametnikega vraki pärast tülli ja kaalub ametist lahkumist] Eesti Ekspress, 18. oktoober 2017 *22. juuni 2024, [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/174122 Meretund], [[Kuku raadio]] {{DEFAULTSORT:Mäss, Vello}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2024]] lq1ascl5tfbu44ji4ljdghlewrwjy1e Midway lahing 0 202436 6741793 5656640 2024-10-10T21:15:26Z Kuuskinen 33651 6741793 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Midway lahing | osa = [[II maailmasõda]] | pilt = SBD-3 Dauntless bombers of VS-8 over the burning Japanese cruiser Mikuma on 6 June 1942.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = USA [[Douglas SBD Dauntless]] sööstpommitajad suundumas kolmandat korda pommitama Jaapani raskeristlejat Mikuma. | aeg = [[4. juuni|4.]]–[[7. juuni]] [[1942]] | koht = [[Midway saared]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = otsustav USA võit | seis = | osaline1 = {{pisiLipp|USA}} | osaline2 = {{pisiLipp|Jaapan}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Chester W. Nimitz]]<br>[[Frank Jack Fletcher]]<br>[[Raymond Spruance]] | väejuht2 = [[Isoroku Yamamoto]]<br>[[Nobutake Kondō]]<br>[[Chūichi Nagumo]] | väejuht3 = | jõud1 = 3 lennukikandjat<br>7 raskeristlejat<br>1 kergeristleja<br>15 hävitajat<br>233 lennukikandjatel baseerunud lennukit<br>127 maismaal baseerunud lennukit<br>16 allveelaeva | jõud2 = 4 lennukikandjat<br>2 lahingulaeva<br>2 raskeristlejat<br>1 kergeristleja<br>12 hävitajat<br>248 lennukikandjatel baseerunud lennukit<br>16 vesilennukit | jõud3 = | kaotused1 = 1 lennukikandja<br>1 hävitaja<br>~150 lennukit<br>307 hukkunut | kaotused2 = 4 lennukikandjat<br>1 raskeristleja<br>1 raskeristleja vigastatud<br>248 lennukit<br>3057 hukkunut<br>37 vangi võetud | kaotused3 = | märkused = }} '''Midway lahing''' oli [[4. juuni]]st kuni [[7. juuni]]ni [[1942]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Midway saared|Midway saartel]] [[USA]] ja [[Jaapan]]i merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. [[File:PacificTheaterAug1942.jpg|pisi|left|[[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lahingutander 1942. aastal]] Jaapan soovis pärast [[Pearl Harbori ründamine|rünnakut Pearl Harborile]] elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma. Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid [[Kapitulatsioon|kapituleeruma]] ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] Jaapani ülemvõimu. Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda [[Fidži]], [[Samoa]] ja [[Hawaii saared|Hawaii]] vallutamiseks.<ref name="What If" /> Jaapanlaste plaan ebaõnnestus, sest ameeriklaste mereväge alahinnati ja USA [[signaalluure]] suutis määrata kindlaks rünnaku kuupäeva, asukoha ja lahinguplaani, mis võimaldas USA mereväel lahinguks valmistuda ja jaapanlasi üllatada.<ref name="Battle" /> Jaapan kaotas lahingus kõik oma suured lennukikandjad ja raskeristleja, samas kui USA kaotas ainult ühe lennukikandja ja hävitaja.<ref name="Losses" /> Pärast Midway lahingut ja osade [[Saalomoni Saared|Saalomoni saarte]] tagasivallutamist ei suutnud Jaapan oma kaotatud laevu ega meeskondi enam uutega asendada, mistõttu peetakse Midway lahingut II maailmasõja üheks pöördepunktiks. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="What If">{{netiviide |pealkiri=What If Japan Had Won The Battle of Midway? |väljaanne=The Diplomat |url=https://thediplomat.com/2016/01/what-if-japan-had-won-the-battle-of-midway/ |vaadatud=23. oktoober 2017 }}</ref> <ref name="Battle">{{netiviide |pealkiri=Battle of Midway |väljaanne=History.com |url=http://www.history.com/topics/world-war-ii/battle-of-midway |vaadatud=23. oktoober 2017 }}</ref> <ref name="Losses">{{netiviide |pealkiri=Battle of Midway |väljaanne=Encyclopædia Britannica |url=https://www.britannica.com/event/Battle-of-Midway |vaadatud=24. oktoober 2017 }}</ref> }} == Kirjandus == *Tim Newark. ''Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu''. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 112–115 {{Coordinate |NS=28.2 |EW=-177.35 |type=landmark |region=UM}} [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:1942]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]] gigcijgi07ixrahy5fpqcnabibhy00n Jacques-Yves Cousteau 0 202773 6741740 6272674 2024-10-10T18:59:53Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6741740 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jacques-Yves Cousteau.jpg|thumb|Jacques-Yves Cousteau (1976)]] '''Jacques-Yves Cousteau''' [ʒak iv kusto] ([[11. juuni]] [[1910]] – [[25. juuni]] [[1997]]) oli prantsuse mereväeohvitser, maadeuurija, ökoloog, filmiprodutsent, teadlane, fotograaf ja kirjanik, kelle huviala oli [[maailmameri]] ja kõik vee-eluvormid. Ta oli [[akvalang]]i arendaja ja [[Prantsuse Akadeemia]] liige. Ta oli tuntud ka kapten Cousteau (''Commandant Cousteau'') rolli järgi. ==Filmid== * 1956 "[[Le monde du silence]]" (Oscar [[Pilt:Premio Oscar.png|10px]] 1957 ) * 1959 "[[Histoire d'un poisson rouge |Histoire d'un poisson rouge"]] (Oscar [[Pilt:Premio Oscar.png|10px]] 1960 ) * 1964 "[[Le monde sans soleil]]" (Oscar [[Pilt:Premio Oscar.png|10px]] 1965 ) ==Vaata ka== * laev [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0184150}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Jacques-Yves}} [[Kategooria:Prantsusmaa fotograafid]] [[Kategooria:Okeanograafid]] [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Prantsusmaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Ökoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 1abpiq5g4pzaidnluc58nq0jwbdtpax Alternatiivkommunikatsioon 0 204411 6741903 6741023 2024-10-11T09:34:28Z Logopeed 172581 Täpsustasin terminoloogiat 6741903 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} '''Alternatiivkommunikatsioon''' (Augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon (AAC) - kõnet toetav ja asendav keel/süsteem) on [[kommunikatsioon]]i valdkond, mis uurib suhtlusmeetodeid ja -vahendeid, mis toetavad või/ja asendavad tavapärast verbaalset [[suhtlemine|suhtlemist]]. Hõlmab ka [[Mitteverbaalne kommunikatsioon|mitteverbaalse kommunikatsiooni]]. Rahvusvaheliselt kasutatakse lühendit '''AAC''' (''augmentative and alternative communication''). Leiab rakendust [[eripedagoogika]]s ja [[logopeedia]]s ning omab suurt tähtsust inimestele, kellega suuline [[suhtlemine]] on raske või võimatu. Alternatiivkommunikatsiooni puhul on [[korrektsioon]]iline suund kasutamaks ära võimalikult palju säilinud võimalusi eneseväljendamiseks ning otsida võimalusi eneseväljendamiseks läbi erinevate/ teiste meelte. Alternatiivkommunikatsiooni vahendid võivad olla graafilised ([[piktogramm]]id jne), [[žest]]ikulaarsed ([[viipekeel]], üksik viiped) või olla suunatud [[meeled|meelte]] kasutamisele, mida verbaalsel kõnelemisel ei rakendata ([[daktülograafia]], [[Braille kiri]]). Alternatiivkommunikatsiooni rakendatakse järgmistel juhtudel: #kui inimesel pole kaasasündinud või omandatud [[puue|puude]] tõttu [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] välja arenenud; #kui inimesel on mõni [[meelepuue]] või [[tähelepanu]]- ja [[taju]]misraskused ([[vaegnägija]]d, [[vaegkuulja]]d jne); #kui inimene küll mõistab kõnet, kuid ei suuda end arusaadavalt väljendada ([[afaasia]], [[alaalia]] jne); #kui inimene vajab enda kõnelisel väljendamisel kommunikatiivset tuge; #kui verbaalsed keelelis-kõnelised vahendid on inimese jaoks kasutamiseks liiga rasked ja mõistmatud. ==Võimalik sihtrühm== *Inimesed, kellel on kaasasündinud raske [[puue]] või [[ajukahjustus]] ([[vaimne alaareng]], [[ajuhalvatus]] jne); *progresseeruvate närvisüsteemihaigustega inimesed ([[lihasdüstroofia]], [[polüskleroos|multiipel- ehk hulgiskleroos]], [[lateraalskleroos]], [[degeneratiivsed haigused]] jne); *raske [[trauma]] või [[insult|insuldi]] läbi elanud inimesed; *ajutiste raskustega (näopiirkonna vigastused, teatud [[operatsioon]]ide järgne periood jne) inimesed. *kõne hilistumisega lapsed *raske arengulise kõne- või keelepuudega lapsed ==Alternatiivkommunikatsiooni vahendid== *[[Blisskiri]] *[[daktülograafia]] *[[daktüloloogia]] *[[kõnekommunikaator]] *[[lihtsustatud viiped]] *[[LÖB süsteem]] *[[morse]] *[[NIL pildid]] *[[PCS sümbolsüsteem]] *[[piktogramm]] *[[viipekeel]] == Alternatiivkommunikatsioonis kasutatavad sõnavara liigid == AAC-s on kasutusel termineid, mida üldjuhul ei kasutata verbaalses kõnes. * tüvisõnad - ingl. Core Words, soome ydinsanat. Tähistab sõnu, mille peale on võimalik üles ehitada suhtlus. Neid sõnu on raske visualiseerida. Moodustavad 80% igapäevasest suhtlussõnavarast. * tüvisõnavara - tegusõnad (näiteks tegema, minema, tahtma, olema), omadussõnad (näiteks hea, pisut, vähe), tagasõnad, kohamäärsõnad (näiteks juurde, peal, siin, seal), asesõnad (näiteks see, sina, tema), sidesõnad (näiteks aga, ja, et). Tavaliselt tüvisõnade hulka ei kuulu nimisõnad. * teemasõnad (sisusõnad) - ingl Fringe vocabulary, soome k ei ydinsanat) - on konkreetsed sõnad, mis sobivad eneseväljenduseks inimese, olukorra-, tegevuste-, vajaduste ja/või keskkonnapõhiselt. Neid sõnu on lihtne visualiseerida ja nende hulgas on rohkesti nimisõnu. Sõnavara on isikupõhine. Need sõnad moodustavad 20% igapäevasest suhtlussõnavarast. * baassõnavara - moodustab sõnavara aluse; siia kuuluvad lühikesed sageli kasutatavad sõnad, mille tähenduse aluseks on objektide terviktaju ja konkreetsed kujutlused (Karlep, * baassõnad - laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objekti tegevused (nt. koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). * põhisõnavara - sõnavara keskne, sagedamini tarvitatav osa. Selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Sõnavarastatistika on kindlaks teinud, et eesti keeles on põhisõnad leitavad lingilt: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_22 * põhisõnad ==Välislingid== *[http://www.metakommuniziert.de/uk/uk.html Unterstützte Kommunikation! Was ist das?] *[http://www.isaac-online.de/cms Gesellschaft für Unterstützte Kommunikation e.V.] *[http://www.schule-bw.de/schularten/sonderschulen/unterstuetzte_kommunikation Unterstützte Kommunikation (Sonderschule)] *https://www.twinkl.com/teaching-wiki/aac-core-words * https://www.fluentaac.com/core-words * https://www.communicationcommunity.com/what-are-core-words/ * https://www.assistiveware.com/learn-aac/learn-about-core-word-teaching-strategies * https://aaclanguagelab.com/materials/100highfrequencycorewords21.pdf * https://www.fluentaac.com/fringe-words * https://www.communicationcommunity.com/what-are-fringe-words/ [[Kategooria:Eripedagoogika]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 9gcdk6phy56kt4vvu7a6q98rbwmev26 Jules Dumont d'Urville 0 204488 6741675 6241540 2024-10-10T16:28:48Z Kuuskinen 33651 6741675 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jules Dumont d'Urville | pilt = Dumont d'Urville.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dumont d'Urville | sünninimi = Jules Sébastien César Dumont d'Urville | sünniaeg = [[23. mai]] [[1790]] | sünnikoht = [[Condé-sur-Noireau]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1842|9|8|1790|5|23}} | surmakoht = [[Versailles]], Prantsusmaa | rahvus = | alma mater = [[École navale]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Prantsusmaa}} | Teenistused = [[Prantsuse merevägi]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[kontradmiral]] | Üksus = | Sõjad/lahingud = }} }} '''Jules Sébastien César Dumont d'Urville''' ([[23. mai]] [[1790]] [[Condé-sur-Noireau]] – [[8. mai]] [[1842]] [[Versailles]]) oli prantsuse maadeavastaja, meresõitja, okeanograaf, mereväeohvitser ja teadlane. Tema järgi said nime Pariisi tänav, üks [[Karoliinid (saared)|Karoliini saartest]], saar [[Melaneesia]]s, mägi [[Louis-Philippe'i maa]]l, neem [[Uus-Guinea]]s. Antarktises avastatud maa nimetas ta oma abikaasa auks [[Adelie maa]]ks, pingviiniliigi aga [[adeelia pingviin]]iks (''Pygoscelis adeliae''). Polaaruurija [[Douglas Mawson]] nimetas hiljem seda ümbritseva mere [[D'Urville'i meri|D'Urville'i mereks]]. Praegu töötab seal prantsuse [[Dumont d'Urville'i polaarjaam]]. ==Kirjandus== * [[Edward Duyker]], ''Dumont d’Urville: Explorer and Polymath'', Otago University Press, Dunedin, 2014, pp.&nbsp;671, ISBN 978 1 877578 70 0, University of Hawai’i Press, Honolulu, 2014, ISBN 9780824851392. {{JÄRJESTA:Dumont d'Urville, Jules}} [[Kategooria:Prantsusmaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Okeanograafid]] [[Kategooria:Prantsusmaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Prantsusmaa teadlased]] [[Kategooria:Kartograafia]] [[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1790]] [[Kategooria:Surnud 1842]] dw26diutwzs32ldu1rktlbexvotfp5r 6741676 6741675 2024-10-10T16:29:44Z Kuuskinen 33651 6741676 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jules Dumont d'Urville | pilt = Dumont d'Urville.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dumont d'Urville | sünninimi = Jules Sébastien César Dumont d'Urville | sünniaeg = [[23. mai]] [[1790]] | sünnikoht = [[Condé-sur-Noireau]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1842|5|8|1790|5|23}} | surmakoht = [[Versailles]], Prantsusmaa | rahvus = | alma mater = [[École navale]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Prantsusmaa}} | Teenistused = [[Prantsuse merevägi]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[kontradmiral]] | Üksus = | Sõjad/lahingud = }} }} '''Jules Sébastien César Dumont d'Urville''' ([[23. mai]] [[1790]] [[Condé-sur-Noireau]] – [[8. mai]] [[1842]] [[Versailles]]) oli prantsuse maadeavastaja, meresõitja, okeanograaf, mereväeohvitser ja teadlane. Tema järgi said nime Pariisi tänav, üks [[Karoliinid (saared)|Karoliini saartest]], saar [[Melaneesia]]s, mägi [[Louis-Philippe'i maa]]l, neem [[Uus-Guinea]]s. Antarktises avastatud maa nimetas ta oma abikaasa auks [[Adelie maa]]ks, pingviiniliigi aga [[adeelia pingviin]]iks (''Pygoscelis adeliae''). Polaaruurija [[Douglas Mawson]] nimetas hiljem seda ümbritseva mere [[D'Urville'i meri|D'Urville'i mereks]]. Praegu töötab seal prantsuse [[Dumont d'Urville'i polaarjaam]]. ==Kirjandus== * [[Edward Duyker]], ''Dumont d’Urville: Explorer and Polymath'', Otago University Press, Dunedin, 2014, pp.&nbsp;671, ISBN 978 1 877578 70 0, University of Hawai’i Press, Honolulu, 2014, ISBN 9780824851392. {{JÄRJESTA:Dumont d'Urville, Jules}} [[Kategooria:Prantsusmaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Okeanograafid]] [[Kategooria:Prantsusmaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Prantsusmaa teadlased]] [[Kategooria:Kartograafia]] [[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1790]] [[Kategooria:Surnud 1842]] 7c20lnjyji5o4pvt6z85pii0xa3cxrz Avarua 0 213420 6741784 5356574 2024-10-10T21:02:03Z Kuuskinen 33651 6741784 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Avarua | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = Avarua Main Street.jpg | pildiallkiri = Avarua peatänav Ara Maire Nui | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = }} [[Pilt:Avarua, february 2006.jpg|pisi|Avarua peatänav Ara Maire Nui]] '''Avarua''' on [[Cooki saared|Cooki saarte]] pealinn ja [[Avarua ringkond|samanimelise ringkonna]] keskus. Asub [[Rarotonga]] saare põhjarannikul. 2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli elanike arv 5445. Asulast 3&nbsp;km lääne pool asub [[Rarotonga rahvusvaheline lennujaam]]. {{Coordinate |NS=-21.20656111 |EW=-159.77560278 |type=city |region=CK}} [[Kategooria:Uus-Meremaa linnad]] [[Kategooria:Cooki saared]] [[Kategooria:Pealinnad]] ot1sm2kv7l7ffwitcgozjrzg44fr2u7 6741786 6741784 2024-10-10T21:02:41Z Kuuskinen 33651 6741786 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Avarua | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = Avarua Main Street.jpg | pildiallkiri = Avarua peatänav Ara Maire Nui | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = }} [[Pilt:Avarua, february 2006.jpg|pisi|Avarua peatänav Ara Maire Nui]] '''Avarua''' on [[Cooki saared|Cooki saarte]] pealinn ja [[Avarua ringkond|samanimelise ringkonna]] keskus. Asub [[Rarotonga]] saare põhjarannikul. 2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli elanike arv 5445. Asulast 3&nbsp;km lääne pool asub [[Rarotonga rahvusvaheline lennujaam]]. [[Kategooria:Uus-Meremaa linnad]] [[Kategooria:Cooki saared]] [[Kategooria:Pealinnad]] 8ljzn853x3butlxya7god65i4oyju02 Anri Rulkov 0 225510 6741924 5848382 2024-10-11T10:42:36Z Kuriuss 38125 6741924 wikitext text/x-wiki '''Anri Rulkov''' ([[16. juuni]] [[1972]] [[Tallinn]]as – [[1. aprill]] [[2008]]) oli eesti filmirežissöör. ==Haridus== Ta lõpetas 1991. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i ja [[Nõmme Muusikakool]]i [[viiul]]i erialal. Töötas [[Stockmann Tallinn|Stockmanni kaubamaja]] muusikaosakonnas, seejärel lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetooli [[Rein Maran]]i dokumentalistide kursuse (kiitusega) 2001. aastal.<ref name="preemia" /> ==Filmikunst== Filmindusega tegeles Anri Rulkov 12 aasta vältel. Ta lõi filmitegijana ühtaegu [[stsenarist]]i, [[režissöör]]i ja [[filmimontaaž|monteerija]] rolli täites kolm lühifilmi: "Juliet" (1999), "Helmut" (2001) ja "Hirm" (2004). Lisaks oli ta paljude muude filmide monteerija ja mitme telesarja režissöör. Eesti Kultuurkapitali "[[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja sära]]" stipendiaadina alustas ta ka kahe pika mängufilmi ("[[Soovide puu]]" ja "Kuidas paraneda fotograafiast") tegemist.<ref name="preemia" /><ref name="album">[https://www.err.ee/345874/artises-esitletakse-filmialbumit-filmirezissoor-anri-rulkov Kuul, Marek. Artises esitletakse filmialbumit "Filmirežissöör Anri Rulkov".] ERR, 14. juuni 2012.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/teisipaeval-suri-noor-ja-lootustandev-filmirezissoor-anri-rulkov?id=51125132 Davidjants, Kristiina. Teisipäeval suri noor ja lootustandev filmirežissöör Anri Rulkov.] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2008.</ref> ===Teoseid=== *"Lavka" *"Aur" *lühifilm "Juliet" (15 min, 1999) *lühifilm "Helmut" (24 min, [[2001]]) *lühifilm "[[Hirm (film)|Hirm]]" (24 min, [[2004]]) **Tinklai rahvusvaheline lühifilmide festival ([[Leedu]]), 2004 **[[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]] (Eesti), 2004 **SRÜ ja Baltimaade filmifestival "Kinošok" ([[Anapa]], [[Venemaa]]), [[2005]] *[[dokumentaalfilm]] "[[Laulurahvas]]" (2004) *dokumentaalfilm "Mare Vint" (2005) *telesarja "[[Kelgukoerad]]" avaosa ([[2006]]) ===Kriitikute arvamusi=== * "Tõenäoliselt talle antud loomeaja nappus tingis tema filmide tugeva intensiivsuse ja nüüd tagantjärele tunnistades ka väga tundliku ja ausa maailmakäsitluse," on Rulkovi loomingut iseloomustanud [[Katrin Maimik]].<ref name="album" /> * "Rulkovi mahult vähese loomingu erikaal suudab vajutada sünge jälje eesti filmilukku," on postuumselt ilmunud filmialbumi arvustuses kirjutanud [[Tarmo Teder]]. * "Anri Rulkov liikus oma filmides mööda ühiskonna prügimägesid, mööda lagunenud hooneid, mööda ääremaade külasid, mööda vanadekodusid ja hooldusasutusi," on tema loomingut albumis kirjeldanud [[Raimo Jõerand]].<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/rulkovi-saladus-elab-edasi/ Teder, Tarmo. Rulkovi saladus elab edasi.] Sirp, 30. august 2012.</ref> == Tunnustus == * 2007 [[stipendium "Ela ja sära"]] ===Mälestuse jäädvustamine=== {{vaata|Anri Rulkovi preemia}} Anri Rulkovi mälestuseks asutasid filmiekspert [[Raimo Jõerand]], telerežissöör [[Indrek Simm]], filmiprodutsent [[Peeter Urbla]] ja teadlane [[Aleksander Rulkov]] 2012. aastal Anri Rulkovi nimelist auhinda välja andva sihtasutuse. 1000 euro suurune preemia antakse ühele Eesti [[üliõpilane|üliõpilasele]], kelle koolitööna valminud filmi(de)s on tunda autori sisemaailma väljendamise otsinguid kõige ehedamal moel.<ref name="preemia">[https://www.err.ee/355905/esimese-anri-rulkovi-nimelise-preemia-saab-triin-ruumet Linkgreim, Inga-Gretel. Esimese Anri Rulkovi nimelise preemia saab Triin Ruumet] ERR, 12. november 2012.</ref><ref>[https://www.err.ee/355843/eesti-filmi-teisipaeval-naidatakse-anri-rulkovi-filme Kuul, Marek. Eesti filmi teisipäeval näidatakse Anri Rulkovi filme] ERR, 11. november 2012.</ref><ref>[https://www.muurileht.ee/rulkovi-preemia-laureaat-siimets/ Tänavune Anri Rulkovi preemia laureaat on Moonika Siimets] Müürileht, 7. aprill 2014.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Filmialbum "Filmirežissöör Anri Rulkov", Tallinn: Sihtasutus Anri Rulkov, 2012; 93 lk (artiklid filmide arvustustega) ja 2 DVD-d; ISBN 9789949304820 {{JÄRJESTA:Rulkov, Anri}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 7kssmfzhq7biivhhsrxg2ykhpy49ego 6741925 6741924 2024-10-11T10:44:18Z Kuriuss 38125 6741925 wikitext text/x-wiki '''Anri Rulkov''' ([[16. juuni]] [[1972]] [[Tallinn]]as – [[1. aprill]] [[2008]]) oli eesti [[filmirežissöör]]. ==Haridus== Ta lõpetas 1991. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i ja [[Nõmme Muusikakool]]i [[viiul]]i erialal. Töötas [[Stockmann Tallinn|Stockmanni kaubamaja]] muusikaosakonnas, seejärel lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetooli [[Rein Maran]]i dokumentalistide kursuse (kiitusega) 2001. aastal.<ref name="preemia" /> ==Filmikunst== Filmindusega tegeles Anri Rulkov 12 aasta vältel. Ta lõi filmitegijana ühtaegu [[stsenarist]]i, [[režissöör]]i ja [[filmimontaaž|monteerija]] rolli täites kolm lühifilmi: "Juliet" (1999), "Helmut" (2001) ja "Hirm" (2004). Lisaks oli ta paljude muude filmide monteerija ja mitme telesarja režissöör. Eesti Kultuurkapitali "[[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja sära]]" stipendiaadina alustas ta ka kahe pika mängufilmi ("[[Soovide puu]]" ja "Kuidas paraneda fotograafiast") tegemist.<ref name="preemia" /><ref name="album">[https://www.err.ee/345874/artises-esitletakse-filmialbumit-filmirezissoor-anri-rulkov Kuul, Marek. Artises esitletakse filmialbumit "Filmirežissöör Anri Rulkov".] ERR, 14. juuni 2012.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/teisipaeval-suri-noor-ja-lootustandev-filmirezissoor-anri-rulkov?id=51125132 Davidjants, Kristiina. Teisipäeval suri noor ja lootustandev filmirežissöör Anri Rulkov.] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2008.</ref> ===Teoseid=== *"Lavka" *"Aur" *lühifilm "Juliet" (15 min, 1999) *lühifilm "Helmut" (24 min, [[2001]]) *lühifilm "[[Hirm (film)|Hirm]]" (24 min, [[2004]]) **Tinklai rahvusvaheline lühifilmide festival ([[Leedu]]), 2004 **[[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]] (Eesti), 2004 **SRÜ ja Baltimaade filmifestival "Kinošok" ([[Anapa]], [[Venemaa]]), [[2005]] *[[dokumentaalfilm]] "[[Laulurahvas]]" (2004) *dokumentaalfilm "Mare Vint" (2005) *telesarja "[[Kelgukoerad]]" avaosa ([[2006]]) ===Kriitikute arvamusi=== * "Tõenäoliselt talle antud loomeaja nappus tingis tema filmide tugeva intensiivsuse ja nüüd tagantjärele tunnistades ka väga tundliku ja ausa maailmakäsitluse," on Rulkovi loomingut iseloomustanud [[Katrin Maimik]].<ref name="album" /> * "Rulkovi mahult vähese loomingu erikaal suudab vajutada sünge jälje eesti filmilukku," on postuumselt ilmunud filmialbumi arvustuses kirjutanud [[Tarmo Teder]]. * "Anri Rulkov liikus oma filmides mööda ühiskonna prügimägesid, mööda lagunenud hooneid, mööda ääremaade külasid, mööda vanadekodusid ja hooldusasutusi," on tema loomingut albumis kirjeldanud [[Raimo Jõerand]].<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/rulkovi-saladus-elab-edasi/ Teder, Tarmo. Rulkovi saladus elab edasi.] Sirp, 30. august 2012.</ref> == Tunnustus == * 2007 [[stipendium "Ela ja sära"]] ===Mälestuse jäädvustamine=== {{vaata|Anri Rulkovi preemia}} Anri Rulkovi mälestuseks asutasid filmiekspert [[Raimo Jõerand]], telerežissöör [[Indrek Simm]], filmiprodutsent [[Peeter Urbla]] ja teadlane [[Aleksander Rulkov]] 2012. aastal Anri Rulkovi nimelist auhinda välja andva sihtasutuse. 1000 euro suurune preemia antakse ühele Eesti [[üliõpilane|üliõpilasele]], kelle koolitööna valminud filmi(de)s on tunda autori sisemaailma väljendamise otsinguid kõige ehedamal moel.<ref name="preemia">[https://www.err.ee/355905/esimese-anri-rulkovi-nimelise-preemia-saab-triin-ruumet Linkgreim, Inga-Gretel. Esimese Anri Rulkovi nimelise preemia saab Triin Ruumet] ERR, 12. november 2012.</ref><ref>[https://www.err.ee/355843/eesti-filmi-teisipaeval-naidatakse-anri-rulkovi-filme Kuul, Marek. Eesti filmi teisipäeval näidatakse Anri Rulkovi filme] ERR, 11. november 2012.</ref><ref>[https://www.muurileht.ee/rulkovi-preemia-laureaat-siimets/ Tänavune Anri Rulkovi preemia laureaat on Moonika Siimets] Müürileht, 7. aprill 2014.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Filmialbum "Filmirežissöör Anri Rulkov", Tallinn: Sihtasutus Anri Rulkov, 2012; 93 lk (artiklid filmide arvustustega) ja 2 DVD-d; ISBN 9789949304820 {{JÄRJESTA:Rulkov, Anri}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 9mj3cdzm9mim2yf3mdfkdnxtnbrvp8m Waris Dirie 0 229414 6741774 6215080 2024-10-10T20:28:24Z Metsavend 738 6741774 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Waris Dirie - Bratislava 2010.png|pisi|Waris Dirie (2010)]] '''Waris Dirie''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1965]] [[Galkayo]]s) on [[Somaalia]]st pärit modell, filminäitleja ja naiste õiguste eest võitleja. Waris Dirie on koostöös [[Cahtleen Miller]]iga kirjutanud autobiograafilise romaani "[[Kõrbelill]]" (''Desty Flower'', täieliku pealkirjaga ''Desert Flower: The Extraordinary Journey of a Desert Nomad''). [[Eesti keel]]es ilmus romaan 2000. aastal [[Karin Suursalu]] tõlkes kirjastuses [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. Romaani põhjal valmis 2010. aastal [[Kõrbelill (film)|samanimeline]] film, kus Waris Diried kehastab [[Liya Kebede]]. Film võitis [[San Sebastiani filmifestival]]il publiku auhinna kui aasta parim Euroopa film. Waris Dirie mängis 17. Bondi sarja filmis "[[007: Ohutsoonis]]". Märtsis [[2005]] sai ta [[Austria]] kodakondsuse. {{JÄRJESTA:Dirie, Waris}} [[Kategooria:Somaalia inimesed]] [[Kategooria:Filminäitlejad]] [[Kategooria:Kirjanikud]] [[Kategooria:Austria inimesed]] [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Austria modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] oplkgr4v4hw5yusi2yotofdfgxnlfiz 6741775 6741774 2024-10-10T20:29:29Z Metsavend 738 6741775 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Waris Dirie, 2018 during her visit to Sierra Leone.jpg|pisi|Waris Dirie 2018. aastal]] [[Pilt:Waris Dirie - Bratislava 2010.png|pisi|Waris Dirie (2010)]] '''Waris Dirie''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1965]] [[Galkayo]]s) on [[Somaalia]]st pärit modell, filminäitleja ja naiste õiguste eest võitleja. Waris Dirie on koostöös [[Cahtleen Miller]]iga kirjutanud autobiograafilise romaani "[[Kõrbelill]]" (''Desty Flower'', täieliku pealkirjaga ''Desert Flower: The Extraordinary Journey of a Desert Nomad''). [[Eesti keel]]es ilmus romaan 2000. aastal [[Karin Suursalu]] tõlkes kirjastuses [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. Romaani põhjal valmis 2010. aastal [[Kõrbelill (film)|samanimeline]] film, kus Waris Diried kehastab [[Liya Kebede]]. Film võitis [[San Sebastiani filmifestival]]il publiku auhinna kui aasta parim Euroopa film. Waris Dirie mängis 17. Bondi sarja filmis "[[007: Ohutsoonis]]". Märtsis [[2005]] sai ta [[Austria]] kodakondsuse. {{JÄRJESTA:Dirie, Waris}} [[Kategooria:Somaalia inimesed]] [[Kategooria:Filminäitlejad]] [[Kategooria:Kirjanikud]] [[Kategooria:Austria inimesed]] [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Austria modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9c3ytyp51zfqz6qypxle76rwacvdnps Ann Granger 0 239183 6741905 6666375 2024-10-11T09:41:14Z 193.40.13.194 /* Välislingid */ 6741905 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Ann Granger | Taustavärv = | pilt = GrangerIMGP5547.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Patricia Ann Granger | sünniaeg = 12. juuli [[1939]] | sünnikoht = [[Portsmouth]], [[Inglismaa]] | rahvus = | a1 = Kirjandusžanrid | a2 = [[kriminaalromaan]] }} '''Patricia Ann Granger''' (sündinud 12. juulil [[1939]]. aastal [[Portsmouth]]is [[Inglismaa]]l) on inglise [[kriminaalromaan]]ide autor. Tema teostes lahendab kuritegusid politseiinspektor [[Alan Markby]]. Enne kriminaalsete lugudeni jõudmist kirjutas ta aga mõned ajaloolised armastusromaanid, millest esimesed ilmusid [[pseudonüüm]]i '''Ann Hulme''' all. === Eestikeelsed väljaanded === * "[[Ütle seda mürgikeeli]]" – ''Say It With Poison'', [[1991]]; eesti keeles: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2007]] * "[[Mõrvahooaeg]]" – ''A Season For Murder'', 1991; eesti keeles: Varrak, 2007 * "[[Külmunud muld]]" – ''Cold in the Earth'', [[1992]]; eesti keeles: Varrak, 2007 * "[[Mõrv meie seas]]" – ''Murder Among Us'', 1992; eesti keeles: Varrak, 2007 * "[[Kes teisele auku kaevab]]" – ''Where Old Bones Lie'', [[1993]]; eesti keeles: Varrak, 2007 * "[[Leinalilled]]" – ''Flowers For His Funeral'', [[1994]]; eesti keeles: Varrak, [[2008]] * "[[Sobiv paik surmaks]]" – ''A Fine Place For Death'', 1994; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Küünal kadunukesele]]" – ''Candle For a Corpse'', [[1995]]; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Pärast surma tehtud testament]]" – ''A Word After Dying'', [[1996]]; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Surma puudutus]]" – ''A Touch of Mortality'', 1996; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Ärata surnud]]" – ''Call the Dead Again'', [[1998]]; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Mõrv pereringis]]" – ''Beneath These Stones'', [[1999]]; eesti keeles: Varrak, 2008 * "[[Mõrva varjud]]" – ''Shades of Murder'', [[2000]]; eesti keeles: Varrak, [[2009]] * "[[Väsimatu kurjus]]" – ''A Restless Evil'', [[2002]]; eesti keeles: Varrak, 2009 * "[[Lõhnab mõrva järele]]" – ''That Way Murder Lies'', [[2004]]; eesti keeles: Varrak, 2009 * "[[Sopp, saast ja surnud]]" – ''Mud, Muck and Dead Things'', [[2009]]; eesti keeles: Varrak 2011 * "Hukatus, häving ja mõrv" – ''Rack, Ruin and Murder'', [[2011]]; eesti keeles: Varrak 2011 * "[[Surnu vees]]" – ''Dead in the Water'', [[2015]]; eesti keeles: Varrak 2016 * "Kurja juur" – ''Rooted in Evil'', [[2017]]; eesti keeles: Varrak 2018 * "Lõpetamata mõrv" – ''An Unfinished Murder'', [[2018]]; eesti keeles: Varrak 2019 * "Tagaaetav. Campbell ja Carter lahendavad mõrvalugu" – "A Matter of Murder", eesti keeles: Varrak 2021 * "Surm käib kaasas. Mitchelli ja Markby mõistatus" – "Deadly Company", kuueteistkümnes Mitchelli ja Markby sarja romaan, eesti keeles: Varrak [[2024]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://varrak.ee/?s=ann+granger Ann Granger.] Kirjastus Varrak {{JÄRJESTA:Granger, Ann}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] n8voenr27jmlqyx36f6a59xtuopb4cc Marek Lindmaa 0 250738 6741686 6735117 2024-10-10T16:52:09Z 2A00:16E0:1005:B7E3:A81D:4D48:F3C0:DB90 6741686 wikitext text/x-wiki '''Marek Lindmaa''' (sündinud [[2. august]]il [[1984]]) on eesti teleajakirjanik ja produtsent. ==Töö== Marek Lindmaa töötab 2004. aastast [[TV3]]-s. Algul töötas spordireporterina ja 2006. aastast spordiuudiste saatejuhina. 2007. aastal toimetas ja juhtis ta mootorispordisaadet "[[Ruudulipp]]". Hooajal 2009/2010 juhtis ta krimisaadet "[[Raport]]". Alates 2009. aastast töötab ta "[[Seitsmesed uudised|Seitsmeste uudiste]]" [[Saatejuht|saatejuhi]] ja [[reporter]]ina. 2007. aastal 2014 oli ta saate "[[Volgadega ümber Musta mere]]" saatejuht ja monteerija. 2018. aastast juhib ta saadet "Sotid selgeks", olles ka "TV3 uudiste" saatejuht. Alates 2011. aastast on ta teinud Eesti autoralli meistrivõistlustelt kaassaatejuhina ralliraadio saateid, 2013/2014 oli ralliraadio saatejuht [[Liepāja ralli]]l. 2014. aastal tootis dokumentaal saate [[Kaido Höövelson]]ist "[[Baruto! Viru veri ei värise!]]"{{lisa viide}}. 2014. aastal tegi ta video [[Ott Lepland]]i singlile "[[Jäädagi nii]]"<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=yDNvQ-vaGYo Youtube]</ref>. 2018. aastal tegi kaheosalise saatesarja "Kullapalaviku radadel" Põhja Kanadas Yukoni territooriumil aset leidnud maailma ühest raskeimast aerutamismaratonist. <ref>[https://tvplay.tv3.ee/kullapalaviku-radadel/kullapalaviku-radadel-10278829/ "Kullapalaviku radadel" – telesaade TVPlays]</ref> 2022 Sarja "Lindmaa seiklused: Reis maailma lõppu" Toimetaja/tootja/produtsent.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://play.tv3.ee/series/lindmaa-seiklused-reis-maailma-loppu,serial-4669873}}</ref> 2022/2023 Tootis TV3 sarja "Imikuga metsas" kaks hooaega. Toimetaja/tootja/produtsent. 2023 Telesarja "Aerutades Alaskale" tootja/produtsent. 6 osaline sari TV3-s. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rummel |eesnimi=Külli |pealkiri=Aerutades Alaskale – TV3 |url=https://www.tv3.ee/tv3/saade/aerutades-alaskale/ |vaadatud=2024-09-29 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> 2023/2024 Eestimaa Uhkus, TV3, saatejuht. 2024 Dokumentaalsarja "Ukraina lood" tootja/produtsent. 8. osaline sari TV3-s. ==Tunnustus== * 2012 [[Kuldne Tõkkepuu]]<ref name="ole.ee">http://ole.ee/2012/04/kuldne-tokkepuu-2012/ (vaadatud 14.03.2019)</ref> * 2013 Auhind Sinilind. (Igal aastal antakse Eestis välja '''Sinilinnu auhinda''' neile, kes on laste jt abivajajate tarvis kõige rohkem aega ja tahet panustanud) * 2022 Eesti filmi- ja teleauhind - parim ajakirjanduslik lugu - Marek Lindmaa ==Isiklikku== Marek Lindmaal on 2018. aastal sündinud tütar Isabel. Lindmaa on musta vööga karateka. Pälvinud karate Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid nii noorte kui täiskasvanute arvestuses. Tegutsenud karatetreenerina. Curlingus saavutanud Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. {{lisa viide}}Läbinud 2022. aastal maailma ühe raskeima [[Aerutamine|aerutamismaratoni]] [[Kanada|Kanadas]] 715 km mööda [[Yukoni jõgi|Yukoni jõge]]. Kajakkide arvestuses kolmas koht. 2023. aastal läbis maailma pikima aerutamismaratoni Yukon 1000 miili ehk 1600 kilomeetrit paatkonnas [[Estonian Adventurers]]. Kajakkide klassis kolmas koht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestlannad saavutasid maailma pikimal ja raskeimal aerutamismaratonil esikoha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120218578/eestlannad-saavutasid-maailma-pikimal-ja-raskeimal-aerutamismaratonil-esikoha |vaadatud=2023-07-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.epl.ee/artikkel/359670 "Marek Lindmaa spordivõistlustel enam niisama ei istu"], Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2006 *[http://www.elu24.ee/160067/ "Politseisaadet «Raport» hakkab juhtima Marek Lindmaa"], Elu24, 4. september 2009 *[http://www.goodnews.ee/marek-lindmaa-heaujumine-toetab-lapsi-3000-euroga Marek Lindmaa heaujumine toetab lapsi 3000 euroga!], GoodNews, 1. oktoober 2013 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67081926 Marek Lindmaa pälvis Sinilinnu], Maaleht, 14. november 2013 {{DEFAULTSORT:Lindmaa, Marek}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] gpjt8wrqx100q0lmw722lzhuikndn9q Lembit Roosimölder 0 252404 6741861 6602688 2024-10-11T07:38:36Z Trebors 57925 6741861 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Lembit Roosimölder''' ([[5. september]] [[1942]] [[Suure-Jaani]] – [[6. juuli]] [[2011]]) oli eesti [[insener]] ja [[tehnikateadlane]].<ref name="prof"/> ==Haridus== Roosimölder lõpetas [[Türi 1. Keskkool]]i [[1961]]; [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna ehitustehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide eriala ''cum laude'' [[1966]]; Eksperimentaalse Metallilõikepinkide TU Instituudi (Moskva) aspirant [[1969]]–1970; TPI masinaehitustehnoloogia kateedri aspirant [[1970]]–[[1973]].<ref name="prof"/> Tehnikateaduste kandidaat (Исследование и расчет переходных процессов в автоматических коробках передач металлорежущих станков с числовым программным управлением), Московский станкоинструментальный институт, [[1979]]; dotsent [[1987]]; professor [[2002]].<ref name="prof"/> ==Töökäik== Puurija Tallinna Ekskavaatoritehases [[1961]]–[[1963]]; [[TTÜ]]s [[1964]]–[[2011]]: masinaehitustehnoloogia kateedri vanemlaborant 1964–[[1965]], assistent [[1967]]; masinaehitustööstuse automatiseerimise kateedri assistent 1967–[[1969]]; konstrueerimis-eksperimentaalosakonna juhtivkonstruktor [[1973]]–1974; toiduainete tehnoloogia kateedri assistent [[1974]]–1975; peenmehaanika kateedri vanemõpetaja [[1975]]–1984; masinaehitustehnoloogia kateedri dotsent [[1984]]–1987; tööpinkide ja instrumentide/masinate projekteerimise kateedri dotsent [[1987]]–1992; ehituse instituudi dotsent [[1992]]–2002; masinaehituse instituudi tootearenduse professor ja õppetooli juhataja [[2002]]–2011; masinaehituse instituudi direktor [[2005]]–2011.<ref name="etis"/><ref name="prof"/> ==Teadustöö== Loodusteadused ja tehnika. Mehhanotehnika, automaatika, tööstustehnoloogia: Tootearendus. Modulariseeerimine, Moodulsüstemide projekteerimine. Raskelt koormatud ja vastutusrikaste mehaaniliste struktuuride projekteerimine. Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni, 14 [[patent]]se [[leiutis]]e ja 1 kasuliku mudeli autor või kaasautor. Tema juhendamisel on kaitstud 38 magistri- ja 3 doktoritööd. Teinud ettevõtetele mitmeid arendustegevusi ja ekspertiise.<ref name="etis"/> ==Liikmesus== TTÜ arengukomisjoni liige [[1992]]–[[1996]]; Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige [[1998]]–2001; Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige 1998–[[2008]]; Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige [[2000]]–2005; Eesti Masinaehitusinseneride Seltsi juhatuse esimees 2000–2006; Eesti Mehaanikainseneride Liidu juhatuse liige [[2002]]–[[2007]]; Eesti Teadusfondi reaalteaduste ja tehnika ekspertkomisjoni liige 2002–[[2009]]; Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse liige [[2006]]–2011; TTÜ masinaehituse instituudi nõukogu liige 2000–2011; TTÜ mehaanikateaduskonna nõukogu liige [[2001]]–2011; TTÜ masinaehituse instituudi nõukogu esimees [[2005]]–2011; rahvusvaheliste konverentside programmikomitee liige.<ref name="etis"/><ref name="prof"/> ==Tunnustus== *Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri (osavõtu eest leiutus- ja ratsionaliseerimistegevusest) 1980 *NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedalid 1986, 1987 *Eesti volitatud insener 1998 *Volitatud mehaanikainsener 2004.<ref name="prof"/> == Isiklikku == Tema poeg on kunstnik [[Tarmo Roosimölder]]. Tema harrastused olid fotograafia ja kalapüük. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 366-367</ref> <ref name="etis">{{ETIS|Lembit Roosimölder}}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.etis.ee/CV/Lembit_Roosimölder/est Lembit Roosimölder Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Roosimölder, Lembit}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti mehaanikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 3gdiiw4d4w4xukgh76ngvnafffoo9sj Ursula Ratasepp 0 259062 6741666 6585466 2024-10-10T16:07:17Z 2001:7D0:8542:9C80:406C:D3CB:B176:D3EB /* Isiklikku */ 6741666 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Ursula Ratasepp | pilt = Ratasepp, Ursula.IMG_0275.JPG | pildi suurus = | pildi allkiri = Ursula Ratasepp Tallinna Linnateatri 48. hooaja avamisel | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1982|6|17}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = 2006– | abikaasa = [[Kaarel Oja]] | elukaaslane = }} '''Ursula Ratasepp''' (kodanikunimi '''Ursula Oja'''; sündinud [[17. juuni]]l [[1982]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja. Ta lõpetas 2001. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi ja jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool]]is psühholoogia erialal. 2006. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (22. lend). Samast aastast töötab [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] näitlejana. == Looming == === Rollid Tallinna Linnateatri lavastustes === * Lehm – G. Orwell, "Loomade farm" (lavastaja M. Koldits, 2005 * Naine – J. Tätte, "Kaev" (lavastaja I. Sammul), 2006 * Dina – L. Pirandello, "Nii see on (kui teile nii näib)" (lavastaja A. Šapiro), 2006 * Koor – P. Vogel, "Kuidas ma õppisin sõitma" (lavastaja A. Prosa), 2007 * W. B. Yeats, "Impro 3 – Punane Hanrahan" (lavastaja J. Rohumaa), 2007 * Anna van Gogh – N. Wright, "Vincent" (lavastaja A. Prosa), 2007 * Tiina – A. H. Tammsaare / E. Nüganen, "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." (lavastaja E. Nüganen), 2007 * Armilla – C. Gozzi, "Ronk" (lavastaja E. Nüganen), 2007 * Kristi – A. H. Tammsaare / U. Lennuk, "Wargamäe Wabariik" (lavastaja E. Nüganen), 2008 * Erica – A. H. Tammsaare / E. Nüganen, "Ma armastasin sakslast" (lavastaja E. Nüganen), 2009 * "Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu" (muusikajuht R. Roose), 2010 * Carol Conway – J. B. Priestley, "Aeg ja perekond Conway" (lavastaja E. Nüganen), 2011 * Tatjana – T. Stoppard, "Utoopia rannik. I osa. Teekond" (lavastaja P. Pedajas), 2013 * Caroline Cassidy – M. Carr, "Kassirabal" (lavastaja M. Kalmet), 2013 * Roberta – P. Piik / M.-L. Lill, "Harakale haigus..." (lavastajad P. Piik ja M.-L. Lill), 2014 * "Melujanu" (lavastajad H. Kalmet, P. Võigemast, M. Schmidt ja P. Piik), 2015 * Leedi Macduff, Nõid – W. Shakespeare / A. Mikkola, "Macbeth" (lavastaja A. Mikkola), 2017, rollis alates 2018 * Preili Julie – A. Strindberg "Preili Julie" (lavastaja L. Jaanhold), 2018 * Naine – F. Zeller, "Mineku eel" (lavastaja H. Toompere), 2018 * Friederike – M. Ivaškevičius, "Kant" (lavastaja E. Nüganen), 2019 * Mona – T. Vinterberg, M. Rukov, "Kommuun" (lavastaja E. Nüganen), 2019 === Rollid mujal === * Cordelia – U. Uusberg, "Head ööd, vend" (lavastaja Uku Uusberg), 2008 Kanuti Gildi SAALis * Julia – W. Shakespeare, "Romeo ja Julia" (lavastaja F. Poulsen), 2008 Emajõe Suveteatris * "Live News Project", 2010 * M. Keränen, "Kuldne Lurich" (lavastaja Ingomar Vihmar, esietendus 2014 Eesti Draamateatris * Õde James – J. P. Shanley, "Kahtlus" (lavastaja Madis Kalmet), 2015 Katariina kirikus * "sugu: N" (lavastajad H. Kalmet ja P. Võigemast), 2015 Vabal Laval 2015 === Filmirollid, teleseriaalid, multifilmi helindamine === * Kaisa – teleseriaalis "[[Kodu keset linna]]" ([[TV3]], 2005–2006) * Multifilmi helindamine "Leiutajateküla Lotte" (2006) * Kaja – kriminaalsarjas "[[Ohtlik lend]]" osades "Vistrik", "Isa ja tütar" "Teispoolsuse vennaskond" ning "Ilus on laval surra" ([[ETV|Eesti Televisioon]], 2006–2007) * Peaministri sekretär – poliitilise satiiri sarjas "Riigimehed" osas "Avatud uksed" ([[ETV|Eesti Televisioon]], 2010) * Kertu – peaosa Ilmar Raagi mängufilmis "[[Kertu]]" ([[Amrion]], 2013) * Maris Roos – "[[Kättemaksukontor]]" (2014) * Kadri – filmis "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (2015) * "[[Siberi võmm]]" (2016) * Brita – seriaalis "Nukumaja" (2017) * "Reetur" (2019) (teleseriaal) – Rita Laikmaa == Tunnustus == * 2016 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2019 [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] * 2021 [[Raadioteatri näitlejaauhind]] == Isiklikku == Ursula Ratasepa abikaasa on [[Kaarel Oja]] ([[Tõnu Oja]] poeg). Neil on kaks tütart ja kaks poega. Ursula Ratasepa õde on näitleja [[Katariina Libe]]. == Välislingid == * [https://linnateater.ee/person/ursula-ratasepp/ Ursula Ratasepp] Tallinna Linnateatri kodulehel * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Ratasepp, Ursula}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] o47bgqq6qtmosl8uqnzlfv85a4w07x6 Kertu Saks 0 260374 6741826 6634755 2024-10-11T04:53:02Z 2001:7D0:8214:EF80:E5EB:9FEB:C8F3:776A Parandasin vead. Olin SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse, Energia avastuskeskuse looja ja esimene juhataja aastast 1998 kuni 2003. 2003 kuni 2009 olin seal nõukogu liige ja alates 2009 jälle juhataja. Seega eelnevat juhatajat ei olnud. Järgnev juhataja aastast 2016 oli Krista Keedus, mitte Martin Sõmer. Kui olin kuus aastat nõukogu liige, siis oli juhatajaks hoopiski Kristel Mõistus. 6741826 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Kertu Saks | pilt = Kertu Saks.jpg | amet = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-kertu-saks Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks.] Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2021.</ref> | ametiajaalgus = [[13. detsember]] [[2021]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Alar Karis]] (alates 07.09.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | järgmine = | amet2 = [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-juhatajaks-valiti-kertu-saks Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks.] Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2016.</ref> | ametiajaalgus2 = [[14. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[10. detsember]] [[2021]] | eelmine2 = [[Olavi Laido]] | järgmine2 = [[Margus Allikmaa]] | amet3 = [[Energia avastuskeskus]]e juhataja, aastatel 2003-2009 nõukogu liige | ametiajaalgus3 = [[1998]] | ametiajalõpp3 = [[13. november]] [[2016]] | eelmine3 = | järgmine3 = [[Krista Keedus]] | sünninimi = Kertu Kilvet | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|05|06}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Margus Saks]] | vanemad = [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Kertu Saks''' (sünninimi '''Kertu Kilvet'''; sündinud [[6. mai]]l [[1971]]) on eesti ajakirjandusteadlane ja teaduse populariseerija, aastast 2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. Ta on lõpetanud aastal 1989. aastal [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkooli]]. Aastatel 1991–1996 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ja [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis]] inglise keelt ja kirjandust. 1998. aastal kaitses [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ajakirjanduse erialal magistrikraadi ja 2011. aastal meedia ja ajakirjanduse erialal doktorikraadi (doktoritöö "Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemine 1988–2005" (The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988–2005)). Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja olnud [[Sotsiaalministeerium]]is [[Euroopa Sotsiaalfond]]i koordinatsioonijuht. Aastatel 1998-2003 ning 2009–2016 oli ta SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus juhatuse liige ja [[Energia avastuskeskus|Energia avastuskeskuse]] juhataja. Alates 14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 oli ta [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja. 13. oktoobril 2021 valiti Kertu Saks [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks. Muuseumijuhina alustas ta tööd 13. detsembril 2021.<ref>[https://www.err.ee/1608368010/erm-i-direktoriks-saab-kertu-saks "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> ==Looming== Kertu Saks on kirjutanud elu- ja kultuuriloolisi ning aimeraamatuid, koostanud populaarteaduslikke ja kultuuriloolisi näitusi ning olnud aimefilmide kaasautor. ===Raamatud=== * 2006 Kertu Saks, "Isaga koos. Mälestusi Kaarel Kilvetist". Kirjastus Pegasus. ISBN 9789949425044 * 2007 Kertu Saks, "Maia Lood". Kirjastus Päike ja Pilv. ISBN 9789985977040 * 2009 Kertu Saks, "Krista Kilvet Peegelpilgus". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949454259 * 2012 Kertu Saks, [[Aare Baumer]], "Teistmoodi füüsikaraamat". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949502264 * 2016 Kertu Saks, "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949391882 === Populaarteaduslikud planetaariumifilmid === * 2014 Astronoomia valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Tähetolm ja Päikese pere". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid [[Aare Baumer]], Kertu Saks, Rauno Pilvik ja Aleksei Mutovkin. * 2016 Geoloogia valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Kihilise Maa aardelaegas". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks, Mélanie Mariétte Muljar, Juho Kirs ja Aleksei Mutovkin. * 2017 Füüsika, akustika valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Helielu". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks ja Aleksei Mutovkin. ===Kureeritud näitused=== * 2009 Interaktiive näitus „Avasta robotid!“ Energia avastuskeskus * 2009 Interaktiivne näitus „Avasta elektrit!“ Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus „Avasta energia saar!“ Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus “Avasta tuuled ja purjed!” Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus “Avasta seebimullid!” Energia avastuskeskuses * 2011 Interaktiivne näitus „Avasta Eesti müütilised olendid!” Energia avastuskeskuses * 2012 Interaktiivne näitus “Avasta magnetid!” Energia avastuskeskuses * 2012 Interaktiivne näitus “Avasta loodusnähtused!” Energia avastuskeskuses ja Lätis, Riia laste teaduskeskuses [[Tehnoannas Pagrabi]] * 2013 Interaktiivne näitus „Valgusest elektrini“ Energia avastuskeskuse Vabaduse väljaku näitusesaalis * 2013 Interaktiivne näitus „Avasta matemaatikakunst!“ Energia avastuskeskuses, Trollhättani teaduskeskuses [[Innovatum]] ning Stockholmi Tehnikamuuseumis [[Tekniska Museet]] * 2013 Interaktiivne näitus „Konnast voltmeetrini“ Tallinna Tehnikaülikooli [[Mektory]] keskuses * 2014 Interaktiivne näitus „Avasta matemaatikakunst!“ Cesise teaduskeskuses [[Zinoo]] ja Energia avastuskeskuses * 2014 Interaktiivne biomajanduse teemaline näitus ja töötoad „Võimalik missioon“ Energia avastuskeskuses * 2015 Interaktiivne väikelaste näitus „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“ Energia avastuskeskuses * 2016 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eduard Vilde muuseum]]is * 2017 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eesti Rahva Muuseum]]is == Ühiskondlik tegevus == [[Fail:Kertu Saks 2020.jpg|pisi|Kertu Saks 2020. aastal]] Kertu Saks on [[Pressinõukogu]], [[Eesti Meediakoolitajate Liit|Eesti Meediakoolitajate Liidu]] ja [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts|Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi]] liige. ==Tunnustus== * 2013 Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise trükisõna abil" ("Teistmoodi füüsikaraamat") * 2014 Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Tegevused/sarjad teaduse ja tehnoloogi populariseerimisel" (uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine) ===Muud auhinnad=== * 2006 [[Põlvepikuraamatu konkurss]], äramärgitud töö („Kui krokodill tuleb narrima” illustratsioonid) * 2012 "Teistmoodi füüsikaraamat" valiti aasta 25 kauneima raamatu hulka. Autorid: Kertu Saks, Aare Baumer. Kujundaja: Lea Tammik. Illustraator: Kristi Kindel. Fotograaf: Kirjstjan Lepp. Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus * 2016 Raamat "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" valiti aasta 25 kaunima raamatu hulka. Autor: Kertu Saks. Kujundaja: Lea Tammik. Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus ==Isiklikku== Tema vanemad olid [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]]. ==Artikleid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/63820792/kertu-saks-miks-rong-ara-laheb "Kertu Saks: miks rong ära läheb?"] Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2012 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64010345/kertu-saks-inimesed-on-hakanud-kusimusi-kusima "Kertu Saks: inimesed on hakanud küsimusi küsima"] Eesti Päevaleht, 2. märts 2012 * [https://www.err.ee/575466/kertu-saks-900-korda-teaduse-populariseerimist-laheb-juba-liiale "Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale?"] ERR, 13. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/6029043/kertu-saks-mida-peaks-kulka-rahastama-mida-mitte "Kertu Saks: mida peaks kulka rahastama, mida mitte?"] Postimees, 5. august 2018 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/85806983/kultuurkapitali-juht-kulka-rahajagamist-ei-tohiks-poliitiliste-maitse-eelistuste-jargi-umber-kujundada-ent-reformi-see-vajab "Kultuurkapitali juht: Kulka rahajagamist ei tohiks poliitiliste maitse-eelistuste järgi ümber kujundada, ent reformi see vajab"] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2019 * [https://leht.postimees.ee/6980781/kertu-saks-kulka-jaab-piiride-seadmisel-paindlikuks "Kertu Saks: kulka jääb piiride seadmisel paindlikuks"] Postimees, 25. mai 2020 * [https://arvamus.postimees.ee/7036952/kertu-saks-milline-sumbolobjekt-valmib-jargmisena "Kertu Saks: milline sümbolobjekt valmib järgmisena?"] Postimees, 11. august 2020 * [https://www.kul.ee/uudised/balti-kultuurifondi-esimesed-kolm-aastat "Balti Kultuurifondi esimesed kolm aastat"] Kultuuriministeerium, 31. mai 2021 ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} ;Meedias * [https://www.ohtuleht.ee/573217/kui-elektrijaamas-tolm-maha-langeb-avatakse-avastuskeskus "Kui elektrijaamas tolm maha langeb, avatakse avastuskeskus"] Õhtuleht, 29. november 2013 * [https://novaator.err.ee/254885/uuenenud-energia-avastuskeskus-avas-uksed "Uuenenud Energia Avastuskeskus avas uksed"] ERR Novaator, 13. juuni 2014 * [https://elu24.postimees.ee/2826771/galerii-energia-avastuskeskus-avas-pidulikult-uksed "Galerii: Energia avastuskeskus avas pidulikult uksed"] Elu24, 13. juuni 2014 * [https://www.tlu.ee/uudised/opetajad-opivad-kasutama-teadus-ja-avastuskeskuste-voimalusi "Õpetajad õpivad kasutama teadus- ja avastuskeskuste võimalusi"] Tallinna Ülikool, 17. september 2014 * [https://koolielu.ee/info/readnews/506713/energia-avastuskeskus-kutsub-ellu-algatuse-%E2%80%9Etanutaht%E2%80%9C "Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“"] Koolielu, 18. aprill 2016 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75957575/ontlikust-perest-ja-puhta-pollekesega "Ontlikust perest ja puhta põllekesega"] Eesti Ekspress, 19. oktoober 2016 * [https://vikerraadio.err.ee/806967/kajalood-kertu-saks-kultuurkapitali-tuleb-kaasata-era-ja-muud-rahastust "Kajalood. Kertu Saks"] Vikerraadio, 5. november 2016 * [https://www.kul.ee/uudised/kertu-saksa-100-paeva-eesti-kultuurkapitali-juhina "100 päeva Eesti Kultuurkapitali juhina"] Kultuuriministeerium, 22. veebruar 2017 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kulka-pole-teine-kultuuriministeerium/ "Kulka pole teine Kultuuriministeerium"] Sirp, 21. aprill 2017 * [http://kes-kus.ee/kertu-saks-kultuuriraha-toa-votmehoidja/ "Kertu Saks, kultuuriraha toa võtmehoidja"] KesKus, märts 2019 * [https://kultuur.err.ee/1109651/kertu-saks-stagneerumist-ei-ole-kulkas-kriisi-ajal-karta "Kertu Saks: stagneerumist ei ole kulkas kriisi ajal karta"] ERR kultuur, 6. juuli 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/91702687/kertu-saks-kultuurkapital-satub-uha-enam-pusikulusid-rahastama "Kertu Saks: kultuurkapital satub üha enam püsikulusid rahastama"] Eesti Päevaleht, 18. november 2020 {{JÄRJESTA:Saks, Kertu}} [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] b70th3ckq45uw521lfizm97x6u2ewn6 6741827 6741826 2024-10-11T04:56:57Z 2001:7D0:8214:EF80:E5EB:9FEB:C8F3:776A Lisasin kaks kureeritud näitust (üks aastast 2016 ja teine aastast 2023). 6741827 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Kertu Saks | pilt = Kertu Saks.jpg | amet = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-kertu-saks Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks.] Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2021.</ref> | ametiajaalgus = [[13. detsember]] [[2021]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Alar Karis]] (alates 07.09.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | järgmine = | amet2 = [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-juhatajaks-valiti-kertu-saks Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks.] Eesti Kultuurkapitali veebisait, 13. oktoober 2016.</ref> | ametiajaalgus2 = [[14. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[10. detsember]] [[2021]] | eelmine2 = [[Olavi Laido]] | järgmine2 = [[Margus Allikmaa]] | amet3 = [[Energia avastuskeskus]]e juhataja, aastatel 2003-2009 nõukogu liige | ametiajaalgus3 = [[1998]] | ametiajalõpp3 = [[13. november]] [[2016]] | eelmine3 = | järgmine3 = [[Krista Keedus]] | sünninimi = Kertu Kilvet | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|05|06}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Margus Saks]] | vanemad = [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Kertu Saks''' (sünninimi '''Kertu Kilvet'''; sündinud [[6. mai]]l [[1971]]) on eesti ajakirjandusteadlane ja teaduse populariseerija, aastast 2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. Ta on lõpetanud aastal 1989. aastal [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkooli]]. Aastatel 1991–1996 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ja [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis]] inglise keelt ja kirjandust. 1998. aastal kaitses [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ajakirjanduse erialal magistrikraadi ja 2011. aastal meedia ja ajakirjanduse erialal doktorikraadi (doktoritöö "Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemine 1988–2005" (The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988–2005)). Ta on töötanud ajakirjanikuna [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja olnud [[Sotsiaalministeerium]]is [[Euroopa Sotsiaalfond]]i koordinatsioonijuht. Aastatel 1998-2003 ning 2009–2016 oli ta SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus juhatuse liige ja [[Energia avastuskeskus|Energia avastuskeskuse]] juhataja. Alates 14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 oli ta [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja. 13. oktoobril 2021 valiti Kertu Saks [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks. Muuseumijuhina alustas ta tööd 13. detsembril 2021.<ref>[https://www.err.ee/1608368010/erm-i-direktoriks-saab-kertu-saks "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> ==Looming== Kertu Saks on kirjutanud elu- ja kultuuriloolisi ning aimeraamatuid, koostanud populaarteaduslikke ja kultuuriloolisi näitusi ning olnud aimefilmide kaasautor. ===Raamatud=== * 2006 Kertu Saks, "Isaga koos. Mälestusi Kaarel Kilvetist". Kirjastus Pegasus. ISBN 9789949425044 * 2007 Kertu Saks, "Maia Lood". Kirjastus Päike ja Pilv. ISBN 9789985977040 * 2009 Kertu Saks, "Krista Kilvet Peegelpilgus". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949454259 * 2012 Kertu Saks, [[Aare Baumer]], "Teistmoodi füüsikaraamat". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949502264 * 2016 Kertu Saks, "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949391882 === Populaarteaduslikud planetaariumifilmid === * 2014 Astronoomia valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Tähetolm ja Päikese pere". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid [[Aare Baumer]], Kertu Saks, Rauno Pilvik ja Aleksei Mutovkin. * 2016 Geoloogia valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Kihilise Maa aardelaegas". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks, Mélanie Mariétte Muljar, Juho Kirs ja Aleksei Mutovkin. * 2017 Füüsika, akustika valdkonda populariseeriv planetaariumifilm "Helielu". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks ja Aleksei Mutovkin. ===Kureeritud näitused=== * 2009 Interaktiive näitus „Avasta robotid!“ Energia avastuskeskus * 2009 Interaktiivne näitus „Avasta elektrit!“ Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus „Avasta energia saar!“ Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus “Avasta tuuled ja purjed!” Energia avastuskeskuses * 2010 Interaktiivne näitus “Avasta seebimullid!” Energia avastuskeskuses * 2011 Interaktiivne näitus „Avasta Eesti müütilised olendid!” Energia avastuskeskuses * 2012 Interaktiivne näitus “Avasta magnetid!” Energia avastuskeskuses * 2012 Interaktiivne näitus “Avasta loodusnähtused!” Energia avastuskeskuses ja Lätis, Riia laste teaduskeskuses [[Tehnoannas Pagrabi]] * 2013 Interaktiivne näitus „Valgusest elektrini“ Energia avastuskeskuse Vabaduse väljaku näitusesaalis * 2013 Interaktiivne näitus „Avasta matemaatikakunst!“ Energia avastuskeskuses, Trollhättani teaduskeskuses [[Innovatum]] ning Stockholmi Tehnikamuuseumis [[Tekniska Museet]] * 2013 Interaktiivne näitus „Konnast voltmeetrini“ Tallinna Tehnikaülikooli [[Mektory]] keskuses * 2014 Interaktiivne näitus „Avasta matemaatikakunst!“ Cesise teaduskeskuses [[Zinoo]] ja Energia avastuskeskuses * 2014 Interaktiivne biomajanduse teemaline näitus ja töötoad „Võimalik missioon“ Energia avastuskeskuses * 2015 Interaktiivne väikelaste näitus „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“ Energia avastuskeskuses * 2016 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eduard Vilde muuseum]]is * 2016 "Kihilise Maa aardelaegas" Energia avastuskeskuses * 2017 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eesti Rahva Muuseum]]is * 2023 "Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest" [[Eesti Rahva Muuseum]]is == Ühiskondlik tegevus == [[Fail:Kertu Saks 2020.jpg|pisi|Kertu Saks 2020. aastal]] Kertu Saks on [[Pressinõukogu]], [[Eesti Meediakoolitajate Liit|Eesti Meediakoolitajate Liidu]] ja [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts|Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi]] liige. ==Tunnustus== * 2013 Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise trükisõna abil" ("Teistmoodi füüsikaraamat") * 2014 Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Tegevused/sarjad teaduse ja tehnoloogi populariseerimisel" (uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine) ===Muud auhinnad=== * 2006 [[Põlvepikuraamatu konkurss]], äramärgitud töö („Kui krokodill tuleb narrima” illustratsioonid) * 2012 "Teistmoodi füüsikaraamat" valiti aasta 25 kauneima raamatu hulka. Autorid: Kertu Saks, Aare Baumer. Kujundaja: Lea Tammik. Illustraator: Kristi Kindel. Fotograaf: Kirjstjan Lepp. Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus * 2016 Raamat "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" valiti aasta 25 kaunima raamatu hulka. Autor: Kertu Saks. Kujundaja: Lea Tammik. Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus ==Isiklikku== Tema vanemad olid [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]]. ==Artikleid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/63820792/kertu-saks-miks-rong-ara-laheb "Kertu Saks: miks rong ära läheb?"] Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2012 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64010345/kertu-saks-inimesed-on-hakanud-kusimusi-kusima "Kertu Saks: inimesed on hakanud küsimusi küsima"] Eesti Päevaleht, 2. märts 2012 * [https://www.err.ee/575466/kertu-saks-900-korda-teaduse-populariseerimist-laheb-juba-liiale "Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale?"] ERR, 13. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/6029043/kertu-saks-mida-peaks-kulka-rahastama-mida-mitte "Kertu Saks: mida peaks kulka rahastama, mida mitte?"] Postimees, 5. august 2018 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/85806983/kultuurkapitali-juht-kulka-rahajagamist-ei-tohiks-poliitiliste-maitse-eelistuste-jargi-umber-kujundada-ent-reformi-see-vajab "Kultuurkapitali juht: Kulka rahajagamist ei tohiks poliitiliste maitse-eelistuste järgi ümber kujundada, ent reformi see vajab"] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2019 * [https://leht.postimees.ee/6980781/kertu-saks-kulka-jaab-piiride-seadmisel-paindlikuks "Kertu Saks: kulka jääb piiride seadmisel paindlikuks"] Postimees, 25. mai 2020 * [https://arvamus.postimees.ee/7036952/kertu-saks-milline-sumbolobjekt-valmib-jargmisena "Kertu Saks: milline sümbolobjekt valmib järgmisena?"] Postimees, 11. august 2020 * [https://www.kul.ee/uudised/balti-kultuurifondi-esimesed-kolm-aastat "Balti Kultuurifondi esimesed kolm aastat"] Kultuuriministeerium, 31. mai 2021 ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} ;Meedias * [https://www.ohtuleht.ee/573217/kui-elektrijaamas-tolm-maha-langeb-avatakse-avastuskeskus "Kui elektrijaamas tolm maha langeb, avatakse avastuskeskus"] Õhtuleht, 29. november 2013 * [https://novaator.err.ee/254885/uuenenud-energia-avastuskeskus-avas-uksed "Uuenenud Energia Avastuskeskus avas uksed"] ERR Novaator, 13. juuni 2014 * [https://elu24.postimees.ee/2826771/galerii-energia-avastuskeskus-avas-pidulikult-uksed "Galerii: Energia avastuskeskus avas pidulikult uksed"] Elu24, 13. juuni 2014 * [https://www.tlu.ee/uudised/opetajad-opivad-kasutama-teadus-ja-avastuskeskuste-voimalusi "Õpetajad õpivad kasutama teadus- ja avastuskeskuste võimalusi"] Tallinna Ülikool, 17. september 2014 * [https://koolielu.ee/info/readnews/506713/energia-avastuskeskus-kutsub-ellu-algatuse-%E2%80%9Etanutaht%E2%80%9C "Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“"] Koolielu, 18. aprill 2016 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75957575/ontlikust-perest-ja-puhta-pollekesega "Ontlikust perest ja puhta põllekesega"] Eesti Ekspress, 19. oktoober 2016 * [https://vikerraadio.err.ee/806967/kajalood-kertu-saks-kultuurkapitali-tuleb-kaasata-era-ja-muud-rahastust "Kajalood. Kertu Saks"] Vikerraadio, 5. november 2016 * [https://www.kul.ee/uudised/kertu-saksa-100-paeva-eesti-kultuurkapitali-juhina "100 päeva Eesti Kultuurkapitali juhina"] Kultuuriministeerium, 22. veebruar 2017 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kulka-pole-teine-kultuuriministeerium/ "Kulka pole teine Kultuuriministeerium"] Sirp, 21. aprill 2017 * [http://kes-kus.ee/kertu-saks-kultuuriraha-toa-votmehoidja/ "Kertu Saks, kultuuriraha toa võtmehoidja"] KesKus, märts 2019 * [https://kultuur.err.ee/1109651/kertu-saks-stagneerumist-ei-ole-kulkas-kriisi-ajal-karta "Kertu Saks: stagneerumist ei ole kulkas kriisi ajal karta"] ERR kultuur, 6. juuli 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/91702687/kertu-saks-kultuurkapital-satub-uha-enam-pusikulusid-rahastama "Kertu Saks: kultuurkapital satub üha enam püsikulusid rahastama"] Eesti Päevaleht, 18. november 2020 {{JÄRJESTA:Saks, Kertu}} [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 3mnm213ms29a6wrwkp1ent05tvx4qaf Wojciech Szczęsny 0 261674 6741825 6721890 2024-10-11T04:33:57Z Promomees 175156 6741825 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Wojciech Szczęsny | pilt = Wojciech Szczęsny 2018.jpg | pildiallkiri = Szczęsny [[Poola jalgpallikoondis]]es 2018. aastal | täisnimi = Wojciech Tomasz Szczęsny | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|04|18}} | sünnilinn = [[Varssavi]] | sünnimaa = [[Poola]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 195 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = [[Juventus]] | särginumber = 1 | noorteaastad1 = 2004–2005| noorteklubi1 = [[Agrykola Varssavi|Agrykola Varssavi]] | noorteaastad2 = 2005–2006| noorteklubi2 = [[Varssavi Legia|Varssavi Legia]] | noorteaastad3 = 2006–2009| noorteklubi3 = [[Arsenal FC|Arsenal]] | aastad1 = 2009–2017| mänge1 = 132| väravaid1 = 0| klubi1 = [[Arsenal FC|Arsenal]] | aastad2 = 2009–2010| mänge2 = 28 | väravaid2 = 0 | klubi2 = → [[Brentford FC|Brentford]] (laenul) | aastad3 = 2015–2017| mänge3 = 72 | väravaid3 = 0| klubi3 = → [[AS Roma|AS Roma]] (laenul) | aastad4 = 2017–2024| mänge4 = 200| väravaid4 = 0 | klubi4 =[[Torino Juventus|Juventus]] | klubi_seisuga = 7. september 2024 | koondiseaastad1 = 2009–2010| koondisemänge1 = 4| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = Poola U20 | koondiseaastad2 = 2009–2012| koondisemänge2 = 7| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = Poola U21 | koondiseaastad3 = 2009–2024| koondisemänge3 = 84| koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] | koondis_seisuga = 7. september 2024 }} '''Wojciech Tomasz Szczęsny''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1990]] [[Varssavi]]s) on poola [[jalgpallur]]. Ta mängib klubis Fc [[FC Barcelona|Barcelona]] ja [[Poola jalgpallikoondis]]es [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]]. == Klubikarjäär == === Varssavi Legia === Ta alustas karjääri Varssavi klubis Agrykola. Kuid kui ta oli 16-aastane, avaldas ta Legia treeneritele nii suurt muljet, et nad lubasid tal nende laagris treenida. === Arsenal === 2006. aastal kolis Szczęsny Arsenali. Aastatel 2009–2017 mängis ta Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Arsenal FC|Arsenal]]. 2013. aastal valiti ta koos [[Petr Čech]]iga Premier League'i hooaja parimaks väravavahiks. === Torino Juventus === 19. juulist 2017 mängib ta Juventuses. Üleviimise maksumus oli 12,2 miljonit eurot, millele lisandus 3,1 miljonit boonustena. Alates 2018. aasta suvest, pärast Buffoni lahkumist Pariisi Saint-Germainist, on Wojciech Szczęsny Juventuse peaväravavaht. == Koondisekarjäär == [[UEFA Euro 2012|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] avamängus [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu sai Wojciech Szczęsny punase kaardi ja kreeklastel oli õigus penaltit lüüa. Meeskonda teine väravavaht [[Przemysław Tytoń]] tõrjus selle ja mäng lõppes 1:1 viigiga. Ta on kuulunud Poola koondisse ka [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ==Saavutused== ;Arsenal *[[FA Cup]] (2): 2013–14, 2014-15 *[[FA Community Shield]] (1): 2014 ;Juventus *[[Serie A]] (3): [[Serie A hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]] *[[Coppa Italia]] (2): 2017–18, 2020–21 *[[Supercoppa Italiana]] (2): 2017-18, 2020-2021 == Välislingid == {{commonscat}} *[http://www.90minut.pl/kariera.php?id=8327 Wojciech Szczęsny] (90minut.pl) {{UEFA Euro 2012 Poola koondis}} {{UEFA Euro 2016 Poola koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Poola koondis}} {{UEFA Euro 2024 Poola koondis}} {{JÄRJESTA:Szczesny, Wojciech}} [[Kategooria:Poola jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Brentford FC mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] rrhz5xwvp47ycwltd1upl25jzrgbs7q Heinrich Laakmann (ajaloolane) 0 262017 6741920 5254725 2024-10-11T10:29:31Z NOSSER 8097 6741920 wikitext text/x-wiki '''Carl Heinrich Laakmann''' ([[11. jaanuar]] [[1892]] Rauza, [[Aumeistri kihelkond]], [[Valga kreis]] (praegu [[Palsmane vald]], [[Smiltene piirkond]]) – [[16. detsember]] [[1955]] [[Marburg]]) oli Eesti ajaloolane. Ta õppis aastatel 1910–1918 [[Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserlikus Tartu Ülikoolis]] ajalugu. Ta võttis [[Balti pataljon]]i koosseisus osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Ta oli aastail 1930–1939 [[Pärnu Vanaaja Uurimise Selts|Pärnu Muinsusuurimise Selts]]i esimees. ==Isiklikku== Tema vanaisa oli trükkal [[Heinrich Laakmann]]. ==Kirjandus== *[[Evald Blumfeldt]]. Heinrich Laakmann †. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 26. veebruar 1956. Lk 7 ==Välislingid== *{{BBLD}} *[http://kulturportal-west-ost.eu/biographien/laakmann-heinrich-2 Laakmann, Heinrich], Kulturportal West-Ost (saksa) {{JÄRJESTA:Laakmann, Heinrich}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Livonia liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1955]] giv4tlky76r7xt8ez60u87xy8vqaf7t Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica 0 270824 6741911 6209882 2024-10-11T09:56:38Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Prinicipia-title.png|Prinicipia-title.png]] pildiga [[Pilt:Newton's_Principia_title_page.png|Newton's_Principia_title_page.png]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR3| 6741911 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Isaac Newtoni teosest; Bertrand Russelli 1910. aasta raamatu kohta vaata artiklit [[Principia Mathematica]].}} [[Pilt:Newton's Principia title page.png|pisi|"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687)]] "'''Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica'''" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on [[Isaac Newton]]i kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus [[5. juuli]]l [[1687]].<ref name="Principia" /><ref name="Motte" /> Kui Newton oli varustanud oma isikliku eksemplari esimesest trükist märkuste ja parandustega<ref name="VSajs" />, avaldas ta teosest veel kaks trükki, [[1713]]. ja [[1726]]. aastal.<ref name="variorum" /> "Principias" esitas Newton liikumisseadused, mida tänapäeval tuntakse [[Newtoni seadused|Newtoni seadustena]] ja mis on kogu [[Klassikaline mehaanika|klassikalise mehaanika]] alus, samuti [[gravitatsiooniseadus]]e ning [[Kepleri seadused]] planeetide liikumise kohta (mille Kepler esitas esmalt üksnes empiiriliselt). Teadusajaloolase J. M. Steele'i sõnul peetakse "Principia" "õigusega üheks kõige tähtsamaist teostest kogu teaduse ajaloos".<ref name="3ycKs" /> [[Prantsuse]] matemaatik ja füüsik [[Alexis Clairaut]] kinnitas 1747. aastal: "Kuulus raamat "Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid" tähistas füüsikas suure revolutsiooni ajastut. Selle hiilgava autori Sir Newtoni meetod ... heitis matemaatika valguse teadusele, mis seni oli jäänud oletuste ja hüpoteeside hämarusse."<ref name="e2CCJ" /> Uuema hinnangu kohaselt ei võetud Newtoni teooriaid omaks küll kohe teose ilmudes, kuid sajandi lõpuks "ei saanud keegi eitada", et ("Principiast") "oli tõusnud teadus, mis vähemalt mõnes suhtes ületas kõik eelnenu sedavõrd, et see seisis üksi teaduse misiganes ülima näitena."<ref name="k5nSD" /> Oma füüsikalisi teooriaid formuleerides arendas ja kasutas Newton matemaatilisi meetodeid, mis tänapäeval kuuluvad [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] valda. Kui matemaatilise analüüsi keelt, nagu seda tänapäeval tuntakse, "Principiast" peaaegu ei leia: Newton andis paljud oma tõestustest [[infinitesimaalarvutus]]e [[geomeetria|geomeetrilisel]] kujul, tuginedes kaduvväikeste geomeetriliste suuruste suhete piirväärtustele.<ref name="geomcalc" /> "Principia" parandatud kokkuvõttes ("General Scholium") kasutas Newton oma hiljem kuulsaks saanud väljendit "[[Hypotheses non fingo]]" ("Hüpoteese ma ei loo"). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Principia">[http://www.archive.org/details/newtonspmathema00newtrich "Principia"] internetis</ref> <ref name="Motte">[http://books.google.com/books?id=Tm0FAAAAQAAJ&printsec=frontcover&dq=Newton+mathematical+principles+Motte&lr=&as_drrb_is=b&as_minm_is=12&as_miny_is=1720&as_maxm_is=12&as_maxy_is=1800&num=20&as_brr=3 Esimene köide Andrew Motte'i 1729. aasta tõlkest] Google Booksis; [http://members.tripod.com/~gravitee/axioms.htm lõigud 1729. aasta tõlkest] (vigaselt väidetud 1687. aasta väljaandeks).</ref> <ref name="VSajs">Isaac Newton [http://cudl.lib.cam.ac.uk/view/PR-ADV-B-00039-00001/ "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica"] (Newtoni isiklike märkustega esmatrükk</ref> <ref name="variorum">"Isaac Newton's ''Philosophiae Naturalis Principia Mathematica: the Third edition (1726) with variant readings" assembled and ed. by Alexandre Koyré and I Bernard Cohen with the assistance of Anne Whitman (Cambridge, MA, 1972, Harvard UP)</ref> <ref name="3ycKs">J. M. Steele [https://web.archive.org/web/20100401071521/http://www.cap.ca/brms/Reviews/Reading-Steele.html arvustus]: N. Guicciardini "Reading the Principia: The Debate on Newton’s Mathematical Methods for Natural Philosophy from 1687 to 1736" Cambridge University Press, 1999; raamatu tiitellehele eelnevas kokkuvõttes kinnitatakse ka, et "Principiat" "peetakse üheks teaduse ajaloo meistriteoseks".</ref> <ref name="e2CCJ">Alexis Clairaut "Du systeme du monde, dans les principes de la gravitation universelle" Rmt: "Histoires (& Memoires) de l'Academie Royale des Sciences", 1745 (trükitud 1749), lk 329 (lk 329 märkuse kohaselt loeti Clairaut' kirjutis ette novembris 1747)</ref> <ref name="k5nSD">G. E. Smith [http://plato.stanford.edu/archives/win2008/entries/newton-principia/ "Newton's Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"] The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Winter 2008 Edition), ed. E. N. Zalta</ref> <ref name="geomcalc">Infinitesimaalarvutuse sisu "Principias" tunnustati nii Newtoni eluajal kui ka hiljem. Muuhulgas tegi seda [[Guillaume de l'Hôpital]], kes kinnitas oma 1696. aastal ilmunud raamatu "Analyse des infiniment petits" ("Infinitesimaalanalüüs") kinnitas eessõnas "Principia" kohta, et "see on pea tervenisti infinitesimaalarvutus" ("lequel est presque tout de ce calcul"). Vt ka D. T. Whiteside "The mathematical principles underlying Newton's "Principia Mathematica"", Journal for the History of Astronomy, vol. 1 (1970), 116–138, eriti lk 120.</ref> }} ==Kirjandus== * [[Alexandre Koyré]], ''Newtonian studies'' (London: Chapman and Hall, 1965). * [[I. Bernard Cohen]], ''Introduction to Newton's ''Principia (Harvard University Press, 1971). * [[Richard S. Westfall]], ''Force in Newton’s physics; the science of dynamics in the seventeenth century'' (New York: American Elsevier, 1971). * [[Subrahmanyan Chandrasekhar|S. Chandrasekhar]], ''Newton’s Principia for the common reader'' (New York: Oxford University Press, 1995). *Guicciardini, N., 2005, "Philosophia Naturalis..." in [[Ivor Grattan-Guinness|Grattan-Guinness, I.]], ed., ''Landmark Writings in Western Mathematics''. Elsevier: 59–87. * Andrew Janiak, ''Newton as Philosopher'' (Cambridge University Press, 2008). * François De Gandt, ''Force and geometry in Newton’s Principia'' trans. Curtis Wilson (Princeton, NJ: Princeton University Press, c1995). * [[John Herivel]], ''The background to Newton’s Principia; a study of Newton’s dynamical researches in the years 1664–84'' (Oxford, Clarendon Press, 1965). * [[Brian David Ellis|Brian Ellis]], "The Origin and Nature of Newton's Laws of Motion" in ''Beyond the Edge of Certainty'', ed. R. G. Colodny. (Pittsburgh: University Pittsburgh Press, 1965), 29–68. * [[Edwin Arthur Burtt|E.A. Burtt]], ''Metaphysical Foundations of Modern Science'' (Garden City, NY: Doubleday and Company, 1954). ==Välislingid== ===Ladina algtekstid=== {{wikisource|Philosophiae Naturalis Principia Mathematica}} * [http://cudl.lib.cam.ac.uk/view/PR-ADV-B-00039-00001/ Cambridge University, Cambridge Digital Library] High resolution digitised version of Newton's own copy of the first edition, interleaved with blank pages for his annotations and corrections. * [http://www.ntnu.no/ub/spesialsamlingene/ebok/02a019654.html 1687: Newton's 'Principia', first edition (1687, in Latin)]. High-resolution presentation of the Gunnerus Library's copy. * [http://books.google.com/books?id=XJwx0lnKvOgC&pg=PP2 1687: Newton's 'Principia', first edition (1687, in Latin)]. * [http://www3.babson.edu/Archives/museums_collections/Principia-Mathematica.cfm Babson College Archives & Special Collections] has all three Latin editions (1687, 1713, 1726). * [http://books.google.com/books?id=WqaGuP1HqE0C&printsec=titlepage Principia (in Latin, annotated)]. 1833 Glasgow reprint (volume 1) with Books 1 & 2 of the Latin edition annotated by Leseur, Jacquier and Calandrini 1739–42 (described [[#Annotated and other editions|above]]). * [http://www.gutenberg.org/ebooks/28233 Project Gutenberg] * [http://www.archive.org/details/sirisaacnewtons01newtgoog Archive.org] ===Inglise tõlked=== {{wikisource|The Mathematical Principles of Natural Philosophy (1846)|The Mathematical Principles of Natural Philosophy (American edition, 1846)}} * Andrew Motte, 1729, kolmanda trüki esimene ingliskeelne tõlge (1726) ** [[s:The Mathematical Principles of Natural Philosophy (1729)|WikiSource, Partial]] ** [http://books.google.com/books?id=Tm0FAAAAQAAJ&pg=PA1 Google books, vol. 1 with Book 1]. ** [http://books.google.com/books?id=6EqxPav3vIsC&pg=PA1 Google books, vol. 2 with Books 2 and 3]. (Book 3 starts at [http://books.google.com/books?id=6EqxPav3vIsC&pg=PA200 p.200].) (Google's metadata wrongly labels this vol.1). ** [http://gravitee.tripod.com/toc.htm Partial HTML] * Robert Thorpe'i 1802. aasta tõlge * N. W. Chittenden, ed., 1846 "American Edition" – osalt värskendatud ingliskeelne versioon, suuremalt jaolt Motte'i 1729. aasta tõlge. ** [[s:The Mathematical Principles of Natural Philosophy (1846)|Wikisource]] ** [http://www.archive.org/details/newtonspmathema00newtrich Archive.org #1] ** [http://www.archive.org/details/100878576 Archive.org #2] * Percival Frosti 1863. aasta tõlge lisandustega [http://www.archive.org/details/newtonsprincipi04newtgoog Archive.org] * Florian Cajori 1934. aasta värskendus Motte'i 1729. aasta ja Thorpe'i 1802. aasta tõlgete põhjal ===Muud lingid=== * [http://nordist.net/~bjn/principia/ "In Search of ''Principia''"], internetiversioonidest [[Kategooria:Isaac Newton]] [[Kategooria:Filosoofiateosed‎]] [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Teaduslik kirjandus]] [[Kategooria:1687]] 7icqpgnfj7rd4512n2lornlall6afbc Kategooria:Pärnu ajalugu 14 286070 6741704 3291144 2024-10-10T17:25:11Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] 6741704 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Pärnu|Ajalugu]] [[Kategooria:Eesti ajalugu linnati]] [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] ootpnytohc5bb9ah0atzfhthdm1hkfs Mustikas (kaubanduskeskus) 0 286461 6741881 6357939 2024-10-11T08:33:45Z Mardus 630 /* Mustika keskuse põleng */ Ekspressi artikkel 6741881 wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{koord|NS=59.410597|EW=24.682321}} '''Mustikas''' (ka '''Keskus Mustikas''', '''Mustamäe Kaubanduskeskus Mustikas'''; '''Mustika Keskus''') on [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l asuv kaubanduskeskus aadressil [[A. H. Tammsaare tee]] 116. Keskuses on ca 27&nbsp;000 m<sup>2</sup> müügipinda ja tegutseb umbes 60 poodi. Ajalooliselt asus samal kohal [[Tallinna Aiandussovhoos]] ja [[Kadaka turg]]. == Mustika keskuse põleng == [[Pilt:Mustika_keskus_(Kadaka,_Tallinn).jpg‎|pisi|Mustika keskus.]] [[5. märts]]il [[2009]] toimus Mustika keskuses suurpõleng. Põlenguala levis 1000 ruutmeetrile ja vingu ja suitsukahjustusi sai kogu kaubanduskeskus. Põlengukahjud olid rohkem kui 100 miljonit krooni.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/322533 "Mustika keskuse põlengukahjud ületavad 100 miljonit krooni"] Õhtuleht, 31. märts 2009</ref> [[Häirekeskus]] sai teate põlengust kell kolmveerand 6 varahommikul, sündmuskohale sõitis seitse päästeautot, kaks paakautot, kaks redelautot, operatiivkorrapidaja ja [[kiirabi]] brigaad. Kustutustööd olid raskendatud, sest kõrge temperatuuri tõttu ei saanud suitsusukeldujaid kasutada ja sissevarisenud katuse all olnud tulekolletele ei pääsetud ligi.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/90157/tuletorjujad-ei-paase-mustika-keskuse-sissevarisenud-katuse-all-tulekolletele-ligi/ "Tuletõrjujad ei pääse Mustika keskuse sissevarisenud katuse all tulekolletele ligi"] Tallinna Postimees, 5. märts 2009</ref> Põleng kustutati 6:30 ajal, aga päästjad pidid öösel kaks korda uuesti süttinud tulekoldeid kustutamas käima.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/mustika-keskus-suttis-oosel-uuesti.d?id=21603713 "Mustika keskus süttis öösel uuesti"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 6. märts 2009</ref> Põleng sai alguse tehnikapoe [[Onoff]] laoruumidest, kust levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/318889 "Tundus, nagu põleks kogu linn!"] Õhtuleht, 6. märts 2009</ref> ===Põlengu põhjused=== Alguses kahtlustati süütamist,<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06163486 "Mustika ja Szolnoki keskus võidi süüdata"] ERR, 4. mai 2009</ref> aga Mustika keskuse põlengu uurimiseks käivitatud menetlus ei suutnud selgitada tulekahju tekkepõhjust ning seega ka võimalikku süüdlast, mistõttu lõpetas politsei kriminaalmenetluse<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/791954/uurimine-ei-suutnud-selgitada-mustika-keskuse-polengu-suudlast/ "Uurimine ei suutnud selgitada Mustika keskuse põlengu süüdlast"] Tallinna Postimees, 29. märts 2012</ref>. Põlengule aitas kaasa automaatkustutussüsteemi mittetöötamine.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/91153/suurtulekahju-vois-pohjustada-korrast-ara-kustutussusteem/ "Suurtulekahju võis põhjustada korrast ära kustutussüsteem"] Tallinna Postimees, 7. märts 2009</ref> Süütamise versiooni toetava materjali avaldas 2017. aastal Eesti Ekspress, viidates turvakaamerate salvestustele prügikonteinerite juures oleva isiku viibimisest, misjärel algas tulekahju.<ref>{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: Kas see mees põhjustaski Mustika keskuse suurpõlengu? |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=2017-10-26 |URL= https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79964540/video-kas-see-mees-pohjustaski-mustika-keskuse-suurpolengu |online=2014-10-11}}</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.mustikas.ee/ Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti tulekahjud]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] pdt0a2yxphh3lxw3hb4xgc198ooz17r 6741882 6741881 2024-10-11T08:34:08Z Mardus 630 /* Põlengu põhjused */ 6741882 wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{koord|NS=59.410597|EW=24.682321}} '''Mustikas''' (ka '''Keskus Mustikas''', '''Mustamäe Kaubanduskeskus Mustikas'''; '''Mustika Keskus''') on [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l asuv kaubanduskeskus aadressil [[A. H. Tammsaare tee]] 116. Keskuses on ca 27&nbsp;000 m<sup>2</sup> müügipinda ja tegutseb umbes 60 poodi. Ajalooliselt asus samal kohal [[Tallinna Aiandussovhoos]] ja [[Kadaka turg]]. == Mustika keskuse põleng == [[Pilt:Mustika_keskus_(Kadaka,_Tallinn).jpg‎|pisi|Mustika keskus.]] [[5. märts]]il [[2009]] toimus Mustika keskuses suurpõleng. Põlenguala levis 1000 ruutmeetrile ja vingu ja suitsukahjustusi sai kogu kaubanduskeskus. Põlengukahjud olid rohkem kui 100 miljonit krooni.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/322533 "Mustika keskuse põlengukahjud ületavad 100 miljonit krooni"] Õhtuleht, 31. märts 2009</ref> [[Häirekeskus]] sai teate põlengust kell kolmveerand 6 varahommikul, sündmuskohale sõitis seitse päästeautot, kaks paakautot, kaks redelautot, operatiivkorrapidaja ja [[kiirabi]] brigaad. Kustutustööd olid raskendatud, sest kõrge temperatuuri tõttu ei saanud suitsusukeldujaid kasutada ja sissevarisenud katuse all olnud tulekolletele ei pääsetud ligi.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/90157/tuletorjujad-ei-paase-mustika-keskuse-sissevarisenud-katuse-all-tulekolletele-ligi/ "Tuletõrjujad ei pääse Mustika keskuse sissevarisenud katuse all tulekolletele ligi"] Tallinna Postimees, 5. märts 2009</ref> Põleng kustutati 6:30 ajal, aga päästjad pidid öösel kaks korda uuesti süttinud tulekoldeid kustutamas käima.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/mustika-keskus-suttis-oosel-uuesti.d?id=21603713 "Mustika keskus süttis öösel uuesti"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 6. märts 2009</ref> Põleng sai alguse tehnikapoe [[Onoff]] laoruumidest, kust levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/318889 "Tundus, nagu põleks kogu linn!"] Õhtuleht, 6. märts 2009</ref> ===Põlengu põhjused=== Alguses kahtlustati süütamist,<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06163486 "Mustika ja Szolnoki keskus võidi süüdata"] ERR, 4. mai 2009</ref> aga Mustika keskuse põlengu uurimiseks käivitatud menetlus ei suutnud selgitada tulekahju tekkepõhjust ning seega ka võimalikku süüdlast, mistõttu lõpetas politsei kriminaalmenetluse.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/791954/uurimine-ei-suutnud-selgitada-mustika-keskuse-polengu-suudlast/ "Uurimine ei suutnud selgitada Mustika keskuse põlengu süüdlast"] Tallinna Postimees, 29. märts 2012</ref> Põlengule aitas kaasa automaatkustutussüsteemi mittetöötamine.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/91153/suurtulekahju-vois-pohjustada-korrast-ara-kustutussusteem/ "Suurtulekahju võis põhjustada korrast ära kustutussüsteem"] Tallinna Postimees, 7. märts 2009</ref> Süütamise versiooni toetava materjali avaldas 2017. aastal Eesti Ekspress, viidates turvakaamerate salvestustele prügikonteinerite juures oleva isiku viibimisest, misjärel algas tulekahju.<ref>{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: Kas see mees põhjustaski Mustika keskuse suurpõlengu? |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=2017-10-26 |URL= https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79964540/video-kas-see-mees-pohjustaski-mustika-keskuse-suurpolengu |online=2014-10-11}}</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.mustikas.ee/ Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti tulekahjud]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] qex1u85teb3acxs2e9fgdeaeluu0t1a 6741943 6741882 2024-10-11T11:50:23Z Mardus 630 /* Mustika keskuse põleng */ Pildiallkiri: +kuupäev 6741943 wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{koord|NS=59.410597|EW=24.682321}} '''Mustikas''' (ka '''Keskus Mustikas''', '''Mustamäe Kaubanduskeskus Mustikas'''; '''Mustika Keskus''') on [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l asuv kaubanduskeskus aadressil [[A. H. Tammsaare tee]] 116. Keskuses on ca 27&nbsp;000 m<sup>2</sup> müügipinda ja tegutseb umbes 60 poodi. Ajalooliselt asus samal kohal [[Tallinna Aiandussovhoos]] ja [[Kadaka turg]]. == Mustika keskuse põleng == [[Pilt:Mustika_keskus_(Kadaka,_Tallinn).jpg‎|pisi|Mustika keskus, 26. detsember 2008.]] [[5. märts]]il [[2009]] toimus Mustika keskuses suurpõleng. Põlenguala levis 1000 ruutmeetrile ja vingu ja suitsukahjustusi sai kogu kaubanduskeskus. Põlengukahjud olid rohkem kui 100 miljonit krooni.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/322533 "Mustika keskuse põlengukahjud ületavad 100 miljonit krooni"] Õhtuleht, 31. märts 2009</ref> [[Häirekeskus]] sai teate põlengust kell kolmveerand 6 varahommikul, sündmuskohale sõitis seitse päästeautot, kaks paakautot, kaks redelautot, operatiivkorrapidaja ja [[kiirabi]] brigaad. Kustutustööd olid raskendatud, sest kõrge temperatuuri tõttu ei saanud suitsusukeldujaid kasutada ja sissevarisenud katuse all olnud tulekolletele ei pääsetud ligi.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/90157/tuletorjujad-ei-paase-mustika-keskuse-sissevarisenud-katuse-all-tulekolletele-ligi/ "Tuletõrjujad ei pääse Mustika keskuse sissevarisenud katuse all tulekolletele ligi"] Tallinna Postimees, 5. märts 2009</ref> Põleng kustutati 6:30 ajal, aga päästjad pidid öösel kaks korda uuesti süttinud tulekoldeid kustutamas käima.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/mustika-keskus-suttis-oosel-uuesti.d?id=21603713 "Mustika keskus süttis öösel uuesti"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 6. märts 2009</ref> Põleng sai alguse tehnikapoe [[Onoff]] laoruumidest, kust levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/318889 "Tundus, nagu põleks kogu linn!"] Õhtuleht, 6. märts 2009</ref> ===Põlengu põhjused=== Alguses kahtlustati süütamist,<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06163486 "Mustika ja Szolnoki keskus võidi süüdata"] ERR, 4. mai 2009</ref> aga Mustika keskuse põlengu uurimiseks käivitatud menetlus ei suutnud selgitada tulekahju tekkepõhjust ning seega ka võimalikku süüdlast, mistõttu lõpetas politsei kriminaalmenetluse.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/791954/uurimine-ei-suutnud-selgitada-mustika-keskuse-polengu-suudlast/ "Uurimine ei suutnud selgitada Mustika keskuse põlengu süüdlast"] Tallinna Postimees, 29. märts 2012</ref> Põlengule aitas kaasa automaatkustutussüsteemi mittetöötamine.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/91153/suurtulekahju-vois-pohjustada-korrast-ara-kustutussusteem/ "Suurtulekahju võis põhjustada korrast ära kustutussüsteem"] Tallinna Postimees, 7. märts 2009</ref> Süütamise versiooni toetava materjali avaldas 2017. aastal Eesti Ekspress, viidates turvakaamerate salvestustele prügikonteinerite juures oleva isiku viibimisest, misjärel algas tulekahju.<ref>{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: Kas see mees põhjustaski Mustika keskuse suurpõlengu? |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=2017-10-26 |URL= https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79964540/video-kas-see-mees-pohjustaski-mustika-keskuse-suurpolengu |online=2014-10-11}}</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.mustikas.ee/ Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti tulekahjud]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] 34k257whnq1n59pgbszajunnr24ojqu Leif Segerstam 0 289527 6741797 6741200 2024-10-10T21:19:42Z 85.253.188.13 6741797 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Leif Segerstam.jpg|pisi|Leif Segerstam (2011)]] '''Leif Selim Segerstam''' ([[2. märts]] [[1944]] [[Vaasa]] – [[9. oktoober]] [[2024]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] [[dirigent]] ja [[helilooja]]. Leif Segerstam õppis [[Sibeliuse Akadeemia]]s [[klaver]]i- ja [[viiul]]imängu ning orkestrijuhtimist. Aastal [[1962]] võitis ta [[Maj Lindi nimeline pianistide konkurss|Maj Lindi nimelise pianistide konkursi]]. Aastal [[1964]] lõpetas ta [[New York|New Yorgi]] [[Juilliardi kool]]i orkestrijuhtimise alal. Aastatel [[1970]]–[[1972]] oli ta [[Stockholmi Kuninglik Ooper|Stockholmi Kuningliku Ooperi]] peadirigent, [[1973]]–[[1974]] [[Soome Rahvusooper]]i direktor, [[1975]]–[[1982]] [[Viini raadio sümfooniaorkester|Viini raadio sümfooniaorkestri]] peadirigent, [[1977]]–[[1987]] [[Raadio sümfooniaorkester|Soome raadio sümfooniaorkestri]] peadirigent, [[1983]]–[[1989]] [[Rheinland-Pfalzi filharmoonia]] peadirigent, aastast [[1988]] [[DR SymfoniOrkestret|Taani raadio sümfooniaorkestri]] peadirigent. Sügisest [[1995]] kuni [[2001]]. aastani oli ta uuesti Stockholmi kuningliku ooperi peadirigent, 1995–[[2007]] [[Helsingi linnaorkester|Helsingi linnaorkestri]] peadirigent, sügisest 2007 emeriitpeadirigent. Alates [[1997]]. aastast oli Leif Segerstam Sibeliuse akadeemias orkestrijuhtimise professor, tema õpilane on olnud ka [[Mikk Murdvee]]. Segerstam kirjutas kokku 371 sümfooniat, ehkki neist vähesed jõudsid lavale. Leif Segerstam näitas kogu oma karjääri vältel üles erakordset loomingulisust heliloojana ja lisaks uskumatule hulgale sümfooniatele valmis tema käe all ka suur hulk kontserte keelpillikvartetile, viiulile ja klaverile, lisaks kammer- ja vokaalmuusikat. Eriti tähelepanuväärne on tema hilisemate sümfooniate vabas pulsatsioonis Rosenkranzi-vorm, mida esitatakse ilma dirigendita. Aastal 1992 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi ja [[1998]]. aastal sai ta [[Põhjamaade Nõukogu muusikaauhind|Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna]]. ==Välislingid== * [http://www.fimic.fi/fimic/fimic.nsf/COMAG/A362D53137ACD38BC2257481003497E1?opendocument Finnish Music Information Centre] * [http://www.ondine.net/index.php?lid=en&cid=3.2&oid=182 Leif Segerstam profile at Ondine Records] * [http://www.kcstudio.com/segerstam.html Composer / Conductor Leif Segerstam] {{JÄRJESTA:Segerstam, Leif}} [[Kategooria:Soome heliloojad]] [[Kategooria:Soome dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2024]] aw6qyvontteytu9qk4m5qf96z28yk4i Eesti spordi biograafiline leksikon 0 292218 6741859 5149018 2024-10-11T07:35:30Z VillaK 44375 6741859 wikitext text/x-wiki '''"Eesti spordi biograafiline leksikon"''' on [[biograafiline leksikon]], mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid. Raamat valmis [[Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus]]e ning [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]e koostöös ning [[Eesti Olümpiakomitee]], [[Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti Kultuurkapital]]i toel. 2011. aastal ilmunud leksikon on kolmas taoline väljaanne, eelmised ilmusid 1937. ja 2001. aastal. Leksikoni trükiväljaandes on ligi 6000 artiklit, neist 4300 juures on ka foto. Leksikoni materjalid on tehtud kättesaadavaks internetis nii Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse hallatava pidevalt uuendatava veebilehe kaudu kui ka [[MTÜ Entsüklopeedia]] 2011. aastal väljaantud raamatu veebiversioonina "[[Eesti entsüklopeedia]]" kodulehel. ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/ Eesti spordi biograafiline leksikoni veebi] (lehe haldaja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus) *[http://entsyklopeedia.ee/ Eesti Entsüklopeedia] (ligipääs otsingut kasutades 2011. aastal ilmunud raamatu tekstidele) [[Kategooria:Eesti teatmeteosed]] [[Kategooria:Eesti spordikirjandus]] 16olsdb2wc4u62ddid5s8iaketml8fn Sisalik 0 292342 6741822 6735933 2024-10-11T00:40:57Z Icodense99 95075 empty page -> redirect 6741822 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Sisalikulised]] rikfngn7q2trlpziwahejz8n8f9qn8x Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B) 0 293220 6741940 6735557 2024-10-11T11:36:55Z Kontributor 2K 183181 vapp Bitche @common file 6741940 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}} {{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}} See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega B: {|class="wikitable sortable" !width=24%|Nimi !width=18%|Tüüp !width=40px|Ringkond !width=40px|Haru !width=20%|Aeg !width=50%|Märkused |- |[[Pilt:Bar Arms.svg|20px]] [[Bari hertsogkond|Bar]] |Maakrahvkond |Šva | | |1500: Švaabi ringkond |- |[[Pilt:Wappen Babenhausen (Hessen).svg|20px]] [[Babenhausen]] |Vürstkond | | | |1237: Babenhauseni isandkonna esmamainimine<br>1100. aastad: Babenhausen ja Schonegg Kellmunzi isandkonna osa<br>1200 – 1300. aastad: Schoneggi isandatele<br>1378: Rechbergi isandatele<br>1539: Anton Fugger ostis Babenhauseni isandkonna<br>1803: Babenhauseni, Boosi ja Kettershauseni isandkonnad tõusid Babenhauseni vürstkonnaks Fuggerite perekonnale<br>1806: Baierile |- |[[Pilt:Wappen Babenhausen (Hessen).svg|20px]] [[Babenhausen|Babenhausen-Mindelheim-Cellmünz]] |Isandkond | | | |1432: Eraldus [[Staufeneck-Babenhausen]]ist<br>1487: Jagunes [[Frundsburg]]iks ja [[Kronburg]]iks |- |[[Pilt:Coat of arms of Baden.svg|20px]] [[Badeni markkrahvkond|Baden]] |Markkrahvkond | |IH |u.960 |1190: Jagunes Baden-Badeniks ja Baden-Hachbergiks<br>1362: Markkrahvkond<br>1387: Sai osa Ebersteini krahvkonnast<br>1500: Švaabi ringkond<br>1535: Jagunes Badeni ülem-markkrahvkonnaks (Baden-Baden) ja Badeni alam-markkrahvkonnaks (Baden-Durlach)<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1771: Baden-Badeni suguvõsa hääbus; Baden taasühines<br>1803: Kuurvürstkond<br>1806: Ühines Reini liiduga kui suurhertsogkond<br>1871: Ühines Saksa keisririigiga |- |[[Pilt:DEU Baden-Baden COA crowned.svg|20px]] [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Baden]] |Markkrahvkond |Šva |IH |1190: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Badenist]] |1291: Jagunes Baden-Badeniks, [[Baden-Eberstein]]iks ja [[Baden-Pforzheim]]iks<br>1335: Jagati [[Baden-Eberstein]]i ja [[Baden-Pforzheim]]i vahel<br>1348: Eraldus Baden-Pforzheimist<br>1515: Jagunes iseendaks, [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachiks]] ja [[Baden-Sponheim]]iks<br>1536: Jagunes iseendaks ja [[Baden-Rodemachern]]iks<br>1588: Annekteeriti Baden-Rodemacherni<br>1622: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachist]]<br>1771: Ühines [[Badeni markkrahvkond|Badeni]] moodustamiseks |- |[[Pilt:Coat of arms of Durlach.svg|20px]] [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlach]] |Markkrahvkond |Šva |IH |1515: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]] |1577: Jagunes iseendaks, [[Baden-Hachberg]]iks ja [[Baden-Sausenburg]]iks<br>1771: Ühines [[Badeni markkrahvkond|Badeni]] moodustamiseks |- |[[Pilt:Wappen at eberstein.png|20px]] [[Baden-Eberstein]] |Markkrahvkond | | |1291: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]] |1353: Annekteeriti [[Baden-Pforzheim]]i |- |[[Pilt:Wappen Höchberg Bavaria.jpg|20px]] [[Baden-Höchberg]] |Markkrahvkond |Šva |IH |1190: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Badenist]] |Nimetatud ka Baden-Hachbergiks<br>1290: Jagunes iseendaks ja [[Baden-Sausenburg]]iks<br>1415: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]]<br>1482: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]]<br>1488: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]]<br>1577: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachist]]<br>1591: Annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachisse]] |- |[[Pilt:Wappen Pforzheim.svg|20px]] [[Baden-Pforzheim]] |Markkrahvkond | | |1291: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]] |1315: Jagunes iseendaks ja [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badeniks]]<br>1361: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]] |- |[[Pilt:Armoiries de Rodemack 1.svg|20px]] [[Baden-Rodemachern]] |Markkrahvkond |Šva | |1537: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]] |1575: Jagunes iseendaks ja [[Baden-Rodenheim]]iks<br>1596: Annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachisse]]<br>1622: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachist]]<br>1666: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]] |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Baden-Rodenheim]] |Markkrahvkond |Šva | |1575: Eraldus [[Baden-Rodemachern]]ist |1620: Annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachisse]] |- |[[Pilt:Wappen-Sausenberg.png|20px]] [[Baden-Sausenberg]] |Markkrahvkond |Šva |IH |1290: Eraldus [[Baden-Hachberg]]ist |1503: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]]<br>1577: Eraldus [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachist]]<br>1604: Annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Baden-Durlachisse]] |- |[[Pilt:Sponheim wappen.gif|20px]] [[Baden-Sponheim]] |Markkrahvkond |Ü Rein | |1515: Eraldus [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenist]] |1533: Annekteeriti [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badenisse]] |- |[[Pilt:DEU Badenweiler COA.svg|20px]] [[Badenweiler]] |Isandkond | | | |1028: Esmamainimine<br>1503: Päritud [[Baden-Badeni markkrahvkond|Baden-Badeni]] poolt |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Baindti klooster|Baindt]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Šva | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Wappen Bistum bamberg.svg|20px]] [[Bambergi piiskopkond|Bamberg]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond |Frank |VH |1007 |u.1242: Vürst-piiskopkond<br>1500: Frangimaa ringkond<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1802: Annekteeriti [[Baieri]]sse<br>1803: Ilmalikustati Baierile |- |[[Pilt:Bar Arms.svg|20px]] [[Bari hertsogkond|Bar]]<br>Bar-le-Duc<br>Barrois |Hertsogkond |Ü Rein | |951 |951: Krahvkond<br>959–1033: Lotringi alluvuses<br>1197–1214: Bari ja Luksemburgi liit<br>1301: Prantsuse kuninga vasall territooriumi lääneosas (Barrois Mouvant) ja keisri vasall idaosas<br>1354: Keiser Karl IV andis Pont-a-Mousson markkrahvi tiitli ja vürstiseisuse Bari hertsogile<br>1399: Bar päris Kasseli isandkonna<br>1473: Bari ja [[Lotringi hertsogkond|Lotringi hertsogkonna]] liit<br>1480: Jäädavalt ühendatud<br>1508: Päriti Lotringi poolt<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1634–1659, 1670–1697, 1702–1714: Prantsuse okupatsioon<br>1766: Üheskoos Lotringiga annekteeriti jäädavalt Prantsusmaale |- |[[Pilt:Wappen Barby (Elbe).png|20px]] [[Barby krahvkond|Barby]] |Krahvkond |Ü Saks | |1497 |961: Esmamainimine <br>974: Keiser andis Barby oma õele Mathildele, Quedlinburgi abtissile<br>1050: Arnsteini isandatele kui keiserlik lään<br>Jagunes: Barby-Arnstein (1209–1284), Barby-Barby (1213–1651), Barby-Lindow (1211–1372), Barby-Mühlingen (1565–1659) ja Barby-Ruppin<br>1497: Krahvkond<br>1524: Barby-Rupin Brandenburgile<br>1651: Barby-Barby Barby-Mühlingenile (1360–1524)<br>1659: Barby-Mühlingen Saksi-Weissenfelsile<br>1372: Barby-Lindow Anhaltile<br>1659: Saksimaa kuurvürstkonnale |- |[[Pilt:Barmstedt Wappen.png|20px]] [[Barmstedt]] |Isandkond | | | |Omandatud [[Rantzau krahvkond|Rantzau]] poolt |- |[[Pilt:Wappen Bistum Basel.svg|20px]] [[Baseli piiskopkond|Basel]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond |Ü Rein |VH |999 |1579: Liidus [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsiooniga]]<br>1792: Annekteeriti [[Rauraki vabariik]]i<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1801: Mediatiseeriti Badenile ja Prantsusmaale |- |[[Pilt:Wappen Bistum Basel.svg|20px]] [[Basel]] |style="background:#ff6633;"|Vaba riigilinn | | | |374: Esmamainimine kui "Basilea"<br>Baseli piiskoppidele<br>1356: Omandas suveräänsed õigused (oma raha, maksud ja seadused)<br>1386: Vaba riigilinn<br>1501: Ühines [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooniga]]<br>1648: Lahkus keisririigist |- |[[Pilt:DEU Bassenheim COA.svg|20px]] [[Bassenheim]] |Isandkond | | | |Bassenheimi Waldbottile<br>1729: Isandkond |- |[[Pilt:Bayern Wappen.svg|20px]] [[Baieri kuningriik|Baieri]] |Kuningriik |Bai |KV |6. sajand |888: Baieri hõimuhertsogkond<br>889–1180: Welfide valitsemine<br>1180–1918: Wittelsbachide valitsemine<br>1185: Päris Regensburgi linnakrahvide maad<br>1214: Investeeris Reini Pfalz-krahvkonda<br>1238: Päris Valai krahvide maad<br>Liidendas Bogeni krahvide maad<br>Liidendas Wassenburgi krahvide maad<br>1255: Esimene jagamine Ülem- (sealhulgas Pfalz ja Regensburg) ja Alam-Baieriks<br>1310: Ülem-Baieri jagamine Baieri-München ja Baieri-Ingolstadt<br>1314: Jagunemine Pfalziks (sealhulgas Ülem-Pfalz) ja Baieriks<br>1340: Alam-Baieri liin suri välja<br>1349: Wittelsbachide pärusmaade jagunemine: Ülem-Baieri ja Brandenburg; Baieri-München; Alam-Baieri; ja Holland, Zeeland, Friisimaa ja Hainaut<br>1392: Jagunemine Baieri-Ingolstadtiks (hääbus 1447), Baieri-Landshutiks (hääbus 1503) ja Baieri-Müncheniks<br>1500: Baieri ringkond<br>1545: Baieri taasühines pärast mitmeid jagunemisi<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1618: Omandas Maxlraini parunitelt Mundelheimi<br>Omandas Leuchtenbergi maakrahvkonna<br>1623: Kuurvürsti tiitel liikus Pfalzist ja Ülem-Pfalzist Baierisse<br>1806: Sai kuningriigiks, siis ühines Reini liiduga |- |[[Pilt:DEU Ingolstadt COA.svg|20px]] [[Baieri-Ingolstadt]] |Hertsogkond | | |1392: Eraldus [[Baieri-Landshut]]ist |1445: Annekteeriti [[Baieri-München]]isse |- |[[Pilt:DEU Landshut COA.svg|20px]] [[Baieri-Landshut]] |Hertsogkond | | |1353: Eraldus [[Alam-Baieri]]st |1503: Annekteeriti [[Baieri-München]]isse |- |[[Pilt:Muenchen Kleines Stadtwappen.svg|20px]] [[Baieri-München]] |Hertsogkond | | |1392: Eraldus [[Baieri-Landshut]]ist |1505: Sai Baieri hertsogkonnaks |- |[[Pilt:Hainaut-Bavaria Arms.svg|20px]] [[Baieri-Straubing]] |Hertsogkond | | |1353: Eraldus [[Alam-Baieri]]st |1425: Jagati [[Baieri-Ingolstadt]]i, [[Baieri-Landshut]]i ja [[Baieri-München]]i vahel |- |[[Pilt:Stadtwappen Naumburg (Saale).svg|20px]] [[Naumburg]] |Isandkond | | |1316: Eraldus [[Querfurt]]ist |1496: Annekteeriti [[Mansfeld]]i |- |[[Pilt:Wappen von Bayreuth.svg|20px]] [[Bayreuthi vürstkond|Bayreuth]] |Vürstkond | | | |1194: Esmamainimine<br>1248: Zollerni krahvidele & Nürnbergi linnakrahvidele<br>1363: Zollerni krahvid kui vürstid<br>1398: Vürstkond<br>1420–1440: Nürnbergi alluvusse<br>1457–1486: Ansbachi haldusse<br>1495–1515: Ansbachi haldusse<br>1500: Frangimaa ringkond<br>1557–1603: Ansbachi haldusse<br>1791: Liidendatud Preisimaaga<br>1806: Prantsuse haldusse<br>1810: Baierile |- |[[Pilt:CHE Beckenried COA.svg|20px]] [[Beckenried]] |Abtkond | | | |Abtkond |- |[[Pilt:DEU Bedburg COA.svg|20px]] [[Bedburg]] |Krahvkond | | |1465: Eraldus [[Neuenahr]]ist |1519: Annekteeriti [[Mörs]]i |- |[[Pilt:CoA Beichlingen Lordship.svg|20px]] [[Beichlingen]] |Isandkond | | |1144 |1275: Jagunes Beichlingen-Beichlingen ja Beichlingen-Rothenburg<br>1567: Annekteeriti [[Gleichen]]isse |- |[[Pilt:Beilster.jpg|20px]] [[Beilsteini krahvkond|Beilstein]] |Krahvkond | | | |1500: Alam-Reini-Vestfaali ringkond<br>1512: Kuurreini ringkond<br>1679: Isandkond sai krahvkonnaks (Metternich) |- |[[Pilt:Blason ville fr Belfort (Territoire-de-Belfort).svg|20px]] [[Belfort]] |Alluvusala | | | |1200d: Montbeliardi krahvidele<br>1307: Austriale<br>1648: Loovutatud Prantsusmaale |- | [[Benevento hertsogkond|Benevento]] |Hertsogkond | | |576 |899: [[Atenulf I (Capua)|Atenulf I]] Capuast vallutas Benevento ja ühendas 2 hertsogkonda<br>1053: [[Kirikuriik|Kirikuriigile]] |- |[[Pilt:Arms of the house of Bentheim-Steinfurt (1).svg|20px]] [[Bentheimi krahvkond|Bentheim]] |Krahvkond (1182)<br>1486: Krahvkond |A Rein |VK |1050 |1115: Läks Salmi krahvile Ottole<br>Abielu kaudu Hollandi krahvile<br>1146–1182: Utrechti piiskopkonna lään<br>1176: Läks Hollandi krahvidele<br>1263: Annekteeriti Tecklenburgi krahvkonda<br>1277: Jagunes [[Bentheim-Tecklenburg]]iks ja [[Bentheim-Bentheim]]iks<br>1421/1468: Bentheim sai otse keisrile alluvaks lääniks<br>1500: Alam-Reini-Vestfaali ringkond<br>1530–1643: Steinfurti krahvkonnale<br>1606/1610: Jagunemine Bentheim-Tecklenburgiks (Rheda ja Hohenlimburg) ja Bentheim-Steinfurtiks<br>1752: Bentheim panditi ja hõivati Hannoveri kuurvürstkonda<br>1804: Annekteeriti Steinfurti<br>1806: Bentheim mediatiseeriti Bergi<br>1810: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1815: Hannoverile |- |[[Pilt:Wappen Grafschaft Bentheim.svg|20px]] [[Bentheim-Alpen]] |Krahvkond (1606–1629) | | | | |- |[[Pilt:Wappen Grafschaft Bentheim.svg|20px]] [[Bentheim-Bentheim]] |Krahvkond (1277–1530, 1643–1753, 1753–1803) | | |1277: Eraldus [[Bentheimi krahvkond|Bentheim]]ist (nagu [[Bentheim-Tecklenburg]]) |1530: Bentheim-Bentheimi liin hääbus; anti Bentheim-Steinfurtile<br>1753–1803: Hõivati Hannoveri kuurvürstkonda<br>1803: Bentheim taasühines Bentheim-Steinfurtiga |- |[[Pilt:Wappen Grafschaft Bentheim.svg|20px]] [[Bentheim-Limburg]] |Krahvkond (1606–1632) | | | | |- |[[Pilt:Lingen Wappen.png|20px]] [[Bentheim-Lingen]] |Krahvkond (1450–1555) | | | | |- |[[Pilt:DEU Steinfurt COA.svg|20px]] [[Bentheim-Steinfurt]] |Krahvkond (1454–1803)<br>Bentheim-Steinfurti vürst Preisimaal |A Rein |VK |1454: Eraldatud Bentheim-Bentheimi krahvkonnast |1643: Jagunes Bentheim-Steinfurtiks ja Bentheim-Bentheimiks<br>1806: Mediatiseeriti [[Alban Berg]]ile (kes omandas Bentheimi) ja [[Preisimaa]]le (kes omandas Steinfurti) |- |[[Pilt:DE Tecklenburg COA.svg|20px]] [[Bentheim-Tecklenburg]] |Krahvkond (1277–1557)<br>1817: Bentheim-Tecklenburgi vürst Preisimaal | | |1277: Eraldus [[Bentheimi krahvkond|Bentheim]]ist (nagu [[Bentheim-Bentheim]]) | |- |[[Pilt:Wappen der Stadt Rheda-Wiedenbrück.svg|20px]] [[Bentheim-Tecklenburg-Rheda]] |Krahvkond (1606–1806) | | |1606: Eraldus Bentheim-Steinfurtist |1806: Mediatiseeriti [[Preisimaa]]le |- |[[Pilt:Wappen Bentinck.svg|20px]] [[Bentinck]] |Krahvkond (1732) | | | |1733/1800 vahetut Knyphausen & Vareli isandad<br>1806–1807 suveräänsed Knyphausen & Vareli isandad<br>1814/15 Knyphausen & Vareli isandad Oldenburgi ülemvõimu all |- |[[Pilt:Wappen Berchtesgaden.svg|20px]] [[Berchtesgadeni praostkond|Berchtesgaden]] |Praostkond |Bai | |1491 |1108: Abtkond<br>1491: Praostkond<br>1500: Baieri ringkond<br>1803:Annekteeriti [[Salzburg]]i<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Annekteeriti Salzburgi<br>1805: Annekteeriti Austriasse<br>1809: Annekteeriti Baierisse |- |[[Pilt:Bergischer Löwe.svg|20px]] [[Bergi hertsogkond|Berg]] |Hertsogkond |A Rein |IH |1093 |1101: Krahvkond<br>1380: Hertsogkond<br>1437: Julichi hertsogkonnale<br>1511: Kleve hertsogkonnale<br>1521: Ühendati Marki ja Klevega<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1609: Pärilussõda<br>1614: [[Pfalz-Neuburg]]ile<br>1685: [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonnale]]<br>1799: Baierile<br>1801: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1803: Baierile<br>1811: Prantsusmaale<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:Berne-coat of arms.svg|20px]] [[Bern]] |style="background:#ff6633;"|Vaba riigilinn (1218) | | |1218: Eraldati Zähringenist |1191: Asutamine<br>1353: Ühines [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooniga]]<br>1415: Vallutas ja omandas [[Aargau]]<br>1536: Vallutas ja omandas Vaud<br>1648: Lahkus keisririigist<br>1798: Prantsuse okupatsioon |- |[[Pilt:Blason ville fr Besançon (Doubs).svg|20px]] [[Besançoni peapiiskopkond|Besançon]]<br> |style="background:#6699ff;"|Peapiiskopkond | |VH | |1512: Burgundia ringkond<br>1792: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Blason ville fr Besançon (Doubs).svg|20px]] [[Besançoni vaba riigilinn|Besançon]]<br> |style="background:#ff6633;"|Riigilinn (1184) |Bur | | |1300d: Burgundia hertsogitele<br>1477–1674: Läks Habsburgidele<br>1648: Annekteeriti Burgundia vabakrahvkonna ("''Franche-Comté''") poolt<br>1674: Loovutati Prantsusmaale |- |[[Pilt:Wappen Biberach.svg|20px]] [[Biberach an der Riß]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Šva |ŠR |1180 |1803: Annekteeriti [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Billungite mark]] |Markkrahvkond | | |928 |983: Vallutati [[Bodriches]] poolt |- |[[Pilt:Wappen Amt Bilstein.png|20px]] [[Bilstein]] |Krahvkond | | |1073 |1145: Esmamainimine<br>1301: Krahvisuguvõsa suri välja; Bilstein müüdi Hessenile<br>1303: Annekteeriti [[Hesseni maakrahvkond|Hessen]]isse |- |[[Pilt:DEU Landkreis Birkenfeld COA.svg|20px]] [[Birkenfeldi kreis|Birkenfeld]] |Krahvkond (1569)<br>1817: Vürstkond | | | |1444: Zweibrückeni osa<br>1801: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1816: Preisi võim<br>1817: Personaalunioonis Oldenburgiga |- |[[Pilt:DEU Bitburg COA.svg|20px]] [[Bitburg]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Blason ville fr Bitche (Moselle).svg|20px]] [[Bitsch]] |Isandkond | | | |Zweibrückenile |- |[[Pilt:Blason ville fr Blamont (Doubs).svg|20px]] [[Blamont]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Blankenburg (Harz).png|20px]] [[Blankenburgi krahvkond|Blankenburg]] |Krahvkond (1123)<br>1707: Vürstkond |A Saks | |u.1082<br>1180: Eraldus vanast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]] |Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna lään<br>1180: [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskopkonna]] lään<br>1368: Päriti [[Regensteini krahvkond|Regensteini krahvkonna]] poolt<br>1599: Krahvisuguvõsa hääbus, lään läks tagasi Halberstadtile, piiskop läänistas [[Welfid]]e sugulasele<br>1651: personaalunioonis [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnaga]]<br>1707: Halberstadti ülemvõimu lõpp<br>1731: Braunschweig-Wolfenbütteli liin hääbus<br>1806: Annekteeriti [[Vestfaali kuningriik]]i<br>1814: Blankenburg ja Wolfenbütteli vürstkond liideti [[Braunschweigi hertsogkond]]a |- |[[Pilt:DEU Blankenheim (Ahr) COA.svg|20px]] [[Blankenheim (Nordrhein-Westfalen)|Blankenheim]] |Isandkond (1112)<br>1380: Krahvkond<br>1461: Manderscheidi ja Blankenheimi krahvkond | | |1149: Eraldus [[Blankenheim-Schleiden]]ist |1112: Esmamainimine<br>Omandati isandkonnad Kronenburg, Junkerath, Dollendorf, Gerolstein, Erp, Neuerburg, Oberkail, Falkenstein, Bettingen, Manderscheid, Osann-Monzel<br>1406: Blankenheimi krahvid surid välja; läks abielu kaudu Heinsbergi isandatele<br>Manderscheidi krahvidele<br>1699: Keisririigi osariik<br>Manderscheid-Blankenheimi krahvid surid välja; läks abielu kaudu Sternbergi krahvidele<br>1803: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1816: Preisimaale |- |[[Pilt:DEU Gerolstein COA.svg|20px]] [[Gerolstein|Blankenheim und Gerolstein]] |Krahvkond |A Rein | |1488: Eraldus Blankenheimist |1533: Jagunes [[Blankenheim (Nordrhein-Westfalen)|Blankenheimiks]] ning [[Gerolstein und Bettingen]]iks |- |[[Pilt:DEU Schleiden COA.svg|20px]] [[Schleiden|Blankenheim-Schleiden]] |Isandkond | | |u.1115 |1149: Jagunes [[Blankenheim (Nordrhein-Westfalen)|Blankenheimiks]] ja [[Schleiden]]iks |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Bludenz]] |Krahvkond | | | |1394: Austriale |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Blumenegg]] |Isandkond<br>1396: Keiserlik krahvkond | | |1804: Austriale | |- |[[Pilt:Small coat of arms of the Czech Republic.svg|20px]] [[Čechy|Böömimaa]] |Vürstkond (845)<br>Hertsogkond<br>1198: Kuningriik |Non |KV |u.890: Ühines keisririigiga |1356: [[Kuurvürst]] |- |Bomelburg |Parunkond (1800) | | | |1806: Lõpetatud |- |[[Pilt:Wappen Bonndorf im Schwarzwald.png|20px]] [[Bonndorf]] |Krahvkond |Šva | | | |- |[[Pilt:Wappen von Boos.png|20px]] [[Boos (Švaabi)|Boos]] |Isandkond | | | |1803: Babenhauseni vürstkonnale |- |[[Pilt:DEU Bopfingen COA.svg|20px]] [[Bopfingen]] |style="background:#ff6633;"|Vaba riigilinn |Šva |ŠR |u.1250 |1803: Annekteeriti [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] |- |[[Pilt:Gules a fess argent.svg|20px]] [[Bouilloni hertsogkond|Bouillon]] |Krahvkond<br>Hertsogkond | | |959; 1496; 1559 |1095, 1522: Annekteeriti Lüttichi ([[Liège'i piiskopkond|Liège]]) piiskopkonda<br>1552, 1676: Annekteeriti Prantsusmaale |- |[[Pilt:Coat of arms of Brabant.svg|20px]] [[Brabanti hertsogkond|Brabant]] |Maakrahvkond (1085/1086)<br>1090: Hertsogkond |Bur |IH |1000d: Tekkis Alam-Lotringi hertsogkonna jagunemisest mitmeks feodaalriigiks |1283: Brabanti Johann I ostis Bergi krahvilt Adolf V-lt Limburgi hertsogkonna<br>1430: Läks [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]]<br>1477: Läks Habsburgidele<br>1512: Burgundia ringkond<br>1556: Läks Hispaania Habsburgidele<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1609: Põhja-Brabant läks Ühendatud Provintside koosseisu; lõunaosa jäi Hispaania (hiljem Austria) Madalmaade osaks |- |[[Pilt:Stadtwappen der Stadt Brakel.svg|20px]] [[Brakel (Saksamaa)|Brakel]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |A Rein |RR | |[[Paderborni piiskopkond|Paderborni piiskopkonna]] alluvuses |- |[[Pilt:Wappen Mark Brandenburg.png|20px]] [[Brandenburgi mark|Brandenburg]] |Markkrahvkond<br>1356: Kuurvürst |Ü Saks |KV |1157: Algselt "[[Nordmark]]" |1415: Hohenzollernid ostsid Brandenburgi |- |[[Pilt:Brandenburg-Bistum.PNG|20px]] [[Brandenburgi piiskopkond|Brandenburg]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond |Ü Saks |VH |949 |1569: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonda]] |- |[[Pilt:DEU Ansbach COA.svg|20px]] [[Brandenburg-Ansbach]] |Markkrahvkond |Frank |IH |1440 eraldus [[Nürnbergi linnakrahvkond|Nürnbergi linnakrahvkonnast]] |1582: Vürstide nõukogu<br>1791: Läks [[Brandenburgi mark|Brandenburgile]] |- |[[Pilt:Wappen von Bayreuth.svg|20px]] [[Bayreuthi vürstkond|Brandenburg-Bayreuth]] |Markkrahvkond |Frank |IH |1440 eraldus [[Nürnbergi linnakrahvkond|Nürnbergi linnakrahvkonnast]] |1582: Vürstide nõukogu<br>1769: Läks [[Brandenburg-Ansbach]]ile |- |[[Pilt:Wappen von Bayreuth.svg|20px]] [[Bayreuthi vürstkond|Brandenburg-Kulmbach]] |Markkrahvkond | | |1655: Eraldus [[Bayreuthi vürstkond|Brandenburg-Bayreuthist]] |1726: Taasannekteeriti Brandenburg-Bayreuthi |- |[[Pilt:Brandenburg Wappen.svg|20px]] [[Neumark (Brandenburg)|Brandenburg-Küstrin]] |Markkrahvkond | | |1535: Eraldus Brandenburgist |1571: Taasannekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Brauneck]] |Krahvkond | | |1230 eraldus [[Hohenlohe]]sse |Jagunes mitmed korrad.<br>1340, 1391, 1448: Kõik taasannekteeriti [[Hohenlohe]]sse |- |[[Pilt:Coat_of_arms_of_Breda.png|20px]] [[Breda]] |Parunkond | | | |1000d: Keisri otsene vasall<br>1327: Müüdi Brabanti hertsogile<br>1350: Müüdi Wassenaaridele <br>1403: Abielu kaudu Nassau krahvidele |- |[[Pilt:AUT Bregenz COA.svg|20px]] [[Bregenz]] |Krahvkond |Šva |ŠR |950 |802: Bregenzi lossi esmamainimine<br>926: "Bregenzi krahvi" esmamainimine<br>970: Bregenzi jagunemine (Pfullendorf, Lustenau)<br>Annekteeriti [[Tübingeni krahvkond|Tübingeni]]<br>1152/1160: Bregenzi krahvid surid välja<br>1171: Abielu kaudu Tübingenile<br>1180: Annekteeriti [[Montforti krahvkond|Montforti]]<br>1451/1458: Annekteeriti Austriasse<br>1782: Annekteeriti [[Baieri]]sse |- |[[Pilt:Wappen Brehna.svg|20px]] [[Brehna]] |Krahvkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Freiburg im Breisgau.svg|20px]] [[Breisgau]] |Krahvkond<br>Maakrahvkond | |ŠR |771 |1077: Annekteeriti [[Zähringen]]i<br>1512: Austria ringkond |- |[[Pilt:Wappen Freiburg im Breisgau.svg|20px]] [[Breisgau]] |Hertsogkond |Aus |ŠR |1801 |1803: Taastatud kui [[Breisgau-Modena]] |- |[[Pilt:Wappen Freiburg im Breisgau.svg|20px]] [[Breisgau-Modena]] |Hertsogkond |Aus |ŠR |1803 |1805: Jagati [[Badeni suurhertsogiriik|Badeni]] ja [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] vahel |- |[[Pilt:Wappen Breitenbrunn (Oberpfalz).svg|20px]] [[Breitenbrunn (Oberpfalz)|Breitenbrunn]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Breiteneck]]<br>Breitenegg |Isandkond (1631) |Bai | | |1129: Breitenbrunni isandate poolt omandati Breiteneggi loss ja Breitenbrunni isandkond<br>1247–1289: Esimene kindel omanik oli Laaberi Werner V<br>1500: Baieri ringkond<br>Müüdud Hirschbergi krahvidele<br>1302: Müüdud Laaberi Hadamar II-le<br>1433: Ostetud Gumppenbergi Heinrichi poolt<br>1463: Korrastatud Laaberi Ulrichi poolt<br>1465: Müüdud Pappenheimi Konradile<br>1473: Müüdud Wildensteini Martinile ja Ludwigile<br>1583: Wildensteinid surevad välja<br>1592: Jagati Neuburgi ja Baieri vahel<br>1624: Anti Maximilian I poolt kingituseks Tillyle (hääbus 1724)<br>1744: Päriti Gumppenbergi isandate poolt<br>1792: Müüdud Baieri Karl Theordorile personaaluniooni |- |[[Pilt:Bremen-Erzbistum.svg|20px]] [[Bremeni peapiiskopkond|Bremen]] |style="background:#6699ff;"|Peapiiskopkond (1072)<br>1180: Vürst-peapiiskopkond<br>1648: Hertsogkond |A Saks |VH |1180: Eraldus [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]] |805: Asutati piiskopkond<br>848–1072: Personaalunioonis Hamburgi piiskopkonnaga<br>1648: Ilmalikustatud kui Bremeni hertsogkond, valitseti kui [[Bremen-Verden]]it, personaalunioonis Verdeni vürstkonnaga |- |[[Pilt:Bremen Wappen.svg|20px]] [[Bremeni liidumaa|Bremen]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn (1646) |A Saks |RR |1202 |1358: Ühines Hansa Liiduga<br>1810: Annekteeriti Prantsusmaale<br>1815: Vabalinn |- |[[Pilt:Bremen-Verden.PNG|20px]] [[Bremen-Verden]] |Bremeni hertsogkond ja Verdeni vürstkond |A Saks | |1648: Ilmalikustati [[Bremeni peapiiskopkond]] ja [[Verdeni piiskopkond]], valitseti kogu aeg personaalunioonis |1648: Personaalunioonis Rootsiga<br>1712: Taani okupatsioon<br>1715: Müüdi [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkonnale]]<br>1719: Personaalunioonis Hannoveriga<br>1807: Annekteeriti [[Vestfaali kuningriik]]i<br>1810: Annekteeriti [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaale]]<br>1813: Personaalunioonis Hannoveriga<br>1814/1823: Liidetud [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiga]] kui [[Stade (halduspiirkond)|Stade]] |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Brehna]] |Parunkond | | |1156 |1290: Annekteeriti [[Saksi-Wittenberg]]i poolt |- |[[Pilt:DEU Bretzenheim COA.svg|20px]] [[Bretzenheimi krahvkond|Bretzenheim]] |Krahvkond (1774)<br>1790: Vürstkond |Ü Rein | |1790 [[Wittelsbach-Bretzenheim]]i harule |1769: Heydecki krahvid<br>Velenile<br>1780: Vahetult keisrile alluv Bretzenheimi isand<br>1790: Keiserlik osariik<br>1802: Kesk-Saksa territooriumid annekteeriti [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]]<br>1803: Vürstile anti Lindau am Bodensee krahvkond<br>1804: Lõuna-Saksa territooriumid annekteeriti Austriasse |- |[[Pilt:CoA Brixen Diocese.svg|20px]] [[Brixeni piiskopkond|Brixen]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond (1027)<br>1179: Vürst-piiskopkond |Aus |VH |1179 |1512: Austria ringkond<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Ilmalikustati ja annekteeriti Austria poolt [[Krain]]i<br>1805: Baierile<br>1814: Austriale<br>1918: Itaaliale |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Broich]] |Isandkond | | |1093: Esmamainimine |883: Broichi loss kaitseks viikingite rünnakute vastu<br>Bergi hertsogite ülemvõimu all<br>Vabanes Bergi hertsogitest<br>1372: Broichi isandate liin suri välja; läks Limburg-Styrumi krahvidele<br>1413: Bergi hertsogid taassaavutasid ülemvõimu pärast Limburgi krahvide hääbumist<br>1432: Kleve hertsogid vallutasid Broichi<br>1439: Uue Limburg-Broichi krahviliini algus<br>1508: Dhaun-Falkensteini krahvidele<br>1682: Leiningeni krahvidele<br>1806: Broichi isandkond lõpetati. |- |[[Pilt:Coat of Arms Bruchhausen bei Neuwied.jpg|20px]] [[Bruchhausen]] |Krahvkond | | |1199 |1234: Jagunes<br>1338, 1388: Annekteeriti [[Hoya krahvkond]]a |- |[[Pilt:DEU Bruchsal COA.svg|20px]] [[Bruchsal]] ja [[Odenheim]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:DEU Braunschweig COA.svg|20px]] [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig]] |Hertsogkond | | | |1267: Jagunemine Braunschweigiks ja Lüneburgiks |- |[[Pilt:Wappen Bevern.png|20px]] [[Braunschweig-Bevern]] |Hertsogkond | | |1666: Eraldus [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]ist |1735: Annekteeriti [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]isse<br>1735: Eraldus [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]ist |- |[[Pilt:Coat of Arms of Brunswick-Lüneburg.svg|20px]] [[Calenbergi vürstkond|Braunschweig-Calenberg]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1495: Eraldus [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]ist |1584: Annekteeriti [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]isse |- |[[Pilt:Coat of arms of Brunswick-Lüneburg.svg|20px]] [[Calenbergi vürstkond|Braunschweig-Calenberg-Göttingen]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1641: Eraldus [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]ist |1692: Sai [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkonnaks]] |- |[[Pilt:DEU Fuerstentum Lueneburg COA.svg|20px]] [[Lüneburgi vürstkond|Braunschweig-Celle]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1527: Eraldus [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]ist |1569: Jagunes [[Braunschweig-Dannenburg]]iks ja [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]iks |- |[[Pilt:DEU Fuerstentum Lueneburg COA.svg|20px]] [[Lüneburgi vürstkond|Braunschweig-Celle]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1641: Eraldus [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]ist |1705: Annekteeriti [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] |- |- |[[Pilt:Coat of arms of Brunswick-Lüneburg.svg|20px]] [[Göttingeni vürstkond|Braunschweig-Göttingen]] |Hertsogkond | | |1279: Eraldus [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig]]ist |1345: Jagunes iseendaks ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]iks<br>1442: Annekteeriti [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]]isse |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Grubenhageni vürstkond|Braunschweig-Grubenhagen]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1279: Eraldus [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig]]ist |1322: Jagunes iseendaks ja [[Braunschweig-Osterode]]eks<br>1526: Annekteeriti [[Braunschweig-Osterode]]sse |- |[[Pilt:Coat of arms of Brunswick-Lüneburg.svg|20px]] [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]<br> |Braunschweigi ja Lüneburgi hertsogkonnad (1235) |A Saks |IH | |1235: Keiser Friedrich II asutas Braunschweigi ja Lüneburgi hertsogkonnad<br>1267: Jagunes Braunschweigiks ja Lüneburgiks<br>1285: Braunschweig jagunes Braunschweig-Wolfenbütteliks, Braunschweig-Göttingeniks ja Braunschweig-Grubenhageniks<br>1292: Braunschweig-Wolfenbütteli liin suri välja<br>1345: Asutati Braunschweig-Wolfenbütteli uus liin<br>1369: Lüneburgi liin suri välja<br>1369: Saksimaale<br>1388: Lüneburg liidendati Braunschweig-Wolfenbütteliga<br>1432: Braunschweig jagunes Braunschweig-Calenbergiks ja Braunschweig-Wolfenbütteliks<br>1463: Vanem Braunschweig-Göttingeni liin suri välja<br>1396: Braunschweig-Grubenhagen liin suri välja<br>1527: Jagunes<br>1582: Päris 1/2 Hoya krahvkonnast<br>1585: Päris Diepholzi krahvkonna<br>1633: Päris Grubenhageni vürstkonna<br>1689: Päris Lauenburgi hertsogkonna<br>Päriti Calenbergi poolt (personaalunioon) |- |[[Pilt:Coat of arms of Brunswick-Lüneburg.svg|20px]] [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbüttel]] |Hertsogkond |A Saks |IH |1345: Eraldus [[Göttingeni vürstkond|Braunschweig-Göttingenist]] |1373: Jagunes iseendaks, [[Braunschweig-Einbeck]]iks ja [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]iks<br>1495: Jagunes iseendaks ja [[Calenbergi vürstkond|Braunschweig-Calenbergiks]]<br>1666: Jagunes iseendaks ja [[Braunschweig-Bevern]]iks<br>1735: Jagunes iseendaks ja [[Braunschweig-Bevern]]iks |- |[[Pilt:Wappen Bad Buchau.svg|20px]] [[Buchau klooster|Buchau]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond (cu. 770)<br>1447: Vürst-abtkond |Šva | | |1625: Omandas Strassbergi isandkonna<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Ilmalikustati ja anti Thurn und Taxise vürstile<br>1806: Annekteeriti Württembergi; Strassberg läks Hohenzollern-Sigmaringenile |- |[[Pilt:Wappen Bad Buchau.svg|20px]] [[Bad Buchau|Buchau]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Šva |ŠR |u.1250 |1803: Mediatiseeriti [[Thurn und Taxis]]e vürstile<br>1806 Annekteeriti [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] |- |[[Pilt:Wappen Friedrichshafen.svg|20px]] [[Friedrichshafen|Buchhorn]] ''(Friedrichshafen)'' |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Šva |ŠR |1089 |1803: Mediatiseeriti Württembergi |- |[[Pilt:Wappen von Burgau (Schwaben).svg|20px]] [[Burgau markkrahvkond|Burgau]] |Markkrahvkond | | |1212 |1301: Omandati Austria Habsburgide poolt<br>1304: Keiserlik lään |- |[[Pilt:DEU Burgbrohl COA.svg|20px]] [[Burgbrohl]] |Isandkond | | |1451: Eraldus [[Saffig]]ist |1533: Annekteeriti [[Saffig-Olbrück]]i |- |[[Pilt:Blason Bourgogne-comté ancien(aigle).svg|20px]] [[Burgundia vabakrahvkond|Burgundia]]<br>Franche-Comté |Vabakrahvkond (915)<br>Pfaltzkrahvkond |Bur |IH |1127 |1330: Läks [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]]<br>1405–1556: Burgundia hertsogitele<br>1556: Habsburgide Hispaania kuningatele<br>1678: Annekteeriti Prantsusmaale |- |[[Pilt:Blason Bourgogne-comté ancien(aigle).svg|20px]] Burgundia |Hertsogkond | | | |1582: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Armoiries de Breitbach Buerresheim.svg|20px]] [[Bürresheim]]<br>Burresheim |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Burtscheid COA.svg|20px]] [[Burtscheidi klooster|Burtscheid]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | |997 |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:DEU Newel COA.svg|20px]] [[Butzweiler]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Reichskartause Buxheim coat of arms.svg|20px]] [[Buxheimi abiklooster|Buxheim]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |} [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]] cjrodzswlimoof5zz8ywrwq24arwji2 Biograafiad (Me) 0 299163 6741705 6741027 2024-10-10T17:26:58Z Hirvelaid 32011 /* Mel */ Simone Melchior, prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990) 6741705 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Me". ==Mea== *[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931) *[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978) *[[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1976–) *[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001) *[[Ray Meagher]], Austraalia näitleja (1944–) *[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012) *[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980) *[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015) *[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline *[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022) ==Mec== *[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) *[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik *[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand) *[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–) *[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–) *[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–) ==Med== *[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht *[[Gary Medel]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820) *[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849) *[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771) *[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878) *[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947) *[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874) *[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589) *[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) *[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516) *[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492) *[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) *[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469) *[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) *[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–) *[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899) *[[Medina]], taani muusik (1982–) *[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–) *[[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–) *[[Ramón Medina Bello]], Argentina endine jalgpallur (1966–) *[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–) *[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik *[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) *[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002) *[[Sergei Medvedev]], Venemaa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht ning politoloog (1966–) *[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–) *[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–) *[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–) ==Mee== *[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) *[[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell (1984–) *[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989) *[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–) *[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) *[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013) *[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–) *[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940) *[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–) *[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011) *[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) *[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929) *[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941) *[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–) *[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Maarja Meeru]], eesti teatrikunstnik (1968– *[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) *[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–) *[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) *[[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–) *[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–) ==Mef== *[[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur (1963–) ==Meg== *[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Vladimir Megre]] (1950–) ==Meh== *[[Marko Mehine]], eesti võistlustantsija (1987–) *[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) *[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953) *[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421 *[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481 *[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009) *[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013) *[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006) *[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) *[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–) ==Mei== *[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964) *[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) *[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969) *[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965) *[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975) *[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitaktivist (1895–1941) *[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–) *[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–) *[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–) *[[Tanel Meiel]], eesti vaimulik (1974–) *[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987) *[[Arnold Meier]], eesti pikaealine (1918–) *[[Egon Meier]], eesti tennisist ja keemik (1914–1995) *[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane (1995) *[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939) *[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) *[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018) *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) *[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) *[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925) *[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Julius Ernst Meigas]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1882–1968) *[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–) *[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) *[[Rein Meijel]], eesti sporditegelane (1945–) *[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) *[[Tõnu Meijel]], eesti ujuja, viievõistleja, ujumistreener, sporditegelane ja -ajakirjanik (1948–) *[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–) *[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–) *[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–) *[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012) *[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991) *[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922) *[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998) *[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–) *[[Johan Meimer]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1904–1944) *[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) *[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) *[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) *[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951) *[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–) *[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) *[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) *[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–) *[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196) *[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitaktivist ja terrorist (1934–1976) *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) *[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978) *[[Randy Meisner]], USA muusik, laulja ja laulukirjutaja (1946–2023) *[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–) *[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953) *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891) *[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–) *[[Annes Meister]], harrastusluuletaja (1988–) *[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016) *[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) *[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) *[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) *[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) *[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968) *[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011) ==Mej== *[[Boriss Mejerovski]], vene filosoof (1922–1996) *[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998) *[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981) *[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994) *[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015) ==Mek== *[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011) *[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–) *[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) *[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1985–) *[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983) *[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Mel== *[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560) *[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) *[[Ilari Melart]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) *[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–) *[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943) *[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) *[[Daniela Melchior]], Portugali näitleja (1996–) *[[Simone Melchior]], prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990) *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–) *[[Jean-Luc Mélenchon]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–) *[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–) *[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) *[[Melete]], Saaremaa maavanem *[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956) *[[Nika Melia]], Gruusia poliitik (1979–) *[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) *[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945) *[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986) *[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000) *[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–) *[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937) *[[Lea Meller]], eesti sumomaadleja (1961–) *[[Ants Melles]], eesti jurist (1908–1992) *[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) *[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–) *[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) *[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949) *[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018) *[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690) *[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835) *[[Ene Mellov]], Eesti filmikunstnik (1950–) *[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–) *[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–) *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016) *[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011) *[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–) *[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934) *[[Ontropo Melnikov]], isuri runolaulik (1834–1915) *[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880) *[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883) *[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016) *[[Kaspars Melnis]], Läti põllumees, ärimees ja poliitik (1989–) *[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–) *[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) *[[Giorgia Meloni]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1977–) *[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494) *[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) *[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–) *[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891) *[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ==Mem== *[[Mempricius]], brittide kuningas ==Men== *[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990) *[[Ana Mena]], hispaania laulja (1997–) *[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik *[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–) *[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–) *[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–) *[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944) *[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) *[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) *[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik *[[Gregor Mendel]], geneetik *[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) *[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) *[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896) *[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941) *[[Toomas Mendelson]] (1951–) *[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847) *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847) *[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) *[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) *[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015) *[[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur (2002–) *[[Ryan Mendes]], Roheneemesaarte jalgpallur (1990–) *[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–) *[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–) *[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur (1999–) *[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?) *[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–) *[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969) *[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–) *[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) *[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–) *[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) *[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021) *[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) *[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694) *[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Fradique de Menezes]] *[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850) *[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648) *[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655) *[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688) *[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand) *[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979) *[[Līga Meņģelsone]], Läti ärinaine ja poliitik (1972–) *[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik *[[Argentina Menis]], rumeenia kettaheitja (1948–2023) *[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr) *[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515) *[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik *[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–) *[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) *[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) *[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599) *[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik *[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729) *[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–) *[[Vladimir Menšov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1939–2021) *[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–) *[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020) *[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978) *[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934) *[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) *[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp ==Meo== *[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978) *[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992) *[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946) *[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–) *[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–) *[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–) ==Mer== *[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–) *[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) *[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011) *[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007) *[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914) *[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–) *[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) *[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja (1939–) *[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) *[[Axel Merckx]], belgia jalgrattasportlane (1972–) *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) *[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991) *[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812) *[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) *[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–) *[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949) *[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist *[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–) *[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021) *[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–) *[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969) *[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) *[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) *[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010) *[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009) *[[Dmitri Merežkovski]], vene kirjanik, tõlkija, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1865–1941) *[[Alex Meret]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–) *[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) *[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) *[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija *[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990) *[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–) *[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009) *[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees *[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–) *[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942) *[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) *[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717) *[[Laine Merikalju]], eesti geograaf (1928–) *[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) *[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–) *[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) *[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) *[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–) *[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948) *[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–) *[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–) *[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) *[[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–) *[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) *[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) *[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) *[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001) *[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) *[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988) *[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) *[[Mikel Merino]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–) *[[Heiki Merirand]], (1955–) *[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–) *[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–) *[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–) *[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–) *[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) *[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog *[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–) *[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017) *[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1948) *[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–) *[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–) *[[August Merits]], Eesti riigiametnik ja ärimees (1887–1942) *[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) *[[Mait Merivald]], eesti näitleja (1940–2019) *[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) *[[Ermer Merivee]], eesti bioloog, entomoloog (1941–1972) *[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) *[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939) *[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969) *[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937) *[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–) *[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–) *[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850) *[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885) *[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980) *[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978) *[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952) *[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955) *[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) *[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–) *[[Nives Meroi]], itaalia alpinist (1961–) *[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) *[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) *[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) *[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456) *[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–) *[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–) *[[Jeroen van Merriënboer]], Hollandi haridusteadlane (1959–2023) *[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–) *[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–) *[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648) *[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik *[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) *[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) *[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) *[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990) *[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) *[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) *[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Robert Mertens]], saksa herpetoloog (1894–1975) *[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968) *[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763) *[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604) *[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–) ==Mes== *[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–) *[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987) *[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) *[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) *[[Arvo Mesikepp]], eesti arst (1944–2023) *[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012) *[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–) *[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022) *[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993) *[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–) *[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–) *[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) *[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) *[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815) *[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–) *[[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent (1853–1929) *[[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor (1898–1978) *[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992) *[[Charles Messier]], prantsuse astronoom (1730–1817) *[[Mark Messier]], endine Kanada jäähokimängija (1961–) *[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479) *[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) *[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966) *[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–) *[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) *[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958) ==Meš== *[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–) *[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914) ==Mež== *[[Nikolai Meževitš]], vene politoloog ja majandusteadlane (1966–) ==Met== *[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–) *[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) *[[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur (1999–) *[[Tracee Metcalfe]], ameerika arst ja alpinist (1974–) *[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–) *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984) *[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär *[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) *[[Hardi Mets]], eesti autosportlane ja purjetaja (1952–) *[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–) *[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969) *[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007) *[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–) *[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–) *[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) *[[Natalie Mets]], Eesti kultuurikorraldaja ja poliitik (1991–) *[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) *[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist *[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011) *[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003) *[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) *[[Sander Mets]], eesti laulja *[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) *[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018) *[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) *[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –) *[[Udo Mets]], eesti autosportlane ja lauatennisist (1946–2023) *[[Vambola Mets]], eesti skulptor ja filmitegija (1949–) *[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–) *[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008) *[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003) *[[Metsakutsu]], eesti muusik *[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015) *[[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) *[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004) *[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010) *[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) *[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003) *[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–) *[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) *[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–2024) *[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) *[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Anne Metsis (õpetaja)|Anne Metsis]], eesti spordipedagoog (1949–) *[[Väino Metsis]], eesti poksija (1957–2023) *[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) *[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992) *[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) *[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak-Albert Metsoja]] *[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) *[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) *[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–) *[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane *[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–) *[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–) *[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) *[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog *[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) *[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730) *[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737) *[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956) *[[Emil Moritz Metzler]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1820–1902) *[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], saksa rahvusest Eesti vaimulik (1783–1857) *[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650) *[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane *[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983) *[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–) *[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866) *[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859) *[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989) *[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–) *[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945) *[[Kirsti Metusala]], eesti disainer (1937–) *[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–) ==Meu== *[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889) *[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–) *[[Jean-Baptiste Marie Meusnier]], prantsuse matemaatik, sõjaväelane ja insener (1754–1793) *[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–) ==Mew== *[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831) ==Mey== *[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927) *[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) *[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840) *[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813) *[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817) *[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871) *[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907) *[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003) *[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) *[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) *[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) *[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767) *[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964) *[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–) *[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947) *[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–) *[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–) *[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688) *[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) *[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) *[[William Meyers]], Lõuna-Aafrika poksija (1943–2014) *[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) *[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894) *[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932) *[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008) *[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]] d6ywops5o8qkpl49q3n5gpoozhcgohe Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch 0 303168 6741615 6741447 2024-10-10T11:59:48Z NOSSER 8097 /* Ürikuteraamatu köited */ 6741615 wikitext text/x-wiki '''Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch''' (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid '''LUB''' ja '''LECUB''') on aastail [[1853]]–[[1914]] ja uuesti alates [[2018]]. aastast välja antav [[Vana-Liivimaa]] [[Allikapublikatsioon|allikapublikatsioon]]. Ürikuteraamatu väljaandmise algataja ja esimese kuue köite väljaandja oli [[Friedrich Georg von Bunge]], need sisaldavad peale originaaltekstide veel saksakeelseid [[regest]]e (ka dokumentide kohta, mille algtekst pole säilinud). Esimesed kuus köidet on trükitud [[Heinrich Laakmann]]i trükikojas Tartus. Raamatu väljaandmine katkes [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise tõttu. Esimese jao 13. köide ilmus 2018. aastal Kölnis. Raamatu köidetest on hiljem tehtud kordustrükke. Aastate [[1304]]–[[1472]] ja [[1494]]–[[1510]] kohta on ilmunud paralleelne allikapublikatsioon [[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]] (Liivimaa seisustepäevade aktid ja retsessid; 3 köites, selle 3. köide lõppeb aastaga [[1535]]). ===Ürikuteraamatu köited=== *I köide ([[Reval]], [[1853]]): dokumendid aastaist [[1093]] ([[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna tsistertslaste kloostr]]i vaidlusalune asutamisürik)–[[1300]] *II köide (Reval, [[1855]]): dokumendid aastaist [[1301]]–[[1367]] *III köide (Reval, [[1857]]): dokumendid aastaist [[1368]]–[[1393]]; esimese kahe köite täiendused *IV köide (Reval, [[1859]]): dokumendid aastaist [[1394]]–[[1413]] *V köide (Reval, [[1867]]): dokumendid aastaist [[1414]]–[[1423]] *VI köide ([[Riga]], [[1873]]): esimese viie köite täiendused *7. köide (Riga, [[Moskau]], [[1881]]): dokumendid maist [[1423]] kuni maini [[1429]], väljaandja [[Hermann Hildebrand]] *8. köide (Riga, Moskau, [[1884]]): dokumendid maist [[1429]] kuni [[1435]]. aastani, väljaandja Hermann Hildebrand *9. köide (Riga, Moskau [[1889]]: dokumendid aastaist [[1436]]–[[1443]], väljaandja Hermann Hildebrand *10. köide (Riga, Moskau, [[1896]]): dokumendid aastaist [[1444]]–[[1449]], väljaandja [[Philipp Schwarz]] *11. köide (Riga, Moskau, [[1905]]): dokumendid [[29. august]]ist [[1449]] kuni [[1459]]. aastani, väljaandjad Hermann Hildebrand, Philipp Schwarz, [[Leonid Arbusow vanem|Leonid Arbusow]] *12. köide (Riga, Moskau, [[1910]]): dokumendid aastaist [[1460]]–[[1472]], väljaandja [[August von Bulmerincq]] *13. köide ([[Köln]], [[2018]])<ref>[[Mihkel Mäesalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuidas-publitseerida-keskaegseid-urikuid/ Kuidas publitseerida keskaegseid ürikuid?], Sirp, 12.10.2018</ref>: dokumendid aastaist [[1472]]–[[1479]], väljaandjad [[Klaus Neitmann]], [[Matthias Thumser]] *14. köide ([[2019]])<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2020/03/04/uus-liivi-eesti-ja-kuramaa-urikuteraamat/ Uus Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ürikuteraamat], [[Tallinna Linnaarhiiv]]i blogi, 4. märts 2020</ref>: dokumendid aastaist [[1480]]–[[1483]], väljaandjad [[Christian Gahlbeck]], [[Klaus Neitmann]], [[Madlena Mahling]] [[1900]]. aastal alustati teist jagu ehk sarja (Zweite Abtheilung), mis algas ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]i võimuletulekuga [[1494]]. aastal: *1. köide (Riga, Moskau, [[1900]]): dokumendid [[25. mai]]st [[1494]] kuni [[30. detsember|30. detsembrini]] [[1500]], väljaandjad Philipp Schwarz, Leonid Arbusow *2. köide (Riga, Moskau, [[1905]]): dokumendid [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1500]] kuni [[1505]]. aastani, väljaandjad Philipp Schwarz, Leonid Arbusow * 3. köide (Riga, Moskau, [[1914]]): dokumendid [[1. jaanuar]]ist [[1506]] kuni [[31. detsember|31. detsembrini]] [[1510]], esimese kahe köite täiendused [[4. september|4. septembrist]] [[1494]] kuni [[1517]]. aastani, väljaandjad Hermann Hildebrand, Philipp Schwarz, Leonid Arbusow (Arbusow vanema surma järel jätkas tööd tema poeg [[Leonid Arbusow noorem]]), August von Bulmerincq ==Vaata ka== *[[Balti Eraseadus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Kategooria:Vana-Liivimaa]] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] [[Kategooria:Teosed Eesti ajaloost]] 2425pijikktc78d4jx3iohpdm2flnbr Alexander Anton Rosenberg 0 311982 6741923 5904301 2024-10-11T10:39:39Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ 6741923 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Alexander Rosenberg}} '''Alexander Anton Rosenberg''' ([[21. august]] [[1839]] [[Võidula mõis]], [[Vändra kihelkond]] – [[27. mai]] [[1926]] [[Tartu]]) oli Eesti arstiteadlane ja morfoloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Rosenberg õppis [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust aastail 1858–1865 ja sai meditsiinidoktori kraadi aastal 1867. Ta oli [[Tartu Veterinaariinstituut|Tartu Veterinaariainstituudi]] professor aastail 1868–1893. Ta uuris neerude ja jäsemeluude [[embrüoloogia]]t. Aastail 1877–1882 kogus Lõuna-Prantsusmaalt suure kollektsiooni subfossiilsete ja retsentsete loomade luid ja hambaid.<ref>EE 14: 435.</ref><ref>Arnold Hasselblatt: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&fip=193.174.98.30&no=&seite=513 lk.505 Nr.6914]</ref> ==Elulugu== Alexander Anton Rosenberg oli [[baltisakslane]] ja klaasivabriku juhataja poeg.<ref name="ETBL" /> Õppis 1858–65 TÜ arstiteaduskonnas; meditsiinidoktor (1867, TÜ), väitekiri "Untersuchungen über die Entwicklung der Teleostierniere". Oli 1868–69 [[Tartu Veterinaariakool]]i zootoomia ja füsioloogia [[adjunkt]], 1869–73 professor, 1873–76 [[Tartu Veterinaariainstituut|Tartu Veterinaariainstituudi]] (TVI) erakorraline professor ja 1876–93 korraline professor, 1893–1915 TVI raamatukogu juhataja. Aastast 1898 TVI auliige. Oli [[Saksa Looduseuurijate Akadeemia Leopoldiana]] auliige ning [[Looduseuurijate Selts]]i tegev- ja auliige.<ref name="ETBL" /> ning 1905. aastast [[Pärnu Vanaaja Uurimise Selts]]i auliige. ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: loomade {{ETBL?|neeru-}} ja [[jäse]]meluude [[embrüonaalne areng]]. 3 teadustrükist. Kogunud üle 20 000 ühiku [[subfossiil]]sete ja [[retsentne|retsentsete]] loomade luid ja hambaid (1877 ja 1882 Lõuna-Prantsusmaalt). Määranud [[arheoloogia|arheoloogilistel]] kaevamistel leitud luid.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== *1886 – valiti [[Leopoldina]] liikmeks ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Ueber die Entwicklung des Extremitäten-Skelettes bei einigen durch Reductionen ihrer Gliedmassen characterisirten Wirbelthieren. // Z. f. wiss. Zoologie (1873) 231. ==Kirjandus== * EE 14, 435 * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 505 * Tehver, J. Einiges aus der Geschichte der Dorpater Veterinärschule und des Veterinär-Instituts. // [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]], (1931) 4/5, 127, 152–153 * Tehver, J., Paaver, K. Aleksander ja Emil Rosenbergid – väljapaistvad Tartu morfoloogid. // EL 1 (1963), 33–35 * Paaver, K. Täiendusi Aleksander Rosenbergi eluloo kohta. // EL (1964) 4, 233 * Ernits, E. Professor Alexander Rosenbergi morfoloogiakoolkonnast. // TÜ ajaloo küsimusi. XXI. 1987, 192–197. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Rosenberg, Alexander Anton}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti morfoloogid]] [[Kategooria:Tartu veterinaariinstituudi professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1926]] 6axqq0kwk8rdldj1hj9hnlrk140b3si Ungru mõis 0 320280 6741888 6734795 2024-10-11T08:43:05Z Minnekon 64742 Allpool artiklis nimetatakse ehituse peatumise põhjuseks rahanappust. Kurba armastuslugu aga legendiks. 6741888 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi küla]]s [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on, [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] ääres asuv, mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]<nowiki/>stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid rahapuuduse tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. [[File:Ungru loss.jpg|pisi|]] ==Ajalugu== Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. 1620. aastatest kuni aastani 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses, viimane omanik oli [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg|Klaus von Ungern-Sternberg]]. Lossi kinkis [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg|Otto von Ungern-Sternbergile]] 1629. aastal Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. [[File:Ungru loss aastal 2013.JPG|pisi|Ungru lossivaremed aastal 2013]] 1830. aastal ostis mõisa Rootsi väejuht ja riigitegelane [[Magnus de la Gardie]] ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Ewald Ungern-Sternbergile. Krahv Ewaldi poeg [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg|Ewald]], kes oli legendi kohaselt Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toimetati tema põrm Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale [[Kõrgessaare|Kõrgessaarde]].<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. ===Legend=== Legend räägib, et Evald Ungern-Sternbergi poeg Ewald Adam Gustav Paul Constantin von Ungern-Sternberg olevat külastanud 19. sajandi lõpul Saksamaal asuvat [[Merseburgi loss|Merseburgi aadlilossi]] ning olevat armunud sealse lossihärra tütresse. Lossihärra tütar aga oli lubanud kogu oma elu veeta oma isa lossis ning oli nõustunud krahv Ungern-Sternbergiga abielluma vaid juhul, kui ta ehitab samasuguse lossi. Selle peale kiirustas krahv koju ning alustas 1893. aastal ehitustöid. Mõne aastaga olid lossil püsti seinad ning ka katus peal. Sisetööd võtsid rohkem aega, kuid ka nendega jõuti enam-vähem lõpusirgele. Ehitustööd aga seiskusid kui krahvini jõudis uudis, et tema armastatud lossipreili oli haigestunud ja surnud.{{lisa viide}} ===Ehitus=== Ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning baroksed [[voluutviil]]ud. Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna [[Niguliste kirik]]utornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel tuli töö aga katkestada. Tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> [[File:Від на замак Унгру. Эстонія. 1916-1917.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 1916/1917]] Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühjana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss Nõukogude sõjaväe valdusse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> [[File:Ungru mõisa varemed1.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 2014]] ==Tänapäev== Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] r5iwor4rw9rgfpk7ww53fxvexpjfbkq DSpace 0 320449 6741836 6538611 2024-10-11T06:04:33Z 193.40.12.10 6741836 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara | nimi = DSpace | logo = [[Pilt:DSpace_transparent_logo.png|link=wikipedia:en]] | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | kokkupandav = | algne autor = [[MIT]] ja HP Labs | arendaja = [[DuraSpace]] | väljalase = november 2002 | viimase väljalaske versioon = 8.0 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[Java]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = [[mitmeplatvormiline]] | suurus = | keel = mitmekeelne, kohandatav, mõned versioonid sisaldavad eesti keelt | staatus = aktiivne | suunitlus = institutsionaalne repositoorium | litsents = [[BSD litsents]] | veebileht = https://www.dspace.org }} {{keeletoimeta}} '''DSpace''' on [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[tarkvara]], mida tüüpiliselt kasutatakse [[Avatud juurdepääs|avatud juurdepääsuga]] [[repositoorium]]ide käivitamisel. Kuigi DSpace sarnaneb mõneti [[sisuhaldustarkvara|sisuhaldus-]] ja [[dokumendihaldustarkvara]]ga, keskendub DSpace kui repositooriumitarkvara [[digitaalarhiiv]]ide vajadustele, fokuseerudes digitaalainese pikaajalisele salvestamisele, ligipääsule ja hoidmisele. ==Ajalugu== DSpace'i esimene avalik versioon valmis 2002 novembris [[MIT]]i ja [[Hewlett-Packard Labs]]i koostööna<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january03/smith/01smith.html DSpace: An Open Source Dynamic Digital Repository. D-Lib Magazine. January 2003.]</ref>. Pärast esimese kasutajate grupi koosolekut 2004. aasta märtsis moodustasid huvitatud organisatsioonid DSpace'i Föderatsiooni<ref>[http://msc.mellon.org/research-reports/DSpace%20Federation.pdf Final Report on the Initial Development of the DSpace Federation (June 2004)]</ref>, mis määras edaspidiseks tarkvara arenduse mudeliks [[Apache Software Foundation]]i mudeli, samuti moodustati DSpace'i koodi (''commiter'') grupp<ref>[https://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/DspaceContributors DSpace Committer Group]</ref>. Juulis 2007, kui DSpace kasutajate kommuun oli suureks kasvanud, asutasid Hewlett-Packard ja MIT DSpace Foundationi: mittetulundusliku organisatsiooni, mis andis juhtimisalast ja muud tuge. Mais 2009 viis koostöö sarnaste projektidega ning kasvav sünergia DSpace Foundationi ja [[Fedora Commons]]i vahel kahe organisatsiooni liitumiseni, et jätkata ühist missiooni mittetulunduslikus DuraSpace'is<ref>[http://www.openarchives.org/pipermail/oai-implementers/2009-May/001932.html DuraSpace Press Release]</ref>. Praegu saab DSpace'i tarkvara ja kasutajate kommuun tuge ja muud juhendamist DuraSpace'ilt. == Tehnoloogia == DSpace on koostoimeliste [[Java]] veebirakenduste ja utiliitide kogum, mis haldab objektide hoidlat ja sellega seotud metainfo hoidlat. Veebirakendused annavad kasutajaliidesed halduseks, hoidmiseks, vastuvõtuks, otsimiseks ja ligipääsuks. Objektide hoidla eest hoolitseb failisüsteem või samalaadne salvestussüsteem. Metainfo, sealhulgas ligipääsu- ja konfiguratsiooniinfo, salvestatakse [[Andmebaas#Relatsiooniline|relatsioonilisse andmebaasi]], toetatud on [[PostgreSQL]] ja [[Oracle]] andmebaasid. DSpace'is hoitav on tehtud kättesaadavaks peamiselt üle veebiliidese, samas on toetatud ligipääs üle [[OAI-PMH]] v2.0, ja saab eksportida METSi (Metadata Encoding and Transmission Standard) pakette. DSpace toetab institutsionaalsete repositooriumide koostoimimiseks kasutuses olevaid tunnustatud standardeid, nagu Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting ([[OAI-PMH]]), SWORD<ref>[http://www.dlib.org/dlib/january12/lewis/01lewis.html SWORD: Facilitating Deposit Scenarios. D-Lib Magazine. January/February 2012]</ref>, OpenSearch ja [[RSS]]. Ainese kirjeldamisel on kasutuses [[Dublin Core]], soovitatav on järgida dokumenti DCMI Metadata Terms<ref>http://dublincore.org/documents/dcmi-terms/</ref>. Viimastes DSpace'i versioonides on toetatud ''faceted search'' ja sirvimise funktsionaalsus Apache Solri abil. == DSpace repositooriume Eestis == * [https://dspace.ut.ee Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace's] * [https://datadoi.ee Teadusandmete repositoorium DataDOI] * [https://digikogu.raplakrk.ee/ Raplamaa Mälukeskuse digikogu] * [http://dspace.emu.ee/ Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv] * [https://dspace.tktk.ee/ TTK DSpace repositoorium] * [https://digiriiul.sisekaitse.ee/ Sisekaitseakadeemia digiriiul] * [https://qsardb.org/ QsarDB - Smart repository for (Q)SAR/QSPR models and datasets] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://duraspace.org/dspace/ Projekti koduleht] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSPACE/ DSpace Wiki] * [http://wiki.duraspace.org/display/DSDOC/ DSpace Documentation] * [http://demo.dspace.org/ DSpace Demonstration Site] * [http://www.duraspace.org/ DuraSpace] * [http://registry.duraspace.org/registry/dspace DSpace User Registry] [[Kategooria:Vaba tarkvara]] ecnv2l624b7w8m1cvphtbnc4scztfqt Kasutaja:Trebors 2 324573 6741617 6740910 2024-10-10T12:00:38Z Trebors 57925 6741617 wikitext text/x-wiki [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Trebors/Artiklid Minu kirjutatud artiklid]. ==Plaanin teha== {{veergude loend|laius=14em| * [[Christian Ernst August Rotermann]] * [[Karl Knüpffer (1868−1922)|Karl Paul Otto Knüpffer]] * [[Otto Friedrich Benedict von Krusenstiern]] * [[Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann]] * [[Arnold Emil Helmuth Buschmann]] * [[Roman Ludwig Gross|Roman Ludwig von Gross]] * [[Eduard Georg Rudolf von Krusenstiern]] * [[Boris Seest]] * [[Adam von Gernet]] * [[Reinhold Emil Gustav von Winkler]] * [[Aleksander Lukk]] * [[Woldemar Leopold Bodisco]] * [[Alexander von Rehbinder]] * [[Bernhard Bielenstein]] * [[Charles Wilhelm Eduard von Lilienfeld]] * [[Albert Julius Mastberg]] * [[August Voldemar Georg Brinkmann]] * [[Karl von Dehn]] * [[Nikolai Alexander von Harpe]] * [[Arthur Tedder (insener)]] * [[Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg]] * [[Egolf Leo von zur Mühlen]] * [[Konstantin Wilhelmson]] * [[Hermann Grahe]] * [[Leonid von Ungern-Sternberg]] * [[Walter von Ungern-Sternberg]] * [[Benjamin von Knorring]] * [[Richard Luik]] * [[Edgar von Uexküll]] * [[Boris Svistunov]] * [[Boris Adolf Aleksander Isberg]] * [[Hermann Berg]] * [[Berend Wilhelm Valentin von Bock]] * [[Fritz Ernst Eduard Borck]] * [[Eduard Kurt von Dellingshausen]] * [[Kuno Georg Detlef Foelsch]] * [[Eduard Lootsmann]] * [[Edgar Richard Neggo]] * [[Albert Vaharu]] * [[John Joosep Remmel]] * [[Ewert von Renteln]] * [[Harald Schultz]] * [[Karl Otto von Stackelberg]] * [[Konrad Üxküll-Güldenband]] * [[Hugo Johann Attemann]] * [[Oskar Fehst]] * [[Ervin Förster]] * [[Richard Carl Eugene Kirchhoff]] * [[Roman-Nikolai Remmel]] * [[Julius Ots]] * [[Carl Oskar Friedrich Ruddin]] }} {{veergude loend|laius=14em| * [[Walentin Beckmann]] * [[Hjalmar Douglas]] * [[Bernhard Johannes Espenberg]] * [[Ralf Simsivart]] * [[Ivan Agronomov]] * [[Sergei Andrejev]] * [[Alfons Bankmann]] * [[Julius Kesse]] * [[Tõnis Koern]] * [[Ernst Leithammel]] * [[Berend Rudolph Constantin von Maydell]] * [[Georg-Karl Mätlik]] * [[Mihkel Johann Mullart]] * [[Valter Johannes Pajusoo]] * [[Ernst Magnus von Rennenkampff]] * [[Alfred Truu]] *[[Ralf William Adams]] *[[Rcihard Ambros]] *[[Rudolf Prükkel]] *[[Gerhard Fehst]] *[[Eerik Rannastu]] *[[Juhan Liiband]] *[[Voldemar Luik]] *[[Karl Miil]] *[[Karl Heinrich Niiler]] *[[Evald Verner Puhk]] *[[Helmut Saretok]] *[[Gunnar Dobka]] *[[Karl Erenurm]] *[[Arseni Jefimov]] *[[Felix Kallis]] *[[Aleksander Kauler]] *[[Riho Kesamaa]] *[[Georg Friedrich Benedikt von Krusenstiern]] *[[Karl Lang]] *[[Ewald Karl Paulberg]] *[[August-Andreas Pitka]] *[[Nikolai Puura]] *[[Eduard Steinmann]] *[[Konstantin Lindquist]] *[[Artur Paalma]] *[[Paul Poom (sõjaväelane)]] *[[Edmund Sihver]] * [[Johannes Eduard Juhkam]] * [[Karl Voldemar Ormisson]] * [[Karl Hirv]] * [[Napoleon Kurrikoff]] * [[Felix Leo Lasberg]] * [[Leonhard Nurk]] * [[Heinrich Silber]] * [[Heinrich Alexander Tofer]] * [[Erich Triegel]] * [[Egon Eduard Nurmet]] * [[Hans Reinhold Silla]] * [[Verner Bärengrub]] * [[Linda Kalasim]] * [[Edgar Linkhorst]] * [[Valentin Märka]] * [[Linda Kalasim]] * [[Villem Kirotar]] * [[Eugen Puusepp]] * [[Erich Robert Sarv]] * [[Bruno Roog]] * [[Karl Talts]] * [[Harry Adams]] * [[Albert Pillmann]] * [[Peeter Adams]] * [[Ilmar Aule]] * [[Roman Hollmann]] * [[Vaido Radamus]] * [[Arvi Felix Kaldveer]] * [[Leonhard-Georg Leesment]] * [[Elmar Liiv]] * [[Hugo Paalman]] * [[Raoul Pärnpuu]] * [[Endel Savik]] * [[Hans Tari]] * [[Ralf Uuetoa]] * [[Endel Uibopuu]] * [[Artur Veisserik]] * [[Erich Osvald Amos]] * [[Ervin Paul Aunapuu]] * [[Paul Rudolf Herodes]] * [[Evald Elmar Asema]] * [[Alfred-Valdemar Kallikivi]] * [[Ralf Kasper]] * [[Boris Koot]] * [[Johannes Kütt]] * [[Manivald Loite]] * [[Cornelius Laviste]] * [[Ilmar Karl Leesment]] * [[Ralf Karl Lesthal]] * [[Arnold Lannus]] * [[Artur Paomees]] * [[Evald Ottomar Pauming]] * [[Ilmar Peterson]] * [[Albert Piilman]] * [[Evald Prems]] * [[Georg Pärnpuu]] * [[Heino Riga]] * [[Asti Valamaa]] * [[Heldur Tammesalu]] * [[Evald Friedrich Tikenberg]] * [[Ado Varvik]] * [[Arnold Ellermets]] * [[Leopold Johannes Kivimägi]] * [[Karl Käsper]] * [[Johan Käär]] * [[Boris Hans Meret]] * [[Gunnar Gottfried Mikk]] * [[Artur Gustav Palgi]] * [[Ilmar Peet]] * [[Heino Prüller]] * [[Richard Alexander Roos]] * [[Endel Sihver]] * [[Voldemar Särg]] * [[Udu Topman]] * [[Viktor Vaiksaar]] * [[Bruno Vingisaar]] * [[Aleksander Aljas]] * [[Boris Herbert Görman]] * [[Oskar Jõulu]] * [[Harry Lind]] * [[Ülo Maramaa]] * [[Boris Torpan]] * [[Rein Veiler]] * [[Johann Eilau]] * [[Aleksander Eduard Ers]] * [[Eino Joandi]] * [[Ernst Roost]] * [[Erik Uibopuu]] * [[Bernhard Ustav]] * [[Manivald Aldre]] * [[Paul Kents]] * [[Ants Kippar]] * [[Adolf Lahe]] * [[Valentin Leiner]] * [[Elmar Leis]] * [[Jerome Palm]] * [[Voldemar Priks]] * [[Edgar Tamm]] * [[Paul Uesson]] * [[Paul-Eduard Vesilind]] * [[Ralph Magnus Viksten]] * [[Olev Berendsen]] * [[Artur Rohuste]] * [[Paul Tarvas]] * [[Osvald Heinrich Sinipalu]] * [[Erich Mõtlik]] * [[Arnold Tulik]] * [[Erich Allik]] * [[Raimond Isok]] * [[Juhan Kerdi]] * [[Hans Emil Kuisk]] * [[Artur Kässer]] * [[Edmund Ernits]] * [[Manuel Sergei Kansa]] * [[Olaf Koppel]] * [[Hardy Esgad Lange]] * [[Feliks Sauks]] * [[Aadu Tarmak]] * [[Mihkel Haavamäe]] * [[Arthur Gröön]] * [[Ants Kann]] * [[Peeter Kutti]] * [[Leonid Laid]] * [[Egon Meier]] * [[Adolf Scheller]] * [[Harri Kibus]] * [[August Kaasik]] * [[Erik Hans Maasepp]] * [[Arvo Nenn]] * [[Kalju Saulep]] * [[Nikolai Kasak]] * [[Harald Luiskmann]] * [[Justin Lysak]] * [[Paul Mägi (1917–1973)]] * [[Konstantin Tippo]] * [[Eduard Lambur]] * [[Heino Taremäe]] * [[Arno Klaassen]] * [[Ülo Veidenberg]] * [[Ilmar Heinsoo]] * [[Endel Helme]] * [[Leo Ormiste]] * [[Peeter Kollist]] * [[Heino Krabu]] * [[Hjalmar Laur]] * [[Raimond Lepp]] * [[Jürgen Miilen]] * [[Raimond Potisepp]] * [[Eugene Raudsepp]] * [[Hugo Rausberg]] * [[Friedrich Reigo]] * [[Henn Saari]] * [[Enno Soonurm]] * [[Oleg Tõnsuaadu]] * [[Lembit Vaik]] * [[Erich Lembit Vaino]] * [[Endel Vesk]] * [[Ülo Vähkjas]] * [[Johannes Pallase]] * [[Harry Salmisto]] * [[Kurt Hjalmar Arendi]] * [[Kaljo Preem]] * [[Karl Gailit]] * [[Peeter Kaups]] * [[Heino Klaassen]] * [[Kaljo Peeter Klein]] * [[Endel Kruus]] * [[Ants Käbi]] * [[Linold Milles]] * [[Roman Nittim]] * [[Gunhard Oravas]] * [[Endel Pärt]] * [[Arvi Raudoja]] * [[Arnold Trummer]] * [[Feliks Tõnuri]] * [[Kalju Uibo]] * [[Arno Valma]] * [[Kaljo Voore]] * [[Väino Brambat]] * [[Gunnar Juuse]] * [[Taavi Kaups]] * [[Henno Keskküla]] * [[Heino Mikiver]] * [[Ragnar Mägi]] * [[Kaljo Schults]] * [[Uno Trei]] * [[Uno Tõnnus]] * [[Heino Aruküla]] * [[Kuno Boris Laren]] *[[Ilmar Lokka]] *[[Paul Madalik]] *[[Harry Moikov]] *[[Elam Pitkjaan]] *[[Kaljo Popp]] *[[Udo-Viljo Treufeldt]] *[[Ants Vaadre]] *[[Herbert Valdsaar]] *[[Kaljo Aleksander Valmra]] *[[Jaan Ülo Veiderma]] *[[Sven Hjalmar Wichman]] *[[Harry Ernits]] *[[Ilmar Pleer]] *[[Henno Tooming]] }} {{veergude loend|laius=14em| * [[Ilmar Bork]] * [[Endel Nigul]] * [[Olaf Olmann]] * [[Avo Arro]] * [[Vello Sillam]] * [[Heino Vassil]] * [[Ants Teetsov]] * [[Lembit Veeber]] * [[Elmar Egel]] * [[Uno Külviste]] * [[Hasso Lepik]] * [[Heldur Meelak]] * [[Ilmar Raidna]] * [[Märt Sepik]] * [[Alfred Tabun]] * [[Aleksei Tümanok]] * [[Rein-Mihhail Heiduk]] * [[Uno Heinvere]] * [[Leonhard Liiv]] * [[Hans Mägi]] * [[Ülo Ruubel]] * [[Jüri Tedrema]] * [[Henno Aherma]] * [[Rene Hammer]] * [[Heino Kahro]] * [[Talis Klimberg]] * [[Rene Palis]] * [[Hans Soll]] * [[Juhan Sõerd]] * [[Rein Talvik]] * [[Edgar Torim]] * [[Manivald Vallikivi]] * [[Helmut Idarand]] * [[Enrico-Egon Mitt]] * [[Jaak Palmse]] * [[Ivar Trikkel]] * [[Avo Lorents]] * [[Jüri Põldoja]] * [[Erich Sutrop]] * [[Endel Väljataga]] * [[Endel Hang]] * [[Ronald Ilves]] * [[Jaan Jürisson]] * [[Vello Namm]] * [[Osvald Praust]] * [[Leo Saar]] * [[Allan Sumbak]] * [[Juhan Zimmermann]] * [[Heino Toomtalu]] * [[Hans Vinkman]] * [[Dimitri Lipping]] * [[Vello Subi]] * [[Rein Uuemõis]] * [[Endel Jürimäe]] * [[Harald Kard]] * [[Heino Levald]] * [[Konrad Mällo]] * [[Hjalmar Märska]] * [[Kaljo Ruubis]] * [[Paul Vesiloo]] * [[Juhani Väljataga]] * [[Arnold Vällo]] * [[Rein Lööne]] * [[Einar Komp]] * [[Hans Lööper]] * [[Eino Mikomägi]] * [[Heldor Pitsner]] * [[Hubert Roohein]] * [[Avo Miidel]] * [[Peep Teder]] * [[Heino Tiik]] * [[Arvo-Gunnar Varato]] * [[Rein Enden]] * [[Voldemar Lindstörm]] * [[Rainer Malmsaar]] * [[Arvo Niineväli]] * [[Feliks Saarevet]] * [[Ain Kivisepp]] * [[Enn Lohk]] * [[Rein Tannik]] * [[Ilo Tomberg]] * [[Heldur Õigus]] * [[Tiit Kivila]] * [[Arvi Laanet]] * [[Jüri Otsmaa]] * [[Maia Väkram]] * [[Aavo-Tõnu Salu]] * [[Mart Vabar]] * [[Ants Virkus]] * [[Heiki Biltse]] * [[Jaan Jürimäe]] * [[Hengo Kings]] * [[Valdur Kõdar]] * [[Heino Türkson]] * [[Eerik Kedars]] * [[Agu Kööp]] * [[Sulev Orgse]] * [[Jaak Talva]] * [[Hugo Alter]] * [[Jaak-Peeter Järvekülg]] * [[Reino Kösta]] * [[Ants Miidla]] * [[Valdur Topaasia]] * [[Valdur Madisson]] * [[Jaan Ennulo]] * [[Ants Jakobson]] * [[Aino Moorlat]] * [[Heino-Olaf Heinlo]] * [[Marve Tuisk]] * [[Rein Kallasma]] * [[Ene-Mai Kask]] * [[Anneliis-Mall Leius]] * [[Juhan Simovart]] * [[Aleksander Sirel]] * [[Jaak Vaas]] * [[Mati Idlane]] * [[Viiu Soosõrv]] * [[Aado Vahtra]] * [[Tiia Viiron]] * [[Jüri Õruste]] * [[Jaan Aavakivi]] * [[Vaike Alliksaar]] * [[Rein Kamps]] * [[Andrus Lipand]] * [[Enn Kääni]] * [[Helgi Toom]] * [[Agu Viirmaa]] * [[Toomas Bernstein]] * [[Alvar Hirtentreu]] * [[Jaak Soobik]] * [[Heldur Unt]] * [[Aarne-Innar Sommer]] * [[Rein Jõers]] * [[Maie Kivita]] * [[Elvi Raigna]] * [[Toomas Salm]] * [[Olev Tauts]] * [[Toivo Velgre]] * [[Gabriel Jakobson]] * [[Aadu Kana]] * [[Ene Palo]] * [[Jüri Truusa]] * [[Juta Holst]] * [[Hanno Isok]] * [[Mari Sibul]] * [[Ivo Priiman]] * [[Rein Weber]] * [[Rein Grünberg]] * [[Malle-Maria Sild]] * [[Tõnu Kurissoo]] * [[Rein Nurk]] * [[Mati Tombak]] * [[Leonid Aunapu]] * [[Anne Siht]] * [[Tõnu Bachmann]] * [[Paul Gorbovski]] * [[Uno Juurvee]] * [[Enn-Peip Lee]] * [[Uno-Georg Maasikas]] * [[Agu Lipping]] * [[Marje Habakuk]] * [[Jüri Pedai]] * [[Siiri-Mannu Sumberg]] * [[Olavi Ulm]] * [[Matti Viisimaa]] * [[Martin Nurme]] * [[Tõnu Toon]] * [[Pärtel Tõnsberg]] * [[Ester Sillaste]] * [[Märt Karmo]] * [[Vello Samm]] * [[Taivo Sapas]] * [[Mati Heinloo]] * [[Kaido Kuusik]] * [[Helga Pallas]] * [[Tiiu Karu]] * [[Anne-Reet Sibul]] * [[Aarne Eipre]] * [[Mats Seilenthal]] * [[Tiit Tomiste]] * [[Tõnu Koger]] * [[Linda Roos-Himma]] * [[Tiiu Neiland]] * [[Eldur Ploompuu]] * [[Ants Juhvelt]] * [[Mati Kaljumets]] * [[Rein Meijel]] * [[Harri Neppi]] * [[Peeter Hirve]] * [[Olavi Soomre]] * [[Ann Vihalem]] * [[Tanel Lään]] * [[Alda Raidmaa]] * [[Krista Sillar]] * [[Tiivi Torim]] * [[Jaak Heinloo]] * [[Ivo Kaasik]] * [[Peep Piibar]] * [[Jüri Raag]] * [[Jaan Varm]] * [[Juhan Anupõld]] * [[Kaarel Kilvits]] * [[Rein Remma]] * [[Koidu Tellas]] * [[Urve Reial]] * [[Tõnu Loit]] * [[Alla Madisson]] * [[Toivo Merimets]] * [[Mati Räni]] * [[Mihkel Reial]] * [[Olav-Johannes Renter]] * [[Kersti Gregor]] * [[Reet Ratassepp]] * [[Anu Stranberg]] * [[Marika Rüütelmaa]] * [[Sirje Vassar]] * [[Krista Vellesaar]] * [[Eha Viluoja]] * [[Kadri Järve]] * [[Lilian Järvekülg]] * [[Jaan Kalbus]] * [[Samuel Lazikin]] * [[Hinno Puhm]] * [[Arvi Sapas]] * [[Urmas Selirand]] * [[Rita Tänav-Veldemann]] * [[Toomas Putmaker]] * [[Jüri Veenpere]] * [[Kalle Voog]] * [[Harry Juhkov]] * [[Mati Palmet]] * [[Ene Veel]] * [[Leelo Kalju]] * [[Ivi Kääramees]] * [[Raivo Saldre]] * [[Mare Vierland]] * [[Sven Kochberg]] * [[Tõnu Meijel]] * [[Vello Orav]] * [[Henn Raidmaa]] * [[Benno Äniline (onkoloog)]] * [[Anne Talvari]] * [[Hillar Rohtaru]] * [[Rein Uusväli]] * [[Sven Andresoo]] * [[Tiit Koitnurm]] * [[Hennit Küppas]] * [[Mare-Ann Perkmann]] * [[Tarvo Ploom]] * [[Rene Rinaldo]] * [[Mati Tabur]] * [[Liis Veltmann]] * [[Anne Metsis (õpetaja)]] * [[Mait Eelrand]] * [[Heli Sildoja]] * [[Tiit Kruusement]] * [[Milvi Kuivkaev]] * [[Neeme Oit]] * [[Ede Kutsar]] * [[Malle Zoova]] * [[Tiina Kompus]] * [[Helle Hein]] * [[Tõnu Kaarelson]] * [[Tiina Nigul]] * [[Jüri Loss]] * [[Riho Rull]] * [[Riina Voolpriit]] * [[Sirje Küttis]] * [[Rein Kaarli]] * [[Anton Laur]] * [[Merike Orek]] * [[Urmas Orek]] * [[Andrus Pärloja]] * [[Rein Ruubel]] * [[Peeter Ülevain]] * [[Peep Sõber]] * [[Ene Eharand]] * [[Riina Raig]] * [[Jüri Paist]] * [[Reet Serka]] * [[Arvo Tahk]] * [[Toomas Agasild]] * [[Anne Paaver]] * [[Ants Kass]] * [[Sirje Lauring-Vaska]] * [[Sirje Siim]] * [[Ebe Põder]] * [[Reet Heinla]] * [[Kersti Treufeldt]] * [[Pearn Ärma]] * [[Eda Laidmets]] * [[Indrek Küttis]] * [[Allan Ladvas]] * [[Rein Liivoja]] * [[Urmas Loige]] * [[Enn Mahoni]] * [[Marin Väljaots]] * [[Erika Laansalu]] * [[Karin Baskin]] * [[Raivo Johanson]] * [[Jaanus Kerge]] * [[Jüri Nurme]] * [[Katrin Kalamees-Ruubel]] * [[Riina Shor]] * [[Riina Vanhanen]] * [[Maret Branten]] * [[Mall Kõpp]] * [[Rein Kermes]] * [[Tiit Lehtmets (viievõistleja)]] * [[Aarne Leisalu]] * [[Inga Mikiver]] * [[Andres Nurmiste]] * [[Kuno Peek]] * [[Margit Maran]] * [[Reet Sokmann]] * [[Tõnis Tarbe]] * [[Engo Väljaots]] * [[Harri Viik]] * [[Vello Rääk]] * [[Raivo Russmann]] * [[Aare Ruubel]] * [[Toomas Tõnise]] * [[Reigo Anderson]] * [[Viktor Dorbek]] * [[Sirje Lubi]] * [[Vello Eensalu]] * [[Jüri Koval]] * [[Andres Mihkels]] * [[Mare Paist]] * [[Alar Laks]] * [[Else Liventaal]] * [[Indrek Samussenko]] * [[Hannes Aamisepp]] * [[Ivo Aulik]] * [[Helen Kaasik]] * [[Viljo Rannala]] * [[Urmas Valdek]] * [[Heini Drui]] * [[Ivar Lindpere]] * [[Eda Pang]] * [[Olavi Toomsalu]] * [[Tiit Anupõld]] * [[Andres Gorkin]] * [[Aare Mae]] * [[Lembit Makstin]] * [[Kaarel Rõivas]] * [[Meeli Tankler]] * [[Ülo Kannelmäe]] * [[Kersti Arulaid]] * [[Reet Reismaa]] * [[Elin Ots]] * [[Toivo Kreek]] * [[Erki Kreis]] * [[Priit Piksarv]] * [[Olavi Valner]] * [[Riina Abner]] * [[Liina Raska]] * [[Varri Väli]] * [[Leon Glikman]] * [[Maire Koll]] * [[Anne Kose]] * [[Külli Bärenson]] * [[Ilmar Lepik]] * [[Juta Maar]] * [[Tõnu Erin]] * [[Andrus Allas]] * [[Hannes Loss]] * [[Tiina Tšatšua]] * [[Kert Veiper]] * [[Epp Kärvet]] * [[Harry Lindemann]] * [[Valdeko Puulinn]] * [[Rait Roosve]] * [[Alar Tamkivi]] * [[Kahro Kivilo]] * [[Anne Kuusksalu]] * [[Ants Põldoja]] * [[Toomas Seppam]] * [[Helle-Ann Urgard]] * [[Mihkel Rebane]] * [[Rita Rumm]] * [[Jüri Uljas]] * [[Toomas Aak]] * [[Mart Kutsar]] * [[Enno Mäemets]] * [[Veiko Paalma]] * [[Vaike Pungas]] * [[Karmen Braun]] * [[Raul Rannaveer]] * [[Jaak Issak]] * [[Riho Uulma]] * [[Heldur Kajaste]] * [[Mall Petersen]] * [[Anu Muuk]] * [[Ilmar Petersen]] * [[Ann Polma]] * [[Malle Karik-Hallimäe]] * [[Kalle Liivamägi]] * [[Sven Mäses]] * [[Terje Viidebaum]] * [[Gunnar Tõnning]] * [[Kärt Rummel]] * [[Raul Malmstein]] * [[Alar Eiche]] * [[Lilian Matsar]] * [[Heidi Kaasik]] * [[Marina Šarajeva]] * [[Kaia Kulla]] * [[Ülle Lember]] * [[Indrek Meelak]] * [[Thea Pilvet-Martinson]] * [[Paul Kikerpuu]] * [[Peep Krusberg]] * [[Siim Kruusmaa]] * [[Ariel Levin]] * [[Urmo Männi]] * [[Argos Kracht]] * [[Tiina Drui]] * [[Kalle Tarien]] * [[Lembit Vaher]] * [[Veiko Veskiväli]] * [[Mart Lööne]] * [[Kaupo Luhaäär]] * [[Katrin Luhaäär]] * [[Indrek Ruiso]] * [[Hannes Kalamäe]] * [[Raik Kuusemets]] * [[Olle Reinholm]] * [[Tiiu Järviste]] * [[Mart Soobik]] * [[Raul Viik]] * [[Andrus Barinov]] * [[Priit Raud]] * [[Peeter Väljas]] * [[Toomas Abiline]] * [[Indrek Ahlberg]] * [[Juhan Paiste]] * [[Andres Rannamäe]] * [[Pille Letjuka]] * [[Andres Bauman]] * [[Armin Heiman]] * [[Eero Kotli]] * [[Andres Martma]] * [[Toomas Tiik]] * [[Andres Vahi]] * [[Martin Aun]] * [[Aet Kull]] * [[Hanno Niinepuu]] * [[Mari Palgi]] * [[Tiina Keldrima]] * [[Sven Aulik]] * [[Ivar Dembovski]] * [[Krista Hinno]] * [[Madis Ilmoja]] * [[Ain Kaare]] * [[Kalle Känd]] * [[Jan Kumpas]] * [[Pille Pihlamägi]] * [[Tuulikki Sillajõe]] * [[Ülle Uustalu]] * [[Signe Feklistova]] * [[Tõnu Hunt]] * [[Kristina Allikmets]] * [[Toomas Klasen]] * [[Jüri Läll]] * [[Kadri Palo]] * [[Jüri Rute]] * [[Vahur Jegorov]] * [[Sirje Tarraste]] * [[Anne Aaspõllu]] * [[Armen Ahlberg]] * [[Ailar Nirgi]] * [[Ain Tatter]] * [[Sven Voites]] * [[Illar Algma]] * [[Kaja Kuivjõgi]] * [[Madis Päts]] * [[Peeter Ross]] * [[Andre Veskimeister]] * [[Mariann Randmaa]] * [[Aet Piel]] * [[Lauri Viikna]] * [[Alar Aasjõe]] * [[Riina Einberg]] * [[Katrin Martinson]] * [[Katrin Mertanen]] * [[Kristi Doughty]] * [[Aivar Õepa]] * [[Jaan Pillesaar]] * [[Tiiu Alliksaar]] * [[Tiiu-Ann Kaldma]] * [[Madis Morel]] * [[Guido Viik]] * [[Kairi Vilderson]] }} == Tunnustus == {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juunis 2024. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2024, kell 00:00 (EEST) |} 70ktzlojspp4ucxk0sxibr56k12om8f 6741866 6741617 2024-10-11T07:50:31Z Trebors 57925 6741866 wikitext text/x-wiki [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Trebors/Artiklid Minu kirjutatud artiklid]. ==Plaanin teha== {{veergude loend|laius=14em| * [[Christian Ernst August Rotermann]] * [[Karl Knüpffer (1868−1922)|Karl Paul Otto Knüpffer]] * [[Otto Friedrich Benedict von Krusenstiern]] * [[Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann]] * [[Arnold Emil Helmuth Buschmann]] * [[Roman Ludwig Gross|Roman Ludwig von Gross]] * [[Eduard Georg Rudolf von Krusenstiern]] * [[Boris Seest]] * [[Adam von Gernet]] * [[Reinhold Emil Gustav von Winkler]] * [[Aleksander Lukk]] * [[Woldemar Leopold Bodisco]] * [[Alexander von Rehbinder]] * [[Bernhard Bielenstein]] * [[Charles Wilhelm Eduard von Lilienfeld]] * [[Albert Julius Mastberg]] * [[August Voldemar Georg Brinkmann]] * [[Karl von Dehn]] * [[Nikolai Alexander von Harpe]] * [[Arthur Tedder (insener)]] * [[Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg]] * [[Egolf Leo von zur Mühlen]] * [[Konstantin Wilhelmson]] * [[Hermann Grahe]] * [[Leonid von Ungern-Sternberg]] * [[Walter von Ungern-Sternberg]] * [[Benjamin von Knorring]] * [[Richard Luik]] * [[Edgar von Uexküll]] * [[Boris Svistunov]] * [[Boris Adolf Aleksander Isberg]] * [[Hermann Berg]] * [[Berend Wilhelm Valentin von Bock]] * [[Fritz Ernst Eduard Borck]] * [[Eduard Kurt von Dellingshausen]] * [[Kuno Georg Detlef Foelsch]] * [[Eduard Lootsmann]] * [[Edgar Richard Neggo]] * [[Albert Vaharu]] * [[John Joosep Remmel]] * [[Ewert von Renteln]] * [[Harald Schultz]] * [[Karl Otto von Stackelberg]] * [[Konrad Üxküll-Güldenband]] * [[Hugo Johann Attemann]] * [[Oskar Fehst]] * [[Ervin Förster]] * [[Richard Carl Eugene Kirchhoff]] * [[Roman-Nikolai Remmel]] * [[Julius Ots]] * [[Carl Oskar Friedrich Ruddin]] }} {{veergude loend|laius=14em| * [[Walentin Beckmann]] * [[Hjalmar Douglas]] * [[Bernhard Johannes Espenberg]] * [[Ralf Simsivart]] * [[Ivan Agronomov]] * [[Sergei Andrejev]] * [[Alfons Bankmann]] * [[Julius Kesse]] * [[Tõnis Koern]] * [[Ernst Leithammel]] * [[Berend Rudolph Constantin von Maydell]] * [[Georg-Karl Mätlik]] * [[Mihkel Johann Mullart]] * [[Valter Johannes Pajusoo]] * [[Ernst Magnus von Rennenkampff]] * [[Alfred Truu]] *[[Ralf William Adams]] *[[Rcihard Ambros]] *[[Rudolf Prükkel]] *[[Gerhard Fehst]] *[[Eerik Rannastu]] *[[Juhan Liiband]] *[[Voldemar Luik]] *[[Karl Miil]] *[[Karl Heinrich Niiler]] *[[Evald Verner Puhk]] *[[Helmut Saretok]] *[[Gunnar Dobka]] *[[Karl Erenurm]] *[[Arseni Jefimov]] *[[Felix Kallis]] *[[Aleksander Kauler]] *[[Riho Kesamaa]] *[[Georg Friedrich Benedikt von Krusenstiern]] *[[Karl Lang]] *[[Ewald Karl Paulberg]] *[[August-Andreas Pitka]] *[[Nikolai Puura]] *[[Eduard Steinmann]] *[[Konstantin Lindquist]] *[[Artur Paalma]] *[[Paul Poom (sõjaväelane)]] *[[Edmund Sihver]] * [[Johannes Eduard Juhkam]] * [[Karl Voldemar Ormisson]] * [[Karl Hirv]] * [[Napoleon Kurrikoff]] * [[Felix Leo Lasberg]] * [[Leonhard Nurk]] * [[Heinrich Silber]] * [[Heinrich Alexander Tofer]] * [[Erich Triegel]] * [[Egon Eduard Nurmet]] * [[Hans Reinhold Silla]] * [[Verner Bärengrub]] * [[Linda Kalasim]] * [[Edgar Linkhorst]] * [[Valentin Märka]] * [[Linda Kalasim]] * [[Villem Kirotar]] * [[Eugen Puusepp]] * [[Erich Robert Sarv]] * [[Bruno Roog]] * [[Karl Talts]] * [[Harry Adams]] * [[Albert Pillmann]] * [[Peeter Adams]] * [[Ilmar Aule]] * [[Roman Hollmann]] * [[Vaido Radamus]] * [[Arvi Felix Kaldveer]] * [[Leonhard-Georg Leesment]] * [[Elmar Liiv]] * [[Hugo Paalman]] * [[Raoul Pärnpuu]] * [[Endel Savik]] * [[Hans Tari]] * [[Ralf Uuetoa]] * [[Endel Uibopuu]] * [[Artur Veisserik]] * [[Erich Osvald Amos]] * [[Ervin Paul Aunapuu]] * [[Paul Rudolf Herodes]] * [[Evald Elmar Asema]] * [[Alfred-Valdemar Kallikivi]] * [[Ralf Kasper]] * [[Boris Koot]] * [[Johannes Kütt]] * [[Manivald Loite]] * [[Cornelius Laviste]] * [[Ilmar Karl Leesment]] * [[Ralf Karl Lesthal]] * [[Arnold Lannus]] * [[Artur Paomees]] * [[Evald Ottomar Pauming]] * [[Ilmar Peterson]] * [[Albert Piilman]] * [[Evald Prems]] * [[Georg Pärnpuu]] * [[Heino Riga]] * [[Asti Valamaa]] * [[Heldur Tammesalu]] * [[Evald Friedrich Tikenberg]] * [[Ado Varvik]] * [[Arnold Ellermets]] * [[Leopold Johannes Kivimägi]] * [[Karl Käsper]] * [[Johan Käär]] * [[Boris Hans Meret]] * [[Gunnar Gottfried Mikk]] * [[Artur Gustav Palgi]] * [[Ilmar Peet]] * [[Heino Prüller]] * [[Richard Alexander Roos]] * [[Endel Sihver]] * [[Voldemar Särg]] * [[Udu Topman]] * [[Viktor Vaiksaar]] * [[Bruno Vingisaar]] * [[Aleksander Aljas]] * [[Boris Herbert Görman]] * [[Oskar Jõulu]] * [[Harry Lind]] * [[Ülo Maramaa]] * [[Boris Torpan]] * [[Rein Veiler]] * [[Johann Eilau]] * [[Aleksander Eduard Ers]] * [[Eino Joandi]] * [[Ernst Roost]] * [[Erik Uibopuu]] * [[Bernhard Ustav]] * [[Manivald Aldre]] * [[Paul Kents]] * [[Ants Kippar]] * [[Adolf Lahe]] * [[Valentin Leiner]] * [[Elmar Leis]] * [[Jerome Palm]] * [[Voldemar Priks]] * [[Edgar Tamm]] * [[Paul Uesson]] * [[Paul-Eduard Vesilind]] * [[Ralph Magnus Viksten]] * [[Olev Berendsen]] * [[Artur Rohuste]] * [[Paul Tarvas]] * [[Osvald Heinrich Sinipalu]] * [[Erich Mõtlik]] * [[Arnold Tulik]] * [[Erich Allik]] * [[Raimond Isok]] * [[Juhan Kerdi]] * [[Hans Emil Kuisk]] * [[Artur Kässer]] * [[Edmund Ernits]] * [[Manuel Sergei Kansa]] * [[Olaf Koppel]] * [[Hardy Esgad Lange]] * [[Feliks Sauks]] * [[Aadu Tarmak]] * [[Mihkel Haavamäe]] * [[Arthur Gröön]] * [[Ants Kann]] * [[Peeter Kutti]] * [[Leonid Laid]] * [[Egon Meier]] * [[Adolf Scheller]] * [[Harri Kibus]] * [[August Kaasik]] * [[Erik Hans Maasepp]] * [[Arvo Nenn]] * [[Kalju Saulep]] * [[Nikolai Kasak]] * [[Harald Luiskmann]] * [[Justin Lysak]] * [[Paul Mägi (1917–1973)]] * [[Konstantin Tippo]] * [[Eduard Lambur]] * [[Heino Taremäe]] * [[Arno Klaassen]] * [[Ülo Veidenberg]] * [[Ilmar Heinsoo]] * [[Endel Helme]] * [[Leo Ormiste]] * [[Peeter Kollist]] * [[Heino Krabu]] * [[Hjalmar Laur]] * [[Raimond Lepp]] * [[Jürgen Miilen]] * [[Raimond Potisepp]] * [[Eugene Raudsepp]] * [[Hugo Rausberg]] * [[Friedrich Reigo]] * [[Henn Saari]] * [[Enno Soonurm]] * [[Oleg Tõnsuaadu]] * [[Lembit Vaik]] * [[Erich Lembit Vaino]] * [[Endel Vesk]] * [[Ülo Vähkjas]] * [[Johannes Pallase]] * [[Harry Salmisto]] * [[Kurt Hjalmar Arendi]] * [[Kaljo Preem]] * [[Karl Gailit]] * [[Peeter Kaups]] * [[Heino Klaassen]] * [[Kaljo Peeter Klein]] * [[Endel Kruus]] * [[Ants Käbi]] * [[Linold Milles]] * [[Roman Nittim]] * [[Gunhard Oravas]] * [[Endel Pärt]] * [[Arvi Raudoja]] * [[Arnold Trummer]] * [[Feliks Tõnuri]] * [[Kalju Uibo]] * [[Arno Valma]] * [[Kaljo Voore]] * [[Väino Brambat]] * [[Gunnar Juuse]] * [[Taavi Kaups]] * [[Henno Keskküla]] * [[Heino Mikiver]] * [[Ragnar Mägi]] * [[Kaljo Schults]] * [[Uno Trei]] * [[Uno Tõnnus]] * [[Heino Aruküla]] * [[Kuno Boris Laren]] *[[Ilmar Lokka]] *[[Paul Madalik]] *[[Harry Moikov]] *[[Elam Pitkjaan]] *[[Kaljo Popp]] *[[Udo-Viljo Treufeldt]] *[[Ants Vaadre]] *[[Herbert Valdsaar]] *[[Kaljo Aleksander Valmra]] *[[Jaan Ülo Veiderma]] *[[Sven Hjalmar Wichman]] *[[Harry Ernits]] *[[Ilmar Pleer]] *[[Henno Tooming]] }} {{veergude loend|laius=14em| * [[Ilmar Bork]] * [[Endel Nigul]] * [[Olaf Olmann]] * [[Avo Arro]] * [[Vello Sillam]] * [[Heino Vassil]] * [[Ants Teetsov]] * [[Lembit Veeber]] * [[Elmar Egel]] * [[Uno Külviste]] * [[Hasso Lepik]] * [[Heldur Meelak]] * [[Ilmar Raidna]] * [[Märt Sepik]] * [[Alfred Tabun]] * [[Aleksei Tümanok]] * [[Rein-Mihhail Heiduk]] * [[Uno Heinvere]] * [[Leonhard Liiv]] * [[Hans Mägi]] * [[Ülo Ruubel]] * [[Jüri Tedrema]] * [[Henno Aherma]] * [[Rene Hammer]] * [[Heino Kahro]] * [[Talis Klimberg]] * [[Rene Palis]] * [[Hans Soll]] * [[Juhan Sõerd]] * [[Rein Talvik]] * [[Edgar Torim]] * [[Manivald Vallikivi]] * [[Helmut Idarand]] * [[Enrico-Egon Mitt]] * [[Jaak Palmse]] * [[Ivar Trikkel]] * [[Avo Lorents]] * [[Jüri Põldoja]] * [[Erich Sutrop]] * [[Endel Väljataga]] * [[Endel Hang]] * [[Ronald Ilves]] * [[Jaan Jürisson]] * [[Vello Namm]] * [[Osvald Praust]] * [[Leo Saar]] * [[Allan Sumbak]] * [[Juhan Zimmermann]] * [[Heino Toomtalu]] * [[Hans Vinkman]] * [[Dimitri Lipping]] * [[Vello Subi]] * [[Rein Uuemõis]] * [[Endel Jürimäe]] * [[Harald Kard]] * [[Heino Levald]] * [[Konrad Mällo]] * [[Hjalmar Märska]] * [[Kaljo Ruubis]] * [[Paul Vesiloo]] * [[Juhani Väljataga]] * [[Arnold Vällo]] * [[Rein Lööne]] * [[Einar Komp]] * [[Hans Lööper]] * [[Eino Mikomägi]] * [[Heldor Pitsner]] * [[Hubert Roohein]] * [[Avo Miidel]] * [[Peep Teder]] * [[Heino Tiik]] * [[Arvo-Gunnar Varato]] * [[Rein Enden]] * [[Voldemar Lindstörm]] * [[Rainer Malmsaar]] * [[Arvo Niineväli]] * [[Feliks Saarevet]] * [[Ain Kivisepp]] * [[Enn Lohk]] * [[Rein Tannik]] * [[Ilo Tomberg]] * [[Heldur Õigus]] * [[Tiit Kivila]] * [[Arvi Laanet]] * [[Jüri Otsmaa]] * [[Maia Väkram]] * [[Aavo-Tõnu Salu]] * [[Mart Vabar]] * [[Ants Virkus]] * [[Heiki Biltse]] * [[Jaan Jürimäe]] * [[Hengo Kings]] * [[Valdur Kõdar]] * [[Heino Türkson]] * [[Eerik Kedars]] * [[Agu Kööp]] * [[Sulev Orgse]] * [[Jaak Talva]] * [[Hugo Alter]] * [[Jaak-Peeter Järvekülg]] * [[Reino Kösta]] * [[Ants Miidla]] * [[Valdur Topaasia]] * [[Valdur Madisson]] * [[Jaan Ennulo]] * [[Ants Jakobson]] * [[Aino Moorlat]] * [[Heino-Olaf Heinlo]] * [[Marve Tuisk]] * [[Rein Kallasma]] * [[Ene-Mai Kask]] * [[Anneliis-Mall Leius]] * [[Juhan Simovart]] * [[Aleksander Sirel]] * [[Jaak Vaas]] * [[Mati Idlane]] * [[Viiu Soosõrv]] * [[Aado Vahtra]] * [[Tiia Viiron]] * [[Jüri Õruste]] * [[Jaan Aavakivi]] * [[Vaike Alliksaar]] * [[Rein Kamps]] * [[Andrus Lipand]] * [[Enn Kääni]] * [[Helgi Toom]] * [[Agu Viirmaa]] * [[Toomas Bernstein]] * [[Alvar Hirtentreu]] * [[Jaak Soobik]] * [[Heldur Unt]] * [[Aarne-Innar Sommer]] * [[Rein Jõers]] * [[Maie Kivita]] * [[Elvi Raigna]] * [[Toomas Salm]] * [[Olev Tauts]] * [[Toivo Velgre]] * [[Gabriel Jakobson]] * [[Aadu Kana]] * [[Ene Palo]] * [[Jüri Truusa]] * [[Juta Holst]] * [[Hanno Isok]] * [[Mari Sibul]] * [[Ivo Priiman]] * [[Rein Weber]] * [[Rein Grünberg]] * [[Malle-Maria Sild]] * [[Tõnu Kurissoo]] * [[Rein Nurk]] * [[Mati Tombak]] * [[Leonid Aunapu]] * [[Anne Siht]] * [[Tõnu Bachmann]] * [[Paul Gorbovski]] * [[Uno Juurvee]] * [[Enn-Peip Lee]] * [[Uno-Georg Maasikas]] * [[Agu Lipping]] * [[Marje Habakuk]] * [[Jüri Pedai]] * [[Siiri-Mannu Sumberg]] * [[Olavi Ulm]] * [[Matti Viisimaa]] * [[Martin Nurme]] * [[Tõnu Toon]] * [[Pärtel Tõnsberg]] * [[Ester Sillaste]] * [[Märt Karmo]] * [[Vello Samm]] * [[Taivo Sapas]] * [[Mati Heinloo]] * [[Kaido Kuusik]] * [[Helga Pallas]] * [[Tiiu Karu]] * [[Anne-Reet Sibul]] * [[Aarne Eipre]] * [[Mats Seilenthal]] * [[Tiit Tomiste]] * [[Tõnu Koger]] * [[Linda Roos-Himma]] * [[Tiiu Neiland]] * [[Eldur Ploompuu]] * [[Ants Juhvelt]] * [[Mati Kaljumets]] * [[Rein Meijel]] * [[Harri Neppi]] * [[Peeter Hirve]] * [[Olavi Soomre]] * [[Ann Vihalem]] * [[Tanel Lään]] * [[Alda Raidmaa]] * [[Krista Sillar]] * [[Tiivi Torim]] * [[Jaak Heinloo]] * [[Ivo Kaasik]] * [[Peep Piibar]] * [[Jüri Raag]] * [[Jaan Varm]] * [[Juhan Anupõld]] * [[Kaarel Kilvits]] * [[Rein Remma]] * [[Koidu Tellas]] * [[Urve Reial]] * [[Tõnu Loit]] * [[Alla Madisson]] * [[Toivo Merimets]] * [[Mati Räni]] * [[Mihkel Reial]] * [[Olav-Johannes Renter]] * [[Kersti Gregor]] * [[Reet Ratassepp]] * [[Anu Stranberg]] * [[Marika Rüütelmaa]] * [[Sirje Vassar]] * [[Krista Vellesaar]] * [[Eha Viluoja]] * [[Kadri Järve]] * [[Lilian Järvekülg]] * [[Jaan Kalbus]] * [[Samuel Lazikin]] * [[Hinno Puhm]] * [[Arvi Sapas]] * [[Urmas Selirand]] * [[Rita Tänav-Veldemann]] * [[Toomas Putmaker]] * [[Jüri Veenpere]] * [[Kalle Voog]] * [[Harry Juhkov]] * [[Mati Palmet]] * [[Ene Veel]] * [[Leelo Kalju]] * [[Ivi Kääramees]] * [[Raivo Saldre]] * [[Mare Vierland]] * [[Sven Kochberg]] * [[Tõnu Meijel]] * [[Vello Orav]] * [[Henn Raidmaa]] * [[Benno Äniline (onkoloog)]] * [[Anne Talvari]] * [[Hillar Rohtaru]] * [[Rein Uusväli]] * [[Sven Andresoo]] * [[Tiit Koitnurm]] * [[Hennit Küppas]] * [[Mare-Ann Perkmann]] * [[Tarvo Ploom]] * [[Rene Rinaldo]] * [[Mati Tabur]] * [[Liis Veltmann]] * [[Anne Metsis (õpetaja)]] * [[Mait Eelrand]] * [[Heli Sildoja]] * [[Tiit Kruusement]] * [[Milvi Kuivkaev]] * [[Neeme Oit]] * [[Ede Kutsar]] * [[Malle Zoova]] * [[Tiina Kompus]] * [[Helle Hein]] * [[Tõnu Kaarelson]] * [[Tiina Nigul]] * [[Jüri Loss]] * [[Riho Rull]] * [[Riina Voolpriit]] * [[Sirje Küttis]] * [[Rein Kaarli]] * [[Anton Laur]] * [[Merike Orek]] * [[Urmas Orek]] * [[Andrus Pärloja]] * [[Rein Ruubel]] * [[Peeter Ülevain]] * [[Peep Sõber]] * [[Ene Eharand]] * [[Riina Raig]] * [[Jüri Paist]] * [[Reet Serka]] * [[Arvo Tahk]] * [[Toomas Agasild]] * [[Anne Paaver]] * [[Ants Kass]] * [[Sirje Lauring-Vaska]] * [[Sirje Siim]] * [[Ebe Põder]] * [[Reet Heinla]] * [[Kersti Treufeldt]] * [[Pearn Ärma]] * [[Eda Laidmets]] * [[Indrek Küttis]] * [[Allan Ladvas]] * [[Rein Liivoja]] * [[Urmas Loige]] * [[Enn Mahoni]] * [[Marin Väljaots]] * [[Erika Laansalu]] * [[Karin Baskin]] * [[Raivo Johanson]] * [[Jaanus Kerge]] * [[Jüri Nurme]] * [[Katrin Kalamees-Ruubel]] * [[Riina Shor]] * [[Riina Vanhanen]] * [[Maret Branten]] * [[Mall Kõpp]] * [[Rein Kermes]] * [[Tiit Lehtmets (viievõistleja)]] * [[Aarne Leisalu]] * [[Inga Mikiver]] * [[Andres Nurmiste]] * [[Kuno Peek]] * [[Margit Maran]] * [[Reet Sokmann]] * [[Tõnis Tarbe]] * [[Engo Väljaots]] * [[Harri Viik]] * [[Vello Rääk]] * [[Raivo Russmann]] * [[Aare Ruubel]] * [[Toomas Tõnise]] * [[Reigo Anderson]] * [[Viktor Dorbek]] * [[Sirje Lubi]] * [[Vello Eensalu]] * [[Jüri Koval]] * [[Andres Mihkels]] * [[Mare Paist]] * [[Alar Laks]] * [[Else Liventaal]] * [[Indrek Samussenko]] * [[Hannes Aamisepp]] * [[Ivo Aulik]] * [[Helen Kaasik]] * [[Viljo Rannala]] * [[Urmas Valdek]] * [[Heini Drui]] * [[Ivar Lindpere]] * [[Eda Pang]] * [[Olavi Toomsalu]] * [[Tiit Anupõld]] * [[Andres Gorkin]] * [[Aare Mae]] * [[Lembit Makstin]] * [[Kaarel Rõivas]] * [[Meeli Tankler]] * [[Ülo Kannelmäe]] * [[Kersti Arulaid]] * [[Reet Reismaa]] * [[Elin Ots]] * [[Toivo Kreek]] * [[Erki Kreis]] * [[Priit Piksarv]] * [[Olavi Valner]] * [[Riina Abner]] * [[Liina Raska]] * [[Varri Väli]] * [[Leon Glikman]] * [[Maire Koll]] * [[Anne Kose]] * [[Külli Bärenson]] * [[Ilmar Lepik]] * [[Juta Maar]] * [[Tõnu Erin]] * [[Andrus Allas]] * [[Hannes Loss]] * [[Tiina Tšatšua]] * [[Kert Veiper]] * [[Epp Kärvet]] * [[Harry Lindemann]] * [[Valdeko Puulinn]] * [[Rait Roosve]] * [[Alar Tamkivi]] * [[Kahro Kivilo]] * [[Anne Kuusksalu]] * [[Ants Põldoja]] * [[Toomas Seppam]] * [[Helle-Ann Urgard]] * [[Mihkel Rebane]] * [[Rita Rumm]] * [[Jüri Uljas]] * [[Toomas Aak]] * [[Mart Kutsar]] * [[Enno Mäemets]] * [[Veiko Paalma]] * [[Vaike Pungas]] * [[Karmen Braun]] * [[Raul Rannaveer]] * [[Jaak Issak]] * [[Riho Uulma]] * [[Heldur Kajaste]] * [[Mall Petersen]] * [[Anu Muuk]] * [[Ilmar Petersen]] * [[Ann Polma]] * [[Malle Karik-Hallimäe]] * [[Kalle Liivamägi]] * [[Sven Mäses]] * [[Terje Viidebaum]] * [[Gunnar Tõnning]] * [[Kärt Rummel]] * [[Raul Malmstein]] * [[Alar Eiche]] * [[Lilian Matsar]] * [[Heidi Kaasik]] * [[Marina Šarajeva]] * [[Kaia Kulla]] * [[Ülle Lember]] * [[Indrek Meelak]] * [[Thea Pilvet-Martinson]] * [[Paul Kikerpuu]] * [[Peep Krusberg]] * [[Siim Kruusmaa]] * [[Ariel Levin]] * [[Urmo Männi]] * [[Argos Kracht]] * [[Tiina Drui]] * [[Kalle Tarien]] * [[Lembit Vaher]] * [[Veiko Veskiväli]] * [[Mart Lööne]] * [[Kaupo Luhaäär]] * [[Katrin Luhaäär]] * [[Indrek Ruiso]] * [[Hannes Kalamäe]] * [[Raik Kuusemets]] * [[Olle Reinholm]] * [[Tiiu Järviste]] * [[Mart Soobik]] * [[Raul Viik]] * [[Andrus Barinov]] * [[Priit Raud]] * [[Peeter Väljas]] * [[Toomas Abiline]] * [[Indrek Ahlberg]] * [[Juhan Paiste]] * [[Andres Rannamäe]] * [[Pille Letjuka]] * [[Andres Bauman]] * [[Armin Heiman]] * [[Eero Kotli]] * [[Andres Martma]] * [[Toomas Tiik]] * [[Andres Vahi]] * [[Martin Aun]] * [[Aet Kull]] * [[Hanno Niinepuu]] * [[Mari Palgi]] * [[Tiina Keldrima]] * [[Sven Aulik]] * [[Ivar Dembovski]] * [[Krista Hinno]] * [[Madis Ilmoja]] * [[Ain Kaare]] * [[Kalle Känd]] * [[Jan Kumpas]] * [[Pille Pihlamägi]] * [[Tuulikki Sillajõe]] * [[Ülle Uustalu]] * [[Signe Feklistova]] * [[Tõnu Hunt]] * [[Kristina Allikmets]] * [[Toomas Klasen]] * [[Jüri Läll]] * [[Kadri Palo]] * [[Jüri Rute]] * [[Vahur Jegorov]] * [[Sirje Tarraste]] * [[Anne Aaspõllu]] * [[Armen Ahlberg]] * [[Ailar Nirgi]] * [[Ain Tatter]] * [[Sven Voites]] * [[Illar Algma]] * [[Kaja Kuivjõgi]] * [[Madis Päts]] * [[Peeter Ross]] * [[Andre Veskimeister]] * [[Mariann Randmaa]] * [[Aet Piel]] * [[Lauri Viikna]] * [[Alar Aasjõe]] * [[Riina Einberg]] * [[Katrin Martinson]] * [[Katrin Mertanen]] * [[Kristi Doughty]] * [[Aivar Õepa]] * [[Jaan Pillesaar]] * [[Tiiu Alliksaar]] * [[Tiiu-Ann Kaldma]] * [[Madis Morel]] * [[Guido Viik]] * [[Kairi Vilderson]] * [[Kaire Aadamsoo]] * [[Kristi Aitsam]] * [[Mart Habakuk]] * [[Hille Hinsberg]] * [[Hindrek Lootus]] * [[Ene Oltre]] * [[Aare Rüütel]] * [[Ants Seiler (operaator)]] * [[Margo Veskimeister]] * [[Mart Kadarik]] * [[Jaanus Kukk]] * [[Meeli Laidvee]] * [[Jaano-Martin Ots]] * [[Margit Pruul]] * [[Tõnis Rätsep (pangandustegelane)]] * [[Diana Verjovkina]] * [[Jana Koppel]] * [[Sten Nugis]] * [[Peeter Seestrand]] * [[Taivo Epner]] * [[Rainer Hinno]] * [[Sven Kööp]] * [[Guido Kundla]] * [[Mari-Ann Mõtus]] * [[Erkki Ots]] * [[Mikk Purre]] * [[Tiina Roose]] * [[Ivar Siimar]] * [[Reigo Tõnsberg]] * [[Jaana Napa]] * [[Meelis Sentifoli]] * [[Andres Tolli]] }} == Tunnustus == {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juunis 2024. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2024, kell 00:00 (EEST) |} d2bu7kk83i2glqs1i109mv7skhfybxh Prantsuse kuningriik (1791–1792) 0 325529 6741916 6395291 2024-10-11T10:13:50Z Kesamaa 94745 6741916 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}} [[Fail:Flag of France (1790-1794).svg|thumb|Lipp]] [[Fail:Grand Royal Coat of Arms of France & Navarre.svg|thumb|Vapp]] [[Fail:France in 1792.jpg|thumb|Prantsuse kuningriik selle lõpuaastal, 1792]] '''Prantsuse kuningriik''' (prantsuse ''Royaume de France''), ametlikult '''Prantsuse kuningriik''' (prantsuse ''Royaume des Français''), oli lühiealine [[konstitutsiooniline monarhia]], mis valitses Prantsusmaad 3. septembrist 1791 kuni 21. septembrini 1792. See Prantsuse kuningriik lõppes ''de jure'' aastal 1814 pärast [[Bourbonide restauratsioon|restauratsioon]]i ja kui [[Louis XVIII]] sai ''de facto'' Prantsusmaa kuningriigi valitsejaks. [[Louis XVI]] (varem "[[Prantsusmaa kuningas]]") valitses kui Prantsuse kuningas riigi loomisest kuni selle surmani. Aastatel 1792–1795 valitses Louis XVI poeg [[Louis XVII]] kui ''de jure'' ja Prantsuse titulaarkuningas. See Prantsuse kuningriik oli Prantsusmaa esimene konstitutsiooniline monarhia. Enne seda oli [[Varauusaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Absolutism|absoluutne monarhia]]. [[Seadusandlik Kogu (Prantsusmaa)|Seadusandlik Kogu]] kukutas monarhia 11. augustil, päev pärast [[10. august (Prantsuse revolutsioon)|Tuileries' palee ründamist]]. Seadusandlik Kogu andis monarhia saatuse [[Asutav Kogu (Prantsusmaa)|Asutava Kogu]] kätesse (valitud [[üldine meeste valimisõigus|üldise meeste valimisõiguse]] järgi). Värskelt valitud Asutav Kogu kaotas monarhia 21. septembril 1792, lõpetades 203 aastat järjepanu kestnud [[Bourbonid]]e valitsemise Prantsusmaa üle. Bourbonid said taas ''de facto'' Prantsusmaa üle valitsejateks alles aastal 1814, kui Louis XVI vend ja Louis XVII onu [[Louis XVIII]] sai võimule seoses [[Bourbonide restauratsioon|monarhia restauratsiooniga]]. == Taust == Eelnenud aastatel toimus Prantsusmaal [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioon]] valitseva ja sotsiaalse korra vastu. Juunis 1789 kuulutas [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)|Rahvuskogu]] end ülimuslikuks ja teatas kavatsusest anda Prantsusmaale õiglane ja liberaalne põhiseadus. Louis XVI kolis Pariisi selle aasta oktoobris. Louis XVI hakkas Pariisi põlgama ja otsustas aastal 1791 põgeneda. Põgenemine, tuntud kui [[Lend Varennes'i]], nurjus lõpuks. See hävitas igasuguse positiivse avaliku arvamuse monarhia suhtes. Louis XVI vennad pagenduses [[Koblenz]]is koondusid sissetungiks Prantsusmaale. [[Austria ertshertsogkond|Austria]] ja [[Preisimaa]] vastasid kuninglike vendade appihüüetele ja avaldasid augustis [[Pillnitzi deklaratsioon]]i. Deklaratsioonis öeldi, et Preisimaa ja Austria soovivad taastada Louis XVI absoluutse võimu, kuid saavad seda üritada vaid teiste Euroopa võimude toel. === Põhiseadus === Louis XVI oli sunnitud heaks kiitma [[Rahvuskogu (Prantsuse revolutsioon)|Rahvuskogu]] poolt septembris kehtestatud [[1791. aasta Prantsuse põhiseadus|1791. aasta põhiseaduse]], pärast tema Lendu Varennes'i [[Austria Madalmaad]]es. 1791. aasta põhiseadus, mis rajas Prantsuse kuningriigi, oli oma sisult revolutsiooniline. See kaotas Prantsusmaal [[Aadel|aadli]], tegi kõik inimesed seaduse ees võrdseks ja kehtestas õiguse ratifitseerida [[õigusakt]]e kuningast mööda minnes ning andis Prantsusmaale uue parlamendi, [[Seadusandlik Kogu (Prantsusmaa)|Seadusandliku Kogu]]. Louis XVI sai vetoõiguse seadustele, mis talle ei meeldinud, seega vajasid seadused jõustumiseks veel [[kuninglik nõusolek|kuninglikku nõusolekut]]. == Lõpp == Louis XVI kuulutas 20. aprillil 1792 Austriale vastumeelselt sõja, alludes Rahvuskogu soovidele. Preisimaa liitus Austriaga ja seega oli Prantsusmaa sõjas ka Preisimaaga. [[Braunschweigi Manifest]] 1792. aasta augustist (mille avaldas Austria ja Preisi ühendvägede komandör, Braunschweigi hertsog [[Karl Wilhelm Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl Wilhelm Ferdinand]]) ajendas 10. augustil 1792 Tuileries' palee ründamise. Manifest ähvardas selgesõnaliselt Pariisi rahvast kohutavate tagajärgedega, kui nad peaksid mistahes viisil kahjustama Louis XVI või tema perekonda. See vihastas pariislasi ja seetõttu toimus eelpoolnimetatud sündmus. Seadusandlik Kogu ujutati üle nõuetega monarhia kaotamisest. Rahvuskogu president vastas 11. augustil monarhia peatamisega Rahvuskogu järgmise koosseisu valimiste tulemuse selgumiseni. Äsjavalitud Rahvuskonvent, valitud üldise meeste valimisõigusega, kaotas monarhia 21. septembril 1792. Konvent kuulutas monarhia asemel välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|vabariigi]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Prantsusmaa kuningriik]] | nimi=Prantsuse kuningriik | aeg=[[1791]]–[[1792]] | järgnev=[[Prantsusmaa Esimene Vabariik]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] t1jd75nijddec519rnui1ztmw9aijfg Prantsusmaa kuningriik 0 326402 6741902 6573121 2024-10-11T09:33:51Z 37.157.113.206 Redaktsioon 6741902 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}} [[Pilt:Royal Standard of the King of France.svg|pisi|Lipp]] [[Pilt:Grand Royal Coat of Arms of France & Navarre.svg|pisi|Prantsuse ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninglik vapp]] [[Pilt:La France au Xe siècle2.svg|pisi|[[Karolingid]]est kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). ]] [[Pilt:France à la fin du Xe siècle.jpeg|pisi|Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul]] '''Prantsuse kuningriik''' (''Royaume de France'') oli [[riik]] [[Lääne-Euroopa]]s. See oli üks kõige võimsamaid riike Euroopas, [[suurriik]] ja varajane koloniaalriik. See põlvnes pärast [[Verduni leping]]ut (843) [[Karolingide impeerium]]i lääneosast kui [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigist]] (''Francia occidentalis''). Karolingide dünastia haru jätkas valitsemist aastani 987, kui [[Hugues Capet]] valiti kuningaks ja ta asutas [[Kapetingid|Kapetingide dünastia]]. Prantsusmaal jätkasid valitsemist Kapetingid ja nende kõrvalliinid – [[Valois'd]] ja [[Bourbonid]] – kuni monarhia kukutamiseni aastal 1792 [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal. [[Keskaegne Prantsusmaa]] oli detsentraliseeritud [[Feodalism|feodaal]]riik. [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne'is]] ja [[Kataloonia vürstkond|Kataloonias]] (nüüd Hispaania osa) oli Prantsuse kuninga võim vaevu tuntav. [[Lotringi hertsogkond|Lotring]] ja [[Arelaat|Provence]] olid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osariigid ja mitte veel Prantsusmaa osa. Algselt valiti Lääne-Frangi kuningaid ilmalike ja vaimulike suurnike poolt, kuid valitseva kuninga vanema poja regulaarne kroonimine isa eluajal kehtestas meessoost esmasündinu põhimõtte, mis seadustati [[Saali tavaõigus]]es. Hiliskeskajal nõudsid [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningad]] Prantsuse krooni, mille tulemuseks oli rida konflikte, tuntud kui [[Saja-aastane sõda]] (1337–1453). Seejärel püüdis Prantsusmaa laiendada oma mõju Itaaliasse, kuid alistati [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania]] poolt järgnenud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdades]] (1494–1559). [[Varauusaegne Prantsusmaa]] oli üha tsentraliseeritum, [[prantsuse keel]] hakkas amatlikust kasutusest tõrjuma teisi keeli ja monarh valitses peaaegu [[Absolutism|absoluutse võimuga]]. Usuliselt jagunes Prantsusmaa katoliikliku enamuse ja protestantliku vähemuse ([[Hugenotid|hugenottide]]) vahel. Pärast mitmeid kodusõdu ([[Hugenotisõjad]]) (1562–1598) anti hugenottidele [[Nantes'i edikt]]iga mitmeid eriõigusi. Prantsusmaa nõutas ka suuri alasid Põhja-Ameerikas, mida koos tunti [[Uus-Prantsusmaa]]na. Sõjad [[Suurbritannia]]ga viisid enamuse nende territooriumide kaotuseni aastal 1763. == Ajalugu == === Karolingide pärand === {{vaata|Karolingide impeerium}} [[Karl Suur]]e valitsemise lõpuaastail edenesid [[viikingid]] piki [[Frangi riik|Frangi riigi]] põhja- ja läänepiiri. Pärast Karl Suure surma aastal 814 olid tema pärijad võimetud säilitama poliitilist ühtsust ja impeerium hakkas murenema. 843. aasta [[Verduni leping]] jagas Karolingide impeeriumi kolmeks osaks ja [[Charles II Paljaspea]] valitses [[Lääne-Frangi riik]]i, mis jämedalt vastab tänapäeva Prantsusmaa territooriumile. Viikingite edul lubati kasvada ja nende kardetud [[pikkpaat|pikkpaadid]] sõudsid [[Loire]]'i ja [[Seine]]'i jõge ning teisi veeteid pidi ülesvoolu, rüüstates ja hirmu külvates. [[Charles III (Lääne-Frangi)|Charles III]] Lihtsameelse valitsemisajal (898–922) asusid normannid [[Rollo]] juhtimisel [[Norra]]st alale Seine'i jõe mõlemal kaldal, [[Pariis]]ist allavoolu, millest sai [[Normandia]]. === Kapetingid === {{vaata|Kapetingid}} [[Karolingid]] jagasid oma eelkäijate saatust: pärast vahelduvat võimuvõitlust kahe dünastia vahel ja [[Prantsusmaa]] (Lääne-Frangi) kuninga ([[986]]&ndash;987) surma lõppes Prantsusmaal [[Karolingid]]e dünastia. Frangi magnaadid valisid uueks valitsejaks, Prantsusmaa hertsogi ja Pariisi krahvi [[Hugues Capet]]i, [[Hugues Suur]]e poja, kes pani aluse aastal 987 [[Kapetingid]]e dünastia. Koos kõrvalharude [[Valois'd]]e ja Bourbonidega valitses see Prantsusmaad rohkem kui 800 aastat. [[956]]. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik Prantsusmaa kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu [[Kölni peapiiskop]] [[Bruno (Kölni peapiiskop)|Bruno]]. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa kuningriigi tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii Bretagne, [[Normandia hertsogkond|Normandia]] kui ka [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]], viimases valitsesid alates 956. aastal küll Hugues' vennad [[Otto (Burgundia hertsog)|Otto]] ja [[Henri (Burgundia hertsog)|Henri]]. 986. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa kuningriigi valitsejaks ja kui senine kuningas, [[Lothaire]], järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. [[Pilt:Map France 1030-de.svg|pisi|Prantsusmaa alad ca 1030]] [[Pilt:Shepherd-c-061.jpg|pisi|vasakul|Prantsusmaa alad ca 1035]] Vana kord jättis uue dünastia vahetu kontrolli alla veidi rohkem kui Seine'i keskjooksu ümbritsevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu 10. ja 11. sajandi [[Blois' krahvid]], kogusid endale suuri valdusi abielude kaudu ja kokkulepete kaudu väikeaadlikega kaitse ja toetuse eest. Esimeste Kapetingide kuninglik domeen oli algul piiratud osaga [[Île-de-France]]'ist, Pariisi ja [[Orléans]]i vahel, mis olid tema peamised linnad. Kapetingidele suguvõsamaad, mille keskmes asus [[Île-de-France]], olid Lääne-Euroopas ühed jõukamad ning paiknesid peamiste kaubateede ristmes: [[Seine]]’i, [[Marne]]’i ja [[Loire]]’i jõestikud ühendasid piirkonda idas [[Rein]]i, [[Maas]]i ja [[Madalmaad]]ega, läänes [[Atlandi ookean]]iga, põhjas [[La Manche]]’iga ning lõunas [[Saône]]’i–[[Rhône]]’i koridori ja Vahemerega. Mujal olid suurisandad, kes rakendasid oma võimu, eriti kuus [[Prantsusmaa peerid|ilmalikku Prantsusmaa peeri]]: [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]], Bretagne'i [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] hertsogid, nende kõrval [[Champagne'i krahvkond|Champagne'i]], [[Flandria krahvkond|Flandria]] ja [[Toulouse'i krahvkond|Toulouse'i]] krahvid. {{Vaata|Bretagne'i hertsogkond}}, ''[[Normandia hertsogkond]], Akvitaania hertsogkond, [[Burgundia hertsogkond]]'' {{Vaata|Flandria krahvkond}}, ''[[Toulouse'i krahvkond]], [[Champagne'i krahvkond]]'' Seine'i alamjooksu ala sai erilise mure allikaks, kui [[William Vallutaja|Normandia hertsog William]] võttis enda valdusse [[Inglismaa]] [[Inglismaa kuningriik|kuningriigi]] seoses [[Normanni vallutus Inglismaal|Normanni vallutusega]] aastal 1066, tehes ennast ja oma pärijaid kuningaga võrdseks väljaspool Prantsusmaad (kus ta oli veel nimeliselt Prantsuse krooni alam). ===Ristisõjad=== {{vaata|Ristisõjad|Esimene ristisõda}} [[Pilt:CouncilofClermont.jpg|pisi|Urbanus II Clermont'i kirikukogul]] [[1095]]. aasta novembris kuulutas Prantsusmaal [[Clermont’i kirikukogu|kirikukogul]] [[Clermont-Ferrand]]is, [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], välja ristisõja. Paavst kutsus üles kõiki osalema relvastatud [[palverännak]]ul, et vallutada muslimite käest tagasi Jeruusalemm. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Püha maa|pühalt maalt]] ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[Piacenza]]s 1095. aastal toimunud [[kirikukogu]]l rääkis Alexios paavst [[Urbanus II]]-le kristlaste probleemidest Idas, kes ilma Lääne abita kannatavad [[muslim]]ite rõhumise all. Urbanus nägi Alexiose abipalvele vastu tulles kahte võimalust: suurendada Lääne mõjuvõimu ning ühendada lõhestunud katoliku ja õigeusu kirikud. Lääne-Euroopa vastas üleskutsele ülekaaluka poolehoiuga. [[Pilt:France 1154-en.svg|pisi|Prantsusmaa alad ca 1154]] Üleskutsele liituda 1096. aasta 15. augustil algavasse ristisõtta moslemitest seldžukkide vastu, järginud Euroopa ülikud koondusid 4 põhilises piirkonnas: [[Põhja-Prantsusmaa]]l, [[Provence]]'is, [[Lotringi hertsogkond|Lotharingia]]s ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannide kontrolli all olnud]] [[Lõuna-Itaalia]]s. [[Pilt:Frankrike och england 1180.jpg|pisi|vasakul|Prantsusmaa ja [[Inglismaa kuningriik]] 1180. aastal]] [[Pilt:Map France 1180-de.svg|pisi|Prantsusmaa alad ca 1180]] [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuningas]] [[1154]]–[[1189]] ning [[Anjou krahv]] ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]], [[Henry II]] kes oli Inglismaa kuninga (1100–1135) [[Henry I]] tütre Matilda, Anjou krahvinna ja [[Anjou]] krahvi [[Geoffroy V]] poeg päris [[Normandia hertsogkond|Normandia hertsogkonna]] ja [[Anjou krahvkond|Anjou krahvkonna]] Prantsusmaal ning abiellus aastal 1152 äsjalahutatud Prantsusmaa endise kuninganna, Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna [[Akvitaania Eleanor]]iga, kes valitses enamust [[Edela-Prantsusmaa]]st. Pärast Eleanori ja tema kolme poja (neljast) juhitud [[1173.–1174. aasta mäss|mässu]] mahasurumist vangistas Henry Eleanori, tegi [[Bretagne'i valitsejate loend|Bretagne'i hertsog]]i oma vasalliks ja valitses tegelikult Prantsusmaa lääneosa suurema võimuga kui Prantsuse kroon. [[Akvitaania hertsog]] (1086–1126) [[Guillaume IX]] oli nõudnud [[Toulouse]]'i linna oma naise, Guillaume IV tütre [[Philippa de Toulouse|Philippa]] õigustes, kuid ei suutnud seda kaua hoida. Guillaume IX pojatütar Akvitaania Eleanor kutsus algselt oma esimest abikaasat [[Louis VII]] toetama tema nõudmisi Toulouse'ile sõjaga. Pärast lahutamist Louis'st ja abiellumist [[Henry II]]-ga läksid Eleanori nõuded [[Henry II]]-le, kes viimaks aastal 1173 sundis [[Raymond V (Toulouse'i krahv)|Raymond V]] andma [[Toulouse'i krahv]]i vasallitõotuse. 12. sajandi teisel poolel oli [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonnas]] suure õitsengu periood, kui [[Elsass]]i Filipsil õnnestus oma naise pärandina liidendada Flandriaga [[Vermandois´i krahvkond]]. Tema kontrollitavad territooriumid ulatusid nüüd 25 kilomeetrini [[Pariis]]ist ja olid suuremad kui tema [[süserään]]isanda, [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] otsekontrollitavad territooriumid. [[Saint-Omer]]ist sai 12. sajandil kõige tähtsam transiitsadam Prantsuse veinile. Need olid Flaami kaupmeeste läbimurdesajandid, koos oma kaubavahetusega Inglismaa, Baltimaade ja Edela-Prantsusmaaga, samuti kaubateedega [[Reinimaa]]le ja Itaaliasse, kuigi hiljem vaid Champagne'i aastalaadad. Flandria õitsvad kaubalinnad tegid sellest ühe kõige linnastunuma Euroopa osa. [[13. sajand]]i algusest peale kuulus Brugge [[flaamid|flaami]] rõivalaatade ringi. 13. sajandil oli [[Gent]] [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. === Kuningliku domeeni laienemine 13. sajandil === [[Pilt:France.1223.png|pisi|Prantsusmaa aastal 1223]] Prantsusmaa kuningas (1180–1223) [[Philippe II|Philippe Auguste]] võitis [[John Maata]]lt [[Normandia]] [[Château Gaillard]] linnuse vallutamisega Pariisist ülesvoolu (1204). Selle provintsi vallutamine oli väga oluline, kuna see suurendas märgatavalt Prantsuse krooni tulusid. Philippe Auguste oli tegelikult esimene kuningas, kelle võim laienes [[Île-de-France]]'ist kaugemale. Tema tegevusvälja ulatust ja tema võimu tõhusust parandati. Kuningas rahustas märkimisväärselt [[Vermandois krahvkond]]e, [[Touraine]]'i ja [[Auvergne krahvkond|Auvergne krahvkonna]] võtmeosi. Viimane oli usaldatud mitmele kuningliku saatjaskonna isandale enne ametlikku tagastamist kuninglikule domeenile aastal 1531. Philippe Auguste'i edu kinnitas tema võit [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisri]] üle [[Bouvines lahing]]us aastal 1214. Pärast Prantsuse võitu [[Bouvines' lahing]]us aastal 1214 säilitasid Inglise monarhid võimu ainult edelapoolses [[Guyenne]]'i hertsogkonnas. Prantsusmaa kuningas (1223–1226) [[Louis VIII|Louis VIII Lõvi]] kasutas ära [[Albilaste ristisõda]] Lõuna-Prantsusmaa [[Katarid|katarite]] vastu oma võimu kehtestamiseks [[Toulouse'i krahvkond|Toulouse'i krahvkonnas]] (1229). Uuest vallutusest sai [[Languedoc]]'i provints kuni [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonini]], selle piires on oluliselt kaheksa tänapäeva Prantsuse departemangu Lõuna-Prantsusmaal. [[13. sajand]]il alustasid Prantsuse kuningad abielude kasutamist oma mõju laiendamiseks Prantsusmaa lõunaosas. Kuningas [[Louis VIII]] "Lõvi" üks poeg, Poitou krahv [[Alphonse, Poitou krahv|Alphonse]] abiellus [[Toulouse'i krahvkond|Toulouse'i]] [[Toulouse'i krahv|krahvi]] pärijanna [[Jeanne de Toulouse|Jeanne]]'iga. Teine poeg [[Louis IX]] Püha (1214–1270) abiellus [[Marguerite de Provence]]'iga. [[Louis VIII]] noorem poeg [[Carlo I (Napoli)|Anjou krahv Charles]] abiellus aastal 1246 Provence'i pärijanna [[Béatrice de Provence|Béatrice]]'iga. Provence'i sai seotud [[Anjou dünastia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiga]]. Aastal 1278 sai Flandria krahviks [[Gui (Flandria)|Gui]] [[Dampierre'i dünastia]]st. [[Prantsusmaa kuningas]] tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja käivitas [[Flandria vabadussõda (1297–1305)|Flandria vabadussõja (1297–1305)]]. 12. sajandil territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused aitasid Prantsuse invasioonikatset tõrjuda, võites prantslasi aastal 1302 [[Kortrijki lahing|Kuldkannuste lahingus]]. Kuid lõpuks olid prantslased edukamad [[Mons-en-Pévèle lahing]]us ja järgnenud [[Athis-sur-Orge leping]]uga (1305) kaotas Flandria Lille'i, Douai ja Orchies Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve, kuid säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigi [[lään]]ina. Kuningas (1285–1314) [[Philippe IV]] ühendas [[Lyon]]i taas oma riigiga (1312). See oli [[gallid]]e endine pealinn ja Euroopa kaubateede tähtis ristumispunkt. Philippe IV tuntuimad teod on [[Templiordu]] likvideerimine ja [[generaalstaadid|generaalstaatid]]e kokkukutsumine. [[1284]]. aastal abiellus Philippe IV Jeanne de Champagne'iga ja aastatel 1284–[[1328]] oli [[Navarra kuningriik]] [[personaalunioon]]is Prantsusmaaga. Champagne'i krahvid olid 1284. aastal omandanud [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] pärimise teel. [[1336]]. aastal loovutas [[Jeanne II]] oma õigused [[Champagne'i krahvkond|Champagne'i krahvkonna]] üle kuningas [[Philippe VI]]-le ja 1361. aastal ühendati Champagne'i Prantsuse krooniga. [[Templiordu]] ehk Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline [[rüütliordu]] asutati [[Palestiina]]s [[Jeruusalemm]]a linnas [[1118]]/[[1119]]. aastal kuningas [[Balduin II]] otsusega ning tema tegevuse peatas [[reede]]l, [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1307]] kuningas [[Philippe Ilus]] ja lõpetati [[1312]]. aastal [[paavst]]i otsusega. Templirüütlid olid moodustanud peaaegu kogu [[Euroopa]]t katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas [[palverändur]]itel liikuda kodu ja [[Jeruusalemm]]a vahel. Lisaks füüsilisele kaitsele võttis ordu hoiule ka rändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke [[tšekk]]e ehk [[paberraha]], mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas. Lisaks kinkisid paljud aadlikud ja muud isikud ning samuti kirik ja mõned riigid ordule maad, mis pandi tulu tooma või anti rendile. Kingituste hulgas oli näiteks [[Malta saar]]. 1307. aastal arreteeriti kuningas [[Philippe Ilus]]a korraldusel kõik templirüütlid Prantsusmaal ning teiste monarhide kaasabil ka paljud templirüütlid teistes riikides. Kuningas Philippe ei leidnud oma üllatuseks ordu lossidest peaaegu mitte midagi väärtuslikku. Oma viha ja pettumuse valas kuningas välja vangistatud ordu suurmeistri [[Jacques de Molay]] vastu kelle ta saatis aastal [[1314]] tuleriidale. Pärast seda daatumit saadeti ordu laiali. 1328. aastal suri Prantsusmaa (1322–1328) ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Navarra kuningas|kuningas]] (1322–1328) [[Charles IV]] ilma meessoost pärijatata. Charles IV lesk [[Jeanne d'Évreux]] oli enne kuninga surma siiski temast rasedaks jäänud. Kuna sündis siiski tütar ning naissoost isikutel polnud võimalust troonile asuda, krooniti [[Valois' krahv]] Philippe I, [[Philippe VI]]-na 1328. aastal [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]] (1328–1350). {{vaata|Valois'd}}e ''dünastia'' === Saja-aastane sõda === {{vaata|Saja-aastane sõda}} ''(1337–1453)'' [[Pilt:Map- France at the Treaty of Bretigny.jpg|pisi|Prantsusmaa pärast aastat 1360]] [[Charles IV]] surm aastal 1328 ilma meessoost pärijateta lõpetas Kapetingide pealiini. [[Saali tavaõigus]]e järgi ei saanud kroon minna naisele (Philippe IV tütar oli Isabella, kelle poeg oli Inglismaa [[Edward III]]), nii läks kroon [[Charles de Valois]] pojale [[Philippe VI]]-le. See, lisaks pikaajalisele vaidlusele Gascogne'i üle Lõuna-Prantsusmaal ning suhetele Inglismaa ja flaami villalinnade vahel, viis [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõjani]] aastatel 1337–1453. Järgnenud sajandil toimusid laastavad sõjad, talupoegade rahutused ([[Žakerii]] aastal 1358 Prantsusmaal) ja rahvusluse tõus mõlemal maal. Prantsuse armee kandis raskeid kaotusi [[Crécy lahing|Crécy]] (1346) ja [[Poitiers' lahing (1356)|Poitiers' lahingutes]] (1356). Hiljem kanti kolmas tõsine kaotus [[Azincourti lahing]]us (1415). [[Philippe VI]] ostis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigilt]] [[Dauphiné]] piirkonna 30. märtsil 1349, Romansi lepingu järgi. Peamine tingimus oli, et Prantsusmaa troonipärija saaks tuntuks kui ''[[Dofään|le Dauphin]]'', mis kestis sellest ajast kuni Prantsuse revolutsioonini; esimene ''Dauphin de France'' oli Philippe'i pojapoeg, tulevane [[Charles V]]. Olles ajutiselt kaotanud territooriumi [[Brétigny leping]]u (1360) tulemusena, jagati kuningriik taas [[Tours'i leping|Toursi leping]]uga (1420). Kuid uus vaim oli sündinud [[Jeanne d'Arc]]i näol, kes sundis Inglise kuningat lõpetama [[Orléansi piiramine|Orléansi piiramist]] (1429). Pärast kroonimist Reimsis tuli Charles VII tagasi Pariisi ja kindlustas lõpuks oma võimu edelas, Akvitaanias, võttes Inglise kuningalt [[Bordeaux]] ja [[Bayonne]]'i (1453). Sõjasajandi kaotused olid tohutud, eriti katku tõttu ([[must surm]], tavaliselt peetakse selleks [[muhkkatk]]u puhangut), mis saabus Itaaliast aastal 1348, levides kiiresti Rhône'i orgu pidi üles ja sealt peaaegu üle kogu maa: eeldatavasti vähenes rahvastik (18–20 miljonit tänapäeva Prantsusmaa piirides 1328. aasta maksuandmetes) 150 aastaga 50% või enam. ===Burgundia liidendamine=== [[Burgundia hertsog]]i [[Philippe de Rouvres]] surma järel läks kontroll [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogi ema, Auvergne'i ja Boulogne'i krahvinna [[Jeanne I, Auvergne'i krahvinna|Jeanne I]] ja selle teise abikaasa, Prantsusmaa kuninga [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean Hea]]le. Prantsusmaa kuninga Jean II ja Burgundia hertsogina – Jean I Hea oli juba sujuvalt hertsogina vastu võetud. 28. detsembril 1361 sai ta enne oma Prantsusmaale naasmist Burgundia aadelkonnalt truudusvande, jättes Tancarville'i krahvi oma esindajaks, kuid Burgundia seisused olid oma kohtumisel umbes truudusvande ajal kindlalt esitanud mitmeid avaldusi. Nad kuulutasid, et hertsogkond on mõeldud jääma hertsogkonnaks, et see pole mõeldud saama [[kuninglik domeen|kuningliku domeeni]] provintsiks, et seal ei toimu halduslikke muudatusi ja et see ühendati Prantsusmaaga tänu ühe mehe õigustele ([[personaalunioon]]ina), aga see ei neeldu kunagi sinna. Kõige tähtsam, kuulutati kindlalt, et ei ole toimunud ja ei toimu ka kunagi Burgundia annekteerimist Prantsusmaa poolt, lihtsalt kõrvuti – kuningas oli ka hertsog. Kuningas nimetas noorem poja [[Philippe Julge]] 1363. aastal Burgundia kuberneriks ja lõpuks, Jean Hea valitsemise lõpukuudel nimetati Philippe Julge [[Burgundia hertsog]]iks. [[Valois-Burgundia dünastia|Valois hertsogite]] ajal Burgundia hertsogkond õitses. Klapp [[Philippe Julge]] ja [[Marguerite de Dampierre]]'i – [[Philippe de Rouvres]]'i lese – vahel mitte ainult ei taasühendanud taas kord hertsogkonda [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvkonnaga]], samuti [[Artois' krahvkond|Artois' krahvkonnaga]], vaid tõi ka rikkad [[Flandria krahvkond|Flandria]], [[Nevers'i krahvkond|Nevers'i]] ja [[Rethel]]i krahvkonnad hertsogite kontrolli alla. Aastaks 1405, pärast Philippe Julge ja Marguerite de Dampierre'i surma ning hertsogkonna ja enamuse muude valduste pärimist nende poja [[Jean Kartmatu]] poolt oli Burgundia vähem Prantsuse kuninga [[lään]] ja rohkem sõltumatu riik. Sellisena oli see suur poliitiline mängur Euroopa poliitikas. Burgundia riiki arvati kuuluvat mitte ainult Burgundia hertsogkonna algne territoorium, kus praegu on Ida-Prantsusmaa, vaid ka põhjapoolne territoorium, mis tuli Burgundia hertsogitele Philippe Julge ja Marguerite de Dampierre'i abielu kaudu. [[Philippe Hea]] ajal (1419–1467) oli [[hiliskeskaeg]]se Burgundia hertsogkonna õitseng, tänu edukale välispoliitikale sai ta Prantsusmaast sisuliselt sõltumatuks ning samas säilitas sellega ka suhteliselt head suhted. Tema poliitika oli suunatud Burgundia kuningriigi loomise suunas, ent kuna ta riigi osad jäid lõhestatuks ning Prantsusmaa kuningriik seisis sellele sammule otsustavalt vastu, siis see ei õnnestunud. Philippe sai troonile peale seda, kui ta isa, [[Jean Kartmatu]], Burgundia hertsog Jean II (1404–1419) mõrvati. ===Bretagne'i liitmine kuningriigiga=== [[Pilt:Map France 1477-en.svg|pisi|Prantsusmaa aastal 1477]] Prantsusmaa kuningas (1483–1498) [[Charles VIII]] vallutas [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne'i hertsogiriigi]], [[Prantsusmaa]] loodeosas ning sundis selle valitsejanna Anne'i endaga abielluma. Sellega liitis ta Bretagne'i sisuliselt Prantsusmaaga ning tegi seega lõpu Prantsusmaa killustatusele. [[Bretagne'i hertsog]] [[Frañsez II, Bretagne'i hertsog|Frañsez II]] pidas kaks sõda Prantsusmaa Charles VIII vastu, mis mõlemad kaotati. Sõjad Prantsusmaaga maksid lõpuks Bretagne'i hertsogkonna iseseisvuse. Frañsez II ainus pärija oli tema tütar Anna, Prantsusmaa kuninga positsioon domineeris neis sündmustes läbi kahe sõja. Pärast esimest sõda vajas Frañsez II ainsa elusoleva järglase Anna abielu [[Sablé leping]]u järgi luba Prantsusmaa kuningalt. Suhted Bretagne'i ja Prantsusmaa vahel halvenesid ja Frañsez II sunniti viimasesse Prantsuse-Bretooni sõtta, mille ta kaotas. Teise sõja, niinimetatud [[Hullumeelne sõda|Hullumeelse sõja]] lõppedes Frañsez II ja Prantsusmaa Charles VIII vahel kuulutati Bretagne'i hertsoginna Anna esimene abielu Maximilianiga ebaseaduslikuks selle põhjal, et Prantsuse kuningas ei olnud vastavalt Sablé lepingule luba andnud. Anna abiellus Prantsusmaa Charles VIII-ga tseremoonial, mille kinnitas paavst [[Innocentius III]]. Pärast abiellumist ei lubanud Charles Annal Bretagne'i hertsoginna tiitlit kasutada. {{vaata|Bretagne'i hertsogkond#15. sajand}} === Itaalia sõjad === {{vaata|Itaalia sõjad}} Pärast Saja-aastast sõda sõlmis Prantsusmaa [[Charles VIII]] kolm täiendavat lepingut Inglismaa [[Henry VII]], Saksa-Rooma keisri [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja Aragóni [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]-ga vastavalt Étaples'is (1492), [[Senlis'i leping (1493)|Senlis]]'is (1493) ja [[Barcelona leping (1493)|Barcelona]]s (1493). Need kolm lepingut vabastasid Prantsusmaale tee läbi viia pikad [[Itaalia sõjad]] (1494–1559), mis tähistasid varauusaegse Prantsusmaa algust. Prantsuse jõupingutused ülemvõimu saavutamiseks kasvatasid vaid [[Habsburgid]]e Saksa-Rooma keisrite võimu. ===Varauusaegne Prantsusmaa=== {{vaata|Varauusaegne Prantsusmaa}} [[Pilt:France 1552-1798.png|pisi|Prantsusmaa kuningriigi kaart, 1552–1798]] Umbes aastate [[1500]]–[[1550]] ja [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioon]]i ([[1789]]) vahelisel ajastul. === Hugenotisõjad === {{vaata|Hugenotisõjad}} [[Pilt:Henry IV of france by pourbous younger.jpg|pisi|vasakul|150px|[[Navarra kuningas]] (1572–1610) ja [[Prantsusmaa kuningas]] (1589–1610) [[Henri IV]], [[Frans Pourbus Noorem]]. ]] Vaevalt olid Itaalia sõjad läbi, kui Prantsusmaa sukeldus sisepoliitilisse kriisi, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Vaatamata sõlmitud konkordaadile Prantsusmaa ja paavsti vahel (1516), mis andis kroonile piiramatu võimu kõrgemate vaimulike nimetamisel, oli Prantsusmaa sügavalt puudutatud protestantliku [[reformatsioon]]i püüetest lõhkuda [[Katoliiklus|katoliku]] ülemvõim Euroopas. Kasvav linnadeselav [[Protestantism|protestantlik]] vähemus (hiljem ''[[Hugenotid|hugenottideks]]'' kutsutud) seisis silmitsi üha karmimate repressioonidega François I poja [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]] valitsemise ajal. Pärast Henri II surma turniiril valitses riiki tema lesk [[Caterina de' Medici]] ning tema pojad [[François II]], [[Charles IX]] ja [[Henri III]]. Uuenenud katoliiklik reaktsioon võimsate [[Guise]]'i hertsogite juhtimisel kulmineerus hugenottide veresaunaga (1562), mis käivitas esimese [[Hugenotisõjad|hugenotisõja]], mille ajal sekkusid Inglise, Saksa ja Hispaania väed rivaalitsevate protestantide ja katoliiklike jõudude poolel. Absoluutse monarhia vastastena jutlustasid huguenottide [[monarhomahhid]] sel ajal [[õigus vastupanule|õigusest vastupanule]] ja [[türannimõrv]]a seaduslikkusest. Hugenotisõjad kulmineerusid [[Kolme Henri sõda|Kolme Henri sõjaga]], milles [[Henri III]] lasi mõrvata hispaanlaste toetatud [[Katoliiklik Liiga (Prantsuse)|Katoliikliku Liiga]] juhi [[Henri I (Guise'i hertsog)|Henri de Guise]]'i ja vastuseks mõrvati kuningas. Pärast nii Henri de Guise'i (1588) kui ka Henri III (1589) mõrva lõppes konflikt [[Navarra]] protestantliku kuninga troonileasumisega kui [[Henri IV]] (esimene Bourbonide dünastiast kuningas) ja tema järgnenud protestantismist loobumisega (1592), mis jõustus aastal 1593, tema heakskiitmisega enamuse katoliiklike valitsejate (1594) ja paavsti poolt (1595) ning tema poolt sallivusseaduse [[Nantes'i edikt]]i (1598) väljaandmisega, mis tagas eraldi jumalateenistuste vabaduse ja kodanike võrdõiguslikkuse. === Koloniaal-Prantsusmaa === {{vaata|Uus-Prantsusmaa}} [[Pilt:Louis XIIIval grace.jpg|pisi|vasakul|150px|[[Prantsusmaa kuningas]] (1610–1643) [[Louis XIII]], [[Philippe de Champaigne]], 1647]] Prantsusmaa rahunemine [[Henri IV]] ajal rajas pinnase Prantsusmaa tõusule Euroopa hegemooniks. Prantsusmaa laienes, väljaarvatud 17. sajandi lõpul: prantslased hakkasid kauplema [[India]]s ja [[Madagaskar]]il, asutasid [[Quebec]]i ning tungisid Põhja-Ameerikas [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja [[Mississippi osariik|Mississippi]]le, rajasid istandusi [[Lääne-India]]s ja laiendasid kaubandussidemeid [[Levant|Levandis]] ning suurendasid [[kaubalaevastik]]ku. === Kolmekümneaastane sõda === Henri IV poeg [[Louis XIII]] ja tema minister (1624–1642) [[kardinal Richelieu]] kujundasid välja poliitika [[Hispaania ajalugu#Hispaania–Inglise sõjad|Hispaania]] ja [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] keisri vastu [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal (1618–1648), mis oli Saksamaal puhkenud ning liitusid sõjategevusega [[1635]]. aastal, peale Hispaania vägede poolt [[Trieri kuurvürstkond|Trieri piiskopkonna]] hõivamist. Pärast nii kuninga kui ka kardinali surma tagas [[Vestfaali rahu]] (1648) Saksamaa poliitilise ja usulise killustatuse üldise tunnustamise, kuid [[Austria Anna]] ja tema ministri kardinal [[Jules Mazarin|Mazarin]]i regentlus koges rahvaülestõusu ''[[Fronde]]'' (1648–1653), mis laienes [[Prantsuse-Hispaania sõda (1635–59)|Prantsuse-Hispaania sõjaks]] (1653–1659). [[Pürenee rahu]] (1659) vormistas Hispaania territooriumi [[Roussillon]]i hõivamise Prantsusmaa poolt (1642) pärast üürikese [[Kataloonia Vabariik|Kataloonia Vabariigi]] purustamist ja juhatas sisse lühikese rahuperioodi. === Louis XIV, Päikesekuningas === {{vaata|Louis XIV}} [[Pilt:Louis XIV of France.jpg|pisi|vasakul|150px|[[Prantsusmaa kuningas]] (1643–1715) [[Louis XIV]], [[Hyacinthe Rigaud]] (1701)]] [[Pilt:Blaeu 1649 - Gallia Le Royaume de France.jpg|pisi|Prantsusmaa kuningriik, 1649. aastal]] Enamuse [[Louis XIV]] valitsemisajast (1643–1715) oli Prantsusmaa domineeriv jõud Euroopas, millele aitas kaasa Richelieu järglase (1642–1661) kardinal [[Jules Mazarin|Mazarin]]i diplomaatia. Kardinal Mazarin juhtis Prantsuse laevastiku loomist, mis võistles Inglismaa laevastikuga, suurendades selle 25 laevalt peaaegu 200 laevani. Ka armee suurust kasvatati märgatavalt. Taaspuhkenud sõjategevus ([[Devolutsioonisõda]] 1667–1668 ja [[Prantsuse-Hollandi sõda]] 1672–1678) tõi täiendavat territoriaalset kasvu ([[Artois]] ja Lääne-[[Flandria]] ning [[Burgundia krahvkond|Burgundia vabakrahvkond]], mis jäi keisrile aastal 1482), kuid rivaalitsevate võimude kasvava vastasseisu ja tohutu riigivõla hinnaga. [[Kuningate jumalik õigus|Kuningate jumaliku õiguse]] teooria pooldajana, mis propageerib jumalikku päritolu ja monarhi valitsemise ajalise piirangu puudumist, jätkas Louis oma eelkäijate tööd pealinnast valitsetava [[Keskvalitsus|tsentraliseeritud riigi]] loomisel. Ta püüdis kõrvaldada Prantsusmaa osades säilinud [[feodalism]]i jäänuseid ja sundides aadlieliiti elama tema pillavas [[Versailles' loss]]is õnnestus tal rahustada aristokraatiat, mille paljud liikmed olid osalenud [[Fronde]] mässus Louis alaealisuse ajal. Nende vahenditega konsolideeris ta absoluutse monarhia süsteemi Prantsusmaal, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonini. Kuningas püüdis kehtestada riigis täielikku usulist ühtsust, tühistades aastal 1685 Nantes'i edikti. Kasutusele võeti kurikuulus [[tragunaadid]]e tava, millega pandi karmid sõdurid korterisse protestantlike perekondade eluruumidesse. Hulk protestante põgenes Prantsusmaalt, mis maksis riigile palju haritlasi, käsitöölisi ja muid kasulikke inimesi. Tagakiusamine laienes mittetraditsioonilistele katoliiklastele nagu [[Jansenism|jansenistid]], grupp, mis eitas vaba tahet ja oli juba paavstide poolt hukka mõistetud. Louis ei olnud teoloog ja mõistis vähe jansenismi keerukaid doktriine, rahustades ennast sellega, et nad ohustasid riigi ühtsust. Sellega pälvis ta paavsti sõpruse, kes varem oli olnud Prantsusmaale vaenulik selle poliitika tõttu, mis võttis kogu kiriku vara riigis riigi võimu alla, mitte ei jätnud Rooma võimu alla. Novembris 1700 suri vaimselt alaarenenud ja jõuetu Hispaania kuningas [[Carlos II]], lõpetades selle riigi Habsburgide liini. Louis oli seda hetke kaua oodanud ja plaanis nüüd panna troonile Bourbonide sugulase, Anjou hertsogi Philippe'i. Peamiselt pidi Hispaaniast saama Prantsusmaa kuulekas satelliit, mida valitseb kuningas, kes täidab Versailles' korraldusi. Mõistes, kuidas see rikub jõudude tasakaalu, olid teised Euroopa valitsejad nördinud. Siiski oli enamus alternatiive võrdselt soovimatud. Näiteks veel ühe Habsburgi troonile panemine võis lõppeda Karl V keisririigi taasloomisega, mis rikuks samuti jõudude tasakaalu. Pärast üheksat aastat kurnavat sõda oli veel üks konflikt viimane asi, mida Louis soovis. Siiski ei seisnud ülejäänud Euroopa tema ambitsioonide eest Hispaanias ja nii algas [[Hispaania pärilussõda]] , ainult kolm aastat pärast Suure Alliansi sõda. [[Pilt:LouisXV-Rigaud1.jpg|pisi|vasakul|150px|[[Prantsusmaa kuningas]] (1715–1774) [[Louis XV]], [[Hyacinthe Rigaud]], 1730]] === Teisitimõtlemine ja revolutsioon === [[Louis XV]] valitsemine (1715–1774) nägi algul rahu ja õitsengu tagasitulekut [[Philippe II (Orléans'i hertsog)|Philippe II]] regentluse ajal (1715–1723), kelle poliitikat jätkas suures osas (1726–1743) [[André Hercule de Fleury|kardinal Fleury]], peaminister kõiges peale nimetuse. Euroopa kurnatus pärast kahte suurt sõda põhjustas pika rahuaja, mida katkestasid vaid väikesed konfliktid nagu [[Poola pärilussõda]] aastail 1733–1735. Suurem sõjategevus taastus [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõjaga]] (1740–1748). Kuid liit põliste vaenlaste Habsburgidega ("[[Diplomaatiline revolutsioon]]" aastal 1756) tõusvate jõudude Britannia ja [[Preisimaa]] vastu viis kulukale nurjumisele [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] (1756–1763) ja Prantsusmaa Põhja-Ameerika kolooniate kaotamisele. Üldiselt nägi 18. sajand kasvavat rahulolematust monarhia ja korraga. Louis XV oli väga ebapopulaarne kuningas oma seksuaalsete liialduste, üldise nõrkuse ja Kanada brittidele kaotamise eest. Tugev valitseja nagu Louis XIV parandas monarhia positsiooni, samas Louis XV nõrgendas seda. [[Filosoofid]]e, nagu [[Voltaire]], kirjutised olid selge rahulolematuse märk, kuid kuningas otsustas neid eirata. Ta suri aastal 1774 [[Rõuged|rõugetesse]] ja Prantsuse rahvas poetas mõned pisarad tema lahkudes. Kuna Prantsusmaa ei olnud veel kogenud [[Tööstuslik pööre|tööstuslikku pööret]], mis Inglismaal oli alanud, pettus linnade kasvav keskklass üha enam süsteemis ja valitsejates, kes näisid rumalad, kergemeelsed, endassesulgunud ja iganenud, isegi kui tõelist feodalismi Prantsusmaal enam ei olnud. [[Pilt:Ludvig XVI av Frankrike porträtterad av AF Callet.jpg|pisi|vasakul|150px|(1774–1791) [[Louis XVI]] , [[Antoine-François Callet]] (1775)]] Pärast Louis XV surma sai kuningaks tema pojapoeg [[Louis XVI]]. Algul populaarsena hakati teda ka 1780. aastatel ulatuslikult põlgama. Ta abiellus Austria ertshertsoginna [[Marie Antoinette]]'iga. Prantslaste sekkumine Ameerika iseseisvussõtta oli samuti väga kulukas. Kui riik oli sügavalt võlgades, lubas [[Louis XVI]] [[Anne Robert Jacques Turgot|Turgot]]' ja [[Chrétien Guillaume de Lamoignon de Malesherbes|Malesherbes]]' radikaalseid reforme, kuid aadli vastuseis viis aastal 1776 Turgot' vallandamiseni ja Malesherbes' tagasiastumiseni. Nad asendati [[Jacques Necker]]iga. Necker astus tagasi aastal 1781, ta asendati [[Charles Alexandre de Calonne|Calonne]]'i ja [[Étienne Charles Loménie de Brienne|Brienne]]'iga, kuid ta taastati aastal 1788. Selle aasta karm talv viis ulatusliku toidupuuduseni ja sellega oli Prantsusmaa püssirohutünn valmis plahvatama. [[Prantsuse revolutsioon]]i eelõhtul aastal 1789 oli Prantsusmaa sügavas institutsionaalses ja finantskriisis, kuid ühiskonna haritud klassid olid hakanud levitama [[Valgustusajastu]] ideid. 3. septembril 1791 sunniti absoluutne monarhia, mis oli Prantsusmaad sajandeid valitsenud, piirama oma võimu ja saama ajutiseks konstitutsiooniliseks monarhiaks, mida tunti kui [[Prantsuse kuningriik (1791–1792)|Prantsuse kuningriik]]. Siiski ei kestnud ka see kaua ja 21. septembril 1792 kaotati Prantsuse [[monarhia]] tõhusalt [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa Esimese Vabariigi]] väljakuulutamisega. {{vaata|Prantsuse kuningriik (1791–1792)}} === Restauratsioon ja tagajärjed === {{vaata|Bourbonide restauratsioon|Juulimonarhia}} Monarhia taastati lühikeseks ajaks pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i (1789–1799) ja [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] (1804–1814/1815) järjestikusi sündmusi – kui [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Euroopa riikide koalitsioon]] taastas aastal 1814 relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele. Siiski tuli kukutatud keiser [[Napoleon I]] maapaost [[Elba]] saarel võidukalt Pariisi tagasi ja valitses Prantsusmaad lühikest aega, mida tunti kui [[Sada päeva]]. Kui [[Seitsmenda koalitsiooni sõda|seitsmes Euroopa koalitsioon]] kukutas Napoleoni pärast [[Waterloo lahing]]ut aastal 1815, taastati Bourbonide monarhia taas kord. Siiski kujunes monarhia ebapopulaarseks ja 1830. aasta [[Juulirevolutsioon]]i rahvaülestõusud lõpetasid Bourbonide monarhia, mis asendati [[Louis-Philippe I]] konstitutsioonilise monarhiaga. Louis-Philippe I ise tõugati võimult [[1848. aasta Prantsuse revolutsioon|1848. aasta revolutsiooniga]], kui kuulutati välja [[Prantsuse Teine Vabariik]], mille presidendiks sai Napoleon I vennapoeg Louis-Napoleon Bonaparte. Louis-Napoleon algatas ''[[Riigipööre|coup d'état]]'' ja kuulutas end keisriks kui [[Napoleon III]]. 1848–1870 kestis [[Prantsuse teine keisririik]]. Kui Napoleon III pärast kaotust [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] troonilt tõugati, oli [[Rahvusassamblee (Prantsusmaa)|Rahvusassamblee]] suuresti monarhia taastamise poolt, kuid lahkhelid [[Legitimistid]]e (Bourbonide toetajad), [[Orléanistid]]e ([[Orléansi dünastia]] toetajad) ja [[Bonapartistid]]e ([[Bonaparte]]'i dünastia toetajad) vahel viisid [[Prantsuse Kolmas Vabariik|Prantsuse Kolmanda Vabariigi]] põhiseaduseni. == Haldusstruktuurid == {{vaata|Ancien Régime}} Ancien Régime, [[Prantsuse keel|prantsuse]] mõiste "vanale valitsusele" või lihtsalt "endisele režiimile", viitab peamiselt [[Aristokraatia|aristokraatlikule]], [[Sotsioloogia|sotsiaalsele]] ja [[Poliitika|poliitilisele]] süsteemile, mis loodi Prantsusmaal (jämedalt) 15.–18. sajandini [[Valois'd|hilise Valois]]' ja [[Bourbonid|Bourbon]]i dünastiate ajal. Ancien Régime'i haldus- ja sotsiaalsed struktuurid olid aastatepikkuse riigiehitamise, seadusloome (nagu [[Villers-Cotterêtsi määrus]]), sisekonfliktide ja kodusõdade tulemus, kuid need jäid segadusttekitavaks seguks kohalikest [[privileeg]]idest ja ajaloolistest erinevustest kuni [[Prantsuse revolutsioon]] tõi kaasa halduslike erisuste radikaalse mahasurumise. ==Vaata ka== *[[Varauusaegne Prantsusmaa]] [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Prantsusmaa kuningriik| ]] kqjclhvqlsh1v2c1kzvypsrcqr4wybz Rahva Raamat 0 337676 6741640 6736574 2024-10-10T13:02:29Z Ra raamat 199027 6741640 wikitext text/x-wiki '''Rahva Raamat''' on raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelev kaubandusettevõte ja [[raamatukauplus]]te kett, millel on 14 kauplust ja üks restoran ning kaks kohvikut üheksas [[Eesti]] linnas ning [[e-pood]]. Ettevõte on saanud nime [[Tallinn]]as [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 10 tegutsenud kaupluse Rahva Raamat järgi, millele pandi see nimi 1962. aastal (varem oli poe nimi Raamatukauplus nr 1). Kuna samas kohas on raamatupoed tegutsenud juba 1912. aastast, mil avati Gustav Pihlakase raamatu- ja kantseleitarvete kauplus, arvestab praegune Rahva Raamat AS oma vanust samuti 1912. aastast. [[Erastamine|Erastamise]] käigus, 6. mail 1997 müüs [[Eesti Erastamisagentuur|Erastamisagentuur]] AS KV Gruppiga sõlmitud ostu-müügilepinguga 49% seni riikliku aktsiaseltsina toiminud [[Rahva Raamat]]u aktsiatest ja ülejäänud 51% aktsiatest erastati 2001. aasta veebruaris. [[Ekspress Grupp|Ekspress Grupi]] kontserni suuromanik [[Hans H. Luik]] ostis Rahva Raamatu 2004. aasta oktoobris. Kauplused kuulusid Ekspress Grupile 2010. aastani, mil need müüdi 33 miljoni krooniga OÜ-le Raamatumaja, mille omanikud olid poe tegevjuhid [[Viljar Ots]], [[Gertti Kogermann]] ja ICE Credit Groupi juhatuse esimees, endine Ekspress Grupi õigusnõunik [[Ülar Maapalu]]. [[File:Viru Keskuse Rahva Raamat.png|thumb|Viru Keskuse Rahva Raamat on Baltimaade suurim raamatupood, mis on valitud maailma nelja parima raamatupoe sekka ja kus on üle 1600 m² müügipinda|alt=]] [[File:RAHVARAAMAT TELLISKIVI-177-HDR.jpg|thumb|Telliskivi Rahva Raamatus on peale raamatupoe ka restoran]]2017. aastal alustas tegevust [[Rahva Raamatu Kirjastus]]. 2017. aasta detsembris avas Rahva Raamat Rocca al Mare Kaubanduskeskuse I korrusel oma esimese kingipoe, mille interjööri autor on sisearhitekt [[Mari Koger|Mari Koger.]] 2024. aastal avati ka Kristiine keskuses kingipoe kontseptsiooniga kauplus Rahva Raamat SISU. 2019. aasta alguses avas uksed Rahva Raamatu esimene restoran ja pood Telliskivi Kvartalis I-hoones. 2020. aasta mais sai Telliskivi Rahva Raamatu kohvikust ja poest [https://www.literaat.ee/resto/avaleht restoran Literaat]{{lisa viide}}. 2022. aasta märtsis võitis Viru Keskuse Rahva Raamatu pood [[Londoni raamatumess]]i välja antava maailma parima raamatupoe auhinna International Excellence Award.<ref>[https://hub.londonbookfair.co.uk/the-london-book-fair-international-excellence-awards-2022-winners-revealed/ The London Book Fair International Excellence Awards 2022: Winners Revealed]</ref> Lisaks oma jaekauplustele teenindatakse Eesti suuremaid jaekette: [[Selver]], [[Prisma (kauplus)|Prisma]], [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]], [[Rimi Baltic|Rimi]], [[Maxima]], [[Coop Eesti]] ning ka enamikku Eesti raamatukogusid ja raamatukauplusi. [[BaltCap]] teatas 2022. aasta oktoobris, et ostab pärast konkurentsiameti luba Rahva Raamatu.<ref>{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7629094/baltcap-ostab-rahva-raamatu|pealkiri=BaltCap ostab Rahva Raamatu|väljaanne=majandus.postimees.ee|aeg=18. oktoober 2022|vaadatud=18.10.2022}}</ref> Alates 2022. aastast jagab Rahva Raamat välja iga-aastast kirjandusauhinda [[Aasta Raamat auhind|Aasta Raamat]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Raamat {{!}} Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> [https://blogi.rahvaraamat.ee/ Rahva Raamatu blogist] saab lugeda viimaseid kirjandusuudiseid. [https://rahvaraamat.ee/t/podcast/et Rahva Raamatu podcast] kajastab saatejuht Eia Uusi juhtimisel arutelusid inimestega kirjandusmaailmast ja raamatutest. == Rahva Raamatu poed == === Tallinnas === * Raamatupood ja kohvik Literaat [[Viru Keskus]]es * Raamatupood ja restoran Literaat [[Telliskivi Kvartal]]is * Kingipood [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare keskuses]] * SISU pood [[Kristiine keskus|Kristiine Keskuses]] * Raamatupood [[Mustikas (kaubanduskeskus)|Mustika keskuses]] * Vanalinna Rahva Raamat ja kohvik Literaat aadressil Pärnu mnt 10 === Tartus === * Raamatupood [[Tasku Keskus|Tasku Keskuses]] === Pärnus === * Raamatupood [[Port Arturi kaubanduskeskus|Port Artur 2]] keskuses === Võrus === * Raamatupood [[Kagukeskus|Kagukeskuses]] === Viljandis === * Raamatupood [[Centrumi Keskus|Centrumi Keskuses]] === Kuressaares === * Raamatupood [[Ferrumi Kaubanduskeskus|Ferrumi Kaubanduskeskuses]] === Rakveres === * Raamatupood [[Põhjakeskus|Põhjakeskuses]] === Jõhvis === * Raamatupood Pargi Keskuses === Narvas === * Raamatupood [[Astri Keskus|Astri keskuses]] === [https://rahvaraamat.ee/et Rahva Raamatu e-pood] === == Ajalugu == Rahva Raamat on Eestis tegutsenud juba 1912. aastast. Tänaseks on Rahva Raamatul kaksteist poodi kaheksas linnas, kuid kunagi sai kõik alguse ühe mehe kavatsusest oma kirjastuse raamatute ja kontoritarvetega äri ajada. * 1912 – valmis Suur-Karja ja Jaani tänava vahelisel krundil kuulsa Soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i projekti järgi Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse maja. Tegu oli ühe oma aja silmapaistvaima hoonega Tallinnas. Seal avas 1912 uksed ka Gustav Pihlakase raamatu- ja kantseleitarvete kauplus. * 1920. aastatel tuli Gustav Pihlakase äri asemele kirjastusühisus "Rahvaülikool". * 1935 – ajaleht [[Vaba Maa]] märkis, et suurimad raamatukauplused Tallinnas on "Rahvaülikooli", "Päevalehe" ja Keisermanni kauplused. * 1938 – samas hoones asus kogunisti kolm raamatukauplust: peale OÜ "Rahvaülikooli" olid seal ka Tallinna Eesti Kirjastusühisuse ja kirjastuse OÜ "Kultuurikoondis" kauplused. * 1940 – natsionaliseeriti kirjastused ühes neile kuuluvate raamatukauplustega ning anti üle [[Riiklik Kirjastuskeskus|Riiklikule Kirjastuskeskusele]]. * 1962 – Raamatukaupluse nr 1 nimeks sai Rahva Raamat. * 1990. aastate algus – Pärnu maanteel asuv Rahva Raamat erastati. * 2003 – Rahva Raamatu sulgemise vastu koguti 12 000 allkirja, korraldati miiting ja luuleõhtu. * 2004 – Rahva Raamatu ostis [[Ekspress Grupp]], kes müüs selle kuus aastat hiljem oma toonasele tegevjuhtkonnale. * 2004 – [[Viru Keskus]]es avas uksed 800-ruutmeetrise müügipinnaga Rahva Raamatu esinduskauplus, mis laienes 2008. aastal poole võrra ja 2014. aastal veel 200 ruutmeetri võrra. * 2005 – alustas tööd Rahva Raamatu e-pood. * 2006 – avati Rahva Raamatu kauplus Viljandis. * 2008 – avati Rahva Raamatu kauplus Tartus ning Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja Ülemiste Citys. * 2009 – avati Rahva Raamatu kauplus Pärnus. * 2010 – avati Rahva Raamatu kauplus Kuressaares. * 2012 – Rahva Raamat tähistas sajandat sünnipäeva. * 2013 – avati Rahva Raamatu kauplus Tallinnas Mustika keskuses. * 2014 – avati Rahva Raamatu Narva kauplus. * 2015 – avati Rahva Raamatu kauplus Rakveres. See oli kümnes Rahva Raamatu kauplus, kauplustes oli siis kokku kümme kilomeetrit raamaturiiuleid. * 2015 – võeti kasutusele Rahva Raamatu äpp. * 2016 – Rahva Raamatu Viru Keskuse kauplus valiti [[Londoni raamatumess]]il maailma nelja parima raamatupoe sekka. See tunnistati ka Eesti aasta kaubandusteoks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rahvaraamat.ee/et|pealkiri=Rahva Raamatu e-pood|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2016 – Rahva Raamatu e-pood tunnistati kõige kasutajasõbralikumaks e-poeks. * 2017 – alustas tegevust [[Rahva Raamatu Kirjastus]]. * 2017 – detsembris avati Rahva Raamatu Kingipood Rocca al Mare Kaubanduskeskuses. * 2018 – Kantar Emor<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/02/14/kantar-emor-monusaim-tunne-jaab-raamatupoest|pealkiri=Kantar Emor: Mõnusaim tunne jääb raamatupoest|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> uuris Eesti elanike rahulolu kaupluste ja teenindusasutustega. Enamnimetatud poodide seas pakkusid kõige positiivsemaid emotsioone just raamatupoed ning kõrgeima hinde sai Rahva Raamat. * 2018 – Rahva Raamatu e-pood tunnistati kõige kasutajasõbralikumaks e-poeks<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/02/15/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2018|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2018?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> hobide kategoorias. *2018 – Kantar Emori uuringus<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/4496108/tartu-ulikool-on-uuringu-jargi-eesti-koige-mainekam-korgkool|pealkiri=Tartu ülikool on uuringu järgi Eesti kõige mainekam kõrgkool|väljaanne=|aeg=29. mai 2018|vaadatud=}}</ref> Eesti elanike arvamuses kultuuri- ja haridusvaldkonna brändide kohta selgus, et Tartu Ülikooli ja Eesti Televisiooni kõrval hinnati kolmandana Rahva Raamatut. *2019 – Rahva Raamat avas oma esimese restorani ja poe Telliskivi Kvartalis. *2019 – Rahva Raamatu e-pood võitis kõige kasutajasõbralikuma e-poe auhinna<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=|aeg=11. aprill 2019|vaadatud=}}</ref> hobide kategoorias. *2019 – avati uuendatud Vanalinna Rahva Raamat; Eesti vanimas raamatupoes on nüüd ka stiilne kohvik. [[File:Vanalinna Rahva Raamat.jpg|thumb|Rahva Raamatu keti Vanalinna kauplus, mis on ühtlasi Eesti vanim raamatupood, valiti 2020. aastal kolme maailma parima raamatupoe hulka|alt=]] *2019 – avati Rahva Raamatu Jõhvi kauplus. *2020 – Rahva Raamatu Vanalinna kauplus, mis oli hiljuti läbinud uuenduskuuri, valiti [[Londoni raamatumess]]il maailma kolme parima raamatupoe sekka. *2020 – Rahva Raamatu Telliskivi Kvartali restoranist ja poest sai restoran Literaat, kust leiab endiselt ka raamatupoe. *2021 – suvel nägi ilmavalgust Rahva Raamatu uus veebileht. *2021 – võeti kasutusele uuendatud Rahva Raamatu äpp. *2021 – aasta lõpus Eesti suurim raamatupood ehk Viru Keskuse Rahva Raamat. *2022 – Rahva Raamatu Viru Keskuse pood, mis oli hiljuti läbinud uuenduskuuri, valiti [https://hub.londonbookfair.co.uk/the-london-book-fair-international-excellence-awards-2022-winners-revealed/ Londoni raamatumessil] maailma parimaks raamatupoeks. *2022 – Rahva Raamatu e-pood võitis Äripäeva E-kaubanduse UX-konverentsil kategoorias sport, raamatud ja mängud tiitli „Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2022“. *2022 – Rahva Raamat tuli esimesena Eestis turule audioraamatute äpiga, kus saab ühe kuutasu eest piiramatult kuulata sadu teoseid, mille on sisse lugenud nii erinevad näitlejad kui autorid ise. *2023 – Rahva Raamatu e-pood võitis Äripäeva E-kaubanduse UX-konverentsil Grand Prix’ auhinna „Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2023“ ning kategoorias raamatud, sport ja mängud auhinna „Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2023". *2023 – avati Rahva Raamatu kaplus Võrus. *2024 – Rahva Raamatu e-pood võitis Eesti E-kaubanduse Liidu konkursil parima e-poe tiitli hobide kategoorias. *2024 – Rahva Raamat SISU avatakse Kristiine Keskuses. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.rahvaraamat.ee Rahva Raamatu koduleht] * [http://uudised.err.ee/index.php?06193949 "Ekspress Grupp müüb Rahva Raamatu"] ERR, 10. veebruar 2010 * Ilmar Palli [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65398118 "Rahva Raamat muinsuskaitse alla!"] Maaleht, 16. detsember 2012 [[Kategooria:Raamatukauplused]] [[Kategooria:Eesti kauplused]] jqjgdig4ycf88ee7mzeae52l48ihye6 Moskva pisaraid ei usu 0 341825 6741631 6669587 2024-10-10T12:32:18Z Kuriuss 38125 6741631 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi="Moskva pisaraid ei usu" |originaalnimi="Москва слезам не верит" |žanr=[[melodraama]] |aasta=[[1979]] |lavastaja=[[Vladimir Menšov]] |stsenaarium=[[Valentin Tšernõhh]] |peaosades=[[Vera Alentova]]<br>[[Aleksei Batalov]]<br>[[Irina Muravjova]]<br>[[Raissa Rjazanova]] |operaator=[[Igor Slabnevitš]] |helilooja=[[Sergei Nikitin (helilooja)|Sergei Nikitin]] |produtsent= |filmistuudio=[[Mosfilm]] |pikkus=148 minutit |riik=[[Nõukogude Liit]] |keel=[[Vene keel|vene]] |esilinastus=[[detsember]] [[1979]] |imdb_id=0079579 |filmiveebi_id=12605 }} '''"Moskva pisaraid ei usu"''' ([[vene keel]]es "Москва слезам не верит") on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] 1979. aasta film, mille režissöör oli [[Vladimir Menšov]]. Film räägib noorest provintsitarist, kes läheb Moskvasse õppima ja õnne otsima. Filmi peakangelane armub, kuid kallim jätab ta maha. Siiski ei heida noor naine meelt ning kasvatab üksi üles tütre ja teeb seejuures veel tööl hiilgavat karjääri. Lõpuks kingib elu talle kohtumise suurepärase mehega ja tõelise õnne... Film sai 1981. aastal [[Parima võõrkeelse filmi Oscar|parima võõrkeelse filmi Oscari]]. ==Kirjandus== *[[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi", filmi "Moskva pisaraid ei usu" kirjanduslik stsenaarium, tõlkinud [[Heli Speek]] ja [[Olev Remsu]]. [[Loomingu raamatukogu]] nr. 18, 1983, Tallinn, kirjastus “Perioodika” *Filmi analüüs leidub Olev Remsu "Filmidraamatehnikas", TÜ kirjastus, 2016. [[Kategooria:Nõukogude Liidu filmid]] [[Kategooria:1979. aasta filmid]] 801caa2gi3r3huqpyyhnu2qzhq4hjt9 Vladimir Sadekov 0 342467 6741663 6387275 2024-10-10T15:41:49Z CommonsDelinker 1930 Fail Vladimir_Sadekov.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Vladimir Sadekov.jpg|]]. 6741663 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sadekov, Vladimir.IMG 7617.JPG|pisi|Vladimir Sadekov esinemas [[Kalevi spordihall]]is ürituse ROCK IT CON 2013 WEB-B@LTIC raames 25. augustil 2013]] '''Vladimir Sadekov''' (sündinud [[29. detsember|29. detsembril]] [[1970]]) Eesti [[vandeadvokaat]]. Ta on [http://sadekov.ee/ Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ] juhatuse liige. Sai tuntuks seoses eduka kaitsega nn [[Pronksiööd|pronksiöö]] protsessis. Lisaks Eestile osaleb klientide kaitsjana Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. {{JÄRJESTA:Sadekov, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] hg0fgkp75iwr15y0xvdiljogh9vak2h Pärnu sillad 0 344524 6741698 6741338 2024-10-10T17:10:24Z Karljohan29 136246 6741698 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pärnu kesklinna sild copy.jpg|pisi|Pärnu [[Kesklinna sild]]]] [[Fail:Papiniidu sild Pärnus.jpg|pisi|Pärnu [[Papiniidu sild]]]] [[Fail:2008 08 06 Pärnu vallikääru sild suletuna.jpg|pisi|Jalakäijate sild üle vallikraavi suletuna, vaade Pärnu jõelt]] '''Pärnu sillad''' on linna jaoks äärmiselt olulised, kuna [[Pärnu]] jagab kaheks [[Pärnu jõgi]]. Lisaks eraldab [[Sauga jõgi]] [[Vana-Pärnu]] ja [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe linnaosa]] ja Pärnu kirdepiiril voolab [[Reiu jõgi]]. Algselt ületati Pärnu jõge paatide ja parvedega, kuid liikluse kasvades lasid Pärnu kaupmehed 1803. aastal ehitada üle Pärnu jõe [[Ujuksild|ujuvsilla]]. Rahvasuus [[Nahksild|Nahksillaks]] ristitud silla asemele ehitati 1938. aastal [[Suursild (Pärnu)|Suursild]], mis oli esimene püsisild Pärnu linnas üle Pärnu jõe. Aasta varem valmis [[Siimu sild]] üle Sauga jõe suudme. Teises maailmasõjas purustati nii Suursild kui ka Siimu sild. Suursilla asemele ehitati 1944. aastal ajutine [[Puusild]]. Püsiv ühendus üle Pärnu jõe taastati 1956. aastal, kui avati [[Kesklinna sild]] kunagise Suursilla asukohale. Samal aastal taastati ka Siimu sild. Pärnu teine ehk [[Papiniidu sild]] ehitati 1976. aastal seoses Pärnu ümbersõidu rajamisega. Pärnu linnas asuvad veel [[Sauga sild]] ja [[Vana-Pärnu jalakäijate sild]] üle Sauga jõe, [[Sindi-Lodja sild]] ja [[Reiu raudteesild]] üle Reiu jõe ning kaks jalakäijate silda üle [[Pärnu vallikraav|Pärnu vallikraavi]]. Liikluskoormuse kasvu tõttu on pikalt planeeritud [[Pärnu kolmas sild|kolmandat silda]] üle Pärnu jõe, mis ühendaks [[Raba tänav (Pärnu)|Raba tänavat]] [[Lai tänav (Pärnu)|Laia tänavaga]]. Ehitusleping kolmanda silla rajamiseks sõlmiti 2023. aasta mais ja plaanide kohaselt peaks uus võrkkaarsild valmima märtsis 2025.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eno-Gerrit Link |kuupäev=25 mai 2023 |pealkiri=Selgus Pärnu uue silla ilme |lehekülg=3 |väljaanne=[[Pärnu Postimees]]}}</ref> Pärnu üldplaneering näeb ette ka jalakäijate silla rajamist [[A. H. Tammsaare puiestee]] pikendusele.<ref>{{Netiviide |url=https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-uldplaneeringud/yldplaneering2025 |pealkiri=Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ |vaadatud=2021-05-08 |arhiivimisaeg=2021-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210508204228/https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-uldplaneeringud/yldplaneering2025 |url-olek=ei tööta }}</ref> Seoses [[Rail Baltic|Rail Balticu]] rajamisega plaanitakse Papiniidu silla kõrvale ehitada uus raudteesild.<ref>{{Netiviide|autor=13. aprill 2021|url=https://parnu.postimees.ee/7223618/papiniidu-silla-juures-hakatakse-joepohja-auke-puurima|pealkiri=Papiniidu silla juures hakatakse jõepõhja auke puurima|väljaanne=Pärnu Postimees|vaadatud=08.05.2021}}</ref> ==Pärnu linnas asuvad sillad== ===Sillad üle Pärnu jõe=== *[[Kesklinna sild]] ([[1956]]) *[[Papiniidu sild]] ([[1976]]) ===Sillad üle Sauga jõe=== *[[Siimu sild]] ([[1937]]–[[1944]], uus [[1958]]), [[Johann Voldemar Jannseni tänav (Pärnu)|J. V. Jannseni tänavat]] ja [[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maanteed]] ühendav sild *[[Sauga sild]] ([[2012]]), [[Lennuvälja tee|Lennuvälja teel]] asuv sild *[[Sauga vantsild]] ehk [[Vana-Pärnu jalakäijate sild]] ([[1998]]), jalakäijate sild ===Sillad üle Reiu jõe=== * [[Sindi-Lodja sild]], ka [[Reiu sild]] ([[1955]]), [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudmes asuv 70 m sild, mis on ehitatud sõjaeelsetele kaartele<ref name="TEELEHT">november 2004, [https://web.archive.org/web/20140803144753/http://mnt.ee/failid/teeleht/39/teeleht_39.pdf Teeleht nr 3 (39)], LK 24, Foto 1954. aastast: Sindi-Lodja raudbetoonkaarsilla</ref> * [[Reiu raudteesild]] ([[1927]]), Reiu jõe suudmest ligikaudu 1 km ülesvoolu asuv kitsarööpmelise raudtee sild<ref>[http://www.raudtee.eu/?main=1&sub=51&stat=146&tlink=0 Reiu silla ehitamine ja katsetamine 1927.a.]</ref> ===Muud sillad=== * [[Vallikraavi sild]] ([[2008]]), pööramisega avatav kahes osas jalakäijate sild üle [[Pärnu vallikraav|vallikraavi]] suudme * [[Pärnu Vallikäär|Vallikäärus]] asuv puidust jalakäijate sild ([[2011]]) ==Pärnu ajaloolised sillad== [[Pilt:Pärnu Suursild.png|pisi| Pärnu suursild 1938, vaade Räämalt allavoolu ]] *[[Nahksild]] ([[1803]]–[[1938]]) *[[Suursild (Pärnu)|Suursild]] ([[1938]]–[[1944]]) *[[Puusild]] ([[1944]]–[[1956]]) ==Pärnu lähiümbruse sillad== *[[Audru sild]] ([[1910]]) *[[Nurme sild]] (vana [[1904]]–[[1944]], uus vanadele osadele [[1957]]) *[[Nurmeveski sild]] ([[2017]]) *Reiu raudteesild, Reiu jõe suudmest ligikaudu 5 km ülesvoolu asuv raudteesild endisel laiarööpmelisel [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik|Pärnu–Mõisaküla raudteel]] *[[Sauga raudteesild]] ([[1924]]), kõrval 1945. aastal ehitatud ajutine puitsild *[[Sindi sild]] ([[1948]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Bridges in Pärnu|Pärnu sillad}}{{Pärnu sillad}} [[Kategooria:Pärnu sillad| ]] r1k9q1hcumx7ksxy76avttqib00fhdb Läänlane 0 349316 6741906 6528533 2024-10-11T09:46:42Z 195.80.118.146 6741906 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Haapsalus ilmunud ajalehest; Haapsalus ilmunud ajakirja kohta vaata [[Läänlane (ajakiri)]]; portaali kohta vaata [[Läänlane (portaal)]]}} '''Läänlane''' {{kas|oli}} aastast 1944 [[Haapsalu]]s ilmunud [[ajaleht]]<ref name="EE">{{EE|6|6}}</ref>. Aastatel 1950–1956 kandis leht nime ''Stalinlikul Teel'', aastatel 1956–1988 ''Töörahva Lipp''<ref name="EE"/>. Aastal 1990 oli lehe [[trükiarv]] 13 000<ref name="EE"/>. Lõpetas ilmumise sügisel 1993 ==Vaata ka== *[[Veebiportaal Läänlane|Läänlane]] on ka 2011. aastal loodud veebiportaal aadressiga www.laanlane.ee või www.läänlane.ee. Läänlase asutaja ja omanik on ajakirjanik [[Ivar Soopan]]. Veebilehe kaasomanik on ajakirjanik Tarmo Õuemaa. [[Lääne Elu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Haapsalu]] s1j46qmlvqxuopyj2utljvkf1843yr6 6741907 6741906 2024-10-11T09:51:32Z 195.80.118.146 6741907 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Haapsalus ilmunud ajalehest; Haapsalus ilmunud ajakirja kohta vaata [[Läänlane (ajakiri)]]; portaali kohta vaata [[Läänlane (portaal)]]}} '''Läänlane''' {{kas|oli}} aastast 1944 [[Haapsalu]]s ilmunud [[ajaleht]]<ref name="EE">{{EE|6|6}}</ref>. 9. oktoobrist 1944 ilmus kohalik ajaleht Läänlase nime all, 1950–1956 kandis leht nime ''Stalinlikul Teel'', 1956–1988 ''Töörahva Lipp''<ref name="EE"/>. Aastal 1990 oli lehe [[trükiarv]] 13 000<ref name="EE"/>. Lõpetas ilmumise sügisel 1993 ==Vaata ka== *[[Veebiportaal Läänlane|Läänlane]] on ka 2011. aastal loodud veebiportaal aadressiga www.laanlane.ee või www.läänlane.ee. Läänlase asutaja ja omanik on ajakirjanik [[Ivar Soopan]]. Veebilehe kaasomanik on ajakirjanik Tarmo Õuemaa. [[Lääne Elu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Haapsalu]] tvdw7d3aho1bhc8c4nz8dp6u3d34uk6 6741908 6741907 2024-10-11T09:52:31Z 195.80.118.146 6741908 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Haapsalus ilmunud ajalehest; Haapsalus ilmunud ajakirja kohta vaata [[Läänlane (ajakiri)]]; portaali kohta vaata [[Läänlane (portaal)]]}} '''Läänlane''' {{kas|oli}} aastast 1944 [[Haapsalu]]s ilmunud [[ajaleht]]<ref name="EE">{{EE|6|6}}</ref>. 9. oktoobrist 1944 ilmus kohalik ajaleht Läänlase nime all, 6. novembrist 1950–1956 kandis leht nime ''Stalinlikul Teel'', 1956–1988 ''Töörahva Lipp'. Aastal 1990 oli lehe [[trükiarv]] 13 000<ref name="EE"/>. Lõpetas ilmumise sügisel 1993 ==Vaata ka== *[[Veebiportaal Läänlane|Läänlane]] on ka 2011. aastal loodud veebiportaal aadressiga www.laanlane.ee või www.läänlane.ee. Läänlase asutaja ja omanik on ajakirjanik [[Ivar Soopan]]. Veebilehe kaasomanik on ajakirjanik Tarmo Õuemaa. [[Lääne Elu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Haapsalu]] 19xsj518orq928zvvcq4djdq53a3m4e 6741909 6741908 2024-10-11T09:53:14Z 195.80.118.146 6741909 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Haapsalus ilmunud ajalehest; Haapsalus ilmunud ajakirja kohta vaata [[Läänlane (ajakiri)]]; portaali kohta vaata [[Läänlane (portaal)]]}} '''Läänlane''' {{kas|oli}} aastast 1944 [[Haapsalu]]s ilmunud [[ajaleht]]<ref name="EE">{{EE|6|6}}</ref>. 9. oktoobrist 1944 ilmus kohalik ajaleht Läänlase nime all, 6. novembrist 1950–1956 kandis leht nime ''Stalinlikul Teel'', 1956–1988 ''Töörahva Lipp'. Aastal 1990 oli lehe [[trükiarv]] 13 000<ref name="EE"/>. Lõpetas ilmumise novembris 1993 ==Vaata ka== *[[Veebiportaal Läänlane|Läänlane]] on ka 2011. aastal loodud veebiportaal aadressiga www.laanlane.ee või www.läänlane.ee. Läänlase asutaja ja omanik on ajakirjanik [[Ivar Soopan]]. Veebilehe kaasomanik on ajakirjanik Tarmo Õuemaa. [[Lääne Elu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Haapsalu]] 6e0ht9rkaeebtraf7970yb5hqkj0w1k Sylvia Earle 0 353340 6741739 6717613 2024-10-10T18:58:57Z Hirvelaid 32011 /* Videod */ 6741739 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = SylviaEarle.jpg | pildiallkiri = Earle 2009. aastal | sündinud = {{murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1935|8|30}}}} | sünnikoht = [[Ameerika Ühendriigid]] [[Gibbstown (New Jersey)|Gibbstown]] | surnud = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | rahvus = | tegevusala = [[Okeanograafia|okeanograaf]] | töökoht = [[National Oceanic and Atmospheric Administration|NOAA]], [[National Geographic Society|National Geographic]] | haridus = [[Florida Riiklik Ülikool]]<br>[[Duke'i ülikool]] | tuntumad_tööd = | autasud = | signatuur = | märkused = }} '''Sylvia Alice Earle''' (sündinud [[30. august]]il [[1935]] [[New Jersey]]s [[Gibbstown (New Jersey)|Gibbstown]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[okeanograaf]], maadeuurija, mitme teose autor ja lektor. [[New Jersey]]s [[Gibbstown (New Jersey)|Gibbstown]]is sündinud Earle kolis 13-aastaselt koos perega [[Clearwater (Florida)|Clearwaterisse]], kus hakkas tegelema [[Sukeldumine|sukeldumisega]].<ref name="ach" /> Ta on olnud kolm korda abielus<ref name="ach" /> ning tal on kolm last.<ref name="peo" /> __TOC__ ==Haridus== Earle sai [[teadusbakalaureus]]e kraadi (BSc) [[Florida Riiklik Ülikool|Florida Riiklikust Ülikoolist]] [[1955]]. aastal ning [[Teadusmagister|teadusmagistri]] (MSc) ja [[filosoofiadoktor]]i (PhD) kraadi [[Duke'i Ülikool]]ist (vastavalt 1956. ja 1966. aastal). Doktoritöö pealkiri oli "[[Phaeophyta]] of the Eastern Gulf of Mexico" ("[[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] idaosa [[pruunvetikad]]"). Ta on saanud 22 akadeemilist ''[[ad honorem]]'' tiitlit, avaldanud üle 190 teadusliku, tehnilise ja populaarteadusliku publikatsiooni; esinenud loengutega enam kui 80 riigis.<ref name="natgeo" /> ==Tunnustus== *2013 – [[Hubbardi medal]] == Publikatsioonid == * {{cite book | author= Earle, Sylvia and Al Giddings| title=Exploring the Deep Frontier: The Adventure of Man in the Sea | url= https://archive.org/details/exploringdeepfro00earl| publisher= National Geographic Society | year=1980 | isbn=0-87044-343-7}} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title=Sea Change: A Message of the Oceans | url= https://archive.org/details/seachange00sylv | publisher=Ballantine Books | year=1996 | isbn=0-449-91065-2}} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= Dive: My Adventure in the Deep Frontier | url= https://archive.org/details/divemyadventures0000earl | publisher= National Geographic Children's Books | year=1999 | isbn= 0-7922-7144-0 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= Wild Ocean: America's Parks Under the Sea| url= https://archive.org/details/wildocean00sylv | publisher= National Geographic Society | year=1999 | isbn= 0-7922-7471-7 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= Sea Critters | url= https://archive.org/details/seacritters0000earl_r8l6 |publisher= National Geographic Children's Books |year=2000 |isbn=0-439-28575-5 }} * {{cite book | author= Ellen, Prager and Earle, Sylvia | title= The Oceans |publisher= McGraw-Hill |year=2000 | isbn= 0-07-138177-5 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= Hello, Fish!: Visiting the Coral Reef |publisher= National Geographic Children's Books |year=2001 | isbn= 0-7922-6697-8 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= National Geographic Atlas of the Ocean: The Deep Frontier | url= https://archive.org/details/nationalgeograph0000earl |publisher= National Geographic |year=2001 | isbn= 0-7922-6426-6 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia| title= Jump into Science: Coral Reefs | url= https://archive.org/details/coralreefs0000earl|publisher= National Geographic Children's Books |year=2003 |isbn=0-7922-6953-5}} * {{cite book | author= Earle, Sylvia and Linda K. Glover | title= Ocean: An Illustrated Atlas (National Geographic Atlas) |publisher= National Geographic |year=2008 | isbn= 1-4262-0319-5 }} * {{cite book | author= Earle, Sylvia | title= The World Is Blue: How Our Fate and the Ocean's Are One | url= https://archive.org/details/worldisbluehowou00sylv |publisher= National Geographic Books |year=2009 | isbn= 1-4262-0541-4 }} * Co-author (2011). ''The Protection and Management of the Sargasso Sea: The golden floating rainforest of the Atlantic Ocean. Summary Science and Supporting Evidence Case. ''Sargasso Sea Alliance. * Earle, Sylvia (2012). ''The Sweet Spot in Time. Why the Ocean Matters to Everyone, Everywhere.'' Virginia Quarterly Review, Fall. ==Tunnustus== [[Pilt:Order of the Golden Ark.png|60px]] – [[Orde van de Gouden Ark]]<sup>&#91;[[:nl:Orde van de Gouden Ark|NL]]&#93;</sup> ("Kuldse laeva orden", [[Holland]]) * [[National Women's Hall of Fame]] (2000)<ref name="TMfs8" /> * [[Kuninglik Geograafiaühing|Kuningliku Geograafiaühingu]] kuldmedal (2011) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ach">{{Netiviide |url=http://www.achievement.org/autodoc/page/ear0bio-1 |pealkiri=Sylvia Earle Biography |väljaandja=Academy of Achievement |vaadatud=2. detsembril 2013}}</ref> <ref name="peo">{{Netiviide |url=http://www.people.com/people/archive/article/0,,20079353,00.html |pealkiri=Sylvia Earle Makes An in-Depth Case for Women's Equality |väljaandja=[[People (ajakiri)|People]] |autore=Nancy Faber |aeg=1981-05-25 |vaadatud=2. detsembril 2013 |lingua=en |arhiivimisaeg=2013-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131208060345/http://www.people.com/people/archive/article/0,,20079353,00.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="natgeo">{{Netiviide |url=http://www.nationalgeographic.com/explorers/bios/sylvia-earle/ |pealkiri=Sylvia Earle |väljaandja=[[National Geographic]] |vaadatud=2. detsembril 2013 |lingua=en}}</ref> <ref name="TMfs8">{{Netiviide |url=http://www.greatwomen.org/component/fabrik/details/2/53 |pealkiri=Women of the Hall - Sylvia A. Earle |väljaandja=Greatwomen.org |vaadatud=2. detsembril 2013 }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== {| style="border-collapse:collapse; float:right" | {{commonscat|Sylvia Earle}} |} * [http://www.mission-blue.org Mission Blue] * [http://www.nationalgeographic.com/speakers/profile_earle.html National Geographic Profile] * [http://www.doermarine.com DOER Marine] * [http://www.literati.net/authors/sylvia-earle/ Sylvia Earle on Literati.net] * [http://www.seniorwomen.com/articles/articlesSandiIntEarle.html Get to Know a Frog, or a Worm, or a Fish Says Sylvia Earle, at SeniorWomenWeb] * [http://www.ted.com/pages/prizewinner_sylvia_earle TED Prize Wish: Sylvia Earle's TED Prize wish to protect our oceans] at [[TED]] in 2009 === Videod === * {{Netiviide |last=Lee |first=Jane J. |pealkiri=In Her Words: Sylvia Earle on Women in Science – News Watch (video) |work=National Geographic |aeg=14. juuni 2013 |url=http://newswatch.nationalgeographic.com/2013/06/14/in-her-words-sylvia-earle-on-women-in-science/?source=newsbundlearticles}} * [http://www.youtube.com/watch?v=5yuqoa_cxRc World Economic Forum (8 June 2013)] * [https://www.youtube.com/watch?v=6PQ6BmXusGM World Ocean Day (6 June 2013). Blue Heart:an interview with Dr. Sylvia Earle] {{JÄRJESTA:Earle, Sylvia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teadlased]] [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] 46ws4vf6psbsf49s73y0hj3csd9usfw Yun Hyon-seok 0 367519 6741773 6223049 2024-10-10T20:26:45Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kirjanikud]]; lisatud [[Kategooria:Korea kirjanikud]] 6741773 wikitext text/x-wiki '''Yun Hyon-seok''' ([[7. august]] [[1984]] [[Incheon]] – [[26. aprill]] [[2003]] [[Seoul]]<ref>[http://www.newscham.net/news/view.php?board=power_news&nid=47541 육우당(六友堂), ‘성소수자 해방’을 위해 지다] 참세상 2008.05.01 (Korea)</ref>) oli [[Lõuna-Korea]] kirjanik ja inimõiguslane. Tema kirjanikunimi oli '''Yook Woo-dang'''.<ref>[http://www.koreatimes.co.kr/www/news/opinon/2013/11/162_141637.html Protecting sexual minorities] Koreatimes, 23. august 2013 (''inglise keeles'')</ref> Ta sooritas enesetapu protestiks Lõuna-Korea [[gei]]de diskrimineerimise vastu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.koreatimes.co.kr/www/news/opinon/2013/11/162_141637.html Protecting sexual minorities] Koreatimes, 23. august 2013 (''inglise keeles'') *[http://newamericamedia.org/2014/02/queer-rights-activists-in-south-korea-step-up-efforts-to-support-lgbtq-youth.php Queer Rights Activists in South Korea Step Up Efforts to Support LGBTQ Youth], New America Media, veebruar 2014 (''inglise keeles'') {{JÄRJESTA:Yun, Hyon-seok}} [[Kategooria:Lõuna-Korea inimesed]] [[Kategooria:Korea kirjanikud]] [[Kategooria:Inimõiguslased]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] [[Kategooria:Surnud 2003]] d56fkozxkstn1c4qgmlm7jdj6a7u2wb Paldiski luteri kalmistu 0 368118 6741842 6697074 2024-10-11T06:24:42Z 195.80.118.146 6741842 wikitext text/x-wiki [[Pilt:14421 Paldiski kalmistu.jpg|pisi|Hauatähised Paldiski kalmistul.]] [[Pilt:Paldiski kalmistu.jpg|pisi|]] '''Paldiski luteri kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Paldiski]] linnas. See on kahest Paldiski linna kalmistust idapoolsem (läänepoolne on algne [[Paldiski õigeusu kalmistu]]). Kalmistu on rajatud 19. sajandi II veerandil, seal on toimunud korduvalt ülematmisi ning praegu on kalmistu äärealadel ka õigeusu matuseid. Tuntud inimestest on sinna maetud Vabadussõjas langenud kunstnik [[Balder Tomasberg]], Vabadussõjas langenud Voldemar Tihane, ajaloolane ja publitsist [[Hans Laar]], [[Amandus Adamson]]i esimene abikaasa [[Franziska Frangen]] ning Paldiski foogtikohtunik ja linnapea [[Karl Friedrich Kalk|Karl (ristitud Carl) Friedrich Kalk]]. Seal on ka Amandus Adamsoniga mitte suguluses oleva kaugesõidukapten Adamsoni perekonna matusepaik (Amandus Adamson on maetud [[Pärnu Alevi kalmistu]]le). ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Paldiski kalmistud]] qmisc0nji2v713oxo56w7907rw7bilp 6741843 6741842 2024-10-11T06:24:57Z 195.80.118.146 6741843 wikitext text/x-wiki [[Pilt:14421 Paldiski kalmistu.jpg|pisi|Hauatähised Paldiski kalmistul.]] [[Pilt:Paldiski kalmistu.jpg|pisi|]] '''Paldiski luteri kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Paldiski]] linnas. See on kahest Paldiski linna kalmistust idapoolsem (läänepoolne on algne [[Paldiski õigeusu kalmistu]]). Kalmistu on rajatud 19. sajandi II veerandil, seal on toimunud korduvalt ülematmisi ning praegu on kalmistu äärealadel ka õigeusu matuseid. Tuntud inimestest on sinna maetud Vabadussõjas langenud kunstnik [[Balder Tomasberg]], Vabadussõjas langenud Voldemar Tihane, ajaloolane ja publitsist [[Hans Laar]], [[Amandus Adamson]]i esimene abikaasa [[Franziska Frangen]] ning Paldiski foogtikohtunik ja linnapea [[Karl Friedrich Kalk|Karl (ristitud Carl) Friedrich Kalk]]. Seal on ka Amandus Adamsoniga mitte suguluses oleva kaugesõidukapten Adamsoni perekonna matusepaik (Amandus Adamson on maetud [[Pärnu Alevi kalmistu]]le). ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Paldiski kalmistud]] fcqsn4dykdiumbh5m6ve5odxpch0m4m 6741844 6741843 2024-10-11T06:27:04Z 195.80.118.146 6741844 wikitext text/x-wiki [[Pilt:14421 Paldiski kalmistu.jpg|pisi|Hauatähised Paldiski kalmistul.]] [[Pilt:Paldiski kalmistu.jpg|pisi|]] '''Paldiski luteri kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Paldiski]] linnas. See on kahest Paldiski linna kalmistust idapoolsem (läänepoolne on algne [[Paldiski õigeusu kalmistu]]). Kalmistu on rajatud 19. sajandi II veerandil, seal on toimunud korduvalt ülematmisi ning praegu on kalmistu äärealadel ka õigeusu matuseid. Tuntud inimestest on sinna maetud Vabadussõjas langenud kunstnik [[Balder Tomasberg]], Vabadussõjas langenud Voldemar Tihane, ajaloolane ja publitsist [[Hans Laar]], [[Amandus Adamson]]i esimene abikaasa [[Franziska Frangen]], ajakirjanik ning fotograaf Juhan Weidenstrauch ning Paldiski foogtikohtunik ja linnapea [[Karl Friedrich Kalk|Karl (ristitud Carl) Friedrich Kalk]]. Seal on ka Amandus Adamsoniga mitte suguluses oleva kaugesõidukapten Adamsoni perekonna matusepaik (Amandus Adamson on maetud [[Pärnu Alevi kalmistu]]le). ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna kalmistud] [[Kategooria:Paldiski kalmistud]] avhklmm4xwaoxrznahpac5rbb52voxj Ṭhitañāṇo bhikkhu 0 379558 6741725 6731083 2024-10-10T18:40:02Z Pikne 13803 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6731083|6731083]], mille tegi [[Special:Contributions/130.195.242.13|130.195.242.13]] ([[User talk:130.195.242.13|arutelu]]) kampaania reklaamlink 6741725 wikitext text/x-wiki {{Persoon |nimi=Ṭhitañāṇo bhikkhu |Taustavärv= |pilt=Ṭhitañāṇo bhikkhu2.jpg |pildisuurus= |pildiallkiri=Auväärne Ṭhitañāṇo Cārumayo |sünninimi= |sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1971|3|24}} |sünnikoht= |surmaaeg= |surmakoht= |rahvus=[[eestlased|eestlane]] |a1=Ilmalik nimi |a2=Andrus Kahn |b1=Usuline kuuluvus |b2=[[budism| budist]] |c1=Koolkondlik kuuluvus |c2=[[theravaada]] |d1=|d2=|e1=|e2=|f1=|f2=|g1=|g2=|h1=|h2=|i1=|i2=|j1=|j2=}} [[Fail:Ṭhitañāṇo bhikkhu.jpg|pisi]] '''Ṭhitañāṇa Cārumayo''' ([hääldus: thitanjaana tšaarumajoo]; kodanikunimega '''Andrus Kahn''', sündinud [[24. märts]]il [[1971]] [[Tartu]]s) on Eesti esimene [[theravaada]] traditsiooni järgiv Buddha [[munk]] ehk [[bhikkhu]]. Ta on [[Eesti Theravaada Sangha|Eesti Theeravaada Sangha]] asutaja ja juht, Eesti Theeravaada Sangha kloostri asutaja ja peamunk, [[Aegna]] saarel asuva WDS Aegna Meelearenduskeskuse asutaja ja juht ning Dhammavinaja Instituudi asutaja ja direktor.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Theravaada Sangha |url=https://www.sangha.ee/et |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Eesti Theravaada Sangha |keel=et}}</ref> Andrus Kahn pühitseti Buddha mungaks 2014. aastal Wat Hatai Nareshi templis [[Tai]]s ja tema nimeks sai Ṭhitañāṇa Cārumayo koos tiitliga "Auväärne".<ref name=":0" /> Ta on avaldanud ligi 50 psühholoogia- ja budismialast artiklit nii eesti kui ka inglise keeles ning praktilisi käsiraamatuid. Ta on Buddha õpetust tutvustavate kirjutiste ja raamatute, sh Eesti esimese buddhaliku lasteraamatu "[[Siddhatthast Buddhaks]]" autor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Siddhatthast Buddhaks {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/100010 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> == Haridus == Aastatel 1991–1993 õppis Andrus Kahn [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]]is, millele järgnesid 1997–2001 psühholoogiaõpingud [[Tartu Ülikool]]is. Ta jätkas psühholoogiaalaste teadmiste täiendamist Pärnus asuvas [[Eesti NLP Instituut|Eesti NLP Instituudis]], kus omandas aastatel 2004–2005 [[Neurolingvistiline programmeerimine|neurolingvisilise programmeerimise (NLP)]] praktiku (''NLP Practitioner'') ja 2006–2007 NLP meistri (''NLP Master'') diplomi.<ref name=":1">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Theeravaada Sangha juubeliraamat: 10 aastat Buddha, Dhamma ja Sangha valguses |kirjastus=Eesti Theeravaada Sangha |aasta=2024 |isbn=978-9916-9624-9-7 |koht=Tallinn}}</ref> Aastatel 2004–2005 läbis ta [[Stern Koolitus]]es suhtlemis- ja motivatsioonitreeneri väljaõppe ning jätkas 2005–2008 erialast täiendamist [[Prantsuse Hüpnoteraapia Assotsiatsioon]]i (Association Française d'Hypnose (AFHyp))<ref>[http://www.afhyp.fr Association Française d'Hypnose]</ref> ja Jauno Psühholoogia Keskuse (Jauno Psiholoģiju Centrs Riias)<ref>[https://nlp.lv Jauno Psiholoģiju Centrs]</ref> koostöös korraldatud [[Hüpnoteraapia|hüpno- ja psühhoterapeutide]] väljaõppes.<ref name=":1" /> Aastatel 2012–2015 õppis ta [[Bangkok]]is asuvas Mahachulalongkornrajavidyalaya ülikoolis. Tema lõputöö "A Comparative Analysis of the Concepts of Non-Violent Communication of Marshall Rosenberg and Theravada Buddhism" hinnati 2015. aasta parimaks. Pärast [[magistrikraad]]i omandamist jätkas ta aastal 2015 budoloogia õpinguid sama ülikooli [[doktorantuur]]is.<ref name=":1" /> Aastal 2020 kaitses ta edukalt dissertatsiooni teemal "Kasiṇa Bhāvanā Theory and Practice In Theravada School: A Case Study" ning omandas [[Filosoofiadoktor|filosoofiadoktori]] (PhD) kraadi. Õpingute ajal töötas ta samas ülikoolis 5 aastat õppejõuna.<ref name=":1" /> == Töökäik == * 2005–2008 treener-koolitaja arendusettevõttes Stern Koolitus, kus tema koolitusvaldkondadeks olid enesejuhtimine, esinemisoskused, liidrikäitumine, klienditeenindus, läbirääkimisoskuste treening, meeskonna- ja koostöötreening, vägivallatu suhtlemine, nõustamine ja [[mentorlus]], valetamise avastamise psühholoogia ja koolitajakoolitus.<ref name=":1" /> Sterni Erakoolis (Stern Koolituse allasutuses) oli Andrus Kahn aastaste väljaõppekursuste "Suhtlemis- ja motivatsioonitreenerite väljaõpe", "Praktilise psühholoogia kursus juhtidele" ja "Neurolingvistilise programmeerimise (NLP) põhikursus" juhtivaks treener-koolitajaks.<ref name=":1" /> * 2014–2019 [[Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikool|Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikooli]] õppejõud (vastutav lektor ainetes "Budism ja majandus", "Budism ja ökoloogia", "Inimene ja ühiskond" ning "Elu ja psühholoogia") * 2015. aastast [[Eesti Theravaada Sangha]] juht.<ref name=":0" /> * 2016. aastast Aegna saarele rahvusvahelise mõtlus- ja arenduskeskuse rajamine koostöös Wat Phra That Doi Suthepiga. Õpetab budoloogiat, meditatsiooni ja keskendumist.<ref name=":0" /> == Raamatud == * 2017, "Siddhatthast Buddhaks", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9949-81-777-1. * 2018, "Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9949-81-894-5. * 2019, "Meditation – As Taught by the Buddha", Eesti Theravaada Sangha, Bangkok, ISBN 978-9949-01-700-3. * 2020, "Kasiṇa Meditation", Eesti Theravaada Sangha, Bangkok, ISBN 978-9949-01-776-8. * 2021, "Meelerahu ja teadlikkuse loomine ning arendamine", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9916-9624-2-8, ISBN 978-9916-9624-1-1 * 2022, "Puudža. Austusavaldused", Eesti Theravaada Sangha, Aegna, ISBN 978-9916-9624-5-9. == Käsiraamatud == * 2007, (kaasautor), Äripäeva Käsiraamatud, "Koolitus- ja arenduskäsiraamat". * 2005, (kaasautorid: Pirko Tõugu, Liisa Raudsepp) ja Stern Erakool, "Suhtlemisoskused. Koolitaja praktiline käsiraamat" (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat). * 2005, (kaasautorid: Pirko Tõugu, Liisa Raudsepp), Stern Koolitus, "Enesekehtestamine. Koolitaja praktiline käsiraamat (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat). * 2004, Stern Koolitus, "Koolitamise tehnoloogia ja metodoloogia. Koolitaja praktiline käsiraamat" (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat).  == Biograafiline veste == [[Martti Kalda]] koostatud raamat "Erakuelu" räägib Auväärse Ṭhitañāṇa kogemustest, mis mängisid olulist rolli tema Buddha mungaks saamisel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://etv.err.ee/v/elusaated/touse_ja_sara/videod/de3b114b-7b56-434c-aa7a-d15382c09046 Munk: ära otsi elu mõtet, vaid mõtle, kuidas oma elu mõtestada] Intervjuu [[ETV]] saates "Tõuse ja sära", etv.err.ee, 28. september 2014 [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] mg7toiwaxm9dlm5bf0wjg3t45mvs94y Jaan Reinhold 0 398647 6741767 6716364 2024-10-10T20:17:13Z 58.6.92.130 6741767 wikitext text/x-wiki [[Fail:E-Partnership Conference Trust in e-governance in Eastern Partnership countries Jaan Reinhold (37238696410).jpg|pisi|Jaan Reinhold]] '''Jaan Reinhold''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1970]] [[Valga]]s)<ref name="Väikenurm" /> on Eesti [[diplomaat]]. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna]] ajaloo erialal ja on [[Korporatsioon Revelia|korporatsiooni Revelia]] vilistlaskogu liige. Enne 2003. aastal välisteenistusega liitumist tegi Jaan Reinhold [[ajakirjanik]]una kaastööd raadiojaamale [[Vaba Euroopa]].<ref name="Väikenurm">[https://abudhabi.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-araabia-uhendemiraatides-andis-ule-volikirja/ Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides andis üle volikirja]. Eesti saatkond – Abu Dhabi, 2. september 2019.</ref> Aastail 2006–2010 oli ta Vilniuse suursaatkonna 2. sekretär Euroopa Liidu ja majandusküsimustes, seejärel välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna äridiplomaatia ja analüüsi büroo direktor. Ajavahemikul 2011–2014 töötas Reinhold peakonsulina Eesti peakonsulaadis [[Shanghai]]s Hiina Rahvavabariigis ning seejärel kuni 2017. aastani erakorralise ja täievolilise suursaadikuna [[Kasahstan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Tadžikistan]]is ja [[Türkmenistan]]is.<ref>[https://www.err.ee/518072/nazarbajev-eesti-suursaadikule-olukord-ukrainas-tekitab-muret "Nazarbajev Eesti suursaadikule: olukord Ukrainas tekitab muret"] ERR, 13. august 2014</ref> 2019. aasta augustini oli ta [[välisministeerium]]i idapartnerluse erivolitustega diplomaatiline esindaja ja sihtasutuse [[Eesti Idapartnerluse Keskus]] direktor.<ref>[https://www.vm.ee/uudised/eesti-alaline-esindaja-irena-juures-jaan-reinhold-andis-ule-volikirja Eesti alaline esindaja IRENA juures Jaan Reinhold andis üle volikirja]</ref> Aastatel 2019–2024 oli Jaan Reinhold Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]],<ref>{{Netiviide |aeg= |pealkiri=J. Reinhold andis üle volikirja AÜE-s |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-araabia-uhendemiraatides-andis-ule-volikirja-1 |vaadatud=}}</ref> [[Kuveit|Kuveidis]],<ref>{{Netiviide |autor=Vabariigi Presidendi otsus |aeg=15.10.2019 |pealkiri=J. Reinhold andis üle volikirja Kuveidis |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-kuveidis-jaan-reinhold-andis-ule-volikirja |vaadatud= |väljaanne=}}</ref> [[Bahrein]]is,<ref>{{Netiviide |autor=Vabariigi Presidendi otsus |aeg=16.06.2020 |pealkiri=J. Reinhold andis üle volikirja Bahreinis |url=https://abudhabi.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-bahreinis-jaan-reinhold-andis-ule-volikirja/ |vaadatud= |väljaanne=}}</ref> [[Saudi Araabia]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=J. Reinholdi nimetamine–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/228072020006 |vaadatud=2023-04-12 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> ja [[Katar]]is<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/53185-8-j-reinholdi-nimetamine-ja-s-soone-tagasikutsumine |vaadatud=2024-04-06 |väljaanne=president.ee}}</ref> resideerimisega [[Abu Dhabi]]s. 2023–2024 oli ta ühtlasi Eesti alaline esindaja [[Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur|Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri]] (IRENA) juures.<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/54484-253-j-reinholdi-nimetamine |vaadatud=2023-04-12 |väljaanne=president.ee}}</ref> President [[Alar Karis]]<nowiki/>e otsusega 26. märtsist 2024 nimetati Jaan Reinhold Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Austraalia]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55934-378-j-reinholdi-nimetamine-ja-k-eesmaa-tagasikutsumine |vaadatud=2024-04-06 |väljaanne=president.ee}}</ref> ning 7. augustil 2024 esitas ta oma volikirja kindralkuberner Sam Mostynile. Suursaadik resideerib [[Canberra]]s. Suursaadik Reinhold omab kaas-akrediteeringut ka [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/56205-445-j-reinholdi-nimetamine-ja-k-eesmaa-tagasikutsumine |vaadatud=2024-08-31 |väljaanne=president.ee}}</ref>, esitades 9. oktoobril 2024 Wellingtonis oma volikirja kindralkuberner Cindy Kirole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti suursaadik Uus-Meremaal Jaan Reinhold andis üle volikirja {{!}} Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-uus-meremaal-jaan-reinhold-andis-ule-volikirja |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.vm.ee |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2013 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärk]] * 2024 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine 362. Riiklike autasude andmine]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Ainar Ruussaar. [https://www.postimees.ee/6518818/jaan-reinhold-idapartnerlus-on-el-i-naabruspoliitika-suurim-edulugu Jaan Reinhold: idapartnerlus on EL-i naabruspoliitika suurim edulugu] Postimees, 9. veebruar 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/4288289/jaan-reinhold-kuus-riiki-mis-vajavad-meie-tahelepanu "Jaan Reinhold: kuus riiki, mis vajavad meie tähelepanu"] Postimees, 26. oktoober 2017 * https://news.postimees.ee/7429552/ambassador-saudis-interested-in-what-the-estonian-defense-industry-has-to-offer * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kahe-vahel/158126 "Kahe vahel"] Kuku raadio, 21. juuli 2023 {{JÄRJESTA:Reinhold, Jaan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] r9xiuxx26uv00epxgrr8p2a7xmvmojr Muinsuskaitse aastaraamat 0 398954 6741891 5926764 2024-10-11T08:50:50Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Teosed Eesti ajaloost]] 6741891 wikitext text/x-wiki '''Muinsuskaitse aastaraamat''' on [[aastaraamat]] ([[jätkväljaanne]]), mis kajastab eelneval aastal Eesti muinsuskaitses ja mälestisel toimunut. ==Aastaraamat== Aastaraamatut antakse välja [[Muinsuskaitseamet]]i, [[Tallinna linnavalitsus]]e muinsuskaitsega tegeleva allüksuse (praeguse nimetusega [[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]]i muinsuskaitse osakond) ja [[EKA]] vastava üksuse (praeguse nimetusega muinsuskaitse ja konserveerimise osakond) koostöös alates 2005. aastast (tegevuste kajastus alates 2004. aastast). * Muinsuskaitse aastaraamat 2004. Tallinn 2005. Toimetaja: [[Leele Välja]]. 116 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2005. Tallinn 2006. Toimetaja: Leele Välja. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2006. Tallinn 2007. Toimetaja: Leele Välja. 116 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2007. Tallinn 2008. Toimetaja: [[Kais Matteus]]. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2008. Tallinn 2009. Toimetajad: [[Liina Jänes]] ja Kais Matteus. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Tallinn 2010. Toimetajad: Liina Jänes ja Kais Matteus. 128 lk. * Muinsuskaitseraamat 2010. Tallinn 2011. Toimetajad: Liina Jänes ja Kais Matteus. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2011. Tallinn 2012. Toimetajad: [[Mari Loit]] ja Kais Matteus. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2012. Tallinn 2013. Toimetajad: Mari Loit ja Kais Matteus. 128 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Tallinn 2014. Toimetajad: [[Elle Lepik]] ja Mari Loit. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn 2015. Toimetaja: [[Leele Välja]]. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2015. Tallinn 2016. Peatoimetaja: [[Mari Loit]]. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2016. Tallinn 2017. Peatoimetaja: [[Reesi Sild]]. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2017. Tallinn 2018. Peatoimetaja: Reesi Sild. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2018. Tallinn 2019. Peatoimetaja: [[Leele Välja]]. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2019. Tallinn 2020. Peatoimetaja: [[Kais Matteus]]. 136 lk. * Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Tallinn 2020. Toimetajad: [[Riin Alatalu]] ja [[Maris Mändel]]. 136 lk. ==Ingliskeelne kogumik== 2013. aastal anti välja [[inglise keel|ingliskeelne]] kogumik, mis võttis kokku aastatel 2005–2012 Eesti muinsuskaitses ja mälestisel toimunu. 2017. aastal anti välja järjekorras teine kogumik, mis võttis kokku aastatel 2013–2016 ning osaliselt 2017. aastal Eesti muinsuskaitses ja mälestisel toimunu. * Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation. Vol. 1. 2005-2012. Tallinn 2013. Toimetajad: [[Mari Loit]], [[Kais Matteus]] ja [[Anneli Randla]]. 160 lk. * Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation. Vol. 2. 2013-2017. Tallinn 2017. Toimetaja: [[Anneli Randla]]. 160 lk. ==Vaata ka== *[[Tutulus (ajakiri)]] ==Välislingid== *[https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/aastaraamat Muinsuskaitseameti trükised. Muinsuskaitse aastaraamat Muinsuskaitseameti kodulehel] [[Kategooria:Muinsuskaitseamet]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitse]] [[Kategooria:Eesti aastaraamatud]] [[Kategooria:Teosed Eesti ajaloost]] 7xmht8xjrijmageygjxvxh1fmz6grxk Biograafiad (Co) 0 417545 6741744 6710416 2024-10-10T19:11:27Z Hirvelaid 32011 /* Cou */ Philippe Cousteau, prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) 6741744 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Co". ==Coa== *[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014) *[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) *[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932) *[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013) *[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958) ==Cob== *[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994) *[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–) *[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002) ==Coc== *[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) *[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960) *[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981) *[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939) *[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014) *[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014) *[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963) *[[Phillip Cocu]] ==Coe== *[[Sebastian Coe]], inglise jooksja *[[Coelestinus I]], paavst *[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144) *[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198) *[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241) *[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296) *[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (sündinud 1947) *[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–) *[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika kirjanik ==Cog== *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–) *[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880) *[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022) ==Coh== *[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016) *[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974) *[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020) *[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020) *[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938) *[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898) *[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–) ==Coi== *[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) *[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–) ==Cok== *[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634) *[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–) ==Col== *[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–) *[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683) *[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–) *[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–) *[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) *[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965) *[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015) *[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010) *[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–) *[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent *[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848) *[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019) *[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–) *[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) *[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010) *[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015) *[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834) *[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–) *[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885) *[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–) *[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572) *[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620) *[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–) *[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993) *[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–) *[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) *[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) *[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895) *[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–) *[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–) *[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942) *[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–) *[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–) *[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729) *[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–) *[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Kim Collins]] *[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922) *[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021) *[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–) *[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–) *[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–) *[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889) *[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890) *[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023) *[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–) *[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja *[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja *[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950) *[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023) *[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013) *[[María Colón]] *[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523) *[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell *[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007) *[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967) *[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–) ==Com== *[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) *[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–) *[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–) *[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) *[[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015) *[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962) *[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857) ==Con== *[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011) *[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–) *[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–) *[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024) *[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780) *[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) *[[Công Tông]], Annami keiser (1852–1883) *[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–) *[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–) *[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020) *[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) *[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–) *[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969) *[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) *[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–) *[[Conon]], paavst (suri 687) *[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015) *[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924) *[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999) *[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand) *[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–) *[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969) *[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012) *[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837) *[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160) *[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350) *[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) *[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–) *[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011) *[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–) *[[Constantinus]], paavst (suri 715) *[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337) *[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340) *[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306) *[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361) *[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421) *[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–) *[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–) *[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) *[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008) *[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–) *[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–) *[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945) *[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–) *[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015) *[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679) *[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922) ==Coo== *[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) *[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–) *[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940) *[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779) *[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985) *[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–) *[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005) *[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–) *[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964) *[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998) *[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933) *[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[Alice Cooper]], laulja (1948–) *[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–) *[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) *[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012) *[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) *[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–) *[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) *[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004) *[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851) *[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–) *[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–) *[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–) *[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) *[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–) ==Cop== *[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) *[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–) *[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?) *[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–) *[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990) *[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–) *[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–) *[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–) *[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–) ==Cor== *[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) *[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894) *[[John Corbett]], USA näitleja (1961–) *[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–) *[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–) *[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–) *[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–) *[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793) *[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Cordelia]], brittide kuninganna *[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997) *[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–) *[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) *[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–) *[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024) *[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–) *[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–) *[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) *[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713) *[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984) *[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–) *[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–) *[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961) *[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–) *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010) *[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684) *[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–) *[[Cornelius]], paavst (suri 253) *[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr) *[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–) *[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–) *[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–) *[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) *[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875) *[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855) *[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005) *[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534) *[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) *[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981) *[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003) *[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–) *[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) *[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998) *[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984) *[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547) *[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884) *[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–) *[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) *[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) *[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010) *[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017) ==Cos== *[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002) *[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008) *[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–) *[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–) *[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–) *[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574) *[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog *[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723) *[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–) *[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–) *[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) *[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010) *[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) *[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–) *[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–) *[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–) *[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929) *[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–) *[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–) *[[Frank Costello]], gängster (1891–1973) *[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008) *[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–) ==Coz== *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–) ==Cot== *[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883) *[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) *[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–) *[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469) *[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–) ==Cou== *[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937) *[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972) *[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–) *[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) *[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806) *[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–) *[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–) *[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733) *[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877) *[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–) *[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988) *[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016) *[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) *[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) *[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023) *[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997) *[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959) *[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–) *[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–) *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–) ==Cov== *[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–) *[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804) *[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–) *[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–) *[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Cow== *[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956) *[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) *[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–) *[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–) ==Cox== *[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971) *[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–) ==Coy== *[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–) *[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]] 7ad7tx0acjcqhxsyzdukzsjopj2kur8 Pärnu Vanaaja Uurimise Selts 0 418794 6741926 6435498 2024-10-11T10:46:12Z NOSSER 8097 6741926 wikitext text/x-wiki '''Pärnu Vanaaja Uurimise Selts''' (nimetatud ka ''Pärnu Vana-aja Uurimise Selts'', ''Pärnu Muinasuurimise Selts,'' sks ''Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft''<ref>{{BBLD|GND1231191880|NAME=Altertumsforschende Gesellschaft zu Pernau}}</ref>) oli [[1896]]. aastal [[Pärnu]]s loodud [[selts]].<ref name="kirmus.ee">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=579&table=Events Luuakse Pärnu Vanaaja Uurimise Selts (1896)] (vaadatud 28.10.2015)</ref> Seltsi juurde loodi ka oma kohamuuseum ning selts andis välja aastatel 1899–1939, 12 [[aastaraamat]]ut. Seltsi auliiked olid: 1896. aastast [[Richard Hausmann]], 1897 [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]], 1897 [[Oskar Brackmann]], 1905 [[Alexander Anton Rosenberg|Alexander Rosenberg]], 1905 [[Heinrich Diederichs]]<ref>{{BBLD|0000000061328510|NAME=Diederichs, Heinrich* Eduard Wilhelm Fortunatus (1840-1914)}}</ref> 1913 [[Ludwig Stieda]], 1924 [[Hermann von Bruiningk|Hermann Bruiningk]], 1925 [[Otto Greiffenhagen]], 1925 [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]. Selts pani aluse tänapäeva [[Pärnu Muuseum|Pärnu Muuseumile]]. === Seltsi presidendid === *1896–1907,Theodor Czernay<ref>{{BBLD|GND1194371159|NAME=Czernay, Theodor Hermann Ernst}}</ref> (1835–1907) *1908–1918, [[Eduard Glück]]<ref>{{BBLD|GND1195685513|NAME=Glück, Eduard}}</ref> (1866–1918) *1918–1920, [[Roderich von Freytag-Loringhoven]]<ref>Wilhelm Lenz: ''Album Livonorum''. Philisterverein der Livonia, Lübeck 1972. Nr. 1353</ref>(1863–1936) *1920–1930, [[Carl Heinrich Leopold Laakmann|Leopold Laakmann]]<ref>Wilhelm Lenz: ''Album Livonorum''. Philisterverein der Livonia, Lübeck 1972. Nr. 832</ref> (1855–1930) *1930–1939, [[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]<ref>{{BBLD|0000000116723252|NAME=Laakmann, Karl Heinrich}}</ref> (1892–1955) ==Vaata ka== *[[Narva Vanaaja Uurimise Selts]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] hslf8jc0dkojfvkkz8yq4w7ir8ie5hk Kilingi mõis 0 427360 6741699 6532729 2024-10-10T17:12:20Z NOSSER 8097 6741699 wikitext text/x-wiki '''Kilingi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kurkund'') oli [[rüütlimõis]], hiljem [[riigimõis]] [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref> Kilingi nimetus on tekkinud [[Schilling]]i perekonnanimest, mis nime kandvatele isikutele on kuulunud mõis ajavahemikus 1663-1752<ref>[https://dea.digar.ee/page/parnupaevaleht/1938/09/06/2 Kuidas on tekkinud Löuna-Pärnumaa waldade nimed], Pärnu Päevaleht : ühiskondlik-poliitiline ajaleht, 6 september 1938</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Pärnumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. A. Tammekann, toim. J. Kõpp, Edg. Kant. − Eesti IV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. Lk 510 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276047/254587/page/522]. == Välislingid == *{{RA mõisaregister|1141}} {{Saarde kihelkond}} [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] mk0o4jpbzq4ytdjvggbvs2fzpg2szqs Eesti NSV teeneline jurist 0 428437 6741721 5408928 2024-10-10T18:18:20Z 2A00:807:D1:E215:6506:334A:F1B2:4876 6741721 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV teeneline jurist''' on [[Eesti NSV]]s välja antud [[aunimetus]]. Eesti NSV teenelise juristi aunimetus kehtestati 1966. aastal ja seda andis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] "kõrge kvalifikatsiooniga juristidele, kellel on suuri teeneid sotsialistliku seaduslikkuse ja õiguskorra kindlustamisel."<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/254812 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. aprilli 1966 seadlus "Eesti NSV teenelise juristi aunimetuse kehtestamise kohta". Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 1966, 19, 112]</ref> == Eesti NSV teenelised juristid== *1966 [[Leonid Barkov]], [[Elisabeth Lepp]], [[Karl Plutus]], [[Paul Vihalem]] *1967 [[Hellja Dolgopolova|Hellä Dolgopolova]], [[Aleksandra Jelkitševa]], [[Elsa Kiljako]], [[Evald Lang]], [[Bentsian Levin]], [[Alfred Raus]], [[Pjotr Uhutta]] *1968 [[Albert Pruuli]] *1970 [[Jenny Ananjeva]], [[Johannes Mäll]], [[Kaarel Paas]], [[Ülo Roots]] *1971 [[Alfred Mõttus (jurist)|Alfred Mõttus]] *1972 [[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]], [[Aksel Onk]], [[Ferdinand Tolli]], [[Dmitri Urussov]] *1973 [[Irina Adojaan]], [[Vladimir Grigorjev]], [[Kaljo Merilo]], [[Voldemar Nurmela]], [[Edmund Näär]], [[Valter Raudsalu]], [[Robert Simson]] *1974 [[Irene Kallip]], [[Georgi Martin]], [[Hendrik Valdmann]] *1976 [[Uno Aak]], [[Jevgeni Nazimov]] *1977 [[Ants Aasma (jurist)|Ants Aasma]], [[Aleksander Glikman]], [[Andrei Jazõkov]], [[Eduard Jürna]], [[Helgi Kerem]], [[Lehte Kimask]], [[Laine Laumets]], [[Endel Mauer]], [[Kaljo Oja]], [[Sergei Palmre]], [[Helvi Palusaar]], [[Leida Rannamees]], [[Hans Salm]], [[Valentina Seljugina]], [[Valter Simm]], [[Hilda Uusküla]], [[Endel Veskimäe]] *1979 [[Pavel Afanasjev]], [[Leonid Aleksejev]] *1980 [[Erki Silvet]], [[Heino Tammistu]], [[Elvi Tõnismägi]] *1981 [[Valdeko Leeto]], [[Ellinora Mänd]], [[Johannes Schmidt]], *1982 [[Pavel Beilinson]], [[Martin Eino]], [[Jaan Kork]], [[Endel Laasik]], [[Nadežda Orgmets]], [[Vjatšeslav Ossipov]], [[Karl Püss]], [[Hans Sokmann]] *1983 [[Lembit Koik]] *1984 [[Leonhard Ratasep]] *1986 [[Luule Käis]] *1987 [[Margarita Gruzina]], [[Kalju Jaaska]], [[Jaak Kirikal]], [[Vaike Merka]], [[Jaano Odar]], [[Ilmar Rebane]], [[Siret Vatmann]] *1988 [[Jaan Kartau]], [[Simon Levin]] *1989 [[Ber-Leib Gassmann]], [[Heino Heinsoo]], [[Peeter-Uno Rahi]] *1990 [[Advig Kiris]], [[Lembit Liiva]] ==Allikad== *[[Nõukogude Eesti (raamat)|Nõukogude Eesti]]. Tallinn: Valgus, 1978. Lk. 389 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajad 1978–1990 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV aunimetused]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised juristid| ]] r7tdhpx5eg3s3chq2jyd2uuhwdje7fb Hans Lippershey 0 430872 6741760 5284796 2024-10-10T20:00:19Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Hollandi inimesed]] 6741760 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = Lipperhey portrait.jpg | pildiallkiri = | sündinud = 1570 | sünnikoht = [[Weser]], [[Kleve hertsogkond]], [[Saksa-Rooma riik]] | surnud = septembris 1619 | surmakoht = [[Middelbrug]], [[Holland]] | elukoht = [[Middelbrug]], [[Holland]] | kodakondsus = | rahvus = [[Sakslased|sakslane]], [[hollandlased|hollandlane]] | tegevusala = prillivalmistaja | töökoht = poeomanik | haridus = | tuntumad_tööd = esimene [[teleskoop]] | autasud = | signatuur = | märkused = }} '''Hans Lippershey''' (1570 – september 1619), tuntud ka kui '''Johann Lippershey''' või '''Lipperhey''', oli [[saksamaa|saksa]]-[[holland]]i päritolu prilliklaaside valmistaja. Teda seostatakse tihti [[teleskoop|teleskoobi]] leiutamisega, ehkki pole teada, kas just tema oli esimene, kes teleskoobi valmistamisega hakkama sai. ==Elulugu== Hans Lippershey sündis aastal 1570 [[Wesel]]is Lääne-Saksamaal. 1594. aastal kolis ta [[Zeelandi provints]]i pealinna [[Middelburg]]i. Samal aastal ta abiellus. 1602. aastal sai Lippersheyst Zeelandi kodanik. Selle ajaga oli ta saanud meistriks prilliklaaside ja läätsede valmistamises ning asutas prillipoe. Ta jäi Middelburgi kogu ülejäänud eluks. ===Teleskoobi leiutamine=== Hans Lippershey valmistas teadaolevalt vanima [[refraktor]]i, mille kohta leidub kirjalikke andmeid. Tema töö optiliste seadmetega sai alguse prilliklaaside valmistaja ametist, erialast, millega tegeleti alates 13. sajandist Itaalias [[Firenze]]s ja [[Veneetsia]]s ning hiljem ka [[Saksamaa]]l ja [[Holland]]is. Lippershey pöördus [[Hollandi parlament]]i 2. oktoobril 1608, et saada patent aparaadile, mille abil saab "näha kaugel olevaid asju nii, nagu nad oleksid lähedal". Ta jõudis teisest hollandi leiutajast [[Jacob Metius]]est vaid paar nädalat ette. Lippershey ei saanud patenti, sest sama leiutise patenti tahtis veel mitu leiutajat, kuid Hollandi valitsus tasus talle jooniste koopiate eest heldelt. Lippershey taotlust patendi saamiseks mainiti saatkonna diplomaatilises aruandes, mille saatis Hollandisse [[Siiami kuningriik|Siiami kuningriigi]] kuningas [[Ekathotsarot]]. Teadet levitati oktoobris 1608 üle kogu [[Euroopa]] ning see inspireeris teisigi leiutajaid sarnaseid seadeldisi katsetama. Nende hulgas proovisid telskoopi edasi arendada näiteks [[itaallased|itaallane]] [[Paolo Sarpi]], [[inglased|inglane]] [[Thomas Harriot]], kes kasutas omatehtud teleskoopi juba suvel 1609, ja [[Galileo Galilei]], kes täiustas aparaati. Selle kohta, kuidas Lippershey teleskoobi mõttele võis tulla, on erinevaid lugusid. Ühe versiooni järgi nägi ta oma poes kaht läätsedega mängivat last, kes vestlesid omavahel sellest, kuidas nad näevad kaugel olevat tuulelippu palju suuremana, kui vaatavad seda läbi kahe läätse. On ka pakutud, et teleskoobi mõttele võis tulla Lippershey õpipoiss või mõni teine teadlane. Tema järgi on nime saanud [[Lippershey kuukraater]] ja väikeplaneet [[31338 Lippershey]]. {{JÄRJESTA:Lippershey, Hans}} [[Kategooria:Optikud]] [[Kategooria:Sündinud 1570]] [[Kategooria:Surnud 1619]] [[Kategooria:Hollandi inimesed]] r227rlapbe9gexit41px5x0fo5noe69 Köki ja Kokka Ramat 0 450350 6741724 6473223 2024-10-10T18:35:58Z Amherst99 15496 6741724 wikitext text/x-wiki '''"Köki ja Kokka Ramat"''' (täispealkiri: "Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on. Tallinnas, trükkitud 1781. Aastal") on esimene eestikeelne [[kokaraamat]]. [[Cajsa Warg]]i kokaraamatu "Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber" tõlkis eesti keelde [[Johann Lithander]].<ref name="ReferenceA">Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158.</ref> Eestikeelse tõlke ilmumise ajaks oli Wargi kokaraamatust ilmunud kaks saksakeelset trükki. Ehkki Lithander tõlkis raamatu rootsi keelest, oli ta ka kursis saksakeelse versiooniga, kust võttis oma tõlkesse roogade saksakeelsed nimetused, mis esinevad kõrvuti eestikeelsetega.<ref name="ReferenceA"/> Tõlkes on kasutatud hulgaliselt tol ajal veel vähe tuntud, kuid hiljem kinnistunud toidutermineid, nagu ''supp'', ''pulljong'', ''soost'', ''kortlettid'', ''sallad'', ''krääm'', aga ka ridamisi toorlaenusid, mis elavas keeles ei kinnistunud, nagu ''pakkitud'' (sks ''gebackte'', 'praetud'), ''wüllitud'' (sks ''gefüllte'', 'täidetud') jne.<ref name=":0" /> Raamat sisaldab 986 õpetust ja retsepti.<ref>Reimo, Tiiu. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001: 179–180.</ref> Raamatu eessõnas on öeldud: {{tsitaat|Sesinnane ramat on jo kaks korda Saksa ma kele üllespandud, et agga wägga pissut Eesti ma kokke Saksa keelt moistwad, siis monned ausad Herrad ja Prauad hakkasid tahtma, et se Rootsi kele ramat, mis Tokkolmis on trükkitud, Eesti ma kele piddi seätama. Sepärrast antakse nüüd sesinnane Köki ja Kokka ramat Eesti ma kokkade kasuks ja öppetukseks wälja.}} {{Vikitekstid}} Tõuge teose "Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber" tõlkimiseks eesti keelde tuli baltisaksa aadlilt, kes oli huvitatud mõisakokkade paremast väljaõpetamisest. Algupärandis olnud peatükid, mis käsitlevad riidevärvimist ja jagavad majapidamisalaseid juhiseid, on eestikeelsest versioonist välja jäetud, osutades, et teose sihtrühmaks on ainult kokad.<ref name=":0">Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158–159.</ref> ==Viited== {{reflist}} ==Välislingid== * [https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=744 Köki ja Kokka Ramat] eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA [[Kategooria:Kokandus]] [[Kategooria:Kokaraamatud]] t0x4wl90ifngrfs3t5pp71mgj6ngudv Cajsa Warg 0 450378 6741728 4571578 2024-10-10T18:44:34Z Amherst99 15496 /* Elu ja karjäär */ 6741728 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Warg_frontispiece.jpg|paremal|pisi|Pehr Geringiuse gravüür Cajsa Wargi "<span>Hjelpreda I hushållningen för unga Fruentimber</span>''" ''(esmatrükk 1755) [[wikt:frontispiss|frontispissilt]].]] '''Anna Christina Warg''' (23. märts 1703 [[Örebro]]<span> </span>&#x2013;&#x20;5. veebruar 1769 [[Stockholm]]), tuntud ka kui '''Cajsa''' (või '''Kajsa''') '''Warg''', oli Rootsi kokaraamatute autor ja üks läbi ajaloo tuntumaid Rootsi kokki. == Elu ja karjäär == Warg sündis [[Örebro|Örebros]] raamatupidaja Anders Wargi (suri 1708) ja Karin Livijni (suri 1755) teise tütrena. 1710. aastal abiellus tema ema [[aadlik]] Eric Rosenstrålega, kellega tal sündis veel seitse last, ning pere kolis [[Finspång|Finspångi]] lähedale Borggårdi mõisasse. Warg lahkus noores eas kodust ning teenis Stockholmis koka ja majateenijana mitmete mõjukate inimeste juures, nagu kindral krahv [[Wolter Reinhold von Stackelberg]]. Millal Warg tema juures tööle hakkas, pole teada, kuid säilinud andmete järgi oli von Stackelberg teeninud armees ohvitserina koos Wargi isaga ning tõenäoliselt asus ta von Stackelbergi palgale siis, kui krahv 1735. aastal abiellus ja Stockholmi elama asus. Hiljem teenis ta von Stackelbergi vanema venna, [[vabahärra]] [[feldmarssal]] [[Berndt Otto von Stackelbergi]] juures ning 1740ndate aastate lõpust riigisekretäri ja ülempostimeistri vabahärra [[Leonard Klinckowströmi]] juures, kelle abikaasa Catharina Ehrenpreus oli Wargi ema nõbu. Von Stackelberg oli Hedvig Taube õemees ning Wargi kokanduslik anne sai seetõttu kõrgetes ringkondades laialt tuntuks. Krahv oli tuntud suure [[gurmaanina]] ning korraldas sageli vastuvõtte, kuhu oli kutsutud Stockholmi kultuuriline koorekiht, kes seal pakutavaid hõrgutisi ülistasid - üheks sagedaseks külaliseks oli [[Carl Michael Bellman]], kes kirjeldas vastuvõttudel pakutud roogi ühes oma luuletuses, kus ta Wargi küll nimeliselt ei maini. Oma viimase tööandja Klinckowströmi surma järel 1759. aastal päris Warg vabahärra korteri ning elatas ennast seejärel kokaraamatu honoraridest ja tubade väljaüürimisest teenitud rahast. == Kokaraamat == 1755. aastal päris Cajsa Warg oma ema surma järel 5000 riigitaalrit. Samal aastal avaldas ta raamatu "<span>Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber"</span> ("Majapidamise abivahend noortele naistele"), mis anti välja neljateistkümnes trükis, millest viimane ilmus aastal 1822. Lisaks ilmus see neljas trükis saksakeelse tõlkena ning 1781. aastal eestikeelses tõlkes. Raamat koosneb enamjaolt toiduretseptidest, kuid sisaldab neile lisaks ka näpunäiteid kangaste värvimise ning muude majapidamisega seotud asjade kohta. Alates kolmandast trükist (1762) sisaldas see lisa pealkirjaga "<span>Underrättelse om Färgning''"''</span> ("Värvimise õpetus"), mis avaldati kahes väljaandes (1773 ja 1794) iseseisva tekstina taanikeelse tõlkena. Wargi kokaraamat jäi pikaks ajaks levinuimaks kokaraamatuks ning minetas oma tähtsuse alles 19. sajandi lõpus, mil uute majapidamistarvete ja tööstuslikult valmistatud pliitide levik ning toitumistavade muutumine tähendas, et enamik selles leiduvaid retsepte oli iganenud. === Väljaanded === ; Rootsi keeles * esmaväljaanne 1755 (avaldatud 1970. aastal [[Faksiimile|faksiimileväljaandena]]) * teine trükk, 1759 * kolmas trükk, 1762 (täiendatud kangaste värvimist käsitleva lisaga) * neljas trükk, 1765 (täiendavaid retsepte sisaldava lisaga) * viies trükk, 1770 * kuues trükk, 1773 (sellest trükist alates alapealkirjaga ''"''å nyo öfwersedd, förbättrad och tilökt", "uuesti ülevaadatud, parandatud ja täiendatud trükk") * seitsmes trükk, 1780 * kaheksas trükk, 1781 * üheksas trükk, 1790 * kümnes trükk, 1795 * üheteistkümnes trükk, 1800 * kaheteistkümnes trükk, 1809 * kolmeteistkümnes trükk, 1814 * neljateistkümnes trükk, 1822 ; Saksa keeles * <span>"Schwedisches Koch- und Haushaltungs-Buch"</span>, esmaväljaanne (1772) * teine trükk (1778) * kolmas trükk (1789) * neljas trükk (1805) ; Taani keeles (ainult kangaste värvimist käsitlev lisa) * <span>"Den på Kundskab og Erfaring grundede nye Farve-Bog''"''</span>, esmaväljaanne (1773) * teine trükk (1794) ; Eesti keeles * <span>"[[Köki ja Kokka Ramat|Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on]]''"''</span> (1781) == Pärand == Wargile omistatakse traditsiooniliselt aforism "<span>man tager vad man haver"</span> ("kasuta seda, mis sul on"), kuigi puuduvad andmed, et ta seda väljendit kusagil kasutanud oleks ning ühtegi viidet sellele ei leia ka tema kokaraamatust. == Vaata ka == * Anna Maria Rückerschöld * Hanna Winsnes, Norra "Cajsa Warg" * Hannah Glasse, Wargi kaasaegne ingliskeelsete kokaraamatute autor * [[Rootsi köök]] == Viited == * Ärlemalm, Ingrid. <span>Cajsa Warg, Hiram och de andra: om svenska kokboksförfattarinnor</span>''.'' Ordalaget, Bromma. 2000. ISBN 91-89086-15-5 * Palmær, Margit. <span>Cajsa Warg och hennes kokbok. </span><span>Cajsa Wargs kokbok utgiven i urval med kulturhistorisk inledning</span>''.'' Stockholm. 1985. * Du Rietz, Richard. <span>Gastronomisk spegel: historisk översikt jämte förteckning över svenska kok- och hushållsböcker fram till 1850</span>''.'' Stockholm. 1953. * Öjvind Swahn, Jan. <span>Man tager vad man haver. </span>1970. {{JÄRJESTA:Warg, Cajsa}} [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Sündinud 1703]] [[Kategooria:Surnud 1769]] 3lm656go2s5xmoavi14j2c2rc0g0ano Liisa Saaremäel 0 456022 6741877 6741158 2024-10-11T08:24:57Z Kuriuss 38125 6741877 wikitext text/x-wiki '''Liisa Saaremäel''' (sündinud [[28. mai]]l [[1992]] [[Kuressaare]]s<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CFAWUFP-LIISA-SAAREMAEL |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2020-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027123556/https://www.inforegister.ee/CFAWUFP-LIISA-SAAREMAEL |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti näitleja. Liisa Saaremäel on lõpetanud 2011. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i (hõbemedaliga)<ref>{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=465&Itemid=18 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-08-24 |arhiivimisaeg=2017-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170824174806/http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=465&Itemid=18 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 2016. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (27. lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2016–2020 töötas ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Alates 2020. aastast õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes kaasaegsete etenduskunstide alal. ==Tunnustus== * 2011 [[Kirjandusfestival Prima Vista|Tartu kirjandusfestivali Prima Vista]] kirjanduspreemia [[Esimene Samm]] * 2015 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2017 [[Kristallkingakese auhind]] * 2024 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] (osatäitmised: Neenu Moor, Pille-Riin ja Lapi naine – "Ekke Moor" (2015, Kuressaare Linnateater, VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Lucija Kos – "Kolm talve" (2017), Saša – "Ivanov" (2017), Tatjana – "Väikekodanlased" (2018, kõik Eesti Draamateater), Juta – "Kas kalad magavad?" (2018, VAT Teater), Ella Ilbak / Kaie Skalle – "Leek" (2018, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), naine C – "Kahekesi" (2020, Kinoteater), Heidi – "Fundamentalist" (2021, Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool), Külaline – "Teoreem" (2023, Eesti Draamateater). Autor, lavastaja, etendaja: "16 soolot" (2020, Von Krahli Teater ja EMTA), "Tiny Home Production presents: Suurem kui elu" (2021, Uue Loomingu Maja ja EMTA), "Scream Box" (2023, Kanuti Gildi SAAL)) * 2024 [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] {{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=4716722}} {{JÄRJESTA:Saaremäel, Liisa}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 1khjkcgkv1w021mb85f0z9phkeqkwbz Annika Laats 0 457581 6741837 6706909 2024-10-11T06:04:53Z Trebors 57925 6741837 wikitext text/x-wiki [[Fail:Annika Laats at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Annika Laats 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Annika Laats''' (sünninimi '''Annika Lõhmus'''; varem '''Annika Süvari''' ja '''Annika Sipos'''<ref>[http://www.eestikirik.ee/varsket-verd-ja-uut-lootust-meie-kirikus/ Värsket verd ja uut lootust meie kirikus] Eesti Kirik, 18. september 2002</ref><ref name="ut" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht 20 detsember 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas19911220.2.3&srpos=1&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22annika+s%C3%BCvari%22------------ |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nommesonumid20040213.2.28.1 Nõmme Sõnumid, 13. veebruar 2004]</ref>; sündinud [[1. mai]]l [[1970]] [[Tallinn]]as) on eesti vaimulik ja hingehoidja. ==Elukäik== Ta lõpetas 1988. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i hõbemedaliga, õppis aastatel 1988–1990 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonnas pediaatria erialal ja lõpetas 1992. aastal kiitusega [[Tartu Meditsiinikool]]i. Õpingute kõrvalt töötas ta aastatel 1986–1988 Tallinna I Sünnitusmajas, seejärel [[Tartu Lastehaigla]]s hooldusõe ja õena. 1994. aastal lõpetas ta ''cum laude'' Ungari Reformeeritud Kiriku diakooniakooli diakonissi erialal. Aastatel 1995–2001 õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]], 2000–2001 ühtlasi [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna avatud ülikoolis.<ref name="rk" /> 2001. aastal lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna usuteaduse avatud ülikooli bakalaureuseõppe.<ref name="ut">{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli usuteaduskonna avatud ülikooli bakalaureuseõpe lõpetanud 2001.aastal |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LC01USUT.HTM |vaadatud=2019-07-30 |arhiivimisaeg=2019-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190730142850/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LC01USUT.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Laats oli aastatel 2001–2004 praost [[Joel Luhamets]]a kõrval [[EELK]] [[Tartu Pauluse kogudus]]e abiõpetaja ja 2010–2018 praost [[Jüri Vallsalu]] kõrval EELK [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju praostkonna]] abipraost. 2005. aastast on ta EELK [[Risti kogudus]]e õpetaja, lisaks töötab ta [[Tallinna Lastehaigla]] hingehoidjana.<ref name="rk">[http://www.ristikirik.ee/?leht=sisu&id=58 EELK Risti kogudus]</ref> Ta on [[SA Tallinna Lastehaigla]] eetikakomitee liige ning [[MTÜ Pallium]] ja MTÜ Vaikuse Lapsed liige. ==Avalikke seisukohavõtte aktuaalsetel ühiskonnateemadel== Laats on osalenud avalikes diskussioonides, eirates või kritiseerides EELK ametlikke seisukohti.<ref>Urmas Jaagant. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79763768/kirikuopetaja-annika-laats-torjutuid-aheldavaid-norme-nimetatakse-vahel-ka-traditsioonideks Kirikuõpetaja Annika Laats: tõrjutuid aheldavaid norme nimetatakse vahel ka traditsioonideks] Eesti Päevaleht, 09.10.2017.</ref><ref name="annika-laa">[https://www.meiekirik.net/index.php/uudislood/1618-annika-laats-jaetkab-kiriku-opetuse-avalikku-oonestamist. Annika Laats jätkab kiriku õpetuse avalikku õõnestamist] Meie Kirik, 23.12.2020.</ref> Ta on esinenud paljudes tele- ja raadiosaadetes ning väljendanud oma seisukohti ajaleheartiklites. Näiteks on ta öelnud sõna sekka [[samasooliste abielu]] ja [[homofoobia]], aga ka [[eutanaasia]] ja [[elundidoonorlus]]e teemadel. Ta on esinenud nii [[Eesti Televisioon|ETV]] vaimulikke teemasid käsitlevates saatesarjades "[[Tähendamisi]]" ning "[[Ajalik ja ajatu]]" kui ka ilmalike teemadega saadetes. {{Tsitaat|Esimest korda elus taipasin ma, kes on geid Jumala ees, ühes Inglismaa katedraalis paarkümmend aastat tagasi. Jutluses puudutati seda teemat ja korraga tabas mind tohutu häbi: kust ma olin võtnud kõrkuse mõelda, et mina heteroseksuaalina olen Jumala ees parem kui homoseksuaalid? See oli just nimelt häbi Jumala ees seistes, et ma olen pidanud ennast õigemaks või paremaks. See oli ilmutuslik kogemus.|Annika Laats<ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/elu/899519/vaimulik-annika-laats-monikord-olen-vaga-kuri-jumala-peale-lausa-vihane- Vaimulik Annika Laats: „Mõnikord olen väga kuri Jumala peale, lausa vihane.“ Õhtuleht.ee, 1. mai 2020.</ref>}} Laats on kritiseerinud ka kirikukogu tegevust. Tema arvates näitab kirikukogul arutusele võetud samasooliste abielu seadustamise põhiseaduse kaudu välistamisele üleskutsumine, et kuulume jätkuvalt pigem ikka endisesse sotsialismimaade leeri. Laats leiab, et kirik ei peaks sekkuma ühiskondliku korralduse küsimustesse ja päevapoliitikasse, vaid tegelema protsessidega kiriku sees ja jagama kirikusse mitte kuuluvatele inimestele lihtsalt kristlikke sõnumeid. "Kiriku püüd reguleerida ka kirikusse mittekuuluvate inimeste suhteid näib mulle kohatu," on ta öelnud.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/872984/kirikuopetaja-annika-laats-kiriku-puud-reguleerida-ka-kirikusse-mittekuuluvate-inimeste-suhteid-naib-mulle-kohatu Kirikuõpetaja Annika Laats: kiriku püüd reguleerida ka kirikusse mittekuuluvate inimeste suhteid näib mulle kohatu] Delfi/Õhtuleht.ee, 24.04.2018.</ref><ref>Indrek Tark. [https://www.delfi.ee/artikkel/81870097/kirikuopetaja-annika-laats-kiriku-puud-reguleerida-ka-kirikusse-mittekuuluvate-inimeste-suhteid-naib-mulle-kohatu Kirikuõpetaja Annika Laats: kiriku püüd reguleerida ka kirikusse mittekuuluvate inimeste suhteid näib mulle kohatu] Delfi, 24.04.2018.</ref> Laatsist 2018. aastal tehtud [[dokumentaalfilm]]i "Annika Laats. Risti aarded" autorid ([[stsenarist]] [[Peter Pedak]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Ruti Murusalu]]) on tema ja filmi kohta kirjutanud: "Risti kirikuõpetaja Annika Laats kogub aardeid taevasse, mitte maa peale. Ta ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest." ning lisanud: "Taevased ja maised huvid põrkuvad ja põimuvad, kirik võitleb riigiga, riik kirikuga. See on film endale kindlaks jäämisest ja oma põhimõtete eest võitlemisest – seda isegi juhul, kui võitlus on ootamatu ja mõistetamatu ning avaliku arvamuse järgi oleks kohasem ette keerata teine põsk."<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-lood-annika-laats-risti-aarded Eesti lood: 3 | Annika Laats. Risti aarded] ERR Arhiiv, esmaeeter 25.12.2018.</ref> ===Annika Laatsi sõnavõttude näiteid=== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajalik-ja-ajatu-eelk-risti-koguduse-opetaja-annika-laats "Ajalik ja ajatu: 574 | EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats"] ETV saade, esmaeeter: 9. jaanuar 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-lood-annika-laats-risti-aarded "Annika Laats. Risti aarded"] – dokumentaalfilm sarjast "Eesti lood", ETV esmaeeter: 25. detsember 2018 * Annika Laats. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120077510/lopu-lahenemise-ilu Lõpu lähenemise ilu. Kas on võimalik õppida suremist?] Eesti Naine / Delfi, 15. november 2022 * [https://e-kirik.eelk.ee/2022/annika-laats-ars-moriendist-ehk-suremise-kunstist/ Annika Laats ars moriendist ehk suremise kunstist] e-kirik, 17. november 2022 * Annika Laats. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120171892/annika-laats-jatame-parast-surma-oma-elundid-teistele-ka-kristlik-opetus-toetab-seda Annika Laats: jätame pärast surma oma elundid teistele. Ka kristlik õpetus toetab seda] Eesti Päevaleht, 13. aprill 2023 * Annika Laats. [https://www.ohtuleht.ee/1085988/taismahus-annika-laats-armastuse-oppetunnid-kaes-on-aeg-meeleparanduseks Täismahus | Annika Laats: armastuse õppetunnid. Käes on aeg meeleparanduseks] Õhtuleht, 27. mai 2023 * Annika Laats. [https://edasi.org/200471/annika-laats-tulikad-inimesed/ Annika Laats: tülikad inimesed] Edasi.org, Annika Laats 27. august 2023 ===Kirikuringkondade reaktsioon=== Tema väljaütlemised ja seisukohad on leidnud valdavalt ägedat taunimist kirikuringkondades. Pärast seda, kui Laats oli [[Eesti Televisioon|ETV]] väitlussaates "[[Suud puhtaks]]" (4. oktoobril 2017) välja astunud [[gei|geide]] ja [[kooseluseadus|kooseluseaduse]] kaitseks, teatas [[peapiiskop]] [[Urmas Viilma]], et temale jääb mõistmatuks, kuidas on üks EELK vaimulik valmis avalikult kiriku seisukohtadega vastanduma.<ref>Helen Mihelson. [https://www.postimees.ee/4266051/risti-koguduse-opetaja-kaitses-kooseluseadust-peapiiskop-on-nordinud Risti koguduse õpetaja kaitses kooseluseadust, peapiiskop on nördinud] Postimee.ee, 05.10.2017.</ref> Kui 2017. aasta novembris Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku [[konsistoorium]]i istungil arutati vaimulike Annika Laatsi ja [[Arne Hiob]]i vaidlust kooseluseaduse teemadel ETV saates "Suud puhtaks", rahunes tuline arutelu lõpuks ja kokkuvõttes mööndi, et mõlema tõekspidamised on kooskõlas ka luteri kiriku seisukohtadega.<ref>[https://www.postimees.ee/4318601/eelk-otsustas-nii-laatsi-kui-hiobi-seisukohad-on-kooskolas-kiriku-toekspidamistega EELK otsustas: nii Laatsi kui Hiobi seisukohad on kooskõlas kiriku tõekspidamistega] Postimees.ee, 21.11.2017.</ref> "Annika Laats on väga armastatud õpetaja oma koguduses," ütles Viilma pärast kõnealust konsistooriumi istungit ja nentis, et seda kinnitab ka tõik, et Laatsi toetuseks saadeti peapiiskopile ja kirikuvalitsusele 224 liikme allkirjaga toetuskiri.<ref>Ilmar Saabas, Liina Kanarbik. [https://www.delfi.ee/artikkel/80236534/video-kirikuvalitsus-kuulas-mida-geioigusi-toetanud-vaimulikul-annika-laatsil-oelda-oli-meie-kodune-kirikulohe-paistab-olevat-uletatav-laats-jatkab-ametis VIDEO | Kirikuvalitsus kuulas, mida geiõigusi toetanud vaimulikul Annika Laatsil öelda oli. Meie kodune kirikulõhe paistab olevat ületatav, Laats jätkab ametis] Delfi, 21.11.2017.</ref> Väga kriitiliselt loetleti Laatsi kirikuvastaliseks peetavaid seisukohti aga veebiportaali Meie Kirik 2020. aasta 23. detsembri artiklis "Annika Laats jätkab kiriku õpetuse avalikku õõnestamist".<ref name="annika-laa" /> Jaanuaris 2021 kutsuti Laats nende kaebuste asjus konsistooriumi ette aru andma ning ta sai [[peapiiskop]] [[Urmas Viilma]]lt kirjaliku manitsuse. Samas ei läinud konsistoorium nii kaugele, et oleks õpetaja Laatsi ametist tagandanud või tema tegevuse vaimulikuna peatanud, nagu portaali Meie Kirik andmetel nõudsid mõned prominentsed kirikuvalitsuse liikmed.<ref>[https://objektiiv.ee/annika-laats-sai-peapiiskopilt-abielu-kohta-oeldu-eest-kirjaliku-manitsuse/ Annika Laats sai peapiiskopilt abielu kohta öeldu eest kirjaliku manitsuse] Objektiiv, 19.01.2021.</ref> {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} ==Teosed== * Annika Laats. “Valgus läbi mõrade”. Esseekogumik. Rahva Raamat, Edasi.org, 2020 ==Tunnustus== *2010 [[EELK aukiri]] <ref>[https://uuseesti.ee/31522 Eesti evangeelne Luterlik Kirik avaldab tunnustust. Uus Eesti, 23. mai 2010]</ref> *2015 [[EELK Teeneterist]]i III järk <ref>[http://www.eestikirik.ee/eelk-tanab-7/ EELK tänab. Eesti Kirik, 20. mai 2015]</ref> *2016 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2017 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.postimees.ee/4007973/presidendilt-saab-teenetemaergi-113-inimest Presidendilt saab teenetemärgi 113 inimest. Postimees, 9. veebruar 2017]</ref><ref>{{EVkavaler|19533}}</ref> *2017 Vabaühenduste Liidu [[EMSL]] aasta hääl<ref>[https://heakodanik.ee/koigi-aastate-tegijad/ Vabaühenduste Liit. Kõigi aastate tegijad]</ref> *2018 [[Avatud Eesti Fond]]i [[Koosmeele auhind]] *2018 Seksuaaltervise liidu tunnustus: aasta seksuaaltervise edendaja *2018 Selge sõnumi auhind *2020 Vikerkaarekangelase aunimetus ([[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud)<ref>{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=26.05.2021}}</ref> *2021 ajakirja [[Anne & Stiil]] aasta naine == Isiklikku == Tema abikaasa on teoloog [[Alar Laats]], vend on majandus- ja pangandustegelane [[Peter Lõhmus]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.ohtuleht.ee/1085988/taismahus-annika-laats-armastuse-oppetunnid-kaes-on-aeg-meeleparanduseks Täismahus | Annika Laats: armastuse õppetunnid. Käes on aeg meeleparanduseks] Õhtuleht, 27. mai 2023 * [https://edasi.org/200471/annika-laats-tulikad-inimesed/ Annika Laats: tülikad inimesed] Edasi.org, Annika Laats 27. august 2023 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Laats, Annika}} [[Kategooria:Risti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti tervishoiutöötajad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] pcr9hwp7l7v5fqrup2k1mb9uv0ysobd Taavi Oolberg 0 458993 6741889 6209085 2024-10-11T08:47:10Z Kuriuss 38125 6741889 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Taavi Oolberg''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1983]]) on Võrumaa kunstnik, illustraator ja karikaturist. Ta on lõpetanud 2014. aastal [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] meedia- ja reklaamikunsti osakonna.<ref>{{Netiviide |url=http://www.artcol.ee/et/korgkoolist/vilistlased |pealkiri=Tartu Kõrgem Kunstikool - Vilistlased |vaadatud=2017-02-28 |arhiivimisaeg=2016-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160614050440/http://www.artcol.ee/et/korgkoolist/vilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref> Taavi Oolberg on illustreerinud raamatuid ja lauamänge. Joonistanud illustratsioone ajakirjale [[Täheke]]. Tema karikatuure on avaldatud ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]].{{lisa viide}} == Raamatud == * [[Kaarle-Kullervo Klaus]] "Lugusid Vanast Indiast". Tallinn, [[Roheline Kuu]] 2012. ISBN 9789949301973 * [[Marko Mörö Matvei]] "Sarvesaia unistus, ehk, Üks pagarlik seiklus". Tallinn, [[Roheline Kuu]] 2012. ISBN 9789949307159 * [[Kaile Kabun]] "Perändüs peon" (võru keeles). [[Võru]], [[Võro Instituut]] 2013. ISBN 9789949932931 * [[Hubert Rhomberg]] "Bauen 4.0 / Vom Ego- zum Lego-Prinzip" (saksa keeles) * [[Ṭhitañāṇo bhikkhu|Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn]]) "[[Siddhatthast Buddhaks]]". Tallinn, [[Eesti Theravaada Sangha]] 2017. ISBN 978-9949-81-777-1. == Lauamängud == * "Tark mees taskus" * "Tark mees taskus 2" * "Vereimejate Kants" * "Muinasjutu kaardid" * "Uus maailmakord" * "Kinnisvarahai" == Näitused == * 2013 – Tartu Kõrgema Kunstikooli õppurite ühisprojekt "Ruum"{{lisa viide}} * 2016 – Vana-Võromaaga seotud kunstnike ühisnäitus{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.behance.net/oolberg Behance – Taavi Oolbergi loomingut] {{JÄRJESTA:Oolberg, Taavi}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 0u1a0jxz48m9lqfy42xo58m5qbm1w5c 6741890 6741889 2024-10-11T08:48:35Z Kuriuss 38125 6741890 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Taavi Oolberg''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1983]]) on Võrumaa kunstnik, illustraator ja karikaturist. Ta on lõpetanud 2014. aastal [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] meedia- ja reklaamikunsti osakonna.<ref>{{Netiviide |url=http://www.artcol.ee/et/korgkoolist/vilistlased |pealkiri=Tartu Kõrgem Kunstikool - Vilistlased |vaadatud=2017-02-28 |arhiivimisaeg=2016-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160614050440/http://www.artcol.ee/et/korgkoolist/vilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref> Taavi Oolberg on illustreerinud raamatuid ja lauamänge. Joonistanud illustratsioone ajakirjale [[Täheke]]. Tema karikatuure on avaldatud ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]].{{lisa viide}} ==Teosed== === Raamatud === * [[Kaarle-Kullervo Klaus]] "Lugusid Vanast Indiast". Tallinn, [[Roheline Kuu]] 2012. ISBN 9789949301973 * [[Marko Mörö Matvei]] "Sarvesaia unistus, ehk, Üks pagarlik seiklus". Tallinn, [[Roheline Kuu]] 2012. ISBN 9789949307159 * [[Kaile Kabun]] "Perändüs peon" (võru keeles). [[Võru]], [[Võro Instituut]] 2013. ISBN 9789949932931 * [[Hubert Rhomberg]] "Bauen 4.0 / Vom Ego- zum Lego-Prinzip" (saksa keeles) * [[Ṭhitañāṇo bhikkhu|Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn]]) "[[Siddhatthast Buddhaks]]". Tallinn, [[Eesti Theravaada Sangha]] 2017. ISBN 978-9949-81-777-1. === Lauamängud === * "Tark mees taskus" * "Tark mees taskus 2" * "Vereimejate Kants" * "Muinasjutu kaardid" * "Uus maailmakord" * "Kinnisvarahai" == Näitused == * 2013 – Tartu Kõrgema Kunstikooli õppurite ühisprojekt "Ruum"{{lisa viide}} * 2016 – Vana-Võromaaga seotud kunstnike ühisnäitus{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.behance.net/oolberg Behance – Taavi Oolbergi loomingut] {{JÄRJESTA:Oolberg, Taavi}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] bmt4bhsx9nruyxbvdeynb8njka8n6o7 Mall:Infokast kirjanik 10 459807 6741707 6370326 2024-10-10T17:29:01Z Pikne 13803 6741707 wikitext text/x-wiki {{Infokast | child = {{#ifeq:{{{manusta}}}|jah|yes}} | title = {{#ifeq:{{{manusta}}}|jah|'''Kirjanikukarjäär''' }} | bodyclass = vcard | bodystyle = {{#if:{{{kasti_laius|}}} |width:{{{kasti_laius}}};}} | aboveclass = fn | above = {{{nimi|{{{Nimi|<includeonly>{{#invoke:WLink|getArticleBase}}</includeonly>}}}}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage |image={{{pilt|{{{Pilt|}}}}}} |size={{{pildisuurus|{{{Pildi_suurus|{{{Pildisuurus|}}}}}}}}} |sizedefault=220x270px}} | caption = {{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|{{{Pildi info|}}}}}}}}} | captionstyle = font-size: 95% | labelstyle = padding-top:0.225em;line-height:1.1em;padding-right:0.65em; | datastyle = line-height:1.4em; | label1 = Sünninimi | data1 = {{{sünninimi|{{{Sünninimi|}}}}}} | label2 = Sündinud | data2 = {{{sünniaeg|{{{Sünniaeg|}}}}}}{{#if:{{{sünnikoht|{{{Sünnikoht|}}}}}}|<br />{{{sünnikoht|{{{Sünnikoht}}}}}} }} <!--| label3 = | data3 = {{{Sünnikoht|}}}--> | label4 = Surnud | data4 = {{{surmaaeg|{{{Surmaaeg|}}}}}}{{#if:{{{surmakoht|{{{Surmakoht|}}}}}}|<br />{{{surmakoht|{{{Surmakoht}}}}}} }} <!--| label5 = | data5 = {{{Surmakoht|}}} --> | label6 = Puhkepaik | data6 = {{{puhkepaik|{{{Puhkepaik|}}}}}} | label7 = Pseudonüüm | data7 = {{{pseudonüüm|{{{Pseudonüüm|}}}}}} | label8 = Rahvus | data8 = {{{rahvus|{{{Rahvus|}}}}}} | label9 = Keel | data9 = {{{keel|}}} | label10 = Kodakondsus | data10 = {{{kodakondsus|{{{Kodakondsus|}}}}}} | label11 = Haridus | data11 = {{{haridus|{{{Haridus|}}}}}} | label12 = ''Alma mater'' | data12 = {{{alma mater|{{{Alma_mater|}}}}}} | label13 = Elukutse | data13 = {{{elukutse|{{{Elukutse|{{{Tegevusala|}}}}}}}}} | label14 = Žanr | data14 = {{{žanr|{{{Žanr|}}}}}} | label15 = Kirjandusvool | data15 = {{{kirjandusvool|{{{Kirjandusvool|}}}}}} | label16 = Tuntud teoseid | data16 = {{{tuntud teoseid|{{{Tuntud teoseid|}}}}}} | label17 = Tunnustus | data17 = {{{tunnustus|{{{Tunnustus|{{{Tunnustused|{{{Auhinnad|}}}}}}}}}}}} | label18 = Tegutsemisaastad | data18 = {{{tegutsemisaastad|{{{Tegutsemisaastad|}}}}}} | label19 = Abikaasa | data19 = {{{abikaasa|{{{Abikaasa|}}}}}} | label20 = Elukaaslane | data20 = {{{elukaaslane|{{{Elukaaslane|}}}}}} | label21 = Lapsed | data21 = {{{lapsed|{{{Lapsed|}}}}}} | label22 = Sugulased | data22 = {{{sugulased|{{{Sugulased|}}}}}} | data23 = {{#if:{{{allkiri|{{{Allkiri|}}}}}} |<hr/>}} | label24 = Autogramm | data24 = {{#if:{{autogramm|{{{allkiri|{{{Allkiri|}}}}}}}}}|[[Fail:{{{autogramm|{{{allkiri|{{{Allkiri}}}}}}}}}|frameless|upright=0.72|class=skin-invert]]}} | data25 = {{{moodul|{{{Moodul|}}}}}} | header25 = {{#if:{{{koduleht|{{{Koduleht|}}}}}}|Koduleht}} | data26 = {{{koduleht|{{{Koduleht|}}}}}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> hrfq44qvf2vj8l0fqn0j8jjv0ffc6sf 6741708 6741707 2024-10-10T17:29:44Z Pikne 13803 6741708 wikitext text/x-wiki {{Infokast | child = {{#ifeq:{{{manusta}}}|jah|yes}} | title = {{#ifeq:{{{manusta}}}|jah|'''Kirjanikukarjäär''' }} | bodyclass = vcard | bodystyle = {{#if:{{{kasti_laius|}}} |width:{{{kasti_laius}}};}} | aboveclass = fn | above = {{{nimi|{{{Nimi|<includeonly>{{#invoke:WLink|getArticleBase}}</includeonly>}}}}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage |image={{{pilt|{{{Pilt|}}}}}} |size={{{pildisuurus|{{{Pildi_suurus|{{{Pildisuurus|}}}}}}}}} |sizedefault=220x270px}} | caption = {{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|{{{Pildi info|}}}}}}}}} | captionstyle = font-size: 95% | labelstyle = padding-top:0.225em;line-height:1.1em;padding-right:0.65em; | datastyle = line-height:1.4em; | label1 = Sünninimi | data1 = {{{sünninimi|{{{Sünninimi|}}}}}} | label2 = Sündinud | data2 = {{{sünniaeg|{{{Sünniaeg|}}}}}}{{#if:{{{sünnikoht|{{{Sünnikoht|}}}}}}|<br />{{{sünnikoht|{{{Sünnikoht}}}}}} }} <!--| label3 = | data3 = {{{Sünnikoht|}}}--> | label4 = Surnud | data4 = {{{surmaaeg|{{{Surmaaeg|}}}}}}{{#if:{{{surmakoht|{{{Surmakoht|}}}}}}|<br />{{{surmakoht|{{{Surmakoht}}}}}} }} <!--| label5 = | data5 = {{{Surmakoht|}}} --> | label6 = Puhkepaik | data6 = {{{puhkepaik|{{{Puhkepaik|}}}}}} | label7 = Pseudonüüm | data7 = {{{pseudonüüm|{{{Pseudonüüm|}}}}}} | label8 = Rahvus | data8 = {{{rahvus|{{{Rahvus|}}}}}} | label9 = Keel | data9 = {{{keel|}}} | label10 = Kodakondsus | data10 = {{{kodakondsus|{{{Kodakondsus|}}}}}} | label11 = Haridus | data11 = {{{haridus|{{{Haridus|}}}}}} | label12 = ''Alma mater'' | data12 = {{{alma mater|{{{Alma_mater|}}}}}} | label13 = Elukutse | data13 = {{{elukutse|{{{Elukutse|{{{Tegevusala|}}}}}}}}} | label14 = Žanr | data14 = {{{žanr|{{{Žanr|}}}}}} | label15 = Kirjandusvool | data15 = {{{kirjandusvool|{{{Kirjandusvool|}}}}}} | label16 = Tuntud teoseid | data16 = {{{tuntud teoseid|{{{Tuntud teoseid|}}}}}} | label17 = Tunnustus | data17 = {{{tunnustus|{{{Tunnustus|{{{Tunnustused|{{{Auhinnad|}}}}}}}}}}}} | label18 = Tegutsemisaastad | data18 = {{{tegutsemisaastad|{{{Tegutsemisaastad|}}}}}} | label19 = Abikaasa | data19 = {{{abikaasa|{{{Abikaasa|}}}}}} | label20 = Elukaaslane | data20 = {{{elukaaslane|{{{Elukaaslane|}}}}}} | label21 = Lapsed | data21 = {{{lapsed|{{{Lapsed|}}}}}} | label22 = Sugulased | data22 = {{{sugulased|{{{Sugulased|}}}}}} | data23 = {{#if:{{{allkiri|{{{Allkiri|}}}}}} |<hr/>}} | label24 = Autogramm | data24 = {{#if:{{{autogramm|{{{allkiri|{{{Allkiri|}}}}}}}}}|[[Fail:{{{autogramm|{{{allkiri|{{{Allkiri}}}}}}}}}|frameless|upright=0.72|class=skin-invert]]}} | data25 = {{{moodul|{{{Moodul|}}}}}} | header25 = {{#if:{{{koduleht|{{{Koduleht|}}}}}}|Koduleht}} | data26 = {{{koduleht|{{{Koduleht|}}}}}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> h5hi3kmw5xwmi7c1kwqiv81ymptt0w0 Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium 0 462747 6741879 6605717 2024-10-11T08:28:01Z Kuriuss 38125 6741879 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium''' on stipendium, mida annab õppetöös edukale ja loominguliselt aktiivsele [[üliõpilane|üliõpilasele]] alates 1998. aastast välja [[Eesti Kunstiakadeemia]]. Stipendium on ühekordne.{{lisa viide}} ==Laureaadid== <table><tr valign=top><td> *1998 [[Reet Sepp]] *1999 [[Monika Järg]] *2000 [[Liisa Tomasberg-Koidu|Liisa Tomasberg]] *2001 [[Piret Valk]] *2002 [[Katrin Lehtjõe]] *2003 [[Kerly Kaljuste]] *2004 [[Kärt Ojavee]] *2005 [[Annike Laigo]] *2006 [[Kadri Klampe]] *2007 [[Kirill Safonov]] <td> *2008 [[Kai Eichen]] *2009 [[Karin Luuk]] *2010 [[Liis Koort]] *2011 [[Kristel Laurits]] *2012 [[Stella Kalkun]] *2013 [[Sandra Pihlak]] *2014 [[Pamela Peepson]] *2015 [[Kairi Katmann]] *2016 [[Irina Gross]] </table> [[Kategooria:Eesti stipendiumid]] 4at0uhsp4ydipqa09v3pe6223yeikl9 Liivimaa Talurahva Rentpank 0 463280 6741688 6426729 2024-10-10T16:55:02Z NOSSER 8097 6741688 wikitext text/x-wiki '''Liivimaa Talurahva Rentpank''' (saksa k. ''Livländische Bauerrentenbank'', Liivimaa Talurahva Rendikassa<ref>[https://dea.digar.ee/page/tallorahvak/1862/10/01/4 Liiwlandimaa Talurahwa Rendikassa Ülemba Walitsus], Tallorahva Kulutaja, 1 oktoober 1862</ref>) oli pank [[Liivimaa]]l, mis asutati [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus|1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse]] alusel ja [[Liivimaa maamarssal]]i (1848-1851) [[Wilhelm Hamilkar von Fölkersahm]]i eestvedamisel.<ref name="EEvana">{{EEvana|5|409}}</ref> Panka tegevust juhtis panga ülemvalitsus — president ja 2 liiget ning kantseleitöötajad, [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Läti distrikt]]ide jaoks loodi eraldi piirkonnavalitsused Tartus ja Riias. Pank väljastas vastavaid pantkirju ja [[renditäht]]ede pidaja kohad rajati Võnnus (Cesises), Valgas, Viljandis ja Võrus. Talurahvapanga ametnikud, välja arvatud kantseleipersonalil, pidid kuuluma [[Liivimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend|Liivimaa immatrikuleeritud aadlik]]e hulka. Pangaametnikud valiti Liivimaa maapäeval. Liivimaa Talurahva Rentpanga direktorina tegutses aastatel 1858–1870<ref>Toomas Pung, [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Pung.pdf Baltisaksa teadlasperekond von Oettingenid]. lk 53</ref> [[Nicolai von Oettingen|Nicolai Conrad von Oettingen]]. Liivimaa Talurahva Rentpanga, teised nimetused: Talurahva rendikassa, Talurahva rentpanga eesmärk oli soodustada [[talumaa]]de [[Talude päriseksostmine|müümist]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1379 Liivimaa talurahvapank], www.eha.ee EAA.5224</ref>. Panga tegevus oli väheedukas, sest talle töötasid vastu vanameelne [[aadel]] ja [[Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts]].<ref name="EEvana"/>, ja suurem osa taludest panditi tegelikult [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa Aadli Maakrediidiselts]]i krediitkassale. ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Liivimaa Maakrediitselts]] [[Kategooria:Eesti pangad]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] g0zvoh3xoi7v02hnsyy29s5vfjendp3 Peter Reinhold von Sivers 0 468052 6741898 5381911 2024-10-11T09:13:56Z Kuriuss 38125 6741898 wikitext text/x-wiki [[File:Sivers-Wappen_Hdb.png|pisi|Siversi suguvõsa vapp.]] '''Peter Reinhold von Sivers''' (13. ([[ukj]] 24.) mai 1760 – 9. (ukj 21.) aprill 1835 [[Heimtali mõis|Heimtali]]) oli põllumees ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] tegelane. ==Elulugu== Ta sündis [[Õisu mõis]]niku [[Friedrich Wilhelm von Sivers]]i (1716−1781) ja tema teise abikaasa Anna von Schulze pojana.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929, lk 288-9 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00297.html?prozent=].</ref> [[1776]]. aastast õppis ta [[Leipzigi ülikool|Leipzigi ülikoolis]]. [[1783]]. aastal sai temast [[Pärnu kreisikohus|Pärnu kreisikohtu]] [[assessor]], [[1786]]. aastal Pärnu ja [[1789]]. aastal Viljandi kreisikohtunik. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal oli [[1792]]−[[1795]] Pärnu kreisi [[aadlimarssal]]. [[1803]]−[[1806]] oli ta [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa Maakrediidiseltsi]] eesti distrikti direktsiooni direktor ja 1806−[[1809]] seltsi ülemdirektor. Valiti Pärnumaa [[kreisisaadik]]uks. [[1818]]−[[1833]] oli [[Liivimaa maanõunik]]. Valiti [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] [[Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond|tegevliikmeks]]. Hiljem oli Pärnu-Viljandi koolikreisi auinspektor. Vastustas [[pärisorjus]]t.<ref>{{BBLD}}</ref> ==Perekond== Ta oli kolm korda abielus. [[1783]]. abiellus ta [[Stauden|Katharina Louise von Staudeniga]] (1763−1785), kes suri [[1785]]. aastal sünnitusel. [[1788]]. aastal naitus ta Eva Charlotte von Meyeriga (1763−1827), kuid lahutas abielu [[1795]]. aastal; sellest liidust sündis kolm last. [[1802]]. aastal abiellus ta Katharina Charlotte von Wrangelliga (1777−1848), kellega tal oli kümme last.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929, lk 293 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00302.html?prozent=].</ref> ==Heimtali mõis== [[1785]]. aastal võttis ta üle [[Heimtali mõis|Kurvitsa]] mõisa juhtimise, mis [[1793]]. aastal nimetati ümber Heimtaliks. [[1799]]. aastal põles ühekorruseline poolkelpkatusega härrastemaja maha. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{BBLD}} == Välislingid == *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00302.html?prozent= Peter von Siversi genealoogia] {{JÄRJESTA:Sivers, Peter Reinhold von Sievers}} [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Liivimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed]] [[Kategooria:Siversid|P]] [[Kategooria:Sündinud 1760]] [[Kategooria:Surnud 1835]] g9weq4measgb4p1xwpvffknt2l7d6cw Mall:Infokast kirjanik/doc 10 475105 6741711 6370327 2024-10-10T17:41:50Z Pikne 13803 6741711 wikitext text/x-wiki {{Dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:InfoboxImage}} == Kasutamine == {{Infokast kirjanik | nimi = Nimi | pilt = Example.png | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Allkiri | sünninimi = Sünninimi | sünniaeg = Sünniaeg | sünnikoht = Sünnikoht | surmaaeg = Surmaaeg | surmakoht = Surmakoht | pseudonüüm = Pseudonüüm | rahvus = Rahvus | keel = Keel | kodakondsus = Kodakondsus | haridus = Haridus | alma mater = Alma mater | elukutse = Elukutse | tegutsemisaastad = Tegutsemisaastad | žanr = Žanr | kirjandusvool = Kirjandusvool | tuntud teoseid = Tuntud teoseid | tunnustus = Tunnustus | abikaasa = Abikaasa | elukaaslane = Elukaaslane | lapsed = Lapsed | sugulased = Sugulased | autogramm = JohnHancocksSignature.svg | koduleht = {{URL|et.wikipedia.org}} }} <pre style="overflow:auto;"> {{Infokast kirjanik | nimi = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = <!-- --> | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = | alma mater = | elukutse = | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | autogramm = | koduleht = | moodul = }} </pre> == Parameetrite kirjeldus == {| class="wikitable" style="line-height:1.3em;" ! scope="col" | Parameeter ! scope="col" | Kirjeldus |- | scope="row" | ''pilt'' | Kirjaniku pilt. Näide: <nowiki>Pilt.png</nowiki> |- | scope="row" | ''sünniaeg'' | Kirjaniku sünniaeg. Juhul kui tegu on elus oleva kirjanikuga, esitada kujul: <nowiki>{{Sünniaeg ja vanus|sünniaasta|sünnikuu|sünnikuupäev}}</nowiki>, surnud kirjaniku puhul kirjutada lihtsalt kuupäev ja aasta. |- | scope="row" | ''surmaaeg'' | Kirjaniku surmaaeg. Esitada kujul: <nowiki>{{Surmaaeg ja vanus|surmaaasta|kuu|päev|sünniaasta|kuu|päev}}</nowiki> |- | scope="row" | ''autogramm'' | Kirjaniku autogrammi pilt. Esitada kujul: <nowiki>Pilt.png</nowiki> |- | scope="row" | ''koduleht'' | Kirjaniku kodulehekülje aadress. Esitada kujul: <nowiki>{{URL|näide.ee}}</nowiki> |- |} == Malliandmed == <templatedata> { "params": { "nimi": { "aliases": [ "Nimi" ] }, "pilt": { "aliases": [ "Pilt" ], "type": "wiki-file-name" }, "pildisuurus": { "aliases": [ "Pildi_suurus", "Pildisuurus" ] }, "pildiallkiri": { "aliases": [ "Pildi info" ] }, "sünninimi": { "aliases": [ "Sünninimi" ] }, "sünniaeg": { "aliases": [ "Sünniaeg" ] }, "sünnikoht": { "aliases": [ "Sünnikoht" ] }, "surmaaeg": { "aliases": [ "Surmaaeg" ] }, "surmakoht": { "aliases": [ "Surmakoht" ] }, "puhkepaik": { "aliases": [ "Puhkepaik" ] }, "pseudonüüm": { "aliases": [ "Pseudonüüm" ] }, "rahvus": { "aliases": [ "Rahvus" ] }, "keel": {}, "kodakondsus": { "aliases": [ "Kodakondsus" ] }, "haridus": { "aliases": [ "Haridus" ] }, "alma mater": { "aliases": [ "Alma_mater" ] }, "elukutse": { "aliases": [ "Tegevusala", "Elukutse" ] }, "žanr": { "aliases": [ "Žanr" ] }, "kirjandusvool": { "aliases": [ "Kirjandusvool" ] }, "tuntud teoseid": { "aliases": [ "Tuntud teoseid" ] }, "tunnustus": { "aliases": [ "Tunnustused", "Auhinnad" ] }, "tegutsemisaastad": { "aliases": [ "Tegutsemisaastad" ] }, "abikaasa": { "aliases": [ "Abikaasa" ] }, "elukaaslane": { "aliases": [ "Elukaaslane" ] }, "lapsed": { "aliases": [ "Lapsed" ] }, "sugulased": { "aliases": [ "Sugulased" ] }, "autogramm": { "aliases": [ "allkiri", "Allkiri" ], "type": "wiki-file-name" }, "koduleht": { "aliases": [ "Koduleht" ] } }, "description": "Infokast kasutamiseks kirjanike artiklites.", "format": "block" } </templatedata> <includeonly> [[Kategooria:Isikuartiklite mallid|Kirjanik]] [[Kategooria:Kirjanduse mallid]] </includeonly> jq0nh19dhac9jwp0r9sg6fpzaaz5bry Kalev Kurg 0 478605 6741780 6691106 2024-10-10T21:00:03Z Jean126 199040 6741780 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 81qjbt5vjq82hfss997ilencra5249m 6741781 6741780 2024-10-10T21:00:33Z Jean126 199040 6741781 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] g6jnqo1hqzmpkii6mn1xsk3vnhxka13 6741782 6741781 2024-10-10T21:00:52Z Jean126 199040 6741782 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] hmcxe64j80qs2i9nj1nsfdqsbgy6jj6 6741783 6741782 2024-10-10T21:01:15Z Jean126 199040 6741783 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] k7j40elnikdrjakzforw98wgaqyo3zv 6741785 6741783 2024-10-10T21:02:41Z Jean126 199040 6741785 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 2jvv7gvafnwa6uf2sars7sv1x1urzgs 6741787 6741785 2024-10-10T21:03:32Z Jean126 199040 6741787 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 4uxuxguwgzwgyn3yslxd1yxcrmoal6n 6741788 6741787 2024-10-10T21:04:45Z Jean126 199040 6741788 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 5qh7375nkk1ipovcvvu05l526y0qc6t 6741789 6741788 2024-10-10T21:05:41Z Jean126 199040 6741789 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] hptahorvwzjr1c4wotvyn3iz4pgh4o6 6741790 6741789 2024-10-10T21:11:11Z Jean126 199040 Info Kalev Kurg kohta eemaldatud. 6741790 wikitext text/x-wiki motospordiaktivist. {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 8g1hwia9ofv95e6kl1uopd7ejbsreq3 6741791 6741790 2024-10-10T21:11:43Z Jean126 199040 Info eemaldatud 6741791 wikitext text/x-wiki {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] ttdb7mop8iokhjxp6codpfr457v3l6x 6741792 6741791 2024-10-10T21:12:37Z Tanbiruzzaman 179484 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Jean126|Jean126]] ([[User talk:Jean126|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Amherst99|Amherst99]]. 6691106 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== Politsei pidas Kalev Kurge eestikeelse organiseeritud kuritegevuse juhiks. Koit Pikaro väitel hoidis Kurg enda kontrolli all 70% Eesti [[kokaiin]]iturust. Politsei andmetel valiti Kurg eestikeelsete kurjategijate esindajaks ühiskassas, sest ta oli ainus, kes nii [[Linnuvabriku grupeering]]uga kui ka ärimees [[Meelis Lao]] lähiringkonnaga läbi sai<ref name="7THz6" />. Kalev Kurg oli kohtulikult karistatud neljal korral [[huligaansus]]e, varguse ning piinamise ja seadusevastaselt vabaduse võtmise eest. [[1991]]. aastal saatis [[Rootsi]] Kure riigist välja. [[1994]]. aastal mõisteti Kurg [[USA]]s süüdi 56 [[püstol]]i riigist väljatoimetamise katses. ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] h60yet9dha03af5fowipeij7s1ag0hj 6741795 6741792 2024-10-10T21:19:14Z Jean126 199040 Inimese lähedased ei soovi temast avalikku infot veebis 6741795 wikitext text/x-wiki motospordiaktivist. {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 6arl0ne61wn16yto5s0g781iwil4a5l 6741796 6741795 2024-10-10T21:19:22Z Tanbiruzzaman 179484 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Jean126|Jean126]] ([[User talk:Jean126|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]]. 6691106 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== Politsei pidas Kalev Kurge eestikeelse organiseeritud kuritegevuse juhiks. Koit Pikaro väitel hoidis Kurg enda kontrolli all 70% Eesti [[kokaiin]]iturust. Politsei andmetel valiti Kurg eestikeelsete kurjategijate esindajaks ühiskassas, sest ta oli ainus, kes nii [[Linnuvabriku grupeering]]uga kui ka ärimees [[Meelis Lao]] lähiringkonnaga läbi sai<ref name="7THz6" />. Kalev Kurg oli kohtulikult karistatud neljal korral [[huligaansus]]e, varguse ning piinamise ja seadusevastaselt vabaduse võtmise eest. [[1991]]. aastal saatis [[Rootsi]] Kure riigist välja. [[1994]]. aastal mõisteti Kurg [[USA]]s süüdi 56 [[püstol]]i riigist väljatoimetamise katses. ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] h60yet9dha03af5fowipeij7s1ag0hj 6741798 6741796 2024-10-10T21:23:29Z Jean126 199040 Kalev Kure lähedased ei soovi, et temast avaldatakse taolist infot. 6741798 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 81qjbt5vjq82hfss997ilencra5249m 6741799 6741798 2024-10-10T21:25:00Z Jean126 199040 Kalev Kure lähedased ei soovi, et temast avaldatakse taolist infot. 6741799 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] a7o3n5rtqr2qh2gn7xhi2e04fj1gpth 6741800 6741799 2024-10-10T21:25:36Z Jean126 199040 6741800 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] gu8gs0t923lixg12rgmpo0469kyyt1g 6741801 6741800 2024-10-10T21:25:55Z Jean126 199040 6741801 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] ol2qmolbbzaa9wk2vear7yov6h37af0 6741802 6741801 2024-10-10T21:26:11Z Jean126 199040 6741802 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] bretwy3j5h3m9tc3vstgf6p81d02g17 6741803 6741802 2024-10-10T21:27:36Z Jean126 199040 Tema lähedased ei soovi jätkuvat info avaldamist. 6741803 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Isiklikku== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] pawfeeglovb4174ktg23kjo0pzlejm5 6741804 6741803 2024-10-10T21:27:48Z Jean126 199040 6741804 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] dswcdbip0lztcfoqvf91hdbwswsojea 6741805 6741804 2024-10-10T21:29:21Z Jean126 199040 Kalev Kure lähedased ei soovi jätkuvat info avaldamist. 6741805 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] hptahorvwzjr1c4wotvyn3iz4pgh4o6 6741807 6741805 2024-10-10T21:36:26Z Jean126 199040 Kalev Kure lähedased ei soovi, et temast avaldatakse negatiivset infot. Tema surmast on möödunud 19 aastat kuid endiselt kirjutatakse temast artikleid ja häiritakse sellega tema pereliikmeid. 6741807 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 8nf6v7aaqj1xis7ig3ns8wl0fhivksw 6741808 6741807 2024-10-10T21:38:18Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Jean126|Jean126]] ([[User talk:Jean126|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]]. 6691106 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== Politsei pidas Kalev Kurge eestikeelse organiseeritud kuritegevuse juhiks. Koit Pikaro väitel hoidis Kurg enda kontrolli all 70% Eesti [[kokaiin]]iturust. Politsei andmetel valiti Kurg eestikeelsete kurjategijate esindajaks ühiskassas, sest ta oli ainus, kes nii [[Linnuvabriku grupeering]]uga kui ka ärimees [[Meelis Lao]] lähiringkonnaga läbi sai<ref name="7THz6" />. Kalev Kurg oli kohtulikult karistatud neljal korral [[huligaansus]]e, varguse ning piinamise ja seadusevastaselt vabaduse võtmise eest. [[1991]]. aastal saatis [[Rootsi]] Kure riigist välja. [[1994]]. aastal mõisteti Kurg [[USA]]s süüdi 56 [[püstol]]i riigist väljatoimetamise katses. ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] h60yet9dha03af5fowipeij7s1ag0hj 6741811 6741808 2024-10-10T21:41:11Z Jean126 199040 Kalev Kure lähedased ei soovi temast jätkuvat info avaldamist. Palume siia rohkem mitte midagi üles laadida. 6741811 wikitext text/x-wiki {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] ttdb7mop8iokhjxp6codpfr457v3l6x 6741813 6741811 2024-10-10T21:42:05Z Tanbiruzzaman 179484 Reverted edits by [[Special:Contribs/Jean126|Jean126]] ([[User talk:Jean126|talk]]) to last version by Kruusamägi: unexplained content removal 6691106 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== Politsei pidas Kalev Kurge eestikeelse organiseeritud kuritegevuse juhiks. Koit Pikaro väitel hoidis Kurg enda kontrolli all 70% Eesti [[kokaiin]]iturust. Politsei andmetel valiti Kurg eestikeelsete kurjategijate esindajaks ühiskassas, sest ta oli ainus, kes nii [[Linnuvabriku grupeering]]uga kui ka ärimees [[Meelis Lao]] lähiringkonnaga läbi sai<ref name="7THz6" />. Kalev Kurg oli kohtulikult karistatud neljal korral [[huligaansus]]e, varguse ning piinamise ja seadusevastaselt vabaduse võtmise eest. [[1991]]. aastal saatis [[Rootsi]] Kure riigist välja. [[1994]]. aastal mõisteti Kurg [[USA]]s süüdi 56 [[püstol]]i riigist väljatoimetamise katses. ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] h60yet9dha03af5fowipeij7s1ag0hj 6741818 6741813 2024-10-10T21:57:13Z Jean126 199040 Kalev Kurg's children do not want information about him to be published. Kalev Kure lapsed ei soovi info avaldamist temast. 6741818 wikitext text/x-wiki motospordiaktivist. {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 6arl0ne61wn16yto5s0g781iwil4a5l 6741819 6741818 2024-10-10T21:58:30Z Jean126 199040 Kalev Kure lapsed ei soovi temast info avaldamist. Kalev Kurg's children do not want information about him to be published. 6741819 wikitext text/x-wiki {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] ttdb7mop8iokhjxp6codpfr457v3l6x 6741821 6741819 2024-10-10T22:42:24Z 2A00:16E0:101A:F5CB:D856:E2DA:511C:C85D 6741821 wikitext text/x-wiki '''Kalev Kurg''' ([[15. mai]] [[1961]] [[Tallinn]] – [[16. november]] [[2005]] Tallinn) oli eesti ärimees ning [[motosportlane]] ja motospordiaktivist. Kalev Kurg õppis [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is. ==Sport== Kurg tuli kolm korda Eesti meistriks: 1975 ja 1979 [[talimotokross]]is ning 1975 hipodroomisõidus (50 cm<sup>3</sup> B, noorte 125 cm<sup>3</sup> ja noorte 175 cm<sup>3</sup>). [[1998]]. aastast oli ta motokrossimeeskonna MM-il Eesti koondise mänedžer ja suurtoetaja. Tema toetusel käidi välisriikides MK-etappidel (ühe sellise sõidu eelarve võis küündida üle poole miljoni [[Eesti kroon]]i).<ref name="fKDmH" /> ==Kuriteod== Politsei pidas Kalev Kurge eestikeelse organiseeritud kuritegevuse juhiks. Koit Pikaro väitel hoidis Kurg enda kontrolli all 70% Eesti [[kokaiin]]iturust. Politsei andmetel valiti Kurg eestikeelsete kurjategijate esindajaks ühiskassas, sest ta oli ainus, kes nii [[Linnuvabriku grupeering]]uga kui ka ärimees [[Meelis Lao]] lähiringkonnaga läbi sai<ref name="7THz6" />. Kalev Kurg oli kohtulikult karistatud neljal korral [[huligaansus]]e, varguse ning piinamise ja seadusevastaselt vabaduse võtmise eest. [[1991]]. aastal saatis [[Rootsi]] Kure riigist välja. [[1994]]. aastal mõisteti Kurg [[USA]]s süüdi 56 [[püstol]]i riigist väljatoimetamise katses. ==Isiklikku== [[6. juuli]]l [[1988]] abiellus Kalev Kurg [[Kätlin Maran]]iga. Laulatus toimus vanglas. Abielu lahutati veebruaris [[1990]].<ref name="HmEwY" /> Kalev Kure tütar [[Madeleyn Kurg]] elab Ameerikas [[Los Angeles]]es.<ref name="PvdxR" /> == Surm == 16. novembril 2005 tapeti Kalev Kurg automaadilaskudega kodumaja hoovis. Tapjat ei leitud ning kriminaaltoimik suleti 2015. aastal.<ref name="Berendson"/> Kalev Kurg on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le kunagise [[Aleksander Warma]] ja [[Eerik Kirsimaa]] kalmu lähedale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fKDmH">Imre Kaas, [https://web.archive.org/web/20171011181052/https://mail.linnaleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="7THz6">Kadri Jakobson, [http://www.ohtuleht.ee/185938/arimees-kalev-kurg-tapeti-naise-ja-lapse-silme-all Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all], 18. november 2005, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="HmEwY">[[Mihkel Kärmas]], [[ETV]] "[[Pealtnägija]]", [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pretty-woman?id=68997715 Pretty Woman. Mis on ühist autoriteetidel Kalev Kurel, Meelis Laol ja Urmas Sõõrumaal? Kõiki neid mehi seob üks ja sama naine - Kätlin Maran.], 13. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="PvdxR">[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017, veebiversioon (vaadatud 11. oktoobril 2017)</ref> <ref name="Berendson">[https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva] www.postimees.ee</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnis Erilaid]]. [http://www.ohtuleht.ee/94058/eestlased-soomlastena-hispaanias Eestlased soomlastena Hispaanias?], ohtuleht.ee, 17. juuli 2000 *[[Peep Pahv]]. [http://sport.ohtuleht.ee/126338/tulli-pooranud-eesti-meeskond-ei-osale-rahvuste-krossil-usas Tülli pööranud Eesti meeskond ei osale Rahvuste krossil USAs], sport.ohtuleht.ee 3. august 2002 * [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005 *[[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185991/nurjunud-narkotehing Nurjunud narkotehing?], ohtuleht.ee, 19. november 2005 *[[Kadri Paas]]. [http://www.ohtuleht.ee/186360/allilma-koorekiht-kalev-kure-matusel Allilma koorekiht Kalev Kure matusel], ohtuleht.ee, 24. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/186579/kuidas-kurg-kalmistule-sai Kuidas Kurg kalmistule sai?], ohtuleht.ee, 28. november 2005 *[http://www.ohtuleht.ee/207664/meelis-laod-ootavad-trellid Meelis Laod ootavad trellid], 11. oktoober 2006 *[http://www.ohtuleht.ee/208267/politsei-otsib-morvareid Politsei otsib mõrvareid], ohtuleht.ee, 18. oktoober 2006 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357146/kes-oli-kalev-kurg Kes oli Kalev Kurg?], 1. detsember 2009 *[[Imre Kaas]]. [http://www.ohtuleht.ee/357147/allilmaliider-kalev-kure-tapmist-umbritseb-endiselt-saladusloor Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor], 1. detsember 2009 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/valguskiir-kalev-kure-morva-musteeriumis?id=31007057 Valguskiir Kalev Kure mõrva müsteeriumis?], ekspress.delfi.ee, 13. mai 2010 *[[Nataly Koppel]]. [http://www.ohtuleht.ee/419189/vitsuti-relvaarist-paistsid-allilma-korvad Vitsuti relvaärist paistsid allilma kõrvad], ohtuleht.ee, 21. märts 2011 *[http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/22/maksu-ja-statistikaameti-asukohaks-trugib-skandaalne-krunt Maksu- ja statistikaameti asukohaks trügib skandaalne krunt], raamatupidaja.ee, 22. märts 2011 *[[Mattias Tammet]]. [http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/07/18/skandaalne-krunt-nurjas-hanke Skandaalne krunt nurjas hanke], ehitusuudised.ee, 18. juuli 2011 *Aavo Kokk, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-kross-uritas-relvakauplejat-ebaseaduslikult-eestile-valja-anda?id=67693609 VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?], Eesti Ekspress, 28. jaanuar 2014 [1998] *[https://pluss.postimees.ee/2683282/patipealiku-palgamorv-sillutas-tee-uuele-ninamehele? Pätipealiku palgamõrv sillutas tee uuele ninamehele], postimees.ee, 3. veebruar 2014 * [[Janar Filippov]], [[Raul Ranne]]. http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-assar-paulus-vastuoluline-mees?id=68451425 Vana kuld: Assar Paulus - vastuoluline mees. ekspress.delfi.ee, 16. aprill 2014 [2005] *[http://www.ohtuleht.ee/662927/vladas-radvilavicius-suhetest-tapetud-allmaailmaliidriga-inimesena-oli-ta-super Vladas Radvilavicius suhetest tapetud allmaailmaliidriga: inimesena oli ta super], ohtuleht.ee, 18. veebruar 2015 *[[Tarmo Vahter]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-maffia-maksis-kinni-helsingi-narkopolitsei-ulema?id=73632509 Eesti maffia maksis kinni Helsingi narkopolitsei ülema], ekspress.delfi.ee, 10. veebruar 2016 * Panu Hörkkö. [https://www.seiska.fi/Uutiset/Virolainen-Veiko-Aarnion-oikeudenkaynnissa-Uudisti-rajut-vaitteensa/1097099 VIROLAINEN VEIKO AARNION OIKEUDENKÄYNNISSÄ: UUDISTI RAJUT VÄITTEENSÄ!], seiska.fi, 10. märts 2016 *[[Tarmo Vahter]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/soome-kohtus-paljastus-allilmajuhi-kalev-kure-salaparase-sobra-nimi?id=73941557 Soome kohtus paljastus allilmajuhi Kalev Kure salapärase sõbra nimi], ekspress.delfi.ee, 16. märts 2016 *[[Risto Berendsen]], [https://www.postimees.ee/3673753/politsei-kaotas-allilmajuhi-arvatava-morvarelva Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva], postimees.ee, 28. aprill 2016 *Video: [https://reporter.postimees.ee/3675615/kaotsi-lainud-morvarelv-kalev-kure-tapmise-uurimine-ebaonnestus? Kaotsi läinud mõrvarelv: Kalev Kure tapmise uurimine ebaõnnestus], reporter.postimees.ee, 29. aprill 2016 *[[Imre Arakas]]: Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/lisalood/ekspressi-arhiivist-pogenemislugu-mille-tottu-imre-arakas-eestis-kurikuulsaks-sai?id=72692641 EKSPRESSI ARHIIVIST: Põgenemislugu, mille tõttu Imre Arakas Eestis kurikuulsaks sai], ekspress.delfi.ee, 5. aprill 2017 [2015] *[https://elu24.postimees.ee/4113913/foto-vaata-millise-pildiga-meenutab-kalev-kurge-tutar-mehe-sunnipaeva-puhul FOTO: Vaata, millise pildiga meenutab Kalev Kurge tütar mehe sünnipäeva puhul!], elu24.postimees.ee, 16. mai 2017 *[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017 {{JÄRJESTA:Kurg, Kalev}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2005]] h60yet9dha03af5fowipeij7s1ag0hj Katherine Maher 0 478854 6741755 6636743 2024-10-10T19:30:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6741755 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Katherine Maher | Taustavärv = | pilt = Katherine Maher.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Katherine Maher, 2016 | sünninimi = Katherine Roberts Maher | sünniaeg = 18. aprill 1983 | sünnikoht = Wilton, Connecticut, USA | Ülikool = New Yorgi Ülikool | Ametikoht = Wikimedia Foundation, tegevjuht | Häälenäidis = {{Listen| embed=yes |filename = Katherine Maher voice.ogg |title =Katherine Maher introducing herself |type = speech |description = recorded June 2016}} }} [[Pilt:Group photo of Wikimedians Meetup With Katherine Maher - WikiConference India -CGC -IMG 5330.jpg|thumb|Vikipedistid kohtumisel Katherine Maheriga [[meta:WikiConference India 2016|WikiConference India 2016]] ajal]] [[Fail:Ukrainian Wikipedia 15th birthday - Greetings from Katherine.webm|pisi|Katherine Maher õnnitleb Ukraina Vikipeediat 15. sünnipäeva puhul]] '''Katherine Roberts Maher''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1983]])<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> on endine [[Wikimedia Foundation]]i (WMF) tegevjuht. Ta juhtis WMFi alates 2016. aasta juunist kuni 2021. aasta aprillini.<ref name="WikimediaBlog-ED-Appointment-2016" /> Varem oli ta WMFi kommunikatsioonijuht.<ref name="Wikimedia-CCO-Appointment-2014" /> Lisaks infotehnoloogia valdkonnale on Maher töötanud mittetulundussektoris ja rahvusvahelistes organisatsioonides, keskendudes tehnika kasutamisele inimõiguste ja rahvusvahelise arengu edendamisel, eriti kogukondade arendamisele, kaasamise ja läbipaistvuse edendamisele.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> == Noorus ja haridus == Katherine Maher kasvas üles [[Wilton]]i linnas [[Connecticut]]i osariigis [[USA]]s.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> Ta õppis [[Wiltoni keskkool]]is.<ref name="WiltonBulletin-WiltonHigh-2001" /> 2003. aastal lõpetas ta [[Kairo Ameerika Ülikool]]i araabia keele instituudis [[araabia keel]]e intensiivkursuse, mis Maheri sõnul oli isiksust kujundav kogemus, mis jättis temasse sügava armastuse [[Lähis-Ida]] vastu.<ref name="AmericanUniversityCairo-Top99ForeignPolicyLeaders-2013" /> Samuti õppis ta {{lang|fr|[[Institut français du Proche-Orient|Institut français d’études arabes de Damas]]}}'is (L'IFEAD) [[Süüria]]s. Sel perioodil viibis ta pikemalt ka [[Liibanon]]is ja [[Tuneesia]]s.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> 2005. aastal kaitses Maher bakalaureusekraadi [[New Yorgi Ülikool]]is Lähis-Ida ja islami uuringute alal.<ref name="NYUAlumniMag-2000s-2014" /> == Karjäär == Pärast kaht internikohta Välissuhete Nõukogus (Council on Foreign Relations) ja [[Eurasia Group]]is alustas Maher 2005. aastal tööd [[HSBC]]s, töötades maailma eri paigus – Londonis, Saksamaal ja Kanadas – osana firma rahvusvahelisest juhikoolitusprogrammist.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> 2007. aastal kolis Maher tagasi New Yorki, kus töötas 2007–2010 [[UNICEF]]is innovatsiooni ja kommunikatsiooni alal.<ref name="AustinLifestyles-SXSW2009-UNICEF-2009" /> Ta oli üks UNICEF innovatsioonimeeskonna asutajaist, mis keskendub tehnika abil inimeste elujärje parandamisele. Sel töökohal reisis Maher mööda ilma, tegeldes rasedate tervise, AIDSiennetuse ja noorte kaasamise tehniliste probleemidega.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /> Üks tema esimesi projekte UNICEFis hõlmas [[MediaWiki]] laienduste testimist selle ligipääsetavuse parandamiseks puuetega inimestele [[Etioopia]]s.<ref name="Wikimania-Q-And-A-2016" /> Teine projekt sai [[USAid]]i Development 2.0 Challenge'i grandi, juurutamaks mobiilitelefonide kasutamist laste toitumuse jälgimiseks [[Malawi]]s.<ref name="AustinLifestyles-SXSW2009-UNICEF-2009" /> 2010–2011 töötas Maher [[National Democratic Institute]]'is (NDI) IKT programmijuhina.<ref name="Frog-TechEgyptianRevolution-2011" /> 2011–2013 oli ta [[Maailmapank|Maailmapangas]] IKT innovatsioonispetsialist. Maailmapangas konsulteeris ta tehnika kasutamist rahvusvahelise arengu ja demokratiseerimise jaoks, tegeldes IKT rakendamisega juhtimise vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse parandamiseks, keskendudes mobiiltelefonide ja teiste tehnikavahendite rollile kodanikuühiskonna ja institutsionaalse reformi edendamisel, eriti Lähis-Idas ja Aafrikas.<ref name="Wamda-SHARE-Beirut-2012" /> Ta oli Maailmapanga väljaande Information and Communications for Development 2012: Maximizing Mobile peatüki "Making Government Mobile" üks kaasautoreid.<ref name="MaximizingMobile-MkingGovtMobile-2012" /> 2013–2014 oli Maher ühiskondliku tegevuse direktor [[Washington]]is asuvas sihtasutuses [[Access Now]].<ref name="Wikimedia-CCO-Appointment-2014" /><ref name="WikimediaBlog-InterimED-2016" /> Seal keskendus ta küsimusele, kuidas mõjutavad inimesi küberturvalisuse, moraalsuse ja riigivastase laimu alased seadused, mis tugevdavad riiklikku tsensuuri ja pärsivad dissidentlust.<ref name="TheStream-INDECT-2012" /> Sihtasutus Access Now on üks [[Declaration of Internet Freedom|internetivabaduse deklaratsioonile]] allakirjutanuist.<ref name="Wamda-SHARE-Beirut-2012" /> === Wikimedia Foundation === 2014. aasta aprillist 2016. aasta märtsini oli Maher kommunikatsioonijuht California osariigis San Franciscos asuvas [[Wikimedia Foundation]]is.<ref name="Wikimedia-CCO-Appointment-2014" /><ref name="TechRadar-Wikipedia15-2016" /><ref name="PRWeek-CCO-Position-2014" /> Sellal andis ta muuhulgas [[The Washington Post]]ile intervjuu USA [[autoriõigus]]e teemal.<ref name="WaPo-Copyright-2014" /> 2016. aasta märtsis sai Maherist pärast eelmise tegevjuhi [[Lila Tretikov]]i tagasiastumist Wikimedia Foundationi ajutine tegevjuht.<ref name="WikimediaBlog-InterimED-2016" /><ref name="WikipediaL-Tretikov-Resignation-2016" /> Juunis määrati Maher tegevjuhiks.<ref name="WikimediaBlog-ED-Appointment-2016" /><ref name="Wikimedia-CCO-Appointment-2014" /> WMFi tegevjuhina keskendus Maher ülemaailmsele digitaalsele kaasamisele, millega tugevdatakse ja kaitstakse inimeste õigusi informatsioonile.<ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016" /><ref name="Mozfest-PrivacyHarassmentInternet-2016" /> Ta teatas 2021. aasta veebruaris, et paneb aprillis WMFi tegevjuhi ameti maha.<ref>[https://wikimediafoundation.org/news/2021/02/04/wikimedia-foundation-ceo-katherine-maher-to-step-down-in-april-2021/ "Wikimedia Foundation CEO Katherine Maher to Step Down in April 2021"] Wikimedia Foundation, 4. veebruar 2021</ref> == Tunnustus == * 2012 – Maheri [[Twitter]]ivoogu Lähis-Ida teemal nimetati [[Araabia kevad]]e sündmusi kajastavate allikate seas tähelepanuväärseks.<ref name="Levo-Twitter-MiddleEast-2012" /><ref name="ForeignPolicy-FPwomerati-2012" /> * 2013 – ''[[The Diplomatic Courier]],'' Diplomatic Courier and Young Professionals in Foreign Policy. “99 Under 33” (maailma 99 tippjuhti välispoliitika alal vanuses alla 33 eluaasta)<ref name="AmericanUniversityCairo-Top99ForeignPolicyLeaders-2013" /><ref name="DiplomaticCourier-Innovators-2013" /> == Juhitöö == * 2011 – [[Youth for Technology|Youth for Technology Foundation]], nõukogu liige<ref name="YouthForTechnology-Bio" /> * 2013 – [[Truman National Security Project]], Policy Fellow, National Security Fellow, and Research Fellow, Democracy & Human Rights Initiative<ref name="TrumanNationalSecurityProject-Bio" /><ref name="TrumanNationalSecurityProject-2014" /> * 2013 – [[Open Technology Fund]], Advisory Committee Member<ref name="OpenTechFund-Bio" /> * 2016 – [[World Economic Forum]], Member, Global Network Council on the Future of Human Rights<ref name="WorldEconomicForum-Bio" /><ref name="WorldEconomicForum-HumanRightsCouncil" /> == Isiklikku == Maher elab San Franciscos California osariigis USAs. Lisaks inglise keelele kõneleb ta ka araabia, prantsuse ja saksa keelt.<ref name="AmericanUniversityCairo-Top99ForeignPolicyLeaders-2013" /> == Artikleid ja sõnavõtte == * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=Food Fights|url=http://www.bookforum.com/inprint/1704/6687|work=[[Bookforum]]|date=detsember 2010}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=SXSW festival takes on board use of technology for social impact|url=https://www.theguardian.com/global-development/poverty-matters/2011/mar/21/sxsw-festival-technology-for-social-impact|work=[[The Guardian]]|date=21. märts 2011}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=Did the Bounds of Cyber War Just Expand to Banks and Neutral States?|url=https://www.theatlantic.com/international/archive/2012/08/did-the-bounds-of-cyber-war-just-expand-to-banks-and-neutral-states/261230/|work=[[The Atlantic]]|date=17. august 2012}} * {{cite book|last1=Raja|first1=Siddhartha|last2=Melhem|first2=Samia|last3=Cruse|first3=Matthew|last4=Goldstein|first4=Joshua|last5=Maher|first5=Katherine|last6=Minges|first6=Michael|last7=Surya|first7=Priya|url=http://siteresources.worldbank.org/EXTINFORMATIONANDCOMMUNICATIONANDTECHNOLOGIES/Resources/IC4D-2012-Report.pdf|title=Information and Communications for Development 2012: Maximizing Mobile|date=august 2012|publisher=World Bank|location=Washington, DC|isbn=978-0-8213-8991-1|pages=87–101|chapter=Chapter 6: Making Government Mobile|doi=10.1596/9780821389911_ch06|oclc=895048866}} * {{cite book|last1=Maher|first1=Katherine|last2=York|first2=Jillian C.|editor1-last=Hussain|editor1-first=Muzammil M.|editor2-last=Howard|editor2-first=Philip N.|url=https://www.routledge.com/State-Power-20-Authoritarian-Entrenchment-and-Political-Engagement-Worldwide/Hussain-Howard/p/book/9781409454694|title=State Power 2.0: Authoritarian Entrenchment and Political Engagement Worldwide|date=2013|publisher=Ashgate Publishing Group|location=Burlington, VT|isbn=978-1-409-45469-4|chapter=Origins of the Tunisian Internet|oclc=940726016}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|url=https://foreignpolicy.com/2013/02/25/the-new-westphalian-web|title=The New Westphalian Web: The future of the Internet may lie in the past. And that's not a good thing|work=[[Foreign Policy]]|date=25. veebruar 2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150305065308/http://foreignpolicy.com/2013/02/25/the-new-westphalian-web|archiveate=5.03.2015}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=No, the U.S. Isn’t ‘Giving Up Control’ of the Internet|url=http://www.politico.com/magazine/story/2014/03/control-of-the-internet-104830_Page2.html#.WHGhHrYrLXF|work=[[Politico]]|date=19. märts 2014}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=The Sum of All Knowledge|url=https://www.youtube.com/watch?v=ESVQknHESuA|work=Google Talks|date=5. detsember 2016|format=Video}} * {{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=How Wikipedia Changed The Exchange Of Knowledge (And Where It's Going Next)|url=https://www.forbes.com/sites/quora/2017/10/04/how-wikipedia-changed-the-exchange-of-knowledge-and-where-its-going-next/#44302597cbef|publisher=[[Forbes]]|date=4. oktoober 2017}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Wikimujeres-WikimaniaInterview-2016">{{cite news|last1=Boix|first1=Montserrat|last2=Sefidari|first2=María|title=Maher: "La Fundación necesita reflejar la cultura que queremos ver en la comunidad"|url=http://wikimujeres.wiki/2016/09/03/katherine-maher-la-fundacion-wikimedia-necesita-reflejar-la-cultura-que-queremos-ver-en-la-comunidad-y-en-el-movimiento/|work=[[meta:Wikimujeres|Wikimujeres]]|date=3. september 2016|location=Wikimanía Esino Lario 2016|format=Video}}</ref> <ref name="WikimediaBlog-ED-Appointment-2016">{{cite news|last1=Lorente|first1=Patricio|last2=Henner|first2=Christophe|title=Foundation Board appoints Katherine Maher as Executive Director|url=https://blog.wikimedia.org/2016/06/24/katherine-maher-executive-director/|work=[[meta:Wikimedia Blog|Wikimedia Blog]]|date=24. juuni 2016}}</ref> <ref name="Wikimedia-CCO-Appointment-2014">{{cite news|last1=Gardner|first1=Sue|title=Katherine Maher joins the Wikimedia Foundation as Chief Communications Officer|url=https://blog.wikimedia.org/2014/04/15/katherine-maher-joins-foundation-chief-communications-officer/|work=[[meta:Wikimedia Blog|Wikimedia Blog]]|date=15. aprill 2014}}</ref> <ref name="WiltonBulletin-WiltonHigh-2001">{{cite news|title=More than half of Wilton High makes honor roll |url=http://www.fultonhistory.com/Process%20small/Newspapers/Newspapers%20%20Out%20of%20NY/Wilton%20CT.%20Bulletin/Wilton%20CT%20%20Bulletin%202001%20Grayscale/Wilton%20CT%20%20Bulletin%202001%20Grayscale%20-%200839.pdf |work=[[Wilton Bulletin]] |date=10. mai 2001 |pages=3D}}</ref> <ref name="AmericanUniversityCairo-Top99ForeignPolicyLeaders-2013">{{cite web |title=AUCians Recognized Among Top 99 Foreign Policy Leaders Under 33 |url=http://www.aucegypt.edu/news/stories/aucians-recognized-among-top-99-foreign-policy-leaders-under-33 |website=[[The American University in Cairo]] |date=8. oktoober 2013}}</ref> <ref name="NYUAlumniMag-2000s-2014">{{cite news |title=2000s |url=https://www.nyu.edu/alumni.magazine/issue22/pdf/NYU22.pdf |work=NYU Alumni Magazine |issue=22 |date=kevad 2014 |page=59}}</ref> <ref name="AustinLifestyles-SXSW2009-UNICEF-2009">{{cite news|last1=Heather Ann|title=SXSW 2009 Interview – Katherine Maher and Guarav Mishra|url=https://www.youtube.com/watch?v=LvOsVpw0ORY|work=AustinLifestyles.com|date=2. august 2009|format=Video}}</ref> <ref name="Wikimania-Q-And-A-2016">{{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=Wikimania 2016 – Q&A with the ED of Wikimedia Foundation Katherine Maher|url=https://www.youtube.com/watch?v=GcSmAhVURjM|work=[[Wikimania#2016|Wikimania 2016]]|date=26. juuni 2016|location=Wikimanía Esino Lario 2016|format=Video}}</ref> <ref name="Frog-TechEgyptianRevolution-2011">{{cite news|title=Tech in the Egyptian Revolution|url=https://vimeo.com/20966760|work=frogdesign Design Mind|date=12. märts 2011|format=Video}}</ref> <ref name="Wamda-SHARE-Beirut-2012">{{cite news|last1=Curley|first1=Nina|title=Resisting Internet Censorship: Katherine Maher of Access at SHARE Beirut|url=https://www.youtube.com/watch?v=VM3OPNwGOFg|work=[[Wamda]]|date=9. oktoober 2012|format=Video}}</ref> <ref name="MaximizingMobile-MkingGovtMobile-2012">{{cite book|last1=Raja|first1=Siddhartha|last2=Melhem|first2=Samia|last3=Cruse|first3=Matthew|last4=Goldstein|first4=Joshua|last5=Maher|first5=Katherine|last6=Minges|first6=Michael|last7=Surya|first7=Priya|url=http://siteresources.worldbank.org/EXTINFORMATIONANDCOMMUNICATIONANDTECHNOLOGIES/Resources/IC4D-2012-Report.pdf|title=Information and Communications for Development 2012: Maximizing Mobile|date=august 2012|publisher=World Bank|location=Washington, DC|isbn=978-0-8213-8991-1|pages=87–101|chapter=Chapter 6: Making Government Mobile|doi=10.1596/9780821389911_ch06|oclc=895048866}}</ref> <ref name="WikimediaBlog-InterimED-2016">{{cite news|last1=Lorente|first1=Patricio|title=Wikimedia Foundation Board of Trustees welcomes Katherine Maher as interim Executive Director|url=https://blog.wikimedia.org/2016/03/16/board-welcomes-katherine-maher/|work=[[meta:Wikimedia Blog|Wikimedia Blog]]|date=16. märts 2016}}</ref> <ref name="TheStream-INDECT-2012">{{cite news|last1=Fletcher|first1=Lisa|title=Predicting crime online and offline|url=http://stream.aljazeera.com/story/201208082004-0022307|work=[[The Stream]]|publisher=[[Al Jazeera English]]|date=8. august 2012|format=TV show|access-date=2017-10-12|archive-date=2018-09-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20180926122120/http://stream.aljazeera.com/story/201208082004-0022307|url-status=dead}}</ref> <ref name="TechRadar-Wikipedia15-2016">{{cite news|last1=Fitzsimmons|first1=Michelle|title=Wikipedia is still disrupting after 15 years|url=http://www.techradar.com/news/internet/wikipedia-is-still-disrupting-after-15-years-1313225|work=[[TechRadar]]|date=16. jaanuar 2016}}</ref> <ref name="PRWeek-CCO-Position-2014">{{cite news|last1=Bradley|first1=Diana|title=Wikimedia hires Maher to fill chief comms role|url=http://www.prweek.com/article/1294445/wikimedia-hires-maher-fill-chief-comms-role|work=[[PRWeek]]|date=15. mai 2014}}</ref> <ref name="WaPo-Copyright-2014">{{cite news|last1=Phillip|first1=Abby|title=If a monkey takes a selfie in the forest, who owns the copyright? No one, says Wikimedia.|url=https://www.washingtonpost.com/news/the-intersect/wp/2014/08/06/if-a-monkey-takes-a-selfie-in-the-forest-who-owns-the-copyright-no-one-says-wikimedia/|work=[[The Washington Post]]|date=6. august 2014}}</ref> <ref name="WikipediaL-Tretikov-Resignation-2016">{{cite web|last1=Tretikov|first1=Lila|title=[Wikimedia-l] Thank you for our time together|url=https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikimedia-l/2016-February/082470.html|website=Wikimedia-l|publisher=[[Wikimedia Foundation]]|format=Mailing list post|date=25. veebruar 2016}}</ref> <ref name="Mozfest-PrivacyHarassmentInternet-2016">{{cite news|last1=Maher|first1=Katherine|title=MozFest Speaker Series: Privacy and Harassment on the Internet|url=https://www.youtube.com/watch?v=vycwQM9Isgw|work=Mozfest 2016|date=29. oktoober 2016|format=Video}}</ref> <ref name="Levo-Twitter-MiddleEast-2012">{{cite news|last1=York|first1=Jillian|title=A Seat at the Table: A Twitter-ful list of women crucial to foreign policy|url=https://www.levo.com/posts/a-seat-at-the-table-a-twitter-ful-list-of-women-crucial-to-foreign-policy|work=[[Levo (company)|Levo League]]|date=3. aprill 2012|access-date=2017-10-12|archive-date=2018-09-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20180926122451/https://www.levo.com/posts/a-seat-at-the-table-a-twitter-ful-list-of-women-crucial-to-foreign-policy|url-status=dead}}</ref> <ref name="ForeignPolicy-FPwomerati-2012">{{cite news|last1=York|first1=Jillian C.|title=Introducing the FPwomerati: Why didn't Foreign Policy include more women in its Twitterati list? Here's a list of 100 female tweeters around the world that everyone should follow|url=https://foreignpolicy.com/2012/06/20/introducing-the-fpwomerati/|work=[[Foreign Policy]]|date=20. juuni 2012}}</ref> <ref name="DiplomaticCourier-Innovators-2013">{{cite news|title=Innovators: Katherine Maher|url=http://www.diplomaticourier.com/innovators-2/|work=[[The Diplomatic Courier]]|date=10. september 2013}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="YouthForTechnology-Bio">{{cite web|title=People: Katherine Maher|url=http://www.youthfortechnology.org/people-katherine-maher/|website=[[Youth for Technology|Youth for Technology Foundation]]|access-date=2017-10-12|archive-date=2016-03-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20160313050923/http://www.youthfortechnology.org/people-katherine-maher/|url-status=dead}}</ref> <ref name="TrumanNationalSecurityProject-Bio">{{cite web|title=Team: Katherine Maher|url=http://trumanproject.org/home/team-view/katherine-maher/|website=[[Truman National Security Project]]|access-date=2017-10-12|archive-date=2018-09-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20180926112651/http://trumanproject.org/home/team-view/katherine-maher/|url-status=dead}}</ref> <ref name="TrumanNationalSecurityProject-2014">{{cite web|title=Politico Magazine: No, the U.S. Isn’t ‘Giving Up Control’ of the Internet|url=http://trumancenter.org/in-the-news/politico-magazine-no-the-u-s-isnt-giving-up-control-of-the-internet/|website=[[Truman National Security Project]]|date=märts 2014|access-date=2017-10-12|archive-date=2020-04-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20200415005923/http://trumancenter.org/in-the-news/politico-magazine-no-the-u-s-isnt-giving-up-control-of-the-internet/|url-status=dead}}</ref> <ref name="OpenTechFund-Bio">{{cite web|title=Advisory Council: Katherine Maher|url=https://www.opentech.fund/advisory-council/katherine-maher|website=[[Open Technology Fund]]|access-date=2017-10-12|archive-date=2017-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20171013065216/https://www.opentech.fund/advisory-council/katherine-maher|url-status=dead}}</ref> <ref name="WorldEconomicForum-Bio">{{cite web|title=People: Katherine Maher|url=https://www.weforum.org/people/katherine-maher|website=[[World Economic Forum]]}}</ref> <ref name="WorldEconomicForum-HumanRightsCouncil">{{cite web|title=The Future of Human Rights|url=https://www.weforum.org/communities/the-future-of-human-rights|website=[[World Economic Forum]]}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons category|Katherine&nbsp;Maher}} {{Vikitsitaadid}} * [https://en.wikipedia.org/wiki/User:Katherine_(WMF) Katherine Maheri konto] Vikipeedias * [https://meta.wikimedia.org/wiki/User:Katherine_(WMF) Katherine Maheri konto] Metas * [https://twitter.com/krmaher Katherine Maher] [[Twitter]]is * [https://www.c-span.org/person/?katherinemaher Katherine Maher] [[C-SPAN]]is {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lila Tretikov]] | nimi=Wikimedia Foundationi tegevjuht | aeg=[[2016]]–[[2021]] | järgnev= [[Maryana Iskander]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Maher, Katherine}} [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Vikipeedia]] bko73fjvw56pebqsdjv147y27znu0t2 T-84 0 479403 6741812 6364965 2024-10-10T21:41:47Z CommonsDelinker 1930 Fail UA_T-84U_in_action_01.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:UA T-84U in action 01.jpg|]]. 6741812 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=T-84 | pilt=[[pilt:UkrainianT84Tank.jpg|250px|T-84]] | tehnilised andmed= | pikkus= 7,086 | laius= 3,775 | kõrgus= 2,215 | kaal= 46 | kiirus= 48 km/h<br /> maanteel 70 | käiguvaru= ??? | suurtükk= 125 [[millimeeter|mm]] kahur 2A46M | kuulipildujad= 7,62 mm kuulipilduja [[PKT]] <br /> 12,7 mm kuulipilduja [[NSVT]] | soomus= ??? | mootor= 6TD2 [[diiselmootor]] | mootori võimsus= 1200 | meeskond= 3 }} '''T-84''' on [[Ukraina]] [[lahingutank]], mille eelkäija on Nõukogude Liidu [[T-80]]. == Ajalugu == T-84 modifikatsioonid on T-84U, T-84U „Oplot“, T-84-120 „Jatagan“ ja „Oplot-M“. === Kasutajad === * {{Pisilipp|Tai}} - 2018. aastaks oli lõpule viidud Oplot-T tarne.<ref>[https://en.interfax.com.ua/news/economic/494641.html Contract with Thailand on Oplot tanks supply completed – Ukroboronprom director general] (vaadatud: 05.01.2022)</ref> * {{Pisilipp|Ukraina}} - kasutas 2020. aasta seisuga modifikatsiooni T-84U [[Tankivägede Sõjaväeinstituut|Tankivägede Sõjaväeinstituudis]].<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/t-84u-vidpravyly-do-tankovogo-instytutu/ Т-84У відправили до танкового інституту] (vaadatud: 05.01.2023)</ref> Ukraina kasutas 2022. aastal tanki T-84 ka sõjategevuses.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayina-u-vijni-zastosovuye-tanky-t-84/ Україна у війні застосовує танки Т-84] (vaadatud: 06.01.2023)</ref> === Galerii === <gallery> BM Oplot, Kyiv 2018, 04.jpg|Ukraina T-84 Oplot-M 2018. aastal Combined Resolve X. Ukrainian T-84 in the city.jpg|Ukraina T-84 õppusel Combined Resolve X 2018. aastal </gallery> == Vaata ka == * [[T-80]] * [[T-90]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{commonskat|T-84 tanks}} [[Kategooria:Lahingutankid]] [[Kategooria:Ukraina tankid]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] r3nvvs15y5vm0u83k3wh67ay8sbjing Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen 0 483392 6741897 6554627 2024-10-11T09:11:48Z Kuriuss 38125 6741897 wikitext text/x-wiki [[File:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.jpg|pisi|Budberg-Bönninghauseni suguvõsa vapp]] Vabahärra '''Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen''' (14. märts ([[vkj]]) 1727 − maeti 12. september (vkj) 1796 [[Riia]]) oli [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] tegelane ja mõisaomanik. ==Elulugu== Ta oli [[Liivimaa maamarssal]]i vabahärra [[Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (1685−1749)|Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghauseni]] (1685−1749) ja tema abikaasa [[Lode|Margarethe Elisabeth von Lode]] (1704−1777) poeg.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 656 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000559,00016.html?prozent=].</ref> Sai koduhariduse. [[1745]]. aastast õppis [[Strasbourgi Ülikool|Strasbourgi ülikoolis]]. Pärast õpingute lõppu reisis [[Saksamaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Holland]]is. Seejärel oli [[Liivimaa kindralkuberner]]i sekretär. [[1759]]. aastal sai [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] [[assessor]]iks. Samal aastal valiti [[Liivimaa maamarssal]]iks, kellena oli tegev kaks ametiaega (kuni [[1765]]. aastani). [[1762]]. aastal osales [[Moskva]]s keisrinna [[Katariina II]] kroonimisel. [[1767]]. aastal sai temast Liivimaa [[Läti distrikt]]i [[aadlimarssal]]. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal oli ta [[1783]]−[[1786]] [[Liivimaa kubermang]]u aadlimarssal, samal ajal teenis[[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu [[tsiviilkohtupalat]]i presidendina.<ref>{{BBLD|GND1183646313}}.</ref> [[1792]]. aastal sai temast [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] asutajaliige ja [[Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond|tegevliige]]<ref>EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1.</ref> ning [[1796]]. aastal valiti ta selle organisatsiooni esimeseks presidendiks, kuid suri peagi.<ref>EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.</ref> ==Vaata ka== *[[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{BBLD|GND1183646313}} {| class="toccolours" border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="border-collapse: collapse; margin: 0.5em auto; clear: both;" |- |width="30%" align="center"|Eelnev<br />'''Puudub''' |width="40%" align="center"|'''[[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa sotsieteedi president]]<br /> [[1796]]<br />'''[[Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen]]''' |width="30%" align="center"|Järgmine<br />'''[[Reinhold von Berg|Friedrich Reinhold von Berg]]''' |} [[Kategooria:Liivimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Liivimaa maamarssalid]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi presidendid]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1727]] [[Kategooria:Surnud 1796]] [[Kategooria:Budbergid]] 2e2ze7m5ayehyh451u8030fkfuf0l3q Arutelu:Nabavilt 1 495824 6741644 4900764 2024-10-10T14:04:16Z 91.129.111.43 Vastus 6741644 wikitext text/x-wiki Kust eestikeelne termin pärit on? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 3. veebruar 2018, kell 18:35 (EET) :(Lõuna-Eesti) kõnepruuk/släng [[Eri:Kaastöö/91.129.111.43|91.129.111.43]] 10. oktoober 2024, kell 17:04 (EEST) m6v3luzorv726yb8og5grztzetxj0jb Ruben Orbeli 0 519090 6741737 6636798 2024-10-10T18:57:34Z Hirvelaid 32011 /* Isiklikku */ 6741737 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Ruben Orbeli | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Օրբելիներ_հուշարձան.JPG | pildiallkiri = Orbeli vendade [[mälestussammas]] [[Tsaghkadzor]]is | sünniaeg = 7. veebruar '''1880''' | sünnikoht = | surmaaeg = 9. mai '''1943''' | surmakoht = | rahvus = | a1 = Kodakondsus | a2 = [[Venemaa Keisririik]], <br>[[Nõukogude Liit]] | b1 = Teadusala | b2 = [[arheoloogia]] | c1 = Uurimisala | c2 = [[allveearheoloogia]] | d1 = | d2 = | e1 = Teaduskutse | e2 = [[professor]] | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Ruben Abgarovitš Orbeli''' ([[vene keel]]es Рубен Абгарович Орбели; [[7. veebruar]] ([[vkj]] 26. jaanuar) [[1880]] [[Naxçıvan]], [[Jerevani kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[9. mai]] [[1943]] [[Moskva]]) oli [[armeenlased|armeenia]] päritolu [[NSVL|Nõukogude Liidu]] [[allveearheoloog]] ja õppejõud. [[Jurist]]i haridusega Orbeli pidas pärast 1918. aastat [[Tambovi Riiklik Ülikool|Tambovi Riiklikus Ülikoolis]] loenguid [[õigusteadus]]es, [[filosoofia]]s ja [[eetika]]s. 1934. aastal asus ta [[Aleksei Krõlov]]i kutsel tööle teadusliku konsultandina [[EPRON]]-is (erisihitusega allveetööde ekspeditsioon). Orbelit peetakse [[allveearheoloogia]] rajajaks Nõukogude Liidus. ==Isiklikku== Tema vennad olid [[arstiteadlane]] [[Leon Orbeli]] ja [[orientalist]] [[Jossif Orbeli]] ning tema tütar oli orientalist Russudana Orbeli. {{JÄRJESTA:Orbeli, Ruben}} [[Kategooria:Venemaa arheoloogid]] [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 4pl017k2xxqq4tvbjzqk5n7bpgak9kl Carmina Burana (kantaat) 0 524628 6741880 5860603 2024-10-11T08:33:35Z Kuriuss 38125 6741880 wikitext text/x-wiki {{liita|Carmina Burana}} '''"Carmina Burana"''' [k'armina bur'aana] on helilooja [[Carl Orff]]i [[1935]]. aastal kirjutatud [[kantaat]] [[orkester|orkestrile]], [[Koor (muusika)|koor]]ile ja [[solist]]idele. Kantaadi [[ladina keel|ladinakeelne]] pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstid on pärit [[13. sajand]]i [[Saksamaa]] [[Carmina Burana|samanimelisest käsikirjast]]. [[Üliõpilane|Üliõpilaste]] ja [[vagant]]ide kirjutatud ladina- ja [[ülemsaksa keel|ülemsaksakeelsed]] värsid käsitlevad saatuse heitlikkust ja ajaliku elu rõõme. Käsikiri leiti [[Baierimaa]]l [[Beuern]]is asuvast benediktlaste kloostrist, kuid tõenäoliselt pärinevad tekstid mujalt. "Carmina Burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav [[harmoonia (muusika)|harmoonia]]. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina Burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ja "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). [[Kategooria:Muusikateosed]] lglgcnb6z3iyzyapgk6cak04bwdzfhp Heleri All 0 525756 6741667 6239813 2024-10-10T16:10:09Z 2001:7D0:849E:6300:59DD:ED56:5565:F93F /* Töö ja ühiskondlik tegevus */ 6741667 wikitext text/x-wiki '''Heleri All''' (sündinud [[22. mai]]l [[1995]] [[Tootsi]]s) on eesti [[ajakirjanik]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |vaadatud=2018-10-26 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130001702/http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i on ta õppinud [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas [[2017]]. aastal. == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötab [[Eesti Televisioon]]is alates 2017. aastast, saadetes "[[Maahommik]]", "[[Aktuaalne kaamera]]", "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<ref name="ERR 2021">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608159013/heleri-all-ajakirjanikutoost-mina-ei-ole-uhiskonna-valvekoer-olen-muinasjutuvestja|title=Heleri All ajakirjanikutööst: mina ei ole ühiskonna valvekoer, olen muinasjutuvestja|website=ERR|date=29 March 2021|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> == Tunnustus == * [[2022]] – Aasta parim reporter ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]) <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608718645/efta-del-palvisid-tunnustuse-ka-mitu-err-i-telemaastiku-tegijat|title=EFTA-del pälvisid tunnustuse ka mitu ERR-i telemaastiku tegijat|website=ERR|date=16 September 2022|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> ==Viitied== {{viited}} {{JÄRJESTA:All, Heleri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] lfrrn70nv7ux6om0bd87hr0dhaokgtj 6741668 6741667 2024-10-10T16:12:24Z 2001:7D0:849E:6300:59DD:ED56:5565:F93F 6741668 wikitext text/x-wiki '''Heleri Sitt''' (sündinud [[22. mai]]l [[1995]] [[Tootsi]]s) on eesti [[ajakirjanik]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |vaadatud=2018-10-26 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130001702/http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i on ta õppinud [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas [[2017]]. aastal. == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötab [[Eesti Televisioon]]is alates 2017. aastast, saadetes "[[Maahommik]]", "[[Aktuaalne kaamera]]", "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<ref name="ERR 2021">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608159013/heleri-all-ajakirjanikutoost-mina-ei-ole-uhiskonna-valvekoer-olen-muinasjutuvestja|title=Heleri All ajakirjanikutööst: mina ei ole ühiskonna valvekoer, olen muinasjutuvestja|website=ERR|date=29 March 2021|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> == Tunnustus == * [[2022]] – Aasta parim reporter ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]) <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608718645/efta-del-palvisid-tunnustuse-ka-mitu-err-i-telemaastiku-tegijat|title=EFTA-del pälvisid tunnustuse ka mitu ERR-i telemaastiku tegijat|website=ERR|date=16 September 2022|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> ==Viitied== {{viited}} {{JÄRJESTA:All, Heleri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] awwigcvg98jn9073m4sbth6ep9z5enq 6741670 6741668 2024-10-10T16:14:40Z 2001:7D0:849E:6300:59DD:ED56:5565:F93F 6741670 wikitext text/x-wiki '''Heleri Sitt''' (sündinud [[22. mai]]l [[1995]] [[Tootsi]]s) on eesti [[ajakirjanik]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |vaadatud=2018-10-26 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130001702/http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i on ta õppinud [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas [[2017]]. aastal. OLE VAIT JA SITT == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötab [[Eesti Televisioon]]is alates 2017. aastast, saadetes "[[Maahommik]]", "[[Aktuaalne kaamera]]", "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<ref name="ERR 2021">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608159013/heleri-all-ajakirjanikutoost-mina-ei-ole-uhiskonna-valvekoer-olen-muinasjutuvestja|title=Heleri All ajakirjanikutööst: mina ei ole ühiskonna valvekoer, olen muinasjutuvestja|website=ERR|date=29 March 2021|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> == Tunnustus == * [[2022]] – Aasta parim reporter ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]) <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608718645/efta-del-palvisid-tunnustuse-ka-mitu-err-i-telemaastiku-tegijat|title=EFTA-del pälvisid tunnustuse ka mitu ERR-i telemaastiku tegijat|website=ERR|date=16 September 2022|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> ==Viitied== {{viited}} {{JÄRJESTA:All, Heleri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] kwla59v0yrksrmll1w4wlm0zrqiwxsx 6741671 6741670 2024-10-10T16:15:04Z 2001:7D0:849E:6300:59DD:ED56:5565:F93F 6741671 wikitext text/x-wiki '''Heleri All''' (sündinud [[22. mai]]l [[1995]] [[Tootsi]]s) on eesti [[ajakirjanik]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |vaadatud=2018-10-26 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130001702/http://teater.ut.ee/tegijad/heleriall.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i on ta õppinud [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas [[2017]]. aastal. == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötab [[Eesti Televisioon]]is alates 2017. aastast, saadetes "[[Maahommik]]", "[[Aktuaalne kaamera]]", "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<ref name="ERR 2021">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608159013/heleri-all-ajakirjanikutoost-mina-ei-ole-uhiskonna-valvekoer-olen-muinasjutuvestja|title=Heleri All ajakirjanikutööst: mina ei ole ühiskonna valvekoer, olen muinasjutuvestja|website=ERR|date=29 March 2021|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> == Tunnustus == * [[2022]] – Aasta parim reporter ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]) <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608718645/efta-del-palvisid-tunnustuse-ka-mitu-err-i-telemaastiku-tegijat|title=EFTA-del pälvisid tunnustuse ka mitu ERR-i telemaastiku tegijat|website=ERR|date=16 September 2022|access-date=17 September 2022|language=et}}</ref> ==Viitied== {{viited}} {{JÄRJESTA:All, Heleri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] poog2rnsh57kos1nu6p3mva6h7k2lx2 Peter Lõhmus 0 526703 6741839 6477003 2024-10-11T06:07:57Z Trebors 57925 6741839 wikitext text/x-wiki '''Peter Lõhmus''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1966]] [[Ukraina]]s [[Mukatševo|Mukatševos]]<ref name="EE-2012"/>) on Eesti pangandustegelane. Ta on õppinud aastatel 1987–1992 [[Tallinna Tehnikaülikool]]is [[ökonoomika]]t ja [[juhtimine|juhtimist]] ning seejärel aastatel 1993–1994 [[Columbia ülikool|Columbia ülikooli]] rahvusvaheliste suhete koolis (inglise ''School of International and Public Affairs''). Aastatel 1996–1997 oli ta mikro- ja makromajanduse [[lektor]] [[Estonian Business School]]is. Märtsist 1997 kuni juunini 2000 oli ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] [[asepresident]], kusjuures 28. aprillist 2000 oli ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]] kohusetäitja. Aastatel 2001–2009 töötas ta vanemökonomistina [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF)]]. 2009. aasta märtsis asus tööle majandusnõunikuna [[Euroopa Komisjon]]is. Alates märtsist 2013 töötab taas [[IMF|IMFis]]. == Isiklikku == Tema õde on vaimulik [[Annika Laats]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE-2012">Krister Kivi, [https://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlane-paastab-maailma?id=63929595 "Eestlane päästab maailma"], Eesti Ekspress, 17. veebruar 2012.</ref>}} == Välislingid == *[https://arvamus.postimees.ee/6445497/peter-lohmus-hoopis-rohkem-sammast "Peter Lõhmus: hoopis rohkem sammast"], Postimees, 5. november 2018 {{JÄRJESTA:Lõhmus, Peter}} [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 11l48iyjxo5h1zb2b3rsagymi1vjqep Kristiina Heinmets-Aigro 0 533421 6741847 6665296 2024-10-11T06:32:47Z Velirand 67997 /* Haridus */ 6741847 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{vikinda}} {{toimeta}} [[Fail:Kristiina.jpg|pisi|Kristiina Heinmets-Aigro (2019)]] '''Kristiina Heinmets-Aigro''' (sünninimi Kristiina Heinmets; sündinud [[13. august]]il [[1978]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] politik, teleajakirjanik, produtsent.{{lisa viide}} == Haridus == 1996. aastal lõpetas ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja Tallinna Jakob Westholmi muusikakooli klaverieriala. Seejärel asus ta õppima [[Eesti Kõrgem Kommertskool|Eesti Kõrgemasse Kommertskooli]] rahvusvahelist majandust. 2003. aastal lõpetas Kristiina Heinmets-Aigro [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Ülikooli]] meediateaduskonna ''cum laude''.{{lisa viide}} == Töö == [[Fail:Inna Roos, Kristiina Heinmets ja Jaan Kõrsmaa (1998).jpg|pisi|vasakul|Inna Roos, Kristiina Heinmets ja Jaan Kõrsmaa 1998. aastal Miss Estonia valimisel<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] === Miss ja modell === 1997. aastal valiti Kristiina Heinmets-Aigro [[Eesti Miss Estonia|Eesti Miss Estoniaks]]. Seejärel jõudis ta esimese eestlannana [[Miss Universum]] iludusvõistlustel TOP10 hulka. {{lisa viide}} === Teleajakirjanik ja produtsent === Kristiina Heinmets-Aigro on juhtinud telesaateid, millest suurimad on olnud rahvusvahelised koostöösaated nagu "[[Tantsud tähtedega]]" ja "[[Eesti talent]]". 10 aasta vältel on ta olnud heategevusliku telesaate "[[Eestimaa uhkus]]", kus tunnustati heategusid teinud Eestimaa inimesi, üks produtsente. Kristiina Heinmets-Aigro on kuulunud [[TV3]] uudistetoimetusse juba üliõpilasena praktikandina kui ka hiljem ligi kolm aastat telekanali kultuuri ja moeuudiste toimetajana. {{lisa viide}} === Poliitik === Kristiina Heinmets-Aigro astus 1998. aasta sügisel [[Keskerakond]]a ja erakonna noortekogusse{{lisa viide}}. 2018. aasta kandideeris ta [[Riigikogu|Riigikokku]] [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 4|Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas]]. Ta kogus 222 häält ega osutunud valituks.{{lisa viide}} == Isiklikku == Tal on kaks poega ja tütar. {{lisa viide}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.facebook.com/kristiina.aigro.3 Kristiina Heinmets-Aigro Facebookis] * [https://www.instagram.com/kristiinaheinmetsaigro/ Kristiina Heinmets-Aigro Instagramis] * [https://www.ohtuleht.ee/905931/kristiina-heinmets-aigro-kandideerib-riigikokku-naen-et-saan-poliitikas-midagi-pariselt-ara-teha Kristiina Heinmets-Aigro kandideerib riigikokku: näen, et saan poliitikas midagi päriselt ära teha] * [http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=84513649 "Eksmiss Kristiina Heinmets-Aigro põhjendab Eesti suurt palgalõhet: mees ei lähe lapsepuhkusele, naine läheb!"]. Delfi.ee * [http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=84669227 "Kristiina Heinmets Aigro tatiste laste lasteaeda lubamise valguses: muuta tuleb väikelaste vanemate haiguslehe süsteemi"]. Delfi.ee * [http://m.naistekas.delfi.ee/article.php?id=84986473 "Kolme lapse ema Kristiina Heinmets Aigro kritiseerib lasteaedades toimuvat: lasteaed on väikese inimese töökoht ja see peab ajaga kaasas käima"]. Delfi.ee * [https://elu24.postimees.ee/6498134/kristiina-heinmets-aigro-end-juba-tagasi-ei-hoia-ja-vastas-kaja-kallasele-eesti-ei-pea-noogutama-pead-koikidele-laane-nouetele "Kristiina Heinmets-Aigro end juba tagasi ei hoia ja vastas Kaja Kallasele: Eesti ei pea noogutama pead kõikidele lääne nõuetele"]. Postimees {{JÄRJESTA:Heinmets-Aigro, Kristiina}} [[Kategooria:Eesti iluduskuningannad]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 2ngkvbme2pj9y4n06erocfogj58vxkh Sickte 0 543706 6741884 6012977 2024-10-11T08:37:24Z Fornax 45305 ([[c:GR|GR]]) [[File:Sickte Wappen.png]] → [[File:DEU Sickte COA.svg]] 6741884 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} {{linn | nimi = Sickte | vapp = DEU Sickte COA.svg | asendikaardi_pilt = Sickte in WF.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Wolfenbütteli kreisis }} '''Sickte''' on vald Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Wolfenbütteli kreis]]is. Valla pindala on 25,28&nbsp;km². 31. detsembril 2017 elas seal 6219 inimest. Vald asub [[Elm (mäed)|Elmist]] läänes, umbes 10&nbsp;km [[Wolfenbüttel]]ist kirdes ja 10&nbsp;km [[Braunschweig]]ist kagus. [[Pilt:Herrenhaus Sicktecms01.jpg|pisi|tühi|Herrenhaus in Sickte]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.sickte.de/ www.sickte.de] {{Wolfenbütteli kreisi vallad}} [[Kategooria:Alam-Saksi vallad]] [[Kategooria:Wolfenbütteli kreis]] 0jun34hn3f1noqtaqud6qscd1xjuu1n Robert F. Kennedy 0 549574 6741761 6635252 2024-10-10T20:02:52Z Pietadè 41543 | abikaasa = [[Ethel Skakel|Ethel Kennedy]] 6741761 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Robert F. Kennedy | pilt = Robert F Kennedy crop.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide Senati]] liige [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]] | ametiajaalgus = [[3. jaanuar]] [[1965]] | ametiajalõpp = [[6. juuni]] [[1968]] | eelmine = [[Kenneth Keating]] | järgmine = [[Charles Goodell]] | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|Ameerika Ühendriikide 64. justiitsminister]] | ametiajaalgus2 = [[21. jaanuar]] [[1961]] | ametiajalõpp2 = [[3. september]] [[1964]] | eelmine2 = [[William Rogers]] | järgmine2 = [[Nicholas Katzenbach]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Robert Francis Kennedy | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|11|20}} | sünnikoht = [[Brookline]], [[Massachusetts]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|6|6|1925|11|20}} | surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]] | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = [[Ethel Skakel|Ethel Kennedy]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Harvardi Ülikool]]<br>[[Virginia Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Robert Kennedy Signature.svg | moodul = }} '''Robert Francis Kennedy''' (tuntud ka initsiaalide RFK all; [[20. november]] [[1925]] [[Brookline]], [[Massachusetts]] – [[6. juuni]] [[1968]] [[Los Angeles]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, kes oli jaanuarist [[1961]] kuni septembrini [[1964]] [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|justiitsminister]]. Ta oli president [[John F. Kennedy]] noorem vend. Robert F. Kennedy kuulus alates [[3. jaanuar]]ist [[1965]] kuni surmani [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse, kus ta esindas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariiki]]. Kennedy oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] liige. Ta oli tuntud kodanikuõiguste eestkõneleja ning organiseeritud kuritegevuse (maffia) vastase võitluse aktivist. Ta oli hariduselt jurist ning töötas justiitsministeeriumis ja [[Adlai Stevenson II]] nõunikuna. 1960. aastal oli ta John F. Kennedy presidendikampaania juht. Pärast John F. Kennedy võitu ja ametisse astumist nimetas ta Robert F. Kennedy oma valitsuse justiitsministriks. 1968. aastal osales ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eelvalimistel, et saada Demokraatliku Partei kandidaadiks. Robert F. Kennedy suri Los Angeleses [[6. juuni]]l [[1968]] pärast [[Robert F. Kennedy atentaat|atentaati]] 5. juuni öösel. Teda tulistati [[Ambassador Hotel|Ambassadori]] hotelli köögis, kui ta oli teel ballisaalist, kus ta oli tänukõnet pidanud, pressikonverentsi ruumi. Atentaadi sooritanud palestiina immigrant [[Sirhan Sirhan]] võeti kohapeal kinni. == Perekond == 1950. aastal abiellus ta [[Ethel Kennedy|Ethel Skakeliga]]. Nad said 11 last, kellest viimane sündis pärast Roberti surma.<ref>Schlesinger, Arthur M. Jr. (1978). "Robert Kennedy and His Times"</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://bioguide.congress.gov/scripts/biodisplay.pl?index=K000114 Elulugu Ameerika Ühendriikide Kongressi kodulehel] *[https://www.justice.gov/ag/bio/kennedy-robert-francis Elulugu Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kennedy, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 3jj4mq52h5mqx4fsa1ukzthn8gkz3f2 6741762 6741761 2024-10-10T20:04:00Z Pietadè 41543 Robert F Kennedy cropped.jpg 6741762 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Robert F. Kennedy | pilt = Robert F Kennedy cropped.jpg | pildiallkiri = Robert F Kennedy 1965. aastal | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide Senati]] liige [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]] | ametiajaalgus = [[3. jaanuar]] [[1965]] | ametiajalõpp = [[6. juuni]] [[1968]] | eelmine = [[Kenneth Keating]] | järgmine = [[Charles Goodell]] | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|Ameerika Ühendriikide 64. justiitsminister]] | ametiajaalgus2 = [[21. jaanuar]] [[1961]] | ametiajalõpp2 = [[3. september]] [[1964]] | eelmine2 = [[William Rogers]] | järgmine2 = [[Nicholas Katzenbach]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Robert Francis Kennedy | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|11|20}} | sünnikoht = [[Brookline]], [[Massachusetts]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|6|6|1925|11|20}} | surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]] | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = [[Ethel Skakel|Ethel Kennedy]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Harvardi Ülikool]]<br>[[Virginia Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Robert Kennedy Signature.svg | moodul = }} '''Robert Francis Kennedy''' (tuntud ka initsiaalide RFK all; [[20. november]] [[1925]] [[Brookline]], [[Massachusetts]] – [[6. juuni]] [[1968]] [[Los Angeles]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, kes oli jaanuarist [[1961]] kuni septembrini [[1964]] [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|justiitsminister]]. Ta oli president [[John F. Kennedy]] noorem vend. Robert F. Kennedy kuulus alates [[3. jaanuar]]ist [[1965]] kuni surmani [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse, kus ta esindas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariiki]]. Kennedy oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] liige. Ta oli tuntud kodanikuõiguste eestkõneleja ning organiseeritud kuritegevuse (maffia) vastase võitluse aktivist. Ta oli hariduselt jurist ning töötas justiitsministeeriumis ja [[Adlai Stevenson II]] nõunikuna. 1960. aastal oli ta John F. Kennedy presidendikampaania juht. Pärast John F. Kennedy võitu ja ametisse astumist nimetas ta Robert F. Kennedy oma valitsuse justiitsministriks. 1968. aastal osales ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eelvalimistel, et saada Demokraatliku Partei kandidaadiks. Robert F. Kennedy suri Los Angeleses [[6. juuni]]l [[1968]] pärast [[Robert F. Kennedy atentaat|atentaati]] 5. juuni öösel. Teda tulistati [[Ambassador Hotel|Ambassadori]] hotelli köögis, kui ta oli teel ballisaalist, kus ta oli tänukõnet pidanud, pressikonverentsi ruumi. Atentaadi sooritanud palestiina immigrant [[Sirhan Sirhan]] võeti kohapeal kinni. == Perekond == 1950. aastal abiellus ta [[Ethel Kennedy|Ethel Skakeliga]]. Nad said 11 last, kellest viimane sündis pärast Roberti surma.<ref>Schlesinger, Arthur M. Jr. (1978). "Robert Kennedy and His Times"</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://bioguide.congress.gov/scripts/biodisplay.pl?index=K000114 Elulugu Ameerika Ühendriikide Kongressi kodulehel] *[https://www.justice.gov/ag/bio/kennedy-robert-francis Elulugu Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kennedy, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1968]] mmvpxinte5852o0mv6zpm1da9z3l4au 6741763 6741762 2024-10-10T20:06:37Z Pietadè 41543 6741763 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Robert F. Kennedy | pilt = Robert F Kennedy cropped.jpg | pildiallkiri = Robert F Kennedy 1965. aastal | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide Senati]] liige [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]] | ametiajaalgus = [[3. jaanuar]] [[1965]] | ametiajalõpp = [[6. juuni]] [[1968]] | eelmine = [[Kenneth Keating]] | järgmine = [[Charles Goodell]] | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|Ameerika Ühendriikide 64. justiitsminister]] | ametiajaalgus2 = [[21. jaanuar]] [[1961]] | ametiajalõpp2 = [[3. september]] [[1964]] | eelmine2 = [[William Rogers]] | järgmine2 = [[Nicholas Katzenbach]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Robert Francis Kennedy | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|11|20}} | sünnikoht = [[Brookline]], [[Massachusetts]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|6|6|1925|11|20}} | surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]] | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = [[Ethel Kennedy|Ethel Skakel]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Harvardi Ülikool]]<br>[[Virginia Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Robert Kennedy Signature.svg | moodul = }} '''Robert Francis Kennedy''' (tuntud ka initsiaalide RFK all; [[20. november]] [[1925]] [[Brookline]], [[Massachusetts]] – [[6. juuni]] [[1968]] [[Los Angeles]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, kes oli jaanuarist [[1961]] kuni septembrini [[1964]] [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister|justiitsminister]]. Ta oli president [[John F. Kennedy]] noorem vend. Robert F. Kennedy kuulus alates [[3. jaanuar]]ist [[1965]] kuni surmani [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse, kus ta esindas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariiki]]. Kennedy oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] liige. Ta oli tuntud kodanikuõiguste eestkõneleja ning organiseeritud kuritegevuse (maffia) vastase võitluse aktivist. Ta oli hariduselt jurist ning töötas justiitsministeeriumis ja [[Adlai Stevenson II]] nõunikuna. 1960. aastal oli ta John F. Kennedy presidendikampaania juht. Pärast John F. Kennedy võitu ja ametisse astumist nimetas ta Robert F. Kennedy oma valitsuse justiitsministriks. 1968. aastal osales ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eelvalimistel, et saada Demokraatliku Partei kandidaadiks. Robert F. Kennedy suri Los Angeleses [[6. juuni]]l [[1968]] pärast [[Robert F. Kennedy atentaat|atentaati]] 5. juuni öösel. Teda tulistati [[Ambassador Hotel|Ambassadori]] hotelli köögis, kui ta oli teel ballisaalist, kus ta oli tänukõnet pidanud, pressikonverentsi ruumi. Atentaadi sooritanud palestiina immigrant [[Sirhan Sirhan]] võeti kohapeal kinni. == Perekond == 1950. aastal abiellus ta [[Ethel Kennedy|Ethel Skakeliga]]. Nad said 11 last, kellest viimane sündis pärast Roberti surma.<ref>Schlesinger, Arthur M. Jr. (1978). "Robert Kennedy and His Times"</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://bioguide.congress.gov/scripts/biodisplay.pl?index=K000114 Elulugu Ameerika Ühendriikide Kongressi kodulehel] *[https://www.justice.gov/ag/bio/kennedy-robert-francis Elulugu Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kennedy, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 4i26odftjriv6xuov09w7d4flw6gfte Arutelu:Jota- 1 565058 6741752 5512544 2024-10-10T19:28:31Z Pikne 13803 6741752 wikitext text/x-wiki ''Sõna tuleneb vanakreekakeelsest sõnast ὀκτώ (októ), tähendades kaheksat, kuna ta on võrdne arvuga 10008. :Esiteks segane sõnastus, aga peamine on see, et sõna ei ole kreeka sõnaga kuigi sarnane. Saksa viki järgi on aluseks itaalia sõna ''otto'', mis tundub tõepärasem. Allikaviidet inglise ega saksa vikis ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. august 2019, kell 16:36 (EEST) ---- Eestikeelse nimetuse kohta vt [[Arutelu:Ühikute detsimaaleesliited]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2024, kell 22:28 (EEST) dexti6jucuybn3e2tse70xvwv2td7fa Sebra-amadiin 0 569773 6741875 6430942 2024-10-11T08:19:24Z Neptuunium 58653 ei kuulu vintlaste hulka 6741875 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sebra-amadiin | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Taeniopygia guttata - Bushell's Lagoon.jpg | pildi_seletus = Isaslind {{audio|pone.0025506.s001.oga|Laul}} | pildi_laius = 250px | pilt2 = Taeniopygia guttata song - pone.0025506.s001.oga | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Amadiinlased]] ''Estrildidae'' | perekond = [[Amadiin]] ''Taeniopygia '' | liik = '''Sebra-amadiin''' | binaarne = ''Taeniopygia guttata'' | binaarse_autor = [[Louis Jean Pierre Vieillot|Vieillot]], [[1817]] }} '''Sebra-amadiin''' (''Taeniopygia guttata'') ehk '''sebravint''' on [[amadiinlased|amadiinlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. Sebra-amadiin on levinud vint Kesk-Austraalias ja elab suuremal osal mandrist, vältides ainult jahedat niisket lõunaosa ja mõnda piirkonda troopilises põhjas. Lindu võib leida ka Timori saarel. Sebra-amadiin on ka sisse toodud Puerto Ricosse ja Portugali. ==Elupaik ja levik== Sebra-amadiinide kõige tavalisem elupaik on Austraalia mandriosas, kus elab umber 75% maailma sebra-amadiinidest. Seda liiki rannikutel tavaliselt ei leidu, välja arvatud kuivemas lääneservas. Sebra-amadiine leidub üldiselt kuivades piirkondades, kuid veekogude lähedal ja paikades, kus on sadanud vihma. See on tõenäoliselt seotud pigem taimestiku rohkusega kui vee leidumisega.<ref>[https://books.google.ee/books?id=5KO6cZH0WbEC&redir_esc=y Zann 1996, p. 62–68]</ref> Sebra-amadiine leidub ka haritud aladel, näiteks riisipõldudel. Pidevalt tugevad sademed on sebra-amadiinidele kahjulikud, sest nende pesa ei varja tibusid ega mune vihma eest. Vihmasadu võib mõnikord põhjustada pesitsimise ärajätmine. ==Elukäik== Sebra-amadiini eeldatav eluiga on geneetiliste ja keskkonnategurite tõttu väga erinev. Sebra-amadiin võib oma looduskeskkonnas elada kuni viie aastani. Kui neid peetakse puuris, elavad nad tavaliselt 5–9 aastat, kuid võivad elada kuni 12 aastat, rekord on puuris elava linnu puhul 14,5 aastat. Nad hakkavad sigima juba 70-80-päevaselt ja nende pesas on 2-8 muna, keskmiselt viis muna. Pojad lendavad pesast välja 17-18 päevaselt. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. ==Toitumine== Sebra-amadiin sööb peamiselt rohuseemneid, toitudes enamasti poolküpsetest ja küpsetest seemnetest (kuigi võib süüa ka kuivi seemneid). Lisaks sööb ta mõnikord putukaid (peamiset sipelgaid ja termiite). Puuris peetavate sebra-amadiinide lemmiktoit on [[hirss|hirsiseemned]]. ==Suhted inimesega== Sebra-amadiine kasutatakse sageli teadusprojektideks, et saada teada, kuidas linnud käituvad. Neid kasutatakse ka geeniuuringutes. Need linnud on ka väga head lemmikloomad, elades puuris kuni 9 aastat ja vajades vahepeal vett ja seemneid. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Vintlased]] 1dfuzvcozs0uwkrmsmpqeztbz9g6j1r Bandžarikeelne Vikipeedia 0 573606 6741658 6741372 2024-10-10T15:26:19Z Exagren 199034 6741658 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-bjn.svg|pisi|Logo]] '''Bandžarikeelne Vikipeedia''' ([[bandžari keel]]es ''Wikipedia bahasa Banjar'') on [[Vikipeedia]] bandžarikeelne versioon. Bandžarikeelsele Vikipeediale pandi alus [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2010]]. Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|bjn}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|bjn}}. keeleversioon.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://bjn.wikipedia.org Bandžarikeelne Vikipeedia] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] p1an8y7phg0ho1559ktc2lj7kg2vf08 Vaimsus 0 578689 6741931 6305153 2024-10-11T11:06:20Z Icodense99 95075 name corr. 6741931 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Vaimsuse''' mõiste varieerub eri keeltes ning selle tähendus on olnud ajaloolises kontekstis pidevas muutumises. Religioossetes tekstides viitas sõna ''vaimsus'' (''spirituaalsus'') [[Jumal]]a omadusele ja inimlikule püüdele saada tema sarnaseks. Varakristlikes kogukondades märkis see sõna üksnes [[Püha Vaim]]u teenimist,<ref>[https://web.archive.org/web/20211023144850/https://thepsychologist.bps.org.uk/volume-29/november-2016/looking-back-medieval-mind "The medieval mind"]. ''The Psychologist''</ref> hiliskeskajal hakkas see mõiste kirjeldama inimese meeles toimuvat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Waaijman, Kees|pealkiri=Spirituality: Forms, Foundations, Methods|aasta=2002|koht=|kirjastus=Peeters Publishers|lehekülg=}}</ref> Uusajal hakati seda sõna kasutama laiemalt esoteerilistes ringkondades. Tänapäeval, kristliku kultuuri keskkonnas on see sõna omandanud pühaduse subjektiivse kogemuse ja inimolemuse sügavaima väärtuse tähenduse. Kuid vaimsuse mõistet on kasutatud ka kontekstis, millega viidatakse üleloomulikule (s.t materiaalsest maailmast väljapoole jäävale), inimese isiksuslikule arengule,<ref>{{Raamatuviide|autor=Snyder, C.R.; Lopez, Shane J.|pealkiri=Positive Psychology|aasta=2007|koht=|kirjastus=Sage Publications, Inc.|lehekülg=|isbn=978-0-7619-2633-7}}</ref> ülima väärtuse otsingule või kohtumisele<ref>{{Raamatuviide|autor=Sharf, Robert H.|pealkiri="The Rhetoric of Experience and the Study of Religion" (PDF), Journal of Consciousness Studies, 7 (11–12):|aasta=2000|koht=|kirjastus=|lehekülg=267–287|url=http://buddhiststudies.berkeley.edu/people/faculty/sharf/documents/Sharf1998,%20Religious%20Experience.pdf|vaadatud=2020-03-20|arhiivimisaeg=2013-05-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130513104227/http://buddhiststudies.berkeley.edu/people/faculty/sharf/documents/Sharf1998,%20Religious%20Experience.pdf|url-olek=robot: teadmata}}</ref> oma sisemise olemusega. Modernsetes ilmalikes ühiskondades on vaimsus väljunud religioonist, s.t intellektuaalselt arenenud inimesed määratlevad ennast vaimsetena, kuid mitte usklikena. Tänane vaimsus keskendub inimese "sügavaimatele väärtustele ja tähendustele" – sellega mõeldakse oma olemuse (iseloomu) tundmaõppimist ja selle taltsutamist. Ilmalik vaimsus rõhutab humanistlikke ideid ja moraalseid omadusi nagu armastus, kaastunne, kannatlikkus, sallivus, andestus, rahulolu, vastutus, harmoonia ja teistest hoolimine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dalai Lama|pealkiri=Ethics for the New Millennium|aasta=1999|koht=New York|kirjastus=Riverhead Books|lehekülg=}}</ref> Need on elu ja inimkogemuse aspektid, mis jäävad väljapoole materialistlikku maailma, ilma et sellega kaasneks usk üleloomulikku reaalsusesse või mõnda jumalikku olendisse. Ateistlikud filosoofid, näiteks [[Bertrand Russell]] ja [[Jean-Paul Sartre]], hindasid küll elu mittemateriaalseid aspekte, kuid keeldusid tunnustamast vaimsust väljaspool materialismi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Schuurmans-Stekhoven, J.B.|pealkiri="Is it God or just the data that moves in mysterious ways? How well-being research might be mistaking faith for virtue?" 100(2)|aasta=2011|koht=|kirjastus=Social Indicators Research.|lehekülg=313-330}}</ref> == Etümoloogia == Eestikeelsete sõnade ''vaim'', ''vaimne'' ja ''vaimsus'' algupära pole teada, kuid rahvausundis on kasutatud sõna ''eluvaim'', mis märkis elusolendi omadust ning viitas sisemisele olemusele. Soome-ugri keeltes märgib sõna ''vaim'' [[mokša keel]]es hingamist (''vajamä'') ja [[soome keel]]es abielunaist (''vaimo''), [[saami keel]]es südant (''váibmu''). Ingliskeelne sõna ''spirit'' ja prantsuskeelne sõna ''espirit'' on tuletatud ladinakeelsest sõnast ''spiritus'' ('hing', 'julgus', 'elujõud', 'hingeõhk') ja on seotud sõnaga ''spirare'' ('hingama'). [[Vanakreeka keel]]es kasutati samas tähenduses sõna ''pneuma'' ja [[heebrea keel]]es ''ruach''. [[Inglise keel|Ingliskeelne]] omadussõna ''spiritual'' ('vaimne') on tuletatud sõnast ''spirit'' ja vastavalt [[Prantsuse keel|prantsuskeelne]] sõna ''spiritualist'' sõnast ''spiritus''. Ja vastavalt seisundit määratlev sõna ''spirituality'' ('vaimsus') on tuletatud ladina sõnast ''spiritualite''. == Vaimsus religioosses käsitluses == === Judaism === [[Judaism|Judaismi]] kõige vaimsemaks liikumiseks peetakse Musar’i haru, mis on keskendunud inimeses usu, alandlikkuse ja armastuse edendamisele. Sektile pani aluse Israel Salanter 19. sajandil ning seda arendasid edasi Alan Morinis ja Ira F Stone. Selle vaimses praktikas on oluline koht meditatsioonil, palvel, tzedakah’i ja teshuvah’i vaimsetel praktikatel ning eetilisi (musar) tõekspidamisi süvendaval kirjandusel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Claussen, Geoffrey|pealkiri=The Practice of Musar|aasta=2012|koht=|kirjastus=Conservative Judaism|lehekülg=3-26|url=https://www.academia.edu/1502958}}</ref> === Katoliiklik kristlus === [[Katoliiklus|Katoliikluses]] tähendas vaimsus isiklikku usutegu (''fides qua creditur'') peale selle vastuvõtmist. Selle erinevates harudes on vaimsusele antud erinevaid tähendusi, kuid pea kõigis on kõige olulisemal kohal [[missa]], kus kõik koos palvetavad Jumala poole. Kristlikus müstikas on katolitsism segunenud erinevate varasemate religioonide vaimse praktikaga ning see uurib neid vaimseid nägemusi ja kogemusi, mis on tekkinud nii Pühakirja (''Lectio Divina'') põhisest palvusest kui ka ekstaatilisest hingeühendusest Jumalaga. Progressiivne kristlus on keskendunud [[Piibel|Piibli]] kriitilisele uurimisele eesmärgiga kõrvaldada sellest [[Üleloomulikkus|üleloomulikule]] viitavad [[Dogmaatika|dogmaatilised]] väited ning asendada need ajalooliste ja teadusuuringutest kinnitust leidnud faktidega. [[Kristlus|Kristluse]] see haru on seisukohal, et vaimsed kogemused on psühholoogiliselt kasulikud ja neutraalselt tõesed, kuid olemuslikult siiski vaid inimmõistuse konstruktsioon. === Hinduism === [[Hinduism]] on rohkem vaimne filosoofia kui religioon, sest selles puudub kiriklikku korda kehtestav organisatsioon ja keskne juhtorgan, prohvetid ja liikmeid siduv püha raamat. Hindudel on vabadus olla [[Polüteism|polüteist]], [[Panteism|panteist]], [[Monism|monist]] või [[Ateism|ateist]]. Vaimsus tähendab hinduismis isiklikku praktilist kogemust ([[sanskriti keel]]es क्षैत्रज्ञ ''ksaitrajña'') ühes elus või teekonnal (''mokša''), enese teadvustamist ning pürgimist kõrgemate tõdede, reaalsuse tõelise olemuse ja vabastatud teadvuse poole.<ref>{{Raamatuviide|autor=Flood, Galvin|pealkiri=Brill's Encyclopedia of Hinduism, Volume II|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=|isbn=978-90-04-17893-9}}</ref> Vaimsust saab edendada erinevatel viisidel (''mārga''), s.t valida tuleb kas * teadmiste tee (''jñāna mārga''), milles õpeja (''guru'') juhendamisel õpitakse vaimset praktikat; * jumala(te)le pühendumise tee (''bhakti mārga''), milles oluline osa on laulmisel ja muusikal kirtaani (pilt ühest või mitmest jumalusest või nende sümbol) ees; * omakasupüüdmatu tegutsemise viis (''karma mārga'') tähendab tegelikult pühendumist tööle, mida käsitletakse vaimse praktikana ja materiaalsest maailmast vabanemise viisina; * mõtisklemise ja meditatsiooni viis (''rāja mārga'') lisandus 19. sajandil [[Vivekananda]] õpetustest ning see märkis ilmalikust elust loobumist ning pühendumist enesedistsipliini arendamisele, mõtisklusi, meditatsiooni ja enesereflektsiooni kultiveerimist, et seeläbi saavutada ''samadhi'' seisund.<ref>{{Raamatuviide|autor=Klostermaier, Klaus|pealkiri=Spirituality and Nature, in Hindu Spirituality|aasta=1989|koht=New York|kirjastus=Crossroads Publishing|lehekülg=|isbn=0-8245-0755-X}}</ref> Hinduismi erinevad harud kasutavad vaimsuse edendamiseks erinevaid meetodeid. Näiteks ''[[tantra]]''-koolides tuleb õppida sisseastumist, rituaali läbiviimist, vabastamist (''mokša'') ja kosmiliste polaarsuste ühendamist. [[Višnuism|Hare Krišna]] koolides keskendutakse bhakti joogale. [[Advaita-vedaanta]] koolis edenetakse etappide kaupa: vooruste viljelemine (''samnyasa''), kuulamine, õppimine (''sravana''), kajastamine (''manana'') ja mõtlemine (''dhyana'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Flood, Gavin|pealkiri=An Introduction to Hinduism|aasta=1996|koht=|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=|isbn=0-521-43878-0}}</ref> === Budism === [[Budism|Budismis]] on oluline koht vaimsel kasvamisel ja seda märgib sõna ''[[bhāvanā]]''. Seda sõna kasutatakse tavaliselt liitsõna/mõistena nagu näiteks: ''citta-bhāvanā'' (südame/meele arendamine või kasvatamine) või ''mettā-bhāvanā'' (armastava lahkuse arendamine/kasvatamine). Vaimsuse arendamise praktiseerimisest on budismis tekkinud erinevad liikumised, s.h ''[[lamrim]]'', ''[[bodhisattva]]'' tee ja [[õilis kaheksaastmeline tee]]. === Islam === [[Islam|Islami]] vaimsuse aluseks on [[Islami viis sammast|viis sammast]] (''arkan al-Islam''), mis on kohustuslikud kõigile usklikele. Need on: usutunnistus (''shahādah''), igapäevased palved (''şalāh''), almuse jagamine (''zakāh''), paastumine [[ramadaan]]i ajal (''şawm'') ja palverännak [[Meka]]sse (''hajj''), mis peab toimuma vähemalt üks kord elus.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Pillars of Islam|aasta=|koht=|kirjastus=Oxford Islamic Studies Online|lehekülg=|url=http://www.oxfordislamicstudies.com/article/opr/t125/e1859?_hi=32&_pos=3}}</ref> [[Sufism]] (تصوّف‎ ''taṣawwuf''‎) on islami müstiline dimensioon ([[Annemarie Schimmel]]), mille tuntud esindajad olid teiste seas [[Rumi]] ja [[Hafiz]]. Sufi vennaskonna vaimne juht (''sheik'', ''pir'') õpetab oma järgijatele vaimset distsipliini – täiuslikkuse kummardamist, nagu peaingel [[Gabriel]] seda [[Muḩammad]]ile õpetas. Sufid väidavad, et nemad esindavad tõelist, puhast, algupärast islami, mis kuulutab rahu ja sallivust Maa peal ning vastustab igasugust vägivalda. Sufiõpetlased kirjeldavad seda vaimse õpetusena ehk "teadusena, mille eesmärk on südame puhastamine ja kõige muu eemaldamine peale Jumala" või siis "teadusena, mille kaudu on võimalik teada saada, kuidas läheneda Jumalale, puhastada oma mina kurjusest ja kaunistada seda väärikate omadustega"<ref>{{Raamatuviide|autor=Zarruq, Ahmed; Zaineb Istrabadi, Hamza Yusuf Hanson|pealkiri=The Principles of Sufism|aasta=2008|koht=|kirjastus=Amal Press|lehekülg=}}</ref> [[Džihaad]] on [[muslim]]i vaimne kohustus ja sellel on kaks eri vormi: sisemine vaimne võitlus ja väline füüsiline võitlus. "Suurem džihaad" on olemuslikult vägivallatu ning märgib uskliku sisemist vaimset võitlust oma iseloomuga ja nõuab talt usuliste kohustuste täitmist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peters, Rudolph|pealkiri=Islam and Colonialism. The doctrine of Jihad in Modern History|aasta=1979|koht=|kirjastus=Mouton Publishers|lehekülg=118}}</ref> === Sikhism === [[Sikhism|Sikhismis]] ei ole dogmasid, preestreid ega religioosset organisatsiooni. Sikhismis on vaimsus ja ilmalik elu omavahel läbi põimunud, s.t ajalik häviv maailm on osa Lõpmatust Reaalsusest ja esindab selle vorme. [[Guru Nanak]] kirjeldas eluteed "aktiivse, loova praktilise eluna, mis on täidetud aususe, truuduse, enesevalitsemise ja puhtusega", kusjuures praktilist elu hinnatakse kõrgemalt kui puhtalt vaimset, meditatsioonile pühendunud elu. Inimene peab oma elus saavutama tasakaalu kogukonnast eraldumise-sulandumise, igapäevase tegevuse-tegevusetuse, teistesse kiindumise-tõukumise vahel.<ref>Mandair, Arvind-Pal Singh (October 22, 2009). ''Religion and the Specter of the West – Sikhism, India, Postcoloniality and the Politics of Translation''. United States: University of Columbia. pp. 372 onwards. ISBN 978-0-231-14724-8.</ref> Sikhide kuues Guru Hargobind rõhutas, et reaalne (''miri'') ja vaimne (''piri'') maailm eksisteerivad üksteisega läbipõimununa. Üheksas Guru Tegh Bahadhur rõhutas, et sikhid peavad eneses arendama nii ilmalikke (''šakti'') kui ka vaimseid (''bhakti'') võimeid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Singh Kalsi; Sewa Singh|pealkiri=Sikhism|aasta=2005|koht=|kirjastus=Chelsea House Publishers|lehekülg=49|isbn=978-0-7910-8098-6}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.via.ee/content/article/mis-on-vaimsus Mis on vaimsus?] Via.ee [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:New Age]] djstx7utvhtfj0e0ydird3qcs65trsf Vana-Pärnu toomkirik 0 583768 6741894 6721844 2024-10-11T09:06:20Z NOSSER 8097 6741894 wikitext text/x-wiki '''Vana-Pärnu toomkirik''' (1251–1263) oli kirik [[Vana-Pärnu]]s ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Vana-Pärnu piiskopilinnus|Vana-Pärnu piiskopilinnuse]] osa. Kirik asus praeguse [[Vana-Pärnu kalmistu]] aladel või selle läheduses. Kiriku juurde kuulus surnuaed.<ref>{{Netiviide|autor=Kann, Tõnu|url=https://parnu.postimees.ee/914672/vana-parnu-kalmistu-on-servapidi-jokke-vajumas|pealkiri=Vana-Pärnu kalmistu on servapidi jõkke vajumas|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=21. juuli 2012|vaadatud=}}</ref> [[File:Vana-Pärnu toomkiriku mälestusmärk.jpg|pisi|Vana-Pärnu toomkiriku mälestusmärk]] Kiriku koos linnaga põletasid 1263. aastal röövretkele tulnud leedulased [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-P%C3%A4rnu_piiskopilinnus|pealkiri=Vana-Pärnu piiskopilinnus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Vana-Pärnu]] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] 7n4jsht5k30ri2zc0gqoqizi195nj82 Nova Kahhovka 0 585170 6741692 6490311 2024-10-10T17:02:01Z Pietadè 41543 | osm = pind 6741692 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg | pildiallkiri = Nova Kahhovka linnavolikogu hoone | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]== 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] ekvrvjcjwgjt1e5k0xwvdkp5ox8h47v 6741694 6741692 2024-10-10T17:06:15Z Pietadè 41543 6741694 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = Nova Kahhovka linnavolikogu hoone | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] ==[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]== 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 739yziw86snbou5q6utc5d71aujdsqo 6741696 6741694 2024-10-10T17:06:38Z Pietadè 41543 6741696 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] ==[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]== 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] lesezcr8pmrexrrpvasnv6tnrml3krq 6741765 6741696 2024-10-10T20:16:46Z Pietadè 41543 /* Venemaa sissetung Ukrainasse */ 6741765 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] == Ajalugu == Nova Kahhovka asutati 1952. aasta 28. veebruaril 1952. aastal Kljutšove küla asemele. ==[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]== 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] korjjp24xmvb5iv9299galrtrtdb3g8 6741766 6741765 2024-10-10T20:17:11Z Pietadè 41543 /* Venemaa sissetung Ukrainasse */ 6741766 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] == Ajalugu == Nova Kahhovka asutati 1952. aasta 28. veebruaril 1952. aastal Kljutšove küla asemele. === [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] === 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 3ligynlzs6vx72vu8ptqkaqe445fn98 6741768 6741766 2024-10-10T20:17:35Z Pietadè 41543 /* Ajalugu */ 6741768 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. Asula rajamine algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula [[1952]]. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] == Ajalugu == Nova Kahhovka asutati 1952. aasta 28. veebruaril Kljutšove küla asemele. === [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] === 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] tg9m085hs7323550bhavggjrk9i9qxa 6741771 6741768 2024-10-10T20:26:06Z Pietadè 41543 6741771 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. == Ajalugu == Nova Kahhovka asutati 1952. aasta 28. veebruaril Kljutšove küla asemele. [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] == Geograafia == Nova Kakhovka linn asub [[Dnepr|Dnipro jõe]] vasakul kaldal, mõned kilomeetrid [[Kahhovka]]st allavoolu. == Ajalugu == Nova Kahhovka rajamine Kljutšove küla asemele algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula 1952. aasta 28. veebruaril. === [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] === 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> == Demograafia == [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 4s3bhypsuxuoi3rzcl46ummx54enijb 6741776 6741771 2024-10-10T20:39:26Z Pietadè 41543 itwi: | elanikke = 44 427 <small>(2022)</small> 6741776 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Nova Kahhovka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нова Каховка | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новая Каховка | pilt = {{Photomontage2|position=center |photo1a=Новокаховський Палац культури.jpg |photo2a=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (3).jpg |photo2b=Novokakhovs'ka city council, Khersons'ka oblast, Ukraine - panoramio (2).jpg |photo3a=Шабо у НК.jpg |photo3b=НКЕМЗ.jpg |photo4a=Шлюз Каховської ГЕС 01.jpg |size=270 |spacing=2 |color=#FFFFFF |border=0 }} | pildiallkiri = | lipp = Nova_kahovka_prapor.png | lipu_link = [[Nova Kahhovka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nova_Kakhovka.png | vapi_link = [[Nova Kahhovka vapp]] | pindala = 22,7 | elanikke = 44 427 <small>(2022)</small> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina | osm = pind }} '''Nova Kahhovka''' ([[ukraina keel]]es Нова Каховка, [[vene keel]]es Новая Каховка) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[ Kahhovka rajoon]]is. Nova Kahhovka asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] kaldal. == Ajalugu == Nova Kahhovka asutati 1952. aasta 28. veebruaril Kljutšove küla asemele. [[Pilt:Новокаховська_міська_рада_(Нова_Каховка)_03.jpg|tühi|pisi|Linnavolikogu hoone]] == Geograafia == Nova Kakhovka linn asub [[Dnepr|Dnipro jõe]] vasakul kaldal, mõned kilomeetrid [[Kahhovka]]st allavoolu. == Ajalugu == Nova Kahhovka rajamine Kljutšove küla asemele algas [[1951]]. aastal seoses [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a ja [[Kahhovka pais|paisu]] ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula 1952. aasta 28. veebruaril. === [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] === 2022. aasta 11. juuli ööl vastu 12. juulit toimusid Nova Kahhovkas võimsad plahvatused; võimalik, et tegemist oli [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõud]]ude laskemoonalao plahvatusega, mille hävitamiseks Ukraina pool kasutas süsteemi [[M142 HIMARS|HIMARS]] ([[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale]]).<ref name=BBC_RU_2022-07-12 /><ref name=liveuamap_2022-07-12 /> Väidetavalt hukkus rünnakus ka [[22. armeekorpus]]e kindralmajor Artjom Nasbulin<!--Артем Насбулин-->.<ref name=uusisuomi /> == Demograafia == [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Nova Kahhovka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 73,81%, [[venelased|venelasi]] 23,37%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,91% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,30%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited|allikad <ref name=BBC_RU_2022-07-12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62103069 |title=Война в Украине: новые обстрелы Николаева и Харькова; стороны говорят, что по Новой Каховке ударил HIMARS - Новости на русском языке |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2012-07-12 |access-date=2012-07-12 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=liveuamap_2022-07-12>[https://liveuamap.com/en/2022/12-july-ammunition-still-exploding-in-nova-kakhovka-this Ammunition still exploding in Nova Kakhovka this morning]</ref> <ref name=uusisuomi>[https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/veikkohuuska/us-asetuki-puree-ukrainassa-taas-meni-kenraali-ja-yksi-ammusvarikko/ US-asetuki puree Ukrainassa: taas meni kenraali ja yksi ammusvarikko]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.euronews.com/2022/03/09/empty-supermarket-shelves-in-russia-occupied-city-of-nova-kakhovka Empty supermarket shelves in Russia-occupied city of Nova Kakhovka]. [[Euronews]], 9. märts 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-62134458 Удар ВСУ по складу в Новой Каховке. Что известно на данный момент]. BBC News {{!}} Русская служба, 12. juuli 2022 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-65818722 Ukraine dam: Swans seen swimming through Nova Kakhovka] [Ukraina tamm: luiged ujuvad läbi Nova Kahhovka]. BBC News, 7. juuni 2023 (video, 00:12) [[Fail:Каховская ГЭС.jpg|keskel|pisi|700x700px|Kahhovski veehoidla ja hüdroelektrijaama panoraam]] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] jmtvcb4otdejs6npqj3sdaxw4j06c3e Arutelu:Nova Kahhovka 1 585171 6741778 5644719 2024-10-10T20:47:59Z Pietadè 41543 6741778 wikitext text/x-wiki {{CEE Spring 2020 |kasutaja= Velirand |teema= geograafia |teema2= ajalugu |teema3= linnad |maa= Ukraina |maa2= |maa3= }} Siin ja arvatavasti mitte ainult siin võttis/võtab sisse UA rahvaloenduste andmed liba-aadressilt "http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp", mille asemel peaks olema "http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp" (ukraina keeles vastavalt lõpus ".../databasetree_uk.asp") 8nbaee9lb1382hns7vac8h9ynh3ymre 6741779 6741778 2024-10-10T20:50:29Z Pietadè 41543 6741779 wikitext text/x-wiki {{CEE Spring 2020 |kasutaja= Velirand |teema= geograafia |teema2= ajalugu |teema3= linnad |maa= Ukraina |maa2= |maa3= }} Siin ja arvatavasti mitte ainult siin võttis/võtab sisse UA rahvaloenduste andmed liba-aadressilt "http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp", mille asemel peaks olema "http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp" (ukraina keeles vastavalt lõpus ".../databasetree_uk.asp]")[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 10. oktoober 2024, kell 23:50 (EEST) 7yxwzji8hnng0vagh19phksern7laxb 6741850 6741779 2024-10-11T06:56:24Z Pietadè 41543 6741850 wikitext text/x-wiki {{CEE Spring 2020 |kasutaja= Velirand |teema= geograafia |teema2= ajalugu |teema3= linnad |maa= Ukraina |maa2= |maa3= }} ---- Siin ja arvatavasti mitte ainult siin võttis/võtab sisse UA rahvaloenduste andmed liba-aadressilt "http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp", mille asemel peaks olema "http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_en.asp" (ukraina keeles vastavalt lõpus ".../databasetree_uk.asp")[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 10. oktoober 2024, kell 23:50 (EEST) 9ck5n1nattzlr59257eji2hi8djs24z Rüütli 40 0 588844 6741643 6623873 2024-10-10T13:49:57Z NewYorker1989 175211 /* Ajalugu */ 6741643 wikitext text/x-wiki {{Hoone|pilt=Rüütli 40, Pärnu.jpg|Asukoht=[[Pärnu]]|aadress=[[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40|laiuskoord=58.38491|pikkuskoord=24.50393|ehituse lõpp=1866|korruseid=2|stiil=[[klassitsism]]|ehituse algus=1863}} [[Fail:Rüütli 40, Pärnu (2).jpg|pisi|Rüütli 40 Ringi tänava poolne osa augustis 2020|alt=]] '''Rüütli 40''' on hoone [[Pärnu]]s aadressil [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=24257|pealkiri=24257 Koolihoone apteegi ja selle sisustusega|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=|vaadatud=05.08.2020}}</ref> [[1866]]. aastal [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis ehitatud hoone on tunnistatud riiklikuks [[Kultuurimälestis|kultuurimälestiseks]].<ref name=":0" /> Tänapäeval tegutsevad hoones mitmed [[Ööklubi|ööklubid]]. == Ajalugu == [[1834]]. aastal kustutati Pärnu kindluslinnade nimistust ja linnavõim asus [[Rootsi]]-aegset kindlust likvideerima. Vana muldvall kühveldati kaitsekraavi.<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/2340355/parnu-tana-mohri-maja-ja-naabrid|pealkiri=Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=29. august 2001|vaadatud=04.08.2020}}</ref> 1863. aastal põles maha [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga]] 3 hoovis asunud [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Saksa Tütarlastekooli]] hoone. Uus koolimaja ehitati esimese hoonena tasandatud muldvalli asemele aastatel [[1863]]–[[1866]]. Klassitsistlikus stiilis hoone ehitas [[Tori]] ehitusmeister Jaan Tammann ja järelevalvet teostas šveitslasest arhitekt Rudolf Maag.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Olaf Esna|url=https://parnu.postimees.ee/2099279/parnu-valge-koolimaja-ehk-ooklubi-mirage|pealkiri=Pärnu: Valge koolimaja ehk ööklubi Mirage.|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=3. juuni 2004|vaadatud=06.08.2020}}</ref> [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Saksa Tütarlastekool]] alustas hoones tööd [[11. jaanuar|11. jaanuaril]] 1866 ja andis seal [[gümnaasium]]iõpet kuni [[1904]]. aastani, mil koliti [[Nikolai tänav|Nikolai]] tänava 26 [[Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoone]]sse. Sel ajal tunti hoonet nimega ''die weisse Töchtershule'' ('valge tütarlastekool').<ref name=":1" /> [[1904]]–[[1910]] tehti majale juurdeehitused [[Ringi tänav|Ringi]] ja [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]] tänava poole.<ref name=":1" /> Hiljem asusid hoones mitmesugused asutused ja kauplused, nagu näiteks [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu-Tallinna Juurdeveo Raudtee]] Valitsus, [[Pärnu Krediitpank]], [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a staap, A. & E. Gerbersoni kübarakauplus, õpetajate osaühisuse Liit raamatu- ja kirjatarvete kauplus.<ref name=":1" /> [[1. juuli|1. juulil]] [[1931]] avati hoone ruumides [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]] ja Rüütli tänava nurgal linnaapteek. Apteegi sisekujunduse ja mööbli projekteeris [[linnaarhitekt]] [[Olev Siinmaa]].<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://parnu.ee/failid/linnavara/Ryytli_40_Ajalooline_oiend.pdf|pealkiri=Ajalooline õiend Rüütli 40 hoone kohta|väljaanne=|aeg=|vaadatud=06.08.2020|arhiivimisaeg=17.07.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230717052430/https://parnu.ee/failid/linnavara/Ryytli_40_Ajalooline_oiend.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Nõukogude perioodil kasutati hoonet algul elamuna, hiljem asus seal ohvitseride maja.<ref name=":2" /> [[1994]]. aastal avati hoone II korrusel Pärnu esimene ööklubi [[Mirage (klubi)|Mirage]].<ref>{{Netiviide|autor=Martin Laine|url=https://parnu.postimees.ee/4303069/parnu-ooklubiari-voib-valusalt-korvetada|pealkiri=Pärnu ööklubiäri võib valusalt kõrvetada|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=8. november 2017|vaadatud=06.08.2020}}</ref> Majas asunud Linnaapteek kolis sealt välja [[2003]]. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/2106213/linnaapteegis-varjatakse-vaatamisvaarset-mooblit|pealkiri=Linnaapteegis varjatakse vaatamisväärset mööblit|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=5. november 2004|vaadatud=06.08.2020}}</ref> Apteegi ruumides avati hiljem öölokaal A.P.T.E.K. Samuti tegutseb majas öölokaal Kassa.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Sirle Matt|url=https://parnu.postimees.ee/6412906/restoraniarimees-teeb-mirage-i-maja-korda|pealkiri=Restoraniärimees teeb Mirage‘i maja korda|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=25. september 2018|vaadatud=05.08.2020}}</ref> Hoone fassaadi remonditi [[2018]]. aastal.<ref name=":3" /> Samal aastal suleti ööklubi Mirage.<ref>{{Netiviide|autor=Sirle Matt|url=https://parnu.postimees.ee/6472657/parnu-vanim-ooklubi-sulges-uksed|pealkiri=Pärnu vanim ööklubi sulges uksed|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=8. detsember 2018|vaadatud=06.08.2020}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://parnu.postimees.ee/2099279/parnu-valge-koolimaja-ehk-ooklubi-mirage Pärnu: Valge koolimaja ehk ööklubi Mirage. – Pärnu Postimees] * [https://parnu.postimees.ee/2106213/linnaapteegis-varjatakse-vaatamisvaarset-mooblit Linnaapteegis varjatakse vaatamisväärset mööblit – Pärnu Postimees] * [https://parnu.ee/failid/linnavara/Ryytli_40_Ajalooline_oiend.pdf Ajalooline õiend Rüütli 40 hoone kohta] [[Kategooria:Pärnu ehitised]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] h7e7fa63pd97vvjwz4thark0y4pmwzw Ameerika Ühendriikide maavägi 0 593831 6741746 6462859 2024-10-10T19:17:30Z Pikne 13803 6741746 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ameerika Ühendriikide maavägi | pilt = Mark of the United States Army.svg | pildiallkiri = | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1775|6|14}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | kuuluvus = [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 480 893 tegevväelast (30. september 2020)<br>336 129 rahvuskaartlast (30. september 2020)<br>188 703 reservväelast (30. september 2020)<br>252 747 tsiviilisikut (30. september 2020)<br>1 258 472 kokku | alluv = | garnison = [[Pentagon]] | garnisonisilt = Peastaap | hüüdnimi = | patroon = | deviis = This We'll Defend | värvid = must, kuldne ja valge | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = maaväe sünnipäev: 14. juuni | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = president [[Joe Biden]] | praegune_ülem_silt = [[Ülemjuhataja]] | tseremoniaalne_ülem = [[Christine Wormuth]] | tseremoniaalne_ülem_silt = Ameerika Ühendriikide maaväeminister | rügemendi_kolonel = kindral [[Randy George]] | rügemendi_kolonel_silt = [[Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem|Staabiülem]] [[Pilt:Flag of the Chief of Staff of the United States Army.svg|25px]] | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the United States Army.svg|150px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[Pilt:Logo of the United States Army.svg|100px]] | märk_2_silt = Logo | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Ameerika Ühendriikide maavägi''' (''United States Army'') on [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude [[väeliik]], mille ülesandeks on maismaaoperatsioonid. == Ajalugu == See on Ameerika Ühendriikide sõjaväe vanim väeliik.<ref name="Forces" /> Maavägi loeb oma eelkäijaks [[Ameerika Ühendriikide kontinentaalarmee]]d, mis asutati 14. juunil 1775, et võidelda [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]].<ref name="Birthday" /> Pärast sõja lõppu asutati 3. juunil 1784 maavägi, mis asendas laialisaadetud kontinentaalarmee. == Organisatsioon == === Juhtimine === Maaväge juhib administratiivselt maaväeministeerium, mille juhiks on tsiviilteenistujast maaväeminister. Maaväeministeerium allub omakorda [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]ile. Maaväeministeeriumi kõrgeim sõjaväelasest teenistuja on maaväe [[Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem|staabiülem]], kes kuulub [[staabiülemate ühendkomitee]]sse. ==== Väejuhatused ==== * [[Pilt:TRADOC patch.svg|25px]] [[TRADOC|Ameerika Ühendriikide maaväe väljaõppe- ja doktriiniväejuhatus]] – [[Fort Eustis]] ** [[Pilt:Seal of the United States Army Center of Military History.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe sõjaajaloo keskus ** [[Pilt:U.S. Army Combined Arms Center Shield.png|25px]] [[Ameerika Ühendriikide maaväe ühendrelvaliikide keskus]] – [[Fort Leavenworth]] ** [[Pilt:CIMT LOGO.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe sõjalise algõppe keskus [[Fort Eustis]] ** [[Pilt:US Army Recruiting Command SSI.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe värbamise väejuhatus – [[Fort Knox]] ** Ameerika Ühendriikide maaväe kadettide väejuhatus – Fort Knox * [[Pilt:United States Army Forces Command SSI.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe jõudude väejuhatus – [[Fort Liberty]] * [[Pilt:INSCOM seal updated.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe luure- ja julgeolekuväejuhatus – [[Fort Belvoir]] * [[Pilt:Army Futures Command SSI.svg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe tuleviku väejuhatus === Õppeasutused === * [[Pilt:US Army Infantry School DUI.png|25px]] [[Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväekool]] – [[Fort Moore]] * [[Pilt:United States Army Field Artillery School device.png|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe välisuurtükiväe kool – [[Fort Sill]]<ref>[https://sill-www.army.mil/usafas/ USAFAS United States Army Field Artillery School] (vaadatud: 08.07.2023)</ref> * [[Pilt:The Armor School.jpg|25px]] Ameerika Ühendriikide maaväe soomusvägede kool – [[Fort Moore]] * Maaväe mäesõjakool == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Forces">{{netiviide |pealkiri=Our Forces |väljaanne=Department of Defence |url=https://www.defense.gov/Our-Story/Our-Forces/ |vaadatud=13. november 2020}}</ref> <ref name="Birthday">{{netiviide |pealkiri=June 14th: The Birthday of the U.S. Army |väljaanne=U.S. Army Center of Military History |url=https://history.army.mil/html/faq/birth.html |vaadatud=13. november 2020}}</ref> }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maavägi]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjandus]] [[Kategooria:1775]] figntomuv7porlyuq7b4txd1cycf97d Eva-Lotta Kiibus 0 594351 6741680 6707709 2024-10-10T16:46:20Z 2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17 tere aga ma unustaasin mis on resümee 6741680 wikitext text/x-wiki {{Infokast iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Eva-Lotta Kiibus | pilt = 2020-01-11 Women's Single Figure Skating Short Program (2020 Winter Youth Olympics) by Sandro Halank–566.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eva-Lotta Kiibus [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud]]el [[Lausanne]]'is | riik = {{PisiLipp|EST}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|01|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 162 cm | kaal = <!-- Sportlaskarjäär --> | võistlusala = naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = IK Kristalluisk | treener = [[Thomas Kennes]] | koreograaf = [[Benoit Richaud]] | karjääri lõpp = <!-- Medalid --> | om = | mm = | em = <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = 65,37 2020 Budapest <!-- 17.10.2020 ISU CS Budapest Trophy 2020 --> | vabakava = 137,51 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | kokku = 202,04 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | viimati muudetud = 21. novembril 2020 }} '''Eva-Lotta Kiibus''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2003]]) on eesti [[iluuisutaja]], kes võistleb naiste üksiksõidus. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 2021. aastal. == Haridus == Eva-Lotta Kiibus on lõpetanud 2022. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool]]is riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 2010–2022 oli Kiibuse treener [[Burger Mcdonalds ]].<ref name="eva-lotta" /> 2022. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud hollandlane [[Thomas Kennes]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel ISU GP täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 2020 Moskvas, püstitas Eva-Lotta Kiibus uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Kiibus on olnud 2020. ja 2021. aasta Eesti meister [[Naiste üksiksõit|naiste üksiksõidus]]. Märtsis 2021 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 2022. aasta olümpiamängudel]]. Taliolümpiamängudel saavutas Kiibus lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Kiibus on valitud Eesti parimaks naisiluuisutajaks 2019., 2020. ja 2021. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on tuntud Eesti räppar [[Nublu (räppar)|Nublu]]. Kiibuse elukaaslane on [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Kiibusel mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] 3jy5laqnvrr7ce5c3uemuui5e0p1y9z 6741681 6741680 2024-10-10T16:49:13Z 2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17 tere aga ma unustaasin mis on resümee 6741681 wikitext text/x-wiki {{Infokast iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Eva-Lotta Kiibus | pilt = depositphotos_23456156-stock-photo-portrait-of-25-year-old.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eva-Lotta Kiibus [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud]]el [[Lausanne]]'is | riik = {{PisiLipp|EST}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|01|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 162 cm | kaal = <!-- Sportlaskarjäär --> | võistlusala = naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = IK Kristalluisk | treener = [[Thomas Kennes]] | koreograaf = [[Benoit Richaud]] | karjääri lõpp = <!-- Medalid --> | om = | mm = | em = <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = 65,37 2020 Budapest <!-- 17.10.2020 ISU CS Budapest Trophy 2020 --> | vabakava = 137,51 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | kokku = 202,04 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | viimati muudetud = 21. novembril 2020 }} '''Eva-Lotta Kiibus''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2003]]) on eesti [[iluuisutaja]], kes võistleb naiste üksiksõidus. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 2021. aastal. == Haridus == Eva-Lotta Kiibus on lõpetanud 2022. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool]]is riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 2010–2022 oli Kiibuse treener [[Burger Mcdonalds ]].<ref name="eva-lotta" /> 2022. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud hollandlane [[Thomas Kennes]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel ISU GP täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 2020 Moskvas, püstitas Eva-Lotta Kiibus uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Kiibus on olnud 2020. ja 2021. aasta Eesti meister [[Naiste üksiksõit|naiste üksiksõidus]]. Märtsis 2021 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 2022. aasta olümpiamängudel]]. Taliolümpiamängudel saavutas Kiibus lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Kiibus on valitud Eesti parimaks naisiluuisutajaks 2019., 2020. ja 2021. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on tuntud Eesti räppar [[Nublu (räppar)|Nublu]]. Kiibuse elukaaslane on [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Kiibusel mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] tsl9q94t886og1xlu25x65zv3ex5ekc 6741683 6741681 2024-10-10T16:50:09Z 2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17 tere aga ma unustaasin mis on resümee 6741683 wikitext text/x-wiki {{Infokast iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Adolf Hitler | pilt = depositphotos_23456156-stock-photo-portrait-of-25-year-old.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eva-Lotta Kiibus [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud]]el [[Lausanne]]'is | riik = {{PisiLipp|EST}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|01|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 162 cm | kaal = <!-- Sportlaskarjäär --> | võistlusala = naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = IK Kristalluisk | treener = [[Thomas Kennes]] | koreograaf = [[Benoit Richaud]] | karjääri lõpp = <!-- Medalid --> | om = | mm = | em = <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = 65,37 2020 Budapest <!-- 17.10.2020 ISU CS Budapest Trophy 2020 --> | vabakava = 137,51 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | kokku = 202,04 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | viimati muudetud = 21. novembril 2020 }} '''Eva-Lotta Kiibus''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2003]]) on eesti [[iluuisutaja]], kes võistleb naiste üksiksõidus. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 2021. aastal. == Haridus == Eva-Lotta Kiibus on lõpetanud 2022. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool]]is riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 2010–2022 oli Kiibuse treener [[Burger Mcdonalds ]].<ref name="eva-lotta" /> 2022. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud hollandlane [[Thomas Kennes]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel ISU GP täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 2020 Moskvas, püstitas Eva-Lotta Kiibus uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Kiibus on olnud 2020. ja 2021. aasta Eesti meister [[Naiste üksiksõit|naiste üksiksõidus]]. Märtsis 2021 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 2022. aasta olümpiamängudel]]. Taliolümpiamängudel saavutas Kiibus lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Kiibus on valitud Eesti parimaks naisiluuisutajaks 2019., 2020. ja 2021. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on tuntud Eesti räppar [[Nublu (räppar)|Nublu]]. Kiibuse elukaaslane on [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Kiibusel mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] s7tk9igxx97a42cmu1p5h54pn5rfmjy 6741684 6741683 2024-10-10T16:50:43Z Quinlan83 152066 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17|2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17]] ([[User talk:2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:EdgarsBot|EdgarsBot]]. 6707709 wikitext text/x-wiki {{Infokast iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Eva-Lotta Kiibus | pilt = 2020-01-11 Women's Single Figure Skating Short Program (2020 Winter Youth Olympics) by Sandro Halank–566.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eva-Lotta Kiibus [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud]]el [[Lausanne]]'is | riik = {{PisiLipp|EST}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|01|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 162 cm | kaal = <!-- Sportlaskarjäär --> | võistlusala = naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = IK Kristalluisk | treener = [[Thomas Kennes]] | koreograaf = [[Benoit Richaud]] | karjääri lõpp = <!-- Medalid --> | om = | mm = | em = <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = 65,37 2020 Budapest <!-- 17.10.2020 ISU CS Budapest Trophy 2020 --> | vabakava = 137,51 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | kokku = 202,04 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | viimati muudetud = 21. novembril 2020 }} '''Eva-Lotta Kiibus''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2003]]) on eesti [[iluuisutaja]], kes võistleb naiste üksiksõidus. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 2021. aastal. == Haridus == Eva-Lotta Kiibus on lõpetanud 2022. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool]]is riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 2010–2022 oli Kiibuse treener [[Anna Levandi]].<ref name="eva-lotta" /> 2022. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud hollandlane [[Thomas Kennes]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel ISU GP täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 2020 Moskvas, püstitas Eva-Lotta Kiibus uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Kiibus on olnud 2020. ja 2021. aasta Eesti meister [[Naiste üksiksõit|naiste üksiksõidus]]. Märtsis 2021 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 2022. aasta olümpiamängudel]]. Taliolümpiamängudel saavutas Kiibus lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Kiibus on valitud Eesti parimaks naisiluuisutajaks 2019., 2020. ja 2021. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on tuntud Eesti räppar [[Nublu (räppar)|Nublu]]. Kiibuse elukaaslane on [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Kiibusel mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] dlsaa0j393edxpw980c9u9kalkjchkh 6741695 6741684 2024-10-10T17:06:34Z 2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17 Muutsin asjad tõelisemaks kui varem 1 fakt oli vale 6741695 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (sündinud [[17. jaanuar|20. aprill 1889]]) on saksa [[iluuisutaja|juuditapja]], kes võistleb meeste tapmises. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 1941. aastal. == Haridus == Adolf Hitler on lõpetanud 1924. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium|shvirtbarhi ülikool]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool|seal]] riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 1926–1929 oli Hitleri treener [[Anna Levandi|Stalin]].<ref name="eva-lotta" /> 1930. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud venelane [[Thomas Kennes|igor kadreiev]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel UKGA täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 1943 Moskvas, püstitas Adolf Hitler uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Hitler on olnud 1940. ja 1941. aasta Saksa meister [[Naiste üksiksõit|juutide tapmises]]. Märtsis 1941 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 1942. aasta olümpiamängudel]]. juutide tapmis olümpiamängudel saavutas Hitler lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Hitler on valitud Eesti parimaks meesiluuisutajaks 1940., 1942. ja 1944. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on Otto Hitler Hitleri elukaaslane on [[Marten Liiv|Eva Braun]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 19433. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Hitleril mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] eopjprk7yi0agopzcwz2hhhe6dv8kvu 6741700 6741695 2024-10-10T17:15:34Z 2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17 uyd 6741700 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (sündinud [[17. jaanuar|20. aprill 1889]]) on saksa [[iluuisutaja|juuditapja]], kes võistleb meeste tapmises. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 1941. aastal. == Haridus == Adolf Hitler on lõpetanud 1924. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium|shvirtbarhi ülikool]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool|seal]] riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 1926–1929 oli Hitleri treener [[Anna Levandi|Stalin]].<ref name="eva-lotta" /> 1930. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud venelane [[Thomas Kennes|igor kadreiev]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel UKGA täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 1943 Moskvas, püstitas Adolf Hitler uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Hitler on olnud 1940. ja 1941. aasta Saksa meister [[Naiste üksiksõit|juutide tapmises]]. Märtsis 1941 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et sakslane teenis Saksamaale koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 1942. aasta olümpiamängudel]]. juutide tapmis olümpiamängudel saavutas Hitler lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Hitler on valitud Eesti parimaks meesiluuisutajaks 1940., 1942. ja 1944. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on Otto Hitler Hitleri elukaaslane on [[Marten Liiv|Eva Braun]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 1943. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Hitleril mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] owmizwcc0tdaspxxp4ggp6hzsuu68u3 6741809 6741700 2024-10-10T21:39:17Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17|2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17]] ([[User talk:2001:7D0:83B3:4300:687F:4DC6:CD5:2C17|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Quinlan83|Quinlan83]]. 6707709 wikitext text/x-wiki {{Infokast iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Eva-Lotta Kiibus | pilt = 2020-01-11 Women's Single Figure Skating Short Program (2020 Winter Youth Olympics) by Sandro Halank–566.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eva-Lotta Kiibus [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud]]el [[Lausanne]]'is | riik = {{PisiLipp|EST}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|01|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 162 cm | kaal = <!-- Sportlaskarjäär --> | võistlusala = naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = IK Kristalluisk | treener = [[Thomas Kennes]] | koreograaf = [[Benoit Richaud]] | karjääri lõpp = <!-- Medalid --> | om = | mm = | em = <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = 65,37 2020 Budapest <!-- 17.10.2020 ISU CS Budapest Trophy 2020 --> | vabakava = 137,51 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | kokku = 202,04 2021 Espoo <!-- ISU CS Finlandia Trophy 2021 --> | viimati muudetud = 21. novembril 2020 }} '''Eva-Lotta Kiibus''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[2003]]) on eesti [[iluuisutaja]], kes võistleb naiste üksiksõidus. Tema isiklik rekord on 202,04 punkti, mille ta saavutas Finlandia Trophyl 2021. aastal. == Haridus == Eva-Lotta Kiibus on lõpetanud 2022. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i. Samast aastast õpib ta [[Tartu Ülikool]]is riigiteaduste erialal.<ref name="eva-lotta">[https://www.esbl.ee/biograafia/Eva-Lotta_Kiibus Eva-Lotta Kiibus Eesti spordi biograafilises leksikonis] Vaadatud 28.04.2023.</ref> == Karjäär ja saavutused == Aastatel 2010–2022 oli Kiibuse treener [[Anna Levandi]].<ref name="eva-lotta" /> 2022. aasta sügisest treenib teda hiljuti kutselise iluuisutaja karjääri lõpetanud hollandlane [[Thomas Kennes]].<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1608701038/kennes-kiibusest-ta-on-vaga-tookas-ja-motiveeritud Kennes Kiibusest: ta on väga töökas ja motiveeritud] ERR Sport, 31.08.2022.</ref> Oma karjääri esimesel ISU GP täiskasvanute etapil, mis toimus 21. novembril 2020 Moskvas, püstitas Eva-Lotta Kiibus uue isikliku rekordi nii vabakavas kui ka kokkuvõttes ja sai üldarvestuses kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7115058/isikliku-rekordi-pustitanud-kiibus-teenis-taiskasvanute-gp-debuudil-kuuenda-koha |pealkiri=Isikliku rekordi püstitanud Kiibus teenis täiskasvanute GP debüüdil kuuenda koha |väljaanne=Postimees.ee |aeg=21.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> Kiibus on olnud 2020. ja 2021. aasta Eesti meister [[Naiste üksiksõit|naiste üksiksõidus]]. Märtsis 2021 [[Stockholm]]is toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta vabakava eest 121,82 punkti ning tõusis lühikava 19. kohalt 14. kohale. See tähendas ühtlasi, et eestlanna teenis Eestile koha [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi 2022. aasta olümpiamängudel]]. Taliolümpiamängudel saavutas Kiibus lühikavas 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha "Kiibus olümpiadebüüdist: hea aeg ja koht, kus hooaja teine tulemus teha"] ERR sport, 15. veebruar 2022.</ref> Kiibus on valitud Eesti parimaks naisiluuisutajaks 2019., 2020. ja 2021. aastal.<ref name="eva-lotta" /> == Isiklikku == Tema vend on tuntud Eesti räppar [[Nublu (räppar)|Nublu]]. Kiibuse elukaaslane on [[Marten Liiv]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinson |eesnimi=Jaan |kuupäev=7.1.2024 |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on elukaaslase medalivõidu järel seitsmendas taevas: temas põles tuli, sportlik viha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120260460/eva-lotta-kiibus-on-elukaaslase-medalivoidu-jarel-seitsmendas-taevas-temas-poles-tuli-sportlik-viha |vaadatud=2024-01-07 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aasta veebruaris ja augustis diagnoositi Kiibusel mõlema jala [[sääreluu]] stressmurd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva-Lotta Kiibus on valmis võistlustulle naasma: päris hea tunne on lõpuks trenni teha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120257253/eva-lotta-kiibus-on-valmis-voistlustulle-naasma-paris-hea-tunne-on-lopuks-trenni-teha |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.isuresults.com/bios/isufs00102060.htm International Skating Union, Eva-Lotta Kiibus] * [https://www.instagram.com/lottaskating/ Instagram] {{JÄRJESTA:Kiibus, Eva-Lotta}} [[Kategooria:Eesti iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] dlsaa0j393edxpw980c9u9kalkjchkh Kalingurmustriga kass 0 596664 6741645 6707743 2024-10-10T14:06:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6741645 wikitext text/x-wiki [[File:Mike neko TOP VIEW.jpg|thumb|320px|Kalingurmustriline kass ülaltvaates]] '''Kalingurmustriks''' (''calico'') või '''kalingurmustriliseks''' nimetatakse [[kass]]i [[Karvkate|karvkatte]] värvust, milles valgel karvastikul on suured mustad ja oranžid selgepiirilised laigud (erinevalt [[kilpkonnavärvi kass]]ist, kelle karvakiri on enamjaolt kahes värvis ja valged karvad on hajusalt või väikeste laikudena)<ref name="k-tihanov">{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17959/Magistritoo_Kerttu%20Tihanov.pdf |pealkiri=K. Tihanov. Kasside tõuaretuse inglise-eesti oskussõnastik. Magistritöö. Tartu, 2011 |vaadatud=2020-12-22 |arhiivimisaeg=2021-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111175136/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17959/Magistritoo_Kerttu%20Tihanov.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Nimi tuleneb suuremustrilise trükikanga nimetusest (''[[calico]]''). Valge karvaga ala on kalingurmustrilisel kassil 25%–75% kogukarvast, oranžid ning tumedad laigud on ühtlased ja selgepiirilised. Kere allosal ja jäsemetel on ülekaalus valge. Kolmevärvilisust tekitava geeni suguliitelisus tingib, et kalingurmustrilised kassid on peaaegu eranditult emased<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69018331/huvitav-kusimus-br-kas-kolmevarvilised-kassid-on-alati-emased-br-kui-jah-siis-miks Huvitav küsimus:Kas kolmevärvilised kassid on alati emased? Kui jah, siis miks? - Eesti Ekspress, 13.04.2006]</ref>. Kalingurmustrit võidakse nimetada ka valgekirjuks kilpkonnavärviks (''tortoiseshell-and-white'')<ref name="k-tihanov" />. Quebeci provintsis on nimetatud kalingurmustrilist ''chatte d'Espagne'' ('hispaania (emane) kass'). Veel võib sellise kasukaga kassi nimetada [[pugal]]aks (''brindle''), kolmevärviliseks kassiks, [[jaapani keel]]es on ta ''mike neko'' (三毛猫) ('kolmikkarvkasukas')<ref>https://www.tokyo-smart.com/en/xxx-no-longer-manufactured/1555-mike-neko-stickers.html</ref> ja hollandi keeles ''lapjeskat'' ('lapikass'). Helenemisgeeniga kalingurmustrilistel kassidel (''calimanco'') on laigud vastavalt hallid/sinised ja kollakad või beežid<ref name="k-tihanov" />. == Pildid == <gallery> 2019-12-02 06 23 55 A Calico cat lying on a bed in the Franklin Farm section of Oak Hill, Fairfax County, Virginia.jpg|Kalingurmustriline kass Katzenbaby.jpg|Kalingurmustriline kassipoeg akna ääres Calico cat with emerald eyes.jpg|Kergelt helenenud karvaga kalingurmustriline British Shorthair tricolore.jpg|Sinise-beeži laiguline briti lühikarvaline </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Karvavärvused]] [[Kategooria:Kass]] et2ikm3ta1h50z9rvi2el4f44lhe0zo Kaneelpruun 0 598456 6741664 6707759 2024-10-10T15:43:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6741664 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kaneelpruun |hex=7E5835|tekstivärv=white |r=126|g=88|b=53|rgbspace=[[sRGB]] |h=29|s=58|v=49 |cmyk=CMYK|c=0|m=30|y=58|k=51 |allikas=pourpre.com<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/cannelle |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-09 |arhiivimisaeg=2021-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111164341/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/cannelle |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Kaneelpruun |hex=926640|tekstivärv=white |r=146|g=102|b=64 |h=28|s=56|v=57 |cmyk=CMYK|c=0|m=30|y=56|k=43 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Kaneelpruun |hex=864E2C|tekstivärv=white |r=134|g=78|b=44 |h=23|s=67|v=53 |cmyk=CMYK|c=0|m=42|y=67|k=47 |allikas=pourpre.com }} '''Kaneelpruun''', '''kaneelivärvi''' või '''kaneelikarva''' on üks [[pruun]]idest [[värvitoon]]idest, [[Kaneel|kaneel]]i värvi<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaneelpruun&F=M</ref> mahe, kergelt tuhm pruun värvus, mis võib kalduda toonilt punaka poole<ref name="arhiivikoo" />. Värvinimetust kasutatakse tekstiilide ja lõngade värvuse kirjeldamiseks<ref> Carina 463 kaneelipruun 50G - Liann Lõngad</ref><ref>https://www.karamellkids.eu/et/a/mainio-meriinopluus-kaneelipruun</ref> moes<ref>{{Netiviide |url=https://naistekas.delfi.ee/ilumood/moeuudised/12-varvitrendi-mida-2020-aasta-kevadel-ja-suvel-jargida?id=88998133 |pealkiri=12 värvitrendi, mida 2020. aasta kevadel ja suvel järgida. Delfi, Mood ja ilu, 25.02.2020 |vaadatud=9.01.2021 |arhiivimisaeg=11.01.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111142154/https://naistekas.delfi.ee/ilumood/moeuudised/12-varvitrendi-mida-2020-aasta-kevadel-ja-suvel-jargida?id=88998133 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning sisekujunduses. [[Juuksevärvus]]t võidakse nimetada kaneelpruuniks, selles toonis toodetakse ka [[juuksevärv]]e. == Pildid == <gallery> Canelle Cinnamomum burmanni Luc Viatour.jpg|Kaneelikoor ja kaneelipulber Cinnamon roll buns fresh from the oven, March 2010.jpg|Kaneelisaiad Hapalopilus rutilans 907686.jpg|[[Kandseen]] [[kaneelpruunik]] on heledat kaneelpruuni värvi Poecile cinctus, Ivalo, Finland 1.jpg|Kaneelpruuni seljaga [[taigatihane]] John sofa.jpg|Kaneelivärvi [[baski lambakoer]] Ocicat kanelsilverspotted.jpg|Kaneelivärvi täppidega ookerkass </gallery> == Karvavärvusena == Värvinimetust "kaneelpruun" kasutatakse ka karvavärvuse kirjeldamiseks mõnedel koera- ja kassitõugudel ([[tšau-tšau]], idamaised kassitõud nagu [[ookerkass]], [[lühikarvaline orientaal]], [[birma kass]] jm)<ref>[https://cats.lovetoknow.com/Rare_Cat_Color M. Blake. Rare Cat Colors. - cats.lovetoknow.com]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17959/Magistritoo_Kerttu%20Tihanov.pdf |pealkiri=K. Tihanov. Kasside tõuaretuse inglise-eesti oskussõnastik. Magistritöö. Tartu, 2011 |vaadatud=2021-01-09 |arhiivimisaeg=2021-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111175136/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17959/Magistritoo_Kerttu%20Tihanov.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Tuhkur|tuhkrutel]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.ferret.ee/?page_id=57 |pealkiri=Värvused. - Eesti Tuhkrute Liit |vaadatud=2021-01-09 |arhiivimisaeg=2021-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111185107/http://www.ferret.ee/?page_id=57 |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} {{Pruunid värvitoonid}} [[Kategooria:Pruunid värvitoonid]] [[Kategooria:Karvavärvused]] hltweb9ny94pzb78b6xr2xbrsk8b477 Tipikas.tv 0 601683 6741883 6340625 2024-10-11T08:37:03Z Kuriuss 38125 6741883 wikitext text/x-wiki '''Tipikas.TV''' oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[üliõpilane|üliõpilaste]] videoportaal ja internetitelevisioon.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/477693/tudengitelevisioon-tipikas-tv-testib-otsesaate-tegemist Tudengitelevisioon Tipikas.TV testib otsesaate tegemist] Õhtuleht, 21. mai 2012</ref> Videoportaal loodi TTÜ Filmiklubi poolt 2010. aastal. Portaali sisu oli enamasti TTÜ Filmiklubi toodang, aga sinna said üliõpilaselu ja ülikooliga seotud videoid lisada ka teised kasutajad. Tipikas.tv tegi muu hulgas otseülekandeid spordivõistlustest.<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/422759/vorkpallihooaja-parjatud-petrovs-keel-tiisaar-ja-tipikas-tv Võrkpallihooaja pärjatud: Petrovs, Keel, Tiisaar ja Tipikas TV] Õhtuleht, 15. aprill 2011</ref> ==Tipikas.tv uudised== Tipikas.tv uudised oli 2011. aasta kevadsemestril alustatud TTÜ üliõpilaselu kajastav iganädalane uudistesaade. Saadet tootis TTÜ Filmiklubi ning see oli nähtav Tipikas.tv videoportaalis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://web.archive.org/web/20160916031911/http://www.tipikas.tv/ Koduleht] (arhiveeritud) *[https://www.youtube.com/@tipikastvuudised4245 TipikasTV uudised] Youtube *[https://www.youtube.com/@TipikasTVsport TipikasTV sport] Youtube [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Eesti üliõpilaselu]] e1y29xroezcakze8kr7fbcb6926qv5d Eddie Holman 0 602424 6741814 6114923 2024-10-10T21:43:39Z 68.106.251.16 6741814 wikitext text/x-wiki '''Eddie Holman''' (õieti '''Edward Holman'''; sündinud [[3. juuni]]l [[1946]] [[Norfolk (Virginia)|Norfolk]]is [[Virginia]] osariigis) on [[Afroameeriklased|afroameerika]] päritolu [[poplaulja]], [[laululooja]], ja [[instrumentalist]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.eddieholman.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Holman, Eddie}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] t7wds1bfyudatm0l53xtq14ctl2sqj6 Arutelu:Tipikas.tv 1 605142 6741885 6340611 2024-10-11T08:37:33Z Kuriuss 38125 6741885 wikitext text/x-wiki Tähelepanuväärsus? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 28. märts 2021, kell 13:07 (EEST) :On ikka tähelepanuväärne [https://elu.ohtuleht.ee/477693/tudengitelevisioon-tipikas-tv-testib-otsesaate-tegemist] [https://sport.ohtuleht.ee/422759/vorkpallihooaja-parjatud-petrovs-keel-tiisaar-ja-tipikas-tv] Lisaks meedias mitmeid mainimisi nende tehtud ülekannete ja videote kohta. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 5. märts 2023, kell 14:27 (EET) ::Millal lõpetas tegevuse? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 11:37 (EEST) 8mohnfip9usp2b0sgaf9i24pywbm18i Alar Karise presidendivisiidid 0 616843 6741713 6731820 2024-10-10T17:49:31Z 81.90.124.196 6741713 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Botswana]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Iraak]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Saksamaa]], [[Taani]] ja [[Türgi]] * '''Kaks''': [[Moldova]], [[Rootsi]], [[Slovakkia]] ja [[Šveits]] * '''Kolm''': [[Belgia]], [[Island]], [[Prantsusmaa]], [[Rumeenia]], [[Soome]] ja [[Suurbritannia]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Leedu]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Poola]] * '''Seitse''': [[Läti]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]', [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s Soome presidendi Sauli Niinistöga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukarest 9|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]'ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i koos abikaasaga [[Eliza Jean Reid]]ega 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise kutsel ametlikul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidendidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukarest 9 formaat|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis osales [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külatasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvustas ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Samuti asetas Alar Karis lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s Kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s osaleda. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar karis koos abikaasa Serjega Street Parties ehk tänavapeol, kus toimus pühendatud kroonimise pidustustel. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje büroos]]. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukarest 9|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga. |- | {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome peaminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes. |- | {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas Instituutis, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendub selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukarest 9|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus pidulikul lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn]]asse. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvutas Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] me5mp70fqmao76lxg9ipcknv1drmyaw Tanel Visnap 0 622674 6741834 6453684 2024-10-11T05:40:19Z 195.250.189.15 Treeneri nime 6741834 wikitext text/x-wiki '''Tanel Visnap''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1992]]) on eesti [[Kergejõustik|kergejõustiklane]], kurtide maailmameister 100 m ja 200 m jooksus (2021) ja kurtide olümpiavõitja kaugushüppes (2022). Tema treener on Tiina Torop [[2019]]. aastal [[Tallinn|Tallinnas]] toimunud [[Kurtide kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|kurtide kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] võitis Tanel Visnap pronksmedali [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] ja [[Meeste seitsmevõistlus|seitsmevõistluses]].<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/920491/tanel-visnap-voitis-mm-i-avapaeval-pronksmedali|pealkiri=Tanel Visnap võitis MM-i avapäeval pronksmedali|väljaanne=sport.err.ee|aeg=15.03.2019|vaadatud=26.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/921230/eesti-seitsmevoistleja-sai-kurtide-mm-il-pronksmedali|pealkiri=Eesti seitsmevõistleja sai kurtide MM-il pronksmedali|väljaanne=sport.err.ee|aeg=18.03.2019|vaadatud=26.01.2022}}</ref> [[2021]]. aastal [[Poola]]s [[Lublin]]is toimunud [[Kurtide maailmameistrivõistlused|kurtide maailmameistrivõistlustel]] võitis Tanel Visnap kaks kuldmedalit ja ühe pronksi. 100 m jooksu võitis ta ajaga 10,54 ning 200 m jooksu ajaga 21,46, mis on uued kurtide maailmameistrivõistluste rekordid. Lisaks võitis ta kaugushüppes pronksmedali tulemusega 7.00.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608316613/tanel-visnap-krooniti-100-m-jooksus-kurtide-maailmameistriks|pealkiri=Tanel Visnap krooniti 100 m jooksus kurtide maailmameistriks|väljaanne=sport.err.ee|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.ekjl.ee/uudised/tanel-visnap-tuli-ka-200-m-jooksus-kurtide-maailmameistriks/|pealkiri=Tanel Visnap tuli ka 200 m jooksus kurtide maailmameistriks!|väljaanne=EKJL|aeg=27.08.2021|vaadatud=26.01.2022}}</ref> [[2022]]. aastal osales ta XXIV kurtide suveolümpiamängudel [[Brasiilia]]s [[Caxias do Sul]]is, kus võitis meeste kaugushüppes kuldmedali isikliku rekordiga 7.43. Visnapi tulemus oli kurtide olümpiamängude kõigi aegade teine resultaat – temast kaugemale (7.63) on hüpanud vaid Dean Barton-Smith Uus-Meremaalt (1989. aastal Christchurchis).<ref>[https://sport.err.ee/1608592267/tanel-visnap-voitis-kurtide-olumpial-kuldmedali Tanel Visnap võitis kurtide olümpial kuldmedali] ERR Sport, 10.05.2022.</ref> 2023. aastal võitis Visnap Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel kuldmedali tulemusega 7.42, 100 m jooksus oli ta kolmas ajaga 10,85.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mariliis |kuupäev=2023-07-30 |pealkiri=Eesti meistrivõistluste teine päev {{!}} Rasmus Mägi täitis olümpianormi |url=https://www.ekjl.ee/uudised/eesti-meistrivoistluste-teine-paev-rasmus-magi-taitis-olumpianormi/ |vaadatud=2023-07-31 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mariliis |kuupäev=2023-07-29 |pealkiri=Eesti meistrivõistluste avapäeval näitasid sprinterid kiireid aegu |url=https://www.ekjl.ee/uudised/eesti-meistrivoistluste-avapaeval-naitasid-sprinterid-kiireid-aegu/ |vaadatud=2023-07-31 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2021 [[Aasta parasportlane|Eesti Paraolümpiakomitee aasta parim meessportlane]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Visnap, Tanel}} [[Kategooria:Eesti invasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] fwimqo2jr7xe5ba77ocpwd9q99ignr2 Katre Poljakova 0 625214 6741857 6674717 2024-10-11T07:26:37Z Trebors 57925 6741857 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Katre Poljakova | amet = [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus = 01.01.2006 | ametiajalõpp = 01.12.2036 | amet2 = [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus2 = 21.01.1998 | ametiajalõpp2 = 31.12.2005 | alma_mater= [[Tartu Ülikool]]<br/> (õigusteadus, 1996) | sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1970|01|23}} }} '''Katre Poljakova''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1970]]<ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/>) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Ta lõpetas 1988. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1996. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht 14 juuni 1996 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas19960614.2.3&srpos=1&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Katre+Poljakova%22------------ |vaadatud=2024-10-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 21. jaanuaril 1997 nimetas [[Vabariigi President]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Katre Poljakova [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]] [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtusse]].<ref name="RT-1997"/> 2006. aastal liideti linnakohus [[Harju Maakohus|Harju Maakohtuga]]. <!-- == Tuntud protsessid == *1-21-4033 (kohtuniku altkäemaksuvõtmise kaasus) **Osaühing Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi; Mirko Vavrenjuk süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 1 järgi; Mark Vavrenjuk süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 1 järgi; Eveli Vavrenjuk süüdistuses KarS § 294 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 1, KarS § 294 lg 2 p 1, 2, KarS § 157(1) lg 2 järgi; Sirje Tael süüdistuses KarS § 298 lg 1, KarS § 209 lg 1 järgi; Olev Kuklase süüdistuses KarS § 298 lg 1, KarS § 298 lg 2 p 1 järgi. !--> == Tunnustus == * 2006 – Eesti Kohtunike Ühingu, Riigikohtu ja Eesti Kirjandusmuuseumi tänukiri (kohtufolkloori kogumisest osavõtmise eest)<ref name="ekou-tunnustus"/> * 2024 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ekou-tunnustus">[https://www.ekou.ee/ekou-tunnustus.html Eesti Kohtunike Ühingu veebileht. Ühingust. Tunnustused.]</ref> <ref name="RT-1997">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12920880 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 21.01.1997 otsus nr 72 "Kohtunike nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1997, 10, 82.] .]</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 34.</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 34.</ref> }} {{Harju Maakohus}} {{JÄRJESTA:Poljakova, Katre}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] j6sa23qhafe0h4k6fyvpx2b4nwzbvge Mark Lajal 0 630205 6741873 6678460 2024-10-11T08:08:12Z Nomarcland 26820 6741873 wikitext text/x-wiki {{Tennisist | mängija = Mark Lajal | pilt = Mark Lajal (2023 US Open) 08 (cropped).jpg | riik = [[Eesti]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|5|12}} | sünnikoht = | pikkus = 191 cm | kaal = 80 kg | treener = Thomas Le Boulch | profikarjääri algus = | profikarjääri lõpp = | mängustiil = | auhinnarahad = 143 709 [[USA dollar]]it | üksikmängude tulemused = 2–3 | üksikmängu turniirivõidud = | organisatsioon = ATP | kõrgeim koht ränkingus = 191. (8. dets 2023) | praegune koht ränkingus = 269. (1. juuli 2024) | austraalia parim tulemus = | prantsusmaa parim tulemus = | wimbledoni parim tulemus = | us openi parim tulemus = | paarismängu tulemused = 0–0 | paarismängu turniirivõidud = | kõrgeim koht paarismängu ränkingus = 876. (2. juuni 2024) | praegune koht paarismängu ränkingus = 876. (2. juuni 2024) | austraalia parim paaristulemus = | prantsusmaa parim paaristulemus = | wimbledoni parim paaristulemus = | us openi parim paaristulemus = | viimati muudetud = 13. juuni 2023 }} '''Mark Lajal''' (sündinud [[12. mai|12. mail]] [[2003]]) on [[Eesti]] [[tennis]]ist. Juunioride hulgas oli Lajali kõrgeim koht [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon]]i (ITF) edetabelis 13., mille ta saavutas 30. augustil 2021.<ref>[https://www.itftennis.com/en/players/mark-lajal/800424127/est/jt/S/overview/ Mark Lajal Juniors Singles Overview.] ITF.</ref> Mark Lajal on treeninud Prantsusmaal Patrick Mouratoglou tenniseakadeemias (2022).<ref>[https://sport.postimees.ee/7506841/eesti-tennisetalendid-loodavad-valismaa-akadeemiate-toel-tippu-tousta Eesti tennisetalendid loodavad välismaa akadeemiate toel tippu tõusta.] sport.postimees.ee, 22.04.2022.</ref> 9. mail 2022 tõusis ta Eesti esireketiks, olles sel ajal [[Association of Tennis Professionals|ATP]] (meeste profitennise assotsiatsioon) edetabelis 872. kohal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120004289/kontaveit-ja-kanepi-tousid-edetabelis-eesti-meeste-tennis-sai-uue-esireketi Kontaveit ja Kanepi tõusid edetabelis, Eesti meeste tennis sai uue esireketi.] sport.delfi.ee, 9. mai 2022. </ref> Tema karjääri kõrgeim koht ATP üksikmängu maailma edetabelis on olnud 191. (20. november 2023), kõrgeim koht ATP paarismängu edetabelis on 875. (24. juuni 2024).<ref>[https://www.atptour.com/en/players/mark-lajal/l0gh/rankings-history?year=all Mark Lajal.] ATP Ranking.</ref> ==Karjäär== ===ITF turniirid=== Lajal jõudis 2022. aastal ITF sarja (ITF World Tennis Tour) viie turniiri finaali, millest võitis kolm: mais M15 Heraklionis (Kreeka), augustis M15 Monastiris (Tuneesia) ja detsembris M25 Monastiris (Tuneesia). ===ATP Challenger=== 2023. aastal võitis ta esimese ATP Challengeri sarja (ATP Challenger Tour) turniiri – Little Rock Challenger 75 USA-s, mille finaalis alistas 4. juunil 2023 Beibit Žukajevi (Kasahstan) 6:4, 7:5, olles [[Jürgen Zopp]]i ja [[Andres Võsand]]i järel kolmas eesti meestennisist, kes selles sarjas on turniirivõidu saanud.<ref>[https://www.eesti.ca/eesti-tousev-tennisetaht-voidutses-usas/article60283 Eesti tõusev tennisetäht võidutses USA-s.] Estonian World Review, 6. juuni 2023.</ref> ===Grand Slam=== 2024. aasta [[Wimbledoni turniir]]i kvalifikatsioonis alistas Mark Lajal Francesco Passaro (maailma jooksva edetabeli 132.), Henrique Rocha (187.) ja James Duckworthi (81.) ning jõudis põhiturniirile, kus kaotas esimeses ringis tiitlikaitsja Carlos Alcarazile (3.) 6:7, 5:7, 2:6. Temast sai järgmine eesti meestennisist, kes pärast Jürgen Zoppi (2018. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused]], 3. ring) on [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi]] põhiturniirile jõudnud.<ref>[https://news.err.ee/1609383767/estonia-s-mark-lajal-to-make-first-career-grand-slam-appearance-at-wimbledon Estonia's Mark Lajal to make first career Grand Slam appearance at Wimbledon.] news.err.ee, 28.06.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/mark-lajal/l0gh/overview Andmed ATP kodulehel] * [https://www.itftennis.com/en/players/mark-lajal/800424127/est/jt/s/overview/ Profiil] itftennis.com * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120118746/videokone-eesti-tennise-suurlootus-mark-lajal-hea-tunne-et-rahvas-on-minu-selja-taga Eesti tennise suurlootus Mark Lajal: hea tunne, et rahvas on minu selja taga.] sport.delfi.ee, 26. detsember 2022. * [https://tennisnet.ee/oli-see-vast-mang-mark-lajal-hakkas-tiitlikaitsjale-kovasti-vastu/ Mark Lajal hakkas tiitlikaitsjale kõvasti vastu.] tennisnet.ee, 1. juuli 2024. {{JÄRJESTA:Lajal, Mark}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] 1uigsu112ymuxjsgyc48e9xiql6s8kp Miki (arvuti) 0 632354 6741806 6135399 2024-10-10T21:36:11Z Märt Põder 55549 6741806 wikitext text/x-wiki '''Miki''' oli esimene Eestis toodetud [[mikroarvuti]], mille prototüüp pandi kokku 1970. aastate lõpul. Arvuti põhines [[Intel 8085]] kiibistikul, selle pani kokku [[Harry Tani]] [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]]s.<ref>{{Netiviide|autor=Enn Tõugu|url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/f33c7521-0200-4193-82c4-b599c3f098b3|pealkiri=Küberneetika Instituut Eesti arvutiteaduses|väljaanne=Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2010|aeg=2010}}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti arvutustehnika]] t5lq9tusblkwlo801wnuve6ogjspazl Eesti liiklusmärgid 0 643537 6741678 6740351 2024-10-10T16:39:07Z มองโกเลีย๔๔ 136930 6741678 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} '''[[Eesti]] liiklusmärgid''' tagavad transpordivahendite ohutu ja korraliku liikumise, samuti teavitavad liikluses osalejaid sisseehitatud graafilistest ikoonidest. Neid ikoone reguleerivad Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusmärkide ja signaalide Viini konventsioon. Süsteemi käsitleb „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”<ref>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006|title=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele – Riigi Teataja|website=Riigiteataja.ee|date=2011-02-22|access-date=2016-10-29|language=et}}</ref> ja standardidokument EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.<ref>{{cite web|url=http://www.evs.ee/products/evs-613-2001|title=EVS 613:2001 - Estonian Centre for Standardisation|website=Evs.ee|date=2011-02-22|access-date=2023-01-01}}</ref> == Liiklusmärgid == === Hoiatusmärgid === Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollasetaustalised. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |111 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 111.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |112 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 112.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |121 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 121.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üherööpmeline raudtee”''' |hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |122 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 122.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mitmerööpmeline raudtee”''' |hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |123 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 123.svg|75px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ees on raudteeülesõidukoht”''' | rowspan="6" |lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole |- | style="text-align:center;" |124 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 124.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |125 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 125.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |126 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 126.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |127 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 127.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |128 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 128.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |131 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 131.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine trammiteega”''' |hoiatab tee lõikumisest trammiteega |- | style="text-align:center;" |132 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 132.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Samaliigiliste teede ristmik”''' |hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |133 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133a.svg|150px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Lõikumine kõrvalteega”''' | rowspan="9" |hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |134 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |135 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |136 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 136.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringristmik”''' |hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |137 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 137.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Foor”''' |hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |138 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 138.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaldapealne”''' |hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul |- | style="text-align:center;" |141 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 141.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik kurv vasakule”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule |- | style="text-align:center;" |142 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 142.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |143 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 143.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlikud kurvid”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund |- | style="text-align:center;" |144 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 144.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |145 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 145.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk lang”''' |hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule. |- | style="text-align:center;" |146 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 146.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk tõus”''' |hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Libe tee”''' | rowspan="2" |hoiatab lähenemisest libedale teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |152 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 152.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ebatasane tee”''' | rowspan="3" |hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis |- | style="text-align:center;" |153 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 153.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |154 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 154.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |155 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 155.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lahtine killustik”''' |hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid |- | style="text-align:center;" |156 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 156.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikiroopad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad |- | style="text-align:center;" |157a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik teepeenar”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik |- | style="text-align:center;" |157b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |158 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 158.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teetööd”''' |hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist |- | style="text-align:center;" |159 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 159.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on katteta tee”''' |hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks |- | style="text-align:center;" |161 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 161.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Teekitsend”''' | rowspan="3" |hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt |- | style="text-align:center;" |162 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 162.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |163 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 163.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |164 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 164.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule |- | style="text-align:center;" |165 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 165.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks |- | style="text-align:center;" |166 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 166.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on künnis”''' |hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks |- | style="text-align:center;" |171 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 171.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on reguleerimata ülekäigurada”''' |hoiatab reguleerimata ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |172 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 172.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalakäijad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres |- | style="text-align:center;" |173a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lapsed”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed |- | style="text-align:center;" |173b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vanurid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel |- | style="text-align:center;" |174 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 174.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine jalgrattateega”''' |hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele |- | style="text-align:center;" |175 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 175.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusatajad”''' |hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |176 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 176.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsanikud”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |177 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Karja üleajamise koht”''' | rowspan="3" |hoiatavad kariloomade üleajamise kohast. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane kariloom |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |178 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Loomad, linnud või kahepaiksed”''' | rowspan="3" |hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |181 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 181.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Varinguoht”''' |hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule |- | style="text-align:center;" |182 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 182.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Külgtuul”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul |- | style="text-align:center;" |183 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 183.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennukid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt |- | style="text-align:center;" |184 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Liiklusummik”''' | rowspan="2" |hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik |- | style="text-align:center;" |184m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |185 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 185.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumisoht”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |186 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Muud ohud”''' | rowspan="2" |hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |187 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 187.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liiklusõnnetus”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus on äsja toimunud liiklusõnnetus ning kus liiklus on seetõttu häiritud |} === Eesõigusmärgid === Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumiskohal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |211 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 211.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee”''' |tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes |- | style="text-align:center;" |212 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 212.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee lõpp”''' |näitab märgiga 211 tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |221 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 221.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Anna teed”''' |kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu |- | style="text-align:center;" |222 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 222.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatu ja anna teed”''' |kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik” |- | style="text-align:center;" |231 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 231.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vastassuuna eesõigus”''' |kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde |- | style="text-align:center;" |232 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 232.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pärisuuna eesõigus”''' |annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks |} === Keelu- ja mõjualamärgid === Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 ”Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti. Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses“. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollasetaustalised. ==== 1. Keelumärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |311a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukeeld”''' |keelab kõigi sõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |311b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311b.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Erateel sõidu keeld”''' | rowspan="3" |näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks |- | style="text-align:center;" |311c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |311d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |312 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 312.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsõiduki sõidu keeld”''' |keelab kõigi mootorsõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |313a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |313b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |314a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorratta sõidu keeld”''' |keelab A-kategooria sõiduki liikluse |- | style="text-align:center;" |314b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaani sõidu keeld”''' |keelab mootorsaani liikluse |- | style="text-align:center;" |315 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 315.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks keeldu”''' |kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid |- | style="text-align:center;" |316 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 316.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Traktori sõidu keeld”''' |keelab traktori ja liikurmasina liikluse |- | style="text-align:center;" |317 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 317.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autorongi ja masinrongi sõidu keeld”''' |keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta |- | style="text-align:center;" |318 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 318.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Loomveoki sõidu keeld”''' |keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise |- | style="text-align:center;" |319 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 319.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu keeld”''' |keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse |- | style="text-align:center;" |321 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 321.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratta sõidu keeld”''' |keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |322 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 322.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mopeedi sõidu keeld”''' |keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |323 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 323.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsutamiskeeld”''' |keelab ratsutamise |- | style="text-align:center;" |324 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 324.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käigukeeld”''' |keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |331 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sissesõidu keeld”''' | rowspan="2" |keelab kõigi sõidukite edasisõidu |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |332 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 332.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parempöörde keeld”''' |keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud |- | style="text-align:center;" |333 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 333.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vasakpöörde keeld”''' |keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret |- | style="text-align:center;" |334 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 334.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde keeld”''' |keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret |- | style="text-align:center;" |335 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 335.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tollikontroll”''' |keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politseikontroll”''' |keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kontroll”''' |keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |341 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 341.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Massipiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teljekoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telikukoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |343 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 343.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kõrguspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |344 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 344.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Laiuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |345 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 345.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikkuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |351 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(30).svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Suurim kiirus”''' | rowspan="2" |keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa |- | style="text-align:center;" |351m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(70)m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |352 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 352.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |353 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 353.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |354 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 354.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim pikivahe”''' |keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud |- | style="text-align:center;" |355 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 355.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Helisignaali keeld”''' |keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks |- | style="text-align:center;" |361 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 361.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatumiskeeld”''' |keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | style="text-align:center;" |362 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 362.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld”''' |keelab parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit |- | style="text-align:center;" |363 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 363.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paaritul kuupäeval”''' |keelab parkimise paaritul kuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |364 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 364.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paariskuupäeval”''' |keelab parkimise paariskuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |371 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 371(30).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suurima kiiruse piirangu lõpp”''' |lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |372 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 372.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |373 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 373.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |376 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 376.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirangute lõpp”''' |lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna |} ==== 2. Mõjualamärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |381 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 381.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üks mõjuala”''' |näitab ühe märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 391 „Ühe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |388 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 388.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks mõjuala”''' |näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |389 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 389.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mõjuala ja mõjuala lõpp”''' |näitab ühe mõjuala lõppu ja teise mõjuala algust |- | style="text-align:center;" |391 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 391.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 381 „Üks mõjuala” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |398 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 398.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 388 „Kaks mõjuala” mõjupiirkonna |} === Kohustusmärgid === Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |411 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 411.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |412 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 412.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |413 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 413.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |414 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 414.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund vasakule”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |415 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 415.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |416 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 416.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |417 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 417.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |418 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 418.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |421 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 421.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ümberpõike suund”''' | rowspan="3" |kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |422 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 422.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |423 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 423.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |424 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 424.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringliiklus”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed“, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile |- | style="text-align:center;" |431 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 431.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |432 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 432.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee”''' |näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp” |- | style="text-align:center;" |433 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 433.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 443 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |434 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 434.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 444 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |435 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 435.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur jatasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |436 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 436.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee”''' |näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |437 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 437.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee”''' |näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp” |- | style="text-align:center;" |438 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 438.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumeketid”''' |kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |441 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 441.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee lõpp”''' |lõpetab märgi 431 „Jalgrattatee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |442 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 442.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 432 „Jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |443 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 443.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 433 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |444 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 444.svg|150px]] |lõpetab märgi 434 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |445 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 445.svg|150px]] |lõpetab märgi 435 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |446 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 446.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee lõpp”''' |lõpetab märgi 436 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |447 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 447.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee lõpp”''' |lõpetab märgi 437 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |448 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 448.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumekettide kohustuse lõpp”''' |lõpetab märgi 438 „Lumeketid” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |451 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 451.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim kiirus”''' |kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |452 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 452.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähima kiiruse lõpp”''' |tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |461 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu suund”''' | rowspan="3" |kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461c.svg|150px]] |} === Osutusmärgid === Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Märgid 53 näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee“ ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel olla kollase taustaga märgid 53, mille nooled ja ääris on mustad. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |511 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 511.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee”''' |tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |512 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 512.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee lõpp”''' |näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |521 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 521.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunaline tee”''' |tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas |- | style="text-align:center;" |522 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 522.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunalise tee lõpp”''' |näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu |- | style="text-align:center;" |523 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 523.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sõit ühesuunalisele teele”''' | rowspan="2" | näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |524 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 524.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |525a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |525b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |526a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukiraja lõpp”''' |näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |526b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”''' |näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu |- | style="text-align:center;" |527a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |527b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |528a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |528b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527b tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu |- | style="text-align:center;" |529a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |531s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531s1.svg|150px]] | rowspan="26" style="text-align:center;" |'''„Sõidurajad ja -suunad”''' | rowspan="26" |näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu |- | style="text-align:center;" |531v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531v1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537ak | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537ak.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 537ak2.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |537as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bk | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bk.svg|150px]] [[File:Estonia road sign 537bk2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |538 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 538.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada avatud”''' |tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |539 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 539.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada suletud”''' |tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |541a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541a.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi- või trollipeatus”''' |osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T” |- | style="text-align:center;" |541b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541b.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Trammipeatus”''' |osutab trammide peatuskohale |- | style="text-align:center;" |542 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 542.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Taksopeatus”''' |osutab taksode peatuskohale |- | style="text-align:center;" |543 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 543.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ülekäigurada”''' | rowspan="2" | osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale |- | style="text-align:center;" |544 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 544.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |545a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigutunnel”''' | rowspan="8" |osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele |- | style="text-align:center;" |545b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |547a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigusild”''' |- | style="text-align:center;" |547b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |549 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 549.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ülekäik”''' |osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale |- | style="text-align:center;" |551 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 551.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde koht”''' |osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud |- | style="text-align:center;" |552a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 552a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |552b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia Road sign 552b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee ja jalgrattatee”''' |osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee |- | style="text-align:center;" |553a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' | rowspan="4" |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |553b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |555 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 555.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ootekoht”''' |osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta |- | style="text-align:center;" |556 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 556(70).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sobiv kiirus”''' |on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni |- | style="text-align:center;" |557 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 557.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv jalgrattatee”''' |osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale |- | style="text-align:center;" |558 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 558.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hädapeatuskoht tunnelis”''' |osutab hädapeatuskohale tunnelis |- | style="text-align:center;" |559a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Automaatkontroll”''' | rowspan="2" |osutab automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele |- | style="text-align:center;" |559b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |559c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 559c2.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Videovalve”''' | rowspan="2" |osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis |- | style="text-align:center;" |559d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |561 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 561.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliiklus”''' |osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil. |- | style="text-align:center;" |562 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 562.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliikluse lõpp”''' |osutab märgiga 561 tähistatud teelõigu lõpule |- | style="text-align:center;" |563 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 563.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit muutsuunaliiklusega teele”''' |osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |571 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula”''' | rowspan="2" |osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571a.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |572 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula lõpp”''' | rowspan="2" |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |573 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 573.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |574 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 574.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |575a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale |- | style="text-align:center;" |575b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab „Pargi ja reisi“ parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele. |- | style="text-align:center;" |575c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeninduskoha parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures |- | style="text-align:center;" |575d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |575e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga |- | style="text-align:center;" |575g | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575g.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |576 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskord”''' | rowspan="6" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |577a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskestus”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav |- | style="text-align:center;" |577b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |578a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla“ või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla“ tähistatud parklas on mingispiirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpulemärk 397 „Parkimisala lõpp” |- | style="text-align:center;" |578b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulise parkimise lõpp”''' |osutab märgiga 578a tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule |- | style="text-align:center;" |579 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 579.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki sundteisaldus”''' |osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist |- | style="text-align:center;" |581 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 581.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunnel”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |582 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 582.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunneli lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord. |- | style="text-align:center;" |583 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 583.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööstuspiirkond”''' |osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale |- | style="text-align:center;" |584a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Prügimägi”''' |osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam) |- | style="text-align:center;" |584b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtlike ainete hoidla”''' |osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale |- | style="text-align:center;" |585a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parvlaevasadam”''' |osutab parvlaevasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaubasadam”''' |osutab kaubasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jahisadam”''' |osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale |- | style="text-align:center;" |586a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennujaam”''' |osutab lennujaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussijaam”''' |osutab bussijaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raudteejaam”''' |osutab raudteejaama asukohale |- | style="text-align:center;" |591 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 591.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Stoppjoonemärk”''' |osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |592a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a1.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Liiklusreegli või nõude meeldetuletus”''' | rowspan="4" |on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a3.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a4.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |592b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskord”''' |näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust |- | style="text-align:center;" |592c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 592c2.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigipiir”''' |osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivöönd”''' |tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivööndi lõpp”''' |tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd |- | style="text-align:center;" |593 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 593.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee haldamisega seotud tähis”''' |osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale |- | style="text-align:center;" |594 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 594.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskorralduse muudatus”''' |osutab muudetud liikluskorraldusele |- | style="text-align:center;" |595a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta |- | style="text-align:center;" |595b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teostajate teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta |- | style="text-align:center;" |595c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööliigi teave”''' |on teave töö liigi ja töö teostaja kohta |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |596 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Liiklusteave”''' | rowspan="3" |on liiklejale vajalik teave |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |597 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 597.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimisautomaat”''' |osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda |- | style="text-align:center;" |598 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 598.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduradade liitumiskoht”''' |osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda |} === Juhatusmärgid === Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest. Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkide 652 kuni 655 taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: * põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; * tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; * kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; * Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |611 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 611.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduskeem”''' |näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |621 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="4" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |622 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 622.svg|150px]] | rowspan="14" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="14" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |623a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |623b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |623c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623cm | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |631 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631a.svg|150px]] | rowspan="11" style="text-align:center;" |'''„Suunaviidad”''' | rowspan="11" |võib olla osutusmärk ja muu liiklusmärk, mis teatab sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärgi sümbol, muu ametlikult kinnitatud sümbol ja embleem. Täht „C” osutab kesklinnale või asula keskusele. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuunda ja kaugust asula või teise sihtpunkti juurde. Punasetaustaline märk 631 näitab sõidusuunda ja kaugust tuletõrjeveevõtukohani. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjekti juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku või asutuse juurde. Märk 637 näitab jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |632 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 632.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |633 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 633.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |634 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 634.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |635 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 635.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |636 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 636.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |637 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 637b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |641 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Kohanime tähis”''' | rowspan="6" |on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641e1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |642 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Turismiobjekti tähis”''' | |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |643a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Eravalduse tähis”''' | rowspan="2" |on eravalduse nimi või kirje „ERAVALDUS” |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |643b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eravalduse lõpp”''' |näitab märgiga 643a „Eravalduse tähis” tähistatud eravalduse lõppu |- | style="text-align:center;" |643c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla”''' |tähistab eraparkla algust |- | style="text-align:center;" |643d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla lõpp”''' |näitab märgiga 643c „Eraparkla” tähistatud eraparkla lõppu |- | style="text-align:center;" |644 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 644.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee nimi”''' |on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20) |- | style="text-align:center;" |645 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 645.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugusviit”''' |näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni |- | style="text-align:center;" |651 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 651.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kilomeetritähis”''' |näitab kaugust tee alguseni |- | style="text-align:center;" |652a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652a.svg|150px]] | rowspan="18" style="text-align:center;" |'''„Tee number”''' | rowspan="18" |näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: # põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; # kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; # Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. |- | style="text-align:center;" |652b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655e.svg|150px]] |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |656 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656a.svg|150x150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamarsruudi number”''' | rowspan="6" |näitavad jalgrattamarsruudi numbrit. Märk 657 näitab lisaks jalgrattamarsruudi numbrile ka jalgrattamarsruudi suunda. Märk 658 näitab jalgrattamarsruudi suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga jalgrattamarsruudile. Rahvusvahelist jalgrattamarsruuti tähistavale märgile võib olla lisatud rahvusvaheline sümboolika, riigisisest jalgrattamarsruuti tähistatavale märgile aga jalgrattamarsruudi logo Märkidel 656 kuni 658 „Jalgrattamarsruudi number” näidatavate jalgrattamarsruudi numbrite taust, kirje ja ääris on sõltuvalt jalgrattamarsruudi tähtsusest järgmise värvusega: # rahvusvahelise ja üldriikliku jalgrattamarsruudi korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # piirkondliku jalgrattamarsruudi korral on taust sinine, kirje ja ääris valged; # kohaliku jalgrattamarsruudi korral on taust valge, kirje ja ääris mustad. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |657 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 657.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |658 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661a.svg|150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund |- | style="text-align:center;" |661b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |662a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku aine veo tee”''' | rowspan="5" | |- | style="text-align:center;" |662b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662e.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |663 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Avalik üritus”''' | rowspan="8" |näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme |- | style="text-align:center;" |664 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |665 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666e | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |667a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda |- | style="text-align:center;" |667b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667e.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |671a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõidu skeem”''' | rowspan="6" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda. Märgil 671a võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud ka ümbersõidutee lõikude pikkusi ja nimesid |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |671b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |672 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 672.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |673 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 673.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |674 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 674.svg|50px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõit”''' | rowspan="9" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda. Märgil 677 võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus asula või muu sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |675 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 675.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |676 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 676.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677c.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |677d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |678 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 678.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Reguleerija”''' |näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija |- | style="text-align:center;" |679a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679a.svg|150x150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Ümberkäik”''' | rowspan="4" |näitab ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda, sealjuures võib märgil olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |679b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679b.svg|150x150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |679c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |681 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 681.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kurvisuund”''' | rowspan="2" |näitavad järsu ja ohtliku kurvi suunda. Järsus ja ohtlikus kurvis võivad olla märkide 681 ja 682 elemendid. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistavate märkide 681 ja 682 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |682 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 682.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |683 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 683.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teede hargnemine”''' |näitab tee hargnemiskohta või tee lõppu T-kujulisel ristmikul, sealjuures võib märgi parema esiletoomise eesmärgil ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 683 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |684 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 684.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hoiatustara”''' |hoiatab ajutise liikluskorraldusega teelõigust või teel olevast takistusest. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 684 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 684 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |685a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685a.svg|108x108px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Hargnemiskoht”''' | rowspan="2" |näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 685b valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |685b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |686a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik koht või teeäär”''' | rowspan="2" |tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 686 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 686 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |686b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |687 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 687.svg|50px]] | style="text-align:center;" |'''„Märgiposti tähis”''' |on lisatähiseks kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Märk 687 võib olla teise märgi all või iseseisvalt ristmiku, hargnemiskoha, ohutussaare ja muu koha esiletoomiseks. Märgi 687 kujutisega kile võib olla pandud ümber mistahes märgiposti |- | style="text-align:center;" |688a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Künnis”''' | rowspan="2" |tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle |- | style="text-align:center;" |688b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688b.svg|50px]] |} === Teeninduskohamärgid === Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest. Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |711 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 711.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Esmaabi”''' |osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi |- | style="text-align:center;" |712 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 712.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politsei”''' |osutab politsei- ja piirivalveasutusele |- | style="text-align:center;" |713 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 713.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Info”''' |osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale |- | style="text-align:center;" |714 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 714.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telefon”''' |osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni |- | style="text-align:center;" |715 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 715.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Post”''' |osutab postiasutusele |- | style="text-align:center;" |716a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Internetipunkt”''' |osutab Kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid |- | style="text-align:center;" |716b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Wifi”''' |osutab kohale, kus on traadita interneti leviala |- | style="text-align:center;" |717 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 717.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raadiojaam”''' |osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides |- | style="text-align:center;" |718 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 718.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatamisväärsus”''' |osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale |- | style="text-align:center;" |719 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 719.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Toll”''' |osutab tolliasutusele |- | style="text-align:center;" |721a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale |- | style="text-align:center;" |721b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale, kus on müügil ka LPG-gaas |- | style="text-align:center;" |721c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab LPG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab CNG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721e.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõidukite laadimispunkt”''' |osutab kohale, kus on võimalik laadida elektrisõiduki akut |- | style="text-align:center;" |722 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 722.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autohooldus”''' |osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid |- | style="text-align:center;" |723a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autopesula”''' |osutab autopesulale |- | style="text-align:center;" |723b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723b.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Pesemisvõimalus”''' |osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |724 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimismaja”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele. Märgil võib olla näidatud parkimismaja vabade parkimiskohtade arv |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |725 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 725.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Restoran”''' |osutab restoranile |- | style="text-align:center;" |726 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 726.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohvik”''' |osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale |- | style="text-align:center;" |727 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 727.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hotell või motell”''' |osutab hotellile või motellile |- | style="text-align:center;" |728a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tualett”''' |osutab tualeti asukohale |- | style="text-align:center;" |728b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käimla”''' |osutab kuivkäimla asukohale |- | style="text-align:center;" |729a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigiasutuse teenindusbüroo”''' |osutab riigiasutuse teenindusbüroole |- | style="text-align:center;" |729b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tehnoülevaatus”''' |osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale |- | style="text-align:center;" |731 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 731.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkemaja”''' |osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale |- | style="text-align:center;" |732 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 732.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kämping”''' |osutab kämpingule või telkimisalale |- | style="text-align:center;" |733 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 733.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Majutuskoht”''' |osutab majutuskohale |- | style="text-align:center;" |734 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 734.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukelamulaager”''' |osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga |- | style="text-align:center;" |741 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 741.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkekoht”''' |osutab puhkekohale |- | style="text-align:center;" |742a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Matkaraja algus”''' |osutab matkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamatkaraja algus”''' |osutab jalgrattamatkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusaraja algus”''' |osutab suusaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |743 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 743.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ujumiskoht”''' |osutab ujumiskohale või väliujulale |- | style="text-align:center;" |744 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 744.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatekoht”''' |osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele |- | style="text-align:center;" |745 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 745.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kalastamiskoht”''' |osutab kalastamiskohale |- | style="text-align:center;" |751 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 751.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordiväljak”''' |osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |752 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 752.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordihoone”''' |osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |753 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 753.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Golfiväljak”''' |osutab golfiväljakule |- | style="text-align:center;" |754 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 754.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsabaas”''' |osutab ratsabaasile |- | style="text-align:center;" |761 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 761.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Maaettevõtlus”''' |osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale |- | style="text-align:center;" |762 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 762.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kauplus”''' |osutab kauplusele |- | style="text-align:center;" |771 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 771.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |772 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 772.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kolm teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |773 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 773.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teenus ja liikluskorraldus”''' |osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele |} === Lisateatetahvlid === Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond“ ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ võivad paikneda märgi kõrval. Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |811 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 811.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani |- | style="text-align:center;" |812 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 812.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |813 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 813.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |814 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 814.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |815 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 815.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |816 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 816.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed” |- | style="text-align:center;" |817a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' | rowspan="3" |näitab kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest |- | style="text-align:center;" |817b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |817c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |821 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="2" |näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust |- | style="text-align:center;" |821m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |822 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 822.svg|75px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="4" |näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas |- | style="text-align:center;" |823 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 823.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |824 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 824.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |825 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 825.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |831 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 831.svg|150px]] |rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Mõjusuund”''' |rowspan="3" |näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega |- | style="text-align:center;" |832 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 832.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |833 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 833.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |834 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 834.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”''' |kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul |- | style="text-align:center;" |835 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 835.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |836 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 836.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |837 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 837.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite kahesuunaline liiklus”''' |näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus |- | style="text-align:center;" |841 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 841.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Sõidukiliik”''' | rowspan="10" |näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta |- | style="text-align:center;" |842 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 842.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |843 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 843.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |844 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 844.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |845 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 845.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |846 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 846.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |848 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 848.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |849 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 849.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |851 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 851.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Kehtivuspäevad või -aeg”''' | rowspan="8" |näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti |- | style="text-align:center;" |852 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 852.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |853 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 853.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |854 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 854.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |855 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 855.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |856 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 856.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |857 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 857.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |858 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 858.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861a.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Parkimisviis”''' | rowspan="10" |näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti |- | style="text-align:center;" |861b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |865 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 865.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |871 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 871.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimine ainult seisatud mootoriga”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga |- | style="text-align:center;" |872a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulised teenused”''' |teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline |- | style="text-align:center;" |872b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus |- | style="text-align:center;" |873a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Parkimisaja piirang”''' | rowspan="4" |teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik |- | style="text-align:center;" |873b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |874 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 874.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduk”''' |teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |875 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 875.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autovaatluskoht”''' |teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal |- | style="text-align:center;" |881 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 881.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Registrimassi piirang”''' | |- | style="text-align:center;" |882 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 882.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kehtivusrada”''' |näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib |- | style="text-align:center;" |883 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 883.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pimedad”''' |teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad |- | style="text-align:center;" |884 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 884.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Märg tee”''' |teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg |- | style="text-align:center;" |885 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 885.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumine”''' |teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine |- | style="text-align:center;" |886 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 886.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohutu kõrgus elektriliini all”''' |näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all |- | style="text-align:center;" |887 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 887.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaba laius”''' |näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust |- | style="text-align:center;" |888 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 888.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õnnetusoht”''' |teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus |- | style="text-align:center;" |889 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 889.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ooteaeg”''' |näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust |- | style="text-align:center;" |891a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Välja arvatud”''' | rowspan="2" |teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel |- | style="text-align:center;" |891b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |892 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 892.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Busside või trollide liininumbrid”''' |näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud |- | style="text-align:center;" |893 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 893.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tekstiline teave”''' |on märki täpsustav tekst |} == Viited == {{viited}} == Lingid == * [http://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/ Liiklusmärgid] [[Kategooria:Liiklusmärgid]] [[Kategooria:Eesti transport]] 3so6rohumj31umrxadowojbqn30vprx 6741682 6741678 2024-10-10T16:49:41Z มองโกเลีย๔๔ 136930 6741682 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} '''[[Eesti]] liiklusmärgid''' tagavad transpordivahendite ohutu ja korraliku liikumise, samuti teavitavad liikluses osalejaid sisseehitatud graafilistest ikoonidest. Neid ikoone reguleerivad Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusmärkide ja signaalide Viini konventsioon. Süsteemi käsitleb „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”<ref>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006|title=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele – Riigi Teataja|website=Riigiteataja.ee|date=2011-02-22|access-date=2016-10-29|language=et}}</ref> ja standardidokument EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.<ref>{{cite web|url=http://www.evs.ee/products/evs-613-2001|title=EVS 613:2001 - Estonian Centre for Standardisation|website=Evs.ee|date=2011-02-22|access-date=2023-01-01}}</ref> == Liiklusmärgid == === Hoiatusmärgid === Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollasetaustalised. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |111 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 111.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |112 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 112.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |121 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 121.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üherööpmeline raudtee”''' |hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |122 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 122.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mitmerööpmeline raudtee”''' |hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |123 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 123.svg|75px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ees on raudteeülesõidukoht”''' | rowspan="6" |lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole |- | style="text-align:center;" |124 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 124.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |125 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 125.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |126 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 126.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |127 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 127.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |128 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 128.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |131 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 131.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine trammiteega”''' |hoiatab tee lõikumisest trammiteega |- | style="text-align:center;" |132 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 132.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Samaliigiliste teede ristmik”''' |hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |133 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133a.svg|150px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Lõikumine kõrvalteega”''' | rowspan="9" |hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |134 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |135 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |136 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 136.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringristmik”''' |hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |137 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 137.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Foor”''' |hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |138 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 138.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaldapealne”''' |hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul |- | style="text-align:center;" |141 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 141.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik kurv vasakule”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule |- | style="text-align:center;" |142 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 142.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |143 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 143.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlikud kurvid”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund |- | style="text-align:center;" |144 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 144.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |145 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 145.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk lang”''' |hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule. |- | style="text-align:center;" |146 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 146.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk tõus”''' |hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Libe tee”''' | rowspan="2" |hoiatab lähenemisest libedale teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |152 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 152.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ebatasane tee”''' | rowspan="3" |hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis |- | style="text-align:center;" |153 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 153.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |154 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 154.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |155 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 155.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lahtine killustik”''' |hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid |- | style="text-align:center;" |156 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 156.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikiroopad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad |- | style="text-align:center;" |157a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik teepeenar”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik |- | style="text-align:center;" |157b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |158 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 158.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teetööd”''' |hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist |- | style="text-align:center;" |159 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 159.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on katteta tee”''' |hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks |- | style="text-align:center;" |161 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 161.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Teekitsend”''' | rowspan="3" |hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt |- | style="text-align:center;" |162 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 162.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |163 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 163.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |164 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 164.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule |- | style="text-align:center;" |165 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 165.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks |- | style="text-align:center;" |166 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 166.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on künnis”''' |hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks |- | style="text-align:center;" |171 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 171.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on reguleerimata ülekäigurada”''' |hoiatab reguleerimata ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |172 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 172.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalakäijad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres |- | style="text-align:center;" |173a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lapsed”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed |- | style="text-align:center;" |173b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vanurid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel |- | style="text-align:center;" |174 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 174.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine jalgrattateega”''' |hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele |- | style="text-align:center;" |175 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 175.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusatajad”''' |hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |176 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 176.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsanikud”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |177 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Karja üleajamise koht”''' | rowspan="3" |hoiatavad kariloomade üleajamise kohast. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane kariloom |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |178 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Loomad, linnud või kahepaiksed”''' | rowspan="3" |hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |181 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 181.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Varinguoht”''' |hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule |- | style="text-align:center;" |182 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 182.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Külgtuul”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul |- | style="text-align:center;" |183 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 183.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennukid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt |- | style="text-align:center;" |184 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Liiklusummik”''' | rowspan="2" |hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik |- | style="text-align:center;" |184m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |185 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 185.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumisoht”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |186 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Muud ohud”''' | rowspan="2" |hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |187 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 187.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liiklusõnnetus”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus on äsja toimunud liiklusõnnetus ning kus liiklus on seetõttu häiritud |} === Eesõigusmärgid === Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumiskohal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |211 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 211.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee”''' |tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes |- | style="text-align:center;" |212 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 212.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee lõpp”''' |näitab märgiga 211 tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |221 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 221.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Anna teed”''' |kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu |- | style="text-align:center;" |222 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 222.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatu ja anna teed”''' |kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik” |- | style="text-align:center;" |231 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 231.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vastassuuna eesõigus”''' |kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde |- | style="text-align:center;" |232 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 232.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pärisuuna eesõigus”''' |annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks |} === Keelu- ja mõjualamärgid === Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 ”Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti. Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses“. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollasetaustalised. ==== 1. Keelumärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |311a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukeeld”''' |keelab kõigi sõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |311b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311b.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Erateel sõidu keeld”''' | rowspan="3" |näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks |- | style="text-align:center;" |311c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |311d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |312 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 312.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsõiduki sõidu keeld”''' |keelab kõigi mootorsõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |313a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |313b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |314a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorratta sõidu keeld”''' |keelab A-kategooria sõiduki liikluse |- | style="text-align:center;" |314b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaani sõidu keeld”''' |keelab mootorsaani liikluse |- | style="text-align:center;" |315 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 315.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks keeldu”''' |kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid |- | style="text-align:center;" |316 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 316.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Traktori sõidu keeld”''' |keelab traktori ja liikurmasina liikluse |- | style="text-align:center;" |317 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 317.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autorongi ja masinrongi sõidu keeld”''' |keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta |- | style="text-align:center;" |318 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 318.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Loomveoki sõidu keeld”''' |keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise |- | style="text-align:center;" |319 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 319.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu keeld”''' |keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse |- | style="text-align:center;" |321 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 321.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratta sõidu keeld”''' |keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |322 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 322.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mopeedi sõidu keeld”''' |keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |323 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 323.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsutamiskeeld”''' |keelab ratsutamise |- | style="text-align:center;" |324 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 324.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käigukeeld”''' |keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |331 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sissesõidu keeld”''' | rowspan="2" |keelab kõigi sõidukite edasisõidu |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |332 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 332.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parempöörde keeld”''' |keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud |- | style="text-align:center;" |333 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 333.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vasakpöörde keeld”''' |keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret |- | style="text-align:center;" |334 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 334.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde keeld”''' |keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret |- | style="text-align:center;" |335 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 335.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tollikontroll”''' |keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politseikontroll”''' |keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kontroll”''' |keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |341 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 341.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Massipiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teljekoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telikukoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |343 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 343.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kõrguspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |344 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 344.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Laiuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |345 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 345.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikkuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |351 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(30).svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Suurim kiirus”''' | rowspan="2" |keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa |- | style="text-align:center;" |351m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(70)m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |352 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 352.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |353 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 353.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |354 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 354.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim pikivahe”''' |keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud |- | style="text-align:center;" |355 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 355.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Helisignaali keeld”''' |keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks |- | style="text-align:center;" |361 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 361.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatumiskeeld”''' |keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | style="text-align:center;" |362 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 362.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld”''' |keelab parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit |- | style="text-align:center;" |363 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 363.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paaritul kuupäeval”''' |keelab parkimise paaritul kuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |364 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 364.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paariskuupäeval”''' |keelab parkimise paariskuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |371 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 371(30).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suurima kiiruse piirangu lõpp”''' |lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |372 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 372.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |373 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 373.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |376 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 376.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirangute lõpp”''' |lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna |} ==== 2. Mõjualamärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |381 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 381.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üks mõjuala”''' |näitab ühe märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 391 „Ühe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |388 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 388.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks mõjuala”''' |näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |389 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 389.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mõjuala ja mõjuala lõpp”''' |näitab ühe mõjuala lõppu ja teise mõjuala algust |- | style="text-align:center;" |391 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 391.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 381 „Üks mõjuala” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |398 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 398.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 388 „Kaks mõjuala” mõjupiirkonna |} === Kohustusmärgid === Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |411 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 411.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |412 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 412.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |413 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 413.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |414 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 414.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund vasakule”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |415 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 415.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |416 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 416.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |417 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 417.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |418 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 418.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |421 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 421.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ümberpõike suund”''' | rowspan="3" |kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |422 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 422.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |423 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 423.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |424 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 424.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringliiklus”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed“, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile |- | style="text-align:center;" |431 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 431.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |432 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 432.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee”''' |näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp” |- | style="text-align:center;" |433 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 433.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 443 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |434 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 434.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 444 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |435 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 435.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur jatasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |436 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 436.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee”''' |näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |437 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 437.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee”''' |näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp” |- | style="text-align:center;" |438 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 438.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumeketid”''' |kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |441 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 441.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee lõpp”''' |lõpetab märgi 431 „Jalgrattatee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |442 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 442.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 432 „Jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |443 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 443.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 433 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |444 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 444.svg|150px]] |lõpetab märgi 434 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |445 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 445.svg|150px]] |lõpetab märgi 435 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |446 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 446.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee lõpp”''' |lõpetab märgi 436 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |447 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 447.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee lõpp”''' |lõpetab märgi 437 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |448 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 448.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumekettide kohustuse lõpp”''' |lõpetab märgi 438 „Lumeketid” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |451 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 451.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim kiirus”''' |kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |452 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 452.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähima kiiruse lõpp”''' |tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |461 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu suund”''' | rowspan="3" |kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461c.svg|150px]] |} === Osutusmärgid === Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Märgid 53 näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee“ ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel olla kollase taustaga märgid 53, mille nooled ja ääris on mustad. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |511 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 511.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee”''' |tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |512 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 512.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee lõpp”''' |näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |521 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 521.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunaline tee”''' |tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas |- | style="text-align:center;" |522 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 522.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunalise tee lõpp”''' |näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu |- | style="text-align:center;" |523 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 523.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sõit ühesuunalisele teele”''' | rowspan="2" | näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |524 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 524.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |525a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |525b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |526a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukiraja lõpp”''' |näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |526b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”''' |näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu |- | style="text-align:center;" |527a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |527b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |528a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |528b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527b tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu |- | style="text-align:center;" |529a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |531s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531s1.svg|150px]] | rowspan="26" style="text-align:center;" |'''„Sõidurajad ja -suunad”''' | rowspan="26" |näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu |- | style="text-align:center;" |531v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531v1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537ak | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537ak.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 537ak2.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |537as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bk | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bk.svg|150px]] [[File:Estonia road sign 537bk2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |538 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 538.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada avatud”''' |tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |539 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 539.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada suletud”''' |tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |541a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541a.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi- või trollipeatus”''' |osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T” |- | style="text-align:center;" |541b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541b.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Trammipeatus”''' |osutab trammide peatuskohale |- | style="text-align:center;" |542 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 542.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Taksopeatus”''' |osutab taksode peatuskohale |- | style="text-align:center;" |543 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 543.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ülekäigurada”''' | rowspan="2" | osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale |- | style="text-align:center;" |544 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 544.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |545a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigutunnel”''' | rowspan="8" |osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele |- | style="text-align:center;" |545b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |547a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigusild”''' |- | style="text-align:center;" |547b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |549 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 549.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ülekäik”''' |osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale |- | style="text-align:center;" |551 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 551.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde koht”''' |osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud |- | style="text-align:center;" |552a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 552a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |552b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia Road sign 552b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee ja jalgrattatee”''' |osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee |- | style="text-align:center;" |553a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' | rowspan="4" |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |553b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |555 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 555.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ootekoht”''' |osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta |- | style="text-align:center;" |556 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 556(70).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sobiv kiirus”''' |on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni |- | style="text-align:center;" |557 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 557.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv jalgrattatee”''' |osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale |- | style="text-align:center;" |558 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 558.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hädapeatuskoht tunnelis”''' |osutab hädapeatuskohale tunnelis |- | style="text-align:center;" |559a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Automaatkontroll”''' | rowspan="2" |osutab automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele |- | style="text-align:center;" |559b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |559c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 559c2.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Videovalve”''' | rowspan="2" |osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis |- | style="text-align:center;" |559d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |561 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 561.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliiklus”''' |osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil. |- | style="text-align:center;" |562 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 562.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliikluse lõpp”''' |osutab märgiga 561 tähistatud teelõigu lõpule |- | style="text-align:center;" |563 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 563.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit muutsuunaliiklusega teele”''' |osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |571 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula”''' | rowspan="2" |osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571a.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |572 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula lõpp”''' | rowspan="2" |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |573 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 573.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |574 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 574.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |575a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale |- | style="text-align:center;" |575b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab „Pargi ja reisi“ parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele. |- | style="text-align:center;" |575c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeninduskoha parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures |- | style="text-align:center;" |575d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |575e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga |- | style="text-align:center;" |575g | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575g.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |576 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskord”''' | rowspan="6" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |577a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskestus”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav |- | style="text-align:center;" |577b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |578a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla“ või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla“ tähistatud parklas on mingispiirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpulemärk 397 „Parkimisala lõpp” |- | style="text-align:center;" |578b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulise parkimise lõpp”''' |osutab märgiga 578a tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule |- | style="text-align:center;" |579 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 579.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki sundteisaldus”''' |osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist |- | style="text-align:center;" |581 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 581.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunnel”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |582 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 582.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunneli lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord. |- | style="text-align:center;" |583 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 583.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööstuspiirkond”''' |osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale |- | style="text-align:center;" |584a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Prügimägi”''' |osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam) |- | style="text-align:center;" |584b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtlike ainete hoidla”''' |osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale |- | style="text-align:center;" |585a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parvlaevasadam”''' |osutab parvlaevasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaubasadam”''' |osutab kaubasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jahisadam”''' |osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale |- | style="text-align:center;" |586a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennujaam”''' |osutab lennujaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussijaam”''' |osutab bussijaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raudteejaam”''' |osutab raudteejaama asukohale |- | style="text-align:center;" |591 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 591.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Stoppjoonemärk”''' |osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |592a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a1.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Liiklusreegli või nõude meeldetuletus”''' | rowspan="4" |on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a3.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a4.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |592b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskord”''' |näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust |- | style="text-align:center;" |592c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 592c2.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigipiir”''' |osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivöönd”''' |tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivööndi lõpp”''' |tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd |- | style="text-align:center;" |593 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 593.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee haldamisega seotud tähis”''' |osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale |- | style="text-align:center;" |594 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 594.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskorralduse muudatus”''' |osutab muudetud liikluskorraldusele |- | style="text-align:center;" |595a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta |- | style="text-align:center;" |595b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teostajate teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta |- | style="text-align:center;" |595c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööliigi teave”''' |on teave töö liigi ja töö teostaja kohta |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |596 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Liiklusteave”''' | rowspan="3" |on liiklejale vajalik teave |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |597 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 597.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimisautomaat”''' |osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda |- | style="text-align:center;" |598 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 598.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduradade liitumiskoht”''' |osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda |} === Juhatusmärgid === Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest. Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkide 652 kuni 655 taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: * põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; * tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; * kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; * Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |611 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 611.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduskeem”''' |näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |621 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="4" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |622 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 622.svg|150px]] | rowspan="14" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="14" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |623a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |623b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |623c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623cm | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |631 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631a.svg|150px]] | rowspan="11" style="text-align:center;" |'''„Suunaviidad”''' | rowspan="11" |võib olla osutusmärk ja muu liiklusmärk, mis teatab sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärgi sümbol, muu ametlikult kinnitatud sümbol ja embleem. Täht „C” osutab kesklinnale või asula keskusele. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuunda ja kaugust asula või teise sihtpunkti juurde. Punasetaustaline märk 631 näitab sõidusuunda ja kaugust tuletõrjeveevõtukohani. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjekti juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku või asutuse juurde. Märk 637 näitab jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |632 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 632.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |633 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 633.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |634 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 634.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |635 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 635.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |636 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 636.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |637 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 637b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |641 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Kohanime tähis”''' | rowspan="6" |on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641e1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |642 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Turismiobjekti tähis”''' | |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |643a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Eravalduse tähis”''' | rowspan="2" |on eravalduse nimi või kirje „ERAVALDUS” |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |643b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eravalduse lõpp”''' |näitab märgiga 643a „Eravalduse tähis” tähistatud eravalduse lõppu |- | style="text-align:center;" |643c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla”''' |tähistab eraparkla algust |- | style="text-align:center;" |643d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla lõpp”''' |näitab märgiga 643c „Eraparkla” tähistatud eraparkla lõppu |- | style="text-align:center;" |644 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 644.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee nimi”''' |on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20) |- | style="text-align:center;" |645 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 645.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugusviit”''' |näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni |- | style="text-align:center;" |651 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 651.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kilomeetritähis”''' |näitab kaugust tee alguseni |- | style="text-align:center;" |652a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652a.svg|150px]] | rowspan="18" style="text-align:center;" |'''„Tee number”''' | rowspan="18" |näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: # põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; # kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; # Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. |- | style="text-align:center;" |652b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655e.svg|150px]] |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |656 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656a.svg|150x150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamarsruudi number”''' | rowspan="6" |näitavad jalgrattamarsruudi numbrit. Märk 657 näitab lisaks jalgrattamarsruudi numbrile ka jalgrattamarsruudi suunda. Märk 658 näitab jalgrattamarsruudi suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga jalgrattamarsruudile. Rahvusvahelist jalgrattamarsruuti tähistavale märgile võib olla lisatud rahvusvaheline sümboolika, riigisisest jalgrattamarsruuti tähistatavale märgile aga jalgrattamarsruudi logo Märkidel 656 kuni 658 „Jalgrattamarsruudi number” näidatavate jalgrattamarsruudi numbrite taust, kirje ja ääris on sõltuvalt jalgrattamarsruudi tähtsusest järgmise värvusega: # rahvusvahelise ja üldriikliku jalgrattamarsruudi korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # piirkondliku jalgrattamarsruudi korral on taust sinine, kirje ja ääris valged; # kohaliku jalgrattamarsruudi korral on taust valge, kirje ja ääris mustad. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |657 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 657.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |658 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 658.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661a.svg|150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund |- | style="text-align:center;" |661b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |662a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku aine veo tee”''' | rowspan="5" | |- | style="text-align:center;" |662b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662e.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |663 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Avalik üritus”''' | rowspan="8" |näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme |- | style="text-align:center;" |664 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |665 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666e | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |667a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda |- | style="text-align:center;" |667b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667e.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |671a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõidu skeem”''' | rowspan="6" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda. Märgil 671a võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud ka ümbersõidutee lõikude pikkusi ja nimesid |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |671b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |672 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 672.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |673 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 673.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |674 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 674.svg|50px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõit”''' | rowspan="9" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda. Märgil 677 võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus asula või muu sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |675 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 675.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |676 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 676.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677c.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |677d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |678 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 678.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Reguleerija”''' |näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija |- | style="text-align:center;" |679a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679a.svg|150x150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Ümberkäik”''' | rowspan="4" |näitab ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda, sealjuures võib märgil olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |679b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679b.svg|150x150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |679c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |681 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 681.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kurvisuund”''' | rowspan="2" |näitavad järsu ja ohtliku kurvi suunda. Järsus ja ohtlikus kurvis võivad olla märkide 681 ja 682 elemendid. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistavate märkide 681 ja 682 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |682 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 682.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |683 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 683.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teede hargnemine”''' |näitab tee hargnemiskohta või tee lõppu T-kujulisel ristmikul, sealjuures võib märgi parema esiletoomise eesmärgil ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 683 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |684 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 684.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hoiatustara”''' |hoiatab ajutise liikluskorraldusega teelõigust või teel olevast takistusest. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 684 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 684 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |685a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685a.svg|108x108px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Hargnemiskoht”''' | rowspan="2" |näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 685b valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |685b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |686a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik koht või teeäär”''' | rowspan="2" |tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 686 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 686 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |686b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |687 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 687.svg|50px]] | style="text-align:center;" |'''„Märgiposti tähis”''' |on lisatähiseks kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Märk 687 võib olla teise märgi all või iseseisvalt ristmiku, hargnemiskoha, ohutussaare ja muu koha esiletoomiseks. Märgi 687 kujutisega kile võib olla pandud ümber mistahes märgiposti |- | style="text-align:center;" |688a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Künnis”''' | rowspan="2" |tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle |- | style="text-align:center;" |688b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688b.svg|50px]] |} === Teeninduskohamärgid === Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest. Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |711 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 711.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Esmaabi”''' |osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi |- | style="text-align:center;" |712 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 712.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politsei”''' |osutab politsei- ja piirivalveasutusele |- | style="text-align:center;" |713 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 713.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Info”''' |osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale |- | style="text-align:center;" |714 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 714.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telefon”''' |osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni |- | style="text-align:center;" |715 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 715.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Post”''' |osutab postiasutusele |- | style="text-align:center;" |716a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Internetipunkt”''' |osutab Kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid |- | style="text-align:center;" |716b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Wifi”''' |osutab kohale, kus on traadita interneti leviala |- | style="text-align:center;" |717 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 717.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raadiojaam”''' |osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides |- | style="text-align:center;" |718 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 718.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatamisväärsus”''' |osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale |- | style="text-align:center;" |719 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 719.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Toll”''' |osutab tolliasutusele |- | style="text-align:center;" |721a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale |- | style="text-align:center;" |721b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale, kus on müügil ka LPG-gaas |- | style="text-align:center;" |721c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab LPG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab CNG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721e.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõidukite laadimispunkt”''' |osutab kohale, kus on võimalik laadida elektrisõiduki akut |- | style="text-align:center;" |722 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 722.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autohooldus”''' |osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid |- | style="text-align:center;" |723a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autopesula”''' |osutab autopesulale |- | style="text-align:center;" |723b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723b.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Pesemisvõimalus”''' |osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |724 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimismaja”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele. Märgil võib olla näidatud parkimismaja vabade parkimiskohtade arv |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |725 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 725.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Restoran”''' |osutab restoranile |- | style="text-align:center;" |726 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 726.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohvik”''' |osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale |- | style="text-align:center;" |727 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 727.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hotell või motell”''' |osutab hotellile või motellile |- | style="text-align:center;" |728a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tualett”''' |osutab tualeti asukohale |- | style="text-align:center;" |728b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käimla”''' |osutab kuivkäimla asukohale |- | style="text-align:center;" |729a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigiasutuse teenindusbüroo”''' |osutab riigiasutuse teenindusbüroole |- | style="text-align:center;" |729b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tehnoülevaatus”''' |osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale |- | style="text-align:center;" |731 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 731.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkemaja”''' |osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale |- | style="text-align:center;" |732 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 732.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kämping”''' |osutab kämpingule või telkimisalale |- | style="text-align:center;" |733 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 733.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Majutuskoht”''' |osutab majutuskohale |- | style="text-align:center;" |734 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 734.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukelamulaager”''' |osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga |- | style="text-align:center;" |741 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 741.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkekoht”''' |osutab puhkekohale |- | style="text-align:center;" |742a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Matkaraja algus”''' |osutab matkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamatkaraja algus”''' |osutab jalgrattamatkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusaraja algus”''' |osutab suusaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |743 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 743.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ujumiskoht”''' |osutab ujumiskohale või väliujulale |- | style="text-align:center;" |744 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 744.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatekoht”''' |osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele |- | style="text-align:center;" |745 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 745.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kalastamiskoht”''' |osutab kalastamiskohale |- | style="text-align:center;" |751 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 751.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordiväljak”''' |osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |752 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 752.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordihoone”''' |osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |753 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 753.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Golfiväljak”''' |osutab golfiväljakule |- | style="text-align:center;" |754 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 754.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsabaas”''' |osutab ratsabaasile |- | style="text-align:center;" |761 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 761.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Maaettevõtlus”''' |osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale |- | style="text-align:center;" |762 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 762.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kauplus”''' |osutab kauplusele |- | style="text-align:center;" |771 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 771.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |772 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 772.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kolm teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |773 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 773.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teenus ja liikluskorraldus”''' |osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele |} === Lisateatetahvlid === Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond“ ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ võivad paikneda märgi kõrval. Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |811 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 811.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani |- | style="text-align:center;" |812 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 812.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |813 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 813.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |814 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 814.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |815 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 815.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |816 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 816.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed” |- | style="text-align:center;" |817a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' | rowspan="3" |näitab kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest |- | style="text-align:center;" |817b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |817c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |821 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="2" |näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust |- | style="text-align:center;" |821m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |822 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 822.svg|75px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="4" |näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas |- | style="text-align:center;" |823 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 823.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |824 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 824.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |825 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 825.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |831 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 831.svg|150px]] |rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Mõjusuund”''' |rowspan="3" |näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega |- | style="text-align:center;" |832 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 832.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |833 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 833.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |834 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 834.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”''' |kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul |- | style="text-align:center;" |835 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 835.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |836 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 836.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |837 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 837.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite kahesuunaline liiklus”''' |näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus |- | style="text-align:center;" |841 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 841.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Sõidukiliik”''' | rowspan="10" |näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta |- | style="text-align:center;" |842 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 842.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |843 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 843.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |844 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 844.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |845 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 845.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |846 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 846.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |848 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 848.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |849 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 849.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |851 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 851.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Kehtivuspäevad või -aeg”''' | rowspan="8" |näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti |- | style="text-align:center;" |852 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 852.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |853 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 853.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |854 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 854.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |855 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 855.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |856 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 856.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |857 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 857.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |858 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 858.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861a.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Parkimisviis”''' | rowspan="10" |näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti |- | style="text-align:center;" |861b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |865 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 865.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |871 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 871.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimine ainult seisatud mootoriga”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga |- | style="text-align:center;" |872a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulised teenused”''' |teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline |- | style="text-align:center;" |872b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus |- | style="text-align:center;" |873a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Parkimisaja piirang”''' | rowspan="4" |teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik |- | style="text-align:center;" |873b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |874 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 874.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduk”''' |teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |875 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 875.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autovaatluskoht”''' |teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal |- | style="text-align:center;" |881 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 881.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Registrimassi piirang”''' | |- | style="text-align:center;" |882 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 882.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kehtivusrada”''' |näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib |- | style="text-align:center;" |883 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 883.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pimedad”''' |teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad |- | style="text-align:center;" |884 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 884.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Märg tee”''' |teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg |- | style="text-align:center;" |885 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 885.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumine”''' |teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine |- | style="text-align:center;" |886 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 886.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohutu kõrgus elektriliini all”''' |näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all |- | style="text-align:center;" |887 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 887.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaba laius”''' |näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust |- | style="text-align:center;" |888 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 888.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õnnetusoht”''' |teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus |- | style="text-align:center;" |889 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 889.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ooteaeg”''' |näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust |- | style="text-align:center;" |891a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Välja arvatud”''' | rowspan="2" |teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel |- | style="text-align:center;" |891b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |892 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 892.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Busside või trollide liininumbrid”''' |näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud |- | style="text-align:center;" |893 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 893.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tekstiline teave”''' |on märki täpsustav tekst |} == Viited == {{viited}} == Lingid == * [http://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/ Liiklusmärgid] [[Kategooria:Liiklusmärgid]] [[Kategooria:Eesti transport]] 1n7wac6wki74x822j7k8zbicgac375c 6741697 6741682 2024-10-10T17:10:11Z มองโกเลีย๔๔ 136930 6741697 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} '''[[Eesti]] liiklusmärgid''' tagavad transpordivahendite ohutu ja korraliku liikumise, samuti teavitavad liikluses osalejaid sisseehitatud graafilistest ikoonidest. Neid ikoone reguleerivad Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusmärkide ja signaalide Viini konventsioon. Süsteemi käsitleb „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”<ref>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006|title=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele – Riigi Teataja|website=Riigiteataja.ee|date=2011-02-22|access-date=2016-10-29|language=et}}</ref> ja standardidokument EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.<ref>{{cite web|url=http://www.evs.ee/products/evs-613-2001|title=EVS 613:2001 - Estonian Centre for Standardisation|website=Evs.ee|date=2011-02-22|access-date=2023-01-01}}</ref> == Liiklusmärgid == === Hoiatusmärgid === Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollasetaustalised. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |111 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 111.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |112 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 112.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |121 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 121.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üherööpmeline raudtee”''' |hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |122 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 122.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mitmerööpmeline raudtee”''' |hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |123 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 123.svg|75px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ees on raudteeülesõidukoht”''' | rowspan="6" |lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole |- | style="text-align:center;" |124 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 124.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |125 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 125.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |126 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 126.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |127 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 127.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |128 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 128.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |131 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 131.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine trammiteega”''' |hoiatab tee lõikumisest trammiteega |- | style="text-align:center;" |132 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 132.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Samaliigiliste teede ristmik”''' |hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |133 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133a.svg|150px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Lõikumine kõrvalteega”''' | rowspan="9" |hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |134 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |135 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |136 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 136.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringristmik”''' |hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |137 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 137.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Foor”''' |hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |138 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 138.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaldapealne”''' |hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul |- | style="text-align:center;" |141 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 141.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik kurv vasakule”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule |- | style="text-align:center;" |142 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 142.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |143 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 143.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlikud kurvid”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund |- | style="text-align:center;" |144 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 144.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |145 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 145.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk lang”''' |hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule. |- | style="text-align:center;" |146 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 146.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk tõus”''' |hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Libe tee”''' | rowspan="2" |hoiatab lähenemisest libedale teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |152 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 152.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ebatasane tee”''' | rowspan="3" |hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis |- | style="text-align:center;" |153 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 153.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |154 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 154.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |155 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 155.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lahtine killustik”''' |hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid |- | style="text-align:center;" |156 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 156.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikiroopad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad |- | style="text-align:center;" |157a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik teepeenar”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik |- | style="text-align:center;" |157b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |158 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 158.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teetööd”''' |hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist |- | style="text-align:center;" |159 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 159.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on katteta tee”''' |hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks |- | style="text-align:center;" |161 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 161.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Teekitsend”''' | rowspan="3" |hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt |- | style="text-align:center;" |162 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 162.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |163 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 163.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |164 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 164.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule |- | style="text-align:center;" |165 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 165.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks |- | style="text-align:center;" |166 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 166.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on künnis”''' |hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks |- | style="text-align:center;" |171 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 171.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on reguleerimata ülekäigurada”''' |hoiatab reguleerimata ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |172 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 172.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalakäijad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres |- | style="text-align:center;" |173a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lapsed”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed |- | style="text-align:center;" |173b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vanurid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel |- | style="text-align:center;" |174 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 174.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine jalgrattateega”''' |hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele |- | style="text-align:center;" |175 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 175.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusatajad”''' |hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |176 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 176.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsanikud”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |177 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Karja üleajamise koht”''' | rowspan="3" |hoiatavad kariloomade üleajamise kohast. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane kariloom |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |178 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Loomad, linnud või kahepaiksed”''' | rowspan="3" |hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |181 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 181.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Varinguoht”''' |hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule |- | style="text-align:center;" |182 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 182.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Külgtuul”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul |- | style="text-align:center;" |183 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 183.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennukid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt |- | style="text-align:center;" |184 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Liiklusummik”''' | rowspan="2" |hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik |- | style="text-align:center;" |184m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |185 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 185.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumisoht”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |186 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Muud ohud”''' | rowspan="2" |hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |187 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 187.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liiklusõnnetus”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus on äsja toimunud liiklusõnnetus ning kus liiklus on seetõttu häiritud |} === Eesõigusmärgid === Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumiskohal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |211 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 211.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee”''' |tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes |- | style="text-align:center;" |212 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 212.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee lõpp”''' |näitab märgiga 211 tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |221 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 221.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Anna teed”''' |kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu |- | style="text-align:center;" |222 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 222.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatu ja anna teed”''' |kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik” |- | style="text-align:center;" |231 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 231.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vastassuuna eesõigus”''' |kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde |- | style="text-align:center;" |232 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 232.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pärisuuna eesõigus”''' |annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks |} === Keelu- ja mõjualamärgid === Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 ”Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti. Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses“. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollasetaustalised. ==== 1. Keelumärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |311a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukeeld”''' |keelab kõigi sõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |311b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311b.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Erateel sõidu keeld”''' | rowspan="3" |näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks |- | style="text-align:center;" |311c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |311d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |312 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 312.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsõiduki sõidu keeld”''' |keelab kõigi mootorsõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |313a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |313b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |314a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorratta sõidu keeld”''' |keelab A-kategooria sõiduki liikluse |- | style="text-align:center;" |314b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaani sõidu keeld”''' |keelab mootorsaani liikluse |- | style="text-align:center;" |315 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 315.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks keeldu”''' |kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid |- | style="text-align:center;" |316 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 316.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Traktori sõidu keeld”''' |keelab traktori ja liikurmasina liikluse |- | style="text-align:center;" |317 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 317.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autorongi ja masinrongi sõidu keeld”''' |keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta |- | style="text-align:center;" |318 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 318.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Loomveoki sõidu keeld”''' |keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise |- | style="text-align:center;" |319 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 319.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu keeld”''' |keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse |- | style="text-align:center;" |321 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 321.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratta sõidu keeld”''' |keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |322 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 322.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mopeedi sõidu keeld”''' |keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |323 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 323.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsutamiskeeld”''' |keelab ratsutamise |- | style="text-align:center;" |324 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 324.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käigukeeld”''' |keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |331 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sissesõidu keeld”''' | rowspan="2" |keelab kõigi sõidukite edasisõidu |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |332 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 332.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parempöörde keeld”''' |keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud |- | style="text-align:center;" |333 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 333.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vasakpöörde keeld”''' |keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret |- | style="text-align:center;" |334 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 334.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde keeld”''' |keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret |- | style="text-align:center;" |335 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 335.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tollikontroll”''' |keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politseikontroll”''' |keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kontroll”''' |keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |341 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 341.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Massipiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teljekoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telikukoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |343 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 343.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kõrguspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |344 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 344.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Laiuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |345 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 345.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikkuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |351 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(30).svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Suurim kiirus”''' | rowspan="2" |keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa |- | style="text-align:center;" |351m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(70)m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |352 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 352.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |353 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 353.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |354 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 354.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim pikivahe”''' |keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud |- | style="text-align:center;" |355 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 355.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Helisignaali keeld”''' |keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks |- | style="text-align:center;" |361 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 361.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatumiskeeld”''' |keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | style="text-align:center;" |362 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 362.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld”''' |keelab parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit |- | style="text-align:center;" |363 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 363.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paaritul kuupäeval”''' |keelab parkimise paaritul kuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |364 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 364.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paariskuupäeval”''' |keelab parkimise paariskuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |371 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 371(30).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suurima kiiruse piirangu lõpp”''' |lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |372 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 372.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |373 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 373.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |376 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 376.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirangute lõpp”''' |lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna |} ==== 2. Mõjualamärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |381 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 381.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üks mõjuala”''' |näitab ühe märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 391 „Ühe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |388 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 388.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks mõjuala”''' |näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |389 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 389.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mõjuala ja mõjuala lõpp”''' |näitab ühe mõjuala lõppu ja teise mõjuala algust |- | style="text-align:center;" |391 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 391.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 381 „Üks mõjuala” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |398 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 398.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 388 „Kaks mõjuala” mõjupiirkonna |} === Kohustusmärgid === Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |411 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 411.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |412 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 412.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |413 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 413.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |414 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 414.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund vasakule”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |415 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 415.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |416 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 416.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |417 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 417.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |418 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 418.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |421 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 421.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ümberpõike suund”''' | rowspan="3" |kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |422 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 422.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |423 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 423.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |424 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 424.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringliiklus”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed“, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile |- | style="text-align:center;" |431 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 431.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |432 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 432.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee”''' |näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp” |- | style="text-align:center;" |433 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 433.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 443 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |434 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 434.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 444 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |435 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 435.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur jatasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |436 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 436.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee”''' |näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |437 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 437.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee”''' |näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp” |- | style="text-align:center;" |438 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 438.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumeketid”''' |kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |441 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 441.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee lõpp”''' |lõpetab märgi 431 „Jalgrattatee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |442 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 442.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 432 „Jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |443 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 443.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 433 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |444 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 444.svg|150px]] |lõpetab märgi 434 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |445 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 445.svg|150px]] |lõpetab märgi 435 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |446 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 446.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee lõpp”''' |lõpetab märgi 436 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |447 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 447.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee lõpp”''' |lõpetab märgi 437 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |448 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 448.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumekettide kohustuse lõpp”''' |lõpetab märgi 438 „Lumeketid” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |451 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 451.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim kiirus”''' |kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |452 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 452.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähima kiiruse lõpp”''' |tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |461 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu suund”''' | rowspan="3" |kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461c.svg|150px]] |} === Osutusmärgid === Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Märgid 53 näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee“ ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel olla kollase taustaga märgid 53, mille nooled ja ääris on mustad. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |511 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 511.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee”''' |tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |512 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 512.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee lõpp”''' |näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |521 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 521.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunaline tee”''' |tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas |- | style="text-align:center;" |522 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 522.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunalise tee lõpp”''' |näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu |- | style="text-align:center;" |523 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 523.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sõit ühesuunalisele teele”''' | rowspan="2" | näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |524 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 524.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |525a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |525b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |526a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukiraja lõpp”''' |näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |526b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”''' |näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu |- | style="text-align:center;" |527a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |527b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |528a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |528b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527b tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu |- | style="text-align:center;" |529a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |531s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531s1.svg|150px]] | rowspan="26" style="text-align:center;" |'''„Sõidurajad ja -suunad”''' | rowspan="26" |näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu |- | style="text-align:center;" |531v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531v1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537ak | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537ak.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 537ak2.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |537as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bk | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bk.svg|150px]] [[File:Estonia road sign 537bk2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |538 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 538.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada avatud”''' |tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |539 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 539.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada suletud”''' |tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |541a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541a.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi- või trollipeatus”''' |osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T” |- | style="text-align:center;" |541b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541b.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Trammipeatus”''' |osutab trammide peatuskohale |- | style="text-align:center;" |542 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 542.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Taksopeatus”''' |osutab taksode peatuskohale |- | style="text-align:center;" |543 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 543.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ülekäigurada”''' | rowspan="2" | osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale |- | style="text-align:center;" |544 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 544.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |545a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigutunnel”''' | rowspan="8" |osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele |- | style="text-align:center;" |545b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |547a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigusild”''' |- | style="text-align:center;" |547b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |549 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 549.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ülekäik”''' |osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale |- | style="text-align:center;" |551 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 551.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde koht”''' |osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud |- | style="text-align:center;" |552a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 552a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |552b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia Road sign 552b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee ja jalgrattatee”''' |osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee |- | style="text-align:center;" |553a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' | rowspan="4" |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |553b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |555 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 555.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ootekoht”''' |osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta |- | style="text-align:center;" |556 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 556(70).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sobiv kiirus”''' |on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni |- | style="text-align:center;" |557 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 557.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv jalgrattatee”''' |osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale |- | style="text-align:center;" |558 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 558.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hädapeatuskoht tunnelis”''' |osutab hädapeatuskohale tunnelis |- | style="text-align:center;" |559a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Automaatkontroll”''' | rowspan="2" |osutab automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele |- | style="text-align:center;" |559b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |559c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 559c2.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Videovalve”''' | rowspan="2" |osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis |- | style="text-align:center;" |559d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |561 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 561.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliiklus”''' |osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil. |- | style="text-align:center;" |562 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 562.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliikluse lõpp”''' |osutab märgiga 561 tähistatud teelõigu lõpule |- | style="text-align:center;" |563 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 563.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit muutsuunaliiklusega teele”''' |osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |571 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula”''' | rowspan="2" |osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571a.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |572 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula lõpp”''' | rowspan="2" |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |573 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 573.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |574 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 574.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |575a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale |- | style="text-align:center;" |575b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab „Pargi ja reisi“ parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele. |- | style="text-align:center;" |575c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeninduskoha parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures |- | style="text-align:center;" |575d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |575e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga |- | style="text-align:center;" |575g | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575g.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |576 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskord”''' | rowspan="6" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |577a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskestus”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav |- | style="text-align:center;" |577b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |578a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla“ või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla“ tähistatud parklas on mingispiirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpulemärk 397 „Parkimisala lõpp” |- | style="text-align:center;" |578b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulise parkimise lõpp”''' |osutab märgiga 578a tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule |- | style="text-align:center;" |579 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 579.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki sundteisaldus”''' |osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist |- | style="text-align:center;" |581 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 581.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunnel”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |582 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 582.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunneli lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord. |- | style="text-align:center;" |583 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 583.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööstuspiirkond”''' |osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale |- | style="text-align:center;" |584a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Prügimägi”''' |osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam) |- | style="text-align:center;" |584b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtlike ainete hoidla”''' |osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale |- | style="text-align:center;" |585a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parvlaevasadam”''' |osutab parvlaevasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaubasadam”''' |osutab kaubasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jahisadam”''' |osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale |- | style="text-align:center;" |586a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennujaam”''' |osutab lennujaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussijaam”''' |osutab bussijaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raudteejaam”''' |osutab raudteejaama asukohale |- | style="text-align:center;" |591 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 591.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Stoppjoonemärk”''' |osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |592a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a1.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Liiklusreegli või nõude meeldetuletus”''' | rowspan="4" |on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a3.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a4.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |592b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskord”''' |näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust |- | style="text-align:center;" |592c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 592c2.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigipiir”''' |osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivöönd”''' |tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivööndi lõpp”''' |tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd |- | style="text-align:center;" |593 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 593.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee haldamisega seotud tähis”''' |osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale |- | style="text-align:center;" |594 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 594.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskorralduse muudatus”''' |osutab muudetud liikluskorraldusele |- | style="text-align:center;" |595a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta |- | style="text-align:center;" |595b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teostajate teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta |- | style="text-align:center;" |595c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööliigi teave”''' |on teave töö liigi ja töö teostaja kohta |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |596 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Liiklusteave”''' | rowspan="3" |on liiklejale vajalik teave |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |597 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 597.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimisautomaat”''' |osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda |- | style="text-align:center;" |598 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 598.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduradade liitumiskoht”''' |osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda |} === Juhatusmärgid === Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest. Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkide 652 kuni 655 taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: * põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; * tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; * kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; * Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |611 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 611.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduskeem”''' |näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |621 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="4" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |622 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 622.svg|150px]] | rowspan="14" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="14" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |623a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |623b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |623c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623cm | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |631 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631a.svg|150px]] | rowspan="11" style="text-align:center;" |'''„Suunaviidad”''' | rowspan="11" |võib olla osutusmärk ja muu liiklusmärk, mis teatab sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärgi sümbol, muu ametlikult kinnitatud sümbol ja embleem. Täht „C” osutab kesklinnale või asula keskusele. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuunda ja kaugust asula või teise sihtpunkti juurde. Punasetaustaline märk 631 näitab sõidusuunda ja kaugust tuletõrjeveevõtukohani. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjekti juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku või asutuse juurde. Märk 637 näitab jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |632 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 632.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |633 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 633.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |634 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 634.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |635 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 635.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |636 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 636.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |637 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 637b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |641 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Kohanime tähis”''' | rowspan="6" |on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641e1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |642 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Turismiobjekti tähis”''' | |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |643a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Eravalduse tähis”''' | rowspan="2" |on eravalduse nimi või kirje „ERAVALDUS” |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |643b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eravalduse lõpp”''' |näitab märgiga 643a „Eravalduse tähis” tähistatud eravalduse lõppu |- | style="text-align:center;" |643c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla”''' |tähistab eraparkla algust |- | style="text-align:center;" |643d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla lõpp”''' |näitab märgiga 643c „Eraparkla” tähistatud eraparkla lõppu |- | style="text-align:center;" |644 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 644.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee nimi”''' |on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20) |- | style="text-align:center;" |645 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 645.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugusviit”''' |näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni |- | style="text-align:center;" |651 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 651.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kilomeetritähis”''' |näitab kaugust tee alguseni |- | style="text-align:center;" |652a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652a.svg|150px]] | rowspan="18" style="text-align:center;" |'''„Tee number”''' | rowspan="18" |näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: # põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; # kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; # Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. |- | style="text-align:center;" |652b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655e.svg|150px]] |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |656 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656a.svg|150x150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamarsruudi number”''' | rowspan="6" |näitavad jalgrattamarsruudi numbrit. Märk 657 näitab lisaks jalgrattamarsruudi numbrile ka jalgrattamarsruudi suunda. Märk 658 näitab jalgrattamarsruudi suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga jalgrattamarsruudile. Rahvusvahelist jalgrattamarsruuti tähistavale märgile võib olla lisatud rahvusvaheline sümboolika, riigisisest jalgrattamarsruuti tähistatavale märgile aga jalgrattamarsruudi logo Märkidel 656 kuni 658 „Jalgrattamarsruudi number” näidatavate jalgrattamarsruudi numbrite taust, kirje ja ääris on sõltuvalt jalgrattamarsruudi tähtsusest järgmise värvusega: # rahvusvahelise ja üldriikliku jalgrattamarsruudi korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # piirkondliku jalgrattamarsruudi korral on taust sinine, kirje ja ääris valged; # kohaliku jalgrattamarsruudi korral on taust valge, kirje ja ääris mustad. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |657 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 657.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |658 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 658.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661a.svg|150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund |- | style="text-align:center;" |661b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |662a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku aine veo tee”''' | rowspan="5" | |- | style="text-align:center;" |662b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662e.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |663 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 663.svg|150x150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Avalik üritus”''' | rowspan="8" |näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme |- | style="text-align:center;" |664 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 664.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |665 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 665.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |666a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666e | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |667a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda |- | style="text-align:center;" |667b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667e.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |671a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõidu skeem”''' | rowspan="6" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda. Märgil 671a võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud ka ümbersõidutee lõikude pikkusi ja nimesid |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |671b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |672 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 672.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |673 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 673.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |674 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 674.svg|50px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõit”''' | rowspan="9" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda. Märgil 677 võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus asula või muu sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |675 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 675.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |676 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 676.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677c.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |677d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |678 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 678.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Reguleerija”''' |näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija |- | style="text-align:center;" |679a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679a.svg|150x150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Ümberkäik”''' | rowspan="4" |näitab ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda, sealjuures võib märgil olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |679b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679b.svg|150x150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |679c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |681 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 681.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kurvisuund”''' | rowspan="2" |näitavad järsu ja ohtliku kurvi suunda. Järsus ja ohtlikus kurvis võivad olla märkide 681 ja 682 elemendid. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistavate märkide 681 ja 682 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |682 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 682.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |683 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 683.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teede hargnemine”''' |näitab tee hargnemiskohta või tee lõppu T-kujulisel ristmikul, sealjuures võib märgi parema esiletoomise eesmärgil ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 683 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |684 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 684.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hoiatustara”''' |hoiatab ajutise liikluskorraldusega teelõigust või teel olevast takistusest. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 684 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 684 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |685a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685a.svg|108x108px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Hargnemiskoht”''' | rowspan="2" |näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 685b valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |685b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |686a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik koht või teeäär”''' | rowspan="2" |tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 686 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 686 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |686b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |687 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 687.svg|50px]] | style="text-align:center;" |'''„Märgiposti tähis”''' |on lisatähiseks kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Märk 687 võib olla teise märgi all või iseseisvalt ristmiku, hargnemiskoha, ohutussaare ja muu koha esiletoomiseks. Märgi 687 kujutisega kile võib olla pandud ümber mistahes märgiposti |- | style="text-align:center;" |688a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Künnis”''' | rowspan="2" |tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle |- | style="text-align:center;" |688b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688b.svg|50px]] |} === Teeninduskohamärgid === Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest. Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |711 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 711.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Esmaabi”''' |osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi |- | style="text-align:center;" |712 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 712.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politsei”''' |osutab politsei- ja piirivalveasutusele |- | style="text-align:center;" |713 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 713.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Info”''' |osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale |- | style="text-align:center;" |714 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 714.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telefon”''' |osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni |- | style="text-align:center;" |715 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 715.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Post”''' |osutab postiasutusele |- | style="text-align:center;" |716a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Internetipunkt”''' |osutab Kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid |- | style="text-align:center;" |716b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Wifi”''' |osutab kohale, kus on traadita interneti leviala |- | style="text-align:center;" |717 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 717.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raadiojaam”''' |osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides |- | style="text-align:center;" |718 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 718.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatamisväärsus”''' |osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale |- | style="text-align:center;" |719 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 719.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Toll”''' |osutab tolliasutusele |- | style="text-align:center;" |721a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale |- | style="text-align:center;" |721b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale, kus on müügil ka LPG-gaas |- | style="text-align:center;" |721c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab LPG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab CNG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721e.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõidukite laadimispunkt”''' |osutab kohale, kus on võimalik laadida elektrisõiduki akut |- | style="text-align:center;" |722 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 722.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autohooldus”''' |osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid |- | style="text-align:center;" |723a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autopesula”''' |osutab autopesulale |- | style="text-align:center;" |723b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723b.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Pesemisvõimalus”''' |osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |724 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimismaja”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele. Märgil võib olla näidatud parkimismaja vabade parkimiskohtade arv |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |725 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 725.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Restoran”''' |osutab restoranile |- | style="text-align:center;" |726 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 726.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohvik”''' |osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale |- | style="text-align:center;" |727 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 727.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hotell või motell”''' |osutab hotellile või motellile |- | style="text-align:center;" |728a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tualett”''' |osutab tualeti asukohale |- | style="text-align:center;" |728b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käimla”''' |osutab kuivkäimla asukohale |- | style="text-align:center;" |729a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigiasutuse teenindusbüroo”''' |osutab riigiasutuse teenindusbüroole |- | style="text-align:center;" |729b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tehnoülevaatus”''' |osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale |- | style="text-align:center;" |731 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 731.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkemaja”''' |osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale |- | style="text-align:center;" |732 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 732.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kämping”''' |osutab kämpingule või telkimisalale |- | style="text-align:center;" |733 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 733.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Majutuskoht”''' |osutab majutuskohale |- | style="text-align:center;" |734 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 734.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukelamulaager”''' |osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga |- | style="text-align:center;" |741 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 741.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkekoht”''' |osutab puhkekohale |- | style="text-align:center;" |742a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Matkaraja algus”''' |osutab matkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamatkaraja algus”''' |osutab jalgrattamatkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusaraja algus”''' |osutab suusaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |743 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 743.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ujumiskoht”''' |osutab ujumiskohale või väliujulale |- | style="text-align:center;" |744 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 744.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatekoht”''' |osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele |- | style="text-align:center;" |745 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 745.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kalastamiskoht”''' |osutab kalastamiskohale |- | style="text-align:center;" |751 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 751.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordiväljak”''' |osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |752 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 752.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordihoone”''' |osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |753 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 753.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Golfiväljak”''' |osutab golfiväljakule |- | style="text-align:center;" |754 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 754.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsabaas”''' |osutab ratsabaasile |- | style="text-align:center;" |761 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 761.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Maaettevõtlus”''' |osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale |- | style="text-align:center;" |762 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 762.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kauplus”''' |osutab kauplusele |- | style="text-align:center;" |771 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 771.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |772 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 772.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kolm teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |773 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 773.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teenus ja liikluskorraldus”''' |osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele |} === Lisateatetahvlid === Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond“ ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ võivad paikneda märgi kõrval. Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |811 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 811.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani |- | style="text-align:center;" |812 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 812.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |813 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 813.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |814 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 814.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |815 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 815.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |816 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 816.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed” |- | style="text-align:center;" |817a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' | rowspan="3" |näitab kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest |- | style="text-align:center;" |817b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |817c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |821 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="2" |näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust |- | style="text-align:center;" |821m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |822 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 822.svg|75px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="4" |näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas |- | style="text-align:center;" |823 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 823.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |824 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 824.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |825 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 825.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |831 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 831.svg|150px]] |rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Mõjusuund”''' |rowspan="3" |näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega |- | style="text-align:center;" |832 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 832.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |833 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 833.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |834 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 834.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”''' |kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul |- | style="text-align:center;" |835 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 835.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |836 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 836.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |837 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 837.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite kahesuunaline liiklus”''' |näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus |- | style="text-align:center;" |841 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 841.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Sõidukiliik”''' | rowspan="10" |näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta |- | style="text-align:center;" |842 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 842.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |843 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 843.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |844 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 844.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |845 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 845.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |846 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 846.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |848 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 848.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |849 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 849.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |851 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 851.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Kehtivuspäevad või -aeg”''' | rowspan="8" |näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti |- | style="text-align:center;" |852 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 852.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |853 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 853.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |854 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 854.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |855 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 855.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |856 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 856.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |857 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 857.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |858 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 858.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861a.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Parkimisviis”''' | rowspan="10" |näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti |- | style="text-align:center;" |861b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |865 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 865.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |871 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 871.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimine ainult seisatud mootoriga”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga |- | style="text-align:center;" |872a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulised teenused”''' |teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline |- | style="text-align:center;" |872b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus |- | style="text-align:center;" |873a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Parkimisaja piirang”''' | rowspan="4" |teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik |- | style="text-align:center;" |873b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |874 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 874.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduk”''' |teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |875 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 875.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autovaatluskoht”''' |teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal |- | style="text-align:center;" |881 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 881.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Registrimassi piirang”''' | |- | style="text-align:center;" |882 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 882.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kehtivusrada”''' |näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib |- | style="text-align:center;" |883 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 883.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pimedad”''' |teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad |- | style="text-align:center;" |884 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 884.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Märg tee”''' |teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg |- | style="text-align:center;" |885 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 885.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumine”''' |teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine |- | style="text-align:center;" |886 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 886.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohutu kõrgus elektriliini all”''' |näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all |- | style="text-align:center;" |887 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 887.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaba laius”''' |näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust |- | style="text-align:center;" |888 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 888.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õnnetusoht”''' |teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus |- | style="text-align:center;" |889 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 889.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ooteaeg”''' |näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust |- | style="text-align:center;" |891a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Välja arvatud”''' | rowspan="2" |teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel |- | style="text-align:center;" |891b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |892 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 892.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Busside või trollide liininumbrid”''' |näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud |- | style="text-align:center;" |893 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 893.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tekstiline teave”''' |on märki täpsustav tekst |} == Viited == {{viited}} == Lingid == * [http://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/ Liiklusmärgid] [[Kategooria:Liiklusmärgid]] [[Kategooria:Eesti transport]] c9wzl27opr7wla6ezfemxny8a09v4ns 6741709 6741697 2024-10-10T17:33:12Z มองโกเลีย๔๔ 136930 6741709 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} '''[[Eesti]] liiklusmärgid''' tagavad transpordivahendite ohutu ja korraliku liikumise, samuti teavitavad liikluses osalejaid sisseehitatud graafilistest ikoonidest. Neid ikoone reguleerivad Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusmärkide ja signaalide Viini konventsioon. Süsteemi käsitleb „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”<ref>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006|title=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele – Riigi Teataja|website=Riigiteataja.ee|date=2011-02-22|access-date=2016-10-29|language=et}}</ref> ja standardidokument EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.<ref>{{cite web|url=http://www.evs.ee/products/evs-613-2001|title=EVS 613:2001 - Estonian Centre for Standardisation|website=Evs.ee|date=2011-02-22|access-date=2023-01-01}}</ref> == Liiklusmärgid == === Hoiatusmärgid === Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollasetaustalised. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |111 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 111.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |112 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 112.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |121 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 121.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üherööpmeline raudtee”''' |hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |122 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 122.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mitmerööpmeline raudtee”''' |hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |123 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 123.svg|75px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ees on raudteeülesõidukoht”''' | rowspan="6" |lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole |- | style="text-align:center;" |124 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 124.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |125 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 125.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |126 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 126.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |127 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 127.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |128 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 128.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |131 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 131.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine trammiteega”''' |hoiatab tee lõikumisest trammiteega |- | style="text-align:center;" |132 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 132.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Samaliigiliste teede ristmik”''' |hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |133 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133a.svg|150px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Lõikumine kõrvalteega”''' | rowspan="9" |hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |134 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |135 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |136 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 136.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringristmik”''' |hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |137 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 137.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Foor”''' |hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |138 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 138.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaldapealne”''' |hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul |- | style="text-align:center;" |141 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 141.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik kurv vasakule”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule |- | style="text-align:center;" |142 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 142.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |143 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 143.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlikud kurvid”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund |- | style="text-align:center;" |144 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 144.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |145 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 145.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk lang”''' |hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule. |- | style="text-align:center;" |146 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 146.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk tõus”''' |hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Libe tee”''' | rowspan="2" |hoiatab lähenemisest libedale teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |152 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 152.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ebatasane tee”''' | rowspan="3" |hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis |- | style="text-align:center;" |153 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 153.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |154 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 154.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |155 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 155.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lahtine killustik”''' |hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid |- | style="text-align:center;" |156 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 156.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikiroopad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad |- | style="text-align:center;" |157a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik teepeenar”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik |- | style="text-align:center;" |157b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |158 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 158.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teetööd”''' |hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist |- | style="text-align:center;" |159 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 159.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on katteta tee”''' |hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks |- | style="text-align:center;" |161 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 161.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Teekitsend”''' | rowspan="3" |hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt |- | style="text-align:center;" |162 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 162.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |163 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 163.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |164 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 164.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule |- | style="text-align:center;" |165 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 165.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks |- | style="text-align:center;" |166 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 166.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on künnis”''' |hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks |- | style="text-align:center;" |171 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 171.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on reguleerimata ülekäigurada”''' |hoiatab reguleerimata ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |172 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 172.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalakäijad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres |- | style="text-align:center;" |173a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lapsed”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed |- | style="text-align:center;" |173b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vanurid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel |- | style="text-align:center;" |174 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 174.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine jalgrattateega”''' |hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele |- | style="text-align:center;" |175 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 175.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusatajad”''' |hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |176 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 176.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsanikud”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |177 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Karja üleajamise koht”''' | rowspan="3" |hoiatavad kariloomade üleajamise kohast. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane kariloom |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |178 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Loomad, linnud või kahepaiksed”''' | rowspan="3" |hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |181 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 181.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Varinguoht”''' |hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule |- | style="text-align:center;" |182 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 182.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Külgtuul”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul |- | style="text-align:center;" |183 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 183.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennukid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt |- | style="text-align:center;" |184 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Liiklusummik”''' | rowspan="2" |hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik |- | style="text-align:center;" |184m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |185 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 185.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumisoht”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |186 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Muud ohud”''' | rowspan="2" |hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |187 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 187.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liiklusõnnetus”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus on äsja toimunud liiklusõnnetus ning kus liiklus on seetõttu häiritud |} === Eesõigusmärgid === Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumiskohal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |211 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 211.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee”''' |tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes |- | style="text-align:center;" |212 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 212.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee lõpp”''' |näitab märgiga 211 tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |221 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 221.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Anna teed”''' |kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu |- | style="text-align:center;" |222 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 222.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatu ja anna teed”''' |kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik” |- | style="text-align:center;" |231 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 231.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vastassuuna eesõigus”''' |kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde |- | style="text-align:center;" |232 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 232.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pärisuuna eesõigus”''' |annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks |} === Keelu- ja mõjualamärgid === Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 ”Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti. Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses“. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollasetaustalised. ==== 1. Keelumärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |311a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukeeld”''' |keelab kõigi sõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |311b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311b.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Erateel sõidu keeld”''' | rowspan="3" |näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks |- | style="text-align:center;" |311c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |311d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |312 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 312.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsõiduki sõidu keeld”''' |keelab kõigi mootorsõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |313a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |313b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |314a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorratta sõidu keeld”''' |keelab A-kategooria sõiduki liikluse |- | style="text-align:center;" |314b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaani sõidu keeld”''' |keelab mootorsaani liikluse |- | style="text-align:center;" |315 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 315.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks keeldu”''' |kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid |- | style="text-align:center;" |316 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 316.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Traktori sõidu keeld”''' |keelab traktori ja liikurmasina liikluse |- | style="text-align:center;" |317 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 317.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autorongi ja masinrongi sõidu keeld”''' |keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta |- | style="text-align:center;" |318 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 318.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Loomveoki sõidu keeld”''' |keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise |- | style="text-align:center;" |319 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 319.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu keeld”''' |keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse |- | style="text-align:center;" |321 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 321.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratta sõidu keeld”''' |keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |322 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 322.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mopeedi sõidu keeld”''' |keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |323 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 323.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsutamiskeeld”''' |keelab ratsutamise |- | style="text-align:center;" |324 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 324.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käigukeeld”''' |keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |331 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sissesõidu keeld”''' | rowspan="2" |keelab kõigi sõidukite edasisõidu |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |332 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 332.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parempöörde keeld”''' |keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud |- | style="text-align:center;" |333 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 333.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vasakpöörde keeld”''' |keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret |- | style="text-align:center;" |334 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 334.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde keeld”''' |keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret |- | style="text-align:center;" |335 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 335.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tollikontroll”''' |keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politseikontroll”''' |keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kontroll”''' |keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |341 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 341.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Massipiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teljekoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telikukoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |343 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 343.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kõrguspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |344 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 344.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Laiuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |345 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 345.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikkuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |351 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(30).svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Suurim kiirus”''' | rowspan="2" |keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa |- | style="text-align:center;" |351m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(70)m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |352 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 352.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |353 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 353.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |354 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 354.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim pikivahe”''' |keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud |- | style="text-align:center;" |355 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 355.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Helisignaali keeld”''' |keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks |- | style="text-align:center;" |361 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 361.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatumiskeeld”''' |keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | style="text-align:center;" |362 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 362.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld”''' |keelab parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit |- | style="text-align:center;" |363 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 363.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paaritul kuupäeval”''' |keelab parkimise paaritul kuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |364 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 364.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paariskuupäeval”''' |keelab parkimise paariskuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |371 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 371(30).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suurima kiiruse piirangu lõpp”''' |lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |372 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 372.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |373 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 373.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |376 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 376.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirangute lõpp”''' |lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna |} ==== 2. Mõjualamärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |381 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 381.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üks mõjuala”''' |näitab ühe märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 391 „Ühe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |388 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 388.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks mõjuala”''' |näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |389 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 389.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mõjuala ja mõjuala lõpp”''' |näitab ühe mõjuala lõppu ja teise mõjuala algust |- | style="text-align:center;" |391 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 391.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 381 „Üks mõjuala” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |398 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 398.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 388 „Kaks mõjuala” mõjupiirkonna |} === Kohustusmärgid === Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |411 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 411.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |412 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 412.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |413 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 413.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |414 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 414.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund vasakule”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |415 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 415.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |416 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 416.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |417 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 417.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |418 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 418.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |421 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 421.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ümberpõike suund”''' | rowspan="3" |kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |422 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 422.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |423 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 423.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |424 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 424.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringliiklus”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed“, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile |- | style="text-align:center;" |431 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 431.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |432 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 432.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee”''' |näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp” |- | style="text-align:center;" |433 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 433.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 443 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |434 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 434.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 444 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |435 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 435.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur jatasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |436 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 436.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee”''' |näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |437 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 437.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee”''' |näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp” |- | style="text-align:center;" |438 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 438.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumeketid”''' |kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |441 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 441.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee lõpp”''' |lõpetab märgi 431 „Jalgrattatee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |442 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 442.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 432 „Jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |443 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 443.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 433 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |444 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 444.svg|150px]] |lõpetab märgi 434 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |445 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 445.svg|150px]] |lõpetab märgi 435 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |446 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 446.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee lõpp”''' |lõpetab märgi 436 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |447 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 447.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee lõpp”''' |lõpetab märgi 437 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |448 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 448.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumekettide kohustuse lõpp”''' |lõpetab märgi 438 „Lumeketid” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |451 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 451.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim kiirus”''' |kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |452 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 452.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähima kiiruse lõpp”''' |tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |461 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu suund”''' | rowspan="3" |kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461c.svg|150px]] |} === Osutusmärgid === Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Märgid 53 näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee“ ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel olla kollase taustaga märgid 53, mille nooled ja ääris on mustad. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |511 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 511.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee”''' |tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |512 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 512.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee lõpp”''' |näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |521 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 521.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunaline tee”''' |tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas |- | style="text-align:center;" |522 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 522.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunalise tee lõpp”''' |näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu |- | style="text-align:center;" |523 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 523.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sõit ühesuunalisele teele”''' | rowspan="2" | näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |524 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 524.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |525a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |525b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |526a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukiraja lõpp”''' |näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |526b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”''' |näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu |- | style="text-align:center;" |527a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |527b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |528a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |528b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527b tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu |- | style="text-align:center;" |529a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |531s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531s1.svg|150px]] | rowspan="26" style="text-align:center;" |'''„Sõidurajad ja -suunad”''' | rowspan="26" |näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu |- | style="text-align:center;" |531v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531v1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537ak | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537ak.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 537ak2.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |537as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bk | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bk.svg|150px]] [[File:Estonia road sign 537bk2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |538 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 538.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada avatud”''' |tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |539 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 539.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada suletud”''' |tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |541a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541a.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi- või trollipeatus”''' |osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T” |- | style="text-align:center;" |541b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541b.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Trammipeatus”''' |osutab trammide peatuskohale |- | style="text-align:center;" |542 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 542.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Taksopeatus”''' |osutab taksode peatuskohale |- | style="text-align:center;" |543 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 543.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ülekäigurada”''' | rowspan="2" | osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale |- | style="text-align:center;" |544 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 544.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |545a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigutunnel”''' | rowspan="8" |osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele |- | style="text-align:center;" |545b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |547a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigusild”''' |- | style="text-align:center;" |547b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |549 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 549.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ülekäik”''' |osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale |- | style="text-align:center;" |551 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 551.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde koht”''' |osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud |- | style="text-align:center;" |552a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 552a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |552b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia Road sign 552b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee ja jalgrattatee”''' |osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee |- | style="text-align:center;" |553a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' | rowspan="4" |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |553b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |555 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 555.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ootekoht”''' |osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta |- | style="text-align:center;" |556 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 556(70).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sobiv kiirus”''' |on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni |- | style="text-align:center;" |557 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 557.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv jalgrattatee”''' |osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale |- | style="text-align:center;" |558 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 558.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hädapeatuskoht tunnelis”''' |osutab hädapeatuskohale tunnelis |- | style="text-align:center;" |559a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Automaatkontroll”''' | rowspan="2" |osutab automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele |- | style="text-align:center;" |559b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |559c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 559c2.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Videovalve”''' | rowspan="2" |osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis |- | style="text-align:center;" |559d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |561 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 561.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliiklus”''' |osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil. |- | style="text-align:center;" |562 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 562.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliikluse lõpp”''' |osutab märgiga 561 tähistatud teelõigu lõpule |- | style="text-align:center;" |563 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 563.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit muutsuunaliiklusega teele”''' |osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |571 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula”''' | rowspan="2" |osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571a.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |572 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula lõpp”''' | rowspan="2" |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |573 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 573.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |574 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 574.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |575a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale |- | style="text-align:center;" |575b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab „Pargi ja reisi“ parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele. |- | style="text-align:center;" |575c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeninduskoha parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures |- | style="text-align:center;" |575d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |575e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga |- | style="text-align:center;" |575g | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575g.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |576 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskord”''' | rowspan="6" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |577a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskestus”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav |- | style="text-align:center;" |577b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |578a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla“ või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla“ tähistatud parklas on mingispiirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpulemärk 397 „Parkimisala lõpp” |- | style="text-align:center;" |578b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulise parkimise lõpp”''' |osutab märgiga 578a tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule |- | style="text-align:center;" |579 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 579.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki sundteisaldus”''' |osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist |- | style="text-align:center;" |581 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 581.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunnel”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |582 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 582.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunneli lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord. |- | style="text-align:center;" |583 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 583.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööstuspiirkond”''' |osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale |- | style="text-align:center;" |584a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Prügimägi”''' |osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam) |- | style="text-align:center;" |584b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtlike ainete hoidla”''' |osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale |- | style="text-align:center;" |585a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parvlaevasadam”''' |osutab parvlaevasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaubasadam”''' |osutab kaubasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jahisadam”''' |osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale |- | style="text-align:center;" |586a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennujaam”''' |osutab lennujaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussijaam”''' |osutab bussijaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raudteejaam”''' |osutab raudteejaama asukohale |- | style="text-align:center;" |591 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 591.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Stoppjoonemärk”''' |osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |592a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a1.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Liiklusreegli või nõude meeldetuletus”''' | rowspan="4" |on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a3.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a4.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |592b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskord”''' |näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust |- | style="text-align:center;" |592c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 592c2.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigipiir”''' |osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivöönd”''' |tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivööndi lõpp”''' |tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd |- | style="text-align:center;" |593 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 593.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee haldamisega seotud tähis”''' |osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale |- | style="text-align:center;" |594 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 594.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskorralduse muudatus”''' |osutab muudetud liikluskorraldusele |- | style="text-align:center;" |595a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta |- | style="text-align:center;" |595b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teostajate teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta |- | style="text-align:center;" |595c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööliigi teave”''' |on teave töö liigi ja töö teostaja kohta |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |596 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Liiklusteave”''' | rowspan="3" |on liiklejale vajalik teave |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |597 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 597.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimisautomaat”''' |osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda |- | style="text-align:center;" |598 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 598.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduradade liitumiskoht”''' |osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda |} === Juhatusmärgid === Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest. Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkide 652 kuni 655 taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: * põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; * tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; * kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; * Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |611 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 611.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduskeem”''' |näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |621 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="4" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |622 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 622.svg|150px]] | rowspan="14" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="14" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |623a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |623b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |623c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623cm | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |631 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631a.svg|150px]] | rowspan="11" style="text-align:center;" |'''„Suunaviidad”''' | rowspan="11" |võib olla osutusmärk ja muu liiklusmärk, mis teatab sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärgi sümbol, muu ametlikult kinnitatud sümbol ja embleem. Täht „C” osutab kesklinnale või asula keskusele. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuunda ja kaugust asula või teise sihtpunkti juurde. Punasetaustaline märk 631 näitab sõidusuunda ja kaugust tuletõrjeveevõtukohani. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjekti juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku või asutuse juurde. Märk 637 näitab jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |632 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 632.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |633 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 633.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |634 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 634.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |635 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 635.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |636 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 636.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |637 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 637b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |641 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Kohanime tähis”''' | rowspan="6" |on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641e1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |642 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Turismiobjekti tähis”''' | |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |643a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Eravalduse tähis”''' | rowspan="2" |on eravalduse nimi või kirje „ERAVALDUS” |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |643b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eravalduse lõpp”''' |näitab märgiga 643a „Eravalduse tähis” tähistatud eravalduse lõppu |- | style="text-align:center;" |643c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla”''' |tähistab eraparkla algust |- | style="text-align:center;" |643d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla lõpp”''' |näitab märgiga 643c „Eraparkla” tähistatud eraparkla lõppu |- | style="text-align:center;" |644 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 644.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee nimi”''' |on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20) |- | style="text-align:center;" |645 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 645.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugusviit”''' |näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni |- | style="text-align:center;" |651 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 651.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kilomeetritähis”''' |näitab kaugust tee alguseni |- | style="text-align:center;" |652a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652a.svg|150px]] | rowspan="18" style="text-align:center;" |'''„Tee number”''' | rowspan="18" |näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: # põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; # kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; # Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. |- | style="text-align:center;" |652b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655e.svg|150px]] |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |656 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656a.svg|150x150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamarsruudi number”''' | rowspan="6" |näitavad jalgrattamarsruudi numbrit. Märk 657 näitab lisaks jalgrattamarsruudi numbrile ka jalgrattamarsruudi suunda. Märk 658 näitab jalgrattamarsruudi suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga jalgrattamarsruudile. Rahvusvahelist jalgrattamarsruuti tähistavale märgile võib olla lisatud rahvusvaheline sümboolika, riigisisest jalgrattamarsruuti tähistatavale märgile aga jalgrattamarsruudi logo Märkidel 656 kuni 658 „Jalgrattamarsruudi number” näidatavate jalgrattamarsruudi numbrite taust, kirje ja ääris on sõltuvalt jalgrattamarsruudi tähtsusest järgmise värvusega: # rahvusvahelise ja üldriikliku jalgrattamarsruudi korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # piirkondliku jalgrattamarsruudi korral on taust sinine, kirje ja ääris valged; # kohaliku jalgrattamarsruudi korral on taust valge, kirje ja ääris mustad. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |657 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 657.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |658 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 658.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661a.svg|150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund |- | style="text-align:center;" |661b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |662a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku aine veo tee”''' | rowspan="5" | |- | style="text-align:center;" |662b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662e.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |663 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 663.svg|150x150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Avalik üritus”''' | rowspan="8" |näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme |- | style="text-align:center;" |664 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 664.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |665 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 665.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |666a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666e | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |667a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda |- | style="text-align:center;" |667b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667e.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |671a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõidu skeem”''' | rowspan="6" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda. Märgil 671a võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud ka ümbersõidutee lõikude pikkusi ja nimesid |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |671b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671b.svg|224x224px]] |- | style="text-align:center;" |672 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 672.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |673 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 673.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |674 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 674.svg|50px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõit”''' | rowspan="9" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda. Märgil 677 võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus asula või muu sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |675 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 675.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |676 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 676.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677c.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |677d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |678 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 678.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Reguleerija”''' |näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija |- | style="text-align:center;" |679a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679a.svg|150x150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Ümberkäik”''' | rowspan="4" |näitab ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda, sealjuures võib märgil olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |679b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679b.svg|150x150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |679c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |681 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 681.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kurvisuund”''' | rowspan="2" |näitavad järsu ja ohtliku kurvi suunda. Järsus ja ohtlikus kurvis võivad olla märkide 681 ja 682 elemendid. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistavate märkide 681 ja 682 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |682 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 682.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |683 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 683.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teede hargnemine”''' |näitab tee hargnemiskohta või tee lõppu T-kujulisel ristmikul, sealjuures võib märgi parema esiletoomise eesmärgil ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 683 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |684 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 684.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hoiatustara”''' |hoiatab ajutise liikluskorraldusega teelõigust või teel olevast takistusest. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 684 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 684 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |685a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685a.svg|108x108px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Hargnemiskoht”''' | rowspan="2" |näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 685b valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |685b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |686a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik koht või teeäär”''' | rowspan="2" |tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 686 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 686 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |686b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |687 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 687.svg|50px]] | style="text-align:center;" |'''„Märgiposti tähis”''' |on lisatähiseks kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Märk 687 võib olla teise märgi all või iseseisvalt ristmiku, hargnemiskoha, ohutussaare ja muu koha esiletoomiseks. Märgi 687 kujutisega kile võib olla pandud ümber mistahes märgiposti |- | style="text-align:center;" |688a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Künnis”''' | rowspan="2" |tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle |- | style="text-align:center;" |688b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688b.svg|50px]] |} === Teeninduskohamärgid === Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest. Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |711 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 711.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Esmaabi”''' |osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi |- | style="text-align:center;" |712 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 712.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politsei”''' |osutab politsei- ja piirivalveasutusele |- | style="text-align:center;" |713 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 713.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Info”''' |osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale |- | style="text-align:center;" |714 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 714.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telefon”''' |osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni |- | style="text-align:center;" |715 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 715.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Post”''' |osutab postiasutusele |- | style="text-align:center;" |716a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Internetipunkt”''' |osutab Kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid |- | style="text-align:center;" |716b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Wifi”''' |osutab kohale, kus on traadita interneti leviala |- | style="text-align:center;" |717 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 717.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raadiojaam”''' |osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides |- | style="text-align:center;" |718 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 718.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatamisväärsus”''' |osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale |- | style="text-align:center;" |719 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 719.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Toll”''' |osutab tolliasutusele |- | style="text-align:center;" |721a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale |- | style="text-align:center;" |721b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale, kus on müügil ka LPG-gaas |- | style="text-align:center;" |721c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab LPG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab CNG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721e.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõidukite laadimispunkt”''' |osutab kohale, kus on võimalik laadida elektrisõiduki akut |- | style="text-align:center;" |722 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 722.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autohooldus”''' |osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid |- | style="text-align:center;" |723a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autopesula”''' |osutab autopesulale |- | style="text-align:center;" |723b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723b.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Pesemisvõimalus”''' |osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |724 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimismaja”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele. Märgil võib olla näidatud parkimismaja vabade parkimiskohtade arv |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |725 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 725.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Restoran”''' |osutab restoranile |- | style="text-align:center;" |726 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 726.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohvik”''' |osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale |- | style="text-align:center;" |727 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 727.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hotell või motell”''' |osutab hotellile või motellile |- | style="text-align:center;" |728a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tualett”''' |osutab tualeti asukohale |- | style="text-align:center;" |728b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käimla”''' |osutab kuivkäimla asukohale |- | style="text-align:center;" |729a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigiasutuse teenindusbüroo”''' |osutab riigiasutuse teenindusbüroole |- | style="text-align:center;" |729b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tehnoülevaatus”''' |osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale |- | style="text-align:center;" |731 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 731.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkemaja”''' |osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale |- | style="text-align:center;" |732 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 732.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kämping”''' |osutab kämpingule või telkimisalale |- | style="text-align:center;" |733 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 733.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Majutuskoht”''' |osutab majutuskohale |- | style="text-align:center;" |734 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 734.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukelamulaager”''' |osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga |- | style="text-align:center;" |741 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 741.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkekoht”''' |osutab puhkekohale |- | style="text-align:center;" |742a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Matkaraja algus”''' |osutab matkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamatkaraja algus”''' |osutab jalgrattamatkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusaraja algus”''' |osutab suusaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |743 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 743.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ujumiskoht”''' |osutab ujumiskohale või väliujulale |- | style="text-align:center;" |744 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 744.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatekoht”''' |osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele |- | style="text-align:center;" |745 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 745.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kalastamiskoht”''' |osutab kalastamiskohale |- | style="text-align:center;" |751 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 751.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordiväljak”''' |osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |752 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 752.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordihoone”''' |osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |753 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 753.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Golfiväljak”''' |osutab golfiväljakule |- | style="text-align:center;" |754 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 754.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsabaas”''' |osutab ratsabaasile |- | style="text-align:center;" |761 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 761.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Maaettevõtlus”''' |osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale |- | style="text-align:center;" |762 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 762.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kauplus”''' |osutab kauplusele |- | style="text-align:center;" |771 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 771.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |772 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 772.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kolm teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |773 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 773.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teenus ja liikluskorraldus”''' |osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele |} === Lisateatetahvlid === Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond“ ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ võivad paikneda märgi kõrval. Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |811 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 811.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani |- | style="text-align:center;" |812 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 812.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |813 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 813.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |814 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 814.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |815 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 815.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |816 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 816.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed” |- | style="text-align:center;" |817a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' | rowspan="3" |näitab kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest |- | style="text-align:center;" |817b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |817c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |821 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="2" |näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust |- | style="text-align:center;" |821m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |822 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 822.svg|75px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="4" |näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas |- | style="text-align:center;" |823 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 823.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |824 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 824.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |825 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 825.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |831 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 831.svg|150px]] |rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Mõjusuund”''' |rowspan="3" |näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega |- | style="text-align:center;" |832 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 832.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |833 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 833.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |834 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 834.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”''' |kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul |- | style="text-align:center;" |835 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 835.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |836 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 836.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |837 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 837.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite kahesuunaline liiklus”''' |näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus |- | style="text-align:center;" |841 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 841.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Sõidukiliik”''' | rowspan="10" |näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta |- | style="text-align:center;" |842 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 842.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |843 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 843.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |844 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 844.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |845 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 845.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |846 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 846.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |848 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 848.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |849 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 849.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |851 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 851.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Kehtivuspäevad või -aeg”''' | rowspan="8" |näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti |- | style="text-align:center;" |852 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 852.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |853 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 853.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |854 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 854.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |855 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 855.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |856 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 856.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |857 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 857.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |858 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 858.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861a.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Parkimisviis”''' | rowspan="10" |näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti |- | style="text-align:center;" |861b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |865 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 865.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |871 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 871.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimine ainult seisatud mootoriga”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga |- | style="text-align:center;" |872a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulised teenused”''' |teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline |- | style="text-align:center;" |872b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus |- | style="text-align:center;" |873a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Parkimisaja piirang”''' | rowspan="4" |teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik |- | style="text-align:center;" |873b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |874 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 874.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduk”''' |teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |875 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 875.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autovaatluskoht”''' |teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal |- | style="text-align:center;" |881 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 881.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Registrimassi piirang”''' | |- | style="text-align:center;" |882 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 882.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kehtivusrada”''' |näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib |- | style="text-align:center;" |883 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 883.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pimedad”''' |teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad |- | style="text-align:center;" |884 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 884.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Märg tee”''' |teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg |- | style="text-align:center;" |885 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 885.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumine”''' |teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine |- | style="text-align:center;" |886 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 886.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohutu kõrgus elektriliini all”''' |näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all |- | style="text-align:center;" |887 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 887.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaba laius”''' |näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust |- | style="text-align:center;" |888 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 888.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õnnetusoht”''' |teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus |- | style="text-align:center;" |889 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 889.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ooteaeg”''' |näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust |- | style="text-align:center;" |891a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Välja arvatud”''' | rowspan="2" |teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel |- | style="text-align:center;" |891b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |892 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 892.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Busside või trollide liininumbrid”''' |näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud |- | style="text-align:center;" |893 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 893.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tekstiline teave”''' |on märki täpsustav tekst |} == Viited == {{viited}} == Lingid == * [http://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/ Liiklusmärgid] [[Kategooria:Liiklusmärgid]] [[Kategooria:Eesti transport]] 2q3rf52njxhywisdt2atv4ju3ulwo4j 6741823 6741709 2024-10-11T01:39:39Z มองโกเลีย๔๔ 136930 6741823 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} '''[[Eesti]] liiklusmärgid''' tagavad transpordivahendite ohutu ja korraliku liikumise, samuti teavitavad liikluses osalejaid sisseehitatud graafilistest ikoonidest. Neid ikoone reguleerivad Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusmärkide ja signaalide Viini konventsioon. Süsteemi käsitleb „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”<ref>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006|title=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele – Riigi Teataja|website=Riigiteataja.ee|date=2011-02-22|access-date=2016-10-29|language=et}}</ref> ja standardidokument EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.<ref>{{cite web|url=http://www.evs.ee/products/evs-613-2001|title=EVS 613:2001 - Estonian Centre for Standardisation|website=Evs.ee|date=2011-02-22|access-date=2023-01-01}}</ref> == Liiklusmärgid == === Hoiatusmärgid === Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollasetaustalised. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |111 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 111.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |112 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 112.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”''' |hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale |- | style="text-align:center;" |121 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 121.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üherööpmeline raudtee”''' |hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |122 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 122.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mitmerööpmeline raudtee”''' |hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast |- | style="text-align:center;" |123 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 123.svg|75px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ees on raudteeülesõidukoht”''' | rowspan="6" |lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole |- | style="text-align:center;" |124 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 124.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |125 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 125.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |126 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 126.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |127 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 127.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |128 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 128.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |131 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 131.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine trammiteega”''' |hoiatab tee lõikumisest trammiteega |- | style="text-align:center;" |132 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 132.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Samaliigiliste teede ristmik”''' |hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |133 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133a.svg|150px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Lõikumine kõrvalteega”''' | rowspan="9" |hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 133c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |134 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 134c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |135 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 135c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |136 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 136.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringristmik”''' |hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |137 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 137.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Foor”''' |hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |138 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 138.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaldapealne”''' |hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul |- | style="text-align:center;" |141 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 141.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik kurv vasakule”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule |- | style="text-align:center;" |142 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 142.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |143 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 143.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlikud kurvid”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund |- | style="text-align:center;" |144 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 144.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |145 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 145.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk lang”''' |hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule. |- | style="text-align:center;" |146 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 146.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Järsk tõus”''' |hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Libe tee”''' | rowspan="2" |hoiatab lähenemisest libedale teelõigule. |- | style="text-align:center;" |151m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 151m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |152 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 152.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ebatasane tee”''' | rowspan="3" |hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis |- | style="text-align:center;" |153 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 153.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |154 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 154.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |155 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 155.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lahtine killustik”''' |hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid |- | style="text-align:center;" |156 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 156.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikiroopad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad |- | style="text-align:center;" |157a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik teepeenar”''' | rowspan="2" |hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik |- | style="text-align:center;" |157b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 157b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |158 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 158.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teetööd”''' |hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist |- | style="text-align:center;" |159 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 159.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on katteta tee”''' |hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks |- | style="text-align:center;" |161 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 161.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Teekitsend”''' | rowspan="3" |hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt |- | style="text-align:center;" |162 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 162.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |163 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 163.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |164 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 164.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule |- | style="text-align:center;" |165 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 165.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv kahesuunaline liiklus”''' |hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks |- | style="text-align:center;" |166 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 166.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on künnis”''' |hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks |- | style="text-align:center;" |171 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 171.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ees on reguleerimata ülekäigurada”''' |hoiatab reguleerimata ülekäigurajast |- | style="text-align:center;" |172 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 172.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalakäijad”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres |- | style="text-align:center;" |173a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lapsed”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed |- | style="text-align:center;" |173b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 173b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vanurid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel |- | style="text-align:center;" |174 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 174.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikumine jalgrattateega”''' |hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele |- | style="text-align:center;" |175 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 175.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusatajad”''' |hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |176 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 176.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsanikud”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |177 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Karja üleajamise koht”''' | rowspan="3" |hoiatavad kariloomade üleajamise kohast. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane kariloom |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 177c.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |178 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Loomad, linnud või kahepaiksed”''' | rowspan="3" |hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimalikust ilmumisest teele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 178c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |181 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 181.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Varinguoht”''' |hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule |- | style="text-align:center;" |182 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 182.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Külgtuul”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul |- | style="text-align:center;" |183 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 183.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennukid”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt |- | style="text-align:center;" |184 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Liiklusummik”''' | rowspan="2" |hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik |- | style="text-align:center;" |184m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 184m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |185 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 185.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumisoht”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |186 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Muud ohud”''' | rowspan="2" |hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 186b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |187 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 187.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liiklusõnnetus”''' |hoiatab lähenemisest teelõigule, kus on äsja toimunud liiklusõnnetus ning kus liiklus on seetõttu häiritud |} === Eesõigusmärgid === Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumiskohal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |211 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 211.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee”''' |tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes |- | style="text-align:center;" |212 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 212.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatee lõpp”''' |näitab märgiga 211 tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |221 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 221.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Anna teed”''' |kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu |- | style="text-align:center;" |222 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 222.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatu ja anna teed”''' |kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik” |- | style="text-align:center;" |231 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 231.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vastassuuna eesõigus”''' |kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde |- | style="text-align:center;" |232 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 232.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pärisuuna eesõigus”''' |annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks |} === Keelu- ja mõjualamärgid === Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 ”Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti. Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses“. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollasetaustalised. ==== 1. Keelumärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |311a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukeeld”''' |keelab kõigi sõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |311b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311b.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Erateel sõidu keeld”''' | rowspan="3" |näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks |- | style="text-align:center;" |311c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |311d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 311d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |312 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 312.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsõiduki sõidu keeld”''' |keelab kõigi mootorsõidukite liikluse |- | style="text-align:center;" |313a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |313b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 313b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu keeld”''' |keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu |- | style="text-align:center;" |314a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorratta sõidu keeld”''' |keelab A-kategooria sõiduki liikluse |- | style="text-align:center;" |314b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 314b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaani sõidu keeld”''' |keelab mootorsaani liikluse |- | style="text-align:center;" |315 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 315.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks keeldu”''' |kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid |- | style="text-align:center;" |316 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 316.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Traktori sõidu keeld”''' |keelab traktori ja liikurmasina liikluse |- | style="text-align:center;" |317 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 317.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autorongi ja masinrongi sõidu keeld”''' |keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta |- | style="text-align:center;" |318 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 318.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Loomveoki sõidu keeld”''' |keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise |- | style="text-align:center;" |319 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 319.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu keeld”''' |keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse |- | style="text-align:center;" |321 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 321.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratta sõidu keeld”''' |keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |322 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 322.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mopeedi sõidu keeld”''' |keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse |- | style="text-align:center;" |323 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 323.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsutamiskeeld”''' |keelab ratsutamise |- | style="text-align:center;" |324 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 324.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käigukeeld”''' |keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |331 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sissesõidu keeld”''' | rowspan="2" |keelab kõigi sõidukite edasisõidu |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 331a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |332 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 332.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parempöörde keeld”''' |keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud |- | style="text-align:center;" |333 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 333.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vasakpöörde keeld”''' |keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret |- | style="text-align:center;" |334 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 334.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde keeld”''' |keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret |- | style="text-align:center;" |335 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 335.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tollikontroll”''' |keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politseikontroll”''' |keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |336b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 336b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kontroll”''' |keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu |- | style="text-align:center;" |341 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 341.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Massipiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teljekoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |342b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 342b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telikukoormuse piirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse |- | style="text-align:center;" |343 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 343.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kõrguspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |344 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 344.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Laiuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |345 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 345.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pikkuspiirang”''' |keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu |- | style="text-align:center;" |351 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(30).svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Suurim kiirus”''' | rowspan="2" |keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa |- | style="text-align:center;" |351m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 351(70)m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |352 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 352.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |353 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 353.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keeld”''' |keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h |- | style="text-align:center;" |354 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 354.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim pikivahe”''' |keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud |- | style="text-align:center;" |355 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 355.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Helisignaali keeld”''' |keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks |- | style="text-align:center;" |361 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 361.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Peatumiskeeld”''' |keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud |- | style="text-align:center;" |362 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 362.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld”''' |keelab parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit |- | style="text-align:center;" |363 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 363.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paaritul kuupäeval”''' |keelab parkimise paaritul kuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |364 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 364.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimiskeeld paariskuupäeval”''' |keelab parkimise paariskuupäeval. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21 |- | style="text-align:center;" |371 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 371(30).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suurima kiiruse piirangu lõpp”''' |lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |372 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 372.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |373 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 373.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Veoauto möödasõidu keelu lõpp”''' |lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |376 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 376.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirangute lõpp”''' |lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna |} ==== 2. Mõjualamärgid ==== {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |381 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 381.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Üks mõjuala”''' |näitab ühe märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 391 „Ühe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |388 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 388.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks mõjuala”''' |näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala, mille lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp” |- | style="text-align:center;" |389 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 389.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mõjuala ja mõjuala lõpp”''' |näitab ühe mõjuala lõppu ja teise mõjuala algust |- | style="text-align:center;" |391 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 391.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 381 „Üks mõjuala” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |398 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 398.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kahe mõjuala lõpp”''' |lõpetab märgi 388 „Kaks mõjuala” mõjupiirkonna |} === Kohustusmärgid === Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |411 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 411.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |412 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 412.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |413 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 413.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees |- | style="text-align:center;" |414 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 414.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund vasakule”''' |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |415 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 415.svg|150px]] |kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud, kusjuures kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk on paigaldatud pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |416 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 416.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |417 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 417.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |418 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 418.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suundades. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool |- | style="text-align:center;" |421 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 421.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ümberpõike suund”''' | rowspan="3" |kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas |- | style="text-align:center;" |422 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 422.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |423 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 423.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |424 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 424.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ringliiklus”''' |kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed“, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile |- | style="text-align:center;" |431 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 431.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |432 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 432.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee”''' |näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp” |- | style="text-align:center;" |433 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 433.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee”''' |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 443 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |434 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 434.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 444 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |435 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 435.svg|150px]] |näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur jatasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märgi kohustuse lõpetab märk 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ |- | style="text-align:center;" |436 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 436.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee”''' |näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp” |- | style="text-align:center;" |437 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 437.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee”''' |näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp” |- | style="text-align:center;" |438 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 438.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumeketid”''' |kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |441 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 441.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattatee lõpp”''' |lõpetab märgi 431 „Jalgrattatee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |442 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 442.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 432 „Jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |443 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 443.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Jalgratta- ja jalgtee lõpp”''' |lõpetab märgi 433 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |444 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 444.svg|150px]] |lõpetab märgi 434 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |445 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 445.svg|150px]] |lõpetab märgi 435 „Jalgratta- ja jalgtee” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |446 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 446.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsatee lõpp”''' |lõpetab märgi 436 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |447 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 447.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Mootorsaanitee lõpp”''' |lõpetab märgi 437 „Name” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |448 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 448.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lumekettide kohustuse lõpp”''' |lõpetab märgi 438 „Lumeketid” mõjupiirkonna |- | style="text-align:center;" |451 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 451.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähim kiirus”''' |kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni |- | style="text-align:center;" |452 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 452.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vähima kiiruse lõpp”''' |tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |461 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku veosega sõidu suund”''' | rowspan="3" |kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 461c.svg|150px]] |} === Osutusmärgid === Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Märgid 53 näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee“ ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel olla kollase taustaga märgid 53, mille nooled ja ääris on mustad. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |511 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 511.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee”''' |tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |512 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 512.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kiirtee lõpp”''' |näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu |- | style="text-align:center;" |521 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 521.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunaline tee”''' |tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas |- | style="text-align:center;" |522 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 522.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühesuunalise tee lõpp”''' |näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu |- | style="text-align:center;" |523 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 523.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Sõit ühesuunalisele teele”''' | rowspan="2" | näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |524 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 524.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |525a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |525b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 525b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarada”''' |tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” |- | style="text-align:center;" |526a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukiraja lõpp”''' |näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |526b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 526b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”''' |näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu |- | style="text-align:center;" |527a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |527b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 527b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee”''' |tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |528a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõidukirajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol |- | style="text-align:center;" |528b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 528b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp”''' |näitab märgiga 527b tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu |- | style="text-align:center;" |529a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõidukirajaga teele”''' |näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |529d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 529d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele”''' |näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda |- | style="text-align:center;" |531s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531s1.svg|150px]] | rowspan="26" style="text-align:center;" |'''„Sõidurajad ja -suunad”''' | rowspan="26" |näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu |- | style="text-align:center;" |531v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 531v1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |532bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 532bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |533bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 533bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |534v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 534v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535s | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535s.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |535v | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 535v.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |536cv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 536cv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537ak | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537ak.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 537ak2.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |537as | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537as.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537av | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537av.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bk | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bk.svg|150px]] [[File:Estonia road sign 537bk2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bs | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bs.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |537bv | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 537bv.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |538 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 538.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada avatud”''' |tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |539 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 539.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidurada suletud”''' |tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud |- | style="text-align:center;" |541a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541a.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussi- või trollipeatus”''' |osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T” |- | style="text-align:center;" |541b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 541b.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Trammipeatus”''' |osutab trammide peatuskohale |- | style="text-align:center;" |542 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 542.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Taksopeatus”''' |osutab taksode peatuskohale |- | style="text-align:center;" |543 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 543.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ülekäigurada”''' | rowspan="2" | osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale |- | style="text-align:center;" |544 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 544.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |545a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigutunnel”''' | rowspan="8" |osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele |- | style="text-align:center;" |545b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 545b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |546b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 546b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |547a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Käigusild”''' |- | style="text-align:center;" |547b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 547b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |548b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 548b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |549 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 549.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ülekäik”''' |osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale |- | style="text-align:center;" |551 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 551.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tagasipöörde koht”''' |osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud |- | style="text-align:center;" |552a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 552a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |552b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia Road sign 552b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Umbtee ja jalgrattatee”''' |osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee |- | style="text-align:center;" |553a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Umbtee”''' | rowspan="4" |osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee |- | style="text-align:center;" |553b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 553b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |554b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 554b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |555 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 555.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ootekoht”''' |osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta |- | style="text-align:center;" |556 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 556(70).svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sobiv kiirus”''' |on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni |- | style="text-align:center;" |557 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 557.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lõikuv jalgrattatee”''' |osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale |- | style="text-align:center;" |558 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 558.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hädapeatuskoht tunnelis”''' |osutab hädapeatuskohale tunnelis |- | style="text-align:center;" |559a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Automaatkontroll”''' | rowspan="2" |osutab automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele |- | style="text-align:center;" |559b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |559c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 559c2.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Videovalve”''' | rowspan="2" |osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis |- | style="text-align:center;" |559d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 559d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |561 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 561.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliiklus”''' |osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil. |- | style="text-align:center;" |562 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 562.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Muutsuunaliikluse lõpp”''' |osutab märgiga 561 tähistatud teelõigu lõpule |- | style="text-align:center;" |563 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 563.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõit muutsuunaliiklusega teele”''' |osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |571 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula”''' | rowspan="2" |osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 571a.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |572 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Asula lõpp”''' | rowspan="2" |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 572a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |573 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 573.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |574 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 574.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õueala lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |575a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale |- | style="text-align:center;" |575b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkla”''' |osutab „Pargi ja reisi“ parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele. |- | style="text-align:center;" |575c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeninduskoha parkla”''' |osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures |- | style="text-align:center;" |575d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |575e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga |- | style="text-align:center;" |575g | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 575g.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki parkimiskoht”''' |osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |576 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskord”''' | rowspan="6" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 576f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |577a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimiskestus”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav |- | style="text-align:center;" |577b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 577b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |578a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla“ või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla“ tähistatud parklas on mingispiirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpulemärk 397 „Parkimisala lõpp” |- | style="text-align:center;" |578b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 578b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulise parkimise lõpp”''' |osutab märgiga 578a tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule |- | style="text-align:center;" |579 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 579.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduki sundteisaldus”''' |osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist |- | style="text-align:center;" |581 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 581.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunnel”''' |osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord |- | style="text-align:center;" |582 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 582.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tunneli lõpp”''' |osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord. |- | style="text-align:center;" |583 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 583.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööstuspiirkond”''' |osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale |- | style="text-align:center;" |584a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Prügimägi”''' |osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam) |- | style="text-align:center;" |584b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 584b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohtlike ainete hoidla”''' |osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale |- | style="text-align:center;" |585a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parvlaevasadam”''' |osutab parvlaevasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaubasadam”''' |osutab kaubasadama asukohale |- | style="text-align:center;" |585c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 585c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jahisadam”''' |osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale |- | style="text-align:center;" |586a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Lennujaam”''' |osutab lennujaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Bussijaam”''' |osutab bussijaama asukohale |- | style="text-align:center;" |586c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 586c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raudteejaam”''' |osutab raudteejaama asukohale |- | style="text-align:center;" |591 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 591.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Stoppjoonemärk”''' |osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |592a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a1.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Liiklusreegli või nõude meeldetuletus”''' | rowspan="4" |on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a2.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a3.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592a4.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |592b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskord”''' |näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust |- | style="text-align:center;" |592c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592c1.svg|150px]] [[Fail:Estonia road sign 592c2.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigipiir”''' |osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivöönd”''' |tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist |- | style="text-align:center;" |592e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 592e.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Piirivööndi lõpp”''' |tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd |- | style="text-align:center;" |593 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 593.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee haldamisega seotud tähis”''' |osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale |- | style="text-align:center;" |594 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 594.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Liikluskorralduse muudatus”''' |osutab muudetud liikluskorraldusele |- | style="text-align:center;" |595a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta |- | style="text-align:center;" |595b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ajutise liikluskorralduse teostajate teave”''' |on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta |- | style="text-align:center;" |595c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 595c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tööliigi teave”''' |on teave töö liigi ja töö teostaja kohta |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |596 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Liiklusteave”''' | rowspan="3" |on liiklejale vajalik teave |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 596m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |597 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 597.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimisautomaat”''' |osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda |- | style="text-align:center;" |598 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 598.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduradade liitumiskoht”''' |osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda |} === Juhatusmärgid === Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest. Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkide 652 kuni 655 taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: * põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; * tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; * kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; * Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |611 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 611.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõiduskeem”''' |näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |621 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="4" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 621c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |622 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 622.svg|150px]] | rowspan="14" style="text-align:center;" |'''„Eelviidad”''' | rowspan="14" |näitab sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleidja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk näidata ka ümbersõiduteed |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |623a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |623b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |623c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623cm | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |623d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 623d.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |631 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631a.svg|150px]] | rowspan="11" style="text-align:center;" |'''„Suunaviidad”''' | rowspan="11" |võib olla osutusmärk ja muu liiklusmärk, mis teatab sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärgi sümbol, muu ametlikult kinnitatud sümbol ja embleem. Täht „C” osutab kesklinnale või asula keskusele. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuunda ja kaugust asula või teise sihtpunkti juurde. Punasetaustaline märk 631 näitab sõidusuunda ja kaugust tuletõrjeveevõtukohani. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjekti juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku või asutuse juurde. Märk 637 näitab jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 631c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |632 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 632.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |633 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 633.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |634 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 634.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |635 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 635.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |636 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 636.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |637 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 637b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | rowspan="6" style="text-align:center;" |641 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Kohanime tähis”''' | rowspan="6" |on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641e1.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 641f.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |642 | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Turismiobjekti tähis”''' | |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |643a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Eravalduse tähis”''' | rowspan="2" |on eravalduse nimi või kirje „ERAVALDUS” |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |643b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eravalduse lõpp”''' |näitab märgiga 643a „Eravalduse tähis” tähistatud eravalduse lõppu |- | style="text-align:center;" |643c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla”''' |tähistab eraparkla algust |- | style="text-align:center;" |643d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Eraparkla lõpp”''' |näitab märgiga 643c „Eraparkla” tähistatud eraparkla lõppu |- | style="text-align:center;" |644 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 644.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tee nimi”''' |on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20) |- | style="text-align:center;" |645 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 645.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugusviit”''' |näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni |- | style="text-align:center;" |651 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 651.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kilomeetritähis”''' |näitab kaugust tee alguseni |- | style="text-align:center;" |652a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652a.svg|150px]] | rowspan="18" style="text-align:center;" |'''„Tee number”''' | rowspan="18" |näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega: # põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad; # kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad; # Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged. |- | style="text-align:center;" |652b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |652d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 652d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |653e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 653e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |654d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 654d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |655e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 655e.svg|150px]] |- | rowspan="4" style="text-align:center;" |656 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656a.svg|150x150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamarsruudi number”''' | rowspan="6" |näitavad jalgrattamarsruudi numbrit. Märk 657 näitab lisaks jalgrattamarsruudi numbrile ka jalgrattamarsruudi suunda. Märk 658 näitab jalgrattamarsruudi suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga jalgrattamarsruudile. Rahvusvahelist jalgrattamarsruuti tähistavale märgile võib olla lisatud rahvusvaheline sümboolika, riigisisest jalgrattamarsruuti tähistatavale märgile aga jalgrattamarsruudi logo Märkidel 656 kuni 658 „Jalgrattamarsruudi number” näidatavate jalgrattamarsruudi numbrite taust, kirje ja ääris on sõltuvalt jalgrattamarsruudi tähtsusest järgmise värvusega: # rahvusvahelise ja üldriikliku jalgrattamarsruudi korral on taust punane, kirje ja ääris valged; # piirkondliku jalgrattamarsruudi korral on taust sinine, kirje ja ääris valged; # kohaliku jalgrattamarsruudi korral on taust valge, kirje ja ääris mustad. |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 656d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |657 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 657.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |658 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 658.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661a.svg|150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Veoauto sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund |- | style="text-align:center;" |661b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |661d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |661e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 661e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |662a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Ohtliku aine veo tee”''' | rowspan="5" | |- | style="text-align:center;" |662b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |662e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 662e.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |663 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 663.svg|150x150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Avalik üritus”''' | rowspan="8" |näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme |- | style="text-align:center;" |664 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 664.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |665 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 665.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |666a | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666b | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666c | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666d | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |666e | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |667a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667a.svg|150x150px]] | rowspan="5" style="text-align:center;" |'''„Bussi sõidu suund”''' | rowspan="5" |näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda |- | style="text-align:center;" |667b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667b.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667d.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |667e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 667e.svg|150x150px]] |- | rowspan="3" style="text-align:center;" |671a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671a.svg|150px]] | rowspan="6" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõidu skeem”''' | rowspan="6" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda. Märgil 671a võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud ka ümbersõidutee lõikude pikkusi ja nimesid |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |671b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 671b.svg|224x224px]] |- | style="text-align:center;" |672 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 672.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |673 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 673.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |674 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 674.svg|50px]] | rowspan="9" style="text-align:center;" |'''„Ümbersõit”''' | rowspan="9" |näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda. Märgil 677 võib olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus asula või muu sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |675 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 675.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |676 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 676.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677c.svg|150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |677d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |677e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 677e.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |678 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 678.svg|224x224px]] | style="text-align:center;" |'''„Reguleerija”''' |näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija |- | style="text-align:center;" |679a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679a.svg|150x150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Ümberkäik”''' | rowspan="4" |näitab ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda, sealjuures võib märgil olla teisi liiklusmärke ja näidatud kaugus sihtpunktini |- | style="text-align:center;" |679b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679b.svg|150x150px]] |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |679c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 679c.svg|150x150px]] |- | style="text-align:center;" |[[Fail:No image available.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |681 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 681.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Kurvisuund”''' | rowspan="2" |näitavad järsu ja ohtliku kurvi suunda. Järsus ja ohtlikus kurvis võivad olla märkide 681 ja 682 elemendid. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistavate märkide 681 ja 682 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |682 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 682.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |683 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 683.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teede hargnemine”''' |näitab tee hargnemiskohta või tee lõppu T-kujulisel ristmikul, sealjuures võib märgi parema esiletoomise eesmärgil ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 683 valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |684 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 684.svg|150x150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hoiatustara”''' |hoiatab ajutise liikluskorraldusega teelõigust või teel olevast takistusest. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 684 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 684 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |685a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685a.svg|108x108px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Hargnemiskoht”''' | rowspan="2" |näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 685b valge taust olla asendatud kollase taustaga |- | style="text-align:center;" |685b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 685b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |686a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Ohtlik koht või teeäär”''' | rowspan="2" |tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole. Märgi parema esiletoomise eesmärgil võib ajutist liikluskorraldust tähistava märgi 686 valge taust olla asendatud kollase taustaga. Märgi 686 kujutisega kile võib olla pandud mistahes takistusele |- | style="text-align:center;" |686b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 686b.svg|50px]] |- | style="text-align:center;" |687 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 687.svg|50px]] | style="text-align:center;" |'''„Märgiposti tähis”''' |on lisatähiseks kohas, kus esineb orienteerumisraskusi. Märk 687 võib olla teise märgi all või iseseisvalt ristmiku, hargnemiskoha, ohutussaare ja muu koha esiletoomiseks. Märgi 687 kujutisega kile võib olla pandud ümber mistahes märgiposti |- | style="text-align:center;" |688a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688a.svg|50px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Künnis”''' | rowspan="2" |tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle |- | style="text-align:center;" |688b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 688b.svg|50px]] |} === Teeninduskohamärgid === Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest. Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |711 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 711.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Esmaabi”''' |osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi |- | style="text-align:center;" |712 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 712.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Politsei”''' |osutab politsei- ja piirivalveasutusele |- | style="text-align:center;" |713 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 713.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Info”''' |osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale |- | style="text-align:center;" |714 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 714.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Telefon”''' |osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni |- | style="text-align:center;" |715 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 715.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Post”''' |osutab postiasutusele |- | style="text-align:center;" |716a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Internetipunkt”''' |osutab Kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid |- | style="text-align:center;" |716b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 716b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Wifi”''' |osutab kohale, kus on traadita interneti leviala |- | style="text-align:center;" |717 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 717.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Raadiojaam”''' |osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides |- | style="text-align:center;" |718 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 718.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatamisväärsus”''' |osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale |- | style="text-align:center;" |719 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 719.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Toll”''' |osutab tolliasutusele |- | style="text-align:center;" |721a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale |- | style="text-align:center;" |721b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab tanklale, kus on müügil ka LPG-gaas |- | style="text-align:center;" |721c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab LPG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721d.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tankla”''' |osutab CNG-gaasi tanklale |- | style="text-align:center;" |721e | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 721e.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Elektrisõidukite laadimispunkt”''' |osutab kohale, kus on võimalik laadida elektrisõiduki akut |- | style="text-align:center;" |722 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 722.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autohooldus”''' |osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid |- | style="text-align:center;" |723a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autopesula”''' |osutab autopesulale |- | style="text-align:center;" |723b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 723b.svg|225x225px]] | style="text-align:center;" |'''„Pesemisvõimalus”''' |osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta |- | rowspan="2" style="text-align:center;" |724 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Parkimismaja”''' | rowspan="2" |osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele. Märgil võib olla näidatud parkimismaja vabade parkimiskohtade arv |- | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 724b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |725 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 725.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Restoran”''' |osutab restoranile |- | style="text-align:center;" |726 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 726.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kohvik”''' |osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale |- | style="text-align:center;" |727 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 727.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Hotell või motell”''' |osutab hotellile või motellile |- | style="text-align:center;" |728a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tualett”''' |osutab tualeti asukohale |- | style="text-align:center;" |728b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 728b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Käimla”''' |osutab kuivkäimla asukohale |- | style="text-align:center;" |729a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Riigiasutuse teenindusbüroo”''' |osutab riigiasutuse teenindusbüroole |- | style="text-align:center;" |729b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 729b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tehnoülevaatus”''' |osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale |- | style="text-align:center;" |731 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 731.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkemaja”''' |osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale |- | style="text-align:center;" |732 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 732.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kämping”''' |osutab kämpingule või telkimisalale |- | style="text-align:center;" |733 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 733.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Majutuskoht”''' |osutab majutuskohale |- | style="text-align:center;" |734 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 734.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidukelamulaager”''' |osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga |- | style="text-align:center;" |741 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 741.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puhkekoht”''' |osutab puhkekohale |- | style="text-align:center;" |742a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Matkaraja algus”''' |osutab matkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgrattamatkaraja algus”''' |osutab jalgrattamatkaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |742c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 742c.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Suusaraja algus”''' |osutab suusaraja alguskohale |- | style="text-align:center;" |743 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 743.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ujumiskoht”''' |osutab ujumiskohale või väliujulale |- | style="text-align:center;" |744 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 744.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaatekoht”''' |osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele |- | style="text-align:center;" |745 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 745.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kalastamiskoht”''' |osutab kalastamiskohale |- | style="text-align:center;" |751 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 751.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordiväljak”''' |osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |752 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 752.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Spordihoone”''' |osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis) |- | style="text-align:center;" |753 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 753.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Golfiväljak”''' |osutab golfiväljakule |- | style="text-align:center;" |754 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 754.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ratsabaas”''' |osutab ratsabaasile |- | style="text-align:center;" |761 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 761.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Maaettevõtlus”''' |osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale |- | style="text-align:center;" |762 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 762.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kauplus”''' |osutab kauplusele |- | style="text-align:center;" |771 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 771.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaks teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |772 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 772.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kolm teenust”''' |osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust |- | style="text-align:center;" |773 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 773.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teenus ja liikluskorraldus”''' |osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele |} === Lisateatetahvlid === Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond“ ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ võivad paikneda märgi kõrval. Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst. {| class="wikitable" style="width:100%;" |+ ! style="width:3%;" | Märk ! style="width:10%;" | Pilt ! style="width:17%;" | Nimi ! style="width:70%;" | Tähendus |- | style="text-align:center;" |811 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 811.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani |- | style="text-align:center;" |812 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 812.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |813 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 813.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |814 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 814.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil |- | style="text-align:center;" |815 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 815.svg|150px]] |näitab suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil. Kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal |- | style="text-align:center;" |816 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 816.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' |näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed” |- | style="text-align:center;" |817a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817a.svg|150px]] | rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Kaugus objektini”''' | rowspan="3" |näitab kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest |- | style="text-align:center;" |817b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |817c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 817c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |821 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="2" |näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust |- | style="text-align:center;" |821m | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 821m.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |822 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 822.svg|75px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Mõjupiirkond”''' | rowspan="4" |näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas |- | style="text-align:center;" |823 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 823.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |824 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 824.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |825 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 825.svg|75px]] |- | style="text-align:center;" |831 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 831.svg|150px]] |rowspan="3" style="text-align:center;" |'''„Mõjusuund”''' |rowspan="3" |näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega |- | style="text-align:center;" |832 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 832.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |833 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 833.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |834 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 834.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”''' |kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul |- | style="text-align:center;" |835 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 835.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |836 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 836.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”''' |kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu |- | style="text-align:center;" |837 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 837.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jalgratturite kahesuunaline liiklus”''' |näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus |- | style="text-align:center;" |841 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 841.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Sõidukiliik”''' | rowspan="10" |näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta |- | style="text-align:center;" |842 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 842.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |843 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 843.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |844 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 844.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |845 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 845.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |846 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 846.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |847b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 847b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |848 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 848.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |849 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 849.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |851 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 851.svg|150px]] | rowspan="8" style="text-align:center;" |'''„Kehtivuspäevad või -aeg”''' | rowspan="8" |näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti |- | style="text-align:center;" |852 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 852.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |853 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 853.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |854 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 854.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |855 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 855.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |856 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 856.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |857 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 857.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |858 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 858.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861a.svg|150px]] | rowspan="10" style="text-align:center;" |'''„Parkimisviis”''' | rowspan="10" |näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti |- | style="text-align:center;" |861b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |861c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 861c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |862b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 862b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |863b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 863b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864a.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |864b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 864b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |865 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 865.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |871 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 871.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Parkimine ainult seisatud mootoriga”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga |- | style="text-align:center;" |872a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872a.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasulised teenused”''' |teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline |- | style="text-align:center;" |872b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 872b.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tasuline parkimine”''' |teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus |- | style="text-align:center;" |873a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873a.svg|150px]] | rowspan="4" style="text-align:center;" |'''„Parkimisaja piirang”''' | rowspan="4" |teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik |- | style="text-align:center;" |873b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873c | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873c.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |873d | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 873d.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |874 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 874.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Puudega inimese sõiduk”''' |teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart |- | style="text-align:center;" |875 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 875.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Autovaatluskoht”''' |teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal |- | style="text-align:center;" |881 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 881.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Registrimassi piirang”''' | |- | style="text-align:center;" |882 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 882.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Kehtivusrada”''' |näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib |- | style="text-align:center;" |883 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 883.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Pimedad”''' |teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad |- | style="text-align:center;" |884 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 884.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Märg tee”''' |teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg |- | style="text-align:center;" |885 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 885.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Jäätumine”''' |teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine |- | style="text-align:center;" |886 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 886.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ohutu kõrgus elektriliini all”''' |näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all |- | style="text-align:center;" |887 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 887.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Vaba laius”''' |näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust |- | style="text-align:center;" |888 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 888.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Õnnetusoht”''' |teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus |- | style="text-align:center;" |889 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 889.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Ooteaeg”''' |näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust |- | style="text-align:center;" |891a | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891a.svg|150px]] | rowspan="2" style="text-align:center;" |'''„Välja arvatud”''' | rowspan="2" |teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel |- | style="text-align:center;" |891b | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 891b.svg|150px]] |- | style="text-align:center;" |892 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 892.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Busside või trollide liininumbrid”''' |näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud |- | style="text-align:center;" |893 | style="text-align:center;" |[[Fail:Estonia road sign 893.svg|150px]] | style="text-align:center;" |'''„Tekstiline teave”''' |on märki täpsustav tekst |} == Viited == {{viited}} == Lingid == * [http://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/ Liiklusmärgid] [[Kategooria:Liiklusmärgid]] [[Kategooria:Eesti transport]] d2d54hvql6nnqnzh5eymgmao7mg8wcr Victor Vescovo 0 657325 6741738 6725215 2024-10-10T18:58:23Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6741738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:VVescovo at the Calypso Deep Prior to Diving Feb 2020.jpg|pisi|260px|Victor Vescovo (2020)]] '''Victor Lance Vescovo''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1966]] [[Dallas]]es) on [[ameeriklased|ameerika]] [[investor]], [[akvanaut]] ja [[alpinist]]. Victor Vescovo on lõpetanud [[Stanfordi Ülikool]]i, [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] ja [[Harvard Business School]]i. 2013. aastal, pärast 20 aastat teenistust [[Ameerika Ühendriikide mereväe reserv]]is, lahkus ta teenistusest. Vescovo on investitsioonifirma Insight Equity Holdings kaasasutaja. ==Alpinist, polaarrändur ja akvanaut== Vescovo on vallutanud [[Seitse tippu|seitsme tipu]] raames kuue [[manner|mandri]] kõige kõrgemad [[mäetipp|mäetipud]] (sealhulgas [[Džomolungma]] tippu ronis ta 2010. aastal). [[Retklejate suur slämm|Retklejate suure slämmi]] (''Explorer's Grand Slam'') raames jõudis ta [[Põhjapoolus|põhja-]] ja [[lõunapoolus]]ele. 2018. aastal alustas Vescovo 10 kuud kestnud mereekspeditsiooni "[[Viis sügavikku]]" (''Five Deeps Expedition''), mille eesmärk oli sukelduda süvaveeliikuri [[DSV Limiting Factor]]iga viie [[ookean]]i sügavaimaisse punktidesse. Aprillis-mais 2019 laskus Vescovo ekspeditsiooni raames kahel korral [[Mariaani süvik]]usse (laskumissügavus 10 928 m). 2022. aastal juhtis ta piloodina Limiting Factorit kuuel korral [[Challengeri sügavik]]ku. ==Kosmoseturist== Juunis 2022 lendas Vescovo kosmosesse suborbitaalseid lende korraldava [[Blue Origin]]i kanderaketi [[New Shepard]]i pardal. ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://fivedeeps.com/ The Five Deeps Expedition]. fivedeeps.com {{JÄRJESTA:Vescovo, Victor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide alpinistid]] [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] iwknmaslmeqrz60bleph0ukeem8v294 Prantsuse merevägi 0 657912 6741679 6441895 2024-10-10T16:45:04Z Kuuskinen 33651 6741679 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Prantsuse merevägi | pilt = LOGO MARINE NATIONALE 2021.svg | pildiallkiri = Prantsuse mereväe logo | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1624}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Prantsusmaa]] | kuuluvus = [[Prantsuse relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = [[meresõda]] | suurus = 37000 sõjaväelast ja 7000 tsiviilisikut (2021) | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = ''La Royale'' | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Prantsuse merevägi''' ([[prantsuse keel]]es ''Marine nationale''; varasemad nimed: '''Kuninglik laevastik'''; '''Keiserlik laevastik''') on [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] [[merevägi]]. Kuulub [[Prantsuse relvajõud]]ude koosseisu. 2021. aasta seisuga oli Prantsuse mereväel 120 pealveelaeva ([[veeväljasurve]]ga üle 100 tonni), 10 [[tuumaallveelaev]]a (sealhulgas neli neist olid [[Ballistiline rakett|ballistiliste rakettidega]]) ning [[lennuk]]eid ja [[helikopter]]eid kokku 180. Laevastiku lipulaev on lennukikandja [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|Charles de Gaulle]]. Prantsuse mereväge juhib 2020. aastast [[admiral]] [[Pierre Vandier]]. ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.lamarinerecrute.fr/ Koduleht] [[Kategooria:Mereväed riigiti]] [[Kategooria:Prantsusmaa sõjandus]] 32e2x5dt3aeshv9t5phct9kbw3wh8w6 Tellispruun vöödik 0 660270 6741832 6468214 2024-10-11T05:30:12Z Svencapoeira 67038 6741832 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tellispruun vöödik | värvus = seened | pilt = Tellispruun vöödik.jpg | pildi_seletus = [[Tellispruun vöödik]] ''Cortinarius varius'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = [[Tellispruun vöödik]] ''Cortinarius varius'' }} '''Tellispruun vöödik''' (''Cortinarius varius'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/142562 Tellispruun vöödik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Vöödikulised]] broeh4dzkkw9txr7n2ttram2kqekr7j Kaia Vask 0 663793 6741824 6674830 2024-10-11T02:44:11Z Trebors 57925 6741824 wikitext text/x-wiki '''Kaia Vask''' (sündinud [[5. märts]]il [[1969]]) on eesti ametiühingutegelane, alates [[20. oktoober|20. oktoobrist]] [[2023]] [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees.<ref name="Aaspõllu">Huko Aaspõllu, "[https://www.err.ee/1609140185/ametiuhingute-keskliidu-uus-juht-on-kaia-vask Ametiühingute keskliidu uus juht on Kaia Vask]" ERR, 20. oktoober 2023 (vaadatud 26.11.2023)</ref> Vask lõpetas 1987. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkool]]i, õppis seejärel lühemat aega erinevaid erialasid (rakendusmatemaatika, majandusarvestus), enne kui lõpetas 2001. aastal [[Akadeemia Nord|Akadeemia Nordi]] õigusteaduskonna kiitusega. 2003. aastal katses ta samas teadusmagistri kraadi.<ref name="EMSA">[https://emsa.ee/meist/meeskond/sekretariaat/ "Sekretariaat"], Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu koduleht (vaadatud 26.11.2023)</ref> 1980. aastate lõpust töötas Vask transpordidispetšerina, poemüüjana ja kirjastuse tehnilise sekretärina. 1999–2023 töötas ta [[Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing|Eesti Meremeeste Sõltumatus Ametiühingus]] peasekretärina (1999–2004, 2011–) ja esimehena (2004–2011), olles ametisse saades maailma esimene meremeeste ametiühingu naissoost esimees.<ref>Tiina Jõgeda, "[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27681309/hea-meremeeste-hoidja Hea meremeeste hoidja]" Eesti Ekspress, 18. september 2008 (vaadatud 26.11.2023)</ref><ref name="Karnau">[[Andrus Karnau]], [https://leht.postimees.ee/7890120/nadala-persoon-kaia-vask-valitsus-voib-tahta-aga-selle-asja-otsustame-meie "Kaia Vask: valitsus võib tahta, aga selle asja otsustame meie"] Postimees, 4. november 2023 (vaadatud 26.11.2023)</ref><ref name="EMSA" /> 2003–2007 oli Kaia Vask [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] volikogu esimees, 2007–2011 EAKL-i juhatuse liige<ref name="EMSA" />. 2023. aastal valiti ta ainsa kandidaadina EAKL-i esimeheks (93 poolt- ja 26 vastuhäälega)<ref name="Aaspõllu" />. 2008. aastast on ta Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni merendussektsiooni juhatuse liige.<ref name="EMSA" /> == Tunnustus == *[[2010]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe viienda klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Kaia Vask oli 1992. aastast abielus meremehega, mistõttu ta meremeeste ametiühingusse tööle läkski. Neil on kolm last. Tema abikaasa hukkus 2021. aastal merel paadiõnnetuses.<ref name="Karnau" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Andrus Karnau]], [https://leht.postimees.ee/7890120/nadala-persoon-kaia-vask-valitsus-voib-tahta-aga-selle-asja-otsustame-meie "Kaia Vask: valitsus võib tahta, aga selle asja otsustame meie"] Postimees, 4. november 2023 * [[Tiina Jõgeda]], "[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27681309/hea-meremeeste-hoidja Hea meremeeste hoidja]" Eesti Ekspress, 18. september 2008 {{JÄRJESTA:Vask, Kaia}} [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] mlzlxihevd9dyiirc9uvbo5bvhisxc8 In memoriam 2024 0 667202 6741672 6741378 2024-10-10T16:20:12Z Pietadè 41543 /* Oktoober */10. X - [[:en:Ethel Kennedy|Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) 6741672 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Gegamjan]], Armeenia poliitik (75) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *[[8. oktoober]] – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) [[Kategooria:2024]] 0o32of14b7c4mcndg3d4q8gzodmgg6m 6741938 6741672 2024-10-11T11:27:16Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 6741938 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Gegamjan]], Armeenia poliitik (75) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *[[8. oktoober]] – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) [[Kategooria:2024]] o0abnqu92spkjqks8zbqpwpepz8iamk Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024) 0 674906 6741716 6739081 2024-10-10T18:12:19Z Pikne 13803 kaardiviited ei tõenda neile eelnevaid väiteid 6741716 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. aprillist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == Aprill == === 1. aprill === Venemaal [[Jekaterinburg]]is puhkes kaitsetööstuskompleksi kuuluvas [[Uralmaš]]i tehases ulatuslik tulekahju.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/isw-mosca-non-riesce-a-dispiegare-i-sistemi-di-difesa-contro-i-droni-ucraini-invasione-russa-giorno-768-8699b6be-c5dc-47a0-aec6-d2245f432ff3.html#705308c9-53e6-44b6-97e8-73c8e08ac6d3 Russia, a Ekaterinburg incendio in una fabbrica che produce anche per la Difesa]. Rai News 24, 1. IV 2024</ref> Ukraina kinnitusel lasti kolmest Shahedi droonist alla kaks. [[Zaporižžja oblast]]is sai kahjustusi elektrialajaam.<ref>{{cite news |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-it-downed-two-three-russian-drones-overnight-2024-04-01/ |title= Ukraine says it downed two of three Russian drones overnight |work=Reuters|author= Yuliia Dysa |date=1 April 2024}}</ref> Hersoni oblastis hukkus üks inimene.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/isw-mosca-non-riesce-a-dispiegare-i-sistemi-di-difesa-contro-i-droni-ucraini-invasione-russa-giorno-768-8699b6be-c5dc-47a0-aec6-d2245f432ff3.html#c350b17a-1dec-4aa0-842c-14413b354c49 Kiev, i russi hanno colpito 16 località in Kherson, un morto]. Rai News 24, 1. IV 2024</ref> === 2. aprill === Ukraina piirist 1200 km kaugusel [[Tatarstan]]is tabasid droonid tööstusrajatisi: [[Jelabuga]]s masinaehitustehast, kus Venemaa toodab hulkurdroonide Shahed 136 Vene analooge Geran, ja [[Nižnekamsk]]is firmale Taneco kuuluvat Venemaa suuruselt kolmandat naftarafineerimistehast. Rünnak korraldati Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) koostöös.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russia-claims-drones-hit-industrial-facilities-in-tatarstan/ |title=Military intelligence: Ukraine hits drone factory in Russia's Tatarstan |work=The Kyiv Independent |author= Dinara Khalilova |date=2 April 2024}}</ref><ref>{{cite news |url= https://www.bbc.com/news/world-europe-68712158.amp |title= Ukraine war: Deepest Ukraine drone attack into Russian territory injures 12 |work=BBC|author= Laura Gozzi |date=2 April 2024}}</ref><ref>{{cite news |url= https://www.msn.com/en-ie/news/world/video-plane-transformed-into-drone-attacks-russian-refinery-1-200km-from-ukrainian-border/ar-BB1kVvzr |title= Video: Plane transformed into drone, attacks Russian refinery 1,200km from Ukrainian border |work=MSN|date=2 April 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609300026/mobilisatsiooniiga-langeb-ukrainas-27-eluaastalt-25-le#tatarstan Droonid tabasid rafineerimistehast Venemaa Tatarstani piirkonnas] ERR 2. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120282649/venemaa-euroopa-osa-on-taiesti-tuhjaks-tehtud-ekspert-selgitab-miks-ei-suuda-vene-ohutorje-takistada-ukraina-droonirunnakuid |title="Venemaa Euroopa-osa on täiesti tühjaks tehtud." Ekspert selgitab, miks ei suuda Vene õhutõrje takistada Ukraina droonirünnakuid |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-02 |access-date=2024-04-02 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 3. aprill === Vene raketirünnakus Sumõ oblastile hukkus üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-against-sumy-oblast-kills-1-injures-2/ |title=Russian missile attack against Sumy Oblast kills 1, injures 2 |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=3 April 2024}}</ref> Ukrainat külastas Soome president [[Alexander Stubb]].<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/finland-ukraine-sign-security-agreement-2024-04-03/ |title= Finland signs 10-year security pact with Ukraine, to step up military aid|publisher=Reuters|author= Louise Breusch Rasmussen |author2= Yuliia Dysa |date=3 April 2024}}</ref> === 4. aprill === Venemaa droonirünnakutes Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile hukkus neli inimest,<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/3-killed-in-russian-attacks-on-kharkiv/ |title=Update: 4 killed, including first responders, 12 injured in Russian attacks on Kharkiv |publisher=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=4 April 2024}}</ref> linnast väljas hukkus veel üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-against-kharkiv-district-kills-civilian/ |title=UPDATED: Russian attack against Kharkiv district kills 1, injures 2 |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=4 April 2024}}</ref> Donetski oblasti [[Nju-Jork]]i asulas hukkus õhurünnakus kaks inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-2-killed-1-injured-in-russian-attack-on-donetsk-oblast-village/ |title=Governor: 2 killed, 1 injured in Russian attack on Donetsk Oblast village |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=4 April 2024}}</ref> === 5. aprill === Ukraina ründas droonidega Venemaa lennuvälju. Rünnakus [[Rostovi oblast]]is asuvale [[Morozovsk]]i lennuväljale, kus baseeruvad Vene pommitajad [[Su-24]] ja [[Su-34]] hävitas Ukraina 6 Vene sõjalennukit ja veel 8 said kahjustusi.<ref>[https://www.err.ee/1609303398/meedia-venemaa-sojavaelennuvaljadel-kargatasid-plahvatused#venemaa Vene võimud teatasid droonirünnakust Rostovi oblastis asuvale sõjaväe lennuväljale] ERR 5. IV 2024</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval [[Engels]]i lennuväljal suutis Ukraina kahjustada või hävitada 3 Venemaa strateegilist pommitajat [[Tu-95]], mida kasutatakse Ukraina ründamiseks eri tüüpi tiibrakettidega.<ref>[https://www.err.ee/1609304595/sorskoi-koige-keerulisem-on-olukord-bahmuti-umbruses#engels Allikas: Engelsi lennuväljal hävitati kolm pommitajat] ERR 6. IV 2024</ref> Ukraina ründas veel [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Jeisk]]i lennuvälja ja [[Kurski oblast]]is asuvat [[Kursk]]i lennuvälja.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120283306/sojapaevik-772-paev-vene-ohuvae-kohutav-oo-mitu-lennuvalja-olid-korraga-runnaku-all |title=SÕJAPÄEVIK (772. päev) - Vene õhuväe kohutav öö: mitu lennuvälja olid korraga rünnaku all |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-04-06 |access-date=2024-04-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> Jeiski lennuväljal hävitati täielikult 2 [[Su-25]] tüüpi ründelennukit. Kokku sai Jeiskis kahjustusi 7 Venemaa lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609305114/briti-leht-vene-vaed-kasutavad-ukrainas-keemiarelva#prokuratuur Allikad: Ukraina droonid kahjustasid Jeiskis seitset Vene lennukit] ERR 7. IV 2024</ref> Vene raketirünnakutes [[Zaporižžja]]le hukkus neli ja sai vigastada vähemalt 23 inimest.<ref>{{cite news|last=Fornusek|first=Martin|title=Update: 4 killed, 23 injured in Russian April 5 attacks on Zaporizhzhia|url=https://kyivindependent.com/update-4-killed-23-injured-in-russian-april-5-attacks-on-zaporizhzhia/|website=The Kyiv Independent|date=6 April 2024|accessdate=6 April 2024}}</ref> === 6. aprill === Venemaa öises rünnakus Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest,<ref>[https://www.france24.com/en/video/20240406-russian-strike-on-the-ukrainian-city-of-kharkiv-kill-at-least-6 Russian strike on the Ukrainian city of Kharkiv kill at least 6]. [[France 24]], 6. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/nuovo-attacco-russo-su-kharkiv-due-morti-e-sette-feriti-invasione-russa-giorno-773-0555125e-a01a-4c44-9e8e-d72c8a4189ce.html#6d04a39e-60b0-429e-b3b4-f8f0d4c22351 Kharkiv, i morti sono sette]. [[Rai News 24]], 6. IV 2024</ref><ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-forces-attack-kharkiv-damages-civilian-infrastructure/ |title=UPDATED: 7 killed, 11 injured in Russian attack on Kharkiv |publisher=The Kyiv Independent |author=Rachel Amran |date=6 April 2024}}</ref> [[topeltrünnak]]u teises etapis hukkus veel üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-russia-strikes-kharkiv-at-least-1-killed-1-injured/ |title=Governor: Russia strikes Kharkiv, at least 1 killed, 1 injured |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=6 April 2024}}</ref> Odessa lähistel hukkus Vene rünnaku läbi üks inimene,<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-russian-attack-on-odesa-district-kills-man/ |title=Governor: Russian attack on Odesa district kills man |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=6 April 2024}}</ref> Donetski oblastis kolm inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-3-injure-2-in-donetsk-oblast/ |title=Russian attacks kill 3, injure 2 in Donetsk Oblast |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=6 April 2024}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Belgorodi oblasti kohal alla kümme Ukraina raketti.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/belgorod-2/ |title=Russia claims Belgorod hit by Ukrainian rocket attack |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 April 2024}}</ref> Venemaa [[Rostovi oblast]]is Aasovi linna lähedal asuv naftajuhe, millega suunati naftasaadusi Aasovi meresadama tankeritele, lasti ööl vastu laupäeva õhku, teatas Ukraina sõjaväeluureagentuur. Venemaa väed on saavutanud edu [[Bahmut]]ist läänes ja edenenud [[Tšassiv Jar]]i linna suunas.<ref>[https://www.err.ee/1609304595/sorskoi-koige-keerulisem-on-olukord-bahmuti-umbruses#sorskoi Sõrskõi: kõige keerulisem olukord rindel on Bahmuti ümbruses] ERR 6. IV 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-forces-still-control-eastern-town-chasiv-yar-top-general-says-2024-04-06/ Ukrainian forces still control eastern town of Chasiv Yar, top general says]. [[Reuters]], 6. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120283809/juuni-kujuneb-kriitiliseks-vene-armee-valmistub-pealetungiks-strateegilise-linna-all-mis-aitab-lahti-muukida-ukraina-kaitse |title=KAART: "Juuni kujuneb kriitiliseks." Vene armee valmistub pealetungiks strateegilise linna all, mis aitab lahti muukida Ukraina kaitse |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-08 |access-date=2024-04-08 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 7. aprill === Kaliningradi oblastis Baltiiski linnas süttis põlema Vene Bujan-M klassi raketilaev Serpuhhov.<ref>[https://www.err.ee/1609306719/ukraina-luure-teatel-poles-kaliningradis-vene-raketilaev Ukraina luure teatel põles Kaliningradis Vene raketilaev] ERR 8. IV 2024</ref> Kinnitamata andmetel oli põhjuseks Ukraina luure erioperatsioon.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284078/video-ukraina-kaitseluure-teatel-onnestus-neil-suudata-kaliningradi-baasis-asunud-vene-laev VIDEO | Ukraina kaitseluure teatel õnnestus neil süüdata Kaliningradi baasis asunud Vene laev] Delfi 9. IV 2024</ref> === 8. aprill === Ukraina häkkerid, kes võivad olla seotud Ukraina julgeolekuteenistuse küberekspertidega, hävitasid andmekeskuse, mida kasutasid Venemaa sõja-, nafta- ja gaasitööstuse ning telekommunikatsioonikompleksid.<ref>[https://www.err.ee/1609305531/venemaa-tegi-paeva-jooksul-juba-teise-runnaku-ukraina-linnadele#andmekeskus Allikas: Ukraina häkkerid hävitasid Vene sõja- ja naftatööstuse andmekeskuse] 6. IV 2024</ref> Venemaa viimaste nädalate rünnakud on tabanud kuni 80 protsenti Ukraina soojus- ja 50 protsenti hüdroelektrijaamadest. Venemaa ründas Ukrainat 1 raketi H-59 ja 24 drooniga Shahed, millest Ukraina tulistas alla 17 drooni ja H-59 raketi. Odessas sai tabamuse logistikaobjekt. === 9. aprill === Vene väed on väidetavalt hõivanud Donetski oblastis [[Avdijivka]]st edelas asuva Pervomaiske küla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284292/vene-vaed-hoivasid-vaidetavalt-donetski-oblastis-asuva-pervomaiske-asula Vene väed hõivasid väidetavalt Donetski oblastis asuva Pervomaiske asula] Delfi 10. IV 2024 </ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/GKvg4WRWQAAscDn?format=jpg&name=4096x4096 Avdiivka ala kaart] twimg.com 10. IV 2024 </ref> Samuti on Venemaa edenenud [[Bahmut]]i suunal ja jõudnud [[Tšassiv Jar]]i idaservale Kanali linnaossa.<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GK1cuC-WgAAgdrR?format=jpg&name=4096x4096 Bahmuti ala kaart] twimg.com 10. IV 2024 </ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120285138/see-on-nagu-kateplaks-venemaa-plaanib-esmakordselt-parast-2022-aasta-suve-taas-suurpealetungi-ukraina-armee-umberpiiramiseks |title="See on nagu käteplaks." Venemaa plaanib esmakordselt pärast 2022. aasta suve taas suurpealetungi Ukraina armee ümberpiiramiseks |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-13 |access-date=2024-04-13 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 10. aprill === Vene raketirünnaku tulemusel hävines täielikult Kiievi lähedal asuv Trõpilska soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609309260/soja-778-paev-vene-runnakus-havis-taielikult-kiievi-lahedal-asuv-elektrijaam#elektrijaam Interfax-Ukraine: Vene rünnakus hävis täielikult Kiievi lähedal asuv elektrijaam] ERR 11. IV 2024</ref> See on suurim elektrijaam Kiievi oblastis. Tegemist on suurima energiavarustajaga Kiievi, Tšerkassõ ja Zõtomõri oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284695/video-vene-runnakus-havis-kiievi-oblasti-voimsaim-elektrijaam VIDEO: Vene rünnakus hävis Kiievi oblasti võimsaim elektrijaam] Delfi 11. IV 2024</ref> === 11. aprill === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 40 drooni ja 42 raketiga. Peamiselt sihtis Venemaa Lvivi oblastit, kuigi droonid tabasid ka Odessa ja Mõkolajivi oblastit, samas kui Harkivit tabas üle 10 Vene raketi. Ukraina tulistas nendest alla 18 raketti ja 39 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609309260/ukraina-tulistas-alla-18-vene-raketti-ja-39-vene-drooni#veneraketid Ukraina tulistas alla 18 Vene raketti ja 39 Vene drooni] ERR 11. IV 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284598/video-venemaa-rundas-oosel-ukrainat-massiliselt-rakettide-ja-droonidega-valja-lasti-82-ohurundevahendit VIDEO | Venemaa ründas öösel Ukrainat massiliselt rakettide ja droonidega. Välja lasti 82 õhuründevahendit ] Delfi 11. IV 2024</ref> Odessa ja Harkivi oblastis hukkus Vene raketirünnakute läbi seitse tsiviilisikut, sh 10- ja 14-aastased tüdrukud.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/kharkiv-colpita-nove-volte-dai-missili-russi-invasione-russa-giorno-778-338bcf5a-7f07-4ed5-9456-4e5d5885e90a.html#e45c1e14-9ee1-4d47-822c-7ce037547535 Missili russi uccidono 7 civili a Odessa e Kharkiv, tra le vittime una bambina di 10 anni e una ragazza di 14]. [[Rai News 24]], 11. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/kharkiv-colpita-nove-volte-dai-missili-russi-invasione-russa-giorno-778-338bcf5a-7f07-4ed5-9456-4e5d5885e90a.html Un attacco missilistico ha ucciso un bambino e due donne a Lyptsi, nella regione di Kharkiv]. Rai News 24, 11. IV 2024</ref> === 12. aprill === Venemaa sooritas Ukraina vastu droonirünnaku, kus kasutas 17 drooni Shahed ja ühte raketti H-59. Ukraina õhutõrje tulistas nendest alla 16 drooni. Rünnak kahjustas energiarajatist Dnipropetrovski oblastis ja kriitilise tähtsusega taristuobjekti Hersoni oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609311018/soja-779-paev-forbes-2025-aastal-voivad-venemaal-tankid-otsa-saada#shahed Ukraina suutis alla tulistada 17 Vene ründedroonist 16] ERR 12. IV 2024</ref> === 13. aprill === Vene väed on jõudnud Donetski oblastis asuvat Bohdanivka külani ja asulas käivad lahingud.<ref>[https://www.err.ee/1609312314/ukraina-venemaa-korraldas-oopaevaga-kaks-raketirunnakut#Bohdanivka Ukraina kaitseministeerium: Vene väed jõudsid Bohdanivka küla juurde] ERR 13. IV 2024</ref> Saksamaa saadab Ukrainale Vene õhurünnakute tõrjumiseks veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/batterie-patriot-putin-vuole-riattivare-la-centrale-di-zaporizhzhia-invasione-russa-giorno-780-58094ce5-37aa-4647-9d44-f5b90f55a886.html#602b24ef-8f33-4779-82c1-af4180deba65 All'Ucraina missili Patriot dalla Germania]. Rai News 24, 13. IV 2024</ref> Venemaa relvajõudude esindajat tsiteerinud uudisteagentuuri TASS kinnitusel on Ukraina kaotanud Kupjanski suunal kuni 210 sõjaväelast.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/batterie-patriot-putin-vuole-riattivare-la-centrale-di-zaporizhzhia-invasione-russa-giorno-780-58094ce5-37aa-4647-9d44-f5b90f55a886.html#197f37fc-c326-41ba-8d4f-448b35e23999 Mosca: 210 soldati Kiev eliminati verso Kupiansk]. Rai News 24, 13. IV 2024</ref> <gallery mode="packed" heights="125px" style="line-height:1.2em"> Kindergarten in Dnipro after Russian attack, 2024-04-02 (01).jpg|Rünnakujärgne lasteaed [[Dnipro]]s, {{nowrap|2 IV 2024}} Forest in Kharkiv Oblast after Russian shelling, 2024-04-03 (01).jpg|Rünnakujärgne metsapõleng Harkivi oblastis, {{nowrap|3. IV 2024}} Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-04-04 (03).jpg|Rünnakujärgne elamu Harkivis, {{nowrap|4. IV 2024}} Destructions in Chernihiv after Russian missile attack, 2024-04-17 (01).webp|Rünnakujärgne Tšernihiv, {{nowrap|17. IV 2024}} Destructions in Dnipro after Russian attack, 2024-04-19 (02).jpg|Rünnakujärgne elumaja [[Dnipro]]s, {{nowrap|19. IV 2024}} Kharkiv TV tower after Russian attack, 2024-04-22 (01).jpg|Harkivi teletorni osad, {{nowrap|22. IV 2024}} Destructions in Odesa after Russian attack, 2024-04-29 (01).jpg|Rünnakujärgne hoone Odessas, {{nowrap|29. IV 2024}}<!--Palace of Students of [[National University Odesa Law Academy|Odesa Law Academy]] after the strike--> </gallery> === 16. aprill === Ukraina droonid hävitasid Venemaal Brjanski oblastis asuva kaugmaa radarikompleksi [[Nebo-U]]. Selline kompleks maksab umbes 100 miljonit dollarit ja kontrollis õhuruumi 700 kilomeetri sügavusel Ukrainas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120285841/sbu-allikas-ukraina-havitas-brjanski-oblastis-vene-radarijaama SBU allikas: Ukraina hävitas Brjanski oblastis Vene radarijaama]. Delfi, 16. IV 2024</ref> Ukraina relvajõud kinnitasid Vene juhtimiskeskuse hävitamist Luhanskis.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-agli-alleati-difendete-noi-come-fare-con-israele-ee0e05c0-7699-4ae2-b23d-ee573ca29d66.html#72f93f66-cae7-4582-b580-066cd8faff75 Un denso fumo nero: l'esercito di Kiev conferma distruzione del centro di controllo russo a Luhansk] [Tõlge: Tihe must suits: Kiievi armee kinnitas Vene juhtimiskeskuse hävitamist Luhanskis]. Rai News 24, 16. IV 2024</ref> Venemaa täiemahulise sissetungi algusest alates on lõhkekehade tõttu hukkunud 300 ja vigastatud 667 ukrainlast.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-agli-alleati-difendete-noi-come-fare-con-israele-ee0e05c0-7699-4ae2-b23d-ee573ca29d66.html#77cf0788-6b46-40d6-84e5-6e0d51a1959a Kiev: in due anni 300 persone uccise dalle mine] [Tõlge: Kiiev: kahe aasta jooksul on miinide tõttu hukkunud 300 inimest]. Rai News 24, 16. IV 2024</ref> === 17. aprill === [[2024. aasta 17. aprilli raketirünnak Tšernihivile|Hommikuses Venemaa raketirünnakus]] [[Tšernihiv]]ile hukkus vähemalt 18 inimest.<ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-people-ukraines-chernihiv-hits-infrastructure-governor-says-2024-04-17/ |title=Seventeen killed in Ukraine's Chernihiv in Russia's deadliest air strike in weeks |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=17. aprill 2024, 13:15 |access-date=2024-04-17 |website=reuters.com |language=en |author=Ivan Lyubysh-Kirdey |author2=Olena Harmash }}</ref><ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/update-russian-missile-attack-on-chernihiv-kills-18-injures-78-including-children/ |title=UPDATE: Russian missile attack on Chernihiv kills 18, injures 78, including children |publisher=The Kyiv Independent |date=2024-04-18 |access-date=2024-04-18 |author=Kateryna Hodunova}}</ref> Venemaa okupeeritud [[Krimmi poolsaar]]el asuvat Džankoi õhuväebaasi tabanud rünnakus hävitati õhutõrjepatarei [[S-400]] Triumf radar ja 3 laskeseadeldist. Vigastusi said ka mitu helikopterit Mi-28 ja Ka-52. <ref>[https://www.err.ee/1609315332/krimmi-baasi-tabanud-runnakus-havis-mitu-vene-ohutorjekompleksi#dzhankoi Krimmi õhubaasi tabanud rünnakus hävis mitu Vene õhutõrjekompleksi] ERR 17. IV 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609316535/ukraina-teatas-runnakust-ohuvaebaasile-krimmis#krimm Ukraina teatas rünnakust õhuväebaasile Krimmis] ERR 18. IV 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]] asuvale sõjaväe 'horisondi taha nägevale' nn konteineriradarijaamale. Ukraina droonid ründasid ka Gorbunovi-nimelist lennukitehast [[Kaasan]]is, kus toodetakse ja remonditakse pommitajaid Tu-22M3 ja Tu-160M.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286240/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-kaasani-lennukitehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Kaasani lennukitehast ] Delfi 17. IV 2024</ref> === 18. aprill === [[BBC]] venekeelse talituse ja [[Mediazona]] andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena enam kui poolsada tuhat võitlejat.<ref>{{cite web|url=https://www.npr.org/2024/04/18/1245495971/at-least-50-000-russian-troops-have-been-killed-in-ukraine-media-probe-finds |title=At least 50,000 Russian troops have been killed in Ukraine, media probe finds |trans-title=Meediauuringust selgub, et Ukrainas on hukkunud vähemalt 50&nbsp;000 Vene sõjaväelast |publisher=[[NPR]] |date=2024-04-18 |access-date=2024-05-02 |website=npr.org |language=en }}</ref> Donetsk oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-donetsk-oblast-killing-2-injuring-3-on-april-18/ |title=Russian attacks on Donetsk Oblast kill 2, injure 3 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=18 April 2024}}</ref> === 19. aprill === Ukraina keskosas [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus rünnakutes üheksa inimest, sealhulgas kaks last, ja sai vigastada 29 inimest, teatas siseministeerium.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286698/video-venemaa-rundas-ukraina-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-8-inimest VIDEO | Venemaa ründas Ukraina Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt 8 inimest] Delfi 19. IV 2024</ref><ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-dnipro-kills-1-injures-six/ |title=UPDATE: Russian attacks on Dnipropetrovsk Oblast kill 8, including children, injure at least 29 |work=The Kyiv Independent |author1=Abbey Fenbert |author2=Kateryna Denisova |date=19 April 2024}}</ref> [[Mõkolajivi oblast]]is hukkus üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-shelling-of-mykolaiv-oblast-kills-elderly-woman-injures-2/ |title=Russian shelling of Mykolaiv Oblast kills elderly woman, injures 2 civilians |work=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=19 April 2024}}</ref> Ukraina õhuväe õhutõrjeraketiüksused koostöös Ukraina sõjaväeluurega hävitasid strateegilise kaugpommitaja [[Tu-22]]M3.<ref>[https://www.err.ee/1609318395/ukraina-teatas-vene-pommitaja-allatulistamisest-stavropolis#venemaa Venemaal kukkus alla pommitaja Tu-22M3] ERR 19. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/04/un-bombardiere-russo-precipita-nella-regione-di-stavropol-kiev-rivendica-mosca-incidente-645501db-e453-4671-abac-b90a76469567.html Un bombardiere russo precipita nella regione di Stavropol. Kiev rivendica, Mosca: "Incidente"]. Rai News 24, 19. IV 2024</ref> Lennuk asus 300 km kaugusel rindejoonest ja Ukraina kasutas selleks moderniseeritud õhutõrjerakette [[S-200]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286692/video-stavropoli-krais-kukkus-alla-vene-pommitaja-tu-22m3-ukraina-teatel-tulistati-see-alla VIDEO | Stavropoli krais kukkus alla Vene pommitaja Tu-22M3. Ukraina teatel tulistati see alla] Delfi 19. IV 2024</ref> === 21. aprill === Venemaa väitis, et on vallutanud [[Tšassiv Jar]]ist kolme kilomeetri kaugusel asuva Bohdanivka asula.<ref>{{cite news |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/21/russia-says-captured-village-near-ukraines-chasiv-yar-a84913 |title=Russia Claims Advances Near Chasiv Yar as Ukraine Hails New Aid |work=The Moscow Times |author=Victoria Lukovenko |date=21 April 2024}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 20, 2024 |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-04-20 |access-date=2024-04-21 |website=understandingwar.org |language=en |author=Riley Bailey |author2=Angelica Evans |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=Kateryna Stepanenko |author6=Frederick W. Kagan |quote=Fighting continued northeast of Chasiv Yar near Bohdanivka; near Chasiv Yar itself, including near the Novyi Microraion; southeast of Chasiv Yar near Ivanivske and [[Klishchiivka]]; and south of Chasiv Yar near Pivdenne. }}</ref> === 22. aprill === Vene rünnakus hävis ülemine osa [[Harkivi teletorn|Harkivi 240 m kõrgusest teletornist]].<ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-mosca-vuole-prendere-chasiv-yar-entro-il-9-maggio-grande-offensiva-a-giugno-0584f4f9-5d18-4746-8ad9-cd256f5f9174.html#a418f292-35e0-411c-ab6d-7dea3170945c |title=Mosca vuole spegnere la tv ucraina: abbattuto un ripetitore a Kharkiv (Video) |trans-title=Moskva tahab Ukraina televisiooni sulgeda: Harkivi teletorn hävitati (Video) |publisher=[[Rai News 24]] • LIVE |date=2024-04-22 |access-date=2024-04-22 |website=rainews.it |language=it }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/tv-tower-collapses-ukraines-kharkiv-after-russian-missile-attack-2024-04-22/ |title=Russian air strike took out TV tower in Ukraine's Kharkiv, Zelenskiy says |publisher=[[Reuters]] |date=2024-04-22 |access-date=2024-04-22 |website=reuters.com |language=en |quote=The Ukrainian leader said he told U.S. President Joe Biden about the airstrike that was carried out several minutes before they spoke by telephone. }}</ref> [[Euroopa Komisjon]]i energeetikavolinik [[Kadri Simson]] väitis Kiievis korraldatud biometaani foorumil, et "Venemaa on otsustanud hävitada Ukraina infrastruktuuri".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-mosca-vuole-prendere-chasiv-yar-entro-il-9-maggio-grande-offensiva-a-giugno-0584f4f9-5d18-4746-8ad9-cd256f5f9174.html#8867be62-a525-4f1a-a32b-191d42e21717 La commissaria europea all'energia, Kadri Simson: "La Russia è determinata a distruggere le infrastrutture ucraine"]. Rai News 24, 22. IV 2024</ref> === 23. aprill === SBU arreteeris Harkivis kaks Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatavat kodanikku.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/sbu-detains-man-suspected-of-directing-russian-attacks-on-kraken-special-forces-base/ |title=SBU detains man suspected of directing Russian attacks on Ukrainian special forces base |work=The Kyiv Independent |author=Chris York |date=23 April 2024}}</ref> Sõjauuringute Instituudi [[ISW]] andmete liikusid Vene väed edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Otšeretõne kesklinna.<ref>[https://www.err.ee/1609321455/soja-790-paev-venemaa-valmistab-ette-runnakuid-ootamatutes-kohtades#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 23. IV 2024</ref> === 24. aprill === Venemaa kinnitusel süttis Smolenski oblastis Ukraina droonirünnaku tulemusel energiataristu.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/drone-attack-causes-fire-at-energy-facility-in-russias-smolensk-oblast/ |title=Drone attack causes fire at energy facility in Russia's Smolensk Oblast |work=The Kyiv Independent |author=Abbey Fenbert |date=24 April 2024}}</ref> USA president Biden allkirjastas 61 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale peale seda, kui Kongressi mõlemad kojad olid selle heaks kiitnud. <ref>[https://www.err.ee/1609322370/soja-791-paev-ukraina-venemaa-tegi-paeval-13-raketi-ja-51-ohulooki#biden Biden allkirjastas abipaketi Ukrainale ] ERR 24. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120287979/sojategevus-tuleb-viia-venemaa-territooriumile-mida-teha-et-ukraina-ei-kaotaks-2024-aasta-jooksul-soda |title="Sõjategevus tuleb viia Venemaa territooriumile!" Mida teha, et Ukraina ei kaotaks 2024. aasta jooksul sõda? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-24 |access-date=2024-08-20 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> === 25. aprill === Kaks joobes Vene sõdurit tapsid Hersoni oblastis vähemalt seitse inimest.<ref>{{cite news |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/26/russian-soldiers-accused-of-drunken-murder-spree-in-occupied-ukraine-reports-a84966 |title=Russian Soldiers Accused of Drunken Killing Spree in Occupied Ukraine – Reports |work=The Moscow Times |date=26 April 2024}}</ref> Sõjauuringute Instituudi (ISW) teatas, et Vene väed liikusid edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Semenivka keskossa. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed vallutasid ka Novobakhmutivka asula.<ref>[https://www.err.ee/1609323474/soja-792-paev-sullivan-ukraina-kaotas-abi-hilinemise-tottu-alasid#isw ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 25. IV 2024</ref> === 26. aprill === Kurski ja Brjanski oblastis hukkus Ukraina rünnakute läbi kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian Officials Say Ukrainian Attacks Kill 3 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/26/russian-officials-say-ukrainian-attacks-kill-3-a84969 |date=2024-04-26 |access-date=2024-04-26 |website=The Moscow Times}}</ref> Sõjauuringute Instituut (ISW) kohaselt on Venemaa veelgi edenenud Avdijivka suunal ja jõudnud Solovjove asulasse. Tõenäoliselt on Venemaa vallutanud kogu Novobahmutivka asula. Vene allikad juba väidavad, et Vene väed vallutasid ka kogu Solovjove.<ref>[https://www.err.ee/1609325100/soja-793-paev-usa-kuulutas-valja-kuuemiljardilise-abipaketi-ukrainale#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi]</ref> === 27. aprill === Hersoni oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/madrid-missili-patriot-raffineria-di-krasnodar-invasione-russa-giorno-794-0201f294-ead9-4bd4-86d2-c1de9db3eaf6.html#430b1426-9531-4da7-a533-e549b45016db Attacchi nel Kherson, morti due civili]. [[Rai News 24]] • LIVE, 27. IV 2024</ref> Vene väed tabasid massilises raketirünnakus Dnipropetrovski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti energiarajatisi, põhjustades purustusi ja inimohvreid. Venemaa tulistas Ukraina pihta 34 raketti, millest 21 hävitas õhutõrje. Neli soojuselektrijaama sai rünnakus oluliselt kannatada.<ref>[https://www.err.ee/1609326231/venemaa-rundas-ukraina-energiataristut-ule-kogu-riigi#Energia Venemaa ründas Ukraina energiataristut] ERR, 27. IV 2024</ref> Ukraina droonirünnak tabas Krasnodari krais kahe rafineerimistehase olulisi tehnoloogiarajatisi. Rünnaku tagajärjel süttis Slavjanski naftatöötlemistehase eraldusüksus ning tehas pidi osaliselt töö katkestama. Ukraina droonid ründasid ka Krasnodari territooriumil Slavjansk-na-Kubanis asuva tehase tankiparki.<ref>[https://www.err.ee/1609326231/venemaa-rundas-ukraina-energiataristut-ule-kogu-riigi#Kiiev Kiiev teatas kahe Vene rafineerimistehase ründamisest] ERR, 27. IV 2024</ref> Briti luure teatel hävitas Ukraina droonirünnakuga Venemaal Krasnodari krais asuva Kuštševskaja sõjalennuväljal [[Planeeriv pomm|laugpommide]] lao.<ref>[https://www.err.ee/1609328364/soja-797-paev-ukraina-andmeil-tegi-venemaa-oopaevaga-uhe-raketi-ja-29-ohulooki#lennuvaeli Briti luure: ukrainlased hävitasid Vene lennukipommide lao] ERR, 30. IV 2024</ref> === 28. aprill === Venemaa hõivas ajavahemikus 18. veebruar kuni 28. aprill Donetski oblastis Avdijivkast 12 kilomeetri kaugusel loodes asuva Berdõtši küla.<ref name="ISW 2024-02-29">{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, February 29, 2024 |last1=Bailey |first1=Riley |last2=Wolkov |first2=Nicole |last3=Evans |first3=Angelica |last4=Mappes |first4=Grace |last5=Kagan |first5=Frederick W. |work=Institute for the Study of War |date=29 February 2024 |access-date=3 March 2024 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-february-29-2024 |quote=Russian milbloggers largely claimed on February 29 that Russian forces captured Berdychi (northwest of Avdiivka) and Tonenke (west of Avdiivka) on February 28 and most or all of Orlivka (west of Avdiivka) amid continued heavy fighting on February 29}}</ref><ref>{{cite web | last=Hodunova | first=Kateryna | title=Syrskyi: Ukrainian forces retreat from 3 villages in Donetsk Oblast | website=The Kyiv Independent | date=2024-04-28 | url=https://kyivindependent.com/syrskyi-ukrainian-forces-retreat-to-west-from-berdychi-semenivka-novomykhailivka-in-donetsk-oblast/ | access-date=2024-04-29}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russia says it took control of another village in Ukraine’s Donetsk region |url=https://www.aa.com.tr/en/world/russia-says-it-took-control-of-another-village-in-ukraine-s-donetsk-region/3208170 |access-date=2024-05-02 |website=www.aa.com.tr}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/05/02/russia-says-captured-another-village-in-eastern-ukraine-a85014 |title=Russia Says Captured Another Village in Eastern Ukraine |publisher=[[The Moscow Times]] |date=2024-05-02 |access-date=2024-05-02 |language=en}}</ref> === 29. aprill === [[Odessa]]s hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest,<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/update-death-toll-of-russias-april-29-strike-on-odesa-rises-to-6/ |title=Update: Death toll of Russia's April 29 strike on Odesa rises to 6 |author=Martin Fornusek |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-05-01 |access-date=2024-05-01 |language=en}}</ref><ref name=BBC_68923225>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68923225 |title=Zelensky: Russia taking advantage of slow arms delivery |publisher=[[BBC News]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-29 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Vicky Wong }}</ref><ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russian-strikes-on-kharkiv-and-odesa-injure-9-people/ |title=Updated: Russian strike on Odesa kills 5, injures around 30 |author=Chris York |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-30 |language=en}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/04/stoltenberg-a-kiev-raid-russi-su-odessa-ci-sono-morti-cremlino-al-fronte-panico-tra-gli-ucraini-f0c47e38-b40c-4fe1-862e-cb2cc9b283a0.html Odessa, brucia l'Accademia giuridica colpita da un missile russo]. Rai News 24 • LIVE, 30. IV 2024</ref> [[Hersoni oblast]]is üks inimene<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kherson-oblast-kills-elderly-man/ |title=Russian attack on Kherson Oblast kills man |author=Kateryna Denisova |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-29 |language=en}}</ref>.<ref name=Odessa>[https://www.delfi.ee/artikkel/120289672/odessat-tabasid-taas-vene-raketid-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Odessat tabasid taas Vene raketid, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi 1. V 2024</ref> Kiievis viibis NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]].<ref name=BBC_68923225 /> === 30. aprill === Vene väed on aprilli jooksul Donetski oblastis hõivanud üle 75 ruutkilomeetri.<ref>[https://twitter.com/georgewbarros/status/1785808358399742237 George Barros] X 2. V 2024</ref> == Mai == === 1. mai === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2024-05-01 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne postiasutus Odessas, {{nowrap|1. V 2024}}]] Ukraina ründas droonidega Rjazani naftarafineerimistehast, kus puhkes suur tulekahju. Rünnaku alla jäi ka Voroneži oblasti rafineerimistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609329471/ukraina-droonirunnak-tabas-rjazani-naftarafineerimistehast#rjazan Ukraina ründas droonidega Rjazani naftarafineerimistehast] ERR 1. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120289652/kahes-vene-oblastis-rundasid-naftarajatisi-ukraina-droonid-rjazani-naftatehas-suttis-polema VIDEO: Kahes Vene oblastis ründasid naftarajatisi Ukraina droonid, Rjazani naftatehas süttis põlema] Delfi 1. V 2024</ref> Venemaa ründas rakettidega Odessa kesklinna. Hukkus kolm inimest, kellest üks oli politseinik. Viga sai veel kolm inimest.<ref name=Odessa /> Ukraina esitles kolmapäeval tehisintellekti loodud pressiesindajat Victoria Shid, kes hakka esitama [[Ukraina Välisministeerium|välisministeeriumi]] ametlikke avaldusi.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/article/2024/may/03/ukraine-ai-foreign-ministry-spokesperson Ukraine unveils AI-generated foreign ministry spokesperson]. theguardian.com, 3. V 2024</ref> === 2. mai === Eesti valitsus andis rohelise tee eelnõule, millega loodaks fond, mis toetaks otseselt relvatööstuse arengut riigis, sealhulgas erafondide kaudu.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/usa-accusa-mosca-uso-armi-chimichelinvasione-russa-giorno-799-729cd484-d918-43ef-bc61-389fd81a4f8d.html#5f982427-7b2a-4e11-863b-4a8bc70f8854 Il governo estone ha dato oggi il nulla osta a un progetto di legge...] [[Rai News 24]] • LIVE, 2. V 2024</ref> Venemaa murdis aprilli lõpul läbi Pokrovski rajoonis Otšeretõnos (Donetski oblastis, Avdijivkast 15 kilomeetrit loodes) ja kindlustab positsioone.<ref>[https://www.err.ee/1609329876/kuleba-laane-sojalise-abi-viibimise-tottu-saadab-venemaad-edu#ukrainlased Ukraina: venelased murdsid Otšeretõnos läbi]. ERR 2. V 2024</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/cx9wq0yvex5o|title=Прорыв армии РФ у Очеретино в Донецкой области: чем это опасно для Украины|lang=ru|website=BBC News Русская служба|date=2024-04-25|access-date=2024-04-27}}</ref> === 3. mai (800. päev) === [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president]] [[Emmanuel Macron]]iga kohtunud [[Kaja Kallas]] kinnitas, et Eesti on "Prantsusmaaga ühisel arusaamal, et prioriteet on jätkata Ukraina toetamist nii kaua kui vaja. Koos saame aidata Ukrainal sõja võita ja sundida Venemaa taanduma oma piiridesse. Meil on ressursid, majanduslik jõud ja teadmised. Vaba maailma jõud on Venemaa omast tugevam ja me ei tohi oma jõudu karta."<ref>[https://valitsus.ee/uudised/kallas-kohtumisel-macroniga-eestil-prantsusmaaga-uhine-soov-kujundada-euroopa-tulevikku Kallas kohtumisel Macroniga: Eestil on Prantsusmaaga ühine soov kujundada Euroopa tulevikku]. ERR, 4. V 2024</ref> === 4. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-04 (06).jpg|thumb|Rünnakujärgne tulekahju Harkivis, {{nowrap|4. V 2024}}]] Venemaa raketirünnakutes sai vigastada Harkivile vähemalt 6 ja Odessas 3 inimest. Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Vene ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609332264/soja-801-paev-ukraina-tulistas-donetski-oblastis-alla-vene-lennuki-su-25#su-25 Zelenski: Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene lennuki Su-25]</ref> === 5. mai === Pärast Ukraina otsust eemalduda Avdijivkast loodes asuvast Arhanhelske asulast hõivasid selle Vene väed. Vene väed kontrollivad ka Arhanhelskest kagus asuvaid Keramiku ja Novokalõnove asulaid.<ref>https://www.err.ee/1609332717/macron-vagede-ukrainasse-saatmise-ahvardus-tootab-hasti#isw ISW: Vene väed edenesid Avdijivkast loodes]</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/GNKxtMQW8AA2gdM?format=jpg&name=4096x4096 Arhanhelske piirkonna kaart] twimg.com 9. V 2024</ref> === 6. mai === Venemaa väidab, et Ukraina rünnakus hukkus Belgorodis kaheksa ja viga sai 35 inimest. Venelaste väitel sai pihta töölisi tehasesse vedanud buss.<ref>[https://www.err.ee/1609333221/venemaa-korraldab-ukraina-piiri-lahedal-tuumaoppuse#belgorod Vene võimud: Ukraina droonirünnakus Belgorodile hukkus kuus ja sai vigastada 35 inimest] ERR 6. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/05/08/death-toll-from-ukrainian-drone-attack-on-russias-belgorod-climbs-to-8-a85070 |title=Death Toll From Ukrainian Drone Attack on Russia’s Belgorod Climbs to 8 |publisher=[[The Moscow Times]] |date=8 May 2024 |access-date=9 May 2024}}</ref> Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 2, vigastada sai 27 inimest. Ukraina väed hävitasid Krimmis Venemaa sõjaväe kiirkaatri, kasutades mitmeotstarbelist meredrooniga Magura V5.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120290637/video-ukraina-meredroon-rundas-krimmis-vene-kiirkaatrit VIDEO | Ukraina meredroon ründas Krimmis Vene kiirkaatrit ] Delfi 6. V 2024</ref> === 7. mai === Venemaa on loobunud Kertši silla kasutamisest relvade ja laskemoona transpordiks teatas ajaleht The Independent.<ref>[https://www.err.ee/1609334241/soja-804-paev-venemaa-ei-kasuta-enam-kertsi-silda-sojalisteks-vedu#kerts The Independent: Venemaa ei kasuta Kertši silda enam sõjatranspordiks] ERR 7. V 2024</ref> Ukraina rünad ATACAMS rakettidega naftabaasi Luhansis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291196/okupeeritud-luhanskis-tabas-raketilook-naftabaasi-ja-puhkes-tulekahju Okupeeritud Luhanskis tabas raketilöök naftabaasi ja puhkes tulekahju] Delfi 8. V 2024</ref> === 8. mai === Venemaa väidab, et on vallutanud Kõslivka küla Harkivi oblastis ja Novokalõnove Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609335645/borrell-kutsus-tugevdama-ukraina-ohukaitset#kulad Venemaa teatas veel kahe Ukraina küla vallutamisest] ERR 8. V 2024</ref> Venemaa ründas Ukraina energiataristu objekte riigi kuues regioonis. Rünnakus kasutati 55 raketti ning 21 ründedrooni. Ukraina õhukaitse suutis alla tulistada 39 raketti ja 20 drooni. Rünnak tekitas kahjustusi kolmele soojuselektrijaamale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291199/venemaa-andis-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketiloogi-sihikul-olid-energeetikaobjektid Venemaa andis Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketilöögi. Sihikul olid energeetikaobjektid] Delfi 8. V 2024</ref> === 9. mai === Ukraina ründas ja süütas Venemaa naftabaasi [[Krasnodari krai]]s [[Anapa]] lähistel. Venemaa väitel sai [[Belgorod]]is droonirünnakus vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291496/ukraina-rundas-vene-naftabaasi-anapas-belgorodis-sai-vigastada-8-inimest Ukraina ründas Vene naftabaasi Anapas, Belgorodis sai vigastada 8 inimest] Delfi 9. V 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal [[Baškortostan]]is [[Salavat]]i linnas asuvale naftakeemiatehasele. Antud tehas asub Ukraina piisrist 1300 km kaugusel.<ref>[https://www.err.ee/1609336629/soja-806-paev-ukraina-korraldas-ka-teise-droonirunnaku-vene-naftarajatisele#salavat Droonilöök tabas naftakeemiatehast Baškiirias] ERR 9. V 2024</ref> === 10. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-10 (01).webp|thumb|Raketirünnakujärgsed hooned Harkivis, {{nowrap|10. V 2024}}]] Vene maaväed tungisid reedel Harkivi oblastisse Kirde-Ukrainas ja lahingud käivad piirialadel.<ref>[https://www.err.ee/1609338456/vene-maavaed-tungisid-harkivi-oblastisse#harkivisse Vene maaväed tungisid Harkivi oblastisse] ERR 10. V 2024</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitas hommikuses ja õhtuses telepöördumises, et Ukraina relvajõud osutavad vastupanu okupantide tugevnenud survele Harkivi oblastis. Ukraina droonid tabasid Loode-Venemaal [[Kaluga]] piirkonnas Ukrainast 300 km kaugusel asuvat naftakeemia- ja naftatöötlemistehast Prevõi Zavod, põhjustades suure tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291824/venemaa-kaluga-oblastis-tabas-droon-naftatootlemistehast VIDEO: Venemaa Kaluga oblastis tabas droon naftatöötlemistehast] Delfi 10. V 2024</ref> === 11. mai === Venemaa väitel on Vene väed "vabastanud" (loe vallutanud) Borõsivka, Ohirtseve, Pletenivka, Pilna ja Striletša külad Harkivi oblastis Venemaa piiri lähedal ning Keramiki küla Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609339407/soja-808-paev-ukraina-tulistas-alla-jarjekordse-vene-rundelennuki-su-25#kulad Venemaa teatas kuue küla vallutamisest Ida-Ukrainas] ERR 11. V 2024</ref> Ukraina on evakueerinud Harkivi oblastis 1775 tsiviilisikut oma kodudest seoses Venemaa rünnakutega piirkonnas. Ukraina tulistas Avdijivka suunal alla Venemaa ründelennuki Su-25. === 12. mai === Venemaa teatas, et on vallutanud Hatištše, Krasnoje, Morohhovetsi ja Oleinikovo asula Harkovi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609340082/soja-809-paev-ukraina-droonirunnak-suutas-volgogradi-oblasti-naftatootlemistehase#venemaa Venemaa väitel vallutati Harkivi oblastis veel neli küla] ERR 12. V 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Volgogradi oblastis asuva naftatöötlemistehase pihta, mis põhjustas tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292277/venemaal-sai-drooniloogi-jarjekordne-naftatehas-sedapuhku-volgogradis Venemaal sai droonilöögi järjekordne naftatehas, sedapuhku Volgogradis] Delfi 12. V 2024</ref> Belgorodis sai kortermaja varingus kannatada vähemalt 20 inimest, võimude väitel tabasid seda allatulistatud Ukraina raketi tükid. Hiljem teatati 15 hukkunust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292346/venemaal-belgorodis-toimus-plahvatus-10-korruselises-elumajas-millest-osa-varises-kokku Venemaal Belgorodis toimus plahvatus 10-korruselises elumajas, millest osa varises kokku] Delfi 12. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609340595/soja-810-paev-lahing-vovtsanski-linna-parast-jatkub#belgorod Belgorodi kortermaja varingus hukkus 15 inimest] ERR 13. V 2024</ref> Venemaa valitseja [[Vladimir Putin|Putin]] vabastas ametist Venemaa kaitseministri [[Sergei Šoigu]] ja määras ta [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] sekretäri ametikohale. Uueks Venemaa kaitseministriks nimetas ta [[Andrei Beloussov]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609340409/putin-esitas-soigu-asemel-venemaa-kaitseministriks-beloussovi Putin esitas Šoigu asemel Venemaa kaitseministriks Beloussovi] ERR 12. V 2024</ref> === 13. mai === Venemaa väed ründavad Harkivi oblastis asuvat Vovtšanski linna. Ukraina väed üritavad peatada Venemaa katset linna vallutada.<ref>[https://www.err.ee/1609340595/soja-810-paev-lahing-vovtsanski-linna-parast-jatkub#harkiv Harkivi oblastis Vovtšanskis linnas jätkuvad lahingud] ERR 13. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292624/venemaa-pealetung-harkivi-oblastis-on-joudnud-vovtsanski-linnakese-aarde-kaitsetoodega-jaadi-hiljaks KAART: Venemaa pealetung Harkivi oblastis on jõudnud Vovtšanski linnakese äärde. Kaitsetöödega jäädi hiljaks] Delfi 13. V 2024</ref> Ukraina vahetas välja operatiiv-taktikalise väegrupeeringu Harkiv ülema Juri Haluškini, kelle asemele määrati Mõhhailo Drapatõi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292568/ukraina-vahetas-valja-harkivi-vaegrupeeringu-komandori Ukraina vahetas välja Harkivi väegrupeeringu komandöri] Delfi 13. V 2024</ref> Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaarel Ai-Petri mäel asuva Vene vägede õhukaitsebaasi pihta. Rünnakus sai baas kannatada ning õhukaitseüksuse komandör sai surma. Ukraina teatas veel ühe ründelennuki Su-25 allatulistamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#su25 Ukraina teatas Vene ründelennuki allatulistamisest] ERR 14. V 2024</ref> Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit. See on suurim arv, mida Ukraina on kogu sõja ajal teatanud. === 14. mai === Venemaa jätkab rünnakuid Harkivi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#isw SW: Venemaa ründab Harkivi oblastis puhverala loomiseks] ERR 14. V 2024</ref> ja on vallutanud selles asuva Lukjantsi asula.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292730/venemaa-okupeeris-harkivi-oblastis-vaidetavalt-veel-uhe-kula Venemaa okupeeris Harkivi oblastis väidetavalt veel ühe küla] Delfi 14. V 2024</ref> Venemaal Volgogradi oblastis sõitis kütust vedanud rong rööbastelt maha ja süttis põlema. Tegu võis olla Ukraina diversiooni või droonirünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#rong Volgogradis lasti kaubarong rööbastelt] ERR 14. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292751/venemaa-volgogradi-oblastis-soitis-roobastelt-valja-kaubarong-vaidetavalt-rundas-seda-droon Venemaa Volgogradi oblastis sõitis rööbastelt välja kaubarong. Väidetavalt ründas seda droon] Delfi 14. V 2024</ref> === 15. mai === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-05-15 (01).jpg|thumb|Pommitamisjärgne Hersoni kesklinn, {{nowrap|15. IV 2024}}]] Ukraina teatas taandumisest uutele positsioonidele Harkivi oblasti kahes piirkonnas, kus Vene väed peale tungivad.<ref>[https://www.err.ee/1609342497/soja-812-paev-ukraina-rundas-krimmi-vahemalt-20-raketiga#taganemine Ukraina taganes Harkivi oblasti kahes piirkonnas] ERR 15. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293190/video-ukraina-kaitsejoud-paiknesid-lukjantsi-ja-vovtsanski-piirkonnas-umber-soodsamatele-positsioonidele VIDEO Ukraina kaitsejõud paiknesid Lukjantsi ja Vovtšanski piirkonnas ümber soodsamatele positsioonidele] Delfi 15. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293038/isw-venemaa-pealetung-harkivi-oblastis-on-aeglustunud KAART ISW: Venemaa pealetung Harkivi oblastis on aeglustunud] Delfi 15. V 2024</ref> Venemaa teatas Robotõne hõivamisest Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293216/venemaa-kaitseministeerium-teatas-robotone-hoivamisest-zaporizzja-oblastis-ukraina-vabastas-selle-mullu-suvel Venemaa kaitseministeerium teatas Robotõne hõivamisest Zaporižžja oblastis. Ukraina vabastas selle mullu suvel] Delfi 15. V 2024</ref> Ukraina väitel on asula hallis alas, mida ei kontrolli keegi. Venemaal Rostovi oblastis asuvat kütusebaasi tabas droonirünnak. Ukraina sooritas vähemalt 20 raketiga rünnaku Krimmi poolsaarel asuvatele objektidele. Tabamusi said objektid Sevastoopolis, Jevpatorias, Simferoopolis ja Belbeki lennuväljal. Liiklus Krimmi sillal suleti. Venemaa teatas Krimmis 10 ATACMS-i hävitamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293036/venemaa-kaitseministeeriumi-vaitel-havitati-krimmis-10-atacms-i Venemaa kaitseministeeriumi väitel hävitati Krimmis 10 ATACMS-i] Delfi 15. V 2024</ref> Belbeki lennubaasis hävitati üks radar, kaks venelaste parima õhutõrjesüsteemi S-400 laskeseadeldist ning võimalik, et ka üks MiG-31 ja kolm Su-27 hävituslennukit.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120293473/sojapaevik-813-paev-liugpommid-luuravad-droonid-ja-pidev-suurtukituli-rindelinn-vovtsansk-on-kui-maapealne-porgu |title=SÕJAPÄEVIK (813. päev) Liugpommid, luuravad droonid ja pidev suurtükituli. Rindelinn Vovtšansk on kui maapealne põrgu |url-access=subscription |author=Cristofer Crutto |date=2024-05-16 |access-date=2024-05-16 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293764/fotod-satelliidifotod-naitavad-havinud-vene-lennukeid-krimmi-belbeki-lennuvaljal FOTOD | Satelliidifotod näitavad hävinud Vene lennukeid Krimmi Belbeki lennuväljal] Delfi 17. V 2024</ref> === 16. mai === Ukraina Harkivi oblasti põhjaosas pealetungi alustanud Vene väed on jõudnud kõige rohkem 8 kilomeetri kaugusele piirist. Ukraina on rajanud esimese ja teise kaitseliini riigipiirist vastavalt umbes 12–13 kilomeetri ja 20 kilomeetri kaugusele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293366/isw-vene-vaed-on-liikunud-harkivi-oblastis-piirist-koigest-8-kilomeetri-kaugusele ISW: Vene väed on liikunud Harkivi oblastis piirist kõigest 8 kilomeetri kaugusele] Delfi 16. V 2024</ref> Ukraina ründas rakettide ja droonidega objekte Krimmis ning Tula, Brjanski ja Kaluga oblastis. Krimmis [[Belbeki lennujaam#VF|Belbeki lennuväljal]] hävitati üks [[Suhhoi Su-27|Su-27]] ja kaks [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] hävitajat, kahjustati raketi- ja laskemoonaladu. Väidetavalt hoiti seal rakette lennukitele Su-27, Su-30 ja MiG-31.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293381/venemaa-kaitseministeerium-teatas-drooni-ja-raketirunnakutest-nelja-oblasti-ja-krimmi-vastu Venemaa kaitseministeerium teatas drooni- ja raketirünnakutest nelja oblasti ja Krimmi vastu] Delfi 16. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293508/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-tula-oblastis-asuvat-vene-kaitsetoostusettevotet Ukraina droonid ründasid väidetavalt Tula oblastis asuvat Vene kaitsetööstusettevõtet] Delfi 16. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609343496/ukraina-tegi-uue-ohurunnaku-krimmile-ja-belbeki-lennuvaljale#belbek Ukraina tegi teise suure õhurünnaku Krimmile] ERR 16. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120293713/ilma-selleta-poleks-f-16-lennukitest-mingit-kasu-miks-kaivad-tulevargid-krimmis-ja-kuidas-mojutab-see-joudude-vahekorda-sojas |title="Ilma selleta poleks F-16 lennukitest mingit kasu." Miks käivad tulevärgid Krimmis ja kuidas mõjutab see jõudude vahekorda sõjas? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-strike-crimea-airbase-destroys-three-russian-warplanes-satellite-firm-2024-05-17/ Ukrainian strike on Crimea airbase destroys three Russian warplanes, satellite firm says]. Reuters, 17. V 2024</ref> === 17. mai === President Zelenskõi kinnitusel on olukord Harkivi suunal stabiliseerunud, vene edasitungi kaugeim punkt on 10&nbsp;km.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/il-nyt-la-nato-valuta-linvio-di-istruttori-in-ucraina-c7394679-4716-479d-8799-9a853f78a3fb.html#ca38dc2b-8d74-4c2c-9b65-548b384f516b Ucraina, Zelensky: situazione in regione Kharkiv "stabilizzata"]. Rai News 24, 17. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293714/zelenskoi-ukraina-relvajoud-stabiliseerisid-olukorra-harkivi-oblastis-venelased-joudsid-kuni-10-kilomeetri-kaugusele-piirist Zelenskõi: Ukraina relvajõud stabiliseerisid olukorra Harkivi oblastis. Venelased jõudsid kuni 10 kilomeetri kaugusele piirist] Delfi 17. V 2024</ref> Venemaa valitseja Putini väitel soovib Venemaa luua Harkivi suunal puhvertsooni, mitte Harkivit ära võtta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293774/putin-venemaal-ei-ole-plaani-harkivit-ara-votta Putin: Venemaal ei ole plaani Harkivit ära võtta] Delfi 17. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609345278/kiviselg-venelaste-tegevus-ei-viita-harkivi-linna-vallutamise-kavatsusele Kiviselg: venelaste tegevus ei viita Harkivi linna vallutamise kavatsusele] ERR 17. V 2024</ref> Ukraina ründas Krimmi ning Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvaid Novorossiiski meresadamat, kütusehoidlaid ja Tuapse naftatöötlemistehast. Rünnakus kasutati rakette, õhu- ja meredroone. Venemaa väitel hävitas ta 102 rünnakutes osalenud drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609344987/zelenski-esimest-korda-pole-teateid-suurtukimurskude-puudusest#novo Meedia: Ukraina ründas öösel droonide ja rakettidega Novorossiiski sadamat] ERR 17. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120293642/sevastopolit-ja-novorossiiskit-tabas-massiline-droonirunnak-linnad-jaid-osaliselt-elektrita-koolid-ja-lasteaiad-ei-toota |title=Sevastopolit ja Novorossiiskit tabas massiline droonirünnak. Linnad jäid osaliselt elektrita, koolid ja lasteaiad ei tööta |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=www.delfi.ee}}</ref> Viimase 3 päeva edukate rünnakute eeldused olid loodud varasemate rünnakutega, mille käigus kahjustati oluliselt Venemaa õhutõrjevõimekust Krimmis. Harkivis kestis 16. mail alanud õhuhäire 16,5 tundi, mis on pikim alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. [[BBC]] venekeelse talituse ja [[Mediazona]] andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena 53&nbsp;586 võitlejat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/c19dke344z0o |title=Феликс Дзержинский и другие солдаты: что известно о потерях России в Украине за 813 дней войны |trans-title=Feliks Dzeržinski ja teised sõdurid: mida on teada Venemaa kaotustest Ukrainas 813 sõjapäeva jooksul |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=bbc.com |language=ru |author=Ольга Ившина }}</ref> === 18. mai === Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Authorities: Russian attacks on Kherson Oblast kill 2, injure 1 |url=https://kyivindependent.com/authorities-russian-attacks-on-kherson-oblast-kill-2-injure-1/ |website=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=18 May 2024 |access-date=18 May 2024}}</ref> Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki Su-25. <ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Tsu7fPZueaj24T7yuaVoE7h6YA9sp7b3Gc12SjnjpzHRdDXZvwzpWcmqSk3T4MSRl Оперативна інформація станом на 11.30 18.05.2024 щодо російського вторгнення] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine </ref> === 19. mai === Öösel sai [[Sevastopol]]is tabamuse vähemalt 26 miljonit [[Naelsterling|naela]] maksnud Venemaa Kalibri tüüpi tiibrakettide väljalaskmise võimega raketilaev Tsüklon (projekt 22800, [[Karakurt-klassi korvett]]).<ref name=Metro_2024-05-21>{{cite web|url=https://metro.co.uk/2024/05/21/putins-brand-new-26-000-000-missile-ship-tsyklon-struck-20883218/ |title=Putin’s brand new £26,000,000 missile ship Tsyklon struck |trans-title= |publisher=[[Metro (Briti ajaleht)|Metro]] |date=2024-05-21 |access-date=2024-05-21 |website=metro.co.uk |language=en-GB |author=Gergana Krasteva |quote= }}</ref> Ukraina merevägi hävitas [[Sevastopol]]i sadamas seisnud Vene [[miinijahtija]] Kovrovets.<ref name=Metro_2024-05-21 /><ref>[https://www.err.ee/1609346313/ukraina-merevagi-havitas-vene-meremiinijahtija Ukraina merevägi teatas miinijahtija hävitamisest]</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega põhja Vene väike raketilaev Tsüklon] Delfi 20. V 2024</ref> Rünnakus kasutati rakette ATACAMS. Harkivi äärelinnas Mala Danõlivkas hukkus Venemaa [[topeltrünnak]]u läbi kuus inimest, sh lapseootel naine; Kupjanski rajoonis hukkus viis inimest.<ref>{{cite news |title=Russian strikes near Kupiansk kill 5, injure 9 |author=Chris York |url= https://kyivindependent.com/russian-strikes-near-kupiansk-kill-5-injure-9/ |publisher=The Kyiv Independent |date=19 May 2024 }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/guerra-in-ucraina-mosca-respinto-attacco-missilistico-su-sebastopoli-d16dd45c-363c-4eb8-b553-8c5f36836517.html#f742aee6-0f1f-4b6d-8ef5-e1de0e98aa8f Sale a 11 il bilancio delle vittime negli attacchi russi di oggi sulla regione di Kharkiv]. Rai News 24, 19. V 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal Viiburis asuvat naftasadamat, kus hävitati kütusemahuteid. Rünnati ka Krasnodari oblastis asuvat lennuvälja ja Slavjanskis asuvat rafineerimistehast. === 20. mai === Harkivi oblastis Vovtšanski linnas jätkusid lahingud. Venemaa on hõivanud linna põhjaosa. Samuti on Venemaa edenenud Zaporižžja oblastis Robotõne ja Verbove asulate piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294256/projekt-deepstate-teatas-et-vene-vaed-liikusid-ukrainas-edasi-kumne-asula-piirkonnas Projekt DeepState teatas, et Vene väed liikusid Ukrainas edasi kümne asula piirkonnas] Delfi 20. V 2024</ref> Ukraina väed tõid alla kõik 29 Shahed-tüüpi drooni, millega Venemaa ründas.<ref>[https://www.err.ee/1609346840/zelenski-vene-sojavael-ei-onnestu-ukraina-vagesid-hajutada#droon Ukraina teatel peatasid nad kõik 29 öösel toimunud droonirünnakut] ERR 20. V 2024</ref> === 21. mai === Harkivi äärelinnas hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest, 27 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/zelensky--nato-abbattete-i-missili-russi--invasione-russa-giorno-818-34d1f3a5-3203-4519-b080-d1e0e28c06a9.html#80f16867-3df9-45e7-a366-16150df17aa9 Ripetuti bombardamenti russi alla periferia di Kharkiv: 6 morti, e 27 feriti]. Rai News 24, 21. V 2024</ref> Kiievisse saabus üllatusvisiidile [[Saksamaa välisminister]] [[Annalena Baerbock]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/zelensky--nato-abbattete-i-missili-russi--invasione-russa-giorno-818-34d1f3a5-3203-4519-b080-d1e0e28c06a9.html#dae61eec-6d48-4b2e-bad1-d8cf3f3001d3 Ucraina, Baerbock a sorpresa a Kiev: unire forze per fermare Putin]. Rai News 24, 21. V 2024</ref> === 22. mai === [[File:Destructions in Chuhuiv after Russian attack, 2024-05-22 (01).jpg|thumb|[[Tšuhujiv]]i lasteaed, 22. V 2024]] Venemaa ründas energiaobjekte Ukraina [[Sumõ oblast]]is. Rünnaku tulemusel jäi Sumõ linn elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294768/vene-droonirunnak-jattis-ukraina-sumo-linna-elektrita Vene droonirünnak jättis Ukraina Sumõ linna elektrita] Delfi 22. V 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/kiev-alla-nato-abbattete-i-missili-russi-dal-vostro-territorio-1ba861cc-d543-4937-8ce6-a823eb20dcb1.html#940085d4-9640-47f1-9c77-3cc47143ebee Nella notte droni russi su impianti energetici a Sumy, elettricità interrotta]. [[Rai News 24]], 22. V 2024</ref> Ukraina on varustanud meredroonid [[Sea Baby]] [[mitmikraketiheitja]]ga ja seega ei ole Sea Baby enam mitte lihtsalt droon, vaid mitmeotstarbeline platvorm, mida arendatakse pidevalt edasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294897/allikas-ukraina-varustas-meredroonid-mitmikraketiheitjaga Allikas: Ukraina varustas meredroonid mitmikraketiheitjaga] Delfi 22. V 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/kiev-manda-i-primi-detenuti-al-fronte-stallo-a-nordest-95c51c7c-b9a3-434c-93bd-bc9b8cf18ffb.html#103ce9ca-f716-483b-bdc5-40889b097a8d L'Ucraina conferma l'uso dei droni navali Sea Baby muniti di lanciarazzi]. [[Rai News 24]], 23. V 2024</ref> Ukraina tulistas Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas alla Venemaa ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609349703/ukraina-vaed-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25#rundelennuk Ukraina väed tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] ERR 23. V 2024</ref> === 23. mai === [[File:President Visited the Printing Facility Destroyed by Russian Strike in Kharkiv - 53743409973.jpg|thumb|Rünnakujärgne trükikoda Harkivis, 23. V 2024]] Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad tulistasid Donetski oblastis teist päeva järjest alla Vene [[Suhhoi Su-25|Su-25]] ründelennuki, mis oli arvult viies viimastel nädalatel alla lastud lennuk.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/putin-e-lalleato-lukashenko-due-giorni-in-bielorussia-per-lo-zar-del-cremlino-367e67eb-dd52-4233-a007-a58faedf8242.html#c6aef8a4-f115-4955-87f2-0d2faddbb674 Kiev: abbattuto aereo russo Su-25, il quinto nelle ultime settimane]. Rai News 24, 24. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609349703/ukraina-vaed-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25#lennuk Ukraina lasi ööpäeva jooksul alla teisegi Vene lennuki Su-25] ERR 23. V 2024</ref> Venemaa andis Harkivile 15 raketilööki. Tabamuse sai trükikoda, kus hukkus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295148/venemaa-andis-vahemalt-15-raketilooki-harkivile-hukkus-vahemalt-7-inimest Venemaa andis vähemalt 15 raketilööki Harkivile. Hukkus vähemalt 7 inimest] Delfi 23. V 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Tatarstanile. Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija peatas ajutiselt kahe lennuvälja tegutsemise Tatarstanis – Kaasanis ja Nižnekamskis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295236/venemaal-tatarstanis-lendasid-droonid-evakueeriti-ettevotteid-ja-suleti-lennuvaljad Venemaal Tatarstanis lendasid droonid. Evakueeriti ettevõtteid ja suleti lennuväljad] Delfi 23. V 2024</ref> Samuti ründas Ukraina [[Krasnodari krai]]s [[Armavir (Venemaa)|Armaviris]] asuvat raadioluure ja jälgimise kompleksi Voronež-DM ja kahjustas seda. Jaamas asusid ülikõrge sagedusega radarid, mis on osa ballistiliste tuumarakettide varajase hoiatamise süsteemist.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02DVkcdtvSrCGzTha7F7tJvuDjnyukCjXCL9BrQzrSNYj7g7B7u7CdQZ3XDaVR65dhl Rainer Saksa ülevaade] Teet Kalmuse blogi FB 25. V 2024</ref> === 24. mai === Ukraina armee teatas, et on peatanud Venemaa maismaapealetungi [[Harkivi oblast]]is ning on mõned positsioonid tagasi võtnud. Ukraina sooritas õhurünnakuid mitmele sihtmärgile Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Aluštas sai pihta sõjaline taristu, samuti lähedal asuv sõjaväebaas.<ref>[https://www.err.ee/1609351110/soja-821-paev-ukraina-teatas-vasturunnakute-alustamisest-harkivis#krimm Ukraina ründas öösel mitut sihtmärki Krimmis] ERR 24. V 2024 </ref> === 25. mai === [[File:Epicentr store in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-25 (01) 01 cropped.jpg|thumb|Rünnakujärgne kaubanduskeskus Harkivis, 25. V 2024]] Venemaa sooritas {{ill|en|2024. aasta 25. mai raketirünnakud Harkivile|25 May 2024 Kharkiv missile strikes|kolm rünnakut Harkivile}}. Muu hulgas sai tabamuse {{ill|en|Epicentr K|Epicentr K|Epitsentr&nbsp;K}} jaemüügivõrgu ehitus- ja kodutarvete kaubanduskeskus, hukkus vähemalt 19 inimest ja 65 sai vigastada. Vähemalt 16 inimest jäi kadunuks. Puhkenud tulekahju haaras 10&nbsp;000 ruutmeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#kauplus Harkivis sai Venemaa rünnakus surma vähemalt kaks inimest] ERR 25. V 2024 </ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120295723/video-venelased-pommitasid-harkivis-ostukeskust-hoones-oli-sadu-inimesi-on-teateid-hukkunutest |title=VIDEO: Venelased pommitasid Harkivis ostukeskust, hoones oli sadu inimesi, on teateid hukkunutest |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295784/vene-pommiloogis-harkivi-kaubanduskeskusele-hukkunute-arv-kasvas-15-ni Vene pommilöögis Harkivi kaubanduskeskusele hukkunute arv kasvas 15-ni] Delfi 26. V 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609352478/zelenski-venemaa-moodustab-ukraina-pohjapiiri-lahedale-uut-vagede-ruhma#ehituspood Hukkunute arv Venemaa rünnakus Harkivi ehitusmaterjalide poele kasvas 14 inimeseni] ERR 26. V 2024 </ref><ref>{{cite news |title=Governor: 16 killed in Russian strike on Kharkiv hypermarket |url=https://kyivindependent.com/update-14-killed-in-russian-strike-on-kharkiv-hypermarket/ |access-date=26 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=26 May 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=Governor: Death toll in May 25 attack on Kharkiv rises to 18 |url=https://kyivindependent.com/governor-death-toll-in-may-25-attack-on-kharkiv-rises-to-18/ |access-date=27 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=27 May 2024 |language=en}}</ref> Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaad lasi alla järjekordse Venemaa relvajõudude ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#piirikyla Ukraina lasi alla veel ühe ründelennuki Su-25] ERR 25. V 2024 </ref> Venemaa poolt kasutatav [[GPS]]-signaali segamine on oluliselt vähendanud Lääne päritoluga täpsusrelvade tööd. Kõige enam on kannatanud täpsusmürskude Excalibur täpsus ja see tõttu on Ukraina nende kasutamisest loobunud.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120295726/sojapaevik-822-paev-ukrainlased-avastasid-laane-relvades-kriitilise-vea-see-kimbutab-ka-eesti-riigikaitse-tugitala |title=SÕJAPÄEVIK (822. päev) : Ukrainlased avastasid lääne relvades kriitilise vea. See kimbutab ka Eesti riigikaitse tugitala |url-access=subscription |author=Ekvard Joakit |date=2024-05-26 |access-date=2024-05-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> Ukraina andmetel ületasid Venemaa isikkoosseisu kaotused 500 000 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#Kaotused Ukraina andmetel on Venemaa kaotanud üle 500 000 sõduri] ERR 25. V 2024 </ref> Alates Venemaa poolt 10. mail alustatud Harkivi pealetungist on kaotused püsinud rekordkõrgusel. Isikkoosseisu ööpäevased kaotused on püsinud keskmiselt 1200 juures.<ref>[https://www.err.ee/1609338456/vene-maavaed-tungisid-harkivi-oblastisse#oopaev Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit] ERR 10. V 2024 </ref> === 26. mai === Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega, kasutades 2 raketti Kinžal, 12 tiibraketti [[H-101]]/H-555 ja 31 drooni Shahed-131/136. Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 tiibraketti ja 31 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295786/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas öösel Ukrainat rakettide ja droonidega ] Delfi 26. V 2024 </ref> Kinžal raketid tabasid lennujaamade hooneid Zaporižžjas ja Dnipros. Venemaa väitel on nad hõivanud Arhanhelskõi küla [[Donetski oblast]]is ja Berestove küla [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#kyla Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas] ERR 25. V 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609352478/zelenski-venemaa-moodustab-ukraina-pohjapiiri-lahedale-uut-vagede-ruhma Venemaa teatas järjekordse Harkivi oblasti küla vallutamisest] ERR 26. V 2024 </ref> === 27. mai === Venemaa väitel hukkus [[Orjoli oblast]]is [[Livnõ]]s droonirünnaku läbi üks tuletõrjuja.<ref>{{cite news |title=Fuel station in Russia's Oryol Oblast damaged following drone attack |url=https://kyivindependent.com/fuel-station-in-russias-oryol-oblast-damaged-following-drone-attack/ |access-date=27 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |date=27 May 2024 |language=en}}</ref> Venemaa teatas, et tema väed vallutasid Ivanivka küla [[Harkivi oblast]]is ja Netailove küla [[Donetski oblast]]is. Ukraina sõjaväeluure (HUR) sooritas pika vahemaa droonirünnaku Venemaa [[Orenburgi oblast]]i [[Orsk]]i linnas asuvale Voronež M radarile. Sihtmärk asus umbes 1800 kilomeetri kaugusel drooni stardipaigast. See on suurim kaugus, milleni Ukraina rünnakud on ulatunud.<ref>[https://www.err.ee/1609352979/sorskoi-esimesed-prantsuse-sojavaeinstruktorid-tulevad-peagi-ukrainasse#droon Ukraina pikamaa droonirünnakud tabasid Orski ja Krasnodari radareid] ERR 27. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295958/ukraina-droon-rundas-vaidetavalt-vene-radarijaama-1800-kilomeetri-kauguselt-see-on-rekord Ukraina droon ründas väidetavalt Vene radarijaama 1800 kilomeetri kauguselt. See on rekord] Delfi 27. V 2024</ref> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] teatel käivad läbirääkimised, et Prantsusmaa saadaks sõjaväeinstruktorid lähiajal Ukrainasse vägesid kohapeal välja õpetama. /.../ === 29. mai === Rootsi saadab Ukrainale sõjalist abi 13,3 miljardi Rootsi krooni (1,16 miljardi euro) väärtuses. Pakett sisaldaks 2 Saab 340 baasil loodud õhuseirelennukeid [[Saab S100 Argus|Saab 340 AEW&C]]. Need lennukid parandavad oluliselt Ukraina õhuseirevõimekust ja annavad koos lubatud F-16 hävitajatega palju paremad võimalused eduks õhusõjas.<ref>[https://www.err.ee/1609355148/soja-826-paev-tsehhi-lubab-juba-juunis-saata-ukrainale-kumneid-tuhandeid-murske#rootsi Rootsi teatas Ukrainale 1,16 miljardi eurosest sõjalisest abipaketist] ERR 29. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120296764/sojapaevik-826-paev-ukraina-saab-viimaks-silmad-taevasse |title=SÕJAPÄEVIK (826. päev) - Ukraina saab viimaks silmad taevasse |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-29 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR 30. V 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvale Kertši sadamale. Kasutusel olid raketid, droonid ja meredroonid. Pihta said parvlaevad Avangard ja Conro Trader (rongipraam ja autopraam), uppus lootsikaater Metšta, meredroonidega hävitati kaks patrullkaatrit KS-701 "Tunets" ja kaks kaatrit said viga.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02VZ6jEtnArufpUchL3niYzex1tfvWFWCxEFskZ9kmpJzryJmQRC2Y1XcK75mPCHJMl Teet Kalmuse blogi] FB 31. V 2024</ref> Vene allikate andmeil kasutati nende ründamiseks Lääne relvi – rakette ATACMS ja Storm Shadow. === 30. mai === Venemaa ründas Ukrainat, kasutades kaheksat õhutõrjeraketti S-300/S-400, 11 tiibraketti Kh-101 ja 32 ründedrooni Shahed-131/136. Ukraina õhukaitse tulistas alla seitse Vene tiibraketti 11-st ja kõik 32 kamikaze-drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609356423/sorskoi-venemaa-koondab-vagesid-harkivi-oblasti-pohjapiirile#tiibrakett Venemaa ründas Ukrainat tiibrakettidega] ERR 30. V 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais Kavkazi sadamas asuvat naftabaasi, mille tagajärjel puhkes seal tulekahju. === 31. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-31 (001) frame 0201.jpg|thumb|Rünnakujärgne elamu Harkivis, {{nowrap|31. V 2024}}]] Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemalt poolelt saabusid oma kodumaale 75 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297294/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kumbki-75-sojavangi Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 75 sõjavangi] Delfi 31. V 2024</ref> Venemaa raketirünnakus Harkivis Novobavarski linnaosale hukkunus 7 inimest, vigastada sai 25 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609358939/venemaa-ohurunnak-kahjustas-dnepri-hudrojaama#harkiv Harkivis hukkunute arv tõusis seitsmeni] ERR 1. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297388/harkivi-elumajas-hukkus-vene-pommitamise-tagajarjel-vahemalt-seitse-inimest Harkivi elumajas hukkus Vene pommitamise tagajärjel vähemalt seitse inimest] Delfi 1. VI 2024</ref> Maikuu jooksul kasutas Venemaa Ukraina vastu 3200 [[Planeeriv pomm|laugpommi]]. USA president Joe Biden andis Ukrainale loa rünnata USA relvadega Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke. Luba kehtib Harkivi piirkonnas Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297077/ukraina-sai-loa-kasutada-usa-relvi-venemaa-territooriumi-rundamiseks Ukraina sai loa kasutada USA relvi Venemaa territooriumi ründamiseks] Delfi 31. V 2024</ref> Samasuguse piirangutega loa andis ka Saksamaa.<ref>[https://www.err.ee/1609357950/usa-ja-saksamaa-tuhistasid-harkivis-relvakasutuspiirangud-ukrainale#biden Allikad: Biden tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale] ERR 31. V 2024</ref> Varem on annetatud relvastuse piiranguteta kasutamist Venemaa territooriumil lubanud Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298026/sojavaelased-utlevad-et-nad-pole-veel-nii-palju-himars-i-rakette-nainud-kuidas-hakkab-laane-keeldude-mahavotmine-soda-mojutama |title="Sõjaväelased ütlevad, et nad pole veel nii palju HIMARS-i rakette näinud." Kuidas hakkab lääne keeldude mahavõtmine sõda mõjutama? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-04 |access-date=2024-06-04 |website=forte.delfi.ee}}</ref> == Juuni == === 1. juuni === Venemaa ründas Ukraina viies oblastis (Ivano-Frankivski, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Donetski ja Zaporižžja oblastis) asuvaid energeetikarajatisi. Rünnak viis Dnepri hüdroelektrijaama (HEJ) kriitilisse seisu, liiklus üle elektrijaama tammi on peatatud.<ref>[https://www.err.ee/1609358939/venemaa-ohurunnak-kahjustas-dnepri-hudrojaama#hej Venemaa ründas Ukraina viie oblasti energiaobjekte] ERR 1. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120297447/sojapaevik-829-paev-venelased-valmistasid-maapealse-tapjadrooni-ukraina-suurim-hudroelektrijaam-on-kriitilises-olukorras |title=SÕJAPÄEVIK (829. päev) - Venelased valmistasid maapealse tapjadrooni. Ukraina suurim hüdroelektrijaam on kriitilises olukorras |url-access=subscription |author=Sulev Vedler |date=2024-06-01 |access-date=2024-06-01 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 2. juuni === Venemaa väitel on nad vallutanud Donetski oblastis asuva Umanske küla.<ref>[https://www.err.ee/1609359641/ukraina-venemaa-kaotas-maikuus-rekordarvu-sodureid#umanske Venemaa teatas, et vallutas Donetski oblastis Umanske küla] ERR 2. VI 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat 2 raketi ja 25 drooniga. Ukraina õhutõrjesüsteemid hävitasid 24 Venemaa ründedrooni. === 3. juuni === Ukraina tabas USA [[M270 MLRS|GMLRS]]-i kasutades Belgorodis Vene [[S-300]] raketisüsteemi, millest sai esimene visuaalne tõend Lääne relvade kasutamise piirangute kaotamisest Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-831-b454bcb3-621e-4522-9dc7-e89bb2ab3684.html#8b496fce-090a-400b-9aad-1f4c24df166c Un lanciamissili distrutto da un razzo Usa a Belgorod, in Russia (Video)]. [[Rai News 24]], 3. VI 2024</ref><ref>{{cite news |title=Himars strike destroys air defences inside Russia as Kremlin warns of ‘fatal consequences’ |url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2024/06/03/ukraine-russia-war-latest-news7/ |access-date=3 June 2024|work=The Telegraph |date=3 June 2024 |language=en}}</ref> Ukraina droon tabas Belgorodi oblastis [[Murom (Belgorodi oblast)|Muromi]] külas maanteel liikunud autot, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov. Plahvatuse tagajärjel hukkus juht.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-831-b454bcb3-621e-4522-9dc7-e89bb2ab3684.html#74c23322-5351-41e4-929e-7852df9a2d25 Il governatore di Belgorod: un auto colpita da un drone ucraino, morto il conducente]. Rai News 24, 3. VI 2024</ref> Kurski oblastis Senža linna lähistel langes Ukraina droonirünnaku alla vähemalt kaheksa Vene veokit, peamiselt Kamazid ja Uralid. Rünnaku korraldasid Ukraina 53. mehhaniseeritud brigaad ja 103. territoriaalkaitse brigaad.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120297863/video-ukraina-havitas-kurski-oblastis-vene-kolonni-belgorodi-all-tabasid-usa-antud-raketid-vene-ohutorjet |title=VIDEO - Ukraina hävitas Kurski oblastis Vene kolonni. Belgorodi all tabasid USA antud raketid Vene õhutõrjet |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-06-03 |access-date=2024-06-03 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. juuni === New York Timesi koostatud analüüsi järgi on Ukrainas sõja jooksul hävitatud 106 haiglat (sh kliinikud), 109 kirikut (sh mošeed, kloostrid ja muud pühamud), 708 kooli (sh kõrgkoolid).<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298095/sojapaevik-832-paev-krimm-on-muutumas-venelastele-surmaloksuks |title=SÕJAPÄEVIK (832. päev) - Krimm on muutumas venelastele surmalõksuks |url-access=subscription |author=Rain Pruul |date=2024-06-04 |access-date=2024-06-04 |website=ekspress.delfi.ee }}</ref><ref>[https://www.nytimes.com/interactive/2024/06/03/world/europe/ukraine-destruction.html?unlocked_article_code=1.xE0.hFj0.nraPqzieqAQg&smid=fb-share&fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR36HvFHuQVsRXOAisM04Pnjb0k60qkOUPv3gyjRR9edUxS9uyFk_xJs_2s_aem_ATLdGj2Q-azQoTnv_14pm_yi5-3ERN_22X2ZpMfmew4eMQA3PnUwpSlXHg7V-vW7YQO4jC3uTGywEc5zmNs5yrnw What Ukraine Has Lost] NYT By Marco Hernandez, Jeffrey Gettleman, Finbarr O’Reilly and Tim Wallace 4. VI 2024</ref> === 5. juuni === Ukraina korraldas mitu päeva kestnud küberrünnaku Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298433/ukraina-meedia-teatel-korraldas-kaitseluure-kuberrunnaku-venemaa-riigiasutuste-ja-ettevotete-vastu Ukraina meedia teatel korraldas kaitseluure küberrünnaku Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete vastu]. Delfi 5. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609362104/ukraina-kuberrunnak-halvas-vene-ministeeriumite-ja-ettevotete-too#kyber Ukraina küberrünnak halvas Vene ministeeriumite ja ettevõtete töö]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] 5. VI 2024</ref> President Putin kinnitas Peterburis toimunud kohtumisel maailma juhtivate uudisteagentuuridega, et Ukrainas on 1348 vene sõdurit ja ohvitseri vangis ja Venemaal 6465 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/mosca-colpiremo-gli-istruttori-europei-01570940-baac-4e5e-83b8-4a0b7df148d6.html#446ba113-877d-4a36-b8a6-5f3dbd145509 Putin: Russia ha 6.465 prigionieri, Kiev 1.348]. [[Rai News 24]], 5. VI 2024</ref> Putin ütles kohtumisel ka seda, et kui USA lõpetab relvade andmise Kiievile, on konflikt 2–3 kuu pärast lõppenud.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/mosca-colpiremo-gli-istruttori-europei-01570940-baac-4e5e-83b8-4a0b7df148d6.html#0bf858c3-8d9f-4a4a-ae97-a0a4d37a7cec Putin: se Usa smettono dare armi a Kiev conflitto finito in 2-3 mesi]. Rai News 24, 5. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/06/05/putin-threatens-to-arm-countries-that-could-hit-western-targets-a85327 |title=Putin Threatens to Arm Countries That Could Hit Western Targets |trans-title= |publisher=[[The Moscow Times]] |date=2024-06-05 |access-date=2024-06-05 |website=themoscowtimes.com |language=en |author=Karim Talbi |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/putin-says-he-doesnt-expect-trump-presidency-would-result-russia-policy-change-2024-06-05/ |title=Putin says U.S. courts are being used against Trump |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-06-05 |access-date=2024-06-05 |website=reuters.com |language=en |author=Samia Nakhoul |author2=Guy Faulconbridge |quote=Speaking to foreign media editors at an economic forum in St Petersburg, Putin accused the Biden administration, the biggest single supplier of military equipment to Ukraine, of making mistake after mistake, something he alleged was "burning" the U.S. political system and global leadership. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609363379/putin-ahvardas-relvastada-laane-vaenlasi Putin ähvardas relvastada lääne vaenlasi]. ERR 6. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120298505/putin-venemaa-motleb-oma-relvade-saatmisele-sinna-kus-antakse-looke-laane-tundlikele-objektidele |title= Putin: Venemaa mõtleb oma relvade saatmisele sinna, kus antakse lööke lääne tundlikele objektidele |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-06-06 |access-date=2024-06-06 |website=www.delfi.ee }}</ref> === 6. juuni === [[File:Epicentr store in Kherson after Russian shelling, 2024-06-06 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne [[Epicentr K]] ladu Hersonis, {{nowrap|6. VI 2024}}]] Ukraina korraldas rünnaku Rostovi oblastis Novošahtinskis tegutsevale naftarafineerimistehasele ja naftabaasile Venemaa Belgorodi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#rostov Droonid tabasid Rostovi oblastis asuvat Vene rafineerimistehast] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298516/droonid-rundasid-rostovi-oblastis-naftatootlemistehast-ja-belgorodi-oblastis-naftabaasi Droonid ründasid Rostovi oblastis naftatöötlemistehast ja Belgorodi oblastis naftabaasi] Delfi 6. VI 2024</ref> Ukraina sõjaväeluure hävitas Krimmi ranniku lähedal projekti 498 Saturn või Protei puksiiri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298562/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-puksiiri-havitamisest-krimmi-rannikul VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene puksiiri hävitamisest Krimmi rannikul] Delfi 6. VI 2024</ref> Ukraina väitel kasutab VF rünnakutes [[Tšassiv Jar]]ile [[Vaakumpomm|vaakumlahingumoona]].<ref>[https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-russian-tugboat-destroyed-biden-calls-putin-tyrant-bent-on-domination/ Ukraine war latest: Russian tugboat destroyed, Biden calls Putin 'tyrant bent on domination'] kyivindependent.com 6. VI 2024</ref> Prantsusmaa teatas, et loovutab hävitajad [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Dassault Mirage 2000-5]] Ukrainale ja annab Ukraina pilootidele väljaõppe.<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/06/macron-annuncia-linvio-di-caccia-mirage-a-kiev-entro-lanno-non-e-escalation-lannuncio-3b5a9b9e-c310-4491-a395-55d6d3c81425.html Macron annuncia l'invio di caccia Mirage a Kiev entro l'anno: "Non è escalation"]. Rai News 24, 7. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120301781/tekitavad-ainult-probleeme-juurde-mitte-ei-lahenda-neid-mis-on-ukrainale-lubatud-prantsuse-sojalennukitega-vaga-valesti |title="Tekitavad ainult probleeme juurde, mitte ei lahenda neid!" Mis on Ukrainale lubatud Prantsuse sõjalennukitega väga valesti? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-19 |access-date=2024-06-19 |website=forte.delfi.ee }}</ref> === 7. juuni === Rünnakus okupeeritud Sadovele Hersoni oblastis hukkus 22 inimest, Luhanskis neli inimest.<ref>{{cite news |title=Russia-Installed Governor Claims 22 Killed In 'Double Tap' Attack In Kherson Region |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-explosions-luhansk-russian-occupied/32983208.html |access-date=8 June 2024 |work=RFE/RL |date=7 June 2024 |language=en}}</ref> Belgorodi oblastis hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene.<ref>{{cite news |title=Woman Killed in Ukrainian Drone Strike on Russia's Belgorod |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/06/07/woman-killed-in-ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-2-a85343 |access-date=7 June 2024 |work=The Moscow Times |date=7 June 2024 |language=en}}</ref> === 8. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa õhuväebaasile [[Põhja-Osseetia]]s [[Mozdok]]is. Erinevatel hinnangutel sai kahjustusi kas püüdurhävitaja [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|Mig-31K]], millelt lastakse aeroballistilisi rakette Kinžal või strateegiline pommitaja [[Tupolev Tu-22M|Tu-22M3]]. Venemaa kinnitas, et lasti [[Põhja-Osseetia]]s [[Mozdok]]i lähistel alla kõik kolm lennuväebaasi rünnanud Ukraina drooni.<ref>{{cite news |title=Russia destroys three Ukrainian drones over North Ossetia, local head says |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-three-ukrainian-drones-over-north-ossetia-local-head-says-2024-06-08/ |access-date=8 June 2024 |work=Reuters |date=8 June 2024 |language=en}}</ref> Financial Times'i teadetel on Venemaa viinud rivist välja või hõivanud üle poole Ukraina elektritootmise võimsustest, põhjustades seeläbi kõige hullemaid elektrikatkestusi alates sõja algusest.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120299120/enam-kui-pool-ukraina-elektritootmisest-on-rivist-valjas-peame-valmistuma-eluks-kulmas-ja-pimedas Enam kui pool Ukraina elektritootmisest on rivist väljas. "Peame valmistuma eluks külmas ja pimedas"] arileht.delfi.ee 8. VI 2024</ref> Ukraina rünnakus [[Ahtubinsk]]i lennuväljale Lõuna-Venemaal [[Astrahani oblast]]is, 589 kilomeetri kaugusel rindejoonest, sai tabamuse vähemalt üks Vene relvajõudude moodsaim hävitaja, [[Suhhoi Su-57|Su-57]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299213/ukraina-sojavaeluure-esimest-korda-sai-pihta-venemaa-moodsaim-havituslennuk-su-57 Ukraina sõjaväeluure: esimest korda sai pihta Venemaa moodsaim hävituslennuk Su-57] Delfi 9. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#90be6a75-d65e-45ba-810d-7ca88e537fd5 Kiev, distrutto per la prima volta un caccia Su-57 russo]. Rai News 24, 9. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#4e362d7e-b04d-4b0b-90f7-c1887a3be479 Intelligence militare ucraina: forse due i caccia Su-57 colpiti in territorio russo]. [Tõlge: Ukraina sõjaväeluure: võimalik, et Venemaa territooriumil tabati kahte Su-57 hävitajat.] Rai News 24, 9. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120299462/need-on-tapnud-paris-palju-piloote-kuidas-onnestus-ukraina-luurel-havitada-vene-superlennuk-ja-miks-see-on-oluline |title="Need on tapnud päris palju piloote." Kuidas õnnestus Ukraina luurel hävitada Vene superlennuk ja miks see on oluline |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-10 |access-date=2024-06-10 |website=forte.delfi.ee }}</ref> Ukraina sõjalennuk ründas esmakordselt alates 2022 aastast sihtmärki Venemaa territooriumil. Tabamuse sai Belgorodis asuv Vene juhtimiskeskus. Samuti andis Ukraina kaitsevägi löögi Aasovi merel asunud Vene Roputša-klassi dessantlaevale.<ref>[https://www.err.ee/1609365794/ukraina-tabas-drooniga-venemaal-asunud-havitajat-su-57#sihtmark Ukraina sõjalennuk tabas esmakordselt sihtmärki Venemaa territooriumil] ERR 9. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/ukrainian-warplane-fires-weapon-at-target-inside-russia-for-first-time-13150251 |title=Ukrainian warplane fires weapon at target inside Russia for first time |trans-title= |publisher=[[Sky News]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=sky.com |language=en-us |author=Artem Lysak |author2=Deborah Haynes |quote= }}</ref> === 9. juuni === Euroopa ametnike hinnangul on Kreml sundinud riigist väljasaatmisega ähvardades tuhandeid Aafrika migrante ja välisüliõpilasi võitlema koos Venemaa vägedega Ukraina vastu, suurendades sellega oma jõude rünnaku jaoks Harkivi oblastis.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-06-09/russia-ukraine-war-africans-forced-to-fight-and-die-for-the-kremlin |title=Russia Is Sending Young Africans to Die in Its War Against Ukraine |trans-title= |publisher=[[Bloomberg]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=bloomberg.com |language=en |author=Alberto Nardelli |author2=Alex Wickham |author3=Volodymyr Verbianyi |url-access=subscription |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#926dad26-6453-4ccb-96a0-97bd739b603d |title=Bloomberg: "La Russia manda giovani africani a morire nella sua guerra contro l'Ucraina" |trans-title= |publisher=[[Rai News 24]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=rainews.it |language=it |author= |quote= }}</ref> === 10. juuni === Ukraina ründas rakettidega okupeeritud Krimmis asuvaid Vene õhutõrjeüssteeme. Ukraina väitel said tabamuse [[S-400]] [[Džankoi]] lähedal ning kaks süsteemi [[S-300]], mis asusid Tšornomorskes ja [[Jevpatoria]]s.<ref>[https://www.err.ee/1609366373/ukraina-tabas-krimmis-vene-ohutorjesusteemi-s-400#krimm Krimmis kärgatasid öösel mitmed plahvatused] ERR 10. VI 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/57292 Astra] Telegram 10. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#e3c770cb-c660-402b-87bb-ab361259527f Esercito ucraino: colpiti sistemi di difesa terra-aria russi nella Crimea occupata]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609367399/satelliidipildid-naitavad-havitatud-vene-varustust-okupeeritud-krimmis#sateliidipildid Satelliidipildid näitavad hävitatud Vene varustust okupeeritud Krimmis] ERR 11. VI 2024</ref> Osa [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] hävituslennukeid, mille Ukraina saab lääneliitlastelt, hoitakse lennubaasides välismaal, ütles õhujõudude kõrgem juht [[Serhi Holubtsov]] intervjuus [[RFE/RL|Vabadusraadiole]], vahendas [[The Kyiv Independent|Kyiv Independent]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#939cba1c-699e-4b4d-8680-8c8d182435b4 Esercito ucraino: alcuni F-16 saranno tenuti in basi all'estero]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref> F-16 lennukid ja sõjaväebaasid väljaspool Ukrainat muutuvad Moskva jaoks legitiimseteks sihtmärkideks, kui need osalevad Venemaa vägede vastu suunatud lahingutegevuses, teatas esmaspäeval riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti|RIA]], viidates [[riigiduuma]] alamkoja kaitsekomisjoni juhile Andrei Kartapolovile.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#a48f376c-3bb5-46e8-b432-9b8e73875ee4 Il deputato russo: i jet F-16 e le basi fuori dall'Ucraina saranno bersaglio della Russia]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref> Belgia on lubanud lähemate aastate jooksul anda Ukrainale 60, Holland 24, Norra 22 ja Taani 19 sellist lennukit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299648/ukraina-ohujoudude-juht-osa-venemaa-vastu-kasutatud-f-16-lennukitest-hakkab-paiknema-valjaspool-ukrainat Ukraina õhujõudude juht: osa Venemaa vastu kasutatud F-16 lennukitest hakkab paiknema väljaspool Ukrainat] Deli 11. V 2024</ref> Peale Ameerika Ühendriikide poolt antud luba kasutada USA päritolu relvastust Venemaa territooriumi ründamiseks on Ukraina suutnud maha suruda Venemaa raketi- ja suurtükiväe Harkivi piirkonnas. Venemaa ei ole alates mai lõpust rünnanud Harkivit [[S-300]] rakettidega.<ref>[https://www.err.ee/1609367168/saks-luba-runnata-sihtmarke-vene-territooriumil-juba-mojutab-sojakaiku Rainer Saks: luba rünnata sihtmärke Vene territooriumil juba mõjutab sõjakäiku] ERR 10. V 2024</ref> === 11. juuni === Saksamaa tarnib lähinädalatel ja kuudel Ukrainale kolmanda süsteemi Patriot, IRIS-T, Gepardeid, rakette ja laskemoona. Itaalia on lubanud saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi SAMP/T.<ref>[https://www.err.ee/1609367399/ukraina-sojavagi-tulistas-alla-vene-rundelennuki-su-25 Scholz: anname Ukrainale peagi üle kolmanda Patrioti ja IRIS-T] ERR 11. VI 2024</ref> Ukraina väed tulistasid Pokrovski sektoris Donetskist loodes alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299689/venemaa-kaotas-oopaeva-jooksul-kaks-sojalennukit-uhe-neist-onnetuses Venemaa kaotas ööpäeva jooksul kaks sõjalennukit, ühe neist õnnetuses] Delfi 11. VI 2024</ref> === 12. juuni === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after Russian attack, 2024-06-12 (01).webp|thumb|Rünnakujärgsed purustused [[Krõvõi Rih]]is, 12. VI 2024]] Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega,<ref>{{cite news |title=Russia launches missile and drone attack on Kyiv, Ukraine's military says |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-launches-missile-drone-attack-kyiv-ukraines-military-says-2024-06-12/|access-date=12 June 2024 |publisher=Reuters|website=reuters.com |date=12 June 2024 |language=en}}</ref> kasutades kokku 30 õhurünnaku vahendit: 4 tiibraketti Kh-101/Kh-555, 1 ballistilist raketti Iskander-M, 1 ballistilist raketti Kh-47M2 Kinzhal ja 24 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooni. Õhutõrje tulistas alla 29 õhusihtmärki: 4 tiibraketti, raketi Kinzhal ja 24 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0K3c7g2NrLPRBDuD3yDojABS5Lnz3rHeZawurwtXTT1fcSJ1wbgHU21LEhNQ77j1vl Оперативна інформація станом на 10.00 12.06.2024 щодо російського вторгнення] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine 12. VI 2024 11:04</ref> Venemaa rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus vähemalt üheksa inimest.<ref>{{cite news |last=York |first=Chris |title=At least 9 dead, 29 injured in Russian missile strike on Kryvyi Rih |url=https://kyivindependent.com/at-least-8-dead-in-russian-missile-strike-on-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent |date=12 June 2024 |accessdate=12 June 2024}}</ref> Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvatele Venemaa õhutõrje raketisüsteemidele Belbeki ja Sevastoopoli lähistel. Rünnaku tulemusena hävitati õhutõrjeraketisüsteemide [[S-300]] ja [[S-400]] radarid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0hJUCRZLwfQZdxgNx9cf2tyrbrQ4tSdvkbHDKaUrEMXxJuEmso7LGxJTVuqrjCyU3l Сили оборони України продовжують знищувати ППО рф в тимчасово окупованому Криму] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine 12. VI 2024 13:26</ref> === 13. juuni === Venemaa kinnitusel lasti [[Jaroslavli oblast]]i kohal alla kolm Ukraina drooni ja [[Vladimiri oblast]]i kohal üks droon. Belgorodi kuberneri kinnitusel tabas droon autot ja vigastas kahte inimest.<ref>{{cite news |title= Russia reports Ukrainian drone attacks targeted regions near Moscow |url= https://www.voanews.com/amp/russia-reports-ukrainian-drone-attacks-targeted-regions-near-moscow-/7654193.html |access-date=13 June 2024 |publisher= VOA News |date=13 June 2024 |language=en}}</ref> === 14. juuni === Putin pakkus Ukrainale rahu tingimusel, et "Ukraina väed peavad täielikult lahkuma Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastist. Ukraina tunnustab Krimmi Venemaa osana ja loobub ametlikult NATO-ga ühinemise plaanist. Lääneriigid peavad tühistama kõik Venemaale kehtestatud sanktsioonid."<ref>[https://www.err.ee/1609371578/putin-noudis-ukrainalt-nelja-oblasti-ja-krimmi-loovutamist Putin nõudis Ukrainalt nelja oblasti ja Krimmi loovutamist] ERR 14. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/ukraine-war-latest-moscow-russia-putin-nuclear-kharkiv-frontline-sky-news-live-blog-12541713 |title=Ukraine-Russia war: Putin sets conditions for ceasefire - but Ukraine says it is 'complete sham' |trans-title= |publisher=[[Sky News]] |date=2024-06-14 |access-date=2024-06-14 |website=sky.com |language=en }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120306168/valismeedia-ameerika-uhendriikidele-esitati-salaja-venemaa-vaidetav-rahuplaan |title=Välismeedia: Ameerika Ühendriikidele esitati salaja Venemaa väidetav rahuplaa |url-access=subscription |author=Katre-Liis Võhma |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa andis drooni- ja raketilöögi Ukrainale, kasutades 31 õhuründevahendit: 10 tiibraketti X-101/X-555; 3 ballistilist raketti Iskander-M; 1 rakett x-47 m2 Kinzhal; 17 UAV-d. Ukraina õhutõrje tulistas alla neist 24: 7 tiibraketti ja 17 drooni. [[Poltava oblast]]is [[Mirgorod]]is asuval sõjaväelennuväljal tabas Venemaa ballistiliste rakettidega Iskander-M Ukraina lennukit [[Su-27]] ja õhutõrjekompleksi [[S-300]].<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid034y9fkuTcfNWrKLG3A7VuyVAqqsmHeYdCByaZGeRf24GwEkNLL12NxRS5KAeVFyuyl Teet Kalmuse blogi] FB 14. VI 2024</ref> Ukraina korraldas Venemaa vastu rünnaku 70 drooniga. Rünnak põhjustas [[Rostovi oblast]]i [[Morozovsk]]i linnas tulekahju ja häireid kohalikes elektrivõrkudes. Morozovski sõjaväelennuväljal sai kahjustada 2 SU-34 lennukit. Tabamuse sai ka Venemaa [[Voroneži oblast]]i Liskinski rajoonis asuv naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609371179/ukraina-peab-donetski-oblastis-agedaid-lahinguid#ukrainadroonid Ukraina droonirünnakud raputasid öösel Venemaad] ERR 14. VI 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid035KuDMt8zjMT8oHetBUa3R7SGE84ozXeKDbQdkQf9D7skcqj67a89YvCU3tFDwrMfl Rainer Saksa ülevaade] FB Teet Kalmuse blogi 15. VI 2024</ref> [[Lõuna-Korea]] luure hinnangul on [[Põhja-Korea]] saatnud Venemaale umbes 5 miljonit mürsku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300765/louna-korea-pohja-korea-saatis-venemaale-miljoneid-murske Lõuna-Korea: Põhja-Korea saatis Venemaale miljoneid mürske] Delfi 14. VI 2024</ref> === 15. juuni === Šveitsis algas {{ill|en|Ukraina rahukonverents|June 2024 Ukraine peace summit}} 93 riigi ja 8 rahvusvahelise organisatsiooni osalusel.<ref>[https://www.eda.admin.ch/content/dam/eda/en/documents/aktuell/dossiers/summit-on-peace-in-ukraine/list-of-states-and-organizations.pdf Summit on Peace in Ukraine Participating countries and organizations] Federal Department of Foreign Affairs, 14 June 2024</ref> Osalesid Ukraina, USA, Jaapan, Kanada, Austraalia, Lõuna-Korea, Filipiinid, Singapur, Türgi, Gruusia ning enamik Euroopa ja Ladina-Ameerika riike. Samuti osalesid 8 organisatsiooni, nende seas [[Euroopa Komisjon]], [[Euroopa Nõukogu]], [[Euroopa Ülemkogu]] ja [[Europarlament]]. Ei osalenud Hiina, Valgevene, Vietnam, Pakistan, Venezuela, Boliivia, Kuuba ja veel mõned Ladina-Ameerika ning enamik Aasia ja Aafrika riike. Venemaa ei olnud kutsutud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300672/maailma-liidrid-kogunevad-sveitsi-kuurorti-ukraina-rahuplaani-ule-arutlema Maailma liidrid kogunevad Šveitsi kuurorti Ukraina rahuplaani üle arutlema] Delfi 15. VI 2024, Laura-Marie Jõgi</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300905/sojapaevik-843-paev-sveitsi-luksuskuurordis-toimuval-rahukonverentsil-on-kohal-ka-kaja-kallas |title=SÕJAPÄEVIK (843. päev) - Šveitsi luksuskuurordis toimuval rahukonverentsil on kohal ka Kaja Kallas |url-access=subscription |author=Ekvard Joakit |date=2024-06-15 |access-date=2024-06-15 |website=ekspress.delfi.ee }}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120300825/nadala-sojaraport-jaanika-merilo-putin-nouab-suurte-alade-uleandmist-venelaste-meelest-kulgeb-soda-edukalt |title=NÄDALA SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Putin nõuab suurte alade üleandmist. Venelaste meelest kulgeb sõda edukalt |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-06-15 |access-date=2024-06-15 |website=epl.delfi.ee }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/06/lucerna-fd8381ce-efaa-4a49-a2d7-d1a067f5d39e.html Cento delegazioni in Svizzera per l'Ucraina: verso un piano da proporre a Mosca]. Rai News 24, 15. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/adesione-di-ucraina-e-moldova-si-dellue-invasione-russa-giorno-843-2fa724b3-f903-481e-9559-15a3c601ff87.html#f5092087-9a07-4332-b045-8e91fa47a3b6 Zelensky apre il vertice sulla pace: "Oggi il mondo comincia ad avvicinare una pace giusta"]. Rai News 24, 15. VI 2024</ref> === 16. juuni === [[File:Switzerland-ukraine-peace-summit-signed.svg|thumb|right|Rahukonverentil osalenud riigid {{legend|#247ba0|allkirjastasid {{ill|en|lõppdokumendi|June_2024_Ukraine_peace_summit#Themes_and_joint_communiqué}}}} {{legend|#98dfea|ei allkirjastanud {{ill|en|lõppdokumenti|June_2024_Ukraine_peace_summit#Themes_and_joint_communiqué}}}}]] Šveitsis lõppes {{ill|en|Ukraina rahukonverents|June 2024 Ukraine peace summit}}. Selle lõppdokumendis sätestati, et püsiva rahu ja lahenduse leidmiseks on vaja kõigi poolte dialoogi ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist.<ref>[https://www.err.ee/1609372691/ukraina-rahu-tippkohtumise-keskmes-on-tuumahirmud#Dokument Ukraina rahutippkohtumise lõppdokument: rahuks on vaja kõigi poolte dialoogi] ERR 16. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300999/ukraina-rahukonverentsil-osalenud-riigid-noustusid-et-riigi-territoriaalne-terviklikkus-on-rahu-alus Ukraina rahukonverentsil osalenud riigid nõustusid, et riigi territoriaalne terviklikkus on rahu alus] Delfi 16. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120301058/ulevaade-rahutippkohtumisel-naitas-end-ukraina-sobrana-hulk-riike-aga-mitte-brasiilia-ega-india |title= Rahutippkohtumisel näitas end Ukraina sõbrana hulk riike, aga mitte Brasiilia ega India |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-17 |website=epl.delfi.ee }}</ref> Dokumendile kirjutas alla 79 riiki ja 6 organisatsiooni.<ref>[https://www.eda.admin.ch/eda/en/fdfa/fdfa/aktuell/dossiers/konferenz-zum-frieden-ukraine/Summit-on-Peace-in-ukraine-joint-communique-on-a-peace-framework.html Summit on Peace in Ukraine: Joint Communiqué on a Peace Framework] Federal Department of Foreign Affairs FDFA 16. VI 2024</ref> Osalejatest ei allkirjastanud dokumenti Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Brasiilia, Bahrein, India, Indoneesia, Colombia, LAV, Liibüa, Mehhiko, Saudi Araabia, Tai, Vatikan ja ÜRO esindaja. Iraak, Jordaania ja Rwanda allkirjastasid algul dokumendi, kuid siis võtsid allkirja tagasi. === 17. juuni === Ukraina [[HUR MO|HUR-i]] kinnitusel tabati droonirünnakus Lääne-Venemaale metallurgiatehast ja sõjalisi tootmisrajatisi [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Voroneži oblast|Voroneži]] ja [[Lipetski oblast|Lipetski]] [[Oblast (Venemaa)|oblastis]].<ref>{{cite news |title=Ukrainian drones attack metallurgical plant, other facilities in 3 Russian regions, source says |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-attack-metallurgical-plant-other-facilities-in-3-russian-regions/ |access-date=17 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=17 June 2024 |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609373177/droonid-rundasid-venemaa-suurimat-terasetehast#droonid Droonid ründasid Venemaa suurimat terasetehast] ERR 17. VI 2024</ref> Rünnatud metallurgiatehas on Venemaa suurim ja annab 18 protsenti kogu Venemaa terasetoodangust. Ukraina väitel on nad viimase kahe kuu jooksul Krimmis tabanud 15 õhutõrjesüsteemi. Sellega valmistab Ukraina ette tingimusi hävitajate F-16 kasutamiseks. [[NATO]] [[NATO peasekretär|peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]] kinnitas [[BBC News]]ile antud intervjuus, et kui Hiina ei muuda oma käitumist, siis peaks arvestama tagajärgedega Venemaa toetamise eest sõjas Ukrainaga.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cyee61ej8zko |title=China should pay for propping up Putin's war - Nato chief |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-18 |website=bbc.com |language=en-GB |author=Sumi Somaskanda |author2=Tiffany Wertheimer |quote= }}</ref> === 18. juuni === [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin|Putin]] saabus [[Põhja-Korea]]sse. Tegemist on tema esimese visiidiga pärast 2000. aastal toimunud kohtumist [[Kim Chŏng-un|Kimi]] isa [[Kim Chŏng-il]]-iga<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cv22l88pr4po |title=Putin taunts West as North Korean trip confirmed |trans-title= |publisher=[[BBC]] |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-17 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Ben Tavener |quote=Firstly, there is a natural curiosity given it will only be Mr Putin’s second time in North Korea - the first being in 2000 at the start of his presidential career, when Mr [[Kim Chŏng-un|Kim]]'s father, [[Kim Chŏng-il|Kim Jong-Il]], was still supreme leader. }}</ref><ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/putin-kim-jong-un-russia-north-korea-05f0ed66f9978ac1ba34f2d708ad7504 |title=Before his summit with North Korea’s Kim, Putin vows they’ll beat sanctions together |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2024-06-18 |access-date=2024-06-18 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/putin-e-in-corea-del-nord-intesa-con-kim-36027c5b-18b5-4574-9169-02ee5def365b.html Presidente russo Vladimir Putin e Kim Yong Un alla Guest House, Pyongyang, 19 giugno 2024]. Rai News 24, 19. VI 2024</ref> Venemaa Rostovi oblasti kuberneri kinnitusel süttis [[Azov]]is Ukraina droonirünnaku läbi 5000 kuupmeetrise mahutuvusega kütusehoidla.<ref>{{cite news |title=Tanks containing 5,000 m3 of oil on fire in Russia's Rostov Oblast after drone attack – videos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/06/18/7461298/|author=KATERYNA TYSHCHENKO |author2=IRYNA BALACHUK |access-date=18 June 2024 |publisher=Ukrainian Pravda |date=18 June 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=Petroleum storage tanks on fire in Russia's Rostov Oblast |url=https://kyivindependent.com/petroleum-storage-tanks-on-fire-in-russias-rostov-oblast/ |access-date=18 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |date=18 June 2024 |language=en}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/06/droni-ucraini-sulla-citta-russa-di-azov-in-fiamme-un-deposito-carburante-7ebf1a01-5e58-4bb8-af65-c73c9dabc3a1.html Droni ucraini sulla città russa di Azov: in fiamme un deposito carburante]. Rai News 24, 18. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120301413/video-vaidetav-ukraina-droonirunnak-suutas-venemaa-naftabaasi VIDEO | Väidetav Ukraina droonirünnak süütas Venemaa naftabaasi] Delfi 18. VI 2024</ref> Seda tulekahju ei suudetud kustutada 3 päeva jooksul.<ref>[https://www.err.ee/1609378898/venemaa-rundas-ool-vastu-laupaeva-ukraina-energiataristut#mahuti Satelliidipilt kinnitas, et Ukraina hävitas 18. juunil Venemaa naftabaasis kolm kütusemahutit] ERR 22. VI 2024</ref> Venemaa väidab, et on võtnud kontrolli alla Novooleksandrivka küla Ukraina idaosas [[Donetski oblast]]is [[Avdijivka]]st 20 km loodes. Ukraina pool ei ole küla kaotust kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1609374158/soja-846-paev-droonirunnak-suutas-louna-venemaal-naftamahutid#britiluure Briti luure: Venemaa püüab ära lõigata Ukraina olulist varustusliini] ERR 18. VI 2024</ref> Samuti on Venemaa väed intensiivistanud rünnakuid [[Luhanski oblast]]i piirialadel [[Svatove]]st läänes eesmärgiga vallutada Borova küla [[Harkivi oblast]]is ja on selleks koondanud 10 000 sõdurit. Vovtšanski lõunaosas asuvas agregaaditehases on Ukraina võtnud piiramisrõngasse Venemaa üksuse. Erinevatel hinnangutel on selle suurus 50–400 meest.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120301450/tehas-havitatakse-koos-okupantidega-voi-osa-neist-annab-alla-mis-saab-vovtsanskis-sisse-piiratud-vene-soduritest |title= "Tehas hävitatakse koos okupantidega või osa neist annab alla." Mis saab Vovtšanskis sisse piiratud Vene sõduritest? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-18 |access-date=2024-06-18 |website=forte.delfi.ee }}</ref> === 19. juuni === Soome ja Norra luure hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina rindele 80% Leningradi ringkonna maavägedest, mis varem olid Baltikumi ja Soome lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609375232/soome-luureallikas-suur-osa-vene-laaneringkonna-maavagedest-on-ukrainas Soome luureallikas: suur osa Vene lääneringkonna maavägedest on Ukrainas] ERR 19. VI 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 19 drooni alla.<ref>[https://www.err.ee/1609375232/soome-luureallikas-suur-osa-vene-laaneringkonna-maavagedest-on-ukrainas Venemaa ründas Lääne-Ukrainat droonidega https://www.err.ee/1609375160/venemaa-rundas-laane-ukrainat-droonidega#venemaa] ERR 19. VI 2024</ref> === 20. juuni === USA teatas, et kiirendab õhutõrjerakettide tarnimist Ukrainasse ja suunab sinna teistele liitlasriikidele mõeldud saadetised selleks, et Ukraina saaks tõrjuda Venemaa sagenenud rünnakuid energiataristu pihta.<ref>[https://www.err.ee/1609376828/usa-suunab-koik-patrioti-ohutorjesusteemide-tellimused-ukrainasse USA suunab kõik Patrioti õhutõrjesüsteemide tellimused Ukrainasse] ERR 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302226/usa-suunab-liitlastele-tellitud-ohutorjesusteemid-ukrainasse USA suunab liitlastele tellitud õhutõrjesüsteemid Ukrainasse] Delfi 21. VI 2024</ref> Samuti teatas Rumeenia, et saadab Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302163/rumeenia-noustus-andma-ukrainale-patrioti-ohutorjesusteemi Rumeenia nõustus andma Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi ] Delfi 21. VI 2024</ref> Venemaa korraldas raketi ja droonirünnaku Ukraina energeetikasüsteemi vastu. Ukrenergo teatel on kahjustusi Vinnitsa, Dnepropetrovski, Donetski ja Kiievi oblasti aladel. Venemaa kasutas 9 raketti ja 27 drooni, millest Ukraina õhukaitse hävitas 5 raketti ja kõik droonid.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid07o5eduWfQPsyBwdvajzsJoYue6Bzbk54frkJtnvv68ZbWQFUPA6d34SaZeKKc9QUl Rainer Saksa ülevaade] FB Teet Kalmuse blogi 20. VI 2024</ref> Venemaa kasutas Harkivi oblastis Lõptsi asulas esmakordselt [[Planeeriv pomm|laugpommi]] FAB-3000. Pomm kaalub 3000 kg, millest lõhkeainet on 1200 kilogrammi.<ref>[https://twitter.com/NOELreports/status/1803773873814372440 NoelReports] Twitter </ref> Ukraina droonid ründasid nafta rafineerimistehast [[Krasnodari krai]]s Afipskis, Lukoil-Yugnefteprodukt'i Enyemskaya naftadepood [[Adõgee]] Vabariigis ja Tambovnefteprodukti naftatoodete hoidlat [[Tambovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609376210/soja-848-paev-droonid-rundasid-krasnodari-oblastis-asuvat-naftarajatist#krasnodar Droonid ründasid Krasnodari oblastis asuvat naftarajatist] ERR 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/new-drone-attacks-strike-russian-fuel-depots-2024-06-20/ New drone attacks strike Russian fuel depots]. Reuters, 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120301925/droonid-rundasid-venemaal-rafineerimistehast-ja-naftaladusid VIDEO: Droonid ründasid Venemaal rafineerimistehast ja naftaladusid] Delfi 20. VI 2024</ref> === 21. juuni === USA andis Ukrainale loa kasutada oma relvi kõigiks piiriülesteks rünnakuteks, mitte ainult Harkivi piirkonda ohustavate vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302240/politico-usa-leevendas-ukrainale-seatud-relvastuse-kasutamise-piirangut Politico: USA leevendas Ukrainale seatud relvastuse kasutamise piirangut] Delfi 21. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609377350/politico-usa-leevendas-veel-ukraina-relvakasutuskeeldu-venemaa-vastu Politico: USA leevendas veel Ukraina relvakasutuskeeldu Venemaa vastu] ERR 21. VI 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Krasnodari krai]]s Afipski, Ilski ja Krasnodarski naftatöötlemistehaseid ning [[Astrahani oblast]]is Astrahani naftatöötlemistehast. Rünnati ka [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i lennuväljal asuvaid Shahed-tüüpi droonide hoiupaiku.<ref>[https://www.err.ee/1609379459/soja-851-paev-zelenski-vene-vae-peatab-ohutorje-lennuvagi-kaugrelvad#fotod Fotod kinnitavad droonilao hävitamist Venemaal] ERR 23. VI 2024</ref> Samuti tabasid Ukraina väed Venemaa radarijaamu ja elektroonilise luure keskusi okupeeritud Krimmis ja Venemaa [[Brjanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609377233/ukraina-rundas-nelja-vene-rafineerimistehast-ja-shahed-droonide-hoiupaiku#ukrainaryndab Ukraina ründas nelja Vene rafineerimistehast ja Shahed droonide hoiupaiku] ERR 21. VI 2024</ref> Krimmis Vitinos sai tabamuse Venemaa kosmose jälgimis- ja sidekeskus NIP-16. Ukraina tõrjus Venemaa rünnaku [[Harkivi oblast]]is Borova küla suunas ja hoiab edukalt kaitset [[Tšassiv Jar]]i all. Venemaa põhilised rünnakud toimuvad Donbassis, eriti [[Avdijivka]] ja [[Bahmut]]i piirkonnas, lõunarindel on vaiksem. Krynky sillapea Dnepri idakaldal püsib. === 22. juuni === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-06-22 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne eluhoone Harkivis, 22. VI 2024]] Vene väed korraldasid raketi- ja droonirünnaku Ukraina kriitilise energiataristu pihta. Venemaa kasutas 16 raketti ja 13 drooni, millest Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 raketti kõik 13 drooni. Eraenergiaettevõte DTEK teatel põhjustasid rünnakud tõsist kahju ühes ettevõtte elektrijaamadest.<ref>[https://www.err.ee/1609378898/venemaa-rundas-ool-vastu-laupaeva-ukraina-energiataristut#taristu Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva rünnakuid Ukraina energiataristu pihta] ERR 22. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302584/venemaa-korraldas-jargmise-massilise-runnaku-ukraina-energiataristu-vastu Venemaa korraldas järgmise massilise rünnaku Ukraina energiataristu vastu] Delfi 22. VI 2024</ref> Venemaa ründas [[Planeeriv pomm|laugpommidega]] Harkivi linna elurajooni, kus hukkus kolm tsiviilisikut ning vähemalt 54 inimest sai vigastada. Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on viimase ööpäevaga hukkunud 8 tsiviilisikut. Juuni jooksul on Venemaa kokku kasutanud rohkem kui 2400 juhitavat pommi, millest umbes 700 on kasutatud Harkivi ründamiseks.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Kharkiv kills 3, injures 54, including children |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-two-injures-two/ |access-date=22 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=22 June 2024 |language=en}}</ref> Ukraina korraldas rünnaku [[Belgorodi oblast]]is Dubovoje külas asuvatele Venemaa õhutõrjesüsteemidele Pantsir S-1. === 23. juuni === Venemaa väitel hukkus {{ill|en|2024. aasta 23. juuni rünnak Sevastopolile|June 2024 Sevastopol missile attack|Ukraina rünnakus Sevastopolile}} vähemalt neli inimest, sh kaks last, ja 151 inimest sai vigastada; Belgorodi oblastis [[Graivoron]]is hukkus üks inimene. Ukraina on süüdistused Sevastopoli ründamises tagasi lükanud.<ref>[https://www.france24.com/en/europe/20240623-russia-accuses-ukraine-of-deadly-drone-attacks-in-crimea-s-sevastopol Russia accuses Ukraine of deadly drone attacks in Crimea's Sevastopol]. [[France 24]], 23. VI 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23-2024 RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 23, 2024]</ref><ref>[https://www.err.ee/1609379459/soja-851-paev-zelenski-vene-vae-peatab-ohutorje-lennuvagi-kaugrelvad#sevastopol Ukraina raketirünnakus hukkus Sevastopolis viis ja sai vigastada 124 inimest] ERR 23. VI 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/photo.php?fbid=8238420502869068&set=p.8238420502869068&type=3 Belbeki lennuvälja KAART] FB 23. VI 2024</ref><ref name="reuters1">{{Cite web |last=Antonov |first=Dmitry |date=2024-06-24 |title=Kremlin blames US for 'barbaric' ATACMS missile attack on Crimea |website=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/europe/kremlin-blames-us-barbaric-atacms-missile-attack-crimea-2024-06-24/ |quote=A U.S. official later said that Ukraine was not targeting civilians. It seemed that the Russians were able to intercept an ATACMS missile that was targeting a missile launcher, and the ATACMS exploded with shrapnel raining down on the beach, the American official added.}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/guerra-in-ucraina-belousov-rischio-escalation-con-armi-usa-a-kiev-invasione-russa-giorno-854-039abb1b-0170-4c8f-a95d-fd554f1e21ef.html#08e446da-fda3-41e3-9fa0-202be421e299 I nuovi video dalla spiaggia di Sebastopoli non sembrano confermare la versione russa]. [[Rai News 24]], 26. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302983/venelased-tulistasid-selle-valja-voib-olla-kogemata-mis-tabas-tegelikult-sevastopoli-randa-ja-seal-olnud-inimesi |title="Venelased tulistasid selle välja võib-olla kogemata." Mis tabas tegelikult Sevastopoli randa ja seal olnud inimesi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-25 |access-date=2024-06-25 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> Ukraina tabas [[Belgorodi oblast]]is Nehotejevkas Vene motoriseeritud laskurrügemendi komandopunkti ja hävitas kolmest Aasovi merelt välja tulistatud Vene Kalibr tiibraketist kaks. === 24. juuni === Ukraina president Zelenski teatas, et vabastas kindralleitnant Juri Sodoli Ukraina ühendvägede komandöri ametikohalt ja asendas ta brigaadikindral [[Andri Hnatov]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609381439/soja-854-paev-biden-kavatseb-usa-sojalised-toovotjad-ukrainasse-lubada#komandor Zelenski tutvustas Ukraina vägedele uut ühendvägede komandöri] ERR 26. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120303388/sojapaevik-854-paev-zelenskoi-taandas-tippkindrali-kellele-heidetakse-ette-tuhandete-ukraina-sodurite-surma-saatmist |title=SÕJAPÄEVIK (854. päev) - Zelenskõi taandas tippkindrali, kellele heidetakse ette tuhandete Ukraina sõdurite surma saatmist |url-access=subscription |author=Cristopher Krutto |date=2024-06-26 |access-date=2024-06-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 25. juuni === Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus HUR teatas, et andis löögi Venemaal [[Voroneži oblast]]is Olhovatka rajoonis asuvale välilaskemoonalaole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302907/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-loogi-andmisest-laskemoonalaole-venemaa-voronezi-oblastis-kehtestati-eriolukord VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas löögi andmisest laskemoonalaole Venemaa Voroneži oblastis.] Delfi 25. VI 2024</ref> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] ICC andis välja määrused Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema [[Valeri Gerassimov]]i ja endise kaitseministri [[Sergei Šoigu]] vahistamiseks. Neid kahtlustatakse sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303005/rahvusvaheline-kriminaalkohus-andis-valja-soigu-ja-gerassimovi-vahistamise-maarused Rahvusvaheline kriminaalkohus andis välja Šoigu ja Gerassimovi vahistamise määrused] Delfi 25. VI 2024</ref> === 26. juuni === Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemad pooled vabastasid 90 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303146/ukrainasse-naasis-90-sojavangi-kelle-hulgas-on-mariupoli-ja-tsornoboli-kaitsjad Ukrainasse naasis 90 sõjavangi, kelle hulgas on Mariupoli ja Tšornobõli kaitsjad] Delfi 26. VI 2024</ref> === 27. juuni === Venemaa korraldas Ukraina vastu drooni ja rakwetirünnaku, kasutades selleks 6 raketti ja 23 drooni: * 1 rakett [[H-47M2 Kinžal]] * 4 tiibraketti Kalibr * 1 rakett H-59/H-69 * 23 drooni [[HESA Shāhed 136|Shahed-131/136]] Ukraina õhujõud tulistasid alla 5 raketti (H-59/H-69 ja 4 Kalibr) ning 23 drooni. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303418/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-koik-peale-uhe-raketi-havitati Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Kõik peale ühe raketi hävitati] Delfi 27. VI 2025</ref> Ukraina sõlmis julgeolekulepingu Euroopa Liiduga. Veel on Ukraina sõlminud kahepoolsed julgeolekulepingud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hollandi, Soome, Läti, Hispaania, Belgia, Portugali, Rootsi, Islandi, Norra, Jaapani, USA, Eesti ja Leeduga.<ref>[https://www.err.ee/1609382354/soja-855-paev-el-allkirjastas-ukrainaga-julgeolekutagatiste-lepingu Euroopa Liit sõlmis neljapäeval Ukrainaga ühiste julgeolekukohustuste lepingu] ERR 27. VI 2025</ref><ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02ocSWsQzfq8RsxDbjo9FLgX1dro7upQdRWtcNNYPNpZjpUQJD3zggztEMS5MYjpRQl Punkt 17: Lepingu sisu] Toomas Piirmanni blogi 28. VI 2025</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2024-06-28 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne elamu Dnipros]] Lääne ja NATO sõjaväeametnikele viidanud [[The New York Times]]i kinnitusel hukkus Ukrainas maikuus või sai haavata keskmiselt üle 1000 Vene sõduri päevas. Hoolimata kaotustest värbab Venemaa 25&nbsp;000 kuni 30&nbsp;000 uut sõdurit kuus, mis on umbes sama palju, kui lahinguväljalt lahkub.<ref>[https://www.nytimes.com/2024/06/27/us/politics/russia-casualties-ukraine-war.html Russia Sends Waves of Troops to the Front in a Brutal Style of Fighting]. The New York Times, 27. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/michel-avanti-sugli-aiuti-per-50-miliardi-allucraina-biden-putin-e-un-criminale-di-guerra-20235f8c-f6b3-4b9e-834a-96fb5847d817.html#350d1111-c14c-42e6-959a-ed164e9e07ef New york times, a maggio 1000 soldati russi morti o feriti al giorno]. Rai News 24, 28. VI 2024</ref> [[Tambovi oblast]]is süttis varahommikul Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftahoidla.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/michel-avanti-sugli-aiuti-per-50-miliardi-allucraina-biden-putin-e-un-criminale-di-guerra-20235f8c-f6b3-4b9e-834a-96fb5847d817.html#1a1c82ab-568d-4483-b145-d2f81dbe8a2c Russia: deposito petrolifero in fiamme dopo attacco di drone ucraino]. Rai News 24, 28. VI 2024</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tveri oblast]]is Retkinis asuvat keemiatööstust, kus toodetakse 40 erinevat liiki toodangut, peamiselt Venemaa armee jaoks. Sealhulgas vedela raketikütuse komponente.<ref name=kalmus/> Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609383533/donetski-oblastis-tulistati-alla-jarjekordne-vene-rundelennuk-su-25#su25 Donetski oblastis tulistati alla järjekordne Vene Su-25 ründelennuk] 28. VI 2024</ref> Lahingutegevus jätkub kogu rinde ulatuses, kuid suuri muudatusi rindel toimunud ei ole. Väikeseid edenemisi on mõlemal poolel. Kõige ägedamad lahingud käivad endiselt Donbassi rindel. Venemaal on väike edu Donetski oblastis Pokrovski suunal ja [[Toretsk]]i piirkonnas [[Avdijivka]]st põhjas. Ukraina on edenenud [[Vovtšansk]]i linnas, metsasel alal [[Kreminna]]st edelas ja tõrjunud tagasi venelaste rünnaku [[Kreminna]]st läänes asuvatele Ternõle ja Jampolivkale. Samuti on Ukraina tõrjunud Vene üksused välja [[Tšassiv Jar]]i idaservas asuva Kanali elurajoonist. Sellele on kaasa aidanud Ukraina parem varustatus mürskudega ja Venemaa vähenenud [[Planeeriv pomm|laugpommide]] kasutamine.<ref>[https://www.err.ee/1609384049/allikad-ukraina-on-hakanud-saama-rohkem-laane-laskemoona Allikad: Ukraina on hakanud saama rohkem lääne laskemoona] ERR 28. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120303308/venelaste-banzai-runnakud-teevad-imesid-vene-armee-surus-ara-kogenematu-ukraina-brigaadi-millega-ahvardab-toretski-labimurre |title=KAART "Venelaste banzai-rünnakud teevad imesid." Vene armee "surus ära" kogenematu Ukraina brigaadi. Millega ähvardab Toretski läbimurre? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-27 |access-date=2024-06-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=kalmus>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0UQ4WmNwSLi66iVGEbXZpsUTaNfkhCcGYQmkyi1t6Tb44FU9iUyRgCMppfjkpfvK3l SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Ukraina suutis venelased Ternõst tagasi suruda. Võitlusvaim on tugev] FB 28. VI 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-175 KV luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] 28. VI 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120304604/kui-vene-armee-rundab-maest-alla-siis-pole-eriti-midagi-teha-kas-venelaste-suvisest-suurpealetungist-on-toss-valjas-voi-mitte |title=KAART "Kui Vene armee ründab mäest alla, siis pole eriti midagi teha." Kas venelaste suvisest suurpealetungist on toss väljas või mitte? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-02 |access-date=2024-07-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Vatikani vahendusel saabus Venemaalt vangistusest tagasi Ukrainasse kümme tsiviilisikut.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-prisoners-freed-c411358e0f1466c45414aa235baecc96 |title=Ukrainians held prisoner for years in Russia return to Kyiv |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2024-06-29 |access-date=2024-06-29 |website=apnews.com |language=en |author=HANNA ARHIROVA |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.osvnews.com/2024/06/28/ukrainian-catholic-priests-freed-from-russian-captivity/ |title=Ukrainian Catholic priests freed from Russian captivity |trans-title= |publisher=[[Our_Sunday_Visitor#OSV_News|OSV News]] |date=2024-06-29 |access-date=2024-06-29 |website=osvnews.com |language=en |author=Gina Christian |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-857-bc0fb891-64c1-4252-aebc-ce207b67f93c.html#6e175e7c-94fe-490f-9ede-bcd945bafeb6 Arrivati a Kiev gli ucraini liberati dalla prigionia russa grazie alla mediazione vaticana]. Rai News 24, 29. VI 2024</ref> === 29. juuni === Venemaa rünnakus Lõuna-Ukraina Vilnianski linnale sai surma vähemalt seitse ja viga 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609384382/soja-857-paev-ukraina-vois-tabada-venemaa-uusimat-ohutorjesusteemi-s-500#vilniansk Vene rünnakus Lõuna-Ukraina linnale sai surma vähemalt seitse inimest] ERR 29. VI 2024</ref> Venemaa teatas, et Gorodištše külas hukkus Ukraina drooni rünnakus viis inimest ja sai vigastada veel kaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303993/venemaa-kurski-oblastis-hukkus-droonirunnakus-vaidetavalt-viis-inimest Venemaa Kurski oblastis hukkus droonirünnakus väidetavalt viis inimest] Delfi 29. VI 2024</ref> Ukraina sooritas raketirünnaku Sevastopolile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303997/sevastopolis-toimus-teadete-kohaselt-raketirunnak Sevastopolis toimus teadete kohaselt raketirünnak] Delfi 29. VI 2024</ref> === 30. juuni === Venemaa teatas, et on vallutanud Novooleksandrõvka küla [[Luhanski oblast]]is ja Spirne küla [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609384892/soja-858-paev-ukraina-korraldas-kuberrunnaku-vene-kaitsetoostusega-seotud-ettevotete-vastu#kiiev Venemaa väitel hõivati kaks Ida-Ukraina küla] ERR 30. VI 2024</ref> Venemaa kasutas viimase nädala jooksul Ukraina ründamiseks üle 800 [[Planeeriv pomm|laugpommi]]. == Juuli == === 1. juuli === Venemaa väitel hõivati [[Donetski oblast]]is [[Avdijivka]]st loodes asuva Novopokrovske küla ja [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist idas Stepova Novoselivka küla. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>{{cite news |title=Russian Shelling Kills 2 Women in Ukraine’s Donetsk Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/07/01/russian-shelling-kills-2-women-in-ukraines-donetsk-region-a85569 |access-date=1 July 2024 |publisher=The Moscow Times |date=1 July 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 7 injured after Russian attacks on Donetsk Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-7-injured-after-russian-attacks-on-donetsk-oblast/ |access-date=2 July 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=1 July 2024 |language=en}}</ref> [[Belgorod]]i linna ja oblasti mitmes piirkonnas kadus elekter ja tekkisid probleemid veevarustusega. Venemaa teatel oli selle põhjus "väline mõju energiaobjektile".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304292/belgorodis-kadus-mitmel-pool-elekter-teatati-valisest-mojust-energiaobjektile Belgorodis kadus mitmel pool elekter. Teatati "välisest mõjust energiaobjektile"] Delfi 1. VII 2024</ref> Ukraina andis õhulöögi Krimmis asuvale Vene vägede laskemoonalaole.<ref>[https://www.err.ee/1609386347/orban-kutsus-rahukoneluste-kiirendamiseks-ules-relvarahule-ukrainas#ladu Ukraina lendurid ründasid Vene vägede laskemoonaladu] ERR 1. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120304722/kaart-ja-video-krimmis-on-puhkamiseks-liiga-kuum-ukraina-rapib-vene-ohutorjet-ja-droonibaase |title=KAART JA VIDEO: Krimmis on puhkamiseks liiga kuum. Ukraina rapib Vene õhutõrjet ja droonibaase |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-07-03 |access-date=2024-07-03 |website=www.delfi.ee}}</ref> Rünnaku sihtmärgiks võisid olla Shahed droonid. === 2. juuli === Venemaa teatas, et hävitas rakettidega Iskander-M Ukraina [[Poltava oblast]]i [[Mõrhorod]]i lennuväljal viis Ukraina hävituslennukit [[Su-27]] ja kahjustas veel kaht. Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ihnat kinnitas, et Mõrhorodile anti löök ja oli kaotuseid, aga mitte selliseid, nagu Venemaa väitis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304603/venemaa-vaitis-et-havitas-lennuvaljal-viis-ukraina-havitajat-su-27 Venemaa väitis, et hävitas lennuväljal viis Ukraina hävitajat Su-27] Delfi 2. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305484/ukraina-ohujoudude-juhid-ei-tunne-teemat-venelased-jagavad-ukrainlaste-lennuvaele-valusaid-looke-ekspert-selgitab-milles-asi |title="Ukraina õhujõudude juhid ei tunne teemat." Venelased jagavad ukrainlaste lennuväele valusaid lööke, ekspert selgitab, milles asi |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Ukraina vanglatest vabastati enam kui 3000 kinnipeetut, tingimusel et nad astuvad sõjaväeteenistusse.<ref>{{cite news |title=Ukraine war briefing: Thousands of Ukrainian convicts join fight against Russian forces|url= https://www.theguardian.com/world/article/2024/jul/02/ukraine-war-briefing-thousands-of-ukrainian-convicts-join-fight-against-russian-forces |access-date=2 July 2024 |publisher=The Guardian |date=2 July 2024 |language=en}}</ref> Ungari peaminister [[Viktor Orbán]] saabus Kiievisse, et arutada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga rahu Euroopas. Ta tegi Zelenskõile ettepaneku relvarahu kehtestada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304513/orban-tegi-kiievis-zelenskoile-ettepaneku-moelda-relvarahule Orbán tegi Kiievis Zelenskõile ettepaneku mõelda relvarahule] Delfi 2. VII 2024</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] lükkas tagasi Ungari peaministri ettepaneku "rahukõneluste kiirendamiseks" kaaluda Venemaaga relvarahu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304782/zelenskoi-lukkas-orbani-ettepaneku-tagasi Zelenskõi lükkas Orbáni ettepaneku tagasi] Delfi 2. VII 2024</ref> === 3. juuli === Vene drooni- ja raketilöögis Dniprole hukkus vähemalt kaheksa ja sai vigastada enam kui 50 inimest .<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304881/vene-drooni-ja-raketiloogis-dniprole-hukkus-vahemalt-viis-inimest Vene drooni- ja raketilöögis Dniprole hukkus vähemalt viis inimest] Delfi 3. VII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/death-toll-of-russias-july-3-attack-on-dnipro-rises-to-8/ |title=Death toll of Russia's July 3 attack on Dnipro rises to 8 |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=kyivindependent.com |language=en |author=Martin Fornusek |quote= }}</ref> Ukraina ründas meredrooniodega Novorossiiski sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304803/novorossiiskit-rundasid-oosel-meredroonid Novorossiiskit ründasid öösel meredroonid] Delfi 3. VII 2024</ref> Venemaa hõivas peale Ukraina vägede eemaldumist [[Tšassiv Jar]]i kõige idapoolsema, Kanali mikrorajooni.<ref>[https://www.err.ee/1609387244/ukraina-luure-havitas-oopaevaga-ule-tosina-vene-soiduki-ja-soomuki#tsassiv Venemaa teatas Tšassiv Jari linnaosa vallutamisest] ERR 3. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609388087/vene-armee-liigutab-reserve-labi-mariupoli-toretskisse-ja-pokrovskisse#tsassivjar Ukraina väed tõmbusid tagasi Tšassiv Jari idaosast] ERR 4. VII 2024</ref> 28. juunil toimunud Ukraina vasturünnak oli sooritatud eemaldumise katmiseks. === 4. juuli === Ukraina relvajõududel on ette valmistatud 14 reservbrigaadi, kuid neid ei saa rindele saata, kuna nad pole kätte saanud lääneriikide lubatud relvastust, ütles Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>[https://www.err.ee/1609388087/soja-862-paev-zelenski-14-reservbrigaadi-ootab-laane-lubatud-relvastust#brigaadid Zelenski: 14 reservbrigaadi ootab lääne lubatud relvastust] ERR 4. VII 2024</ref> === 5. juuli === Möödunud ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt seitse inimest, 43 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/attacks-55/ |title=Russian attacks across Ukraine kill 7, injure 43 over past day |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=kyivindependent.com |language=en |author= Martin Fornusek |quote= }}</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kutsus Venemaa osalema järgmisel rahukonverentsil, kuigi ta on varem öelnud, et Venemaa võib liituda ainult siis, kui loobub vallutatud Ukraina territooriumist.<ref>[https://www.err.ee/1609389218/zelenski-kutsus-venemaa-jargmisele-rahukonverentsile Zelenski kutsus Venemaa järgmisele rahukonverentsile] ERR 5. VII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Krasnodari krais asuvat Primorsko-Ahtarskit, Kurski oblastit ja Rostovi oblastis asuvat [[Rostov Doni ääres|Doni-äärset Rostovit]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305402/droonid-rundasid-venemaal-primorsko-ahtarskit-ja-rostovit Droonid ründasid Venemaal Primorsko-Ahtarskit ja Rostovit] Delfi 5. VII 2024</ref> 2. juulil Kiievis president Zelenskõiga kohtunud [[Viktor Orbán]] kohtus Moskvas president Putiniga.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/orban-oggi-a-mosca-da-putin-michel-non-ha-il-mandato-dellunione-europea-711b6fa1-3612-48c9-8ef6-f709696adefc.html#6117ed06-d116-4401-a374-6149fa274988 Vladimir Putin a Viktor Orban: "Lei è a Mosca come presidente di turno Ue"]. Rai News 24, 5. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305540/orban-kohtus-moskvas-putiniga-ja-nimetas-kohtumist-rahumissiooniks Orbán kohtus Moskvas Putiniga ja nimetas kohtumist rahumissiooniks] Delfi 5. VII 2024</ref><ref> [https://www.err.ee/1609389659/orban-saabus-moskvasse-putiniga-ukrainast-raakima Orban saabus Moskvasse Putiniga Ukrainast rääkima] ERR 5. VII 2024</ref> Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot.<ref> [https://www.err.ee/1609389161/droonirunnak-rostovis-pohjustas-tulekahju#patriot Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot] ERR 5. VII 2024</ref> === 6. juuli === Ukraina sai Eestilt lühimaa-õhutõrje süsteeme [[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/orban-obiettivo-era-aprire-canali-di-dialogo-con-mosca-missione-compiuta-792c0521-a0d2-4abe-86c7-6a406296daa5.html#66017011-436f-49e3-a473-ab82a83bb729 L'Ucraina riceve i sistemi di difesa aerea Mistral dall'Estonia]. Rai News 24, 6. VII 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s Pavlovskaja staniitsas ja Lenoingradskaja staniitsas asuvatele kütusehoidlatele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305644/venemaa-krasnodari-krais-suttisid-droonirunnaku-tottu-kutusemahutid Venemaa Krasnodari krais süttisid droonirünnaku tõttu kütusemahutid] Delfi 6. VII 2024</ref> Venemaa hõivas [[Avdijivka]]st 20 kilomeetri kaugusel loodes asuva Sokili küla.<ref>[https://www.err.ee/1609390078/soja-864-paev-eesti-antud-mistralid-joudsid-ukrainasse#kula Venemaa teatas järjekordse küla vallutamisest Ukraina idaosas] ERR 6. VII 2024</ref> === 7. juuli === Venemaa hõivas Donetski oblastis [[Pivdenne (Toretsk)|Pivdenne]] alevi juures asuva Tšõhari asula.<ref>[https://www.err.ee/1609390612/soja-865-paev-ukraina-vaed-tulistasid-alla-jarjekordse-venemaa-su-25-rundelennuki#kula Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas] ERR 7. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title=Russia Says Captured Another Village in East Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/07/07/russia-says-captured-another-village-in-east-ukraine-2-a85633 |date=7 July 2024 |access-date=2024-07-07 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://newformat.info/news/rosijski-okupatsijni-vijska-zakhopyly-naselenyj-punkt-chyhari/ |title=Російські окупаційні війська захопили населений пункт Чигарі |trans-title=Russian occupation forces seized Chyhari settlement |date=2024-07-07 |access-date=2024-07-07 |website=newformat.info |language=uk |quote=Чигарі – це частина селища Південне під Торецьком. }}</ref> Ukraina sissivõitlejad ründasid Krimmis Alušta linna lähedal gaasijaotusvõrgu süsteeme, mis tõi kaasa suurema põlengu.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306142/rakette-pole-vajagi-ukrainal-on-veel-uks-proovimata-voimalus-et-suruda-polvili-krimmis-paiknev-okupatsiooniarmee |title="Rakette pole vajagi!" Ukrainal on veel üks proovimata võimalus, et suruda põlvili Krimmis paiknev okupatsiooniarmee |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Ukraina droonirünnaki tulemusel süttis Venemaal Voroneži oblastis laskemoonaladu.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus Rainer Saksa ülevaade] FB 7. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609391113/zelenski-venemaa-tulistas-ukraina-linnade-pihta-ule-40-raketi#ukrainadroonid Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao] ERR 8. VII 2024</ref> Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki [[Su-25]]. === 8. juuli === [[File:Okhmatdyt after Russian attack, 2024-07-08 (21).webp|thumb|180px|Rünnakujärgne lastehaigla [[Ohmatdõt]] Kiievis, {{nowrap|8. VII 2024}}]] {{Vaata ka|2024. aasta 8. juuli rünnak Ukrainale}} Venemaa tulistas 44 raketti Ukraina linnade [[Kiiev]]i, [[Kramatorsk]]i, [[Slovjansk]]i, [[Dnipro]] ja [[Krõvõi Rih]]i pihta, millest õhutõrje tõi alla 36. Rünnaku tagajärjel hävines osaliselt Kiievi Ševtšenko linnaosas asuv lastehaigla [[Ohmatdõt]].<ref>[https://www.err.ee/1609391113/zelenski-venemaa-tulistas-ukraina-linnade-pihta-ule-40-raketi#haigla Venemaa raketirünnakus Kiievi lastehaiglale hukkus kaks inimest] ERR 8. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609392031/ukraina-droonid-rundasid-naftabaasi-ja-alajaama-volgogradi-oblastis#lastehaigla ÜRO analüüs: Kiievi lastehaigla sai suure tõenäosusega Vene raketi otsetabamuse] ERR 9. VII 2024</ref> Kiievis said kahjustada kolm Ukraina suurima eraenergiatootja DTEK transformaatorijaama. Rünnakus hukkus vähemalt 42 ja vigastada sai üle 200 inimese.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cl4y1pjk2dzo |title=Children's hospital hit as Russian strikes kill 31 in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2024-07-08 |access-date=2024-07-08 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Rob Corp |author2=Kyla Herrmannsen |quote= }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120306029/video-ukrainat-tabas-ulatuslik-vene-raketirunnak-pihta-said-kiievi-lastehaigla-ja-sunnituskliinik-hukkunuid-on-kumneid VIDEO | Ukrainat tabas ulatuslik Vene raketirünnak, pihta said Kiievi lastehaigla ja sünnituskliinik, hukkunuid on kümneid] Delfi 8. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306082/ekspert-venemaa-tahab-enne-washingtoni-nato-tippkohtumist-laanele-naidata-et-pole-motet-ukrainasse-havitajaid-f-16-saata |title=Ekspert: Venemaa tahab enne Washingtoni NATO tippkohtumist läänele näidata, et pole mõtet Ukrainasse hävitajaid F-16 saata |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-08 |access-date=2024-07-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609392031/ukraina-droonid-rundasid-naftabaasi-ja-alajaama-volgogradi-oblastis#venerynnak Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200] ERR 9. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120306273/ulevaade-kiievis-pommitatud-lastehaigla-oli-euroopa-suurimaid-uks-hoone-havis-otsetabamuses-taielikult |title=ÜLEVAADE, VIDEOD - Kiievis pommitatud lastehaigla oli Euroopa suurimaid. Üks hoone hävis otsetabamuses täielikult |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://molfar.com/en/blog/russians-who-shelled-okhmatdyt They shelled Okhmatdyt. Fact-check of the attack on the children's hospital in Kyiv and the deanon of the Russian military] Molfar 9. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120306310/sojaraport-peeter-tali-vene-rahuplaanid-on-infooperatsioon-kreml-proovib-lohkuda-laane-uhtsust-ja-jatta-ukraina-abita |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Vene rahuplaanid on infooperatsioon. Kreml proovib lõhkuda lääne ühtsust ja jätta Ukraina abita |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306444/ameeriklaste-rakettidele-on-seerianumbrid-kantud-tihedamalt-ja-paksemate-numbritega-kelle-rakett-kukkus-kiievi-lastehaiglasse |title="Ameeriklaste rakettidele on seerianumbrid kantud tihedamalt ja paksemate numbritega." Kelle rakett kukkus Kiievi lastehaiglasse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-10 |access-date=2024-07-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 9. juuli === Ukraina droonid ründasid sihtmärke [[Astrahani oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is. [[Astrahani oblast]]is rünnati [[Ahtubinsk]]i sõjaväelennuvälja ja [[Rostovi oblast]]is 500-kilovoldist elektrialajaama. [[Volgogradi oblast]]is said tabamuse naftabaas {{ill|en|Doni-äärne Kalatš|Kalach-na-Donu|Doni-äärses Kalatšis}} ja alajaam [[Frolovo]]s.<ref>[https://www.err.ee/1609392031/nato-ametnik-venemaal-napib-suureks-pealetungiks-laskemoona-ja-voitlejaid#ukrainadroon Ukraina ründas droonidega Vene sõjalennuvälja, naftabaasi ja alajaama] ERR 9. VII 2024</ref> Venemaa teatas [[Avdijivka]]st 15 kilomeetrit läänes asuva Jasnobrodõvka küla hõivamisest. Ukraina on selle teate ümber lükanud.<ref>[https://www.err.ee/1609393015/soja-868-paev-blinken-havitajad-f-16-on-juba-ukraina-poole-teel Kiiev: Venemaa teated Jasnoborodõvka hõivamisest ei vasta tõele] ERR 10. VII 2024</ref> === 10. juuli === USA teatas [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] süsteemi üleandmisest Ukrainale. Saksamaa, Rumeenia ja Holland on juba varem teatanud Patrioti saatmisest. Itaalia pakub omalt poolt {{ill|en|SAMP-T|Aster_(missile_family)}} õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/1609393015/soja-868-paev-blinken-havitajad-f-16-on-juba-ukraina-poole-teel#liitlased Liitlased annavad Ukrainale neli Patrioti] ERR 10. VII 2024</ref> === 11. juuli === NATO tippkohtumisel leppisid riikide juhid kokku anda järgmise aasta jooksul Ukrainale 40 miljardit eurot sõjalist abi.<ref>[https://www.err.ee/1609393918/soja-869-paev-nato-liidrid-leppisid-kokku-40-miljardi-euro-suuruses-ukraina-abipaketis#abipakett NATO liidrid leppisid kokku 40 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis] ERR 11. VII 2024</ref> === 12. juuli === Venemaa rünnakutes [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskile]] hukkus neli inimest, [[Kostjantõnivka]]s kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Donetsk Oblast kill 6, injure 19 |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-donetsk-oblast-kills-6-injures-19/ |date=13 July 2024 |access-date=2024-07-13 |publisher=The Kyiv Independent |author=Rachel Amran}}</ref> ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mis nõuab, et Venemaa tagastaks Zaporižžja tuumaelektrijaama Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1609395100/soja-870-paev-isw-hinnangul-avaldavad-ukraina-vasturunnakud-vene-vagedele-survet#tuumajaam ÜRO nõuab Zaporižžja tuumajaama andmist Ukraina kontrolli alla] ERR 12. VII 2024</ref><ref>[https://digitallibrary.un.org/record/4053802?ln=en&v=pdf A/RES/78/316 Safety and security of nuclear facilities of Ukraine, including the Zaporizhzhia nuclear power plant : draft resolutiona] United Nations Digital Library 5. VII 2024</ref><ref>[https://digitallibrary.un.org/record/4053933?ln=en Safety and security of nuclear facilities of Ukraine, including the Zaporizhzhia nuclear power plant : resolution / adopted by the General Assembly] United Nations Digital Library 12. VII 2024</ref> Briti sõjaväeluure reedesel kinnitusel ületasid Venemaa kaotused elavjõus (langenute ja haavatutena) viimase kahe kuu jooksul 70 tuhande piiri.<ref>{{cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2024/07/13/russia-loses-astronomical-70000-troops-two-months-ukraine/ |title=Russia loses ‘astronomical’ 70,000 troops in 60 days |trans-title= |publisher=[[The Telegraph]] |date=2024-07-13 |access-date=2024-07-15 |website= |language=en |author=Joe Barnes |location=Washington |quote=Uptick reflects opening of new Kharkiv front, with casualty rate of more than 1,000 a day expected over next two months, says MoD }}</ref> === 13. juuli === Ukraina teatel hukkus Venemaa rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastile viis tsiviilisikut, 27 sai haavata.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/guerra-in-ucraina-morti-attacchi-russi-donetsk-18ac1208-6fad-467e-928c-d8dd2a3101bd.html#64ba93c4-7a3d-4755-9080-d7717ee7f27d Kiev: "5 civili uccisi dai raid russi a Kharkiv e nel Kherson"] Rai News 24, 13. VII 2024</ref> Rostovi oblastis süttis Ukraina droonirünnaku järel naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609396072/soja-871-paev-budanov-venemaa-plaanib-uuesti-pohja-poolt-runnata#rostov Rostovi oblastis põles droonirünnakus süttinud naftabaas] 13. VII 2024</ref> === 14. juuli === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]i lõunaosas asuva Urožaine küla vallutamisest. Lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski piirkonnas. Peamised lahingud jätkuvad Pokrovski ründesuunal Otšeretõne ja [[Toretsk]]i piirkonnas ning [[Tšassiv Jar]]i ümbruseses. Lahingud käivad ka Niu-Yorki küla (Toretskist 5 km lõunas) lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609397161/donetskis-asuvas-toretskis-lahevad-lahingud-uha-agedamaks#toretski Donetskis asuvas Toretskis lähevad lahingud üha ägedamaks] ERR 15. VII 2024</ref> Venemaal on olnud väike taktikaline edenemine Otšeretõne piirkonnas [[Avdijivka]]st 10 km loodes.<ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-177 KV luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] 12. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609398031/usa-ei-luba-runnakuid-sugavamal-venemaal-soja-laienemise-kartuses#idarinne Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud] ERR 16. VII 2024</ref> === 15. juuli === Hispaania alustas Ukrainale uue relvaabipaketi üleandmist, paketis on kümme [[Leopard 2]]A4 tanki ja muid relvi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120307789/hispaania-andis-ukrainale-ule-uue-partii-leopard-2-tanke Hispaania andis Ukrainale üle uue partii Leopard 2 tanke] Delfi 16. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609397161/soja-873-paev-donetskis-asuvas-toretskis-lahevad-lahingud-uha-agedamaks#leopard Hispaania saadab Ukrainasse uue partii Leopard 2 tanke] ERR 15. VII 2024</ref> === 16. juuli === USA ei luba Ukrainal rünnata kaugmaarakettidega ATACMS Vene sõjaväelennuvälju ja sihtmärke sügavamal Venemaa kartuses, et see eskapleerib sõda.<ref>[https://www.err.ee/1609398031/usa-ei-luba-runnakuid-sugavamal-venemaal-soja-laienemise-kartuses#venemaa USA ei luba rünnakuid sügavamal Venemaal sõja laienemise kartuses] ERR 16. VII 2024</ref> === 17. juuli === Venemaa ja Ukraina vabastasid kumbki 95 vangivõetud võitlejat.<ref>[https://www.err.ee/1609398955/kiiev-venemaa-armee-kaotab-iga-paev-900-1100-meest#vangivahetus Moskva: Venemaa ja Ukraina vabastasid 190 sõjavangi] ERR 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308263/ukrainasse-naasis-95-venemaal-vangis-olnud-sodurit Ukrainasse naasis 95 Venemaal vangis olnud sõdurit] Delfi 17. VII 2024</ref> Ukraina eriüksused on lahkunud positsioonidelt Krõnki asulas Dnepri jõe idakaldal.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid063XpbbZBm4iDfUNn8Kr7rz9Gdq9dsdy9Hoi5ypJHSXjtzFMZSxJhbfxjnfdXfvyfl Droonid lendavad Valgevene kohal, aga pole kindel, kas jõudu näitab Putin või Ukraina] FB Teet Kalmuse blogi 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0b9vKKc7pWr15n6gvhdRAfxre5oVSmr3RBAJFH7zL9KqbmPjnSnXgWLD1cwG9gAeDl Ukraina armeel on suur eelis Dnepri kõrgemal paremkaldal] FB Teet Kalmuse blogi 19. VII 2024</ref> === 18. juuli === Saksamaa plaanib Ukrainale antavat sõjalist abi 2025. aastal vähendada 8 miljardilt eurolt umbes 4 miljardile eurole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308237/saksamaa-annab-jargmisel-aastal-ukrainale-sojalist-abi-kaks-korda-vahem Saksamaa annab järgmisel aastal Ukrainale sõjalist abi kaks korda vähem] Delfi 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308320/saksamaa-plaanib-ukrainale-antavat-sojalist-abi-poole-vorra-vahendada Saksamaa plaanib Ukrainale antavat sõjalist abi poole võrra vähendada] Delfi 18. VII 2024</ref> Ukraina ründas õhu- ja meredroonidega Krimmi poolsaare lääneosas {{ill|en|Donuzlavi järve|Donuzlav}} ääres asunud sõjalisi objekte. Kahjustada said juhtimiskeskus ja laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609399840/soja-876-paev-venemaa-korraldas-ukrainale-kaks-raketi-ja-67-ohurunnakut#krimm Ukraina ründas Venemaa baase Krimmis] ERR 18. VII 2024</ref><ref>[https://x.com/OsintWWIII/status/1814763892024938502?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1IdYiG3i5H598rwyGW-vKhs-CSj4SzKJr3V7xsjoPIRLbuuorrYhdk6Kc_aem_DIzBmIcI8iUfU0z74cqW6g OSINT WWIII] X 18. VII 2024</ref> === 19. juuli === Ukraina tulistas Donbassis Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609400923/ukraina-teatas-vene-rundelennuki-su-25-allatulistamisest#su Ukraina teatas Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest] ERR 19. VII 2024</ref> Vene väed on jõudnud Kalõnivka ([[Tšassiv Jar]]ist 1km põhjas) lähistel Siverski-Donbasi kanalini ja üritavad seda ületada. === 20. juuli === Venemaa korraldas Ukraina vastu raketi- ja droonirünnaku, milles hukkus kaks inimest ning kannatada sai raudtee- ja energiataristu. Venemaa laskis välja 3 ballistilist raketti Iskander-M, tiibraketi Iskander-K, 16 mehitamata õhusõidukit Shahed ja ühte tundmatut tüüpi drooni, millest Ukraina laskis alla 13 drooni. Rünnaku sihtmärkideks olid elektrialajaamad Poltava, Sumõ ja Tšernihivi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609401799/soja-878-paev-droonirunnak-tabas-vene-sojalennuvalja-rostovi-oblastis#iskander Vene vägede rünnakutes hukkus kaks inimest] ERR 20. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Rostovi oblast]]is asuvat [[Millerovo]] sõjaväelennuvälja. Rünnaku tagajärjel puhkes seal suur tulekahju, kahjustusi said hooldusüksus ja kütusehoidla.<ref>[https://x.com/kromark/status/1814772482408391025?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR3jjloKCQJZtpagFLTJP_AZ_KWE4afCvJ0SFGNdh_cat2DBYgHfK0loID8_aem_FMIaSPQAIshKvFLbfc8_cg Mark Krutov] X 21. VII 2024</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas droonidega Kiievit ja Kiievist 140 kilomeetri kaugusel kirdes asuvat [[Tšernihiv]]it.<ref>[https://www.err.ee/1609402321/zelenski-iga-hukkunud-ukraina-soduri-kohta-on-kuus-kuni-kaheksa-haavatut#shahed Õhutõrje tõrjus droonirünnaku Kiievile. Tšernihivis oli kuulda plahvatust.] ERR 21. VII 2024</ref> Venemaa kasutas rünnakus uut drooni, mis lendas ülimadalal, 20-30 meetri kõrgusel ja erines oluliselt Iraani droonist Shahed-136. Kokku kasutas Venemaa 39 [[HESA Shāhed 136|Shahed]]-tüüpi ründedrooni, kahe juhitava raketti Kh-59/69 ja kolme ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina tulistas nendest alla 35 kamikaze drooni ja raketid Kh-59/69 ei jõudnud sihtmärgini. === 22. juuli === Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa vastu. Venemaa teatas 80 Ukraina drooni hävitamisest. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Krasnodari krai]]s [[Tuapse]] naftatöötlemistehases ja [[Rostovi oblast]]is [[Morozovsk]]i sõjaväelennuväljal.<ref>[https://www.err.ee/1609402846/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-rafineerimistehast#droonidega Ukraina ründas droonidega Venemaa rafineerimistehast] ERR 22. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309186/venemaa-teatas-80-ukraina-drooni-havitamisest-runnaku-all-olid-naftatootlemistehas-ja-sojavaelennuvali VIDEO: Venemaa teatas 80 Ukraina drooni hävitamisest. Rünnaku all olid naftatöötlemistehas ja sõjaväelennuväli] Delfi 22. VII 2024</ref> Ukraina relvajõud tabasid [[Olenivka]]s Vene õhutõrjekompleksi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. Ukrainasse saabus Saksamaalt lubatud õhutõrjesüsteem [[MIM-104 Patriot|Patriot]]. === 23. juuli === Teisipäeval ametisse astunud [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Kristen Michal]] kinnitas [[Volodõmõr Zelenskõi]]le, et tema valitsus jätkab igakülgset Ukraina toetamist.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/guerra-in-ucraina-funerali-di-unultranazionalista-uccisa-per-essere-anti-russa-0d24a82e-2f9c-4b17-aab0-fa64df9b3c43.html#ea337d3e-71c0-47d2-8015-0cc303fc048b Zelensky parla con il nuovo premier estone appena insediato]. [[Rai News 24]], 23. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609405003/michal-tegi-peaministrina-esimesed-valiskoned-orpole-ja-zelenskile Michal tegi peaministrina esimesed väliskõned Orpole ja Zelenskile]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 23. VII 2024</ref> Ukraina üksused tulistasid [[Donetski oblast]]i Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609404406/soja-881-paev-ukraina-ohukaitse-lasi-alla-jarjekordse-vene-rundelennuki#su25 Ukraina õhutõrje tulistas alla järjekordse Vene sõjalennuki] ERR 23. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas seisnud rongipraam Slavjanin, mis muutus liikumisvõimetuks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309510/krasnodari-krais-rundasid-droonid-sadamas-seisnud-parvlaeva-uks-inimene-hukkus Krasnodari krais ründasid droonid sadamas seisnud parvlaeva. Üks inimene hukkus] Delfi 23. VII 2024</ref> Venemaal ei ole Kertši väinas rohkem ühtegi töökorras rongipraami. === 24. juuli === Ukraina suurim eraenergiafirma [[DTEK]] kavatseb oktoobriks taastada 70–80 protsenti elektritootmisest, mis kaotati kevadel Venemaa massiivsete õhurünnakute tagajärjel.<ref>[https://www.err.ee/1609405252/soja-882-paev-sorskoi-moskva-kavatseb-suurendada-vage-690-000-inimeseni#elekter Ukraina energiafirma loodab taastada sügiseks 70–80 protsenti elektritootmisest] ERR 24. VII 2024</ref> Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is Kurahhove suunal tagasi ühe Vene vägede suurema rünnaku kogu täiemahulise sõja jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309967/ukraina-79-brigaad-teatas-venelaste-uhe-suurema-runnaku-tagasiloomisest-kurahhove-suunal Ukraina 79. brigaad teatas venelaste ühe suurema rünnaku tagasilöömisest Kurahhove suunal] Delfi 25. VII 2024</ref> === 25. juuli === Vene sooritas droonirünnaku Ukraina lõunaosa sadamalinnale [[Izmail]]ile, mis tõid kaasa kahjustusi sealsele taristule.<ref>[https://www.err.ee/1609406365/soja-883-paev-ukraina-saab-sel-suvel-liitlastelt-tankid-leopard-2#izmail Venemaa ründas teist ööd järjest droonidega Ukraina sadamalinna] ERR 25. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega kolme Venemaa lennuvälja. Koola poolsaarel [[Murmanski oblast]]is [[Olenegorsk]]i linna lähedal asuvas [[Olenja lennuväebaas]]is said kannatada 2 Vene ülehelikiirusega kaugpommitajat [[Tupolev Tu-22M|Tu-22M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609408777/soja-885-paev-ukraina-droon-tabas-vene-kaugpommitajat-soome-piiri-lahedal#olenja Ukraina droon tabas Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal] ERR 27. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609409803/isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#zelenski Zelenski tänas sõjaväelasi täpse kaugmaarünnaku eest] ERR 29. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609410688/wsj-usa-varustab-ukrainale-antavad-f-16-lennukid-kaasaegsete-relvadega#olenja Ukraina: Venemaa Olenja lennuväljal said kaks strateegilist pommitajat kahjustada] ERR 30. VII 2024</ref> Rünnati ka [[Rjazani oblast]]is asuvat Djagilevo sõjaväelennuvälja ja naftatöötlemistehast ning [[Saratovi oblast]]is asuvat [[Engels]]i lennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310766/zelenskoi-tanas-sojavaeluuret-tapse-loogi-eest-1800-kilomeetri-kaugusel-asuvale-olenja-lennuvaljale Zelenskõi tänas sõjaväeluuret täpse löögi eest 1800 kilomeetri kaugusel asuvale Olenja lennuväljale] Delfi 29. VII 2024</ref> === 26. juuli === Ukraina sooritas drooni- ja raketirünnaku Krimmile. Rünnati objekte [[Novoozerne]]s, [[Jevpatoria]]s, [[Simferopol]]is ja [[Sakõ merelennuväebaas|Sakõ lennuvälja]] [[Novofedorivka]] lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609407607/soja-884-paev-ukraina-kinnitas-raketirunnakut-vene-ohuvaebaasile-krimmis#krimmm Ukraina kinnitas raketirünnakut Vene õhuväebaasile Krimmis] ERR 26. VII 2024</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310257/video-ukraina-pommitas-oosel-krimmi-lennuvaebaasi-lahedal-toimusid-plahvatused VIDEO | Ukraina pommitas öösel Krimmi, lennuväebaasi lähedal toimusid plahvatused] Delfi 26. VII 2024</ref> === 27. juuli === Venemaa väitel vallutas ta Lozuvatske küla, mis asub 24 kilomeetrit Pokrovskist idas ja Venemaa poolt okupeeritud Otšeretõne väikelinnast 7 km läänes.<ref>[https://www.err.ee/1609408777/soja-885-paev-ukraina-droon-tabas-vene-kaugpommitajat-soome-piiri-lahedal#lozuvatske Venemaa väitis, et vallutas Donetskis Pokrovski suunal veel ühe küla] ERR 27. VII 2024</ref> === 28. juuli === Venemaa rünnakutes Ukraina Hersoni oblasti, Donetski oblasti, Harkivi oblasti ja Sumõ oblasti vastu hukkus 11 ja sai haavata 41 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609409281/soja-886-paev-vene-edu-taga-on-oskus-kasutada-morasid-ukraina-kaitses#Laup Venemaa laupäevastes rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 41 inimest] ERR 28. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Kurski oblast]]is asuvat Polevaja naftabaasi, mille tulemusel süttis 3 kütusemahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310601/venemaa-kurski-oblastis-suttis-droonirunnaku-tottu-naftabaas Venemaa Kurski oblastis süttis droonirünnaku tõttu naftabaas] Delfi 28. VII 2024</ref> === 29. juuli === Mõttekoda [[ISW]] teatas, et Vene väed on Avdijivka suunal edasi liikunud ja vallutanud [[Avdijivka]]st 20 km loodes ja Prohovskist 20 km idas asuvad Prohresi ja Vovtše asulad.<ref>[https://www.err.ee/1609409803/isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 29. VII 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat raketiga Kh-59 ja 10 drooniga. Ukraina tulistas alla üheksa drooni ja raketi. Venemaa väitis, et lasi Belgorodi, Brjanski, Leningradi, Voroneži ja Kurski oblasti kohal alla 39 Ukraina drooni. Rünnaku sihtmärkideks oli elektrijaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310825/venemaa-teatas-oo-jooksul-39-drooni-havitamisest-runnati-kolme-elektrialajaama Venemaa teatas öö jooksul 39 drooni hävitamisest. Rünnati kolme elektrialajaama ] Delfi 29. VII 2024</ref> === 30. juuli === Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is Kurahhove suunal tagasi juba teise Vene vägede rünnaku nädala jooksul.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02SUFLSyLVCQUs3ooUbHD9fs9zMwcjuBUZ2QH3YbjZg9zMi9nAQZLbQgMqtmoXswLnl Teet Kalmuse blogi] FB 31. VII 2024</ref> Esimene rünnak oli toimunud 24. VII. === 31. juuli === Venemaa korraldas suuremahulise droonirünnaku Ukraina eri piirkondade vastu. Peasihtmärk oli Kiiev, käesoleva aasta võimsaim droonirünnak. Kokku osales rünnakus 89 Iraani päritolu löögidrooni Shahed ja 1 tiibrakett [[H-59]] Ovod. Ukraina õhutõrje tulistas kõik sihtmärgid alla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311314/video-kiievit-tabas-selle-aasta-suurim-ohurunnak-ent-koik-droonid-havitati-enne-sihtmarki VIDEO | Kiievit tabas selle aasta suurim õhurünnak, ent kõik droonid hävitati enne sihtmärki] Delfi 31. VII 2024</ref> Üle 30 drooni hävitati Kiievi piirkonnas. Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ([[HUR MO|HUR]]) allikas teatas, et HUR-i küberspetsialistid panid toime küberrünnaku Venemaa internetitaristu vastu. Rünnaku all olid pangad, telekomi teenusepakkujad, maksesüsteemid ja valitsusasutused.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120311481/ukraina-sojavaeluure-vaidab-et-korraldas-venemaal-ajaloo-uhe-voimsama-kuberrunnaku |title=Ukraina sõjaväeluure väidab, et korraldas Venemaal ajaloo ühe võimsama küberrünnaku |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609409803/soja-887-paev-isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#keskpank Allikas: Ukraina korraldas küberrünnaku Venemaa keskpanga vastu] ERR 29. VII 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal Kurski lähedal asuvat relva- ja sõjatehnikaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609411618/#ukraina Ukraina andis löögi Kurski lähedal asuvale relvalaole] ERR 31. VII 2024</ref> Vene relvajõud tulistasid okupeeritud Donetski kohal alla Vene Mi-8 kopteri.<ref>{{cite web|url=https://defence-blog.com/russian-friendly-fire-shoots-down-mi-8-helicopter-over-donetsk/ |title=Russian friendly fire shoots down Mi-8 helicopter over Donetsk |trans-title= |publisher= |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=defence-blog.com |language=en |author=Dylan Malyasov |quote= }}</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited|allikad= }} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68517128 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. märts – 5. aprill 2024]. BBC News Русская служба * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68745987 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 5. aprill – 19. aprill 2024]. BBC News Русская служба * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68861344 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 19. aprillist 2024]. BBC News Русская служба * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 3hz0s7et2h3khbefrc9rym3z317jas9 6741853 6741716 2024-10-11T07:12:43Z Pietadè 41543 /* 28. juuli */ [[File:NASA FIRMS 2024-07-26 5days Polevaya.gif|thumb|[[NASA]] jäädvustus Polevaja tulekahjudest, {{nowrap|29. VII 2024}}]] 6741853 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. aprillist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == Aprill == === 1. aprill === Venemaal [[Jekaterinburg]]is puhkes kaitsetööstuskompleksi kuuluvas [[Uralmaš]]i tehases ulatuslik tulekahju.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/isw-mosca-non-riesce-a-dispiegare-i-sistemi-di-difesa-contro-i-droni-ucraini-invasione-russa-giorno-768-8699b6be-c5dc-47a0-aec6-d2245f432ff3.html#705308c9-53e6-44b6-97e8-73c8e08ac6d3 Russia, a Ekaterinburg incendio in una fabbrica che produce anche per la Difesa]. Rai News 24, 1. IV 2024</ref> Ukraina kinnitusel lasti kolmest Shahedi droonist alla kaks. [[Zaporižžja oblast]]is sai kahjustusi elektrialajaam.<ref>{{cite news |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-it-downed-two-three-russian-drones-overnight-2024-04-01/ |title= Ukraine says it downed two of three Russian drones overnight |work=Reuters|author= Yuliia Dysa |date=1 April 2024}}</ref> Hersoni oblastis hukkus üks inimene.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/isw-mosca-non-riesce-a-dispiegare-i-sistemi-di-difesa-contro-i-droni-ucraini-invasione-russa-giorno-768-8699b6be-c5dc-47a0-aec6-d2245f432ff3.html#c350b17a-1dec-4aa0-842c-14413b354c49 Kiev, i russi hanno colpito 16 località in Kherson, un morto]. Rai News 24, 1. IV 2024</ref> === 2. aprill === Ukraina piirist 1200 km kaugusel [[Tatarstan]]is tabasid droonid tööstusrajatisi: [[Jelabuga]]s masinaehitustehast, kus Venemaa toodab hulkurdroonide Shahed 136 Vene analooge Geran, ja [[Nižnekamsk]]is firmale Taneco kuuluvat Venemaa suuruselt kolmandat naftarafineerimistehast. Rünnak korraldati Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) koostöös.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russia-claims-drones-hit-industrial-facilities-in-tatarstan/ |title=Military intelligence: Ukraine hits drone factory in Russia's Tatarstan |work=The Kyiv Independent |author= Dinara Khalilova |date=2 April 2024}}</ref><ref>{{cite news |url= https://www.bbc.com/news/world-europe-68712158.amp |title= Ukraine war: Deepest Ukraine drone attack into Russian territory injures 12 |work=BBC|author= Laura Gozzi |date=2 April 2024}}</ref><ref>{{cite news |url= https://www.msn.com/en-ie/news/world/video-plane-transformed-into-drone-attacks-russian-refinery-1-200km-from-ukrainian-border/ar-BB1kVvzr |title= Video: Plane transformed into drone, attacks Russian refinery 1,200km from Ukrainian border |work=MSN|date=2 April 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609300026/mobilisatsiooniiga-langeb-ukrainas-27-eluaastalt-25-le#tatarstan Droonid tabasid rafineerimistehast Venemaa Tatarstani piirkonnas] ERR 2. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120282649/venemaa-euroopa-osa-on-taiesti-tuhjaks-tehtud-ekspert-selgitab-miks-ei-suuda-vene-ohutorje-takistada-ukraina-droonirunnakuid |title="Venemaa Euroopa-osa on täiesti tühjaks tehtud." Ekspert selgitab, miks ei suuda Vene õhutõrje takistada Ukraina droonirünnakuid |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-02 |access-date=2024-04-02 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 3. aprill === Vene raketirünnakus Sumõ oblastile hukkus üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-against-sumy-oblast-kills-1-injures-2/ |title=Russian missile attack against Sumy Oblast kills 1, injures 2 |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=3 April 2024}}</ref> Ukrainat külastas Soome president [[Alexander Stubb]].<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/finland-ukraine-sign-security-agreement-2024-04-03/ |title= Finland signs 10-year security pact with Ukraine, to step up military aid|publisher=Reuters|author= Louise Breusch Rasmussen |author2= Yuliia Dysa |date=3 April 2024}}</ref> === 4. aprill === Venemaa droonirünnakutes Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile hukkus neli inimest,<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/3-killed-in-russian-attacks-on-kharkiv/ |title=Update: 4 killed, including first responders, 12 injured in Russian attacks on Kharkiv |publisher=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=4 April 2024}}</ref> linnast väljas hukkus veel üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-against-kharkiv-district-kills-civilian/ |title=UPDATED: Russian attack against Kharkiv district kills 1, injures 2 |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=4 April 2024}}</ref> Donetski oblasti [[Nju-Jork]]i asulas hukkus õhurünnakus kaks inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-2-killed-1-injured-in-russian-attack-on-donetsk-oblast-village/ |title=Governor: 2 killed, 1 injured in Russian attack on Donetsk Oblast village |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=4 April 2024}}</ref> === 5. aprill === Ukraina ründas droonidega Venemaa lennuvälju. Rünnakus [[Rostovi oblast]]is asuvale [[Morozovsk]]i lennuväljale, kus baseeruvad Vene pommitajad [[Su-24]] ja [[Su-34]] hävitas Ukraina 6 Vene sõjalennukit ja veel 8 said kahjustusi.<ref>[https://www.err.ee/1609303398/meedia-venemaa-sojavaelennuvaljadel-kargatasid-plahvatused#venemaa Vene võimud teatasid droonirünnakust Rostovi oblastis asuvale sõjaväe lennuväljale] ERR 5. IV 2024</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval [[Engels]]i lennuväljal suutis Ukraina kahjustada või hävitada 3 Venemaa strateegilist pommitajat [[Tu-95]], mida kasutatakse Ukraina ründamiseks eri tüüpi tiibrakettidega.<ref>[https://www.err.ee/1609304595/sorskoi-koige-keerulisem-on-olukord-bahmuti-umbruses#engels Allikas: Engelsi lennuväljal hävitati kolm pommitajat] ERR 6. IV 2024</ref> Ukraina ründas veel [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Jeisk]]i lennuvälja ja [[Kurski oblast]]is asuvat [[Kursk]]i lennuvälja.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120283306/sojapaevik-772-paev-vene-ohuvae-kohutav-oo-mitu-lennuvalja-olid-korraga-runnaku-all |title=SÕJAPÄEVIK (772. päev) - Vene õhuväe kohutav öö: mitu lennuvälja olid korraga rünnaku all |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-04-06 |access-date=2024-04-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> Jeiski lennuväljal hävitati täielikult 2 [[Su-25]] tüüpi ründelennukit. Kokku sai Jeiskis kahjustusi 7 Venemaa lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609305114/briti-leht-vene-vaed-kasutavad-ukrainas-keemiarelva#prokuratuur Allikad: Ukraina droonid kahjustasid Jeiskis seitset Vene lennukit] ERR 7. IV 2024</ref> Vene raketirünnakutes [[Zaporižžja]]le hukkus neli ja sai vigastada vähemalt 23 inimest.<ref>{{cite news|last=Fornusek|first=Martin|title=Update: 4 killed, 23 injured in Russian April 5 attacks on Zaporizhzhia|url=https://kyivindependent.com/update-4-killed-23-injured-in-russian-april-5-attacks-on-zaporizhzhia/|website=The Kyiv Independent|date=6 April 2024|accessdate=6 April 2024}}</ref> === 6. aprill === Venemaa öises rünnakus Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest,<ref>[https://www.france24.com/en/video/20240406-russian-strike-on-the-ukrainian-city-of-kharkiv-kill-at-least-6 Russian strike on the Ukrainian city of Kharkiv kill at least 6]. [[France 24]], 6. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/nuovo-attacco-russo-su-kharkiv-due-morti-e-sette-feriti-invasione-russa-giorno-773-0555125e-a01a-4c44-9e8e-d72c8a4189ce.html#6d04a39e-60b0-429e-b3b4-f8f0d4c22351 Kharkiv, i morti sono sette]. [[Rai News 24]], 6. IV 2024</ref><ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-forces-attack-kharkiv-damages-civilian-infrastructure/ |title=UPDATED: 7 killed, 11 injured in Russian attack on Kharkiv |publisher=The Kyiv Independent |author=Rachel Amran |date=6 April 2024}}</ref> [[topeltrünnak]]u teises etapis hukkus veel üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-russia-strikes-kharkiv-at-least-1-killed-1-injured/ |title=Governor: Russia strikes Kharkiv, at least 1 killed, 1 injured |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=6 April 2024}}</ref> Odessa lähistel hukkus Vene rünnaku läbi üks inimene,<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/governor-russian-attack-on-odesa-district-kills-man/ |title=Governor: Russian attack on Odesa district kills man |publisher=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=6 April 2024}}</ref> Donetski oblastis kolm inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-3-injure-2-in-donetsk-oblast/ |title=Russian attacks kill 3, injure 2 in Donetsk Oblast |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=6 April 2024}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Belgorodi oblasti kohal alla kümme Ukraina raketti.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/belgorod-2/ |title=Russia claims Belgorod hit by Ukrainian rocket attack |publisher=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 April 2024}}</ref> Venemaa [[Rostovi oblast]]is Aasovi linna lähedal asuv naftajuhe, millega suunati naftasaadusi Aasovi meresadama tankeritele, lasti ööl vastu laupäeva õhku, teatas Ukraina sõjaväeluureagentuur. Venemaa väed on saavutanud edu [[Bahmut]]ist läänes ja edenenud [[Tšassiv Jar]]i linna suunas.<ref>[https://www.err.ee/1609304595/sorskoi-koige-keerulisem-on-olukord-bahmuti-umbruses#sorskoi Sõrskõi: kõige keerulisem olukord rindel on Bahmuti ümbruses] ERR 6. IV 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-forces-still-control-eastern-town-chasiv-yar-top-general-says-2024-04-06/ Ukrainian forces still control eastern town of Chasiv Yar, top general says]. [[Reuters]], 6. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120283809/juuni-kujuneb-kriitiliseks-vene-armee-valmistub-pealetungiks-strateegilise-linna-all-mis-aitab-lahti-muukida-ukraina-kaitse |title=KAART: "Juuni kujuneb kriitiliseks." Vene armee valmistub pealetungiks strateegilise linna all, mis aitab lahti muukida Ukraina kaitse |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-08 |access-date=2024-04-08 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 7. aprill === Kaliningradi oblastis Baltiiski linnas süttis põlema Vene Bujan-M klassi raketilaev Serpuhhov.<ref>[https://www.err.ee/1609306719/ukraina-luure-teatel-poles-kaliningradis-vene-raketilaev Ukraina luure teatel põles Kaliningradis Vene raketilaev] ERR 8. IV 2024</ref> Kinnitamata andmetel oli põhjuseks Ukraina luure erioperatsioon.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284078/video-ukraina-kaitseluure-teatel-onnestus-neil-suudata-kaliningradi-baasis-asunud-vene-laev VIDEO | Ukraina kaitseluure teatel õnnestus neil süüdata Kaliningradi baasis asunud Vene laev] Delfi 9. IV 2024</ref> === 8. aprill === Ukraina häkkerid, kes võivad olla seotud Ukraina julgeolekuteenistuse küberekspertidega, hävitasid andmekeskuse, mida kasutasid Venemaa sõja-, nafta- ja gaasitööstuse ning telekommunikatsioonikompleksid.<ref>[https://www.err.ee/1609305531/venemaa-tegi-paeva-jooksul-juba-teise-runnaku-ukraina-linnadele#andmekeskus Allikas: Ukraina häkkerid hävitasid Vene sõja- ja naftatööstuse andmekeskuse] 6. IV 2024</ref> Venemaa viimaste nädalate rünnakud on tabanud kuni 80 protsenti Ukraina soojus- ja 50 protsenti hüdroelektrijaamadest. Venemaa ründas Ukrainat 1 raketi H-59 ja 24 drooniga Shahed, millest Ukraina tulistas alla 17 drooni ja H-59 raketi. Odessas sai tabamuse logistikaobjekt. === 9. aprill === Vene väed on väidetavalt hõivanud Donetski oblastis [[Avdijivka]]st edelas asuva Pervomaiske küla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284292/vene-vaed-hoivasid-vaidetavalt-donetski-oblastis-asuva-pervomaiske-asula Vene väed hõivasid väidetavalt Donetski oblastis asuva Pervomaiske asula] Delfi 10. IV 2024 </ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/GKvg4WRWQAAscDn?format=jpg&name=4096x4096 Avdiivka ala kaart] twimg.com 10. IV 2024 </ref> Samuti on Venemaa edenenud [[Bahmut]]i suunal ja jõudnud [[Tšassiv Jar]]i idaservale Kanali linnaossa.<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GK1cuC-WgAAgdrR?format=jpg&name=4096x4096 Bahmuti ala kaart] twimg.com 10. IV 2024 </ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120285138/see-on-nagu-kateplaks-venemaa-plaanib-esmakordselt-parast-2022-aasta-suve-taas-suurpealetungi-ukraina-armee-umberpiiramiseks |title="See on nagu käteplaks." Venemaa plaanib esmakordselt pärast 2022. aasta suve taas suurpealetungi Ukraina armee ümberpiiramiseks |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-13 |access-date=2024-04-13 |website=forte.delfi.ee}}</ref> === 10. aprill === Vene raketirünnaku tulemusel hävines täielikult Kiievi lähedal asuv Trõpilska soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609309260/soja-778-paev-vene-runnakus-havis-taielikult-kiievi-lahedal-asuv-elektrijaam#elektrijaam Interfax-Ukraine: Vene rünnakus hävis täielikult Kiievi lähedal asuv elektrijaam] ERR 11. IV 2024</ref> See on suurim elektrijaam Kiievi oblastis. Tegemist on suurima energiavarustajaga Kiievi, Tšerkassõ ja Zõtomõri oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284695/video-vene-runnakus-havis-kiievi-oblasti-voimsaim-elektrijaam VIDEO: Vene rünnakus hävis Kiievi oblasti võimsaim elektrijaam] Delfi 11. IV 2024</ref> === 11. aprill === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 40 drooni ja 42 raketiga. Peamiselt sihtis Venemaa Lvivi oblastit, kuigi droonid tabasid ka Odessa ja Mõkolajivi oblastit, samas kui Harkivit tabas üle 10 Vene raketi. Ukraina tulistas nendest alla 18 raketti ja 39 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609309260/ukraina-tulistas-alla-18-vene-raketti-ja-39-vene-drooni#veneraketid Ukraina tulistas alla 18 Vene raketti ja 39 Vene drooni] ERR 11. IV 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120284598/video-venemaa-rundas-oosel-ukrainat-massiliselt-rakettide-ja-droonidega-valja-lasti-82-ohurundevahendit VIDEO | Venemaa ründas öösel Ukrainat massiliselt rakettide ja droonidega. Välja lasti 82 õhuründevahendit ] Delfi 11. IV 2024</ref> Odessa ja Harkivi oblastis hukkus Vene raketirünnakute läbi seitse tsiviilisikut, sh 10- ja 14-aastased tüdrukud.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/kharkiv-colpita-nove-volte-dai-missili-russi-invasione-russa-giorno-778-338bcf5a-7f07-4ed5-9456-4e5d5885e90a.html#e45c1e14-9ee1-4d47-822c-7ce037547535 Missili russi uccidono 7 civili a Odessa e Kharkiv, tra le vittime una bambina di 10 anni e una ragazza di 14]. [[Rai News 24]], 11. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/kharkiv-colpita-nove-volte-dai-missili-russi-invasione-russa-giorno-778-338bcf5a-7f07-4ed5-9456-4e5d5885e90a.html Un attacco missilistico ha ucciso un bambino e due donne a Lyptsi, nella regione di Kharkiv]. Rai News 24, 11. IV 2024</ref> === 12. aprill === Venemaa sooritas Ukraina vastu droonirünnaku, kus kasutas 17 drooni Shahed ja ühte raketti H-59. Ukraina õhutõrje tulistas nendest alla 16 drooni. Rünnak kahjustas energiarajatist Dnipropetrovski oblastis ja kriitilise tähtsusega taristuobjekti Hersoni oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609311018/soja-779-paev-forbes-2025-aastal-voivad-venemaal-tankid-otsa-saada#shahed Ukraina suutis alla tulistada 17 Vene ründedroonist 16] ERR 12. IV 2024</ref> === 13. aprill === Vene väed on jõudnud Donetski oblastis asuvat Bohdanivka külani ja asulas käivad lahingud.<ref>[https://www.err.ee/1609312314/ukraina-venemaa-korraldas-oopaevaga-kaks-raketirunnakut#Bohdanivka Ukraina kaitseministeerium: Vene väed jõudsid Bohdanivka küla juurde] ERR 13. IV 2024</ref> Saksamaa saadab Ukrainale Vene õhurünnakute tõrjumiseks veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/batterie-patriot-putin-vuole-riattivare-la-centrale-di-zaporizhzhia-invasione-russa-giorno-780-58094ce5-37aa-4647-9d44-f5b90f55a886.html#602b24ef-8f33-4779-82c1-af4180deba65 All'Ucraina missili Patriot dalla Germania]. Rai News 24, 13. IV 2024</ref> Venemaa relvajõudude esindajat tsiteerinud uudisteagentuuri TASS kinnitusel on Ukraina kaotanud Kupjanski suunal kuni 210 sõjaväelast.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/batterie-patriot-putin-vuole-riattivare-la-centrale-di-zaporizhzhia-invasione-russa-giorno-780-58094ce5-37aa-4647-9d44-f5b90f55a886.html#197f37fc-c326-41ba-8d4f-448b35e23999 Mosca: 210 soldati Kiev eliminati verso Kupiansk]. Rai News 24, 13. IV 2024</ref> <gallery mode="packed" heights="125px" style="line-height:1.2em"> Kindergarten in Dnipro after Russian attack, 2024-04-02 (01).jpg|Rünnakujärgne lasteaed [[Dnipro]]s, {{nowrap|2 IV 2024}} Forest in Kharkiv Oblast after Russian shelling, 2024-04-03 (01).jpg|Rünnakujärgne metsapõleng Harkivi oblastis, {{nowrap|3. IV 2024}} Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-04-04 (03).jpg|Rünnakujärgne elamu Harkivis, {{nowrap|4. IV 2024}} Destructions in Chernihiv after Russian missile attack, 2024-04-17 (01).webp|Rünnakujärgne Tšernihiv, {{nowrap|17. IV 2024}} Destructions in Dnipro after Russian attack, 2024-04-19 (02).jpg|Rünnakujärgne elumaja [[Dnipro]]s, {{nowrap|19. IV 2024}} Kharkiv TV tower after Russian attack, 2024-04-22 (01).jpg|Harkivi teletorni osad, {{nowrap|22. IV 2024}} Destructions in Odesa after Russian attack, 2024-04-29 (01).jpg|Rünnakujärgne hoone Odessas, {{nowrap|29. IV 2024}}<!--Palace of Students of [[National University Odesa Law Academy|Odesa Law Academy]] after the strike--> </gallery> === 16. aprill === Ukraina droonid hävitasid Venemaal Brjanski oblastis asuva kaugmaa radarikompleksi [[Nebo-U]]. Selline kompleks maksab umbes 100 miljonit dollarit ja kontrollis õhuruumi 700 kilomeetri sügavusel Ukrainas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120285841/sbu-allikas-ukraina-havitas-brjanski-oblastis-vene-radarijaama SBU allikas: Ukraina hävitas Brjanski oblastis Vene radarijaama]. Delfi, 16. IV 2024</ref> Ukraina relvajõud kinnitasid Vene juhtimiskeskuse hävitamist Luhanskis.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-agli-alleati-difendete-noi-come-fare-con-israele-ee0e05c0-7699-4ae2-b23d-ee573ca29d66.html#72f93f66-cae7-4582-b580-066cd8faff75 Un denso fumo nero: l'esercito di Kiev conferma distruzione del centro di controllo russo a Luhansk] [Tõlge: Tihe must suits: Kiievi armee kinnitas Vene juhtimiskeskuse hävitamist Luhanskis]. Rai News 24, 16. IV 2024</ref> Venemaa täiemahulise sissetungi algusest alates on lõhkekehade tõttu hukkunud 300 ja vigastatud 667 ukrainlast.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-agli-alleati-difendete-noi-come-fare-con-israele-ee0e05c0-7699-4ae2-b23d-ee573ca29d66.html#77cf0788-6b46-40d6-84e5-6e0d51a1959a Kiev: in due anni 300 persone uccise dalle mine] [Tõlge: Kiiev: kahe aasta jooksul on miinide tõttu hukkunud 300 inimest]. Rai News 24, 16. IV 2024</ref> === 17. aprill === [[2024. aasta 17. aprilli raketirünnak Tšernihivile|Hommikuses Venemaa raketirünnakus]] [[Tšernihiv]]ile hukkus vähemalt 18 inimest.<ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-people-ukraines-chernihiv-hits-infrastructure-governor-says-2024-04-17/ |title=Seventeen killed in Ukraine's Chernihiv in Russia's deadliest air strike in weeks |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=17. aprill 2024, 13:15 |access-date=2024-04-17 |website=reuters.com |language=en |author=Ivan Lyubysh-Kirdey |author2=Olena Harmash }}</ref><ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/update-russian-missile-attack-on-chernihiv-kills-18-injures-78-including-children/ |title=UPDATE: Russian missile attack on Chernihiv kills 18, injures 78, including children |publisher=The Kyiv Independent |date=2024-04-18 |access-date=2024-04-18 |author=Kateryna Hodunova}}</ref> Venemaa okupeeritud [[Krimmi poolsaar]]el asuvat Džankoi õhuväebaasi tabanud rünnakus hävitati õhutõrjepatarei [[S-400]] Triumf radar ja 3 laskeseadeldist. Vigastusi said ka mitu helikopterit Mi-28 ja Ka-52. <ref>[https://www.err.ee/1609315332/krimmi-baasi-tabanud-runnakus-havis-mitu-vene-ohutorjekompleksi#dzhankoi Krimmi õhubaasi tabanud rünnakus hävis mitu Vene õhutõrjekompleksi] ERR 17. IV 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609316535/ukraina-teatas-runnakust-ohuvaebaasile-krimmis#krimm Ukraina teatas rünnakust õhuväebaasile Krimmis] ERR 18. IV 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]] asuvale sõjaväe 'horisondi taha nägevale' nn konteineriradarijaamale. Ukraina droonid ründasid ka Gorbunovi-nimelist lennukitehast [[Kaasan]]is, kus toodetakse ja remonditakse pommitajaid Tu-22M3 ja Tu-160M.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286240/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-kaasani-lennukitehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Kaasani lennukitehast ] Delfi 17. IV 2024</ref> === 18. aprill === [[BBC]] venekeelse talituse ja [[Mediazona]] andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena enam kui poolsada tuhat võitlejat.<ref>{{cite web|url=https://www.npr.org/2024/04/18/1245495971/at-least-50-000-russian-troops-have-been-killed-in-ukraine-media-probe-finds |title=At least 50,000 Russian troops have been killed in Ukraine, media probe finds |trans-title=Meediauuringust selgub, et Ukrainas on hukkunud vähemalt 50&nbsp;000 Vene sõjaväelast |publisher=[[NPR]] |date=2024-04-18 |access-date=2024-05-02 |website=npr.org |language=en }}</ref> Donetsk oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-donetsk-oblast-killing-2-injuring-3-on-april-18/ |title=Russian attacks on Donetsk Oblast kill 2, injure 3 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=18 April 2024}}</ref> === 19. aprill === Ukraina keskosas [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus rünnakutes üheksa inimest, sealhulgas kaks last, ja sai vigastada 29 inimest, teatas siseministeerium.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286698/video-venemaa-rundas-ukraina-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-8-inimest VIDEO | Venemaa ründas Ukraina Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt 8 inimest] Delfi 19. IV 2024</ref><ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-dnipro-kills-1-injures-six/ |title=UPDATE: Russian attacks on Dnipropetrovsk Oblast kill 8, including children, injure at least 29 |work=The Kyiv Independent |author1=Abbey Fenbert |author2=Kateryna Denisova |date=19 April 2024}}</ref> [[Mõkolajivi oblast]]is hukkus üks inimene.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/russian-shelling-of-mykolaiv-oblast-kills-elderly-woman-injures-2/ |title=Russian shelling of Mykolaiv Oblast kills elderly woman, injures 2 civilians |work=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=19 April 2024}}</ref> Ukraina õhuväe õhutõrjeraketiüksused koostöös Ukraina sõjaväeluurega hävitasid strateegilise kaugpommitaja [[Tu-22]]M3.<ref>[https://www.err.ee/1609318395/ukraina-teatas-vene-pommitaja-allatulistamisest-stavropolis#venemaa Venemaal kukkus alla pommitaja Tu-22M3] ERR 19. IV 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/04/un-bombardiere-russo-precipita-nella-regione-di-stavropol-kiev-rivendica-mosca-incidente-645501db-e453-4671-abac-b90a76469567.html Un bombardiere russo precipita nella regione di Stavropol. Kiev rivendica, Mosca: "Incidente"]. Rai News 24, 19. IV 2024</ref> Lennuk asus 300 km kaugusel rindejoonest ja Ukraina kasutas selleks moderniseeritud õhutõrjerakette [[S-200]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120286692/video-stavropoli-krais-kukkus-alla-vene-pommitaja-tu-22m3-ukraina-teatel-tulistati-see-alla VIDEO | Stavropoli krais kukkus alla Vene pommitaja Tu-22M3. Ukraina teatel tulistati see alla] Delfi 19. IV 2024</ref> === 21. aprill === Venemaa väitis, et on vallutanud [[Tšassiv Jar]]ist kolme kilomeetri kaugusel asuva Bohdanivka asula.<ref>{{cite news |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/21/russia-says-captured-village-near-ukraines-chasiv-yar-a84913 |title=Russia Claims Advances Near Chasiv Yar as Ukraine Hails New Aid |work=The Moscow Times |author=Victoria Lukovenko |date=21 April 2024}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 20, 2024 |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-04-20 |access-date=2024-04-21 |website=understandingwar.org |language=en |author=Riley Bailey |author2=Angelica Evans |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=Kateryna Stepanenko |author6=Frederick W. Kagan |quote=Fighting continued northeast of Chasiv Yar near Bohdanivka; near Chasiv Yar itself, including near the Novyi Microraion; southeast of Chasiv Yar near Ivanivske and [[Klishchiivka]]; and south of Chasiv Yar near Pivdenne. }}</ref> === 22. aprill === Vene rünnakus hävis ülemine osa [[Harkivi teletorn|Harkivi 240 m kõrgusest teletornist]].<ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-mosca-vuole-prendere-chasiv-yar-entro-il-9-maggio-grande-offensiva-a-giugno-0584f4f9-5d18-4746-8ad9-cd256f5f9174.html#a418f292-35e0-411c-ab6d-7dea3170945c |title=Mosca vuole spegnere la tv ucraina: abbattuto un ripetitore a Kharkiv (Video) |trans-title=Moskva tahab Ukraina televisiooni sulgeda: Harkivi teletorn hävitati (Video) |publisher=[[Rai News 24]] • LIVE |date=2024-04-22 |access-date=2024-04-22 |website=rainews.it |language=it }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/tv-tower-collapses-ukraines-kharkiv-after-russian-missile-attack-2024-04-22/ |title=Russian air strike took out TV tower in Ukraine's Kharkiv, Zelenskiy says |publisher=[[Reuters]] |date=2024-04-22 |access-date=2024-04-22 |website=reuters.com |language=en |quote=The Ukrainian leader said he told U.S. President Joe Biden about the airstrike that was carried out several minutes before they spoke by telephone. }}</ref> [[Euroopa Komisjon]]i energeetikavolinik [[Kadri Simson]] väitis Kiievis korraldatud biometaani foorumil, et "Venemaa on otsustanud hävitada Ukraina infrastruktuuri".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/zelensky-mosca-vuole-prendere-chasiv-yar-entro-il-9-maggio-grande-offensiva-a-giugno-0584f4f9-5d18-4746-8ad9-cd256f5f9174.html#8867be62-a525-4f1a-a32b-191d42e21717 La commissaria europea all'energia, Kadri Simson: "La Russia è determinata a distruggere le infrastrutture ucraine"]. Rai News 24, 22. IV 2024</ref> === 23. aprill === SBU arreteeris Harkivis kaks Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatavat kodanikku.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/sbu-detains-man-suspected-of-directing-russian-attacks-on-kraken-special-forces-base/ |title=SBU detains man suspected of directing Russian attacks on Ukrainian special forces base |work=The Kyiv Independent |author=Chris York |date=23 April 2024}}</ref> Sõjauuringute Instituudi [[ISW]] andmete liikusid Vene väed edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Otšeretõne kesklinna.<ref>[https://www.err.ee/1609321455/soja-790-paev-venemaa-valmistab-ette-runnakuid-ootamatutes-kohtades#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 23. IV 2024</ref> === 24. aprill === Venemaa kinnitusel süttis Smolenski oblastis Ukraina droonirünnaku tulemusel energiataristu.<ref>{{cite news |url=https://kyivindependent.com/drone-attack-causes-fire-at-energy-facility-in-russias-smolensk-oblast/ |title=Drone attack causes fire at energy facility in Russia's Smolensk Oblast |work=The Kyiv Independent |author=Abbey Fenbert |date=24 April 2024}}</ref> USA president Biden allkirjastas 61 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale peale seda, kui Kongressi mõlemad kojad olid selle heaks kiitnud. <ref>[https://www.err.ee/1609322370/soja-791-paev-ukraina-venemaa-tegi-paeval-13-raketi-ja-51-ohulooki#biden Biden allkirjastas abipaketi Ukrainale ] ERR 24. IV 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120287979/sojategevus-tuleb-viia-venemaa-territooriumile-mida-teha-et-ukraina-ei-kaotaks-2024-aasta-jooksul-soda |title="Sõjategevus tuleb viia Venemaa territooriumile!" Mida teha, et Ukraina ei kaotaks 2024. aasta jooksul sõda? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-04-24 |access-date=2024-08-20 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> === 25. aprill === Kaks joobes Vene sõdurit tapsid Hersoni oblastis vähemalt seitse inimest.<ref>{{cite news |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/26/russian-soldiers-accused-of-drunken-murder-spree-in-occupied-ukraine-reports-a84966 |title=Russian Soldiers Accused of Drunken Killing Spree in Occupied Ukraine – Reports |work=The Moscow Times |date=26 April 2024}}</ref> Sõjauuringute Instituudi (ISW) teatas, et Vene väed liikusid edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Semenivka keskossa. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed vallutasid ka Novobakhmutivka asula.<ref>[https://www.err.ee/1609323474/soja-792-paev-sullivan-ukraina-kaotas-abi-hilinemise-tottu-alasid#isw ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 25. IV 2024</ref> === 26. aprill === Kurski ja Brjanski oblastis hukkus Ukraina rünnakute läbi kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian Officials Say Ukrainian Attacks Kill 3 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/04/26/russian-officials-say-ukrainian-attacks-kill-3-a84969 |date=2024-04-26 |access-date=2024-04-26 |website=The Moscow Times}}</ref> Sõjauuringute Instituut (ISW) kohaselt on Venemaa veelgi edenenud Avdijivka suunal ja jõudnud Solovjove asulasse. Tõenäoliselt on Venemaa vallutanud kogu Novobahmutivka asula. Vene allikad juba väidavad, et Vene väed vallutasid ka kogu Solovjove.<ref>[https://www.err.ee/1609325100/soja-793-paev-usa-kuulutas-valja-kuuemiljardilise-abipaketi-ukrainale#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi]</ref> === 27. aprill === Hersoni oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/04/madrid-missili-patriot-raffineria-di-krasnodar-invasione-russa-giorno-794-0201f294-ead9-4bd4-86d2-c1de9db3eaf6.html#430b1426-9531-4da7-a533-e549b45016db Attacchi nel Kherson, morti due civili]. [[Rai News 24]] • LIVE, 27. IV 2024</ref> Vene väed tabasid massilises raketirünnakus Dnipropetrovski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti energiarajatisi, põhjustades purustusi ja inimohvreid. Venemaa tulistas Ukraina pihta 34 raketti, millest 21 hävitas õhutõrje. Neli soojuselektrijaama sai rünnakus oluliselt kannatada.<ref>[https://www.err.ee/1609326231/venemaa-rundas-ukraina-energiataristut-ule-kogu-riigi#Energia Venemaa ründas Ukraina energiataristut] ERR, 27. IV 2024</ref> Ukraina droonirünnak tabas Krasnodari krais kahe rafineerimistehase olulisi tehnoloogiarajatisi. Rünnaku tagajärjel süttis Slavjanski naftatöötlemistehase eraldusüksus ning tehas pidi osaliselt töö katkestama. Ukraina droonid ründasid ka Krasnodari territooriumil Slavjansk-na-Kubanis asuva tehase tankiparki.<ref>[https://www.err.ee/1609326231/venemaa-rundas-ukraina-energiataristut-ule-kogu-riigi#Kiiev Kiiev teatas kahe Vene rafineerimistehase ründamisest] ERR, 27. IV 2024</ref> Briti luure teatel hävitas Ukraina droonirünnakuga Venemaal Krasnodari krais asuva Kuštševskaja sõjalennuväljal [[Planeeriv pomm|laugpommide]] lao.<ref>[https://www.err.ee/1609328364/soja-797-paev-ukraina-andmeil-tegi-venemaa-oopaevaga-uhe-raketi-ja-29-ohulooki#lennuvaeli Briti luure: ukrainlased hävitasid Vene lennukipommide lao] ERR, 30. IV 2024</ref> === 28. aprill === Venemaa hõivas ajavahemikus 18. veebruar kuni 28. aprill Donetski oblastis Avdijivkast 12 kilomeetri kaugusel loodes asuva Berdõtši küla.<ref name="ISW 2024-02-29">{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, February 29, 2024 |last1=Bailey |first1=Riley |last2=Wolkov |first2=Nicole |last3=Evans |first3=Angelica |last4=Mappes |first4=Grace |last5=Kagan |first5=Frederick W. |work=Institute for the Study of War |date=29 February 2024 |access-date=3 March 2024 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-february-29-2024 |quote=Russian milbloggers largely claimed on February 29 that Russian forces captured Berdychi (northwest of Avdiivka) and Tonenke (west of Avdiivka) on February 28 and most or all of Orlivka (west of Avdiivka) amid continued heavy fighting on February 29}}</ref><ref>{{cite web | last=Hodunova | first=Kateryna | title=Syrskyi: Ukrainian forces retreat from 3 villages in Donetsk Oblast | website=The Kyiv Independent | date=2024-04-28 | url=https://kyivindependent.com/syrskyi-ukrainian-forces-retreat-to-west-from-berdychi-semenivka-novomykhailivka-in-donetsk-oblast/ | access-date=2024-04-29}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russia says it took control of another village in Ukraine’s Donetsk region |url=https://www.aa.com.tr/en/world/russia-says-it-took-control-of-another-village-in-ukraine-s-donetsk-region/3208170 |access-date=2024-05-02 |website=www.aa.com.tr}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/05/02/russia-says-captured-another-village-in-eastern-ukraine-a85014 |title=Russia Says Captured Another Village in Eastern Ukraine |publisher=[[The Moscow Times]] |date=2024-05-02 |access-date=2024-05-02 |language=en}}</ref> === 29. aprill === [[Odessa]]s hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest,<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/update-death-toll-of-russias-april-29-strike-on-odesa-rises-to-6/ |title=Update: Death toll of Russia's April 29 strike on Odesa rises to 6 |author=Martin Fornusek |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-05-01 |access-date=2024-05-01 |language=en}}</ref><ref name=BBC_68923225>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68923225 |title=Zelensky: Russia taking advantage of slow arms delivery |publisher=[[BBC News]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-29 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Vicky Wong }}</ref><ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russian-strikes-on-kharkiv-and-odesa-injure-9-people/ |title=Updated: Russian strike on Odesa kills 5, injures around 30 |author=Chris York |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-30 |language=en}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/04/stoltenberg-a-kiev-raid-russi-su-odessa-ci-sono-morti-cremlino-al-fronte-panico-tra-gli-ucraini-f0c47e38-b40c-4fe1-862e-cb2cc9b283a0.html Odessa, brucia l'Accademia giuridica colpita da un missile russo]. Rai News 24 • LIVE, 30. IV 2024</ref> [[Hersoni oblast]]is üks inimene<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kherson-oblast-kills-elderly-man/ |title=Russian attack on Kherson Oblast kills man |author=Kateryna Denisova |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-04-29 |access-date=2024-04-29 |language=en}}</ref>.<ref name=Odessa>[https://www.delfi.ee/artikkel/120289672/odessat-tabasid-taas-vene-raketid-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Odessat tabasid taas Vene raketid, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi 1. V 2024</ref> Kiievis viibis NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]].<ref name=BBC_68923225 /> === 30. aprill === Vene väed on aprilli jooksul Donetski oblastis hõivanud üle 75 ruutkilomeetri.<ref>[https://twitter.com/georgewbarros/status/1785808358399742237 George Barros] X 2. V 2024</ref> == Mai == === 1. mai === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2024-05-01 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne postiasutus Odessas, {{nowrap|1. V 2024}}]] Ukraina ründas droonidega Rjazani naftarafineerimistehast, kus puhkes suur tulekahju. Rünnaku alla jäi ka Voroneži oblasti rafineerimistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609329471/ukraina-droonirunnak-tabas-rjazani-naftarafineerimistehast#rjazan Ukraina ründas droonidega Rjazani naftarafineerimistehast] ERR 1. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120289652/kahes-vene-oblastis-rundasid-naftarajatisi-ukraina-droonid-rjazani-naftatehas-suttis-polema VIDEO: Kahes Vene oblastis ründasid naftarajatisi Ukraina droonid, Rjazani naftatehas süttis põlema] Delfi 1. V 2024</ref> Venemaa ründas rakettidega Odessa kesklinna. Hukkus kolm inimest, kellest üks oli politseinik. Viga sai veel kolm inimest.<ref name=Odessa /> Ukraina esitles kolmapäeval tehisintellekti loodud pressiesindajat Victoria Shid, kes hakka esitama [[Ukraina Välisministeerium|välisministeeriumi]] ametlikke avaldusi.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/article/2024/may/03/ukraine-ai-foreign-ministry-spokesperson Ukraine unveils AI-generated foreign ministry spokesperson]. theguardian.com, 3. V 2024</ref> === 2. mai === Eesti valitsus andis rohelise tee eelnõule, millega loodaks fond, mis toetaks otseselt relvatööstuse arengut riigis, sealhulgas erafondide kaudu.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/usa-accusa-mosca-uso-armi-chimichelinvasione-russa-giorno-799-729cd484-d918-43ef-bc61-389fd81a4f8d.html#5f982427-7b2a-4e11-863b-4a8bc70f8854 Il governo estone ha dato oggi il nulla osta a un progetto di legge...] [[Rai News 24]] • LIVE, 2. V 2024</ref> Venemaa murdis aprilli lõpul läbi Pokrovski rajoonis Otšeretõnos (Donetski oblastis, Avdijivkast 15 kilomeetrit loodes) ja kindlustab positsioone.<ref>[https://www.err.ee/1609329876/kuleba-laane-sojalise-abi-viibimise-tottu-saadab-venemaad-edu#ukrainlased Ukraina: venelased murdsid Otšeretõnos läbi]. ERR 2. V 2024</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/cx9wq0yvex5o|title=Прорыв армии РФ у Очеретино в Донецкой области: чем это опасно для Украины|lang=ru|website=BBC News Русская служба|date=2024-04-25|access-date=2024-04-27}}</ref> === 3. mai (800. päev) === [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president]] [[Emmanuel Macron]]iga kohtunud [[Kaja Kallas]] kinnitas, et Eesti on "Prantsusmaaga ühisel arusaamal, et prioriteet on jätkata Ukraina toetamist nii kaua kui vaja. Koos saame aidata Ukrainal sõja võita ja sundida Venemaa taanduma oma piiridesse. Meil on ressursid, majanduslik jõud ja teadmised. Vaba maailma jõud on Venemaa omast tugevam ja me ei tohi oma jõudu karta."<ref>[https://valitsus.ee/uudised/kallas-kohtumisel-macroniga-eestil-prantsusmaaga-uhine-soov-kujundada-euroopa-tulevikku Kallas kohtumisel Macroniga: Eestil on Prantsusmaaga ühine soov kujundada Euroopa tulevikku]. ERR, 4. V 2024</ref> === 4. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-04 (06).jpg|thumb|Rünnakujärgne tulekahju Harkivis, {{nowrap|4. V 2024}}]] Venemaa raketirünnakutes sai vigastada Harkivile vähemalt 6 ja Odessas 3 inimest. Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Vene ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609332264/soja-801-paev-ukraina-tulistas-donetski-oblastis-alla-vene-lennuki-su-25#su-25 Zelenski: Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene lennuki Su-25]</ref> === 5. mai === Pärast Ukraina otsust eemalduda Avdijivkast loodes asuvast Arhanhelske asulast hõivasid selle Vene väed. Vene väed kontrollivad ka Arhanhelskest kagus asuvaid Keramiku ja Novokalõnove asulaid.<ref>https://www.err.ee/1609332717/macron-vagede-ukrainasse-saatmise-ahvardus-tootab-hasti#isw ISW: Vene väed edenesid Avdijivkast loodes]</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/GNKxtMQW8AA2gdM?format=jpg&name=4096x4096 Arhanhelske piirkonna kaart] twimg.com 9. V 2024</ref> === 6. mai === Venemaa väidab, et Ukraina rünnakus hukkus Belgorodis kaheksa ja viga sai 35 inimest. Venelaste väitel sai pihta töölisi tehasesse vedanud buss.<ref>[https://www.err.ee/1609333221/venemaa-korraldab-ukraina-piiri-lahedal-tuumaoppuse#belgorod Vene võimud: Ukraina droonirünnakus Belgorodile hukkus kuus ja sai vigastada 35 inimest] ERR 6. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/05/08/death-toll-from-ukrainian-drone-attack-on-russias-belgorod-climbs-to-8-a85070 |title=Death Toll From Ukrainian Drone Attack on Russia’s Belgorod Climbs to 8 |publisher=[[The Moscow Times]] |date=8 May 2024 |access-date=9 May 2024}}</ref> Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 2, vigastada sai 27 inimest. Ukraina väed hävitasid Krimmis Venemaa sõjaväe kiirkaatri, kasutades mitmeotstarbelist meredrooniga Magura V5.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120290637/video-ukraina-meredroon-rundas-krimmis-vene-kiirkaatrit VIDEO | Ukraina meredroon ründas Krimmis Vene kiirkaatrit ] Delfi 6. V 2024</ref> === 7. mai === Venemaa on loobunud Kertši silla kasutamisest relvade ja laskemoona transpordiks teatas ajaleht The Independent.<ref>[https://www.err.ee/1609334241/soja-804-paev-venemaa-ei-kasuta-enam-kertsi-silda-sojalisteks-vedu#kerts The Independent: Venemaa ei kasuta Kertši silda enam sõjatranspordiks] ERR 7. V 2024</ref> Ukraina rünad ATACAMS rakettidega naftabaasi Luhansis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291196/okupeeritud-luhanskis-tabas-raketilook-naftabaasi-ja-puhkes-tulekahju Okupeeritud Luhanskis tabas raketilöök naftabaasi ja puhkes tulekahju] Delfi 8. V 2024</ref> === 8. mai === Venemaa väidab, et on vallutanud Kõslivka küla Harkivi oblastis ja Novokalõnove Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609335645/borrell-kutsus-tugevdama-ukraina-ohukaitset#kulad Venemaa teatas veel kahe Ukraina küla vallutamisest] ERR 8. V 2024</ref> Venemaa ründas Ukraina energiataristu objekte riigi kuues regioonis. Rünnakus kasutati 55 raketti ning 21 ründedrooni. Ukraina õhukaitse suutis alla tulistada 39 raketti ja 20 drooni. Rünnak tekitas kahjustusi kolmele soojuselektrijaamale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291199/venemaa-andis-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketiloogi-sihikul-olid-energeetikaobjektid Venemaa andis Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketilöögi. Sihikul olid energeetikaobjektid] Delfi 8. V 2024</ref> === 9. mai === Ukraina ründas ja süütas Venemaa naftabaasi [[Krasnodari krai]]s [[Anapa]] lähistel. Venemaa väitel sai [[Belgorod]]is droonirünnakus vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291496/ukraina-rundas-vene-naftabaasi-anapas-belgorodis-sai-vigastada-8-inimest Ukraina ründas Vene naftabaasi Anapas, Belgorodis sai vigastada 8 inimest] Delfi 9. V 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal [[Baškortostan]]is [[Salavat]]i linnas asuvale naftakeemiatehasele. Antud tehas asub Ukraina piisrist 1300 km kaugusel.<ref>[https://www.err.ee/1609336629/soja-806-paev-ukraina-korraldas-ka-teise-droonirunnaku-vene-naftarajatisele#salavat Droonilöök tabas naftakeemiatehast Baškiirias] ERR 9. V 2024</ref> === 10. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-10 (01).webp|thumb|Raketirünnakujärgsed hooned Harkivis, {{nowrap|10. V 2024}}]] Vene maaväed tungisid reedel Harkivi oblastisse Kirde-Ukrainas ja lahingud käivad piirialadel.<ref>[https://www.err.ee/1609338456/vene-maavaed-tungisid-harkivi-oblastisse#harkivisse Vene maaväed tungisid Harkivi oblastisse] ERR 10. V 2024</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitas hommikuses ja õhtuses telepöördumises, et Ukraina relvajõud osutavad vastupanu okupantide tugevnenud survele Harkivi oblastis. Ukraina droonid tabasid Loode-Venemaal [[Kaluga]] piirkonnas Ukrainast 300 km kaugusel asuvat naftakeemia- ja naftatöötlemistehast Prevõi Zavod, põhjustades suure tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120291824/venemaa-kaluga-oblastis-tabas-droon-naftatootlemistehast VIDEO: Venemaa Kaluga oblastis tabas droon naftatöötlemistehast] Delfi 10. V 2024</ref> === 11. mai === Venemaa väitel on Vene väed "vabastanud" (loe vallutanud) Borõsivka, Ohirtseve, Pletenivka, Pilna ja Striletša külad Harkivi oblastis Venemaa piiri lähedal ning Keramiki küla Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609339407/soja-808-paev-ukraina-tulistas-alla-jarjekordse-vene-rundelennuki-su-25#kulad Venemaa teatas kuue küla vallutamisest Ida-Ukrainas] ERR 11. V 2024</ref> Ukraina on evakueerinud Harkivi oblastis 1775 tsiviilisikut oma kodudest seoses Venemaa rünnakutega piirkonnas. Ukraina tulistas Avdijivka suunal alla Venemaa ründelennuki Su-25. === 12. mai === Venemaa teatas, et on vallutanud Hatištše, Krasnoje, Morohhovetsi ja Oleinikovo asula Harkovi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609340082/soja-809-paev-ukraina-droonirunnak-suutas-volgogradi-oblasti-naftatootlemistehase#venemaa Venemaa väitel vallutati Harkivi oblastis veel neli küla] ERR 12. V 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Volgogradi oblastis asuva naftatöötlemistehase pihta, mis põhjustas tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292277/venemaal-sai-drooniloogi-jarjekordne-naftatehas-sedapuhku-volgogradis Venemaal sai droonilöögi järjekordne naftatehas, sedapuhku Volgogradis] Delfi 12. V 2024</ref> Belgorodis sai kortermaja varingus kannatada vähemalt 20 inimest, võimude väitel tabasid seda allatulistatud Ukraina raketi tükid. Hiljem teatati 15 hukkunust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292346/venemaal-belgorodis-toimus-plahvatus-10-korruselises-elumajas-millest-osa-varises-kokku Venemaal Belgorodis toimus plahvatus 10-korruselises elumajas, millest osa varises kokku] Delfi 12. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609340595/soja-810-paev-lahing-vovtsanski-linna-parast-jatkub#belgorod Belgorodi kortermaja varingus hukkus 15 inimest] ERR 13. V 2024</ref> Venemaa valitseja [[Vladimir Putin|Putin]] vabastas ametist Venemaa kaitseministri [[Sergei Šoigu]] ja määras ta [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] sekretäri ametikohale. Uueks Venemaa kaitseministriks nimetas ta [[Andrei Beloussov]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609340409/putin-esitas-soigu-asemel-venemaa-kaitseministriks-beloussovi Putin esitas Šoigu asemel Venemaa kaitseministriks Beloussovi] ERR 12. V 2024</ref> === 13. mai === Venemaa väed ründavad Harkivi oblastis asuvat Vovtšanski linna. Ukraina väed üritavad peatada Venemaa katset linna vallutada.<ref>[https://www.err.ee/1609340595/soja-810-paev-lahing-vovtsanski-linna-parast-jatkub#harkiv Harkivi oblastis Vovtšanskis linnas jätkuvad lahingud] ERR 13. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292624/venemaa-pealetung-harkivi-oblastis-on-joudnud-vovtsanski-linnakese-aarde-kaitsetoodega-jaadi-hiljaks KAART: Venemaa pealetung Harkivi oblastis on jõudnud Vovtšanski linnakese äärde. Kaitsetöödega jäädi hiljaks] Delfi 13. V 2024</ref> Ukraina vahetas välja operatiiv-taktikalise väegrupeeringu Harkiv ülema Juri Haluškini, kelle asemele määrati Mõhhailo Drapatõi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292568/ukraina-vahetas-valja-harkivi-vaegrupeeringu-komandori Ukraina vahetas välja Harkivi väegrupeeringu komandöri] Delfi 13. V 2024</ref> Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaarel Ai-Petri mäel asuva Vene vägede õhukaitsebaasi pihta. Rünnakus sai baas kannatada ning õhukaitseüksuse komandör sai surma. Ukraina teatas veel ühe ründelennuki Su-25 allatulistamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#su25 Ukraina teatas Vene ründelennuki allatulistamisest] ERR 14. V 2024</ref> Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit. See on suurim arv, mida Ukraina on kogu sõja ajal teatanud. === 14. mai === Venemaa jätkab rünnakuid Harkivi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#isw SW: Venemaa ründab Harkivi oblastis puhverala loomiseks] ERR 14. V 2024</ref> ja on vallutanud selles asuva Lukjantsi asula.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292730/venemaa-okupeeris-harkivi-oblastis-vaidetavalt-veel-uhe-kula Venemaa okupeeris Harkivi oblastis väidetavalt veel ühe küla] Delfi 14. V 2024</ref> Venemaal Volgogradi oblastis sõitis kütust vedanud rong rööbastelt maha ja süttis põlema. Tegu võis olla Ukraina diversiooni või droonirünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1609341564/soja-811-paev-ukraina-vaed-teevad-harkivi-suunal-vasturunnakuid#rong Volgogradis lasti kaubarong rööbastelt] ERR 14. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120292751/venemaa-volgogradi-oblastis-soitis-roobastelt-valja-kaubarong-vaidetavalt-rundas-seda-droon Venemaa Volgogradi oblastis sõitis rööbastelt välja kaubarong. Väidetavalt ründas seda droon] Delfi 14. V 2024</ref> === 15. mai === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-05-15 (01).jpg|thumb|Pommitamisjärgne Hersoni kesklinn, {{nowrap|15. IV 2024}}]] Ukraina teatas taandumisest uutele positsioonidele Harkivi oblasti kahes piirkonnas, kus Vene väed peale tungivad.<ref>[https://www.err.ee/1609342497/soja-812-paev-ukraina-rundas-krimmi-vahemalt-20-raketiga#taganemine Ukraina taganes Harkivi oblasti kahes piirkonnas] ERR 15. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293190/video-ukraina-kaitsejoud-paiknesid-lukjantsi-ja-vovtsanski-piirkonnas-umber-soodsamatele-positsioonidele VIDEO Ukraina kaitsejõud paiknesid Lukjantsi ja Vovtšanski piirkonnas ümber soodsamatele positsioonidele] Delfi 15. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293038/isw-venemaa-pealetung-harkivi-oblastis-on-aeglustunud KAART ISW: Venemaa pealetung Harkivi oblastis on aeglustunud] Delfi 15. V 2024</ref> Venemaa teatas Robotõne hõivamisest Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293216/venemaa-kaitseministeerium-teatas-robotone-hoivamisest-zaporizzja-oblastis-ukraina-vabastas-selle-mullu-suvel Venemaa kaitseministeerium teatas Robotõne hõivamisest Zaporižžja oblastis. Ukraina vabastas selle mullu suvel] Delfi 15. V 2024</ref> Ukraina väitel on asula hallis alas, mida ei kontrolli keegi. Venemaal Rostovi oblastis asuvat kütusebaasi tabas droonirünnak. Ukraina sooritas vähemalt 20 raketiga rünnaku Krimmi poolsaarel asuvatele objektidele. Tabamusi said objektid Sevastoopolis, Jevpatorias, Simferoopolis ja Belbeki lennuväljal. Liiklus Krimmi sillal suleti. Venemaa teatas Krimmis 10 ATACMS-i hävitamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293036/venemaa-kaitseministeeriumi-vaitel-havitati-krimmis-10-atacms-i Venemaa kaitseministeeriumi väitel hävitati Krimmis 10 ATACMS-i] Delfi 15. V 2024</ref> Belbeki lennubaasis hävitati üks radar, kaks venelaste parima õhutõrjesüsteemi S-400 laskeseadeldist ning võimalik, et ka üks MiG-31 ja kolm Su-27 hävituslennukit.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120293473/sojapaevik-813-paev-liugpommid-luuravad-droonid-ja-pidev-suurtukituli-rindelinn-vovtsansk-on-kui-maapealne-porgu |title=SÕJAPÄEVIK (813. päev) Liugpommid, luuravad droonid ja pidev suurtükituli. Rindelinn Vovtšansk on kui maapealne põrgu |url-access=subscription |author=Cristofer Crutto |date=2024-05-16 |access-date=2024-05-16 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293764/fotod-satelliidifotod-naitavad-havinud-vene-lennukeid-krimmi-belbeki-lennuvaljal FOTOD | Satelliidifotod näitavad hävinud Vene lennukeid Krimmi Belbeki lennuväljal] Delfi 17. V 2024</ref> === 16. mai === Ukraina Harkivi oblasti põhjaosas pealetungi alustanud Vene väed on jõudnud kõige rohkem 8 kilomeetri kaugusele piirist. Ukraina on rajanud esimese ja teise kaitseliini riigipiirist vastavalt umbes 12–13 kilomeetri ja 20 kilomeetri kaugusele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293366/isw-vene-vaed-on-liikunud-harkivi-oblastis-piirist-koigest-8-kilomeetri-kaugusele ISW: Vene väed on liikunud Harkivi oblastis piirist kõigest 8 kilomeetri kaugusele] Delfi 16. V 2024</ref> Ukraina ründas rakettide ja droonidega objekte Krimmis ning Tula, Brjanski ja Kaluga oblastis. Krimmis [[Belbeki lennujaam#VF|Belbeki lennuväljal]] hävitati üks [[Suhhoi Su-27|Su-27]] ja kaks [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] hävitajat, kahjustati raketi- ja laskemoonaladu. Väidetavalt hoiti seal rakette lennukitele Su-27, Su-30 ja MiG-31.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293381/venemaa-kaitseministeerium-teatas-drooni-ja-raketirunnakutest-nelja-oblasti-ja-krimmi-vastu Venemaa kaitseministeerium teatas drooni- ja raketirünnakutest nelja oblasti ja Krimmi vastu] Delfi 16. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293508/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-tula-oblastis-asuvat-vene-kaitsetoostusettevotet Ukraina droonid ründasid väidetavalt Tula oblastis asuvat Vene kaitsetööstusettevõtet] Delfi 16. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609343496/ukraina-tegi-uue-ohurunnaku-krimmile-ja-belbeki-lennuvaljale#belbek Ukraina tegi teise suure õhurünnaku Krimmile] ERR 16. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120293713/ilma-selleta-poleks-f-16-lennukitest-mingit-kasu-miks-kaivad-tulevargid-krimmis-ja-kuidas-mojutab-see-joudude-vahekorda-sojas |title="Ilma selleta poleks F-16 lennukitest mingit kasu." Miks käivad tulevärgid Krimmis ja kuidas mõjutab see jõudude vahekorda sõjas? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-strike-crimea-airbase-destroys-three-russian-warplanes-satellite-firm-2024-05-17/ Ukrainian strike on Crimea airbase destroys three Russian warplanes, satellite firm says]. Reuters, 17. V 2024</ref> === 17. mai === President Zelenskõi kinnitusel on olukord Harkivi suunal stabiliseerunud, vene edasitungi kaugeim punkt on 10&nbsp;km.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/il-nyt-la-nato-valuta-linvio-di-istruttori-in-ucraina-c7394679-4716-479d-8799-9a853f78a3fb.html#ca38dc2b-8d74-4c2c-9b65-548b384f516b Ucraina, Zelensky: situazione in regione Kharkiv "stabilizzata"]. Rai News 24, 17. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293714/zelenskoi-ukraina-relvajoud-stabiliseerisid-olukorra-harkivi-oblastis-venelased-joudsid-kuni-10-kilomeetri-kaugusele-piirist Zelenskõi: Ukraina relvajõud stabiliseerisid olukorra Harkivi oblastis. Venelased jõudsid kuni 10 kilomeetri kaugusele piirist] Delfi 17. V 2024</ref> Venemaa valitseja Putini väitel soovib Venemaa luua Harkivi suunal puhvertsooni, mitte Harkivit ära võtta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120293774/putin-venemaal-ei-ole-plaani-harkivit-ara-votta Putin: Venemaal ei ole plaani Harkivit ära võtta] Delfi 17. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609345278/kiviselg-venelaste-tegevus-ei-viita-harkivi-linna-vallutamise-kavatsusele Kiviselg: venelaste tegevus ei viita Harkivi linna vallutamise kavatsusele] ERR 17. V 2024</ref> Ukraina ründas Krimmi ning Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvaid Novorossiiski meresadamat, kütusehoidlaid ja Tuapse naftatöötlemistehast. Rünnakus kasutati rakette, õhu- ja meredroone. Venemaa väitel hävitas ta 102 rünnakutes osalenud drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609344987/zelenski-esimest-korda-pole-teateid-suurtukimurskude-puudusest#novo Meedia: Ukraina ründas öösel droonide ja rakettidega Novorossiiski sadamat] ERR 17. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120293642/sevastopolit-ja-novorossiiskit-tabas-massiline-droonirunnak-linnad-jaid-osaliselt-elektrita-koolid-ja-lasteaiad-ei-toota |title=Sevastopolit ja Novorossiiskit tabas massiline droonirünnak. Linnad jäid osaliselt elektrita, koolid ja lasteaiad ei tööta |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=www.delfi.ee}}</ref> Viimase 3 päeva edukate rünnakute eeldused olid loodud varasemate rünnakutega, mille käigus kahjustati oluliselt Venemaa õhutõrjevõimekust Krimmis. Harkivis kestis 16. mail alanud õhuhäire 16,5 tundi, mis on pikim alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. [[BBC]] venekeelse talituse ja [[Mediazona]] andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena 53&nbsp;586 võitlejat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/c19dke344z0o |title=Феликс Дзержинский и другие солдаты: что известно о потерях России в Украине за 813 дней войны |trans-title=Feliks Dzeržinski ja teised sõdurid: mida on teada Venemaa kaotustest Ukrainas 813 sõjapäeva jooksul |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-05-17 |access-date=2024-05-17 |website=bbc.com |language=ru |author=Ольга Ившина }}</ref> === 18. mai === Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Authorities: Russian attacks on Kherson Oblast kill 2, injure 1 |url=https://kyivindependent.com/authorities-russian-attacks-on-kherson-oblast-kill-2-injure-1/ |website=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=18 May 2024 |access-date=18 May 2024}}</ref> Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki Su-25. <ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Tsu7fPZueaj24T7yuaVoE7h6YA9sp7b3Gc12SjnjpzHRdDXZvwzpWcmqSk3T4MSRl Оперативна інформація станом на 11.30 18.05.2024 щодо російського вторгнення] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine </ref> === 19. mai === Öösel sai [[Sevastopol]]is tabamuse vähemalt 26 miljonit [[Naelsterling|naela]] maksnud Venemaa Kalibri tüüpi tiibrakettide väljalaskmise võimega raketilaev Tsüklon (projekt 22800, [[Karakurt-klassi korvett]]).<ref name=Metro_2024-05-21>{{cite web|url=https://metro.co.uk/2024/05/21/putins-brand-new-26-000-000-missile-ship-tsyklon-struck-20883218/ |title=Putin’s brand new £26,000,000 missile ship Tsyklon struck |trans-title= |publisher=[[Metro (Briti ajaleht)|Metro]] |date=2024-05-21 |access-date=2024-05-21 |website=metro.co.uk |language=en-GB |author=Gergana Krasteva |quote= }}</ref> Ukraina merevägi hävitas [[Sevastopol]]i sadamas seisnud Vene [[miinijahtija]] Kovrovets.<ref name=Metro_2024-05-21 /><ref>[https://www.err.ee/1609346313/ukraina-merevagi-havitas-vene-meremiinijahtija Ukraina merevägi teatas miinijahtija hävitamisest]</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega põhja Vene väike raketilaev Tsüklon] Delfi 20. V 2024</ref> Rünnakus kasutati rakette ATACAMS. Harkivi äärelinnas Mala Danõlivkas hukkus Venemaa [[topeltrünnak]]u läbi kuus inimest, sh lapseootel naine; Kupjanski rajoonis hukkus viis inimest.<ref>{{cite news |title=Russian strikes near Kupiansk kill 5, injure 9 |author=Chris York |url= https://kyivindependent.com/russian-strikes-near-kupiansk-kill-5-injure-9/ |publisher=The Kyiv Independent |date=19 May 2024 }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/guerra-in-ucraina-mosca-respinto-attacco-missilistico-su-sebastopoli-d16dd45c-363c-4eb8-b553-8c5f36836517.html#f742aee6-0f1f-4b6d-8ef5-e1de0e98aa8f Sale a 11 il bilancio delle vittime negli attacchi russi di oggi sulla regione di Kharkiv]. Rai News 24, 19. V 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal Viiburis asuvat naftasadamat, kus hävitati kütusemahuteid. Rünnati ka Krasnodari oblastis asuvat lennuvälja ja Slavjanskis asuvat rafineerimistehast. === 20. mai === Harkivi oblastis Vovtšanski linnas jätkusid lahingud. Venemaa on hõivanud linna põhjaosa. Samuti on Venemaa edenenud Zaporižžja oblastis Robotõne ja Verbove asulate piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294256/projekt-deepstate-teatas-et-vene-vaed-liikusid-ukrainas-edasi-kumne-asula-piirkonnas Projekt DeepState teatas, et Vene väed liikusid Ukrainas edasi kümne asula piirkonnas] Delfi 20. V 2024</ref> Ukraina väed tõid alla kõik 29 Shahed-tüüpi drooni, millega Venemaa ründas.<ref>[https://www.err.ee/1609346840/zelenski-vene-sojavael-ei-onnestu-ukraina-vagesid-hajutada#droon Ukraina teatel peatasid nad kõik 29 öösel toimunud droonirünnakut] ERR 20. V 2024</ref> === 21. mai === Harkivi äärelinnas hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest, 27 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/zelensky--nato-abbattete-i-missili-russi--invasione-russa-giorno-818-34d1f3a5-3203-4519-b080-d1e0e28c06a9.html#80f16867-3df9-45e7-a366-16150df17aa9 Ripetuti bombardamenti russi alla periferia di Kharkiv: 6 morti, e 27 feriti]. Rai News 24, 21. V 2024</ref> Kiievisse saabus üllatusvisiidile [[Saksamaa välisminister]] [[Annalena Baerbock]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/zelensky--nato-abbattete-i-missili-russi--invasione-russa-giorno-818-34d1f3a5-3203-4519-b080-d1e0e28c06a9.html#dae61eec-6d48-4b2e-bad1-d8cf3f3001d3 Ucraina, Baerbock a sorpresa a Kiev: unire forze per fermare Putin]. Rai News 24, 21. V 2024</ref> === 22. mai === [[File:Destructions in Chuhuiv after Russian attack, 2024-05-22 (01).jpg|thumb|[[Tšuhujiv]]i lasteaed, 22. V 2024]] Venemaa ründas energiaobjekte Ukraina [[Sumõ oblast]]is. Rünnaku tulemusel jäi Sumõ linn elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294768/vene-droonirunnak-jattis-ukraina-sumo-linna-elektrita Vene droonirünnak jättis Ukraina Sumõ linna elektrita] Delfi 22. V 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/kiev-alla-nato-abbattete-i-missili-russi-dal-vostro-territorio-1ba861cc-d543-4937-8ce6-a823eb20dcb1.html#940085d4-9640-47f1-9c77-3cc47143ebee Nella notte droni russi su impianti energetici a Sumy, elettricità interrotta]. [[Rai News 24]], 22. V 2024</ref> Ukraina on varustanud meredroonid [[Sea Baby]] [[mitmikraketiheitja]]ga ja seega ei ole Sea Baby enam mitte lihtsalt droon, vaid mitmeotstarbeline platvorm, mida arendatakse pidevalt edasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120294897/allikas-ukraina-varustas-meredroonid-mitmikraketiheitjaga Allikas: Ukraina varustas meredroonid mitmikraketiheitjaga] Delfi 22. V 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/kiev-manda-i-primi-detenuti-al-fronte-stallo-a-nordest-95c51c7c-b9a3-434c-93bd-bc9b8cf18ffb.html#103ce9ca-f716-483b-bdc5-40889b097a8d L'Ucraina conferma l'uso dei droni navali Sea Baby muniti di lanciarazzi]. [[Rai News 24]], 23. V 2024</ref> Ukraina tulistas Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas alla Venemaa ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609349703/ukraina-vaed-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25#rundelennuk Ukraina väed tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] ERR 23. V 2024</ref> === 23. mai === [[File:President Visited the Printing Facility Destroyed by Russian Strike in Kharkiv - 53743409973.jpg|thumb|Rünnakujärgne trükikoda Harkivis, 23. V 2024]] Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad tulistasid Donetski oblastis teist päeva järjest alla Vene [[Suhhoi Su-25|Su-25]] ründelennuki, mis oli arvult viies viimastel nädalatel alla lastud lennuk.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/05/putin-e-lalleato-lukashenko-due-giorni-in-bielorussia-per-lo-zar-del-cremlino-367e67eb-dd52-4233-a007-a58faedf8242.html#c6aef8a4-f115-4955-87f2-0d2faddbb674 Kiev: abbattuto aereo russo Su-25, il quinto nelle ultime settimane]. Rai News 24, 24. V 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609349703/ukraina-vaed-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25#lennuk Ukraina lasi ööpäeva jooksul alla teisegi Vene lennuki Su-25] ERR 23. V 2024</ref> Venemaa andis Harkivile 15 raketilööki. Tabamuse sai trükikoda, kus hukkus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295148/venemaa-andis-vahemalt-15-raketilooki-harkivile-hukkus-vahemalt-7-inimest Venemaa andis vähemalt 15 raketilööki Harkivile. Hukkus vähemalt 7 inimest] Delfi 23. V 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Tatarstanile. Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija peatas ajutiselt kahe lennuvälja tegutsemise Tatarstanis – Kaasanis ja Nižnekamskis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295236/venemaal-tatarstanis-lendasid-droonid-evakueeriti-ettevotteid-ja-suleti-lennuvaljad Venemaal Tatarstanis lendasid droonid. Evakueeriti ettevõtteid ja suleti lennuväljad] Delfi 23. V 2024</ref> Samuti ründas Ukraina [[Krasnodari krai]]s [[Armavir (Venemaa)|Armaviris]] asuvat raadioluure ja jälgimise kompleksi Voronež-DM ja kahjustas seda. Jaamas asusid ülikõrge sagedusega radarid, mis on osa ballistiliste tuumarakettide varajase hoiatamise süsteemist.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02DVkcdtvSrCGzTha7F7tJvuDjnyukCjXCL9BrQzrSNYj7g7B7u7CdQZ3XDaVR65dhl Rainer Saksa ülevaade] Teet Kalmuse blogi FB 25. V 2024</ref> === 24. mai === Ukraina armee teatas, et on peatanud Venemaa maismaapealetungi [[Harkivi oblast]]is ning on mõned positsioonid tagasi võtnud. Ukraina sooritas õhurünnakuid mitmele sihtmärgile Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Aluštas sai pihta sõjaline taristu, samuti lähedal asuv sõjaväebaas.<ref>[https://www.err.ee/1609351110/soja-821-paev-ukraina-teatas-vasturunnakute-alustamisest-harkivis#krimm Ukraina ründas öösel mitut sihtmärki Krimmis] ERR 24. V 2024 </ref> === 25. mai === [[File:Epicentr store in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-25 (01) 01 cropped.jpg|thumb|Rünnakujärgne kaubanduskeskus Harkivis, 25. V 2024]] Venemaa sooritas {{ill|en|2024. aasta 25. mai raketirünnakud Harkivile|25 May 2024 Kharkiv missile strikes|kolm rünnakut Harkivile}}. Muu hulgas sai tabamuse {{ill|en|Epicentr K|Epicentr K|Epitsentr&nbsp;K}} jaemüügivõrgu ehitus- ja kodutarvete kaubanduskeskus, hukkus vähemalt 19 inimest ja 65 sai vigastada. Vähemalt 16 inimest jäi kadunuks. Puhkenud tulekahju haaras 10&nbsp;000 ruutmeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#kauplus Harkivis sai Venemaa rünnakus surma vähemalt kaks inimest] ERR 25. V 2024 </ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120295723/video-venelased-pommitasid-harkivis-ostukeskust-hoones-oli-sadu-inimesi-on-teateid-hukkunutest |title=VIDEO: Venelased pommitasid Harkivis ostukeskust, hoones oli sadu inimesi, on teateid hukkunutest |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295784/vene-pommiloogis-harkivi-kaubanduskeskusele-hukkunute-arv-kasvas-15-ni Vene pommilöögis Harkivi kaubanduskeskusele hukkunute arv kasvas 15-ni] Delfi 26. V 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609352478/zelenski-venemaa-moodustab-ukraina-pohjapiiri-lahedale-uut-vagede-ruhma#ehituspood Hukkunute arv Venemaa rünnakus Harkivi ehitusmaterjalide poele kasvas 14 inimeseni] ERR 26. V 2024 </ref><ref>{{cite news |title=Governor: 16 killed in Russian strike on Kharkiv hypermarket |url=https://kyivindependent.com/update-14-killed-in-russian-strike-on-kharkiv-hypermarket/ |access-date=26 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Dinara Khalilova |date=26 May 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=Governor: Death toll in May 25 attack on Kharkiv rises to 18 |url=https://kyivindependent.com/governor-death-toll-in-may-25-attack-on-kharkiv-rises-to-18/ |access-date=27 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=27 May 2024 |language=en}}</ref> Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaad lasi alla järjekordse Venemaa relvajõudude ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#piirikyla Ukraina lasi alla veel ühe ründelennuki Su-25] ERR 25. V 2024 </ref> Venemaa poolt kasutatav [[GPS]]-signaali segamine on oluliselt vähendanud Lääne päritoluga täpsusrelvade tööd. Kõige enam on kannatanud täpsusmürskude Excalibur täpsus ja see tõttu on Ukraina nende kasutamisest loobunud.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120295726/sojapaevik-822-paev-ukrainlased-avastasid-laane-relvades-kriitilise-vea-see-kimbutab-ka-eesti-riigikaitse-tugitala |title=SÕJAPÄEVIK (822. päev) : Ukrainlased avastasid lääne relvades kriitilise vea. See kimbutab ka Eesti riigikaitse tugitala |url-access=subscription |author=Ekvard Joakit |date=2024-05-26 |access-date=2024-05-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> Ukraina andmetel ületasid Venemaa isikkoosseisu kaotused 500 000 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#Kaotused Ukraina andmetel on Venemaa kaotanud üle 500 000 sõduri] ERR 25. V 2024 </ref> Alates Venemaa poolt 10. mail alustatud Harkivi pealetungist on kaotused püsinud rekordkõrgusel. Isikkoosseisu ööpäevased kaotused on püsinud keskmiselt 1200 juures.<ref>[https://www.err.ee/1609338456/vene-maavaed-tungisid-harkivi-oblastisse#oopaev Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit] ERR 10. V 2024 </ref> === 26. mai === Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega, kasutades 2 raketti Kinžal, 12 tiibraketti [[H-101]]/H-555 ja 31 drooni Shahed-131/136. Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 tiibraketti ja 31 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295786/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas öösel Ukrainat rakettide ja droonidega ] Delfi 26. V 2024 </ref> Kinžal raketid tabasid lennujaamade hooneid Zaporižžjas ja Dnipros. Venemaa väitel on nad hõivanud Arhanhelskõi küla [[Donetski oblast]]is ja Berestove küla [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609352061/soja-822-paev-stoltenberg-on-aeg-lubada-kiievil-kasutada-nato-relvi-sihtmarkide-vastu-venemaal#kyla Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas] ERR 25. V 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609352478/zelenski-venemaa-moodustab-ukraina-pohjapiiri-lahedale-uut-vagede-ruhma Venemaa teatas järjekordse Harkivi oblasti küla vallutamisest] ERR 26. V 2024 </ref> === 27. mai === Venemaa väitel hukkus [[Orjoli oblast]]is [[Livnõ]]s droonirünnaku läbi üks tuletõrjuja.<ref>{{cite news |title=Fuel station in Russia's Oryol Oblast damaged following drone attack |url=https://kyivindependent.com/fuel-station-in-russias-oryol-oblast-damaged-following-drone-attack/ |access-date=27 May 2024 |work=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |date=27 May 2024 |language=en}}</ref> Venemaa teatas, et tema väed vallutasid Ivanivka küla [[Harkivi oblast]]is ja Netailove küla [[Donetski oblast]]is. Ukraina sõjaväeluure (HUR) sooritas pika vahemaa droonirünnaku Venemaa [[Orenburgi oblast]]i [[Orsk]]i linnas asuvale Voronež M radarile. Sihtmärk asus umbes 1800 kilomeetri kaugusel drooni stardipaigast. See on suurim kaugus, milleni Ukraina rünnakud on ulatunud.<ref>[https://www.err.ee/1609352979/sorskoi-esimesed-prantsuse-sojavaeinstruktorid-tulevad-peagi-ukrainasse#droon Ukraina pikamaa droonirünnakud tabasid Orski ja Krasnodari radareid] ERR 27. V 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120295958/ukraina-droon-rundas-vaidetavalt-vene-radarijaama-1800-kilomeetri-kauguselt-see-on-rekord Ukraina droon ründas väidetavalt Vene radarijaama 1800 kilomeetri kauguselt. See on rekord] Delfi 27. V 2024</ref> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] teatel käivad läbirääkimised, et Prantsusmaa saadaks sõjaväeinstruktorid lähiajal Ukrainasse vägesid kohapeal välja õpetama. /.../ === 29. mai === Rootsi saadab Ukrainale sõjalist abi 13,3 miljardi Rootsi krooni (1,16 miljardi euro) väärtuses. Pakett sisaldaks 2 Saab 340 baasil loodud õhuseirelennukeid [[Saab S100 Argus|Saab 340 AEW&C]]. Need lennukid parandavad oluliselt Ukraina õhuseirevõimekust ja annavad koos lubatud F-16 hävitajatega palju paremad võimalused eduks õhusõjas.<ref>[https://www.err.ee/1609355148/soja-826-paev-tsehhi-lubab-juba-juunis-saata-ukrainale-kumneid-tuhandeid-murske#rootsi Rootsi teatas Ukrainale 1,16 miljardi eurosest sõjalisest abipaketist] ERR 29. V 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120296764/sojapaevik-826-paev-ukraina-saab-viimaks-silmad-taevasse |title=SÕJAPÄEVIK (826. päev) - Ukraina saab viimaks silmad taevasse |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-29 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR 30. V 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvale Kertši sadamale. Kasutusel olid raketid, droonid ja meredroonid. Pihta said parvlaevad Avangard ja Conro Trader (rongipraam ja autopraam), uppus lootsikaater Metšta, meredroonidega hävitati kaks patrullkaatrit KS-701 "Tunets" ja kaks kaatrit said viga.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02VZ6jEtnArufpUchL3niYzex1tfvWFWCxEFskZ9kmpJzryJmQRC2Y1XcK75mPCHJMl Teet Kalmuse blogi] FB 31. V 2024</ref> Vene allikate andmeil kasutati nende ründamiseks Lääne relvi – rakette ATACMS ja Storm Shadow. === 30. mai === Venemaa ründas Ukrainat, kasutades kaheksat õhutõrjeraketti S-300/S-400, 11 tiibraketti Kh-101 ja 32 ründedrooni Shahed-131/136. Ukraina õhukaitse tulistas alla seitse Vene tiibraketti 11-st ja kõik 32 kamikaze-drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609356423/sorskoi-venemaa-koondab-vagesid-harkivi-oblasti-pohjapiirile#tiibrakett Venemaa ründas Ukrainat tiibrakettidega] ERR 30. V 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais Kavkazi sadamas asuvat naftabaasi, mille tagajärjel puhkes seal tulekahju. === 31. mai === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-05-31 (001) frame 0201.jpg|thumb|Rünnakujärgne elamu Harkivis, {{nowrap|31. V 2024}}]] Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemalt poolelt saabusid oma kodumaale 75 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297294/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kumbki-75-sojavangi Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 75 sõjavangi] Delfi 31. V 2024</ref> Venemaa raketirünnakus Harkivis Novobavarski linnaosale hukkunus 7 inimest, vigastada sai 25 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609358939/venemaa-ohurunnak-kahjustas-dnepri-hudrojaama#harkiv Harkivis hukkunute arv tõusis seitsmeni] ERR 1. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297388/harkivi-elumajas-hukkus-vene-pommitamise-tagajarjel-vahemalt-seitse-inimest Harkivi elumajas hukkus Vene pommitamise tagajärjel vähemalt seitse inimest] Delfi 1. VI 2024</ref> Maikuu jooksul kasutas Venemaa Ukraina vastu 3200 [[Planeeriv pomm|laugpommi]]. USA president Joe Biden andis Ukrainale loa rünnata USA relvadega Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke. Luba kehtib Harkivi piirkonnas Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120297077/ukraina-sai-loa-kasutada-usa-relvi-venemaa-territooriumi-rundamiseks Ukraina sai loa kasutada USA relvi Venemaa territooriumi ründamiseks] Delfi 31. V 2024</ref> Samasuguse piirangutega loa andis ka Saksamaa.<ref>[https://www.err.ee/1609357950/usa-ja-saksamaa-tuhistasid-harkivis-relvakasutuspiirangud-ukrainale#biden Allikad: Biden tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale] ERR 31. V 2024</ref> Varem on annetatud relvastuse piiranguteta kasutamist Venemaa territooriumil lubanud Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298026/sojavaelased-utlevad-et-nad-pole-veel-nii-palju-himars-i-rakette-nainud-kuidas-hakkab-laane-keeldude-mahavotmine-soda-mojutama |title="Sõjaväelased ütlevad, et nad pole veel nii palju HIMARS-i rakette näinud." Kuidas hakkab lääne keeldude mahavõtmine sõda mõjutama? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-04 |access-date=2024-06-04 |website=forte.delfi.ee}}</ref> == Juuni == === 1. juuni === Venemaa ründas Ukraina viies oblastis (Ivano-Frankivski, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Donetski ja Zaporižžja oblastis) asuvaid energeetikarajatisi. Rünnak viis Dnepri hüdroelektrijaama (HEJ) kriitilisse seisu, liiklus üle elektrijaama tammi on peatatud.<ref>[https://www.err.ee/1609358939/venemaa-ohurunnak-kahjustas-dnepri-hudrojaama#hej Venemaa ründas Ukraina viie oblasti energiaobjekte] ERR 1. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120297447/sojapaevik-829-paev-venelased-valmistasid-maapealse-tapjadrooni-ukraina-suurim-hudroelektrijaam-on-kriitilises-olukorras |title=SÕJAPÄEVIK (829. päev) - Venelased valmistasid maapealse tapjadrooni. Ukraina suurim hüdroelektrijaam on kriitilises olukorras |url-access=subscription |author=Sulev Vedler |date=2024-06-01 |access-date=2024-06-01 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 2. juuni === Venemaa väitel on nad vallutanud Donetski oblastis asuva Umanske küla.<ref>[https://www.err.ee/1609359641/ukraina-venemaa-kaotas-maikuus-rekordarvu-sodureid#umanske Venemaa teatas, et vallutas Donetski oblastis Umanske küla] ERR 2. VI 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat 2 raketi ja 25 drooniga. Ukraina õhutõrjesüsteemid hävitasid 24 Venemaa ründedrooni. === 3. juuni === Ukraina tabas USA [[M270 MLRS|GMLRS]]-i kasutades Belgorodis Vene [[S-300]] raketisüsteemi, millest sai esimene visuaalne tõend Lääne relvade kasutamise piirangute kaotamisest Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-831-b454bcb3-621e-4522-9dc7-e89bb2ab3684.html#8b496fce-090a-400b-9aad-1f4c24df166c Un lanciamissili distrutto da un razzo Usa a Belgorod, in Russia (Video)]. [[Rai News 24]], 3. VI 2024</ref><ref>{{cite news |title=Himars strike destroys air defences inside Russia as Kremlin warns of ‘fatal consequences’ |url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2024/06/03/ukraine-russia-war-latest-news7/ |access-date=3 June 2024|work=The Telegraph |date=3 June 2024 |language=en}}</ref> Ukraina droon tabas Belgorodi oblastis [[Murom (Belgorodi oblast)|Muromi]] külas maanteel liikunud autot, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov. Plahvatuse tagajärjel hukkus juht.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-831-b454bcb3-621e-4522-9dc7-e89bb2ab3684.html#74c23322-5351-41e4-929e-7852df9a2d25 Il governatore di Belgorod: un auto colpita da un drone ucraino, morto il conducente]. Rai News 24, 3. VI 2024</ref> Kurski oblastis Senža linna lähistel langes Ukraina droonirünnaku alla vähemalt kaheksa Vene veokit, peamiselt Kamazid ja Uralid. Rünnaku korraldasid Ukraina 53. mehhaniseeritud brigaad ja 103. territoriaalkaitse brigaad.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120297863/video-ukraina-havitas-kurski-oblastis-vene-kolonni-belgorodi-all-tabasid-usa-antud-raketid-vene-ohutorjet |title=VIDEO - Ukraina hävitas Kurski oblastis Vene kolonni. Belgorodi all tabasid USA antud raketid Vene õhutõrjet |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-06-03 |access-date=2024-06-03 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. juuni === New York Timesi koostatud analüüsi järgi on Ukrainas sõja jooksul hävitatud 106 haiglat (sh kliinikud), 109 kirikut (sh mošeed, kloostrid ja muud pühamud), 708 kooli (sh kõrgkoolid).<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298095/sojapaevik-832-paev-krimm-on-muutumas-venelastele-surmaloksuks |title=SÕJAPÄEVIK (832. päev) - Krimm on muutumas venelastele surmalõksuks |url-access=subscription |author=Rain Pruul |date=2024-06-04 |access-date=2024-06-04 |website=ekspress.delfi.ee }}</ref><ref>[https://www.nytimes.com/interactive/2024/06/03/world/europe/ukraine-destruction.html?unlocked_article_code=1.xE0.hFj0.nraPqzieqAQg&smid=fb-share&fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR36HvFHuQVsRXOAisM04Pnjb0k60qkOUPv3gyjRR9edUxS9uyFk_xJs_2s_aem_ATLdGj2Q-azQoTnv_14pm_yi5-3ERN_22X2ZpMfmew4eMQA3PnUwpSlXHg7V-vW7YQO4jC3uTGywEc5zmNs5yrnw What Ukraine Has Lost] NYT By Marco Hernandez, Jeffrey Gettleman, Finbarr O’Reilly and Tim Wallace 4. VI 2024</ref> === 5. juuni === Ukraina korraldas mitu päeva kestnud küberrünnaku Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298433/ukraina-meedia-teatel-korraldas-kaitseluure-kuberrunnaku-venemaa-riigiasutuste-ja-ettevotete-vastu Ukraina meedia teatel korraldas kaitseluure küberrünnaku Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete vastu]. Delfi 5. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609362104/ukraina-kuberrunnak-halvas-vene-ministeeriumite-ja-ettevotete-too#kyber Ukraina küberrünnak halvas Vene ministeeriumite ja ettevõtete töö]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] 5. VI 2024</ref> President Putin kinnitas Peterburis toimunud kohtumisel maailma juhtivate uudisteagentuuridega, et Ukrainas on 1348 vene sõdurit ja ohvitseri vangis ja Venemaal 6465 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/mosca-colpiremo-gli-istruttori-europei-01570940-baac-4e5e-83b8-4a0b7df148d6.html#446ba113-877d-4a36-b8a6-5f3dbd145509 Putin: Russia ha 6.465 prigionieri, Kiev 1.348]. [[Rai News 24]], 5. VI 2024</ref> Putin ütles kohtumisel ka seda, et kui USA lõpetab relvade andmise Kiievile, on konflikt 2–3 kuu pärast lõppenud.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/mosca-colpiremo-gli-istruttori-europei-01570940-baac-4e5e-83b8-4a0b7df148d6.html#0bf858c3-8d9f-4a4a-ae97-a0a4d37a7cec Putin: se Usa smettono dare armi a Kiev conflitto finito in 2-3 mesi]. Rai News 24, 5. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.themoscowtimes.com/2024/06/05/putin-threatens-to-arm-countries-that-could-hit-western-targets-a85327 |title=Putin Threatens to Arm Countries That Could Hit Western Targets |trans-title= |publisher=[[The Moscow Times]] |date=2024-06-05 |access-date=2024-06-05 |website=themoscowtimes.com |language=en |author=Karim Talbi |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/putin-says-he-doesnt-expect-trump-presidency-would-result-russia-policy-change-2024-06-05/ |title=Putin says U.S. courts are being used against Trump |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-06-05 |access-date=2024-06-05 |website=reuters.com |language=en |author=Samia Nakhoul |author2=Guy Faulconbridge |quote=Speaking to foreign media editors at an economic forum in St Petersburg, Putin accused the Biden administration, the biggest single supplier of military equipment to Ukraine, of making mistake after mistake, something he alleged was "burning" the U.S. political system and global leadership. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609363379/putin-ahvardas-relvastada-laane-vaenlasi Putin ähvardas relvastada lääne vaenlasi]. ERR 6. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120298505/putin-venemaa-motleb-oma-relvade-saatmisele-sinna-kus-antakse-looke-laane-tundlikele-objektidele |title= Putin: Venemaa mõtleb oma relvade saatmisele sinna, kus antakse lööke lääne tundlikele objektidele |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-06-06 |access-date=2024-06-06 |website=www.delfi.ee }}</ref> === 6. juuni === [[File:Epicentr store in Kherson after Russian shelling, 2024-06-06 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne [[Epicentr K]] ladu Hersonis, {{nowrap|6. VI 2024}}]] Ukraina korraldas rünnaku Rostovi oblastis Novošahtinskis tegutsevale naftarafineerimistehasele ja naftabaasile Venemaa Belgorodi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#rostov Droonid tabasid Rostovi oblastis asuvat Vene rafineerimistehast] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298516/droonid-rundasid-rostovi-oblastis-naftatootlemistehast-ja-belgorodi-oblastis-naftabaasi Droonid ründasid Rostovi oblastis naftatöötlemistehast ja Belgorodi oblastis naftabaasi] Delfi 6. VI 2024</ref> Ukraina sõjaväeluure hävitas Krimmi ranniku lähedal projekti 498 Saturn või Protei puksiiri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298562/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-puksiiri-havitamisest-krimmi-rannikul VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene puksiiri hävitamisest Krimmi rannikul] Delfi 6. VI 2024</ref> Ukraina väitel kasutab VF rünnakutes [[Tšassiv Jar]]ile [[Vaakumpomm|vaakumlahingumoona]].<ref>[https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-russian-tugboat-destroyed-biden-calls-putin-tyrant-bent-on-domination/ Ukraine war latest: Russian tugboat destroyed, Biden calls Putin 'tyrant bent on domination'] kyivindependent.com 6. VI 2024</ref> Prantsusmaa teatas, et loovutab hävitajad [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Dassault Mirage 2000-5]] Ukrainale ja annab Ukraina pilootidele väljaõppe.<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/06/macron-annuncia-linvio-di-caccia-mirage-a-kiev-entro-lanno-non-e-escalation-lannuncio-3b5a9b9e-c310-4491-a395-55d6d3c81425.html Macron annuncia l'invio di caccia Mirage a Kiev entro l'anno: "Non è escalation"]. Rai News 24, 7. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120301781/tekitavad-ainult-probleeme-juurde-mitte-ei-lahenda-neid-mis-on-ukrainale-lubatud-prantsuse-sojalennukitega-vaga-valesti |title="Tekitavad ainult probleeme juurde, mitte ei lahenda neid!" Mis on Ukrainale lubatud Prantsuse sõjalennukitega väga valesti? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-19 |access-date=2024-06-19 |website=forte.delfi.ee }}</ref> === 7. juuni === Rünnakus okupeeritud Sadovele Hersoni oblastis hukkus 22 inimest, Luhanskis neli inimest.<ref>{{cite news |title=Russia-Installed Governor Claims 22 Killed In 'Double Tap' Attack In Kherson Region |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-explosions-luhansk-russian-occupied/32983208.html |access-date=8 June 2024 |work=RFE/RL |date=7 June 2024 |language=en}}</ref> Belgorodi oblastis hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene.<ref>{{cite news |title=Woman Killed in Ukrainian Drone Strike on Russia's Belgorod |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/06/07/woman-killed-in-ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-2-a85343 |access-date=7 June 2024 |work=The Moscow Times |date=7 June 2024 |language=en}}</ref> === 8. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa õhuväebaasile [[Põhja-Osseetia]]s [[Mozdok]]is. Erinevatel hinnangutel sai kahjustusi kas püüdurhävitaja [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|Mig-31K]], millelt lastakse aeroballistilisi rakette Kinžal või strateegiline pommitaja [[Tupolev Tu-22M|Tu-22M3]]. Venemaa kinnitas, et lasti [[Põhja-Osseetia]]s [[Mozdok]]i lähistel alla kõik kolm lennuväebaasi rünnanud Ukraina drooni.<ref>{{cite news |title=Russia destroys three Ukrainian drones over North Ossetia, local head says |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-three-ukrainian-drones-over-north-ossetia-local-head-says-2024-06-08/ |access-date=8 June 2024 |work=Reuters |date=8 June 2024 |language=en}}</ref> Financial Times'i teadetel on Venemaa viinud rivist välja või hõivanud üle poole Ukraina elektritootmise võimsustest, põhjustades seeläbi kõige hullemaid elektrikatkestusi alates sõja algusest.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120299120/enam-kui-pool-ukraina-elektritootmisest-on-rivist-valjas-peame-valmistuma-eluks-kulmas-ja-pimedas Enam kui pool Ukraina elektritootmisest on rivist väljas. "Peame valmistuma eluks külmas ja pimedas"] arileht.delfi.ee 8. VI 2024</ref> Ukraina rünnakus [[Ahtubinsk]]i lennuväljale Lõuna-Venemaal [[Astrahani oblast]]is, 589 kilomeetri kaugusel rindejoonest, sai tabamuse vähemalt üks Vene relvajõudude moodsaim hävitaja, [[Suhhoi Su-57|Su-57]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299213/ukraina-sojavaeluure-esimest-korda-sai-pihta-venemaa-moodsaim-havituslennuk-su-57 Ukraina sõjaväeluure: esimest korda sai pihta Venemaa moodsaim hävituslennuk Su-57] Delfi 9. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#90be6a75-d65e-45ba-810d-7ca88e537fd5 Kiev, distrutto per la prima volta un caccia Su-57 russo]. Rai News 24, 9. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#4e362d7e-b04d-4b0b-90f7-c1887a3be479 Intelligence militare ucraina: forse due i caccia Su-57 colpiti in territorio russo]. [Tõlge: Ukraina sõjaväeluure: võimalik, et Venemaa territooriumil tabati kahte Su-57 hävitajat.] Rai News 24, 9. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120299462/need-on-tapnud-paris-palju-piloote-kuidas-onnestus-ukraina-luurel-havitada-vene-superlennuk-ja-miks-see-on-oluline |title="Need on tapnud päris palju piloote." Kuidas õnnestus Ukraina luurel hävitada Vene superlennuk ja miks see on oluline |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-10 |access-date=2024-06-10 |website=forte.delfi.ee }}</ref> Ukraina sõjalennuk ründas esmakordselt alates 2022 aastast sihtmärki Venemaa territooriumil. Tabamuse sai Belgorodis asuv Vene juhtimiskeskus. Samuti andis Ukraina kaitsevägi löögi Aasovi merel asunud Vene Roputša-klassi dessantlaevale.<ref>[https://www.err.ee/1609365794/ukraina-tabas-drooniga-venemaal-asunud-havitajat-su-57#sihtmark Ukraina sõjalennuk tabas esmakordselt sihtmärki Venemaa territooriumil] ERR 9. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/ukrainian-warplane-fires-weapon-at-target-inside-russia-for-first-time-13150251 |title=Ukrainian warplane fires weapon at target inside Russia for first time |trans-title= |publisher=[[Sky News]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=sky.com |language=en-us |author=Artem Lysak |author2=Deborah Haynes |quote= }}</ref> === 9. juuni === Euroopa ametnike hinnangul on Kreml sundinud riigist väljasaatmisega ähvardades tuhandeid Aafrika migrante ja välisüliõpilasi võitlema koos Venemaa vägedega Ukraina vastu, suurendades sellega oma jõude rünnaku jaoks Harkivi oblastis.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-06-09/russia-ukraine-war-africans-forced-to-fight-and-die-for-the-kremlin |title=Russia Is Sending Young Africans to Die in Its War Against Ukraine |trans-title= |publisher=[[Bloomberg]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=bloomberg.com |language=en |author=Alberto Nardelli |author2=Alex Wickham |author3=Volodymyr Verbianyi |url-access=subscription |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/06/biden-promette-225-milioni-di-dollari-di-nuovi-aiuti-militari-a-kiev-invasione-russa-giorno-837-d67ad06d-d343-42b1-86ba-067900b01769.html#926dad26-6453-4ccb-96a0-97bd739b603d |title=Bloomberg: "La Russia manda giovani africani a morire nella sua guerra contro l'Ucraina" |trans-title= |publisher=[[Rai News 24]] |date=2024-06-09 |access-date=2024-06-09 |website=rainews.it |language=it |author= |quote= }}</ref> === 10. juuni === Ukraina ründas rakettidega okupeeritud Krimmis asuvaid Vene õhutõrjeüssteeme. Ukraina väitel said tabamuse [[S-400]] [[Džankoi]] lähedal ning kaks süsteemi [[S-300]], mis asusid Tšornomorskes ja [[Jevpatoria]]s.<ref>[https://www.err.ee/1609366373/ukraina-tabas-krimmis-vene-ohutorjesusteemi-s-400#krimm Krimmis kärgatasid öösel mitmed plahvatused] ERR 10. VI 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/57292 Astra] Telegram 10. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#e3c770cb-c660-402b-87bb-ab361259527f Esercito ucraino: colpiti sistemi di difesa terra-aria russi nella Crimea occupata]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609367399/satelliidipildid-naitavad-havitatud-vene-varustust-okupeeritud-krimmis#sateliidipildid Satelliidipildid näitavad hävitatud Vene varustust okupeeritud Krimmis] ERR 11. VI 2024</ref> Osa [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] hävituslennukeid, mille Ukraina saab lääneliitlastelt, hoitakse lennubaasides välismaal, ütles õhujõudude kõrgem juht [[Serhi Holubtsov]] intervjuus [[RFE/RL|Vabadusraadiole]], vahendas [[The Kyiv Independent|Kyiv Independent]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#939cba1c-699e-4b4d-8680-8c8d182435b4 Esercito ucraino: alcuni F-16 saranno tenuti in basi all'estero]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref> F-16 lennukid ja sõjaväebaasid väljaspool Ukrainat muutuvad Moskva jaoks legitiimseteks sihtmärkideks, kui need osalevad Venemaa vägede vastu suunatud lahingutegevuses, teatas esmaspäeval riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti|RIA]], viidates [[riigiduuma]] alamkoja kaitsekomisjoni juhile Andrei Kartapolovile.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/washington-loffensiva-russa-su-kharkiv-e-in-stallo-af57a060-01e4-41d5-90fb-285aa3dd3bbf.html#a48f376c-3bb5-46e8-b432-9b8e73875ee4 Il deputato russo: i jet F-16 e le basi fuori dall'Ucraina saranno bersaglio della Russia]. Rai News 24, 10. VI 2024</ref> Belgia on lubanud lähemate aastate jooksul anda Ukrainale 60, Holland 24, Norra 22 ja Taani 19 sellist lennukit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299648/ukraina-ohujoudude-juht-osa-venemaa-vastu-kasutatud-f-16-lennukitest-hakkab-paiknema-valjaspool-ukrainat Ukraina õhujõudude juht: osa Venemaa vastu kasutatud F-16 lennukitest hakkab paiknema väljaspool Ukrainat] Deli 11. V 2024</ref> Peale Ameerika Ühendriikide poolt antud luba kasutada USA päritolu relvastust Venemaa territooriumi ründamiseks on Ukraina suutnud maha suruda Venemaa raketi- ja suurtükiväe Harkivi piirkonnas. Venemaa ei ole alates mai lõpust rünnanud Harkivit [[S-300]] rakettidega.<ref>[https://www.err.ee/1609367168/saks-luba-runnata-sihtmarke-vene-territooriumil-juba-mojutab-sojakaiku Rainer Saks: luba rünnata sihtmärke Vene territooriumil juba mõjutab sõjakäiku] ERR 10. V 2024</ref> === 11. juuni === Saksamaa tarnib lähinädalatel ja kuudel Ukrainale kolmanda süsteemi Patriot, IRIS-T, Gepardeid, rakette ja laskemoona. Itaalia on lubanud saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi SAMP/T.<ref>[https://www.err.ee/1609367399/ukraina-sojavagi-tulistas-alla-vene-rundelennuki-su-25 Scholz: anname Ukrainale peagi üle kolmanda Patrioti ja IRIS-T] ERR 11. VI 2024</ref> Ukraina väed tulistasid Pokrovski sektoris Donetskist loodes alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120299689/venemaa-kaotas-oopaeva-jooksul-kaks-sojalennukit-uhe-neist-onnetuses Venemaa kaotas ööpäeva jooksul kaks sõjalennukit, ühe neist õnnetuses] Delfi 11. VI 2024</ref> === 12. juuni === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after Russian attack, 2024-06-12 (01).webp|thumb|Rünnakujärgsed purustused [[Krõvõi Rih]]is, 12. VI 2024]] Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega,<ref>{{cite news |title=Russia launches missile and drone attack on Kyiv, Ukraine's military says |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-launches-missile-drone-attack-kyiv-ukraines-military-says-2024-06-12/|access-date=12 June 2024 |publisher=Reuters|website=reuters.com |date=12 June 2024 |language=en}}</ref> kasutades kokku 30 õhurünnaku vahendit: 4 tiibraketti Kh-101/Kh-555, 1 ballistilist raketti Iskander-M, 1 ballistilist raketti Kh-47M2 Kinzhal ja 24 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooni. Õhutõrje tulistas alla 29 õhusihtmärki: 4 tiibraketti, raketi Kinzhal ja 24 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0K3c7g2NrLPRBDuD3yDojABS5Lnz3rHeZawurwtXTT1fcSJ1wbgHU21LEhNQ77j1vl Оперативна інформація станом на 10.00 12.06.2024 щодо російського вторгнення] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine 12. VI 2024 11:04</ref> Venemaa rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus vähemalt üheksa inimest.<ref>{{cite news |last=York |first=Chris |title=At least 9 dead, 29 injured in Russian missile strike on Kryvyi Rih |url=https://kyivindependent.com/at-least-8-dead-in-russian-missile-strike-on-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent |date=12 June 2024 |accessdate=12 June 2024}}</ref> Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvatele Venemaa õhutõrje raketisüsteemidele Belbeki ja Sevastoopoli lähistel. Rünnaku tulemusena hävitati õhutõrjeraketisüsteemide [[S-300]] ja [[S-400]] radarid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0hJUCRZLwfQZdxgNx9cf2tyrbrQ4tSdvkbHDKaUrEMXxJuEmso7LGxJTVuqrjCyU3l Сили оборони України продовжують знищувати ППО рф в тимчасово окупованому Криму] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine 12. VI 2024 13:26</ref> === 13. juuni === Venemaa kinnitusel lasti [[Jaroslavli oblast]]i kohal alla kolm Ukraina drooni ja [[Vladimiri oblast]]i kohal üks droon. Belgorodi kuberneri kinnitusel tabas droon autot ja vigastas kahte inimest.<ref>{{cite news |title= Russia reports Ukrainian drone attacks targeted regions near Moscow |url= https://www.voanews.com/amp/russia-reports-ukrainian-drone-attacks-targeted-regions-near-moscow-/7654193.html |access-date=13 June 2024 |publisher= VOA News |date=13 June 2024 |language=en}}</ref> === 14. juuni === Putin pakkus Ukrainale rahu tingimusel, et "Ukraina väed peavad täielikult lahkuma Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastist. Ukraina tunnustab Krimmi Venemaa osana ja loobub ametlikult NATO-ga ühinemise plaanist. Lääneriigid peavad tühistama kõik Venemaale kehtestatud sanktsioonid."<ref>[https://www.err.ee/1609371578/putin-noudis-ukrainalt-nelja-oblasti-ja-krimmi-loovutamist Putin nõudis Ukrainalt nelja oblasti ja Krimmi loovutamist] ERR 14. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/ukraine-war-latest-moscow-russia-putin-nuclear-kharkiv-frontline-sky-news-live-blog-12541713 |title=Ukraine-Russia war: Putin sets conditions for ceasefire - but Ukraine says it is 'complete sham' |trans-title= |publisher=[[Sky News]] |date=2024-06-14 |access-date=2024-06-14 |website=sky.com |language=en }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120306168/valismeedia-ameerika-uhendriikidele-esitati-salaja-venemaa-vaidetav-rahuplaan |title=Välismeedia: Ameerika Ühendriikidele esitati salaja Venemaa väidetav rahuplaa |url-access=subscription |author=Katre-Liis Võhma |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa andis drooni- ja raketilöögi Ukrainale, kasutades 31 õhuründevahendit: 10 tiibraketti X-101/X-555; 3 ballistilist raketti Iskander-M; 1 rakett x-47 m2 Kinzhal; 17 UAV-d. Ukraina õhutõrje tulistas alla neist 24: 7 tiibraketti ja 17 drooni. [[Poltava oblast]]is [[Mirgorod]]is asuval sõjaväelennuväljal tabas Venemaa ballistiliste rakettidega Iskander-M Ukraina lennukit [[Su-27]] ja õhutõrjekompleksi [[S-300]].<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid034y9fkuTcfNWrKLG3A7VuyVAqqsmHeYdCByaZGeRf24GwEkNLL12NxRS5KAeVFyuyl Teet Kalmuse blogi] FB 14. VI 2024</ref> Ukraina korraldas Venemaa vastu rünnaku 70 drooniga. Rünnak põhjustas [[Rostovi oblast]]i [[Morozovsk]]i linnas tulekahju ja häireid kohalikes elektrivõrkudes. Morozovski sõjaväelennuväljal sai kahjustada 2 SU-34 lennukit. Tabamuse sai ka Venemaa [[Voroneži oblast]]i Liskinski rajoonis asuv naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609371179/ukraina-peab-donetski-oblastis-agedaid-lahinguid#ukrainadroonid Ukraina droonirünnakud raputasid öösel Venemaad] ERR 14. VI 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid035KuDMt8zjMT8oHetBUa3R7SGE84ozXeKDbQdkQf9D7skcqj67a89YvCU3tFDwrMfl Rainer Saksa ülevaade] FB Teet Kalmuse blogi 15. VI 2024</ref> [[Lõuna-Korea]] luure hinnangul on [[Põhja-Korea]] saatnud Venemaale umbes 5 miljonit mürsku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300765/louna-korea-pohja-korea-saatis-venemaale-miljoneid-murske Lõuna-Korea: Põhja-Korea saatis Venemaale miljoneid mürske] Delfi 14. VI 2024</ref> === 15. juuni === Šveitsis algas {{ill|en|Ukraina rahukonverents|June 2024 Ukraine peace summit}} 93 riigi ja 8 rahvusvahelise organisatsiooni osalusel.<ref>[https://www.eda.admin.ch/content/dam/eda/en/documents/aktuell/dossiers/summit-on-peace-in-ukraine/list-of-states-and-organizations.pdf Summit on Peace in Ukraine Participating countries and organizations] Federal Department of Foreign Affairs, 14 June 2024</ref> Osalesid Ukraina, USA, Jaapan, Kanada, Austraalia, Lõuna-Korea, Filipiinid, Singapur, Türgi, Gruusia ning enamik Euroopa ja Ladina-Ameerika riike. Samuti osalesid 8 organisatsiooni, nende seas [[Euroopa Komisjon]], [[Euroopa Nõukogu]], [[Euroopa Ülemkogu]] ja [[Europarlament]]. Ei osalenud Hiina, Valgevene, Vietnam, Pakistan, Venezuela, Boliivia, Kuuba ja veel mõned Ladina-Ameerika ning enamik Aasia ja Aafrika riike. Venemaa ei olnud kutsutud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300672/maailma-liidrid-kogunevad-sveitsi-kuurorti-ukraina-rahuplaani-ule-arutlema Maailma liidrid kogunevad Šveitsi kuurorti Ukraina rahuplaani üle arutlema] Delfi 15. VI 2024, Laura-Marie Jõgi</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300905/sojapaevik-843-paev-sveitsi-luksuskuurordis-toimuval-rahukonverentsil-on-kohal-ka-kaja-kallas |title=SÕJAPÄEVIK (843. päev) - Šveitsi luksuskuurordis toimuval rahukonverentsil on kohal ka Kaja Kallas |url-access=subscription |author=Ekvard Joakit |date=2024-06-15 |access-date=2024-06-15 |website=ekspress.delfi.ee }}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120300825/nadala-sojaraport-jaanika-merilo-putin-nouab-suurte-alade-uleandmist-venelaste-meelest-kulgeb-soda-edukalt |title=NÄDALA SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Putin nõuab suurte alade üleandmist. Venelaste meelest kulgeb sõda edukalt |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-06-15 |access-date=2024-06-15 |website=epl.delfi.ee }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/06/lucerna-fd8381ce-efaa-4a49-a2d7-d1a067f5d39e.html Cento delegazioni in Svizzera per l'Ucraina: verso un piano da proporre a Mosca]. Rai News 24, 15. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/adesione-di-ucraina-e-moldova-si-dellue-invasione-russa-giorno-843-2fa724b3-f903-481e-9559-15a3c601ff87.html#f5092087-9a07-4332-b045-8e91fa47a3b6 Zelensky apre il vertice sulla pace: "Oggi il mondo comincia ad avvicinare una pace giusta"]. Rai News 24, 15. VI 2024</ref> === 16. juuni === [[File:Switzerland-ukraine-peace-summit-signed.svg|thumb|right|Rahukonverentil osalenud riigid {{legend|#247ba0|allkirjastasid {{ill|en|lõppdokumendi|June_2024_Ukraine_peace_summit#Themes_and_joint_communiqué}}}} {{legend|#98dfea|ei allkirjastanud {{ill|en|lõppdokumenti|June_2024_Ukraine_peace_summit#Themes_and_joint_communiqué}}}}]] Šveitsis lõppes {{ill|en|Ukraina rahukonverents|June 2024 Ukraine peace summit}}. Selle lõppdokumendis sätestati, et püsiva rahu ja lahenduse leidmiseks on vaja kõigi poolte dialoogi ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist.<ref>[https://www.err.ee/1609372691/ukraina-rahu-tippkohtumise-keskmes-on-tuumahirmud#Dokument Ukraina rahutippkohtumise lõppdokument: rahuks on vaja kõigi poolte dialoogi] ERR 16. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120300999/ukraina-rahukonverentsil-osalenud-riigid-noustusid-et-riigi-territoriaalne-terviklikkus-on-rahu-alus Ukraina rahukonverentsil osalenud riigid nõustusid, et riigi territoriaalne terviklikkus on rahu alus] Delfi 16. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120301058/ulevaade-rahutippkohtumisel-naitas-end-ukraina-sobrana-hulk-riike-aga-mitte-brasiilia-ega-india |title= Rahutippkohtumisel näitas end Ukraina sõbrana hulk riike, aga mitte Brasiilia ega India |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-17 |website=epl.delfi.ee }}</ref> Dokumendile kirjutas alla 79 riiki ja 6 organisatsiooni.<ref>[https://www.eda.admin.ch/eda/en/fdfa/fdfa/aktuell/dossiers/konferenz-zum-frieden-ukraine/Summit-on-Peace-in-ukraine-joint-communique-on-a-peace-framework.html Summit on Peace in Ukraine: Joint Communiqué on a Peace Framework] Federal Department of Foreign Affairs FDFA 16. VI 2024</ref> Osalejatest ei allkirjastanud dokumenti Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Brasiilia, Bahrein, India, Indoneesia, Colombia, LAV, Liibüa, Mehhiko, Saudi Araabia, Tai, Vatikan ja ÜRO esindaja. Iraak, Jordaania ja Rwanda allkirjastasid algul dokumendi, kuid siis võtsid allkirja tagasi. === 17. juuni === Ukraina [[HUR MO|HUR-i]] kinnitusel tabati droonirünnakus Lääne-Venemaale metallurgiatehast ja sõjalisi tootmisrajatisi [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Voroneži oblast|Voroneži]] ja [[Lipetski oblast|Lipetski]] [[Oblast (Venemaa)|oblastis]].<ref>{{cite news |title=Ukrainian drones attack metallurgical plant, other facilities in 3 Russian regions, source says |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-attack-metallurgical-plant-other-facilities-in-3-russian-regions/ |access-date=17 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=17 June 2024 |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609373177/droonid-rundasid-venemaa-suurimat-terasetehast#droonid Droonid ründasid Venemaa suurimat terasetehast] ERR 17. VI 2024</ref> Rünnatud metallurgiatehas on Venemaa suurim ja annab 18 protsenti kogu Venemaa terasetoodangust. Ukraina väitel on nad viimase kahe kuu jooksul Krimmis tabanud 15 õhutõrjesüsteemi. Sellega valmistab Ukraina ette tingimusi hävitajate F-16 kasutamiseks. [[NATO]] [[NATO peasekretär|peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]] kinnitas [[BBC News]]ile antud intervjuus, et kui Hiina ei muuda oma käitumist, siis peaks arvestama tagajärgedega Venemaa toetamise eest sõjas Ukrainaga.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cyee61ej8zko |title=China should pay for propping up Putin's war - Nato chief |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-18 |website=bbc.com |language=en-GB |author=Sumi Somaskanda |author2=Tiffany Wertheimer |quote= }}</ref> === 18. juuni === [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin|Putin]] saabus [[Põhja-Korea]]sse. Tegemist on tema esimese visiidiga pärast 2000. aastal toimunud kohtumist [[Kim Chŏng-un|Kimi]] isa [[Kim Chŏng-il]]-iga<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cv22l88pr4po |title=Putin taunts West as North Korean trip confirmed |trans-title= |publisher=[[BBC]] |date=2024-06-17 |access-date=2024-06-17 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Ben Tavener |quote=Firstly, there is a natural curiosity given it will only be Mr Putin’s second time in North Korea - the first being in 2000 at the start of his presidential career, when Mr [[Kim Chŏng-un|Kim]]'s father, [[Kim Chŏng-il|Kim Jong-Il]], was still supreme leader. }}</ref><ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/putin-kim-jong-un-russia-north-korea-05f0ed66f9978ac1ba34f2d708ad7504 |title=Before his summit with North Korea’s Kim, Putin vows they’ll beat sanctions together |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2024-06-18 |access-date=2024-06-18 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/putin-e-in-corea-del-nord-intesa-con-kim-36027c5b-18b5-4574-9169-02ee5def365b.html Presidente russo Vladimir Putin e Kim Yong Un alla Guest House, Pyongyang, 19 giugno 2024]. Rai News 24, 19. VI 2024</ref> Venemaa Rostovi oblasti kuberneri kinnitusel süttis [[Azov]]is Ukraina droonirünnaku läbi 5000 kuupmeetrise mahutuvusega kütusehoidla.<ref>{{cite news |title=Tanks containing 5,000 m3 of oil on fire in Russia's Rostov Oblast after drone attack – videos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/06/18/7461298/|author=KATERYNA TYSHCHENKO |author2=IRYNA BALACHUK |access-date=18 June 2024 |publisher=Ukrainian Pravda |date=18 June 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=Petroleum storage tanks on fire in Russia's Rostov Oblast |url=https://kyivindependent.com/petroleum-storage-tanks-on-fire-in-russias-rostov-oblast/ |access-date=18 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |date=18 June 2024 |language=en}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/06/droni-ucraini-sulla-citta-russa-di-azov-in-fiamme-un-deposito-carburante-7ebf1a01-5e58-4bb8-af65-c73c9dabc3a1.html Droni ucraini sulla città russa di Azov: in fiamme un deposito carburante]. Rai News 24, 18. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120301413/video-vaidetav-ukraina-droonirunnak-suutas-venemaa-naftabaasi VIDEO | Väidetav Ukraina droonirünnak süütas Venemaa naftabaasi] Delfi 18. VI 2024</ref> Seda tulekahju ei suudetud kustutada 3 päeva jooksul.<ref>[https://www.err.ee/1609378898/venemaa-rundas-ool-vastu-laupaeva-ukraina-energiataristut#mahuti Satelliidipilt kinnitas, et Ukraina hävitas 18. juunil Venemaa naftabaasis kolm kütusemahutit] ERR 22. VI 2024</ref> Venemaa väidab, et on võtnud kontrolli alla Novooleksandrivka küla Ukraina idaosas [[Donetski oblast]]is [[Avdijivka]]st 20 km loodes. Ukraina pool ei ole küla kaotust kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1609374158/soja-846-paev-droonirunnak-suutas-louna-venemaal-naftamahutid#britiluure Briti luure: Venemaa püüab ära lõigata Ukraina olulist varustusliini] ERR 18. VI 2024</ref> Samuti on Venemaa väed intensiivistanud rünnakuid [[Luhanski oblast]]i piirialadel [[Svatove]]st läänes eesmärgiga vallutada Borova küla [[Harkivi oblast]]is ja on selleks koondanud 10 000 sõdurit. Vovtšanski lõunaosas asuvas agregaaditehases on Ukraina võtnud piiramisrõngasse Venemaa üksuse. Erinevatel hinnangutel on selle suurus 50–400 meest.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120301450/tehas-havitatakse-koos-okupantidega-voi-osa-neist-annab-alla-mis-saab-vovtsanskis-sisse-piiratud-vene-soduritest |title= "Tehas hävitatakse koos okupantidega või osa neist annab alla." Mis saab Vovtšanskis sisse piiratud Vene sõduritest? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-18 |access-date=2024-06-18 |website=forte.delfi.ee }}</ref> === 19. juuni === Soome ja Norra luure hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina rindele 80% Leningradi ringkonna maavägedest, mis varem olid Baltikumi ja Soome lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609375232/soome-luureallikas-suur-osa-vene-laaneringkonna-maavagedest-on-ukrainas Soome luureallikas: suur osa Vene lääneringkonna maavägedest on Ukrainas] ERR 19. VI 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 19 drooni alla.<ref>[https://www.err.ee/1609375232/soome-luureallikas-suur-osa-vene-laaneringkonna-maavagedest-on-ukrainas Venemaa ründas Lääne-Ukrainat droonidega https://www.err.ee/1609375160/venemaa-rundas-laane-ukrainat-droonidega#venemaa] ERR 19. VI 2024</ref> === 20. juuni === USA teatas, et kiirendab õhutõrjerakettide tarnimist Ukrainasse ja suunab sinna teistele liitlasriikidele mõeldud saadetised selleks, et Ukraina saaks tõrjuda Venemaa sagenenud rünnakuid energiataristu pihta.<ref>[https://www.err.ee/1609376828/usa-suunab-koik-patrioti-ohutorjesusteemide-tellimused-ukrainasse USA suunab kõik Patrioti õhutõrjesüsteemide tellimused Ukrainasse] ERR 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302226/usa-suunab-liitlastele-tellitud-ohutorjesusteemid-ukrainasse USA suunab liitlastele tellitud õhutõrjesüsteemid Ukrainasse] Delfi 21. VI 2024</ref> Samuti teatas Rumeenia, et saadab Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302163/rumeenia-noustus-andma-ukrainale-patrioti-ohutorjesusteemi Rumeenia nõustus andma Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi ] Delfi 21. VI 2024</ref> Venemaa korraldas raketi ja droonirünnaku Ukraina energeetikasüsteemi vastu. Ukrenergo teatel on kahjustusi Vinnitsa, Dnepropetrovski, Donetski ja Kiievi oblasti aladel. Venemaa kasutas 9 raketti ja 27 drooni, millest Ukraina õhukaitse hävitas 5 raketti ja kõik droonid.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid07o5eduWfQPsyBwdvajzsJoYue6Bzbk54frkJtnvv68ZbWQFUPA6d34SaZeKKc9QUl Rainer Saksa ülevaade] FB Teet Kalmuse blogi 20. VI 2024</ref> Venemaa kasutas Harkivi oblastis Lõptsi asulas esmakordselt [[Planeeriv pomm|laugpommi]] FAB-3000. Pomm kaalub 3000 kg, millest lõhkeainet on 1200 kilogrammi.<ref>[https://twitter.com/NOELreports/status/1803773873814372440 NoelReports] Twitter </ref> Ukraina droonid ründasid nafta rafineerimistehast [[Krasnodari krai]]s Afipskis, Lukoil-Yugnefteprodukt'i Enyemskaya naftadepood [[Adõgee]] Vabariigis ja Tambovnefteprodukti naftatoodete hoidlat [[Tambovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609376210/soja-848-paev-droonid-rundasid-krasnodari-oblastis-asuvat-naftarajatist#krasnodar Droonid ründasid Krasnodari oblastis asuvat naftarajatist] ERR 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/new-drone-attacks-strike-russian-fuel-depots-2024-06-20/ New drone attacks strike Russian fuel depots]. Reuters, 20. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120301925/droonid-rundasid-venemaal-rafineerimistehast-ja-naftaladusid VIDEO: Droonid ründasid Venemaal rafineerimistehast ja naftaladusid] Delfi 20. VI 2024</ref> === 21. juuni === USA andis Ukrainale loa kasutada oma relvi kõigiks piiriülesteks rünnakuteks, mitte ainult Harkivi piirkonda ohustavate vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302240/politico-usa-leevendas-ukrainale-seatud-relvastuse-kasutamise-piirangut Politico: USA leevendas Ukrainale seatud relvastuse kasutamise piirangut] Delfi 21. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609377350/politico-usa-leevendas-veel-ukraina-relvakasutuskeeldu-venemaa-vastu Politico: USA leevendas veel Ukraina relvakasutuskeeldu Venemaa vastu] ERR 21. VI 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Krasnodari krai]]s Afipski, Ilski ja Krasnodarski naftatöötlemistehaseid ning [[Astrahani oblast]]is Astrahani naftatöötlemistehast. Rünnati ka [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i lennuväljal asuvaid Shahed-tüüpi droonide hoiupaiku.<ref>[https://www.err.ee/1609379459/soja-851-paev-zelenski-vene-vae-peatab-ohutorje-lennuvagi-kaugrelvad#fotod Fotod kinnitavad droonilao hävitamist Venemaal] ERR 23. VI 2024</ref> Samuti tabasid Ukraina väed Venemaa radarijaamu ja elektroonilise luure keskusi okupeeritud Krimmis ja Venemaa [[Brjanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609377233/ukraina-rundas-nelja-vene-rafineerimistehast-ja-shahed-droonide-hoiupaiku#ukrainaryndab Ukraina ründas nelja Vene rafineerimistehast ja Shahed droonide hoiupaiku] ERR 21. VI 2024</ref> Krimmis Vitinos sai tabamuse Venemaa kosmose jälgimis- ja sidekeskus NIP-16. Ukraina tõrjus Venemaa rünnaku [[Harkivi oblast]]is Borova küla suunas ja hoiab edukalt kaitset [[Tšassiv Jar]]i all. Venemaa põhilised rünnakud toimuvad Donbassis, eriti [[Avdijivka]] ja [[Bahmut]]i piirkonnas, lõunarindel on vaiksem. Krynky sillapea Dnepri idakaldal püsib. === 22. juuni === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-06-22 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne eluhoone Harkivis, 22. VI 2024]] Vene väed korraldasid raketi- ja droonirünnaku Ukraina kriitilise energiataristu pihta. Venemaa kasutas 16 raketti ja 13 drooni, millest Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 raketti kõik 13 drooni. Eraenergiaettevõte DTEK teatel põhjustasid rünnakud tõsist kahju ühes ettevõtte elektrijaamadest.<ref>[https://www.err.ee/1609378898/venemaa-rundas-ool-vastu-laupaeva-ukraina-energiataristut#taristu Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva rünnakuid Ukraina energiataristu pihta] ERR 22. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302584/venemaa-korraldas-jargmise-massilise-runnaku-ukraina-energiataristu-vastu Venemaa korraldas järgmise massilise rünnaku Ukraina energiataristu vastu] Delfi 22. VI 2024</ref> Venemaa ründas [[Planeeriv pomm|laugpommidega]] Harkivi linna elurajooni, kus hukkus kolm tsiviilisikut ning vähemalt 54 inimest sai vigastada. Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on viimase ööpäevaga hukkunud 8 tsiviilisikut. Juuni jooksul on Venemaa kokku kasutanud rohkem kui 2400 juhitavat pommi, millest umbes 700 on kasutatud Harkivi ründamiseks.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Kharkiv kills 3, injures 54, including children |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-two-injures-two/ |access-date=22 June 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=22 June 2024 |language=en}}</ref> Ukraina korraldas rünnaku [[Belgorodi oblast]]is Dubovoje külas asuvatele Venemaa õhutõrjesüsteemidele Pantsir S-1. === 23. juuni === Venemaa väitel hukkus {{ill|en|2024. aasta 23. juuni rünnak Sevastopolile|June 2024 Sevastopol missile attack|Ukraina rünnakus Sevastopolile}} vähemalt neli inimest, sh kaks last, ja 151 inimest sai vigastada; Belgorodi oblastis [[Graivoron]]is hukkus üks inimene. Ukraina on süüdistused Sevastopoli ründamises tagasi lükanud.<ref>[https://www.france24.com/en/europe/20240623-russia-accuses-ukraine-of-deadly-drone-attacks-in-crimea-s-sevastopol Russia accuses Ukraine of deadly drone attacks in Crimea's Sevastopol]. [[France 24]], 23. VI 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23-2024 RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 23, 2024]</ref><ref>[https://www.err.ee/1609379459/soja-851-paev-zelenski-vene-vae-peatab-ohutorje-lennuvagi-kaugrelvad#sevastopol Ukraina raketirünnakus hukkus Sevastopolis viis ja sai vigastada 124 inimest] ERR 23. VI 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/photo.php?fbid=8238420502869068&set=p.8238420502869068&type=3 Belbeki lennuvälja KAART] FB 23. VI 2024</ref><ref name="reuters1">{{Cite web |last=Antonov |first=Dmitry |date=2024-06-24 |title=Kremlin blames US for 'barbaric' ATACMS missile attack on Crimea |website=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/europe/kremlin-blames-us-barbaric-atacms-missile-attack-crimea-2024-06-24/ |quote=A U.S. official later said that Ukraine was not targeting civilians. It seemed that the Russians were able to intercept an ATACMS missile that was targeting a missile launcher, and the ATACMS exploded with shrapnel raining down on the beach, the American official added.}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/guerra-in-ucraina-belousov-rischio-escalation-con-armi-usa-a-kiev-invasione-russa-giorno-854-039abb1b-0170-4c8f-a95d-fd554f1e21ef.html#08e446da-fda3-41e3-9fa0-202be421e299 I nuovi video dalla spiaggia di Sebastopoli non sembrano confermare la versione russa]. [[Rai News 24]], 26. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302983/venelased-tulistasid-selle-valja-voib-olla-kogemata-mis-tabas-tegelikult-sevastopoli-randa-ja-seal-olnud-inimesi |title="Venelased tulistasid selle välja võib-olla kogemata." Mis tabas tegelikult Sevastopoli randa ja seal olnud inimesi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-25 |access-date=2024-06-25 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> Ukraina tabas [[Belgorodi oblast]]is Nehotejevkas Vene motoriseeritud laskurrügemendi komandopunkti ja hävitas kolmest Aasovi merelt välja tulistatud Vene Kalibr tiibraketist kaks. === 24. juuni === Ukraina president Zelenski teatas, et vabastas kindralleitnant Juri Sodoli Ukraina ühendvägede komandöri ametikohalt ja asendas ta brigaadikindral [[Andri Hnatov]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609381439/soja-854-paev-biden-kavatseb-usa-sojalised-toovotjad-ukrainasse-lubada#komandor Zelenski tutvustas Ukraina vägedele uut ühendvägede komandöri] ERR 26. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120303388/sojapaevik-854-paev-zelenskoi-taandas-tippkindrali-kellele-heidetakse-ette-tuhandete-ukraina-sodurite-surma-saatmist |title=SÕJAPÄEVIK (854. päev) - Zelenskõi taandas tippkindrali, kellele heidetakse ette tuhandete Ukraina sõdurite surma saatmist |url-access=subscription |author=Cristopher Krutto |date=2024-06-26 |access-date=2024-06-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 25. juuni === Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus HUR teatas, et andis löögi Venemaal [[Voroneži oblast]]is Olhovatka rajoonis asuvale välilaskemoonalaole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120302907/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-loogi-andmisest-laskemoonalaole-venemaa-voronezi-oblastis-kehtestati-eriolukord VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas löögi andmisest laskemoonalaole Venemaa Voroneži oblastis.] Delfi 25. VI 2024</ref> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] ICC andis välja määrused Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema [[Valeri Gerassimov]]i ja endise kaitseministri [[Sergei Šoigu]] vahistamiseks. Neid kahtlustatakse sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303005/rahvusvaheline-kriminaalkohus-andis-valja-soigu-ja-gerassimovi-vahistamise-maarused Rahvusvaheline kriminaalkohus andis välja Šoigu ja Gerassimovi vahistamise määrused] Delfi 25. VI 2024</ref> === 26. juuni === Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemad pooled vabastasid 90 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303146/ukrainasse-naasis-90-sojavangi-kelle-hulgas-on-mariupoli-ja-tsornoboli-kaitsjad Ukrainasse naasis 90 sõjavangi, kelle hulgas on Mariupoli ja Tšornobõli kaitsjad] Delfi 26. VI 2024</ref> === 27. juuni === Venemaa korraldas Ukraina vastu drooni ja rakwetirünnaku, kasutades selleks 6 raketti ja 23 drooni: * 1 rakett [[H-47M2 Kinžal]] * 4 tiibraketti Kalibr * 1 rakett H-59/H-69 * 23 drooni [[HESA Shāhed 136|Shahed-131/136]] Ukraina õhujõud tulistasid alla 5 raketti (H-59/H-69 ja 4 Kalibr) ning 23 drooni. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303418/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-koik-peale-uhe-raketi-havitati Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Kõik peale ühe raketi hävitati] Delfi 27. VI 2025</ref> Ukraina sõlmis julgeolekulepingu Euroopa Liiduga. Veel on Ukraina sõlminud kahepoolsed julgeolekulepingud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hollandi, Soome, Läti, Hispaania, Belgia, Portugali, Rootsi, Islandi, Norra, Jaapani, USA, Eesti ja Leeduga.<ref>[https://www.err.ee/1609382354/soja-855-paev-el-allkirjastas-ukrainaga-julgeolekutagatiste-lepingu Euroopa Liit sõlmis neljapäeval Ukrainaga ühiste julgeolekukohustuste lepingu] ERR 27. VI 2025</ref><ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02ocSWsQzfq8RsxDbjo9FLgX1dro7upQdRWtcNNYPNpZjpUQJD3zggztEMS5MYjpRQl Punkt 17: Lepingu sisu] Toomas Piirmanni blogi 28. VI 2025</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2024-06-28 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne elamu Dnipros]] Lääne ja NATO sõjaväeametnikele viidanud [[The New York Times]]i kinnitusel hukkus Ukrainas maikuus või sai haavata keskmiselt üle 1000 Vene sõduri päevas. Hoolimata kaotustest värbab Venemaa 25&nbsp;000 kuni 30&nbsp;000 uut sõdurit kuus, mis on umbes sama palju, kui lahinguväljalt lahkub.<ref>[https://www.nytimes.com/2024/06/27/us/politics/russia-casualties-ukraine-war.html Russia Sends Waves of Troops to the Front in a Brutal Style of Fighting]. The New York Times, 27. VI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/michel-avanti-sugli-aiuti-per-50-miliardi-allucraina-biden-putin-e-un-criminale-di-guerra-20235f8c-f6b3-4b9e-834a-96fb5847d817.html#350d1111-c14c-42e6-959a-ed164e9e07ef New york times, a maggio 1000 soldati russi morti o feriti al giorno]. Rai News 24, 28. VI 2024</ref> [[Tambovi oblast]]is süttis varahommikul Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftahoidla.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/michel-avanti-sugli-aiuti-per-50-miliardi-allucraina-biden-putin-e-un-criminale-di-guerra-20235f8c-f6b3-4b9e-834a-96fb5847d817.html#1a1c82ab-568d-4483-b145-d2f81dbe8a2c Russia: deposito petrolifero in fiamme dopo attacco di drone ucraino]. Rai News 24, 28. VI 2024</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tveri oblast]]is Retkinis asuvat keemiatööstust, kus toodetakse 40 erinevat liiki toodangut, peamiselt Venemaa armee jaoks. Sealhulgas vedela raketikütuse komponente.<ref name=kalmus/> Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene ründelennuki [[Su-25]].<ref>[https://www.err.ee/1609383533/donetski-oblastis-tulistati-alla-jarjekordne-vene-rundelennuk-su-25#su25 Donetski oblastis tulistati alla järjekordne Vene Su-25 ründelennuk] 28. VI 2024</ref> Lahingutegevus jätkub kogu rinde ulatuses, kuid suuri muudatusi rindel toimunud ei ole. Väikeseid edenemisi on mõlemal poolel. Kõige ägedamad lahingud käivad endiselt Donbassi rindel. Venemaal on väike edu Donetski oblastis Pokrovski suunal ja [[Toretsk]]i piirkonnas [[Avdijivka]]st põhjas. Ukraina on edenenud [[Vovtšansk]]i linnas, metsasel alal [[Kreminna]]st edelas ja tõrjunud tagasi venelaste rünnaku [[Kreminna]]st läänes asuvatele Ternõle ja Jampolivkale. Samuti on Ukraina tõrjunud Vene üksused välja [[Tšassiv Jar]]i idaservas asuva Kanali elurajoonist. Sellele on kaasa aidanud Ukraina parem varustatus mürskudega ja Venemaa vähenenud [[Planeeriv pomm|laugpommide]] kasutamine.<ref>[https://www.err.ee/1609384049/allikad-ukraina-on-hakanud-saama-rohkem-laane-laskemoona Allikad: Ukraina on hakanud saama rohkem lääne laskemoona] ERR 28. VI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120303308/venelaste-banzai-runnakud-teevad-imesid-vene-armee-surus-ara-kogenematu-ukraina-brigaadi-millega-ahvardab-toretski-labimurre |title=KAART "Venelaste banzai-rünnakud teevad imesid." Vene armee "surus ära" kogenematu Ukraina brigaadi. Millega ähvardab Toretski läbimurre? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-27 |access-date=2024-06-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=kalmus>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0UQ4WmNwSLi66iVGEbXZpsUTaNfkhCcGYQmkyi1t6Tb44FU9iUyRgCMppfjkpfvK3l SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Ukraina suutis venelased Ternõst tagasi suruda. Võitlusvaim on tugev] FB 28. VI 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-175 KV luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] 28. VI 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120304604/kui-vene-armee-rundab-maest-alla-siis-pole-eriti-midagi-teha-kas-venelaste-suvisest-suurpealetungist-on-toss-valjas-voi-mitte |title=KAART "Kui Vene armee ründab mäest alla, siis pole eriti midagi teha." Kas venelaste suvisest suurpealetungist on toss väljas või mitte? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-02 |access-date=2024-07-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Vatikani vahendusel saabus Venemaalt vangistusest tagasi Ukrainasse kümme tsiviilisikut.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-prisoners-freed-c411358e0f1466c45414aa235baecc96 |title=Ukrainians held prisoner for years in Russia return to Kyiv |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2024-06-29 |access-date=2024-06-29 |website=apnews.com |language=en |author=HANNA ARHIROVA |quote= }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.osvnews.com/2024/06/28/ukrainian-catholic-priests-freed-from-russian-captivity/ |title=Ukrainian Catholic priests freed from Russian captivity |trans-title= |publisher=[[Our_Sunday_Visitor#OSV_News|OSV News]] |date=2024-06-29 |access-date=2024-06-29 |website=osvnews.com |language=en |author=Gina Christian |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/06/linvasione-russa-giorno-857-bc0fb891-64c1-4252-aebc-ce207b67f93c.html#6e175e7c-94fe-490f-9ede-bcd945bafeb6 Arrivati a Kiev gli ucraini liberati dalla prigionia russa grazie alla mediazione vaticana]. Rai News 24, 29. VI 2024</ref> === 29. juuni === Venemaa rünnakus Lõuna-Ukraina Vilnianski linnale sai surma vähemalt seitse ja viga 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609384382/soja-857-paev-ukraina-vois-tabada-venemaa-uusimat-ohutorjesusteemi-s-500#vilniansk Vene rünnakus Lõuna-Ukraina linnale sai surma vähemalt seitse inimest] ERR 29. VI 2024</ref> Venemaa teatas, et Gorodištše külas hukkus Ukraina drooni rünnakus viis inimest ja sai vigastada veel kaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303993/venemaa-kurski-oblastis-hukkus-droonirunnakus-vaidetavalt-viis-inimest Venemaa Kurski oblastis hukkus droonirünnakus väidetavalt viis inimest] Delfi 29. VI 2024</ref> Ukraina sooritas raketirünnaku Sevastopolile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120303997/sevastopolis-toimus-teadete-kohaselt-raketirunnak Sevastopolis toimus teadete kohaselt raketirünnak] Delfi 29. VI 2024</ref> === 30. juuni === Venemaa teatas, et on vallutanud Novooleksandrõvka küla [[Luhanski oblast]]is ja Spirne küla [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609384892/soja-858-paev-ukraina-korraldas-kuberrunnaku-vene-kaitsetoostusega-seotud-ettevotete-vastu#kiiev Venemaa väitel hõivati kaks Ida-Ukraina küla] ERR 30. VI 2024</ref> Venemaa kasutas viimase nädala jooksul Ukraina ründamiseks üle 800 [[Planeeriv pomm|laugpommi]]. == Juuli == === 1. juuli === Venemaa väitel hõivati [[Donetski oblast]]is [[Avdijivka]]st loodes asuva Novopokrovske küla ja [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist idas Stepova Novoselivka küla. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>{{cite news |title=Russian Shelling Kills 2 Women in Ukraine’s Donetsk Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/07/01/russian-shelling-kills-2-women-in-ukraines-donetsk-region-a85569 |access-date=1 July 2024 |publisher=The Moscow Times |date=1 July 2024 |language=en}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 7 injured after Russian attacks on Donetsk Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-7-injured-after-russian-attacks-on-donetsk-oblast/ |access-date=2 July 2024 |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=1 July 2024 |language=en}}</ref> [[Belgorod]]i linna ja oblasti mitmes piirkonnas kadus elekter ja tekkisid probleemid veevarustusega. Venemaa teatel oli selle põhjus "väline mõju energiaobjektile".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304292/belgorodis-kadus-mitmel-pool-elekter-teatati-valisest-mojust-energiaobjektile Belgorodis kadus mitmel pool elekter. Teatati "välisest mõjust energiaobjektile"] Delfi 1. VII 2024</ref> Ukraina andis õhulöögi Krimmis asuvale Vene vägede laskemoonalaole.<ref>[https://www.err.ee/1609386347/orban-kutsus-rahukoneluste-kiirendamiseks-ules-relvarahule-ukrainas#ladu Ukraina lendurid ründasid Vene vägede laskemoonaladu] ERR 1. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120304722/kaart-ja-video-krimmis-on-puhkamiseks-liiga-kuum-ukraina-rapib-vene-ohutorjet-ja-droonibaase |title=KAART JA VIDEO: Krimmis on puhkamiseks liiga kuum. Ukraina rapib Vene õhutõrjet ja droonibaase |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-07-03 |access-date=2024-07-03 |website=www.delfi.ee}}</ref> Rünnaku sihtmärgiks võisid olla Shahed droonid. === 2. juuli === Venemaa teatas, et hävitas rakettidega Iskander-M Ukraina [[Poltava oblast]]i [[Mõrhorod]]i lennuväljal viis Ukraina hävituslennukit [[Su-27]] ja kahjustas veel kaht. Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ihnat kinnitas, et Mõrhorodile anti löök ja oli kaotuseid, aga mitte selliseid, nagu Venemaa väitis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304603/venemaa-vaitis-et-havitas-lennuvaljal-viis-ukraina-havitajat-su-27 Venemaa väitis, et hävitas lennuväljal viis Ukraina hävitajat Su-27] Delfi 2. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305484/ukraina-ohujoudude-juhid-ei-tunne-teemat-venelased-jagavad-ukrainlaste-lennuvaele-valusaid-looke-ekspert-selgitab-milles-asi |title="Ukraina õhujõudude juhid ei tunne teemat." Venelased jagavad ukrainlaste lennuväele valusaid lööke, ekspert selgitab, milles asi |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Ukraina vanglatest vabastati enam kui 3000 kinnipeetut, tingimusel et nad astuvad sõjaväeteenistusse.<ref>{{cite news |title=Ukraine war briefing: Thousands of Ukrainian convicts join fight against Russian forces|url= https://www.theguardian.com/world/article/2024/jul/02/ukraine-war-briefing-thousands-of-ukrainian-convicts-join-fight-against-russian-forces |access-date=2 July 2024 |publisher=The Guardian |date=2 July 2024 |language=en}}</ref> Ungari peaminister [[Viktor Orbán]] saabus Kiievisse, et arutada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga rahu Euroopas. Ta tegi Zelenskõile ettepaneku relvarahu kehtestada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304513/orban-tegi-kiievis-zelenskoile-ettepaneku-moelda-relvarahule Orbán tegi Kiievis Zelenskõile ettepaneku mõelda relvarahule] Delfi 2. VII 2024</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] lükkas tagasi Ungari peaministri ettepaneku "rahukõneluste kiirendamiseks" kaaluda Venemaaga relvarahu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304782/zelenskoi-lukkas-orbani-ettepaneku-tagasi Zelenskõi lükkas Orbáni ettepaneku tagasi] Delfi 2. VII 2024</ref> === 3. juuli === Vene drooni- ja raketilöögis Dniprole hukkus vähemalt kaheksa ja sai vigastada enam kui 50 inimest .<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304881/vene-drooni-ja-raketiloogis-dniprole-hukkus-vahemalt-viis-inimest Vene drooni- ja raketilöögis Dniprole hukkus vähemalt viis inimest] Delfi 3. VII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/death-toll-of-russias-july-3-attack-on-dnipro-rises-to-8/ |title=Death toll of Russia's July 3 attack on Dnipro rises to 8 |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=kyivindependent.com |language=en |author=Martin Fornusek |quote= }}</ref> Ukraina ründas meredrooniodega Novorossiiski sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120304803/novorossiiskit-rundasid-oosel-meredroonid Novorossiiskit ründasid öösel meredroonid] Delfi 3. VII 2024</ref> Venemaa hõivas peale Ukraina vägede eemaldumist [[Tšassiv Jar]]i kõige idapoolsema, Kanali mikrorajooni.<ref>[https://www.err.ee/1609387244/ukraina-luure-havitas-oopaevaga-ule-tosina-vene-soiduki-ja-soomuki#tsassiv Venemaa teatas Tšassiv Jari linnaosa vallutamisest] ERR 3. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609388087/vene-armee-liigutab-reserve-labi-mariupoli-toretskisse-ja-pokrovskisse#tsassivjar Ukraina väed tõmbusid tagasi Tšassiv Jari idaosast] ERR 4. VII 2024</ref> 28. juunil toimunud Ukraina vasturünnak oli sooritatud eemaldumise katmiseks. === 4. juuli === Ukraina relvajõududel on ette valmistatud 14 reservbrigaadi, kuid neid ei saa rindele saata, kuna nad pole kätte saanud lääneriikide lubatud relvastust, ütles Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>[https://www.err.ee/1609388087/soja-862-paev-zelenski-14-reservbrigaadi-ootab-laane-lubatud-relvastust#brigaadid Zelenski: 14 reservbrigaadi ootab lääne lubatud relvastust] ERR 4. VII 2024</ref> === 5. juuli === Möödunud ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt seitse inimest, 43 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/attacks-55/ |title=Russian attacks across Ukraine kill 7, injure 43 over past day |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2024-07-05 |access-date=2024-07-05 |website=kyivindependent.com |language=en |author= Martin Fornusek |quote= }}</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kutsus Venemaa osalema järgmisel rahukonverentsil, kuigi ta on varem öelnud, et Venemaa võib liituda ainult siis, kui loobub vallutatud Ukraina territooriumist.<ref>[https://www.err.ee/1609389218/zelenski-kutsus-venemaa-jargmisele-rahukonverentsile Zelenski kutsus Venemaa järgmisele rahukonverentsile] ERR 5. VII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Krasnodari krais asuvat Primorsko-Ahtarskit, Kurski oblastit ja Rostovi oblastis asuvat [[Rostov Doni ääres|Doni-äärset Rostovit]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305402/droonid-rundasid-venemaal-primorsko-ahtarskit-ja-rostovit Droonid ründasid Venemaal Primorsko-Ahtarskit ja Rostovit] Delfi 5. VII 2024</ref> 2. juulil Kiievis president Zelenskõiga kohtunud [[Viktor Orbán]] kohtus Moskvas president Putiniga.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/orban-oggi-a-mosca-da-putin-michel-non-ha-il-mandato-dellunione-europea-711b6fa1-3612-48c9-8ef6-f709696adefc.html#6117ed06-d116-4401-a374-6149fa274988 Vladimir Putin a Viktor Orban: "Lei è a Mosca come presidente di turno Ue"]. Rai News 24, 5. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305540/orban-kohtus-moskvas-putiniga-ja-nimetas-kohtumist-rahumissiooniks Orbán kohtus Moskvas Putiniga ja nimetas kohtumist rahumissiooniks] Delfi 5. VII 2024</ref><ref> [https://www.err.ee/1609389659/orban-saabus-moskvasse-putiniga-ukrainast-raakima Orban saabus Moskvasse Putiniga Ukrainast rääkima] ERR 5. VII 2024</ref> Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot.<ref> [https://www.err.ee/1609389161/droonirunnak-rostovis-pohjustas-tulekahju#patriot Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot] ERR 5. VII 2024</ref> === 6. juuli === Ukraina sai Eestilt lühimaa-õhutõrje süsteeme [[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]].<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/orban-obiettivo-era-aprire-canali-di-dialogo-con-mosca-missione-compiuta-792c0521-a0d2-4abe-86c7-6a406296daa5.html#66017011-436f-49e3-a473-ab82a83bb729 L'Ucraina riceve i sistemi di difesa aerea Mistral dall'Estonia]. Rai News 24, 6. VII 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s Pavlovskaja staniitsas ja Lenoingradskaja staniitsas asuvatele kütusehoidlatele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120305644/venemaa-krasnodari-krais-suttisid-droonirunnaku-tottu-kutusemahutid Venemaa Krasnodari krais süttisid droonirünnaku tõttu kütusemahutid] Delfi 6. VII 2024</ref> Venemaa hõivas [[Avdijivka]]st 20 kilomeetri kaugusel loodes asuva Sokili küla.<ref>[https://www.err.ee/1609390078/soja-864-paev-eesti-antud-mistralid-joudsid-ukrainasse#kula Venemaa teatas järjekordse küla vallutamisest Ukraina idaosas] ERR 6. VII 2024</ref> === 7. juuli === Venemaa hõivas Donetski oblastis [[Pivdenne (Toretsk)|Pivdenne]] alevi juures asuva Tšõhari asula.<ref>[https://www.err.ee/1609390612/soja-865-paev-ukraina-vaed-tulistasid-alla-jarjekordse-venemaa-su-25-rundelennuki#kula Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas] ERR 7. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title=Russia Says Captured Another Village in East Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/07/07/russia-says-captured-another-village-in-east-ukraine-2-a85633 |date=7 July 2024 |access-date=2024-07-07 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://newformat.info/news/rosijski-okupatsijni-vijska-zakhopyly-naselenyj-punkt-chyhari/ |title=Російські окупаційні війська захопили населений пункт Чигарі |trans-title=Russian occupation forces seized Chyhari settlement |date=2024-07-07 |access-date=2024-07-07 |website=newformat.info |language=uk |quote=Чигарі – це частина селища Південне під Торецьком. }}</ref> Ukraina sissivõitlejad ründasid Krimmis Alušta linna lähedal gaasijaotusvõrgu süsteeme, mis tõi kaasa suurema põlengu.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306142/rakette-pole-vajagi-ukrainal-on-veel-uks-proovimata-voimalus-et-suruda-polvili-krimmis-paiknev-okupatsiooniarmee |title="Rakette pole vajagi!" Ukrainal on veel üks proovimata võimalus, et suruda põlvili Krimmis paiknev okupatsiooniarmee |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Ukraina droonirünnaki tulemusel süttis Venemaal Voroneži oblastis laskemoonaladu.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus Rainer Saksa ülevaade] FB 7. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609391113/zelenski-venemaa-tulistas-ukraina-linnade-pihta-ule-40-raketi#ukrainadroonid Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao] ERR 8. VII 2024</ref> Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki [[Su-25]]. === 8. juuli === [[File:Okhmatdyt after Russian attack, 2024-07-08 (21).webp|thumb|180px|Rünnakujärgne lastehaigla [[Ohmatdõt]] Kiievis, {{nowrap|8. VII 2024}}]] {{Vaata ka|2024. aasta 8. juuli rünnak Ukrainale}} Venemaa tulistas 44 raketti Ukraina linnade [[Kiiev]]i, [[Kramatorsk]]i, [[Slovjansk]]i, [[Dnipro]] ja [[Krõvõi Rih]]i pihta, millest õhutõrje tõi alla 36. Rünnaku tagajärjel hävines osaliselt Kiievi Ševtšenko linnaosas asuv lastehaigla [[Ohmatdõt]].<ref>[https://www.err.ee/1609391113/zelenski-venemaa-tulistas-ukraina-linnade-pihta-ule-40-raketi#haigla Venemaa raketirünnakus Kiievi lastehaiglale hukkus kaks inimest] ERR 8. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609392031/ukraina-droonid-rundasid-naftabaasi-ja-alajaama-volgogradi-oblastis#lastehaigla ÜRO analüüs: Kiievi lastehaigla sai suure tõenäosusega Vene raketi otsetabamuse] ERR 9. VII 2024</ref> Kiievis said kahjustada kolm Ukraina suurima eraenergiatootja DTEK transformaatorijaama. Rünnakus hukkus vähemalt 42 ja vigastada sai üle 200 inimese.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cl4y1pjk2dzo |title=Children's hospital hit as Russian strikes kill 31 in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2024-07-08 |access-date=2024-07-08 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Rob Corp |author2=Kyla Herrmannsen |quote= }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120306029/video-ukrainat-tabas-ulatuslik-vene-raketirunnak-pihta-said-kiievi-lastehaigla-ja-sunnituskliinik-hukkunuid-on-kumneid VIDEO | Ukrainat tabas ulatuslik Vene raketirünnak, pihta said Kiievi lastehaigla ja sünnituskliinik, hukkunuid on kümneid] Delfi 8. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306082/ekspert-venemaa-tahab-enne-washingtoni-nato-tippkohtumist-laanele-naidata-et-pole-motet-ukrainasse-havitajaid-f-16-saata |title=Ekspert: Venemaa tahab enne Washingtoni NATO tippkohtumist läänele näidata, et pole mõtet Ukrainasse hävitajaid F-16 saata |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-08 |access-date=2024-07-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609392031/ukraina-droonid-rundasid-naftabaasi-ja-alajaama-volgogradi-oblastis#venerynnak Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200] ERR 9. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120306273/ulevaade-kiievis-pommitatud-lastehaigla-oli-euroopa-suurimaid-uks-hoone-havis-otsetabamuses-taielikult |title=ÜLEVAADE, VIDEOD - Kiievis pommitatud lastehaigla oli Euroopa suurimaid. Üks hoone hävis otsetabamuses täielikult |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://molfar.com/en/blog/russians-who-shelled-okhmatdyt They shelled Okhmatdyt. Fact-check of the attack on the children's hospital in Kyiv and the deanon of the Russian military] Molfar 9. VII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120306310/sojaraport-peeter-tali-vene-rahuplaanid-on-infooperatsioon-kreml-proovib-lohkuda-laane-uhtsust-ja-jatta-ukraina-abita |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Vene rahuplaanid on infooperatsioon. Kreml proovib lõhkuda lääne ühtsust ja jätta Ukraina abita |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2024-07-09 |access-date=2024-07-09 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120306444/ameeriklaste-rakettidele-on-seerianumbrid-kantud-tihedamalt-ja-paksemate-numbritega-kelle-rakett-kukkus-kiievi-lastehaiglasse |title="Ameeriklaste rakettidele on seerianumbrid kantud tihedamalt ja paksemate numbritega." Kelle rakett kukkus Kiievi lastehaiglasse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-10 |access-date=2024-07-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 9. juuli === Ukraina droonid ründasid sihtmärke [[Astrahani oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is. [[Astrahani oblast]]is rünnati [[Ahtubinsk]]i sõjaväelennuvälja ja [[Rostovi oblast]]is 500-kilovoldist elektrialajaama. [[Volgogradi oblast]]is said tabamuse naftabaas {{ill|en|Doni-äärne Kalatš|Kalach-na-Donu|Doni-äärses Kalatšis}} ja alajaam [[Frolovo]]s.<ref>[https://www.err.ee/1609392031/nato-ametnik-venemaal-napib-suureks-pealetungiks-laskemoona-ja-voitlejaid#ukrainadroon Ukraina ründas droonidega Vene sõjalennuvälja, naftabaasi ja alajaama] ERR 9. VII 2024</ref> Venemaa teatas [[Avdijivka]]st 15 kilomeetrit läänes asuva Jasnobrodõvka küla hõivamisest. Ukraina on selle teate ümber lükanud.<ref>[https://www.err.ee/1609393015/soja-868-paev-blinken-havitajad-f-16-on-juba-ukraina-poole-teel Kiiev: Venemaa teated Jasnoborodõvka hõivamisest ei vasta tõele] ERR 10. VII 2024</ref> === 10. juuli === USA teatas [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] süsteemi üleandmisest Ukrainale. Saksamaa, Rumeenia ja Holland on juba varem teatanud Patrioti saatmisest. Itaalia pakub omalt poolt {{ill|en|SAMP-T|Aster_(missile_family)}} õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/1609393015/soja-868-paev-blinken-havitajad-f-16-on-juba-ukraina-poole-teel#liitlased Liitlased annavad Ukrainale neli Patrioti] ERR 10. VII 2024</ref> === 11. juuli === NATO tippkohtumisel leppisid riikide juhid kokku anda järgmise aasta jooksul Ukrainale 40 miljardit eurot sõjalist abi.<ref>[https://www.err.ee/1609393918/soja-869-paev-nato-liidrid-leppisid-kokku-40-miljardi-euro-suuruses-ukraina-abipaketis#abipakett NATO liidrid leppisid kokku 40 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis] ERR 11. VII 2024</ref> === 12. juuli === Venemaa rünnakutes [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskile]] hukkus neli inimest, [[Kostjantõnivka]]s kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Donetsk Oblast kill 6, injure 19 |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-donetsk-oblast-kills-6-injures-19/ |date=13 July 2024 |access-date=2024-07-13 |publisher=The Kyiv Independent |author=Rachel Amran}}</ref> ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mis nõuab, et Venemaa tagastaks Zaporižžja tuumaelektrijaama Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1609395100/soja-870-paev-isw-hinnangul-avaldavad-ukraina-vasturunnakud-vene-vagedele-survet#tuumajaam ÜRO nõuab Zaporižžja tuumajaama andmist Ukraina kontrolli alla] ERR 12. VII 2024</ref><ref>[https://digitallibrary.un.org/record/4053802?ln=en&v=pdf A/RES/78/316 Safety and security of nuclear facilities of Ukraine, including the Zaporizhzhia nuclear power plant : draft resolutiona] United Nations Digital Library 5. VII 2024</ref><ref>[https://digitallibrary.un.org/record/4053933?ln=en Safety and security of nuclear facilities of Ukraine, including the Zaporizhzhia nuclear power plant : resolution / adopted by the General Assembly] United Nations Digital Library 12. VII 2024</ref> Briti sõjaväeluure reedesel kinnitusel ületasid Venemaa kaotused elavjõus (langenute ja haavatutena) viimase kahe kuu jooksul 70 tuhande piiri.<ref>{{cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2024/07/13/russia-loses-astronomical-70000-troops-two-months-ukraine/ |title=Russia loses ‘astronomical’ 70,000 troops in 60 days |trans-title= |publisher=[[The Telegraph]] |date=2024-07-13 |access-date=2024-07-15 |website= |language=en |author=Joe Barnes |location=Washington |quote=Uptick reflects opening of new Kharkiv front, with casualty rate of more than 1,000 a day expected over next two months, says MoD }}</ref> === 13. juuli === Ukraina teatel hukkus Venemaa rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastile viis tsiviilisikut, 27 sai haavata.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/guerra-in-ucraina-morti-attacchi-russi-donetsk-18ac1208-6fad-467e-928c-d8dd2a3101bd.html#64ba93c4-7a3d-4755-9080-d7717ee7f27d Kiev: "5 civili uccisi dai raid russi a Kharkiv e nel Kherson"] Rai News 24, 13. VII 2024</ref> Rostovi oblastis süttis Ukraina droonirünnaku järel naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609396072/soja-871-paev-budanov-venemaa-plaanib-uuesti-pohja-poolt-runnata#rostov Rostovi oblastis põles droonirünnakus süttinud naftabaas] 13. VII 2024</ref> === 14. juuli === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]i lõunaosas asuva Urožaine küla vallutamisest. Lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski piirkonnas. Peamised lahingud jätkuvad Pokrovski ründesuunal Otšeretõne ja [[Toretsk]]i piirkonnas ning [[Tšassiv Jar]]i ümbruseses. Lahingud käivad ka Niu-Yorki küla (Toretskist 5 km lõunas) lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609397161/donetskis-asuvas-toretskis-lahevad-lahingud-uha-agedamaks#toretski Donetskis asuvas Toretskis lähevad lahingud üha ägedamaks] ERR 15. VII 2024</ref> Venemaal on olnud väike taktikaline edenemine Otšeretõne piirkonnas [[Avdijivka]]st 10 km loodes.<ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-177 KV luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] 12. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609398031/usa-ei-luba-runnakuid-sugavamal-venemaal-soja-laienemise-kartuses#idarinne Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud] ERR 16. VII 2024</ref> === 15. juuli === Hispaania alustas Ukrainale uue relvaabipaketi üleandmist, paketis on kümme [[Leopard 2]]A4 tanki ja muid relvi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120307789/hispaania-andis-ukrainale-ule-uue-partii-leopard-2-tanke Hispaania andis Ukrainale üle uue partii Leopard 2 tanke] Delfi 16. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609397161/soja-873-paev-donetskis-asuvas-toretskis-lahevad-lahingud-uha-agedamaks#leopard Hispaania saadab Ukrainasse uue partii Leopard 2 tanke] ERR 15. VII 2024</ref> === 16. juuli === USA ei luba Ukrainal rünnata kaugmaarakettidega ATACMS Vene sõjaväelennuvälju ja sihtmärke sügavamal Venemaa kartuses, et see eskapleerib sõda.<ref>[https://www.err.ee/1609398031/usa-ei-luba-runnakuid-sugavamal-venemaal-soja-laienemise-kartuses#venemaa USA ei luba rünnakuid sügavamal Venemaal sõja laienemise kartuses] ERR 16. VII 2024</ref> === 17. juuli === Venemaa ja Ukraina vabastasid kumbki 95 vangivõetud võitlejat.<ref>[https://www.err.ee/1609398955/kiiev-venemaa-armee-kaotab-iga-paev-900-1100-meest#vangivahetus Moskva: Venemaa ja Ukraina vabastasid 190 sõjavangi] ERR 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308263/ukrainasse-naasis-95-venemaal-vangis-olnud-sodurit Ukrainasse naasis 95 Venemaal vangis olnud sõdurit] Delfi 17. VII 2024</ref> Ukraina eriüksused on lahkunud positsioonidelt Krõnki asulas Dnepri jõe idakaldal.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid063XpbbZBm4iDfUNn8Kr7rz9Gdq9dsdy9Hoi5ypJHSXjtzFMZSxJhbfxjnfdXfvyfl Droonid lendavad Valgevene kohal, aga pole kindel, kas jõudu näitab Putin või Ukraina] FB Teet Kalmuse blogi 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0b9vKKc7pWr15n6gvhdRAfxre5oVSmr3RBAJFH7zL9KqbmPjnSnXgWLD1cwG9gAeDl Ukraina armeel on suur eelis Dnepri kõrgemal paremkaldal] FB Teet Kalmuse blogi 19. VII 2024</ref> === 18. juuli === Saksamaa plaanib Ukrainale antavat sõjalist abi 2025. aastal vähendada 8 miljardilt eurolt umbes 4 miljardile eurole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308237/saksamaa-annab-jargmisel-aastal-ukrainale-sojalist-abi-kaks-korda-vahem Saksamaa annab järgmisel aastal Ukrainale sõjalist abi kaks korda vähem] Delfi 17. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120308320/saksamaa-plaanib-ukrainale-antavat-sojalist-abi-poole-vorra-vahendada Saksamaa plaanib Ukrainale antavat sõjalist abi poole võrra vähendada] Delfi 18. VII 2024</ref> Ukraina ründas õhu- ja meredroonidega Krimmi poolsaare lääneosas {{ill|en|Donuzlavi järve|Donuzlav}} ääres asunud sõjalisi objekte. Kahjustada said juhtimiskeskus ja laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609399840/soja-876-paev-venemaa-korraldas-ukrainale-kaks-raketi-ja-67-ohurunnakut#krimm Ukraina ründas Venemaa baase Krimmis] ERR 18. VII 2024</ref><ref>[https://x.com/OsintWWIII/status/1814763892024938502?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1IdYiG3i5H598rwyGW-vKhs-CSj4SzKJr3V7xsjoPIRLbuuorrYhdk6Kc_aem_DIzBmIcI8iUfU0z74cqW6g OSINT WWIII] X 18. VII 2024</ref> === 19. juuli === Ukraina tulistas Donbassis Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609400923/ukraina-teatas-vene-rundelennuki-su-25-allatulistamisest#su Ukraina teatas Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest] ERR 19. VII 2024</ref> Vene väed on jõudnud Kalõnivka ([[Tšassiv Jar]]ist 1km põhjas) lähistel Siverski-Donbasi kanalini ja üritavad seda ületada. === 20. juuli === Venemaa korraldas Ukraina vastu raketi- ja droonirünnaku, milles hukkus kaks inimest ning kannatada sai raudtee- ja energiataristu. Venemaa laskis välja 3 ballistilist raketti Iskander-M, tiibraketi Iskander-K, 16 mehitamata õhusõidukit Shahed ja ühte tundmatut tüüpi drooni, millest Ukraina laskis alla 13 drooni. Rünnaku sihtmärkideks olid elektrialajaamad Poltava, Sumõ ja Tšernihivi oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609401799/soja-878-paev-droonirunnak-tabas-vene-sojalennuvalja-rostovi-oblastis#iskander Vene vägede rünnakutes hukkus kaks inimest] ERR 20. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Rostovi oblast]]is asuvat [[Millerovo]] sõjaväelennuvälja. Rünnaku tagajärjel puhkes seal suur tulekahju, kahjustusi said hooldusüksus ja kütusehoidla.<ref>[https://x.com/kromark/status/1814772482408391025?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR3jjloKCQJZtpagFLTJP_AZ_KWE4afCvJ0SFGNdh_cat2DBYgHfK0loID8_aem_FMIaSPQAIshKvFLbfc8_cg Mark Krutov] X 21. VII 2024</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas droonidega Kiievit ja Kiievist 140 kilomeetri kaugusel kirdes asuvat [[Tšernihiv]]it.<ref>[https://www.err.ee/1609402321/zelenski-iga-hukkunud-ukraina-soduri-kohta-on-kuus-kuni-kaheksa-haavatut#shahed Õhutõrje tõrjus droonirünnaku Kiievile. Tšernihivis oli kuulda plahvatust.] ERR 21. VII 2024</ref> Venemaa kasutas rünnakus uut drooni, mis lendas ülimadalal, 20-30 meetri kõrgusel ja erines oluliselt Iraani droonist Shahed-136. Kokku kasutas Venemaa 39 [[HESA Shāhed 136|Shahed]]-tüüpi ründedrooni, kahe juhitava raketti Kh-59/69 ja kolme ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina tulistas nendest alla 35 kamikaze drooni ja raketid Kh-59/69 ei jõudnud sihtmärgini. === 22. juuli === Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa vastu. Venemaa teatas 80 Ukraina drooni hävitamisest. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Krasnodari krai]]s [[Tuapse]] naftatöötlemistehases ja [[Rostovi oblast]]is [[Morozovsk]]i sõjaväelennuväljal.<ref>[https://www.err.ee/1609402846/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-rafineerimistehast#droonidega Ukraina ründas droonidega Venemaa rafineerimistehast] ERR 22. VII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309186/venemaa-teatas-80-ukraina-drooni-havitamisest-runnaku-all-olid-naftatootlemistehas-ja-sojavaelennuvali VIDEO: Venemaa teatas 80 Ukraina drooni hävitamisest. Rünnaku all olid naftatöötlemistehas ja sõjaväelennuväli] Delfi 22. VII 2024</ref> Ukraina relvajõud tabasid [[Olenivka]]s Vene õhutõrjekompleksi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. Ukrainasse saabus Saksamaalt lubatud õhutõrjesüsteem [[MIM-104 Patriot|Patriot]]. === 23. juuli === Teisipäeval ametisse astunud [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Kristen Michal]] kinnitas [[Volodõmõr Zelenskõi]]le, et tema valitsus jätkab igakülgset Ukraina toetamist.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/07/guerra-in-ucraina-funerali-di-unultranazionalista-uccisa-per-essere-anti-russa-0d24a82e-2f9c-4b17-aab0-fa64df9b3c43.html#ea337d3e-71c0-47d2-8015-0cc303fc048b Zelensky parla con il nuovo premier estone appena insediato]. [[Rai News 24]], 23. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609405003/michal-tegi-peaministrina-esimesed-valiskoned-orpole-ja-zelenskile Michal tegi peaministrina esimesed väliskõned Orpole ja Zelenskile]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 23. VII 2024</ref> Ukraina üksused tulistasid [[Donetski oblast]]i Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.<ref>[https://www.err.ee/1609404406/soja-881-paev-ukraina-ohukaitse-lasi-alla-jarjekordse-vene-rundelennuki#su25 Ukraina õhutõrje tulistas alla järjekordse Vene sõjalennuki] ERR 23. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas seisnud rongipraam Slavjanin, mis muutus liikumisvõimetuks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309510/krasnodari-krais-rundasid-droonid-sadamas-seisnud-parvlaeva-uks-inimene-hukkus Krasnodari krais ründasid droonid sadamas seisnud parvlaeva. Üks inimene hukkus] Delfi 23. VII 2024</ref> Venemaal ei ole Kertši väinas rohkem ühtegi töökorras rongipraami. === 24. juuli === Ukraina suurim eraenergiafirma [[DTEK]] kavatseb oktoobriks taastada 70–80 protsenti elektritootmisest, mis kaotati kevadel Venemaa massiivsete õhurünnakute tagajärjel.<ref>[https://www.err.ee/1609405252/soja-882-paev-sorskoi-moskva-kavatseb-suurendada-vage-690-000-inimeseni#elekter Ukraina energiafirma loodab taastada sügiseks 70–80 protsenti elektritootmisest] ERR 24. VII 2024</ref> Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is Kurahhove suunal tagasi ühe Vene vägede suurema rünnaku kogu täiemahulise sõja jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120309967/ukraina-79-brigaad-teatas-venelaste-uhe-suurema-runnaku-tagasiloomisest-kurahhove-suunal Ukraina 79. brigaad teatas venelaste ühe suurema rünnaku tagasilöömisest Kurahhove suunal] Delfi 25. VII 2024</ref> === 25. juuli === Vene sooritas droonirünnaku Ukraina lõunaosa sadamalinnale [[Izmail]]ile, mis tõid kaasa kahjustusi sealsele taristule.<ref>[https://www.err.ee/1609406365/soja-883-paev-ukraina-saab-sel-suvel-liitlastelt-tankid-leopard-2#izmail Venemaa ründas teist ööd järjest droonidega Ukraina sadamalinna] ERR 25. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega kolme Venemaa lennuvälja. Koola poolsaarel [[Murmanski oblast]]is [[Olenegorsk]]i linna lähedal asuvas [[Olenja lennuväebaas]]is said kannatada 2 Vene ülehelikiirusega kaugpommitajat [[Tupolev Tu-22M|Tu-22M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609408777/soja-885-paev-ukraina-droon-tabas-vene-kaugpommitajat-soome-piiri-lahedal#olenja Ukraina droon tabas Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal] ERR 27. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609409803/isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#zelenski Zelenski tänas sõjaväelasi täpse kaugmaarünnaku eest] ERR 29. VII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609410688/wsj-usa-varustab-ukrainale-antavad-f-16-lennukid-kaasaegsete-relvadega#olenja Ukraina: Venemaa Olenja lennuväljal said kaks strateegilist pommitajat kahjustada] ERR 30. VII 2024</ref> Rünnati ka [[Rjazani oblast]]is asuvat Djagilevo sõjaväelennuvälja ja naftatöötlemistehast ning [[Saratovi oblast]]is asuvat [[Engels]]i lennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310766/zelenskoi-tanas-sojavaeluuret-tapse-loogi-eest-1800-kilomeetri-kaugusel-asuvale-olenja-lennuvaljale Zelenskõi tänas sõjaväeluuret täpse löögi eest 1800 kilomeetri kaugusel asuvale Olenja lennuväljale] Delfi 29. VII 2024</ref> === 26. juuli === Ukraina sooritas drooni- ja raketirünnaku Krimmile. Rünnati objekte [[Novoozerne]]s, [[Jevpatoria]]s, [[Simferopol]]is ja [[Sakõ merelennuväebaas|Sakõ lennuvälja]] [[Novofedorivka]] lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609407607/soja-884-paev-ukraina-kinnitas-raketirunnakut-vene-ohuvaebaasile-krimmis#krimmm Ukraina kinnitas raketirünnakut Vene õhuväebaasile Krimmis] ERR 26. VII 2024</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310257/video-ukraina-pommitas-oosel-krimmi-lennuvaebaasi-lahedal-toimusid-plahvatused VIDEO | Ukraina pommitas öösel Krimmi, lennuväebaasi lähedal toimusid plahvatused] Delfi 26. VII 2024</ref> === 27. juuli === Venemaa väitel vallutas ta Lozuvatske küla, mis asub 24 kilomeetrit Pokrovskist idas ja Venemaa poolt okupeeritud Otšeretõne väikelinnast 7 km läänes.<ref>[https://www.err.ee/1609408777/soja-885-paev-ukraina-droon-tabas-vene-kaugpommitajat-soome-piiri-lahedal#lozuvatske Venemaa väitis, et vallutas Donetskis Pokrovski suunal veel ühe küla] ERR 27. VII 2024</ref> === 28. juuli === [[File:NASA FIRMS 2024-07-26 5days Polevaya.gif|thumb|[[NASA]] jäädvustus Polevaja tulekahjudest, {{nowrap|29. VII 2024}}]] Venemaa rünnakutes Ukraina Hersoni oblasti, Donetski oblasti, Harkivi oblasti ja Sumõ oblasti vastu hukkus 11 ja sai haavata 41 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609409281/soja-886-paev-vene-edu-taga-on-oskus-kasutada-morasid-ukraina-kaitses#Laup Venemaa laupäevastes rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 41 inimest] ERR 28. VII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Kurski oblast]]is asuvat Polevaja naftabaasi, mille tulemusel süttis 3 kütusemahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310601/venemaa-kurski-oblastis-suttis-droonirunnaku-tottu-naftabaas Venemaa Kurski oblastis süttis droonirünnaku tõttu naftabaas] Delfi 28. VII 2024</ref> === 29. juuli === Mõttekoda [[ISW]] teatas, et Vene väed on Avdijivka suunal edasi liikunud ja vallutanud [[Avdijivka]]st 20 km loodes ja Prohovskist 20 km idas asuvad Prohresi ja Vovtše asulad.<ref>[https://www.err.ee/1609409803/isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#venemaa ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi] ERR 29. VII 2024</ref> Venemaa ründas Ukrainat raketiga Kh-59 ja 10 drooniga. Ukraina tulistas alla üheksa drooni ja raketi. Venemaa väitis, et lasi Belgorodi, Brjanski, Leningradi, Voroneži ja Kurski oblasti kohal alla 39 Ukraina drooni. Rünnaku sihtmärkideks oli elektrijaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120310825/venemaa-teatas-oo-jooksul-39-drooni-havitamisest-runnati-kolme-elektrialajaama Venemaa teatas öö jooksul 39 drooni hävitamisest. Rünnati kolme elektrialajaama ] Delfi 29. VII 2024</ref> === 30. juuli === Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is Kurahhove suunal tagasi juba teise Vene vägede rünnaku nädala jooksul.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02SUFLSyLVCQUs3ooUbHD9fs9zMwcjuBUZ2QH3YbjZg9zMi9nAQZLbQgMqtmoXswLnl Teet Kalmuse blogi] FB 31. VII 2024</ref> Esimene rünnak oli toimunud 24. VII. === 31. juuli === Venemaa korraldas suuremahulise droonirünnaku Ukraina eri piirkondade vastu. Peasihtmärk oli Kiiev, käesoleva aasta võimsaim droonirünnak. Kokku osales rünnakus 89 Iraani päritolu löögidrooni Shahed ja 1 tiibrakett [[H-59]] Ovod. Ukraina õhutõrje tulistas kõik sihtmärgid alla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311314/video-kiievit-tabas-selle-aasta-suurim-ohurunnak-ent-koik-droonid-havitati-enne-sihtmarki VIDEO | Kiievit tabas selle aasta suurim õhurünnak, ent kõik droonid hävitati enne sihtmärki] Delfi 31. VII 2024</ref> Üle 30 drooni hävitati Kiievi piirkonnas. Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ([[HUR MO|HUR]]) allikas teatas, et HUR-i küberspetsialistid panid toime küberrünnaku Venemaa internetitaristu vastu. Rünnaku all olid pangad, telekomi teenusepakkujad, maksesüsteemid ja valitsusasutused.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120311481/ukraina-sojavaeluure-vaidab-et-korraldas-venemaal-ajaloo-uhe-voimsama-kuberrunnaku |title=Ukraina sõjaväeluure väidab, et korraldas Venemaal ajaloo ühe võimsama küberrünnaku |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609409803/soja-887-paev-isw-vene-vaed-liikusid-avdijivka-suunal-edasi#keskpank Allikas: Ukraina korraldas küberrünnaku Venemaa keskpanga vastu] ERR 29. VII 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal Kurski lähedal asuvat relva- ja sõjatehnikaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609411618/#ukraina Ukraina andis löögi Kurski lähedal asuvale relvalaole] ERR 31. VII 2024</ref> Vene relvajõud tulistasid okupeeritud Donetski kohal alla Vene Mi-8 kopteri.<ref>{{cite web|url=https://defence-blog.com/russian-friendly-fire-shoots-down-mi-8-helicopter-over-donetsk/ |title=Russian friendly fire shoots down Mi-8 helicopter over Donetsk |trans-title= |publisher= |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=defence-blog.com |language=en |author=Dylan Malyasov |quote= }}</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited|allikad= }} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68517128 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. märts – 5. aprill 2024]. BBC News Русская служба * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68745987 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 5. aprill – 19. aprill 2024]. BBC News Русская служба * [https://www.bbc.com/russian/live/news-68861344 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 19. aprillist 2024]. BBC News Русская служба * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] q44hwr8m0mapl3vayyfakbzucucfx74 Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – ...) 0 679087 6741715 6741281 2024-10-10T18:04:22Z Pikne 13803 kaardiviited ei tõenda neile eelnevaid väiteid 6741715 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jzm0y842jkc4e17fv1vo5t2t7zus0x4 6741750 6741715 2024-10-10T19:26:56Z Hannesvalk 176021 /* 9. oktoober */ 6741750 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukrtaina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. Krasnodari krais sai tabamuse Oktjabrski asulas asuv droonide Shahed hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks Patriot stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 1f9wp7vgqtlbc2wh1xb98o3xkfdlmgq 6741751 6741750 2024-10-10T19:28:08Z Hannesvalk 176021 /* 10. oktoober */ 6741751 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukrtaina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. Krasnodari krais sai tabamuse Oktjabrski asulas asuv droonide Shahed hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] p2yqyp46i3yonj9ih71xs6i31vl1xfl 6741758 6741751 2024-10-10T19:42:49Z Hannesvalk 176021 /* 10. oktoober */ 6741758 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukrtaina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] iixp996lolkcdfnzzjz1lbqmpv1at8j 6741764 6741758 2024-10-10T20:11:07Z Pietadè 41543 /* 10. oktoober */ Ukrtaina → Ukraina 6741764 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] piljmmhn3l1t6fsy6tdpyu15wqsegsc 6741865 6741764 2024-10-11T07:50:29Z Hannesvalk 176021 /* 10. oktoober */ 6741865 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]] vabariigis ja [[Krimm]]is. *Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> *Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> *Krimmis ründas Ukraina uuesti [[Feodossia]] piirkonnas asuvat naftabaasi, kus puhkes kaks tulekahju. Eelmine rünnak sellel objektile toimus [[#7._oktoober|7. oktoobril]].<ref>[https://www.err.ee/1609487851/krimmis-asuvas-naftabaasis-puhkes-ukraina-runnaku-jarel-suur-tulekahju#tulekahju Krimmis asuvas naftabaasis puhkes Ukraina rünnaku järel suur tulekahju] ERR, 11.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] gp63fkr3vcsy27dcfxalg7jneim6obq 6741868 6741865 2024-10-11T07:56:11Z Hannesvalk 176021 /* 10. oktoober */ 6741868 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud 3 päevaga kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. *Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> *Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4jy140f8yf0k47re4tklte5tugfmiez 6741870 6741868 2024-10-11T07:58:16Z Hannesvalk 176021 /* 7. oktoober */ 6741870 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)| Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] "Alligator".<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust kooridneerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asulad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust oma kontrolli allal võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis, Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõe - Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula(Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat kütusehoidlat Kavkaz.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam "Conro Trader". See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenski]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki – 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9 * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400 * 1 tuvastamata tüüpi rakett * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja VF ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel järjestikusel päeval korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele. Samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70-90% ladudes olnud 30000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Venevägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on peale esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdes, kui ka läänes. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni| 18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas alul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel ühe õhutõrjepatareid Patriot<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta tõsta oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022. aastal vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Peale seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnahu tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnevatel päevadel ja seda ei suudetud kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> 10. oktoobril tulekahju laienes ja süttis veel kaks mahutit.<ref>[https://www.err.ee/1609487851/krimmis-asuvas-naftabaasis-puhkes-ukraina-runnaku-jarel-suur-tulekahju#tulekahju Krimmis asuvas naftabaasis puhkes Ukraina rünnaku järel suur tulekahju] ERR, 11.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328375/ukraina-droonide-suudatud-krimmi-naftaterminalis-toimus-uus-plahvatus Ukraina droonide süüdatud Krimmi naftaterminalis toimus uus plahvatus] Delfi, 11.X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini, vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis Odessa sadamle hukkus 7 ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. *Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> *Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] lyftml8kgqzqxxnms4jymklt7f0qdt8 Kasutaja:Katiavis/liivakast 2 682237 6741646 6741106 2024-10-10T14:15:37Z Katiavis 198731 6741646 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Andmete elutsükkel''' viitab [[protsess]]ile, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="andmehaldus">[https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus Andmehaldus]. Statistikaamet. Vaadatud 2. oktoober 2024.</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni nende lõpliku hävitamiseni. Andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine igas etapis on kriitilise tähtsusega. Andmete elutsükkel koosneb mitmest omavahel seotud etapist, mis toetavad tõhusat andmehaldust <ref name="andmehaldus" /> == Andmete elutsükli peamised etapid == === Andmete loomine ja kogumine === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. Andmeid (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "[[informatsioon]]i" sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas: <br> • Käsitsi [[andmesisestus]]: andmete sisestamine arvutisüsteemi ehk [[andmetöötlussüsteem ]] inimeste poolt. <br> • [[Andur]]id ja masinad: reaalajas andmete kogumine, näiteks [[IoT]] seadmetest. <br> • [[Küsitlus]]ed ja uuringud: andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu. Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni <ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> === Andmete salvestamine === Kui andmed on loodud, tuleb need salvestada turvaliselt ja mugavalt kättesaadavasse asukohta <ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>. Andmete salvestamine võib toimuda erinevates keskkondades: <br> • [[Andmebaas]]id: struktureeritud andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Suurandmed#Struktureeritud_andmed | Pealkiri=Struktureeritud andmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> jaoks, nagu relatsioonilised andmebaasid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Relatsioonandmebaas | Pealkiri=Relatsioonandmebaas | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>. <br> • Pilveteenused <ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>: paindlik ja skaleeritav ( tavakeeles on sõna "skaleeritav" sünonüümideks kohaldatav, laienev, muutuv) salvestuslahendus. <br> • Füüsilised [[server]]id: turvalisuse ja kontrolli tagamiseks. Salvestamise etapis on oluline pöörata tähelepanu andmete turvalisusele <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, sealhulgas varukoopiate <ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> loomisele, et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal. Lisaks on andmete krüpteerimine kriitiline nende kaitsmiseks volitamata ligipääsu ees <ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref>. ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], et muuta toorandmed väärtuslikuks teabeks ( selles tähenduses kasutatakse mõistet "teave" ka sünonüümina sõnadele "[[informatsioon]]" või "infoks"). Selle etapi eesmärk on muuta andmed kasulikuks ja toimivaks: <br> • Andmete puhastamine: andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine. <br> • Andmete [[transformeerimine]]: andmete teisendamine vajalikule kujule või formaadile <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Formaat | Pealkiri=Formaat | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • Analüüsimeetodid: hõlmavad statistilist <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Statistika | Pealkiri=Statistika | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> [[analüüs]]i, masinõpet ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Andmete töötlemine ja analüüs võimaldab andmeid [[süntees]]ida ning toetada otsuste tegemist, luues seeläbi [[ettevõte]]tele ja [[organisatsioon]]idele reaalse väärtuse. === Andmete jagamine ja levitamine === Töödeldud andmeid jagatakse ja levitatakse vajalikele osapooltele <ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref>. Andmete jagamine võib toimuda: <br> • Sisemiselt: organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel. <br> • Väliselt: teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus. Andmete [[pseudonüüm]]imine või [[anonüümimine]] võib olla vajalik, et kaitsta isikuandmeid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Isikuandmed | Pealkiri=Isikuandmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, eriti tundlike andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> puhul <ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Kui andmeid pole kohe vaja, kuid need tuleb säilitada <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4ilitamine | Pealkiri=Säilitamine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> tulevasteks kasutusteks või ajalooliseks vajaduseks, siis need kas säilitatakse või arhiveeritakse <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiveerimine | Pealkiri=Arhiveerimine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> : <br> • Säilitamine: andmeid hoitakse aktiivselt juurdepääsetavatena, et neid vajadusel kasutada. <br> • Arhiveerimine <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivindus | Pealkiri=Arhiivindus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>: andmed viiakse vähem aktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neid hoitakse pikaajaliselt, kuid millele on harvem [[juurdepääs]]. Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks auditeerimiseks <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Audit | Pealkiri=Audit | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> või õiguslikel<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iguslik_alus | Pealkiri=Õiguslik alus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> eesmärkidel <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk | Pealkiri=Eesmärk | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>. === Andmete hävitamine === Andmete elutsükkel lõpeb nende hävitamisega, kui andmed pole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamine peab toimuma turvaliselt ja täielikult, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada <ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. Hävitamise viisid võivad hõlmata: <br> • Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. <br> • Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. Hävitamise etapis on oluline järgida õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi. == Kokkuvõte == Andmete elutsükkel on struktureeritud protsess, mis algab andmete loomise ja kogumisega ning lõpeb nende turvalise hävitamisega. Iga etapp elutsüklis on oluline, et tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus kogu nende eluea jooksul. Hoolikas planeerimine ja haldamine igas etapis aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel maksimeerida andmete väärtust ning minimeerida riske. == Vaata ka== * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management 61e54c05qzwfhkp6c91he8r6dumbjrp 6741647 6741646 2024-10-10T14:21:36Z Katiavis 198731 6741647 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Andmete elutsükkel''' viitab [[protsess]]ile, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="andmehaldus">[https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus Andmehaldus]. Statistikaamet. Vaadatud 2. oktoober 2024.</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni nende lõpliku hävitamiseni. Andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine igas etapis on kriitilise tähtsusega. Andmete elutsükkel koosneb mitmest omavahel seotud etapist, mis toetavad tõhusat andmehaldust <ref name="andmehaldus" /> == Andmete elutsükli peamised etapid == === Andmete loomine ja kogumine === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. Andmeid (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "[[informatsioon]]i" sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas: <br> • Käsitsi [[andmesisestus]]: andmete sisestamine arvutisüsteemi ehk [[andmetöötlussüsteem ]] inimeste poolt. <br> • [[Andur]]id ja masinad: reaalajas andmete kogumine, näiteks [[IoT]] seadmetest. <br> • [[Küsitlus]]ed ja uuringud: andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu. Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni <ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> === Andmete salvestamine === Kui andmed on loodud, tuleb need salvestada turvaliselt ja mugavalt kättesaadavasse asukohta <ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>. Andmete salvestamine võib toimuda erinevates keskkondades: <br> • [[Andmebaas]]id: struktureeritud andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Suurandmed#Struktureeritud_andmed | Pealkiri=Struktureeritud andmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> jaoks, nagu relatsioonilised andmebaasid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Relatsioonandmebaas | Pealkiri=Relatsioonandmebaas | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>. <br> • Pilveteenused <ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>: paindlik ja skaleeritav ( tavakeeles on sõna "skaleeritav" sünonüümideks kohaldatav, laienev, muutuv) salvestuslahendus. <br> • Füüsilised [[server]]id: turvalisuse ja kontrolli tagamiseks. Salvestamise etapis on oluline pöörata tähelepanu andmete turvalisusele <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, sealhulgas varukoopiate <ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> loomisele, et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal. Lisaks on andmete krüpteerimine kriitiline nende kaitsmiseks volitamata ligipääsu ees <ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref>. ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], et muuta toorandmed väärtuslikuks teabeks ( selles tähenduses kasutatakse mõistet "teave" ka sünonüümina sõnadele "[[informatsioon]]" või "infoks"). Selle etapi eesmärk on muuta andmed kasulikuks ja toimivaks: <br> • Andmete puhastamine: andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine. <br> • Andmete [[transformeerimine]]: andmete teisendamine vajalikule kujule või formaadile <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Formaat | Pealkiri=Formaat | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • Analüüsimeetodid: hõlmavad statistilist <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Statistika | Pealkiri=Statistika | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> [[analüüs]]i, masinõpet ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Andmete töötlemine ja analüüs võimaldab andmeid [[süntees]]ida ning toetada otsuste tegemist, luues seeläbi [[ettevõte]]tele ja [[organisatsioon]]idele reaalse väärtuse. === Andmete jagamine ja levitamine === Töödeldud andmeid jagatakse ja levitatakse vajalikele osapooltele <ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref>. Andmete jagamine võib toimuda: <br> • Sisemiselt: organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel. <br> • Väliselt: teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus. Andmete [[pseudonüüm]]imine või [[anonüümimine]] võib olla vajalik, et kaitsta isikuandmeid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Isikuandmed | Pealkiri=Isikuandmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, eriti tundlike andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> puhul <ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Kui andmeid pole kohe vaja, kuid need tuleb säilitada <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4ilitamine | Pealkiri=Säilitamine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> tulevasteks kasutusteks või ajalooliseks vajaduseks, siis need kas säilitatakse või arhiveeritakse <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiveerimine | Pealkiri=Arhiveerimine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> : <br> • Säilitamine: andmeid hoitakse aktiivselt juurdepääsetavatena, et neid vajadusel kasutada. <br> • Arhiveerimine <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivindus | Pealkiri=Arhiivindus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>: andmed viiakse vähem aktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neid hoitakse pikaajaliselt, kuid millele on harvem [[juurdepääs]]. Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks auditeerimiseks <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Audit | Pealkiri=Audit | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> või õiguslikel<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iguslik_alus | Pealkiri=Õiguslik alus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> eesmärkidel <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk | Pealkiri=Eesmärk | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>. === Andmete hävitamine === Andmete elutsükkel lõpeb nende hävitamisega, kui andmed pole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamine peab toimuma turvaliselt ja täielikult, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada <ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. Hävitamise viisid võivad hõlmata: <br> • Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. <br> • Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. Hävitamise etapis on oluline järgida õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi. == Kokkuvõte == Andmete elutsükkel on struktureeritud protsess, mis algab andmete loomise ja kogumisega ning lõpeb nende turvalise hävitamisega. Iga etapp elutsüklis on oluline, et tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus kogu nende eluea jooksul. Hoolikas planeerimine ja haldamine igas etapis aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel maksimeerida andmete väärtust ning minimeerida riske. == Vaata ka== * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management * Zendata. (i.a.). Stages of data lifecycle management. Zendata. https://www.zendata.dev/post/stages-of-data-lifecycle-management tpniq01pq4vvt6pyukvn2dga2cwfhqu 6741659 6741647 2024-10-10T15:29:09Z Katiavis 198731 /* Andmete hävitamine */ 6741659 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Andmete elutsükkel''' viitab [[protsess]]ile, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="andmehaldus">[https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus Andmehaldus]. Statistikaamet. Vaadatud 2. oktoober 2024.</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni nende lõpliku hävitamiseni. Andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine igas etapis on kriitilise tähtsusega. Andmete elutsükkel koosneb mitmest omavahel seotud etapist, mis toetavad tõhusat andmehaldust <ref name="andmehaldus" /> == Andmete elutsükli peamised etapid == === Andmete loomine ja kogumine === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. Andmeid (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "[[informatsioon]]i" sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas: <br> • Käsitsi [[andmesisestus]]: andmete sisestamine arvutisüsteemi ehk [[andmetöötlussüsteem ]] inimeste poolt. <br> • [[Andur]]id ja masinad: reaalajas andmete kogumine, näiteks [[IoT]] seadmetest. <br> • [[Küsitlus]]ed ja uuringud: andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu. Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni <ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> === Andmete salvestamine === Kui andmed on loodud, tuleb need salvestada turvaliselt ja mugavalt kättesaadavasse asukohta <ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>. Andmete salvestamine võib toimuda erinevates keskkondades: <br> • [[Andmebaas]]id: struktureeritud andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Suurandmed#Struktureeritud_andmed | Pealkiri=Struktureeritud andmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> jaoks, nagu relatsioonilised andmebaasid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Relatsioonandmebaas | Pealkiri=Relatsioonandmebaas | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>. <br> • Pilveteenused <ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>: paindlik ja skaleeritav ( tavakeeles on sõna "skaleeritav" sünonüümideks kohaldatav, laienev, muutuv) salvestuslahendus. <br> • Füüsilised [[server]]id: turvalisuse ja kontrolli tagamiseks. Salvestamise etapis on oluline pöörata tähelepanu andmete turvalisusele <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, sealhulgas varukoopiate <ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> loomisele, et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal. Lisaks on andmete krüpteerimine kriitiline nende kaitsmiseks volitamata ligipääsu ees <ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref>. ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], et muuta toorandmed väärtuslikuks teabeks ( selles tähenduses kasutatakse mõistet "teave" ka sünonüümina sõnadele "[[informatsioon]]" või "infoks"). Selle etapi eesmärk on muuta andmed kasulikuks ja toimivaks: <br> • Andmete puhastamine: andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine. <br> • Andmete [[transformeerimine]]: andmete teisendamine vajalikule kujule või formaadile <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Formaat | Pealkiri=Formaat | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • Analüüsimeetodid: hõlmavad statistilist <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Statistika | Pealkiri=Statistika | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> [[analüüs]]i, masinõpet ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Andmete töötlemine ja analüüs võimaldab andmeid [[süntees]]ida ning toetada otsuste tegemist, luues seeläbi [[ettevõte]]tele ja [[organisatsioon]]idele reaalse väärtuse. === Andmete jagamine ja levitamine === Töödeldud andmeid jagatakse ja levitatakse vajalikele osapooltele <ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref>. Andmete jagamine võib toimuda: <br> • Sisemiselt: organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel. <br> • Väliselt: teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus. Andmete [[pseudonüüm]]imine või [[anonüümimine]] võib olla vajalik, et kaitsta isikuandmeid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Isikuandmed | Pealkiri=Isikuandmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, eriti tundlike andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> puhul <ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Kui andmeid pole kohe vaja, kuid need tuleb säilitada <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4ilitamine | Pealkiri=Säilitamine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> tulevasteks kasutusteks või ajalooliseks vajaduseks, siis need kas säilitatakse või arhiveeritakse <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiveerimine | Pealkiri=Arhiveerimine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> : <br> • Säilitamine: andmeid hoitakse aktiivselt juurdepääsetavatena, et neid vajadusel kasutada. <br> • Arhiveerimine <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivindus | Pealkiri=Arhiivindus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>: andmed viiakse vähem aktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neid hoitakse pikaajaliselt, kuid millele on harvem [[juurdepääs]]. Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks auditeerimiseks <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Audit | Pealkiri=Audit | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> või õiguslikel<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iguslik_alus | Pealkiri=Õiguslik alus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> eesmärkidel <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk | Pealkiri=Eesmärk | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>. === Andmete hävitamine === Andmete elutsükkel lõpeb nende hävitamisega, kui andmed pole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamine peab toimuma turvaliselt ja täielikult, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada <ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. Hävitamise viisid võivad hõlmata: <br> • Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. <br> • Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. Hävitamise etapis on oluline järgida õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi <ref name="ERIC">[https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED585293.pdf Exploring Data Lifecycle Management: Issues, Challenges, and Best Practices]. ERIC. vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. == Kokkuvõte == Andmete elutsükkel on struktureeritud protsess, mis algab andmete loomise ja kogumisega ning lõpeb nende turvalise hävitamisega. Iga etapp elutsüklis on oluline, et tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus kogu nende eluea jooksul. Hoolikas planeerimine ja haldamine igas etapis aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel maksimeerida andmete väärtust ning minimeerida riske. == Vaata ka== * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management * Zendata. (i.a.). Stages of data lifecycle management. Zendata. https://www.zendata.dev/post/stages-of-data-lifecycle-management ko1nqikl6xseci04vgbcw3kszwr5uit 6741661 6741659 2024-10-10T15:38:25Z Katiavis 198731 /* Vaata ka */ 6741661 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Andmete elutsükkel''' viitab [[protsess]]ile, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="andmehaldus">[https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus Andmehaldus]. Statistikaamet. Vaadatud 2. oktoober 2024.</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni nende lõpliku hävitamiseni. Andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine igas etapis on kriitilise tähtsusega. Andmete elutsükkel koosneb mitmest omavahel seotud etapist, mis toetavad tõhusat andmehaldust <ref name="andmehaldus" /> == Andmete elutsükli peamised etapid == === Andmete loomine ja kogumine === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. Andmeid (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "[[informatsioon]]i" sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas: <br> • Käsitsi [[andmesisestus]]: andmete sisestamine arvutisüsteemi ehk [[andmetöötlussüsteem ]] inimeste poolt. <br> • [[Andur]]id ja masinad: reaalajas andmete kogumine, näiteks [[IoT]] seadmetest. <br> • [[Küsitlus]]ed ja uuringud: andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu. Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni <ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> === Andmete salvestamine === Kui andmed on loodud, tuleb need salvestada turvaliselt ja mugavalt kättesaadavasse asukohta <ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>. Andmete salvestamine võib toimuda erinevates keskkondades: <br> • [[Andmebaas]]id: struktureeritud andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Suurandmed#Struktureeritud_andmed | Pealkiri=Struktureeritud andmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> jaoks, nagu relatsioonilised andmebaasid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Relatsioonandmebaas | Pealkiri=Relatsioonandmebaas | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>. <br> • Pilveteenused <ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref>: paindlik ja skaleeritav ( tavakeeles on sõna "skaleeritav" sünonüümideks kohaldatav, laienev, muutuv) salvestuslahendus. <br> • Füüsilised [[server]]id: turvalisuse ja kontrolli tagamiseks. Salvestamise etapis on oluline pöörata tähelepanu andmete turvalisusele <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, sealhulgas varukoopiate <ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> loomisele, et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal. Lisaks on andmete krüpteerimine kriitiline nende kaitsmiseks volitamata ligipääsu ees <ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref>. ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], et muuta toorandmed väärtuslikuks teabeks ( selles tähenduses kasutatakse mõistet "teave" ka sünonüümina sõnadele "[[informatsioon]]" või "infoks"). Selle etapi eesmärk on muuta andmed kasulikuks ja toimivaks: <br> • Andmete puhastamine: andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine. <br> • Andmete [[transformeerimine]]: andmete teisendamine vajalikule kujule või formaadile <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Formaat | Pealkiri=Formaat | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • Analüüsimeetodid: hõlmavad statistilist <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Statistika | Pealkiri=Statistika | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> [[analüüs]]i, masinõpet ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Andmete töötlemine ja analüüs võimaldab andmeid [[süntees]]ida ning toetada otsuste tegemist, luues seeläbi [[ettevõte]]tele ja [[organisatsioon]]idele reaalse väärtuse. === Andmete jagamine ja levitamine === Töödeldud andmeid jagatakse ja levitatakse vajalikele osapooltele <ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref>. Andmete jagamine võib toimuda: <br> • Sisemiselt: organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel. <br> • Väliselt: teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus. Andmete [[pseudonüüm]]imine või [[anonüümimine]] võib olla vajalik, et kaitsta isikuandmeid <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Isikuandmed | Pealkiri=Isikuandmed | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref>, eriti tundlike andmete <ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> puhul <ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Kui andmeid pole kohe vaja, kuid need tuleb säilitada <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4ilitamine | Pealkiri=Säilitamine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> tulevasteks kasutusteks või ajalooliseks vajaduseks, siis need kas säilitatakse või arhiveeritakse <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiveerimine | Pealkiri=Arhiveerimine | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> : <br> • Säilitamine: andmeid hoitakse aktiivselt juurdepääsetavatena, et neid vajadusel kasutada. <br> • Arhiveerimine <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivindus | Pealkiri=Arhiivindus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>: andmed viiakse vähem aktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neid hoitakse pikaajaliselt, kuid millele on harvem [[juurdepääs]]. Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks auditeerimiseks <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Audit | Pealkiri=Audit | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> või õiguslikel<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iguslik_alus | Pealkiri=Õiguslik alus | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> eesmärkidel <ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk | Pealkiri=Eesmärk | Väljaanne=Vikipeedia | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref>. === Andmete hävitamine === Andmete elutsükkel lõpeb nende hävitamisega, kui andmed pole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamine peab toimuma turvaliselt ja täielikult, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada <ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. Hävitamise viisid võivad hõlmata: <br> • Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. <br> • Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. Hävitamise etapis on oluline järgida õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi <ref name="ERIC">[https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED585293.pdf Exploring Data Lifecycle Management: Issues, Challenges, and Best Practices]. ERIC. vaadatud 10. oktoober 2024.</ref>. == Kokkuvõte == Andmete elutsükkel on struktureeritud protsess, mis algab andmete loomise ja kogumisega ning lõpeb nende turvalise hävitamisega. Iga etapp elutsüklis on oluline, et tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus kogu nende eluea jooksul. Hoolikas planeerimine ja haldamine igas etapis aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel maksimeerida andmete väärtust ning minimeerida riske. == Vaata ka== * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/126022019002?leiaKehtiv Riigiteataja: 126022019002] – seadusandlik akt. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management * Zendata. (i.a.). Stages of data lifecycle management. Zendata. https://www.zendata.dev/post/stages-of-data-lifecycle-management nvng35c6k8vn9wdqldf8wqv2lq91xyg Mustand:Vääveltulkan 102 682257 6741619 6740914 2024-10-10T12:02:51Z 85.253.188.27 6741619 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vääveltuukan | värvus = linnud | pilt = Keel-billed toucan in Costa Rica.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordate'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Rähnilised]] ''Piciformes'' | sugukond = [[Tuukanlased]] ''Toucan'' | perekond = [[Ramphastos]] ''Ramphastos'' | liik = '''Vääveltuukan''' | binaarne = ''Ramphastos sulfuratus'' }} '''Vääveltuukan''' (''Ramphastos sulfuratus'') on linnuliik [[rähnilised|rähniliste]] seltsist, [[tuukanlased|tuukanlaste]] sugukonnast ja [[ramphastos|ramphastose]] perekonnast. == Levila ja kasvukoht == Vääveltuukan on looduslikult levinud [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]], valdavalt [[Mehhiko|Lõuna-Mehhikost]] [[Kolumbia|Kolumbiani]]. Liigi isendid ööbivad troopiliste, subtroopiliste ja madalate vihmametsade võrades kuni 1900 m kõrgusel. Sageli ööbivad nad puude aukudes, koos mitme teise tukaaniga. Linnud panevad magamise ajaks saba ja noka keha alla, et hoida kehatemperatuuri normaalsel tasemel. == Kirjeldus == Vääveltuukani pikkus on ligikaudu 42–55 cm<ref name=saczoo>{{cite web |url=http://www.saczoo.org/Document.Doc?id=112 |title=Keel-Billed Toucan ''Ramphastos sulfuratus'' |website=The Sacramento Zoological Society |archive-url=https://web.archive.org/web/20160308101524/http://www.saczoo.org/Document.Doc?id=112|archive-date=8 March 2016 |url-status=dead}}</ref>, millest kolmandik ehk umbes 12-15 cm, on värvikast nokk. Nokk koosneb [[õõnesluu|õõnesluust]], mis on kaetud [[kreatiin|kreatiiniga]]. Tavaliselt jääb isendi kaal 380–500g vahele<ref name=Otten2001>{{cite journal |doi=10.1647/1082-6742(2001)015[0194:MCOFIC]2.0.CO;2 |year=2001 |volume=15 |page=194 |title=Mineral Content of Food Items Commonly Ingested by Keel-Billed Toucans (Ramphastos sulfuratus) |last1=Otten |first1=Benjamin A. |last2=Orosz |first2=Susan E. |last3=Auge |first3=Shannon |last4=Frazier |first4=Donita L. |journal=Journal of Avian Medicine and Surgery |issue=3 |jstor=30136901 |s2cid=86540764 }}</ref> Vääveltuukan on värviline lind, kelle sulestik on peamiselt must, kollase kaela ja rinnaga. Nende saba algus on kaetud punaste sulgedega. Nad [[sulgimine|sulgivad]] tavaliselt kord aastas. Liigil on sinakad sügodaktüül jalad, millel on kaks varvast on eespool ja kaks tagapool. Kuna tuukanid veedavad suure osa ajast puudel, aitab see neil puude okstel püsida ja ühelt oksalt teisele hüpata. == Eluviis == Vääveltulkanid elavad rühmadena puuõõntes, jagades kitsaid elukohti. Grupi siseselt on liigil perekondlik struktuur, kus linnud peavad omavahel duelle, kasutades oma nokki ning mängivad "palli mängu", kus üks lind viskab nokaga puuvilja õhku ja teine haarab sellest kinni. === Toitumine === Vääveltulkan on [[omnivoor|omnivoorne]] metslind, kes toitub viljadest, seemnetest, putukatest, selgrootutest, sisalikest, madudest ning väikelindudest ja nende munadest.<ref name=StreweNavarro2004>{{cite journal|last1=Strewe |first1=Ralf |last2=Navarro |first2=Cristobal |year=2004 |title=New and noteworthy records of birds from the Sierra Nevada de Santa Marta region, north-eastern Colombia |journal=[[Bulletin of the British Ornithologists' Club]] |volume=12 |issue=1 |pages=38–51 |url=http://www.alpec.org/Articulo%20BBOC/Strewe%20&%20Navarro%202004%20BBOC%20124%20(1).pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20051231225615/http://www.alpec.org/Articulo%20BBOC/Strewe%20%26%20Navarro%202004%20BBOC%20124%20%281%29.pdf |archive-date=2005-12-31 }} [https://www.biodiversitylibrary.org/page/40055973 Also Here] (Better map and photos)</ref> === Pesitsemine === Emane vääveltuukan muneb 1–4 valget muna. Isane ja emane hoolitsevad munade eest koos, kordamööda haududes. Munad kooruvad umbes 15–20 päeva pärast munemist. Kui pojad kooruvad, pole neil sulgi ja silmad on suletud umbes 3 nädalat peale koorumist. Emane ja isane lind toidavad taas kordamööda. Tibud jäävad pesasse 8-9 nädalaks, kuni nende nokk areneb täielikult ning nad on valmis pesast välja lendama.<ref name=Skutch1971>{{cite journal |last=Skutch |first=Alexander F. |year=1971 |title=Life History of the Keel-billed Toucan |journal=[[Auk (journal)|The Auk]] |volume=88 |issue=2 |pages=381–396 |url=http://sora.unm.edu/sites/default/files/journals/auk/v088n02/p0381-p0396.pdf |doi=10.2307/4083886 |jstor=4083886 }}</ref> === Lennuviis === Nagu paljud teised tuukaanid, on ka vääveltuukanid väga sotsiaalsed linnud, keda näeb harva üksinda. Nad lendavad väikeste parvedena läbi madalate vihmametsade ning lennukaugused on tavaliselt lühikesed. Nende lend on aeglane ja voolav, koosnedes kiiretest tiivalöökidest, mille järel lind [[lauglemine|laugleb]] ja sirutab noka ette. Nende jalad on lennu ajal ettepoole sirutatud. === Kaitsestaatus === Tuukanipopulatsioonid on vähenemas. Vääveltuukaneid ohustab elupaikade kadumine, mis on viimastel aastatel muutunud suuremaks probleemiks metsaraie tõttu. Lisaks ohutab neid ebaseaduslik küttimine liha ja noka jaoks ning püünisjahtimine lemmikloomakaubanduse eesmärgil. Liigi populatsioon on kahanemas ja seetõttu loetakse neid ohustatuks. == Viited == <ref name=StreweNavarro2004>{{cite journal|last1=Strewe |first1=Ralf |last2=Navarro |first2=Cristobal |year=2004 |title=New and noteworthy records of birds from the Sierra Nevada de Santa Marta region, north-eastern Colombia |journal=[[Bulletin of the British Ornithologists' Club]] |volume=12 |issue=1 |pages=38–51 |url=http://www.alpec.org/Articulo%20BBOC/Strewe%20&%20Navarro%202004%20BBOC%20124%20(1).pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20051231225615/http://www.alpec.org/Articulo%20BBOC/Strewe%20%26%20Navarro%202004%20BBOC%20124%20%281%29.pdf |archive-date=2005-12-31 }} [https://www.biodiversitylibrary.org/page/40055973 Also Here] (Better map and photos)</ref> <ref name=saczoo>{{cite web |url=http://www.saczoo.org/Document.Doc?id=112 |title=Keel-Billed Toucan ''Ramphastos sulfuratus'' |website=The Sacramento Zoological Society |archive-url=https://web.archive.org/web/20160308101524/http://www.saczoo.org/Document.Doc?id=112|archive-date=8 March 2016 |url-status=dead}}</ref> <ref name=Otten2001>{{cite journal |doi=10.1647/1082-6742(2001)015[0194:MCOFIC]2.0.CO;2 |year=2001 |volume=15 |page=194 |title=Mineral Content of Food Items Commonly Ingested by Keel-Billed Toucans (Ramphastos sulfuratus) |last1=Otten |first1=Benjamin A. |last2=Orosz |first2=Susan E. |last3=Auge |first3=Shannon |last4=Frazier |first4=Donita L. |journal=Journal of Avian Medicine and Surgery |issue=3 |jstor=30136901 |s2cid=86540764 }}</ref> <ref name=Skutch1971>{{cite journal |last=Skutch |first=Alexander F. |year=1971 |title=Life History of the Keel-billed Toucan |journal=[[Auk (journal)|The Auk]] |volume=88 |issue=2 |pages=381–396 |url=http://sora.unm.edu/sites/default/files/journals/auk/v088n02/p0381-p0396.pdf |doi=10.2307/4083886 |jstor=4083886 }}</ref> iwh17r1x78hknpr4e8e6hnbzlnz3hv1 PÖFF Shorts 0 682307 6741653 6741578 2024-10-10T14:48:35Z Freudianflip 108806 Kategooriad 6741653 wikitext text/x-wiki {{Filmifestival | nimi = PÖFF Shorts | asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | asutatud = 2017 | keel = rahvusvaheline | koduleht = [https://shorts.poff.ee/ shorts.poff.ee] |kuupäev=8.-20. november 2024|pilt=|pisi|<nowiki>2023. aasta auhinnakuju.]]</nowiki>}} '''PÖFF Shorts''' on [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) rahvusvaheline [[Festival|alafestival]] [[Tallinn|Tallinnas]] ja [[Tartu|Tartus]], mille programm keskendub [[Film|lühifilmidele]] ja -[[Animatsioon|animatsioonile]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2024 |pealkiri=Festivalist |url=https://shorts.poff.ee/artikkel/festivalist/ |vaadatud=3. oktoobril 2024 |väljaanne=PÖFF Shorts kodulehekülg}}</ref> Shorts on nii [[Euroopa Filmiakadeemia]] kui [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] kvalifikatsiooniga<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Bafta Qualifying Festivals List - British Short Film |url=https://awards.bafta.org/sites/default/files/images/british_short_film_qualifying_festivals_list_2025.pdf |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Bafta Qualifying Festivals List - British Short Animation |url=https://awards.bafta.org/sites/default/files/images/british_short_animation_qualifying_festivals_list_2025.pdf |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=12. november 2019 |pealkiri=PÖFF Shorts valib esmakordselt kandidaadi Euroopa filmiauhinnale |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1002044/poff-shorts-valib-esmakordselt-kandidaadi-euroopa-filmiauhinnale |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref> ning alates 2020. aastast [[Oscar|Ameerika filmiakadeemia]] poolt tunnustatud festival.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=3. märts 2020 |pealkiri=PÖFF Shortsi võidufilmid saavad õiguse kandideerida Oscarile |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1059311/poff-shortsi-voidufilmid-saavad-oiguse-kandideerida-oscarile |vaadatud=3. oktoobril 2024 |tsitaat=Ameerika filmiakadeemia lisas Pimedate Ööde filmifestivali alafestivali PÖFF Shorts nende festivalide nimekirja, mille võidufilmidel on õigus kandideerida Oscarile.}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=96th Academy Awards Short Films Qualifying Festival List |url=https://www.oscars.org/sites/oscars/files/96_full_qualifying_festival_list-all_shorts.pdf |vaadatud=3. oktoobril 2024 |väljaanne=Academy of Motion Picture Arts and Sciences}}</ref> PÖFF Shortsi [[Žürii|žüriides]] on olnud aastate jooksul mitmeid [[Eesti]] filmi- ja kultuuritegelasi nagu [[Martti Helde]], [[Sander Joon]], [[Eva Näripea]], [[Rain Tolk]], [[Tiina Tauraite]], [[Reet Aus]], [[Triin Ruumet]], [[Kirke Karja]], [[Flo Kasearu]] jt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-21 |pealkiri=Selgusid PÖFF Shortsi võitjad |url=https://kultuur.postimees.ee/7652584/selgusid-poff-shortsi-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-11-25 |pealkiri=PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad |url=https://kultuur.postimees.ee/6461767/poff-shorts-kuulutas-valja-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-11-27 |pealkiri=PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad |url=https://kultuur.postimees.ee/4324361/poff-shorts-kuulutas-valja-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref name=":2" /> == Ajalugu == [[Fail:PÖFF Shorts auhinnakuju.jpg|pisi|220x220px|PÖFF Shorts auhinnakuju 2023. aastast.]] PÖFFi lühifilmide ja animatsiooni festivalid ühendati PÖFF Shorts nime all [[2017]]. aastal.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. september 2017 |pealkiri=PÖFFi anima- ja lühifilmide festivalid ühinevad |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/4252225/poffi-anima-ja-luhifilmide-festivalid-uhinevad |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref> PÖFF Shortsi lühifilmide programmi juhiks on Briti päritolu ajakirjanik [[Laurence Boyce]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. november 2019 |pealkiri=Laurence Alan Boyce PÖFF Shortsist: vaatasin festivali programmi jaoks umbes 2000 lühifilmi |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1005995/laurence-alan-boyce-poff-shortsist-vaatasin-festivali-programmi-jaoks-umbes-2000-luhifilmi |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref> Kuni 2019. aastani kureeris animaprogrammi režissöör [[Priit Tender]],<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=7. november 2017 |pealkiri=PÖFF toob 48tunnise Soome filmide maratoni koos sauna ja viinaga |väljaanne=Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/838661/poff-toob-48tunnise-soome-filmide-maratoni-koos-sauna-ja-viinaga |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref> hiljem filmiajakirjanik [[Vassilis Kroustallis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18. oktoober 2019 |pealkiri=PÖFF Shorts announces titles for international animation competition |väljaanne=FilmNewEurope.com |url=https://www.filmneweurope.com/festivals/item/118994-poeff-shorts-announces-titles-for-international-animation-competition |vaadatud=3. oktoobril 2024}}</ref> Festivali tegevjuhtideks on olnud [[Martin Ruus]] (2017-2018),<ref name=":0" /> [[Grete Nellis]] (2018-2024) ja [[Mari Liis Keevallik]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=11.11.2020 |pealkiri=PÖFF Shortsi lühifilmid jõuavad esmakordselt bussidesse |url=https://kultuur.err.ee/1157654/poff-shortsi-luhifilmid-jouavad-esmakordselt-bussidesse |vaadatud=3. oktoobril 2024 |väljaanne=ERR Kultuur}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2024 |pealkiri=Shortsi meeskond |url=https://shorts.poff.ee/shortsi-meeskond/ |vaadatud=3. oktoobril 2024 |väljaanne=PÖFF Shorts kodulehekülg}}</ref> == Auhinnad == Festivalil on kolm võistlusprogrammi – rahvusvahelised lühifilmi ja -animatsiooni programmid ning rahvuslik võistlusprogramm, kus võistlevad koos nii lühi- kui animafilmid. Kolm žüriid annavad välja kuus [[Auhind|auhinda]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2024 |pealkiri=Auhinnad |url=https://shorts.poff.ee/artikkel/auhinnad/ |vaadatud=3. oktoobril 2024 |väljaanne=PÖFF Shorts kodulehekülg}}</ref><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=12. november 2023 |pealkiri=PÖFF Shorts kuulutas välja võidufilmid |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609162546/poff-shorts-kuulutas-valja-voidufilmid |vaadatud=4. oktoobril 2024}}</ref> Rahvusvahelise žürii poolt välja valitud parim lühifilm, parim animafilm ja parim Eesti film saavad nominatsiooniõiguse lühifilmi [[Oscar|Oscarile]].<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-05 |pealkiri=PÖFF Shortsi rahvusvahelises võistlusprogrammis esilinastub Jaanika Arumi debüütfilm |url=https://kultuur.err.ee/1609122569/poff-shortsi-rahvusvahelises-voistlusprogrammis-esilinastub-jaanika-arumi-debuutfilm |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Võistlevate filmide hulgast, mis vastavad [[Euroopa Filmiakadeemia]] (EFA) nõuetele, valitakse välja nominent EFA parima lühifilmi auhinnale.<ref name=":3" /><ref name=":1" /> Lühifilmid on alates 2017. aastast ka PÖFFi "Põhjusega mässajad" võistlusprogrammis, mille žürii annab välja "Lühikeste mässajate" eriauhinna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. oktoober 2023 |pealkiri=Filmid mässavad PÖFFil põhjusega |url=https://poff.ee/uudis/filmid-maessavad-p-oe-f-fil-pohjusega/ |vaadatud=4. oktoobril 2024 |väljaanne=PÖFF kodulehekülg}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. november 2017 |pealkiri=PÖFF korraldab mässavate filmide võistluse |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80147300/poff-korraldab-massavate-filmide-voistluse |vaadatud=4. oktoobril 2024}}</ref> === Lühifilmi võistlusprogramm === * Žürii auhind parimale lühifilmile * Žürii auhind parimale tudengilühifilmile – New Talents: lühifilm === Anima võistlusprogramm === * Žürii auhind parimale lühifilmile * Žürii auhind parimale tudengianimatsioonile – New Talents: animatsioon * Žürii auhind parimale lasteanimatsioonile === Rahvuslik võistlusprogramm === * Žürii auhind parimale lühifilmile või -animatsioonile === Euroopa Filmiakadeemia nominendid === {| class="wikitable" |+ !Aasta !Film !Režissöör !Riik |- |2020<ref>{{Netiviide |pealkiri=PÖFF Shorts kuulutas välja võidufilmid |url=https://shorts.poff.ee/uudis/p-oe-ff-shorts-kuulutas-vaelja-voidufilmid/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=shorts.poff.ee |keel=et}}</ref> |"K. Marxi tänav" |Irine Jordania |[[Gruusia]] |- |2021<ref>{{Netiviide |pealkiri=PÖFF Shorts esitab Euroopa Filmiakadeemiale "Liharesto" |url=https://shorts.poff.ee/uudis/p-oe-ff-shorts-esitab-euroopa-filmiakadeemiale-liharesto/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=shorts.poff.ee |keel=et}}</ref> |"Liharesto" |Špela Čadež |Sloveenia, Prantsusmaa, Saksamaa |- |2022<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shorts esitab Euroopa Filmiakadeemiale "Debütandi" |url=https://shorts.poff.ee/uudis/shorts-esitab-euroopa-filmiakadeemiale-debuetandi/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=shorts.poff.ee |keel=et}}</ref> |"Debütant" |Elizabeth Hobbs |[[Suurbritannia]] |- |2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shortsi EFA nominent on selgunud |url=https://shorts.poff.ee/uudis/shortsi-efa-nominent-on-selgunud/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=shorts.poff.ee |keel=et}}</ref> |"Omamoodi testament" |Stephen Vuillemin |Prantsusmaa |} == Vaata ka == * [[Pimedate Ööde filmifestival]] * [[Animated Dreams]] * [[Sleepwalkers]] * [[Just Film]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti festivalid]] [[Kategooria:Filmifestivalid]] [[Kategooria:Tallinna üritused]] gsek92s8dqwa30jr2mhlwqxxcy9cp7r The Odessa Journal 0 682532 6741656 6741110 2024-10-10T15:24:25Z Pietadè 41543 6741656 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = The Odessa Journal | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = digiajaleht | formaat = [[Internet|online]] | omanik = | väljaandja = | toimetaja = Ugo Poletti | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = | uudistetoimetaja = | kujunduse toimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | koosseis = | asutamine = {{algusaeg ja vanus|2020}} | poliitiline suund = | keel = [[Inglise keel|inglise]] | toimetuse asukoht = [[Ukraina]], [[Odessa]] | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''The Odessa Journal''' (Odessa ajakiri) on digitaalne ajaleht, mille asutas 2020. aasta alguses [[Itaallased|Itaalia]] ettevõtja Ugo Poletti, et tutvustada ingliskeelsele lugejaskonnale „Odessa kultuuri, majandust ja ajaloolisi vaatamisväärsusi“.<ref name=_1 /> 2020. aastal kujunes ajaleheht suurimaks ingliskeelseks ajaleheks Lõuna-Ukrainas. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on ajaleht läinud üle sõja üksikasjalikule kajastamisele.<ref name=_2 /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{cite web |title=News from Odessa-journal.com |url=https://ground.news/interest/e0452cd8-99e6-441e-8b13-37e045b523ee |website=ground.news |access-date=30 April 2023}}</ref> <ref name=_2>{{cite web |last1=Muccilli |first1=Dario Pio |title=Speaking to the Odessa Journal, by Dario Pio Muccilli, Foreign Correspondent |url=https://www.star-revue.com/speaking-to-the-odessa-journal-by-dario-pio-muccilli-foreign-correspondent/ |website=www.star-revue.com |access-date=30 April 2023}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://odessa-journal.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Odessa Journal,The}} [[Kategooria:Ukraina ajalehed]] [[Kategooria:Odessa]] dn8nnwwrdujclgakf1mzvlo5cdtqar3 6741657 6741656 2024-10-10T15:24:54Z Pietadè 41543 6741657 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = The Odessa Journal | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = digiajaleht | formaat = [[Internet|online]] | omanik = | väljaandja = | toimetaja = Ugo Poletti | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = | uudistetoimetaja = | kujunduse toimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | koosseis = | asutamine = {{algusaeg ja vanus|2020}} | poliitiline suund = | keel = [[Inglise keel|inglise]] | toimetuse asukoht = [[Ukraina]], [[Odessa]] | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''The Odessa Journal''' (Odessa ajakiri) on digitaalne ajaleht, mille asutas 2020. aasta alguses [[Itaallased|itaalia]] ettevõtja Ugo Poletti, et tutvustada ingliskeelsele lugejaskonnale „Odessa kultuuri, majandust ja ajaloolisi vaatamisväärsusi“.<ref name=_1 /> 2020. aastal kujunes ajaleheht suurimaks ingliskeelseks ajaleheks Lõuna-Ukrainas. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on ajaleht läinud üle sõja üksikasjalikule kajastamisele.<ref name=_2 /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{cite web |title=News from Odessa-journal.com |url=https://ground.news/interest/e0452cd8-99e6-441e-8b13-37e045b523ee |website=ground.news |access-date=30 April 2023}}</ref> <ref name=_2>{{cite web |last1=Muccilli |first1=Dario Pio |title=Speaking to the Odessa Journal, by Dario Pio Muccilli, Foreign Correspondent |url=https://www.star-revue.com/speaking-to-the-odessa-journal-by-dario-pio-muccilli-foreign-correspondent/ |website=www.star-revue.com |access-date=30 April 2023}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://odessa-journal.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Odessa Journal,The}} [[Kategooria:Ukraina ajalehed]] [[Kategooria:Odessa]] hvpkbcrvdfgerqr0sf1z3y3tlt79m6r Sleepwalkers 0 682582 6741652 6741433 2024-10-10T14:47:28Z Freudianflip 108806 Kategooriad 6741652 wikitext text/x-wiki {{Filmifestival | nimi = Sleepwalkers | logo = | asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | asutatud = 2000 | keel = rahvusvaheline }} '''Sleepwalkers''' oli aastatel 2000–2016<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=15. november 2007 |pealkiri=Mitmekülgse kavaga "Sleepwalkers" |üksiknumber=162 |lehekülg=16 |väljaanne=Linnaleht |url=https://dea.digar.ee/page/linnalehtt/2007/11/15/16 |vaadatud=8. oktoobril 2024}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=22. september 2017 |pealkiri=PÖFFi anima- ja lühifilmide festivalid ühinevad |url=https://kultuur.postimees.ee/4252225/poffi-anima-ja-luhifilmide-festivalid-uhinevad |vaadatud=8. oktoobril 2024 |väljaanne=Postimees |tsitaat=Pimedate Ööde Filmifestivali kärgfestivalid Animated Dreams ja Sleepwalkers ühinevad uueks lühifilmide ja animatsiooni festivaliks nimega PÖFF Shorts. Lühianimatsioonide programmijuhiks saab animarežissöör Priit Tender, lühifilmide programmijuhina jätkab Laurence Boyce.}}</ref> peetud [[Pimedate Ööde filmifestival]]i (PÖFF) [[Festival|alafestival]]. Selle programm keskendus esialgselt [[Üliõpilane|tudengite]] [[Film|lühifilmidele]], seejärel alates 2006. aastast lühifilmidele laiemalt, korraldades esmakordselt rahvusliku lühifilmivõistluse.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. november 2007 |pealkiri=PÖFF-i filmiprassingu stardipauk kõlab tudengifilmide festivalilt |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51108801/poff-i-filmiprassingu-stardipauk-kolab-tudengifilmide-festivalilt |vaadatud=8. oktoobril 2024}}</ref> Sleepwalkersi peamisteks toimumiskohtadeks olid erinevatel aegadel [[Von Krahli Teater|Von Krahli teater]], [[Kinomaja]], [[Sõprus (kino)|Sõpruse kino]] ja [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=PÖFF ja BFM teevad filmifestivale nüüdsest ühiselt |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/281200/poff-ja-bfm-teevad-filmifestivale-nuudsest-uhiselt |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Festivali juhtisid aastate jooksul [[Moonika Siimets]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uute kogemuste maitsekütt |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69149175/uute-kogemuste-maitsekutt |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>, Helen Vinogradov<ref>{{Netiviide |pealkiri=Helen Vinogradov - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3853/ |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, [[Peter Murdmaa]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-10-31 |pealkiri=Tudengi-ja Lühifilmide Festival Sleepwalkers |url=https://www.postimees.ee/2589872/tudengi-ja-luhifilmide-festival-sleepwalkers |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja [[Martin Ruus]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-11-19 |pealkiri=«Sleepwalkers» toob maailma parimad lühifilmid Viljandisse |url=https://sakala.postimees.ee/2997405/sleepwalkers-toob-maailma-parimad-luhifilmid-viljandisse |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> 2017. aastal ühinesid PÖFFi festivalid [[Animated Dreams]] ja Sleepwalkers animatsiooni ja lühifilmide festivaliks [[PÖFF Shorts]].<ref name=":1" /> == Vaata lisa == * [[PÖFF Shorts]] * [[Animated Dreams]] * [[Pimedate Ööde filmifestival]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Festivalid]] [[Kategooria:Eesti festivalid]] [[Kategooria:Filmifestivalid]] gnisov67is75sga9xog9nvfmuucjlqp Arutelu:Saara Tabo 1 682606 6741863 6741389 2024-10-11T07:47:55Z VillaK 44375 6741863 wikitext text/x-wiki {{Ping|Bantid}} kas artikliks veel vara ei ole? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. oktoober 2024, kell 01:10 (EEST) : See tuleks pikema jututa kustutada. Artikkel on lapsest, s.t. alaealisest, kes veel ei ole üleriigilise kuulsusega staar, vaid alles teeb esimesi samme lootuses kunagi selleks saada. Kas see lootus täitub või mitte, on seni teadmata. Võib arvata, et tubli lapsevanem soovib kasutada Vikipeedia tasuta kanalit, et lapsele tuult tiibadesse puhuda, kuid nii ei peaks need asjad käima.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 9. oktoober 2024, kell 09:12 (EEST) ::Kle istu maha ja mõtle veidi. Hetkel sa teed rohkem halba kui oma tarkust teada annad. Eks kui lapsevanematele ei meeldi siis saab teada anda ning maha võtta. Hetkel jääb nagu arusaamatuks, et kus need reeglid on mida lisada ja mitte. Kus võetakse lävend, et kuulsus? Kui ta oma ringkonnas on kuulus siis mis... . [[Kasutaja:Bantid|Bantid]] ([[Kasutaja arutelu:Bantid|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 09:31 (EEST) :Pigem miks mitte. Siin võiks lisada kõikide klasside esikolmiku omad ülesse. Hetkel ju eestimeistrivõistluste osa on ju puhta null siin. Kart on ka suht null. [[Kasutaja:Bantid|Bantid]] ([[Kasutaja arutelu:Bantid|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 09:25 (EEST) :: Kindlasti mitte. See ei ole kõigi Eesti elanike andmebaas ega ka mitte kõigi sporditulemuste andmebaas. Eesti sportlaste entsüklopeedilise tähelepanuväärsuse lävendiks on üldjuhul kajastus Eesti spordi biograafilises leksikonis. Seda mh põhjusel, et selle leksikoni kandeid – keda pidada tähelepanuväärseks sportlaseks, kes väärib leksikonis isikuartiklit – otsustavad alaliidud, mitte sportlane ise, tema treener, mänedžer või sponsor. Lisaks võib tähelepanuväärseks pidada täiskasvanute ja juuniorite klassi Eesti meistreid ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalivõitjaid. Madalama tasemega tulemused on kirjas sporditulemuste andmebaasis [https://www.sport24.ee/], kuid entsüklopeedia ülesanne ei ole selliseid andmestikke täismahus kopeerida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) 9dil47pzpcm5gz7br6hhucgli5t5rf6 6741864 6741863 2024-10-11T07:49:05Z VillaK 44375 6741864 wikitext text/x-wiki {{Ping|Bantid}} kas artikliks veel vara ei ole? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. oktoober 2024, kell 01:10 (EEST) : See tuleks pikema jututa kustutada. Artikkel on lapsest, s.t. alaealisest, kes veel ei ole üleriigilise kuulsusega staar, vaid alles teeb esimesi samme lootuses kunagi selleks saada. Kas see lootus täitub või mitte, on seni teadmata. Võib arvata, et tubli lapsevanem soovib kasutada Vikipeedia tasuta kanalit, et lapsele tuult tiibadesse puhuda, kuid nii ei peaks need asjad käima.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 9. oktoober 2024, kell 09:12 (EEST) ::Kle istu maha ja mõtle veidi. Hetkel sa teed rohkem halba kui oma tarkust teada annad. Eks kui lapsevanematele ei meeldi siis saab teada anda ning maha võtta. Hetkel jääb nagu arusaamatuks, et kus need reeglid on mida lisada ja mitte. Kus võetakse lävend, et kuulsus? Kui ta oma ringkonnas on kuulus siis mis... . [[Kasutaja:Bantid|Bantid]] ([[Kasutaja arutelu:Bantid|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 09:31 (EEST) :Pigem miks mitte. Siin võiks lisada kõikide klasside esikolmiku omad ülesse. Hetkel ju eestimeistrivõistluste osa on ju puhta null siin. Kart on ka suht null. [[Kasutaja:Bantid|Bantid]] ([[Kasutaja arutelu:Bantid|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 09:25 (EEST) :: Kindlasti mitte. See ei ole kõigi Eesti elanike andmebaas ega ka mitte kõigi sporditulemuste andmebaas. Eesti sportlaste entsüklopeedilise tähelepanuväärsuse lävendiks on üldjuhul kajastus Eesti spordi biograafilises leksikonis [https://www.esbl.ee/?ac=esileht]. Seda mh põhjusel, et selle leksikoni kandeid – keda pidada tähelepanuväärseks sportlaseks, kes väärib leksikonis isikuartiklit – otsustavad alaliidud, mitte sportlane ise, tema treener, mänedžer või sponsor. Lisaks võib tähelepanuväärseks pidada täiskasvanute ja juuniorite klassi Eesti meistreid ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalivõitjaid. Madalama tasemega tulemused on kirjas sporditulemuste andmebaasis [https://www.sport24.ee/], kuid entsüklopeedia ülesanne ei ole selliseid andmestikke täismahus kopeerida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) 0kx21ztpxxppb3uqmwl01qo76b3uizz Gary Ruvkun 0 682638 6741820 6741556 2024-10-10T22:16:53Z Metsavend 738 6741820 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gruber Prize Laureate Gary Ruvkun.jpg|pisi|Gary Ruvkun (2014)]] '''Gary Bruce Ruvkun''' (sündinud [[26. märts]]il [[1952]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[molekulaarbioloog]], kes on tuntud oma olulise panuse poolest [[geneetika]] ja [[RNA]]-interferentsi uurimisse. Koos oma kolleegidega avastas ta, et [[mikroRNA]]-d reguleerivad geeniekspressiooni. See on avastus, mis on süvendanud arusaamist geenide reguleerimisest ja vananemisprotsessidest. Tema töö on aidanud avastada ka mehhanisme, mis kontrollivad elutsüklit ja arengubioloogiat. Ruvkun on saanud mitmeid teadusauhindu. Aastal 2024 pälvis ta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. {{NobelMeditsiin}} {{JÄRJESTA:Ruvkun, Gary}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide geneetikud]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 0nt5acdxw0b5k3xmry3st2sun7q0j06 Al-Ḩudaydah' sadam 0 682664 6741717 6741306 2024-10-10T18:15:08Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Hodeida sadam]] pealkirja [[Al-Ḩudaydah sadam]] alla 6741306 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Port of Al Hudaydah 1902.jpg|pisi|Hodeida sadam (1902)]] '''Hodeida sadam''' on [[sadam]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]] rannikul. See on riigi suuruselt teine sadam ning asub suuruselt neljandas linnas [[Al Hudaydah|Hodeidas]]. Sadama kaudu saabub riigi põhjaossa ligi 80% humanitaarabist, kütusest ja tarbekaubast.<ref name=":1">{{Cite news |date=7 November 2018 |title=Yemen war: Battle for vital port of Hudaydah intensifies |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-46125858 |access-date=1 November 2022}}</ref> ==Vaata ka== * [[FSO Safer]] * [[Yemen Gulf of Aden Ports Corporation]] * [[Yemen Arabian Sea Ports Corporation]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sadamad]] [[Kategooria:Jeemen]] 1ncvyxe6aydpzl8tdq5w1pg99i4mvh2 6741719 6741717 2024-10-10T18:15:33Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Al-Ḩudaydah sadam]] pealkirja [[Al-Ḩudaydah' sadam]] alla 6741306 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Port of Al Hudaydah 1902.jpg|pisi|Hodeida sadam (1902)]] '''Hodeida sadam''' on [[sadam]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]] rannikul. See on riigi suuruselt teine sadam ning asub suuruselt neljandas linnas [[Al Hudaydah|Hodeidas]]. Sadama kaudu saabub riigi põhjaossa ligi 80% humanitaarabist, kütusest ja tarbekaubast.<ref name=":1">{{Cite news |date=7 November 2018 |title=Yemen war: Battle for vital port of Hudaydah intensifies |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-46125858 |access-date=1 November 2022}}</ref> ==Vaata ka== * [[FSO Safer]] * [[Yemen Gulf of Aden Ports Corporation]] * [[Yemen Arabian Sea Ports Corporation]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sadamad]] [[Kategooria:Jeemen]] 1ncvyxe6aydpzl8tdq5w1pg99i4mvh2 6741722 6741719 2024-10-10T18:19:25Z Pikne 13803 6741722 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Port of Al Hudaydah 1902.jpg|pisi|Al-Ḩudaydah' sadam (1902)]] '''Al-Ḩudaydah' sadam''' on [[sadam]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]] rannikul. See on riigi suuruselt teine sadam ning asub suuruselt neljandas linnas [[Al-Ḩudaydah]]'s. Sadama kaudu saabub riigi põhjaossa ligi 80% humanitaarabist, kütusest ja tarbekaubast.<ref name=":1">{{Cite news |date=7 November 2018 |title=Yemen war: Battle for vital port of Hudaydah intensifies |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-46125858 |access-date=1 November 2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Sadamad]] [[Kategooria:Jeemen]] 024njurh2l0numbdfoynje369pr8lhi Wilhelm I (Württemberg) 0 682678 6741622 6741422 2024-10-10T12:16:28Z Neptuunium 58653 /* Abielud ja järglased */ 6741622 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. == Abielud ja järglased == [[File:DH-Wilhelm I Familie.jpg|thumb|right|Wilhelm I oma kolmanda abikaasa Pauline Therese ja lastega.]] Wilhelm oli abielus kolm korda. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said neli last poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess[[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] fu1tpq8uvd3scfakfj0oo7f6n8zv7i3 6741623 6741622 2024-10-10T12:16:50Z Neptuunium 58653 6741623 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. == Abielud ja järglased == Wilhelm oli kolm korda abielus. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said neli last poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess[[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] cl1tfugwnb5sxigg5uccx5m5jgu0fa6 6741624 6741623 2024-10-10T12:16:58Z Neptuunium 58653 6741624 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. == Abielud ja järglased == Wilhelm oli kolm korda abielus. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said neli last poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess [[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] jsfo4v9eux5yb81fpj8vs67rry43r0v 6741626 6741624 2024-10-10T12:22:05Z Neptuunium 58653 6741626 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. [[Lüben]]is (tänapäeval Lubin, Poola)ref name=McN7397" /> sündinud Wilhelm oli valitseva hertsogi [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich Wilhelm Karli]] (hiljem kuningas Friedrich I; 1754–1816) ja [[Augusta von Brunswick-Wolfenbüttel]] (1764–1788) poeg. == Abielud ja järglased == Wilhelm oli kolm korda abielus. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said neli last poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess [[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] jfjjcdq5h2rz5iu5f4jb42ucofap77e 6741627 6741626 2024-10-10T12:22:20Z Neptuunium 58653 6741627 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. [[Lubin|Lübenis]] (tänapäeval Lubin, Poola)<ref name=McN7397" /> sündinud Wilhelm oli valitseva hertsogi [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich Wilhelm Karli]] (hiljem kuningas Friedrich I; 1754–1816) ja [[Augusta von Brunswick-Wolfenbüttel]] (1764–1788) poeg. == Abielud ja järglased == Wilhelm oli kolm korda abielus. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said neli last poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess [[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] 5y253aupyavtyd5mzkoe9znusbkgiw7 6741641 6741627 2024-10-10T13:20:17Z Neptuunium 58653 /* Abielud ja järglased */ 6741641 wikitext text/x-wiki [[File:1880 Erhardt König Wilhelm I. von Württemberg anagoria.JPG|pisi|Wilhelm I surmajärgne portree ([[Georg Friedrich Erhardt]], 1880)]] '''Wilhelm I''' (Friedrich Wilhelm Karl; 27. september 1781 – 25. juuni 1864) oli [[Württembergi kuningas]] 30. oktoobrist 1816 kuni oma surmani. [[Lubin|Lübenis]] (tänapäeval Lubin, Poola)<ref name=McN7397" /> sündinud Wilhelm oli valitseva hertsogi [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich Wilhelm Karli]] (hiljem kuningas Friedrich I; 1754–1816) ja [[Augusta von Brunswick-Wolfenbüttel]] (1764–1788) poeg. == Abielud ja järglased == Wilhelm oli kolm korda abielus. Oma esimese abikaasaga, [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i ja printsess [[Auguste Wilhelmine von Hessen-Darmstadt]]i tütre [[Karoline Charlotte Auguste von Bayern]]iga (1765–1796), abiellus Wilhelm 8. juunil 1808 [[München]]is. Paar lahutas 1814. aastal,<ref name=McN7397">McNaughton 1973, lk 97.</ref> lapsi nad ei saanud. Uuesti abiellus ta 24. jaanuaril 1816 [[Peterburg|Peterburis]]<ref name=McN7397" /> oma esimese astme nõo [[Jekaterina Pavlovna Romanova]]ga (1788–1819), keiser [[Paul I]] ja tolle abikaasa Württembergi printsessi [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Sophie Dorothee]] tütrega, kellega tal oli kaks tütart. * Printsess Marie Friederike Charlotte (1816–1887), kes abiellus krahv [[Alfred von Neipperg]]iga; * Printsess [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie Frederika Mathilde]] (1818–1877), kes abiellus [[Madalmaade kuningas|Madalmaade kuninga]] [[Willem III]]-ga. Kolmandat korda abiellus Wilhelm 15. aprillil 1820 hertsoginna [[Pauline Therese Luise von Württemberg]]iga (1756–1817), kes oli samuti Wilhelmi esimese astme nõbu – hertsog [[Ludwig von Württemberg]]i ja [[Henriette von Nassau-Weilburg (1780–1857)|Henriette von Nassau-Weilburg]]i tütar. Nad said kolm last: poja ja kaks tütart. * Printsess [[Katharina Friederike Charlotte von Württemberg]] (1821–1898), kes abiellus prints [[Friedrich von Württemberg]]iga ja oli seekaudu viimase Württembergi kuninga [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] ema. * Kuningas [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891), kes asus isa surma järel Württembergi troonile. Teda on peetud homoseksuaalseks ning ehkki ta abiellus tsaar [[Nikolai I]] tütre suurvürstinna [[Olga Nikolajevna Romanova]]ga, siis ei saanud paar lapsi ning Karli järel asus valitsema tema õepoeg Wilhelm II. * Printsess [[Auguste Wilhelmine Henriette von Württemberg]] (1825–1898), kes abiellus prints [[Herrmann von Sachsen-Weimar-Eisenach]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Württembergi kuningad]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1864]] 5nqhodd6j0bs3l51lvofftjs869ird7 Andres Kiitam 0 682679 6741651 6741436 2024-10-10T14:39:14Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 6741651 wikitext text/x-wiki '''Andres Kiitam''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1952]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide</ref> ==Haridus== Lõpetas [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] 1969, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] automatiseeritud juhtimissüsteemide erialal süsteemiinseneri kutsega 1974 ja [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] aspirantuuri 1980. Tehnikateaduste kandidaat 1981.<ref name='ETBL' /><ref name='EE'>Eesti Entsüklopeedia, 14. köide</ref> ==Töökäik== Töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is aastast 1974: automaatika kateedri tootmisprotsesside automatiseerimise laboris insener ja teadur 1974-1987, labori juhataja 1987-1992; mehhatroonikainstituudis (kuni 2000 aparaadiehituse instituut) kvaliteeditehnika aseprofessor 1992-1997, professor ja kvaliteeditehnika õppetooli juhataja 1997-2013, teadur 2013-2016. Alates 2017 [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond|TTÜ inseneriteaduskonna]] emeriitprofessor, kvaliteedijuhtimise ekspert elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis.<ref name='ETBL' /><ref name='EE' /><ref>[https://taltech.ee/search/Andres%20Kiitam Tallinna Tehnikaülikooli koduleht]. Vaadatud 10. oktoobril 2024</ref> ==Teadustöö== Põhilised uurimissuunad: tehnoloogiliste protsesside optimeerimine ja modelleerimine, süsteemitehnika meetodite kasutamine kvaliteeditehnikas, statistiline protsessiohje, optimeerimisülesanded kvaliteedisüsteemides, parameetrilise kvaliteedi ja süsteemide toimemõõtmise modelleerimise ja optimeerimise meetodid. Osales Eesti kvaliteedipoliitika ja -kontseptsiooni loomises.<ref name='ETBL' /><ref name='EE' /> On olnud külalisteadur [[Budapesti Tehnikaülikool]]is 1982, [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] 1988, [[Berliini Tehnikaülikool]]is 1991, [[Linköpingi Ülikool]]is ja Stockholmi [[Kuninglik Tehnikainstituut|Kuninglikus Tehnikainstituudis]] 1992 ning [[:en:University of Bradford|Bradfordi Ülikoolis]] 1994.<ref name='ETBL' /> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[Eesti Kvaliteediühing]]u liige 1991-..., juhatuse liige 1991-2004 * [[Eesti Süsteemiinseneride Selts]]i liige 1992-... * [[Eesti Teadlaste Liit|Eesti Teadlaste Liidu]] juhatuse liige 1995-1996, volikogu liige 1994-1998 * Eesti masina- ja aparaaditööstuse kvaliteeditagamise nõukogu liige 1995-... * Ajakirja [[:en:Business Process Management Journal|Business Process Management Journal]] toimetuskolleegiumi liige 1995-2006 * Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna žürii esimees 2002-... * [[Walter Masing]]u auhinna žürii liige 2006-... * Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi kutsete kutsekomisjoni liige 2014-...<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Andres_Kiitam/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Tunnustus== * [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] teadus- ja tehnikapreemia 1980 * [[Eesti Kvaliteediühing]]u auliige 2005<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Andres_Kiitam/est/ Andres Kiitam] Eesti Teadusinfosüsteemis * Andres Kiitami [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=2003 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Kiitam, Andres}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria: Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 1ncbxmh1vv67pio3zi7sc1hi16c9qz9 Han Kang 0 682683 6741654 6741588 2024-10-10T15:19:49Z Pietadè 41543 {{Infokast kirjanik 6741654 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Han Kang | pilt = HanKang.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Han Kang 2014. aastal <!-- --> | sünninimi = 한강 | sünniaeg = {{Birth date and age |1970|11|27}} | sünnikoht = [[Gwangju]], Lõuna-Korea | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | keel = [[Korea keel|korea]] | kodakondsus = | haridus = | alma mater = Yonsei ülikool | elukutse = kirjanik | žanr = | kirjandusvool = [[Ilukirjandus|belletristika]] | tuntud teoseid = | tunnustus = Nobeli kirjandusauhind (2024) | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Han Kang''' ([[korea keel|korea]] 한강; sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1970]] [[Gwangju]]s) on [[korealased|korea]] ([[Lõuna-Korea]]) kirjanik. [[2024]]. aastal pälvis ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Teoseid == *"Taimetoitlane" (채식주의자 Chaesikjuuija), [[2007]] == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} == Välislingid == *http://www.han-kang.net/ {{NobelKirjandus}} [[Kategooria:Korea kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] dj1bqc9okska94sy19sa3hjfkenvza5 6741655 6741654 2024-10-10T15:20:17Z Pietadè 41543 6741655 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Han Kang | pilt = HanKang.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Han Kang 2014. aastal <!-- --> | sünninimi = 한강 | sünniaeg = {{Birth date and age |1970|11|27}} | sünnikoht = [[Gwangju]], Lõuna-Korea | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | keel = [[Korea keel|korea]] | kodakondsus = | haridus = | alma mater = Yonsei ülikool | elukutse = kirjanik | žanr = | kirjandusvool = [[Ilukirjandus|belletristika]] | tuntud teoseid = | tunnustus = [[Nobeli kirjandusauhind]] (2024) | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Han Kang''' ([[korea keel|korea]] 한강; sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1970]] [[Gwangju]]s) on [[korealased|korea]] ([[Lõuna-Korea]]) kirjanik. [[2024]]. aastal pälvis ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Teoseid == *"Taimetoitlane" (채식주의자 Chaesikjuuija), [[2007]] == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} == Välislingid == *http://www.han-kang.net/ {{NobelKirjandus}} [[Kategooria:Korea kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 34o49uoi3h0gz7v7jtlrcwqwrdmeu0c 6741769 6741655 2024-10-10T20:24:15Z Metsavend 738 6741769 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Han Kang | pilt = HanKang.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Han Kang 2014. aastal <!-- --> | sünninimi = 한강 | sünniaeg = {{Birth date and age |1970|11|27}} | sünnikoht = [[Gwangju]], Lõuna-Korea | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | keel = [[Korea keel|korea]] | kodakondsus = | haridus = | alma mater = Yonsei ülikool | elukutse = kirjanik | žanr = | kirjandusvool = [[Ilukirjandus|belletristika]] | tuntud teoseid = | tunnustus = [[Nobeli kirjandusauhind]] (2024) | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Han Kang''' ([[korea keel|korea]] 한강; sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1970]] [[Gwangju]]s) on [[korealased|korea]] ([[Lõuna-Korea]]) kirjanik. [[2024]]. aastal pälvis ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. Han Kang on õppinud [[Yonsei ülikool]]is kirjandust. Ta alustas kirjanikuna viie luuletusega, mis avaldati [[1993]]. aastal ajakirjas Munhak-kwa sahoe (Kirjandus ja Ühiskond). Järgmisel aastal ilmus tema esimene proosateos, jutustus "Bulgeun Dat" (붉은 닻, "Punane ankur"). Selle eest sai ta ajakirja Seoul Shinmun kirjandusauhinna. Tema tuntuim teos on 2007. aastal ilmunud romaan "Taimetoitlane" (채식주의자), mis ilmub 2025. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s eesti keeles. 2016. aastal pälvis Han Kang selle eest [[rahvusvaheline Bookeri auhind|rahvusvahelise Bookeri auhinna]].<ref name="ERR">[https://kultuur.err.ee/1609486372/nobeli-kirjanduspreemia-palvis-han-kang Nobeli kirjanduspreemia pälvis Han Kang], ERR, 10. oktoober 2024</ref> Tema isa [[Han Seung-won]] ja vend [[Han Dong Rimon]] on samuti kirjanikud.<ref name="ERR" /> == Teoseid == *"Taimetoitlane" (채식주의자 Chaesikjuuija), [[2007]] == Tunnustus == *[[Yi-Sangi kirjandusauhind]] (2005) *[[Rahvusvaheline Bookeri auhind|rahvusvaheline Bookeri auhind]] (2016) *[[Malaparte auhind]] (2017) *[[Ho-Ami auhind]] (2024) *[[Nobeli kirjandusauhind]] (2024) == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} == Välislingid == *http://www.han-kang.net/ {{NobelKirjandus}} [[Kategooria:Korea kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] egy47q44y4je69vq74vxnykhaq3t13m Elve Tauts 0 682688 6741628 2024-10-10T12:24:24Z 193.40.238.14 Uus lehekülg: 'Elve Tauts (23.12.1942, Tallinn) on Eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". Looming Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi...' 6741628 wikitext text/x-wiki Elve Tauts (23.12.1942, Tallinn) on Eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". Looming Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> Auhinnad 1981 - Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT 1985 - Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL ie7tb5op5n335gz70d2qbli1jkbj9oa 6741629 6741628 2024-10-10T12:26:54Z 193.40.238.14 kujundus 6741629 wikitext text/x-wiki == Elve Tauts == (23.12.1942, Tallinn) on Eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL btjdyas2ztk2fkxjbpssrjp9pboxjcg 6741648 6741629 2024-10-10T14:28:36Z Velirand 67997 6741648 wikitext text/x-wiki == Elve Tauts == (23.12.1942, Tallinn) on eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL ruv0jsq5dl8s55qp09k815y3oo9aw10 6741649 6741648 2024-10-10T14:30:42Z Velirand 67997 6741649 wikitext text/x-wiki == Elve Tauts == '''Elve Tauts''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] 1942 [[Tallinn]]as) on eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL h1uuxpukvs8872gveu84cb982kyygj1 6741650 6741649 2024-10-10T14:31:20Z Velirand 67997 6741650 wikitext text/x-wiki '''Elve Tauts''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] 1942 [[Tallinn]]as) on eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL n8cwvrmdj75ump94td7otjhoca2zvcu 6741845 6741650 2024-10-11T06:27:44Z Velirand 67997 6741845 wikitext text/x-wiki '''Elve Tauts''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] 1942 [[Tallinn]]as) on eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL == Viited == {{viited}} jhj7b7rgcwxrt13sbis082k45owxkp5 6741846 6741845 2024-10-11T06:29:40Z Velirand 67997 6741846 wikitext text/x-wiki '''Elve Tauts''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] 1942 [[Tallinn]]as) on eesti klaasikunstnik. 1978. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Elve Tauts töötas [[Tarbeklaas|Tarbeklaasis]] 1978-1994 ning temast sai 1981. aastal, pärast pikaaegse kunstniku Helga Kõrge lahkumist, tehase peakunstnik kuni tehase likvideerimiseni 1994.a. Aastatel 1994-2018 kuni pensionile minukuni töötas Elve Tauts kunstiringi õpetajana huvikeskuses "[[Kullo]]". === Looming === Elve Tautsi juhtimisel kujunes Tarbeklaasi toodangu nägu viimase uudistoodenguterohke kümnendi jooksul, mil tooni andsid eri värvivariatsioonides dekoratiivsed komplektid. Tema enda loodu on pehmevormne ja lihtne. Tema tuntumad sarjad on "Pesa" (1983), "Kassikakk" (1985) ning vaasikomplekt "Alla" (1987), komplekt "Võõrasema" (1987), vaas "Saialill" (1990), vaasid "Kera" (1990-1992), komplekt "Kaev" (1989-1990), kausid "Mari" (1985-1990), kausid "Lootos" (1984), kausid "Elve" (1988), erineva kõrgusega jalaga klaaside komplekt "Ave" (1992-1993). <ref>Kohalik ilu. Tarbeklaas = Local beauty. Glass Factory Tarbeklaas, Kai Lobjakas, Kristi Paap, Triin Jerlei, Kai Lobjakas. 2016</ref> === Auhinnad === ==== 1981 ==== Üleliiduline Izvestija nimeline konkurss, Moskva - LAUREAAT ==== 1985 ==== Üleliiduline rahvamajanduse saavutuste näitus, Moskva - PRONKSMEDAL == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tauts, Elve}} [[Kategooria:Eesti klaasikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] ddkmc2pxrpe5yoda18hvzm8be7tv6cy Aasta Raamat auhind 0 682689 6741635 2024-10-10T12:50:40Z Ra raamat 199027 Uus lehekülg: '[[Fail:Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv..jpg|pisi|'''Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv.''']] [[Rahva Raamat|Rahva Raamatu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahva Raamat {{!}} Raamatud, E-raamatud, E-lugerid, Filmid, Muusika |url=https://rahvaraamat.ee/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Aasta Raamatu auhind on väärikas tunnustus, millega Rahva Raamat tõstab esile...' 6741635 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv..jpg|pisi|'''Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv.''']] [[Rahva Raamat|Rahva Raamatu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahva Raamat {{!}} Raamatud, E-raamatud, E-lugerid, Filmid, Muusika |url=https://rahvaraamat.ee/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Aasta Raamatu auhind on väärikas tunnustus, millega Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on viimase aasta jooksul võlunud Eesti lugejate südameid ning saanud positiivset vastukaja. Aasta Raamatut valitakse kord aastas ja nominentideks saab esitada viimase aasta jooksul ilmunud kirjandusteoseid. Parimate välja selgitamiseks pannakse kokku laiapõhjaline žürii Eesti kirjandus- ja meediamaastikult. Lisaks žürii valikutele selgitatakse välja ka kogu Eesti raamatulugejate lemmik - Rahva Lemmik! [https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et Aasta Raamat]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Raamat {{!}} Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> auhinda antakse välja kuues kategoorias: * Parim tõlgitud laste- või noorteraamat * Parim eesti autori laste- või noorteraamat * Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat * Parim eesti autori teabekirjanduse raamat * Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat * Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat == Ajalugu == Auhinda antakse välja aastast 2022, mil Rahva Raamat sai 110-aastaseks ning selle selle tähistamiseks otsustati välja kuulutada uus iga-aastane raamatuauhind – Aasta Raamat! == Aasta Raamat auhinna võitjad läbi aegade == === 2024 === Aasta Raamat 2024 võitjad kuulutatakse välja 21. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. === Aasta Raamat 2023<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=GALERII &#10217; Selgusid Aasta Raamat 2023 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7898899/galerii-selgusid-aasta-raamat-2023-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine toimus 16. novembril [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== '''PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ Katie Kirby (Kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure) * „Maailma lühiajalugu noorele lugejale“ Ernst H. Gombrich (Kirjastus Varrak, tõlkija Anne Arold) * „Väikese hiire külaline“ Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ===== Võitja ===== [https://rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ikese-hiire-k%C3%BClaline/1799705/et?isbn=9789916142240 „Väikese hiire külaline“] Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== [[Fail:Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind.jpg|pisi|Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind]] ===== '''Nominendid''' ===== * „Hea tuju, kus sa oled?“ Sirly Oder (Kirjastus Koolibri) * „Kiludisko“ Kairi Look (Kirjastus Puänt, illustraator Ulla Saar) * „Piire kombates“ Kadri Hinrikus (Kirjastus Tammerraamat, illustraator Liisa Kruusmägi) * „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“ Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/tallinna-vanalinna-kohedad-kummituslood/1838293/et?isbn=9789916164716 „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“] Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== *  „Agatha Christie“ Lucy Worsley (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Krista Kallis) *  „Aino A.“ Jari Järvelä (Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkija Kai Aareleid) * „Glükoosirevolutsioon“ Jessie Inchauspe (Kirjastus Pegasus, tõlkija Evelin Edro) * „Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?“ Dr Julie Smith (Kirjastus Helios, tõlkija Talvi Tõnismann) * „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“ Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/reisimuljeid-vanadest-baltimaadest-randurid-postitollad-ja-supelasutused-balti-provintsides/1842796/et?isbn=9789985357620 „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“] Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Lembit Ulfsak“ Eero Epner (Kirjastus Caligari) * „Eesti mõisad ja lossid I Aadlikultuuri seitse aastasada“ Juhan Maiste (Kirjastus Varrak) * „Eesti mütoloogia algajale“ Marju Kõivupuu (Kirjastus Tänapäev, illustraator Ed Labetski) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/lembit-ulfsak/1736519/et?isbn=9789916412916 „Lembit Ulfsak“] Eero Epner (Kirjastus Caligari) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Aastad“ Annie Ernaux (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Sirje Keevallik) * „Atlas. Pa Salti lugu. Seitsme õe sarja viimane osa“ Harry Whittaker ja Lucinda Riley (Kirjastus Varrak, tõlkija Faina Laksberg) * „King Kongi teooria“ Virginie Despentes (Kirjastus SALV, tõlkija Maria Esko, illustraator Asko Künnap) * „Rahutuse raamat“ Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/rahutuse-raamat/1751012/et?isbn=9789916981108 „Rahutuse raamat“] Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Kadunud hõim“ Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) * „Kuldne kroon“ Viivi Luik (EKSA) * „Nimepanija“ Piret Raud (Kirjastus Tänapäev) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/kadunud-h%C3%B5im/1771791/et?isbn=9789949686711 „Kadunud hõim“] Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) '''RAHVA LEMMIK''' [https://rahvaraamat.ee/p/saun-ajalugu-kultuur-tervis-ehitus/1842992/et?ean=9789916418277 “SAUN. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus”] Urmas Hõbepappel, Liisa Hõbepappel, Silja Nellis, Siim Nellis (Kirjastus Populus Alba) === Aasta Raamat 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=Selgusid Aasta Raamat 2022 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7651159/selgusid-aasta-raamat-2022-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2022 võitjate autasustamine toimus 17. novembril Rahva Raamatu [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== '''PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Anna Gavalda „35 kilo lootust“ (Kirjastus: Koolibri, tõlkija Indrek Koff) * Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ (Kirjastus: Eesti Raamat, tõlkija Kairi Look) * Jurga Vilé „Siberi haiku“ (Kirjastus: Draakon & Kuu, Tõlkija: Tiina Kattel) ===== '''Võitja''' ===== Anna Gavalda [https://rahvaraamat.ee/p/35-kilo-lootust/1588718/et?isbn=9789985047712 „35 kilo lootust“] (Kirjastus Koolibri, tõlkija Indrek Koff) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Indrek Koff „Kuhu lapsed said?“ (Kirjastus: Härra Tee Ja Proua Kohvi, illustraator Elina Sildre) * Kairi Look „Piia Präänik ja sõnasööbik“ (Kirjastus: Koolibri, illustraator Ulla Saar) * Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Kirjastus: HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ===== '''Võitja''' ===== Kätlin Kaldmaa [https://rahvaraamat.ee/p/lydia/1599052/et?isbn=9789949731985 „Lydia“] (Kirjastus HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Catherine Belton „Putini inimesed“ (Kirjastus: KAVA, tõlkija Jana Linnart) * Lucy Jones „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust“ (Kirjastus: PUÄNT, tõlkija Johanna Taiger) * Stanley Tucci „Maitsed minu elus“ (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ===== '''Võitja''' ===== Stanley Tucci [https://rahvaraamat.ee/p/stanley-tucci-maitsed-minu-elus/1656709/et?isbn=9789916656778 „Maitsed minu elus“] (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Fred Jüssi „Olemise mõnu“ (Kirjastus: Aadam ja Pojad) * Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ (Kirjastus: Ajujutud) * Maarja Undusk „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“ (Kirjastus: Tammerraamat) ===== '''Võitja''' ===== Jaan Aru [https://rahvaraamat.ee/p/loovusest-ja-logelemisest/1647736/et?isbn=9789916410578 „Loovusest ja logelemisest“] (Kirjastus Ajujutud) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Jonathan Littell „Eumeniidid“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Heli Allik) * Kristina Sabaliauskaitė „Peetri Keisrinna II“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Tiina Kattel) * Valérie Perrin „Lilledele värsket vett“ (Kirjastus: Tänapäev, tõlkija Pille Kruus) ===== '''Võitja''' ===== Kristina Sabaliauskaitė [https://rahvaraamat.ee/p/peetri-keisrinna-ii/1706198/et?isbn=9789985354605 „Peetri Keisrinna II“] (Kirjastus Varrak, tõlkija Tiina Kattel) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * David Vseviov „Onu Moritza sõnaraamat“ (Kirjastus: Varrak) * Kai Aareleid „Vaikne ookean“ (Kirjastus: Varrak) * Tõnu Õnnepalu „Palk“ (Kirjastus: Paradiis) * Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus) ===== '''Võitja''' ===== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) ==== '''RAHVA LEMMIK''' ==== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) bugserfoi4fdxut6l7uq8shddh4t4i4 6741637 6741635 2024-10-10T12:51:29Z Ra raamat 199027 6741637 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv..jpg|pisi|'''Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv.''']] [[Rahva Raamat|Rahva Raamatu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahva Raamat {{!}} Raamatud, E-raamatud, E-lugerid, Filmid, Muusika |url=https://rahvaraamat.ee/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Aasta Raamatu auhind on väärikas tunnustus, millega Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on viimase aasta jooksul võlunud Eesti lugejate südameid ning saanud positiivset vastukaja. Aasta Raamatut valitakse kord aastas ja nominentideks saab esitada viimase aasta jooksul ilmunud kirjandusteoseid. Parimate välja selgitamiseks pannakse kokku laiapõhjaline žürii Eesti kirjandus- ja meediamaastikult. Lisaks žürii valikutele selgitatakse välja ka kogu Eesti raamatulugejate lemmik - Rahva Lemmik! [https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et Aasta Raamat]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Raamat {{!}} Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> auhinda antakse välja kuues kategoorias: * Parim tõlgitud laste- või noorteraamat * Parim eesti autori laste- või noorteraamat * Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat * Parim eesti autori teabekirjanduse raamat * Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat * Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat == Ajalugu == Auhinda antakse välja aastast 2022, mil Rahva Raamat sai 110-aastaseks ning selle selle tähistamiseks otsustati välja kuulutada uus iga-aastane raamatuauhind – Aasta Raamat! == Aasta Raamat auhinna võitjad läbi aegade == === 2024 === Aasta Raamat 2024 võitjad kuulutatakse välja 21. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. === Aasta Raamat 2023<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=GALERII &#10217; Selgusid Aasta Raamat 2023 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7898899/galerii-selgusid-aasta-raamat-2023-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine toimus 16. novembril [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT ==== ===== Nominendid ===== * „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ Katie Kirby (Kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure) * „Maailma lühiajalugu noorele lugejale“ Ernst H. Gombrich (Kirjastus Varrak, tõlkija Anne Arold) * „Väikese hiire külaline“ Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ===== Võitja ===== [https://rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ikese-hiire-k%C3%BClaline/1799705/et?isbn=9789916142240 „Väikese hiire külaline“] Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== [[Fail:Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind.jpg|pisi|Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind]] ===== '''Nominendid''' ===== * „Hea tuju, kus sa oled?“ Sirly Oder (Kirjastus Koolibri) * „Kiludisko“ Kairi Look (Kirjastus Puänt, illustraator Ulla Saar) * „Piire kombates“ Kadri Hinrikus (Kirjastus Tammerraamat, illustraator Liisa Kruusmägi) * „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“ Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/tallinna-vanalinna-kohedad-kummituslood/1838293/et?isbn=9789916164716 „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“] Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== *  „Agatha Christie“ Lucy Worsley (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Krista Kallis) *  „Aino A.“ Jari Järvelä (Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkija Kai Aareleid) * „Glükoosirevolutsioon“ Jessie Inchauspe (Kirjastus Pegasus, tõlkija Evelin Edro) * „Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?“ Dr Julie Smith (Kirjastus Helios, tõlkija Talvi Tõnismann) * „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“ Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/reisimuljeid-vanadest-baltimaadest-randurid-postitollad-ja-supelasutused-balti-provintsides/1842796/et?isbn=9789985357620 „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“] Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Lembit Ulfsak“ Eero Epner (Kirjastus Caligari) * „Eesti mõisad ja lossid I Aadlikultuuri seitse aastasada“ Juhan Maiste (Kirjastus Varrak) * „Eesti mütoloogia algajale“ Marju Kõivupuu (Kirjastus Tänapäev, illustraator Ed Labetski) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/lembit-ulfsak/1736519/et?isbn=9789916412916 „Lembit Ulfsak“] Eero Epner (Kirjastus Caligari) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Aastad“ Annie Ernaux (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Sirje Keevallik) * „Atlas. Pa Salti lugu. Seitsme õe sarja viimane osa“ Harry Whittaker ja Lucinda Riley (Kirjastus Varrak, tõlkija Faina Laksberg) * „King Kongi teooria“ Virginie Despentes (Kirjastus SALV, tõlkija Maria Esko, illustraator Asko Künnap) * „Rahutuse raamat“ Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/rahutuse-raamat/1751012/et?isbn=9789916981108 „Rahutuse raamat“] Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Kadunud hõim“ Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) * „Kuldne kroon“ Viivi Luik (EKSA) * „Nimepanija“ Piret Raud (Kirjastus Tänapäev) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/kadunud-h%C3%B5im/1771791/et?isbn=9789949686711 „Kadunud hõim“] Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) '''RAHVA LEMMIK''' [https://rahvaraamat.ee/p/saun-ajalugu-kultuur-tervis-ehitus/1842992/et?ean=9789916418277 “SAUN. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus”] Urmas Hõbepappel, Liisa Hõbepappel, Silja Nellis, Siim Nellis (Kirjastus Populus Alba) === Aasta Raamat 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=Selgusid Aasta Raamat 2022 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7651159/selgusid-aasta-raamat-2022-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2022 võitjate autasustamine toimus 17. novembril Rahva Raamatu [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== '''PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Anna Gavalda „35 kilo lootust“ (Kirjastus: Koolibri, tõlkija Indrek Koff) * Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ (Kirjastus: Eesti Raamat, tõlkija Kairi Look) * Jurga Vilé „Siberi haiku“ (Kirjastus: Draakon & Kuu, Tõlkija: Tiina Kattel) ===== '''Võitja''' ===== Anna Gavalda [https://rahvaraamat.ee/p/35-kilo-lootust/1588718/et?isbn=9789985047712 „35 kilo lootust“] (Kirjastus Koolibri, tõlkija Indrek Koff) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Indrek Koff „Kuhu lapsed said?“ (Kirjastus: Härra Tee Ja Proua Kohvi, illustraator Elina Sildre) * Kairi Look „Piia Präänik ja sõnasööbik“ (Kirjastus: Koolibri, illustraator Ulla Saar) * Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Kirjastus: HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ===== '''Võitja''' ===== Kätlin Kaldmaa [https://rahvaraamat.ee/p/lydia/1599052/et?isbn=9789949731985 „Lydia“] (Kirjastus HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Catherine Belton „Putini inimesed“ (Kirjastus: KAVA, tõlkija Jana Linnart) * Lucy Jones „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust“ (Kirjastus: PUÄNT, tõlkija Johanna Taiger) * Stanley Tucci „Maitsed minu elus“ (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ===== '''Võitja''' ===== Stanley Tucci [https://rahvaraamat.ee/p/stanley-tucci-maitsed-minu-elus/1656709/et?isbn=9789916656778 „Maitsed minu elus“] (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Fred Jüssi „Olemise mõnu“ (Kirjastus: Aadam ja Pojad) * Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ (Kirjastus: Ajujutud) * Maarja Undusk „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“ (Kirjastus: Tammerraamat) ===== '''Võitja''' ===== Jaan Aru [https://rahvaraamat.ee/p/loovusest-ja-logelemisest/1647736/et?isbn=9789916410578 „Loovusest ja logelemisest“] (Kirjastus Ajujutud) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Jonathan Littell „Eumeniidid“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Heli Allik) * Kristina Sabaliauskaitė „Peetri Keisrinna II“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Tiina Kattel) * Valérie Perrin „Lilledele värsket vett“ (Kirjastus: Tänapäev, tõlkija Pille Kruus) ===== '''Võitja''' ===== Kristina Sabaliauskaitė [https://rahvaraamat.ee/p/peetri-keisrinna-ii/1706198/et?isbn=9789985354605 „Peetri Keisrinna II“] (Kirjastus Varrak, tõlkija Tiina Kattel) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * David Vseviov „Onu Moritza sõnaraamat“ (Kirjastus: Varrak) * Kai Aareleid „Vaikne ookean“ (Kirjastus: Varrak) * Tõnu Õnnepalu „Palk“ (Kirjastus: Paradiis) * Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus) ===== '''Võitja''' ===== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) ==== '''RAHVA LEMMIK''' ==== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) co68837oek7v4s68c4pmq9uiaq9xh9a 6741638 6741637 2024-10-10T12:52:22Z Ra raamat 199027 6741638 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv..jpg|pisi|'''Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv.''']] [[Rahva Raamat|Rahva Raamatu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahva Raamat {{!}} Raamatud, E-raamatud, E-lugerid, Filmid, Muusika |url=https://rahvaraamat.ee/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Aasta Raamatu auhind on väärikas tunnustus, millega Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on viimase aasta jooksul võlunud Eesti lugejate südameid ning saanud positiivset vastukaja. Aasta Raamatut valitakse kord aastas ja nominentideks saab esitada viimase aasta jooksul ilmunud kirjandusteoseid. Parimate välja selgitamiseks pannakse kokku laiapõhjaline žürii Eesti kirjandus- ja meediamaastikult. Lisaks žürii valikutele selgitatakse välja ka kogu Eesti raamatulugejate lemmik - Rahva Lemmik! [https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et Aasta Raamat]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Raamat {{!}} Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> auhinda antakse välja kuues kategoorias: * Parim tõlgitud laste- või noorteraamat * Parim eesti autori laste- või noorteraamat * Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat * Parim eesti autori teabekirjanduse raamat * Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat * Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat == Ajalugu == Auhinda antakse välja aastast 2022, mil Rahva Raamat sai 110-aastaseks ning selle selle tähistamiseks otsustati välja kuulutada uus iga-aastane raamatuauhind – Aasta Raamat! == Aasta Raamat auhinna võitjad läbi aegade == === 2024 === Aasta Raamat 2024 võitjad kuulutatakse välja 21. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. === Aasta Raamat 2023<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=GALERII &#10217; Selgusid Aasta Raamat 2023 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7898899/galerii-selgusid-aasta-raamat-2023-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine toimus 16. novembril [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT ==== ===== Nominendid ===== * „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ Katie Kirby (Kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure) * „Maailma lühiajalugu noorele lugejale“ Ernst H. Gombrich (Kirjastus Varrak, tõlkija Anne Arold) * „Väikese hiire külaline“ Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ===== Võitja ===== [https://rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ikese-hiire-k%C3%BClaline/1799705/et?isbn=9789916142240 „Väikese hiire külaline“] Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== [[Fail:Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind.jpg|pisi|Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind]] ===== '''Nominendid''' ===== * „Hea tuju, kus sa oled?“ Sirly Oder (Kirjastus Koolibri) * „Kiludisko“ Kairi Look (Kirjastus Puänt, illustraator Ulla Saar) * „Piire kombates“ Kadri Hinrikus (Kirjastus Tammerraamat, illustraator Liisa Kruusmägi) * „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“ Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/tallinna-vanalinna-kohedad-kummituslood/1838293/et?isbn=9789916164716 „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“] Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== *  „Agatha Christie“ Lucy Worsley (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Krista Kallis) *  „Aino A.“ Jari Järvelä (Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkija Kai Aareleid) * „Glükoosirevolutsioon“ Jessie Inchauspe (Kirjastus Pegasus, tõlkija Evelin Edro) * „Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?“ Dr Julie Smith (Kirjastus Helios, tõlkija Talvi Tõnismann) * „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“ Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/reisimuljeid-vanadest-baltimaadest-randurid-postitollad-ja-supelasutused-balti-provintsides/1842796/et?isbn=9789985357620 „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“] Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Lembit Ulfsak“ Eero Epner (Kirjastus Caligari) * „Eesti mõisad ja lossid I Aadlikultuuri seitse aastasada“ Juhan Maiste (Kirjastus Varrak) * „Eesti mütoloogia algajale“ Marju Kõivupuu (Kirjastus Tänapäev, illustraator Ed Labetski) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/lembit-ulfsak/1736519/et?isbn=9789916412916 „Lembit Ulfsak“] Eero Epner (Kirjastus Caligari) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Aastad“ Annie Ernaux (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Sirje Keevallik) * „Atlas. Pa Salti lugu. Seitsme õe sarja viimane osa“ Harry Whittaker ja Lucinda Riley (Kirjastus Varrak, tõlkija Faina Laksberg) * „King Kongi teooria“ Virginie Despentes (Kirjastus SALV, tõlkija Maria Esko, illustraator Asko Künnap) * „Rahutuse raamat“ Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/rahutuse-raamat/1751012/et?isbn=9789916981108 „Rahutuse raamat“] Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Kadunud hõim“ Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) * „Kuldne kroon“ Viivi Luik (EKSA) * „Nimepanija“ Piret Raud (Kirjastus Tänapäev) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/kadunud-h%C3%B5im/1771791/et?isbn=9789949686711 „Kadunud hõim“] Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) '''RAHVA LEMMIK''' [https://rahvaraamat.ee/p/saun-ajalugu-kultuur-tervis-ehitus/1842992/et?ean=9789916418277 “SAUN. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus”] Urmas Hõbepappel, Liisa Hõbepappel, Silja Nellis, Siim Nellis (Kirjastus Populus Alba) === Aasta Raamat 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=Selgusid Aasta Raamat 2022 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7651159/selgusid-aasta-raamat-2022-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2022 võitjate autasustamine toimus 17. novembril Rahva Raamatu [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== '''PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Anna Gavalda „35 kilo lootust“ (Kirjastus: Koolibri, tõlkija Indrek Koff) * Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ (Kirjastus: Eesti Raamat, tõlkija Kairi Look) * Jurga Vilé „Siberi haiku“ (Kirjastus: Draakon & Kuu, Tõlkija: Tiina Kattel) ===== '''Võitja''' ===== Anna Gavalda [https://rahvaraamat.ee/p/35-kilo-lootust/1588718/et?isbn=9789985047712 „35 kilo lootust“] (Kirjastus Koolibri, tõlkija Indrek Koff) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Indrek Koff „Kuhu lapsed said?“ (Kirjastus: Härra Tee Ja Proua Kohvi, illustraator Elina Sildre) * Kairi Look „Piia Präänik ja sõnasööbik“ (Kirjastus: Koolibri, illustraator Ulla Saar) * Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Kirjastus: HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ===== '''Võitja''' ===== Kätlin Kaldmaa [https://rahvaraamat.ee/p/lydia/1599052/et?isbn=9789949731985 „Lydia“] (Kirjastus HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Catherine Belton „Putini inimesed“ (Kirjastus: KAVA, tõlkija Jana Linnart) * Lucy Jones „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust“ (Kirjastus: PUÄNT, tõlkija Johanna Taiger) * Stanley Tucci „Maitsed minu elus“ (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ===== '''Võitja''' ===== Stanley Tucci [https://rahvaraamat.ee/p/stanley-tucci-maitsed-minu-elus/1656709/et?isbn=9789916656778 „Maitsed minu elus“] (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Fred Jüssi „Olemise mõnu“ (Kirjastus: Aadam ja Pojad) * Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ (Kirjastus: Ajujutud) * Maarja Undusk „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“ (Kirjastus: Tammerraamat) ===== '''Võitja''' ===== Jaan Aru [https://rahvaraamat.ee/p/loovusest-ja-logelemisest/1647736/et?isbn=9789916410578 „Loovusest ja logelemisest“] (Kirjastus Ajujutud) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Jonathan Littell „Eumeniidid“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Heli Allik) * Kristina Sabaliauskaitė „Peetri Keisrinna II“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Tiina Kattel) * Valérie Perrin „Lilledele värsket vett“ (Kirjastus: Tänapäev, tõlkija Pille Kruus) ===== '''Võitja''' ===== Kristina Sabaliauskaitė [https://rahvaraamat.ee/p/peetri-keisrinna-ii/1706198/et?isbn=9789985354605 „Peetri Keisrinna II“] (Kirjastus Varrak, tõlkija Tiina Kattel) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * David Vseviov „Onu Moritza sõnaraamat“ (Kirjastus: Varrak) * Kai Aareleid „Vaikne ookean“ (Kirjastus: Varrak) * Tõnu Õnnepalu „Palk“ (Kirjastus: Paradiis) * Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus) ===== '''Võitja''' ===== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) ==== '''RAHVA LEMMIK''' ==== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) == Viited == aa4jz4nh4xnfv3zv00yzdw3bpm7xue5 6741639 6741638 2024-10-10T12:55:29Z Ra raamat 199027 6741639 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv..jpg|pisi|'''Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine, õhtujuht Karl Martin Sinijärv.''']] [[Rahva Raamat|Rahva Raamatu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahva Raamat {{!}} Raamatud, E-raamatud, E-lugerid, Filmid, Muusika |url=https://rahvaraamat.ee/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Aasta Raamatu auhind on väärikas tunnustus, millega Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on viimase aasta jooksul võlunud Eesti lugejate südameid ning saanud positiivset vastukaja. Aasta Raamatut valitakse kord aastas ja nominentideks saab esitada viimase aasta jooksul ilmunud kirjandusteoseid. Parimate välja selgitamiseks pannakse kokku laiapõhjaline žürii Eesti kirjandus- ja meediamaastikult. Lisaks žürii valikutele selgitatakse välja ka kogu Eesti raamatulugejate lemmik - Rahva Lemmik! [https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et Aasta Raamat]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Raamat {{!}} Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/t/aasta-raamat/et |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> auhinda antakse välja kuues kategoorias: * Parim tõlgitud laste- või noorteraamat * Parim eesti autori laste- või noorteraamat * Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat * Parim eesti autori teabekirjanduse raamat * Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat * Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat == Ajalugu == Auhinda antakse välja aastast 2022, mil Rahva Raamat sai 110-aastaseks ning selle selle tähistamiseks otsustati välja kuulutada uus iga-aastane raamatuauhind – Aasta Raamat! == Aasta Raamat auhinna võitjad läbi aegade == === Aasta Raamat 2024 === Aasta Raamat 2024 võitjad kuulutatakse välja 21. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. === Aasta Raamat 2023<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=GALERII &#10217; Selgusid Aasta Raamat 2023 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7898899/galerii-selgusid-aasta-raamat-2023-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2023 võitjate autasustamine toimus 16. novembril [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT ==== ===== Nominendid ===== * „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ Katie Kirby (Kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure) * „Maailma lühiajalugu noorele lugejale“ Ernst H. Gombrich (Kirjastus Varrak, tõlkija Anne Arold) * „Väikese hiire külaline“ Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ===== Võitja ===== [https://rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ikese-hiire-k%C3%BClaline/1799705/et?isbn=9789916142240 „Väikese hiire külaline“] Riikka Jäntti (Kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== [[Fail:Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind.jpg|pisi|Rahva Raamat Aasta Raamat 2023 auhind]] ===== '''Nominendid''' ===== * „Hea tuju, kus sa oled?“ Sirly Oder (Kirjastus Koolibri) * „Kiludisko“ Kairi Look (Kirjastus Puänt, illustraator Ulla Saar) * „Piire kombates“ Kadri Hinrikus (Kirjastus Tammerraamat, illustraator Liisa Kruusmägi) * „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“ Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/tallinna-vanalinna-kohedad-kummituslood/1838293/et?isbn=9789916164716 „Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood“] Jaak Juske (Kirjastus Pegasus, illustraator Andres Varustin) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== *  „Agatha Christie“ Lucy Worsley (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Krista Kallis) *  „Aino A.“ Jari Järvelä (Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkija Kai Aareleid) * „Glükoosirevolutsioon“ Jessie Inchauspe (Kirjastus Pegasus, tõlkija Evelin Edro) * „Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?“ Dr Julie Smith (Kirjastus Helios, tõlkija Talvi Tõnismann) * „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“ Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/reisimuljeid-vanadest-baltimaadest-randurid-postitollad-ja-supelasutused-balti-provintsides/1842796/et?isbn=9789985357620 „Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides“] Seppo Zetterberg (Kirjastus Varrak, tõlkija Sirje Olesk) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Lembit Ulfsak“ Eero Epner (Kirjastus Caligari) * „Eesti mõisad ja lossid I Aadlikultuuri seitse aastasada“ Juhan Maiste (Kirjastus Varrak) * „Eesti mütoloogia algajale“ Marju Kõivupuu (Kirjastus Tänapäev, illustraator Ed Labetski) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/lembit-ulfsak/1736519/et?isbn=9789916412916 „Lembit Ulfsak“] Eero Epner (Kirjastus Caligari) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Aastad“ Annie Ernaux (Kirjastus Tänapäev, tõlkija Sirje Keevallik) * „Atlas. Pa Salti lugu. Seitsme õe sarja viimane osa“ Harry Whittaker ja Lucinda Riley (Kirjastus Varrak, tõlkija Faina Laksberg) * „King Kongi teooria“ Virginie Despentes (Kirjastus SALV, tõlkija Maria Esko, illustraator Asko Künnap) * „Rahutuse raamat“ Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/rahutuse-raamat/1751012/et?isbn=9789916981108 „Rahutuse raamat“] Fernando Pessoa (Kirjastus SALV, tõlkija Leenu Nigu) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * „Kadunud hõim“ Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) * „Kuldne kroon“ Viivi Luik (EKSA) * „Nimepanija“ Piret Raud (Kirjastus Tänapäev) ===== '''Võitja''' ===== [https://rahvaraamat.ee/p/kadunud-h%C3%B5im/1771791/et?isbn=9789949686711 „Kadunud hõim“] Mehis Heinsaar (MENU kirjastus) '''RAHVA LEMMIK''' [https://rahvaraamat.ee/p/saun-ajalugu-kultuur-tervis-ehitus/1842992/et?ean=9789916418277 “SAUN. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus”] Urmas Hõbepappel, Liisa Hõbepappel, Silja Nellis, Siim Nellis (Kirjastus Populus Alba) === Aasta Raamat 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=Selgusid Aasta Raamat 2022 võitjad |url=https://raamatud.postimees.ee/7651159/selgusid-aasta-raamat-2022-voitjad |vaadatud=2024-10-10 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref> === Aasta Raamat 2022 võitjate autasustamine toimus 17. novembril Rahva Raamatu [[Viru Keskus|Viru Keskuse]] Rahva Raamatus. ==== '''PARIM TÕLGITUD LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Anna Gavalda „35 kilo lootust“ (Kirjastus: Koolibri, tõlkija Indrek Koff) * Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ (Kirjastus: Eesti Raamat, tõlkija Kairi Look) * Jurga Vilé „Siberi haiku“ (Kirjastus: Draakon & Kuu, Tõlkija: Tiina Kattel) ===== '''Võitja''' ===== Anna Gavalda [https://rahvaraamat.ee/p/35-kilo-lootust/1588718/et?isbn=9789985047712 „35 kilo lootust“] (Kirjastus Koolibri, tõlkija Indrek Koff) ==== '''PARIM EESTI AUTORI LASTE- JA NOORTERAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Indrek Koff „Kuhu lapsed said?“ (Kirjastus: Härra Tee Ja Proua Kohvi, illustraator Elina Sildre) * Kairi Look „Piia Präänik ja sõnasööbik“ (Kirjastus: Koolibri, illustraator Ulla Saar) * Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Kirjastus: HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ===== '''Võitja''' ===== Kätlin Kaldmaa [https://rahvaraamat.ee/p/lydia/1599052/et?isbn=9789949731985 „Lydia“] (Kirjastus HUNT, illustraator Jaan Rõõmus) ==== '''PARIM TÕLGITUD TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Catherine Belton „Putini inimesed“ (Kirjastus: KAVA, tõlkija Jana Linnart) * Lucy Jones „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust“ (Kirjastus: PUÄNT, tõlkija Johanna Taiger) * Stanley Tucci „Maitsed minu elus“ (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ===== '''Võitja''' ===== Stanley Tucci [https://rahvaraamat.ee/p/stanley-tucci-maitsed-minu-elus/1656709/et?isbn=9789916656778 „Maitsed minu elus“] (Kirjastus: Helios, tõlkija Marianne Ots) ==== '''PARIM EESTI AUTORI TEABEKIRJANDUSE RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Fred Jüssi „Olemise mõnu“ (Kirjastus: Aadam ja Pojad) * Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ (Kirjastus: Ajujutud) * Maarja Undusk „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“ (Kirjastus: Tammerraamat) ===== '''Võitja''' ===== Jaan Aru [https://rahvaraamat.ee/p/loovusest-ja-logelemisest/1647736/et?isbn=9789916410578 „Loovusest ja logelemisest“] (Kirjastus Ajujutud) ==== '''PARIM TÕLGITUD ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * Jonathan Littell „Eumeniidid“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Heli Allik) * Kristina Sabaliauskaitė „Peetri Keisrinna II“ (Kirjastus: Varrak, tõlkija Tiina Kattel) * Valérie Perrin „Lilledele värsket vett“ (Kirjastus: Tänapäev, tõlkija Pille Kruus) ===== '''Võitja''' ===== Kristina Sabaliauskaitė [https://rahvaraamat.ee/p/peetri-keisrinna-ii/1706198/et?isbn=9789985354605 „Peetri Keisrinna II“] (Kirjastus Varrak, tõlkija Tiina Kattel) ==== '''PARIM EESTI AUTORI ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT''' ==== ===== '''Nominendid''' ===== * David Vseviov „Onu Moritza sõnaraamat“ (Kirjastus: Varrak) * Kai Aareleid „Vaikne ookean“ (Kirjastus: Varrak) * Tõnu Õnnepalu „Palk“ (Kirjastus: Paradiis) * Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus) ===== '''Võitja''' ===== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) ==== '''RAHVA LEMMIK''' ==== Lauri Räpp [https://rahvaraamat.ee/p/lihtsate-asjade-t%C3%A4htsus/1579466/et?isbn=9789916661741 „Lihtsate asjade tähtsus“] (Kirjastus Rahva Raamat) == Viited == 5x20ccqwngb682ljsv7v4qr23n82nw2 Ühenduse õiguse rikkumine. Liikmesriigi vastutus direktiivi õigeaegselt üle võtmata jätmisel. 0 682690 6741685 2024-10-10T16:51:31Z ÕigusAllikas 199011 Uus lehekülg: '== '''Ülevaade ühenduse õiguse olemusest ja riikide vastutusest''' == Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad Euroopa Liidu institutsioonid vastu direktiive. Direktiivid on õigusaktid, mis tuleb liikmesriikidel ise riigisisesesse õigusesse üle võtta. Nende üle võtmine on riikidele kohustuslik direktiivis määratud tähtaja jooksul pidades silmas direktiiviga määratud eesmärkide saavutamist. Kui liikmesriik on direktiivi ül...' 6741685 wikitext text/x-wiki == '''Ülevaade ühenduse õiguse olemusest ja riikide vastutusest''' == Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad Euroopa Liidu institutsioonid vastu direktiive. Direktiivid on õigusaktid, mis tuleb liikmesriikidel ise riigisisesesse õigusesse üle võtta. Nende üle võtmine on riikidele kohustuslik direktiivis määratud tähtaja jooksul pidades silmas direktiiviga määratud eesmärkide saavutamist. Kui liikmesriik on direktiivi üle võtnud, peab liikmesriik direktiivis märgitud eesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmete kohta teavitama Euroopa Komisjoni. Kui liikmesriik direktiivi üle ei võta ning vastu võetud meetmetest komisjoni ei teata, siis on komisjonil õigus saata liikmesriigile märgukiri, milles palub sellekohast lisateavet. Sellele märgukirjale peab liikmesriik vastama. Kui liikmesriik vastab ammendavalt ning probleeme enam ei esine, võib komisjon menetluse lõpetada. Kui vastus märgukirjale pole komisjoni hinnangul piisav, võib komisjon omakorda esitada põhjendatud arvamuse, milles palutakse liikmesriigilt direktiivi õigesti ülevõtmist ning selle kohta teabe esitamist. Kui liikmesriik ka seda ei tee, on komisjonil õigus anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Kohus võib liikmesriigile anda korralduse teatavate meetmete kasutusele võtmiseks. Kui liikmesriik ka nüüd meetmeid kasutusele ei võta, on komisjonil õigus anda asi uuesti kohtusse koos rahalise nõudega (põhisumma või karistusmakse). Kui kohus sellega nõustub võib kohus määrata liikmesriigile tasumiseks põhisumma või karistusmakse. == '''C-353/22 | komisjon vs. Rootsi (relvade omandamise ja valduse kontroll)''' == === Kohtuotsus - asjaolud ja kohtu seisukoht === Käesolevas kohtuasjas pidi Euroopa Kohus käsitlema Euroopa Komisjoni poolt esitatud hagi Rootsi Kuningriigi vastu, kuna viimane ei täitnud Euroopa Liidu direktiivi 2017/853 artiklist 2 tulenevaid kohustusi, nimelt tagada vajalike õigusmeetmete kehtestamise ja muudatuse läbiviimise direktiivi ülevõtmiseks ja sellest tulenevate nõuete järgimiseks. Euroopa Komisjon leidis, et Rootsi ei olnud õigeaegselt vastu võtnud kõiki vajalikke siseriiklikke meetmeid, et direktiiv üle võtta ega pole sellest Komisjoni teavitanud. === '''Kohtueelne menetlus''' === Kohtueelne menetlus algas, kui Rootsi ei jõudnud täita direktiivi 2017/853 ülevõtmise tähtaega 14. septembriks 2018, siis saatis Euroopa Komisjon 22. novembril 2018 Rootsi Kuningriigile märgukirja. Rootsi vastas, et ülevõtmismeetmed olid ettevalmistamisel ja pidid jõustuma hiljemalt 2019. aastal. Komisjon leidis siiski, et pakutud ülevõtmismeetmed direktiivi ülevõtmiseks ei olnud täielikud ja saatis 26. juulil 2019 põhjendatud arvamuse, andes Rootsile kaks kuud vajalike meetmete võtmiseks. Vaatamata Rootsi hilisematele vastustele, sealhulgas teavitusele   Riksdagi poolt seaduseelnõu tagasi lükkamisest 2021. aastal, ei olnud ühtegi meedet vastu võetud. Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon esitada Euroopa Kohtusse hagi Rootsi vastu. Hiljem teatas Rootsi lõpuks direktiivi ülevõtmisest alates 1. juulist 2023, mistõttu Euroopa Komisjon loobus päevase karistusmakse nõudest, kuid jättis nõude ühekordse trahvi osas. === '''Kohtumenetlus''' === Euroopa Komisjon väitis, et kuna Rootsi Kuningriik ei võtnud vastu põhjendatud arvamuses ette nähtud vajalikke õigus- ja haldusnorme, palus ta tuvastada kõnealuse direktiivi 2017/853 kohustuse rikkumise. Rootsi Kuningriik tunnistas rikkumist, milles teda süüdistatakse, ja nõustus kulude maksustamise taotlusega, kuid leidis, et hageja nõutud rahaliste karistuste summa tundub ebaproportsionaalne ja seda tuleks seetõttu vähendada. === '''Menetlusosaliste seisukohad''' === ==== '''Komisjon''' ==== Euroopa Komisjoni sõnul kõnealune rikkumine kuulub ELTL artikli 260 lõike 3 kohaldamisalasse, kuna see seisneb liikmesriikide kohustuse rikkumises teatada vastuvõetud direktiivide ülevõtmise meetmetest. Lisaks see säte hõlmab nii direktiivi ülevõtmise meetmete üle võtmata jätmist kui ka nende meetmete osalist ülevõtmist. Trahvi määramisel komisjon lähtus kolmest põhikriteeriumist: tuvastatud rikkumise raskusastmest, selle kestusest ja rahatrahvi hoiatavast mõjust, mille eesmärk on vältida korduvaid rikkumisi liikmesriigi poolt. Euroopa Komisjon määras rikkumise raskusastme teguriks 7 (skaalal 1 kuni 20), lähtudes tulirelvade direktiivi olulisusest. Rootsi puhul rõhutas komisjon, et tulirelvadega seotud vägivald on riigis eriti suur, mistõttu direktiivi täielik ülevõtmine oli oluline avaliku julgeoleku tagamiseks. Komisjon leidis, et Rootsi rikkus direktiivi ülevõtmise tähtaega 40 kuu võrra, mistõttu arvutati rikkumise kestuse teguriks 3 skaalal 1 kuni 3.  Rahatrahvi summa arvutamisel tahtis komisjon tagada, et karistusel oleks hoiatav mõju tuginedes selleks varasemale kohtupraktikale (C-51/20: komisjon vs. Kreeka (riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EL: C:2022:36)) ja Rootsi majanduslikule võimekusele rakendades maksevõime teguriks 0,86. Seega tegi komisjon ettepaneku, et Rootsi Kuningriigi poolt makstav summa võis olla  9 428 825 eurot. ==== '''Rootsi Kuningriik''' ==== Rootsi seisukohalt oli aga nõutud rahalise karistuse summa liiga suur ning ebaproportsionaalne, mistõttu taotles ta selle vähendamist. Raskusastme teguri määramisele Rootsi vastuväiteks oli see, et komisjon ei tõendanud nii tõsiste asjaolude olemasolu, mis võisid nii suurt koefitsienti õigustada. Ülevõtmata õiguse normide tähtsuse osas, väitis Rootsi, et kuigi direktiivi rakendamine oli tema valitsuse jaoks esmatähtis, mõjutas selle vastuvõtmist nii Riksdagis esindatud erakondade kui ka teatud sidusrühmade tegevus. Need ebatavalised asjaolud olid võõrad selle liikmesriigi tavapärasest suhtumisest direktiivide ülevõtmisesse, kes aga ebatavaliste asjaolude tõttu ei saanud komisjoni nõudeid täita. Kuigi tõesti direktiivi ülevõtmine võttis tavalisest rohkem aega, aga tol ajal kehtivad siseriiklikud õigusaktid pakkusid tulirelvade ja laskemoona kohta kõrgetasemelist kaitset ning vastasid teatud ulatuses direktiivi nõuetele.  Neid asjaolusid oleks pidanud raskusastme hindamisel arvesse võtma. Oma seisukohta põhjendamiseks tugines Rootsi  C-279/11: komisjon vs. Iirimaa (EU:C:2012:834, punktid 27 ja 29) ja C-51/20: komisjon vs. Kreeka (Riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EU:C:2022: 36, punktid 103, 104 ja 133) kohtuasjadele, millest tulenev järeldus oli järgmine: ''“korduvate rikkumiste puudumine asjaomases sektoris üldhinnangu andmisel peab olema võimeline suuremal määral mõjutama raskuskoefitsienti”'', mida komisjon ei teinud oma hinnangu andmisel. Seega ei olnud Rootsi komisjoni poolt etteantud raskusastme hinnanguga nõus. Karistuse hoiatava mõju suuruse vaidlustamisel Rootsi juhtis tähelepanu sellele, et komisjon oli teda direktiivide ülevõtmata jätmise eest vastutusele võtnud vaid harvadel juhtudel ja et Euroopa Kohus oli teda süüdi mõistnud veelgi harvemini, lisaks sellele ei olnud kõnealuses valdkonnas varem esinenud rikkumisi või hilinenud rakendamist ning asjaolud, mis viisid käesoleva juhtumi puhul rikkumiseni, olid erakordsed. Ülaltoodul põhinedes arvas Rootsi, et komisjoni karistuse hoiatav mõju mõõtmine ja määramine oli antud asjaoludes üleliigne. === '''Kontrollikoja hinnang''' === Euroopa Kohus jõudis arvamusele, et Rootsile siiski saab karistust määrata ELTL artikli 260 lõike 3-st tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel. Euroopa Kohus on omalt poolt varem juba rahuldanud komisjoni taotlused kindlasummalise hüvitise määramiseks ELTL artikli 260 lõike 3 alusel esitatud hagi raames, mille esemeks oli rikkumine, mis oli lõpetatud selleks hetkeks, kui Euroopa Kohus uuris asjaolusid. Käesolevas kohtuasjas pidi rahalise karistuse summa määramiseks Euroopa Kohus arvestama tuvastatud rikkumise raskusega, selle kestusega ja liikmesriigi maksevõimega (C-549/18, komisjon vs. Rumeenia (rahapesu vastu võitlemine)), EKL 2020, lk I-0000, punktid 62 ja 73, C:2020:563, punkt 72, C-658/19, komisjon vs. Hispaania (Isikuandmete direktiiv - kriminaalasjad), EU:C:2021:138, punkt 73). Rikkumise raskuse hindamisel otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriikide kohustus võtta direktiivid siseriiklikesse õigusaktidesse ja sellest teatada on oluline Euroopa Liidu õiguse tõhususe tagamiseks. Rootsi direktiivi ülevõtmata jätmine oli eriti tõsine, kuna see reguleerib tulirelvade liikumist ja avalikku turvalisust. Kuigi Rootsi püüdis direktiivi üle võtta, oli rikkumine endiselt olemas ja see ohustas EL-i õiguse tõhusust. Siseriiklikud poliitilised protsessid ei või õigustada direktiivi hilinenud või puudulikku ülevõtmist. Seega Euroopa Komisjoni poolt ette pakutud rikkumise raskuse hindamine oli põhjendatud. Kestuse osas leidis Euroopa Kohus, et rikkumine kestis kokku neli aastat ja üks kuu alates 14. septembrist 2018, mil lõppes direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Ülevõtmismeetmed jõustusid 1. juulil 2023. Summa arvutamisel leidis Euroopa Kohus, et asjakohane tugineda selle liikmesriigi maksevõime hindamisel Rootsi Kuningriigi SKP-le ja arvesse võtta selle SKP hiljutist arengut nagu C-549/18: komisjon vs. Rumeenia kohtulahendis (rahapesu vastu võitlemine), EKL 2020, lk I-0000, punkt 563). Kõike eelnevat arvesse võttes määrati Rootsi Kuningriigi poolt makstavaks ühekordseks summaks 8 500 000 eurot. == '''EL õigusaktid, mida lahendis käsitleti''' == == '''Direktiivi kajastumine Eesti seaduses''' == Eestis puudub kohtupraktika artiklis analüüsitud kohtuotsuse kohta. Relvade omandamise ja valduse kontrolli direktiiv (EL) 2021/555 võeti Eesti õigusesse üle 2020. aastal, millega muudeti relvaseadust (RelvS). Selle tulemusel jagunevad relvad A, B ja C klassi, mis mõjutab relvade piiriületust. A-klassi kuuluvad keelatud tulirelvad, B-klassi relvad vajavad luba ja C-klassi relvad tuleb deklareerida (Direktiivi Lisa 1). A-klassi relvadesse kuuluvad automaattulirelvad, mis suudavad ühe päästiku vajutusega tulistada mitu lasku, ning poolautomaatsed relvad, millel on piirangud salve mahutavuse osas (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 1). B-klassi kuuluvad näiteks poolautomaatsed ja käsitsi ümberlaetavad mitmelasulised püstolid, revolvrid ja poolautomaatsed püssid, mille relvaraua pikkus ei ületa 600 mm (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 2). C-klassi relvad on näiteks poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille relvaraua pikkus ületab 600 mm, ning seaduses täpsustatud tingimustel ühelasulised relvad (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 3). Muudatustega piirati suurte padrunimahutavustega poolautomaatsete relvade omamist. Spordiga tegelemiseks on võimalik soetada püstol, mille salve mahutavus on üle 20 padruni, või püss, mille salve mahutavus on üle 10 padruni, kui isik on spordiklubi liige vähemalt 12 kuud ja osaleb aktiivselt võistlustel (RelvS § 20<sup>1</sup> lg 7). Enesekaitseks soetatud relvadel ei ole lubatud suure mahutavusega salved. Muutusid ka kollektsioneerimisload, mis kehtivad nüüd viis aastat, ning täpsustati lubatud relvade ja padrunite arvu (RelvS § 26 lg 7, § 26<sup>1</sup> lg 6). Direktiiv (EL) 2021/555 sätestab, et kõik relvad ja nende osad peavad olema märgistatud jälgitavuse tagamiseks. Eestis reguleerib relvade märgistamist RelvS § 33, mis nõuab kõigi tulirelvade registreerimist ja andmete säilitamist. Relvakaupmehed ja vahendajad peavad relvadega seotud tehingud registrisse kandma, et ennetada ebaseaduslikku relvade käivet. Direktiiv hõlmab ka relvade omamise ja valdamise kohta teabevahetust EL liikmesriikide vahel. Eestis toimub teabevahetus Politsei- ja Piirivalveameti kaudu siseturu infosüsteemi vahendusel (RelvS § 2<sup>1</sup>), mis aitab ennetada relvade sattumist ohtlikku kasutusse. Lisaks kehtestati ranged tehnilised nõuded relvade modifitseerimise vältimiseks, mida reguleerivad relvaseaduse § 12 ja § 23, eesmärgiga vähendada relvade väärkasutuse riski. tkfvnxaxc791q0lf213aqpecz2x4hlo 6741690 6741685 2024-10-10T16:57:00Z ÕigusAllikas 199011 /* EL õigusaktid, mida lahendis käsitleti */ 6741690 wikitext text/x-wiki == '''Ülevaade ühenduse õiguse olemusest ja riikide vastutusest''' == Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad Euroopa Liidu institutsioonid vastu direktiive. Direktiivid on õigusaktid, mis tuleb liikmesriikidel ise riigisisesesse õigusesse üle võtta. Nende üle võtmine on riikidele kohustuslik direktiivis määratud tähtaja jooksul pidades silmas direktiiviga määratud eesmärkide saavutamist. Kui liikmesriik on direktiivi üle võtnud, peab liikmesriik direktiivis märgitud eesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmete kohta teavitama Euroopa Komisjoni. Kui liikmesriik direktiivi üle ei võta ning vastu võetud meetmetest komisjoni ei teata, siis on komisjonil õigus saata liikmesriigile märgukiri, milles palub sellekohast lisateavet. Sellele märgukirjale peab liikmesriik vastama. Kui liikmesriik vastab ammendavalt ning probleeme enam ei esine, võib komisjon menetluse lõpetada. Kui vastus märgukirjale pole komisjoni hinnangul piisav, võib komisjon omakorda esitada põhjendatud arvamuse, milles palutakse liikmesriigilt direktiivi õigesti ülevõtmist ning selle kohta teabe esitamist. Kui liikmesriik ka seda ei tee, on komisjonil õigus anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Kohus võib liikmesriigile anda korralduse teatavate meetmete kasutusele võtmiseks. Kui liikmesriik ka nüüd meetmeid kasutusele ei võta, on komisjonil õigus anda asi uuesti kohtusse koos rahalise nõudega (põhisumma või karistusmakse). Kui kohus sellega nõustub võib kohus määrata liikmesriigile tasumiseks põhisumma või karistusmakse. == '''C-353/22 | komisjon vs. Rootsi (relvade omandamise ja valduse kontroll)''' == === Kohtuotsus - asjaolud ja kohtu seisukoht === Käesolevas kohtuasjas pidi Euroopa Kohus käsitlema Euroopa Komisjoni poolt esitatud hagi Rootsi Kuningriigi vastu, kuna viimane ei täitnud Euroopa Liidu direktiivi 2017/853 artiklist 2 tulenevaid kohustusi, nimelt tagada vajalike õigusmeetmete kehtestamise ja muudatuse läbiviimise direktiivi ülevõtmiseks ja sellest tulenevate nõuete järgimiseks. Euroopa Komisjon leidis, et Rootsi ei olnud õigeaegselt vastu võtnud kõiki vajalikke siseriiklikke meetmeid, et direktiiv üle võtta ega pole sellest Komisjoni teavitanud. === '''Kohtueelne menetlus''' === Kohtueelne menetlus algas, kui Rootsi ei jõudnud täita direktiivi 2017/853 ülevõtmise tähtaega 14. septembriks 2018, siis saatis Euroopa Komisjon 22. novembril 2018 Rootsi Kuningriigile märgukirja. Rootsi vastas, et ülevõtmismeetmed olid ettevalmistamisel ja pidid jõustuma hiljemalt 2019. aastal. Komisjon leidis siiski, et pakutud ülevõtmismeetmed direktiivi ülevõtmiseks ei olnud täielikud ja saatis 26. juulil 2019 põhjendatud arvamuse, andes Rootsile kaks kuud vajalike meetmete võtmiseks. Vaatamata Rootsi hilisematele vastustele, sealhulgas teavitusele   Riksdagi poolt seaduseelnõu tagasi lükkamisest 2021. aastal, ei olnud ühtegi meedet vastu võetud. Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon esitada Euroopa Kohtusse hagi Rootsi vastu. Hiljem teatas Rootsi lõpuks direktiivi ülevõtmisest alates 1. juulist 2023, mistõttu Euroopa Komisjon loobus päevase karistusmakse nõudest, kuid jättis nõude ühekordse trahvi osas. === '''Kohtumenetlus''' === Euroopa Komisjon väitis, et kuna Rootsi Kuningriik ei võtnud vastu põhjendatud arvamuses ette nähtud vajalikke õigus- ja haldusnorme, palus ta tuvastada kõnealuse direktiivi 2017/853 kohustuse rikkumise. Rootsi Kuningriik tunnistas rikkumist, milles teda süüdistatakse, ja nõustus kulude maksustamise taotlusega, kuid leidis, et hageja nõutud rahaliste karistuste summa tundub ebaproportsionaalne ja seda tuleks seetõttu vähendada. === '''Menetlusosaliste seisukohad''' === ==== '''Komisjon''' ==== Euroopa Komisjoni sõnul kõnealune rikkumine kuulub ELTL artikli 260 lõike 3 kohaldamisalasse, kuna see seisneb liikmesriikide kohustuse rikkumises teatada vastuvõetud direktiivide ülevõtmise meetmetest. Lisaks see säte hõlmab nii direktiivi ülevõtmise meetmete üle võtmata jätmist kui ka nende meetmete osalist ülevõtmist. Trahvi määramisel komisjon lähtus kolmest põhikriteeriumist: tuvastatud rikkumise raskusastmest, selle kestusest ja rahatrahvi hoiatavast mõjust, mille eesmärk on vältida korduvaid rikkumisi liikmesriigi poolt. Euroopa Komisjon määras rikkumise raskusastme teguriks 7 (skaalal 1 kuni 20), lähtudes tulirelvade direktiivi olulisusest. Rootsi puhul rõhutas komisjon, et tulirelvadega seotud vägivald on riigis eriti suur, mistõttu direktiivi täielik ülevõtmine oli oluline avaliku julgeoleku tagamiseks. Komisjon leidis, et Rootsi rikkus direktiivi ülevõtmise tähtaega 40 kuu võrra, mistõttu arvutati rikkumise kestuse teguriks 3 skaalal 1 kuni 3.  Rahatrahvi summa arvutamisel tahtis komisjon tagada, et karistusel oleks hoiatav mõju tuginedes selleks varasemale kohtupraktikale (C-51/20: komisjon vs. Kreeka (riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EL: C:2022:36)) ja Rootsi majanduslikule võimekusele rakendades maksevõime teguriks 0,86. Seega tegi komisjon ettepaneku, et Rootsi Kuningriigi poolt makstav summa võis olla  9 428 825 eurot. ==== '''Rootsi Kuningriik''' ==== Rootsi seisukohalt oli aga nõutud rahalise karistuse summa liiga suur ning ebaproportsionaalne, mistõttu taotles ta selle vähendamist. Raskusastme teguri määramisele Rootsi vastuväiteks oli see, et komisjon ei tõendanud nii tõsiste asjaolude olemasolu, mis võisid nii suurt koefitsienti õigustada. Ülevõtmata õiguse normide tähtsuse osas, väitis Rootsi, et kuigi direktiivi rakendamine oli tema valitsuse jaoks esmatähtis, mõjutas selle vastuvõtmist nii Riksdagis esindatud erakondade kui ka teatud sidusrühmade tegevus. Need ebatavalised asjaolud olid võõrad selle liikmesriigi tavapärasest suhtumisest direktiivide ülevõtmisesse, kes aga ebatavaliste asjaolude tõttu ei saanud komisjoni nõudeid täita. Kuigi tõesti direktiivi ülevõtmine võttis tavalisest rohkem aega, aga tol ajal kehtivad siseriiklikud õigusaktid pakkusid tulirelvade ja laskemoona kohta kõrgetasemelist kaitset ning vastasid teatud ulatuses direktiivi nõuetele.  Neid asjaolusid oleks pidanud raskusastme hindamisel arvesse võtma. Oma seisukohta põhjendamiseks tugines Rootsi  C-279/11: komisjon vs. Iirimaa (EU:C:2012:834, punktid 27 ja 29) ja C-51/20: komisjon vs. Kreeka (Riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EU:C:2022: 36, punktid 103, 104 ja 133) kohtuasjadele, millest tulenev järeldus oli järgmine: ''“korduvate rikkumiste puudumine asjaomases sektoris üldhinnangu andmisel peab olema võimeline suuremal määral mõjutama raskuskoefitsienti”'', mida komisjon ei teinud oma hinnangu andmisel. Seega ei olnud Rootsi komisjoni poolt etteantud raskusastme hinnanguga nõus. Karistuse hoiatava mõju suuruse vaidlustamisel Rootsi juhtis tähelepanu sellele, et komisjon oli teda direktiivide ülevõtmata jätmise eest vastutusele võtnud vaid harvadel juhtudel ja et Euroopa Kohus oli teda süüdi mõistnud veelgi harvemini, lisaks sellele ei olnud kõnealuses valdkonnas varem esinenud rikkumisi või hilinenud rakendamist ning asjaolud, mis viisid käesoleva juhtumi puhul rikkumiseni, olid erakordsed. Ülaltoodul põhinedes arvas Rootsi, et komisjoni karistuse hoiatav mõju mõõtmine ja määramine oli antud asjaoludes üleliigne. === '''Kontrollikoja hinnang''' === Euroopa Kohus jõudis arvamusele, et Rootsile siiski saab karistust määrata ELTL artikli 260 lõike 3-st tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel. Euroopa Kohus on omalt poolt varem juba rahuldanud komisjoni taotlused kindlasummalise hüvitise määramiseks ELTL artikli 260 lõike 3 alusel esitatud hagi raames, mille esemeks oli rikkumine, mis oli lõpetatud selleks hetkeks, kui Euroopa Kohus uuris asjaolusid. Käesolevas kohtuasjas pidi rahalise karistuse summa määramiseks Euroopa Kohus arvestama tuvastatud rikkumise raskusega, selle kestusega ja liikmesriigi maksevõimega (C-549/18, komisjon vs. Rumeenia (rahapesu vastu võitlemine)), EKL 2020, lk I-0000, punktid 62 ja 73, C:2020:563, punkt 72, C-658/19, komisjon vs. Hispaania (Isikuandmete direktiiv - kriminaalasjad), EU:C:2021:138, punkt 73). Rikkumise raskuse hindamisel otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriikide kohustus võtta direktiivid siseriiklikesse õigusaktidesse ja sellest teatada on oluline Euroopa Liidu õiguse tõhususe tagamiseks. Rootsi direktiivi ülevõtmata jätmine oli eriti tõsine, kuna see reguleerib tulirelvade liikumist ja avalikku turvalisust. Kuigi Rootsi püüdis direktiivi üle võtta, oli rikkumine endiselt olemas ja see ohustas EL-i õiguse tõhusust. Siseriiklikud poliitilised protsessid ei või õigustada direktiivi hilinenud või puudulikku ülevõtmist. Seega Euroopa Komisjoni poolt ette pakutud rikkumise raskuse hindamine oli põhjendatud. Kestuse osas leidis Euroopa Kohus, et rikkumine kestis kokku neli aastat ja üks kuu alates 14. septembrist 2018, mil lõppes direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Ülevõtmismeetmed jõustusid 1. juulil 2023. Summa arvutamisel leidis Euroopa Kohus, et asjakohane tugineda selle liikmesriigi maksevõime hindamisel Rootsi Kuningriigi SKP-le ja arvesse võtta selle SKP hiljutist arengut nagu C-549/18: komisjon vs. Rumeenia kohtulahendis (rahapesu vastu võitlemine), EKL 2020, lk I-0000, punkt 563). Kõike eelnevat arvesse võttes määrati Rootsi Kuningriigi poolt makstavaks ühekordseks summaks 8 500 000 eurot. == '''EL õigusaktid, mida lahendis käsitleti''' == === '''Direktiiv 91/477''' === Direktiiv 91/477 ülesandeks oli relvade omandamise ja valduse kontrolli reguleerimine, et liikmesriikide regulatsioonid oleksid omavahel ühtlasemad, mis omakorda hõlbustab liikmesriikidevahelist piiri ületust. Nõukogu möönabki direktiivi preambulas, et kui sisepiiridel tahta kaotada kontrollid ja formaalsused (kaasaarvatud relvade valduse kontroll), siis peavad olema ühtlustatud relvi käsitlevad õigusaktid, sest see suurendab liikmesriikidevahelist usaldust inimeste turvalisuse kaitsel. Eeskirjade vastuvõtmiseks, mis võimaldavad liikmesriikides kontrollida tulirelvade omandamist ja valdust ning nende teise liikmesriiki viimist, oli vaja kindlaks määrata tulirelvaliigid, mille omandamine ja valdus on eraisikutele keelatud või lubatud ainult loa või deklaratsiooniga. Direktiiv ei piiranud siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist või sportlaskmist, sest nõukogu kohaselt oleks see isikute vaba liikumist liigselt takistanud. Direktiiv jaotab tulirelvad nelja klassi: A-klass ehk keelatud tulirelvad, B-klass ehk loaga lubatud tulirelvad, C-klass ehk deklareeritavad tulirelvad ja D-klass ehk muud tulirelvad. Suurimad erinevused klasside vahel seisnevadki nende relvaliikide omandamise ja valdamise raskuses. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik A-klassi tulirelvade puhul võtma piisavad meetmed, et nende omandamine ja valdamine keelata ning et A-klassi tulirelvasid ja laskemoonasid võivad omandada ja vallata ainult pädevad asutused. Direktiiv lubab B-klassi tulirelva omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ning kes on vähemalt 18-aastased ja ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut. C- ja D-klassi tulirelvade valdamise osas näeb direktiiv ette, et isik peab olema vähemalt 18-aastane ning C-klassi tulirelvade puhul peab isik selle valdamisest teavitama vastavat tulirelva ametiasutust. Direktiivi kohaselt on A- ja B-klasside puhul võimalik relvakaupmehena tegutseda ainult vastava loaga, mille andmise aluseks on relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. C- ja D-klassi puhul võib liikmesriik nõuda loa olemasolu, kuid see ei ole kohustuslik. Samuti on relvakaupmehel kohustus pidada registrit kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud. Relvakaupmees peab registrisse märkima kõik olulisemad andmed, mis võimaldavad relva ära tunda. Oluline on veel, et direktiivi kohaselt võib liikmesriik ise ette näha rangemaid piiranguid tulirelvade omandamise ja valdamise osas ning antud direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku relvakaubanduse ärahoidmiseks. === '''Direktiiv (EL) 2017/853''' === 17. mail 2017 vastuvõetud direktiiviga 2017/853 muudeti nõukogu direktiivi 91/477. Nõukogu sõnul oli vaja teatavaid direktiivi aspekte parandada, et see käsitleks paremini tulirelvade väärkasutamist kuritegelikel eesmärkidel, võttes arvesse aset võtnud tihedaid terrorirünnakuid. Esmalt taheti parandada tulirelvade ja nende oluliste osade jälgitavust ehk leiti, et kõik tulirelvad ja nende olulised osad peavad olema selgelt ja ainulaadselt märgistatud ning olema registreeritud liikmesriikide andmekogumissüsteemides. Märgistuse puhul oli oluline, et märgistust ei oleks kerge eemalda ning andmekogumissüsteemid peavad sisaldama kogu teavet tulirelva või selle olulise osa kohta (tootja nimi, mudel, seerianumber jne). A-klassi ehk kõige ohtlikumate tulirelvade suhtes tuli kehtestada rangemad normid, mis tagavad, et nende omandamine, valdamine ja nendega kauplemine oleks lubatud ainult erandlikult. Samuti klassifitseeriti mõned relvad ja relvaliigid ümber A-klassi ning D-klass jäeti direktiivist välja. Suurenenud oli ka oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Selle vältimiseks sätestati tehnilised nõuded, et neid relvi ei oleks selliselt võimalik ümber ehitada. === '''Direktiiv (EL) 2021/555''' === Direktiiv 2021/555 võeti vastu 24. märtsil 2021 ning sellega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks direktiiv 91/477 (ja selle hilisemad muudatused). Selle eesmärk oli liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam. See annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada. Arvukad sätted, mida korduvalt ja sageli oluliselt muudeti, asusid erinevates õigusaktides laiali (osad esialgses ja osad muutvates õigusaktides). Sellest tulenevalt tuli kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda mitmeid erinevaid õigusakte. Komisjon pidas oluliseks õigusaktide kodifitseerimist õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks. Direktiivi eesmärk on kehtestada EL-i liikmesriikides ühised miinimumnõuded tulirelvade ja nende oluliste osade, samuti laskemoona omandamise, valduse, müügi ja edasitoimetamise kohta. Ühised nõuded on olulised selleks, et tulirelvad ja nende olulised osad ei satuks ebaseaduslikku või ohtlikku kasutusse. Direktiivi kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamist ja valdamist, kui see on vajalik hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel või ajaloolistel põhjustel (p 24), samuti riigikaitse eesmärgil, näiteks vabatahtliku sõjalise väljaõppe raames, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Direktiiv ei piira liikmesriikide õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist ja sportlaskmist, kui kasutatakse kooskõlas direktiiviga seaduslikult omandatud ja vallatavat relva. Direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise ja valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas liikmesriigi õigusega relvajõud, politsei või ametiasutused. == '''Direktiivi kajastumine Eesti seaduses''' == Eestis puudub kohtupraktika artiklis analüüsitud kohtuotsuse kohta. Relvade omandamise ja valduse kontrolli direktiiv (EL) 2021/555 võeti Eesti õigusesse üle 2020. aastal, millega muudeti relvaseadust (RelvS). Selle tulemusel jagunevad relvad A, B ja C klassi, mis mõjutab relvade piiriületust. A-klassi kuuluvad keelatud tulirelvad, B-klassi relvad vajavad luba ja C-klassi relvad tuleb deklareerida (Direktiivi Lisa 1). A-klassi relvadesse kuuluvad automaattulirelvad, mis suudavad ühe päästiku vajutusega tulistada mitu lasku, ning poolautomaatsed relvad, millel on piirangud salve mahutavuse osas (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 1). B-klassi kuuluvad näiteks poolautomaatsed ja käsitsi ümberlaetavad mitmelasulised püstolid, revolvrid ja poolautomaatsed püssid, mille relvaraua pikkus ei ületa 600 mm (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 2). C-klassi relvad on näiteks poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille relvaraua pikkus ületab 600 mm, ning seaduses täpsustatud tingimustel ühelasulised relvad (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 3). Muudatustega piirati suurte padrunimahutavustega poolautomaatsete relvade omamist. Spordiga tegelemiseks on võimalik soetada püstol, mille salve mahutavus on üle 20 padruni, või püss, mille salve mahutavus on üle 10 padruni, kui isik on spordiklubi liige vähemalt 12 kuud ja osaleb aktiivselt võistlustel (RelvS § 20<sup>1</sup> lg 7). Enesekaitseks soetatud relvadel ei ole lubatud suure mahutavusega salved. Muutusid ka kollektsioneerimisload, mis kehtivad nüüd viis aastat, ning täpsustati lubatud relvade ja padrunite arvu (RelvS § 26 lg 7, § 26<sup>1</sup> lg 6). Direktiiv (EL) 2021/555 sätestab, et kõik relvad ja nende osad peavad olema märgistatud jälgitavuse tagamiseks. Eestis reguleerib relvade märgistamist RelvS § 33, mis nõuab kõigi tulirelvade registreerimist ja andmete säilitamist. Relvakaupmehed ja vahendajad peavad relvadega seotud tehingud registrisse kandma, et ennetada ebaseaduslikku relvade käivet. Direktiiv hõlmab ka relvade omamise ja valdamise kohta teabevahetust EL liikmesriikide vahel. Eestis toimub teabevahetus Politsei- ja Piirivalveameti kaudu siseturu infosüsteemi vahendusel (RelvS § 2<sup>1</sup>), mis aitab ennetada relvade sattumist ohtlikku kasutusse. Lisaks kehtestati ranged tehnilised nõuded relvade modifitseerimise vältimiseks, mida reguleerivad relvaseaduse § 12 ja § 23, eesmärgiga vähendada relvade väärkasutuse riski. iyuv0krhq3gw7xb5ctpqgp7tdkelim3 6741710 6741690 2024-10-10T17:34:30Z ÕigusAllikas 199011 6741710 wikitext text/x-wiki == '''Ülevaade ühenduse õiguse olemusest ja riikide vastutusest''' == Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad Euroopa Liidu institutsioonid vastu direktiive. Direktiivid on õigusaktid, mis tuleb liikmesriikidel ise riigisisesesse õigusesse üle võtta. Nende üle võtmine on riikidele kohustuslik direktiivis määratud tähtaja jooksul pidades silmas direktiiviga määratud eesmärkide saavutamist. Kui liikmesriik on direktiivi üle võtnud, peab liikmesriik direktiivis märgitud eesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmete kohta teavitama Euroopa Komisjoni. Kui liikmesriik direktiivi üle ei võta ning vastu võetud meetmetest komisjoni ei teata, siis on komisjonil õigus saata liikmesriigile märgukiri, milles palub sellekohast lisateavet. Sellele märgukirjale peab liikmesriik vastama. Kui liikmesriik vastab ammendavalt ning probleeme enam ei esine, võib komisjon menetluse lõpetada. Kui vastus märgukirjale pole komisjoni hinnangul piisav, võib komisjon omakorda esitada põhjendatud arvamuse, milles palutakse liikmesriigilt direktiivi õigesti ülevõtmist ning selle kohta teabe esitamist. Kui liikmesriik ka seda ei tee, on komisjonil õigus anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Kohus võib liikmesriigile anda korralduse teatavate meetmete kasutusele võtmiseks. Kui liikmesriik ka nüüd meetmeid kasutusele ei võta, on komisjonil õigus anda asi uuesti kohtusse koos rahalise nõudega (põhisumma või karistusmakse). Kui kohus sellega nõustub võib kohus määrata liikmesriigile tasumiseks põhisumma või karistusmakse. == '''C-353/22 | komisjon vs. Rootsi (relvade omandamise ja valduse kontroll)''' == === Kohtuotsus - asjaolud ja kohtu seisukoht === Käesolevas kohtuasjas pidi Euroopa Kohus käsitlema Euroopa Komisjoni poolt esitatud hagi Rootsi Kuningriigi vastu, kuna viimane ei täitnud Euroopa Liidu direktiivi 2017/853 artiklist 2 tulenevaid kohustusi, nimelt tagada vajalike õigusmeetmete kehtestamise ja muudatuse läbiviimise direktiivi ülevõtmiseks ja sellest tulenevate nõuete järgimiseks. Euroopa Komisjon leidis, et Rootsi ei olnud õigeaegselt vastu võtnud kõiki vajalikke siseriiklikke meetmeid, et direktiiv üle võtta ega pole sellest Komisjoni teavitanud. === '''Kohtueelne menetlus''' === Kohtueelne menetlus algas, kui Rootsi ei jõudnud täita direktiivi 2017/853 ülevõtmise tähtaega 14. septembriks 2018, siis saatis Euroopa Komisjon 22. novembril 2018 Rootsi Kuningriigile märgukirja. Rootsi vastas, et ülevõtmismeetmed olid ettevalmistamisel ja pidid jõustuma hiljemalt 2019. aastal. Komisjon leidis siiski, et pakutud ülevõtmismeetmed direktiivi ülevõtmiseks ei olnud täielikud ja saatis 26. juulil 2019 põhjendatud arvamuse, andes Rootsile kaks kuud vajalike meetmete võtmiseks. Vaatamata Rootsi hilisematele vastustele, sealhulgas teavitusele   Riksdagi poolt seaduseelnõu tagasi lükkamisest 2021. aastal, ei olnud ühtegi meedet vastu võetud. Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon esitada Euroopa Kohtusse hagi Rootsi vastu. Hiljem teatas Rootsi lõpuks direktiivi ülevõtmisest alates 1. juulist 2023, mistõttu Euroopa Komisjon loobus päevase karistusmakse nõudest, kuid jättis nõude ühekordse trahvi osas. === '''Kohtumenetlus''' === Euroopa Komisjon väitis, et kuna Rootsi Kuningriik ei võtnud vastu põhjendatud arvamuses ette nähtud vajalikke õigus- ja haldusnorme, palus ta tuvastada kõnealuse direktiivi 2017/853 kohustuse rikkumise. Rootsi Kuningriik tunnistas rikkumist, milles teda süüdistatakse, ja nõustus kulude maksustamise taotlusega, kuid leidis, et hageja nõutud rahaliste karistuste summa tundub ebaproportsionaalne ja seda tuleks seetõttu vähendada. === '''Menetlusosaliste seisukohad''' === ==== '''Komisjon''' ==== Euroopa Komisjoni sõnul kõnealune rikkumine kuulub ELTL artikli 260 lõike 3 kohaldamisalasse, kuna see seisneb liikmesriikide kohustuse rikkumises teatada vastuvõetud direktiivide ülevõtmise meetmetest. Lisaks see säte hõlmab nii direktiivi ülevõtmise meetmete üle võtmata jätmist kui ka nende meetmete osalist ülevõtmist. Trahvi määramisel komisjon lähtus kolmest põhikriteeriumist: tuvastatud rikkumise raskusastmest, selle kestusest ja rahatrahvi hoiatavast mõjust, mille eesmärk on vältida korduvaid rikkumisi liikmesriigi poolt. Euroopa Komisjon määras rikkumise raskusastme teguriks 7 (skaalal 1 kuni 20), lähtudes tulirelvade direktiivi olulisusest. Rootsi puhul rõhutas komisjon, et tulirelvadega seotud vägivald on riigis eriti suur, mistõttu direktiivi täielik ülevõtmine oli oluline avaliku julgeoleku tagamiseks. Komisjon leidis, et Rootsi rikkus direktiivi ülevõtmise tähtaega 40 kuu võrra, mistõttu arvutati rikkumise kestuse teguriks 3 skaalal 1 kuni 3.  Rahatrahvi summa arvutamisel tahtis komisjon tagada, et karistusel oleks hoiatav mõju tuginedes selleks varasemale kohtupraktikale (C-51/20: komisjon vs. Kreeka (riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EL: C:2022:36)) ja Rootsi majanduslikule võimekusele rakendades maksevõime teguriks 0,86. Seega tegi komisjon ettepaneku, et Rootsi Kuningriigi poolt makstav summa võis olla  9 428 825 eurot. ==== '''Rootsi Kuningriik''' ==== Rootsi seisukohalt oli aga nõutud rahalise karistuse summa liiga suur ning ebaproportsionaalne, mistõttu taotles ta selle vähendamist. Raskusastme teguri määramisele Rootsi vastuväiteks oli see, et komisjon ei tõendanud nii tõsiste asjaolude olemasolu, mis võisid nii suurt koefitsienti õigustada. Ülevõtmata õiguse normide tähtsuse osas, väitis Rootsi, et kuigi direktiivi rakendamine oli tema valitsuse jaoks esmatähtis, mõjutas selle vastuvõtmist nii Riksdagis esindatud erakondade kui ka teatud sidusrühmade tegevus. Need ebatavalised asjaolud olid võõrad selle liikmesriigi tavapärasest suhtumisest direktiivide ülevõtmisesse, kes aga ebatavaliste asjaolude tõttu ei saanud komisjoni nõudeid täita. Kuigi tõesti direktiivi ülevõtmine võttis tavalisest rohkem aega, aga tol ajal kehtivad siseriiklikud õigusaktid pakkusid tulirelvade ja laskemoona kohta kõrgetasemelist kaitset ning vastasid teatud ulatuses direktiivi nõuetele.  Neid asjaolusid oleks pidanud raskusastme hindamisel arvesse võtma. Oma seisukohta põhjendamiseks tugines Rootsi  C-279/11: komisjon vs. Iirimaa (EU:C:2012:834, punktid 27 ja 29) ja C-51/20: komisjon vs. Kreeka (Riigiabi tagasinõudmine - Ferronickel) (EU:C:2022: 36, punktid 103, 104 ja 133) kohtuasjadele, millest tulenev järeldus oli järgmine: ''“korduvate rikkumiste puudumine asjaomases sektoris üldhinnangu andmisel peab olema võimeline suuremal määral mõjutama raskuskoefitsienti”'', mida komisjon ei teinud oma hinnangu andmisel. Seega ei olnud Rootsi komisjoni poolt etteantud raskusastme hinnanguga nõus. Karistuse hoiatava mõju suuruse vaidlustamisel Rootsi juhtis tähelepanu sellele, et komisjon oli teda direktiivide ülevõtmata jätmise eest vastutusele võtnud vaid harvadel juhtudel ja et Euroopa Kohus oli teda süüdi mõistnud veelgi harvemini, lisaks sellele ei olnud kõnealuses valdkonnas varem esinenud rikkumisi või hilinenud rakendamist ning asjaolud, mis viisid käesoleva juhtumi puhul rikkumiseni, olid erakordsed. Ülaltoodul põhinedes arvas Rootsi, et komisjoni karistuse hoiatav mõju mõõtmine ja määramine oli antud asjaoludes üleliigne. === '''Kontrollikoja hinnang''' === Euroopa Kohus jõudis arvamusele, et Rootsile siiski saab karistust määrata ELTL artikli 260 lõike 3-st tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel. Euroopa Kohus on omalt poolt varem juba rahuldanud komisjoni taotlused kindlasummalise hüvitise määramiseks ELTL artikli 260 lõike 3 alusel esitatud hagi raames, mille esemeks oli rikkumine, mis oli lõpetatud selleks hetkeks, kui Euroopa Kohus uuris asjaolusid. Käesolevas kohtuasjas pidi rahalise karistuse summa määramiseks Euroopa Kohus arvestama tuvastatud rikkumise raskusega, selle kestusega ja liikmesriigi maksevõimega (C-549/18, komisjon vs. Rumeenia (rahapesu vastu võitlemine)), EKL 2020, lk I-0000, punktid 62 ja 73, C:2020:563, punkt 72, C-658/19, komisjon vs. Hispaania (Isikuandmete direktiiv - kriminaalasjad), EU:C:2021:138, punkt 73). Rikkumise raskuse hindamisel otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriikide kohustus võtta direktiivid siseriiklikesse õigusaktidesse ja sellest teatada on oluline Euroopa Liidu õiguse tõhususe tagamiseks. Rootsi direktiivi ülevõtmata jätmine oli eriti tõsine, kuna see reguleerib tulirelvade liikumist ja avalikku turvalisust. Kuigi Rootsi püüdis direktiivi üle võtta, oli rikkumine endiselt olemas ja see ohustas EL-i õiguse tõhusust. Siseriiklikud poliitilised protsessid ei või õigustada direktiivi hilinenud või puudulikku ülevõtmist. Seega Euroopa Komisjoni poolt ette pakutud rikkumise raskuse hindamine oli põhjendatud. Kestuse osas leidis Euroopa Kohus, et rikkumine kestis kokku neli aastat ja üks kuu alates 14. septembrist 2018, mil lõppes direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Ülevõtmismeetmed jõustusid 1. juulil 2023. Summa arvutamisel leidis Euroopa Kohus, et asjakohane tugineda selle liikmesriigi maksevõime hindamisel Rootsi Kuningriigi SKP-le ja arvesse võtta selle SKP hiljutist arengut nagu C-549/18: komisjon vs. Rumeenia kohtulahendis (rahapesu vastu võitlemine), EKL 2020, lk I-0000, punkt 563). Kõike eelnevat arvesse võttes määrati Rootsi Kuningriigi poolt makstavaks ühekordseks summaks 8 500 000 eurot. == '''EL õigusaktid, mida lahendis käsitleti''' == === '''Direktiiv 91/477''' === Direktiiv 91/477 ülesandeks oli relvade omandamise ja valduse kontrolli reguleerimine, et liikmesriikide regulatsioonid oleksid omavahel ühtlasemad, mis omakorda hõlbustab liikmesriikidevahelist piiri ületust. Nõukogu möönabki direktiivi preambulas, et kui sisepiiridel tahta kaotada kontrollid ja formaalsused (kaasaarvatud relvade valduse kontroll), siis peavad olema ühtlustatud relvi käsitlevad õigusaktid, sest see suurendab liikmesriikidevahelist usaldust inimeste turvalisuse kaitsel. Eeskirjade vastuvõtmiseks, mis võimaldavad liikmesriikides kontrollida tulirelvade omandamist ja valdust ning nende teise liikmesriiki viimist, oli vaja kindlaks määrata tulirelvaliigid, mille omandamine ja valdus on eraisikutele keelatud või lubatud ainult loa või deklaratsiooniga. Direktiiv ei piiranud siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist või sportlaskmist, sest nõukogu kohaselt oleks see isikute vaba liikumist liigselt takistanud. Direktiiv jaotab tulirelvad nelja klassi: A-klass ehk keelatud tulirelvad, B-klass ehk loaga lubatud tulirelvad, C-klass ehk deklareeritavad tulirelvad ja D-klass ehk muud tulirelvad. Suurimad erinevused klasside vahel seisnevadki nende relvaliikide omandamise ja valdamise raskuses. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik A-klassi tulirelvade puhul võtma piisavad meetmed, et nende omandamine ja valdamine keelata ning et A-klassi tulirelvasid ja laskemoonasid võivad omandada ja vallata ainult pädevad asutused. Direktiiv lubab B-klassi tulirelva omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ning kes on vähemalt 18-aastased ja ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut. C- ja D-klassi tulirelvade valdamise osas näeb direktiiv ette, et isik peab olema vähemalt 18-aastane ning C-klassi tulirelvade puhul peab isik selle valdamisest teavitama vastavat tulirelva ametiasutust. Direktiivi kohaselt on A- ja B-klasside puhul võimalik relvakaupmehena tegutseda ainult vastava loaga, mille andmise aluseks on relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. C- ja D-klassi puhul võib liikmesriik nõuda loa olemasolu, kuid see ei ole kohustuslik. Samuti on relvakaupmehel kohustus pidada registrit kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud. Relvakaupmees peab registrisse märkima kõik olulisemad andmed, mis võimaldavad relva ära tunda. Oluline on veel, et direktiivi kohaselt võib liikmesriik ise ette näha rangemaid piiranguid tulirelvade omandamise ja valdamise osas ning antud direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku relvakaubanduse ärahoidmiseks. === '''Direktiiv (EL) 2017/853''' === 17. mail 2017 vastuvõetud direktiiviga 2017/853 muudeti nõukogu direktiivi 91/477. Nõukogu sõnul oli vaja teatavaid direktiivi aspekte parandada, et see käsitleks paremini tulirelvade väärkasutamist kuritegelikel eesmärkidel, võttes arvesse aset võtnud tihedaid terrorirünnakuid. Esmalt taheti parandada tulirelvade ja nende oluliste osade jälgitavust ehk leiti, et kõik tulirelvad ja nende olulised osad peavad olema selgelt ja ainulaadselt märgistatud ning olema registreeritud liikmesriikide andmekogumissüsteemides. Märgistuse puhul oli oluline, et märgistust ei oleks kerge eemalda ning andmekogumissüsteemid peavad sisaldama kogu teavet tulirelva või selle olulise osa kohta (tootja nimi, mudel, seerianumber jne). A-klassi ehk kõige ohtlikumate tulirelvade suhtes tuli kehtestada rangemad normid, mis tagavad, et nende omandamine, valdamine ja nendega kauplemine oleks lubatud ainult erandlikult. Samuti klassifitseeriti mõned relvad ja relvaliigid ümber A-klassi ning D-klass jäeti direktiivist välja. Suurenenud oli ka oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Selle vältimiseks sätestati tehnilised nõuded, et neid relvi ei oleks selliselt võimalik ümber ehitada. === '''Direktiiv (EL) 2021/555''' === Direktiiv 2021/555 võeti vastu 24. märtsil 2021 ning sellega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks direktiiv 91/477 (ja selle hilisemad muudatused). Selle eesmärk oli liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam. See annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada. Arvukad sätted, mida korduvalt ja sageli oluliselt muudeti, asusid erinevates õigusaktides laiali (osad esialgses ja osad muutvates õigusaktides). Sellest tulenevalt tuli kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda mitmeid erinevaid õigusakte. Komisjon pidas oluliseks õigusaktide kodifitseerimist õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks. Direktiivi eesmärk on kehtestada EL-i liikmesriikides ühised miinimumnõuded tulirelvade ja nende oluliste osade, samuti laskemoona omandamise, valduse, müügi ja edasitoimetamise kohta. Ühised nõuded on olulised selleks, et tulirelvad ja nende olulised osad ei satuks ebaseaduslikku või ohtlikku kasutusse. Direktiivi kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamist ja valdamist, kui see on vajalik hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel või ajaloolistel põhjustel (p 24), samuti riigikaitse eesmärgil, näiteks vabatahtliku sõjalise väljaõppe raames, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Direktiiv ei piira liikmesriikide õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist ja sportlaskmist, kui kasutatakse kooskõlas direktiiviga seaduslikult omandatud ja vallatavat relva. Direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise ja valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas liikmesriigi õigusega relvajõud, politsei või ametiasutused. == '''Direktiivi kajastumine Eesti seaduses''' == Eestis puudub kohtupraktika artiklis analüüsitud kohtuotsuse kohta. Relvade omandamise ja valduse kontrolli direktiiv (EL) 2021/555 võeti Eesti õigusesse üle 2020. aastal, millega muudeti relvaseadust (RelvS). Selle tulemusel jagunevad relvad A, B ja C klassi, mis mõjutab relvade piiriületust. A-klassi kuuluvad keelatud tulirelvad, B-klassi relvad vajavad luba ja C-klassi relvad tuleb deklareerida (Nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 2021, Lisa 1)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valdamise kontrolli kohta. (2021). Lisa 1. EUR-Lex. |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L0555#d1e32-20-1}}</ref>. A-klassi relvadesse kuuluvad automaattulirelvad, mis suudavad ühe päästiku vajutusega tulistada mitu lasku, ning poolautomaatsed relvad, millel on piirangud salve mahutavuse osas (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 1). B-klassi kuuluvad näiteks poolautomaatsed ja käsitsi ümberlaetavad mitmelasulised püstolid, revolvrid ja poolautomaatsed püssid, mille relvaraua pikkus ei ületa 600 mm (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 2). C-klassi relvad on näiteks poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille relvaraua pikkus ületab 600 mm, ning seaduses täpsustatud tingimustel ühelasulised relvad (RelvS § 12<sup>1</sup> lg 3). Muudatustega piirati suurte padrunimahutavustega poolautomaatsete relvade omamist. Spordiga tegelemiseks on võimalik soetada püstol, mille salve mahutavus on üle 20 padruni, või püss, mille salve mahutavus on üle 10 padruni, kui isik on spordiklubi liige vähemalt 12 kuud ja osaleb aktiivselt võistlustel (RelvS § 20<sup>1</sup> lg 7). Enesekaitseks soetatud relvadel ei ole lubatud suure mahutavusega salved. Muutusid ka kollektsioneerimisload, mis kehtivad nüüd viis aastat, ning täpsustati lubatud relvade ja padrunite arvu (RelvS § 26 lg 7, § 26<sup>1</sup> lg 6).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu: Siseministeerium, kommunikatsiooniosakond |kuupäev=2020 |pealkiri=Eesti võttis lõplikult üle relvaseaduse direktiivi |url=https://www.siseministeerium.ee/uudised/eesti-vottis-loplikult-ule-relvaseaduse-direktiivi |vaadatud=05.10.2024}}</ref> Direktiiv (EL) 2021/555 sätestab, et kõik relvad ja nende osad peavad olema märgistatud jälgitavuse tagamiseks. Eestis reguleerib relvade märgistamist RelvS § 33, mis nõuab kõigi tulirelvade registreerimist ja andmete säilitamist. Relvakaupmehed ja vahendajad peavad relvadega seotud tehingud registrisse kandma, et ennetada ebaseaduslikku relvade käivet. Direktiiv hõlmab ka relvade omamise ja valdamise kohta teabevahetust EL liikmesriikide vahel. Eestis toimub teabevahetus Politsei- ja Piirivalveameti kaudu siseturu infosüsteemi vahendusel (RelvS § 2<sup>1</sup>), mis aitab ennetada relvade sattumist ohtlikku kasutusse. Lisaks kehtestati ranged tehnilised nõuded relvade modifitseerimise vältimiseks, mida reguleerivad relvaseaduse § 12 ja § 23, eesmärgiga vähendada relvade väärkasutuse riski. == Viited == 3jcshxym293ogrpp9v8taf9mk2bfdqg Kategooria arutelu:Pärnumaa kalmistud 15 682691 6741702 2024-10-10T17:22:40Z LauriKreen 44045 /* Kuidas kokku viia... */ uus alaosa 6741702 wikitext text/x-wiki == Kuidas kokku viia... == Selle jaotusega siin vasakul?: https://www.kalmistud.ee/Parnu-kalmistud [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 20:22 (EEST) rmi0xwedw8k1em5c1m4ruwnhyng0wxj Kategooria arutelu:Pärnu kihelkonna kalmistud 15 682692 6741703 2024-10-10T17:22:59Z LauriKreen 44045 /* Kuidas kokku viia... */ uus alaosa 6741703 wikitext text/x-wiki == Kuidas kokku viia... == Selle jaotusega siin vasakul?: https://www.kalmistud.ee/Parnu-kalmistud [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 20:22 (EEST) rmi0xwedw8k1em5c1m4ruwnhyng0wxj Hodeida sadam 0 682693 6741718 2024-10-10T18:15:08Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Hodeida sadam]] pealkirja [[Al-Ḩudaydah sadam]] alla 6741718 wikitext text/x-wiki #suuna [[Al-Ḩudaydah sadam]] 67gvfx0v7erjw6zw0ijqcp3la97vetp Al-Ḩudaydah sadam 0 682694 6741720 2024-10-10T18:15:33Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Al-Ḩudaydah sadam]] pealkirja [[Al-Ḩudaydah' sadam]] alla 6741720 wikitext text/x-wiki #suuna [[Al-Ḩudaydah' sadam]] s0r8261pgb8qpok68tv18ejot8a2naf Simone Melchior 0 682695 6741729 2024-10-10T18:46:12Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: '<gallery widths="320px" heights="200px"> File:Pres. Kennedy Awards the National Geographic Society's Gold Medal to Jacques Cousteau.jpg|USA president [[John Kennedy|D.F. Kennedy]] (all vasakul) annab kapten [[Jacques Cousteau|Cousteau]]'le üle [[National Geographic Society]] kuldmedali. '''Simone Melchior''' on pildil teises reas paremal. [[Valge Maja]], Washington, 19. aprill 1961 </gallery> '''Simone Melchior Cousteau''' (sünninimi '''Simone Melchior'''; 30. detsembe...' 6741729 wikitext text/x-wiki <gallery widths="320px" heights="200px"> File:Pres. Kennedy Awards the National Geographic Society's Gold Medal to Jacques Cousteau.jpg|USA president [[John Kennedy|D.F. Kennedy]] (all vasakul) annab kapten [[Jacques Cousteau|Cousteau]]'le üle [[National Geographic Society]] kuldmedali. '''Simone Melchior''' on pildil teises reas paremal. [[Valge Maja]], Washington, 19. aprill 1961 </gallery> '''Simone Melchior Cousteau''' (sünninimi '''Simone Melchior'''; [[30. detsember]] [[1919]] [[Toulon]] – [[1. detsember]] [[1990]] [[Monaco]]) oli prantsuse ookeaniuurija ja [[sukelduja]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia esimese põlvkonna esindaja. Ta abiellus 1937. aastal mereväeohvitseri [[Jacques-Yves Cousteau]]ga. Neil sündis kaks poega: 1938. aastal [[Jean-Michel Cousteau|Jean-Michel]] ja 1940. aastal [[Philippe Cousteau|Philippe]]. Mõlemad pojad sündisid kodus pere köögilaual. Melchior oli esimene naine, kes sukeldumisel kasutas [[Émile Gagnan]]i ja [[Jacques Cousteau]] 1943. aastal leiutatud sukeldumisseadet ([[akvalang]]i). 1950. aastal ostsid Cousteau'd uurimislaeva [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]]. 1952. aastal asus Calypso oma esimesele reisile [[Punane meri|Punasele merele]]. Melchior oli ainuke naine pardal. 1963. aastal sai Melchiorist maailma esimene nais[[akvanaut]], kes veetis [[allveelabor]]is Starfish House neli päeva. 1979. aastal hukkus lennuõnnetuses tema noorem poeg Philippe. Simone ise suri 1990. aastal [[Vähk (haigus)|vähki]]. Talle korraldati sõjaväelikud matused, mille käigus tema põrm hajutati üle Monaco mere . ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" ("The White Crow"; režissöör [[Jerome Salle]], Simone Melchiori osas [[Audrey Tautou]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Välislingid== *{{IMDb|nm1370412}} {{JÄRJESTA:Melchior, Simone}} [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 8v6yc1q44yzmusp9uuydry8s6wdl9vf 6741732 6741729 2024-10-10T18:50:36Z Hirvelaid 32011 6741732 wikitext text/x-wiki <gallery widths="320px" heights="200px"> File:Pres. Kennedy Awards the National Geographic Society's Gold Medal to Jacques Cousteau.jpg|USA president [[John Kennedy|J.F. Kennedy]] (all vasakul) annab kapten [[Jacques Cousteau|Cousteau]]'le üle [[National Geographic Society]] kuldmedali. '''Simone Melchior''' on pildil teises reas paremal. [[Valge Maja]], Washington, 19. aprill 1961 </gallery> '''Simone Melchior Cousteau''' (sünninimi '''Simone Melchior'''; [[30. detsember]] [[1919]] [[Toulon]] – [[1. detsember]] [[1990]] [[Monaco]]) oli prantsuse ookeaniuurija ja [[sukelduja]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia esimese põlvkonna esindaja. Ta abiellus 1937. aastal mereväeohvitseri [[Jacques-Yves Cousteau]]ga. Neil sündis kaks poega: 1938. aastal [[Jean-Michel Cousteau|Jean-Michel]] ja 1940. aastal [[Philippe Cousteau|Philippe]]. Mõlemad pojad sündisid kodus pere köögilaual. Melchior oli esimene naine, kes sukeldumisel kasutas [[Émile Gagnan]]i ja [[Jacques Cousteau]] 1943. aastal leiutatud sukeldumisseadet ([[akvalang]]i). 1950. aastal ostsid Cousteau'd uurimislaeva [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]]. 1952. aastal asus Calypso oma esimesele reisile [[Punane meri|Punasele merele]]. Melchior oli ainuke naine pardal. 1963. aastal sai Melchiorist maailma esimene nais[[akvanaut]], kes veetis [[allveelabor]]is Starfish House neli päeva. 1979. aastal hukkus lennuõnnetuses tema noorem poeg Philippe. Simone ise suri 1990. aastal [[Vähk (haigus)|vähki]]. Talle korraldati sõjaväelikud matused, mille käigus tema põrm hajutati üle Monaco mere . ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" ("The White Crow"; režissöör [[Jerome Salle]], Simone Melchiori osas [[Audrey Tautou]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Välislingid== *{{IMDb|nm1370412}} {{JÄRJESTA:Melchior, Simone}} [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 0rwtxo7ag3yqtkhiiyl8j1ta6dtsy1w 6741741 6741732 2024-10-10T19:04:25Z Hirvelaid 32011 /* Kajastus filmis */ 6741741 wikitext text/x-wiki <gallery widths="320px" heights="200px"> File:Pres. Kennedy Awards the National Geographic Society's Gold Medal to Jacques Cousteau.jpg|USA president [[John Kennedy|J.F. Kennedy]] (all vasakul) annab kapten [[Jacques Cousteau|Cousteau]]'le üle [[National Geographic Society]] kuldmedali. '''Simone Melchior''' on pildil teises reas paremal. [[Valge Maja]], Washington, 19. aprill 1961 </gallery> '''Simone Melchior Cousteau''' (sünninimi '''Simone Melchior'''; [[30. detsember]] [[1919]] [[Toulon]] – [[1. detsember]] [[1990]] [[Monaco]]) oli prantsuse ookeaniuurija ja [[sukelduja]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia esimese põlvkonna esindaja. Ta abiellus 1937. aastal mereväeohvitseri [[Jacques-Yves Cousteau]]ga. Neil sündis kaks poega: 1938. aastal [[Jean-Michel Cousteau|Jean-Michel]] ja 1940. aastal [[Philippe Cousteau|Philippe]]. Mõlemad pojad sündisid kodus pere köögilaual. Melchior oli esimene naine, kes sukeldumisel kasutas [[Émile Gagnan]]i ja [[Jacques Cousteau]] 1943. aastal leiutatud sukeldumisseadet ([[akvalang]]i). 1950. aastal ostsid Cousteau'd uurimislaeva [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]]. 1952. aastal asus Calypso oma esimesele reisile [[Punane meri|Punasele merele]]. Melchior oli ainuke naine pardal. 1963. aastal sai Melchiorist maailma esimene nais[[akvanaut]], kes veetis [[allveelabor]]is Starfish House neli päeva. 1979. aastal hukkus lennuõnnetuses tema noorem poeg Philippe. Simone ise suri 1990. aastal [[Vähk (haigus)|vähki]]. Talle korraldati sõjaväelikud matused, mille käigus tema põrm hajutati üle Monaco mere . ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Simone Melchiori osas [[Audrey Tautou]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Välislingid== *{{IMDb|nm1370412}} {{JÄRJESTA:Melchior, Simone}} [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 6l5lpjt9dsrzrsmaz5z0ez20tgpgn9c 6741816 6741741 2024-10-10T21:46:27Z Kruusamägi 1530 6741816 wikitext text/x-wiki [[File:Pres. Kennedy Awards the National Geographic Society's Gold Medal to Jacques Cousteau.jpg|pisi|USA president [[John Kennedy|J.F. Kennedy]] (all vasakul) annab kapten [[Jacques Cousteau|Cousteau]]'le üle [[National Geographic Society]] kuldmedali. '''Simone Melchior''' on pildil teises reas paremal. [[Valge Maja]], Washington, 19. aprill 1961]] '''Simone Melchior Cousteau''' (sünninimi '''Simone Melchior'''; [[30. detsember]] [[1919]] [[Toulon]] – [[1. detsember]] [[1990]] [[Monaco]]) oli prantsuse ookeaniuurija ja [[sukelduja]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia esimese põlvkonna esindaja. Ta abiellus 1937. aastal mereväeohvitseri [[Jacques-Yves Cousteau]]ga. Neil sündis kaks poega: 1938. aastal [[Jean-Michel Cousteau|Jean-Michel]] ja 1940. aastal [[Philippe Cousteau|Philippe]]. Mõlemad pojad sündisid kodus pere köögilaual. Melchior oli esimene naine, kes sukeldumisel kasutas [[Émile Gagnan]]i ja [[Jacques Cousteau]] 1943. aastal leiutatud sukeldumisseadet ([[akvalang]]i). 1950. aastal ostsid Cousteau'd uurimislaeva [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]]. 1952. aastal asus Calypso oma esimesele reisile [[Punane meri|Punasele merele]]. Melchior oli ainuke naine pardal. 1963. aastal sai Melchiorist maailma esimene nais[[akvanaut]], kes veetis [[allveelabor]]is Starfish House neli päeva. 1979. aastal hukkus lennuõnnetuses tema noorem poeg Philippe. Simone ise suri 1990. aastal [[Vähk (haigus)|vähki]]. Talle korraldati sõjaväelikud matused, mille käigus tema põrm hajutati üle Monaco mere. ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Simone Melchiori osas [[Audrey Tautou]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Välislingid== *{{IMDb|nm1370412}} {{JÄRJESTA:Melchior, Simone}} [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1990]] h99s20pxbnwk8dq2vaog70ntl7fpen1 Simone Melchior Cousteau 0 682696 6741730 2024-10-10T18:47:24Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[Simone Melchior]] 6741730 wikitext text/x-wiki #suuna [[Simone Melchior]] 1wvfyj3ndfsts2fg2f0u20pygq8f2oi Simone Cousteau 0 682697 6741731 2024-10-10T18:47:58Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[Simone Melchior]] 6741731 wikitext text/x-wiki #suuna [[Simone Melchior]] 1wvfyj3ndfsts2fg2f0u20pygq8f2oi Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad 14 682698 6741733 2024-10-10T18:53:02Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]]' 6741733 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] 3vroo7qbvy43djaigo0b9w0nkkmit2o Kategooria:Sukeldujad 14 682699 6741734 2024-10-10T18:53:28Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Sukeldumine]]' 6741734 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sukeldumine]] 2qog4auzoqpex2rhzs4ka734jpuvkaw Arutelu:Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee 1 682700 6741742 2024-10-10T19:07:04Z Pikne 13803 ... 6741742 wikitext text/x-wiki Originaalis ei sisalda komitee nimetus riiginime. Arvatavasti võiks teisaldada pealkirja [[Staabiülemate ühendkomitee]] alla. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2024, kell 22:07 (EEST) dcgwjf2pp8gdd2t1x58g8zdsuh9tcml Philippe Cousteau 0 682701 6741753 2024-10-10T19:28:58Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: '[[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga sukeldumine|sukel...' 6741753 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga [[sukeldumine|sukeldumist]] isa [[Jacques Cousteau]] juhendamisel nelja-aastaselt. Täiskasvanuna oli ta mitme riskantse mereekspeditsiooni juht. Ta osales ka oma isa ekspeditsioonidel ja oli [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] fotograaf ja filmioperaator. Ta on viie [[dokumentaalfilm]]i autor. Cousteau hukkus 1979. aastal [[Portugal]]is Lissaboni lähedal tema enda juhitud [[vesilennuk]]iga [[Consolidated PBY Catalina]] toimunud lennuõnnetuses. ==Tunnustus== Cousteau dokumentaalfilme on kolmel korral nomineeritud [[Primetime Emmy]]le (1978, 1978, 1980) ja ühel korral [[International Emmy]] saamiseks (1978). ==Isiklikku== Tal oli kaks last, 1976. aastal sündinud tütar [[Alexandra Cousteau|Alexandra]] ja poeg [[Philippe Cousteau juunior|Philippe]], kes sündis pärast tema surma 1980. aasta jaanuaris. <gallery> Philippe Cousteau filming during an expedition.jpg|Filmioperaator Philippe Cousteau piloting PBY Lake Victoria Uganda July 1978.jpg|Piloot Busto de Phillipe Cousteau en La Peñona. Playa de Salinas. Asturias. 04.jpg|Mälestusmärk </gallery> ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Philippe Cousteau osas [[Pierre Niney]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Filmograafia== *''The Cousteau Odyssey'' (1977) *''Oasis in Space'' (1976) *''Voyage au bout du monde'' (1976) *''The Undersea World of Jacques Cousteau'' (1966–1975, 12 osa) *''National Geographic Specials'' (1965) ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IMDb|nm0184152}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Philippe }} [[Kategooria:Prantsusmaa filmitegijad]] [[Kategooria:Sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 7gb0oop6jy3d10eectv2dfair1q1ehh 6741754 6741753 2024-10-10T19:30:03Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6741754 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga [[sukeldumine|sukeldumist]] isa [[Jacques Cousteau]] juhendamisel nelja-aastaselt. Täiskasvanuna oli ta mitme riskantse mereekspeditsiooni juht. Ta osales ka oma isa ekspeditsioonidel ja oli [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] fotograaf ja filmioperaator. Ta on viie [[dokumentaalfilm]]i autor. Cousteau hukkus 1979. aastal [[Portugal]]is Lissaboni lähedal tema enda juhitud [[vesilennuk]]iga [[Consolidated PBY Catalina]] toimunud lennuõnnetuses. ==Tunnustus== Cousteau dokumentaalfilme on kolmel korral nomineeritud [[Primetime Emmy]]le (1978, 1978, 1980) ja ühel korral [[International Emmy]] saamiseks (1978). ==Isiklikku== Tal oli kaks last, 1976. aastal sündinud tütar [[Alexandra Cousteau|Alexandra]] ja poeg [[Philippe Cousteau juunior|Philippe]], kes sündis pärast tema surma 1980. aasta jaanuaris. <gallery> Philippe Cousteau filming during an expedition.jpg|Filmioperaator Philippe Cousteau piloting PBY Lake Victoria Uganda July 1978.jpg|Piloot Busto de Phillipe Cousteau en La Peñona. Playa de Salinas. Asturias. 04.jpg|Mälestusmärk </gallery> ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Philippe Cousteau osas [[Pierre Niney]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Filmograafia== *''The Cousteau Odyssey'' (1977) *''Oasis in Space'' (1976) *''Voyage au bout du monde'' (1976) *''The Undersea World of Jacques Cousteau'' (1966–1975, 12 osa) *''National Geographic Specials'' (1965) ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IMDb|nm0184152}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Philippe }} [[Kategooria:Prantsusmaa filmitegijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1979]] r6iuw4ujuixcsjtix3h4sjnv80t4f1k 6741756 6741754 2024-10-10T19:40:38Z Hirvelaid 32011 /* Filmograafia */ 6741756 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga [[sukeldumine|sukeldumist]] isa [[Jacques Cousteau]] juhendamisel nelja-aastaselt. Täiskasvanuna oli ta mitme riskantse mereekspeditsiooni juht. Ta osales ka oma isa ekspeditsioonidel ja oli [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] fotograaf ja filmioperaator. Ta on viie [[dokumentaalfilm]]i autor. Cousteau hukkus 1979. aastal [[Portugal]]is Lissaboni lähedal tema enda juhitud [[vesilennuk]]iga [[Consolidated PBY Catalina]] toimunud lennuõnnetuses. ==Tunnustus== Cousteau dokumentaalfilme on kolmel korral nomineeritud [[Primetime Emmy]]le (1978, 1978, 1980) ja ühel korral [[International Emmy]] saamiseks (1978). ==Isiklikku== Tal oli kaks last, 1976. aastal sündinud tütar [[Alexandra Cousteau|Alexandra]] ja poeg [[Philippe Cousteau juunior|Philippe]], kes sündis pärast tema surma 1980. aasta jaanuaris. <gallery> Philippe Cousteau filming during an expedition.jpg|Filmioperaator Philippe Cousteau piloting PBY Lake Victoria Uganda July 1978.jpg|Piloot Busto de Phillipe Cousteau en La Peñona. Playa de Salinas. Asturias. 04.jpg|Mälestusmärk </gallery> ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Philippe Cousteau osas [[Pierre Niney]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Filmograafia== ;Režissöör ja operaator *''The Cousteau Odyssey'' (1977) *''Oasis in Space'' (1976) *''Voyage au bout du monde'' (1976) *''The Undersea World of Jacques Cousteau'' (1966–1975, 12 osa) *''National Geographic Specials'' (1965) ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IMDb|nm0184152}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Philippe }} [[Kategooria:Prantsusmaa filmitegijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1979]] lk3vn0xeakqdw8hl1qm0ltsfit54t8y 6741757 6741756 2024-10-10T19:42:01Z Hirvelaid 32011 6741757 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga [[sukeldumine|sukeldumist]] isa [[Jacques Cousteau]] juhendamisel nelja-aastaselt. Täiskasvanuna oli ta mitme riskantse mereekspeditsiooni juht. Ta osales ka oma isa ekspeditsioonidel ja oli [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] fotograaf ja filmioperaator. Ta on viie [[dokumentaalfilm]]i autor (režissöör ja operaator). Cousteau hukkus 1979. aastal [[Portugal]]is Lissaboni lähedal tema enda juhitud [[vesilennuk]]iga [[Consolidated PBY Catalina]] toimunud lennuõnnetuses. ==Tunnustus== Cousteau dokumentaalfilme on kolmel korral nomineeritud [[Primetime Emmy]]le (1978, 1978, 1980) ja ühel korral [[International Emmy]] saamiseks (1978). ==Isiklikku== Tal oli kaks last, 1976. aastal sündinud tütar [[Alexandra Cousteau|Alexandra]] ja poeg [[Philippe Cousteau juunior|Philippe]], kes sündis pärast tema surma 1980. aasta jaanuaris. <gallery> Philippe Cousteau filming during an expedition.jpg|Filmioperaator Philippe Cousteau piloting PBY Lake Victoria Uganda July 1978.jpg|Piloot Busto de Phillipe Cousteau en La Peñona. Playa de Salinas. Asturias. 04.jpg|Mälestusmärk </gallery> ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Philippe Cousteau osas [[Pierre Niney]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Filmograafia== ;Režissöör ja operaator *''The Cousteau Odyssey'' (1977) *''Oasis in Space'' (1976) *''Voyage au bout du monde'' (1976) *''The Undersea World of Jacques Cousteau'' (1966–1975, 12 osa) *''National Geographic Specials'' (1965) ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IMDb|nm0184152}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Philippe }} [[Kategooria:Prantsusmaa filmitegijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1979]] gkdsjby8nq6022vihihmaaoih1otjii 6741759 6741757 2024-10-10T19:46:37Z Hirvelaid 32011 /* Isiklikku */ 6741759 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Philippe Cousteau in Isla Isabella April 1975.jpg|pisi|Philippe Cousteau (1975)]] '''Philippe Cousteau''' ([[30. detsember]] [[1940]] [[Toulon]] – [[28. juuni]] [[1979]] [[Lissabon]]) oli prantsuse ookeaniuurija, [[sukelduja]], piloot ja [[dokumentalist]]. Ta oli Cousteau ookeaniuurijate dünastia teise põlvkonna esindaja. Ta oli lõpetanud filmikooli [[École nationale supérieure Louis-Lumière]]. Philippe Cousteau alustas [[akvalang]]iga [[sukeldumine|sukeldumist]] isa [[Jacques Cousteau]] juhendamisel nelja-aastaselt. Täiskasvanuna oli ta mitme riskantse mereekspeditsiooni juht. Ta osales ka oma isa ekspeditsioonidel ja oli [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] fotograaf ja filmioperaator. Ta on viie [[dokumentaalfilm]]i autor (režissöör ja operaator). Cousteau hukkus 1979. aastal [[Portugal]]is Lissaboni lähedal tema enda juhitud [[vesilennuk]]iga [[Consolidated PBY Catalina]] toimunud lennuõnnetuses. ==Tunnustus== Cousteau dokumentaalfilme on kolmel korral nomineeritud [[Primetime Emmy]]le (1978, 1978, 1980) ja ühel korral [[International Emmy]] saamiseks (1978). ==Isiklikku== Philippe Cousteau ema oli [[Simone Melchior]]. Tal endal oli kaks last, 1976. aastal sündinud tütar [[Alexandra Cousteau|Alexandra]] ja poeg [[Philippe Cousteau juunior|Philippe]], kes sündis pärast tema surma 1980. aasta jaanuaris. <gallery> Philippe Cousteau filming during an expedition.jpg|Filmioperaator Philippe Cousteau piloting PBY Lake Victoria Uganda July 1978.jpg|Piloot Busto de Phillipe Cousteau en La Peñona. Playa de Salinas. Asturias. 04.jpg|Mälestusmärk </gallery> ==Kajastus filmis== *Prantsuse biograafiafilm "[[L’odyssée]]" (režissöör [[Jerome Salle]], Philippe Cousteau osas [[Pierre Niney]]; 2016). Film räägib kogu Cousteau perekonna loo kuni Philippe'i surmani. ==Filmograafia== ;Režissöör ja operaator *''The Cousteau Odyssey'' (1977) *''Oasis in Space'' (1976) *''Voyage au bout du monde'' (1976) *''The Undersea World of Jacques Cousteau'' (1966–1975, 12 osa) *''National Geographic Specials'' (1965) ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IMDb|nm0184152}} {{JÄRJESTA:Cousteau, Philippe }} [[Kategooria:Prantsusmaa filmitegijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa sukeldujad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 9ns76akbqg2zmh8ftmvad42b7gzv0k4 Kategooria:Korea kirjanikud 14 682702 6741772 2024-10-10T20:26:08Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kirjanikud]]' 6741772 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kirjanikud]] j8wfmvmbbmo96s34o5amsf0fe2asqcu Veinpunane vöödik 0 682704 6741833 2024-10-11T05:32:56Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Veinpunane vöödik | värvus = seened | pilt = Veinpunane vöödik.jpg | pildi_seletus = [[Rõngasvöödik]] ''Cortinarius rufo-olivaceus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = [[Veinpunane vöödik]] ''Corti...' 6741833 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Veinpunane vöödik | värvus = seened | pilt = Veinpunane vöödik.jpg | pildi_seletus = [[Rõngasvöödik]] ''Cortinarius rufo-olivaceus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Cortinariaceae'' | perekond = [[Vöödik]] ''Cortinarius'' | liik = [[Veinpunane vöödik]] ''Cortinarius rufo-olivaceus'' }} '''Veinpunane vöödik''' (''Cortinarius rufo-olivaceus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/142372 Veinpunane vöödik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Vöödikulised]] 5yd26bw536crpmighmejrs6ed0207yd Arutelu:Elizabeth Kübler-Ross 1 682707 6741895 2024-10-11T09:07:07Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Ta nendib, et lapsed tunnevad surma palju rohkem ära, kui me neile tunnustame. eest ja nad arutavad seda vähem kõhklustega, kui me eeldame.'' Tuleks selgemalt sõnastada. ~~~~' 6741895 wikitext text/x-wiki ''Ta nendib, et lapsed tunnevad surma palju rohkem ära, kui me neile tunnustame. eest ja nad arutavad seda vähem kõhklustega, kui me eeldame.'' Tuleks selgemalt sõnastada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 12:07 (EEST) j4j683rdqzmun9t4295df0kwghfr5ii Cousteau Selts 0 682708 6741913 2024-10-11T10:05:39Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: ''''Cousteau Selts''' ([[inglise keel]]es '''The Cousteau Society''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Okeanograafia|okeanograafilise]] uurimise ja [[looduskaitse]]ga. Seltsi asutas 1973. aastal ookeaniuurija ja endine meremees [[Jacques-Yves Cousteau]]. Seltsi tegevus on pühendatud planeedi [[ookean]]ide uurimisele, et tõsta inimkonna teadlikkust merede ja looduse kaitsmise vajadusest. ==Pärast Cousteau surma== Pärast Jacques Co...' 6741913 wikitext text/x-wiki '''Cousteau Selts''' ([[inglise keel]]es '''The Cousteau Society''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Okeanograafia|okeanograafilise]] uurimise ja [[looduskaitse]]ga. Seltsi asutas 1973. aastal ookeaniuurija ja endine meremees [[Jacques-Yves Cousteau]]. Seltsi tegevus on pühendatud planeedi [[ookean]]ide uurimisele, et tõsta inimkonna teadlikkust merede ja looduse kaitsmise vajadusest. ==Pärast Cousteau surma== Pärast Jacques Cousteau surma 1997. aastal asus seltsi juhtima tema lesk Francine Cousteau. '''Francine Cousteau''' (sünninimi ''Francine Triplet''; sündinud 1946) on endine [[stjuardess]], kes abiellus Cousteauga pool aastat pärast [[Simone Melchior]]i surma juunis 1991. Pärast abikaasa surma 1997. aastal sai Francine Cousteaust tema ainuke legaat ja testamenditäitja. Pärast Jacques Cousteau surma osales Francine Cousteau pereliikmetega juriidilistes võitlustes oma mehe rahalise ja vaimse pärandi pärast. Francine'i suhted Jacques-Yves Cousteau ja Simone Melchiori esimese poja [[Jean-Michel Cousteau]] vahel, mis olid vastuolulised juba enne 1997. aastat, halvenesid veelgi pärast isa surma. Nendevahelised vaidlused viisid kohtuprotsessini [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] vraki omamise üle, ühelt poolt Cousteau Seltsi ja teiselt poolt Jean-Michel Cousteau Prantsuse Ookeanikampaaniate Ühingu vahel. Lõpuks andis kohus laeva Cousteau Seltsile. ==Seltsi tegevus== Cousteau Seltsi harukontorid asuvad Hamptonis, [[Virginia]]s ja [[Pariis]]is. Organisatsiooni eesmärk on dokumenteerida tehtud uuringuid ja mõjutada erinevate riikide keskkonnapoliitikat. Cousteau Selts teeb koostööd [[UNESCO]]-ga. ===Tegevussuundi=== *Rannikumerekeskkonna, näiteks troopiliste [[korallriff]]ide kaitse *[[Mereimetaja]]te kaitse *[[Kalandus]]e säästev areng ja tööstusliku kalapüügi piiramine, et mitte kurnata varusid *Inimkonna ökoloogiline haridus (konverentsid, raamatud, [[dokumentaalfilm]]id jms) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]] [[Kategooria:Okeanograafia]] goi0z06f008d8mugjhet5zun27f1qq6 The Cousteau Society 0 682709 6741914 2024-10-11T10:07:29Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[Cousteau Selts]] 6741914 wikitext text/x-wiki #suuna [[Cousteau Selts]] 06zeisfxqzkretz0x7wfqztft7bnlmc Arutelu:Berend von Taube (Purtse) 1 682710 6741918 2024-10-11T10:20:26Z RobertRSMN 5495 /* Nimekaimuga asjad sassis */ uus alaosa 6741918 wikitext text/x-wiki == Nimekaimuga asjad sassis == Siin on lootusetult sassi läinud Purtse mõisniku ja Maidla mõisniku elulood. Viga on arusaadav, kuna mõlemal oli sama nimi, elasid samal ajal, olid ooberstid, olid Ludwigi-nimelise isa pojad, olid abielus Uexküllide suguvõsast pärit naisega ja omasid sarnase nimega mõisu - Ohukotsu ja Ohekatku. @[[Kasutaja:Nosser|Nosser]] ehk harutad selle ise lahti. [https://www.geni.com/people/Oberst-Bernt-von-Taube/6000000000356832494?through=6000000015767971261 Olen seda kord lahti harutanud], kuid praegu pole võimalust teemasse uuesti süveneda. [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] ([[Kasutaja arutelu:RobertRSMN|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 13:20 (EEST) fm1yp3g97sbbi7byh60j0z3kjm98co5 6741919 6741918 2024-10-11T10:21:06Z RobertRSMN 5495 6741919 wikitext text/x-wiki == Nimekaimuga asjad sassis == Siin on lootusetult sassi läinud Purtse mõisniku ja Maidla mõisniku elulood. Viga on arusaadav, kuna mõlemal oli sama nimi, elasid samal ajal, olid ooberstid, olid Ludwigi-nimelise isa pojad, olid abielus Uexküllide suguvõsast pärit naisega ja omasid sarnase nimega mõisu - Ohukotsu ja Ohekatku. @[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ehk harutad selle ise lahti. [https://www.geni.com/people/Oberst-Bernt-von-Taube/6000000000356832494?through=6000000015767971261 Olen seda kord lahti harutanud], kuid praegu pole võimalust teemasse uuesti süveneda. [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] ([[Kasutaja arutelu:RobertRSMN|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 13:20 (EEST) p1drzesv1fa2l2gutpnc0tgjz8ks7w7 6741929 6741919 2024-10-11T11:01:39Z RobertRSMN 5495 6741929 wikitext text/x-wiki == Nimekaimuga asjad sassis == Siin on osaliselt sassi läinud Purtse mõisniku ja Maidla mõisniku elulood. Viga on arusaadav, kuna mõlemal oli sama nimi, elasid samal ajal, olid ooberstid, olid Ludwigi-nimelise isa pojad, olid abielus Uexküllide suguvõsast pärit naisega ja omasid sarnase nimega mõisu - Ohukotsu ja Ohekatku. @[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ehk harutad selle ise lahti. [https://www.geni.com/people/Oberst-Bernt-von-Taube/6000000000356832494?through=6000000015767971261 Olen seda kord lahti harutanud], kuid praegu pole võimalust teemasse uuesti süveneda. [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] ([[Kasutaja arutelu:RobertRSMN|arutelu]]) 11. oktoober 2024, kell 13:20 (EEST) flffs7zd7hgy16lgglt4hk9op8qc3sl